Menetlus : 2018/2117(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0403/2018

Esitatud tekstid :

A8-0403/2018

Arutelud :

PV 28/11/2018 - 28
CRE 28/11/2018 - 28

Hääletused :

PV 29/11/2018 - 8.18
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0483

RAPORT     
PDF 363kWORD 54k
27.11.2018
PE 627.708v02-00 A8-0403/2018

Euroopa Parlamendi soovituse kohta nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb akadeemilise vabaduse kaitsmist ELi välistegevuses

(2018/2117(INI))

Väliskomisjon

Raportöör: Wajid Khan

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SOOVITUSE PROJEKT
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SOOVITUSE PROJEKT

nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb akadeemilise vabaduse kaitsmist ELi välistegevuses

(2018/2117(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 13,

–  võttes arvesse ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilist raamistikku ja tegevuskava (11855/2012), mille välisasjade nõukogu võttis vastu 25. juunil 2012,

–  võttes arvesse ELi inimõigustealaseid suuniseid sõnavabaduse kohta internetis ja mujal, mille välisasjade nõukogu võttis vastu 12. mail 2014,

–  võttes arvesse ELi aastaaruannet inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas 2016. aastal ja Euroopa Liidu poliitika kohta selles valdkonnas,

–  võttes arvesse õppejõudude staatust käsitlevat soovitust, mille ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) peakonverents võttis vastu oma 29. istungjärgul, mis toimus 21. oktoobrist kuni 12. novembrini 1997,

–  võttes arvesse organisatsiooni World University Service poolt 1988. aasta septembris vastu võetud kõrgkoolide akadeemilise vabaduse ja sõltumatuse Lima deklaratsiooni,

–  võttes arvesse resolutsiooni nr 29/7 õiguse kohta haridusele, mille ÜRO Inimõiguste Nõukogu võttis vastu oma 42. kohtumisel 2. juulil 2015,

–  võttes arvesse ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste komitee üldist märkust nr 13, mis võeti vastu 8. detsembril 1999. aastal tema 21. istungil,

–  võttes arvesse Veneetsia komisjoni arvamust 891/2017,

–  võttes arvesse liikmesriikide, Euroopa ja rahvusvaheliste vabaühenduste aruandeid, ja eelkõige riikliku vastutuse põhimõtteid, mis puudutavad kõrghariduse kaitsmist rünnakute eest,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone põhiõiguste kohta,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 113,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8-0403/2018),

A.  arvestades, et UNESCO määratleb akadeemilist vabadust kui ilma ettekirjutatud doktriini kitsenduseta õigust õpetamis- ja mõttevahetusvabadusele, vabadusele tegeleda teadusuuringutega ning tulemusi levitada ja avaldada, vabadusele avaldada vabalt arvamust asutuse või süsteemi kohta, milles isik töötab, vabadusele asutuse tsensuurist ning vabadusele osaleda kutsealastes akadeemilistes organisatsioonides või akadeemilistes esindusorganites;

B.  arvestades, et õigus haridusele on kõikide muude inimõiguste kasutamiseks ja kestliku arengu saavutamiseks äärmiselt oluline; arvestades, et seda õigust saab kasutada vaid akadeemilise vabaduse õhkkonnas ja kõrgkoolide sõltumatuse puhul;

C.  arvestades, et kõrgkoolide akadeemilise vabaduse ja sõltumatuse Lima deklaratsioonis määratletakse akadeemiline vabadus akadeemilise kogukonna liikmete – hõlmates kõiki kõrgkoolis õpetavaid, õppivaid, teadusuuringutega tegelevaid ja töötavaid isikuid – isikliku või kollektiivse vabadusena teadmiste omandamisel ja edasiandmisel teadustegevuse, õppimise, arutelude, dokumenteerimise, tootmise, loomise, õpetamise, loengupidamise ja kirjutamise teel;

D.  arvestades, et selle määratluse aluseks peavad olema demokraatlikud põhiväärtused, sh õiglase juurdepääsu ja diskrimineerimisvastane põhimõte, vastutus, kriitiline ja iseseisev mõtlemine, institutsiooniline sõltumatus ja sotsiaalne vastutus; arvestades, et demokraatia ilma informeeritud arutelu võimaldava akadeemilise vabaduseta ei ole võimalik;

E.  arvestades, et akadeemiline vabadus on põhielement liikumisel kestliku arengu poole, eelkõige kestliku arengu tegevuskavas 2030 sätestatud kestliku arengu eesmärkide saavutamisel, kus on kesksel kohal hariduse kvaliteet, teadusuuringud ja innovatsioon;

F.  arvestades, et sõltumatus on haridusasutuste nõuetekohaste ülesannete täitmise vajalik eeltingimus; arvestades, et akadeemiline vabadus nõuab riigi või ärihuvide lubamatu surve eest pidevat ja valvsat kaitset;

G.  arvestades, et akadeemiline vabadus, sealhulgas selle alla kuuluv mõtte-, arvamus-, väljendus-, ühinemis-, reisi- ja juhendamisvabadus, aitab luua keskkonna, kus igaüks avatud ja stabiilses pluralistlikus ühiskonnas on vaba mõtlema, küsimusi esitama, ideid jagama ning teadmisi looma, tarbima ja levitama;

H.   arvestades, et rünnakud akadeemilise vabaduse vastu kahjustavad teadustegevust, õpinguid, õpetamist, avalikku arutelu ja õigust haridusele, mis vähendab akadeemilist kvaliteeti ning pärsib poliitilist, majanduslikku ja kultuurilist arengut; arvestades, et ühiskonna probleemidele tuleks lahendused leida mõistuse, tõendite ja veenmise abil;

I.  arvestades, et õigust haridusele, õpetamisele ja teadustegevusele on võimalik täielikult kasutada vaid akadeemilise vabaduse õhkkonnas;

J.  arvestades, et akadeemiline kogukond ja haridusasutused on riigi, ärisektori ja muude mitteriiklike osaliste sekkumise, surve või allasurumise ees üha kaitsetumad; arvestades, et igal aastal teatatakse üle kogu maailma sadadest rünnakutest ülikoolide, kõrgharidusasutuste ja nende liikmete vastu, kaasa arvatud tapmised, vägivald ja teadmata kadunuks jäämised, väär vangistamine/kinnipidamine, väär süüdimõistmine, väär koondamine / ametikohast ilmajätmine / õppetööst kõrvaldamine, reisimis- või liikumispiirangud ja muud äärmuslikud või süsteemsed ähvardused; arvestades, et akadeemilise vabaduse rikkumisi tuleb ette ka Euroopa Liidu liikmesriikides ja liidu lähimates partnerriikides;

K.  arvestades, et kärped hariduse, sealhulgas kõrghariduse rahastamisel riiklikest vahenditest ja sellest tulenev vajadus alternatiivsete tuluallikate järele ohustab akadeemilist vabadust, eelkõige juhul, kui selline väline rahastamine pärineb välismaistelt autokraatlikelt režiimidelt või hargmaistelt ettevõtjatelt;

L.  arvestades, et Euroopa Liidus asuvaid välismaiseid haridusasutusi võivad rünnata riikide valitsused ja nende akadeemilist vabadust võidakse rikkuda;

M.  arvestades, et katsed kõrgharidusasutusi või nende teadlasi, üliõpilasi ja personali kontrolli all hoida või vaikima sundida lähevad oluliselt kaugemale üksikisikutest ja asutustest, kellele need on otseselt suunatud, ning mõjutavad ühiskonda üldiselt, kahandades kaasavas demokraatias osalemise võimalust, sõnavabadust ja kõigi kodanike võimestamist ning jättes tulevased põlvkonnad kõrge kvalifikatsiooniga akadeemikutest ja teadlastest ilma;

N.  arvestades, et õiguse haridusele tulemuslikuks elluviimiseks ja akadeemilise vabaduse kindlustamiseks on vaja, et riigid tagaksid hariduse piisava ja usaldusväärse rahastamise taseme; arvestades, et kokkuhoiupoliitika finantsvaldkonnas ja majanduses on akadeemilist vabadust tõsiselt kahjustanud ja teeb seda edaspidi kogu maailmas, sealhulgas ELis;

O.  arvestades, et akadeemilise vabaduse rikkumist käsitletakse inimõiguste raamistikus harva, mis näitab osaliselt seda, et inimõiguste edendajad pole akadeemilise vabaduse küsimustega kursis, ning on osaliselt seotud sellega, et hagides viidatakse sageli muude õiguste, nt väljendus- või arvamusvabaduse rikkumisele; arvestades, et selles valdkonnas on standardid vähe arenenud ning akadeemilise vabaduse rikkumisest teatatakse vähe;

P.  arvestades, et üldiselt on vaja tõsta teadlikkust akadeemilise vabaduse olulisusest demokraatia edendamise, õigusriigi austamise ja vastutuse suurendamise vahendina ning luua võimalusi selle vabaduse edendamise ja kaitse alase suutlikkuse suurendamiseks;

Q.  arvestades, kui oluline on tunda akadeemilise vabaduse vastased rünnakud ära üleilmse nähtuse osana ning edendada sihtmärgiks olevate akadeemikute ja üliõpilaste tunnustamist mitte ainult üksikisikutena, kelle õigusi rikutakse, vaid inimõiguste kaitsjatena, keda rünnatakse; arvestades, et rahvusvahelisel ja riikide tasandil on vaja jõuliselt reageerida nii kõrghariduse valdkonnas endas kui ka kodanikuühiskonnas ja üldsuse seas tervikuna;

R.  arvestades, et paljudel riskirühma kuuluvatel akadeemikutel ja üliõpilastel puudub juurdepääs ELi akadeemilise liikuvuse ja inimõiguste kaitsjate programmide pakutavatele võimalustele, kuna nad ei vasta kandideerimistingimustele või neil on raske järgida tavalisi kandideerimismenetlusi, nõudeid ja ajakavasid;

S.  arvestades, et ELi programmide rahastamispiirangud kitsendavad nende ELi organisatsioonide ja ülikoolide meetmeid, mis juba toetavad üliõpilasi ja teadlasi, kes on ohus või põgenevad oma riigist, kuna neid ähvardab nende akadeemilise tegevuse tõttu tagakiusamine; arvestades, et need organisatsioonid ja ülikoolid vajavad oma meetmete ja algatuste jaoks rohkem abi;

T.  arvestades, et EL on pühendunud inimõiguste, demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi edendamisele ja kaitsele kogu maailmas; arvestades, et ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskavas nõutakse tõhusamat ELi inimõiguste ja demokraatia toetamise poliitikat, sealhulgas inimõigustealaste dialoogide tõhusamaks muutmist, liikmesriikide inimõigustealaste strateegiate nähtavuse ja mõju suurendamist, ELi inimõigustealaste suuniste tõhusale rakendamisele keskendumist ning avaliku diplomaatia ja teabevahetuse parandamist inimõiguste valdkonnas;

1.  soovitab nõukogul, komisjonil ja komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal

a)   ELi välistegevusega seotud avalikes avaldustes, poliitikas ja meetmetes selgesõnaliselt tunnustada akadeemilise vabaduse tähtsust, sealhulgas tunnustada põhimõtet, et ideed ei ole kuriteod ning kriitiline arutelu pole ebalojaalsus, vaid demokraatliku ühiskonna ja selle arengu oluline osa, et haridusasutuste autonoomiat tuleb alati kaitsta ja et akadeemilisel vabadusel on oluline roll hariduse arengus ning inimkonna ja nüüdisühiskonna arengus;

b)  tunnistada, et akadeemilise vabadusega seotud hagisid lahendatakse kehtiva inimõigusi käsitleva õiguse kohaselt seoses õigusega haridusele ning sõnavabadusele ja arvamusvabadusele; tuletada meelde, et akadeemiline vabadus laieneb õpetlaste vabadusele levitada teavet, teha uurimistööd, piiranguteta levitada teadmisi ja tõde, ning laieneb vabadusele väljendada oma teadusuuringute ja erialateadmiste valdkonnas seisukohti ja arvamusi – isegi kui need on vastuolulised või ebapopulaarsed –, mis võib hõlmata avalik-õiguslike asutuste toimimise kontrolli konkreetses poliitilises süsteemis ja selle kritiseerimist;  

c)  avalikult rõhutada akadeemilise vabaduse vastastest rünnakutest tingitud probleeme, sh nende negatiivsed tagajärgi; väljendada muret selle pärast, et akadeemiline kogukond on halvasti kaitstud riigi ametivõimude, eraõiguslike toimijate või ärihuvide põhjendamatu sekkumise vastu; tuletada meelde riikide kohust tagada akadeemiline vabadus, tegutseda sellega kooskõlas, samuti kaitsta ennetavalt kõrgkoole, õpetlasi ja üliõpilasi rünnakute eest, sõltumata rünnaku lähtekohast ja olemusest;

d)  tagada, et ELi institutsioone ja kolmandaid riike külastavaid liikmesriikide esindajaid teavitatakse akadeemilise vabaduse olukorrast;

e)  näidata üles toetust asutustele, töötajatele ja üliõpilastele, kes on sunni või vägivaldsete rünnakute ohus või nende tõttu juba kannatanud, ning mõista sellised rünnakud avalikult hukka selle teema tõstatamisega kõikidel tasanditel, sh avalduste, külastuste, avalikkuse ette kutsumise ja kohtuprotsesside ning vanglate jälgimise teel ning tähelepanu juhtimisega konkreetselt ohustatud kõrgharidusringkondade liikmete üksikjuhtumitele;

f)  toetada võrdseid võimalusi akadeemilisse kogukonda pääsemiseks, olenemata rahvusest, seisusest, puudest, kodakondsusest, usust, soolisest identiteedist, seksuaalsest sättumusest või muust staatusest; suhtluses kolmandate riikidega pöörata erilist tähelepanu soolise diskrimineerimise ja kõikide vägivallavormide tõkestamise toetamisele ning aidata saavutada soolist võrdõiguslikkust ja kõigi õigust haridusele;

g)  rõhutada, et akadeemilist vabadust võidakse rünnata ka küberrünnakute korraldamisega, sest tänapäeval kasutavad õpetlased oma mõtete ja arvamuste väljendamiseks aina rohkem internetti ja sotsiaalmeediat;

h)  tõstatada akadeemilise vabaduse küsimus poliitilise dialoogi eri tasanditel, sealhulgas inimõiguste alastes dialoogides ja konsultatsioonides partnerriikidega; tõhustada partnerriikidele suunatud diplomaatilisi pingutusi, osaleda kahepoolses ja mitmepoolses tegevuses seoses murettekitavate juhtumitega, mille hulka kuuluvad akadeemilise vabaduse ohustamine või ründamine, eelkõige vägivaldsed rünnakud kõrgharidusasutuste ja kõrgharidusringkondade liikmete vastu, kaasa arvatud diskrimineerivad meetmed või tavad, põhjendamatud piirangud teadustegevusele või väljendusvabadusele, väär süüdimõistmine ja kinnipidamine ning ametiühingute asutamise ja nendesse astumise piirangud; ärgitada partnerriike looma akadeemilise vabaduse ja institutsioonilise sõltumatuse raamistikku ning jälgima sellekohaste põhiõiguste rakendamist; tagada partnerriikidega sõlmitud rahvusvaheliste koostöölepingute vastavus nendele põhimõtetele;

i)  soovitada kõigil riikidel heaks kiita ohutute koolide deklaratsioon ja sellega seotud suunised, mis käsitlevad koolide ja ülikoolide kaitsmist sõjalise kasutamise eest relvakonfliktides, ning neid dokumente rakendada, nagu enamik ELi liikmesriike seda juba teeb, kuna need on suunised vastutuse võtmiseks, et kaitsta põhiväärtusi, eriti akadeemilist vabadust ja institutsioonide autonoomiat kõrghariduse vastaste vägivaldsete ja survestavate rünnakute eest;

j)   teha koostööd ÜRO, Euroopa Nõukogu, rahvusvaheliste asutuste, kodanikuühiskonna ja kõrghariduskogukondadega, et luua mehhanism kõrghariduse ja konkreetsete teadlaste vastaste rünnakute, ähvarduste ja põhjendamatute piirangute jälgimiseks ja neist teatamiseks; tõhustada ja edendada seda jälgimist, et suurendada teadlikkust, tegude toimepanijad vastutusele võtta ning tugevdada pingutusi akadeemilise vabaduse vastaste rünnakute ärahoidmiseks ja neile reageerimiseks;

k)  alustada ja soodustada regulaarset dialoogi ülikoolide kogukondadega ja organisatsioonidega, kelle missioon on kaitsta kõrghariduskogukondi ja edendada akadeemilist vabadust, eesmärgiga kujundada akadeemilise vabaduse jaoks välja parim poliitiline raamistik, algatused ja toetavad strateegiad;

l)  aidata arendada suutlikkust akadeemilise vabaduse rikkumiste kiireks, põhjalikuks ja läbipaistvaks uurimiseks, eriti vägivaldsete rünnakute korral; tõhustada pingutusi akadeemilise vabaduse vastaste rünnakute ärahoidmiseks ja neile reageerimiseks ning teha võimaluste piires kõik vajalik süüdlaste vastutusele võtmiseks;  

m)  soodustada uurimistööd ja toetavat tegevust, mille eesmärk on reformida õigusakte ja eeskirju, mis põhjendamatult kitsendavad akadeemilist vabadust või kõrgkoolide akadeemilist sõltumatust, ning edendada institutsioonilist sõltumatust kui ühte vahendit, mis aitab kõrgharidussüsteeme kaitsta riigi, äriringkondade ja teiste mitteriiklike toimijate sekkumise või rünnakute eest ning hoida kõrgharidust politiseerimise ja ideoloogilise manipuleerimise eest;

n)  suurendada partnerriikidele suunatud diplomaatilisi pingutusi, osaleda kahepoolses ja mitmepoolses tegevuses seoses murettekitavate juhtumitega, mille hulka kuuluvad akadeemilise vabaduse ohustamine või ründamine, eelkõige vägivaldsed rünnakud kõrgharidusasutuste ja kõrgharidusringkondade liikmete vastu, kaasa arvatud diskrimineerivad meetmed või tavad, põhjendamatud piirangud teadustegevusele või väljendusvabadusele, väär süüdimõistmine ja kinnipidamine;  

o)   vaadata uuesti üle inimõiguste kaitsjate olemasolevad tugi- ja kaitsemehhanismid, et suurendada suutlikkust tuvastada akadeemilise vabaduse vastaste rünnakute juhtumeid ja pakkuda abi, sealhulgas kaitset ja toetust hädaolukorras – ka füüsilise kaitse, õigusliku ja viisa-alase abi, arstiabi, kohtuprotsesside ja vanglate jälgimise, toetus- ja lobitegevuse ning pagenduse korral pikaajalise toetuse kaudu; nõuda eelkõige akadeemilise vabaduse edendamise ja akadeemilise kogukonna ohustatud liikmete toetamise arvamist demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi prioriteetide hulka;

p)  vaadata läbi olemasolevad akadeemilise liikuvuse ning muude haridus- ja teaduskoostöö vormide programmid ja vahendid, sh nende kriteeriumid, kandideerimismenetlused, nõuded, ajalised raamid ja ajakavad, et kõrvaldada tõkked, mis võivad kvalifitseeritud, ent riskirühma kuuluvatel õpetlastel ja üliõpilastel takistada programmide võimaluste kasutamist ning töö- ja praktikakohtade või muude vahendite saamist; edendada käimasolevaid ELi rahastatavaid projekte, nagu „Akadeemiline varjupaik“, mille eesmärk on suurendada teadlikkust akadeemilise vabaduse tähtsusest kõrgharidussektoris ja tagajärgedest ühiskonnale tervikuna, kui seda vabadust alla surutakse;

q)  tagada, et ELi kolmandatele riikidele mõeldud makromajanduslikud abiprogrammid ja Euroopa finantseerimisasutuste poliitika ei kahjustaks akadeemilist vabadust ega toetaks poliitikat, mis vähendab rahvatulu eraldamist haridussektorile;

r)   luua olemasolevate ja tulevaste programmide raames uusi algatusi – võimaluse korral koostoimena, mida liidus arendatakse ja rahastatakse eelarvevahenditest, mis ei ole mõeldud hariduse ja teadusuuringute tarbeks – nt Erasmus+, ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III) ja Marie Skłodowska-Curie meetmed uutes ELi rahastatavates programmides, et toetada riskirühma kuuluvate rahvusvahelise kaitse staatusega õpetlaste, üliõpilastest uurijate ning kraadiprogrammi läbivate üliõpilaste tööle ja praktikale saamist Euroopa kõrgharidus- ja teadusasutustes;

s)  toetada piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil jätkuvat reguleerimistegevust, muu hulgas võtta vastu akadeemilise vabaduse ja kõrgharidusasutuste sõltumatuse rahvusvaheline deklaratsioon; kutsuda Euroopa Liitu ja selle liikmesriike üles haarama akadeemilise vabaduse asjus initsiatiivi ÜRO Inimõiguste Nõukogus;

t)  tagada pidev kõrgetasemeline toetus Euroopa ülikoolidevahelisele inimõiguste ja demokratiseerimise edendamise keskusele, mis on ELi üleilmse inimõiguste alase hariduse toetamise lipulaev;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

21.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

56

5

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Michèle Alliot-Marie, Nikos Androulakis, Petras Auštrevičius, Bas Belder, Victor Boştinaru, Elmar Brok, Klaus Buchner, James Carver, Lorenzo Cesa, Georgios Epitideios, Eugen Freund, Michael Gahler, Iveta Grigule-Pēterse, Sandra Kalniete, Tunne Kelam, Wajid Khan, Stelios Kouloglou, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, Arne Lietz, Barbara Lochbihler, Sabine Lösing, Andrejs Mamikins, David McAllister, Francisco José Millán Mon, Javier Nart, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Ioan Mircea Paşcu, Alojz Peterle, Tonino Picula, Kati Piri, Julia Pitera, Cristian Dan Preda, Jozo Radoš, Michel Reimon, Sofia Sakorafa, Jean-Luc Schaffhauser, Anders Sellström, Alyn Smith, Jordi Solé, Dobromir Sośnierz, Jaromír Štětina, Dubravka Šuica, Charles Tannock, László Tőkés, Miguel Urbán Crespo, Ivo Vajgl

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Doru-Claudian Frunzulică, Ana Gomes, Takis Hadjigeorgiou, Marek Jurek, Patricia Lalonde, Antonio López-Istúriz White, David Martin, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Marietje Schaake, Eleni Theocharous, Bodil Valero, Mirja Vehkaperä, Željana Zovko


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

56

+

ALDE

Petras Auštrevičius, Iveta Grigule-Pēterse, Patricia Lalonde, Javier Nart, Jozo Radoš, Marietje Schaake, Ivo Vajgl, Mirja Vehkaperä

ECR

Bas Belder, Charles Tannock, Eleni Theocharous, Anders Primdahl Vistisen

GUE/NGL

Takis Hadjigeorgiou, Sabine Lösing, Sofia Sakorafa, Miguel Urbán Crespo

PPE

Michèle Alliot-Marie, Elmar Brok, Lorenzo Cesa, Michael Gahler, Sandra Kalniete, Tunne Kelam, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, Antonio López-Istúriz White, David McAllister, Francisco José Millán Mon, Alojz Peterle, Julia Pitera, Cristian Dan Preda, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Anders Sellström, Jaromír Štětina, Dubravka Šuica, Željana Zovko

S&D

Nikos Androulakis, Victor Boştinaru, Eugen Freund, Doru-Claudian Frunzulică, Ana Gomes, Wajid Khan, Arne Lietz, Andrejs Mamikins, David Martin, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Gilles Pargneaux, Ioan Mircea Paşcu, Tonino Picula, Kati Piri

VERTS/ALE

Klaus Buchner, Barbara Lochbihler, Michel Reimon, Alyn Smith, Jordi Solé, Bodil Valero

5

ECR

Marek Jurek

ENF

Jean-Luc Schaffhauser

NI

James Carver, Georgios Epitideios, Dobromir Sośnierz

1

0

PPE

László Tőkés

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 27. november 2018Õigusalane teave