Menetlus : 2018/0236(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0405/2018

Esitatud tekstid :

A8-0405/2018

Arutelud :

PV 12/12/2018 - 28
CRE 12/12/2018 - 28

Hääletused :

PV 13/12/2018 - 9.3
CRE 13/12/2018 - 9.3
Selgitused hääletuse kohta
PV 17/04/2019 - 8.10
CRE 17/04/2019 - 8.10

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0520
P8_TA(2019)0402

RAPORT     ***I
PDF 1678kWORD 279k
27.11.2018
PE 625.427v03-00 A8-0405/2018

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus nr 541/2014/EL

(COM(2018)0447 – C8-0258/2018 – 2018/0236(COD))

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Raportöör: Massimiliano Salini

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS
 PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus nr 541/2014/EL

(COM(2018)0447 – C8-0258/2018 – 2018/0236(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0447),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 189 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0258/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A8-0405/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Volitus 5 a (uus)

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek

 

– võttes arvesse komisjoni 14. septembri 2016. aasta teatist „Ühenduvus konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu jaoks – Euroopa gigabitiühiskonna poole“ (COM(2016)0587) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2016)0300),

Muudatusettepanek    2

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Volitus 5 b (uus)

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek

 

– võttes arvesse komisjoni 14. septembri 2016. aasta teatist „5G Euroopa jaoks: tegevuskava“ (COM(2016)0588) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2016)0306),

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Kosmosetehnoloogia, -andmed ja -teenused on saanud eurooplaste igapäevaelu lahutamatuks osaks ning mängivad paljude strateegiliste huvide kaitsmisel ülimalt olulist rolli. Liidu kosmosetööstus on juba maailmamastaabis üks konkurentsivõimelisemaid. Kuid uute jõudude esilekerkimine ja uute tehnoloogiate areng on traditsioonilisi tööstusmudeleid põhjalikult muutmas. Seepärast on äärmiselt oluline, et liit säilitaks kosmosevallas rahvusvahelise juhtpositsiooni ja ulatusliku tegevusvabaduse, soodustaks liidus teaduse ja tehnika arengut ning toetaks kosmosesektori tööstusettevõtjate, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, idufirmade ja innovatiivsete ettevõtjate konkurentsivõimet ja innovatsioonisuutlikkust.

(1)  Kosmosetehnoloogia, -andmed ja -teenused on saanud eurooplaste igapäevaelu lahutamatuks osaks ning mängivad paljude strateegiliste huvide kaitsmisel ülimalt olulist rolli. Liidu kosmosetööstus on juba maailmamastaabis üks konkurentsivõimelisemaid. Kuid uute jõudude esilekerkimine ja uute tehnoloogiate areng on traditsioonilisi tööstusmudeleid põhjalikult muutmas. Seepärast on äärmiselt oluline, et liit säilitaks kosmosevallas rahvusvahelise juhtpositsiooni ja ulatusliku tegevusvabaduse, soodustaks liidus teaduse ja tehnika arengut ning toetaks kosmosesektori tööstusettevõtjate, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, idufirmade ja innovatiivsete ettevõtjate konkurentsivõimet ja innovatsioonisuutlikkust. Samal ajal on oluline luua kohased tingimused, millega tagada üleilmselt võrdsed võimalused kosmosesektoris tegutsevatele ettevõtetele.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Kosmosesektori arengut on traditsiooniliselt seostatud julgeolekuga. Paljudel juhtudel on kosmosesektoris kasutatavad seadmed, komponendid ja vahendid kahesuguse kasutusega kaubad. Seepärast tuleks ära kasutada võimalusi, mida kosmos pakub liidu ja liikmesriikide julgeoleku aspektist.

(2)  Kosmosesektori arengut on traditsiooniliselt seostatud julgeolekuga. Paljudel juhtudel on kosmosesektoris kasutatavad seadmed, komponendid ja vahendid kahesuguse kasutusega kaubad. Seepärast tuleks ära kasutada võimalusi, mida kosmos ja autonoomne juurdepääs kosmosele pakuvad liidu ja liikmesriikide julgeoleku ning iseseisvuse aspektist.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Liit on alates 1990ndate aastate lõpust töötanud välja oma kosmosealgatusi ja -programme: kõigepealt Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (EGNOS) ning seejärel Galileo ja Copernicus, mis vastavad liidu kodanike vajadustele ja avaliku poliitika nõuetele. Lisaks nende algatuste jätkumise tagamisele tuleb neid ka täiustada, et need oleksid kooskõlas uue tehnoloogia arenguga ning digi- ja IKT-valdkonna muudatustega, vastaksid kasutajate uutele vajadustele ning võtaksid arvesse poliitilisi prioriteete, nagu kliimamuutused – sealhulgas Arktikas toimuvate muutuste jälgimine – , julgeolek ja kaitse.

(3)  Liit on alates 1990ndate aastate lõpust töötanud välja oma kosmosealgatusi ja -programme: kõigepealt Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (EGNOS) ning seejärel Galileo ja Copernicus, mis vastavad liidu kodanike vajadustele ja avaliku poliitika nõuetele. Nende algatuste jätkumine ning nende kasutuselevõtt ja kasutamine tuleks tagada ja neid tuleb ka täiustada, et need oleksid kooskõlas uue tehnoloogia arenguga ning digi- ja IKT-valdkonna muudatustega, vastaksid kasutajate uutele vajadustele ning võtaksid arvesse poliitilisi prioriteete. Programmiga tuleks edendada ka kosmosepõhiseid teenuseid, et kõik liikmesriigid ja nende kodanikud saaksid programmist täielikult kasu.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Liit peab tagama oma tegutsemisvabaduse ja autonoomia, saama juurdepääsu kosmosele ja võimaluse seda turvalisel viisil kasutada. Seepärast on ülimalt oluline, et ta säilitaks autonoomse, usaldusväärse ja kulutõhusa juurdepääsu kosmosele, eelkõige elutähtsa infrastruktuuri ja tehnoloogia, avaliku julgeoleku ning liidu ja liikmesriikide julgeoleku seisukohast. Seepärast peaks komisjonil olema võimalik koondada lennutusteenused Euroopa tasandile nii oma vajaduste täitmiseks kui ka teiste üksuste, sealhulgas liikmesriikide taotlusel nende vajaduste täitmiseks, kooskõlas aluslepingu artikli 189 lõikega 2. Samuti on äärmiselt tähtis, et liidul oleksid ka tulevikus tänapäevased, tõhusad ja paindlikkust võimaldavad stardikompleksid. Komisjon peaks kaaluma, mil viisil selliseid komplekse toetada lisaks liikmesriikide ja Euroopa Kosmoseagentuuri võetavatele meetmetele. Eriti juhul, kui on vaja hooldada või uuendada programmi vajadustele vastavateks lennutusteks vajalikku kosmose maapealset infrastruktuuri, peaks olema võimalik rahastada selliseid kohandusi osaliselt programmist kooskõlas finantsmäärusega ja kui on tagatud selge ELi lisaväärtus, et saavutada programmi parem kulutõhusus.

(4)  Liit peab tagama oma tegutsemisvabaduse ja autonoomia, saama juurdepääsu kosmosele ja võimaluse seda turvalisel viisil kasutada. Seepärast on ülimalt oluline, et ta säilitaks autonoomse, usaldusväärse ja kulutõhusa juurdepääsu kosmosele, sealhulgas alternatiivsed lennutustehnoloogiad ja innovaatilised süsteemid või teenused, eelkõige elutähtsa infrastruktuuri ja tehnoloogia, avaliku julgeoleku ning liidu ja liikmesriikide julgeoleku seisukohast. Seepärast peaks komisjonil olema võimalik koondada lennutusteenused Euroopa tasandile nii oma vajaduste täitmiseks kui ka teiste üksuste, sealhulgas liikmesriikide taotlusel nende vajaduste täitmiseks, kooskõlas aluslepingu artikli 189 lõikega 2. Samuti on äärmiselt tähtis, et liidul oleksid ka tulevikus tänapäevased, tõhusad ja paindlikkust võimaldavad stardikompleksid. Komisjon peaks kaaluma, mil viisil selliseid komplekse toetada lisaks liikmesriikide ja Euroopa Kosmoseagentuuri võetavatele meetmetele. Eriti juhul, kui on vaja hooldada või uuendada programmi vajadustele vastavateks lennutusteks vajalikku kosmose maapealset infrastruktuuri, peaks olema võimalik rahastada selliseid kohandusi osaliselt programmist kooskõlas finantsmäärusega ja kui on tagatud selge ELi lisaväärtus, et saavutada programmi parem kulutõhusus.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Liidu kosmosetööstuse konkurentsivõime tugevdamiseks ja oma süsteemide kavandamise, ehitamise ja käitamise suutlikkuse suurendamiseks peaks liit toetama kogu kosmosetööstuse loomist, kasvu ja arendamist. Euroopa, piirkondlikul ja riiklikul tasandil tuleks toetada äri- ja innovatsioonisõbraliku mudeli sündi, luues kosmosetööstuse keskused, mis toovad kokku kosmose-, digitaal- ja kasutajasektori. Liit peaks edendama liidus asuvate kosmoseettevõtjate laienemist, et aidata neil saavutada edu, sealhulgas toetades neid riskikapitali hankimisel, arvestades, et kosmosevaldkonna idufirmadel puudub liidus asjakohane juurdepääs börsivälisele kapitalile, ja luues innovatsioonipartnerlusi.

(5)  Liidu kosmosetööstuse konkurentsivõime tugevdamiseks ja oma süsteemide kavandamise, ehitamise ja käitamise suutlikkuse suurendamiseks peaks liit toetama kogu kosmosetööstuse loomist, kasvu ja arendamist. Euroopa, piirkondlikul ja riiklikul tasandil tuleks toetada äri- ja innovatsioonisõbraliku mudeli sündi selliste algatustega nagu kosmosetööstuse keskused, mis toovad kokku kosmose-, digitaal- ja kasutajasektori. Kosmosetööstuse keskused peaksid tegema koostööd digitaalse innovatsiooni keskustega, et soodustada ettevõtlust ja oskusi. Liit peaks edendama liidus asuvate kosmoseettevõtjate loomist ja laienemist, et aidata neil saavutada edu, sealhulgas toetades neid riskikapitali hankimisel, arvestades, et kosmosevaldkonna idufirmadel puudub liidus asjakohane juurdepääs börsivälisele kapitalile, ja luues innovatsioonipartnerlusi.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Võttes arvesse liidu kosmoseprogrammi (edaspidi „programm“) ulatust ja potentsiaali aidata lahendada üleilmseid probleeme, on sellel tugev rahvusvaheline mõõde. Seepärast peaks komisjonil olema õigus hallata ja koordineerida liidu nimel rahvusvahelisel areenil meetmete võtmist, eelkõige selleks, et kaitsta liidu ja liikmesriikide huve rahvusvahelistel foorumitel, sealhulgas seoses sagedusalaga, et edendada liidu tehnoloogiat ja tööstust ning õhutada koostööd väljaõppe alal, pidades silmas vajadust tagada osaliste õiguste ja kohustuste vastastikkus. Eriti oluline on, et komisjon esindaks liitu rahvusvahelise programmi Cospas-Sarsat organites ja asjaomastes valdkondlikes ÜRO organites, sealhulgas Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioonis, ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsioonis.

(6)  Võttes arvesse liidu kosmoseprogrammi (edaspidi „programm“) ulatust ja potentsiaali aidata lahendada üleilmseid probleeme, on sellel tugev rahvusvaheline mõõde. Seepärast peaks komisjonil olema õigus hallata ja koordineerida liidu nimel rahvusvahelisel areenil meetmete võtmist, eelkõige selleks, et kaitsta liidu ja liikmesriikide huve rahvusvahelistel foorumitel, sealhulgas seoses sagedusalaga. Komisjon peaks tugevdama majandusdiplomaatiat, et edendada liidu tehnoloogiat ja tööstust ning õhutada koostööd väljaõppe alal, pidades silmas vajadust tagada osaliste õiguste ja kohustuste vastastikkus ning õiglane konkurents rahvusvahelisel tasandil. Eriti oluline on, et komisjon esindaks liitu rahvusvahelise programmi Cospas-Sarsat organites ja asjaomastes valdkondlikes ÜRO organites, sealhulgas Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioonis, ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsioonis.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Komisjon peaks koos liikmesriikide ja kõrge esindajaga edendama vastutustundlikku käitumist kosmoses ja avakosmoses ning uurima võimalusi ühineda asjaomaste ÜRO konventsioonidega.

(7)  Komisjon peaks koos liikmesriikide ja kõrge esindajaga edendama vastutustundlikku käitumist kosmoses ja avakosmoses, eelkõige leidma lahendused kosmosejäätmete leviku tõkestamiseks ning uurima võimalusi ühineda asjaomaste ÜRO konventsioonidega, sealhulgas lepinguga põhimõtete kohta, mis reguleerivad riikide tegevust kosmose – kaasa arvatud Kuu ja teised taevakehad – uurimisel ja kasutamisel;

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Programm jagab samalaadseid eesmärke muude liidu programmidega, eelkõige programm „Euroopa Horisont“, InvestEU fond, Euroopa Kaitsefond ning määruse (EL) [ühissätete määrus] kohaldamisalasse kuuluvad fondid. Seetõttu tuleks ette näha kumulatiivne rahastamine nendest programmidest, tingimusel et rahalised vahendid katavad samu kuluühikuid, eelkõige liidu programmidest saadavaid täiendavaid rahalisi vahendeid käsitlevate kokkulepete kaudu, kui haldussätted seda võimaldavad; rahastamine võib olla järjestikune, vahelduv või kombineeritud, sealhulgas meetmete ühisrahastus, et rakendada võimaluse korral innovatsioonipartnerlusi ja segarahastamistoiminguid. Seepärast peaks komisjon programmi rakendamise ajal edendama koostoimet muude seonduvate liidu programmidega, mis võimaldaksid võimaluse korral kasutada riskikapitali, innovatsioonipartnerlusi ning kumulatiivset või segarahastamist.

(8)  Programm jagab samalaadseid eesmärke muude liidu programmidega, eelkõige programm „Euroopa Horisont“, InvestEU fond, Euroopa Kaitsefond ning määruse (EL) [ühissätete määrus] kohaldamisalasse kuuluvad fondid. Seetõttu tuleks ette näha kumulatiivne rahastamine nendest programmidest, tingimusel et rahalised vahendid katavad samu kulusid, eelkõige liidu programmidest saadavaid täiendavaid rahalisi vahendeid käsitlevate kokkulepete kaudu, kui haldussätted seda võimaldavad; rahastamine võib olla järjestikune, vahelduv või kombineeritud, sealhulgas meetmete ühisrahastus, et rakendada võimaluse korral innovatsioonipartnerlusi ja segarahastamistoiminguid. Seepärast peaks komisjon programmi rakendamise ajal edendama koostoimet muude seonduvate liidu programmidega, mis võimaldaksid võimaluse korral kasutada riskikapitali, innovatsioonipartnerlusi ning kumulatiivset või segarahastamist. Oluline on tagada järjepidevus programmi „Euroopa Horisont“ ja teiste liidu programmide raames välja töötatud lahenduste ning programmi komponentide vahel.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a)  Liidu kosmosesektoris töötab umbes 200 000 spetsialisti. Seepärast on oluline jätkata selles sektoris tipptasemel taristu arendamist ning seeläbi stimuleerida eelnevate ja järgnevate etappide majandustegevust. Tagamaks Euroopa kosmosetööstuse konkurentsivõimet tulevikus, peab programm peale selle toetama tipptasemel oskuste arendamist kosmosega seotud valdkondades ning haridus- ja koolitustegevust, keskendudes eelkõige tütarlastele ja naistele, et kasutada selles vallas täiel määral ära liidu kodanike potentsiaali.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a)  Programmis tuleks ära kasutada kosmose- ja transpordisektori koostoimet, võttes arvesse, et kosmosetehnoloogial on strateegiline roll maismaa-, mere-, õhu- ja kosmosetranspordi muutmisel arukamaks, tõhusamaks, ohutumaks, kindlamaks, kestlikumaks ja integreeritumaks, ning samal ajal suurendab kasvav ja innovaatiline transpordisektor uuendusliku ja ajakohase kosmosetehnoloogia kasutamist.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Liit peaks olema igasuguse liidu programmi loodud tulu saaja, et tema eelnevalt tehtud investeeringud saaksid osaliselt hüvitatud, ning kõnealust tulu tuleks kasutada programmi eesmärkide toetamiseks. Samal põhjusel peaks olema võimalik näha erasektori üksustega sõlmitud lepingutes ette tulude jagamise mehhanism.

(14)  Liit peaks olema igasuguse liidu programmi komponentide loodud tulu saaja, et tema eelnevalt tehtud investeeringud saaksid osaliselt hüvitatud, ning kõnealust tulu tuleks kasutada programmi eesmärkide saavutamise toetamiseks. Samal põhjusel peaks olema võimalik näha erasektori üksustega sõlmitud lepingutes ette tulude jagamise mehhanism.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Programm tugineb keerukale ja pidevalt muutuvale tehnoloogiale. Sellisest tehnoloogiast sõltumine toob programmi raames tehtavate avalike hangetega seoses kaasa ebakindlust ja riske, eriti kuna hangete objektiks on seadmed või pikaajaliste teenuste osutamine. Seepärast on lisaks finantsmäärusega ette nähtud normidele vajalikud konkreetsed avalikke hankeid käsitlevad meetmed. Peaks olema võimalik sõlmida tingimuslike osadega lepinguid, teha lepingu täitmise käigus sellesse teatavatel tingimustel muudatusi või piirata allhangete määra. Kuna programmi komponentide tehnoloogiline külg ei ole selgelt määratletud, ei ole hangete hinda alati võimalik täpselt hinnata ning seepärast peaks olema võimalik sõlmida lepinguid, milles ei kehtestata kindlat ja lõplikku hinda, kuid mis samas sisaldavad liidu rahalisi huve kaitsvaid klausleid.

(16)  Programm tugineb keerukale ja pidevalt muutuvale tehnoloogiale. Sellisest tehnoloogiast sõltumine toob programmi raames tehtavate avalike hangetega seoses kaasa ebakindlust ja riske, eriti kuna hangete objektiks on seadmed või pikaajaliste teenuste osutamine. Seepärast on lisaks finantsmäärusega ette nähtud normidele vajalikud konkreetsed avalikke hankeid käsitlevad meetmed. Peaks olema võimalik sõlmida tingimuslike osadega lepinguid, teha lepingu täitmise käigus sellesse teatavatel tingimustel muudatusi või piirata allhangete määra eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Kuna programmi komponentide tehnoloogiline külg ei ole selgelt määratletud, ei ole hangete hinda alati võimalik täpselt hinnata ning seepärast peaks olema võimalik sõlmida lepinguid, milles ei kehtestata kindlat ja lõplikku hinda, kuid mis samas sisaldavad liidu rahalisi huve kaitsvaid klausleid.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Programmi nõuetekohane avalik haldamine eeldab vastutuse ja ülesannete ranget jaotust osalevate üksuste vahel, et hoida ära kattumist ning vähendada viivitusi ja ülekulusid.

(25)  Programmi nõuetekohane avalik haldamine eeldab vastutuse ja ülesannete ranget jaotust osalevate üksuste vahel, et hoida ära kattumist ning vähendada viivitusi ja ülekulusid, ning sellega peaks püüdma prioriseerida Euroopa olemasoleva taristu kasutamist ja Euroopa kutse- ja tööstussektorite arendamist.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(25 a)  Kosmoseprogrammid on kasutajakesksed ja seetõttu nõuab nende rakendamine ja arendamine kasutajate esindajate pidevat ja tõhusat osalemist.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26)  Liikmesriigid on kosmosevaldkonnas juba kaua aega aktiivselt tegutsenud. Neil on olemas kosmosega seotud süsteemid, infrastruktuur, riiklikud ametid ja asutused. Seepärast saavad nad programmi, eriti selle rakendamisse, märkimisväärselt panustada ning nad peaksid tegema liiduga programmi teenuste ja rakenduste edendamisel täiel määral koostööd. Komisjonil peaks olema võimalik kasutada liikmesriikide käsutuses olevaid vahendeid, ta võiks anda neile programmi elluviimisega seotud mitteregulatiivseid ülesandeid ja saada neilt abi. Samuti peaksid asjaomased liikmesriigid võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada oma territooriumile rajatud maapealsete jaamade kaitse. Lisaks peaksid liikmesriigid ja komisjon tegema koostööd omavahel ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ning reguleerivate asutustega, et tagada programmi jaoks vajalike sageduste kättesaadavus ja kaitse, et võimaldada pakutavatel teenustel põhinevate rakenduste täielikku väljaarendamist ja rakendamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta otsusele nr 243/2012/EL, millega luuakse mitmeaastane raadiospektripoliitika programm15.

(26)  Liikmesriigid on kosmosevaldkonnas juba kaua aega aktiivselt tegutsenud. Neil on olemas kosmosega seotud süsteemid, infrastruktuur, riiklikud ametid ja asutused. Seepärast saavad nad programmi, eriti selle rakendamisse, märkimisväärselt panustada ning nad peaksid tegema liiduga programmi teenuste ja rakenduste edendamisel täiel määral koostööd. Komisjonil peaks olema võimalik kasutada liikmesriikide käsutuses olevaid vahendeid, ta võiks anda neile programmi elluviimisega seotud mitteregulatiivseid ülesandeid ja saada neilt abi. Samuti peaksid asjaomased liikmesriigid võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada oma territooriumile rajatud maapealsete jaamade kaitse. Lisaks peaksid liikmesriigid ja komisjon tegema koostööd omavahel ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ning reguleerivate asutustega, et tagada programmi jaoks vajalike sageduste kättesaadavus ja piisav kaitse, et võimaldada pakutavatel teenustel põhinevate rakenduste täielikku väljaarendamist ja rakendamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta otsusele nr 243/2012/EL, millega luuakse mitmeaastane raadiospektripoliitika programm.

__________________

__________________

15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta otsus nr 243/2012/EL, millega luuakse mitmeaastane raadiospektripoliitika programm (ELT L 81, 21.3.2012, lk 7).

15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta otsus nr 243/2012/EL, millega luuakse mitmeaastane raadiospektripoliitika programm (ELT L 81, 21.3.2012, lk 7).

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27)  Komisjoni kui liidu üldiste huvide edendaja ülesanne on programmi rakendada, kanda selle eest üldist vastutust ning edendada programmi teenuste kasutamist. Et kasutada optimaalselt eri sidusrühmade vahendeid ja oskusteavet, peaks komisjonil olema õigus teatavaid ülesandeid delegeerida. Lisaks peaks just komisjon kindlaks määrama süsteemide ja teenuste arendamiseks vajalikud peamised tehnilised ja tegevusspetsifikatsioonid.

(27)  Komisjoni kui liidu üldiste huvide edendaja ülesanne on jälgida programmi rakendamist, kanda selle eest üldist vastutust ning edendada programmi teenuste kasutamist. Et kasutada optimaalselt eri sidusrühmade vahendeid ja oskusteavet, peaks komisjonil olema õigus teatavaid ülesandeid delegeerida. Lisaks peaks just komisjon kindlaks määrama süsteemide ja teenuste arendamiseks vajalikud peamised nõuded.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet asendab määrusega (EL) nr 912/2010 loodud Euroopa GNSSi agentuuri ja on selle õigusjärglane ning ameti eesmärk on programmi edendada, eriti julgeoleku aspektist. Seepärast tuleks ametile määrata teatavad programmi turvalisuse ja edendamisega seotud ülesanded. Võttes arvesse ameti kogemusi turvalisuse valdkonnas, peaks ta vastutama kõigi kosmosesektoris võetavate liidu meetmetega seotud turvalisuse akrediteerimise ülesannete eest. Lisaks peaks amet täitma ülesandeid, mis komisjon määrab talle ühe või mitme rahalist toetust käsitleva lepingu alusel, mis hõlmab mitmesuguseid muid programmiga seotud konkreetseid ülesandeid.

(28)  Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet asendab määrusega (EL) nr 912/2010 loodud Euroopa GNSSi agentuuri ja on selle õigusjärglane ning ameti eesmärk on programmi edendada, eriti julgeoleku, küberjulgeoleku, teenuste ja järgmise etapi teenuste sektori aspektist. Nende valdkondadega seotud ülesanded tuleks seepärast määrata ametile. Võttes arvesse ameti kogemusi turvalisuse valdkonnas, peaks ta vastutama kõigi kosmosesektoris võetavate liidu meetmetega seotud turvalisuse akrediteerimise ülesannete eest. Tuginedes eelnevatele saavutustele Galileo ja EGNOSe kasutuselevõtu edendamises kasutajate seas ja turul, ning pidades silmas programmide edendamist paketina, tuleks ametile teha ülesandeks ka Copernicuse programmiga seotud reklaami- ja turule viimise meetmed. Lisaks peaks amet täitma ülesandeid, mis komisjon määrab talle ühe või mitme rahalist toetust käsitleva lepingu alusel, mis hõlmab mitmesuguseid muid programmiga seotud konkreetseid ülesandeid.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29)  Euroopa Kosmoseagentuur on rahvusvaheline organisatsioon, kellel on kosmosevaldkonnas laialdane oskusteave ja kes sõlmis Euroopa Ühendusega aastal 2004 raamkokkuleppe. Seetõttu on ta programmi rakendamisel tähtis partner, kellega tuleks luua asjakohased kontaktid. Sellega seoses ja kooskõlas finantsmäärusega on oluline sõlmida Euroopa Kosmoseagentuuriga finantsraampartnerluse leping, mis reguleerib kõiki komisjoni, ameti ja Euroopa Kosmoseagentuuri finantssuhteid ning tagab nende järjepidevuse ja kooskõla Euroopa Kosmoseagentuuriga sõlmitud raamlepinguga, eriti selle artikliga 5. Kuna aga Euroopa Kosmoseagentuur ei ole liidu organ ja tema suhtes ei kohaldata liidu õigust, on liidu ja liikmesriikide huvide kaitsmiseks tähtis, et sellise lepingu tingimuseks seataks asjakohaste tööeeskirjade vastuvõtmine Euroopa Kosmoseagentuuris. Leping peaks sisaldama ka kõiki liidu finantshuvide kaitsmiseks vajalikke klausleid.

(29)  Euroopa Kosmoseagentuur on rahvusvaheline organisatsioon, kellel on kosmosevaldkonnas laialdane oskusteave ja kes sõlmis Euroopa Ühendusega aastal 2004 raamkokkuleppe. Seetõttu on ta programmi rakendamisel tähtis partner, kellega tuleks luua asjakohased kontaktid. Sellega seoses ja kooskõlas finantsmäärusega on oluline sõlmida Euroopa Kosmoseagentuuriga finantsraampartnerluse leping, mis reguleerib kõiki komisjoni, ameti ja Euroopa Kosmoseagentuuri finantssuhteid ning tagab nende järjepidevuse ja kooskõla Euroopa Kosmoseagentuuriga sõlmitud raamlepinguga, eriti selle artikliga 5. Kuna Euroopa Kosmoseagentuur ei ole liidu organ ja tema suhtes ei kohaldata liidu õigust, on oluline, et selline leping sisaldaks liidu ja liikmesriikide huvide kaitsmiseks piisavaid nõudeid, mis on seotud Euroopa Kosmoseagentuuri toimimise eeskirjadega. Leping peaks sisaldama ka kõiki liidu finantshuvide kaitsmiseks vajalikke klausleid.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31)  Et tagada kasutajate esindatus riikliku satelliitside juhtimises ja koondada kasutajate vajadused ja nõuded üle riigi-, tsiviil- ja sõjaliste piiride, peaks asjaomastel liidu üksustel, kellel on kasutajatega tihedad sidemed, nagu Euroopa Kaitseagentuur, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, Euroopa Meresõiduohutuse Amet, Euroopa Kalanduskontrolli Amet, Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet, sõjaliste missioonide plaanimise ja juhtimise teenistus / tsiviilmissioonide plaanimise ja juhtimise teenistus ning hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus, olema konkreetsete kasutajarühmade üle koordineeriv roll. Koondtasandil peaks amet esindama tsiviilkasutajaskonda ja Euroopa Kaitseagentuur sõjalisi kasutajad ning nad võivad jälgida operatiivkasutust, nõudlust, nõuetest kinnipidamist ning vajaduste ja nõuete muutumist.

(31)  Et tagada kasutajate esindatus riikliku satelliitside juhtimises ja koondada kasutajate vajadused ja nõuded üle riigipiiride, peaks asjaomastel liidu üksustel, kellel on kasutajatega tihedad sidemed, nagu Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, Meresõiduohutuse Amet, Euroopa Kalanduskontrolli Amet, Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet, tsiviilmissioonide plaanimise ja juhtimise teenistus ning hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus, olema konkreetsete kasutajarühmade üle koordineeriv roll. Koondtasandil peaks amet esindama kasutajate kogukonda ja võib jälgida operatiivkasutust, nõudlust, nõuetest kinnipidamist ning vajaduste ja nõuete muutumist.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(36)  Et tagada teabe turvaline ringlus, tuleks ette näha asjakohased normid, tagamaks, et kõigi programmi rakendamises osalevate avaliku ja erasektori üksuste ning füüsiliste isikute suhtes kohaldatakse samaväärseid julgeolekunorme.

(36)  Et tagada teabe turvaline ringlus, tuleks ette näha asjakohased normid, tagamaks, et kõigi programmi rakendamises osalevate avaliku ja erasektori üksuste ning füüsiliste isikute suhtes kohaldatakse samaväärseid julgeolekunorme, kusjuures luuakse mitu teabe kasutamise õiguste tasandit ja tagatakse sel viisil turvaline juurdepääs teabele.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(36 a)  Euroopa kosmosetaristu – nii maa peal kui ka kosmoses asuva taristu – küberjulgeolek on otsustava tähtsusega süsteemide käitamise pidevuse ja nende tõhusa suutlikkuse tagamiseks, et need süsteemid täidaksid ülesandeid pidevalt ja osutaksid vajalikke teenuseid.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(38)  Satelliitnavigatsioonisüsteeme kasutatakse üha rohkemates olulistes majandussektorites, eriti transpordi-, telekommunikatsiooni-, põllumajandus- ja energiasektoris, millele lisandub koostoime liidu ja liikmesriikide julgeoleku ja kaitsega seotud tegevusega. Täielik kontroll satelliitnavigatsiooni üle peaks seepärast tagama liidu tehnoloogilise sõltumatuse, sealhulgas pikas perspektiivis infrastruktuurirajatiste komponentide puhul, ja strateegilise autonoomsuse.

(38)  Satelliitnavigatsioonisüsteeme kasutatakse üha rohkemates olulistes majandussektorites, eriti transpordi-, telekommunikatsiooni-, põllumajandus- ja energiasektoris. Satelliitnavigatsioonil on samuti oluline roll liidu ja liikmesriikide julgeoleku seisukohast. Täielik kontroll satelliitnavigatsiooni üle peaks seepärast tagama liidu tehnoloogilise sõltumatuse, sealhulgas pikas perspektiivis infrastruktuurirajatiste komponentide puhul, ja strateegilise autonoomsuse.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(40)  EGNOSe eesmärk on parandada olemasolevate ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide, eelkõige Galileo süsteemi edastatavate vaba juurdepääsuga signaalide kvaliteeti. EGNOSe pakutavad teenused peaksid esmajärjekorras hõlmama liikmesriikide geograafiliselt Euroopas asuvat territooriumi, mille hulka loetakse käesoleva määruse kohaldamisel Assoore, Kanaari saari ja Madeirat, eesmärgiga hõlmata need territooriumid 2025. aasta lõpuks. EGNOSe süsteemi teenuste geograafilist ulatust võidakse juhul, kui see on tehniliselt teostatav, ja ohutusteenuste puhul rahvusvaheliste lepingute alusel laiendada muudesse maailma piirkondadesse. Ilma et see piiraks määruse [2018/XXXX] [EASA määrus] kohaldamist ja aeronavigatsiooniks vajalikku Galileo teenuste kvaliteedi seiret, tuleks silmas pidada, et kuigi Galileo edastatavaid signaale on võimalik tulemuslikult kasutada õhusõidukite asukoha määramiseks, võivad üksnes kohalikud või piirkondlikud tugisüsteemid, nagu EGNOS Euroopas, toimida lennuliikluse korraldaja ja aeronavigatsiooniteenuste osutajana.

(40)  EGNOSe eesmärk on parandada olemasolevate ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide, eelkõige Galileo süsteemi edastatavate vaba juurdepääsuga signaalide kvaliteeti. EGNOSe pakutavad teenused peaksid esmajärjekorras hõlmama liikmesriikide geograafiliselt Euroopas asuvat territooriumi, mille hulka loetakse käesoleva määruse kohaldamisel Assoore, Kanaari saari ja Madeirat, eesmärgiga hõlmata need territooriumid 2025. aasta lõpuks. EGNOSe süsteemi teenuste geograafilist ulatust võidakse juhul, kui see on tehniliselt teostatav, ja ohutusteenuste puhul rahvusvaheliste lepingute alusel laiendada muudesse maailma piirkondadesse. Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2018/11391a kohaldamist ja aeronavigatsiooniks vajalikku Galileo teenuste kvaliteedi seiret ja ohutustaset, tuleks silmas pidada, et Galileo edastatavaid signaale on võimalik tulemuslikult kasutada õhusõidukite asukoha määramiseks, võivad üksnes kohalikud või piirkondlikud tugisüsteemid, nagu EGNOS Euroopas, toimida lennuliikluse korraldaja ja aeronavigatsiooniteenuste osutajana.

 

_________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L 212, 22.8.2018, lk 1).

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 40 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(40 a)  EGNOS võib aidata kaasa täppispõllumajandusele ja aidata Euroopa põllumeestel kõrvaldada jäätmeid, vähendada väetiste ja herbitsiidide liigset kasutamist ning optimeerida saagikust. EGNOSel on juba suur kasutajaskond, kuid navigatsioonitehnoloogiaga ühildatavate põllumajandusmasinate arv on väiksem. Selle probleemiga tuleks tegelda.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(41)  On ülimalt oluline tagada Galileo ja EGNOSe süsteemide pakutavate teenuste järjepidevus, jätkusuutlikkus ja kättesaadavus tulevikus. Muutuvas keskkonnas ja kiiresti areneva turu tingimustes tuleks jätkata nende arendamist ja valmistada ette uue põlvkonna süsteemid.

(41)  On ülimalt oluline tagada Galileo ja EGNOSe süsteemide pakutavate teenuste järjepidevus, jätkusuutlikkus, turvalisus, usaldusväärsus, täpsus ja kättesaadavus tulevikus. Muutuvas keskkonnas ja kiiresti areneva turu tingimustes tuleks jätkata nende arendamist ja valmistada ette uue põlvkonna süsteemid.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 44 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(44 a)   Galileo ja EGNOSe teenuste kasutamise toetamiseks ning järgmise etapi teenuste, eelkõige transpordisektoris osutatavate teenuste toetamiseks peaksid pädevad asutused töötama rahvusvahelisel tasandil välja ühised standardid ja tunnistused. 

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 45

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(45)  Arvestades Galileo ja EGNOSe maapealse infrastruktuuri tähtsust ja mõju nende turvalisusele, peaks maapealse infrastruktuuri asukoha kindlaks määrama komisjon. Süsteemide maapealse infrastruktuuri kasutuselevõtt peaks toimuma avatud ja läbipaistva protsessi alusel.

välja jäetud

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 46

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(46)  Selleks et Galileost ja EGNOSest saadavat sotsiaal-majanduslikku kasu täielikult ära kasutada, eriti julgeoleku valdkonnas, tuleks edendada EGNOSe ja Galileo pakutavate teenuste kasutamist liidu muudes poliitikavaldkondades, kui see on põhjendatud ja kasulik.

(46)  Selleks et Galileost ja EGNOSest saadavat sotsiaal-majanduslikku kasu täielikult ära kasutada, eriti julgeoleku valdkonnas, tuleks võimaluse korral peavoolustada EGNOSe ja Galileo pakutavate teenuste kasutamist liidu muudes poliitikavaldkondades. Selliste teenuste kasutamise edendamine kõikides liikmesriikides on samuti oluline etapp.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 47

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(47)  Copernicus peaks tagama sõltumatu juurdepääsu keskkonnaalastele teadmistele ning Maa seire ja geoteabeteenuste seisukohast määrava tähtsusega tehnoloogiale, võimaldades seega liidul teha sõltumatult otsuseid ja võtta meetmeid muu hulgas sellistes valdkondades nagu keskkond, kliimamuutused, kodanikukaitse, julgeolek ja digitaalmajandus.

(47)  Copernicus peaks tagama sõltumatu juurdepääsu keskkonnaalastele teadmistele ning Maa seire ja geoteabeteenuste seisukohast määrava tähtsusega tehnoloogiale, võimaldades seega liidul teha sõltumatult otsuseid ja võtta meetmeid muu hulgas sellistes valdkondades nagu keskkond, sealhulgas põllumajandus, bioloogiline mitmekesisus, maakasutus, metsamajandus, maaelu areng ja kalandus, kliimamuutused, kultuuripärandi paigad, kodanikukaitse, julgeolek, sealhulgas taristu turvalisus, ja digitaalmajandus.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 48

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(48)  Copernicus peaks tagama järjepidevuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 377/2014 (millega luuakse Copernicuse programm)17 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 911/2010 (Maa seire Euroopa programmi (GMES) ja selle esialgsete toimingute kohta)18 osutatud tegevuse ja saavutustega ning tuginema nendele, võttes arvesse viimaseid teadusuuringute suundumusi, tehnoloogilisi edusamme ja uuendusi, mis mõjutavad Maa seire valdkonda, samuti suurandmete analüüsi ja tehisintellekti tehnoloogia arengut ning nendega seotud liidu tasandi strateegiaid ja algatusi19. Copernicus peaks võimalikult suures ulatuses kasutama liikmesriikide, Euroopa Kosmoseagentuuri, EUMETSATi20 ja teiste üksuste, sealhulgas Euroopa ärialgatuste kosmosepõhise seire suutlikkust, aidates seeläbi kaasa elujõulise Euroopa ärilise kosmosesektori arengule. Kui see on võimalik ja asjakohane, peaks ta samuti kasutama kättesaadavaid in situ andmeid ja lisaandmeid, mida esitavad põhiliselt liikmesriigid kooskõlas direktiiviga 2007/2/EÜ21. Komisjon peaks tegema koostööd liikmesriikide ja Euroopa Keskkonnaametiga, et tagada Copernicusele in situ andmetele tegelik juurdepääs ja võimalus neid kasutada.

(48)  Olemasolevat suutlikkust tuleks ära kasutada ja täiendada uute varadega, mida vastutavad üksused võivad arendada ühiselt. Selleks peaks komisjon tegema tihedat koostööd Euroopa Kosmoseagentuuriga, liikmesriikidega ja vajaduse korral muude üksustega, kellel on asjakohased ruumi- ja in situ varad. Copernicus peaks tagama järjepidevuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 377/2014 (millega luuakse Copernicuse programm)17 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 911/2010 (Maa seire Euroopa programmi (GMES) ja selle esialgsete toimingute kohta)18 osutatud tegevuse ja saavutustega ning tuginema nendele, võttes arvesse viimaseid teadusuuringute suundumusi, tehnoloogilisi edusamme ja uuendusi, mis mõjutavad Maa seire valdkonda, samuti suurandmete analüüsi ja tehisintellekti tehnoloogia arengut ning nendega seotud liidu tasandi strateegiaid ja algatusi19. Copernicus peaks võimalikult suures ulatuses kasutama liikmesriikide, Euroopa Kosmoseagentuuri, EUMETSATi20 ja teiste üksuste, sealhulgas Euroopa ärialgatuste kosmosepõhise seire suutlikkust, aidates seeläbi kaasa elujõulise Euroopa ärilise kosmosesektori arengule. Kui see on võimalik ja asjakohane, peaks ta samuti kasutama kättesaadavaid in situ andmeid ja lisaandmeid, mida esitavad põhiliselt liikmesriigid kooskõlas direktiiviga 2007/2/EÜ21. Komisjon peaks tegema koostööd liikmesriikide ja Euroopa Keskkonnaametiga, et tagada Copernicusele in situ andmetele tegelik juurdepääs ja võimalus neid kasutada.

__________________

__________________

17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 377/2014, millega luuakse Copernicuse programm ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 911/2010 (ELT L 122, 24.4.2014, lk 44).

17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 377/2014, millega luuakse Copernicuse programm ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 911/2010 (ELT L 122, 24.4.2014, lk 44).

18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrus (EL) nr 911/2010 Maa seire Euroopa programmi (GMES) ja selle esialgsete toimingute kohta (2011–2013) (ELT L 276, 20.10.2010, lk 1).

18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrus (EL) nr 911/2010 Maa seire Euroopa programmi (GMES) ja selle esialgsete toimingute kohta (2011–2013) (ELT L 276, 20.10.2010, lk 1).

19 Teatis „Tehisintellekt Euroopa huvides“ (COM(2018) 237 final), teatis „Ühtse Euroopa andmeruumi loomine“ (COM(2018) 232 final), ettepanek: nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte (COM(2018) 8 final).

19 Teatis „Tehisintellekt Euroopa huvides“ (COM(2018) 237 final), teatis „Ühtse Euroopa andmeruumi loomine“ (COM(2018) 232 final), ettepanek: nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte (COM(2018) 8 final).

20 Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Kasutamise Organisatsioon.

20 Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Kasutamise Organisatsioon.

21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE).

21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE).

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 49 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(49 a)  Copernicuse kogu potentsiaali ühiskonna ja majanduse jaoks tuleks täies ulatuses ära kasutada, piirdumata üksnes otseste toetusesaajatega, ning selleks tuleks tõhustada kasutajatepoolse kasutuselevõtu meetmeid, milleks tuleb omakorda võtta uusi meetmeid, et muuta andmed mittespetsialistide jaoks kasutatavaks ning ergutada seeläbi majanduskasvu, töökohtade loomist ja teadmussiiret.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 52

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(52)  Andmete kogumisega seoses peaks Copernicuse kohase tegevuse eesmärk olema täiustada ja käitada olemasolevat kosmoseinfrastruktuuri, valmistuda pikemas perspektiivis ette satelliitide asendamiseks nende eluea lõpus ja algatada uusi missioone, mis on seotud uute seiresüsteemidega, et toetada üleilmse kliimamuutuse probleemiga tegelemist (nt inimtekkelise CO2-heite ja muu kasvuhoonegaaside heite seire). Copernicuse raames toimuv üleilmne seiretegevus tuleks laiendada polaarpiirkondadesse ning toetada tuleks keskkonnanõuete täitmise tagamist, kohustuslikku keskkonnaseiret ja asjaomast aruandlust ning innovatiivseid keskkonnarakendusi (nt põllumajanduskultuuride seireks, vee majandamiseks ja tulekahjuseire tõhustamiseks). Seda tehes peaks Copernicus võimendama ja kasutama võimalikult palju ära eelmise rahastamisperioodi (2014–2020) raames tehtud investeeringuid ning uurima uusi tegevus- ja ärimudeleid, et veelgi täiendada Copernicuse suutlikkust. Copernicus peaks toetuma liikmesriikidega loodud edukatele partnerlussuhetele, et arendada asjakohaste juhtimismehhanismide raames edasi oma julgeolekumõõdet, et reageerida julgeoleku valdkonna kasutajate muutuvatele vajadustele. Andmete ja teabe töötlemise funktsiooni raames peaks Copernicus tagama Copernicuse põhiteenuste pikaajalise jätkusuutlikkuse ja edasiarendamise, andma teavet, et reageerida avaliku sektori ja liidu rahvusvahelistest kohustustest tulenevatele vajadustele, ning maksimeerima äriotstarbelise kasutamise võimalusi.

(52)  Andmete kogumisega seoses peaks Copernicuse kohase tegevuse eesmärk olema täiustada ja käitada olemasolevat kosmoseinfrastruktuuri, valmistuda pikemas perspektiivis ette satelliitide asendamiseks nende eluea lõpus ja algatada uusi missioone, mille teostatavust Euroopa Kosmoseagentuuris praegu uuritakse ja mis on seotud uute seiresüsteemidega, et toetada üleilmse kliimamuutuse probleemiga tegelemist (nt inimtekkelise CO2-heite ja muu kasvuhoonegaaside heite seire) Copernicuse raames toimuv üleilmne seiretegevus tuleks laiendada polaarpiirkondadesse ning toetada tuleks keskkonnanõuete täitmise tagamist, kohustuslikku keskkonnaseiret ja asjaomast aruandlust ning innovatiivseid keskkonnarakendusi (nt põllumajanduskultuuride seireks, vee majandamiseks ja tulekahjuseire tõhustamiseks). Seda tehes peaks Copernicus võimendama ja kasutama võimalikult palju ära eelmise rahastamisperioodi (2014–2020) raames tehtud investeeringuid ning uurima uusi tegevus- ja ärimudeleid, et veelgi täiendada Copernicuse suutlikkust. Copernicus peaks toetuma liikmesriikidega loodud edukatele partnerlussuhetele, et arendada asjakohaste juhtimismehhanismide raames edasi oma julgeolekumõõdet, et reageerida julgeoleku valdkonna kasutajate muutuvatele vajadustele. Andmete ja teabe töötlemise funktsiooni raames peaks Copernicus tagama Copernicuse põhiteenuste pikaajalise jätkusuutlikkuse ja edasiarendamise, andma teavet, et reageerida avaliku sektori ja liidu rahvusvahelistest kohustustest tulenevatele vajadustele, ning maksimeerima äriotstarbelise kasutamise võimalusi.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 53

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(53)  Andmete ja teabe töötlemise funktsiooni raames peaks Copernicus tagama Copernicuse põhiteenuste pikaajalise jätkusuutlikkuse ja edasiarendamise, andma teavet, et reageerida avaliku sektori ja liidu rahvusvahelistest kohustustest tulenevatele vajadustele, ning maksimeerima äriotstarbelise kasutamise võimalusi. Eelkõige peaks Copernicus edastama kohalikul, liikmesriigi, Euroopa ja maailma tasandil teavet atmosfääri seisundi kohta, teavet ookeanide seisundi kohta, teavet maismaamaaseire toetamiseks, millega toetatakse kohalike, riiklike ja liidu tegevuspõhimõtete rakendamist, teavet kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise toetamiseks ning georuumilist teavet hädaolukordade ohjamise toetamiseks, sealhulgas ennetusmeetmete kaudu, keskkonnanõuete täitmise tagamiseks ja tsiviiljulgeoleku, sealhulgas liidu välistegevuse toetamiseks. Komisjon peaks kindlaks määrama asjakohased lepingutingimused, mis toetaksid teenuste osutamise jätkusuutlikkust.

(53)  Andmete ja teabe töötlemise funktsiooni raames peaks Copernicus tagama Copernicuse põhiteenuste pikaajalise jätkusuutlikkuse ja edasiarendamise, andma teavet, et reageerida avaliku sektori ja liidu rahvusvahelistest kohustustest tulenevatele vajadustele, ning maksimeerima äriotstarbelise kasutamise võimalusi. Eelkõige peaks Copernicus edastama kohalikul, liikmesriigi, Euroopa ja maailma tasandil teavet atmosfääri seisundi, sealhulgas õhu kvaliteedi kohta, teavet ookeanide seisundi kohta, teavet maismaamaaseire toetamiseks, millega toetatakse kohalike, riiklike ja liidu tegevuspõhimõtete rakendamist, teavet kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise toetamiseks ning georuumilist teavet hädaolukordade ohjamise toetamiseks, sealhulgas ennetusmeetmete kaudu, keskkonnanõuete täitmise tagamiseks ja tsiviiljulgeoleku, sealhulgas liidu välistegevuse toetamiseks. Komisjon peaks kindlaks määrama asjakohased lepingutingimused, mis toetaksid teenuste osutamise jätkusuutlikkust.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 54 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(54 a)  Selleks et saavutada Copernicuse eesmärgid jätkusuutlikul alusel, peaks komisjoni abistama komitee (Copernicuse allkomitee), kes aitaks tal tagada liidu, kasutajate foorumite, liikmesriikide ja valitsustevaheliste organisatsioonide ning erasektori poolt Copernicusse antava panuse koordineerimist, kasutades parimal viisil ära olemasolevat suutlikkust ja tehes kindlaks liidu tasandil käsitlemist vajavad puudujäägid.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 55

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(55)  Copernicuse teenuste rakendamine peaks hõlbustama ka teenuste kasutamist üldsuse poolt, sest kasutajatel oleks võimalik prognoosida teenuste kättesaadavust ja arengut, samuti koostööd liikmesriikide ja teiste osalejatega. Selleks peaksid komisjon ja tema teenuseid osutama volitatud üksused tegema eri kasutajaskondadega kogu Euroopas Copernicuse teenuste ja teabeportfelli edasiarendamisel tihedat koostööd, tagamaks, et avaliku sektori ja poliitika muutuvad vajadused oleksid täidetud ja seeläbi Maa seireandmete kasutuselevõtt Euroopa kodanike huvides maksimeeritud. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema koostööd, et arendada välja Copernicuse in situ komponent ja hõlbustada in situ andmete integreerimist uuendatud Copernicuse teenuste jaoks mõeldud kosmoseandmetesse.

  Copernicuse teenuste rakendamine peaks hõlbustama ka teenuste kasutamist üldsuse poolt, sest kasutajatel oleks võimalik prognoosida teenuste kättesaadavust ja arengut, samuti koostööd liikmesriikide ja teiste osalejatega. Selleks peaksid agentuur ja Copernicuse volitatud üksused tegema eri kasutajaskondadega kogu Euroopas Copernicuse teenuste ja teabeportfelli edasiarendamisel tihedat koostööd, tagamaks, et avaliku sektori ja poliitika muutuvad vajadused oleksid täidetud ja seeläbi Maa seireandmete kasutuselevõtt Euroopa kodanike huvides maksimeeritud. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema koostööd, et arendada välja Copernicuse in situ komponent ja hõlbustada in situ andmete integreerimist uuendatud Copernicuse teenuste jaoks mõeldud kosmoseandmetesse.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 56 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(56 a)  Liikmesriigid, komisjon ja vastutavad üksused peaksid korrapäraselt korraldama Copernicuse teavituskampaaniaid programmist saadava kasu kohta, andes kõikidele potentsiaalsetele kasutajatele juurdepääsu asjaomasele teabele ja andmetele.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 57 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(57 a)  Copernicuse kliimamuutustega seotud teenused, mis on küll veel alles operatiivetapile eelnevas etapis, on juba üsna edukad, kuna kasutajate arv on ajavahemikus 2015–2016 kahekordistunud. Kõik kliimamuutustega seotud teenused peaksid saama võimalikult kiiresti täielikult toimivaks ning need peaksid seeläbi tagama pideva andmevoo, mis on vajalik tulemuslike kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmete võtmiseks.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 59

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(59)  Et edendada ja hõlbustada Maa seireandmete kasutamist nii kohalike omavalitsuste kui ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) poolt, tuleks kasutajatepoolse kasutuselevõtuga seotud tegevuse kaudu edendada riiklikke ja piirkondlikke asutusi hõlmavaid eriotstarbelisi Copernicuse andmelevivõrke. Selleks peaksid komisjon ja liikmesriigid looma tihedamad sidemed Copernicuse ning liidu ja liikmesriikide tegevuspõhimõtete vahel, et suurendada nõudlust kaubanduslike rakenduste ja teenuste järele ning võimaldada ettevõtjatel, eelkõige väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel ja idufirmadel, töötada välja Copernicuse andmetel ja teabel põhinevaid rakendusi, mille eesmärk on arendada Euroopas konkurentsivõimelist Maa seireandmete ökosüsteemi.

(59)  Et edendada ja hõlbustada Maa seireandmete kasutamist nii kohalike kui ka piirkondlike omavalitsuste, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) ning teadlaste poolt, tuleks kasutajatepoolse kasutuselevõtuga seotud tegevuse kaudu edendada riiklikke ja piirkondlikke asutusi hõlmavaid eriotstarbelisi Copernicuse andmelevivõrke. Selleks peaksid komisjon ja liikmesriigid looma tihedamad sidemed Copernicuse ning liidu ja liikmesriikide tegevuspõhimõtete vahel, et suurendada nõudlust kaubanduslike rakenduste ja teenuste järele ning võimaldada ettevõtjatel, eelkõige väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel ja idufirmadel, töötada välja Copernicuse andmetel ja teabel põhinevaid rakendusi, mille eesmärk on arendada Euroopas konkurentsivõimelist Maa seireandmete ökosüsteemi.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 59 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(59 a)  Võttes arvesse satelliitandmete suurt potentsiaali ressursside jätkusuutlikul ja tõhusal haldamisel, kuna need andmed annavad usaldusväärset ja õigeaegset teavet näiteks põllukultuuride ja pinnase seisundi kohta, tuleks seda teenust edasi arendada, et see vastaks lõppkasutaja vajadustele ja võimaldaks andmete ühendamist.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 62

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(62)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu taotlusel lõi liit Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta otsusega nr 541/2014/EL (millega luuakse kosmose jälgimise ja seire toetusraamistik)24 kosmose jälgimise ja seire (edaspidi „SST“) toetusraamistiku. Kosmosejäätmed on muutunud tõsiseks ohuks kosmosealase tegevuse turvalisusele, ohutusele ja jätkusuutlikkusele. Seepärast on SST ülimalt tähtis, et säilitada programmi komponentide järjepidevust ja nende panust liidu poliitikasse. Püüdes vältida kosmosejäätmete levikut, aitab SST tagada jätkusuutliku ja garanteeritud juurdepääsu kosmosele ja selle kasutamise, arvestades, et kosmos on üleilmne ühine hüve.

(62)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu taotlusel lõi liit Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta otsusega nr 541/2014/EL24 kosmose jälgimise ja seire (edaspidi „SST“) toetusraamistiku. Kosmosejäätmed on muutunud tõsiseks ohuks kosmosealase tegevuse turvalisusele, ohutusele ja jätkusuutlikkusele. Seepärast on SST ülimalt tähtis, et säilitada programmi komponentide järjepidevust ja nende panust liidu poliitikasse. Püüdes vältida kosmosejäätmete levikut, aitab SST tagada jätkusuutliku ja garanteeritud juurdepääsu kosmosele ja selle kasutamise, arvestades, et kosmos on üleilmne ühine hüve. SST eesmärk on hõlbustada Maa orbiidi puhastamise projektide ettevalmistamist.

__________________

__________________

24 ELT L 158, 27.5.2014, lk 227.

24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta otsus nr 541/2014/EL, millega luuakse kosmose jälgimise ja seire tugiraamistik (ELT L 158, 27.5.2014, lk 227).

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 63

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(63)  SST peaks SST suutlikkuse tulemuslikkust ja autonoomsust edasi arendama. Sel eesmärgil tuleks luua kosmose-tehisobjektide autonoomne Euroopa kataloog, mis põhineb SST sensorite võrgustikult saadud andmetel. SST peaks jätkama SST teenuste haldamise ja osutamise toetamist. SST on kasutajakeskne süsteem, mistõttu tuleks paika panna asjakohased mehhanismid, mille kaudu koguda kasutajate nõudeid, sealhulgas julgeolekuaspektiga seotud nõudeid.

(63)  SST peaks SST suutlikkuse tulemuslikkust ja autonoomsust edasi arendama. Sel eesmärgil tuleks luua kosmose-tehisobjektide autonoomne Euroopa kataloog, mis põhineb SST sensorite võrgustikult saadud andmetel. Kataloogi puhul võiks järgida muude kosmosesuutlikkusega riikide eeskuju ja teha osa selle andmeid mitteärilistel ja teadusuuringute tegemisega seotud eesmärkidel kättesaadavaks. SST peaks jätkama SST teenuste haldamise ja osutamise toetamist. SST on kasutajakeskne süsteem, mistõttu tuleks paika panna asjakohased mehhanismid, mille kaudu koguda kasutajate nõudeid, sealhulgas julgeolekuaspektiga seotud nõudeid ja nõudeid, mis on seotud kasuliku teabe edastamisega avaliku sektori institutsioonidele ja institutsioonidelt, et parandada süsteemi tulemuslikkust.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 67

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(67)  Lisaks peaks SST täiendama olemasolevaid leevendusmeetmeid, nagu avakosmose rahumeelse kasutamise komitee suunised kosmosejäätmete vähendamise kohta ja suunised avakosmosetegevuse pikaajalise jätkusuutlikkuse kohta või muud algatused, millega tagada avakosmosetegevuse ohutus, julgeolek ja jätkusuutlikkus. Kokkupõrkeohu vähendamiseks püüab SST saavutada koostoimet ka algatustega, mis käsitlevad kosmosejäätmete aktiivse kõrvaldamise ja passiveerimise meetmeid. SST peaks aitama tagada avakosmose rahumeelse uurimise ja kasutamise. Kosmosetegevuse suurendamine võib mõjutada kosmoseliikluse korraldamise valdkonna rahvusvahelisi algatusi. Liit peaks sellist arengut jälgima ja võib seda praeguse mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõttega seoses arvesse võtta.

(67)  Lisaks peaks SST täiendama olemasolevaid leevendusmeetmeid, nagu avakosmose rahumeelse kasutamise komitee suunised kosmosejäätmete vähendamise kohta ja suunised avakosmosetegevuse pikaajalise jätkusuutlikkuse kohta või muud algatused, millega tagada avakosmosetegevuse ohutus, julgeolek ja jätkusuutlikkus. Kokkupõrkeohu vähendamiseks püüab SST saavutada koostoimet ka algatustega, mille eesmärk on edendada niisuguste tehnoloogiliste süsteemide arendamist ja kasutuselevõttu, mis on välja töötatud kosmosejäätmete aktiivseks kõrvaldamiseks. SST peaks aitama tagada avakosmose rahumeelse uurimise ja kasutamise. Kosmosetegevuse suurendamine võib mõjutada kosmoseliikluse korraldamise valdkonna rahvusvahelisi algatusi. Liit peaks sellist arengut jälgima ja võib seda praeguse mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõttega seoses arvesse võtta.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 70

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(70)  Äärmuslikud ja mastaapsed kosmoseilmastiku nähtused võivad ohustada kodanikke ja häirida kosmosepõhise ja maapealse infrastruktuuriga seotud toiminguid. Seepärast tuleks programmi raames luua kosmoseilmastikuga seotud funktsioon, mille eesmärk on hinnata kosmoseilmastiku riske ja nendest tulenevaid kasutajate vajadusi, suurendada teadlikkust kosmoseilmastiku riskidest, tagada kasutajakesksete kosmoseilmastiku teenuste osutamine ning täiustada liikmesriikide suutlikkust kosmoseilmastiku teenuseid pakkuda. Komisjon peaks esmatähtsaks pidama sektoreid, millega seoses osutatakse kosmoseilmastiku teenuseid, võttes arvesse kasutajate vajadusi, riske ja tehnoloogilist valmidust. Pikemas perspektiivis võib käsitleda ka muude sektorite vajadusi. Teenuste osutamine liidu tasandil vastavalt kasutajate vajadustele eeldab sihipärast, koordineeritud ja pidevat teadus- ja arendustegevust, et toetada kosmoseilmastiku teenuste arendamist. Kosmoseilmastiku teenuste osutamine peaks põhinema olemasoleval riiklikul ja liidu suutlikkusel ning võimaldama liikmesriikide laiaulatuslikku osalemist ja erasektori kaasamist.

(70)  Äärmuslikud ja mastaapsed kosmoseilmastiku nähtused võivad ohustada kodanikke ja häirida kosmosepõhise ja maapealse infrastruktuuriga seotud toiminguid. Seepärast tuleks programmi raames luua kosmoseilmastikuga seotud funktsioon, mille eesmärk on hinnata kosmoseilmastiku riske ja nendest tulenevaid kasutajate vajadusi, suurendada teadlikkust kosmoseilmastiku riskidest, tagada kasutajakesksete kosmoseilmastiku teenuste osutamine ning täiustada liikmesriikide suutlikkust kosmoseilmastiku teenuseid pakkuda. Komisjon peaks esmatähtsaks pidama sektoreid, millega seoses osutatakse kosmoseilmastiku teenuseid, võttes arvesse kasutajate vajadusi, riske ja tehnoloogilist valmidust. Pikemas perspektiivis võib käsitleda ka muude sektorite vajadusi. Teenuste osutamine liidu tasandil vastavalt kasutajate vajadustele eeldab sihipärast, koordineeritud ja pidevat teadus- ja arendustegevust, et toetada kosmoseilmastiku teenuste arendamist. Kosmoseilmastiku teenuste osutamine peaks põhinema olemasoleval riiklikul ja liidu suutlikkusel ning võimaldama liikmesriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide laiaulatuslikku osalemist ja erasektori kaasamist.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 73

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(73)  GOVSATCOM on kasutajakeskne programm, millel on tugev julgeolekumõõde. Kasutusjuhtumeid võib analüüsida kolme peamise juhtumirühma puhul: kriisiohje, mis võib hõlmata ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tsiviil- ja sõjalisi missioone ja -operatsioone, loodus- ja inimtekkelisi õnnetusi, humanitaarkriise ja merel ette tulevaid hädaolukordi; seire, mis võib hõlmata piiride, piiriala ja merepiiri valvamist, mereseiret ja ebaseadusliku kauplemisega seotud jälitustegevust; keskne infrastruktuur, mis võib hõlmata diplomaatilist võrgustikku, politsei sidevõrku, elutähtsat infrastruktuuri (nt energia, transport, veetakistused) ja kosmoseinfrastruktuuri.

(73)  GOVSATCOM on kasutajakeskne programm, millel on tugev julgeolekumõõde. Kasutusjuhtumeid võib analüüsida kolme peamise juhtumirühma puhul: kriisiohje, mis võib hõlmata loodus- ja inimtekkelisi õnnetusi, humanitaarkriise ja merel ette tulevaid hädaolukordi; seire, mis võib hõlmata piiride, piiriala ja merepiiri valvamist, mereseiret ja ebaseadusliku kauplemisega seotud jälitustegevust; keskne infrastruktuur, mis võib hõlmata diplomaatilist võrgustikku, politsei sidevõrku, digitaalset infrastruktuuri (nt andmekeskused, serverid), elutähtsat infrastruktuuri (nt energia, transport, veetakistused, nt tammid) ja kosmoseinfrastruktuuri. ja kosmoseinfrastruktuuri.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 78

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(78)  Satelliitside kasutajate jaoks on kõige olulisem rakendusliides kasutajaseadmed. ELi GOVSATCOMi suhtes kohaldatav lähenemisviis võimaldab enamikul kasutajatest jätkata GOVSATCOMi teenuste puhul olemasolevate kasutajaseadmete kasutamist, tingimusel et nendes kasutatakse liidu tehnoloogiat.

(78)  Satelliitside kasutajate jaoks on kõige olulisem rakendusliides kasutajaseadmed. ELi GOVSATCOMi suhtes kohaldatav lähenemisviis peaks võimaldama kasutajatel jätkata GOVSATCOMi teenuste puhul olemasolevate kasutajaseadmete kasutamist.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 86

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(86)  Programmi jaoks ette nähtud infrastruktuur võib vajada täiendavaid teadus- ja innovatsioonimeetmeid, mida võidakse toetada programmi „Euroopa Horisont“ alusel, et saavutada sidusus Euroopa Kosmoseagentuuri selles valdkonnas tehtavaga. Koostoime programmiga „Euroopa Horisont“ peaks tagama, et kosmosesektori teadus- ja innovatsioonivajadused määratakse kindlaks teadus- ja innovatsioonitegevuse strateegilise kavandamise raames. Programmi poolt vabalt kättesaadavaks tehtavaid kosmoseandmeid ja -teenuseid kasutatakse selleks, et töötada teadus- ja innovatsioonimeetmete, sealhulgas programmi „Euroopa Horisont“ kaudu välja läbimurdvaid lahendusi, eelkõige sellistes valdkondades nagu säästev toidu ja maavarade majandamine, kliimamuutuste seire, arukad linnad, automatiseeritud sõidukid ning turvalisuse haldamine ja katastroofide ohjamine. Programmi „Euroopa Horisont“ alusel toimuva strateegilise kavandamise käigus määratakse kindlaks teadus- ja innovatsioonitegevus, mille puhul tuleks kasutada liidule kuuluvat infrastruktuuri, nagu Galileo, EGNOS ja Copernicus. Teadusuuringute infrastruktuur, eelkõige in situ seirevõrgustik, moodustab olulise osa in situ seireinfrastruktuurist, võimaldades Copernicuse teenustel

(86)  Programmi jaoks ette nähtud infrastruktuur võib vajada täiendavaid teadus- ja innovatsioonimeetmeid, mida võidakse toetada programmi „Euroopa Horisont“ alusel, et saavutada sidusus Euroopa Kosmoseagentuuri selles valdkonnas tehtavaga. Koostoime programmiga „Euroopa Horisont“ peaks tagama, et kosmosesektori teadus- ja innovatsioonivajadused määratakse kindlaks teadus- ja innovatsioonitegevuse strateegilise kavandamise raames. Oluline on tagada järjepidevus programmi „Euroopa Horisont“ raames välja töötatud lahenduste ja programmi komponentide toimingute vahel. Programmi poolt vabalt kättesaadavaks tehtavaid kosmoseandmeid ja -teenuseid kasutatakse selleks, et töötada teadus- ja innovatsioonimeetmete, sealhulgas programmi „Euroopa Horisont“ kaudu välja läbimurdvaid lahendusi Euroopa peamistes poliitikavaldkondades. Programmi „Euroopa Horisont“ alusel toimuva strateegilise kavandamise käigus määratakse kindlaks teadus- ja innovatsioonitegevus, mille puhul tuleks kasutada liidule kuuluvat infrastruktuuri, nagu Galileo, EGNOS ja Copernicus. Teadustaristutest, eelkõige in situ vaatlusvõrgustikest saab Copernicuse teenuseid võimaldava in situ vaatlustaristu oluline osa.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 87

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(87)  Määrusega (EL) nr 912/2010 loodi liidu amet, mida nimetatakse Euroopa GNSSi Agentuuriks, kes haldab Galileo ja EGNOSe satelliitnavigatsiooni programmi teatavaid aspekte. Käesoleva määrusega nähakse eelkõige ette, et Euroopa GNSSi Agentuurile antakse uued ülesanded, mis ei ole seotud ainult Galileo ja EGNOSega, vaid ka programmi muude komponentidega, eelkõige turvalisuse akrediteerimisega. Seepärast tuleks Euroopa GNSSi Agentuuri nime, ülesandeid ja korralduslikke aspekte vastavalt kohandada.

(87)  Määrusega (EL) nr 912/2010 loodi liidu amet, mida nimetatakse Euroopa GNSSi Agentuuriks, kes haldab Galileo ja EGNOSe satelliitnavigatsiooni programmi teatavaid aspekte. Käesoleva määrusega nähakse eelkõige ette, et Euroopa GNSSi Agentuurile antakse uued ülesanded, mis ei ole seotud ainult Galileo ja EGNOSega, vaid ka programmi muude komponentidega, eelkõige turvalisuse akrediteerimisega ja küberturvalisusega. Seepärast tuleks Euroopa GNSSi Agentuuri nime, ülesandeid ja korralduslikke aspekte vastavalt kohandada.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 88

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(88)  Pidades silmas, et kohaldamisala laiendatakse ja see ei piirdu enam Galileo ja EGNOSega, tuleks Euroopa GNSSi Agentuuri nime muuta. Samas tuleks ameti raames tagada Euroopa GNSSi Agentuuri tegevuse järjepidevus, sealhulgas seoses õiguste ja kohustustega, personaliga ning tehtud otsuste kehtivusega.

(88)  Pidades silmas, et kohaldamisala laiendatakse ja see ei piirdu enam Galileo ja EGNOSega, tuleks Euroopa GNSSi Agentuuri nime muuta. Ametile ülesannete delegeerimise korral peaks komisjon nende ülesannete juhtimiseks ja täitmiseks tagama piisavad vahendid, sealhulgas piisaval määral töötajaid ja rahalisi vahendeid. Samas tuleks ameti raames tagada Euroopa GNSSi Agentuuri tegevuse järjepidevus, sealhulgas seoses õiguste ja kohustustega, personaliga ning tehtud otsuste kehtivusega.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  „kosmoseilmastiku nähtused“ – Päikese ja Maa vahel kosmosekeskkonnas esinevad looduslikud muutused, sealhulgas Päikese loited, päikeseosakesed, päikesetuul ja päikesepurse, mis võivad kaasa tuua Maad mõjutavaid päikesetorme (magnettormid, kiirgustormid ja ionosfääri häired);

(2)  „kosmoseilmastiku nähtused“ – Päikese ja Maa vahel kosmosekeskkonnas esinevad looduslikud muutused, sealhulgas Päikese loited, päikeseosakesed, päikesetuul ja päikesepurse, mis võivad kaasa tuua Maad või kosmosepõhist infrastruktuuri mõjutavaid päikesetorme (magnettormid, kiirgustormid ja ionosfääri häired);

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  „kosmose olukorrast ülevaate saamine (SSA)“ – terviklik lähenemisviis, mida kohaldatakse peamiste kosmosest tulenevate ohtude suhtes, mis hõlmavad satelliitide ja kosmosejäätmete kokkupõrkamist, kosmoseilmastiku nähtusi ja Maa-lähedasi objekte;

(5)  „kosmose olukorrast ülevaate saamine (SSA)“ – põhjalikud teadmised ja arusaam peamistest kosmosest tulenevatest ohtudest, mis hõlmavad satelliitide ja kosmosejäätmete kokkupõrkamist, kosmoseilmastiku nähtusi ja Maa-lähedasi objekte;

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  „segarahastamistoiming“ – meetmed, mida toetatakse ELi eelarvest, sealhulgas finantsmääruse artikli 2 punktis 6 määratletud segarahastamisvahendi raames, ja milles kombineeritakse tagastamatus vormis antav toetus ja/või ELi eelarvest toetatavad rahastamisvahendid ning arengut rahastavate või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste rahastamisvahenditest ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite rahastamisvahenditest antav tagastatavas vormis toetus;

(6)  „segarahastamistoiming“ – meetmed, mida toetatakse ELi eelarvest, sealhulgas finantsmääruse artikli 2 punktis 6 määratletud segarahastamisvahendi raames, ja milles kombineeritakse tagastamatus vormis antav toetus ja/või ELi eelarvest toetatavad rahastamisvahendid ja/või eelarvetagatised ning arengut rahastavate või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste rahastamisvahenditest ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite rahastamisvahenditest antav tagastatavas vormis toetus;

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  „SST andmed“ – kosmose-tehisobjektide füüsikalised parameetrid, mis on saadud SST sensorite abil, või kosmose-tehisobjektide orbitaalparameetrid, mis on saadud SST sensorite jälgimise tulemusel kosmose jälgimise ja seire komponendi (SST komponent) raames;

(10)  „SST andmed“ – kosmose-tehisobjektide, sealhulgas kosmosejäätmete füüsikalised parameetrid, mis on saadud SST sensorite abil, või kosmose-tehisobjektide orbitaalparameetrid, mis on saadud SST sensorite jälgimise tulemusel kosmose jälgimise ja seire komponendi (SST komponent) raames;

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a)  „Copernicuse kolmandate osapoolte teave“ – teave, mille kasutamiseks on luba ja mis on edastatud Copernicuse tegevuse raames kasutamiseks ja mis pärineb muudest allikatest kui Copernicuse sentinel-satelliitidelt;

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 23 – alapunkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„Copernicuse põhikasutajad“ – kasutajad, kes kasutavad Copernicuse andmeid ja Copernicuse teavet ning kelle täiendav roll on kannustada Copernicuse arengut; nende hulka kuuluvad liidu institutsioonid ja asutused ning Euroopa riiklikud või piirkondlikud avaliku sektori asutused, kellele on tehtud ülesandeks keskkonna-, kodanikukaitse-, ohutus- või julgeolekupoliitika kujundamine, rakendamine, täitmise tagamine või järelevalve;

„Copernicuse põhikasutajad“ – kasutajad, kes kasutavad Copernicuse andmeid ja Copernicuse teavet ning kelle täiendav roll on kannustada Copernicuse arengut; nende hulka kuuluvad liidu institutsioonid ja asutused ning Euroopa riiklikud või piirkondlikud avaliku sektori asutused, kellele on tehtud ülesandeks keskkonna-, kodanikukaitse-, ohutus-, sealhulgas infrastruktuuri ohutuse või julgeolekupoliitika kujundamine, rakendamine, täitmise tagamine või järelevalve;

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 23 – alapunkt 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

„Copernicuse põhiteenused“ – operatiivteenused, mis on klasterdatud andmete ja teabe töötlemise komponenti või teenusekomponenti ning mis pakuvad liikmesriikidele ja liidule üldist ja ühist huvi;

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 23 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(23 a)  „kosmosesektor“:

 

„eelneva etapi teenuste sektor“ – hõlmab tegevusi, mis viivad kosmose operatiivsüsteemideni, ning kosmoseuuringuid;

 

„järgmise etapi teenuste sektor“ – hõlmab tegevusi, mis on seotud satelliidiandmete kasutamisega, et arendada kosmosega seotud tooteid ja teenuseid lõppkasutajatele.

Selgitus

Kosmosesektorit tuleks täpsemalt määratleda ning eristada selles eelneva ja järgmise etapi teenuste sektorit.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  tsiviilkontrolli all olev autonoomne tsiviilotstarbeline satelliitnavigatsioonisüsteem (edaspidi „GNSS“), mis koosneb satelliitide konstellatsioonist, keskustest ja maapealsete jaamade üleilmsest võrgust ning osutab positsioneerimis-, navigeerimis- ja ajamääramisteenust, võttes täiel määral arvesse julgeolekuvajadusi ja -nõudeid („Galileo“);

(a)  tsiviilkontrolli all olev autonoomne tsiviilotstarbeline satelliitnavigatsioonisüsteem (edaspidi „GNSS“), mis koosneb satelliitide konstellatsioonist, keskustest ja maapealsete jaamade üleilmsest võrgust ning osutab positsioneerimis-, navigeerimis- ja ajamääramisteenust, võttes vajaduse korral arvesse julgeolekuvajadusi ja -nõudeid („Galileo“);

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  tsiviilkontrolli all olev autonoomne kasutajakeskne Maa jälgimise süsteem, mis pakub geoinfoga seotud andmeid ja teenuseid ning koosneb satelliitidest, maapealsest infrastruktuurist, andmete ja teabe töötlemise seadmetest ning jaotusinfrastruktuurist, võttes täiel määral arvesse julgeolekuvajadusi ja -nõudeid („Copernicus“);

(c)  tsiviilkontrolli all olev autonoomne kasutajakeskne Maa jälgimise süsteem, mis pakub geoinfoga seotud andmeid ja teenuseid, lähtudes tasuta ja avatud andmete poliitikast, ning koosneb satelliitidest, maapealsest infrastruktuurist, andmete ja teabe töötlemise seadmetest ning jaotusinfrastruktuurist, võttes täiel määral arvesse julgeolekuvajadusi ja -nõudeid („Copernicus“);

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  kosmose jälgimise ja seire süsteem, mille eesmärk on täiustada, hallata ja pakkuda andmeid, teavet ja teenuseid, mis on seotud aktiivsete ja mitteaktiivsete kosmoseaparaatide, kasutuselt kõrvaldatud kanderakettide astmete ning Maa ümber tiirlevate kosmosejäätmete ja nende osakeste jälgimise ja seirega, mida täiendavad kosmoseilmastiku nähtustega ja Maa-lähedaste objektide Maale lähenemise riski seirega seotud vaatlusparameetrid („SST“);

(d)  kosmose jälgimise ja seire süsteem, mille eesmärk on täiustada, hallata ja pakkuda andmeid, teavet ja teenuseid, mis on seotud aktiivsete ja mitteaktiivsete kosmoseaparaatide ning Maa ümber tiirlevate kosmosejäätmete jälgimise ja seirega, mida täiendavad kosmoseilmastiku nähtustega ja Maa-lähedaste objektide Maale lähenemise riski seirega seotud vaatlusparameetrid („SST“);

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lisaks hõlmab programm meetmeid, mille eesmärk on tagada programmi rakendamiseks tõhus juurdepääs kosmosele ja edendada innovatiivset kosmosesektorit.

Lisaks hõlmab programm meetmeid, mille eesmärk on tagada autonoomne juurdepääs kosmosele, tegeleda küberohtudega, edendada innovatiivset ja konkurentsivõimelist kosmosesektorit nii eelneva kui ka järgmise etapi teenuste puhul ning toetada kosmosediplomaatiat.

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi üldeesmärgid on järgmised:

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  pakkuda või aidata pakkuda katkematult kvaliteetseid ja ajakohaseid, ning kui see on asjakohane, turvalisi kosmosealaseid andmeid, teavet ja teenuseid, võimaluse korral üleilmsel tasandil, täites olemasolevaid ja tulevasi vajadusi ja järgides liidu poliitilisi prioriteete, sealhulgas seoses kliimamuutuste ning julgeoleku ja kaitse valdkonnaga;

(a)  pakkuda või aidata pakkuda katkematult kvaliteetseid ja ajakohaseid, ning kui see on asjakohane, turvalisi kosmosealaseid andmeid, teavet ja teenuseid, võimaluse korral üleilmsel tasandil, täites olemasolevaid ja tulevasi vajadusi ja järgides liidu poliitilisi prioriteete, sealhulgas kliimamuutuste valdkonnas; ning toetada liidu ja selle liikmesriikide tõenditel põhinevate ja sõltumatute otsuste tegemise suutlikkust;

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  kasutada täielikult ära sotsiaal-majanduslikku kasu, sealhulgas edendades programmi komponentide pakutavate andmete, teabe ja teenuste võimalikult laialdast kasutust;

(b)  kasutada täielikult ära sotsiaal-majanduslikku kasu, eelkõige tugevdades Euroopa järgmise etapi teenuste sektorit, soodustades seeläbi liidus majanduskasvu ja töökohtade loomist, ning edendades programmi komponentide pakutavate teenuste võimalikult laialdast kasutuselevõttu ning andmete, teabe ja teenuste kasutust nii liidus kui ka väljaspool seda;

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  suurendada liidu ja liikmesriikide julgeolekut, tegutsemisvabadust ja strateegilist autonoomsust, eelkõige tehnoloogia ja tõenditel põhinevate otsuste tegemise seisukohast;

(c)  suurendada liidu ja liikmesriikide julgeolekut, sealhulgas küberturvalisust, ning tugevdada strateegilist autonoomsust, eelkõige tööstuse ja tehnoloogia seisukohast;

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  tugevdada kosmosevaldkonnas Euroopa tööstus- ja teaduskeskkonda ning luua selleks ühtne raamistik, mis ühendab endas Euroopa koolituse ja oskusteabe tipptaseme, kõrgtasemel kavandamise arendamise, tootmisvõimekuse ning üha konkurentsitihedamas valdkonnas vajaliku strateegilise visiooni;

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  edendada rahvusvahelisel tasandil liidu juhtpositsiooni kosmosesektoris ning tugevdada tema rolli üleilmsete probleemide lahendamisel ja üleilmsete algatuste toetamisel, sealhulgas seoses kliimamuutuste ja säästva arenguga.

(d)  edendada rahvusvahelisel tasandil liidu juhtpositsiooni kosmosesektoris ning tugevdada tema rolli üleilmsete probleemide lahendamisel ja üleilmsete algatuste toetamisel, sealhulgas seoses säästva arenguga.

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  tugevdada liidu kosmosediplomaatiat ja ergutada rahvusvahelist koostööd, et suurendada teadlikkust kosmosest kui inimkonna ühispärandist;

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d b)  edendada liidu tehnoloogiat ja tööstust, samuti vastastikkuse põhimõtet ja õiglast konkurentsi rahvusvahelisel tasandil;

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d c)  suurendada liidu ja selle liikmesriikide ohutust eri valdkondades, eelkõige transpordis (lennundus, sealhulgas mehitamata õhusõidukid, raudteevedu, navigatsioon, maanteetransport, autonoomne sõidukijuhtimine), infrastruktuuri ehitamises ja seires, maismaaseires ja keskkonna alal;

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  Galileo ja EGNOS: pakkuda tipptasemel, ja kui see on asjakohane, turvalisi positsioneerimis-, navigeerimis- ja ajamääramisteenuseid;

(a)  Galileo ja EGNOS: pakkuda pikaajalisi ja pidevaid tipptasemel, ja kui see on asjakohane, turvalisi positsioneerimis-, navigeerimis- ja ajamääramisteenuseid;

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  Copernicus: pakkuda pikas perspektiivis edastatavaid täpseid ja usaldusväärseid andmeid ja teavet Maa jälgimise kohta ning toetada liidu ja liikmesriikide poliitika rakendamist ja jälgimist sellistes valdkondades nagu keskkond, kliimamuutused, põllumajandus ja maaelu areng, kodanikukaitse, ohutus ja julgeolek ning digitaalmajandus;

(b)  Copernicus: pakkuda pikas perspektiivis edastatavaid täpseid ja usaldusväärseid andmeid ja teavet Maa jälgimise kohta ning toetada liidu ja liikmesriikide kasutajakeskse poliitika ja meetmete rakendamist ja jälgimist;

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  kosmose olukorrast ülevaate saamine (SSA): suurendada SST suutlikkust jälgida, seirata ja tuvastada kosmose-tehisobjekte, vaadelda kosmoseilmastikku ning anda ülevaade liidu Maa-lähedaste objektidega seotud suutlikkusest ja luua asjaomaseid võrgustikke;

(c)  kosmose olukorrast ülevaate saamine (SSA): suurendada SST suutlikkust jälgida, seirata ja tuvastada kosmose-tehisobjekte ja kosmosejäätmeid, vaadelda kosmoseilmastikku ning anda ülevaade liidu Maa-lähedaste objektidega seotud suutlikkusest ja luua asjaomaseid võrgustikke;

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  aidata saavutada autonoomset, turvalist ja kulutõhusat kosmosele juurdepääsu suutlikkust, kui see on vajalik programmi vajaduste täitmiseks;

(e)  tagada autonoomne, turvaline ja kulutõhus kosmosele juurdepääsu suutlikkus;

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  toetada ja tugevdada asjaomases sektoris tegutsevate või tegutseda soovivate liidu füüsiliste ja juriidiliste isikute konkurentsivõimet, ettevõtlusvaimu, oskusi ja innovatsioonisuutlikkust, pöörates erilist tähelepanu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja idufirmade olukorrale ja vajadustele.

(f)  edendada tugeva ja konkurentsivõimelise liidu kosmosemajanduse arengut ning kasutada täielikult ära igas suuruses liidu ettevõtete ja kõigi liidu piirkondade võimalusi.

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Programmiga toetatakse:

Programmiga toetatakse koostoimes muude liidu ja Euroopa Kosmoseagentuuri programmide ja rahastamisvahenditega järgmist:

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  programmi jaoks vajalike lennutusteenuste osutamist;

(a)  programmi jaoks lennutusteenuste osutamist, sealhulgas liidu ja teiste üksuste jaoks nende taotluse korral koond-lennutusteenuse osutamist, võttes artikli 25 kohaselt arvesse liidu olulisi julgeolekuhuve, eesmärgiga suurendada Euroopa kanderakettide ja tööstuse konkurentsivõimet maailmaturul;

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  kosmosele autonoomse, turvalise ja kulutõhusa juurdepääsuga seotud teenuste arendamist;

(b)  kosmosele autonoomse, turvalise ja kulutõhusa juurdepääsuga seotud teenuste arendamist, sealhulgas alternatiivset lennutustehnoloogiat ja innovaatilisi süsteeme või teenuseid, võttes arvesse liidu ja selle liikmesriikide olulisi julgeolekuhuvisid kooskõlas artikliga 25;

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  kosmosele juurdepääsuga seotud maapealse infrastruktuuri toetamist, kui see on vajalik programmi vajaduste täitmiseks.

(c)  kosmosele juurdepääsuga seotud maapealse infrastruktuuri, eelkõige olemasoleva infrastruktuuri, raketiplatvormide ja teaduskeskuste hoolduse, kohandamise ja arendamise toetamist, kui see on vajalik programmi eesmärkide täitmiseks.

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Innovatiivse liidu kosmosesektori toetamiseks võetavad meetmed

Innovatiivse ja konkurentsivõimelise liidu kosmosesektori toetamiseks võetavad meetmed

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  kosmosetehnoloogiate, -infrastruktuuri või -teenuste parimaks kasutamiseks mõeldud innovatsioonitegevust;

(a)  kosmosetehnoloogiate, -infrastruktuuri või -teenuste arendamiseks ja parimaks kasutamiseks mõeldud innovatsioonitegevust;

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  sobivaid meetmeid teadus- ja innovatsioonitegevuse tulemusena saadud innovatiivsete lahenduste kasutuselevõtmise hõlbustmiseks, eelkõige koostoimes teiste liidu fondidega, nagu programm „Euroopa horisont“ ja InvestEU, et toetada programmi kõigi komponentide järgmise etapi teenuste sektorite arengut;

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt a b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a b)  Euroopa kosmosesektori tugevdamist eksporditurul;

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  kosmosega seotud innovatsioonipartnerluste loomist, et arendada innovatiivseid tooteid või teenuseid ning osta hiljem nende tulemusena saadavaid asju või teenuseid;

(b)  kosmosega seotud innovatsioonipartnerluste loomist, et arendada innovatiivseid tooteid või teenuseid ning osta hiljem programmi vajadustele vastamiseks nende tulemusena saadavaid tooteid või teenuseid;

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  avalike teenuste jaoks mõeldud andmepõhiste koostalitlusvõimeliste kosmoselahenduste kavandamist, katsetamist, rakendamist ja kasutuselevõttu, millega soodustatakse innovatsiooni ja luuakse ühised raamistikud, et kasutada kodanikele ja ettevõtjatele pakutavate avaliku halduse teenuste täit potentsiaali;

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  ettevõtlust alates varaseimast etapist kuni kasvuetapini vastavalt artiklile 21 ning rahastamisvõimalusi vastavalt III jaotise I peatüki artiklile 18;

(c)  ettevõtlust, sealhulgas alates varaseimast etapist kuni kasvuetapini, kooskõlas artikliga 21 ning tuginedes muudele artiklis 18 ja III jaotise I peatükis osutatud rahastamisvõimalusi käsitlevatele sätetele;

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  ettevõtjate koostööd kosmosetööstuse keskuste vormis, tuues piirkondlikul ja liikmesriikide tasandil kokku kosmose- ja digitaalsektori osalejaid ja kasutajaid ning toetades kodanikke ja ettevõtjaid ettevõtlusvaimu ja oskuste arendamisel;

(d)  koostööd kosmosetööstuse keskuste võrgu vormis, tuues eelkõige piirkondlikul ja liikmesriikide tasandil kokku kosmose- ja digitaalsektori osalejaid ja kasutajaid ning pakkudes kodanikele ja ettevõtjatele tuge, rajatisi ja teenuseid ettevõtlusvaimu ja oskuste arendamisel; koostöö edendamist kosmosetööstuse keskuste ja digitaalse Euroopa programmi alusel asutatud digitaalse innovatsiooni keskuste vahel;

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  nn esimese lepingu strateegia võimalikku väljatöötamist kõigi asjaomaste avaliku ja erasektori osalejatega, et toetada kosmosevaldkonna idufirmade arengut;

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt d b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d b)  koostoimet transpordi-, kosmose- ja digitaalsektoriga, et soodustada uute tehnoloogiate laiemat kasutust (nt eCall, digitaalne tahhograaf, liiklusjärelevalve ja -korraldus, autonoomne sõidukijuhtimine, mehitamata sõidukid ja õhusõidukid) ning tegeleda turvalise ja tõrgeteta ühenduvuse, asukoha töökindla määramise, mitmeliigilisuse ja koostalitlusvõime vajadustega ning suurendada seeläbi transporditeenuste ja -tööstuse konkurentsivõimet;

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  haridus- ja koolitustegevust;

(e)  haridus- ja koolitustegevust, et arendada täiustatud kosmosealaseid oskusi;

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  juurdepääsu töötlemisseadmetele ja katserajatistele;

(f)  era- ja avaliku sektori spetsialistide, üliõpilaste ja ettevõtjate juurdepääsu töötlemisseadmetele ja katserajatistele;

Muudatusettepanek    93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  ei ole kolmandale riigile ega rahvusvahelisele organisatsioonile antud otsustusõigust programmi üle;

(c)  ei ole kolmandale riigile ega rahvusvahelisele organisatsioonile antud otsustusõigust programmi üle ega, kui see on asjakohane, juurdepääsu tundlikule või salastatud teabele;

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  kaitstakse vajaduse korral liidu strateegilisi ja suveräänseid huve kõigis asjaomastes valdkondades, sealhulgas Euroopa tehnoloogilise ja tööstusliku strateegilise autonoomia alal;

Muudatusettepanek    95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Komisjon võtab vajalikke meetmeid, tagamaks, et lõikes 1 osutatud tegevusega seotud lepingud või muud kokkulepped sisaldavad sätteid, millega nähakse ette asjaomase vara suhtes kohaldatav omandivorm, ja punkti c puhul sätet, mille kohaselt liit saab avaliku reguleeritud teenuse vastuvõtjaid vabalt kasutada kooskõlas otsusega nr 1104/2011/EL.

3.  Komisjon võtab vajalikke meetmeid, tagamaks, et lõikes 2 osutatud tegevusega seotud lepingud või muud kokkulepped sisaldavad sätteid, millega nähakse ette asjaomase vara suhtes kohaldatav omandivorm ja kasutamiskord, ja punkti c puhul sätet, mille kohaselt liit saab avaliku reguleeritud teenuse vastuvõtjaid vabalt kasutada ja lubada nende kasutamist kooskõlas otsusega nr 1104/2011/EL.

Muudatusettepanek    96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Programmi komponentide pakutavaid teenuseid, andmeid ja teavet pakutakse ilma sõnaselgete või kaudsete tagatisteta seoses nende kvaliteedi, täpsuse, kättesaadavuse, usaldusväärsuse, kiiruse või mis tahes otstarbeks sobilikkusega. Sel eesmärgil võtab komisjon vajalikke meetmeid, tagamaks, et nende teenuste, andmete ja teabe kasutajaid teavitatakse asjakohasel viisil selliste tagatiste puudumisest.

Programmi komponentide pakutavaid teenuseid, andmeid ja teavet pakutakse ilma sõnaselgete või kaudsete tagatisteta seoses nende kvaliteedi, täpsuse, kättesaadavuse, usaldusväärsuse, kiiruse või mis tahes otstarbeks sobilikkusega, välja arvatud juhul, kui selline tagatis on asjaomaste teenuste pakkumiseks nõutav liidu kohaldatava õiguse alusel. Sel eesmärgil võtab komisjon vajalikke meetmeid, tagamaks, et nende teenuste, andmete ja teabe kasutajaid teavitatakse asjakohasel viisil selliste tagatiste puudumisest.

Muudatusettepanek    97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades [16] miljardit eurot.

Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades [16,9] miljardit eurot.

Muudatusettepanek    98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  Copernicus: [5,8] miljardit eurot;

(b)  Copernicus: [6] miljardit eurot;

Muudatusettepanek    99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  kosmose olukorrast ülevaate saamine / GOVSATCOM: [0,5] miljardit eurot.

(c)  kosmose olukorrast ülevaate saamine / GOVSATCOM: [1,2] miljardit eurot.

Muudatusettepanek    100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Artiklis 3 ette nähtud valdkondadevahelist tegevust rahastatakse programmi komponentidest.

2.  Artiklites 3, 5 ja 6 ette nähtud valdkondadevahelist tegevust rahastatakse programmi komponentidest.

Muudatusettepanek    101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  soodustada kõikides liikmesriikides kogu tarneahela lõikes idufirmade, uute turuletulijate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning muude ettevõtjate võimalikult laia ja avatud osalust, sealhulgas nõudes, et pakkuja sõlmiks allhankelepingu;

(a)  soodustada kõikjal liidus ja kogu tarneahela lõikes kõigi ettevõtjate ja eriti idufirmade, uute turuletulijate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate võimalikult laia ja avatud osalust, sealhulgas nõudes, et pakkuja sõlmiks allhankelepingu;

Muudatusettepanek    102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  edendada liidu autonoomsust, eriti tehnoloogilisest aspektist;

(d)  edendada kogu väärtusahelas liidu strateegilist autonoomsust, eriti tööstuse ja tehnoloogia valdkonnas;

Muudatusettepanek    103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõik 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  järgida põhimõtet tagada terves tööstustarnete ahelas avatud juurdepääs ja õiglane konkurents, selgel ja õigeaegsel teabel põhinev pakkumine, kohaldatavate hanke-eeskirjade, valiku- ja hindamiskriteeriumide ning mis tahes muu asjaomase teabe selge esitamine, millega antakse kõikidele potentsiaalsetele pakkujatele võrdsed võimalused;

Muudatusettepanek    104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Selleks et ergutada uusi turuletulijaid, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ja idufirmasid ning tagada võimalikult lai geograafiline ulatus, kaitstes samas liidu strateegilist autonoomsust, võib hankija nõuda igalt pakkujalt, et lepingu mis tahes osa suhtes sõlmitaks sobival tasandil läbiviidava konkurentsipõhise hanke alusel allhankeleping ettevõtjaga, kes ei kuulu kontserni.

1.  Selleks et ergutada uusi turuletulijaid, eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ja idufirmasid, ning tagada võimalikult lai geograafiline ulatus, kaitstes samas liidu strateegilist autonoomsust, püüab hankija nõuda igalt pakkujalt, et lepingu mis tahes osa suhtes sõlmitaks sobival tasandil läbiviidava konkurentsipõhise hanke alusel allhankeleping ettevõtjaga, kes ei kuulu kontserni.

Muudatusettepanek    105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Hankija esitab lepingu selle osa suuruse, mis tuleb täita allhanke kaudu, minimaalse ja maksimaalse määrana.

2.  Hankija esitab lepingu selle osa suuruse, mis tuleb täita kõigi tasandi ettevõtjatega lõike 1 kohaselt sõlmitud allhankelepingute alusel, kehtestades selleks minimaalse ja maksimaalse määra.

Muudatusettepanek    106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Mis tahes erandeid lõikes 1 nimetatud nõudest tuleb hankijal põhjendada.

3.  Mis tahes erandeid lõikes 1 nimetatud nõudest tuleb hankijal põhjendada ja avaliku sektori hankija peab neid hindama.

Muudatusettepanek    107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ühise konkursi korral nähakse ette projektide valiku ja hindamise ühised menetlused. Nendes menetlustes peavad osalema iga poole nimetatud tasakaalustatud eksperdirühmad.

Ühise konkursi korral nähakse ette projektide valiku ja hindamise ühised menetlused. Nendes menetlustes osalevad iga poole nimetatud tasakaalustatud eksperdirühmad. Need eksperdid ei anna hinnanguid, ei nõusta ega abista küsimustes, mille puhul neil on huvide konflikt.

Muudatusettepanek    108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Lisaks finantsmääruse [artikli 165] sätetele võivad komisjon ja amet korraldada ühiseid hankemenetlusi Euroopa Kosmoseagentuuri või muude programmi komponentide rakendamises osalevate rahvusvaheliste organisatsioonidega.

1.  Lisaks finantsmääruse [artikli 165] sätetele võib komisjon või amet korraldada ühiseid hankemenetlusi Euroopa Kosmoseagentuuri või muude programmi komponentide rakendamises osalevate rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Muudatusettepanek    109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui see on vajalik liidu ja liikmesriikide oluliste julgeolekuhuvide kaitseks, eriti seoses vajadusega tagada liidu süsteemide terviklikkus ja vastupidavus ning nende aluseks oleva tööstusbaasi autonoomsus, kehtestab komisjon nõutavad rahastamiskõlblikkuse tingimused, mida kohaldatakse käesolevas jaotises käsitletud hangete, toetuste või auhindade suhtes. Sel eesmärgil tuleb eritähelepanu pöörata selle tagamisele, et rahastamiskõlblikud ettevõtjad asuvad mõnes liikmesriigis, kohustuvad tegelema asjaomase tegevusega liidu piires ning on liikmesriikide või liikmesriikide kodanike tõhusa kontrolli all. Need tingimused lisatakse vastavalt vajadusele hankeid, toetusi või auhindu käsitlevatesse dokumentidesse. Hangete puhul kohaldatakse neid tingimusi sõlmitava lepingu kogu elutsükli jooksul.

Kui see on vajalik liidu ja liikmesriikide oluliste julgeolekuhuvide kaitseks, eriti seoses vajadusega tagada liidu süsteemide terviklikkus ja vastupidavus ning nende aluseks oleva tööstusbaasi autonoomsus, kehtestab komisjon nõutavad rahastamiskõlblikkuse tingimused, mida kohaldatakse käesolevas jaotises käsitletud hangete, toetuste või auhindade suhtes. Sel eesmärgil tuleb eritähelepanu pöörata selle tagamisele, et rahastamiskõlblikud ettevõtjad asuvad mõnes liikmesriigis ja kohustuvad tegelema asjaomase tegevusega liidu piires. Need tingimused lisatakse vastavalt vajadusele hankeid, toetusi või auhindu käsitlevatesse dokumentidesse. Hangete puhul kohaldatakse neid tingimusi sõlmitava lepingu kogu elutsükli jooksul.

Muudatusettepanek    110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  ülesannete ja vastutuse range jaotus programmi rakendamises osalevate üksuste, eelkõige liikmesriikide, komisjoni, ameti ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahel;

(a)  ülesannete ja vastutuse range jaotus programmi rakendamises osalevate üksuste, eelkõige liikmesriikide, komisjoni, ameti ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahel, võttes aluseks iga üksuse pädevused, paraneva läbipaistvuse, tulemuslikkuse ja kulutõhususe ning tegevuste kattumise vältimise;

Muudatusettepanek    111

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  tugev kontroll programmi üle, sealhulgas range kulude ja ajakava järgimine kõigi üksuste poolt oma pädevusvaldkonna piires, kooskõlas käesoleva määrusega;

(b)  tugev kontroll programmi üle, sealhulgas range kulude ja tehnilise taseme järgimine kõigi üksuste poolt oma vastutusvaldkonna piires, kooskõlas käesoleva määrusega;

Muudatusettepanek    112

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  programmi komponentide pakutavate teenuste kasutajate vajaduste ja nende teenustega seotud teaduse ja tehnoloogia arengu süsteemne arvessevõtmine;

(d)  programmi komponentide pakutavate teenuste kasutajate vajaduste ja nende teenustega seotud teaduse ja tehnoloogia arengu süsteemne arvessevõtmine, muu hulgas ka riiklikul ja liidu tasandil kasutajate nõuandefoorumitega konsulteerimise kaudu;

Muudatusettepanek    113

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjon, või artiklis 30 nimetatud ülesannete puhul amet, võib delegeerida konkreetsed ülesanded liikmesriikidele või liikmesriikide ametitele või nende liikmesriikide või ametite rühmadele. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada programmi tõrgeteta toimimine ja selle kasutamise edendamine, sealhulgas aidates kaitsta programmi jaoks vajalikke sagedusi.

2.  Komisjon, või artiklis 30 nimetatud ülesannete puhul amet, võib igal üksikjuhul eraldi sõlmitud kokkuleppe kohaselt delegeerida konkreetsed ülesanded liikmesriikidele või nende liikmesriikide rühmadele. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada programmi tõrgeteta toimimine ja selle kasutamise edendamine, sealhulgas aidates kaitsta programmi jaoks vajalikke sagedusi piisaval tasemel.

Muudatusettepanek    114

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  liikmesriigid konsulteerivad ennetavalt ja kooskõlastatult lõppkasutajate kogukondadega, eelkõige seoses Galileo, EGNOSe ja Copernicusega, sealhulgas kasutajate nõuandefoorumite kaudu.

Muudatusettepanek    115

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon kannab programmi rakendamise eest üldist vastutust, sealhulgas julgeoleku valdkonnas. Ta määrab kooskõlas käesoleva määrusega kindlaks programmi prioriteedid ja pika perspektiivi arengusuunad ning jälgib selle rakendamist, võttes arvesse selle mõju muule liidu poliitikale.

1.  Komisjon kannab üldist vastutust programmi rakendamise eest ning vastutab julgeoleku valdkonnas programmi nende komponentide eest, mis ei ole artikli 30 kohaselt ametile delegeeritud. Ta määrab kooskõlas käesoleva määrusega kindlaks programmi prioriteedid ja pika perspektiivi arengusuunad ning jälgib selle rakendamist, võttes arvesse selle mõju muule liidu poliitikale.

Muudatusettepanek    116

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjon haldab programmi komponenti, kui see ei ole delegeeritud mõnele muule üksusele.

2.  Komisjon haldab programmi komponenti, kui see ei ole delegeeritud artiklites 30, 31 ja 32 osutatud muudele üksustele.

Muudatusettepanek    117

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Komisjon tagab ülesannete selge jaotuse programmis osalevate üksuste vahel ja koordineerib nende üksuste tegevust.

3.  Komisjon tagab ülesannete selge jaotuse programmis osalevate üksuste vahel ja koordineerib nende üksuste tegevust ning tagab liidu huvide täieliku kaitse, oma fondide usaldusväärse juhtimise ja oma eeskirjade, eelkõige hanke-eeskirjade kohaldamise. Seetõttu sõlmib komisjon ametiga ja Euroopa Kosmoseagentuuriga finantsraampartnerluse lepingu, mis on seotud kummalegi üksusele usaldatud ülesannetega, millele on osutatud artiklis 31 a.

Muudatusettepanek    118

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 105 vastu delegeeritud õigusakte erisätte kohta, mis käsitleb kosmoseilmastiku ja Maa-lähedaste objektidega seotud funktsioonide toimimist ja juhtimist ning riiklikku satelliitsidet.

Muudatusettepanek    119

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui see on vajalik programmi tõrgeteta toimimiseks ja programmi komponentide pakutavate teenuste sujuvaks osutamiseks, määrab komisjon rakendusaktidega kindlaks programmi komponentide ja nende pakutavate teenuste rakendamiseks ja arendamiseks vajalikud tehnilised ja tegevusspetsifikatsioonid, olles kõigepealt konsulteerinud kasutajate ja kõikide muude asjaomaste sidusrühmadega. Tehniliste ja tegevusspetsifikatsioonide kindlaksmääramisel väldib komisjon üldise turbeastme alandamist ja täitab tagasiühilduvuse nõuet.

Kui see on vajalik programmi tõrgeteta toimimiseks ja programmi komponentide pakutavate teenuste sujuvaks osutamiseks, määrab komisjon delegeeritud õigusaktidega kindlaks programmi komponentide ja nende pakutavate teenuste rakendamiseks ja arendamiseks kõrgetasemelised nõuded, olles kõigepealt konsulteerinud kasutajate ja kõikide muude asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas järgmise etapi teenuste sektoriga. Kõrgetasemeliste nõuete kindlaksmääramisel väldib komisjon üldise turbeastme alandamist ja täitab tagasiühilduvuse nõuet.

Muudatusettepanek    120

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Asjaomased rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Asjaomased delegeeritud õigusaktid võetakse vastu kooskõlas artikliga 21.

Muudatusettepanek    121

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Komisjon tagab programmi komponentide pakutavate andmete ja teenuste kasutuselevõtu ja kasutamise avalikus ja erasektoris, sealhulgas toetades nende teenuste asjakohast arendamist ja soodustades pikas perspektiivis stabiilset keskkonda. Ta arendab koostoimet programmi eri komponentide rakenduste vahel. Ta tagab programmi ja muude liidu meetmete ja programmide vastastikuse täiendavuse, järjepidevuse, koostoime ja seosed.

5.  Komisjon tagab programmi ja muude liidu meetmete ja programmide vastastikuse täiendavuse, järjepidevuse, koostoime ja seosed. Ta pakub tihedas koostöös ametiga ning vajaduse korral Euroopa Kosmoseagentuuriga ja Copernicuse volitatud üksustega tuge ja annab panuse:

 

– tegevustele, mis on seotud programmi komponentide pakutavate andmete ja teenuste kasutuselevõtu ja kasutamisega avalikus ja erasektoris;

 

– rakenduste vahelise koostoime arendamisele;

 

– kõnealuste teenuste asjakohasele arendamisele;

 

– pikas perspektiivis stabiilse keskkonna soodustamisele.

Muudatusettepanek    122

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Kui see on asjakohane, tagab ta koordineerimise kosmosesektoris liidu, liikmeriikide ja rahvusvahelisel tasandil võetavate meetmetega. Ta ergutab liikmesriikidevahelist koostööd ja edendab nende kosmosealase tehnoloogilise suutlikkuse ja arengu omavahel vastavusseviimist.

6.  Kui see on asjakohane, tagab ta koostöös ameti ja Euroopa Kosmoseagentuuriga koordineerimise kosmosesektoris liidu, liikmeriikide ja rahvusvahelisel tasandil võetavate meetmetega. Ta ergutab liikmesriikidevahelist koostööd ja edendab nende kosmosealase tehnoloogilise suutlikkuse ja arengu omavahel vastavusseviimist.

Muudatusettepanek    123

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  tõsta soosingusse ja tagada programmi komponentide pakutavate andmete ja teenuste kasutuselevõtmine ja kasutamine, sealhulgas programmi komponentidel põhinevate järgmise etapi rakenduste ja teenuste arendamine;

Muudatusettepanek    124

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõik 1 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b b)  rakendada meetmeid innovatiivse liidu kosmosesektori toetamiseks kooskõlas artikliga 6;

Muudatusettepanek    125

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 1 – punkt b c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b c)  toetada rahastamisvõimalusi III jaotise ja InvestEU raames ette nähtud rahastamisvahendite kaudu ning koostöös EIPga rahastamisvahendite kaudu, mille EIP on loonud eeskätt VKEde jaoks;

Muudatusettepanek    126

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  tegeleda teabevahetuse ja teavitustegevusega ning Galileo ja EGNOSe pakutavate teenuste turuleviimisega seonduva tegevusega;

(c)  tegeleda teabevahetuse ja teavitustegevusega ning eelkõige Galileo, EGNOSe ja Copernicuse pakutavate teenuste turuleviimisega seonduva tegevusega;

Muudatusettepanek    127

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  Galileo ja EGNOS: hallata Galileod ja EGNOSt vastavalt artiklile 43;

Muudatusettepanek    128

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  pakkuda komisjonile tehnilisi eksperditeadmisi.

(d)  pakkuda komisjonile tehnilisi eksperditeadmisi, vältides artiklites 27 ja 31 sätestatud ESA ülesannete dubleerimist.

Muudatusettepanek    129

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  hallata EGNOSe ja Galileo kasutamist vastavalt artiklile 43;

välja jäetud

Muudatusettepanek    130

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  anda komisjonile soovitusi kosmosevaldkonna prioriteetide kohta programmis „Euroopa horisont“ ja osaleda selle rakendamisel;

Muudatusettepanek    131

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  rakendada programmi komponentidel põhinevate järgmise etapi rakenduste ja teenuste arendamisega seotud meetmeid.

välja jäetud

Muudatusettepanek    132

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Komisjon võib delegeerida ametile muid ülesandeid, sealhulgas teabevahetuse, teavitamise ning andmete ja teabe turundamisega seotud tegevus ja mis tahes muu tegevus, mis on seotud programmi muude komponentide peale Galileo ja EGNOSe kasutajatepoolse kasutuselevõtuga.

3.  Komisjon võib delegeerida ametile muid ülesandeid, vältides topelttööd ja tuginedes suuremale tõhususele programmi eesmärkide rakendamisel.

Muudatusettepanek    133

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Amet võib oma ülesannete täitmise eesmärgil allkirjastada partnerlus- või muid lepinguid riiklike kosmoseagentuuridega, riiklike kosmoseagentuuride rühmaga või muude üksustega.

Muudatusettepanek    134

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Komisjon delegeerib lõigetes 2 ja 3 nimetatud ülesanded rahalist toetust käsitleva lepingu alusel kooskõlas finantsmääruse [artikli 2 punktiga 18] ja [VI jaotisega].

4.  Komisjon delegeerib lõigetes 2 ja 3 nimetatud ülesanded rahalist toetust käsitleva lepingu alusel kooskõlas finantsmääruse [artikli 2 punktiga 18] ja [VI jaotisega] ning need vaadatakse läbi kooskõlas käesoleva määruse artikli 102 lõikega 6, eelkõige seoses Copernicuse komponendiga.

Muudatusettepanek    135

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Kui komisjon annab ametile ülesandeid, tagab ta nende ülesannete haldamiseks ja täitmiseks asjakohase rahastamise, sealhulgas piisalt töötajaid ja haldusressursse.

Muudatusettepanek    136

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  Copernicus: arendada, projekteerida ja ehitada Copernicuse kosmoseinfrastruktuuri, sealhulgas selle käitamisega seotud toimingud;

(a)  Copernicus: arendada, projekteerida ja ehitada Copernicuse kosmoses asuvat ja maapealset infrastruktuuri, sealhulgas selle käitamisega seotud toimingud;

Muudatusettepanek    137

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  Galileo ja EGNOS: arendada süsteeme ja maapealset segmenti ning projekteerida ja arendada satelliite;

(b)  Galileo ja EGNOS: toetada ametit tema põhiülesannete täitmisel. Kui see on ette nähtud ameti ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahel sõlmitud erilepingutega, teha ameti nimel ja poolt hankeid süsteemi arendamiseks, maapealse segmendi kavandamiseks ja arendamiseks ning kosmosesegmendi kavandamiseks ja arendamiseks;

Muudatusettepanek    138

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  kõik programmi komponendid: tegeleda oma pädevusvaldkondades teadus- ja arendustegevusega.

(c)  kõik programmi komponendid: tegeleda programmi komponentide infrastruktuuriga seotud teadus- ja arendustegevusega.

Muudatusettepanek    139

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  ergutada liikmesriikidevahelist koostööd ning edendada nende kosmosesegmendiga seotud tehnoloogilise suutlikkuse ja arengu omavahel vastavusse viimist.

Muudatusettepanek    140

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjon sõlmib ameti ja Euroopa Kosmoseagentuuriga finantsmääruse [artikliga 130] ette nähtud finantsraampartnerluse lepingu. Finantsraampartnerluse lepingus:

välja jäetud

  määratakse selgelt kindlaks Euroopa Kosmoseagentuuri vastutus ja kohustused seoses programmiga;

 

  nõutakse, et Euroopa Kosmoseagentuur täidaks liidu programmi julgeolekunorme, eelkõige seoses salastatud teabe töötlemisega;

 

  nähakse ette Euroopa Kosmoseagentuurile eraldatavate rahaliste vahendite haldamise tingimused, eelkõige seoses avalike hangete, haldusmenetluste, oodatavate tulemustega, mida mõõdetakse tulemusnäitajate alusel, meetmetega, mida kohaldatakse lepingute kulude, ajakava või tulemuste seisukohast puuduliku või petturliku täitmise korral, kommunikatsioonistrateegia ning materiaalse ja immateriaalse vara omandiõigust reguleerivate normidega; need tingimused peavad olema kooskõlas käesoleva määruse III ja V jaotisega ja finantsmäärusega;

 

  nõutakse komisjoni, ja kui see on asjakohane, ameti osalemist Euroopa Kosmoseagentuuri pakkumuste hindamise komisjoni koosolekutel, kus käsitletakse programmi;

 

  nähakse ette järelevalve- ja kontrollimeetmed, mis hõlmavad eelkõige kulude eelhindamise korda, komisjoni, või kui see on asjakohane, ameti süstemaatilist teavitamist kuludest ja ajakavast, kavandatud eelarve, tulemuslikkuse ja ajakava puhul esineva kõrvalekalde korral rakendatavaid parandusmeetmeid, millega tagatakse määratud ülesannete täitmine eraldatud eelarve piires, ning Euroopa Kosmoseagentuurile määratavaid karistusi, kui selline kõrvalekalle on otseselt talle omistatav;

 

  määratakse kindlaks põhimõtted, mis reguleerivad Euroopa Kosmoseagentuurile makstavat hüvitist, mis peab olema proportsionaalne täidetavate ülesannete raskusastmega, kooskõlas turuhindadega ja muude osalevate üksuste, sealhulgas liidu tasudega, ja kui see on asjakohane, põhinema tulemusnäitajatel; tasud ei kata üldkulusid, mis ei ole seotud Euroopa Kosmoseagentuurile liidu poolt delegeeritud tegevusega.

 

Muudatusettepanek    141

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Lõikes 2 osutatud finantsraampartnerluse lepingu sõlmimise eeltingimusena tuleb Euroopa Kosmoseagentuuris kehtestada eelkõige otsuste tegemise, haldusmeetodite ja vastutusega seoses sisestruktuurid ja toimimismeetodid, mis võimaldavad tagada liidu huvide maksimaalse kaitse ja järgida tema otsuseid, sealhulgas Euroopa Kosmoseagentuuri rahastatava tegevuse puhul, mis programmi mõjutab.

välja jäetud

Muudatusettepanek    142

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Ilma et see piiraks lõikes 4 osutatud finantsraampartnerluse lepingu kohaldamist, võib komisjon või amet paluda Euroopa Kosmoseagentuurilt talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks vajalikke tehnilisi eksperditeadmisi ja teavet.

välja jäetud

Muudatusettepanek    143

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 31 a

 

Finantsraampartnerluse leping

 

1. Komisjon sõlmib ameti ja Euroopa Kosmoseagentuuriga finantsmääruse [artikliga 130] ette nähtud finantsraampartnerluse lepingu. Finantsraampartnerluse lepingus:

 

(a) määratakse selgelt kindlaks komisjoni, ameti ja Euroopa Kosmoseagentuuri ülesanded, vastutus ja kohustused seoses programmiga;

 

(b) määratakse selgelt kindlaks programmi komponentide rakendamise koordineerimis- ja kontrollivahendid, võttes arvesse komisjoni rolli ja kohustust programmi komponente üldiselt kooskõlastada;

 

(c) nõutakse, et Euroopa Kosmoseagentuur täidaks liidu programmi julgeolekunorme, eelkõige seoses salastatud teabe töötlemisega;

 

(d) nähakse ette Euroopa Kosmoseagentuurile eraldatavate rahaliste vahendite haldamise tingimused, sealhulgas liidu avalike hangete eeskirjade kohaldamine liidu nimel hankimisel, haldusmenetlused, oodatavad tulemused, mida mõõdetakse tulemusnäitajate alusel, meetmed, mida kohaldatakse lepingute kulude, ajakava või tulemuste seisukohast puuduliku või petturliku täitmise korral, kommunikatsioonistrateegia ning materiaalse ja immateriaalse vara omandiõigust reguleerivad normid; need tingimused peavad olema kooskõlas käesoleva määruse III ja V jaotise ja finantsmäärusega;

 

(e) nõutakse komisjoni ja vajaduse korral ka ameti osalemist Euroopa Kosmoseagentuuri pakkumuste hindamise komisjoni koosolekutel, kus käsitletakse programmi, kui viimane hangib liidu nimel vastavalt lõikele 1 a;

 

(f) nähakse ette järelevalve- ja kontrollimeetmed, mis hõlmavad eelkõige kulude eelhindamise korda, komisjoni, või kui see on asjakohane, ameti süstemaatilist teavitamist kuludest ja ajakavast, kavandatud eelarve, tulemuslikkuse ja ajakava puhul esineva kõrvalekalde korral rakendatavaid parandusmeetmeid, millega tagatakse määratud ülesannete täitmine eraldatud eelarve piires, ning Euroopa Kosmoseagentuurile määratavaid karistusi, kui selline kõrvalekalle on otseselt talle omistatav;

 

(g) määratakse kindlaks põhimõtted, mis reguleerivad Euroopa Kosmoseagentuurile makstavat hüvitist – võttes arvesse selle kulumudelit avaliku sektori üksusena –, mis peab olema proportsionaalne täidetavate ülesannete raskusastmega, kooskõlas turuhindadega ja muude osalevate üksuste, sealhulgas liidu tasudega, ja kui see on asjakohane, põhinema tulemusnäitajatel; tasud ei kata üldkulusid, mis ei ole seotud Euroopa Kosmoseagentuurile liidu poolt delegeeritud tegevusega;

 

(h) nõutakse, et Euroopa Kosmoseagentuur tagaks liidu huvide ja selle otsuste täieliku kaitse, mis võib tähendada ka seda, et Euroopa Kosmoseagentuur peab kohandama oma otsuste tegemist, juhtimismeetodeid ja vastutust käsitlevaid sätteid.

 

2. Ilma et see piiraks artiklis 31 a osutatud finantsraampartnerluse lepingu kohaldamist, võib komisjon või amet paluda Euroopa Kosmoseagentuurilt talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks vajalikke tehnilisi eksperditeadmisi ja teavet. Selliste taotluste tingimused ja nende rakendamine lepitakse vastastikku kokku.

Muudatusettepanek    144

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Muude üksuste roll

EUMETSATi ja muude üksuste roll

Muudatusettepanek    145

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon või delegeerida programmi komponentide rakendamise rahalist toetust käsitleva lepingu alusel täielikult või osaliselt muudele kui artiklites 30 ja 31 nimetatud üksustele, sealhulgas järgmised ülesanded:

1.  Komisjon või delegeerida järgmiste ülesannete täitmise rahalist toetust käsitleva lepingu alusel täielikult või osaliselt muudele kui artiklites 30 ja 31 nimetatud üksustele, sealhulgas järgmised ülesanded:

Muudatusettepanek    146

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  Copernicuse kosmoseinfrastruktuuri või selle osade haldamine, mille võib delegeerida EUMETSATile;

(a)  Copernicuse kosmoseinfrastruktuuri või selle osade ajakohastamine ja haldamine, mille võib delegeerida EUMETSATile;

Muudatusettepanek    147

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  Copernicuse teenuste või nende osade rakendamine, mille võib delegeerida asjaomastele ametitele, organitele või organisatsioonidele.

(b)  Copernicuse teenuste või nende osade rakendamine, mille võib delegeerida asjaomastele ametitele, organitele või organisatsioonidele, hallates ka asjakohase kolmandate isikute teabe kogumist.

Muudatusettepanek    148

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Komisjon võtab programmi rakendamisel arvesse Teadusuuringute Ühiskeskuse teaduslikke ja tehnilisi nõuandeid.

Muudatusettepanek    149

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Programmi turvalisuse aluseks peaksid olema järgmised põhimõtted:

Programmi turvalisuse aluseks on järgmised põhimõtted:

Muudatusettepanek    150

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  tuleb võtta arvesse liikmesriikide kogemusi julgeoleku valdkonnas ja juhinduda nende parimatest tavadest;

(a)  tuleb võtta arvesse liikmesriikide kogemusi julgeoleku valdkonnas ja juhinduda nende parimatest tavadest ja liikmesriigi õigusest;

Muudatusettepanek    151

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  tuleb võtta arvesse Galileo, EGNOSe ja Copernicuse programmi raames saadud kogemusi;

Muudatusettepanek    152

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon tagab oma pädevuse piires turvalisuse kõrge taseme, eelkõige seoses järgmisega:

Komisjon ja amet tagavad oma pädevuse piires turvalisuse kõrge taseme, eelkõige seoses järgmisega:

Muudatusettepanek    153

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon tagab, et sel eesmärgil tehakse iga programmi komponendi riski- ja ohuanalüüs. Kõnealuse riski- ja ohuanalüüsi põhjal määrab ta rakendusaktidega kindlaks programmi iga komponendi üldised turvanõuded. Seejuures võtab komisjon arvesse kõnealuste nõuete mõju asjaomase komponendi sujuvale toimimisele, eelkõige kuludele, riskijuhtimisele ja ajakavale, ning tagab, et ei vähendata turvalisuse üldist taset ega kahjustata kõnealusel komponendil põhinevate olemasolevate seadmete toimimist. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Komisjon teeb liikmesriikides olevate lõppkasutajate ning programmi komponendi rakendamist haldavate asjakohaste üksustega konsulteerides Copernicuse, SST ja GOVSATCOMi komponentide riski- ja ohuanalüüsi. Amet teeb Galileo ja EGNOSe komponentide riski- ja ohuanalüüsi. Kõnealuse riski- ja ohuanalüüsi põhjal määrab komisjon liikmesriikides olevate lõppkasutajate ning programmi komponendi rakendamist haldavate asjakohaste üksustega konsulteerides rakendusaktidega kindlaks programmi iga komponendi üldised turvanõuded. Seejuures võtab komisjon arvesse kõnealuste nõuete mõju asjaomase komponendi sujuvale toimimisele, eelkõige kuludele, riskijuhtimisele ja ajakavale, ning tagab, et ei vähendata turvalisuse üldist taset ega kahjustata kõnealusel komponendil põhinevate olemasolevate seadmete toimimist. Üldiste turvanõuetega määratakse kindlaks menetlus, mida tuleb järgida alati, kui komponendi toimimine võib mõjutada liidu või selle liikmesriikide julgeolekut. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Muudatusettepanek    154

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Programmi komponendi haldamise eest vastutav üksus vastutab asjaomase komponendi turvalisuse haldamise eest ning teeb sel eesmärgil riski- ja ohuanalüüsi ja kõik vajalikud toimingud, et tagada kõnealuse komponendi turvalisus ja seda jälgida, eelkõige määrab kindlaks tehnilised kirjeldused ja operatiivmeetmed ning jälgib nende kooskõla lõikes 1 osutatud üldiste turvanõuetega.

2.  Komisjon vastutab Copernicuse, SSA ja GOVSATCOMi komponendi turvalisuse haldamise eest. Amet vastutab Galileo ja EGNOSe komponendi turvalisuse haldamise eest. Sel eesmärgil teevad nad kõik vajalikud toimingud, et tagada nende vastutada olevate komponentide turvalisus ja seda jälgida, eelkõige määravad nad kindlaks tehnilised kirjeldused ja operatiivmeetmed ning jälgivad nende kooskõla lõike 1 kolmandas lõigus osutatud üldiste turvanõuetega.

Muudatusettepanek    155

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Amet:

3.  Amet teeb ka järgmist:

Muudatusettepanek    156

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 3 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  tagab programmi küberturvalisuse;

Muudatusettepanek    157

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 4 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  võtavad meetmed, mis on vähemalt samaväärsed nendega, mis on vajalikud Euroopa elutähtsa infrastruktuuri kaitsmiseks nõukogu 8. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/114/EÜ (Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta)29 tähenduses, ja nendega, mis on vajalikud nende oma riikliku elutähtsa infrastruktuuri kaitsmiseks, et tagada sellise maapealse infrastruktuuri kaitse, mis moodustab programmi lahtutamatu osa ja mis asub nende territooriumil;

(a)  võtavad meetmed, mis on vähemalt samaväärsed nendega, mis on vajalikud Euroopa elutähtsa infrastruktuuri kaitsmiseks nõukogu 8. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/114/EÜ (Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta)29 tähenduses, ja nendega, mis on vajalikud nende oma riikliku elutähtsa infrastruktuuri kaitsmiseks, et tagada sellise maapealse infrastruktuuri kaitse, mis moodustab programmi lahutamatu osa ja mis asub nende territooriumil;

__________________

__________________

29 ELT L 345, 23.12.2008, lk 75–82.

29 ELT L 345, 23.12.2008, lk 75–82.

Muudatusettepanek    158

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Programmis osalevad üksused võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada programmi turvalisus.

5.  Programmis osalevad üksused võtavad kõik vajalikud meetmed, sh riskianalüüsiga kindlaks tehtud küsimusi arvestades, et tagada programmi turvalisus.

Muudatusettepanek    159

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Euroopa Kosmoseagentuuri esindaja kutsutakse turvalisuse akrediteerimise nõukogu koosolekutele osalema vaatlejana. Erandkorras võib kutsuda koosolekutele vaatlejatena osalema ka liidu ametite, kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid, kui arutatakse kõnealuste kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega otseselt seotud küsimusi, eelkõige küsimusi, mis on seotud neile kuuluva või nende territooriumile rajatud infrastruktuuriga. Kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajate osalemise kord ja osalemise tingimused nähakse ette asjaomastes lepingutes ja need on kooskõlas turvalisuse akrediteerimise nõukogu töökorraga.

2.  Euroopa Kosmoseagentuuri esindaja kutsutakse turvalisuse akrediteerimise nõukogu koosolekutele osalema vaatlejana. Erandkorras võib kutsuda vaatlejatena osalema ka liidu ametite, kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid, eelkõige kui arutatakse küsimusi, mis on seotud neile kuuluva või nende territooriumile rajatud infrastruktuuriga. Kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajate osalemise kord ja osalemise tingimused nähakse ette asjaomastes lepingutes ja need on kooskõlas turvalisuse akrediteerimise nõukogu töökorraga.

Muudatusettepanek    160

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  maapealse infrastruktuuri, eelkõige võrkude, tegevuskohtade ja toetusrajatiste haldamine, hooldus, pidev täiendamine, arendamine ja kaitse, sealhulgas uuendamine ja iganenud vahendite haldamine;

(b)  maapealse infrastruktuuri, sh väljaspool liidu territooriumit asuva, kuid Galileo ja EGNOSe jaoks liikmesriikide geograafiliselt Euroopas asuvate territooriumide hõlmamiseks vajaliku infrastruktuuri, eelkõige võrkude, tegevuskohtade ja toetusrajatiste haldamine, hooldus, pidev täiendamine, arendamine ja kaitse;

Muudatusettepanek    161

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  järgmise põlvkonna süsteemide väljatöötamine ning Galileo ja EGNOSe osutatavate teenuste täiustamine, ilma et see piiraks tulevikus liidu finantsperspektiivi kohta tehtavaid otsuseid;

(c)  järgmise põlvkonna süsteemide väljatöötamine ning Galileo ja EGNOSe osutatavate teenuste täiustamine, ilma et see piiraks tulevikus liidu finantsperspektiivi kohta tehtavaid otsuseid, võttes arvesse asjakohaste sidusrühmade vajadusi;

Muudatusettepanek    162

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  selliste tehnoloogiliste põhielementide nagu Galileo-põhiste kiipseadmete ja vastuvõtjate väljatöötamise ja arendamise toetamine;

Muudatusettepanek    163

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c b)  Galileo ja EGNOSe järgmise etapi rakenduste ja integreeritud järgmise etapi rakenduste arendamise toetamine, kasutades nii EGNOSi/Galileo kui ka Copernicuse programmi;

Muudatusettepanek    164

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  Galileo ja EGNOSe osutatavate teenuste osutamine ja turuarendus;

(e)  Galileo ja EGNOSe osutatavate teenuste osutamine ja turuarendus eelkõige artikli 4 lõikes 1 osutatud sotsiaal-majandusliku kasu maksimeerimiseks;

Muudatusettepanek    165

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 45 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  ohutusteenus (safety-of-life (SoL) service), mida osutatakse otsese kasutustasuta ning mis annab katkematut, hea kättesaadavuse ja suure täpsusega positsioneerimis- ja sünkroniseerimisteavet, sealhulgas sisaldab funktsiooni, mis võimaldab teavitada kasutajat Galileos või muus ülemaailmses satelliitnavigatsioonisüsteemis esinevast häirest levialal või lubatud hälbe piire ületavast signaalist süsteemides, mida EGNOS täiendab, ning mis on suunatud kasutajatele, kelle jaoks ohutus on elulise tähtsusega, eelkõige tsiviillennundussektoris aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks.

(c)  ohutusteenus (safety-of-life (SoL) service), mida osutatakse otsese kasutustasuta ning mis annab katkematut, hea kättesaadavuse, suure täpsusega ja terviklikku positsioneerimis- ja aja sünkroniseerimisteavet. Seda teenust osutatakse kooskõlas EASA määrusega, et tagada lennundusohutuse nõuete täitmine, mis sisaldab ka funktsiooni, mis võimaldab teavitada kasutajat Galileos või muus ülemaailmses satelliitnavigatsioonisüsteemis esinevast häirest levialal või lubatud hälbe piire ületavast signaalist süsteemides, mida EGNOS täiendab, ning mis on suunatud kasutajatele, kelle jaoks ohutus on elulise tähtsusega, eelkõige tsiviillennundussektoris aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks.

Muudatusettepanek    166

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 45 – lõige 2 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lõikes 1 osutatud teenuseid osutatakse eelkõige liikmesriikide geograafiliselt Euroopas asuval territooriumil.

Lõikes 1 osutatud teenuseid osutatakse eelkõige liikmesriikide geograafiliselt Euroopas asuval territooriumil eesmärgiga hõlmata 2023. aasta lõpuks mandriosa territooriumid ja 2025. aasta lõpuks kõik territooriumid.

Muudatusettepanek    167

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 45 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Teenuse ulatuse laiendamisega seotud kulusid, sealhulgas kõnealustele piirkondadele spetsiifilisi tegevuskulusid, ei kaeta artiklis 11 osutatud vahenditest. Kõnealune ulatuse laiendamine ei tohi põhjustada viivitusi lõikes 1 osutatud teenuste osutamisel liikmesriikide geograafiliselt Euroopas asuval territooriumil.

3.  Teenuse ulatuse laiendamisega seotud kulusid, sealhulgas kõnealustele piirkondadele spetsiifilisi tegevuskulusid, ei kaeta artiklis 11 osutatud vahenditest, kuid komisjon kaalub selle toetamiseks partnerlusprogrammide ja kokkulepete kasutamist ning vajaduse korral konkreetsete rahastamisvahendite loomist. Kõnealune ulatuse laiendamine ei tohi põhjustada viivitusi lõikes 1 osutatud teenuste osutamisel liikmesriikide geograafiliselt Euroopas asuval territooriumil.

Muudatusettepanek    168

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ühilduvus ja koostalitlusvõime

Ühilduvus, koostalitlusvõime ja standardimine

Muudatusettepanek    169

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Galileo ja EGNOS ning nende osutatavad teenused peavad olema ühilduvad ja koostalitlusvõimelised teiste satelliitnavigatsioonisüsteemidega ja tavapäraste raadionavigatsioonivahenditega, kui ühilduvuse ja koostalitlusvõime nõuded on sätestatud rahvusvahelises lepingus.

2.  Galileo ja EGNOS ning nende osutatavad teenused peavad olema vastastikku ühilduvad ja koostalitlusvõimelised teiste satelliitnavigatsioonisüsteemidega ja tavapäraste raadionavigatsioonivahenditega, kui ühilduvuse ja koostalitlusvõime nõuded on sätestatud rahvusvahelises lepingus.

Muudatusettepanek    170

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Galileo ja EGNOS püüavad vastata täielikult rahvusvahelistele standarditele ja sertifikaatidele;

Muudatusettepanek    171

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 48 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Copernicust rakendatakse varasemate liidu investeeringute alusel ja vajaduse korral liikmesriikide riiklikule või piirkondlikule suutlikkusele tuginedes ning võttes arvesse võrreldavate andmete ja võrreldava teabe kaubanduslike tarnijate suutlikkust ning vajadust edendada konkurentsi ja turu arengut.

1.  Copernicust rakendatakse varasemate liidu, Euroopa Kosmoseagentuuri ja EUMETSATi investeeringute alusel ja vajaduse korral liikmesriikide riiklikule või piirkondlikule suutlikkusele tuginedes ning võttes arvesse võrreldavate andmete ja võrreldava teabe kaubanduslike tarnijate suutlikkust ning vajadust edendada konkurentsi ja turu arengut.

Muudatusettepanek    172

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 48 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Copernicus edastab andmeid ja teavet, järgides täielike, tasuta ja avatud andmete poliitikat.

2.  Copernicus edastab andmeid ja teavet, tuginedes täielike, tasuta ja avatud andmete poliitikale.

Muudatusettepanek    173

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 48 – lõige 3 – punkt a – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  Copernicuse Sentinel-satelliitide arendamine ja käitamine;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek    174

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 48 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  andmetele juurdepääsu ja nende levitamise komponent, mis sisaldab infrastruktuuri ja teenuseid, et tagada Copernicuse andmete ja Copernicuse teabe otsing ja vaatamine, neile juurdepääs, nende levitamine ning kasutamine;

(c)  andmetele juurdepääsu ja nende levitamise komponent, mis sisaldab infrastruktuuri ja teenuseid, et tagada Copernicuse andmete ja Copernicuse teabe otsing ja vaatamine, pikaajaline arhiveerimine, neile juurdepääs, nende levitamine ning kasutamine kasutajasõbralikul viisil;

Muudatusettepanek    175

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 48 – lõige 3 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  kasutuselevõtu ja turuarenduse komponent vastavalt artikli 29 lõikele 5, mis sisaldab asjakohaseid meetmeid, vahendeid ja teenuseid, et edendada Copernicust, selle andmeid ja teenuseid kõikidel tasanditel eesmärgiga saada võimalikult suurt sotsiaal-majanduslikku kasu, millele osutatakse artikli 4 lõikes 1.

(d)  kasutuselevõtu, suutlikkuse suurendamise ja turuarenduse komponent vastavalt artikli 29 lõikele 5, mis sisaldab asjakohaseid meetmeid, vahendeid ja teenuseid, et edendada Copernicust, selle andmeid ja teenuseid kõikidel tasanditel eesmärgiga saada võimalikult suurt sotsiaal-majanduslikku kasu, millele osutatakse artikli 4 lõikes 1.

Muudatusettepanek    176

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 48 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Copernicus edendab seiresüsteemide rahvusvahelist koordineerimist ja sellega seotud andmevahetust, et tugevdada oma üleilmset mõõdet ja täiendavust, võttes arvesse kehtivaid rahvusvahelisi kokkuleppeid ja koordineerimisprotsesse.

4.  Copernicus edendab seiresüsteemide rahvusvahelist koordineerimist ja sellega seotud andmevahetust, et tugevdada oma üleilmset mõõdet ja täiendavust, võttes arvesse kehtivaid ja tulevasi rahvusvahelisi kokkuleppeid ja koordineerimisprotsesse.

Muudatusettepanek    177

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Andmete kogumine

Rahastamiskõlblikud meetmed

Muudatusettepanek    178

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  praeguste Sentinel-satelliitide missioonide järjepidevuse tagamise ning uute Sentinel-satelliitide arendamise, väljasaatmise, hooldamise ja käitamise meetmed, millega suurendatakse vaatluste ulatust, pidades esmatähtsaks järgmisi meetmeid: vaatlussuutlikkus inimtekkelise CO2-heite ja muu kasvuhoonegaaside heite seireks, võimaldades hõlmata polaarpiirkonnad ja toetada innovatiivseid keskkonnarakendusi põllumajanduses, metsanduses ja veemajanduses;

(a)  praeguste Sentinel-satelliitide missioonide järjepidevuse tagamise ning uute Sentinel-satelliitide arendamise, väljasaatmise, hooldamise ja käitamise meetmed, millega suurendatakse vaatluste ulatust, nt vaatlussuutlikkus inimtekkelise CO2-heite ja muu kasvuhoonegaaside heite seireks, mis võimaldab hõlmata polaarpiirkonnad ja toetada innovatiivseid keskkonnarakendusi põllumajanduses, metsanduses ja veemajanduses;

Muudatusettepanek    179

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  meetmed, millega antakse juurdepääs kolmandate osapoolte andmetele, mida on vaja Copernicuse teenuste loomiseks või kasutamiseks liidu institutsioonides, ametites ja detsentraliseeritud talitustes;

(b)  meetmed, millega antakse juurdepääs kolmandate osapoolte andmetele, mida on vaja Copernicuse teenuste loomiseks või kasutamiseks põhikasutajate poolt, eelistades liikmesriikide avaliku sektori asutuste, nt riiklike asutuste esitatud ja/või rahastatud andmeid;

Muudatusettepanek    180

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  toetus Copernicuse oluliste järgmise etapi rakenduste ja teenuste arendamiseks.

Muudatusettepanek    181

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Copernicus sisaldab meetmeid, millega toetatakse järgmisi teenuseid:

Copernicus sisaldab meetmeid, millega toetatakse järgmisi põhiteenuseid:

Muudatusettepanek    182

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõik 1 – punkt a – taane 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  maismaaseire, et anda teavet maakatte, -kasutuse ja maakasutuse muutuste, linnapiirkondade, maismaavee koguse ja kvaliteedi, metsade, põllumajandusressursside ja muude loodusvarade, bioloogilise mitmekesisuse ja krüosfääri kohta;

–  maismaaseire, et anda teavet maakatte, -kasutuse ja maakasutuse muutuste, mulla kvaliteedi, kõrbestumise, kultuuripärandi paikade, maismaaveevarude koguse ja kvaliteedi, metsade ja eriti metsaraadamise, põllumajandusressursside ja muude loodusvarade, bioloogilise mitmekesisuse ja krüosfääri kohta; liikmesriikidel on võimalik kasutada teavet ja andmeid, mis on saadud põllumajanduspiirkonna seire tulemusena maakatte määra ja põllumajandusmaa kasutamise kohta, et veelgi vähendada põllumajandustoetuste andmise halduskoormust;

Muudatusettepanek    183

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõik 1 – punkt a – taane 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  kuivendamist vajava põllumajandusmaa kaardistamine, saagiprognoosid ja maakasutus ning parem kvaliteetse toiduga kindlustatuse tagamine keskkonnakaitse abil;

Muudatusettepanek    184

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõik 1 – punkt a – taane 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  kalapüügiseire, et tagada parem kvaliteetse toiduga kindlustatus keskkonnakaitse abil;

Muudatusettepanek    185

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  liidu poliitika elluviimise toetamise järelevalve;

Muudatusettepanek    186

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

SST komponent toetab järgmisi meetmeid:

SST programmi eesmärk on varustada liitu järk-järgult autonoomse SST võimekusega.

 

SST komponent toetab järgmisi meetmeid:

Muudatusettepanek    187

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  liikmesriikide maapealsete ja/või kosmosepõhiste sensorite, sealhulgas Euroopa Kosmoseagentuuri kaudu välja töötatud sensorite ja liikmesriikide käitatavate liidu sensorite võrgustiku loomine, arendamine ja käitamine, et uurida ja seirata objekte ning koostada artiklis 55 osutatud kasutajate vajadustele kohandatud kosmose-tehisobjektide Euroopa kataloog;

(a)  liikmesriikide või liidu maapealsete ja/või kosmosepõhiste sensorite, sealhulgas Euroopa Kosmoseagentuuri kaudu välja töötatud sensorite ja liikmesriikide käitatavate liidu sensorite võrgustiku loomine, arendamine ja käitamine, et uurida ja seirata objekte ning koostada artiklis 55 osutatud kasutajate vajadustele kohandatud kosmose-tehisobjektide Euroopa kataloog;

Muudatusettepanek    188

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 56 – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid, kes soovivad osaleda artiklis 54 osutatud SST teenuste osutamises, esitavad komisjonile ühise ettepaneku, milles tõendatakse vastavust järgmistele nõuetele:

Liikmesriigid, kes soovivad osaleda artiklis 54 osutatud SST teenuste osutamises, esitavad komisjonile ühe või ühise ettepaneku, milles tõendatakse vastavust järgmistele nõuetele:

Muudatusettepanek    189

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 57 – lõige 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8.  Komisjon võtab rakendusaktidega vastu üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad liikmesriikide SSTs osaluse korraldusliku raamistiku toimimist. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

8.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 105 vastu delegeeritud õigusaktid konkreetse sätte kohta, üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad liikmesriikide SSTs osaluse korraldusliku raamistiku toimimist. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Muudatusettepanek    190

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 58 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 58 a

 

SST pakkumise ja nõudluse järelevalve

 

Komisjon hindab enne 2024. aasta 31. detsembrit SST komponendi rakendamist, eelkõige kasutajate vajaduste muutumist seoses maapealsete ja kosmoses asuvate sensorite suutlikkusega, ning viib lõpule artikli 53 esimese lõigu punktis a osutatud Euroopa kataloogi koostamise.

 

Hindamise käigus uuritakse eelkõige vajadust täiendava kosmose- ja maapealse infrastruktuuri järele.

 

Hinnangule lisatakse vajaduse korral ettepanek täiendava kosmose- ja maapealse infrastruktuuri arendamiseks SST komponendi raames.

Muudatusettepanek    191

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  Maa-lähedaste objektide Euroopa kataloogi loomine.

Muudatusettepanek    192

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 61 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

GOVSATCOMi komponendi raames koondatakse satelliitside suutlikkus ja teenused ja luuakse liidu ühine satelliitside suutlikkus ja ühised satelliitside teenused. Kõnealune komponent hõlmab:

GOVSATCOMi komponendi raames koondatakse satelliitside suutlikkus ja teenused ja luuakse asjakohaste turvanõuetega liidu ühine satelliitside suutlikkus ja ühised satelliitside teenused. Kõnealune komponent võib hõlmata:

Muudatusettepanek    193

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 61 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  maapealse infrastruktuuri arendamist, ehitamist ja käitamist;

(a)  maapealse ja kosmosesegmendi infrastruktuuri arendamist, ehitamist ja käitamist;

Muudatusettepanek    194

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Komisjon võtab rakendusaktidega vastu GOVSATCOMi raames osutatavate teenuste teenusteportfelli, koostades loetelu satelliitside suutlikkuse ja teenuste kategooriatest ja nende omadustest, sealhulgas geograafiline ulatus, sagedus, ribalaius, kasutajaseadmed, ning turvaelementidest. Kõnealused meetmed põhinevad lõikes 1 osutatud operatiiv- ja turvanõuetel ning esmatähtsaks tuleb pidada liidu tasandi kasutajatele osutatavaid teenuseid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

3.  Komisjon võtab rakendusaktidega vastu GOVSATCOMi raames osutatavate teenuste teenusteportfelli, koostades loetelu satelliitside suutlikkuse ja teenuste kategooriatest ja nende omadustest, sealhulgas geograafiline ulatus, sagedus, ribalaius, kasutajaseadmed, ning turvaelementidest. Kõnealused meetmed põhinevad lõikes 1 osutatud operatiiv- ja turvanõuetel. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Muudatusettepanek    195

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Lõikes 3 osutatud teenusteportfellis võetakse arvesse olemasolevaid kaubanduslikult kättesaadavaid teenuseid, et mitte moonutada konkurentsi siseturul.

Muudatusettepanek    196

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 63 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  juriidilised isikud, kes on nõuetekohaselt volitatud pakkuma satelliitside suutlikkust või teenuseid vastavalt artikliga 36 ette nähtud turvalisuse akrediteerimise korrale, mis põhineb GOVSATCOMi komponendi suhtes kehtestatud konkreetsetel turvanõuetel, mis on sätestatud artikli 34 lõikes 1.

(b)  juriidilised isikud, kes on nõuetekohaselt volitatud pakkuma satelliitside suutlikkust või teenuseid vastavalt artikliga 36 ette nähtud turvalisuse akrediteerimise korrale.

Muudatusettepanek    197

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 63 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  kõnealuse komponendi raames satelliitside suutlikkuse või teenuste pakkujad peavad täitma vastavalt artikli 34 lõikele 1 kindlaks määratud GOVSATCOMi komponendi konkreetseid turvanõudeid.

Muudatusettepanek    198

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 65 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  GOVSATCOMi osalised jagavad omavahel ühist satelliitside suutlikkust, ühiseid teenuseid ja kasutajaseadmeid vastavalt prioriseerimise eeskirjadele, mis on kehtestatud liidu ja liikmesriikide kasutajate tasandil tehtud turvariski analüüsi põhjal. Jagamise ja prioriseerimisega seoses peetakse esmatähtsaks liidu tasandi kasutajaid.

1.  GOVSATCOMi osalised jagavad omavahel ühist satelliitside suutlikkust, ühiseid teenuseid ja kasutajaseadmeid vastavalt prioriseerimise eeskirjadele, mis on kehtestatud liidu ja liikmesriikide kasutajate tasandil tehtud turvariski analüüsi põhjal.

Muudatusettepanek    199

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 66 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  GOVSATCOMi keskused võtavad arvesse olemasolevaid kaubanduslikult kättesaadavaid teenuseid, et mitte moonutada konkurentsi siseturul.

Muudatusettepanek    200

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 69 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon hindab enne 2024. aasta lõppu GOVSATCOMi komponendi rakendamist, eelkõige kasutajate vajaduste muutumist seoses satelliitside suutlikkusega. Hindamise käigus uuritakse eelkõige vajadust täiendava kosmoseinfrastruktuuri järele. Hinnangule lisatakse vajaduse korral asjakohane ettepanek täiendava kosmoseinfrastruktuuri arendamiseks GOVSATCOMi komponendi raames.

Komisjon hindab koostöös vastutavate üksustega enne 2024. aasta lõppu GOVSATCOMi komponendi rakendamist, eelkõige kasutajate vajaduste muutumist seoses satelliitside suutlikkusega. Hindamise käigus uuritakse eelkõige vajadust täiendava kosmoseinfrastruktuuri järele. Hinnangule lisatakse vajaduse korral asjakohane ettepanek täiendava kosmoseinfrastruktuuri arendamiseks GOVSATCOMi komponendi raames.

Muudatusettepanek    201

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 71 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ameti asukoht on Prahas (Tšehhi Vabariik).

Ameti asukoht on Prahas (Tšehhi Vabariik). Vastavalt programmi vajadustele võib luua ameti kohalikke büroosid, nagu on sätestatud artikli 79 lõikes 2.

Muudatusettepanek    202

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 73 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed nimetatakse ametisse lähtuvalt nende teadmistest ameti põhiülesannete valdkonnas, võttes arvesse asjakohaseid juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi. Euroopa Parlament, komisjon ja liikmesriigid püüavad piirata neid haldusnõukogus esindavate isikute vahetumist, et tagada haldusnõukogu tegevuse järjepidevus. Kõikide osaliste eesmärk on saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus haldusnõukogus.

4.  Haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed nimetatakse ametisse lähtuvalt nende teadmistest ameti ülesannete valdkonnas, võttes arvesse asjakohaseid juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi. Euroopa Parlament, komisjon ja liikmesriigid püüavad piirata neid haldusnõukogus esindavate isikute vahetumist, et tagada haldusnõukogu tegevuse järjepidevus. Kõikide osaliste eesmärk on saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus haldusnõukogus.

Muudatusettepanek    203

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 73 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Haldusnõukogu liikmete ja nende asendusliikmete ametiaeg on neli aastat ja seda saab ühe korra pikendada.

5.  Haldusnõukogu liikmete ja nende asendusliikmete ametiaeg on neli aastat ja seda saab pikendada.

Muudatusettepanek    204

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 75 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Haldusnõukogul on kaks korralist koosolekut aastas. Lisaks tuleb haldusnõukogu kokku esimehe kutsel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel.

3.  Haldusnõukogul on vähemalt kaks korralist koosolekut aastas. Lisaks tuleb haldusnõukogu kokku esimehe kutsel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel.

Muudatusettepanek    205

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 75 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  [Kui programmi komponendiga kaasneb tundliku riikliku infrastruktuuri kasutamine, võivad haldusnõukogu koosolekutel ja aruteludel osaleda ning hääletamisest osa võtta ainult sellist infrastruktuuri omavate liikmesriikide esindajad ja komisjoni esindaja. Kui haldusnõukogu esimees ei esinda liikmesriiki, kes omab sellist infrastruktuuri, asendatakse ta esindajaga, kes esindab liikmesriiki, kes omab sellist infrastruktuuri.]

5.  [Kui programmi komponendiga kaasneb tundliku riikliku infrastruktuuri kasutamine, võivad haldusnõukogu koosolekutel ja aruteludel osaleda liikmesriikide esindajad ja komisjoni esindaja, kuid hääletamisel võivad osaleda ainult sellist infrastruktuuri omavate liikmesriikide esindajad. Kui haldusnõukogu esimees ei esinda liikmesriiki, kes omab sellist infrastruktuuri, asendatakse ta esindajaga, kes esindab liikmesriiki, kes omab sellist infrastruktuuri.]

Muudatusettepanek    206

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 77 – lõige 2 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  võtab hiljemalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 312 ette nähtud mitmeaastase finantsraamistiku esimese aasta 30. juuniks vastu ameti mitmeaastase tööprogrammi mitmeaastase finantsraamistikuga hõlmatud ajavahemiku kohta, olles sellesse lisanud muudatusi tegemata turvalisuse akrediteerimise nõukogu poolt artikli 80 punkti a kohaselt koostatud osa ja saanud komisjoni arvamuse. Mitmeaastase tööprogrammi osas konsulteeritakse Euroopa Parlamendiga;

Muudatusettepanek    207

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 77 – lõige 2 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  võtab vastu tööstuslepinguid käsitlevad läbipaistvuseeskirjad ja seejuures teavitab tegevdirektor haldusnõukogu neist korrapäraselt;

Muudatusettepanek    208

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 79 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  järgib tööstuslepingute läbipaistvuseeskirju ja teavitab haldusnõukogu;

Muudatusettepanek    209

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 79 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Tegevdirektor otsustab, kas ameti ülesannete tõhusaks ja tulemuslikuks täitmiseks on vaja paigutada ühte või mitmesse liikmesriiki üks või mitu töötajat. Enne kui tegevdirektor otsustab rajada kohaliku kontori, peab ta saama komisjonilt, haldusnõukogult ja asjaomaselt liikmesriigilt (asjaomastelt liikmesriikidelt) eelneva nõusoleku. Otsuses määratakse täpselt kindlaks kohaliku kontori tegevuse ulatus, et vältida tarbetuid kulusid ja ameti haldusülesannete dubleerimist. Võidakse nõuda peakorterilepingut asjaomase liikmesriigiga (asjaomaste liikmesriikidega).

2.  Tegevdirektor otsustab, kas ameti ülesannete tõhusaks ja tulemuslikuks täitmiseks on vaja paigutada ühte või mitmesse liikmesriiki üks või mitu töötajat. Enne kui tegevdirektor otsustab rajada kohaliku kontori, peab ta saama haldusnõukogult ja asjaomaselt liikmesriigilt (asjaomastelt liikmesriikidelt) eelneva nõusoleku. Otsuses määratakse täpselt kindlaks kohaliku kontori tegevuse ulatus, et vältida tarbetuid kulusid ja ameti haldusülesannete dubleerimist. Võidakse nõuda peakorterilepingut asjaomase liikmesriigiga (asjaomaste liikmesriikidega). Võimaluse korral lisatakse iga-aastasesse tööprogrammi selle mõju töötajate jaotusele ja eelarvele ning igal juhul tuleb sellest projektist teavitada eelarvepädevaid institutsioone vastavalt artikli 84 lõikele 11.

Muudatusettepanek    210

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 88 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Ameti töötajaid tasustatakse ameti omavahenditest ja ameti delegeeritud ülesannete täitmise eest tasumiseks kasutatakse vajaduse korral komisjoni poolt delegeeritud eelarvet.

Muudatusettepanek    211

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 89 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Haldusnõukogu nimetab tegevdirektori ametisse tema teeneid, dokumenteeritud haldamis- ja juhtimisoskust ning asjaomaseid teadmisi ja kogemusi silmas pidades komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast, mis koostatakse Euroopa Liidu Teatajas ja mujal avaldatud osalemiskutsete põhjal korraldatud avaliku konkursi alusel.

Haldusnõukogu nimetab tegevdirektori ametisse tema teeneid, dokumenteeritud haldamis- ja juhtimisoskust ning asjaomaseid teadmisi ja kogemusi silmas pidades komisjoni esitatud ja vähemalt kolmest kandidaadist koosnevast nimekirjast, mis koostatakse Euroopa Liidu Teatajas ja mujal avaldatud osalemiskutsete põhjal korraldatud avaliku konkursi alusel.

Muudatusettepanek    212

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 89 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Võttes arvesse esimeses lõigus osutatud hinnangut võib haldusnõukogu komisjoni ettepanekul pikendada tegevdirektori ametiaega ühe korra kuni neljaks aastaks.

Võttes arvesse esimeses lõigus osutatud hinnangut võib haldusnõukogu komisjoni ettepanekul pikendada tegevdirektori ametiaega ühe korra kuni viieks aastaks.

Muudatusettepanek    213

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 92 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Peakorterileping ja tegutsemistingimused

Peakorteri- ja kohalike büroode leping ning tegutsemistingimused

Muudatusettepanek    214

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 92 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Vajalikud kokkulepped, milles käsitletakse ametile asukohaliikmesriigis antavaid ruume ja selle liikmesriigi pakutavaid vahendeid ning ameti asukohaliikmesriigis tegevdirektori, haldusnõukogu liikmete, ameti töötajate ja nende perekonnaliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, sätestatakse ameti ja vastuvõtva liikmesriigi vahelises peakorterilepingus, mis sõlmitakse pärast haldusnõukogu heakskiidu saamist.

1.  Vajalikud kokkulepped, milles käsitletakse ametile asukohaliikmesriikides antavaid ruume ja nende liikmesriikide pakutavaid vahendeid ning ameti asukohaliikmesriikides tegevdirektori, haldusnõukogu liikmete, ameti töötajate ja nende perekonnaliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, sätestatakse ameti ja vastuvõtva või kohaliku infrastruktuuri asukohariigiks oleva liikmesriigi vahelises peakorteri- ja kohalike büroode lepingus, mis sõlmitakse pärast haldusnõukogu heakskiidu saamist.

Muudatusettepanek    215

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 98 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Amet on osalemiseks avatud nendele kolmandatele riikidele, kes on sõlminud liiduga vastavad lepingud.

1.  Amet on osalemiseks avatud nendele kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, kes on sõlminud liiduga vastavad lepingud.

Muudatusettepanek    216

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 101 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Komisjon määrab kindlaks metoodika, millega kehtestatakse kvalitatiivsed näitajad, et artikli 4 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud üldeesmärkide saavutamisel tehtud edusamme täpselt hinnata. Selle metoodika alusel täiendab komisjon lisa hiljemalt 1. jaanuariks 2021.

Muudatusettepanek    217

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 102 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust.

2.  Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui kolm aastat pärast programmi rakendamise algust. Selle hindamise raames nähakse ette programmi juhtimist käsitlev eraldi osa eesmärgiga anda teavet selle kohta, kas programmi eri osalejatele delegeeritud ülesandeid ja pädevusi tuleks muuta.

Muudatusettepanek    218

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 102 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

4.  Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ning esitab vajaduse korral koos tulemustega uue seadusandliku ettepaneku.

Muudatusettepanek    219

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 102 – lõige 6 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

30. juuniks 2024 ja seejärel iga viie aasta tagant hindab komisjon vastavalt oma suunistele ameti töötulemusi seoses tema eesmärkide, volituste, ülesannete ja asukohaga. Hindamise käigus käsitletakse eelkõige võimalikku vajadust muuta ameti volitusi ja võimaliku muutmise finantsmõju. Samuti käsitletakse ameti huvide konflikte käsitlevat poliitikat ning turvalisuse akrediteerimise nõukogu sõltumatust ja autonoomsust.

30. juuniks 2024 ja seejärel iga kolme aasta tagant hindab komisjon vastavalt oma suunistele ameti töötulemusi seoses tema eesmärkide, volituste, ülesannete ja asukohaga. Hindamise käigus käsitletakse võimalikku vajadust muuta ameti volitusi, eelkõige seoses võimalusega anda talle lisaülesandeid kooskõlas artikliga 30, ja võimaliku muutmise finantsmõju. Samuti käsitletakse ameti huvide konflikte käsitlevat poliitikat ning turvalisuse akrediteerimise nõukogu sõltumatust ja autonoomsust.

Muudatusettepanek    220

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 105 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Artiklites 52 ja 101 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks kuni 31. detsembrini 2028.

2.  Artiklites 52 ja 101 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.

Muudatusettepanek    221

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 107 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

1.  Komisjoni abistab komitee, mis kohtub konkreetsetes koosseisudes/allkomiteedes, mis on ette nähtud programmi igale põhikomponendile (Galileo ja EGNOS, Copernicus, SSA, GOVSATCOM). Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

Muudatusettepanek    222

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 107 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Liidu sõlmitud rahvusvahelistes lepingutes võidakse vastavalt vajadusele ette näha kolmandate riikide esindajate ja rahvusvaheliste organisatsioonide kaasamine komitee töösse kodukorras sätestatud tingimustel, võttes arvesse liidu julgeolekut.


SELETUSKIRI

Euroopa Komisjon on mitmeaastase finantsraamistiku avaldamisel ja vastuvõtmisel väga ambitsioonikas. Eesistujariik Austria võttis ja täitis oma ülesande ning kehtestas kiire ja nõudliku ajakava. Euroopa Parlament soovib püsida samas tempos.

Komisjon avaldas ettepaneku 6. juunil ja raportöör üritab saada täiskogult kinnituse institutsioonidevahelise kokkuleppe kasutuselevõtmiseks detsembris. Selle range ja kiire ajakava tõttu oli raportööril üks kuu, et koostada raport, milles võetakse kokku kaks eelmist programmi ja kaks uut algatust.

Raportöör on otsustanud seda pingelist ajakava järgida. Seetõttu keskendutakse raportis ettepaneku põhiaspektidele, mis on eelarve ning kosmose olukorrast ülevaate saamine, GOVSATCOM ja valdkondadevaheline tegevus, juhtimine, tööstuse konkurentsivõime ja kosmosealane diplomaatia, kosmosele juurdepääs ning julgeolek, eriti küberturvalisus.

Kuigi raportis ei käsitleta kõiki artikleid ja põhjendusi, võib raportöör siiski otsustada neid muudatusettepanekutega muuta. Ajapiirangute tõttu eelistab raportöör esitada peamiste punktide ühtse käsitluse.

Kosmosepõhised teenused ja rakendused kujundavad Euroopa kodanike praegust ja tulevast heaolu ja julgeolekut ning Euroopa tööstusbaasi konkurentsivõimet. Seetõttu on ülioluline edendada kosmosemajandust, nii et kõik liikmesriigid, nende kodanikud ja tööstusettevõtjad saaksid täit kasu kõnealusest kosmoseprogrammist, mille lõplikud kasusaajad on kasutajad.

Tunnustades küll uute, olgu avaliku või erasektori kogukondade tekkimist, peaks selle areng põhinema põhikasutajate muutuvatel nõudmistel. Programmi eri komponendid peaksid tuginema nende valikuvõimaluste analüüsile, mille eesmärk on kasutajate uute vajaduste, sealhulgas liidu poliitika rakendamise ja järelevalvega seotud vajaduste rahuldamine, mis eeldab nende pidevat ja tulemuslikku kaasamist, eelkõige nõuete kindlaksmääramisel ja kinnitamisel.

Komisjoni ettepanekus ühendatakse ühte programmi olemasolevad programmid Galileo, EGNOS ja Copernicus ning lisatakse kaks uut algatust - SSA ja GOVSATCOM. Nagu Euroopa kosmosepoliitikas soovitatakse, kasutatakse täielikult integreeritud kosmoseprogrammis komponentide koostoimet, mis suurendab tulemuslikkust ja kulutõhusust. Üks ja ühtne raamistik ergutab tulevasi investeeringuid, suurendab nähtavust ja pakub rohkem paindlikkust.

Raportöör avaldab heameelt kosmoseprogrammi rahastamise olulise suurendamise üle, mille eesmärk on kindlustada Galileo, EGNOSe ja Copernicuse programmi jätkumine. On tähtis, et kõigi navigatsioonist ja Maa seirest saadavate eeliste kasutamiseks toetataks eelarvest tipptasemel ja innovaatilisi Galileo, EGNOSe ja Copernicuse algatusi. Andmete ja teenuste rakendamine, kasutuselevõtt ja tarvitamine, eriti järgmise etapi teenuste sektoris, toob kasu kasutajatele ja Euroopa tööstusele, võimaldades ergutada liidus majanduskasvu ja luua töökohti.

Raportöör avaldab kahetsust uute SSA ja GOVSATCOMi algatuste vähese ambitsioonikuse üle. Euroopa Liit ja liikmesriigid investeerivad paljudesse elutähtsatesse taristutesse, mida tuleb kaitsta. Järgnevatel aastatel suureneb „ülevalt tuleva“ ohu võimalus. Väga suurest arvust satelliitidest koosnevate satelliitide kogumite suurenev hulk põhjustab palju „liiklust“ ja sellele lisaks on kosmoses palju kosmosejäätmeid. See seab ohtu operatsioonide turvalisuse, kuna on oht, et omavahel põrkavad kokku kosmoseaparaadid või kosmoseaparaat ja kosmosejäätmed. Peale selle on ohtlik ka kosmoseilmastik, millega kaasnevad eri liiki ettenägematud sündmused. Äärmuslikud ja mastaapsed kosmoseilmastiku nähtused võivad ohustada kodanikke ning häirida kosmosepõhiste ja maapealsete taristutega seotud toiminguid.

Euroopa peab olema suuteline rahuldama oma vajadusi ja tagama selles strateegilises sektoris iseseisvalt julgeoleku ning teda peab olema võimalik pidada rahvusvahelisel tasandil usaldusväärseks partneriks.

Turvaline ja tagatud juurdepääs satelliitsidele on turvalisuse valdkonna osalejate jaoks asendamatu vahend. Selle peamise turvalisusega seotud ressursi koondamine ja jagamine liidu tasandil tugevdab kodanikke kaitsvat liitu. GOVSATCOMile eraldatud eelarve ei paista olevat võimalike nõudmiste katmiseks, operatsioonide juhtimiseks ega Euroopa taristu tagamiseks piisav.

Nii kosmose- kui ka maapealsete taristute küberturvalisus on süsteemide toimepidevuse, nende ülesannete järjepideva täitmise ja vajalike teenuste osutamise tegeliku suutlikkuse tagamise alus.

Seetõttu tuleb kavandada konkreetne valdkondadevaheline tegevus ja määrata kindlaks vastutav üksus, kes vastutab küberturvalisuse aspektide eest terviklikult. Samaaegselt erivajaduste täitmise tagamisega kooskõlas küberturvalisuse aspektide üle järelevalvet tegevate Euroopa asutuste kehtestatud üldiste juhistega ja teiste sidusrühmade osalemisel on oluline määrata kindlaks poliitika ja töökord ning kontrollida nende järjepidevat rakendamist eri komponentides.

Euroopa on kosmose valdkonnas üks maailma juhtivaid jõude, kuid selleks, et oma suutlikkust hoida ja arendada, on vaja pingutada. Üha ebakindlamas geopoliitilises olukorras peab kosmosesse investeerimine jääma institutsiooniliseks prioriteediks, et kaitsta tulevikus Euroopa juhtpositsiooni, konkurentsivõimet, jätkusuutlikkust ja autonoomsust selles strateegilises valdkonnas.

See omandab suure tähtsuse olukorras, kus tavapärased kosmosejõud on püsivalt väga aktiivsed ja samal ajal lisanduvad uued osalejad, kes panevad Euroopa kosmosesektori konkurentsivõime üha rohkem proovile.

Euroopa Komisjoni kavandatud kosmoseprogrammis tunnistatakse Euroopa tööstuse tähtsat rolli, kuid ei toetata piisavate vahendite eraldamist, millega säilitada ja arendada Euroopas tugevat, innovaatilist, konkurentsivõimelist ja mitmekesist tööstuslikku baasi.Tähtis on edendada kõigis liikmesriikides nii eelneva etapi turul kui ka järgmise etapi idufirmade, uute turuletulijate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate võimalikult laialdast ja avatud osalemist kogu tarneahelas ning rakenduste ja teenuste sektoris.

Euroopa tööstusettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet tuleb tugevdada, luues asjakohased tingimused, et tagada võrdsed tingimused peamiste kosmosevaldkonna konkurentidega. Euroopa kosmosetööstusele uute ärivõimaluste avamiseks soovitab raportöör tungivalt, et komisjon kasutaks rahvusvahelise koostöö edendamiseks ja kogu maailmas kosmosealase teadlikkuse suurendamiseks majandusdiplomaatiat.

Sellel majandusharul peaks olema võimalus konkureerida sellise tegevuse läbiviimise nimel, mille usaldusväärsuse ja üldsuse turvalisuse tase on sama, kuid majanduslik tõhusus suurem. Kui see juhtub, peaks sellel majandusharul olema võimalik pakkuda oma eksperditeadmisi ausa konkurentsi tingimustes, ilma turumoonutusteta, et säästa avaliku sektori vahendeid ja kasutada kõige tõhusamat lahendust.

Lisaks peaks Euroopa kosmoseprogramm edendama autonoomset juurdepääsu kosmosele ühiste lennutamiste, alternatiivsete lennutustehnoloogiate väljatöötamise ja maapealsete taristute toetamise kaudu.

Rahvusvahelised konkurendid, kosmosele juurdepääsu suutlikkusega riigid, nimelt USA, Venemaa ja Hiina, saavad kasu tugevalt kaitstud siseturust, kus on kõrgemad institutsioonilised hinnad ja pikaajalised hankelepingud.

Seetõttu võivad rahvusvahelised konkurendid pakkuda lennutusteenuseid märgatavalt konkurentsivõimelisema hinnaga kui Euroopa kõnealune sektor. Julgeoleku- ja majanduslikel põhjustel oleks võrdsete tingimuste kehtestamine, kosmosele autonoomse juurdepääsu tagamine ja Euroopa tööstusettevõtetele rahvusvahelisel tasandil konkureerimise lubamine oluline.

Kosmoseprogrammi eesmärgid saavutatakse ka koostoime abil teiste Euroopa programmi- ja rahastamisvahenditega. Ettepanekuga parandatakse kosmosevaldkonna idufirmade juurdepääsu riskikapitalile. Samal ajal uurib komisjon võimalust luua programmi InvestEU kaudu sihtotstarbeline kapitaliinstrument. Uue kosmoseprogrammiga luuakse innovatsioonipartnerlusi, et töötada välja ja osta innovaatilisi tooteid ja teenuseid, lihtsustada juurdepääsu katsetele ja töötlemisseadmetele, edendada sertifitseerimist ja standardimist. Programm toetab ühtsust ja koostoimet programmiga „Euroopa horisont“, tagades kosmosega seotud teadusuuringute ja innovatsioonimeetmete vahelise koostöö. Raportöör peab kahetsusväärseks, et programmis „Euroopa horisont“ puudub kosmoseuuringute erieelarve, millega oleks investoritele tagatud kindlus ja millega garanteeritaks Euroopa tööstusettevõtjate konkurentsivõime ja juhtpositsioon selles olulises sektoris.

Programmi tõrgeteta toimimise alus on õige juhtimine, ülesannete ja rollide jaotamine ning peamiste osalejate, nimelt Euroopa Komisjoni, ümber nimetatud Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti (edaspidi „amet“) ja Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) suhted. Juhtimises tuleks arvesse võtta ka liikmesriikide ja nende ametite ning teiste Euroopa rahvusvaheliste osalejate kaasamist.

Üldine vastutus programmi ja selle turvalisuse eest lasub Euroopa Komisjonil ja tema koordineerib programmis osalevate üksuste tegevust.

Amet on aastate jooksul oma pädevust suurendanud ja on valmis täitma rohkem ülesandeid. Kui amet vastutab turvalisuse akrediteerimise eest, võimalik et küberturvalisuse ning programmi teenuste ja järgmise etapi rakenduste edendamise eest, peab komisjon investeerima selle laiendamisse, suurendades ametnike arvu, ja laienema geograafiliselt, võimalik et uute kohalike büroode avamise abil.

ESA-l on keskne roll ELi tehnilise ja operatiivtoetuse andmisel kosmoseprogrammi selgelt kindlaks määratud komponentide teostamiseks ning ta tegutseb Euroopa Liidu menetluste ja eeskirjadega kooskõlas olevate menetluste ja eeskirjade kohaselt.


EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (11.10.2018)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus nr 541/2014/EL

(COM(2018)0447 – C8‑0258/2018 – 2018/0236(COD))

Arvamuse koostaja: John Howarth

LÜHISELGITUS

Euroopa Liidu kosmosetööstus annab lisaväärtusena hinnanguliselt 53–62 miljardit eurot ja pakub tööd 231 000 töötajale. Euroopa Liidu kosmoseprogrammi eesmärgid on tugevdada liidu julgeolekut ja saavutada tehnoloogiline sõltumatus, lahendada mõned kõige pakilisemad ülemaailmsed probleemid, nagu võitlus kliimamuutuste vastu, stimuleerida tehnoloogilist innovatsiooni ning tuua Euroopa ettevõtjatele ja rahvastele sotsiaal-majanduslikku kasu. Programm keskendub jätkuvalt ELi kolme juhtprojekti parandamisele: Galileo (satelliitnavigatsioon), Copernicus (Maa seire) ja EGNOS (ohutusteenuse „Safety of Life“ navigatsiooniteenus), aga ka STT (kosmosejulgeolek) arendamine ning Govsatcomi algatuse käivitamine (turvaline satelliitedastus).

Komisjon rahastab mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kaudu Galileod ja Egnost 2018. aastal 8,6 miljardi euroga (püsivhindades) (9,7 miljardit eurot jooksevhindades) ja Copernicust 5,1 miljardi euroga (5,8 miljardit eurot). STT-le ja Govsatcomile on eraldatud 0,4 miljardit eurot (0,5 miljardit eurot). Kokku moodustab kosmoseprogramm mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2017 kulukohustustest 1,25 %. Kõiki arve tuleb pidada kuni mitmeaastase finantsraamistiku menetluse lõpuleviimiseni esialgseteks ja need on siin väljendatud püsivhindades, et võimaldada otsest võrdlust eelmise mitmeaastase finantsraamistiku perioodiga.

Euroopa Liidu kosmoseprogramm võimaldab liikmesriikidel saada tehnoloogilist kasu programmist, mis on ükskõik millise liikmesriigi jaoks tulemuslikuks konkureerimiseks liiga suur. Selle kaudu ning ka tööhõivele toodava otsese kasu ja konkurentsivõimelise kosmosesektori toetamise kaudu lisavad kosmoseprogrammi tehnoloogia, andmed ja teenused olulist väärtust Euroopa Liidu eelarvele, mille hulka kuuluvad muu hulgas kalandus-, keskkonna- ja kliimaprogrammid, täppispõllumajandus ning transpordi ja liikluse modelleerimine ja juhtimine. EL peaks püüdma kosmoseprogrammist saadud teavet kasutada, et paremini kavandada tulevast eelarvet ning otsuste tegemist nii nendes kui ka muudes valdkondades.

Komisjon on andnud märku oma kavatsusest luua praegusest Euroopa GNSSi Agentuurist Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet, et luua ühtne ja lihtsustatud juhtimissüsteem, samas kui Euroopa Kosmoseagentuur jätkab peamise partnerina programmi rakendamisel. Kavatsus panna ümbernimetatud ameti kaudu programmi turustamisele, haldamisele ja juhtimisele rohkem rõhku on tervitatav. Uue juhtimisstruktuuri loomisega kaasneb alati finantsrisk ning seepärast rõhutatakse, et Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti juhtimises on tähtsal kohal strateegia ning ülesannete jaotuse, vastutuse ja järelevalve selgus, et vähendada eelarveriski.

Programm tugineb tehnoloogiale ja oskustele, mis on väga spetsiifilised ja mõnikord ainulaadsed ning mille puhul kasutatakse ära arengu kõige hilisemaid saavutusi. Seepärast peaks programm töötama sellise mitmeaastase finantsraamistiku raames, mis on piisavalt paindlik, et võtta arvesse kulude varieerumist ja arengusuundumusi, ning õigusraamistiku raames, mis on piisavalt paindlik, et teenida liidu, programmi ja liikmesriikide parimaid huve.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Liit peab tagama oma tegutsemisvabaduse ja autonoomia, saama juurdepääsu kosmosele ja võimaluse seda turvalisel viisil kasutada. Seepärast on ülimalt oluline, et ta säilitaks autonoomse, usaldusväärse ja kulutõhusa juurdepääsu kosmosele, eelkõige elutähtsa infrastruktuuri ja tehnoloogia, avaliku julgeoleku ning liidu ja liikmesriikide julgeoleku seisukohast. Seepärast peaks komisjonil olema võimalik koondada lennutusteenused Euroopa tasandile nii oma vajaduste täitmiseks kui ka teiste üksuste, sealhulgas liikmesriikide taotlusel nende vajaduste täitmiseks, kooskõlas aluslepingu artikli 189 lõikega 2. Samuti on äärmiselt tähtis, et liidul oleksid ka tulevikus tänapäevased, tõhusad ja paindlikkust võimaldavad stardikompleksid. Komisjon peaks kaaluma, mil viisil selliseid komplekse toetada lisaks liikmesriikide ja Euroopa Kosmoseagentuuri võetavatele meetmetele. Eriti juhul, kui on vaja hooldada või uuendada programmi vajadustele vastavateks lennutusteks vajalikku kosmose maapealset infrastruktuuri, peaks olema võimalik rahastada selliseid kohandusi osaliselt programmist kooskõlas finantsmäärusega ja kui on tagatud selge ELi lisaväärtus, et saavutada programmi parem kulutõhusus.

(4)  Liit peab tagama oma tegutsemisvabaduse ja autonoomia, saama juurdepääsu kosmosele ja võimaluse seda turvalisel viisil kasutada. Seepärast on ülimalt oluline, et ta säilitaks autonoomse, usaldusväärse ja kulutõhusa juurdepääsu kosmosele, eelkõige elutähtsa infrastruktuuri ja tehnoloogia, avaliku julgeoleku ning liidu ja liikmesriikide julgeoleku seisukohast. Seepärast peaks komisjonil olema võimalik koondada lennutusteenused Euroopa tasandile nii oma vajaduste täitmiseks kui ka teiste üksuste, sealhulgas liikmesriikide taotlusel nende vajaduste täitmiseks, kooskõlas aluslepingu artikli 189 lõikega 2. Samuti on äärmiselt tähtis, et liidul oleksid ka tulevikus tänapäevased, tõhusad ja paindlikkust võimaldavad stardikompleksid. Komisjon peaks kaaluma, mil viisil selliseid komplekse toetada lisaks liikmesriikide ja Euroopa Kosmoseagentuuri võetavatele meetmetele. Eriti juhul, kui on vaja hooldada või uuendada programmi vajadustele vastavateks lennutusteks vajalikku kosmose maapealset infrastruktuuri, peaks olema võimalik rahastada selliseid kohandusi osaliselt programmist kooskõlas finantsmäärusega ja kui on tagatud selge ELi lisaväärtus, et saavutada programmi parem kulutõhusus, toetudes paindlikule mitmeaastasele finantsraamistikule, mis on võimeline muutuvatele asjaoludele reageerima.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Arvestades, kui oluline on tegeleda kliimamuutusega kooskõlas liidu kohustustega rakendada Pariisi kokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, aitab programm tegeleda kliimaeesmärkide kaasamisega ja saavutada üldist eesmärki eraldada 25 % liidu eelarvekulutustest kliimaeesmärkide täitmiseks. Asjaomased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ja neid hinnatakse uuesti asjaomase hindamise ja ülevaatamise käigus.

(13)  Võttes arvesse, kui oluline on olla kliimamuutuse vastu võitlemisel esirinnas kooskõlas liidu kohustustega rakendada Pariisi kokkulepet ja ÜRO kestliku arengu eesmärke, panustatakse programmiga kliimameetmete laiemasse kajastamisse ja üldeesmärgi – pühendada 30 % ELi eelarve kuludest kliimaeesmärkide toetamisele – kiiresse saavutamisse ning kestliku arengu eesmärkide arvesse võtmisse kõigis liidu poliitikavaldkondades. Asjaomased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ja neid hinnatakse uuesti asjaomase hindamise ja ülevaatamise käigus.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Et programmi rahastab liit, peaksid programmi raames sõlmitavad hankelepingud vastama liidu normidele. Sellega seoses peaks liit vastutama ka avalike hangetega seoses taotletavate eesmärkide kindlaksmääramise eest.

(15)  Et programmi rahastab põhimõtteliselt liit, peaksid programmi raames sõlmitavad hankelepingud vastama liidu normidele ning võtma nõuetekohaselt arvesse keskkonna-, sotsiaalseid ja äriühingu üldjuhtimisega seotud kriteeriume. Sellega seoses peaks liit vastutama ka avalike hangetega seoses taotletavate eesmärkide kindlaksmääramise eest. Programmi üldine rakendamine, sealhulgas selle hankemenetlused, peaks vastama läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise, eelkõige soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetele.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Programmi nõuetekohane avalik haldamine eeldab vastutuse ja ülesannete ranget jaotust osalevate üksuste vahel, et hoida ära kattumist ning vähendada viivitusi ja ülekulusid.

(25)  Programmi nõuetekohane avalik haldamine eeldab vastutuse ja ülesannete ranget jaotust osalevate üksuste, eelkõige Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahel, et hoida ära jõupingutuste tarbetut kattumist ning vähendada viivitusi ja ülekulusid. Komisjon peaks koordineerima ja jälgima ülesandeid ja teabevahetust kooskõlas Lissaboni lepingus1 a ning Euroopa Ühenduse ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelises raamlepingus1 b sätestatud põhimõtetega.

 

__________________

 

1 a Lissaboni lepingu artikli 189 lõige 3.

 

1 b „Arvestades, et lepinguosalised tunnistavad, et neil on spetsiifilisi üksteist täiendavaid ja vastastikku tugevdavaid külgi ning kohustuvad tegema koostööd tõhusal ja vastastikku kasulikul viisil ning vältima jõupingutuste kattumist.“

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39)  Galileo programmi eesmärk on rajada maailma esimene spetsiaalselt tsiviilotstarbeks ette nähtud satelliitnavigatsiooni ja -positsioneerimise infrastruktuur, mida saaksid kasutada erinevad avaliku ja erasektori esindajad nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Galileo toimib sõltumatult teistest olemasolevatest või potentsiaalselt loodavatest süsteemidest, aidates seeläbi muu hulgas kaasa liidu strateegilisele autonoomsusele. Süsteemi teine põlvkond tuleks järk-järgult kasutusele võtta enne aastat 2030, algselt vähendatud toimivussuutlikkusega.

(39)  Galileo programmi eesmärk on rajada Euroopa Kosmoseagentuuri ettevalmistavale tööle tuginev maailma esimene spetsiaalselt tsiviilotstarbeks ette nähtud satelliitnavigatsiooni ja -positsioneerimise infrastruktuur, mida saaksid kasutada erinevad avaliku ja erasektori esindajad nii Euroopas kui ka mujal maailmas, ja seda käitada. Galileo toimib sõltumatult teistest olemasolevatest või potentsiaalselt loodavatest süsteemidest, aidates seeläbi muu hulgas kaasa liidu strateegilisele autonoomsusele. Süsteemi teine põlvkond tuleks järk-järgult kasutusele võtta enne aastat 2030, algselt vähendatud toimivussuutlikkusega.

Selgitus

Galileo tugineb Euroopa Kosmoseagentuuri ettevalmistavale tööle, mis ei ole komisjoni ettepaneku põhjal selge.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 23 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(23 a)  „kosmosesektor“ –

 

„eelneva etapi teenuste sektor” – hõlmab tegevusi, mis võimaldavad luua toimiva kosmosesüsteemi, ning kosmoseuuringuid;

 

„järgmise etapi teenuste sektor” – hõlmab tegevusi, mis on seotud satelliitandmete kasutamisega, et arendada kosmosega seotud tooteid ja teenuseid lõppkasutajatele.

Selgitus

Kosmosesektorit tuleks täpsemalt määratleda ja selles tuleks eristada eelneva ja järgmise etapi teenuste sektorit.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lisaks hõlmab programm meetmeid, mille eesmärk on tagada programmi rakendamiseks tõhus juurdepääs kosmosele ja edendada innovatiivset kosmosesektorit.

Lisaks hõlmab programm meetmeid, mille eesmärk on tagada programmi rakendamiseks tõhus juurdepääs kosmosele ja edendada innovatiivset ja konkurentsivõimelist kosmosesektorit.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  suurendada liidu ja liikmesriikide julgeolekut, tegutsemisvabadust ja strateegilist autonoomsust, eelkõige tehnoloogia ja tõenditel põhinevate otsuste tegemise seisukohast;

(c)  suurendada liidu ja liikmesriikide julgeolekut, tegutsemisvabadust ja strateegilist autonoomsust, eelkõige tehnoloogia ning tulemuslike, tõenditel põhinevate ja kulusäästlike otsuste tegemise seisukohast;

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades [16] miljardit eurot.

1.  Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on 2018. aasta hindades 14 816 938 000 eurot (jooksevhindades 16,7 miljardit eurot).

Esimeses lõigus esitatud summa orienteeriv jaotus on järgmine:

Esimeses lõigus esitatud summa orienteeriv jaotus on järgmine:

(a)  Galileo ja EGNOS: [9,7] miljardit eurot;

(a)  Galileo ja EGNOS: 8 606 245 580 eurot 2018. aasta hindades (9,7 miljardit eurot jooksevhindades);

(b)  Copernicus: [5,8] miljardit eurot;

(b)  Copernicus: 5 146 002 510 eurot 2018. aasta hindades (5,8 miljardit eurot jooksevhindades);

(c)  kosmose olukorrast ülevaate saamine / GOVSATCOM: [0,5] miljardit eurot.

(c)  kosmose olukorrast ülevaate saamine / GOVSATCOM: 1 064 689 910 eurot 2018. aasta hindades (1,2 miljardit eurot jooksevhindades).

Selgitus

Kompromissmuudatusettepanek on kooskõlas esimeeste konverentsi 13. septembri 2018. aasta otsusega ja kajastab viimati otsustatud mitmeaastase finantsraamistiku jaotust programmide kaupa, nagu on esitatud vaheraporti projektis, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 – Euroopa Parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Artiklis 3 ette nähtud valdkondadevahelist tegevust rahastatakse programmi komponentidest.

2.  Artiklites 3 ja 6 ette nähtud valdkondadevahelist tegevust rahastatakse programmi komponentidest.

Selgitus

Üheks eesmärgiks peaks olema tugeva, konkurentsivõimelise ja innovatiivse kosmosesektori arendamine.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi komponentide loodud tulu makstakse liidu eelarvesse ja seda kasutatakse tulu loonud komponendi rahastamiseks.

1.  Programmi komponentide loodud tulu makstakse liidu eelarvesse ja seda kasutatakse programmi mis tahes komponendi rahastamiseks.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 2 – taane 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  määratakse kindlaks põhimõtted, mis reguleerivad Euroopa Kosmoseagentuurile makstavat hüvitist, mis peab olema proportsionaalne täidetavate ülesannete raskusastmega, kooskõlas turuhindadega ja muude osalevate üksuste, sealhulgas liidu tasudega, ja kui see on asjakohane, põhinema tulemusnäitajatel; tasud ei kata üldkulusid, mis ei ole seotud Euroopa Kosmoseagentuurile liidu poolt delegeeritud tegevusega.

–  määratakse kindlaks põhimõtted, mis reguleerivad Euroopa Kosmoseagentuurile makstavat hüvitist, mis peab olema proportsionaalne täidetavate ülesannete raskusastmega, kooskõlas muude osalevate üksuste, sealhulgas liidu tasudega, ja kui see on asjakohane, põhinema tulemusnäitajatel; tasud ei kata üldkulusid, mis ei ole seotud Euroopa Kosmoseagentuurile liidu poolt delegeeritud tegevusega.

Selgitus

Paljude teenuste puhul ei ole tegelikke “turuhindasid“.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 48 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Copernicust rakendatakse varasemate liidu investeeringute alusel ja vajaduse korral liikmesriikide riiklikule või piirkondlikule suutlikkusele tuginedes ning võttes arvesse võrreldavate andmete ja võrreldava teabe kaubanduslike tarnijate suutlikkust ning vajadust edendada konkurentsi ja turu arengut.

1.  Copernicust rakendatakse varasemate liidu investeeringute ja Euroopa Kosmoseagentuuri poolse rahastamise alusel ja vajaduse korral liikmesriikide riiklikule või piirkondlikule suutlikkusele tuginedes ning võttes arvesse võrreldavate andmete ja võrreldava teabe kaubanduslike tarnijate suutlikkust ning vajadust edendada konkurentsi ja turu arengut.

Selgitus

Copericust rahastavad ühiselt Euroopa Liit (70 %) ja Euroopa Kosmoseagentuur (30 %).

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 73 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Haldusnõukokku kuulub üks hääleõiguslik esindaja igast liikmesriigist ja neli hääleõiguslikku komisjoni esindajat. Haldusnõukogusse kuulub ka üks Euroopa Parlamendi nimetatud liige, kellel ei ole hääleõigust.

1.  Haldusnõukokku kuulub üks esindaja igast liikmesriigist ja neli komisjoni esindajat ning üks Euroopa Parlamendi nimetatud liige, kellel kõigil on hääleõigus.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 101 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande programmi rakendamise kohta. Aruandes tuleb esitada muu hulgas teave programmi ja ameti riskijuhtimise, kogukulude, iga-aastaste tegevuskulude, hangete tulemuste, tulude, ajakava ja tulemuslikkuse kohta.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Liidu kosmoseprogrammi ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti loomine

Viited

COM(2018)0447 – C8-0258/2018 – 2018/0236(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ITRE

14.6.2018

 

 

 

Arvamuse esitajad

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

14.6.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

John Howarth

12.7.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

13.9.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

9.10.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

30

1

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Jean Arthuis, Richard Ashworth, Reimer Böge, Lefteris Christoforou, Gérard Deprez, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, Iris Hoffmann, Monika Hohlmeier, John Howarth, Zbigniew Kuźmiuk, Bernd Kölmel, Vladimír Maňka, Siegfried Mureşan, Jan Olbrycht, Younous Omarjee, Răzvan Popa, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Jordi Solé, Eleftherios Synadinos, Inese Vaidere, Monika Vana, Daniele Viotti, Tiemo Wölken, Manuel dos Santos, Patricija Šulin

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Andrey Novakov

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Eleonora Evi, Auke Zijlstra

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

30

+

ALDE

Nedzhmi Ali, Jean Arthuis, Gérard Deprez

ECR

Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk

NI

Eleftherios Synadinos

PPE

Richard Ashworth, Reimer Böge, Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, Siegfried Mureşan, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Patricija Šulin, Inese Vaidere

S&D

Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Iris Hoffmann, John Howarth, Vladimír Maňka, Răzvan Popa, Manuel dos Santos, Daniele Viotti, Tiemo Wölken

VERTS/ALE

Jordi Solé, Monika Vana

1

ENF

Auke Zijlstra

2

0

EFDD

Eleonora Evi

GUE/NGL

Younous Omarjee

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (15.11.2018)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus nr 541/2014/EL

(COM(2018)0447 – C8‑0258/2018 – 2018/0236(COD))

Arvamuse koostaja: Adina‑Ioana Vălean

MUUDATUSETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Kosmosesektori arengut on traditsiooniliselt seostatud julgeolekuga. Paljudel juhtudel on kosmosesektoris kasutatavad seadmed, komponendid ja vahendid kahesuguse kasutusega kaubad. Seepärast tuleks ära kasutada võimalusi, mida kosmos pakub liidu ja liikmesriikide julgeoleku aspektist.

(2)  Kosmosesektori arengut on traditsiooniliselt seostatud julgeolekuga. Paljudel juhtudel on kosmosesektoris kasutatavad seadmed, komponendid ja vahendid kahesuguse kasutusega kaubad. Seepärast tuleks ära kasutada võimalusi, mida kosmos pakub liidu ja liikmesriikide julgeoleku ja sõltumatuse aspektist.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a)  Kosmosesektoril on tänapäeval väga suur tähtsus arvukates liidu ja liikmesriikide poliitikavaldkondades, näiteks keskkond, kliimamuutused, põllumajandus ja maaelu areng, kodanikukaitse ning ennetus, ohutus ja julgeolek ning digitaalmajandus. Välja tuleb selgitada täiendavad võimalikud rakendused, sealhulgas kliimamuutuste valdkonnas kasutatavad kosmoselahendused, ja nende nimel tuleb aktiivset tööd teha.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Liit on alates 1990. aastate lõpust töötanud välja oma kosmosealgatusi ja -programme: kõigepealt Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (EGNOS) ning seejärel Galileo ja Copernicus, mis vastavad liidu kodanike vajadustele ja avaliku poliitika nõuetele. Lisaks nende algatuste jätkumise tagamisele tuleb neid ka täiustada, et need oleksid kooskõlas uue tehnoloogia arenguga ning digi- ja IKT-valdkonna muudatustega, vastaksid kasutajate uutele vajadustele ning võtaksid arvesse poliitilisi prioriteete, nagu kliimamuutused – sealhulgas Arktikas toimuvate muutuste jälgimine – , julgeolek ja kaitse.

(3)  Liit on alates 1990. aastate lõpust töötanud välja oma kosmosealgatusi ja -programme: kõigepealt Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (EGNOS) ning seejärel Galileo ja Copernicus, mis vastavad liidu kodanike vajadustele ja avaliku poliitika nõuetele. Lisaks nende algatuste jätkumise tagamisele tuleb neid ka täiustada, et need oleksid kooskõlas uue tehnoloogia arenguga ning digi- ja IKT-valdkonna muudatustega, vastaksid kasutajate uutele vajadustele ning võtaksid arvesse poliitilisi prioriteete, nagu kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine – sealhulgas Arktikas toimuvate muutuste jälgimine – , julgeolek ja kaitse.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Komisjon peaks koos liikmesriikide ja kõrge esindajaga edendama vastutustundlikku käitumist kosmoses ja avakosmoses ning uurima võimalusi ühineda asjaomaste ÜRO konventsioonidega.

(7)  Komisjon peaks koos liikmesriikide ja kõrge esindajaga edendama vastutustundlikku käitumist kosmoses ja avakosmoses, pidades eelkõige silmas kosmosejäätmete koguse suurenemist, ning uurima võimalusi ühineda asjaomaste ÜRO konventsioonidega.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Arvestades, kui oluline on tegeleda kliimamuutusega kooskõlas liidu kohustustega rakendada Pariisi kokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, aitab programm tegeleda kliimaeesmärkide kaasamisega ja saavutada üldist eesmärki eraldada 25 % liidu eelarvekulutustest kliimaeesmärkide täitmiseks. Asjaomased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ja neid hinnatakse uuesti asjaomase hindamise ja ülevaatamise käigus.

(13)  Arvestades, kui oluline on tegeleda kliimamuutusega kooskõlas liidu kliimaeesmärkidega ja kohustustega olla Pariisi kokkuleppe ja ÜRO säästva arengu eesmärkide rakendamisel esirinnas, aitab programm tegeleda kliimaeesmärkide kaasamisega ja saavutada üldist eesmärki eraldada 30 % liidu eelarvekulutustest kliimaeesmärkide täitmiseks ning ühtlasi võtta säästva arengu eesmärke arvesse kõigis liidu poliitikavaldkondades. Asjaomased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ja neid hinnatakse uuesti asjaomase hindamise ja ülevaatamise käigus.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 47

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(47)  Copernicus peaks tagama sõltumatu juurdepääsu keskkonnaalastele teadmistele ning Maa seire ja geoteabeteenuste seisukohast määrava tähtsusega tehnoloogiale, võimaldades seega liidul teha sõltumatult otsuseid ja võtta meetmeid muu hulgas sellistes valdkondades nagu keskkond, kliimamuutused, kodanikukaitse, julgeolek ja digitaalmajandus.

(47)  Copernicus peaks tagama sõltumatu juurdepääsu keskkonnaalastele teadmistele ning Maa seire ja geoteabeteenuste seisukohast määrava tähtsusega tehnoloogiale, võimaldades seega liidul teha sõltumatult otsuseid ja võtta meetmeid muu hulgas sellistes valdkondades nagu keskkond, kliimamuutused, bioloogiline mitmekesisus, maakasutus, pinnase kaitsmine, ookeanide hea seisund, kodanikukaitse ja ennetustegevus, julgeolek ja digitaalmajandus.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 47 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(47 a)  Copernicuse kliimamuutustega seotud teenuste kasutajate arv aina kasvab ja aastatel 2015–2016 see kahekordistus. Niisugused teenused tuleb muuta täielikult toimivateks, et suurendada selliste andmete kättesaadavust, mis on vajalikud kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmete võtmiseks.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 62 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(62 a)  Kosmoselaevade ja nende komponentide maalt kosmosesse toimetamisega kaasnevad märkimisväärsed tegevuskulud ja keskkonnamõjud. Kosmosesse lennutamiste arvu ja seega ka kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks tuleks konstrueerida kosmoses korduvalt kasutatavad kosmoselaevad. Lisaks tuleks seada pikemaajaline eesmärk toota kosmoses sealsete ressursside arvel kestlikku energiat, näiteks toota kosmoselaevade tankimiseks vesinikku.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 64

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(64)  SST teenuste osutamine peaks põhinema liidu ja liikmesriikide koostööl ning nii olemasolevate kui ka tulevaste riiklike eksperditeadmiste ja vara, sealhulgas Euroopa Kosmoseagentuuri kaudu ja liidu poolt välja töötatud eksperditeadmiste ja vara kasutamisel. Peaks olema võimalik anda rahalist toetust uute SST sensorite väljaarendamiseks. Võttes arvesse SST tundlikku iseloomu, peaksid riikide sensorid ja nende käitamine, hooldus ja uuendamine ning SST teenuste osutamiseks vajalike andmete töötlemine jääma osalevate liikmesriikide kontrolli alla.

(64)  SST teenuste osutamine peaks põhinema liidu ja liikmesriikide koostööl ning nii olemasolevate kui ka tulevaste riiklike ja ESA eksperditeadmiste ja vara, sealhulgas Euroopa Kosmoseagentuuri kaudu ja liidu poolt välja töötatud eksperditeadmiste ja vara kasutamisel. Peaks olema võimalik anda rahalist toetust uute SST sensorite väljaarendamiseks. SST tundlikku iseloomu arvestades peaksid riikide ja ESA sensorid ja nende käitamine, hooldus ja uuendamine ning SST teenuste osutamiseks vajalike andmete töötlemine jääma liikmesriikide kontrolli alla.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 67

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(67)  Lisaks peaks SST täiendama olemasolevaid leevendusmeetmeid, nagu avakosmose rahumeelse kasutamise komitee suunised kosmosejäätmete vähendamise kohta ja suunised avakosmosetegevuse pikaajalise jätkusuutlikkuse kohta või muud algatused, millega tagada avakosmosetegevuse ohutus, julgeolek ja jätkusuutlikkus. Kokkupõrkeohu vähendamiseks püüab SST saavutada koostoimet ka algatustega, mis käsitlevad kosmosejäätmete aktiivse kõrvaldamise ja passiveerimise meetmeid. SST peaks aitama tagada avakosmose rahumeelse uurimise ja kasutamise. Kosmosetegevuse suurendamine võib mõjutada kosmoseliikluse korraldamise valdkonna rahvusvahelisi algatusi. Liit peaks sellist arengut jälgima ja võib seda praeguse mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõttega seoses arvesse võtta.

(67)  Lisaks peaks SST täiendama olemasolevaid leevendusmeetmeid, nagu avakosmose rahumeelse kasutamise komitee suunised kosmosejäätmete vähendamise kohta ja suunised avakosmosetegevuse pikaajalise jätkusuutlikkuse kohta või muud algatused, millega tagada avakosmosetegevuse ohutus, julgeolek ja jätkusuutlikkus. Kokkupõrkeohu vähendamiseks püüab SST saavutada koostoimet ka algatustega, mis käsitlevad kosmosejäätmete aktiivse kõrvaldamise ja passiveerimise meetmeid, tehes seda ka samade jäätmete aktiivseks kõrvaldamiseks tehnoloogiliste vahendite väljatöötamise abil. SST peaks aitama tagada avakosmose rahumeelse uurimise ja kasutamise. Kosmosetegevuse suurendamine võib mõjutada kosmoseliikluse korraldamise valdkonna rahvusvahelisi algatusi. Liit peaks sellist arengut jälgima ja võib seda praeguse mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõttega seoses arvesse võtta.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 70

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(70)  Äärmuslikud ja mastaapsed kosmoseilmastiku nähtused võivad ohustada kodanikke ja häirida kosmosepõhise ja maapealse infrastruktuuriga seotud toiminguid. Seepärast tuleks programmi raames luua kosmoseilmastikuga seotud funktsioon, mille eesmärk on hinnata kosmoseilmastiku riske ja nendest tulenevaid kasutajate vajadusi, suurendada teadlikkust kosmoseilmastiku riskidest, tagada kasutajakesksete kosmoseilmastiku teenuste osutamine ning täiustada liikmesriikide suutlikkust kosmoseilmastiku teenuseid pakkuda. Komisjon peaks esmatähtsaks pidama sektoreid, millega seoses osutatakse kosmoseilmastiku teenuseid, võttes arvesse kasutajate vajadusi, riske ja tehnoloogilist valmidust. Pikemas perspektiivis võib käsitleda ka muude sektorite vajadusi. Teenuste osutamine liidu tasandil vastavalt kasutajate vajadustele eeldab sihipärast, koordineeritud ja pidevat teadus- ja arendustegevust, et toetada kosmoseilmastiku teenuste arendamist. Kosmoseilmastiku teenuste osutamine peaks põhinema olemasoleval riiklikul ja liidu suutlikkusel ning võimaldama liikmesriikide laiaulatuslikku osalemist ja erasektori kaasamist.

(70)  Äärmuslikud ja mastaapsed kosmoseilmastiku nähtused võivad ohustada kodanikke ja häirida kosmosepõhise ja maapealse infrastruktuuriga seotud toiminguid. Seepärast tuleks programmi raames luua kosmoseilmastikuga seotud funktsioon, mille eesmärk on hinnata kosmoseilmastiku riske ja nendest tulenevaid kasutajate vajadusi, suurendada teadlikkust kosmoseilmastiku riskidest, tagada kasutajakesksete kosmoseilmastiku teenuste osutamine ning täiustada liikmesriikide suutlikkust kosmoseilmastiku teenuseid pakkuda. Komisjon peaks esmatähtsaks pidama sektoreid, millega seoses osutatakse kosmoseilmastiku teenuseid, võttes arvesse kasutajate vajadusi, riske ja tehnoloogilist valmidust. Pikemas perspektiivis võib käsitleda ka muude sektorite vajadusi. Teenuste osutamine liidu tasandil vastavalt kasutajate vajadustele eeldab sihipärast, koordineeritud ja pidevat teadus- ja arendustegevust, et toetada kosmoseilmastiku teenuste arendamist. Kosmoseilmastiku teenuste osutamine peaks põhinema olemasoleval riiklikul, ESA ja liidu suutlikkusel ning võimaldama liikmesriikide laiaulatuslikku osalemist ja erasektori kaasamist.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 71

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(71)  Komisjoni valges raamatus Euroopa tuleviku kohta25, ELi 27 liikmesriigi riigipeade ja valitsusjuhtide esitatud Rooma deklaratsioonis26 ja mitmes Euroopa Parlamendi resolutsioonis on meenutatud, et EL peab võtma juhtpositsiooni, et tagada ohutu, turvaline ja vastupidav Euroopa, kes suudab toime tulla selliste probleemidega nagu piirkondlikud konfliktid, terrorism, küberohud ja kasvav rändesurve. Turvaline ja tagatud juurdepääs satelliitsidele on julgeoleku valdkonnas tegutsejate jaoks vältimatu töövahend ning tähtsaimate julgeolekuressursside koondamine ja jagamine liidu tasandil tugevdab liitu, kes kaitseb oma kodanikke.

(71)  Komisjoni valges raamatus Euroopa tuleviku kohta25, ELi 27 liikmesriigi riigipeade ja valitsusjuhtide esitatud Rooma deklaratsioonis26 ja mitmes Euroopa Parlamendi resolutsioonis on meenutatud, et liit peab võtma juhtpositsiooni, et tagada ohutu, turvaline ja vastupidav Euroopa, kes suudab aidata toime tulla selliste probleemidega nagu kliimamuutused, piirkondlikud konfliktid, terrorism, küberohud ja kasvav rändesurve. Turvaline ja tagatud juurdepääs satelliitsidele on julgeoleku valdkonnas tegutsejate jaoks vältimatu töövahend ning tähtsaimate julgeolekuressursside koondamine ja jagamine liidu tasandil tugevdab liitu, kes kaitseb oma kodanikke.

_________________

_________________

25https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/valge_raamat_euroopa_tuleviku_kohta_et.pdf

25https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/valge_raamat_euroopa_tuleviku_kohta_et.pdf

26 http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/intm/146072.pdf

26 http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/intm/146072.pdf

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  „kosmoseilmastiku nähtused“ – Päikese ja Maa vahel kosmosekeskkonnas esinevad looduslikud muutused, sealhulgas Päikese loited, päikeseosakesed, päikesetuul ja päikesepurse, mis võivad kaasa tuua Maad mõjutavaid päikesetorme (magnettormid, kiirgustormid ja ionosfääri häired);

(2)  „kosmoseilmastiku nähtused“ – Päikese ja Maa vahel kosmosekeskkonnas esinevad looduslikud muutused, sealhulgas Päikese loited, päikeseosakesed, päikesetuul ja päikesepurse, mis võivad kaasa tuua Maad või kosmosepõhist infrastruktuuri mõjutavaid päikesetorme (magnettormid, kiirgustormid ja ionosfääri häired);

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a)  võimalikud kandidaadid on tulevikus selget Euroopa Liiduga liitumise perspektiivi omavad riigid või üksused, kellele ei ole veel antud kandidaatriigi staatust;

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lisaks hõlmab programm meetmeid, mille eesmärk on tagada programmi rakendamiseks tõhus juurdepääs kosmosele ja edendada innovatiivset kosmosesektorit.

Lisaks hõlmab programm meetmeid, mille eesmärk on tagada programmi rakendamiseks tõhus juurdepääs kosmosele ja edendada innovatiivset ja konkurentsivõimelist kosmosesektorit.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  Copernicus: pakkuda pikas perspektiivis edastatavaid täpseid ja usaldusväärseid andmeid ja teavet Maa jälgimise kohta ning toetada liidu ja liikmesriikide poliitika rakendamist ja jälgimist sellistes valdkondades nagu keskkond, kliimamuutused, põllumajandus ja maaelu areng, kodanikukaitse, ohutus ja julgeolek ning digitaalmajandus;

(b)  Copernicus: pakkuda pikas perspektiivis edastatavaid täpseid, usaldusväärseid ja kasutajakeskseid andmeid ja teavet Maa jälgimise kohta ning toetada liidu ja liikmesriikide poliitika rakendamist ja jälgimist sellistes valdkondades nagu keskkond, kliimamuutused, põllumajandus ja maaelu areng, humanitaarabi, kodanikukaitse, ohutus ja julgeolek ning digitaalmajandus;

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  kosmose olukorrast ülevaate saamine (SSA): suurendada SST suutlikkust jälgida, seirata ja tuvastada kosmose-tehisobjekte, vaadelda kosmoseilmastikku ning anda ülevaade liidu Maa-lähedaste objektidega seotud suutlikkusest ja luua asjaomaseid võrgustikke;

(c)  kosmose olukorrast ülevaate saamine (SSA): suurendada SST suutlikkust jälgida, seirata ja tuvastada kosmose-tehisobjekte, vaadelda kosmoseilmastikku, anda ülevaade liidu Maa-lähedaste objektidega seotud suutlikkusest ja luua asjaomaseid võrgustikke ning võtta kasutusele lahendusi, mis soodustavad Maa orbiidi puhastamist;

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  kosmosele autonoomse, turvalise ja kulutõhusa juurdepääsuga seotud teenuste arendamist;

(b)  kosmosele autonoomse, töökindla ja kulutõhusa juurdepääsuga seotud teenuste, sealhulgas kosmoses kättesaadavatel ressurssidel põhineva alternatiivse energiatootmise, uute lennutustehnoloogiate ja innovaatiliste süsteemide või teenuste arendamist, võttes arvesse liidu ja selle liikmesriikide artiklis 25 osutatud olulisi julgeolekuhuve;

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  haridus- ja koolitustegevust;

(e)  haridus- ja koolitustegevust, muu hulgas üliõpilastele, äsja kõrgkooli lõpetanutele ning noortele spetsialistidele ja ettevõtjatele suunatud praktika kaudu;

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  programmi komponentide pakutavate teenuste kasutajate vajaduste ja nende teenustega seotud teaduse ja tehnoloogia arengu süsteemne arvessevõtmine;

(d)  programmi komponentide pakutavate teenuste kasutajate vajaduste ja nende teenustega seotud teaduse ja tehnoloogia arengu süsteemne arvessevõtmine, muu hulgas konsulteerides artikli 48 lõikes 1 osutatud Copernicuse kasutajate foorumiga;

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 48 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Copernicuse programmi koordineerimisel ja haldamisel abistab Euroopa Komisjoni Copernicuse komitee, mis koosneb liikmesriikide esindajatest ja Copernicuse kasutajate foorumist. Copernicuse kasutajate foorum on Copernicuse komitee töörühm, kus töötavad riikide kasutajaskonnad. Copernicuse kasutajate foorumil on tähtis roll Copernicuse arengu kohta teabe kogumisel ja selle levitamisel kasutajate hulgas.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 50

Artikkel 50

Copernicuse teenused

Copernicuse teenused

Copernicus sisaldab meetmeid, millega toetatakse järgmisi teenuseid:

Copernicus sisaldab meetmeid, millega toetatakse järgmisi teenuseid:

(a)  keskkonnaseire, aruandlus ja nõuete täitmise tagamise teenused, mille hulka kuuluvad:

(a)  keskkonnaseire, aruandlus ja nõuete täitmise tagamise teenused, mille hulka kuuluvad:

–  atmosfääri seire, et anda teavet õhu kvaliteedi ja atmosfääri keemilise koostise kohta;

–  atmosfääri seire, et anda teavet õhu kvaliteedi ja atmosfääri keemilise koostise kohta;

–  merekeskkonna seire, et anda teavet mere- ja rannikuökosüsteemide seisundi ja dünaamika ning nende ressursside kohta;

–  merekeskkonna seire, erilise tähelepanuga plasti- ja mikroplastireostuse kaardistamisele, et anda teavet mere- ja rannikuökosüsteemide seisundi ja dünaamika ning nende ressursside kohta;

–  maismaaseire, et anda teavet maakatte, -kasutuse ja maakasutuse muutuste, linnapiirkondade, maismaavee koguse ja kvaliteedi, metsade, põllumajandusressursside ja muude loodusvarade, bioloogilise mitmekesisuse ja krüosfääri kohta;

–  maismaaseire, et anda teavet maakatte, -kasutuse ja maakasutuse muutuste, mulla kvaliteedi, kõrbestumise, linnapiirkondade, maismaavee varude koguse ja kvaliteedi, metsade ja metsaraadamise, põllumajandusressursside ja muude loodusvarade, bioloogilise mitmekesisuse ja krüosfääri kohta;

–  kliimamuutuste seire, et anda teavet inimtekkelise CO2-heite ja muu kasvuhoonegaaside heite, oluliste kliimamõjurite, kliima järelanalüüside, sesoonsete prognooside, kliimaprognooside ning põhjuse ja tagajärje seoste kohta ning näitajad kohta asjakohaste aja- ja ruumiskaalade alusel;

–  kliimamuutuste seire, et anda teavet inimtekkelise CO2-heite ja muu kasvuhoonegaaside heite, oluliste kliimamõjurite, kliima järelanalüüside, sesoonsete prognooside, kliimaprognooside ning põhjuse ja tagajärje seoste kohta ning näitajad kohta asjakohaste aja- ja ruumiskaalade alusel;

 

  UNESCO loodus- ja kultuuripärandi jälgimine;

(b)  hädaolukordade ohjamise teenus, et anda teavet liidus asutatud ametiasutustele, kes tegelevad kodanikukaitsega ning toetavad kodanikukaitse ja hädaolukordadele reageerimise operatsioone (parandades varajase hoiatamise meetmeid ja kriisile reageerimise suutlikkust), ning ennetus- ja valmisolekumeetmed (riski- ja taastamisanalüüsid) eri liiki katastroofide korral;

(b)  hädaolukordade ohjamise teenus, et anda teavet hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskusele ja liidus asuvatele ametiasutustele, kes tegelevad kodanikukaitsega ning toetavad üleeuroopalisi ja riiklikke kodanikukaitse ja hädaolukordadele reageerimise operatsioone (parandades eeskätt varajase hoiatamise meetmeid ja kriisile reageerimise suutlikkust), ning ennetus- ja valmisolekumeetmed (riski- ja taastamisanalüüsid) mis tahes liiki katastroofide korral;

(c)  julgeolekuteenus, et toetada liidu välispiiri seiret, mereseiret ja liidu välistegevust vastusena liidu ees seisvatele julgeolekuprobleemidele ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke ja meetmeid.

(c)  julgeolekuteenus, et toetada liidu välispiiri seiret, mereseiret ja liidu välistegevust vastusena liidu ees seisvatele julgeolekuprobleemidele ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke ja meetmeid.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 77 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  võtab iga aasta 15. novembriks vastu ameti järgmise aasta tööprogrammi, olles sellesse muudatusi tegemata lisanud turvalisuse akrediteerimise nõukogu poolt artikli 80 punkti b kohaselt koostatud osa ja saanud komisjoni arvamuse;

(a)  võtab iga aasta 15. novembriks vastu ameti järgmise aasta tööprogrammi, olles sellesse muudatusi tegemata lisanud turvalisuse akrediteerimise nõukogu poolt artikli 80 punkti b kohaselt koostatud osa ja saanud komisjoni arvamuse ning olles nimetatud tööprogrammi osas konsulteerinud Euroopa Parlamendiga;

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 99 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Haldusnõukogu ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmed, tegevdirektor ja riiklikud eksperdid ja vaatlejad esitavad kohustuste ja huvide deklaratsiooni, milles nad kinnitavad, et neil ei ole või on otseseid või kaudseid huvisid, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks. Nimetatud deklaratsioonid peavad olema täpsed ja täielikud. Need esitatakse kirjalikult ametisse astumisel ja neid uuendatakse igal aastal. Neid deklaratsioone ajakohastatakse vajaduse korral, eelkõige juhul, kui asjaomase isiku isiklikus olukorras toimuvad asjakohased muutused.

1.  Haldusnõukogu ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmed, tegevdirektor ja riiklikud eksperdid ja vaatlejad esitavad kohustuste ja huvide deklaratsiooni, milles nad kinnitavad, et neil ei ole või on otseseid või kaudseid huvisid, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks. Nimetatud deklaratsioonid peavad olema täpsed ja täielikud. Need esitatakse kirjalikult ametisse astumisel ja neid uuendatakse igal aastal. Neid deklaratsioone ajakohastatakse vajaduse korral, eelkõige juhul, kui asjaomase isiku isiklikus olukorras toimuvad asjakohased muutused. Nii kohustuste kui ka huvide deklaratsioonid tehakse üldsusele internetis kergesti kättesaadavaks.

Selgitus

Suurem läbipaistvus suurendab üldsuse usaldust asjaomase töö vastu.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 99 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Haldusnõukogu ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmed, tegevdirektor, riiklikud eksperdid ja vaatlejad ning ajutistes töörühmades osalevad väliseksperdid deklareerivad täpselt ja täielikult enne iga koosolekut, kus nad osalevad, et neil ei ole või on huvisid, mida saab pidada nende sõltumatust kahjustavaks päevakorra punktide osas, ning nad hoiduvad selliste punktide üle arutamisest ja hääletamisest.

2.  Haldusnõukogu ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmed, tegevdirektor, riiklikud eksperdid ja vaatlejad ning ajutistes töörühmades osalevad väliseksperdid deklareerivad täpselt ja täielikult enne iga koosolekut, kus nad osalevad, et neil ei ole või on huvisid, mida saab pidada nende sõltumatust kahjustavaks päevakorra punktide osas, ning nad hoiduvad selliste punktide üle arutamisest ja hääletamisest. Päevakorrapunktidega seonduvad huvide deklaratsioonid tehakse üldsusele internetis kergesti kättesaadavaks.

Selgitus

Suurem läbipaistvus suurendab üldsuse usaldust asjaomase töö vastu.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Liidu kosmoseprogrammi ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti loomine

Viited

COM(2018)0447 – C8-0258/2018 – 2018/0236(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ITRE

14.6.2018

 

 

 

Arvamuse esitajad

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

14.6.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Adina-Ioana Vălean

21.6.2018

Vastuvõtmise kuupäev

12.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

48

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Margrete Auken, Ivo Belet, Biljana Borzan, Lynn Boylan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Miriam Dalli, Seb Dance, Angélique Delahaye, Mark Demesmaeker, Stefan Eck, Bas Eickhout, Francesc Gambús, Gerben-Jan Gerbrandy, Arne Gericke, Jens Gieseke, Julie Girling, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Jytte Guteland, György Hölvényi, Jean-François Jalkh, Benedek Jávor, Karin Kadenbach, Urszula Krupa, Jo Leinen, Peter Liese, Jiří Maštálka, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Rory Palmer, Bolesław G. Piecha, Annie Schreijer-Pierik, Davor Škrlec, Nils Torvalds, Adina-Ioana Vălean, Jadwiga Wiśniewska, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Cristian-Silviu Buşoi, Fredrick Federley, Giorgos Grammatikakis, Christophe Hansen, Tilly Metz, Carolina Punset

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Paul Rübig, Tomáš Zdechovský

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

48

+

ALDE

Fredrick Federley, Gerben-Jan Gerbrandy, Carolina Punset, Nils Torvalds

ECR

Mark Demesmaeker, Arne Gericke, Urszula Krupa, Bolesław G. Piecha, Jadwiga Wiśniewska

ENF

Jean-François Jalkh

GUE/NGL

Lynn Boylan, Stefan Eck, Jiří Maštálka

PPE

Ivo Belet, Cristian-Silviu Buşoi, Birgit Collin-Langen, Angélique Delahaye, Francesc Gambús, Jens Gieseke, Julie Girling, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Christophe Hansen, György Hölvényi, Peter Liese, Miroslav Mikolášik, Paul Rübig, Annie Schreijer-Pierik, Adina-Ioana Vălean, Tomáš Zdechovský

S&D

Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Miriam Dalli, Seb Dance, Giorgos Grammatikakis, Jytte Guteland, Karin Kadenbach, Jo Leinen, Susanne Melior, Rory Palmer, Damiano Zoffoli

VERTS/ALE

Margrete Auken, Bas Eickhout, Benedek Jávor, Tilly Metz, Davor Škrlec

0

 

 

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS (11.10.2018)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus nr 541/2014/EL

(COM(2018)0447 – C8‑0258/2018 – 2018/0236(COD))

Arvamuse koostaja: Massimiliano Salini

LÜHISELGITUS

Kosmosepõhised teenused ja rakendused kujundavad Euroopa kodanike praegust ja tulevast heaolu, julgeolekut ja ohutust ning samuti nende tööstusliku baasi konkurentsivõimet. Seetõttu on oluline edendada kosmosemajandust, nii et kõik liikmesriigid, nende kodanikud ja tööstusharud võiksid saada täiel määral kosmoseprogrammist kasu.

Ajakohane, ohutum, konkurentsivõimeline, tõhus, jätkusuutlik transpordisektor on tihedalt vastastikku seotud kosmoseteenustega. Navigatsioonisüsteem ja Maa seire parandavad transporditeenuste toimimist, liikluse korraldamist ja integreeritud transporti. Samal ajal võivad need tõhustada paljusid uusi rakendusi ja innovatiivseid ettevõtlusvõimalusi transpordisektoris.

Mitme Euroopa poliitikameetmega, nagu eCall, Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS), SafeSeaNet jne, nähakse juba ette kosmose ja transpordivaldkonna integreerimine ning kerkivad esile uued väljakutsed, nagu mehitamata sõidukid ja autonoomne juhtimine.

Kindel vastastikune side kosmose- ja transporditehnoloogia vahel toob endaga kaasa palju hüvesid üleilmsel ja Euroopa tasandil, näiteks vähendatakse tõhusama liikluse korraldamisega heidet ja käsitletakse kliimamuutuste probleemi, droonide sagedasem kasutamine parandab kohaletoimetamise ja postiteenuseid, parem lendude jälgimine vähendab nende tühistamist ja müra.

Komisjoni ettepanekuga liidetakse ühtsesse programmi olemasolevad programmid Galileo, EGNOS ja Copernicus ning lisatakse kaks uut algatust, milleks on kosmose olukorrast ülevaate saamine ja GOVSATCOM (riiklik satelliitside). Nagu soovitati Euroopa kosmosepoliitikas, kasutatakse täielikult integreeritud kosmoseprogrammiga koostoimet komponentide vahel, suurendades tulemuslikkust ja kulutõhusust. Ühtne ja sidus raamistik julgustab tegema tulevasi investeeringuid, suurendab märgatavust ja pakub rohkem paindlikkust.

Komisjon on väga ambitsioonikas 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmise suhtes. Austria eesistumisajal seati eesmärk ja kehtestati kiire ajakava. Euroopa Parlament on valmis sammu pidama.

Kõnealuse range ja kiire ajakava tõttu keskendutakse arvamuses ettepaneku konkreetsetele tahkudele, sidemele kosmosetehnoloogia ja transpordisektori vahel, eelarvele, viidates kosmose olukorrast ülevaate saamisele, GOVSATCOMile ja valdkonnaülesele tegevusele, valitsemistavadele, julgeolekule, küberjulgeolekule ja ohutusele, kosmosediplomaatiale ja kosmosele juurdepääsule.

Kosmosesektoril on strateegiline roll maismaa-, mere-, õhu- ja kosmosetranspordi arukamaks, tõhusamaks, ohutumaks, turvalisemaks, säästvamaks ja integreeritumaks muutmisel. Samal ajal suurendab kasvav ja uuenduslik transpordisektor vajadust uuenduslike ja kaasaegsete kosmosetehnoloogiate järele.

Mis puudutab juhtimistavasid, siis uus Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet peaks tagama Galileo programmi kasutuselevõtu turul, motiveerides selliste täielikult ühilduvate ja koostoimivate Euroopa seadmete nagu kiipseadmed ja vastuvõtjad arengut, ja olema kõigi transpordiliikide puhul täielikult töövalmis.

Euroopa Liit ja liikmesriigid investeerivad paljudesse kriitilistesse taristutesse, mille hulka kuulub palju strateegilisi transporditaristuid, mida tuleb kaitsta. Orbiidil asuvate konstellatsioonide, satelliitide ja kosmosejäätmete kasvav arv suurendab kokkupõrkeohuga liiklusolukordade teket, mis muudab tegevuse ohtlikumaks. Lisaks sellele võivad mitut liiki ettenägematud sündmused, nn kosmoseilmastik, ohustada kodanikke ja häirida kosmosepõhise ja maapealse taristuga seotud toiminguid.

Turvaline ja tagatud juurdepääs satelliitsidele on julgeoleku valdkonnas tegutsejatele vältimatu töövahend. GOVSATCOMi komponendid on transpordi jaoks äärmiselt olulised, eelkõige Arktika meretranspordi, lennuliikluse korraldamise ning mehitamata õhusõidukite kontrollimise ja juhtimise jaoks.

Arvamuses tuuakse esile küberjulgeoleku ja -ohutuse olulisus. Euroopa kosmosetaristu küberjulgeolek nii maa peal kui ka kosmoses on võti süsteemide käitamise pidevuse tagamisele, nende tõhusale suutlikkusele täita pidevalt ülesandeid ja osutada vajalikke teenuseid. Kosmosepoliitika meetmed võivad aidata parandada nii käitajate kui ka reisijate transpordiohutust mere-, maantee- ja õhutranspordis.

Kosmosprogrammiga tuleks tagada sõltumatu ja konkurentsivõimeline juurdepääs kosmosele ja edendada koostööd teiste üleilmsete strateegiliste partneritega, vältida dubleerimist ja edendada sektori tõelist majanduslikku diplomaatiat.

Kuigi arvamuses ei käsitleta artiklite ega põhjenduste osa, pakub arvamuse koostaja siiski välja mõningad muudatused muudatusettepanekute vormis. Ajaliste piirangute tõttu eelistab ta esitada sidusa lähenemisviisi põhiküsimustes.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Kosmosetehnoloogia, -andmed ja -teenused on saanud eurooplaste igapäevaelu lahutamatuks osaks ning mängivad paljude strateegiliste huvide kaitsmisel ülimalt olulist rolli. Liidu kosmosetööstus on juba maailmamastaabis üks konkurentsivõimelisemaid. Kuid uute jõudude esilekerkimine ja uute tehnoloogiate areng on traditsioonilisi tööstusmudeleid põhjalikult muutmas. Seepärast on äärmiselt oluline, et liit säilitaks kosmosevallas rahvusvahelise juhtpositsiooni ja ulatusliku tegevusvabaduse, soodustaks liidus teaduse ja tehnika arengut ning toetaks kosmosesektori tööstusettevõtjate, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, idufirmade ja innovatiivsete ettevõtjate konkurentsivõimet ja innovatsioonisuutlikkust.

(1)  Kosmosetehnoloogia, -andmed ja -teenused on saanud eurooplaste igapäevaelu lahutamatuks osaks ning mängivad paljude strateegiliste huvide kaitsmisel ülimalt olulist rolli. Liidu kosmosetööstus on juba maailmamastaabis üks konkurentsivõimelisemaid. Kuid uute jõudude esilekerkimine ja uute tehnoloogiate areng on traditsioonilisi tööstusmudeleid põhjalikult muutmas. Seepärast on äärmiselt oluline, et liit säilitaks kosmosevallas rahvusvahelise juhtpositsiooni ja ulatusliku tegevusvabaduse, soodustaks liidus teaduse ja tehnika arengut ning toetaks kosmosesektori tööstusettevõtjate, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, idufirmade ja innovatiivsete ettevõtjate konkurentsivõimet ja innovatsioonisuutlikkust. Samal ajal on oluline luua asjakohased tingimused võrdsete võimaluste tagamiseks kosmosevaldkonna peamiste konkurentidega.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Liit on alates 1990ndate aastate lõpust töötanud välja oma kosmosealgatusi ja -programme: kõigepealt Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (EGNOS) ning seejärel Galileo ja Copernicus, mis vastavad liidu kodanike vajadustele ja avaliku poliitika nõuetele. Lisaks nende algatuste jätkumise tagamisele tuleb neid ka täiustada, et need oleksid kooskõlas uue tehnoloogia arenguga ning digi- ja IKT-valdkonna muudatustega, vastaksid kasutajate uutele vajadustele ning võtaksid arvesse poliitilisi prioriteete, nagu kliimamuutused – sealhulgas Arktikas toimuvate muutuste jälgimine – , julgeolek ja kaitse.

(3)  Liit on alates 1990ndate aastate lõpust töötanud välja oma kosmosealgatusi ja -programme: kõigepealt Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (EGNOS) ning seejärel Galileo ja Copernicus, mis vastavad liidu kodanike vajadustele ja avaliku poliitika nõuetele. Lisaks nende algatuste jätkumise tagamisele tuleb nende kasutuselevõttu ja kasutust ka täiustada, et need oleksid kooskõlas uue tehnoloogia arenguga ning aitaksid kaasa digi- ja IKT-valdkonna ning transpordisektori muudatustele, vastates kasutajate uutele vajadustele ning võttes arvesse kõigi asjaomaste sektorite, aga eelkõige transpordisektori poliitilisi prioriteete.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Liit peab tagama oma tegutsemisvabaduse ja autonoomia, saama juurdepääsu kosmosele ja võimaluse seda turvalisel viisil kasutada. Seepärast on ülimalt oluline, et ta säilitaks autonoomse, usaldusväärse ja kulutõhusa juurdepääsu kosmosele, eelkõige elutähtsa infrastruktuuri ja tehnoloogia, avaliku julgeoleku ning liidu ja liikmesriikide julgeoleku seisukohast. Seepärast peaks komisjonil olema võimalik koondada lennutusteenused Euroopa tasandile nii oma vajaduste täitmiseks kui ka teiste üksuste, sealhulgas liikmesriikide taotlusel nende vajaduste täitmiseks, kooskõlas aluslepingu artikli 189 lõikega 2. Samuti on äärmiselt tähtis, et liidul oleksid ka tulevikus tänapäevased, tõhusad ja paindlikkust võimaldavad stardikompleksid. Komisjon peaks kaaluma, mil viisil selliseid komplekse toetada lisaks liikmesriikide ja Euroopa Kosmoseagentuuri võetavatele meetmetele. Eriti juhul, kui on vaja hooldada või uuendada programmi vajadustele vastavateks lennutusteks vajalikku kosmose maapealset infrastruktuuri, peaks olema võimalik rahastada selliseid kohandusi osaliselt programmist kooskõlas finantsmäärusega ja kui on tagatud selge ELi lisaväärtus, et saavutada programmi parem kulutõhusus.

(4)  Liit peab tagama oma tegutsemisvabaduse ja autonoomia, saama juurdepääsu kosmosele ja võimaluse seda turvalisel viisil kasutada. Seepärast on ülimalt oluline, et ta säilitaks autonoomse, usaldusväärse ja kulutõhusa juurdepääsu kosmosele, sealhulgas alternatiivsed lennutustehnoloogiad ja innovaatilised süsteemid või teenused, eelkõige elutähtsa infrastruktuuri ja tehnoloogia, avaliku julgeoleku ning liidu ja liikmesriikide julgeoleku seisukohast. Seepärast peaks komisjonil olema võimalik koondada lennutusteenused Euroopa tasandile nii oma vajaduste täitmiseks kui ka teiste üksuste, sealhulgas liikmesriikide taotlusel nende vajaduste täitmiseks, kooskõlas aluslepingu artikli 189 lõikega 2. Samuti on äärmiselt tähtis, et liidul oleksid ka tulevikus tänapäevased, tõhusad ja paindlikkust võimaldavad stardikompleksid. Komisjon peaks kaaluma, mil viisil selliseid komplekse toetada lisaks liikmesriikide ja Euroopa Kosmoseagentuuri võetavatele meetmetele. Eriti juhul, kui on vaja hooldada või uuendada programmi vajadustele vastavateks lennutusteks vajalikku kosmose maapealset infrastruktuuri, peaks olema võimalik rahastada selliseid kohandusi osaliselt programmist kooskõlas finantsmäärusega ja kui on tagatud selge ELi lisaväärtus, et saavutada programmi parem kulutõhusus.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Liidu kosmosetööstuse konkurentsivõime tugevdamiseks ja oma süsteemide kavandamise, ehitamise ja käitamise suutlikkuse suurendamiseks peaks liit toetama kogu kosmosetööstuse loomist, kasvu ja arendamist. Euroopa, piirkondlikul ja riiklikul tasandil tuleks toetada äri- ja innovatsioonisõbraliku mudeli sündi, luues kosmosetööstuse keskused, mis toovad kokku kosmose-, digitaal- ja kasutajasektori. Liit peaks edendama liidus asuvate kosmoseettevõtjate laienemist, et aidata neil saavutada edu, sealhulgas toetades neid riskikapitali hankimisel, arvestades, et kosmosevaldkonna idufirmadel puudub liidus asjakohane juurdepääs börsivälisele kapitalile, ja luues innovatsioonipartnerlusi.

(5)  Liidu kosmosetööstuse konkurentsivõime tugevdamiseks ja oma süsteemide kavandamise, ehitamise ja käitamise suutlikkuse suurendamiseks peaks liit toetama kogu kosmosetööstuse loomist, kasvu ja arendamist. Euroopa, piirkondlikul ja riiklikul tasandil tuleks toetada äri- ja innovatsioonisõbraliku mudeli sündi, eriti muu hulgas selliste algatuste abil nagu kosmosetööstuse keskused, mis toovad kokku kosmose-, digitaal- ja kasutajasektori. Kosmosetööstus peaks tegema koostööd digitaalse innovatsiooni tööstusega, et soodustada ettevõtlust ja oskusi. Liit peaks edendama Euroopa kosmoseettevõtjate laienemist, et aidata neil saavutada edu, sealhulgas toetades neid riskikapitali hankimisel, arvestades, et kosmosevaldkonna idufirmadel puudub liidus asjakohane juurdepääs börsivälisele kapitalile, ja luues innovatsioonipartnerlusi.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Võttes arvesse liidu kosmoseprogrammi (edaspidi „programm“) ulatust ja potentsiaali aidata lahendada üleilmseid probleeme, on sellel tugev rahvusvaheline mõõde. Seepärast peaks komisjonil olema õigus hallata ja koordineerida liidu nimel rahvusvahelisel areenil meetmete võtmist, eelkõige selleks, et kaitsta liidu ja liikmesriikide huve rahvusvahelistel foorumitel, sealhulgas seoses sagedusalaga, et edendada liidu tehnoloogiat ja tööstust ning õhutada koostööd väljaõppe alal, pidades silmas vajadust tagada osaliste õiguste ja kohustuste vastastikkus. Eriti oluline on, et komisjon esindaks liitu rahvusvahelise programmi Cospas-Sarsat organites ja asjaomastes valdkondlikes ÜRO organites, sealhulgas Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioonis, ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsioonis.

(6)  Võttes arvesse liidu kosmoseprogrammi (edaspidi „programm“) ulatust ja potentsiaali aidata lahendada üleilmseid probleeme, on sellel tugev rahvusvaheline mõõde. Seepärast peaks komisjonil olema õigus hallata ja koordineerida liidu nimel rahvusvahelisel areenil meetmete võtmist, eelkõige selleks, et kaitsta liidu ja liikmesriikide huve rahvusvahelistel foorumitel, sealhulgas seoses sagedusalaga. Komisjon peaks tugevdama majandusdiplomaatiat, et edendada liidu tehnoloogiat ja tööstust ning õhutada koostööd väljaõppe alal, pidades silmas vajadust tagada osaliste õiguste ja kohustuste vastastikkus ning õiglane konkurents rahvusvahelisel tasandil. Eriti oluline on, et komisjon esindaks liitu rahvusvahelise programmi Cospas-Sarsat organites ja asjaomastes valdkondlikes ÜRO organites, sealhulgas Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioonis, ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsioonis.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Komisjon peaks koos liikmesriikide ja kõrge esindajaga edendama vastutustundlikku käitumist kosmoses ja avakosmoses ning uurima võimalusi ühineda asjaomaste ÜRO konventsioonidega.

(7)  Komisjon peaks koos liikmesriikide ja kõrge esindajaga edendama vastutustundlikku käitumist kosmoses ja avakosmoses, eelkõige otsides lahendusi kosmosejäätmete leviku tõkestamiseks, ning uurima võimalusi ühineda asjaomaste ÜRO konventsioonidega.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Programm jagab samalaadseid eesmärke muude liidu programmidega, eelkõige programm „Euroopa Horisont“, InvestEU fond, Euroopa Kaitsefond ning määruse (EL) [ühissätete määrus] kohaldamisalasse kuuluvad fondid. Seetõttu tuleks ette näha kumulatiivne rahastamine nendest programmidest, tingimusel et rahalised vahendid katavad samu kuluühikuid, eelkõige liidu programmidest saadavaid täiendavaid rahalisi vahendeid käsitlevate kokkulepete kaudu, kui haldussätted seda võimaldavad; rahastamine võib olla järjestikune, vahelduv või kombineeritud, sealhulgas meetmete ühisrahastus, et rakendada võimaluse korral innovatsioonipartnerlusi ja segarahastamistoiminguid. Seepärast peaks komisjon programmi rakendamise ajal edendama koostoimet muude seonduvate liidu programmidega, mis võimaldaksid võimaluse korral kasutada riskikapitali, innovatsioonipartnerlusi ning kumulatiivset või segarahastamist.

(8)  Programm jagab samalaadseid eesmärke muude liidu programmidega, eelkõige programm „Euroopa Horisont“, InvestEU fond, Euroopa Kaitsefond ning määruse (EL) [ühissätete määrus] kohaldamisalasse kuuluvad fondid. Seetõttu tuleks ette näha kumulatiivne rahastamine nendest programmidest, tingimusel et rahalised vahendid katavad samu kuluühikuid, eelkõige liidu programmidest saadavaid täiendavaid rahalisi vahendeid käsitlevate kokkulepete kaudu, kui haldussätted seda võimaldavad; rahastamine võib olla järjestikune, vahelduv või kombineeritud, sealhulgas meetmete ühisrahastus, et rakendada võimaluse korral innovatsioonipartnerlusi ja segarahastamistoiminguid. Seepärast peaks komisjon programmi rakendamise ajal edendama koostoimet muude seonduvate liidu programmidega, mis võimaldaksid võimaluse korral kasutada riskikapitali, innovatsioonipartnerlusi ning kumulatiivset või segarahastamist. Oluline on tagada programmi „Euroopa Horisont“ ja teiste liidu programmide raames välja töötatud lahenduste ja kosmoseprogrammi komponentide vaheline järjepidevus.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Käesoleva programmi poliitikaeesmärke käsitatakse ka kui valdkondi, mis võivad saada rahalisi vahendeid ja investeerimistoetust InvestEU fondi rahastamisvahendite ja eelarvetagatise kaudu, eelkõige selle jätkusuutliku infrastruktuuri ning teadusuuringute, innovatsiooni ja digiteerimise poliitikaharu raames. Rahalist toetust tuleks kasutada proportsionaalselt selleks, et käsitleda turutõrkeid või ebaoptimaalseid investeerimisolukordi, ning meetmed ei tohiks kattuda erasektorist tulevate vahenditega või neid välja tõrjuda ega siseturul konkurentsi moonutada. Meetmetel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus.

(9)  Käesoleva programmi poliitikaeesmärke käsitatakse ka kui valdkondi, mis võivad saada rahalisi vahendeid ja investeerimistoetust InvestEU fondi rahastamisvahendite ja eelarvetagatise kaudu, eelkõige selle jätkusuutliku infrastruktuuri ning teadusuuringute, innovatsiooni ja digiteerimise poliitikaharu raames. Rahalist toetust tuleks kasutada proportsionaalselt selleks, et suurendada investeeringuid, käsitledes turutõrkeid või ebaoptimaalseid investeerimisolukordi, ning meetmed ei tohiks kattuda erasektorist tulevate vahenditega või neid välja tõrjuda ega siseturul konkurentsi moonutada. Meetmetel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a)  Programmis tuleks ära kasutada kosmose- ja transpordisektori koostoimet, võttes arvesse, et kosmosetehnoloogial on strateegiline roll maismaa-, mere-, õhu- ja kosmosetranspordi muutmisel arukamaks, tõhusamaks, ohutumaks, kindlamaks, kestlikumaks ja integreeritumaks, ning samal ajal suurendab kasvav ja innovaatiline transpordisektor uuendusliku ja ajakohase kosmosetehnoloogia kasutamist.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27)  Komisjoni kui liidu üldiste huvide edendaja ülesanne on programmi rakendada, kanda selle eest üldist vastutust ning edendada programmi teenuste kasutamist. Et kasutada optimaalselt eri sidusrühmade vahendeid ja oskusteavet, peaks komisjonil olema õigus teatavaid ülesandeid delegeerida. Lisaks peaks just komisjon kindlaks määrama süsteemide ja teenuste arendamiseks vajalikud peamised tehnilised ja tegevusspetsifikatsioonid.

(27)  Komisjoni kui liidu üldiste huvide edendaja ülesanne on jälgida programmi rakendamist, kanda selle eest üldist vastutust ning edendada programmi teenuste kasutamist. Et kasutada optimaalselt eri sidusrühmade vahendeid ja oskusteavet, peaks komisjonil olema õigus teatavaid ülesandeid delegeerida. Lisaks peaks just komisjon kindlaks määrama süsteemide ja teenuste arendamiseks vajalikud kõrgetasemelised nõuded.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet asendab määrusega (EL) nr 912/2010 loodud Euroopa GNSSi agentuuri ja on selle õigusjärglane ning ameti eesmärk on programmi edendada, eriti julgeoleku aspektist. Seepärast tuleks ametile määrata teatavad programmi turvalisuse ja edendamisega seotud ülesanded. Võttes arvesse ameti kogemusi turvalisuse valdkonnas, peaks ta vastutama kõigi kosmosesektoris võetavate liidu meetmetega seotud turvalisuse akrediteerimise ülesannete eest. Lisaks peaks amet täitma ülesandeid, mis komisjon määrab talle ühe või mitme rahalist toetust käsitleva lepingu alusel, mis hõlmab mitmesuguseid muid programmiga seotud konkreetseid ülesandeid.

(28)  Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet asendab määrusega (EL) nr 912/2010 loodud Euroopa GNSSi agentuuri ja on selle õigusjärglane ning ameti eesmärk on programmi edendada, eriti julgeoleku, kommunikatsiooni, kasutuselevõtu, turu arengu, kasutamise jne aspektist. Seepärast tuleks ametile määrata teatavad programmi turvalisuse ja küberturvalisuse ning teenuste edendamise ja järgmise etapi teenuste sektoriga seotud ülesanded. Võttes arvesse ameti kogemusi turvalisuse valdkonnas, peaks ta vastutama kõigi kosmosesektoris võetavate liidu meetmetega seotud turvalisuse akrediteerimise ülesannete eest. Lisaks peaks amet täitma ülesandeid, mis komisjon määrab talle ühe või mitme rahalist toetust käsitleva lepingu alusel, mis hõlmab mitmesuguseid muid programmiga seotud konkreetseid ülesandeid.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32)  Arvestades kosmosealase tegevuse tähtsust liidu majanduse ja liidu kodanike elu seisukohast ning süsteemide ja neil põhinevate rakenduste kahetist olemust, peaks programmi üks peamine prioriteet olema julgeoleku kõrge taseme tagamine, eriti selleks, et kaitsta liidu ja liikmesriikide huve, sealhulgas seoses salastatud ja muu tundliku teabega.

(32)  Arvestades kosmosealase tegevuse tähtsust liidu majanduse ja liidu kodanike elu seisukohast ning süsteemide ja neil põhinevate rakenduste kahetist olemust, peaks programmi üks peamine prioriteet olema julgeoleku kõrge taseme tagamine, eriti selleks, et kaitsta liidu, selle liikmesriikide ja reisijate huve, sealhulgas seoses salastatud ja muu tundliku teabega.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35)  Pidades silmas programmi ainulaadsust ja keerukust ning selle seost julgeoleku valdkonnaga, tuleks turvalisuse akrediteerimisel järgida tunnustatud ja väljakujunenud põhimõtteid. Seepärast on vältimatu, et turvalisuse akrediteerimine toimuks liidu ja liikmesriikide poolt julgeoleku eest võetud ühise vastutuse alusel, millega seoses püütakse saavutada konsensus ja kaasatakse kõik isikud, keda turvalisuse küsimus puudutab, ning et kehtestatud oleks pideva riskijärelevalve menetlused. Samuti on väga oluline usaldada turvalisuse tehniline akrediteerimine asjatundjatele, kellel on keerukate süsteemide akrediteerimise alal nõuetekohane kvalifikatsioon ja kes on läbinud nõutaval tasemel julgeolekukontrolli.

(35)  Pidades silmas programmi ainulaadsust ja keerukust ning selle seost julgeoleku valdkonnaga, tuleks turvalisuse akrediteerimisel järgida tunnustatud ja väljakujunenud põhimõtteid. Seepärast on vältimatu, et turvalisuse akrediteerimine toimuks liidu ja liikmesriikide poolt julgeoleku eest võetud ühise vastutuse alusel, millega seoses püütakse saavutada konsensus ja kaasatakse kõik isikud, keda turvalisuse küsimus puudutab, ning et kehtestatud oleks riskijärelevalve alalised menetlused. Samuti on väga oluline usaldada turvalisuse tehniline akrediteerimine asjatundjatele, kellel on keerukate süsteemide akrediteerimise alal nõuetekohane kvalifikatsioon ja kes on läbinud nõutaval tasemel julgeolekukontrolli.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(36 a)  Nii kosmoses asuva kui ka maapealse Euroopa kosmosetaristu küberturvalisus on süsteemide toimepidevuse, nende ülesannete järjepideva täitmise ja vajalike teenuste osutamise tegeliku suutlikkuse tagamise alus.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(38 a)  Kui väga täpne satelliitpositsioneerimine on ühendatud tõhustatud kommunikatsioonivõimekusega, aitab see kaasa ajakohasele ja usaldusväärsele transpordisektorile autode, lennukite ja laevade jaoks. See optimeerib laevastiku haldamist, laevade jälgitavust, kokkupõrkeennetust, kiiruse kontrolli, abi laevamanöövritel ja paljude muude transpordiga seotud aspekte.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(40)  EGNOSe eesmärk on parandada olemasolevate ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide, eelkõige Galileo süsteemi edastatavate vaba juurdepääsuga signaalide kvaliteeti. EGNOSe pakutavad teenused peaksid esmajärjekorras hõlmama liikmesriikide geograafiliselt Euroopas asuvat territooriumi, mille hulka loetakse käesoleva määruse kohaldamisel Assoore, Kanaari saari ja Madeirat, eesmärgiga hõlmata need territooriumid 2025. aasta lõpuks. EGNOSe süsteemi teenuste geograafilist ulatust võidakse juhul, kui see on tehniliselt teostatav, ja ohutusteenuste puhul rahvusvaheliste lepingute alusel laiendada muudesse maailma piirkondadesse. Ilma et see piiraks määruse [2018/XXXX] [EASA määrus] kohaldamist ja aeronavigatsiooniks vajalikku Galileo teenuste kvaliteedi seiret, tuleks silmas pidada, et kuigi Galileo edastatavaid signaale on võimalik tulemuslikult kasutada õhusõidukite asukoha määramiseks, võivad üksnes kohalikud või piirkondlikud tugisüsteemid, nagu EGNOS Euroopas, toimida lennuliikluse korraldaja ja aeronavigatsiooniteenuste osutajana.

(40)  EGNOSe eesmärk on parandada olemasolevate ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide, eelkõige Galileo süsteemi edastatavate vaba juurdepääsuga signaalide kvaliteeti. EGNOSe pakutavad teenused peaksid esmajärjekorras hõlmama liikmesriikide geograafiliselt Euroopas asuvat territooriumi, mille hulka loetakse käesoleva määruse kohaldamisel Assoore, Kanaari saari ja Madeirat, eesmärgiga hõlmata need territooriumid 2025. aasta lõpuks. EGNOSe süsteemi teenuste geograafilist ulatust võidakse juhul, kui see on tehniliselt teostatav, ja ohutusteenuste puhul rahvusvaheliste lepingute alusel laiendada muudesse maailma piirkondadesse. Ilma et see piiraks määruse [2018/XXXX] [EASA määrus] kohaldamist ja aeronavigatsiooniks vajalikku Galileo teenuste kvaliteedi seiret ja ohutustaset, tuleks silmas pidada, et Galileo edastatavaid signaale on võimalik tulemuslikult kasutada õhusõidukite asukoha määramiseks, võivad üksnes kohalikud või piirkondlikud tugisüsteemid, nagu EGNOS Euroopas, toimida lennuliikluse korraldaja ja aeronavigatsiooniteenuste osutajana.

Selgitus

Ettepanekuga käsitletakse turvalisuse aspektide olulisust, kuid selles ei rõhutata piisavalt ohutuse aspekte, mis on sama tähtsad, eriti transpordisektori jaoks.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(41)  On ülimalt oluline tagada Galileo ja EGNOSe süsteemide pakutavate teenuste järjepidevus, jätkusuutlikkus ja kättesaadavus tulevikus. Muutuvas keskkonnas ja kiiresti areneva turu tingimustes tuleks jätkata nende arendamist ja valmistada ette uue põlvkonna süsteemid.

(41)  On ülimalt oluline tagada Galileo ja EGNOSe süsteemide pakutavate teenuste järjepidevus, jätkusuutlikkus, ohutustase ja kättesaadavus tulevikus. Muutuvas keskkonnas ja kiiresti areneva turu tingimustes tuleks jätkata nende arendamist ja valmistada ette uue põlvkonna süsteemid.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 44 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(44 a)   Galileo ja EGNOSe teenuste kasutamise toetamiseks ning järgmise etapi teenuste, eelkõige transpordisektoris osutatavate teenuste toetamiseks peaksid pädevad asutused töötama rahvusvahelisel tasandil välja ühised standardid ja tunnistused. 

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 46

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(46)  Selleks et Galileost ja EGNOSest saadavat sotsiaal-majanduslikku kasu täielikult ära kasutada, eriti julgeoleku valdkonnas, tuleks edendada EGNOSe ja Galileo pakutavate teenuste kasutamist liidu muudes poliitikavaldkondades, kui see on põhjendatud ja kasulik.

(46)  Selleks et Galileost ja EGNOSest saadavat sotsiaal-majanduslikku kasu täielikult ära kasutada, eriti ohutuse ja julgeoleku, keskkonna kestlikkuse ja liikuvuse valdkonnas, tuleks edendada EGNOSe ja Galileo pakutavate teenuste kasutamist liidu muudes poliitikavaldkondades, eriti transpordisektoris, kui see on põhjendatud ja kasulik.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 47

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(47)  Copernicus peaks tagama sõltumatu juurdepääsu keskkonnaalastele teadmistele ning Maa seire ja geoteabeteenuste seisukohast määrava tähtsusega tehnoloogiale, võimaldades seega liidul teha sõltumatult otsuseid ja võtta meetmeid muu hulgas sellistes valdkondades nagu keskkond, kliimamuutused, kodanikukaitse, julgeolek ja digitaalmajandus.

(47)  Copernicus peaks tagama sõltumatu juurdepääsu keskkonnaalastele teadmistele ning Maa seire ja geoteabeteenuste seisukohast määrava tähtsusega tehnoloogiale, võimaldades seega liidul teha sõltumatult otsuseid ja võtta meetmeid muu hulgas sellistes valdkondades nagu keskkond, kliimamuutused, transport, kodanikukaitse, julgeolek ja digitaalmajandus.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 52

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(52)  Andmete kogumisega seoses peaks Copernicuse kohase tegevuse eesmärk olema täiustada ja käitada olemasolevat kosmoseinfrastruktuuri, valmistuda pikemas perspektiivis ette satelliitide asendamiseks nende eluea lõpus ja algatada uusi missioone, mis on seotud uute seiresüsteemidega, et toetada üleilmse kliimamuutuse probleemiga tegelemist (nt inimtekkelise CO2-heite ja muu kasvuhoonegaaside heite seire). Copernicuse raames toimuv üleilmne seiretegevus tuleks laiendada polaarpiirkondadesse ning toetada tuleks keskkonnanõuete täitmise tagamist, kohustuslikku keskkonnaseiret ja asjaomast aruandlust ning innovatiivseid keskkonnarakendusi (nt põllumajanduskultuuride seireks, vee majandamiseks ja tulekahjuseire tõhustamiseks). Seda tehes peaks Copernicus võimendama ja kasutama võimalikult palju ära eelmise rahastamisperioodi (2014–2020) raames tehtud investeeringuid ning uurima uusi tegevus- ja ärimudeleid, et veelgi täiendada Copernicuse suutlikkust. Copernicus peaks toetuma liikmesriikidega loodud edukatele partnerlussuhetele, et arendada asjakohaste juhtimismehhanismide raames edasi oma julgeolekumõõdet, et reageerida julgeoleku valdkonna kasutajate muutuvatele vajadustele. Andmete ja teabe töötlemise funktsiooni raames peaks Copernicus tagama Copernicuse põhiteenuste pikaajalise jätkusuutlikkuse ja edasiarendamise, andma teavet, et reageerida avaliku sektori ja liidu rahvusvahelistest kohustustest tulenevatele vajadustele, ning maksimeerima äriotstarbelise kasutamise võimalusi.

(52)  Andmete kogumisega seoses peaks Copernicuse kohase tegevuse eesmärk olema täiustada ja käitada olemasolevat kosmose- ja maapealset infrastruktuuri, valmistuda pikemas perspektiivis ette satelliitide asendamiseks nende eluea lõpus ja algatada uusi missioone, mille teostatavust Euroopa Kosmoseagentuuris praegu uuritakse ja mis on seotud uute seiresüsteemidega, et toetada üleilmse kliimamuutuse probleemiga tegelemist (nt inimtekkelise CO2-heite ja muu kasvuhoonegaaside heite seire) Copernicuse raames toimuv üleilmne seiretegevus tuleks laiendada polaarpiirkondadesse ning toetada tuleks keskkonnanõuete täitmise tagamist, kohustuslikku keskkonnaseiret ja asjaomast aruandlust ning innovatiivseid keskkonnarakendusi (nt põllumajanduskultuuride seireks, vee majandamiseks ja tulekahjuseire tõhustamiseks). Seda tehes peaks Copernicus võimendama ja kasutama võimalikult palju ära eelmise rahastamisperioodi (2014–2020) raames tehtud investeeringuid ning uurima uusi tegevus- ja ärimudeleid, et veelgi täiendada Copernicuse suutlikkust. Copernicus peaks toetuma liikmesriikidega loodud edukatele partnerlussuhetele, et arendada asjakohaste juhtimismehhanismide raames edasi oma julgeolekumõõdet, et reageerida julgeoleku valdkonna kasutajate muutuvatele vajadustele. Andmete ja teabe töötlemise funktsiooni raames peaks Copernicus tagama Copernicuse põhiteenuste pikaajalise jätkusuutlikkuse ja edasiarendamise, andma teavet, et reageerida avaliku sektori ja liidu rahvusvahelistest kohustustest tulenevatele vajadustele, ning maksimeerima äriotstarbelise kasutamise võimalusi.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 61

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(61)  Copernicuse rakendamisel peaks komisjon vajaduse korral tuginema Euroopa rahvusvahelistele organisatsioonidele, kellega ta on juba loonud partnerlussuhted, eelkõige Euroopa Kosmoseagentuur seoses kosmosevarade arendamise ja hankimise, andmetele juurdepääsu ning sihtotstarbeliste missioonidega. Lisaks peaks komisjon seoses sihtotstarbeliste missioonidega tuginema Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Kasutamise Organisatsioonile (EUMETSAT) kooskõlas selle oskusteabe ja volitustega. Teenuste valdkonnas peaks komisjon kasutama spetsiifilist suutlikkust, mida pakuvad liidu ametid, nagu Euroopa Keskkonnaamet, Euroopa Meresõiduohutuse Amet ja Euroopa Piiri- ja Rannikuvalveamet, ning Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus, samuti Euroopa investeeringud, mida on juba merekeskkonna seire teenustesse Mercator Oceani kaudu tehtud. Julgeolekuaspektis töötatakse koos kõrge esindajaga liidu tasandil välja terviklik lähenemisviis. Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus on algusest peale GMESi algatuses aktiivselt osalenud ning toetanud Galileo ja kosmoseilmastikuga seotud arendustegevust. Määruse (EL) nr 377/2014 kohaselt haldab Teadusuuringute Ühiskeskus Copernicuse hädaolukordade ohjamise teenust ja Copernicuse maismaaseire teenuse üleilmset komponenti, osaleb toodete ja teabe kvaliteedi ja eesmärgipärasuse analüüsimisel ning toetab edasist arendamist. Komisjon peaks programmi rakendamisel jätkuvalt tuginema Teadusuuringute Ühiskeskuse teadusalastele ja tehnilistele nõuannetele.

(61)  Copernicuse rakendamisel peaks komisjon vajaduse korral tuginema Euroopa rahvusvahelistele organisatsioonidele, kellega ta on juba loonud partnerlussuhted, eelkõige Euroopa Kosmoseagentuur seoses kosmosevarade arendamise ja hankimise, andmetele juurdepääsu ning sihtotstarbeliste missioonidega. Lisaks peaks komisjon seoses sihtotstarbeliste missioonidega tuginema Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Kasutamise Organisatsioonile (EUMETSAT) kooskõlas selle oskusteabe ja volitustega. Teenuste valdkonnas peaks komisjon kasutama spetsiifilist suutlikkust, mida pakuvad liidu ametid, nagu Euroopa Keskkonnaamet, Euroopa Meresõiduohutuse Amet ja Euroopa Piiri- ja Rannikuvalveamet, ning Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus, samuti Euroopa investeeringud, mida on juba merekeskkonna seire teenustesse Mercator Oceani kaudu tehtud. Koos kõrge esindajaga töötatakse liidu tasandil välja terviklik lähenemisviis seoses kliimamuutuste vastu võitlemise meetmetega, sealhulgas Pariisi kokkuleppe rakendamise ja julgeoleku küsimustes. Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus on algusest peale GMESi algatuses aktiivselt osalenud ning toetanud Galileo ja kosmoseilmastikuga seotud arendustegevust. Määruse (EL) nr 377/2014 kohaselt haldab Teadusuuringute Ühiskeskus Copernicuse hädaolukordade ohjamise teenust ja Copernicuse maismaaseire teenuse üleilmset komponenti, osaleb toodete ja teabe kvaliteedi ja eesmärgipärasuse analüüsimisel ning toetab edasist arendamist. Komisjon peaks programmi rakendamisel jätkuvalt tuginema Teadusuuringute Ühiskeskuse teadusalastele ja tehnilistele nõuannetele.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 70

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(70)  Äärmuslikud ja mastaapsed kosmoseilmastiku nähtused võivad ohustada kodanikke ja häirida kosmosepõhise ja maapealse infrastruktuuriga seotud toiminguid. Seepärast tuleks programmi raames luua kosmoseilmastikuga seotud funktsioon, mille eesmärk on hinnata kosmoseilmastiku riske ja nendest tulenevaid kasutajate vajadusi, suurendada teadlikkust kosmoseilmastiku riskidest, tagada kasutajakesksete kosmoseilmastiku teenuste osutamine ning täiustada liikmesriikide suutlikkust kosmoseilmastiku teenuseid pakkuda. Komisjon peaks esmatähtsaks pidama sektoreid, millega seoses osutatakse kosmoseilmastiku teenuseid, võttes arvesse kasutajate vajadusi, riske ja tehnoloogilist valmidust. Pikemas perspektiivis võib käsitleda ka muude sektorite vajadusi. Teenuste osutamine liidu tasandil vastavalt kasutajate vajadustele eeldab sihipärast, koordineeritud ja pidevat teadus- ja arendustegevust, et toetada kosmoseilmastiku teenuste arendamist. Kosmoseilmastiku teenuste osutamine peaks põhinema olemasoleval riiklikul ja liidu suutlikkusel ning võimaldama liikmesriikide laiaulatuslikku osalemist ja erasektori kaasamist.

(70)  Äärmuslikud ja mastaapsed kosmoseilmastiku nähtused võivad ohustada kodanikke ja häirida kosmosepõhise ja maapealse infrastruktuuriga seotud toiminguid. Seepärast tuleks programmi raames luua kosmoseilmastikuga seotud funktsioon, mille eesmärk on hinnata kosmoseilmastiku riske ja nendest tulenevaid kasutajate vajadusi, suurendada teadlikkust kosmoseilmastiku riskidest, tagada kasutajakesksete kosmoseilmastiku teenuste osutamine ning täiustada liikmesriikide suutlikkust kosmoseilmastiku teenuseid pakkuda. Komisjon peaks esmatähtsaks pidama sektoreid, millega seoses osutatakse kosmoseilmastiku teenuseid, võttes arvesse kasutajate vajadusi, riske ja tehnoloogilist valmidust. Pikemas perspektiivis võib käsitleda ka muude sektorite vajadusi. Teenuste osutamine liidu tasandil vastavalt kasutajate vajadustele eeldab sihipärast, koordineeritud ja pidevat teadus- ja arendustegevust, et toetada kosmoseilmastiku teenuste arendamist. Kosmoseilmastiku teenuste osutamine peaks põhinema olemasoleval riiklikul ja liidu suutlikkusel ning võimaldama liikmesriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide laiaulatuslikku osalemist ja erasektori kaasamist.

Selgitus

Muudatus esildatakse selleks, et võimaldada tugineda selliste organisatsioonide nagu ESA ja EUMETSATi olemasolevatele kosmose ilmastiku alasele võimekusele.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 71

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(71)  Komisjoni valges raamatus Euroopa tuleviku kohta,25 ELi 27 liikmesriigi riigipeade ja valitsusjuhtide esitatud Rooma deklaratsioonis26 ja mitmes Euroopa Parlamendi resolutsioonis on meenutatud, et EL peab võtma juhtpositsiooni, et tagada ohutu, turvaline ja vastupidav Euroopa, kes suudab toime tulla selliste probleemidega nagu piirkondlikud konfliktid, terrorism, küberohud ja kasvav rändesurve. Turvaline ja tagatud juurdepääs satelliitsidele on julgeoleku valdkonnas tegutsejate jaoks vältimatu töövahend ning tähtsaimate julgeolekuressursside koondamine ja jagamine liidu tasandil tugevdab liitu, kes kaitseb oma kodanikke.

(71)  Komisjoni valges raamatus Euroopa tuleviku kohta,25 ELi 27 liikmesriigi riigipeade ja valitsusjuhtide esitatud Rooma deklaratsioonis26 ja mitmes Euroopa Parlamendi resolutsioonis on meenutatud, et EL peab võtma juhtpositsiooni, et tagada kestlik, ohutu, turvaline ja vastupidav Euroopa, kes suudab toime tulla selliste probleemidega nagu kliimamuutus, piirkondlikud konfliktid, terrorism, küberohud ja kasvav rändesurve. Turvaline ja tagatud juurdepääs satelliitsidele on julgeoleku valdkonnas tegutsejate jaoks vältimatu töövahend ning tähtsaimate julgeolekuressursside koondamine ja jagamine liidu tasandil.

_________________

_________________

25 https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/valge_raamat_euroopa_tuleviku_kohta_et.pdf

25 https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/valge_raamat_euroopa_tuleviku_kohta_et.pdf

26 http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/intm/146072.pdf

26 http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/intm/146072.pdf

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 76

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(76)  GOVSATCOMi esimeses etapis (umbes aastani 2025) kasutatakse erasektori ja liikmesriikide olemasolevat suutlikkust. Selles esimeses etapis hakatakse teenuseid pakkuma järk-järgult ning kõigepealt liidu tasandi kasutajatele. Kui esimese etapi käigus tulevase nõudluse ja pakkumise kohta tehtud üksikasjalikust analüüsist selgub, et järkjärguline lähenemisviis ei ole muutuvale nõudlusele vastamiseks piisav, võidakse teha otsus siirduda teise etappi ja arendada avaliku ja erasektori partnerluste kaudu, näiteks koos liidu satelliidioperaatoritega, välja täiendav oludele vastav kosmoseinfrastruktuur või kosmosealane suutlikkus.

(76)  GOVSATCOMi esimeses etapis (umbes aastani 2025) kasutatakse erasektori ja liikmesriikide olemasolevat suutlikkust. Selles esimeses etapis hakatakse teenuseid pakkuma järk-järgult. Kui esimese etapi käigus tulevase nõudluse ja pakkumise kohta tehtud üksikasjalikust analüüsist selgub, et järkjärguline lähenemisviis ei ole muutuvale nõudlusele vastamiseks piisav, võidakse teha otsus siirduda teise etappi ja arendada avaliku ja erasektori partnerluste kaudu, näiteks koos liidu satelliidioperaatoritega, välja täiendav oludele vastav kosmoseinfrastruktuur või kosmosealane suutlikkus.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 78

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(78)  Satelliitside kasutajate jaoks on kõige olulisem rakendusliides kasutajaseadmed. ELi GOVSATCOMi suhtes kohaldatav lähenemisviis võimaldab enamikul kasutajatest jätkata GOVSATCOMi teenuste puhul olemasolevate kasutajaseadmete kasutamist, tingimusel et nendes kasutatakse liidu tehnoloogiat.

(78)  Satelliitside kasutajate jaoks on kõige olulisem rakendusliides kasutajaseadmed. ELi GOVSATCOMi suhtes kohaldatav lähenemisviis peaks võimaldama kasutajatel jätkata GOVSATCOMi teenuste puhul olemasolevate kasutajaseadmete kasutamist.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 86

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(86)  Programmi jaoks ette nähtud infrastruktuur võib vajada täiendavaid teadus- ja innovatsioonimeetmeid, mida võidakse toetada programmi „Euroopa Horisont“ alusel, et saavutada sidusus Euroopa Kosmoseagentuuri selles valdkonnas tehtavaga. Koostoime programmiga „Euroopa Horisont“ peaks tagama, et kosmosesektori teadus- ja innovatsioonivajadused määratakse kindlaks teadus- ja innovatsioonitegevuse strateegilise kavandamise raames. Programmi poolt vabalt kättesaadavaks tehtavaid kosmoseandmeid ja -teenuseid kasutatakse selleks, et töötada teadus- ja innovatsioonimeetmete, sealhulgas programmi „Euroopa Horisont“ kaudu välja läbimurdvaid lahendusi, eelkõige sellistes valdkondades nagu säästev toidu ja maavarade majandamine, kliimamuutuste seire, arukad linnad, automatiseeritud sõidukid ning turvalisuse haldamine ja katastroofide ohjamine. Programmi „Euroopa Horisont“ alusel toimuva strateegilise kavandamise käigus määratakse kindlaks teadus- ja innovatsioonitegevus, mille puhul tuleks kasutada liidule kuuluvat infrastruktuuri, nagu Galileo, EGNOS ja Copernicus. Teadusuuringute infrastruktuur, eelkõige in situ seirevõrgustik, moodustab olulise osa in situ seireinfrastruktuurist, võimaldades Copernicuse teenustel

(86)  Programmi jaoks ette nähtud infrastruktuur võib vajada täiendavaid teadus- ja innovatsioonimeetmeid, mida võidakse toetada programmi „Euroopa Horisont“ alusel, et saavutada sidusus Euroopa Kosmoseagentuuri selles valdkonnas tehtavaga. Koostoime programmiga „Euroopa Horisont“ peaks tagama, et kosmosesektori teadus- ja innovatsioonivajadused määratakse kindlaks teadus- ja innovatsioonitegevuse strateegilise kavandamise raames. Oluline on tagada programmi „Euroopa Horisont“ raames välja töötatud lahenduste ja kosmoseprogrammi komponentide toimingute vaheline järjepidevus. Programmi poolt vabalt kättesaadavaks tehtavaid kosmoseandmeid ja -teenuseid kasutatakse selleks, et töötada teadus- ja innovatsioonimeetmete, sealhulgas programmi „Euroopa Horisont“ kaudu välja läbimurdvaid lahendusi Euroopa peamistes poliitikavaldkondades, eelkõige transpordisektoris. Programmi „Euroopa Horisont“ alusel toimuva strateegilise kavandamise käigus määratakse kindlaks teadus- ja innovatsioonitegevus, mille puhul tuleks kasutada liidule kuuluvat infrastruktuuri, nagu Galileo, EGNOS ja Copernicus. Teadustaristutest, eelkõige in situ vaatlusvõrgustikest saab Copernicuse teenuseid võimaldava in situ vaatlustaristu oluline osa.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 87

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(87)  Määrusega (EL) No 912/2010 loodi liidu amet, mida nimetatakse Euroopa GNSSi Agentuur, kes haldab Galileo ja EGNOSe satelliitnavigatsiooni programmi teatavaid aspekte. Käesoleva määrusega nähakse eelkõige ette, et Euroopa GNSSi Agentuurile antakse uued ülesanded, mis ei ole seotud ainult Galileo ja EGNOSega, vaid ka programmi muude komponentidega, eelkõige turvalisuse akrediteerimisega. Seepärast tuleks Euroopa GNSSi Agentuuri nime, ülesandeid ja korralduslikke aspekte vastavalt kohandada.

(87)  Määrusega (EL) No 912/2010 loodi liidu amet, mida nimetatakse Euroopa GNSSi Agentuur, kes haldab Galileo ja EGNOSe satelliitnavigatsiooni programmi teatavaid aspekte. Käesoleva määrusega nähakse eelkõige ette, et Euroopa GNSSi Agentuurile antakse uued ülesanded, mis ei ole seotud ainult Galileo ja EGNOSega, vaid ka programmi muude komponentidega, eelkõige turvalisuse akrediteerimisega ja küberturvalisusega. Seepärast tuleks Euroopa GNSSi Agentuuri nime, ülesandeid ja korralduslikke aspekte vastavalt kohandada.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 88

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(88)  Pidades silmas, et kohaldamisala laiendatakse ja see ei piirdu enam Galileo ja EGNOSega, tuleks Euroopa GNSSi Agentuuri nime muuta. Samas tuleks ameti raames tagada Euroopa GNSSi Agentuuri tegevuse järjepidevus, sealhulgas seoses õiguste ja kohustustega, personaliga ning tehtud otsuste kehtivusega.

(88)  Pidades silmas, et kohaldamisala laiendatakse ja see ei piirdu enam Galileo ja EGNOSega, tuleks Euroopa GNSSi Agentuuri nime muuta. Ametile ülesannete usaldamise korral tagab komisjon nende ülesannete juhtimiseks ja täitmiseks piisavad vahendid, sealhulgas piisaval määral töötajaid ja rahalisi vahendeid. Samas tuleks ameti raames tagada Euroopa GNSSi Agentuuri tegevuse järjepidevus, sealhulgas seoses õiguste ja kohustustega, personaliga ning tehtud otsuste kehtivusega.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  „kosmoseilmastiku nähtused“ – Päikese ja Maa vahel kosmosekeskkonnas esinevad looduslikud muutused, sealhulgas Päikese loited, päikeseosakesed, päikesetuul ja päikesepurse, mis võivad kaasa tuua Maad mõjutavaid päikesetorme (magnettormid, kiirgustormid ja ionosfääri häired);

(2)  „kosmoseilmastiku nähtused“ – Päikese ja Maa vahel kosmosekeskkonnas esinevad looduslikud muutused, sealhulgas Päikese loited, päikeseosakesed, päikesetuul ja päikesepurse, mis võivad kaasa tuua Maad ja kosmosepõhist taristut mõjutavaid päikesetorme (magnettormid, kiirgustormid ja ionosfääri häired);

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  „SST andmed“ – kosmose-tehisobjektide füüsikalised parameetrid, mis on saadud SST sensorite abil, või kosmose-tehisobjektide orbitaalparameetrid, mis on saadud SST sensorite jälgimise tulemusel kosmose jälgimise ja seire komponendi (SST komponent) raames;

(10)  „SST andmed“ – kosmose-tehisobjektide ja kosmosejäätmete füüsikalised parameetrid, mis on saadud SST sensorite abil, või kosmose-tehisobjektide orbitaalparameetrid, mis on saadud SST sensorite jälgimise tulemusel kosmose jälgimise ja seire komponendi (SST komponent) raames;

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  „SST sensor“ – seade või seadmete kombinatsioon, näiteks maapealsed või kosmosepõhised radarid ja teleskoobid, millega on võimalik mõõta kosmose-tehisobjektide füüsikalisi parameetreid, näiteks suurust, asukohta ja kiirust;

(19)  „SST sensor“ – seade või seadmete kombinatsioon, näiteks maapealsed või kosmosepõhised radarid, laserid ja teleskoobid, millega on võimalik mõõta kosmose-tehisobjektide ja kosmosejäätmete füüsikalisi parameetreid, näiteks suurust, asukohta ja kiirust;

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lisaks hõlmab programm meetmeid, mille eesmärk on tagada programmi rakendamiseks tõhus juurdepääs kosmosele ja edendada innovatiivset kosmosesektorit.

Lisaks hõlmab programm meetmeid, mille eesmärk on tagada sõltumatu juurdepääs kosmosele, et käsitleda küberohte, edendada innovatiivset ja konkurentsivõimelist kosmosesektorit ning toetada kosmosediplomaatiat.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  pakkuda või aidata pakkuda katkematult kvaliteetseid ja ajakohaseid, ning kui see on asjakohane, turvalisi kosmosealaseid andmeid, teavet ja teenuseid, võimaluse korral üleilmsel tasandil, täites olemasolevaid ja tulevasi vajadusi ja järgides liidu poliitilisi prioriteete, sealhulgas seoses kliimamuutuste ning julgeoleku ja kaitse valdkonnaga;

(a)  pakkuda või aidata pakkuda katkematult kvaliteetseid ja ajakohaseid, ning kui see on asjakohane, turvalisi kosmosealaseid andmeid, teavet ja teenuseid, võimaluse korral maailma tasandil, toetada liidu ja selle liikmesriikide tõendipõhiste otsuste tegemise alast suutlikkust;

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  tugevdada jõupingutusi vastavalt praegustele ja tulevastele vajadustele ning liidu poliitilistele prioriteetidele, sealhulgas kliimamuutused ja kestlik transport;

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  kasutada täielikult ära sotsiaal-majanduslikku kasu, sealhulgas edendades programmi komponentide pakutavate andmete, teabe ja teenuste võimalikult laialdast kasutust;

(b)  kasutada täielikult ära sotsiaal-majanduslikku kasu, sealhulgas tugevdades selleks väärtusahela järgnevaid valdkondi ning edendades ja tagades programmi komponentide pakutavate andmete, teabe ja teenuste võimalikult laialdast kasutust;

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  suurendada liidu ja liikmesriikide julgeolekut, tegutsemisvabadust ja strateegilist autonoomsust, eelkõige tehnoloogia ja tõenditel põhinevate otsuste tegemise seisukohast;

(c)  suurendada liidu, liikmesriikide ja nende kodanike julgeolekut, sealhulgas küberjulgeolekut ning ohutust ja strateegilist autonoomsust, eelkõige tööstuse ja tehnoloogia valdkonnas;

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  tunnustada ja suurendada panust ohutusse, eelkõige transpordisektoris;

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  edendada rahvusvahelisel tasandil liidu juhtpositsiooni kosmosesektoris ning tugevdada tema rolli üleilmsete probleemide lahendamisel ja üleilmsete algatuste toetamisel, sealhulgas seoses kliimamuutuste ja säästva arenguga.

(f)  edendada rahvusvahelisel tasandil liidu juhtpositsiooni kosmosesektoris ning tugevdada tema rolli üleilmsete probleemide lahendamisel ja üleilmsete algatuste toetamisel, sealhulgas seoses kliimamuutuste ja säästva arenguga kõigis asjaomastes sektorites, eelkõige transpordisektoris.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  tugevdada liidu kosmosediplomaatiat, ergutada rahvusvahelist koostööd selleks, et suurendada teadlikkust kosmosest, edendada Euroopa tehnoloogiat ja tööstust, samuti vastastikkuse põhimõtet ja õiglast konkurentsi rahvusvahelisel tasandil;

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d b)  suurendada liidu ja selle liikmesriikide ohutust eri valdkondades, eelkõige transpordis (õhusõidukid, sealhulgas mehitamata õhusõidukid, raudteevedu, navigatsioon, maanteetransport, autonoomne sõidukijuhtimine), infrastruktuuri ehitamises ja seires, maismaaseires ja keskkonna alal;

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d c)  edendada Euroopa kanderaketiteenuste programmi jätkamist keskmises ja pikas perspektiivis;

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  Galileo ja EGNOS: pakkuda tipptasemel, ja kui see on asjakohane, turvalisi positsioneerimis-, navigeerimis- ja ajamääramisteenuseid;

(a)  Galileo ja EGNOS: pakkuda pikaajalisi tipptasemel, ja kui see on asjakohane, turvalisi positsioneerimis-, navigeerimis- ja ajamääramisteenuseid ja tagada teenuste jätkumine;

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  Copernicus: pakkuda pikas perspektiivis edastatavaid täpseid ja usaldusväärseid andmeid ja teavet Maa jälgimise kohta ning toetada liidu ja liikmesriikide poliitika rakendamist ja jälgimist sellistes valdkondades nagu keskkond, kliimamuutused, põllumajandus ja maaelu areng, kodanikukaitse, ohutus ja julgeolek ning digitaalmajandus;

(b)  Copernicus: pakkuda pikas perspektiivis edastatavaid täpseid ja usaldusväärseid andmeid ja teavet Maa jälgimise kohta ning toetada liidu ja liikmesriikide poliitika rakendamist ja jälgimist sellistes valdkondades nagu keskkond, kliimamuutused, kestlikkus, transport, automatiseerimine, põllumajandus ja maaelu areng, kodanikukaitse, sisemine ja väline ohutus ja julgeolek, digitaalmajandus ja nn sinine majandus;

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  kosmose olukorrast ülevaate saamine (SSA): suurendada SST suutlikkust jälgida, seirata ja tuvastada kosmose-tehisobjekte, vaadelda kosmoseilmastikku ning anda ülevaade liidu Maa-lähedaste objektidega seotud suutlikkusest ja luua asjaomaseid võrgustikke;

(c)  kosmose olukorrast ülevaate saamine (SSA): suurendada SST suutlikkust jälgida, seirata ja tuvastada kosmose-tehisobjekte ja kosmosejäätmeid, vaadelda kosmoseilmastikku ning anda ülevaade liidu Maa-lähedaste objektidega seotud suutlikkusest ja luua asjaomaseid võrgustikke;

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  aidata saavutada autonoomset, turvalist ja kulutõhusat kosmosele juurdepääsu suutlikkust, kui see on vajalik programmi vajaduste täitmiseks;

(e)  aidata saavutada autonoomset, turvalist ja kulutõhusat kosmosele juurdepääsu suutlikkust;

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  toetada ja tugevdada asjaomases sektoris tegutsevate või tegutseda soovivate liidu füüsiliste ja juriidiliste isikute konkurentsivõimet, ettevõtlusvaimu, oskusi ja innovatsioonisuutlikkust, pöörates erilist tähelepanu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja idufirmade olukorrale ja vajadustele.

(f)  toetada ja tugevdada asjaomases sektoris tegutsevate või tegutseda soovivate liidu füüsiliste ja juriidiliste isikute konkurentsivõimet, ettevõtlusvaimu, oskusi ja innovatsioonisuutlikkust, pöörates erilist tähelepanu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja idufirmade olukorrale ja vajadustele ning ühisele huvile ehitada ja kasutada eksperditeadmisi liidu eri piirkondades.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f a)  edendada konkurentsivõimelise liidu kosmosemajanduse arengut ja viia maksimumini liidu iga suurusega ettevõtjate võimalused, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja idufirmade võimalused, et töötada välja ja pakkuda innovaatilisi kosmosesüsteeme ja -teenuseid;

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  programmi jaoks vajalike lennutusteenuste osutamist;

(a)  programmi jaoks vajalike lennutusteenuste, sealhulgas koondatud lennutusteenuste osutamist ELi ja teiste üksuste jaoks nende taotlusel, võttes arvesse liidu olulisi julgeolekuhuvisid kooskõlas artikliga 25;

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  kosmosele autonoomse, turvalise ja kulutõhusa juurdepääsuga seotud teenuste arendamist;

(b)  kosmosele autonoomse, turvalise ja kulutõhusa juurdepääsuga seotud teenuste arendamist, sealhulgas alternatiivset lennutustehnoloogiat ja innovaatilisi süsteeme või teenuseid, võttes arvesse liidu ja selle liikmesriikide artiklis 25 osutatud olulisi julgeolekuhuvisid;

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  kosmosele juurdepääsuga seotud maapealse infrastruktuuri toetamist, kui see on vajalik programmi vajaduste täitmiseks.

(c)  kosmosele juurdepääsuga seotud maapealse infrastruktuuri toetamist, kui see on vajalik programmi eesmärkide täitmiseks.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Programmiga toetatakse:

Programmiga edendatakse:

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  kosmosetehnoloogiate, -infrastruktuuri või -teenuste parimaks kasutamiseks mõeldud innovatsioonitegevust;

(a)  kosmosetehnoloogiate, -infrastruktuuri või -teenuste parimaks kasutamiseks mõeldud innovatsioonitegevust, võttes arvesse liidu ja selle liikmesriikide olulisi huve, millele osutatakse artiklis 25;

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  kosmosega seotud innovatsioonipartnerluste loomist, et arendada innovatiivseid tooteid või teenuseid ning osta hiljem nende tulemusena saadavaid asju või teenuseid;

(b)  kosmosega seotud riiklike, piiriüleste ja rahvusvaheliste innovatsioonipartnerluste loomist, et arendada innovatiivseid tooteid või teenuseid ning osta hiljem nende tulemusena saadavaid tooteid või teenuseid programmi vajadusteks, võttes arvesse artiklis 25 osutatud liidu ja selle liikmesriikide olulisi huve;

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  koostoimet teiste Euroopa programmide ja fondidega, nt „Euroopa Horisont“, Ühtekuuluvusfond, InvestEU ja Euroopa Regionaalarengu Fond, et toetada kõikides sektorites järgmise etapi rakenduste arendamist;

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  ettevõtjate koostööd kosmosetööstuse keskuste vormis, tuues piirkondlikul ja liikmesriikide tasandil kokku kosmose- ja digitaalsektori osalejaid ja kasutajaid ning toetades kodanikke ja ettevõtjaid ettevõtlusvaimu ja oskuste arendamisel;

(d)  ettevõtjate omavahelist koostööd ja koostööd kosmosetööstuse keskuste võrgustiku vormis, tuues piirkondlikul, riiklikul ja liidu tasandil kokku kosmose- ja digitaalsektori osalejaid ja kasutajaid ning pakkudes kodanikele ja ettevõtjatele toetust, ruume ja teenuseid ettevõtlusvaimu ja oskuste arendamisel; edendatakse koostööd kosmosetööstuse keskuste ja digitaalse innovatsiooni keskuste vahel, mis on asutatud digitaalse Euroopa programmi alusel;

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  koostoimet transpordi-, kosmose- ja digitaalsektoriga, et soodustada uute tehnoloogiate laiemat kasutust (nt eCall, digitaalne tahhograaf, liiklusjärelevalve ja -korraldus, autonoomne sõidukijuhtimine, mehitamata sõidukid ja õhusõidukid) ning tegeleda turvalise ja tõrgeteta ühenduvuse, asukoha töökindla määramise, mitmeliigilisuse ja koostalitlusvõime vajadustega ning suurendada seeläbi transporditeenuste ja -tööstuse konkurentsivõimet;

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tagatise puudumine

Tagatis

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Programmi komponentide pakutavaid teenuseid, andmeid ja teavet pakutakse ilma sõnaselgete või kaudsete tagatisteta seoses nende kvaliteedi, täpsuse, kättesaadavuse, usaldusväärsuse, kiiruse või mis tahes otstarbeks sobilikkusega. Sel eesmärgil võtab komisjon vajalikke meetmeid, tagamaks, et nende teenuste, andmete ja teabe kasutajaid teavitatakse asjakohasel viisil selliste tagatiste puudumisest.

Programmi komponentide pakutavaid teenuseid, andmeid ja teavet pakutakse ilma sõnaselgete või kaudsete tagatisteta seoses nende kvaliteedi, täpsuse, kättesaadavuse, usaldusväärsuse, kiiruse või mis tahes otstarbeks sobilikkusega, välja arvatud juhul, kui sellist tagatist nõutakse kohaldatava liidu õigusega asjaomaste teenuste osutamiseks. Sel eesmärgil võtab komisjon vajalikke meetmeid, tagamaks, et nende teenuste, andmete ja teabe kasutajaid teavitatakse asjakohasel viisil selliste tagatiste puudumisest.

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades [16] miljardit eurot.

Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades [16,7] miljardit eurot.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 – punkt 2 – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  kosmose olukorrast ülevaate saamine / GOVSATCOM: [0,5] miljardit eurot.

(c)  kosmose olukorrast ülevaate saamine: [0,6] miljardit eurot.

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 – punkt 2 – alapunkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  GOVSATCOM: [0,6] miljardit eurot.

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Artiklis 3 ette nähtud valdkondadevahelist tegevust rahastatakse programmi komponentidest.

2.  Artiklites 3, 5 ja 6 ette nähtud valdkondadevahelist tegevust rahastatakse programmi komponentidest.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  erandina finantsmääruse artiklist 167, kasutada vajaduse korral mitut tarneallikat, et tagada programmi kõikide komponentide, nende kulude ja ajakava üle parem üldine kontroll;

(c)  erandina finantsmääruse artiklist 167, kasutada vajaduse korral mitut tarneallikat, et tagada programmi kõikide komponentide, nende kulude, kvaliteedi ja ajakava üle parem üldine kontroll;

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  edendada liidu autonoomsust, eriti tehnoloogilisest aspektist;

(d)  edendada kogu väärtusahelas liidu autonoomsust, eriti tehnoloogilisest aspektist;

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Hankija esitab lepingu selle osa suuruse, mis tuleb täita allhanke kaudu, minimaalse ja maksimaalse määrana.

2.  Hankija esitab lepingu selle osa suuruse, mis tuleb täita allhanke kaudu, minimaalse ja maksimaalse määrana, võttes arvesse artiklis 25 osutatud liidu ja selle liikmesriikide olulisi huve.

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Lisaks finantsmääruse [artikli 165] sätetele võivad komisjon ja amet korraldada ühiseid hankemenetlusi Euroopa Kosmoseagentuuri või muude programmi komponentide rakendamises osalevate rahvusvaheliste organisatsioonidega.

1.  Lisaks finantsmääruse [artikli 165] sätetele võivad komisjon ja/või amet korraldada ühiseid hankemenetlusi Euroopa Kosmoseagentuuri või muude programmi komponentide rakendamises osalevate rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  teenuste jätkumise kui absoluutse prioriteedi süstemaatiline arvessevõtmine;

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  programmi komponentide pakutavate teenuste kasutajate vajaduste ja nende teenustega seotud teaduse ja tehnoloogia arengu süsteemne arvessevõtmine;

(d)  programmi komponentide pakutavate teenuste kasutajate vajaduste, eelkõige teenuste jätkumise ja liideste stabiilsuse ning nende teenustega seotud teaduse ja tehnoloogia arengu süsteemne arvessevõtmine;

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid võivad programmis osaleda, jagades oma tehnilist pädevust ja oskusteavet ja andes abi, eriti ohutuse ja julgeoleku valdkonnas, ning vajaduse korral andes liidu käsutusse oma valduses või territooriumil asuva teabe ja infrastruktuuri, sealhulgas tagades tõhusa ja takistusteta vaba juurdepääsu in situ andmetele ja võimaluse neid kasutada ning tehes komisjoniga koostööd, et parandada programmi jaoks vajalike in situ andmete kättesaadavust.

1.  Liikmesriigid võivad programmis osaleda, jagades oma tehnilist pädevust ja oskusteavet ja andes abi, eriti ohutuse ja julgeoleku, säästva transpordi ja programmi komponentide rakenduste valdkonnas, ning vajaduse korral andes liidu käsutusse oma valduses või territooriumil asuva teabe ja infrastruktuuri, sealhulgas tagades tõhusa ja takistusteta vaba juurdepääsu in situ andmetele ja võimaluse neid kasutada ning tehes komisjoniga koostööd, et parandada programmi jaoks vajalike in situ andmete kättesaadavust.

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon kannab programmi rakendamise eest üldist vastutust, sealhulgas julgeoleku valdkonnas. Ta määrab kooskõlas käesoleva määrusega kindlaks programmi prioriteedid ja pika perspektiivi arengusuunad ning jälgib selle rakendamist, võttes arvesse selle mõju muule liidu poliitikale.

1.  Komisjon kannab üldist vastutust programmi rakendamise eest ning vastutab julgeoleku valdkonnas programmi komponentide eest, mis vastavalt artiklile 30 ei ole delegeeritud ametile. Ta määrab kooskõlas käesoleva määrusega kindlaks programmi prioriteedid ja pika perspektiivi arengusuunad ning jälgib selle rakendamist, võttes arvesse selle mõju muule liidu poliitikale.

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjon haldab programmi komponenti, kui see ei ole delegeeritud mõnele muule üksusele.

2.  Komisjon haldab programmi komponenti üksnes siis, kui ta saavutab programmi komponendi eesmärgid tulemuslikumalt kui delegeerides haldamise mõnele muule üksusele. Muudel juhtudel delegeerib komisjon programmi komponendi haldamise ametile, Euroopa Kosmoseagentuurile või muudele artiklis 32 viidatud üksustele.

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kui see on vajalik programmi tõrgeteta toimimiseks ja programmi komponentide pakutavate teenuste sujuvaks osutamiseks, määrab komisjon rakendusaktidega kindlaks programmi komponentide ja nende pakutavate teenuste rakendamiseks ja arendamiseks vajalikud tehnilised ja tegevusspetsifikatsioonid, olles kõigepealt konsulteerinud kasutajate ja kõikide muude asjaomaste sidusrühmadega. Tehniliste ja tegevusspetsifikatsioonide kindlaksmääramisel väldib komisjon üldise turbeastme alandamist ja täitab tagasiühilduvuse nõuet.

4.  Kui see on vajalik programmi tõrgeteta toimimiseks ja programmi komponentide pakutavate teenuste sujuvaks osutamiseks, määrab komisjon delegeeritud õigusaktidega kindlaks programmi komponentide ja nende pakutavate teenuste rakendamiseks ja arendamiseks vajalikud kõrgetasemelised nõuded, olles kõigepealt konsulteerinud kasutajate, järgmise etapi osaliste ja kõikide muude asjaomaste sidusrühmadega. Kõrgetasemeliste nõuete kindlaksmääramisel väldib komisjon üldise turbeastme alandamist ja täitab tagasiühilduvuse nõuet.

Asjaomased rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Asjaomased delegeeritud õigusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Komisjon tagab programmi komponentide pakutavate andmete ja teenuste kasutuselevõtu ja kasutamise avalikus ja erasektoris, sealhulgas toetades nende teenuste asjakohast arendamist ja soodustades pikas perspektiivis stabiilset keskkonda. Ta arendab koostoimet programmi eri komponentide rakenduste vahel. Ta tagab programmi ja muude liidu meetmete ja programmide vastastikuse täiendavuse, järjepidevuse, koostoime ja seosed.

5.  Komisjon aitab kaasa programmi komponentide pakutavate andmete ja teenuste kasutuselevõtule avalikus ja erasektoris ning jälgib seda, sealhulgas toetades nende teenuste asjakohast arendamist ning vajaduse korral vastavate standardite väljatöötamist ELi tasandil ja soodustades pikas perspektiivis stabiilset keskkonda. Ta arendab koostoimet programmi eri komponentide rakenduste vahel. Ta tagab programmi ja muude liidu meetmete ja programmide vastastikuse täiendavuse, järjepidevuse, koostoime ja seosed, sealhulgas vajaduse korral tagades kooskõla ja koostalitlusvõime nende teenuste ja projektide vahel, mida rahastatakse liidu muudest meetmetest ja programmidest.

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Kui see on asjakohane, tagab ta koordineerimise kosmosesektoris liidu, liikmeriikide ja rahvusvahelisel tasandil võetavate meetmetega. Ta ergutab liikmesriikidevahelist koostööd ja edendab nende kosmosealase tehnoloogilise suutlikkuse ja arengu omavahel vastavusseviimist.

6.  Kui see on asjakohane, tagab ta koostöös ameti ja ESAga koordineerimise kosmosesektoris liidu, liikmeriikide ja rahvusvahelisel tasandil võetavate meetmetega. Nad ergutavad liikmesriikidevahelist koostööd ja edendavad nende kosmosealase tehnoloogilise suutlikkuse ja arengu omavahel vastavusseviimist.

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  koordineerida programmi küberturvalisust;

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 1 – punkt a b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a b)  edendada programmi komponentide pakutavate andmete ja teenuste kasutuselevõtmist ja kasutamist ning see tagada, pidades eelkõige silmas transpordisektorit, sealhulgas viies ellu tegevust, mis on seotud programmi komponentidel põhinevate järgmise etapi rakenduste ja teenuste arendamisega;

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 1 – punkt a c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a c)  rakendada vastavalt artiklile 6 liidu innovaatilise kosmosesektori toetamiseks võetavaid meetmeid koostöös komisjoniga ja järgmise etapi sektoriga, sealhulgas hõlbustades juurdepääsu rahastusele III jaotises osutatud rahastamisvahendite kaudu ning koostöös Euroopa Investeerimispangaga (EIP) rahastamisvahendite kaudu, mille EIP on loonud eeskätt VKEde jaoks;

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 1 – punkt a d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a d)  määrata programmi „Euroopa horisont“ kosmosevaldkonna prioriteedid ja soovitada neid komisjonile ning hallata kõiki programmist „Euroopa horisont“ rahastatavaid kosmosevaldkonna teadus- ja arendustegevusi oma pädevuse raames;

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 1 – punkt a e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a e)  toetada kosmose- ja transpordisektori koostoime ärakasutamist;

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  tegeleda teabevahetuse ja teavitustegevusega ning Galileo ja EGNOSe pakutavate teenuste turuleviimisega seonduva tegevusega;

(c)  tegeleda teabevahetuse ja teavitustegevusega, eeskätt seoses Galileo, EGNOSe ja Copernicuse pakutavate teenustega;

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  hallata EGNOSe ja Galileo kasutamist vastavalt artiklile 43;

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  pakkuda komisjonile tehnilisi eksperditeadmisi.

(d)  pakkuda komisjonile tehnilisi eksperditeadmisi, kui sellega ei dubleerita artiklis 31 sätestatud Euroopa Kosmoseagentuuri ülesandeid.

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  hallata EGNOSe ja Galileo kasutamist vastavalt artiklile 43;

välja jäetud

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  rakendada programmi komponentidel põhinevate järgmise etapi rakenduste ja teenuste arendamisega seotud meetmeid.

välja jäetud

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Komisjon võib delegeerida ametile muid ülesandeid, sealhulgas teabevahetuse, teavitamise ning andmete ja teabe turundamisega seotud tegevus ja mis tahes muu tegevus, mis on seotud programmi muude komponentide peale Galileo ja EGNOSe kasutajatepoolse kasutuselevõtuga.

3.  Komisjon võib delegeerida ametile muid ülesandeid, sealhulgas teabevahetuse, teavitamise ning andmete ja teabe turundamisega seotud tegevus ja mis tahes muu tegevus, mis on seotud programmi muude komponentide peale Galileo, EGNOSe ja Copernicuse kasutajatepoolse kasutuselevõtuga.

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Komisjon delegeerib lõigetes 2 ja 3 nimetatud ülesanded rahalist toetust käsitleva lepingu alusel kooskõlas finantsmääruse [artikli 2 punktiga 18] ja [VI jaotisega].

4.  Komisjon delegeerib lõigetes 2 ja 3 nimetatud ülesanded rahalist toetust käsitleva lepingu alusel kooskõlas finantsmääruse [artikli 2 punktiga 18] ja [VI jaotisega] ning need vaadatakse läbi kooskõlas käesoleva määruse artikli 102 lõikega 6.

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Ametile ülesannete delegeerimise korral tagab komisjon nende ülesannete juhtimiseks ja täitmiseks piisavad vahendid, sealhulgas piisaval määral töötajaid ja rahalisi vahendeid.

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  Galileo ja EGNOS: arendada süsteeme ja maapealset segmenti ning projekteerida ja arendada satelliite;

(b)  Galileo ja EGNOS: pakkuda ametile tehnilist tuge artiklis 30 viidatud delegeeritud ülesannete täitmisel ning juhul, kui see on ette nähtud konkreetsetes edasidelegeerimislepingutes, mis on sõlmitud ameti ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahel vastavalt käesoleva määruse artiklis 2 sätestatud finantsraampartnerluse lepingutele, arendada liidu nimel ja volitusel süsteeme ja maapealset segmenti ning projekteerida ja arendada satelliite;

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  ergutada liikmesriikide koostööd ja edendada nende kosmosealase tehnoloogilise suutlikkuse ja arengu omavahel vastavusseviimist.

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 2 – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  määratakse selgelt kindlaks Euroopa Kosmoseagentuuri vastutus ja kohustused seoses programmiga;

–  määratakse selgelt kindlaks komisjoni, ameti ja Euroopa Kosmoseagentuuri vastutus ja kohustused seoses programmiga;

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 2 – taane 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  nähakse ette Euroopa Kosmoseagentuurile eraldatavate rahaliste vahendite haldamise tingimused, eelkõige seoses avalike hangete, haldusmenetluste, oodatavate tulemustega, mida mõõdetakse tulemusnäitajate alusel, meetmetega, mida kohaldatakse lepingute kulude, ajakava või tulemuste seisukohast puuduliku või petturliku täitmise korral, kommunikatsioonistrateegia ning materiaalse ja immateriaalse vara omandiõigust reguleerivate normidega; need tingimused peavad olema kooskõlas käesoleva määruse III ja V jaotisega ja finantsmäärusega;

–  nähakse ette Euroopa Kosmoseagentuurile eraldatavate rahaliste vahendite haldamise tingimused, sealhulgas liidu avalike hangete tegemine, kui see toimub komisjoni või ameti nimel või volitusel, haldusmenetlused, oodatavad tulemused, mida mõõdetakse tulemusnäitajate alusel, meetmed, mida kohaldatakse lepingute kulude, ajakava või tulemuste seisukohast puuduliku või petturliku täitmise korral, kommunikatsioonistrateegia ning materiaalse ja immateriaalse vara omandiõigust reguleerivad normid; need tingimused peavad olema kooskõlas käesoleva määruse III ja V jaotisega ja finantsmäärusega;

Muudatusettepanek    93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Programmi turvalisuse aluseks peaksid olema järgmised põhimõtted:

Programmi turvalisuse aluseks on järgmised põhimõtted:

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  tuleb võtta arvesse Galileo, EGNOSe ja Copernicuse programmi raames saadud kogemusi;

Muudatusettepanek    95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõik 1 – punkt a b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a b)  teha küberjulgeoleku valdkonnas koostööd ENISAga;

Muudatusettepanek    96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon tagab oma pädevuse piires turvalisuse kõrge taseme, eelkõige seoses järgmisega:

Komisjon ja amet tagavad oma pädevuse piires turvalisuse kõrge taseme, eelkõige seoses järgmisega:

Muudatusettepanek    97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon tagab, et sel eesmärgil tehakse iga programmi komponendi riski- ja ohuanalüüs. Kõnealuse riski- ja ohuanalüüsi põhjal määrab ta rakendusaktidega kindlaks programmi iga komponendi üldised turvanõuded. Seejuures võtab komisjon arvesse kõnealuste nõuete mõju asjaomase komponendi sujuvale toimimisele, eelkõige kuludele, riskijuhtimisele ja ajakavale, ning tagab, et ei vähendata turvalisuse üldist taset ega kahjustata kõnealusel komponendil põhinevate olemasolevate seadmete toimimist. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Komisjon teeb sel eesmärgil Copernicuse, SST ja GOVSATCOMi komponentide riski- ja ohuanalüüsi ning tagab, et amet teeb riski- ja ohuanalüüsi Galileo ja EGNOSe komponentidele.

 

Lõikes 1 osutatud riski- ja ohuanalüüsi põhjal määrab komisjon rakendusaktidega kindlaks programmi iga komponendi üldised turvanõuded. Seejuures võtab ta arvesse nende nõuete mõju vastava komponendi sujuvale toimimisele, eelkõige kuludele, riskijuhtimisele ja ajakavale, ning tagab, et ei vähendataks turvalisuse üldist taset ega kahjustata sellel komponendil põhinevate olemasolevate seadmete toimimist. Üldiste turvanõuetega sätestatakse menetlused, mida tuleb järgida juhul, kui komponendi toimimine võib mõjutada liidu või selle liikmesriikide turvalisust. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Muudatusettepanek    98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Programmi komponendi haldamise eest vastutav üksus vastutab asjaomase komponendi turvalisuse haldamise eest ning teeb sel eesmärgil riski- ja ohuanalüüsi ja kõik vajalikud toimingud, et tagada kõnealuse komponendi turvalisus ja seda jälgida, eelkõige määrab kindlaks tehnilised kirjeldused ja operatiivmeetmed ning jälgib nende kooskõla lõikes 1 osutatud üldiste turvanõuetega.

2.  Komisjon vastutab Copernicuse, SST ja GOVSATCOMi komponentide turvalisuse haldamise eest. Amet vastutab Galileo ja EGNOSe komponentide turvalisuse haldamise eest. Sel eesmärgil teevad nad kõik vajalikud toimingud, et tagada nende vastutada olevate komponentide turvalisus ja seda jälgida, eelkõige määravad nad kindlaks tehnilised kirjeldused ja operatiivmeetmed ning jälgivad nende kooskõla lõike 1 kolmandas lõigus osutatud üldiste turvanõuetega.

Muudatusettepanek    99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 3 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  tagab programmi küberturvalisuse;

Muudatusettepanek    100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  tagab iga liikmesriik, et tema siseriiklike julgeolekunormidega tagatakse ELi salastatud teabe selline kaitsetase, mis on komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsuses (EU, Euratom) 2015/444 (ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta)30 kehtestatud julgeolekunormides ning nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsuse (ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta)31 lisades kehtestatud nõukogu julgeolekueeskirjades sätestatud kaitsetasemega samaväärne;

(a)  tagab iga liikmesriik, et tema siseriiklike julgeolekunormidega tagatakse ELi salastatud teabe selline kõrge kaitsetase, mis on komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsuses (EU, Euratom) 2015/444 (ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta)30 kehtestatud julgeolekunormides ning nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsuse (ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta)31 lisades kehtestatud nõukogu julgeolekueeskirjades sätestatud kaitsetasemega samaväärne;

_________________

_________________

30 ELT L 72, 17.3.2015, lk 53–88.

30 ELT L 72, 17.3.2015, lk 53–88.

31 ELT L 274, 15.10.2013, lk 1–50.

31 ELT L 274, 15.10.2013, lk 1–50.

Muudatusettepanek    101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  maapealse infrastruktuuri, eelkõige võrkude, tegevuskohtade ja toetusrajatiste haldamine, hooldus, pidev täiendamine, arendamine ja kaitse, sealhulgas uuendamine ja iganenud vahendite haldamine;

(b)  maapealse infrastruktuuri, eelkõige võrkude, tegevuskohtade ja toetusrajatiste haldamine, hooldus, pidev täiendamine, arendamine ja kaitse, kaasa arvatud sellise maapealse infrastruktuuri täiustamine, mis asub väljaspool ELi territooriumi, kuid mis on vajalik, tagamaks, et EGNOS hõlmab täielikult liikmesriikide geograafiliselt Euroopas asuvaid territooriume, sealhulgas uuendamine ja iganenud vahendite haldamine;

Muudatusettepanek    102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  selliste põhielementide nagu Galileo-põhiste kiipseadmete ja vastuvõtjate arendamine;

Muudatusettepanek    103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  sertifitseerimis- ja standardimistoimingud;

(d)  tulemuslikkuse järelevalve, sertifitseerimis- ja standardimistoimingud;

Muudatusettepanek    104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõik 1 – punkt h a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(h a)  meetmed, mille eesmärk on leevendada raadiosageduse häirete esinemise tõenäosust;

Muudatusettepanek    105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  lennunduses kasutatavad navigatsiooniteenused piisavate (pardal või maa peal asuvate) tugisüsteemide abil.

Muudatusettepanek    106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 45 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  EGNOSe andmetele juurdepääsu teenus (EGNOS data access service, EDAS), mis annab positsioneerimis- ja sünkroniseerimisteavet, mis on mõeldud peamiselt kutse- või majandustegevuses kasutatavate satelliitnavigatsioonirakenduste jaoks ning mis pakub paremaid tulemusi ja EOSi kaudu saadud andmetest suurema lisaväärtusega andmeid;

(b)  EGNOSe andmetele juurdepääsu teenus (EGNOS data access service, EDAS), mis peab olema kasutajatele tasuta ning annab positsioneerimis- ja sünkroniseerimisteavet, mis on mõeldud peamiselt kutse- või majandustegevuses kasutatavate satelliitnavigatsioonirakenduste jaoks ning mis pakub paremaid tulemusi ja EOSi kaudu saadud andmetest suurema lisaväärtusega andmeid;

Muudatusettepanek    107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 45 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  ohutusteenus (safety-of-life (SoL) service), mida osutatakse otsese kasutustasuta ning mis annab katkematut, hea kättesaadavuse ja suure täpsusega positsioneerimis- ja sünkroniseerimisteavet, sealhulgas sisaldab funktsiooni, mis võimaldab teavitada kasutajat Galileos või muus ülemaailmses satelliitnavigatsioonisüsteemis esinevast häirest levialal või lubatud hälbe piire ületavast signaalist süsteemides, mida EGNOS täiendab, ning mis on suunatud kasutajatele, kelle jaoks ohutus on elulise tähtsusega, eelkõige tsiviillennundussektoris aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks.

(c)  ohutusteenus (safety-of-life (SoL) service), mida osutatakse otsese kasutustasuta ning mis annab katkematut, hea kättesaadavuse, suure täpsusega ja terviklikku positsioneerimis- ja aja sünkroniseerimisteavet. Seda teenust pakutakse EASA järelevalve all, et tagada lennundusohutuse nõuete täitmine, sealhulgas teavitades kasutajat Galileos või muus ülemaailmses satelliitnavigatsioonisüsteemis esinevast häirest levialal või lubatud hälbe piire ületavast signaalist süsteemides, mida EGNOS täiendab, ning see on suunatud kasutajatele, kelle jaoks ohutus on elulise tähtsusega, eelkõige tsiviillennundussektoris aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks.

Muudatusettepanek    108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 45 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lõikes 1 osutatud teenuseid osutatakse eelkõige liikmesriikide geograafiliselt Euroopas asuval territooriumil.

Lõikes 1 osutatud teenuseid osutatakse eelkõige liikmesriikide geograafiliselt Euroopas asuval territooriumil, sealhulgas Assooridel, Madeiral ja Kanaari saartel.

Muudatusettepanek    109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 45 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

EGNOSe teenuste geograafilist ulatust võidakse laiendada tehnilise teostatavuse piires ning ohutusteenuse korral rahvusvaheliste lepingute alusel muudele piirkondadele maailmas, eelkõige kandidaatriikide territooriumitele või ühtse Euroopa taevaga hõlmatud kolmandatele riikidele ja Euroopa naabruspoliitika riikidele.

EGNOSe teenuste geograafilist ulatust võidakse laiendada tehnilise teostatavuse, süsteemi võimalike julgeolekuohtude hindamise ja turvalisuse akrediteerimise piires ning ohutusteenuse korral rahvusvaheliste lepingute alusel muudele piirkondadele maailmas, eelkõige kandidaatriikide territooriumitele või ühtse Euroopa taevaga hõlmatud kolmandatele riikidele ja Euroopa naabruspoliitika riikidele.

Muudatusettepanek    110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 45 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Teenuse ulatuse laiendamisega seotud kulusid, sealhulgas kõnealustele piirkondadele spetsiifilisi tegevuskulusid, ei kaeta artiklis 11 osutatud vahenditest. Kõnealune ulatuse laiendamine ei tohi põhjustada viivitusi lõikes 1 osutatud teenuste osutamisel liikmesriikide geograafiliselt Euroopas asuval territooriumil.

3.  Teenuse ulatuse laiendamisega seotud kulusid, sealhulgas kõnealustele piirkondadele spetsiifilisi tegevuskulusid, ei kaeta artiklis 11 osutatud vahenditest, kuid Euroopa Komisjon kaalub selle toetamiseks olemasolevate partnerlusprogrammide kasutamist ning vajaduse korral konkreetsete rahastamisvahendite loomist. Kõnealune ulatuse laiendamine ei tohi põhjustada viivitusi lõikes 1 osutatud teenuste osutamisel liikmesriikide geograafiliselt Euroopas asuval territooriumil.

Muudatusettepanek    111

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  hallata ja vähendada Galileo ja EGNOS toimimisega kaasnevaid riske;

(a)  hallata ja vähendada Galileo ja EGNOSe toimimise ja teenuste osutamisega kaasnevaid riske;

Muudatusettepanek    112

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  hallata ja vähendada raadiosageduse häirete esinemise ohtu.

Muudatusettepanek    113

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ühilduvus ja koostalitlusvõime

Ühilduvus, koostalitlusvõime ja standardimine

Muudatusettepanek    114

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Galileo ja EGNOS püüavad vastata täielikult rahvusvahelistele standarditele ja sertifikaatidele; eelkõige teevad pädevad asutused koostööd, et kehtestada sertifitseerimissüsteem raudtee-, maantee-, lennutranspordi ja laevandussektori jaoks.

Muudatusettepanek    115

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b.  Galileo ja EGNOS ning nende pakutavad teenused peavad sobima kokku teatavate transporditaristu vastuvõtjatega, võttes ühtlasi arvesse tulevasi strateegilisi sektoreid, nagu isesõitvad ja ühendatud autod ning mehitamata õhusõidukid.

Muudatusettepanek    116

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 48 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Copernicuse programm on Maa seire tsiviilprogrammi osa, mida juhivad peamised kasutajad. Copernicus tagab sõltumatu juurdepääsu keskkonnaalastele teadmistele ning teenuste toodetud Maa seire andmete ja teabe määrava tähtsusega tehnoloogiale, võimaldades seega liidul teha sõltumatult otsuseid ja võtta meetmeid keskkonna, kliimamuutuste, kodanikukaitse, julgeoleku ja ohutuse valdkondades ning transpordisektoris.

Muudatusettepanek    117

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõik 1 – punkt a – taane 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  maismaaseire, et anda teavet maakatte, -kasutuse ja maakasutuse muutuste, linnapiirkondade, maismaavee koguse ja kvaliteedi, metsade, põllumajandusressursside ja muude loodusvarade, bioloogilise mitmekesisuse ja krüosfääri kohta;

–  maismaaseire, taristu ehitamine ja põllumajandus, et anda teavet maakatte, -kasutuse ja maakasutuse muutuste, linnapiirkondade, maismaavee koguse ja kvaliteedi, metsade, põllumajandusressursside ja muude loodusvarade, bioloogilise mitmekesisuse ja krüosfääri kohta;

Muudatusettepanek    118

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõik 1 – punkt a – taane 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-  transporditeenused maismaa-, mere-, õhu- ja kosmosetranspordi arukamaks, tõhusamaks, ohutumaks, turvalisemaks, säästvamaks ja integreeritumaks muutmiseks;

Muudatusettepanek    119

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  mehhanism Copernicuse teenuste suurendamiseks, et toetada liidu muid meetmeid.

Muudatusettepanek    120

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõik 1 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c b)  täiendavad seire, aruandlus ja nõuete täitmise tagamise teenused, mis hõlmavad muid Euroopa Liidu reguleeritavaid teemavaldkondi.

Muudatusettepanek    121

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Copernicus sisaldab meetmeid, millega toetatakse Copernicusega seotud järgmise etapi teenuseid, millega edendatakse järgmist:

 

(a) institutsiooniliste andmete ja teabe kasutuselevõtt seire, aruandluse ja nõuete täitmise tagamise riiklike teenuste puhul avaliku sektori asutuste toetamiseks;

 

(b) ärilistel alustel pakutavad teenused;

 

(c) kultuuripärandi seire ja kaitse kaardistamise teenused.

Muudatusettepanek    122

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  liikmesriikide maapealsete ja/või kosmosepõhiste sensorite, sealhulgas Euroopa Kosmoseagentuuri kaudu välja töötatud sensorite ja liikmesriikide käitatavate liidu sensorite võrgustiku loomine, arendamine ja käitamine, et uurida ja seirata objekte ning koostada artiklis 55 osutatud kasutajate vajadustele kohandatud kosmose-tehisobjektide Euroopa kataloog;

(a)  liikmesriikide maapealsete ja/või kosmosepõhiste sensorite, sealhulgas Euroopa Kosmoseagentuuri kaudu välja töötatud sensorite ja liikmesriikide käitatavate liidu sensorite võrgustiku loomine, arendamine ja käitamine, et uurida ja seirata objekte ning koostada 2030. aasta lõpuks artiklis 55 osutatud kasutajate vajadustele kohandatud kosmose-tehisobjektide Euroopa kataloog;

Muudatusettepanek    123

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 58 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 58 a

 

SST pakkumise ja nõudluse järelevalve

 

Komisjon hindab enne 2024. aasta 31. detsembrit SST komponendi rakendamist, eelkõige kasutajate vajaduste muutumist seoses maapealsete ja kosmoses asuvate sensorite suutlikkusega. Hindamise käigus uuritakse eelkõige vajadust täiendava kosmose- ja maapealse infrastruktuuri järele. Hinnangule lisatakse vajaduse korral asjakohane ettepanek täiendava kosmose- ja maapealse infrastruktuuri arendamiseks SST komponendi raames.

Selgitus

Euroopa Liit peaks olema kahe uue, kosmose olukorrast ülevaate saamise (SSA) ja GOVSATCOMi algatuse suhtes auahnem. Kuna soovime suuremat eelarvet, saab lisada rohkem meetmeid.

Muudatusettepanek    124

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 59 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kosmoseilmastikku käsitlev funktsioon võib toetada järgmisi meetmeid:

1.  Kosmoseilmastikku käsitlev funktsioon toetab järgmisi meetmeid:

Selgitus

Euroopa Liit peaks olema kahe uue, kosmose olukorrast ülevaate saamise (SSA) ja GOVSATCOMi algatuse suhtes auahnem. Kuna soovime suuremat eelarvet, saab lisada rohkem meetmeid.

Muudatusettepanek    125

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Maa-lähedasi objekte käsitlev funktsioon võib toetada järgmisi meetmeid:

1.  Maa-lähedasi objekte käsitlev funktsioon toetab järgmisi meetmeid:

Muudatusettepanek    126

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjon võib koordineerida liidu ja kodanikukaitsega tegelevate riigi ametiasutuste meetmeid juhul, kui tuvastatakse, et Maale läheneb Maa-lähedane objekt.

2.  Komisjon koordineerib liidu ja kodanikukaitsega tegelevate riigi ametiasutuste meetmeid juhul, kui tuvastatakse, et Maale läheneb Maa-lähedane objekt.

Muudatusettepanek    127

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 61 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  maapealse infrastruktuuri arendamist, ehitamist ja käitamist;

(a)  maapealse segmendi ja kosmosesegmendi infrastruktuuri arendamist, ehitamist ja käitamist;

Muudatusettepanek    128

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjon võtab rakendusaktidega vastu GOVSATCOMi raames osutatavate teenuste operatiivnõuded, koostades tehnilised kirjeldused kasutusjuhtumite jaoks seoses kriisiohjega, seire ja olulise infrastruktuuri haldamisega, sealhulgas diplomaatiliste sidevõrkudega. Kõnealused operatiivnõuded põhinevad kasutajanõuete üksikasjalikul analüüsil ja nende koostamisel võetakse arvesse olemasolevate kasutajaseadmete ja võrgustikega seotud nõudeid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

2.  Komisjon võtab rakendusaktidega vastu GOVSATCOMi raames osutatavate teenuste operatiivnõuded, koostades tehnilised kirjeldused kasutusjuhtumite jaoks seoses kriisiohjega, seire ja olulise infrastruktuuri haldamisega, sealhulgas diplomaatiliste sidevõrkudega. Kõnealused operatiivnõuded põhinevad kasutajanõuete üksikasjalikul analüüsil ja nende koostamisel võetakse arvesse olemasolevate kasutajaseadmete ja võrgustikega seotud nõudeid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Liikmesriikide tegeliku kasutajate nõudluse alusel võib igal ajal lisada vajaduse korral ka muid kasutusjuhtumeid, millele järgnevad vastavad tehnilised spetsifikatsioonid.

Muudatusettepanek    129

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Komisjon võtab rakendusaktidega vastu GOVSATCOMi raames osutatavate teenuste teenusteportfelli, koostades loetelu satelliitside suutlikkuse ja teenuste kategooriatest ja nende omadustest, sealhulgas geograafiline ulatus, sagedus, ribalaius, kasutajaseadmed, ning turvaelementidest. Kõnealused meetmed põhinevad lõikes 1 osutatud operatiiv- ja turvanõuetel ning esmatähtsaks tuleb pidada liidu tasandi kasutajatele osutatavaid teenuseid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

3.  Komisjon võtab rakendusaktidega vastu GOVSATCOMi raames osutatavate teenuste teenusteportfelli, koostades loetelu satelliitside suutlikkuse ja teenuste kategooriatest ja nende omadustest, sealhulgas geograafiline ulatus, sagedus, ribalaius, kasutajaseadmed, ning turvaelementidest. Kõnealused meetmed põhinevad lõikes 1 osutatud operatiiv- ja turvanõuetel. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 107 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Muudatusettepanek    130

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Lõikes 3 osutatud teenusteportfellis võetakse arvesse olemasolevaid kaubanduslikult kättesaadavaid teenuseid, et mitte moonutada konkurentsi siseturul.

Muudatusettepanek    131

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 63 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  juriidilised isikud, kes on nõuetekohaselt volitatud pakkuma satelliitside suutlikkust või teenuseid vastavalt artikliga 36 ette nähtud turvalisuse akrediteerimise korrale, mis põhineb GOVSATCOMi komponendi suhtes kehtestatud konkreetsetel turvanõuetel, mis on sätestatud artikli 34 lõikes 1.

(b)  juriidilised isikud, kes on nõuetekohaselt volitatud pakkuma satelliitside suutlikkust või teenuseid vastavalt artikliga 36 ette nähtud turvalisuse akrediteerimise korrale.

Muudatusettepanek    132

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 63 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  Käesoleva komponendi raames satelliitside suutlikkuse või teenuste pakkujad peavad täitma vastavalt artikli 34 lõikele 1 kindlaks määratud GOVSATCOMi komponendi konkreetseid turvanõudeid.

Muudatusettepanek    133

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 65 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  GOVSATCOMi osalised jagavad omavahel ühist satelliitside suutlikkust, ühiseid teenuseid ja kasutajaseadmeid vastavalt prioriseerimise eeskirjadele, mis on kehtestatud liidu ja liikmesriikide kasutajate tasandil tehtud turvariski analüüsi põhjal. Jagamise ja prioriseerimisega seoses peetakse esmatähtsaks liidu tasandi kasutajaid.

1.  GOVSATCOMi osalised jagavad omavahel ühist satelliitside suutlikkust, ühiseid teenuseid ja kasutajaseadmeid vastavalt prioriseerimise eeskirjadele, mis on kehtestatud liidu ja liikmesriikide kasutajate tasandil tehtud turvariski analüüsi põhjal.

Muudatusettepanek    134

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 66 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  GOVSATCOMi keskused võtavad arvesse olemasolevaid kaubanduslikult kättesaadavaid teenuseid, et mitte moonutada konkurentsi siseturul.

Muudatusettepanek    135

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 67 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Komisjon võtab 2021. aasta lõpuks kooskõlas artikliga 105 vastu delegeeritud õigusakti GOVSATCOMi juhtimist käsitlevate sätete kohta.

Muudatusettepanek    136

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 69 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon hindab enne 2024. aasta lõppu GOVSATCOMi komponendi rakendamist, eelkõige kasutajate vajaduste muutumist seoses satelliitside suutlikkusega. Hindamise käigus uuritakse eelkõige vajadust täiendava kosmoseinfrastruktuuri järele. Hinnangule lisatakse vajaduse korral asjakohane ettepanek täiendava kosmoseinfrastruktuuri arendamiseks GOVSATCOMi komponendi raames.

GOVSATCOM peab olema operatiivne 2023. aasta lõpuks. Komisjon hindab enne 2024. aasta lõppu GOVSATCOMi komponendi rakendamist, eelkõige kasutajate vajaduste muutumist seoses satelliitside suutlikkusega. Hindamise käigus uuritakse eelkõige vajadust täiendava kosmoseinfrastruktuuri järele. Hinnangule lisatakse vajaduse korral asjakohane ettepanek täiendava kosmoseinfrastruktuuri arendamiseks GOVSATCOMi komponendi raames.

Muudatusettepanek    137

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 73 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed nimetatakse ametisse lähtuvalt nende teadmistest ameti põhiülesannete valdkonnas, võttes arvesse asjakohaseid juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi. Euroopa Parlament, komisjon ja liikmesriigid püüavad piirata neid haldusnõukogus esindavate isikute vahetumist, et tagada haldusnõukogu tegevuse järjepidevus. Kõikide osaliste eesmärk on saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus haldusnõukogus.

4.  Haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed nimetatakse ametisse lähtuvalt nende teadmistest ameti ülesannete valdkonnas, võttes arvesse asjakohaseid juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi. Euroopa Parlament, komisjon ja liikmesriigid püüavad piirata neid haldusnõukogus esindavate isikute vahetumist, et tagada haldusnõukogu tegevuse järjepidevus. Kõikide osaliste eesmärk on saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus haldusnõukogus.

Muudatusettepanek    138

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 101 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Komisjon määrab kindlaks metoodika, millega kehtestatakse kvalitatiivsed näitajad, et artikli 4 punktides a, b ja c sätestatud eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme täpselt hinnata. Selle metoodika alusel täiendab komisjon lisa hiljemalt 1. jaanuariks 2021.

Muudatusettepanek    139

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 101 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja juhul, kui see on asjakohane, liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

3.  Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid saab kasutada tehtud edusammude ja esinenud raskuste põhjalike analüüside koostamiseks ning kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja juhul, kui see on asjakohane, liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

Muudatusettepanek    140

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 102 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon korraldab programmi hindamise piisavalt aegsasti, et selle tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.

1.  Komisjon korraldab programmi hindamise piisavalt aegsasti, et selle tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis. Samuti nähakse hindamises ette kvalitatiivne hinnang artiklis 4 sätestatud üldiste eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudele.

Muudatusettepanek    141

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 102 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust.

2.  Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui kolm aastat pärast programmi rakendamise algust.

Muudatusettepanek    142

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 102 – lõige 6 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

30. juuniks 2024 ja seejärel iga viie aasta tagant hindab komisjon vastavalt oma suunistele ameti töötulemusi seoses tema eesmärkide, volituste, ülesannete ja asukohaga. Hindamise käigus käsitletakse eelkõige võimalikku vajadust muuta ameti volitusi ja võimaliku muutmise finantsmõju. Samuti käsitletakse ameti huvide konflikte käsitlevat poliitikat ning turvalisuse akrediteerimise nõukogu sõltumatust ja autonoomsust.

30. juuniks 2024 ja seejärel iga viie kolme aasta tagant hindab komisjon vastavalt oma suunistele ameti töötulemusi seoses tema eesmärkide, volituste, ülesannete ja asukohtadega. Hindamise käigus käsitletakse eelkõige võimalikku vajadust muuta ameti volitusi, eelkõige seoses võimalusega usaldada talle täiendavaid ülesandeid kooskõlas artikliga 30, ja võimaliku muutmise finantsmõju. Samuti käsitletakse ameti huvide konflikte käsitlevat poliitikat ning turvalisuse akrediteerimise nõukogu sõltumatust ja autonoomsust.

Muudatusettepanek    143

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 110 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Komisjon koostab koostöös ametiga üleminekukava, et tagada ametile asjakohane rahastus ja töötajad, et võimaldada ametil täita käesolevas määruses osutatud ülesandeid. Komisjon määrab kindlaks meetmed tagamaks, et üleminekuajal, mis ei ületa kaht aastat alates käesoleva määruse kohaldamisest, täidetakse piisaval määral ülesandeid, mille jaoks ametil ei ole sel ajal piisavalt rahastust ega töötajaid.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Liidu kosmoseprogrammi ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti loomine

Viited

COM(2018)0447 – C8-0258/2018 – 2018/0236(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

ITRE

14.6.2018

 

 

 

Arvamuse esitajad

istungil teada andmise kuupäev

TRAN

5.7.2018

Arvamuse koostaja

nimetamise kuupäev

Massimiliano Salini

3.7.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

8.10.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

9.10.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

35

3

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Daniela Aiuto, Inés Ayala Sender, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Deirdre Clune, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Andor Deli, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Jacqueline Foster, Tania González Peñas, Dieter-Lebrecht Koch, Merja Kyllönen, Innocenzo Leontini, Peter Lundgren, Marian-Jean Marinescu, Georg Mayer, Gesine Meissner, Markus Pieper, Gabriele Preuß, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, Claudia Schmidt, Jill Seymour, Claudia Țapardel, Keith Taylor, Pavel Telička, Wim van de Camp, Marie-Pierre Vieu, Kosma Złotowski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Stefan Gehrold, Maria Grapini, Karoline Graswander-Hainz, Ryszard Antoni Legutko, Patricija Šulin, Henna Virkkunen

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Nicola Danti, Angel Dzhambazki

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

35

+

ALDE

Izaskun Bilbao Barandica, Gesine Meissner, Dominique Riquet, Pavel Telička

ECR

Angel Dzhambazki, Jacqueline Foster, Ryszard Antoni Legutko, Kosma Złotowski

EFDD

Daniela Aiuto

GUE/NGL

Tania González Peñas, Merja Kyllönen

PPE

Georges Bach, Wim van de Camp, Deirdre Clune, Andor Deli, Stefan Gehrold, Luis de Grandes Pascual, Dieter-Lebrecht Koch, Innocenzo Leontini, Marian-Jean Marinescu, Markus Pieper, Massimiliano Salini, Claudia Schmidt, Patricija Šulin, Henna Virkkunen

S&D

Inés Ayala Sender, Nicola Danti, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Maria Grapini, Karoline Graswander-Hainz, Gabriele Preuß, Claudia Țapardel

VERTS/ALE

Michael Cramer, Keith Taylor

3

EFDD

Jill Seymour

ENF

Georg Mayer

GUE/NGL

Marie-Pierre Vieu

1

0

ECR

Peter Lundgren

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS (9.10.2018)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus nr 541/2014/EL

(COM(2018)0447 – C8-0258/2018 – 2018/0236(COD))

Arvamuse koostaja: Hilde Vautmans

LÜHISELGITUS

Põllumajandus on kogu maailmas muutumas üha keerukamaks tegevusalaks. Ühest küljest peab toiduainete tootmine ÜRO ennustuste kohaselt 2050. aastaks maailma rahvastiku vajadustele vastamiseks 50 % suurenema. Teisest küljest tuleb põllumajandussektoris tegeleda kliimamuutuste mõju ja sellega kaasnevate keskkonnaalaste ja elurikkusega seotud probleemidega, näiteks pinnase ja vee kvaliteet. ELi põllumajandustootjad peavad tegelema ka rangete tootmisstandardite ja üha arvukamate nõuete, ühiskonna nõudmiste ja haldustoimingutega.

Põllumajandussektor peab seetõttu tegelema arvukate probleemidega, mis tuleb lahendada, et täielikult saavutada tulemuslikum ja ressursitõhusam põllumajanduslik tootmismudel, kus tooted on põllumajandusettevõtte suurusest sõltumata optimeeritud. Viimaste aastakümnete jooksul on põllumajanduses edukalt arendatud uusi tavasid, tehnikaid ja tootmisviise, mis on suurendanud toodangut, parandanud põllumajandustavade kohandatavust uute ja muutuvate oludega ning vähendanud tootmiskulusid.

Selline areng ei oleks aga olnud võimalik ilma kosmosetehnoloogia hindamatu abita. Põllumajandus on üks peamistest valdkondadest, kus kosmosepõhise tehnoloogia rakendused lisaväärtust loovad. Täppispõllumajandus, tehnoloogia kasutamine täpsemate, kaalutletumate ja sobilikumate põllumajandusalaste otsuste tegemiseks, satelliitnavigatsioonisüsteemide ja Maa jälgimise süsteemide kasutamine kuuluvad praegu paljude ELi põllumajandusettevõtete juurde ja moodustavad peagi osa kogu ELi põllumajandussektorist. Umbes 10 % ELi SKPst ehk enam kui 1100 miljardit eurot saavutatakse praegu tänu satelliitnavigatsioonisignaalidele. Euroopa kosmosetööstuses töötab üle 230 000 spetsialisti ning selle käive jäi 2014. aastal hinnanguliselt 46 ja 54 miljardi euro vahele.

Kõnealune määruse ettepanek on osa Euroopa kosmosestrateegia järelmeetmetest. Täielikult integreeritud kosmoseprogrammi koondatakse kogu liidu tegevus selles valdkonnas. Sellest saab sidus raamistik tulevaste investeeringute jaoks, mis pakub suuremat nähtavust ja rohkem paindlikkust. Tõhusust suurendades aitab see lõppkokkuvõttes võtta kasutusele uued kosmosepõhised teenused, millest saavad kasu kõik ELi kodanikud. Ettepanekuga tagatakse liidule 16 miljardi euro suurune kosmose-eelarve, et viia ellu Galileo ja Copernicuse programm, EGNOSe ja SSTga seotud toimingud ja nende tööd jätkata ja täiustada, ning selleks, et käivitada riikliku satelliitside algatus.

Arvamuse koostaja väljendab heameelt määruse ettepaneku üle, kuna sellega lihtsustatakse ja tõhustatakse märkimisväärselt kehtivat liidu õigustikku, koondades ühte teksti peaaegu kõik õigusnormid, mis sisaldusid varem eri määrustes või otsustes, ja ühtlustades neid. Seeläbi tuuakse liidu kosmosepoliitikat rohkem esile, mis on kooskõlas olulise rolliga, mida liidul on kavas tulevikus ülemaailmse kosmosevaldkonnas osalejana täita.

Kooskõlas ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) parema rakendamise eesmärgiga on üha suurem vajadus kasutada Maa seire abil kogutud teavet, mis loob rohkem võimalusi seoses poliitika järelevalve ja aruka põllumajandusliku tootmisega. Copernicuse programm teeb võimalikuks ÜPP eesmärke teeniva põllumajandustegevuse järelevalve, pakkudes tasuta ja avatud Maa seireandmeid. Need andmed koos maatükkide identifitseerimise süsteemi suutlikkuse ning täiendavate erasektori satelliitfotodega loovad tegelikku lisaväärtust.

Seepärast on arvamuse koostaja seisukohal, et Copernicuse programmile tuleb eraldada rohkem eelarvevahendeid, et saavutada tasakaal Galileo programmiga ning vastata ELi poliitikavaldkondade uutele nõuetele ja sidusrühmade nõudmistele. Arvamuse koostaja teeb ettepaneku eraldada Copernicuse programmi tarbeks täiendavad 2 miljardit eurot. See summa vastab Copernicuse programmi pikaajalises kavas esitatud prognoositavale kulule, et viia ellu kõik sidusrühmade taotletud ja Euroopa Komisjoni kindlaks määratud prioriteedid.

Need vajadused on järgmised:

1.  mitut satelliiti hõlmav missioon inimtegevuse mõju mõõtmiseks CO2-ringele. Seda vajadust kinnitatakse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgu järeldustes;

2.  kõrget ruumilist ja ajalist lahutusvõimet rakendavad vaatlused praeguse Sentinel-2 missiooni mõõtmisandmete täiendamiseks ja laiendamiseks. Seda prioriteeti taotlesid põllumajandusvaldkonna sidusrühmad ning sel on rakendusviise linnapiirkondades;

3.  polaaralade jaoks oluliste parameetrite uus mõõtmine. Sellega toetatakse ELi Arktika-poliitikat ja kliimamuutusi.

4.  hüperspektraalkuvamisvõimekusega optilised vaatlused praegu kestva Sentinel-2 missiooni laiendamiseks. Need on põllumajandusvaldkonna sidusrühmade esitatud ja maaressursside seisukohast olulised prioriteedid.

Copernicuse programmi andmete kasutamiseks põllumajandussektoris on ELis ja ülemaailmselt üha enam võimalusi, näiteks toidu- ja veekriisid, veekasutus, elurikkuse kadumine, ökosüsteemide hävimine, äärmuslikud ilmastikunähtused, täppispõllumajandus, ÜPP järelevalve ja toiduga kindlustatus üldiselt.

Nimetatud neljaks missiooniks vajalik lisaraha tagab selle, et erasektor saab välja töötada rohkem rakendusi, mida tootjad ja teised sidusrühmad igapäevaselt praktilisel kujul oma pihuseadmetes kasutada saavad. Üks näide selle kohta tuleb Belgiast, kus VITO on välja arendanud süsteemi kartulite kasvu jälgimiseks. Copernicuse programmist saadud andmeid ja teavet kasutades on võimalik seda teenust laiendada ja ülemaailmselt rakendada. Sellised rakendused võivad täita olemasoleva olulise teabelünga saagiprognooside kohta.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Liit on alates 1990ndate aastate lõpust töötanud välja oma kosmosealgatusi ja -programme: kõigepealt Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (EGNOS) ning seejärel Galileo ja Copernicus, mis vastavad liidu kodanike vajadustele ja avaliku poliitika nõuetele. Lisaks nende algatuste jätkumise tagamisele tuleb neid ka täiustada, et need oleksid kooskõlas uue tehnoloogia arenguga ning digi- ja IKT-valdkonna muudatustega, vastaksid kasutajate uutele vajadustele ning võtaksid arvesse poliitilisi prioriteete, nagu kliimamuutused – sealhulgas Arktikas toimuvate muutuste jälgimine – , julgeolek ja kaitse.

(3)  Liit on alates 1990. aastate lõpust töötanud välja oma kosmosealgatusi ja -programme: kõigepealt Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (EGNOS) ning seejärel Galileo ja Copernicus, mis vastavad liidu kodanike vajadustele ja avaliku poliitika nõuetele. Lisaks nende algatuste jätkumise tagamisele tuleb neid ka kiiremini täiustada, suurendades näiteks satelliitide arvu, et need oleksid kooskõlas uue tehnoloogia arenguga ning digi- ja IKT-valdkonna muudatustega, vastaksid kasutajate uutele vajadustele ning võtaksid arvesse poliitilisi prioriteete, nagu kliimamuutused – sealhulgas Arktikas toimuvate muutuste jälgimine – , julgeolek ja kaitse.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(38)  Satelliitnavigatsioonisüsteeme kasutatakse üha rohkemates olulistes majandussektorites, eriti transpordi-, telekommunikatsiooni-, põllumajandus- ja energiasektoris, millele lisandub koostoime liidu ja liikmesriikide julgeoleku ja kaitsega seotud tegevusega. Täielik kontroll satelliitnavigatsiooni üle peaks seepärast tagama liidu tehnoloogilise sõltumatuse, sealhulgas pikas perspektiivis infrastruktuurirajatiste komponentide puhul, ja strateegilise autonoomsuse.

(38)  Satelliitnavigatsioonisüsteeme kasutatakse üha rohkemates olulistes majandussektorites, eriti transpordi-, telekommunikatsiooni-, põllumajandus-, toiduohutuse ja energiasektoris, millele lisandub koostoime liidu ja liikmesriikide julgeoleku ja kaitsega seotud tegevusega. Täielik kontroll satelliitnavigatsiooni üle peaks seepärast tagama liidu tehnoloogilise sõltumatuse, sealhulgas pikas perspektiivis infrastruktuurirajatiste komponentide puhul, ja strateegilise autonoomsuse.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 40 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(40 a)  EGNOS võib aidata kaasa täppispõllumajandusele ja aidata Euroopa põllumeestel kõrvaldada jäätmeid, vähendada väetiste ja herbitsiidide liigset kasutamist ning optimeerida saagikust. EGNOSel on juba suur kasutajaskond, kuid navigatsioonitehnoloogiaga ühildatavate põllumajandusmasinate arv on väiksem. Selle probleemiga tuleks tegelda.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 47

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(47)  Copernicus peaks tagama sõltumatu juurdepääsu keskkonnaalastele teadmistele ning Maa seire ja geoteabeteenuste seisukohast määrava tähtsusega tehnoloogiale, võimaldades seega liidul teha sõltumatult otsuseid ja võtta meetmeid muu hulgas sellistes valdkondades nagu keskkond, kliimamuutused, kodanikukaitse, julgeolek ja digitaalmajandus.

(47)  Copernicus peaks tagama sõltumatu juurdepääsu keskkonnaalastele ja põllumajanduslikele teadmistele ning Maa seire ja geoteabeteenuste seisukohast määrava tähtsusega tehnoloogiale, võimaldades seega liidul teha sõltumatult otsuseid ja võtta meetmeid muu hulgas sellistes valdkondades nagu keskkond, põllumajandus, bioloogiline mitmekesisus, maakasutus, kliimamuutused, kodanikukaitse, julgeolek ja digitaalmajandus.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 47 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(47 a)  Seoses põllumajandusega tuleks Copernicuse programmi edasi arendada ja täiendavalt ära kasutada, et soodustada keskkonnasäästlike ja tootlikkust toetavate tavade arengut. Põllumajandus saab kasu Copernicuse programmi kõikidest võimalustest, eelkõige seoses põllumajandusmaa kasutamise ja suundumuste, saagikusprognooside, niisutusvee majandamise, haritava maa hooajalise kaardistamise, maakatte- ja põllumajanduskultuuride liikide kaartide, maahõive, põllukultuuride ja pinnase seisundi, suure loodusliku väärtusega põllumajandusmaa ning maastiku killustumisega. ESA projektide Sen2Agri ja Sen4CAP tulemuste põhjal võib andmeid kasutada ka ühise põllumajanduspoliitika üleminekul järelevalvepõhisele lähenemisviisile, liikudes valimipõhiselt süsteemsemale lähenemisviisile ja asendades lõpuks kohapealsed kontrollid, vähendades seega makseasutuste ja ÜPP lõplike toetusesaajate halduskoormust.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 48

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(48)  Copernicus peaks tagama järjepidevuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 377/2014 (millega luuakse Copernicuse programm)17 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 911/2010 (Maa seire Euroopa programmi (GMES) ja selle esialgsete toimingute kohta)18 osutatud tegevuse ja saavutustega, võttes arvesse viimaseid teadusuuringute suundumusi, tehnoloogilisi edusamme ja uuendusi, mis mõjutavad Maa seire valdkonda, samuti suurandmete analüüsi ja tehisintellekti tehnoloogia arengut ning nendega seotud liidu tasandi strateegiaid ja algatusi19. Copernicus peaks võimalikult suures ulatuses kasutama liikmesriikide, Euroopa Kosmoseagentuuri, EUMETSATi20 ja teiste üksuste, sealhulgas Euroopa ärialgatuste kosmosepõhise seire suutlikkust, aidates seeläbi kaasa elujõulise Euroopa ärilise kosmosesektori arengule. Kui see on võimalik ja asjakohane, peaks ta samuti kasutama kättesaadavaid in situ andmeid ja lisaandmeid, mida esitavad põhiliselt liikmesriigid kooskõlas direktiiviga 2007/2/EÜ21. Komisjon peaks tegema koostööd liikmesriikide ja Euroopa Keskkonnaametiga, et tagada Copernicusele in situ andmetele tegelik juurdepääs ja võimalus neid kasutada.

(48)  Copernicuse programm põhineb liidu, Euroopa Kosmoseagentuuri ja liikmesriikide vahelisel koostööl. Seega peaks see tuginema Euroopa ja riikide olemasolevale suutlikkusele ning peaks täiendama seda ühiselt arendatud uute vahenditega. Selle lähenemisviisi rakendamiseks peaks komisjon püüdma säilitada dialoogi ESA ja liikmesriikidega, kellele kuuluvad vastavad kosmoses asuvad ja in situ varad. Copernicus peaks tagama järjepidevuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 377/2014 (millega luuakse Copernicuse programm)17 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 911/2010 (Maa seire Euroopa programmi (GMES) ja selle esialgsete toimingute kohta)18 osutatud tegevuse ja saavutustega, võttes arvesse viimaseid teadusuuringute suundumusi, tehnoloogilisi edusamme ja uuendusi, mis mõjutavad Maa seire valdkonda, samuti suurandmete analüüsi ja tehisintellekti tehnoloogia arengut ning nendega seotud liidu tasandi strateegiaid ja algatusi19. Copernicus peaks võimalikult suures ulatuses kasutama liikmesriikide, Euroopa Kosmoseagentuuri, EUMETSATi20 ja teiste üksuste, sealhulgas Euroopa ärialgatuste kosmosepõhise seire suutlikkust, aidates seeläbi kaasa elujõulise Euroopa ärilise kosmosesektori arengule. Kui see on võimalik ja asjakohane, peaks ta samuti kasutama kättesaadavaid in situ andmeid ja lisaandmeid, mida esitavad põhiliselt liikmesriigid kooskõlas direktiiviga 2007/2/EÜ21. Komisjon peaks tegema koostööd liikmesriikide ja Euroopa Keskkonnaametiga, et tagada Copernicusele in situ andmetele tegelik juurdepääs ja võimalus neid kasutada.

__________________

__________________

17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 377/2014, millega luuakse Copernicuse programm ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 911/2010 (ELT L 122, 24.4.2014, lk 44).

17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 377/2014, millega luuakse Copernicuse programm ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 911/2010 (ELT L 122, 24.4.2014, lk 44).

18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrus (EL) nr 911/2010 Maa seire Euroopa programmi (GMES) ja selle esialgsete toimingute kohta (2011–2013) (ELT L 276, 20.10.2010, lk 1).

18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrus (EL) nr 911/2010 Maa seire Euroopa programmi (GMES) ja selle esialgsete toimingute kohta (2011–2013) (ELT L 276, 20.10.2010, lk 1).

19 Teatis „Tehisintellekt Euroopa huvides“ (COM(2018) 237 final), teatis „Ühtse Euroopa andmeruumi loomine“ (COM(2018) 232 final), ettepanek: nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte (COM(2018) 8 final).

19 Teatis „Tehisintellekt Euroopa huvides“ (COM(2018) 237 final), teatis „Ühtse Euroopa andmeruumi loomine“ (COM(2018) 232 final), ettepanek: nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte (COM(2018) 8 final).

20 Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Kasutamise Organisatsioon.

20 Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Kasutamise Organisatsioon.

21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE).

21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE).

Selgitus

Selle viitega teadvustatakse käimasolevaid teostatavusuuringuid, mida rahastab Euroopa Kosmoseagentuur, ja iga satelliiditüübi esimese satelliidi väljaarendamist tulevikus, mida hakkab rahastama ESA.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 48 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(48 a)  Copernicuse programmi on vaja kiiresti tõhustada, suurendades näiteks satelliitide arvu. Kuna pilvisus võib vähendada satelliitandmete kasutatavust, siis näiteks põllumajanduses kasutatava aegridade analüüsi tarbeks on vajalik suurem kaadrisagedus.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 52

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(52)  Andmete kogumisega seoses peaks Copernicuse kohase tegevuse eesmärk olema täiustada ja käitada olemasolevat kosmoseinfrastruktuuri, valmistuda pikemas perspektiivis ette satelliitide asendamiseks nende eluea lõpus ja algatada uusi missioone, mis on seotud uute seiresüsteemidega, et toetada üleilmse kliimamuutuse probleemiga tegelemist (nt inimtekkelise CO2-heite ja muu kasvuhoonegaaside heite seire). Copernicuse raames toimuv üleilmne seiretegevus tuleks laiendada polaarpiirkondadesse ning toetada tuleks keskkonnanõuete täitmise tagamist, kohustuslikku keskkonnaseiret ja asjaomast aruandlust ning innovatiivseid keskkonnarakendusi (nt põllumajanduskultuuride seireks, vee majandamiseks ja tulekahjuseire tõhustamiseks). Seda tehes peaks Copernicus võimendama ja kasutama võimalikult palju ära eelmise rahastamisperioodi (2014–2020) raames tehtud investeeringuid ning uurima uusi tegevus- ja ärimudeleid, et veelgi täiendada Copernicuse suutlikkust. Copernicus peaks toetuma liikmesriikidega loodud edukatele partnerlussuhetele, et arendada asjakohaste juhtimismehhanismide raames edasi oma julgeolekumõõdet, et reageerida julgeoleku valdkonna kasutajate muutuvatele vajadustele.

(52)  Andmete kogumisega seoses peaks Copernicuse kohase tegevuse eesmärk olema täiustada ja käitada olemasolevat kosmoseinfrastruktuuri, valmistuda pikemas perspektiivis ette satelliitide asendamiseks nende eluea lõpus ja algatada uusi missioone, mille teostatavust Euroopa Kosmoseagentuuris praegu uuritakse ja mis on seotud uute seiresüsteemidega, et toetada üleilmse kliimamuutuse probleemiga tegelemist (nt inimtekkelise CO2-heite ja muu kasvuhoonegaaside heite seire) ja põllumajandusjärelevalvet. Copernicuse raames toimuv üleilmne seiretegevus tuleks laiendada polaarpiirkondadesse ning toetada tuleks keskkonnanõuete täitmise tagamist, kohustuslikku keskkonnaseiret ja asjaomast aruandlust ning innovatiivseid keskkonnarakendusi (nt põllumajanduskultuuride seireks, vee majandamiseks ja tulekahjuseire tõhustamiseks). Seda tehes peaks Copernicus võimendama ja kasutama võimalikult palju ära eelmise rahastamisperioodi (2014–2020) raames tehtud investeeringuid ning uurima uusi tegevus- ja ärimudeleid, et veelgi täiendada Copernicuse suutlikkust. Copernicus peaks toetuma liikmesriikidega loodud edukatele partnerlussuhetele, et arendada asjakohaste juhtimismehhanismide raames edasi oma julgeolekumõõdet, et reageerida julgeoleku valdkonna kasutajate muutuvatele vajadustele.

Selgitus

Selle viitega teadvustatakse käimasolevaid teostatavusuuringuid, mida rahastab Euroopa Kosmoseagentuur, ja iga satelliiditüübi esimese satelliidi väljaarendamist tulevikus, mida hakkab rahastama ESA.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 53

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(53)  Andmete ja teabe töötlemise funktsiooni raames peaks Copernicus tagama Copernicuse põhiteenuste pikaajalise jätkusuutlikkuse ja edasiarendamise, andma teavet, et reageerida avaliku sektori ja liidu rahvusvahelistest kohustustest tulenevatele vajadustele, ning maksimeerima äriotstarbelise kasutamise võimalusi. Eelkõige peaks Copernicus edastama kohalikul, liikmesriigi, Euroopa ja maailma tasandil teavet atmosfääri seisundi kohta, teavet ookeanide seisundi kohta, teavet maismaamaaseire toetamiseks, millega toetatakse kohalike, riiklike ja liidu tegevuspõhimõtete rakendamist, teavet kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise toetamiseks ning georuumilist teavet hädaolukordade ohjamise toetamiseks, sealhulgas ennetusmeetmete kaudu, keskkonnanõuete täitmise tagamiseks ja tsiviiljulgeoleku, sealhulgas liidu välistegevuse toetamiseks. Komisjon peaks kindlaks määrama asjakohased lepingutingimused, mis toetaksid teenuste osutamise jätkusuutlikkust.

(53)  Andmete ja teabe töötlemise funktsiooni raames peaks Copernicus tagama Copernicuse põhiteenuste pikaajalise jätkusuutlikkuse ja edasiarendamise, andma teavet, et reageerida avaliku sektori ja liidu rahvusvahelistest kohustustest tulenevatele vajadustele, ning maksimeerima äriotstarbelise kasutamise võimalusi. Eelkõige peaks Copernicus edastama kohalikul, liikmesriigi, Euroopa ja maailma tasandil teavet atmosfääri seisundi kohta, teavet ookeanide seisundi kohta, teavet maismaamaaseire toetamiseks, millega toetatakse kohalike, riiklike ja liidu tegevuspõhimõtete rakendamist, teavet kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise toetamiseks, teavet põllumajandusmaa seisundi ja maakasutuse kohta, kalapüügialast teavet ning georuumilist teavet hädaolukordade ohjamise toetamiseks, sealhulgas ennetusmeetmete kaudu, keskkonnanõuete täitmise tagamiseks ja tsiviiljulgeoleku, sealhulgas liidu välistegevuse toetamiseks. Komisjon peaks kindlaks määrama asjakohased lepingutingimused, mis toetaksid teenuste osutamise jätkusuutlikkust.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 59 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(59 a)  Võttes arvesse satelliitandmete suurt potentsiaali ressursside jätkusuutlikul ja tõhusal haldamisel, andes usaldusväärset ja õigeaegset teavet näiteks põllukultuuride ja pinnase seisundi kohta, tuleks seda teenust edasi arendada, et see vastaks lõppkasutaja vajadustele ja võimaldaks andmete ühendamist.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 86

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(86)  Programmi jaoks ette nähtud infrastruktuur võib vajada täiendavaid teadus- ja innovatsioonimeetmeid, mida võidakse toetada programmi „Euroopa Horisont“ alusel, et saavutada sidusus Euroopa Kosmoseagentuuri selles valdkonnas tehtavaga. Koostoime programmiga „Euroopa Horisont“ peaks tagama, et kosmosesektori teadus- ja innovatsioonivajadused määratakse kindlaks teadus- ja innovatsioonitegevuse strateegilise kavandamise raames. Programmi poolt vabalt kättesaadavaks tehtavaid kosmoseandmeid ja -teenuseid kasutatakse selleks, et töötada teadus- ja innovatsioonimeetmete, sealhulgas programmi „Euroopa Horisont“ kaudu välja läbimurdvaid lahendusi, eelkõige sellistes valdkondades nagu säästev toidu ja maavarade majandamine, kliimamuutuste seire, arukad linnad, automatiseeritud sõidukid ning turvalisuse haldamine ja katastroofide ohjamine. Programmi „Euroopa Horisont“ alusel toimuva strateegilise kavandamise käigus määratakse kindlaks teadus- ja innovatsioonitegevus, mille puhul tuleks kasutada liidule kuuluvat infrastruktuuri, nagu Galileo, EGNOS ja Copernicus. Teadusuuringute infrastruktuur, eelkõige in situ seirevõrgustik, moodustab olulise osa in situ seireinfrastruktuurist, võimaldades Copernicuse teenustel

(86)  Programmi jaoks ette nähtud infrastruktuur võib vajada täiendavaid teadus- ja innovatsioonimeetmeid, mida võidakse toetada programmi „Euroopa Horisont“ alusel, et saavutada sidusus Euroopa Kosmoseagentuuri selles valdkonnas tehtavaga. Koostoime programmiga „Euroopa Horisont“ peaks tagama, et kosmosesektori teadus- ja innovatsioonivajadused määratakse kindlaks teadus- ja innovatsioonitegevuse strateegilise kavandamise raames. Programmi poolt vabalt kättesaadavaks tehtavaid kosmoseandmeid ja -teenuseid kasutatakse selleks, et töötada teadus- ja innovatsioonimeetmete, sealhulgas programmi „Euroopa Horisont“ kaudu välja läbimurdvaid lahendusi, eelkõige sellistes valdkondades nagu säästev toidu ja maavarade majandamine, kliimamuutuste seire, lihtsustades loodusõnnetuste ennetamist, arukad linnad, automatiseeritud sõidukid ning turvalisuse haldamine ja katastroofide ohjamine. Programmi „Euroopa Horisont“ alusel toimuva strateegilise kavandamise käigus määratakse kindlaks teadus- ja innovatsioonitegevus, mille puhul tuleks kasutada liidule kuuluvat infrastruktuuri, nagu Galileo, EGNOS ja Copernicus. Teadusuuringute infrastruktuur, eelkõige in situ seirevõrgustik, moodustab olulise osa in situ seireinfrastruktuurist, võimaldades Copernicuse teenustel

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 23 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„Copernicuse põhikasutajad“ – kasutajad, kes kasutavad Copernicuse andmeid ja Copernicuse teavet ning kelle täiendav roll on kannustada Copernicuse arengut; nende hulka kuuluvad liidu institutsioonid ja asutused ning Euroopa riiklikud või piirkondlikud avaliku sektori asutused, kellele on tehtud ülesandeks keskkonna-, kodanikukaitse-, ohutus- või julgeolekupoliitika kujundamine, rakendamine, täitmise tagamine või järelevalve;

„Copernicuse põhikasutajad“ – kasutajad, kes kasutavad Copernicuse andmeid ja Copernicuse teavet ning kelle täiendav roll on kannustada Copernicuse arengut; nende hulka kuuluvad liidu institutsioonid ja asutused ning Euroopa riiklikud või piirkondlikud avaliku sektori asutused, kellele on tehtud ülesandeks keskkonna-, põllumajandus-, jätkusuutliku kasvu, metsandus-, kodanikukaitse-, ohutus- või julgeolekupoliitika kujundamine, rakendamine, täitmise tagamine või järelevalve;

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 23 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„teised Copernicuse kasutajad“ – kasutajad, kes kasutavad Copernicuse andmeid ja Copernicuse teavet ning kelle hulka kuuluvad eelkõige teadus- ja haridusorganisatsioonid, ettevõtlus- ja erasektori asutused ning heategevuslikud, valitsusvälised ja rahvusvahelised organisatsioonid.

„teised Copernicuse kasutajad“ – kasutajad, kes kasutavad Copernicuse andmeid ja Copernicuse teavet ning kelle hulka kuuluvad eelkõige teadus- ja haridusorganisatsioonid, ettevõtlus- ja erasektori asutused, juriidilised isikud ning heategevuslikud, valitsusvälised ja rahvusvahelised organisatsioonid.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  piirkondlik satelliitnavigatsioonisüsteem, mis koosneb keskustest, maapealsetest jaamadest ning mitmest geostatsionaarsetel satelliitidel paiknevast transponderist ning mis tugevdab ja korrigeerib Galileo ja muude GNSSide edastatavaid vaba juurdepääsuga signaale, muu hulgas lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste osutamise eesmärgil („Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem – EGNOS“);

(b)  piirkondlik satelliitnavigatsioonisüsteem, mis koosneb keskustest, maapealsetest jaamadest ning mitmest geostatsionaarsetel satelliitidel paiknevast transponderist ning mis tugevdab ja korrigeerib Galileo ja muude GNSSide edastatavaid vaba juurdepääsuga signaale, muu hulgas lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste osutamise ning põllumajanduse eesmärgil („Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem – EGNOS“);

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  tsiviilkontrolli all olev autonoomne kasutajakeskne Maa jälgimise süsteem, mis pakub geoinfoga seotud andmeid ja teenuseid ning koosneb satelliitidest, maapealsest infrastruktuurist, andmete ja teabe töötlemise seadmetest ning jaotusinfrastruktuurist, võttes täiel määral arvesse julgeolekuvajadusi ja -nõudeid („Copernicus“);

(c)  tsiviilkontrolli all olev autonoomne kasutajakeskne Maa jälgimise süsteem, mis pakub ajakohastatud ja usaldusväärseid geoinfoga seotud andmeid ja teenuseid ning koosneb satelliitidest, maapealsest infrastruktuurist, andmete ja teabe töötlemise seadmetest ning jaotusinfrastruktuurist, võttes täiel määral arvesse liidu kodanike julgeolekuvajadusi ja -nõudeid („Copernicus“);

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  pakkuda või aidata pakkuda katkematult kvaliteetseid ja ajakohaseid, ning kui see on asjakohane, turvalisi kosmosealaseid andmeid, teavet ja teenuseid, võimaluse korral üleilmsel tasandil, täites olemasolevaid ja tulevasi vajadusi ja järgides liidu poliitilisi prioriteete, sealhulgas seoses kliimamuutuste ning julgeoleku ja kaitse valdkonnaga;

(a)  pakkuda või aidata pakkuda katkematult kvaliteetseid ja ajakohaseid, ning kui see on asjakohane, turvalisi kosmosealaseid andmeid, teavet ja teenuseid, võimaluse korral üleilmsel tasandil, täites olemasolevaid ja tulevasi vajadusi ja järgides liidu poliitilisi prioriteete, sealhulgas seoses kliimamuutuste, toiduga kindlustatuse ja toiduohutuse ning julgeoleku ja kaitse valdkonnaga;

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  edendada rahvusvahelisel tasandil liidu juhtpositsiooni kosmosesektoris ning tugevdada tema rolli üleilmsete probleemide lahendamisel ja üleilmsete algatuste toetamisel, sealhulgas seoses kliimamuutuste ja säästva arenguga.

(d)  edendada rahvusvahelisel tasandil liidu juhtpositsiooni kosmosesektoris ning tugevdada tema rolli üleilmsete probleemide lahendamisel ja üleilmsete algatuste toetamisel, sealhulgas seoses kliimamuutuste, täppispõllumajanduse, toiduga kindlustatuse ja säästva arenguga.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  Galileo ja EGNOS: pakkuda tipptasemel, ja kui see on asjakohane, turvalisi positsioneerimis-, navigeerimis- ja ajamääramisteenuseid;

(a)  Galileo ja EGNOS: pakkuda pikaajalisi tipptasemel, ja kui see on asjakohane, turvalisi positsioneerimis-, navigeerimis- ja ajamääramisteenuseid;

Selgitus

Nagu Copernicuse programm, peaks ka Galileo olema pikaajaline programm.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  Copernicus: pakkuda pikas perspektiivis edastatavaid täpseid ja usaldusväärseid andmeid ja teavet Maa jälgimise kohta ning toetada liidu ja liikmesriikide poliitika rakendamist ja jälgimist sellistes valdkondades nagu keskkond, kliimamuutused, põllumajandus ja maaelu areng, kodanikukaitse, ohutus ja julgeolek ning digitaalmajandus;

(b)  Copernicus: pakkuda pikas perspektiivis edastatavaid täpseid ja usaldusväärseid andmeid ja teavet Maa jälgimise kohta ning toetada liidu ja liikmesriikide poliitika rakendamist ja jälgimist sellistes valdkondades nagu keskkond, vee- ja metsamajandus, kliimamuutused, põllumajandus ja maaelu areng, kalandus, kodanikukaitse, ohutus ja julgeolek ning digitaalmajandus;

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades [16] miljardit eurot.

Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades [18] miljardit eurot.

Selgitus

See summa vastab Copernicuse programmi pikaajalises kavas esitatud prognoositavale kulule, et viia ellu kõik Euroopa Komisjoni kehtestatud prioriteedid.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  Copernicus: [5,8] miljardit eurot;

(b)  Copernicus: [7,8] miljardit eurot;

Selgitus

See summa vastab Copernicuse programmi pikaajalises kavas esitatud prognoositavale kulule, et viia ellu kõik Euroopa Komisjoni kehtestatud prioriteedid.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.   Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, võib liikmesriikide palvel kanda üle programmile. Komisjon haldab neid vahendeid otseselt finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti a alusel või kaudselt kõnealuse artikli punkti c alusel. Võimaluse korral peetakse vahendite kasutamisel silmas asjaomase liikmesriigi huve.

välja jäetud

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  täppisteenus (high-accuracy service, HAS), mis on kasutajale tasuta ning annab lisaandmete kaudu, mida levitatakse täiendavas sagedusalas, ülitäpset positsioneerimis- ja sünkroniseerimisteavet, mis on mõeldud peamiselt kutse- või majandustegevuses kasutatavate satelliitnavigatsioonirakenduste jaoks;

(b)  täppisteenus (high-accuracy service, HAS), mis on kasutajale tasuta ning annab lisaandmete kaudu, mida levitatakse täiendavas sagedusalas, ülitäpset horisontaalset ja vertikaalset positsioneerimis- ja sünkroniseerimisteavet, mis on mõeldud peamiselt kutse- või majandustegevuses kasutatavate satelliitnavigatsioonirakenduste jaoks;

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 48 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  andmete ja teabe töötlemise komponent, mis hõlmab meetmeid lisaväärtusega teabe loomiseks, et toetada keskkonnaseiret, aruandlust ja nõuete täitmise tagamist, kodanikukaitset ning julgeolekuteenuseid (Copernicuse teenused);

(b)  andmete ja teabe töötlemise komponent, mis hõlmab meetmeid lisaväärtusega standardteabe loomiseks, et toetada vee-, keskkonna-, põllumajandus-, maaelu arengu ja metsandusseiret, aruandlust ning nõuete täitmise tagamist, kodanikukaitset ning julgeolekuteenuseid (Copernicuse teenused);

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  praeguste Sentinel-satelliitide missioonide järjepidevuse tagamise ning uute Sentinel-satelliitide arendamise, väljasaatmise, hooldamise ja käitamise meetmed, millega suurendatakse vaatluste ulatust, pidades esmatähtsaks järgmisi meetmeid: vaatlussuutlikkus inimtekkelise CO2-heite ja muu kasvuhoonegaaside heite seireks, võimaldades hõlmata polaarpiirkonnad ja toetada innovatiivseid keskkonnarakendusi põllumajanduses, metsanduses ja veemajanduses;

(a)  praeguste Sentinel-satelliitide missioonide järjepidevuse tagamise ning uute Sentinel-satelliitide arendamise, väljasaatmise, hooldamise ja käitamise meetmed, millega suurendatakse vaatluste ulatust, pidades esmatähtsaks järgmisi meetmeid: vaatlussuutlikkus inimtekkelise CO2-heite ja muu kasvuhoonegaaside heite seireks, võimaldades hõlmata polaarpiirkonnad ja toetada innovatiivseid keskkonnarakendusi põllukultuuride kasvatamises ja loomakasvatuses, kalanduses, metsanduses ja veemajanduses;

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõik 1 – punkt a – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  keskkonnaseire, aruandlus ja nõuete täitmise tagamise teenused, mille hulka kuuluvad:

(a)  keskkonnaseire, põllumajandus- ja maaelu arengu järelevalve, aruandlus ja nõuete täitmise tagamise teenused, mille hulka kuuluvad:

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõik 1 – punkt a – taane 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  maismaaseire, et anda teavet maakatte, -kasutuse ja maakasutuse muutuste, linnapiirkondade, maismaavee koguse ja kvaliteedi, metsade, põllumajandusressursside ja muude loodusvarade, bioloogilise mitmekesisuse ja krüosfääri kohta;

–  maismaaseire, et anda teavet maakatte, -kasutuse ja maakasutuse muutuste, linnapiirkondade, maismaavee koguse ja kvaliteedi, metsade ja eeskätt metsade hävitamise, põllumajandusressursside ja muude loodusvarade, bioloogilise mitmekesisuse, krüosfääri, kasvupindade korrapäraste hindamiste, piirkondlikul ja ülemaailmsel tasandil läbi viidava põllukultuuride arenguseire, hinnangulise saagi, saagikusprognoosi, hinnangulise niisutusvajaduse, väetiste või pestitsiidide kasutamise optimeerimise, koguaurumise ja põllukultuuride veepuuduse seire, pinnase koostise kaardistamise ja seire ning toorainete, kõrbestumise, külvikordade ja kultuuride mitmekesistamise, mullaerosiooni, -reostuse ja läbilaskmatuse, kemikaalide ja jäätmete käitlemise kohta;

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõik 1 – punkt a – taane 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  liikmesriikidel on võimalik kasutada teavet ja andmeid, mis on saadud põllumajanduspiirkonna seire tulemusena maakatte määra ja põllumajandusmaa kasutamise kohta, et veelgi vähendada halduskoormust põllumajandustoetuste saamisel;

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõik 1 – punkt a – taane 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  kliimamuutuste seire, et anda teavet inimtekkelise CO2-heite ja muu kasvuhoonegaaside heite, oluliste kliimamõjurite, kliima järelanalüüside, sesoonsete prognooside, kliimaprognooside ning põhjuse ja tagajärje seoste kohta ning näitajad kohta asjakohaste aja- ja ruumiskaalade alusel;

–  kliimamuutuste seire, et anda teavet inimtekkelise CO2-heite ja muu kasvuhoonegaaside heite, oluliste kliimamõjurite, kliima järelanalüüside, sesoonsete prognooside, kliimaprognooside ning põhjuse ja tagajärje seoste kohta ning mullaerosiooni ja muude näitajate kohta asjakohaste aja- ja ruumiskaalade alusel;

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõik 1 – punkt a – taane 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  kuivendamist vajava põllumajandusmaa kaardistamine, saagiprognoosid ja maakasutus ning parem kvaliteetse toiduga kindlustatuse tagamine keskkonnakaitse abil;

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõik 1 – punkt a – taane 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  kalapüügiseire, et tagada parem kvaliteetse toiduga kindlustatus keskkonnakaitse abil;

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  hädaolukordade ohjamise teenus, et anda teavet liidus asutatud ametiasutustele, kes tegelevad kodanikukaitsega ning toetavad kodanikukaitse ja hädaolukordadele reageerimise operatsioone (parandades varajase hoiatamise meetmeid ja kriisile reageerimise suutlikkust), ning ennetus- ja valmisolekumeetmed (riski- ja taastamisanalüüsid) eri liiki katastroofide korral;

(b)  hädaolukordade ohjamise teenus, et anda teavet liidus asutatud ametiasutustele, kes tegelevad kodanikukaitsega ning toetavad kodanikukaitse ja hädaolukordadele reageerimise operatsioone (parandades varajase hoiatamise meetmeid ja kriisile reageerimise suutlikkust), ning ennetus- ja valmisolekumeetmed (riski- ja taastamisanalüüsid) eri liiki katastroofide, sealhulgas põlengute korral;

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Copernicus sisaldab meetmeid, mille eesmärk on anda juurdepääs kõikidele Copernicuse andmetele ja kogu Copernicuse teabele ning vajaduse korral tagada täiendav infrastruktuur ja teenused, et toetada kõnealuste andmete ja kõnealuse teabe levikut, neile juurdepääsu ja nende kasutamist.

1.  Copernicus sisaldab meetmeid, mille eesmärk on anda juurdepääs kõikidele Copernicuse andmetele ja kogu Copernicuse teabele ning vajaduse korral tagada täiendav infrastruktuur ja teenused, et toetada kõnealuste andmete ja kõnealuse teabe levikut, neile juurdepääsu ja nende kasutamist. Võimalike konkreetsete kasutajate jaoks on samuti ette nähtud eraldi teavitus- ja koolitusmeetmed Copernicuse raames osutatavate teenuste kohta ning nähakse ette stimuleerivad meetmed, et ergutada põllumajandustootjaid kasutama Copernicusel põhinevaid teenuseid ühise põllumajanduspoliitika kontekstis. Ühtlasi nähakse ette konkreetsed meetmed, et toetada Copernicuse andmete kättesaadavust ning parandada piirkondlike ja kohalike asutuste võimet kasutada Copernicusel põhinevaid teenuseid. 

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Liidu kosmoseprogrammi ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti loomine

Viited

COM(2018)0447 – C8-0258/2018 – 2018/0236(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ITRE

14.6.2018

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

AGRI

14.6.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Hilde Vautmans

4.7.2018

Vastuvõtmise kuupäev

9.10.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

32

3

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

John Stuart Agnew, Clara Eugenia Aguilera García, José Bové, Daniel Buda, Nicola Caputo, Matt Carthy, Michel Dantin, Paolo De Castro, Albert Deß, Jørn Dohrmann, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Luke Ming Flanagan, Karine Gloanec Maurin, Esther Herranz García, Jan Huitema, Martin Häusling, Peter Jahr, Ivan Jakovčić, Jarosław Kalinowski, Zbigniew Kuźmiuk, Norbert Lins, Philippe Loiseau, Mairead McGuinness, Ulrike Müller, Maria Noichl, Marijana Petir, Laurenţiu Rebega, Bronis Ropė, Maria Lidia Senra Rodríguez, Czesław Adam Siekierski, Maria Gabriela Zoană

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Elsi Katainen, Susanne Melior, Momchil Nekov, Annie Schreijer-Pierik, Ramón Luis Valcárcel Siso

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Stanisław Ożóg

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

32

+

ALDE

Jan Huitema, Ivan Jakovčić, Elsi Katainen, Ulrike Müller

ECR

Jørn Dohrmann, Zbigniew Kuźmiuk, Stanisław Ożóg, Laurenţiu Rebega

ENF