Menetlus : 2018/0227(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0408/2018

Esitatud tekstid :

A8-0408/2018

Arutelud :

PV 12/12/2018 - 29
CRE 12/12/2018 - 29

Hääletused :

PV 13/12/2018 - 9.4
CRE 13/12/2018 - 9.4
PV 17/04/2019 - 8.11
CRE 17/04/2019 - 8.11

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0521
P8_TA(2019)0403

RAPORT     ***I
PDF 2214kWORD 386k
28.11.2018
PE 625.457v02-00 A8-0408/2018

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2021–2027 digitaalse Euroopa programm

(COM(2018)0434 – C8-0256/2018 – 2018/0227(COD))

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Raportöör: Angelika Mlinar

Arvamuse koostaja (*):

Bogdan Wenta, kultuuri- ja hariduskomisjon

(*)  Kaasatud komisjonid – kodukorra artikkel 54

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS
 TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS
 ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS
 KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2021–2027 digitaalse Euroopa programm

(COM(2018)0434 – C8-0256/2018 – 2018/0227(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0434),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 172 ja artikli 173 lõiget 3, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0256/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust ning ka eelarvekomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, õiguskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A8-0408/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Volitus 3 a (uus)

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek

 

  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 17. mai 2017. aasta resolutsiooni finantstehnoloogia ning tehnoloogia mõju kohta finantssektori tulevikule,

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Vastavalt [viidet ajakohastatakse vajaduse korral vastavalt uuele ülemeremaid ja territooriume käsitlevale otsusele: nõukogu otsuse / /EL53 artiklile 88] on ülemeremaadel või -territooriumidel asuvad isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui programmi eeskirjadest ja eesmärkidest ning võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti.

(4)  Vastavalt [viidet ajakohastatakse vajaduse korral vastavalt uuele ülemeremaid ja territooriume käsitlevale otsusele: nõukogu otsuse / /EL53 artiklile 88] on ülemeremaadel või -territooriumidel asuvad isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui programmi eeskirjadest ja eesmärkidest ning võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti. Programmi rakendamisel tuleb arvesse võtta ülemeremaade ja -territooriumide osalemisega seotud kitsendusi ning nende tegelikku osalemist programmis tuleks jälgida ja korrapäraselt hinnata.

_________________

_________________

53 Nõukogu otsus / /EL.

53 Nõukogu otsus / /EL.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe54 punktidele 22 ja 23 on vaja käesolevat programmi hinnata konkreetsete seirenõuete kohaselt kogutud teabe alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Kui see on asjakohane, võivad need nõuded sisaldada mõõdetavaid näitajaid, mille põhjal hinnata programmi mõju kohapeal.

(5)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe54 punktidele 22 ja 23 on vaja käesolevat programmi hinnata konkreetsete seirenõuete kohaselt kogutud teabe alusel, mis on viidud korrelatsiooni olemasolevate vajadustega ja on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/67954 a, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust kõikide toetusesaajate, eelkõige liikmesriikide ja VKEde jaoks. Kui see on asjakohane, peaksid need nõuded sisaldama kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt mõõdetavaid näitajaid, mille põhjal hinnata programmi mõju kohapeal.

__________________

__________________

54 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe; ELT L 123, 12.5.2016, lk 1–14.

54 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe; ELT L 123, 12.5.2016, lk 1–14.

 

54 a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a)  Programm peaks tagama ülima läbipaistvuse, vastutuse ja demokraatliku kontrolli liidu eelarvega seotud uuenduslike rahastamisvahendite ja mehhanismide üle, eriti seoses nende osatähtsusega nii esialgsete ootuste osas kui ka liidu eesmärkide täitmisel saavutatud lõpptulemustes.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  2017. aasta septembris Tallinnas toimunud digitippkohtumisel55 ja Euroopa Ülemkogu 19. oktoobri 2017. aasta järeldustes56 märgiti, et Euroopal on vaja investeerida siinse majanduse digitaliseerimisse ja leida lahendus oskuste nappusele, et Euroopa konkurentsivõime ning meie elukvaliteet ja sotsiaalne struktuur säiliksid ja muutuksid paremaks. Euroopa Ülemkogu tõdes, et digitehnoloogiale üleminek pakub tohutuid võimalusi innovatsiooniks, majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks, aitab suurendada meie ülemaailmset konkurentsivõimet ning suurendab loomingulist ja kultuurilist mitmekesisust. Et saaksime neist võimalustest kinni haarata, peame esmalt kollektiivselt lahendama mõned digitehnoloogiale üleminekuga kaasnevad probleemid ning vaatama läbi sellest mõjutatud poliitikameetmed.

(6)  2017. aasta septembris Tallinnas toimunud digitippkohtumisel55 ja Euroopa Ülemkogu 19. oktoobri 2017. aasta järeldustes56 märgiti, et Euroopal on vaja investeerida siinse majanduse tulemuslikku digitaliseerimisse ja leida lahendus oskuste nappusele, et Euroopa konkurentsivõime ja innovatsioon ning meie elukvaliteet ja sotsiaalne struktuur säiliksid ja muutuksid paremaks. Euroopa Ülemkogu tõdes, et digitehnoloogiale üleminek pakub tohutuid võimalusi innovatsiooniks, majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks, aitab suurendada meie ülemaailmset konkurentsivõimet ning suurendab loomingulist ja kultuurilist mitmekesisust. Et saaksime neist võimalustest kinni haarata, peame esmalt kollektiivselt lahendama mitmesugused digitehnoloogiale üleminekuga kaasnevad probleemid, sealhulgas tagades, et uue tehnoloogia aluseks olevad vajalikud sammud on astutud, luues tulemuslikud ja kergesti jõustatavad õigusnormid, vaadates läbi digitehnoloogiale üleminekust mõjutatud poliitikameetmed ja luues innovatsioonisõbraliku keskkonna, kus kasutajate huvid on täielikult kaitstud. Optimaalselt suurendatakse käesoleva programmi rahastamispaketti, mis on Euroopa tasandil tehtav jõupingutus, erasektori märkimisväärsete rahaliste vahendite ja liikmesriikide panuse abil.

__________________

__________________

55 https://www.eu2017.ee/et/uudised/muu/peaminister-juri-ratase-jareldused-tallinna-digitaalvaldkonna-tippkohtumise-jarel.html

55 https://www.eu2017.ee/et/uudised/muu/peaminister-juri-ratase-jareldused-tallinna-digitaalvaldkonna-tippkohtumise-jarel.html

56 http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-14-2017-INIT/et/pdf

56 http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-14-2017-INIT/et/pdf

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Euroopa ühiskonna ja Euroopa majanduse tulevik tugineb suurel määral ühtlustatud ja järjepidevale spektripoliitikale, 5G taristule, mis eeldab väga suure läbilaskevõimega võrkudega seotud taristueesmärki, et pakkuda kvaliteetseid ja kiiremaid sideteenuseid; see on käesoleva programmi hea rakendamise eeltingimus. Sellega seoses peaks programm saama kasu Euroopa ühendamise rahastu heast rakendamisest ja eelkõige algatusest WiFi4EU, mille eesmärk on edendada kodanike ühenduvust liidu avaliks ruumis; nende kahe programmi ühendamine aitab maksimeerida tulemusi ning saavutada liidu eesmärgid tagada usaldusväärne ja järjepidev kiire võrguga kaetus kogu liidus.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Euroopa Ülemkogu märkis eeskätt, et liit peab kiiremas korras tegelema esilekerkivate suundumustega: see hõlmab selliseid küsimusi nagu tehisintellekt ja hajusraamatu tehnoloogiad (nt plokiahel), tagades samal ajal andmekaitse, digitaalõiguste ja eetiliste standardite kõrge taseme. Euroopa Ülemkogu palus komisjonil esitada 2018. aasta alguseks Euroopa lähenemisviis tehisintellektile ning kutsus komisjoni üles esitama vajalikud algatused raamtingimuste tugevdamiseks, et võimaldada ELil uurida uutele turgudele sisenemise võimalusi riskipõhiste radikaalsete uuenduste kaudu ning kinnitada oma tööstuse juhtrolli.

(7)  Euroopa Ülemkogu märkis eeskätt, et liit peab kiiremas korras tegelema esilekerkivate suundumustega: see hõlmab selliseid küsimusi nagu digilõhe, tehisintellekt, tagades samal ajal andmekaitse kõrge taseme täielikus kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ning õigused, põhiõigused ja eetilised standardid. Euroopa Ülemkogu palus komisjonil esitada 2018. aasta alguseks Euroopa lähenemisviis tehisintellektile ning kutsus komisjoni üles esitama vajalikud algatused raamtingimuste tugevdamiseks, et võimaldada ELil uurida uutele turgudele sisenemise võimalusi riskipõhiste radikaalsete uuenduste kaudu ning kinnitada oma tööstuse juhtrolli.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a)  Liikmesriigid väljendasid 10. aprillil 2018 oma toetust ja koostöösoovi tehisintellekti ja hajusraamatu tehnoloogia (näiteks plokiahela) taristu teenuste algatustes, allkirjastades koostöölepingud.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 b)  Programmi edukaks elluviimiseks on vaja enamat kui suundumuste järgimist. Liit peab olema pühendunud privaatsust võimaldavatele tehnoloogiatele (st krüptograafia ja detsentraliseeritud rakendused), samuti on vaja suuremaid investeeringuid tulevikukindlatesse taristutesse (kiudoptilised võrgud), et võimaldada iseseisva digiteeritud ühiskonna loomist.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 c)  Euroopa peab tulevikus tegema otsustavaid investeeringuid strateegilisse digivõimekusse, et digitehnoloogiale üleminekust kasu saada. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb ELi tasandil tagada märkimisväärne eelarve (vähemalt 9,2 miljardit eurot), mida peavad täiendama suured investeeringud riiklikul ja piirkondlikul tasandil, nimelt järjepidevas ja vastastikku täiendavas seoses struktuuri- ja ühtekuuluvusfondidega.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Komisjoni teatises „Uus tänapäevane mitmeaastane finantsraamistik Euroopa Liidu jaoks, mis võimaldab tõhusalt saavutada tema prioriteete ka pärast 2020. aastat“57 kirjeldatakse tulevase finantsraamistiku võimaluste hulgas Euroopa digitehnoloogiale ülemineku programmi, mis aitaks liikuda jõudsalt aruka majanduskasvu suunas sellistes valdkondades nagu kõrge kvaliteediga andmetaristud, ühenduvus ja küberturvalisus. Programm kindlustaks Euroopa juhtpositsiooni superarvutite, järgmise põlvkonna interneti, robootika ja suurandmete vallas. See kindlustaks Euroopa tööstuse ja ettevõtluse konkurentsivõimet digitaalses majanduses ning avaldaks olulist mõju oskuste nappusest ülesaamisele kogu liidus.

(8)  Komisjoni teatises „Uus tänapäevane mitmeaastane finantsraamistik Euroopa Liidu jaoks, mis võimaldab tõhusalt saavutada tema prioriteete ka pärast 2020. aastat“ kirjeldatakse tulevase finantsraamistiku võimaluste hulgas Euroopa digitehnoloogiale ülemineku programmi, mis aitaks liikuda jõudsalt aruka majanduskasvu suunas sellistes valdkondades nagu kõrge kvaliteediga andmetaristud, ühenduvus, küberturvalisus ja avaliku halduse digiteerimine. Programm kindlustaks Euroopa juhtpositsiooni superarvutite, järgmise põlvkonna interneti, robootika ja suurandmete vallas. See kindlustaks Euroopa tööstuse ja ettevõtluse konkurentsivõimet digitaalses majanduses ning avaldaks olulist mõju oskuste nappusest ülesaamisele ja lahendamisele kogu liidus, tagades et Euroopa kodanikel on digitehnoloogiale üleminekuks vajalikud oskused, pädevused ja teadmised.

__________________

__________________

57 COM(2018) 98 final.

57 COM(2018) 98 final.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a)  Arvestades viivitust liidu strateegilise digitaalse suutlikkuse arendamisel ja selle kiirendamiseks tehtud jõupingutusi, tuleks tagada programmi ulatusele vastav ja vähemalt 9,2 miljardi euro suurune eelarve.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Teatises „Ühtse Euroopa andmeruumi loomine“58 kirjeldati uut meedet, millega astutaks oluline samm ELi ühise andmeruumi suunas, see oleks ühtne digiruum, mille mastaap võimaldab arendada uusi andmepõhiseid tooteid ja teenuseid.

(9)  Teatises „Ühtse Euroopa andmeruumi loomine“58 kirjeldati uut meedet, millega astutaks oluline samm ELi ühise andmeruumi suunas, see oleks ühtne digiruum, mille mastaap võimaldab arendada ja uuendada uusi andmepõhiseid tooteid ja teenuseid.

_________________

_________________

58 COM(2018) 125 final.

58 COM(2018) 125 final.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a)  Euroopa Komisjoni 2017. aastal käivitatud Euroopa järgmise põlvkonna interneti algatus peaks samuti olema programmi rakendamise alus, sest selle eesmärk on avatum internet paremate teenuste, suurema arukuse, rohkema kaasamise ja osalemisega ning tegelemine tehnoloogiliste võimalustega, mis tulenevad erinevatest uurimisvaldkondadest, mis ulatuvad uuest võrguarhitektuurist ja tarkvarapõhistest taristutest teenuste ja rakenduste uute kontseptsioonideni.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Programmi üldeesmärk peaks olema toetada tööstuse üleminekut digitehnoloogiale ja soodustada innovatsioonipoliitika, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse tööstuspotentsiaali paremat ärakasutamist, et sellest oleks kasu ettevõtjatele ja kodanikele kogu ELis. Programm tuleks jagada viieks järgmiseks erieesmärgiks vastavalt peamistele poliitikavaldkondadele: kõrgjõudlusega andmetöötlus, küberturvalisus, tehisintellekt, kõrgema taseme digioskused ning juurutamine, digivõimekuse parim kasutamine ja koostalitlusvõime. Ühtlasi peaks programm kõigis neis valdkondades püüdlema liidu, liikmesriikide ja piirkondlike põhimõtete parema kooskõla ning erasektori ja tööstuse ressursside koondamise suunas, et suurendada investeeringuid ja saavutada koosmõju kasv.

(10)  Programmi üldeesmärk peaks olema toetada tööstuse üleminekut digitehnoloogiale ja soodustada innovatsioonipoliitika, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse tööstuspotentsiaali paremat ärakasutamist, samuti ajakohastada konkreetseid avalikku huvi pakkuvaid sektoreid, et sellest oleks kasu ettevõtjatele, eelkõige VKEdele, ja kodanikele kogu ELis. Lisaks peaks programm suurendama liidu konkurentsivõimet ja selle majanduse vastupidavust.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a)  Eelkõige on vaja toetada neid VKEsid, kes kavatsevad oma tootmisprotsessides minna üle digitaaltehnoloogiale. Teadusuuringud ja innovatsioon digisektoris võimaldavad VKEdel toetada Euroopa majanduskasvu vahendite tõhusa kasutamise kaudu.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 b)  Programm tuleks jagada viieks erieesmärgiks vastavalt peamistele poliitikavaldkondadele: a) kõrgjõudlusega andmetöötlus, b) tehisintellekt ja hajusraamatu tehnoloogiad, c) küberturvalisus, d) kõrgema taseme digioskused ning e) juurutamine, digivõimekuse parim kasutamine ja koostalitlusvõime. Ühtlasi peaks programm kõigis neis valdkondades püüdlema liidu, liikmesriikide ja piirkondlike põhimõtete parema kooskõla ning erasektori ja tööstuse ressursside koondamise suunas, et suurendada investeeringuid ja saavutada koosmõju kasv.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 c)  Koos digitehnoloogiale ülemineku üldeesmärgiga peaks programm aitama tagada pikaajalisi strateegilisi julgeolekueesmärke, suurendades liidus suutlikkust ja võimekust, seades esikohale meetmed, mis suurendavad strateegilist potentsiaali ja piiravad sõltuvust kolmandate riikide tarnijatest ja toodetest, tagades seeläbi liidu majandusliku ja innovaatilise konkurentsivõime.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Programmi rakendamises peaksid kesksel kohal olema digitaalse innovatsiooni keskused, mis peaksid innustama tööstust, avaliku sektori asutusi ja teadusasutusi võtma kõrgtasemel digitehnoloogia laialdaselt kasutusele. Digitaalse innovatsiooni keskuste võrk peaks katma võimalikult suure geograafilise ala kogu Euroopast59. Esimesed digitaalse innovatsiooni keskused valitakse liikmesriikide ettepanekute põhjal ja edaspidi suurendatakse võrku avatud ja konkurentsipõhise protsessi käigus. Digitaalse innovatsiooni keskustest saavad juurdepääsupunktid kõige uuematele digivõimalustele, sh kõrgjõudlusega andmetöötlusele, tehisintellektile, küberturvalisuse võimalustele ning muudele innovatiivsetele tehnoloogiatele, näiteks peamistele progressi võimaldavatele tehnoloogiatele, millega saab tutvuda ka tootmis- ja linnalaborites (i.k fablabs, citylabs). Need keskused hakkavad tegutsema ühtse kontaktpunktina, kus pakutakse juurdepääsu testitud ja valideeritud tehnoloogiatele ja propageeritakse avatud innovatsiooni. Peale selle hakatakse neis pakkuma toetust kõrgema taseme digioskuste vallas. Ühtlasi peaks digitaalse innovatsiooni keskuste võrk toetama äärepoolseimate piirkondade osalemist digitaalsel ühtsel turul.

(11)  Programmi rakendamises peaksid kesksel kohal olema Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused, mis peaksid innustama tööstust, avaliku sektori asutusi ja teadusasutusi, sh VKEsid, võtma kõrgtasemel digitehnoloogia laialdaselt kasutusele. Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste võrk peaks katma võimalikult suure geograafilise ala kogu Euroopast59. Esimesed Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused valitakse liikmesriikide ettepanekute põhjal ja edaspidi suurendatakse võrku avatud, läbipaistva ja konkurentsipõhise protsessi käigus. Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustest saavad juurdepääsupunktid kõige uuematele digivõimalustele, sh kõrgjõudlusega andmetöötlusele, tehisintellektile, küberturvalisuse võimalustele ning muudele innovatiivsetele tehnoloogiatele, näiteks peamistele progressi võimaldavatele tehnoloogiatele, millega saab tutvuda ka tootmis- ja linnalaborites (i.k fablabs, citylabs). Need keskused hakkavad tegutsema ühtse kontaktpunktina, kus pakutakse juurdepääsu testitud ja valideeritud tehnoloogiatele ja propageeritakse avatud innovatsiooni. Peale selle hakatakse neis pakkuma toetust kõrgema taseme digioskuste vallas. Ühtlasi peaks Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste võrk toetama äärepoolseimate piirkondade osalemist digitaalsel ühtsel turul ning ülemeremaade ja -territooriumide üleminekut digitehnoloogiale.

__________________

__________________

59 Nagu on märgitud teatises Euroopa tööstuse digitaliseerimise kohta (COM(2016) 180 (final)).

59 Nagu on märgitud teatises Euroopa tööstuse digitaliseerimise kohta (COM(2016) 180 (final)).

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 a)  Et luua koostoimet käesoleva programmi raames tehtavate investeeringute ning liidu teadus- ja arendustöö investeeringute vahel, eelkõige programmi „Euroopa horisont“ investeeringutega, peaksid Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused toimima platvormina, mis toob kokku ühelt poolt tööstuse, ettevõtjad ja haldusasutused, kes vajavad uusi tehnoloogialahendusi, ning teiselt poolt ettevõtted, eeskätt idufirmad ja VKEd, kel on olemas turustamiseks sobivad lahendused.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 b)  Programmi kavandamine, väljatöötamine ja hanked tuleb teha nii, et see suurendaks keskpikas ja pikas perspektiivis liidu suutlikkust ja konkurentsivõimet. Esmatähtsaks tuleks pidada meetmeid, mis suurendavad liidu strateegilist potentsiaali ja konkurentsivõimet ning mille eesmärk on piirata sõltuvust kolmandate riikide tarnijatest ja toodetest. Kolmandate riikide osalemine programmi erieesmärkides peaks seega sõltuma sellest, milline on nende riikide panus liitu.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Programmi tuleks rakendada olulisi digivõimalusi ja nende laialdast kasutamist kindlustavate projektide kaudu. See peaks hõlmama liikmesriikide ja vajaduse korral ka erasektori kaasinvesteeringuid. Eeskätt tuleb selleks saavutada hangete kriitiline mass, et saada sama raha eest paremat kvaliteeti ja tagada Euroopa tarnijatele koht tehnika arendamise esirinnas.

(12)  Programmi tuleks rakendada olulisi digivõimalusi ja liidu strateegilist autonoomiat kindlustavate projektide kaudu. Selleks peaks programm saama vähemalt 9,2 miljardi euro suuruse ELi eelarve, mida täiendatakse liikmesriikide ja/või erasektori kaasinvesteeringutega. Eeskätt tuleb selleks saavutada hangete kriitiline mass, et saada sama raha eest paremat kvaliteeti ja tagada, et Euroopa tarnijad jõuavad tehnika arendamises esirinda.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Programmi meetmeid tuleks kasutada turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks proportsionaalsel viisil ilma erasektori rahalisi vahendeid dubleerimata või välja tõrjumata ning neil meetmetel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus.

(14)  Programmi meetmeid tuleks kasutada liidu digitaalse baasi tugevdamiseks ja laiendamiseks, suurte sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, liidu tööstuse digitaalpädevuse suurendamiseks ning turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks proportsionaalsel viisil ilma erasektori rahalisi vahendeid dubleerimata või välja tõrjumata ning neil meetmetel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus.

Selgitus

Digitaalse Euroopa programm peaks lahendama nii turutõrkeid ja probleeme kui ka aitama liidul laiendada, kaitsta või toetada, et saavutada tehnoloogiline, digitaalne ja tööstuslik juhtpositsioon.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Et saavutada programmi kehtivuse ajal maksimaalne paindlikkus ja tekitada selle komponentide vahel koostoime, võib iga erieesmärki rakendada kõigi finantsmääruse kohaselt kasutadaolevate vahendite abil. Eelarve täitmise mehhanismidest tuleks kasutada eelarve otsest täitmist ja eelarve kaudset täitmist, juhul kui liidu rahastamist tuleks kombineerida muude rahastamisallikatega või kui eelarve täitmine eeldab ühiselt juhitavate struktuuride loomist.

(15)  Et saavutada programmi kehtivuse ajal maksimaalne paindlikkus ja tekitada selle komponentide vahel koostoime, võib iga erieesmärki rakendada kõigi finantsmääruse kohaselt kasutadaolevate vahendite abil. Eelarve täitmise mehhanismidest tuleks kasutada eelarve otsest täitmist ja eelarve kaudset täitmist, juhul kui liidu rahastamist tuleks kombineerida muude rahastamisallikatega või kui eelarve täitmine eeldab ühiselt juhitavate struktuuride loomist. Kui kasutatakse eelarve kaudset täitmist, tagab komisjon, et programmi otsejuhtimisel säilitatakse ja täidetakse nõutud kvaliteedi- ja ohutusstandardid.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Kõrgjõudlusega andmetöötlus ja sellega seotud andmetöötlusvõimsus liidus peaksid võimaldama kõrgjõudlusega andmetöötluse laialdasemat kasutamist tööstuses ja avalikku huvi pakkuvates valdkondades üldisemalt, et kasutada ära võimalusi, mida superarvutid ühiskonnale pakuvad näiteks tervishoiu, keskkonna ja turvalisuse, aga ka tööstuse, eeskätt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime vallas.

(16)  Kõrgjõudlusega andmetöötlus ning sellega seotud andmetöötlus- ja salvestusvõimsus liidus peaksid võimaldama kõrgjõudlusega andmetöötluse laialdasemat kasutamist tööstuses ja avalikku huvi pakkuvates valdkondades üldisemalt, et kasutada ära võimalusi, mida superarvutid ühiskonnale pakuvad näiteks tervishoiu, keskkonna ja turvalisuse, aga ka tööstuse, eeskätt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime vallas. Liit peab saama endale maailmatasemel superarvutid, kindlustama oma tarnevõrgu ning kasutama simulatsiooni, visualiseerimise ja prototüüpide valmistamise teenuseid, tagades samal ajal kõrgjõudlusega andmetöötluse süsteemi, mis on kooskõlas liidu väärtuste ja põhimõtetega.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Nõukogu60 ja Euroopa Parlament61 on avaldanud toetust liidu sekkumisele kõnealuses valdkonnas. Peale selle kirjutasid üheksa liikmesriiki 2017. aastal alla Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte deklaratsioonile,62 st valitsustevahelisele lepingule, millega nad võtsid kohustuse teha komisjoniga koostööd, et arendada ja juurutada Euroopas tipptasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse ja andmetaristute lahendusi, mis oleksid kogu ELis kasutamiseks kättesaadavad teadlastele ning avaliku ja erasektori partneritele.

(17)  Nõukogu60 ja Euroopa Parlament61 on avaldanud toetust liidu sekkumisele kõnealuses valdkonnas. Peale selle kirjutasid üheksa liikmesriiki 2017. aastal alla Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte deklaratsioonile,62 st valitsustevahelisele lepingule, millega nad võtsid kohustuse teha komisjoniga koostööd, et arendada ja juurutada Euroopas tipptasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse ja andmetaristute lahendusi, mis oleksid kogu ELis kasutamiseks kättesaadavad teadlastele ning avaliku ja erasektori partneritele ja tugevdaksid ELi lisaväärtust.

__________________

__________________

60

60

61

61

62

62

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Kõrgjõudlusega andmetöötluse erieesmärgi puhul peetakse kõige sobivamaks rakendusmehhanismiks ühisettevõtet, mis peaks eeskätt koordineerima riikide ja liidu strateegiaid ja investeeringuid kõrgjõudlusega andmetöötluse taristusse ning teadus- ja arendustegevusse, koondama avalikud ja erasektori vahendid ning kaitsma liidu majanduslikke ja strateegilisi huve63. Lisaks sellele hakkavad liikmesriikide kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevuskeskused pakkuma tööstusele, teadlastele ja haldusasutustele kõrgjõudlusega andmetöötluse teenuseid.

(18)  Kõrgjõudlusega andmetöötluse erieesmärgi puhul peetakse kõige sobivamaks rakendusmehhanismiks ühisettevõtet, mis peaks eeskätt koordineerima riikide ja liidu strateegiaid ja investeeringuid kõrgjõudlusega andmetöötluse taristusse ning teadus- ja arendustegevusse, koondama avalikud ja erasektori vahendid ning kaitsma liidu majanduslikke ja strateegilisi huve63. Lisaks sellele hakkavad liikmesriikide kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevuskeskused pakkuma tööstusele, sealhulgas liidus asutatud VKEdele ja idufirmadele, teadlastele ja haldusasutustele kõrgjõudlusega andmetöötluse teenuseid.

__________________

__________________

63 Mõjuhinnang, mis on lisatud dokumendile „Ettepanek: nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte“ (https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/proposal-council-regulation-establishing-eurohpc-joint-undertaking-impact-assessment)

63 Mõjuhinnang, mis on lisatud dokumendile „Ettepanek: nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte“ (https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/proposal-council-regulation-establishing-eurohpc-joint-undertaking-impact-assessment)

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Tehisintellektiga seotud võimekuse arendamine on oluline tegur nii tööstuse kui ka avaliku sektori digitehnoloogiale üleminekus. Tehastes, süvameretöödes, kodudes, linnades ja haiglates kasutatakse üha enam autonoomseid roboteid. Tehisintellekti kommertsplatvormid on liikunud testimisetapist edasi reaalsete tervishoiu- ja keskkonnavaldkonna rakendustega; kõik suuremad autotootjad arendavad isejuhtivaid autosid ning kõik olulisemad veebiplatvormid ja suurandmete rakendused on ehitatud üles masinõppele.

(19)  Tehisintellektiga seotud võimekuse arendamine on oluline tegur nii tööstuse kui ka avaliku sektori digitehnoloogiale üleminekus. Tehastes, süvameretöödes, kodudes, linnades ja haiglates kasutatakse üha enam autonoomseid roboteid. Tehisintellekti kommertsplatvormid on liikunud testimisetapist edasi reaalsete tervishoiu- ja keskkonnavaldkonna rakendustega; kõik suuremad autotootjad arendavad isejuhtivaid autosid ning kõik olulisemad veebiplatvormid ja suurandmete rakendused on ehitatud üles masinõppele. Et luua nendele uutele tehnoloogiatele Euroopas edenemiseks parimad raamtingimused, peab liit lisama oma poliitika kujundamise protsessi innovatsioonipõhimõtte.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(19 a)  Oma 1. juuni 2017. aasta resolutsioonis Euroopa tööstuse digiteerimise kohta juhtis Euroopa Parlament tähelepanu mõjule, mida avaldab keelebarjäär tööstusele ja selle digiteerimisele. Selles kontekstis on väga oluline arendada suuremahulisi tehisintellektipõhiseid keeletehnoloogiad, nagu automaattõlge, kõnetuvastus, suurandmete tekstianalüüs, dialoogi- ja küsimustele vastamise süsteemid, et kaitsta keelelist mitmekesisust, tagada kaasatus ja võimaldada inimestevahelist ning inimeste ja masinate vahelist suhtlemist.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(19 b)  Iseõppivate robotite ja tehisintellekti aina kiirema arengu ning nende suutlikkuse tõttu mitmekordistada mõne sekundiga teadmisi ja õppe sisu on arenguetappe kuni programmi lõppemiseni 2027. aastal keeruline prognoosida. Seepärast peaks komisjon sellele kiiresti arenevale digisuundumusele erilist tähelepanu pöörama ja kui vaja, oma tööprogrammi eesmärke selle järgi kohandama.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(19 c)  Võttes arvesse Euroopa tööstuse kasvavat nõudlust tehisintellekti põhjal töötavate robootikalahenduste järele ning seda, kui oluline on vältida selles valdkonnas märkimisväärset investeeringute puudujääki, peaksid programmi tehisintellektiga seotud eesmärgid hõlmama tehisintellektil töötavat robootikat.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(19 d)  Tehisintellektil põhinevad tooted ja teenused peaksid olema kasutusmugavad, vaikimisi seadustega kooskõlas ning pakkuma tarbijatele rohkem valikuvõimalusi ja teavet, eeskätt seoses toodete ja teenuste kvaliteediga.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Suuremahuliste andmestike ning testimis- ja eksperimenteerimisvahendite kättesaadavus on tehisintellekti arendamise jaoks äärmiselt oluline.

(20)  Suuremahuliste andmestike ning testimis- ja eksperimenteerimisvahendite kättesaadavus, et kindlustada siseturg, kui kasutatakse tehisintellekti, ning juurdepääs teksti- ja andmekaevele on tehisintellekti, sh keeletehnoloogia arendamise jaoks äärmiselt oluline.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 a)  Komisjon võttis 25. aprillil 2018 kohustuse teha ettepanek Euroopa käsitluse kohta ning töötada selleks koos erinevaid sidusrühmi koondava Euroopa tehisintellekti liiduga (mis on tehisintellekti ekspertide rühm) välja tehisintellekti suuniste kavand, et edendada Euroopas tehisintellektil põhinevaid rakendusi ja ettevõtteid.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Euroopa Parlament rõhutas 1. juuni 2017. aasta resolutsioonis Euroopa tööstuse digiteerimise kohta,64 kui oluline on, et Euroopal oleks küberjulgeoleku küsimuses ühine seisukoht, tunnistas vajadust parandada teadlikkust ja pidas kübervastupidavusvõime tagamist ettevõtjate ning liikmesriikide ja Euroopa tööstus- ja julgeolekupoliitika kujundajate väga oluliseks kohustuseks.

(21)  Euroopa Parlament rõhutas 1. juuni 2017. aasta resolutsioonis Euroopa tööstuse digiteerimise kohta,64 kui oluline on, et Euroopal oleks küberjulgeoleku küsimuses ühine seisukoht, tunnistas vajadust parandada teadlikkust ja pidas kübervastupidavusvõime tagamist, samuti sisseprojekteeritud turbe ja privaatsuse ning nende vaikesätete rakendamist ettevõtjate ning liikmesriikide ja Euroopa tööstus- ja julgeolekupoliitika kujundajate väga oluliseks kohustuseks.

__________________

__________________

64 Dokument A8-0183/2017, kättesaadav aadressil: http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P8-TA-2017-0240+0+DOC+XML+V0//ET

64 Dokument A8-0183/2017, kättesaadav aadressil: http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P8-TA-2017-0240+0+DOC+XML+V0//ET

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)  Küberturvalisus on kogu liidu probleem ja seda ei saa lahendada eri riikide killustatud algatustega. Euroopa küberturvalisuse alast võimekust tuleks tugevdada, et Euroopa oleks valmis kaitsma oma kodanikke ja ettevõtjad küberohtude eest. Peale selle peaksid ka tarbijad olema kaitstud, kui nad kasutavad võrguühendusega tooteid, mida saab häkkida ja mis võivad nende turvalisuse ohtu seada. Kõike seda tuleks teha koos liikmesriikide ja erasektoriga: tuleks välja töötada ja koordineerida projekte, mis tugevdaksid Euroopa küberturvalisuse alaseid võimekusi ja tagaksid uusimate küberturvalisuse lahenduste laialdase juurutamise kogu majanduses; ühtlasi tuleks koondada kõnealuse valdkonna pädevus, et tagada kriitiline mass ja tippteadmiste olemasolu.

(22)  Küberturvalisus on kogu liidu probleem ja seda ei saa lahendada eri riikide killustatud algatustega. Euroopa küberturvalisuse alast võimekust tuleks tugevdada, et Euroopa oleks valmis kaitsma kodanikke, valitsussektorit ja ettevõtjaid küberohtude eest. Peale selle peaksid ka tarbijad olema kaitstud, kui nad kasutavad võrguühendusega tooteid, mida saab häkkida ja mis võivad nende turvalisuse ohtu seada. Kõike seda tuleks teha koos liikmesriikide ja erasektoriga: tuleks välja töötada ja koordineerida projekte, mis tugevdaksid Euroopa küberturvalisuse alaseid võimekusi ja tagaksid uusimate küberturvalisuse lahenduste laialdase juurutamise kogu majanduses; ühtlasi tuleks koondada kõnealuse valdkonna pädevus, et tagada kriitiline mass ja tippteadmiste olemasolu.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  2017. aasta septembris esitas komisjon algatustepaketi,65 milles kirjeldati liidu terviklikku lähenemisviisi küberturvalisusele, eesmärgiga suurendada Euroopa võimekust tulla toime küberrünnete ja -ohtudega ning tugevdada selles valdkonnas tehnoloogia ja tööstuse suutlikkust.

(23)  2017. aasta septembris esitas komisjon algatustepaketi65, milles kirjeldati liidu terviklikku lähenemisviisi küberturvalisusele, eesmärgiga suurendada Euroopa võimekust tulla toime küberrünnete ja -ohtudega, suurendada kübervastupidavusvõimet ning tugevdada selles valdkonnas tehnoloogia ja tööstuse suutlikkust.

_________________

_________________

65 https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/policies/cybersecurity

65 https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/policies/cybersecurity

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(23 a)  Põhimõtteliselt peaksid küberturvalisuslahendused sisaldama põhiliste projekteerimisparameetritena ohutus- ja julgeolekustandardeid, mis vastavad nüüdisaegsele tehnoloogiale ning lõimitud ja vaikimisi turbe põhimõtetele.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  Usaldus on digitaalse ühtse turu toimimise üks eeldusi. Küberturvalisusega seotud tehnoloogiad, näiteks digitaalne identiteet, krüptograafia või sissetungituvastus ja nende rakendamine sellistes valdkondades nagu rahandus, neljanda põlvkonna tööstus, energeetika, transport, tervishoid ja e-valitsus, on hädavajalikud, et kindlustada veebis tegutsemise ja veebitehingute turvalisus ja usaldusväärsus nii kodanike, haldusasutuste kui ka ettevõtjate jaoks.

(24)  Usaldus on digitaalse ühtse turu toimimise üks eeldusi. Küberturvalisusega seotud tehnoloogiad, näiteks hajusraamatu tehnoloogia, digitaalne identiteet, krüptograafia, krüpteerimine või sissetungituvastus ja nende rakendamine sellistes valdkondades nagu rahandus, neljanda põlvkonna tööstus, logistika, energeetika, transport, turism, tervishoid ja e-valitsus, on hädavajalikud, et kindlustada veebis tegutsemise, sealhulgas 5G-platvormide, ja veebitehingute turvalisus, läbipaistvus ja usaldusväärsus nii kodanike, haldusasutuste kui ka ettevõtjate jaoks.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Euroopa Ülemkogu rõhutas 19. oktoobri 2017. aasta järeldustes, et digitaalse Euroopa edukaks ehitamiseks vajab EL eelkõige digiajastusse sobivaid tööturge ning haridus- ja koolitussüsteeme; vaja on investeerida digioskustesse ning võimestada kõiki eurooplasi ja neile võimalusi luua.

(25)  Euroopa Ülemkogu rõhutas 19. oktoobri 2017. aasta järeldustes, et digitaalse Euroopa edukaks ehitamiseks vajab EL eelkõige digiajastusse sobivaid tööturge ning haridus- ja koolitussüsteeme; vaja on investeerida digioskuste arendamisse ja digikirjaoskuse parandamisse ning võimestada kõiki eurooplasi tervikliku käsitluse abil.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(26 a)  Arvestades tervikliku käsitluse vajadust, tuleks programmis arvesse võtta ka kaasamise, kvalifikatsiooni, koolituse ja spetsialiseerumise valdkondi, mis lisaks arenenud digioskustele on teadmistepõhises ühiskonnas otsustava tähtsusega ka lisaväärtuse loomiseks.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27)  Euroopa Parlament märkis 1. juuni 2017. aasta resolutsioonis Euroopa tööstuse digiteerimise kohta,67 et haridus, koolitus ja elukestev õpe on digitaalühiskonna sotsiaalse sidususe nurgakivid.

(27)  Euroopa Parlament märkis 1. juuni 2017. aasta resolutsioonis Euroopa tööstuse digiteerimise kohta,67 et haridus, koolitus ja elukestev õpe on digitaalühiskonna sotsiaalse sidususe nurgakivid. Lisaks nõudis ta, et soolise võrdõiguslikkuse aspekti võetaks arvesse kõikides digitaalsetes algatustes, ning rõhutas vajadust kaotada märkimisväärne sooline ebavõrdsus IKT sektoris, kuna see on Euroopa pikaajalise majanduskasvu ja heaolu jaoks hädavajalik.

__________________

__________________

67 Dokument A8-0183/2017, kättesaadav aadressil: http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P8-TA-2017-0240+0+DOC+XML+V0//ET

67 Dokument A8-0183/2017, kättesaadav aadressil: http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P8-TA-2017-0240+0+DOC+XML+V0//ET

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(27 a)  Oma 28. aprilli 2016. aasta resolutsioonis soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise kohta digiajastul rõhutas Euroopa Parlament vajadust koguda sootundlikke andmeid IKT kasutamise kohta ning töötada välja eesmärgid, näitajad ja sihttasemed, et tagada naiste juurdepääs IKT-le ning edendada häid tavasid ettevõtjate seas.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(27 b)  Oma 21. detsembri 2015. aasta resolutsioonis ettevalmistuste kohta digitaalse ühtse turu aktiks pooldas ja toetas Euroopa Parlament täielikult naiste digitaalettevõtluskultuuri, samuti nende lõimimist infoühiskonda ja nende osalemist selles.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Kõrgtasemel digitehnoloogia, mida käesoleva programmi raames toetatakse, nt kõrgjõudlusega andmetöötlus, küberturvalisus ja tehisintellekt on nüüd piisavalt küpsed, et viia need teadlaste töölaualt edasi ning juurutada, ellu viia ja liidu tasandil laialdaselt kasutusele võtta. Lidu tasandil reageerimist eeldavad lisaks nende tehnoloogiate juurutamisele ka nendega seotud oskused. Kõrgema taseme digioskuste alaseid koolitusi tuleb muuta mastaapsemaks, neid rohkem pakkuda ja teha need kättesaadavaks kogu ELis. Kui sellega hakkama ei saada, takistab see kõrgtasemel digitehnoloogia sujuvat juurutamist ja kahjustab liidu majanduse üldist konkurentsivõimet. Käesolevast programmist toetatavad meetmed täiendavad meetmeid, mida toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist, Euroopa Regionaalarengu Fondist ja „Euroopa horisondi“ programmidest.

(28)  Kõrgtasemel digitehnoloogia, mida käesoleva programmi raames toetatakse, nt kõrgjõudlusega andmetöötlus, küberturvalisus, pilvandmetöötlus, andmekaitse ja teabe juhtimine ning tehisintellekt on nüüd piisavalt küpsed, et viia need teadlaste töölaualt edasi ning juurutada, ellu viia ja liidu tasandil laialdaselt kasutusele võtta. Liidu tasandil reageerimist eeldavad lisaks nende tehnoloogiate juurutamisele ka nendega seotud oskused. Kõrgema taseme digioskuste alast õpet ja koolitusi tuleb muuta mastaapsemaks, neid rohkem pakkuda ja teha need kättesaadavaks kogu ELis. Kui sellega hakkama ei saada, takistab see kõrgtasemel digitehnoloogia sujuvat juurutamist ja kahjustab liidu majanduse üldist konkurentsivõimet. Käesolevast programmist toetatavad meetmed täiendavad meetmeid, mida toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist, Euroopa Regionaalarengu Fondist, programmist „Erasmus“ ja „Euroopa horisondi“ programmidest.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29)  Haldusasutuste ja avalike teenuste nüüdisajastamine on hädavajalik, et vähendada tööstuse ja üldisemalt kodanike halduskoormust, muutes nende suhtluse ametiasutustega kiiremaks, mugavamaks ja vähem kulukaks ning suurendades kodanikele ja ettevõtjatele pakutavate teenuste tõhusust ja kvaliteeti. Juba praegu on paljudel avalikku huvi pakkuvatel teenustel ka Euroopa Liidu mõõde ning seega peaks toetus nende rakendamisele ja juurutamisele liidu tasandil tagama, et kodanikud ja ettevõtjad saavad kõrge kvaliteediga digiteenuste kasutamisest kasu kogu Euroopas.

(29)  Haldusasutuste ja avalike teenuste nüüdisajastamine on hädavajalik, et vähendada kodanike ja tööstuse halduskoormust, muutes nende suhtluse ametiasutustega kiiremaks, mugavamaks ja vähem kulukaks ning suurendades kodanikele ja ettevõtjatele pakutavate teenuste tõhusust, läbipaistvust ja kvaliteeti, suurendades samal ajal avaliku sektori kulutuste tõhusust. Juba praegu on paljudel avalikku huvi pakkuvatel teenustel ka liidu mõõde ning seega peaks toetus nende rakendamisele ja juurutamisele liidu tasandil tagama, et kodanikud ja ettevõtjad võivad saada kõrge kvaliteediga mitmekeelsete digiteenuste kasutamisest kasu kogu Euroopas. Samuti on oluline, et need teenused oleksid juurdepääsetavad puuetega inimestele.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(29 a)  Digitaliseerimine võib parandada kõigi, sealhulgas eakate ja piiratud liikumisvõimega ja puudega inimeste ning äärepoolsete või maapiirkondade elanike takistusteta juurdepääsu.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30)  Üleminek digitehnoloogiale sellistes avalikku huvi pakkuvates valdkondades nagu tervishoid,68 liikuvus, õiguskaitse, Maa ja keskkonna seire, haridus ja kultuur eeldab digiteenuste taristute jätkamist ja laiendamist, et võimaldada turvalist piiriülest andmevahetust ja edendada riigi arengut. Nende koordineerimine käesoleva määruse alusel võimaldab tekkivat sünergiat kõige paremini kasutada.

(30)  Üleminek digitehnoloogiale sellistes avalikku huvi pakkuvates valdkondades nagu tervishoid,68 liikuvus, õiguskaitse, Maa ja keskkonna seire, julgeolek, CO2 heite vähendamine, energiataristu, haridus, koolitus ja kultuur eeldab digiteenuste taristute jätkamist, ajakohastamist ja laiendamist, et võimaldada turvalist piiriülest ja keeltevahelist andme- ja teabevahetust ja edendada riigi arengut. Nende koordineerimine käesoleva määruse alusel võimaldab tekkivat sünergiat kõige paremini kasutada ja tagada vastastikuse täiendavuse. Digiülemineku puhul tuleks siiski arvesse võtta asjaolu, et mõned kodanikud selles erinevatel põhjustel ei osale, ning tuleks toetada võrgustikke, et neid kodanikke jätkuvalt teavitada ning aidata neil säilitada oma õigusi ja osaleda kõikide ühiskondlike ja kodanikukohustuste täitmisel.

_________________

_________________

68 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52018DC0233&rid=1

68 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52018DC0233&rid=1

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(30 a)  Digitaaltehnoloogiale üleminek kõnealuses sektoris peab igal juhul võimaldama, et Euroopa kodanikud pääsevad oma andmetele juurde piiriüleselt ning saavad neid turvaliselt kasutada ja hallata, olenemata enda ja andmete füüsilisest asukohast.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(30 b)  Kõrgtehnoloogia kasutuselevõtt ja kättesaadavus avalikku huvi pakkuvates valdkondades, näiteks hariduses, nõuab ka sellise tehnoloogia kasutamiseks vajalikke oskuste alast koolitust. Seepärast peaksid erieesmärgi nr 8 alla kuuluvad eesmärgid hõlmama ka koolitusprogramme isikutele, kes kõrgtehnoloogiat kasutama hakkavad.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32)  Euroopa haldusasutuste nüüdisajastamine on digitaalse ühtse turu strateegia edukat elluviimist silmas pidades üks põhiprioriteete. Strateegia vahehindamises rõhutati, et haldusasutusi tuleb jõulisemalt ümber kujundada ning ühtlasi tuleb tagada, et kodanikel oleks lihtne, usaldusväärne ja sujuv juurdepääs haldusasutustele.

(32)  Euroopa haldusasutuste nüüdisajastamine on digitaalse ühtse turu strateegia edukat elluviimist silmas pidades üks põhiprioriteete. Strateegia vahehindamises rõhutati, et haldusasutusi tuleb jõulisemalt ümber kujundada ning ühtlasi tuleb tagada, et kodanikel oleks lihtne, usaldusväärne, turvaline, sujuv ja kaasav juurdepääs haldusasutustele.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(33)  Komisjoni 2017. aastal avaldatud majanduskasvu analüüsist69 selgub, et Euroopa haldusasutuste töö kvaliteet mõjutab vahetult majanduskeskkonda ning seepärast on see tootlikkuse, konkurentsivõime, majanduskoostöö, kasvu ja tööhõive soodustamisel otsustava tähtsusega. Eelkõige on majanduskasvu toetamiseks ning kvaliteetsete teenuste pakkumiseks äriühingutele ja kodanikele vaja tõhusat ja läbipaistvat avalikku haldust ja tulemuslikke kohtusüsteeme.

(33)  Komisjoni 2017. aastal avaldatud majanduskasvu analüüsist69 selgub, et Euroopa haldusasutuste töö kvaliteet mõjutab vahetult majanduskeskkonda ning seepärast on see tootlikkuse, konkurentsivõime, majanduskoostöö, kestliku kasvu, tööhõive ja kvaliteetse töö soodustamisel otsustava tähtsusega. Eelkõige on majanduskasvu toetamiseks ning kvaliteetsete teenuste pakkumiseks äriühingutele ja kodanikele vaja tõhusat ja läbipaistvat avalikku haldust ja tulemuslikke kohtusüsteeme.

__________________

__________________

69 COM(2016) 725 final.

69 COM(2016) 725 final.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34)  Euroopa avalike teenuste koostalitlusvõime puudutab haldust kõigil tasanditel: liidu, riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil. Koostalitlusvõime kõrvaldab ühtse turu toimimist takistavaid tegureid, kuid lisaks hõlbustab see ka poliitiliste otsuste edukat rakendamist ja pakub ohtralt võimalusi, et vältida piiriüleseid elektroonilisi tõkkeid, kindlustades veelgi uute ühiste teenuste esilekerkimist või selliste arenevate teenuste koondumist liidu tasandil. Euroopa teenuste killustatuse vältimiseks, põhivabaduste toetamiseks ja toimivaks vastastikuseks tunnustamiseks tuleb toetada terviklikku valdkonna- ja piiriülest lähenemist koostalitlusvõimele ning teha seda võimalikult tulemuslikult ja lõppkasutajate vajadustega arvestades. See tähendab, et koostalitlusvõimet tuleb tõlgendada üldiselt – arvesse tuleb võtta nii tehnilisi kui ka juriidilisi detaile ja valdkondliku poliitika elemente. Sellest tulenevalt on tegevused lahenduste tavapärasest elutsüklist ulatuslikumad ning hõlmavad sekkumiste kõiki elemente, mis võiksid toetada kestva koostalitlusvõime vajalikke raamtingimusi üldisemalt.

(34)  Euroopa avalike teenuste koostalitlusvõime puudutab haldust kõigil tasanditel: liidu, riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil. Koostalitlusvõime kõrvaldab ühtse turu toimimist takistavaid tegureid, kuid lisaks hõlbustab see ka piiriülest koostööd, ühiste standardite kooskõlastamist ja poliitiliste otsuste edukat rakendamist ning pakub ohtralt võimalusi, et vältida piiriüleseid elektroonilisi ja keeletõkkeid ja vähendada bürokraatiat, kindlustades veelgi uute ühiste teenuste esilekerkimist või selliste arenevate teenuste koondumist liidu tasandil ning vältides tarbetut topeltsalvestamist. Euroopa teenuste killustatuse vältimiseks, põhivabaduste toetamiseks ja toimivaks vastastikuseks tunnustamiseks ELis tuleks toetada terviklikku ja tehnoloogiliselt neutraalset valdkonna- ja piiriülest lähenemist koostalitlusvõimele ning teha seda võimalikult tulemuslikult, lõppkasutajate vajadustega arvestades ning tagades andmekaitse kõrge taseme. See tähendab, et koostalitlusvõimet tuleb tõlgendada üldiselt – arvesse tuleb võtta nii tehnilisi kui ka juriidilisi detaile ja valdkondliku poliitika elemente. Sellest tulenevalt on tegevused lahenduste tavapärasest elutsüklist ulatuslikumad ning hõlmavad sekkumiste kõiki elemente, mis võiksid toetada kestva koostalitlusvõime vajalikke raamtingimusi üldisemalt.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(34 a)  6. oktoobril 2017 teatasid ELi ministrid Tallinnas, et Euroopa digitaalarengu strateegia peaks põhinema koostööl ja koostalitlusvõimel, sealhulgas avatud litsentsimispoliitika ja avatud standardite kasutamisel. Seepärast peaks programm soodustama avatud lähtekoodiga lahendusi, et võimaldada uuesti kasutamist, suurendada usaldust ja tagada läbipaistvus. Sellel on positiivne mõju rahastatud projektide jätkusuutlikkusele.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37)  2016. aasta aprillis võttis komisjon vastu Euroopa tööstuse digitaliseerimise algatuse tagamaks, et kõik Euroopa tööstusharud olenemata sektorist, asukohast ja suurusest saavad digitaalsetest uuendustest täit kasu71.

(37)  2016. aasta aprillis võttis komisjon vastu Euroopa tööstuse digitaliseerimise algatuse tagamaks, et kõik Euroopa tööstusharud olenemata sektorist, asukohast ja suurusest saavad digitaalsetest uuendustest täit kasu. See on eriti oluline väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks kultuuri- ja loomesektoris.

__________________

 

71

 

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39)  Võimalik, et seatud eesmärkide saavutamiseks tuleb võimendada võrgu- ja andmetöötluse valdkonna vastastikku täiendavate tehnoloogiate potentsiaali, nagu on märgitud teatises „Euroopa tööstuse digitaliseerimine,73 kus tõdeti, et maailmatasemel võrkude ja pilvtaristu kättesaadavus on tööstuse digitaliseerimise oluline komponent.

(39)  Võimalik, et seatud eesmärkide saavutamiseks tuleb võimendada võrgu- ja andmetöötluse valdkonna vastastikku täiendavate tehnoloogiate potentsiaali, nagu on märgitud teatises „Euroopa tööstuse digitaliseerimine,73 kus tõdeti, et maailmatasemel võrkude ja pilvtaristu kättesaadavus on tööstuse digitaliseerimise oluline koostisosa.

__________________

__________________

73 COM(2016) 180 final. „Euroopa tööstuse digitaliseerimine. Kuidas kasutada digitaalse ühtse turu kõiki võimalusi“.

73 COM(2016) 180 final. „Euroopa tööstuse digitaliseerimine. Kuidas kasutada digitaalse ühtse turu kõiki võimalusi“.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(40)  Alates maist 2018 kohaldatakse isikuandmete kaitse üldmäärust, millega on ette nähtud liikmesriikide õigusruumis otsekohalduv normistik ning mis tagab isikuandmete vaba liikumise ELi liikmesriikide vahel ja tugevdab tõelise digitaalse ühtse turu toimimise kaht hädavajalikku komponenti – üksikisikute usaldust ja kindlustunnet. Kui käesoleva programmi raames võetavad meetmed hõlmavad isikuandmete töötlemist, peaksid need seega toetama isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamist näiteks tehisintellekti ja plokiahela tehnoloogia vallas.

(40)  Määrus (EL) 2016/679, millega on ette nähtud liikmesriikide õigusruumis otsekohalduv normistik, tagab isikuandmete vaba liikumise ELi liikmesriikide vahel ja tugevdab tõelise digitaalse ühtse turu toimimise kaht hädavajalikku komponenti – üksikisikute usaldust ja kindlustunnet. Kõik käesoleva programmi raames võetavad meetmed, mis hõlmavad isikuandmete töötlemist, peaksid seega olema kõnealuse määrusega täielikult kooskõlas. Nendega tuleks toetada eriti sellise digitehnoloogia arendamist, mis on kooskõlas „lõimitud andmekaitse“ kohustustega, mis on kõnealuse määruse kohaselt siduvad; juhul kui töötlemine hõlmab elektroonilise side andmeid, tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/58/EÜ1a. Meetmed peaksid toetama eriti sellise digitehnoloogia arendamist, mis on kooskõlas „lõimitud andmekaitse“ kohustustega, mis on isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt siduvad.

 

_________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(41)  Programmi rakendamisel tuleks täielikult järgida intellektuaalomandi kaitse ja selle tagamise rahvusvahelist ja ELi raamistikku. Intellektuaalomandi tulemuslikul kaitsel on innovatsioonis oluline koht ning seega on see vajalik käesoleva programmi tulemuslikuks rakendamiseks.

(41)  Programmi rakendamisel tuleks täielikult järgida intellektuaalomandi kaitse ja selle tagamise rahvusvahelist ja ELi raamistikku. Intellektuaalomandi tulemuslikul kaitsel on innovatsioonis ning Euroopa lisaväärtuse säilitamisel oluline koht ning seega on see vajalik käesoleva programmi tulemuslikuks rakendamiseks.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 42

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(42)  Käesoleva programmi rakendamisega tegelevad asutused peaksid teabe käitlemisel, eelkõige tundliku kuid salastamata teabe ja ELi salastatud teabe käitlemisel järgima liidu institutsioonide kohta kehtivaid sätteid ja liikmesriikide õigusakte.

(42)  Juhul kui käesoleva programmi rakendamisega tegelevad asutused käitlevad tundlikku salastamata teavet või liidu salastatud teavet, peaksid nad järgima liidu või liikmesriikide õigusaktide asjakohaseid teabe käitlemist puudutavaid sätteid.

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 43

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(43)  Võttes arvesse, kui oluline on võidelda kliimamuutuse vastu kooskõlas liidu kohustusega rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, panustab programm kliimameetmete integreerimisse ja üldise eesmärgi – pühendada 25 % ELi eelarve kuludest kliimaeesmärkide toetamisele – saavutamisse74. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.

(43)  Võttes arvesse, kui oluline on võidelda kliimamuutuse vastu kooskõlas liidu kohustusega rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, panustab programm kliimameetmete integreerimisse ja aitab saavutada üldist eesmärki – pühendada 25 % ELi eelarve kuludest kliimaeesmärkide toetamisele74. Asjakohased meetmed tuleks kindlaks määrata programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid tuleks kõnealuste kohustuste täieliku järgimise tagamiseks uuesti hinnata programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.

_________________

_________________

74 COM(2018) 321 (lõplik), lk 1.

74 COM(2018) 321 final, lk 1.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 44

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(44)  Käesoleva määruse rakendamise ühetaoliste tingimuste tagamiseks tuleks anda komisjonile rakendamisvolitused tööprogrammide vastuvõtmiseks, et saavutada programmi eesmärgid kooskõlas liidu ja liikmesriikide prioriteetidega ning tagada samas liidu ja liikmesriikide ühismeetmete ühtsus, läbipaistvus ja järjepidevus. Kõnealuseid volitusi tuleks teostada vastavalt määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)75 artiklis 4 osutatud nõuandemenetlusele.

välja jäetud

__________________

 

75 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

 

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 45

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(45)  Põhimõtteliselt tuleks tööprogrammid vastu võtta mitmeaastaste tööprogrammidena, reeglina iga kahe aasta järel, või kui see on põhjendatud programmi rakendamisest tulenevate vajadustega, siis iga-aastaste tööprogrammidena. Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda sellest, kuivõrd saab nende abil saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning selliste rahastamisvahendite kasutamist, mis ei ole seotud finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega.

(45)  Vastu tuleks võtta tööprogrammid, et saavutada programmi eesmärgid kooskõlas liidu ja liikmesriikide prioriteetidega ning tagada seejuures liidu ja liikmesriikide ühismeetmete kooskõlalisus, selgus ja järjepidevus. Põhimõtteliselt tuleks tööprogrammid vastu võtta iga kahe aasta järel, või kui see on põhjendatud programmi rakendamisest tulenevate vajadustega, siis igal aastal. Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda sellest, kuivõrd saab nende abil saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning selliste rahastamisvahendite kasutamist, mis ei ole seotud finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega.

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 46

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(46)  Komisjonile tuleks delegeerida õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte II lisa muutmise kohta, et vaadata läbi ja/või täiendada seal loetletud näitajaid. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(46)  Komisjonile tuleks delegeerida õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte I ja II lisa muutmise kohta, et vaadata läbi ja/või täiendada seal loetletud näitajaid. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 46 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(46 a)  Digitaalse Euroopa programmi pikaajalise rahastamise tagamiseks, säilitamiseks ja arendamiseks on vaja selgeid ühiseid ELi eeskirju, mis on tulevikkuvaatavad ja konkurentsi edendavad, et hoogustada investeeringuid ja innovatsiooni ning säilitada taskukohasus.

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 47

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(47)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eeskätt artiklites [8], [11], [16], [21], [35], [38] ja [47] viidatud põhimõtteid, mis käsitlevad isikuandmete kaitset, sõna- ja teabevabadust, ettevõtlusvabadust, diskrimineerimise keelamist, tervishoidu, tarbijakaitset ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. Liikmesriigid peavad käesolevat määrust kohaldama nimetatud õigusi ja põhimõtteid järgides.

(47)  Programmi raames võetavad meetmed peaksid olema kooskõlas põhiõigustega ja järgima eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eeskätt artiklites [8], [11], [16], [21], [22], [35], [38], [41] ja [47] viidatud põhimõtteid, mis käsitlevad isikuandmete kaitset, sõna- ja teabevabadust, ettevõtlusvabadust, diskrimineerimise keelamist, keelelist mitmekesisust ja õigust suhelda ükskõik millises ELi keeles, tervishoidu, tarbijakaitset ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. Sellised meetmed peaksid olema kooskõlas kõigi juriidiliste kohustustega, sealhulgas rahvusvahelise õiguse ja asjakohaste komisjoni otsustega, samuti eetikapõhimõtetega, mis hõlmavad teadusuuringute usaldusväärsuse rikkumise vältimist.

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 47 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(47 a)  2018. aasta aprillis võttis komisjon kohustuse1a luua raamistik sidusrühmadele ja ekspertidele, et töötada välja tehisintellekti käsitlevate suuniste kavand koostöös teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühmaga; komisjon toetab koostöös Euroopa tarbijate nõuanderühma ja Euroopa Andmekaitsenõukoguga riiklikke ja ELi tasandi tarbijaorganisatsioone ja andmekaitse järelevalveasutusi, et aidata neil mõista tehisintellektil põhinevaid rakendusi.

 

__________________

 

1a Komisjoni 25. aprilli 2018. aasta teatis „Tehisintellekt Euroopa huvides“, COM(2018) 237 final, on kättesaadav veebisaidil http://www.europarl.europa.eu/RegData/docs_autres_institutions/commission_europeenne/com/2018/0237/COM_COM(2018)0237_ET.pdf

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 48

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(48)  Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvad kolmandad riigid võivad osaleda liidu programmides vastavalt EMP lepingu alusel kehtestatud koostööraamistikule, milles nähakse ette programmide rakendamine nimetatud lepingu alusel tehtava otsusega. Käesolevasse määrusesse tuleks lisada eraldi säte, et anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääs, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi.

välja jäetud

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva määrusega kehtestatakse digitaalse Euroopa programm (edaspidi „programm“).

Käesoleva määrusega kehtestatakse digitaalse Euroopa programm (edaspidi „programm“), mida rakendatakse ajavahemikul 1. jaanuar 2021 kuni 31. detsember 2027.

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  „digitaalse innovatsiooni keskus“ – juriidiline isik, kes nimetatakse või valitakse avatud ja konkurentsipõhise menetlusega täitma programmist tulenevaid ülesandeid, eeskätt pakkuma juurdepääsu tehnilistele teadmistele ja eksperimenteerimisvahenditele, nagu seadmed ja tarkvaralised töövahendid; et toetada tööstuse üleminekut digitehnoloogiale;

e)  „Euroopa digitaalse innovatsiooni keskus“ – olemasolev või uus juriidiline isik või juriidilistest isikutest koosnev konsortsium, kes nimetatakse või valitakse avatud, selge ja konkurentsipõhise menetlusega täitma programmist tulenevaid ülesandeid, eeskätt pakkuma juurdepääsu tehnilistele teadmistele ja eksperimenteerimisvahenditele, nagu seadmed ja tarkvaralised töövahendid, et toetada tööstuse üleminekut digitehnoloogiale, samuti hõlbustama juurdepääsu rahastamisele. Euroopa digitaalse innovatsiooni keskus on avatud igat liiki ja igas suuruses ettevõtjatele, eelkõige VKEdele, kasvufirmadele ja haldusasutustele kogu liidus.

 

Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused toimivad ühtsete kontaktpunktidena, kus ettevõtjad, eelkõige VKEd, idufirmad ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad, saavad abi oma äri, tootmisprotsesside, toodete ja teenuste täiustamiseks digitehnoloogia abil, mis võib tuua lisaväärtust. Keskused loovad selleks liitu hõlmava detsentraliseeritud võrgustiku, mis pakub ettevõtjatele toetust, tagamaks et nende töötajate oskused vastavad olemasoleva digitehnoloogia kasutamiseks vajalikule asjatundlikkusele. Keskused kooskõlastavad oma tegevuse ka haridusasutustega, et toetada üliõpilaste koolitamist ja töötajate töökohapõhist õpet.

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

f a)  „meediapädevus“ – analüütilised oskused, mida on vaja digimaailmas orienteerumiseks.

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt f b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

f b)  „Euroopa partnerlus“ – algatus, kus liit ning era- ja/või avaliku sektori partnerid (näiteks tööstusettevõtted, teadusorganisatsioonid, avaliku teenuse osutamise eest vastutavad asutused kohalikul, piirkondlikul, riiklikul või rahvusvahelisel tasandil või kodanikuühiskonna organisatsioonid, sealhulgas sihtasutused, VKEde organisatsioonid) kohustuvad ühiselt toetama digitaalse innovatsiooni ja tehnoloogia kasutuselevõtuga seotud meetmete, sealhulgas turgude, õigusaktide või poliitika kasutuselevõtuga seotud meetmete väljatöötamist ja rakendamist;

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt f c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

f c)  „väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd)“ – komisjoni soovituse 2003/361/EÜ lisa artiklis 2 määratletud väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad;

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt f d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

f d)  „konsortsium“ – ettevõtjate koostöörühm, kes soovib ellu viia programmi alla kuuluvaid meetmeid.

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi üldeesmärk on järgmine: toetada Euroopa majanduse ja ühiskonna üleminekut digitehnoloogiale ning viia sellest saadav kasu Euroopa kodanike ja ettevõtjateni. Programmiga:

1.  Programmi üldeesmärk on järgmine: toetada ja kiirendada Euroopa majanduse, tööstuse ja ühiskonna üleminekut digitehnoloogiale ning viia sellest saadav kasu Euroopa kodanike, haldusasutuste ja ettevõtjateni ning suurendada liidu strateegilist sõltumatust ja ühtekuuluvust, tagades seejuures konkurentsivõime ja vähendades digilõhet. Programmiga:

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  laiendatakse digitehnoloogia levikut ja kasutuselevõttu avalikku huvi pakkuvates valdkondades ja erasektoris.

b)  laiendatakse digitehnoloogia levikut ja kasutuselevõttu erasektoris ja avalikku huvi pakkuvates valdkondades, toetades digiüleminekut ja tagades juurdepääsu digitehnoloogiale;

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  juurutada liidus maailma mastaabis arvestatav eksatasandi76 superandmetöötluse ja andmete integreeritud taristu, mis oleks mitteärilistel alustel kasutatav avaliku ja erasektori kasutajatele ning avaliku sektori vahenditest rahastatava teadustöö jaoks, ning seda taristut liidu tasandil koordineerida ja käitada;

a)  juurutada liidus maailma mastaabis arvestatav eksatasandi77 superandmetöötluse ja andmete koostalitlusvõimeline taristu, mis oleks kasutatav avaliku ja erasektori kasutajatele ning avaliku ja erasektori vahenditest rahastatava teadustöö jaoks, ning seda taristut liidu tasandil koordineerida ja käitada;

__________________

__________________

76 Miljardeid miljardeid ujukomatehteid sekundis.

76 Miljardeid miljardeid ujukomatehteid sekundis.

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  juurutada teadustegevuse ja innovatsiooni tulemusena loodud kasutusvalmis/töövõimelisi tehnoloogiaid, et rajada liidus integreeritud kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteem, mis hõlmab teaduse ja tööstuse väärtusahela kõiki osi, sh riistvara, tarkvara, rakendused, teenused, ühendused ja digioskused;

b)  juurutada teadustegevuse ja innovatsiooni tulemusena loodud kasutusvalmis/töövõimelisi tehnoloogiaid, et rajada liidus integreeritud kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteem, mis hõlmab teaduse ja tööstuse väärtusahela kõiki osi, sh riistvara, tarkvara, rakendused, teenused, ühendused ja digioskused, tagades turvalisuse ja andmekaitse kõrge taseme;

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  juurutada eksatasandijärgne77 taristu ja seda käitada (sh integreerimine kvantarvutuse tehnoloogiatega) ning arendada arvutiteaduste jaoks uusi teadustaristuid.

c)  juurutada eksatasandijärgne77 taristu ja seda käitada (sh integreerimine kvantarvutuse tehnoloogiatega) ning arendada uusi teadustaristuid; ergutada liidus arvutiteaduste jaoks selliseks juurutamiseks vajaliku riist- ja tarkvara arendamist.

__________________

__________________

78 Eksatasandist tuhat korda kiirem.

78 Eksatasandist tuhat korda kiirem.

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Erieesmärgi 1 raames võetavaid meetmeid rakendatakse peamiselt ühisettevõtte kaudu, mille komisjon esitas ja nõukogu kinnitas 25. juunil 2018, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) ...1a.

 

__________________

 

1a Määrus, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte. 10594/18. Brüssel, 18. september 2018 (OR. en). http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-10594-2018-INIT/et/pdf

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  suurendada ja tugevdada liidu tehisintellekti alast põhivõimekust, kaasa arvatud andmeressursse ja algoritmiteeke, mis oleksid kooskõlas andmekaitsealaste õigusaktidega;

a)  suurendada ja tugevdada liidu tehisintellekti alast põhivõimekust, kaasa arvatud andmeressursse ja algoritmiteeke. Kooskõlas andmekaitsealaste õigusaktidega peavad tehisintellektil põhinevad lahendused ja kättesaadavaks tehtud vahendid austama sisseprojekteeritud eraelu puutumatuse ja turvalisuse põhimõtet ning tagama, et tehisintellekti arendamise ja juurutamise keskmesse jääksid inimesed;

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  anda see võimekus kõigi ettevõtjate ja haldusasutuste käsutusse;

b)  anda see võimekus kõigi ettevõtjate, eriti VKEde ja idufirmade ning haldusasutuste, sealhulgas mittetulundusorganisatsioonide, teadusasutuste, ülikoolide käsutusse;

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a)  arendada ja tugevdada tööstuslikke rakendus- ja tootmissüsteeme, mis hõlbustavad tehnoloogia integreerimist väärtusahelatesse, uuenduslike ärimudelite väljatöötamist ning lühendavad innovatsioonist tööstuses kasutuselevõtmiseni kuluvat aega, ning edendada tehisintellektil põhinevate lahenduste kasutuselevõttu avalikku huvi pakkuvates valdkondades ja ühiskonnas.

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Tehisintellekti erieesmärgi raames võetavaid meetmeid rakendatakse üksnes eelarve otsese täitmise kaudu komisjoni või täitevasutuse poolt kulude ja tulude analüüsi alusel.

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Erieesmärgi 2 raames võetavad meetmed peavad olema vastavuses eetikapõhimõtete ja asjakohaste liikmesriigi, liidu ja rahvusvaheliste õigusaktidega, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste harta ning Euroopa inimõiguste konventsiooni ja selle protokolliga. Võttes arvesse tehisintellekti käsitleva kõrgetasemelise eksperdirühma soovitusi, määrab komisjon kindlaks erieesmärgi 2 alla kuuluvate tööprogrammide eetikatingimused. Taotlusvoorud või toetuslepingud peavad sisaldama tööprogrammides sätestatud asjakohaseid tingimusi. Iga meetme hindamise käigus vaadatakse iga projekt läbi ka eetilisest aspektist. Meetmed, mis ei ole eetiliselt vastuvõetavad või ei vasta lepingu tingimustele, ei ole rahastamiskõlblikud.

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  toetada koos liikmesriikidega kõrgetasemeliste küberturvalisuse seadmete, töövahendite ja andmetaristute hankimist, järgides täielikult andmekaitsealaseid õigusakte;

a)  toetada koos liikmesriikidega kõrgetasemeliste küberturvalisuse seadmete, töövahendite ja andmetaristute hankimist, et saavutada Euroopa tasandil küberturvalisuse ühtne kõrge tase, järgides täielikult andmekaitsealaseid õigusakte ja põhiõigusi, tagades seejuures ELi strateegilise sõltumatuse;

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  toetada Euroopas leiduvate küberturvalisuse alaste teadmiste, võimete ja oskuste parimat kasutamist;

b)  toetada ja suurendada Euroopas leiduvate küberturvalisuse alaste teadmiste, võimete ja oskuste parimat kasutamist ning parimate tavade jagamist ja levitamist;

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  tagada uusimate küberturvalisuse lahenduste laialdane kasutuselevõtt kogu majanduses;

c)  tagada uusimate küberturvalisuse lahenduste laialdane kasutuselevõtt kogu majanduses, pöörates erilist tähelepanu haldusasutustele ja olulistele ettevõtjatele, näiteks VKEdele;

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  tugevdada liikmesriikide ja erasektori suutlikkust, et aidata neil täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016 direktiivi (EL) 2016/1148 (meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus)78 nõudeid.

d)  tugevdada liikmesriikide ja erasektori suutlikkust, et aidata neil täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/1148 (meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus)78 nõudeid, muu hulgas meetmete abil, mille eesmärk on kujundada organisatsioonides küberturvalisuse kultuuri.

__________________

__________________

78 ELT L 194, 19.7.2016, lk 1–30.

78 ELT L 194, 19.7.2016, lk 1–30.

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

d a)  parandada vastupanuvõimet küberrünnakutele, et suurendada kasutajate riskiteadlikkust ja teadmisi põhiliste turbeprotsesside kohta, eriti haldusasutuste, VKEde ja idufirmade seas, tagamaks, et ettevõtjatel on põhitasemel turvalisus, nagu andmete ja side otspunktkrüpteerimine ning tarkvarauuendused, ning julgustada sisseprojekteeritud turvalisuse ja selle vaikesätete kasutamist, samuti teadmisi põhiliste turbeprotsesside kohta ja küberhügieeni;

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Erieesmärgi 3 „Küberturvalisus ja usaldus“ raames võetavaid meetmeid rakendatakse peamiselt Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskuse ning küberturvalisuse pädevusvõrgustiku kaudu kooskõlas [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega ...1a].

 

__________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ..., millega luuakse Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskus ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik.

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liidu rahalise sekkumisega erieesmärgi 4 „Kõrgema taseme digioskused“ raames toetatakse kõrgema taseme digioskuste arengut käesoleva programmiga toetatavates valdkondades ning aidatakse seega suurendada Euroopa talendipagasit, toetatakse ametioskuste parandamist, eriti kõrgjõudlusega andmetöötluse, suurandmete analüüsi, küberturvalisuse, hajusraamatu tehnoloogia, robootika ja tehisintellekti vallas. Rahalisel sekkumisel on järgmised tegevuseesmärgid:

Liidu rahalise sekkumisega erieesmärgi 4 „Kõrgema taseme digioskused“ raames toetatakse kõrgema taseme digioskuste arengut käesoleva programmiga toetatavates valdkondades ning aidatakse seega suurendada liidu talendipagasit, vähendatakse digilõhet, toetatakse ametioskuste parandamist sooliselt tasakaalustatud viisil, eriti kõrgjõudlusega andmetöötluse, suurandmete analüüsi, küberturvalisuse, hajusraamatu tehnoloogia, robootika, tehisintellekti, pilvandmetöötluse, sidesüsteemide ja -võrkude, andmekaitsepädevuse, tehisintellekti vallas. Et ergutada tööturgu ja parandada selle olukorda ning spetsialiseerumist digitehnoloogia ja -rakenduste valdkonnas, on rahalisel sekkumisel järgmised tegevuseesmärgid:

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  toetada pikaajaliste koolituste ja kursuste väljatöötamist ja pakkumist tudengitele, IT-spetsialistidele ja laiemale töötajaskonnale:

a)  toetada kvaliteetsete pikaajaliste koolituskursuste, sealhulgas segaõppe väljatöötamist ja pakkumist üliõpilastele, õpetajatele, kasvatajatele, IT-spetsialistidele, teadlastele ja laiemale töötajaskonnale, sealhulgas avalikele teenistujatele, koostöös koolide, ülikoolide ja uurimiskeskustega:

Muudatusettepanek    93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  toetada lühiajaliste koolituste ja kursuste väljatöötamist ja pakkumist ettevõtjatele, väikeettevõtete juhtidele ja laiemale töötajaskonnale:

b)  toetada kvaliteetsete lühiajaliste koolituste ja kursuste, sealhulgas segaõppe väljatöötamist ja pakkumist ettevõtjatele, väikeettevõtete ja idufirmade juhtidele ja laiemale töötajaskonnale, sealhulgas avalikele teenistujatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele;

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  toetada õpilaste, noorte ettevõtjate ja kõrgkooli lõpetanute töökohapõhist õpet ja praktikat.

c)  toetada õpilaste, noorte ettevõtjate ja kõrgkooli lõpetanute kvaliteetset töökohapõhist õpet, sealhulgas segaõpet, ja praktikat.

Muudatusettepanek    95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Erieesmärgi 4 „Kõrgema taseme digioskused“ raames võetavaid meetmeid rakendatakse peamiselt eelarve otsese täitmise kaudu Euroopa Komisjoni poolt. Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustel võib olla hõlbustav roll koolitusvõimaluste pakkumisel, ettevõtete nõustamisel ja koostöö tegemisel asjakohaste pädevuskeskustega, et tagada kogu liidus võimalikult suur geograafiline katvus.

Muudatusettepanek    96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Erieesmärgi 5 „Juurutamine, digivõimekuse parim kasutamine ja koostalitlusvõime“ raames on liidu rahalisel sekkumisel järgmised tegevuseesmärgid:

Erieesmärgi 5 „Juurutamine, digivõimekuse parim kasutamine ja koostalitlusvõime“ raames on liidu rahalisel sekkumisel järgmised tegevuseesmärgid, mis täiendavad selleks digitaaltaristu meetmeid ja vähendavad digilõhet:

Muudatusettepanek    97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  tagada, et avalikus sektoris ja avalikku huvi pakkuvates valdkondades, näiteks tervishoius ja hoolduses, kohtusüsteemis, hariduses, transpordis, energeetikas, keskkonnavaldkonnas, kultuuri- ja loomesektoris saaks juurutada ja kasutada tipptasemel digitehnoloogiat, eeskätt seoses kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti ja küberturvalisusega;

a)  tagada, et avalikus sektoris ja avalikku huvi pakkuvates valdkondades, näiteks tervishoius ja hoolduses, hariduses, kohtusüsteemis, transpordi-, kommunikatsiooni-, energeetika- ja keskkonnavaldkonnas, kultuuri- ja loomesektoris ning liidus asutatud äriühingutes saaks tulemuslikult juurutada tipptasemel digitehnoloogiat, eeskätt seoses kõrgjõudlusega andmetöötluse, keeletehnoloogia, tehisintellekti ja küberturvalisusega, ning et koolituste abil oleks tagatud selle kasutamiseks vajalikud oskused;

Muudatusettepanek    98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  juurutada, käitada ja hooldada üleeuroopalisi koostalitlusvõimelisi digiteenuste taristuid (kaasa arvatud nendega seotud teenused) vastastikuses täiendavuses riiklike ja piirkondlike meetmetega;

b)  juurutada, käitada ja hooldada üleeuroopalisi koostalitlusvõimelisi tipptasemel digiteenuste taristuid kogu liidus (kaasa arvatud nendega seotud teenused) vastastikuses täiendavuses riiklike ja piirkondlike meetmetega;

Muudatusettepanek    99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  hõlbustada lahenduste ja raamistike arendamist, ajakohastamist ja kasutamist Euroopa haldusasutuste, ettevõtjate ja kodanike seas, sealhulgas koostalitlusvõime lahenduste ja raamistike taaskasutust;

c)  hõlbustada lahenduste ja raamistike arendamist, ajakohastamist ja kasutamist Euroopa haldusasutuste, ettevõtjate ja kodanike seas, sealhulgas avalikku allikat ning koostalitlusvõime lahenduste ja raamistike taaskasutust;

Muudatusettepanek    100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  pakkuda haldusasutustele juurdepääsu digitehnoloogiate, sh nende piiriülese kasutamise testimisele ja katsetamisele;

d)  pakkuda haldusasutustele juurdepääsu digitehnoloogiate, sh nende piiriülese kasutamise testimisele, katsetamisele ja laiendamisele;

Muudatusettepanek    101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  toetada kõrgema taseme digitehnoloogia ja sellega seotud tehnoloogiate kasutuselevõttu liidu tööstuses, eelkõige VKEde seas, muu hulgas eeskätt seoses kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, küberturvalisuse ning tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiatega;

e)  toetada kõrgema taseme digitehnoloogia ja sellega seotud tehnoloogiate kasutuselevõttu liidu tööstuses, eelkõige VKEde ja idufirmade seas, muu hulgas eeskätt seoses kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, hajusraamatu tehnoloogia, küberturvalisuse, andmekaitse, pilvandmetöötluse ja teabejuhtimise ning tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiatega;

Muudatusettepanek    102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  toetada koostalitlusvõimeliste digilahenduste projekteerimist, testimist, realiseerimist ja juurutamist selliste ELi tasandi avalike teenuste jaoks, mille pakkumiseks kasutatakse andmepõhist taaskasutatavate lahenduste platvormi, edendades sealjuures innovatsiooni ja luues ühiseid raamistikke, et anda Euroopa kodanike ja ettevõtete käsutusse haldusasutuste pakutavate teenuste kogu potentsiaal;

f)  toetada koostalitlusvõimeliste digilahenduste projekteerimist, hooldamist, testimist, realiseerimist ja juurutamist selliste ELi tasandi avalike teenuste jaoks, mille pakkumiseks kasutatakse andmepõhist taaskasutatavate lahenduste platvormi, edendades sealjuures innovatsiooni ja luues ühiseid raamistikke, et anda Euroopa kodanike ja ettevõtete käsutusse haldusasutuste pakutavate teenuste kogu potentsiaal;

Muudatusettepanek    103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  tagada liidu tasandil pidev suutlikkus märgata ja analüüsida digimaailma kiiret arengut ja sellega kohaneda ning jagada ja levitada parimaid tavasid;

g)  tagada liidu tasandil pidev suutlikkus juhtida digitaalset arengut, lisaks märgata ja analüüsida digimaailma kiiret arengut ja sellega kohaneda ning jagada ja levitada parimaid tavasid ning hõlbustada erinevate riiklike algatuste vastastikust kasulikkust, mis toob kaasa digitaalühiskonna arengu tänu kõigi ELi tasandil osalejate alalisele koostööle;

Muudatusettepanek    104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h)  toetada koostööd hajusraamatupõhiseid teenuseid ja rakendusi kasutavate usaldusväärsete taristute Euroopa ökosüsteemi loomiseks, sh toetades koostalitlusvõimet ja standardimist ning edendades ELi piiriüleste rakenduste juurutamist;

h)  toetada koostööd muu hulgas hajusraamatupõhiseid teenuseid ja rakendusi kasutavate usaldusväärsete taristute Euroopa ökosüsteemi loomiseks, sh toetades koostalitlusvõimet ja standardimist ning edendades selliste ELi piiriüleste rakenduste juurutamist, mis põhinevad sisseprojekteeritud turvalisusel ja eraelu puutumatusel, millega tagatakse andmekaitse ja tarbijaohutus;

Muudatusettepanek    105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Erieesmärgi 5 „Juurutamine, digivõimekuse parim kasutamine ja koostalitlusvõime“ raames võetavaid meetmeid rakendatakse peamiselt eelarve otsese täitmise kaudu Euroopa Komisjoni poolt. Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustel ja pädevuskeskustel võib olla hõlbustav roll.

Muudatusettepanek    106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 9 194 000 000 eurot.

1.  Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on 2018. aasta hindades 8 192 391 000 eurot (jooksevhindades 9 194 000 000 eurot).

Muudatusettepanek    107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  kuni 2 698 240 000 eurot erieesmärgiks 1 „Kõrgjõudlusega andmetöötlus“

a)  2018. aasta hindades kuni 2 404 289 438 eurot (jooksevhindades 2 698 240 000 eurot) erieesmärgiks 1 „Kõrgjõudlusega andmetöötlus“

Muudatusettepanek    108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  kuni 2 498 369 000 eurot erieesmärgiks 2 „Tehisintellekt“

b)  2018. aasta hindades kuni 2 226 192 703 eurot (jooksevhindades 2 498 369 000 eurot) erieesmärgiks 2 „Tehisintellekt“

Muudatusettepanek    109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  kuni 1 998 696 000 eurot erieesmärgiks 3 „Küberturvalisus ja usaldus“

c)  2018. aasta hindades kuni 1 780 954 875 eurot (jooksevhindades 1 998 696 000 eurot) erieesmärgiks 3 „Küberturvalisus ja usaldus“

Muudatusettepanek    110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  kuni 699 543 000 eurot erieesmärgiks 4 „Kõrgema taseme digioskused“

d)  2018. aasta hindades kuni 623 333 672 eurot (jooksevhindades 699 543 000 eurot) erieesmärgiks 4 „Kõrgema taseme digioskused“

Muudatusettepanek    111

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  kuni 1 299 152 000 eurot erieesmärgiks 5 „Juurutamine, digivõimekuse parim kasutamine ja koostalitlusvõime“

e)  2018. aasta hindades kuni 1 157 620 312 eurot (jooksevhindades 1 299 152 000 eurot) erieesmärgiks 5 „Juurutamine, digivõimekuse parim kasutamine ja koostalitlusvõime“

Muudatusettepanek    112

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud eelarve jagatud täitmise korras, võib liikmesriikide palvel kanda üle programmile. Komisjon haldab neid vahendeid otseselt finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti a alusel või kaudselt kõnealuse artikli punkti c alusel. Võimaluse korral peetakse vahendite kasutamisel silmas asjaomase liikmesriigi huve.

5.  Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud eelarve jagatud täitmise korras, võib liikmesriikide palvel kanda üle programmile. Komisjon haldab neid vahendeid otseselt finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti a alusel või kaudselt kõnealuse artikli punkti c alusel. Võimaluse korral peetakse vahendite kasutamisel võimalikult suures ulatuses silmas asjaomase liikmesriigi huve.

Muudatusettepanek    113

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Programmis võivad osaleda

välja jäetud

Muudatusettepanek    114

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmed, kes on ühtlasi Euroopa Majanduspiirkonna liikmed, vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingus sätestatud tingimustele;

1.  Programmis võivad osaleda Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmed, kes on ühtlasi Euroopa Majanduspiirkonna liikmed, vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingus sätestatud tingimustele;

Muudatusettepanek    115

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid vastavalt nende liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja üldtingimustele, mis on sätestatud vastavates raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes, ning vastavalt eritingimustele, mis on sätestatud liidu ja nende vahelistes lepingutes;

2.  punktis 1 nimetamata kolmandate riikide täielik või osaline ühinemine programmiga põhineb erieesmärkide juhtumipõhisel hindamisel vastavalt tingimustele, mis on sätestatud erilepingus, mis käsitleb kolmanda riigi osalemist liidu programmis, tingimusel et see leping vastab täielikult järgmistele kriteeriumidele:

 

  kolmanda riigi osalemine on liidu huvides;

 

  osalemine aitab saavutada artiklis 3 sätestatud eesmärke;

 

  osalemine ei tekita julgeolekuprobleeme ja järgitakse täielikult asjakohaseid julgeolekunõudeid, mis on sätestatud artiklis 12;

 

  leping tagab õiglase tasakaalu liidu programmides osaleva kolmanda riigi antava panuse ja saadava kasu vahel;

 

  lepingus on sätestatud programmides osalemise tingimused, sealhulgas iga programmi rahaliste osamaksete ja halduskulude arvutamine. Need osamaksed loetakse vastavalt [uue finantsmääruse] [artikli 21 lõikele 5] sihtotstarbeliseks tuluks;

 

  leping ei anna kolmandale riigile seoses programmiga otsustusõigust;

 

  lepinguga on tagatud liidu õigus tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve.

Muudatusettepanek    116

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Tööprogrammide ettevalmistamisel hindavad Euroopa Komisjon või muud asjaomased rakendusasutused igal üksikjuhul eraldi, kas lõikes 2 osutatud lepingus sätestatud tingimused on tööprogrammides sisalduvate meetmete puhul täidetud.

Muudatusettepanek    117

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Euroopa naabruspoliitika alla kuuluvad riigid vastavalt nende riikide liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja üldtingimustele, mis on sätestatud vastavates raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes; ning vastavalt eritingimustele, mis on sätestatud liidu ja nende riikide vahelistes lepingutes;

välja jäetud

Muudatusettepanek    118

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 – punkt 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  kolmandad riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud konkreetses lepingus, mis käsitleb kolmanda riigi osalemist liidu programmis, tingimusel et:

välja jäetud

  leping tagab õiglase tasakaalu liidu programmides osaleva kolmanda riigi antava panuse ja saadava kasu vahel;

 

  lepingus on sätestatud programmides osalemise tingimused, sealhulgas üksikute programmide rahaliste osamaksete arvutamine ja nende halduskulusid. Need osamaksed loetakse vastavalt [uue finantsmääruse] [artikli 21 lõikele 5] sihtotstarbeliseks tuluks;

 

  leping ei anna kolmandale riigile seoses programmiga otsustusõigust;

 

  lepinguga on tagatud liidu õigus tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve.

 

Muudatusettepanek    119

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Erieesmärgi 3 „Küberturvalisus ja usaldus“ raames lõikes 1 nimetatud kolmandate riikide ja organisatsioonidega tehtava koostöö suhtes kohaldatakse artiklit [12].

2.  Erieesmärkide 1 „Kõrgjõudlusega andmetöötlus“, 2 „Tehisintellekt“ ja 3 „Küberturvalisus ja usaldus“ raames lõikes 1 nimetatud kolmandate riikide ja organisatsioonidega tehtava koostöö suhtes kohaldatakse artiklit [12].

Muudatusettepanek    120

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Tööprogrammis võidakse sätestada, et assotsieerunud riikides asutatud juriidilistel isikutel ning ELis asutatud, aga kolmandatest riikidest juhitavatel juriidilistel isikutel ei ole julgeolekukaalutlustel õigust osaleda kõigis või mõnedes erieesmärgi 3 meetmetes. Sellistel juhtudel on konkursikutsetel ja pakkumiskutsetel osalejate ring piiratud isikutega, kes on asutatud liikmesriigis või kes loetakse liikmesriigis asutatuks ja keda juhib liikmesriik ja/või liikmesriigi kodanikud.

5.  Tööprogrammis võidakse sätestada, et assotsieerunud riikides asutatud juriidilistel isikutel ning ELis asutatud, aga kolmandatest riikidest juhitavatel juriidilistel isikutel ei ole strateegilistel ja julgeolekukaalutlustel õigust osaleda kõigis või mõnedes erieesmärkide 1, 2 ja 3 meetmetes. Sellistel juhtudel on konkursikutsetel ja pakkumiskutsetel osalejate ring piiratud isikutega, kes on asutatud liikmesriigis või kes loetakse liikmesriigis asutatuks ja keda juhib liikmesriik ja/või liikmesriigi kodanikud.

Muudatusettepanek    121

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Meetmed, mis hõlmavad tehnosiiret väljapoole liitu, ei ole lubatud. Pikaajaliste strateegiliste julgeolekueesmärkide tagamiseks hinnatakse nende üksuste osalemise võimalusi, kelle peamine tegevuskoht asub liidust väljaspool.

Muudatusettepanek    122

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 b.  Vajaduse korral võib komisjon või rahastamisasutus teha turvakontrolli ja julgeolekunormidele mittevastavad meetmed võib rahastamisest välja jätta või need igal ajal lõpetada.

Muudatusettepanek    123

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programm on üles ehitatud selliselt, et tema rakendamisel tekiks III lisas täpsemalt kirjeldatud koostoime muude liidu rahastamisprogrammidega, seda eeskätt ELi programmidest täiendavate rahaliste vahendite saamise korra kaudu, kui juhtimiskorraldus seda lubab; rahastamine võib toimuda järgemööda, vaheldumisi või vahendite ühendamise, sh meetmete ühisrahastamise teel.

1.  Programm on üles ehitatud selliselt, et tema rakendamisel tekiks III lisas täpsemalt kirjeldatud koostoime muude liidu rahastamisprogrammidega, seda eeskätt ELi programmidest täiendavate rahaliste vahendite saamise korra kaudu, kui juhtimiskorraldus seda lubab; rahastamine võib toimuda järgemööda, vaheldumisi või vahendite ühendamise, sh meetmete ühisrahastamise teel. Komisjon tagab, et programmi täiendavuse võimendamisel teiste Euroopa rahastamisprogrammidega, eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega, Euroopa Regionaalarengu Fondiga (ERF), programmiga „Euroopa horisont“ ja Euroopa ühendamise rahastuga (CEF-2), InvestEU programmiga, programmiga „Erasmus“ ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondiga (EAFRD) ei takistata erieesmärkide 1–5 saavutamist.

 

Komisjon uurib, kuidas saaks tõhustada programme, mille alusel eraldatakse vahendeid digiteerimise valdkonnas.

Muudatusettepanek    124

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Asjaomaste ametivõimude vahelise koordineerimise jaoks kehtestatakse vajalikud mehhanismid ning luuakse vajalikud seirevahendid, et tagada süstemaatiline koostoime käesoleva programmi ja kõigi asjaomaste ELi rahastamisvahendite vahel. Kehtestatava korra abil püütakse vältida topelttööd ja saavutada kulutuste võimalikult suur mõju.

2.  Asjaomaste ametivõimude ning ametiasutuste ja Euroopa Komisjoni vahelise koordineerimise jaoks kehtestatakse vajalikud mehhanismid ning luuakse vajalikud seirevahendid, et tagada süstemaatiline koostoime käesoleva programmi ja kõigi asjaomaste ELi rahastamisvahendite vahel. Kehtestatava korra abil püütakse vältida topelttööd ja saavutada kulutuste võimalikult suur mõju.

Muudatusettepanek    125

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Programmist võib rahastamist pakkuda ükskõik millises finantsmääruse kohases vormis, sealhulgas eelkõige hangetena, aga ka toetuste ja auhindadena. Rahastamine võib toimuda ka segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite kaudu.

2.  Programmist võib rahastamist pakkuda ükskõik millises finantsmääruse kohases vormis, sealhulgas eelkõige komisjoni, rahastava asutuse või toetusesaajate individuaalsete või ühishangetena, aga ka toetuste ja auhindadena. Ühe hankemenetluse tulemusel võib sõlmida mitu lepingut ja kehtestada kooskõlas kohaldatavate rahvusvaheliste hankelepingutega tulemustega seotud tingimusi. Programmist võib raha eraldada ka segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite kaudu.

Selgitus

Muudatusettepanekuga tahetakse võimaldada teha hankeid kõige tulemuslikumal viisil, muutes selgemaks sätte selle kohta, kuidas komisjon või ELi rahastavad asutused saavad digitaalse Euroopa programmi rahastatud avalikel hangetel ise hankijatena osaleda. Ühel hankel saab ka sõlmida lepingu mitme müüja või hankijaga, mis tagab parema kulutõhususe ja tagab eriti digitehnoloogiate puhul tarnete ja teeninduse järjepidevuse.

Muudatusettepanek    126

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Programmi võib rakendada Euroopa partnerluste kaudu. Eeskätt võib see hõlmata toetusi ELi toimimise lepingu artikli 187 alusel loodud olemasolevatele või uutele ühisettevõttena tegutsevatele avaliku ja erasektori partnerlustele. Selliste osaluste suhtes kohaldatakse [Euroopa horisondi määrus, viide lisatakse] Euroopa partnerluste kohta käivaid sätteid.

Programmi võib rakendada Euroopa partnerluste kaudu, mille komisjon ja liikmesriigid sõlmivad strateegilise programmitöö käigus. Eeskätt võib see hõlmata toetusi ELi toimimise lepingu artikli 187 alusel loodud olemasolevatele või uutele ühisettevõttena tegutsevatele avaliku ja erasektori partnerlustele. Selliste osaluste suhtes kohaldatakse [Euroopa horisondi määrus, viide lisatakse] Euroopa partnerluste kohta käivaid sätteid.

Muudatusettepanek    127

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Euroopa partnerlus

 

a) sõlmitakse juhul, kui selle abil saavutatakse digitaalse Euroopa programmi eesmärgid tõhusamalt kui liit saavutaks üksi tegutsedes;

 

b) peab vastama liidu lisaväärtuse, läbipaistvuse, avatuse, mõju, sh võimendava mõju, kõigi poolte pikaajalise rahalise kohustuse, paindlikkuse, ühtsuse ning liidu, kohalike, piirkondlike, riiklike ja rahvusvaheliste algatustega vastastikuse täiendavuse põhimõttele;

 

c) on ajaliselt piiratud ja sisaldab programmi rahastamise järkjärgulise lõpetamise tingimusi.

Muudatusettepanek    128

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõik 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Nende valiku, rakendamise, seire, hindamise ja järkjärgulise lõpetamise sätted ja kriteeriumid on sätestatud (viide lisatakse).

Muudatusettepanek    129

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Digitaalse innovatsiooni keskused

Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused

Muudatusettepanek    130

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi rakendamise esimese aasta jooksul luuakse digitaalse innovatsiooni keskuste esialgne võrk.

1.  Programmi rakendamise esimesel aastal luuakse Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste esialgne võrk, mis rajatakse olemasolevale taristule, ja igas liikmesriigis peab olema vähemalt üks digitaalse innovatsiooni keskus.

Muudatusettepanek    131

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lõikes 1 nimetatud võrgu loomiseks nimetab iga liimesriik avatud ja konkurentsipõhise menetluse tulemusena kandidaadid, lähtudes järgmistest kriteeriumidest:

2.  Lõikes 1 nimetatud võrgu loomiseks nimetab iga liimesriik avatud, läbipaistva, kaasava ja konkurentsipõhise menetluse tulemusena kandidaadid, lähtudes järgmistest kriteeriumidest:

Muudatusettepanek    132

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  digitaalse innovatsiooni keskuste ülesannetega seotud sobivad pädevused;

a)  Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste ülesannetega seotud sobivad pädevused;

Muudatusettepanek    133

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  sobiv juhtimisvõimekus, personal ja taristu;

b)  sobiv juhtimisvõimekus, personal, taristu ja vajalikud oskused;

Muudatusettepanek    134

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

d a)  tõestatud koostöö erasektoriga, et tagada erieesmärkide 1–5 kohaste sekkumismeetmete vajalikkus turu seisukohast;

Muudatusettepanek    135

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 – punkt d b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

d b)  seosed programmi „Horisont 2020“ raames loodud IKT keskustega, InvestEU keskuse ja Euroopa ettevõtlusvõrgustikuga;

Muudatusettepanek    136

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Üksikasjalikud tingimused, mis peavad olema Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuseks nimetamiseks täidetud, ja täidetavad ülesanded ühtlustatakse ning avaldatakse õigel ajal, et meetmeid oleks võimalik hoolikalt ette valmistada ja rakendada.

Muudatusettepanek    137

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Komisjon võtab vastu otsuse nende üksuste valimise kohta, kellest moodustatakse esialgne võrk. Komisjon valib need üksused välja liikmesriikide nimetatud kandidaatide seast lõikes 2 loetletud kriteeriumide ja järgmiste täiendavate kriteeriumide põhjal:

3.  Komisjon võtab vastu otsuse nende üksuste valimise kohta, kellest moodustatakse esialgne võrk. Komisjon valib ja teeb need üksused selgelt kindlaks liikmesriikide nimetatud kandidaatide seast lõikes 2 loetletud kriteeriumide ja järgmiste täiendavate kriteeriumide põhjal:

Muudatusettepanek    138

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  vajadus tagada, et esialgne võrk kataks tööstuse ja avalikku huvi pakkuvate valdkondade vajadused ning oleks suure ja tasakaalustatud geograafilise ulatusega.

b)  vajadus tagada, et esialgne võrk kataks tööstuse ja avalikku huvi pakkuvate valdkondade vajadused ning oleks suure ja tasakaalustatud geograafilise ulatusega, mis suurendaks lähenemist, aitaks kaotada Ühtekuuluvusfondist abi saavate riikide ja teiste liikmesriikide vahelist lõhet ja vähendada geograafilist digilõhet.

Muudatusettepanek    139

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Täiendavaid digitaalse innovatsiooni keskusi valitakse avatud ja konkurentsipõhise protsessi käigus ning tagades, et hõlmatakse võimalikult suur geograafiline ala kogu Euroopast. Võrgu üksuste arv on proportsionaalses suhtes konkreetse liikmesriigi rahvaarvuga ja iga liikmesriigi kohta on vähemalt üks digitaalse innovatsiooni keskus. ELi äärepoolseimate piirkondade spetsiifiliste probleemidega tegelemiseks võidakse nimetada eraldi üksused, kes tegeleksid nende piirkondade vajadustega.

4.  Täiendavaid Euroopa digitaalse innovatsiooni keskusi valitakse avatud, läbipaistva ja konkurentsipõhise protsessi käigus ning tagades, et hõlmatakse võimalikult suur geograafiline ala kogu Euroopast. Võrgu üksuste arv on proportsionaalses suhtes konkreetse liikmesriigi rahvaarvuga. ELi äärepoolseimate piirkondade spetsiifiliste probleemidega tegelemiseks võib nendes piirkondades valida veel innovatsioonikeskusi.

Muudatusettepanek    140

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Digitaalse innovatsiooni keskusi võidakse rahastada toetuste kaudu.

5.  Euroopa digitaalse innovatsiooni keskusi tuleb selgelt erilise märgistusega tähistada ja neid rahastatakse toetuste kaudu.

Muudatusettepanek    141

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 6 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Digitaalse innovatsiooni keskused, kelle tegevust rahastatakse, osalevad programmi rakendamises, et:

6.  Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused, kelle tegevust rahastatakse, osalevad programmi rakendamises, et:

Muudatusettepanek    142

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 6 –punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  pakkuda digitaaltehnoloogiale ülemineku teenuseid, kaasa arvatud testimis- ja eksperimenteerimisvahendeid, mis on mõeldud VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, seda ka sektorites, kus digitehnoloogia ja sellega seotud tehnoloogiate kasutuselevõtt on aeglane;

a)  pakkuda digitaaltehnoloogiale ülemineku teenuseid ja tehnilist oskusteavet, kaasa arvatud testimis- ja eksperimenteerimisvahendeid, mis on mõeldud idufirmadele, VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, seda ka sektorites, kus digitehnoloogia ja sellega seotud tehnoloogiate kasutuselevõtt on aeglane;

Muudatusettepanek    143

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 6 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a)  aidata ettevõtetel, eelkõige VKEdel ja idufirmadel, organisatsioonidel ja avalikel haldusasutustel programmiga hõlmatud uue tehnoloogia kasutamise abil konkurentsivõimelisemaks saada ja parandada ärimudelit;

Muudatusettepanek    144

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 6 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  anda piirkondade vahel edasi teadmisi ja oskusteavet, eeskätt seeläbi, et ühe piirkonna VKEd ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad ühendatakse võrku teistes piirkondades tegutsevate digitaalse innovatsiooni keskustega, mis on asjaomaste teenuste pakkumiseks kõige sobivamad;

b)  anda piirkondade vahel edasi teadmisi ja oskusteavet, eeskätt seeläbi, et ühe piirkonna VKEd, idufirmad ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad ühendatakse võrku teistes piirkondades tegutsevate Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustega, mis on asjaomaste teenuste pakkumiseks kõige sobivamad; soodustada oskuste, ühisalgatuste ja heade tavade vahetamist;

Muudatusettepanek    145

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 6 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  pakkuda haldusasutustele, avaliku sektori organisatsioonidele, VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele temaatilisi teenuseid, kaasa arvatud teenuseid, mis on seotud tehisintellekti, kõrgjõudlusega andmetöötluse ning küberturvalisuse ja usaldusega. Iga digitaalse innovatsiooni keskus võib spetsialiseeruda konkreetsetele temaatilistele teenustele ega pea pakkuma kõiki käesolevas lõikes nimetatud temaatilisi teenuseid;

c)  pakkuda haldusasutustele, avaliku sektori organisatsioonidele, VKEdele, idufirmadele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele temaatilisi teenuseid, kaasa arvatud teenuseid, mis on seotud tehisintellekti, kõrgjõudlusega andmetöötluse ning küberturvalisuse ja usaldusega. Iga Euroopa digitaalse innovatsiooni keskus võib spetsialiseeruda konkreetsetele temaatilistele teenustele ega pea pakkuma kõiki käesolevas lõikes nimetatud temaatilisi teenuseid;

Muudatusettepanek    146

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a.  Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused võivad teha koostööd ka Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudiga, eelkõige EIT Digitali ja programmi „Horisont 2020“ raames loodud digitaalse innovatsiooni keskustega.

Muudatusettepanek    147

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 b.  Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused võivad korraldada teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi raames loodud digitaalse innovatsiooni keskuste, sealhulgas programmi EIT Digital innovatsioonikeskuste tegevust.

Muudatusettepanek    148

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Rahastamiskõlblikud on üksnes meetmed, mis aitavad saavutada artiklis [3] ja artiklites [4]–[8] osutatud eesmärke.

1.  Rahastamiskõlblikud on üksnes meetmed, mis aitavad saavutada artiklis [3] ja artiklites [4]–[8] osutatud eesmärke kooskõlas I lisas sätestatud üldiste eesmärkidega.

Muudatusettepanek    149

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2 – punkt a – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)  programmiga ühinenud kolmandas riigis;

ii)  programmiga ühinenud kolmandas riigis kooskõlas artiklitega 10 ja 12;

Muudatusettepanek    150

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Juriidilised isikud, kes on asutatud kolmandas riigis, mis ei ole programmiga ühinenud, võivad erandkorras osaleda konkreetsetes meetmetes, kui see on vajalik programmi eesmärkide saavutamiseks.

3.  Juriidilised isikud, kes on asutatud kolmandas riigis, mis ei ole programmiga ühinenud, võivad erandkorras osaleda konkreetsetes meetmetes, kui see on vajalik programmi eesmärkide saavutamiseks ja kui see ei tekita liidule uusi julgeolekuriske ega sea kahtluse alla liidu strateegilist sõltumatust.

Muudatusettepanek    151

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Füüsilised isikud ei ole rahastamiskõlblikud muudel juhtudel, kui erieesmärgi 4 „Kõrgema taseme digioskused“ raames antavate toetuste puhul.

4.  Füüsilised isikud võivad olla toetuskõlblikud erieesmärgi 4 „Kõrgema taseme digioskused“ raames antavate toetuste puhul. Kolmanda riigi kodanikud võivad olla rahastamiskõlblikud, kui nad elavad liidus.

Muudatusettepanek    152

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Programmi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega.

Programmi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega ja põhjendatud juhtudel võib rahastamiskõlblikest kuludest katta 100 %, ilma et see piiraks kaasrahastamise põhimõtet, kuid see peab olema kooskõlas eesmärgi kirjeldusega.

Muudatusettepanek    153

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Hindamiskriteeriumid määratakse kindlaks tööprogrammides ja konkursikutsetes, võttes arvesse vähemalt järgmisi elemente:

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek    154

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e)  vajaduse korral majanduslik, sotsiaalne, kliima- ja keskkonnamõju ning juurdepääsetavus;

e)  vajaduse korral majanduslik, kliima-, keskkonna-ja sotsiaalne mõju, edendades eelkõige osalemisvõimalusi ning võrdseid haridus- ja kutsealaseid võimalusi;

Muudatusettepanek    155

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

g)  asjakohasel juhul tasakaalustatud geograafiline jaotus kogu liidu piires, kaasa arvatud äärepoolseimates piirkondades;

g)  asjakohasel juhul tasakaalustatud geograafiline jaotus kogu liidu piires, kaasa arvatud äärepoolseimates piirkondades, sh ülemeremaades ja -territooriumidel;

Muudatusettepanek    156

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1 – punkt h a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

h a)  vajaduse korral võimalus projektide tulemusi taaskasutada ja kohandada;

Muudatusettepanek    157

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1 – punkt h b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

h b)  vajaduse korral avalik huvi;

Muudatusettepanek    158

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1 – punkt h c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

h c)  vajaduse korral piirkondade-, kodanike- või ettevõtjatevahelise digilõhe vähendamine.

Muudatusettepanek    159

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva programmi kohaselt otsustatud segarahastamistoimingud tehakse kooskõlas [InvestEU määruse] ja finantsmääruse X jaotisega.

Käesoleva programmi kohaselt otsustatud segarahastamistoimingud tehakse kooskõlas [InvestEU määruse] ja finantsmääruse X jaotisega. Käesoleva programmi raames makstav kulusumma, mis liidetakse rahastamisvahendile, ei ole tagastatav.

Muudatusettepanek    160

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Kui meetmele on juba määratud või see on saanud rahalist toetust teisest liidu programmist või ELi fondidest, tuleb see toetus programmist toetuse küsimise taotluses ära märkida.

Muudatusettepanek    161

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Esimene mitmeaastane tööprogramm keskendub lisas loetletud tegevustele ning selles tuleb tagada, et toetatavad meetmed ei tõrju välja erasektoripoolset rahastamist. Järgmised tööprogrammid võivad sisaldada lisas nimetamata tegevusi, tingimusel et need on kooskõlas käesoleva määruse artiklites [4–8] sätestatud eesmärkidega.

3.  Tööprogramm keskendub I lisas loetletud tegevustele ning selles tuleb tagada, et toetatavad meetmed ei tõrju välja erasektoripoolset rahastamist.

Muudatusettepanek    162

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 27 vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et vaadata läbi või täiendada selles sätestatud meetmeid kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega, nagu on sätestatud artiklites 4–8.

Muudatusettepanek    163

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Näitajad, mille abil teostatakse programmi rakendamisel ja artiklis 3 sätestatud üld- ja erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude järelevalvet, on esitatud II lisas.

1.  Mõõdetavad näitajad, mille abil teostatakse programmi rakendamisel ja artiklis 3 sätestatud üld- ja erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude järelevalvet, on esitatud II lisas.

Muudatusettepanek    164

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Komisjon määrab kindlaks metoodika, millega kehtestatakse mõõdetavad näitajad, et artikli 3 lõikes 1 sätestatud üldiste eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme täpselt hinnata. Selle metoodika alusel täiendab komisjon III lisa hiljemalt 1. jaanuariks 2021.

Muudatusettepanek    165

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Et tagada programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tulemuslik hindamine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 27 vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmise kohta, et vajaduse korral näitajad läbi vaadata või neid täiendada ning täiendada käesolevat määrust järelevalve- ja hindamisraamistiku loomist käsitlevate sätetega.

2.  Et tagada programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tulemuslik hindamine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 27 vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmise kohta, et vajaduse korral mõõdetavad näitajad läbi vaadata või neid täiendada ning täiendada käesolevat määrust järelevalve- ja hindamisraamistiku loomist käsitlevate sätetega.

Muudatusettepanek    166

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

3.  Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid saab kasutada saavutuste ja esilekerkinud probleemid põhjalikuks analüüsimiseks ning neid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

Muudatusettepanek    167

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Maksimaalselt tuleb ära kasutada ELi ametlikku statistikat, näiteks IKT valdkonna korrapäraseid statistilisi uuringuid. Riikide statistikaametitega konsulteeritakse ja nad kaasatakse koos Eurostatiga programmi rakendamise ja digitehnoloogiale üleminekul tehtud edusammude järelevalveks kasutatavate statistiliste näitajate esialgsesse kavandamisse ja sellele järgnevasse arendamisse.

4.  Kõige tõhusamal võimalikul viisil tuleb ära kasutada ELi ametlikku statistikat, näiteks IKT valdkonna korrapäraseid statistilisi uuringuid, samuti digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksiga (DESI) seotud andmestikku NUTS-2 tasandil, et aidata lahendada digitaalse Euroopa programmiga seotud piirkondlike andmete puudumise probleemi. Riikide statistikaametitega konsulteeritakse ja nad kaasatakse koos Eurostatiga programmi rakendamise ja digitehnoloogiale üleminekul tehtud edusammude järelevalveks kasutatavate statistiliste näitajate esialgsesse kavandamisse ja sellele järgnevasse arendamisse.

Muudatusettepanek    168

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Hindamine

Programmi hindamine

Muudatusettepanek    169

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Hindamised toimuvad piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.

1.  Komisjon tagab programmi korrapärase seire ja välishindamise, mis põhineb peamiselt artikli 24 lõikes 3 osutatud tulemusaruannete süsteemil. Hindamisel antakse kvalitatiivne hinnang ka artikli 3 lõikes 1 sätestatud üldiste eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudele.

Muudatusettepanek    170

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust.

2.  Lisaks programmi korrapärasele seirele koostab komisjon vahehindamisaruande ja esitab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele hiljemalt 31. detsembriks 2024. Vahehindamise raames esitatakse tähelepanekud, mis on vajalikud, et teha otsus programmi järelmeetmete kohta pärast 2027. aastat ja selle eesmärkide kohta.

 

Vahehindamise tulemused esitatakse Euroopa Parlamendile.

Muudatusettepanek    171

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Programmi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis [1] nimetatud ajavahemikku, viib komisjon läbi programmi lõpphindamise.

3.  Lõpliku välis- ja sõltumatu hindamise põhjal koostab komisjon programmi lõpliku hindamisaruande, milles hinnatakse selle pikemaajalist mõju ja jätkusuutlikkust.

Muudatusettepanek    172

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Komisjon esitab lõikes 3 osutatud lõpliku hindamisaruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele hiljemalt 31. detsembriks 2030.

Muudatusettepanek    173

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

välja jäetud

Muudatusettepanek    174

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kontrollisüsteemi ühe osa moodustav auditistrateegia, mille aluseks võib olla kulude representatiivse valimi finantsaudit. Sellist representatiivset valimit täiendatakse kulutustega seotud riskide hindamisel põhineva valikuga.

4.  Kontrollisüsteemi ühe osa moodustab auditistrateegia, mille aluseks on vähemalt kulude representatiivse valimi finantsaudit. Sellist representatiivset valimit täiendatakse kulutustega seotud riskide hindamisel põhineva valikuga.

Muudatusettepanek    175

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Artiklis 24 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.

2.  Artiklites 23 ja 24 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.

Muudatusettepanek    176

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 24 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 23 ja 24 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

Muudatusettepanek    177

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Artikli 24 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

6.  Artiklite 23 ja 24 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Muudatusettepanek    178

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

1.  Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tõest, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

Muudatusettepanek    179

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjon rakendab programmi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis [3] osutatud eesmärkidega.

2.  Komisjon rakendab programmi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Ühtlasi tagab ta võimalikele liidu rahastamise taotlejatele digitaalsektoris ühtse teabe ja ühtsed osalemisvõimalused. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis [3] osutatud eesmärkidega.

Muudatusettepanek    180

Ettepanek võtta vastu määrus

1. lisa – 1. osa – lõik 2 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Ühine hankeraamistik tipptasemel eksatasandi kõrgjõudlusega andmetöötluse, sh eksatasandi superandmetöötluse, ja andmete integreeritud taristu jaoks. Raamistik tehakse mitteärilistel alustel kättesaadavaks avaliku ja erasektori kasutajatele ning avaliku sektori vahenditest rahastatava teadustöö jaoks.

1.  Ühine hankeraamistik tipptasemel eksatasandi kõrgjõudlusega andmetöötluse, sh eksatasandi superandmetöötluse, ja andmete integreeritud taristu jaoks. Raamistik tehakse kättesaadavaks kõigile ettevõtetele ja haldusasutustele, mitteärilistel alustel avaliku ja erasektori kasutajatele ning avaliku sektori vahenditest rahastatava teadustöö jaoks.

Muudatusettepanek    181

Ettepanek võtta vastu määrus

1. lisa – 1. osa – lõik 2 – punkt 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Kasutusvalmis/töövalmis tehnoloogia juurutamine: teadustegevuse ja innovatsiooni tulemusena pakutav superandmetöötlus kui teenus, et luua Euroopa integreeritud kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteem, mis hõlmaks teaduse ja tööstuse väärtusahela kõiki osi (riistvara, tarkvara, rakendused, teenused, ühendused ja kõrgema taseme digioskused).

6.  Kasutusvalmis/töövalmis tehnoloogia juurutamine: teadustegevuse ja innovatsiooni tulemusena pakutav superandmetöötlus kui teenus, eeskätt uued tehnoloogiad, mida on varem toetatud liidu vahenditest või mida toetatakse praegu, et luua Euroopa integreeritud kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteem, mis hõlmaks teaduse ja tööstuse väärtusahela kõiki osi (riistvara, tarkvara, rakendused, teenused, ühendused ja kõrgema taseme digioskused).

Muudatusettepanek    182

Ettepanek võtta vastu määrus

1. lisa – 2. osa – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Programmiga luuakse ja tugevdatakse Euroopa tehisintellektialaseid tuumvõimekusi, sh andmeressursid ja algoritmiteegid, ning tehakse need kättesaadavaks kõigile ettevõtjatele ja haldusasutustele; samuti tugevdatakse liikmesriikides olemas olevate tehisintellekti testimise ja sellega eksperimenteerimise võimalusi ja ühendatakse need võrku.

Programmiga luuakse ja tugevdatakse Euroopa tehisintellekti ja hajusraamatu tehnoloogia tuumvõimekust, sh andmeressursid ja algoritmiteegid, ning tehakse need kättesaadavaks kõigile ettevõtjatele ja haldusasutustele; samuti tugevdatakse liikmesriikides olemas olevate tehisintellekti testimise ja sellega eksperimenteerimise võimalusi ja ühendatakse need võrku.

Muudatusettepanek    183

Ettepanek võtta vastu määrus

1. lisa – 4. osa – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Programmiga toetatakse praeguste ja tulevaste töötajate lihtsat juurdepääsu kõrgema taseme digioskustele eeskätt kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, hajusraamatute (nt plokiahela) ja küberturvalisuse vallas; selleks pakutakse tudengitele, hiljuti kõrgkooli lõpetanutele ja praegustele töötajatele nende asukohast olenemata vahendeid selliste oskuste omandamiseks ja arendamiseks.

Programmiga toetatakse praeguste ja tulevaste töötajate lihtsat juurdepääsu kõrgema taseme digioskustele ja koolitusvõimalusi eeskätt kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, hajusraamatute (nt plokiahela) ja küberturvalisuse vallas; selleks pakutakse tudengitele, hiljuti kõrgkooli lõpetanutele või oskuste täiendamist vajavatele igas vanuses kodanikele, tööotsijatele ja praegustele töötajatele nende asukohast olenemata vahendeid selliste oskuste omandamiseks ja arendamiseks.

Muudatusettepanek    184

Ettepanek võtta vastu määrus

1. lisa – 4. osa – lõik 2 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Juurdepääs töökohapõhisele õppele pädevuskeskustes ja kõrgtasemel tehnoloogiat kasutavates ettevõtetes pakutava praktika kaudu.

1.  Juurdepääs töökohapõhisele õppele ja põimõppe võimalustele pädevuskeskustes ja kõrgtasemel tehnoloogiat kasutavates ettevõtetes pakutava praktika kaudu.

Muudatusettepanek    185

Ettepanek võtta vastu määrus

1. lisa – 4. osa – lõik 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kõik sekkumised kavandatakse ja rakendatakse eeskätt artiklis 15 määratletud digitaalse innovatsiooni keskuste kaudu.

Kõik sekkumised kavandatakse ja rakendatakse eeskätt artiklis 16 määratletud digitaalse innovatsiooni keskuste kaudu.

Muudatusettepanek    186

Ettepanek võtta vastu määrus

1. lisa – 5. osa – I alaosa – punkt 1 – alapunkt 1.2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.2.  Toetus piiriüleste digiteenuste taristu sidusa ökosüsteemi projekteerimisele, katsetamisele, juurutamisele, hooldamisele ja tutvustamisele ning otspunktidevaheliste sujuvate, turvaliste, koostalitlusvõimeliste, mitmekeelsete, piiriüleste või valdkondadevaheliste lahenduste ja ühisraamistike edendamine avalikus halduses. Siia hulka kuuluvad ka mõju ja kasulikkuse hindamise metoodikad.

1.2.  Toetus piiriüleste digiteenuste taristu sidusa ökosüsteemi projekteerimisele, katsetamisele, juurutamisele, hooldamisele, laiendamisele ja tutvustamisele ning otspunktidevaheliste sujuvate, turvaliste, koostalitlusvõimeliste, mitmekeelsete, piiriüleste või valdkondadevaheliste lahenduste ja ühisraamistike edendamine avalikus halduses. Siia hulka kuuluvad ka mõju ja kasulikkuse hindamise metoodikad.

Muudatusettepanek    187

Ettepanek võtta vastu määrus

1. lisa – 5. osa – I alaosa – punkt 2 – alapunkt 2.1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.1.  Selle tagamine, et ELi kodanikel on juurdepääs oma terviseandmetele ning nad saavad neid turvaliselt üle riigipiiride jagada, kasutada ja hallata olenemata nende endi või andmete asukohast. E-tervise digiteenuste taristu loomise lõpuleviimine ja selle laiendamine uute digiteenustega; toetus elektrooniliste tervisekaartide vahetamise Euroopa vormingu juurutamisele.

2.1.  Selle tagamine, et ELi kodanikel on juurdepääs oma terviseandmetele ning nad saavad neid turvaliselt ja viisil, mis tagab nende eraelu puutumatuse, üle riigipiiride jagada, kasutada ja hallata olenemata nende endi või andmete asukohast. E-tervise digiteenuste taristu loomise lõpuleviimine ja selle laiendamine uute digiteenustega; toetus elektrooniliste tervisekaartide vahetamise Euroopa vormingu juurutamisele.

Muudatusettepanek    188

Ettepanek võtta vastu määrus

1. lisa – 5. osa – I alaosa – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kohtusüsteem: sujuva ja turvalise piiriülese elektroonilise side võimaldamine kohtusüsteemis ning kohtute ja muude tsiviil- ja kriminaalõiguse valdkonna pädevate asutuste vahel. Kodanike, ettevõtjate, õiguspraktikute ja kohtusüsteemi liikmete juurdepääsu parandamine õigusemõistmisele, juriidilisele teabele ja menetlustele, kasutades semantiliselt koostalitlusvõimelisi ühendusi riikide andmebaaside ja registritega ning hõlbustades vaidluste kohtuvälist lahendamist internetis. Propageeritakse selliste innovatiivsete tehnoloogiate arendamist ja rakendamist kohtute ja õiguspraktikute jaoks, mis põhineksid tehisintellekti lahendustel ja mis tõenäoliselt optimeeriksid ja kiirendaksid menetlusi (näiteks nn õigustehnoloogia rakendused).

3.  Kohtusüsteem: sujuva ja turvalise piiriülese elektroonilise side võimaldamine kohtusüsteemis ning kohtute ja muude tsiviil- ja kriminaalõiguse valdkonna pädevate asutuste vahel. Kodanike, ettevõtjate, õiguspraktikute ja kohtusüsteemi liikmete juurdepääsu parandamine õigusemõistmisele, juriidilisele teabele ja menetlustele, kasutades semantiliselt koostalitlusvõimelisi ühendusi andmebaaside ja registritega ning hõlbustades vaidluste kohtuvälist lahendamist internetis. Propageeritakse selliste innovatiivsete tehnoloogiate arendamist ja rakendamist kohtute ja õiguspraktikute jaoks, mis põhineksid tehisintellekti lahendustel ja mis tõenäoliselt optimeeriksid ja kiirendaksid menetlusi (näiteks nn õigustehnoloogia rakendused).

Muudatusettepanek    189

Ettepanek võtta vastu määrus

1. lisa – 5. osa – I alaosa – punkt 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Transport, energeetika ja keskkond: juurutatakse detsentraliseeritud lahendusi ja infrastruktuure, mida on vaja selliste mastaapsete digirakenduste jaoks nagu arukad linnad või arukad maapiirkonnad ning mis toetavad transpordi-, energia- ja keskkonnapoliitikat.

4.  Transport, energeetika ja keskkond: juurutatakse detsentraliseeritud lahendusi ja infrastruktuure, mida on vaja selliste mastaapsete digirakenduste jaoks nagu arukad linnad, arukad maapiirkonnad või äärepoolseimad piirkonnad, ning mis toetavad transpordi-, energia- ja keskkonnapoliitikat.

Muudatusettepanek    190

Ettepanek võtta vastu määrus

1. lisa – 5. osa – II alaosa – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

II.  Tööstuse digitehnoloogiale üleminekuga seotud esialgsed tegevused

II.  Tööstuse digiüleminekuga seotud esialgsed tegevused

Muudatusettepanek    191

Ettepanek võtta vastu määrus

2. lisa – 2. osa – punkt 2.2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.2  Tehisintellekti kasutavate ettevõtete ja organisatsioonide arv

2.2  Digitaalse innovatsiooni keskustega koostöös tehisintellekti testivate ja sellega eksperimenteerivate ettevõtete ja organisatsioonide arv

Muudatusettepanek    192

Ettepanek võtta vastu määrus

2. lisa – 2. osa – punkt 2.2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2.2 a  Nende programmist toetust saavate tehisintellektirakenduste arv, mida praegu turustatakse.

Muudatusettepanek    193

Ettepanek võtta vastu määrus

2. lisa – 4. osa – punkt 4.1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.1  Koolitustel osalenud ja töötavate IKT-spetsialistide arv

4.1  Liidus igal aastal koolitustel osalenud ja töötavate IKT-spetsialistide arv

Muudatusettepanek    194

Ettepanek võtta vastu määrus

2. lisa – 4. osa – punkt 4.2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.2  Nende ettevõtete arv, kellel on raskusi IKT-spetsialistide töölevõtmisega

4.2  Liidus igal aastal nende ettevõtete arv, kellel on raskusi IKT-spetsialistide töölevõtmisega

Muudatusettepanek    195

Ettepanek võtta vastu määrus

2. lisa – 4. osa – punkt 4.2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4.2 b  Nende tudengite, äsja kõrgkooli lõpetanute ja töötute arv, kes on oma seisundit pärast programmi raames pakutud koolitust parandanud.

Muudatusettepanek    196

Ettepanek võtta vastu määrus

2. lisa – 5. osa – punkt 5.1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.1  Digitaalsete avalike teenuste kasutuselevõtt

5.1  Digitaalsete avalike teenuste kasutuselevõtu sagedus

Muudatusettepanek    197

Ettepanek võtta vastu määrus

2. lisa – 5. osa – punkt 5.2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.2  Suure digimahukuse näitajaga ettevõtted

5.2  Suure digimahukuse näitajaga ettevõtete arv

Muudatusettepanek    198

Ettepanek võtta vastu määrus

2. lisa – 5. osa – punkt 5.3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.3  Riikliku koostalitlusvõime raamistiku vastavusse viimine Euroopa koostalitlusvõime raamistikuga

5.3  Riikliku koostalitlusvõime raamistiku Euroopa koostalitlusvõime raamistikuga vastavusse viimise ulatus

Muudatusettepanek    199

Ettepanek võtta vastu määrus

3. lisa – punkt 1 – alapunkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a)  Digitaalse Euroopa programmiga luuakse teadusprojektidest tulenevate andmete jätkusuutlikkuse tagamiseks aktiivselt koostoimet programmiga „Euroopa horisont“;

Muudatusettepanek    200

Ettepanek võtta vastu määrus

3. lisa – punkt 1 – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  Digitaalse Euroopa programmi raames investeeritakse i) digitaalse suutlikkuse suurendamisse kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, küberturvalisuse ja kõrgema taseme digioskuste vallas ning ii) ELi raamistikus toimuv digivõimekuste ja uusimate digitehnoloogiate juurutamine riikide ja piirkondade tasandil avalikku huvi pakkuvates valdkondades (nt tervishoid, avalik haldus, õigus ja haridus) või turutõrgetega valdkondades (nt ettevõtete, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete digitaliseerimine).

c)  Digitaalse Euroopa programmi raames investeeritakse i) digitaalse suutlikkuse suurendamisse kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, küberturvalisuse ja kõrgema taseme digioskuste vallas ning ii) ELi raamistikus toimuv digivõimekuste ja uusimate digitehnoloogiate juurutamine riikide, piirkondade ja kohalikul tasandil avalikku huvi pakkuvates valdkondades (nt tervishoid, avalik haldus, õigus ja haridus) või turutõrgetega valdkondades (nt ettevõtete, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete digitaliseerimine).

Muudatusettepanek    201

Ettepanek võtta vastu määrus

3. lisa – punkt 3 – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  Digitaalse Euroopa programmi raames investeeritakse i) digitaalse suutlikkuse suurendamisse kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, küberturvalisuse ja kõrgema taseme digioskuste vallas ning ii) ELi raamistikus toimuv digivõimekuste ja uusimate digitehnoloogiate juurutamine riikide ja piirkondade tasandil avalikku huvi pakkuvates valdkondades (nt tervishoid, avalik haldus, õigus ja haridus) või turutõrgetega valdkondades (nt ettevõtete, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete digitaliseerimine).

c)  Digitaalse Euroopa programmi raames investeeritakse i) digitaalse suutlikkuse suurendamisse kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, hajusraamatu tehnoloogia, küberturvalisuse ja kõrgema taseme digioskuste vallas ning ii) ELi raamistikus toimuv digivõimekuste ja uusimate digitehnoloogiate juurutamine riikide ja piirkondade tasandil avalikku huvi pakkuvates valdkondades (nt tervishoid, avalik haldus, õigus ja haridus) või turutõrgetega valdkondades (nt ettevõtete, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete digitaliseerimine).


SELETUSKIRI

Komisjoni 6. juunil 2018. aastal esitatud ettepanekus digitaalse Euroopa programmi kohta ajavahemikuks 2021–2027 sätestatakse programmi eesmärgid, eelarve ajavahemikuks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad.

Raportöör pooldab kavandatava programmi üldist eesmärki toetada Euroopa majanduse, tööstuse ja ühiskonna üleminekut digitehnoloogiale. Programm peaks tooma kasu Euroopa ettevõtjatele ja kodanikele. Sellega tugevdatakse Euroopa suutlikkust peamistes digitehnoloogia valdkondades ulatusliku juurutamise abil ning suurendatakse selle levikut ja kasutuselevõttu nii avalikku huvi pakkuvates valdkondades kui ka erasektoris. Võttes arvesse teatavate eesmärkide eripära, leiab raportöör, et lisaks digitehnoloogiale üleminekule on programmi üldine eesmärk suutlikkuse loomine ja ELi strateegilise sõltumatuse tugevdamine.

ELi majanduse, tööstuse ja ühiskonna digiteerimise praegune tase ei ole piisav, et vastata digitaalse ühtse turu poliitilistele eesmärkidele. Endiselt on suuri puudujääke oluliste ja paremate Euroopa investeeringutega katmisel, et saavutada ühine eesmärk ja saada ELi lisaväärtusest täiel määral kasu. Raportöör soovib rõhutada, et kõnealune ettepanek on esimene üleeuroopaline digitaalne programm; seda tuleks pidada oluliseks sammuks Euroopa juhtpositsiooni tugevdamisel ja parandamisel.

Programmil on viis erieesmärki ja nende erinevused kajastuvad nende konkreetsetes eelarvetes. Kuna programmi kaudu saab rahastada erinevaid meetmeid, võib selle rakendamise tõttu nõrgeneda programmi enda peaeesmärk, milleks on suutlikkuse suurendamine ELis. Raportöör soovib jääda väga valvsaks ja teeb seega ettepaneku, et tööprogrammid koostatakse Euroopa Parlamendi järelevalve all.

Kõnealune programm peaks olema tõhus vahend ELi iseseisvuse tugevdamiseks, eelkõige erieesmärkide 1, 2 ja 3 (kõrgjõudlusega andmetöötlus, tehisintellekt ning küberturvalisus ja usaldus) valdkonnas. ELi strateegiline sõltumatus on hädavajalik, et tagada tegelik tegevusvabadus ülemaailmsel tasandil; see on saavutatav üksnes parema koostöö abil liikmesriikide ja ettevõtjate vahel, kes peavad asuma liikmesriikides.

Erieesmärk 4 (kõrgema taseme digioskused) on oluline selleks, et aidata kaasa kolme esimese eesmärgi edukusele, tagades, et praegune ja tulevane tööjõud omandaks hõlpsasti kõrgema taseme digioskused, pakkudes tudengitele, kõrgkooli lõpetanutele ja töötajatele võimalusi omandada ja arendada neid oskusi olenemata nende asukohast ELis.

Erieesmärk 5 (juurutamine, digivõimekuse parim kasutamine ja koostalitlusvõime) on otsustava tähtsusega digivõimekuse (eriti kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti ja küberturvalisuse vallas) laiendamisel, majanduses, sealhulgas koostalitlusvõimeliste lahenduste juurutamine avalikku huvi pakkuvais valdkondades ning tehnoloogiale ja oskusteabele juurdepääsu hõlbustamine kõigi ettevõtjate, sealhulgas VKEde, idufirmade ja kodanike jaoks.

Raportöör sooviks seetõttu täpsustada, et rahastamiskõlblikud üksused peaksid asuma ELis. Programmi konkreetses kontekstis näib koostöö kolmandate riikidega olevat sobimatu.

Raportöör on samuti veendunud, et erieesmärgi 2 (tehisintellekt) tundlikkuse ja praegu selle üle peetavate konsultatsioonide tõttu tuleks valitud projektides järgida eetikanõudeid, nagu muudegi mitmeaastase finantsraamistikuga seotud dokumentide puhul, näiteks „Euroopa horisont“ ja Euroopa kaitseprogramm.

Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste eesmärk on viia ellu sihtprogramme, et aidata Euroopa tööstusel, sealhulgas VKEdel ja idufirmadel ning riigiasutustel varustada oma töötajaid vajalike kõrgema taseme oskustega, et neil oleks juurdepääs uutele võimalustele, mida pakuvad superandmetöötlus, tehisintellekt ja küberturvalisus. VKEdel, idufirmadel ja riigiasutustel on juurdepääs ka tehnoloogilisele oskusteabele ja katseseadmetele ning nad saavad nõu, kuidas paremini hinnata digitehnoloogiale ülemineku projektide majanduslikku tasuvust. See on praegu üks Euroopa tööstuse digiteerimise strateegia peamisi elemente. Raportöör on veendunud, et Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustiku loomise toetamine on äärmiselt tähtis. See võrgustik peaks laienema üle kogu Euroopa, kuid ka riiklikul tasandil konkreetsete vajaduste rahuldamiseks. Prioriteediks on vähemalt ühe Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuse loomine igas piirkonnas.

Programmi kogueelarve – 9 1940 0000 eurot – peaks oleks miinimumsumma, et tagada digitaalse Euroopa programmi edukus. Raportöör on seisukohal, et komisjoni pakutud summa tundub olevat potentsiaalselt piiratud, arvestades eesmärkide üldist taset ja ettenägematuid probleeme, kuna programm on uus ja iga konkreetse eesmärgi täpset vajadust on võimatu eelnevalt hinnata.

Raportöör on hästi kursis liidu ja liikmesriikide eelarveliste piirangute ja investeerimiseks tehtavate jõupingutustega, mistõttu käesoleva programmi rakendamisel ei saa jätta tähelepanuta vahendite kõige tõhusama kasutamise kohustust. Sellest tulenevalt on oluline omavahelise koostoime saavutamine programmi ja ELi-poolse rahastamise vahel järgmises mitmeaastases finantsraamistikus.

Raportöör on veendunud, et vahendite jaotamine muudab investeeringud tõhusamaks ja annab rohkem väärtust, suurendades eelkõige ELi tasandi digiinvesteeringute kohapealset mõju, samas kui riiklikud ja piirkondlikud digiinvesteeringud võivad ELi programme paremini täiendada.

LISA: LOETELU ÜKSUSTEST VÕI ISIKUTEST,

KES ANDSID ARVAMUSE KOOSTAJALE TEAVET

Loetelu koostamine on vabatahtlik ning selle eest vastutab ainuisikuliselt raportöör. Raportöör on saanud raporti koostamisel kuni selle vastuvõtmiseni komisjonis teavet järgmistelt üksustelt või isikutelt:

Üksus ja/või isik

 

Portugali teadus-, tehnoloogia- ja kõrgharidusministeerium

Austria digitaal- ja majandusküsimuste ministeerium (ELi eesistujariik)

ELi juures asuva Norra esindus

EARTO

IAPP

Aalto ülikool

Regioonide Komitee

Austria majanduskoda

Bitkom

Amazon

DIGITALEUROPE

European Digital Rights (EDRi)

Euroopa küberjulgeoleku organisatsioon (ECSO)

TNO

UEAPME – Euroopa töönduse ja VKEde tööandjate organisatsioon

Digivaldkonna VKEde Euroopa ühendus

European Digital Rights (EDRi)


KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS (12.10.2018)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2021–2027 digitaalse Euroopa programm

(COM(2018)0434 – C8-0256/2018 – 2018/0227(COD))

Arvamuse koostaja (*): Bogdan Brunon Wenta

(*)  Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

LÜHISELGITUS

Arvamuse koostaja tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle luua digitaalse Euroopa programm. Järgmisest pikaajalisest ELi eelarvest (mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027) osa moodustava ja 9,2 miljardi euro suuruse eelarvega programmi eesmärk on kujundada Euroopa digitaalüleminekut nii, et sellest saaksid kasu kodanikud ja ettevõtjad.

Programmis keskendutakse viiele erieesmärgile: 1) kõrgjõudlusega andmetöötlus, 2) tehisintellekt, 3) küberturvalisus, 4) kõrgema taseme digioskused ning 5) juurutamine, digivõimekuse parim kasutamine ja koostalitlusvõime.

Arvamuse projekti põhipunktid on järgmised:

i)  Eelarve (artikkel 9)

Kuigi arvamuse koostaja peab oluliseks tagada koostoime digitaalse Euroopa programmi ja kõigi muude mitmeaastase finantsraamistiku programmide vahel, tahaks ta siiski rõhutada vajadust kindlustada digitaalse Euroopa programmile eraldatud eelarve, arvestades selle ambitsioonikaid eesmärke. Seetõttu soovitab ta teha eelarvesse mõned konkreetsed muudatused.

Eelkõige soovitab arvamuse koostaja erieesmärgile 4 „Kõrgema taseme digioskused“ eraldatud eelarve väikesemahulist suurendamist, mille kohaselt eelarve oleks ligikaudu 830 miljonit eurot (9 % kogueelarvest) komisjoni poolt algselt ette nähtud 700 miljoni euro (7,6 %) asemel.

ii)  Kõrgema taseme digioskused (artikkel 7 ja lisad)

Arvestades, et on väga oluline tagada, et nii praegu kui ka tulevikus on töötajatel võimalus omandada kõrgema tasandi digioskused pika- ja lühiajaliste koolituskursuste ning töökohapõhiste koolituste kaudu, soovitab arvamuse koostaja mitut muudatusettepanekut, et aidata saavutada kõnealust konkreetset eesmärki ja muuta ettepaneku sätted veelgi selgemaks.

iii)  Juurutamine, digivõimekuse parim kasutamine ja koostalitlusvõime (artikkel 8 ja lisad)

See eesmärk on eriti oluline kultuuri- ja loomesektori jaoks. Arvamuse koostaja soovitab mitut muudatusettepanekut, et suurendada toetust kultuuri- ja loomemajandusele (eelkõige audiovisuaalsektoris) nende kestval digiüleminekul, ning rõhutab vajadust tagada neile juurdepääs kõige kõrgema taseme ja kõige tõhusamalt töötavatele digitehnoloogiatele tehisintellektist kõrgtasemel arvutustehnikani.

See eesmärk on ühtlasi oluline kultuuripärandi jaoks. Arvamuse koostaja sooviks rõhutada olulist rolli, mis digitaalse Euroopa programmil on Europeana toetamisel.

iv)  Hindamine (artikkel 25)

Arvamuse koostaja soovitab mitut olulist muudatust seoses programmi hindamisega, sest ta leiab, et komisjoni ettepanek ei ole selles suhtes piisavalt selge.

v)  Töökavad (artikkel 23)

Arvamuse koostaja soovitab, et komisjon võtaks tööprogrammid vastu delegeeritud õigusaktidega ja mitte rakendusaktidega, nagu soovitas komisjon oma ettepanekus.

Üldiselt tunneb arvamuse koostaja heameelt jõupingutuste üle, mida komisjon on käesoleva ettepaneku nimel teinud. Sellele vaatamata leiab ta, et see on kaugelt liiga üldsõnaline, ebatäpne ja et selles jääb vajaka olulistest üksikasjadest ja õigusselgusest. Sellega seoses ja arvestades raskusi mõistmisel, kuidas programm konkreetselt töötama hakkab ja samuti kuidas rakendatakse programmidevahelist koostoimet, pakub arvamuse koostaja välja rea muudatusettepanekuid, mis keskenduvad eelkõige programmi suurema õigusselguse ja -kindluse tagamisele.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe54 punktidele 22 ja 23 on vaja käesolevat programmi hinnata konkreetsete seirenõuete kohaselt kogutud teabe alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Kui see on asjakohane, võivad need nõuded sisaldada mõõdetavaid näitajaid, mille põhjal hinnata programmi mõju kohapeal.

(5)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe54 punktidele 22 ja 23 on vaja käesolevat programmi hinnata konkreetsete seirenõuete kohaselt kogutud teabe alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Kui see on asjakohane, võivad need nõuded sisaldada kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt mõõdetavaid näitajaid, mille põhjal hinnata programmi mõju kohapeal.

_________________

_________________

54 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe; ELT L 123, 12.5.2016, lk 1–14.

54 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe; ELT L 123, 12.5.2016, lk 1–14.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  2017. aasta septembris Tallinnas toimunud digitippkohtumisel55 ja Euroopa Ülemkogu 19. oktoobri 2017. aasta järeldustes56 märgiti, et Euroopal on vaja investeerida siinse majanduse digitaliseerimisse ja leida lahendus oskuste nappusele, et Euroopa konkurentsivõime ning meie elukvaliteet ja sotsiaalne struktuur säiliksid ja muutuksid paremaks. Euroopa Ülemkogu tõdes, et digitehnoloogiale üleminek pakub tohutuid võimalusi innovatsiooniks, majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks, aitab suurendada meie ülemaailmset konkurentsivõimet ning suurendab loomingulist ja kultuurilist mitmekesisust. Et saaksime neist võimalustest kinni haarata, peame esmalt kollektiivselt lahendama mõned digitehnoloogiale üleminekuga kaasnevad probleemid ning vaatama läbi sellest mõjutatud poliitikameetmed.

(6)  2017. aasta septembris Tallinnas toimunud digitippkohtumisel55 ja Euroopa Ülemkogu 19. oktoobri 2017. aasta järeldustes56 märgiti, et Euroopal on vaja investeerida siinse majanduse digitaliseerimisse ja leida lahendus oskuste nappusele, et Euroopa konkurentsivõime ning meie elukvaliteet ja sotsiaalne struktuur säiliksid ja muutuksid paremaks. Euroopa Ülemkogu tõdes, et digitehnoloogiale üleminek pakub tohutuid võimalusi innovatsiooniks, majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks, aitab suurendada meie ülemaailmset konkurentsivõimet, meediavabadust ja demokraatlikku dialoogi, edendades ühtlasi mitte üksnes kultuuri- ja loometööstust, vaid ka kultuurilist ja keelelist mitmekesisust. Et saaksime neist võimalustest kinni haarata, peame esmalt kollektiivselt lahendama mõned digitehnoloogiale üleminekuga ja digimonopolidega kaasnevad probleemid ning vaatama läbi sellest mõjutatud poliitikameetmed, keskendudes ühtlasi inimkapitali investeerimisele ning kodanike vajadustele seoses oskuste täiendamise ja ümberõppega, et nad saaksid digitaalsest ühtsest turust täiel määral kasu.

__________________

__________________

55 https://www.eu2017.ee/et/uudised/muu/peaminister-juri-ratase-jareldused-tallinna-digitaalvaldkonna-tippkohtumise-jarel.html

55 https://www.eu2017.ee/et/uudised/muu/peaminister-juri-ratase-jareldused-tallinna-digitaalvaldkonna-tippkohtumise-jarel.html

56 http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-14-2017-INIT/et/pdf

56 http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-14-2017-INIT/et/pdf

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Euroopa Ülemkogu märkis eeskätt, et liit peab kiiremas korras tegelema esilekerkivate suundumustega: see hõlmab selliseid küsimusi nagu tehisintellekt ja hajusraamatu tehnoloogiad (nt plokiahel), tagades samal ajal andmekaitse, digitaalõiguste ja eetiliste standardite kõrge taseme. Euroopa Ülemkogu palus komisjonil esitada 2018. aasta alguseks Euroopa lähenemisviis tehisintellektile ning kutsus komisjoni üles esitama vajalikud algatused raamtingimuste tugevdamiseks, et võimaldada ELil uurida uutele turgudele sisenemise võimalusi riskipõhiste radikaalsete uuenduste kaudu ning kinnitada oma tööstuse juhtrolli.

(7)  Euroopa Ülemkogu märkis eeskätt, et liit peab kiiremas korras tegelema esilekerkivate suundumustega: see hõlmab selliseid küsimusi nagu digilõhe, tehisintellekt ja hajusraamatu tehnoloogiad (nt plokiahel), tagades samal ajal andmekaitse, õiguste ja eetiliste standardite kõrge taseme. Euroopa Ülemkogu palus komisjonil esitada 2018. aasta alguseks Euroopa lähenemisviis tehisintellektile ning kutsus komisjoni üles esitama vajalikud algatused raamtingimuste tugevdamiseks, et võimaldada ELil uurida uutele turgudele sisenemise võimalusi riskipõhiste radikaalsete uuenduste kaudu ning kinnitada oma tööstuse juhtrolli.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Komisjoni teatises „Uus tänapäevane mitmeaastane finantsraamistik Euroopa Liidu jaoks, mis võimaldab tõhusalt saavutada tema prioriteete ka pärast 2020. aastat“57 kirjeldatakse tulevase finantsraamistiku võimaluste hulgas Euroopa digitehnoloogiale ülemineku programmi, mis aitaks liikuda jõudsalt aruka majanduskasvu suunas sellistes valdkondades nagu kõrge kvaliteediga andmetaristud, ühenduvus ja küberturvalisus. Programm kindlustaks Euroopa juhtpositsiooni superarvutite, järgmise põlvkonna interneti, robootika ja suurandmete vallas. See kindlustaks Euroopa tööstuse ja ettevõtluse konkurentsivõimet digitaalses majanduses ning avaldaks olulist mõju oskuste nappusest ülesaamisele kogu liidus.

(8)  Komisjoni teatises „Uus tänapäevane mitmeaastane finantsraamistik Euroopa Liidu jaoks, mis võimaldab tõhusalt saavutada tema prioriteete ka pärast 2020. aastat“57 kirjeldatakse tulevase finantsraamistiku võimaluste hulgas Euroopa digitehnoloogiale ülemineku programmi, mis aitaks liikuda jõudsalt aruka majanduskasvu suunas sellistes valdkondades nagu kõrge kvaliteediga andmetaristud, ühenduvus ja küberturvalisus. Programm kindlustaks Euroopa juhtpositsiooni superarvutite, järgmise põlvkonna interneti, robootika ja suurandmete vallas. See peaks kindlustama Euroopa tööstuse ja ettevõtluse konkurentsivõime digitaalses majanduses ning tagama, et Euroopa kodanikel on vajalikud oskused, pädevus ja teadmised, et tulla toime meie ühiskonna ja majanduse digitaaltehnoloogiale üleminekuga.

_________________

_________________

57 COM(2018) 98 final

57 COM(2018) 98 final

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Programmi üldeesmärk peaks olema toetada tööstuse üleminekut digitehnoloogiale ja soodustada innovatsioonipoliitika, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse tööstuspotentsiaali paremat ärakasutamist, et sellest oleks kasu ettevõtjatele ja kodanikele kogu ELis. Programm tuleks jagada viieks järgmiseks erieesmärgiks vastavalt peamistele poliitikavaldkondadele: kõrgjõudlusega andmetöötlus, küberturvalisus, tehisintellekt, kõrgema taseme digioskused ning juurutamine, digivõimekuse parim kasutamine ja koostalitlusvõime. Ühtlasi peaks programm kõigis neis valdkondades püüdlema liidu, liikmesriikide ja piirkondlike põhimõtete parema kooskõla ning erasektori ja tööstuse ressursside koondamise suunas, et suurendada investeeringuid ja saavutada koosmõju kasv.

(10)  Programmi üldeesmärk peaks olema toetada digitehnoloogiale üleminekut tööstuses ja ühiskonnas ning soodustada innovatsiooni- ja teadusuuringute poliitika potentsiaali paremat ärakasutamist ning teadus- ja arendustegevuse tulemuste, tehnoloogiaarenduse ning Euroopa ja rahvusvaheliste standardite täielikku kasutamist tööstuses, kultuuri-, haridus-, teadus-, audiovisuaal- ja meediaasutustes ning avalikus halduses, et sellest oleks kasu kodanikele ja ettevõtjatele kogu liidus. Programm tuleks jagada viieks järgmiseks erieesmärgiks vastavalt peamistele poliitikavaldkondadele: kõrgjõudlusega andmetöötlus, küberturvalisus, tehisintellekt, kõrgema taseme digioskused ning juurutamine, digivõimekuse parim kasutamine ja koostalitlusvõime. Ühtlasi peaks programm kõigis neis valdkondades püüdlema liidu, liikmesriikide ja piirkondlike põhimõtete parema kooskõla ning erasektori ja tööstuse ressursside koondamise suunas, et suurendada investeeringuid ja saavutada koosmõju kasv.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a)  Kooskõlas Euroopa kultuuripärandiaasta eesmärkide ja tegevuskavaga (milles on rõhutatud kultuuri-, kunsti-, loome- ja audiovisuaalsektori suurt potentsiaali aidata kaasa Euroopa teadus- ja sotsiaalsele innovatsioonile) tuleks programmiga edendada partnerlusi ja teadusprojekte teadusasutuste, ülikoolide ning kultuuri-, kunsti-, loome- ja audiovisuaalasutuste (eriti muuseumid, akadeemiad, konservatooriumid, teatrid ja kinod) vahel. Samuti tuleks sellega toetada sellise digitaaltehnoloogia arendamist, mis hõlbustab ja laiendab kultuuri-, kunsti-, loome- ja audiovisuaalsisu ning -teenuste (nt täiendatud ja virtuaalreaalsus ning inimene-masin kasutajaliidesed) säilitamise ulatust ja nende kättesaadavust, koostoimes programmidega „Loov Euroopa“ ja „Euroopa horisont“.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Programmi rakendamises peaksid kesksel kohal olema digitaalse innovatsiooni keskused, mis peaksid innustama tööstust, avaliku sektori asutusi ja teadusasutusi võtma kõrgtasemel digitehnoloogia laialdaselt kasutusele. Digitaalse innovatsiooni keskuste võrk peaks katma võimalikult suure geograafilise ala kogu Euroopast59. Esimesed digitaalse innovatsiooni keskused valitakse liikmesriikide ettepanekute põhjal ja edaspidi suurendatakse võrku avatud ja konkurentsipõhise protsessi käigus. Digitaalse innovatsiooni keskustest saavad juurdepääsupunktid kõige uuematele digivõimalustele, sh kõrgjõudlusega andmetöötlusele, tehisintellektile, küberturvalisuse võimalustele ning muudele innovatiivsetele tehnoloogiatele, näiteks peamistele progressi võimaldavatele tehnoloogiatele, millega saab tutvuda ka tootmis- ja linnalaborites (i.k fablabs, citylabs). Need keskused hakkavad tegutsema ühtse kontaktpunktina, kus pakutakse juurdepääsu testitud ja valideeritud tehnoloogiatele ja propageeritakse avatud innovatsiooni. Peale selle hakatakse neis pakkuma toetust kõrgema taseme digioskuste vallas. Ühtlasi peaks digitaalse innovatsiooni keskuste võrk toetama äärepoolseimate piirkondade osalemist digitaalsel ühtsel turul.

(11)  Programmi rakendamises peaksid kesksel kohal olema digitaalse innovatsiooni keskused, mis peaksid innustama tööstust, VKEsid, kohalikke idufirmasid, avaliku sektori asutusi ja teadusasutusi võtma kõrgtasemel digitehnoloogia laialdaselt kasutusele, võttes arvesse konkreetseid valdkondlikke vajadusi piirkondlikul tasandil. Digitaalse innovatsiooni keskuste võrk peaks katma võimalikult suure geograafilise ala kogu Euroopast59, võttes samal ajal arvesse äärealasid ja vähem arenenud piirkondi. Esimesed digitaalse innovatsiooni keskused valitakse liikmesriikide ettepanekute põhjal, võttes arvesse selliseid kriteeriume nagu geograafiline asukoht, demograafilised arengud ja piirkondlikud vajalike oskuste prognoosid, ning edaspidi suurendatakse võrku avatud, läbipaistva ja konkurentsipõhise protsessi käigus. Digitaalse innovatsiooni keskustest saavad juurdepääsupunktid kõige uuematele digivõimalustele, sh kõrgjõudlusega andmetöötlusele, tehisintellektile, küberturvalisuse võimalustele ning muudele innovatiivsetele tehnoloogiatele, näiteks peamistele progressi võimaldavatele tehnoloogiatele, millega saab tutvuda ka tootmis- ja linnalaborites (i.k fablabs, citylabs). Need keskused hakkavad tegutsema ühtse kontaktpunktina, kus pakutakse juurdepääsu testitud ja valideeritud tehnoloogiatele ja propageeritakse avatud innovatsiooni. Peale selle hakatakse neis pakkuma toetust kõrgema taseme digioskuste vallas. Ühtlasi peaks digitaalse innovatsiooni keskuste võrk toetama äärepoolseimate piirkondade osalemist digitaalsel ühtsel turul.

__________________

__________________

59 Nagu on märgitud teatises Euroopa tööstuse digitaliseerimise kohta (COM(2016) 180 (final)).

59 Nagu on märgitud teatises Euroopa tööstuse digitaliseerimise kohta (COM(2016) 180 (final)).

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Programmi meetmeid tuleks kasutada turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks proportsionaalsel viisil ilma erasektori rahalisi vahendeid dubleerimata või välja tõrjumata ning neil meetmetel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus.

(14)  Programmi meetmeid tuleks kasutada turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks proportsionaalsel viisil ilma erasektori rahalisi vahendeid dubleerimata või välja tõrjumata ning neil meetmetel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus. Samuti tuleks programmiga tingimusteta järgida sisuteenuse pakkujate, tarbijate ja digitaaltehnoloogia kasutajate õigusi, tagades digitaalse Euroopa arendamisel Euroopa väärtuste täieliku järgimise.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Kõrgjõudlusega andmetöötlus ja sellega seotud andmetöötlusvõimsus liidus peaksid võimaldama kõrgjõudlusega andmetöötluse laialdasemat kasutamist tööstuses ja avalikku huvi pakkuvates valdkondades üldisemalt, et kasutada ära võimalusi, mida superarvutid ühiskonnale pakuvad näiteks tervishoiu, keskkonna ja turvalisuse, aga ka tööstuse, eeskätt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime vallas.

(16)  Kõrgjõudlusega andmetöötlus ja sellega seotud andmetöötlusvõimsus liidus peaksid võimaldama kõrgjõudlusega andmetöötluse laialdasemat kasutamist tööstuses ja avalikku huvi pakkuvates valdkondades üldisemalt, et kasutada ära võimalusi, mida superarvutid ühiskonnale pakuvad näiteks tervishoiu, keskkonna, lingvistika ja turvalisuse, aga ka tööstuse, eeskätt idufirmade ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime vallas.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 a)  Digitehnoloogiad peaksid olema laialdaselt kättesaadavad kõikidele vajalikele avaliku ja erasektori osalejatele, võttes arvesse geograafilist tasakaalu; toetuste kriteeriumide puhul tuleks seetõttu pöörata suurt tähelepanu üldisele mõjule, tehnoloogia ja infotehnoloogia kättesaadavusele ning geograafilisele tasakaalule.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Suuremahuliste andmestike ning testimis- ja eksperimenteerimisvahendite kättesaadavus on tehisintellekti arendamise jaoks äärmiselt oluline.

(20)  Suuremahuliste andmestike, arvutilingvistika ning testimis- ja eksperimenteerimisvahendite kättesaadavus on tehisintellekti arendamise jaoks äärmiselt oluline.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)  Küberturvalisus on kogu liidu probleem ja seda ei saa lahendada eri riikide killustatud algatustega. Euroopa küberturvalisuse alast võimekust tuleks tugevdada, et Euroopa oleks valmis kaitsma oma kodanikke ja ettevõtjad küberohtude eest. Peale selle peaksid ka tarbijad olema kaitstud, kui nad kasutavad võrguühendusega tooteid, mida saab häkkida ja mis võivad nende turvalisuse ohtu seada. Kõike seda tuleks teha koos liikmesriikide ja erasektoriga: tuleks välja töötada ja koordineerida projekte, mis tugevdaksid Euroopa küberturvalisuse alaseid võimekusi ja tagaksid uusimate küberturvalisuse lahenduste laialdase juurutamise kogu majanduses; ühtlasi tuleks koondada kõnealuse valdkonna pädevus, et tagada kriitiline mass ja tippteadmiste olemasolu.

(22)  Küberturvalisus on kogu liidu probleem ja seda ei saa lahendada eri riikide killustatud algatustega. Euroopa küberturvalisuse alast võimekust tuleks tugevdada, et Euroopa oleks valmis kaitsma kodanikke, ettevõtjaid ja haldusasutusi küberohtude eest. Peale selle peaksid ka tarbijad olema kaitstud, kui nad kasutavad võrguühendusega tooteid, mida saab häkkida ja mis võivad nende turvalisuse ohtu seada. Kõike seda tuleks teha koos liikmesriikide ja erasektoriga: tuleks välja töötada ja koordineerida projekte, mis tugevdaksid Euroopa küberturvalisuse alaseid võimekusi ja tagaksid uusimate küberturvalisuse lahenduste laialdase juurutamise kogu majanduses; ühtlasi tuleks koondada kõnealuse valdkonna pädevus, et tagada kriitiline mass ja tippteadmiste olemasolu.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(25 a)  Oma 14. septembri 2017. aasta resolutsioonis Euroopa uue oskuste tegevuskava kohta65 a tuletas Euroopa Parlament meelde, et tänapäeva ühiskonnas on põhiliste digitaaloskuste tagamine väga oluline eeltingimus isiklikuks ja tööalaseks eneseteostuseks. Lisaks toonitas Euroopa Parlament vajadust varustada inimesed spetsiifilisemate ja keerukamate digitaaloskustega, et nad suudaksid kasutada digitaaltehnoloogiat innovaatilisel ja looval viisil.

 

_________________

 

65 a Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0360.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27)  Euroopa Parlament märkis 1. juuni 2017. aasta resolutsioonis Euroopa tööstuse digiteerimise kohta,67 et haridus, koolitus ja elukestev õpe on digitaalühiskonna sotsiaalse sidususe nurgakivid.

(27)  Euroopa Parlament märkis 1. juuni 2017. aasta resolutsioonis Euroopa tööstuse digiteerimise kohta67, et haridus, koolitus ja elukestev õpe on digitaalühiskonna sotsiaalse sidususe nurgakivid. Parlament rõhutas ka peamiste digioskuste tähtsust, mille hulka peaksid kuuluma teadlikkus digioskustega kaasnevatest võimalustest, peamiste digivahendite oskuslik kasutamine, turvaline internetikäitumine ja otsingumetoodika usaldusväärsete allikate tuvastamiseks, ning mis peaksid edendama teadlikkust õigustest internetis. Samuti aitaks see kodanikel omandada kriitilise arusaama digitaalmeedia eri vormidest, suurendades ja rikastades nii digikirjaoskuse pakutavaid ressursse ja võimalusi.

_________________

_________________

67 Dokument A8-0183/2017, kättesaadav aadressil: http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P8-TA-2017-0240+0+DOC+XML+V0//ET

67 Dokument A8-0183/2017, kättesaadav aadressil: http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P8-TA-2017-0240+0+DOC+XML+V0//ET

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Kõrgtasemel digitehnoloogia, mida käesoleva programmi raames toetatakse, nt kõrgjõudlusega andmetöötlus, küberturvalisus ja tehisintellekt on nüüd piisavalt küpsed, et viia need teadlaste töölaualt edasi ning juurutada, ellu viia ja liidu tasandil laialdaselt kasutusele võtta. Lidu tasandil reageerimist eeldavad lisaks nende tehnoloogiate juurutamisele ka nendega seotud oskused. Kõrgema taseme digioskuste alaseid koolitusi tuleb muuta mastaapsemaks, neid rohkem pakkuda ja teha need kättesaadavaks kogu ELis. Kui sellega hakkama ei saada, takistab see kõrgtasemel digitehnoloogia sujuvat juurutamist ja kahjustab liidu majanduse üldist konkurentsivõimet. Käesolevast programmist toetatavad meetmed täiendavad meetmeid, mida toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist, Euroopa Regionaalarengu Fondist ja „Euroopa horisondi“ programmidest.

(28)  Kõrgtasemel digitehnoloogia, mida käesoleva programmi raames toetatakse, nt kõrgjõudlusega andmetöötlus, küberturvalisus ja tehisintellekt on nüüd piisavalt küpsed, et viia need teadlaste töölaualt edasi ning juurutada, ellu viia ja liidu tasandil laialdaselt kasutusele võtta. Lidu tasandil reageerimist eeldavad lisaks nende tehnoloogiate juurutamisele ka nendega seotud oskused. Kõrgema taseme digioskuste alaseid õppe- ja koolitusvõimalusi, sh koolitust töökohal, sega- ja kaugõpet, tuleb muuta mastaapsemaks, neid rohkem pakkuda ja teha need kättesaadavaks kogu liidus. Erilist tähelepanu tuleks eelkõige vananeva tööjõu kontekstis pöörata sellele, et pakkuda töötajatele vahendeid uue digitaristu pakutavatest võimalustest kasu saamiseks. Kui sellega hakkama ei saada, takistab see kõrgtasemel digitehnoloogia sujuvat juurutamist ja kodanike osalemist avalikus elus ja tööturul ning kahjustab liidu majanduse üldist konkurentsivõimet. Käesolevast programmist toetatavad meetmed täiendavad meetmeid, mida toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist, Euroopa Regionaalarengu Fondist ning „Euroopa horisondi“ ja Erasmuse programmist.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30)  Üleminek digitehnoloogiale sellistes avalikku huvi pakkuvates valdkondades nagu tervishoid,68 liikuvus, õiguskaitse, Maa ja keskkonna seire, haridus ja kultuur eeldab digiteenuste taristute jätkamist ja laiendamist, et võimaldada turvalist piiriülest andmevahetust ja edendada riigi arengut. Nende koordineerimine käesoleva määruse alusel võimaldab tekkivat sünergiat kõige paremini kasutada.

(30)  Üleminek digitehnoloogiale sellistes avalikku huvi pakkuvates valdkondades nagu tervishoid68, liikuvus, õiguskaitse, Maa ja keskkonna seire, haridus ja koolitus ning kultuur eeldab digiteenuste taristute jätkamist ja laiendamist, et võimaldada turvalist piiriülest andmevahetust ja edendada riigi arengut. Nende koordineerimine käesoleva määruse alusel võimaldab tekkivat sünergiat kõige paremini kasutada. Digiülemineku puhul tuleks siiski arvesse võtta asjaolu, et mõned kodanikud selles erinevatel põhjustel ei osale, ning tuleks toetada võrgustikke, et neid kodanikke jätkuvalt teavitada, millega aidatakse neil täielikult säilitada oma õigused ja osaleda kõikide ühiskondlike ja kodanikukohustuste täitmisel.

_________________

_________________

68 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52018DC0233&rid=1

68 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52018DC0233&rid=1

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(30 a)  Kõrgtehnoloogia juurutamine ja kättesaadavus avalikku huvi pakkuvates valdkondades, näiteks hariduses, nõuab ka sellise tehnoloogia kasutamiseks vajalike oskuste alast koolitust. Seepärast peaksid erieesmärgi nr 8 alla kuuluvad eesmärgid hõlmama ka koolitusprogramme isikutele, kes kõrgtehnoloogiat kasutama hakkavad.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(34 a)  Digitehnoloogia pakutavate kõigi võimaluste ja eeliste kasutamiseks tuleks kaotada praegune lõhe haldusasutuste, üksikisikute, ettevõtete ja geograafiliste piirkondade juurdepääsu ja kasutamise osas. Seda silmas pidades on digitaristu kiirem kasutuselevõtt, eelkõige Euroopa territooriumi kõige ebasoodsamas olukorras olevates piirkondades, äärmiselt oluline, et suurendada kaasatust ja vähendada digitaalset lõhet.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(35 a)  Sellega seoses ja nagu näitab Europeana algatus, kujutab Euroopa teoste digiteerimine olulist võimalust parandada Euroopa kultuuri ja ühise kultuuripärandi kättesaadavust, levitamist ja edendamist. Digiinnovatsioon võib anda tõuke revolutsioonile selles, kuidas kultuuritooteid esitletakse ja kuidas nad kättesaadavaks tehakse. Siinkohal on eriti oluline 3D-tehnoloogiate kasutamise edendamine andmete kogumiseks ning hävitatud kultuuritoodete ja -pärandi taastamiseks. Digitaalse Euroopa programm saab seetõttu aidata tagada rahastust Euroopa kultuuripärandi ja kultuuri õiglasele ja eetilisele digiteerimisele, säilitamisele ja veebis kättesaadavaks tegemisele.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(35 b)  Lisaks ei ole ajaloolised ja kultuuriobjektid puuetega inimestele sageli kergesti ligipääsetavad. Programm võiks seega toetada digialgatusi, mille eesmärk on parandada kaasatust ning muuta kultuurikogemused, -objektid ja -esemed kogu Euroopas puuetega inimestele juurdepääsetavamaks, olenemata geograafilisest asukohast.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(35 c)  31. mail 2016. aastal rõhutas nõukogu, et väga tähtis on tagada Europeana jätkusuutlik rahastamine ja juhtimine kultuuripärandiasutuste, liikmesriikide ja komisjoni ühise jõupingutusena. Rahastamisel tuleks eelistada Europeana digiteenuste taristut kui hästi toimivat digiteenuste taristut. Eelkõige tuleks digitaalse Euroopa programmi liidu rahastuse järjepidevus tagada 2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus, et võimaldada katkematut ja edukat teenuste osutamist samal tasemel, nagu on ette nähtud praeguses rahastamiskavas.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37)  2016. aasta aprillis võttis komisjon vastu Euroopa tööstuse digitaliseerimise algatuse tagamaks, et kõik Euroopa tööstusharud olenemata sektorist, asukohast ja suurusest saavad digitaalsetest uuendustest täit kasu71.

(37)  2016. aasta aprillis võttis komisjon vastu Euroopa tööstuse digitaliseerimise algatuse tagamaks, et kõik Euroopa tööstusharud olenemata sektorist, asukohast ja suurusest saavad digitaalsetest uuendustest täit kasu. See on eriti oluline väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks kultuuri- ja loomesektoris.

__________________

 

71

 

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39)  Võimalik, et seatud eesmärkide saavutamiseks tuleb võimendada võrgu- ja andmetöötluse valdkonna vastastikku täiendavate tehnoloogiate potentsiaali, nagu on märgitud teatises „Euroopa tööstuse digitaliseerimine”,73 kus tõdeti, et maailmatasemel võrkude ja pilvtaristu kättesaadavus on tööstuse digitaliseerimise oluline komponent.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

__________________

73 COM (2016) 180 final: „Euroopa tööstuse digitaliseerimine. Kuidas kasutada digitaalse ühtse turu kõiki võimalusi“.

 

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 44

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(44)  Käesoleva määruse rakendamise ühetaoliste tingimuste tagamiseks tuleks anda komisjonile rakendamisvolitused tööprogrammide vastuvõtmiseks, et saavutada programmi eesmärgid kooskõlas liidu ja liikmesriikide prioriteetidega ning tagada samas liidu ja liikmesriikide ühismeetmete ühtsus, läbipaistvus ja järjepidevus. Kõnealuseid volitusi tuleks teostada vastavalt määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)75 artiklis 4 osutatud nõuandemenetlusele.

välja jäetud

__________________

 

75 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

 

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 45

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(45)  Põhimõtteliselt tuleks tööprogrammid vastu võtta mitmeaastaste tööprogrammidena, reeglina iga kahe aasta järel, või kui see on põhjendatud programmi rakendamisest tulenevate vajadustega, siis iga-aastaste tööprogrammidena. Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda sellest, kuivõrd saab nende abil saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning selliste rahastamisvahendite kasutamist, mis ei ole seotud finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega.

(45)  Vastu tuleks võtta tööprogrammid, et saavutada programmi eesmärgid kooskõlas liidu ja liikmesriikide prioriteetidega ning tagada samas liidu ja liikmesriikide ühismeetmete ühtsus, läbipaistvus ja järjepidevus. Põhimõtteliselt tuleks tööprogrammid vastu võtta iga kahe aasta järel, või kui see on põhjendatud programmi rakendamisest tulenevate vajadustega, siis igal aastal. Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda sellest, kuivõrd saab nende abil saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning selliste rahastamisvahendite kasutamist, mis ei ole seotud finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 46

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(46)  Komisjonile tuleks delegeerida õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte II lisa muutmise kohta, et vaadata läbi ja/või täiendada seal loetletud näitajaid. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(46)  Komisjonile tuleks delegeerida õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte tööprogrammide vastuvõtmise ja II lisa muutmise kohta, et vaadata läbi ja/või täiendada seal loetletud näitajaid. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva määrusega kehtestatakse digitaalse Euroopa programm (edaspidi „programm“).

Käesoleva määrusega kehtestatakse digitaalse Euroopa programm (edaspidi „programm“), mida rakendatakse ajavahemikul 1. jaanuar 2021 kuni 31. detsember 2027.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  „digitaalse innovatsiooni keskus“ – juriidiline isik, kes nimetatakse või valitakse avatud ja konkurentsipõhise menetlusega täitma programmist tulenevaid ülesandeid, eeskätt pakkuma juurdepääsu tehnilistele teadmistele ja eksperimenteerimisvahenditele, nagu seadmed ja tarkvaralised töövahendid; et toetada tööstuse üleminekut digitehnoloogiale;

(e)  „digitaalse innovatsiooni keskus“ – juriidiline isik, kes nimetatakse või valitakse avatud, läbipaistva ja konkurentsipõhise menetlusega täitma programmist tulenevaid ülesandeid, eeskätt pakkuma juurdepääsu tehnilistele teadmistele ja eksperimenteerimisvahenditele, nagu seadmed ja tarkvaralised töövahendid, samuti kõrgema taseme digioskuste erikoolitusi, et toetada kõigi Euroopa kodanike digitaalset võimestamist ning tööstuse ja avaliku sektori asutuste üleminekut digitehnoloogiale;

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f a)  „meediapädevus“ – analüütilised oskused, mida on vaja digimaailmas orienteerumiseks.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi üldeesmärk on järgmine: toetada Euroopa majanduse ja ühiskonna üleminekut digitehnoloogiale ning viia sellest saadav kasu Euroopa kodanike ja ettevõtjateni. Programmiga:

1.  Programmi üldeesmärk on toetada Euroopa majanduse ja ühiskonna üleminekut digitehnoloogiale ning viia sellest saadav kasu Euroopa kodanike ja ettevõtjateni. Sellega:

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  kindlustatakse Euroopa suutlikkust peamistes digitehnoloogia valdkondades läbi mastaapse juurutamise,

(a)  kindlustatakse Euroopa suutlikkust peamistes digitehnoloogia valdkondades, millega tagatakse õiguste ja Euroopa väärtuste täielik austamine, läbi mastaapse juurutamise,

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Programmil on viis järgmist erieesmärki:

2.  Programmi viis erieesmärki on järgmised:

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  toetada koos liikmesriikidega kõrgetasemeliste küberturvalisuse seadmete, töövahendite ja andmetaristute hankimist, järgides täielikult andmekaitsealaseid õigusakte;

(a)  toetada koos liikmesriikidega kõrgetasemeliste küberturvalisuse seadmete, töövahendite ja andmetaristute hankimist, järgides täielikult andmekaitsealaseid õigusakte, mida toetab vabatahtlike standardite väljaarendamine;

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liidu rahalise sekkumisega erieesmärgi 4 „Kõrgema taseme digioskused“ raames toetatakse kõrgema taseme digioskuste arengut käesoleva programmiga toetatavates valdkondades ning aidatakse seega suurendada Euroopa talendipagasit, toetatakse ametioskuste parandamist, eriti kõrgjõudlusega andmetöötluse, suurandmete analüüsi, küberturvalisuse, hajusraamatu tehnoloogia, robootika ja tehisintellekti vallas. Rahalisel sekkumisel on järgmised tegevuseesmärgid:

Liidu rahalise sekkumisega erieesmärgi 4 „Kõrgema taseme digioskused“ raames toetatakse kõrgema taseme digioskuste arengut käesoleva programmiga toetatavates valdkondades ning aidatakse seega suurendada liidu talendipagasit, toetatakse ametioskuste parandamist, eriti kõrgjõudlusega andmetöötluse, suurandmete analüüsi, küberturvalisuse, hajusraamatu tehnoloogia, robootika, tehisintellekti ja arvutilingvistika vallas. Rahalisel sekkumisel on järgmised tegevuseesmärgid:

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  toetada pikaajaliste koolituste ja kursuste väljatöötamist ja pakkumist tudengitele, IT-spetsialistidele ja laiemale töötajaskonnale:

(a)  toetada kvaliteetsete pikaajaliste koolituste ja kursuste, sh segaõppe väljatöötamist ja pakkumist igas vanuses kodanikele, näiteks tudengitele, oskuste täiendamist vajavatele inimestele, õpetajatele ja koolitajatele, teadlastele, IT-spetsialistidele ja laiemale töötajaskonnale, võttes arvesse ja austades keelelist mitmekesisust;

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  toetada lühiajaliste koolituste ja kursuste väljatöötamist ja pakkumist ettevõtjatele, väikeettevõtete juhtidele ja laiemale töötajaskonnale:

(b)  toetada kvaliteetsete lühiajaliste koolituste ja kursuste, sh segaõppe väljatöötamist ja pakkumist õpetajatele, koolitajatele, ettevõtjatele, sh väikeettevõtete ja idufirmade juhtidele, füüsilisest isikust ettevõtjatele ja laiemale töötajaskonnale, samuti oskuste täiendamist vajavatele igas vanuses kodanikele, muu hulgas kolmandas sektoris ning kultuuri-, loome-, kunsti- ja audiovisuaalsetes organisatsioonides;

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  toetada laialt avatud e-õppe (MOOC) väljatöötamist ja pakkumist tööotsijatele, tudengitele ja töötajatele;

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  toetada õpilaste, noorte ettevõtjate ja kõrgkooli lõpetanute töökohapõhist õpet ja praktikat.

(c)  toetada õpilaste, noorte ettevõtjate ja kõrgkooli lõpetanute, samuti oskuste täiendamist vajavate igas vanuses kodanike kvaliteetset töökohapõhist õpet, sh segaõpet ja praktikat.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  toetada võrgustikke või teenuseid, mis pakuvad abi ja jätkuvat teavet kodanikele, kes erinevatel põhjustel ei osale digitaalarengus.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c b)  toetada töötajaskonna töökohapõhist õpet.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  tagada, et avalikus sektoris ja avalikku huvi pakkuvates valdkondades, näiteks tervishoius ja hoolduses, kohtusüsteemis, hariduses, transpordis, energeetikas, keskkonnavaldkonnas, kultuuri- ja loomesektoris saaks juurutada ja kasutada tipptasemel digitehnoloogiat, eeskätt seoses kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti ja küberturvalisusega;

(a)  tagada, et avalikus sektoris ja avalikku huvi pakkuvates valdkondades, näiteks tervishoius ja hoolduses, kohtusüsteemis, hariduses, transpordis, energeetikas, keskkonnavaldkonnas, kultuuri- ja loomesektoris saaks tulemuslikult juurutada tipptasemel digitehnoloogiat, eeskätt seoses kõrgjõudlusega andmetöötluse, keeletehnoloogia, tehisintellekti ja küberturvalisusega, ning et koolituste abil oleks tagatud selle kasutamiseks vajalikud oskused;

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  vähendada digiteenuste ja digitaristute kasutamise ja nendele juurdepääsuga seotud distantsi avaliku halduse asutuste, kodanike, ettevõtete ja geograafiliste piirkondade vahel, toetades nende võimet osutada tõhusamaid teenuseid ning ergutades kodanike suuremat kaasatust otsustamisprotsessidesse;

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitavad iga-aastased assigneeringud vastavalt mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud piirmääradele.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Nimetatud summa orienteeriv jaotus on järgmine:

2.  Lõikes 1 osutatud rahalised vahendid jaotatakse järgmiselt:

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  kuni 2 698 240 000 eurot erieesmärgiks 1 „Kõrgjõudlusega andmetöötlus“

(a)  maksimaalselt 29 % erieesmärgile 1 „Kõrgjõudlusega andmetöötlus“

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  kuni 2 498 369 000 eurot erieesmärgiks 2 „Tehisintellekt“

(b)  vähemalt 27 % erieesmärgile 2 „Tehisintellekt“

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  kuni 1 998 696 000 eurot erieesmärgiks 3 „Küberturvalisus ja usaldus“

(c)  vähemalt 21 % erieesmärgile 3 „Küberturvalisus ja usaldus“

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  kuni 699 543 000 eurot erieesmärgiks 4 „Kõrgema taseme digioskused“

(d)  vähemalt 9 % erieesmärgile 4 „Kõrgema taseme digioskused“

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  kuni 1 299 152 000 eurot erieesmärgiks 5 „Juurutamine, digivõimekuse parim kasutamine ja koostalitlusvõime“

(e)  vähemalt 14 % erieesmärgile 5 „Juurutamine, digivõimekuse parim kasutamine ja koostalitlusvõime“

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programm on üles ehitatud selliselt, et tema rakendamisel tekiks III lisas täpsemalt kirjeldatud koostoime muude liidu rahastamisprogrammidega, seda eeskätt ELi programmidest täiendavate rahaliste vahendite saamise korra kaudu, kui juhtimiskorraldus seda lubab; rahastamine võib toimuda järgemööda, vaheldumisi või vahendite ühendamise, sh meetmete ühisrahastamise teel.

1.  Programm võimaldab III lisas täpsemalt kirjeldatud koostoimet muude liidu rahastamisprogrammidega, seda eeskätt ELi programmidest täiendavate rahaliste vahendite saamise korra kaudu, kui juhtimiskorraldus seda lubab, kas järgemööda, vaheldumisi või vahendite ühendamise, sh meetmete ühisrahastamise teel.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  NUTS liigitus;

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Täiendavaid digitaalse innovatsiooni keskusi valitakse avatud ja konkurentsipõhise protsessi käigus ning tagades, et hõlmatakse võimalikult suur geograafiline ala kogu Euroopast. Võrgu üksuste arv on proportsionaalses suhtes konkreetse liikmesriigi rahvaarvuga ja iga liikmesriigi kohta on vähemalt üks digitaalse innovatsiooni keskus. ELi äärepoolseimate piirkondade spetsiifiliste probleemidega tegelemiseks võidakse nimetada eraldi üksused, kes tegeleksid nende piirkondade vajadustega.

4.  Täiendavaid digitaalse innovatsiooni keskusi valitakse avatud, läbipaistva ja konkurentsipõhise protsessi käigus ning tagades, et hõlmatakse võimalikult suur geograafiline ala kogu Euroopast. Võrgu üksuste arv on proportsionaalses suhtes konkreetse liikmesriigi rahvaarvuga ja iga liikmesriigi kohta on vähemalt üks digitaalse innovatsiooni keskus, võttes seejuures arvesse liidu ebasoodsamas olukorras olevaid piirkondi, demograafilist olukorda ja piirkondlikke vajalike oskuste prognoose. ELi äärepoolseimate piirkondade spetsiifiliste probleemidega tegelemiseks võidakse nimetada eraldi üksused, kes tegeleksid nende piirkondade vajadustega.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 6 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  pakkuda digitaaltehnoloogiale ülemineku teenuseid, kaasa arvatud testimis- ja eksperimenteerimisvahendeid, mis on mõeldud VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, seda ka sektorites, kus digitehnoloogia ja sellega seotud tehnoloogiate kasutuselevõtt on aeglane;

(a)  pakkuda digitaaltehnoloogiale ülemineku teenuseid, kaasa arvatud testimis- ja eksperimenteerimisvahendeid, mis on mõeldud idufirmadele, VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, eelkõige sektorites, kus digitehnoloogia ja sellega seotud tehnoloogiate kasutuselevõtt on aeglane;

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 6 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  anda piirkondade vahel edasi teadmisi ja oskusteavet, eeskätt seeläbi, et ühe piirkonna VKEd ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad ühendatakse võrku teistes piirkondades tegutsevate digitaalse innovatsiooni keskustega, mis on asjaomaste teenuste pakkumiseks kõige sobivamad;

(b)  anda piirkondade vahel edasi teadmisi ja oskusteavet, eeskätt seeläbi, et ühe piirkonna idufirmad, VKEd ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad ühendatakse võrku teistes piirkondades tegutsevate digitaalse innovatsiooni keskustega, mis on asjaomaste teenuste pakkumiseks kõige sobivamad;

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 6 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  pakkuda haldusasutustele, avaliku sektori organisatsioonidele, VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele temaatilisi teenuseid, kaasa arvatud teenuseid, mis on seotud tehisintellekti, kõrgjõudlusega andmetöötluse ning küberturvalisuse ja usaldusega. Iga digitaalse innovatsiooni keskus võib spetsialiseeruda konkreetsetele temaatilistele teenustele ega pea pakkuma kõiki käesolevas lõikes nimetatud temaatilisi teenuseid;

(c)  pakkuda haldusasutustele, avaliku sektori organisatsioonidele, idufirmadele, VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele temaatilisi teenuseid, kaasa arvatud teenuseid, mis on seotud tehisintellekti, kõrgjõudlusega andmetöötluse ning küberturvalisuse ja usaldusega. Iga digitaalse innovatsiooni keskus võib spetsialiseeruda konkreetsetele temaatilistele teenustele ega pea pakkuma kõiki käesolevas lõikes nimetatud temaatilisi teenuseid;

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 27 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, võttes vastu tööprogrammid.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Need tööprogrammid võetakse vastu mitmeaastaste programmidena kogu programmi jaoks. Kui see peaks olema põhjendatud konkreetsete rakendamisega seotud vajaduste tõttu, võib tööprogrammid vastu võtta aastaste programmidena, mis hõlmavad üht või mitut erieesmärki.

2.  Need tööprogrammid võetakse vastu mitmeaastaste programmidena iga kahe aasta järel. Kui see peaks olema põhjendatud konkreetsete rakendamisega seotud vajaduste tõttu, võib tööprogrammid vastu võtta aastaste programmidena, mis hõlmavad üht või mitut erieesmärki.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Näitajad, mille abil teostatakse programmi rakendamisel ja artiklis 3 sätestatud üld- ja erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude järelevalvet, on esitatud II lisas.

1.  Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed näitajad, mille abil teostatakse programmi rakendamisel ja artiklis 3 sätestatud üld- ja erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude järelevalvet, on esitatud II lisas.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Et tagada programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tulemuslik hindamine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 27 vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmise kohta, et vajaduse korral näitajad läbi vaadata või neid täiendada ning täiendada käesolevat määrust järelevalve- ja hindamisraamistiku loomist käsitlevate sätetega.

2.  Et hinnata tõhusalt programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 27 vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmise kohta, et vajaduse korral näitajad läbi vaadata või neid täiendada ning täiendada käesolevat määrust järelevalve- ja hindamisraamistiku loomist käsitlevate sätetega.

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

3.  Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja liikmesriikidele konkreetsed aruandlusnõuded.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Maksimaalselt tuleb ära kasutada ELi ametlikku statistikat, näiteks IKT valdkonna korrapäraseid statistilisi uuringuid. Riikide statistikaametitega konsulteeritakse ja nad kaasatakse koos Eurostatiga programmi rakendamise ja digitehnoloogiale üleminekul tehtud edusammude järelevalveks kasutatavate statistiliste näitajate esialgsesse kavandamisse ja sellele järgnevasse arendamisse.

4.  Kõige tõhusamal võimalikul viisil tuleb ära kasutada ELi ametlikku statistikat, näiteks IKT valdkonna korrapäraseid statistilisi uuringuid, samuti digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksiga (DESI) seotud andmestikku NUTS-2 tasandil, et aidata kõrvaldada digitaalse Euroopa programmiga seotud piirkondlike andmete puudujääke. Riikide statistikaametitega konsulteeritakse ja nad kaasatakse koos Eurostatiga programmi rakendamise ja digitehnoloogiale üleminekul tehtud edusammude järelevalveks kasutatavate statistiliste näitajate esialgsesse kavandamisse ja sellele järgnevasse arendamisse.

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Hindamine

Programmi hindamine

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Hindamised toimuvad piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.

1.  Komisjon tagab programmi korrapärase seire ja programmi välishindamise, mis põhineb peamiselt artikli 24 lõikes 3 osutatud tulemusaruannete süsteemil.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust.

2.  Lisaks programmi korrapärasele seirele koostab komisjon vahehindamisaruande ja esitab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele hiljemalt 31. detsembriks 2024.

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Programmi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis [1] nimetatud ajavahemikku, viib komisjon läbi programmi lõpphindamise.

3.  Lõpliku välis- ja sõltumatu hindamise põhjal koostab komisjon programmi lõpliku hindamisaruande, milles hinnatakse selle pikemaajalist mõju ja jätkusuutlikkust.

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Hindamisaruannete süsteemiga tuleb tagada, et liidu vahendite saajad koguvad programmi hindamiseks vajalikke andmeid tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt ning piisava detailsuse astmega.

välja jäetud

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Komisjon esitab lõikes 3 osutatud lõpliku hindamisaruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele hiljemalt 31. detsembriks 2030.

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

välja jäetud

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Artiklis 24 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.

2.  Artiklites 23 ja 24 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 24 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 23 ja 24 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Artikli 24 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

6.  Artiklite 23 ja 24 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

1. lisa – 4. osa – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Programmiga toetatakse praeguste ja tulevaste töötajate lihtsat juurdepääsu kõrgema taseme digioskustele eeskätt kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, hajusraamatute (nt plokiahela) ja küberturvalisuse vallas; selleks pakutakse tudengitele, hiljuti kõrgkooli lõpetanutele ja praegustele töötajatele nende asukohast olenemata vahendeid selliste oskuste omandamiseks ja arendamiseks.

Programmiga toetatakse praeguste ja tulevaste töötajate lihtsat juurdepääsu kõrgema taseme digioskustele ja koolitusvõimalusi eeskätt kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, hajusraamatute (nt plokiahela) ja küberturvalisuse vallas; selleks pakutakse tudengitele, hiljuti kõrgkooli lõpetanutele või oskuste täiendamist vajavatele igas vanuses kodanikele, tööotsijatele ja praegustele töötajatele nende asukohast olenemata vahendeid selliste oskuste omandamiseks ja arendamiseks.

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

1. lisa – 4. osa – lõik 2 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Juurdepääs töökohapõhisele õppele pädevuskeskustes ja kõrgtasemel tehnoloogiat kasutavates ettevõtetes pakutava praktika kaudu.

1.  Juurdepääs töökohapõhisele õppele ja segaõppe võimalustele pädevuskeskustes ja kõrgtasemel tehnoloogiat kasutavates ettevõtetes pakutava praktika kaudu.

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

1. lisa – 4. osa – lõik 2 – punkt 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Juurdepääs laialt avatud e-õppele (MOOC), mida pakuvad e-õppe platvormid ja ülikoolid.

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

1. lisa – 5. osa – alaosa II – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

II.  Tööstuse digitehnoloogiale üleminekuga seotud esialgsed tegevused

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)  

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

1. lisa – 5. osa – alaosa I – punkt 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Haridus ja kultuur: pakkuda Euroopas loovisikutele ja loometööstusele juurdepääsu uusimatele digitehnoloogiatele tehisintellektist kõrgtaseme arvutustehnikani. Kasutada Euroopa kultuuripärandit kultuurilise mitmekesisuse, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja Euroopa kodakondsuse edendamise vahendina. Toetada digitehnoloogia kasutuselevõttu hariduses.

5.  Haridus ja koolitus: toetada digitehnoloogia ja digitaalsete suhtlusreeglite kasutuselevõttu formaalses, informaalses ja mitteformaalses hariduses, näiteks digioskuste, meediapädevuse ja digitehnoloogia kasutamise oskuste ulatuslikuma lisamisega kõikidesse õppekavadesse, koos tegeliku juurdepääsuga uusimatele digitehnoloogiatele tehisintellektist kõrgtaseme arvutustehnikani, sealhulgas pakkudes koolidele asjakohaseid digitaaltaristuid ja -varustust, näiteks suure läbilaskevõimega lairibavõrke ühenduskiirusega vähemalt 100 Mbit/s. Toetada investeeringuid kaugõppesse, seda nii segaõppe kui ka täiesti internetipõhise õppe kujul. Toetada jätkuvat digitaalharidust alates varasest east, ilma et see piiraks samal ajal klassikaliste ja humanistlike oskuste edasiarendamist, jätmata seejuures tähelepanuta digisõltuvuse riski ning digiüleminekuga seotud võimalikke patoloogiaid seoses sotsiaalse ja füüsilise suhtlusega.

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

1. lisa – 5. osa – alaosa I – punkt 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Kultuuri- ja loomesektor: toetada kultuuri- ja loomesektorit, eelkõige audiovisuaalsektorit nende käimasoleval üleminekul digitaaltehnoloogiale, tagades neile juurdepääsu uusimale, kestlikule ja kõige tõhusamalt töötavale digitaaltehnoloogiale tehisintellektist kõrgtaseme arvutustehnikani, samuti toetades kultuuri- ja loomesektorit oma digitaalsete vahendite ja digitaristu õiglasel ja eetilisel kasutamisel ja väljatöötamisel.

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu määrus

1. lisa – 5. osa – alaosa I – punkt 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 b.  Kultuuripärand: kasutada ja edendada Euroopa materiaalset ja immateriaalset kultuuripärandit kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja Euroopa kodakondsuse edendamise vahendina. Kaitsta, säilitada ja levitada kultuuripärandit digiteerimise ja nüüdisaegsete digitaalsete kultuuritavade arendamise kaudu ning selliste konkreetsete digitaalsete algatuste kaudu nagu Europeana, kultuuripärandi pilv ja muud algatused, mille puhul võetakse arvesse uusimat digitehnoloogiat.

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu määrus

2. lisa – 4. osa – punkt 4.1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.1  Koolitustel osalenud ja töötavate IKT-spetsialistide arv

4.1  Liidus igal aastal koolitustel osalenud ja töötavate IKT-spetsialistide arv

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu määrus

2. lisa – 4. osa – punkt 4.2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.2  Nende ettevõtete arv, kellel on raskusi IKT-spetsialistide töölevõtmisega

4.2  Liidus igal aastal nende ettevõtete arv, kellel on raskusi IKT-spetsialistide töölevõtmisega

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu määrus

3. lisa – punkt 1 – alapunkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  Digitaalse Euroopa programm loob aktiivselt koostoimet programmiga „Euroopa horisont“ teadusprojektidest tulenevate andmete jätkusuutlikkuse valdkonnas.

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu määrus

3. lisa – punkt 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Koostoime programmiga „Loov Euroopa“ tagab järgmise:

 

(a)  Programmi raames toetatakse selliste kõrgema taseme digioskuste arendamist ja omandamist, mida on vaja kultuuriökosüsteemi ning kultuuri- ja loometööstuse kui terviku jaoks oluliste tipptehnoloogiate juurutamiseks. Hõlbustatakse kultuurisektoris ja muude sektorite vahel vahetust loomekogukondade poolt juba välja töötatud protokollide ja kõrgema taseme digioskuste valdkonnas, et edendada nende levikut ja kasutuselevõttu.

 

(b)  Programm „Loov Euroopa“, mille üldeesmärk on suurendada kultuuri- ja loomesektori konkurentsivõimet, täiendab selles osas digitaalse Euroopa programmi meetmeid, mille eesmärk on toetada kultuuri- ja loomemajanduse üleminekut digitaaltehnoloogiale ning tagada olemasolevate platvormide mitmekesisus, võttes arvesse digitaalsete monopolide üha suuremat turukontsentreerumist.

 

(c)  Programmi raames kindlustavad kaks juhtprojekti, et jätkub strateegiaga #Digital4Culture seotud juurutamistegevus. Juhtprojektiga, mis käsitleb kultuuripärandi valdkonna üleminekut digitaaltehnoloogiale, toetatakse jätkuvalt Euroopa kultuuripärandiaastal (2018) käivitatud Euroopa algatust. Digitaaloskusi käsitleval programmi osal on koostoime selliste teemadega nagu meediapädevus ja filmiharidus.

 

(d)  Programmiga toetatakse sellise Euroopa filmide võrgukataloogi käivitamist ja elluviimist, mida saab kasutada seaduslike tellitavate teenustega, eesmärgiga edendada Euroopa filmide levitamist, tutvustamist, nähtavust ja leitavust Euroopa tasandil.

 

(e)  Programmiga toetatakse selliste uute tehnoloogiate arendamist, mida on vaja, et suurendada Euroopa audiovisuaalteoste kinolevi ja internetis levitamist ning tagada neile laialdasem piiriülene juurdepääs, nagu on sätestatud programmi „Loov Euroopa“ allprogrammi MEDIA prioriteetides.

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu määrus

3. lisa – punkt 5 – alapunkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  Programmiga toetatakse asjakohaselt Euroopa üliõpilaspileti (e-Card) väljatöötamist ja rakendamist, pakkudes tehnilist taristut ja suutlikkuse suurendamist ning tagades usaldus- ja turvaaspektide arendamise, eriti mis puudutab elektroonilist andmevahetust.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Digitaalse Euroopa programmi kehtestamine ajavahemikuks 2021–2027

Viited

COM(2018)0434 – C8-0256/2018 – 2018/0227(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ITRE

14.6.2018

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

CULT

14.6.2018

Kaasatud komisjonid - istungil teada andmise kuupäev

5.7.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Bogdan Brunon Wenta

1.6.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

3.9.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

10.10.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

27

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Isabella Adinolfi, Dominique Bilde, Nikolaos Chountis, Silvia Costa, Mircea Diaconu, Damian Drăghici, Angel Dzhambazki, Jill Evans, María Teresa Giménez Barbat, Giorgos Grammatikakis, Petra Kammerevert, Krystyna Łybacka, Svetoslav Hristov Malinov, Rupert Matthews, Stefano Maullu, Morten Messerschmidt, Luigi Morgano, Momchil Nekov, Michaela Šojdrová, Helga Trüpel, Sabine Verheyen, Julie Ward, Bogdan Brunon Wenta, Theodoros Zagorakis, Bogdan Andrzej Zdrojewski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Norbert Erdős, Martina Michels, Remo Sernagiotto

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

27

+

ALDE

Mircea Diaconu, María Teresa Giménez Barbat

ECR

Angel Dzhambazki, Rupert Matthews, Morten Messerschmidt, Remo Sernagiotto

EFDD

Isabella Adinolfi

GUE/NGL

Nikolaos Chountis, Martina Michels

PPE

Norbert Erdős, Svetoslav Hristov Malinov, Stefano Maullu, Michaela Šojdrová, Sabine Verheyen, Bogdan Brunon Wenta, Theodoros Zagorakis, Bogdan Andrzej Zdrojewski

S&D

Silvia Costa, Damian Drăghici, Giorgos Grammatikakis, Petra Kammerevert, Krystyna Łybacka, Luigi Morgano, Momchil Nekov, Julie Ward

VERTS/ALE

Jill Evans, Helga Trüpel

0

 

 

1

0

ENF

Dominique Bilde

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (7.11.2018)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2021–2027 digitaalse Euroopa programm

(COM(2018)0434 – C8‑0256/2018 – 2018/0227(COD))

Arvamuse koostaja: Paul Rübig

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Kõrgjõudlusega andmetöötluse erieesmärgi puhul peetakse kõige sobivamaks rakendusmehhanismiks ühisettevõtet, mis peaks eeskätt koordineerima riikide ja liidu strateegiaid ja investeeringuid kõrgjõudlusega andmetöötluse taristusse ning teadus- ja arendustegevusse, koondama avalikud ja erasektori vahendid ning kaitsma liidu majanduslikke ja strateegilisi huve63. Lisaks sellele hakkavad liikmesriikide kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevuskeskused pakkuma tööstusele, teadlastele ja haldusasutustele kõrgjõudlusega andmetöötluse teenuseid.

(18)  Kõrgjõudlusega andmetöötluse erieesmärgi puhul peetakse kõige sobivamaks rakendusmehhanismiks ühisettevõtet, mis peaks eeskätt koordineerima riikide ja liidu strateegiaid ja investeeringuid kõrgjõudlusega andmetöötluse taristusse ning teadus- ja arendustegevusse, koondama avalikud ja erasektori vahendid ning kaitsma liidu majanduslikke ja strateegilisi huve63. Lisaks sellele hakkavad liikmesriikide kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevuskeskused pakkuma tööstusele, sealhulgas VKEdele ja idufirmadele, teadlastele ja haldusasutustele kõrgjõudlusega andmetöötluse teenuseid.

_________________

_________________

63 Mõjuhinnang, mis on lisatud dokumendile „Ettepanek: nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte“ (https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/proposal-council-regulation-establishing-eurohpc-joint-undertaking-impact-assessment)

63 Mõjuhinnang, mis on lisatud dokumendile „Ettepanek: nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte“ (https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/proposal-council-regulation-establishing-eurohpc-joint-undertaking-impact-assessment)

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(39 a)  Plokiahela- ja muud hajusraamatutehnoloogiad võivad oluliselt parandada liidus edastatavate andmehulkade kättesaadavust, hõlbustada dokumentide notariaalset tõendamist ning võimaldada turvalisel ja ELi õigustikku järgival viisil jälgida tehinguid või toodete liikumist. Nad suurendavad usaldust paljusid sidusrühmi hõlmavate rakenduste suhtes, tugevdavad koostöömudeleid ja aitavad vähendada edastatavate andmehulkade killustatust. See parandab kvaliteeti ja tõhusust, vähendab halduskoormust, eriti õiguslikest nõuetest tuleneva aruandluse ja auditeerimise korral, aitab pettusi piirata ja tõkestada ning stimuleerib parimate tavade kasutuselevõtmist ja eetilist käitumist. Lisaks aitab Euroopas plokiahelatehnoloogia ja teiste hajusraamatutehnoloogiate arendamis- ja kasutamisvõimekuse tugevdamine toetada siinset digiinnovatsiooni keskkonda ja tugevdada eurooplaste positsiooni uue internetimajanduse liidrite seas.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(39 b)  19. oktoobril 2017 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel leidsid liikmesriigid, et liit peab kiiremas korras tegelema uute arengute ja sealhulgas plokiahelatehnoloogiatega ning samal ajal tagama kõrgel tasemel andmekaitse, digiõigused ja eetikanormid. Euroopa Parlamendi resolutsioonis „Hajusandmebaasi tehnoloogia ja plokiahelad: usalduse suurendamine vahendajatest loobumise abil“ (2017/2772(RSP)), mis võeti vastu 16. mail 2018, tunnistatakse plokiahelate tähtsust innovatsiooni edendamisel Euroopas ja kogu maailmas.

 

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(39 c)  10. aprillil 2018 toimunud teisel digipäeval otsustasid Euroopa riigid teha koostööd avalike teenuste jaoks paremate ja usaldusväärsemate lahenduste väljatöötamisel (näiteks arendades Euroopas teenuste plokiahelataristuid) ning palusid, et komisjon toetaks oma digikavade kaudu plokiahela- ja hajusraamatutehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõtmist.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 43

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(43)  Võttes arvesse, kui oluline on võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas liidu kohustusega rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, panustab programm kliimameetmete integreerimisse ja üldise eesmärgi – pühendada 25 % ELi eelarve kuludest kliimaeesmärkide toetamisele – saavutamisse74. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.

(43)  Võttes arvesse, kui oluline on võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas liidu kohustusega rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, panustab programm kliimameetmete integreerimisse ja sellesse, et saavutada kiiresti üldine eesmärk: pühendada kliimaeesmärkide toetamisele 2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus vähemalt 25 % ELi eelarve kuludest74 ja 30 % esimesel võimalusel hiljemalt 2027. aastaks. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus. Tähtis on, et EL täidaks lubaduse olla ÜRO kestliku arengu eesmärkide täitmisel esirinnas, olgugi et mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekutes selline selge ja silmatorkav kohustus puudub, ning selleks tuleks järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga seotud ELi algatustesse ja poliitikameetmetesse integreerida kestliku arengu eesmärgid.

_________________

_________________

74 COM(2018) 321 (lõplik), lk 1.

74 COM(2018) 321 (lõplik), lk 1.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Programmil on viis järgmist erieesmärki:

2.  Programmil on kuus järgmist erieesmärki:

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a)  plokiahela- ja hajusraamatutehnoloogiad

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  toetada lühiajaliste koolituste ja kursuste väljatöötamist ja pakkumist ettevõtjatele, väikeettevõtete juhtidele ja laiemale töötajaskonnale:

(b)  toetada lühiajaliste koolituste ja kursuste väljatöötamist ja pakkumist ettevõtjatele, väikeettevõtete juhtidele, sealhulgas idufirmadele ja laiemale töötajaskonnale;

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  toetada kõrgema taseme digitehnoloogia ja sellega seotud tehnoloogiate kasutuselevõttu liidu tööstuses, eelkõige VKEde seas, muu hulgas eeskätt seoses kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, küberturvalisuse ning tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiatega;

(e)  toetada kõrgema taseme digitehnoloogia ja sellega seotud tehnoloogiate kasutuselevõttu liidu tööstuses, eelkõige VKEde ja idufirmade seas, muu hulgas eeskätt seoses kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, küberturvalisuse ning tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiatega;

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 8 a

 

Plokiahelad ja hajusraamatutehnoloogiad

 

Liidu rahalise sekkumisega erieesmärgi 6 (plokiahela- ja hajusraamatutehnoloogiad) saavutamiseks järgitakse alljärgnevaid tegevuseesmärke:

 

(a)  luua ja tugevdada liidus peamisi plokiahela- ja hajusraamatutehnoloogiate alaseid võimekusi, ühendada omavahel riiklikud / piirkondlikud plokiahelataristud ja rajada juhtimismudel, mis kooskõlas liidu õigusraamistikuga toetaks nimetatud tehnoloogiate võimaldatud uute digiteenuste arendamist ja kasutuselevõtmist;

 

(b)  teha kõnealused võimekused kättesaadavaks ettevõtjatele [eriti VKEdele], haldusasutustele ja teistele organisatsioonidele, et toetada nimetatud tehnoloogiate selliste piiriüleste rakenduste arendamist, mis toovad kasu Euroopa kodanikele ja [Euroopa] digimajandusele;

 

(c)  arendada, võtta kasutusele, kooskõlastada ja käitada liidu tasandil Euroopa plokiahelateenuste taristut, mis vastaks maailma kõige rangematele küberturvalisuse, energiatõhususe ja eraelu puutumatuse nõuetele, oleks mitteärilisel moel avaliku ja erasektori kasutajatele kättesaadav ja toetaks üldhuviteenuste osutamist;

 

(d)  toetada plokiahela- ja hajusraamatutehnoloogiate ühtset liidu innovatsioonikeskkonda tugevdava teadus- ja uuendustegevuse tulemusena saadud kasutuskõlbliku / toimiva tehnoloogia kasutuselevõtmist, pakkudes liikmesriikides võimalusi testimiseks ja katsetamiseks.

Selgitus

Plokiahela- ja muud hajusraamatutehnoloogiad võivad oluliselt parandada liidus edastatavate andmehulkade kättesaadavust, hõlbustada dokumentide notariaalset tõendamist ning võimaldada turvalisel ja ELi õigustikku järgival viisil jälgida tehinguid või toodete liikumist. Nad suurendavad usaldust paljusid sidusrühmi hõlmavate rakenduste suhtes, tugevdavad koostöömudeleid ja aitavad vähendada edastatavate andmehulkade killustatust. See parandab kvaliteeti ja tõhusust, vähendab halduskoormust, eriti õiguslikest nõuetest tuleneva aruandluse ja auditeerimise korral, aitab pettusi piirata ja tõkestada ning stimuleerib parimate tavade kasutuselevõtmist ja eetilist käitumist.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 9 194 000 000 eurot.

1.  Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on 2018. aasta hindades 8 192 391 000 eurot (jooksevhindades 9 194 000 000 eurot).

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  kuni 2 698 240 000 eurot erieesmärgiks 1 „Kõrgjõudlusega andmetöötlus“

(a)  kuni 2 404 289 438 eurot 2018. aasta hindades (2 698 240 000 eurot jooksevhindades) erieesmärgiks 1 „Kõrgjõudlusega andmetöötlus“

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  kuni 2 498 369 000 eurot erieesmärgiks 2 „Tehisintellekt“

(b)  kuni 2 226 192 703 eurot 2018. aasta hindades (2 498 369 000 eurot jooksevhindades) erieesmärgiks 2 „Tehisintellekt“

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  kuni 1 998 696 000 eurot erieesmärgiks 3 „Küberturvalisus ja usaldus“

(c)  kuni 1 780 954 875 eurot 2018. aasta hindades (1 998 696 000 eurot jooksevhindades) erieesmärgiks 3 „Küberturvalisus ja usaldus“

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  kuni 699 543 000 eurot erieesmärgiks 4 „Kõrgema taseme digioskused“

(d)  kuni 623 333 672 eurot 2018. aasta hindades (699 543 000 eurot jooksevhindades) erieesmärgiks 4 „Kõrgema taseme digioskused“

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  kuni 1 299 152 000 eurot erieesmärgiks 5 „Juurutamine, digivõimekuse parim kasutamine ja koostalitlusvõime“

(e)  kuni 1 157 620 312 eurot 2018. aasta hindades (1 299 152 000 eurot jooksevhindades) erieesmärgiks 5 „Juurutamine, digivõimekuse parim kasutamine ja koostalitlusvõime“

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Komisjon tagab, et digitaalarengu tegevuskavaga seotud programmides osalemise ja selle taotlemise menetlusnõuded on ühtlustatud.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Programmist võib rahastamist pakkuda ükskõik millises finantsmääruse kohases vormis, sealhulgas eelkõige hangetena, aga ka toetuste ja auhindadena. Rahastamine võib toimuda ka segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite kaudu.

2.  Programmist võib rahastamist pakkuda ükskõik millises finantsmääruse kohases vormis, sealhulgas eelkõige komisjoni, rahastava asutuse või toetusesaajate individuaalsete või ühishangetena, aga ka toetuste ja auhindadena. Hankel võib ühe menetluse raames sõlmida mitu lepingut ning kehtestada täitmiskohaga seotud tingimusi kooskõlas kohaldatavate rahvusvaheliste hankelepingutega. Programmist võib rahastamist pakkuda ka segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite kaudu.

Selgitus

Muudatusettepanekuga tahetakse võimaldada teha hankeid kõige tulemuslikumal viisil, muutes selgemaks sätte selle kohta, kuidas komisjon või ELi rahastavad asutused saavad digitaalse Euroopa programmi rahastatud avalikel hangetel ise hankijatena osaleda. Ühel hankel saab ka sõlmida lepingud mitme müüja või hankijaga, mis tagab parema kulutõhususe ja tagab eriti digitehnoloogiate puhul tarnete ja teeninduse järjepidevuse.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 6 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  pakkuda digitaaltehnoloogiale ülemineku teenuseid, kaasa arvatud testimis- ja eksperimenteerimisvahendeid, mis on mõeldud VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, seda ka sektorites, kus digitehnoloogia ja sellega seotud tehnoloogiate kasutuselevõtt on aeglane;

(a)  pakkuda digitaaltehnoloogiale ülemineku teenuseid, kaasa arvatud testimis- ja eksperimenteerimisvahendeid, mis on mõeldud VKEdele, keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele ja idufirmadele, seda ka sektorites, kus digitehnoloogia ja sellega seotud tehnoloogiate kasutuselevõtt on aeglane;

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 6 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  anda piirkondade vahel edasi teadmisi ja oskusteavet, eeskätt seeläbi, et ühe piirkonna VKEd ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad ühendatakse võrku teistes piirkondades tegutsevate digitaalse innovatsiooni keskustega, mis on asjaomaste teenuste pakkumiseks kõige sobivamad;

(b)  anda piirkondade vahel edasi teadmisi ja oskusteavet, eeskätt seeläbi, et ühe piirkonna VKEd, keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad ja idufirmad ühendatakse võrku teistes piirkondades tegutsevate digitaalse innovatsiooni keskustega, mis on asjaomaste teenuste pakkumiseks kõige sobivamad;

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 6 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  pakkuda haldusasutustele, avaliku sektori organisatsioonidele, VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele temaatilisi teenuseid, kaasa arvatud teenuseid, mis on seotud tehisintellekti, kõrgjõudlusega andmetöötluse ning küberturvalisuse ja usaldusega. Iga digitaalse innovatsiooni keskus võib spetsialiseeruda konkreetsetele temaatilistele teenustele ega pea pakkuma kõiki käesolevas lõikes nimetatud temaatilisi teenuseid;

(c)  pakkuda haldusasutustele, avaliku sektori organisatsioonidele, VKEdele, keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele ja idufirmadele temaatilisi teenuseid, kaasa arvatud teenuseid, mis on seotud tehisintellekti, kõrgjõudlusega andmetöötluse ning küberturvalisuse ja usaldusega. Iga digitaalse innovatsiooni keskus võib spetsialiseeruda konkreetsetele temaatilistele teenustele ega pea pakkuma kõiki käesolevas lõikes nimetatud temaatilisi teenuseid;

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  vajadus saada üle finantstakistustest, näiteks turupoolse rahastamise puudumisest;

(d)  vajadus saada üle finantstakistustest, näiteks eelkõige noortele ettevõtjatele ja VKEdele mõeldud turupoolse rahastamise puudumisest;

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjon rakendab programmi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis [3] osutatud eesmärkidega.

2.  Komisjon rakendab programmi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Ühtlasi tagab ta võimalikele liidu rahastamise taotlejatele digitaalsektoris ühtse teabe ja ühtsed osalemisvõimalused. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis [3] osutatud eesmärkidega.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Digitaalse Euroopa programm ajavahemikuks 2021–2027

Viited

COM(2018)0434 – C8-0256/2018 – 2018/0227(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ITRE

14.6.2018

 

 

 

Arvamuse esitajad

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

14.6.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Paul Rübig

28.6.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

26.9.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

5.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

27

2

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jean Arthuis, Reimer Böge, Lefteris Christoforou, Gérard Deprez, Manuel dos Santos, André Elissen, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, John Howarth, Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk, Vladimír Maňka, Siegfried Mureşan, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Eleftherios Synadinos, Indrek Tarand, Isabelle Thomas, Inese Vaidere, Daniele Viotti, Tiemo Wölken, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Karine Gloanec Maurin, Alain Lamassoure, Janusz Lewandowski, Andrey Novakov

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Michael Detjen

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

27

+

ALDE

Jean Arthuis, Gérard Deprez

ECR

Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk

PPE

Reimer Böge, Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, Alain Lamassoure, Janusz Lewandowski, Siegfried Mureşan, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Inese Vaidere

S&D

Michael Detjen, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Karine Gloanec Maurin, John Howarth, Vladimír Maňka, Manuel dos Santos, Isabelle Thomas, Daniele Viotti, Tiemo Wölken

VERTS/ALE

Indrek Tarand

2

ENF

André Elissen

NI

Eleftherios Synadinos

1

0

ENF

Marco Zanni

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (13.11.2018)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2021–2027 digitaalse Euroopa programm

(COM(2018)0434 – C8-0256/2018 – 2018/0227(COD))

Arvamuse koostaja: Adina‑Ioana Vălean

MUUDATUSETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Programmi üldeesmärk peaks olema toetada tööstuse üleminekut digitehnoloogiale ja soodustada innovatsioonipoliitika, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse tööstuspotentsiaali paremat ärakasutamist, et sellest oleks kasu ettevõtjatele ja kodanikele kogu ELis. Programm tuleks jagada viieks järgmiseks erieesmärgiks vastavalt peamistele poliitikavaldkondadele: kõrgjõudlusega andmetöötlus, küberturvalisus, tehisintellekt, kõrgema taseme digioskused ning juurutamine, digivõimekuse parim kasutamine ja koostalitlusvõime. Ühtlasi peaks programm kõigis neis valdkondades püüdlema liidu, liikmesriikide ja piirkondlike põhimõtete parema kooskõla ning erasektori ja tööstuse ressursside koondamise suunas, et suurendada investeeringuid ja saavutada koosmõju kasv.

(10)  Programmi üldeesmärk peaks olema toetada tööstuse ja Euroopa ühiskonna üleminekut digitehnoloogiale ja soodustada innovatsioonipoliitika, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse tööstuspotentsiaali paremat ärakasutamist, et sellest oleks kasu ettevõtjatele, piirkondadele, kohalikele kogukondadele ja kodanikele kogu ELis. Programm tuleks jagada viieks järgmiseks erieesmärgiks vastavalt peamistele poliitikavaldkondadele: kõrgjõudlusega andmetöötlus, küberturvalisus, tehisintellekt, kõrgema taseme digioskused ning juurutamine, digivõimekuse parim kasutamine, koostalitlusvõime ja piirkondade ning linna- ja maakogukondade vahelise digilõhe kaotamine. Ühtlasi peaks programm kõigis neis valdkondades püüdlema liidu, liikmesriikide ja piirkondlike põhimõtete parema kooskõla ning erasektori ja tööstuse ressursside koondamise suunas, et suurendada investeeringuid ja saavutada koosmõju kasv.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Programmi rakendamises peaksid kesksel kohal olema digitaalse innovatsiooni keskused, mis peaksid innustama tööstust, avaliku sektori asutusi ja teadusasutusi võtma kõrgtasemel digitehnoloogia laialdaselt kasutusele. Digitaalse innovatsiooni keskuste võrk peaks katma võimalikult suure geograafilise ala kogu Euroopast55. Esimesed digitaalse innovatsiooni keskused valitakse liikmesriikide ettepanekute põhjal ja edaspidi suurendatakse võrku avatud ja konkurentsipõhise protsessi käigus. Digitaalse innovatsiooni keskustest saavad juurdepääsupunktid kõige uuematele digivõimalustele, sh kõrgjõudlusega andmetöötlusele, tehisintellektile, küberturvalisuse võimalustele ning muudele innovatiivsetele tehnoloogiatele, näiteks peamistele progressi võimaldavatele tehnoloogiatele, millega saab tutvuda ka tootmis- ja linnalaborites (i.k fablabs, citylabs). Need keskused hakkavad tegutsema ühtse kontaktpunktina, kus pakutakse juurdepääsu testitud ja valideeritud tehnoloogiatele ja propageeritakse avatud innovatsiooni. Peale selle hakatakse neis pakkuma toetust kõrgema taseme digioskuste vallas. Ühtlasi peaks digitaalse innovatsiooni keskuste võrk toetama äärepoolseimate piirkondade osalemist digitaalsel ühtsel turul.

(11)  Programmi rakendamises peaksid kesksel kohal olema digitaalse innovatsiooni keskused, mis peaksid innustama tööstust, avaliku sektori organisatsioone, haldusasutusi ja teadusasutusi võtma kõrgtasemel digitehnoloogia laialdaselt kasutusele. Digitaalse innovatsiooni keskuste võrk peaks katma võimalikult suure geograafilise ala kogu Euroopast59. Esimesed digitaalse innovatsiooni keskused valitakse liikmesriikide ettepanekute põhjal ja edaspidi suurendatakse võrku avatud, läbipaistva ja konkurentsipõhise protsessi käigus. Digitaalse innovatsiooni keskustest saavad juurdepääsupunktid kõige uuematele digivõimalustele, sh kõrgjõudlusega andmetöötlusele, tehisintellektile, küberturvalisuse võimalustele ning muudele innovatiivsetele tehnoloogiatele, näiteks peamistele progressi võimaldavatele tehnoloogiatele, millega saab tutvuda ka tootmis- ja linnalaborites (i.k fablabs, citylabs). Need keskused hakkavad tegutsema ühtse kontaktpunktina, kus pakutakse juurdepääsu testitud ja valideeritud tehnoloogiatele ja propageeritakse avatud innovatsiooni. Peale selle hakatakse neis pakkuma toetust kõrgema taseme digioskuste vallas. Ühtlasi peaks digitaalse innovatsiooni keskuste võrk toetama äärepoolseimate piirkondade osalemist digitaalsel ühtsel turul.

_________________

_________________

59 Nagu on märgitud teatises Euroopa tööstuse digitaliseerimise kohta (COM(2016) 180 (final)).

59 Nagu on märgitud teatises Euroopa tööstuse digitaliseerimise kohta (COM(2016) 180 (final)).

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Kõrgjõudlusega andmetöötlus ja sellega seotud andmetöötlusvõimsus liidus peaksid võimaldama kõrgjõudlusega andmetöötluse laialdasemat kasutamist tööstuses ja avalikku huvi pakkuvates valdkondades üldisemalt, et kasutada ära võimalusi, mida superarvutid ühiskonnale pakuvad näiteks tervishoiu, keskkonna ja turvalisuse, aga ka tööstuse, eeskätt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime vallas.

(16)  Kõrgjõudlusega andmetöötlus ja sellega seotud andmetöötlusvõimsus liidus peaksid võimaldama kõrgjõudlusega andmetöötluse laialdasemat kasutamist programmi kõigi toetusesaajate poolt ja avalikku huvi pakkuvates valdkondades üldisemalt, et kasutada ära võimalusi, mida superarvutid ühiskonnale pakuvad näiteks sotsiaalse kaasatuse, tervishoiu, keskkonna ja turvalisuse, aga ka tööstuse, eeskätt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime vallas.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 a)  Arvutiseadmete ja andmetalletuskeskuste energiatarbimine, mis peaks järgmistel aastakümnetel pidevalt suurenema, peaks põhinema taastuvatel energiaallikatel.

Selgitus

Andmete talletamine muutub üha olulisemaks probleemiks, kuna andmekeskustel on hinnanguliselt kõige kiiremini kasvav CO2-jalajälg kogu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoris. Uuringud näitavad, et järgnevatel aastatel sidetehnoloogiale omistatud üleilmne elektrikasutus eeldatavasti kasvab ja 2040. aastaks võib sidetehnoloogia osakaal ülemaailmses CO2 heites jõuda 14 % -ni (juba praegu 2 %). https://www.researchgate.net/publication/320225452_Total_Consumer_Power_Consumption_Forecast

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Kõrgjõudlusega andmetöötluse erieesmärgi puhul peetakse kõige sobivamaks rakendusmehhanismiks ühisettevõtet, mis peaks eeskätt koordineerima riikide ja liidu strateegiaid ja investeeringuid kõrgjõudlusega andmetöötluse taristusse ning teadus- ja arendustegevusse, koondama avalikud ja erasektori vahendid ning kaitsma liidu majanduslikke ja strateegilisi huve63. Lisaks sellele hakkavad liikmesriikide kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevuskeskused pakkuma tööstusele, teadlastele ja haldusasutustele kõrgjõudlusega andmetöötluse teenuseid.

(18)  Kõrgjõudlusega andmetöötluse erieesmärgi puhul peetakse kõige sobivamaks rakendusmehhanismiks ühisettevõtet, mis peaks eeskätt koordineerima riikide ja liidu strateegiaid ja investeeringuid kõrgjõudlusega andmetöötluse taristusse ning teadus- ja arendustegevusse, koondama avalikud ja erasektori vahendid ning kaitsma liidu majanduslikke ja strateegilisi huve63. Lisaks sellele hakkavad liikmesriikide kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevuskeskused pakkuma tööstusele, sealhulgas VKEdele ja idufirmadele, teadlastele ja haldusasutustele kõrgjõudlusega andmetöötluse teenuseid.

_________________

_________________

63 Mõjuhinnang, mis on lisatud dokumendile „Ettepanek: nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte“ (https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/proposal-council-regulation-establishing-eurohpc-joint-undertaking-impact-assessment)

63 Mõjuhinnang, mis on lisatud dokumendile „Ettepanek: nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte“ (https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/proposal-council-regulation-establishing-eurohpc-joint-undertaking-impact-assessment)

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Kõrgtasemel digitehnoloogia, mida käesoleva programmi raames toetatakse, nt kõrgjõudlusega andmetöötlus, küberturvalisus ja tehisintellekt on nüüd piisavalt küpsed, et viia need teadlaste töölaualt edasi ning juurutada, ellu viia ja liidu tasandil laialdaselt kasutusele võtta. Lidu tasandil reageerimist eeldavad lisaks nende tehnoloogiate juurutamisele ka nendega seotud oskused. Kõrgema taseme digioskuste alaseid koolitusi tuleb muuta mastaapsemaks, neid rohkem pakkuda ja teha need kättesaadavaks kogu ELis. Kui sellega hakkama ei saada, takistab see kõrgtasemel digitehnoloogia sujuvat juurutamist ja kahjustab liidu majanduse üldist konkurentsivõimet. Käesolevast programmist toetatavad meetmed täiendavad meetmeid, mida toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist, Euroopa Regionaalarengu Fondist ja „Euroopa horisondi“ programmidest.

(28)  Kõrgtasemel digitehnoloogia, mida käesoleva programmi raames toetatakse, nt kõrgjõudlusega andmetöötlus, küberturvalisus, andmekaitse ja tehisintellekt on nüüd piisavalt küpsed, et viia need teadlaste töölaualt edasi ning juurutada, ellu viia ja liidu tasandil laialdaselt kasutusele võtta. Liidu tasandil reageerimist eeldavad lisaks nende tehnoloogiate juurutamisele ka nendega seotud oskused. Kõrgema taseme digioskuste alaseid koolitusi tuleb muuta mastaapsemaks, neid rohkem pakkuda ja teha need kättesaadavaks kogu ELis. Kui sellega hakkama ei saada, takistab see kõrgtasemel digitehnoloogia sujuvat juurutamist ja kahjustab liidu majanduse üldist konkurentsivõimet. Käesolevast programmist toetatavad meetmed täiendavad meetmeid, mida toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist, Euroopa Regionaalarengu Fondist ja „Euroopa horisondi“ programmidest.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30)  Üleminek digitehnoloogiale sellistes avalikku huvi pakkuvates valdkondades nagu tervishoid,68 liikuvus, õiguskaitse, Maa ja keskkonna seire, haridus ja kultuur eeldab digiteenuste taristute jätkamist ja laiendamist, et võimaldada turvalist piiriülest andmevahetust ja edendada riigi arengut. Nende koordineerimine käesoleva määruse alusel võimaldab tekkivat sünergiat kõige paremini kasutada.

(30)  Üleminek digitehnoloogiale sellistes avalikku huvi pakkuvates valdkondades nagu tervishoid,68 liikuvus, õiguskaitse, Maa ja keskkonna seire, CO2 heite vähendamine, energiataristu, haridus ja kultuur eeldab digiteenuste taristute jätkamist ja laiendamist, et võimaldada turvalist piiriülest andmevahetust ja edendada riigi arengut. Nende koordineerimine käesoleva määruse alusel võimaldab tekkivat sünergiat kõige paremini kasutada.

_________________

_________________

68 http://ec.europa.eu/newsroom/dae/document.cfm?doc_id=51628

68 http://ec.europa.eu/newsroom/dae/document.cfm?doc_id=51628

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 43

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(43)  Võttes arvesse, kui oluline on võidelda kliimamuutuse vastu kooskõlas liidu kohustusega rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, panustab programm kliimameetmete integreerimisse ja üldise eesmärgi – pühendada 25 % ELi eelarve kuludest kliimaeesmärkide toetamisele – saavutamisse74. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.

(43)  Võttes arvesse, kui oluline on võidelda kliimamuutuse vastu kooskõlas liidu kohustusega rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, panustab programm kliimameetmete integreerimisse ja aitab saavutada üldist eesmärki – pühendada 25 % ELi eelarve kuludest kliimaeesmärkide toetamisele74. Asjakohased meetmed tuleks kindlaks määrata programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid tuleks kõnealuste kohustuste täieliku järgimise tagamiseks uuesti hinnata programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.

_________________

_________________

74 COM(2018) 321 (lõplik), lk 1.

74 COM(2018) 321 (final), lk 1.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)   ajakohastatakse kogu liidus haridust ja koolitust,

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b b)   edendatakse avatud valitsemist,

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b c)   edendatakse digitehnoloogia kasutamist vahendina, mille abil parandada kodanike juurdepääsu teabele ja kultuurile ning parandada nende töövõimalusi.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  suurendada ja tugevdada liidu tehisintellekti alast põhivõimekust, kaasa arvatud andmeressursse ja algoritmiteeke, mis oleksid kooskõlas andmekaitsealaste õigusaktidega;

(a)  suurendada ja tugevdada liidu tehisintellekti alast põhivõimekust, kaasa arvatud andmeressursse ja algoritmiteeke, mis oleksid täielikult kooskõlas andmekaitsealaste õigusaktidega;

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  toetada koos liikmesriikidega kõrgetasemeliste küberturvalisuse seadmete, töövahendite ja andmetaristute hankimist, järgides täielikult andmekaitsealaseid õigusakte;

(a)  toetada koos liikmesriikidega kõrgetasemeliste küberturvalisuse seadmete, töövahendite ja andmetaristute hankimist, järgides täielikult andmekaitsealaseid õigusakte ja põhiõiguseid;

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  toetada lühiajaliste koolituste ja kursuste väljatöötamist ja pakkumist ettevõtjatele, väikeettevõtete juhtidele ja laiemale töötajaskonnale:

(b)  toetada lühiajaliste koolituste ja kursuste väljatöötamist ja pakkumist ettevõtjatele, väikeettevõtete juhtidele, sealhulgas idufirmade loojatele ja laiemale töötajaskonnale;

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  tagada, et avalikus sektoris ja avalikku huvi pakkuvates valdkondades, näiteks tervishoius ja hoolduses, kohtusüsteemis, hariduses, transpordis, energeetikas, keskkonnavaldkonnas, kultuuri- ja loomesektoris saaks juurutada ja kasutada tipptasemel digitehnoloogiat, eeskätt seoses kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti ja küberturvalisusega;

(a)  tagada, et avalikus sektoris ja avalikku huvi pakkuvates valdkondades, näiteks tervishoius ja hoolduses, kohtusüsteemis, hariduses, transpordis, energeetikas, keskkonnavaldkonnas, kliimavaldkonnas, kultuuri- ja loomesektoris saaks juurutada ja kasutada tipptasemel digitehnoloogiat, eeskätt seoses kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti ja küberturvalisusega;

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  toetada kõrgema taseme digitehnoloogia ja sellega seotud tehnoloogiate kasutuselevõttu liidu tööstuses, eelkõige VKEde seas, muu hulgas eeskätt seoses kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, küberturvalisuse ning tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiatega;

(e)  toetada kõrgema taseme digitehnoloogia ja sellega seotud tehnoloogiate kasutuselevõttu liidu tööstuses, eelkõige VKEde ja idufirmade seas, muu hulgas eeskätt seoses kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, küberturvalisuse ning tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiatega;

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt i a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(i a)  tagada, et kasutajakeskse disaini mõistet põhjalikult kohandataks selliste digitaalsete lahenduste loomisega, mis on lihtsad, toimivad, muudetavad ja isiklikele vajadustele vastavalt kohandatavad, võttes arvesse elanikkonna vananemist. 

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 6 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  pakkuda digitaaltehnoloogiale ülemineku teenuseid, kaasa arvatud testimis- ja eksperimenteerimisvahendeid, mis on mõeldud VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, seda ka sektorites, kus digitehnoloogia ja sellega seotud tehnoloogiate kasutuselevõtt on aeglane;

(a)  pakkuda digitaaltehnoloogiale ülemineku teenuseid, kaasa arvatud testimis- ja eksperimenteerimisvahendeid, mis on mõeldud VKEdele, keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele ja idufirmadele, seda ka sektorites, kus digitehnoloogia ja sellega seotud tehnoloogiate kasutuselevõtt on aeglane;

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 6 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  anda piirkondade vahel edasi teadmisi ja oskusteavet, eeskätt seeläbi, et ühe piirkonna VKEd ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad ühendatakse võrku teistes piirkondades tegutsevate digitaalse innovatsiooni keskustega, mis on asjaomaste teenuste pakkumiseks kõige sobivamad;

(b)  anda piirkondade vahel edasi teadmisi ja oskusteavet, eeskätt seeläbi, et ühe piirkonna VKEd, keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad ja idufirmad ühendatakse võrku teistes piirkondades tegutsevate digitaalse innovatsiooni keskustega, mis on asjaomaste teenuste pakkumiseks kõige sobivamad;

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 6 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  pakkuda haldusasutustele, avaliku sektori organisatsioonidele, VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele temaatilisi teenuseid, kaasa arvatud teenuseid, mis on seotud tehisintellekti, kõrgjõudlusega andmetöötluse ning küberturvalisuse ja usaldusega. Iga digitaalse innovatsiooni keskus võib spetsialiseeruda konkreetsetele temaatilistele teenustele ega pea pakkuma kõiki käesolevas lõikes nimetatud temaatilisi teenuseid; (g)

(c)  pakkuda haldusasutustele, avaliku sektori organisatsioonidele, VKEdele, keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele ja idufirmadele temaatilisi teenuseid, kaasa arvatud teenuseid, mis on seotud tehisintellekti, kõrgjõudlusega andmetöötluse ning küberturvalisuse ja usaldusega. Iga digitaalse innovatsiooni keskus võib spetsialiseeruda konkreetsetele temaatilistele teenustele ega pea pakkuma kõiki käesolevas lõikes nimetatud temaatilisi teenuseid;

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Digitaalse Euroopa programmi kehtestamine ajavahemikuks 2021–2027

Viited

COM(2018)0434 – C8-0256/2018 – 2018/0227(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ITRE

14.6.2018

 

 

 

Arvamuse esitajad

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

14.6.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Adina-Ioana Vălean

21.6.2018

Vastuvõtmise kuupäev

12.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

42

5

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Margrete Auken, Pilar Ayuso, Ivo Belet, Biljana Borzan, Lynn Boylan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Miriam Dalli, Seb Dance, Angélique Delahaye, Mark Demesmaeker, Stefan Eck, Bas Eickhout, Francesc Gambús, Gerben-Jan Gerbrandy, Arne Gericke, Jens Gieseke, Julie Girling, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Jytte Guteland, György Hölvényi, Anneli Jäätteenmäki, Jean-François Jalkh, Benedek Jávor, Karin Kadenbach, Urszula Krupa, Jo Leinen, Peter Liese, Susanne Melior, Rory Palmer, Bolesław G. Piecha, Annie Schreijer-Pierik, Davor Škrlec, Nils Torvalds, Adina-Ioana Vălean, Jadwiga Wiśniewska, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Cristian-Silviu Buşoi, Fredrick Federley, Giorgos Grammatikakis, Christophe Hansen, Tilly Metz, Carolina Punset

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Paul Rübig, Tomáš Zdechovský

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

42

+

ALDE

Fredrick Federley, Gerben-Jan Gerbrandy, Anneli Jäätteenmäki, Carolina Punset, Nils Torvalds

GUE/NGL

Lynn Boylan, Stefan Eck

PPE

Pilar Ayuso, Ivo Belet, Cristian-Silviu Buşoi, Birgit Collin-Langen, Angélique Delahaye, Francesc Gambús, Jens Gieseke, Julie Girling, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Christophe Hansen, György Hölvényi, Peter Liese, Paul Rübig, Annie Schreijer-Pierik, Adina-Ioana Vălean, Tomáš Zdechovský

S&D

Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Miriam Dalli, Seb Dance, Giorgos Grammatikakis, Jytte Guteland, Karin Kadenbach, Jo Leinen, Susanne Melior, Rory Palmer, Damiano Zoffoli

Verts/ALE

Margrete Auken, Bas Eickhout, Benedek Jávor, Tilly Metz, Davor Škrlec

5

ECR

Mark Demesmaeker, Arne Gericke, Urszula Krupa, Bolesław G. Piecha, Jadwiga Wiśniewska

1

0

ENF

Jean-François Jalkh

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (7.11.2018)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2021–2027 digitaalse Euroopa programm

(COM(2018)0434 – C8‑0256/2018 – 2018/0227(COD))

Arvamuse koostaja: Evelyne Gebhardt

LÜHISELGITUS

Internet ja uus tehnoloogia muudavad põhjalikult meie ühiskonda ja majandust. Aina suurem investeerimine nüüdisaegsesse digitaristusse – nt kõrgjõudlusega andmetöötlusse, tehisintellekti kasutavatesse toodetesse ja teenustesse ning tõhusasse küberturvalisusse – koos investeeringutega töötajate ja õppurite kõrgema taseme digioskustesse selle uue tehnoloogia vallas on hädavajalik, tagamaks, et kodanikud, tööstus, ettevõtted ja haldusasutused saavad neid suundumusi ja digitaalset ühtset turgu täiel määral ära kasutada.

Innovatsiooni ergutamiseks, õiglastel ja tasakaalustatud tingimustel turu killustatusega võitlemiseks ning tarbijate usalduse saavutamiseks peavad Euroopa Liit, liikmesriigid ja erasektor tegema taristusse ja digioskustesse olulisi investeeringuid. See on igati kooskõlas Euroopa Parlamendi raportis ettevalmistuste kohta digitaalse ühtse turu aktiks(1) esitatud üleskutsega digitaristusse ja oskustesse investeerimise pikaajalise strateegia kohta ning Euroopa tööstuse ja haldusasutuste digitehnoloogiale ülemineku toetamise kohta.

Uus digitaalse Euroopa programm võib olla jõuline vahend, millega toetada digitehnoloogiale üleminekut. Lisaks täiendab see teisi Euroopa Liidu programme, toetab liidu muid poliitikavaldkondi ja loob seega koostoimet, eeskätt

•  programmiga „Euroopa horisont“, toetades teadustööd ja uue tehnoloogia arendamist;

•  Euroopa Regionaalarengu Fondiga, toetades muu hulgas digilahenduste juurutamist, sealhulgas küberturvalisust;

•  Euroopa ühendamise rahastuga, pakkudes lairibavõrkude taristut;

•  ja ühtse turu programmiga, toetades muu hulgas digitaalmajanduse, küberturvalisuse ja tehisintellektiga seotud tooteohutust.

Arvamuse koostaja peab ettepanekut uue digitaalse Euroopa programmi kohta kiiduväärseks ning soovitab jätta programmi kogueelarve 8,192 miljardi tasemele püsivhindades (st 9,194 miljardit jooksevhindades), nagu on soovitanud komisjon kooskõlas Euroopa Parlamendi nõusolekuga parlamendi 14. märtsi 2018. aasta resolutsiooni alusel(2). Sellegipoolest kutsub arvamuse koostaja liikmesriike ja erasektorit üles pakkuma programmi eesmärkide saavutamiseks vajalikku rahalist toetust.

Lisaks peab arvamuse koostaja kiiduväärseks, et programmi rakendamiseks integreeritakse olemasolevaid ja uusi digitaalse innovatsiooni keskusi. Digitaalse innovatsiooni keskused toetavad Euroopa tööstuse, eeskätt VKEde, samuti haldusasutuste üleminekut digitehnoloogiale ning digisuutlikkuse levitamist kohalikul tasandil. Seepärast soovitab arvamuse koostaja suurendada digitaalse innovatsiooni keskuste vastutust, täpsustades, et keskustel peaks olema lubatud võtta vastu muid avaliku või erasektori toetusi ning digitaalse innovatsiooni keskuste loodud omatulu. Lisaks peaks digitaalse innovatsiooni keskustel olema õigus määratleda oma sisekorraldus, koosseis, tegevuskava ja töömeetodid.

Et vältida olulisi investeeringute puudujääke muu uue tehnoloogia puhul, mida hõlmab programm „Euroopa horisont“, kuid mitte digitaalse Euroopa programm, tuleks täpsustada, et selle uue tehnoloogia jaoks võib leida rahastust asjaomasest programmist, tingimusel, et see on osa põhjalikust ja seonduvast lahendusest, mis hõlmab artiklites 4–8 osutatud tehnoloogiat.

Erieesmärgid:

Arvamuse koostaja toetab Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte deklaratsiooni ja komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte, mis näib olevat tõhus ja tulemuslik vahend, et hankida ja võtta kasutusele integreeritud kõrgjõudlusega andmetöötluse taristu ning seda hooldada.

Võttes arvesse Euroopa tööstuse kaheldamatult kasvavat nõudlust tehisintellektil töötavate robootikalahenduste ja hajusraamatu tehnoloogia (nt plokiahel) järele ning seda, kui oluline on vältida neis valdkondades märkimisväärset investeeringute puudujääki, peaksid programmi eesmärgid hõlmama tehisintellektil töötavat robootikat ja hajusraamatu tehnoloogiat.

Pidades silmas digitaalse tõrjutuse vastu võitlemist, soovitab arvamuse koostaja avada kõikidele kvalifitseeritud isikutele võimalused täiendavaks pikaajaliseks koolituseks. Võttes arvesse suurt hulka inimesi, keda tuleb koolitada, et vastata Euroopa tööstuse vajadustele, ning võttes arvesse probleemset olukorda, kus selle ülesande täitmiseks on vaja värvata piisav hulk kvalifitseeritud koolitajaid, soovitab arvamuse koostaja lisaks toetada üleeuroopalise e-õppe platvormi väljatöötamist ja pakkumist.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a)  Programmis tuleks tagada liidu eelarvega seotud uuenduslike rahastamisvahendite ja -mehhanismide ülim läbipaistvus, aruandekohustus ja demokraatlik kontroll, eeskätt nende panuse puhul, nii seoses algsete ootuste kui ka lõpptulemustega liidu eesmärkide saavutamise seisukohalt.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  2017. aasta septembris Tallinnas toimunud digitippkohtumisel55 ja Euroopa Ülemkogu 19. oktoobri 2017. aasta järeldustes56 märgiti, et Euroopal on vaja investeerida siinse majanduse digitaliseerimisse ja leida lahendus oskuste nappusele, et Euroopa konkurentsivõime ning meie elukvaliteet ja sotsiaalne struktuur säiliksid ja muutuksid paremaks. Euroopa Ülemkogu tõdes, et digitehnoloogiale üleminek pakub tohutuid võimalusi innovatsiooniks, majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks, aitab suurendada meie ülemaailmset konkurentsivõimet ning suurendab loomingulist ja kultuurilist mitmekesisust. Et saaksime neist võimalustest kinni haarata, peame esmalt kollektiivselt lahendama mõned digitehnoloogiale üleminekuga kaasnevad probleemid ning vaatama läbi sellest mõjutatud poliitikameetmed.

(6)  2017. aasta septembris Tallinnas toimunud digitippkohtumisel55 ja Euroopa Ülemkogu 19. oktoobri 2017. aasta järeldustes56 märgiti, et Euroopal on vaja investeerida siinse majanduse digitaliseerimisse ja leida lahendus oskuste nappusele, et Euroopa konkurentsivõime ning meie elukvaliteet ja sotsiaalne struktuur säiliksid ja muutuksid paremaks. Euroopa Ülemkogu tõdes, et digitehnoloogiale üleminek pakub tohutuid võimalusi innovatsiooniks, majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks, aitab suurendada meie ülemaailmset konkurentsivõimet ning suurendab loomingulist ja kultuurilist mitmekesisust. Et saaksime neist võimalustest kinni haarata, peame esmalt kollektiivselt lahendama mõned digitehnoloogiale üleminekuga kaasnevad probleemid ning vaatama läbi sellest mõjutatud poliitikameetmed. Optimaalselt suurendatakse käesoleva programmi rahastamispaketti, mis on Euroopa tasandil tehtav jõupingutus, märkimisväärsete erasektori vahendite ja liikmesriikide panuse abil.

_________________

_________________

55 https://www.eu2017.ee/et/uudised/muu/peaminister-juri-ratase-jareldused-tallinna-digitaalvaldkonna-tippkohtumise-jarel.html

55 https://www.eu2017.ee/et/uudised/muu/peaminister-juri-ratase-jareldused-tallinna-digitaalvaldkonna-tippkohtumise-jarel.html

56 http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-14-2017-INIT/et/pdf

56 http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-14-2017-INIT/et/pdf

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a)  Liikmesriigid väljendasid 10. aprillil 2018 oma toetust ja koostöösoovi tehisintellekti ja hajusraamatu tehnoloogia (näiteks plokiahela) taristu teenuste algatustes, allkirjastades koostöölepingud.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Komisjoni teatises „Uus tänapäevane mitmeaastane finantsraamistik Euroopa Liidu jaoks, mis võimaldab tõhusalt saavutada tema prioriteete ka pärast 2020. aastat“57 kirjeldatakse tulevase finantsraamistiku võimaluste hulgas Euroopa digitehnoloogiale ülemineku programmi, mis aitaks liikuda jõudsalt aruka majanduskasvu suunas sellistes valdkondades nagu kõrge kvaliteediga andmetaristud, ühenduvus ja küberturvalisus. Programm kindlustaks Euroopa juhtpositsiooni superarvutite, järgmise põlvkonna interneti, robootika ja suurandmete vallas. See kindlustaks Euroopa tööstuse ja ettevõtluse konkurentsivõimet digitaalses majanduses ning avaldaks olulist mõju oskuste nappusest ülesaamisele kogu liidus.

(8)  Komisjoni teatises „Uus tänapäevane mitmeaastane finantsraamistik Euroopa Liidu jaoks, mis võimaldab tõhusalt saavutada tema prioriteete ka pärast 2020. aastat“57 kirjeldatakse tulevase finantsraamistiku võimaluste hulgas Euroopa digitehnoloogiale ülemineku programmi, mis aitaks liikuda jõudsalt aruka majanduskasvu suunas sellistes valdkondades nagu kõrge kvaliteediga andmetaristud, ühenduvus, avaliku halduse digiteerimine ja küberturvalisus. Programm vähendaks lõhet Euroopa Liidu ning superarvutite, järgmise põlvkonna interneti, robootika ja suurandmete valdkonna juhtivate riikide vahel. See kindlustaks Euroopa tööstuse ja ettevõtluse konkurentsivõimet digitaalses majanduses ning avaldaks olulist mõju oskuste nappusest ülesaamisele kogu liidus.

__________________

__________________

57 COM(2018) 98 final

57 COM(2018) 98 final

Selgitus

Given that on the one hand China, Japan and the United States are widely seen as leading countries in relation to new technologies and that on the other hand the budget of the Programme is limited to less than 10 billion Euro, a more realistic approach seems appropriate. In its resolution of 16 February 2017 on the European cloud initiative, the European Parliament already noted the lack of HPC capacity in Europe. It stressed that the EU was ‘lagging behind in the development of HPC as a result of its under-investment in establishing a complete HPC system, when countries like the USA, China, Japan and Russia are significantly investing in such systems, making them a strategic priority, with national programmes to develop them.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Programmi üldeesmärk peaks olema toetada tööstuse üleminekut digitehnoloogiale ja soodustada innovatsioonipoliitika, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse tööstuspotentsiaali paremat ärakasutamist, et sellest oleks kasu ettevõtjatele ja kodanikele kogu ELis. Programm tuleks jagada viieks järgmiseks erieesmärgiks vastavalt peamistele poliitikavaldkondadele: kõrgjõudlusega andmetöötlus, küberturvalisus, tehisintellekt, kõrgema taseme digioskused ning juurutamine, digivõimekuse parim kasutamine ja koostalitlusvõime. Ühtlasi peaks programm kõigis neis valdkondades püüdlema liidu, liikmesriikide ja piirkondlike põhimõtete parema kooskõla ning erasektori ja tööstuse ressursside koondamise suunas, et suurendada investeeringuid ja saavutada koosmõju kasv.

(10)  Programmi üldeesmärk peaks olema toetada tööstuse üleminekut digitehnoloogiale ja soodustada innovatsioonipoliitika, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse tööstuspotentsiaali paremat ärakasutamist, samuti ajakohastada konkreetseid avalikku huvi pakkuvaid sektoreid, et sellest oleks kasu ettevõtjatele, eelkõige VKEdele, ja kodanikele kogu ELis. Lisaks peaks programm suurendama liidu konkurentsivõimet ja selle majanduse vastupidavust.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a)  Programm tuleks jagada viieks järgmiseks erieesmärgiks vastavalt peamistele poliitikavaldkondadele: a) kõrgjõudlusega andmetöötlus, b) tehisintellekt ja hajusraamatu tehnoloogiad, c) küberturvalisus, d) kõrgema taseme digioskused ning e) juurutamine, digivõimekuse parim kasutamine ja koostalitlusvõime. Ühtlasi peaks programm kõigis neis valdkondades püüdlema liidu, liikmesriikide ja piirkondliku poliitika parema kooskõla ning erasektori ja tööstuse ressursside koondamise suunas, et suurendada investeeringuid ja saavutada tugevam koosmõju.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 b)  Programmiga tuleks toetada õiglast üleminekut digitehnoloogiale ning kaitsta Euroopa Liidu ühiseid väärtusi, sealhulgas õigust haridusele ja töötajate õigusi, tagada aus konkurents, edendada võrdõiguslikkust ning tagada, et üleminek digitehnoloogiale aitab tugevdada sotsiaalseid ja tööstandardeid ning edendada kõigi Euroopa elanike heaolu, demokraatiat ja julgeolekut.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Programmi rakendamises peaksid kesksel kohal olema digitaalse innovatsiooni keskused, mis peaksid innustama tööstust, avaliku sektori asutusi ja teadusasutusi võtma kõrgtasemel digitehnoloogia laialdaselt kasutusele. Digitaalse innovatsiooni keskuste võrk peaks katma võimalikult suure geograafilise ala kogu Euroopast59. Esimesed digitaalse innovatsiooni keskused valitakse liikmesriikide ettepanekute põhjal ja edaspidi suurendatakse võrku avatud ja konkurentsipõhise protsessi käigus. Digitaalse innovatsiooni keskustest saavad juurdepääsupunktid kõige uuematele digivõimalustele, sh kõrgjõudlusega andmetöötlusele, tehisintellektile, küberturvalisuse võimalustele ning muudele innovatiivsetele tehnoloogiatele, näiteks peamistele progressi võimaldavatele tehnoloogiatele, millega saab tutvuda ka tootmis- ja linnalaborites (i.k fablabs, citylabs). Need keskused hakkavad tegutsema ühtse kontaktpunktina, kus pakutakse juurdepääsu testitud ja valideeritud tehnoloogiatele ja propageeritakse avatud innovatsiooni. Peale selle hakatakse neis pakkuma toetust kõrgema taseme digioskuste vallas. Ühtlasi peaks digitaalse innovatsiooni keskuste võrk toetama äärepoolseimate piirkondade osalemist digitaalsel ühtsel turul.

(11)  Programmi rakendamises peaksid kesksel kohal olema digitaalse innovatsiooni keskused, mis peaksid innustama tööstust, avaliku sektori asutusi ja teadusasutusi võtma kõrgtasemel digitehnoloogia laialdaselt kasutusele. Digitaalse innovatsiooni keskuste võrk peaks katma võimalikult suure geograafilise ala kogu Euroopast59. Esimesed digitaalse innovatsiooni keskused tuleks valida liikmesriikide ettepanekute põhjal ja edaspidi tuleks võrku avatud, läbipaistva ja konkurentsipõhise protsessi käigus suurendada. Digitaalse innovatsiooni keskustest peaksid saama juurdepääsupunktid kõige uuematele digivõimalustele, sh kõrgjõudlusega andmetöötlusele, tehisintellektile, tehisintellektil töötavale robootikale ning hajusraamatu tehnoloogiale, küberturvalisuse võimalustele ning muudele innovatiivsetele tehnoloogiatele, näiteks peamistele progressi võimaldavatele tehnoloogiatele, millega saab tutvuda ka tootmis- ja linnalaborites (i.k fablabs, citylabs). Need keskused peaksid tegutsema ühtse kontaktpunktina, kus pakutakse juurdepääsu testitud ja valideeritud tehnoloogiatele, propageeritakse avatud innovatsiooni ja pakutakse ettevõtetele, eelkõige VKEdele ja idufirmadele abi. Peale selle tuleks neis pakkuda toetust kõrgema taseme digioskuste vallas. Digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustik peaks kaasa aitama paljude eri suurusega partnerite osalemisele nii era- kui ka avalikus sektoris ja eri majandussektorites ning peaks soodustama ka äärepoolseimate piirkondade osalemist digitaalsel ühtsel turul. Digitaalse innovatsiooni keskustel peaks olema oma sisekorralduse ja koosseisu ning täpse tööprogrammi ja töömeetodite määratlemisel märkimisväärne üldine autonoomia.

__________________

__________________

59 Nagu on märgitud teatises Euroopa tööstuse digitaliseerimise kohta (COM(2016) 180 (final)).

59 Nagu on märgitud teatises Euroopa tööstuse digitaliseerimise kohta (COM(2016) 180 (final)).

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 a)  Et luua koostoimet käesoleva programmi raames tehtavate investeeringute ning liidu teadus- ja arendustöö investeeringute vahel, sealhulgas eelkõige programmi „Euroopa horisont“ investeeringud, peaksid digitaalse innovatsiooni keskused toimima platvormina, mis toob kokku ühelt poolt tööstuse, ettevõtjad ja haldusasutused, kes vajavad uusi tehnoloogialahendusi, ning teiselt poolt ettevõtted, eeskätt idufirmad ja VKEd, kel on olemas turustamiseks sobivad lahendused.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 b)  Digitaalse innovatsiooni keskustel peaks olema lubatud võtta vastu toetusi liikmesriikidest, osalevatest kolmandatest riikidest või nende haldusasutustelt, toetusi rahvusvahelistelt asutustelt või institutsioonidelt, toetusi erasektorist, eriti digitaalse innovatsiooni keskuste liikmetelt, sidusrühmadelt või partneritelt, digitaalse innovatsiooni keskuste enda varade ja tegevusega loodud tuludest, üksikisikute annakutest, annetustest ja toetustest või rahastust toetuste kujul, sealhulgas asjaomasest programmist ja muudest ELi programmidest.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Programmi tuleks rakendada olulisi digivõimalusi ja nende laialdast kasutamist kindlustavate projektide kaudu. See peaks hõlmama liikmesriikide ja vajaduse korral ka erasektori kaasinvesteeringuid. Eeskätt tuleb selleks saavutada hangete kriitiline mass, et saada sama raha eest paremat kvaliteeti ja tagada Euroopa tarnijatele koht tehnika arendamise esirinnas.

(12)  Programmi tuleks rakendada olulisi digivõimalusi ja nende laialdast kasutamist kindlustavate projektide kaudu. See peaks hõlmama liikmesriikide ja erasektori kaasinvesteeringuid. Eeskätt tuleb selleks saavutada hangete kriitiline mass, et saada sama raha eest paremat kvaliteeti ja tagada, et Euroopa tarnijad jõuavad tehnika arendamises esirinda.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Programmi meetmeid tuleks kasutada turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks proportsionaalsel viisil ilma erasektori rahalisi vahendeid dubleerimata või välja tõrjumata ning neil meetmetel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus.

(14)  Programmi meetmeid tuleks samuti kasutada liidu digitaalse baasi tugevdamiseks ja laiendamiseks, suurte sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, liidu tööstuse digitaalpädevuse suurendamiseks ning turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks proportsionaalsel viisil ilma erasektori rahalisi vahendeid dubleerimata või välja tõrjumata, ning neil meetmetel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Kõrgjõudlusega andmetöötlus ja sellega seotud andmetöötlusvõimsus liidus peaksid võimaldama kõrgjõudlusega andmetöötluse laialdasemat kasutamist tööstuses ja avalikku huvi pakkuvates valdkondades üldisemalt, et kasutada ära võimalusi, mida superarvutid ühiskonnale pakuvad näiteks tervishoiu, keskkonna ja turvalisuse, aga ka tööstuse, eeskätt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime vallas.

(16)  Kõrgjõudlusega andmetöötlus ja sellega seotud andmetöötlusvõimsus liidus peaksid võimaldama kõrgjõudlusega andmetöötluse laialdasemat kasutamist tööstuses ja avalikku huvi pakkuvates valdkondades üldisemalt, et kasutada ära võimalusi, mida superarvutid ühiskonnale pakuvad näiteks tervishoiu, keskkonna, turvalisuse, kommunikatsiooni, linnakeskkonna planeerimise, maastikukujunduse ja liikluse optimeerimise, aga ka tööstuse, eeskätt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime vallas.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Nõukogu60 ja Euroopa Parlament61 on avaldanud toetust liidu sekkumisele kõnealuses valdkonnas. Peale selle kirjutasid üheksa liikmesriiki 2017. aastal alla Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte deklaratsioonile,62 st valitsustevahelisele lepingule, millega nad võtsid kohustuse teha komisjoniga koostööd, et arendada ja juurutada Euroopas tipptasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse ja andmetaristute lahendusi, mis oleksid kogu ELis kasutamiseks kättesaadavad teadlastele ning avaliku ja erasektori partneritele.

(17)  Nõukogu ja Euroopa Parlament on avaldanud toetust liidu sekkumisele kõnealuses valdkonnas. Peale selle kirjutasid üheksa liikmesriiki 2017. aastal alla Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte deklaratsioonile, st valitsustevahelisele lepingule, millega nad võtsid kohustuse teha komisjoniga koostööd, et arendada ja juurutada Euroopas tipptasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse ja andmetaristute lahendusi, mis oleksid kogu ELis kasutamiseks kättesaadavad teadlastele ning avaliku ja erasektori partneritele ning suurendaksid ELi uuenduspotentsiaali. Programm annab muudele liikmesriikidele hea võimaluse sellele deklaratsioonile alla kirjutada.

__________________

 

60

 

61

 

62

 

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Kõrgjõudlusega andmetöötluse erieesmärgi puhul peetakse kõige sobivamaks rakendusmehhanismiks ühisettevõtet, mis peaks eeskätt koordineerima riikide ja liidu strateegiaid ja investeeringuid kõrgjõudlusega andmetöötluse taristusse ning teadus- ja arendustegevusse, koondama avalikud ja erasektori vahendid ning kaitsma liidu majanduslikke ja strateegilisi huve63. Lisaks sellele hakkavad liikmesriikide kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevuskeskused pakkuma tööstusele, teadlastele ja haldusasutustele kõrgjõudlusega andmetöötluse teenuseid.

(18)  Kõrgjõudlusega andmetöötluse erieesmärgi puhul peetakse kõige sobivamaks rakendusmehhanismiks kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtet (Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte), mis peaks eeskätt koordineerima riikide ja liidu strateegiaid ja investeeringuid kõrgjõudlusega andmetöötluse taristusse ning teadus- ja arendustegevusse, koondama avalikud ja erasektori vahendid ning kaitsma liidu majanduslikke ja strateegilisi huve63. Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte võimaldab liikmesriikidel koostöös liiduga kooskõlastada oma superandmetöötluse strateegiaid ja investeeringuid. Lisaks sellele hakkavad liikmesriikide kõrgjõudlusega andmetöötluse pädevuskeskused pakkuma tööstusele, eelkõige VKEdele ja idufirmadele, teadlastele ja haldusasutustele kõrgjõudlusega andmetöötluse teenuseid. Seepärast tuleks programmist rahastada Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtet ainuüksi eesmärgiga investeerida programmi raames kõrgjõudlusega andmetöötlusesse.

__________________

__________________

63 Mõjuhinnang, mis on lisatud dokumendile „Ettepanek: nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte“ (https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/proposal-council-regulation-establishing-eurohpc-joint-undertaking-impact-assessment)

63 Mõjuhinnang, mis on lisatud dokumendile „Ettepanek: nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte“ (https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/proposal-council-regulation-establishing-eurohpc-joint-undertaking-impact-assessment)

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Tehisintellektiga seotud võimekuse arendamine on oluline tegur nii tööstuse kui ka avaliku sektori digitehnoloogiale üleminekus. Tehastes, süvameretöödes, kodudes, linnades ja haiglates kasutatakse üha enam autonoomseid roboteid. Tehisintellekti kommertsplatvormid on liikunud testimisetapist edasi reaalsete tervishoiu- ja keskkonnavaldkonna rakendustega; kõik suuremad autotootjad arendavad isejuhtivaid autosid ning kõik olulisemad veebiplatvormid ja suurandmete rakendused on ehitatud üles masinõppele.

(19)  Tehisintellektiga seotud võimekuse arendamine on oluline tegur nii tööstuse kui ka avaliku sektori digitehnoloogiale üleminekus. Tootmisprotsessides, süvameretöödes, kodudes, linnades, meditsiini ja ravimite valdkonnas kasutatakse üha enam autonoomseid roboteid. Tehisintellekti kommertsplatvormid on liikunud testimisetapist edasi reaalsete tervishoiu- ja keskkonnavaldkonna rakendustega; kõik suuremad autotootjad arendavad isejuhtivaid autosid ning kõik olulisemad veebiplatvormid ja suurandmete rakendused on ehitatud üles masinõppele. Tehisintellekt avab teaduses täiesti uusi valdkondi, näiteks tehisintellekti kasutamine ravimiarenduses ja sellega seotud valdkondades, nagu sünteetilises bioloogias tööstuslikuks kasutamiseks ette nähtud mikroorganismide tootmine ja kiire väljatöötamine. Tehisintellekti tulevane kasutamine küberturvalisuse valdkonnas peaks vähendama häkkerirünnakute edukust.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(19 a)  Iseõppivate robotite ja tehisintellekti aina kiirema arengu ning nende suutlikkuse tõttu mitmekordistada mõne sekundiga teadmisi ja õppe sisu on keeruline prognoosida arenguetappe kuni programmi lõppemiseni 2027. aastal. Seepärast peaks komisjon kiiresti arenevale digisuundumusele erilist tähelepanu pöörama ja asjakohasel juhul kohandama selle järgi oma tööprogrammi eesmärke.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(19 b)  Võttes arvesse Euroopa tööstuse kasvavat nõudlust tehisintellekti põhjal töötavate robootikalahenduste järele ning seda, kui oluline on vältida selles valdkonnas märkimisväärset investeeringute puudujääki, peaksid programmi tehisintellektiga seotud eesmärgid hõlmama tehisintellektil töötavat robootikat.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(19 c)  Tehisintellektil põhinevad tooted ja teenused peaksid olema kasutusmugavad, vaikimisi seadustega kooskõlas ning pakkuma tarbijatele rohkem valikuvõimalusi ja teavet, eeskätt toodete ja teenuste kvaliteedi osas.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Suuremahuliste andmestike ning testimis- ja eksperimenteerimisvahendite kättesaadavus on tehisintellekti arendamise jaoks äärmiselt oluline.

(20)  Suuremahuliste andmestike ning testimis- ja eksperimenteerimisvahendite kättesaadavus, et kindlustada siseturg, kui kasutatakse tehisintellekti, ning juurdepääs teksti- ja andmekaevele on tehisintellekti arendamise jaoks äärmiselt oluline.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 a)  Euroopa Parlament kinnitas oma 12. septembri 2018. aasta resolutsioonis autonoomsete relvasüsteemide kohta1a taas kord, et ELi pürib toimima üleilmselt rahu edendajana, nõudis, et EL suurendaks oma osa üleilmsetes desarmeerimise ja relvastuse leviku tõkestamise pingutustes ja kutsus komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat, liikmesriike ja nõukogu üles tegema ettevalmistusi rahvusvaheliste läbirääkimiste alustamiseks eesmärgiga võtta vastu õiguslikult siduv vahend autonoomsete surmavate relvasüsteemide keelustamiseks. Autonoomsed surmavad relvad toimivad peamiselt tehisintellekti baasil. Seepärast ei tohiks liidu poolt programmi erieesmärgi nr 2 alusel antavat rahalist toetust kasutada sõjalisel otstarbel.

 

_________________

 

1a P8_TA-PROV(2018)0341.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 b)  Komisjon kohustus 25. aprillil 2018 tegema ettepaneku Euroopa käsitluse kohta, töötades välja tehisintellekti suuniste kavandi koostöös eri sidusrühmi koondava Euroopa tehisintellekti liiduga (tehisintellekti ekspertide rühm), et edendada Euroopas tehisintellektil põhinevaid rakendusi ja ettevõtteid.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Euroopa Parlament rõhutas 1. juuni 2017. aasta resolutsioonis Euroopa tööstuse digiteerimise kohta,64 kui oluline on, et Euroopal oleks küberjulgeoleku küsimuses ühine seisukoht, tunnistas vajadust parandada teadlikkust ja pidas kübervastupidavusvõime tagamist ettevõtjate ning liikmesriikide ja Euroopa tööstus- ja julgeolekupoliitika kujundajate väga oluliseks kohustuseks.

(21)  Euroopa Parlament rõhutas 1. juuni 2017. aasta resolutsioonis Euroopa tööstuse digiteerimise kohta64 seoses võimaliku haavatavusega küberrünnete, sabotaaži, andmete manipuleerimise ja tööstusspionaaži suhtes, kui oluline on, et Euroopal oleks küberjulgeoleku küsimuses ühine seisukoht, tunnistas vajadust parandada teadlikkust küberjulgeoleku tugevdamise vajalikkusest, pidas kübervastupidavusvõime tagamist ning lõimitud ja vaikimisi turbe ja privaatsuse rakendamist ettevõtjate, liikmesriikide ja Euroopa tööstus- ja julgeolekupoliitika kujundajate väga oluliseks kohustuseks ning rõhutas, et IT-seadmete ja asjade interneti toodetega seotud avalike hangete puhul tuleb küberjulgeolekunõuded kohustuslikuks muuta.

__________________

__________________

64 Dokument A8-0183/2017, kättesaadav aadressil: http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P8-TA-2017-0240+0+DOC+XML+V0//ET

64 Dokument A8-0183/2017, kättesaadav aadressil: http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P8-TA-2017-0240+0+DOC+XML+V0//ET

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 a)  Andmete ja IT-taristu turvalisus ning usaldus digitaalkeskkonna vastu on olulised, et kodanike, töötajate, tarbijate ja ettevõtjate, sealhulgas VKEde ja idufirmade hüvanguks ära kasutada kõik kasvu- ja innovatsioonivõimalused, mis on seotud tööstussektori ja haldusasutuste üleminekuga digitehnoloogiale.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  2017. aasta septembris esitas komisjon algatustepaketi,65 milles kirjeldati liidu terviklikku lähenemisviisi küberturvalisusele, eesmärgiga suurendada Euroopa võimekust tulla toime küberrünnete ja -ohtudega ning tugevdada selles valdkonnas tehnoloogia ja tööstuse suutlikkust.

(23)  2017. aasta septembris esitas komisjon algatustepaketi65, milles kirjeldati liidu terviklikku lähenemisviisi küberturvalisusele, eesmärgiga suurendada Euroopa võimekust tulla toime küberrünnete ja -ohtudega, suurendada kübervastupidavusvõimet ning tugevdada selles valdkonnas tehnoloogia ja tööstuse suutlikkust.

_________________

_________________

65 https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/policies/cybersecurity

65 https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/policies/cybersecurity

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(23 a)  Põhimõtteliselt peaksid küberturvalisuslahendused sisaldama põhiliste projekteerimisparameetritena ohutus- ja julgeolekustandardeid, mis vastavad nüüdisaegsele tehnoloogiale ning lõimitud ja vaikimisi turbe põhimõtetele.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  Usaldus on digitaalse ühtse turu toimimise üks eeldusi. Küberturvalisusega seotud tehnoloogiad, näiteks digitaalne identiteet, krüptograafia või sissetungituvastus ja nende rakendamine sellistes valdkondades nagu rahandus, neljanda põlvkonna tööstus, energeetika, transport, tervishoid ja e-valitsus, on hädavajalikud, et kindlustada veebis tegutsemise ja veebitehingute turvalisus ja usaldusväärsus nii kodanike, haldusasutuste kui ka ettevõtjate jaoks.

(24)  Usaldus on digitaalse ühtse turu toimimise üks eeldusi. Küberturvalisusega seotud tehnoloogiad, näiteks hajusraamatu tehnoloogia, digitaalne identiteet, krüptograafia või sissetungituvastus ja nende rakendamine sellistes valdkondades nagu rahandus, neljanda põlvkonna tööstus, energeetika, transport, tervishoid ja e-valitsus, sealhulgas 5G-platvormid, on hädavajalikud, et kindlustada veebis tegutsemise ja veebitehingute turvalisus ja usaldusväärsus nii kodanike, haldusasutuste kui ka ettevõtjate jaoks.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Euroopa Ülemkogu rõhutas 19. oktoobri 2017. aasta järeldustes, et digitaalse Euroopa edukaks ehitamiseks vajab EL eelkõige digiajastusse sobivaid tööturge ning haridus- ja koolitussüsteeme; vaja on investeerida digioskustesse ning võimestada kõiki eurooplasi ja neile võimalusi luua.

(25)  Euroopa Ülemkogu rõhutas 19. oktoobri 2017. aasta järeldustes, et digitaalse Euroopa edukaks ehitamiseks vajab EL eelkõige digiajastu potentsiaalile ja probleemidele sobivaid tööturge, elukestvat õpet ning innovatsioonist lähtuvaid haridus- ja koolitussüsteeme; äärmiselt vajalik on investeerida digioskustesse, et võimestada kõiki Euroopa kodanikke ja ettevõtteid ning neile võimalusi luua.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(26 a)  Arvestades tervikliku käsitluse vajadust, tuleks programmis arvesse võtta ka kaasamise, kvalifikatsiooni, koolituse ja spetsialiseerumise valdkondi, mis lisaks arenenud digioskustele on otsustava tähtsusega ka teadmistepõhises ühiskonnas lisaväärtuse loomiseks.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27)  Euroopa Parlament märkis 1. juuni 2017. aasta resolutsioonis Euroopa tööstuse digiteerimise kohta,67 et haridus, koolitus ja elukestev õpe on digitaalühiskonna sotsiaalse sidususe nurgakivid.

(27)  Euroopa Parlament märkis 1. juuni 2017. aasta resolutsioonis Euroopa tööstuse digiteerimise kohta,67 et haridus, koolitus ja elukestev õpe on digitaalühiskonna sotsiaalse sidususe nurgakivid. Need on väga olulised, et võidelda digitaalse tõrjutusega ja edendada Euroopa piirkondade kaasatust ja konkurentsivõimet.

__________________

__________________

67 Dokument A8-0183/2017, kättesaadav aadressil: http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P8-TA-2017-0240+0+DOC+XML+V0//ET

67 Dokument A8-0183/2017, kättesaadav aadressil: http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P8-TA-2017-0240+0+DOC+XML+V0//ET

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Kõrgtasemel digitehnoloogia, mida käesoleva programmi raames toetatakse, nt kõrgjõudlusega andmetöötlus, küberturvalisus ja tehisintellekt on nüüd piisavalt küpsed, et viia need teadlaste töölaualt edasi ning juurutada, ellu viia ja liidu tasandil laialdaselt kasutusele võtta. Lidu tasandil reageerimist eeldavad lisaks nende tehnoloogiate juurutamisele ka nendega seotud oskused. Kõrgema taseme digioskuste alaseid koolitusi tuleb muuta mastaapsemaks, neid rohkem pakkuda ja teha need kättesaadavaks kogu ELis. Kui sellega hakkama ei saada, takistab see kõrgtasemel digitehnoloogia sujuvat juurutamist ja kahjustab liidu majanduse üldist konkurentsivõimet. Käesolevast programmist toetatavad meetmed täiendavad meetmeid, mida toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist, Euroopa Regionaalarengu Fondist ja „Euroopa horisondi“ programmidest.

(28)  Kõrgtasemel digitehnoloogia, mida käesoleva programmi raames toetatakse, nt kõrgjõudlusega andmetöötlus, küberturvalisus, pilvandmetöötlus, andmekaitse ja tehisintellekt on nüüd piisavalt küpsed, et viia need teadlaste töölaualt edasi ning juurutada, ellu viia ja liidu tasandil laialdaselt kasutusele võtta. Liidu tasandil reageerimist eeldavad lisaks nende tehnoloogiate juurutamisele ka nendega seotud oskused. Kõrgema taseme digioskuste alaseid koolitusi tuleb muuta mastaapsemaks, parandada nende kvaliteeti ja teha need kättesaadavaks kogu ELis. Kui sellega hakkama ei saada, takistab see kõrgtasemel digitehnoloogia sujuvat juurutamist, suurendab kvalifitseeritud tööjõu nappust Euroopas ja kahjustab liidu majanduse üldist konkurentsivõimet. Käesolevast programmist toetatavad meetmed täiendavad meetmeid, mida toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist, Euroopa Regionaalarengu Fondist ja „Euroopa horisondi“ programmidest.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29)  Haldusasutuste ja avalike teenuste nüüdisajastamine on hädavajalik, et vähendada tööstuse ja üldisemalt kodanike halduskoormust, muutes nende suhtluse ametiasutustega kiiremaks, mugavamaks ja vähem kulukaks ning suurendades kodanikele ja ettevõtjatele pakutavate teenuste tõhusust ja kvaliteeti. Juba praegu on paljudel avalikku huvi pakkuvatel teenustel ka Euroopa Liidu mõõde ning seega peaks toetus nende rakendamisele ja juurutamisele liidu tasandil tagama, et kodanikud ja ettevõtjad saavad kõrge kvaliteediga digiteenuste kasutamisest kasu kogu Euroopas.

(29)  Haldusasutuste ja avalike teenuste nüüdisajastamine on hädavajalik, et vähendada tööstuse ja üldisemalt kodanike halduskoormust, muutes nende suhtluse ametiasutustega kiiremaks, mugavamaks ja vähem kulukaks ning suurendades kodanikele ja ettevõtjatele pakutavate teenuste tõhusust, läbipaistvust ja kvaliteeti. Juba praegu on paljudel avalikku huvi pakkuvatel teenustel ka Euroopa Liidu mõõde ning seega peaks toetus nende rakendamisele ja juurutamisele liidu tasandil tagama, et kodanikud ja ettevõtjad saavad kõrge kvaliteediga digiteenuste kasutamisest kasu kogu Euroopas.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(29 a)  Kiirenev digitehnoloogiale üleminek liikmesriikides peab vähendama kasvavat lõhet vaeste ja rikaste vahel. Seepärast peaks programm üha kiiremini digitaliseeruvas maailmas edendama sotsiaalset võrdsust, tagades kõigile kodanikele, sealhulgas puudega inimestele, juurdepääsu nüüdisaegsele digitehnoloogiale.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32)  Euroopa haldusasutuste nüüdisajastamine on digitaalse ühtse turu strateegia edukat elluviimist silmas pidades üks põhiprioriteete. Strateegia vahehindamises rõhutati, et haldusasutusi tuleb jõulisemalt ümber kujundada ning ühtlasi tuleb tagada, et kodanikel oleks lihtne, usaldusväärne ja sujuv juurdepääs haldusasutustele.

(32)  Euroopa haldusasutuste nüüdisajastamine on digitaalse ühtse turu strateegia edukat elluviimist silmas pidades üks põhiprioriteete. Strateegia vahehindamises rõhutati, et haldusasutusi tuleb jõulisemalt ümber kujundada ning ühtlasi tuleb tagada, et kodanikel oleks lihtne, usaldusväärne ja kaasav juurdepääs haldusasutustele.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(33)  Komisjoni 2017. aastal avaldatud majanduskasvu analüüsist69 selgub, et Euroopa haldusasutuste töö kvaliteet mõjutab vahetult majanduskeskkonda ning seepärast on see tootlikkuse, konkurentsivõime, majanduskoostöö, kasvu ja tööhõive soodustamisel otsustava tähtsusega. Eelkõige on majanduskasvu toetamiseks ning kvaliteetsete teenuste pakkumiseks äriühingutele ja kodanikele vaja tõhusat ja läbipaistvat avalikku haldust ja tulemuslikke kohtusüsteeme.

(33)  Komisjoni 2017. aastal avaldatud majanduskasvu analüüsist69 selgub, et Euroopa haldusasutuste töö kvaliteet mõjutab vahetult majanduskeskkonda ning seepärast on see tootlikkuse, konkurentsivõime, majanduskoostöö, kestliku kasvu, tööhõive ja kvaliteetse töö soodustamisel otsustava tähtsusega. Eelkõige on majanduskasvu toetamiseks ning kvaliteetsete teenuste pakkumiseks äriühingutele ja kodanikele vaja tõhusat ja läbipaistvat avalikku haldust ja tulemuslikke kohtusüsteeme.

__________________

__________________

69 COM(2016) 725 final

69 COM(2016) 725 final

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34)  Euroopa avalike teenuste koostalitlusvõime puudutab haldust kõigil tasanditel: liidu, riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil. Koostalitlusvõime kõrvaldab ühtse turu toimimist takistavaid tegureid, kuid lisaks hõlbustab see ka poliitiliste otsuste edukat rakendamist ja pakub ohtralt võimalusi, et vältida piiriüleseid elektroonilisi tõkkeid, kindlustades veelgi uute ühiste teenuste esilekerkimist või selliste arenevate teenuste koondumist liidu tasandil. Euroopa teenuste killustatuse vältimiseks, põhivabaduste toetamiseks ja toimivaks vastastikuseks tunnustamiseks tuleb toetada terviklikku valdkonna- ja piiriülest lähenemist koostalitlusvõimele ning teha seda võimalikult tulemuslikult ja lõppkasutajate vajadustega arvestades. See tähendab, et koostalitlusvõimet tuleb tõlgendada üldiselt – arvesse tuleb võtta nii tehnilisi kui ka juriidilisi detaile ja valdkondliku poliitika elemente. Sellest tulenevalt on tegevused lahenduste tavapärasest elutsüklist ulatuslikumad ning hõlmavad sekkumiste kõiki elemente, mis võiksid toetada kestva koostalitlusvõime vajalikke raamtingimusi üldisemalt.

(34)  Euroopa avalike teenuste koostalitlusvõime puudutab haldust kõigil tasanditel: liidu, riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil. Koostalitlusvõime kõrvaldab ühtse turu toimimist takistavaid tegureid, kuid lisaks hõlbustab see ka piiriülest koostööd, ühiste standardite kooskõlastamist ja poliitiliste otsuste edukat rakendamist ning pakub ohtralt võimalusi, et vältida piiriüleseid elektroonilisi tõkkeid ja vähendada bürokraatiat, kindlustades veelgi uute ühiste teenuste esilekerkimist või selliste arenevate teenuste koondumist liidu tasandil. Euroopa teenuste killustatuse vältimiseks, põhivabaduste toetamiseks ja toimivaks vastastikuseks tunnustamiseks tuleb toetada terviklikku valdkonna- ja piiriülest lähenemist koostalitlusvõimele ning teha seda võimalikult tulemuslikult ja lõppkasutajate vajadustega arvestades. See tähendab, et koostalitlusvõimet tuleb tõlgendada üldiselt – arvesse tuleb võtta nii tehnilisi kui ka juriidilisi detaile ja valdkondliku poliitika elemente. Sellest tulenevalt on tegevused lahenduste tavapärasest elutsüklist ulatuslikumad ning hõlmavad sekkumiste kõiki elemente, mis võiksid toetada kestva koostalitlusvõime vajalikke raamtingimusi üldisemalt.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(41 a)  Programmi raames tuleks toetada avatud lähtekoodiga projekte, tingimusel, et need on eeskätt turvalisuse ja andmekaitse seisukohast programmi tingimustega kooskõlas.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a)  „väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad“ ehk „VKEd“ – komisjoni soovituse 2003/361/EÜ lisa artiklis 2 määratletud väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad;

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi üldeesmärk on järgmine: toetada Euroopa majanduse ja ühiskonna üleminekut digitehnoloogiale ning viia sellest saadav kasu Euroopa kodanike ja ettevõtjateni. Programmiga:

1.  Programmi üldeesmärk on järgmine: toetada Euroopa majanduse ja ühiskonna üleminekut digitehnoloogiale, suurendada Euroopa uuendussuutlikkust ning viia sellest saadav kasu Euroopa kodanike ja ettevõtjate, eriti VKEdeni. Programmiga:

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  juurutada teadustegevuse ja innovatsiooni tulemusena loodud kasutusvalmis/töövõimelisi tehnoloogiaid, et rajada liidus integreeritud kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteem, mis hõlmab teaduse ja tööstuse väärtusahela kõiki osi, sh riistvara, tarkvara, rakendused, teenused, ühendused ja digioskused;

(b)  juurutada teadustegevuse ja innovatsiooni tulemusena loodud kasutusvalmis/töövõimelisi tehnoloogiaid, sealhulgas tehnoloogiaid, mis on varem liidu vahenditest toetust saanud või saavad seda praegu, et rajada liidus integreeritud kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteem, mis hõlmab teaduse ja tööstuse väärtusahela kõiki osi, sh riistvara tarkvara, rakendused, teenused, ühendused ja digioskused;

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  juurutada eksatasandijärgne78 taristu ja seda käitada (sh integreerimine kvantarvutuse tehnoloogiatega) ning arendada arvutiteaduste jaoks uusi teadustaristuid.

(c)  juurutada eksatasandijärgne taristu78 ja seda käitada (sh integreerimine kvantarvutuse tehnoloogiatega) ning arendada arvutiteaduste jaoks uusi teadustaristuid, mis tehakse mitteärilistel alustel kättesaadavaks avaliku ja erasektori kasutajatele ning avalikest vahenditest rahastatava teadustöö jaoks;

__________________

__________________

78 Eksatasandist tuhat korda kiirem.

78 Eksatasandist tuhat korda kiirem.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  suurendada ja tugevdada liidu tehisintellekti alast põhivõimekust, kaasa arvatud andmeressursse ja algoritmiteeke, mis oleksid kooskõlas andmekaitsealaste õigusaktidega;

(a)  suurendada ja tugevdada liidu tehisintellekti alast põhivõimekust, kaasa arvatud andmeressursse ja algoritmiteeke, mis oleksid kooskõlas andmekaitsealaste õigusaktidega, juhindudes lõimitud ja vaikimisi turbe ja privaatsuse põhimõttest;

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  anda see võimekus kõigi ettevõtjate ja haldusasutuste käsutusse;

(b)  anda see võimekus kõigi ettevõtjate ja haldusasutuste, samuti mittetulundusorganisatsioonide, teadusasutuste ja ülikoolide käsutusse;

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  tugevdada liikmesriikides olemas olevaid tehisintellekti testimise ja sellega eksperimenteerimise vahendeid ja ühendada need võrku.

(c)  tugevdada liikmesriikides olemas olevaid tehisintellekti eetilise testimise ja sellega eksperimenteerimise vahendeid ja ühendada need võrku.

Selgitus

Eetika on tehisintellektiga seotud teadustegevuses ja juurutamises põhiõiguste järgimise vajalik eeltingimus, seetõttu tuleks rahastada ainult neid algatusi, mis sellest kinni peavad.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  tugevdada ja kindlustada olemasolevaid tehisintellekti sektoreid ning arendada seal võrgustikke, eriti valdkondades, kus Euroopa on juba juhtival kohal, näiteks robootika, autode, tootmise, majapidamisseadmete, kosmose- ja küberkaitsetehnoloogia sektorid.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liidu poolt programmi erieesmärgi nr 2 alusel antavat rahalist toetust ei kasutata sõjalisel otstarbel.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  toetada Euroopas leiduvate küberturvalisuse alaste teadmiste, võimete ja oskuste parimat kasutamist;

(b)  toetada Euroopas leiduvate küberturvalisuse alaste teadmiste, võimete ja oskuste parimat kasutamist ning parima tava jagamist ja arvessevõtmist;

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  tagada uusimate küberturvalisuse lahenduste laialdane kasutuselevõtt kogu majanduses;

(c)  tagada uusimate küberturvalisuse lahenduste laialdane kasutuselevõtt kogu majanduses, sealhulgas tööstuses, samuti VKEde ja idufirmade poolt;

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  suurendada liikmesriikide ja erasektori suutlikkust, et aidata neil järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust xx/xx, mis käsitleb ENISAt ehk ELi küberturvalisuse ametit, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 ja mis käsitleb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist1a.

 

__________________

 

1a Ettepanek 2017/0225 (COD), veel vastu võtmata.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt d b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d b)  toetada Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskuse[1] missiooni, eesmärke ja ülesandeid sel määral, mil need puudutavad kõnealuse programmi artikli 3 kohaseid eesmärke1b.

 

__________________

 

1b 12. septembri 2018. aasta ettepanek võtta vastu määrus, millega luuakse Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskus ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik, 2018/0328(COD).

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liidu rahalise sekkumisega erieesmärgi 4 „Kõrgema taseme digioskused“ raames toetatakse kõrgema taseme digioskuste arengut käesoleva programmiga toetatavates valdkondades ning aidatakse seega suurendada Euroopa talendipagasit, toetatakse ametioskuste parandamist, eriti kõrgjõudlusega andmetöötluse, suurandmete analüüsi, küberturvalisuse, hajusraamatu tehnoloogia, robootika ja tehisintellekti vallas. Rahalisel sekkumisel on järgmised tegevuseesmärgid:

Liidu rahalise sekkumisega erieesmärgi 4 „Kõrgema taseme digioskused“ raames toetatakse kõrgema taseme digioskuste arengut käesoleva programmiga toetatavates valdkondades ning aidatakse seega suurendada Euroopa talendipagasit, toetatakse ametioskuste parandamist, eriti kõrgjõudlusega andmetöötluse, suurandmete analüüsi, küberturvalisuse, pilvandmetöötluse, andmekaitsepädevuse, hajusraamatu tehnoloogia, robootika ja tehisintellekti vallas. Rahalisel sekkumisel on järgmised tegevuseesmärgid:

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  toetada pikaajaliste koolituste ja kursuste väljatöötamist ja pakkumist tudengitele, IT-spetsialistidele ja laiemale töötajaskonnale:

(a)  toetada nii üldiste kui ka konkreetsete pikaajaliste koolituste ja kvaliteetsete kursuste kavandamist ja pakkumist õpilastele, õpetajatele, akadeemikutele, IKT-spetsialistidele, muudele kvalifitseeritud isikutele ja laiemale töötajaskonnale, võttes arvesse erinevat oskuste taset;

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  toetada lühiajaliste koolituste ja kursuste väljatöötamist ja pakkumist ettevõtjatele, väikeettevõtete juhtidele ja laiemale töötajaskonnale:

(b)  toetada lühiajaliste koolituste ja kvaliteetsete kursuste väljatöötamist ja pakkumist ettevõtjatele, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjatele, väikeettevõtete ja idufirmade juhtidele ja töötajaskonnale, sealhulgas riigiametnikele;

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  toetada üleeuroopalise e-õppe platvormi väljatöötamist ja pakkumist;

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  tagada, et avalikus sektoris ja avalikku huvi pakkuvates valdkondades, näiteks tervishoius ja hoolduses, kohtusüsteemis, hariduses, transpordis, energeetikas, keskkonnavaldkonnas, kultuuri- ja loomesektoris saaks juurutada ja kasutada tipptasemel digitehnoloogiat, eeskätt seoses kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti ja küberturvalisusega;

(a)  tagada, et avalikus sektoris ja avalikku huvi pakkuvates valdkondades, näiteks tervishoius ja hoolduses, kohtusüsteemis, hariduses, transpordis ja teabevahetuses, energeetikas, keskkonnavaldkonnas, kultuuri- ja loomesektoris saaks juurutada ja kasutada tipptasemel digitehnoloogiat, eeskätt seoses kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti ja küberturvalisusega;

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  juurutada, käitada ja hooldada üleeuroopalisi koostalitlusvõimelisi digiteenuste taristuid (kaasa arvatud nendega seotud teenused) vastastikuses täiendavuses riiklike ja piirkondlike meetmetega;

(b)  juurutada, käitada, hooldada ja laiendada üleeuroopalisi koostalitlusvõimelisi digiteenuste taristuid (kaasa arvatud nendega seotud teenused) vastastikuses täiendavuses riiklike ja piirkondlike meetmetega;

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  hõlbustada lahenduste ja raamistike arendamist, ajakohastamist ja kasutamist Euroopa haldusasutuste, ettevõtjate ja kodanike seas, sealhulgas koostalitlusvõime lahenduste ja raamistike taaskasutust;

(c)  hõlbustada lahenduste ja raamistike arendamist, kasutuselevõttu, ajakohastamist ja kasutamist Euroopa haldusasutuste, ettevõtjate ja kodanike seas, sealhulgas avatud lähtekoodi lahendusi ning koostalitlusvõime lahenduste ja raamistike taaskasutust;

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  pakkuda haldusasutustele juurdepääsu digitehnoloogiate, sh nende piiriülese kasutamise testimisele ja katsetamisele;

(d)  pakkuda haldusasutustele juurdepääsu kõrgema taseme digitehnoloogiate, sh nende piiriülese kasutamise testimisele ja katsetamisele;

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  toetada kõrgema taseme digitehnoloogia ja sellega seotud tehnoloogiate kasutuselevõttu liidu tööstuses, eelkõige VKEde seas, muu hulgas eeskätt seoses kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, küberturvalisuse ning tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiatega;

(e)  toetada kõrgema taseme digitehnoloogia ja sellega seotud tehnoloogiate kasutuselevõttu liidu tööstuses, eelkõige VKEde ja idufirmade, ettevõtjate ja füüsilisest isikust ettevõtjate seas, muu hulgas eeskätt seoses kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, hajusraamatu tehnoloogia, pilvandmetöötluse, küberturvalisuse, andmekaitse ning tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiatega;

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  toetada koostalitlusvõimeliste digilahenduste projekteerimist, testimist, realiseerimist ja juurutamist selliste ELi tasandi avalike teenuste jaoks, mille pakkumiseks kasutatakse andmepõhist taaskasutatavate lahenduste platvormi, edendades sealjuures innovatsiooni ja luues ühiseid raamistikke, et anda Euroopa kodanike ja ettevõtete käsutusse haldusasutuste pakutavate teenuste kogu potentsiaal;

(f)  toetada koostalitlusvõimeliste digilahenduste projekteerimist, testimist, realiseerimist ja juurutamist selliste ELi tasandi avalike teenuste jaoks, mille pakkumiseks kasutatakse andmepõhist taaskasutatavate lahenduste platvormi, edendades sealjuures innovatsiooni ja teadustegevust ja luues ühiseid raamistikke, et anda Euroopa kodanike ja ettevõtete käsutusse haldusasutuste pakutavate teenuste kogu potentsiaal;

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  tagada liidu tasandil pidev suutlikkus märgata ja analüüsida digimaailma kiiret arengut ja sellega kohaneda ning jagada ja levitada parimaid tavasid;

välja jäetud

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h)  toetada koostööd hajusraamatupõhiseid teenuseid ja rakendusi kasutavate usaldusväärsete taristute Euroopa ökosüsteemi loomiseks, sh toetades koostalitlusvõimet ja standardimist ning edendades ELi piiriüleste rakenduste juurutamist;

(h)  toetada koostööd muu hulgas hajusraamatupõhiseid teenuseid ja rakendusi kasutavate usaldusväärsete taristute Euroopa ökosüsteemi loomiseks, sh toetades koostalitlusvõimet ja standardimist ning edendades ELi piiriüleste rakenduste juurutamist, et abistada ettevõtteid, eelkõige VKEsid;

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 – punkt 4 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  kolmandad riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud konkreetses lepingus, mis käsitleb kolmanda riigi osalemist liidu programmis, tingimusel et:

4.  kolmandad riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud konkreetses lepingus, mis käsitleb kolmanda riigi osalemist liidu programmis, tingimusel et komisjon on igal üksikjuhul eraldi hinnanud, kas nende osalemine aitab kaasa programmi eesmärkide saavutamisele liidus ja kas see on kooskõlas julgeolekunõuetega vastavalt artiklile 12, ning tingimusel, et:

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 – punkt 4 – taane 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  lepinguga on tagatud liidu õigus tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve.

–  lepinguga on tagatud liidu õigus tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma huve.

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Programmiga seotud kavandamine, arendustöö ja hankimine toimub eesmärgiga suurendada Euroopa Liidu konkurentsivõimet keskmise ja pikema aja jooksul. Eelistatakse meetmeid, mis suurendavad strateegilist potentsiaali ja vähendavad sõltuvust väljastpoolt Euroopa Liitu pärit tarnijatest ja toodetest.

Selgitus

Tööstuse konkurentsivõime eelduseks on, et Euroopa toodete omadused oleksid paremad kui konkurentide omad. Selle saavutamiseks tuleb eelistada keskmise ja pikema aja eesmärke.

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Erieesmärgi 3 „Küberturvalisus ja usaldus“ raames lõikes 1 nimetatud kolmandate riikide ja organisatsioonidega tehtava koostöö suhtes kohaldatakse artiklit [12].

2.  Erieesmärgi 2 „Tehisintellekt“ ja erieesmärgi 3 „Küberturvalisus ja usaldus“ raames lõikes 1 nimetatud kolmandate riikide ja organisatsioonidega tehtava koostöö suhtes kohaldatakse artiklit [12].

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Prioriteediks seatakse meetmed, millega piiratakse tehnosiiret väljapoole Euroopa Liitu. Pikaajaliste strateegiliste julgeolekueesmärkide tagamiseks hinnatakse nende üksuste osalemise võimalusi, kelle peamine tegevuskoht ei ole Euroopa Liidus.

Selgitus

Konkurentsivõimeline tööstus põhineb ka tööstuse tehnoloogilisel tasemel. Programmi meetmetest tulenevaid edusamme tuleb kasutada Euroopa konkurentsivõime suurendamiseks.

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programm on üles ehitatud selliselt, et tema rakendamisel tekiks III lisas täpsemalt kirjeldatud koostoime muude liidu rahastamisprogrammidega, seda eeskätt ELi programmidest täiendavate rahaliste vahendite saamise korra kaudu, kui juhtimiskorraldus seda lubab; rahastamine võib toimuda järgemööda, vaheldumisi või vahendite ühendamise, sh meetmete ühisrahastamise teel.

1.  Programm on üles ehitatud selliselt, et tema rakendamisel tekiks III lisas täpsemalt kirjeldatud koostoime muude liidu rahastamisprogrammidega, seda eeskätt ELi programmidest täiendavate rahaliste vahendite saamise korra kaudu, kui juhtimiskorraldus seda lubab; rahastamine võib toimuda järgemööda, vaheldumisi või vahendite ühendamise, sh meetmete ühisrahastamise teel. Komisjon tagab, et programmi täiendavuse võimendamisel teiste Euroopa programmidega, eelkõige ESFi, ERFiga, programmiga „Euroopa horisont“ ja Euroopa ühendamise rahastuga (CEF-2), ei takistata artiklites 4–8 sätestatud erieesmärkide saavutamist.

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Asjaomaste ametivõimude vahelise koordineerimise jaoks kehtestatakse vajalikud mehhanismid ning luuakse vajalikud seirevahendid, et tagada süstemaatiline koostoime käesoleva programmi ja kõigi asjaomaste ELi rahastamisvahendite vahel. Kehtestatava korra abil püütakse vältida topelttööd ja saavutada kulutuste võimalikult suur mõju.

2.  Asjaomaste ametivõimude vahelise ning ametiasutuste ja Euroopa Komisjoni vahelise koordineerimise jaoks kehtestatakse vajalikud mehhanismid ning luuakse vajalikud seirevahendid, et tagada süstemaatiline koostoime käesoleva programmi ja kõigi asjaomaste ELi rahastamisvahendite vahel. Kehtestatava korra abil püütakse vältida topelttööd ja saavutada kulutuste võimalikult suur mõju.

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lõikes 1 nimetatud võrgu loomiseks nimetab iga liimesriik avatud ja konkurentsipõhise menetluse tulemusena kandidaadid, lähtudes järgmistest kriteeriumidest:

2.  Lõikes 1 nimetatud võrgu loomiseks nimetab iga liimesriik ühtlustatud eeskirjadel põhineva avatud, läbipaistva, kaasava ja konkurentsipõhise menetluse tulemusena kandidaadid, lähtudes järgmistest kriteeriumidest:

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  vajadus tagada nii era- kui ka avalikust sektorist ja mitmesugustest eri majandussektoritest pärit igas suuruses üksuste osalemine.

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Digitaalse innovatsiooni keskustel on oma sisekorralduse, koosseisu ning täpse tegevuskava ja töömeetodite määratlemisel märkimisväärne üldine autonoomsus. Eeskätt püüavad digitaalse innovatsiooni keskused olla avatud uute partnerite ühinemisele, kui need liikmed lisavad partnerlusele väärtust ning toimivad avatud ja läbipaistval viisil.

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Digitaalse innovatsiooni keskusi võidakse rahastada toetuste kaudu.

5.  Digitaalse innovatsiooni keskused võivad saada toetust liikmesriikidest, osalevatest kolmandatest riikidest või nende avaliku sektori asutustelt, toetusi rahvusvahelistelt asutustelt või institutsioonidelt, toetusi digitaalse innovatsiooni keskuse liikmetelt, sidusrühmadelt või partneritelt, digitaalse innovatsiooni keskuse enda varade ja tegevusega loodud tuludest, üksikisikute annakutest, annetustest ja toetustest või rahastusest toetuste kujul, sealhulgas käesolevast programmist ja muudest ELi programmidest.

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 6 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Digitaalse innovatsiooni keskused, kelle tegevust rahastatakse, osalevad programmi rakendamises, et:

6.  Digitaalse innovatsiooni keskused osalevad programmi rakendamises, et:

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 6 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  pakkuda digitaaltehnoloogiale ülemineku teenuseid, kaasa arvatud testimis- ja eksperimenteerimisvahendeid, mis on mõeldud VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, seda ka sektorites, kus digitehnoloogia ja sellega seotud tehnoloogiate kasutuselevõtt on aeglane;

(a)  pakkuda digitaaltehnoloogiale ülemineku teenuseid ja tehnoloogilist oskusteavet, kaasa arvatud testimis- ja eksperimenteerimisvahendeid, mis on mõeldud VKEdele, keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele ja idufirmadele, seda ka sektorites, kus digitehnoloogia ja sellega seotud tehnoloogiate kasutuselevõtt on aeglane;

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 6 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  aidata ettevõtetel, eelkõige VKEdel ja idufirmadel, organisatsioonidel ja avalikel haldusasutustel programmis hõlmatud uue tehnoloogia kasutamise abil konkurentsivõimelisemaks saada;

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 6 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  anda piirkondade vahel edasi teadmisi ja oskusteavet, eeskätt seeläbi, et ühe piirkonna VKEd ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad ühendatakse võrku teistes piirkondades tegutsevate digitaalse innovatsiooni keskustega, mis on asjaomaste teenuste pakkumiseks kõige sobivamad;

(b)  anda piirkondade vahel edasi teadmisi ja oskusteavet, eeskätt seeläbi, et ühe piirkonna VKEd, keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad ja idufirmad ühendatakse võrku teistes piirkondades tegutsevate digitaalse innovatsiooni keskustega, mis on asjaomaste teenuste ja juhendamise pakkumiseks kõige sobivamad;

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 6 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  pakkuda haldusasutustele, avaliku sektori organisatsioonidele, VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele temaatilisi teenuseid, kaasa arvatud teenuseid, mis on seotud tehisintellekti, kõrgjõudlusega andmetöötluse ning küberturvalisuse ja usaldusega. Iga digitaalse innovatsiooni keskus võib spetsialiseeruda konkreetsetele temaatilistele teenustele ega pea pakkuma kõiki käesolevas lõikes nimetatud temaatilisi teenuseid; (g)

(c)  pakkuda haldusasutustele, avaliku sektori organisatsioonidele, VKEdele, keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele ja idufirmadele temaatilisi teenuseid, kaasa arvatud teenuseid, mis on seotud tehisintellekti, kõrgjõudlusega andmetöötluse ning küberturvalisuse ja usaldusega. Iga digitaalse innovatsiooni keskus võib spetsialiseeruda konkreetsetele temaatilistele teenustele ega pea pakkuma kõiki käesolevas lõikes nimetatud temaatilisi teenuseid; (g)

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a.  Euroopa Komisjon korraldab tihedas koostöös liikmesriikidega ELilt rahalisi vahendeid saavate digitaalse innovatsiooni keskuste väljundi, tulemuste ja mõju pidevat järelevalvet ja hindamist.

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Meetmed, millega püütakse saavutada eesmärke, mis on seotud muu programmis „Euroopa horisont“ hõlmatud uue tehnoloogiaga, konkreetsemalt robootika, suurandmete ja peamise digitehnoloogiaga, on rahastamiskõlblikud tingimusel, et need eesmärgid on seotud artiklites 4–8 hõlmatud erieesmärkidega ning kujutavad endast konkreetse projekti puhul põhjalikku ja seonduvat lahendust.

Selgitus

Et vältida olulisi investeerimispuudujääke muu tehnoloogia puhul, põhjalike lahenduste väljajätmist programmist või nende eristamise keerukaks muutmist, peaks ka muu uus tehnoloogia olema osa programmist, tingimusel, et nad kujutavad endast koos artiklitele 4–8 vastava uue tehnoloogiaga põhjalikku ja seonduvat lahendust.

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2 – punkt a – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  juriidilised isikud, kes on asutatud:

(a)  juriidilised isikud, kes on asutatud ja kes asjakohasel juhul on kohustatud tasuma äriühingu tulumaksu:

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Juriidilised isikud, kes on asutatud kolmandas riigis, mis ei ole programmiga ühinenud, peavad põhimõtteliselt ise kandma oma osalemiskulud.

6.  Juriidilised isikud, kes on asutatud kolmandas riigis, mis ei ole programmiga ühinenud, peaksid ise kandma oma osalemiskulud.

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  vajaduse korral majanduslik, sotsiaalne, kliima- ja keskkonnamõju ning juurdepääsetavus;

(e)  vajaduse korral majanduslik, sotsiaalne, kliima- ja keskkonnamõju, soolise tasakaalustamise võimalused ning juurdepääsetavus;

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  asjakohasel juhul tasakaalustatud geograafiline jaotus kogu liidu piires, kaasa arvatud äärepoolseimates piirkondades;

(g)  asjakohasel juhul tasakaalustatud geograafiline jaotus kogu liidu piires, kaasa arvatud äärepoolseimates piirkondades, et vähendada digilõhet piirkondade, kodanike ja ettevõtete vahel;

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1 – punkt h a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(h a)  asjakohasel juhul kava olemasolu, et luua Euroopa Liidus või osalevas riigis jätkusuutlikku kvaliteetset tööhõivet.

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1 – punkt h b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(h b)  asjakohasel juhul projekti ja teiste liidu programmide vastastikune täiendavus;

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1 – punkt h c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(h c)  asjakohasel juhul projekti uuenduslikkus.

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Kui meetmele on juba määratud või see on saanud rahalisi toetusi teisest liidu programmist või toetust ELi vahenditest, tuleb need maksed või toetused programmist toetuse küsimise taotluses ära märkida.

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust.

2.  Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui kolm aastat pärast programmi rakendamise algust. Vahehindamise raames esitatakse tähelepanekud, mis on vajalikud, et teha otsus programmi järelmeetmete kohta pärast 2027. aastat ja selle eesmärkide kohta.

 

Vahehindamist tutvustatakse Euroopa Parlamendis.

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Programmi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis [1] nimetatud ajavahemikku, viib komisjon läbi programmi lõpphindamise.

3.  Programmi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui kaks aastat pärast artiklis [1] nimetatud ajavahemikku, viib komisjon läbi programmi lõpphindamise.

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kontrollisüsteemi ühe osa moodustav auditistrateegia, mille aluseks võib olla kulude representatiivse valimi finantsaudit. Sellist representatiivset valimit täiendatakse kulutustega seotud riskide hindamisel põhineva valikuga.

4.  Kontrollisüsteemi ühe osa moodustav auditistrateegia, mille aluseks peab olema vähemalt kulude representatiivse valimi finantsaudit. Sellist representatiivset valimit täiendatakse kulutustega seotud riskide hindamisel põhineva valikuga.

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

1.  Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tõest, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

Muudatusettepanek    93

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. osa – lõik 2 – punkt 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Kasutusvalmis/töövalmis tehnoloogia juurutamine: teadustegevuse ja innovatsiooni tulemusena pakutav superandmetöötlus kui teenus, et luua Euroopa integreeritud kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteem, mis hõlmaks teaduse ja tööstuse väärtusahela kõiki osi (riistvara, tarkvara, rakendused, teenused, ühendused ja kõrgema taseme digioskused).

6.  Kasutusvalmis/töövalmis tehnoloogia juurutamine: teadustegevuse ja innovatsiooni tulemusena pakutav superandmetöötlus kui teenus, eeskätt uued tehnoloogiad, mis on varem saanud toetust liidu vahenditest või saavad seda praegu, et luua Euroopa integreeritud kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteem, mis hõlmaks teaduse ja tööstuse väärtusahela kõiki osi (riistvara, tarkvara, rakendused, teenused, ühendused ja kõrgema taseme digioskused).

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 2. osa – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Programmiga luuakse ja tugevdatakse Euroopa tehisintellektialaseid tuumvõimekusi, sh andmeressursid ja algoritmiteegid, ning tehakse need kättesaadavaks kõigile ettevõtjatele ja haldusasutustele; samuti tugevdatakse liikmesriikides olemas olevate tehisintellekti testimise ja sellega eksperimenteerimise võimalusi ja ühendatakse need võrku.

Programmiga luuakse ja tugevdatakse Euroopa tehisintellekti ja hajusraamatu tehnoloogia tuumvõimekust, sh andmeressursid ja algoritmiteegid, ning tehakse need kättesaadavaks kõigile ettevõtjatele ja haldusasutustele; samuti tugevdatakse liikmesriikides olemas olevate tehisintellekti testimise ja sellega eksperimenteerimise võimalusi ja ühendatakse need võrku.

Muudatusettepanek    95

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 4. osa – lõik 2 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Juurdepääs töökohapõhisele õppele pädevuskeskustes ja kõrgtasemel tehnoloogiat kasutavates ettevõtetes pakutava praktika kaudu.

1.  Programmiga toetatakse praeguste ja tulevaste töötajate lihtsat juurdepääsu kõrgema taseme digioskustele, eeskätt kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, hajusraamatute (nt plokiahela) ning küberturvalisuse vallas; selleks pakutakse tudengitele, hiljuti kõrgkooli lõpetanutele, praegustele töötajatele ja muudele kvalifitseeritud isikutele nende asukohast olenemata vahendeid selliste oskuste omandamiseks ja arendamiseks.

Muudatusettepanek    96

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 4. osa – lõik 2 – punkt 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Programmiga toetatakse üleeuroopalise e-õppe platvormi väljatöötamist ja pakkumist.

Muudatusettepanek    97

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 4. osa – lõik 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kõik sekkumised kavandatakse ja rakendatakse eeskätt artiklis 15 määratletud digitaalse innovatsiooni keskuste kaudu.

Kõik sekkumised kavandatakse ja rakendatakse eeskätt artiklis 16 määratletud digitaalse innovatsiooni keskuste kaudu.

Muudatusettepanek    98

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 5. osa – alajagu I – punkt 1 – alapunkt 1.2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.2.  Toetus piiriüleste digiteenuste taristu sidusa ökosüsteemi projekteerimisele, katsetamisele, juurutamisele, hooldamisele ja tutvustamisele ning otspunktidevaheliste sujuvate, turvaliste, koostalitlusvõimeliste, mitmekeelsete, piiriüleste või valdkondadevaheliste lahenduste ja ühisraamistike edendamine avalikus halduses. Siia hulka kuuluvad ka mõju ja kasulikkuse hindamise metoodikad.

1.2.  Toetus piiriüleste digiteenuste taristu sidusa ökosüsteemi projekteerimisele, katsetamisele, juurutamisele, hooldamisele, laiendamisele ja tutvustamisele ning otspunktidevaheliste sujuvate, turvaliste, koostalitlusvõimeliste, mitmekeelsete, piiriüleste või valdkondadevaheliste lahenduste ja ühisraamistike edendamine avalikus halduses. Siia hulka kuuluvad ka mõju ja kasulikkuse hindamise metoodikad.

Muudatusettepanek    99

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 5. osa – alajagu I – punkt 2 – alapunkt 2.1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.1.  Selle tagamine, et ELi kodanikel on juurdepääs oma terviseandmetele ning nad saavad neid turvaliselt üle riigipiiride jagada, kasutada ja hallata olenemata nende endi või andmete asukohast. E-tervise digiteenuste taristu loomise lõpuleviimine ja selle laiendamine uute digiteenustega; toetus elektrooniliste tervisekaartide vahetamise Euroopa vormingu juurutamisele.

2.1.  Selle tagamine, et ELi kodanikel on juurdepääs oma terviseandmetele ning nad saavad neid turvaliselt ja oma privaatsust tagaval viisil üle riigipiiride jagada, kasutada ja hallata olenemata nende endi või andmete asukohast. E-tervise digiteenuste taristu loomise lõpuleviimine ja selle laiendamine uute digiteenustega; toetus elektrooniliste tervisekaartide vahetamise Euroopa vormingu juurutamisele.

Muudatusettepanek    100

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 5. osa – alajagu I – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kohtusüsteem: sujuva ja turvalise piiriülese elektroonilise side võimaldamine kohtusüsteemis ning kohtute ja muude tsiviil- ja kriminaalõiguse valdkonna pädevate asutuste vahel. Kodanike, ettevõtjate, õiguspraktikute ja kohtusüsteemi liikmete juurdepääsu parandamine õigusemõistmisele, juriidilisele teabele ja menetlustele, kasutades semantiliselt koostalitlusvõimelisi ühendusi riikide andmebaaside ja registritega ning hõlbustades vaidluste kohtuvälist lahendamist internetis. Propageeritakse selliste innovatiivsete tehnoloogiate arendamist ja rakendamist kohtute ja õiguspraktikute jaoks, mis põhineksid tehisintellekti lahendustel ja mis tõenäoliselt optimeeriksid ja kiirendaksid menetlusi (näiteks nn õigustehnoloogia rakendused).

3.  Kohtusüsteem: sujuva ja turvalise piiriülese elektroonilise side võimaldamine kohtusüsteemis ning kohtute ja muude tsiviil- ja kriminaalõiguse valdkonna pädevate asutuste vahel. Kodanike, ettevõtjate, õiguspraktikute ja kohtusüsteemi liikmete juurdepääsu parandamine õigusemõistmisele, juriidilisele teabele ja menetlustele, kasutades semantiliselt koostalitlusvõimelisi ühendusi andmebaaside ja registritega ning hõlbustades vaidluste kohtuvälist lahendamist internetis. Propageeritakse selliste innovatiivsete tehnoloogiate arendamist ja rakendamist kohtute ja õiguspraktikute jaoks, mis põhineksid tehisintellekti lahendustel ja mis tõenäoliselt optimeeriksid ja kiirendaksid menetlusi (näiteks nn õigustehnoloogia rakendused).

Muudatusettepanek    101

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – 5. osa – punkt 5.1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.1  Digitaalsete avalike teenuste kasutuselevõtt

5.1  Digitaalsete avalike teenuste kasutuselevõtu sagedus

Muudatusettepanek    102

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – 5. osa – punkt 5.2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.2  Suure digimahukuse näitajaga ettevõtted

5.2  Suure digimahukuse näitajaga ettevõtete arv

Muudatusettepanek    103

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – 5. osa – punkt 5.3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.3  Riikliku koostalitlusvõime raamistiku vastavusse viimine Euroopa koostalitlusvõime raamistikuga

5.3  Riikliku koostalitlusvõime raamistiku Euroopa koostalitlusvõime raamistikuga vastavusse viimise ulatus

Muudatusettepanek    104

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – 2. osa – punkt 2.2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.2  Tehisintellekti kasutavate ettevõtete ja organisatsioonide arv

2.2  Digitaalse innovatsiooni keskustega koostöös tehisintellekti testivate ja sellega eksperimenteerivate ettevõtete ja organisatsioonide arv

Muudatusettepanek    105

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – punkt 1 – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  Digitaalse Euroopa programmi raames investeeritakse i) digitaalse suutlikkuse suurendamisse kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, küberturvalisuse ja kõrgema taseme digioskuste vallas ning ii) ELi raamistikus toimuv digivõimekuste ja uusimate digitehnoloogiate juurutamine riikide ja piirkondade tasandil avalikku huvi pakkuvates valdkondades (nt tervishoid, avalik haldus, õigus ja haridus) või turutõrgetega valdkondades (nt ettevõtete, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete digitaliseerimine).

(c)  Digitaalse Euroopa programmi raames investeeritakse i) digitaalse suutlikkuse suurendamisse kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, küberturvalisuse ja kõrgema taseme digioskuste vallas ning ii) ELi raamistikus toimuvasse digivõimekuste ja uusimate digitehnoloogiate juurutamisse riikide, piirkondade ja kohalikul tasandil avalikku huvi pakkuvates valdkondades (nt tervishoid, avalik haldus, õigus ja haridus) või turutõrgetega valdkondades (nt ettevõtete, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete digitaliseerimine).

Muudatusettepanek    106

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – punkt 3 – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  Digitaalse Euroopa programmi raames investeeritakse i) digitaalse suutlikkuse suurendamisse kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, küberturvalisuse ja kõrgema taseme digioskuste vallas ning ii) ELi raamistikus toimuv digivõimekuste ja uusimate digitehnoloogiate juurutamine riikide ja piirkondade tasandil avalikku huvi pakkuvates valdkondades (nt tervishoid, avalik haldus, õigus ja haridus) või turutõrgetega valdkondades (nt ettevõtete, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete digitaliseerimine).

(c)  Digitaalse Euroopa programmi raames investeeritakse i) digitaalse suutlikkuse suurendamisse kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, hajusraamatu tehnoloogia, küberturvalisuse ja kõrgema taseme digioskuste vallas ning ii) ELi raamistikus toimuv digivõimekuste ja uusimate digitehnoloogiate juurutamine riikide ja piirkondade tasandil avalikku huvi pakkuvates valdkondades (nt tervishoid, avalik haldus, õigus ja haridus) või turutõrgetega valdkondades (nt ettevõtete, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete digitaliseerimine).

Muudatusettepanek    107

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – punkt 3 – alapunkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  Muu programmis „Euroopa horisont“ hõlmatud uus tehnoloogia, konkreetsemalt robootika, suurandmed ja peamine digitehnoloogia, on rahastamiskõlblik, tingimusel, et eesmärgid on seotud artiklites 48 hõlmatud erieesmärkidega ning kujutavad endast konkreetse projekti puhul põhjalikku ja seonduvat lahendust.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Digitaalse Euroopa programmi kehtestamine ajavahemikuks 2021–2027

Viited

COM(2018)0434 – C8-0256/2018 – 2018/0227(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ITRE

14.6.2018

 

 

 

Arvamuse esitajad

       istungil teada andmise kuupäev

IMCO

14.6.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Evelyne Gebhardt

19.6.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

24.9.2018

10.10.2018

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

5.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

30

1

0