Menetlus : 2018/0225(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0410/2018

Esitatud tekstid :

A8-0410/2018

Arutelud :

PV 11/12/2018 - 23
CRE 11/12/2018 - 23
PV 16/04/2019 - 20
CRE 16/04/2019 - 20

Hääletused :

PV 12/12/2018 - 12.12
CRE 12/12/2018 - 12.12
PV 17/04/2019 - 8.4

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0510
P8_TA(2019)0396

RAPORT     ***I
PDF 2955kWORD 497k
28.11.2018
PE 625.306v02-00 A8-0410/2018

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm

(COM(2018)0436 – C8-0253/2018 – 2018/0225(COD))

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Raportöör: Christian Ehler

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 ARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
 EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS
 PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm

(COM(2018)0436 – C8-0253/2018 – 2018/0225(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0436),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 173 lõiget 3 ja artikli 182 lõiget 4, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0253/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning arengukomisjoni, eelarvekomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A8-0410/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu otsus

Volitus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

võttes arvesse Euroopa Parlamendi raportit programmi „Horisont 2020“ rakendamise hindamise kohta seoses selle vahehindamise ja 9. raamprogrammi ettepanekuga (2016/2147(INI)),

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva eriprogrammi rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused eriprogrammi rakendamist käsitlevate tööprogrammide vastuvõtmiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/20114.

(3)  Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva eriprogrammi rakendamiseks, tuleks komisjonile anda delegeeritud volitused teadusuuringute ja innovatsiooni strateegiliste kavade vastuvõtmiseks ning rakendamisvolitused eriprogrammi rakendamist käsitlevate tööprogrammide vastuvõtmiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/20114.

__________________

__________________

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Eriprogrammiga kajastatakse kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimakokkuleppe täitmisel ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide elluviimisel ning aidatakse rakendada peamisi kliimameetmeid ja saavutada üldeesmärki suunata 25 % ELi eelarvekulutustest kliimaeesmärkide toetamiseks . Eeldatakse, et eriprogrammi alusel võetavate meetmete puhul eraldatakse kogu eriprogrammi rahastamispaketist 35 % kliimaeesmärkide täitmiseks. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks eriprogrammi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti asjaomaste hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.

(5)  Eriprogrammiga kajastatakse kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimakokkuleppe täitmisel ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide elluviimisel ning aidatakse rakendada peamisi kliimameetmeid ja saavutada üldeesmärki suunata 25 % ELi eelarvekulutustest kliimaeesmärkide toetamisele. Eeldatakse, et eriprogrammi alusel võetavate meetmete puhul eraldatakse kogu eriprogrammi rahastamispaketist vähemalt 35 % ELi kliimaeesmärkide ja -kohustuste täitmiseks, kui see on asjakohane. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks eriprogrammi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning nende üle tehakse järelevalvet, neist antakse aru ja neid hinnatakse uuesti asjaomaste hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Eriprogrammi meetmeid tuleks kasutada turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks proportsionaalsel viisil ilma erasektori rahalisi vahendeid dubleerimata ega tõrjumata ning neil peaks olema selge Euroopa lisaväärtus.

(6)  Eriprogrammi meetmeid tuleks kasutada liidu teadus- ja tehnoloogiabaasi tipptasemel teadmiste tugevdamiseks, suurendamiseks ja laiendamiseks, oluliste üleilmsete probleemidega tegelemiseks, tööstuses liidu juhtpositsiooni tugevdamiseks, liidus elukvaliteedi parandamiseks, samuti investeeringute soodustamiseks ja turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks, kasutades erasektori rahaliste vahendite tõrjumise asemel lisarahastuse finantsvõimendust.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Sooline võrdõiguslikkus on ELi poliitiline prioriteet ja peamine ühiskondlik väljakutse (ÜRO kestliku arengu eesmärk nr 5). Pealegi on soolise võrdõiguslikkuse eesmärk ühiskonnas teiste kestliku arengu eesmärkide alusel nõutavate sotsiaalsete ja tööstuslike muutuste jaoks määrav tegur. Soolised aspektid tuleks seetõttu asjakohaselt integreerida kogu programmi ja vaja oleks ka konkreetselt soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas tehtavaid teadusuuringuid, mille eesmärk on toetada ELi parema soolise võrdõiguslikkuse poliitika rakendamist ja kujundamist.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 b)  Eriprogrammi tuleks rakendada läbipaistval, kaasaval ja strateegilisel viisil ning seejuures tuleks püüda panna selles osalema sidusrühmi ja kodanikuühiskonda. Sidusrühmade esindatus ja kodanikuühiskonna osalus peaks olema tasakaalustatud ning esindama seeläbi eri taustaga inimesi.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Kajastades seda olulist panust, mida teadusuuringud ja innovatsioon peaksid tegema toidu, põllumajanduse, maaelu arengu ja biomajanduse ees seisvate probleemide lahendamiseks ja selleks, et kasutada ära vastavaid teadusuuringute ja innovatsiooni võimalusi tihedas koostoimes ühise põllumajanduspoliitikaga, toetatakse aastatel 2021–2027 eriprogrammi raames asjakohaseid meetmeid 10 miljardi euroga teemavaldkonnas „Toit ja loodusvarad“.

(7)  Kajastades seda olulist panust, mida teadusuuringud ja innovatsioon peaksid andma toidu, põllumajanduse, maaelu arengu ja biomajanduse ees seisvate probleemide lahendamiseks, nende kestlikumaks muutmiseks ja selleks, et kasutada ära vastavaid teadusuuringute ja innovatsiooni võimalusi tihedas koostoimes ühise põllumajanduspoliitikaga, toetatakse aastatel 2021–2027 eriprogrammi raames asjakohaseid meetmeid eraldi teemavaldkonnas „Toit, loodusvarad ja põllumajandus“.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a)  Euroopa kultuuri- ja loomemajandus ühendavad omavahel kunsti, kultuuri, ettevõtlust ja tehnoloogiat. Kultuuripärand on Euroopa ühtekuuluvuse lahutamatu osa ning toetab traditsiooni ja innovatsiooni vahelist seost. Kultuuripärandi säilitamisest ja loomelahenduste väljatöötamisest, eelkõige digitaliseerimise valdkonnas, saab üks programmi prioriteet.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Digitaalse ühtse turu väljakujundamine ning digitaalsete ja füüsiliste tehnoloogiate ühendamisest tulenevad üha suuremad võimalused nõuavad suuremaid investeeringuid. Programmiga „Euroopa horisont“ toetatakse neid pingutusi oluliselt suuremate kulutustega peamistele digitaalvaldkonna teadus- ja innovatsioonitegevustele, kui seda tehakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Horisont 2020“6. See peaks tagama, et Euroopa püsib digivaldkonnas üleilmsete teadusuuringute ja innovatsiooni esirinnas.

(8)  Digitaalse ühtse turu väljakujundamine ning digitaalsete ja füüsiliste tehnoloogiate ühendamisest tulenevad üha suuremad võimalused nõuavad suuremaid investeeringuid. Raamprogrammiga „Euroopa horisont“ toetatakse neid pingutusi eraldi teemavaldkonnaga tagamaks, et Euroopa püsib digivaldkonnas üleilmsete teadusuuringute ja innovatsiooni esirinnas.

__________________

 

6 Komisjoni teatises „Uus kaasajastatud mitmeaastane Euroopa Liidu finantsraamistik, millega viiakse tõhusalt ellu liidu prioriteedid pärast 2020. aastat“ märgitakse, et teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis „Horisont 2020“ kulutatakse peamistele digitegevustele 13 miljardit eurot (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/ALL/?uri=CELEX%3A52018DC0098).

 

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a)  Võttes arvesse seda, kui oluline on teavitada paremini ja suuremat publikut ELi meetmete lisaväärtusest ja mõjust, peaks komisjon tegema rohkem jõupingutusi raamprogrammi „Euroopa horisont“ nähtavuse suurendamiseks. Samamoodi peaksid toetusesaajad tagama, et nad teevad nähtavaks saavutused, milleni on jõutud ELi rahaliste vahendite abil.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Käesoleva otsuse kohaldamisel valitakse rahastamisviisid ja rakendamismeetodid selle järgi, kuidas need võimaldavad saavutada meetmete konkreetseid eesmärke ja anda tulemusi, ning seejuures võetakse eelkõige arvesse kontrollide kulu, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmise riski. Toetuste puhul kaalutakse muu hulgas ühekordsete summade, kindlasummaliste maksete ja ühikuhindade astmiku kasutamist,

välja jäetud

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 2

Artikkel 2

Tegevuseesmärgid

Tegevuseesmärgid

1.   Eriprogramm aitab kaasa järgmiste FP/RfP määruse artiklis 3 sätestatud üldiste ja konkreetsete eesmärkide täitmisele.

1.   Eriprogramm aitab kaasa järgmiste FP/RfP määruse artiklis 3 sätestatud üldiste ja konkreetsete eesmärkide täitmisele.

2.   Eriprogrammi tegevuseesmärgid on järgmised:

2.   Eriprogrammi tegevuseesmärgid on järgmised:

(a)  edendada ja levitada tipptasemel teadmisi;

(a)  tugevdada ja laiendada Euroopa teadus- ja tehnoloogiabaasi ning edendada ja levitada tipptasemel teadmisi;

(b)   suurendada koostööd sektorite ja teadusharude vahel;

(b)   suurendada koostööd sektorite ja teadusharude vahel;

(c)  ühendada ja arendada teadustaristuid kogu Euroopa teadusruumis;

(c)  ühendada ja arendada teadustaristuid kogu Euroopa teadusruumis ning hõlbustada laialdast juurdepääsu neile, sealhulgas virtuaalselt;

(d)  tugevdada rahvusvahelist koostööd;

(d)  tugevdada rahvusvahelist koostööd teaduse ja tehnoloogia valdkonnas, et teotada liidu tipptaset;

(e)  tõmmata ligi teadlasi ja novaatoreid, neid koolitada ja tagada nende paigalejäämine Euroopa teadusruumi, sealhulgas teadlaste liikuvuse kaudu;

(e)  tõmmata ligi, koolitada ja hoida paigal ELi ja rahvusvahelisi teadlasi ja novaatoreid, sealhulgas teadlaste liikuvuse kaudu, et luua maailma kõrgeimatasemeline ja konkurentsivõimelisim Euroopa teadusruum;

(f)  edendada avatud teadust ja tagada nähtavus üldsuse jaoks ning avatud juurdepääs tulemustele;

(f)  edendada avatud teadust ja avatud juurdepääsu tulemustele;

(g)   aktiivselt levitada ja kasutada tulemusi, eelkõige poliitikakujundamiseks;

(g)   aktiivselt levitada ja kasutada tulemusi, eelkõige poliitikakujundamiseks;

(h)  toetada liidu poliitiliste prioriteetide rakendamist;

(h)  toetada liidu poliitiliste eesmärkide ja prioriteetide rakendamist;

(i)  tugevdada teadusuuringute ja innovatsiooni sidet teiste poliitikavaldkondade, sealhulgas kestliku arengu eesmärkidega;

(i)  tugevdada teadusuuringute, innovatsiooni ja hariduse sidet teiste poliitikavaldkondadega, sealhulgas kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kokkuleppega;

(j)   saavutada teadus- ja innovatsioonimissioonide kaudu ambitsioonikad eesmärgid kindlaksmääratud aja jooksul;

(j)   saavutada teadus- ja innovatsioonimissioonide kaudu ambitsioonikad eesmärgid kindlaksmääratud aja jooksul;

(k)  kaasata kodanikke ja lõppkasutajaid ühiskavandamise ja ühisloomise protsessidesse;

(k)  kaasata asjaomaseid teadusuuringute ja innovatsiooni sidusrühmi, sealhulgas kodanikke, akadeemilisi ringkondi, teadusasutusi ja tööstust ühiskavandamise ja ühisloomise protsessidesse;

(l)   parandada teadusalast suhtlust;

(l)   parandada teadusalast suhtlust;

(m)  kiirendada tööstuse ümberkujundamist;

(m)  soodustada ELi tööstuse ümberkujundamist, et avada Euroopa strateegiliste sektorite, näiteks peamise progressi võimaldavad tehnoloogia potentsiaal;

(n)  parandada novaatorlikke oskusi;

(n)  parandada koolituse abil oskusi ning edendada loovust teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas;

(o)  ergutada novaatorlike ettevõtete, eelkõige VKEde loomist ja kasvamist;

(o)  ergutada novaatorlike ettevõtete, eelkõige idufirmade ja VKEde loomist ja kasvamist;

(p)  parandada juurdepääsu riskikapitalile, eelkõige valdkondades, kus turg ei paku elujõulist rahastust.

(p)  parandada juurdepääsu riskikapitalile, sealhulgas koostoime kaudu InvestEUga, eelkõige valdkondades, kus turg ei paku elujõulist rahastust;

 

(p a)  tugevdada soolise aspekti arvestamist ning soolise mõõtme integreerimist teadusuuringutesse ja innovatsiooni;

 

(p b)  suurendada võimalikult palju teaduslikku, tehnoloogilist, ühiskondlikku ja majanduslikku mõju.

3.   Lõikes 2 nimetatud eesmärkide raames võidakse arvesse võtta eriprogrammi rakendamise ajal tekkivaid uusi ettenägematuid vajadusi. Kui see on piisavalt põhjendatud, võib see hõlmata reageerimist esilekerkivatele võimalustele, kriisidele ja ohtudele ning samuti liidu uute poliitikameetmete väljatöötamisega seotud vajadustele.

3.  Lõikes 2 nimetatud eesmärkide raames võidakse arvesse võtta eriprogrammi rakendamise ajal tekkivaid uusi ettenägematuid vajadusi. Kui see on piisavalt põhjendatud, võib see hõlmata reageerimist esilekerkivatele võimalustele, kriisidele ja ohtudele ning samuti liidu uute poliitikameetmete väljatöötamisega seotud vajadustele.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 3

Artikkel 3

Struktuur

Struktuur

1.   Kooskõlas FP/RfP määruse … artikli 4 lõikega 1 koosneb eriprogramm järgmistest osadest:

1.  Kooskõlas FP/RfP määruse … artikli 4 lõikega 1 koosneb eriprogramm järgmistest osadest:

(1)  I sammas „Avatud teadus“, millel on järgmised komponendid:

(1)  I sammas „Tipptasemel ja avatud teadus“, millel on järgmised komponendid:

(a)   Euroopa Teadusnõukogu (European Research Council – ERC, edaspidi „ERC“), mida on kirjeldatud I lisa I samba 1. jaotises;

(a)   Euroopa Teadusnõukogu (European Research Council – ERC, edaspidi „ERC“), mida on kirjeldatud I lisa I samba jaotises 1;

(b)   Marie Skłodowska-Curie nimelised meetmed, mida on kirjeldatud I lisa I samba jaotises 2;

(b)   Marie Skłodowska-Curie nimelised meetmed, mida on kirjeldatud I lisa I samba jaotises 2;

(c)   teadustaristud, mida on kirjeldatud I lisa I samba jaotises 3;

(c)   teadustaristud, mida on kirjeldatud I lisa I samba jaotises 3;

(2)  II sammas „Üleilmsed probleemid ja tööstuse konkurentsivõime“, millel on järgmised komponendid:

(2)  II sammas „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“, sealhulgas ühele toetusesaajale suunatud toetuspõhine VKEdele ettenähtud vahend, mida on kirjeldatud määruse artiklis 43 a ja eriprogrammi I lisas:

(a)   teemavaldkond „Tervis“, mida on kirjeldatud I lisa II samba jaotises 1;

(a)   teemavaldkond „Tervis“, mida on kirjeldatud I lisa II samba jaotises 1;

(b)  teemavaldkond „Kaasav ja turvaline ühiskond“, mida on kirjeldatud I lisa II samba jaotises 2;

(b)  teemavaldkond „Kaasav ja loov ühiskond“, mida on kirjeldatud I lisa II samba jaotises 2;

 

(b a)  teemavaldkond „Turvaline ühiskond“;

(c)  teemavaldkond „Digitaalvaldkond ja tööstus“, mida on kirjeldatud I lisa II samba jaotises 3;

(c)  teemavaldkond „Digitaalvaldkond, tööstus ja kosmos“, mida on kirjeldatud I lisa II samba jaotises 3;

(d)   teemavaldkond „Kliima, energeetika ja liikuvus“, mida on kirjeldatud I lisa II samba jaotises 4;

(d)   teemavaldkond „Kliima, energeetika ja liikuvus“, mida on kirjeldatud I lisa II samba jaotises 4;

(e)  teemavaldkond „Toit ja loodusvarad“, mida on kirjeldatud I lisa II samba jaotises 5;

(e)  teemavaldkond „Toit, loodusvarad ja põllumajandus“, mida on kirjeldatud I lisa II samba jaotises 5;

(f)   väljaspool tuumaenergiavaldkonda võetavad Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmed, mida on kirjeldatud I lisa II samba jaotises 6;

(f)   väljaspool tuumaenergiavaldkonda võetavad Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmed, mida on kirjeldatud I lisa II samba jaotises 6;

(3)  III sammas „Avatud innovatsioon“, millel on järgmised komponendid:

(3)  III sammas „Innovatiivne Euroopa“, millel on järgmised komponendid:

(a)   Euroopa Innovatsiooninõukogu (European Innovation Council – EIC, edaspidi „EIC“), mida on kirjeldatud I lisa III samba jaotises 1;

(a)   Euroopa Innovatsiooninõukogu (European Innovation Council – EIC, edaspidi „EIC“), mida on kirjeldatud I lisa III samba jaotises 1, sealhulgas Euroopa innovatsiooni ökosüsteemid, mida on kirjeldatud I lisa III samba jaotises 2;

(b)   Euroopa innovatsiooni ökosüsteemid, mida on kirjeldatud I lisa III samba jaotises 2;

välja jäetud

(c)   Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (European Institute of Innovation and Technology – EIT, edaspidi „EIT“), mida on kirjeldatud I lisa III samba jaotises 3;

(b)   Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (European Institute of Innovation and Technology – EIT, edaspidi „EIT“), mida on kirjeldatud I lisa III samba jaotises 3;

(4)   osa „Euroopa teadusruumi tugevdamine“, millel on järgmised komponendid:

(4)  osa „Euroopa teadusruumi tugevdamine“, millel on järgmised komponendid:

(a)  tipptasemel pädevuste jagamine, mida on kirjeldatud I lisa osa „Euroopa teadusruumi tugevdamine“ jaotises 1;

(a)  tipptasemel pädevuste levitamine ja osaluse laiendamine, mida on kirjeldatud I lisa osa „Euroopa teadusruumi tugevdamine“ jaotises 1;

(b)   Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni süsteemi ümberkujundamine ja tugevdamine, mida on kirjeldatud I lisa osa „Euroopa teadusruumi tugevdamine“ jaotises 2.

(b)  Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni süsteemi ümberkujundamine ja tugevdamine, mida on kirjeldatud I lisa osa „Euroopa teadusruumi tugevdamine“ jaotises 2.

2.   Lõikes 1 osutatud osade raames elluviidavad tegevused on sätestatud I lisas.

2.  Lõikes 1 osutatud osade raames elluviidavad tegevused on sätestatud I lisas.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 4

Artikkel 4

Eelarve

Eelarve

1.  Kooskõlas FP/RfP määruse ... artikli 9 lõikega 1 on rahastamispakett programmi rakendamiseks aastatel 2021–2027 jooksevhindades 94 100 000 000 eurot.

1.  Kooskõlas FP/RfP määruse ... artikli 9 lõikega 1 on rahastamispakett eriprogrammi rakendamiseks aastatel 2021–2027 2018. aasta hindades 120 000 000 000 eurot.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud summa jagatakse käesoleva otsuse artikli 3 lõikes 1 sätestatud komponentide vahel FP/RfP määruse (EL) … artikli 9 lõike 2 kohaselt. Seejuures kohaldatakse FP/RfP määruse... artikli 9 lõigetes 3–8 sätestatud korda.

2.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud summa jagatakse käesoleva otsuse artikli 3 lõikes 1 sätestatud komponentide vahel FP/RfP määruse (EL) … artikli 9 lõike 2 kohaselt. Seejuures kohaldatakse FP/RfP määruse... artikli 9 lõigetes 3–8 sätestatud korda.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 5

Artikkel 5

Missioonid

Missioonid

1.  Iga missiooni jaoks võib luua missiooninõukogu. See koosneb umbes 15 kõrgetasemelisest isikust, kelle hulgas on asjakohaste lõppkasutajate esindajad. Missiooninõukogu annab nõu järgmistes küsimustes:

1.  Iga missiooni ühiskujundamiseks ja rakendamise suunamiseks luuakse missiooninõukogu. See koosneb 15–20 sõltumatust kõrgetasemelisest isikust, kelle hulgas on teadusuuringute ja innovatsiooni esindajad eri sektoritest ja valdkondadest, akadeemilistest ringkondadest, teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonidest, mis tahes suurusega tööstusest, riigi ja piirkondlikest ametiasutustest ning kodanikuühiskonna organisatsioonidest. Missiooninõukogu liikmed nimetab ametisse komisjon pärast sõltumatut ja läbipaistvat menetlust, mis hõlmab avalikku konkursikutset. Missiooninõukogu annab nõu järgmistes küsimustes:

(a)  tööprogrammide sisu ja nende läbivaatamine missioonide eesmärkide saavutamiseks. See toimub ühiskavandamise teel koostöös sidusrühmade ja vajaduse korral üldsusega;

(a)  asjakohaste tööprogrammide sisu ja nende läbivaatamine missioonide eesmärkide saavutamiseks;

(b)   missioonide rakendamise hindamisel põhinev tegevuste kohandamine või vajaduse korral nende lõpetamine;

(b)  missioonide rakendamise hindamisel põhinev tegevuste kohandamine või vajaduse korral nende lõpetamine;

(c)  eksperthindajate valimine, nende instrueerimine, hindamiskriteeriumid ja nende kaal;

(c)  eksperthindajate valimine, eksperthindajate huvide konflikti ärahoidmine, nende instrueerimine, hindamiskriteeriumid ja nende kaal lisaks standardkriteeriumidele, nimelt „tipptase, mõju ning rakendamise kvaliteet ja tõhusus“;

(d)  raamtingimused, mis aitavad saavutada missiooni eesmärke;

(d)  raamtingimused, mis aitavad saavutada missiooni eesmärke kooskõlas liidu prioriteetidega;

(e)   suhtlemine.

(e)  suhtlemine;

 

(e a)  selged ja mõõdetavad missiooni eesmärgid ja võimalikud tulemused;

 

(e b)  missiooni sotsiaalse mõju ja äripotentsiaali hindamine.

2.  Artikliga 11 ette nähtud tööprogrammiga võib kehtestada erisätted tõhusa ja paindliku portfellipõhise lähenemisviisi võimaldamiseks.

2.  Artikliga 11 ette nähtud tööprogrammiga kehtestatakse erisätted tõhusa ja paindliku portfellipõhise lähenemisviisi võimaldamiseks.

 

2 a.  Missioonide sisu, nende rakendamise üksikasjad, sh nende ulatus, näitajad, mõõdetavad eesmärgid ja vahe-eesmärgid, hinnanguline eelarve ja koostoime teiste liidu fondidega ning seosed Euroopa partnerlustega, sätestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilistes kavades, nagu on sätestatud käesoleva otsuse I lisas.

 

2 b.  Missioone rakendatakse asjaomaste teemavaldkondade tööprogrammide raames avalike projektikonkursside kaudu, mille puhul kutsutakse esitama selliseid projektitaotlusi, mis aitavad missioonile kaasa ja jäävad ühe või enama teemavaldkonna sekkumisvaldkonna raamesse.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 6

Artikkel 6

Euroopa Teadusnõukogu

Euroopa Teadusnõukogu

1.  Komisjon asutab Euroopa Teadusnõukogu (ERC), et rakendada I samba „Avatud teadus“ meetmeid, mis seonduvad ERC-ga. Kõnealune ERC on komisjoni otsusega C(2013) 18957 loodud ERC õigusjärglane.

1.  Komisjon asutab Euroopa Teadusnõukogu (ERC), et rakendada I samba „Tipptasemel ja avatud teadus“ meetmeid, mis seonduvad ERC-ga. Kõnealune ERC on komisjoni otsusega C(2013) 18957 loodud ERC õigusjärglane.

2.   ERC koosneb artiklis 7 sätestatud sõltumatust teadusnõukogust ja artiklis 8 sätestatud spetsiaalsest rakendusstruktuurist.

2.  ERC koosneb artiklis 7 sätestatud sõltumatust teadusnõukogust ja artiklis 8 sätestatud spetsiaalsest rakendusstruktuurist.

3.   ERC-l on president, kes valitakse staažikate ja rahvusvaheliselt tunnustatud teadlaste hulgast.

3.  ERC-l on president, kes valitakse staažikate ja rahvusvaheliselt tunnustatud teadlaste hulgast.

Presidendi määrab spetsiaalse sõltumatu otsimiskomisjoni läbi viidud läbipaistva värbamisprotsessi järgselt ametisse komisjon neljaks aastaks, kusjuures ametiaega saab ühe korra pikendada. Värbamisprotsess ja valitud kandidaat peavad olema sõltumatus teadusnõukogus heaks kiidetud.

Presidendi määrab spetsiaalse sõltumatu otsimiskomisjoni läbi viidud läbipaistva värbamisprotsessi järgselt ametisse komisjon neljaks aastaks, kusjuures ametiaega saab ühe korra pikendada. Värbamisprotsess ja valitud kandidaat peavad olema sõltumatus teadusnõukogus heaks kiidetud.

ERC president on ka sõltumatu teadusnõukogu esimees ning tagab selle juhtimise ja suhted spetsiaalse rakendusstruktuuriga ning esindab sõltumatut teadusnõukogu teadusmaailmas.

ERC president on ka sõltumatu teadusnõukogu esimees ning tagab selle juhtimise ja suhted spetsiaalse rakendusstruktuuriga ning esindab sõltumatut teadusnõukogu teadusmaailmas.

4.   ERC tegutseb teaduse tipptaseme, sõltumatuse, tõhususe, tulemuslikkuse, läbipaistvuse ja vastutavuse põhimõtete kohaselt. ERC tagab otsuse .../EÜ kohaste ERC meetmete järjepidevuse.

4.  ERC tegutseb teaduse tipptaseme, sõltumatuse, tõhususe, tulemuslikkuse, läbipaistvuse ja vastutavuse põhimõtete kohaselt. ERC tagab otsuse .../EÜ kohaste ERC meetmete järjepidevuse.

5.  ERC tegevusega toetatakse kõigi valdkondade teadusuuringuid, mida teevad Euroopa tasandil konkureerivad ühe riigi või riikidevahelised teadlasrühmad.

5.  ERC tegevusega toetatakse kõigi valdkondade teadusuuringuid, mida teevad Euroopa tasandil konkureerivad ühe riigi või riikidevahelised teadlasrühmad. Innovatsiooni toetamine, st kontseptsiooni tõestuse kava raames, peaks jätkuma, et ergutada uute avastuste kiiremat siiret ärilistesse või sotsiaalselt väärtuslikesse toodetesse, protsessidesse ja teenustesse. Sellele kaasaaitamiseks loetakse kontseptsiooni tõestuse seisukohast kõlblikeks tipptasemel ERC taotlejad, kes on ületanud künnise, kuid keda ei olnud võimalik rahastada vahendite puudumise tõttu.

 

5 a.  ERC kontseptsiooni tõestuse saanud toetusesaajale väljastatakse kvaliteedimärgis, kui ettepanek on toetuskõlblik, ületas kohaldatavad künnised ja seda ei olnud võimalik rahastada.

6.  Komisjon garanteerib ERC sõltumatuse ja usaldusväärsuse ning kindlustab ERC-le antud ülesannete nõuetekohase täitmise.

6.  Komisjon garanteerib ERC sõltumatuse ja usaldusväärsuse ning kindlustab ERC-le antud ülesannete nõuetekohase täitmise.

Komisjon tagab, et ERC meetmed viiakse ellu käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud põhimõtete kohaselt ja vastavalt artikli 7 lõike 2 punktis a osutatud ERC üldstrateegiale, mille on kehtestanud sõltumatu teadusnõukogu.

Komisjon tagab, et ERC meetmed viiakse ellu käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud põhimõtete kohaselt ja vastavalt artikli 7 lõike 2 punktis a osutatud ERC üldstrateegiale, mille on kehtestanud sõltumatu teadusnõukogu.

__________________

__________________

7 ELT C 373, 20.12.2013, lk 23.

7 ELT C 373, 20.12.2013, lk 23.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 7

Artikkel 7

ERC sõltumatu teadusnõukogu

ERC sõltumatu teadusnõukogu

1.  Sõltumatu teadusnõukogu koosneb eri teadusvaldkondade kõige mainekamatest ja asjakohaste teadmistega eri vanuserühmadesse kuuluvatest nii nais- kui ka meesteadlastest ja -inseneridest, kes tegutsevad oma isiklikul vastutusel ja on sõltumatud kõrvalistest huvidest.

1.  Sõltumatu teadusnõukogu koosneb eri teadusvaldkondade kõige mainekamatest ja asjakohaste teadmistega teadlastest, inseneridest ja grandihoidjatest, kes tegutsevad oma isiklikul vastutusel ja on sõltumatud kõrvalistest huvidest.

Sõltumatu teadusnõukogu liikmed nimetab ametisse komisjon pärast sõltumatut ja läbipaistvat valimismenetlust, mis on kõnealuse nõukoguga kokku lepitud ja hõlmab teadusringkondadega konsulteerimist ning aruande esitamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Sõltumatu teadusnõukogu liikmed nimetab ametisse komisjon pärast sõltumatut ja läbipaistvat valimismenetlust, mis on kõnealuse nõukoguga kokku lepitud ja hõlmab teadusringkondadega konsulteerimist ning aruande esitamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Liikmete ametiaeg on neli aastat ja seda võib ühe korra pikendada ning liikmed vahetuvad rotatsiooni alusel, millega tagatakse kõnealuse nõukogu tegevuse järjepidevus.

Liikmete ametiaeg on neli aastat ja seda võib ühe korra pikendada ning liikmed vahetuvad rotatsiooni alusel, millega tagatakse kõnealuse nõukogu tegevuse järjepidevus.

2.  Sõltumatu teadusnõukogu kehtestab:

2.  Sõltumatu teadusnõukogu kehtestab:

a)  ERC üldstrateegia;

a)  ERC üldstrateegia;

b)  tööprogrammi ERC tegevuse elluviimiseks;

b)  tööprogrammi ERC tegevuse elluviimiseks;

c)   eksperdihindamise ja projektitaotluste hindamise meetodid ning korra, mille alusel määratakse kindlaks rahastatavad projektitaotlused;

c)  eksperdihindamise ja projektitaotluste hindamise meetodid ning korra, mille alusel määratakse kindlaks rahastatavad projektitaotlused;

d)   oma seisukoha küsimuste kohta, mis võivad teaduslikust seisukohast võimendada ERC saavutusi ja mõju ning tehtavate teadusuuringute kvaliteeti;

d)  oma seisukoha küsimuste kohta, mis võivad teaduslikust seisukohast võimendada ERC saavutusi ja mõju ning tehtavate teadusuuringute kvaliteeti;

e)   käitumisjuhendi, milles käsitletakse muu hulgas huvide konflikti ärahoidmist.

 

Komisjon kaldub sõltumatus teadusnõukogus esimese lõigu punktide a, c, d ja e kohaselt võetud seisukohtadest kõrvale üksnes juhul, kui ta leiab, et käesoleva otsuse sätteid ei ole järgitud. Sellisel juhul võtab komisjon vastu meetmed eriprogrammi rakendamise järjepidevuse säilitamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks, esitades punktid, milles tema seisukohad erinevad sõltumatu teadusnõukogu omadest, ning põhjendades neid erinevusi nõuetekohaselt.

Komisjon kehtestab käitumisjuhendi, milles käsitletakse muu hulgas huvide konflikti ärahoidmist, ning kaldub sõltumatus teadusnõukogus esimese lõigu punktide a, c ja d kohaselt võetud seisukohtadest kõrvale üksnes juhul, kui ta leiab, et käesoleva otsuse sätteid ei ole järgitud. Sellisel juhul võtab komisjon vastu meetmed eriprogrammi rakendamise järjepidevuse säilitamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks, esitades punktid, milles tema seisukohad erinevad sõltumatu teadusnõukogu omadest, ning põhjendades neid erinevusi nõuetekohaselt.

3.   Sõltumatu teadusnõukogu tegutseb I lisa I samba jaotises 1 sätestatud volituste kohaselt.

3.  Sõltumatu teadusnõukogu tegutseb I lisa I samba jaotises 1 sätestatud volituste kohaselt.

4.  Sõltumatu teadusnõukogu tegutseb artiklis 6 sätestatud põhimõtete kohaselt ja üksnes ERC eesmärkide saavutamise nimel. Ta tegutseb usaldusväärselt ja ausalt ning teeb oma tööd tõhusalt ning võimalikult läbipaistvalt.

4.  Sõltumatu teadusnõukogu tegutseb artiklis 6 sätestatud põhimõtete kohaselt ja üksnes ERC eesmärkide saavutamise nimel. Ta tegutseb täiesti sõltumatult, usaldusväärselt ja ausalt ning teeb oma tööd tõhusalt ning võimalikult läbipaistvalt ja avatult, viies maksimumini ERC panuse ELi teadusuuringute ja innovatsioonipoliitika eesmärkide ning eelkõige raamprogrammi „Euroopa horisont“ eesmärkide saavutamisse.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 9

Artikkel 9

Euroopa Innovatsiooninõukogu

Euroopa Innovatsiooninõukogu

1.  Komisjon asutab Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC), et rakendada III samba „Avatud innovatsioon“ meetmeid, mis seonduvad EIC-ga. Euroopa Innovatsiooninõukogu tegutsemispõhimõtted on järgmised: keskendumine läbimurdelisele ja radikaalsele innovatsioonile, autonoomiale, riskimisvõimele, tulemuslikkusele, tõhususele, läbipaistvusele ja vastutavusele.

1.  Komisjon asutab Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) kooskõlas määruse artikliga 7 a.

 

1 a.  EIC integreeritakse kahte vahendisse, Pathfinder ja Accelerator, mida on kirjeldatud käesoleva otsuse I lisas. EIC vahendeid hinnatakse pidevalt, et toetada innovatsiooni süsteemsel viisil.

 

1 b.  Vajaduse korral seotakse EIC eesmärgid ja meetmed programmi teiste osade ning teiste riiklike ja liidu fondidega, eelkõige EIT ja InvestEUga.

2.   EIC-l on kõrgetasemeline nõuandekogu (edaspidi „EIC nõuandekogu“), mis on ette nähtud artikliga 10.

2.  EIC-l on kõrgetasemeline nõuandekogu (edaspidi „EIC nõuandekogu“), mis on ette nähtud artikliga 10.

3.   Komisjon tagab, et EIC elluviimine:

3.  Komisjon tagab, et EIC elluviimine:

(a)   toimub käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud põhimõtete kohaselt ning seejuures võetakse nõuetekohaselt arvesse EIC nõuandekogu arvamust EIC üldstrateegia kohta, millele on osutatud artikli 10 lõike 1 punktis a, ning

(a)  toimub käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud põhimõtete kohaselt ning seejuures võetakse nõuetekohaselt arvesse EIC nõuandekogu arvamust EIC üldstrateegia kohta, millele on osutatud artikli 10 lõike 1 punktis a, ning

(b)   ei too kaasa konkurentsimoonutusi, mis oleks vastuolus ühishuviga.

(b)  ei too kaasa konkurentsimoonutusi, mis oleks vastuolus ühishuviga.

4.   EIC segarahastamise haldamiseks kasutab komisjon kaudset eelarve täitmist või sellise võimaluse puudumisel võib luua selleks eriotstarbelise rahastamisvahendi. Komisjon püüab tagada teiste avaliku sektori ja erasektori investorite osaluse. Kui see ei ole loomisetapis esialgu võimalik, struktureeritakse kõnealune eriotstarbeline rahastamisvahend liidu panuse võimendava mõju suurendamiseks selliselt, et see tõmbaks ligi teisi avaliku või erasektori investoreid.

4.  EIC segarahastamise haldamiseks kasutab komisjon kaudset eelarve täitmist või sellise võimaluse puudumisel võib luua selleks eriotstarbelise rahastamisvahendi. Komisjon püüab tagada teiste avaliku sektori ja erasektori investorite osaluse. Kui see ei ole loomisetapis esialgu võimalik, struktureeritakse kõnealune eriotstarbeline rahastamisvahend liidu panuse võimendava mõju suurendamiseks selliselt, et see tõmbaks ligi teisi avaliku või erasektori investoreid.

 

4 a.  Komisjon tagab EIC ja EIT vahelise koostöö, eelkõige selle teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 10

Artikkel 10

EIC nõuandekogu

EIC nõuandekogu

1.   EIC nõuandekogu annab komisjonile nõu järgmistes küsimustes:

1.  EIC nõuandekogu annab komisjonile nõu järgmistes küsimustes:

a)  EIC kui III samba „Avatud innovatsioon“ komponendi üldstrateegia;

a)  EIC kui III samba „Innovatiivne Euroopa“ komponendi üldstrateegia;

b)   EIC meetmete rakendamise tööprogramm;

b)  EIC meetmete rakendamise tööprogramm;

c)   projektitaotluste innovaatilisuse ja riskiprofiili hindamise kriteeriumid ning EIC rahastamisvahendiga Accelerator hõlmatud toetuste, omakapitalipõhise rahastamise ja muude rahastamisviiside asjakohane tasakaal;

c)  projektitaotluste innovaatilisuse ja riskiprofiili hindamise kriteeriumid ning EIC rahastamisvahendiga Accelerator hõlmatud toetuste, omakapitalipõhise rahastamise ja muude rahastamisviiside asjakohane tasakaal;

d)   strateegilise projektiportfelli kindlakstegemine;

d)  strateegilise projektiportfelli kindlakstegemine;

e)   programmijuhtide profiil.

e)  programmijuhtide profiil;

 

e a)  EIC meetmete süsteemne ja pidev hindamisprotsess.

2.   EIC nõuandekogu võib taotluse korral esitada komisjonile soovitusi järgmistes küsimustes:

2.   EIC nõuandekogu võib taotluse korral ja vajaduse korral koostöös EIT juhatusega esitada komisjonile soovitusi järgmistes küsimustes:

a)   kõik küsimused, mis innovatsiooni vaatenurgast võivad tugevdada ja edendada innovatsiooni ökosüsteeme kogu Euroopas, EIC saavutusi ja mõju ning novaatorlike äriühingute võimekust oma lahenduste kasutuselevõtmisel;

a)  kõik küsimused, mis innovatsiooni vaatenurgast võivad tugevdada ja edendada innovatsiooni ökosüsteeme kogu Euroopas, EIC komponendi eesmärkide saavutusi ja mõju ning novaatorlike äriühingute võimekust oma lahenduste kasutuselevõtmisel;

b)  ettevõtjate ees seisvate võimalike regulatiivsete takistuste kindlakstegemine koostöös komisjoni asjaomaste talitustega, eelkõige nende ettevõtjate puhul, kes saavad toetust EIC kaudu;

b)  ettevõtjate ees seisvate võimalike regulatiivsete takistuste kindlakstegemine koostöös komisjoni asjaomaste talituste ja EITga, eelkõige nende ettevõtjate puhul, kes saavad toetust EIC kaudu;

c)   EIC portfellis tuvastatavad kujunemisjärgus tehnoloogilised suundumused, mis võimaldavad kavandada eriprogrammi muude osade programmitööd;

c)  EIC portfellis tuvastatavad kujunemisjärgus tehnoloogilised suundumused, mis võimaldavad kavandada eriprogrammi muude osade programmitööd;

d)   selliste konkreetsete küsimuste kindlakstegemine, mille puhul on vaja EIC nõuandekogu nõu.

d) selliste konkreetsete küsimuste kindlakstegemine, mille puhul on vaja EIC nõuandekogu nõu.

EIC nõuandekogu tegutseb EIC eesmärkide saavutamise huvides. Ta tegutseb usaldusväärselt ja ausalt ning teeb oma tööd tõhusalt ning läbipaistvalt.

EIC nõuandekogu tegutseb EIC eesmärkide saavutamise huvides, võttes arvesse ELi tööstusstrateegiat, selle konkurentsivõimet ja üleilmseid probleeme. Ta tegutseb usaldusväärselt ja ausalt ning teeb oma tööd tõhusalt ning läbipaistvalt ja avatult, vältides siseturul konkurentsi moonutamist.

EIC nõuandekogu tegutseb I lisa III samba jaotises 1 sätestatud volituste alusel.

EIC nõuandekogu tegutseb I lisa III samba jaotises 1 sätestatud volituste alusel.

3.   EIC nõuandekogu koosneb 15–20 kõrgetasemelisest isikust, kes on kutsutud Euroopa innovatsiooni ökosüsteemi eri osadest ja kelle hulgas on ettevõtjaid, äriühingute juhte, investoreid ja teadlasi. Nõuandekogu aitab kaasa teavitustegevusele ning selle liikmed püüavad tugevdada EIC kaubamärgi mainet.

3.   EIC nõuandekogu koosneb 15–20 sõltumatust kõrgetasemelisest isikust, kes on kutsutud Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemi eri osadest ning kelle hulgas on ettevõtjaid igast suurusest äriühingutest, ökonomiste, investoreid, teadlasi ja innovatsioonipoliitikaga tegelevaid teaduseksperte. Nõuandekogu aitab kaasa teavitustegevusele ning selle liikmed püüavad tugevdada EIC kaubamärgi mainet.

EIC nõuandekogu liikmed määrab ametisse komisjon pärast avalikku kandidaatide ülesseadmist või osalemiskutse esitamist või mõlemat, olenevalt sellest, mida komisjon peab kõige asjakohasemaks, ning seejuures võetakse arvesse vajadust tagada tasakaal eksperditeadmiste, soo, vanuse ja geograafilise jaotumise osas.

EIC nõuandekogu liikmed määrab ametisse komisjon pärast avalikku kandidaatide ülesseadmist või osalemiskutse esitamist või mõlemat, olenevalt sellest, mida komisjon peab kõige asjakohasemaks, ning seejuures võetakse arvesse vajadust tagada tasakaal eksperditeadmiste, soo, vanuse ja geograafilise jaotumise osas.

Liikmete ametiaeg on kaks aastat, seda saab pikendada kaks korda ja liikmete ametissenimetamine toimub jooksvalt (liikmeid nimetatakse iga kahe aasta järel).

Liikmete ametiaeg on kolm aastat, seda saab pikendada ühe korra ja liikmete ametissenimetamine toimub jooksvalt (pooled liikmed vahetuvad iga kahe aasta järel).

4.  EIC nõuandekogul on president, kelle nimetab komisjon pärast läbipaistvat värbamismenetlust. President on innovatsioonivaldkonnaga seotud kõrgetasemeline avaliku elu tegelane.

4.  EIC nõuandekogul on president, kelle nimetab komisjon pärast läbipaistvat värbamismenetlust. President on kõrgetasemeline tegelane, kellel on tõendatud eksperditeadmised teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas.

President nimetatakse ametisse neljaks aastaks ning tema ametiaega saab ühe korra pikendada.

President nimetatakse ametisse kolmeks aastaks ning tema ametiaega saab ühe korra pikendada.

President juhib EIC nõuandekogu, valmistab ette selle koosolekuid, määrab liikmetele ülesandeid ning võib luua sihipäraseid alamrühmi, eelkõige kujunemisjärgus tehnoloogiliste suundumuste kindlakstegemiseks EIC portfellis. President propageerib EIC tegevust, tegutseb kontaktisikuna komisjoni ja EIC vahel ning esindab EICd innovatsioonivaldkonnas. Komisjon võib ette näha presidendile tema kohustuste täitmisel haldusabi osutamise.

President juhib EIC nõuandekogu, valmistab ette selle koosolekuid, määrab liikmetele ülesandeid ning võib luua sihipäraseid alamrühmi, eelkõige kujunemisjärgus tehnoloogiliste suundumuste kindlakstegemiseks EIC portfellis. President propageerib EIC tegevust ning selle rolli programmi ja liidu teadusuuringute ja innovatsiooni eesmärkide saavutamisel, tegutseb kontaktisikuna komisjoni ja EIC vahel ning esindab EICd teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas. Komisjon näeb ette presidendile tema kohustuste täitmisel haldusabi osutamise.

5.  Komisjon kehtestab käitumisjuhendi, milles käsitletakse muu hulgas huvide konflikti ärahoidmist. EIC nõuandekogu liikmetel tuleb ametisse astudes nõustuda käitumisjuhendiga.

5.  Komisjon kehtestab käitumisjuhendi, milles käsitletakse muu hulgas huvide konflikti ärahoidmist. EIC nõuandekogu liikmed peavad ametisse astudes käitumisjuhendiga nõustuma.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 11

Artikkel 11

Tööprogrammid

Strateegiline planeerimine ja tööprogrammid

 

-1.  Eriprogrammi rakendamine toimub konkreetsete teadusuuringute ja innovatsiooni kavade alusel, mis määratakse iga kahe aasta järel kindlaks delegeeritud õigusaktiga vastavalt määruse artiklile 6 ning teadus- ja innovatsioonitegevuse läbipaistva, kaasava ja strateegilise mitmeaastase planeerimise protsessi alusel, eelkõige samba „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“ puhul. Kohustuslikud mitut sidusrühma hõlmavad konsultatsioonid, mida peetakse riikide ametiasutuste, Euroopa Parlamendi ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni sidusrühmade esindajatega, sh kodanikuühiskonnaga, ning milles käsitletakse prioriteete ja sobivaid meetmeliike ning rakendamisvorme, sh missioonide ja Euroopa partnerluste puhul, tagavad vajalikud valdkondadevahelised ja sektoriülesed perspektiivid ning kooskõla teiste asjaomaste olemasolevate algatustega liidu, riiklikul ja piirkondlikul tasandil. See aitab võimendada era- ja avaliku sektori lisarahastust ning tugevdada seeläbi Euroopa teadusruumi, nagu on kirjeldatud käesoleva otsuse I lisas.

1.  Programmi rakendatakse finantsmääruse artiklis 110 osutatud tööprogrammide kaudu. Tööprogrammid valmistatakse ette I lisas kirjeldatud strateegilise planeerimise protsessi tulemusel.

1.  Teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilise kava kohaselt rakendatakse programmi finantsmääruse artiklis 110 osutatud tööprogrammide kaudu.

Tööprogrammides kehtestatakse vajaduse korral segarahastamistoimingute jaoks reserveeritud üldsumma.

Tööprogrammides kehtestatakse vajaduse korral segarahastamistoimingute jaoks reserveeritud üldsumma.

2.   Komisjon võtab rakendusaktidega vastu eraldi tööprogrammid, et rakendada käesoleva otsuse artikli 3 lõikes 1 sätestatud järgmiste komponentide raames võetavaid meetmeid:

2.  Komisjon võtab rakendusaktidega vastu eraldi tööprogrammid, et rakendada käesoleva otsuse artikli 3 lõikes 1 sätestatud järgmiste komponentide raames võetavaid meetmeid:

a)   ERC – tööprogrammi kehtestab sõltumatu teadusnõukogu artikli 7 lõike 2 punkti b kohaselt ja kooskõlas artikli 12 lõikes 3 osutatud nõuandemenetlusega. Euroopa Komisjon kaldub sõltumatu teadusnõukogu loodud tööprogrammist kõrvale üksnes juhul, kui ta leiab, et see ei vasta käesoleva otsuse sätetele. Sellisel juhul võtab komisjon tööprogrammi vastu rakendusaktiga artikli 12 lõikes 4 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Komisjon põhjendab kõnealust meedet nõuetekohaselt;

a)  ERC – tööprogrammi kehtestab sõltumatu teadusnõukogu artikli 7 lõike 2 punkti b kohaselt ja kooskõlas artikli 12 lõikes 3 osutatud nõuandemenetlusega. Euroopa Komisjon kaldub sõltumatu teadusnõukogu loodud tööprogrammist kõrvale üksnes juhul, kui ta leiab, et see ei vasta käesoleva otsuse sätetele. Sellisel juhul võtab komisjon tööprogrammi vastu rakendusaktiga artikli 12 lõikes 4 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Komisjon põhjendab kõnealust meedet nõuetekohaselt;

b)  kooskõlas artikli 12 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega kõik samba „Üleilmsed probleemid ja tööstuse konkurentsivõime“ teemavaldkonnad, Marie Skłodowska-Curie nimelised meetmed, tipptasemel teadmiste jagamine ning Euroopa teadus- ja innovatsioonisüsteemi ümberkujundamine ja tõhustamine ;

b)  kooskõlas artikli 12 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega kõik samba „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“ teemavaldkonnad, Marie Skłodowska-Curie nimelised meetmed, teadustaristu, toetus Euroopa innovatsiooni ökosüsteemidele, tipptasemel pädevuste levitamine ja osaluse laiendamine, Euroopa teadus- ja innovatsioonisüsteemi ümberkujundamine ja tõhustamine;

c)   EIC – tööprogramm koostatakse kooskõlas artikli 12 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega vastavalt artikli 10 lõike 1 punkti b kohastele EIC nõuandekogu nõuannetele;

c)  EIC – tööprogramm koostatakse kooskõlas artikli 12 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega vastavalt artikli 10 lõike 1 punkti b kohastele EIC nõuandekogu nõuannetele;

d)   JRC – mitmeaastases tööprogrammis võetakse arvesse otsuses 96/282/Euratom osutatud JRC juhatajate nõukogu arvamust.

d)  JRC – mitmeaastases tööprogrammis võetakse arvesse otsuses 96/282/Euratom osutatud JRC juhatajate nõukogu arvamust.

3.   Lisaks finantsmääruse artikli 110 nõudele vastavusele peavad lõikes 2 viidatud tööprogrammid vastavalt vajadusele sisaldama järgmist:

3.  Lisaks finantsmääruse artikli 110 nõudele vastavusele peavad lõikes 2 viidatud tööprogrammid vastavalt vajadusele sisaldama järgmist:

a)  teave iga meetme ja missiooni jaoks eraldatava summa kohta ning orienteeriv rakendamise ajakava;

a)  teave iga meetme, missiooni ja Euroopa partnerluse jaoks eraldatava summa kohta ning selle kohta, kui suure osa moodustab see programmi eelarvest;

b)   toetuste puhul prioriteedid, valiku tegemise ja toetuse määramise kriteeriumid, toetuse määramise eri kriteeriumide suhteline kaal ning kõikide rahastamiskõlblike kulude rahastamise maksimummäär;

b)  toetuste puhul prioriteedid, valiku tegemise ja toetuse määramise kriteeriumid, toetuse määramise eri kriteeriumide suhteline kaal ning kõikide rahastamiskõlblike kulude rahastamise maksimummäär;

c)   FP/RfP määruse artiklite 41–43 kohaselt segarahastamiseks eraldatud summa;

c) FP/RfP määruse artiklite 41–43 kohaselt segarahastamiseks eraldatud summa;

d)   toetusesaajate kõik lisakohustused vastavalt FP/RfP määruse artiklitele 35 ja 37.

d)  toetusesaajate kõik lisakohustused vastavalt FP/RfP määruse artiklitele 35 ja 37.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 12 a

 

Tervishoiu juhtnõukogu

 

1. Komisjon moodustab teemavaldkonnaga „Tervis“ seotud II samba „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“ meetmete rakendamiseks tervishoiu juhtnõukogu.

 

2. Tervishoiu juhtnõukogu koosneb 15–20 kõrgetasemelisest üksikisikust, kes esindavad eri valdkondi ja tegevusi, sh teadusuuringud, innovatsioon, rahvatervis ja heaolu.

 

3. Tervishoiu juhtnõukogus keskendutakse järgmistele põhimõtetele: ELi ja riiklike tervishoiuprogrammide ning teemavaldkonna „Tervis“ ja raamprogrammi „Euroopa horisont“ muude osade, sealhulgas missioonide ja partnerluste tegevuse kooskõlastamine ja koostoime loomine. Juhtnõukogu edendab patsientide ja ühiskonna kaasamist, esitades teaduslikke nõuandeid ja soovitusi. Meetmed peaksid edendama väärtusele orienteeritud tervishoiualaseid teadusuuringuid ja paremaid tervishoiulahendusi ning vähendama tervisealast ebavõrdsust.

 

4. Tervishoiu juhtnõukogu panustab järgmisse:

 

a) teemavaldkonna „Tervis“ strateegia;

 

b) tervishoiuprogrammide, asjaomaste sammaste, näiteks Euroopa innovatsiooninõukogu (EIC) ja Euroopa Teadusnõukogu (ERC) vahelise, aga ka strateegiliste partnerluste ja ELi struktuurifondide sisese koordineerimise ja koostöö juhtimise kava. Kavaga tagatakse tervishoiualastele teadusuuringutele suunatud olemasolevate finantsmehhanismide suurem nähtavus ja koordineerimine, juhitakse koordineerimist ja koostööd ning töötatakse välja teemavaldkonnaga „Tervis“ seotud tööprogrammid ja missioonid;

 

c) tervishoiuvaldkonna missioonide kavandamise, valimise ja rakendamise meetodid ja kord;

 

d) kodanike alt ülespoole suunatud otsuste tegemise protsessis osalemise ja nende sellesse protsessi kaasamise tagamine;

 

e) pikaajalisi projekte ja ambitsioonikaid missioone võimaldava rahastamisstrateegiate ja -mehhanismide kestlikkuse edendamine;

 

f) niisuguse tulemusliku riikidevahelise koostöö tagamine teadusuuringute valdkonnas, mis realiseerib maksimaalselt Euroopa tasandi potentsiaali ja väljendub tervishoiusüsteemides kasutatavates tulemustes;

 

g) valdkondadevaheliste teadusuuringute kasutamise suurendamine haiguste valdkonnas, kus on olemas ühisosa, ning selle abil dubleerimise ja eraldiseisvate teadusuuringute vähendamine;

 

h) raamprogrammi „Euroopa Horisont“ nähtavuse ja ELi kodanikele avalduva kasu suurendamine, ELi juhtorganites teadus- ja uurimistegevuse vastutusvaldkonna killustatuse vähendamine, olemasolevate rahastamismehhanismide lihtsustamine.

 

5. Tervishoiu juhtnõukogu töötab välja põhjaliku teadusuuringute strateegia ja juhib tervise teemavaldkonna tööprogrammide ja missioonide kavandamist, tehes seda asjaomase missiooninõukogu tegevuse täiendusena.

 

6. Tervishoiu juhtnõukogu on sõltumatu teaduspõhine sidusrühmade rühm, mis koosneb biomeditsiini teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna tegevuses osalejatest ning teiste asjakohaste teadus- ja tööstussektorite tegevuses osalejatest ning mille töös osalevad mõjusalt ka patsientide esindajad ja kodanikud.

 

7. Tervishoiu juhtnõukogu liikmed määrab ametisse komisjon pärast avalikku kandidaatide ülesseadmist või osalemiskutse esitamist või mõlemat, olenevalt sellest, mis on kõige asjakohasem, ning seejuures võetakse arvesse vajadust tagada tasakaal eksperditeadmiste, soo, vanuse ja geograafilise jaotumise osas. Liikmete ametiaeg on kaks aastat, seda saab pikendada kaks korda ja liikmete ametissenimetamine toimub jooksvalt (liikmeid nimetatakse iga kahe aasta järel).

 

8. Tervishoiu juhtnõukogul on esimees, kelle määrab ametisse komisjon läbipaistva värbamismenetluse alusel. President on tervishoiualaste teadusuuringute valdkonnaga seotud kõrgetasemeline avaliku elu tegelane.

 

9. Juhtnõukogu tegevus ja tulemused vaadatakse läbi ja neist antakse aru programmi vahehindamisel, milles esitatakse meetmed, mis on vajalikud läbivaatamise tulemuste põhjal rühma tegevuse pikendamiseks, kohandamiseks või lõpetamiseks.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – Programmiga seotud tegevus

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

PROGRAMMIGA SEOTUD TEGEVUS

PROGRAMMIGA SEOTUD TEGEVUS

Programmi rakendamisel kohaldatakse järgmist.

Programmi rakendamisel kohaldatakse järgmist.

Strateegiline planeerimine

Strateegiline planeerimine

Raamprogrammi „Euroopa horisont“ programmitasandi eesmärkide rakendamine lõimitud viisil tagatakse mitmeaastast perioodi hõlmava strateegilise planeerimisega. Sellise planeerimise kaudu saab keskenduda programmi üldmõjule ja selle eri sammaste omavahelisele sidususele, samuti koostoimele teiste ELi programmidega ning sellele, kuidas programmiga toetatakse ELi muid poliitikameetmeid ja kuidas need omakorda programmi toetavad.

Raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamist juhitakse programmi raames rahastatava teadus- ja innovatsioonitegevuse kaasava ja läbipaistva strateegilise planeerimise protsessi kaudu. Strateegilise planeerimise protsessi tulemuseks on raamprogrammi „Euroopa horisont“ programmieesmärkide rakendamine rahastamisprioriteetide kindlaksmääramise abil. Selle kaudu saab keskenduda programmi mõjule ja selle eri sammaste omavahelisele sidususele, samuti koostoimele teiste ELi programmidega ning sellele, kuidas programmiga toetatakse ELi muid poliitikameetmeid.

 

Strateegilise planeerimise protsess ning delegeeritud õigusaktiga teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilise kava vastuvõtmine suurendavad programmi eest vastutuse võtmist ja selle eesmärgi paremat mõistmist laiema üldsuse seas ning võimaldavad kaasseadusandjatel, sidusrühmadel ja liikmesriikidel olla kavandavatest algatustest täielikult teadlikud. Strateegilise planeerimise protsessiga aidatakse töötada välja ja rakendada programmiga hõlmatud asjaomaste valdkondade poliitikat nii liidu tasandil kui ka liikmesriikide poliitika täiendamise kaudu ning samal ajal tagatakse, et raamprogramm „Euroopa horisont“ kajastab ja toetab piisavate vahenditega peamisi Euroopa poliitilisi eesmärke. See võimaldab lihtsustada rahastamismaastikku, vältida rahastamisvõimaluste dubleerimist ja kattumist, võimendades samal ajal era- ja avaliku sektori lisarahastust ning edendada teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste kiiremat levitamist ja kasutuselevõttu.

 

Teadusuuringuid ja innovatsiooni käsitleva valdkonna-, sektori- ja poliitikasuunaülese süsteemse lähenemisviisiga tagatakse, et ühiskondlikele ja majanduslikele probleemidele on võimalik lahendusi otsida, saadakse uusi teadmisi ja võimaluse korral tekivad uued konkurentsivõimelised ja kestlikud ettevõtted ja tööstusharud ning sotsiaalsed ja tehnoloogilised uuendused, edendatakse konkurentsi, soodustatakse erainvesteeringute tegemist ja säilitatakse võrdsed tingimused siseturul.

Strateegilise planeerimisega soodustatakse kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide ulatuslikku kaasamist kõikidesse teadus- ja innovatsioonitegevuse etappidesse, ühist teadmiste loomist ja soolise võrdõiguslikkuse tõhusat edendamist – sealhulgas sooküsimuse sidumist teadus- ja innovatsioonitegevuse sisuga – ning tagatakse kõrgeimate usaldusväärsuse ja eetikastandardite järgimine ja propageeritakse sellistest standarditest kinnipidamist.

Strateegilise planeerimise protsessiga soodustatakse kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide ulatuslikku kaasamist teadus- ja innovatsioonitegevusse, ühist teadmiste loomist ja soolise võrdõiguslikkuse tõhusat edendamist – sealhulgas sooküsimuse sidumist teadus- ja innovatsioonitegevusega – ning edendatakse kõrgeimate usaldusväärsuse ja eetikastandardite järgimist.

See hõlmab ulatuslikku konsulteerimist ja teabevahetust liikmesriikide ja vajaduse korral Euroopa Parlamendiga ning samuti sidusrühmadega, et leppida kokku samba „Üleilmsed probleemid ja tööstuse konkurentsivõime“ prioriteetide, sealhulgas missioonide suhtes ning kasutatavate meetmeliikide, eelkõige Euroopa partnerluste suhtes.

Nende eesmärkide täitmiseks käivitab komisjon liikmesriikide, Euroopa Parlamendi ja mitmesuguste sidusrühmadega, sealhulgas teadusringkonna, teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide, tööstuse ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega peetava avaliku konsultatsiooni etapi. Konsulteerimine hõlmab samba „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“ strateegilisi prioriteete, sealhulgas missioone, ning sobivaid vahendite liike, eelkõige Euroopa partnerlusi. Konsultatsiooni tulemused avaldatakse selleks ette nähtud veebisaidil, kus esitatakse ka strateegilise planeerimise kindlaksmääramise protsessi ja sisu üksikasjad.

 

Euroopa partnerlustega seoses kirjeldatakse teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilises kavas üldsõnaliselt Euroopa partnerluste loomist, ühendamist ja järkjärgulist lõpetamist ning põhjendatakse seda. Kaaluda tuleks läbivaatamisel positiivse hinnangu saanud ühiste tehnoloogiaalgatuste ja lepinguliste avaliku ja erasektori partnerluste jätkamist ka pärast 2020. aastat, sest need pakuvad lisaväärtust sotsiaalse ja majandusliku mõju avaldamisel ja erainvesteeringute võimendamisel ning aitavad soodustada rahastamisvahendite vahelist koostoimet.

 

Tegutsevad ja võimalikud uued teadmis- ja innovaatikakogukonnad määratakse kooskõlas teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilise kavaga kindlaks seadusandlikus ettepanekus võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus EIT strateegilise innovatsioonikava kohta. Sellest hoolimata tuleks mis tahes uute teadmis- ja innovaatikakogukondade loomist piisavalt rahastada, võimaldades olemasolevatel teadmis- ja innovaatikakogukondadel arendada välja ökosüsteeme, luua partnerlusi ning oma ambitsioonikaid eesmärke tõhusalt järgida ja ellu viia.

 

Programmi „Horisont 2020“ raames toetatavaid tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste juhtalgatusi toetatakse jätkuvalt ka raamprogrammi „Euroopa horisont“ raames. Muid tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste juhtalgatusi võib toetada raamprogrammi „Euroopa horisont“ raames kui tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste väljatöötamisele suunatud missioone, kuna neil on missioonidega olulisi ühisjooni. Missioonid peaksid tugevdama programmi koostöö aspekte ja täiendama olemasolevaid Euroopa partnerlusi, mis võivad toimida missioonide rakendamise tugisammastena. Missioonidel on tehnoloogilised ja ühiskondlikud elemendid ning nende kindlaksmääramisel tehakse ka tihedat koostööd kõigi asjaomaste peadirektoraatidega. Missioonid määratakse kindlaks strateegilise planeerimise protsessis kooskõlas määruse artikliga 7 ja käesoleva otsuse artikliga 5.

Kõnealuse ulatusliku konsulteerimise alusel tehakse strateegilise planeerimise käigus kindlaks ühised eesmärgid ja ühised tegevusvaldkonnad, näiteks partnerlusvaldkonnad (kavandatud õigusliku aluse puhul sätestatakse üksnes asjaomased vahendid ja nende kasutamise suuniskriteeriumid) ja missioonivaldkonnad.

 

Strateegilise planeerimise kaudu aidatakse töötada välja ja rakendada programmiga hõlmatud asjaomaste valdkondade poliitikat nii ELi tasandil kui ka liikmesriikide poliitika ja poliitiliste lähenemisviiside täiendamise kaudu. Strateegilise planeerimise protsessis võetakse arvesse ELi poliitilisi prioriteete, et suurendada teadusuuringute ja innovatsiooni panust poliitikameetmete ellurakendamisse. Samuti võetakse arvesse prognoose, uuringuid ja muid teaduslikke tõendeid ning asjakohaseid käimasolevaid algatusi nii ELi kui ka riikide tasandil.

 

Strateegilise planeerimisega edendatakse koostoimet raamprogrammi „Euroopa horisont“ ja teiste liidu programmide, sealhulgas Euratomi programmi vahel ning luuakse lähtepunkt kõikide raamprogrammiga seotud, ELi eelarvest rahastatavate programmide ja muude vahendite kui rahastamisvahendite toel läbi viidava teadus- ja innovatsioonitegevuse jaoks. Sellega aidatakse ühtlasi kaasa teadus- ja innovatsioonitegevuse tulemuste kiiremale levikule ja kasutuselevõtule ning hoitakse ära rahastamisvõimaluste dubleerimist ja kattumist. Luuakse raamistik Teadusuuringute Ühiskeskuse teadustegevuse otsemeetmete sidumiseks muude programmi raames toetatavate meetmetega, sealhulgas tulemuste kasutamiseks poliitikameetmete toetamise eesmärgil.

Strateegilise planeerimise protsessis tehakse kindlaks raamprogrammi „Euroopa horisont“ ja teiste liidu programmide vahel olemas olevad seosed ning sellega pakutakse võimalusi ELi, piirkondlike ja riikide rahastamisvahendite vahelise koostoime loomiseks. Raamprogrammist „Euroopa horisont“ saab lähtepunkt kõikide raamprogrammiga seotud ja ELi eelarvest rahastatavate programmide toel läbi viidava teadus- ja innovatsioonitegevuse jaoks, et aidata järgida ELi poliitilisi prioriteete ja täita ELi poliitilisi eesmärke. Sellega luuakse ka raamistik Teadusuuringute Ühiskeskuse teadustegevuse otsemeetmete sidumiseks muude programmi raames toetatavate meetmetega, sealhulgas tulemuste kasutamiseks poliitikameetmete toetamise eesmärgil.

Strateegilise kavaga nähakse ette mitmeaastane strateegia tööprogrammi sisu elluviimiseks (nagu on sätestatud artiklis 11); samal ajal säilitatakse piisav paindlikkus, et oleks võimalik ootamatutele võimalustele ja kriisidele kiiresti reageerida. Kuna „Euroopa horisont“ on seitsmeaastane raamprogramm, võib majanduslik, ühiskondlik ja poliitiline kontekst, milles seda ellu viiakse, programmi rakendamise käigus oluliselt muutuda. „Euroopa horisont“ peab olema suuteline nende muutustega kiiresti kohanema. Seepärast nähakse ette võimalus toetada nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ka allpool kirjeldatust erinevat tegevust, mis on seotud oluliste arengute või ettenägematute sündmuste, poliitilise vajaduse või kriisiolukorraga, näiteks epideemiast tulenevale tõsisele terviseohule reageerimisega.

 

Raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamisel pööratakse erilist tähelepanu sellele, et oleks tagatud tasakaalustatud laiapõhjaline lähenemisviis teadusuuringutele ja innovatsioonile, mis ei hõlma ainult uute toodete, protsesside ja teenuste väljatöötamist teaduslike ja tehnoloogiaalaste teadmiste ja saavutuste alusel, vaid ka olemasoleva tehnoloogia rakendamist uuel viisil, pidevat täiustamist ning mittetehnoloogilist ja sotsiaalset innovatsiooni. Teadusuuringuid ja innovatsiooni käsitleva valdkonna-, sektori- ja poliitikasuunaülese süsteemse lähenemisviisiga tagatakse, et probleemide lahendamise kõrval luuakse võimalused uute konkurentsivõimeliste ettevõtete ja tööstusharude tekkeks, edendatakse konkurentsi, soodustatakse erainvesteeringute tegemist ja säilitatakse võrdsed tingimused siseturul.

 

Sammaste „Üleilmsed probleemid ja tööstuse konkurentsivõime“ ning „Avatud innovatsioon“ puhul täiendatakse teadusuuringuid ja innovatsiooni lõppkasutajale ja turule lähedal läbi viidava tegevusega, näiteks esitluste või katseprojektidega või kontseptsiooni tõestamisega; see ei hõlma aga teadusuuringute ja innovatsiooni etapi järgset turustamistegevust. Samuti toetatakse nõudlust mõjutavat tegevust, mis aitab kiirendada suure hulga eri uuenduste kasutuselevõttu ja levikut. Rõhk seatakse ettekirjutusteta projektikonkurssidele.

 

Sambas „Üleilmsed probleemid ja tööstuse konkurentsivõime“ lõimitakse programmist „Horisont 2020“ saadud kogemustest lähtuvalt sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonna tegevused, sealhulgas konkreetsel eesmärgil tehtavad ja eritegevused täielikult kõikide teemavaldkondade lõikes. Samal viisil rakendatakse mere- ja merendusuuringuid ja sellealast innovatsiooni hõlmavate tegevuste läbiviimisel strateegilist ja terviklikku lähenemisviisi kooskõlas ELi integreeritud merenduspoliitika, ühise kalanduspoliitika ja rahvusvaheliste kohustustega.

 

Programmi „Horisont 2020“ raames toetatavaid tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste juhtalgatusi toetatakse jätkuvalt ka programmi „Euroopa horisont“ raames. Muid tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste juhtalgatusi, kui neid on, toetatakse raamprogrammi „Euroopa horisont“ raames kui tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste väljatöötamisele suunatud missioone, kuna neil on missioonidega olulisi ühisjooni.

 

Teadus- ja tehnoloogiakoostöö alane dialoog ELi rahvusvaheliste partneritega ja poliitiline dialoog maailma suuremate piirkondadega aitavad oluliselt kaasa koostöövõimaluste süstemaatilisele kindlakstegemisele, mis koos riigi- või piirkonnapõhise eristamisega hõlbustab prioriteetide seadmist.

 

Kuna Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) on keskendunud innovatsiooni ökosüsteemidele, sobitub ta loomulikul teel raamprogrammi „Euroopa horisont“ sambasse „Avatud innovatsioon“, EIT teadmis- ja innovaatikakogukondade kavandamisel aga viiakse need strateegilise planeerimise käigus vastavusse sambaga „Üleilmsed probleemid ja tööstuse konkurentsivõime“.

 

 

Teadusuuringute ja innovatsiooni kiirtee

 

Raamprogrammis „Euroopa horisont“ antakse toetusesaajatele võimalus taotleda rahastamist kiiremini juhul, kui see on ette nähtud kõigi teemavaldkondade, EIC ja tipptasemel pädevuste levitamise tööprogrammides, mis hõlmavad teadus- ja innovatsioonitegevust. Selles lähenemisviisis kasutatakse programmi „Horisont 2020“ innovatsiooni kiirtee vahendi edule tuginedes alt üles põhimõtet, mis põhineb pidevatel avalikel projektikonkurssidel ja sellel, et toetuse määramise aeg ei ületa kuut kuud. Tipptasemel pädevuste levitamise osas toetatakse selle lähenemisviisiga vähem arenenud ELi riike, et nad pääseksid rahastusele ligi kiiremini ja alt üles põhimõtte kohaselt. Seda meetodit kohaldatakse vähemalt 15 % ulatuses programmi eelarvest.

Tulemuste levitamine ja kommunikatsioon

Tulemuste levitamine ja kommunikatsioon

Raamprogrammis „Euroopa horisont“ toetatakse sihtotstarbeliselt avatud juurdepääsu teaduspublikatsioonidele, teadmusvaramutele ja muudele andmeallikatele. Koostöös teiste ELi programmidega toetatakse tulemuste ja teadmiste levitamise meetmeid, sealhulgas tulemuste ja andmete koondamist ja ettevalmistamist sihtrühmadele ja võrgustikele sobivas keeles ja vormis nii kodanike, tööstussektori, haldusasutuste, teadusasutuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide kui ka poliitikakujundajate jaoks. Selleks võib raamprogrammis „Euroopa horisont“ kasutada kõrgtehnoloogiat ja teabekogumisvahendeid.

Raamprogrammis „Euroopa horisont“ toetatakse sihtotstarbeliselt avatud juurdepääsu teaduspublikatsioonidele, teadmusvaramutele ja muudele andmeallikatele. Koostöös teiste ELi programmidega toetatakse tulemuste ja teadmiste levitamise meetmeid, sealhulgas tulemuste ja andmete koondamist ja ettevalmistamist sihtrühmadele ja võrgustikele sobivas keeles ja vormis nii kodanike, tööstussektori, haldusasutuste, teadusringkonna, kodanikuühiskonna organisatsioonide kui ka poliitikakujundajate jaoks. Selleks võib raamprogrammis „Euroopa horisont“ kasutada kõrgtehnoloogiat ja teabekogumisvahendeid.

Toetatakse asjakohaselt mehhanisme potentsiaalsete taotlejate teavitamiseks programmist (nt riiklikud kontaktpunktid).

Toetatakse asjakohaselt mehhanisme potentsiaalsete taotlejate teavitamiseks programmist (nt riiklikud kontaktpunktid).

Ühtlasi viib komisjon läbi raamprogrammiga „Euroopa horisont“ seotud teavitus- ja kommunikatsioonitegevust, et propageerida asjaolu, et tulemused on saavutatud ELi rahastuse toel. Samuti soovitakse selle tegevusega suurendada üldsuse teadlikkust teadusuuringute ja innovatsiooni tähtsusest ning ELi rahastatava teadus- ja innovatsioonitegevuse laiemast mõjust ja asjakohasusest; selleks kasutatakse näiteks väljaandeid, meediasuhteid, üritusi, teadmusvaramuid, andmebaase, mitme kanaliga platvorme, veebisaite ja suunatud sotsiaalmeediat. Toetusesaajad saavad raamprogrammist „Euroopa horisont“ toetust ka oma töö ja selle mõju laiemaks tutvustamiseks ühiskonnas.

Ühtlasi viib komisjon läbi raamprogrammiga „Euroopa horisont“ seotud teavitus- ja kommunikatsioonitegevust, et propageerida asjaolu, et tulemused on saavutatud ELi rahastuse toel. Samuti soovitakse selle tegevusega suurendada üldsuse teadlikkust teadusuuringute ja innovatsiooni tähtsusest ning ELi rahastatava teadus- ja innovatsioonitegevuse laiemast mõjust ja asjakohasusest; selleks kasutatakse näiteks väljaandeid, meediasuhteid, üritusi, teadmusvaramuid, andmebaase, mitme kanaliga platvorme, veebisaite ja suunatud sotsiaalmeediat. Toetusesaajad saavad raamprogrammist „Euroopa horisont“ toetust ka oma töö ja selle mõju laiemaks tutvustamiseks ühiskonnas.

Tulemuste kasutamine ja turulejõudmine

Tulemuste kasutamine ja turulejõudmine

Komisjon kehtestab ulatuslikud meetmed raamprogrammi „Euroopa horisont“ tulemuste ja kogutud teadmiste kasutamiseks. Sellega kiirendatakse tulemuste kasutuselevõttu ja turulejõudmist ning võimendatakse programmi mõju.

Komisjon kehtestab ulatuslikud meetmed raamprogrammi „Euroopa horisont“ tulemuste ja kogutud teadmiste kasutamiseks, mis hõlmavad ka standardimise edendamist. Sellega kiirendatakse tulemuste kasutuselevõttu ja turulejõudmist ning võimendatakse programmi mõju.

Komisjon teeb süstemaatiliselt kindlaks ja dokumenteerib programmi raames läbi viidud teadus- ja innovatsioonitegevuse tulemused ning edastab või levitab neid tulemusi ja kogutud teadmisi mittediskrimineerival viisil tööstussektoris, igas suuruses ettevõtetele, haldusasutustele, teadusasutustele, kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja poliitikakujundajatele, et maksimeerida programmist tulenevat Euroopa lisaväärtust.

Komisjon teeb süstemaatiliselt kindlaks ja dokumenteerib programmi raames läbi viidud teadus- ja innovatsioonitegevuse tulemused ning edastab või levitab neid tulemusi ja kogutud teadmisi mittediskrimineerival viisil tööstussektoris, igas suuruses ettevõtetele, haldusasutustele, teadusringkonnale, kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja poliitikakujundajatele, et maksimeerida programmist tulenevat Euroopa lisaväärtust. Uue Euroopa Innovatsiooninõukogu puhul rakendatakse spetsiifilist järelevalvemenetlust.

Rahvusvaheline koostöö

Rahvusvaheline koostöö

Suurema mõju saavutamiseks ühildatakse võetavad meetmed enneolematu ulatusega rahvusvahelise koostöö raames muude maailma riikide ja piirkondade meetmetega. Partnereid kõikjalt maailmast kutsutakse vastastikuse kasu saamise eesmärgil ühinema ELi jõupingutustega lahutamatu osana algatustest, millega toetatakse ELi meetmeid kestlikkuse, tõhustatud teadusuuringute, tipptasemel innovatsiooni ja konkurentsivõime edendamiseks.

Suurema mõju saavutamiseks ühildatakse võetavad meetmed enneolematu ulatusega rahvusvahelise koostöö raames muude maailma riikide ja piirkondade meetmetega. Partnereid kõikjalt maailmast, kaasa arvatud teadusringkond, tööstus, kodanikuühiskonna organisatsioonid, valitsused ja valitsusvälised organisatsioonid, kutsutakse vastastikuse kasu saamise eesmärgil ühinema ELi jõupingutustega lahutamatu osana algatustest, millega toetatakse ELi meetmeid kestlikkuse, tõhustatud teadusuuringute, tipptasemel innovatsiooni ja konkurentsivõime edendamiseks. Partnerite vahel toimuva rahvusvahelise teadmussiide ning võimekuse ja taristu jagamise tulemusel tekivad ühised tegutsemisviisid ja ühine õiguskord, mis toob kõigile osalistele koostoimelise kaubavahetuse.

Rahvusvaheliste ühismeetmetega tagatakse tõhus tegelemine üleilmsete ühiskondlike probleemidega, kestliku arengu eesmärkide järgimine, ligipääs maailma parimatele talentidele, eksperditeadmistele ja ressurssidele ning suurem pakkumine ja nõudlus seoses uuenduslike lahendustega.

Rahvusvaheliste ühismeetmetega tagatakse tõhus tegelemine üleilmsete probleemidega, kestliku arengu eesmärkide järgimine, ligipääs maailma parimatele talentidele, eksperditeadmistele ja ressurssidele ning suurem pakkumine ja nõudlus seoses uuenduslike lahendustega. Ühiste eesmärkidega seoses seatakse sisse rahvusvaheline koostöö. Nii on Euroopa teadlastel lihtsam teha koostööd oma valdkonna parimate teadlastega.

Töömeetodid hindamisel

Töömeetodid hindamisel

Kvaliteetsete sõltumatute eksperdiarvamuste kasutamine hindamisprotsessis on kõikide sidusrühmade, kogukondade ja huvide programmi kaasatuse põhialus ning rahastatud tegevuste tipptaseme ja olulisuse säilitamise eeldus.

Kvaliteetsete sõltumatute eksperdiarvamuste kasutamine hindamisprotsessis on kõikide sidusrühmade, kogukondade ja huvide programmi kaasatuse põhialus ning rahastatud tegevuste tipptaseme ja olulisuse säilitamise eeldus.

Komisjon või rahastamisasutus tagab erapooletuse selles protsessis ning hoiab ära huvide konflikti kooskõlas finantsmääruse artikliga 61.

Komisjon või rahastamisasutus tagab erapooletuse selles protsessis ning hoiab ära huvide konflikti kooskõlas finantsmääruse artikliga 61.

Erandjuhul, kui see on parimate kättesaadavate ekspertide kasutamise nõudest ja/või pädevate ekspertide piiratud arvust tulenevalt põhjendatud, võivad hindamiskomiteed abistavad või selle liikmeks olevad sõltumatud eksperdid hinnata konkreetseid taotlusi, mille suhtes nad on deklareerinud oma võimalikku huvi. Sellisel juhul võtab komisjon või rahastamisasutus kõik vajalikud parandusmeetmed, et tagada hindamisprotsessi usaldusväärsus. Sellest lähtutakse ka hindamisprotsessi haldamisel: hindamine hõlmab ka eri ekspertide omavahelise suhtlemise etappi. Hindamiskomitee võtab rahastamiseks sobivate taotluste kindlakstegemisel arvesse konkreetseid asjaolusid.

Kui see on parimate kättesaadavate ekspertide kasutamise nõudest ja/või pädevate ekspertide piiratud arvust tulenevalt põhjendatud, võivad hindamiskomiteed abistavad või selle liikmeks olevad sõltumatud eksperdid hinnata konkreetseid taotlusi, mille suhtes nad on deklareerinud oma võimalikku huvi. Sellisel juhul võtab komisjon või rahastamisasutus kõik vajalikud parandusmeetmed, et tagada hindamisprotsessi usaldusväärsus, sealhulgas huvide konfliktide suhtes. Sellest lähtutakse ka hindamisprotsessi haldamisel: hindamine hõlmab ka eri ekspertide omavahelise suhtlemise etappi. Selle protsessi kasutamisest antakse aru programmi iga-aastases järelevalvearuandes. Hindamiskomitee võtab rahastamiseks sobivate taotluste kindlakstegemisel arvesse konkreetseid asjaolusid.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – I osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

I  AVATUD TEADUS

I  TIPPTASEMEL JA AVATUD TEADUS

Mis tahes viisil toimuva majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu keskmes on otsingud murrangute saavutamiseks mõistmises ja teadmiste omandamises, selleks vajalikud maailmatasemel vahendid – sealhulgas teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna füüsilised ja teadmustaristud ning võimalused teadmiste avalikuks levitamiseks ja jagamiseks – ning piisav hulk tipptasemel teadlasi.

Mis tahes viisil toimuva majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu keskmes on otsingud murrangute saavutamiseks mõistmises ja teadmiste omandamises, selleks vajalikud maailmatasemel vahendid – sealhulgas teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna füüsilised ja e-taristud ning võimalused teadmiste avalikuks levitamiseks ja jagamiseks – ning piisav hulk tipptasemel teadlasi ja novaatoreid.

Avatud tipptasemel teadus on lahutamatult seotud maailma parimate uuendusteni jõudmisega. Paradigmade muutumist teaduses ja tehnoloogias loetakse tootlikkuse, konkurentsivõime ja jõukuse kasvu ning säästva arengu ja sotsiaalse progressi peamiseks tõukejõuks. Sellised paradigmamuutused on varem tavaliselt tekkinud avaliku sektori teadusbaasi põhjal ja alles seejärel pannud aluse täiesti uutele tööstus- ja majandusharudele.

Avatud tipptasemel teadus on lahutamatult seotud maailma parimate uuendusteni jõudmisega. Paradigmade muutumist teaduses ja tehnoloogias loetakse tootlikkuse, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu ning arengu, konkurentsivõime ja jõukuse ning sotsiaalse progressi peamiseks tõukejõuks. Sellised paradigmamuutused on varem tavaliselt tekkinud avaliku sektori teadusbaasi põhjal ja alles seejärel pannud aluse täiesti uutele tööstus- ja majandusharudele.

Avaliku sektori investeeringud teadusuuringutesse, eelkõige ülikoolide ning riiklike teadusasutuste ja teadussüsteemi kaudu, on sageli pikaajalisemad ja suurema riskiga ning täiendavad erasektori tegevust. Peale selle luuakse nende investeeringutega oskusi, teadmisi ja kogemusi, uusi meetodeid ja teadusaparatuuri, samuti võrgustikke uusimate teadmiste edastamiseks.

Avaliku sektori investeeringud teadusuuringutesse, eelkõige ülikoolide ning riiklike teadusasutuste ja teadussüsteemi kaudu, on sageli pikaajalisemad ja suurema riskiga ning täiendavad erasektori tegevust. Peale selle luuakse nende investeeringutega kõrge kvalifikatsiooniga inimressursse, teadmisi ja kogemusi, uusi meetodeid ja teadusaparatuuri, samuti võrgustikke uusimate teadmiste edastamiseks.

Euroopa teadus ja teadlased on olnud ja on jätkuvalt paljudes valdkondades esirinnas. Ent me ei saa võtta sellist olukorda enesestmõistetavana. On palju tõendeid selle kohta, et teadusuuringute tempo kasvades suureneb ka esikoha pärast konkureerivate riikide arv. Selliste tavapäraste konkurentide nagu Ameerika Ühendriikide kõrvale on ilmumas niisugused majandushiiud nagu Hiina ja India, maailma hiljuti industrialiseerunud piirkondade riigid ning riigid, kelle valitsused saavad aru teadusuuringutesse investeerimisest tulenevast mitmel eri viisil avalduvast suurest kasust.

Euroopa teadus ja teadlased on olnud ja on jätkuvalt paljudes valdkondades esirinnas. Ent me ei saa võtta sellist olukorda enesestmõistetavana. On palju tõendeid selle kohta, et teadusuuringute tempo kasvades suureneb ka esikoha pärast konkureerivate riikide arv. Selliste tavapäraste konkurentide nagu Ameerika Ühendriikide kõrvale on ilmumas niisugused majandushiiud nagu Hiina ja India, maailma hiljuti industrialiseerunud piirkondade riigid ning riigid, kelle valitsused saavad aru teadusuuringutesse investeerimisest tulenevast mitmel eri viisil avalduvast suurest kasust.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – I osa – punkt 1 – alapunkt 1.1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.1.   Põhimõtted

1.1.   Põhimõtted

Ehkki EL on teaduspublikatsioonide arvult endiselt maailmas esikohal, toimub liidus eelkõige teadmiste „masstootmine“, kuna ELi suurust silmas pidades on siin maailmatasemel tippkeskusi suhteliselt vähe ning on suuri piirkondi, kus tulemused on keskmised või kehvad. USAga ja nüüd juba teataval määral ka Hiinaga võrrelduna järgib EL üldjoontes praegugi „jagatud tippteaduse“ mudelit, mille puhul ressursid on jaotunud suurema arvu teadlaste ja teadusasutuste vahel. Teine probleem seisneb selles, et paljudes ELi riikides ei pakuta avalikus sektoris parimatele teadlastele ikka veel piisavalt atraktiivseid tingimusi. Need tegurid muudavad Euroopa üleilmses konkurentsis andekate teadlaste jaoks suhteliselt väheatraktiivseks.

EL on teaduspublikatsioonide arvult endiselt maailmas esikohal. USAga ja nüüd juba teataval määral ka Hiinaga võrrelduna järgib EL „jagatud tippteaduse“ mudelit, mille puhul ressursid on jaotunud suurema arvu teadlaste ja teadusasutuste vahel. Teine probleem seisneb selles, et paljudes ELi riikides jäävad avaliku sektori poolt teadusuuringutesse tehtavad investeeringud allapoole igasugust vastuvõetavat taset ning seetõttu ei paku need parimatele teadlastele piisavalt atraktiivseid tingimusi. Need tegurid muudavad Euroopa üleilmses konkurentsis andekate teadlaste jaoks suhteliselt väheatraktiivseks.

Maailma teadusmaastik areneb kiiresti ja muutub järjest multipolaarsemaks, kuna üha rohkem tärkava majandusega riike – eelkõige Hiina – suurendab oma teadustoodangut. Kui aastal 2000 langes ELi ja USA arvele ligikaudu kaks kolmandikku maailmas teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutustest, oli see osakaal langenud 2013. aastaks vähem kui pooleni.

Maailma teadusmaastik areneb kiiresti ja muutub järjest multipolaarsemaks, kuna üha rohkem tärkava majandusega riike – eelkõige Hiina – suurendab oma teadustoodangut. Kui aastal 2000 langes ELi ja USA arvele ligikaudu kaks kolmandikku maailmas teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutustest, oli see osakaal langenud 2013. aastaks vähem kui pooleni. Lisaks leidis 2018. aasta Euroopa innovatsioonitegevuse tulemustabelis kinnitust asjaolu, et avaliku ja erasektori kulutused teadus- ja arendustegevusele jäävad ELis allapoole 2010. aasta taset ning täitmata jääb pikaajaline eesmärk investeerida 3 % SKPst teadus- ja arendustegevusse.

Euroopa Teadusnõukogu (ERC) toetab parimaid teadlasi paindliku pikaajalise rahastamise teel, et võimaldada teha paljulubavaid, ent kõrge riskiastmega murrangulisi teadusuuringuid. ERC tegutseb autonoomselt ning seda juhib kõige mainekamatest ning asjakohaste teadmiste ja taustaga teadlastest ja inseneridest koosnev sõltumatu teadusnõukogu. ERC saab tugineda suuremale arvule talentidele ja ideedele, kui ükski riiklik kava seda võimaldaks, edendades tipptaset selle kaudu, et paneb parimad teadlased ja parimad ideed omavahel konkureerima.

Euroopa Teadusnõukogu (ERC) toetab parimaid teadlasi, sealhulgas noori teadlasi paindliku pikaajalise rahastamise teel, et võimaldada teha paljulubavaid, ent kõrge riskiastmega murrangulisi teadusuuringuid. ERC tegutseb autonoomselt ning seda juhib kõige mainekamatest ning asjakohaste teadmiste ja taustaga teadlastest, inseneridest ja grandihoidjatest koosnev sõltumatu, sooliselt ja teadusharude poolest tasakaalus teadusnõukogu. ERC saab tugineda suuremale arvule talentidele ja ideedele, kui ükski riiklik kava seda võimaldaks, edendades kõikides teadusvaldkondades tipptasemel teadusuuringuid selle kaudu, et paneb parimad teadlased ja parimad ideed omavahel konkureerima.

ERC rahastatavatel teedrajavatel uuringutel on oluline otsene mõju, mis avaldub teadmiste piiride avardumises ning selle tulemusena uute ja sageli ootamatute tulemuste saavutamises teaduse ja tehnoloogia valdkonnas ning uute uurimissuundade tekkes. See omakorda võimaldab luua uusi pöördelisi ideid innovatsiooni ja ärilise leidlikkuse edendamiseks ning ühiskondlike probleemide lahendamiseks. ERC avaldab ka olulist struktuurset mõju, parandades Euroopa teadussüsteemi kvaliteeti suuremas ulatuses kui vaid otseselt ERC rahastatavate meetmete ja teadlaste kaudu. ERC rahastatavate meetmete ja teadlaste näol seatakse inspireeriv siht Euroopa teedrajavate uuringute jaoks, suurendatakse nende nähtavust ja muudetakse need maailma parimatele teadlastele atraktiivsemaks nii töökoha kui ka koostöövõimaluste mõttes. ERC uurimistoetuse saajate võõrustamise prestiižikus loob Euroopa ülikoolide ja teadusasutuste vahel konkurentsi tippteadlaste jaoks kõige atraktiivsemate tingimuste pakkumisel ning võib kaudselt aidata neil hinnata oma tugevusi ja nõrkusi ning viia läbi reforme.

ERC rahastatavatel teedrajavatel uuringutel on oluline otsene mõju, mis avaldub teadmiste piiride avardumises ning selle tulemusena uute ja sageli ootamatute tulemuste saavutamises teaduse, tehnoloogia ja ühiskonna valdkonnas ning uute uurimissuundade tekkes. See omakorda võimaldab luua uusi pöördelisi ideid innovatsiooni ja ärilise leidlikkuse edendamiseks ning ühiskondlike probleemide lahendamiseks. ERC avaldab ka olulist struktuurset mõju, parandades Euroopa teadussüsteemi kvaliteeti suuremas ulatuses kui vaid otseselt ERC rahastatavate meetmete ja teadlaste kaudu. ERC rahastatavate meetmete ja teadlaste näol seatakse inspireeriv siht Euroopa teedrajavate uuringute jaoks, suurendatakse nende nähtavust ja muudetakse need maailma parimatele teadlastele atraktiivsemaks nii töökoha kui ka koostöövõimaluste mõttes. ERC uurimistoetuse saajate võõrustamise prestiižikus loob Euroopa ülikoolide ja teadusasutuste vahel konkurentsi tippteadlaste jaoks kõige atraktiivsemate tingimuste pakkumisel ning võib kaudselt aidata neil hinnata oma tugevusi ja nõrkusi ning viia läbi reforme.

Vahe USA ja ELi riikide teadusuuringute tulemuslikkuses on ERC loomisest möödunud 10 aasta jooksul vähenenud. ERC rahastab suhteliselt väikest osa kõikidest Euroopa teadusuuringutest, ent tema mõju teadusele on ebaproportsionaalselt suur. ERC toetatud teadusuuringute puhul on keskmine tsiteerimise määr võrreldav maailma parimate eliitülikoolide omaga. ERC teadustulemused on maailma suurimate teadustegevuse rahastajate tulemustega võrreldes erakordselt head. ERC rahastab suurt hulka teedrajavaid uuringuid paljudes sellistes teadusvaldkondades, kus tsiteerimise määr on suurim, sealhulgas kiirelt arenevates valdkondades. Ehkki ERC rahastus on suunatud teedrajavatele uuringutele, on selle tulemusena võetud arvukalt patente.

Vahe USA ja ELi riikide teadusuuringute tulemuslikkuses on ERC loomisest möödunud 10 aasta jooksul vähenenud. ERC rahastab suhteliselt väikest osa kõikidest Euroopa teadusuuringutest, ent tema mõju teadusele on ebaproportsionaalselt suur. ERC toetatud teadusuuringute puhul on keskmine tsiteerimise määr võrreldav maailma parimate eliitülikoolide omaga. ERC teadustulemused on maailma suurimate teadustegevuse rahastajate tulemustega võrreldes erakordselt head. ERC rahastab suurt hulka teedrajavaid uuringuid paljudes sellistes teadusvaldkondades, kus tsiteerimise määr on suurim, sealhulgas kiirelt arenevates valdkondades. Ehkki ERC rahastus on suunatud teedrajavatele uuringutele, on selle tulemusena võetud arvukalt patente.

Seega on selgelt näha, et ERC tõmbab oma projektikonkursside kaudu ligi ja rahastab tipptasemel teadlasi ning ERC meetmete abil saavutatakse esilekerkivates valdkondades arvukalt üleilmselt olulisi suure mõjuga teadustulemusi, mis viivad murrangute ja oluliste edusammudeni. ERC uurimistoetuse saajate töö on ühtlasi väga valdkondadevaheline ning nad teevad rahvusvahelist koostööd ja avaldavad oma andmeid avatult kõikides teadusvaldkondades, sealhulgas sotsiaal- ja humanitaarteadustes.

Seega on selgelt näha, et ERC tõmbab oma projektikonkursside kaudu ligi ja rahastab tipptasemel teadlasi ning ERC meetmete abil saavutatakse esilekerkivates valdkondades arvukalt üleilmselt olulisi suure mõjuga teadustulemusi, mis viivad murrangute ja oluliste edusammudeni. ERC uurimistoetuse saajate töö muutub eeldatavasti ka üha valdkondadevahelisemaks ning nad teevad rahvusvahelist koostööd ja avaldavad oma andmeid avatult kõikides teadusvaldkondades, sealhulgas sotsiaal- ja humanitaarteadustes.

Samuti on juba tõendeid tugevaks võrdlusaluseks peetavate ERC uurimistoetuste pikemaajalise mõju kohta karjäärile, kõrge kvalifikatsiooniga doktorikraadiga teadlaste ja doktorantide koolitamisele, Euroopa teadusuuringute üleilmse nähtavuse ja prestiiži suurenemisele ning riikide teadussüsteemidele. See mõju on ELis järgitava jagatud tippteaduse mudeli puhul eriti väärtuslik, kuna ERC rahastuse saamine võib olla parem uuringute kvaliteedi näitaja kui teadusasutuse staatusel põhinev tunnustus ning võib olla kasutatav selle asemel. See võimaldab ambitsioonikatel üksikisikutel, asutustel, piirkondadel ja riikidel võtta initsiatiiv ning edendada neid teadusprofiile, milles nad on eriti tugevad.

Samuti on juba tõendeid tugevaks võrdlusaluseks peetavate ERC uurimistoetuste pikemaajalise mõju kohta karjäärile, kõrge kvalifikatsiooniga teadlaste ning doktorikraadi ja järeldoktori kraadi omanike koolitamisele, Euroopa teadusuuringute üleilmse nähtavuse ja prestiiži suurenemisele ning riikide teadussüsteemidele. See mõju on ELis järgitava jagatud tippteaduse mudeli puhul eriti väärtuslik, kuna ERC rahastuse saamine võib olla usaldusväärsem uuringute kvaliteedi näitaja kui teadusasutuse staatusel põhinev tunnustus ning võib olla kasutatav selle asemel. See võimaldab ambitsioonikatel üksikisikutel, asutustel, piirkondadel ja riikidel võtta initsiatiiv ning edendada neid teadusprofiile, milles nad on eriti tugevad.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – I osa – punkt 1 – alapunkt 1.2 – alapunkt 1.2.1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.2.   Sekkumisvaldkonnad

1.2.   Sekkumisvaldkonnad

1.2.1.   Teedrajav teadus

1.2.1.   Teedrajav teadus

ERC rahastatavad teadusuuringud viivad eeldatavalt teadmiste piiride nihutamiseni ja kõrgeima kvaliteediga teaduspublikatsioonideni, samuti potentsiaalselt suure ühiskondliku ja majandusliku mõjuga teadustulemusteni; seejuures seab ERC selge ja inspireeriva sihi nii ELis, Euroopas kui ka mujal maailmas tehtavate teedrajavate uuringute jaoks. ERC eesmärk on muuta EL maailma parimatele teadlastele keskkonnana atraktiivsemaks ja seepärast seatakse mõõdetavaks sihiks suurendada ELi publikatsioonide osakaalu maailma 1 % enim tsiteeritud publikatsioonide hulgas ning suurendada oluliselt väljaspool Euroopat asuvate ERC rahastatavate tippteadlaste arvu. ERC järgib rahastamisel järgmisi väljakujunenud põhimõtteid. ERC uurimistoetuse saamise ainus kriteerium on teaduse tipptase. ERC tegutseb kindlaksmääratud prioriteetideta, alt-üles lähenemisviisi põhiselt.

ERC rahastatavad teadusuuringud viivad eeldatavalt teadmiste piiride nihutamiseni ja kõrgeima kvaliteediga teaduspublikatsioonideni, samuti potentsiaalselt suure ühiskondliku, majandusliku ja keskkonnamõjuga teadustulemusteni; seejuures seab ERC selge ja inspireeriva sihi nii ELis, Euroopas kui ka mujal maailmas tehtavate teedrajavate uuringute jaoks. ERC eesmärk on muuta EL maailma parimatele teadlastele keskkonnana atraktiivsemaks ja seepärast seatakse mõõdetavaks sihiks suurendada ELi publikatsioonide osakaalu maailma 1 % enim tsiteeritud publikatsioonide hulgas ning suurendada oluliselt väljaspool Euroopat asuvate ERC rahastatavate tippteadlaste arvu. ERC järgib rahastamisel järgmisi väljakujunenud põhimõtteid. ERC uurimistoetuse saamise ainus kriteerium on teaduse tipptase. ERC tegutseb kindlaksmääratud prioriteetideta, alt-üles lähenemisviisi põhiselt.

Põhisuunad

Põhisuunad

–   tippteadlaste ja nende uurimisrühmade toetamine pikaajalise rahastamise teel, et võimaldada teha paljulubavaid kõrge riskiastmega murrangulisi teadusuuringuid;

–   tippteadlaste ja nende uurimisrühmade toetamine pikaajalise rahastamise teel, et võimaldada teha paljulubavaid kõrge riskiastmega murrangulisi teadusuuringuid;

–   alustavate, silmapaistvate ideedega teadlaste toetamine, et võimaldada üleminekut iseseisvale karjäärile ning oma uurimisrühma või -programmi kokkupanemist;

–   alustavate, silmapaistvate ideedega teadlaste toetamine, et võimaldada üleminekut iseseisvale karjäärile ning oma uurimisrühma või -programmi kokkupanemist;

–   teadusmaailmas selliste uute tööviiside toetamine, mis võivad viia murranguliste tulemusteni, ning rahastatavate uuringute äriinnovatsiooni- ja sotsiaalse innovatsiooni potentsiaali edendamine;

–   teadusmaailmas selliste uute tööviiside toetamine, mis võivad viia murranguliste tulemusteni, ning rahastatavate uuringute äriinnovatsiooni- ja sotsiaalse innovatsiooni potentsiaali edendamine;

–  kogemuste ja parima tava jagamine piirkondlike ja riiklike teadusuuringuid rahastavate asutustega, et soodustada tippteadlaste toetamist;

–  kogemuste ja parima tava jagamine piirkondlike ja riiklike teadusuuringuid rahastavate asutustega ning muude liidu asutustega, et soodustada tippteadlaste toetamist;

–   ERC programmide nähtavuse suurendamine.

–   ERC programmide nähtavuse suurendamine.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – I osa – punkt 1 – alapunkt 1.3 – alapunkt 1.3.1 – lõik 2 – punkt 2 – taane 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  vaatab läbi ERC saavutused ja ERC rahastatavate teadusuuringute kvaliteedi- ja mõjunäitajad, hindab neid ning esitab soovitusi parandusmeetmete või tulevaste meetmete kohta;

–  esitab ERC saavutused ja ERC rahastatavate teadusuuringute kvaliteedi- ja mõjunäitajad korrapäraselt välisläbivaatusele ja -hindamisele ning võtab sellele vastavalt vastu soovitusi ja koostab suuniseid parandusmeetmete või tulevaste meetmete kohta;

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – I osa – punkt 2 – alapunkt 2.1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.1.   Põhimõtted

2.1.   Põhimõtted

Euroopa vajab teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas vastupidavat kõrge kvalifikatsiooniga inimkapitalibaasi, mis on võimeline tulevikuprobleemidega – näiteks Euroopa suurte demograafiliste muutustega – hõlpsalt kohanema ja neile kestlikke lahendusi leidma. Tipptaseme tagamiseks peavad teadlased olema liikuvad, tegema koostööd ja levitama teadmisi riikide, sektorite ja valdkondade vahel ning neil peavad olema sobivad teadmised ja oskused ühiskondlike probleemidega toimetulemiseks ja innovatsiooni toetamiseks.

Euroopa vajab teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas vastupidavat kõrge kvalifikatsiooniga inimressurssi, mis on võimeline praeguste ja tulevikuprobleemidega – näiteks Euroopa suurte demograafiliste muutustega – hõlpsalt kohanema ja neile kestlikke lahendusi leidma. Tipptaseme tagamiseks peavad teadlased olema liikuvad, neil peab olema paljudes valdkondades juurdepääs parima kvaliteediga taristule, nad peavad tegema koostööd ja levitama teadmisi riikide, sektorite ja valdkondade vahel ning neil peavad olema sobivad teadmised ja oskused ühiskondlike probleemidega toimetulemiseks ja innovatsiooni toetamiseks.

Euroopa on teadusemootor, kus tuhandetes ülikoolides, teaduskeskustes ja maailma juhtivates ettevõtetes töötab umbes 1,8 miljonit teadlast. Siiski peab EL aastaks 2027 koolitama ja tööle võtma hinnanguliselt vähemalt miljon uut teadlast, et saavutada suuremate teadus- ja innovatsiooniinvesteeringutega seatavaid eesmärke. See vajadus on eriti terav mitteakadeemilises sektoris. EL peab tugevdama jõupingutusi, et veenda noori naisi ja mehi valima teadlase karjääri, tõmmata ligi teadlasi kolmandatest riikidest, veenda oma teadlasi paigale jääma ja tuua mujal töötavad Euroopa teadlased tagasi Euroopasse. Peale selle tuleb tipptasemel teaduse laiema leviku tagamiseks parandada veelgi teadlaste töötingimusi kõikjal Euroopa teadusruumis. Sellest lähtuvalt on vaja tugevdada sidemeid eelkõige Euroopa haridusruumi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondiga (ESF+).

Euroopa on teadusemootor, kus tuhandetes ülikoolides, teaduskeskustes ja maailma juhtivates ettevõtetes töötab umbes 1,8 miljonit teadlast. Siiski peab EL aastaks 2027 koolitama ja tööle võtma hinnanguliselt vähemalt miljon uut teadlast, et saavutada suuremate teadus- ja innovatsiooniinvesteeringutega seatavaid eesmärke. See vajadus on eriti terav mitteakadeemilises sektoris.

 

EL peab tugevdama jõupingutusi, et veenda noori naisi ja mehi valima teadlase karjääri, tõmmata ligi teadlasi kolmandatest riikidest, veenda oma teadlasi paigale jääma ja tuua mujal töötavad Euroopa teadlased tagasi Euroopasse.

 

Nende eesmärkide saavutamiseks tuleks tähelepanu pöörata ka kavadele, mis suurendavad mõlemast soost teadlaste jaoks paindlikkust, et tagada töö- ja eraelu tasakaal.

 

Liikuvusprogrammid peaksid ühtlasi tagama tegelikud võrdsed võimalused ning sisaldama konkreetseid meetmeid takistuste kõrvaldamiseks teadlaste, eelkõige naisteadlaste liikuvuse teelt.

 

Peale selle tuleb koostoime ja tipptasemel teaduse laiema leviku tagamiseks kasutada Marie Skłodowska-Curie nimeliste meetmete raames korraldatud konkurssidel ka edaspidi kvaliteedimärgist ning parandada veelgi teadlaste töötingimusi kõikjal Euroopa teadusruumis. Sellest lähtuvalt on vaja tugevdada sidemeid eelkõige Euroopa haridusruumi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondiga (ESF+).

Nende probleemidega saab kõige paremini tegeleda ELi tasandil, kuna tegemist on süsteemsete probleemidega, mille lahendamine nõuab riigiüleseid jõupingutusi.

Nende probleemidega saab kõige paremini tegeleda ELi tasandil, kuna tegemist on süsteemsete probleemidega, mille lahendamine nõuab riigiüleseid jõupingutusi.

Marie Skłodowska-Curie nimeliste meetmete (MSC-meetmete) puhul keskendutakse täielikult alt-üles lähenemisviisi põhisele tippteadusele ning need on ette nähtud kõikide teadus- ja innovatsioonivaldkondade jaoks alates alusuuringutest kuni turustamise ja innovatsiooniteenusteni. See hõlmab ka Euroopa Liidu toimimise lepingus ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) asutamislepingus käsitletud teadusvaldkondi. Konkreetse vajaduse tekkimisel ja täiendavate rahastamisallikate olemasolul võib MSC-meetmetega toetada teatavat tegevust, mis on seotud konkreetsete probleemidega (sh kindlaksmääratud missioonid), konkreetset liiki teadus- ja innovatsiooniasutustega või konkreetse geograafilise asukohaga, et reageerida Euroopa muutuvatele vajadustele seoses oskuste, teadustöötajate koolituse, karjäärivõimaluste ja teadmiste jagamisega.

Marie Skłodowska-Curie nimeliste meetmete (MSC-meetmete) puhul keskendutakse täielikult alt-üles lähenemisviisi põhisele tippteadusele ning need on ette nähtud kõikide teadus- ja innovatsioonivaldkondade jaoks alates alusuuringutest kuni turustamise ja innovatsiooniteenusteni. See hõlmab ka Euroopa Liidu toimimise lepingus ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) asutamislepingus käsitletud teadusvaldkondi. Konkreetse vajaduse tekkimisel ja täiendavate rahastamisallikate olemasolul võib MSC-meetmetega toetada teatavat liiki tegevust, mis on seotud konkreetsete probleemidega (sh kindlaksmääratud missioonid) ning teatavat liiki teadus- ja innovatsiooniasutustega või konkreetse geograafilise asukohaga, et reageerida Euroopa muutuvatele vajadustele seoses oskuste, teadustöötajate koolituse, karjäärivõimaluste ja teadmiste jagamisega.

MSC-meetmed on peamine ELi tasandi vahend kolmandate riikide teadlaste meelitamiseks Euroopasse ning annavad seega suure panuse üleilmsesse teadus- ja innovatsioonialasesse koostöösse. Tõenditest nähtub, et MSC-meetmed mitte ainult ei avalda positiivset mõju üksikisikutele, organisatsioonidele ja süsteemi tasandil, vaid viivad ka suure mõjuga murranguliste teadustulemusteni ja samal ajal aitavad oluliselt kaasa nii ühiskondlike kui ka strateegiliste probleemide lahendamisele. Pikaajaline investeerimine inimestesse tasub end ära, nagu nähtub Nobeli preemia saanud endiste MSC-meetme stipendiaatide ja nende juhendajate arvust.

MSC-meetmed koos ERC-ga on peamised ELi tasandi vahendid kolmandate riikide teadlaste meelitamiseks Euroopasse ning annavad seega suure panuse üleilmsesse teadus- ja innovatsioonialasesse koostöösse. Tõenditest nähtub, et MSC-meetmed mitte ainult ei avalda positiivset mõju üksikisikutele, organisatsioonidele ja süsteemi tasandil, vaid viivad ka suure mõjuga murranguliste teadustulemusteni ja samal ajal aitavad oluliselt kaasa nii ühiskondlike kui ka strateegiliste probleemide lahendamisele. Pikaajaline investeerimine inimestesse tasub end ära, nagu nähtub Nobeli preemia saanud endiste MSC-meetme stipendiaatide ja nende juhendajate arvust.

MSC-meetmed annavad nii akadeemilise kui ka mitteakadeemilise sektori teadlaste ja võõrustavate organisatsioonide vahelise üleilmse teadusalase konkurentsi ning kõrgetasemeliste teadmiste loomise ja riigi-, sektori- ja valdkonnaüleselt jagamise kaudu märkimisväärse panuse tööhõive, majanduskasvu ja investeerimise tegevuskava eesmärkide täitmisse, ELi üldisesse strateegiasse ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisse.

MSC-meetmed annavad nii akadeemilise kui ka mitteakadeemilise sektori teadlaste ja võõrustavate organisatsioonide vahelise üleilmse teadusalase konkurentsi ning kõrgetasemeliste teadmiste loomise ja riigi-, sektori- ja valdkonnaüleselt jagamise kaudu märkimisväärse panuse tööhõive, majanduskasvu ja investeerimise tegevuskava eesmärkide täitmisse, ELi üldisesse strateegiasse ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisse.

MSC-meetmed aitavad muuta Euroopa teadusruumi maailma mastaabis tõhusamaks, konkurentsivõimelisemaks ja atraktiivsemaks. Selle saavutamiseks keskendutakse kõrge kvalifikatsiooniga uue põlvkonna teadlastele ja toetatakse esilekerkivaid talente nii ELis kui ka väljaspool, soodustatakse uute teadmiste ja ideede levimist ja nende rakendamist Euroopa poliitikas, majanduses ja ühiskonnas, muu hulgas tõhusamate teadusalase suhtluse ja üldsuse teavitamise meetmete kaudu, hõlbustatakse koostööd teadusuuringutega tegelevate organisatsioonide vahel ning propageeritakse Euroopa teadusruumile avalduva tugeva struktureeriva mõju kaudu avatud tööturgu ja luuakse kvaliteetse koolituse, atraktiivsete töötingimuste ja avatud värbamise standardid kõikide teadlaste jaoks.

MSC-meetmed aitavad muuta Euroopa teadusruumi maailma mastaabis tõhusamaks, konkurentsivõimelisemaks ja atraktiivsemaks. Selle saavutamiseks keskendutakse kõrge kvalifikatsiooniga uue põlvkonna teadlastele ja toetatakse esilekerkivaid talente nii ELis kui ka väljaspool, soodustatakse uute teadmiste ja ideede levimist ja nende rakendamist Euroopa poliitikas, majanduses ja ühiskonnas, muu hulgas tõhusamate teadusalase suhtluse ja üldsuse teavitamise meetmete kaudu, hõlbustatakse koostööd teadusuuringutega tegelevate organisatsioonide vahel ning propageeritakse Euroopa teadusruumile avalduva tugeva struktureeriva mõju kaudu avatud tööturgu ja luuakse kvaliteetse koolituse, atraktiivsete töötingimuste ning avatud ja läbipaistva värbamise standardid kõikide teadlaste jaoks.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – I osa – punkt 2 – alapunkt 2.2 – alapunkt 2.2.2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

EL vajab tugevat, vastupidavat ja loomingulist inimressursside baasi, kus on olemas sobivad oskused, et rahuldada tööturu tulevikuvajadusi, tagada innovatsioon ning muuta teadmised ja ideed toodeteks ja teenusteks, mis toovad nii majanduslikku kui ka sotsiaalset kasu. Seda on võimalik saavutada teadlaste koolitamise kaudu, et veelgi suurendada nende teadusalast põhipädevust ning edendada nende valdkonnaüleseid oskusi, näiteks loomingulist ja ettevõtlikku meelelaadi. See võimaldab neil tulla toime nii praeguste kui ka tulevaste üleilmsete probleemidega ning parandada oma karjäärivõimalusi ja innovatsioonipotentsiaali.

EL vajab tugevat, vastupidavat ja loomingulist inimressursside baasi, kus on olemas sobivad oskused, et rahuldada tööturu tulevikuvajadusi, tagada innovatsioon ning muuta teadmised ja ideed toodeteks ja teenusteks, mis toovad nii teaduslikku, majanduslikku kui ka sotsiaalset kasu. Seda on võimalik saavutada teadlaste koolitamise kaudu, et veelgi suurendada nende teadusalast põhipädevust ning edendada nende valdkonnaüleseid oskusi, näiteks loomingulist ja ettevõtlikku meelelaadi, sh arusaama kasust, mida standardid annavad uute toodete ja teenuste turustamisel. See võimaldab neil tulla toime nii praeguste kui ka tulevaste üleilmsete probleemidega ning parandada oma karjäärivõimalusi ja innovatsioonipotentsiaali. See on vajaduse korral saavutatav EIT koolitustegevuse täiendusena.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – I osa – punkt 2 – alapunkt 2.2 – alapunkt 2.2.3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.2.3.  Inimkapitali tugevdamine ja oskuste arendamine kõikjal Euroopa teadusruumis

2.2.3.  Inimressursside tugevdamine ja oskuste arendamine kõikjal Euroopa teadusruumis

Tipptaseme soodustamiseks, teadusuuringutega tegelevate organisatsioonide vahelise koostöö edendamiseks ja positiivse struktureeriva mõju saavutamiseks on vaja tagada kvaliteetse koolituse standardite, heade töötingimuste ja teadlaste tõhusate karjäärivõimaluste laiem levik Euroopa teadusruumis. See aitab kaasajastada ja edendada teadusalaseid koolitusprogramme ja süsteeme ning suurendada institutsioonide atraktiivsust maailmas.

Tipptaseme soodustamiseks, teadusuuringutega tegelevate organisatsioonide vahelise koostöö edendamiseks ja positiivse struktureeriva mõju saavutamiseks on vaja tagada kvaliteetse koolituse standardite, heade töötingimuste ja teadlaste tõhusate karjäärivõimaluste laiem levik Euroopa teadusruumis. See aitab kaasajastada ja edendada teadusalaseid koolitusprogramme ja süsteeme ning suurendada institutsioonide atraktiivsust maailmas, mille arendamisel on tehtud koostööd raamprogrammi „Euroopa horisont“ muude osadega.

Põhisuunad

Põhisuunad

–   koolitusprogrammid tipptaseme soodustamiseks ja parima tava levitamiseks institutsioonide vahel ning teadus- ja innovatsioonisüsteemides;

–   koolitusprogrammid tipptaseme soodustamiseks ja parima tava levitamiseks institutsioonide vahel ning teadus- ja innovatsioonisüsteemides;

–   koostöö ning teadmiste loomine ja levitamine ELi piires ja kolmandate riikide osalusel.

–   koostöö ning teadmiste loomine ja levitamine ELi piires ja kolmandate riikide osalusel.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – I osa – punkt 2 – alapunkt 2.2 – alapunkt 2.2.5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.2.5.   Üldsuse teadlikkuse suurendamine

2.2.5.   Üldsuse teadlikkuse suurendamine

Kõikjal ELis ja sellest väljaspool tuleb edendada teadlikkust programmi tegevustest ja teadlaste tunnustamist üldsuse seas, et suurendada MSC-meetmete üleilmset nähtavust, luua parem arusaamine teadlaste töö mõjust kodanike igapäevaelule ja julgustada noori valima teadlase karjääri. Seda on võimalik saavutada teadmiste ja tavade tõhusama levitamise ja kasutamise kaudu.

Kõikjal ELis ja sellest väljaspool tuleb edendada teadlikkust programmi tegevustest ja teadlaste tunnustamist üldsuse seas, et suurendada MSC-meetmete üleilmset nähtavust, luua parem arusaamine teadlaste töö mõjust kodanike igapäevaelule ja julgustada noori, eelkõige naisi, valima teadlase karjääri. Seda on võimalik saavutada teadmiste ja tavade tõhusama levitamise ja kasutamise kaudu.

Põhisuunad

Põhisuunad

–   üldsuse teadlikkuse suurendamise algatused huvi tekitamiseks teadlasekarjääri vastu, eelkõige noorte seas;

–   üldsuse teadlikkuse suurendamise algatused huvi tekitamiseks teadlasekarjääri vastu, eelkõige noorte seas;

–   teavitustegevus MSC-meetmetest teadlikkuse ning nende üleilmse tähtsuse ja nähtavuse suurendamiseks;

–   teavitustegevus MSC-meetmetest teadlikkuse ning nende üleilmse tähtsuse ja nähtavuse suurendamiseks;

–  teadmiste levitamine ja koondamine projektiülese koostöö ja muu võrgustikutegevuse, näiteks vilistlasteenuste kaudu.

–  teadmiste levitamine ja koondamine projektiülese koostöö ja muu võrgustikutegevuse, näiteks vilistlasteenuste ja riiklike kontaktpunktide kaudu.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – I osa – punkt 3 – alapunkt 3.1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.1.   Põhimõtted

3.1.   Põhimõtted

Tipptasemel teadustaristutel, mille kaudu pakutakse teadus- ja innovatsioonikogukondadele põhiteenuseid, on väga oluline roll teadmiste piiride nihutamises. Teadustaristute toetamisega ELi tasandil aidatakse leevendada sageli esinevat olukorda, kus riiklikud teadustaristud on hajusad ja tippteaduskeskused paiknevad eraldi, ning parandada isoleeritusest tulenevat vähest teadmiste ringlust.

Tipptasemel teadustaristutel, mille kaudu pakutakse teadus- ja innovatsioonikogukondadele põhiteenuseid, on väga oluline roll teadmiste piiride nihutamises. Igat liiki teadustaristute, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ning ERFist rahastatavate teadustaristute toetamisega ELi tasandil aidatakse leevendada sageli esinevat olukorda, kus riiklikud ja piirkondlikud teadustaristud on hajusad, ning seeläbi täiendatakse ja ajakohastatakse eraldi paiknevaid tippteaduskeskusi ning suurendatakse isoleeritud üksuste vahelist teadmiste ringlust.

Üldeesmärk on luua Euroopas kestlikud maailmatasemel teadustaristud, mis on avatud ja kättesaadavad kõikidele Euroopa ja muu maailma teadlastele ning kus kasutatakse täiel määral ära nende potentsiaal teaduse ja innovatsiooni edendamiseks. Peamised eesmärgid on vähendada teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemi killustatust, hoida ära tegevuse dubleerimist ning kooskõlastada paremini teadustaristute loomist ja kasutamist. On ülitähtis toetada avatud juurdepääsu teadustaristutele kõikide Euroopa teadlaste jaoks ning digitaalsetele teadusressurssidele juurdepääsu parandamist Euroopa avatud teaduse pilve kaudu; seejuures tuleb konkreetselt edendada avatud teaduse ja avalike andmetega seotud tavade praegu ebapiisavat omaksvõttu. Ühtlasi peab EL võtma arvesse talentide värbamisega seotud üleilmse konkurentsi kiiret tihenemist ning meelitama kolmandate riikide teadlasi kasutama töötamiseks Euroopa maailmatasemel teadustaristuid. Üks põhieesmärk on ka Euroopa tööstuse konkurentsivõime suurendamine teadustaristute ja nende kasutajate jaoks oluliste esmatähtsate tehnoloogialahenduste ja teenuste toetamise kaudu; sel viisil parandatakse ka tingimusi uuenduslike lahenduste väljatöötamiseks.

Üldeesmärk on luua Euroopas kestlikud maailmatasemel teadustaristud, mis on avatud ja kättesaadavad kõikidele Euroopa ja muu maailma teadlastele ja novaatoritele ning kus kasutatakse täiel määral ära nende potentsiaal teaduse ja innovatsiooni edendamiseks. Peamised eesmärgid on vähendada teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemi killustatust, tagada pidev kaasajastamine, hoida ära tegevuse dubleerimist ning kooskõlastada paremini teadustaristute loomist, kasutamist ja juurdepääsetavust.

 

Samuti on ülitähtis toetada avatud juurdepääsu teadustaristutele kõikide Euroopa teadlaste jaoks ning digitaalsetele teadusressurssidele juurdepääsu parandamist Euroopa avatud teaduse pilve kaudu; seejuures tuleb konkreetselt edendada avatud teaduse ja avalike andmetega seotud tavade praegu ebapiisavat omaksvõttu. Ühtlasi peab EL võtma arvesse talentide värbamisega seotud üleilmse konkurentsi kiiret tihenemist ning meelitama kolmandate riikide teadlasi kasutama töötamiseks Euroopa maailmatasemel teadustaristuid. Üks põhieesmärk on ka Euroopa tööstuse konkurentsivõime suurendamine teadustaristute ja nende kasutajate jaoks oluliste esmatähtsate tehnoloogialahenduste ja teenuste toetamise kaudu; sel viisil parandatakse ka tingimusi uuenduslike lahenduste väljatöötamiseks ja kasutamiseks.

Varasemad raamprogrammid on aidanud oluliselt kaasa riiklike taristute tõhusamale ja tulemuslikumale kasutamisele ning nende raames on Euroopa teadustaristu strateegiafoorumi abil töötatud välja sidus strateegiapõhine lähenemisviis üleeuroopalisi teadustaristuid käsitleva poliitika kujundamiseks. Kõnealune strateegiline lähenemisviis on loonud selgeid eeliseid: selle abil on muu hulgas vähendatud tegevuse dubleerimist ja tõhustatud üldist ressursikasutust ning samuti standardiseeritud protsesse ja menetluskorda.

Varasemad raamprogrammid on aidanud oluliselt kaasa riiklike taristute tõhusamale ja tulemuslikumale kasutamisele ning riikidevahelist juurdepääsu takistavate tõkete kõrvaldamisele ning nende raames on Euroopa teadustaristu strateegiafoorumi abil töötatud välja sidus strateegiapõhine lähenemisviis üleeuroopalisi teadustaristuid käsitleva poliitika kujundamiseks. Kõnealune strateegiline lähenemisviis on loonud selgeid eeliseid: selle abil on muu hulgas vähendatud tegevuse dubleerimist ja tõhustatud üldist ressursikasutust ning samuti standardiseeritud ja ühtlustatud protsesse ja menetluskorda. Olemasolevate tipptasemel teadusuuringute ja innovatsiooni võrgustike tugevdamine ja avamine ning vajaduse korral uute võrgustike loomine on samuti selle rubriigi prioriteet.

ELi toetatav tegevus loob lisaväärtust järgmiste aspektide kaudu: olemasolevate teadustaristute koondamine ja optimeerimine ning jõupingutused uute taristute loomiseks; Euroopa avatud teaduse pilve kui andmepõhiseks teadustööks sobiva tõhusa, kohandatava ja kestliku keskkonna loomine; riiklike ja piirkondlike teadus- ja haridusvõrgustike omavaheline ühendamine, ülisuurte andmemahtude jaoks ette nähtud suure läbilaskevõimega võrgutaristu tagamine ja selle täiustamine ning digiressurssidele piiriülese ja valdkonnaülese ligipääsu tagamine; selliste tõkete kõrvaldamine, mis takistavad parimate uurimisrühmade ligipääsu ELi parimatele teadustaristuteenustele; teadustaristute innovatsioonipotentsiaali edendamine ning seejuures keskendumine tehnoloogiaarendusele ja ühisinnovatsioonile ning teadustaristute tihedamale tööstuse vajadustest lähtuvale kasutamisele.

ELi toetatav tegevus loob lisaväärtust järgmiste aspektide kaudu: olemasolevate teadustaristute, sealhulgas e-taristute koondamine ja optimeerimine ning jõupingutused uute taristute loomiseks; Euroopa avatud teaduse pilve kui andmepõhiseks teadustööks sobiva tõhusa, kohandatava ja kestliku keskkonna loomine, riiklike ja piirkondlike teadus- ja haridusvõrgustike omavaheline ühendamine, ülisuurte andmemahtude jaoks ette nähtud suure läbilaskevõimega võrgutaristu tagamine ja selle täiustamine ning digiressurssidele piiriülese ja valdkonnaülese ligipääsu tagamine; selliste tõkete kõrvaldamine, mis takistavad parimate uurimisrühmade ligipääsu ELi parimatele teadustaristuteenustele; teadustaristute innovatsioonipotentsiaali edendamine ning seejuures keskendumine tehnoloogiaarendusele ja ühisinnovatsioonile ning teadustaristute tihedamale tööstuse vajadustest lähtuvale kasutamisele.

Samuti tuleb suurendada ELi teadustaristute rahvusvahelist mastaapi ning soodustada vastastikuse kasu saamise eesmärgil tihedamat koostööd rahvusvaheliste partneritega ja rahvusvahelist osalust Euroopa teadustaristutes.

Samuti tuleb suurendada ELi teadustaristute rahvusvahelist mastaapi ning soodustada vastastikuse kasu saamise eesmärgil tihedamat koostööd, juurdepääsu ja ühenduvust rahvusvaheliste partneritega ja rahvusvahelist osalust Euroopa teadustaristutes.

Kõnealuse tegevusega aidatakse kaasa mitmesuguste, näiteks järgmiste kestliku arengu eesmärkide saavutamisele: kestliku arengu eesmärk nr 3 – „Inimeste tervis ja heaolu“; kestliku arengu eesmärk nr 7 – „Taskukohane ja puhas energia“; kestliku arengu eesmärk nr 9 – „Tööstus, innovatsioon ja taristu“; kestliku arengu eesmärk nr 13 – „Kliimameetmed“.

Kõnealuse tegevusega aidatakse kaasa mitmesuguste, näiteks järgmiste kestliku arengu eesmärkide saavutamisele: kestliku arengu eesmärk nr 3 – „Inimeste tervis ja heaolu“; kestliku arengu eesmärk nr 7 – „Taskukohane ja puhas energia“; kestliku arengu eesmärk nr 9 – „Tööstus, innovatsioon ja taristu“; kestliku arengu eesmärk nr 13 – „Kliimameetmed“.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – I osa – punkt 3 – alapunkt 3.2 – alapunkt 3.2.1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.2.1.   Euroopa teadustaristumaastiku korrastamine

3.2.1.   Euroopa teadustaristumaastiku korrastamine

Euroopa teadustaristu strateegiafoorumi raames kindlaks tehtud teadustaristute loomine, haldamine ja pikaajaline kestlikkus on ELi jaoks väga oluline, et tagada ELi juhtpositsioon teedrajavates uuringutes, teadmiste loomine ja kasutamine ning liidu tööstuse konkurentsivõime.

Teadustaristute, sealhulgas Euroopa teadustaristu strateegiafoorumi raames kindlaks tehtud teadustaristute loomine, haldamine ja pikaajaline kestlikkus ning nendepoolse raamprogrammi „Euroopa horisont“ tipptasemel projektides osalemise maksimeerimine on ELi jaoks väga oluline, et tagada ELi juhtpositsioon teedrajavates uuringutes, teadmiste loomine ja kasutamine ning liidu tööstuse konkurentsivõime.

Euroopa avatud teaduse pilvest peaks kujunema tõhus ja terviklik teadustaristuteenuste edastuskanal ning see peaks võimaldama pakkuda Euroopa teadusringkondadele uue põlvkonna andmeteenuseid teaduslike suurandmete kogumiseks, salvestamiseks, töötlemiseks (nt analüüs, simuleerimine, visualiseerimisteenused) ja jagamiseks. Ühtlasi peaks Euroopa avatud teaduse pilv võimaldama Euroopa teadlastele ligipääsu suuremale osale teadustaristutes loodud ja kogutud andmetest, samuti Euroopa andmetaristuga2 hõlmatud kõrgjõudlusega ja eksatasandi andmetöötluse ressurssidele.

Euroopa avatud teaduse pilvest peaks kujunema tõhus ja terviklik teadustaristuteenuste edastuskanal ning see peaks võimaldama Euroopa teadusringkondadel arendada välja uue põlvkonna andmeteenused teaduslike suurandmete kogumiseks, salvestamiseks, töötlemiseks (nt analüüs, simuleerimine, visualiseerimisteenused) ja jagamiseks. Ühtlasi peaks Euroopa avatud teaduse pilv pakkuma Euroopa teadlastele teenuseid, millega julgustatakse salvestama ja töötlema suuremat osa teadustaristutes ja väljaspool teadustaristuid teadlaste loodud ja kogutud andmetest, samuti tuleks selle raames anda juurdepääs Euroopa andmetaristuga2 hõlmatud kõrgjõudlusega ja eksatasandi andmetöötluse ressurssidele.

Üleeuroopalise teadus- ja haridusvõrgustiku abil ühendatakse omavahel teadustaristud ja -ressursid ning tagatakse neile kaugjuurdepääs; selleks luuakse nii ELi tasandi ühendused ülikoolide, teadusinstituutide ning teadus- ja innovatsioonikogukondade vahel kui ka rahvusvahelised ühendused partnervõrgustikega mujal maailmas.

Üleeuroopalise teadus- ja haridusvõrgustiku abil ühendatakse omavahel teadustaristud ja -ressursid ning tagatakse neile kaugjuurdepääs; selleks luuakse nii ELi tasandi ühendused ülikoolide, teadusinstituutide ning teadus- ja innovatsioonikogukondade vahel kui ka rahvusvahelised ühendused partnervõrgustikega mujal maailmas.

Põhisuunad

Põhisuunad

–   üleeuroopaliste teadustaristute kogu olelusring lähtuvalt uute teadustaristute kavandamisest; nende ettevalmistamise ja rakendamise etapp, algetapis nende töösse panustamine täiendusena muudele rahastamisallikatele, samuti teadustaristute ökosüsteemi korrastamine ja optimeerimine Euroopa teadustaristu strateegiafoorumi teetähiste järgimise kaudu ning üleeuroopaliste teadustaristute teenuselepingute sõlmimise ning taristute edasiarendamise, ühinemise ja tegevuse lõpetamise hõlbustamine;

–   üleeuroopaliste teadustaristute kogu olelusring lähtuvalt uute teadustaristute kavandamisest; nende ettevalmistamise ja rakendamise etapp, algetapis nende töösse panustamine täiendusena muudele rahastamisallikatele, samuti teadustaristute ökosüsteemi korrastamine ja optimeerimine Euroopa teadustaristu strateegiafoorumi teetähiste järgimise kaudu ning üleeuroopaliste teadustaristute teenuselepingute sõlmimise ning taristute edasiarendamise, ühinemise ja tegevuse lõpetamise hõlbustamine;

–   Euroopa avatud teaduse pilv, sealhulgas järgmised aspektid: juurdepääsukanali kohandatavus ja kestlikkus; Euroopa, riiklike, piirkondlike ja institutsionaalsete vahendite tõhus ühendamine; selle tehniliste ja poliitikaaspektide edasiarendamine, et rahuldada uusi uuringuvajadusi ja -nõudeid (nt tundlike andmekogumite kasutamine, lõimprivaatsus); andmetega seotud koostalitlusvõime ja vastavus FAIR-põhimõtetele; lai kasutajaskond;

–   Euroopa avatud teaduse pilv, sealhulgas järgmised aspektid: juurdepääsukanali kohandatavus ja kestlikkus; Euroopa, riiklike, piirkondlike ja institutsionaalsete vahendite tõhus ühendamine; selle tehniliste ja poliitikaaspektide edasiarendamine, et rahuldada uusi uuringuvajadusi ja -nõudeid (nt tundlike andmekogumite kasutamine, lõimprivaatsus); andmetega seotud koostalitlusvõime ja vastavus FAIR-põhimõtetele; lai kasutajaskond;

–   Euroopa avatud teaduse pilve ja Euroopa andmetaristu aluseks olev üleeuroopaline teadus- ja haridusvõrgustik, mis võimaldab pakkuda kõrgjõudlusega andmetöötlust ja andmeteenuseid pilvepõhises keskkonnas, kus on võimalik hallata ülisuuri andmekogumeid ja kasutada ülisuurt arvutusjõudlust.

–   Euroopa avatud teaduse pilve ja Euroopa andmetaristu aluseks olev üleeuroopaline teadus- ja haridusvõrgustik, mis võimaldab pakkuda kõrgjõudlusega andmetöötlust ja andmeteenuseid pilvepõhises keskkonnas, kus on võimalik hallata ülisuuri andmekogumeid ja kasutada ülisuurt arvutusjõudlust.

__________________

__________________

2 Euroopa andmetaristust saab Euroopa avatud teaduse pilve alustala, mis võimaldab pakkuda maailmatasemel kõrgjõudlusega andmetöötlust, kiiret ühendust ning tipptasemel andme- ja tarkvarateenuseid.

2 Euroopa andmetaristust saab Euroopa avatud teaduse pilve alustala, mis võimaldab pakkuda maailmatasemel kõrgjõudlusega andmetöötlust, kiiret ühendust ning tipptasemel andme- ja tarkvarateenuseid.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – I osa – punkt 3 – alapunkt 3.2 – alapunkt 3.2.2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.2.2.   Teadustaristute kättesaadavaks tegemine, lõimimine ja omavahel ühendamine

3.2.2.   Teadustaristute kättesaadavaks tegemine, lõimimine ja omavahel ühendamine

Teadusmaastik võidab väga palju sellest, kui tagatakse oluliste rahvusvaheliste, riiklike ja piirkondlike teadustaristute avatus kõikidele ELi teadlastele ning vajaduse korral lõimitakse taristutes pakutavad teenused, et ühtlustada juurdepääsutingimusi, tõsta teenuste kvaliteeti ja mahtu ning soodustada kõrgtehnoloogilisi komponente ja lisaväärtusteenuseid käsitleva ühise arengustrateegia väljatöötamist innovatsioonimeetmete toel.

Teadusmaastik võidab väga palju sellest, kui tagatakse oluliste rahvusvaheliste, riiklike ja piirkondlike teadustaristute avatus kõikidele ELi teadlastele ja novaatoritele ning vajaduse korral lõimitakse taristutes pakutavad teenused, et ühtlustada juurdepääsutingimusi, tõsta teenuste kvaliteeti ja mahtu ning soodustada kõrgtehnoloogilisi komponente ja lisaväärtusteenuseid käsitleva ühise arengustrateegia väljatöötamist innovatsioonimeetmete toel.

Põhisuunad

Põhisuunad

–   riiklikke ja piirkondlikke teadustaristute rahastajaid ühendavad võrgustikud, mis võimaldavad ühisrahastamist riigiülese juurdepääsu loomiseks teadlastele;

–   riiklikke ja piirkondlikke teadustaristute rahastajaid ühendavad võrgustikud, mis võimaldavad ühisrahastamist riigiülese juurdepääsu loomiseks teadlastele;

–  kogu ELi hõlmavate, riiklike ja piirkondlike teadustaristute võrgustikud ühiste probleemide lahendamiseks, et tagada teadlastele taristute kättesaadavus ning ühtlustada ja edendada taristutes pakutavaid teenuseid;

–  üleeuroopaliste, riiklike ja piirkondlike teadustaristute, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega taristute võrgustikud, et tagada teadlastele taristute kättesaadavus ning ühtlustada ja edendada taristutes pakutavaid teenuseid;

–   teadustaristute lõimitud võrgustikud tehnoloogia arengut käsitleva sellise ühise strateegia või tegevuskava väljatöötamiseks ja rakendamiseks, mis on vajalik teenuste kvaliteedi parandamiseks koostöös tööstusega; kõrgtehnoloogilised komponendid näiteks sellises valdkonnas nagu teadusaparatuuri tootmine; selle soodustamine, et teadustaristuid kasutatakse lähtuvalt tööstuse vajadustest, näiteks katserajatisena.

–   teadustaristute lõimitud võrgustikud tehnoloogia arengut käsitleva sellise ühise strateegia või tegevuskava väljatöötamiseks ja rakendamiseks, mis on vajalik teenuste kvaliteedi parandamiseks koostöös tööstusega; kõrgtehnoloogilised komponendid näiteks sellises valdkonnas nagu teadusaparatuuri tootmine; selle soodustamine, et teadustaristuid kasutatakse lähtuvalt tööstuse vajadustest, näiteks katserajatisena.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

II ÜLEILMSED PROBLEEMID JA TÖÖSTUSE KONKURENTSIVÕIME

II ÜLEILMSED PROBLEEMID JA EUROOPA TÖÖSTUSE KONKURENTSIVÕIME

Paljud ELi ees seisvad probleemid on ühtlasi üleilmsed probleemid. Need probleemid on väga ulatuslikud ja keerukad ning nendele lahenduse leidmine nõuab neile vastavas ulatuses raha, vahendeid ja jõupingutusi. EL peab just nendes valdkondades ühiselt tööd tegema ning näitama oma kodanike kasu ja heaolu nimel üles arukust, paindlikkust ja ühtsust.

Ühendunud maailmas on paljud ELi ees seisvad probleemid ühtlasi üleilmsed. Need probleemid on väga ulatuslikud ja keerukad ning nendele lahenduse leidmine nõuab neile vastavas ulatuses rahalisi ja inimressursse ning jõupingutusi. EL peab just nendes valdkondades ühiselt tööd tegema ning näitama oma kodanike kasu ja heaolu nimel üles arukust, paindlikkust ja ühtsust.

Suurema mõju saavutamiseks ühildatakse asjaomased meetmed enneolematu ulatusega rahvusvahelise koostöö raames kestliku arengu eesmärkidest ja Pariisi kliimakokkuleppest lähtuvalt muude maailma riikide ja piirkondade meetmetega. Partnereid kõikjalt maailmast kutsutakse vastastikuse kasu saamise eesmärgil ühinema ELi jõupingutustega lahutamatu osana kestlikkusele suunatud teadusuuringutest ja innovatsioonist.

Suurema mõju saavutamiseks ühildatakse asjaomased meetmed enneolematu ulatusega rahvusvahelise koostöö raames muude maailma riikide ja piirkondade meetmetega, nagu on märgitud kestliku arengu eesmärkides ja Pariisi kliimakokkuleppes. Partnereid kõikjalt maailmast kutsutakse vastastikuse kasu saamise eesmärgil ühinema ELi jõupingutustega lahutamatu osana kestlikkusele suunatud teadusuuringutest ja innovatsioonist.

Teadusuuringud ja innovatsioon on kestliku majanduskasvu ja tööstuse konkurentsivõime tagamise põhitegurid ning aitavad leida lahendusi tänastele probleemidele, pöörata võimalikult kiiresti vastupidiseks praeguse ohtliku negatiivse suundumuse, mille puhul majandusareng, loodusvarade kasutamine ja sotsiaalküsimused on omavahel seotud, ning luua selle baasil uusi ärivõimalusi.

Teadusuuringud ja innovatsioon on kestliku arengu, sealhulgas majanduskasvu ja tööstuse konkurentsivõime tagamise põhitegurid ning aitavad leida lahendusi tänastele probleemidele, pöörata võimalikult kiiresti vastupidiseks praeguse ohtliku negatiivse suundumuse, mille puhul majandusareng, loodusvarade kasutamine ja sotsiaalküsimused on omavahel seotud, ning luua selle baasil töökohti ja uusi ärivõimalusi ning majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast arengut.

EL võidab sellest tehnoloogia- ja tööstuslahenduste kasutaja ja väljatöötajana ning annab eeskuju, kuidas kaasaegne industrialiseeritud, kestlik, kaasav, avatud ja demokraatlik ühiskond ja majandus on võimelised toimima ja arenema. Soodustatakse ja propageeritakse majandus-, keskkonna- ja sotsiaalaspektidega seotud üha arvukamate näidete esilekerkimist kestliku tööstuspõhise tulevikumajanduse kohta, rajanegu need siis kõikide inimeste tervisel ja heaolul või vastupidaval, kaasaval ja turvalisel ühiskonnal või kättesaadaval puhtal energial ja liikuvusel või digimajandusel ja -ühiskonnal või valdkondadevahelisel ja loomingulisel tööstusel või kosmose-, mere- või maismaapõhistel lahendustel või toidu ja toitainetega seotud lahendustel või loodusvarade säästval kasutamisel, kliimakaitsel ja kliimamuutustega kohanemisel; kõigi nende puhul luuakse Euroopas jõukust ja kvaliteetsemaid töökohti. Tööstuse ümberkujundamine muutub äärmiselt oluliseks.

EL võidab sellest teadmiste, tehnoloogia- ja tööstuslahenduste kasutaja ja väljatöötajana. Ta võib anda eeskuju, kuidas kaasaegne industrialiseeritud, kestlik, kaasav, avatud ja demokraatlik ühiskond ja majandus on võimelised toimima ja arenema. Soodustatakse ja propageeritakse majandus-, keskkonna- ja sotsiaalaspektidega seotud üha arvukamate näidete esilekerkimist kestliku tööstuspõhise tulevikumajanduse kohta, rajanegu need siis kõikide inimeste tervisel ja heaolul või kaasaval ja looval ühiskonnal või turvalisel ühiskonnal või kättesaadaval puhtal energial ja liikuvusel või digimajandusel ja -ühiskonnal või valdkondadevahelisel ja tulemuslikul tööstusel või kosmose-, mere- või maismaapõhistel lahendustel või toidu ja toitainetega seotud lahendustel või loodusvarade säästval kasutamisel, kliimakaitsel ja kliimamuutuste leevendamisel; kõigi nende puhul luuakse Euroopas jõukust ja kvaliteetsemaid töökohti. Tööstuse ümberkujundamine muutub äärmiselt oluliseks.

Raamprogrammi „Euroopa horisont“ selle sambaga hõlmatud teadus- ja innovatsioonitegevus on jagatud lõimitud teemavaldkondadesse. Investeeringud ei ole sektoripõhised, vaid nende eesmärk on kutsuda meie ühiskonnas ja majanduses esile süsteemsed muutused kestlikkuse toetamise kaudu. Need muutused on saavutatavad vaid juhul, kui kõik osalised nii avalikust kui ka erasektorist võtavad osa teadus- ja innovatsioonitegevuse ühisest kavandamisest ja elluviimisest. See hõlmab nii lõppkasutajaid, teadlasi, tehnolooge, tootjaid, novaatoreid, ettevõtjaid, haridustöötajaid, kodanikke kui ka kodanikuühiskonna organisatsioone. Seega ei ole ühegi teemavaldkonna puhul silmas peetud vaid ühte osaliste rühma.

Raamprogrammi „Euroopa horisont“ selle sambaga hõlmatud teadus- ja innovatsioonitegevus on jagatud lõimitud teemavaldkondadesse. Investeeringud ei ole sektoripõhised, vaid nende eesmärk on kutsuda meie ühiskonnas ja majanduses esile süsteemsed muutused kaasavuse ja kestlikkuse toetamise kaudu. Need muutused on saavutatavad vaid juhul, kui kõik osalised nii avalikust kui ka erasektorist võtavad osa teadus- ja innovatsioonitegevuse ühisest kavandamisest ja elluviimisest. See hõlmab nii lõppkasutajaid, teadureid, teadlasi, tehnolooge, disainereid, tootjaid, novaatoreid, ettevõtjaid, haridustöötajaid, kodanikke kui ka kodanikuühiskonna organisatsioone. Seega ei ole ühegi teemavaldkonna puhul silmas peetud vaid ühte osaliste rühma.

 

Teemavaldkondade raames toetatakse teadmiste loomist kõigis arenguetappides, sealhulgas teadustegevuse varajastes etappides, ning seda täiendab valdkondadevaheline toetus, mis on ette nähtud selleks, et toetada eelmise raamprogrammi raames käivitatud ambitsioonikaid, pikaajalisi ja suuremahulisi teadusalgatusi, mis on suunatud tulevastele ja kujunemisjärgus tehnoloogialahendustele (tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste juhtalgatused), nimelt inimaju projekti, grafeeni, kvanttehnoloogia ja tuleviku akutehnoloogia algatusi.

Teemavaldkondades toimub digitaalsete, progressi võimaldavate ja kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste väljatöötamine ja rakendamine osana ühtsest strateegiast, mille eesmärk on edendada ELi juhtpositsiooni tööstuses. Vajaduse korral kasutatakse selleks ELi kosmosepõhiseid andmeid ja teenuseid.

Teemavaldkondades toimub ka digitaalsete, progressi võimaldavate ja tulevaste kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste väljatöötamine ja rakendamine osana ühtsest strateegiast, mille eesmärk on edendada ELi juhtpositsiooni tööstuses. Vajaduse korral kasutatakse selleks ELi kosmosepõhiseid andmeid ja teenuseid.

Toetatakse tehnoloogiasiiret laborist turule ning rakenduste, sealhulgas katseliinide ja näidiseksemplaride väljatöötamist; samuti rakendatakse meetmeid lahenduste turulejõudmise soodustamiseks ja erasektori osaluse suurendamiseks. Püütakse saavutada võimalikult suurt koostoimet teiste programmidega.

Toetatakse tehnoloogiasiiret laborist turule ning rakenduste, sealhulgas katseliinide ja näidiseksemplaride väljatöötamist; samuti rakendatakse meetmeid lahenduste turulejõudmise soodustamiseks ja erasektori osaluse suurendamiseks. Püütakse saavutada võimalikult suurt koostoimet raamprogrammi „Euroopa horisont“ teiste osadega, eelkõige EITga, ja ka teiste programmidega.

Teemavaldkondade kaudu soodustatakse unikaalsete uuenduslike lahenduste kiiret kasutuselevõttu ELis; selleks kasutatakse paljusid eri lõimitud tegevusi, sealhulgas teavitamist, tulemuste levitamist ja kasutamist ning standardiseerimist, samuti mittetehnoloogiliste uuenduste ja uuenduslike rakendusmehhanismide toetamist. Sel viisil aidatakse luua innovatsiooni soosivad ühiskondlikud, regulatiivsed ja turutingimused, mis väljenduvad näiteks innovatsioonilepetes. Koostatakse teadus- ja innovatsioonimeetmete tulemusena välja töötatud uuenduslike lahenduste nimekiri, mida tutvustatakse avaliku ja erasektori investoritele ning teistest asjakohastest ELi ja riiklikest programmidest toetuse saamiseks.

Teemavaldkondade kaudu soodustatakse unikaalsete uuenduslike lahenduste kiiret kasutuselevõttu ELis, uurides samal ajal selle mõju ühiskonnale; selleks kasutatakse paljusid eri lõimitud tegevusi, sealhulgas teavitamist, tulemuste levitamist ja kasutamist ning standardiseerimist, samuti mittetehnoloogiliste uuenduste ja uuenduslike rakendusmehhanismide toetamist. Sel viisil aidatakse luua innovatsiooni soosivad ühiskondlikud, regulatiivsed ja turutingimused, mis väljenduvad näiteks innovatsioonilepetes. Koostatakse teadus- ja innovatsioonimeetmete tulemusena välja töötatud uuenduslike lahenduste nimekiri ning seda kasutatakse rohkemate avaliku ja erasektori investorite leidmiseks ning teistest asjakohastest ELi ja riiklikest programmidest toetuse saamiseks.

 

Erilist tähelepanu pööratakse VKEde toetamisele II samba koostööpõhistes osades ja ühele toetusesaajale suunatud toetuspõhise konkreetselt VKEdele ettenähtud vahendi abil. Kõikides teemavaldkondades eraldatakse asjakohane summa VKEde vahendile, mis toimib täielikult alt üles põhimõttel ning põhineb pidevatel avalikel projektikonkurssidel ja teataval arvul tähtpäevadel ning mis on suunatud üksnes järkjärgulistele uuendustele. Rahastamist saavad taotleda vaid VKEd, sealhulgas koostöö või allhanke kaudu. Projektidel peab olema selge Euroopa mõõde ja need peavad suurendama ELi lisaväärtust.

 

VKEde vahendi kaudu pakutavat toetust antakse kolmes etapis ning seejuures lähtutakse raamprogrammi „Euroopa horisont“ mudelist:

 

– 1. etapp: kontseptsiooni ja teostatavuse hindamine.

 

VKEd saavad raha, et uurida uue idee teaduslikku või tehnilist teostatavust ja äripotentsiaali (kontseptsiooni tõestamine), et töötada välja innovatsiooniprojekt. Sellise hindamise (mille puhul on oluliseks küsimuseks projekti teema ja potentsiaalse kasutaja/ostja vajaduste vaheline seos) positiivne tulemus lubab saada rahastamist järgmiseks etapiks või järgmisteks etappideks.

 

– 2. etapp: teadus- ja arendustegevus, tutvustamine, turule viimine.

 

Pöörates asjakohast tähelepanu innovatsiooniosaku kontseptsioonile, on teadus- ja arendustegevuse toetamisel erilise tähelepanu all tutvustamistegevus (katsetamine, prototüüp, mastaabisuurenduse uurimine, disain, uuenduslike protsesside, toodete ja teenuste katsetamine, valideerimine, tulemuslikkuse kontrollimine jne) ja turule viimine, soodustades lõppkasutajate või potentsiaalsete klientide kaasamist. Innovatsiooniosakud edendavad noorte ettevõtjate osalemist.

 

– 3. etapp: turustamine.

 

Selles etapis ei anta muud otsetoetust kui toetustegevus, kuid selle eesmärk on hõlbustada juurdepääsu erakapitalile ja innovatsiooni võimaldavale keskkonnale. Ette on nähtud sidumine EIC ja InvestEUga. VKEd saavad kasu ka sellistest toetusmeetmetest nagu koostöövõrkude loomine, koolitus, juhendamine ja nõustamine. Lisaks võib see etapp olla seotud meetmetega, millega edendatakse kommertskasutusele eelnevat hanget ja uuenduslike lahenduste hanget.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 1 – alapunkt 1.1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.1.   Põhimõtted

1.1.   Põhimõtted

ELi sotsiaalõiguste samba kohaselt on igaühel õigus õigeaegsele juurdepääsule kvaliteetsele ja taskukohasele ennetavale tervishoiule ja ravile. See on aluseks ELi võetud kohustusele järgida ÜRO kestliku arengu eesmärke, mille kohaselt soovitakse 2030. aastaks tagada üldine tervisekindlustus igaühele vanusest sõltumata ja kedagi välja jätmata ning ennetatavate surmade lakkamine.

ELi sotsiaalõiguste samba kohaselt on igaühel õigus õigeaegsele juurdepääsule kvaliteetsele ja taskukohasele ennetavale tervishoiule ja ravile. See on aluseks ELi võetud kohustusele järgida ÜRO kestliku arengu eesmärke, mille kohaselt soovitakse 2030. aastaks tagada üldine tervisekindlustus igaühele vanusest sõltumata ja kedagi välja jätmata ning ennetatavate surmade lakkamine.

Elanikkonna hea tervis on stabiilse, kestliku ja kaasava ühiskonna toimimiseks väga tähtis ning tervise edendamisel on oluline roll vaesuse vähendamises, sotsiaalse progressi ja jõukuse soodustamises ning majanduskasvu suurendamises. OECD andmetel on eeldatava eluea pikenemine 10 % võrra seotud majanduskasvu suurenemisega 0,3–0,4 % võrra aastas. Eeldatav eluiga on ELis selle loomisest alates tõusnud 12 aasta võrra tänu ELi elanikkonna elukvaliteedis, hariduses, tervishoius ja hoolekandes toimunud tohutu suurele edasiminekule. Aastal 2015 oli üldine eeldatav eluiga sünnihetkel ELis 80,6 aastat ja maailmas tervikuna 71,4 aastat. Viimastel aastatel on see ELis igal aastal pikenenud keskmiselt 3 kuu võrra.

Elanikkonna hea tervis on stabiilse, kestliku ja kaasava ühiskonna toimimiseks väga tähtis ning tervise edendamisel on oluline roll vaesuse vähendamises, sotsiaalse progressi ja jõukuse soodustamises ning majanduskasvu suurendamises. OECD andmetel on eeldatava eluea pikenemine 10 % võrra seotud majanduskasvu suurenemisega 0,3–0,4 % võrra aastas. Eeldatav eluiga on ELis selle loomisest alates tõusnud 12 aasta võrra tänu elukvaliteedis, sealhulgas hariduses ja tervishoius toimunud tohutu suurele edasiminekule. Aastal 2015 oli üldine eeldatav eluiga sünnihetkel ELis 80,6 aastat ja maailmas tervikuna 71,4 aastat. Viimastel aastatel on see ELis igal aastal pikenenud keskmiselt 3 kuu võrra.

Tervisega seotud teadusuuringud ja innovatsioon on mänginud selle saavutamises, ent samuti tervishoiu- ja hoolekandesektoris toimunud tootlikkuse ja kvaliteedi paranemises olulist rolli. Siiski seisab EL jätkuvalt silmitsi nii uute, esilekerkivate kui ka püsivate probleemidega, mis ohustavad liidu kodanikke ja rahvatervist, liidu tervishoiu- ja sotsiaalkaitsesüsteemide kestlikkust ning liidu tervishoiu- ja hoolekandesektori konkurentsivõimet. Peamised terviseküsimused ELis hõlmavad muu hulgas järgmist: tervislike eluviiside ebapiisav edendamine ja haiguste ebapiisav ennetamine; mittenakkushaiguste ulatuslikum levik; antimikroobikumiresistentsuse levik ja nakkushaiguste epideemiate teke; keskkonnareostuse suurenemine; riikidevaheline ja riigisisene püsiv tervisealane ebavõrdsus, millel on ebaproportsionaalne mõju ebasoodsas olukorras või haavatavas eluetapis olevatele inimestele; terviseriskide tuvastamine, mõistmine, kontrolli all hoidmine, ennetamine ja leevendamine kiiresti muutuvas sotsiaalses, linna- ja looduskeskkonnas; Euroopa tervishoiusüsteemide kulukuse suurenemine ning personaalmeditsiini lähenemisviiside ja digiteerimise üha ulatuslikum levik tervishoius ja hoolekandes; ning Euroopa tervishoiu- ja hoolekandesektorile avalduv surve säilitada uute ja esilekerkivate globaalsete turuosaliste kõrval konkurentsivõime tervisevaldkonna innovatsioonis ja selle kaudu.

Tervisega seotud teadusuuringud ja innovatsioon on mänginud selle saavutamises, ent samuti tervishoiu- ja hoolekandesektoris toimunud tootlikkuse ja kvaliteedi paranemises olulist rolli, samuti on need aidanud suurendada inimeste teadmisi, et nad võiksid tervemana elada ja parandada patsientide ravi. Terviseteemalised teadusuuringud on ainulaadsed selle poolest, et need on tihedalt seotud ja vastastikuses mõjus innovatsiooni, patsientide ravi ja rahvatervisega ning toimuvad multidistsiplinaarses keskkonnas, kus kehtivad keerukad eeskirjad.

 

Siiski seisab EL jätkuvalt silmitsi nii uute, esilekerkivate kui ka püsivate probleemidega, mis ohustavad liidu kodanikke ja rahvatervist, liidu tervishoiu- ja sotsiaalkaitsesüsteemide kestlikkust ning liidu tervishoiu- ja hoolekandesektori konkurentsivõimet. Peamised terviseküsimused ELis hõlmavad muu hulgas järgmist: vähijuhtude sagenemine; tervislike eluviiside ebapiisav edendamine ja haiguste ebapiisav ennetamine; mittenakkushaiguste ulatuslikum levik; antimikroobikumiresistentsuse levik ja nakkushaiguste epideemiate teke; keskkonnareostuse suurenemine; riikidevaheline ja riigisisene püsiv tervisealane ebavõrdsus, millel on ebaproportsionaalne mõju ebasoodsas olukorras või haavatavas eluetapis olevatele inimestele; terviseriskide varajane tuvastamine, mõistmine, kontrolli all hoidmine, ennetamine ja leevendamine kiiresti muutuvas sotsiaalses, linna- ja looduskeskkonnas; tervena elatud aastate arvu suurenemine; mitme lõppkasutajale ette nähtud uuendusliku tervisevahendi ja tehnoloogia kõrge hind; Euroopa tervishoiusüsteemide kulukuse suurenemine ning täppismeditsiini lähenemisviiside, sealhulgas asjaomased teadusuuringud, ja digiteerimise üha ulatuslikum levik tervishoius ja hoolekandes; ning Euroopa tervishoiu- ja hoolekandesektorile avalduv surve säilitada uute ja esilekerkivate globaalsete turuosaliste kõrval konkurentsivõime tervisevaldkonna innovatsioonis ja selle kaudu.

 

Digitaalsed terviselahendused on loonud palju võimalusi lahendada hooldusteenuste probleeme ning tegeleda muude vananeva ühiskonnaga seotud küsimustega. Üks probleem seisneb näiteks selles, kuidas tervishoiu- ja hooldusteenuste järk-järgulise digiteerimise võimalusi täielikult ära kasutada, seadmata ohtu õigust eraelule ja andmekaitsele. Loodud on digiseadmed ja -tarkvara, et diagnoosida ja ravida ning võimaldada patsientidel ise oma haigust, sealhulgas kroonilist haigust hallata. Digitehnoloogiat kasutatakse üha enam meditsiinikoolituses ja -hariduses ning patsientide ja muude tervishoiutarbijate tarbeks, et terviseteabele ligi pääseda, seda jagada ja luua.

Need terviseküsimused on keerukad, üksteisega seotud ja oma olemuselt üleilmsed ning nõuavad multidistsiplinaarset, sektoriülest ja riikidevahelist koostööd. Teadus- ja innovatsioonitegevusega luuakse tihedad sidemed avastustele suunatud, kliiniliste, epidemioloogiliste, keskkonnaalaste ja sotsiaal-majanduslike uuringute vahel ning samuti reguleerimisalaste teadusuuringutega. Selle tegevuse käigus rakendatakse kombineeritult nii teadusringkondade kui ka tööstussektori oskusi ning soodustatakse nende koostööd tervishoiuteenuste pakkujate, patsientide, poliitikakujundajate ja kodanikega, et saavutada avaliku sektori rahastuse võimendus ning tagada tulemuste kasutuselevõtt nii kliinilises praktikas kui ka tervishoiusüsteemides. Samuti soodustatakse selle tegevusega strateegilist koostööd ELi ja rahvusvahelisel tasandil, et koondada kokku eksperditeadmised, võimekus ja ressursid vajaliku mastaabisäästu, haarde ja kiiruse saavutamiseks ning jagada eeldatavat tulu ja kaasnevaid finantsriske.

Tänapäeva terviseküsimused on keerukad, üksteisega seotud ja oma olemuselt üleilmsed ning nõuavad multidistsiplinaarset, sektoriülest, tõlkimisega seotud ja riikidevahelist koostööd, kaasa arvatud väikesed ja keskmiste tuludega riigid. Teadus- ja innovatsioonitegevusega luuakse tihedad sidemed kliiniliste, epidemioloogiliste, eetiliste, keskkonnaalaste ja sotsiaal-majanduslike uuringute vahel ning samuti reguleerimisuuringutega. Selle tegevuse käigus rakendatakse kombineeritult nii teadusringkondade kui ka tööstussektori oskusi ning soodustatakse nende koostööd tervishoiuteenuste pakkujate, patsientide, poliitikakujundajate, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kodanikega, et saavutada avaliku sektori rahastuse võimendus ning tagada tulemuste kasutuselevõtt nii kliinilises praktikas kui ka tervishoiusüsteemides. Samuti soodustatakse selle tegevusega strateegilist koostööd ELi ja rahvusvahelisel tasandil, et koondada kokku eksperditeadmised, võimekus ja ressursid vajaliku mastaabisäästu, haarde ja kiiruse saavutamiseks ning jagada eeldatavat tulu ja kaasnevaid finantsriske. Käesoleva klastri raames korraldatud uuringutes võetakse arvesse soolisi aspekte ja erinevusi.

Kõnealuste üleilmsete probleemide lahendamisele suunatud teadus- ja innovatsioonitegevusega luuakse vajalik teadmistebaas ning uuringu- ja innovatsioonivõimekus ning töötatakse välja vajalikud lahendused tervislike eluviiside tõhusamaks edendamiseks ning haiguste ennetamiseks ja raviks. Tervisenäitajate paranemine toob omakorda kaasa eeldatava eluea pikenemise, tööealiste inimeste elu muutumise tervislikumaks ja aktiivsemaks, nende suurema tööviljakuse ning tervishoiu- ja hoolekandesüsteemide suurema kestlikkuse.

Kõnealuste üleilmsete probleemide lahendamisele suunatud teadus- ja innovatsioonitegevusega luuakse inimressursid ja teadmistebaas ning uuringu- ja innovatsioonivõimekus ning töötatakse välja vajalikud lahendused tervislike eluviiside tõhusamaks edendamiseks ning haiguste ennetamiseks ja raviks. Tervisenäitajate paranemine toob omakorda kaasa eeldatava eluea pikenemise, tööealiste inimeste elu üldise tervislikkuse ja aktiivsuse, nende suurema tööviljakuse ning tervishoiu- ja hoolekandesüsteemide suurema kestlikkuse. Tuleb edendada innovatsiooni kiirdiagnostika meetodite ja uute antibiootikumide valdkonnas, sest see võib ära hoida antimikroobikumiresistentsuse kujunemise.

Oluliste terviseprobleemidega tegelemisega aidatakse saavutada ELi poliitikaeesmärke ja strateegilisi sihte, eelkõige seoses ELi sotsiaalõiguste samba, ELi digitaalse ühtse turu, ELi piiriülese tervishoiu direktiivi ja antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemist käsitleva Euroopa terviseühtsuse tegevuskavaga; samuti aidatakse sellega kaasa asjakohaste ELi õigusraamistike rakendamisele. Ühtlasi toetatakse selle tegevusega ELi võetud kohustuste järgimist seoses aastani 2030 ulatuva ÜRO kestliku arengu tegevuskava ning muude ÜRO organisatsioonide ja rahvusvaheliste algatustega, sealhulgas Maailma Terviseorganisatsiooni üleilmsete strateegiate ja tegevuskavadega.

Oluliste terviseprobleemidega tegelemisega aidatakse saavutada ELi poliitikaeesmärke ja strateegilisi sihte, eelkõige seoses ELi sotsiaalõiguste samba, ELi digitaalse ühtse turu, ELi piiriülese tervishoiu direktiivi ja antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemist käsitleva Euroopa terviseühtsuse tegevuskavaga; samuti aidatakse sellega kaasa asjakohaste ELi õigusraamistike rakendamisele. Ühtlasi toetatakse selle tegevusega ELi võetud kohustuste järgimist seoses aastani 2030 ulatuva ÜRO kestliku arengu tegevuskava ning muude ÜRO organisatsioonide ja rahvusvaheliste algatustega, sealhulgas Maailma Terviseorganisatsiooni üleilmsete strateegiate ja tegevuskavadega.

 

Nende eesmärkide saavutamist toetab kõrgetasemeline rühm, nimelt tervishoiu juhtnõukogu. See tagab kooskõlastamise muude ELi ja riiklike tervishoiuprogrammidega ning koostoime teemavaldkonna „Tervis“ ja raamprogrammi „Euroopa horisont“ muude osade, sealhulgas missioonide ja partnerlustega. Juhtnõukogu lähtub teadustegevusest ja hõlmab kõiki sidusrühmi, kusjuures aktiivselt on kaasatud ühiskond, kodanikud ja patsiendid. Talle tehakse ülesandeks juhtida ja anda nõu tööprogrammi ja tervisega seotud ülesannete väljatöötamisel.

Kõnealuse tegevusega aidatakse otseselt kaasa eelkõige järgmiste kestliku arengu eesmärkide saavutamisele: kestliku arengu eesmärk nr 3 – „Inimeste tervis ja heaolu“; kestliku arengu eesmärk nr 13 – „Kliimameetmed“.

Kõnealuse tegevusega aidatakse otseselt kaasa eelkõige järgmiste kestliku arengu eesmärkide saavutamisele: kestliku arengu eesmärk nr 3 – „Inimeste tervis ja heaolu“; kestliku arengu eesmärk nr 13 – „Kliimameetmed“; ja kaudselt kestliku arengu eesmärk nr 1 – „Kaotada vaesus“; kestliku arengu eesmärk nr 5 – „Sooline võrdõiguslikkus“; kestliku arengu eesmärk nr 6 – „Puhas vesi ja kanalisatsioon“; kestliku arengu eesmärk nr 10 – „Ebavõrdsuse vähendamine“.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 1 – alapunkt 1.2 – alapunkt 1.2.1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.2.1.   Tervis kogu elu jooksul

1.2.1.   Tervis kogu elu jooksul

Haavatavas eluetapis (sünd, väikelapseiga, lapsepõlv, noorus, rasedus, keskiga, hiline täiskasvanuiga) olevatel inimestel, sealhulgas puudega või vigastatud inimestel on tervisega seotud erivajadused, mis nõuavad paremat arusaamist ja kohandatud lahendusi. See võimaldab vähendada sellise olukorraga seotud tervisealast ebavõrdsust ja parandada tervisenäitajaid ning seeläbi vananeda igas eluetapis aktiivse ja tervena, eelkõige tulenevalt heast tervisest elu algetapis, millega kaasneb väiksem vaimsete ja füüsiliste haiguste risk hilisemas elus.

Haavatavas eluetapis (sünd, väikelapseiga, lapsepõlv, noorus, rasedus, keskiga, hiline täiskasvanuiga) olevatel inimestel, sealhulgas puudega, erivajadustega või vigastatud inimestel on tervisega seotud erivajadused, mis nõuavad paremat arusaamist ja kohandatud lahendusi. See võimaldab vähendada sellise olukorraga seotud tervisealast ebavõrdsust ja parandada tervisenäitajaid ning seeläbi vananeda igas eluetapis aktiivse ja tervena, eelkõige tulenevalt heast tervisest elu algetapis, millega kaasneb väiksem vaimsete ja füüsiliste haiguste risk hilisemas elus.

Põhisuunad

Põhisuunad

–  varajane areng ja vananemine kogu elu kestel;

–  vanusega seotud haigused ja vananemine kogu elu kestel;

–  ema, isa, imiku ja lapse tervis ning lapsevanema roll;

–  ema, isa, imiku ja lapse tervis (sh lapse ja ema ellujäämine) ning lapsevanema roll;

 

  tervishoiuvajadused ja pikaajalised tagajärjed, mis on seotud kõrge suremuse ja pikaajalise haigestumisega, eelkõige seoses lapsepõlve terviseprobleemidega;

–  noorukite tervisealased vajadused;

–  Noorukite tervisevajadused , sealhulgas psühholoogiline heaolu;

–  puuete ja vigastuste tervisemõjud;

–  puuete etioloogia ning puuete ja vigastuste tervisemõjud;

–   vanurite ja/või puudega inimeste iseseisev ja aktiivne elu;

–   vanurite ja/või puudega inimeste iseseisev ja aktiivne elu;

–   tervisealane haridus ja digikirjaoskus.

–   tervisealane haridus ja digikirjaoskus;

 

  vananenud või kahjustatud elundite ja rakkude taastumine;

 

  angiogenees, arteriaalne patoloogia, müokardi isheemia ja südame struktuurne patoloogia ning südame-veresoonkonna haiguste biomarkerid ja geneetika;

 

  krooniliste haiguste ravi.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 1 – alapunkt 1.2 – alapunkt 1.2.2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.2.2.   Tervist mõjutavad keskkonna- ja sotsiaaltegurid

1.2.2.   Tervist mõjutavad keskkonna- ja sotsiaaltegurid

Inimest igapäevaelus ja töökohal ümbritsevast sotsiaalsest, majanduslikust ja füüsilisest keskkonnast tulenevate tervisemõjurite ja riskitegurite, sealhulgas digiteerimise, reostuse, kliimamuutuse ja muude keskkonnaprobleemidega seotud tervisemõju parem mõistmine aitab terviseriske ja vastavaid ohte paremini tuvastada ja leevendada, samuti vähendada kemikaalide ja keskkonnareostusega kokkupuutest tulenevate surma- ja haigusjuhtude arvu, toetada keskkonnasõbralikku, tervislikku, vastupanuvõimelist ja kestlikku elu- ja töökeskkonda, edendada tervislikke eluviise ja tervislikke tarbimisharjumusi ning kujundada õiglase, kaasava ja usaldusväärse ühiskonna.

Inimest igapäevaelus ja töökohal ümbritsevast sotsiaalsest, majanduslikust ja füüsilisest keskkonnast tulenevate tervisemõjurite ja riskitegurite, sealhulgas digiteerimise, reostuse, kiire linnastumise, kliimamuutuse ja muude riigisiseste ning riikideüleste keskkonnaprobleemidega seotud tervisemõju parem mõistmine aitab terviseriske ja vastavaid ohte paremini tuvastada, ennetada ja leevendada, samuti tuvastada kemikaalide ja keskkonnareostusega kokkupuutest tulenevaid surmajuhtumeid ja haigusi ning vähendada nende arvu; toetada ohutut ja keskkonnasõbralikku, tervislikku, vastupanuvõimelist ja kestlikku elu- ja töökeskkonda, edendada tervislikke eluviise ja tervislikke tarbimisharjumusi ning kujundada õiglase, kaasava ja usaldusväärse ühiskonna.

Põhisuunad

Põhisuunad

–  tehnoloogialahendused kemikaalidest, saasteainetest ja muudest stressiteguritest, sealhulgas kliima ja keskkonnaga seotud stressiteguritest ning mitme stressiteguri koosmõjust tulenevate ohtude, kokkupuute ja tervisemõju hindamiseks;

–  ohutud ja tulemuslikud tehnoloogialahendused ja metoodika kemikaalidest, saasteainetest ja muudest stressiteguritest, sealhulgas kliima ja keskkonnaga seotud stressiteguritest ning mitme stressiteguri koosmõjust tulenevate ohtude, kokkupuute ja tervisemõju hindamiseks;

–  inimeste füüsilist ja vaimset tervist ja heaolu mõjutavad keskkonnaalased, kutsealased, sotsiaalsed ja käitumuslikud tegurid ning nende koosmõju, kusjuures erilist tähelepanu tuleb pöörata haavatavatele ja puudega inimestele;

–  inimeste füüsilist ja vaimset tervist ja heaolu mõjutavad keskkonnaalased (kaasa arvatud tehiskeskkond (disain ja ehitus), kutsealased, majanduslikud, poliitilised, sotsiaalsed ja käitumuslikud tegurid ning nende koosmõju, kusjuures erilist tähelepanu tuleb pöörata haavatavatele ja puudega inimestele, samuti puuet või kahjustust põhjustavas seisundis inimestele;

–  riskihindamine, riskijuhtimine ja riskist teavitamine tõenduspõhiste otsuste tegemist võimaldavate tõhusamate vahendite, sealhulgas loomkatsetele alternatiivi pakkuvate vahendite toel;

–  riskihindamine, riskijuhtimine ja riskist teavitamine, sealhulgas teabejagamine, tõenduspõhiste otsuste tegemist võimaldavate tõhusamate vahendite, sealhulgas loomkatsetele alternatiivi pakkuvate vahendite toel;

–   võimekus ja taristud kõiki tervisenäitajaid hõlmavate, sealhulgas kokkupuute, terviseseisundi ja haigustega seotud andmete kogumiseks, jagamiseks ja koondamiseks nii ELi kui ka rahvusvahelisel tasandil;

–   võimekus ja taristud kõiki tervisenäitajaid hõlmavate, sealhulgas kokkupuute, terviseseisundi ja haigustega seotud andmete kogumiseks, jagamiseks ja koondamiseks nii ELi kui ka rahvusvahelisel tasandil;

–   tervislike eluviiside edendamine ja esmased ennetavad sekkumismeetmed.

–   tervislike eluviiside edendamine ja esmased ennetavad sekkumismeetmed.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 1 – alapunkt 1.2 – alapunkt 1.2.3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.2.3.   Mittenakkuslikud ja harvikhaigused

1.2.3.   Mittenakkuslikud ja harvikhaigused

Mittenakkushaigused, sealhulgas harvikhaigused on oluline tervisealane ja ühiskondlik probleem ning nende ennetamine ja ravi nõuab tõhusamate lähenemisviiside, sealhulgas personaalmeditsiini kasutamist.

Mittenakkushaigused, sealhulgas harvikhaigused on oluline tervisealane ja ühiskondlik probleem ning nende ennetamine, diagnoosimine ja ravi nõuab tõhusamate lähenemisviiside, sealhulgas täppismeditsiini kasutamist.

Põhisuunad

Põhisuunad

–  diagnostikameetodid varasemaks ja täpsemaks diagnoosimiseks ning patsiendile kohandatud ravi võimaldamiseks;

–  diagnostikameetodid varasemaks ja täpsemaks diagnoosimiseks ning patsiendile õigeaegse kohandatud ravi võimaldamiseks;

 

  taristu ja võimalused genoomse meditsiini arengupotentsiaali ärakasutamiseks kliinilises tavapraktikas;

–   ennetus- ja sõeluuringuprogrammid;

–   ennetus- ja sõeluuringuprogrammid;

–   enesejälgimise, tervislike eluviiside, haiguste ennetamise ning krooniliste haigusseisundite ja haiguste koosesinemisega seotud lõimitud lahendused;

–   enesejälgimise, tervislike eluviiside, haiguste ennetamise ning krooniliste haigusseisundite ja haiguste koosesinemisega seotud lõimitud lahendused;

–  ravilahendused, sealhulgas nii farmakoloogiline kui ka mittefarmakoloogiline ravi;

ohutud, tulemuslikud ja taskukohased ravilahendused või muu ravistrateegia, sealhulgas nii farmakoloogiline kui ka mittefarmakoloogiline ravi;

–   palliatiivravi;

–   palliatiivravi;

 

  teaduskoostöö molekulaar-, struktuuri- ja rakubioloogia, katseteraapia, geneetika, genoomika ja inimese vähktõve keskkonnaaluste alal;

 

  genoomne piir, epidemioloogia, bioinformaatika, patoloogia ja täppismeditsiini probleemid haruldaste haiguste, neurodegeneratiivsete haiguste ja onkoloogia valdkonnas;

 

  suure rahuldamata kliinilise vajadusega valdkonnad, näiteks haruldased, sealhulgas pediaatrilised vähiliigid;

–   sekkumiste ja lahenduste suhtelise tõhususe hindamine;

–   sekkumiste ja lahenduste suhtelise tõhususe hindamine;

–   rakendusuuringud tervisemeetmete ulatuslikumaks rakendamiseks ning tervisepoliitikas ja tervishoiusüsteemides kasutusele võtmise toetamiseks.

–   rakendusuuringud tervisemeetmete ulatuslikumaks rakendamiseks ning tervisepoliitikas ja tervishoiusüsteemides kasutusele võtmise toetamiseks.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 1 – alapunkt 1.2 – alapunkt 1.2.4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.2.4.   Nakkushaigused

1.2.4.   Nakkushaigused

Inimeste kaitsmine piiriüleste terviseohtude eest on tõsine rahvaterviseprobleem, mis nõuab tõhusat rahvusvahelist koostööd ELi ja üleilmsel tasandil. See hõlmab nakkushaiguste ennetamist, nendeks valmisolekut ning nende varajast avastamist ja ravi, samuti antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemist terviseühtsuse põhimõttest lähtuvalt.

Inimeste kaitsmine nakkushaiguste ja piiriüleste terviseohtude eest on tõsine rahvaterviseprobleem, mis nõuab tõhusat rahvusvahelist koostööd ELi ja üleilmsel tasandil. See hõlmab nakkushaiguste ennetamist, nendeks valmisolekut ning nende varajast avastamist ja ravi, samuti antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemist terviseühtsuse põhimõttest lähtuvalt. Mikroobivastaste ravimite suhtes resistentsete bakterite, sealhulgas ülibakterite jätkuv levik avaldab samuti märkimisväärset kahjulikku mõju majandusele ja keskkonnale. Nende kujunemise ja leviku ennetamine on samuti üks selle rubriigi prioriteete. Maailma Terviseorganisatsioon on ühtlasi koostanud nimekirja tähelepanuta jäetud haigustest, mis piiratud äristiimulite tõttu ei saa piisavalt erasektori teadus- ja innovatsioonitegevusega seotud investeeringuid. Selliste vaesusega seotud ja tähelepanuta jäetud haiguste koormusega tegelemiseks on vaja suuremaid avaliku sektori investeeringuid.

Põhisuunad

Põhisuunad

–  nakkushaiguste ilmnemist, taasesinemist ja levikut, sealhulgas loomadelt inimesele ülekandumist (zoonoos) ja mujalt keskkonnast (veest, mullast, taimedelt, toidult) inimesele levimist mõjutavad tegurid;

–  nakkushaiguste ilmnemist, taasesinemist ja levikut, sealhulgas loomadelt inimesele ülekandumist (zoonoos) ja mujalt keskkonnast (veest, mullast, taimedelt, toidult) inimesele levimist ning ülekandumist minimeerivate empiiriliste ennetuslahenduste rakendamist mõjutavad tegurid;

–   nakkushaiguste, sealhulgas haiglanakkuste ning antimikroobikumiresistentsetest patogeenidest ja keskkonnaga seotud teguritest põhjustatud nakkuste ennetamine, varajane avastamine ja seire;

–   nakkushaiguste, sealhulgas haiglanakkuste ning antimikroobikumiresistentsetest patogeenidest ja keskkonnaga seotud teguritest põhjustatud nakkuste ennetamine, varajane avastamine ja seire;

–  nakkushaiguste, samuti nendega kaasnevate haiguste ja nakkustega seotud vaktsiinid, diagnostika ja ravi;

  Sobiv, ohutu ja tõhus diagnostika, meditsiinitehnoloogia, ravi ja vaktsiinid nakkushaiguste ennetamiseks ja profülaktikaks, sealhulgas uute vaktsiinide uurimine ja avastamine, tänapäevane immuniseerimistehnoloogia ja reguleerimisuuringud;

–   tõhusad kogukonnapõhised tervisealaseks hädaolukorraks valmisoleku, sellele reageerimise ja sellega toimetuleku meetmed ja strateegiad;

–   tõhusad kogukonnapõhised tervisealaseks hädaolukorraks valmisoleku, sellele reageerimise ja sellega toimetuleku meetmed ja strateegiad;

–   tegurid, mis takistavad meditsiinilise sekkumise rakendamist ja kasutuselevõttu kliinilises praktikas ja tervishoiusüsteemis;

–   tegurid, mis takistavad meditsiinilise sekkumise rakendamist ja kasutuselevõttu kliinilises praktikas ja tervishoiusüsteemis;

–  nakkushaiguste piiriülesed aspektid ning väikeste või keskmiste tuludega riikidega seotud eriprobleemid, näiteks troopilised haigused.

–  nakkushaiguste piiriülesed aspektid ning väikeste või keskmiste tuludega riikidega seotud eriprobleemid, näiteks tähelepanuta jäetud troopilised haigused, AIDS, tuberkuloos ja malaaria. Nakkushaiguste vastaste uute ravimeetodite väljatöötamine antibiootikumiresistentsuse tõkestamiseks.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 1 – alapunkt 1.2 – alapunkt 1.2.5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.2.5.   Vahendid, tehnoloogiarakendused ja digilahendused tervishoius ja hoolekandes

1.2.5.   Vahendid, tehnoloogiarakendused ja digilahendused tervishoius ja hoolekandes

Tervisevaldkonna tehnoloogial ja vahenditel on rahvatervise seisukohalt väga tähtis roll ja need on aidanud oluliselt kaasa inimeste elukvaliteedi, tervise ja hoolekande tõhusale paranemisele ELis. Seepärast on sobivate, usaldusväärsete, ohutute ja kulutõhusate tervishoiu ja hoolekande valdkonna tehnoloogialahenduste ja vahendite kavandamine, väljatöötamine, kasutuselevõtt ja rakendamine strateegiliselt esmatähtis ning seejuures tuleb võtta piisaval määral arvesse puudega inimeste ja vananeva ühiskonna vajadusi. See hõlmab tehisintellekti ja muid digitehnoloogia väljundeid, millel on olemasolevate lahendustega võrreldes olulisi eeliseid ja millega edendatakse konkurentsivõimelist ja kestlikku tervishoiusektorit, kus luuakse väärtuslikke töökohti. Euroopa tervishoiusektor on üks ELi tähtsamaid majandussektoreid, mille arvele langeb 3 % SKPst ja kus töötab 1,5 miljonit inimest.

Tervisevaldkonna tehnoloogial ja vahenditel on rahvatervise seisukohalt väga tähtis roll ja need on aidanud oluliselt kaasa inimeste elukvaliteedi, tervise ja hoolekande tõhusale paranemisele ELis. Seepärast on sobivate, usaldusväärsete, ohutute ja kulutõhusate tervishoiu ja hoolekande valdkonna tehnoloogialahenduste ja vahendite kavandamine, väljatöötamine, kasutuselevõtt ja rakendamine strateegiliselt esmatähtis ning seejuures tuleb võtta piisaval määral arvesse puudega inimeste ja vananeva ühiskonna vajadusi. See hõlmab peamist progressi võimaldavat tehnoloogiat, tehisintellekti, robootikat, suurandmeid, kvanttehnoloogiat ja muid digivahendeid ja tehnoloogiat, millel on olemasolevate lahendustega võrreldes olulisi eeliseid ja millega edendatakse konkurentsivõimelist ja kestlikku tervishoiusektorit, kus luuakse väärtuslikke töökohti. Euroopa tervishoiusektor on üks ELi tähtsamaid majandussektoreid, mille arvele langeb 3 % SKPst ja kus töötab 1,5 miljonit inimest.

Põhisuunad

Põhisuunad

–  tervisevaldkonna mis tahes harus ja mis tahes asjakohase meditsiinilise näidustuse, sealhulgas talitlushäirete puhul rakendatavad vahendid ja tehnoloogialahendused;

–  tervisevaldkonna mis tahes harus, sealhulgas tervisetehnoloogia tootmises, ja mis tahes asjakohase meditsiinilise näidustuse, sealhulgas talitlushäirete puhul rakendatavad vahendid ja tehnoloogialahendused;

 

  tehisintellekt ja robootika tervishoiutehnoloogia ning vahendite jaoks;

–   inimeste tervisega seotud lõimitud vahendid ning tehnoloogia- ja digilahendused, sealhulgas mobiilne ja kaugtervishoid;

–   inimeste tervisega seotud lõimitud vahendid ning tehnoloogia- ja digilahendused, sealhulgas mobiilne ja kaugtervishoid;

 

  personaalsed digiterviselahendused, mis põhinevad inimkeha peamiste bioloogiliste protsesside täpsetel andmepõhistel arvutimudelitel nimega „Digital Twins“, mis võimaldavad üksikisikule määrata parima ravi, terviseennetus- ja tervise säilitamise meetmed;

–   tervishoiu ja hoolekande valdkonna tehnoloogialahenduste ja vahendite katsetamine, ulatuslikum kasutuselevõtt, optimeerimine ja innovatsioonihanked reaalsetes tingimustes, sealhulgas kliinilistes uuringutes ja rakendusuuringutes;

–   tervishoiu ja hoolekande valdkonna tehnoloogialahenduste ja vahendite katsetamine, ulatuslikum kasutuselevõtt, optimeerimine ja innovatsioonihanked reaalsetes tingimustes, sealhulgas kliinilistes uuringutes ja rakendusuuringutes;

–  uuenduslikud protsessid ja teenused tervishoiu ja hoolekande valdkonna tehnoloogialahenduste ja vahendite väljatöötamiseks, tootmiseks ja kiireks kasutuselevõtuks;

–  uuenduslikud protsessid ja teenused hooldusvahendite, tehnoloogia, ravimite ja vaktsiinide väljatöötamiseks, tootmiseks ja kiireks kasutuselevõtuks;

–   tervishoiu ja hoolekande valdkonna tehnoloogialahenduste ja vahendite ohutus, tõhusus ja kvaliteet ning nende eetikaalane, õiguslik ja sotsiaalne mõju;

–   tervishoiu ja hoolekande valdkonna tehnoloogialahenduste ja vahendite ohutus, tõhusus ja kvaliteet ning nende eetikaalane, õiguslik ja sotsiaalne mõju;

–   tervisevaldkonna tehnoloogiat ja vahendeid käsitlevad reguleerimisalased teadusuuringud.

–   tervisevaldkonna tehnoloogiat ja vahendeid käsitlevad reguleerimisalased teadusuuringud;

 

  Vahendid, tehnoloogia ja digilahendused meditsiiniliste otsuste ohutuse suurendamiseks.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 1 – alapunkt 1.2 – alapunkt 1.2.6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.2.6.   Tervishoiusüsteemid

1.2.6.   Tervishoiusüsteemid

Tervishoiusüsteemidel on ELi sotsiaalsüsteemides keskne roll ning 2017. aastal töötas tervishoiu ja sotsiaaltöö sektoris 24 miljonit inimest. Peamine prioriteet on muuta tervishoiusüsteemid kättesaadavaks, kulutõhusaks, vastupidavaks, kestlikuks ja usaldusväärseks ning vähendada ebavõrdsust muu hulgas selle kaudu, et Euroopa avatud andmetaristutele tuginevalt kasutatakse ära andmepõhise ja digiinnovatsiooni potentsiaali parema tervise ja inimkeskse hoolekande tagamiseks. Sellega edendatakse tervishoiu ja hoolekande digitaalset ümberkujundamist.

Tervishoiusüsteemidel on ELi sotsiaalsüsteemides keskne roll ning 2017. aastal töötas tervishoiu ja sotsiaaltöö sektoris 24 miljonit inimest. Peamine prioriteet on muuta tervishoiusüsteemid kättesaadavaks, kulutõhusaks, vastupidavaks, kestlikuks ja usaldusväärseks ning vähendada ebavõrdsust muu hulgas selle kaudu, et Euroopa avatud andmetaristutele tuginevalt kasutatakse ära andmepõhise ja digiinnovatsiooni potentsiaali parema tervise ja inimkeskse hoolekande tagamiseks. Sellega edendatakse tervishoiu ja hoolekande digitaalset ümberkujundamist. Tulevane taristu peaks tuginema turvalisele säilitamisele, nagu 5G kasutuselevõtt, asjade interneti arendamise tingimustele ja kõrgjõudlusega andmetöötluskeskustele.

Põhisuunad

Põhisuunad

–   riiklike tervishoiusüsteemide ja tervishoiupoliitika reformimine Euroopas ja mujal;

–   riiklike tervishoiusüsteemide ja tervishoiupoliitika reformimine Euroopas ja mujal;

–   uued mudelid ja lähenemisviisid tervishoius ja hoolekandes ning nende riikide- või piirkondadevaheline ülekantavus ja kohandatavus;

–   uued mudelid ja lähenemisviisid tervishoius ja hoolekandes ning nende riikide- või piirkondadevaheline ülekantavus ja kohandatavus;

–   tervishoiutehnoloogia hindamise tõhustamine;

–   tervishoiutehnoloogia hindamise tõhustamine;

–   tervishoiualase ebavõrdsusega seotud arengud ja tõhusad poliitikameetmed;

–   tervishoiualase ebavõrdsusega seotud arengud ja tõhusad poliitikameetmed;

–   tulevased tervisevaldkonna töötajad ja nende vajadused;

–   tulevased tervisevaldkonna töötajad ja nende vajadused;

 

  tervishoiuspetsialistide erialase koolitamise kavade koostamine ja koolitus ning tehnilise oskusteabe ja uuenduslike e-tervise ja tervishoiu töömeetodite arendamine;

–  õigeaegse terviseteabe kvaliteedi parandamine ja terviseandmete, sealhulgas elektrooniliste terviseandmete kasutuse tõhustamine ning seejuures turvalisusele, privaatsusele, koostalitlusvõimele, standarditele, võrreldavusele ja terviklikkusele piisava tähelepanu pööramine;

–  terviseteabe õigeaegsuse ja kvaliteedi ning sellise taristu parandamine, mida kasutatakse terviseandmete, sealhulgas elektrooniliste terviseandmete tulemuslikuks kogumiseks ja kasutamiseks, ning seejuures turvalisusele, privaatsusele, koostalitlusvõimele, standarditele, võrreldavusele ja terviklikkusele piisava tähelepanu pööramine; terviseteabe ja -andmete kasutamine, kaasa arvatud elektroonilised terviseandmed, pöörates piisavat tähelepanu turvalisusele, usaldusele, privaatsusele, koostalitlusvõimele, standarditele, võrreldavusele ja terviklikkusele;

–   tervishoiusüsteemide vastupidavus kriiside mõjule ja suutlikkus võtta omaks murrangulisi uuenduslikke lahendusi;

–   tervishoiusüsteemide vastupidavus kriiside mõjule ja suutlikkus võtta omaks murrangulisi uuenduslikke lahendusi;

–   kodanikele suunatud lahendused ning patsientide võimestamine, enesejälgimine ja suhtlemine tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandetöötajatega, et tagada lõimitum tervishoid ja kasutajakeskne lähenemisviis;

–   kodanikele suunatud lahendused ning patsientide võimestamine, enesejälgimine ja suhtlemine tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandetöötajatega, et tagada lõimitum tervishoid ja kasutajakeskne lähenemisviis;

–   andmete, teabe, teadmiste ja parima tava ammutamine tervishoiusüsteeme käsitlevatest ELi tasandi ja üleilmsetest teadusuuringutest.

–   andmete, teabe, teadmiste ja parima tava ammutamine tervishoiusüsteeme käsitlevatest ELi tasandi ja üleilmsetest teadusuuringutest.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  TEEMAVALDKOND „KAASAV JA TURVALINE ÜHISKOND“

2.  TEEMAVALDKOND „KAASAV JA LOOV ÜHISKOND“

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 2 – alapunkt 2.1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.1.   Põhimõtted

2.1.   Põhimõtted

EL sümboliseerib majanduskasvu ja sotsiaalpoliitika ainulaadsel viisil ühendamist, mis hõlmab ulatuslikku sotsiaalset kaasamist ning demokraatia, inimõiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse ühist väärtustamist. See mudel areneb pidevalt ja nõuab muu hulgas üleilmastumisest ja tehnoloogilisest muutusest tulenevate küsimustega tegelemist. Samuti peab Euroopa reageerima püsivate julgeolekuohtudega seotud probleemidele. Terrorirünnakud ja radikaliseerumine, samuti küberrünnakud ja hübriidohud toovad esile olulised julgeolekuküsimused ja tekitavad ühiskonnas märkimisväärseid pingeid.

EL sümboliseerib jõukuse, rahu, majanduskasvu, jätkusuutlikkuse ja sotsiaalpoliitika ainulaadsel viisil ühendamist, mis hõlmab ulatuslikku sotsiaalset kaasamist ning demokraatia, inimõiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse ühist väärtustamist. See mudel areneb pidevalt ja nõuab muu hulgas digitaliseerimisest, üleilmastumisest ja tehnoloogia arengust tulenevate küsimustega tegelemist.

EL peab edendama kaasava ja kestliku majanduskasvu mudelit ja samal ajal lõikama kasu tehnoloogia arengust, suurendama usaldust demokraatliku valitsemistava vastu ja propageerima selles uuenduste tegemist, võitlema ebavõrdsuse, tööpuuduse, marginaliseerumise, diskrimineerimise ja radikaliseerumise vastu, tagama inimõiguste kaitse, soodustama kultuurilist mitmekesisust ja hoidma Euroopa kultuuripärandit ning võimestama kodanikke sotsiaalse innovatsiooni kaudu. Samuti on jätkuvalt prioriteetsed teemad rändega tegelemine ja sisserändajate lõimimine. Sotsiaal- ja humanitaarvaldkonna teadusuuringute ja innovatsiooni roll nendele probleemidele reageerimisel ja ELi eesmärkide saavutamisel on väga suur.

EL peab edendama kaasava ja kestliku majanduskasvu mudelit ja samal ajal lõikama kasu tehnoloogia arengust, suurendama usaldust demokraatliku valitsemistava vastu ja propageerima selles uuenduste tegemist, võitlema ebavõrdsuse, tööpuuduse, marginaliseerumise, diskrimineerimise ja radikaliseerumise vastu, tagama inimõiguste kaitse, soodustama kultuurilist mitmekesisust ja hoidma Euroopa kultuuripärandit ning võimestama kodanikke sotsiaalse innovatsiooni kaudu. Samuti on jätkuvalt prioriteetsed teemad rändega tegelemine ja sisserändajate lõimimine.

 

Sotsiaal- ja humanitaar- ning kultuuri- ja loovvaldkonna teadusuuringute ja innovatsiooni roll nendele probleemidele reageerimisel ja ELi eesmärkide saavutamisel on väga suur. Oma laia tegevusvaldkonna, suuruse ja mõju tõttu tänapäeva digitehnoloogia arengus annavad need valdkonnad olulise panuse meie majandusse. Kuna sotsiaalse ja tehnoloogilise innovatsiooni seosed on keerukad ja harva lineaarsed, on vaja täiendavaid teadusuuringud, sealhulgas valdkondadevahelisi ja mitut distsipliini hõlmavaid teadusuuringud, et arendada ja rahastada iga liiki innovatsiooni ja tegevust, et ergutada selle kiiret arengut.

Euroopa kodanikke, riigiasutusi ja majandust tuleb kaitsta pidevate ohtude eest, mis tulenevad organiseeritud kuritegevusest, sealhulgas tulirelvade salakaubaveost, uimastikaubandusest ja inimkaubandusest. Samuti on oluline kaitse ja julgeoleku tugevdamine parema piirihalduse kaudu. Küberkuritegevus on sagenemas ja sellega seotud riskid muutuvad majanduse ja ühiskonna digiteerudes mitmekesisemaks. Euroopa peab jätkuvalt tegema jõupingutusi küberjulgeoleku, digiprivaatsuse ja isikuandmete kaitse tõhustamiseks ning kahjuliku ja väärteabe leviku vastu võitlemiseks, et tagada demokraatia ja majanduse stabiilsus. Ühtlasi on vaja teha lisapingutusi, et piirata kliimamuutuse tõttu sagenevate äärmuslike ilmastikunähtuste, näiteks üleujutuste, tormide, metsatulekahjusid põhjustavate põudade, mullaviljakuse vähenemise, maavärinate ja muude loodusõnnetuste mõju inimeste elule ja elatusallikatele. Suurõnnetused, olgu need loodusõnnetused või inimese põhjustatud, võivad ohustada olulisi ühiskonna toimimise aspekte, näiteks tervishoidu, energiavarustust ja valitsemist.

 

Kõnealuste probleemide ulatus, keerukus ja riigiülesus nõuavad mitmetasandiliste ELi meetmete võtmist. Selliste kriitilise tähtsusega sotsiaalsete, poliitiliste, kultuuri- ja majandusküsimuste ning julgeolekuprobleemidega tegelemine üksnes riikide tasandil tooks kaasa ressursside ebatõhusa kasutamise, lähenemisviiside killustatuse ning teadmiste ja võimekuse standardite erinevuse.

 

Julgeolekualased teadusuuringud on osa ELi üldistest laiapõhjalisematest julgeolekuohtudele reageerimise meetmetest. Nendega aidatakse kaasa võimekuse suurendamisele tehnoloogialahenduste ja rakenduste tulevase kättesaadavuse võimaldamise kaudu, et kaotada poliitikakujundajate ja praktikute tuvastatud võimekuslüngad. ELi raamprogrammi kaudu julgeolekualastesse teadusuuringutesse suunatavad summad moodustavad ELis juba praegu umbes 50 % selliste uuringute jaoks avaliku sektori vahenditest eraldatud üldsummast. Olemasolevaid vahendeid kasutatakse täiel määral, sealhulgas Euroopa kosmoseprogrammi (Galileo ja EGNOS, Copernicus, kosmose olukorrast ülevaate saamise programm ning valitsuste satelliitside programm). Soovitakse saavutada koostoimet ELi rahastatavate kaitseuuringute toel läbi viidava tegevusega ning hoitakse ära rahastamise dubleerimist. Piiriülene koostöö aitab kaasa Euroopa ühtse julgeolekuturu väljakujunemisele ja tööstusnäitajate paranemisele ning on ELi autonoomia aluseks.

 

Selle üleilmse probleemi raames tehtav teadus- ja innovatsioonitegevus viiakse üldisesse kooskõlla järgmiste komisjoni prioriteetidega: demokraatlikud muutused; tööhõive, majanduskasv ja investeerimine; õigusküsimused ja põhiõigused; ränne; lõimitum ja õiglasem Euroopa majandus- ja rahaliit; digitaalne ühtne turg. Sellega järgitakse Rooma tegevuskavaga võetud kohustust seada sihiks „sotsiaalne Euroopa“ ja „liit, mis hoiab alal meie kultuuripärandit ja edendab kultuurilist mitmekesisust“. Samuti toetatakse sellega Euroopa sotsiaalõiguste samba ning ülemaailmse turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkuleppe eesmärke. Julgeolekualaste teadusuuringutega järgitakse Rooma tegevuskavaga võetud kohustust seada sihiks turvaline ja kaitstud Euroopa ning aidatakse kaasa tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu loomisele. Kasutatakse ära koostoimet õigusprogrammi ning õiguste ja väärtuste programmiga, mille raames toetatakse tegevust õiguskaitse kättesaadavuse, ohvrite õiguste, soolise võrdõiguslikkuse, diskrimineerimise kaotamise, andmekaitse ja Euroopa kodakondsuse propageerimise valdkonnas.

Selle üleilmse probleemi raames tehtav teadus- ja innovatsioonitegevus viiakse üldisesse kooskõlla järgmiste komisjoni prioriteetidega: demokraatlikud muutused; tööhõive, majanduskasv ja investeerimine; õigusküsimused ja põhiõigused; ränne; lõimitum ja õiglasem Euroopa majandus- ja rahaliit; digitaalne ühtne turg. Sellega järgitakse Rooma tegevuskavaga võetud kohustust seada sihiks „sotsiaalne Euroopa“ ja „liit, mis hoiab alal meie kultuuripärandit ja edendab kultuurilist mitmekesisust“. Samuti toetatakse sellega Euroopa sotsiaalõiguste sammast.

Kõnealuse tegevusega aidatakse otseselt kaasa eelkõige järgmiste kestliku arengu eesmärkide saavutamisele: kestliku arengu eesmärk nr 1 – „Vaesuse kaotamine“; kestliku arengu eesmärk nr 4 – „Kvaliteetne haridus“; kestliku arengu eesmärk nr 8 – „Inimväärne töö ja majanduskasv“; kestliku arengu eesmärk nr 9 – „Tööstus, innovatsioon ja taristu“; kestliku arengu eesmärk nr 10 – „Ebavõrdsuse vähendamine“; kestliku arengu eesmärk nr 11 – „Säästvad linnad ja kogukonnad“; kestliku arengu eesmärk nr 16 „Rahu, õigus ja tugevad institutsioonid“.

Selle tegevusega aidatakse otseselt kaasa eelkõige järgmiste kestliku arengu eesmärkide saavutamisele: kestliku arengu eesmärk nr 1 – „Vaesuse kaotamine“; kestliku arengu eesmärk nr 4 – „Kvaliteetne haridus“; kestliku arengu eesmärk nr 5 – „Sooline võrdõiguslikkus“; kestliku arengu eesmärk nr 8 – „Inimväärne töö ja majanduskasv“; kestliku arengu eesmärk nr 9 – „Tööstus, innovatsioon ja taristu“; kestliku arengu eesmärk nr 10 – „Ebavõrdsuse vähendamine“; kestliku arengu eesmärk nr 11 – „Säästvad linnad ja kogukonnad“; kestliku arengu eesmärk nr 12 – „Vastutustundlik tootmine ja tarbimine“; kestliku arengu eesmärk nr 16 „Rahu, õigus ja tugevad institutsioonid”, kestliku arengu eesmärk nr 17 — „Partnerlus eesmärkide nimel”.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 2 – alapunkt 2.2 – alapunkt 2.2.1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Põhisuunad

Põhisuunad

–  demokraatlike riikide ajalugu, areng ja tõhusus eri tasanditel ja eri vormides; digiteerimise aspektid, sotsiaalvõrgustikupõhise suhtluse mõju ning haridus- ja noorsoopoliitika roll kui demokraatliku kodanikkonna nurgakivid;

–  demokraatlike riikide ajalugu, areng ja tõhusus eri tasanditel ja eri vormides, nagu kultuuridevahelise dialoogi edendamine, rahvaste koostöö ja religioonidevaheline rahu; digiteerimise aspektid, sealhulgas meediapädevus ja digikirjaoskus, sotsiaalvõrgustikupõhise suhtluse mõju ning haridus- ja noorsoopoliitika ja kultuurilise osalemise roll kui demokraatliku kodanikkonna nurgakivid;

–  uuenduslikud lähenemisviisid demokraatlike valitsuste läbipaistvuse, reageerivuse, vastutavuse, tõhususe ja õiguspärasuse toetamiseks lähtuvalt põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtete täielikust järgimisest;

–  uuenduslikud lähenemisviisid demokraatlike valitsuste läbipaistvuse, reageerivuse, vastutavuse, tõhususe ja õiguspärasuse toetamiseks, kaasa arvatud korruptsioonivastane võitlus, lähtudes põhi- ja inimõiguste ning õigusriigi põhimõtete täielikust järgimisest;

 

  Tehnoloogia mõju eluviisidele ja käitumisele;

–  strateegiad populismi, äärmusluse, radikaliseerumise ja terrorismiga toimetulekuks ning rahulolematute ja marginaliseerunud kodanike kaasamiseks ja nende osaluse suurendamiseks;

–  strateegiad populismi, äärmusluse, radikaliseerumise, diskrimineerimise, vihakõne ja terrorismiga toimetulekuks ning rahulolematute, haavatavate ja marginaliseerunud kodanike aktiivseks kaasamiseks, nende mõjuvõimu ja osaluse suurendamiseks;

 

  sisserände ja ksenofoobia seose ning rände põhjuste uued käsitlusviisid;

–   ajakirjandusstandardite ja kasutaja loodud sisu rolli parem mõistmine ülivõrgustatud ühiskonnas ning väärteabe vastu võitlemise vahendite väljatöötamine;

–   ajakirjandusstandardite ja kasutaja loodud sisu rolli parem mõistmine ülivõrgustatud ühiskonnas ning väärteabe vastu võitlemise vahendite väljatöötamine;

–   multikultuurse kodanikkonna ja multikultuursusel põhineva identiteedi roll demokraatliku kodanikkonna ja poliitilise osaluse kontekstis;

–   multikultuurse kodanikkonna ja multikultuursusel põhineva identiteedi roll demokraatliku kodanikkonna ja poliitilise osaluse kontekstis;

–   tehnoloogia ja teaduse arengu, sealhulgas suurandmete, veebipõhiste sotsiaalvõrgustike ja tehisintellekti mõju demokraatiale;

–   tehnoloogia ja teaduse arengu, sealhulgas suurandmete, veebipõhiste sotsiaalvõrgustike ja tehisintellekti mõju demokraatiale;

–   arutelupõhine ja osalusdemokraatia ning aktiivne ja kaasav kodanikkond, sealhulgas digimõõde;

–   arutelupõhine ja osalusdemokraatia ning aktiivne ja kaasav kodanikkond, sealhulgas digimõõde;

–   majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse mõju poliitikas osalemisele ja demokraatiale ning selle näitamine, kuidas ebavõrdsuse vähendamisega ja mis tahes liiki diskrimineerimise, sealhulgas soolise diskrimineerimise vastu võitlemisega saab demokraatiat toetada.

–   majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse mõju poliitikas osalemisele ja demokraatiale ning selle näitamine, kuidas ebavõrdsuse vähendamisega ja mis tahes liiki diskrimineerimise, sealhulgas soolise diskrimineerimise vastu võitlemisega saab demokraatiat toetada.

 

  Teadusdiplomaatia uus käsitlus.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 2 – alapunkt 2.2 – alapunkt 2.2.2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.2.2.  Kultuuripärand

2.2.2.  Kultuur ja loovus

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 2 – alapunkt 2.2 – alapunkt 2.2.2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.2.2.   Kultuuripärand

2.2.2.   Kultuuripärand

 

Euroopa kultuuri- ja loomemajandus ühendab kunsti, kultuuri, ettevõtlust ja tehnoloogiat. Lisaks mängib kultuuri- ja loomemajandus eelkõige digiteerimise valdkonnas Euroopa tööstuse taastamisel tähtsat rolli, ergutab majanduskasvu ning on strateegiliselt võimeline tekitama innovatsioonieeliste ülekandumist teistesse majandusharudesse, nagu turism, jaemüük, meedia, digitaaltehnoloogia ja inseneeria. Programmis „Euroopa horisont“ on loovus ja disain valdkonnaülesed teemad, mida lõimitakse kõigisse programmi projektidesse, et toetada uut tehnoloogiat, ärimudeleid ja pädevust ning muuta loomingulised ja valdkonnaülesed lahendused majanduslikuks ja sotsiaalseks väärtuseks.

Kultuuripärand on meie elu aluspõhi, mis on tähendusrikas nii kogukondadele, rühmadele kui ka ühiskonnale ning loob kuuluvuse tunde. See on sild meie ühiskonna mineviku ja tuleviku vahel. See on kohaliku majanduse liikumapanev jõud ning võimas inspiratsiooniallikas loome- ja kultuurimajandusele. Meie kultuuripärandile ligipääsu tagamine, selle kaitsmine, taastamine ja tõlgendamine ning selle potentsiaali täiel määral kasutamine on praeguste ja tulevaste põlvkondade jaoks ülioluline küsimus. Kultuuripärand on peamine sisend ja inspiratsiooniallikas kunstis, traditsioonilises käsitöös ning kultuuri-, ettevõtlus- ja loomesektoris, mis kõik on kestliku majanduskasvu, uute töökohtade loomise ja väliskaubanduse eestvedajad.

Kultuuripärand on kultuuri- ja loomemajanduse lahutamatu osa. Kultuuripärand sisaldab mineviku jälgi ja väljendusi, mis annavad tänapäeva kogukondadele, rühmadele ja ühiskonnale tähendust ja loovad kuuluvuse tunde. See on sild meie ühiskonna mineviku ja tuleviku vahel. See on kohaliku majanduse liikumapanev jõud ning võimas inspiratsiooniallikas loome- ja kultuurisektorile. Meie kultuuripärandile ligipääsu tagamine, selle kaitsmine, taastamine ja tõlgendamine ning selle potentsiaali täiel määral kasutamine on praeguste ja tulevaste põlvkondade jaoks ülioluline küsimus. Kultuuripärand on peamine sisend ja inspiratsiooniallikas kunstis, traditsioonilises käsitöös ning kultuuri-, loome- ja ettevõtlussektoris, nagu turism, mis kõik on kestliku majanduskasvu, uute töökohtade loomise ja väliskaubanduse eestvedajad.

Põhisuunad

Põhisuunad

–   pärandiuuringud ja päranditeadus uusima tehnoloogia, sealhulgas digilahenduste toel;

–   pärandiuuringud ja päranditeadus uusima tehnoloogia, sealhulgas digilahenduste toel;

–  kultuuripärandile ligipääs ja pärandi jagamine uuenduslike võimaluste ja kasutusviiside ning osaluspõhiste majandamismudelite rakendamise teel;

–  kultuuripärandile ligipääs ja pärandi ning sellega seotud teabe jagamine uuenduslike võimaluste ja kasutusviiside ning osaluspõhiste majandamismudelite rakendamise teel;

–   ühenduse loomine kultuuripärandi ja esilekerkivate loomesektorite vahel;

–   ühenduse loomine kultuuripärandi ja esilekerkivate loomesektorite vahel;

–  kultuuripärandi panus kestlikku arengusse kultuurmaastike säilitamise, kaitse ja taastamise kaudu, kusjuures EList saab pärandipõhise innovatsiooni ja kultuuriturismi katselava;

–  kultuuripärandi panus kestlikku arengusse kultuurmaastike säilitamise, kaitse, arengu ja taastamise kaudu, kusjuures EList saab pärandipõhise innovatsiooni ja kultuuriturismi katselava;

–  kultuuripärandi ja keelte säilitamine, kaitse, võimendamine ja taastamine uusima tehnoloogia, sealhulgas digilahenduste abil;

–  kultuuripärandi, keelte ning traditsiooniliste oskuste ja käsitöö säilitamine, kaitse, võimendamine ja taastamine uusima tehnoloogia, sealhulgas digilahenduste abil;

–  traditsioonide, käitumismustrite, ettekujutuste ja uskumuste mõju väärtustele ja kuuluvustundele.

mitmekesiste traditsioonide, tavade, ettekujutuste ja uskumuste mõju väärtustele kogukondade arengus;

 

  Euroopa kultuuripärandi pilve loomine teadusuuringute ja innovatsiooni koostööruumina, mis annab uue tehnoloogia kaudu juurdepääsu kultuuripärandile ning soodustab ja hõlbustab oskusteabe ja oskuste edastamist, annab võimaluse luua individuaalseid töörühmi ja projektistruktuure ning on Euroopa kultuuripartner ärihuvidest lähtuvate pilveteenuste valdkonnas; Sellele eelneb mõjuhinnang.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 2 – alapunkt 2.2 – alapunkt 2.2.3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.2.3.  Sotsiaalsed ja majanduslikud muutused

2.2.3.  Sotsiaalsed, kultuurilised ja majanduslikud muutused

Euroopa ühiskonnas on toimumas põhjalikud sotsiaal-majanduslikud muutused, mis tulenevad eelkõige üleilmastumisest ja tehnoloogilisest innovatsioonist. Samal ajal on sissetulekute ebavõrdsus enamikus Euroopa riikides suurenenud14. Kaasava majanduskasvu edendamiseks ja ebavõrdsuse vähendamiseks, tootlikkuse suurendamiseks (sealhulgas selle mõõtmise edendamiseks) ja inimkapitali arendamiseks, rände- ja lõimimisprobleemidele reageerimiseks ning põlvkondadevahelise solidaarsuse ja sotsiaalse liikuvuse toetamiseks on vaja tulevikku suunatud poliitikat. On vaja luua haridus- ja koolitussüsteemid võrdsema ja jõukama tuleviku nimel.

Euroopa ühiskonnas on toimumas põhjalikud sotsiaalsed, kultuurilised ja majanduslikud muutused, mis tulenevad eelkõige üleilmastumisest ja tehnoloogilisest innovatsioonist. Samal ajal on sissetulekute ebavõrdsus enamikus Euroopa riikides suurenenud14. Kaasava majanduskasvu edendamiseks ja ebavõrdsuse vähendamiseks, tootlikkuse suurendamiseks (sealhulgas selle mõõtmise edendamiseks) ja inimkapitali arendamiseks, kodanike elu- ja töötingimuste parandamiseks, rände- ja lõimimisprobleemidele reageerimiseks ning põlvkondadevahelise solidaarsuse, sotsiaalse liikuvuse ja kultuurilise lõimumise toetamiseks on vaja tulevikku suunatud poliitikat. On vaja luua juurdepääsetavad, kaasavad, uuenduslikud ja kvaliteetsed haridus- ja koolitussüsteemid võrdsema ja jõukama tuleviku nimel.

Põhisuunad

Põhisuunad

–   teadmusbaas investeerimise ja poliitikameetmete alase nõu saamiseks eelkõige hariduse ja koolituse valdkonnas seoses suurt lisaväärtust andvate oskuste, tööviljakuse, sotsiaalse liikuvuse, majanduskasvu, sotsiaalse innovatsiooni ja töökohtade loomisega; hariduse ja koolituse roll ebavõrdsuse vähendamisel;

–   teadmusbaas investeerimise ja poliitikameetmete alase nõu saamiseks eelkõige hariduse ja koolituse valdkonnas seoses suurt lisaväärtust andvate oskuste, tööviljakuse, sotsiaalse liikuvuse, majanduskasvu, sotsiaalse innovatsiooni ja töökohtade loomisega; hariduse ja koolituse roll ebavõrdsuse vähendamisel;

 

  ristteadusuuringud , milles on ühendatud tehnoloogiliste muutuste majanduslik, kultuuriline ja sotsiaalne mõju;

–  sotsiaalne kestlikkus, mis ei kajastu üksnes SKP näitajates, eelkõige uued majandus- ja ärimudelid ning uued finantstehnoloogialahendused;

–  sotsiaalne kestlikkus, mis ei kajastu üksnes SKP näitajates, eelkõige uued majandus- ja ärimudelid, nagu sotsiaalmajandus ning uued finantstehnoloogialahendused;

–  statistilised ja muud majanduslikud vahendid majanduskasvu ja innovatsiooni paremaks mõistmiseks tootlikkuse aeglase kasvu kontekstis;

–  statistilised ja muud majanduslikud ning kvantitatiivsed vahendid majanduskasvu ja innovatsiooni paremaks mõistmiseks tootlikkuse aeglase kasvu kontekstis;

–   uut liiki töö, töö roll, tööturu ja sissetulekute suundumused ja muutused kaasaegses ühiskonnas ning nende mõju sissetulekute jaotusele, diskrimineerimise, sealhulgas soolise diskrimineerimise kaotamisele ja sotsiaalsele kaasatusele;

–   uut liiki töö, töö roll, tööturu ja sissetulekute suundumused ja muutused kaasaegses ühiskonnas ning nende mõju sissetulekute jaotusele, diskrimineerimise, sealhulgas soolise diskrimineerimise kaotamisele ja sotsiaalsele kaasatusele;

–  maksu- ja sotsiaalkindlustussüsteemid koos sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalinvesteeringute poliitikaga, mille eesmärk on ebavõrdsuse vähendamine ning tehnoloogia, demograafiliste muutuste ja mitmekesisuse negatiivse mõju leevendamine;

–  maksu- ja sotsiaalkindlustussüsteemid koos sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalinvesteeringute poliitika, maksuparadiiside ja maksualase õigusemõistmisega, mille eesmärk on ebavõrdsuse vähendamine ning tehnoloogia, demograafiliste muutuste ja mitmekesisuse negatiivse mõju leevendamine;

 

  strateegiad demograafiliste muutuste, linnastumise ja maapiirkondadest väljarände lahendamiseks, sotsiaal-majandusliku tõrjutuse vastu võitlemiseks ja maapiirkondade elukvaliteedi parandamiseks, sealhulgas kasutades uusimat tehnoloogiat ja digilahendusi;

–   inimeste liikuvuse arvessevõtmine üleilmses ja kohalikus kontekstis paremaks rände juhtimiseks ja sisserändajate, sealhulgas pagulaste lõimimiseks; rahvusvaheliste kohustuste ja inimõiguste järgimine; kvaliteetse hariduse, koolituse ja tugiteenuste ulatuslikum ja parem kättesaadavus ning aktiivsesse ja kaasavasse kodanikkonda kuulumine, eelkõige haavatavate inimeste puhul;

–   inimeste liikuvuse arvessevõtmine üleilmses ja kohalikus kontekstis paremaks rände juhtimiseks ja sisserändajate, sealhulgas pagulaste lõimimiseks; rahvusvaheliste kohustuste ja inimõiguste järgimine; kvaliteetse hariduse, koolituse ja tugiteenuste ulatuslikum ja parem kättesaadavus ning aktiivsesse ja kaasavasse kodanikkonda kuulumine, eelkõige haavatavate inimeste puhul;

–   haridus- ja koolitussüsteemid ELi digipöörde soodustamiseks ja sellest suurima kasu saamiseks, samuti üleilmsest vastastikusest seotusest ja tehnoloogilisest innovatsioonist tulenevate riskide juhtimiseks, eelkõige esilekerkivate internetiohtude, eetikaküsimuste, sotsiaal-majandusliku ebavõrdsuse ja radikaalsete turumuutustega tegelemiseks;

–   haridus- ja koolitussüsteemid ELi digipöörde soodustamiseks ja sellest suurima kasu saamiseks, samuti üleilmsest vastastikusest seotusest ja tehnoloogilisest innovatsioonist tulenevate riskide juhtimiseks, eelkõige esilekerkivate internetiohtude, eetikaküsimuste, sotsiaal-majandusliku ebavõrdsuse ja radikaalsete turumuutustega tegelemiseks;

–  avaliku sektori asutuste kaasajastamine, et rahuldada kodanike ootusi seoses teenuste osutamise, läbipaistvuse, kättesaadavuse, avatuse, vastutavuse ja kasutajakesksusega;

–  avaliku sektori asutuste ja teenuste kaasajastamine, et rahuldada kodanike ootusi ja vajadusi seoses teenuste osutamise, läbipaistvuse, kättesaadavuse, avatuse, vastutavuse ja kasutajakesksusega;

–  õigussüsteemide tõhusus ja õiguskaitse parem kättesaadavus lähtuvalt kohtute sõltumatuse ja õigusriigi põhimõtetest ning õiglased, tõhusad ja läbipaistvad menetlusnormid nii tsiviil- kui ka kriminaalasjades.

–  õigussüsteemide tõhusus ja õiguskaitse parem kättesaadavus lähtuvalt kohtute sõltumatuse ja õigusriigi põhimõtetest ning õiglased, tõhusad, juurdepääsetavad ja läbipaistvad menetlusnormid nii tsiviil- kui ka kriminaalasjades.

 

-  olemasolevate ja tekkivate sooliste lõhede ja vajaduste kindlakstegemine seoses ülemaailmsete muutustega ning uuenduslike meetodite väljatöötamine, et tegeleda sooliste stereotüüpide ja soolise kallutatusega.

__________________

__________________

14 OECD: „Understanding The Socio-Economic Divide in Europe“ („Euroopa sotsiaal-majandusliku lõhe olemus“), 26. jaanuar 2017.

14 OECD: „Understanding The Socio-Economic Divide in Europe“ („Euroopa sotsiaal-majandusliku lõhe olemus“), 26. jaanuar 2017.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 2 – alapunkt 2.2 – alapunkt 2.2.4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.2.4.  Suurõnnetuste suhtes vastupidav ühiskond

2.2.4.  Sotsiaal- ja humanitaarteadused

Suurõnnetustel on palju looduslikke ja inimtegevusest tulenevaid põhjusi, sealhulgas terrorirünnakud, kliimaga seotud ja muud äärmuslikud sündmused (muu hulgas merevee taseme tõus), metsatulekahjud, kuumalained, üleujutused, maavärinad, tsunamid, vulkaanipursked, veekriisid, kosmoseilmastikunähtused, tööstus- ja transpordiõnnetused, KBRT-ainetest põhjustatud õnnetused ning doominoefektist tulenevad riskid. Eesmärk on hoida ära või vähendada suurõnnetustest tulenevat elude kaotust, tervise- ja keskkonnakahju ning majanduslikku ja materiaalset kahju ning tagada toiduga kindlustatus, samuti parandada arusaamist suurõnnetuse riskidest ja neid tõhusamalt vähendada ning õnnetuste toimumise järgselt neist õppida.

 

 

Sotsiaal- ja humanitaarteaduse valdkonna uuringud tuleb täielikult integreerida programmi „Euroopa horisont“ kõikidesse prioriteetidesse, tugevdades rahvusvahelise, liidu, riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi poliitikakujundamise tõendipõhisust. Lisaks sellisele lõimimisele tuleb pakkuda eritoetust vastavalt järgmistele suunistele, samuti toetada poliitika kujundamist.

Põhisuunad

Põhisuunad

  tehnoloogia ja võimekus esmaseks reageerimiseks hädaabi osutamisel kriisiolukorras või suurõnnetuse korral;

 

  ühiskonna suutlikkus suurõnnetuse riske paremini juhtida ja neid vähendada, sealhulgas looduspõhiste lahenduste abil, ning sel eesmärgil olemasolevate ja uute riskide ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise tõhustamine;

 

  seadmete koostalitlusvõime ja tegevuskorra ühilduvuse tagamine piiriülese koostöö hõlbustamiseks ja ELi lõimitud turu edendamiseks.

 

 

  sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise kaasatuse ning kultuuridevahelise dünaamika analüüs ja arendamine Euroopas ja koostöös rahvusvaheliste partneritega;

 

  parem arusaamine Euroopa sotsiaalsetest muutustest ja nende mõjust;

 

  Euroopa sotsiaalse ühtekuuluvuse, sisserände, integratsiooni, demograafiliste muutuste, elanikkonna vananemise, puuete, hariduse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega seotud suurte probleemide lahendamine;

 

  teadusuuringute toetamine, et mõista kogukondade, piirkondade ja rahvuste identiteeti ja kuuluvust.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 2 – alapunkt 2.2 – alapunkt 2.2.5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.2.5.  Kaitse ja julgeolek

välja jäetud

On vaja kaitsta kodanikke kuritegevusest, sealhulgas terrorismist tulenevate julgeolekuohtude ja hübriidohtude eest ning nendele ohtudele reageerida; kaitsta inimesi, avalikku ruumi ja kriitilise tähtsusega taristut nii füüsiliste rünnakute (sealhulgas KBRTL-rünnakute) kui ka küberrünnakute eest; võidelda terrorismi ja radikaliseerumise vastu, sealhulgas terroristide ideede ja uskumuste mõistmise ja nendele reageerimise kaudu; ennetada nii raskeid kuritegusid, sealhulgas küberkuritegusid, kui ka organiseeritud kuritegevust ning sellise kuritegevuse vastu võidelda; toetada ohvreid; jälgida kuritegevusega seotud rahavooge; toetada andmete kasutamist õiguskaitses ja tagada isikuandmete kaitse õiguskaitsetegevuse käigus; toetada ELi õhu-, maismaa- ja merepiiri haldamist seoses rände- ja kaubavoogudega. On väga oluline säilitada paindlikkus tekkida võivate uute julgeolekuprobleemide kiireks lahendamiseks.

 

Põhisuunad

 

  uuenduslikud lähenemisviisid ja tehnoloogialahendused julgeolekuvaldkonna praktikutele (näiteks politseijõud, piiri- ja rannikuvalve, tolliasutused), rahvatervise valdkonna praktikutele, taristuettevõtjatele ja avaliku ruumi haldajatele;

 

  kuritegevuse ja vägivaldse radikaliseerumise inim- ja sotsiaalmõõde nii selliselt käituvate või käituda võivate isikute kui ka sellisest käitumisest mõjutatud või potentsiaalselt mõjutatud isikute perspektiivist;

 

  kodanike, avaliku sektori asutuste ja tööstussektori hoiakud seoses uute julgeolekuriskide tekke ennetamise ja olemasolevate riskide, sealhulgas sellistest uutest tehnoloogiavaldkondadest nagu tehisintellektist tulenevate riskide vähendamisega;

 

  julgeolekut mõjutavate libauudiste ja väärteabe vastu võitlemine;

 

  seadmete koostalitlusvõime ja tegevuskorra ühilduvuse tagamine piiriülese ja asutustevahelise operatiivkoostöö hõlbustamiseks ning ELi lõimitud turu edendamiseks;

 

  isikuandmete kaitse tagamine õiguskaitsetegevuse käigus, eelkõige seoses tehnoloogia kiire arenguga.

 

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 2 – alapunkt 2.2 – alapunkt 2.2.6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.2.6.  Küberturvalisus

välja jäetud

Kuritahtlik kübertegevus ohustab mitte ainult meie majandust, vaid ka meie demokraatlike riikide toimimist ning meie vabadusi ja väärtusi. Küberohtude puhul on sageli tegemist kuritegevusega kasu saamise eesmärgil, kuid nende põhjus võib olla ka poliitiline või strateegiline. Meie tulevane julgeolek ja jõukus sõltuvad meie suutlikkusest suurendada oma võimekust ELi kaitsmisel küberohtude eest. Digipööre nõuab küberturvalisuse olulist tõhustamist, et tagada kaitse tohutule hulgale eeldatavalt internetti ühendatavatele asjade interneti seadmetele, sealhulgas seadmetele, mille abil juhitakse elektrivõrke, autosid ja transpordivõrke, haiglaid, finantssüsteeme, riigiasutusi, tehaseid ja kodusüsteeme. Euroopas tuleb suurendada vastupanuvõimet küberrünnakute suhtes ja töötada välja tõhusad küberheidutusmeetmed.

 

Põhisuunad

 

  tehnoloogialahendused kogu digitaalse väärtusahela lõikes (turvalistest komponentidest kuni krüptograafia ning iseparanevate võrkude ja tarkvarani);

 

  tööstuse konkurentsivõimet säilitavad tehnoloogialahendused nii olemasolevate küberohtude eest kaitsmiseks kui ka tulevikuvajaduste rahuldamiseks;

 

  Euroopa küberturvalisuse pädevusvõrgustik ja pädevuskeskus.

 

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  TEEMAVALDKOND „TURVALINE ÜHISKOND“

 

2a.1 Põhimõtted

 

Muutuste ja kasvava ülemaailmse vastastikuse sõltuvuse ning ohtude taustal on teadusuuringud ja innovatsioon Euroopa julgeoleku tagamisel väga tähtsad.

 

Kuigi Euroopas ei toimu praegu ulatuslikke sõjalisi rünnakuid, on nüüd vaja reageerida uutest julgeolekuohtudest tulenevatele probleemidele. Mitmesugused terrorirünnakud ja vägivaldne radikaliseerumine, samuti küberrünnakud ja hübriidohud põhjustavad olulisi julgeolekuprobleeme ja tekitavad ühiskonnas märkimisväärseid pingeid. EL peab neid probleeme lahendama ja tagama avaliku julgeoleku, säilitades samal ajal üksikisiku vabaduse ja põhiõigused.

 

Julgeoleku-uuringud on osa ELi laiematest pingutustest nende ja muude probleemide lahendamiseks. Need toetavad võimekuse suurendamist, võimaldades tulevikus tehnoloogia, lahenduste ja rakenduste kättesaadavust, et täita poliitikakujundajate ja lõppkasutajate, eelkõige avaliku sektori asutuste tuvastatud lüngad.

 

Selliste teadusuuringute ja innovatsiooniga järgitakse Rooma tegevuskavaga võetud kohustust töötada turvalise ja kaitstud Euroopa nimel ning aidatakse kaasa julgeolekuliidu loomisele. Kasutatakse koostoimet õigusprogrammi ning õiguste ja väärtuste programmiga, mille raames toetatakse tegevust õiguskaitse kättesaadavuse, ohvrite õiguste, soolise võrdõiguslikkuse, diskrimineerimise kaotamise, andmekaitse ja Euroopa kodakondsuse propageerimise valdkonnas.

 

Täielikult kasutatakse olemasolevaid vahendeid, sealhulgas Euroopa kosmoseprogrammi (Galileo ja EGNOS, Copernicus, kosmose olukorrast ülevaate saamise programm ning valitsuste satelliitside programm).

 

Euroopa peab jätkama jõupingutusi küberjulgeoleku, digiprivaatsuse ja isikuandmete kaitse tõhustamiseks ning kahjuliku ja väärteabe leviku vastu võitlemiseks, et tagada jõukus ning demokraatia ja majanduse stabiilsus. Terrorism, vägivaldne radikaliseerumine, ideoloogiliselt motiveeritud vägivald, kultuuriväärtustega kaubitsemine, küberrünnakud, organiseeritud kuritegevus, maksude vältimine ja keskkonnakuriteod ning -katastroofid on mõned näited valdkondadest, millega tuleb selles teemavaldkonnas tegeleda.

 

Et ohtusid ette näha, ennetada ja juhtida, on vaja lisaks teadusuuringutele edasi arendada ja kasutada innovaatilist tehnoloogiat, lahendusi, prognoosimisvahendeid ja teadmisi, ergutada teenusepakkujate ja avaliku sektori kasutajate koostööd, leida lahendusi, ennetada eraelu puutumatuse ja inimõiguste rikkumist internetis ja mujal ning selle vastu võidelda, tagades samas Euroopa kodanike individuaalsed õigused ja vabadused.

 

Teadusuuringute ja innovatsiooni täiendavuse suurendamiseks peavad avaliku sektori asutused suurendama rahvusvahelise andmevahetuse ja koostöö jõupingutusi. Avaliku sektori asutusi ergutatakse osalema ELi teadus- ja innovatsioonipüüdlustes, et suurendada nende võimet kõigil vajalikel tasanditel suhelda ja koostööd teha, andmeid vahetada, kasutada ühiseid tehnoloogiastandardeid, menetlusi, varustust ja ajakohaseid tulemusi kuritegevust uurivates teadusharudes ja väljaõppes ning toetada eksperditeadmiste eeliseid.

 

Lisaks ergutatakse hankeid, et toetada prototüüpe ja hõlbustada uuenduslike lahenduste turustamiseelset katsetamist ning omandamist avalik-õiguslike asutuste poolt.

 

Selle tegevusega aidatakse otseselt kaasa eelkõige järgmiste kestliku arengu eesmärkide saavutamisele: kestliku arengu eesmärk nr 1 – „Vaesuse kaotamine“; kestliku arengu eesmärk nr 4 – „Kvaliteetne haridus“; kestliku arengu eesmärk nr 8 – „Inimväärne töö ja majanduskasv“; kestliku arengu eesmärk nr 9 – „Tööstus, innovatsioon ja taristu“; kestliku arengu eesmärk nr 10 – „Ebavõrdsuse vähendamine“; kestliku arengu eesmärk nr 11 – „Säästvad linnad ja kogukonnad“; kestliku arengu eesmärk nr 16 – „Rahu, õigus ja tugevad institutsioonid“.

 

2a.2 Sekkumisvaldkonnad

 

2a.2.1 Organiseeritud kuritegevus; terrorism, äärmuslus, radikaliseerumine ja ideoloogiliselt motiveeritud vägivald

 

Organiseeritud kuritegevus, terrorism, äärmuslus, radikaliseerumine ja poliitiliselt motiveeritud vägivald ohustavad tõsiselt kodanikke ja Euroopa ühiskonda, majandust ning demokraatlikku stabiilsust. Kuritegude toimepanijate hulgas on üksiktegutsejaid ja ülimalt organiseerunud kuritegelikke struktuure, kes tegutsevad ka rahvusvahelisel tasandil. Nende tegevuse tuvastamiseks ja ennetamiseks ning selle vastu võitlemiseks on vaja teadusuuringuid ja innovatsiooni, sealhulgas humanitaar- ja tehnoloogiavaldkonnas.

 

Põhisuunad

 

– kuritegevuse ja vägivaldse radikaliseerumise inim- ja sotsiaalmõõde nii selliselt käituvate või käituda võivate kui ka sellisest käitumisest mõjutatud või potentsiaalselt mõjutatud isikute seisukohast;

 

– uuenduslik lähenemine ja tehnoloogia julgeolekuvaldkonna lõpptarbijate, eelkõige avaliku sektori julgeolekuasutuste huvides;

 

tehnoloogia ja standardid taristu ning avatud ja avaliku ruumi kaitseks;

 

– raske ja organiseeritud kuritegevuse, poliitiliselt motiveeritud radikaliseerumise, vägivalla ja terrorismi ja nende tegude toimepanijate prognoosimine, tuvastamine, takistamine ja kaitse selle eest, kaasa arvatud ohvrite abistamine;

 

2a.2.2 Piirikaitse haldamine

 

Ohutuse ja julgeoleku suurendamiseks ELis on vaja teadus- ja arendustegevust, mis suurendab piiride kaitse ja haldamise võimet. See hõlmab luure- ja seiretegevust (õhus, maal, merel), stabiilset koostööd ja andmevahetust teiste riikide ametiasutustega, sealhulgas juhtimis-, kontrolli- ja sidekeskuste koostoimevõime kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil, samuti piirivalve, vahejuhtumitele reageerimise, ohtude tuvastamise ja kuritegevuse ennetamise lahenduste rakendamist. Samuti tuleb teha teadusuuringuid ennetava politseitegevuse ja algoritmidel põhinevate varajase hoiatamise rakenduste ning eri liiki sensoreid kasutava automaatse seiretehnoloogia vallas. Hinnates nende mõju ja võimalusi julgeolekupüüdluste ja -lahenduste tõhustamiseks, tuleb arvesse võtta ka lahenduste, tehnoloogia ja vahendite potentsiaali toetada eelkõige maismaa ja veeteede kaudu välispiiridele lähenevate isikute puutumatust.

 

Teadustööga tuleks toetada Euroopa integreeritud piirihalduse parandamist, sealhulgas tihedama koostöö abil kandidaatriikide, potentsiaalsete kandidaatriikide ja Euroopa naabruspoliitika riikidega. See toetab veelgi ELi jõupingutusi rändevoogudega toimetulemiseks.

 

Põhisuunad

 

– võltsitud või muul viisil manipuleeritud dokumentide tuvastamine;

 

inimeste ja kaupade ebaseadusliku veo/nendega kaubitsemise tuvastamine;

 

– piiril toimuvatele vahejuhtumitele reageerimise võime suurendamine;

 

– piirialadel kasutatava luure- ja seiretehnika ajakohastamine;

 

– piiriüleste meetmete puhul mõlemal pool piiri asuvate julgeolekuasutuste otsese koostöö parandamine, et tagada õigusrikkujate ja kahtlusaluste pidev jälitamine.

 

2a.2.3 Küberturvalisus, privaatsus, andmekaitse

 

Pahatahtlik ja vaenulik kübertegevus ohustab meie ühiskonda ja kodanikke, avaliku sektori asutuste, institutsioonide ja majanduse ning isegi Euroopa demokraatlike institutsioonide, vabaduste ja väärtuste stabiilset ja turvalist toimimist. Avaliku sektori asutusi hõlmavaid vahejuhtumeid on juba esinenud ning nende arv tõenäoliselt kasvab, kui haldus- ja majandustoimingutes ning era- ja individuaalses sfääris hakatakse digitaalseid ja küberrakendusi veelgi enam kasutama.

 

Küberkuritegevus laieneb ja sellega seotud riskid muutuvad majanduse ja ühiskonna digiteerudes veelgi mitmekesisemaks. Euroopa peab jätkama jõupingutusi küberturvalisuse, digiprivaatsuse ja isikuandmete kaitse tõhustamiseks ning kahjuliku ja väärteabe leviku vastu võitlemiseks, et tagada demokraatia ja majanduse stabiilsus.

 

Tulevikus sõltuvad turvalisus ja jõukus sellest, kuidas me suudame suurendada oma võimet ELi selliste ohtude eest kaitsta ning kuritahtlikku kübertegevust ennetada, tuvastada ja selle vastu võidelda, milleks on tihti vaja tihedat ja kiiret piiriülest koostööd. Eriti digipööre nõuab küberturvalisuse olulist tõhustamist, et tagada tohutu hulga eeldatavalt internetti ühendatavate asjade interneti seadmete kaitse; Euroopa peab jätkama jõupingutusi, et suurendada kübervastupidavust ja arendada tulemuslikku heidutust.

 

Põhisuunad

 

– võitlus julgeolekut mõjutava väärinfo ja libauudiste vastu, sealhulgas valimistregistrite ning hindamis/loendamissüsteemide ja sidekanalite kaitse (valimiste turvalisus); manipuleerimisallikate tuvastamise võime suurendamine, säilitades samal ajal sõnavabaduse ja juurdepääsu teabele.

 

– tuvastamis-, ennetamis-, kaitse- ja vastutegevuse tehnoloogia laiendamine;

 

– avaliku sektori asutuste dešifreerimise ja dekrüptimise võimekuse tõstmine;

 

– ebaseaduslike elektrooniliste makseviiside ja finantsvoogude tuvastamise ja jälgimise tehnoloogia;

 

– vastutavate asutuste, eelkõige Euroopa Politseiameti, küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse ning Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti teadusliku ja tehnoloogilise suutlikkuse suurendamine;

 

– isikuandmete kaitse tagamine õiguskaitsetegevuse käigus, eelkõige seoses tehnoloogia kiire arenguga;

 

– kogu digitaalset väärtusahelat hõlmavad tehnoloogialahendused (turvalistest komponentidest kuni krüptograafia, hajusraamatu tehnoloogia, käitumispõhise julgeoleku ning vastupidavate ja iseparanevate võrkude ja tarkvarani);

 

– tehnoloogia, meetodid ja parimad tavad küberohtude käsitlemiseks, leevendamiseks ja neist taastumiseks, tulevikuvajaduste ennetamine ja konkurentsivõimelise, rakendamisvalmis tööstuse säilitamine, sealhulgas teadmiste ja teadlikkuse suurendamine küberturvalisusega seotud ohtude ja nende tagajärgede kohta;

 

– isikuandmete kaitse parandamine, edendades lihtsalt kasutatavaid lahendusi kodanikele ja tarbijatele kasutamiseks mõeldud seadmetel;

 

– turvalise tark- ja riistvara väljatöötamine ning katserajatised tark- ja riistvara turvalisuse testimiseks.

 

2a.2.4 Elutähtsa taristu kaitse ja katastroofidele reageerimise parandamine

 

Uus tehnoloogia, menetlused, meetodid ja spetsiaalselt arendatud suutlikkus aitavad kaitsta tähtsat taristut, süsteeme ja teenuseid, mis on ühiskonna ja majanduse tõrgeteta toimimiseks hädavajalik, sealhulgas side, transport, rahandus, tervishoid, toit, vesi, energeetika, logistika, tarneahel ja keskkond.

 

Katastroofide põhjused on erinevad, need võivad olla looduslikud, inimtekkelised või tuleneda astmelistest riskidest. Vaja on jõupingutusi, et piirata õnnetuste mõju inimeste elule ja elatusvahenditele. Eesmärk on piirata kahju inimeste tervisele ja keskkonnale, majanduslikku ja materiaalset kahju, tagada toidu- ja ravimivarud, julgeolek ja põhilised sidevahendid.

 

Põhisuunad

 

– tehnoloogia ja esmase reageerimise võime hädaabi osutamisel kriisiolukorras või suurõnnetuse korral, sealhulgas suurõnnetuse ohvrite abistamine ja varajase hoiatamise süsteemid;

 

– ühiskonna võime suurõnnetuse ohtu paremini hallata ja seda vähendada, sealhulgas looduse tundmisel ja kogukonna teadmistel põhinevate lahenduste abil, tõhustades seniste ja uute ohtude ennetamist, nendeks valmisolekut ja neile reageerimist, sealhulgas õnnetustele vastupidavate institutsiooniliste, poliitiliste ja haldusstruktuuride abil;

 

– otsingu- ja päästetööde seadmete, sõidukite, varude ja jõudude liikumisvõime parandamine;

 

– tehnoloogia, varustus ja menetlused pandeemiate ennetamiseks või pidurdamiseks;

 

– mitmekihiliste avalike teavitussüsteemide täiustamine, pidades eelkõige silmas kaitsetumaid inimesi;

 

– eriotstarbeliste õhu- ja maismaasõidukite kättesaadavuse ja kiire kasutuselevõetavuse parandamine, et võidelda ulatuslike tulekahjude ja metsatulekahjude vastu;

 

2a.2.5 Piraatlus ja toodete võltsimine

 

Võitlus piraatluse ja toodete võltsimise vastu on endiselt Euroopa majanduse, kultuuri- ja loomevaldkonna ning kodanike tõsine mure. See ebaseaduslik tegevus põhjustab maksutulu, sissetulekute ja isiklike tulude olulist vähenemist, samuti ohustab see Euroopa tööhõivet.

 

Defektseted tooted võivad kahjustada inimesi ja vara. Selle nähtuse vastu tuleb võidelda, leida võimalused piraatkoopiate ja võltstoodete leviku takistamiseks ja panna avaliku sektori asutused tõhusamalt selliseid kuritegusid ja ebaseaduslikku tegevust ennetama, tuvastama, uurima ja takistama.

 

Samas tuleb suurendada intellektuaalomandi kaitset.

 

Põhisuunad

 

– toodete tuvastamise tehnika edendamine;

 

– originaalvaruosade ja -kaupade tõhusam kaitse;

 

– transporditavate toodete (reaalajas) kontrollimise ning tootjate, vedajate, tolliameti ja saajate andmevahetuse tehnoloogia.

 

2a.2.6 Liidu välisjulgeolekupoliitika toetamine konfliktide ennetamise ja rahutagamise abil

 

Liidu välisjulgeolekupoliitika toetamiseks on vaja uut tehnoloogiat, võimekust ja lahendusi tsiviilülesannete täitmiseks, mis ulatuvad kodanikukaitsest humanitaarabi, piirihalduse ja rahuvalve ning kriisijärgse stabiliseerimiseni, kaasa arvatud konfliktiennetus, rahutagamine ja vahendustegevus.

 

Põhisuunad

 

– teadusuuringud konfliktilahendamise ja rahu taastamise, konflikti põhjustavate asjaolude varajase kindlakstegemise ja restoratiivse õiguse protsesside mõju valdkonnas;

 

– tsiviil- ja sõjalise koostalitlusvõime edendamine tsiviilülesannetes, mis ulatuvad kodanikukaitsest humanitaarabi, piirihalduse ja rahuvalveni;

 

– tehnoloogiaarendus kahesuguse kasutusega tehnoloogialahenduste tundlikus valdkonnas, et suurendada kodanikukaitse- ja sõjaliste üksuste ning kogu maailma kodanikukaitseüksuste koostalitlusvõimet, samuti usaldusväärsust, korralduslikke, juriidilisi ja eetilisi aspekte, kaubandusküsimusi, konfidentsiaalsuse kaitset, teabe terviklikkust ning kõigi tehingute ja kogu töötlemise jälgitavust;

 

– juhtimis- ja kontrollivõime väljatöötamine tsiviilmissioonideks.

 

2a.2.7 Kooskõlastamise, koostöö ja koostoime edendamine

 

Et tagada asutusesiseste menetluste kasutuselevõtu, haldamise, kontrollimise ja juhtimise võime, on vaja ajakohastatud tehnoloogiat ja standardeid. Eesmärk peaks olema varustada avaliku sektori asutused ja muud jõud vahetatava varustusega, et integreerida kogu ELi hõlmavaid standardseid toimimis-, reageerimis-, aruandlus- ja andmevahetusmenetlusi.

 

Asutustele tuleks eraldada piisavalt vahendeid, et nad suudaksid paremini ELi teadusuuringutes ja uuendustegevuses osaleda ja seda kasutada, vastavaid projekte juhtida, üksteisega nõudmiste, tulemuste ja eesmärkide teemal suhelda ning teha koostööd omavahel ja teatavate ELi-väliste asutustega, nagu terrorismivastase võitluse rühm ja Interpol. Julgeolekuga seotud teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas on sellised asutused eelkõige Euroopa Politseikolledž, Euroopa Lennundusohutusamet, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus, Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus, Euroopa Meresõiduohutuse Amet, Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet, Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet, Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet, Euroopa Politseiamet, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning Euroopa Liidu Satelliidikeskus.

 

Et suurendada koostoimet ELi rahastatavate kaitseuuringutega, tuleks luua tsiviilotstarbelised teabevahetus- ja konsultatsioonimehhanismid kaitseuuringutega tegelevate asutustega.

 

Standarditega tagatakse ühine arendustöö, tootmine ja rakendamine, teabevahetus ja koostoime ning teenuste, tehnoloogia ja seadmete ühilduvus.

 

Põhisuunad

 

– peamisi kasutusnõudeid täitev tehnoloogia ja seadmed, mida saavad võrdselt kasutada kõik liikmesriikide sama valdkonna asutused (politsei, päästeamet, katastroofiohjamine, side jms);

 

– seadmete koostalitlusvõime ja tegevuskorra ühilduvus piiriülese ja asutustevahelise operatiivkoostöö hõlbustamiseks.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  TEEMAVALDKOND „DIGIVALDKOND JA TÖÖSTUS“

3.  Teemavaldkond „Digivaldkond, tööstus ja kosmos“

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 3 – alapunkt 3.1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.1.   Põhimõtted

3.1.   Põhimõtted

Tööstuse konkurentsivõime ja eelseisvate üleilmsete probleemide lahendamise suutlikkuse tagamiseks peab EL säilitama ja suurendama oma tehnoloogilist ja tööstuslikku võimekust põhivaldkondades, millest sõltub meie majanduse ja ühiskonna ümberkujundamine.

Tööstuse konkurentsivõime ja eelseisvate üleilmsete probleemide lahendamise suutlikkuse tagamiseks peab EL säilitama ja suurendama oma tehnoloogilist ja tööstuslikku võimekust põhivaldkondades, millest sõltub meie majanduse ja ühiskonna ümberkujundamine.

ELi tööstuse arvele langeb üks viiendik kõigist töökohtadest, kaks kolmandikku erasektori investeeringutest teadus- ja arendustegevusse ning 80 % ELi ekspordist. Uus innovatsioonilaine, mis hõlmab füüsilise ja digitehnoloogia ühendamist, vallandab ELi tööstuse jaoks tohutu hulga võimalusi ja parandab ELi kodanike elukvaliteeti.

ELi tööstuse arvele langeb üks viiendik kõigist töökohtadest, kaks kolmandikku erasektori investeeringutest teadus- ja arendustegevusse ning 80 % ELi ekspordist. Uus innovatsioonilaine, mis hõlmab füüsilise ja digitehnoloogia ühendamist, vallandab ELi tööstuse jaoks tohutu hulga võimalusi ja parandab ELi kodanike elukvaliteeti.

Peamine liikumapanev jõud on siin digiteerimine. Selle jätkumine kiires tempos kõikides sektorites muudab investeerimise prioriteetsetesse valdkondadesse – alates tehisintellektist kui uue põlvkonna interneti, kõrgjõudlusega andmetöötluse, fotoonika ja nanoelektroonikani – meie majanduse tugevuse ja meie ühiskonna kestlikkuse tagamiseks hädavajalikuks. Investeerimine, tootmine ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine kiirendavad oluliselt ELi majanduskasvu ning ainuüksi ajavahemikul 2001–2011 kasvas majandus tänu nendele 30 %.

Peamine liikumapanev jõud on siin digiteerimine. Selle jätkumine kiires tempos kõikides sektorites muudab investeerimise prioriteetsetesse valdkondadesse – alates tehisintellektist kuni uue põlvkonna interneti, kõrgjõudlusega andmetöötluse, fotoonika, kvanttehnoloogia, nanoelektroonika ja arukate keskkonnaandmeteni jne – meie majanduse tugevuse tagamiseks hädavajalikuks. Investeerimine, tootmine ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine kiirendavad oluliselt ELi majanduskasvu ning ainuüksi ajavahemikul 2001–2011 kasvas majandus tänu nendele 30 %.

Tänu peamistele progressi võimaldavatele tehnoloogiavaldkondadele15 toimub digitaalse ja füüsilise maailma ühtesulamine, mis on kõnealuse uue üleilmse innovatsioonilaine puhul kesksel kohal. Peamiste progressi võimaldavate tehnoloogialahenduste väljatöötamisse, tutvustamisse ja kasutuselevõtmisse investeerimine ning tooraine ja kõrgtehnoloogiliste materjalide tarnekindluse tagamine kestlikul ja taskukohasel viisil võimaldab saavutada ELi strateegilise autonoomia ja aitab oluliselt vähendada ELi tööstuse CO2-jalajälge ja ökoloogilist jalajälge.

Tänu peamistele progressi võimaldavatele tehnoloogiavaldkondadele15 toimub digitaalse ja füüsilise maailma ühtesulamine, mis on kõnealuse uue üleilmse innovatsioonilaine puhul kesksel kohal. Peamiste progressi võimaldavate tehnoloogialahenduste väljatöötamisse, tutvustamisse, kasutuselevõtmisse ja standardimisse investeerimine ning tooraine ja kõrgtehnoloogiliste materjalide hankimise, kasutamise ja haldamise tagamine kestlikul ja taskukohasel viisil võimaldab saavutada ELi strateegilise autonoomia ja aitab oluliselt vähendada ELi tööstuse CO2-jalajälge ja ökoloogilist jalajälge ning seega ühiskonnale välismõjust tulenevat kulu.

Vastavalt vajadusele võidakse arendada ka konkreetseid tulevasi ja kujunemisjärgus tehnoloogiavaldkondi.

Tuleks arendada ka konkreetseid tulevasi ja kujunemisjärgus tehnoloogiavaldkondi, sest nendest lähtuvad tulevased läbimurdelised uuendused.

Üks strateegilise tähtsusega valdkond on kosmos; kosmoseteenuste kasutamisest sõltub umbes 10 % ELi SKPst. ELil on maailmatasemel kosmosesektor, mis hõlmab tugevat satelliiditootmissektorit ja dünaamilist järelteenuste sektorit. Kosmosevaldkond hõlmab olulisi sidepidamis-, navigatsiooni- ja seirevahendeid ning pakub palju ärivõimalusi, eriti seotuna digitehnoloogia ja muude andmeallikatega. EL peab neid võimalusi täiel määral kasutama, rakendades oma kosmoseprogramme Copernicus, EGNOS ja Galileo ning kaitstes maapealseid ja kosmosetaristuid kosmosega seotud ohtude eest.

Üks strateegilise tähtsusega valdkond on kosmos; kosmoseteenuste kasutamisest sõltub umbes 10 % ELi SKPst. ELil on maailmatasemel kosmosesektor, mis hõlmab tugevat satelliiditootmissektorit ja dünaamilist järelteenuste sektorit. Kosmosevaldkond hõlmab olulisi sidepidamis-, navigatsiooni- ja seirevahendeid ning pakub palju teadus-, innovatsiooni- ja ärivõimalusi, eriti seoses digitehnoloogia ja muude andmeallikatega. EL peab neid võimalusi täiel määral kasutama, täielikult rakendades oma kosmoseprogramme Copernicus, EGNOS ja Galileo, ergutades ühtlasi järeltööstuse arengut ja lõppkasutajatele mõeldud rakendusi ning kaitstes maapealseid ja kosmosetaristuid ohtude eest.

ELil on ainulaadne võimalus olla üleilmses juhtrollis ja suurendada oma osakaalu maailmaturul, näidates, kuidas digipööre, juhtroll peamistes progressi võimaldavates ja kosmosetehnoloogiavaldkondades, üleminek vähese CO2-heitega ringmajandusele ja konkurentsivõime võivad tipptasemel teaduse ja tehnoloogia kaudu üksteist võimendada.

ELil on ainulaadne võimalus olla üleilmses juhtrollis ja suurendada oma osakaalu maailmaturul, näidates, kuidas digipööre ja juhtroll peamistes progressi võimaldavates ja kosmosetehnoloogiavaldkondades võimaldab alustada üleminekut kasvuhoonegaasivabale majandusele, kaasa arvatud vähese CO2-heitega tehnoloogia ja CO2-heite vähendamise strateegia ning biotoorainepõhine ringmajandus, mis tagab konkurentsivõime ja ühiskonna arusaamise sellisest tehnoloogiast ja arengust.

Et digitaalne vähese CO2-heitega vähesaastav ringmajandus muutuks reaalsuseks, on vaja võtta meetmeid ELi tasandil, kuna tegemist on keerukate väärtusahelatega, asjaomane tehnoloogia on oma olemuselt süsteemne ja multidistsiplinaarne, selle väljatöötamine on kallis ning lahendamist vajavad probleemid on sektoriülesed. EL peab tagama, et keskkonnasõbralikust kõrgtehnoloogiast ja digiteerimisest saavad kasu kõik tööstussektori osalised ja ka ühiskond tervikuna. Tehnoloogia väljatöötamisest üksi ei piisa. Tööstussuunitlusega taristute, sealhulgas katseliinidega aidatakse ELis ettevõtteid luua ning eelkõige kasutavad sellist tehnoloogiat VKEd oma innovatsioonitegevuse tulemuslikkuse suurendamiseks.

Et digitaalne vähese CO2-heitega vähesaastav ringmajandus muutuks reaalsuseks, on vaja võtta meetmeid ELi tasandil, kuna tegemist on keerukate väärtusahelatega, asjaomane tehnoloogia on oma olemuselt süsteemne ja multidistsiplinaarne, selle väljatöötamine on kallis ning lahendamist vajavad probleemid on sektoriülesed. EL peab tagama, et keskkonnasõbralikust kõrgtehnoloogiast ja digiteerimisest saavad kasu kõik tööstussektori osalised ja ka ühiskond tervikuna. Tehnoloogia väljatöötamisest üksi ei piisa. Uute kestlike ärimudelite, tööstussuunitlusega taristute, sealhulgas katseliinidega aidatakse ELis ettevõtteid luua ning eelkõige kasutavad sellist tehnoloogiat VKEd oma innovatsioonitegevuse tulemuslikkuse suurendamiseks. Selles kontekstis on ka kultuuri- ja loomesektoril oluline roll digitaalse ülemineku ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhineva innovatsiooni tõukejõuna Euroopas.

Tööstuse ulatuslik osalus on hädavajalik prioriteetide seadmiseks ning teadus- ja innovatsioonikavade väljatöötamiseks, avaliku sektori rahastamisvahendite mõju suurendamiseks ja tulemuste kasutuselevõtu tagamiseks. Edu saavutamisel on väga oluline roll ühiskonnas kujuneval arusaamisel ja omaksvõtul, samuti tööstussektoris olulisi oskusi ja standardimist käsitleval uuel tegevuskaval.

Sellepärast on hädavajalik tööstuse ulatuslik osalus prioriteetide seadmiseks ning teadus- ja innovatsioonikavade väljatöötamiseks, avaliku ja erasektori täiendavate rahastamisvahendite mõju suurendamiseks ja tulemuste kasutuselevõtu tagamiseks. Edu saavutamisel on väga oluline roll ühiskonnas kujuneval arusaamisel ja omaksvõtul, samuti tööstussektoris olulisi oskusi ja standardimist käsitleval uuel tegevuskaval.

digitehnoloogia, peamiste progressi võimaldavate tehnoloogialahenduste ja kosmosetehnoloogia valdkonna tegevuste ühendamine ning toorainevaru kestlikkuse tagamine võimaldavad rakendada süsteemsemat lähenemisviisi ning saavutada kiirema ja põhjalikuma digitaalse ja tööstussektori ümberkujunemise. Sellega tagatakse, et nende valdkondade teadus- ja innovatsioonitegevusega luuakse sisend ja antakse panus tööstust, digiteerimist, keskkonda, energiat ja kliimat, ringmajandust, toorainet ja kõrgtehnoloogilisi materjale ning kosmost käsitleva ELi poliitika väljatöötamiseks ja rakendamiseks.

Digitehnoloogia, peamiste progressi võimaldavate tehnoloogialahenduste ja kosmosetehnoloogia valdkonna tegevuste ühendamine ning toorainevaru kestlikkuse tagamine võimaldavad rakendada süsteemsemat lähenemisviisi ning saavutada kiirema ja põhjalikuma digitaalse ja tööstussektori ümberkujunemise. See tagab, et nende valdkondade teadus- ja innovatsioonitegevusega luuakse sisend ja antakse panus tööstust, digiteerimist, keskkonda, energiat ja kliimat, liikuvust, ringmajandust, toorainet ja kõrgtehnoloogilisi materjale ning kosmost käsitleva ELi poliitika väljatöötamiseks ja rakendamiseks.

Tagatakse täiendavus digitaalse Euroopa programmi raames läbi viidavate tegevustega; seejuures järgitakse nende kahe programmi vahelist eraldusjoont ja hoitakse ära tegevuste kattumist.

Tagatakse täiendavus digitaalse Euroopa programmi raames läbi viidavate tegevustega; seejuures järgitakse nende kahe programmi vahelist eraldusjoont ja hoitakse ära tegevuste kattumist.

Kõnealuse tegevusega aidatakse otseselt kaasa eelkõige järgmiste kestliku arengu eesmärkide saavutamisele: kestliku arengu eesmärk nr 8 – „Inimväärne töö ja majanduskasv“; kestliku arengu eesmärk nr 9 – „Tööstus, innovatsioon ja taristu“; kestliku arengu eesmärk nr 12 – „Vastutustundlik tarbimine ja tootmine“; kestliku arengu eesmärk nr 13 – „Kliimameetmed“.

Kõnealuse tegevusega aidatakse otseselt kaasa eelkõige järgmiste kestliku arengu eesmärkide saavutamisele: kestliku arengu eesmärk nr 8 – „Inimväärne töö ja majanduskasv“; kestliku arengu eesmärk nr 9 – „Tööstus, innovatsioon ja taristu“; kestliku arengu eesmärk nr 12 – „Vastutustundlik tarbimine ja tootmine“; kestliku arengu eesmärk nr 13 – „Kliimameetmed“.

__________________

__________________

15 Tulevikus hõlmavad peamised progressi võimaldavad tehnoloogiavaldkonnad kõrgtehnoloogilisi materjale ja nanotehnoloogiat, fotoonikat ning mikro- ja nanoelektroonikat, bioteadusepõhist tehnoloogiat, kõrgtehnoloogilist tootmist ja töötlemist, tehisintellekti ning digiturvalisust ja -ühenduvust.

15 Tulevikus hõlmavad peamised progressi võimaldavad tehnoloogiavaldkonnad kõrgtehnoloogilisi materjale ja nanotehnoloogiat, fotoonikat ning mikro- ja nanoelektroonikat, bioteadusepõhist tehnoloogiat, kõrgtehnoloogilist tootmist ja töötlemist, tehisintellekti ning digiturvalisust ja -ühenduvust.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 3 – alapunkt 3.2 – alapunkt 3.2.1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.2.1.   Tootmistehnoloogia

3.2.1.   Tootmistehnoloogia

Tootmine on ELis peamine tööhõive ja jõukuse allikas: selle arvele langeb üle kolmveerandi ELi üleilmsest ekspordist ja enam kui 100 miljonit otseselt või kaudselt loodud töökohta. ELi tootmissektori peamine ülesanne on toota üleilmse konkurentsivõime säilitamiseks suure lisaväärtusega arukamaid ja kohandatumaid tooteid oluliselt väiksemate energiakasutuskuludega. Lisaväärtuse loomisele aitavad oluliselt kaasa loomingulised ja kultuurilised sisendid.

Tootmine on ELis peamine tööhõive ja jõukuse allikas: selle arvele langeb üle kolmveerandi ELi üleilmsest ekspordist ja enam kui 100 miljonit otseselt või kaudselt loodud töökohta. ELi tootmissektori peamine ülesanne on säilitada üleilmne konkurentsivõime, tootes arukamaid, kohandatumaid ja energia- ning toormetõhusamaid tooteid, millel on suur lisaväärtus ja väiksem CO2-jalajälg ja mis tekitavad vähem jäätmeid ning reostust. Nende eesmärkide saavutamisele aitavad oluliselt kaasa loomingulised ja kultuurilised sisendid ning sotsiaal- ja humanitaarteaduslikud vaatepunktid tehnoloogia ja inimeste suhtele.

Põhisuunad

Põhisuunad

–  murranguline tootmistehnoloogia, näiteks kihtlisandustootmine, tööstusrobootika jainimesega lõimitud tootmissüsteemid, mida edendatakse ka ELi tööstussuunitlusega taristute võrgustiku kaudu;

–  murranguline tootmistehnoloogia, näiteks kihtlisandustootmine, modelleerimine, simulatsioon, tööstuse automatiseerimine ja robootika ning inimesega lõimitud tootmissüsteemid, mida edendatakse ka ELi tööstussuunitlusega taristute võrgustiku kaudu;

–  murrangulised uuendused, mille puhul kasutatakse mitmesuguseid progressi võimaldavaid tehnoloogialahendusi (nt ühendtehnoloogia, tehisintellekt, andmeanalüüs, tööstusrobootika, biotootmine, uusim akutehnoloogia) väärtusahela mis tahes osas;

–  murrangulised uuendused, mille puhul kasutatakse mitmesuguseid progressi võimaldavaid tehnoloogialahendusi (nt ühendtehnoloogia, tehisintellekt, andmeanalüüs, tööstusrobootika, kestlik biotootmine, uusim akutehnoloogia) väärtusahela mis tahes osas;

–  uuele tehnoloogiale täiel määral kohandatud oskused ja töökohad kooskõlas Euroopa sotsiaalsete väärtustega;

–  uuele tehnoloogiale täiel määral kohandatud oskused ja töökohad, kaasa arvatud ergonoomika, kooskõlas Euroopa sotsiaalsete väärtuste ja vajadustega;

–  kliendi vajadustele vastavad paindlikud, ülitäpsed, praagivabad ja jäätmevabad kognitiivsed tehased ja arukad tootmissüsteemid;

–  kliendi vajadustele vastavad paindlikud, ülitäpsed, praagivabad ja jäätmevabad kognitiivsed tehased ja arukad ning energiatõhusad tootmissüsteemid;

–   murrangulised uuendused ehitusplatside analüüsimise meetodites, et võimaldada täisautomaatset kohapealset montaaži ja valmiselementide paigaldust.

–   murrangulised uuendused ehitusplatside analüüsimise meetodites, et võimaldada täisautomaatset kohapealset montaaži ja valmiselementide paigaldust.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 3 – alapunkt 3.2 – alapunkt 3.2.2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Suure kavandamis- ja tootmisvõimekuse säilitamine ja autonoomne arendamine sellistes olulistes digitehnoloogiavaldkondades nagu mikro- ja nanoelektroonika, fotoonika, tarkvara ja süsteemid ja nende lõimimine ning nende rakenduste jaoks vajalikud kõrgtehnoloogilised materjalid on ELi konkurentsivõime seisukohalt väga oluline.

Suure kavandamis- ja tootmisvõimekuse säilitamine ja autonoomne arendamine sellistes olulistes digitehnoloogiavaldkondades nagu mikro- ja nanoelektroonika, fotoonika, tarkvara ja süsteemid ja nende lõimimine ja standardimine ning nende rakenduste jaoks vajalikud kõrgtehnoloogilised materjalid on ELi konkurentsivõime seisukohalt väga oluline. Peamine progressi võimaldav digitehnoloogia on vajalik, et täita lünk uusimate teadusuuringute ja turgu loovate uuenduste vahel.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 3 – alapunkt 3.2 – alapunkt 3.2.2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  nanoelektroonikas kasutatavad kavandamis- ja töötlemislahendused, mis vastavad digipöördest ja üleilmsetest probleemidest tulenevatele konkreetsetele funktsionaalsuse, energiatarbe ja lõimimisega seotud vajadustele;

–  nanoelektroonikas kasutatavad kavandamis- ja töötlemislahendused, mis vastavad digipöördest ja üleilmsetest probleemidest tulenevatele konkreetsetele tulemuslikkuse, funktsionaalsuse, energiajagamise ja -tarbe ning tõhususe ning lõimimisega seotud vajadustele;

–  asjade interneti võimaldamiseks vajalik seiretehnoloogia ja selle lõimimine koos arvutusseadmetega, sealhulgas inimsõbralike interakteeruvate esemete puhul kasutatavate painduvate ja kujujärgivate materjalidega seotud uuenduslikud lahendused;

–  asjade interneti võimaldamiseks vajalik seiretehnoloogia ja selle lõimimine koos arvutusseadmetega, sealhulgas ohutute, turvaliste, inim- ja keskkonnasõbralike interakteeruvate esemete puhul kasutatavate painduvate ja kujujärgivate materjalidega seotud uuenduslikud lahendused;

–   nanoelektroonikat täiendav või sellele alternatiivi pakkuv tehnoloogia, näiteks tehisintellektirakenduste aluseks olev neuromorfne andmetöötlus või lõimitud kvantandmetöötlus;

–   nanoelektroonikat täiendav või sellele alternatiivi pakkuv tehnoloogia, näiteks tehisintellektirakenduste aluseks olev neuromorfne andmetöötlus või lõimitud kvantandmetöötlus;

–  andmetöötlusstruktuurid ja vähese energiatarbega protsessorid paljudes eri rakendusvaldkondades, sealhulgas servandmetöötlus, tööstuse digiteerimine, suurandmed ja pilvandmetöötlus, arukad energiasüsteemid ning ühendusepõhine ja automatiseeritud sõidukijuhtimine;

–  andmetöötlusstruktuurid ja vähese energiatarbega protsessorid paljudes eri rakendusvaldkondades, sealhulgas servandmetöötlus, tööstuse digiteerimine, automatiseerimine ja robootika, suurandmed ja pilvandmetöötlus, arukad energiasüsteemid ning ühendusepõhine ja automatiseeritud sõidukijuhtimine;

–  andmetöötlusriistvara, mille puhul on kindlalt tagatud usaldusväärne toimimine ja mis hõlmab lõimitud kaitsemeetmeid privaatsuse ja turvalisuse tagamiseks nii sisend- ja väljundandmete kui ka töötlemisjuhiste puhul;

–  andmetöötlusriistvara, mille puhul on kindlalt tagatud usaldusväärne toimimine ja mis hõlmab lõimitud kaitsemeetmeid privaatsuse ja turvalisuse tagamiseks nii sisend- ja väljundandmete kui ka töötlemisjuhiste puhul;

–  fotoonikalahendused, mis võimaldavad välja töötada murranguliselt parema funktsionaalsuse ja jõudlusega rakendusi;

–  fotoonikalahendused, mis võimaldavad välja töötada murranguliselt parema funktsionaalsuse, lõimumise ja jõudlusega rakendusi;

–   süsteemide projekteerimise tehnoloogia, millega toetatakse täisautonoomsete süsteemide loomist füüsilise maailmaga interakteeruvate usaldusväärsete rakenduste, sealhulgas tööstuslike ja ohutuse seisukohast kriitilise tähtsusega rakenduste jaoks;

–   süsteemide projekteerimise tehnoloogia, millega toetatakse täisautonoomsete süsteemide loomist füüsilise maailmaga interakteeruvate usaldusväärsete rakenduste, sealhulgas tööstuslike ja ohutuse seisukohast kriitilise tähtsusega rakenduste jaoks;

–  tarkvaratehnoloogia, mis võimaldab parandada tarkvara kvaliteeti, turvalisust ja töökindlust ning selle kasutusiga, suurendada arendustegevuse tootlikkust ning täiendada tarkvara lõimitud tehisintellektiga ja suurendada selle vastupidavust;

–  tark- ja riistvaratehnoloogia, mis võimaldab parandada kvaliteeti, turvalisust ja töökindlust ning kasutusiga, suurendada arendustegevuse tootlikkust ja koostatlitlusvõimet ning täiendada tarkvara lõimitud tehisintellektiga ja suurendada selle vastupidavust;

–   kujunemisjärgus tehnoloogialahendused, mis võimaldavad laiendada digitehnoloogia kasutust ning ületada lõhe kontseptsiooni tõestamiseks tehtud teadusuuringute ja asjaomastel turgudel tööstusliku rakendatavuse uuringute vahel.

–   kujunemisjärgus tehnoloogialahendused, mis võimaldavad laiendada digitehnoloogia kasutust ning ületada lõhe kontseptsiooni tõestamiseks tehtud teadusuuringute ja asjaomastel turgudel tööstusliku rakendatavuse uuringute vahel;

 

  digitehnoloogia kultuuri- ja loomemajanduse jaoks, sealhulgas audiovisuaaltehnoloogia, arhiivid ja raamatukogud ning kirjastamine, et töötada välja uued vahendid digitaalse infosisu kättesaadavakstegemiseks, kasutamiseks ja säilitamiseks.

 

  uute ökouuenduse ärimudelite ning alternatiivsete ressursi- ja energiatõhusate tootmismeetodite arendamine.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 3 – alapunkt 3.2 – alapunkt 3.2.3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ELil on üleilmne juhtpositsioon kõrgtehnoloogiliste materjalide ja nendega seotud protsesside valdkonnas, mis moodustab 20 % liidu tööstusbaasist ja millest lähtuvad tooraine muundamisest tulenevalt peaaegu kõik väärtusahelad. Konkurentsis püsimiseks ja kodanike vajaduste rahuldamiseks seoses kestlike, ohutute ja kõrgtehnoloogiliste materjalidega peab EL suurendama materjalide ringlussevõetavust, vähendama asjaomast CO2-jalajälge ja ökoloogilist jalajälge ning edendama sektoriülest innovatsiooni tööstuses, toetades uute rakendusvõimaluste loomist kõikides tööstussektorites.

ELil on üleilmne juhtpositsioon kõrgtehnoloogiliste materjalide ja nendega seotud protsesside valdkonnas, mis moodustab 20 % liidu tööstusbaasist ja millest lähtuvad tooraine muundamisest tulenevalt peaaegu kõik väärtusahelad. Konkurentsis püsimiseks ja kodanike vajaduste rahuldamiseks seoses kestlike, ohutute ja kõrgtehnoloogiliste materjalidega, kaasa arvatud keskkonnasõbralikud alternatiivid, peab EL suurendama materjalide vastupidavust, taaskasutatavust ja ringlussevõetavust, vähendama asjaomast CO2-jalajälge ja ökoloogilist jalajälge ning edendama sektoriülest innovatsiooni tööstuses, toetades uute rakendusvõimaluste loomist ja standardimist kõikides tööstussektorites.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 3 – alapunkt 3.2 – alapunkt 3.2.3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Põhisuunad

Põhisuunad

–  uute omaduste ja funktsioonidega materjalid (sealhulgas plast-, bio-, nano-, kahemõõtmelised, arukad ja multifunktsionaalsed materjalid), mis vastavad regulatiivsetele nõuetele (ning mille tootmine, kasutamine ja kasutuselt kõrvaldamine ei suurenda survet keskkonnale);

–  uute omaduste ja funktsioonidega materjalid (sealhulgas plast-, bioplast-, bio-, nano-, kahemõõtmelised, arukad ja multifunktsionaalsed materjalid), mis vastavad regulatiivsetele nõuetele (ning mille tootmine, kasutamine ja kasutuselt kõrvaldamine ei suurenda survet keskkonnale ega kahjulikku välismõju);

–  lõimitud materjalid, protsessid ja tootmisviisid, mille puhul järgitakse kliendipõhist eetilist lähenemisviisi, sealhulgas normide kehtestamisele eelnev tegevus ja olelusringi hindamine, tooraine hankimine ja majandamine, materjalide vastupidavus, korduvkasutatavus, ringlussevõetavus ja ohutus ning riskihindamine ja -juhtimine;

–  lõimitud materjalid, protsessid ja tootmisviisid, mille puhul järgitakse kliendipõhist eetilist lähenemisviisi, sealhulgas normide kehtestamisele eelnev tegevus ja olelusringi hindamine, kestlik tooraine hankimine ja majandamine, materjalide vastupidavus, korduvkasutatavus, ringlussevõetavus ja ohutus ning riskihindamine ja -juhtimine;

–   materjalide kasutuselevõttu võimaldav tegevus, näiteks iseloomustamine (nt kvaliteedi tagamiseks), modelleerimine, katsetamine ja suuremahulisele tootmisele üleminek;

–   materjalide kasutuselevõttu võimaldav tegevus, näiteks iseloomustamine (nt kvaliteedi tagamiseks), modelleerimine, katsetamine ja suuremahulisele tootmisele üleminek;

–  ELi innovatsiooni ökosüsteem, mis hõlmab liikmesriikidega kokkuleppel kindlaks määratud ja prioriteetsena käsitatavaid tehnoloogiataristuid16, mille kaudu osutatakse teenuseid tehnoloogilise ümberkujundamise ja kasutuselevõtu kiirendamiseks ELi tööstussektoris, eelkõige VKEde seas; see hõlmab kõiki olulisi tehnoloogialahendusi, mis on vajalikud innovatsiooni võimaldamiseks materjalide valdkonnas;

–  ELi innovatsiooni teadus- ja tehnoloogiataristute võrgustik16, mis on liikmesriikidega kokkuleppel kindlaks määratud ja prioriteediks tunnistatud, võttes arvesse Euroopa teadustaristu strateegiafoorumi (ESFRI) tegevuskava, ja mille kaudu osutatakse teenuseid tehnoloogilise ümberkujundamise ja kasutuselevõtu kiirendamiseks ELi tööstussektoris, eelkõige VKEde seas, see hõlmab kõiki olulisi tehnoloogialahendusi, mis on vajalikud innovatsiooni võimaldamiseks materjalide valdkonnas;

–   kõrgtehnoloogiliste materjalidega ja muude oluliste progressi võimaldavate tehnoloogialahendustega seotud tulevaste ja esilekerkivate suundumuste analüüs;

–   kõrgtehnoloogiliste materjalidega ja muude oluliste progressi võimaldavate tehnoloogialahendustega seotud tulevaste ja esilekerkivate suundumuste analüüs;

–  disainil, ülesehitusel ja üldisel loomingulisusel põhinevad, selgelt kasutajale suunatud lahendused, millega luuakse tööstussektorites ja loomemajanduses lisaväärtust.

–  disainil, ülesehitusel ja üldisel loomingulisusel põhinevad, selgelt kasutajale suunatud lahendused, millega luuakse tööstussektorites ja loomemajanduses, sealhulgas moetööstuses lisaväärtust.

__________________

__________________

16 Tegemist on avaliku või erasektori taristutega, mille kaudu pakutakse vahendeid ja osutatakse teenuseid peamiselt Euroopa tööstussektorile, et võimaldada oluliste progressi võimaldavate tehnoloogialahenduste ja toodete katsetamist ja valideerimist. Selline taristu võib paikneda ühes kohas või olla hajutatud või virtuaalne ning peab olema registreeritud liikmesriigis või programmiga ühinenud kolmandas riigis.

16 Tegemist on avaliku või erasektori taristutega, mille kaudu pakutakse vahendeid ja osutatakse teenuseid peamiselt Euroopa tööstussektorile, et võimaldada oluliste progressi võimaldavate tehnoloogialahenduste ja toodete katsetamist ja valideerimist. Selline taristu võib paikneda ühes kohas või olla hajutatud või virtuaalne ning peab olema registreeritud liikmesriigis või programmiga ühinenud kolmandas riigis.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 3 – alapunkt 3.2 – alapunkt 3.2.4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Üks põhisuundumus on mis tahes eseme või seadme muutmine intelligentseks. Tehisintellekti välja töötavad ning robootikas ja muudes valdkondades rakendusi pakkuvad teadlased ja novaatorid on tulevase majanduskasvu ja tootlikkuse kasvu peamised edendajad. Kõnealust olulist progressi võimaldavat tehnoloogiat kasutatakse ja arendatakse raamprogrammi teiste osade raames edasi paljudes sektorites, sealhulgas tervishoius, tootmises, ehituses ja põllumajanduses. Selle tehnoloogia arendamisel tuleb tagada tehisintellektil põhinevate rakenduste ohutus, hinnata kaasnevaid riske ning vähendada kuritahtliku kasutamise ja soovimatu diskrimineerimise, näiteks soolise või rassilise diskrimineerimise võimalust. Samuti tuleb tagada, et tehisintellekti väljatöötamine toimub raamistikus, kus järgitakse ELi väärtusi ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartat.

Üks põhisuundumus on mis tahes eseme või seadme muutmine intelligentseks. Tehisintellekti välja töötavad ning robootikas ja muudes valdkondades rakendusi pakkuvad teadlased ja novaatorid on tulevase majanduskasvu ja tootlikkuse kasvu peamised edendajad. Kõnealust olulist progressi võimaldavat tehnoloogiat kasutatakse ja arendatakse raamprogrammi teiste osade raames edasi paljudes sektorites, sealhulgas tervishoius, transpordis, tootmises, ehituses ja põllumajanduses. Selle tehnoloogia arendamisel tuleb tagada tehisintellektil põhinevate rakenduste ohutus, hinnata nendega kaasnevaid riske ning vähendada kuritahtliku kasutamise ja soovimatu diskrimineerimise, näiteks soolise või rassilise diskrimineerimise võimalust. Samuti tuleb tagada, et tehisintellekti väljatöötamine toimub eetilises raamistikus, kus järgitakse ELi väärtusi ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartat.

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 3 – alapunkt 3.2 – alapunkt 3.2.4 – lõik 2 – taane 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  tehisintellekti pädevuskeskuste teaduspädevuse edendamine ja nende võrgustamine kõikjal Euroopas;

–  tehisintellekti pädevuskeskuste teadus- ja uuenduspädevuse edendamine ja nende võrgustamine kõikjal Euroopas;

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 3 – alapunkt 3.2 – alapunkt 3.2.5 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Internet on muutunud meie ühiskonna ja kõikide majandussektorite digitaalset ümberkujundamist võimaldavaks peamiseks teguriks. EL peab võtma juhtrolli uue põlvkonna interneti kujundamisel inimkeskseks ökosüsteemiks kooskõlas meie sotsiaalsete ja eetiliste väärtustega. Uue põlvkonna internetiga seotud tehnoloogiasse ja tarkvarasse investeerimine parandab ELi tööstuse konkurentsivõimet üleilmses majanduses. Uue põlvkonna interneti kasutuselevõtu optimeerimine kõikjal ELis eeldab ulatuslikku koostööd kõikide sidusrühmadega.

Internet on muutunud meie ühiskonna ja kõikide majandussektorite digitaalset ümberkujundamist võimaldavaks peamiseks teguriks. EL peab võtma juhtrolli järgmise põlvkonna interneti kujundamisel inimkeskseks ökosüsteemiks ja tehnika arendamisel juurdepääsetavate, turvaliste ja usaldusväärsete võrguteenuste võimaldamiseks kooskõlas meie sotsiaalsete ja eetiliste väärtustega. Uue põlvkonna internetiga seotud tehnoloogiasse ja tarkvarasse investeerimine parandab ELi konkurentsivõimet üleilmses majanduses. Uue põlvkonna interneti kasutuselevõtu optimeerimine kõikjal ELis eeldab ulatuslikku koostööd kõikide sidusrühmadega ning Euroopa ja rahvusvahelise standardimise arendamist.

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 3 – alapunkt 3.2 – alapunkt 3.2.5 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Põhisuunad

Põhisuunad

–  usaldusväärsetele ja energiatõhusatele arukatele võrgu- ja teenusetaristutele (5G-järgne ühenduvus, tarkvarapõhised taristud, asjade internet, pilvetaristud, kognitiivsed pilved) ette nähtud tehnoloogia ja süsteemid, mis võimaldavad reaalajas toiminguid, virtualiseerimist ja detsentraliseeritud juhtimist (ülikiire paindlik raadioside, servandmetöötlus, plokiahelad, jagatud kontekstid ja teadmised);

–  usaldusväärsetele ja energiatõhusatele arukatele võrgu- ja teenusetaristutele (5G-järgne ühenduvus, tarkvarapõhised taristud, asjade internet, pilvetaristud, kognitiivsed pilved) ette nähtud tehnoloogia ja süsteemid, mis võimaldavad reaalajas toiminguid, virtualiseerimist ja detsentraliseeritud juhtimist (ülikiire ja paindlik raadioside, servandmetöötlus, krüptograafiapõhine tehnoloogia, hajusraamatud, plokiahelad, jagatud kontekstid ja teadmised);

–  tarbijatele, tööstusele ja ühiskonnale suunatud uue põlvkonna interneti põhised rakendused ja teenused, mis rajanevad usaldusel, koostalitlusvõimel, kasutaja paremal kontrollil andmete üle, läbipaistval keelel põhineval juurdepääsul, uutel mitmeliigilise suhtluse kontseptsioonidel ning kaasaval ja äärmiselt isikustatud juurdepääsul esemetele, teabele ja sisule, sealhulgas immersiivsele ja usaldusväärsele meediale, sotsiaalmeediale ja sotsiaalvõrgustikele;

–  tarbijatele, tööstusele ja ühiskonnale suunatud uue põlvkonna interneti põhised rakendused ja teenused, mis rajanevad usaldusel, koostalitlusvõimel, vastastikusel sidumisel, kasutaja paremal kontrollil andmete üle, läbipaistval keelel põhineval juurdepääsul, uutel mitmeliigilise suhtluse kontseptsioonidel ning kaasaval ja äärmiselt isikustatud juurdepääsul esemetele, teabele ja sisule, sealhulgas immersiivsele ja usaldusväärsele meediale, sotsiaalmeediale ja sotsiaalvõrgustikele, samuti jagatud taristute kaudu toimuvate turvaliste tehingute ja teenuste lahendustel;

–   tarkvarapõhine vahevara – sealhulgas hajusandmebaasi tehnoloogia –, mis töötab väga hajusas keskkonnas, hõlbustab andmete kaardistamist ja andmeedastust hübriidtaristutes, hõlmates seejuures lõimitud andmekaitset, ning võimaldab kasutada andmete ja teadmiste vabal liikumisel põhinevaid internetirakendusi ja -teenuseid lõimituna tehisintellekti, andmeanalüüsi ning turva- ja kontrollielementidega.

–   tarkvarapõhine vahevara – sealhulgas hajusandmebaasi tehnoloogia –, mis töötab väga hajusas keskkonnas, hõlbustab andmete kaardistamist ja andmeedastust hübriidtaristutes, hõlmates seejuures lõimitud andmekaitset, ning võimaldab kasutada andmete ja teadmiste vabal liikumisel põhinevaid internetirakendusi ja -teenuseid lõimituna tehisintellekti, andmeanalüüsi ning turva- ja kontrollielementidega;

 

  tehnoloogia ja vahendid süsteemide lõimimiseks ühiskondlike ja tööstuslike rakenduste tarvis, et tagada mastabeeritavad, tõhusad ja usaldusväärsed võrgu tulemused, mis sobivad suuremahuliste teenuste kasutuselevõtuks.

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 3 – alapunkt 3.2 – alapunkt 3.2.6 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Põhisuunad

Põhisuunad

–  kõrgjõudlusega andmetöötlus: olulised uue põlvkonna eksatasandi ja sellejärgse tasandi tehnoloogialahendused ja süsteemid (nt vähese energiatarbega mikroprotsessorid, tarkvara, süsteemi lõimimine); algoritmid, koodid ja rakendused ning analüüsivahendid ja katsekeskkonnad; tööstuslikud katsekeskkonnad ja teenused; maailmatasemel kõrgjõudlusega andmetöötlustaristuga, sealhulgas ELi esimese kõrgjõudlusega andmetöötlust ja kvantandmetöötlust ühendava hübriidtaristuga seotud teadus- ja innovatsioonitegevuse toetamine;

–  kõrgjõudlusega andmetöötlus: oluliste uue põlvkonna eksatasandi ja sellejärgse tasandi tehnoloogialahenduste ja süsteemide arendamine (nt vähese energiatarbega mikroprotsessorid, tarkvara, süsteemi lõimimine); spetsiaalne riistvara, algoritmid, koodid ja rakendused ning analüüsivahendid ja katsekeskkonnad; tööstuslikud katsekeskkonnad ja teenused; maailmatasemel kõrgjõudlusega andmetöötlustaristuga, sealhulgas ELi esimese kõrgjõudlusega andmetöötlust ja kvantandmetöötlust ühendava hübriidtaristuga seotud teadus- ja innovatsioonitegevuse toetamine;

–  suurandmed: ülisuure jõudlusega andmeanalüüs; lõimprivaatsus isikuandmete ja konfidentsiaalsete suurandmete analüüsis; täieulatuslike andmeplatvormidega seotud tehnoloogia tööstus-, isiku- ja avalike andmete korduvkasutamiseks; andmehalduse, koostalitlusvõime ja linkimisega seotud vahendid; üleilmsete probleemidega seotud andmerakendused;

–  suurandmed: ülisuure jõudlusega andmeanalüüs; turvaline ja terviklikkust säilitav lõimprivaatsus isikuandmete ja konfidentsiaalsete suurandmete analüüsis; täieulatuslike andmeplatvormidega seotud tehnoloogia tööstus-, isiku- ja avalike andmete korduvkasutamiseks; andmehalduse, koostalitlusvõime ja linkimisega seotud vahendid; üleilmsete probleemidega seotud andmerakendused;

–   CO2-jalajälje vähendamine seoses info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga, mis hõlmab riistvara, tarkvara, andureid, võrke ning salvestus- ja andmekeskusi, sealhulgas standarditud hindamine.

–  CO2-jalajälje vähendamine seoses info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga, mis hõlmab riistvara, tarkvara, andureid, võrke ning salvestus- ja andmekeskusi, sealhulgas standarditud hindamine.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 3 – alapunkt 3.2 – alapunkt 3.2.6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3.2.6 a.  Kvanttehnoloogia

 

Kvanttehnoloogias rakendatakse teaduse suuri edusamme üksikute kvantide (aatomid, footonid, elektronid) avastamisel ja manipuleerimisel. See võib täielikult muuta tervet teabe väärtusahelat tarkvarast riistvarani ning teabevahetusest andmekaeve ja tehisintellektini. Euroopas tegutsevad selle valdkonna juhtivad teadlased ja praegu toimub ülemaailmne võistlus teaduslike edusammude kasutamiseks turuvalmis rakendustes. See peamine progressi võimaldav tehnoloogia avaldab peatselt suurt valdkondadevahelist mõju, võimaldades Euroopa kodanikele ja tööstusele näiteks tohutult võimsamat andmetöötlust, mille tulemuseks on muu hulgas usaldusväärsem tervishoid, täiustatud kemikaalid ja materjalid, optimeeritud ja seega säästlikum ressursikasutus, tõhusam inseneeria), turvalisemat telekommunikatsiooni ja arvukalt muid murrangulisi rakendusi.

 

Põhisuunad

 

– kvantarvutus ja -simulatsioon, sealhulgas eri struktuuride ja füüsiliste platvormidega riistvara arendamine ning algoritmide ja tarkvara väljatöötamine;

 

– nii maal kui ka kosmoses asuvad kvantvõrgustikud andmete turvaliseks edastamiseks ja kvantressursside jagamiseks;

 

– kvantandurid, kuvamissüsteemid ja metroloogiastandardid, milles kasutatakse ühtseid kvantsüsteeme ja kvantseotust;

 

– eespool nimetatud tehnoloogia katseruumid ja kasutajaseadmed.

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 3 – alapunkt 3.2 – alapunkt 3.2.7 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Esmasel toorainel saab ringmajanduses olema jätkuvalt oluline roll ning on vaja pöörata tähelepanu selle säästvale tootmisele. Peale selle tuleks ringluse võimaldamiseks välja töötada täiesti uued materjalid, tooted ja protsessid. Ringtööstuse loomisel Euroopas on mitu eelist: sellega tagatakse taskukohase tooraine kestlikkus ja tarnekindlus, mis omakord kaitseb tööstust toorainenappuse ja hinnakõikumise eest. Samuti luuakse sellega uusi ärivõimalusi ja uuenduslikke, tõhusamaid tootmisviise.

Esmasel toorainel saab ringmajanduses olema jätkuvalt oluline roll ning on vaja pöörata tähelepanu selle säästvale hankimisele, kasutamisele ja tootmisele. Peale selle tuleks ringluse võimaldamiseks välja töötada täiesti uued materjalid, tooted ja protsessid. Ringtööstuse loomisel Euroopas on mitu eelist: sellega tagatakse taskukohase tooraine kestlikkus ja tarnekindlus, mis omakord kaitseb tööstust toorainenappuse ja hinnakõikumise eest. Samuti luuakse sellega uusi ärivõimalusi ja uuenduslikke, tõhusamaid tootmisviise.

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 3 – alapunkt 3.2 – alapunkt 3.2.7 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Eesmärk on töötada välja taskukohased murrangulised uuenduslikud lahendused ning rakendada üheaegselt eri kõrgtehnoloogilisi lahendusi ja protsesse, et kõiki ressursse maksimaalselt ära kasutada.

Eesmärk on töötada välja taskukohased murrangulised uuenduslikud lahendused ning rakendada üheaegselt eri kõrgtehnoloogilisi ja digitaalseid lahendusi ja protsesse, et kõiki ressursse maksimaalselt ära kasutada.

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 3 – alapunkt 3.2 – alapunkt 3.2.7 – lõik 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Põhisuunad

Põhisuunad

–   tehastevahelistel ressursivoogudel põhinev sektori- ja linnakogukonnaülene tööstussümbioos; protsessid ja materjalid ressursside transportimiseks, muundamiseks, korduvkasutamiseks ja ladustamiseks koos kõrvalsaaduste, jäätmete ja CO2 väärindamisega;

–   tehastevahelistel ressursivoogudel põhinev sektori- ja linnakogukonnaülene tööstussümbioos; protsessid ja materjalid ressursside transportimiseks, muundamiseks, korduvkasutamiseks ja ladustamiseks koos kõrvalsaaduste, jäätmete ja CO2 väärindamisega;

–  materjali- ja tootevoogude väärindamine ja nende olelusringi hindamine uute alternatiivsete lähteainete kasutamise, ressursikontrolli, materjalide jälgimise ja sortimise teel;

–  materjali- ja tootevoogude väärindamine ja nende olelusringi hindamine uute alternatiivsete lähteainete kasutamise, ressursikontrolli, sh uute ärimudelite, automatiseerimise ja digitehnoloogia teel materjalide jälgimiseks ja sortimiseks;

–  tõhusama olelusringiga, kestvamad ning hõlpsamini täiendatavad, parandatavad, osadeks võetavad ja ringlussevõetavad tooted;

–  tõhusama olelusringiga, kestvamate, paremini taaskasutatavate ja parandatavate, hõlpsamini täiendatavate ja ümbertöödeldavate, osadeks- ja ringlussevõetavate toodete väljatöötamine, kaasa arvatud disain;

–   ringlussevõtusektor, teisese tooraine kasutusvõimaluste ja ohutuse maksimeerimine ning reostuse, kvaliteedilanguse ja töötlemisjärgse koguste vähenemise minimeerimine;

–   ringlussevõtusektor, teisese tooraine kasutusvõimaluste ja ohutuse maksimeerimine ning reostuse, kvaliteedilanguse ja töötlemisjärgse koguste vähenemise minimeerimine;

–  tootmisetapis ja kasutuselt kõrvaldamise etapis esinevatest probleemsetest ainetest loobumine; ohutud asendusained ning ohutu ja kulutõhus tootmistehnoloogia;

–  tootmisetapis ja kasutuselt kõrvaldamise etapis probleemsete ainete ohutu käsitsemine ja kõrvaldamine; ohutud asendusained ning ohutu ja kulutõhus tootmistehnoloogia;

–  tooraine, sealhulgas kriitilise tähtsusega tooraine tarnekindlus või sellise tooraine asendamine kogu väärtusahela lõikes.

–  tooraine, sealhulgas kriitilise tähtsusega tooraine tarnekindlus ja/või asendusvõimalused kogu väärtusahela lõikes.

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 3 – alapunkt 3.2 – alapunkt 3.2.8 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tööstussektorites, sealhulgas suure energiatarbega sektorites on miljoneid töökohti ning nende sektorite konkurentsivõime on meie ühiskonna jõukuse loomisel väga oluline. Samal ajal langeb nende arvele 20 % kasvuhoonegaaside heitkogusest maailmas ja nende keskkonnamõju on suur (eelkõige seoses õhu-, vee- ja pinnasereostusega).

Tööstussektorites, sealhulgas suure energiatarbega sektorites on miljoneid töökohti ning nende sektorite konkurentsivõime on meie ühiskonna jõukuse loomisel väga oluline. Samal ajal langeb nende arvele 20 % kasvuhoonegaaside heitkogusest maailmas ja nende keskkonnamõju on suur (eelkõige seoses õhu-, vee- ja pinnasereostusega). Seetõttu peaks tööstus, eriti energiamahukad tööstusharud, oma energiatõhusust veelgi parandama, et suurendada oma konkurentsivõimet ja vähendada ELi energianõudlust. Tööstuse ümberkujundamiseks on väga oluline taastuvate energiaallikate suurem integreerimine, arendades uudseid energiapõhiseid tööstustehnoloogiaid ja -protsesse.

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 3 – alapunkt 3.2 – alapunkt 3.2.8 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kasvuhoonegaaside ja reostuse olulise vähendamiseni viiv murranguline tehnoloogia, mida sageli kasutakse koos eespool kirjeldatud ringtööstusega seotud tehnoloogiaga, võimaldab luua tugevaid tööstuse väärtusahelaid, suurendada hüppeliselt tootmisvõimekust ja parandada tööstuse üleilmset konkurentsivõimet ning aitab samal ajal oluliselt kaasa meie eesmärkide saavutamisele seoses kliimameetme ja keskkonnaseisundiga.

Energeetikas kasvuhoonegaaside ja reostuse olulise vähendamiseni viivad suuremahulised murrangulised teadus- ja tehnoloogiauuringud, mida sageli kasutakse näiteks koos eespool kirjeldatud ringmajandusega seotud tehnoloogiaga ja digitehnoloogiaga, võimaldavad luua tugevaid tööstuse väärtusahelaid, suurendada hüppeliselt tootmisvõimekust ja parandada tööstuse üleilmset konkurentsivõimet ning aitavad samal ajal oluliselt kaasa meie eesmärkide saavutamisele seoses kliimameetmete ja keskkonnaseisundiga.

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 3 – alapunkt 3.2 – alapunkt 3.2.8 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  protsessitehnoloogia, sealhulgas kütte- ja jahutustehnoloogia, digitaalsed vahendid ning protsesside tulemuslikkuse ja tõhususega seotud suuremahulised näidisprojektid; kasvuhoonegaaside ja saasteainete, sealhulgas tahkete osakeste heitkoguste oluline vähendamine või ärahoidmine tööstuses;

–  protsessitehnoloogia, sealhulgas kütte- ja jahutustehnoloogia, protsessi abiained ja digitaalsed vahendid, eriti protsesside tulemuslikkuse ja tõhususega seotud suuremahuliste näidisprojektide kujul; kasvuhoonegaaside ja saasteainete, sealhulgas tahkete osakeste heitkoguste oluline vähendamine või ärahoidmine tööstuses;

–  tööstusest pärineva CO2 väärindamine;

–  tööstusest pärineva CO2 väärindamine, sealhulgas tehnoloogia ja lahendused fossiilkütuste baasil elektritootmisest tuleneva kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks CO2 kogumise ja kasutamise kaudu;

 

  CO2 tekke otsene vältimine taastuvatel energiaallikatel põhineva elektrolüütilise vesiniku ja taastuvatel energiaallikatel põhineva elektrienergia kasutamisega.

–  elektriseadmete ja ebatraditsiooniliste energiaallikate kasutamine tööstusettevõtetes ning energia ja ressursside liikumine tööstusettevõtete vahel (näiteks tööstussümbioosi kaudu);

–  elektriseadmete ja puhaste energiaallikate kasutamine tööstusettevõtetes, et vähendada fossiilse energia kandjate kasutamist, eelkõige energiamahukates tööstusprotsessides;

–  tööstustooted, mille puhul kasutatakse kogu olelusringi vältel tootmisprotsesse, kus CO2-heide on vähene või puudub.

–  Tööstustooted ja materjalid, mille puhul kasutatakse tootmisprotsesse, kus CO2-heide on vähene või puudub.

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 3 – alapunkt 3.2 – alapunkt 3.2.9 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

EL toetab kosmosevaldkonna ja oluliste progressi võimaldavate tehnoloogiavaldkondade (suurandmed, kõrgtehnoloogiline tootmine, robootika ja tehisintellekt) vahelise koostoime saavutamist, edendab ettevõtluspõhist ja konkurentsivõimelist jõudsalt arenevat kosmosesektorit ning aitab tagada sõltumatuse kosmosele ligipääsul ja selle ohutul ja turvalisel kasutamisel. Asjaomane tegevus põhineb tegevuskaval, selle puhul võetakse arvesse Euroopa Kosmoseagentuuri läbi viidavat ühtlustamisprotsessi ja liikmesriikide asjakohaseid algatusi ning seda viiakse vajaduse korral läbi koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga.

EL toetab kosmosevaldkonna ja oluliste progressi võimaldavate tehnoloogiavaldkondade (suurandmed, kõrgtehnoloogiline tootmine, kvanttehnoloogia, robootika ja tehisintellekt) vahelise koostoime saavutamist, edendab ettevõtluspõhist ja konkurentsivõimelist jõudsalt arenevat kosmosesektorit ning aitab tagada sõltumatuse kosmosele ligipääsul ja selle ohutul ja turvalisel kasutamisel. Algetapi tegevus põhineb tegevuskaval, selle puhul võetakse arvesse Euroopa Kosmoseagentuuri läbi viidavat ühtlustamisprotsessi ja liikmesriikide asjakohaseid algatusi ning seda viiakse vajaduse korral läbi koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga. Järgnev tegevus on turupõhine ja kasutajate vajadustest lähtuv ning seda rakendatakse koostöös agentuuri kosmoseprogrammiga.

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 3 – alapunkt 3.2 – alapunkt 3.2.9 – lõik 3 – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  Euroopa globaalsed satelliitnavigatsioonisüsteemid (Galileo ja EGNOS): uuenduslikud rakendused, üleilmne kasutuselevõtt, sealhulgas rahvusvaheliste partnerite seas, töökindlust suurendavad lahendused, autentimine, teenuste usaldusväärsus, selliste põhielementide nagu kiibistike, vastuvõtuseadmete ja antennide väljatöötamine, tarneahelate kestlikkus ning uus tehnoloogia (nt kvanttehnoloogia, optilised ühendused, koormuste ümberprogrammeerimine), mis võimaldab teenuste pikaajalist kasutamist ühiskonnaprobleemide lahendamisele kaasaaitamiseks; uue põlvkonna süsteemide väljatöötamine uute küsimuste, näiteks julgeoleku või autonoomse sõidukijuhtimisega tegelemiseks;

–  Euroopa globaalsed satelliitnavigatsioonisüsteemid (Galileo ja EGNOS): uuenduslikud rakendused, üleilmne kasutuselevõtt, sealhulgas rahvusvaheliste partnerite seas, töökindlust suurendavad lahendused, autentimine, teenuste usaldusväärsus, selliste põhielementide nagu kiibistike, vastuvõtuseadmete ja antennide väljatöötamine, tarneahelate kestlikkus ning uus tehnoloogia (nt kvanttehnoloogia, optilised ühendused, koormuste ümberprogrammeerimine), rakenduste parem kättesaadavus ja suurem mitmekesisus, mis võimaldab teenuste pikaajalist kasutamist ühiskonnaprobleemide lahendamisele kaasaaitamiseks; uue põlvkonna süsteemide väljatöötamine uute küsimustega, näiteks loodusõnnetuste riski vähendamisega, julgeoleku või autonoomse sõidukijuhtimisega tegelemiseks;

–  Copernicus: uuenduslikud rakendused, üleilmne kasutuselevõtt ja rahvusvahelised partnerid, teenuste töökindlus ja nende edasiarendamine, tarneahelate kestlikkus, andurid, süsteemid ja missioonidega seotud võimalused (nt suurel kõrgusel asuvad platvormjaamad, mehitamata õhusõidukid, väikesatelliidid); kaliibrimine ja valideerimine; teenuste pikaajaline kasutus ja mõju ühiskonnaprobleemide lahendamisele; Maa seire andmetega seotud meetodid, suurandmed, andmetöötlusressursid ja algoritmipõhised vahendid; uue põlvkonna süsteemide väljatöötamine uute küsimuste, näiteks kliimamuutuse või julgeolekuga tegelemiseks;

–  Copernicus: uuenduslikud rakendused, üleilmne kasutuselevõtt ja rahvusvahelised partnerid, teenuste töökindlus ja nende edasiarendamine, tarneahelate kestlikkus, andurid, süsteemid ja missioonidega seotud võimalused (nt suurel kõrgusel asuvad platvormjaamad, mehitamata õhusõidukid, väikesatelliidid); kaliibrimine ja valideerimine; teenuste pikaajaline kasutus ja mõju ühiskonnaprobleemide lahendamisele; Maa seire andmetega seotud meetodid, suurandmed, andmetöötlusressursid ja algoritmipõhised vahendid; uue põlvkonna süsteemide väljatöötamine uute küsimustega, näiteks katastroofiohu vähendamisega või kliimamuutuse või julgeolekuga tegelemiseks;

–  kosmose olukorrast ülevaate saamine: ELi tugev suutlikkus seirata ja prognoosida kosmosekeskkonna seisundit, näiteks kosmoseilmastikku, kosmoseprügi ja Maa-lähedasi objekte, ning uued teenusekontseptsioonid, näiteks kosmoseliikluse juhtimine ning rakendused ja teenused kriitilise tähtsusega kosmose- ja maapealse taristu turvalisuse tagamiseks;

–  kosmose olukorrast ülevaate saamine: ELi tugev suutlikkus seirata ja prognoosida kosmosekeskkonna seisundit, näiteks kosmoseilmastikku, kosmoseprügi ja Maa-lähedasi objekte, andurid ja uued teenusekontseptsioonid, näiteks kosmoseliikluse juhtimine ning rakendused ja teenused kriitilise tähtsusega kosmose- ja maapealse taristu turvalisuse tagamiseks;

–  turvaline satelliitside ELi valitsustele: ELi autonoomiat toetavad kosmosetaristuga seotud arhitektuurilised, tehnoloogilised ja süsteemilahendused võimalikult laiale ringile valitsusasutustele ning vastavad kasutajaseadmed;

–  turvaline, kvantturvaline satelliitside ELi valitsustele: ELi autonoomiat toetavad kosmosetaristuga seotud arhitektuurilised, tehnoloogilised ja süsteemilahendused võimalikult laiale ringile valitsusasutustele ning vastavad kasutajaseadmed;

–   satelliitside täisteenus kodanikele ja ettevõtetele: kulutõhus kõrgtehnoloogiline satelliitside varade ja inimeste ühendamiseks alateenindatud piirkondades osana üldkättesaadavast 5G-võimekusega ühenduvusest ja asjade interneti loomisest, ning uue põlvkonna interneti taristu loomisele kaasaaitamine; maapealse segmendi ja kasutajaseadmete võimekuse suurendamine, standardimine ja koostalitlusvõime parandamine, et kindlustada ELile juhtpositsioon tööstuses;

–   satelliitside täisteenus kodanikele ja ettevõtetele: kulutõhus kõrgtehnoloogiline satelliitside varade ja inimeste ühendamiseks alateenindatud piirkondades osana üldkättesaadavast 5G-võimekusega ühenduvusest ja asjade interneti loomisest, ning uue põlvkonna interneti taristu loomisele kaasaaitamine; maapealse segmendi ja kasutajaseadmete võimekuse suurendamine, standardimine ja koostalitlusvõime parandamine, et kindlustada ELile juhtpositsioon tööstuses;

–   tarneahela sõltumatus ja kestlikkus: satelliitide ja kanderakettide tehnilise valmiduse taseme tõstmine; sellega seotud maapealsed ja kosmosesegmendid ning tootmis- ja katsetamisrajatised; ELi juhtrolli ja autonoomia tagamine tehnoloogiavaldkonnas, tarneahela kestlikkuse suurendamine, mujal kui ELis välja töötatud kriitilise tähtsusega kosmosetehnoloogiast sõltuvuse vähendamine ning teadmiste suurendamine selle kohta, kuidas pakkuda kosmosetehnoloogia abil lahendusi muudes tööstussektorites;

–   tarneahela sõltumatus ja kestlikkus: satelliitide ja kanderakettide tehnilise valmiduse taseme tõstmine; sellega seotud maapealsed ja kosmosesegmendid ning tootmis- ja katsetamisrajatised; ELi juhtrolli ja autonoomia tagamine tehnoloogiavaldkonnas, tarneahela kestlikkuse suurendamine, mujal kui ELis välja töötatud kriitilise tähtsusega kosmosetehnoloogiast sõltuvuse vähendamine ning teadmiste suurendamine selle kohta, kuidas pakkuda kosmosetehnoloogia abil lahendusi muudes tööstussektorites;

–  kosmose ökosüsteem: orbiidil valideerimise ja demonstreerimise teenused, sealhulgas lennujagamisteenused väikesatelliitide jaoks; näidisprojektid kosmoses sellistes valdkondades nagu hübriidsed, arukad ja ümberkonfigureeritavad satelliidid, orbiidil tootmine ja montaaž, korduvkasutatavad kanderaketid, orbiidil teenindamine ja mikrokanderaketid; murranguline innovatsioon ja tehnoloogiasiire sellistes valdkondades nagu ringlussevõtt, saastevaba kosmosekeskkond, tehisintellekt, robootika, digiteerimine, kulutõhusus ja miniaturiseerimine;

–  kosmose ökosüsteem: orbiidil valideerimise ja demonstreerimise teenused, sealhulgas lennujagamisteenused väikesatelliitide jaoks; näidisprojektid kosmoses sellistes valdkondades nagu hübriidsed, arukad ja ümberkonfigureeritavad satelliidid, orbiidil tootmine ja montaaž, korduvkasutatavad kanderaketid, orbiidil teenindamine ja mikrokanderaketid; murranguline innovatsioon ja tehnoloogiasiire sellistes valdkondades nagu ringlussevõtt, puhas kosmos, saastevaba kosmosekeskkond, tehisintellekt, robootika, digiteerimine, kulutõhusus ja miniaturiseerimine;

–   kosmoseteadused: teaduslike ja uurimismissioonide käigus kogutud teaduslike andmete kasutamine ning uuendusliku aparatuuri väljatöötamine rahvusvahelises keskkonnas; teaduslikesse eelmissioonidesse panustamine kosmoseprogrammi edendamiseks.

–   kosmoseteadused: teaduslike ja uurimismissioonide käigus kogutud teaduslike andmete kasutamine ning uuendusliku aparatuuri väljatöötamine rahvusvahelises keskkonnas; teaduslikesse eelmissioonidesse panustamine kosmoseprogrammi edendamiseks.

 

  tehisintellekt kosmoses ja robootika: uudsed lahendused kosmosemissioonide jaoks, nt montaaž kosmoses, kosmose manipuleerimine, kognitiivsed kosmosesüsteemid, roboti-inimese koostöö kosmoses.

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kliima, energeetika ja liikuvuse valdkonna teadus- ja innovatsioonitegevuste kokkupuutealal tegeldakse äärmiselt lõimitud ja tõhusal viisil ühe kõige olulisema meie keskkonna ja eluviisi kestlikkust ja tulevikku mõjutava üleilmse probleemiga.

Kliima, energeetika ja liikuvuse valdkonna teadus- ja innovatsioonitegevuste kokkupuutealal tegeldakse äärmiselt lõimitud ja tõhusal viisil ühe kõige olulisema meie keskkonna, majanduse ja eluviisi kestlikkust ja tulevikku mõjutava üleilmse probleemiga.

Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks tuleb ELis üle minna vähese CO2-heitega ressursitõhusale ja vastupidavale majandusele ja ühiskonnale. Selle aluseks on põhjalikud muutused tehnoloogia ja teenuste valdkonnas ning ettevõtete ja tarbijate käitumises, samuti hõlmab see uusi valitsemisvorme. Üleilmse keskmise temperatuuri tõusu piiramine sellisel määral, et see jääb tublisti alla 2 °C, ning jõupingutused selle piiramiseks 1,5 °C-ni nõuavad kiireid edusamme CO2 heitkoguste vähendamisel energiasüsteemis ja kasvuhoonegaaside heite olulist piiramist transpordisektoris6. Samuti on vaja uut impulssi uue põlvkonna läbimurrete kiiremaks saavutamiseks ning uuendusliku tehnoloogia ja uuenduslike lahenduste tutvustamiseks ja kasutuselevõtuks; selleks tuleks kasutada ka digi- ja kosmosetehnoloogiast tulenevaid võimalusi. Selle eesmärgi järgimiseks rakendatakse lõimitud lähenemisviisi, mis hõlmab CO2 heitkoguste vähendamist, ressursitõhusust, õhusaaste vähendamist, tooraine kättesaadavust ja ringmajandust.

Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks tuleb liidus kasutusele võtta stsenaariumid üleminekuks kasvuhoonegaasivabale majandusele, sealhulgas vähese CO2-heitega tehnoloogiad ja CO2-heite vähendamise strateegia. See tähendab põhjalikke muutusi tehnoloogia ja teenuste valdkonnas, millest sõltuvad tööstuse tootmisviisid ning ettevõtete ja tarbijate käitumine. Energiaturu ümberkujundamine toimub tehnoloogia, taristu, turu, poliitika ja õigusraamistiku, sealhulgas uute valitsemisvormide koostoime kaudu. Seetõttu on vaja süstemaatilist innovatsiooni energeetika-, ehitus-, tööstus- ja transpordisektoris.

 

Üleilmse keskmise temperatuuri tõusu piiramine sellisel määral, et see jääb tublisti alla 2 °C, ning jõupingutused selle piiramiseks 1,5 °C-ni nõuavad CO2 heitkoguste vähendamist CO2 heitkoguste vähendamise, energiasäästu, taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu ja tööstusprotsesside elektrifitseerimise abil, mis hõlmavad nii energeetika- kui ka transpordisektorit17. Praegu tekitab transpordisektor peaaegu veerandi liidu kasvuhoonegaaside heitest.

 

On vaja uut impulssi uue põlvkonna läbimurrete kiiremaks saavutamiseks ning uuendusliku tehnoloogia ja uuenduslike lahenduste tutvustamiseks ja kasutuselevõtuks; selleks tuleks kasutada ka peamistest progressi võimaldavatest tehnoloogiatest, digi- ja kosmosetehnoloogiast tulenevaid võimalusi. Selle eesmärgi järgimiseks rakendatakse lõimitud lähenemisviisi, mis hõlmab CO2 heitkoguste vähendamist, taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, ressursi- ja energiatõhusust, õhusaaste vähendamist, tooraine, sealhulgas kriitilise tähtsusega tooraine kättesaadavust ja ringmajandust. Erilist tähelepanu pööratakse sektorite (st elektrienergia, kütte-, jahutus-, tööstus- ja transpordisektori) ühendamisele kõigis sekkumisvaldkondades, mis on energia- ja transpordisüsteemi eduka ümberkujundamise seisukohast otsustava tähtsusega.

 

Selle saavutamiseks soodustab liit ka teadusuuringutes ja innovatsioonis osaluspõhist lähenemisviisi, sealhulgas mitme osalejaga lähenemisviisi, ning arendab teadmiste- ja innovatsioonisüsteeme kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil. Uute juhtimismudelite, tootmisviiside ja tarbimisharjumuste soodustamiseks on otsustava tähtsusega sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonna teadmised, kodanikke kaasav sotsiaalne innovatsioon ning usaldus innovatsiooni vastu.

Edusammud nendes sektoritesent samuti kõikjal mujal ELi tööstuses, muu hulgas seoses põllumajanduse, hoonete, tööstusprotsesside, tootekasutuse ja jäätmekäitlusega – nõuavad jätkuvaid jõupingutusi, et mõista paremini kliimamuutuse mehhanisme ja nendest tulenevat mõju kogu majandusele ja ühiskonnale; selleks tuleb kasutada ära koostoimet riikide tegevuse ja muud liiki ELi meetmetega ning teha rahvusvahelist koostööd.

Edusammud energeetika- ja transpordisektorisja samuti kõikjal mujal ELi tööstuses, muu hulgas seoses põllumajanduse, hoonete, tööstusprotsesside, tootekasutuse ja jäätmekäitluse ja ringlussevõtuga – nõuavad jätkuvaid ja tõhusamaid jõupingutusi, et mõista paremini kliimamuutuse mehhanisme ja nendest tulenevat mõju kogu majandusele ja ühiskonnale; selleks tuleb kasutada ära koostoimet riikide tegevuse ja muud liiki liidu meetmetega ning teha rahvusvahelist koostööd.

Viimase kümnendi jooksul on kliimateaduses tehtud märkimisväärseid edusamme, eelkõige seoses vaatluste, andmete assimileerimise ja kliima modelleerimisega. Kliimasüsteemi keerukus ning vajadus toetada Pariisi kokkuleppe rakendamist, kestliku arengu eesmärke ja ELi poliitikat ajendab siiski suurendama jõupingutusi järelejäänud teadmiselünkade täitmiseks.

Viimase kümnendi jooksul on kliimateaduses tehtud märkimisväärseid edusamme, eelkõige seoses vaatluste, andmete assimileerimise ja kliima modelleerimisega. Kliimasüsteemi keerukus ning vajadus toetada Pariisi kokkuleppe rakendamist, kestliku arengu eesmärke ja ELi poliitikat ajendab siiski suurendama jõupingutusi järelejäänud teadmiselünkade täitmiseks.

EL on loonud energialiidu strateegia näol põhjaliku poliitikaraamistiku, mis hõlmab siduvaid eesmärke, õigusakte ning teadus- ja innovatsioonitegevust, ning soovib näidata eeskuju taastuvallikatel põhinevate tõhusate energiatootmissüsteemide väljatöötamisel ja kasutuselevõtul.

EL on loonud energialiidu strateegia näol põhjaliku poliitikaraamistiku, mis hõlmab siduvaid eesmärke, õigusakte ning teadus- ja innovatsioonitegevust, et jõuda suure energiatõhususega ja taastuvallikatel põhinevate energiasüsteemini.

Transport tagab inimeste ja kaupade liikuvuse, mis on vajalik Euroopa lõimitud ühtse turu, territoriaalse sidususe ning avatud ja kaasava ühiskonna toimimiseks. Samal ajal avaldab transport märkimisväärset negatiivset mõju inimeste tervisele, ummikute määrale, maakasutusele, õhukvaliteedile, müratasemele ja ohutusele ning põhjustab arvukalt enneaegseid surmasid ja suurendab sotsiaal-majanduslikke kulusid. Seepärast peavad kestlikud liikuvus- ja transpordivõrgud muutuma saastevabaks, ohutuks, arukaks, turvaliseks, vaikseks, töökindlaks ja taskukohaseks ning võimaldama pakkuda sujuvat lõimitud teenindust uksest ukseni.

Transport tagab inimeste ja kaupade liikuvuse, mis on vajalik Euroopa lõimitud ühtse turu, territoriaalse sidususe ning avatud ja kaasava ühiskonna toimimiseks. Samal ajal avaldab transport märkimisväärset negatiivset mõju inimeste tervisele, ummikute määrale, maakasutusele, õhukvaliteedile, müratasemele ja ohutusele ning põhjustab arvukalt enneaegseid surmasid ja suurendab sotsiaal-majanduslikke kulusid. Seepärast peavad liikuvus- ja transpordivõrgud, eriti linnapiirkondades, muutuma saastevabaks, tõhusaks, keskkonna ja majanduse seisukohast jätkusuutlikuks, ohutuks, arukaks, innovaatiliseks, turvaliseks, vaikseks, töökindlaks ja taskukohaseks ning võimaldama pakkuda sujuvat lõimitud teenindust uksest ukseni.

Transpordi- ja energiasektoris lahendamist vajavad küsimused ei piirdu siiski heitkoguste vähendamise vajadusega. Tuleb pöörata tähelepanu mitmele probleemile, sealhulgas kosmosepõhise ja digitehnoloogia üha suuremale kandepinnale, muutustele kasutajate käitumises ja liikuvusmustrites, uutele turuosalistele ja murrangulistele ärimudelitele, üleilmastumisele, tihenevale rahvusvahelisele konkurentsile ning eakamale, linnastunumale ja üha mitmekesisemale rahvastikule.

Transpordi- ja energiasektoris lahendamist vajavad küsimused ei piirdu siiski heitkoguste vähendamise vajadusega. Tuleb pöörata tähelepanu mitmele probleemile, sealhulgas taastuvenergiale, säästvatele kütustele, energia salvestamisele ja energiavarustuskindlusele, kosmosepõhise, automatiseeritud ja digitehnoloogia üha suuremale kandepinnale, muutustele kasutajate käitumises ja liikuvusmustrites, uutele turuosalistele ja murrangulistele ärimudelitele, üleilmastumisele, tihenevale rahvusvahelisele konkurentsile ning eakamale, linnastunumale ja üha mitmekesisemale rahvastikule.

Kumbki kõnealune sektor on Euroopa majanduse konkurentsivõime ja majanduskasvu oluline alustala. ELis töötab taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas üle 1,6 miljoni inimese. ELi transpordi- ja laondussektoris on leidnud töö enam kui 11 miljonit inimest ning nende sektorite arvele langeb umbes 5 % SKPst ja 20 % ekspordist. EL on maismaasõidukite, õhusõidukite ja laevade projekteerimises ja tootmises maailmas juhtpositsioonil ning puhta energiaga seotud uuendusliku tehnoloogia patentimises maailmas teisel kohal.

Nii energeetika- kui ka transpordisektor on Euroopa majanduse konkurentsivõime ja majanduskasvu oluline alustala. ELis töötab taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas üle 1,6 miljoni inimese. ELi transpordi- ja laondussektoris on leidnud töö enam kui 11 miljonit inimest ning nende sektorite arvele langeb umbes 5 % SKPst ja 20 % ekspordist. EL on maismaasõidukite, õhusõidukite ja laevade projekteerimises ja tootmises maailmas juhtpositsioonil ning puhta energiaga seotud uuendusliku tehnoloogia, sealhulgas taastuvenergia alase tehnoloogia patentimises maailmas teisel kohal.

Uute võimaluste leidmine saastevabade lahenduste ja tehnoloogia kasutuselevõtu kiirendamiseks eesmärgiga vähendada CO2 heitkoguseid Euroopa majanduses eeldab ka suuremat innovatsiooninõudlust. Seda on võimalik soodustada kodanike võimestamise, samuti sotsiaal-majandusliku ja avalikus sektoris toimuva innovatsiooni kaudu ning selle tulemusena töötatakse välja lähenemisviisid, mis on laiapõhjalisemad kui üksnes tehnoloogiast lähtuv innovatsioon. Selliste meetmete võtmist, millega edendatakse regulatiivset, rahastamisalast ja sotsiaalset innovatsiooni, oskusi ning turuosaliste ja tarbijate osalust ja võimestamist, hõlbustavad ka sotsiaal-majanduslikud teadusuuringud, mis muu hulgas hõlmavad kasutajate vajadusi ja tegevusmustreid, prognoosimist, keskkonna-, majandus-, sotsiaal- ja käitumisaspekte, äriprojekte ja ärimudeleid ning normide kehtestamisele eelnevaid, standardite kindlaksmääramiseks tehtavaid teadusuuringuid.

Uute võimaluste leidmine taastuvatel energiaallikatel põhineva ja energiatõhusa tehnoloogia ja muude mittetehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtu kiirendamiseks eesmärgiga vähendada CO2 heitkoguseid Euroopa majanduses eeldab ka suuremat innovatsiooninõudlust. Seda on võimalik soodustada kodanike võimestamise, samuti sotsiaal-majandusliku ja avalikus sektoris toimuva innovatsiooni ning avalike hangete kaudu ning selle tulemusena töötatakse välja lähenemisviisid, mis on laiapõhjalisemad kui üksnes tehnoloogiast lähtuv innovatsioon. Selliste meetmete võtmist, millega edendatakse regulatiivset, rahastamisalast ja sotsiaalset innovatsiooni, oskusi ning kõigi turuosaliste ja tarbijate osalust ja võimestamist, hõlbustavad ka sotsiaal-majanduslikud teadusuuringud, mis muu hulgas hõlmavad kasutajate vajadusi ja tegevusmustreid, prognoosimist, keskkonna-, majandus-, sotsiaal- ja käitumisaspekte, äriprojekte ja ärimudeleid ning normide kehtestamisele eelnevaid, standardite kindlaksmääramiseks tehtavaid teadusuuringuid. Tehnoloogiatel, millega edendatakse sektorite ühendamist on lisaks head väljavaated tugevdada omamaist töötlevat tööstust. Transpordisektoris on otsustava tähtsusega rakenduslikud teadusuuringud ja katsed, mille eesmärk on innovatsiooni kasutuselevõtt turul.

Käesolevas teemavaldkonnas läbi viidav tegevus aitab kaasa eelkõige energialiidu, kuid ka digitaalse ühtse turu ning tööhõive, majanduskasvu ja investeerimise tegevuskava eesmärkide saavutamisele, ELi üleilmse positsiooni tugevdamisele ning ELi uue tööstuspoliitikastrateegia, ringmajanduse, tooraineid käsitleva algatuse, julgeolekuliidu ja linnade tegevuskava, samuti ELi ühise põllumajanduspoliitika ning müra ja õhusaaste vähendamist käsitlevate ELi õigusnormide edendamisele.

Käesolevas teemavaldkonnas läbi viidav tegevus aitab kaasa eelkõige energialiidu, Pariisi kokkuleppe kohustuste, kuid ka digitaalse ühtse turu ning tööhõive, majanduskasvu ja investeerimise tegevuskava eesmärkide saavutamisele, liidu üleilmse positsiooni tugevdamisele ning liidu uue tööstuspoliitikastrateegia, ringmajanduse loomise tegevuskava, akusid käsitleva algatuse, tooraineid käsitleva algatuse, ELi biomajanduse strateegia, julgeolekuliidu ja linnade tegevuskava, samuti liidu ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide saavutamisele ning müra ja õhusaaste vähendamist käsitlevate liidu õigusnormide edendamisele. Samuti aitab see liikmesriikidel saavutada riiklikke heitkoguste vähendamise eesmärke. Tagada tuleks vastastikune täiendavus ja koostoime muude liidu programmide raames toimuva tegevusega.

 

Arvestades Euroopa tehnoloogia- ja innovatsiooniplatvormide arvu selles valdkonnas, tuleks selle klastri projektikonkursside korral võtta arvesse nende soovitusi.

Kõnealuse tegevusega aidatakse otseselt kaasa eelkõige järgmiste kestliku arengu eesmärkide saavutamisele: kestliku arengu eesmärk nr 7 – „Taskukohane ja puhas energia“; kestliku arengu eesmärk nr 9 – „Tööstus, innovatsioon ja taristu“; kestliku arengu eesmärk nr 11 – „Säästvad linnad ja kogukonnad“; kestliku arengu eesmärk nr 13 – „Kliimameetmed“.

Kõnealuse tegevusega aidatakse otseselt kaasa eelkõige järgmiste kestliku arengu eesmärkide saavutamisele: kestliku arengu eesmärk nr 7 – „Taskukohane ja puhas energia“; kestliku arengu eesmärk nr 9 – „Tööstus, innovatsioon ja taristu“; kestliku arengu eesmärk nr 11 – „Säästvad linnad ja kogukonnad“; kestliku arengu eesmärk nr 13 – „Kliimameetmed“.

__________________

__________________

17 CO2 heitkoguste olulist vähendamist muudes sektorites käsitletakse raamprogrammi „Euroopa horisont“ samba „Üleilmsed probleemid ja tööstuse konkurentsivõime“ teiste tegevusvaldkondade raames.

17 CO2 heitkoguste olulist vähendamist muudes sektorites käsitletakse raamprogrammi „Euroopa horisont“ samba „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“ teiste tegevusvaldkondade raames.

 

 

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Pariisi kokkuleppe tõhus teadusele tuginev rakendamine nõuab, et pidevalt ajakohastataks teadmisi kliima-maakera-süsteemi ning kättesaadavate leevendus- ja kohanemisvõimaluste kohta, mis võimaldab saada süsteemse ja täieliku ettekujutuse ELi majandusele tekkivatest probleemidest ja võimalustest. Sellest lähtuvalt töötatakse välja teaduspõhiseid lahendusi kuluefektiivseks üleminekuks vähese CO2-heitega, kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks ja ressursitõhusaks ühiskonnaks.

Pariisi kokkuleppe tõhus teadusele tuginev rakendamine nõuab, et pidevalt ajakohastataks teadmisi kliima-maakera-süsteemi ning kättesaadavate leevendus- ja kohanemisvõimaluste kohta, mis võimaldab saada süsteemse ja täieliku ettekujutuse liidu majandusele tekkivatest probleemidest ja võimalustest. Sellest lähtuvalt töötatakse välja teaduspõhiseid lahendusi kuluefektiivseks üleminekuks vähese CO2-heitega või kasvuhoonegaaside heitest vabale majandusele.

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.1 – lõik 2 – taane -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1  polaaraladel oluliste protsesside kindlaksmääramine selliste majandamisvõimaluste paremaks arendamiseks, mis vähendavad negatiivset mõju ökosüsteemidele ja parandavad teadmisi ülemaailmsest kliimast;

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.1 – lõik 2 – taane 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  kõiki majandussektoreid hõlmavad CO2-heite vähendamise stsenaariumid, leevendusmeetmed ja poliitikameetmed, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppe ja ÜRO säästva arengu eesmärkidega;

–  kõiki majandussektoreid hõlmavad kasvuhoonegaaside heite vähendamise stsenaariumid, leevendusmeetmed ja poliitikameetmed, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppe ja ÜRO säästva arengu eesmärkidega;

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.1 – lõik 2 – taane 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  haavatavate ökosüsteemide, elutähtsate majandussektorite ja ELi taristu (kohalik/piirkondlik/riiklik) kohanemisstsenaariumid ja -meetmed, sealhulgas paremad riskihindamisvahendid.

–  haavatavate ökosüsteemide, elutähtsate majandussektorite, elutähtsa taristu ja linnakeskkonna (kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja liidu tasandil) kohandamisstsenaariumid ja -meetmed, sealhulgas paremad riskide hindamise ja vähendamise vahendid;

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.1 – lõik 2 – taane 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  kliimadiplomaatia kui rahvusvahelise koostöö tõukejõu tugevdamise mudelid.

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ELi eesmärk on olla maailmas juhtival kohal taskukohaste, turvaliste ja säästvate energiatehnoloogiate poolest, mis parandavad ELi konkurentsivõimet üleilmsetes väärtusahelates ja positsiooni kasvuturgudel. ELis valitsevad erinevad klimaatilised, geograafilised, keskkonna- ja sotsiaalmajanduslikud tingimused ning vajadus tagada energia turvalisus ja juurdepääs toorainele tingivad energiaalaste lahenduste, sealhulgas mittetehniliste lahenduste ulatusliku valiku. Mis puutub taastuvenergiatehnoloogiasse, peavad kulud veelgi vähenema ja jõudlus paranema, parandada tuleb energiasüsteemiga ühendamist ja välja töötada läbimurdelised tehnoloogialahendused. Fossiilkütuste osas on kliimaeesmärkide täitmiseks oluline vähendada nende kasutamisest tingitud CO2-heidet.

ELi eesmärk on olla maailmas juhtival kohal taskukohaste, turvaliste, säästvate ja taastuvenergiapõhiste tehnoloogiate poolest, mis parandavad ELi konkurentsivõimet üleilmsetes väärtusahelates ja positsiooni kasvuturgudel. ELis valitsevad erinevad klimaatilised, geograafilised, keskkonna- ja sotsiaalmajanduslikud tingimused ning vajadus tagada energiatarbimise vähendamine, energiatõhusus, energiavarustuskindlus ja juurdepääs toorainele (eriti kriitilise tähtsusega toorainele) nõuavad energiaalaste lahenduste, sealhulgas mittetehniliste lahenduste ulatuslikku valikut. Energiasüsteemi ümberkujundamine annab ELile võimaluse võtta juhtroll ajakohastatud turu jaoks sobivate lahenduste väljatöötamisel, samal ajal tuleb süsteemi lõimimist märkimisväärselt parandada. Mis puutub taastuvenergiatehnoloogiasse, peavad kulud veelgi vähenema ja jõudlus paranema. Selleks on vaja toetada inkrementaalseid ja murrangulisi teadusuuringuid kõrgetasemelise tehnoloogia valdkonnas. Lisaks tuleb välja töötada uued, läbimurdelised tehnoloogialahendused ja need kasutusele võtta, parandades samal ajal juba väljakujunenud tehnoloogiaid. Fossiilkütuste ja lähteainete osas on kliimaeesmärkide täitmiseks oluline vähendada nende kasutamist.

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.2 – lõik 2 – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

  taastuvenergiatehnoloogia ja -lahendused elektritootmiseks, kütmiseks ja jahutamiseks, säästvad sõidukikütused ja vahekandjad; see kõik eri tasanditel ja arenguetappides, kohandatud ELi ja kogu maailma geograafiliste tingimuste ja turgude järgi;

  taastuvenergiatehnoloogia, sealhulgas mereenergia ja selle eri allsektorid (muu hulgas tuule-, hoovuse ja laineenergia) elektritootmiseks, kütmiseks ja jahutamiseks, kütused ja vahekandjad, näiteks elektri jõul gaasi ja vesiniku tootmine eri mahus ja arenguetappides, kohandatuna nii liidu kui ka kogu maailma geograafiliste tingimuste ja turgude järgi;

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.2 – lõik 2 – taane 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  väga energiatõhusad vähese CO2-heitega või CO2-heite vabad energiatootmislahendused;

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.2 – lõik 2 – taane 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  murrangulised taastuvenergiatehnoloogiad uute rakenduste jaoks ning läbimurdelised lahendused;

–  murrangulised taastuvenergiatehnoloogiad nii uute, väljakujunenud kui ka oluliselt täiustatud rakenduste jaoks ning läbimurdelised lahendused;

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.2 – lõik 2 – taane 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  järgmise põlvkonna tehnoloogialahendused, sealhulgas uute materjalide, tootmisprotsesside ja toimimismeetodite väljatöötamine, et suurendada tööstuse konkurentsivõimet puhta energia tehnoloogia valdkonnas;

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.2 – lõik 2 – taane 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  uute ärimudelite, lahenduste ja teenuste uurimine ja väljatöötamine, et luua turul soodsad reguleerimis-, haldus- ja rahastamistingimused taastuvenergiaga seotud ning lõppkasutaja jaoks energiatõhusate tehnoloogiate ja lahenduste jaoks.

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Mitmekesisema elektritootmise oodatav kasv ja suundumus suurema elektrikütte, -jahutuse ja -transpordi poole tingivad vajaduse uute lähenemisviiside järele energiavõrkude haldamisel. Peale CO2-heite vähendamise on eesmärk tagada energia taskukohasus, turvalisus ja tarnete stabiilsus, mille saavutamiseks investeeritakse uuenduslikesse võrgutaristutehnoloogiatesse ja uuenduslikku süsteemihaldusesse. Energia salvestamisel eri vormides on oluline osa võrgule teenuste pakkumisel ning võrgu ülekandevõime parandamisel ja tõhustamisel. Eri võrkude (nt elektrivõrgud, kütte- ja jahutusvõrgud, gaasivõrgud, sõidukite laadimis- ja tankimistaristud, vesinikutanklate võrgud ja telekommunikatsioonivõrgud) ja osalejate (nt tööstusalad, andmekeskused, isetootjad) vahelise koostoime ärakasutamine on asjaomaste taristute aruka lõimitud toimimise seisukohast otsustava tähtsusega.

Mitmekesisema elektritootmise oodatav kasv ja suundumus suurema elektrikütte, -jahutuse ja -transpordi poole tingivad vajaduse uute lähenemisviiside järele energiavõrkude haldamisel ja detsentraliseeritud lahenduste kasutamist. Lisaks on ka gaasitaristul taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2-heitega gaaside kasutuselevõtul oluline roll.

 

Lisaks kasvuhoonegaaside heite vähendamisele on eesmärk tagada energia taskukohasus, energiasääst, energiavarustuskindlus ja energiavarustuse stabiilsus. Seda on võimalik saavutada investeeringutega sektorite ühendamisse ja sellega seotud uuenduslikesse võrgutaristutesse ja tehnoloogiatesse, dispetšjuhitava elektrienergia tootmise suurema paindlikkusega, eelkõige paindlike taastuvate energiaallikate abil, uuendusliku süsteemihaldamisega ning samuti hõlbustades meetmeid, mis edendavad regulatiivseid ja sotsiaalseid uuendusi, oskusi ning turuosaliste, tarbijate ja kogukondade osalust ja võimestamist. Energia salvestamisel eri vormides on oluline osa võrgule teenuste pakkumisel ning võrgu ülekandevõime parandamisel ja tõhustamisel. Eri võrkude (nt elektrivõrgud, kütte- ja jahutusvõrgud, gaasivõrgud ja -terminalid, sõidukite laadimis- ja tankimistaristud, vesinikutanklate taristu ja telekommunikatsioonivõrgud) ja osalejate (nt tööstusalad, võrguoperaatorid, andmekeskused, isetootjad ja tarbijad, taastuvenergiakogukonnad) vahelise koostoime ärakasutamine, samuti tarbimiskaja suurendamine ning Euroopa ja rahvusvaheliste standardite väljatöötamine ja lõimimine on asjaomaste taristute aruka lõimitud toimimise võimaldamise seisukohast otsustava tähtsusega.

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.3 – lõik 2 – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  tehnoloogiad ja vahendid, millega ühendada elektrivõrguga taastuvenergia allikad ja uued tarbijad, nt elektromobiilsusega seotud tarbijad ja soojuspumbad;

–  tehnoloogiad ja vahendid, millega ühendada olemasoleva elektrivõrguga taastuvenergia allikad ja uued tarbijad, nt elektromobiilsusega seotud tarbijad, elektrolüüsivahendid, kütuseelemendid ja soojuspumbad, tööstuslik hüdrolüüs, elektrienergia salvestamine ja detsentraliseeritud taastuvenergia, mis on kulutõhusa, turvalise, väga energiatõhusa ja taastuvatel energiaallikatel põhineva energiasüsteemi peamised elemendid;

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.3 – lõik 2 – taane 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  mitmesugustel paindlikel taastuvatel energiaallikatel põhinevate stabiilsete ja usaldusväärsete energiasüsteemide ja -võrkude näidisprojektid kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.3 – lõik 2 – taane 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  uutel teenustel ja kogukondlikel algatustel põhinevad lõimitud lähenemisviisid kohalikul tasandil, sealhulgas saartel, taastuvenergia tootmise ja tarbimise kokkusobitamiseks;

–  integreeritud lähenemisviisid taastuvenergia tootmise ja tarbimise suurendamiseks, parandamiseks ja sobitamiseks kohalikul tasandil, sealhulgas saartel, võttes aluseks uued teenused ja tehnoloogiad (sealhulgas võrdõigusvõrgud, hajusandmebaasi tehnoloogia, virtuaalne netomõõtmissüsteem), samuti kogukonna algatused (sealhulgas aktiivsed tarbijad ja omatarbeks tootvad taastuvenergia tarbijad, kes tegutsevad üksi või ühiselt taastuvenergia kogukondades ja kohalikes energiakogukondades);

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.3 – lõik 2 – taane 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  uute energiatehnoloogiate, nagu paindlikest taastuvenergiaallikatest energia tootmise, taastuvenergiaallikatel põhineva vesiniku ja sünteetilise gaasi energiasalvestina kasutamise süsteemse mõju analüüs; teadusuuringud ja lõimitud lähenemisviisid maagaasivõrkude ümberkujundamiseks keskkonnasõbralikeks vesinikgaasivõrkudeks või biometaani või sünteetilist metaani transportivateks võrkudeks;

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.3 – lõik 2 – taane 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  võrgu paindlikkus ning eri energiaallikate, võrkude, taristute ja osalejate koostoime.

–  võrgu ja energiatootmise paindlikkus ning energiavarustuskindlus, sealhulgas tarbimiskaja, ning eri energiaallikate, võrkude, taristute (sh olemasolevad taristud) ja osalejate koostoime. sektorite ühendamise tehnoloogiad, et hõlbustada energia salvestamist ja kasutada ära energia transpordipotentsiaali;

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.3 – lõik 2 – taane 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  keskkonnasäästlikud lahendused, mis võimaldavad tagada süsteemi töökindluse, täiendades taastuvaid energiaallikaid ja elektrifitseerimispõhiseid salvestusviise ning minnes nendest kaugemale;

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.4 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.2.4.  Hooned ja tööstusrajatised ümberkujundatavas energiasüsteemis

4.2.4.  Hooned ümberkujundatavas energiasüsteemis

Muudatusettepanek    93

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Hoonete ja tööstusrajatiste aktiivne roll nende ja energiasüsteemi koostoimes suureneb. Seepärast on nad taastuvenergia ülekande seisukohast otsustava tähtsusega.

Hoonete aktiivne roll nende ja energiasüsteemi koostoimes suureneb. Seepärast on nad taastuvate energiaallikate kasutamisele ja suuremale energiatõhususele üleminekul otsustava tähtsusega.

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Hooned on oluline tegur, mis mõjutab kodanike elukvaliteeti. Eri tehnoloogiate, seadmete ja süsteemide lõimimine ning mitmesuguste energiakasutusviiside, hoonete ja nende elanike ning kasutajate omavaheline sidumine on energiatootmise, -salvestamise ja -tõhususe seisukohalt äärmiselt võimalusterohke.

Hooned on oluline tegur, mis mõjutab kodanike elukvaliteeti. Eri tehnoloogiate, seadmete, süsteemide ja standardite lõimimine ning mitmesuguste energiakasutusviiside, hoonete ja nende elanike ning kasutajate omavaheline sidumine on kliimamuutuste leevendamise, energiatootmise, energiasäästu, energiasalvestamise ja -tõhususe seisukohalt äärmiselt võimalusterohke.

Muudatusettepanek    95

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.4 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tööstused, eriti energiamahukad tööstused saaksid energiatõhusust veelgi parandada ja taastuvenergiaallikate lõimimist soodustada.

välja jäetud

Muudatusettepanek    96

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.4 – lõik 4 – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  elekter ja küte tööstusrajatise ja energiasüsteemi käitaja vahel;

–  elektri ja kütte liikumine ehitiste, tööstusrajatise ja energiasüsteemi käitaja vahel;

Muudatusettepanek    97

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.4 – lõik 4 – taane 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  asjakohased protsessid, projekteerimine ja materjalid;

–  ehitusprotsesside, projekteerimise ja materjalide optimeerimine ja jätkusuutlikkus;

Muudatusettepanek    98

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.4 – lõik 4 – taane 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  arukad hooned ja suured transpordikeskused (sadamad, lennujaamad, logistikakeskused) kui laiemate energiavõrkude ja uuenduslike liikuvuslahenduste aktiivsed komponendid;

–  arukad hooned ja suured transpordikeskused (sadamad, lennujaamad, raudteejaamad ja logistikakeskused) kui laiemate energiavõrkude ja uuenduslike liikuvuslahenduste aktiivsed komponendid;

Muudatusettepanek    99

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.4 – lõik 4 – taane 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  hoonete olelusringi projekteerimine, nende ehitamine, toimimine ja lammutamine, võttes energia- ja ressursitõhususe ning kliimatingimustele vastupidavuse saavutamiseks arvesse ringlust ja keskkonnatoimet, ning nende hoonete lammutusjärgne ringlussevõtt;

–  uued meetodid, sealhulgas arukad vahendid ja seadmed hoonete olelusringi projekteerimiseks, nende ehitamiseks (sealhulgas kasutades kerg- ja taastuvmaterjale), toimimiseks ja lammutamiseks, võttes arvesse ringlust, keskkonnatoimet, jätkusuutlikkust ja majanduslikku tasuvust, et saavutada energia- ja ressursitõhusus, kliimatingimustele vastupidavus, mõju kasvuhoonegaaside heitele ja nende hoonete lammutusjärgne ringlussevõtt;

Muudatusettepanek    100

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.4 – lõik 4 – taane 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  uued ärimudelid, lähenemised ja teenused renoveerimise finantseerimiseks, ehitusalaste oskuste parandamiseks, hoonete elanike ja muude turuosaliste kaasamiseks;

–  uued ärimudelid, lähenemised ja teenused renoveerimise finantseerimiseks (sh eelmakseskeemid arvetepõhiste tagasimaksetega), ehitusalaste oskuste parandamiseks, hoonete elanike ja muude turuosaliste (sh kohalikud omavalitsused või taastuvenergia kogukonnad) kaasamiseks;

Muudatusettepanek    101

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.4 – lõik 4 – taane 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  hoonete energiatõhususe jälgimine ja optimeerimine;

–  hoonete energiatõhususe jälgimine ja optimeerimine kooskõlas hoonete energiatõhususe direktiiviga (direktiiv 2018/844), sh hoonete täiustatud energiahaldussüsteeme kasutades;

Muudatusettepanek    102

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.4 – lõik 4 – taane 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

  vahendid ja arukad seadmed hoonete energiatõhususe suurendamiseks;

välja jäetud

Muudatusettepanek    103

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.4 – lõik 4 – taane 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  olemasolevate hoonete renoveerimine liginullenergiahooneteks.

–  olemasolevate hoonete renoveerimine liginullenergiahooneteks ja innovaatilised tehnoloogiad.

Muudatusettepanek    104

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.4 – lõik 4 – taane 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  paindlik energiatootmine, tarbimiskaja, energia salvestamise optimeerimine.

Muudatusettepanek    105

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4.2.4 a.  Tööstusrajatised ümberkujundatavas energiasüsteemis

 

Tööstusel, eriti energiamahukatel tööstusharudel, tuleks energiatõhusust veelgi parandada, oma energiatarbimist vähendada ja taastuvate energiaallikate integreerimist soodustada. Tööstusrajatiste roll energiasüsteemis on muutumas vajaduse tõttu vähendada heitkoguseid otseste või kaudsete elektriliste lahenduste, samuti tootmisprotsesside allika (nt vesinik) alusel. Tööstuskompleksid, kus kõrvuti toimuvad paljud erinevad protsessid, võivad optimeerida energiavoogude ja teiste ressursside (toormaterjali) vahetamist üksteise vahel.

 

Põhisuunad

 

– muundamistehnoloogiad CO2-allikate säästvaks kasutamiseks, et suurendada ressursitõhusust ja vähendada heitkoguseid, sealhulgas tööstuse ja energiasektori hübriidsed energiasüsteemid, millel on CO2-heite vähendamise potentsiaal;

 

– energiamahukate tööstusprotsesside otsese ja kaudse elektrifitseerimise näide

 

– vahendid ja taristu elektrijaamade protsessijuhtimiseks, et optimeerida energiavoogu ja materjale (nt vesinik, muud tooted) teiste elektrijaamade ja energiasüsteemiga vastastiktoimes;

 

– elektri-, lähteainete- ja küttesüsteemi paindlikkus ja tõhusus tööstusettevõtetes ja energiasüsteemis;

 

– täiustatud või uued protsessid, projekteerimine ja materjalid, mille abil tõhusalt sooja ja külma kasutada või toota ning energiat salvestada;

 

– täiustatud materjalitõhusus, mis vähendab nõudlust suure energiakasutusega puistematerjalide järele.

Muudatusettepanek    106

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4.2.4 b.  Energiasüsteemi ümberkujundamine söepiirkondades

 

Ligi pooltel liikmesriikidel on ülesanne koostada sidusad strateegiad, mis keskenduvad piirkondadele, kus valitsevad pruunsöest, kivisöest ja muudest fossiilkütustest energia tootmise järkjärgulise lõpetamisega seotud probleemid. Selle prioriteediga püütakse saavutada vastastikust täiendavust teiste ELi vahendite ja programmidega.

 

Põhisuunad

 

– toetada kaasavate ja õiglase ülemineku strateegiate väljatöötamist, milles võetakse arvesse ühiskondlikku, sotsiaal-majanduslikku ja keskkonnamõju ning alade ümberkujundamist;

 

– tehnoloogiad ja mudelid nende piirkondade potentsiaali ärakasutamiseks, sealhulgas see, kuidas kõige paremini meelitada ligi alternatiivseid innovaatilisi ettevõtteid;

 

– teadusuuringud selle kohta, kuidas neid piirkondi taaselustada ning saavutada jätkusuutlik tööhõive ja majanduskasvu väljavaated, sealhulgas töötajate ümberõppega seotud teadusuuringud.

Muudatusettepanek    107

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.5 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

aastaks elab hinnanguliselt üle 80 % ELi rahvastikust linnapiirkondades, kus tarbitakse lõviosa saadavatest ressurssidest, sealhulgas energiast. Need piirkonnad on eriti haavatavad ilmastikumuutuste kahjulike mõjude suhtes, mida juba praegu ja tulevikus veelgi rohkem halvendavad kliimamuutused ja loodusõnnetused. Peamine probleem on üldise energia- ja ressursitõhususe ning kliimamuutustele vastupidavuse märkimisväärne suurendamine Euroopa linnades tervikuna, keskendudes kõigile hoonetele, energiasüsteemidele, liikuvusele, kliimamuutustele, samuti vee, pinnase ja õhu kvaliteedile, jäätmetele ja mürale. Tuleb uurida koostoimet Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastatava linnapoliitika ja sellekohaste meetmetega ning seda koostoimet kasutada.

aastaks elab hinnanguliselt üle 80 % ELi rahvastikust linnapiirkondades, kus tarbitakse lõviosa saadavatest ressurssidest, sealhulgas energiast. Need piirkonnad on eriti haavatavad ilmastikumuutuste kahjulike mõjude suhtes, mida juba praegu ja tulevikus veelgi rohkem halvendavad kliimamuutused ja loodusõnnetused. Peamine probleem on üldise energia- ja ressursitõhususe ning kliimamuutustele vastupidavuse märkimisväärne suurendamine Euroopa kogukondades ja linnades tervikuna, keskendudes kõigile hoonetele, energiasüsteemidele, transpordile ja liikuvusele, kliimamuutuste leevendamisele, samuti vee, pinnase ja õhu kvaliteedile, jäätmetele ja mürale. Tuleb uurida koostoimet Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastatava linnapoliitika ja sellekohaste meetmetega ning seda koostoimet kasutada.

Muudatusettepanek    108

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.5 – lõik 2 – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  vähese CO2-heitega tehnoloogiate kasutuselevõtmine kogu ELi linnade/piirkondade energia-/liikuvussüsteemides, plussenergiapiirkonnad ning heitevaba liikuvus ja logistika aastaks 2050, mis suurendab ELi integreeritud lahenduste konkurentsivõimet maailmas;

–  vähese CO2-heitega tehnoloogiate kasutuselevõtmine kogu liidu linnade/piirkondade/maapiirkondade energia-/liikuvussüsteemides, plussenergiapiirkonnad ning heitevaba liikuvus ja logistika aastaks 2050, mis suurendab ELi integreeritud lahenduste konkurentsivõimet maailmas;

Muudatusettepanek    109

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.5 – lõik 2 – taane 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  linnaplaneerimine, taristud ja süsteemid, sh nendevahelised ühendused ja koostalitlusvõime, looduspõhised lahendused ning digitehnoloogial ja -ruumil põhinevate teenuste ja andmete kasutamine, võttes arvesse prognoositud kliimamuutuste mõju ning vastupanuvõimet kliimamuutustele;

–  linna -ja maaplaneerimine, taristud ja süsteemid, sh nendevahelised ühendused ja koostalitlusvõime, standardimine, looduspõhised lahendused ning turvalisel digitehnoloogial ja -ruumil põhinevate teenuste ja andmete kasutamine, võttes arvesse prognoositud kliimamuutuste mõju ning lõimitud kliimamuutuste leevendamist;

Muudatusettepanek    110

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.5 – lõik 2 – taane 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  kodanike elukvaliteet, ohutu liikuvus, linnade sotsiaalne innovatsioon, linnade ringmajanduse rakendamise ja taastumisvõime, väiksem ökoloogiline jalajälg ja reostus;

–  kodanike elukvaliteet, ohutu ja mitmeliigiline liikuvus (sh jalgsi ja jalgrattaga), linnade ja maapiirkondade sotsiaalne innovatsioon, linnade ringmajanduse rakendamise ja taastumisvõime, väiksem keskkonnamõju ja reostus;

Muudatusettepanek    111

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.6 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Üleminek puhtamatele tehnoloogiatele, ühendatusele ja automatiseerimisele sõltub õhusõidukite, sõidukite ja laevade õigeaegsest projekteerimisest ja tootmisest, lõimides eri tehnoloogiaid ja kiirendades nende kasutussevõtmist. Kõige olulisemateks eesmärkideks jäävad endiselt mugavuse, tõhususe ja taskukohasuse suurendamine, minimeerides samas olelusringi mõju keskkonnale, inimeste tervisele ja energiakasutusele. Võttes arvesse liikuvuse suurenenud nõudlust ja kiiresti muutuvaid tehnoloogia kontrollirežiime, on kõigi transpordiliikide nõuetekohaseks toimimiseks hädavajalik tõhusalt toimiv uuenduslik transporditaristu. Energiakulu ja keskkonnamõju vähendamise seisukohast väärib erilist tähelepanu lõimitud lähenemine taristu ja sõidukite/laevade/õhusõidukite arendamisele.

Üleminek puhtamatele tehnoloogiatele, ühendatusele ja automatiseerimisele sõltub õhusõidukite, sõidukite ja laevade õigeaegsest projekteerimisest ja tootmisest, lõimides eri tehnoloogiaid ja kiirendades nende kasutussevõtmist. Kõige olulisemateks eesmärkideks jäävad endiselt mugavuse, tõhususe ja taskukohasuse suurendamine, minimeerides samas olelusringi mõju kliimale, keskkonnale, inimeste tervisele ja energiakasutusele. Võttes arvesse liikuvuse suurenenud nõudlust ja kiiresti muutuvaid tehnoloogia kontrollirežiime, on kõigi transpordiliikide nõuetekohaseks toimimiseks hädavajalik tõhusalt toimiv uuenduslik transporditaristu. Energiakulu ja keskkonnamõju vähendamise seisukohast väärib erilist tähelepanu lõimitud lähenemine taristu ja sõidukite/laevade/õhusõidukite arendamisele.

Muudatusettepanek    112

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.6 – lõik 2 – taane 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  sõidukite/laevade/õhusõidukite, k.a nende varuosade kontseptsioonid ja projektid, milles on kasutatud parendatud materjale ja konstruktsioone, tõhusust, energia salvestus- ja tagastustehnoloogiat, ohutussüsteeme ja turvaelemente, et keskkonna- ja tervisemõju oleks väiksem;

–  sõidukite/laevade/õhusõidukite k.a nende varuosade ja moodulelementide kontseptsioonid ja projektid, milles on kasutatud parendatud materjale ja konstruktsioone, tarkvaralahendusi ja -uuendusi, piraatlusevastaseid täiustatud turvasüsteeme, tõhusust, energia salvestus- ja tagastustehnoloogiat, ohutussüsteeme ja turvaelemente, et keskkonna- ja tervisemõju oleks viidud miinimumini;

Muudatusettepanek    113

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.7 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selleks et EL saavutaks õhukvaliteedi, kliima- ja energiaeesmärgid, sealhulgas kasvuhoonegaaside heite 60 % vähenemise 2050. aastaks ja müra vähenemise, tuleb põhjalikult muuta kogu liikuvussüsteemi, sealhulgas kasutajaid, sõidukeid, kütuseid ja taristuid. Samuti on vaja kasutada vähese heitega alternatiivenergiat ja lasta turule heitevabad sõidukid/laevad/õhusõidukid. Peale kasvuhoonegaaside heite kahjuliku mõju on Euroopas transpordil märkimisväärne osa õhu halva kvaliteedi põhjustamises ja müra tekitamises, millel on kodanike tervisele halvad tagajärjed7. Tuginedes edusammudele elektriliste lahenduste kasutussevõtmises ning kütuseelementide kasutamises autode, busside ja kergsõidukite puhul, on oluline kiirendada teadusuuringuid ja uudsete lahenduste leidmist teistes sektorites, näiteks lennunduses, mere- ja siseveelaevanduses ning veoautode puhul.

Õhukvaliteedi, kliima ja energiaga seotud eesmärkide saavutamiseks ning müra vähendamiseks on vaja, et liit mõtleks läbi kogu liikuvussüsteemi, sealhulgas kasutajad, sõidukid, kütused, CO2 mõõtesüsteemid, taristud, ruumikasutus ja uued transpordilahendused. Samuti on liidul vaja kasutada vähese heitega alternatiivenergiat ja lasta turule heitevabad sõidukid/laevad/õhusõidukid. Ligikaudu kolmandik ELi kodanikest elab linnapiirkondades, kus saasteainete sisaldused ületavad seadusega ette nähtud piirnorme18 . Tuginedes olemasolevatele edusammudele alternatiivsete kütuste tootmises ja kasutamises, elektriliste lahenduste, vesinikutehnoloogiate, biokütuste ja biogaasi kasutussevõtmises, kütuseelementide kasutamises ning sisepõlemismootorite täiustamises ja nende kohandamises taastuvkütustele ja teistele säästvatele tehnoloogiatele autode, busside, veokite ja kergsõidukite puhul, on oluline kiirendada teadusuuringuid ja uudsete lahenduste leidmist teistes sektorites, näiteks lennunduses, raudteesektoris, mere- ja siseveelaevanduses.

__________________

__________________

18 Ligikaudu kolmandik ELi kodanikest elab linnapiirkondades, kus saasteainete sisaldused ületavad seadusega ette nähtud piirnorme.

18 Ligikaudu kolmandik ELi kodanikest elab linnapiirkondades, kus saasteainete sisaldused ületavad seadusega ette nähtud piirnorme.

Muudatusettepanek    114

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.7 – lõik 2 – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  elektriliste lahenduste kasutussevõtt kõigi transpordiliikide puhul (nt akud, kütuseelemendid, hübridiseerimine jm), sealhulgas sõidukite/laevade/õhusõidukite jõuseadmete uued tehnoloogiad, kiire laadimine/tankimine, energiakogumine ning kasutajasõbralikud ja juurdepääsetavad liidesed laadimistaristuga, millega tagatakse koostalitlusvõime ja teenuste sujuv pakkumine; vähese heitega ja heitevabadele sõidukitele ettenähtud konkurentsivõimeliste, ohutute, hästitoimivate ja säästlike akude väljatöötamine ja turuletoomine;

–  CO2-heite vähendamine kõigi transpordiliikide puhul, sh elektromobiilsuse abil (nt ringlussevõetavad akud, kütuseelemendid, igat liiki hübridiseerimine jm) ja sõidukite/laevade/õhusõidukite jõuseadmete uued tehnoloogiad, kiire laadimine/tankimine, energiakogumine ning kasutajasõbralikud ja juurdepääsetavad liidesed laadimis- ja tankimistaristuga, millega tagatakse koostalitlusvõime ja teenuste sujuv pakkumine; vähese heitega ja heitevabadele sõidukitele ettenähtud konkurentsivõimeliste, ohutute, hästitoimivate, ringlussevõetavate ja säästlike akude väljatöötamine ja turuletoomine;

Muudatusettepanek    115

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.7 – lõik 2 – taane 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  säästvad uued kütused ja uued arukad sõidukid/laevad/õhusõidukid olemasolevates ja tulevikus kasutatavates liikuvusmudelites ning tugitaristud; koostalitlusvõimet ja teenuste sujuvat pakkumist soodustavad tehnoloogiad ja kasutajapõhised lahendused;

–  säästvad uued kütused ja uued arukad sõidukid/laevad/õhusõidukid olemasolevates ja tulevikus kasutatavates liikuvusmudelites ning tugitaristud; koostalitlusvõimet ja teenuste sujuvat pakkumist soodustavad tehnoloogiad ja kasutajapõhised lahendused; vaiksemad ja keskkonnasäästlikumad õhusõidukid;

Muudatusettepanek    116

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.7 – lõik 2 – taane 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  liikuvuse keskkonna- ja tervisemõju vähendamine.

–  liikuvuse keskkonna- ja tervisemõju vähendamine miinimumini, sealhulgas uurides võimalusi mõõta saastet liikuvussektoris uue põlvkonna kaugandurite abil.

Muudatusettepanek    117

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.8 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Arukas liikuvus aitab eelkõige digitehnoloogiat, kaasaegseid satelliitnavigatsioonisüsteeme (EGNOS/Galileo) ja tehisintellekti kasutades tagada uksest ukseni liikuvuse tõhusust, ohutust ja vastupidavust. Uued tehnoloogiad aitavad optimeerida transporditaristu ja -võrkude kasutamist ja tõhusust, parandades mitmeliigilist transporti ja ühenduvust ning optimeerides liikluskorraldust, samuti võimaldavad need kasutada uuenduslikke transpordilahendusi ja -teenuseid, vähendades ummikuid ja negatiivset keskkonnamõju ning pakkudes kodanikele ja ettevõtjatele paremat liikuvus- ja logistikateenust. Ühendatud ja automatiseeritud liikuvus koos seda võimaldava taristuga parandab kõigi transpordiliikide tõhusust ja ohutust.

Arukas liikuvus aitab eelkõige uut digitehnoloogiat, kaasaegseid satelliitnavigatsioonisüsteeme (EGNOS/Galileo) ja tehisintellekti kasutades tagada uksest ukseni liikuvuse tõhusust, ohutust ja vastupidavust. Uued tehnoloogiad, sh süsteemide süsteemid, aitavad optimeerida transporditaristu ja -võrkude kasutamist ja tõhusust, parandades mitmeliigilist transporti ja ühenduvust ning optimeerides liikluskorraldust, samuti võimaldavad need kasutada uuenduslikke transpordilahendusi, standardeid ja -teenuseid, vähendades ummikuid ja negatiivset keskkonnamõju ning pakkudes kodanikele ja ettevõtjatele paremat liikuvus- ja logistikateenust. Ühendatud ja automatiseeritud liikuvus koos seda võimaldava taristuga parandab kõigi transpordiliikide tõhusust ja ohutust.

Muudatusettepanek    118

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.8 – lõik 2 – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  digitaalne võrguhaldus ja liikluskorraldus: kaasaegsed otsusetegemise tugisüsteemid; uue põlvkonna liikluskorraldus (sealhulgas mitmeliigiline võrk ja liikluskorraldus); reisijate ja kaupade sujuva, mitmeliigilise ja ühendatud liikuvuse toetamine; suurandmete kasutamine ja piirangud; uudsete satelliitnavigatsioonisüsteemide (EGNOS/Galileo) kasutamine;

–  Digitaalvõrk, liiklus, ruumi kasutamine ja korraldus: kaasaegsed otsusetegemise tugisüsteemid; uue põlvkonna liikluskorraldus (sealhulgas mitmeliigiline võrk ja liikluskorraldus); reisijate ja kaupade sujuva, mitmeliigilise ja ühendatud liikuvuse toetamine; suurandmete kasutamine ja piirangud; uudsete satelliitnavigatsioonisüsteemide (EGNOS/Galileo) kasutamine, et mõista muutuva liikuvusega seotud uusi käitumisviise;

Muudatusettepanek    119

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.8 – lõik 2 – taane 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  suure läbilaskevõimega, vaikset, koostalitlusvõimelist ja automatiseeritud raudteesüsteemi võimaldavad raudteetehnoloogiad ja -toimingud;

–  suure läbilaskevõimega, atraktiivset, vaikset, täielikult ühendatud, koostalitlusvõimelist, piiriülest ja automatiseeritud raudteesüsteemi võimaldavad raudteetehnoloogiad ja -toimingud nii reisijate kui ka kaupade veo vajadusteks;

Muudatusettepanek    120

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.8 – lõik 2 – taane 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  ühendatud, koostoimivad ja automatiseeritud liikuvussüsteemid ja -teenused, sealhulgas tehnoloogialahendused ja mittetehnoloogilised küsimused.

–  ühendatud, koostoimivad, koostalitlevad ja automatiseeritud liikuvussüsteemid ja -teenused, sealhulgas tehnoloogialahendused ja mittetehnoloogilised küsimused, nagu muutused kasutajate käitumises ja liikuvusmustrites.

Muudatusettepanek    121

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.8 – lõik 2 – taane 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  uued või täiustatud teenused ja ärimudelid, mille kaudu kasutaja suhtleb erinevate arukate vahenditega;

Muudatusettepanek    122

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.8 – lõik 2 – taane 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  segaliikluses turvaliselt osalevate automatiseeritud sõidukite kontseptsioon, arendamine, mõju, kujundus, teadusuuringud, heakskiitmine ja meetodid;

Muudatusettepanek    123

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.8 – lõik 2 – taane 4 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  arukad laevanduslahendused ohutumateks ja tõhusamateks veetransporditoiminguteks.

Muudatusettepanek    124

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.8 – lõik 2 – taane 4 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  uued süsteemid ja tehnoloogiad sadamate haldamiseks ja ühendamiseks.

Muudatusettepanek    125

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.9 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Massilise, kontsentreeritud ja detsentraliseeritud salvestamise lahendused (mis on keemilised, elektrokeemilised, elektrilised, mehaanilised ja soojuslikud) energiasüsteemi jaoks suurendavad süsteemi tõhusust, paindlikkust, tehnoloogilist iseseisvust ja ligipääsetavust, samuti varustuskindlust. Väikese CO2-heitega transport nõuab niisuguste elektrisõidukite ja/või muid alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite osakaalu suurendamist, millele on paremini toimivad, odavamad, ringlussevõetavad ja korduvkasutatavad akud, samuti on vaja pakkuda kohapeal sünteetilisi/taastuvkütuseid (nt vesinikku) ning leida uuenduslikud lahendused salvestamiseks kohapeal.

Massilise, kontsentreeritud ja detsentraliseeritud salvestamise lahendused (mis on keemilised, elektrokeemilised, elektrilised, mehaanilised ja soojuslikud) energiasüsteemi jaoks suurendavad süsteemi tõhusust, paindlikkust, tehnoloogilist iseseisvust ja ligipääsetavust, samuti varustuskindlust. Väikese CO2-heitega transport nõuab niisuguste elektrisõidukite ja/või muid alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite osakaalu suurendamist, millele on paremini toimivad, odavamad, ulatuslikult ringlussevõetavad ja korduvkasutatavad väikese keskkonnamõjuga akud, samuti on vaja pakkuda kohapeal vähese CO2-heitega kütuseid (nt vähese CO2-heitega või taastuvatel energiaallikatel põhinevat vesinikku) ning leida uuenduslikud lahendused salvestamiseks kohapeal.

Muudatusettepanek    126

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.9 – lõik 2 – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  tehnoloogiad, sealhulgas taastuvad vedel- ja gaaskütused ning nendega seotud väärtusahelad, nii energia salvestamise igapäevase kui ka hooajalise vajaduse rahuldamiseks;

–  tehnoloogiad, sealhulgas vähese CO2-heitega vedel- ja gaaskütused ning nendega seotud väärtusahelad, nii energia salvestamise igapäevase kui ka hooajalise vajaduse rahuldamiseks, sealhulgas nende mõju keskkonnale ja kliimale;

Muudatusettepanek    127

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.9 – lõik 2 – taane 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  akud ja ELi väärtusahel, sealhulgas tehnilised lahendused, akuelementide suuremahulise tootmise tehnoloogiad, taaskasutus- ja ringlussevõtumeetodid;

–  akud ja ELi väärtusahel, sealhulgas tehnilised lahendused, akuelementide suuremahulise tootmise tehnoloogiad, suur võimsus ja energiatihedus, kiire laadimine, vähene keskkonnamõju, korduskasutus ja väga hea ringlussevõetavus, täiustatud materjalid energia salvestamise meetodite jaoks ning standardimisvajadused;

Muudatusettepanek    128

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 4 – alapunkt 4.2 – alapunkt 4.2.9 – lõik 2 – taane 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  heitevabad vesinikul töötavad kütuseelemendid ning ELi väärtusahel tehnilisest lahendusest kuni lõppkasutuseni mitmesugusel otstarbel.

–  taastuvatel energiaallikatel põhinevad elektrolüüs ja kütuseelemendid kogu ELi väärtusahelas tehnilisest lahendusest kuni lõppkasutuseni mitmesugusel otstarbel.

Muudatusettepanek    129

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  TEEMAVALDKOND „TOIT JA LOODUSVARAD“

5.  TEEMAVALDKOND „TOIT, LOODUSVARAD, MERED JA OOKEANID“

Muudatusettepanek    130

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Inimtegevus avaldab suurenevat mõju pinnasele, meredele ja ookeanidele, veele, õhule, elurikkusele ja teistele loodusvaradele. Planeedi kasvava elanikkonna toiduga varustamine sõltub otseselt loodussüsteemide ja loodusvarade seisundist. Üheskoos kliimamõjudega avaldab inimkonna kasvav nõudlus loodusvarade järele keskkonnale survet, mis tugevalt ületab jätkusuutlikku taset, mõjutab ökosüsteeme ja nende võimet osutada teenuseid inimeste hüvanguks. Ringmajanduse, biomajanduse ja sinise majanduse kontseptsioonid annavad võimaluse keskkonna-, sotsiaal- ja majanduseesmärke tasakaalustada ning korraldada inimtegevust kestliku arengu suunas.

Inimtegevus avaldab suurenevat mõju pinnasele, meredele ja ookeanidele, veele, õhule, elurikkusele ja teistele loodusvaradele. Planeedi kasvava elanikkonna toiduga varustamine sõltub otseselt loodussüsteemide ja loodusvarade seisundist. Üheskoos kliimamõjudega avaldab inimkonna kasvav nõudlus loodusvarade järele keskkonnale survet, mis tugevalt ületab jätkusuutlikku taset, mõjutab ökosüsteeme ja nende võimet osutada teenuseid, millega säilitatakse inimeste heaolu pikas perspektiivis. Toiduainete tootmise kasv ei vasta maailma rahvastiku kasvule ja seetõttu on vaja läbimurret jätkusuutliku toidutootmise tõhustamises. Samal ajal peame tagama, et toidutootmissüsteemide keskmes on toitumine ja tervis.

 

Ringmajanduse, agroökoloogia, säästva põllumajanduse, biomajanduse ja sinise majanduse kontseptsioonid annavad võimaluse keskkonna-, sotsiaal- ja majanduseesmärke tasakaalustada ning korraldada inimtegevust kestliku arengu suunas.

Muudatusettepanek    131

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selleks et saavutada kestliku arengu eesmärgid, tagada ohutu ja tervisliku toidu tootmine ja tarbimine, edendada säästvaid tavasid põllumajanduses, vesiviljeluses, kalanduses ja metsanduses, tagada kõigile puhta vee, pinnase ja õhu kättesaadavus, puhastada meresid ja ookeane ning säilitada ja taastada planeedi elujõulisi loodussüsteeme ja keskkonda, on vaja ära kasutada teadusuuringute ja innovatsiooni potentsiaal. Kuid jätkusuutlikkusele ülemineku teid ja vastupidavate takistuste ületamise võimalusi on vähe teada. Üleminek säästvale tarbimisele ja tootmisele ning planeedi heaolu taastamine nõuavad investeerimist tehnoloogiatesse, uutesse ärimudelitesse ning sotsiaalsesse ja keskkonnaalasesse innovatsiooni. See annab uusi võimalusi muuta Euroopa majandus jätkusuutlikumaks, vastupidavamaks, uuenduslikumaks ja vastustustundlikumaks, edendada ressursitõhusust, tootlikkust ja konkurentsivõimet ning luua töökohti ja majanduskasvu.

Selleks et saavutada kestliku arengu ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgid, tagada ohutu ja tervisliku toidu tootmine ja tarbimine, edendada säästvaid tavasid põllumajanduses, loomakasvatuses, vesiviljeluses, kalanduses ja metsanduses, tagada kõigile puhta vee, pinnase ja õhu kättesaadavus, puhastada meresid ja ookeane ja maismaavett ning säilitada ja taastada planeedi elujõulisi loodussüsteeme ja keskkonda, on vaja ära kasutada teadusuuringute ja innovatsiooni potentsiaal. Kuid jätkusuutlikkusele ülemineku teid ja püsivate takistuste ületamise võimalusi on vähe teada. Üleminek säästvale tootmisele, tarbimisele ja taastamisele ning ökosüsteemide ja loodusvarade taastamisele ja taastamisele, samuti ressursibaasi tugevdamine ja täiendamine, millest sõltub põllumajandus, nõuab investeeringuid teadus- ja tehnoloogiauuringutesse, standardimisse ja uutesse ärimudelitesse, mis toetavad sotsiaalset ja keskkonnaalast innovatsiooni, sealhulgas keskkonnakulude arvessevõttu meie majanduses, kogudes rohkem ja kvaliteetsemaid andmeid eri poliitikavaldkondade mõju kohta. See annab uusi võimalusi muuta Euroopa majandus vastupidavamaks, uuenduslikumaks ja vastutustundlikumaks, edendada ressursitõhusust, loodusvarade potentsiaali ja seisundit, pikaajalist tootlikkust ja konkurentsivõimet, maapiirkondade elujõulisust, kvaliteetseid töökohti ja kestlikku majanduslikku ja sotsiaalset heaolu.

Muudatusettepanek    132

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.1 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tegevused loovad teadmusbaasi ja leiavad lahendused, mis võimaldavad: kestlikult majandada ja kasutada nii meres kui ka maismaal leiduvaid loodusvarasid ning soodustada maismaa ja vee ökosüsteemide osa CO2 sidumisel; tagada toidu ja toitainetega kindlustatus, varustades ohutu, tervisliku ja täisväärtusliku toiduga; kiirendada üleminekut fossiilsel toorainel põhinevalt lineaarmajanduselt ressursitõhusale, vastupidavale, vähese heite ja CO2-heitega ringmajandusele ning toetada kestliku biomajanduse ja sinise majanduse arengut; arendada maa-, ranniku- ja linnapiirkonnad vastupidavaks ja elujõuliseks.

Valdkondadevahelisted ja -ülesed lähenemisviisid, mille puhul kogu väärtusahela ulatuses kasutatakse osalejate oskusteavet ja kogemusi, et luua teadmusbaasi ja leida lahendusi, mis võimaldavad: kaitsta, säästvalt majandada ja kasutada nii vees kui ka maismaal leiduvaid loodusvarasid; edendada maismaa- ja veesüsteemide kestlikku kasvu; suurendada CO2 sidumist; tagada piisav toidu ja toitainetega kindlustatus, vältida raiskamist ja ületootmist ja pakkuda ohutut, tervislikku ja täisväärtuslikku toitu; kiirendada üleminekut säästvatele lähenemisviisidele kõikides põllumajandusvormides, sealhulgas tavapärases ja mahepõllumajanduses; kiirendada üleminekut fossiilsel toorainel põhinevalt lineaarmajanduselt ressursitõhusale, vastupidavale, vähese heite ja CO2-heitega ringmajandusele ning toetada kestliku biomajanduse ja sinise majanduse arengut; arendada maa-, ranniku- ja linnapiirkonnad vastupidavaks ja elujõuliseks.

Muudatusettepanek    133

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.1 – lõik 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Need aitavad säilitada ja soodustada elurikkust ning tagada ökosüsteemi teenuste pikaajalise osutamise, kliimamuutustega kohanemise ja CO2 sidumise (nii maismaal kui ka vees). Need aitavad vähendada kasvuhoonegaaside ja muid heiteid ning esmatootmisest (nii maismaal kui ka vees), töötlemisest, tarbimisest ja muust inimtegevusest pärit jäätmeid ja reostust. Need hoogustavad investeerimist, toetades muutust ringmajanduse, biomajanduse ja sinise majanduse suunas ning kaitstes ühtlasi keskkonna seisundit ja terviklikkust.

Lisaks aitab nende eesmärkide saavutamine säilitada ja soodustada nii looduslikku kui ka kultiveeritud elurikkust ning tagada ökosüsteemi teenuste pikaajalise osutamise, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise ning CO2 sidumise (nii maismaal kui ka vees). Need aitavad säilitada elurikkust ja tagada ökosüsteemi teenuste pikaajalise osutamise, samuti vähendada kasvuhoonegaaside ja muid heiteid ning esmatootmisest (nii maismaal kui ka vees), töötlemisest, tarbimisest ja muust inimtegevusest pärit jäätmeid ja reostust. Need hoogustavad investeerimist, toetades muutust ringmajanduse, säästva põllumajanduse, biomajanduse ja sinise majanduse suunas ning kaitstes ühtlasi keskkonna seisundit, jätkusuutlikkust ja terviklikkust. Selle prioriteedi eesmärk on ka parandada teadmusbaasi elurikkuse olukorra kohta, arendades, valideerides ja ühtlustades võrreldavaid kogu liitu hõlmavaid meetodeid.

Muudatusettepanek    134

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.1 – lõik 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Samuti soodustavad need teadusuuringutes ja innovatsioonis osaluspõhist lähenemisviisi, sealhulgas mitme osalejaga lähenemisviisi, ning arendavad teadmisi ja innovatsioonisüsteeme kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil. Kodanikke kaasav ja nende usaldust pälviv sotsiaalne innovatsioon on uute haldus-, tootmis- ja tarbimismustrite soodustamisel olulise tähtsusega.

Samuti soodustavad need teadusuuringutes ja innovatsioonis osaluspõhist lähenemisviisi, sealhulgas mitme osalejaga lähenemisviisi, ning arendavad teadmisi ja innovatsioonisüsteeme kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil. Põllumajandusliku toidutööstuse tarneahela kõigi osalejate kaasamine teadmiste ühisloomesse ja jagamisse toetaks jätkusuutlike põllumajanduslike uuenduste väljatöötamist ja rakendamist, et lahendada probleemid kogu toidutootmise süsteemi ulatuses, sh kliimamuutustega kohanemine ja nende leevendamine. Kodanikke kaasav ja nende usaldust pälviv sotsiaalne innovatsioon on uute haldus-, tootmis- ja tarbimismustrite soodustamisel olulise tähtsusega.

Muudatusettepanek    135

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.1 – lõik 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kuna need probleemid on loomult keerukad, omavahel seotud ja globaalsed, rakendatakse tegevuste puhul süsteemset lähenemist, tehes koostööd liikmesriikidega ja rahvusvaheliste partneritega, muude rahastamisallikatega ning muude poliitikaalgatustega. See hõlmab selliste keskkonnaalaste suurandmete allikate kasutajakeskset kasutamist, nagu Copernicus, EGNOS/Galileo, INSPIRE, EOSC, GEOSS, CEOS, EMODnet.

Kuna need probleemid on loomult keerukad, omavahel seotud ja globaalsed, rakendatakse tegevuste puhul samuti süsteemset lähenemist, tehes koostööd liikmesriikidega ja rahvusvaheliste partneritega, muude rahastamisallikatega ning muude poliitikaalgatustega. See hõlmab selliste keskkonnaalaste suurandmete allikate kasutajakeskset kasutamist, nagu Copernicus, EGNOS/Galileo, INSPIRE, EOSC, GEOSS, CEOS, EMODnet.

Muudatusettepanek    136

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.1 – lõik 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selles teemavaldkonnas toimuva teadus- ja innovatsioonitegevusega aidatakse eelkõige kaasa järgmiste poliitikavaldkondade, kavade ja õigusnormide eesmärkide saavutamisele: keskkonnaalane tegevusprogramm, ühine põllumajanduspoliitika, ühine kalanduspoliitika, toidualased õigusnormid, merenduspoliitika, ringmajanduse tegevuskava, ELi biomajanduse strateegia, kliima- ja energiapoliitika raamistik 2030 ning ELi õigusnormid õhusaaste vähendamiseks.

Selles teemavaldkonnas toimuva teadus- ja innovatsioonitegevusega aidatakse eelkõige kaasa järgmiste poliitikavaldkondade, kavade ja õigusnormide eesmärkide saavutamisele: keskkonnaalane tegevusprogramm, ühine põllumajanduspoliitika, ühine kalanduspoliitika, toidualased õigusnormid, merenduspoliitika, ringmajanduse tegevuskava, ELi biomajanduse strateegia, ELi elurikkuse strateegia aastani 2020, ELi rohelise taristu strateegia, ELi metsastrateegia, Pariisi kokkuleppega kooskõlas olev ELi kliima- ja energiapoliitika raamistik ning ELi õigusnormid õhusaaste vähendamiseks. Meetmed seotakse tugevalt liidu olemasolevate partnerlustega, eelkõige PRIMAga ning ühtlasi soodustatakse nendega teadusdiplomaatiat.

Muudatusettepanek    137

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.1 – lõik 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kõnealuse tegevusega aidatakse otseselt kaasa eelkõige järgmiste kestliku arengu eesmärkide saavutamisele: kestliku arengu eesmärk nr 2 – „Nälja kaotamine“; kestliku arengu eesmärk nr 6 – „Puhas vesi ja kanalisatsioon“; kestliku arengu eesmärk nr 11 – „Säästvad linnad ja kogukonnad“; kestliku arengu eesmärk nr 12 – „Vastutustundlik tarbimine ja tootmine“; kestliku arengu eesmärk nr 13 – „Kliimameetmed“; kestliku arengu eesmärk nr 14 – „Veealune elu“; kestliku arengu eesmärk nr 15 – „Elu maismaal“.

Kõnealuse tegevusega aidatakse otseselt kaasa eelkõige kestliku arengu eesmärkide saavutamisele: kestliku arengu eesmärk nr 2 – „Nälja kaotamine“; kestliku arengu eesmärk nr 3 – „Hea tervis ja heaolu“; kestliku arengu eesmärk nr 6 – „Puhas vesi ja kanalisatsioon“; kestliku arengu eesmärk nr 11 – „Säästvad linnad ja kogukonnad“; kestliku arengu eesmärk nr 12 – „Vastutustundlik tarbimine ja tootmine“; kestliku arengu eesmärk nr 13 – „Kliimameetmed“; kestliku arengu eesmärk nr 14 – „Veealune elu“; kestliku arengu eesmärk nr 15 – „Elu maismaal“.

Muudatusettepanek    138

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Suutlikkus teha keskkonnaseiret on aluseks teadusuuringutele ja innovatsioonile19 toidu ja loodusvarade säästlikuks kasutamiseks ja seireks. Laiaulatuslikum ja pikaajalisem seire ning lühemad proovivõtuintervallid väiksemate kuludega, samuti juurdepääs suurandmetele ja mitmest allikast pärit andmete ühendamine võimaldavad Maa süsteemi uutmoodi jälgida, mõista ja prognoosida. On olemas vajadus uute tehnoloogiate laiema kasutuselevõtmise, kasutamise ja uuendamise ning jätkuvate teadusuuringute ja innovatsiooni järele, et kaotada puudused Maa seires nii maismaal ja meres kui ka atmosfääris, tehes koostööd eelkõige Maa jälgimise süsteemide süsteemi (GEOSS) ja selle Euroopa haru (EuroGEOSS) kaudu.

Suutlikkus teha keskkonnaseiret on aluseks teadusuuringutele ja innovatsioonile19 toidu ja loodusvarade säästlikuks kasutamiseks ja seireks. Laiaulatuslikum ja pikaajalisem seire ning lühemad proovivõtuintervallid väiksemate kuludega, samuti juurdepääs suurandmetele ja mitmest allikast pärit andmete ühendamine võimaldavad Maa süsteemi uutmoodi jälgida, mõista ja prognoosida. On olemas vajadus uute tehnoloogiate laiema kasutuselevõtmise, kasutamise ja uuendamise ning jätkuvate teadusuuringute ja innovatsiooni järele, et kaotada puudused Maa seires nii maismaal ja vees kui ka atmosfääris, tehes koostööd eelkõige Maa jälgimise süsteemide süsteemi (GEOSS) ja selle Euroopa haru (EuroGEOSS) kaudu.

__________________

__________________

19 Maa seire toetab teadusuuringuid ja innovatsiooni käesoleva üleilmse probleemi muudes sekkumisvaldkondades ning programmi „Euroopa horisont“ muudes asjakohastes osades.

19 Maa seire toetab teadusuuringuid ja innovatsiooni käesoleva üleilmse probleemi muudes sekkumisvaldkondades ning programmi „Euroopa horisont“ muudes asjakohastes osades.

Muudatusettepanek    139

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.1 – lõik 2 – taane 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  elurikkuse olukord, ökosüsteemide kaitse, kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine, toiduga kindlustatus, põllumajandus ja metsandus, maakasutus ja maakasutuse muutused, linnade ja linnalähedaste piirkondade areng, loodusvarade majandamine, ookeanide kasutamine ja kaitse, meresõidu turvalisus ja muud asjakohased valdkonnad;

–  elurikkuse olukord, ökosüsteemiteenuste ja nende väärtuse hindamine, ökosüsteemide kaitse, kliimamuutuste leevendamine, liikide ja ökosüsteemide kohanemine, toiduga kindlustatus, põllumajandus, mullaviljakus ja metsandus, maakasutus ja maakasutuse muutused, maapiirkondade, linnade ja linnalähedaste piirkondade areng, loodusalade kaitse ja taastamine ning loodusvarade majandamine, ookeanide, merede ja maismaavee kaitse ja kasutamine, meresõidu turvalisus ja muud asjakohased valdkonnad;

Muudatusettepanek    140

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.1 – lõik 2 – taane 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  kasutajale suunatud rakendused ja nende täiustamine, et toetada Euroopa loodusvarade ja ökosüsteemi teenuste majandamist ja nendega seotud väärtusahelat.

–  kasutajale suunatud rakendused ja nende täiustamine, et toetada Euroopa loodusvarade ja ökosüsteemi teenuste säilitamist, taastamist ja majandamist ja nendega seotud väärtusahelat.

Muudatusettepanek    141

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.1 – lõik 2 – taane 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  terviklik ja kestlik ülemaailmne keskkonnaseire- ja teabesüsteem, sealhulgas edendades kliima modelleerimise kogukondade ning keskkonnaseire ja -andmete haldamise kogukondade koostööd.

Muudatusettepanek    142

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.1 – lõik 2 – taane 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  invasiivsete võõrliikide mõju bioloogilisele mitmekesisusele, ökosüsteemi teenustele ja tootlikkusele, sealhulgas uued vahendid invasiivsete võõrliikide ennetamiseks ja tõkestamiseks;

Muudatusettepanek    143

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.1 – lõik 2 – taane 4 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  täiustatud lõimitud prognoosimine ning looduslikest ja inimtekkelistest häiretest tingitud õnnetuste ohu ja haavatavuse hindamine, sh varajase hoiatamise süsteemi väljatöötamine;

Muudatusettepanek    144

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.1 – lõik 2 – taane 4 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  territoriaalsete mudelite ökoloogiline ja sotsiaal-kultuuriline sidusus, pöörates eriti tähelepanu territoriaalpoliitikast ja -strateegiatest tulenevale looduse ja ühiskonna vastastikusele mõjule;

Muudatusettepanek    145

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.2 – lõik 2 – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  elurikkuse seisund ja väärtus, maismaa ja mere ökosüsteemid, looduskapital ja ökosüsteemi teenused;

–  üleilmse ja kohaliku elurikkuse seisund ja väärtus, maismaa, mere ja vee ökosüsteemid, looduskapital ja ökosüsteemi teenused; elurikkuse vähenemise põhjuste ja võimalike lahenduste analüüs;

Muudatusettepanek    146

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.2 – lõik 2 – taane 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  ühendite ja uute saasteainete ökotoksilisus, vastastiktoimed ja käitumine keskkonnas; kliimamuutuste tõttu muutunud biokeemilised rajad;

–  ühendite ja uute saasteainete ökotoksilisus, keemilised ained ja nende vastastiktoime ning käitumine keskkonnas; kliimamuutuste tõttu muutunud biokeemilised rajad;

Muudatusettepanek    147

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vastupidavad ja säästlikud põllumajandustootmis- ja metsandussüsteemid annavad esmatootmise muutuvas kontekstis majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset kasu. Lisaks toidu ja toitainetega kindlustatusele annavad need sisendi dünaamilistesse väärtusahelatesse, majandavad maad ja loodusvarasid ning pakuvad eluliselt tähtsaid avalikke hüvesid, nagu näiteks CO2 sidumine, elurikkuse säilitamine, tolmeldamine ja rahvatervis. Agro- ja metsa(öko)süsteemide arvukate funktsioonide soodustamiseks on vaja integreeritud lähenemisviise, milles võetakse arvesse esmatootmise muutuvat konteksti eeskätt seoses kliima ja keskkonna, ressursside kättesaadavuse, demograafiliste ja tarbimismustritega. Samuti on vaja pöörata tähelepanu põllumajandus- ja metsandustegevuse ruumilisele ja sotsiaal-majanduslikule mõõtmele ning kasutada ära maapiirkondade potentsiaali.

Vastupidavad ja säästlikud põllumajandustootmis- ja metsandussüsteemid annavad esmatootmise muutuvas kontekstis majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset kasu. Lisaks toidu ja toitainetega kindlustatusele annavad need sisendi dünaamilistesse väärtusahelatesse, majandavad maad ja loodusvarasid ning pakuvad eluliselt tähtsaid avalikke hüvesid, nagu näiteks CO2 sidumine, elurikkuse säilitamine, tolmeldamine ning rahvatervis ja heaolu. Agro- ja metsa(öko)süsteemide arvukate funktsioonide soodustamiseks on vaja integreeritud lähenemisviise, milles võetakse arvesse esmatootmise muutuvat konteksti eeskätt seoses kliima ja keskkonna, ressursside kättesaadavuse, demograafiliste ja tarbimismustritega. Samuti on vaja pöörata tähelepanu põllumajandus- ja metsandustegevuse ruumilisele ja sotsiaal-majanduslikule mõjule ja mõõtmele ning kasutada ära maapiirkondade potentsiaali.

Muudatusettepanek    148

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.3 – lõik 2 – taane -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  elurikkuse, ökosüsteemi funktsioonide ning teenuste kontrolli ja näitajate parandamine maapiirkondades ja agroökoloogilistes süsteemides ning avalikkuse osaluse toetamine koosõppimises ja põllumajandusökosüsteemide seisundi parandamises.

Muudatusettepanek    149

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.3 – lõik 2 – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  säästva ja vastupidava tootmise meetodid, tehnoloogiad ja vahendid põllumajandustootmises ja metsanduses;

–  säästva ja vastupidava tootmise ning veeressursside võimalikult tõhusa kasutamise meetodid, tehnoloogiad ja innovaatilised vahendid põllumajandustootmises (nii maismaal kui merealadel) ja metsanduses;

Muudatusettepanek    150

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.3 – lõik 2 – taane 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  primaarsektori tegevuse mõju kliimale ja keskkonnale; põllumajanduse ja metsanduse potentsiaal CO2 sidumisel ning kasvuhoonegaaside heite vähendamisel, sealhulgas negatiivsetel heitkogustel põhinevad lähenemisviisid;

–  primaarsektori ja kogu väärtusahela tegevuse mõju kliimale ja keskkonnale; põllumajanduse ja metsanduse potentsiaal CO2 asendamise ja talletamise suurendamisel, näiteks biomassi säästva tootmise abil, ning kasvuhoonegaaside heite vähendamisel, sealhulgas negatiivsetel heitkogustel põhinevad lähenemisviisid;

Muudatusettepanek    151

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.3 – lõik 2 – taane 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  taimekahjurid ja -haigused ning loomatervis ja loomade heaolu; vaidlusaluste pestitsiidide, antibiootikumide ja muude ainete kasutamise alternatiivid;

–  taimekahjurid ja -haigused ning loomatervis ja loomade heaolu; vaidlusaluste keemiliste pestitsiidide, antibiootikumide ja muude ainete kasutamise alternatiivid, võttes arvesse elurikkuse kaitset ja suure elurikkusega agroökosüsteemide lähenemisviise;

Muudatusettepanek    152

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.3 – lõik 2 – taane 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  avatud andmesüsteemid, mis edendavad taime-, patogeeni- ning keskkonnaandmete ja -teadmiste jagamist, võimaldades edasisi teadusuuringuid, keskkonnaplaneerimist ja kaubanduslike toodete arendamist;

Muudatusettepanek    153

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.3 – lõik 2 – taane 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  ökosüsteemi teenuste kasutamine ja rakendamine põllumajandus- ja metsandussüsteemides, rakendades ökoloogilisi lähenemisviise ning katsetades looduspõhiseid lahendusi põllumajandusettevõtte tasandist kuni maastiku tasandini, et soodustada keskkonnahoidlikku põllumajandust;

–  ökosüsteemi teenuste kasutamine ja rakendamine põllumajandus- ja metsandussüsteemides, rakendades ökoloogilisi lähenemisviise ning katsetades looduspõhiseid lahendusi põllumajandusettevõtte tasandist kuni maastiku tasandini, et soodustada keskkonnahoidlikku põllumajandust, lahendades kliimamuutuste, elurikkuse kadumise, ökosüsteemide degradeerumise, põllumajandusreostuse ning kodanike tervise ja heaoluga seotud probleeme;

Muudatusettepanek    154

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.3 – lõik 2 – taane 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  põllumajandus- ja metsandussüsteemid põllumajandusettevõtte tasandist kuni maastiku tasandini; ökosüsteemi teenuste kasutamine ja rakendamine primaartootmises;

–  uuenduslikud põllumajandus- ja metsandussüsteemid põllumajandusettevõtte tasandist kuni maastiku tasandini; ökosüsteemi teenuste kasutamine ja rakendamine primaartootmises;

Muudatusettepanek    155

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.3 – lõik 2 – taane 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  põllumajandustootmise uuendused põllumajanduse, vesiviljeluse ja metsanduse kokkupuutepunktides ning linnapiirkondades;

–  põllumajandustootmise uuendused põllumajanduse, vesiviljeluse ja metsanduse kokkupuutepunktides ning linna- ja maapiirkondades;

Muudatusettepanek    156

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.3 – lõik 2 – taane 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  digiuuendused põllumajanduses, metsanduses ning väärtusahelate ja maapiirkondade vahel andmekasutuse ning taristute, tehnoloogiate ja juhtimismudelite väljatöötamise tulemusena;

–  digiuuendused põllumajanduses ja metsanduses (sh täppispõllumajandus- ja metsandustehnikad), väärtusahelates ja maapiirkondades, andmekasutuse ning taristute, tehisintellekti, masinõppe algoritmide, robootika ja juhtimismudelite arendamise teel, sh näidisfarmide arendamine;

Muudatusettepanek    157

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.3 – lõik 2 – taane 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  üleminek integreeritud ja mitmekesistele toidutootmis- ja põllumajandussüsteemidele ning põllumajandustavadele, sealhulgas täppistehnoloogia kasutamisele ning agroökoloogilistele ja ökoloogilistele intensiivistamismeetoditele, mis tulevad kasuks nii tavapärases kui ka mahepõllumajanduses;

Muudatusettepanek    158

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.3 – lõik 2 – taane 11 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  uued sordiaretusstrateegiad, mille sihiks on säästvalt suurenenud saagikus, parem kvaliteet ja suurem kasu nii majanduslikust kui keskkonnakaitse seisukohast;

Muudatusettepanek    159

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.3 – lõik 2 – taane 11 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  säästvaid põllumajandustavasid toetavate toodete, vahendite ja tavade väljatöötamine, sh teadmiste parandamine erinevate põllumajandustavade mõjust mullastiku kvaliteedile ja taastamisele.

Muudatusettepanek    160

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.4 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.2.4.  Mered ja ookeanid

5.2.4.  Mered, ookeanid, maismaavesi ja sinine majandus;

Muudatusettepanek    161

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Merede ja ookeanide looduskapital ja ökosüsteemi teenused annavad märkimisväärset sotsiaalmajanduslikku ja heaoluga seotud kasu. Seda potentsiaali ohustab tugev surve, mida avaldavad inimtekkelised ja looduslikud stressitegurid, näiteks reostus, kalavarude ülepüük, kliimamuutused, merevee taseme tõus ja äärmuslikud ilmastikutingimused. Selleks et vältida merede ja ookeanide jõudmist pöördumatu olukorrani, on vaja süvendada teadmisi, et jätkusuutlikult majandada, kaitsta ja taastada mere ja rannaalade ökosüsteeme ning vältida merereostust ookeanide parema ja vastutustundliku majandamise raamistikus. See hõlmab ka teadusuuringuid, et säästlikult ära kasutada merede ja ookeanide hiiglaslik ja läbi uurimata majanduslik potentsiaal eesmärgiga toota rohkem toitu ilma merele ja ookeanile suurenevat survet avaldamata, samuti leevendada survet maismaale, mageveele ja ookeaniressurssidele. Vaja on partnerlusel põhinevaid lähenemisviise, sealhulgas merepiirkonna ja makropiirkondlikke strateegiaid, mis ulatuvad EList kaugemale (nt Vahemerd, Läänemerd, Musta merd, Atlandi ookeani, Kariibi merd ja India ookeani käsitlevad strateegiad), samuti on vaja osaleda rahvusvahelise ookeanide majandamisega seotud kohustuste täitmisel, algatustes, nagu ÜRO algatus „Ookeaniteaduste dekaad kestliku arengu hüvanguks“, ning mere elurikkuse kaitsega seotud kohustuste täitmisel riikliku jurisdiktsiooni alt välja jäävates piirkondades.

Merede, ookeanide ja maismaavee suur elurikkus annab märkimisväärseid sotsiaalmajanduslikke ja heaoluga seotud hüvesid. Seda potentsiaali ohustab tugev surve, mida avaldavad inimtekkelised stressitegurid, näiteks reostus, kalavarude ülepüük, kliimamuutused, merevee taseme tõus, jätkusuutmatu veekasutus ja äärmuslikud ilmastikutingimused. Selleks et vältida merede, ookeanide ja maismaavee jõudmist pöördumatu olukorrani, on vaja süvendada teadmisi, et jätkusuutlikult majandada, kaitsta ja taastada mere ja rannaalade ökosüsteeme ning vältida merereostust ookeanide parema ja vastutustundliku majandamise raamistikus. See hõlmab ka teadusuuringuid, et säästlikult ära kasutada merede, ookeanide ja maismaavee hiiglaslik ja läbi uurimata majanduslik potentsiaal eesmärgiga toota rohkem toitu ilma maismaale ja veeressurssidele suurenevat survet avaldamata ja samuti seda survet leevendades. Vaja on partnerlusel põhinevaid lähenemisviise, sealhulgas merepiirkonna ja makropiirkondlikke strateegiaid, mis ulatuvad EList kaugemale (nt Vahemerd, Läänemerd, Musta merd, Atlandi ookeani, Kariibi merd ja India ookeani käsitlevad strateegiad), samuti on vaja osaleda rahvusvahelise ookeanide majandamisega seotud kohustuste ja kestliku arengu eesmärkide täitmisel, algatustes, nagu ÜRO algatus „Ookeaniteaduste dekaad kestliku arengu hüvanguks“, ning mere elurikkuse kaitsega seotud kohustuste täitmisel riikliku jurisdiktsiooni alt välja jäävates piirkondades.

Muudatusettepanek    162

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.4 – lõik 2 – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  säästev meri- ja ookeaniviljelus, kalandus ja marikultuur toidu, sealhulgas alternatiivsete valguallikate hankimiseks, suurendades toiduga kindlustust, toiduainetega varustamise sõltumatust ja vastupidavust kliimamuutustele;

–  säästev kalandus ja vastutustundlik vesiviljelus toidu, sealhulgas alternatiivsete valguallikate hankimiseks, suurendades toiduga kindlustust, toiduainetega varustamise sõltumatust ja vastupidavust kliimamuutustele;

Muudatusettepanek    163

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.4 – lõik 2 – taane 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  mereorganismidel põhinevate uute biotoodete arendamine mitmesugusel otstarbel, luues uute toodete ja teenustega seotud võimalusi;

Muudatusettepanek    164

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.4 – lõik 2 – taane 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  mereökosüsteemide vastupanuvõime tugevdamine, tagades seega merede ja ookeanide hea seisundi ning võideldes niisuguste looduslike ja inimtekkeliste survetegurite vastu, nagu reostus ja plastid, eutrofeerumine, hapestumine, merede ja ookeanide soojenemine, merevee taseme tõus, ning neid leevendades, arvestades seejuures maismaa ja mere kokkupuutepunkti ja soodustades ringmajanduslikku lähenemisviisi;

–  mereökosüsteemide vastupanuvõime tugevdamine, tagades sellega merede ja ookeanide ja maismaavee hea seisundi ning võideldes niisuguste looduslike ja inimtekkeliste survetegurite vastu, nagu reostus, kemikaalid ja plastid, sh mikroplast, kalavarude ülepüük, eutrofeerumine, hapestumine, merede ja ookeanide soojenemine, invasiivsed võõrliigid, merevee taseme tõus, ning neid ennetades ja leevendades, arvestades seejuures maismaa ja veekeskkonna kokkupuutepunkti ja soodustades ringmajanduslikku lähenemisviisi;

Muudatusettepanek    165

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.4 – lõik 2 – taane 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  ookeanide majandamine globaalsel ja piirkondlikul tasandil, et tagada mere- ja ookeaniressursside kaitse ja säästlik kasutamine;

–  ookeanide majandamine globaalsel ja piirkondlikul tasandil, et tagada mere-, ookeani- ja maismaaveeressursside ja nende looduskapitali kaitse ja säästlik kasutamine;

Muudatusettepanek    166

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.4 – lõik 2 – taane 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  sinised väärtusahelad, mereruumi mitmesugune kasutamine ning meredest ja ookeanidest saadava taastuvenergia (sealhulgas jätkusuutlikud mikro- ja makrovetikad) sektori kasv;

–  sinised väärtusahelad, veeruumi mitmesugune kasutamine ning meredest, ookeanidest ja maismaaveest saadava taastuvenergia (sealhulgas mikro- ja makrovetikate jätkusuutlik tootmine) sektori kasv; tänapäevased veepõhised tootmissüsteemid maismaal, mis toetavad keskkonna seisukohalt neutraalset biomassi tootmist;

Muudatusettepanek    167

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.4 – lõik 2 – taane 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  mere ja ranniku ökosüsteemide dünaamikal, elurikkusel ja mitmetel ökosüsteemi teenustel põhinevad looduspõhised lahendused, mis võimaldavad läheneda mere- ja ookeaniressursside säästlikule kasutamisele süstemaatiliselt, aitavad kaitsta keskkonda ja hallata rannikualasid ning kohaneda kliimamuutustega;

–  vee ja ranniku ökosüsteemide dünaamikal, elurikkusel ja mitmetel ökosüsteemi teenustel põhinevad looduspõhised lahendused, mis võimaldavad läheneda mere-, ookeani- ja maismaaveeressursside säästlikule kasutamisele süstemaatiliselt, aitavad kaitsta, taastada ja hallata keskkonda (sh rannikualasid) ning kohaneda kliimamuutustega;

Muudatusettepanek    168

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.4 – lõik 2 – taane 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  meremajanduse innovatsioon, kaasa arvatud sinine ja digimajandus rannikualadel, rannikulinnades ja sadamates, et tugevdada rannikualade vastupanuvõimet ja suurendada kodanike hüvesid;

–  meremajanduse innovatsioon, kaasa arvatud sinine ja digimajandus rannikualadel, rannikulinnades ja sadamates, et tugevdada rannikualade vastupanuvõimet ja suurendada kodanike ja külastajate hüvesid;

Muudatusettepanek    169

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.4 – lõik 2 – taane 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  paremad teadmised ookeanide rolli kohta kliimamuutuste leevendamisel ja nendega kohanemisel.

–  paremad teadmised ookeanide ja muude veekeskkondade rolli kohta kliimamuutuste leevendamisel ja nendega kohanemisel.

Muudatusettepanek    170

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.5 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Rahvastiku kasvu, ressursside nappuse ja liigkasutuse, keskkonnaseisundi halvenemise, kliimamuutuste ja rände ühine mõju tekitab enneolematuid probleeme, mis nõuavad toidusüsteemi ümberkujundamist (FOOD 2030)20. Toidu tootmine ja tarbimine ei ole praegu peaaegu üldse säästvad, ühtlasi seisame silmitsi väärtoitumusest tingitud topeltkoormusega, mida iseloomustab alatoitluse ja rasvumise samaaegne esinemine. Tuleviku toidusüsteemid peavad kõiki piisavalt varustama ohutu, tervisliku ja kvaliteetse toiduga, mida toetab ressursitõhusus, säästlikkus (sealhulgas kasvuhoonegaaside heite, saaste ja jäätmetekke vähendamine), maismaa ja mere ühendamine, toidu raiskamise vähendamine, meredes ja ookeanides toidu tootmise soodustamine ning kogu toidu väärtusahela kaasamine tootjatest tarbijateni. See peab toimuma käsikäes tuleviku toiduohutussüsteemi arendamisega ning niisuguste vahendite, tehnoloogiate ja digilahenduste väljatöötamisega, mis annavad tarbijale märkimisväärset kasu ning parandavad toidu väärtusahela konkurentsivõimet ja säästlikkust. Lisaks on vaja soodustada toidu tarbimis- ja tootmiskäitumise muutusi ning kaasata esmatootjad, tööstus (sealhulgas VKEd), jaemüüjad, toiduteenuste sektor, tarbijad ja avalike teenuste osutajad.

Rahvastiku kasvu, ressursside nappuse ja liigkasutuse, keskkonnaseisundi halvenemise, kliimamuutuste ja rände ühine mõju tekitab enneolematuid probleeme, mis nõuavad toidusüsteemi ümberkujundamist (FOOD 2030)20. Toidu tootmine ja tarbimine ei ole praegu peaaegu üldse säästvad, ühtlasi seisame silmitsi väärtoitumusest tingitud topeltkoormusega, mida iseloomustab alatoitluse ja rasvumise samaaegne esinemine. Tuleviku toidusüsteemid peavad kõiki piisavalt varustama ohutu, tervisliku ja kvaliteetse toiduga, mida toetab ressursitõhusus, säästlikkus (sealhulgas kasvuhoonegaaside heite, saaste ja jäätmetekke vähendamine), maismaa ja veekeskkondade ühendamine, toidu raiskamise vähendamine, toidu tootmise soodustamine ning kogu toidu väärtusahela kaasamine tootjatest tarbijateni. See peab toimuma käsikäes tuleviku toiduohutussüsteemi arendamisega ning niisuguste vahendite, tehnoloogiate ja digilahenduste väljatöötamisega, mis annavad tarbijale märkimisväärset kasu ning parandavad toidu väärtusahela konkurentsivõimet, tõhusust ja säästlikkust. Lisaks on vaja soodustada toidu tarbimis- ja tootmiskäitumise muutusi, näiteks toiduainete märgistamise abil, ning paremini kaasata kõik osalejad, sh tarbijad, esmatootjad, tööstus (sealhulgas VKEd), jaemüüjad, toiduteenuste sektor, tarbijad ja avalike teenuste osutajad.

__________________

__________________

20 SWD(2016) 319 final: European Research and Innovation for Food and Nutrition Security

20 SWD(2016) 319 final: European Research and Innovation for Food and Nutrition Security

Muudatusettepanek    171

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.5 – lõik 2 – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  säästlik ja tervislik toitumine, et tagada inimeste heaolu kogu eluea jooksul;

–  säästlik ja tervislik toitumine, et tagada inimeste heaolu kogu eluea jooksul; kindlustades, et toiduainete tootmise ja töötlemise süsteemid on juba kõige madalamast tasandist alates kavandatud toitumisvajadusi silmas pidades;

Muudatusettepanek    172

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.5 – lõik 2 – taane 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  uute genoomi- ja metaboloomikatehnoloogiate kasutamine, et ära tunda ja arvestada maailma elanikkonna erinevaid toitumisvajadusi;

Muudatusettepanek    173

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.5 – lõik 2 – taane 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  individuaalsed toitumisskeemid, eriti haavatavate rühmade jaoks, et leevendada toitumisega seotud ja mittenakkushaiguste riskitegureid;

–  uued toitumiskäsitused, eriti haavatavate rühmade jaoks, et leevendada toitumisega seotud ja mittenakkushaiguste, sh toidutalumatuse riskitegureid;

Muudatusettepanek    174

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.5 – lõik 2 – taane 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  tarbijate käitumine, elustiil ja motivatsioon, mis kogu toidu väärtusahela ulatuses soodustab sotsiaalset innovatsiooni ja ühiskonna kaasamist parema tervise ja keskkonna jätkusuutlikkuse saavutamiseks;

–  tarbijate käitumine, elustiil ja motivatsioon, valdkondadevaheliselt analüüsituna (psühholoogia ja kultuur), mis kogu toidu väärtusahela ulatuses soodustab sotsiaalset innovatsiooni ja ühiskonna kaasamist parema tervise ja keskkonna jätkusuutlikkuse saavutamiseks;

Muudatusettepanek    175

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.5 – lõik 2 – taane 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  kaasaegsed toiduohutus- ja -autentsussüsteemid, mis suurendavad tarbija usaldust toidusüsteemi vastu;

–  kaasaegsed toidu ohutuse, jälgitavuse ja autentsusega seotud süsteemid, mis suurendavad tarbija usaldust toidusüsteemi vastu;

Muudatusettepanek    176

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.5 – lõik 2 – taane 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  valguallikate tuvastamine ning valgurikaste taimede töötlemise edasiarendamine nende toiduks ja söödaks kasutamise jaoks;

Muudatusettepanek    177

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.5 – lõik 2 – taane 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  keskkonnasäästlikud, ringmajandusel põhimõtteid järgivad ja ressursitõhusad toidusüsteemid nii maismaal kui ka vees, suunaga toidujäätmete kadumise poole kogu toidusüsteemis, mis saavutatakse toidu ja biomassi taaskasutusega, toidujäätmete ringlussevõtt, uued toiduainepakendid, nõudlus individuaalselt kohandatud ja kohaliku toidu järele;

–  keskkonnasäästlikud, ringmajanduse põhimõtteid järgivad ja ressursitõhusad toidusüsteemid nii maismaal kui ka veekeskkonnas, suunaga toidujäätmete kadumise poole kogu toidusüsteemis, mis saavutatakse toidu ja biomassi taaskasutusega, toidujäätmete ringlussevõtt, uued toiduainepakendid, nõudlus individuaalselt kohandatud ja kohaliku toidu järele;

Muudatusettepanek    178

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.5 – lõik 2 – taane 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  innovatsioon ja toidusüsteemid asukohapõhise innovatsiooni ja kogukondade võimestamise toetamiseks, õiglase kaubanduse ja hinnakujunduse, kaasavuse ja säästlikkuse soodustamine tööstuse, kohalike omavalitsuste, teadlaste ja ühiskonna partnerluse kaudu.

–  innovatsioon ja toidusüsteemid asukohapõhise innovatsiooni ja kogukondade võimestamise toetamiseks, õiglase kaubanduse ja hinnakujunduse, kaasavuse ja säästlikkuse soodustamine tööstuste, kohalike omavalitsuste, teadlaste ja ühiskonna partnerluse kaudu;

Muudatusettepanek    179

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.5 – lõik 2 – taane 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  ringbiomajanduse arendamine, maksimeerides toiduainete tootmise ja töötlemise tsükleid, et optimeerida meie ressursside väärtust ja minimeerida keskkonnamõju.

Muudatusettepanek    180

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.6 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Biotoorainepõhine innovatsioon paneb aluse fossiilse tooraine põhisest majandusest eemaldumisele, hõlmates biomassi säästvat hankimist maismaalt ja merest ning selle tööstuslikku töötlemist ja muutmist biotoorainepõhisteks materjalideks ja toodeteks. Samuti kasutab see elusressursside, bioteaduste ja tööstusliku biotehnoloogia potentsiaali uute avastuste tegemiseks ning uute toodete ja protsesside väljatöötamiseks. Biotoorainepõhine innovatsioon, sealhulgas asjaomased tehnoloogiad, võivad piirkondades ja linnades kaasa tuua uusi majandustegevusalasid ja suurendada tööhõivet, aidata elavdada maa- ja rannikupiirkondade majandust ning suurendada ringluse osakaalu biomajanduses.

Biotoorainepõhine innovatsioon paneb aluse fossiilse tooraine põhisest majandusest eemaldumisele, hõlmates biomassi säästvat hankimist maismaalt ja veest ning selle tööstuslikku töötlemist ja muutmist biotoorainepõhisteks materjalideks ja toodeteks. Samuti kasutab see elusressursside, bioteaduste ja tööstusliku biotehnoloogia ning käimasoleva standardimistöö potentsiaali uute avastuste tegemiseks ning uute toodete ja protsesside väljatöötamiseks. Biotoorainepõhine innovatsioon, sealhulgas asjaomased tehnoloogiad, võivad piirkondades ja linnades kaasa tuua uusi majandustegevusalasid ja suurendada tööhõivet, aidata elavdada maa- ja rannikupiirkondade majandust ning suurendada ringluse osakaalu biomajanduses, toetades seeläbi üleminekut vähese CO2-heitega ressursitõhusale ühiskonnale.

Muudatusettepanek    181

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.6 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Biotoorainepõhised innovatsioonisüsteemid eeldavad sektoriülest koostööd kogu väärtusahelas. Biomassi eri allikate potentsiaali ja mõju tuleks hoolikalt hinnata.

Muudatusettepanek    182

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.6 – lõik 2 – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  säästlikud biomassi hankimise ja tootmissüsteemid, mis keskenduvad väärtuslikumatele rakendustele ja kasutusviisidele, sotsiaalsele ja keskkonnaalasele jätkusuutlikkusele, kliimamuutuste vähendamise eesmärkidele ja elurikkusele avalduvatele mõjudele ning üldisele ressursitõhususele;

–  säästlikud ja õiglased biomassi hankimise ja tootmissüsteemid, mis keskenduvad väärtuslikumatele rakendustele ja kasutusviisidele, sotsiaalsele, majanduslikule ja keskkonnaalasele jätkusuutlikkusele, kliimamuutuste vähendamise eesmärkidele ja elurikkusele avalduvatele mõjudele ning üldisele ressursitõhususele;

Muudatusettepanek    183

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.6 – lõik 2 – taane 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  biotoorainepõhised väärtusahelad ja materjalid (sealhulgas bioloogilise mudeli alusel loodud materjalid), tooted ja protsessid, millel on uudne kvaliteet, uudsed funktsioonid ja mis on säästlikumad (sealhulgas vähendavad kasvuhoonegaaside heidet); see kõik soodustab rohkem erinevat biomassi kasutavate täiustatud biorafineerimistehaste arengut;

–  biotoorainepõhised väärtusahelad ja materjalid (sealhulgas bioloogilise mudeli alusel loodud materjalid), tooted ja protsessid, millel on uudne kvaliteet, uudsed funktsioonid ja mis on säästlikumad (sealhulgas vähendavad kasvuhoonegaaside heidet); see kõik soodustab rohkem erinevat biomassi kasutavate täiustatud biorafineerimistehaste arengut ning olemasolevate ja uute biogeensete kütuste edasiarendamist; biotoorainepõhiste jäätmete ja kõrvalvoogude parem kasutamine;

Muudatusettepanek    184

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.6 – lõik 2 – taane 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  biotehnoloogia, sealhulgas sektoriülene tipptasemel biotehnoloogia, mida rakendatakse konkurentsivõimelistes, säästvates ja uudsetes tööstusprotsessides, keskkonnateenustes ja tarbekaupades10;

–  biotehnoloogia, sealhulgas sektoriülene tipptasemel biotehnoloogia, mida rakendatakse konkurentsivõimelistes, säästvates ja uudsetes põllumajanduslikes ja tööstusprotsessides, keskkonnateenustes ja tarbekaupades10;

__________________

__________________

10 Tervishoiuga seotud biotehnoloogiarakendusi käsitletakse käesoleva samba teemavaldkonnas „Tervis“.

10 Tervishoiuga seotud biotehnoloogiarakendusi käsitletakse käesoleva samba teemavaldkonnas „Tervis“.

Muudatusettepanek    185

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.6 – lõik 2 – taane 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  bioressursipõhise majanduse ringluspõhimõtte edendamine tehnoloogilise, süsteemse, sotsiaalse ja ärimudeli innovatsiooni kaudu, et teadusuuringute ja innovatsiooni abil oluliselt suurendada bioressursiühiku kohta loodud väärtust, hoida asjaomaste ressursside väärtust majandusringluses kauem ja toetada jätkusuutliku biomassi astmelise kasutamise põhimõtet;

–  bioressursipõhise majanduse ringluspõhimõtte edendamine tehnoloogilise, süsteemse, sotsiaalse ja ärimudeli innovatsiooni kaudu, et teadusuuringute ja innovatsiooni abil suurendada bioressursiühiku kohta loodud väärtust, hoida asjaomaste ressursside väärtust majandusringluses kauem ning toetada üleminekut säästvate materjalide kasutamisele ja jätkusuutliku biomassi astmelise kasutamise põhimõtet;

Muudatusettepanek    186

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.6 – lõik 2 – taane 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  bioressursipõhised väärtusahelad, sealhulgas uued innovatiivsed materjalid, materjalide kombinatsioonid ning muud uuenduslikud kontseptsioonid ja tooted;

Muudatusettepanek    187

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.7 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tootmise ja tarbimise ringsüsteemid toovad kasu Euroopa majandusele, vähendades ressursisõltuvust ja suurendades ettevõtete konkurentsivõimet, ning Euroopa kodanikele, luues uusi töövõimalusi ja vähendades keskkonnale ja kliimale avalduvat survet. Lisaks tööstuse ümberkujundamisele vajab ka üleminek väikese CO2-heitega ressursitõhusale ringmajandusele suuremat süsteeminihet, milleks on vaja süstemaatilisi ökoinnovatiivseid lahendusi, uusi ärimudeleid, turgusid ja investeeringuid, kvaliteetset taristut, sotsiaalselt innovatiivseid muutusi tarbijate käitumiseks ning juhtimismudeleid, mis hoogustavad eri sidusrühmade koostööd, tagamaks et kavandatud süsteemi muutusega saavutatakse paremad majanduslikud, keskkonnaalased ja sotsiaalsed tulemused11. Avatus rahvusvahelisele koostööle on oluline võrreldavuse, teadmiste kogumise ja jagamise ning võimaliku topelttöö vältimise seisukohast, rahvusvahelist koostööd võimaldavad näiteks rahvusvahelised algatused nagu rahvusvaheline ressursside töörühm.

Tootmise ja tarbimise ringsüsteemid toovad kasu Euroopa majandusele ja ühiskonnale, vähendades ressursisõltuvust ja suurendades ettevõtete konkurentsivõimet, ning Euroopa kodanikele, luues uusi töövõimalusi ja vähendades keskkonnale ja kliimale avalduvat survet. Lisaks tööstuse ümberkujundamisele vajab ka üleminek väikese CO2-heitega ressursitõhusale ringmajandusele suuremat süsteeminihet, milleks on vaja süstemaatilisi ökoinnovatiivseid lahendusi, uusi ärimudeleid, turgusid ja investeeringuid, standardite läbivaatamist või uute koostamist, kvaliteetset taristut, sotsiaalselt innovatiivseid muutusi tarbijate käitumises ning juhtimismudeleid, mis hoogustavad eri sidusrühmade koostööd, tagamaks et kavandatud süsteemi muutusega saavutatakse paremad majanduslikud, keskkonnaalased ja sotsiaalsed tulemused11. Võimaluse korral võib avatus rahvusvahelisele koostööle olla oluline võrreldavuse, teadmiste kogumise ja jagamise ning võimaliku topelttöö vältimise seisukohast, rahvusvahelist koostööd võimaldavad näiteks rahvusvahelised algatused nagu rahvusvaheline ressursside töörühm.

__________________

__________________

11 Ringsüsteemide sekkumisvaldkonna tegevused täiendavad teemavaldkonda „Digivaldkond ja tööstus“ kuuluva vähese CO2-heitega keskkonnasõbraliku tööstuse sekkumisvaldkonna tegevusi.

11 Ringsüsteemide sekkumisvaldkonna tegevused täiendavad teemavaldkonda „Digivaldkond ja tööstus“ kuuluva vähese CO2-heitega keskkonnasõbraliku tööstuse sekkumisvaldkonna tegevusi.

Muudatusettepanek    188

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.7 – lõik 2 – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  süsteemi üleminek ressursitõhusale ringmajandusele koos tarbijasuhete uute paradigmadega, uute ressursitõhusate ja parema keskkonnatoimega ärimudelitega; tooted ja teenused, mis soodustavad ressursitõhusust kogu olelusringi jooksul; jagamis-, taaskasutus-, parandus-, ümbertöötlemis-, ringlussevõtu- ja kompostimissüsteemid;

–  süsteemi üleminek ressursitõhusale ringmajandusele koos tarbijasuhete uute paradigmadega, uute ressursi- ja energiatõhusate ja parema keskkonnatoimega ärimudelitega; tooted ja teenused, mis soodustavad ressursitõhusust kogu olelusringi jooksul; jagamis-, taaskasutus-, parandus-, ümbertöötlemis-, ringlussevõtu- ja kompostimissüsteemid;

Muudatusettepanek    189

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.7 – lõik 2 – taane 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  linnade ja linnalähedaste piirkondade jätkusuutliku ja taastava arengu lahendused, mis ühendavad ringmajandusele ülemineku looduspõhiste lahenduste ja tehnoloogiliste, digitaalsete, sotsiaalsete, kultuuriliste ja piirkondlike juhtimistavade uuendustega;

–  linnade ja linnalähedaste ning maapiirkondade jätkusuutliku ja taastava arengu lahendused, mis ühendavad ringmajandusele ülemineku looduspõhiste lahenduste ja tehnoloogiliste, digitaalsete, sotsiaalsete, kultuuriliste ja piirkondlike juhtimistavade uuendustega;

Muudatusettepanek    190

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.7 – lõik 2 – taane 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– kohanemine täieliku ringmajanduse käsitusega, mis hõlmab uuenduslikke jäätmekäitlus ja -töötluslahendusi, mis võimaldavad taaskasutada nii ressursse kui ka toitaineid, ning toidujäätmete käitlust linnapiirkondades;

Muudatusettepanek    191

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.7 – lõik 2 – taane 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  ökoinnovatsioon ohtlikest ainetest ja üha probleemsematest kemikaalidest tuleneva reostuse ennetamiseks ja kõrvaldamiseks, arvestades ka kemikaalide, toodete ja jäätmete vahelist seost;

–  ökoinnovatsioon ohtlikest ainetest ja üha probleemsematest kemikaalidest tuleneva reostuse ennetamiseks ja kõrvaldamiseks, arvestades ka ökosüsteemide, kemikaalide, toodete ja jäätmete vahelist seost;

Muudatusettepanek    192

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 5 – alapunkt 5.2 – alapunkt 5.2.7 – lõik 2 – taane 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  parem arusaamine bioressursipõhiste toodete kasutuselevõttu soodustavatest ja takistavatest teguritest, uurides ringmajanduse märgise, märgistamise, standardite kohaldamise, sertifitseerimiskavade, avalike hangete ja regulatiivse tegevuse teemasid, muu hulgas üleilmse konkurentsi seisukohast.

Muudatusettepanek    193

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 6 – alapunkt 6.1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Hea avaliku poliitika jaoks on äärmiselt oluline kvaliteetne ja usaldusväärne teaduslik tõendusmaterjal. Uute algatuste ja ettepanekute jaoks EL õigusaktide kohta on vaja läbipaistvat, terviklikku ja tasakaalustatud tõendusmaterjali, samas poliitika rakendamiseks vajatakse tõendeid selle mõju ja tehtud edusammude mõõtmiseks ja seireks.

Hea avaliku poliitika jaoks on äärmiselt oluline kvaliteetne ja usaldusväärne teaduslik tõendusmaterjal. Uute algatuste ja ettepanekute jaoks EL õigusaktide kohta on vaja läbipaistvat, terviklikku ja tasakaalustatud tõendusmaterjali, samas poliitika rakendamiseks vajatakse tõendeid ja läbipaistvust selle mõju ja tehtud edusammude mõõtmiseks ja seireks.

Muudatusettepanek    194

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 6 – alapunkt 6.2 – alapunkt 6.2.1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Teadmiste ja andmete hulk kasvab eksponentsiaalselt. Selleks, et poliitikakujundajad neid mõistaksid ja kasutada saaksid, tuleb need läbi vaadata ja filtrida. Samuti on vaja tipptasemel teaduslikke meetodeid ja analüüsivahendeid kasutamiseks kõigile komisjoni talitustele eelkõige ühiskonna tulevaste probleemidega ettearvestamiseks ja parema õigusloome toetamiseks. See hõlmab ka uudseid protsesse sidusrühmade ja kodanike kaasamiseks poliitika kujundamisse.

Teadmiste ja andmete hulk kasvab eksponentsiaalselt. Selleks, et poliitikakujundajad neid mõistaksid ja kasutada saaksid, tuleb need läbi vaadata ja filtrida. Samuti on vaja tipptasemel teaduslikke meetodeid ja analüüsivahendeid kasutamiseks kõigile komisjoni talitustele eelkõige ühiskonna tulevaste probleemidega ettearvestamiseks ja/või neile õigeaegselt reageerimiseks ja parema õigusloome toetamiseks. See hõlmab ka uudseid protsesse sidusrühmade ja kodanike kaasamiseks poliitika kujundamisse.

Muudatusettepanek    195

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 6 – alapunkt 6.2 – alapunkt 6.2.1 – lõik 2 – taane 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  andmehaldus, andmete jagamine ja andmete sidusus.

–  FAIR-andmete haldus, andmete jagamine ja andmete sidusus.

Muudatusettepanek    196

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 6 – alapunkt 6.2 – alapunkt 6.2.2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.2.2.  Üleilmsed probleemid

6.2.2.  Üleilmsed probleemid ja Euroopa konkurentsivõime

Muudatusettepanek    197

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 6 – alapunkt 6.2 – alapunkt 6.2.2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Teadusuuringute Ühiskeskus annab oma panuse konkreetsetes ELi poliitikavaldkondades ja viide üleilmsete probleemide teemavaldkonda koondatud valdkondadega seotud kohustuste täitmisel ning ELi pühendumisel kestliku arengu eesmärkide saavutamisele.

Teadusuuringute Ühiskeskus annab oma panuse konkreetsetes ELi poliitikavaldkondades ja kuude üleilmsete probleemide teemavaldkonda koondatud valdkondadega seotud kohustuste täitmisel ning ELi pühendumisel kestliku arengu eesmärkide saavutamisele.

Muudatusettepanek    198

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 6 – alapunkt 6.2 – alapunkt 6.2.2 – lõik 2 – punkt 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kaasav ja turvaline ühiskond

2.  Kaasav ja loominguline ühiskond

Muudatusettepanek    199

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 6 – alapunkt 6.2 – alapunkt 6.2.2 – lõik 2 – punkt 2 – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  Ebavõrdsuse, vaesuse ja tõrjutuse, sotsiaalse liikuvuse, kultuurilise mitmekesisuse ja oskuste uuringud; majanduses ja ühiskonnas toimivate sotsiaalsete, demograafiliste ja tehnoloogiliste muutuste hindamine;

–  Ebavõrdsuse, vaesuse ja tõrjutuse, sotsiaalse liikuvuse, kultuurilise mitmekesisuse ja oskuste uuringud; majanduses ja ühiskonnas toimivate sotsiaalsete, demograafiliste, geograafiliste ja tehnoloogiliste muutuste hindamine;

Muudatusettepanek    200

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 6 – alapunkt 6.2 – alapunkt 6.2.2 – lõik 2 – punkt 2 – taane 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  kultuuripärandi säilitamise toetamine;

–  kultuuri- ja loomesektori majandusliku ja sotsiaalse osatähtsuse alane uurimistegevus, muu hulgas statistika koostamine ning materiaalse ja immateriaalse kultuuripärandi säilitamise toetamine;

Muudatusettepanek    201

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 6 – alapunkt 6.2 – alapunkt 6.2.2 – lõik 2 – punkt 2 – taane 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  uurimine, millist sotsiaalset mõju avaldavad teaduslikud ja tehnoloogilised muutused liikmesriikidele ja piirkondadele, sh kodanikele;

Muudatusettepanek    202

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 6 – alapunkt 6.2 – alapunkt 6.2.2 – lõik 2 – punkt 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Turvaline ühiskond

Muudatusettepanek    203

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 6 – alapunkt 6.2 – alapunkt 6.2.2 – lõik 2 – punkt 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Digivaldkond ja tööstus

3.  Digivaldkond, tööstus ja kosmos

Muudatusettepanek    204

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 6 – alapunkt 6.2 – alapunkt 6.2.2 – lõik 2 – punkt 3 – taane 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

  nanotehnoloogia ja teiste peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate uuringud;

välja jäetud

 

 

Muudatusettepanek    205

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 6 – alapunkt 6.2 – alapunkt 6.2.2 – lõik 2 – punkt 4 – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  EL, kliima-, energia- ja transpordipoliitika rakendamise, vähese CO2-heitega majandusele ülemineku ning 2050. aastaks CO2-heite vähendamise strateegiate toetamine; lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade analüüs; CO2-heite vähendamise hindamine kõigis sektorites, sealhulgas põllumajandus ja maakasutus, maakasutuse muutused ja metsandus;

–  EL, kliima-, energia- ja transpordipoliitika rakendamise, kasvuhoonegaasivabale majandusele ülemineku stsenaariumide, sealhulgas vähese CO2-heitega tehnoloogia väljatöötamise ning CO2-heite vähendamise strateegiate toetamine; lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade analüüs; CO2-heite vähendamise hindamine kõigis sektorites, sealhulgas põllumajandus ja maakasutus, maakasutuse muutused ja metsandus;

Muudatusettepanek    206

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 6 – alapunkt 6.2 – alapunkt 6.2.2 – lõik 2 – punkt 4 – taane 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  haavatavatele ökosüsteemidele ning elutähtsatele majandussektoritele ja taristutele avalduvate riskide hindamine, keskendudes kohanemisstrateegiatele;

–  haavatavatele ökosüsteemidele ning elutähtsatele majandussektoritele ja taristutele avalduvate riskide ja võimalike lahenduste hindamine, keskendudes leevendamis- ja kohanemisstrateegiatele;

Muudatusettepanek    207

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 6 – alapunkt 6.2 – alapunkt 6.2.2 – lõik 2 – punkt 4 – taane 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  energialiidu teadusuuringute ja innovatsiooni mõõtme analüüs; ELi konkurentsivõime hindamine ülemaailmsel puhta energia turul;

–  energialiidu teadusuuringute ja innovatsiooni mõõtme analüüs; ELi konkurentsivõime hindamine ülemaailmsel puhta, eelkõige taastuvenergia turul;

Muudatusettepanek    208

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 6 – alapunkt 6.2 – alapunkt 6.2.2 – lõik 2 – punkt 4 – taane 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  hoonete, nutikate ja säästlike linnade ning tööstuste energiakasutuse analüüs;

–  hoonete, nutikate ja säästlike linnade ning tööstuste energiakasutuse ja kliimamuutuste leevendamise alase potentsiaali analüüs;

Muudatusettepanek    209

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 6 – alapunkt 6.2 – alapunkt 6.2.2 – lõik 2 – punkt 4 – taane 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  tugi energiasüsteemi ümberkujundamiseks, sh linnapeade pakt, ELi saarte puhas energia, tundlikud piirkonnad ja Aafrika;

–  tugi üleminekuks vähese CO2-heitega energiasüsteemidele, sh äärmiselt tõhusatele ja taastuvenergial põhinevatele süsteemidele;

Muudatusettepanek    210

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 6 – alapunkt 6.2 – alapunkt 6.2.2 – lõik 2 – punkt 5 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Toit ja loodusvarad

5.  Toit, loodusvarad ja põllumajandus

Muudatusettepanek    211

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 6 – alapunkt 6.2 – alapunkt 6.2.2 – lõik 2 – punkt 5 – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  Maa, pinnase, metsade, õhu, vee, mereressursside, tooraine ja elurikkuse uurimine, et toetada looduskapitali tõhusat säilitamist, taastamist ja säästvat kasutamist, sealhulgas ressursside säästev kasutamine Aafrikas;

–  Maa, pinnase, metsade, õhu, vee, mereressursside, tooraine ja elurikkuse uurimine, et toetada looduskapitali tõhusat säilitamist, taastamist ja säästvat kasutamist, sealhulgas ressursside õiglane ja säästev kasutamine Aafrikas;

Muudatusettepanek    212

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 6 – alapunkt 6.2 – alapunkt 6.2.2 – lõik 2 – punkt 5 – taane 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  kliimamuutuste ning põllumajandus- ja kalanduspoliitika (sh toiduga kindlustatud) võimalike leevendus- ja kohanemismeetmete hindamine;

–  kliimamuutuste ning põllumajandus-, kalandus-, ja metsanduspoliitika (sh toiduga kindlustatuse) võimalike leevendus- ja kohanemismeetmete hindamine;

Muudatusettepanek    213

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 6 – alapunkt 6.2 – alapunkt 6.2.2 – lõik 2 – punkt 5 – taane 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  põllumajandusressursside seire ja prognoosimine ELis ja naaberriikides;

–  põllumajandus- ja metsandusressursside seire ja prognoosimine ELis ja naaberriikides;

Muudatusettepanek    214

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 6 – alapunkt 6.2 – alapunkt 6.2.3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Teadusuuringute Ühiskeskus aitab kaasa innovatsioonile ja tehnosiirdele. Ta toetab siseturu toimimist ja liidu majandusjuhtimist. Keskus aitab kaasa niisuguse poliitika väljatöötamisele ja rakendamise jälgimisele, mille eesmärgiks on sotsiaalsem ja jätkusuutlikum Euroopa. Ta toetab ELi välispoliitilist tegevust ja rahvusvaheliste eesmärkide saavutamist ning aitab edendada head valitsemistava. Hästi toimiv siseturg koos tugeva majandusjuhtimise ja õiglase ühiskondliku süsteemiga edendavad innovatsiooni ja konkurentsivõimet.

Teadusuuringute Ühiskeskus aitab kaasa innovatsioonile ja tehnosiirdele. Ta toetab siseturu toimimist ja liidu majandusjuhtimist. Keskus aitab kaasa niisuguse poliitika väljatöötamisele ja rakendamise jälgimisele, mille eesmärgiks on sotsiaalsem ja jätkusuutlikum Euroopa. Ta toetab ELi välispoliitilist tegevust ja rahvusvaheliste eesmärkide saavutamist ning aitab edendada head valitsemistava. Hästi toimiv siseturg koos tugeva majandusjuhtimise ja õiglase ühiskondliku süsteemiga edendavad innovatsiooni, konkurentsivõimet, töökohtade loomist, sotsiaalset kaasamist ja heaolu.

Muudatusettepanek    215

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 6 – alapunkt 6.2 – alapunkt 6.2.4 – lõik 2 – taane 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  avatud teadus ja avatud andmed.

–  avatud teadus ja avatud FAIR-andmed.

Muudatusettepanek    216

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – II osa – punkt 6 – alapunkt 6.2 – alapunkt 6.2.5 – lõik 2 – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  piirkondliku ja linnapoliitika rakendamine, aruka spetsialiseerumise strateegiad, üleminekupiirkondade majanduse ümberkujundamise strateegiad, linnaarenduse lõimitud strateegiad ja andmed;

–  piirkondliku ja linnapoliitika rakendamine, aruka spetsialiseerumise strateegiad, üleminekupiirkondade majanduse ümberkujundamise strateegiad, linna- ja maapiirkondade arenduse lõimitud strateegiad ja andmed;

Muudatusettepanek    217

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – III osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

III  AVATUD INNOVATSIOON

III  INNOVAATILINE EUROOPA

Avatud innovatsioon on oluline paradigma, mille alusel EL jätkab oma kodanike jõukuse tagamist ja tulevikuprobleemide lahendamist. Selle rakendamine nõuab süstemaatilist, valdkondadevahelist ja mitmetahulist lähenemist. Euroopa majandusarengu, sotsiaalhoolekande ja elukvaliteedi aluseks on Euroopa võime tootlikkust ja majanduskasvu edendada, mis omakorda sõltub suuresti innovatsioonivõimest. Innovatsioon on samuti peamiste ELil ees seisvate probleemide lahendamise võti.

Avatud innovatsioon on oluline paradigma, mille alusel EL jätkab oma kodanike jõukuse tagamist ja tulevikuprobleemide lahendamist. Selle rakendamine nõuab süstemaatilist, valdkondadevahelist ja mitmetahulist lähenemist. Euroopa majandusarengu, sotsiaalhoolekande ja elukvaliteedi aluseks on Euroopa võime tootlikkust ja majanduskasvu edendada, mis omakorda sõltub suuresti innovatsioonivõimest. Innovatsioon on samuti peamiste ELil ees seisvate probleemide lahendamise võti.

Nagu oma eelkäijad, on innovatsioon „Euroopa horisondi“ keskpunktis. Uute ideede, toodete ja protsesside otsing aitab kaasa „Euroopa horisondi“ eesmärkide saavutamisele ja rakendusviiside kasutamisele alates strateegilise programmi koostamisest kuni projektikonkurssideni ning toimub iga toetatava projekti algusest lõpuni alates nn sinise taeva uuringutest (blue-sky research) kuni tööstuse ja tehnoloogiliste tegevuskavade ja missioonideni.

Nagu selle eelkäijategi puhul, on „Euroopa horisondi“ keskpunktis innovatsioon. Uute ideede, toodete ja protsesside otsing aitab kaasa „Euroopa horisondi“ eesmärkide saavutamisele ja rakendusviiside kasutamisele alates strateegilise programmi koostamisest kuni projektikonkurssideni ning toimub iga toetatava projekti algusest lõpuni alates nn sinise taeva uuringutest (blue-sky research) kuni tööstuse ja tehnoloogiliste tegevuskavade ja missioonideni.

Innovatsioon väärib erimeetmeid, sest EL peab otsustavalt parandama Euroopa innovatsioonitingimusi ja -keskkonda, nii et innovatsiooni ökosüsteemis osalejad saaksid omavahel kiiresti ideid vahetada ning uued ideed ja tehnoloogiad muudetakse kiiresti toodeteks ja teenusteks, mida ELil on vaja pakkuda.

Innovatsioon väärib erimeetmeid, sest EL peab otsustavalt parandama Euroopa innovatsioonitingimusi ja -keskkonda, nii et innovatsiooni ökosüsteemis osalejad saaksid omavahel kiiresti ideid vahetada ning uued ideed ja tehnoloogiad muudetakse kiiresti toodeteks ja teenusteks, mida ELil on vaja pakkuda.

Viimastel aastakümnetel on tekkinud suuri globaalseid meelelahutus-, meedia-, tervishoiu-, majutus- ja jaemüügiturge, mis põhinevad läbimurdelistel uuendustel IKT, biotehnoloogia, interneti ja platvormimajanduse valdkonnas. Neid turge loovaid uuendusi, mis mõjutavad ELi majandust tervikuna, kasutavad kiiresti kasvavad ja sageli uued ettevõtted. Aga vaid vähesed on pärit EList.

Viimastel aastakümnetel on tekkinud suuri globaalseid meelelahutus-, meedia-, kommunikatsiooni-, tervishoiu-, majutus- ja jaemüügiturge, mis põhinevad läbimurdelistel uuendustel IKT, biotehnoloogia, interneti ja platvormimajanduse valdkonnas. Neid turge loovaid uuendusi, mis mõjutavad ELi majandust tervikuna, kasutavad kiiresti kasvavad ja sageli uued ettevõtted. Aga vaid vähesed on EList pärit ja siin edu saavutanud.

Saabumas on läbimurdelise innovatsiooni uus üleilmne laine, mis põhineb rohkem süvatehnoloogiatel, nagu näiteks plokiahel, tehisintellekt, genoomika ja robootika ning muud tehnoloogiad, mis võivad pärineda ka üksikisikutest novaatoritelt ja kodanike kogukondadelt. Nende ühiseks jooneks on kujunemine eri tehnoloogiate, tööstussektorite ja teadusvaldkondade kokkupuutepunktides, pöördeliselt uute toodete, protsesside, teenuste ja ärimudelite kombinatsioonide pakkumine ja potentsiaal avada uusi turge kogu maailmas. Mõju avaldub ka muudele valdkondadele, näiteks tootmisele, finantsteenustele, transpordile ja energeetikale.

Saabumas on läbimurdelise ja murrangulise (muu hulgas sotsiaalse ja tehnoloogilise) innovatsiooni uus üleilmne laine, mis põhineb rohkem süvatehnoloogiatel, nagu näiteks plokiahel, tehisintellekt, genoomika ja robootika ning muud tehnoloogiad, mis ei pruugi pärineda üksnes ettevõtetest või teadusuuringutega tegelevatest organisatsioonidest, vaid ka üksikisikutest novaatoritelt ja kodanike kogukondadelt. Nende ühiseks jooneks on kujunemine eri tehnoloogiate, tööstussektorite ja teadusvaldkondade kokkupuutepunktides, pöördeliselt uute toodete, protsesside, teenuste, standardite ja ärimudelite kombinatsioonide pakkumine ja potentsiaal avada uusi turge kogu maailmas. Mõju avaldub ka muudele valdkondadele, näiteks tootmisele, finantsteenustele, transpordile ja energeetikale.

Euroopa peab laineharjal püsima. Tal on hea positsioon, kuna uus laine tuleb süvatehnoloogia valdkondades, nagu näiteks tehisintellekt, kvanttehnoloogia, puhta energia allikad, kus Euroopal on teaduse ja teadmiste osas mõned konkurentsieelised ja võime toetuda avaliku ja erasektori tihedale koostööle (nt tervishoiu ja energia valdkonnas).

Euroopa peab laineharjal püsima. Tal on hea positsioon, kuna uus laine tuleb süvatehnoloogia valdkondades, nagu näiteks tehisintellekt, kvanttehnoloogia, puhta energia allikad, kus Euroopal on teaduse ja teadmiste osas mõned konkurentsieelised ja võime toetuda avaliku ja erasektori tihedale koostööle (nt tervishoiu ja energia valdkonnas).

Selleks et Euroopa saaks seda uut läbimurdelise innovatsiooni lainet juhtida, tuleb lahendada järgmised alusprobleemid:

Selleks et Euroopa saaks seda uut läbimurdelise innovatsiooni lainet juhtida, tuleb lahendada järgmised alusprobleemid:

–   parandada teadustulemuste üleminekut innovatsiooniks, et kiirendada ideede, tehnoloogiate ja annete siiret teadusbaasist idufirmadesse ja tööstusesse;

–   parandada teadustulemuste üleminekut innovatsiooniks, et kiirendada ideede, tehnoloogiate ja annete siiret teadusbaasist idufirmadesse ja tööstusesse;

 

  suurendada igat liiki novaatorite, eelkõige idufirmade, VKEde ja suuremate ettevõtjate koostööd, anda neile hoogu ja luua uusi ökosüsteeme;

–   kiirendada tööstuse ümberkujundamist: Euroopa tööstus on uute tehnoloogiate kasutussevõtmisel ja täiustamisel maha jäänud, 77 % uutest ja suurtest teadus- ja arendusettevõtetest asuvad USAs või Aasias ning ainult 16 % Euroopas;

–   kiirendada tööstuse ümberkujundamist: Euroopa tööstus on uute tehnoloogiate kasutussevõtmisel ja täiustamisel maha jäänud, 77 % uutest ja suurtest teadus- ja arendusettevõtetest asuvad USAs või Aasias ning ainult 16 % Euroopas;

–   suurendada riskirahastamist, et kõrvaldada rahastamispuudujäägid: Euroopa novaatorid kannatavad vähese riskirahastamise all. Läbimurdeliste uuenduste maailmas juhtpositsioonil olevateks ettevõteteks muutmise võti on riskikapital, kuid Euroopas on see umbes veerand USAs ja Aasias kogutud summadest. Euroopa peab üle saama madalseisust, kus ideedel ja uuendustel ei õnnestu turule jõuda lõhe tõttu avaliku sektori toetuse ja erainvesteeringute vahel, seda eelkõige kõrge riskiga läbimurdeliste uuenduste ja pikaajaliste investeeringute puhul;

–   suurendada riskirahastamist, et kõrvaldada rahastamispuudujäägid: Euroopa novaatorid kannatavad vähese riskirahastamise all. Läbimurdeliste uuenduste maailmas juhtpositsioonil olevateks ettevõteteks muutmise võti on riskikapital, kuid Euroopas on see umbes veerand USAs ja Aasias kogutud summadest. Euroopa peab üle saama madalseisust, kus ideedel ja uuendustel ei õnnestu turule jõuda lõhe tõttu avaliku sektori toetuse ja erainvesteeringute vahel, seda eelkõige kõrge riskiga läbimurdeliste uuenduste ja pikaajaliste investeeringute puhul;

–   parandada ja lihtsustada teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamis- ja toetamistingimusi Euroopas: rahastamisallikate rohkus muudab olukorra novaatorite jaoks keeruliseks. EL peab sekkuma koostöös ja kooskõlas teiste Euroopa, riiklike ja piirkondlike tasemete algatustega (nii avaliku sektori kui ka eraalgatustega), et parandada ja ühtlustada toetusvõimet ning pakkuda kõigile Euroopa novaatoritele lihtsalt arusaadavaid tingimusi;

–   parandada ja lihtsustada teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamis- ja toetamistingimusi Euroopas: rahastamisallikate rohkus muudab olukorra novaatorite jaoks keeruliseks. EL peab sekkuma koostöös ja kooskõlas teiste Euroopa, riiklike ja piirkondlike tasemete algatustega (nii avaliku sektori kui ka eraalgatustega), et parandada ja ühtlustada toetusvõimet ning pakkuda kõigile Euroopa novaatoritele lihtsalt arusaadavaid tingimusi;

–   kõrvaldada innovatsiooni ökosüsteemi killustatus. Kuigi innovatsiooni toimumispunktide hulk Euroopas kasvab, ei ole need omavahel hästi ühendatud. Rahvusvahelise kasvupotentsiaaliga ettevõtted peavad tulema toime riiklike turgude killustatusega ja nende eri keelte, ärikultuuride ja regulatsioonidega.

–   kõrvaldada innovatsiooni ökosüsteemi killustatus. Kuigi innovatsiooni toimumispunktide hulk Euroopas kasvab, ei ole need omavahel hästi ühendatud. Rahvusvahelise kasvupotentsiaaliga ettevõtted peavad tulema toime riiklike turgude killustatusega ja nende eri keelte, ärikultuuride ja regulatsioonidega.

Selleks, et selle läbimurdelise innovatsiooni uue globaalse lainega toime tulla, vajab ELi toetus läbimurdelistele novaatoritele elavat, lihtsat, sujuvat ja kohandatud lähenemist. Läbimurdeliste uuenduste ja kasvufirmade arendamise ja kasutamise poliitika peab julgema võtta riske, arvestama eespool loetletud probleemidega ning andma lisaväärtust innovatsiooniga seotud meetmetele, mida rakendavad liikmesriigid eraldi.

Selleks, et selle läbimurdelise innovatsiooni uue globaalse lainega toime tulla, vajab ELi toetus läbimurdelistele novaatoritele elavat, lihtsat, sujuvat ja kohandatud lähenemist. Läbimurdeliste uuenduste ja kasvufirmade arendamise ja kasutamise poliitika peab julgema võtta riske, arvestama eespool loetletud probleemidega ning andma lisaväärtust innovatsiooniga seotud meetmetele, mida rakendavad liikmesriigid eraldi.

„Euroopa horisondi“ sammas „Avatud innovatsioon“ on kavandatud koostöös teiste ELi poliitikavaldkondadega ja eriti programmiga „InvestEU“ niisuguseid käegakatsutavaid tulemusi andma. See tugineb varasematest raamprogrammidest saadud õppetundidele ja kogemustele, eelkõige neile, mis on saadud tulevikutehnoloogiate ja innovatsiooni (nt tulevased ja kujunemisjärgus tehnoloogiad (FET), innovatsiooni kiirtee (FTI)) ning VKEde, kuid ka erasektori ja ettevõtete rahastamisega seotud tegevustest (nt seitsmenda raamprogrammi riskijagamisrahastu (RSFF), „Horisont 2020“ (InnovFin)), mis kõik on osa Euroopa innovatsiooninõukogu pilootprojekti tegevustest, mis käivituvad ajavahemikus 2018–2020.

„Euroopa horisondi“ sammas „Innovaatiline Euroopa“ on kavandatud koostöös teiste ELi poliitikavaldkondadega ja eriti programmiga „InvestEU“ niisuguseid käegakatsutavaid tulemusi andma. See tugineb varasematest raamprogrammidest saadud õppetundidele ja kogemustele, eelkõige neile, mis on saadud tulevikutehnoloogiate ja innovatsiooni (nt tulevased ja kujunemisjärgus tehnoloogiad (FET), innovatsiooni kiirtee (FTI)) ning VKEde, kuid ka erasektori ja ettevõtete rahastamisega seotud tegevustest (nt seitsmenda raamprogrammi riskijagamisrahastu (RSFF), „Horisont 2020“ (InnovFin)), mis kõik on osa Euroopa innovatsiooninõukogu pilootprojekti tegevustest, mis käivituvad ajavahemikus 2018–2020.

Neile kogemustele tuginedes nähakse selles sambas ette Euroopa innovatsiooninõukogu asutamine, mis hakkab edendama läbimurdelist kiire kasvupotentsiaaliga innovatsiooni üleilmsel tasemel ning sihtotstarbeliste meetmete ja tegevustega:

Neile kogemustele tuginedes nähakse selles sambas ette Euroopa innovatsiooninõukogu asutamine, mis hakkab edendama läbimurdelist kiire kasvupotentsiaaliga teadustegevust ja innovatsiooni üleilmsel tasemel ning sihtotstarbeliste meetmete ja tegevustega:

–  tulevaste ja kujunemisjärgus läbimurdeliste uuenduste arengu toetamine;

–  tulevaste ja kujunemisjärgus läbimurdeliste uuenduste arengu toetamine, sealhulgas koostööl põhineva sihipärase teadustegevuse kaudu;

 

– innovatsiooni leviku ja kasutuselevõtu edendamine tööstuslikes ja muudes majanduslikes väärtusahelates;

–   rahastamispuudujääkide kõrvaldamine turgu loovate uuenduste arendamisel, kasutamisel ja täiustamisel;

–   rahastamispuudujääkide kõrvaldamine turgu loovate uuenduste arendamisel, kasutamisel ja täiustamisel;

–   ELi innovatsiooni toetamistegevuse mõju ja nähtavuse suurendamine.

–   ELi innovatsiooni toetamistegevuse mõju ja nähtavuse suurendamine;

 

  sünergia loomine programmi teiste osadega.

Sellal kui Euroopa innovatsiooninõukogu toetab otseselt läbimurdelisi uuendusi, tuleb edasi arendada ja parandada üldist keskkonda, milles Euroopa innovatsioon tärkab ja kujuneb: Euroopa ühiseks püüdluseks peab olema innovatsiooni toetamine kogu Euroopas, kõigis mõõtmetes ja vormides, sealhulgas võimaluse korral üksteist täiendavate ELi ja riikide poliitika ja ressurssidega. Seega nähakse selles sambas ette ka

Sellal kui Euroopa innovatsiooninõukogu toetab otseselt läbimurdelisi uuendusi, tuleb edasi arendada ja parandada üldist keskkonda, milles Euroopa innovatsioon tärkab ja kujuneb: Euroopa ühiseks püüdluseks peab olema innovatsiooni toetamine kogu Euroopas, kõigis mõõtmetes ja vormides, sealhulgas võimaluse korral üksteist täiendavate ELi ja riikide poliitika ja ressurssidega. Seega nähakse selles sambas ette ka

–   uuendatud ja tõhustatud kooskõlastus- ja koostöömehhanismid liikmesriikide ja assotsieerunud riikidega, samuti eraalgatustega, et toetada igat liiki Euroopa innovatsiooni ökosüsteeme ja nendes osalejaid;

–   uuendatud ja tõhustatud kooskõlastus- ja koostöömehhanismid liikmesriikide ja assotsieerunud riikidega, samuti eraalgatustega, et toetada igat liiki Euroopa innovatsiooni ökosüsteeme ja nendes osalejaid;

–  toetus Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudile (EIT) ning teadmis- ja innovaatikakogukondadele.

–  suurem toetus Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudile (EIT) ning teadmis- ja innovaatikakogukondadele.

Peale selle on see sammas seotud programmiga „InvestEU“, jätkates jõupingutusi riskirahastamisvõime suurendamiseks teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas Euroopas ja mujal, kus see vajalikuks osutub. Programmi „Horisont 2020“ rahastamisalgatuse „InnovFin“ ja EFSI töö raames tehtud edusammudele ja sealt saadud kogemustele tuginedes parandab programm „InvestEU“ riskirahastamise kättesaadavust pankade nõudmistele vastavate teadusasutuste, novaatorite ja ettevõtjate, eelkõige VKEde ja väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtete, samuti investorite jaoks.

Peale selle on see sammas seotud programmiga „InvestEU“, jätkates jõupingutusi riskirahastamisvõime suurendamiseks teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas Euroopas ja mujal, kus see vajalikuks osutub. Programmi „Horisont 2020“ rahastamisalgatuse „InnovFin“ ja EFSI töö raames tehtud edusammudele ja sealt saadud kogemustele tuginedes parandab programm „InvestEU“ riskirahastamise kättesaadavust pankade nõudmistele vastavate teadusasutuste, novaatorite ja ettevõtjate, eelkõige VKEde ja väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtete, samuti investorite jaoks.

Muudatusettepanek    218

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – III osa – punkt 1 – alapunkt 1.1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa innovatsiooninõukogu eesmärk on teha kindlaks läbimurdelised ja murrangulised uuendused (sealhulgas tehnoloogiad), neid arendada ja kasutada ning toetada innovatiivsete ettevõtete kiiret kasvu ELi ja rahvusvahelisel tasemel, teel ideedest kuni turustamiseni.

Euroopa innovatsiooninõukogu eesmärk on teha kindlaks läbimurdelised ja murrangulised uuendused (sealhulgas pöördeliselt uued tehnoloogiad), neid arendada ja kasutada ning toetada innovatiivsete ettevõtete kiiret kasvu ELi ja rahvusvahelisel tasemel, teel ideedest kuni turustamiseni.

Muudatusettepanek    219

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – III osa – punkt 1 – alapunkt 1.1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

EIC tegevust viiakse ellu eelkõige kahe teineteist täiendava meetmega, nimelt Pathfinder for advanced research tehnoloogia arendamise algetappideks ja Accelerator innovatsiooni- ja turuletoomistegevuseks, sealhulgas massilisele turustamisele eelnevad etapid ja ettevõtte kasv. Vahendi Accelerator põhimõte on pakkuda üht kontaktpunkti ja üht toetusprotsessi, seega võimaldab see ka segarahastamist, kombineerides uurimistoetusi omakapitaliinvesteeringutega. Samuti pakub see juurdepääsu laenudele, mida antakse programmi „InvestEU“ raames.

EIC tegevust viiakse ellu eelkõige kahe teineteist täiendava meetmega, nimelt EIC Pathfinder for advanced research teadusliku ja tehnoloogilise teadustöö ja arendamise algetappideks ja EIC Accelerator innovatsiooni- ja turuletoomistegevuseks, sealhulgas massilisele turustamisele eelnevad etapid ja ettevõtte kasv. Vahendi Accelerator põhimõte on pakkuda üht kontaktpunkti ja üht toetusprotsessi, seega võimaldab see segarahastamist, kombineerides uurimistoetusi omakapitaliinvesteeringutega. Samuti pakub see juurdepääsu laenudele ja tagatistele, mida antakse programmi „InvestEU“ raames. Vähemalt 70 % EIC eelarvest eraldatakse idufirmadele ja VKEdele.

Muudatusettepanek    220

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – III osa – punkt 1 – alapunkt 1.1 – lõik 3 – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  keskenduvad läbimurdelistele ja murrangulistele, uuendustele (k.a sotsiaalsed), mis suudavad luua uusi turge vastandina neile, mis olemasolevaid tooteid, teenuseid või ärimudeleid järkjärguliselt parandavad;

–  keskenduvad läbimurdelistele ja murrangulistele uuendustele (k.a sotsiaalsed), mis suudavad luua uusi turge või pakkuda uusi lahendusi, ning teadusuuringutele potentsiaalselt pöördeliste uute tehnoloogiate vallas;

Muudatusettepanek    221

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – III osa – punkt 1 – alapunkt 1.1 – lõik 3 – taane 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  on peamiselt alt-üles-põhimõttel toimiv, avatud uuendustele kõigis teadus- ja tehnoloogiavaldkondades ning rakendustele mis tahes sektorites, pakkudes ühtlasi sihipärast tuge kujunemisjärgus läbimurdelistele ja murrangulistele tehnoloogiatele, mis võivad olla strateegiliselt olulised;

–  on peamiselt alt-üles-põhimõttel toimivad, avatud sihipärastele uuendustele ja teadusuuringutele kõigis teadus- ja tehnoloogiavaldkondades ning rakendustele mis tahes sektorites, pakkudes ühtlasi sihipärast tuge kujunemisjärgus läbimurdelistele ja murrangulistele tehnoloogiatele, mis võivad olla strateegiliselt olulised;

Muudatusettepanek    222

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – III osa – punkt 1 – alapunkt 1.1 – lõik 3 – taane 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  stimuleerivad uuendusi, mis puudutavad eri teadus- ja tehnoloogiavaldkondi (nt ühendades füüsilise ja digitaalse) ja sektoreid;

–  stimuleerivad uuendusi ja teadustegevust, mis puudutavad eri teadus- ja tehnoloogiavaldkondi (nt ühendades füüsilise ja digitaalse) ja sektoreid;

Muudatusettepanek    223

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – III osa – punkt 1 – alapunkt 1.1 – lõik 3 – taane 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  keskenduvad novaatoritele, lihtsustades menetlusi ja haldusnõudeid, viivad läbi vestlusi, et aidata taotlusi hinnata, ning tagavad kiire otsustamine;

–  keskenduvad novaatoritele ja teadlastele, lihtsustades menetlusi ja haldusnõudeid, viivad läbi vestlusi, et aidata taotlusi hinnata, ning tagavad kiire otsustamine;

Muudatusettepanek    224

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – III osa – punkt 1 – alapunkt 1.1 – lõik 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lisaks rahalisele toetusele on novaatoritel juurdepääs ka EIC ärinõustamisteenustele, mis pakuvad projektitöö juhendamist, nõustamist ja tehnilist abi ning viivad novaatorid kokku teiste novaatorite, tööstuspartnerite ja investoritega. Samuti on novaatoritel hõlbustatud juurdepääs eksperditeadmistele, vahenditele (sealhulgas innovatsioonikeskustele12) ja ELi poolt toetatavatele tegevustele (sealhulgas EIT omadele, eelkõige teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu toimuvatele).

Lisaks rahalisele toetusele on novaatoritel juurdepääs ka EIC ärinõustamisteenustele, mis pakuvad projektitöö juhendamist, nõustamist ja tehnilist abi ning viivad novaatorid kokku teiste novaatorite, tööstuspartnerite ja investoritega. Samuti on novaatoritel hõlbustatud juurdepääs eksperditeadmistele, vahenditele (sealhulgas teadustaristule ja innovatsioonikeskustele12) ja ELi poolt toetatavatele tegevustele (sealhulgas EIT omadele, eelkõige teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu toimuvatele).

__________________

__________________

12 Need on avaliku või erasektori vahendid, mis pakuvad juurdepääsu uusimatele teadmistele ja eksperditeadmistele digitaalsete ja nendega seotud, progressi võimaldavate tehnoloogiate kohta, mida ettevõtted vajavad konkurentsivõime suurendamiseks, arvestades tootmist, teenuseid ja äriprotsesse.

12 Need on avaliku või erasektori vahendid, mis pakuvad juurdepääsu uusimatele teadmistele ja eksperditeadmistele digitaalsete ja nendega seotud, progressi võimaldavate tehnoloogiate kohta, mida ettevõtted vajavad konkurentsivõime suurendamiseks, arvestades tootmist, teenuseid ja äriprotsesse.

Muudatusettepanek    225

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – III osa – punkt 1 – alapunkt 1.1 – lõik 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Erilist tähelepanu pööratakse nõuetekohasele ja tõhusale vastastikusele täiendavusele liikmesriikide üksikute või võrku koondunud algatustega, ka Euroopa partnerluse vormis.

Lisaks pööratakse erilist tähelepanu nõuetekohasele ja tõhusale vastastikusele täiendavusele liikmesriikide üksikute või võrku koondunud algatustega, ka Euroopa partnerluste vormis.

Muudatusettepanek    226

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – III osa – punkt 1 – alapunkt 1.1 – alapunkt 1.1.1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.1.1.  Pathfinder for Advanced Research

1.1.1.  EIC Pathfinder for Advanced Research

Muudatusettepanek    227

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – III osa – punkt 1 – alapunkt 1.1 – alapunkt 1.1.1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Pathfinder’i üldeesmärk on toetada võimalikke turgu loovaid uuendusi, mis põhinevad läbimurdelistel tehnoloogilistel ideedel, ja viia need tutvustusetappi või arendada ärimudeleid või strateegiaid, et jätkata meetmega Accelerator või muude turuletoomislahendustega. Selleks toetatakse Pathfinder’iga esialgu teadus-tehnoloogilise uurimis- ja arendustöö varaseimaid etappe, sealhulgas kontseptsiooni tõendamist ja prototüübi valmistamist tehnoloogia kontrollimiseks.

Pathfinder’i üldeesmärk on toetada võimalikke turgu loovaid uuendusi, mis põhinevad läbimurdelistel teaduslikel ja tehnoloogilistel ideedel, ja viia need tutvustusetappi või arendada ärimudeleid või strateegiaid, et jätkata meetmega Accelerator või muude turuletoomislahendustega. Selleks toetatakse Pathfinder’iga esialgu teadus-tehnoloogilise uurimis- ja arendustöö varaseimaid etappe, sealhulgas tipptasemel teadusuuringuid, kontseptsiooni tõendamist ja prototüübi valmistamist tehnoloogia kontrollimiseks.

Muudatusettepanek    228

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – III osa – punkt 1 – alapunkt 1.1 – alapunkt 1.1.1 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Et olla ulatuslikule uurimisele, juhuslikele võimalustele ja ootamatutele ideedele, kontseptsioonidele ja avastustele täielikult avatud, rakendatakse Pathfinder’it peamiselt alt-üles-põhimõttel toimiva pideva avaliku projektikonkursi kaudu. Samuti aitab Pathfinder toime tulla konkurentsiprobleemidega, et arendada välja peamisi strateegilisi eesmärke13, milleks on vaja süvatehnoloogiat ja radikaalset mõtlemist. Väljavalitud projektide ümberrühmitamine temaatilistesse või eesmärgikohastesse pakettidesse võimaldab saavutada tegevuste kriitilise massi ja struktureerida uusi valdkondadevaheliste uuringutega tegelevaid teadusringkondi.

Et olla ulatuslikule uurimisele, juhuslikele võimalustele ja ootamatutele ideedele, kontseptsioonidele ja avastustele täielikult avatud, rakendatakse Pathfinder’it peamiselt alt-üles-põhimõttel toimivate pidevate, konkurentsitihedate ja avatud avalike tähtajaliste projektikonkursside kaudu. Samuti aitab Pathfinder toime tulla konkurentsiprobleemidega, et arendada välja peamisi strateegilisi eesmärke13, milleks on vaja süvatehnoloogiat ja radikaalset mõtlemist. Väljavalitud projektide ümberrühmitamine temaatilistesse või eesmärgikohastesse pakettidesse võimaldab saavutada tegevuste kriitilise massi ja struktureerida uusi valdkondadevaheliste uuringutega tegelevaid teadusringkondi.

__________________

__________________

13 Nende seas võivad olla niisugused teemad nagu tehisintellekt, kvanttehnoloogiad, biotõrje, uue põlvkonna digitaalsed kaksikud või mis tahes muu „Euroopa horisondi“ strateegilise programmi (sealhulgas liikmeriikide võrgustikesse kuuluvad programmid) kontekstis määratletud teema.

13 Nende seas võivad olla niisugused teemad nagu tehisintellekt, kvanttehnoloogiad, biotõrje, uue põlvkonna digitaalsed kaksikud või mis tahes muu „Euroopa horisondi“ strateegilise programmi (sealhulgas liikmeriikide võrgustikesse kuuluvad programmid) kontekstis määratletud teema.

Muudatusettepanek    229

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – III osa – punkt 1 – alapunkt 1.1 – alapunkt 1.1.1 – lõik 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Pathfinder on avatud igat liiki novaatoritele eraisikutest ülikoolide, teadusasutuste ja ettevõteteni, milleks on eelkõige idufirmad ja VKEd, ning üksiktoetusesaajatest valdkondadevaheliste konsortsiumiteni. Üksiktoetusesaaja projektide korral ei lubata suurematel ettevõtetel osaleda. Pathfinder’it rakendatakse tugevas kooskõlas teiste „Euroopa horisondi“ osadega, eelkõige Euroopa Teadusnõukogu tegevusega, Marie Skłodowska-Curie meetmetega (MSC-meetmed) ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevusega. Samuti rakendatakse seda tugevas kooskõlas liikmesriikide programmide ja meetmetega.

Pathfinder on avatud igat liiki novaatoritele eraisikutest ülikoolide, teadus- ja tehnoloogiaasutuste ja ettevõteteni, milleks on eelkõige idufirmad ja VKEd, ning üksiktoetusesaajatest valdkondadevaheliste konsortsiumiteni. Üksiktoetusesaaja projektide korral ei lubata suurematel ettevõtetel osaleda. Sünergia tagamiseks ja dubleerimise vältimiseks rakendatakse Pathfinder’it tugevas kooskõlas teiste „Euroopa horisondi“ osadega, eelkõige Euroopa Teadusnõukogu tegevusega, Marie Skłodowska-Curie meetmetega (MSC-meetmed) ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) tegevusega. Samuti rakendatakse seda tugevas kooskõlas liikmesriikide programmide ja meetmetega.

Muudatusettepanek    230

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – III osa – punkt 1 – alapunkt 1.1 – alapunkt 1.1.2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Seega annab Accelerator rahalist tuge novaatoritele, kes ei vasta veel pankade nõuetele ega tõmba ligi investoreid, ning ettevõtetele, kellel on soov arendada oma läbimurdelisi uuendusi, viia need ELi ja rahvusvahelistele turgudele ning kiiresti kasvada. Selleks tugineb see „Horisont 2020“ VKEdele ettenähtud vahendi 2. ja 3. etapist ning algatusest „InnovFin“ saadud kogemustele, eelkõige uurimistoetusi mittehõlmavaid vahendeid lisades ja võimega toetada suuremaid ja pikaajalisemaid investeeringuid.

Seega annab Accelerator rahalist tuge novaatoritele, kes ei vasta veel pankade nõuetele ega tõmba ligi investoreid, ning ettevõtetele, kellel on soov arendada oma läbimurdelisi uuendusi, viia need ELi ja rahvusvahelistele turgudele ning kiiresti kasvada. Selleks tugineb see „Horisont 2020“ VKEdele ettenähtud vahendi 2. ja 3. etapist ning algatusest „InnovFin“ saadud kogemustele, eelkõige uurimistoetusi mittehõlmavaid vahendeid lisades ja võimega toetada suuremaid ja pikaajalisemaid investeeringuid. Tagatakse koostöö EIT ja selle teadmis- ja innovaatikakogukondadega ning koostoime nende meetmetega, mis on seotud vahendiga Accelerator.

Muudatusettepanek    231

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – III osa – punkt 1 – alapunkt 1.1 – alapunkt 1.1.2 – lõik 3 – taane 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  toetus omakapitali investeerimiseks16 või muu tagasimakstav vorm, et ühendada innovatsioonitegevus tõhusa turuletoomisega, samuti kasvamisega nii, et see ei tõrju välja erainvesteeringuid ega häiri konkurentsi siseturul. Vajaduse korral vahendab ta novaatorile juurdepääsu laenurahale, mida pakub programm „InvestEU“,

–  toetus omakapitali investeerimiseks16 või muu tagasimakstav vorm, et ühendada innovatsioonitegevus tõhusa turuletoomisega, samuti kasvamisega nii, et see ei tõrju välja erainvesteeringuid ega häiri konkurentsi siseturul. Vajaduse korral vahendab ta novaatorile juurdepääsu laenurahale või tagatistele, mida pakub programm „InvestEU“,

__________________

__________________

16 Tavaliselt mitte üle 25 % hääleõigusest. Erandjuhul võib EL kindlustada blokeeriva vähemuse staatuse omandamise, et kaitsta Euroopa huve olulistes valdkondades, näiteks küberturvalisuse alal.

16 Tavaliselt mitte üle 25 % hääleõigusest. Erandjuhul võib EL kindlustada blokeeriva vähemuse staatuse omandamise, et kaitsta Euroopa huve olulistes valdkondades, näiteks küberturvalisuse alal.

Muudatusettepanek    232

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – III osa – punkt 1 – alapunkt 1.1 – alapunkt 1.1.2 – lõik 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Toetust antakse vaid ühe protsessi läbimisel ja ühe otsusega, mille tulemusena toetust saanud novaatorile tekib vaid üks üldine kohustus seoses rahaliste vahenditega, mis katavad mitmesugused innovatsioonietapid kuni turuletoomiseni, sealhulgas massilisele turustamisele eelnevad etapid. Saadud toetuse täielikule rakendamisele kehtestatakse vahe-eesmärgid ja see vaadatakse läbi. Rahastamise kombineerimist ja ulatust kohandatakse vastavalt ettevõtte vajadustele, suurusele ja tegevusetapile, tehnoloogia/uuenduse laadile ja innovatsioonitsükli pikkusele. See katab rahastamisvajadused, kuni tulevad asemele alternatiivsed investeerimisallikad.

Toetust antakse vaid ühe protsessi läbimisel ja ühe otsusega, mille tulemusena toetust saanud novaatorile tekib vaid üks üldine kohustus seoses rahaliste vahenditega, mis katavad mitmesugused innovatsioonietapid kuni turuletoomiseni, sealhulgas massilisele turustamisele eelnevad etapid. Saadud toetuse täielikule rakendamisele kehtestatakse vahe-eesmärgid ja see vaadatakse läbi. Rahastamise kombineerimist ja ulatust kohandatakse vastavalt toetusesaaja vajadustele, suurusele ja tegevusetapile, tehnoloogia/uuenduse laadile ja innovatsioonitsükli pikkusele. See katab rahastamisvajadused, kuni tulevad asemele alternatiivsed investeerimisallikad.

Muudatusettepanek    233

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – III osa – punkt 1 – alapunkt 1.1 – alapunkt 1.1.2 – lõik 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kõrge tehnoloogilise riskiga (süvatehnoloogilistele) uuendustele antav toetus sisaldab alati innovatsioonitegevust katvat uurimistoetust. Kui mitmesugused riskid (tehnoloogilised, regulatiivsed, tururiskid jms) on vähenenud, suureneb tõenäoliselt tagasimakstava ettemakse komponendi olulisus.

Kõrge riskiga (näiteks süvatehnoloogilistele) uuendustele antav toetus sisaldab alati uurimistoetust, mis katab innovatsioonitegevust, mida võidakse teha koostöös (partneritena või allhanke korras) riiklike teadusasutustega. Kui mitmesugused riskid (tehnoloogilised, regulatiivsed, tururiskid jms) on vähenenud, suureneb tõenäoliselt tagasimakstava ettemakse komponendi olulisus.

Muudatusettepanek    234

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – III osa – punkt 1 – alapunkt 1.1 – alapunkt 1.1.2 – lõik 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Accelerator’it rakendatakse peamiselt alt-üles-põhimõttel toimiva pideva avaliku projektikonkursi kaudu, mis on suunatud üksikettevõtjatele (peamiselt idufirmad ja VKEd), pöörates erilist tähelepanu noortele ja naisnovaatoritele. Seda alt-üles-põhimõttel toimivat avalikku projektikonkurssi täiendatakse sihipärase toetusega kujunemisjärgus läbimurdelistele või murrangulistele tehnoloogiatele, millel võib olla strateegiline tähtsus. Ettepanekuid võivad esitada ka investorid, sealhulgas riiklikud innovatsiooniasutused, kuid toetust antakse ettevõttele.

Accelerator’it rakendatakse peamiselt alt-üles-põhimõttel toimiva pideva, konkurentsitiheda ja tähtajalise avaliku projektikonkursi kaudu, mis on suunatud üksikettevõtjatele (peamiselt idufirmad ja VKEd), pöörates erilist tähelepanu noortele ja naisnovaatoritele. Sellist alt-üles-põhimõttel toimivat avalikku projektikonkurssi täiendatakse sihipärase toetusega kujunemisjärgus läbimurdelistele või murrangulistele uuendustele ja tehnoloogiatele, millel võib olla strateegiline tähtsus. Ettepanekuid võivad esitada ka investorid, sealhulgas riiklikud innovatsiooniasutused, kuid toetust antakse ettevõttele.

Muudatusettepanek    235

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – III osa – punkt 1 – alapunkt 1.1 – alapunkt 1.1.2 – lõik 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Accelerator võimaldab Pathfinder’ist, liikmesriikide samalaadsete kõrgetasemeliste teadusuuringute programmidest ja ELi raamprogrammide17 muudest sammastest saadud toetusega projektidest pärit uuenduste kiirendatud kasutuselevõttu, et aidata neil turule jõuda. „Euroopa horisondi“ ja varasemate raamprogrammide muude sammaste raames toetust saanud projektide kindlakstegemine toimub asjakohaste metoodikate, näiteks innovatsiooniradari abil.

Accelerator võimaldab Pathfinder’ist, liikmesriikide samalaadsete kõrgetasemeliste teadusuuringute programmidest, EIT teadmis- ja innovaatikakogukondadest ning ELi raamprogrammi17 muudest sammastest toetust saanud projektidest pärit uuenduste kiirendatud kasutuselevõttu, et aidata neil turule jõuda. „Euroopa horisondi“ ja varasemate raamprogrammide muude sammaste raames toetust saanud projektide kindlakstegemine toimub asjakohaste metoodikate, näiteks innovatsiooniradari abil.

__________________

__________________

17 Näiteks Euroopa Teadusnõukogu kontseptsiooni tõendamine, projektid, mis on saanud toetust samba „Üleilmsed probleemid ja tööstuse konkurentsivõime“ raames, Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi teadmis- ja innovaatikakogukondades tekkinud idufirmad, … sealhulgas programmi „Horisont 2020“ meetmete toetus, eelkõige projektid, mis on välja valitud „Horisont 2020“ VKEdele ettenähtud vahendi 2. etapis ja saanud sellega seotud kvaliteedimärgise, mida rahastavad liikmesriigid, ning projektid (olemasolevate ja tulevaste) Euroopa partnerlustest.

17 Näiteks Euroopa Teadusnõukogu kontseptsiooni tõendamine, projektid, mis on saanud toetust samba „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“ raames, Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi teadmis- ja innovaatikakogukondades tekkinud idufirmad, … sealhulgas programmi „Horisont 2020“ meetmete toetus, eelkõige projektid, mis on välja valitud „Horisont 2020“ VKEdele ettenähtud vahendi 2. etapis ja saanud sellega seotud kvaliteedimärgise, mida rahastavad liikmesriigid, ning projektid (olemasolevate ja tulevaste) Euroopa partnerlustest.

Muudatusettepanek    236

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – III osa – punkt 1 – alapunkt 1.1 – alapunkt 1.1.3 – lõik 1 – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  EIC ettevõtluse kiirendamisteenuseid, mis toetavad vahenditega Pathfinder ja Accelerator seotud tegevusi ja meetmeid. Eesmärk on viia EIC rahastatavad novaatorid (sealhulgas rahastatava kvaliteedimärgisega) kokku investorite, partnerite ja avaliku sektori hankijatega. EIC meetmetega seoses pakutakse mitmeid juhendamis- ja nõustamisteenuseid. Novaatoritele luuakse juurdepääs võimalike partnerite, sealhulgas tööstuspartnerite rahvusvahelisele võrgustikule, et täiendada väärtusahelat või luua turuvõimalusi ning leida investoreid ja muid erasektori või ettevõtete rahastamisallikaid. Tegevused hõlmavad ürituste (nt vahendusüritused, esitluskohtumised) korraldamist, kuid ka partnerite leidmise platvormide väljatöötamist või olemasolevat platvormide kasutamist tihedas seoses finantsvahendajatega, keda toetab InvestEU, ja EIP grupiga. Need tegevused soodustavad ka kogemuste vahetamist, mis on innovatsiooni ökosüsteemis õppeallikas, kasutades eriti hästi ära EIC kõrgema nõuandekogu liikmeid ja EIC stipendiaate;

–  EIC ettevõtluse kiirendamisteenuseid, mis toetavad vahenditega Pathfinder ja Accelerator seotud tegevusi ja meetmeid. Eesmärk on viia EIC rahastatavad novaatorid (sealhulgas rahastatava kvaliteedimärgisega) kokku investorite, partnerite ning avaliku- ja erasektori hankijatega. EIC meetmetega seoses pakutakse mitmeid juhendamis- ja nõustamisteenuseid. Novaatoritele luuakse juurdepääs võimalike partnerite, sealhulgas tööstuspartnerite rahvusvahelisele võrgustikule, et täiendada väärtusahelat või luua turuvõimalusi ning leida investoreid ja muid erasektori või ettevõtete rahastamisallikaid. Tegevused hõlmavad ürituste (nt vahendusüritused, esitluskohtumised) korraldamist, kuid ka partnerite leidmise platvormide väljatöötamist või olemasolevat platvormide kasutamist tihedas seoses finantsvahendajatega, keda toetab InvestEU, ja EIP grupiga. Need tegevused soodustavad ka kogemuste vahetamist, mis on innovatsiooni ökosüsteemis õppeallikas, kasutades eriti hästi ära EIC kõrgema nõuandekogu liikmeid ja EIC stipendiaate. Need läbimurdelistele / kõrge riskiga uuendustele suunatud EIC lisategevused täiendavad EIT sarnaseid tegevusi, mille sihtrühmaks on ettevõtjad, novaatorid ja idufirmad. EICd julgustatakse kasutama novaatoritele toetust pakkudes ära teadmis- ja innovaatikakogukondade eksperditeadmisi ja kogemusi;

Muudatusettepanek    237

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – III osa – punkt 1 – alapunkt 1.1 – alapunkt 1.1.3 – lõik 1 – taane 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  EIC väljakutseid, st ergutusauhindu, mis aitavad kaasa uute lahenduste leidmiseks globaalprobleemidele, kaasata uusi osalejaid ja luua uusi kogukondi. EIC tunnustavate auhindade hulka kuuluvad iCapital, sotsiaalse innovatsiooni ergutusauhind ja naisnovaatorite auhind18. Auhindade ülesehitus seob EIC teiste raamprogrammi osadega, sealhulgas missioonide ja muude rahastamisasutustega. Uuritakse koostöövõimalusi organisatsioonidega (nt ettevõtted, ülikoolid, teadusasutused, ettevõtluse edendajad, heategevusasutused ja sihtasutused);

–  EIC väljakutseid, st ergutusauhindu, mis aitavad kaasa uutele läbimurdelistele uuendustele ning kaasata uusi osalejaid, luua uusi teadusuuringute ja innovatsiooni kogukondi ja võrgustikke ning muuta ELi toetusel põhinevad saavutused nähtavamaks. EIC tunnustavate auhindade hulka kuuluvad iCapital, ELi väljakutseauhind, sotsiaalse innovatsiooni ergutusauhind ja naisnovaatorite auhind18. Auhindade ülesehitus ja kasutamine on seotud programmi teiste osadega, sealhulgas missioonide ja EITga, et tagada vastastikune täiendavus ja vältida dubleerimist. Uuritakse koostöövõimalusi organisatsioonidega (nt ettevõtted, ülikoolid, teadusasutused, ettevõtluse edendajad, heategevusasutused ja sihtasutused);

__________________

__________________

18 EIC auhinnaprogramm võtab üle „Horisont 2020“ raames väljaantavate auhindade haldamise ning näeb ette uute ergutus- ja tunnustusauhindade väljatöötamise ja rakendamise.

18 EIC auhinnaprogramm võtab üle „Horisont 2020“ raames väljaantavate auhindade haldamise ning näeb ette uute ergutus- ja tunnustusauhindade väljatöötamise ja rakendamise.

Muudatusettepanek    238

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – III osa – punkt 1 – alapunkt 1.2 – alapunkt 1.2.1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

EIC kõrgem nõuandekogu (edaspidi „EIC nõuandekogu“) abistab komisjoni EIC ülesannete täitmisel. Lisaks EIC tööprogrammide kohta nõu andmisele on EIC nõuandekogul aktiivne nõuandev roll juhtimis- ja järelmeetmete alal. Sellel on teabevahetusfunktsioon ja selle liikmetel on saadiku roll innovatsiooni edendamisel ELis. Teabevahetuskanaliteks on muu hulgas peamistel innovatsioonisündmustel viibimine, sotsiaalmeedia, EIC novaatorite kogukonna loomine, peamiste meediakanalite kaasamine innovatsioonile keskendudes, ühisüritused ettevõtlusinkubaatorite ja kiirenduskeskustega.

EIC kõrgem nõuandekogu (edaspidi „EIC nõuandekogu“) abistab komisjoni EIC ülesannete täitmisel. Selle liikmete seas on vastavalt käesoleva otsuse artiklile 9 esindatud muu hulgas innovatsioonipoliitika teaduseksperdid, teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonid, ettevõtjad ja riskikapitaliandjad.

 

EIC tegevuse elluviimiseks esitab komisjon EIC nõuandekogu abiga

 

– sihtrühmade ja nende erivajaduste selge eritelu;

 

– üksikasjad selle kohta, kuidas rakendatakse segatoetust (toetus, omakapital, laen ja tagatis);

 

– vahendite süstemaatilise ja reaalajas hindamise usaldusväärse mehhanismi, et tagada kiire poliitiline õpiprotsess ja innovatsioonimustrite väljakujundamine, sealhulgas näitajate valimine ja rakendamine;

 

– EIC ja EIT koostöö, et tagada vastastikune täiendavus ja vältida dubleerimist;

 

– programmijuhtide ülesannete ja kohustuste üksikasjalikum määratluse;

 

– kirjelduse vahendite kohta, mille abil meelitatakse väga riskantsete projektide juurde riskikapitaliinvestoreid;

 

– innovatsioonieesmärkide määratluse toote, protsessi, turustamise ja teenuste osas;

 

– andmed selle kohta, kui suur on toetusesaajate tõukejõud.

 

Nõuandekogu annab nõu ka EIC tööprogrammide ning juhtimis- ja järelmeetmete kohta. Sellel on teabevahetusfunktsioon ja selle liikmetel on saadiku roll innovatsiooni edendamisel ELis. Teabevahetuskanaliteks on muu hulgas peamistel innovatsioonisündmustel viibimine, sotsiaalmeedia, EIC novaatorite kogukonna loomine, peamiste meediakanalite kaasamine innovatsioonile keskendudes, ühisüritused ettevõtlusinkubaatorite ja kiirenduskeskustega. EIT juhatus ja EIC nõuandekogu teevad koostööd, et kasutada ära koostoimet ja suurendada lisaväärtust ELi novaatorite ja ettevõtjate jaoks.

Muudatusettepanek    239

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – III osa – punkt 1 – alapunkt 1.2 – alapunkt 1.2.1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

EIC nõuandekogu annab komisjonile soovitusi seoses innovatsioonitrendide või -algatustega, mis on vajalikud ELi innovatsiooni ökosüsteemi soodustamiseks ja edendamiseks, samuti seoses võimalik regulatiivsete tõketega. Nõuandekogu soovituste abil peab samuti olema võimalik kindlaks teha tärkavaid innovatsioonivaldkondi, mida tuleb arvesse võtta samba „Üleilmsed probleemid ja tööstuse konkurentsivõime” ja missioonide raames toimuvas tegevuses. Sel viisil aitab nõuandekogu kaasa programmi „Euroopa Horisont“ üldise sidususe saavutamisele.

EIC nõuandekogu ning EIT juhatus annavad komisjonile soovitusi seoses innovatsioonitrendide või -algatustega, mis on vajalikud ELi innovatsiooni ökosüsteemi soodustamiseks ja edendamiseks, samuti seoses võimalike tehniliste ja regulatiivsete tõketega. Nõuandekogu soovituste abil peab samuti olema võimalik kindlaks teha tärkavaid innovatsioonivaldkondi, mida tuleb arvesse võtta samba „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“ ja missioonide raames toimuvas tegevuses. Sel viisil aitab nõuandekogu kaasa programmi „Euroopa Horisont“ üldise sidususe saavutamisele.

Muudatusettepanek    240

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – III osa – punkt 1 – alapunkt 1.2 – alapunkt 1.2.2 – lõik 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Eelkõige jälgivad programmijuhid Pathfinder’i projektikonkursi läbiviimist ja soovitavad hindamise pingerida, arvestades ühtlase strateegilise projektipaketi sisu, millelt oodatakse olulist panust võimalike ühiskondlikku või majandusturgu loovate uuenduste kujunemisel.

Eelkõige jälgivad programmijuhid Pathfinder’i projektikonkursi läbiviimist ja soovitavad hindamise pingerida, võttes aluseks määruses defineeritud selged ja läbipaistvad kriteeriumid, pidades silmas strateegilise projektipaketi sisu, millelt oodatakse olulist panust võimalike teaduslike, ühiskondlike või majanduslike murranguliselt uute tulevikutehnoloogiate või turgu loovate uuenduste kujunemisel.

Muudatusettepanek    241

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – III osa – punkt 2 – alapunkt 2.1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selleks et teadlasi, ettevõtjaid, tööstust ja ühiskonda üldiselt kaasava innovatsiooni potentsiaali täielikult ära kasutada, peab EL parandama keskkonda nii, et innovatsioon oleks seal igal tasandil edukas. See tähendab kaasa aitamist tõhusa innovatsiooni ökosüsteemi väljakujundamisele ELi tasandil ning koostöö, võrgustumise ja ideede, rahastamise ja oskuste vahetamise soodustamine riiklikes ja kohalikes innovatsiooni ökosüsteemides.

Selleks et teadlasi, ettevõtjaid, tööstust ja ühiskonda üldiselt kaasava innovatsiooni potentsiaali täielikult ära kasutada, peab EL parandama keskkonda nii, et innovatsioon oleks seal igal tasandil edukas. See tähendab kaasa aitamist tõhusa innovatsiooni ökosüsteemi väljakujundamisele ELi tasandil ning koostöö, võrgustumise ja ideede vahetamise soodustamist ning avatud innovatsiooniprotsesside, rahastamise ja oskuste arendamist riiklikes ja kohalikes innovatsiooni ökosüsteemides.

Muudatusettepanek    242

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – III osa – punkt 2 – alapunkt 2.1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Samuti peab ELi eesmärgiks olema niisuguste ökosüsteemide kujundamine, mis toetavad lisaks eraettevõtetes toimuvale innovatsioonile sotsiaalset innovatsiooni ja avaliku sektori innovatsiooni. Muidugi peab valitsemissektor olema innovaatiline ja end uuendama, et suuta toetada reguleerimise ja valitsemise muutusi, mis on vajalikud uute tehnoloogiate ulatusliku levitamise ja avaliku sektori kasvava nõudluse toetamiseks, et võimaldada tulemuslikku ja tõhusat teenuste osutamist. Sotsiaalsetel uuendustel on oluline tähtsus ühiskonna heaolu suurendamisel.

Samuti peab ELi eesmärgiks olema niisuguste ökosüsteemide kujundamine, mis toetavad sotsiaalset innovatsiooni ning ergutavad lisaks eraettevõtetes toimuvale innovatsioonile ka teadmiste siiret ja avaliku sektori innovatsiooni. Muidugi peab valitsemissektor olema innovaatiline ja end uuendama, et suuta toetada reguleerimise ja valitsemise muutusi, mis on vajalikud uuenduste, sealhulgas uute tehnoloogiate ulatusliku levitamise ja avaliku sektori kasvava nõudluse toetamiseks, et võimaldada tulemuslikku ja tõhusat teenuste osutamist. Sotsiaalsetel uuendustel on oluline tähtsus ühiskonna heaolu suurendamisel. EIT teadmis- ja innovaatikakogukonnad kui Euroopa suurim innovatsioonivõrgustik täidab selliste ökosüsteemide väljaarendamisel ning selle prioriteedi elluviimisel tähtsat rolli. Need loovad piirkondadevahelise koostöö võimaluse, ühendades innovatsiooni ökosüsteemid üleeuroopalisel tasandil.

Muudatusettepanek    243

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – III osa – punkt 2 – alapunkt 2.2 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Esimese sammuna organiseerib komisjon EIC foorumi, kuhu kuuluvad liikmesriikide ja assotsieerunud riikide avaliku sektori asutused ja muud asutused, mis vastutavad riikliku innovatsioonipoliitika ja riiklike innovatsiooniprogrammide elluviimise eest; foorumi organiseerimise eesmärk on kooskõlastamise ja dialoogi edendamine ELi innovatsiooni ökosüsteemi kujundamisel. Selle EIC foorumi raames teeb komisjon järgmist:

Esimese sammuna organiseerib komisjon innovatsioonifoorumi, kuhu kuuluvad liikmesriikide ja assotsieerunud riikide avaliku sektori asutused ja muud asutused, mis vastutavad riikliku innovatsioonipoliitika ja riiklike innovatsiooniprogrammide elluviimise eest; foorumi organiseerimise eesmärk on kooskõlastamise ja dialoogi edendamine ELi innovatsiooni ökosüsteemi kujundamisel. Selle innovatsioonifoorumi raames teevad kaasatud sidusrühmad ja ELi organid, sealhulgas EIT, EIC nõuandekogu ja komisjon, järgmist:

Muudatusettepanek    244

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – III osa – punkt 2 – alapunkt 2.2 – lõik 1 – taane 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  suurendab kooskõla riiklike innovatsiooniprogrammide ja EIC vahel, et soodustada tegevuste sünergiat ja vältida nende kattumist, jagades andmeid programmide ja nende rakendamise kohta, samuti ressursside ja oskusteabe ning tehnoloogia- ja innovatsioonisuundumuste analüüsi ja jälgimise kohta, ning viies omavahel kokku vastavad novaatorite ringkonnad;

–  suurendab kooskõla riikide, EIT ja EIC vahel, et soodustada tegevuste sünergiat ja vältida kattumisi, jagades andmeid programmide ja nende rakendamise kohta, samuti ressursside ja oskusteabe ning tehnoloogia- ja innovatsioonisuundumuste analüüsi ja jälgimise kohta, ning viies omavahel kokku vastavad novaatorite ringkonnad;

Muudatusettepanek    245

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – III osa – punkt 2 – alapunkt 2.2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tegevusi rakendatakse selleks, et tagada EIC meetmeliikide (mis keskenduvad eelkõige läbimurdelisele innovatsioonile) ning liikmesriikide ja assotsieerunud riikide, samuti eraalgatuste rakendatavate tegevuste tulemuslik vastastikune täiendavus, eesmärgiga toetada igat laadi innovatsiooni, ulatuda kõigi ELi novaatoriteni ja pakkuda neile tõhusamat ja piisavalt toetust.

Tegevusi rakendatakse selleks, et tagada EIT ja EIC meetmeliikide (mis keskenduvad eelkõige innovatsioonile) ning liikmesriikide ja assotsieerunud riikide, samuti eraalgatuste rakendatavate tegevuste tulemuslik vastastikune täiendavus ja koostöö, eesmärgiga toetada igat laadi innovatsiooni, ulatuda kõigi ELi novaatoriteni ja pakkuda neile tõhusamat ja piisavalt toetust.

Muudatusettepanek    246

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – III osa – punkt 2 – alapunkt 2.2 – lõik 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selleks teeb EL järgmist:

Selleks teevad ELi asjakohased asutused järgmist:

Muudatusettepanek    247

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – III osa – punkt 2 – alapunkt 2.2 – lõik 3 – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  edendab ja kaasrahastab ühiseid innovatsiooniprogramme, mida juhivad riikliku, piirkondliku või kohaliku innovatsioonipoliitika ja sellekohaste innovatsiooniprogrammide eest vastutavad asutused, sellega võivad ühineda innovatsiooni ja novaatoreid toetavad eraettevõtjad. Niisugused nõudluspõhised ühisprogrammid võivad muu hulgas olla suunatud varasemate etappide ja teostatavusuuringute toetamisele, teadusringkondade koostööle ettevõtetega, kõrgtehnoloogiliste VKEde teaduskoostöö toetamisele, tehnoloogia ja teadmiste siirdele, VKEde rahvusvahelistumisele, turgude analüüsile ja arendamisele, madaltehnoloogiliste VKEde üleminekule digitehnoloogiale, rahastusvahenditele, mis on ette nähtud turulähedaseks innovatsioonitegevuseks või turuletoomiseks, ning sotsiaalsele innovatsioonile. Need võivad hõlmata ka avalike ühishangete algatusi, mis võimaldavad uuendusi avalikus sektoris turustada, eriti uue poliitika arendamise toel. See võib olla eriti tõhus innovatsiooni stimuleerimiseks avalike teenuste valdkonnas ja Euroopa novaatoritele turuvõimaluste pakkumiseks;

–  edendab ja kaasrahastab ühiseid innovatsiooniprogramme, mida juhivad riikliku, piirkondliku või kohaliku innovatsioonipoliitika ja sellekohaste innovatsiooniprogrammide eest vastutavad asutused, sellega peaksid ühinema innovatsiooni ja novaatoreid toetavad eraettevõtjad. Niisugused pakkumis- ja nõudluspõhised ühisprogrammid võivad muu hulgas olla suunatud varasemate etappide ja teostatavusuuringute toetamisele, koostööle akadeemikute, teadusorganisatsioonide ja ettevõtete vahel, kõrgtehnoloogiliste VKEde teaduskoostöö toetamisele, tehnoloogia ja teadmiste siirdele, VKEde rahvusvahelistumisele, turgude analüüsile ja arendamisele, madaltehnoloogiliste VKEde üleminekule digitehnoloogiale, rahastusvahenditele, mis on ette nähtud turulähedaseks innovatsioonitegevuseks või turuletoomiseks, ning sotsiaalsele innovatsioonile. Need võivad hõlmata ka avalike ühishangete algatusi, mis võimaldavad uuendusi avalikus sektoris turustada, eriti uue poliitika arendamise toel. See võib olla eriti tõhus innovatsiooni stimuleerimiseks avalike teenuste valdkonnas ja Euroopa novaatoritele turuvõimaluste pakkumiseks; Kohalikul tasandil juhtimise korral peaksid need programmid võimaldama riikidevahelisi partnerlusi ja need peaksid olema kooskõlas aruka spetsialiseerumise strateegiatega ning toetama asjaomastes piirkondades koostoimet Euroopa Regionaalarengu Fondiga.

Muudatusettepanek    248

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – III osa – punkt 2 – alapunkt 2.2 – lõik 3 – taane 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  toetab ka ühiseid nõustamis-, juhendamis- ja tehnilise abi programme ning muid teenuseid, mis viiakse novaatoritele lähemale võrgustike (näiteks Euroopa ettevõtlusvõrgustik), klastrite, üleeuroopaliste platvormide (näiteks Startup Europe), innovatsioonis osalejate (nii avalikus kui ka erasektoris) ja eriti inkubaatorite ja innovatsioonikeskuste kaudu, mida saab peale selle omavahel ühendada, et soodustada novaatorite vahelist partnerlust. Samuti võidakse anda toetust pehmete oskuste edendamiseks innovatsiooni eesmärgil, sealhulgas kutseõppeasutuste võrgustikele, see toimub tihedas seoses Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudiga;

–  toetab ka ühiseid nõustamis-, juhendamis- ja tehnilise abi programme ning muid teenuseid, mis viiakse novaatoritele lähemale võrgustike (näiteks Euroopa ettevõtlusvõrgustik), klastrite, üleeuroopaliste platvormide (näiteks Startup Europe), innovatsioonis osalejate (nii avalikus kui ka erasektoris) ja eriti inkubaatorite ja innovatsioonikeskuste kaudu, mida saab peale selle omavahel ühendada, et soodustada novaatorite vahelist partnerlust. Samuti tuleks anda toetust pehmete oskuste edendamiseks innovatsiooni eesmärgil, sealhulgas kutseõppeasutuste võrgustikele ja tihedas koostöös EITga;

Muudatusettepanek    249

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – III osa – punkt 3 – alapunkt 3.1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Nagu ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammide mõju maksimeerimise kõrgetasemelise töörühma (Lamy juhitav kõrgetasemeline töörühm) aruandes sõnaselgelt väljendatakse, on parimaks edasiliikumise viisiks anda haridus tulevikuks ja investeerida inimestesse, kes midagi muudavad. Eelkõige kutsutakse Euroopa ülikoole üles stimuleerima ettevõtlust, kaotama valdkondade vahelisi piire ja institutsionaliseerima valdkondadega mitteseotud tugevat koostööd teadusringkondade ja tööstuse vahel. Viimaste uuringute kohaselt on Euroopa idufirmade asutajate asukohavalikut ülekaalukalt olulisim mõjutav tegur andekate inimeste leidmine. Ettevõtlusharidusel ja koolitusvõimalustel on põhiroll tulevaste novaatorite kasvatamisel ja praeguste novaatorite võimete arendamisel, et nad saaksid oma ettevõtet edukamaks muuta. Ettevõtlusalase ande ja kutsealateenuste, kapitali ja turgude kättesaadavus ELi tasandil ning peamiste innovatsioonitegevuses osalejate koondamine ühise eesmärgi saavutamiseks on innovatsiooni ökosüsteemi soodustamise põhielemendid. Tehtavad jõupingutused on vaja kooskõlastada kogu ELis, et luua omavahel ühendatud ELi-üleste ettevõtlusklastrite ja ökosüsteemide kriitiline mass.

Nagu ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammide mõju maksimeerimise kõrgetasemelise töörühma (Lamy juhitav kõrgetasemeline töörühm) aruandes sõnaselgelt väljendatakse, on parimaks edasiliikumise viisiks anda haridus tulevikuks ja investeerida inimestesse, kes midagi muudavad. Eelkõige kutsutakse Euroopa ülikoole üles stimuleerima ettevõtlust, kaotama valdkondade vahelisi piire ja institutsionaliseerima valdkondadega mitteseotud tugevat koostööd teadusringkondade ja tööstuse vahel. Viimaste uuringute kohaselt on Euroopa idufirmade asutajate asukohavalikut ülekaalukalt olulisim mõjutav tegur andekate inimeste leidmine. Ettevõtlusharidusel ja koolitusvõimalustel on põhiroll tulevaste novaatorite kasvatamisel ja praeguste novaatorite võimete arendamisel, et nad saaksid oma ettevõtet edukamaks muuta. Ettevõtlusalase ande ja kutsealateenuste, k