Menetlus : 2018/2105(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0411/2018

Esitatud tekstid :

A8-0411/2018

Arutelud :

PV 12/12/2018 - 25
CRE 12/12/2018 - 25

Hääletused :

PV 13/12/2018 - 9.14
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0531

RAPORT     
PDF 509kWORD 66k
28.11.2018
PE 625.381v02-00 A8-0411/2018

Euroopa Ombudsmani 2017. aasta tegevust käsitleva aastaaruande kohta

(2018/2105(INI))

Petitsioonikomisjon

Raportöör: Eleonora Evi

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa Ombudsmani 2017. aasta tegevust käsitleva aastaaruande kohta

(2018/2105(INI))

Euroopa Parlament,

  võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 2017. aasta tegevust käsitlevat aastaaruannet,

  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 9, 11, 15, 24 ja 228,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 11, 35, 37, 41, 42 ja 43,

  võttes arvesse aluslepingutele lisatud protokolli (nr 1) riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus,

  võttes arvesse aluslepingutele lisatud protokolli (nr 2) subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsust 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa hea halduse tava eeskirja, mille Euroopa Parlament võttis vastu 6. septembril 2001. aastal,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Ombudsmani vahel 15. märtsil 2006. aastal sõlmitud koostöö raamlepingut, mis jõustus 1. aprillil 2006. aastal,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Euroopa Ombudsmani tegevuse kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ja artikli 220 lõiget 1,

–  võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A8-0411/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Ombudsmani 2017. aasta tegevust käsitlev aastaaruanne esitati 22. mail 2018. aastal ametlikult Euroopa Parlamendi presidendile ja ombudsman Emily O’Reilly tutvustas 16. mail 2018. aastal Brüsselis aruannet petitsioonikomisjonile;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 24 ja 228 antakse Euroopa Ombudsmanile volitused võtta vastu kaebusi haldusliku omavoli juhtude kohta liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses, välja arvatud Euroopa Liidu Kohus, kui see tegutseb õigusemõistjana;

C.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikes 3 on sätestatud, et igal kodanikul on õigus osaleda liidu demokraatias ning otsused tehakse nii avalikult ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik;

D.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 15 on sätestatud, et „[h]ea valitsemistava edendamiseks ja kodanikuühiskonna osalemise tagamiseks teevad liidu institutsioonid, organid ja asutused oma tööd võimalikult avalikult“ ning „[i]gal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, on õigus pääseda ligi liidu institutsioonide, organite ja asutuste [...] dokumentidele“;

E.  arvestades, et põhiõiguste harta artiklis 41, milles käsitletakse õigust heale haldusele, sätestatakse muu hulgas, et „[i]gaühel on õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul“;

F.  arvestades, et ELi põhiõiguste harta artiklis 43 on sätestatud, et „[i]gal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis, on õigus pöörduda Euroopa Ombudsmani poole seoses liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses ilmnenud haldusomavoliga, välja arvatud Euroopa Liidu Kohtu tegevus õigusemõistjana“;

G.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 298 lõikes 1 on sätestatud, et liidu institutsioone, organeid ja asutusi abistab nende ülesannete täitmisel avatud, tõhus ja sõltumatu Euroopa halduskorraldus;

H.  arvestades, et ombudsman algatas 2017. aastal 447 uurimist, millest 433 põhinesid kaebusel ja 14 olid omaalgatuslikud, ning lõpetas 363 uurimist (348 kaebusel põhinevat ja 15 omaalgatuslikku uurimist); arvestades, et enamik uurimisi puudutas komisjoni (256 uurimist ehk 57,3 % juhtudest), järgnesid ELi ametid (35 uurimist ehk 7,8 % juhtudest), Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) (34 uurimist ehk 7,6 % juhtudest), Euroopa Parlament (22 uurimist ehk 4,9 % juhtudest), Euroopa välisteenistus (17 uurimist ehk 3,8 % juhtudest), Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) (16 uurimist ehk 3,6 % juhtudest) ja muud institutsioonid (67 uurimist ehk 15 % juhtudest);

I.  arvestades, et kolm kõige sagedasemat teemat ombudsmani 2017. aastal lõpetatud uurimistes olid läbipaistvus, vastutus ning üldsuse juurdepääs teabele ja dokumentidele (20,6 %), teeninduskultuur (16,8 %) ning menetlusõiguste järgimine (16,5 %); arvestades, et muud mured hõlmasid eetilisi küsimusi, üldsuse osalemist ELi otsustusõigustes, kaalutlusõiguse nõuetekohast kasutamist, sealhulgas rikkumismenetlustes, ELi hangete, toetuste ja lepingute usaldusväärset finantsjuhtimist, töölevõtmist ja ELi personaliküsimuste head haldamist;

J.  arvestades, et 2017. aastal lõpetas ombudsmani büroo neli strateegilist uurimist ja algatas neli uut, mis käsitlesid nõukogu läbipaistvust, nn pöördukse efekti probleemi seoses endiste Euroopa Komisjoni volinikega, komisjoni veebisaitide juurdepääsetavust puuetega inimestele ning Euroopa Ravimiameti ravimihindamistega seotud esitamiseelseid tegevusi; arvestades, et 2017. aastal algatas ombudsman kaheksa strateegilist algatust, mis muu hulgas käsitlesid Euroopa Ülemkogu lobitöö läbipaistvust, Euroopa kodanikualgatuse parandamist ning pöördukse efekti eeskirju ELi eri institutsioonides ja organites, ning lõpetas kuus strateegilist algatust;

K.  arvestades, et EL seisab jätkuvalt silmitsi raskeima majandusliku, sotsiaalse ja poliitilise kriisiga alates selle loomisest; arvestades, et lisaks muudele olulistele eetilistele probleemidele ELi institutsioonides kahjustab ELi kuvandit ka ebatõhus lähenemisviis, mida ELi institutsioonid järgivad nii ELi otsustusprotsessis kui ka lobitöös läbipaistvuse puudumise probleemi lahendamisel;

L.  arvestades, et ELi dokumentidele juurdepääsu andmisest keeldumine ja seonduvad läbipaistvuse probleemid moodustasid jätkuvalt suurima osa Euroopa Ombudsmani 2017. aasta uurimistest;

M.  arvestades, et dokumentidele juurdepääsu taotluste tihti ajatundliku olemuse tõttu algatas ombudsman kiirmenetluse katseetapi;

N.  arvestades, et ombudsmanil on oluline roll selles, et tagada ELi institutsioonide aruandekohustus, maksimaalne läbipaistvus ja ELi haldus- ja otsustusprotsessi erapooletus eesmärgiga kaitsta kodanike õigusi, suurendades seeläbi nende usaldust liidu demokraatia vastu, sellesse kaasatust ja selles osalemist;

O.  arvestades, et Euroopa Kohus on sätestanud, et avalikustamise ja läbipaistvuse põhimõtted moodustavad ELi seadusandliku protsessi lahutamatu osa ning seadusandliku protsessi tõhusus ja terviklikkus ei tohi õõnestada sellele protsessile aluseks olevaid avalikustamise ja läbipaistvuse põhimõtteid; arvestades, et Euroopa Kohus on andnud sel teemal selgeid suuniseid, näiteks oma 22. märtsi 2018. aasta otsuses kohtuasjas T-540/15;

P.  arvestades, et ombudsman viis läbi aastapikkuse kaebusel põhineva uurimise Euroopa Keskpanga presidendi liikmesuse kohta G30-s, s.o eraorganisatsioonis, mille liikmeteks on kas otseselt või kaudselt Euroopa Keskpanga järelevalve all olevate pankade esindajad; arvestades, et ombudsman soovitas Euroopa Keskpanga presidendil oma liikmesus G30-s peatada;

Q.  arvestades, et ombudsman uuris komisjoni suhtes esitatud kaebusi seoses endiste volinike ametiaja järgse töökoha küsimusega; arvestades, et ombudsman oli juba järeldanud, et komisjoni suutmatus teha endise komisjoni presidendi Barroso puhul eriotsus oli haldusomavoli; arvestades, et Barroso juhtumi puhul leidis eetikakomitee, et puudus piisav alus õiguslike kohustuste rikkumise tuvastamiseks, olles võtnud arvesse endise presidendi kirjalikku tunnistust, mille kohaselt ta ei teinud Goldman Sachsi heaks lobitööd ega kavatsenud seda teha;

R.  arvestades, et finantskriis on kaasa toonud majandus- ja sotsiaalkriisi, mis seab Euroopa institutsioonid kahtluse alla;

S.  arvestades, et 25. oktoobril 2017. aastal leidis aset komisjoni endise presidendi Barroso ning komisjoni praeguse asepresidendi vaheline kohtumine, mis registreeriti ametliku kohtumisena Goldman Sachsiga; arvestades, et ombudsman märkis, et selle kohtumise täpne iseloom ei olnud selge; arvestades, et ombudsman rõhutas, et on arusaadavaid kartusi, et komisjoni endine president kasutab kontakte endiste kolleegidega ja oma varasemat staatust mõjutamiseks ja teabe saamiseks; arvestades, et see juhtum tõstatab süsteemseid küsimusi seoses komisjoni üldise lähenemisviisiga selliste juhtumite käsitlemisel ning eetikakomitee sõltumatuse taseme kohta; osutab seetõttu vajadusele rangemate ELi tasandi eeskirjade järele, et ennetada ja sanktsioneerida kõiki huvide konflikte ELi institutsioonides ja asutustes;

T.  arvestades, et 2017. aasta märtsis alustas ombudsman nõukogu avatuse ja vastutuse strateegilist uurimist; arvestades, et ombudsman tuvastas haldusomavoli nõukogu suutmatuses registreerida konkreetsed liikmesriigid, kes võtavad seadusandlikus menetluses seisukoha, ning nõukogu puudulikus läbipaistvuses seadusandlikele dokumentidele üldsuse juurdepääsu tagamisel, näiteks tavas kasutada dokumentidel ebaproportsionaalselt märget „LIMITE“ ehk „mitte levitamiseks“; arvestades, et 17. mail 2018. aastal saatis ombudsman parlamendile eriaruande strateegilise uurimise kohta, mis käsitleb nõukogu seadusandliku töö vastutuse ja läbipaistvuse parandamist;

U.  arvestades, et riikide valitsuste võetud seisukohtade suurem avatus võib aidata leevendada nn Brüsseli süüdistamise nähtust, mis kujutab moonutatult tegelikkust selle kohta, kuidas ELi õigusaktide suhtes kokku lepitakse, soodustades euroskeptitsismi ja ELi-vastaseid tundeid;

V.  arvestades, et ombudsman uuris Euroopa Investeerimispanga (EIP) dokumentidele juurdepääsu käsitleva läbipaistvuspoliitika mittevastavust ELi ja rahvusvahelistele eeskirjadele;

W.  arvestades, et huvide konflikti adekvaatne ennetamine ELi institutsioonides, organites ja asutustes on oluline element, millega tagatakse hea haldus ja suurendatakse kodanike usaldust ELi otsustusprotsessi vastu; arvestades, et ombudsman algatas strateegilise uurimise küsimuses, kuidas komisjon hindab huvide konflikte oma erinõunike puhul, kes töötavad sageli samal ajal ka erasektori heaks;

X.  arvestades, et ombudsman uuris kodanike kaebusi seoses komisjoni suutmatusega teha tähtajaliste töölepingute kuritarvitamisega seotud rikkumismenetlustes õigeaegne otsus; arvestades, et mitmes liikmesriigis on aastate jooksul ebatüüpiliste ja ajutiste töölepingute arv märkimisväärselt kasvanud, mis on seadnud kahtluse alla Euroopa tööõiguse rakendamise ning Euroopa Kohtu praktika;

Y.  arvestades, et otsustes, mis on seotud inimeste tervise kaitse ja inimeste, taimede ja loomade ohutusega, peaksid ELi institutsioonid, asutused ja ametid olema oma suhtumise poolest eriti kodanikele keskendunud ja avalikkuse teenimisele suunatud ning nõuetekohaselt tegelema üldsuse muredega, mis on seotud teaduslike tõendite kogumise ja hindamise täieliku läbipaistvuse, sõltumatuse ja täpsusega; arvestades, et ELi tasandil kasutatud teaduslikud tõendid ja menetlused, mille tulemusel anti muu hulgas luba geneetiliselt muundatud organismidele, taimekaitsevahenditele ja glüfosaadile, pälvisid märkimisväärset kriitikat ning kutsusid esile ulatusliku avaliku arutelu;

Z.  arvestades, et komisjon ei ole endiselt rakendanud ombudsmani soovitusi seoses tubakatööstusega ümberkäimisega ega taga seega täielikku läbipaistvust kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni kohaste kohustustega;

AA.  arvestades, et ombudsman avaldas selged ja praktilised soovitused selle kohta, kuidas ametnikud peaksid lobistidega suhtlema, ning tegi jõupingutusi suurendamaks nõukogus ja komisjonis nendealast teadlikkust;

AB.  arvestades, et ombudsman on osa ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohasest ELi raamistikust ning tema ülesanne on kaitsta, edendada ja kontrollida konventsiooni rakendamist ELi institutsioonide tasandil;

AC.  arvestades, et ombudsman korraldas uurimise selle kohta, kuidas toonane komisjoni kabinetiülem Martin Selmayr nimetati komisjoni peasekretäriks; arvestades, et ombudsman tõstis esile asjaolu, et komisjon lõi kunstliku tungiva vajaduse täita peasekretäri ametikoht, et õigustada vaba ametikoha teate mitteavaldamist ja korraldada asepeasekretäri valikumenetlus mitte otseselt selle ametikoha täitmiseks, vaid Martin Selmayri kiire kaheetapilise ametisse nimetamise menetluse kaudu peasekretäriks nimetamiseks; arvestades, et ombudsman tuvastas Martin Selmayri ametisse nimetamises neli haldusomavoli juhtumit, kuna komisjon ei järginud nõuetekohaselt asjaomaste eeskirjade sätteid ja mõtet;

AD.  arvestades, et Euroopa Ombudsmani töö täiendab suurepäraselt tema riiklike ja piirkondlike kolleegide tööd; arvestades, et nende töökogemuste vahetamine ja töö koordineerimine Euroopa Ombudsmani abiga toimivas Euroopa ombudsmanide võrgustikus on väga positiivne osa püüdlustest tagada, et kõigil ELi kodanikel ja elanikel oleks õigus heale haldusele kõigil tasanditel;

AE.  arvestades, et praegust Euroopa Ombudsmani põhikirja uuendati viimati enne Lissaboni lepingu jõustumist; arvestades, et sellest ajast alates on ELi kodanike seas tekkinud uued ootused hea halduse suhtes ja ombudsmani rolli suhtes selle tagamisel, eelkõige seoses juurdepääsuga dokumentidele, rikkumistest teatamise ja ahistamisega ning selle tagamisega, et komisjon käsitleks Euroopa kodanikualgatuste vastuvõetavust õiglaselt ja erapooletult;

1.  kiidab Euroopa Ombudsmani tutvustatud 2017. aasta aruande heaks; märgib ära selle selge ja kergesti loetava esitusstiili, milles tuuakse esile olulisemad faktid ja arvud ombudsmani 2017. aasta töös;

2.  kiidab Emily O’Reillyt suurepärase töö ja konstruktiivsete jõupingutuste eest ELi halduse kvaliteedi ning kodanikele pakutavate teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks; kinnitab taas oma tugevat toetust ombudsmani ellu viidud tegevustele kodanike ja Euroopa demokraatia jaoks;

3.  kiidab heaks ombudsmani viieaastase strateegia „2019. aasta poole“, mille eesmärk on suurendada tema ametikoha mõju ja nähtavust ning luua tugevaid suhteid ELi institutsioonide, organite ja asutustega, et kodanikud sellest suuremat kasu saaksid;

4.  märgib suure murega, et läbipaistvust ja vastutust, sealhulgas teabele ja dokumentidele juurdepääsu käsitlevad uurimised moodustasid jätkuvalt suurima osa ombudsmani 2017. aastal käsitletud juhtumitest, millele järgnesid ELi ametite ja muude organitega seotud kaebused;

5.  väljendab heameelt ombudsmani püüdluste üle anda ELi institutsioonide töötajatele 2017. aasta hea halduse auhind, eelkõige komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraadile jõupingutuste eest haruldaste haigustega patsientide heaks;

6.  toonitab maksimaalse läbipaistvuse ning ELi institutsioonide dokumentidele üldsuse parema juurdepääsu tähtsust; rõhutab ombudsmani struktuurset tööd haldusomavoli juhtumite päevavalgele toomisel, kasutades juhtumipõhist lähenemisviisi ning alustades üha suuremal hulgal omaalgatuslikke uurimisi;

7.  väljendab tänu ombudsmani ja tema meeskonna ning petitsioonikomisjoni hea koostöö eest, mida on iseloomustanud austus ja tähelepanelikkus detailide suhtes;

8.  rõhutab asjaolu, et ELi õigusakte, mis käsitlevad dokumentidele juurdepääsu, tuleks ajakohastada; kordab taas oma nõudmist vaadata läbi määrus (EÜ) nr 1049/2001, et ühtlasi hõlbustada ombudsmani tööd selle kontrollimisel, kuidas Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon tagavad juurdepääsu dokumentidele; kiidab heaks selle, et ombudsman võttis kasutusele kaebustega tegelemise kiirmenetluse, et tegeleda dokumentidele juurdepääsu uurimistega;

9.  rõhutab, et kodanikel peab olema võimalik ELi demokraatlikus elus vahetumalt osaleda ja üksikasjalikult jälgida ELi institutsioonide otsustusprotsessi ning neil peab olema juurdepääs kogu asjakohasele teabele, et nad saaksid oma demokraatlikke õigusi täiel määral kasutada;

10.  toonitab ombudsmani rolli ELi seadusandliku protsessi suurema läbipaistvuse ja vastutuse saavutamisel, et suurendada kodanike usaldust mitte üksnes üksikute õigusaktide seaduslikkuse, vaid kogu otsustusprotsessi õiguspärasuse vastu;

11.  nõuab, et nõukogu „LIMITE“ märkega dokumente käsitlevad ilma kindla õigusliku aluseta sise-eeskirjad vaadataks läbi, et edendada põhimõtet, mille järgi saab „LIMITE“ märke lisada üksnes dokumendi esialgsele kavandile, millel pole veel autorit ja mis ei mõjuta seadusandlikku menetlust;

12.  tunnistab maksimaalse läbipaistvuse vajadust ELi otsustusprotsessis ning soovitab ombudsmanil uurida kolme peamise ELi institutsiooni vahelist mitteametlike läbirääkimiste tavapärast tava (kolmepoolsed läbirääkimised); toetab kõigi kolmepoolsete läbirääkimiste dokumentide avaldamist kooskõlas Euroopa Kohtu otsustega;

13.  on kindlalt veendunud, et ombudsmani soovitusi EIP läbipaistvuspoliitika kohta tuleb viivitamata rakendada; kutsub EIPd üles loobuma kohe avalikustamata jätmise eelduse kasutamisest auditite, inspektsioonide ja uurimiste käigus, sealhulgas pettuse- ja korruptsioonijuhtumite jooksul ning pärast neid kogutud teabe ja dokumentide puhul;

14.  nõuab, et EIP grupi avalikustamispoliitikaga tagataks grupi hinnapoliitikat ja juhtimisorganeid käsitlevate põhimõtete läbipaistvuse järjest kõrgem tase; nõuab EIP grupi juhtkonna koosolekute protokollide avaldamist;

15.  rõhutab, et liikmesriikide seisukohad nõukogus ELi seadusandliku protsessi käigus tuleb registreerida ning teha õigel ajal ja juurdepääsetaval viisil avalikuks, arvestades, et igas demokraatliku legitiimsuse põhimõttel põhinevas süsteemis peavad kaasseadusandjad andma üldsusele oma tegevusest aru; on seisukohal, et nõukogu suurem aruandekohustus seoses liikmesriikide valitsuste poolt ELi õigusaktide suhtes võetud seisukohtadega, sealhulgas seadusandlike dokumentide seadusandliku menetluse käigus ennetavalt avalikkusele kättesaadavaks muutmine, aitaks lahendada otsustusprotsessi läbipaistmatuse probleemi ning leevendada Brüsseli süüdistamise mentaliteeti otsuste puhul, mille tegelikult langetavad liikmesriikide valitsused; nõuab, et nõukogu vaataks kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 15 lõikega 3 läbi oma konfidentsiaalsuspoliitika, et tagada oma töös kõrgeim läbipaistvuse tase;

16.  kutsub komisjoni üles tagama maksimaalse läbipaistvuse ning juurdepääsu dokumentidele ja teabele seoses EU Piloti menetlustega, mis on seotud laekunud petitsioonidega, ning täieliku läbipaistvuse ning juurdepääsu juba lõppenud EU Piloti menetlustele ja rikkumismenetlustele;

17.  nõuab tungivalt, et ombudsman jätkaks komisjoni eksperdirühmade süsteemi reformi elluviimise üle järelevalve tegemist, et tagada täielik kooskõla õiguslikult siduvate eeskirjadega ning maksimaalne läbipaistvus kõigi eksperdirühmade tegevuste elluviimisel, ning uuriks kõiki võimalikke huvide konflikte ja annaks neist teada; on seisukohal, et kõiki eksperdirühmi tuleb hoolikalt hinnata ja nende kohta on vaja teavet, et saada ülevaade nende sõltumatuse tasemest, eesmärgiga teenida avalikku huvi ja tuua lisaväärtust ELi poliitikakujundamisesse; on seisukohal, et kõik eksperdirühma liikmed peavad olema kantud läbipaistvusregistrisse;

18.  kordab oma nõuet luua kõigi ELi institutsioonide ja asutuste jaoks keskne läbipaistvuskeskus;

19.  toetab ombudsmani tahet parandada ELi lobitöö läbipaistvust; rõhutab, kui oluline on võtta vastu sobiv õigusakt, et muuta läbipaistvusregister kõigi ELi institutsioonide, asutuste ja huvirühmade jaoks kohustuslikuks ning õiguslikult siduvaks, tagades seeläbi lobitöö täieliku läbipaistvuse;

20.  rõhutab, et oluline on korrapäraselt ajakohastada ja märkimisväärselt parandada ELi läbipaistvusregistrit käsitlevate andmete täpsust, sealhulgas lobitööd tegevate õigusbüroode kohustust anda teada kõigist oma klientidest; toonitab vajadust teha tasuta ning täielikult mõistetaval ja üldsusele lihtsasti juurdepääsetaval viisil kättesaadavaks kogu lobistide mõju käsitlev teave; on veendunud, et tuleb tagada kõigi huvide esindajate rahastamise täielik läbipaistvus; nõuab pöördukse efekti eeskirju rikkuvate organisatsioonide läbipaistvusregistrist eemaldamist;

21.  rõhutab ombudsmani tähelepanekuid, mille kohaselt EKP presidendi jätkuv liikmesus G30-s kujutas endast haldusomavoli, kuna see tekitas avalikkuses arusaama, et EKP sõltumatus erasektori finantshuvidest võib olla ohus; rõhutab, et EKP juhatuse liikmed peaksid hoiduma olemast liikmed ka muudes organisatsioonides, kuhu kuuluvad EKP järelevalve alla kuuluvate pankade juhid; võtab teadmiseks ombudsmani 15. jaanuari 2018. aasta soovitused, mis käsitlevad EKP presidendi ja otsustusorganite liikmete liikmesust G30-s, ja nõuab tungivalt, et EKP muudaks oma asjaomaseid eeskirju, tagamaks kõrgeimate eetiliste ja aruandlusstandardite rakendamine praktikas;

22.  on seisukohal, et komisjon ei järginud läbipaistvuse, eetika ja õigusriigi põhimõtteid menetluses, millega Martin Selmayr nimetati komisjoni uueks peasekretäriks; väljendab sügavat kahetsust komisjoni otsuse üle kinnitada Martin Selmayr komisjoni peasekretäriks, eirates ELi kodanike laialdast ja ulatuslikku kriitikat ja ELi mainele tervikuna põhjustatud kahju; rõhutab, et Martin Selmayr peab peasekretäri ametikohalt tagasi astuma, ja kutsub komisjoni üles võtma oma peasekretäri ametisse nimetamiseks vastu uue protsessi, tagades kõrgeimate standardite järgimise seoses läbipaistvuse, eetika ja õigusriigi põhimõttega;

23.  kutsub ombudsmani üles jätkama oma tööd eetiliste eeskirjade tugevdamiseks ELi institutsioonides, et lahendada pöördukse efekti probleemid ja tagada kogu selliste juhtumitega seotud teabe täielik läbipaistvus, sealhulgas kõigi seotud ELi vanemametnike nimede kiire avaldamine; jääb ootama ombudsmani analüüsi selle kohta, kuidas komisjon rakendab tema suuniseid ja soovitusi pöördukse efekti olukordade käsitlemise parandamise kohta, sh võimalus võtta vastu seadusandlikke eeskirju selliste olukordade ja võimaliku kuritarvitamise ennetamise ning selle eest karistamise kohta;

24.  on sügavalt veendunud, et kõigis ELi institutsioonides, organites ja asutustes on vaja kiiresti rakendada rangemaid, selgeid ja lihtsasti rakendatavaid moraalseid ja eetilisi eeskirju ja standardeid selleks, et tagada ausameelsuse ja diskreetsuse kohustuse järgimine ning erasektoriga tekkiva huvide konflikti ennetamine; leiab, et need eeskirjad ja standardid peavad põhinema seadusandlikul aktil; võtab teadmiseks volinike ajakohastatud käitumisjuhendi, mis jõustus 2018. aasta veebruaris ja millega kehtestati rangemad ooteajad; on siiski seisukohal, et ametiaja järgse teavitamise perioode tuleks pikendada;

25.  rõhutab pakilist vajadust tulemuslikult tugevdada olemasolevat hea halduse tava eeskirja, võttes vastu vastavasisulise siduva õigusakti;

26.  on veendunud, et komisjoni endise presidendi Barroso ning komisjoni praeguse asepresidendi vaheline kohtumine, mis registreeriti ametliku kohtumisena Goldman Sachsiga, tõi samuti esile tungiva vajaduse praegused eeskirjad ja tavad läbi vaadata, et suurendada volinike ausameelsuse nõudeid nii nende ametiajal kui ka pärast seda;

27.  kordab taas oma üleskutset komisjonile tagada ennetavalt avaldamine ja täielik läbipaistvus seoses endiste volinike ametiajajärgsete ametikohtadega; kutsub komisjoni üles tagama eetikakomitee täieliku sõltumatuse ja vastutuse ning ergutab ombudsmani jätkama eetikakomitee liikmete kõigi võimalike huvide konfliktide hindamist ja neist teatamist;

28.  õnnitleb ombudsmani tema strateegilise uurimise puhul, mis käsitleb nõukogu seadusandliku protsessi läbipaistvust (OI/2/2017/TE), kuid peab kahetsusväärseks asjaolu, et nõukogu ei vastanud tähelepanekutele ettenähtud tähtaja jooksul; märgib, et kahjuks on see korduv teema, mis kajastub pidevalt ombudsmanile esitatud kaebustes; on ühtlasi seisukohal, et seda teemat tuleks pidada väga oluliseks liidu demokraatliku elu ja kogu Euroopa kodanike tõhusa osalemise jaoks, kuna see takistab aluslepingute ja põhiõiguste harta täitmist; märgib sellega seoses ära ombudsmani tähelepanekud hiljutises juhtumis (1272/2017/LP – nõukogu keeldumine anda avalik juurdepääs oma õigusteenistuse arvamusele, mis käsitleb institutsioonidevahelist kokkulepet läbipaistvusregistri kohta), milles viidatakse, et teema ähvardab institutsioonidevahelise tasakaalu põhimõtet ja on vastuolus omavahelise lojaalse koostöö olulise tavaga; märgib, et on võimatu teha sihtotstarbelisi järelkontrolle pärast seda, kui taotlus on tagasi lükatud;

29.  rõhutab vajadust teha olulisi parandusi erinõunike huvide konflikti käsitlevates eeskirjades; kutsub komisjoni konkreetselt üles rakendama täielikult ombudsmani vastavaid soovitusi, järgides enne ja pärast erinõunike ametisse nimetamist võimalike huvide konfliktide hindamisel maksimaalse läbipaistvuse ja ennetavat lähenemisviisi ning tagades kodanikele täieliku juurdepääsu kogu asjakohasele teabele;

30.  kiidab heaks ombudsmani püsiva huvi selliste teemade vastu, mis puudutavad institutsioonide töötajaid, ja rõhutab, kui tähtis on vähendada igasugust tagakiusamist, mis võib tuleneda diferentseeritud staatusest; kordab, kui olulised on ombudsmani tähelepanekud, mis käsitlevad tasustamata praktikat Euroopa välisteenistuse ELi delegatsioonides (juhtum 454/2014/PMC), ja soovitust, et Euroopa välisteenistus peaks oma praktikantidele maksma asjakohast elatusraha kooskõlas mittediskrimineerimise põhimõttega; taunib asjaolu, et muudes ELi institutsioonides toimub sama eeskirjade rikkumine seoses tasustamata praktikaga, mille tõttu ei anta noortele õiglasi võimalusi, mis pakuksid neile töötajaga võrdset tööd, jättes noored spetsialistid ilma piisavatest rahalistest vahenditest enda ülalpidamiseks ning jättes nad ilma asjakohasest tasust nende pakutavate teenuste eest; märgib, et puudusi praktikantide staatuses on näha muudes valdkondades, näiteks seoses liidu asutustes seksuaalsest ahistamisest teavitamise mehhanismi puudumisega; kutsub seetõttu ombudsmani üles alustama praktikantide staatuse üldist strateegilist uurimist;

31.  kutsub komisjoni üles muutma oma töö täielikult läbipaistvaks, avaldades veebis andmed kõigi oma kohtumiste kohta tubakatööstuse lobistide või nende õiguslike esindajatega ning kõik kohtumiste protokollid kooskõlas oma WHO tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsioonist tulenevate kohustustega;

32.  nõuab tungivalt, et ombudsman jälgiks ELi ametnikele suunatud niisuguste soovituste rakendamist, mis käsitlevad nende suhtlust huvide esindajatega, ning jätkaks kõnealuste soovituste alase teadlikkuse parandamist kõigi ELi institutsioonide ELi töötajate seas koolituste, seminaride ja seonduvate toetavate meetmete kaudu;

33.  väljendab sügavat kahetsust komisjoni viivituste pärast seoses nii era- kui ka avalikus sektoris tähtajaliste töölepingute kuritarvitamist käsitlevate rikkumismenetlustega, mis võimaldasid töötajate õiguste kuritarvitamist ja rikkumist liikmesriikides; kutsub ombudsmani üles seda küsimust jälgima, et tagada tulemuslikult kodanike õigused;

34.  toetab ombudsmani rolli kõigis ELi asutustes ennetava ja läbipaistva poliitika kujundamisel; nõuab tungivalt, et ombudsman jätkaks kõigi ELi asutuste jälgimist, tagamaks, et need vastavad kõrgeimatele läbipaistvuse standarditele ning tagavad dokumentidele ja teabele üldsuse juurdepääsu, pöörates erilist tähelepanu inimeste tervise kaitsega seotud menetlustele ja tegevusele;

35.  nõuab tungivalt, et ombudsman algataks strateegilise uurimise, et hinnata, kas ELi institutsioonid, asutused ja ametid, nagu Euroopa Kemikaaliamet (ECHA), Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) ning Euroopa Ravimiamet (EMA), tagavad selle, et teaduslikke tõendeid kogutakse, uuritakse ja avaldatakse täielikult sõltumatul, läbipaistval, erapooletul ja täpsel viisil ning ilma huvide konfliktita, ning kas rakendatakse nõuetekohaseid poliitikameetmeid ja menetluslikke tagatisi, eeskätt siis, kui käsitletakse geneetiliselt muundatud organisme, glüfosaati, taimekaitsevahendeid, fütosanitaartooteid ja biotsiide ning ravimeid; soovitab sellega seoses uurida täiendavalt nende asutuste teaduskomiteede ja -komisjonide koosseisu ja valikumenetlusi, et tagada nende täielik sõltumatus ja seada sisse kõige rangemad mehhanismid, mis takistavad mis tahes võimalikke huvide konflikte;

36.  väljendab heameelt ombudsmani strateegiliste uurimiste üle puuetega inimeste kohtlemise kohta komisjoni ühises ravikindlustusskeemis ning komisjoni veebilehtede ja veebipõhiste vahendite puuetega inimestele juurdepääsetavuse kohta; ergutab ombudsmani tegema kõik võimaliku tagamaks, et ELi haldusasutused rakendavad järjepidevalt ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni;

37.  kiidab heaks ombudsmani pühendumuse avatusele ja läbipaistvusele Brexiti läbirääkimiste käigus; rõhutab positiivset vastust, mille ombudsman sai nii nõukogult kui ka komisjonilt, milles tunnustati läbipaistvuse tähtsust; kutsub Ühendkuningriigi valitsust sellele pühendumusele samaga vastama;

38.  ergutab ombudsmani jätkama koostööd riiklike ombudsmanidega Euroopa ombudsmanide võrgustiku kaudu;

39.  kutsub Euroopa ombudsmanide võrgustikku üles ilmutama suuremat valvsust järelevalves selle üle, et riigiasutused võtaksid politseivägivalla, rassismi ja antisemitismi juhtumite puhul viivitamata meetmeid kooskõlas inimõiguste ja demokraatliku valitsemise põhimõtetega;

40.   nõuab, et ombudsmani büroole eraldataks rohkem rahalisi ja inimressursse, et ta saaks tulla praeguse ja tulevase töökoormusega toime, eesmärgiga täita olulist kohust seoses heade haldustavade edendamisega ELis, mis on liidu kodanike jaoks väga oluline;

41.  kiidab heaks iga-aastase Euroopa ombudsmanide võrgustiku peetud konverentsi, mis toimus 2017. aasta juunis ning millel käsitleti Brexitist ja Euroopas suurenenud populismist tulenevaid tagajärgi kodanike õiguste jaoks;

42.  kiidab heaks ombudsmani hea halduse auhinna, millega tunnustatakse ELi avaliku teenistuse jõupingutusi kodanikusõbraliku poliitika rakendamiseks uuenduslike viiside leidmisel;

43.  kordab oma valmisolekut ajakohastada Euroopa Ombudsmani põhikirja(2) ning seonduvaid liidu õigustiku osi, et kohandada ombudsmani roll ELi kodanike praegustele vajadustele ja ootustele seoses hea haldusega;

44.  rõhutab vajadust parandada sotsiaaldialoogi;

45.  toonitab, et praeguste majandusraskuste taustal on kodanike ja institutsioonide vaheline usaldus äärmiselt tähtis;

46.  rõhutab vajadust, et ombudsman uuriks huvide konflikti, mis on tekkinud, kuna komisjoni tegevus troikas on vastuolus tema vastutava rolliga aluslepingute ja liidu õigustiku täitmise järelevalvajana;

47.  kutsub ombudsmani üles tagama, et komisjon aitab luua kodanikualgatuste taristu õigusnõu pakkumiseks ning õigusraamistiku Euroopa kodanikualgatuse liikmete kaitseks;

48.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev petitsioonikomisjoni resolutsioon ja raport nõukogule, komisjonile, Euroopa Ombudsmanile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning liikmesriikide ombudsmanidele või samalaadsetele pädevatele organitele.

(1)

EÜT L 113, 4.5.1994, lk 15.

(2)

Euroopa Parlamendi 22. aprillil 2008. aastal vastu võetud otsuse eelnõu, millega muudetakse Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsust 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (ELT C 259 E, 29.10.2009, lk 116).


SELETUSKIRI

Euroopa Ombudsmani 2017. aasta tegevust käsitlev aastaaruanne esitati ametlikult Euroopa Parlamendi presidendile 22. mail 2018. aastal ning ombudsman Emily O’Reilly tutvustas Brüsselis aruannet petitsioonikomisjonile 16. mail 2018. aastal.

Ombudsmani pädevused on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 24 ja 228.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 24 ning ELi põhiõiguste harta artiklis 43 on sätestatud Euroopa Ombudsmanile kaebuse esitamise õigus.

ELi toimimise lepingu artikli 228 kohaselt on Euroopa Ombudsman, kelle valib Euroopa Parlament, volitatud igalt liidu kodanikult või igalt füüsiliselt või juriidiliselt isikult, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, vastu võtma kaebusi haldusomavoli juhtude kohta liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses, välja arvatud Euroopa Liidu Kohus, kui see tegutseb õigusemõistjana.

Haldusomavoli tähendab kehva või puudulikku haldusmenetlust. Sellega on tegu, kui institutsioon ei toimi kooskõlas õigusega, ei järgi hea haldustava põhimõtteid või rikub inimõiguseid.

Aluslepingute praeguses versioonis sisalduv võtmetegur, mis on otseselt seotud ombudsmani tegevusega, on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 15. Nimelt sätestatakse ELi toimimise lepingu artiklis 15, et liidu institutsioonid, organid ja asutused peavad tegema oma tööd võimalikult avatult, et edendada head valitsemistava ning tagada kodanikuühiskonna osalemine. Lisaks nähakse selles ette, et igal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, on õigus pääseda ligi liidu institutsioonide, organite ja asutuste dokumentidele.

Veel üks ombudsmani rolliga tihedalt seotud õiguslik alus on ELi põhiõiguste harta artikli 41 lõige 1, milles toonitatakse, et „igaühel on õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul“.

2017. aastal pöördus ombudsmani teenistuste poole abi saamiseks 15 837 kodanikku, kellest 12 521-le anti nõu ombudsmani veebisaidil oleva interaktiivse juhendi kaudu ning ülejäänud taotlustest saadeti 1 135 teabe saamiseks edasi mujale ja 2 181 pöördumist käsitles ombudsman kaebustena.

2 181st ombudsmani poolt 2017. aastal käsitletud kaebusest 751 kuulus ombudsmani pädevusse ning 1 430 jäi ombudsmani pädevusalast välja.

Ombudsman algatas 2017. aastal 447 uurimist, millest 433 põhinesid kaebusel ja 14 olid omaalgatuslikud, ning lõpetas 363 uurimist (348 kaebusel põhinevat ja 15 omaalgatuslikku uurimist). Enamik ombudsmani uurimisi puudutas komisjoni (256 uurimist ehk 57,3 % juhtudest), järgnesid ELi ametid (35 uurimist ehk 7,8 % juhtudest), Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) (34 uurimist ehk 7,6 % juhtudest), Euroopa Parlament (22 uurimist ehk 4,9 % juhtudest), Euroopa välisteenistus (17 uurimist ehk 3,8 % juhtudest), Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) (16 uurimist ehk 3,6 % juhtudest) ja muud institutsioonid (67 uurimist ehk 15 % juhtudest).

Kolm peamist teemat ombudsmani 2017. aastal lõpetatud uurimistes olid läbipaistvus, vastutus ja üldsuse juurdepääs teabele ja dokumentidele (20,6 %), teeninduskultuur (16,8 %) ning menetlusõiguste järgimine (16,5 %). Muud mured hõlmasid eetilisi küsimusi, üldsuse osalemist ELi otsustusprotsessis, põhiõiguste austamist, kaalutlusõiguse nõuetekohast kasutamist, sealhulgas rikkumismenetlustes, ELi hangete, toeuste ja lepingute usaldusväärset finantsjuhtimist, töölevõtmist ja ELi personaliküsimuste head haldamist.

Raportöör väljendab heameelt, et tulenevalt ombudsmani rakendatud strateegiast tema ametikoha nähtavuse suurendamiseks tõusis käsitletud kaebuste koguarv 2017. aastal 1 880 kaebuselt 2 184 kaebuseni ning et nende laekunud kaebuste arv, mis kuuluvad ombudsmani pädevusse, kasvas 711-lt 751-le.

Oma strateegilises töös lõpetas ombudsmani büroo 2017. aastal neli strateegilist uurimist ning algatas neli uut, mis käsitlesid nõukogu läbipaistvust, pöördukse efekti küsimust endiste Euroopa Komisjoni volinike puhul, komisjoni veebisaitide juurdepääsetavust puuetega inimestele ning Euroopa Ravimiameti ravimihindamistega seotud esitamiseelseid tegevusi. Samuti tegi ombudsman kaheksa strateegilist algatust, muu hulgas Euroopa Ülemkogu lobitöö läbipaistvuse, Euroopa kodanikualgatuse parandamise ja pöördukse efekti eeskirjade kohta ELi eri institutsioonides ja organites, ning lõpetas kuus strateegilist algatust.

Raportöör märgib murega, et läbipaistvust ja vastutust, sealhulgas teabele ja dokumentidele juurdepääsu käsitlevad uurimised moodustavad jätkuvalt suurima osa ombudsmani 2017. aastal käsitletud juhtumitest.

Raportöör toonitab, et EL seisab jätkuvalt silmitsi raskeima majandusliku, sotsiaalse ja poliitilise kriisiga alates selle loomisest. Kõik ELi institutsioonid, asutused ja ametid peaksid tundma kohustust tagada täielik läbipaistvus ning kõrgeimad eetilised ja vastutusstandardid.

Raportöör leiab, et lisaks muudele olulistele eetilistele probleemidele ELi institutsioonides kahjustab ELi kuvandit kahjuks ka ebatõhus lähenemisviis, mida ELi institutsioonid on seni järginud nii ELi otsustusprotsessis kui ka lobitöös läbipaistvuse puudumise probleemi lahendamisel, suurendades nii kodanike pettumust ja rahulolematust.

Sellega seoses tuletab raportöör meelde, et EL ei ole endiselt võtnud kasutusele kohustuslikku ja õiguslikult siduvat ELi läbipaistvusregistrit, et tagada kõigi ELi institutsioonide, ametite ja kolmandate isikute lobitöö täielik läbipaistvus. Lisaks toonitab raportöör, et ELi õigusaktid, mis käsitlevad dokumentidele juurdepääsu, on tõsiselt aegunud. Määrus (EÜ) nr 1049/2001 ei kajasta enam praegust õiguslikku olukorda ning ELi institutsioonide, ametite, organite ja asutuste järgitavaid institutsionaalseid tavasid.

Samuti leiab raportöör, et mainimist väärivad kaks kõige silmapaistvamat 2017. aastal esinenud eetilist probleemi.

Esimene neist on 25. oktoobril 2017. aastal komisjoni endise presidendi Barroso ning komisjoni praeguse asepresidendi vahel toimunud kohtumine, mis registreeriti ametliku kohtumisena Goldman Sachsiga, mille puhul ombudsman juhtis tähelepanu sellele, et kohtumise täpne iseloom oli ebaselge ning et on mõistetavaid kahtlusi, et komisjoni endine president kasutab kontakte endiste kolleegidega ja oma varasemat staatust mõjutamiseks ja teabe saamiseks.

Teine probleem on Euroopa Keskpanga presidendi jätkuv liikmesus G30-s, s.o eraorganisatsioonis, mille liikmeteks on kas otseselt või kaudselt Euroopa Keskpanga järelevalve all olevate pankade esindajad, hoolimata ombudsmani soovitusest oma liikmesus peatada.

Raportöör rõhutab, et nii Barroso juhtum kui ka Euroopa Keskpanga presidendi jätkuv liikmesus G30-s toovad täiendavalt esile pakilise vajaduse rakendada rangemaid moraalseid ja eetilisi eeskirju ja standardeid kõigis ELi institutsioonides, et tagada ausameelsuse ja diskreetsuse kohustuse järgimine ning täielik sõltumatus erasektorist.

Samuti tuletab raportöör meelde ombudsmani tuvastatud haldusomavoli juhtumeid seoses nõukogu suutmatusega registreerida konkreetsed liikmesriigid, kes võtavad seadusandlikus menetluses seisukoha, ning seoses nõukogu puuduliku läbipaistvusega seadusandlikele dokumentidele üldsuse juurdepääsu tagamisel.

Raportöör tuletab meelde, et Euroopa Liidu Kohus on sätestanud, et avalikustamise ja läbipaistvuse põhimõtted on ELi seadusandliku protsessi lahutamatu osa ning et kodanikel peab olema võimalik ELi institutsioonides aset leidvat otsustusprotsessi üksikasjalikult jälgida ning neil peab olema juurdepääs kogu asjakohasele teabele, et oma demokraatlikke õigusi täiel määral kasutada.

Seetõttu rõhutab raportöör vajadust muuta ELi otsustusprotsess täielikult läbipaistvaks, kuna demokraatliku legitiimsuse põhimõttel põhinevas süsteemis peavad kõik institutsioonid andma üldsusele oma tegevusest täiel määral aru.

Raportöör leiab, et ombudsmanil on oluline roll otsustusprotsessi ja ELi halduse täieliku läbipaistvuse ja erapooletuse tagamisel, et kodanike õigusi edukalt kaitsta, ning soovitab ombudsmanil uurida kolme peamise ELi institutsiooni vahelisi mitteametlikke läbirääkimisi (kolmepoolsed läbirääkimised).

2017. aastal juhtis ombudsman ühe konkreetse juhtumi puhul tähelepanu sellele, et ta võib otsustada hinnata, kas ELi teadusasutused rakendavad vajalikke menetluslikke tagatisi tagamaks, et antavad teaduslikud nõuanded on võimalikult terviklikud ja sõltumatud, ning kas neid tagatisi on teatavas menetlustes nõuetekohaselt kasutatud.

Sellega seoses tuletab raportöör meelde, et ELi tasandil kasutatud teaduslikud tõendid ja menetlused, mille tulemusel anti muu hulgas luba geneetiliselt muundatud organismidele, taimekaitsevahenditele ja glüfosaadile, pälvisid märkimisväärset kriitikat ning kutsusid esile ulatusliku avaliku arutelu. Seetõttu kutsub raportöör ombudsmani üles algatama strateegilise uurimise, et hinnata, kas ELi institutsioonid, asutused ja ametid, nagu Euroopa Kemikaaliamet (ECHA), Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) ning Euroopa Ravimiamet (EMA), tagavad selle, et teaduslikke tõendeid kogutakse ja uuritakse täielikult sõltumatul, läbipaistval ja täpsel viisil ning ilma huvide konfliktita, ning kas rakendatakse nõuetekohaseid poliitikameetmeid ja menetluslikke tagatisi.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

21.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

26

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Margrete Auken, Beatriz Becerra Basterrechea, Andrea Cozzolino, Pál Csáky, Miriam Dalli, Rosa Estaràs Ferragut, Eleonora Evi, Takis Hadjigeorgiou, Peter Jahr, Rikke-Louise Karlsson, Svetoslav Hristov Malinov, Lukas Mandl, Notis Marias, Ana Miranda, Miroslavs Mitrofanovs, Gabriele Preuss, Eleni Theocharous, Cecilia Wikström

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Rosa D’Amato, Urszula Krupa, Kostadinka Kuneva, Julia Pitera, Ángela Vallina

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Asim Ademov, Adam Szejnfeld, Mihai Ţurcanu


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

26

+

ALDE

ECR

EFDD

GUE/NGL

NI

PPE

S&D

Verts/ALE

Beatriz Becerra Basterrechea, Cecilia Wikström

Urszula Krupa, Notis Marias, Eleni Theocharous

Rosa D'Amato, Eleonora Evi

Takis Hadjigeorgiou, Kostadinka Kuneva, Ángela Vallina

Rikke‑Louise Karlsson

Asim Ademov, Pál Csáky, Rosa Estaràs Ferragut, Peter Jahr, Svetoslav Hristov Malinov, Lukas Mandl, Julia Pitera, Adam Szejnfeld, Mihai Ţurcanu

Andrea Cozzolino, Miriam Dalli, Gabriele Preuss

Margrete Auken, Ana Miranda, Miroslavs Mitrofanovs

0

0

0

0

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 10. detsember 2018Õigusalane teave