Menetlus : 2018/0254(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0412/2018

Esitatud tekstid :

A8-0412/2018

Arutelud :

PV 11/12/2018 - 22
CRE 11/12/2018 - 22
PV 17/04/2019 - 23
CRE 17/04/2019 - 23

Hääletused :

PV 12/12/2018 - 19.1
CRE 12/12/2018 - 19.1
PV 18/04/2019 - 10.10
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0516
P8_TA(2019)0430

RAPORT     ***I
PDF 1151kWORD 200k
28.11.2018
PE 625.510v02-00 A8-0412/2018

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Kaitsefond

(COM(2018)0476 – C8-0268/2018 – 2018/0254(COD))

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Raportöör: Zdzisław Krasnodębski

Arvamuse koostaja (*):

David McAllister, väliskomisjon

(*) Kaasatud komisjonid – kodukorra artikkel 54

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 VÄHEMUSE ARVAMUS
 VÄLISKOMISJONI ARVAMUS
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
 SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Kaitsefond

(COM(2018)0476 – C8-0268/2018 – 2018/0254(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0476),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 173 lõiget 3, artikli 182 lõiget 4, artiklit 183 ning artikli 188 teist lõiku, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0268/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ja väliskomisjoni, eelarvekomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A8-0412/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED(1)*

komisjoni ettepanekule

---------------------------------------------------------

xx

2018/0254 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse Euroopa Kaitsefond

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 173 lõiget 3, artikli 182 lõiget 4, artiklit 183 ja artikli 188 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(-1 a)  Kaitset peetakse selgeks näiteks sellest, kuidas oleks võimalik tõhusust suurendada, andes teatavad praegu liikmesriikide käes olevad pädevused ja tegevused ning nendele vastavad assigneeringud üle Euroopa tasandile, mis võiks tõestada Euroopa lisaväärtust ja võimaldaks piirata avaliku sektori kulutuste üldist koormust liidus.

(-1 b)  Liidu geopoliitiline kontekst on viimase kümnendi jooksul drastiliselt muutunud. Olukord Euroopa naabruses asuvates piirkondades on ebastabiilne ning liit seisab silmitsi keeruka ja problemaatilise keskkonnaga, kus uute ohtude, näiteks hübriid- ja küberrünnakute esilekerkimine ühtib tavapärasemate probleemide naasmisega. Seda silmas pidades on nii Euroopa kodanikud kui ka nende poliitilised juhid seisukohal, et kaitse valdkonnas on vaja rohkem ühiseid tegusid. Ühist kaitse- ja julgeolekupoliitikat toetab 75 % eurooplastest. 25. märtsil 2017 Roomas vastu võetud ühisdeklaratsioonis teatasid 27 liikmesriigi juhid, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Parlament ja komisjon, et liit tugevdab oma ühist julgeolekut ja kaitset ning edendab konkurentsivõimelisemat ja paremini integreeritud kaitsetööstust.

(1)  Komisjon kohustus oma 30. novembri 2016. aasta teatises 30. novembril 2016. aastal vastu võetud Euroopa kaitsealase tegevuskava kohta täiendama liikmesriikide ühiseid jõupingutusi julgeolekuprobleemidele reageerimiseks vajaliku kaitsealase tehnoloogilise ja tööstusliku suutlikkuse arendamisel, pakkuma nende jaoks finantsvõimendust ja neid konsolideerima ning soodustama konkurentsivõimelist, uuenduslikku ja tõhusat Euroopa kaitsetööstust ning looma kogu liidus paremini integreeritud kaitseturu. Eelkõige tegi komisjon ettepaneku luua Euroopa Kaitsefond (edaspidi „fond“), et toetada investeeringuid kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogiate ühisesse teadus- ja arendustegevusse, soodustades nii koostoimeid ja kulutõhusust, ning edendades kaitsevarustuse ühist soetamist ja hooldust liikmesriikide poolt. Fond täiendaks sel eesmärgil liikmesriikide tasandil juba kasutatavat rahastamist ja peaks aitama liikmesriikidel kaitsevaldkonnas rohkem investeerida ja piiriülest koostööd teha. Fondi kaudu toetataks koostööd kogu kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogiate olelusea jooksul.

(1 a)  Komisjon võttis 7. juunil 2017 vastu teatise Euroopa Kaitsefondi käivitamise kohta. Selles esitati kaheastmeline lähenemisviis: esiteks tehti lähenemisviisi testimiseks mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 raames kättesaadavaks nii teadus- kui ka arendustegevuseks ette nähtud esmane rahastus, mis kinnitati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/10922 vastuvõtmisega; teiseks luuakse 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku raames sihtotstarbeline fond, millega suurendatakse rahastust, mis on ette nähtud ühistele kaitseuuringutele uuenduslike kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogiate valdkonnas ning arendustsükli hilisematele etappidele, sealhulgas prototüüpide väljatöötamisele. Need kaks etappi peaksid olema järjepidevad ja sidusad.

(1 b)  Kaitsesektorit iseloomustavad kaitsevarustuse kasvavad kulud ning kõrged teadus- ja arendustegevuse kulud, mis piiravad uute kaitseprogrammide käivitamist ning mõjutavad otseselt liidu tööstuse konkurentsivõimet ja innovatsioonisuutlikkust. Võttes arvesse kulude eskaleerumist, ühekordsete teadus- ja arendustegevuse kulude ja riiklikult hangitavate väikeseeriate kulude suurust, jääb oluliste kaitsesüsteemide uue põlvkonna ja uute kaitseotstarbeliste tehnoloogiate arendamine üha enam üheainsa liikmesriigi võimete piiridest välja.

(1 c)  Oma 14. märtsi 2018. aasta resolutsioonis järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku suhtes võetava parlamendi seisukoha ettevalmistamise kohta kinnitas Euroopa Parlament uuesti oma toetust Euroopa kaitsekoostöö liidu loomisele, mis hõlmab eraldi liidu kaitseuuringute programmi ja tööstusliku arendamise programmi, millesse liikmesriigid investeeriksid, et lõpetada topelttöö ning suurendada Euroopa kaitsetööstuse strateegilist autonoomsust ja tõhusust. Samuti kordas ta, et liit võib saada tugevamaks ja sihikindlamaks ainult siis, kui talle eraldatakse rohkem rahalisi vahendeid, ning kutsus seetõttu üles toetama jätkuvalt praegusi poliitikasuundi, mille kohaselt liidu juhtprogrammide vahendeid suurendatakse, ning lisama uute vastutusalade tekkides ka rahalisi vahendeid.

(1 d)

  Kaitsesektori olukorda on veelgi halvendanud kogu Euroopas viimase 10 aasta jooksul toimunud olulised kaitse-eelarve kärped, mis on mõjutanud eelkõige teadus- ja arendustegevuse ning seadmete kulutusi. Aastatel 2006–2013 vähendati Euroopa Kaitseagentuuris osalevate liikmesriikide tegelike kaitsekulutuste taset 12 %. Kui arvestada, et kaitsealane teadus- ja arendustegevus on tuleviku tipptasemel kaitsetehnoloogia arendamise alus, on sellised suundumused eriti murettekitavad ja raskendavad oluliselt liidu kaitsetööstuse konkurentsivõime säilitamist pikas perspektiivis.

(1 e)  Olenemata sellest, et kulud kasvavad ja kulutused vähenevad, on kaitseplaneerimine ja kaitsekulutused seoses teadus- ja arendustegevuse ning varustuse hankimisega jäänud suures osas riigi tasandile ning liikmesriikide koostöö kaitseotstarbelise varustuse investeeringute valdkonnas on väga piiratud. Pealegi rakendatakse vaid üksikuid programme, mis on ühtlasi seotud ka liidu kaitsevõime prioriteetidega – 2015. aastal hangiti Euroopa ühishangete kaudu vaid 16 % varustusest, mida on kaugelt vähem kui kokku lepitud ühine sihttase (35 %).

(2)  Fond aitaks kaasa tugeva, konkurentsivõimelise ja uuendusliku kaitsetööstusliku ja -tehnoloogilise baasi loomisele ning toimiks koos liidu algatustega paremini integreeritud Euroopa kaitseturu poole liikumiseks ja eelkõige koos kahe 2009. aastal vastuvõetud direktiiviga(2), millest üks käsitleb riigihankeid ja teine ühendusesisest vedu kaitsesektoris. Seetõttu on väga tähtis, et peamised regulatiivsed eeltingimused oleksid täidetud, pidades eriti silmas nimetatud direktiivide täielikku rakendamist. Fondist peaks saama püsikindla Euroopa kaitsetööstuspoliitika nurgakivi.

(3)  Lähtudes integreeritud lähenemisviisist ja selleks et aidata kaasa liidu kaitsetööstuse konkurentsivõime ja innovatsioonisuutlikkuse suurendamisele, tuleks luua Euroopa Kaitsefond. Fondi eesmärk peaks olema edendada liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet, uuenduslikkust, tõhusust ning tööstuslikku ja tehnoloogilist sõltumatust, mis aitab täiustada liidu strateegilist sõltumatust, toetades piiriülest koostööd liikmesriikide ja ettevõtjate, teaduskeskuste, riigiasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja ülikoolide vahel kogu liidus kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia uurimis- ja arendusetapis. Uuenduslikemate lahenduste ja avatud siseturu saavutamiseks peaks fond toetama kaitsevaldkonnas tegutsevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) ning keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate piiriülest osalust. Avatud siseturu edendamiseks peaks fond hõlbustama piiriülese koostöö suurendamist õigussubjektide vahel, eriti VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate piiriülest osalust.

(3 a)  Euroopa julgeolek sõltub tihedatest ja tugevatest suhetest strateegiliste partneritega kogu maailmas ning programm peaks suurendama Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimet, tugevdades veelgi partnerlusi teadus- ja arendustegevuse kaudu, edendades seeläbi Euroopa strateegilist suutlikkust ja võimekust.

(4)  Uurimisetapp on ülioluline, sest see mõjutab Euroopa kaitsetööstuse suutlikkust ja sõltumatust töötada välja tooteid ning soodustab liikmesriikide kui kaitse lõpptarbijate sõltumatust. Kaitsevõime arendamisega seotud uurimisetapp võib endas kätkeda märkimisväärseid riske, eriti tehnoloogiate vähese arengu ja murrangulisuse tõttu. Teadusuuringute ja tehnoloogiaetapile järgnevas arendusetapis tekib märkimisväärseid riske ja kulusid, mis takistavad teadusuuringute tulemuste edasist rakendamist ja mõjuvad negatiivselt liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimele ja uuenduslikkusele. Fond peaks tugevdama kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogiate uurimis- ja arendusetappide vahelist sidet, et ületada nendevahelist surmaoruks nimetatavat madalseisu.

(5)  Fondist ei peaks toetatama puhtalt alusuuringuid, mida tuleks toetada muude kavade kaudu; siiski võidakse toetada kaitsele suunatud alusuuringuid, mis võivad saada aluseks välja selgitatud või oodatavate probleemide või võimalustega tegelemiseks.

(6)  Fondist võiks pakkuda toetust tegevustele, mis hõlmavad uusi tooteid ja tehnoloogiaid või olemasolevate toodete ja tehnoloogiate täiustamist, eeldusel et mitteassotsieerunud kolmas riik või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksus ei piira täiustamiseks vajalikku olemasolevat teavet. Liidu rahastamise taotlemisel tuleks õigussubjektidelt nõuda asjakohase teabe esitamist piirangute puudumise kohta. Sellise teabe puudumisel ei peaks liidu rahastamist andma.

(6 a)  Fond peaks piisavalt toetama teadus- ja arendustegevust murranguliste kaitsetehnoloogiate valdkonnas. Kuna murrangulised tehnoloogiad võivad põhineda kontseptsioonidel või ideedel, mis pärinevad mittetraditsioonilistelt kaitsealases teadus- ja arendustegevuses osalejatelt, peaks fond olema sidusrühmadega konsulteerimisel, rahastamisel ja tegevuste juhtimisel piisavalt paindlik.

(7)  Et tagada liidu ja selle liikmesriikide rahvusvaheliste kohustuste täitmine käesoleva määruse rakendamisel, ei peaks fondi raames olema rahastamiskõlblikud tegevused selliste toodete ja tehnoloogiate arendamiseks, mille kasutamine, arendamine või tootmine on keelatud rahvusvahelise õigusega. Seoses sellega peaks selliste uute kaitseotstarbeliste toodete või kaitsetehnoloogiatega seotud tegevuste rahastamiskõlblikkus, mis on mõeldud spetsiaalselt inimkontrollita löökidega surmavate rünnakute elluviimiseks, sõltuma ka muutustest rahvusvahelises õiguses.

(7 a)  Programmi teadus- ja arendustegevusest saadavate toodete ekspordi puhul tuleks erilist tähelepanu pöörata ÜRO 2013. aasta relvakaubanduslepingu artikli 7 lõikele 1, milles on sätestatud, et isegi kui eksport ei ole keelatud, peavad eksportivad osalisriigid objektiivselt ja mittediskrimineerival viisil ning asjakohaseid tegureid arvestades hindama, kas tavarelvad või kaubad: a) soodustaksid või õõnestaksid rahu ja julgeolekut; b) võidakse võtta kasutusse i) rahvusvahelise humanitaarõiguse tõsiste rikkumiste toimepanekuks või neile kaasaaitamiseks, ii) rahvusvaheliste inimõigusnormide tõsiste rikkumiste toimepanekuks või neile kaasaaitamiseks, iii) terrorismi puudutavates rahvusvahelistes konventsioonides või protokollides, mille osaline eksportiv riik on, süüteoks loetava teo toimepanekuks või sellele kaasaaitamiseks või iv) rahvusvahelist organiseeritud kuritegevust puudutavates konventsioonides või protokollides, mille osaline eksportiv riik on, süüteoks loetava teo toimepanekuks või sellele kaasaaitamiseks.

(8)  Raskused kokkuleppele jõudmisel kaitsevõimealaste nõuete koondamise ja ühtsete tehniliste kirjelduse ja standardite osas nõrgendavad piiriülest koostööd liikmesriikide vahel ja eri liikmesriikides asuvate õigussubjektide vahel. Selliste nõuete, kirjelduste ja standardite puudumine on viinud kaitsesektori suurema killustumiseni, tehniliste aspektide keeruliseks muutumiseni, viivitusteni, suurenenud kulutusteni ja võimekuse tarbetu dubleerimiseni. Samuti on vähenenud koostegutsemisvõime. Ühtses tehnilises kirjelduses kokkuleppele jõudmine peaks olema eeltingimus suuremat tehnoloogilise valmisoleku astet nõudvate tegevuste puhul. Liikmesriikide tegevus koostegutsemisvõime soodustamiseks, ühtsete kaitsevõimealaste nõuete koostamiseks, uuringute toetamiseks ning tegevused tehnilise kirjelduse või standardite ühtse määratluse koostamise toetamiseks peaksid samuti olema kõlblikud fondist toetuse saamiseks, et vältida olukorda, kus konkureerivad kirjeldused ja standardid kahjustaksid koostegutsemisvõimet.

(9)  Kuna fondi eesmärk on toetada liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet, tõhusust, tööstuslikku sõltumatust ja innovatsiooni kaitsevaldkonna teadus- ja tehnoloogiaalase koostöö võimendamise ja täiendamisega ning koostööprojektide arendusetapi riskide maandamisega, peaksid kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia uurimise ja arendamisega seotud tegevused olema kõlblikud fondist toetuse saamiseks. See kehtib ka olemasolevate kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogiate ajakohastamisele suunatud tegevuste, sealhulgas nende koostegutsemisvõime suhtes.

(10)  Arvestades, et fondiga püütakse eelkõige soodustada õigussubjektide ja liikmesriikide koostööd kogu Euroopas, tuleks fondi alusel rahastamiskõlblikuks lugeda ainult sellised tegevused, mida võetakse ette vähemalt kolmes eri liikmesriigis asuvast vähemalt kolmest õigussubjektist moodustatud konsortsiumi raames tehtava koostöö vormis. Konsortsiumis lisaks osaleda võivate õigussubjektide kohta tuleks ette näha, et need võivad olla asutatud assotsieerunud riigis. Igat liiki koostöö puhul peaksid liikmesriikides asutatud õigussubjektid olema konsortsiumis ülekaalus. Vähemalt kolm nendest vähemalt kahes eri liikmesriigis ja/või assotsieerunud riigis asutatud rahastamiskõlblikust üksusest ei tohi olla sama üksuse otsese või kaudse ▌kontrolli ega vastastikku üksteise kontrolli all. Liikmesriikidevahelise koostöö soodustamiseks võidakse fondist toetada ühiseid kommertskasutusele eelnevaid hankeid.

(11)  Vastavalt [viide ajakohastatakse vastavalt uuele ülemeremaid ja -territooriume käsitlevale otsusele: nõukogu otsuse 2013/755/EL(3) artiklile 94] on ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui fondi eeskirjadest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti.

(12)  Kuna fondi eesmärk on suurendada liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet, tõhusust ja sõltumatust, tuleks rahastamiskõlblikuks lugeda põhimõtteliselt ainult liidus asutatud üksused, kes ei ole mitteassotsieerunud kolmandate riikide või mitteassotsieerunud kolmandate riikide üksuste kontrolli all. Liidu ja selle liikmesriikide oluliste julgeoleku- ja kaitsehuvide tagamiseks peaksid fondist rahastatavate tegevustega seoses vahendite saajate ja nende alltöövõtjate kasutatav taristu ja vara ning nende kasutatavad rajatised ja ressursid asuma liidu või assotsieerunud kolmanda riigi territooriumil.

(13)  Mõnel juhul peaks tegevuse eesmärkide saavutamiseks olema võimalik teha erand põhimõttest, mille kohaselt ei tohi vahendite saajad ega nende alltöövõtjad olla mitteassotsieerunud kolmandate riikide või mitteassotsieerunud kolmandate riikide üksuste kontrolli all. Seepärast võivad need liidus asutatud, kuid mitteassotsieerunud kolmanda riigi kontrolli või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse kontrolli all olevad õigussubjektid saada rahastamist, kui on täidetud liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega seotud asjakohased ja ranged tingimused. Selliste üksuste osalemine ei tohi minna vastuollu fondi eesmärkidega. Taotlejad peaksid esitama kogu asjakohase teabe tegevuse puhul kasutatavate taristute, rajatiste, varade ja ressursside kohta. Igal juhul ei tohiks erandit teha taotlejatele, kes on sellise mitteassotsieerunud kolmanda riigi või sellise mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse kontrolli all, mille suhtes kohaldatakse liidu piiravaid meetmeid.

(14)  Juhul kui fondi raames rahastamiskõlblikuks loetud tegevuse elluviimises soovib osaleda konsortsium ja kui liidu rahalist abi antakse toetuse vormis, peaks konsortsium nimetama ühe oma liikmetest koordinaatoriks, kes on peamine kontaktisik.

(15)  Kui fondist rahastatavat arendustegevust haldab liikmesriigi või assotsieerunud riigi määratud projektijuht, peaks komisjon enne makse tegemist vahendite saajale konsulteerima projektijuhiga, et projektijuht saaks tagada, et vahendite saajad peavad ajakavast kinni. ▌Projektijuht peaks esitama komisjonile tähelepanekud tegevuse edenemise kohta, et komisjon saaks kontrollida, kas makse tegemise tingimused on täidetud.

(16)  Tõendamaks rahastatavate tegevuste majanduslikku elujõulisust, peavad vahendite saajad tõendama, et tegevuse need kulud, mida ei kaeta liidu vahenditest, kaetakse muudest vahenditest.

(17)  Kaitsevõime ühiseks edendamiseks ja soetamiseks peaksid liikmesriikide käsutuses olema eri liiki rahastamisvahendid. Komisjoni loodud finantsraamistik peaks pakkuma mitmesuguseid vahendeid, millele liikmesriigid saavad toetuda koostöö edendamise ja ühishangete korraldamisega seotud rahastamisprobleemide lahendamisel. Selliste rahastamisvahendite kasutamine võiks veelgi edendada koostööpõhiste ja piiriüleste kaitseprojektide käivitamist, aidata vältida topelttööd ja suurendada kaitsekulutuste tulemuslikkust, sealhulgas Euroopa Kaitsefondist rahastatavate projektide puhul.

(18)  Arvestades kaitsetööstuse eripära, mille puhul nõudlus pärineb peaaegu eranditult liikmeriikidelt ja assotsieerunud riikidelt, kes kontrollivad ka kõikide kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogiate soetamist, sealhulgas eksporti, toimib kaitsesektor ainulaadsel viisil ega järgi traditsioonilisematel turgudel valitsevaid tavapäraseid reegleid ja ärimudeleid. Seepärast ei saa kaitsetööstuses võtta ette iserahastatavaid kaitsealaseid teadus- ja arendustegevuse projekte ning kõik teadus- ja arendustegevuse kulud katavad tavaliselt liikmesriigid ja assotsieerunud riigid. Selleks et saavutada fondi eesmärgid, eriti eri liikmesriikidest ja assotsieerunud riikidest pärit äriühingute vahelise koostöö stimuleerimine, ning võttes arvesse kaitsesektori eripära, tuleks prototüüpide arendamise etapile eelnevate tegevuste puhul katta rahastamiskõlblikud kulud ▌täies ulatuses.

(19)  Prototüüpide arendamise etapp on kriitiline etapp, mille käigus liikmesriigid ja assotsieerunud riigid tavaliselt teevad otsuse koondinvesteerimise kohta ning käivitavad tulevaste kaitseotstarbeliste toodete või kaitsetehnoloogiate soetamise protsessi. Sellepärast lepivad liikmesriigid ja assotsieerunud riigid just selles etapis kokku vajalikes lubadustes, sealhulgas kulude jagamine ja projekti omandiõigused. Lubaduste usaldusväärsuse tagamiseks ei tohiks liidu poolne fondi raames pakutav rahastamine üldjuhul ületada 20 % rahastamiskõlblikest kuludest.

(20)  Prototüübi arendamisele järgnevates etappides tuleks ette näha kuni 80 % rahastamine. Sellised toote ja tehnoloogia viimistlemise eelsed tegevused võivad nõuda siiski märkimisväärseid kulusid.

(21)  Kaitsesektori sidusrühmad peavad katma erilised kaudsed kulud, näiteks julgeolekukulud. Lisaks ei saa sidusrühmad erinevalt tsiviilsektorist saada tagasi teadus- ja arendustegevuse kulusid, kuna nad tegutsevad eriturul, kus puudub ostjapoolne nõudlus. Seepärast on põhjendatud 25 %-lise kindlasummalise määra lubamine koos võimalusega nõuda sisse kaudsed kulud, mis määratakse kindlaks vastavalt vahendite saaja tavapärastele kuluarvestustavadele, eeldusel et tema riigi ametiasutused aktsepteerivad kõnealuseid kuluarvestustavasid võrreldavates riiklikes rahastamiskavades, mis komisjonile edastatakse. ▌

(21 a)  Piiriüleste VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate osalusega projektid toetavad tarneahelate avamist ning aitavad kaasa fondi eesmärkide saavutamisele. Selliste tegevuste jaoks tuleks seega ette näha kõrgem rahastamismäär, mida saavad kasutada kõik konsortsiumis osalevad üksused.

(22)  Tagamaks, et rahastatud tegevused aitaksid kaasa Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimele ja tõhususele, on oluline, et liikmesriigid kavandaksid juba lõpptoote ühist hankimist või kasutaksid tehnoloogiat, eriti ühise piiriülese hankimise teel, mille käigus liikmesriigid korraldavad hankemenetluse ühiselt, kasutades eelkõige keskset hankijat. Kuna liikmesriikide kaitseministeeriumid on ainsad kliendid ning kaitsetööstus on kaitseotstarbeliste toodete ainupakkuja, peaksid liikmesriikide kaitseministeeriumid hankemenetluse hõlbustamiseks osalema projektis alates tehnilisest kirjeldusest kuni projekti lõpuleviimiseni.

(22 a)  Et reageerida naabruses suurenenud ebastabiilsusele ja konfliktide arvule ning uutele julgeoleku- ja geopoliitilistele ohtudele, peavad liikmesriigid ja liit investeerimisotsuseid kooskõlastama ning seega on neil vaja ühiselt kindlaks määrata ohud, vajadused ja prioriteedid, sealhulgas prognoositava sõjalise võime vajadus, mille saab välja selgitada selliste menetluste kaudu nagu näiteks võimearendusplaan.

(23)  Innovatsiooni ja tehnoloogiaarenduse edendamine liidu kaitsetööstuses peaks toimuma viisil, mis on kooskõlas liidu julgeoleku- ja kaitsehuvidega. Seega peaks üheks toetuse andmise kriteeriumiks olema tegevuse panus nendesse huvidesse ja kaitseuuringutesse ja liikmesriikide vahel ühiselt kokku lepitud kaitsevõime prioriteetidesse. Liidus on ühiste kaitseuuringute ja kaitsevõime puudujäägid selgitatud välja ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames ja seda eelkõige üldise strateegilise teadusuuringute kava ja võimearendusplaani, sealhulgas võimearendusplaani strateegiliste kontekstipõhiste juhtumitega. Asjaomaste prioriteetide rakendamist toetavad muud liidu protsessid, näiteks kaitseküsimuste iga-aastane kooskõlastatud läbivaatamine ja alaline struktureeritud koostöö, selgitades välja ja arendades edasi tõhustatud koostöö võimalusi, et täita ELi tasandi kõrgelennulised julgeoleku- ja kaitsealased eesmärgid. Vajaduse korral tuleks arvesse võtta ka piirkondlikke ja rahvusvahelisi prioriteete, sealhulgas NATO kontekstis, tingimusel et need on kooskõlas liidu prioriteetidega, ei takista ühegi liikmesriigi osalemist ja arvestavad vajadusega vältida tarbetut topelttööd.

(24)  Rahastamiskõlblikud tegevused, mis on välja töötatud liidu institutsioonilises raamistikus toimuva alalise struktureeritud koostöö kontekstis, peaksid tagama eri liikmesriikides asuvate ettevõtjate tõhustatud koostöö ja seega aitama otseselt täita programmi eesmärke. Kui sellised projektid valituks osutuvad, tuleks neile ette näha kõrgem rahastamismäär.

(24 a)  Fond peaks võtma arvesse sõjaväelise liikuvuse tegevuskava, mis on osa järgmisest Euroopa ühendamise rahastust, ning ka Euroopa rahutagamisrahastut, et toetada muu hulgas ühise välis- ja julgeolekupoliitika / ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioone ja jõupingutusi, mille eesmärk on võidelda hübriidohtudega ning mis koos võimearendusplaani, kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise ning alalise struktureeritud koostööga aitavad koordineerida võimekuse planeerimist, arendustegevust, hankeid ja operatsioone.

(25)  Komisjon võtab arvesse muid raamprogrammi „Euroopa Horisont“ alusel rahastatud tegevusi, et vältida asjatut topelttööd, tagada tsiviil- ja kaitseotstarbeliste teadusuuringute vastastikune kasulikkus ja koostoime ning tagada, et programm „Euroopa horisont“ jääb eranditult tsiviilvaldkonna teadusuuringute programmiks.

(26)  Küberjulgeolek ja -kaitse on üha olulisemad probleemid ning komisjon ja kõrge esindaja tunnistasid vajadust luua koostoime fondi raames ellu viidavate küberkaitse tegevuste ja küberjulgeoleku valdkonnas tehtavate liidu algatuste vahel, millest anti näiteks teada küberturvalisust käsitlevas ühisteatises. Eelkõige peaks kavandatav Euroopa küberturvalisuse uurimis- ja pädevuskeskus püüdma luua koostoimet küberturvalisuse tsiviil- ja kaitsemõõtme vahel. See võiks aktiivselt toetada liikmesriike ja muid asjaomaseid osalejaid, pakkudes nõustamist, jagades oskusteavet ning hõlbustades koostööd seoses konkreetsete projektide ja algatustega ning samuti liikmesriikide taotluste alusel, tegutsedes Euroopa Kaitsefondi projektijuhina.

(27)  Tuleks tagada ühtne lähenemisviis, ühendades omavahel komisjoni poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määruse (EL, Euratom) 2018/... (finantsmäärus) artikli [58 lõike 2 punkti b] tähenduses käivitatud kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistava meetme ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr … loodud Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi meetmed, et ühtlustada osalemistingimused, luua järjekindlamad vahendid, suurendada innovatsiooni, koostöö ja majanduslikku mõju, vältides samas tarbetut topelttööd ja killustumist. Sellise integreeritud lähenemisviisiga peaks fond aitama kaasa kaitseuuringute tulemuste paremale kasutusele võtmisele, täites teadusuuringute ja arendustegevuse vahelise lünga kaitsesektori eripära arvestades ja edendades kõiki innovatsioonivorme, ning kuna tsiviilvaldkonnas võib asjaomastel juhtudel oodata positiivset ülekanduvat mõju, ka murrangulist innovatsiooni, kus tuleks aktsepteerida võimalikku läbikukkumist.

(28)  Käesoleva fondi poliitilisi eesmärke tuleks samuti rahastada InvestEU poliitikavaldkonna rahastamisvahendi(te) [...] kaudu ja eelarvetagatise alusel.

(29)  Rahalist toetust tuleks kasutada turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade kõrvaldamiseks proportsionaalsel viisil ja tegevustega ei tohiks teha topelttööd ega välja tõrjuda erasektoripoolset rahastamist ega moonutada konkurentsi siseturul. Tegevustel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus.

(30)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende suutlikkusest saavutada tegevuste erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli [125 (lõike 1)] kohaste kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist.

(31)  Komisjon peaks kehtestama kooskõlas fondi eesmärkidega aastase või mitmeaastase tööprogrammi. Tööprogrammides tuleks arvesse võtta Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmist, katseprojektist ning kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistavast meetmest saadud esialgseid kogemusi.

(32)  Et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused seoses tööprogrammi vastuvõtmise ning väljavalitud arendustegevuse rahastamiseks vajalike vahendite eraldamisega. Arendustegevuse puhul tuleks eriti võtta arvesse kaitsesektori eripära, eelkõige liikmesriikide ja/või assotsieerunud riikide vastutust seoses planeerimis- ja soetamisprotsessiga. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011](4).

(33)  Avatud siseturu toetamiseks tuleks kutsuda VKEsid ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaid kas konsortsiumi liikmetena või alltöövõtjatena üles piiriüleselt osalema. Tööprogrammis tuleks tagada, et piisav osa kogueelarvest suunatakse meetmetele, mis võimaldavad VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate piiriülest osalemist.

(34)  Fondi edukuse tagamiseks kaitsetööstusele avalduva mõju kaudu peaks komisjon püüdma pidada dialoogi Euroopa Parlamendi, liikmesriikide ja kaitsetööstusega.

(35)  Käesoleva määrusega kehtestatakse Euroopa Kaitsefondile rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis vastavalt [uuele institutsioonidevahelisele kokkuleppele] Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(5). Komisjon peaks tagama, et haldusmenetlused hoitakse nii lihtsad kui võimalik ning et need toovad kaasa võimalikult vähe täiendavaid kulusid.

(36)  Kui ei ole teisiti sätestatud, kohaldatakse fondi suhtes finantsmäärust. Selles määruses sätestatakse liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete, finantsabi, rahastamisvahendite ja eelarvetagatiste kohta.

(37)  Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud horisontaalseid finantseeskirju. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ning neis on eelkõige kindlaks määratud eelarve koostamise ja täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, hangete, auhindade ja kaudse rahastamise kohta ning ette nähtud eelarvevahendite käsutajate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud eeskirjades on käsitletud ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte järgimine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus.

(38)  Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013(6), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95(7), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96(8) ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1939(9) tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid kuritegusid, mis kahjustavad liidu finantshuve, ja esitada nendes süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371(10). Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

(39)  Euroopa Majanduspiirkonda (EEA) kuuluvad kolmandad riigid võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis on loodud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga, milles on sätestatud liidu programmide rakendamine kõnealuse lepingu kohaselt tehtava otsusega. Käesoleva määrusega tuleks kehtestada erisäte, et anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja nõutav juurdepääs, et nad saaksid oma vastavaid volitusi täielikult kasutada.

(40)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 tuleb seda määrust hinnata teabe alusel, mis on kogutud konkreetse järelvalvekorra alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Kui see on asjakohane, võivad need nõuded sisaldada mõõdetavaid näitajaid, mille põhjal hinnata määruse mõju kohapeal. Komisjon peaks tegema hiljemalt neli aastat pärast fondi rakendamise algust vahehindamise ja lõpphindamise fondi rakendamisperioodi lõpus, käsitledes finantstegevust rahalise rakendamise tulemuste ja võimaluse korral ka tulemuste mõju seisukohast. Nimetatud aruannetes tuleks analüüsida ka VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate piiriülest osalust fondist rahastatavates projektides, sealhulgas VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate osalust üleilmsetes väärtusahelates, ning need peaksid ühtlasi sisaldama teavet vahendite saajate päritoluriikide kohta, individuaalsete projektidega seotud riikide arvu ja võimaluse korral ka loodud intellektuaalomandiõiguste jaotuse kohta. Komisjon võib ka teha ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks, et reageerida fondi rakendamise ajal toimuda võivatele sündmustele.

(41)  Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamisel ja ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmisel, aidatakse käesoleva määrusega kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja saavutada üldeesmärki, et ELi eelarvekulutustest 25 % eraldatakse kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Asjaomased tegevused määratakse kindlaks fondi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ja neid hinnatakse uuesti vahehindamise raames.

(42)  Kuna fondist toetatakse ainult kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogiate uurimis- ja arendusetappe, ei peaks liidul olema fondist rahastatud tegevuste abil saadud toodete ja tehnoloogiate omandiõigusi ega intellektuaalomandiõigusi, välja arvatud siis, kui liidu abi antakse hanke teel. Siiski peaks huvitatud liikmesriikidel ja assotsieerunud riikidel olema teadusuuringutega seotud tegevuste puhul võimalus kasutada rahastatud tegevuste tulemusi ja osaleda ühisarenduse järeltegevustes ja seega tuleks sellest põhimõttest lubada erandeid.

(43)  Liidu rahalise toetusega peaks kaasnema kaitseotstarbeliste toodete vedu liidus käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/43/EÜ(11) täielik ja nõuetekohane rakendamine ning kõnealune toetus ei tohiks mõjutada toodete, varustuse või tehnoloogia eksporti.

(44)  Tundliku taustteabe kasutamine volitamata isikute poolt või nende isikute juurdepääs teadusprojektidega saavutatud tundlikele tulemustele võib negatiivselt mõjutada liidu või ühe või enama liikmesriigi huve. Seepärast peaks konfidentsiaalsete andmete ja salastatud teabe käsitlemise suhtes kohaldatama kõiki asjakohaseid liidu õigusakte, sealhulgas institutsioonide sise-eeskirju, nagu komisjoni otsus (EL, Euratom) 2015/444(12).

(45)  Käesoleva määruse täiendamiseks või muutmiseks peaks komisjonil ▌olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte arendustegevusele rahastamise andmise, tööprogrammide vastuvõtmise ja mõjunäitajate kohta. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(46)  Komisjon peaks fondi hallates järgima nõuetekohaselt konfidentsiaalsuse ja turvalisuse nõudeid, eelkõige salastatud ja tundliku teabe kaitset.

(46 a)  Ettevõtjatele, kes pakuvad uusi kaitseotstarbelisi tooteid või uut kaitsetehnoloogiat või olemasolevatele toodetele ja tehnoloogiale uut kasutusotstarvet, kehtivad kohaldatavad õigusaktid. Kohaldatavate õigusaktide puudumisel peaksid nad kohustuma järgima üldtunnustatud eetilisi põhimõtteid, mis on seotud põhiõiguste ja inimeste heaolu, inimgenoomi kaitse, loomade kohtlemise, looduskeskkonna kaitse, kultuuripärandi kaitse ning maailma ühisvaradele, sh kosmosele ja küberruumile võrdse juurdepääsu tagamisega. Komisjon peaks tagama, et ettepanekuid kontrollitakse süstemaatiliselt, et selgitada välja tõsised eetilisi probleeme tekitavad tegevused ja esitada need eetilisuse hindamiseks. Eetiliselt vastuvõetamatutele tegevustele ei tohiks liidu rahastust eraldada.

(46 b)   Nõukogu peaks püüdma teha enne [31. detsembrit 2020] otsuse relvastatud mehitamata õhusõidukite kasutamise kohta. Enne nimetatud otsuse jõustumist ei tohiks mehitamata õhusõidukite arendamiseks rahalisi vahendeid kättesaadavaks teha,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTISTEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE

SUHTES KOHALDATAVAD

ÜHISSÄTTED

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Kaitsefond (edaspidi „fond“).

Selles sätestatakse fondi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

2)  „kontroll“ – õigus otsustavalt mõjutada õigussubjekti kas otse või kaudselt ühe või mitme vahendava õigussubjekti kaudu;

3)  „arendustegevus“ – tegevus, mis seisneb peamiselt kaitsele suunatud arendusetapis tegevustest, mis hõlmavad uusi tooteid või tehnoloogiaid või millega ajakohastatakse olemasolevaid tooteid või tehnoloogiaid, välja arvatud relvade tootmine või kasutamine;

4)  „murranguline kaitsetehnoloogia“ – tehnoloogia, mille rakendamine võib kaitsepoliitika kontseptsioone ja elluviimist oluliselt muuta;

5)  „juhtimisstruktuurid“ – asutus või asutused, mis on määratud vastavalt riigi õigusele ja millele on antud volitused õigussubjekti strateegia, eesmärkide ja üldise suuna määramiseks, ning mis teostavad järelevalvet ja seiret juhatuse otsuste tegemise üle;

6)  „õigussubjekt“ – füüsiline või juriidiline isik, kes on asutatud ja sellisena tunnustatud riigi õiguse, liidu õiguse või rahvusvahelise õiguse alusel, kellel on iseseisev õigusvõime ning õigus enda nimel toimides teostada õigusi ja kanda kohustusi, või üksus, mis ei ole juriidiline isik vastavalt [finantsmääruse artikli 197 lõike 2 punktile c];

7)  „keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja“ – ettevõtja, mis ei ole mikro-, väike ja keskmise suurusega ettevõtja komisjoni soovituses 2003/261/EÜ(13) esitatud määratluses, ja millel on kuni 3000 töötajat, kusjuures töötajate arv arvutatakse vastavalt komisjoni soovituse 2003/361/EÜ lisa I jaotise artiklitele 3, 4, 5 ja 6;

8)  „kommertskasutusele eelnev hange“ – teadus- ja arendusteenuste hange, mis hõlmab turutingimustele vastava riski ja kasu jagamist ning konkurentsivõimelist arengut etappides, kus teadus- ja arendusteenuste hanke etapp on selgelt eraldatud lõpptoodete kaubanduslike koguste kasutuselevõtust;

9)  „projektijuht“ – avaliku sektori hankija, mis on asutatud liikmesriigis või assotsieerunud kolmandas riigis ja mille on loonud liikmesriik või assotsieerunud riik või liikmesriikide ja/või assotsieerunud riikide rühm, et hallata alaliselt või ajutiselt hargmaist relvastusprojekti;

10)  „vahendite saaja“ – õigussubjekt, keda käesolevast fondist rahastatakse;

11)  „teadustegevus“ – tegevus, mis seisneb üksnes kaitserakendustele suunatud uurimistegevustes;

12)  „tulemused“ – tegevuse materiaalne või immateriaalne tulemus, näiteks andmed, oskusteave või teave olenemata selle vormist või laadist, selle kaitsmise võimalikkusest või võimatusest, samuti sellega kaasnevad õigused, sealhulgas intellektuaalomandiõigused;

13)  „eriaruanne“ – teadustegevuse konkreetne väljund, milles võetakse kokku tegevuse tulemused, esitatakse ulatuslikku teavet peamiste põhimõtete, eesmärkide, tegelike tulemite, peamiste omaduste, läbitud katsete, võimalike eeliste, kaitsevaldkonnas võimaliku rakendamise ning teadustegevuse tulemuste oodatava kasutuse kohta;

14)  „süsteemi prototüüp“ – toote või tehnoloogia mudel, mille abil on võimalik demonstreerida toimimist tegevuskeskkonnas;

15)  „kolmas riik“ – riik, mis ei ole liidu liikmesriik;

16)  „mitteassotsieerunud kolmas riik“ – kolmas riik, kes ei ole assotsieerunud riik artikli 5 tähenduses;

17)  „mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksus“ – õigussubjekt, kes on asutatud mitteassotsieerunud kolmandas riigis või mille juhtimisstruktuurid asuvad mitteassotsieerunud kolmandas riigis;

17 a)  „kvalifitseerimine“ – kogu protsess, mille käigus tõendatakse, et kavandatud kaitseotstarbeline toode, materiaalne või immateriaalne komponent või tehnoloogia vastab täpsustatud nõuetele. Selle protsessi raames esitatakse objektiivseid tõendeid, millega näidatakse, et kavandamisele kehtestatud nõuded on täidetud;

17 b)  „konsortsium“ – õigussubjektide koostöörühmitus, mis on loodud käesoleva fondi kohase tegevuse elluviimiseks;

17 c)  „sertifitseerimine“ – protsess, mille käigus riigi ametiasutus kinnitab, et kaitseotstarbeline toode, selle materiaalne või immateriaalne komponent või tehnoloogia vastab kohaldatavatele õigusnormidele;

17 d)  „koordinaator“ – konsortsiumisse kuuluv õigussubjekt, kes on toetuslepingu küsimuses kõigi konsortsiumi liikmete poolt nimetatud peamiseks kontaktisikuks suhetes komisjoniga.

Artikkel 3

Fondi eesmärgid

1.  Fondi üldeesmärk on soodustada Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimet, tõhusust ja innovatsioonisuutlikkust, toetades õigussubjektide, sealhulgas VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate ühistegevust ja piiriülest koostööd kogu liidus, samuti tugevdades ja parandades nii kaitsevaldkonna tarne- kui ka väärtusahelate paindlikkust, laiendades piiriülest koostööd õigussubjektide vahel ja edendades innovatsiooni, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse tööstusliku potentsiaali paremat ärakasutamist kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia olelusringi igas etapis ▌. Fond annab panuse liidu tegevusvabadusse ja strateegilisse sõltumatusse, eriti tehnoloogia ja tööstuse valdkonnas.

2.  Fondi konkreetsed eesmärgid on järgmised:

a)  toetada ülitõhusaid teadusalaseid koostööprojekte, mis võiksid Euroopa tulevase kaitsevõime tulemuslikkust märkimisväärselt parandada, suurendades võimalikult palju innovatsiooni ja luues uusi, sealhulgas murrangulisi kaitseotstarbelisi tooteid ja kaitsetehnoloogiaid.

b)  toetada kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia alaseid Euroopa arendusprojekte kooskõlas liikmesriikide poolt ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames ühiselt kokku lepitud kaitsevõime prioriteetidega, eeskätt ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika võimearendusplaani kontekstis, aidates nii tõhustada liidus tehtavaid kaitsekulutusi, suurendades mastaabisäästu, vähendades ▌topelttöö ohtu ja liigset sõltumist kolmandatest riikidest pärit impordist, et liikmesriigid hangiksid rohkem Euroopa varustust, ning seeläbi vähendades kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia turu killustatust kogu liidus ning püüdes suurendada kaitsesüsteemide standardimist ja liikmesriikide kaitsevõime ▌ koostegutsemisvõimet.

Artikkel 4

Eelarve

1.  Euroopa Kaitsefondi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on 11 453 260 000 eurot 2018. aasta hindades (13 000 000 000 eurot jooksevhindades).

2.  Lõikes 1 osutatud summa ▌jaotus on järgmine:

a)  3 612 182 000 eurot 2018. aasta hindades (4 100 000 000 eurot jooksevhindades) teadustegevuseks;

b)  7 841 078 000 eurot 2018. aasta hindades (8 900 000 000 eurot jooksevhindades) arendustegevuseks.

2 a.  Ettenägematutele olukordadele või uutele arengusuundumustele ja vajadustele reageerimiseks võib komisjon iga-aastase eelarvemenetluse käigus lõikes 2 osutatud summadest kõrvale kalduda kuni 10 % ulatuses.

3.  Lõikes 1 nimetatud summat võib kasutada ka fondi rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide jaoks. See summa ei ületa 5 % lõikes 1 osutatud rahastamispaketi väärtusest.

4.  Vähemalt 5 % ja kuni 10 % lõikes 1 osutatud rahastamispaketist eraldatakse murrangulise kaitsetehnoloogia toetamisele.

Artikkel 5

Assotsieerunud riigid

Fondis võivad osaleda Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed, kes on ühtlasi Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, vastavalt EMP lepingus sätestatud tingimustele. Käesoleva artikli kohast rahalist osalust fondis käsitatakse vastavalt finantsmääruse artikli [21 lõikele 5] sihtotstarbelise tuluna.

Artikkel 6

Toetus murrangulisele kaitsetehnoloogiale

1.  Komisjon eraldab vahendeid avatud ja avalike konsultatsioonide kaudu, milles käsitletakse murrangulisi tehnoloogiaid, keskendudes eranditult kaitserakendustele tööprogrammides vastavalt artiklis 27 sätestatud menetlusele kindlaks määratud sekkumisvaldkondades.

2.  Komisjon otsib üksikjuhtumipõhiselt murrangulistele tehnoloogiatele kõige paremini sobivaid rahastamisvorme.

Artikkel 7

Eetika

1.  Fondi raames toimuv tegevus peab vastama eetika põhimõtetele ja asjakohastele riigisisestele, liidu ja rahvusvahelistele õigusaktidele.

2.  Komisjon kontrollib ettepanekuid süstemaatiliselt juba eelnevalt, et selgitada välja keerukaid või tõsiseid eetilisi küsimusi tekitavad tegevused ja esitada need vajaduse korral eetilisuse hindamiseks. Eetikakontrolli ja hindamisi teeb komisjon eri taustaga sõltumatute ekspertide abiga. Komisjon tagab igal võimalusel eetikaga seotud menetluste läbipaistvuse ja annab sellest aru, täites artiklite 31 ja 32 kohast aruandlus- ja hindamiskohustust. Kõik eksperdid peavad olema liidu kodanikud ning esindama võimalikult paljusid erinevaid liikmesriike.

3.  Tegevuses osalevad üksused omandavad enne asjaomaste tegevuste algust kõik load ja muud kohustuslikud dokumendid asjakohastelt riiklikelt või kohalikelt eetikakomisjonidelt või muudelt asutustelt, nagu andmekaitseasutused. Neid dokumente arhiveeritakse ja need esitatakse komisjonile.

5.  Eetiliselt sobimatud tegevused lükatakse tagasi ▌.

II PEATÜKKFINANTSSÄTTED

Artikkel 8

ELi-poolse rahastamise rakendamine ja vormid

1.  Komisjon rakendab fondi eelarve otsese täitmise korras vastavalt finantsmäärusele.

2.  Fondi raames võidakse vahendeid eraldada finantsmääruses sätestatud mis tahes vormis, kuid eelkõige toetuste kujul, hankemenetluse teel ja auhindadena. ▌

Artikkel 9

Kumulatiivne, täiendav ja kombineeritud rahastamine

1.  Tegevus, mis on saanud toetust liidu muu programmi alusel, võib saada toetust ka fondist, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Liidu programmist/fondist antud rahastuse suhtes kohaldatakse selle programmi/fondi eeskirju. Kumulatiivne rahastus ei tohi ületada tegevuse rahastamiskõlblikke kogukulusid ning erinevatest liidu programmidest antava toetuse võib arvutada proportsionaalselt kooskõlas toetuse andmise tingimusi käsitlevate dokumentidega.

2.  ▌

III PEATÜKK

RAHASTAMISKÕLBLIKKUSE TINGIMUSED, HINDAMISKRITEERIUMID JA RAHASTAMINE

Artikkel 10

Rahastamiskõlblikud üksused

1.  Rahastamise nõuetele vastavad taotlejad ja nende tegevusega seotud alltöövõtjad eeldusel, et nad on asutatud liidus või artikli 5 kohases assotsieerunud riigis, nende juhtimisstruktuurid asuvad liidus või assotsieerunud riigis ja nad ei ole mitteassotsieerunud kolmanda riigi või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse kontrolli all.

2.  Erandina lõikest 1 võib rahastamise nõuetele vastavaks üksuseks olla selline liidus või assotsieerunud kolmandas riigis asutatud taotleja või tegevusega seotud alltöövõtja, kes on mitteassotsieerunud kolmanda riigi või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse kontrolli all, kui see on vajalik tegevuse eesmärkide saavutamiseks, eeldusel et selline osalus ei ohusta liidu ega selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuve või artiklis 3 sätestatud eesmärke. Selleks et tagada liidu ja selle liikmesriikide julgeolekuhuvide kaitse, nõutakse projektikonkursis, et taotlejad võtavad endale kohustuse rakendada enne tegevuse algust asjakohaseid meetmeid, tagades et:

a)  taotleja üle ei teostata kontrolli viisil, mis piirab taotleja suutlikkust tegevust ellu viia ja saavutada tulemusi, seab piiranguid seoses tema tegevuse eesmärgil vajamineva taristu, rajatiste, vara, ressursside, intellektuaalomandi või oskusteabega või kahjustab tema suutlikkust ja standardeid, mida on vaja tegevuse elluviimiseks;

b)  mitteassotsieerunud kolmandal riigil või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksusel takistatakse juurdepääs tegevusega seotud salastatud või mittesalastatud tundlikule teabele; tegevusega seotud töötajad või muud isikud on läbinud liikmesriigi või assotsieerunud riigi julgeolekukontrolli;

c)  tegevuse käigus tekkiv intellektuaalomand ja tegevuse tulemused jäävad vahendite saajale ning ▌mitteassotsieerunud kolmandal riigil ega muul mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksusel ei ole õigust neid kontrollida ega piirata ning neid ei viida ilma selle liikmesriigi nõusolekuta, kus vahendite saaja on asutatud, ning kooskõlas artiklis 3 sätestatud eesmärkidega kolmandasse riiki ega anta neile kolmandast riigist või kolmanda riigi üksusest juurdepääsu, kuni tegevus kestab ja teataval ajavahemikul pärast selle lõpuleviimist, kusjuures see ajavahemik sätestatakse toetuslepingus.

Tegevusega seotud taotlejale või alltöövõtjale, kelle juhtimisstruktuur asub liidus või assotsieerunud riigis ja kes on sellise mitteassotsieerunud kolmanda riigi kontrolli all, kelle suhtes kohaldatakse liidu piiravaid meetmeid, või sellise mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse kontrolli all, kelle suhtes kohaldatakse liidu piiravaid meetmeid, ei tehta käesoleva lõike kohast erandit.

3.  Fondist rahastatud tegevustes kasutatud kogu taristu, kõik rajatised, varad ja ressursid peavad asuma liidu või assotsieerunud riikide territooriumil ning nende suhtes ei kohaldata mingit kontrolli ega mingeid piiranguid mitteassotsieerunud kolmanda riigi ega mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse poolt. Rahastamiskõlbliku tegevuse elluviimisel teevad vahendite saajad ja nende tegevusega seotud alltöövõtjad koostööd ainult liidus või assotsieerunud riigis asutatud õigussubjektidega, kes ei ole mitteassotsieerunud kolmanda riigi ega mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuste kontrolli all.

4.  Kui liidus ei ole kohe kättesaadavaid konkurentsivõimelisi alternatiive, võivad vahendite saajad ja tegevusega seotud alltöövõtjad erandina lõikest 3 kasutada mitteassotsieerunud kolmanda riigi territooriumil asuvaid või seal hoitavaid varasid, taristut, rajatisi ja ressursse, kui see on vajalik tegevuse eesmärkide saavutamiseks, eeldusel et see ei ohusta liidu ega selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuve või artiklis 3 sätestatud eesmärke. Samadel tingimustel võivad vahendite saajad ja nende tegevusega seotud alltöövõtjad teha tegevuse elluviimisel koostööd mitteassotsieerunud kolmandas riigis asutatud õigussubjektidega. Sellise taristu, rajatiste, varade või ressursside kasutamise ja sellise koostööga seotud kulud ei ole fondi raames rahastamiskõlblikud. Igal juhul ei tehta sellist erandit juhul, kui need varad, taristu, rajatised ja ressursid asuvad või neid hoitakse mitteassotsieerunud kolmanda riigi territooriumil, kelle suhtes kohaldatakse liidu piiravaid meetmeid.

5.  Selleks et tagada liidu ja selle liikmesriikide julgeolekuhuvide kaitse, sätestatakse projektikonkursis või toetuslepingus kõik tingimused, sealhulgas käesoleva artikli lõikes 2 osutatud tingimused. Need tingimused käsitlevad eelkõige tegevuse tulemuste omandiõiguseid ning juurdepääsu salastatud või mittesalastatud tundlikule teabele või tarnekindluse tagatisi.

6.  Taotlejad esitavad kogu teabe, mida on vaja lõigetes 1–4 osutatud rahaliste vahendite saamise kriteeriumidele ja tingimustele vastavusele hindamiseks.

7.  Taotlusi, mille puhul on vajalik lõikes 2 või lõikes 4 osutatud kontrollimine, võib esitada ainult taotleja asutamisjärgse liikmesriigi või assotsieerunud riigi nõusolekul.

8.  Kui tegevuse elluviimise jooksul toimub muutus, mis seab kahtluse alla nimetatud kriteeriumidele ja tingimustele vastavuse, teatab vahendite saaja sellest komisjonile, kes hindab, kas nimetatud kriteeriumid ja tingimused on endiselt täidetud ja käsitleb selle muutuse võimalikku mõju (maksete peatamine, tühistamine) tegevuse rahastamisele.

9.  Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab alltöövõtja alltöövõtjat, kellel on otsene lepinguline suhe vahendite saajaga, muud alltöövõtjat, kellele eraldatakse vähemalt 10 % tegevuse rahastamiskõlblikest kogukuludest, ja alltöövõtjat, kes võib vajada tegevuse elluviimiseks juurdepääsu salastatud teabele komisjoni otsuse (EL, Euratom) 2015/444 alusel.

Artikkel 11

Rahastamiskõlblikud tegevused

1.  Rahastamiskõlblikud on üksnes tegevused, millega täidetakse artiklis 3 osutatud eesmärke.

2.  Fond pakub toetust tegevustele, mis hõlmavad uusi tooteid ja tehnoloogiaid või olemasolevate toodete ja tehnoloogiate täiustamist, eeldusel et mitteassotsieerunud kolmandal riigil või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksusel puudub otsene või kaudne õigus piirata täiustamiseks vajalikku olemasolevat teavet.

3.  Rahastamiskõlblik tegevus peab olema seotud ühe või mitme järgnevalt loetletud elemendiga:

a)  tegevused, mille eesmärk on luua, toetada ja täiustada ▌teadmisi ja kaitseotstarbelisi tooteid või kaitsetehnoloogiat, sealhulgas murrangulist kaitsetehnoloogiat, mille abil on võimalik saavutada märkimisväärseid tulemusi kaitsevaldkonnas;

b)  tegevused, mille eesmärk on suurendada koostegevusvõimet ja vastupidavusvõimet, sealhulgas turvaline andmete loomine ja vahetamine, elutähtsa kaitsetehnoloogia täiustamine, varustuskindluse suurendamine või kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia tõhusa kasutamise võimaldamine;

c)  uuringud, sealhulgas teostatavusuuringud uue või täiustatud tehnoloogia, toote, protsessi, teenuse või lahenduse ▌kohta ▌;

d)  kaitseotstarbelise toote, materiaalse või immateriaalse komponendi või tehnoloogia kavandamine või kavandi aluseks oleva tehnilise kirjelduse koostamine, mis võib hõlmata osalisi katsetusi riski vähendamiseks tööstus- või esinduskeskkonnas;

e)  kaitseotstarbelise toote mudeli, materiaalse või immateriaalse komponendi või tehnoloogia väljatöötamine, mille abil on võimalik demonstreerida mudeli, komponendi või tehnoloogia toimimist tegevuskeskkonnas (süsteemi prototüüp);

f)  kaitseotstarbelise toote, materiaalse või immateriaalse komponendi või tehnoloogia katsetamine;

g)  kaitseotstarbelise toote, materiaalse või immateriaalse komponendi või tehnoloogia kvalifitseerimine ▌;

h)  kaitseotstarbelise toote, materiaalse või immateriaalse komponendi või tehnoloogia sertifitseerimine ▌;

i)  tehnoloogia või vara arendamine, mis suurendab kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia tõhusust kogu olelusringi jooksul.

4.  ▌Tegevuse puhul peavad konsortsiumis koostööd tegema vähemalt kolm vähemalt kolmes eri liikmesriigis ▌asutatud õigussubjekti. Konsortsiumis osalevad täiendavad õigussubjektid võivad olla asutatud artikli 5 kohases assotsieerunud riigis. Vähemalt kolm nendest vähemalt kahes liikmesriigis ja/või assotsieerunud riigis asutatud rahastamiskõlblikust õigussubjektist ei tohi kogu tegevuse elluviimise käigus ▌olla kas otseselt või kaudselt sama üksuse kontrolli all ega vastastikku üksteise kontrolli all.

5.  Lõiget 4 ei kohaldata lõike 3 punktis c ▌ ning artiklis 6 osutatud tegevuste suhtes.

6.  Rahastamiskõlblikud ei ole tegevused selliste toodete ja tehnoloogiate väljatöötamiseks, mille kasutus, väljatöötamine või tootmine on kohaldatava rahvusvahelise õiguse kohaselt keelatud. Eelkõige ei rahastata programmist süüterelvi, sealhulgas valge fosfor, vaesestatud uraani sisaldav laskemoon, autonoomsed surmavad relvad ilma tegeliku inimkontrollita tähtsaimate funktsioonide üle, nagu konkreetsete sihtmärkide valimine ja ründamine, väike- ja kergrelvad, mis on peamiselt välja töötatud ekspordiks, st kui ükski liikmesriik ei ole esitanud tegevuse elluviimise nõuet.

6 a.  Programmi alusel ei ole rahastamiskõlblikud tegevused selliste toodete ja tehnoloogiate arendamiseks, mille abil saab toime panna või hõlbustada järgmist:

i)    rahvusvahelise humanitaarõiguse raske rikkumine;

ii)    rahvusvahelise inimõigustealase õiguse raske rikkumine;

iii)     tegu, mis on rahvusvaheliste konventsioonide või protokollide kohaselt terrorismikuritegu;

iv)    tegu, mis on rahvusvaheliste konventsioonide või protokollide kohaselt rahvusvaheline organiseeritud kuritegu.

Artikkel 12

Valiku- ja rahastamismenetlus

1.  Toetusi võib anda kooskõlas finantsmääruse artikli [195 punktiga e] ilma projektikonkursita tööprogrammis kindlaks määratud õigussubjektidele.

2.  Komisjon annab rahastamise valitud tegevustele pärast iga projektikonkurssi või pärast finantsmääruse artikli [195 punkti e] kohaldamist.

3.  Arendustegevusele rahastamise andmiseks võtab komisjon vastu delegeeritud õigusaktid kooskõlas artiklis 28 a osutatud menetlusega.

Artikkel 13

Hindamiskriteeriumid

1.  Iga taotlust hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

a)  panus tipptasemesse või potentsiaalsesse murrangulisusesse kaitsevaldkonnas, eeskätt näidates, et kavandatud tegevuse oodatavad tulemused pakuvad märkimisväärseid eeliseid võrreldes olemasolevate toodete või tehnoloogiatega;

b)  panus Euroopa kaitsetööstuse innovatsiooni ja tehnoloogiaarendusse, eeskätt näidates, et kavandatud tegevus sisaldab teedrajavaid või uudseid kontseptsioone ja lähenemisviise, uusi paljulubavaid tehnoloogilisi täiustusi või selliste tehnoloogiate või kontseptsioonide kohaldamist, mida ei ole kaitsesektoris varem kohaldatud;

c)  panus Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimesse, eelkõige uute turuvõimaluste loomise ja äriühingute kasvu kiirendamise teel kogu liidus;

c a)  panus liidu tööstuslikku ja tehnoloogilisse autonoomiasse, täiustades kaitsetehnoloogiaid või kaitseotstarbelisi tooteid vastavalt kaitsevõime prioriteetidele, milles liikmesriigid on kokku leppinud ÜVJP ja eelkõige ÜJKP võimearendusplaani raames;

d)  panus liidu julgeoleku- ja kaitsealastesse huvidesse kooskõlas artikli 3 lõikes 2 osutatud prioriteetidega ja võimaluse korral piirkondlikesse ja rahvusvahelistesse koostöölepingutesse;

e)  panus uue piiriülese koostöö loomisse õigussubjektide vahel, eelkõige VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate vahel, mis on asutatud mõnes muus liikmesriigis ja/või assotsieerunud riigis kui selles, kus on asutatud konsortsiumisse kuuluvad muud kui VKEdest ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatest ettevõtjad;

f)  tegevuse rakendamise kvaliteet ja tulemuslikkus.

2.  Lõike 1 punkti d alusel võib piirkondlikke ja rahvusvahelisi prioriteete võtta arvesse eelkõige selleks, et vältida tarbetut topelttööd, eeldusel et need prioriteedid teenivad liidu julgeoleku- ja kaitsealaseid huve ega välista ühegi liikmesriigi osalust.

Artikkel 14

Kaasrahastamismäär

1.  Fondist rahastatakse 100 % tegevuse rahastamiskõlblikest kuludest, ilma et see piiraks kaasrahastamispõhimõtte kohaldamist.

2.  Erandina lõikest 1:

a)  artikli 11 lõike 3 punktis e määratletud tegevuste jaoks fondist antav rahaline abi ei või ületada 20 % tegevuse rahastamiskõlblikest kuludest;

b)  artikli 11 lõike 3 punktides f–h määratletud tegevuste jaoks fondist antav rahaline abi ei või ületada 80 % tegevuse rahastamiskõlblikest kuludest.

3.  Arendustegevuse puhul suurendatakse rahastamismäära ilma rahastamiskõlblike kulude kogusummat ületamata järgmistel juhtudel:

a)  nõukogu 11. detsembri 2017. aasta otsuse (ÜVJP) 2017/2315 alusel loodud alalise struktureeritud koostöö kontekstis väljatöötatud tegevusele antavat rahalist toetust suurendatakse täiendava 10 protsendipunkti võrra;

b)  tegevuse puhul kohaldatakse rahastamise määra, mida suurendatakse muus kui konsortsiumi mitte VKEdest või keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatest liikmete asutamisjärgses liikmesriigis või assotsieerunud riigis asutatud VKEdele eraldatud rahastamiskõlblike kogukulude protsendile vastavate protsendipunktide võrra;

c)  tegevuse puhul kohaldatakse rahastamise määra, mida suurendatakse muus kui konsortsiumi mitte VKEdest või keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatest liikmete asutamisjärgses liikmesriigis või assotsieerunud riigis asutatud keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele eraldatud rahastamiskõlblike kogukulude protsendile vastavatest protsendipunktidest veerandi võrra;

d)  tegevuse rahastamismäära üldine suurendamine ei tohi ületada 30 protsendipunkti.

Artikkel 15

Finantssuutlikkus

Erandina finantsmääruse artiklist [198]:

a)  kontrollitakse üksnes koordinaatori finantssuutlikkust ning üksnes juhul, kui tegevusele taotletakse liidu rahastamist summas 500 000 eurot või rohkem. Kui on põhjust kahelda finantssuutlikkuses, kontrollib komisjon ka muude taotlejate finantssuutlikkust ja koordinaatorite finantssuutlikkust, kui rahastamine jääb allapoole esimeses lauses osutatud künnist;

b)  finantssuutlikkust ei kontrollita selliste õigussubjektide puhul, kelle maksejõulisuse tagab liikmesriik, ja ülikoolide ning avaliku sektori teaduskeskuste puhul;

c)  kui finantssuutlikkus on struktuurselt tagatud teise õigussubjekti poolt, kontrollitakse viimase finantssuutlikkust.

Artikkel 16

Kaudsed kulud

1.  Kaudsete rahastamiskõlblike kulude kindlaksmääramiseks kasutatakse kindlasummalist makset, milleks on 25 % otsestest rahastamiskõlblikest kuludest, v.a alltöövõtmisega seotud otsesed rahastamiskõlblikud kulud ja rahaline toetus kolmandatele isikutele ja mis tahes ühikukulud või ühekordsed summad, mis sisaldavad kaudseid kulusid.

2.  Teise võimalusena võidakse ▌kaudsed kulud määrata kindlaks kooskõlas vahendite saaja tavapäraste kuluarvestustavadega vastavalt tegelikele kaudsetele kuludele, eeldusel et siseriiklikud ametiasutused aktsepteerivad kõnealuseid kuluarvestustavasid võrreldavates rahastamiskavades kooskõlas finantsmääruse artikliga [185], ja et need edastatakse komisjonile.

Artikkel 17

Kindlasummalise koondmakse või kuludega mitteseotud makse kasutamine

1.  Toetuste korral, mis on antud artikli 11 lõike 3 punktis e osutatud tegevustele või muudele tegevustele, mille puhul liikmesriigid või assotsieerunud riigid rahastavad üle 50 % eelarvest, võib komisjon kasutada:

a)  osamakset, mis ei ole seotud finantsmääruse artikli [180 lõikes 3] osutatud kuludega ja lähtuda tulemustest, mis on saavutatud võrreldes varem seatud eesmärkide või tulemusnäitajatega; või

b)  finantsmääruse artiklis [182] osutatud kindlasummalist koondmakset ja lähtuda kaasrahastavate liikmesriikide või assotsieerunud riikide ametiasutuste poolt juba heaks kiidetud tegevuse esialgsest eelarvest.

2.  Kaudsed kulud arvatakse kindlasummalise koondmakse hulka.

Artikkel 18

Kommertskasutusele eelnev hange

1.  Liit võib toetada kommertskasutusele eelnevat hanget, andes toetuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2014/24/EL(14), 2014/25/EL(15) ja 2009/81/EÜ(16) määratletud avaliku sektori hankijale või võrgustiku sektori hankijale, kui Euroopa Parlament ja nõukogu hangivad ühiselt kaitseuuringuid ja teenuste arendamist või koordineerivad oma hankemenetlusi.

2.  Hankemenetlus:

a)  peab olema kooskõlas käesoleva määrusega;

b)  võib ühe ja sama menetluse käigus lubada sõlmida mitu lepingut (hulgihange);

c)  näeb ette hankelepingute sõlmimise pakkuja või pakkujatega, kes teeb/teevad parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumuse.

Artikkel 19

Tagatisfond

Riski, mis on seotud vahendite saajale määratud vahendite tagasinõudmisega, võib katta vastastikuse kindlustusmehhanismi osamaksetega ning neid osamakseid käsitatakse piisava tagatisena finantsmääruse tähenduses. Kohaldatakse määruse XXX [tagatisfondi määruse järeltulija] [artiklit X].

Artikkel 21

Juurdepääs rahastamisvahenditele

Fondist vahendite saajatel on õigus pääseda juurde InvestEU raames kasutuselevõetavatele sihtotstarbelistele finantstoodetele kooskõlas ▌finantsmääruse X jaotisega.

II JAOTISTEADUSTEGEVUSE SUHTES

KOHALDATAVAD ERISÄTTED

Artikkel 22

Tulemuste omandiõigus

1.  Tegevuse tulemused kuuluvad need saavutanud vahendite saajatele. Kui tulemused on saavutanud õigussubjektid ühiselt ja nende panust ei ole võimalik kindlaks määrata või kui selliseid ühiseid tulemusi ei ole võimalik eraldada, kuuluvad tulemused kõnealustele õigussubjektidele ühiselt. Ühisomanikud sõlmivad kokkuleppe kõnealuse ühisomandi jagamise ja kasutamise tingimuste kohta vastavalt toetuslepingust tulenevatele kohustustele.

2.  Kui liidu abi antakse riigihanke vormis, kuuluvad tulemused liidule. Liikmesriikidel ja assotsieerunud riikidel on kirjaliku taotluse korral õigus tulemusi tasuta kasutada.

3.  ▌Mitteassotsieerunud kolmas riik ega mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksus ei või otse ega kaudselt ühe või mitme õigussubjekti vahendusel kontrollida ega piirata fondist toetust saavate tegevuste tulemusi, sealhulgas tehnosiiret.

4.  Põhjendatud juhtudel sätestatakse toetuslepingus komisjoni õigus olla teavitatud tulemuste omandiõiguse üleminekust või tulemustega seotud litsentsi andmisest mitteassotsieerunud kolmandale riigile või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksusele ning esitada sellise ülemineku või litsentsi andmise kohta vastuväiteid. Selline üleminek ei tohi olla vastuolus liidu ja selle liikmesriikide kaitse- ja julgeolekuhuvidega ega käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärkidega.

5.  Liikmesriikide ja assotsieerunud riikide ametiasutustel on õigus kasutada tasuta liidu rahalisi vahendeid saanud tegevuse eriaruannet. Sellised kasutusõigused antakse tasuta ja komisjon edastab need liikmesriikidele ja assotsieerunud riikidele pärast seda, kui ta on kontrollinud asjakohaste konfidentsiaalsuskohustuste olemasolu. Ühelgi juhul ei nõuta osalejatelt eriaruandes selliste andmete või teabe esitamist, mis on osa intellektuaalomandist.

6.  Liikmesriikide ja assotsieerunud kolmandate riikide ametiasutused kasutavad eriaruannet ainult oma relvajõudude, julgeoleku või luurejõudude poolt või nende heaks kasutamisega seotud põhjustel, sealhulgas nende koostööprogrammide raames. Selline kasutamine hõlmab muu hulgas järgmist: uuringud, hindamine, teadusuuringud, kavandamine, väljatöötamine, tootmine, täiustamine, muutmine, hooldamine, parandamine, uuendamine ja toote vastavushindamine ja sertifitseerimine, käitamine, koolitamine, hävitamine ja muud kavandamisteenused ja toote kasutuselevõtt, samuti hanke tehniliste nõuete hindamine ja koostamine.

7.  Vahendite saajad annavad oma tulemuste tasuta kasutamise õiguse liidu institutsioonidele, asutustele või ametitele nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel liidu poliitikavaldkondade või programmide arendamiseks, rakendamiseks või nende üle järelevalve tegemiseks. Selliseid kasutusõigusi võib rakendada üksnes mitteärilisel otstarbel ja konkurentsiväliselt.

8.  Seoses omandilise kuuluvuse, kasutusõiguste ja litsentside andmisega kehtestatakse toetuslepingutes ja kommertskasutusele eelneva hanke lepingutes erisätted, et tagada tulemuste võimalikult ulatuslik kasutamine ning vältida ebaausaid eeliseid. ▌Kui töövõtja ei suuda kasutada tulemusi kaubanduslikel eesmärkidel teatava aja jooksul pärast kommertskasutusele eelneva hanke toimumist, nagu on kindlaks määratud toetuslepingus, annab ta võimaluse korral tulemuste omandiõigused üle avaliku sektori hankijale.

8 a.  Mis tahes kolmel või enamal liikmesriigil või assotsieerunud riigil, kes on mitmepoolselt või liidu organisatsiooni raames sõlminud ühe või mitu lepingut ühe või mitme osalejaga, et ühiselt edasi arendada tulemusi, mis saadi teatava tegevuse raames, milleks eraldati rahalisi vahendeid kaitsevaldkonna teadustegevuse toetuslepingu alusel, on õigus kasutada tegevuse tulemusi, mis kuuluvad asjaomasele osalejale ja on vajalikud lepingu täitmiseks. Sellised kasutusõigused antakse tasuta ja eritingimustel, mille eesmärk on tagada, et neid õigusi kasutatakse ainult lepingus ette nähtud eesmärgil ning et on olemas asjakohased konfidentsiaalsuskohustused.

III JAOTISARENDUSTEGEVUSE SUHTES

KOHALDATAVAD ERISÄTTED

Artikkel 23

Täiendavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

1.  Vajaduse korral tõendab konsortsium, et rahastamiskõlbliku tegevuse ülejäänud kulud, mida ei kaeta liidu toetusega, kaetakse muude rahastamisvahenditega, nagu näiteks liikmesriikide ja/või assotsieerunud riikide osamaksetega või õigussubjektide poolse kaasrahastamisega.

2.  Artikli 11 lõike 3 punktis d osutatud tegevused peavad põhinema asjaomaste liikmesriikide ja/või assotsieerunud riikide poolt ühiselt kokku lepitud ühtlustatud kaitsevõime nõuetel.

3.  Artikli 11 lõike 3 punktides e–h osutatud tegevuste puhul peab konsortsium tõendama siseriiklike ametiasutuste poolt välja antud dokumentide abil järgmist:

a)  vähemalt kaks liikmesriiki ▌või vähemalt üks liikmesriik koos assotsieerunud riikidega tagavad, et hangivad lõpptoote ▌või kasutavad tehnoloogiat koordineeritud viisil. See võib hõlmata ühishanget;

b)  tegevuse aluseks on ühtsed tehnilised kirjeldused, mille tegevust kaasrahastavad liikmesriigid ja/või assotsieerunud riigid on ühiselt kokku leppinud.

Artikkel 24

Täiendavad vahendite saamise kriteeriumid

Lisaks artiklis 13 osutatud hindamiskriteeriumidele võidakse tööprogrammis võtta arvesse ka:

a)  panust tõhususe suurendamisse kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia kogu olelusringi vältel, sealhulgas kulutõhususse ning võimalikku koostoimesse hanke- ja hooldusprotsessis ning hävitamisprotsessis;

b)  rahastamiskõlblikus tegevuses osalevate liikmesriikide vahelise koostöö taset;

b a)  kavandatavat hangete mahtu ning eeldatavat mõju liikmesriikide kaitsevõimele ja -kuludele ja Euroopa strateegilisele sõltumatusele.

Artikkel 25

Tulemuste omandiõigus

1.  Liidul ei ole arendustegevuse tulemusel saadud toodete või tehnoloogia suhtes omandi- ega intellektuaalomandiõigusi.

1 a.  Tegevuse tulemused kuuluvad need saavutanud vahendite saajatele. Kui tulemused on saavutanud õigussubjektid ühiselt ja nende panust ei ole võimalik kindlaks määrata või kui selliseid ühiseid tulemusi ei ole võimalik eraldada, kuuluvad tulemused kõnealustele õigussubjektidele ühiselt. Ühisomanikud sõlmivad kokkuleppe kõnealuse ühisomandi jagamise ja kasutamise tingimuste kohta vastavalt toetuslepingust tulenevatele kohustustele.

2.  Fondist toetust saavate tegevuste tulemuste üle ei oma kontrolli ja neid ei piira ükski mitteassotsieerunud kolmas riik ega mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksus otseselt ega kaudselt ühe või mitme õigussubjektist vahendaja kaudu, sealhulgas mis puudutab tehnosiiret.

3.  Pidades silmas käesoleva määruse alusel fondist vahendite saajate saavutatud tulemusi ja ilma, et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, teavitatakse komisjoni vähemalt kuus nädalat ette igasugusest omandiõiguse üleminekust või loa andmisest mitteassotsieerunud kolmandatele riikidele või mitteassotsieerunud kolmandate riikide üksustele. Kui selline omandiõiguse üleminek või litsentsi andmine on vastuolus liidu ja selle liikmesriikide kaitse- ja julgeolekuhuvidega või käesoleva määruse eesmärkidega, nagu on sätestatud artiklis 3, tuleb fondi raames antud rahaline abi ▌tagasi maksta.

4.  Kui liidu abi antakse riigihanke vormis, siis kuuluvad tulemused erandina lõikest 1 liidule ja kõikidel liikmesriikidel ja/või assotsieerunud riikidel on õigus saada kirjaliku taotluse alusel tasuta lihtlitsents tulemuste kasutamiseks.

Artikkel 26

Teave projektijuhi kohta

Juhul kui liikmesriigid või assotsieerunud riigid on määranud projektijuhi, konsulteerib komisjon enne rahastamiskõlbliku tegevuse vahendite saajale toetusmakse tegemist projektijuhiga tegevuse edusammude üle.

IV JAOTISJUHTIMINE, JÄRELEVALVE,

HINDAMINE JA KONTROLL

Artikkel 27

Tööprogrammid

1.  Fondi rakendatakse aastaste või mitmeaastaste tööprogrammidega, mis on koostatud kooskõlas finantsmääruse artikliga [110]. ▌

1 a.  Tööprogrammides võib eelkõige arvesse võtta üldises strateegilises teadusuuringute kavas ja võimearendusplaani strateegilistes kontekstipõhistes juhtumites välja töötatud strateegiaid.

1 b.  Komisjon tagab tööprogrammide sidususe kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia kogu olelusringi haldamise jooksul.

2.  Komisjon võtab tööprogrammid vastu delegeeritud õigusaktide abil kooskõlas artiklis 28 a osutatud menetlusega.

2 a.    Tööprogrammides esitatakse üksikasjalikult fondist rahastatavate projektide kategooriad. Tööprogrammid on kooskõlas artiklis 3 sätestatud eesmärkidega.

2 b.  Tööprogrammide koostamise protsessi põhjal hindab komisjon eelnevalt võimalikke kattumisjuhtumeid, mis on seotud olemasolevate võimete või liidus juba rahastatavate teadus- või arendusprojektidega.

Artikkel 28 a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 27 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile seitsmeks aastaks alates [jõustumise kuupäev].

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 27 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes(17) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

Artikkel 29

Sõltumatud eksperdid

1.  Komisjon määrab finantsmääruse artikli [237] kohaselt sõltumatud eksperdid, kes aitavad ettepanekuid hinnata. ▌

2.  Sõltumatuteks ekspertideks on võimalikult paljudest eri liikmesriikidest pärit liidu kodanikud, kes on välja selgitatud ja valitud vastavalt kutsele koostada ekspertide nimekiri ▌. Erandina finantsmääruse artiklist [237] seda nimekirja ei avalikustata täielikult või osaliselt, kui see on vajalik avaliku julgeoleku kaitse kaalutlustel.

3.  Sõltumatud eksperdid peavad läbima liikmesriigi tehtava julgeolekukontrolli.

5.  Sõltumatud eksperdid valitakse neile antud ülesannete täitmiseks vajalike oskuste, kogemuste ja teadmiste alusel.

5 a.  Komisjon tagab, et eksperdil, kellel tekib huvide konflikt seoses küsimusega, mille kohta ta peab esitama arvamuse, ei paluta sellist konkreetset küsimust hinnata, selle osas nõu anda ega abistada.

Artikkel 30

Eeskirjade kohaldamine salastatud teabe valdkonnas

1.  Käesoleva määruse kohaldamisel:

a)  peab iga liikmesriik või assotsieerunud riik tagama, et tema siseriiklikud julgeolekunormid tagavad Euroopa Liidu salastatud teabele kaitsetaseme, mis on vähemalt samaväärne sellega, mis on tagatud komisjoni julgeolekueeskirjadega, mis on esitatud komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsuses (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta(18) ja nõukogu julgeolekueeskirjadega, mis on esitatud nõukogu otsuse 2013/488/EL(19) lisades;

b)  liikmesriigid ja assotsieerunud riigid teavitavad komisjoni viivitamata punktis a osutatud siseriiklikest julgeolekunormidest;

c)  mitteassotsieerunud kolmandate riikide territooriumil elavad füüsilised isikud või seal asutatud juriidilised isikud võivad töödelda fondiga seotud ELi salastatud teavet ainult siis, kui nende suhtes kohaldatakse asjaomastes riikides julgeolekueeskirju, millega tagatakse kaitsetase, mis on vähemalt samaväärne sellega, mis on tagatud komisjoni julgeolekueeskirjadega, mis on esitatud otsuses (EL, Euratom) 2015/444 ja nõukogu julgeolekueeskirjadega, mis on esitatud otsuse 2013/488/EL lisades. Kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis kohaldatavate julgeolekunormide, sealhulgas vajaduse korral tööstusjulgeolekuküsimuste samaväärsus täpsustatakse salastatud teabe kaitse lepingus, mille liit sõlmib kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 218 sätestatud menetlusega, võttes arvesse otsuse 2013/488/EL artiklit 13;

d)  füüsilisele isikule või juriidilisele isikule või kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile võib anda juurdepääsu Euroopa Liidu salastatud teabele, kui seda peetakse konkreetsel juhul vajalikuks tulenevalt teabe olemusest ja sisust, teabe saaja teadmisvajadusest ning liidule tuleneva kasu ulatusest, ning ilma et see mõjutaks otsuse 2013/488/EL artikli 13 ning komisjoni otsuses (EL, Euratom) 2015/444 sätestatud tööstusjulgeolekut reguleerivate eeskirjade kohaldamist.

2.  Salastatud või salastamata tundliku teabega seotud, seda nõudvate ja/või sisaldavate tegevuste puhul täpsustab vahendite andja konkursikutses/hankedokumentides kõik vajalikud meetmed ja nõuded niisuguse teabe kaitse tagamiseks nõutaval tasemel.

3.  Selleks et soodustada salastatud ja salastamata tundliku teabe vahetamist komisjoni, vahendite saaja ja vajaduse korral liikmesriikide vahel, loob komisjon turvalise elektroonilise teabevahetussüsteemi.

Artikkel 31

Järelevalve ja aruandlus

1.  Näitajad, mille abil teha järelevalvet artiklis 3 sätestatud fondi üld- ja erieesmärkide rakendamise ja saavutatud edusammude kohta, on esitatud lisas.

2.  Fondi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tõhusa hindamise tagamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte lisa muutmiseks, et vaadata läbi või täiendada näitajaid, kui seda peetakse vajalikuks, ning täiendada käesolevat määrust seire- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega.

3.  Komisjon teeb korrapärast järelevalvet fondi rakendamise üle ja hindab seda ning esitab kord aastas Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande saavutatud edusammude kohta. See aastaaruanne sisaldab jagu artikli 7 rakendamise kohta. Selleks kehtestab komisjon vajaliku järelevalvekorra.

4.  Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et fondi rakendamise ja tulemuste üle järelevalve tegemiseks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu vahendite saajatele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

Artikkel 32

Fondi hindamine

1.  Hindamised tuleb teha piisavalt aegsasti, et tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.

2.  Fondi vahehindamine toimub siis, kui fondi rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast fondi rakendamise algust. Vahehindamise aruanne sisaldab eelkõige hinnangut fondi juhtimisele, Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmist ja kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistavast meetmest saadud kogemusi, hinnangut artiklis 7 osutatud eetikamenetluste rakendamisele, rakendamise määra, projektidele toetuse andmise menetluste tulemusi, sealhulgas VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate kaasatust ja nende piiriülese osalemise määra, rahaliste vahendite jaotust alltöövõtjate eri kategooriate vahel vastavalt artikli 10 lõikes 9 osutatud määratlusele, murrangulistele tehnoloogiatele eraldatud eelarvet ning finantsmääruse artikli [195] kohaselt 31. juuliks 2024 antud rahalist abi. Vahehindamine hõlmab ka teavet vahendite saajate päritoluriikide kohta, individuaalsete projektidega seotud riikide arvu ja vajaduse korral loodud intellektuaalomandi õiguste jaotust. Komisjon võib esitada käesoleva määruse muutmiseks vajalikke ettepanekuid.

3.  Programmi rakendamisperioodi lõpus, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast 31. detsembrit 2027 viib komisjon läbi fondi rakendamise lõpphindamise. Lõplik hindamisaruanne sisaldab rakendamise tulemusi ja ajastust silmas pidades võimaluse piires fondi mõju. Aruandes, mis põhineb liikmesriikide ja assotsieerunud riikide ja peamiste sidusrühmade asjaomastel konsultatsioonidel, hinnatakse edusamme, mida on tehtud artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisel. Komisjon analüüsib ka piiriülest osalust, sealhulgas VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate osalust fondi raames ellu viidud projektides ning VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate integreerimist üleilmsetesse väärtusahelatesse. Hindamine hõlmab ka teavet vahendite saajate päritoluriikide kohta ja vajaduse korral loodud intellektuaalomandi õiguste jaotust.

4.  Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

Artikkel 33

Auditid

Auditid liidu rahalise toetuse kasutamise kohta, mille on teinud isikud või üksused, sealhulgas muud kui need, kes on saanud selleks volitused liidu institutsioonidelt või organitelt, on aluseks finantsmääruse artikli [127] kohasele üldisele kindlusele. Euroopa Kontrollikoda kontrollib liidu kõigi tulude ja kulude raamatupidamiskontosid vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287.

Artikkel 34

Liidu finantshuvide kaitse

Kui fondis osaleb kolmas riik rahvusvahelise lepingu raames võetud otsuse või muu õigusliku vahendi alusel, annab see riik vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi. OLAFi puhul hõlmavad need õigused ka õigust toimetada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi.

Artikkel 35

Teavitamine, teabevahetus ja avalikustamine

1.  Liidu vahendite saajad teadvustavad vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse, eriti tegevusi ja nende tulemusi reklaamides, nad annavad eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele liidu rahaliste vahendite kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

2.  Komisjon võtab fondi, selle tegevuste ja tulemustega seotud teabe- ja kommunikatsioonimeetmeid. Fondile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele komisjoni poolt, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega. Neid rahalisi vahendeid võib kasutada kaitsetööstust käsitleva statistikaga seotud projektideks ja andmete kogumisega seotud katseprojektideks.

V JAOTIS

DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 36

Delegeeritud õigusaktid

1.  Artiklis 31 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

2.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 31 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

3.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Artikli 31 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 37

Kehtetuks tunnistamine

6.  Määrus (EL) nr …/… (Euroopa kaitsepoliitika tööstusliku arendamise programm) tunnistatakse alates 1. jaanuarist 2021 kehtetuks.

Artikkel 38

Üleminekusätted

1.  Käesolev määrus ei mõjuta asjaomaste tegevuste jätkumist või muutmist kuni nende tegevuste lõpetamiseni [Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi käsitleva määruse] ja kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistava meetme alusel, ning nimetatud määrust kohaldatakse nende tegevuste suhtes kuni nende lõpetamiseni.

2.  Fondi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek fondi ja selle eelkäijate – [Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi käsitleva määruse] ja kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistava meetme alusel algatatud tegevuste vahel.

3.  Vajaduse korral võib kanda eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2027. aastat, et katta artikli 4 lõikes 4 ette nähtud kulusid, selleks et oleks võimalik hallata tegevusi, mis ei ole 31. detsembriks 2027 veel lõpule viidud.

Artikkel 39

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel  Nõukogu nimel

president  eesistuja

(1)

* Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.

(2)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta (ELT L 146, 10.6.2009, lk 1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord (ELT L 216, 20.8.2009, lk 76).

2   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1092, millega kehtestatakse Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm eesmärgiga toetada liidu kaitsetööstuse konkurentsi- ja uuendusvõimet (ELT L 200, 7.8.2018, lk 30).

(3)

  Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) ( ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).

(4)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(5)

  Viidet ajakohastatakse: ELT C 373, 20.12.2013, lk 1. Kokkulepe on kättesaadav aadressil: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=uriserv:OJ.C_.2013.373.01.0001.01.ENG&toc=OJ:C:2013:373:TOC

(6)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(7)

  Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(8)

  Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(9)

  Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

(10)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

(11)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta (ELT L 146, 10.6.2009, lk 1).

(12)

  Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).

(13)

  Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

(14)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

(15)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

(16)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (ELT L 216, 20.8.2009, lk 76).

(17)

  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(18)

  ELT L 72, 17.3.2015, lk 53–88.

(19)

  ELT L 274, 15.10.2013, lk 1–50.


VÄHEMUSE ARVAMUS

Vähemuse arvamus, mille on esitanud fraktsiooni GUE/NGL liikmed Neoklis Sylikiotis, Sabine Lösing, Sofia Sakorafa, Xabier Benito Ziluaga, Marisa Matias, Cornelia Ernst, Paloma López Bermejo, João Ferreira, João Pimenta Lopes, Miguel Viegas

Raportis pooldatakse ELi ja liikmesriikide kiiret edasist militariseerimist. Sellega edendatakse võidurelvastumist, toetades militaarettevõtteid ja soodustades suuremaid investeeringuid kaitse- ja sõjalistesse uuringutesse ning varustuse ja relvade arendamisse, hoolimata sotsiaalkriisist ja keskkonnamõjust. Raport on vastuolus Euroopa Liidu lepingu artikli 41 lõikega 2, mille kohaselt on keelatud katta sõjalise ja kaitsepoliitilise tähendusega operatsioonideks vajalikke tegevuskulusid liidu eelarvevahenditest. Selles pooldatakse ka ELi ja NATO koostööd.

Oleme raporti vastu, kuna

  sellega muudetakse EL üleilmseks sõjaliseks jõuks;

  sellega aidatakse toetada kaitsesektorit ja sõjalis-tööstuslikku kompleksi ning see tõenäoliselt suurendab relvaeksporti;

  sellega militariseeritakse tsiviilpoliitika ja selles kasutatakse tööstust ja konkurentsivõimet ettekäändena jätkata ELi kaitsevõime arendamist ÜJKP/ÜVJP raames;

  sellega toetatakse veelgi tsiviil-sõjalist koostööd.

Me nõuame

  radikaalset desarmeerimist nii ELi kui ka ülemaailmsel tasandil;

ELi eelarvest sõjaliste kulutuste rahastamise lõpetamist ja ELi lepingu artikli 41 lõike 2 ranget tõlgendamist;

avaliku sektori vahendite eraldamist kvaliteetsete töökohtade, taasindustrialiseerimise ja VKEde toetamiseks;

niisuguste tsiviilotstarbeliste teadusuuringute ja niisuguse tsiviilotstarbelise arendustegevuse edendamist, mis on inimeste ja nende vajaduste huvides;

  kõikide meetmete võtmist rangelt ÜRO põhikirja ja rahvusvahelise õiguse alusel;

konfliktide rangelt mittesõjalist ja rahumeelset lahendamist ning tsiviil- ja sõjaliste meetmete lahushoidmist;

  ELi ja NATO eristamist.


VÄLISKOMISJONI ARVAMUS (14.11.2018)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Kaitsefond

(COM(2018)0476 – C8-0268/2018 – 2018/0254(COD))

Arvamuse koostaja (*): David McAllister

(*)  Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

MUUDATUSETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Fond aitaks kaasa tugeva, konkurentsivõimelise ja uuendusliku kaitsetööstusliku ja -tehnoloogilise baasi loomisele ning toimiks koos liidu algatustega paremini integreeritud Euroopa kaitseturu poole liikumiseks ja eelkõige koos kahe 2009. aastal vastuvõetud direktiiviga6, millest üks käsitleb riigihankeid ja teine ühendusesisest vedu kaitsesektoris.

(2)  Fond aitaks kaasa tugeva, konkurentsivõimelise ja uuendusliku kaitsetööstusliku ja -tehnoloogilise baasi loomisele ning toimiks koos liidu algatustega paremini integreeritud Euroopa kaitseturu poole liikumiseks ja eelkõige koos kahe 2009. aastal vastuvõetud direktiiviga6, millest üks käsitleb riigihankeid ja teine ühendusesisest vedu kaitsesektoris. Fondist saab Euroopa kaitsetööstuspoliitika kindel alus.

_________________

_________________

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta (ELT L 146, 10.6.2009, lk 1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord (ELT L 216, 20.8.2009, lk 76).

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta (ELT L 146, 10.6.2009, lk 1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord (ELT L 216, 20.8.2009, lk 76).

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Lähtudes integreeritud lähenemisviisist ja selleks et aidata kaasa liidu kaitsetööstuse konkurentsivõime ja innovatsioonisuutlikkuse suurendamisele, tuleks luua Euroopa Kaitsefond. Fondi eesmärk peaks olema edendada liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet, uuenduslikkust, tõhusust ja sõltumatust, mis aitab täiustada liidu strateegilist sõltumatust, toetades piiriülest koostööd liikmesriikide ja ettevõtjate, teaduskeskuste, riigiasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja ülikoolide vahel kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia uurimis- ja arendusetapis. Uuenduslikemate lahenduste ja avatud siseturu saavutamiseks peaks fond toetama kaitsevaldkonnas tegutsevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) ning keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate piiriülest osalust.

(3)  Lähtudes integreeritud lähenemisviisist ja selleks et aidata kaasa liidu kaitsetööstuse konkurentsivõime ja innovatsioonisuutlikkuse suurendamisele, tuleks luua Euroopa Kaitsefond. Fondi eesmärk peaks olema edendada liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet, uuenduslikkust, tõhusust ja sõltumatust, mis aitab täiustada liidu strateegilist sõltumatust, parandada liikmesriikide kaitsevõimet ja edendada liidu julgeoleku- ja kaitsealaseid huve, mis on kokku lepitud ühise välis- ja julgeolekupoliitika raamistikus, toetades piiriülest koostööd liikmesriikide ja ettevõtjate, teaduskeskuste, riigiasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja ülikoolide vahel kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia uurimis- ja arendusetapis. Uuenduslikemate lahenduste ja avatud siseturu saavutamiseks peaks fond toetama kaitsevaldkonnas tegutsevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) ning keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate piiriülest osalust ning edendama nende kaasamist piiriülestesse kaitsetööstuse tarneahelatesse.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Fond peaks pakkuma asjakohast toetust teadus- ja arendustegevuseks murrangulise kaitsetehnoloogia valdkonnas.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Kuna fondi eesmärk on toetada liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet ja innovatsiooni kaitsevaldkonna teadus- ja tehnoloogiaalase koostöö võimendamise ja täiendamisega ning koostööprojektide arendusetapi riskide maandamisega, peaksid kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia uurimise ja arendamisega seotud tegevused olema kõlblikud fondist toetuse saamiseks. See kehtib ka olemasolevate kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogiate ajakohastamisele suunatud tegevuste, sealhulgas nende koostegutsemisvõime suhtes.

(9)  Kuna fondi eesmärk on toetada liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet, tõhusust ja innovatsiooni kaitsevaldkonna teadus- ja tehnoloogiaalase koostöö võimendamise ja täiendamisega ning koostööprojektide arendusetapi riskide maandamisega, peaksid kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia uurimise ja arendamisega seotud tegevused olema kõlblikud fondist toetuse saamiseks. See kehtib ka olemasolevate kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogiate ajakohastamisele suunatud tegevuste, sealhulgas nende koostegutsemisvõime suhtes.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Arvestades, et fondiga püütakse eelkõige soodustada õigussubjektide ja liikmesriikide koostööd kogu Euroopas, tuleks fondi alusel rahastamiskõlblikuks lugeda ainult sellised tegevused, mida võetakse ette vähemalt kolmes eri liikmesriigis ja/või assotsieerunud riigis asuva vähemalt kolme õigussubjekti koostöö vormis. Vähemalt kolm nendest vähemalt kahes eri liikmesriigis ja/või assotsieerunud riigis asutatud rahastamiskõlblikust üksusest ei tohi olla sama üksuse otsese või kaudse tegeliku kontrolli ega vastastikku üksteise kontrolli all. Liikmesriikidevahelise koostöö soodustamiseks võidakse fondist toetada ühiseid kommertskasutusele eelnevaid hankeid.

(10)  Arvestades, et fondiga püütakse eelkõige soodustada õigussubjektide ja liikmesriikide koostööd ja konkurentsivõimet kogu Euroopas, tuleks fondi alusel rahastamiskõlblikuks lugeda ainult sellised tegevused, mida võetakse ette vähemalt kolmes eri liikmesriigis ja/või assotsieerunud riigis asuva vähemalt kolme õigussubjekti koostöö vormis. Vähemalt kolm nendest vähemalt kolmes eri liikmesriigis ja/või assotsieerunud riigis asutatud rahastamiskõlblikust üksusest ei tohi olla sama üksuse otsese või kaudse tegeliku kontrolli ega vastastikku üksteise kontrolli all. Liikmesriikidevahelise koostöö soodustamiseks võidakse fondist toetada ühiseid kommertskasutusele eelnevaid hankeid.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Kui fondist rahastatavat arendustegevust haldab liikmesriigi või assotsieerunud riigi määratud projektijuht, peaks komisjon enne makse tegemist vahendite saajale teavitama projektijuhti, et projektijuht saaks tagada, et vahendite saajad peavad ajakavast kinni. Teatavatel asjaoludel võiks projektijuht esitada komisjonile tähelepanekud tegevuse edenemise kohta, et komisjon saaks kontrollida, kas makse tegemise tingimused on täidetud.

(15)  Kui fondist rahastatavat arendustegevust haldab liikmesriigi või assotsieerunud riigi määratud projektijuht, peaks komisjon enne makse tegemist vahendite saajale teavitama projektijuhti, et projektijuht saaks tagada, et vahendite saajad peavad ajakavast kinni. Projektijuht peaks esitama komisjonile tähelepanekud tegevuse edenemise kohta, et komisjon saaks kontrollida, kas makse tegemise tingimused on täidetud.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 a)  Piiriüleste VKEde osalusega tegevused toetavad tarneahelate avamist ning aitavad kaasa fondi eesmärkidele. Selliste tegevuste jaoks tuleks seega ette näha kõrgem rahastamismäär, mida peaksid saama kasutada kõik konsortsiumis osalevad üksused.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

 

 

(22 a)   Selleks et reageerida kasvanud ebastabiilsusele ja konfliktidele liidu naabruses ning uutele julgeoleku- ja geopoliitilistele ohtudele, tuleb liikmesriikidel ja liidu institutsioonidel määrata kindlaks levinumad riskid ja ohud ning määratleda ühised julgeolekuhuvid, -strateegiad ning nõutavad võimed, mida oleks võimalik kindlaks määrata julgeolekut ja kaitset käsitleva ELi valge raamatu kaudu ning ka kehtestatud menetluste, näiteks võimete arendamise mehhanismi kaudu;

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Innovatsiooni ja tehnoloogiaarenduse edendamine liidu kaitsetööstuses peaks toimuma viisil, mis on kooskõlas liidu julgeoleku- ja kaitsehuvidega. Seega peaks üheks toetuse andmise kriteeriumiks olema tegevuse panus nendesse huvidesse ja kaitseuuringutesse ja liikmesriikide vahel kokku lepitud ühiste kaitsevõime prioriteetidesse. Liidus on ühiste kaitseuuringute ja kaitsevõime puudujäägid selgitatud välja ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames ja seda eelkõige üldise strateegilise teadusuuringute kava ja võimearendusplaaniga. Asjaomaste prioriteetide rakendamist toetavad muud liidu protsessid, näiteks kaitseküsimuste iga-aastane kooskõlastatud läbivaatamine ja alaline struktureeritud koostöö, selgitades välja ja arendades edasi tõhustatud koostöö võimalusi, et täita ELi tasandi kõrgelennulised julgeoleku- ja kaitsealased eesmärgid. Vajaduse korral võib arvesse võtta ka piirkondlikke ja rahvusvahelisi prioriteete, sealhulgas NATO kontekstis, tingimusel et need on kooskõlas liidu prioriteetidega, ei takista ühegi liikmesriigi osalemist ja arvestavad vajadusega vältida tarbetut topelttööd.

(23)  Innovatsiooni ja tehnoloogiaarenduse edendamine liidu kaitsetööstuses peaks teenima liidu julgeoleku- ja kaitsehuve. Võttes arvesse kaitsesektori eripära, tuleks iga tegevus kaitsetööstuse valdkonnas tihedalt kooskõlastada ning see peaks olema kooskõlas ühise välis- ja julgeolekupoliitika ja selle prioriteetidega. Seega peaks üheks toetuse andmise kriteeriumiks olema tegevuse panus nendesse huvidesse ja kaitseuuringutesse ja liikmesriikide vahel kokku lepitud ühiste kaitsevõime prioriteetidesse. Liidus on ühiste kaitseuuringute ja kaitsevõime puudujäägid selgitatud välja ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames ja seda eelkõige võimete arendamise mehhanismiga. Asjaomaste prioriteetide rakendamist toetavad muud liidu protsessid, näiteks kaitseküsimuste iga-aastane kooskõlastatud läbivaatamine ja alaline struktureeritud koostöö, selgitades välja ja arendades edasi tõhustatud koostöö võimalusi, et täita ELi tasandi kõrgelennulised julgeoleku- ja kaitsealased eesmärgid. Vajaduse korral tuleks arvesse võtta ka piirkondlikke ja rahvusvahelisi prioriteete, sealhulgas NATO kontekstis, tingimusel et need on kooskõlas liidu prioriteetidega, ei takista ühegi liikmesriigi osalemist ja arvestavad vajadusega vältida tarbetut topelttööd.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(24 a)  Fond peaks võtma arvesse ka sõjaväelise liikuvuse tegevuskava kui Euroopa ühendamise rahastu osa, Euroopa rahutagamisrahastut, et toetada muu hulgas ÜVJP/ÜJKP missioone ning jõupingutusi hübriidohtudega toimetulekuks, mis koos võimearendusplaani, kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise ning alalise struktureeritud koostööga aitavad koordineerida võimeplaneerimist, arendustegevust, hankeid ja operatsioone.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Komisjon võtab arvesse muid raamprogrammi „Euroopa Horisont“ alusel rahastatud tegevusi, et vältida asjatut topelttööd ja tagada tsiviil- ja kaitseotstarbeliste teadusuuringute vastastikune kasulikkus.

(25)  Komisjon võtab arvesse muid raamprogrammi „Euroopa Horisont“ alusel rahastatud tegevusi, et vältida asjatut topelttööd, tagada tsiviil- ja kaitseotstarbeliste teadusuuringute vastastikune kasulikkus ja koostoime ning tagada, et programm „Euroopa horisont“ jääb üksnes tsiviilvaldkonna teadusuuringute programmiks.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31)  Komisjon peaks kehtestama kooskõlas fondi eesmärkidega aastase või mitmeaastase tööprogrammi. Tööprogrammi koostamisel peaks komisjoni abistama liikmesriikide komitee. Euroopa Kaitseagentuurile antakse liikmesriikide komitees vaatleja staatus, sest agentuuril on kaitsesektoris vajalikud teadmised ja kogemused. Kaitsevaldkonna eripära arvestades peaks liikmesriikide komiteed tema töös abistama ka Euroopa välisteenistus.

(31)  Komisjon peaks kehtestama kooskõlas fondi eesmärkidega aastase või mitmeaastase tööprogrammi. Tööprogrammides tuleks arvesse võtta Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi, katseprojekti ning kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistava meetme rakendamisel saadud esialgseid kogemusi. Tööprogrammi koostamisel peaks komisjoni abistama liikmesriikide komitee. Euroopa Kaitseagentuurile antakse liikmesriikide komitees vaatleja staatus, sest agentuuril on kaitsesektoris vajalikud teadmised ja kogemused. Kaitsevaldkonna eripära arvestades peaks liikmesriikide komiteed tema töös abistama ka Euroopa välisteenistus.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 46 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(46 a)  Direktiivi 2009/43/EÜ eesmärk on lihtsustada kaitseotstarbeliste toodete liidusisese veo tingimusi. Direktiiviga kõrvaldatakse takistusi, vähendamata riiklikku kontrolli oluliste kaitse- ja julgeolekuhuvide üle. Fondis üldiste veolubade kasutamine vähendab märgatavalt programmis osaleda kavatsevate tarnijate halduskoormust. Tarnijate registreerimisel peaks komisjon toimima liikmesriikide või assotsieerunud kolmandate riikide volituse alusel keskse kontaktpunktina ning avaldama Euroopa Liidu Teatajas korrapäraselt loetelu väljastatud üldistest veolubadest.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 46 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(46 b)  Ettevõtjatele kehtivad uute kaitseotstarbeliste toodete või tehnoloogia loomise või olemasolevate kohandamise puhul kohaldatavad õigusaktid. Kohaldatavate õigusaktide puudumisel peaksid nad kohustuma järgima üldtunnustatud eetilisi põhimõtteid, mis on seotud põhiõiguste ja inimeste heaolu, inimgenoomi kaitse, loomade kohtlemise, looduskeskkonna kaitse, kultuuripärandi kaitse ning maailma ühisvaradele, sh kosmosele ja küberruumile võrdse juurdepääsu tagamisega. Komisjon peaks tagama, et ettepanekuid kontrollitakse süstemaatiliselt, et selgitada välja need tegevused, millega seonduvad tõsised eetilised probleemid, ja esitama need eetilisuse hindamiseks. Eetiliselt vastuvõetamatule tegevusele ei tohiks liidu rahastust eraldada.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 46 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(46 c)   Nõukogu peaks püüdma teha enne [31. detsembrit 2020] otsuse relvastatud mehitamata õhusõidukite kasutamise kohta. Enne nimetatud otsuse jõustumist ei tehta kättesaadavaks rahalisi vahendeid mehitamata õhusõidukite arendamiseks.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 46 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(46 d)  Fondist tuleks rahastada sellise murrangulise kaitsetehnoloogia väljatöötamist ja hindamist, mille rakendamine võib kaitsepoliitika kontseptsioone ja elluviimist oluliselt muuta. Pöördeline kaitsevõime tuleks töötada välja innovatsiooni ökosüsteemis, kuhu kuuluvad teadlased, ettevõtjad ja valitsusasutused ning mis on kooskõlas liikmesriikide vahel kokku lepitud kaitsevõime prioriteetidega, eelkõige läbivaadatud võimearendusplaani ja kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamisega. Nii saab liit töötada välja tehnoloogilisel üleolekul põhineva kaitsevõime ja põhimõtted, mis võimaldaks liidul oma kodanikke paremini kaitsta ning Euroopas ja maailmas rahu, julgeolekut ja arengut edendada. Komisjon peaks looma murrangulise kaitsetehnoloogia arendamise ja hindamise toetamise haldamiseks paindliku struktuuri.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 46 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(46 e)  Euroopa ühendamise rahastust sõjaväelisele liikuvusele eraldatud kasutamata vahendeid tuleks kasutada fondi kindlustamiseks. Neid tuleks kasutada sõjaväelise liikuvuse projektide toetamiseks juhtudel, kui Euroopa ühendamise rahastu raamistikus puuduvad tsiviil- ja sõjaväelisteks eesmärkideks kavandatud kaheotstarbelised vahendid, aga ka murrangulise kaitsetehnoloogia toetuse kindlustamiseks ning edasiste meetmete rahastamiseks vastavalt liikmesriikide vahel ühiselt kokkulepitud kaitsevõime prioriteetidele.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 46 f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(46 f)  Mitteassotsieerunud kolmandatest riikidest pärit kaitseotstarbelise varustuse ja teenuste puhul võib olla vaja, et nimetatud riikide ametiasutused väljastavad ekspordilitsentsi. Komisjon, liikmesriigid, assotsieerunud kolmandad riigid ja liidus registreeritud ettevõtted ei tohi nimetatud litsentside väljastamist märkimisväärselt mõjutada. Ekspordilitsentsi väljastamisest keeldumisel, selle tühistamisel või jätkumeetmete ekspordilitsentsi mitteväljastamisel võivad olla vastuvõetamatud tagajärjed Euroopa kaitsesektori tarnekindlusele ja liidu strateegilisele sõltumatusele. Seetõttu peaks komisjon koguma süstemaatiliselt teavet kaitsefondi projektide jaoks nõutavate kolmandate riikide ekspordilitsentside kohta. Fondist rahastavates projektides osaleda kavatsevad ja neis juba osalevad ettevõtjad peaksid tegema riskihindamise kolmandatest riikidest pärineva kaitseotstarbelise varustuse ja teenuste kohta ning edastama riskihindamise tulemused komisjonile. Kui ilmnevad vastuvõetamatud tagajärjed Euroopa kaitsesektori tarnekindlusele ja liidu strateegilisele sõltumatusele, peaks komisjon teavitama viivitamata liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat. Nemad peaksid teavitama mis tahes demaršist Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  „arendustegevus“ – tegevus, mis seisneb peamiselt kaitsele suunatud arendusetapis tegevustest, mis hõlmavad uusi tooteid või tehnoloogiaid või millega ajakohastatakse olemasolevaid tooteid või tehnoloogiaid, välja arvatud relvade tootmine või kasutamine;

(3)  „arendustegevus“ – tegevus, mis seisneb eranditult kaitsele suunatud arendusetapis tegevustest, mis hõlmavad uusi tooteid või tehnoloogiaid või millega ajakohastatakse olemasolevaid tooteid või tehnoloogiaid, välja arvatud relvade tootmine või kasutamine;

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 a)  „eetiline probleem“ – probleem, mis on seotud kavandatava või kaasneva toimimisviisiga või tuleneb tegevusest, mis on küll kooskõlas asjaomaste liidu, riiklike ja rahvusvaheliste õigusaktidega, kuid on vastuolus põhimõtetega, mis on seotud põhiõiguste ja inimeste heaolu, inimgenoomi kaitse, loomade kohtlemise, looduskeskkonna kaitse, kultuuripärandi kaitse ning maailma ühisvaradele, sh kosmosele ja küberruumile võrdse juurdepääsu tagamisega.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Fondi üldeesmärk on soodustada Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimet, tõhusust ja innovatsioonisuutlikkust, toetades õigussubjektide, sealhulgas VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate ühistegevust ja piiriülest koostööd kogu liidus, samuti edendades innovatsiooni, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse tööstusliku potentsiaali paremat ärakasutamist tööstustsükli igas etapis, andes nii panuse liidu strateegilisele sõltumatusele. Fond peaks ka andma panuse liidu tegevusvabadusse ja sõltumatusse, eriti tehnoloogia ja tööstuse valdkonnas.

1.  Fondi üldeesmärk on võimaldada liidul kohaldada oma pädevust viia ellu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, sealhulgas ühise kaitsepoliitika järkjärguline kujundamine, aidata kaasa ÜJKP/ÜVJP raamistiku kohastele strateegilistele prioriteetidele ning soodustada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi kaasavust, integratsiooni, koostegutsemisvõimet, konkurentsivõimet, tõhusust ja innovatsioonisuutlikkust, toetades õigussubjektide, sealhulgas VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate ühistegevust ja piiriülest koostööd kõikjal Euroopas, samuti edendades innovatsiooni, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse tööstusliku potentsiaali paremat ärakasutamist kaitseotstarbelise toote või teenuse tsükli igas etapis. On oluline, et esitataks konkreetsemaid ettepanekuid selle kohta, kuidas parandada VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate juurdepääsu piiriülesele kaitseturule. Fond peaks ka andma panuse liidu julgeoleku- ja kaitsehuvidesse, liidu tegevusvabadusse, tema strateegilisse, tehnoloogilisse ja tööstuslikku sõltumatusesse ning ka rohkem arenenud liikmesriikide kaitsevõime arendamisse ja parandamisse. Suurema vastutuse võtmine oma julgeoleku eest on ka NATO huvides.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  toetada teadusalaseid koostööprojekte, mis võiksid märkimisväärselt tulevase kaitsevõime tulemuslikkust parandada, suurendades innovatsiooni võimalikult palju ja luues uusi kaitseotstarbelisi tooteid ja kaitsetehnoloogiaid, sealhulgas murranguline kaitsetehnoloogia.

(a)  toetada teadusalaseid koostööprojekte, mis võiksid märkimisväärselt tulevase kaitsevõime ja kaitsetööstuse tulemuslikkust parandada, suurendades innovatsiooni võimalikult palju ja luues uusi kaitseotstarbelisi tooteid ja kaitsetehnoloogiaid, sealhulgas murranguline kaitsetehnoloogia, ka küberkaitse valdkonnas.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  toetada kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia arendusalaseid koostööprojekte kooskõlas liikmesriikide poolt ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames ühiselt kokku lepitud kaitsevõime prioriteetidega, aidates nii tõhustada liidus tehtavaid kaitsekulutusi, suurendades mastaabisäästu, vähendades tarbetu topelttöö ohtu ja seeläbi vähendades kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia killustatust kogu liidus. Lõppkokkuvõttes aitab fond luua liikmesriikide kaitsevõime suuremat koostegutsemisvõimet.

(b)  toetada kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia arendusalaseid koostööprojekte kooskõlas liikmesriikide poolt ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames ühiselt kokku lepitud kaitsevõime prioriteetidega, ja eelkõige võttes arvesse võimete arendamise mehhanismi, alalist struktureeritud koostööd ja kaitseküsimuste iga-aastast kooskõlastatud läbivaatamist, soodustades nii liidus tehtavate kaitsekulutuste tõhususe suurendamist, suurendades mastaabisäästu, kaotades tarbetu dubleerimise ja liigse sõltumise kolmandatest riikidest pärit impordist ning seeläbi vähendades kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia killustatust kogu liidus. Lõppkokkuvõttes aitab fond luua liidu suuremat strateegilist sõltumatust, suurendades standardimist ja liikmesriikide kaitsevõime koostegutsemisvõimet, tõhustades seega nende kaitsekulutusi, ning saavutada Euroopa usaldusväärse kaitsetööstuspoliitika tõhus rakendamine.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  edendada liidu koostööd teadus- ja kaitsesektoris, mis hõlmab kolme või enamat liikmesriiki ja kolme või enamat ettevõtet, nagu on sätestatud artikli 11 lõikes 4.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Iga aasta lõpus tehakse fondi rakendamiseks kättesaadavaks kasutamata vahendid, mis on ette nähtud sõjaväelise liikuvuse eesmärgi jaoks vastavalt [Euroopa ühendamise rahastu] määruse [artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktile ii].

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Töötatakse välja kord, mille alusel saaks Ühendkuningriik osaleda võimalikult suurel määral Euroopa Kaitsefondi projektides.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon eraldab vahendeid tööprogrammides kindlaks määratud sekkumisvaldkondade avatud ja avalike konsultatsioonide kaudu.

1.  Komisjon eraldab vahendeid tööprogrammides kindlaks määratud sekkumisvaldkondade avatud ja avalike konsultatsioonide kaudu, võttes arvesse võimete arendamise mehhanismi.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Ettepanekuid kontrollitakse süstemaatiliselt, et selgitada välja need tegevused, mis põhjustavad keerukaid või tõsiseid eetilisi küsimusi, ja need esitatakse eetilisuse hindamiseks. Eetikakontrolli ja hindamisi teeb komisjon kaitse-eetika ekspertide abiga. Komisjon tagab igal võimalusel eetikaga seotud menetluste läbipaistvuse.

2.  Ettepanekuid kontrollitakse süstemaatiliselt, et selgitada välja need tegevused, mis põhjustavad keerukaid või tõsiseid eetilisi küsimusi, ja need esitatakse eetilisuse hindamiseks. Eetikakontrolli ja hindamisi teeb komisjon kaitse-ekspertide abiga. Kõik eksperdid peab kinnitama liikmesriik, kes on teinud julgeolekukontrolli. Enne ametisse nimetamist on vajalik asjakohane julgeolekukontroll. Komisjon tagab igal võimalusel eetikaga seotud menetluste läbipaistvuse.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 7 a

 

Üldised veoload

 

1.   Liikmesriigid ja assotsieerunud kolmandad riigid avaldavad üldised veoload, millega nende territooriumil registreeritud tarnijad saavad otsese loa osaleda fondi projektides. Liikmesriigid ja assotsieerunud kolmandad riigid võivad kehtestada üldise veoloa esmakordsele kasutamisele eelnevaid registreerimistingimusi.

 

2.   Komisjon tagab, et üldiste veolubade kasutamiseks on olemas asjakohased tingimused, ning avaldab kogu asjakohase teabe tööprogrammides.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Tegevus, mis on saanud toetust liidu muu programmi alusel, võib saada toetust ka fondist, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Liidu programmist/fondist antud rahastuse suhtes kohaldatakse selle programmi/fondi eeskirju. Kumulatiivne rahastus ei tohi ületada tegevuse rahastamiskõlblikke kogukulusid ning erinevatest liidu programmidest antava toetuse võib arvutada proportsionaalselt vastavalt toetuse andmise tingimusi käsitlevate dokumentidega.

1.  Tegevus, mis on saanud toetust liidu muu programmi alusel, eelkõige raamprogrammist „Euroopa horisont“ või Euroopa ühendamise rahastust TEN-T võrkude kohandamiseks sõjaväelise liikuvuse vajadustele, võib saada toetust ka fondist, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Liidu programmist/fondist antud rahastuse suhtes kohaldatakse selle programmi/fondi eeskirju. Kumulatiivne rahastus ei tohi ületada tegevuse rahastamiskõlblikke kogukulusid ning erinevatest liidu programmidest antava toetuse võib arvutada proportsionaalselt vastavalt toetuse andmise tingimusi käsitlevate dokumentidega.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Rahastamise nõuetele vastavad taotlejad ja nende alltöövõtjad eeldusel, et nad on asutatud liidus või assotsieerunud riigis, nende juhtimisstruktuurid asuvad liidus või assotsieerunud riigis ja nad ei ole mitteassotsieerunud kolmanda riigi või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse kontrolli all.

1.  Rahastamise nõuetele vastavad taotlejad ja tegevusega seotud alltöövõtjad eeldusel, et nad on asutatud liidus või assotsieerunud riigis, nende juhtimisstruktuurid asuvad liidus või assotsieerunud riigis ja nad ei ole mitteassotsieerunud kolmanda riigi või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse kontrolli all.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Erandina lõikest 1 võib rahastamise nõuetele vastata selline liidus või assotsieerunud kolmandas riigis asutatud taotleja, kes on mitteassotsieerunud kolmanda riigi või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse kontrolli all, kui see on vajalik tegevuse eesmärkide saavutamiseks ja eeldusel et selline osalus ei ohusta liidu ega selle liikmesriikide julgeolekuhuve. Selleks et tagada liidu ja selle liikmesriikide julgeolekuhuvide kaitse, nõutakse projektikonkursis, et taotlejad esitaksid teabe, mis kinnitaks, et:

2.  Erandina lõikest 1 võib rahastamise nõuetele vastata selline liidus või assotsieerunud kolmandas riigis asutatud taotleja või tegevusega seotud alltöövõtja, kelle juhtimisstruktuurid asuvad liidus või assotsieerunud kolmandas riigis ja kes on mitteassotsieerunud kolmanda riigi või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse kontrolli all, kui see on vajalik tegevuse eesmärkide saavutamiseks ja eeldusel et selline osalus ei ohusta liidu ega selle liikmesriikide või artiklis 3 sätestatud eesmärke. Selleks et tagada liidu ja selle liikmesriikide julgeolekuhuvide kaitse, nõutakse projektikonkursis, et taotlejad esitaksid komisjonile tagatised, mille on kiitnud heaks liikmesriik, kus taotleja asub, ning kohustuksid enne tegevuse algust rakendama meetmeid, tagades, et:

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  tegevuse tulemused jäävad vahendite saajale ning tegevuse kestel ega teataval ajavahemikul pärast selle lõpuleviimist ei ole mitteassotsieerunud kolmandal riigil ega mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksusel õigust neid kontrollida ega piirata;

(c)  tegevuse tulemused jäävad vahendite saajale ning tegevuse kestel ega pärast selle lõpuleviimist ei ole mitteassotsieerunud kolmandal riigil ega mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksusel õigust neid kontrollida ega piirata ning neid ei tohi eksportida ega anda neile juurdepääsu väljaspool liitu ilma selle liikmesriigi heakskiiduta, kus ettevõte on asutatud;

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  fondist rahastatud tegevustes kasutatud kogu taristu, kõik rajatised, varad ja ressursid peavad asuma liidu või assotsieerunud riikide territooriumil. Rahastamiskõlbliku tegevuse elluviimisel teevad vahendite saajad ja nende alltöövõtjad koostööd ainult liidus või assotsieerunud riigis asutatud õigussubjektidega, kes ei ole mitteassotsieerunud kolmanda riigi ega mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuste kontrolli all.

3.  Fondist rahastatud tegevustes kasutatud kogu taristu, kõik rajatised, varad ja ressursid peavad asuma liidu või assotsieerunud riikide territooriumil ning nende suhtes ei kohaldata mingit kontrolli ega mingeid piiranguid mitteassotsieerunud kolmanda riigi ega mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse poolt. Rahastamiskõlbliku tegevuse elluviimisel teevad vahendite saajad ja nende alltöövõtjad koostööd liidus või assotsieerunud riigis asutatud õigussubjektidega, kes ei ole mitteassotsieerunud kolmanda riigi ega mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuste kontrolli all.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Erandina lõikest 3 võivad vahendite saajad ja nende alltöövõtjad kasutada mitteassotsieerunud kolmanda riigi territooriumil asuvaid või seal hoitavaid varasid, taristut, rajatisi ja ressursse, kui see on vajalik tegevuse eesmärkide saavutamiseks ja eeldusel et see ei ohusta liidu ega selle liikmesriikide julgeolekuhuve. Samadel tingimustel võivad vahendite saajad ja nende alltöövõtjad teha tegevuse elluviimisel koostööd mitteassotsieerunud kolmandas riigis asutatud õigussubjektidega. Sellise taristu, rajatiste, varade või ressursside kasutamise ja sellise koostööga seotud kulud ei ole fondi raames rahastamiskõlblikud.

4.  Erandina lõikest 3, juhul kui liidus ei ole konkurentsivõimelisi asendajaid lihtne leida ja kui see kasutamine ei ole vastuolus liidu ja liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega, võivad vahendite saajad ja nende alltöövõtjad kasutada mitteassotsieerunud kolmanda riigi territooriumil asuvaid või seal hoitavaid varasid, taristut, rajatisi ja ressursse, kui see on vajalik tegevuse eesmärkide saavutamiseks ja eeldusel et see ei ohusta liidu ega selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuve. Samadel tingimustel võivad vahendite saajad ja nende alltöövõtjad teha tegevuse elluviimisel koostööd mitteassotsieerunud kolmandas riigis asutatud õigussubjektidega. Sellise taristu, rajatiste, varade või ressursside kasutamise ja sellise koostööga seotud kulud ei ole fondi raames rahastamiskõlblikud.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9.  Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab alltöövõtja alltöövõtjat, kellel on otsene lepinguline suhe vahendite saajaga, muude alltöövõtjatega, kellele eraldatakse vähemalt 10 % tegevuse rahastamiskõlblikest kogukuludest ja alltöövõtjat, kes võib vajada tegevuse elluviimiseks juurdepääsu salastatud teabele komisjoni otsuse (EL, Euratom) 2015/444 alusel.

9.  Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab alltöövõtja alltöövõtjat, kellel on otsene lepinguline suhe vahendite saajaga, muude alltöövõtjatega, kellele eraldatakse vähemalt 10 % tegevuse rahastamiskõlblikest kogukuludest, alltöövõtjat, kes võib vajada tegevuse elluviimiseks juurdepääsu salastatud teabele komisjoni otsuse (EL, Euratom) 2015/444 alusel, ja alltöövõtjat, kes peab taotlema ekspordilitsentsi mitteassotsieerunud kolmandas riigis.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kui artiklis 27 osutatud tööprogrammis ei ole teisiti ette nähtud, peavad tegevuse puhul tegema koostööd vähemalt kolm vähemalt kolmes eri liikmesriigis ja/või assotsieerunud riigis asutatud õigussubjekti. Vähemalt kolm nendest vähemalt kahes liikmesriigis ja/või assotsieerunud riigis asutatud rahastamiskõlblikust õigussubjektist ei tohi kogu tegevuse elluviimise käigus tegelikult olla kas otseselt või kaudselt sama üksuse kontrolli all ega vastastikku üksteise kontrolli all.

4.  Tegevuse puhul peavad tegema koostööd vähemalt kolm vähemalt kolmes eri liikmesriigis ja/või assotsieerunud riigis asutatud õigussubjekti. Iga konsortsium, mis hõlmab assotsieerunud riigi õigussubjekte, peab ühtlasi hõlmama vähemalt kahte õigussubjekti kahest erinevast liikmesriigist. Vähemalt kolm nendest vähemalt kolmes liikmesriigis ja/või assotsieerunud riigis asutatud rahastamiskõlblikust õigussubjektist ei tohi kogu tegevuse elluviimise käigus tegelikult olla kas otseselt või kaudselt sama üksuse kontrolli all ega vastastikku üksteise kontrolli all.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Rahastamiskõlblikud ei ole tegevused selliste toodete ja tehnoloogiate väljatöötamiseks, mille kasutus, väljatöötamine või tootmine on kohaldatava rahvusvahelise õiguse kohaselt keelatud.

6.  Rahastamiskõlblikud ei ole tegevused selliste toodete ja tehnoloogiate väljatöötamiseks, mille kasutus, väljatöötamine või tootmine on kohaldatava rahvusvahelise õiguse kohaselt keelatud. Eelkõige ei rahastata programmist süüterelvi, sealhulgas valge fosfor, vaesestatud uraani sisaldav laskemoon, autonoomsed surmavad relvad ilma tegeliku inimkontrollita tähtsaimate funktsioonide üle, nagu konkreetsete sihtmärkide valimine ja ründamine, väike- ja kergrelvad, mis on peamiselt välja töötatud ekspordiks, st kui ükski liikmesriik ei ole esitanud meetme võtmise nõuet.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  panus Euroopa kaitsetööstuse tööstuslikku sõltumatusesse ning liidu julgeoleku- ja kaitsehuvidesse kaitsetehnoloogia või -toodete edendamisega kooskõlas kaitsevõime alaste prioriteetidega, milles on liikmesriigid ühise välis- ja julgeolekupoliitika raamistikus kokku leppinud;

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  seotud riikide ja ettevõtete arv;

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  panus uue piiriülese koostöö loomisse õigussubjektide vahel, eelkõige VKEde vahel, mis on asutatud mõnes muus liikmesriigis ja/või assotsieerunud riigis kui selles, kus on asutatud konsortsiumisse kuuluvad muud kui VKEdest ettevõtjad;

(e)  panus uue piiriülese koostöö loomisse õigussubjektide vahel, eelkõige VKEde vahel;

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  tegevuse rahastamismäära üldine suurendamine ei tohi olla ületada 30 protsendipunkti.

(d)  meede, mille on välja töötanud liikmesriigid või assotsieerunud kolmandad riigid, kes täidavad eesmärgi kulutada kaitsele 2 % SKPst või kes kulutavad 20 % oma kaitse-eelarvest suurematele seadmetele, saavad kasu rahastamismäärast, mis suurenes tänu nende kaitsele kulutatud kumuleeritud SKP protsendipunktidele.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kaudsete rahastamiskõlblike kulude kindlaksmääramiseks kasutatakse kindlasummalist makset, milleks on 25 % otsestest rahastamiskõlblikest kuludest, v.a alltöövõtmisega seotud otsesed rahastamiskõlblikud kulud ja rahaline toetus kolmandatele isikutele ja mis tahes ühikukulud või ühekordsed summad, mis sisaldavad kaudseid kulusid.

1.  Kaudsete rahastamiskõlblike kulude kindlaksmääramiseks kasutatakse vajaduse korral üksikjuhtumi põhiselt kindlasummalist makset, v.a alltöövõtmisega seotud otsesed rahastamiskõlblikud kulud ja rahaline toetus kolmandatele isikutele ja mis tahes ühikukulud või ühekordsed summad, mis sisaldavad kaudseid kulusid.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Vajaduse korral võidakse 25 %-list kindlasummalist määra ületavad kaudsed kulud määrata kindlaks kooskõlas vahendite saaja tavapäraste kuluarvestustavadega vastavalt tegelikele kaudsetele kuludele, eeldusel et siseriiklikud ametiasutused aktsepteerivad kõnealuseid kuluarvestustavasid võrreldavates rahastamiskavades kooskõlas finantsmääruse artikliga [185], ja et need edastatakse komisjonile.

2.  Alternatiivina võidakse 25 %-list kindlasummalist määra ületavad kaudsed kulud määrata kindlaks kooskõlas vahendite saaja tavapäraste kuluarvestustavadega vastavalt tegelikele kaudsetele kuludele, eeldusel et siseriiklikud ametiasutused aktsepteerivad kõnealuseid kuluarvestustavasid võrreldavates rahastamiskavades kooskõlas finantsmääruse artikliga [185], ja et need edastatakse komisjonile.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui liidu abi antakse riigihanke vormis, kuuluvad tulemused liidule. Liikmesriikidel ja assotsieerunud riikidel on sõnaselge taotluse korral õigus tulemusi tasuta kasutada.

2.  Kui liidu abi antakse uuringu riigihanke vormis, kuuluvad tulemused liidule. Liikmesriikidel ja assotsieerunud riikidel on sõnaselge taotluse korral õigus tulemusi tasuta kasutada.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Põhjendatud juhtudel sätestatakse toetuslepingus komisjoni õigus olla teavitatud tulemuste omandiõiguse üleminekust või tulemustega seotud litsentsi andmisest mitteassotsieerunud kolmandale riigile või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksusele ning esitada sellise ülemineku või litsentsi andmise kohta vastuväiteid. Selline üleminek ei tohi olla vastuolus liidu ja selle liikmesriikide kaitse- ja julgeolekuhuvidega ega käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärkidega.

4.  Põhjendatud juhtudel sätestatakse toetuslepingus komisjoni õigus olla teavitatud tulemuste omandiõiguse üleminekust või tulemustega seotud litsentsi andmisest mitteassotsieerunud kolmandale riigile või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksusele ning esitada sellise ülemineku või litsentsi andmise kohta vastuväiteid. Selline üleminek ei tohi olla vastuolus liidu ja selle liikmesriikide kaitse- ja julgeolekuhuvidega ega käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärkidega.

Need sätted ei mõjuta kahjulikult sellise toodete, seadmete ega tehnoloogiate eksporti, mis integreerivad tulemusi, ega mõjuta kahjulikult liikmesriikide ja assotsieerunud kolmandate riikide pädevust seoses kaitseotstarbeliste ja kaitsevaldkonnaga seotud toodete ekspordi poliitikaga.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Liikmesriikide ja assotsieerunud riikide ametiasutustel on õigus kasutada tasuta liidu rahalisi vahendeid saanud projekti eriaruannet. Sellised kasutusõigused antakse tasuta ja komisjon edastab need liikmesriikidele ja assotsieerunud riikidele pärast seda, kui ta on kontrollinud asjakohaste konfidentsiaalsuskohustuste olemasolu.

5.  Liikmesriikide ja assotsieerunud riikide ametiasutustel on õigus kasutada tasuta liidu rahalisi vahendeid saanud projekti eriaruannet. Suutlikkus hallata konfidentsiaalset teavet ning vajadus tutvuda sõjaliste projektidega säilitatakse täiel määral ning edastatakse üksnes sellist teavet, mis on projekti hindamiseks hädavajalik. Sellised kasutusõigused antakse tasuta ja komisjon edastab need liikmesriikidele ja assotsieerunud riikidele pärast seda, kui ta on kontrollinud asjakohaste konfidentsiaalsuskohustuste olemasolu.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  kavandatavat hangete mahtu ning eeldatavat mõju liikmesriikide kaitsevõimele ja -kuludele ja Euroopa strateegilisele sõltumatusele.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Fondi rakendatakse aastaste või mitmeaastaste tööprogrammidega, mis on koostatud kooskõlas finantsmääruse artikliga [110]. Tööprogrammis esitatakse vajaduse korral segarahastamistoimingute jaoks ette nähtud kogusumma.

1.  Fondi rakendatakse aastaste või mitmeaastaste tööprogrammidega, mis on koostatud kooskõlas finantsmääruse artikliga [110]. Tööprogrammis esitatakse vajaduse korral segarahastamistoimingute ja ka VKEde piiriülese osaluse jaoks ette nähtud kogusumma. Tööprogrammi kehtestamisel võetakse arvesse võimete arendamise mehhanismi panust.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Komisjon tagab tööprogrammide väljatöötamise ajal ning enne rahastuse andmist asjakohaste komiteega konsulteerimiste teel, et kavandatud teadus- või arendustegevusega välditakse dubleerimist olemasoleva kaitsevõime või juba rahastuse saanud teadus- või arendusprojektidega liidus. Juhul kui tehakse kindlaks dubleerimine, viib komisjon läbi täiendavad konsulteerimised.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b.  Tööprogrammides esitatakse programmide alusel rahastatavate projektide kategooriad. Need kategooriad peavad olema kooskõlas artiklis 3 osutatud kaitsealaste prioriteetidega.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjoni abistab määruses (EL) nr 182/2011 osutatud komitee. Euroopa Kaitseagentuur kutsutakse osalema vaatlejana, et esitada omi seisukohti ja oskusteavet. Osalema kutsutakse ka Euroopa välisteenistus.

1.  Komisjoni abistab määruses (EL) nr 182/2011 osutatud komitee. Euroopa Kaitseagentuur kutsutakse osalema vaatlejana, et esitada omi seisukohti ja oskusteavet. Osalema kutsutakse ka Euroopa välisteenistus. Komitee koguneb ka erikoosseisudes, muu hulgas kaitse- ja julgeolekuaspektide arutamiseks.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ning kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Sõltumatuteks ekspertideks on liidu kodanikud, kes on välja selgitatud ja valitud vastavalt kutsele koostada ekspertide nimekiri, mis on saadetud asjakohastele organisatsioonidele, nagu kaitseministeeriumid ja nende allasutused, teadusasutused, ülikoolid, ettevõtjate ühendused või kaitsesektori ettevõtjad. Erandina finantsmääruse artiklist [237] seda nimekirja ei avalikustata.

2.  Sõltumatud eksperdid selgitatakse välja pädevuste põhjal vastavalt kutsele koostada ekspertide nimekiri, mis on saadetud asjakohastele organisatsioonidele, nagu kaitseministeeriumid ja nende allasutused, teadusasutused, ülikoolid, ettevõtjate ühendused või kaitsesektori ettevõtjad. Erandina finantsmääruse artiklist [237] seda nimekirja ei avalikustata.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Sõltumatud eksperdid valitakse neile antud ülesannete täitmiseks vajalike oskuste, kogemuste ja teadmiste alusel.

5.  Sõltumatud eksperdid valib Euroopa Komisjon neile antud ülesannete täitmiseks vajalike oskuste, kogemuste ja teadmiste alusel.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Komisjon teeb korrapärast järelevalvet fondi rakendamise üle ja esitab kord aastas aruande saavutatud edusammude kohta. Selleks kehtestab komisjon vajaliku järelevalvekorra.

3.  Komisjon teeb korrapärast järelevalvet fondi rakendamise üle ning hindab seda ja esitab kord aastas parlamendile ja nõukogule aruande saavutatud edusammude kohta. Selleks kehtestab komisjon vajaliku järelevalvekorra.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Fondi vahehindamine toimub siis, kui fondi rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast fondi rakendamise algust. Vahehindamise aruanne sisaldab eelkõige hinnangut fondi juhtimisele, rakendamise määra, projektidele toetuse andmise menetluste tulemusi, sealhulgas VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate kaasatust ja nende piiriülese osalemise määra, ning vastavalt finantsmääruse artiklile [195] 31. juuliks 2024 antud rahalist abi. Komisjon võib esitada käesoleva määruse muutmiseks vajalikke ettepanekuid.

2.  Fondi vahehindamine toimub siis, kui fondi rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast fondi rakendamise algust. Vahehindamise aruanne sisaldab eelkõige hinnangut fondi juhtimisele, individuaalsete projektidega seotud riikide arvu, rakendamise määra, projektidele toetuse andmise menetluste tulemusi, sealhulgas VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate kaasatust ja nende piiriülese osalemise määra, ning vastavalt finantsmääruse artiklile [195] 31. juuliks 2024 antud rahalist abi. Komisjon võib esitada käesoleva määruse muutmiseks vajalikke ettepanekuid.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjon võtab fondi, selle tegevuste ja tulemustega seotud teabe- ja kommunikatsioonimeetmeid. Fondile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.

2.  Komisjon võtab fondi, selle tegevuste ja tulemustega seotud teabe- ja kommunikatsioonimeetmeid. Fondile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega, ning aitama luua ja hallata Euroopa ühise võimekus- ja relvastuspoliitika väljatöötamisega tegelevat alalist sidusrühmade konverentsi.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Kaitsefondi loomine

Viited

COM(2018)0476 – C8-0268/2018 – 2018/0254(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

ITRE

2.7.2018

 

 

 

Arvamuse esitajad

istungil teada andmise kuupäev

AFET

2.7.2018

Kaasatud komisjonid - istungil teada andmise kuupäev

5.7.2018

Arvamuse koostaja

nimetamise kuupäev

David McAllister

27.8.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

6.9.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

12.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

36

16

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Michèle Alliot-Marie, Petras Auštrevičius, Bas Belder, Elmar Brok, Klaus Buchner, James Carver, Lorenzo Cesa, Aymeric Chauprade, Javier Couso Permuy, Arnaud Danjean, Knut Fleckenstein, Eugen Freund, Michael Gahler, Tunne Kelam, Wajid Khan, Eduard Kukan, Arne Lietz, Barbara Lochbihler, Sabine Lösing, Andrejs Mamikins, David McAllister, Francisco José Millán Mon, Clare Moody, Pier Antonio Panzeri, Ioan Mircea Paşcu, Alojz Peterle, Tonino Picula, Julia Pitera, Cristian Dan Preda, Jozo Radoš, Michel Reimon, Jean-Luc Schaffhauser, Anders Sellström, Jordi Solé, Dobromir Sośnierz, Jaromír Štětina, Charles Tannock, Miguel Urbán Crespo, Ivo Vajgl

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Andrea Bocskor, Igor Gräzin, Rebecca Harms, Marek Jurek, Juan Fernando López Aguilar, Antonio López-Istúriz White, Urmas Paet, Bodil Valero, Mirja Vehkaperä, Marie-Christine Vergiat

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Inés Ayala Sender, Eleonora Evi, Rupert Matthews, Miroslav Mikolášik, Liliana Rodrigues, Flavio Zanonato

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

36

+

ALDE

Petras Auštrevičius, Igor Gräzin, Urmas Paet, Jozo Radoš, Ivo Vajgl, Mirja Vehkaperä

EFDD

Aymeric Chauprade, Eleonora Evi

PPE

Michèle Alliot-Marie, Andrea Bocskor, Elmar Brok, Lorenzo Cesa, Arnaud Danjean, Michael Gahler, Tunne Kelam, Eduard Kukan, Antonio López-Istúriz White, David McAllister, Miroslav Mikolášik, Francisco José Millán Mon, Alojz Peterle, Julia Pitera, Cristian Dan Preda, Anders Sellström, Jaromír Štětina

S&D

Inés Ayala Sender, Knut Fleckenstein, Wajid Khan, Juan Fernando López Aguilar, Andrejs Mamikins, Clare Moody, Pier Antonio Panzeri, Ioan Mircea Paşcu, Tonino Picula, Liliana Rodrigues, Flavio Zanonato

16

ECR

Bas Belder, Marek Jurek, Rupert Matthews

ENF

Jean-Luc Schaffhauser

GUE/NGL

Javier Couso Permuy, Sabine Lösing, Miguel Urbán Crespo, Marie-Christine Vergiat

NI

James Carver, Dobromir Sośnierz

S&D

Arne Lietz

VERTS/ALE

Klaus Buchner, Barbara Lochbihler, Michel Reimon, Jordi Solé, Bodil Valero

3

0

ECR

Charles Tannock

S&D

Eugen Freund

VERTS/ALE

Rebecca Harms

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (6.11.2018)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Kaitsefond

(COM(2018)0476 – C8-0268/2018 – 2018/0254(COD))

Arvamuse koostaja: Alain Lamassoure

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-1)  Kaitset peetakse selgeks näiteks sellest, kuidas oleks võimalik tõhusust suurendada, andes mõned praegu liikmesriikide käes olevad pädevused ja tegevused ning nendele vastavad assigneeringud üle Euroopa tasandile. See näitaks Euroopa lisaväärtust ja võimaldaks piirata avaliku sektori kulutuste üldist koormust ELis.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a)  Euroopa Parlament rõhutas oma 14. märtsi ja 30. mai 2018. aasta resolutsioonides 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohta, et olulised on horisontaalsed põhimõtted, millele peaksid tuginema 2021.–2027. aasta mitmeaastane finantsraamistik ja kõik sellega seotud ELi poliitikavaldkonnad. Euroopa Parlament kinnitas sellega seoses uuesti oma seisukohta, et EL peab täitma lubaduse olla ÜRO kestliku arengu eesmärkide elluviimisel esirinnas, ja pidas kahetsusväärseks, et finantsraamistiku ettepanekutes ei ole selleks seatud selget ja nähtavat eesmärki. Seetõttu nõudis Euroopa Parlament, et kestliku arengu eesmärgid tuleb integreerida kõigisse järgmise finantsraamistiku kohastesse ELi poliitikameetmetesse ja algatustesse; Lisaks rõhutas parlament, et diskrimineerimise kaotamine on äärmiselt oluline, et täita liidu kohustusi kaasava Euroopa kujundamisel. Seetõttu palus ta lisada kõigisse järgmise finantsraamistikuga seotud ELi poliitikameetmetesse ja algatustesse soolise võrdõiguslikkuse ja selle süvalaiendamise alased kohustused. Parlament toonitas oma seisukohta, et Pariisi kokkuleppe järel tuleks kliimameetmetele teha praeguse finantsraamistikuga võrreldes märksa rohkem valdkonnaüleseid kulutusi ning nende osakaal peaks võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2027. aastaks suurenema 30 %-ni.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 b)  Tuletab meelde oma 14. märtsi 2018. aasta resolutsiooni järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku suhtes võetava parlamendi seisukoha ettevalmistamise kohta. Kinnitab uuesti oma toetust Euroopa kaitsekoostöö liidu loomisele, mis hõlmab eraldi liidu kaitse valdkonna teadusprogrammi ja tööstusarengu programmi, millesse investeerivad liikmesriigid, et kaotada dubleerimine ning suurendada Euroopa Liidu strateegilist sõltumatust ja Euroopa kaitsetööstuse tõhusust. Kordab, et liit saab olla tugevam ja ambitsioonikam ainult siis, kui talle antakse täiendavaid rahalisi vahendeid. Nõuab seetõttu olemasolevate poliitikameetmete jätkuvat toetamist, liidu juhtprogrammide vahendite suurendamist ja lisaülesannete määramisel neile rahaliste lisavahendite eraldamist.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Fond aitaks kaasa tugeva, konkurentsivõimelise ja uuendusliku kaitsetööstusliku ja -tehnoloogilise baasi loomisele ning toimiks koos liidu algatustega paremini integreeritud Euroopa kaitseturu poole liikumiseks ja eelkõige koos kahe 2009. aastal vastuvõetud direktiiviga6, millest üks käsitleb riigihankeid ja teine ühendusesisest vedu kaitsesektoris.

(2)  Fond aitaks kaasa tugeva, konkurentsivõimelise ja uuendusliku kaitsetööstusliku ja -tehnoloogilise baasi loomisele ning toimiks koos liidu algatustega paremini integreeritud Euroopa kaitseturu poole liikumiseks ja eelkõige koos kahe 2009. aastal vastuvõetud direktiiviga6, millest üks käsitleb riigihankeid ja teine ühendusesisest vedu kaitsesektoris. Fondist saab Euroopa kaitsetööstuspoliitika kindel alus.

_________________

_________________

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta (ELT L 146, 10.6.2009, lk 1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord (ELT L 216, 20.8.2009, lk 76).

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta (ELT L 146, 10.6.2009, lk 1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord (ELT L 216, 20.8.2009, lk 76).

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Fond peaks pakkuma asjakohast toetust teadus- ja arendustegevuseks murranguliste kaitsetehnoloogiate valdkonnas.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Kuna fondi eesmärk on suurendada liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet, tõhusust ja sõltumatust, tuleks rahastamiskõlblikuks lugeda põhimõtteliselt ainult liidus asutatud üksused, kes ei ole mitteassotsieerunud kolmandate riikide või mitteassotsieerunud kolmandate riikide üksuste kontrolli all. Liidu ja selle liikmesriikide oluliste julgeoleku- ja kaitsehuvide tagamiseks ei tohiks fondist rahastatavate tegevustega seoses vahendite saajate ja nende alltöövõtjate kasutatav taristu ja vara ega nende kasutatavad rajatised ja ressursid asuda mitteassotsieerunud kolmanda riigi territooriumil.

(12)  Kuna fondi eesmärk on suurendada liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet, tõhusust ja sõltumatust, tuleks rahastamiskõlblikuks lugeda ainult liidus asutatud üksused, kes ei ole mitteassotsieerunud kolmandate riikide või mitteassotsieerunud kolmandate riikide üksuste kontrolli all. Liidu ja selle liikmesriikide oluliste julgeoleku- ja kaitsehuvide tagamiseks ei tohiks fondist rahastatavate tegevustega seoses vahendite saajate ja nende alltöövõtjate registrijärgsed asukohad, kasutatav taristu ja vara ega nende kasutatavad rajatised ja ressursid asuda mitteassotsieerunud kolmanda riigi territooriumil.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 a)  Piiriüleste VKEde osalusega tegevused toetavad tarneahelate avamist ja aitavad kaasa fondi eesmärkidele. Selliste tegevuste jaoks tuleks seega ette nähta kõrgem rahastamismäär, mida peaksid saama kasutada kõik konsortsiumis osalevad üksused.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34)  Fondi edukuse tagamiseks peaks komisjon püüdma pidada dialoogi liikmesriikide ja kaitsetööstusega.

(34)  Fondi edukuse tagamiseks peaks komisjon püüdma pidada dialoogi Euroopa Parlamendi, liikmesriikide ja kaitsetööstusega.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(40)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 tuleb seda määrust hinnata teabe alusel, mis on kogutud konkreetse järelvalvekorra alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Kui see on asjakohane, võivad need nõuded sisaldada mõõdetavaid näitajaid, mille põhjal hinnata määruse mõju kohapeal. Komisjon peaks tegema hiljemalt neli aastat pärast fondi rakendamise algust vahehindamise ja lõpphindamise fondi rakendamisperioodi lõpus, käsitledes finantstegevust rahalise rakendamise tulemuste ja võimaluse korral ka tulemuste mõju seisukohast. Komisjon peaks selle raames analüüsima ka VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate piiriülest osalust fondist rahastatavates projektides, sealhulgas VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate osalust üleilmsetes väärtusahelates. Komisjon võib ka teha ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks, et reageerida fondi rakendamise ajal toimuda võivatele sündmustele.

(40)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 tuleb seda määrust hinnata teabe alusel, mis on kogutud konkreetse järelvalvekorra alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Kui see on asjakohane, võivad need nõuded sisaldada mõõdetavaid näitajaid, mille põhjal hinnata määruse mõju kohapeal. Komisjon peaks tegema hiljemalt kaks aastat pärast fondi rakendamise algust vahehindamise ja lõpphindamise fondi rakendamisperioodi lõpus, käsitledes finantstegevust rahalise rakendamise tulemuste ja võimaluse korral ka tulemuste mõju seisukohast. Komisjon peaks selle raames analüüsima ka VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate piiriülest osalust fondist rahastatavates projektides, sealhulgas VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate osalust üleilmsetes väärtusahelates. Komisjon võib ka teha ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks, et reageerida fondi rakendamise ajal toimuda võivatele sündmustele.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(41)  Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamisel ja ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmisel, aidatakse käesoleva määrusega kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja saavutada üldeesmärki, et ELi eelarvekulutustest 25 % eraldatakse kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Asjaomased tegevused määratakse kindlaks fondi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ja neid hinnatakse uuesti vahehindamise raames.

(41)  Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamisel ja ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmisel, aidatakse käesoleva määrusega kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja saavutada üldeesmärki, et mitmeaastase finantsraamistiku perioodil 2021–2017 eraldatakse kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks 25 % ELi eelarvekulutustest ning see osakaal peaks võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2027. aastaks suurenema 30 %-ni aastas. Asjaomased tegevused määratakse kindlaks fondi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ja neid hinnatakse uuesti vahehindamise raames.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 46 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(46 a)  Komisjon peaks asutama Euroopa ühise relvastus- ja võimekuspoliitika väljatöötamisega tegeleva alalise sidusrühmade konverentsi ning seda haldama. Konverents peaks kaks korda aastas olema avatud foorum teabe vahetamiseks kõigi kaitsevaldkonna sidusrühmade vahel selle kohta, milline on Euroopa relvastus- ja võimekuspoliitika seis ja kuidas see võiks tulevikus edasi areneda.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  toetada kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia arendusalaseid koostööprojekte kooskõlas liikmesriikide poolt ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames ühiselt kokku lepitud kaitsevõime prioriteetidega, aidates nii tõhustada liidus tehtavaid kaitsekulutusi, suurendades mastaabisäästu, vähendades tarbetu topelttöö ohtu ja seeläbi vähendades kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia killustatust kogu liidus. Lõppkokkuvõttes aitab fond luua liikmesriikide kaitsevõime suuremat koostegutsemisvõimet.

(b)  toetada kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia arendusalaseid koostööprojekte kooskõlas liikmesriikide poolt ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames ühiselt kokku lepitud kaitsevõime prioriteetidega, aidates nii tõhustada liidus tehtavaid kaitsekulutusi, suurendades mastaabisäästu, vähendades tarbetu topelttöö ohtu ja seeläbi vähendades kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia killustatust kogu liidus. Lõppkokkuvõttes aitab fond luua liikmesriikide kaitsevõime suuremat koostegutsemisvõimet ning saavutada Euroopa usaldusväärse kaitsetööstuspoliitika tõhusa rakendamise.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Euroopa Kaitsefondi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on 13 000 000 000 eurot jooksevhindades.

1.  Euroopa Kaitsefondi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on 11 453 260 000 eurot 2018. aasta hindades (13 000 000 000 eurot jooksevhindades).

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  kuni 4 100 000 000 eurot teadustegevuseks;

(a)  kuni 3 612 182 000 eurot 2018. aasta hindades (4 100 000 000 eurot jooksevhindades) teadustegevuseks;

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  kuni 8 900 000 000 eurot arendustegevuseks.

(b)  kuni 7 841 078 000 eurot 2018. aasta hindades (8 900 000 000 eurot jooksevhindades) arendustegevuseks.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Kuni 5 % lõikes 1 osutatud rahastamispaketist eraldatakse murrangulise kaitsetehnoloogia toetamisele.

4.  Kuni 10 % lõikes 1 osutatud rahastamispaketist eraldatakse murrangulise kaitsetehnoloogia toetamisele.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, võib liikmesriikide palvel fondile üle kanda. Komisjon haldab neid vahendeid otseselt finantsmääruse [artikli 62 lõike 1 punkti a] alusel. Võimaluse korral peetakse vahendite kasutamisel silmas asjaomase liikmesriigi huve.

5.  Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, võib liikmesriikide palvel fondile üle kanda. Komisjon haldab neid vahendeid otseselt finantsmääruse [artikli 62 lõike 1 punkti a] alusel. Vahendite kasutamisel peetakse silmas asjaomase liikmesriigi huve. Need vahendid arvestatakse lisaks lõikes 1 osutatud summale.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Käesolevas seadusandlikus ettepanekus nimetatud lähtesumma on vaid seadusandjale antud soovitus ja seda ei saa määrata kindlaks enne, kui lepitakse kokku mitmeaastase finantsraamistiku määruses.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Fondis võivad osaleda Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed, kes on ühtlasi Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, vastavalt EMP lepingus sätestatud tingimustele.

Fondis võivad osaleda Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed, kes on ühtlasi Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, vastavalt EMP lepingus sätestatud tingimustele. Käesolev artikkel ei piira Brexitist mõjutatud ettevõtetele kehtestatud korda.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

11.  Ettepanekuid kontrollitakse süstemaatiliselt, et selgitada välja need tegevused, mis põhjustavad keerukaid või tõsiseid eetilisi küsimusi, ja need esitatakse eetilisuse hindamiseks. Eetikakontrolli ja hindamisi teeb komisjon kaitse-eetika ekspertide abiga. Komisjon tagab igal võimalusel eetikaga seotud menetluste läbipaistvuse.

2.  Ettepanekuid kontrollitakse süstemaatiliselt, et selgitada välja need tegevused, mis põhjustavad keerukaid või tõsiseid eetilisi küsimusi, ja need esitatakse eetilisuse hindamiseks. Eetikakontrolli ja hindamisi teeb komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega. Komisjon tagab igal võimalusel eetikaga seotud menetluste läbipaistvuse.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

21.  fondist rahastatud tegevustes kasutatud kogu taristu, kõik rajatised, varad ja ressursid peavad asuma liidu või assotsieerunud riikide territooriumil. Rahastamiskõlbliku tegevuse elluviimisel teevad vahendite saajad ja nende alltöövõtjad koostööd ainult liidus või assotsieerunud riigis asutatud õigussubjektidega, kes ei ole mitteassotsieerunud kolmanda riigi ega mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuste kontrolli all.

3.  Kõik fondist rahastatud tegevustes kasutatud registrijärgsed asukohad, kogu taristu, kõik rajatised, varad ja ressursid peavad asuma liidu või assotsieerunud riikide territooriumil. Rahastamiskõlbliku tegevuse elluviimisel teevad vahendite saajad ja nende alltöövõtjad koostööd ainult liidus või assotsieerunud riigis asutatud õigussubjektidega, kes ei ole mitteassotsieerunud kolmanda riigi ega mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuste kontrolli all.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

31.  Kui artiklis 27 osutatud tööprogrammis ei ole teisiti ette nähtud, peavad tegevuse puhul tegema koostööd vähemalt kolm vähemalt kolmes eri liikmesriigis ja/või assotsieerunud riigis asutatud õigussubjekti. Vähemalt kolm nendest vähemalt kahes liikmesriigis ja/või assotsieerunud riigis asutatud rahastamiskõlblikust õigussubjektist ei tohi kogu tegevuse elluviimise käigus tegelikult olla kas otseselt või kaudselt sama üksuse kontrolli all ega vastastikku üksteise kontrolli all.

4.  Kui artiklis 27 osutatud tööprogrammis ei ole teisiti ette nähtud, peavad tegevuse puhul tegema koostööd vähemalt kolm vähemalt kahes eri liikmesriigis asutatud õigussubjekti. Õigussubjektid ei tohi kogu tegevuse elluviimise käigus tegelikult olla kas otseselt või kaudselt sama üksuse kontrolli all ega vastastikku üksteise kontrolli all.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f a)  panus sellesse, et vähendada Euroopa kaitsetööstuse sõltuvust tehnoloogiatest või toodetest, mida kontrollib või milleks peab kasutusloa andma kolmas riik või mõni selle üksus, ja sellesse, et suurendada kaitsetööstuse strateegilist sõltumatust sellistest tehnoloogiatest või toodetest;

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

39.  Fondist võib rahastada kuni 100 % tegevuse rahastamiskõlblikest kuludest, ilma et see piiraks kaasrahastamispõhimõtte kohaldamist.

1.  Fondist rahastatakse 100 % tegevuse rahastamiskõlblikest kuludest, ilma et see piiraks kaasrahastamispõhimõtte kohaldamist.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(dd)  konsortsiumi puhul kohaldatakse rahastamise määra, mida suurendatakse muus kui konsortsiumi mitte VKEdest liikmete asutamisjärgses liikmesriigis või assotsieerunud riigis asutatud VKEdele eraldatud rahastamiskõlblike kogukulude protsendile vastavate protsendipunktide võrra;

(b)  konsortsiumi puhul kohaldatakse rahastamise määra, mida suurendatakse VKEdele eraldatud rahastamiskõlblike kogukulude protsendile vastavate protsendipunktide võrra; muus kui konsortsiumi mitte VKEdest liikmete asutamisjärgses liikmesriigis või assotsieerunud riigis asutatud VKEdele eraldatud rahastamiskõlblike kogukulude osa võib arvestada topelt;

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(ee)  konsortsiumi puhul kohaldatakse rahastamise määra, mida suurendatakse muus kui konsortsiumi mitte VKEdest või keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatest liikmete asutamisjärgses liikmesriigis või assotsieerunud riigis asutatud keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele eraldatud rahastamiskõlblike kogukulude protsendile vastavatest protsendipunktidest veerandi võrra;

(c)  konsortsiumi puhul kohaldatakse rahastamise määra, mida suurendatakse keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele eraldatud rahastamiskõlblike kogukulude protsendile vastavatest protsendipunktidest veerandi võrra; kui need keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad on asutatud muus kui konsortsiumi mitte keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatest liikmete asutamisjärgses liikmesriigis või assotsieerunud riigis, kohaldatakse konsortsiumile rahastamise määra, mida suurendatakse 5 % võrra neile keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele eraldatud rahastamiskõlblikest kogukuludest;

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

42.  Kaudsete rahastamiskõlblike kulude kindlaksmääramiseks kasutatakse kindlasummalist makset, milleks on 25 % otsestest rahastamiskõlblikest kuludest, v.a alltöövõtmisega seotud otsesed rahastamiskõlblikud kulud ja rahaline toetus kolmandatele isikutele ja mis tahes ühikukulud või ühekordsed summad, mis sisaldavad kaudseid kulusid.

1.  Kaudsete rahastamiskõlblike kulude kindlaksmääramiseks kasutatakse kindlasummalist makset, milleks on 25 % otsestest rahastamiskõlblikest kuludest.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

43.  Vajaduse korral võidakse 25 %-list kindlasummalist määra ületavad kaudsed kulud määrata kindlaks kooskõlas vahendite saaja tavapäraste kuluarvestustavadega vastavalt tegelikele kaudsetele kuludele, eeldusel et siseriiklikud ametiasutused aktsepteerivad kõnealuseid kuluarvestustavasid võrreldavates rahastamiskavades kooskõlas finantsmääruse artikliga [185], ja et need edastatakse komisjonile.

2.  Alternatiivina võidakse kaudsed kulud määrata kindlaks kooskõlas vahendite saaja tavapäraste kuluarvestustavadega vastavalt tegelikele kaudsetele kuludele, eeldusel et siseriiklikud ametiasutused aktsepteerivad kõnealuseid kuluarvestustavasid võrreldavates rahastamiskavades kooskõlas finantsmääruse artikliga [185], ja et need edastatakse komisjonile.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva programmi kohased segarahastamistoimingud tehakse kooskõlas [InvestEU määruse] ja finantsmääruse X jaotisega.

Fondi toetusesaajatel on õigus pääseda juurde programmi InvestEU sihtotstarbelistele rahastamisvahenditele kooskõlas [InvestEU määruse] ja finantsmääruse X jaotisega.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

71.  Sõltumatud eksperdid valitakse neile antud ülesannete täitmiseks vajalike oskuste, kogemuste ja teadmiste alusel.

5.  Sõltumatud eksperdid valitakse neile antud ülesannete täitmiseks vajalike oskuste, kogemuste ja teadmiste alusel. Valimisel võetakse arvesse ka soolist tasakaalu.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

80.  Fondi vahehindamine toimub siis, kui fondi rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast fondi rakendamise algust. Vahehindamise aruanne sisaldab eelkõige hinnangut fondi juhtimisele, rakendamise määra, projektidele toetuse andmise menetluste tulemusi, sealhulgas VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate kaasatust ja nende piiriülese osalemise määra, ning vastavalt finantsmääruse artiklile [195] 31. juuliks 2024 antud rahalist abi. Komisjon võib esitada käesoleva määruse muutmiseks vajalikke ettepanekuid.

2.  Fondi vahehindamine toimub siis, kui fondi rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui kaks aastat pärast fondi rakendamise algust. Vahehindamise aruanne sisaldab eelkõige hinnangut fondi juhtimisele, rakendamise määra, projektidele toetuse andmise menetluste tulemusi, sealhulgas VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate kaasatust ja nende piiriülese osalemise määra, ning vastavalt finantsmääruse artiklile [195] 31. juuliks 2022 antud rahalist abi. Komisjon võib esitada käesoleva määruse muutmiseks vajalikke ettepanekuid.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

81.  Programmi rakendamisperioodi lõpus, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast 31. detsembrit 2031 viib komisjon läbi fondi rakendamise lõpphindamise. Lõplik hindamisaruanne sisaldab rakendamise tulemusi ja ajastust silmas pidades võimaluse piires fondi mõju. Aruandes, mis põhineb liikmesriikide ja assotsieerunud riikide ja peamiste sidusrühmade asjaomastel konsultatsioonidel, hinnatakse edusamme, mida on tehtud artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisel. Komisjon analüüsib ka piiriülest osalust, sealhulgas VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate osalust fondi raames ellu viidud projektides ning VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate integreerimist üleilmsetesse väärtusahelatesse. Hindamine hõlmab ka teavet vahendite saajate päritoluriikide kohta ja vajaduse korral loodud intellektuaalomandi õiguste jaotust.

3.  Programmi rakendamisperioodi lõpus, ent mitte hiljem kui kaks aastat pärast 31. detsembrit 2029 viib komisjon läbi fondi rakendamise lõpphindamise. Lõplik hindamisaruanne sisaldab rakendamise tulemusi ja ajastust silmas pidades võimaluse piires fondi mõju. Aruandes, mis põhineb liikmesriikide ja assotsieerunud riikide ja peamiste sidusrühmade asjaomastel konsultatsioonidel, hinnatakse edusamme, mida on tehtud artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisel. Komisjon analüüsib ka piiriülest osalust, sealhulgas VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate osalust fondi raames ellu viidud projektides ning VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate integreerimist üleilmsetesse väärtusahelatesse. Hindamine hõlmab ka teavet vahendite saajate päritoluriikide kohta ja vajaduse korral loodud intellektuaalomandi õiguste jaotust.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Enne komisjoni vahehindamist avaldab Euroopa Kontrollikoda fondi rakendamise kohta eriaruande ja esitab oma järeldused Euroopa Parlamendi eelarvekomisjonile ja eelarvekontrollikomisjonile.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

84.  Komisjon võtab fondi, selle tegevuste ja tulemustega seotud teabe- ja kommunikatsioonimeetmeid. Fondile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.

2.  Komisjon võtab fondi, selle tegevuste ja tulemustega seotud teabe- ja kommunikatsioonimeetmeid. Fondile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega, ning aitama luua ja hallata Euroopa ühise võimekus- ja relvastuspoliitika väljatöötamisega tegelevat alalist sidusrühmade konverentsi.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Kaitsefondi loomine

Viited

COM(2018)0476 – C8-0268/2018 – 2018/0254(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ITRE

2.7.2018

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

2.7.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Alain Lamassoure

11.7.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

26.9.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

5.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

22

5

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jean Arthuis, Reimer Böge, Lefteris Christoforou, Gérard Deprez, André Elissen, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, John Howarth, Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk, Vladimír Maňka, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Eleftherios Synadinos, Isabelle Thomas, Inese Vaidere, Tiemo Wölken, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Karine Gloanec Maurin, Alain Lamassoure, Janusz Lewandowski, Andrey Novakov, Marco Valli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Michael Detjen, Stefan Gehrold

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

22

+

ALDE

Jean Arthuis, Gérard Deprez

ECR

Zbigniew Kuźmiuk

PPE

Reimer Böge, Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Stefan Gehrold, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, Alain Lamassoure, Janusz Lewandowski, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Inese Vaidere

S&D

Michael Detjen, Eider Gardiazabal Rubial, Karine Gloanec Maurin, John Howarth, Vladimír Maňka, Isabelle Thomas, Tiemo Wölken

5

ECR

Bernd Kölmel

EFDD

Marco Valli

ENF

André Elissen, Marco Zanni

NI

Eleftherios Synadinos

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (6.11.2018)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Kaitsefond

(COM(2018)0476 – C8-0268/2018 – 2018/0254(COD))

Arvamuse koostaja: Antonio López-Istúriz White

LÜHISELGITUS

7. juunil 2017 algatas komisjon kaitsevaldkonnas idee läbimurdelisest algatusest – Euroopa Kaitsefondist. Esitati kaheastmeline lähenemisviis, mis hõlmas järgmist:

1. esialgne katseperiood 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku raames, mille kestel ühiseid kaitseuuringuid toetatakse kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistava meetme raames ning ühiseid arendusprojekte kaasrahastatakse kavandatavast Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmist;

2. sihtotstarbeline fond 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku raames, millega suurendatakse rahastust ühiste kaitseuuringute uuenduslike kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia valdkonnale ning arendustsükli hilisemate etappide, sealhulgas prototüüpide väljatöötamisele.

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamuse koostaja peab tervitatavaks käesolevat ettepanekut luua 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku raames Euroopa Kaitsefond. Kaitseturu vaatenurgast näib, et olemasolevad siseturu vahendid, mille eesmärk on edendada tõhusat koostööd liikmesriikide vahel ja tugineda mastaabisäästule, ei ole olnud väga edukad. Ollakse üksmeelel, et suurem koostöö võib järk-järgult viia mitte ainult konsolideerimiseni, vaid ka Euroopa turu ulatuslikuma integreerimiseni selles sektoris. Sihtotstarbeline ELi rahastamine, mida fond pakub, aitab kindlasti käivitada mitmeid koostöö arendamise projekte, mida muul juhul ei algatataks.

Arvamuse koostaja rõhutab piiriülese koostöö tähtsust ning tungivat vajadust hoogustada ja edendada meetmeid, mille abil asjaomast koostööd ellu viia. Fond peab oluliselt ergutama väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate osalemist koostööprojektides ning toetama läbimurdelisi innovatsioonilahendusi.

Tugevam ja kaasav ühtne turg kaitsesektoris aitab parandada tõhusust, mis lõppkokkuvõttes tähendab liikmesriikidele ja Euroopa kodanikele suuremat kulutõhusust. Liikmesriikide koostöö puudumine julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas läheb aastas maksma hinnanguliselt 25–100 miljardit eurot.

Lisaks võib fond anda hoogu uuenduslikule ja konkurentsivõimelisele tööstus- ja teadusbaasile, mis suudab täita Euroopa kaitsevajadusi tipptasemel, täielikult koostalitlusvõimelise tehnoloogia ja varustusega. Kui liit on võimeline edendama kaitsetööstust, mis pakub tööstusliku ja tehnoloogilise suutlikkuse tipptaset, säilitame ELi strateegilise sõltumatuse ning valmistume ette praegusteks ja tulevasteks julgeolekuvajadusteks. Teisest küljest valmistab liit end ette rahvusvahelisel tasandil osalemiseks.

Kaasseadusandjad lõpetasid hiljuti läbirääkimised ja leppisid kokku Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi määruse küsimuses. Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon esitas selle kohta arvamuse (arvamuse koostaja Anneleen van Bossuyt (ECR)) ning väljendas programmile üldist toetust.

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamuse koostaja soovib kujundada seisukoha, milles võetakse arvesse Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi määruse vallas hiljuti tehtud tööd. Arvamuse koostaja tunnistab näiteks, et arutelud õigussubjektide ja liikmesriikide osalemisnõuete (kolm ja kolm) teemal viidi äsja lõpule, ega näe mõtet seda küsimust praegu uuesti käsitleda. Sarnane on ka arvamuse koostaja seisukoht rahastamismäärade suhtes.

Arvamuse koostaja soovib rõhutada ühtse turu aspektist olulisi punkte, mida samuti eelnevalt toonitati siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamuses Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi määruse kohta, näiteks vajadus suurendada koostegutsemisvõimet, tootes tipptasemel ja koostalitlusvõimelist kaitsetehnoloogiat ja -varustust ning toetades ühtsete tehniliste kirjelduste ja standardite väljatöötamist.

Kuna 80 % kaitsevaldkonna hangetest viiakse läbi üksnes riigi tasandil, mis toob kaasa sõjalise võimekuse kuluka dubleerimise, soovib arvamuse koostaja juhtida tähelepanu vajadusele edendada avatud ja hästitoimivat siseturgu ning riiklike tarneahelate avamise protsessi, kohaldades nõuetekohaselt ka ELi 2009. aasta nn kaitsepaketti, täpsemalt direktiivi 2009/81/EÜ kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangete kohta ja direktiivi 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo kohta.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-1)  Liidu geopoliitiline kontekst on viimase kümnendi jooksul drastiliselt muutunud. Olukord Euroopa naabruses asuvates piirkondades on ebastabiilne ning liit seisab silmitsi keeruka ja problemaatilise keskkonnaga, kus uute ohtude, näiteks hübriid- ja küberrünnakute esilekerkimine ühineb tavapärasemate probleemide naasmisega. Seda silmas pidades on nii Euroopa kodanikud kui ka nende poliitilised juhid seisukohal, et meid tuleb rohkem ühiselt kaitsta. Ühist kaitse- ja julgeolekupoliitikat toetab 75 % eurooplastest. 25. märtsil 2017 Roomas vastu võetud ühisdeklaratsioonis teatasid 27 liikmesriigi juhid, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Parlament ja komisjon, et liit tugevdab oma ühist julgeolekut ja kaitset ning edendab konkurentsivõimelisemat ja paremini integreeritud kaitsetööstust.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  30. novembril 2016. aastal vastu võetud Euroopa kaitsealases tegevuskavas kohustus komisjon täiendama liikmesriikide ühiseid jõupingutusi julgeolekuprobleemidele reageerimiseks vajaliku kaitsealase tehnoloogilise ja tööstusliku suutlikkuse arendamisel, pakkuma nende jaoks finantsvõimendust ja neid konsolideerima ning soodustama konkurentsivõimelist, uuenduslikku ja tõhusat Euroopa kaitsetööstust. Eelkõige tegi komisjon ettepaneku luua Euroopa Kaitsefond (edaspidi „fond“), et toetada investeeringuid kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogiate ühisesse teadus- ja arendustegevusse, soodustades nii koostoimeid ja kulutõhusust, ning edendades kaitsevarustuse ühist soetamist ja hooldust liikmesriikide poolt. Fond täiendaks sel eesmärgil liikmesriikide tasandil juba kasutatavat rahastamist ja peaks aitama liikmesriikidel kaitsevaldkonnas rohkem investeerida ja koostööd teha. Fondi kaudu toetataks koostööd kogu kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogiate olelusea jooksul.

(1)  Oma 30. novembri 2016. aasta Euroopa kaitsealases tegevuskavas kohustus komisjon täiendama liikmesriikide ühiseid jõupingutusi julgeolekuprobleemidele reageerimiseks vajaliku kaitsealase tehnoloogilise ja tööstusliku suutlikkuse arendamisel, pakkuma nende jaoks finantsvõimendust ja neid konsolideerima ning soodustama konkurentsivõimelist, uuenduslikku ja tõhusat Euroopa kaitsetööstust ning looma kogu liidus paremini integreeritud kaitseturu. Eelkõige tegi komisjon ettepaneku luua Euroopa Kaitsefond (edaspidi „fond“), et toetada investeeringuid kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia ühisesse teadus- ja arendustegevusse, soodustades nii koostoimeid ja kulutõhusust, ning edendades kaitsevarustuse ühist soetamist ja hooldust liikmesriikide poolt. Fond täiendaks sel eesmärgil liikmesriikide tasandil juba kasutatavat rahastamist ja peaks aitama liikmesriikidel kaitsevaldkonnas rohkem investeerida ja piiriülest koostööd teha. Fondi kaudu toetataks koostööd kogu kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia olelusea jooksul.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a)  Komisjon võttis 7. juunil 2017 vastu teatise Euroopa Kaitsefondi käivitamise kohta. Esitati kaheastmeline lähenemisviis, mis hõlmas järgmist: esiteks tehti käsitluse testimiseks mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 raames teadusuuringuteks ja arendamiseks kättesaadavaks esialgne rahastus määruse (EL) 2018/10921a vastuvõtmise abil; teiseks luuakse 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku raames sihtotstarbeline fond, millega suurendatakse rahastust ühiste kaitseuuringute uuenduslike kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia valdkonnale ning arendustsükli hilisematele etappidele, sealhulgas prototüüpide väljatöötamisele. Need kaks etappi peaksid olema järjepidevad ja sidusad.

 

_________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1092, millega kehtestatakse Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm eesmärgiga toetada liidu kaitsetööstuse konkurentsi- ja uuendusvõimet (ELT L 200, 7.8.2018, lk 30).

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 b)  Kaitsesektorit iseloomustavad kaitsevarustuse kasvavad kulud ning kõrged teadus- ja arendustegevuse kulud, mis piiravad uute kaitseprogrammide käivitamist ja mõjutavad otseselt liidu tööstuse konkurentsivõimet ja uuendussuutlikkust. Võttes arvesse kulude eskaleerumist, ühekordsete teadus- ja arendustegevuse kulude ja riiklikult hangitavate väikeseeriate kulude suurust, jääb oluliste kaitsesüsteemide uue põlvkonna ja uute kaitseotstarbeliste tehnoloogiate arendamine üha enam üheainsa liikmesriigi võimete piiridest välja.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 c)  Kaitsesektori olukorda on veelgi halvendanud kogu Euroopas viimase 10 aasta jooksul toimunud olulised kaitse-eelarve kärped, mis mõjutab eelkõige teadus- ja arendustegevuse ning varustuse kulutusi. Aastatel 2006–2013 vähendati Euroopa Kaitseagentuuris osalevate liikmesriikide tegelike kaitsekulutuste taset 12 %. Kui arvestada, et kaitsealane teadus- ja arendustegevus on tuleviku tipptasemel kaitsetehnoloogia arendamise alus, on sellised suundumused eriti murettekitavad ja kujutavad endast tõsist väljakutset võimekusele säilitada liidu kaitsetööstuse konkurentsivõime pikas perspektiivis.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 d)  Olenemata sellest, et kulud kasvavad ja kulutused vähenevad, on kaitseplaneerimine ja kaitsekulutused seoses teadus- ja arendustegevuse ning varustuse hankimisega jäänud suures osas riigi tasandile ning liikmesriikide koostöö kaitseotstarbelise varustuse investeeringute valdkonnas on väga piiratud. Peale selle rakendatakse vaid üksikuid programme, mis on ühtlasi seotud ka liidu kaitsevõime prioriteetidega: 2015. aastal hangiti üksnes 16 % kaitseotstarbelisest varustusest Euroopa ühishangete kaudu, mis on kaugelt vähem kui kokku lepitud ühine sihttase (35 %).

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Fond aitaks kaasa tugeva, konkurentsivõimelise ja uuendusliku kaitsetööstusliku ja -tehnoloogilise baasi loomisele ning toimiks koos liidu algatustega paremini integreeritud Euroopa kaitseturu poole liikumiseks ja eelkõige koos kahe 2009. aastal vastuvõetud direktiiviga6, millest üks käsitleb riigihankeid ja teine ühendusesisest vedu kaitsesektoris.

(2)  Fond aitaks kaasa tugeva, konkurentsivõimelise ja uuendusliku kaitsetööstusliku ja -tehnoloogilise baasi loomisele ning paremini integreeritud Euroopa kaitseturu loomisele, mis rahuldab liikmesriikide erinevaid julgeolekualaseid vajadusi üheaegselt ja mõistliku hinna eest. Fond toimib koos liidu algatustega paremini integreeritud Euroopa kaitseturu poole liikumiseks ja eelkõige koos kahe 2009. aastal vastuvõetud direktiiviga6, millest üks käsitleb riigihankeid ja teine ühendusesisest vedu kaitsesektoris. Kõigil juhtudel tuleks täielikult järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/81/EÜ nõudeid, sealhulgas läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid, ja erandeid tuleks lubada üksnes rangelt selle direktiivi raames.

__________________

__________________

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta (ELT L 146, 10.6.2009, lk 1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord (ELT L 216, 20.8.2009, lk 76).

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta (ELT L 146, 10.6.2009, lk 1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord (ELT L 216, 20.8.2009, lk 76).

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Lähtudes integreeritud lähenemisviisist ja selleks et aidata kaasa liidu kaitsetööstuse konkurentsivõime ja innovatsioonisuutlikkuse suurendamisele, tuleks luua Euroopa Kaitsefond. Fondi eesmärk peaks olema edendada liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet, uuenduslikkust, tõhusust ja sõltumatust, mis aitab täiustada liidu strateegilist sõltumatust, toetades piiriülest koostööd liikmesriikide ja ettevõtjate, teaduskeskuste, riigiasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja ülikoolide vahel kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia uurimis- ja arendusetapis. Uuenduslikemate lahenduste ja avatud siseturu saavutamiseks peaks fond toetama kaitsevaldkonnas tegutsevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) ning keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate piiriülest osalust.

(3)  Lähtudes integreeritud lähenemisviisist ja selleks et aidata kaasa liidu kaitsetööstuse konkurentsivõime ja innovatsioonisuutlikkuse suurendamisele kogu liidus, tuleks luua Euroopa Kaitsefond. Fondi eesmärk peaks olema edendada liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet, uuenduslikkust, tõhusust, keskkonnatoimet ja tehnoloogilist sõltumatust, mis aitab täiustada liidu strateegilist sõltumatust, toetades piiriülest koostööd liikmesriikide ja ettevõtjate, teaduskeskuste, riigiasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja ülikoolide vahel kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia uurimis- ja arendusetapis. See peaks parandama ka siseturu tõhusust kaitsesektoris, mis tähendaks lõppkokkuvõttes liikmesriikidele suuremat kulutõhusust. Uuenduslikemate lahenduste saavutamiseks, hästitoimiva ja avatud kaitsealase siseturu elluviimiseks, dubleerimise vältimiseks, uute turuvõimaluste loomisele kaasa aitamiseks ning koostegutsemisvõime ja standardimise edendamiseks peaks fond suurendama, toetama ja võimendama piiriülest koostööd liikmesriikide ja õigussubjektide, sealhulgas uute õigussubjektide ja kaitsevaldkonnas tegutsevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) ning keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate vahel, töötades välja kaitseotstarbelised tooted ja kaitsetehnoloogia kooskõlas liikmesriikide poolt liidu raames ühiselt kokku lepitud kaitsevõime prioriteetidega.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a)  Uuenduslikumate lahenduste leidmiseks ja avatud siseturu soodustamiseks peaks fond tugevalt toetama VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate piiriülest osalust ning aitama luua uusi turuvõimalusi.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Raskused kokkuleppele jõudmisel kaitsevõimealaste nõuete koondamise ja ühtsete tehniliste kirjelduse ja standardite osas nõrgendavad liikmesriikidevahelist piiriülest koostööd ja eri liikmesriikides asuvate õigussubjektide vahel. Selliste nõuete, kirjelduste ja standardite puudumine on viinud kaitsesektori suurema killustumiseni, tehniliste aspektide keeruliseks muutumiseni, viivitusteni ja suurenenud kulutusteni. Samuti on vähenenud koostegutsemisvõime. Ühtses tehnilises kirjelduses kokkuleppele jõudmine peaks olema eeltingimus suuremat tehnoloogilise valmisoleku astet nõudvate tegevuste puhul. Liikmesriikide tegevus ühtsete kaitsevõimealaste nõuete koostamiseks, uuringute toetamiseks ning tegevused tehnilise kirjelduse või standardite ühtse määratluse koostamise toetamiseks peaksid samuti olema kõlblikud fondist toetuse saamiseks.

(8)  Raskused kokkuleppele jõudmisel kaitsevõimealaste nõuete koondamise ja ühtsete tehniliste kirjelduse ja standardite osas nõrgendavad liikmesriikidevahelist piiriülest koostööd ja eri liikmesriikides asuvate õigussubjektide vahel. Selliste nõuete, kirjelduste ja standardite puudumine on viinud kaitsesektori suurema killustumiseni, tehniliste aspektide keeruliseks muutumiseni, viivitusteni, suurenenud kulutusteni ja võimekuse tarbetu dubleerimiseni. Samuti on vähenenud koostegutsemisvõime. Ühtses tehnilises kirjelduses kokkuleppele jõudmine peaks olema eeltingimus suuremat tehnoloogilise valmisoleku astet nõudvate tegevuste puhul. Liikmesriikide tegevus koostegutsemisvõime soodustamiseks, ühtsete kaitsevõimealaste nõuete koostamiseks, uuringute toetamiseks ning tegevused tehnilise kirjelduse või standardite ühtse määratluse koostamise toetamiseks peaksid samuti olema kõlblikud fondist toetuse saamiseks, et vältida olukorda, kus konkureerivad tehnilised kirjeldused ja standardid kahjustaksid koostegutsemisvõimet.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Kuna fondi eesmärk on toetada liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet ja innovatsiooni kaitsevaldkonna teadus- ja tehnoloogiaalase koostöö võimendamise ja täiendamisega ning koostööprojektide arendusetapi riskide maandamisega, peaksid kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia uurimise ja arendamisega seotud tegevused olema kõlblikud fondist toetuse saamiseks. See kehtib ka olemasolevate kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogiate ajakohastamisele suunatud tegevuste, sealhulgas nende koostegutsemisvõime suhtes.

(9)  Kuna fondi eesmärk on toetada liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet ja innovatsiooni kaitsevaldkonna teadus-, arendus- ja tehnoloogiaalase koostöö võimendamise ja täiendamisega ning koostööprojektide arendusetapi riskide maandamisega, peaksid kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia uurimise ja arendamisega seotud tegevused olema kõlblikud fondist toetuse saamiseks. See kehtib ka olemasolevate kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia ajakohastamisele suunatud tegevuste, sealhulgas nende koostegutsemisvõime suhtes.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Arvestades, et fondiga püütakse eelkõige soodustada õigussubjektide ja liikmesriikide koostööd kogu Euroopas, tuleks fondi alusel rahastamiskõlblikuks lugeda ainult sellised tegevused, mida võetakse ette vähemalt kolmes eri liikmesriigis ja/või assotsieerunud riigis asuva vähemalt kolme õigussubjekti koostöö vormis. Vähemalt kolm nendest vähemalt kahes eri liikmesriigis ja/või assotsieerunud riigis asutatud rahastamiskõlblikust üksusest ei tohi olla sama üksuse otsese või kaudse tegeliku kontrolli ega vastastikku üksteise kontrolli all. Liikmesriikidevahelise koostöö soodustamiseks võidakse fondist toetada ühiseid kommertskasutusele eelnevaid hankeid.

(10)  Arvestades, et fondiga püütakse eelkõige soodustada õigussubjektide ja liikmesriikide koostööd kogu Euroopas, tuleks fondi alusel rahastamiskõlblikuks lugeda ainult sellised tegevused, mida võetakse ette vähemalt kolmes eri liikmesriigis ja/või assotsieerunud riigis asuva vähemalt kolme õigussubjekti koostöö vormis. Iga koostööliik, mis hõlmab assotsieerunud riigi õigussubjekte, peaks ühtlasi hõlmama vähemalt kahte õigussubjekti kahest erinevast liikmesriigist. Vähemalt kolm nendest vähemalt kahes eri liikmesriigis ja/või assotsieerunud riigis asutatud rahastamiskõlblikust üksusest ei tohi olla sama üksuse otsese või kaudse tegeliku kontrolli ega vastastikku üksteise kontrolli all. Liikmesriikidevahelise koostöö ja piiriülese koostoime soodustamiseks peaksid ühised kommertskasutusele eelnevad hanked olema rahastamiskõlblikud.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Kuna fondi eesmärk on suurendada liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet, tõhusust ja sõltumatust, tuleks rahastamiskõlblikuks lugeda põhimõtteliselt ainult liidus asutatud üksused, kes ei ole mitteassotsieerunud kolmandate riikide või mitteassotsieerunud kolmandate riikide üksuste kontrolli all. Liidu ja selle liikmesriikide oluliste julgeoleku- ja kaitsehuvide tagamiseks ei tohiks fondist rahastatavate tegevustega seoses vahendite saajate ja nende alltöövõtjate kasutatav taristu ja vara ega nende kasutatavad rajatised ja ressursid asuda mitteassotsieerunud kolmanda riigi territooriumil.

(12)  Kuna fondi eesmärk on suurendada liidu kaitsetööstuse konkurentsivõimet, tõhusust ja sõltumatust, tuleks rahastamiskõlblikuks lugeda põhimõtteliselt ainult liidus asutatud üksused, kes ei ole mitteassotsieerunud kolmandate riikide või mitteassotsieerunud kolmandate riikide üksuste kontrolli all. Liidu ja selle liikmesriikide oluliste julgeoleku- ja kaitsehuvide tagamiseks ei tohiks fondist rahastatavate tegevustega seoses vahendite saajate ja nende alltöövõtjate kasutatav taristu ja vara ega nende kasutatavad rajatised ja ressursid üldjuhul asuda mitteassotsieerunud kolmanda riigi territooriumil.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Mõnel juhul peaks tegevuse eesmärkide saavutamiseks olema võimalik teha erand põhimõttest, mille kohaselt ei tohi vahendite saajad ega nende alltöövõtjad olla mitteassotsieerunud kolmandate riikide või mitteassotsieerunud kolmandate riikide üksuste kontrolli all. Seepärast võivad need liidus asutatud, kuid mitteassotsieerunud kolmanda riigi kontrolli või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse kontrolli all olevad õigussubjektid saada rahastamist, kui on täidetud liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega seotud asjakohased ja ranged tingimused. Selliste üksuste osalemine ei tohi minna vastuollu fondi eesmärkidega. Taotlejad peaksid esitama kogu asjakohase teabe tegevuse puhul kasutatavate taristute, rajatiste, varade ja ressursside kohta.

(13)  Mõnel põhjendatud juhul peaks tegevuse eesmärkide saavutamiseks ja juhul, kui ELi üksused ei saa tehnoloogilist ja/või tööstuslikku panust anda, olema võimalik teha erand põhimõttest, mille kohaselt ei tohi vahendite saajad ega nende alltöövõtjad olla mitteassotsieerunud kolmandate riikide või mitteassotsieerunud kolmandate riikide üksuste kontrolli all. Seepärast võivad need liidus asutatud, kuid mitteassotsieerunud kolmanda riigi kontrolli või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse kontrolli all olevad õigussubjektid saada rahastamist, kui on täidetud liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega seotud asjakohased ja ranged tingimused, mis on kindlaks määratud ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) V jaotisega, sealhulgas mis puudutab Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi tugevdamist. Selliste üksuste osalemine ei tohi minna vastuollu fondi eesmärkidega. Vahendite saajad peaksid esitama kogu asjakohase teabe tegevuse puhul kasutatavate taristute, rajatiste, varade ja ressursside kohta.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Kaitsevõime ühiseks edendamiseks ja soetamiseks peaksid liikmesriikide käsutuses olema eri liiki rahastamisvahendid. Komisjoni loodud finantsraamistik peaks pakkuma mitmesuguseid vahendeid, millele liikmesriigid saavad toetuda koostöö edendamise ja ühishangete korraldamisega seotud rahastamisprobleemide lahendamisel. Selliste rahastamisvahendite kasutamine võiks veelgi edendada koostööpühiste kaitseprojektide käivitamist ja suurendada kaitsekulutuste tulemuslikkust, sealhulgas Euroopa Kaitsefondist rahastatavate projektide puhul.

(17)  Kaitsevõime ühiseks edendamiseks ja soetamiseks peaksid liikmesriikide käsutuses olema eri liiki rahastamisvahendid. Komisjoni loodud finantsraamistik peaks pakkuma mitmesuguseid vahendeid, millele liikmesriigid saavad toetuda koostöö edendamise ja ühishangete korraldamisega seotud rahastamisprobleemide lahendamisel. Selliste rahastamisvahendite kasutamine võiks veelgi edendada koostööpõhiste ja piiriüleste kaitseprojektide käivitamist, aidata vältida dubleerimist ja suurendada kaitsekulutuste tulemuslikkust, sealhulgas Euroopa Kaitsefondist rahastatavate projektide puhul.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)  Tagamaks, et rahastatud tegevused aitaksid kaasa Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimele ja tõhususele, on oluline, et liikmesriigid kavandaksid juba lõpptoote ühist hankimist või kasutaksid tehnoloogiat, eriti ühise piiriülese hankimise teel, mille käigus liikmesriigid korraldavad hankemenetluse ühiselt, kasutades eelkõige keskset hankijat.

(22)  Tagamaks, et rahastatud tegevused aitaksid kaasa Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimele ja tõhususele, on oluline, et liikmesriigid kavandaksid juba lõpptoote ühist hankimist või kasutaksid tehnoloogiat, eriti ühise piiriülese hankimise teel, mille käigus liikmesriigid korraldavad hankemenetluse ühiselt, kasutades näiteks keskset hankijat.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Innovatsiooni ja tehnoloogiaarenduse edendamine liidu kaitsetööstuses peaks toimuma viisil, mis on kooskõlas liidu julgeoleku- ja kaitsehuvidega. Seega peaks üheks toetuse andmise kriteeriumiks olema tegevuse panus nendesse huvidesse ja kaitseuuringutesse ja liikmesriikide vahel kokku lepitud ühiste kaitsevõime prioriteetidesse. Liidus on ühiste kaitseuuringute ja kaitsevõime puudujäägid selgitatud välja ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames ja seda eelkõige üldise strateegilise teadusuuringute kava ja võimearendusplaaniga. Asjaomaste prioriteetide rakendamist toetavad muud liidu protsessid, näiteks kaitseküsimuste iga-aastane kooskõlastatud läbivaatamine ja alaline struktureeritud koostöö, selgitades välja ja arendades edasi tõhustatud koostöö võimalusi, et täita ELi tasandi kõrgelennulised julgeoleku- ja kaitsealased eesmärgid. Vajaduse korral võib arvesse võtta ka piirkondlikke ja rahvusvahelisi prioriteete, sealhulgas NATO kontekstis, tingimusel et need on kooskõlas liidu prioriteetidega, ei takista ühegi liikmesriigi osalemist ja arvestavad vajadusega vältida tarbetut topelttööd.

(23)  Innovatsiooni, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse edendamine liidu kaitsetööstuses peaks toimuma viisil, mis on kooskõlas liidu julgeoleku- ja kaitsehuvidega. Seega peaks üheks toetuse andmise kriteeriumiks olema tegevuse panus nendesse huvidesse ja kaitseuuringutesse ja liikmesriikide vahel kokku lepitud ühiste kaitsevõime prioriteetidesse. Liidus on ühiste kaitseuuringute ja kaitsevõime puudujäägid selgitatud välja ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames ja seda eelkõige üldise strateegilise teadusuuringute kava ja võimearendusplaaniga. Asjaomaste prioriteetide rakendamist toetavad muud liidu protsessid, näiteks kaitseküsimuste iga-aastane kooskõlastatud läbivaatamine ja alaline struktureeritud koostöö, selgitades välja ja arendades edasi tõhustatud koostöö võimalusi, et täita ELi tasandi kõrgelennulised julgeoleku- ja kaitsealased eesmärgid. Vajaduse korral võib arvesse võtta ka piirkondlikke ja rahvusvahelisi prioriteete, sealhulgas NATO kontekstis, tingimusel et need on kooskõlas liidu prioriteetidega, ei takista ühegi liikmesriigi osalemist ja arvestavad vajadusega vältida tarbetut topelttööd.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31)  Komisjon peaks kehtestama kooskõlas fondi eesmärkidega aastase või mitmeaastase tööprogrammi. Tööprogrammi koostamisel peaks komisjoni abistama liikmesriikide komitee. Euroopa Kaitseagentuurile antakse liikmesriikide komitees vaatleja staatus, sest agentuuril on kaitsesektoris vajalikud teadmised ja kogemused. Kaitsevaldkonna eripära arvestades peaks liikmesriikide komiteed tema töös abistama ka Euroopa välisteenistus.

(31)  Komisjon peaks kehtestama kooskõlas fondi eesmärkidega aastase või mitmeaastase tööprogrammi. Tööprogrammis tuleks esitada üksikasjalikult fondist rahastatavate projektide kategooriad ja nende otsene seos fondi eesmärkidega. Tööprogrammi koostamisel peaks komisjoni abistama liikmesriikide komitee. Euroopa Kaitseagentuurile antakse liikmesriikide komitees vaatleja staatus, sest agentuuril on kaitsesektoris vajalikud teadmised ja kogemused. Kaitsevaldkonna eripära arvestades peaks liikmesriikide komiteed tema töös abistama ka Euroopa välisteenistus.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(33)  Avatud siseturu toetamiseks tuleks kutsuda VKEsid ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaid kas konsortsiumi liikmetena või alltöövõtjatena üles piiriüleselt osalema.

(33)  Avatud siseturu toetamiseks tuleks kutsuda VKEsid ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaid kas konsortsiumi liikmetena või alltöövõtjatena üles piiriüleselt osalema. Tööprogrammiga tuleks tagada, et piisav osa kogueelarvest suunatakse meetmetele, mis võimaldavad VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate piiriülest osalemist.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34)  Fondi edukuse tagamiseks peaks komisjon püüdma pidada dialoogi liikmesriikide ja kaitsetööstusega.

(34)  Komisjon peaks püüdma pidada dialoogi liikmesriikide ja kaitsetööstusega, et tagada fondi edukus mõju kaudu, mida see avaldab kaitsetööstusele.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(38 a)  Euroopa Kontrollikoda võtab samuti arvesse fondi rahastatud projektide kulutõhusust. Komisjon peab neid auditeid viivitamata arvesse võtma.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(41)  Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamisel ja ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmisel, aidatakse käesoleva määrusega kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja saavutada üldeesmärki, et ELi eelarvekulutustest 25 % eraldatakse kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Asjaomased tegevused määratakse kindlaks fondi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ja neid hinnatakse uuesti vahehindamise raames.

(41)  Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamisel ja ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmisel, aidatakse käesoleva määrusega kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja saavutada üldeesmärki, et ELi eelarvekulutustest 25 % eraldatakse kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks, lisades fondi eesmärkide ja toetuse andmise kriteeriumide hulka keskkonnamõju vähendamise. Asjaomased tegevused määratakse kindlaks fondi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ja neid hinnatakse uuesti vahehindamise raames.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 43

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(43)  Liidu rahaline toetus ei tohiks mõjutada kaitseotstarbeliste toodete liidusiseseid tarneid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/43/EÜ15 ega toodete, varustuse või tehnoloogia eksporti.

(43)  Liidu rahalise toetusega peaks kaasnema Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/43/EÜ15 (mis käsitleb kaitseotstarbeliste toodete vedu liidus) täielik ja nõuetekohane rakendamine ning toodete, varustuse või tehnoloogia eksport.

__________________

__________________

15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta (ELT L 146, 10.6.2009, lk 1).

15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta (ELT L 146, 10.6.2009, lk 1).

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  „juhtimisstruktuurid“asutus või asutused, mis on määratud vastavalt siseriiklikule õigusele ja millele on antud volitused õigussubjekti strateegia, eesmärkide ja üldise suuna määramiseks, ning mis teostavad järelevalvet ja seiret juhatuse otsuste tegemise üle;

(5)  „juhtimisstruktuur“üksuse organ, mis on määratud vastavalt liikmesriigi õigusele ja mis asjakohasel juhul annab aru tegevjuhile ning millele on antud volitused üksuse strateegia, eesmärkide ja üldise suuna määramiseks, ning mis teostab järelevalvet ja seiret juhatuse otsuste tegemise üle;

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Fondi üldeesmärk on soodustada Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimet, tõhusust ja innovatsioonisuutlikkust, toetades õigussubjektide, sealhulgas VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate ühistegevust ja piiriülest koostööd kogu liidus, samuti edendades innovatsiooni, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse tööstusliku potentsiaali paremat ärakasutamist tööstustsükli igas etapis, andes nii panuse liidu strateegilisele sõltumatusele. Fond peaks ka andma panuse liidu tegevusvabadusse ja sõltumatusse, eriti tehnoloogia ja tööstuse valdkonnas.

1.  Fondi üldeesmärk on soodustada Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimet, tõhusust ja innovatsioonisuutlikkust kogu liidus, toetades õigussubjektide, sealhulgas VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate ühistegevust ja laiendades piiriülest koostööd kogu liidus, samuti edendades innovatsiooni, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse tööstusliku potentsiaali paremat ärakasutamist tööstustsükli igas etapis, andes nii panuse liidu strateegilisele sõltumatusele. Fond peaks ka andma panuse liidu tegevusvabadusse ja sõltumatusse, eriti tehnoloogia ja tööstuse valdkonnas.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  toetada teadusalaseid koostööprojekte, mis võiksid märkimisväärselt tulevase kaitsevõime tulemuslikkust parandada, suurendades innovatsiooni võimalikult palju ja luues uusi kaitseotstarbelisi tooteid ja kaitsetehnoloogiaid, sealhulgas murranguline kaitsetehnoloogia.

(a)  toetada teadusalaseid koostööprojekte, mis võiksid märkimisväärselt liidu tulevase kaitsevõime tulemuslikkust parandada, suurendades innovatsiooni võimalikult palju ja luues uusi kaitseotstarbelisi tooteid ja kaitsetehnoloogiaid, sealhulgas murranguline kaitsetehnoloogia.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  toetada kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia arendusalaseid koostööprojekte kooskõlas liikmesriikide poolt ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames ühiselt kokku lepitud kaitsevõime prioriteetidega, aidates nii tõhustada liidus tehtavaid kaitsekulutusi, suurendades mastaabisäästu, vähendades tarbetu topelttöö ohtu ja seeläbi vähendades kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia killustatust kogu liidus. Lõppkokkuvõttes aitab fond luua liikmesriikide kaitsevõime suuremat koostegutsemisvõimet.

(b)  toetada kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia arendusalaseid koostööprojekte kooskõlas liikmesriikide poolt ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames ühiselt kokku lepitud kaitsevõime prioriteetidega, aidates nii tõhustada liidus tehtavaid kaitsekulutusi, suurendades mastaabisäästu, vähendades tarbetut dubleerimist ja seeläbi vähendades kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia killustatust kogu liidus, millega lõppkokkuvõttes aidatakse luua liikmesriikide kaitsevõime suuremat koostegutsemisvõimet ja edendada standardimist.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Lõikes 1 nimetatud summat võib kasutada ka fondi rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide jaoks.

3.  Lõikes 1 nimetatud summat võib kasutada ka fondi rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide jaoks. See summa ei ületa 2 % lõikes 1 osutatud rahastamispaketi väärtusest.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Kuni 5 % lõikes 1 osutatud rahastamispaketist eraldatakse murrangulise kaitsetehnoloogia toetamisele.

4.  Vähemalt 5 % lõikes 1 osutatud rahastamispaketist eraldatakse murrangulise kaitsetehnoloogia toetamisele.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Piisav osa rahastamispaketist suunatakse meetmetele, mis võimaldavad VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate piiriülest osalemist.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, võib liikmesriikide palvel fondile üle kanda. Komisjon haldab neid vahendeid otseselt finantsmääruse [artikli 62 lõike 1 punkti a] alusel. Võimaluse korral peetakse vahendite kasutamisel silmas asjaomase liikmesriigi huve.

välja jäetud

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – alalõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Fond võib olla avatud ka riikidele, kellega liit on sõlminud julgeolekulepingu teadusuuringute ja kaitsetööstuse rahastamist käsitleva koostöö kohta.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

11.  Ettepanekuid kontrollitakse süstemaatiliselt, et selgitada välja need tegevused, mis põhjustavad keerukaid või tõsiseid eetilisi küsimusi, ja need esitatakse eetilisuse hindamiseks. Eetikakontrolli ja hindamisi teeb komisjon kaitse-eetika ekspertide abiga. Komisjon tagab igal võimalusel eetikaga seotud menetluste läbipaistvuse.

2.  Ettepanekuid kontrollitakse süstemaatiliselt, et selgitada välja need tegevused, mis põhjustavad keerukaid või tõsiseid eetilisi küsimusi, ja need esitatakse eetilisuse hindamiseks. Eetikakontrolli ja hindamisi teeb komisjon eri taustaga, sh kodanikuühiskonnast pärit sõltumatute ekspertide abiga. Ettepanekuid, mis võivad põhjustada olulisi eetilisi probleeme, tuleb hoolikamalt jälgida ja kontrollida. Komisjon tagab igal võimalusel eetikaga seotud menetluste läbipaistvuse ja annab sellest aru artiklite 31 ja 32 kohaste aruannete koostamise ja hindamise kohustuste raames.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Tegevuses osalevatel üksustel on usaldusväärsed äriühingu üldjuhtimise standardid.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

13.  Võimaluse korral teostab komisjon eetikakontrolle tegevuse rakendamise käigus. Tõsiste või keerukate eetikaküsimuste korral teeb komisjon eetikakontrolle kaitse-eetika ekspertide abiga.

välja jäetud

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

14.  Eetiliselt sobimatuid tegevusi võidakse tagasi lükata või igal ajal lõpetada.

5.  Eetiliselt sobimatud tegevused lükatakse tagasi. Kui tuvastatakse eetiline kokkusobimatus, piiratakse tegevust või see lõpetatakse.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

16.  Fondi raames võidakse vahendeid eraldada finantsmääruses sätestatud mis tahes vormis, kuid eelkõige toetuste kujul, hankemenetluse teel ja auhindadena. Rahastamine võib toimuda ka segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite kaudu.

2.  Fondi raames võidakse vahendeid eraldada finantsmääruses sätestatud mis tahes vormis, kuid eelkõige toetuste kujul, hankemenetluse teel ja auhindadena, pidades täielikult kinni direktiivi 2009/81/EÜ nõuetest kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangete kohta. Rahastamine võib toimuda ka segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite kaudu.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

20.  Erandina lõikest 1 võib rahastamise nõuetele vastata selline liidus või assotsieerunud kolmandas riigis asutatud taotleja, kes on mitteassotsieerunud kolmanda riigi või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse kontrolli all, kui see on vajalik tegevuse eesmärkide saavutamiseks ja eeldusel et selline osalus ei ohusta liidu ega selle liikmesriikide julgeolekuhuve. Selleks et tagada liidu ja selle liikmesriikide julgeolekuhuvide kaitse, nõutakse projektikonkursis, et taotlejad esitaksid teabe, mis kinnitaks, et:

2.  Erandina lõikest 1 võib rahastamise nõuetele vastata selline liidus või assotsieerunud kolmandas riigis asutatud taotleja, kes on mitteassotsieerunud kolmanda riigi või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse kontrolli all, kui see on vajalik tegevuse eesmärkide saavutamiseks ja eeldusel et selline osalus ei ole vastuolus liidu ega selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega. Selleks et tagada liidu ja selle liikmesriikide julgeolekuhuvide kaitse, nõutakse projektikonkursis, et taotlejad esitaksid teabe, mis kinnitaks, et:

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h)  taotleja üle ei teostata kontrolli selliselt, et see piiraks taotleja suutlikkust tegevust ellu või lõpule viia;

(a)  taotleja ei ole kolmandate riikide või kolmandas riigis asutatud üksuste ainukontrolli all ja kontrolli ei teostata selliselt, et see piiraks taotleja suutlikkust tegevust ellu või lõpule viia;

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse osalus on suunatud üksnes konkurentsiga seotud äriliste eesmärkide saavutamisele ning mitte kolmanda riigi valitsuse strateegiliste huvide ja eesmärkide saavutamisele;

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b b)  mitteassotsieerunud kolmas riik või mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksus annab tehnoloogilise ja/või tööstusliku panuse, mida ELi üksus ei suuda osutada;

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(j)  tegevuse tulemused jäävad vahendite saajale ning tegevuse kestel ega teataval ajavahemikul pärast selle lõpuleviimist ei ole mitteassotsieerunud kolmandal riigil ega mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksusel õigust neid kontrollida ega piirata;

(c)  tegevuse käigus tekkiv intellektuaalomand ja tegevuse tulemused jäävad vahendite saajale ning tegevuse kestel ega teataval ajavahemikul pärast selle lõpuleviimist ei ole mitteassotsieerunud kolmandal riigil ega mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksusel õigust neid kontrollida ega piirata ning neid ei viida ilma selle liikmesriigi nõusolekuta, kus vahendite saaja on asutatud, ning kooskõlas artiklis 3 sätestatud eesmärkidega kolmandasse riiki ega anta neile kolmandast riigist või kolmanda riigi üksusest juurdepääsu.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  on olemas kogu muu asjakohane teave tegevuse käigus kasutatava taristu, rajatiste, varade ja ressursside kohta.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

21.  fondist rahastatud tegevustes kasutatud kogu taristu, kõik rajatised, varad ja ressursid peavad asuma liidu või assotsieerunud riikide territooriumil. Rahastamiskõlbliku tegevuse elluviimisel teevad vahendite saajad ja nende alltöövõtjad koostööd ainult liidus või assotsieerunud riigis asutatud õigussubjektidega, kes ei ole mitteassotsieerunud kolmanda riigi ega mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuste kontrolli all.

3.  fondist rahastatud tegevustes kasutatud kogu taristu, kõik rajatised, varad ja ressursid peavad asuma liidu või assotsieerunud riikide territooriumil. Rahastamiskõlbliku tegevuse elluviimisel teevad vahendite saajad ja nende alltöövõtjad koostööd ainult liidus või assotsieerunud riigis asutatud õigussubjektidega, kes ei ole mitteassotsieerunud kolmanda riigi ega mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuste ainukontrolli all.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

22.  Erandina lõikest 3 võivad vahendite saajad ja nende alltöövõtjad kasutada mitteassotsieerunud kolmanda riigi territooriumil asuvaid või seal hoitavaid varasid, taristut, rajatisi ja ressursse, kui see on vajalik tegevuse eesmärkide saavutamiseks ja eeldusel et see ei ohusta liidu ega selle liikmesriikide julgeolekuhuve. Samadel tingimustel võivad vahendite saajad ja nende alltöövõtjad teha tegevuse elluviimisel koostööd mitteassotsieerunud kolmandas riigis asutatud õigussubjektidega. Sellise taristu, rajatiste, varade või ressursside kasutamise ja sellise koostööga seotud kulud ei ole fondi raames rahastamiskõlblikud.

4.  Kui liidus ei ole kohe kättesaadavaid konkurentsivõimelisi alternatiive, võivad tegevusega seotud vahendite saajad ja nende alltöövõtjad erandina lõikest 3 kasutada mitteassotsieerunud kolmanda riigi territooriumil asuvaid või seal hoitavaid varasid, taristut, rajatisi ja ressursse, kui see on rangelt vajalik tegevuse eesmärkide saavutamiseks, eeldusel et selline kasutamine ei ole vastuolus liidu ega selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvide ning fondi eesmärkidega.

 

Vahendite saajad võivad vajaduse korral ja fondi eesmärkide saavutamiseks teha koostööd kolmandates riikides asuvate üksustega, juhul, kui neil on rahastatava tegevuse kohta asjakohased teadmised. Vahendite saajatega koostööd tegevad üksused ei tohi aga asuda kolmandates riikides, mis ei ole tööprogrammis määratletud.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

23.  Selleks et tagada liidu ja selle liikmesriikide julgeolekuhuvide kaitse, sätestatakse projektikonkursis või toetuslepingus täiendavad tingimused. Need tingimused käsitlevad eelkõige tegevuse tulemuste omandiõiguseid ning juurdepääsu salastatud või mittesalastatud tundlikule teabele või tarnekindluse tagatisi.

5.  Selleks et tagada liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvide kaitse, sätestatakse projektikonkursis või toetuslepingus täiendavad tingimused. Need tingimused käsitlevad eelkõige tegevuse tulemuste omandiõiguseid ning juurdepääsu salastatud või mittesalastatud tundlikule teabele või tarnekindluse tagatisi.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Rahastamiskõlbliku tegevuse elluviimisel võivad vahendite saajad ja nende alltöövõtjad teha koostööd mitteassotsieerunud kolmandas riigis asutatud üksustega, eeldusel et lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimused on täidetud. Sellise koostöö ning taristu, rajatiste, varade või ressursside kasutamisega seotud kulud ei ole rahastamiskõlblikud.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

24.  Taotlejad esitavad kogu teabe, mida on vaja lõigetes 1–4 osutatud rahaliste vahendite saamise kriteeriumidele ja tingimustele vastavusele hindamiseks.

6.  Vahendite saajad esitavad kogu teabe, mida on vaja lõigetes 1–4 osutatud rahaliste vahendite saamise kriteeriumidele ja tingimustele vastavusele hindamiseks.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

26.  Kui tegevuse elluviimise jooksul toimub muutus, mis seab kahtluse alla nimetatud kriteeriumidele ja tingimustele vastavuse, teatab vahendite saaja sellest komisjoni, kes hindab, kas nimetatud kriteeriumid ja tingimused on endiselt täidetud ja käsitleb selle muutuse võimalikku mõju tegevuse rahastamisele.

8.  Kui tegevuse elluviimise jooksul toimub muutus, mis seab kahtluse alla nimetatud kriteeriumidele ja tingimustele vastavuse, teatab vahendite saaja sellest viivitamata komisjonile, kes hindab, kas nimetatud kriteeriumid ja tingimused on endiselt täidetud, ja käsitleb selle muutuse võimalikku mõju tegevuse rahastamisele.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(k)  tegevused, mille eesmärk on luua, toetada ja täiustada uusi teadmisi ja kaitsetehnoloogiat, mille abil on võimalik saavutada märkimisväärseid tulemusi kaitsevaldkonnas;

(a)  tegevused, mille eesmärk on luua, toetada ja täiustada uusi teadmisi ja kaitsetehnoloogiat, mille abil on võimalik saavutada märkimisväärseid tulemusi kaitsevaldkonnas ja sektori konkurentsivõimes;

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 3 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(r)  kaitseotstarbelise toote, materiaalse või immateriaalse komponendi või tehnoloogia sertifitseerimine. Sertifitseerimine on protsess, mille käigus siseriiklik ametiasutus kinnitab, et kaitseotstarbeline toode, selle materiaalne või immateriaalne komponent või tehnoloogia vastab kohaldatavatele õigusnormidele;

(h)  kaitseotstarbelise toote, materiaalse või immateriaalse komponendi või tehnoloogia sertifitseerimine. Sertifitseerimine on protsess, mille käigus siseriiklik ametiasutus kinnitab, et kaitseotstarbeline toode, selle materiaalne või immateriaalne komponent või tehnoloogia vastab kohaldatavatele õigusnormidele ja standarditele;

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 3 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(s)  tehnoloogia või vara arendamine, mis suurendab kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia tõhusust kogu olelusringi jooksul.

(i)  tehnoloogia või vara arendamine, mis suurendab kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia tõhusust ja aitab vähendada keskkonnamõju kogu olelusringi jooksul.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

31.  Kui artiklis 27 osutatud tööprogrammis ei ole teisiti ette nähtud, peavad tegevuse puhul tegema koostööd vähemalt kolm vähemalt kolmes eri liikmesriigis ja/või assotsieerunud riigis asutatud õigussubjekti. Vähemalt kolm nendest vähemalt kahes liikmesriigis ja/või assotsieerunud riigis asutatud rahastamiskõlblikust õigussubjektist ei tohi kogu tegevuse elluviimise käigus tegelikult olla kas otseselt või kaudselt sama üksuse kontrolli all ega vastastikku üksteise kontrolli all.

4.  Tegevuse puhul tuleb koostööd teha vähemalt kolmest vähemalt kolmes eri liikmesriigis ja/või assotsieerunud riigis asutatud õigussubjektist koosnevas konsortsiumis. Iga konsortsium, mis hõlmab assotsieerunud riigi õigussubjekte, peab ühtlasi hõlmama vähemalt kahte õigussubjekti kahest erinevast liikmesriigist. Vähemalt kolm nendest vähemalt kahes liikmesriigis ja/või assotsieerunud riigis asutatud rahastamiskõlblikust õigussubjektist ei tohi kogu tegevuse elluviimise käigus tegelikult olla kas otseselt või kaudselt sama üksuse kontrolli all ega vastastikku üksteise kontrolli all.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

32.  Lõiget 4 ei kohaldata lõike 3 punktides c ja j ning artiklis 6 osutatud tegevuste suhtes.

välja jäetud

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

36.  Arendustegevusele rahastamise andmiseks võtab komisjon vastu rakendusaktid kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud menetlusega.

3.  Teadus- ja arendustegevusele rahastamise andmiseks võtab komisjon vastu rakendusaktid kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud menetlusega.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(w)  panus Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimesse, eelkõige uute turuvõimaluste loomise ja äriühingute kasvu kiirendamise teel kogu liidus;

(c)  panus Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimesse, konsolideerimisse ja Euroopa kaitsealase ühtse turu tugevdamisse, eelkõige uute turuvõimaluste loomise ja äriühingute kasvu kiirendamise teel kogu liidus;

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  panus Euroopa kaitsetööstuse autonoomiasse, edendades kaitsetehnoloogiat või kaitseotstarbelisi tooteid vastavalt kaitsevõime prioriteetidele, milles liikmesriigid on ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames kokku leppinud;

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(x)  panus liidu julgeoleku- ja kaitsealastesse huvidesse kooskõlas artikli 3 lõikes 2 osutatud prioriteetidega ja võimaluse korral piirkondlikesse ja rahvusvahelistesse koostöölepingutesse;

(d)  panus liidu julgeoleku- ja kaitsealastesse huvidesse kooskõlas artikli 3 lõikes 2 osutatud prioriteetidega ja võimaluse korral piirkondlikesse ja rahvusvahelistesse koostöölepingutesse, kui need teenivad liidu julgeoleku- ja kaitsehuve;

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(y)  panus uue piiriülese koostöö loomisse õigussubjektide vahel, eelkõige VKEde vahel, mis on asutatud mõnes muus liikmesriigis ja/või assotsieerunud riigis kui selles, kus on asutatud konsortsiumisse kuuluvad muud kui VKEdest ettevõtjad;

(e)  panus uue piiriülese koostöö loomisse õigussubjektide vahel, eelkõige VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate vahel, mis on asutatud mõnes muus liikmesriigis ja/või assotsieerunud riigis kui selles, kus on asutatud konsortsiumisse kuuluvad muud kui VKEdest või keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad, võttes eelkõige arvesse osalevatele VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele eraldatud rahaliste vahendite osakaalu;

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a)  panus võimaluse korral kaitseotstarbeliste toodete keskkonnamõju vähendamisse ja uuenduslike lahenduste pakkumisse, tänu millele on võimalik keskkonnale kahjulikud ained järk-järgult kasutuselt kõrvaldada;

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõik 1 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f a)  kooskõla tehniliste kirjelduste ja rahvusvaheliste standarditega, et tagada fondist antava rahalise abiga välja arendatud võimekuse koostalitlusvõime nii liikmesriikide kui ka nende piirkondlike partnerite vahel.

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

39.  Fondist võib rahastada kuni 100 % tegevuse rahastamiskõlblikest kuludest, ilma et see piiraks kaasrahastamispõhimõtte kohaldamist.

1.  Ilma et see piiraks kaasrahastamispõhimõtte kohaldamist, võib fondist:

 

a) rahastada kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest prototüübi arendamise etapile eelneva tegevuse puhul;

 

b) rahastada kuni 20 % rahastamiskõlblikest kuludest prototüübi arendamise etapis toimuva tegevuse puhul;

 

c) rahastada kuni 80 % rahastamiskõlblikest kuludest prototüübi arendamisele järgnevates etappides toimuva tegevuse puhul.

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

40.  Lõikest 1 võib erandeid teha järgmistel juhtudel:

välja jäetud

(aa)  artikli 11 lõike 3 punktis e määratletud tegevuste jaoks fondist antav rahaline abi ei või ületada 20 % tegevuse rahastamiskõlblikest kuludest,

 

(bb)  artikli 11 lõike 3 punktides f–h määratletud tegevuste jaoks fondist antav rahaline abi ei või ületada 80 % tegevuse rahastamiskõlblikest kuludest.

 

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

41.  Arendustegevuse puhul suurendatakse rahastamismäära järgmistel juhtudel:

3.  Liikmesriikide piiriülest koostööd soodustava arendustegevuse rahastamismäära suurendatakse järgmistel juhtudel:

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Erandina lõikest 1 võib rahastamismäära vähendada artikli 11 lõike 3 punktis j osutatud tegevuste puhul, mis on seotud teabe levitamise, kontaktide loomise ürituste ja teadlikkuse suurendamisega.

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

43.  Vajaduse korral võidakse 25 %-list kindlasummalist määra ületavad kaudsed kulud määrata kindlaks kooskõlas vahendite saaja tavapäraste kuluarvestustavadega vastavalt tegelikele kaudsetele kuludele, eeldusel et siseriiklikud ametiasutused aktsepteerivad kõnealuseid kuluarvestustavasid võrreldavates rahastamiskavades kooskõlas finantsmääruse artikliga [185], ja et need edastatakse komisjonile.

2.  25 %-list kindlasummalist määra ületavad kaudsed kulud võidakse määrata kindlaks kooskõlas vahendite saaja tavapäraste kuluarvestustavadega vastavalt tegelikele kaudsetele kuludele, eeldusel et siseriiklikud ametiasutused aktsepteerivad kõnealuseid kuluarvestustavasid võrreldavates rahastamiskavades kooskõlas finantsmääruse artikliga [185], ja et need edastatakse komisjonile.

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

46.  Liit võib toetada kommertskasutusele eelnevat hanget, andes toetuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2014/24/EL18, 2014/25/EL19 ja 2009/81/EÜ20 määratletud avaliku sektori hankijale või võrgustiku sektori hankijale, kui Euroopa Parlament ja nõukogu hangivad ühiselt kaitseteenuste teadus- ja arendustegevust või koordineerivad oma hankemenetlusi.

1.  Kommertskasutusele eelnev hange on rahastamiskõlblik toetuse andmise kaudu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2014/24/EL18, 2014/25/EL19 ja 2009/81/EÜ20 määratletud avaliku sektori hankijale või võrgustiku sektori hankijale, kui Euroopa Parlament ja nõukogu hangivad ühiselt kaitseteenuste teadus- ja arendustegevust või koordineerivad oma hankemenetlusi.

__________________

__________________

18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta. (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta. (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (ELT L 216, 20.8.2009, lk 76).

20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (ELT L 216, 20.8.2009, lk 76).

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  peab vastama läbipaistvuse, mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise, usaldusväärse finantsjuhtimise, proportsionaalsuse ja konkurentsieeskirjade põhimõtetele; lisada võib konkreetsed tingimused, nt piirata hankemenetluse alla kuuluva tegevuse teostamise koha liikmesriikide ja assotsieerunud riikide territooriumiga;

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  võib ühe ja sama menetluse käigus lubada sõlmida mitu lepingut (hulgihange);

(b)  võib ühe ja sama menetluse käigus lubada sõlmida mitu lepingut (hulgihange) ning

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  näeb ette hankelepingute sõlmimise pakkuja või pakkujatega, kes teeb/teevad parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumuse.

(c)  näeb ette hankelepingute sõlmimise pakkuja või pakkujatega, kes teeb/teevad parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumuse, tagades samas huvide konflikti puudumise.

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

50.  Põhjendatud juhtudel võidakse toetuslepingus nõuda, et mitteassotsieerunud kolmas riik ega mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksus ei või otse ega kaudselt ühe või mitme õigussubjekti vahendusel kontrollida ega piirata fondist toetust saavate tegevuste tulemusi, sealhulgas tehnosiiret.

3.  Mitteassotsieerunud kolmas riik ega mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksus ei või otse ega kaudselt ühe või mitme õigussubjekti vahendusel kontrollida ega piirata fondist toetust saavate tegevuste tulemusi, sealhulgas tehnosiiret.

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h)  panust tõhususe suurendamisse kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia kogu olelusringi vältel, sealhulgas kulutõhususse ning võimalikku koostoimesse hanke- ja hooldusprotsessis ning hävitamisprotsessis;

(a)  panust tõhususe suurendamisse kaitseotstarbeliste toodete ja kaitsetehnoloogia kogu olelusringi vältel, sealhulgas kulutõhususse ning võimalikku koostoimesse hanke-, kasutamis- ja hooldusprotsessis ning hävitamisprotsessis;

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide kaalutlusõigust kaitseotstarbeliste toodete ekspordipoliitika osas.

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Tööprogrammis sätestatakse üksikasjalikult programmi alusel rahastatavate projektide kategooriad ja nende otsene seos artiklis 3 sätestatud eesmärkidega.

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Komisjon tagab tööprogrammide väljatöötamise ajal ning enne rahastuse andmist asjakohaste komiteega konsulteerimiste teel, et kavandatud teadus- või arendustegevusega välditakse dubleerimist olemasoleva kaitsevõime või juba rahastuse saanud teadus- või arendusprojektidega liidus.

 

Juhul kui tehakse kindlaks dubleerimine, viib komisjon läbi täiendavad konsulteerimised.

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

65.  Komisjoni abistab määruses (EL) nr 182/2011 osutatud komitee. Euroopa Kaitseagentuur kutsutakse osalema vaatlejana, et esitada omi seisukohti ja oskusteavet. Osalema kutsutakse ka Euroopa välisteenistus.

1.  Komisjoni abistab määruses (EL) nr 182/2011 osutatud komitee. Euroopa Kaitseagentuur kutsutakse osalema vaatlejana, et esitada omi seisukohti ja oskusteavet. Osalema kutsutakse ka Euroopa välisteenistus. Euroopa Parlament võib komitee abistamiseks valida parlamendiliikmete esindusrühma.

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

68.  Sõltumatuteks ekspertideks on liidu kodanikud, kes on välja selgitatud ja valitud vastavalt kutsele koostada ekspertide nimekiri, mis on saadetud asjakohastele organisatsioonidele, nagu kaitseministeeriumid ja nende allasutused, teadusasutused, ülikoolid, ettevõtjate ühendused või kaitsesektori ettevõtjad. Erandina finantsmääruse artiklist [237] seda nimekirja ei avalikustata.

2.  Sõltumatuteks ekspertideks on paljudest liikmesriikidest pärit liidu kodanikud, kes on välja selgitatud ja valitud vastavalt avatud ja läbipaistvale kutsele koostada sooliselt tasakaalustatud ekspertide nimekiri, mis on saadetud asjakohastele organisatsioonidele, nagu kaitseministeeriumid ja nende allasutused, teadusasutused, ülikoolid, ettevõtjate ühendused või kaitsesektori ettevõtjad ning vabaühendused. Erandina finantsmääruse artiklist [237] seda nimekirja ei avalikustata.

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Komisjon peaks tagama, et komisjoni asjakohaseid eeskirju huvide konfliktide vältimiseks kohaldatakse rangelt.

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

70.  Ekspertide nimekiri edastatakse kord aastas artiklis 28 osutatud komiteele.

4.  Ekspertide nimekiri edastatakse kord aastas artiklis 28 osutatud komiteele ja Euroopa Parlamendile.

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

82.  Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

4.  Komisjon saadab lõikes 2 ja 3 osutatud hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Auditid liidu rahalise toetuse kasutamise kohta, mille on teinud isikud või üksused, sealhulgas muud kui need, kes on saanud selleks volitused liidu institutsioonidelt või organitelt, on aluseks finantsmääruse artikli [127] kohasele üldisele kindlusele. Euroopa Kontrollikoda kontrollib liidu kõigi tulude ja kulude raamatupidamiskontosid vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287.

Auditid liidu rahalise toetuse kasutamise kohta, mille on teinud isikud või üksused, sealhulgas muud kui need, kes on saanud selleks volitused liidu institutsioonidelt või organitelt, on aluseks finantsmääruse artikli [127] kohasele üldisele kindlusele. Euroopa Kontrollikoda kontrollib liidu kõigi tulude ja kulude raamatupidamiskontosid vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287, sealhulgas fondist toetatud projektidele kulutatud rahaliste vahendite tulemuslikkust.

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kui liikmesriik või ettevõtja põhjendab OLAFile teabe andmisest keeldumist riikliku julgeoleku vajadustega ja kui on pettuse või muu seadusvastase tegevuse oht, tõlgendatakse riikliku julgeoleku vajadusi rangelt.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Kaitsefondi loomine

Viited

COM(2018)0476 – C8-0268/2018 – 2018/0254(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ITRE

2.7.2018

 

 

 

Arvamuse esitajad

       istungil teada andmise kuupäev

IMCO

2.7.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Antonio López-Istúriz White

19.6.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

10.10.2018

5.11.2018

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

5.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

23

7

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

John Stuart Agnew, Pascal Arimont, Carlos Coelho, Daniel Dalton, Nicola Danti, Dennis de Jong, Pascal Durand, Evelyne Gebhardt, Maria Grapini, Sergio Gutiérrez Prieto, Philippe Juvin, Morten Løkkegaard, Eva Maydell, Nosheena Mobarik, Jiří Pospíšil, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Jasenko Selimovic, Ivan Štefanec, Richard Sulík, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Anneleen Van Bossuyt, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Birgit Collin-Langen, Arndt Kohn, Julia Reda, Martin Schirdewan, Marc Tarabella, Lambert van Nistelrooij

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Clara Eugenia Aguilera García, Esther Herranz García

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

23

+

ALDE

ECR

PPE

 

 

S&D

Morten Løkkegaard, Jasenko Selimovic

Richard Sulík, Anneleen Van Bossuyt

Pascal Arimont, Carlos Coelho, Birgit Collin-Langen, Esther Herranz García, Philippe Juvin, Eva Maydell, Jiří Pospíšil, Andreas Schwab, Ivan Štefanec, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Lambert van Nistelrooij

Clara Eugenia Aguilera García, Nicola Danti, Evelyne Gebhardt, Maria Grapini, Sergio Gutiérrez Prieto, Arndt Kohn, Christel Schaldemose, Marc Tarabella

7

ECR

EFDD

GUE/NGL

Verts/ALE

Daniel Dalton, Nosheena Mobarik

John Stuart Agnew

Martin Schirdewan, Dennis de Jong

Pascal Durand, Julia Reda

1

0

EFDD

Marco Zullo

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Kaitsefondi loomine

Viited

COM(2018)0476 – C8-0268/2018 – 2018/0254(COD)

EP-le esitamise kuupäev

13.6.2018

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ITRE

2.7.2018

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

AFET

2.7.2018

BUDG

2.7.2018

IMCO

2.7.2018

 

Kaasatud komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

AFET

5.7.2018

 

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Zdzisław Krasnodębski

25.6.2018

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

3.9.2018

9.10.2018

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

21.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

35

11

14

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Zigmantas Balčytis, Bendt Bendtsen, Xabier Benito Ziluaga, David Borrelli, Jonathan Bullock, Cristian-Silviu Buşoi, Jerzy Buzek, Edward Czesak, Jakop Dalunde, Christian Ehler, Fredrick Federley, Ashley Fox, Adam Gierek, Igor Gräzin, Theresa Griffin, András Gyürk, Barbara Kappel, Krišjānis Kariņš, Jaromír Kohlíček, Peter Kouroumbashev, Zdzisław Krasnodębski, Miapetra Kumpula-Natri, Christelle Lechevalier, Janusz Lewandowski, Paloma López Bermejo, Edouard Martin, Tilly Metz, Angelika Mlinar, Csaba Molnár, Nadine Morano, Dan Nica, Angelika Niebler, Morten Helveg Petersen, Miroslav Poche, Carolina Punset, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Algirdas Saudargas, Neoklis Sylikiotis, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt, Henna Virkkunen, Lieve Wierinck, Hermann Winkler, Anna Záborská, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Amjad Bashir, Soledad Cabezón Ruiz, Françoise Grossetête, Olle Ludvigsson, Marian-Jean Marinescu, Clare Moody, Dennis Radtke, Davor Škrlec

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Michael Detjen, Bolesław G. Piecha, Bronis Ropė

Esitamise kuupäev

28.11.2018


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

35

+

ALDE

Fredrick Federley, Igor Gräzin, Angelika Mlinar, Morten Helveg Petersen, Carolina Punset, Lieve Wierinck

ECR

Edward Czesak, Zdzisław Krasnodębski, Bolesław G. Piecha

ENF

Barbara Kappel

PPE

Bendt Bendtsen, Cristian-Silviu Buşoi, Jerzy Buzek, Christian Ehler, Françoise Grossetête, András Gyürk, Krišjānis Kariņš, Janusz Lewandowski, Marian-Jean Marinescu, Nadine Morano, Angelika Niebler, Dennis Radtke, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Algirdas Saudargas, Vladimir Urutchev, Henna Virkkunen, Hermann Winkler, Anna Záborská

S&D

Theresa Griffin, Peter Kouroumbashev, Csaba Molnár, Clare Moody, Dan Nica, Miroslav Poche

11

EFDD

Jonathan Bullock

ENF

Christelle Lechevalier

GUE/NGL

Xabier Benito Ziluaga, Jaromír Kohlíček, Paloma López Bermejo, Neoklis Sylikiotis

NI

David Borrelli

S&D

Michael Detjen

VERTS/ALE

Jakop Dalunde, Tilly Metz, Davor Škrlec

14

0

ECR

Amjad Bashir, Ashley Fox, Evžen Tošenovský

S&D

Zigmantas Balčytis, Soledad Cabezón Ruiz, Adam Gierek, Miapetra Kumpula-Natri, Olle Ludvigsson, Edouard Martin, Patrizia Toia, Kathleen Van Brempt, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho

VERTS/ALE

Bronis Ropė

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 10. detsember 2018Õigusalane teave