Menetlus : 2018/0251(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0413/2018

Esitatud tekstid :

A8-0413/2018

Arutelud :

PV 16/01/2019 - 34
CRE 16/01/2019 - 34

Hääletused :

PV 17/01/2019 - 10.3
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0035

RAPORT     *
PDF 699kWORD 84k
29.11.2018
PE 627.763v02-00 A8-0413/2018

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse Leedu Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimise abiprogramm (Ignalina programm) ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EL) nr 1369/2013

(COM(2018)0466 – C8-0394/2018 – 2018/0251(NLE))

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Raportöör: Rebecca Harms

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse Leedu Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimise abiprogramm (Ignalina programm) ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EL) nr 1369/2013

(COM(2018)0466 – C8-0394/2018 – 2018/0251(NLE))

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2018)0466),

-  võttes arvesse 2003. aasta ühinemisakti, eriti sellele lisatud protokolli nr 4 artiklit 3,

–   võttes arvesse nõukogu taotlust arvamuse esitamise kohta (C8-0394/2018),

-  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A8-0413/2018),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  2003. aasta ühinemisaktile lisatud protokolli nr 4 (Ignalina tuumaelektrijaama kohta)1 kohaselt võttis Leedu kohustuse sulgeda Ignalina tuumaelektrijaama esimene reaktor 31. detsembriks 2004 ja teine reaktor 31. detsembriks 2009 ning need reaktorisõlmed seejärel dekomisjoneerida.

(1)  2003. aasta ühinemisaktile lisatud protokolli nr 4 (Ignalina tuumaelektrijaama kohta) () kohaselt võttis Leedu kohustuse sulgeda Ignalina tuumaelektrijaama esimene reaktor 31. detsembriks 2004 ja teine reaktor 31. detsembriks 2009 ning need reaktorisõlmed seejärel dekomisjoneerida. Protokoll nr 4 jääb Ignalina programmi õiguslikuks aluseks.

_____________

_________________

1 ELT L 236, 23.9.2003, lk 944.

1 ELT L 236, 23.9.2003, lk 944.

Selgitus

On oluline rõhutada, et protokolli nr 4 sätted jäävad programmi alusena kehtima.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Kooskõlas ühinemisaktis võetud kohustustega ning liidu abiga sulges Leedu kaks reaktorit tähtaegselt ning tegi märkimisväärseid edusamme nende dekomisjoneerimise suunas. Kiirgusohu vähendamise jätkamiseks on vaja lisatööd. Olemasolevate hinnangute kohaselt on selleks pärast 2020. aastat vaja täiendavaid rahalisi vahendeid.

(2)  Kooskõlas ühinemisaktis võetud kohustustega ning liidu abiga sulges Leedu kaks reaktorit tähtaegselt ning tegi märkimisväärseid edusamme nende dekomisjoneerimise suunas. Kiirgusohu vähendamise jätkamiseks on vaja lisatööd. Olemasolevate hinnangute kohaselt ja 2038. aastaks kavandatud lõplikku sulgemiskuupäeva silmas pidades on selleks pärast 2020. aastat vaja märkimisväärseid täiendavaid rahalisi vahendeid. Dekomisjoneerimiskava täitmiseks 2038. aastaks tuleb lahendada 1548 miljoni euro suurune rahastamispuudujääk.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Käesoleva määrusega hõlmatav tegevus peaks vastama kohaldatavale liidu ja siseriiklikule õigusele. Käesoleva määrusega hõlmatud tuumaelektrijaama dekomisjoneerimine peaks toimuma kooskõlas õigusaktidega, mis käsitlevad tuumaohutust (nõukogu direktiiv 2009/71/Euratom)(1) ja jäätmekäitlust (nõukogu direktiiv 2011/70/Euratom)(2). Lõplik vastutus kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise eest jääb Leedu kanda.

(3)  Käesoleva määrusega hõlmatav tegevus peaks vastama kohaldatavale liidu ja siseriiklikule õigusele. Käesoleva määrusega hõlmatud tuumaelektrijaama dekomisjoneerimine peaks toimuma kooskõlas õigusaktidega, mis käsitlevad tuumaohutust (nõukogu direktiiv 2009/71/Euratom)(1) ja jäätmekäitlust (nõukogu direktiiv 2011/70/Euratom)(2). Lõplik vastutus kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise eest jääb Leedu kanda. Direktiiviga 2011/70/Euratom lubatakse aga liidul toetada mitmesuguseid dekomisjoneerimisprojekte, sealhulgas kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ladustamist ja kõrvaldamist. Kuigi direktiivis 2011/70/Euratom sätestatakse, et kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kulud kannab nende ainete tekitaja, ei saa seda sätet tagasiulatuvalt kohaldada Leedu suhtes, kes sulges Ignalina tuumajaama enne direktiivi vastuvõtmist ega saanud seetõttu koguda piisavalt vahendeid kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ladustamiseks ja kõrvaldamiseks.

_____________

_________________

1 Nõukogu 25. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik (ELT L 172, 2.7.2009, lk 18).

1 Nõukogu 25. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik (ELT L 172, 2.7.2009, lk 18).

2 Nõukogu 19. juuli 2011. aasta direktiiv 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks (ELT L 199, 2.8.2011, lk 48).

2 Nõukogu 19. juuli 2011. aasta direktiiv 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks (ELT L 199, 2.8.2011, lk 48).

Selgitus

Direktiivi 2011/70/Euratom põhjendus 13 osutab selgelt, et ühendus on andnud rahalist abi mitmesugustele dekomisjoneerimismeetmetele, sealhulgas tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisele. „Radioaktiivsete jäätmete käitlemise“ määratlus hõlmab muu hulgas jäätmete ladustamist ja kõrvaldamist.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Tunnistades, et Nõukogude Liidu ajast pärineva kahe 1 500 MW RBMK-tüüpi reaktoriga Ignalina tuumaelektrijaama tegevuse enneaegne lõpetamine ja sellele järgnev dekomisjoneerimine oli pretsedenditu ja pani Leedule erakordse rahalise koorma, mis ei vastanud riigi suurusele ega majanduslikule tugevusele, sätestati protokollis nr 4, et Ignalina programmi alusel antavat liidu abi jätkatakse katkematult ja seda pikendatakse pärast 2006. aastat järgmiste finantsperspektiivide ajavahemikuks.

(4)  Tunnistades, et Nõukogude Liidu ajast pärineva kahe 1 500 MW RBMK-tüüpi reaktoriga reaktoriga (kanaltüüpi grafiitreaktorid, mis olid samalaadsed kui Tšernobõlis kasutatud reaktorid) Ignalina tuumaelektrijaama tegevuse enneaegne lõpetamine ja sellele järgnev dekomisjoneerimine oli pretsedenditu, kuna samalaadse ehitusega reaktoreid ei olnud mujal maailmas kusagil tegelikult demonteeritud, ja pani Leedule erakordse rahalise koorma, mis ei vastanud riigi suurusele ega majanduslikule tugevusele, sätestati protokollis nr 4, et Ignalina programmi alusel antavat liidu abi jätkatakse katkematult ja seda pikendatakse pärast 2006. aastat järgmiste finantsperspektiivide ajavahemikuks kuni lõpliku sulgemiskuupäevani, mis on praegu kavandatud 2038. aastaks.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Programmiga tuleks tagada ka sellest saadud teadmiste levitamine kõikidele liikmesriikidele, kooskõlas ja koostoimes liidu teiste asjakohaste dekomisjoneerimismeetmete programmidega Bulgaarias ja Slovakkias ning komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskusega, kuna sellised meetmed annavad suurima liidu lisaväärtuse.

(10)  Programmiga tuleks tagada ka sellest saadud teadmiste levitamine kõikidele liikmesriikidele, kooskõlas ja koostoimes liidu teiste asjakohaste dekomisjoneerimismeetmete programmidega Bulgaarias ja Slovakkias ning komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskusega, Selleks et need meetmed annaksid liidu jaoks suurima lisaväärtuse, ei tohiks teadmiste levitamise rahastamine olla osa dekomisjoneerimistööde rahastamisest, vaid see peaks pärinema liidu muudest rahastamisallikatest.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Käesoleva määrusega hõlmatud Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimisel tuleks kasutada saadavaid parimaid tehnilisi teadmisi ning võtta nõuetekohaselt arvesse kasutuselt kõrvaldatavate seadmete laadi ja tehnilisi näitajaid, et tagada ohutus ja võimalikult suur tõhusus, võttes seejuures arvesse rahvusvahelisi parimaid tavasid.

(11)  Käesoleva määrusega hõlmatud Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimisel tuleks kasutada saadavaid parimaid tehnilisi teadmisi ning võtta nõuetekohaselt arvesse kasutuselt kõrvaldatavate seadmete laadi ja tehnilisi näitajaid, et tagada ohutus ja võimalikult suur tõhusus, võttes seejuures arvesse rahvusvahelisi parimaid tavasid ja tagades kvalifitseeritud töötajatele konkurentsivõimelise töötasu.

Selgitus

Üks probleeme, millega Ignalinas kokku puututakse, on see, et palgad pole tihti spetsialistide jaoks atraktiivsed ning nad püüavad mujale tööle asuda. See võib mõjutada dekomisjoneerimistööde kvaliteeti.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Komisjon ja Leedu peaksid tagama dekomisjoneerimisprotsessi edenemise tõhusa järelevalve ja kontrolli, et käesoleva määrusega eraldatavad rahalised vahendid omandaksid liidu suurima lisaväärtuse, ehkki lõplik vastutus dekomisjoneerimise eest jääb Leedu kanda. See hõlmab tõhusat edusammude ja tulemuslikkuse mõõtmist ning vajaduse korral parandusmeetmete võtmist.

(12)  Komisjon ja Leedu peaksid tagama dekomisjoneerimisprotsessi edenemise tõhusa järelevalve ja kontrolli, et käesoleva määrusega eraldatavad rahalised vahendid omandaksid liidu suurima lisaväärtuse. See hõlmab tõhusat edusammude ja tulemuslikkuse kontrollimist ning vajaduse korral Leedu ja Euroopa Liidu ühiste parandusmeetmete võtmist.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Programm tuleks viia ellu liidu ning Leedu ühisel finantseerimisel. Maksimaalne ELi-poolse kaasrahastamise määr tuleks sätestada kooskõlas eelmiste programmide kaasfinantseerimise tavadega. Võttes arvesse võrreldavate liidu programmide tavasid ja Leedu tugevamat majandust alates Ignalina dekomisjoneerimisprogrammi kehtestamisest kuni käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamise lõpuni, ei tohiks liidu kaasrahastamise määr ületada 80 % rahastamiskõlblikest kuludest. Ülejäänud kaasrahastamine peaks pärinema Leedult ja muudest allikatest kui liidu eelarve, eelkõige rahvusvahelistelt finantseerimisasutustelt ja teistelt rahastajatelt.

(16)  Programm tuleks viia ellu liidu ning Leedu ühisel finantseerimisel. 2003. aasta ühinemisakti protokollis nr 4 on sätestatud, et teatavate meetmete puhul võib liidu panus Ignalina programmi raames ulatuda kuni 100 %-ni kogukuludest. ELi-poolse kaasrahastamise määr tuleks sätestada kooskõlas eelmiste programmide kaasfinantseerimise tavadega. Võttes arvesse komisjoni 2018. aasta aruande järeldusi Bulgaarias, Slovakkias ja Leedus paiknevate tuumarajatiste dekomisjoneerimise ELi abiprogrammide hindamise ja rakendamise kohta ja Leedu poliitilist kohustust kanda 14 % dekomisjoneerimise kogukulust, peaks liidu kaasrahastamise määr alates Ignalina dekomisjoneerimisprogrammi kehtestamisest kuni käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamise lõpuni, moodustama 86 % rahastamiskõlblikest kuludest. Tuleks püüda kaasata rahastamist muudest allikatest, eelkõige rahvusvahelistelt finantseerimisasutustelt ja teistelt rahastajatelt.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

16 a)  Väljaspool Ignalina programmi kohaldamisala on Leedu jätkuvalt vastutav Ignalina piirkonna arendamise ja sellesse investeerimise eest, kuna praegu on seal sissetulekud väikesed ja töötuse määr Leedu kõrgeim – põhiliselt Ignalina tuumaelektrijaama sulgemise tõttu, mis oli piirkonna suurim tööandja.

Selgitus

Alahinnata ei tohi Ignalina piirkonna, eriti just sealse mitmerahvuselise Visaginase linna suuri sotsiaalmajanduslikke probleeme. See on Leedule märkimisväärne rahaline ja poliitiline probleem.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Programm kuulub nõukogu direktiivi 2011/70/Euratom kohaselt Leedu riikliku programmi kohaldamisalasse.

(19)  Programm kuulub nõukogu direktiivi 2011/70/Euratom kohaselt Leedu riikliku programmi kohaldamisalasse ning võib aidata kaasa selle elluviimisele, ilma et see piiraks käesoleva direktiivi kohaldamist.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

23 a)  Ajaloolistel põhjustel on liidu rahaline toetus Ignalina tuumareaktori tegevuse lõpetamiseks igati õigustatud, kuid programm ei tohiks luua pretsedenti liidu vahendite kasutamiseks teiste tuumareaktorite dekomisjoneerimisel. Iga liikmesriigi moraalne kohus peaks olema vältida kasutatud tuumkütuse, sealhulgas radioaktiivsete jäätmete, samuti olemasolevate tuumaseadmete dekomisjoneerimisega seotud koormuse põhjendamatut pärandamist tulevastele põlvkondadele. Riikide poliitika peab tuginema põhimõttele, mille kohaselt kannab kulud saastaja.

Selgitus

Nõukogu direktiivi 2011/70/Euratom põhjendus 24. Liikmesriigid peavad tagama, et peamine vastutus kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise rajatiste ja/või tegevuse ohutuse eest lasub litsentsiomanikul, ning samal ajal lasub neil ka lõplik vastutus kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise eest nende territooriumil. Nõukogu direktiivi 2011/70/Euratom artikli 4 lõike 3 punkt e.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

23 b)  Komisjoni soovituses 2006/851/Euratom märgitakse, et vastavalt „saastaja maksab” põhimõttele peaks tuumarajatise käitaja tagama, et tuumarajatise tootliku perioodi vältel eraldatakse piisavalt rahalisi vahendeid, et katta tulevasi dekomisjoneerimiskulusid.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi üldeesmärk on aidata Leedut Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimise rakendamisel, pöörates erilist tähelepanu Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimise kiirgusohutuse probleemidega toimetulekule, tagades ühtlasi tuumaelektrijaama dekomisjoneerimise käigus selle kohta saadud teadmiste laialdase levitamise kõigile liikmesriikidele.

1.  Programmi üldeesmärk on aidata Leedut vajalikul määral Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimise ohutul rakendamisel, pöörates erilist tähelepanu Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimise kiirgusohutuse probleemidega toimetulekule, sealhulgas tuumkütuse vaheladustamise ohutuse tagamisele.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Programmi erieesmärk on Ignalina seadmete ja reaktorisüvendite demonteerimine ja saastest puhastamine kooskõlas dekomisjoneerimiskavaga, dekomisjoneerimise ja vanade jäätmete ohutu käitlemise jätkamine ning saadud teadmiste levitamine ELi sidusrühmadele.

2.  Programmi põhieesmärk on Ignalina seadmete ja reaktorisüvendite demonteerimine ja saastest puhastamine kooskõlas dekomisjoneerimiskavaga ning dekomisjoneerimise ja vanade jäätmete ohutu käitlemise jätkamine.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Programmil on ka lisaeesmärk: tagada tuumarajatiste dekomisjoneerimise kohta saadud teadmiste laialdane levitamine kõigis liidu liikmesriikides. Lisaeesmärgi täitmist rahastatakse tuumarajatiste dekomisjoneerimise ja tuumajäätmete käitlemise sihtotstarbelise rahastamiskava kaudu (COM(2018)467).

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Konkreetse eesmärgi üksikasjalik kirjeldus on esitatud I lisas. Komisjon võib kooskõlas artikli 12 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega muuta rakendusaktidega I lisa.

3.  Põhieesmärgi üksikasjalik kirjeldus on esitatud I lisas.

Selgitus

I lisa on määruse oluline osa ja seda ei tohiks muuta pärast määruse vastuvõtmist.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Rahastamispakett programmi täitmiseks ajavahemikul 2021–2027 on jooksevhindades 552 000 000 eurot.

1.  Rahastamispakett programmi täitmiseks ajavahemikul 2021–2027 on jooksevhindades 780 000 000 eurot, mis on ette nähtud programmi põhieesmärgi täitmiseks (dekomisjoneerimismeetmed).

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liidu suurim kaasarahastamismäär on programmi korral 80 %. Ülejäänud rahastamine pärineb Leedult ja muudest täiendavatest allikatest kui liidu eelarve.

Liidu kaasarahastamismäär on programmi korral 86 %. Ülejäänud rahastamine pärineb Leedult ja muudest täiendavatest allikatest kui liidu eelarve.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Rahastamisperioodi 2021–2027 põhilisi kiirgusohutuse probleeme lahendatakse punktide P.1, P.2 ja P.4 raames võetavate meetmetega. Eelkõige reaktorisüdamike demonteerimine on hõlmatud punktiga P.2. Vähemoluliste probleemidega tegeletakse punkti P.3 raames ning punktid P.0 ja P.5 hõlmavad dekomisjoneerimise toetusmeetmeid.

4.  Rahastamisperioodi 2021–2027 põhilisi kiirgusohutuse probleeme lahendatakse punktide P.1, P.2, P.3 ja P.4 raames võetavate meetmetega. Eelkõige reaktorisüdamike demonteerimine on hõlmatud punktiga P.2. Punktid P.0 ja P.5 hõlmavad dekomisjoneerimise toetusmeetmeid.

Selgitus

Kasutatud tuumkütusega ohutult ümberkäimine ja selle ladustamine on oluline tuumaohutuse probleem. Seda ei saa viia üle kategooriasse „väiksemad probleemid“.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 5 – tabel 1 – punkt P.3

 

Komisjoni ettepanek

Tabel 1

#

Punkt

Prioriteetsus

P.3

Kasutatud tuumkütuse käitlemine

II

 

Muudatusettepanek

TABEL 1

#

Punkt

Prioriteetsus

P.3

Kasutatud tuumkütuse käitlemine

I

Selgitus

Kasutatud tuumkütusega ohutult ümberkäimine on oluline tuumaohutuse probleem. Seda ei saa viia üle kategooriasse „väiksemad probleemid“.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ladustamine sügavates geoloogilistes kihtides asuvasse hoidlasse on programmi kohaldamisalast välja jäetud ning selle küsimuse peab lahendama Leedu kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku programmiga, nagu on sätestatud nõukogu direktiivis 2011/70/Euratom.

7.  Kuigi kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ladustamine sügavates geoloogilistes kihtides asuvasse hoidlasse on ajavahemikul 2021–2027 programmi kohaldamisalast välja jäetud, alustavad Leedu ja Euroopa Liit sobival ajal konsultatsioone selle tegevuse võimaliku kaasamise üle programmi kohaldamisalasse järgmises mitmeaastase finantsraamistikus.

Selgitus

Leedu ei saanud koguda piisavalt rahastust kasutatud tuumkütuse lõplikuks ladustamiseks Ignalina tuumaelektrijaama varase sulgemise tõttu, mis oli ELi liikmeks saamise eelnõue. Liit peaks solidaarsuses Leeduga kaasama tuleviku mitmeaastastesse finantsraamistikesse kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ladustamise Ignalina programmi kohaldamisalasse et kaasrahastada vähemalt nende ülimalt kulukate tööde algust, nagu näiteks sobiva asukoha otsimine, uurimine ja kaevamistööd.


SELETUSKIRI

Taust

Ignalina tuumaelektrijaama sulgemine on Euroopa tuumaohutuse seisukohast ainulaadne ülesanne, nii jaama suuruse kui ka reaktorite tehniliste näitajate tõttu. Ignalina tuumajaamas kasutati kahte Nõukogude Liidu ajast pärinevat 1500 MW RBMK-tüüpi vesijahutusega reaktorit. Tuumajaam otsustati Leetu rajada Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal ning oli mõeldud palju suuremale piirkonnale elektri tootmiseks. Tuumajaama ohutult ja tõhusalt sulgemise ülesanne on Leedu jaoks riigi suurust ja majanduslikku suutlikkust arvesse võttes liiga raske. Leedu ELiga ühinemise akti protokollis nr 4 nõuti Leedult mõlema reaktori enneaegset sulgemist tõsiste ohutusprobleemide tõttu. Tšernobõli-tüüpi reaktorid olid grafiitaeglustiga ning neil puudus täielik kaitsekest. Reaktoreid peeti ohtlikuks, kuna nende konstruktsioon oli täielikult vigane. Liit omakorda kohustus dekomisjoneerimisprogrammi tugevalt toetama ja aitama Leedut dekomisjoneerimisest tulenevate energiavarustuskindluse probleemide lahendamisel.

Kavandatav määrus

Raportöör tunnustab määrust kui liidu jätkuva aktiivse seotuse kinnitust. Ta on aga seisukohal, et tuleks teha mõned olulised muudatused, eriti seoses programmi piisava rahastuse tagamisega.

Taotletav rahastus

Raportöör kutsub üles järgmises mitmeaastases finantsraamistikus suurendama ELi osalust 780 miljoni euroni. Kõik olulised partnerid, kellega raportöör on kohtunud – alates Leedu riigiametnikest, tuumaelektrijaama juhtkonnast ja sõltumatutest ekspertidest kuni komisjoni ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga esindajateni – on selle summa osas samal seisukohal, kuigi oli arutelusid eraldiste ajakava üle. Olemasolevas ettepanekus (eraldada 552 miljonit eurot perioodil 2021–2027) ei võeta nimelt arvesse teise reaktori demonteerimise protsessi, mis algab 2026. aastal ja kestab edasi pärast 2027. aastat, piisav rahastus peab aga olema kogutud enne tööde alustamist. Vastasel juhul ei saa Leedu reguleeriv asutus teise reaktori demonteerimise alustamiseks luba anda.

Ei tohi unustada, et Ignalina dekomisjoneerimise programm on jõudmas äärmiselt keerulisse etappi – esimese ja teise grafiitaeglustiga reaktori südamiku demonteerimiseni. See on pöördumatu olukord: demonteerimis- ja saastest vabastamise tegevus peab jätkuma korrapäraselt ja ilma katkestusteta, et vältida riske ja kiirgusohtu. Piisava rahastuse mittetagamise korral toimuks teise reaktori demonteerimises nelja-aastane seisak, mis lõpuks suurendaks märkimisväärselt kogu projekti kogumaksumust ning ohustaks Euroopa tuumaohutust. Kaotsi läheks kvalifitseeritud tööjõudu ning praegu 2038. aastaks kavandatud dekomisjoneerimise lõpuleviimine tuleks edasi lükata. Peale selle tähendaks dekomisjoneerimise peatamine selles Leedu juba praegu suhteliselt vaeses piirkonnas sotsiaalmajanduslikku kriisi. Samuti mõjutaks see ELi mainet Leedus, kuna Leedu on ühinemislepingut omalt poolt hoolsalt täitnud – sulgenud Ignalina tuumaelektrijaama ennetähtaegselt ja korraldanud dekomisjoneerimismeetmeid eeskujulikult.

Tuleb märkida, et väljaspool Ignalina programmi ulatust, on Leedu jätkuvalt vastutav Ignalina piirkonna arendamise ja sellesse investeerimise eest, sest selles piirkonnas on põhiliselt tuumaelektrijaama kui piirkonna suurima tööandja sulgemise tõttu inimeste sissetulekud väikesed ja töötuse määr Leedu kõrgeim See on riigile raske koorem. Samuti on see poliitiliselt tundlik teema, kuna kogu piirkonnas ja eriti Visaginase linnas, kus tuumaelektrijaam asub, on ülekaalus etnilised vähemused.

Raportöör soovitab ka, et kuigi teadmiste levitamisega seotud tegevus on oluline, ei tohiks see võtta liiga palju vahendeid peaeesmärgi täitmiselt – tuumaelektrijaama ohutult ja õigeaegselt dekomisjoneerimiselt. Teadmiste levitamine on lisaeesmärk (seda ei mainita protokollis nr 4, millega Ignalina programm loodi) ja selle rahastus pole olemasolevasse dekomisjoneerimisplaani sisse arvestatud. Seetõttu oleks sobiv selle eesmärgi jaoks kasutusele võtta eraldi rahastus tagamaks, et ei vähendata dekomisjoneerimistööde ressursse.

Kaasrahastamismäärad

Ettepanek seada EL kaasrahastamise maksimummääraks 80% tähendab uut nõuet, mis on vastuolus protokolliga nr 4 (mis tagab teatud meetmete puhul ELi 100%-lise rahastuse) ja senise praktikaga (praegune ELi ja Leedu kaasrahastamise suhe on umbes 86%–14%). Hoolimata väitest, et liikmesriigi suurem panus tähendaks paremat tulemust, ei leidnud komisjon dekomisjoneerimistegevust Leedus, Slovakkias ja Bulgaarias hinnates sellekohaseid tõendeid ning otsustas, et Ignalina programm kulgeb praeguse kaasrahastamise tava juures tõhusalt ja efektiivselt ning et „saavutatud riigi osaluse tase tundub sobiv asjakohase tõhususe säilitamiseks“.

Programmi algusest saadik on Leedu katnud umbes 14% dekomisjoneerimistegevuse kuludest. Võttes arvesse, et osa sellega seotud meetmeid (nagu näiteks rajatise füüsiline ja tuleohutus) ei ole Ignalina programmiga kaetud, on Leedu tegelik panus suurem. Ettepanek suurendada Leedu osalust 20%-le oleks Leedu jaoks suur majanduslik kulu ning elanikkond peaks seda ebaõiglaseks, eriti kui arvestada, et Leedu on juba ühinemisaktis toodud omapoolseid kohustusi hoolikalt täitnud. Olemasolev suhe (86–14) on optimaalne ning võib olla eeskujuks tulevaste projektide jaoks.

Teist argumenti riigi osaluse tõstmiseks, nimelt viited Euroopa Kontrollikoja aruandele ja „saastaja maksab“ põhimõttele, ei saa Leedule rakendada, kuna Ignalina tuumajaama määras Leedu alale Nõukogude Liit ning see oli mõeldud palju suuremale piirkonnale elektri tootmiseks. Leedu kodanikele on aastaid osaks saanud ka suuremad energiakulud, kuna tuumaelektrijaam suleti enneaegselt ja tekkis vajadus suurendada energia importi.

Programmi kohaldamisala

Käesolevast komisjoni ettepanekust on välja jäetud kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ladustamine sügavasse maa-alusesse hoidlasse. Kasutatud tuumkütuse ja jäätmete ladustamine ja kõrvaldamine, mis on olulise ülesanne, loetakse põhiliselt Leedu vastutusalasse kuuluvaks.

Raportöör usub, et tulevases mitmeaastases finantsraamistikus peaks Ignalina programmi kaudu võimaluse korral toetama ka tuumajäätmete lõppladustamise hoidla ettevalmistamist.

Nõukogu direktiiv 2011/70/Euratom, millele ettepanekus viidatakse, lubab liidul panustada mitmetesse erinevatesse dekomisjoneerimisprojektidesse, sealhulgas radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse ladustamisse ja kõrvaldamisse. Selle direktiivi põhjendus 13 osutab selgelt, et ühendus on andnud rahalist abi mitmesugusteks dekomisjoneerimismeetmeteks, sealhulgas radioaktiivsete jäätmete ja tuumkütuse käitlemiseks. „Radioaktiivsete jäätmete käitlemise“ määratlus hõlmab muu hulgas jäätmete ladustamist ja kõrvaldamist.

Kuigi direktiivis 2011/70/Euratom sätestatakse, et kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kulud kannab nende ainete tekitaja, ei saa seda sätet tagasiulatuvalt kohaldada Leedule, kuna Leedu sulges Ignalina tuumajaama enne direktiivi vastuvõtmist ega saanud seega koguda piisavalt vahendeid kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ladustamiseks ja kõrvaldamiseks.


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse Leedu Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimise abiprogramm (Ignalina programm) ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EL) nr 1369/2013

Viited

COM(2018)0466 – C8-0394/2018 – 2018/0251(NLE)

Konsulteerimise / nõusolekutaotluse kuupäev

23.8.2018

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ITRE

10.9.2018

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

10.9.2018

 

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

BUDG

13.9.2018

 

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Rebecca Harms

30.8.2018

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

8.10.2018

5.11.2018

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

21.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

61

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Zigmantas Balčytis, Bendt Bendtsen, Xabier Benito Ziluaga, David Borrelli, Jonathan Bullock, Cristian-Silviu Buşoi, Jerzy Buzek, Edward Czesak, Jakop Dalunde, Christian Ehler, Fredrick Federley, Ashley Fox, Adam Gierek, Igor Gräzin, Theresa Griffin, András Gyürk, Rebecca Harms, Barbara Kappel, Krišjānis Kariņš, Jaromír Kohlíček, Peter Kouroumbashev, Zdzisław Krasnodębski, Miapetra Kumpula-Natri, Christelle Lechevalier, Janusz Lewandowski, Paloma López Bermejo, Edouard Martin, Tilly Metz, Angelika Mlinar, Csaba Molnár, Nadine Morano, Dan Nica, Angelika Niebler, Morten Helveg Petersen, Miroslav Poche, Carolina Punset, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Algirdas Saudargas, Neoklis Sylikiotis, Dario Tamburrano, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt, Henna Virkkunen, Lieve Wierinck, Hermann Winkler, Anna Záborská, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Amjad Bashir, Soledad Cabezón Ruiz, Françoise Grossetête, Werner Langen, Olle Ludvigsson, Marian-Jean Marinescu, Clare Moody, Dennis Radtke, Davor Škrlec

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Michael Detjen, Bolesław G. Piecha, Bronis Ropė

Esitamise kuupäev

29.11.2018


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

61

+

ALDE

Fredrick Federley, Igor Gräzin, Angelika Mlinar, Morten Helveg Petersen, Carolina Punset, Lieve Wierinck

ECR

Amjad Bashir, Edward Czesak, Ashley Fox, Zdzisław Krasnodębski, Bolesław G. Piecha, Evžen Tošenovský

EFDD

Dario Tamburrano

ENF

Christelle Lechevalier

GUE/NGL

Xabier Benito Ziluaga, Jaromír Kohlíček, Paloma López Bermejo, Neoklis Sylikiotis

NI

David Borrelli

PPE

Bendt Bendtsen, Cristian-Silviu Buşoi, Jerzy Buzek, Christian Ehler, Françoise Grossetête, András Gyürk, Krišjānis Kariņš, Werner Langen, Janusz Lewandowski, Marian-Jean Marinescu, Nadine Morano, Angelika Niebler, Dennis Radtke, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Algirdas Saudargas, Vladimir Urutchev, Henna Virkkunen, Hermann Winkler, Anna Záborská

S&D

Zigmantas Balčytis, Soledad Cabezón Ruiz, Michael Detjen, Adam Gierek, Theresa Griffin, Peter Kouroumbashev, Miapetra Kumpula-Natri, Olle Ludvigsson, Edouard Martin, Csaba Molnár, Clare Moody, Dan Nica, Miroslav Poche, Patrizia Toia, Kathleen Van Brempt, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho

VERTS/ALE

Jakop Dalunde, Rebecca Harms, Tilly Metz, Bronis Ropė, Davor Škrlec

2

EFDD

Jonathan Bullock

ENF

Barbara Kappel

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 8. jaanuar 2019Õigusalane teave