Menetlus : 2018/0198(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0414/2018

Esitatud tekstid :

A8-0414/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 14/02/2019 - 10.4

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0118

RAPORT     ***I
PDF 661kWORD 98k
29.11.2018
PE 628.357v02-00 A8-0414/2018

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb mehhanismi õiguslike ja haldustakistuste kõrvaldamiseks piiriüleses kontekstis

(COM(2018)0373 – C8-0228/2018 – 2018/0198(COD))

Regionaalarengukomisjon

Raportöör: Matthijs van Miltenburg

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb mehhanismi õiguslike ja haldustakistuste kõrvaldamiseks piiriüleses kontekstis

(COM(2018)0373 – C8-0228/2018 – 2018/0198(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0373),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja eriti artikli 175 kolmandat lõiku, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0228/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. septembri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee … arvamust(2),

–  võttes arvesse Rootsi Riksdagi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud kirjalikku põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0414/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a)  Merega piirnevatel piiriülestel aladel või liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel asuvatel piiriülestel aladel elavate kodanike elu parandamiseks tuleks käesoleva määruse kohaldamist ning õiguslike ja haldustakistuste kõrvaldamise mehhanismi kasutamist laiendada kõigile liidu piirialadele, järgides liidu õigust.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Teatavates liidu piirkondades on valitsustevahelisel, piirkondlikul ja kohalikul tasandil küll juba olemas mitmesugused tõhusad piiriülese koostöö mehhanismid, kuid need ei hõlma kaugeltki kõiki liidu piirialasid. Seepärast on olemasolevate süsteemide täiendamiseks vajalik sisse seada vabatahtlik mehhanismi õiguslike ja haldustakistuste kõrvaldamiseks kõikidel piirialadel (edaspidi „mehhanism“).

(8)  Teatavates liidu piirkondades on valitsustevahelisel, piirkondlikul ja kohalikul tasandil küll juba olemas mitmesugused tõhusad piiriülese koostöö mehhanismid, kuid need ei hõlma kaugeltki kõiki liidu piirialasid. Seepärast on olemasolevate süsteemide täiendamiseks vajalik sisse seada vabatahtlik mehhanism õiguslike ja haldustakistuste kõrvaldamiseks kõikidel piirialadel (edaspidi „mehhanism“), kuid see ei takista sellega võrreldavate alternatiivsete mehhanismide loomist vastavalt konkreetsetele vajadustele riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Austades täielikult liikmesriikide põhiseaduslikku ja institutsioonilist ülesehitust, peaks selle mehhanismi kasutamine olema vabatahtlik nende asjaomase liikmesriigi piirialade puhul, kus on olemas muu tõhus mehhanism või kus selle saab koos naaberliikmesriigiga sisse seada. See peaks koosnema kahest meetmest: Euroopa piiriülese kohustuse (edaspidi „kohustus“) allakirjutamine ja sõlmimine või Euroopa piiriülese avalduse (edaspidi „avaldus“) allakirjutamine.

(9)  Austades täielikult liikmesriikide põhiseaduslikku ja institutsioonilist ülesehitust, on selle mehhanismi kasutamine vabatahtlik. See peaks koosnema kahest meetmest: Euroopa piiriülese kohustuse (edaspidi „kohustus“) allakirjutamine ja sõlmimine või Euroopa piiriülese avalduse (edaspidi „avaldus“) allakirjutamine. Liikmesriik peaks saama kasutamiseks valida selle vahendi, mida ta peab kasulikumaks.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a)  Osalevate liikmesriikide, riikide, üksuste või piirkondade pädevad asutused peaksid kooskõlas oma põhiseaduslike ja seaduslikult määratletud eripädevustega võtma esildatud ad hoc õigusliku lahenduse vastu enne, kui sõlmivad ja allkirjastavad kohustuse või allkirjastavad avalduse käesoleva määruse kohaselt.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Avalduse puhul oleks ikkagi nõutav liikmesriigi seadusandlik menetlus. Avaldust sõlmiv ametiasutus peaks tegema ametliku avalduse, et ta algatab teatavaks tähtajaks seadusandliku menetluse, mida on vaja tavaliselt kohaldatava siseriikliku õiguse muutmiseks ja sõnaselge erandina naaberliikmesriigi õiguse kohaldamiseks.

(11)  Avalduse puhul oleks ikkagi nõutav liikmesriigi seadusandlik menetlus. Avaldust sõlmiv ametiasutus peaks tegema ametliku avalduse, et ta algatab teatavaks tähtajaks seadusandliku menetluse, mida on vaja tavaliselt kohaldatava siseriikliku õiguse muutmiseks ja sõnaselge erandina naaberliikmesriigi õiguse kohaldamiseks, et kõrvaldada ühiste piiriüleste projektide elluviimist segavad takistused.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Õiguslikke takistusi kogevad eelkõige maismaapiiridel suhtlevad isikud, sest inimesed ületavad neid piire iga päev või iga nädal. Selleks et käesoleva määruse mõju oleks suunatud piirile lähimatele aladele, kus naaberliikmesriikide lõimitus on suurim ja suhtlus tihedaim, tuleks seda kohaldada piiriülestele aladele NUTS 3. tasandi piirkonnas asuva kahe või enama liikmesriigi üksteise naabruses asuvate maismaapiirialadega hõlmatud territooriumi tähenduses26. See ei tohiks takistada liikmesriike kohaldamast mehhanismi ka merepiiridel ega välispiiridel muude kui EFTA riikidega.

(12)  Õiguslikke takistusi kogevad eelkõige maismaapiiridel suhtlevad isikud, nagu piirialatöötajad, sest inimesed ületavad neid piire iga päev või iga nädal. Selleks et käesoleva määruse mõju oleks suunatud piirile lähimatele aladele, kus naaberliikmesriikide lõimitus on suurim ja suhtlus tihedaim, tuleks seda kohaldada piiriülestele aladele NUTS 3. tasandi piirkonnas asuva kahe või enama liikmesriigi üksteise naabruses asuvate maismaa- või merepiirialadega hõlmatud territooriumi tähenduses26. See ei tohiks takistada liikmesriike kohaldamast mehhanismi vabatahtlikkuse alusel kõigile asjaosalistele ka välispiiridel muude kui EFTA riikidega.

_________________

_________________

26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).

26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Selleks et koordineerida eri ametiasutuste – kelle hulka mõnes liikmesriigis kuuluvad riiklikud ja piirkondlikud seadusandlikud organid – ülesandeid asjaomases liikmesriigis ja ühe või mitme naaberliikmesriigi vahel, peaks iga liikmesriik, kes valib selle mehhanismi, olema kohustatud looma riiklikud ja vajaduse korral piirkondlikud piiriülesed koordineerimiskeskused ning määrama kindlaks nende ülesanded ja pädevuse mehhanismi eri etappides alates kohustuste ja avalduste algatamisest kuni nende sõlmimise, rakendamise ja järelevalveni.

(13)  Selleks et koordineerida eri ametiasutuste – kelle hulka mõnes liikmesriigis kuuluvad riiklikud ja piirkondlikud seadusandlikud organid – ülesandeid asjaomases liikmesriigis ja ühe või mitme naaberliikmesriigi vahel, peaks iga liikmesriik olema kohustatud looma riiklikud ja vajaduse korral piirkondlikud piiriülesed koordineerimiskeskused ning määrama kindlaks nende ülesanded ja pädevuse mehhanismi eri etappides alates kohustuste ja avalduste algatamisest kuni nende sõlmimise, rakendamise ja järelevalveni.

Selgitus

Kohustus luua riiklikud piiriülesed koordineerimiskeskused kehtestatakse kõigile liikmesriikidele.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Olulised osalejad liikmesriikides, kellelt taotletakse kohustuse või avalduse sõlmimist, peaksid olema asjaomased riiklikud või piirkondlikud piiriülesed koordineerimiskeskused, mis vahetavad teavet nii oma liikmesriigi kõikide pädevate asutustega kui ka naaberliikmesriigi vastava koordineerimiskeskusega. Samuti tuleks selgelt sätestada, et piiriülene koordineerimiskeskus võib otsustada, kas kohustuse või avalduse sõlmimise menetlus algatatakse või kas ühele või mitmele õiguslikule takistusele on juba leitud lahendus, mida saaks kasutada. Teisalt tuleks ka sätestada, et liikmesriik, kelle õigussätteid kavatsetakse kohaldada teises liikmesriigis, võib keelata nende kohaldamise väljaspool oma territooriumi. Otsus peaks olema põhjendatud ja sellest tuleks teavitada.

(17)  Olulised osalejad liikmesriikides, kellelt taotletakse kohustuse või avalduse sõlmimist, peaksid olema asjaomased riiklikud või piirkondlikud piiriülesed koordineerimiskeskused, mis vahetavad teavet nii oma liikmesriigi kõikide pädevate asutustega kui ka naaberliikmesriigi vastava koordineerimiskeskusega. Samuti tuleks selgelt sätestada, et piiriülene koordineerimiskeskus võib otsustada, kas kohustuse või avalduse sõlmimise menetlus algatatakse või kas ühele või mitmele õiguslikule takistusele on juba leitud lahendus, mida saaks kasutada. Teisalt tuleks ka sätestada, et liikmesriik, kelle õigussätteid kavatsetakse kohaldada teises liikmesriigis, võib keelata nende kohaldamise väljaspool oma territooriumi. Otsus peaks olema nõuetekohaselt põhjendatud ja sellest tuleks kõiki partnereid õigeaegselt teavitada.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Vahetult kohaldatava kohustuse rakendamine peaks seisnema teise liikmesriigi siseriiklike sätete kohaldamises. See peaks tähendama tavaliselt kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt vastuvõetud õiguslikult siduvate haldusaktide muutmist või kui neid ei ole veel vastu võetud, siis uute haldusaktide vastuvõtmist teise liikmesriigi õigusnormide alusel. Kui keeruka õigusliku takistuse eri aspektide puhul on pädevad mitu asutust, tuleks kohustusele lisada iga aspekti jaoks ajakava. Subsidiaarsuse põhimõtet järgides peaks nende muudetud või uute haldusaktide vastuvõtmine ja edastamine toimuma siseriikliku haldusmenetlusõiguse kohaselt.

(19)  Vahetult kohaldatava kohustuse rakendamine peaks seisnema teise liikmesriigi siseriiklike sätete kohaldamises, kui viiakse ellu ühisprojekte. See peaks tähendama tavaliselt kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt vastuvõetud õiguslikult siduvate haldusaktide muutmist või kui neid ei ole veel vastu võetud, siis uute haldusaktide vastuvõtmist teise liikmesriigi õigusnormide alusel kõigi partnerite poolt kokkulepitud tähtajaks, et ühisprojekte oleks võimalik õigeaegselt alustada. Kui keeruka õigusliku takistuse eri aspektide puhul on pädevad mitu asutust, tuleks kohustusele lisada iga aspekti jaoks ajakava. Subsidiaarsuse põhimõtet järgides peaks nende muudetud või uute haldusaktide vastuvõtmine ja edastamine toimuma siseriikliku haldusmenetlusõiguse kohaselt.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  Andmebaasi loomiseks kooskõlas artikliga 8 tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused selliste eeskirjade kehtestamiseks, mis käsitlevad andmebaasi haldamist, andmekaitset ja mudelit, mida kasutatakse siis, kui piiriülesed koordineerimiskeskused esitavad teavet mehhanismi rakendamise ja kasutamise kohta. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/201128 kohase nõuandemenetlusega. Praktilisel ja koordineerimiseesmärgil peaks rakendusaktide vastuvõtmise menetluse korral olema pädevaks komiteeks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide koordineerimiskomitee.

(24)  Andmebaasi loomiseks kooskõlas artikliga 7 tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused selliste eeskirjade kehtestamiseks, mis käsitlevad andmebaasi haldamist, andmekaitset ja mudelit, mida kasutatakse siis, kui piiriülesed koordineerimiskeskused esitavad teavet mehhanismi rakendamise ja kasutamise kohta. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/201128 kohase nõuandemenetlusega. Praktilisel ja koordineerimiseesmärgil peaks rakendusaktide vastuvõtmise menetluse korral olema pädevaks komiteeks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide koordineerimiskomitee.

__________________

__________________

28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Siseriiklikes rakenduseeskirjades tuleb täpsustada, milliseid asjaomase liikmesriigi piirialasid kohustus või avaldus hõlmab. Sellest tulenevalt saab komisjon hinnata, kas liikmesriik on valinud mainimata piiri suhtes muu mehhanismi.

välja jäetud

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige õigust isikuandmete kaitsele (artikkel 8), õigust haridusele (artikkel 14), kutsevabadust ja õigust teha tööd (artikkel 15), eelkõige vabadust otsida tööd, töötada, teostada asutamisõigust ning pakkuda teenuseid kõikides liikmesriikides, ettevõtlusvabadust (artikkel 16), õigust sotsiaalkindlustusele ja sotsiaalteenustele (artikkel 34), õigust tervishoiule (artikkel 35) ning võimalust kasutada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid (artikkel 36).

(26)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige õigust isikuandmete kaitsele (artikkel 8), õigust haridusele (artikkel 14), kutsevabadust ja õigust teha tööd (artikkel 15), eelkõige vabadust otsida tööd, töötada, teostada asutamisõigust ning pakkuda teenuseid kõikides liikmesriikides, ettevõtlusvabadust (artikkel 16), õigust sotsiaalkindlustusele ja sotsiaalteenustele (artikkel 34), tervishoiu kättesaadavust (artikkel 35) ning võimalust kasutada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid (artikkel 36) ja keskkonnakaitse kõrget taset kooskõlas kestliku arengu põhimõttega (artikkel 37).

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei tohiks liidu meetme sisu ega vorm minna aluslepingute eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. Vastavalt käesolevale määrusele loodava erimehhanismi kasutamine on vabatahtlik. Kui liikmesriik otsustab jätkata konkreetsel piiril ühe või mitme naaberliikmesriigiga õiguslike takistuste kõrvaldamist konkreetsel piiriülesel alal tõhusate mehhanismidega, mille ta on sisse seadnud riigi tasandil või ametlikult või mitteametlikult koos ühe või mitme naaberliikmesriigiga, ei ole vaja vastavalt käesolevale määrusele loodavat mehhanismi valida. Vastavalt käesolevale määrusele loodavat mehhanismi ei ole vaja valida ka juhul, kui liikmesriik otsustab konkreetsel piiril ühe või mitme naaberliikmesriigiga ühineda olemasoleva tõhusa mehhanismiga, mille on ametlikult või mitteametlikult sisse seadnud üks või mitu naaberliikmesriiki, tingimusel et selle mehhanismiga on võimalik ühineda. Käesolev määrus ei lähe seega kaugemale sellest, mis on vajalik määruse eesmärkide saavutamiseks neil piiriülestel aladel, mille jaoks liikmesriigid ei ole sisse seadnud tõhusaid õiguslike takistuste kõrvaldamise mehhanisme,

(28)  Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei tohiks liidu meetme sisu ega vorm minna aluslepingute eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. Vastavalt käesolevale määrusele piirülestel aladel õiguslike takistuste kõrvaldamiseks loodava erimehhanismi kasutamine on vabatahtlik ega takista mingil moel sellega võrreldavate alternatiivsete vahendite kasutamist. Kui liikmesriik otsustab jätkata konkreetse ühisprojekti raames ühe või mitme naaberliikmesriigiga õiguslike takistuste kõrvaldamist konkreetsel piiriülesel alal tõhusate mehhanismidega, mille ta on sisse seadnud riigi tasandil või ametlikult või mitteametlikult koos ühe või mitme naaberliikmesriigiga, ei ole vaja vastavalt käesolevale määrusele loodavat mehhanismi valida. Vastavalt käesolevale määrusele loodavat mehhanismi ei ole vaja valida ka juhul, kui liikmesriik otsustab konkreetse ühisprojekti raames ühe või mitme naaberliikmesriigiga ühineda olemasoleva tõhusa mehhanismiga, mille on ametlikult või mitteametlikult sisse seadnud üks või mitu naaberliikmesriiki, tingimusel et selle mehhanismiga on võimalik ühineda. Kui liikmesriik otsustab koos ühe või mitme naaberliikmesriigiga seada ametlikult või mitteametlikult sisse uue tõhusa mehhanismi, et kõrvaldada õiguslikud takistused, mis segavad ühisprojekti rakendamist piiriülestes piirkondades, ei ole vaja vastavalt käesolevale määrusele loodavat mehhanismi valida. Käesolev määrus ei lähe seega kaugemale sellest, mis on vajalik määruse eesmärkide saavutamiseks neil piiriülestel aladel, mille jaoks liikmesriigid ei ole sisse seadnud tõhusaid õiguslike takistuste kõrvaldamise mehhanisme.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(30 a)  Käesolev määrus peaks olema kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. See ei tohi mingil juhul kahjustada liikmesriikide suveräänsust ega olla vastuolus nende põhiseadusega.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse mehhanism (edaspidi „mehhanism“), mis võimaldab ühel liikmesriigil piiriülese piirkonna puhul kohaldada teise liikmesriigi õigusaktide sätteid, kui esimese liikmesriigi õigusaktide sätete kohaldamine kujutaks endast õiguslikku takistust ühisprojekti rakendamisel.

1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse vabatahtlik mehhanism (edaspidi „mehhanism“), mis võimaldab ühel liikmesriigil piiriülese piirkonna ühe konkreetse ühisprojekti puhul kohaldada teise liikmesriigi õigusaktide sätteid, kui esimese liikmesriigi õigusaktide sätete kohaldamine kujutaks endast üht või mitut õiguslikku takistust ühisprojekti rakendamisel.

Selgitus

Ettepaneku sõnastus tekitab kahtlusi selle tõlgendamisel, kas liikmesriik võib valida Euroopa piiriülese mehhanismi iga konkreetse ühisprojekti puhul või on ta kohustatud otsustama mehhanismi kohaldamise üle kõigi võimalike ühisprojektide puhul piiril. Raportöör soovib vältida olukorda, kus liikmesriigid, kellel ei ole praegu olemasolevaid mehhanisme, peavad selle mehhanismi valima. Euroopa piiriülese mehhanismi kohaldamine peaks toimuma vabatahtlikkuse alusel ja põhinema liikmesriikide juhtumipõhisel hindamisel.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  piiriülese piirkonna territooriumil elavate isikute õiguskaitse seoses mehhanismiga.

(c)  piiriülese piirkonna territooriumil elavate isikute või seal piiratud aja jooksul elevate isikute õiguskaitse seoses mehhanismiga.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  „piiriülene piirkond“ – territoorium, mis hõlmab NUTS 3. tasandi piirkonnas asuva kahe või enama liikmesriigi üksteise naabruses asuvaid maismaapiirialasid;

(1)  „piiriülene piirkond“ – territoorium, mis hõlmab NUTS 3. tasandi piirkonnas asuva kahe või enama liikmesriigi üksteise naabruses asuvaid maismaa- või merepiirialasid;

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  „ühisprojekt“ – kõnealuses piiriüleses piirkonnas mõju avaldav taristuobjekt või üldist majandushuvi pakkuv teenus, mida osutatakse piiriüleses piirkonnas;

(2)  „ühisprojekt“ – kõnealuses piiriüleses piirkonnas mõju avaldav taristuobjekt või üldist majandushuvi pakkuv teenus, mida osutatakse piiriüleses piirkonnas, sõltumata sellest, kas see mõju esineb mõlemal pool või ainult ühel pool piiri;

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  „algataja“ – osaleja, kes tuvastab õigusliku takistuse ja käivitab mehhanismi, esitades algatusdokumendi;

(5)  „algataja“ – osaleja, kes tuvastab ühe või mitu õiguslikku takistust ja käivitab mehhanismi, esitades algatusdokumendi;

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid valivad, kas kasutavad mehhanismi või olemasolevaid võimalusi selliste õiguslike takistuste kõrvaldamisel, mis segavad ühisprojekti rakendamist piiriülestes piirkondades konkreetsel piiril ühe või mitme naaberliikmesriigiga.

1.  Liikmesriigid võivad valida, kas kasutavad mehhanismi või muid võimalusi selliste õiguslike takistuste kõrvaldamisel, mis segavad ühisprojekti rakendamist piiriülestes piirkondades ühe või mitme naaberliikmesriigiga.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriik võib otsustada ühineda konkreetsel piiril ühe või mitme naaberliikmesriigiga olemasoleva tõhusa viisiga, mille on ametlikult või mitteametlikult sisse seadnud üks või mitu naaberliikmesriiki.

2.  Liikmesriik võib seoses piiriüleste alade ühisprojektiga, milles osaleb üks või mitu naaberliikmesriiki, ühineda olemasoleva tõhusa viisiga, mille on ametlikult või mitteametlikult sisse seadnud üks või mitu naaberliikmesriiki, või kohaldada mehhanismi avalduse suhtes.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriigid võivad mehhanismi kasutada ka merepiiriga eraldatud piiriülestes piirkondades või ühe või mitme liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi piiriülestes piirkondades või ühe või mitme ülemeremaa ja -territooriumi piiriülestes piirkondades.

3.  Liikmesriigid võivad mehhanismi kohaldada ka ühisprojektile, mida tehakse ühe või mitme liikmesriigi vahelisel piiriülesel alal või ühe või mitme liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi vahelisel piiriülesel alal või ühe või mitme ülemeremaa ja -territooriumi vahelisel piiriülesel alal vabatahtlikkuse alusel kõigi asjaosaliste jaoks.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui liikmesriik otsustab kasutada mehhanismi, moodustab ta ühe või mitu piiriülest koordineerimiskeskust ühel järgmistest viisidest:

1.  Iga liikmesriik moodustab või määrab ühe või mitu piiriülest koordineerimiskeskust ühel järgmistest viisidest:

Selgitus

Raportööri ettepanekus on olulisel kohal piiriülesed koordineerimiskeskused, mis aitaksid hinnata, kas ja kuidas kõrvaldada õiguslikke takistusi. Seepärast teeb raportöör ettepaneku luua igas liikmesriigis kohustuslikus korras piiriülesed koordineerimiskeskused. Kuna Euroopa piiriülese mehhanismi kohaldamine on vabatahtlik, peavad liikmesriigid otsustama, kui suur on nende piiriüleste koordineerimiskeskuste haldussuutlikkus.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  nende olemasolu korral pidada ühendust naaberriikide piiriüleste koordineerimiskeskustega või piiriüleste koordineerimiskeskustega teistes territoriaalsetes üksustes, kellel on seadusandlikud volitused oma liikmesriigis või teises liikmesriigis;

(d)  pidada ühendust naaberriikide piiriüleste koordineerimiskeskustega või piiriüleste koordineerimiskeskustega teistes territoriaalsetes üksustes, kellel on seadusandlikud volitused oma liikmesriigis või teises liikmesriigis;

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  kohustuse võtnud pädeva asutuse taotlusel, mis asub teises liikmesriigis, kus ei ole oma piiriülest koordineerimiskeskust, teostada algatusdokumendi esialgne analüüs;

(c)  kohustuse võtnud pädeva asutuse taotlusel, mis asub teises liikmesriigis, teostada algatusdokumendi esialgne analüüs;

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  avaldab ja peab kõikide riiklike ja piirkondlike piiriüleste koordineerimiskeskuste ajakohastatud loetelu;

(b)  loob, avaldab ja peab kõikide riiklike ja piirkondlike piiriüleste koordineerimiskeskuste ajakohastatud andmebaasi;

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Komisjon koostab mehhanismi toetava teabevahetusstrateegia, et

 

a) edendada parimate tavade vahetamist;

 

b) anda praktilist teavet ja tõlgendusi käesoleva määruse kohaldamisala ja temaatilise suunitluse kohta ning

 

c) selgitada kohustuse võtmise või avalduse tegemise täpset menetlust.

Selgitus

Määruse rakendamisega peaks kaasnema teavituskampaania, mis pakub selget ja praktilist teavet ja hõlbustab määruse kohaldamist sidusrühmade poolt.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Algataja määrab kindlaks õiguslikud takistused seoses ühisprojekti kavandamise, arendamise, rahastamise, personali või toimimisega.

1.  Algataja määrab kindlaks ühe või mitu õiguslikku takistust seoses ühisprojekti kavandamise, arendamise, rahastamise, personali või toimimisega.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  ühisprojekti ja selle konteksti kirjeldus, vastava õigusliku takistuse kirjeldus kohustuse võtnud liikmesriigis ja õigusliku takistuse kõrvaldamise põhimõtted;

(a)  ühisprojekti ja selle konteksti kirjeldus, ühe või mitme vastava õigusliku takistuse kirjeldus kohustuse võtnud liikmesriigis ja ühe või mitme õigusliku takistuse kõrvaldamise põhimõtted;

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  loetelu õigusnormid üle kandnud liikmesriigi õigusnormidest, millega kõrvaldatakse õiguslik takistus, või, kui sobiv õigusnorm puudub, ettepanek ad hoc õiguslikuks lahenduseks;

(b)  loetelu õigusnormid üle kandnud liikmesriigi õigusnormidest, millega kõrvaldatakse üks või mitu õiguslikku takistust, või, kui sobiv õigusnorm puudub, ettepanek ad hoc õiguslikuks lahenduseks;

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Algatamisdokumendi esialgne analüüs kohustuse võtnud liikmesriigi poolt

Algatamisdokumendi esialgne analüüs kohustuse võtnud ja õigusnormid üle kandnud liikmesriigi või liikmesriikide poolt

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Pädev piiriülene koordineerimiskeskus analüüsib algatamisdokumenti. Ta teeb koostööd kõigi kohustuse võtnud pädevate asutustega ja riiklike või, kui see on asjakohane, piirkondlike piiriüleste koordineerimiskeskustega kohustuse võtnud liikmesriigis ja riiklike piiriüleste koordineerimiskeskustega õigusnorme üle kandvas liikmesriigis.

1.  Kohustuse võtnud liikmesriigi pädev piiriülene koordineerimiskeskus analüüsib algatamisdokumenti. Ta teeb koostööd kõigi kohustuse võtnud pädevate asutustega ja riiklike või, kui see on asjakohane, piirkondlike piiriüleste koordineerimiskeskustega kohustuse võtnud liikmesriigis ja riiklike piiriüleste koordineerimiskeskustega õigusnorme üle kandvas liikmesriigis.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Kolme kuu jooksul pärast algatamisdokumendi kättesaamist saadab õigusnorme üle kandnud liikmesriigi pädev piiriülene koordineerimiskeskus oma esialgse reaktsiooni kohustuse võtnud liikmesriigi pädevale piiriülesele koordineerimiskeskusele.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kolme kuu jooksul pärast algatamisdokumendi laekumist võtab pädev piiriülene koordineerimiskeskus ühe või mitu järgmistest meetmetest, mis edastatakse algatajale kirjalikult:

2.  Kuue kuu jooksul pärast algatamisdokumendi laekumist võtab kohustuse võtnud liikmesriigi pädev piiriülene koordineerimiskeskus ühe või mitu järgmistest meetmetest, mis edastatakse algatajale kirjalikult:

Selgitus

Algatamisdokumendi hindamine võib olla keerukas ja aeganõudvam kui välja pakutud kolm kuud, võttes eriti arvesse suve ja/või puhkuseperioode.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  teavitab algatajat oma hinnangust, et õiguslik takistus seisneb mõnes artikli 12 lõikes 4 loetletud juhtumis, ning kirjeldab kohustuse võtnud pädeva asutuse kohustust muuta või kohandada õiguslikku takistust;

(d)  teavitab algatajat oma hinnangust, et üks või mitu õiguslikku takistust seisneb mõnes artikli 12 lõikes 4 loetletud juhtumis, ning kirjeldab kohustuse võtnud pädeva asutuse kohustust muuta või kohandada õiguslikku takistust;

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  teavitab algatajat oma hinnangust, et õiguslikud takistused koosnevad ühest artikli 12 lõikes 4 nimetatud olukorrast, tuues välja põhjused, miks keeldutakse õiguslikku takistust muutmast või kohandamast ning osutades õiguskaitsevahendile nimetatud otsuse vastu kohustuse võtnud liikmesriigi õigusaktide alusel;

(e)  teavitab algatajat oma hinnangust, et üks või mitu õiguslikku takistust koosneb ühest artikli 12 lõikes 4 nimetatud olukorrast, tuues välja põhjused, miks keeldutakse õiguslikku takistust muutmast või kohandamast ning osutades õiguskaitsevahendile nimetatud otsuse vastu kohustuse võtnud liikmesriigi õigusaktide alusel;

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

f a)  suunab algatajat valima artikli 4 lõikes 2 ette nähtud olemasolevat mehhanismi, et kõrvaldada üks või mitu õiguslikku takistust, mis segavad ühisprojekti rakendamist, või edastama algatusdokumendi otse vastava mehhanismi kohasele pädevale asutusele;

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 – punkt f b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

f b)  teavitab algatajat, et üks või mitu asjaomast liikmesriiki on otsustanud mitte lahendada ühte või mitut algataja poolt tuvastatud õiguslikku takistust ja esitavad kirjalikult oma põhjendused selle otsuse kohta;

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 11

välja jäetud

Algatamisdokumendi esialgne analüüs õigusnorme üle kandnud liikmesriigi poolt

 

Algatamisdokumendi kättesaamisel täidab õigusnorme üle kandnud liikmesriigi pädev piiriülene koordineerimiskeskus samuti artikli 10 lõikes 2 loetletud ülesanded ning võib saata oma esialgse reaktsiooni kohustuse võtnud liikmesriigi pädevale piiriülesele koordineerimiskeskusele.

 

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui kohustuse võtnud liikmesriigi pädev piiriülene koordineerimiskeskus nõuab läbivaadatud algatamisdokumenti või konkreetset lisateavet, analüüsib ta läbivaadatud algatamisdokumenti või konkreetset lisateavet või mõlemat ning võtab meetmed kolme kuu jooksul alates nende saamisest, samamoodi nagu algatamisdokument oleks esitatud esimest korda.

1.  Kui kohustuse võtnud liikmesriigi pädev piiriülene koordineerimiskeskus nõuab läbivaadatud algatamisdokumenti või konkreetset lisateavet, analüüsib ta läbivaadatud algatamisdokumenti või konkreetset lisateavet või mõlemat ning võtab meetmed kuue kuu jooksul alates nende saamisest, samamoodi nagu algatamisdokument oleks esitatud esimest korda.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui kohustuse võtnud liikmesriigi pädev piiriülene koordineerimiskeskus on seisukohal, et läbivaadatud algatamisdokument ei ole jätkuvalt koostatud kooskõlas artikliga 10 või konkreetne lisateave ei ole jätkuvalt piisav, teatab ta kolme kuu jooksul alates läbivaadatud algatamisdokumendi saamisest algatajale kirjalikult oma otsusest lõpetada menetlus. Otsus peab olema nõuetekohaselt põhjendatud.

2.  Kui kohustuse võtnud liikmesriigi pädev piiriülene koordineerimiskeskus on seisukohal, et läbivaadatud algatamisdokument ei ole jätkuvalt koostatud kooskõlas artikliga 10 või konkreetne lisateave ei ole jätkuvalt piisav, teatab ta kuue kuu jooksul alates läbivaadatud algatamisdokumendi saamisest algatajale kirjalikult oma otsusest lõpetada menetlus. Otsus peab olema nõuetekohaselt põhjendatud.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kui kohustuse võtnud liikmesriigi pädeva piiriülese koordineerimiskeskuse või kohustuse võtnud pädeva asutuse analüüsis jõutakse järeldusele, et algatamisdokumendis kirjeldatud õiguslik takistus tuleneb asjaomaste õigusnormide vääriti mõistmisest või vääriti tõlgendamisest või vähesest teabest asjaomaste õigusnormide kohta, lõpeb menetlus sellega, et algatajale teatatakse, et hinnangulisest õiguslikku takistust ei esine.

3.  Kui kohustuse võtnud liikmesriigi pädeva piiriülese koordineerimiskeskuse või kohustuse võtnud pädeva asutuse analüüsis jõutakse järeldusele, et algatamisdokumendis kirjeldatud üks või mitu õiguslikku takistust tuleneb asjaomaste õigusnormide vääriti mõistmisest või vääriti tõlgendamisest või vähesest teabest asjaomaste õigusnormide kohta, lõpeb menetlus sellega, et algatajale teatatakse, et hinnangulisest õiguslikku takistust ei esine.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kui õiguslik takistus seisneb üksnes kohustuse võtnud liikmesriigi haldusnormis, eeskirjas või haldustavas või sellises haldusnormis, eeskirjas või haldustavas, mis selgelt eristub seadusandliku menetlusega vastu võetavast õigusnormist ning seda saab seetõttu muuta või kohandada ilma seadusandliku menetluseta, teatab kohustuse võtnud pädev asutus algatajale oma keeldumisest või soovist muuta või kohandada asjaomast haldusnormi, eeskirja või haldustava kaheksa kuu jooksul.

4.  Kui üks või mitu õiguslikku takistust seisneb üksnes kohustuse võtnud liikmesriigi haldusnormis, eeskirjas või haldustavas või sellises haldusnormis, eeskirjas või haldustavas, mis selgelt eristub seadusandliku menetlusega vastu võetavast õigusnormist ning seda saab seetõttu muuta või kohandada ilma seadusandliku menetluseta, teatab kohustuse võtnud pädev asutus algatajale oma keeldumisest või soovist muuta või kohandada asjaomast haldusnormi, eeskirja või haldustava kaheksa kuu jooksul.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  ühisprojekti ja selle konteksti kirjeldus, vastava õigusliku takistuse kirjeldus ja õigusliku takistuse kõrvaldamise põhimõtted;

(a)  ühisprojekti ja selle konteksti kirjeldus, ühe või mitme vastava õigusliku takistuse kirjeldus ja ühe või mitme õigusliku takistuse kõrvaldamise põhimõtted;

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  loetelu konkreetsetest õigusnormidest, mis kujutavad endast õiguslikku takistust ning mida ei tuleks seetõttu ühisprojekti puhul kohaldada;

(b)  loetelu konkreetsetest õigusnormidest, mis kujutavad endast ühte või mitut õiguslikku takistust ning mida ei tuleks seetõttu ühisprojekti puhul kohaldada;

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  hiljemalt kolme kuu jooksul pärast teabe edastamist vastavalt artikli 10 lõikele 2 või artikli 12 lõigetele 1 ja 2;

(a)  hiljemalt kuue kuu jooksul pärast teabe edastamist vastavalt artikli 10 lõikele 2 või artikli 12 lõigetele 1 ja 2;

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Õigusnormid üle kandnud liikmesriigi pädev piiriülene koordineerimiskeskus uurib kohustuse või avalduse projekti, mis on saadud artikli 15 kohaselt, kolme kuu jooksul alates projekti saamisest ning olles konsulteerinud õigusnormid üle kandnud pädevate asutustega võtab ühe või mitu järgmistest meetmetest:

1.  Õigusnormid üle kandnud liikmesriigi pädev piiriülene koordineerimiskeskus uurib kohustuse või avalduse projekti, mis on saadud artikli 15 kohaselt, kuue kuu jooksul alates projekti saamisest ning olles konsulteerinud õigusnormid üle kandnud pädevate asutustega võtab ühe või mitu järgmistest meetmetest:

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriikides, kus kohustusele või avaldusele kirjutab alla õigusnormid üle kandnud pädev asutus, saadab õigusnormid üle kandnud liikmesriigi pädev piiriülene koordineerimiskeskus kooskõlas lõike 1 punktidega a ja b kaks originaaleksemplari, millele on alla kirjutanud õigusnormid üle kandnud pädev asutus.

2.  Liikmesriikides, kus kohustusele või avaldusele kirjutab alla õigusnormid üle kandnud pädev asutus, saadab õigusnormid üle kandnud liikmesriigi pädev piiriülene koordineerimiskeskus kooskõlas lõike 1 punktidega a ja b ühe kahest originaaleksemplarist, millele on alla kirjutanud õigusnormid üle kandnud pädev asutus, kohustuse võtnud liikmesriigi pädevale piiriülesele koordineerimiskeskusele.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kohustuse võtnud liikmesriigi pädev piiriülene koordineerimiskeskus uurib vastust, mille edastas õigusnormid üle kandnud liikmesriigi pädev piiriülene koordineerimiskeskus, ning võtab hiljemalt ühe kuu jooksul pärast vastuse saamist ühe või mitu järgmistest meetmetest, mis edastatakse kirjalikult õigusnormid üle kandnud pädevale asutusele:

1.  Kohustuse võtnud liikmesriigi pädev piiriülene koordineerimiskeskus uurib vastust, mille edastas õigusnormid üle kandnud liikmesriigi pädev piiriülene koordineerimiskeskus, ning võtab hiljemalt kolme kuu jooksul pärast vastuse saamist ühe või mitu järgmistest meetmetest, mis edastatakse kirjalikult õigusnormid üle kandnud pädevale asutusele:

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  lõike 2 punkti a puhul viib kohustuse või avalduse lõpule, kirjutab alla kahele originaaleksemplarile ja saadab ühe tagasi õigusnormid üle kandnud liikmesriigi pädevale piiriülesele koordineerimiskeskusele allakirjutamiseks;

(a)  artikli 16 lõike 1 punkti a puhul viib kohustuse või avalduse lõpule, kirjutab alla kolmele originaaleksemplarile ja saadab ühe tagasi õigusnormid üle kandnud liikmesriigi pädevale piiriülesele koordineerimiskeskusele allakirjutamiseks;

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  lõike 2 punkti b puhul muudab kohustust või avaldust seoses teabega, mis sisaldub kohustuse või avalduse projektis vastavalt artikli 14 lõike 1 punkidele f ja h, viib kohustuse või avalduse lõpule, kirjutab alla kahele originaaleksemplarile ja saadab ühe tagasi õigusnormid üle kandnud liikmesriigi pädevale piiriülesele koordineerimiskeskusele allakirjutamiseks;

(b)  artikli 16 lõike 1 punkti b puhul muudab kohustust või avaldust seoses teabega, mis sisaldub kohustuse või avalduse projektis vastavalt artikli 14 lõike 1 punkidele f ja h, viib kohustuse või avalduse lõpule, kirjutab alla kolmele originaaleksemplarile ja saadab ühe tagasi õigusnormid üle kandnud liikmesriigi pädevale piiriülesele koordineerimiskeskusele allakirjutamiseks;

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  lõike 2 punkti c puhul teavitab algatajat ja komisjoni, lisades põhjenduse, nagu selle on sätestanud õigusnormid üle kandnud pädev asutus;

(c)  artikli 16 lõike 1 punkti c puhul teavitab algatajat ja komisjoni, lisades põhjenduse, nagu selle on sätestanud õigusnormid üle kandnud pädev asutus;

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  lõike 2 punkti d puhul kaalub muudatusi ja kas jätkab käesoleva lõike punkti b kohaselt või algatab artikli 9 kohaselt teise menetluse, sätestades, miks osasid või kõiki muudatusi ei saa kohustuse võtnud pädev asutus aktsepteerida.

(d)  artikli 16 lõike 1 punkti d puhul kaalub muudatusi ja kas jätkab käesoleva lõike punkti b kohaselt või jätkab käesoleva lõike punkti c kohaselt, sätestades, miks osasid või kõiki muudatusi ei saa kohustuse võtnud pädev asutus aktsepteerida.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Pärast kohustuse või avalduse saamist, millele on alla kirjutanud ka pädev piiriülene koordineerimiskeskus või lõike 1 punkti a või b puhul õigusnormid üle kandnud pädev asutus või kui õigusnormid üle kandnud liikmesriigi pädev asutus on reageerinud positiivselt lõike 1 punktis d osutatud teise menetluse kohaselt, teeb kohustuse võtnud liikmesriigi pädev piiriülene koordineerimiskeskus järgmist:

2.  Pärast kohustuse või avalduse saamist, millele on alla kirjutanud ka pädev piiriülene koordineerimiskeskus või lõike 1 punkti a või b puhul õigusnormid üle kandnud pädev asutus, teeb kohustuse võtnud liikmesriigi pädev piiriülene koordineerimiskeskus järgmist:

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 25

Artikkel 25

Aruandlus

Aruandlus

Kuupäevaks pp kk aaaa [i.e. the 1st of the month following the entry into force of this Regulation + five years; to be filled in by the Publication Office] esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Regioonide Komiteele aruande, milles hinnatakse käesoleva määruse kohaldamist vastavalt näitajatele, mis kajastavad selle tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, Euroopa lisaväärtust ja lihtsustamisvõimalusi.

1.  Kuupäevaks pp kk aaaa [i.e. the 1st of the month following the entry into force of this Regulation + three years; to be filled in by the Publication Office] esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Regioonide Komiteele aruande, milles hinnatakse käesoleva määruse kohaldamist vastavalt näitajatele, mis kajastavad selle tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, Euroopa lisaväärtust ja lihtsustamisvõimalusi.

 

2.  Lõikes 1 osutatud aruandes viitab komisjon eelkõige käesoleva määruse geograafilisele ja temaatilisele kohaldamisalale, nagu need on määratletud artikli 3 punktides 1 ja 2.

 

3.  Enne aruande koostamist peab komisjon avaliku konsultatsiooni mitmesuguste asjaosalistega, sealhulgas kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning kodanikuühiskonna organisatsioonidega.

(1)

ELT C ... / Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(2)

ELT C ... / Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.


SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Piiriülesed piirkonnad moodustavad ligikaudu 40 % Euroopa Liidu territooriumist ja on koduks selle 512 miljonist kodanikust ligi kolmandikule. Samas on ELi piirialade majanduslik olukord üldiselt halvem, neil on kõrgemad töötuse määrad ning nende taristu on võrreldes liikmesriikide kesksema asukohaga piirkondadega suhteliselt arengus mahajäänud. Hinnangute kohaselt tooks 20 % olemasolevate piiritakistuste eemaldamine piirialadel kaasa SKP suurenemise 2 %, mis on ligikaudu 91 miljardit eurot aastas. Varasemalt on paljud Euroopa piirialad olnud riikide vahel aset leidnud sõdade ja konfliktide tandriks.

Seetõttu ei tooda Lissaboni lepingu artiklis 174 selgete eesmärkidena välja mitte üksnes majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, vaid ka territoriaalset ühtekuuluvust (pöörates erilist tähelepanu piiriülestele piirkondadele). Sellest seisukohast tuleks Euroopa piiriülese mehhanismi loomise ettepanekut käsitleda täiendusena Interregile ja Euroopa territoriaalse koostöö rühmitustele. Kavandatava Euroopa piiriülese mehhanismi eesmärk on kõrvaldada piiriülesed õiguslikud või haldustõkked, kohaldades asjaomases liikmesriigis ühisel piiriülesel alal konkreetse ühisprojekti puhul naaberliikmesriigi õigussätteid.

Euroopa piiriülene mehhanism

Raportöör toetab ja pooldab Euroopa Komisjoni „ettepaneku, mis käsitleb õiguslike ja haldustakistuste kõrvaldamise mehhanismi piiriüleses kontekstis“ (Euroopa piiriülene mehhanism) eesmärki. Euroopa piiriülesest mehhanismist võib saada vahend üldiste vahendite hulgas, et edendada tõhusat piiriülest koostööd ning parandada selle tulemusel ELi piirialade elanike jõukust ja heaolu ning nende elukvaliteeti.

Selgitusi on vaja mõne küsimuse kohta, eelkõige seoses vabatahtlikkuse ja Euroopa piiriülese mehhanismi kohaldamisalaga, kuid ka ettepaneku subsidiaarsuse ja proportsionaalsusega.

Ettepaneku eesmärk peaks olema lisada üldiste vahendite hulka vabatahtlik vahend, mida liikmesriigid saavad kasutada piiriülese koostöö edendamiseks. Liikmesriikidel peaks mehhanismi kasutamises olema alati lõplik sõnaõigus.

Sellega seoses on vaja, et liikmesriigid saaksid juhtumipõhiselt valida, kas kasutada iga konkreetse ühisprojekti jaoks Euroopa piiriülest mehhanismi või olemasolevat mehhanismi. Kui liikmesriigid peaksid tegema sellise valiku kogu piiri kohta korraga, peaksid need, kellel praegu ei ole olemasolevaid mehhanisme õiguslike takistuste kõrvaldamiseks piiriüleses kontekstis, olema praktiliselt kohustatud kasutama Euroopa piiriülest mehhanismi. See kahjustab ettepaneku vabatahtlikku laadi.

Kavandatavate muudatustega käsitletakse kõiki proportsionaalsuse ja subsidiaarsusega seotud küsimusi. Euroopa piiriülesest mehhanismist saab vabatahtlik vahend, mida on võimalik kasutada nn à la carte põhimõttel, mille puhul liikmesriigid valivad iga kord, kui nad on määratlenud piiriüleses kontekstis õiguslikud takistused, kas kasutada olemasolevat mehhanismi, luua uus mehhanism või kasutada Euroopa piiriülest mehhanismi. Liikmesriigid võivad põhjendatud kaalutlustel keelduda ka sellise mehhanismi käivitamisest, mille eesmärk on õiguslike või halduslike takistuste kõrvaldamine. Euroopa piiriülese mehhanismi käivitamine ja ühe liikmesriigi õigussätete kohaldamise lubamine teises liikmesriigis eeldab kõigi asjaosaliste poolset põhjalikku kontrolli. Komisjoni pakutud tähtajad oleksid seega olnud liiga lühikesed, nii et teatavaid tähtaegu on muudetud.

Ettepaneku temaatiline ulatus säilitatakse võimalikult suures ulatuses. Pärast ettepaneku vabatahtliku laadi tugevdamist ja selle muutmist, kuidas liikmesriigid otsustavad mehhanismi ja olemasolevate mehhanismide vahel, võib kohaldamisala jääda laiaks, et tagada Euroopa piiriülese mehhanismi praktiline kohaldamine kõigi võimalike tulevaste projektide puhul, mida võiksid segada õiguslikud või halduslikud takistused piiriüleses piirkonnas.

Raportöör leiab, et Euroopa piiriülese mehhanismi tõhus kohaldamine on võimalik ainult siis, kui kõik liikmesriigid ja kõik liikmesriikide pädevad asutused kasutavad võimalust, et kõrvaldada õiguslikud ja halduslikud takistused, tehes selleks hea koostöö vaimus ja heanaaberlikult koostööd. Euroopa piiriülese mehhanismi vabatahtlik laad aitab täielikult ära kasutada Euroopa piirialade potentsiaali.


KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (26.10.2018)

regionaalarengukomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb mehhanismi õiguslike ja haldustakistuste kõrvaldamiseks piiriüleses kontekstis

(COM(2018)0373 – C8-0228/2018 – 2018/0198(COD))

Arvamuse koostaja: Adina-Ioana Vălean

MUUDATUSETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval regionaalarengukomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a)  Merepiiriga eraldatud piiriülestes piirkondades või liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel asuvates piiriülestes piirkondades elavate kodanike elu parandamiseks tuleks käesoleva määruse kohaldamist ja mehhanismi kasutamist laiendada ka nendele piirkondadele, järgides samal ajal liidu õigust.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a)  Osalevate liikmesriikide, riikide, üksuste või piirkondade pädevad asutused peaksid kooskõlas põhiseaduslike ja seaduslikult määratletud eripädevustega võtma vastu esildatud sihipärase õigusliku lahenduse enne, kui sõlmivad ja allkirjastavad kohustuse või kirjutavad alla avaldusele vastavalt artiklitele 16 ja 17.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Piiriüleste õiguslike ja halduslike takistuste lahendamise mehhanism

Viited

COM(2018)0373 – C8-0228/2018 – 2018/0198(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

REGI

11.6.2018

 

 

 

Arvamuse esitajad

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

5.7.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Adina-Ioana Vălean

21.6.2018

Vastuvõtmise kuupäev

25.10.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

27

2

9

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Paul Brannen, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Miriam Dalli, Mark Demesmaeker, Bas Eickhout, José Inácio Faria, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Jens Gieseke, Julie Girling, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Jytte Guteland, György Hölvényi, Benedek Jávor, Karin Kadenbach, Kateřina Konečná, Urszula Krupa, Giovanni La Via, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Massimo Paolucci, Bolesław G. Piecha, John Procter, Julia Reid, Nils Torvalds, Adina-Ioana Vălean, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Linnéa Engström, Eleonora Evi, Norbert Lins, Sirpa Pietikäinen, Christel Schaldemose, Keith Taylor

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Jaromír Kohlíček, Tonino Picula

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

27

+

EFDD

Eleonora Evi

GUE/NGL

Jaromír Kohlíček, Kateřina Konečná

PPE

Birgit Collin-Langen, José Inácio Faria, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Jens Gieseke, Julie Girling, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, György Hölvényi, Giovanni La Via, Norbert Lins, Miroslav Mikolášik, Sirpa Pietikäinen Adina Ioana Vălean

S&D

Paul Brannen, Nessa Childers, Miriam Dalli, Jytte Guteland, Karin Kadenbach, Susanne Melior, Massimo Paolucci, Tonino Picula, Christel Schaldemose, Damiano Zoffoli

2

ALDE

Nils Torvalds

EFDD

Julia Reid

9

0

ECR

Mark Demesmaeker, Urszula Krupa, Bolesław G. Piecha, John Procter

VERTS/ALE

Marco Affronte, Bas Eickhout, Linnéa Engström, Benedek Jávor, Keith Taylor

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Piiriüleste õiguslike ja halduslike takistuste lahendamise mehhanism

Viited

COM(2018)0373 – C8-0228/2018 – 2018/0198(COD)

EP-le esitamise kuupäev

30.5.2018

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

REGI

11.6.2018

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

5.7.2018

JURI

11.6.2018

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

JURI

9.7.2018

 

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Matthijs van Miltenburg

20.6.2018

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

20.6.2018

27.9.2018

15.10.2018

 

Vastuvõtmise kuupäev

22.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

14

1

15

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pascal Arimont, Franc Bogovič, Victor Boştinaru, Rosa D’Amato, John Flack, Iratxe García Pérez, Krzysztof Hetman, Marc Joulaud, Sławomir Kłosowski, Constanze Krehl, Iskra Mihaylova, Andrey Novakov, Mirosław Piotrowski, Stanislav Polčák, Terry Reintke, Fernando Ruas, Monika Smolková, Maria Spyraki, Ruža Tomašić, Matthijs van Miltenburg, Lambert van Nistelrooij, Kerstin Westphal, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Martina Anderson, Petras Auštrevičius, John Howarth, Ivana Maletić, Dimitrios Papadimoulis, Bronis Ropė, Milan Zver

Esitamise kuupäev

29.11.2018


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

14

+

ALDE

Petras Auštrevičius, Iskra Mihaylova, Matthijs van Miltenburg

EFDD

Rosa D'Amato

GUE/NGL

Martina Anderson, Dimitrios Papadimoulis

S&D

Victor Boştinaru, Iratxe García Pérez, John Howarth, Constanze Krehl, Monika Smolková, Kerstin Westphal

VERTS/ALE

Terry Reintke, Bronis Ropė

1

PPE

Joachim Zeller

15

0

ECR

John Flack, Sławomir Kłosowski, Mirosław Piotrowski, Ruža Tomašić

PPE

Pascal Arimont, Franc Bogovič, Krzysztof Hetman, Marc Joulaud, Ivana Maletić, Lambert van Nistelrooij, Andrey Novakov, Stanislav Polčák, Fernando Ruas, Maria Spyraki, Milan Zver

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 12. detsember 2018Õigusalane teave