Menetlus : 2018/2161(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0415/2018

Esitatud tekstid :

A8-0415/2018

Arutelud :

PV 16/01/2019 - 26
CRE 16/01/2019 - 26

Hääletused :

PV 17/01/2019 - 10.13

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0043

RAPORT     
PDF 434kWORD 73k
29.11.2018
PE 627.759v02-00 A8-0415/2018

Euroopa Investeerimispanga finantstegevuse aastaaruande kohta

(2018/2161(INI))

Majandus- ja rahanduskomisjon

Raportöör: Barbara Kappel

Arvamuse koostaja (*):

Eider Gardiazabal Rubial, eelarvekomisjon

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
 RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa Investeerimispanga finantstegevuse aastaaruande kohta

(2018/2161(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2017. aasta tegevusaruannet pealkirjaga „Mõju tulevikule“ (Impact into the Future),

–  võttes arvesse EIP 2017. aasta finantsaruannet ja statistilist aruannet,

–  võttes arvesse EIP 2018. aasta aruannet pealkirjaga „EIB operations inside the European Union 2017: Results and Impact“ (EIP tehingud Euroopa Liidus 2017. aastal: tulemused ja mõju),

–  võttes arvesse EIP 2018. aasta aruannet pealkirjaga „The EIB outside the European Union – 2017: Financing with global impact“ (EIP väljaspool Euroopa Liitu 2017. aastal: üleilmse mõjuga rahastamine),

–  võttes arvesse EIP grupi 2017. aasta jätkusuutlikkuse aruannet,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 15, 126, 175, 177, 208, 209, 271, 308 ja 309 ning sellele lisatud protokolli nr 5 EIP põhikirja kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2014. aasta teatist „Investeerimiskava Euroopa jaoks“ (COM(2014)0903),

–  võttes arvesse EIP vähereguleeritud, läbipaistmatuid ja koostööd mittetegevaid jurisdiktsioone puudutavat poliitikat, mis avaldati 25. detsembril 2010, ja vähereguleeritud, läbipaistmatuid ja koostööd mittetegevaid jurisdiktsioone puudutava poliitika addendum’it, mis avaldati 8. aprillil 2014,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamusi (A8-0415/2018),

A.  arvestades, et EIP peamine eesmärk on pakkuda projektidele pikaajalist rahastamist ja eriteadmisi ning võimendada täiendavaid investeeringuid, et aidata saavutada ELi eesmärke;

B.  arvestades, et EIP on ainus pank, mille omanikuks on ELi liikmesriigid ja mis esindab ELi liikmesriikide huve;

C.  arvestades, et EIP on ELi finantsharu ning suure tähtsusega institutsioon avaliku ja erasektori investeeringute säilitamiseks kõikjal liidus, kusjuures liidus toimub üle 90 % EIP laenutegevusest;

D.  arvestades, et EIP laenutegevust rahastatakse peamiselt võlakirjade emiteerimise kaudu rahvusvahelistel kapitaliturgudel;

E.  arvestades, et EIP aastane rahastamisprogramm ulatub ligikaudu 60 miljardi euroni;

F.  arvestades, et 33 % ja 37 % EIP vastavalt 2017. ja 2016. aastal emiteeritud võlakirjadest emiteeriti USA dollarites;

G.  arvestades, et EIP võlakirjad on kõrgeima krediidikvaliteediga ja kolm peamist reitinguagentuuri on andnud EIP-le krediidireitingu AAA, muu hulgas seepärast, et selle omanikud on liikmesriigid ja selle riskijuhtimine on konservatiivne, mille tulemus on kindel laenuportfell, kus viivislaene on kõigest 0,3 %;

H.  arvestades, et finantsinstrumendid ja eelarvetagatised võivad ELi eelarve mõju suurendada;

I.  arvestades, et EIP on finantsinstrumentide rakendamisel tihedas koostöös riiklike, piirkondlike või mitmepoolsete finantseerimisasutustega ELi iseenesestmõistetav partner;

J.  arvestades, et EIP-l on samuti oluline roll väljaspool ELi tema välislaenutegevuse kaudu maailma suurima mitmepoolse laenuvõtja ja laenuandjana;

K.  arvestades, et EIP tugevdab jätkuvalt Euroopa integratsiooni ja EIP roll on veelgi olulisem pärast finantskriisi algust 2008. aastal;

L.  arvestades, et strateegilises tegevuskavas aastateks 2017–2019 esitatud EIP prioriteedid keskenduvad strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidele aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks energeetika, transpordi ja liikuvuse, tervishoiu, maapiirkondade taristu arendamise ja põllumajanduse toetamise, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) ning keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate, keskkonna ja innovatsiooni valdkonnas;

M.  arvestades, et EIP grupp peaks säilitama oma ärimudeli alusväärtusena suure krediidivõimelisuse ning kvaliteetse ja tugeva varade portfelli, kuhu kuuluvad usaldusväärsed investeerimisprojektid EFSI raames, ning kõik finantsinstrumendid oma portfellis;

EIP saavutused viimase 60 aasta jooksul

1.  õnnitleb EIPd, kelle edukas tegevus on kestnud 60 aastat, mille jooksul pank on investeerinud 1,1 triljonit eurot ja rahastanud 11 800 projekti 160 riigis maailma suurima mitmepoolse laenuvõtja ja laenuandjana;

2.  peab kiiduväärseks asjaolu, et EIP grupi aastatel 2015–2016 heaks kiidetud laenutegevus toetab ELis investeeringuid 544 miljardi euro ulatuses, mis suurendab SKPd 2,3 % ja loob 2020. aastaks 2,25 miljonit töökohta; palub tungivalt, et EIP edendaks veelgi oma pikaajalisele ja jätkusuutlikule majanduskasvule kaasaaitavat tegevust;

3.  tõstab esile EIP võimalusi kujundada turge kooskõlas ELi poliitikaeesmärkidega; tunnustab EIP suutlikkust investeerida vastutsükliliselt, et tegeleda finantskriisist tuleneva mahajäämuse ja majanduslangusega ning VKEde raskustega rahastamisele juurdepääsul ja innovatsiooniprojektide rahastamisel;

4.  rõhutab olulist osa, mida täidab EIP ELi pangana, kuna see on ainus rahvusvaheline finantseerimisasutus, mis kuulub täielikult liikmesriikidele ning juhindub täiel määral ELi poliitikast ja standarditest;

5.  nõuab, et tugevdataks EIP nõustamistegevust ja et EIP tegeleks koos komisjoni, liikmesriikide ja liikmesriikide ametlike finantseerimisasutustega, kes edendavad investeeringuid, süsteemsete puudujääkidega, mis takistavad teatavatel piirkondadel või riikidel EIP finantstegevusest täit kasu saada;

6.  rõhutab, et 700 000 VKEd peaks saama rahastamisele parema juurdepääsu, ning märgib, et EIP majandusosakonna ja komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse hinnangul on EFSI tehingud juba toetanud rohkem kui 750 000 töökohta, kusjuures see näitaja peaks 2020. aastaks suurenema 1,4 miljonini, ning et Junckeri kava abil on ELi SKPd juba suurendatud 0,6 % ja 2020. aastaks peaks see näitaja suurenema 1,3 %ni;

7.  väljendab heameelt selle üle, et EIP on käivitanud majandusliku vastupanuvõime algatuse, mille eesmärk on aidata Lääne-Balkani ja ELi lõunanaabruse riikidel toime tulla ebaseaduslikust rändest ja sundrändest tingitud probleemidega; nõuab, et sellele algatusele eraldataks rohkem raha ja EIP sekkuks nendes piirkondades rohkem, et toetada humanitaartegevust, töökohtade loomist, majanduskasvu ja taristu parandamist; tunneb sellega seoses heameelt selle üle, et kiideti heaks esimesed Euroopa välisinvesteeringute kava Aafrika projektid, ja loodab, et EIP roll nendes projektides on suurem;

8.  juhib tähelepanu asjaolule, et ainuüksi 2017. aastal võeti vastu rekordarv projekte ehk 901 projekti, mis hõlmavad rohkem kui 78 miljardit eurot innovatsiooni, keskkonna, taristu ja VKEde tarbeks;

9.  rõhutab EIP tegevust majandusliku ja sotsiaalse kaasamise toetamisel, mis hõlmas viimase 10 aasta jooksul enam kui 200 miljardi euro suurust rahastust piirkondadele;

Üldised tähelepanekud

10.  väljendab heameelt EIP tegevuse üle selleks, et oma investeeringute mõju paremini mõõta, selle asemel et rahastamise kohta üksnes kvantitatiivseid andmeid esitada;

11.  tuletab meelde tõsiasja, et EIP on reageerinud kriisile tegevuse märkimisväärse laiendamisega; usub, et see on täitnud investeeringute puudujäägi vähendamisel positiivset rolli; palub tungivalt, et EIP pööraks nüüd, kui majandustingimused normaliseeruvad, erilist tähelepanu erainvesteeringute väljatõrjumise riskile;

12.  rõhutab, et EIP tegevusel oli otsustav tähtsus kriisijärgses taastumises ja investeeringutasemete puhul, mis on liikmesriigiti ja piirkonniti, samuti sektorite arvestuses endiselt ebaühtlased; kutsub EIPd üles liikmesriikidesse rohkem investeerima, et aidata kaasa nende majanduse elavdamisele; rõhutab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata innovatsiooni ja taristusektori rahastamisele, kus investeeringute puudujääk on eriti suur;

13.  märgib, et peaaegu kolmandik EIP-poolsest rahastusest on dollarites nomineeritud, mis tekitab pangale USA võimalike sanktsioonide riski; palub, et EIP hakkaks oma dollarites rahastamist järk-järgult vähendama;

14.  märgib, et igal aastal auditeerib EIPd Euroopa Kontrollikoda; võtab teadmiseks arutelu, mis käsitleb võimalust kehtestada EIP laenutehingute üle Euroopa Keskpanga järelevalve; hoiatab, et see võib avaldada EIP olemusele, toimimisele ja juhtimisele suurt mõju;

Innovatsioon ja oskused

15.  tunnistab, et EIP peab prioriteediks innovatsiooni ja oskusi, et edendada majanduskasvu ja tagada Euroopa pikaajaline konkurentsivõime, pakkudes 2017. aastal 13,9 miljardi euro väärtuses laene muu hulgas 7,4 miljoni kiire digiühenduse loomiseks ja 36,8 miljoni aruka arvesti paigaldamiseks;

Keskkond ja jätkusuutlikkus

16.  avaldab heameelt asjaolu üle, et EIP laenas 2017. aastal 16,6 miljardit eurot projektidele, mis toetavad tema keskkonnapoliitika-alaseid eesmärke, rahastades projekte keskkonnakaitse, taastuvenergia, bioloogilise mitmekesisuse, puhta õhu, puhta vee, jäätmete ja jäätmekäitluse ja säästva transpordi valdkonnas, ning eraldas kliimavaldkonna laenudele rohkem kui 25 % oma avaliku poliitika valdkondades antud laenude kogusummast, mis ületas EIP esialgu võetud kohustust 3,2 %;

17.  rõhutab, et rahastamise jätkusuutlikkuse küsimuses peaksid ELi institutsioonid olema eeskujuks; tunnustab EIP kui maailma suurima roheliste võlakirjade emitendi staatust ja seda, et tema kliimateadlikkusvõlakirjad pakuvad investoritele läbipaistvat ühendust taastuvenergia ja ressursitõhususe projektide juurde, mis saavad kasu tulust, mida toovad EIP roheliste võlakirjade emissioonid, mis põhinevad EIP projektide kliimaalase kasu aruandlussüsteemil, sealhulgas sellised mõjunäitajad nagu ärahoitud kasvuhoonegaaside heide, heitkoguste absoluuttasemed, energiasääst ja paigaldatud täiendav energiatootmisvõimsus;

18.  avaldab sellega seoses heameelt EIP kliimateadlikkusvõlakirjade esimese emissiooni üle summas 500 miljonit eurot, mis on mõeldud ÜRO kestliku arengu eesmärkide toetamisel suurt mõju avaldavate projektide tarbeks, tagades samas sotsiaalselt vastutustundlike investorite usalduse rangete läbipaistvus- ja turustandardite abil;

19.  väljendab heameelt asjaolu üle, et EIP on saavutanud oma 25 % kliimaalase rahastamise eesmärgi; märgib murelikult, et komisjon seevastu 20 % eesmärki ei saavutanud;

20.  väljendab heameelt algatuse „Arukate hoonete arukas rahastamine“ loomise üle, mille eesmärk on muuta investeeringud elamute energiatõhususe projektidesse erainvestoritele atraktiivsemaks, kasutades ELi toetusi mõistlikult tagatisena; väljendab heameelt asjaolu üle, et EIP on hiljuti alustanud investeerimist sotsiaalmajadesse;

21.  soovitab EIP-l võtta vastu energiastrateegia, mis on Pariisi kokkuleppe eesmärkidega täielikus vastavuses, võttes arvesse uurimistulemusi ja soovitusi, mis esitati valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) aruandes, mis käsitleb mõju, mida avaldavad üleilmne soojenemine 1,5 °C üle tööstusajastu eelse taseme ja sellega seotud üleilmne kasvuhoonegaaside heitkoguste muutumine, kliimamuutuste ohule üleilmse reageerimise tugevdamise, kestliku arengu ja vaesuse kaotamiseks tehtavate jõupingutuste kontekstis;

22.  kutsub EIPd üles säilitama Euroopa energiapoliitika eesmärke toetavaid laene;

23.  kutsub EIPd üles jätkama kliimamuutuste ja keskkonnakaitsega seotud projektide rakendamist, arvestades, et EL on üks Pariisi kokkuleppe allakirjastajaid, ning tuletab meelde ELi võetud kohustust vähendada heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 40 %;

24.  rõhutab, kui tähtis on EIP-poolne rahastamine taastuvenergia tootmise võimsuse arendamise ja energiatõhususe suurendamise tarbeks sellistes sektorites nagu tööstus ja transport;

25.  palub, et EIP teeks väikeste turuosaliste ja kogukondlike ühistutega koostööd taastuvenergiaalaste väikesemahuliste projektide ühendamiseks, võimaldades neil sellega olla abikõlblik EIP investeeringute saamiseks;

Taristu

26.  juhib tähelepanu sellele, et EIP toetab turvalise ja tõhusa taristu ehitamist energia, transpordi ja linnapiirkondade jaoks, mida väljendavad tema 2017. aastal 18 miljardi euro väärtuses antud laenud, et toetada oma taristupoliitika eesmärki, ning rohkem kui 22 miljardi euro mahus laene linnadele;

27.  kutsub EIPd üles säilitama Euroopa energiapoliitika eesmärke toetavaid laene;

VKEd ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad

28.  väljendab heameelt EIP grupi tugeva toetuse üle VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele (kokku 29,6 miljardit eurot investeeringuid), millel on olnud positiivne mõju 287 000 ettevõtjale, kes annavad tööd 3,9 miljonile inimesele;

29.  tuletab meelde, et EIP andmetel on suurettevõtted kaks korda suurema tõenäosusega novaatorid kui VKEd, samas kui innovaatilistel uutel ettevõtetel on 50 % suurema tõenäosusega rahastamisraskusi kui teistel ettevõtetel; palub tungivalt, et EIP toetaks väiksemaid ettevõtjaid väiksemate laenudega, et avaldada Euroopa majanduse laiemale kihistatusele suuremat mõju;

30.  on veendunud, arvestades VKEde tähtsat rolli, et EIP VKEde strateegia peaks hõlmama panga haldus- ja nõustamissuutlikkuse suurendamist, et pakkuda VKEdele arengu ja rahastamise taotlemise kohta teavet ja tehnilist tuge;

31.  väljendab heameelt EIP keskkonna- ja sotsiaaltavade käsiraamatus esitatud kümne standardi üle, mis on EIP laenutehingutes osalemise eelduseks, sealhulgas sellistes valdkondades nagu reostuse vältimine ja vähendamine, bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid, kliimaga seotud standardid, kultuuripärand, sunniviisiline ümberasustamine, haavatavate rühmade õigused ja huvid, töönormid, töötervishoid ja rahvatervis, ohutus ja julgeolek ning sidusrühmade kaasamine;

Vastutus, läbipaistvus ja teabevahetus

32.  palub tungivalt, et EIP ja tema sidusrühmad arutleksid reformide üle, mida on vaja panga juhtimise demokratiseerimise, suurema läbipaistvuse ja selle tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks;

33.  kutsub EIPd üles suurendama oma jõupingutusi teabevahetuse valdkonnas; peab eluliselt tähtsaks, et EIP suhtleks ELi kodanikega, et oma poliitikat paremini selgitada; on selles suhtes veendunud, et algatada tuleks arutelu eesmärgiga tugevdada EIP rahastamissuutlikkust, muu hulgas vahendina, mis näitaks konkreetselt ELi panust oma kodanike igapäevaellu;

34.  märgib murelikult üldiste halduskulude jätkuvat kasvu, mille peamine põhjus on personalikulude suurenemine; hoiatab riski eest, mida kujutab endast EIP kapitalibaasile kulude ja tulude suhtarvu edasine suurenemine; palub, et EIP järgiks kuludistsipliini, et hoida oma juhtimisstruktuur sujuva ja tõhusana ning tagada, et see ei muutuks liiga paljude juhtidega struktuuriks;

35.  märgib ära EIP hiljutised parandused läbipaistvuse valdkonnas, näiteks EIP direktorite nõukogu koosolekuprotokollide avaldamine ja EFSI tagatisega toetatud projektide näitajate tulemustabeli ning sõltumatu investeeringute komitee otsuse põhjenduste avaldamine kooskõlas EFSI määrusega; mõistab, et pank ei saa avalikustada tundlikku äriteavet;

36.  tuletab meelde, et EIP grupi läbipaistvuspoliitika põhineb avalikustamise eeldusel ning et igaüks pääseb selle dokumentidele ja teabele ligi; kutsub EIPd üles läbipaistvust veelgi suurendama, näiteks avaldades üksikasjalikud koosolekuprotokollid ja andes teabele juurdepääsu nii institutsioonidesiseselt Euroopa Parlamendile ja teistele institutsioonidele kui ka üldsusele, eriti hangete ja allhangete süsteemi, sisejuurdluste tulemusi ning programmide tegevuste järelevalvet ja hindamist puudutavates küsimustes;

37.  on arvamusel, et EIP lahendust vajavate probleemide seas on ülioluline asjakohase järelevalve tagamine; usub, et arvestades panga ülesandeid ja institutsioonilist ülesehitust, on vaja järelevalvestruktuuri;

38.  võtab teadmiseks EIP kaebuste mehhanismi poliitika ja menetluste läbivaatamise; tuletab meelde oma seisukohta EIP kaebuste mehhanismi kohta, mida väljendati Euroopa Parlamendi 3. mai 2018. aasta resolutsioonis Euroopa Investeerimispanga finantstegevuse kontrolli aastaaruande (2016) kohta(1); nõuab tungivalt, et EIP suurendaks oma kaebuste käsitlemise büroo sõltumatust ja tulemuslikkust, võtaks lisameetmeid bürokraatia vähendamiseks, suurendaks makromajandusliku analüüsi alast suutlikkust ning võtaks meetmeid naiste ja meeste võrdse esindatuse saavutamiseks oma juhtivatel ametikohtadel;

39.  väljendab heameelt asjaolu üle, et ELi tagatisega hõlmatud investeerimisprojektide tulemuste mõõtmise lehed tuleb nüüd nõudmise korral Euroopa Parlamendile esitada;

40.  rõhutab vajadust EIP kasutatavate finantsvahendajate (eelkõige kommertspangad, aga ka väikerahastamisasutused ja ühistud) ulatusliku läbipaistvuse järele, et tagada vahendatud laenude suhtes samade läbipaistvusnõuete kohaldamine, nagu neid kohaldatakse muud liiki laenude suhtes;

41.  väljendab heameelt EIP majandusliku vastupanuvõime algatuse (MVA) üle, mis on osa ELi ühisest reaktsioonist rände- ja pagulaskriisile, keskendudes rände algpõhjustega tegelemisele; nõuab tungivalt tihedat koostööd ja vastastikust täiendavust ELi välisinvesteeringute kavaga; märgib, et senised 26 MVA projekti ja 2,8 miljardit eurot investeeringuid toovad kasu eeldatavalt rohkem kui 1500 väiksemale ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjale, mis aitab säilitada üle 100 000 töökoha;

42.  kutsub EIPd üles võtma EFSIga saadud kogemustele tuginedes kõik vajalikud meetmed ja maksimeerima tulevase InvestEU programmi tulemusi, pöörates erilist tähelepanu piirkondlikule ja sotsiaalsele ebavõrdsusele ning majanduskriisi tõttu kõige rohkem kannatanud liikmesriikidele;

43.  tunneb heameelt selle üle, et alates 2016. aasta oktoobrist suurenes lõunanaabruse ja Lääne-Balkani riikide teadusuuringute taristu rahastamine viie aasta jooksul 6 miljardi euro võrra lisaks juba kavandatud 7,5 miljardile eurole ning keskendutakse jätkusuutlikule ja elutähtsale taristule;

44.  rõhutab majandusliku vastupanuvõime arendamise tähtsust vastuvõtvates ja transiidiriikides, toetades töökohtade loomist ning kohaliku elanikkonna ja ümberasustatud isikute jaoks vajaliku taristu rajamist; tunneb heameelt asjaolu üle, et ka pagulaste kogukonnad saavad kasu võimalustest arendada iseseisvust ja elada väärikalt; rõhutab, et investeeringud majandusliku vastupanuvõime parandamisse peaksid aitama parandada piirkondade valmisolekut tulevaste väliste vapustuste suhtes ning need aitavad suurendada stabiilsust nõrkades riikides;

45.  märgib ära EFSI kolmanda aastapäeva ja tunnustab EIP saavutusi, väljendades heameelt 335 miljardi euro suuruse investeeringu üle, mille kaasseadusandjad on alates EFSI määruse (määrus (EL) nr 2015/1017)(2) vastuvõtmisest kogu liidus kasutusele võtnud, mille raames on 28 liikmesriigis heaks kiidetud 898 toimingut, kaks kolmandikku neist tulid erasektori vahenditest, millega ületatakse 2015. aastal seatud 315 miljardi euro suurust esialgset eesmärki; juhib tähelepanu Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Parlamendi otsusele laiendada EFSI kehtivusaega 2020. aasta lõpuni ja suurendada selle mahtu 500 miljardi euroni;

46.  toonitab vajadust kiirendada kapitaliturgude liidu ülesehitustööd, võimaldades seega EIP-l tõeliselt keskenduda lünkade täitmisele turutõrgete korral ja kõrge riskitasemega projektide rahastamisele;

47.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament on tõdenud vajadust tagada selliste nõudlusest lähtuvate mehhanismide toetamise jätkuvus nagu EFSI, millest toetatakse pikaajalisi investeeringuid reaalmajandusse, võetakse kasutusele erasektori investeeringuid, luuakse olulist makromajanduslikku mõju ja töökohti sektorites, mis on olulised ELi tuleviku jaoks pärast praegust mitmeaastast finantsraamistikku;

48.  ergutab nõutava järjepidevuse tagamiseks õigeaegselt looma 2020. aasta järgse perioodi jätkualgatust, mis peaks hõlmama EFSIga saadud kogemusi ja säilitama peamised edutegurid;

49.  on veendunud, et EIP grupp on olnud EFSI kui toetusesaajate ja vahendajate ainsa koostööpartneri ning ainsa rakenduspartneri edu võti; usub, et mis tahes tulevases InvestEU programmis on EIP dubleerimise vältimiseks pangandusülesannete täitmisel (rahavood, varahaldus, riskihindamine) seoses finantsinstrumentide rakendamisega ELi iseenesestmõistetav partner;

50.  nõuab EIP grupi poolset tõhustatud koostööd riiklike tugipankade ja institutsioonidega ning kutsub EIPd üles jätkuvalt tugevdama oma tööd riiklike tugipankadega, et tagada teavitustegevus ning arendada edasi nõustamisteenuseid ja tehnilist abi eesmärgiga toetada pikaajalist geograafilist tasakaalu; märgib, et EFSI rahastatud projektidest on saadud mitmekesiseid kogemusi; toetab ja ergutab parimate tavade edasist vahetamist EIP ja liikmesriikide vahel, et tagada suurem majanduslik tõhusus;

Laenude andmine väljaspool ELi

51.  avaldab heameelt EIP tähtsa rolli üle ELi-välistes rahastustes selle välislaenutegevuse kaudu; juhib tähelepanu sellele, et EIP juhib välislaenude andmise volitust tõhusalt, mida kinnitas 2018. aasta juunis koostatud sõltumatu hinnang, milles tunnistatakse selle olulisust ja mõjusust ELi-poolse rahastuse pakkumisel kolmandatele riikidele vähimate kuludega liidu eelarvele; palub Euroopa Kontrollikojal koostada eriaruande EIP välislaenutegevuse tulemuslikkuse ja ELi poliitikaga kokkusobivuse kohta;

52.  on veendunud, et EIP peaks jätkuvalt juhtima kolmandate riikide jaoks ELi tulevaste rahastamismehhanismide väljatöötamist, tagades samas, et see on nende kohalike ettevõtjate huvides, kes soovivad asutada kohalikke, sageli mikro- või väikeettevõtteid, eesmärgiga aidata kaasa eelkõige kohalikule majandusele, mis on EIP laenuotsustes esmatähtsal kohal;

53.  on veendunud, et EIP peaks säilitama oma olemasoleva välispoliitilise tegevuse, sealhulgas selliste vahendite kaudu nagu kolmandatele riikidele laenude andmise volitus; avaldab heameelt selle üle, kuidas EIP haldab Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma investeerimisrahastut, millest toetatakse peamiselt projekte, mis edendavad erasektori arengut; rõhutab sellega seoses, et EIP kui ELi kahepoolse rahastamistoe keskset rolli tuleb liiduvälise rahastamise 2020. aasta järgses struktuuris tingimata kindlalt kajastada;

54.  leiab, et EIP tegevus peab toimuma täielikus kooskõlas Euroopa Liidu muude poliitikasuundade ja tegevustega Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 7 ja põhiõiguste harta kohaselt;

55.  rõhutab, et EIP peab liiduväliseid toiminguid puudutavas aastaaruandes kirjeldama, kuidas ta on järginud poliitika sidususe põhimõtet, millel liidu välispoliitika põhineb, ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 ja Pariisi kliimakokkulepet;

56.  tuletab EIP-le meelde, et selle tegevus peab olema kooskõlas välislaenude andmise volituse kohase arengumandaadiga, tagamaks, et arengumaades tehtavate investeeringute tulemusel laekuks kohalikele maksuasutustele õiglane tulu;

57.  võtab teadmiseks asjaolu, et pooled laenud, mille EIP välislaenude andmise volituse kaudu annab, on mõeldud kohalikele finantsvahendajatele eesmärgiga edendada mikrokrediidi andmist, ja palub EIP-l esitada finantsvahendajate kaudu antud laenude kohta terviklikum ja süsteemsem teave;

58.  tuletab meelde, et EIP tegevus peab olema kooskõlas liidu sise- ja välispoliitikaga; rõhutab, et EIPst laenu saamise tingimused peaksid soodustama majanduskasvu ja tööhõivet ning aitama sellega saavutada asjaomaseid poliitikaeesmärke, eelkõige liidu äärealade arengut; palub, et EIP parandaks märgatavalt korda, mille alusel antakse kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele enne projektide heakskiitmist tehnilist abi ja finantsoskusteavet, et abi ja teave oleksid paremini kättesaadavad ja et kaasatud oleksid kõik liikmesriigid, eriti need, kelle puhul on heakskiidetud projektide osakaal olnud väiksem;

59.  kutsub EIPd üles tegema idanaabruse riikide keskkonnasäästlikkusse suuri investeeringuid;

60.  kutsub EIPd üles suurendama jõupingutusi, et pakkuda ülemaailmset rahastust energiatõhususe, taastuvenergia ja ringmajanduse investeeringute mitmekesistamiseks, millega tuleb tegeleda laiemal kui riigi tasandil, ulatudes üle piirkondade, valitsusüksuste ja väiksemate ettevõtjate, ning nõuab, et loobutakse keskkonnale ja loodusvaradele tõsist ohtu kujutavate projektide rahastamisest;

61.  rõhutab, kui tähtis on EIP rahastamistegevus idanaabruses; palub EIP-l suurendada idanaabruses laenutegevust, et toetada investeeringuid riikidesse, kes rakendavad ELiga sõlmitud assotsieerimislepinguid;

Maksukohustuse täitmine

62.  avaldab heameelt rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse raamistiku üle, mille EIP võttis vastu 2018. aasta jaanuaris ning milles kehtestatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise vastast võitlust reguleerivad peamised põhimõtted ning nendega seotud terviklikkuse aspektid EIP grupi tegevuses;

63.  avaldab heameelt EIP tehtud edusammude üle rangeimate standardite vastuvõtmisel eesmärgiga tõkestada maksupettusi, maksudest kõrvalehoidumist, rahapesu ja terrorismi rahastamist ning maksustamise vältimist ja agressiivset maksuplaneerimist, rakendades täielikult ELi poliitikat ja standardeid, näiteks maksustamise valdkonnas koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu; kutsub sellega seoses EIPd üles lõpetama koostöö selles loetelus olevate vahendajate, riikide ja jurisdiktsioonidega; rõhutab, et EIP peab tingimata olema jätkuvalt pidevalt valvas ja kohandama oma tegevust nende tavade pidevalt muutuva olukorraga;

64.  julgustab EIPd jätkuvalt rakendama tõhustatud hoolsuskohustust iga toimingu suhtes, mille puhul on tuvastatud suuremad riskitegurid, näiteks seos nõuetele mittevastava jurisdiktsiooniga, maksuriski näitajad ja keerukad mitut jurisdiktsiooni hõlmavad struktuurid, olenemata sellest, kas seosed nõuetele mittevastava jurisdiktsiooniga on olemas või ei ole;

65.  rõhutab, et tingimata tuleb tagada lõplikke toetusesaajaid käsitleva teabe kvaliteet ja hoida tulemuslikult ära tehingud finantsvahendajatega, nagu kommertspangad ja investeerimisühingud, kelle puhul on täheldatud negatiivseid juhtumeid seoses läbipaistvuse, pettuse, korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse ja rahapesuga;

66.  väljendab heameelt tõsiasja üle, et EIP võtab arvesse maksude mõju riikides, kus investeering tehakse, ja seda, kuidas see investeering aitab kaasa majandusarengule, töökohtade loomisele ja ebavõrdsuse vähendamisele;

67.  kutsub EIPd üles suurendama oma jõupingutusi teabevahetuse valdkonnas; peab väga oluliseks, et EIP suhtleks ELi kodanikega, et oma poliitika eesmärke paremini selgitada ja seega ELi panust oma kodanike igapäevaellu konkreetselt näitlikustada;

68.  ootab, et EIP kohandaks oma sisepoliitikat, et võtta arvesse äsja välja kujundatud õiguskeskkonda, et lisaks maksudest kõrvalehoidumise vastasele võitlusele võidelda ka maksustamise vältimise vastu, nagu on täpsustatud komisjoni 21. märtsi 2018. aasta teatises, milles käsitletakse ELi õigusaktide uusi maksustamise vältimise vastaseid nõudeid, millega reguleeritakse eelkõige rahastamis- ja investeerimistoiminguid (C(2018)1756);

69.  ergutab EIPd tegema koostööd Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF) ja riikide ametiasutustega, et vältida pettusi ja rahapesu;

Brexit

70.  kutsub Brexiti läbirääkijaid üles leppima kokku Ühendkuningriigi järkjärgulises väljaviimises Ühendkuningriigi osalusel loodud EIP portfellist, Ühendkuningriigi sissemakstud kapitali hüvitamises ning EIP-le ja selle varadele Ühendkuningriigis antud kaitse jätkamises; rõhutab, et Ühendkuningriigi lahkumine EList ei tohi mõjutada EIP AAA-reitingut;

71.  nõuab, et EIP briti töötajatele leitaks õiglane lahendus;

72.  tunneb heameelt piirkondlike investeerimisplatvormide arendamise üle, et täita turulünki ja riikide vajadusi;

73.  rõhutab veel kord vajadust vähendada EIP rahastuse geograafilise jagunemise ebaühtlust, kuna 2017. aastal eraldati 70 % rahalistest vahenditest kuuele liikmesriigile, kuigi üks panga eesmärkidest on liidu majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus; nõuab, et projektid ja investeeringud jaguneksid liikmesriikide vahel ja geograafiliselt dünaamiliselt, õiglaselt ja läbipaistvalt, keskenduses eelkõige vähem arenenud piirkondadele;

°

°  °

74.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0198.

(2)

ELT L 169, 1.7.2015, lk 1.


EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (6.11.2018)

majandus- ja rahanduskomisjonile

Euroopa Investeerimispanga finantstegevuse aastaaruande kohta

(2018/2161(INI))

Arvamuse koostaja (*): Eider Gardiazabal Rubial

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

ETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab, et Euroopa Investeerimispanga (EIP) grupi suurema majandusliku rolli ja investeerimisvõimega ning ELi eelarve kasutamisega EIP grupi tegevuse tagamiseks peab kaasnema suurem läbipaistvus ja vastutus; tuletab meelde, et samu läbipaistvuse ja vastutuse põhimõtteid tuleb kohaldada ELi organite suhtes, keda ei rahastata ELi eelarvest, nagu rõhutas Euroopa Kontrollikoda 2018. aastal;

2.  nõuab Euroopa Parlamendi pädevuste kiiret laiendamist EIP strateegiliste suundade ja poliitika alal, et tagada investeeringute demokraatlik kontroll, mida on kiiresti vaja;

3.  tunneb heameelt Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) panuse üle turutõrgete ületamisel, pidades silmas turulünkade kõrvaldamist ja erainvesteeringute kaasamist;

4.  märgib, et EFSI VKEde komponent on aidanud tõhusalt tagada rahastuse kiire eraldamise VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele; rõhutab, et on oluline suurendada EIP toetust VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, andes toetusesaajatele selgemat teavet rahastuse kättesaadavuse kohta;

5.  soovitab EIP-l ka edaspidi tihendada koostööd riiklike tugipankadega, et tagada huvilisteni jõudmine ning arendada edasi nõuandetegevust ja tehnilist abi, toetamaks pikemas perspektiivis EFSI vahendite tasakaalustatud geograafilist jagunemist; kutsub EIP kohalikke büroosid üles pöörduma aktiivsemalt kohalike partnerite poole, et EFSIt propageerida; rõhutab, et on oluline saavutada EIP laenutegevuse ühtlasem geograafiline ja valdkondlik jagunemine, ilma et projektide kvaliteet kannataks;

6.  rõhutab riiklike tugipankadega seoses, kui oluline on ühelt poolt uuesti läbi mõelda nende suhted EIP, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) ja arengupankadega, et tagada nende vastavate pädevust sidusus, ning teiselt poolt tugevdada nende koostööd komisjoni, EIP ning riiklike, piirkondlike ja kohalike asutustega, et luua suurem koostoime Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning EIP rahastamisvahendite ja laenude vahel, vähendada halduskoormust, lihtsustada menetlusi, suurendada haldussuutlikkust, edendada territoriaalset arengut ja ühtekuuluvust ning parandada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning EIP rahastamise nähtavust;

7.  soovitab EIP-l suunata rohkem investeeringuid piiriülestele projektidele, eriti arvestades muudetud EFSI määruse uusi prioriteete; rõhutab, et kahte või enamat liikmesriiki ühendavad projektid on hea näide täiendavusest, kuid neile on raske rahastajaid leida, mistõttu peaks EIP oma laenutegevuses edaspidi neile keskenduma;

8.  rõhutab, et EIP-l peaks olema juhtroll kõige rohkem töökohti loovate investeeringute edendamisel; eeldab veel, et EIP esitab selliste investeeringute kohta põhjalikku teavet ning keskendub kvaliteetsetele ja jätkusuutlikele töökohtadele;

9.  rõhutab, et EIP tegevus peab aitama ületada avaliku ja erasektori investeeringute puudujääki, mis on Euroopas majandus- ja finantskriisist alates suurenenud; tuletab seetõttu meelde, et EIP peaks tegutsema antitsüklilise jõuna, et investeerimistegevus taaskäivitada;

10.  tunneb heameelt piirkondlike investeerimisplatvormide arendamise üle, et täita turulünki ja riikide vajadusi;

11.  rõhutab veel kord vajadust vähendada EIP rahastuse geograafilise jagunemise ebaühtlust, kuna 2017. aastal eraldati 70 % rahalistest vahenditest kuuele liikmesriigile, kuigi üks panga eesmärkidest on liidu majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus; nõuab, et projektid ja investeeringud jaguneksid liikmesriikide vahel ja geograafiliselt dünaamiliselt, õiglaselt ja läbipaistvalt, keskenduses eelkõige vähem arenenud piirkondadele;

12.  ootab, et EIP kohandaks oma sisepoliitikat, et võtta arvesse äsja vastu võetud õiguskeskkonda, et lisaks maksudest kõrvalehoidumise vastasele võitlusele võidelda ka maksustamise vältimise vastu, nagu on täpsustatud komisjoni 21. märtsi 2018. aasta teatises, mis käsitleb ELi õigusaktide uusi maksustamise vältimise vastaseid nõudeid, millega reguleeritakse eelkõige rahastamis- ja investeerimistoiminguid (COM(2018)1756);

13.  rõhutab, et Ühendkuningriigi ja EIP vahelisest lõplikust kokkuleppest olenemata peaksid EIP aktsionärid tagama, et EIP säilitab ka edaspidi praegusel tasemel investeerimissuutlikkuse ja laenude andmise;

14.  väljendab heameelt asjaolu üle, et EIP on saavutanud oma 25 % kliima-alase rahastamise eesmärgi; märgib murelikult, et komisjon seevastu ei saavutanud 20 % eesmärki;

15.  kutsub EIP-d üles suurendama jõupingutusi, et pakkuda ülemaailmset rahastust energiatõhususe, taastuvenergia ja ringmajanduse investeeringute mitmekesistamiseks, millega tuleb tegeleda laiemal kui riigi tasandil, ulatudes üle piirkondade, valitsusüksuste ja väiksemate ettevõtjate, ning nõuab, et loobutakse keskkonnale ja loodusvaradele tõsist ohtu kujutavate projektide rahastamisest;

16.  väljendab heameelt algatuse „Arukate hoonete arukas rahastamine“ loomise üle, mille eesmärk on muuta investeeringud elamute energiatõhususe projektidesse erainvestoritele atraktiivsemaks, kasutades ELi toetusi mõistlikult tagatisena; väljendab heameelt asjaolu üle, et EIP on hiljuti alustanud investeerimist sotsiaalmajadesse;

17.  märgib siiski, et Euroopa sotsiaalse taristu investeeringute kõrgetasemelise töökonna aruande kohaselt toetatakse ainult 4 % EFSI heakskiidetud rahastusega sotsiaalse taristu projekte ELis;

18.  rõhutab, et on oluline hinnata saavutatud konkreetset majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju ning üldist makromajanduslikku mõju enne ja pärast ning teha see teave täielikult kättesaadavaks Euroopa Parlamendile;

19.  väljendab heameelt asjaolu üle, et ELi tagatisega hõlmatud investeerimisprojektide tulemuste mõõtmise lehed tuleb nüüd nõudmise korral parlamendile esitada;

20.  julgustab EIPd kasutama maksimaalselt ära kõiki olemasolevaid vahendeid ja nende mõju kohapeal, et jõuda rände probleemi algpõhjusteni;

21.  rõhutab, et finantsvahendajaid käsitlevad normid peaksid olema rangemad ja EIP peaks olema tähelepanelikum koostöös institutsioonidega, kellel on varem olnud probleeme läbipaistvuse, pettuste, korruptsiooni ning sotsiaalse või keskkonnamõjuga;

22.  ergutab EIP-d tegema koostööd Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF) ja riikide ametiasutustega, et vältida pettusi ja rahapesu;

23.  nõuab kommertspankade ja muude sarnaste finantsasutuste vahendustegevuse üle tõhusamat järelevalvet ja selle kohta rohkema teabe avaldamist;

24.  rõhutab, kui tähtis on EIP rahastamistegevus idanaabruses; palub EIP-l suurendada idanaabruses laenutegevust, et toetada investeeringuid riikidesse, kes rakendavad ELiga sõlmitud assotsieerimislepinguid;

25.  nõuab veel kord, et EIP grupp võtaks lähiajal vastu rikkumistest teatamise läbivaadatud poliitika ning et EIP kaebuste lahendamise mehhanismi praegust läbivaatamist kasutataks võimalusena suurendada selle õiguspärasust, kättesaadavust, prognoositavust, võrdõiguslikkust ja läbipaistvust.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

5.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

24

4

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jean Arthuis, Reimer Böge, Lefteris Christoforou, Gérard Deprez, André Elissen, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, John Howarth, Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk, Vladimír Maňka, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Eleftherios Synadinos, Indrek Tarand, Isabelle Thomas, Inese Vaidere, Daniele Viotti, Tiemo Wölken, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Karine Gloanec Maurin, Alain Lamassoure, Janusz Lewandowski, Ivana Maletić, Andrey Novakov, Marco Valli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Michael Detjen, Stefan Gehrold

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

24

+

ALDE

Jean Arthuis, Gérard Deprez

PPE

Reimer Böge, Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Stefan Gehrold, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, Alain Lamassoure, Janusz Lewandowski, Ivana Maletić, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Inese Vaidere

S&D

Michael Detjen, Eider Gardiazabal Rubial, Karine Gloanec Maurin, John Howarth, Vladimír Maňka, Isabelle Thomas, Daniele Viotti, Tiemo Wölken

VERTS/ALE

Indrek Tarand

4

ECR

Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk

ENF

André Elissen

NI

Eleftherios Synadinos

2

0

EFDD

Marco Valli

ENF

Marco Zanni

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (15.10.2018)

majandus- ja rahanduskomisjonile

Euroopa Investeerimispanga finantstegevuse aastaaruande kohta

(2018/2161(INI))

Arvamuse koostaja: Sander Loones

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab ja peab kiiduväärseks, et Euroopa Investeerimispank (EIP) peab laenude andmisel väga tähtsaks ELi-väliseid toiminguid; rõhutab, et kui EIP annab väljaspool ELi uusi laene, peaksid need ka edaspidi õiglaselt jagunema sotsiaalse ja majandusliku taristu toetamise ning kohaliku era- ja avaliku sektori arengu toetamise vahel; tuletab meelde, et liiduvälised toimingud moodustavad EIP üldisest laenuandmistegevusest 10 %; rõhutab, et seetõttu peab EIP liiduväliseid toiminguid puudutavas aastaaruandes kirjeldama, kuidas ta on järginud poliitika sidususe põhimõtet, millel liidu välispoliitika põhineb, ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 ja Pariisi kliimakokkulepet;

2.  peab kiiduväärseks EIP aruandeid, mille otstarve on suurendada läbipaistvust, kuid nõuab, et EIP tegevust puudutav teave (eriti töövõtjate ja alltöövõtjatega seotud süsteemi kohta) ning EIP rahastatud projektide finantsteave oleks laialdasemalt kättesaadav; kutsub EIPd üles kodanikuühiskonda ja sidusrühmi rohkem kaasama;

3.  tuletab meelde, et EIP tegevus peab olema kooskõlas liidu sise- ja välispoliitikaga; rõhutab, et EIPst laenu saamise tingimused peaksid soodustama majanduskasvu ja tööhõivet ning aitama sellega saavutada nende poliitikavaldkondade eesmärke, eelkõige liidu äärealade arengut; palub, et EIP parandaks märgatavalt korda, mille alusel antakse kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele enne projektide heakskiitmist tehnilist abi ja finantsoskusteavet, et abi ja teave oleksid paremini kättesaadavad ja kaasatud oleksid kõik liikmesriigid, eriti need, kelle puhul on heakskiidetud projektide osakaal olnud madalam;

4.  palub, et EIP pööraks väljaspool ELi laenu andmisel endiselt eritähelepanu erasektori arendamisele, mis on vaesuse vähendamiseks väga tähtis, ning mõjutaks väikerahastamisasutustele antavaid finants- ja krediidiliine; palub EIP-l sellega seoses ühtlasi parandada VKEde laenusaamisvõimalusi ning kehtestada EIP laene vahendavatele pankadele nõue rakendada VKEde ja mikroettevõtjate puhul ennetavamat poliitikat; märgib, et pooled laenud, mille EIP välislaenude andmise mandaadi kaudu annab, on mõeldud kohalikele finantsvahendajatele, et edendada mikrokrediidi andmist, ja palub EIP-l esitada finantsvahendajate kaudu antud laenude kohta terviklikum ja süsteemsem teave; nõuab, et EIP välislaenude andmise mandaati laiendataks, et EIP saaks rände algpõhjuste kõrvaldamisse strateegilise panuse anda;

5.  kutsub EIPd üles finantsvahendeid võimendama ning tegema selleks koostööd teiste finantseerimisasutustega, ühendama omaenda laenud kolmandate isikute eraldatava toetustega ning oma rahastamisallikaid, tehnilist nõustamist ja abi veel rohkem parandama ning aitama tõmmata ligi rohkem raha; palub EIP-l paremini tagada, et tegutsetaks liidu keskkonna- ja sotsiaalpoliitika eesmärkide nimel, sh kaasrahastatavate projektide puhul ning investeerimisfondidesse ja börsivälistesse ettevõtjatesse investeerivatesse fondidesse tehtavate maksete puhul;

6.  palub EIP-l viia oma tegevus kooskõlla ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi kõige viimaste soovitustega ja toetada arengumaade enda uue tööstuspoliitikat tugevdamist sellega, et ta aitab luua investeerimispoliitikavahendeid ja pöörab tähelepanu eri sektoritele ja mehhanismidele ning eri tüüpi majandustegevusele, et investeeringutega saaks tööstuslikku suutlikkust suurendada võimalikult palju;

7.  väljendab heameelt selle üle, et EIP on käivitanud majandusliku vastupanuvõime algatuse, mille eesmärk on aidata Lääne-Balkani ja ELi lõunanaabruse riikidel toime tulla ebaseaduslikust rändest ja sundrändest tingitud probleemidega; nõuab, et sellele algatusele eraldataks rohkem raha ja EIP sekkuks nendes piirkondades rohkem, et toetada humanitaartegevust, töökohtade loomist, majanduskasvu ja taristu parandamist; tunneb sellega seoses heameelt selle üle, et kiideti heaks esimesed Euroopa välisinvesteeringute kava Aafrika projektid, ja loodab, et EIP roll nendes projektides on suurem;

8.  kutsub EIPd üles tegema iganaabruse riikide keskkonnasäästlikkusse suuri investeeringuid;

9.  peab kiiduväärseks EIP kava luua jätkusuutlikkusvõlakiri, ja innustab EIPd võtma jätkusuutlikus rahastamises nii Euroopas kui ka väljaspool seda juhtrolli; kutsub EIPd üles pidama esmatähtsaks, et ta toetaks laenu andmisega ÜRO 2030. aasta kestliku arengu eesmärkide saavutamist, andes võimaluse teha sotsiaalsetesse, keskkonnahoidlikesse ja kestlikesse projektidesse veel suuremaid investeeringuid;

10.  on arvamusel, et EIP peaks püüdma kestliku arengu saavutamisele (kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega) veel rohkem kaasa aidata, ja kliimastrateegiaga seotud laene peaks EIP andma peamiselt keskkonnahoidliku transpordi ja energia sektorile, sest seal on väga palju uuendusvõimalusi; kutsub EIPd üles loobuma järk-järgult toetamast fossiilkütuseid ja projekte, mille tagajärjel hävitatakse metsasid ja bioloogiline mitmekesisus väheneb, ning pöörama suuremat tähelepanu sellele, kuidas EIP toimingud mõjutavad inimõigusi ja tööõigusi;

11.  palub EIP-l tagada, et EIP kaasrahastatavates projektides osalevatelt ettevõtjatelt nõutaks võrdse tasustamise ja töötasude läbipaistvuse põhimõtte ning meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist, nagu see on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivis 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes(1); nõuab ühtlasi, et kui EIP teeb projektide rahastamise kohta otsust, võtaks ta arvesse kandidaatettevõtjate tegevust ettevõtete sotsiaalse vastutuse valdkonnas;

12.  tuletab EIP-le meelde, et tema tegevus peab olema kooskõlas välislaenude andmise mandaadi kohase arengumandaadiga, tagamaks et arengumaades tehtavate investeeringute tulemusel laekuks kohalikele maksuasutustele õiglane tulu;

13.  palub, et kuna teatavate liikmesriikide avalikus ja erasektoris ei suudeta piisavalt projekte koostada ja riikide laenuvõtmisvõimalused on väiksemad ning ELis valitsevat investeeringupuudujääki tuleb vähendada, siis EIP kaaluks, kas ühekordseid makseid, mida liikmesriigid (kas liikmesriigid ise või valitsemissektorisse klassifitseeritavate või liikmesriigi nimel tegutsevad riiklikud tugipangad) teevad EIP rahastatavatesse projektidesse, saaks pidada ühekordseteks meetmeteks nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1466/97 (eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta)(2) artiklite 3 ja 5 tähenduses.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

11.10.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

33

2

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Laima Liucija Andrikienė, Maria Arena, Tiziana Beghin, Daniel Caspary, Salvatore Cicu, Christofer Fjellner, Eleonora Forenza, Karoline Graswander-Hainz, Christophe Hansen, Heidi Hautala, Yannick Jadot, France Jamet, Elsi Katainen, Jude Kirton-Darling, Danilo Oscar Lancini, Bernd Lange, David Martin, Anne-Marie Mineur, Franck Proust, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Tokia Saïfi, Helmut Scholz, Joachim Schuster, Adam Szejnfeld, William (The Earl of) Dartmouth, Jan Zahradil

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Sander Loones, Fernando Ruas, Paul Rübig, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Beatriz Becerra Basterrechea, Czesław Hoc, Stanisław Ożóg, Jozo Radoš, Anders Sellström

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSNÕUANDVAS KOMISJONIS

33

+

ALDE

Beatriz Becerra Basterrechea, Elsi Katainen, Jozo Radoš

ECR

Czesław Hoc, Sander Loones, Stanisław Ożóg, Jan Zahradil

EFDD

Tiziana Beghin, William (The Earl of) Dartmouth

GUE/NGL

Eleonora Forenza, Helmut Scholz

PPE

Laima Liucija Andrikienė, Daniel Caspary, Salvatore Cicu, Christofer Fjellner, Christophe Hansen, Franck Proust, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Fernando Ruas, Paul Rübig, Tokia Saïfi, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Anders Sellström, Adam Szejnfeld

S&D

Maria Arena, Karoline Graswander-Hainz, Jude Kirton-Darling, Bernd Lange, David Martin, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Joachim Schuster

VERTS/ALE

Heidi Hautala, Yannick Jadot

2

ENF

France Jamet

GUE/NGL

Anne-Marie Mineur

1

0

ENF

Danilo Oscar Lancini

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

ELT L 204, 26.7.2006, lk 23.

(2)

EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

20.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

24

9

9

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

David Coburn, Thierry Cornillet, Esther de Lange, Markus Ferber, Stefan Gehrold, Sven Giegold, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Petr Ježek, Barbara Kappel, Wolf Klinz, Georgios Kyrtsos, Philippe Lamberts, Werner Langen, Bernd Lucke, Ivana Maletić, Marisa Matias, Costas Mavrides, Luděk Niedermayer, Stanisław Ożóg, Dimitrios Papadimoulis, Sirpa Pietikäinen, Dariusz Rosati, Pirkko Ruohonen-Lerner, Anne Sander, Alfred Sant, Peter Simon, Ramon Tremosa i Balcells, Ernest Urtasun, Marco Valli, Tom Vandenkendelaere, Miguel Viegas

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Ashley Fox, Jeppe Kofod, Paloma López Bermejo, Michel Reimon, Joachim Starbatty, Lieve Wierinck

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Pilar Ayuso, Elmar Brok, Helga Stevens


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

24

+

ALDE

Thierry Cornillet

ECR

Ashley Fox, Bernd Lucke, Stanisław Ożóg, Pirkko Ruohonen-Lerner, Joachim Starbatty, Helga Stevens

ENF

Barbara Kappel

PPE

Pilar Ayuso, Elmar Brok, Markus Ferber, Stefan Gehrold, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Georgios Kyrtsos, Esther de Lange, Werner Langen, Ivana Maletić, Luděk Niedermayer, Sirpa Pietikäinen, Dariusz Rosati, Anne Sander, Tom Vandenkendelaere

9

EFDD

David Coburn

GUE/NGL

Paloma López Bermejo, Marisa Matias, Dimitrios Papadimoulis, Miguel Viegas

VERTS/ALE

Sven Giegold, Philippe Lamberts, Michel Reimon, Ernest Urtasun

9

0

ALDE

Petr Ježek, Wolf Klinz, Ramon Tremosa i Balcells, Lieve Wierinck

EFDD

Marco Valli

S&D

Jeppe Kofod, Costas Mavrides, Alfred Sant, Peter Simon

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 8. jaanuar 2019Õigusalane teave