Menetlus : 2018/2100(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0419/2018

Esitatud tekstid :

A8-0419/2018

Arutelud :

PV 15/01/2019 - 15
CRE 15/01/2019 - 15

Hääletused :

PV 16/01/2019 - 21.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0030

RAPORT     
PDF 505kWORD 48k
3.12.2018
PE 627.596v02-00 A8-0419/2018

pangandusliidu kohta – 2018. aasta aruanne

(2018/2100(INI))

Majandus- ja rahanduskomisjon

Raportöör: Nils Torvalds

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

pangandusliidu kohta – 2018. aasta aruanne

(2018/2100(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 1. märtsi 2018. aasta resolutsiooni pangandusliidu kohta – 2017. aasta aruanne(1),

–  võttes arvesse komisjonilt ja Euroopa Keskpangalt (EKP) saadud tagasisidet seoses parlamendi 1. märtsi 2018. aasta resolutsiooniga pangandusliidu ja seda käsitleva 2017. aasta aruande kohta,

–  võttes arvesse 29. juunil 2018. aastal euroala tippkohtumisel kokku lepitud avaldust,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 16. jaanuari 2018. aasta eriaruannet EKP tehtava pankade kriisijuhtimise toimimise tõhususe kohta(2),

–  võttes arvesse komisjoni 24. mai 2018. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite kohta (COM(2018)0339),

–  võttes arvesse asjaolu, et 23. veebruaril 2018 otsustas EKP, et vastavalt ühtsele kriisilahenduskorrale olid ABLV Bank ja ABLV Bank Luxembourg maksejõuetud või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämas(3),

–  võttes arvesse, et Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) alustas 2018. aasta kogu ELi hõlmavat stressitesti 31. jaanuaril 2018(4),

–  võttes arvesse komisjoni teatist riigiabieeskirjade kohaldamise kohta alates 1. augustist 2013 finantskriisi kontekstis pankade kasuks võetavate toetusmeetmete suhtes („pangandusteatis“)(5),

–  võttes arvesse ESMA 18. oktoobri 2018. aasta statistilist aastaaruannet ELi tuletisinstrumentide turgude kohta,

–  võttes arvesse EKP 15. märtsi 2018. aasta teadet oma järelevalvealastest ootustest seoses uute viivislaenudega(6) ja 11. juuli 2018. aasta teadet täiendavatest järelevalvealastest meetmetest viivislaenude osakaalu vähendamisel(7),

–  võttes arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 2018. aasta septembri aruannet viivislaenudele lähenemise kohta makrotasandi usaldatavusnõuete seisukohast („Approaching non-performing loans from a macroprudential angle“),

–  võttes arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 2018. aasta septembri aruannet varipanganduse kohta ELis („EU Shadow Banking Monitor N° 3“),

–  võttes arvesse teadet 1. jaanuaril 2019. aastal vabanevast EKP järelevalvenõukogu esimehe ametikohast(8),

–  võttes arvesse komisjoni 11. oktoobri 2017. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule määruse (EL) nr 1024/2013 kohaselt loodud ühtse järelevalvemehhanismi kohta (COM(2017)0591),

–  võttes arvesse ettepanekuid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta („kapitalinõuete määrus“) (COM(2016)0850) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ („kapitalinõuete direktiiv IV“) (COM(2016)0854),

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 8. novembri 2017. aasta arvamust muudatuste kohta krediidiasutuste ja investeerimisühingute kapitalinõuete liidu raamistikus (CON/2017/46),

–  võttes arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 2017. aasta juuli aruannet rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) mõju kohta finantsstabiilsusele („Financial stability implications of IFRS 9“),

–  võttes arvesse nõukogu 11. juuli 2017. aasta järeldusi „Tegevuskava viivislaenude vähendamiseks Euroopas“,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0419/2018),

A.  arvestades, et süsteemselt oluliste finantsasutuste järelevalve usaldamine EKP-le on osutunud edukaks;

B.  arvestades, et rahapesuvastast ja usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ei saa käsitleda eraldiseisvatena;

C.  arvestades, et rahapesu tõkestamise meetmete tõhusaks rakendamiseks ja seireks on vaja EBA rolli tunduvalt tugevdada;

D.  arvestades, et on oluline täpsustada, kuidas käsitleda riigiabi hoiuste tagamise skeemide võetavates meetmetes(9);

E.  arvestades, et mõnede liikmesriikide pangandussüsteemides on viivislaenude maht endiselt murettekitavalt suur;

F.  arvestades, et viivislaenude arv ja osakaal on liikmesriigiti endiselt väga erinev;

G.  arvestades, et pangandusliidus saavad osaleda ka liikmesriigid, kes ei ole veel eurot kasutusele võtnud; arvestades, et ükski liikmesriik ei ole siiani otsustanud selle põhimõtte alusel osaleda; arvestades, et pangandusliiduga ühinemise võimalust arutatakse mitmes liikmesriigis; arvestades, et erinevad finantsasutused näevad pangandusliidus osalemises eeliseid;

1.  võtab rahuloluga teadmiseks pangandusliidu saavutused ja tulemused, mis aitavad tugevdada tõeliselt ühtset turgu, võrdseid võimalusi, finantsstabiilsust ning suuremat prognoositavust turuosaliste jaoks; rõhutab, kui oluline on pühenduda pangandusliidu lõpuleviimise protsessile ning vajadusele tagada avatus ja kõigi pangandusliidus osalevate liikmesriikide võrdne kohtlemine; tuletab meelde, et pangandusliidu väljaarendamine peab jätkuma, sh Euroopa hoiuste tagamise skeem ja ühtse kriisilahendusfondi eelarvepõhine kaitsekord, samuti meetmed riski vähendamiseks, mis aitavad veelgi suurendada finantsstabiilsust ja majanduskasvu väljavaateid;

2.  rõhutab, kui oluline on pühenduda kapitaliturgude liidu lõpuleviimise protsessile, mis aitab luua tõelise ühtse kapitalituru ELis, suunata laenud reaalmajandusse, hõlbustada veelgi erasektori riskide jagamist, vähendada vajadust avaliku sektori riskijagamise järele, soodustada piiriüleseid investeeringuid ja täiendada pankade kaudu rahastamist;

3.  tuletab meelde, et pangandusliit on avatud kõigile ühineda soovivatele liikmesriikidele; tervitab euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide võetud meetmeid pangandusliiduga ühinemiseks, kuna see aitab viia pangandusliidu vastavusse siseturuga;

4.  on seisukohal, et üks pangandusliidu eesmärke peaks lisaks finantsstabiilsuse tagamisele olema muu hulgas proportsionaalsuse põhimõtet silmas pidades säilitada ELi kestlike pangandusmudelite mitmekesisus ning vältida Euroopa pangandussüsteemi suunamist ühtse mudeli suunas või väiksemate pankade ebaproportsionaalses ulatuses karistamist, kuna selline mitmekesisus võimaldab täita kodanike ja nende projektide nõudeid, toimides ka kui mitmekesistamisvahend, mis on peamisi tegureid võimalike šokkidega toimetulekuks;

5.  rõhutab, et rahvusvaheliste organite ettepanekud tuleks viia Euroopa õigusesse nii, et võetaks asjakohaselt arvesse Euroopa pangandussektori eripära;

6.  rõhutab, et eelkõige Baseli pangajärelevalve komitee standardeid ei tohiks Euroopa õiguses kehtestada tervikuna, võtmata asjakohaselt arvesse Euroopa pangandussüsteemi eripära ja proportsionaalsuse põhimõtet;

7.  tuletab meelde vajadust ühtse ja täpse reeglistiku järele, et tagada pangandusliidu korralik toimimine, unustamata samas proportsionaalsuse olulisust; kutsub komisjoni üles vajaduse korral eelistama pangandusliidu seadusandliku vahendina määruseid direktiividele ning seadma endale prioriteediks kõigi asjaomaste õigusaktide täieliku ja korrektse rakendamise tagamise kõigis liikmesriikides; kutsub komisjoni üles koos Euroopa järelevalveasutustega kindlaks tegema ja kõrvaldama siseturu takistused;

8.  on veendunud, et järelevalve- ja kriisilahendusasutuste otsused peavad olema sidusad, nõuetekohaselt selgitatud, läbipaistvad ja avalikustatud; nõuab tungivalt, et järelevalve- ja kriisilahendusasutused piiraksid võimalikult suurel määral nende sätete kohaldamist, mis lubavad neil dokumentidele ligipääsu keelata;

Järelevalve

9.  võtab teadmiseks EKP hiljutised, 2018. aastal antud hinnangud pankade maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise kohta; rõhutab vajadust parandada Euroopa pangandusjärelevalve reageerimiskiirust; väljendab tõsist muret selle pärast, et mõned neist juhtumitest tõstatasid küsimusi seoses rahapesu tõkestamise eeskirjade jõustamisega pangandusliidus; toonitab sellega seoses pakilist vajadust ühtse ELi lähenemisviisi ja selgelt kindlaksmääratud volituste järele; väljendab ühtlasi heameelt komisjoni ettepaneku üle tugevdada EBA rolli rahapesu valdkonnas;

10.  võtab teadmiseks EBA korraldatud kogu ELi hõlmanud stressitesti tulemused; väljendab heameelt 2. ja 3. taseme instrumentide lisamise üle 2018. aasta stressitestide raamistikku; on veendunud, et stressiteste tuleks tõlgendada koos muude käimasolevate kontrolli- ja järelevalvetegevustega; kutsub ühtset järelevalvemehhanismi, EBAd ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu üles kasutama stressitesti määratlemisel ühtset metoodikat, et tagada selle menetluse läbipaistvuse kõrge tase ja vältida võimalikke moonutusi;

11.  tuletab meelde, et riigi võlakohustusega kaasnevad riskid; juhib tähelepanu Baseli pangajärelevalve komitee käimasolevale tööle riikide maksejõuetusriski alal; väljendab samas muret seoses asjaoluga, et mõnedel finantsasutustel on liiga suured oma riigi võlakohustustega seotud riskipositsioonid; rõhutab, et ELi õigusraamistik riigivõla usaldatavusnõuetekohaseks käsitlemiseks peaks olema kooskõlas rahvusvaheliste standarditega;

12.  väljendab heameelt seoses komisjoni ettepanekuga tugevdada EBA rolli võitluses rahapesuga finantssektoris; kutsub kaasseadusandjaid üles võtma ettepaneku ilma põhjendamatu viivituseta vastu ning nõuab tungivalt tõhustatud koostööd ja teabe jagamist riiklike järelevalveasutuste vahel, mis põhineb ELi ühistel standarditel ja mida koordineeritakse ja toetatakse ELi tasandil, juhul kui riiklikud asutused on ülekoormatud;

13.  väljendab jätkuvat muret seoses hiljutiste rahapesu juhtumitega Euroopa pankades ning asjaoluga, et rahapesu juhtumid võivad muuta ELi majanduse altiks finantsilisele ja poliitilisele ebastabiilsusele; märgib, et mitmete mainitud juhtumite kohta on teave tulnud kolmandate riikide jurisdiktsioonidest; nõuab ühtset lähenemisviisi usaldatavus- ja rahapesuvastase järelevalve suhtes; märgib samuti, et ka väljaspool pangandusliitu on ilmnenud probleeme, mis on seotud rahapesuvastaste õigusaktide jõustamisega, ning et pangandusliiduga ühinemine võib olla kasulik euroalasse mittekuuluvatele liikmesriikidele nende probleemide lahendamisel;

14.  toonitab asjaolu, et finantsturud on omavahel tugevalt seotud; rõhutab, kui tähtis on, et pangandusjärelevalve oleks valmis kõigiks võimalikeks tulemusteks EL-27 ja Suurbritannia vahelistel Brexiti läbirääkimistel, pidades meeles, et selline valmisolek ei asenda erasektori osalejate eneste valmisolekut; kutsub komisjoni ja järelevalveasutusi üles põhjalikult analüüsima Brexiti mõju; kutsub ELi 27 liikmesriiki üles süvendama ühist reguleerimist ja ühist järelevalvet, suurendades samal ajal EL-27 kapitaliturgude sügavust ja ulatust;

15.  nõuab tungivalt, et kõik läbirääkijad töötaksid selle nimel, et võtta vastu tasakaalustatud ja kestlik õigusaktide pakett pangandussüsteemi riskide maandamiseks enne 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi; nõuab tungivalt, et eelkõige nõukogu peaks heas usus läbirääkimisi, võttes nõuetekohaselt arvesse ELi pangandusmudelite mitmekesisust, proportsionaalsuse põhimõtet ja Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud tasakaalustatud paketti; kutsub komisjoni üles käsitlema probleemi „pankrotti minemiseks liiga suur“ koos ELi erinevate pangandusmudelite riskidega, võttes arvesse nende suurust asjaomastel turgudel;

16.  võtab teadmiseks käimasolevad läbirääkimised viivislaenude paketi üle; märgib EKP addendumit viivislaenude kohta ja EBA tööd viivisnõuete ja makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete haldamist käsitlevate eeskirjadega; väljendab heameelt viivislaenude mahu vähenemise üle viimastel aastatel; kordab oma muret, et viivislaenude ning 2. ja 3. taseme instrumentide koguarv ja osakaal on mõnes liikmesriigis ikka veel tunduvalt üle keskmise; toonitab, et viivislaenudega kaasnev oht finantsstabiilsusele on endiselt märkimisväärne, kuid siiski väiksem kui mõni aasta tagasi; nõustub komisjoniga selles, et peamine viivislaenude vähendamise vastutus lasub liikmesriikidel – eelkõige tõhusate maksejõuetusseaduste kaudu – ja pankadel endil, kuid rõhutab ELi huvi vähendada viivislaenude osakaalu;

17.  on mures sisemudelite laialdase kasutamise pärast pangandusasutustes; palub, et ühtne järelevalvemehhanism ja EBA jätkaksid tööd seoses sisemudelite kasutamise sobivusega, et teha kindlaks nende usaldusväärsus ja tagada kõigile osalistele võrdsed tingimused;

18.  võtab teadmiseks käimasolevad läbirääkimised Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi üle; on veendunud, et ühtne turg vajab asjakohaseid järelevalvevolitusi ELi tasandil; rõhutab, et Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi peamine ülesanne on tagada tõhus järelevalvetegevus;

19.  väljendab heameelt seoses komisjoni teatisega finantstehnoloogia kohta; tunnistab finantstehnoloogia suurt potentsiaali ja vajadust soodustada innovatsiooni; juhib samas tähelepanu sellele, et vaja on selget reguleerivat raamistikku ja asjakohast järelevalvet, mis kaitseb tarbijaid ja tagab nii finantsstabiilsuse kui ka võrdsed võimalused finantsturgudel osalejatele; on seisukohal, et finantstehnoloogiale, mis teostab sama liiki tegevust kui finantssüsteemi teised osalised, tuleks kohaldada samu tegevuseeskirju; toonitab vajadust pidevalt parandada ELi finantssektori kübervastupidavusvõimet;

20.  väljendab jätkuvat muret seoses varipanganduse ulatusega ELis; tuletab meelde, et 2017. aasta lõpu seisuga moodustas see hinnanguliselt ligikaudu 40 % ELi finantssüsteemist; julgustab ELi, liikmesriikide ja ülemaailmsel tasandi ametivõime jätkama nimetatud tegevustega seotud riskide valvsat seiret ning reageerima neile võimalikult kiiresti, et tagada aus konkurents, läbipaistvus ja finantsstabiilsus; kutsub komisjoni üles kiireloomulise ülesandena tuvastama veel allesjäänud lüngad kehtivates õigusaktides;

21.  tuletab meelde esialgset arutelu, mis puudutas EKP rolli nii rahandus- kui ka järelevalveasutusena; on seisukohal, et üldiselt on EKP-l õnnestunud need kaks rolli lahus hoida; on aga veendunud, et vajalik on edasine arutelu, et vältida huvide konflikti ohtu nende kahe rolli vahel; rõhutab, kui oluline on koostöö EBA kui reguleeriva asutuse ja ühtse järelevalvemehhanismi kui pangandusliidu järelevalveasutuse vahel, austades samas kohustuste jaotust;

22.  on seisukohal, et kriisi lahendamisele eelnevat pädevate asutuste kriisiohjet aitaks tõhustada nende tavade edasine ühtlustamine, mis käsitlevad hinnangut selle kohta, kas pank on maksejõuetu või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämas, ning selgem vahetegemine järelevalvevolituste ja varase sekkumise volituste vahel;

Resolutsioon

23.  võtab teadmiseks euroala 29. juuni 2018. aasta tippkohtumisel saavutatud kokkuleppe, mille järgi Euroopa stabiilsusmehhanism annab ühtsele kriisilahendusfondile ühise kaitsekorra ja et seda reformitakse, et pakkuda tõhusat stabiilsustuge rangetel tingimustel, millega kindlustatakse vastutus, aruandekohustus ja moraaliriski vältimise põhimõte, ning kaitsta põhimõtet, et maksumaksjad ei vastuta pangandusriskide eest; tuletab meelde parlamendi seisukohta, et see mehhanism peaks olema täielikult Euroopa Liidu institutsioonilisse raamistikku lülitatud, ja rõhutab vajadust nõuetekohase demokraatliku kontrolli järele;

24.  tuletab meelde, et tavaline maksejõuetusmenetlus on menetlus, mida rakendatakse siis, kui kriisilahenduse meedet ei peeta avalikes huvides olevaks; on teadlik sellest, et maksejõuetusalaste õigusaktide erinevused kajastavad väljakujunenud riiklikke menetlusi; märgib, et maksejõuetusalased õigusaktid võivad saada kasu edasisest ühtlustamisest kogu liidus, tagades ühised eeskirjad ja võrdsed võimalused kõigile pankadele, investoritele ja võlausaldajatele;

25.  kinnitab oma seisukohta, et ennetava rekapitaliseerimise eeskirju tuleb täpsustada; märgib, et ennetav rekapitaliseerimine võib olla kriisijuhtimise vahend, aga on veendumusel, et selle kasutamine tuleb rangelt piirata erandlike juhtudega, kus pank vastab regulatiivsete kapitalinõuete miinimumtasemetele ning on seega maksejõuline ning kus on tagatud kooskõla ELi riigiabi eeskirjadega; tuletab meelde, et ELi panganduskriisi lahendamise korra eesmärk on tagada, et maksumaksjad on kaitstud, et pangajuhtimise puudujääkide kulu on kaetud selle aktsionäride ja võlausaldajate poolt ning et säilitatakse finantssüsteemi kui terviku stabiilsus; rõhutab, et krediidiasutuste kriisilahenduse eeskirju tuleb veelgi paremini kohaldada;

26.  palub komisjonil riigiabi eeskirjade valguses hinnata krediidiasutuste maksevõime taastamist ja kriisilahendust; palub komisjonil uurida kehtestatud reegleid, võttes arvesse pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi; palub komisjonil teha ettepanek pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiviga seotud riigiabi eeskirjade läbipaistvaks kohaldamiseks;

27.  rõhutab, kui oluline on kriisilahendusmenetluses olevate pankade jaoks juurdepääs likviidsetele vahenditele menetluse ajal ja vahetult pärast menetlust; jälgib huviga käimasolevaid arutelusid, mis käsitlevad võimalikku vahendit likviidsuse tagamiseks kriisilahenduses;

28.  palub komisjonil korrapäraselt hinnata, kas pangandussektor on alates kriisi algusest saanud kasutada kaudseid toetusi ja riigiabi, sealhulgas ebatraditsioonilise likviidsusabi kaudu, ning avaldada sellekohane aruanne; toonitab, et riigiabi võib siseturu toimimisele moonutavat mõju avaldada; tuletab meelde Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b kohaldamise rangeid nõudeid ning kutsub komisjoni veel kord üles vaatama igal aastal uuesti läbi, kas need nõuded on jätkuvalt täidetud;

29.  kiidab heaks Euroopa Kontrollikoja aruandes EKP tehtava pankade kriisijuhtimise toimimise tõhususe kohta avaldatud järelduse, et finantsseisundi taastamise kavade hindamiseks ja kriisis olevate pankade järelevalveks on EKP organisatsiooniline ülesehitus ja rahastamine piisav, kuid teabe jagamise ja koordineerimise tõhususe osas on lahendamata probleeme; tuletab meelde, et asutustevaheline koostöö ja teabevahetus on kriisilahendusmeetmete sujuvaks rakendamiseks hädavajalik;

30.  kiidab heaks läbivaadatud vastastikuse mõistmise memorandumi EKP ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu vahel; rõhutab, et ühtlustatud ja mõnel juhul automatiseeritud teabevahetus suurendab tõhusust ja aitab tagada, et pankade aruandekoormus oleks minimaalne;

Hoiuste tagamine

31.  võtab teadmiseks euroala 29. juuni 2018. aasta tippkohtumisel saavutatud kokkuleppe seoses Euroopa hoiuste tagamise skeemiga ning komisjoni 11. oktoobri 2017. aasta teatise Euroopa hoiuste tagamise skeemi kohta; rõhutab, et Euroopa hoiuste tagamise skeemi loomise protsessi tuleks jätkata, et viia lõpule pangandusliidu loomine; tunnistab riskide jagamise ja riskide edasise vähendamise pakutavaid eeliseid;

°

°  °

32.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Pangandusjärelevalvele, Euroopa Keskpangale, Ühtsele Kriisilahendusnõukogule, liikmesriikide parlamentidele ja pädevatele asutustele, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 40.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0058.

(2)

„Eriaruanne nr 02/2018: EKP tehtava pankade kriisijuhtimise toimimise tõhusus“, Euroopa Kontrollikoda, 16. jaanuar 2018, https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=44556

(3)

Pressiteade „ECB determined ABLV Bank was failing or likely to fail“, Euroopa Keskpank, 24. veebruar 2018, https://www.bankingsupervision.europa.eu/press/pr/date/2018/html/ssm.pr180224.en.html

(4)

Pressiteade „EBA launches 2018 EU-wide stress test exercise“, Euroopa Pangandusjärelevalve, 31. jaanuar 2018, http://www.eba.europa.eu/-/eba-launches-2018-eu-wide-stress-test-exercise

(5)

ELT C 216, 30.7.2013, lk 1.

(6)

Pressiteade „ECB sets out its supervisory expectations for new NPLs“, Euroopa Keskpank, 15. märts 2018, https://www.bankingsupervision.europa.eu/press/pr/date/2018/html/ssm.pr180315.en.html

(7)

Pressiteade „ECB announces further steps in supervisory approach to stock of NPLs“, Euroopa Keskpank, 11. juuli 2018, https://www.bankingsupervision.europa.eu/press/pr/date/2018/html/ssm.pr180711.en.html

(8)

ELT C 248A, 16.7.2018, lk 1.

(9)

ELT C 145, 25.4.2016, lk 34.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

27.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

35

5

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pervenche Berès, Thierry Cornillet, Jonás Fernández, Giuseppe Ferrandino, Stefan Gehrold, Sven Giegold, Gunnar Hökmark, Petr Ježek, Georgios Kyrtsos, Philippe Lamberts, Werner Langen, Bernd Lucke, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Marisa Matias, Gabriel Mato, Alex Mayer, Bernard Monot, Caroline Nagtegaal, Luděk Niedermayer, Stanisław Ożóg, Anne Sander, Alfred Sant, Martin Schirdewan, Molly Scott Cato, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Kay Swinburne, Paul Tang, Ramon Tremosa i Balcells, Marco Valli, Miguel Viegas, Jakob von Weizsäcker

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Jeppe Kofod, Thomas Mann, Luigi Morgano, Joachim Starbatty, Lieve Wierinck

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Luis de Grandes Pascual


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

35

+

ALDE

Thierry Cornillet, Petr Ježek, Caroline Nagtegaal, Ramon Tremosa i Balcells, Lieve Wierinck

ECR

Bernd Lucke, Stanisław Ożóg, Joachim Starbatty, Kay Swinburne

PPE

Stefan Gehrold, Luis de Grandes Pascual, Gunnar Hökmark, Georgios Kyrtsos, Werner Langen, Ivana Maletić, Thomas Mann, Gabriel Mato, Luděk Niedermayer, Anne Sander, Theodor Dumitru Stolojan

S&D

Pervenche Berès, Jonás Fernández, Giuseppe Ferrandino, Jeppe Kofod, Olle Ludvigsson, Alex Mayer, Luigi Morgano, Alfred Sant, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Paul Tang, Jakob von Weizsäcker

VERTS/ALE

Sven Giegold, Philippe Lamberts, Molly Scott Cato

5

EFDD

Bernard Monot, Marco Valli

GUE/NGL

Marisa Matias, Martin Schirdewan, Miguel Viegas

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 8. jaanuar 2019Õigusalane teave