Menetlus : 2018/2094(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0427/2018

Esitatud tekstid :

A8-0427/2018

Arutelud :

PV 11/02/2019 - 20
CRE 11/02/2019 - 20

Hääletused :

PV 13/02/2019 - 8.16
CRE 13/02/2019 - 8.16
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0098

RAPORT     
PDF 253kWORD 89k
5.12.2018
PE 625.528v02-00 A8-0427/2018

Euroopa tulevikku käsitleva arutelu seisu kohta

(2018/2094(INI))

Põhiseaduskomisjon

Raportöör: Ramón Jáuregui Atondo

Arvamuse koostaja (*):Ivana Maletić, majandus- ja rahanduskomisjon

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS
 RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS
 EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS
 PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS
 ANNEX: LETTER FROM THE COMMITTEE ON LEGAL AFFAIRS
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa tulevikku käsitleva arutelu seisu kohta

(2018/2094(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Lissaboni lepingut, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut ning mis allkirjastati 13. detsembril 2007,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning Euroopa sotsiaalhartat, selle lisaprotokolli ja lisaprotokolli muudetud versiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 295,

–  võttes arvesse 27 riigipea ja valitsusjuhi 29. juunil 2016. aastal toimunud mitteametlikku kohtumist,

–  võttes arvesse 27 liikmesriigi 16. septembri 2016. aasta Bratislava deklaratsiooni ja tegevuskava,

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta(1),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta(2),

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu toimimise parandamise kohta Lissaboni lepingu võimalusi kasutades(3),

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni võimalike muutuste ja kohanduste kohta Euroopa Liidu praeguses institutsioonilises ülesehituses(4),

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni euroala eelarvesuutlikkuse kohta(5),

–  võttes arvesse oma 16. märtsi 2017. aasta resolutsiooni ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika põhiseadusliku, õigusliku ja institutsioonilise mõju ning Lissaboni lepingust tulenevate võimaluste kohta(6),

–  võttes arvesse komisjoni 1. märtsi 2017. aasta valget raamatut ja viit järgnevat aruteludokumenti (COM(2017)2025, COM(2017)0206, COM(2017)0240, COM(2017)0291, COM(2017)0315, COM(2017)0358),

–  võttes arvesse 25. märtsi 2017. aasta Rooma deklaratsiooni,

–  võttes arvesse Ühendkuningriigi 29. märtsi 2017. aasta teadet oma kavatsuse kohta Euroopa Liidust välja astuda,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 6. juuli 2017. aasta resolutsiooni teemal „Euroopa Komisjoni valge raamatut Euroopa tuleviku kohta ja muud aspektid“(7),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 12. mai 2017. aasta resolutsiooni teemal „Euroopa Komisjoni valge raamat Euroopa tuleviku kohta „Mõttearendusi ja tulevikustsenaariume EL 27 jaoks aastaks 2025“(8),

–  võttes arvesse riikide parlamentide mitmesuguseid seisukohti Euroopa tulevikku käsitleva komisjoni valge raamatu ja aruteludokumentide kohta,

–  võttes arvesse komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri 12. septembri 2018. aasta kõnet Euroopa Liidu olukorrast,

–  võttes arvesse komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri 13. septembri 2017. aasta kõnet liidu olukorrast ja tema 24. oktoobril 2017 esitatud tegevuskava ühtsema, tugevama ja demokraatlikuma Euroopa saavutamiseks (COM(2017)0650),

–  võttes arvesse Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni 26. septembri 2017. aastal Sorbonne’i ülikoolis peetud kõnet „Euroopa initsiatiiv: suveräänne ja ühinenud demokraatlik Euroopa“,

–  võttes arvesse ELi riigipeade või valitsusjuhtide 29. septembril 2017. aastal Tallinnas toimunud mitteametlikku tippkohtumist,

–  võttes arvesse juhtide tegevuskava, mis võeti vastu 19.–20. oktoobril 2017 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel,

–  võttes arvesse nõukogu, parlamendi ja komisjoni 17. novembril 2017 avaldatud teadaannet – institutsioonide ühist teadaannet Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 6. detsembril 2017 avaldatud Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimise tegevuskava (COM(2017)0821) ning eelkõige ettepanekut luua Euroopa Valuutafond (COM(2017)0827), ettepanekut integreerida majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu sisu liidu õigusraamistikku (COM(2017)0824) ja teatist Euroopa majandus- ja rahandusministri kohta (COM(2017)0823),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 14.–15. detsembril 2017 toimunud kohtumist ning juhtide kohtumist ja euroala tippkohtumisi, mis toimusid selle raames,

–  võttes arvesse 20 liikmesriigi 26 parlamendi 20. detsembri 2017. aasta kirja otsuste tegemise läbipaistvuse kohta nõukogus,

–  võttes arvesse 10. jaanuari 2018. aasta deklaratsiooni „Edendades ELi 2018. aastal“ („Bringing the EU forward in 2018“), mis võeti vastu Euroopa Liidu lõunapoolsete liikmesriikide (Hispaania, Kreeka, Küpros, Malta, Portugal ja Prantsusmaa) tippkohtumisel, Visegrádi riikide (Poola, Slovakkia, Tšehhi Vabariik ja Ungari) 26. jaanuari 2018. aasta avaldust Euroopa tuleviku kohta ning Eesti, Iirimaa, Leedu, Läti, Madalmaade, Rootsi, Soome ja Taani rahandusministrite 6. märtsi 2018. aasta ühisavaldust,

–  võttes arvesse komisjoni 13. veebruari 2018. aasta teatist „Tulemusi saavutav Euroopa: institutsioonilised võimalused muuta ELi töö tõhusamaks (COM(2018)0095),

–  võttes arvesse komisjoni 14. veebruari 2018. aasta soovitust (EL) 2018/234 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimiste euroopalikumaks muutmise ja tõhusama läbiviimise kohta(9),

–  võttes arvesse 27 riigipea ja valitsusjuhi 23. veebruaril 2018. aastal toimunud mitteametlikku kohtumist,

–  võttes arvesse oma 1. märtsi 2018. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta ELis 2016. aastal(10),

–  võttes arvesse oma 19. aprilli 2018. aasta resolutsiooni liikmesriikide parlamente käsitlevate aluslepingu sätete rakendamise kohta(11),

–  võttes arvesse komisjoni 2. mai 2018. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (COM(2018)0322),

–  võttes arvesse komisjoni 2. mai 2018. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta (COM(2018)0325),

–  võttes arvesse 17. mail 2018. aastal toimunud ELi ja Lääne-Balkani tippkohtumist,

–  võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 16. mai 2018. aasta eriaruannet „Strateegiline uurimine OI/2/2017/TE nõukogu õigusloomeprotsessi läbipaistvuse kohta“,

–  võttes arvesse 19. juuni 2018. aasta Mesebergi deklaratsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 28.–29. juunil 2018. aastal toimunud kohtumist,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 9. oktoobri 2018. aasta arvamust „Mõttevahetus Euroopa teemal: kohalike ja piirkondlike omavalitsuste hääl usalduse taastamiseks Euroopa Liidu vastu“,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi korraldatud arutelusid riigipeade ja valitsusjuhtidega Euroopa tuleviku üle,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni kirja,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, eelarvekontrollikomisjoni ja põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A8-0427/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Liit on ainulaadne riigiülese integratsiooni näide ja see ühendus on alates murrangulisest Schumani deklaratsioonist, mis avaldati 9. mail 1950, toonud kestva rahu, jõukuse ja heaolu; arvestades, et liidu püüetes ja tegudes on olnud kesksel kohal ühine julgeolek, inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik, inimõiguste austamine ja inimeste heaolu;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu suurimate saavutuste hulka kuuluvad kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine, ühisraha, Erasmuse programm, regionaal-, põllumajandus- ja ühtekuuluvuspoliitika ning programm „Horisont 2020“, mis kõik aitavad suurendada Euroopa kodanike heaolu; arvestades, et liidule tuleb anda 21. sajandi suurte probleemide lahendamiseks vajalikud volitused ja vahendid;

C.  arvestades, et viimastel aastatel on liidul olnud mitmesuguseid kriise, mis on proovile pannud tema vastupidavuse ja võime tegutseda otsustavalt ja ühtselt;

D.  arvestades, et aastaid 2014–2017 on iseloomustanud sotsiaalselt tasakaalustatumad ja tulemuslikumad raha- ja makromajanduspoliitilised meetmed, nagu Euroopa Keskpanga mittestandardne poliitika, nagu ka stabiilsuse ja kasvu pakti ning Euroopa investeerimiskava paindlikkus, mis on kaasa aidanud ELi majanduslikule ja sotsiaalsele taastumisele;

E.  arvestades, et kuigi Euroopa on suutnud majanduskriisi kõige raskemaid nähte ohjeldada ja osalt neist ka jagu saanud, ootavad nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil ikka veel tegemist olulised ja kiireloomulised reformid majanduse juhtimises üldiselt ja konkreetsemalt euroalal, samuti on vaja jätkata ühtse turu tugevdamist ning heaoluühiskonna sotsiaalsete normide taastamist ja edasiarendamist;

F.  arvestades, et pidades silmas praegusi ja tulevasi sise- ja välisprobleeme, millega liidul tuleb ebastabiilses ja keerukas maailmas tegemist teha, eelkõige probleeme, mis on seotud rände, rahvastiku vähenemise, terrorismi, julgeoleku, kliimamuutuste, keskkonnaküsimuste, mitmepoolse maailmakorra säilitamise, majandus- ja rahaliidu loomise, globaliseerumise, vaba, õiglase ja kindlatel reeglitel põhineva rahvusvahelise kaubanduse, välispoliitika ja kaitse, sotsiaalse samba arendamise ning võitlusega ELi-vastase populismi, sallimatuse ja ksenofoobia vastu, peaks liit edendama uut koostöö- ja solidaarsusvaimu liikmesriikide vahel, lähtudes Euroopa Liidu lepingu artiklitest 2 ja 3 ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartast, samal ajal kui Lissaboni lepingus sätestatud eesmärk luua Euroopa rahvaste üha tihedam liit peaks jätkuvalt inspireerima liidu meetmeid, eesmärgiga veelgi tugevdada Euroopa integratsiooni ja tõhusalt neid probleeme lahendada;

G.  arvestades, et Euroopa Parlament on väga mures populistlike, ksenofoobsete ja Euroopa-vastaste liikumiste tõusu pärast kogu Euroopas; arvestades, et liit ja selle liikmesriigid peavad tugevdama pingutusi Euroopa integratsiooni demokraatlike väärtuste, aluspõhimõtete ja eesmärkide kaitsmiseks ja edendamiseks;

H.  arvestades, et Ühendkuningriigis 2016. aasta juunis toimunud referendum, mille tulemusest lähtudes Ühendkuningriik avaldas 29. märtsil 2017 teadaande oma kavatsuse kohta Euroopa Liidust välja astuda, on intensiivistanud arutelu liidu tuleviku üle; arvestades, et läbirääkimised Ühendkuningriigi kavandatud väljaastumise üle Euroopa Liidust on näidanud liikmesriikide suurt vastastikust sõltuvust – seda, kui suurel määral kõik sõltuvad ühistest vahenditest ja meetmetest, ning on nähtavale toonud ka liidust lahkumise kulud;

I.  arvestades, et Euroopa tulevikku käsitleva arutelu intensiivistumine kajastub Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2017. aasta resolutsioonis Euroopa tuleviku kohta, Bratislava deklaratsioonis ja tegevuskavas, komisjoni valges raamatus Euroopa tuleviku kohta, Rooma deklaratsioonis, juhtide tegevuskavas, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu oktoobris 2017, samuti eri liikmesriikide või nende rühmade ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee mitmesugustes dokumentides, Euroopa Parlamendi täiskogu Euroopa tuleviku teemalistes aruteludes riigi- ja valitsusjuhtidega, nagu ka parlamentidevaheliste komisjonide koosolekutel ning eri institutsioonide, asutuste ja liikmesriikide korraldatud dialoogides ja konsultatsioonides kodanikega;

J.  arvestades, et 2018. aasta 8.–26. septembrini läbi viidud Parlameetri uuring näitas, et 62% vastanutest on arvamusel, et nende koduriigi kuulumine Euroopa Liitu on hea ja õige, ning 68% leiab, et ELi liikmeks olek on riigile kasuks tulnud, mis parim sedalaadi uuringutel mõõdetud tulemus 1983. aastast alates;

K.  arvestades, et liidu alusväärtused ja -põhimõtted määravad keskkonna, mille iga Euroopa kodanik saab omaks võtta, olenemata rahvusliku identiteediga seotud poliitilistest või kultuurilistest erinevustest;

L.  arvestades, et eelseisvad Euroopa Parlamendi valimised annavad võimaluse teha Euroopa tulevikku käsitlevast arutelust kokkuvõte, pidades silmas ka Euroopa Parlamendi, komisjoni ja nõukogu peamisi institutsioonilisi prioriteete uueks ametiajaks;

M.  arvestades, et Euroopa Liidul on oma ehitusprotsessis praegu eriti oluline periood, tulenevalt selle perioodi ülesannete ja probleemide olemusest ja ulatusest, ning arvestades, et neid saab lahendada ainult koostöös ning liikmesriikide suurema ja parema integratsiooni ja solidaarsuse kaudu, kasutades täies ulatuses Lissaboni lepingu kehtivaid sätteid ning seejärel reformides aluslepinguid, et parandada institutsioonide otsustusprotsessi ja tagada kohane pädevuste tasakaal;

N.  arvestades, et institutsiooniliste reformide eesmärk peaks olema muuta otsustusprotsessid demokraatlikumaks ning suurendada liidu ja tema institutsioonide otsuste tegemise läbipaistvust ja vastutust; arvestades, et neid eesmärke silmas pidades on kohane ja sobiv aeg edendada kodanike mõtestatud osalust Euroopa integratsiooni projektis ning korraldada kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 11 sätetega kodanike ja esindusühingutega konsultatsioone ja ergutada korrapärast dialoogi;

O.  arvestades, et liit vajab tugevamat valitsemisstruktuuri, kus Euroopa Parlament teeks tõhustatud demokraatlikku kontrolli, et praeguste ja tulevaste probleemidega toime tulla; arvestades, et ELi institutsioonide ja asutuste läbipaistvus ja usaldusväärsus on väga olulised omadused kodanike usalduse võitmiseks;

P.  arvestades, et Mesebergi kohtumisel vastu võetud Prantsusmaa ja Saksamaa ühisdeklaratsioon sisaldab mitmeid mõtteid ja ettepanekuid Euroopa koostöö tugevdamiseks eelkõige majanduse juhtimise valdkonnas;

Q.  arvestades, et Euroopa kodakondsuse tugevdamiseks on ülimalt oluline edendada Euroopa mõõdet kultuuri ja hariduse vallas, võttes arvesse asjaolu, et liit kannatab puudulike teadmiste tõttu, kuna nooremad põlvkonnad kipuvad liidu saavutusi pidama enesestmõistetavaks;

1.  tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2017. aasta resolutsioonides Euroopa tuleviku kohta rõhutati ühtse institutsioonilise raamistiku olulisust ja ühenduse meetodit ning tehti mitu Euroopa integratsiooni jaoks eriti olulist ettepanekut ja algatust, mis võivad aidata kaasa Euroopa tuleviku ehitamisele;

2.  rõhutab, et liit peab oma tulevikuga seonduvad probleemid lahendama suurema ja parema poliitilise integratsiooni kaudu, täiel määral inimõigusi, põhivabadusi ja demokraatlikke põhimõtteid austades ja edendades ning koostööd tehes; rõhutab, et kodanikud tahavad Euroopat, mis kaitseks nende õigusi, heaolu ja sotsiaalset mudelit jagatud suveräänsuse alusel, mis nõuab sellele vastavat poliitilist integratsiooni ; kutsub riigipäid ja valitsusjuhte üles uueneva solidaarsuse ja koostöö vaimus selles suunas edasi liikuma;

3.  juhib tähelepanu sellele, et riigipead ja valitsusjuhid, kes esinesid Euroopa Parlamendi täiskogu istungil Euroopa tuleviku teemalistel aruteludel, tunnistasid vajadust lahendada tulevikuprobleemid ühiselt ja teha paremini seda, mida on võimalik saavutada ainult üheskoos;

4.  kordab oma veendumust, et diferentseeritud integratsioon peab jääma avatuks kõigile liikmesriikidele ning olema ka edaspidi sügavuti ulatuva Euroopa integratsiooni meetod, mida ei tohiks segi ajada à la carte-Euroopa ideega; rõhutab vajadust vältida praeguses diferentseeritud integratsiooni teemalises arutelus mis tahes kujutlust, nagu oleksid liidus esimese ja teise järgu liikmed;

5.  tuletab meelde, et diferentseeritud integratsioon ei tohiks olla poliitilise integratsiooni vähendamise moodus;

6.  rõhutab, et kriis on põhjustanud tasakaalustamatust liidu peamiste institutsioonide vahel ning eelkõige Euroopa Ülemkogu rakendab oma poliitilist algatust komisjoni algatusõiguse kahjuks ja tugevdab sellega valitsustevahelist meetodit; on siiski seisukohal, et ühenduse meetod sobib liidu toimimiseks kõige paremini; tuletab meelde Euroopa Parlamendis sellega seoses vastu võetud arvukaid resolutsioone ning kordab oma üleskutset Euroopa Ülemkogule täielikult austada oma pädevuse piire, nagu on sätestatud eelkõige Euroopa Liidu lepingu artiklis 15;

7.  kordab, et ühehäälne otsus, mida aluslepingud mõne fundamentaalse küsimuse lahendamises nõuavad, on olulistel hetkedel ja oluliste otsuste puhul peaaegu ülesaamatu takistus, ja pooldab seetõttu otsustusprotsessi silmas pidades kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise põhimõtet nõukogus ja seadusandliku tavamenetluse kasutamist kõigis valdkondades, kus võimalik; tuletab meelde, et praeguste aluslepingute raames on seda võimalik saavutada mitmesuguseid sillaklausleid kasutades või – tõhustatud koostöö korral – Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 333 kasutades;

8.  väljendab sellega seoses rahulolu selle üle, et president Juncker andis oma 13. septembril 2017 ja 12. septembril 2018 peetud kõnedes liidu olukorra kohta teada kavatsusest teha ettepanek kasutada nõukogus kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise põhimõtet teatavate poliitikavaldkondade puhul, kuid peab kahetsusväärseks, et mitmeaastase finantsraamistiku määrust ei ole nende hulgas nimetatud;

9.  tunnustab eelkõige seda, et komisjon on teinud ettepaneku kasutada kvalifitseeritud häälteenamust ühises välis- ja julgeolekupoliitikas (ÜVJP) rahvusvahelistel foorumitel inimõiguste küsimustega seotud seisukohtade, sanktsioonide kehtestamist ning tsiviilmissioonide alustamist või rakendamist puudutavate otsuste puhul, et reageerida kriisidele välismaal, arvestades, kui oluline on otsustusprotsessi kiirendamine ja tõhustamine, ning arvestades vajadust, et liit peab esinema ühtsena;

10.  kordab oma ettepanekut kujundada nõukogu Euroopa Parlamendiga võrdsetel alustel tõeliseks seadusandlikuks koguks, nagu on märgitud parlamendi 16. veebruari 2017. aasta resolutsioonis Euroopa Liidu toimimise parandamise kohta Lissaboni lepingu võimalusi kasutades, suurendada otsustusprotsessi selgust; osutab sellega seoses Euroopa Ombudsmani eriaruandele nõukogu õigusloomeprotsessi läbipaistvuse kohta ning Euroopa Liidu parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide konverentsi (COSAC) 20. detsembri 2017. aasta kirjale, milles – sarnaselt Euroopa Parlamendi sellekohaste nõudmistega – nõutakse eelkõige nõukogult ja mitteametlikelt organitelt, näiteks eurorühmalt, rohkem läbipaistvust poliitiliste otsuste tegemisel;

11.  on seisukohal, et on mitmesuguseid võimalusi muuta komisjon kohanemisvõimelisemaks, kohandades volinike kolleegiumi struktuuri ja töömeetodeid, näiteks konkreetsete poliitikavaldkondade kogumite eest vastutavate asepresidentide või kõrgema ja madalama järgu volinike nimetamisega;

12.   tuletab meelde, et kuigi Euroopa Parlamendil ei ole aluslepingute kohaselt ametlikku õigust teha seadusandlikke algatusi, võib ta taotleda, et komisjon esitaks ettepanekud küsimustes, mis tema arvates nõuavad liidu õigusakti vastuvõtmist aluslepingute rakendamiseks, ning tuletab komisjonile kooskõlas 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe(12) artikliga 10 meelde kohustust kaaluda taotlusi liidu õigusaktide ettepanekute esitamise kohta kiiresti ja üksikasjalikult; tuletab lisaks meelde, et ülalnimetatud institutsioonidevaheline kokkulepe sisaldab ka sätteid institutsioonidevahelise iga-aastase ja mitmeaastase programmitöö kohta, mis on parlamendi jaoks täiendav vahend õigusloomekava suunamiseks;

13.  tuletab meelde oma ettepanekut, mille kohaselt võiks aluslepingute võimaliku tulevase läbivaatamise korral anda seadusandliku algatuse tegemise õiguse ka Euroopa Parlamendile kui ELi kodanike otsesele esindusele;

14.  rõhutab, et Euroopa Parlamendi kontrolliõigust ja eelkõige tema uurimisõigust tuleks tugevdada ning parlamendile tuleks anda konkreetsed, tõelised ja selgelt piiritletud volitused;

15.  võtab teadmiseks subsidiaarsuse, proportsionaalsuse ja „teeme vähem, aga paremini“ rakkerühma 10. juuli 2018. aasta aruande, milles esitatakse soovitused subsidiaarsust ja proportsionaalsust puudutava uue töömeetodi kohta; on seisukohal, et paljud neist soovitustest, eelkõige liikmesriikide parlamentide rolli kohta liidus ja varajase hoiatamise süsteemi reformimise soovitatavuse kohta, on Euroopa Parlament juba esitanud; tuletab meelde, et rakkerühm leidis, et ELi lisaväärtus on olemas kõigis ELi tegevusvaldkondades, ning ei tuvastanud seetõttu mingeid aluslepinguga sätestatud pädevusi või poliitikavaldkondi, mis tuleks täielikult või osaliselt liikmesriikidele tagasi delegeerida;

16.  tunnustab eri institutsioonide soovitusi, milles nõutakse liikmesriikide parlamentide aktiivsemat rolli, eelkõige valitsuste tegevuse kontrollimisel Euroopa Liidu institutsioonides; tuletab meelde ka kohalike omavalitsuste ja eriti seadusandlike volitustega piirkondlike parlamentide olulist rolli;

17.  rõhutab institutsioonidevahelise koostöö tähtsust, mille puhul tuleb aga austada iga institutsiooni aluslepingutes sätestatud õigusi, märgib, et 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppega sai see koostöö uue raamistiku, ning rõhutab, et lihtsustamine on pidev töö, mille eesmärk on muuta protsessid ja menetlused ELi tasandil mõistetavamaks, tagada kõigi asjaomaste sidusrühmade seisukohtade arvessevõtmine ja hõlbustada lõppkokkuvõttes kodanike osalemist Euroopa Liidu töös;

18.  tervitab ühist teadaannet Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta, mille nõukogu, Euroopa Parlament ja komisjon allkirjastasid Göteborgis toimunud õiglase töö ja majanduskasvu teemalisel sotsiaaltippkohtumisel; rõhutab, et vajalik pädevus ja vahendid samba realiseerimiseks on peaasjalikult kohalike, piirkondlike ja riiklike ametiasutuste, samuti sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna kätes, samal ajal kui Euroopa poolaasta annab raamistiku liikmesriikide tulemuslikkuse jälgimiseks selles valdkonnas; tuletab sellega seoses veel meelde, et sotsiaalne dialoog on osutunud asendamatuks vahendiks ELi poliitikakujundamise ja õigusloome parandamisel ning sotsiaalse legitiimsuse tugevdamisel;

19.  märgib sotsiaalõiguste samba mittesiduvat olemust, mis iseenesest ei võimalda ELi keskendumist majandus-, siseturu- ja eelarvepoliitikale ümber suunata sotsiaalsetele eesmärkidele; juhib tähelepanu asjaolule, et ELi toimimise lepingu artiklis 9 sätestatud horisontaalse sotsiaalkaitse klausel eeldab, et liit kaaluks hoolikalt ELi õigusaktide mõju sotsiaalsetele standarditele ja tööhõivele ning konsulteeriks nõuetekohaselt sotsiaalsete huvirühmadega;

20.  rõhutab, et keskkonnakaitse peab olema ELi jaoks oluline prioriteet, võttes arvesse praegust keskkonnaseisundi halvenemist, ning seda tuleb arvesse võtta kõigis liidu poliitikavaldkondades ja meetmetes; rõhutab, et EL peaks rakendama tõhusaid meetmeid, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning suurendada taastuvenergia osakaalu energiaallikate jaotuses ja energiasäästu niisuguse tasemeni, mis on vajalik Pariisi kokkuleppes sätestatud eesmärkide saavutamiseks;

21.  kutsub veel kord liikmesriike üles allkirjastama ja ratifitseerima muudetud Euroopa sotsiaalharta ja Euroopa sotsiaalkindlustuse konventsiooni (ETS nr 78);

22.  toonitab, et on tähtis jätkata majandus- ja rahaliidu väljakujundamist ja integreerimist, et aidata tagada ühisraha stabiilsus ning liikmesriikide majandus-, rahandus- ja tööturupoliitika ning sotsiaalsete standardite ulatuslikum lähenemine; kordab, et kui Taani loobumine välja arvata, on igal liikmesriigil kohustus euro kasutusele võtta; toetab uusi meetmeid Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) väljakujundamisel;

23.  rõhutab sellega seoses vajadust tugeva poliitilise osaluse, tõhusa valitsemise ja demokraatliku vastutuse järele nii Euroopa Liidu kui ka selle liikmesriikide tasandil, eelkõige vajadust Euroopa poolaasta eri etappide parlamentaarse kontrolli järele Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide poolt, et tagada euroala majandus- ja finantsjuhtimise suurem sotsiaalne, majanduslik ja demokraatlik legitiimsus, ning parandada liidu soovituste järgimist;

24.  tuletab meelde oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsioonis Euroopa Liidu praeguse institutsioonilise ülesehituse võimalike muutuste ja kohanduste kohta esitatud seisukohta, et fiskaal- ja majanduspoliitika peaks saama liidu ja liikmesriikide vahel „jagatud pädevuseks“;

25.  võtab teadmiseks Prantsusmaa ja Saksamaa seisukohtade lähenemise euroala eelarvesuutlikkuse küsimuses; kordab oma veendumust, et selline suutlikkus tuleks välja arendada ELi raamistikus;

26.  võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendi kohta ja arutab uusi eelarvevahendeid stabiilsuse tagamiseks;

27.  võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku reformide tugiprogrammi kohta; rõhutab, et on oluline mitte nõrgestada parlamendi kaasotsustus- ja järelevalvevolitusi ELi vahendite kasutamisel; on mures, et aastatel 2011–2017 täideti täielikult üksnes 9% riigipõhistest soovitustest; võtab teadmiseks lähenemisrahastu, mis motiveerib ja aitab euroalasse mittekuuluvatel liikmesriikidel viia ellu jätkusuutlikku fiskaal- ja majanduspoliitikat, et teha teoks reformid ja täita euro kasutuselevõtu kriteeriumid;

28.  kiidab heaks tulevase InvestEU programmi ja rõhutab, et see fond peaks jätkuvalt aitama vähendada investeeringute puudujääki ELis; toetab investeeringuid materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, sh kultuuripärandisse, et edendada majanduskasvu, investeeringuid ja tööhõivet, pidades eelkõige silmas VKEsid, väikese ja keskmise kapitalisatsiooniga äriühinguid ning sotsiaalettevõtteid, ja aidata seeläbi kaasa suurema heaolu, õiglasema tulujaotuse ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamisele liidus;

29.  võtab teadmiseks komisjoni teatise Euroopa majandus- ja rahandusministri kohta; rõhutab, et majandusküsimuste eest vastutava komisjoni asepresidendi ja eurorühma eesistuja ametikoha ühendamine võiks Euroopa Liidu tasandil parandada parlamentaarset aruandekohustust;

30.  on seisukohal, et tulevase ELi eelarve abil tuleks suurendada Euroopa lisaväärtust sotsiaal-majandusliku mõju silmas pidades, toetada ELi poliitika kaasajastamist, kindlustada rahalised vahendid uute probleemide lahendamiseks, toetada jätkuvalt majanduslikku ja sotsiaalset lähenemist ja ühtekuuluvust liikmesriikides ja nende vahel, et suurendada Euroopas solidaarsust, stabiilsust, võrdsust ning arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu, muu hulgas Pariisi kokkuleppega võetud ELi kohustusi arvesse võttes; samuti peaks eelarve toetama põhiväärtuste kaitset ja edendamist, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklites 2 ja 3, ning seda tuleks kindlustada uute omavahenditega, võttes arvesse omavahenditega tegeleva kõrgetasemelise töörühma tööd;

31.  väljendab rahulolu selle üle, et komisjoni omavahendite ettepaneku kohaselt võetaks kasutusele uued tõelised omavahendid, mida parlament on nõudnud, kuid peab kahetsusväärseks, et ei rakendata ühtegi muud võimalikku tuluallikat; väljendab muret seoses komisjoni ettepanekuga mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2021–2027, kuna see ei sisalda rahalist kohustust ELi ja tulevaste probleemide lahendamiseks; peab kahetsusväärseks kahetsust mõnede liikmesriikide seisukohta, kes keelduvad ELile eraldamast rohkem vahendeid, hoolimata ühehäälselt omaks võetud vajadusest tegeleda uute probleemide ja kohustustega ning sellest tulenevalt suuremate rahaliste vahendite vajadusest; juhib tähelepanu sellele, et ELi tasandil tehtavad kulutused võivad aidata säästa raha liikmesriikide tasandil, kuna hoiavad ära dubleerimise ja annavad mastaabisäästu;

32.  toonitab, et Euroopa poolaasta protsessis on oluline tagada ülespoole suunatud majanduslik ja sotsiaalne lähenemine; tunnistab Euroopa sotsiaalõiguste samba loomise tähtsust; nendib, et Euroopa poolaastat on tugevdatud ja ühtlustatud, kuid juhib tähelepanu sellele, et liikmesriikide parlamentide parem kaasamine aitaks suurendada liikmesriikide vastutust, mis viiks riigipõhiste soovituste parema elluviimiseni ja parandaks ühtlasi Euroopa poolaasta protsessi; täheldab, et sobiva ja kestliku rahandus- ja majanduspoliitika valimine on eelkõige liikmesriikide ülesanne;

33.  peab kahetsusväärseks, et tänaseni ei ole võetud praktilisi meetmeid vastuseks parlamendi üleskutsele võtta kaasotsustamismenetlusega vastu lähenemiskoodeks, et luua tõhusam raamistik majanduspoliitika koordineerimiseks; tuletab lisaks meelde, et kuigi Euroopa poolaastat on küll juba ühtlustatud, on parlament nõudnud institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimist, mis annaks talle olulisema rolli Euroopa poolaastas; tuletab sellega seoses meelde oma soovitust, mis on kooskõlas resolutsiooniga liikmesriikide parlamente käsitlevate aluslepingu sätete rakendamise kohta, et eelarvekalendrid tuleb protsessi käigus Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide tasandil paremini kooskõlastada, et Euroopa Parlamenti ja liikmesriikide parlamente Euroopa poolaastasse paremini kaasata;

34.  rõhutab, et pangandusliit tuleb välja kujundada ning tuleb tagada kõigi pangandusliiduga ühinevate liikmesriikide avatus ja võrdne kohtlemine; tuletab meelde, et pangandusliidu, sh Euroopa hoiuste tagamise skeemi ja ühtse kriisilahendusfondi eelarvepõhise kaitsekorra ning riskivähendusmeetmete väljaarendamine peab jätkuma;

35.  kiidab heaks rahapesuvastased ettepanekud, mille komisjon esitas Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi läbivaatamisel; kutsub nõukogu üles viima parlamendiga peetavad õigusloomealased läbirääkimised lõpule enne parlamendi ametiaja lõppu, kuna rahapesuvastast poliitikat tuleb tõhustada, et vältida tulevikus olukordi, kus finantsasutuste tegevus soodustab aktiivselt rahapesu;

36.  kutsub komisjoni üles koostöös Euroopa järelevalveasutustega tuvastama ja kõrvaldama siseturu tõkkeid ning aitama kindlustada tarbijakaitset; on seisukohal, et komisjoni üks põhiprioriteete peaks olema ELi õigusaktide tulemusliku täitmise tagamine;

37.  palub komisjonil pangandusliidu ja finantsteenuste reguleerimisel iga üksikjuhtumi eripära silmas pidades võimaluse korral eelistada määrusi direktiividele, et vältida killustatust ja olukorda, kus järelevalveasutused peavad arvesse võtma liikmesriikide üksteisest erinevaid õigussüsteeme;

38.  toonitab, et kiiresti on vaja välja kujundada kapitaliturgude liit; rõhutab, et sügavad ja hästi integreeritud kapitaliturud täiendavad pangandusliitu, sest aitavad erasektoril piiriüleseid riske jagada, soodustavad majanduslikku lähenemist, aitavad leevendada tulevasi šokke ja võivad aidata suunata rahalisi vahendeid paremini sinna, kus neid vajatakse; nõuab põhjalikku uuringut kõige sobilikuma raamistiku väljaselgitamiseks, et võtta paremini arvesse finantsteenuste kiirelt muutuvat olemust; juhib tähelepanu asjaolule, et parem juurdepääs täiendavatele rahastamisallikatele oleks eriti suureks abiks idufirmadele ja VKEdele, soodustades nende tugevat majanduskasvu ja kestlikku arengut;

39.  tunnustab seni tehtud tööd ja peab vajalikuks jätkata olemasolevate käibemaksuseaduste põhjalikku läbivaatamist; rõhutab vajadust hoogustada võitlust maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu; võtab teadmiseks komisjoni töö digimajanduse õiglaseks maksustamiseks;

40.  kutsub kõiki ELi institutsioone ja asutusi, sh komisjoni, Euroopa Keskpanka, Euroopa Investeerimispanka ja ühtset järelevalvemehhanismi üles teabevahetust veelgi tõhustama, et oma tööd paremini selgitada ja ELi kodanikele kättesaadava teabe kvaliteeti parandada;

41.  rõhutab, et Euroopa Liit on maailmas positiivne jõud ja peaks sellisena ka püsima, jäädes truuks oma väärtustele, mitmepoolsusele ja rahvusvahelisele õigusele; tuletab meelde, et liit ja selle liikmesriigid on suurimad rahvusvahelise arenguabi andjad;

42.  väljendab heameelt nõukogu otsuse üle luua alaline struktureeritud koostöö, kaitseküsimuste iga-aastane kooskõlastatud läbivaatamine ja Euroopa Kaitsefond, mis on olulised sammud ühise kaitsepoliitika suunas, ning võtab teatavaks konkreetsete liikmesriikide ettepanekud ELi julgeolekunõukogu ja Euroopa sekkumisalgatuse kohta; tuletab meelde oma üleskutset moodustada alaline kaitseministrite nõukogu, mille eesistuja oleks komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, ning rõhutab demokraatliku vastutuse olulisust selles valdkonnas tehtud otsuste puhul ning vajadust tugevdada Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide sellekohast koostööd;

43.  tunnustab Euroopa kodanikukaitse mehhanismi tugevdamist ja nõuab veel kord Euroopa kodanikukaitsekorpuse loomist, arvestades, et aluslepingud annavad selleks hea aluse;

44.  tuletab meelde, et liidul seisab ees Euroopa inimõiguste konventsiooniga ühinemine, ja nõuab, et Euroopa Liidu lepingusse ja Euroopa Liidu toimimise lepingusse võetaks Euratomi asutamislepingu sätted;

45.  peab kahetsusväärseks, et liikmesriikide vahel puudub kokkulepe ELi tasandi tervikliku sisserändepoliitika prioriteetide ja rakendamise kohta, mis – lisaks muudele eesmärkidele – võimaldaks juhtida ja reguleerida rändevooge, kontrollida tõhusamalt ELi välispiire, teha koostööd päritolu- ja transiidiriikidega ning tagada migrantide ja varjupaigataotlejate põhiõiguste järgimine; rõhutab, et liikmesriikide huvide ilmsetest vastuoludest ja kodanike väljendatud rahulolematusest on vaja üle saada, et mitte seada ohtu Euroopa integratsiooniprojekti, mis otseselt kannatab rändeküsimuse ärakasutamise tõttu euroskeptiliste erakondade poolt;

46.  tuletab meelde oma seisukohta Dublini süsteemi läbivaatamise kohta; rõhutab lisaks, kui oluline on tugevdada partnerlust Aafrikaga, ja võtab teadmiseks komisjoni 12. septembri 2018. aasta teatise „Rohkem võimalusi seaduslikult Euroopasse sisenemiseks: tasakaalustatud ja tervikliku rändepoliitika lahutamatu osa“(COM(2018)0635);

47.  rõhutab ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tähtsust, mida toetatakse hästi rahastatud eelarvest; tuletab meelde ÜPP keskset tähtsust liidu ajaloos; märgib, et ÜPPl on täita ülioluline roll elujõuliste maapiirkondade ja toiduga kindlustatuse tagamisel; märgib, et ÜPP tulevane reform annab võimaluse parandada selle poliitika eesmärkide saavutamist; juhib tähelepanu sellele, et ÜPP on üks vanimaid poliitikasuundi ning peab ka jääma üheks olulisemaks ja lõimitumaks poliitikavaldkonnaks ning jätkuvalt kaasa aitama Euroopa tuleviku ülesehitamisele ulatuslikuma integratsiooni ja keskkonnakaitse kaudu ning tagama ELi kodanikele toiduga kindlustatuse ja toiduohutuse; märgib, et põllumajandus- ja maaelu arengu poliitikal on suured võimalused pakkuda avalikke hüvesid; rõhutab, et Euroopa põllumajandussektoril on oluline roll maailma rahvastiku toitmisel ning see annab tööd 46 miljonile inimesele; toonitab ÜPP olulist rolli mulla, vee ja muude loodusvarade seisundi ja olukorra säilitamisel; rõhutab põllumajanduse üliolulist osa liidu prioriteetides leevendada kliimamuutuste mõju ja edendada kestlikku arengut; rõhutab hästi rahastatud ja reformitud ÜPP tähtsust, et võidelda paljude probleemidega, millega liidul tuleb edaspidi tegemist teha; toonitab, et ÜPP ei puuduta pelgalt põllumajandustootmist ja põllumajandustootjaid, vaid see aitab ja arendab ka laiemaid maakogukondi, kus põllumajandustootjad tegutsevad;

48.  rõhutab, et ühine kaubanduspoliitika peab jääma liidu välispoliitika tugisambaks, millel on otsene mõju kodanike elule, ning et see peab aitama liidul kohaneda oma uue rolliga maailmas – olukorras, kus rahvusvahelisel tasandil on mitmeid juhtivaid jõude; nõuab, et nõukogu, komisjon ja Euroopa välisteenistus teeksid koostööd järgmistes valdkondades:

a)  ühise kaubanduspoliitika tugevdamine, selle integreerimine laiemasse poliitikaraamistikku; juhtrolli võtmine maailma kaubanduspoliitikas mitmepoolsel ja kahepoolsel tasandil;

b)  juhtroll avatud, reeglitepõhise, õiglase ja jätkusuutliku arengule suunatud ülemaailmse kaubandussüsteemi kaitsmisel, selle tagamine, et ELi ettevõtjad saaksid ülemaailmselt tegutseda võrdsete tingimuste, prognoositavate reeglite, ausa konkurentsi ja kindlaksmääratud kohustuste raames, mis peaks hõlmama konstruktiivset koostööd liidu ühise seisukoha kujundamisel ÜRO valitsustevahelistel läbirääkimistel, kus käsitletakse vastutust inimõiguste rikkumise eest ning ettevõtete vastutuse ja siduvate hoolsuskohustuste edendamist tarne- ja tootmisahelates;

c)  Euroopa Parlamendi täielik ja vahetu kursishoidmine rahvusvaheliste lepingute üle peetavate läbirääkimiste, nõukogu vastavate volituste ja nende lepingute täitmisega, et tagada parlamendi pädevuste ja eesõiguste kasutamine; läbirääkimisprotsesside lihtsustamine ja lühendamine ning parlamendi kontrolli tugevdamine; läbipaistvuse suurendamine ELi kodanike suhtes – läbirääkimisjuhiste (volituste) avalikustamine kaubanduslepingute kohta enne läbirääkimiste algust; aluslepingute sätete ja ELi viimase aja kohtupraktika täielik järgimine, mille kohaselt ühine kaubanduspoliitika on Euroopa Liidu ainupädevuses;

d)  digitaalkaubanduse, VKEde, siduvate ja täitmisele kuuluvate kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide ning soolise võrdõiguslikkuse sätete süstemaatiline kaubanduslepingutesse võtmine ning juhtroll nende teemade mitmepoolsetes aruteludes; ELi kodanike eraelu puutumatuse kaitsmine;

e)  ühise kaubanduspoliitika ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika, Euroopa arengupoliitika ja kliimapoliitika sidususe tugevdamine, et tagada Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 5 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 21, 207 ja 208 sätestatud väärtused ja eesmärgid, pidades täielikult kinni Euroopa arengukonsensusest;

49.  on seisukohal, et liit peaks jätkama rahvusvahelise kaubanduse edendamist, kaitstes samal ajal sotsiaalseid, töö- ja keskkonnastandardeid; hoiatab kaubandussõdade eest, milles on ainult kaotajad ning mis suurendavad poliitilisi ja julgeolekualaseid pingeid;

50.  tuletab meelde Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõiget 7: „võttes arvesse Euroopa Parlamendi valimisi ja pärast asjakohaste konsultatsioonide pidamist esitab kvalifitseeritud häälteenamusega otsustav Euroopa Ülemkogu Euroopa Parlamendile kandidaadi Euroopa Komisjoni presidendi ametikohale“; rõhutab oma kindlat tahet jätkata esikandidaatide (Spitzenkandidaten) protsessiga, mis on kooskõlas Lissaboni lepinguga, ka komisjoni järgmise presidendi valimisel, ning väljendab rahulolu selle üle, et komisjon ja teatavad liikmesriigid toetavad seda; rõhutab, et komisjoni presidendi ametisse nimetamise menetluses on parlamendiga konsulteerimine ülimalt tähtis, sest pärast valimisi määrab parlament kindlaks kandidaadi, millel on tema liikmete enamuse toetus, ning edastab oma sisearutelude tulemuse Euroopa Ülemkogule; tuletab meelde, et kandidaat peab olema määratud esikandidaadiks ühe Euroopa tasandi erakonna poolt ning peab Euroopa Parlamendi valimiste kampaanias olema pretendeerinud komisjoni presidendi ametikohale; rõhutab, et sellise korra väärtus on piisavavalt kinnitust leidnud ning see tugevdab Euroopa valimiste legitiimsust ühiskonnas ja Euroopa Parlamendi riigiülest rolli Euroopa kodakondsuse ja Euroopa demokraatia esindusena; hoiatab veel kord, et Euroopa Parlament on valmis komisjoni presidendi ametissenimetamise menetluses lükkama tagasi iga kandidaadi, kes enne Euroopa Parlamendi valimisi ei olnud nimetatud esikandidaadiks;

51.  peab kahetsusväärseks sagedast ja laialdast kiusatust panna ebapopulaarsete otsuste tegemine Brüsseli arvele ning vabastada riikide ametiasutused nende kohustustest ja poliitikast, ning arvestades, et see ebaõiglane ja oportunistlik suhtumine kahjustab Euroopa Liitu, toidab Euroopa-vastaseid meeleolusid ja natsionalismi ja seab ELi institutsioonid halba valgusse; on lisaks seisukohal, et valeväidete esitamine on vastuolus tingimatu nõudega, et valitsus kannab vastutust oma tegevuse eest; rõhutab, et ELi õiguse nõuetekohane rakendamine ja kohaldamine on liidu poliitikameetmete elluviimiseks ning liidu, liikmesriikide ja kodanike vastastikuse usalduse edendamiseks väga oluline, ning väljendab muret nende liikmesriikide pärast, kes tahtlikult ei täida neid nõudeid;

52.  rõhutab, et ELi poliitika sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid tagajärgi on vaja paremini hinnata, pidades silmas ka õigusaktide puudumisest tingitud kulusid Euroopa tasandil (Euroopa mõõtme puudumisest tulenevad kulud, nn „cost of non Europe“);

53.  rõhutab vajadust pöörata erilist tähelepanu ELi haldusõigusele, nagu osutatakse 9. juuni 2016. aasta resolutsioonis, milles nõutakse Euroopa Liidus avatud, tõhusa ja sõltumatu halduse tagamist(13);

54.  rõhutab vajadust tugevdada Euroopa avalikku ruumi kui riigiülest demokraatlikku ruumi; rõhutab, et Euroopa ees seisvate suurte probleemidega tuleb tegeleda ja neid arutada Euroopa perspektiivist, mitte pelgalt riigi vaatepunktist, ning täiel määral tuleb järgida Euroopa Liidu lepingu artiklite 10 ja 11 sätteid; juhib tähelepanu sellele, et seetõttu peab Euroopa demokraatia tugevdama oma eesmärkide ja ülesannete riigiülest mõõdet ning edendama samal ajal Euroopa Liidu ühistel väärtustel põhinevat Euroopa kodakondsust, Euroopa institutsionaalset haridust ning arutlevamat, ja suurema osalusega ühiskondlikku raamistikku, ja tegema 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimiste eel rohkem Euroopale suunatud ja vähem riigikeskset kampaaniat;

55.  tunnustab liidu hoiakut äsjastel läbirääkimistel Ühendkuningriigi korrastatud väljaastumiseks Euroopa Liidust ja rõhutab märkimisväärset ühtsust, mida ELi institutsioonid ja liikmesriigid neil läbirääkimistel üles näitasid; võtab teadmiseks, et läbirääkimistel seni saadud kogemus on näidanud sedalaadi otsuste tohutut keerukust;

56.  rõhutab veel kord, et ei riiklik suveräänsus ega ka subsidiaarsuse põhimõte ei saa õigustada ega seaduspärastada seda, et liikmesriik keeldub süsteemselt järgimast Euroopa Liidu alusväärtusi, millest lähtuti ELi aluslepingute sissejuhatavate artiklite koostamisel, mille kõik liikmesriigid on vabatahtlikult heaks kiitnud ja mille järgimise kohustuse nad on endale võtnud; rõhutab lisaks, et nende väärtuste säilitamine on Euroopa projekti ühtekuuluvuse, kõikide eurooplaste õiguste ja liikmesriikidevahelise vastastikuse usalduse seisukohast põhimõttelise tähtsusega; kutsub komisjoni veel kord üles esitama kiiresti ettepaneku, milles võetakse arvesse parlamendi 25. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta,

57.  tuletab meelde, et Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt (liidetud kohtuasjad C-8/15 P kuni C-10/15 P(14)) on Euroopa Liidu institutsioonid kohustatud järgima ELi põhiõiguste harta sätteid, isegi kui nad tegutsevad väljaspool ELi õigusraamistikku;

58.  kordab, et Euroopa tuleviku teemaliste arutelude käigus tuleb kaaluda, kuidas liidu eelarvesüsteemi reformida, et tagada kavandatud poliitika rahastamiseks piisav eelarve ning parem tasakaal prognoositavuse ja reageerimisvõime vahel, ning kuidas kõige paremini tagada, et üldine rahastamiskord ei oleks keerulisem, kui on vaja ELi poliitikaeesmärkide täitmiseks ja aruandekohustuse täitmise tagamiseks; on seisukohal, et tulemusliku ja usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks liidu rahaliste vahendite kasutamisel tuleb vajaduse korral tugevdada poliitika eeltingimusi, seadmata sealjuures ohtu programmide toimimist;

59.  rõhutab, et oluline on keskenduda eelkõige rahastamise tõhusamale kasutamisele ja ELi eelarve demokraatlikele kontrollimehhanismidele; kutsub kõiki ELi institutsioone üles parandama oma menetlusi ja tavasid, mille eesmärk on kaitsta liidu finantshuve, ning aktiivselt osalema tulemustele orienteeritud eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses; on sellega seoses seisukohal, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus on asendamatu abinõu, mis aitab tagada demokraatlikku vastutust liidu kodanike ees, ning tuletab meelde selles menetluses korduvalt esinenud raskusi, mille põhjuseks on olnud puudulik koostöö nõukogu poolt; rõhutab, et nõukogu peab olema sama vastutustundlik ja läbipaistev nagu teised institutsioonid; rõhutab, et selles ei tohiks olla erandeid;

60.  juhib tähelepanu korruptsioonile kui nähtusele, millel on märkimisväärsed finantstagajärjed ning mis ohustab tõsiselt demokraatiat, õigusriiki ja avaliku sektori investeeringuid; juhib tähelepanu sellele, kui oluline on kaitsta ELi maksumaksjate raha pettuste ja muude ebaseaduslike tegude eest, mis kahjustavad liidu finantshuve;

61.  kordab, et integratsiooniprojekti praegust olukorda arvesse võttes peab EL ära kasutama kõik võimalused, et tagada Lissaboni lepingu täielik rakendamine; juhib tähelepanu sellele, et tulevane aluslepingute läbivaatamine peaks põhinema konvendi kokkukutsumisel – mis tagaks kaasatuse selle esindajate koosseisu kaudu ja pakuks platvormi aruteludeks sidusrühmadega ja kodanikega ning nende kaasamiseks – eesmärgiga arutada institutsioonide ja liidu muude asutuste erinevaid seisukohti Euroopa tuleviku teemalises arutelus ning riigipeade ja valitsusjuhtide, riikide parlamentide ja kodanikuühiskonna tehtud ettepanekuid ja kodanikega peetud konsultatsioone ning teha nende põhjal järeldusi;

62.  rõhutab, et lähtudes Euroopa Parlamendi, Euroopa Ülemkogu ja komisjoni mitmesugustest seisukohtadest ELi reformimise küsimuses on mõttevahetus Euroopa tuleviku üle juba alanud; peab kahetsusväärseks, et nendest seisukohtadest hoolimata on kavandatud vaid marginaalseid reforme; rõhutab, et pärast parlamendi ja komisjoni uue koosseisu ametisse asumist peaksid mõlemad kasutama eelmisel ametiajal tehtud tööd ja alustama tööd tehtud ettepanekutega;

63.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

ELT C 215, 19.6.2018, lk 162.

(2)

ELT C 242, 10.7.2018, lk 24.

(3)

ELT C 252, 18.7.2018, lk 215.

(4)

ELT C 252, 18.7.2018, lk 201.

(5)

ELT C 252, 18.7.2018, lk 235.

(6)

ELT C 263, 25.7.2018, lk 125.

(7)

ELT C 345, 13.10.2017, lk 11.

(8)

ELT C 306, 15.9.2017, lk 1.

(9)

ELT L 45, 17.2.2018, lk 40.

(10)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0056.

(11)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0189.

(12)

ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(13)

ELT C 86, 6.3.2018, lk 126.

(14)

Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 20. september 2016, Ledra Advertising Ltd ja teised vs. Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank, ECLI:EU:C:2016:701.


SELETUSKIRI

2017. aasta Rooma deklaratsiooniga lõppes poliitiline arutelu, millega oli algust tehtud pärast Ühendkuningriigi referendumit, 16. septembril 2016 Bratislavas ja mille eesmärk oli kujundada järgnevateks aastateks välja ühine visioon ning tegevuskava. Liikmesriigid kohustusid töötama selle nimel, et saavutada järgmine:

•  kaitstud välispiiri ja tõhusa rändepoliitikaga turvaline ja kaitstud Euroopa, kus kõigil kodanikel on võimalik vabalt liikuda.

•  tugeva ühtse turuga jõukas ja jätkusuutlik Euroopa, mis edendab püsivat ja jätkusuutlikku majanduskasvu.

•  sotsiaalne Euroopa, mis võitleb töötuse, diskrimineerimise, sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu.

•  rahvusvahelisel tasandil tugevam Euroopa, mis arendab olemasolevaid partnerlusi ja loob uusi, eesmärgiga tugevdada oma julgeolekut ja kaitset.

Maailm muutub ning sündmused arenevad kõigil tasanditel kiiresti. Kõik mõjutab meid, kuna maailm on ühendatud ning üha tihedamalt seotud. Seetõttu peab Euroopa tegelema uute probleemidega, mille tõttu oleme sunnitud tegema otsuseid institutsionaalses süsteemis, mis ei ole piisavalt tõhus ja kiire ega probleemsete küsimuste ulatust ja tähtsust arvestades piisavalt ühtne. Paljud viimaste aastate tõsised probleemid on endiselt lahendamisjärgus, ent mitte lahendatud. Ränne on fakt ning nõuab uusi poliitikameetmeid. Euroala kriis on juhtinud tähelepanu selle valitsemise tähtsusele. Majanduskriis nõuab meilt rohkem lähenemist ja uusi poliitikameetmeid. Brexit seisab endiselt keeruliste läbirääkimiste taga. Samuti on ilmnenud uued probleemid ja ülesanded: protektsionism ja kaubandussõjad; rahvusvaheline poliitika ja kaitse multipolaarses kaoses; kaitse laiaulatusliku terrorismi vastu; meie andmete ja meie demokraatliku süsteemi kaitse manipuleerimiste ja küberrünnakute vastu jne.

Mitmed üleskerkinud probleemid on ülemaailmsed ning nende lahendamiseks on vaja tegutseda rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas olemasolevate rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu. Kliimamuutused on ehk parim näide rahvusvahelise koostöö vajalikkusest, arvestades USA kahetsusväärset taandumist Pariisi kliimakokkuleppest. Probleeme, nagu rändega seotud nähtused, küberturvalisus, rahvusvaheline kaubandus, humanitaarkriisid, pandeemiad, inimõigused, arengukoostöö, võitlus maksupettuste ja maksuparadiiside vastu jne ei saa lahendada üks riik. Neid ei saa lahendada ka Euroopa Liit üksi. Just seetõttu nõuab Euroopa poliitiline enamus, et jätkaksime ühiselt nende sammudega, mida juba praegu tehakse, ning hakkaksime ühiselt tegelema probleemidega, millega me eurooplastena tegelema peame.

Erinevad võimuesindajad on teinud ettepaneku „Euroopa uuesti läbi mõelda“. Järjest esitatakse Euroopa-meelseid üleskutseid parandada meie institutsionaalset süsteemi, et olla kaitstud igat liiki ebakindluse ja turvalisuse puudumise eest. „Euroopa, mis kaitseb“ on üks loosungitest, mida on kasutatud selleks, et kutsuda Euroopat üles taas oma eesmärki ja sotsiaalset funktsiooni leidma, laiendama isikliku ja kollektiivse kaitstuse ulatust. „Otsustame ise“, mitte ei otsusta sündmused ega teised, on veel üks Euroopa taastamise üleskutsetest, mis keskendub Euroopa suveräänsusele maailma, digitaalse revolutsiooni, energiaprobleemide, demokraatliku kriisi või sotsiaalse mudeli või rahvusvahelise mitmepoolsuse ja geopoliitilise tasakaalu ees.

Kahtlemata on üks meie olulisem aruteluteema rahvusriigi ja Euroopa suhte, samuti riiklike olude ja riikideülese ülesehitamise vaheline küsimus, mis on mõlemal juhul osutunud lepitamatuks. Tegemist on aruteluga, mis on seotud tehniliste aspektidega (subsidiaarsus, proportsionaalsus, pädevuste jaotumine jne), kuid viimastel aastatel ka muuga. Uusnatsionalism, mis on sageli avalikult Euroopa-vastane, kaitseb rahvusriiki kui ainsat demokraatlikku ruumi ning lükkab seetõttu tagasi nii suure Euroopa projekti kui ka Euroopa demokraatia enda. Äärmiselt oluline on leida tasakaal meie vastavate pädevuste teostamisel, andes Euroopale üksnes ülesanded, mida peab tegema liit, kuid tagades seejuures, et ta saaks toimida ilma takistava valitsustevahelisuse piiranguteta.

Oluline on tugevdada euroopalikkust, kujundades Euroopa „rahva“, mida peab toetama poliitika, haridus ja kultuur. Vältida tuleb Euroopa lõhestumist, meie liidu kahjustamist ja meie kodanike kaitseta jätmist natsionalistliku populismi eest, mis hävitab õigusi ja vabadusi. Väga kohane on tuletada meelde, et Euroopa on identiteetide ja rahvaste kogum, millel on tohutu ajalooline emotsionaalne kaal, ning neid ärritada või neile vastanduda oleks ennasthävitav.

Ränne on omandanud Euroopa arutelus äärmiselt olulise koha. Vahemerel toimuv seab kahtluse alla meie moraalsed põhimõtted. Meie välispoliitika on näidanud tohutuid puudusi niivõrd konfliktsetes olukordades, nagu seda on situatsioon Lähis-Idas. Me ei suuda oma välispiire tõhusalt kontrollida ning meie ühiseid otsuseid ei ole rakendatud tulenevalt varjamatust allumatusest sisserändekvootide jaotamise suhtes. Kõige halvem on võib-olla see, et mitmetes meie ühiskondades tekivad sisserände suhtes ärapõlgavad ja ksenofoobsed meeleolud. Need on meeleolud, millega on kerge manipuleerida ja mida parempoolne äärmuslik poliitika ja Euroopa-vastased populistid saavad ära kasutada. Seetõttu on hädavajalik ja pakiline Euroopa rändepoliitika ümber kujundada. See on üks Euroopa suuri probleeme, seda mitte üksnes demograafilisest seisukohast, vaid eelkõige selleks, et olla kooskõlas põhimõtete ja väärtustega (aluslepingu artikkel 2), millel meie liit rajaneb.

Majandus- ja finantskriisist ning sel ajal majandus- ja rahaliidu juhtimisest saadud kogemus on andnud meile hulgaliselt õppetunde ning juhtinud tähelepanu paljudele puudustele institutsioonilises süsteemis. Ja seda mitte üksnes seoses raha- ja majanduspoliitikaga. Mitmes Euroopa Parlamendi raportis on juhitud tähelepanu sellele, et viimaste aastate jooksul on Euroopa Ülemkogus tehtud suurem osa poliitilistest ja majanduslikest otsustest, jättes teised institutsioonide kõrvale; et paljude otsuste demokraatlik toetus on olnud nõrk tulenevalt mõjust, mida rahvast mitte esindavad tehnilised organid otsuste puhul omavad; et euroala valitsemise institutsiooniline ülesehitus on puudulik ja vajab olulist reformimist; et lepingutega nõutav ühehäälsus on olulistel hetkedel ja otsuste tegemisel saanud peaaegu ületamatuks takistuseks; et liidu välis- ja julgeolekupoliitika vajab täiustamist otsuste langetamise ja vahendite osas ning liidu rahvusvahelist esindatust tuleks ühtlustada jms. Üldiselt tehakse nendes raportites olulisi reformiettepanekuid komisjoni, parlamendi ja nõukogu institutsioonilise toimimise kohta, et suurendada läbipaistvust ning parandada ELi otsuste tõhusust ja tulemuslikkust.

Paljud eesseisvad reformid ja otsused, mida peame tegema, et tulevikuga toime tulla, nõuavad põhjalikumat Euroopa poliitilist integratsiooni, eriti majandus- ja rahandusvaldkonna valitsemises. Ainus viis seda teha on demokraatliku legitiimsuse tagamise abil.

Aluslepingute muutmine võib lõpuks olla parim tee kõnealuse integratsiooni poole liikumiseks, kuid hetkel ei näi see soovitatav. See oleks otsus, mida peaks analüüsima ja mille üle otsustama seadusandlike institutsioonide järgmisel ametiajal. Lühiajalises plaanis saab ning tuleks aluslepinguid muutmata siiski teha mitmeid reforme, nagu osutatakse Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2017. aasta resolutsioonis euroala eelarvesuutlikkuse kohta. Tõhustatud koostöö on ka edaspidi kasulik vahend, näiteks kaitse valdkonnas. Mitmekiiruseline Euroopa ei peaks aga siiski olema nn à la carte-Euroopa.

Kuid poliitiline integratsioon nõuaks meilt ühtlasi kodanike ja ELi institutsioonide vahelise suhte parandamist. Kodanike rahvusülene Euroopa poliitiline identiteet on nõrk. See suhe ei ärata usaldust ning seos valimistel väljenduva kodanike tahte ning liidu poliitiliste suundumuste vahel on minimaalne. President Juncker, Euroopa föderalistid, peaministrid ja loomulikult Euroopa Parlament on soovitanud parandada kodakondsuse ning Euroopa institutsioonide suhet ning kaalunud viia komisjoni ja Euroopa Parlamendi toimimine rohkem kooskõlla riikide parlamentaarsete süsteemide eeskirjadega. Seda silmas pidades tuleks suurema poliitilise läbipaistvuse ja Euroopa kodanikega parema suhte loomiseks käsitleda selliseid teemasid nagu Euroopa Parlamendi reformitud ELi valimisseadus, nimekirja esinumbrid, komisjoni tegevust toetav parlamendienamus, Euroopa Parlamendi kontrollifunktsioonid ja suhted riiklike parlamentidega ning paljud teised sarnased teemad.

Arutelu Euroopa tuleviku üle on saavutanud parlamendi käesoleva ametiaja jooksul ja eeskätt selle lõpus kindla järjepidevuse. Tuginedes viiele stsenaariumile, mille komisjon töötas välja 2017. aasta esimeses pooles, on nii institutsioonid kui ka Euroopa uurijad ja eksperdid andnud järjestikuseid sisendeid. Eriti märkimisväärsed on olnud tähelepanekud, mida on 2018. aasta jooksul esitanud liikmesriikide presidendid või peaministrid, kellel Euroopa Parlament palus avaldada oma seisukohad Euroopa tuleviku kohta.

Käesoleva raporti eesmärk on koondada tulevikku käsitlevad aruteluteemad ning suunata ja selgitada Euroopa integratsiooni radu 2019. aasta valimiste eel. Sellega seoses tasub täpsustada, et käesoleva raportiga ei soovitata erinevaid alternatiive lahendada ega nende üle otsustada, vaid määrata kindlaks probleeme, kirjeldada ülesandeid ning pakkuda välja suundi, millega Euroopa poliitika ja järgmistel valimistel selguvad uued esindajad peaksid tegelema.

Ka ei ole raporti eesmärk töötada välja tehnikaid ja seadusandlikke reforme, mis on meie käsutuses integratsiooni edasiviimiseks. Selle töö on ulatuslikult juba ära teinud Euroopa Parlament, võttes vastu järgmised resolutsioonid:

–  Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2017. aasta resolutsioon võimalike muutuste ja kohanduste kohta Euroopa Liidu praeguses institutsioonilises ülesehituses;

–  Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2017. aasta resolutsioon Euroopa Liidu toimimise parandamise kohta Lissaboni lepingu võimalusi kasutades;

–  Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2017. aasta resolutsioon euroala eelarvesuutlikkuse kohta.

Need ja teised viidatud resolutsioonid on instrumentaalne alus eesseisvatele reformidele ja sammudele, loomaks Euroopa, mis tuleb toime oma järgnevate aastate valitsemisalaste probleemidega.

Käesoleva raporti tegelik eesmärk on ajakohastada 2018. aasta lõpuks, uue põhjaliku poliitilise arutelu alguseks, mis leiab aset 2019. aasta mais toimuvatel valimistel, millised on Euroopa jaoks olulisemad teemad, millised on probleemid ning milliste vahendite abil nendega toime tulla. Lahenduste väljatöötamine jääb ülesandeks institutsioonidele, mille koosseis selgub rahvahääletuse käigus, ning kuna lahenduste üle otsustavad just valituks osutunud. Raporti eesmärk on üksnes luua Euroopa jaoks poliitiline tegevuskava, tuginedes mitmetele ja korduvatele praegustest oludest lähtuvatele sõnumitele ning järjestikustele aruannetele, deklaratsioonidele ja ettepanekutele, mida erinevad ELi institutsioonid ning liikmesriikide valitsusjuhid on viimaste kuude jooksul esitanud ning mille üldine mõte on muuta Euroopa geopoliitiliseks, kaubanduslikuks, kliimaküsimusi hõlmavaks, majanduslikuks, toiduainetealaseks ja diplomaatiliseks jõuks.


MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS (22.11.2018)

põhiseaduskomisjonile

Euroopa tulevikku käsitleva arutelu seisu kohta

(2018/2094(INI))

Arvamuse koostaja (*): Ivana Maletić

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

ETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval põhiseaduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  võtab teadmiseks Euroopa tulevikku käsitlevates täiskogu aruteludes väljendatud seisukohad; on arvamusel, et tulevase ELi eelarve abil tuleks suurendada Euroopa lisaväärtust sotsiaal-majandusliku mõju silmas pidades, toetada ELi poliitika kaasajastamist, kindlustada rahalised vahendid uute probleemide lahendamiseks, toetada jätkuvalt majanduslikku ja sotsiaalset lähenemist ja ühtekuuluvust liikmesriikides ja nende vahel, et suurendada Euroopas solidaarsust, stabiilsust, võrdsust ning arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu, muu hulgas ELi Pariisi kokkuleppega võetud kohustusi arvesse võttes; samuti peaks eelarve tagama põhiväärtuste kaitse ja edendamise, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklites 2 ja 3, ning seda tuleks toetada uutest omavahenditest, võttes arvesse omavahenditega tegeleva kõrgetasemelise töörühma tööd;

2.  rõhutab, et pangandusliit tuleb välja kujundada ning tuleb tagada kõigi pangandusliiduga ühinevate liikmesriikide avatus ja võrdne kohtlemine; tuletab meelde, et pangandusliidu, sh Euroopa hoiuste tagamise skeemi ja ühtse kriisilahendusfondi eelarvepõhise kaitsekorra ning riskivähendusmeetmete väljaarendamine peab jätkuma;

3.  kiidab heaks rahapesuvastased ettepanekud, mille komisjon esitas Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi läbivaatamisel; innustab nõukogu ja parlamenti viima õigusloomealased läbirääkimised lõpule enne parlamendi ametiaja lõppu, kuna rahapesuvastast poliitikat tuleb tõhustada, et vältida tulevikus olukordi, kus finantsasutuste tegevus soodustab aktiivselt rahapesu;

4.  kutsub komisjoni üles koostöös Euroopa järelevalveasutustega tuvastama ja kõrvaldama siseturu tõkked ning aitama kindlustada tarbijakaitse; on seisukohal, et komisjoni üks põhiprioriteete peaks olema ELi õigusaktide tõhus jõustamine;

5.  palub komisjonil pangandusliidu ja finantsteenuste reguleerimisel iga üksikjuhtumi eripära silmas pidades võimaluse korral eelistada määrusi direktiividele, et vältida killustatust ja olukorda, kus järelevalveasutused peavad arvesse võtma liikmesriikide erinevaid õigussüsteeme;

6.  toonitab, et kiiresti on vaja välja kujundada kapitaliturgude liit; rõhutab, et sügavad ja hästi integreeritud kapitaliturud täiendavad pangandusliitu, sest aitavad erasektoril piiriüleseid riske jagada, soodustavad majanduslikku lähenemist, aitavad leevendada tulevasi šokke ja võivad aidata suunata rahalisi vahendeid paremini sinna, kus neid vajatakse; nõuab põhjalikku uuringut kõige tõhusama raamistiku väljaselgitamiseks, et võtta paremini arvesse finantsteenuste kiirelt muutuvat olemust; juhib tähelepanu asjaolule, et parem juurdepääs täiendavatele rahastamisallikatele oleks eriti suureks abiks idufirmadele ja VKEdele, soodustades nende jõudsat majanduskasvu ja kestlikku arengut;

7.  toonitab, et on tähtis jätkata majandus- ja rahaliidu väljakujundamist ja integreerimist, et aidata tagada ühisraha stabiilsus ning liikmesriikide majandus-, rahandus- ja tööturupoliitika ning sotsiaalsete standardite ulatuslikum lähenemine; rõhutab sellega seoses vajadust tugeva poliitilise tahte, tõhusa juhtimise ja demokraatliku vastutuse järele Euroopa ja liikmesriikide tasandil, eriti vajadust parlamentaarse kontrolli järele Euroopa poolaasta eri etappides; kordab, et kui Taani loobumine välja arvata, tuleb kõigil liikmesriikidel euro kasutusele võtta; toetab täiendavaid samme Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) väljakujundamisel; võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendi kohta ja arutab uusi eelarvevahendeid stabiilsuse tagamiseks;

8.  võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku reformide tugiprogrammi kohta; rõhutab, et on oluline on mitte nõrgestada parlamendi kaasotsustamis- ja kontrollifunktsiooni ELi rahaliste vahendite kasutamise valdkonnas; on mures, et perioodil 2011–2017 viidi täielikult ellu üksnes 9 % riigipõhistest soovitustest; võtab teadmiseks, et on loodud lähenemisrahastu, mis ergutab euroalast väljapoole jäävaid kestliku rahandus- ja majanduspoliitikaga liikmesriike reforme ellu viima ja eurole ülemineku nõudeid täitma;

9.  toonitab ülespoole suunatud majandusliku ja sotsiaalse lähenemise olulisust Euroopa poolaasta protsessis; mõistab, et on oluline luua Euroopa sotsiaalõiguste sammas; nendib, et Euroopa poolaastat on tõhustatud ja ühtlustatud, kuid juhib tähelepanu sellele, et liikmesriikide parlamentide suurem kaasatus aitaks suurendada liikmesriikide vastutust, mis viiks riigipõhiste soovituste parema elluviimiseni ja parandaks seeläbi Euroopa poolaasta protsessi; täheldab, et sobiva ja kestliku rahandus- ja majanduspoliitika valimine on eelkõige liikmesriikide ülesanne;

10.  kiidab heaks tulevase InvestEU programmi ja rõhutab, et fond peaks jätkuvalt vähendama investeeringute puudujääki ELis; toetab investeeringuid materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, sh kultuuripärandisse, et edendada majanduskasvu, investeeringuid ja tööhõivet, pidades eelkõige silmas VKEsid, väikese ja keskmise kapitalisatsiooniga äriühinguid ning sotsiaalettevõtteid, ja aidata seeläbi kaasa suurema heaolu, õiglasema tulujaotuse ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamisele liidus;

11.  kiidab heaks seni tehtud töö ja peab vajalikuks jätkata olemasolevate käibemaksuseaduste põhjalikku läbivaatamist; rõhutab tungivalt vajadust hoogustada võitlust maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu; juhib tähelepanu komisjoni tööle digimajanduse õiglaseks maksustamiseks;

12.  kutsub kõiki ELi institutsioone ja asutusi, sh komisjoni, Euroopa Keskpanka, Euroopa Investeerimispanka ja ühtset järelevalvemehhanismi üles teabevahetust veelgi tõhustama, et oma tööd paremini selgitada ja ELi kodanikele kättesaadava teabe kvaliteeti parandada.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

20.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

40

7

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Hugues Bayet, Pervenche Berès, David Coburn, Thierry Cornillet, Esther de Lange, Markus Ferber, Jonás Fernández, Giuseppe Ferrandino, Stefan Gehrold, Sven Giegold, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Petr Ježek, Barbara Kappel, Wolf Klinz, Georgios Kyrtsos, Philippe Lamberts, Werner Langen, Bernd Lucke, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Marisa Matias, Costas Mavrides, Alex Mayer, Luděk Niedermayer, Stanisław Ożóg, Sirpa Pietikäinen, Pirkko Ruohonen-Lerner, Anne Sander, Alfred Sant, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Paul Tang, Ramon Tremosa i Balcells, Ernest Urtasun, Marco Valli, Tom Vandenkendelaere, Miguel Viegas, Jakob von Weizsäcker

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Andrea Cozzolino, Jeppe Kofod, Paloma López Bermejo, Michel Reimon, Joachim Starbatty, Lieve Wierinck

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Pilar Ayuso, Elmar Brok, Helga Stevens

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

40

+

ALDE

Thierry Cornillet, Petr Ježek, Wolf Klinz, Ramon Tremosa i Balcells, Lieve Wierinck

ENF

Barbara Kappel

PPE

Pilar Ayuso, Elmar Brok, Markus Ferber, Stefan Gehrold, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Georgios Kyrtsos, Esther de Lange, Werner Langen, Ivana Maletić, Luděk Niedermayer, Sirpa Pietikäinen, Anne Sander, Tom Vandenkendelaere

S&D

Hugues Bayet, Pervenche Berès, Andrea Cozzolino, Jonás Fernández, Giuseppe Ferrandino, Roberto Gualtieri, Jeppe Kofod, Olle Ludvigsson, Costas Mavrides, Alex Mayer, Alfred Sant, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Paul Tang, Jakob von Weizsäcker

VERTS/ALE

Sven Giegold, Philippe Lamberts, Michel Reimon, Ernest Urtasun

7

ECR

Bernd Lucke, Joachim Starbatty

EFDD

David Coburn, Marco Valli

GUE/NGL

Paloma López Bermejo, Marisa Matias, Miguel Viegas

3

0

ECR

Stanisław Ożóg, Pirkko Ruohonen-Lerner, Helga Stevens

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (5.11.2018)

põhiseaduskomisjonile

Euroopa tulevikku käsitleva arutelu seisu kohta

(2018/2094(INI))

Arvamuse koostaja: José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval põhiseaduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud.

1.  rõhutab, et ühine kaubanduspoliitika peab jääma liidu välispoliitika tugisambaks, millel on otsene mõju kodanike elule, ning et see peab aitama liidul kohaneda oma uue rolliga maailmas, kus on mitu rahvusvahelise tasandi juhtivat osalejat; nõuab tungivalt, et nõukogu, komisjon ja Euroopa välisteenistus teeksid selleks koostööd järgmistes valdkondades:

a)  ühise kaubanduspoliitika tugevdamine, integreerides selle laiemasse poliitikaraamistikku; juhtrolli võtmine maailma kaubanduspoliitikas nii mitmepoolsel kui ka kahepoolsel tasandil; koostöö tugevdamine kahepoolsete, strateegiliste ja piirkondlike kaubanduspartnerite ning mitmepoolsete organisatsioonidega, nagu ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverents (UNCTAD), ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP), Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) ja eelkõige Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), etendades aktiivset rolli selle vajalikus reformimises, et muuta see tõhusamaks ja reageerimisvõimelisemaks uutele üleilmsetele väljakutsetele, nagu kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja Pariisi kliimakokkulepe, ning suurendada selle õiguspärasust; liidu juhtrolli ja ELi kaubanduspoliitika kindlustamine väärtuspõhise kaubanduspoliitika edendamiseks, tugevdades inimõiguste mõõdet kaubanduses ja võttes kasutusele kõige kõrgemad Euroopa standardid;

b)  avatud, eeskirjadel põhineva, õiglase ja jätkusuutliku arengule suunatud ülemaailmse kaubandussüsteemi kaitse tagamine, et suurendada ELi ettevõtjate konkurentsivõimet, tagades rahvusvaheliste eeskirjade ja kokkulepete, näiteks keskkonna- ja kliimakokkulepete, ILO konventsioonide, korruptsioonivastaste sätete ning finantsläbipaistvust, rahapesu ja maksualast koostööd käsitlevate kokkulepete tõhusa rakendamise; selle tagamine, et ELi ettevõtjad saaksid ülemaailmselt tegutseda võrdsete tingimuste, prognoositavate eeskirjade, ausa konkurentsi ja kindlaksmääratud kohustuste raames, mis peaks hõlmama konstruktiivset koostööd liidu ühise seisukoha suhtes ÜRO valitsustevahelistel läbirääkimistel, mis käsitlevad vastutust inimõiguste rikkumise eest ning ettevõtete vastutuse ja siduvate hoolsuskohustuste edendamist tarne- ja tootmisahelates;

c)  Euroopa Parlamendi täielik ja vahetu kursishoidmine rahvusvaheliste lepingute üle peetavate läbirääkimiste, nõukogu vastavate volituste ja nende lepingute täitmisega, et tagada Euroopa Parlamendi pädevuste ja eesõiguste kasutamine; läbirääkimisprotsesside lihtsustamine ja lühendamine ning parlamendi kontrolli tugevdamine; läbipaistvuse suurendamine ELi kodanike jaoks, avaldades läbirääkimisjuhised (volitused) kaubanduslepingute jaoks enne läbirääkimiste algust, et suurendada ettevõtjate jaoks prognoositavust ja õiguskindlust, võimaldades neil paremini ja õigeaegselt kasutada ELile avanevaid võimalusi; aluslepingute sätete ja hiljutise ELi kohtupraktika täielik järgimine, millega ühine kaubanduspoliitika on sätestatud Euroopa Liidu ainupädevusena;

d)  kaubanduspoliitika kohandamine maailmakaubanduse automatiseerimise, digiteerimise, teenusepõhiseks muutmise ülemaailmsetele suundumustele, ülemaailmsete väärtusahelate esiletõusule ning kaubavahetuse ja teenuskaubanduse omavahelisele seotusele, tehes tööd asjakohaste sätete lisamise nimel, millega oleks tagatud andmete edastamine, vahenduskaupade konkurentsivõimelised hinnad ning liberaliseeritud teenuskaubandus kahe- ja mitmepoolsetes kaubanduslepingutes;

e)  VKEde toetamine, et nad saaksid täiel määral kasu ühisest kaubanduspoliitikast; teadusuuringutesse ja tehnoloogiaarendusse ning innovatsiooni tehtavate investeeringute suurendamine, pidades eelkõige silmas liidu majanduse dekarboniseerimist; toetus Euroopa äriühingutele, kes pürgivad oma valdkonna liidriks üleilmsel tasandil, suurendades seeläbi konkurentsivõimet ja luues töökohti; toonitamine, et säästvat arengut ei tohiks käsitleda investeerimistakistusena; rahvusvahelise koostöö ja rahvusvahelise osalemise nõudmine, eelkõige Aafrika kontinendil, mis võiks edendada jätkusuutlikke majandustsükleid piirkondlikul tasandil, luua uusi töökohti ja edendada sotsiaalkaitse poliitika arengut;

f)  digitaalkaubanduse, VKEde, siduvate ja jõustatavate kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide ning soolise võrdõiguslikkuse sätete süstemaatiline kaasamine kaubanduslepingutesse ning juhtrolli võtmine nende teemade mitmepoolsetes aruteludes; liidu isikuandmete kaitse üldmääruses (määrus (EL) nr 2016/679) sätestatud ELi kodanike eraelu puutumatuse kaitsmine täies ulatuses ning ELi standardite tugevdamise edendamine tarbijakaitse, andmekaitse ja turulepääsu valdkonnas; püüdlemine ülemaailmse liidu loomise poole ja liikmesriikide ametiasutuste toetamine võitluses piiriülese küberkuritegevuse vastu; ELi digitaalstrateegia väljatöötamine, mis hõlmaks investeeringuid digitaristusse ja digiettevõtetesse, et tuua kasu ühiskonnale tervikuna;

g)  Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi taotlusmenetluste ja juurdepääsu hõlbustamine, et võtta arvesse kaubavahetuse ja teenuskaubanduse järkjärgulisest ja vastastikusest liberaliseerimisest tulenevaid mõjusid;

h)  ühise kaubanduspoliitika ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP), Euroopa arengupoliitika ja kliimapoliitika sidususe tugevdamine, et tagada ELi lepingu artikli 3 lõikes 5 ning ELi toimimise lepingu artiklites 21, 207 ja 208 sätestatud väärtused ja eesmärgid, pidades täielikult kinni Euroopa arengukonsensusest;

i)  selle tunnistamine, et ELi kaubanduslepingute äärmuslik politiseerimine võib kaubandust takistada;

j)  konstruktiivse naabruspoliitika arendamise strateegilise tähtsuse rõhutamine, arendades välja õiglased kaubandussuhted ja majanduskoostöö liidu ida- ja lõunapoolsete naaberriikidega, et edendada nende majanduslikku ja sotsiaalset heaolu ning töökohtade loomist;

k)  Brexiti mõju prognoosimine ja ettepanekud selle kohta, kuidas leevendada negatiivseid majanduslikke tagajärgi liidule ja selle kodanikele, sealhulgas praegu liidus elavatele Ühendkuningriigi kodanikele;

l)  ühise kaubanduspoliitika kommunikatsioonistrateegia parandamine, koostades enne asjakohaste läbirääkimisjuhiste (volituste) vastuvõtmist avalikumaid ja põhjalikumaid analüüse uute kaubanduslepingute võimaliku mõju kohta; liidu kodanike ja ettevõtete parem teavitamine kaubanduse pakutavatest võimalustest; läbipaistvuse suurendamine ja dialoogi süvendamine kutseorganisatsioonide ja sotsiaalpartnerite ning kodanikuühiskonna vahel, et tagada nende piisav kaasatus kaubanduslepingute järelevalvesse ja rakendamisse, eelkõige ühise dialoogi ja kaubanduslepingute sisenõuanderühmade kaudu, ning eraldades neile mehhanismidele rohkem vahendeid; liidu kodanike ja ettevõtjate abistamine, et nad mõistaksid paremini ülemaailmsete majanduslike suhete struktuuri muutuvat tasakaalu ja sellega paremini kohaneksid.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

5.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

30

3

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Maria Arena, Tiziana Beghin, David Borrelli, Salvatore Cicu, Christofer Fjellner, Eleonora Forenza, Karoline Graswander-Hainz, Christophe Hansen, Heidi Hautala, Nadja Hirsch, Yannick Jadot, France Jamet, Jude Kirton-Darling, Patricia Lalonde, Bernd Lange, David Martin, Emmanuel Maurel, Anne-Marie Mineur, Sorin Moisă, Alessia Maria Mosca, Franck Proust, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Tokia Saïfi, Helmut Scholz, Joachim Schuster, Adam Szejnfeld, Iuliu Winkler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Sajjad Karim, Sander Loones, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Jarosław Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Georges Bach, Norbert Lins

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

30

+

ALDE

Nadja Hirsch, Patricia Lalonde

ECR

Sander Loones

EFDD

Tiziana Beghin

GUE/NGL

Helmut Scholz

NI

David Borrelli, Emmanuel Maurel

PPE

Georges Bach, Salvatore Cicu, Christofer Fjellner, Christophe Hansen, Norbert Lins, Sorin Moisă, Franck Proust, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Tokia Saïfi, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Adam Szejnfeld, Jarosław Wałęsa, Iuliu Winkler

S&D

Maria Arena, Karoline Graswander-Hainz, Jude Kirton-Darling, Bernd Lange, David Martin, Alessia Maria Mosca, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Joachim Schuster

VERTS/ALE

Heidi Hautala, Yannick Jadot

3

ECR

Sajjad Karim

ENF

France Jamet

GUE/NGL

Anne-Marie Mineur

1

0

GUE/NGL

Eleonora Forenza

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS (16.11.2018)

põhiseaduskomisjonile

Euroopa tulevikku käsitleva arutelu seisu kohta

(2018/2094(INI))

Arvamuse koostaja: Petri Sarvamaa

ETTEPANEKUD

Eelarvekontrollikomisjon palub vastutaval põhiseaduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et Euroopa Liit on Euroopa tasandi otsuste legitiimsuse teatava kriisi tõttu valiku ees;

B.  arvestades, et Euroopa projekt on vaja tuua ELi kodanikele lähemale, pöörates erilist tähelepanu inimeste vajadustele, eludele ja ootustele, eelkõige selleks, et suurendada ELi legitiimsust ning taastada tänu uuendatud ELi juhtimisele entusiasm ja usaldus Euroopa projekti vastu;

C.  arvestades, et kaasaegse demokraatiasüsteemi oluline osa on parlamendi järelevalve avaliku sektori kulutuste üle;

D.  arvestades, et suurem demokraatia ELis käib käsikäes suurema läbipaistvuse, vastutuse ja usaldusväärsusega, mis peaksid olema ELi institutsioonide juhtpõhimõtted ELi ja selle otsustamisprotsessi toimimisel tõhusa juhtimise edendamiseks ja suurema avatuse tagamiseks;

E.  arvestades, et kõik ELi institutsioonid peaksid olema läbipaistvad ning ELi kodanike ees neile kui ELi institutsioonidele eraldatud raha kasutamise eest täielikult vastutavad;

F.  arvestades, et EL-27 juhid edastasid Rooma deklaratsiooni vastuvõtmisega 25. märtsil 2017 selge ühtsuse ja solidaarsuse sõnumi;

G.  arvestades, et Euroopa tasandil ei ole enam võimalik inertsile lootma jääda, pidades silmas liidu ees seisvaid olulisi väljakutseid, eriti seoses üleilmastumise, rände, tugevdatud koostööl põhineva kaitse, sotsiaalküsimuste, Euroopa rahaliidu lõpuleviimise ning uute ELi omavahendite valikuga;

H.  arvestades, et ELi eelarve on liikmesriikide jaoks jätkuvalt väärtuslik rahastamisallikas;

1.  on seisukohal, et kodanike usaldus ELi institutsioonide vastu on demokraatia, hea valitsemistava ja tulemusliku poliitikakujundamise jaoks määrava tähtsusega;

2.  rõhutab, et tarvis on minna kaugemale vastuolulistest Euroopa visioonidest ning ühitada konkureerivad prioriteedid, et vältida liidu lõhestamist ja nõrgendamist;

3.  nendib, et Brexit on kaasa toonud veelgi pakilisema vajaduse ELi institutsiooniline ja kulustruktuur paremini läbi mõelda ning luua uus dünaamiline ELi poliitika;

4.  juhib tähelepanu asjaolule, et Ühendkuningriigi otsusel liidust välja astuda on ELi eelarvele keerulised ja negatiivsed tagajärjed; nõuab ELi praeguseid ja tulevasi väljakutseid silmas pidades, et ülejäänud EL-27 oleks eelarvereformi osas ambitsioonikam;

5.  on veendunud, et demokraatlik vastutus tuleks tõhusamalt liidu raamistikku integreerida, luues tugevad mehhanismid poliitilise legitiimsuse ja institutsioonilise vastutuse tagamiseks ning ühtlustades järjest keerulisemad ELi juhtimisstruktuurid;

6.  tuletab meelde tõsist vajadust ELi eelarve- ja haldusreformi järele, mis lihtsustaks sisemisi protsesse ja muudaks ELi kodanike jaoks arusaadavamaks ja kättesaadavamaks;

7.  tuletab meelde, et mis tahes edasise arengusuuna puhul liidu ülesehituses, kas siis seoses olemasolevate asutustega või uute juriidiliste isikute loomisega, tuleks alati arvesse võtta ELi demokraatliku vastutuse, avaliku auditeerimissüsteemi ja tegevuse tõhususe küsimusi;

8.  on seisukohal, et ELis on vaja vähendada puudujääke vastutuse tagamisel ja hakata rakendama rohkem koostöiseid kontrollivorme, milles oleksid ühitatud demokraatliku järelevalve, kontrolli ja auditi meetmed ning millega tagatakse ühtlasi suurem läbipaistvus; nõuab, et see tagaks Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Keskpanga ja tulevikus loodavate asutuste, nt Euroopa Valuutafondi täieliku vastutuse ja tõhusa demokraatliku järelevalve;

9.  rõhutab ka, et aeg on ELi eesmärkide saavutamise viisid pragmaatiliselt läbi mõelda, vastates põhiküsimustele – kuidas oleks kõige parem liidu poliitikat rakendada ja milliseid juhtimismudeleid tuleks kohaldada, et liikuda Euroopas reaalsete tulemuste saavutamise suunas;

10.  tuletab meelde vajadust pikaajalise ELi strateegilise nägemuse järele; on seisukohal, et aeg on luua uus pilt Euroopast ja viia ELi poliitikat ellu strateegilisemalt, tuginedes teatud hulgale selgelt määratletud ja mõistetavatele liidu prioriteetidele, ühistele eesmärkidele ja pädevustele, et suurendada selgust ja tõhusust;

11.  rõhutab, et üldiste poliitiliste eesmärkide realiseerimist teostatavate ja nähtavate meetmetena ja tulemustena ELi kodanike jaoks tuleb regulaarselt kontrollida, mistõttu on äärmiselt vajalik säilitada eelarvekontroll kui demokraatliku kontrolli oluline osa;

12.  juhib tähelepanu asjaolule, et demokraatliku järelevalve ja parlamendipoolse kontrolli tugevdamine peaks põhinema lisaks varude ja finantsvoogude järelevalvele ka kulutõhususe, kodanikele avalduva väärtusliku ja kestliku mõju ning liidu väärtuste ja õigusriigi põhimõtte järgimise põhjalikul hindamisel;

13.  on seisukohal, et põhiväärtuste austamine, õigusriigi kaitse tagamine liikmesriikides ja ökoloogilise tingimuslikkuse kehtestamine on mis tahes uute ELi finantssolidaarsuse tingimuste määratlemisel vajalikud demokraatlikud eeldused; on mures hiljutiste arengusuundumuste pärast seoses sellega, et mõnes liikmesriigis ei järgita õigusriigi põhimõtet; kiidab seda silmas pidades heaks komisjoni ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises (COM(2018) 0324); toonitab, et Euroopa institutsioonid peaksid õigusriigi kaitseks meetmeid võtma;

14.  nõuab liidu finantshuvide praeguse raamistiku tugevdamist sanktsioonide süsteemi abil, mis oleksid proportsionaalsed puuduste ulatusega või püüdlustega õigusriiki kahjustada ja mis põhineb sõltumatul hindamisel ning ulatub alates ELi rahastuse vähendamisest kuni maksete ja kohustuste peatamiseni, kui puudused esinevad korduvalt; on seisukohal, et sellises olukorras peaks parlament osalema koos nõukoguga võrdsetel alustel otsustamisprotsessis, mis on seotud niisuguste menetlustega ja meetmete tühistamisega;

15.  tuletab meelde, et tarvis on edendada Euroopa lisaväärtuse saavutamist, s.t tulemusi peaks andma pigem ressursside ühiskasutus Euroopa tasandil kui kulutused liikmesriigi tasandil, mis ei saa keskenduda Euroopa avalike hüvede tagamisele;

16.  peab vajalikuks töötada struktuurireformide jaoks igal pool ELis välja paremad abivahendid, pakkudes olulisi Euroopa avalikke hüvesid, ning on seisukohal, et seda tehes tuleks hoolega silmas pidada subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte rakendamist;

17.  on seisukohal, et tõhusa ja usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks liidu rahaliste vahendite kasutamisel tuleb vajaduse korral kindlustada poliitika eeltingimused, ilma et see seaks ohtu programmide toimimise;

18.  kordab, et Euroopa tuleviku üle peetavate arutelude käigus tuleb kaaluda, kuidas liidu eelarvesüsteemi reformida, et tagada kavandatud poliitika rahastamiseks piisav eelarve ning parem tasakaal prognoositavuse ja reageerimisvõime vahel, ning kuidas kõige paremini tagada, et üldine rahastamiskord ei oleks keerulisem, kui on vaja ELi poliitikaeesmärkide täitmiseks ja aruandekohustuse täitmise tagamiseks;

19.  peab vajalikuks tagada, et eelarve pakub ELi kodanikele tõelist lisaväärtust;

20.  rõhutab, et kõrge investeeringutaseme ning liidu ambitsioonide ja rahvusvahelisel tasandil avaldatava mõju säilitamiseks on oluline tagada piisavad rahalised vahendid ning kaasajastada omavahendite süsteem, kindlustades stabiilsed, tõhusad ja tõelised Euroopa omavahendid;

21.  rõhutab, et Euroopa ametid on asendamatud oma vastavates valdkondades eksperditeadmiste poolest ja samal ajal ka liikmesriikides ELi esindades; rõhutab, et seetõttu on oluline tagada, et tulevikus oleks ametite töö hästi struktureeritud ja korraldatud, et ametite tegevus oleks elujõuline ja nähtavus oleks alati tagatud;

22.  rõhutab ka, et eelarve killustumise vältimiseks tuleks Euroopa Arengufond (EAF) lisada ELi eelarvesse, nagu on juba öeldud mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 ettepanekus; juhib tähelepanu sellele, et EAFi lisamine ELi eelarvesse võimaldab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutaval institutsioonil ELi rahaliste vahendite kasutamist tõhusamalt kontrollida;

23.  kutsub kõiki ELi institutsioone üles parandama oma menetlusi ja tavasid, mille eesmärk on kaitsta liidu finantshuve, ning anda aktiivne panus tulemustele orienteeritud eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusse; on sellega seoses seisukohal, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus on asendamatu abinõu, mis aitab tagada demokraatlikku vastutust liidu kodanike ees;

24.  juhib tähelepanu sellele, kui oluline on kaitsta ELi maksumaksjate raha pettuste ja muude ebaseaduslike tegevuste eest, mis kahjustavad liidu finantshuve;

25.  tuletab meelde, et seni on eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlustes korduvalt esinenud raskusi, mille põhjuseks on puudulik koostöö nõukoguga; rõhutab, et nõukogu peab olema sama vastutustundlik ja läbipaistev nagu teised institutsioonid; rõhutab, et sellele ei tohiks olla erandeid;

26.  peab Euroopa Prokuratuuri loomist oluliseks vahe-eesmärgiks Euroopa avaliku ruumi saavutamisel; palub komisjonil tegutseda Euroopa Prokuratuuri kiire asutamise nimel, tagades piisavad vahendid;

27.  juhib tähelepanu korruptsioonile kui nähtusele, millel on märkimisväärsed finantstagajärjed ning mis ohustab tõsiselt demokraatiat, õigusriiki ja avaliku sektori investeeringuid; kordab üleskutset komisjonile hakata uuesti avaldama korruptsiooni aastaaruannet;

28.  palub komisjonil teha ettepanekud võimalike meetodite kohta tulevaseks koostööks Euroopa Nõukogu riikide korruptsioonivastase ühendusega (GRECO), sh peaks EL taotlema selle ühenduse liikmeks astumist ja parlamenti tuleks kõnealuse taotlemisprotsessiga kursis hoida;

29.  nõuab kõigi ELi institutsioonide ja ametite usaldusväärsuse tagamise poliitika ja eetilise raamistiku edendamist tegevusjuhendite, rikkumisest teatajate kaitse, eetiliste põhimõtete, läbipaistvuse ja vastutuse tõhusama rakendamise kaudu;

30.  on seisukohal, et juhtpõhimõtteks peaks olema tuleviku Euroopa visandamine, tagades tasakaalu vastutuse ja uue solidaarsuse vahel ning eelistades ELi juhtimisel valitsustevahelisele tegevusele ühenduse meetodit;

31.  on seisukohal, et arutelu Euroopa tuleviku teemal on tarvis jätkata kõige kõrgemal institutsioonilisel tasandil, keskendudes eelkõige rahaliste vahendite tõhusamale kasutamisele ja demokraatlikele ELi eelarve kontrollimehhanismidele.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

15.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

19

1

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Dennis de Jong, Tamás Deutsch, Martina Dlabajová, Luke Ming Flanagan, Ingeborg Gräßle, Arndt Kohn, Gilles Pargneaux, Georgi Pirinski, Petri Sarvamaa, Bart Staes, Derek Vaughan, Tomáš Zdechovský, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Caterina Chinnici, Marian-Jean Marinescu, Andrey Novakov, Julia Pitera, Richard Sulík

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

19

+

ALDE

Nedzhmi Ali, Martina Dlabajová

ECR

Richard Sulík

GUE/NGL

Dennis de Jong

PPE

Ingeborg Gräßle, Marian-Jean Marinescu, Andrey Novakov, Julia Pitera, Petri Sarvamaa, Tomáš Zdechovský, Joachim Zeller

S&D

Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Caterina Chinnici, Arndt Kohn, Gilles Pargneaux, Georgi Pirinski, Derek Vaughan

Verts/ALE

Bart Staes

1

GUE/NGL

Luke Ming Flanagan

1

0

EPP

Tamás Deutsch

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS (14.11.2018)

põhiseaduskomisjonile

Euroopa tulevikku käsitleva arutelu seisu kohta

(2018/2094(INI))

Raportöör: Ivan Jakovčić

ETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval põhiseaduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et liidu põllumajandustooted annavad tootmise ja töötlemise kujul panuse liidu majandusarengusse ning panustavad ka elavasse kultuurilisse ja kulinaarsesse pärandisse, tugevdades nii territoriaalset ja sotsiaalset ühtekuuluvust kui ka kohalikke ja piirkondlikke traditsioone; arvestades, et nii Euroopas kui ka maailmas on suurenenud nõudlus kvaliteetsete ja traditsiooniliste toodete järele; arvestades, et liidu tulevik sõltub ka elujõulistest, dünaamilistest ja ulatuslikest maapiirkondadest;

B.  arvestades, et põllumajandusel ja metsandusel on keskne roll maa tõhusal majandamisel, et võidelda kliimamuutuste vastu rahvusvaheliste lepingute alusel, kaitstes samas rahvatervist kõigis aspektides;

C.  arvestades, et ELi suurimad kritiseerijad osutavad lõhele liidu kavandatud meetmete ja nende elluviimise vahel nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil, ja arvestades, et Ühendkuningriigi väljaastumine mõjutab tulevikus oluliselt liidu rahastamist;

D.  arvestades, et ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetel kasvab ülemaailmne nõudlus toidu järele 2050. aastaks 70 %; arvestades, et uus ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) peab tagama põllumajanduse majandusliku lisaväärtuse, suurendama põllumajanduse tootlikkust vähemate ressursside abil, edendama ausat konkurentsi ning tagama tervisliku ja kvaliteetse toidu mõistlike hindadega; arvestades, et need ÜPP eesmärgid peavad jääma Euroopa tuleviku oluliseks osaks;

E.  arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on ELi ja liikmesriikide keskne eesmärk; arvestades, et paljud naiste täidetavad rollid maapiirkondades aitavad säilitada põllumajandusettevõtete elujõulisuse ja maakogukondade dünaamilisuse; arvestades, et jõupingutused maapiirkondade rahvastikukao ennetamiseks on seotud naiste ja noorte võimalustega ning arvestades, et maapiirkondades elavad naised peavad praegu tulema toime arvukate probleemidega;

1.  rõhutab, kui oluline on, et ÜPPd toetataks hästi rahastatud eelarvega; tuletab meelde ÜPP keskset tähtsust liidu ajaloos; märgib ära üliolulise rolli, mida ÜPP täidab elujõuliste maapiirkondade ja toiduga kindlustatuse tagamisel; märgib, et ÜPP tulevane reform on võimalus parandada selle eesmärkide saavutamist; juhib tähelepanu, et ÜPP on üks vanimaid poliitikasuundi ning peab jääma üheks olulisemaks ja lõimitumaks poliitikavaldkonnaks ja et see aitab jätkuvalt kaasa Euroopa tuleviku ülesehitamisele ulatuslikuma integratsiooni ja keskkonnakaitse abil ning tagab ELi kodanikele toiduga kindlustatuse ja toiduohutuse;

2.  rõhutab, et Euroopa põllumajandussektoril on oluline roll maailma rahvastiku toitmisel ning see annab tööd 46 miljonile inimesele; juhib tähelepanu rahvusvahelistest kaubanduslepingutest ja kriisidest tulenevatele probleemidele; märgib, et ebaausate kaubandustavadega võitlemiseks võetavate ELi seadusandlike meetmetega püütakse tagada põllumajandustootjate ja tarbijate hüvanguks kestlikum toiduainete tarneahel;

3.  märgib, et põllumajandus- ja maaelu arengu poliitikal on suur potentsiaal pakkuda avalikke hüvesid; toonitab, et põllumajandus ei ole vastutav üksnes tooraine ja toodete tagamise eest toiduainetööstusele ja muudele tööstusharudele, vaid see mõjutab tugevalt ka keskkonda ja maapiirkondi; on seetõttu seisukohal, et keskkonna kvaliteet ELis sõltub suuresti ressursside haldamisest ja rakenduslikust haldamisest põllumajandusettevõtete tasandil;

4.  toetab pikaajalist eesmärki minna üle turupõhisele ja säästvale Euroopa põllumajandusele, mis suurendab konkurentsivõimet ja vähendab põllumajandustootjate vajadust sissetulekutoetuse järele; nõuab ÜPP kooskõlastamist ELi muu poliitikaga ning toonitab vajadust üldise eelarvedistsipliini järele; juhib tähelepanu, et kui teatavate prioriteetide tarvis on vaja rohkem eelarvevahendeid, tuleks teha kärpeid eelkõige muudes valdkondades;

5.  toonitab vajadust ÜPPd tõeliselt lihtsustada, mille eesmärk on pigem tulemustele ja väljunditele keskenduv poliitika kui nõuete järgimine; usub, et ÜPP peab olema suuremal määral turule suunatud, mis vähendab põllumajandustootjate sõltumist avaliku sektori toetusest ja suurendab sektoris konkurentsi;

6.  juhib tähelepanu asjaolule, et järjest teravama maapiirkondade rahvastikukao probleemi vastu tuleb võidelda sihtotstarbeliste meetmete ja ELi poliitikavaldkondade sünergia abil, et edendada Euroopa põllumajandussektori kestlikkust, toetades ja ergutades seeläbi asjaomaste piirkondade noori põllumajandustootjaid; tuletab meelde, et põlvkonnavahetus on probleem, mille ees seisavad paljude liikmesriikide põllumajandustootjad;

7.  toonitab rolli, mida ÜPP täidab mulla, vee ja muude loodusvarade seisundi ja olukorra säilitamisel; juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa põllumajandustootjatel on kohustus järgida häid keskkonnatavasid ja kliimamuutustega võitlemiseks ettenähtud eesmärke;

8.  rõhutab mahetootmise ja geograafiliste tähiste tähtsust ning nendevahelist sünergiat, millest saavad kasu nii tootjad kui ka tarbijad; tuletab meelde, kui oluline on juurdepääs innovatsioonile ja toiduahela õiglane toimimine; nõuab, et uue ÜPP ühe samba moodustaksid prioriteedid, millega luuakse töökohti ning tagatakse ELi põllumajandustoodete ja toiduainete kõrgeim kvaliteet;

9.  rõhutab põllumajanduse üliolulist rolli liidu prioriteetides leevendada kliimamuutuste mõju ja edendada kestlikku arengut; tuletab meelde, et sellega seoses on vaja põllumajanduse jõulist ja piisavat eelarvet;

10.  juhib tähelepanu asjaolule, et ELis suurenevate tootmiskulude ja hinnakõikumiste tõttu vähenenud põllumajandusettevõtete sissetulekud mõjutavad negatiivselt põllumajandustootjate suutlikkust säilitada tootmist; rõhutab kulusid, mida Euroopa põllumajandustootjad peavad kandma, et vastata maailma kõrgeimatele toiduohutus-, keskkonna-, loomatervishoiu ja tööstandarditele; rõhutab, et põllumajandustootjatele tuleb ÜPP kaudu kompenseerida avalike hüvede pakkumine ühiskonnale;

11.  rõhutab, et ELi geograafiliste tähiste kvaliteedikavad (kaitstud päritolunimetus, kaitstud geograafiline tähis ja garanteeritud traditsiooniline toode) kaitsevad toodete nimetusi väärkasutamise eest, suurendavad nende tuntust, tõstavad nende väärtust rahvusvaheliste lepingute raames ning suurendavad põllumajandustootjate sissetulekut ja tarbijate usaldust; rõhutab, et Euroopa logo, nagu ka päritolu- või kvaliteedimärgiste kasutamine suurendab nähtavust ning tagab ekspordiks ettenähtud põllumajandustoodete kvaliteedi;

12.  rõhutab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata põllumajandustootjatele, kellel tekib lisakulusid eripiirangute tõttu, mis on seotud väärtuslike loodusaladega, nagu mägipiirkonnad, saared, äärepoolseimad piirkonnad ja muud vähem soodsad piirkonnad; on veendunud, et nende konkreetsete piirangute tõttu on ÜPP rahastamine selliste piirkondade jaoks eluliselt tähtis ning et mis tahes vähendamine kahjustaks suuresti väga paljusid põllumajandustooteid; nõuab tungivalt, et liikmesriigid töötaksid välja kvaliteedikavad ja rakendaksid neid, et anda asjaomastele tootjatele võimalus need kiiresti kasutusele võtta;

13.  tuletab meelde, et 2015. aastal väljendas parlament toetust geograafiliste tähiste laiendamisele mittepõllumajanduslikele toodetele; arvab, et Euroopa tulevikku käsitleva arutelu raames tuleks laiendamist tõsiselt kaaluda, võttes arvesse selle potentsiaali toetada maapiirkondi, lisades traditsioonilistele toodetele väärtust ja luues töökohti; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks viivitamata seadusandliku ettepaneku, et laiendada geograafilisi tähiseid mittepõllumajanduslikele toodetele;

14.  toonitab, et põllumajandus ja põllumajandusliku toidu süsteemid vajavad rohkem investeeringuid ning teadus- ja arendustegevusele tuleb teha suuremaid kulutusi, et edendada innovatsiooni, toetada kestliku tootmise suurendamist ja leida paremaid viise tulla toime selliste probleemidega nagu veenappus ja kliimamuutused;

15.  toonitab Euroopa toidu ja maitsete rikkalikkust ja kulinaarset mitmekesisust; rõhutab seetõttu vajadust säilitada Euroopa piirkondlikud ja kohalikud traditsioonilised tooted ning nende maitse ja lõhn selliste ÜPP vahendite kaudu, nagu maaelu arengu toetusprogrammid;

16.  rõhutab hästi rahastatud ja reformitud ÜPP tähtsust, et võidelda paljude probleemidega, millega liit tulevikus silmitsi seisab; tuletab meelde, et ÜPPst tuleb põllumajandustootjaid tõhusamalt toetada, et need suudaksid toime tulla põllumajanduskriisidega; rõhutab tulevase ÜPP tähtsust innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse edendamisel ning tuletab meelde, et tulevase programmi „Euroopa horisont“ väljatöötamisel tuleks võtta arvesse ÜPP eesmärke;

17.  toonitab rolli, mida noored põllumajandustootjad täidavad Euroopa põllumajanduse praeguses ja tulevases konkurentsivõimes ning toiduainete tootmise tagamisel; rõhutab, et põllumajandus on midagi enamat kui pelgalt majandustegevus, see on ka kestliku ELi elutähtis osa; toonitab noorema põlvkonna tähtsust Euroopa tuleviku jaoks;

18.  tuletab veel kord meelde naiste rolli maapiirkondades ja nende panust ettevõtjate ja kestliku arengu edendajatena; rõhutab vajadust suurendada nende potentsiaali kestlikus põllumajanduses ja maapiirkondade vastupanuvõimes; nõuab seepärast suuremat toetust põllumajanduslikele pereettevõtetele ja noortele põllumajandustootjatele ning põllumajandusliku tööhõive, eriti noorte põllumajandustootjate tööhõive toetamist maapiirkondades;

19.  toonitab, kui olulised on innovatsioon ja teadusuuringud eeskätt sortide valikaretuse valdkonnas, et liidul oleks võimalik konkureerida selles valdkonnas täiel määral muu maailmaga;

20.  rõhutab, et struktuuri-, ühtekuuluvuspoliitika ja ÜPP vähendavad lõhet liidu ja selle kodanike vahel, edendades integratsiooni kohalikul tasandil ning tagades tasakaalustatud territoriaalse arengu, eelkõige maa-, äärepoolsetes ja vähem soodsates piirkondades; rõhutab seetõttu, kui oluline on toetada ÜPP raames maaelu arengut ja mahepõllumajandust;

21.  rõhutab vajadust säilitada ELis põllumajanduse mitmekesisus ning tunnistab, et kohapeal toodetud värskete põllumajandustoodetega varustatud kohalikud turud on keskkonnasäästlikud ning toetavad väljakujunenud põllumajanduskogukondi; nõuab, et edendataks lühemaid tarneahelaid;

22.  rõhutab, et ÜPP aitab säilitada vähem soodsate piirkondade, sealhulgas mägipiirkondade elujõulisust, mistõttu täidab see paljude Euroopa piirkondade hülgamise ja rahvastikukao ennetamisel üliolulist rolli;

23.  rõhutab maaelu arengu tähtsust multifunktsionaalse põllumajanduse toetamisel ja põllumajandusettevõtjate vaheliste partnerlussuhete, kohalike kogukondade, kodanikuühiskonna ja täiendavate ettevõtlustegevuste soodustamisel, et saada sissetulekut mitmekesisest majandustegevusest;

24.  rõhutab, et praegune väljaränne maapiirkondadest nõuab ÜPP vahendite ja ühtekuuluvuspoliitika sünergiat, et suurendada maapiirkondade atraktiivsust;

25.  toonitab, et ÜPP ei puuduta pelgalt põllumajandustootmist ja põllumajandustootjaid, vaid see aitab ja arendab ka laiemaid maakogukondi, kus põllumajandustootjad tegutsevad; rõhutab, et EL peaks tõhustama maaelu arengu poliitikat, milles keskendutakse mitmesugustele probleemidele alates maapiirkondade idufirmade toetamisest ja juurdepääsust lairibaühendusele kuni konkreetsete keskkonna- ja ühiskonnaprobleemideni, millega maapiirkondade elanikud peavad toime tulema;

26.  tunnistab meie planeeti mõjutavat murettekitavat näljaprobleemi ning seepärast arvab, et EL peaks püüdma suurendada vastupanuvõimet toidukriisidele, tagades seega piisava, toitva ja taskukohase toidu ning aidates kaasa näljavaba maailma saavutamisele;

27.  rõhutab, et praegu kavandatavad stiimulid säästlike energiakultuuride kasvatamiseks ei tohiks kuidagi halvendada üldsuse toiduga kindlustatust;

28.  rõhutab maaelu arengu, seahulgas LEADERi algatuse tähtsust multifunktsionaalse põllumajanduse toetamisel ja täiendavate ettevõtlustegevuste ja -võimaluste soodustamisel, et saada sissetulekut maaturismist ning tagada maapiirkondades kogukonna toetatav põllumajandus ja sotsiaalteenuste osutamine;

29.  kutsub liikmesriike üles hõlbustama parimate tavade vahetamist Euroopa põllumajandustootjate seas, et tõhustada koostööd ja tugevdada Euroopa identiteeti.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

12.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

25

8

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

John Stuart Agnew, Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, José Bové, Daniel Buda, Matt Carthy, Jacques Colombier, Michel Dantin, Paolo De Castro, Albert Deß, Diane Dodds, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Luke Ming Flanagan, Karine Gloanec Maurin, Martin Häusling, Jan Huitema, Peter Jahr, Ivan Jakovčić, Jarosław Kalinowski, Zbigniew Kuźmiuk, Norbert Lins, Philippe Loiseau, Giulia Moi, Ulrike Müller, Maria Noichl, Marijana Petir, Maria Lidia Senra Rodríguez, Czesław Adam Siekierski, Tibor Szanyi, Maria Gabriela Zoană, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Franc Bogovič, Maria Heubuch, Anthea McIntyre, Momchil Nekov, Hilde Vautmans, Miguel Viegas, Thomas Waitz

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

25

+

ALDE

Ivan Jakovčić, Ulrike Müller, Hilde Vautmans

ECR

Anthea McIntyre

EFDD

Giulia Moi, Marco Zullo

NI

Diane Dodds

PPE

Franc Bogovič, Daniel Buda, Michel Dantin, Albert Deß, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Peter Jahr, Jarosław Kalinowski, Norbert Lins, Marijana Petir

S&D

Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Paolo De Castro, Karine Gloanec Maurin, Momchil Nekov, Maria Noichl, Tibor Szanyi, Maria Gabriela Zoană

8

EFDD

John Stuart Agnew

GUE/NGL

Matt Carthy, Luke Ming Flanagan, Maria Lidia Senra Rodríguez, Miguel Viegas

VERTS/ALE

José Bové, Martin Häusling, Thomas Waitz

3

0

ALDE

Jan Huitema

ENF

Jacques Colombier, Philippe Loiseau

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


ANNEX: LETTER FROM THE COMMITTEE ON LEGAL AFFAIRS

Danuta Hübner

Põhiseaduskomisjoni esimees

ASP 12E157

Brüssel

Teema: Õiguskomisjoni arvamus Euroopa tulevikku käsitleva arutelu seisu kohta – 2018/2094 (INI)

Austatud esimees

Enne suvepuhkust palus põhiseaduskomisjoni raportöör Ramon Jáuregui Atondo, et parlamendikomisjonid esitaksid põhiseaduskomisjonile oma arvamuse, milles käsitletakse muud kui seadusandlikku algatusraportit Euroopa tulevikku käsitleva arutelu seisu kohta. Õiguskomisjoni koordinaatorid otsustasid seepärast oma 9. juuli 2018. aasta koosolekul esitada vastavalt kodukorra artiklile 53 kirja vormis arvamuse, milles keskendutaks üksnes õiguskomisjoni pädevusvaldkondadele. Mind nimetati arvamuse koostajaks.

Arvamuse koostajana toetan AFCO-komisjoni raporti projektis võetud seisukohta võtta kokku Euroopa tulevikku käsitleva arutelu teemad ning anda juhiseid ja selgitusi selle kohta, millistes eri suundades võiks Euroopa integratsioon areneda 2019. aasta valimiste eel. Kõige selle eesmärk ei ole tegelikult otsustada eri alternatiivide üle, vaid teha kindlaks probleemid, kirjeldada ülesandeid ja pakkuda välja võimalusi, millega Euroopa poliitikas tuleks pärast eelseisvaid valimisi uutel Euroopa Parlamendi liikmetel tegelema hakata.

Selle üle vahetati arvamusi JURI-komisjoni 3. septembri 2018. aasta koosolekul ja pärast koordinaatorite kirjaliku menetluse teel toimunud mõttevahetust võttis komisjon 10. oktoobril 2018 toimunud koosolekul vastu allpool esitatud arvamuse (20 poolthäält, 2 vastuhäält, erapooletuid ei olnud)(1).

JURI-komisjon palub vastutaval AFCO-komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised soovitused:

1.  rõhutab, et subsidiaarsuse ja proportsionaalsusega seotud küsimused tuleb kodanikele selgelt välja tuua, et näidata, et Euroopa Liit tegutseb kõigi huvides ja otsused tehakse kodanike osalusel võimalikult madalal tasemel; rõhutab ühtlasi, et subsidiaarsuse ja proportsionaalsusega seotud küsimuste eest vastutavad ühiselt liit, selle liikmesriigid ja kõik institutsioonid, kes on kõigil tasanditel kaastatud liidu õigusaktide ja poliitika ettevalmistamisse ja rakendamisse; soovitab komisjonil esitada, nagu lubatud 2018. aasta tööprogrammis, teatise, milles käsitletakse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse edendamist ning parema õigusloome tagamist Euroopa Liidu igapäevases toimimises;

2.  rõhutab, et ELi õiguse nõuetekohane rakendamine ja kohaldamine on liidu poliitikameetmete elluviimiseks ning liidu, liikmesriikide ja kodanike vastastikuse usalduse edendamiseks väga oluline;

3.  rõhutab vajadust pöörata erilist tähelepanu ELi haldusõigusele, nagu osutatakse 9. juuni 2016. aasta resolutsioonis, milles nõutakse Euroopa Liidus avatud, tõhusa ja sõltumatu halduse tagamist(2), ning millele järgnes Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse mõjuhinnangu koostamine ja üldsusega konsulteerimine;

4.  rõhutab institutsioonidevahelise koostöö tähtsust, mille puhul austatakse siiski iga institutsiooni aluslepingutes sätestatud õigusi, ning märgib, et 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppega sai see koostöö uue raamistiku, ning rõhutab, et lihtsustamine on pidev töö, mille eesmärk on muuta protsessid ja menetlused ELi tasandil mõistetavamaks, tagada kõigi asjaomaste sidusrühmade seisukohtade arvessevõtmine ja hõlbustada lõppkokkuvõttes kodanike osalemist Euroopa Liidu töös;

5.  rõhutab, et tänapäeva peamised ülemaailmsed probleemid, nagu digitaliseerimine, automatiseerimine, ränne, terrorism ja kliimamuutused, avaldavad endiselt survet Euroopa Liidu ja liikmesriikide kohtusüsteemidele; on veendunud, et nende probleemidega on võimalik toime tulla, kui Euroopa Liit on tugev, leitakse uuenduslikke lahendusi riigisiseste õigusaktide edasiseks lähendamiseks, tugevdatakse õigusalast koostööd ja edendatakse liidu reformimist kehtivate aluslepingute piires ning jätkatakse ELi õiguse kohaldamise järelevalvet;

6.  usub, et mis tahes uusi tehnoloogiaid käsitlevate edasiste poliitikameetmete puhul tuleb järgida eetikapõhimõtteid, mille keskmes on inimesed ja inimelu.

Loodetavasti on eeltoodust kasu põhiseaduskomisjoni raporti koostamisel.

Lugupidamisega

Pavel Svoboda

(1)

Lõpphääletuse ajal olid kohal: Pavel Svoboda (esimees ja raportöör), Jean-Marie Cavada, Mady Delvaux, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (aseesimehed), Max Andersson, Joëlle Bergeron, Kostas Chrysogonos, Geoffroy Didier, Pascal Durand, Angel Dzhambazki, Rosa Estaràs Ferragut, Enrico Gasbarra, Sajjad Karim, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Gilles Lebreton, António Marinho e Pinto, Angelika Niebler, Virginie Rozière, József Szájer, Axel Voss, Tiemo Wölken, Francis Zammit Dimech, Tadeusz Zwiefka.

(2)

P8_TA(2016)0279


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

27.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

18

6

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gerolf Annemans, Elmar Brok, Fabio Massimo Castaldo, Pascal Durand, Esteban González Pons, Danuta Maria Hübner, Diane James, Ramón Jáuregui Atondo, Alain Lamassoure, Jo Leinen, Morten Messerschmidt, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Markus Pieper, Paulo Rangel, Helmut Scholz, György Schöpflin, Barbara Spinelli, Claudia Țapardel, Josep-Maria Terricabras

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Sylvia-Yvonne Kaufmann, Jasenko Selimovic, Rainer Wieland

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Wajid Khan, Constanze Krehl


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

18

+

ALDE

Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Jasenko Selimovic

PPE

Elmar Brok, Esteban González Pons, Danuta Maria Hübner, Alain Lamassoure, Markus Pieper, Paulo Rangel, György Schöpflin, Rainer Wieland

S&D

Ramón Jáuregui Atondo, Sylvia Yvonne Kaufmann, Wajid Khan, Constanze Krehl, Jo Leinen, Claudia Țapardel

VERTS/ALE

Pascal Durand, Josep Maria Terricabras

6

ECR

Morten Messerschmidt

EFDD

Fabio Massimo Castaldo

ENF

Gerolf Annemans

GUE/NGL

Helmut Scholz, Barbara Spinelli

NI

Diane James

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 30. jaanuar 2019Õigusalane teave