Menetlus : 2018/0073(CNS)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0428/2018

Esitatud tekstid :

A8-0428/2018

Arutelud :

PV 12/12/2018 - 18
CRE 12/12/2018 - 18

Hääletused :

PV 13/12/2018 - 9.6

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0523

RAPORT     *
PDF 773kWORD 95k
5.12.2018
PE 627.911v02-00 A8-0428/2018

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, milles käsitletakse teatavate digiteenuste osutamisest saadud tuludelt võetava digiteenuste maksu ühist süsteemi

(COM(2018)0148 – C8-0137/2018 – 2018/0073(CNS))

Majandus- ja rahanduskomisjon

Raportöör: Paul Tang

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, milles käsitletakse teatavate digiteenuste osutamisest saadud tuludelt võetava digiteenuste maksu ühist süsteemi

(COM(2018)0148 – C8-0137/2018 – 2018/0073(CNS))

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2018)0148),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 113, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0137/2018),

–  võttes arvesse Taani parlamendi, Iirimaa parlamendi, Malta parlamendi ja Madalmaade parlamendi teise koja subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0428/2018),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Maailma majandus digitaliseerub tempokalt ja selle tulemusel on tekkinud uued ärimudelid. Digitaalvaldkonna ettevõtjaid iseloomustab asjaolu, et nende tegevus on tihedalt seotud internetiga. Digitaalsed ärimudelid põhinevad suures osas võimel juhtida tegevust kaugelt ja piiratud füüsilise kohalolekuga või ilma füüsilise kohalolekuta, lõppkasutajate panusel väärtuse loomisse ja immateriaalse vara olulisusel.

(1)  Maailma majandus digitaliseerub tempokalt ja selle tulemusel on tekkinud uued ärimudelid. Digitaalvaldkonna ettevõtjaid iseloomustab asjaolu, et nende tegevus on tihedalt seotud internetiga. Digitaalsed ärimudelid põhinevad suures osas võimel juhtida tegevust kaugelt ja piiratud füüsilise kohalolekuga või ilma füüsilise või maksustava kohalolekuta konkreetses riigis, lõppkasutajate panusel väärtuse loomisse ja immateriaalse vara olulisusel.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Kehtivad äriühingute maksustamise eeskirjad töötati peamiselt välja 20. sajandil traditsiooniliste ettevõtlusvormide jaoks. Need põhinevad arusaamal, et maksustamine peaks toimuma seal, kus väärtus luuakse. Kehtivate eeskirjade kohaldamine digitaalmajanduse suhtes on siiski tekitanud olukorra, kus kasumi maksustamise koht ja väärtuse loomise koht on erinevad, eriti juhul, kui ärimudelid sõltuvad suuresti kasutajate osalusest. Seepärast on ilmne, et kehtivad äriühingu tulumaksu eeskirjad ei ole digitaalmajanduse kasumi maksustamiseks piisavad ja need tuleb läbi vaadata.

(2)  Kehtivad äriühingute maksustamise eeskirjad töötati peamiselt välja 20. sajandil traditsiooniliste ettevõtlusvormide jaoks. Need põhinevad arusaamal, et maksustamine peaks toimuma seal, kus väärtus luuakse. Kehtivate eeskirjade kohaldamine digitaalmajanduse suhtes on siiski tekitanud olukorra, kus kasumi maksustamise koht ja väärtuse loomise koht on erinevad, eriti juhul, kui ärimudelid sõltuvad suuresti kasutajate osalusest ja immateriaalsest varast. Digiteerimine on muutnud kasutajate rolli, võimaldades neil üha rohkem osaleda väärtuse loomise protsessis. Seepärast on ilmne, et kehtivad äriühingu tulumaksu eeskirjad digitaalmajanduse kasumi maksustamiseks ei võta seda uut tegurit arvesse ja need tuleb kiiremas korras läbi vaadata.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a)  Eesmärk on kaotada lõhe digitaaltulude ja traditsiooniliste tulude maksustamise vahel. Praegu on digiettevõtete tegelik keskmine maksumäär üksnes 9,5 %, traditsioonilistel ettevõtlusmudelitel aga 23,2 %1 a. Maksusüsteem peab olema õiglane ja kasulik kogu ühiskonnale. Kõigil ühtsel turul tegutsevatel ettevõtetel peaks olema võrdsed võimalused.

 

_________________

 

1 a Allikas: Computations from the Impact Assessment of the European Commission, based on ZEW (2016, 2017) and ZEW et al.(2017).

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  See läbivaatamine on digitaalse ühtse turu3 oluline osa, võttes arvesse, et digitaalse ühtse turu jaoks on vaja ajakohast ja stabiilset digitaalmajanduse maksuraamistikku, et soodustada innovatsiooni, vähendada turu killustatust ning võimaldada kõigil osalejatel saada õiglastel ja tasakaalustatud tingimustel osa uuest turudünaamikast.

(3)  See läbivaatamine on digitaalse ühtse turu3 oluline osa, võttes arvesse, et digitaalse ühtse turu jaoks on vaja õiglast, ajakohast ja stabiilset digiteeritud majanduse maksuraamistikku, et soodustada innovatsiooni ja kaasavat majanduskasvu, vähendada turu killustatust ning võimaldada kõigil osalejatel saada õiglastel ja tasakaalustatud tingimustel osa uuest turudünaamikast. Digiteerimine mõjutab kogu majandust, mis ulatub kaugemale digiteenuste maksu loomisest; seega tuleks maksueeskirju reformida. Käesolevas direktiivis sisalduvad ad hoc meetmed ei tohiks põhjustada viivitusi töös, mida tehakse märkimisväärse digitaalse kohalolu maksustamiseks ja sellise maksustamise lisamiseks äriühingu tulumaksu ühtsesse konsolideeritud maksubaasi.

__________________

__________________

3 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“ (COM(2015) 192 final, 6. mai 2015).

3 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“ (COM(2015) 192 final, 6. mai 2015).

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Kuna digitaalmajanduse maksustamisega seotud probleem on ülemaailmne, siis oleks ideaalne, kui sellele leitaks mitmepoolsed rahvusvahelised lahendused. Seepärast osaleb komisjon aktiivselt rahvusvahelises arutelus. OECD tegeleb samuti praegu selle teemaga. Edu saavutamine rahvusvahelisel tasandil on siiski keeruline. Seega võetakse meetmeid, et kohandada äriühingu tulumaksu eeskirju liidu tasandil6 ja toetada kokkulepete saavutamist liiduväliste maksujurisdiktsioonidega7, et äriühingute tulumaksu raamistik sobiks kokku uute digitaalsete ärimudelitega.

(5)  Kuna digitaalmajanduse maksustamisega seotud probleem on ülemaailmne, siis oleks ideaalne, kui sellele leitaks mitmepoolsed rahvusvahelised lahendused. Seepärast osaleb komisjon aktiivselt rahvusvahelises arutelus. OECD, Rahvusvaheline Valuutafond, ÜRO ja Maailmapanga Grupp, mis moodustavad maksundusalase koostööplatvormi, tegelevad samuti praegu selle teemaga. Edu saavutamine rahvusvahelisel tasandil on siiski keeruline. Seega võetakse meetmeid, et kohandada äriühingu tulumaksu eeskirju liidu tasandil6 ja toetada kokkulepete saavutamist liiduväliste maksujurisdiktsioonidega7, et äriühingute tulumaksu raamistik sobiks kokku uute digitaalsete ärimudelitega. Tuleks tagada kooskõla maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise (BEPS) kaasava raamistikuga, et vältida kõrvalekaldumist rahvusvahelistest standarditest ning mitmekordset keerukust.

__________________

__________________

6 Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse märkimisväärse digitaalse kohalolu äriühingu tulumaksuga maksustamise eeskirjad (COM(2018) 147 final).

6 Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse märkimisväärse digitaalse kohalolu äriühingu tulumaksuga maksustamise eeskirjad (COM(2018) 147 final).

7 Komisjoni soovitus märkimisväärse digitaalse kohalolu äriühingu tulumaksuga maksustamise kohta (C(2018) 1650 final).

7 Komisjoni soovitus märkimisväärse digitaalse kohalolu äriühingu tulumaksuga maksustamise kohta (C(2018) 1650 final).

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Sellise meetme väljatöötamiseni, mille vastuvõtmine ja rakendamine võib aega võtta, on liikmesriigid sunnitud selle küsimusega tegelema, kuna on olemas risk, et nende äriühingu tulumaksu maksubaas väheneb aja jooksul märkimisväärselt. Üksikute liikmesriikide poolt võetud kooskõlastamata meetmed võivad ühtset turgu killustada ja konkurentsi moonutada, mis takistab uute digilahenduste väljatöötamist ja pärsib liidu konkurentsivõimet tervikuna. Seepärast on vaja vastu võtta ühtlustatud lähenemisviis seoses ajutise lahendusega, millega on võimalik seda küsimust sihipäraselt käsitleda, kuni leitakse terviklik lahendus.

(6)  Sellise meetme väljatöötamiseni, mille vastuvõtmine ja rakendamine võib aega võtta, on liikmesriigid sunnitud selle küsimusega tegelema, kuna on olemas risk, et nende äriühingu tulumaksu maksubaas väheneb aja jooksul märkimisväärselt. Üksikute liikmesriikide poolt võetud kooskõlastamata meetmed võivad ühtset turgu killustada ja konkurentsi moonutada, mis takistab uute digilahenduste väljatöötamist ja pärsib liidu konkurentsivõimet tervikuna. Seepärast on vaja vastu võtta ühtlustatud lähenemisviis seoses ajutise lahendusega, millega on võimalik seda küsimust sihipäraselt käsitleda, kuni leitakse terviklik lahendus. Ajutist lahendust tuleks ajutiselt piirata, et vältida selle tahtmatut muutumist püsivaks. Seepärast tuleks kehtestada aegumisklausel, mille tulemuseks oleks käesoleva direktiivi automaatne aegumine pärast tervikliku lahenduse kehtestamist, eelistatavalt rahvusvahelisel tasandil. Kui terviklikku lahendust ei ole 31. detsembriks 2020 kokku lepitud, peaks komisjon kaaluma ettepanekut, mis põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 116, mille alusel Euroopa Parlament ja nõukogu tegutsevad seadusandliku tavamenetluse kohaselt. See on väga oluline, et jõuda viivitamata kokkuleppele, et vältida liikmesriikide ühepoolsete digitaalsete maksude mitmekordistumist.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Selle ajutise lahendusega tuleks kehtestada teatavate üksuste poolt teatavate digiteenuste osutamisest saadud tuludelt võetava digiteenuste maksu ühine süsteem. See peaks olema kergesti rakendatav meede, mis on suunatud tulule, mis saadakse digiteenuste osutamisest, mille puhul kasutajad aitavad märkimisväärselt kaasa väärtuse loomisele. Sellel teguril (kasutajate osalemine väärtuse loomisel) põhinevad ka äriühingu tulumaksu eeskirjadega seotud meetmed, nagu on kirjeldatud põhjenduses 5.

(7)  Selle ajutise lahendusega tuleks kehtestada teatavate üksuste poolt teatavate digiteenuste osutamisest saadud tuludelt võetava digiteenuste, sealhulgas infosisu maksu ühine süsteem. See peaks olema kergesti rakendatav meede, mis on suunatud tulule, mis saadakse digiteenuste osutamisest, mille puhul kasutajad ja immateriaalne vara aitavad märkimisväärselt kaasa väärtuse loomisele. Sellel teguril (kasutajate osalemine väärtuse loomisel ja tuginemine immateriaalsele varale) põhinevad ka äriühingu tulumaksu eeskirjadega seotud meetmed, nagu on kirjeldatud põhjenduses 5.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Digiteenuste maksu tuleks kohaldada üksnes teatavate digiteenuste osutamisest saadud tulude suhtes. Digiteenused peaksid suuresti sõltuma kasutajate osalemisest väärtuse loomisel, mille puhul on kasumi maksustamise koha ja kasutajate asukoha vaheline erinevus tavaliselt kõige suurem. Maksustada tuleks kasutaja sisendi töötlemisest saadud tulusid, mitte kasutaja osalust.

(9)  Digiteenuste maksu tuleks kohaldada selliste digiteenuste osutamisest saadud tulude suhtes, mis sõltuvad suuresti kasutajate osalemisest väärtuste loomisel ja digitaalettevõtete suutlikkusest osutada teenuseid ilma füüsilise kohalolekuta või väga vähese füüsilise kohalolekuga. Neil juhtudel on kasumi maksustamise koha ja kasutajate asukoha vaheline erinevus tavaliselt kõige suurem.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Eelkõige tuleks maksustada tulu, mis on saadud järgmiste teenuste osutamisest: i) digitaalliidese kasutajatele suunatud reklaami paigutamine sellesse liidesesse; ii) mitmepoolsete digitaalliideste kättesaadavaks tegemine, mis võimaldab kasutajatel leida teisi kasutajaid ja nendega suhelda ning mis võib lihtsustada alustehinguks olevat kaupade tarnimist või teenuste osutamist otse kasutajate vahel (nn vahendusteenused), ja iii) kasutajate kohta kogutud ja kasutajate tegevuse põhjal digitaalliideses loodud andmete edastamine. Kui selliste teenuste osutamisest ei ole saadud tulu, siis ei tohiks tekkida ka digiteenuste maksu kohustust. Maksuga ei tuleks maksustada ka muid selliseid teenuseid osutava üksuse teenitud tulusid, mis ei tulene otseselt selliste teenuste osutamisest.

(10)  Eelkõige tuleks maksustada tulu, mis on saadud järgmiste teenuste osutamisest: i) digitaalliidese kasutajatele suunatud reklaami paigutamine sellesse liidesesse; ii) mitmepoolsete digitaalliideste kättesaadavaks tegemine, mis võimaldab kasutajatel leida teisi kasutajaid ja nendega suhelda ning mis võib lihtsustada alustehinguks olevat kaupade tarnimist või teenuste osutamist otse kasutajate vahel (nn vahendusteenused), iii) kasutajate kohta kogutud ja kasutajate tegevuse põhjal digitaalliideses loodud andmete töötlemine, edastamine ja müük; ja iv) digitaalse infosisu, näiteks video- ja audiosisu, mängude või teksti pakkumine. Kui sellise infosisu ning selliste kaupade ja teenuste pakkumisest ei ole saadud tulu, siis ei tohiks tekkida ka digiteenuste maksu kohustust. Maksuga ei tuleks maksustada ka muid selliseid teenuseid osutava üksuse teenitud tulusid, mis ei tulene otseselt selliste teenuste osutamisest.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Kui tegemist on mitmepoolsete digitaalliidestega, mis lihtsustavad alustehinguks olevat kaupade tarnimist või teenuste osutamist otse liidese kasutajate vahel, siis alustehingud ja kasutajate poolt nendest tehingutest saadud tulusid ei peaks selle maksuga maksustama. Digiteenuste maksuga ei peaks maksustama ka tulusid, mis saadakse jaemüügitegevusest, mis seisneb selliste kaupade või teenuste müügis, mille kohta on sõlmitud leping internetis nende kaupade tarnija või teenuste osutaja veebisaidi kaudu ning mille puhul tarnija ei tegutse vahendajana, kuna väärtuse loomine jaemüüja jaoks sõltub tarnitud kaupadest või osutatud teenustest ning digitaalliidest kasutatakse üksnes sidevahendina. See, kas tarnija müüb kaupu või teenuseid internetis oma arvel või pakub vahendusteenuseid, määratakse kindlaks tehingu seadusandliku ja majandusliku sisu põhjal, nagu see on kajastatud asjaomaste poolte vahelistes kokkulepetes. Näiteks võib öelda, et sellise digitaalliidese pakkuja, mille kaudu on kättesaadavaks tehtud kolmanda isiku kaubad, pakub vahendusteenust (teisisõnu tehakse kättesaadavaks mitmepoolne digitaalliides), kui ei ole võetud märkimisväärseid varudega seotud riske või kui selliste kaupade hinna määrab tegelikult kolmas isik.

(13)  Kui tegemist on mitmepoolsete digitaalliidestega, mis lihtsustavad alustehinguks olevat kaupade tarnimist või teenuste osutamist otse liidese kasutajate vahel, siis alustehingud ja kasutajate poolt nendest tehingutest saadud tulusid ei peaks selle maksuga maksustama. Digiteenuste maksuga ei peaks maksustama ka tulusid, mis saadakse jaemüügitegevusest, mis seisneb selliste kaupade või teenuste müügis, mille kohta on sõlmitud leping internetis nende kaupade tarnija või teenuste osutaja veebisaidi kaudu ning mille puhul tarnija ei tegutse vahendajana. Kuid arvestades, et kasutaja andmeid on võimalik töödelda digitaalliidese kaudu ja seeläbi luua tehingust täiendavat väärtust ning kuna füüsilise kohaloleku puudumine võib tekitada agressiivse maksuplaneerimise võimalusi, tuleks käesoleva direktiivi läbivaatamise käigus kaaluda nende teenuste ulatuse laiendamist.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Teenuseid, mis seisnevad üksuse poolt digitaalliidese kaudu digitaalse infosisu edastamises, ei tuleks maksuga maksustada, olenemata sellest, kas digitaalse infosisu omanikuks on kõnealune üksus või see üksus on omandanud infosisu levitamise õigused. Isegi kui teatav suhtlus sellise digitaalse infosisu saajate vahel võib olla lubatud ja selliste teenuste osutaja puhul võidakse seepärast leida, et ta on teinud kättesaadavaks mitmepoolse digitaalliidese, ei ole siiski ilmne, et kasutajal on oluline roll väärtuse loomisel digitaalset infosisu pakkuva ettevõtja jaoks. Selle asemel keskendutakse väärtuse loomise seisukohast digitaalsele infosisule, mida üksus edastab. Seepärast ei tuleks sellise edastamisel tulemusel saadud tulusid maksuga maksustada.

(14)  Teenuseid, mis seisnevad üksuse poolt digitaalliidese kaudu digitaalse infosisu edastamises, tuleks maksuga maksustada, olenemata sellest, kas digitaalse infosisu omanikuks on kõnealune üksus või see üksus on omandanud infosisu levitamise õigused. Komisjon peaks sellise edastamise tulemusel saadud tulusid hindama ... [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva].

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Digitaalne infosisu peaks tähendama digitaalsel kujul edastatavaid andmeid, nagu arvutiprogrammid, rakendused, mängud, muusika, videod või tekstid, olenemata sellest, kas need saavad kättesaadavaks allalaadimise või voogedastuse teel, välja arvatud digitaalliidese kaudu esitatud andmed. Seeläbi on hõlmatud kõik kasutaja omandatava digitaalse infosisu vormid, mis ei muuda tõsiasja, et kasutaja seisukohast on ainus või peamine eesmärk digitaalse infosisu omandamine.

(15)  Digitaalne infosisu peaks tähendama digitaalsel kujul edastatavaid andmeid, nagu arvutiprogrammid, rakendused, mängud, muusika, videod või tekstid, olenemata sellest, kas need saavad kättesaadavaks allalaadimise või voogedastuse teel, välja arvatud digitaalliidese kaudu esitatud andmed.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 a)  Digiettevõtjad investeerivad tavaliselt vähem ehitistesse ja masinatesse kui tavaettevõtjad.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Põhjenduses 14 kirjeldatud teenust tuleks eristada teenusest, mis seisneb sellise mitmepoolse digitaalliidese kättesaadavaks tegemises, mille kaudu saavad kasutajad digitaalset infosisu üles laadida ja seda teiste kasutajatega jagada, või sellise liidese kättesaadavaks tegemises, mis lihtsustab alustehinguks olevat digitaalse infosisu edastamist otse kasutajate vahel. Viimati nimetatud teenused kujutavad endast vahendusteenust ja neid tuleks maksustada digiteenuste maksuga olenemata alustehingu laadist.

välja jäetud

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Maksustatavad teenused, mis seisnevad kasutajate kohta kogutud andmete edastamises, peaksid hõlmama üksnes andmeid, mis on loodud nende kasutajate tegevuse põhjal digitaalliideses, kuid mitte neid andmeid, mis on saadud andurite või muude vahendite abil ja mida on kogutud digitaalselt. Seda põhjusel, et digiteenuste maksuga maksustatavad teenused peaksid olema pigem teenused, mille puhul kasutatakse digitaalliideseid, et luua kasutajatepoolset sisendit, mida nad saavad rahaliselt määratleda, kui et teenused, mille puhul kasutatakse liideseid üksnes muul viisil loodud andmete edastamiseks. Seepärast ei tohiks digiteenuste maks olla maks, mida võetakse andmete kogumise või ettevõtja poolt ettevõttesisesel eesmärgil kogutud andmete kasutamise või ettevõtja kogutud andmete tasuta jagamise eest teiste isikutega. Digiteenuste maks peaks olema suunatud selliste tulude teenimisele, mis saadakse väga konkreetsest tegevusest (kasutajate tegevus digitaalliideses) tulenevate andmete edastamisest.

(17)  Maksustatavad teenused, mis seisnevad kasutajate kohta kogutud andmete töötlemises, edastamises või müügis, peaksid hõlmama üksnes andmeid, mis on loodud kasutajate tegevuse põhjal digitaalliideses. Need maksustatavad teenused peaksid olema teenused, mille puhul kasutatakse digitaalliideseid, et luua kasutajatepoolset sisendit, mida nad saavad rahaliselt määratleda. Digiteenuste maks ei ole maks, mida võetakse andmete kui sellise kogumise eest. Digiteenuste maks peaks olema suunatud selliste tulude teenimisele, mis saadakse väga konkreetsest tegevusest (kasutajate tegevus digitaalliideses) tulenevate andmete töötlemisest, müügist või edastamisest kolmandale isikule.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)  Digiteenuste maksu otstarbel tuleks maksukohustuslasena käsitada üksnes teatavaid üksusi olenemata sellest, kas nad on asutatud liikmesriigis või liiduvälises maksujurisdiktsioonis. Eelkõige peaks üksust käsitama maksukohustuslasena üksnes juhul, kui ta vastab mõlemale järgmisele tingimusele: i) üleilmsete tulude kogusumma, mille üksus on deklareerinud viimase tervikliku eelarveaasta kohta, mille kohta on olemas ka finantsaruanne, on üle 750 000 000 euro; ii) üksuse poolt eelarveaasta jooksul liidus saadud maksustatavate tulude kogusumma on üle 50 000 000 euro.

(22)  Digiteenuste maksu otstarbel tuleks maksukohustuslasena käsitada üksnes teatavaid üksusi olenemata sellest, kas nad on asutatud liikmesriigis või liiduvälises maksujurisdiktsioonis. Eelkõige peaks üksust käsitama maksukohustuslasena üksnes juhul, kui ta vastab mõlemale järgmisele tingimusele: i) üleilmsete tulude kogusumma, mille üksus on deklareerinud viimase tervikliku eelarveaasta kohta, mille kohta on olemas ka finantsaruanne, on üle 750 000 000 euro; ii) üksuse poolt eelarveaasta jooksul liidus saadud maksustatavate tulude kogusumma on üle 40 000 000 euro.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Esimene künnis (üleilmne aastatulu kokku) peaks piirama digiteenuste maksu kohaldamist teatava suurusega ettevõtjatele, kes suudavad enamasti pakkuda digiteenuseid, mille puhul on oluline osa kasutajate panusel, ja kes sõltuvad suurel määral ulatuslikest kasutajate võrgustikest, suurest kasutajate liiklusest ja tugeva turupositsiooni kasutamisest. Ärimudelid, mis sõltuvad tulude saamisel kasutajate osalemisest väärtuse loomisel ja on elujõulised üksnes siis, kui neid viivad ellu teatava suurusega ettevõtjad, tekitavad suurema erinevuse selle vahel, kus kasumit maksustatakse ja kus väärtus luuakse. Lisaks sõltub agressiivse maksuplaneerimisega tegelemise võimalus suurematest ettevõtjatest. Sel põhjusel on sama künnis pakutud välja ka teistes liidu algatustes9. Sellise künnise eesmärk on tagada ka õiguskindlus, kuna tänu sellele on ettevõtjatel ja maksuhalduritel lihtsam ja vähem kulukam teha kindlaks, kas üksus peab tasuma digiteenuste maksu. Samuti saab künnise abil välja jätta väikeettevõtjad ja idufirmad, kelle jaoks oleks uue maksuga kaasnev nõuete täitmise koormus ebaproportsionaalne.

(23)  Esimene künnis (üleilmne aastatulu kokku) peaks piirama digiteenuste maksu kohaldamist teatava suurusega ettevõtjatele, kes suudavad enamasti pakkuda suuresti mobiilsest immateriaalsest ja/või digitaalsest varast sõltuvaid digiteenuseid, mille puhul on oluline osa kasutajate panusel, ja kes sõltuvad suurel määral ulatuslikest kasutajate võrgustikest, suurest kasutajate liiklusest ja tugeva turupositsiooni kasutamisest. Ärimudelid, mis sõltuvad tulude saamisel kasutajate osalemisest väärtuse loomisel ja on elujõulised üksnes siis, kui neid viivad ellu teatava suurusega ettevõtjad, tekitavad suurema erinevuse selle vahel, kus kasumit maksustatakse ja kus väärtus luuakse. Lisaks sõltub agressiivse maksuplaneerimisega tegelemise võimalus suurematest ettevõtjatest. Sellise künnise eesmärk on tagada ka õiguskindlus, kuna tänu sellele on ettevõtjatel ja maksuhalduritel lihtsam ja vähem kulukam teha kindlaks, kas üksus peab tasuma digiteenuste maksu. Samuti saab künnise abil välja jätta väikeettevõtjad ja idufirmad, kelle jaoks oleks uue maksuga kaasnev nõuete täitmise koormus ebaproportsionaalne.

__________________

 

9 Vt artikkel 2 ettepanekus võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi (CCCTB) kohta (COM(2016) 683 final).

 

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27)  Selleks et vähendada topeltmaksustamise võimalikke juhtumeid, mille puhul samadele tuludele kohaldatakse äriühingu tulumaksu ja digiteenuste maksu, peaksid liikmesriigid lubama ettevõtjatel makstud digiteenuste maks nende territooriumil äriühingu tulumaksu maksubaasist kuluna maha arvata, olenemata sellest, kas mõlemad maksud on makstud samas liikmesriigis või eri liikmesriikides.

(27)  Selleks et vähendada topeltmaksustamise võimalikke juhtumeid, mille puhul samadele tuludele kohaldatakse äriühingu tulumaksu ja digiteenuste maksu, tuleb leida tulevikuks kogu liitu hõlmav lahendus, mis võimaldaks ettevõtjatel makstud digiteenuste maks nende territooriumil äriühingu tulumaksu maksubaasist kuluna maha arvata, olenemata sellest, kas mõlemad maksud on makstud samas liikmesriigis või eri liikmesriikides.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29)  Kui konkreetse maksustatava teenuse kasutajad asuvad eri liikmesriikides või liiduvälises maksujurisdiktsioonis, tuleks kõnealusest teenusest saadud asjaomased maksustatavad tulud jaotada proportsionaalselt igale liikmesriigile konkreetsete jaotamispõhimõtete alusel. Selliste põhimõtete kehtestamisel tuleks lähtuda iga maksustatava teenuse laadist ja eristavatest osadest, tänu millele sellise teenuse osutaja saab tulu.

(29)  Kui konkreetse maksustatava teenuse kasutajad asuvad eri liikmesriikides või liiduvälises maksujurisdiktsioonis, tuleks kõnealusest teenusest saadud asjaomased maksustatavad tulud jaotada proportsionaalselt igale liikmesriigile konkreetsete jaotamispõhimõtete alusel. Selliste põhimõtete kehtestamisel tuleks lähtuda iga maksustatava teenuse laadist ja eristavatest osadest, tänu millele sellise teenuse osutaja saab tulu. Kui jaotuspõhimõte toob kaasa tasakaalustamata jaotuse, mis ei kajasta tegelikku majandustegevust, võib sellist olukorda parandada vaidluste lahendamise mehhanism. Eespool öeldut silmas pidades peaks komisjon hindama vaidluste lahendamise mehhanismi võimalikku loomist, et tagada eri liikmesriikide osalemise puhul vaidluste nõuetekohane lahendamine.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30)  Maksustatava teenuse puhul, mis seisneb reklaami paigutamises digitaalliidesesse, tuleks liikmesriigile maksustamisperioodil jaotatava maksustatava tulu osa kindlaksmääramisel arvesse võtta seda, mitu korda on reklaami selles liikmesriigis kõnealusel maksustamisperioodil kasutajate seadmetes kuvatud.

(30)  Maksustatava teenuse puhul, mis seisneb reklaami paigutamises digitaalliidesesse või seal infosisu pakkumises, tuleks liikmesriigile maksustamisperioodil jaotatava maksustatava tulu osa kindlaksmääramisel arvesse võtta seda, mitu korda on reklaami või digitaalset infosisu selles liikmesriigis kõnealusel maksustamisperioodil kasutajate seadmetes kuvatud.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 31 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(31 a)  Mis puudutab sellisete kaupade või teenuste müüki, mille kohta on sõlmitud leping e-kaubanduse platvormil, tuleks liikmesriigile maksustamisperioodil maksustatavate tulude jaotamisel lähtuda selle maksustamisperioodi tuludest. Selle ettevõtte tulude maksustamise õigused, kes müüb kaupu või teenuseid internetis, tuleks anda liikmesriigile, kus kaupu või teenuseid ostjale tarnitakse.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32)  Kasutajate kohta kogutud andmete edastamise puhul tuleks liikmesriigile maksustamisperioodil maksustatavate tulude jaotamisel arvesse võtta nende kasutajate arvu, kelle poolt maksustamisperioodil edastatud andmed loodi, kuna kõnealused kasutajad kasutasid seadet kõnealuses liikmesriigis.

(32)  Kasutajate kohta kogutud andmete töötlemise, müügi või edastamise puhul tuleks liikmesriigile maksustamisperioodil maksustatavate tulude jaotamisel arvesse võtta nende kasutajate arvu, kelle poolt maksustamisperioodil kasutatud, müüdud või edastatud andmed loodi, kuna kõnealused kasutajad kasutasid seadet kõnealuses liikmesriigis.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34)  Digiteenuste maksuga seoses tuleks isikuandmeid töödelda vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/67910; see hõlmab ka andmeid, mida võib olla vaja seoses internetiprotokolli (IP) aadresside või muude geograafilise asukoha kindlaksmääramise vahenditega. Eelkõige tuleks tähelepanu pöörata vajadusele tagada asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed, et täita eeskirju, mis on seotud töötlemise õiguspärasuse ja turvalisusega, teabe andmisega ja andmesubjektide õigustega. Kui vähegi võimalik, tuleks isikuandmed muuta anonüümseks.

(34)  Digiteenuste maksuga seoses tuleks isikuandmeid töödelda vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/67910; see hõlmab ka andmeid, mida võib olla vaja seoses internetiprotokolli (IP) aadresside või muude geograafilise asukoha kindlaksmääramise vahenditega, ilma et oleks võimalik kasutajate isikut tuvastada. Kasutajate asukoha määramise meetodist teavitatakse liikmesriikide maksuhaldurit. Eelkõige tuleks tähelepanu pöörata vajadusele tagada asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed, et täita eeskirju, mis on seotud töötlemise õiguspärasuse ja turvalisusega, eelkõige vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttega, teabe andmisega ja andmesubjektide õigustega. Kui vähegi võimalik, tuleks isikuandmed muuta anonüümseks.

_________________

_________________

10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35)  Maksustatav tulu peaks olema võrdne brutotuluga, mille maksukohustuslane on saanud, arvestatuna ilma käibemaksu ja muude sarnaste maksudeta. Maksustatavat tulu tuleks käsitada tuluna, mille maksukohustuslane on saanud ajal, mil need kuuluvad maksmisele, olenemata sellest, kas need on selleks ajaks tasutud või mitte. Digiteenuste maks peaks olema liikmesriigis sissenõutav osana maksustatavast tulust, mille maksukohustuslane on saanud maksustamisperioodil kõnealuses liikmesriigis ja mida käsitatakse selles liikmesriigis saaduna, ning selle arvutamisel tuleks selle osa suhtes kohaldada digiteenuste maksu määra. Liidu tasandil peaks olema ühtne digiteenuste maksu määr, et vältida ühtse turu moonutamist. Digiteenuste maksu määraks tuleks kehtestada%, millega saavutatakse asjakohane tasakaal selle vahel, kuidas sellest maksust saadakse tulu ja kuidas võetakse arvesse selle erinevat mõju erineva kasumimarginaaliga ettevõtjatele.

(35)  Maksustatav tulu peaks olema võrdne brutotuluga, mille maksukohustuslane on saanud, arvestatuna ilma käibemaksu ja muude sarnaste maksudeta. Maksustatavat tulu tuleks käsitada tuluna, mille maksukohustuslane on saanud ajal, mil need kuuluvad maksmisele, olenemata sellest, kas need on selleks ajaks tasutud või mitte. Digiteenuste maks peaks olema liikmesriigis sissenõutav osana maksustatavast tulust, mille maksukohustuslane on saanud maksustamisperioodil kõnealuses liikmesriigis ja mida käsitatakse selles liikmesriigis saaduna, ning selle arvutamisel tuleks selle osa suhtes kohaldada digiteenuste maksu määra. Liidu tasandil peaks olema ühtne digiteenuste maksu määr, et vältida ühtse turu moonutamist. Digiteenuste maksu määraks kehtestatava%ga saavutatakse asjakohane tasakaal selle vahel, kuidas sellest maksust saadakse tulu ja kuidas võetakse arvesse selle erinevat mõju erineva kasumimarginaaliga ettevõtjatele.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 35 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(35 a)  Ühtne digiteenuste maksu määr liidu tasandil on esimene samm äriühingute maksustamise edasise ühtlustamise suunas liidu tasandil. Et luua võrdsed tingimused ja kaotada maksukonkurents ning teha lõpp sellest tingitud äriühingu tulumaksu madalaimate määrade nimel toimuvale võidujooksule, tuleks lähitulevikus kehtestada liidu tasandil ka äriühingu tulumaksu tegelik alammäär.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37)  Liikmesriigid peaksid suutma kehtestada raamatupidamise, arvepidamise või muud kohustused eesmärgiga tagada, et maksmisele kuuluvat digiteenuste maksu ka tegelikkuses makstakse, samuti muud meetmed, et ära hoida maksudest kõrvalehoidumist, maksustamise vältimist ja maksualaseid kuritarvitusi.

(37)  Liikmesriigid peaksid suutma kehtestada raamatupidamise, arvepidamise või muud kohustused eesmärgiga tagada, et maksmisele kuuluvat digiteenuste maksu ka tegelikkuses makstakse, samuti muud meetmed, sealhulgas karistused ja sanktsioonid, et ära hoida maksudest kõrvalehoidumist, maksustamise vältimist ja maksualaseid kuritarvitusi.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 37 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(37 a)  Maksustatava isiku poolt makstud digiteenuste maks kokku peaks olema osa riikide lõikes esitatava aruandluse süsteemist.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 38 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(38 a)  Juhul kui maksukohustuslane peab digiteenuste maksu tasuma rohkem kui ühes liikmesriigis, peaks komisjon iga kolme aasta järel auditeerima registreerimisliikmesriigis esitatud digiteenuste maksu deklaratsiooni.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 40 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(40 a)  Digiteenuste maks on püsilahendusele eelnev ajutine abinõu, mis ei tohiks mingil juhul lükata edasi püsiva lahenduse jõustumist. Käesolev direktiiv peaks kehtivuse kaotama, kui võetakse vastu nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse märkimisväärse digitaalse kohalolu äriühingu tulumaksuga maksustamise eeskirjad, või nõukogu direktiivid äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi ja äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi kohta, kaasa arvatud digitaalse püsiva tegevuskoha määratlus, nagu on esildatud Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2018. aasta seadusandlikes resolutsioonides, mis käsitlevad vastavalt ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi kohta ja ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta, või direktiiv, millega rakendatakse sellisel rahvusvahelisel foorumil nagu OECD või ÜRO saavutatud poliitilist kokkulepet, olenevalt sellest, mis toimub esimesena.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 40 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(40 b)  Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile korrapäraselt aruandeid üksuste poolt digiteenuste maksu maksmise, ühtse kontaktpunkti toimimise ning maksude kogumise ja maksmise alase koostöö kohta teiste liikmesriikidega.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 40 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(40 c)  Kaks aastat pärast ...[käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev] peaks komisjon korraldama käesoleva direktiivi kohaldamise hindamise ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle kohta aruande, lisades sellele vajaduse korral ettepanekud direktiivi läbivaatamiseks kooskõlas digitaalsektori õiglase maksustamise põhimõtetega.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 41

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(41)  Käesoleva direktiivi eesmärk on kaitsta ühtse turu terviklikkust, tagades selle nõuetekohane toimimine ja vältides konkurentsi moonutamist. Kuna liikmesriigid ei suuda neid eesmärke nende olemuse tõttu piisavalt saavutada ja neid on parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

(41)  Käesoleva direktiivi eesmärk on kaitsta ühtse turu terviklikkust, tagades selle õiglane ja nõuetekohane toimimine ja vältides konkurentsi moonutamist. Kuna liikmesriigid ei suuda neid eesmärke nende olemuse tõttu piisavalt saavutada ja neid on parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a)  „andmete töötlemine“ – isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, näiteks kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine;

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  kasutajate kohta kogutud ja kasutajate tegevuse põhjal digitaalliideses loodud andmete edastamine.

(c)  kasutajate kohta kogutud ja kasutajate tegevuse põhjal digitaalliideses loodud andmete töötlemine ja edastamine.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  kasutajatele digitaalliidesel infosisu, näiteks video, audio, mängude või tekstide kättesaadavaks tegemine digitaalliidest kasutades;

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 4 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  digitaalliidese kättesaadavaks tegemine, kui selle ainus või peamine eesmärk on edastada üksuse poolt kasutajatele digitaalset infosisu või osutada kasutajatele side- või makseteenuseid;

(a)  digitaalliidese kättesaadavaks tegemine, kui selle ainus või peamine eesmärk on üksuse poolt osutada kasutajatele side- või makseteenuseid, kui kasutajate andmete töötlemisest, edastamisest või müügist ei teki lisatulu;

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  üksuse poolt asjaomase eelarveaasta jooksul liidus saadud maksustatavate tulude kogusumma on üle 50 000 000 euro.

(b)  üksuse poolt asjaomase eelarveaasta jooksul liidus saadud maksustatavate tulude kogusumma on üle 40 000 000 euro.

Selgitus

Digiteenuste maksu kohaldamisala suurendamiseks tuleks maksustatava tulu künnist alandada 25 000 000 eurole.

Et kaitsta väikeettevõtjaid ja idufirmasid võrreldes suuremate ettevõtjatega, peaks digiteenuste maksu määr olema 3 % tuludest, mis jäävad vahemikku 25 000 000–100 000 000 eurot, ja 5 % tuludest, mis ületavad 100 000 eurot.

Selleks et vältida suurt kaljuefekti ning kaitsta väikeettevõtjaid ja idufirmasid, peaks iga kohaldamisalasse kuuluv äriühing saama igal aastal maksutoetust summas 750 000 eurot.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a)  artikli 3 lõike 1 punkti c a alla kuuluva teenuse puhul kuvatakse digitaalsisu kasutaja seadmesse ajal, mil seadet kasutatakse digitaalliidesele juurdepääsuks kõnealuses liikmesriigis sellel maksustamisperioodil.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Käesoleva direktiivi kohaldamise eesmärgil võib kasutajatelt koguda üksnes andmeid, mis näitab ära kasutajate asukoha liikmesriigis, kuid mitte kasutajate isikuandmed.

6.  Käesoleva direktiivi kohaldamise eesmärgil võib kasutajatelt koguda üksnes andmeid, mis näitab ära kasutajate asukoha liikmesriigis, kuid mitte kasutajate isikuandmed. Digiteenuste maksuga seoses töödeldakse isikuandmeid vastavalt määrusele (EL) 2016/679, kaasa arvatud nende andmete töötlemine, mida võib olla vaja seoses internetiprotokolli (IP) aadresside või muude geograafilise asukoha kindlaksmääramise vahenditega.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a.  Komisjon analüüsib, kas vaidluste lahendamise mehhanismi loomine suurendaks liikmesriikide vahel tekkivate erimeelsuste lahendamise tulemuslikkust ja tõhusust. Komisjon esitab selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ja vajaduse korral seadusandliku ettepaneku.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Digiteenuste maksu määr on 3 %.

Digiteenuste maksu määraks kehtestatakse 3 %.

Selgitus

The objective of the DST is to close the gap between corporate taxation on digital firms and traditional firms and create a level playing field between them. When setting the rate for this revenue based tax, we therefore should assess the implied profit tax rate. Therefore we need to do two things; set the target rate and a realistic estimate of the profit margins. In its staff working document the European Commission claims that large multinational groups with a digital business model, using tax aggressive tax planning, are not paying any corporate income taxes. The average corporate income tax rate in the EU is 21.3% in 2018, which should therefore be the target for the implied rate of profits of the EU-wide DST. When it comes to the profit margin it is clear from the data available for public traded companies that large multinational groups with a digital business model tend to have a high profit margin. For example Google and Facebook, have a profit margin of up to 40%. When setting the rate rate of the DST, the assumed profit margin of 15% taken by the European Commission is too conservative. An assumed profit margin of 25% for large digital firms is more in line with reality. When applying these two metrics to the DST, we arrive to a rate of 5% on digital turnover in order to tax the implied profits with a 20% tax rate. (5/25 = 20%)

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kui kohaldatakse käesoleva lõike punkti b, auditeerib komisjon iga kolme aasta järel registreerimisliikmesriigis esitatud digiteenuste maksu deklaratsiooni.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui aga maksukohustuslase kohustus maksta digiteenuste maksu artikli 10 lõike 3 punkti b alusel valitud registreerimisliikmesriigis lõpeb, vahetab ta registreerimisliikmesriiki vastavalt artiklis 10 sätestatud nõuetele.

2.  Kui aga maksukohustuslase kohustus maksta digiteenuste maksu artikli 10 lõike 3 punkti b alusel valitud registreerimisliikmesriigis lõpeb, vahetab ta registreerimisliikmesriiki vastavalt artiklis 10 sätestatud nõuetele, ilma et see piiraks lõike 2 a kohaldamist.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Kui maksukohustuslase kohustus maksta digiteenuste maksu artikli 10 lõike 3 punkti b alusel valitud registreerimisliikmesriigis lõpeb, võib ta otsustada säilitada algselt valitud registreerimisliikmesriigi, tingimusel et ta võib kõnealuses liikmesriigis digiteenuste maksu suhtes järgmisel maksustamisperioodil uuesti maksukohustuslane olla. Kui maksukohustuslasel puudub kohustus maksta digiteenuste maksu selles liikmesriigis kauem kui kaks järjestikust maksustamisperioodi, vahetab ta registreerimisliikmesriiki vastavalt artiklis 10 sätestatud nõuetele.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lõikes 1 osutatud muudatused esitatakse registreerimisliikmesriigile elektrooniliselt kolme aasta jooksul alates esialgse deklaratsiooni esitamiseks ettenähtud kuupäevast. Pärast seda ajavahemikku tehtavaid muudatusi reguleeritakse eeskirjade ja menetlustega, mida kohaldatakse igas liikmesriigis, kus digiteenuste maksu tuleb maksta.

2.  Lõikes 1 osutatud muudatused esitatakse registreerimisliikmesriigile elektrooniliselt kahe aasta jooksul alates esialgse deklaratsiooni esitamiseks ettenähtud kuupäevast. Pärast seda ajavahemikku tehtavaid muudatusi reguleeritakse eeskirjade ja menetlustega, mida kohaldatakse igas liikmesriigis, kus digiteenuste maksu tuleb maksta.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriigid võivad võtta meetmeid maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise ning maksualaste kuritarvituste ärahoidmiseks.

3.  Liikmesriigid võtavad meetmeid, sh karistusi ja sanktsioone, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise ning maksualaste kuritarvituste ärahoidmiseks.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist teeb komisjon seadusandliku ettepaneku lisada direktiivi 2013/34/EL (seoses tulumaksualase teabe avalikustamisega teatavate äriühingute ja filiaalide poolt) säte, mis näeb ette, et digiteenuste maksu kogusumma, mida maksukohustuslane on eri liikmesriikidele maksnud, lisatakse kohustuslike riigipõhiste aruandlusstandardite loetellu.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

4. peatükk – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

HALDUSKOOSTÖÖ

HALDUSKOOSTÖÖ JA KOHUSTUSLIK TEABEVAHETUS

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel -20 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel -20

 

Halduskoostöö ja kohustuslik teabevahetus

 

Selleks et maksuhaldurid saaksid maksmisele kuuluvat maksu õigesti määrata ning käesoleva direktiivi sätete nõuetekohase ja ühtse rakendamise tagamiseks on teabevahetus maksustamise valdkonnas automaatne ja kohustuslik, nagu on sätestatud nõukogu direktiivis 2011/16/EL. Liikmesriigid eraldavad oma riiklikele maksuhalduritele piisavalt töötajaid, oskusteavet ja eelarvevahendeid ning vahendeid maksuhaldustöötajate koolitamiseks, keskendudes käesoleva direktiivi täieliku rakendamise tagamiseks piiriülesele koostööle maksuküsimustes ja automaatsele teabevahetusele.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 24 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 24 a

 

Aruanne ja läbivaatamine

 

Komisjon hindab käesolevat direktiivi kaks aastat pärast ... [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev] ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle kohta aruande, lisades sellele vajaduse korral ettepanekud direktiivi läbivaatamiseks kooskõlas digitaalsektori õiglase maksustamise põhimõtetega.

 

Komisjon hindab eelkõige järgmist:

 

a)  digiteenuste maksu määra suurendamine 3 % -lt 5 % -le koos vastava maksutoetusega, et piirata traditsiooniliste ja digitaalsete äriühingute vahelist tegelike maksumäärade erinevust;

 

b)  digiteenuste maksu kohaldamisala, sealhulgas kohaldamisala suurendamine, et hõlmata digitaalliideste kaudu tellitud kaupade või teenuste müük;

 

c)  igas liikmesriigis tasutud maksusumma;

 

d)  käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluv digitaalse tegevuse liik;

 

e)  võimalikud maksuplaneerimise tavad, mida üksused kohaldasid digiteenuste maksu maksmise vältimiseks;

 

f)  ühtse kontaktpunkti toimimine, liikmesriikidevaheline koostöö; ning

 

g)  üldine mõju siseturule, võttes arvesse konkurentsi võimalikku moonutamist.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 24 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 24 b

 

Aruandekohustus

 

Liikmesriigid annavad komisjonile igal aastal aru üksuste poolt digiteenuste maksu maksmise, ühtse kontaktpunkti toimimise ning maksude kogumise ja maksmise alase koostöö kohta teiste liikmesriikidega.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 25 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 25 a

 

Aegumisklausel seoses püsimeetmetega

 

Digiteenuste maks on püsilahendusele eelnev ajutine abinõu; seetõttu kaotab käesolev direktiiv kehtivuse, kui võetakse vastu kas (olenevalt sellest, mis toimub esimesena)

 

a)  nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse märkimisväärse digitaalse kohaloluga seotud äriühingu tulumaksuga maksustamise eeskirjad,

 

b)  nõukogu direktiivid äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta ja äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi kohta, kaasa arvatud digitaalse püsiva tegevuskoha määratlus, nagu on esildatud Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2018. aasta seadusandlikes resolutsioonides, mis käsitlevad vastavalt ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi kohta ja ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta, või

 

c)  direktiiv, millega rakendatakse sellisel rahvusvahelisel foorumil nagu OECD või ÜRO saavutatud poliitilist kokkulepet.


SELETUSKIRI

Praegu kehtivad ettevõtte tulumaksu süsteemid, mis on kavandatud traditsioonilistele ettevõtetele, millel on selgelt kindlaks tehtav füüsiline asukoht, ei vasta 21. sajandi majanduse reaalsusele. Kasutajate osalusel ja immateriaalsel varal põhinevate uute digitaalsete ärimudelite kiire areng on tekitanud olukorra, kus digiettevõttel ja traditsioonilistel ettevõtetel on ebavõrdsed tingimused. Digiettevõtted kasutavad kasumi ümbersuunamiseks oma füüsilise kohaloleku puudumist liikmesriikides ja maksavad tavaliselt vaid murdosa oma konkurentide tasutud äriühingu maksudest. See on ebaõiglane ja läheb vastuollu õiglase konkurentsi Euroopa põhimõtetega.

Kuna rahvusvaheline kokkulepe digitaalmajanduse maksustamise kohta puudub, on oluline kehtestada uued reeglid, mis reguleeriksid liidu ühtsel turul tegutsevate digitaalsete ärimudelite maksustamist, et tagada Euroopa riikide majandusele kõigi ettevõtete õiglane maksumaksmine ning vältida liikmesriikide ühepoolseid meetmeid. Kuigi raportöör leiab, et digitaalse tegevuse maksustamine peaks põhinema virtuaalse püsiva tegevuskoha määratlusel, nagu seda nõudis Euroopa Parlament 2018. aasta märtsis oma raportites äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi kohta ja äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta, nõustub ta sellega, et ajutine meede on vajalik.

Raportöör toetab üldiselt komisjoni ettepanekut, eelkõige seisukohta, et see maks peaks piirduma üle 750 miljoni euro suuruste ülemaailmsete tuludega ettevõtetega, et piirata negatiivset mõju digitaalsektori väikeettevõtetele ning idu- ja kasvufirmadele.

Raportöör esitab rea muudatusettepanekuid, et parandada komisjoni ettepanekut, eelkõige:

•  Võrdsete tingimuste loomine digiteenuste maksu suurendamise kaudu 3 %-lt 5 %-le. Nagu selgitab komisjon oma töödokumendis, maksavad traditsioonilised omamaised ettevõtted tegeliku keskmise maksumäära 20,9 %, rahvusvaheliste kontsernide puhul, kes tegelevad maksuplaneerimisega, on keskmine maksumäär aga negatiivne (-2,3 %). Komisjoni kavandatud digitaalsete tulude maksumäär põhineb kaudse tulumaksu ideel. Kui soovitakse luua võrdsed tingimused, peaks maksumäär tasandama lõhe traditsiooniliste ja digiettevõtete maksustamisel. Seega tuleks ettevõtte tulumaksu määraks kehtestada traditsiooniliste ettevõtete poolt keskmiselt makstav 20 %, mitte aga 13 %, nagu on komisjoni ettepanekus. Lisaks sellele eeldatakse digitaalsete ärimudelite madalat tasuvust – vaid 15 %, realistlikum on kasutada aga 25 %-list kasumimarginaali. Suurtel rahvusvahelistel digiettevõtetel, nagu Facebook ja Google, on kasumimarginaal kuni 40 %. Digiteenuste maksu määra tõstmine 5 %-le looks võrdsed võimalused traditsioonilistele ja digitaalvaldkonna ettevõtetele ning võimaldaks suuremat maksupanust sektorist, mis on seni olnud alamaksustatud.

•  Maksubaasi laiendamine, viies muu hulgas maksustatava tulu kohaldamisalasse digitaalse infosisu (nt video, heli või teksti) pakkumise, kasutades digitaalliidest, ning selliste kaupade ja teenuste müügi, mille kohta on e-kaubanduse platvormide kaudu sõlmitud lepingud. Kuna need ettevõtted on võimelised kasutajaandmeid töötlema ning looma seega tehingust rohkem väärtust, on nende internetis saadud tulu vastuvõtlik agressiivsele maksuplaneerimisele, sest neil ei ole füüsilist kohalolekut eri liikmesriikides. Ka digitaalne tulu, mis on seotud sihtpunktil põhineva digitaalse tuluga, läheb komisjoni esitatud CCCTB reformidega samas suunas.

•  Selgitus selle kohta, et digiteenuste maks peaks kehtima ka selliste andmete müügi ja edastamise suhtes, mis on saavutatud kasutajate aktiivse osalemisega digitaalliidestes.

•  Aegumisklausli rakendamine sõltub püsimeetmete kehtestamisest ning digiteenuste maks kaotab kehtivuse, kui võetakse vastu direktiivi ettepanekud digitaalse märkimisväärse kohaloleku kohta või CCCTB kohta, mis hõlmab ka Euroopa Parlamendi seisukohta alalise digitaalse asukoha kohta.

•  Komisjonil palutakse käesolev direktiiv kolme aasta möödudes uuesti läbi vaadata, eriti mis puudutab digiteenuste maksuga hõlmatud üksusi, liikmesriigis makstud maksu summasid, digiteenuste maksu künniseid seoses üksuste suuruse ja digiteenuste tuluga ning digitaalse tegevuse liike ja maksustatavate tulude liike.

•  Sellise auditimehhanismi kasutuselevõtt, mille puhul iga kolme aasta järel auditeeritakse registreerimisliikmesriigile esitatud digiteenuste maksu deklaratsioon.


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Teatavate digiteenuste osutamisest saadud tuludelt võetava digiteenuste maksu ühine süsteem

Viited

COM(2018)0148 – C8-0137/2018 – 2018/0073(CNS)

EPga konsulteerimise kuupäev

11.4.2018

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

19.4.2018

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

IMCO

19.4.2018

JURI

19.4.2018

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

IMCO

23.4.2018

JURI

23.4.2018

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Paul Tang

31.5.2018

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

29.8.2018

9.10.2018

19.11.2018

 

Vastuvõtmise kuupäev

3.12.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

33

2

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pervenche Berès, Esther de Lange, Markus Ferber, Jonás Fernández, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Petr Ježek, Wolf Klinz, Georgios Kyrtsos, Philippe Lamberts, Werner Langen, Bernd Lucke, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Marisa Matias, Gabriel Mato, Alex Mayer, Bernard Monot, Luděk Niedermayer, Ralph Packet, Sirpa Pietikäinen, Anne Sander, Martin Schirdewan, Molly Scott Cato, Peter Simon, Paul Tang, Marco Valli, Miguel Viegas, Jakob von Weizsäcker

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Mady Delvaux, Syed Kamall, Alain Lamassoure, Luigi Morgano, Michel Reimon, Lieve Wierinck

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Barbara Lochbihler, Jarosław Wałęsa

Esitamise kuupäev

5.12.2018


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

33

+

ALDE

Petr Ježek, Lieve Wierinck

ECR

Bernd Lucke

EFDD

Bernard Monot, Marco Valli

GUE/NGL

Marisa Matias, Martin Schirdewan

PPE

Markus Ferber, Brian Hayes, Georgios Kyrtsos, Alain Lamassoure, Esther de Lange, Werner Langen, Ivana Maletić, Gabriel Mato, Luděk Niedermayer, Sirpa Pietikäinen, Anne Sander, Jarosław Wałęsa

S&D

Pervenche Berès, Mady Delvaux, Jonás Fernández, Roberto Gualtieri, Olle Ludvigsson, Alex Mayer, Luigi Morgano, Peter Simon, Paul Tang, Jakob von Weizsäcker

VERTS/ALE

Philippe Lamberts, Barbara Lochbihler, Michel Reimon, Molly Scott Cato

2

ALDE

Wolf Klinz

GUE/NGL

Miguel Viegas

2

0

ECR

Syed Kamall, Ralph Packet

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 10. detsember 2018Õigusalane teave