Menetlus : 2018/0165(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0437/2018

Esitatud tekstid :

A8-0437/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 18/04/2019 - 10.19

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0439

RAPORT     ***I
PDF 606kWORD 90k
6.12.2018
PE 627.044v02-00 A8-0437/2018

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 596/2014 ja määrust (EL) 2017/1129 VKEde kasvuturgude kasutamise edendamise osas

(COM(2018)0331 – C8-0212/2018 – 2018/0165(COD))

Majandus- ja rahanduskomisjon

Raportöör: Anne Sander

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 596/2014 ja määrust (EL) 2017/1129 VKEde kasvuturgude kasutamise edendamise osas

(COM(2018)0331 – C8-0212/2018 – 2018/0165(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0331),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0212/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. septembri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0437/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED(2)*

komisjoni ettepanekule

---------------------------------------------------------

2018/0165 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) nr 596/2014 ja määrust (EL) 2017/1129 VKEde kasvuturgude kasutamise edendamise osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust(3),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(4),

toimides seadusandliku tavamenetluse(5) kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)  Kapitaliturgude liidu algatuse eesmärk on vähendada sõltuvust pangalaenudest, mitmekesistada turupõhise rahastamise allikaid kõigi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi „VKEd“) jaoks ning soodustada VKEde avalikke aktsia- ja võlakirjaemissioone. Liidus asuvad ettevõtted, kes püüavad kauplemiskohtade kaudu kapitali kaasata, seisavad silmitsi suurte ühekordsete ja alaliste kuludega, mis on seotud avalikustamise ja nõuete täitmisega ning millest heidutatuna nad ei pruugi üldse taotleda liidu kauplemiskohtades kauplemisele võtmist. Lisaks sellele kipub VKEde poolt liidu kauplemiskohtades emiteeritud aktsiate likviidsus olema väiksem ja volatiilsus suurem, mis tõstab kapitali hinda, muutes selle rahastamisallika liiga kulukaks. Seetõttu on väga oluline liidu horisontaalne poliitika VKEde jaoks. Selline poliitika peab olema kaasav, ühtne ja tulemuslik ning võtma arvesse VKEde erinevaid allrühmi ja nende erinevaid vajadusi. Sel eesmärgil on vaja täiendavaid eeskirju, et tagada VKEde kokkusobivus selliste rahastamisallikatega nagu äriinglid, stardikapital, riskikapital jne. VKEde laenude mitmekesistamine on liidu majandusliku tervise tagatis.

(1 a)  Väike või keskmise suurusega ettevõte ehk VKE on äriühing, mis vastab oma viimase raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud aastaaruande kohaselt vähemalt kahele järgmisest kolmest kriteeriumist: töötajate keskmine arv majandusaastal on väiksem kui 250, bilansimaht ei ületa 43 000 000 eurot ning aasta netokäive ei ületa 50 000 000 eurot.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/65/EL(6) loodi mitmepoolsete kauplemissüsteemide alajaotusena uus kauplemiskohtade liik, VKEde kasvuturg, mille eesmärk on hõlbustada VKEde juurdepääsu kapitalile, võimaldamaks neil kasvada, ning aidata kaasa tõelist kasvupotentsiaali omavate VKEdest emitentide vajadustele spetsialiseerunud turgude edasiarendamisele. Samuti tuli direktiivi 2014/65/EL hinnangul tähelepanu „keskendada sellele, kuidas kõnealuse turu kasutamist tulevaste õigusaktidega toetada ja edendada, et muuta see investoritele atraktiivseks, tagada halduskoormuse vähenemine ning pakkuda VKEdele täiendavaid stiimuleid minna kapitaliturgudele VKEde kasvuturgude kaudu“. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee märkis oma arvamuses komisjoni käesoleva määruse ettepaneku kohta järgmist: „teabevahetuse madal tase ja bürokraatlik lähenemine on märkimisväärsed takistused ning nende takistuste ületamiseks tuleb teha palju rohkem jõupingutusi. Teatis peaks olema alati suunatud ahela alumisse otsa, kaasates VKEde ühendusi, sotsiaalpartnereid, kaubanduskodasid jms.“

(3)  Siiski on märgitud, et võrreldes mitmepoolsetes kauplemissüsteemides või reguleeritud turgudel kauplema lubatud emitentidega ei ole VKEde kasvuturul kauplema lubatud emitentidele kehtivad regulatiivsed nõuded kuigivõrd leebemad. Suurem osa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 596/2014(7) sätestatud kohustustest kehtivad ühtviisi kõikidele emitentidele, sõltumata nende suurusest või kauplemiskohast, kus nende finantsinstrumendid on kauplemisele võetud. Asjaolu, et erinevused VKEde kasvuturu emitentide ja mitmepoolsetes kauplemissüsteemides tegutsevate emitentide vahel on väikesed, võtab mitmepoolsetelt kauplemissüsteemidelt motivatsiooni VKEde kasvuturu staatust taotleda. Seega tuleb VKEde kasvuturu kasutamise edendamiseks kehtivaid nõudeid täiendavalt ja proportsionaalselt leevendada.

(4)  VKEde kasvuturgude atraktiivsust tuleks suurendada, vähendades veelgi nõuete täitmisega seotud kulusid ja halduskoormust, millega VKEde kasvuturgude emitendid silmitsi seisavad. Selleks et säilitada reguleeritud turgudel nõuete täitmise kõrgeim tase, tuleks käesoleva määrusega ette nähtud leebemate nõuete kohaldamine piirata VKEde kasvuturgudel noteeritud ettevõtetega hoolimata sellest, et kõiki VKEsid ei noteerita VKEde kasvuturgudel ja et kõik VKEde kasvuturgudel noteeritud ettevõtted ei ole VKEd. Direktiivi 2014/65/EL kohaselt võidakse kasvuturgudel kauplema lubada kuni 50 % ettevõtteid, kes ei ole VKEd, et hoida VKEde kasvuturu ärimudel kasumlikuna muu hulgas muude ettevõtete kui VKEde väärtpaberite likviidsuse kaudu. Arvestades riske, mis kaasnevad erinevate normide kohaldamisega samasse kategooriasse kuuluvates kauplemiskohtades (st VKEde kasvuturul) noteeritud emitentidele, ei tuleks käesolevas määruses sätestatud muudatuste kohaldamisel piirduda ainult VKEdest emitentidega. Selleks et tagada emitentide jaoks järjepidevus ja investorite jaoks selgus, tuleks nõuete täitmisega seotud kulude ja halduskoormuse vähendamist kohaldada kõigi VKEde kasvuturu emitentide suhtes sõltumata nende turukapitalisatsioonist. Emitentidele samu norme kohaldades on samuti tagatud, et ettevõtteid ei panda halvemasse olukorda seetõttu, et nad kasvavad ja ei kuulu enam VKEde hulka. Suurem raskuspunkt peab olema VKEdel – käesoleva määruse subjektidel – ja nende vajadustel. Bürokraatia vähendamine on selle protsessi oluline osa, kuid tuleb võtta ka muid meetmeid. Tuleb teha jõupingutusi, et parandada VKEdele otseselt kättesaadavat teavet neile avatud rahastamisvõimaluste kohta. Andmed näitavad, et VKEde puudulik teavitamine on üks peamisi probleeme seoses nende juurdepääsuga muudele rahastamisallikatele peale pankade.

(4 a)  Tuleb tunnustada asjaolu, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusesse (EL) nr 2017/1129(8) on integreeritud ELi kasvuprospekt, mida kohaldatakse VKEde suhtes, kes emiteerivad turul kapitali. ELi kasvuprospekt on täieliku prospekti kondenseeritud vorm, mis avaldatakse, kui toimub väärtpaberite avalik pakkumine või nende võtmine kauplemisele reguleeritud turul, ning mis sisaldab olulist teavet ja dokumentatsiooni. ELi kasvuprospekt on lühem ja seega on selle koostamine odavam, mis vähendab VKEde kulusid. VKEdel peaks olema võimalik valida kasutamiseks ELi kasvuprospekt. Lisaks peaks väärtpaberite pakkumisel kuni 20 miljoni euro ulatuses olema igal emitendil samuti võimalik kasutada ELi kasvuprospekti, välja arvatud juhul, kui ta kavatseb taotleda luba kauplemiseks reguleeritud turul. See hõlmab emitente, kelle avalikud pakkumised võidakse võtta kauplemisele VKEde kasvuturul, samuti emitente, kes teevad avalikke pakkumisi, millega börsil ei kaubelda. Alternatiivse võimalusena peaks emitentidel olema võimalik koostada täielik prospekt vastavalt määrusele (EL) nr 2017/1129.

(4 b)  VKEde kasvuturu edu ei tohiks mõõta lihtsalt noteeritud äriühingute arvuga, vaid pigem börsil noteeritud äriühingute kasvumääraga. Regulatiivsete nõuete leevendamisest peaksid kasu saama need väiksemad äriühingud, kes omavad tegelikku kasvupotentsiaali.

(5)  Määruse (EL) nr 596/2014 artikli 11 kohaselt hõlmab turu sondeerimine teabe edastamist eesmärgiga hinnata võimaliku tehingu korral potentsiaalsete investorite huvi ja tehinguga seotud tingimusi, nagu tehingu potentsiaalne suurus või hind, enne tehingu teatavaks tegemist ühele või mitmele potentsiaalsele investorile. Võlakirjade suunatud pakkumise läbirääkimiste etapis alustavad ▌emitendid arutelusid piiratud arvu potentsiaalsete kutseliste investoritega (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129(9) määratluses) ning arutavad nende kutseliste investoritega kõiki lepingu- ja tehingutingimusi. Võlakirjade suunatud pakkumise läbirääkimiste etapis edastatakse teavet eesmärgiga struktureerida ja kujundada tehing tervikuna, mitte selleks, et hinnata potentsiaalsete investorite huvi võimaliku tehingu vastu. Mõnikord võib turu sondeerimise nõude kehtestamine võlakirjade suunatud pakkumiste puhul olla koormav ja võtta nii emitentidelt kui ka investoritelt motivatsiooni alustada läbirääkimisi selliste tehingute üle. Selleks et suurendada ▌võlakirjade suunatud pakkumiste atraktiivsust, tuleks sellised tehingud turu sondeerimise korra kohaldamisalast välja jätta, tingimusel et on olemas asjakohane vaikimiskokkulepe.

(6)  Emitendi aktsiate teatav likviidsus on võimalik saavutada likviidsusmehhanismidega, nagu turutegemise kord või likviidsusleping. Turutegemise kord hõlmab kokkulepet turu korraldaja ja sellise kolmanda isiku vahel, kes kohustub hoidma teatavad aktsiad likviidsetena ja kellele tehakse vastutasuks kauplemistasudest hinnaalandust. Likviidsusleping hõlmab kokkulepet emitendi ja sellise kolmanda isiku vahel, kes kohustub pakkuma emitendi nimel likviidsust emitendi aktsiatele. Turu täieliku terviklikkuse säilitamiseks peaks likviidsuslepingute kasutamine olema võimalik kõigi VKEde kasvuturu emitentide jaoks kõikjal liidus, kui täidetud on teatavad tingimused. Kõik pädevad asutused ei ole kehtestanud määruse (EL) nr 596/2014 artikli 13 kohaselt turu tunnustatud tavasid seoses likviidsuslepingutega, mis tähendab, et praegu ei ole kõigil VKEde kasvuturu emitentidel kõikjal liidus juurdepääsu likviidsuskavadele. Selline likviidsuskavade puudumine võib olla takistuseks VKEde kasvuturgude tulemuslikule arendamisele. Seega tuleb luua liidu raamistik, mis annab VKEde kasvuturu emitentidele võimaluse sõlmida likviidsuslepinguid teises liikmesriigis asuva likviidsuse pakkujaga, kui riiklikul tasandil kehtestatud turu tunnustatud tava puudub. Siiski on oluline, et liidu raamistik likviidsuslepingute kohta VKEde kasvuturul ei asendaks kehtivaid või tulevasi siseriiklikke tunnustatud turutavasid, vaid pigem täiendaks neid ▌. On oluline, et pädevad asutused säilitaksid võimaluse kehtestada likviidsuslepingute puhul tunnustatud turutavasid, et kohandada lepingute tingimusi kohalikele eripäradele või laiendada lepinguid mittelikviidsetele väärtpaberitele, mis ei kuulu kauplemiskoha aktsiate hulka.

(7)  Selleks et tagada põhjenduses 6 osutatud liidu raamistiku (mis käsitleb likviidsuslepinguid VKEde kasvuturul) ühetaoline kohaldamine, tuleks määrust (EL) nr 596/2014 muuta, et anda komisjonile õigus võtta vastu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostatud rakenduslikud tehnilised standardid, milles sätestatakse selliste lepingute puhul kasutatav vorm. Komisjon peaks nimetatud rakenduslikud tehnilised standardid võtma vastu rakendusaktidena vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 291 ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010(10) artikliga 15.

(7 a)  VKEde kasvuturgude kasutamist tuleks aktiivselt edendada. Paljud VKEd ei ole ikka veel teadlikud nende uut liiki kauplemiskohtade olemasolust. Olukorra lahendamiseks peaks komisjon tihedas koostöös pädevate riiklike asutuste ja VKEsid esindavate organisatsioonidega korraldama teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, et teavitada VKEsid VKEde kasvuturgude pakutavatest võimalustest.

(8)  Määruse (EL) nr 596/2014 artikli 17 lõike 4 kohaselt võivad emitendid otsustada, et nad viivitavad siseteabe avalikustamisega, kuna viivitamatu avalikustamine kahjustaks tõenäoliselt nende õigustatud huve. Siiski peavad emitendid pädevale asutusele viivitamisest teatama ja selgitama põhjuseid, mille alusel otsus tehti. VKEde kasvuturu emitentide jaoks võib kohustus põhjendada kirjalikult avalikustamisega viivitamise otsust olla koormav. Leitakse, et kui kehtestada VKEde kasvuturu emitentidele leebem nõue, mis seisneb kohustuses selgitada viivitamise põhjuseid ainult pädeva asutuse nõudmisel, ei mõjutaks see oluliselt pädeva asutuse suutlikkust teha kontrolli siseteabe avalikustamise üle ja vähendaks samas oluliselt VKEde kasvuturu emitentide halduskoormust; selle tingimuseks on, et pädevaid asutusi ikkagi teavitatakse viivitamise otsusest ja kui sellistel asutustel on seoses nimetatud otsusega kahtlusi, on neil võimalik alustada uurimist.

(9)  VKEde kasvuturu emitendid peavad määruse (EL) nr 596/2014 artikli 18 lõike 6 kohaselt esitama insaiderite nimekirja ainult pädeva asutuse taotluse korral, ent sellel vähem rangel nõudel on piiratud praktiline mõju, kuna nimetatud emitentidel tuleb siiski teha pidevat järelevalvet nende isikute üle, kes kvalifitseeruvad insaideriteks käimasolevate projektide raames. Seega tuleks praeguse leevendatud nõude asemel anda VKEde kasvuturu emitentidele võimalus pidada ainult alaliste insaiderite loetelu, mis hõlmaks isikuid, kellel on tulenevalt nende ülesannetest või ametist emitendi juures regulaarne juurdepääs siseteabele, ja nende isikute otseseid pereliikmeid. Kõnealust nimekirja tuleks ajakohastada igal aastal ja see tuleks edastada pädevale asutusele. Pädev asutus peaks tagama, et selline halduslik lihtsustamine ei tooks kaasa VKEdele kahjulikke ebaseaduslikke tavasid. Insaiderite nimekirjad on pädevate asutuste jaoks oluline uurimisvahend.

(9 a)  Insaiderite nimekirjad on reguleerivate asutuste jaoks turukuritarvituste uurimisel oluline vahend. Need võimaldavad säilitada turu usaldusväärsust. Oluline on täpsustada, et insaiderite nimekirja koostamise kohustus on nii emitentidel kui ka nende nimel või arvel tegutsevatel isikutel. Emitendi nimel või arvel tegutsevate isikute kohustusi seoses insaiderite nimekirja koostamisega tuleks selgitada, et vältida liidus erinevaid tõlgendusi ja tavasid.

Määruse (EL) nr 596/2014 asjaomaseid sätteid tuleks vastavalt muuta.

(9 b)  Arvestades vähem rangeid nõudeid muudes sätetes, peaksid ka kohaldatavad karistusmeetmed kajastama väiksemate ettevõtjate majanduslikku reaalsust.

(10)  Vastavalt määruse (EL) nr 596/2014 artikli 19 lõikele 3 peavad emitendid avalikustama hiljemalt kolme tööpäeva jooksul tehingud, mille on teinud juhtimiskohustusi täitvad isikud ja nendega lähedalt seotud isikud. Sama tähtaeg kehtib juhtimiskohustusi täitvate isikute ja nendega lähedalt seotud isikute puhul kohustusele teatada oma tehingutest emitendiga. Kui juhtimiskohustusi täitvad isikud ja nendega lähedalt seotud isikud teatavad oma tehingutest VKEde kasvuturu emitentidele hilinemisega, on sellistel VKEde kasvuturu emitentidel tehniliselt keerukas kolmepäevasest tähtajast kinni pidada, mis võib põhjustada vastutusega seotud probleeme. Seega peaks VKEde kasvuturu emitentidel olema lubatud avalikustada tehingud hiljemalt kaks päeva pärast seda, kui juhtimiskohustusi täitvad isikud või nendega lähedalt seotud isikud on neist tehingutest teatanud.

(11)  VKEde kasvuturgu ei tuleks pidada emitentide arengu viimaseks etapiks: see peaks võimaldama edukatel ettevõtetel kasvada ja siseneda ühel päeval reguleeritud turule, et saada kasu suuremast likviidsusest ja ulatuslikumast investorite kogumist. Selleks et hõlbustada üleminekut VKEde kasvuturult reguleeritud turule, peaks kasvavatel ettevõtetel olema võimalus kasutada reguleeritud turul kauplema lubamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artiklis 14 sätestatud lihtsustatud avalikustamiskorda, tingimusel et kõnealustel ettevõtetel on olnud vähemalt kolm aastat luba kaubelda VKEde kasvuturul. See ajavahemik peaks võimaldama emitentidel saada küllaldased kogemused ning esitada turule andmed oma finantstulemuste ja aruandlusnõuete kohta vastavalt direktiivile 2014/65/EL.

(12)  Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002(11) ei ole VKEde kasvuturu emitentidel kohustust avaldada oma finantsaruandeid rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kohaselt. Siiski peaksid need VKEde kasvuturu emitendid, kes soovivad kasutada reguleeritud turule üle minnes lihtsustatud avalikustamiskorda, koostama oma viimased finantsaruanded, sealhulgas võrdlusandmed eelmise aasta kohta, vastavalt kõnealusele määrusele, et vältida hälbimist reguleeritud turgudel kehtivatest standarditest.

(12 a)  Selleks et parandada VKEde rahastamist ja neisse investeerimist liidus, on vaja kasutada valdkondadevahelist lähenemisviisi. Selline valdkondadevaheline lähenemisviis peaks keskenduma rahastamise mõlemale tahule – nii ettevõtjatele kui ka investoritele. Praegu kohaldatakse institutsionaalsete investorite suhtes eeskirju, usaldatavusnõudeid või liiga konservatiivseid suhtarve, mis takistavad neil VKEdesse investeerimast. Sellega seoses peaks komisjon uurima erinevatest valdkondlikest eeskirjadest, mis hõlmavad pensionifonde, kindlustus- ja edasikindlustusseltse, varahaldureid ja investeerimisühinguid, kuidas lihtsustada investeerimist kasvuturgudel noteeritud VKEdesse ja laiemalt kõikidesse VKEdesse liidus.

(13)  Seetõttu tuleks määruseid (EL) nr 596/2014 ja (EL) nr 2017/1129 vastavalt muuta.

(14)  Käesolevas määruses sätestatud muudatusi tuleks hakata kohaldama kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist, et anda VKEde kasvuturgude korraldajatele küllaldaselt aega oma reeglistike kohandamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 596/2014 muudatused

Määrust (EL) nr 596/2014 muudetakse järgmiselt.

1.  Artiklile 11 lisatakse lõige 1a:

„1a. Kui väärtpaberite pakkumine tehakse ainult kutselistele investoritele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129* artikli 2 punkti e määratluses, ei ole see, kui emitent, kelle finantsinstrumendid on võetud kauplemisele mõnes kauplemiskohas, edastab teavet nimetatud kutselistele investoritele eesmärgiga rääkida läbi oma võlakirjade emissioonis osalemise lepingulised tingimused, turu sondeerimine ja ei kujuta enesest siseteabe õigusvastast avaldamist. Kõnealune emitent tagab, et teavet saavad kutselised investorid on teadlikud sellega kaasnevatest õiguslikest kohustustest ja tunnustavad neid kirjalikult ning on teadlikud siseteabe alusel kauplemise ja siseteabe õigusvastase avaldamise eest kohaldatavatest karistustest.

________________________

*  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/71/EÜ (ELT L 168, 30.6.2017, lk 12).“;

2.  artiklile 13 lisatakse lõiked 12 ja 13:

„12. Ilma et see kahjustaks liikmesriikide suutlikkust kasutada tunnustatud turutavasid või selliseid tavasid arendada, tohib emitent, kelle finantsinstrumendid on võetud kauplemisele VKEde kasvuturul, ▌sõlmida oma aktsiate kohta ELi likviidsuslepingu, kui täidetud on järgmised tingimused:

(a)  likviidsuslepingu tingimused vastavad käesoleva määruse artikli 13 lõikes 2 ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2016/908** sätestatud kriteeriumidele;

(b)  likviidsusleping on koostatud vastavalt lõikes 13 osutatud vormile;

(c)  likviidsuse pakkujal on pädeva asutuse antud nõuetekohane luba vastavalt direktiivile 2014/65/EL ja ta on registreeritud turu liikmena kas VKEde kasvuturu korraldaja või seda korraldava investeerimisühingu poolt;

(d)  VKEde kasvuturu korraldaja või seda korraldav investeerimisühing kinnitab emitendile kirjalikult, et ta on likviidsuslepingu ärakirja kätte saanud ja nõustub nimetatud lepingu tingimustega.

Käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud emitent peab olema mis tahes hetkel tõestama, et tingimused, mille kohaselt leping sõlmiti, on pidevalt täidetud. Kõnealune emitent ja VKEde kasvuturu korraldaja esitavad likviidsuslepingu asjaomastele pädevatele asutustele▌.

13. Selleks et tagada lõike 12 ühetaolised kohaldamistingimused, antakse komisjonile tihedas koostöös Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega ja tema tehnilise nõuande alusel õigus võtta kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, täpsustades ELi likviidsuslepingu sõlmimise puhul kasutatava lepingulise vormi standardeid, et tagada artikliga 13 ette nähtud tingimuste täitmine. ▌

_________________________

**  Komisjoni 26. veebruari 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/908, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 596/2014 regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad turu tunnustatud tava kehtestamise kriteeriume, korda ja nõudeid ning selle hoidmise, lõpetamise või tunnustamise tingimuste muutmise nõudeid (ELT L 153, 10.6.2016, lk 3).“;

3.  artikli 17 lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

  (a) kolmas lõik asendatakse järgmisega:

  „Kui emitent või lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osaline on viivitanud siseteabe avalikustamisega käesoleva lõike kohaselt, teavitab ta lõikes 3 täpsustatud pädevat asutust viivitamisest alati kirjalikult kohe pärast siseteabe avalikustamist. Selles teavituses esitab emitent või lubatud heitkoguse väärtpaberite turu osaline kirjaliku selgituse selle kohta, kuidas käesolevas lõikes sätestatud tingimused olid täidetud. Alternatiivina võivad liikmesriigid ette näha, et nimetatud selgitus tuleb esitada üksnes lõikes 3 täpsustatud pädeva asutuse nõudmisel.“;

  (b) lisatakse järgmine lõik:

Erandina kolmandast lõigust esitab emitent, kelle väärtpaberid on võetud kauplemisele VKEde kasvuturul, pädevale asutusele kirjaliku selgituse üksnes vastava taotluse korral.▌“;

4.  artikli 18 lõiked 1–6 asendatakse järgmistega:

„1. Finantsinstrumendi emitent ja tema nimel või arvel tegutsev isik peavad:

(a)  koostama nimekirja kõigist isikutest, kellel on juurdepääs siseteabele ning kes töötavad tema heaks töölepingu alusel või täidavad muul viisil ülesandeid, mille tõttu on neil juurdepääs siseteabele, nagu nõustajad, raamatupidajad või reitinguagentuurid („insaiderite nimekiri”);

(b)  insaiderite nimekirja kohe ajakohastama vastavalt lõikele 4 ja

(c)  esitama pädeva asutuse taotluse korral insaiderite nimekirja võimalikult kiiresti sellele asutusele.

2.  Emitendid ja nende nimel või arvel tegutsevad isikud võtavad mõistlikke meetmeid tagamaks, et kõik insaiderite nimekirja kantud isikud tunnustavad kirjalikult sellega kaasnevaid õiguslikke kohustusi ning on teadlikud siseteabe alusel kauplemise ning siseteabe õigusvastase avaldamise eest kohaldatavatest karistustest. Kui emitent palub oma insaiderite nimekirja koostada ja ajakohastada mõnel teisel isikul, jääb emitent täielikult vastutavaks käesoleva artikli järgimise eest. Emitendil on alati õigus tutvuda teise isiku koostatava insaiderite nimekirjaga.

3.  Insaiderite nimekirjad sisaldavad vähemalt järgmist:

  (a)  siseteabele juurdepääsu omavate isikute isikuandmed;

(b)  põhjus, miks mingi isik insaiderite nimekirja on kantud;

(c)  kuupäev ja kellaaeg, millal vastavale isikule siseteabele juurdepääs anti, ning

(d)  kuupäev, millal insaiderite nimekiri koostati.

4.  Emitendid ja nende nimel või arvel tegutsevad isikud uuendavad oma insaiderite nimekirju järgmiste asjaolude esinemisel kohe, lisades uuendamise kuupäeva:

(a)  kui nimekirjas juba oleva isiku insaiderite nimekirja kandmise põhjus muutub;

(b)  kui lisandub uus isik, kellel on juurdepääs siseteabele ja kes tuleb seetõttu insaiderite nimekirja kanda, ning

(c)  kui isikul ei ole enam siseteabele juurdepääsu.

Iga kord, kui nimekirja uuendatakse, märgitakse kuupäev ja kellaaeg, mil uuendamise põhjustanud muutus toimus.

5.  Emitendid ja kõik isikud, kes nende nimel või arvel tegutsevad, säilitavad oma insaiderite nimekirju vähemalt viis aastat pärast nende koostamist või uuendamist.

6.  Emitentidel, kelle finantsinstrumendid on võetud kauplemisele VKEde kasvuturul, ja kõigil isikutel, kes nende nimel või arvel tegutsevad, on lubatud kanda oma insaiderite loetellu ainult need isikud, kellel on tulenevalt nende ülesannetest või ametist pidev juurdepääs kogu siseteabele oma vastavates üksustes.

Need insaiderite loetelud esitatakse pädevale asutusele tema taotluse korral. Sellise taotluse puudumisel esitatakse nimekirjad minimaalse sagedusega, mille määrab kindlaks pädev asutus.“;

5.  artikli 19 lõike 3 esimesele lõigule lisatakse järgmine lause:

„Emitentidel, kelle finantsinstrumendid on võetud kauplemisele VKEde kasvuturul, on alates lõikes 1 osutatud teate kättesaamist kaks tööpäeva selleks, et avalikustada nimetatud teates sisalduv teave.“

5 a.  artiklit 35 muudetakse järgmiselt:

(a) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Artikli 6 lõigetes 5 ja 6, artikli 12 lõikes 5, artikli 13 lõikes 13, artikli 17 lõike 2 kolmandas lõigus, artikli 17 lõikes 3 ning artikli 19 lõigetes 13 ja 14 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates [muutmisakti jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.“;

(b) lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 6 lõigetes 5 ja 6, artikli 12 lõikes 5, artikli 13 lõikes 13, artikli 17 lõike 2 kolmandas lõigus, artikli 17 lõikes 3 ning artikli 19 lõigetes 13 ja 14 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.“;

(c) lisatakse järgmine lõige:

„3 a. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.“;

(d) lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Artikli 6 lõike 5 või 6, artikli 12 lõike 5, artikli 13 lõike 13, artikli 17 lõike 2 kolmanda lõigu, artikli 17 lõike 3 ning artikli 19 lõike 13 või 14 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.“.

Artikkel 2

Määruse (EL) nr 2017/1129 muudatused

-1.  Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

  (a)  punkt f asendatakse järgmisega:

„ f) väärtpaberid, mida pakutakse seoses ülevõtmisega vahetuspakkumise teel, tingimusel et artikli 21 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt tehakse avalikkusele kättesaadavaks dokument, ▌milles kirjeldatakse tehingut ja selle mõju emitendile ning tagatakse suurem läbipaistvus, et võimaldada investoril anda teadlik hinnang vastavalt artikli 6 lõike 1 esimesele lõigule;“;

(b)  lisatakse järgmine lõige:

„6 a. Lõike 4 punktis f ning lõike 5 esimese lõigu punktis e sätestatud erandeid kohaldatakse ainult juhul, kui ostja kapitaliväärtpaberid on enne ülevõtmist juba reguleeritud turul kauplemisele võetud.

Lõike 4 punktis g ning lõike 5 esimese lõigu punktis f sätestatud erandeid kohaldatakse ainult juhul, kui täidetud on mõni järgmistest tingimustest:

(a)  pakkuja kapitaliväärtpaberid on enne tehingut juba reguleeritud turul kauplemisele võetud;

(b)  seoses ettevõtte jagunemisega jaotatavad kapitaliväärtpaberid on enne tehingut juba reguleeritud turul kauplemisele võetud;

(c)  ühinemist ei loeta pöördomandamistehinguks Euroopa Liidu poolt heaks kiidetud 3. rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) punkti B19 (Äriühendused) tähenduses.“;

1.  määruse (EL) 2017/1129 artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

(a)  lõike 1 esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

  i)  punkt b asendatakse järgmisega:

„b) emitendid, kelle kapitaliväärtpaberitega on lubatud kaubelda reguleeritud turul või VKEde kasvuturul vähemalt viimase 18 kuu jooksul järjest ja kes emiteerivad mittekapitaliväärtpabereid või kapitalile juurdepääsu andvaid väärtpabereid;“

ii)  ▌lisatakse järgmine punkt▌:

„d) emitendid, kellel on vähemalt kaks aastat olnud luba kaubelda VKEde kasvuturul ja kes taotlevad olemasolevate või uute väärtpaberite kauplemisele võtmist reguleeritud turul.“;

(b)  lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

i)  lõike 3 teise lõigu punkt e asendatakse järgmisega:

„e)  kapitaliväärtpaberite või kapitalile juurdepääsu andvate väärtpaberite puhul käibekapitali aruanne, kapitalisatsiooni ja võlgade aruanne, asjakohaste huvide konfliktide ja seotud isikutega tehtud tehingute avalikustamine, põhiaktsionärid ja asjakohasel juhul pro forma finantsteave.“;

ii)  lisatakse järgmine lõik:

Komisjon vaatab 21. jaanuariks 2021 läbi käesolevas lõikes sätestatud delegeeritud õigusakti või delegeeritud õigusaktid, sealhulgas eelkõige need, milles on esitatud vähendatud teabekogus kapitaliväärtpaberite kohta vastavalt käesoleva lõike teise lõigu punktile e.”;

2 a.  artikli 15 lõike 1 esimesse lõiku lisatakse järgmine punkt:

„c a) muud kui VKEdest emitendid, kes pakuvad aktsiaid üldsusele samal ajal, kui nad taotlevad nende aktsiate VKEde kasvuturul kauplemisele võtmist, tingimusel et neil ei ole juba aktsiaid, mis on võetud kauplemisele VKEde kasvuturul ning et kahe alljärgneva komponendi korrutis on alla 200 000 000 EUR:

i) artikli 17 lõike 1 punkti b alapunktis i osutatud juhul lõplik pakkumishind või maksimaalne hind;

ii) artikli 17 lõike 1 punkti b alapunktis i osutatud juhul tasumata aktsiate koguarv kohe pärast aktsiate pakkumist üldsusele, mis arvutatakse kas üldsusele pakutavate aktsiate koguse või üldsusele pakutavate aktsiate maksimaalkoguse alusel.”;

2 b.  V lisa punkt II asendatakse järgmisega:

  „II. ▌Kapitalisatsiooni ja võlgade aruanne (üksnes kapitaliväärtpaberite puhul, mille on emiteerinud äriühingud, mille turukapitalisatsioon on üle 200 000 000 euro) ja käibekapitali aruanne (üksnes kapitaliväärtpaberite puhul).

  Eesmärk on anda teavet emitendi kapitalisatsiooni ja võlgade kohta ning selle kohta, kas käibekapital on piisav emitendi olemasolevate vajaduste täitmiseks või kui see nii ei ole, siis kuidas kavatseb emitent tagada vajaliku täiendava käibekapitali.“

Artikkel 2 a

Määruse (EL) 600/2014 ja direktiivi 2014/65/EL muudatused

1.  Komisjon koostab hiljemalt 31. detsembriks 2020 koostöös ESMAga aruande Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 600/2014(12) ning direktiivi 2014/65/EL nõuete mõju kohta VKEde rahastamisele, nende juurdepääsule finantsturgudele ja VKEde kasvuturgude edukuse kohta. Selle aruande jaoks kogub ESMA andmeid avalikest pakkumistest ja nimekirjast väljaarvamistest VKEde kasvuturgudel, teistes mitmepoolsetes kauplemissüsteemides ja reguleeritud turgudel ning jälgib äriühingute üleminekuid eri kauplemiskohtade vahel. ESMA uurib ka seda, kas VKEde aktsiate ja võlakirjade omamine järelturul on takistuseks VKEde juurdepääsul avalikele turgudele. Aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule, vajaduse korral koos seadusandliku ettepanekuga.

2.  Komisjon moodustab hiljemalt 31. detsembriks 2019 sidusrühma ekspertgrupi, et jälgida VKEde kasvuturgude edukust. Lõikes 1 osutatud aruandes olev osa VKEde kasvuturgude kohta koostatakse koostöös sidusrühma ekspertgrupiga.

Artikkel 2 b

Delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 muudatused

Komisjon koostab hiljemalt 31. detsembriks 2019 hinnangu delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593(13) artikli 13 sätete mõjule VKEde uurimistulemustele liidus.

Delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 artiklis 13 on sätestatud nõuded, mida kohaldatakse kolmandate isikute poolt analüüside koostamisele klientidele väärtpaberiportfelli valitsemise või muid investeerimis- või kõrvalteenuseid osutavatele investeerimisühingutele, ja eelkõige tingimused, mis peavad olema täidetud, et selliseid analüüse ei käsitletaks hüvena, mis on keelatud vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõigetele 7 ja 8.

Artikkel 2 c

Direktiivi 2009/138/EÜ muudatused

1.   Komisjon koostab hiljemalt 31. detsembriks 2020 aruande omavahendite nõuete ja investeerimise suhtarvude mõju ning kõigi muude meetmete kohta, mis võiksid avaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ(14) reguleerimisalasse kuuluvatele kindlustusseltsidele ja edasikindlustusseltsidele noteeritud ja noteerimata VKEde finantseerimisel piiravat mõju, ning edastab aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule, vajaduse korral koos seadusandliku ettepanekuga.

2.  Lõike 1 kohaldamise eesmärgil edastab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) komisjonile järgmise teabe:

(a)  kindlustusandjate ja edasikindlustusandjate poolt noteeritud ja noteerimata VKEdesse tehtavate investeeringute arengu analüüs;

(b)  nende regulatiivsete ja haldustõkete analüüs, mis piiravad või takistavad noteeritud ja noteerimata VKEde rahastamist ja neisse investeerimist, näiteks usaldusnõuded ja suhtarvud või mis tahes muud sätted;

(c)  direktiivis 2009/138/EÜ määratletud omakapitalinõuete kokkusobivus VKEde riskipositsioonidega ning punktides a ja b osutatud analüüside järeldused.

Artikkel 2 d

Direktiivi (EL) 2016/2341 muudatused

1.  Komisjon koostab hiljemalt 31. detsembriks 2020 aruande omavahendite nõuete ja investeerimise suhtarvude mõju ning kõigi muude meetmete kohta, mis võiksid avaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341(15) reguleerimisalasse kuuluvate tööandja kogumispensioni asutustele noteeritud ja noteerimata VKEde finantseerimisel piiravat mõju, ning edastab aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule, vajaduse korral koos seadusandliku ettepanekuga.

2.  Lõike 1 kohaldamise eesmärgil edastab EIOPA komisjonile järgmise teabe:

(a)  tööandja kogumispensioni asutuste poolt noteeritud ja noteerimata VKEdesse tehtavate investeeringute arengu analüüs;

(b)  nende regulatiivsete ja haldustõkete analüüs, mis piiravad või takistavad noteeritud ja noteerimata VKEde rahastamist ja neisse investeerimist, näiteks usaldusnõuded ja suhtarvud või mis tahes muud sätted;

(c)  direktiivis 2009/138/EÜ määratletud omakapitalinõuete kokkusobivus VKEde riskipositsioonidega ning punktides a ja b osutatud analüüside järeldused.

Artikkel 2 e

Investeerimisühingute ja varahaldurite tegevust reguleerivate raamistike läbivaatamisklausel

1.  Komisjon koostab hiljemalt 31. detsembriks 2020 aruande omavahendite nõuete ja investeerimise suhtarvude mõju ning kõigi muude meetmete kohta, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/91/EL(16) (eurofondide direktiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL(17) (alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate direktiiv), investeerimisühinguid käsitleva direktiivi ja investeerimisühinguid käsitleva määruse [Väljaannete talitus: palun lisada viide] reguleerimisalasse ja mis võiksid avaldada varahalduritele ja investeerimisühingutele noteeritud ja noteerimata VKEde finantseerimisel piiravat mõju, ning edastab aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule, vajaduse korral koos seadusandliku ettepanekuga.

2.  Lõike 1 kohaldamise eesmärgil esitavad ESMA ja EBA komisjonile järgmise teabe:

(a)  finantsinstitutsioonide poolt noteeritud ja noteerimata VKEdesse tehtavate investeeringute arengu analüüs;

(b)  nende regulatiivsete ja haldustõkete analüüs, mis piiravad või takistavad noteeritud ja noteerimata VKEde rahastamist ja neisse investeerimist, näiteks usaldusnõuded ja suhtarvud või mis tahes muud sätted;

(c)  ELis noteeritud VKEdesse tehtud investeeringute ees seisvate ja nende põhjustatud riskide analüüs ajavahemikul, mis hõlmab vähemalt 10 aastat – või 5 aastat, kui selles sisaldub majanduslangus – ja mis hõlmab täielikku majandustsüklit, arvestades oluliste majandustegurite tsüklilisust;

(d)  osutatud raamistikus määratletud omakapitalinõuete kokkusobivus VKEde riskipositsioonidega ning punktides a, b ja c osutatud analüüside järeldused.

________________________________

***  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1).“

Artikkel 3

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates [6 kuud pärast jõustumist].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel        Nõukogu nimel

president        eesistuja

(1)

  ELT C 440, 6.12.2018, lk 79.

(2)

* Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.

(3)

  ELT C […], […], lk […].

(4)

  ELT C 440, 6.12.2018, lk 79.

(5)

  Euroopa Parlamendi … seisukoht (ELT ...) ja nõukogu … otsus.

(6)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(7)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.6.2014, lk 1).

(8)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/71/EÜ (EMPs kohaldatav tekst)

(9)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/71/EÜ (ELT L 168, 30.6.2017, lk 12).

(10)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(11)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1).

(12)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

(13)

Komisjoni 7. aprilli 2016. aasta delegeeritud direktiiv (EL) 2017/593, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses kliendi finantsinstrumentide ja vahendite kaitsmisega, tootejuhtimise kohustuste ja normidega, mida kohaldatakse teenustasu, vahendustasu või mis tahes muu rahalise või mitterahalise hüve maksmise või saamise suhtes (ELT L 87, 31.3.2017, lk 500).

(14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

(15)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37);

(16)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/91/EL, millega muudetakse direktiivi 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta seoses depositooriumi ülesannete, tasustamispoliitika ja karistustega (ELT L 257, 28.8.2014, lk 186).

(17)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

VKEde kasvuturgude kasutamise edendamine

Viited

COM(2018)0331 – C8-0212/2018 – 2018/0165(COD)

EP-le esitamise kuupäev

24.5.2018

 

 

 

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

ECON

11.6.2018

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

istungil teada andmise kuupäev

ENVI

11.6.2018

IMCO

11.6.2018

JURI

11.6.2018

 

Arvamuse esitamisest loobumine

otsuse kuupäev

ENVI

21.6.2018

IMCO

19.6.2018

JURI

9.7.2018

 

Raportöörid

nimetamise kuupäev

Anne Sander

31.5.2018

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

24.9.2018

19.11.2018

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

3.12.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

33

0

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pervenche Berès, Esther de Lange, Markus Ferber, Jonás Fernández, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Petr Ježek, Wolf Klinz, Georgios Kyrtsos, Philippe Lamberts, Werner Langen, Bernd Lucke, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Marisa Matias, Gabriel Mato, Alex Mayer, Bernard Monot, Luděk Niedermayer, Ralph Packet, Sirpa Pietikäinen, Anne Sander, Martin Schirdewan, Molly Scott Cato, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Paul Tang, Marco Valli, Miguel Viegas, Jakob von Weizsäcker

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Mady Delvaux, Syed Kamall, Alain Lamassoure, Luigi Morgano, Michel Reimon, Lieve Wierinck

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Barbara Lochbihler, Jarosław Wałęsa

Esitamise kuupäev

7.12.2018


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

33

+

ALDE

Petr Ježek, Wolf Klinz, Lieve Wierinck

ECR

Syed Kamall, Bernd Lucke, Ralph Packet

PPE

Markus Ferber, Brian Hayes, Georgios Kyrtsos, Alain Lamassoure, Werner Langen, Ivana Maletić, Gabriel Mato, Luděk Niedermayer, Sirpa Pietikäinen, Anne Sander, Jarosław Wałęsa, Esther de Lange

S&D

Pervenche Berès, Mady Delvaux, Jonás Fernández, Roberto Gualtieri, Olle Ludvigsson, Alex Mayer, Luigi Morgano, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Paul Tang, Jakob von Weizsäcker

VERTS/ALE

Philippe Lamberts, Barbara Lochbihler, Michel Reimon, Molly Scott Cato

0

 

 

5

0

EFDD

Bernard Monot, Marco Valli

GUE/NGL

Marisa Matias, Martin Schirdewan, Miguel Viegas

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 11. jaanuar 2019Õigusalane teave