Menetlus : 2018/0202(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0445/2018

Esitatud tekstid :

A8-0445/2018

Arutelud :

PV 15/01/2019 - 19
CRE 15/01/2019 - 19

Hääletused :

PV 16/01/2019 - 12.6
CRE 16/01/2019 - 12.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0019

RAPORT     ***I
PDF 1320kWORD 209k
7.12.2018
PE 625.202v02-00 A8-0445/2018

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) kohta

(COM(2018)0380 – C8-0231/2018 – 2018/0202(COD))

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

Raportöör: Maria Arena

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
 EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS
 REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI MUUDATUSETTEPANEKUTENA ESITATUD SEISUKOHT
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) kohta

(COM(2018)0380 – C8-0231/2018 – 2018/0202(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0380),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 175 lõiget 3, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0231/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee … arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee ... arvamust(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, eelarvekomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni muudatusettepanekutena esitatud seisukohta (A8-0445/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) kohta

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Üleminekufondi (EFT) kohta

Selgitus

Horisontaalne muudatusettepanek, mida kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Õigusaktide direktoraat (keelejuristid) teevad vajalikud muudatused, kui muudatus lisatakse määruse lõplikku teksti. Seetõttu ei sisaldu sellekohased muudatusettepanekud raporti lõplikus versioonis.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Fondide rakendamisel tuleks järgida Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklis 3 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklis 10 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid, sealhulgas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. Liikmesriigid ja komisjon peaksid püüdma kõrvaldada ebavõrdsust, edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja kaasata soolist aspekti, samuti võitlema diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Fondide eesmärke tuleks ellu viia kestliku arengu raames ning seejuures peaks liit edendama keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi säilitamise ja parandamise eesmärke, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse põhimõtet, et saastaja maksab.

(1)  Fondide rakendamisel tuleks järgida Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklis 3 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklites 9 ja 10 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid, sealhulgas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 8 peaksid liikmesriigid ja komisjon püüdma kõrvaldada ebavõrdsust, edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja kaasata soolist aspekti, samuti võitlema diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Fondide eesmärke tuleks ellu viia kestliku arengu raames ning seejuures peaks liit edendama keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi säilitamise ja parandamise eesmärke, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse põhimõtet, et saastaja maksab.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  2018. aasta veebruaris võttis komisjon vastu teatise „Uus tänapäevane mitmeaastane finantsraamistik Euroopa Liidu jaoks, mis võimaldab tõhusalt saavutada tema prioriteete ka pärast 2020. aastat“18. Teatises rõhutatakse, et liidu eelarve toetab Euroopa ainulaadset sotsiaalset turumajandust. Seetõttu on äärmiselt oluline parandada tööhõivevõimalusi ja lahendada oskustega seotud probleeme, eelkõige ka neid, mis on seotud digiteerimisega. Eelarve paindlikkus peab olema järgmise mitmeaastase finantsraamistiku keskne põhimõte. Paindlikkusmehhanismide kohaldamist jätkatakse, et liit saaks reageerida ettenägematutele sündmustele ja tagada, et eelarvevahendeid kasutatakse seal, kus neid on kõige rohkem vaja.

(4)  2018. aasta veebruaris võttis komisjon vastu teatise „Uus tänapäevane mitmeaastane finantsraamistik Euroopa Liidu jaoks, mis võimaldab tõhusalt saavutada tema prioriteete ka pärast 2020. aastat“18. Teatises rõhutatakse, et liidu eelarve toetab Euroopa ainulaadset sotsiaalset turumajandust. Seetõttu on äärmiselt oluline parandada tööhõivevõimalusi ja lahendada oskustega seotud probleeme, eelkõige ka neid, mis on seotud digiteerimise, automatiseerimise ja üleminekuga ressursitõhusale majandusele, järgides täielikult Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgu järel sõlmitud 2015. aasta Pariisi kliimakokkulepet. Eelarve paindlikkus peab olema järgmise mitmeaastase finantsraamistiku keskne põhimõte. Paindlikkusmehhanismide kohaldamist jätkatakse, et liit saaks õigeaegsemalt reageerida ettenägematutele sündmustele ja tagada, et eelarvevahendeid kasutatakse seal, kus neid on kõige rohkem vaja.

__________________

__________________

18

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A52018DC0098

18

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A52018DC0098

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Oma aruteludokumendis üleilmastumise ohjamise kohta20 on komisjon oskustööjõu nõudluse suurenemise ja madalamat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade vähenemise peamiste teguritena kindlaks teinud kaubandusega seotud globaliseerumise ja tehnoloogia arengu kombinatsiooni. Hoolimata avatuma kaubanduse üldistest tohututest eelistest ja maailma majandussüsteemide edasisest integreerumisest tuleb sellise negatiivse kõrvalmõjuga võidelda. Kuna globaliseerumise praegused eelised jagunevad juba inimeste ja piirkondade vahel ebaühtlaselt, avaldades negatiivselt mõjutatud isikutele olulist mõju, on oht, et üha kiirem tehnoloogiaareng süvendab seda mõju veelgi. Seega tuleb kooskõlas solidaarsuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtetega tagada, et globaliseerumisest saadav kasu jagatakse õiglasemalt, ühitades majandusliku avanemise ja tehnoloogiaarengu sotsiaalkaitsega.

(6)  Oma aruteludokumendis üleilmastumise ohjamise kohta20 on komisjon oskustööjõu nõudluse suurenemise ja madalamat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade vähenemise peamiste teguritena kindlaks teinud kaubandusega seotud globaliseerumise ja tehnoloogia arengu kombinatsiooni. Kuigi tuleb tunnistada avatuma kaubanduse eeliseid, on sellega seotud negatiivse kõrvalmõju käsitlemiseks vaja sobilikke vahendeid. Kuna globaliseerumise praegused eelised jagunevad inimeste ja piirkondade vahel ebaühtlaselt, avaldades negatiivselt mõjutatud isikutele olulist mõju, on oht, et tehnoloogilised ja keskkonnaga seotud muudatused süvendavad seda mõju veelgi. Seega tuleb kooskõlas solidaarsuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtetega tagada, et globaliseerumisest saadav kasu jagatakse õiglasemalt. Asjaomased liidu struktuurifondid, näiteks Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), peaksid globaliseerumise ning tehnoloogiliste ja keskkonnaga seotud üleminekute võimalikku kumulatiivset negatiivset mõju laiemalt ette nägema, et paremini kohandada ärimaailma ja tööjõudu, ühitades majanduskasvu ja tehnoloogia arengut piisava sotsiaalkaitse ja aktiivse toetusega tööhõive- ja füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise võimaluste kasutamiseks.

__________________

__________________

20 https://ec.europa.eu/commission/publications/reflection-paper-harnessing-globalisation_et.

20 https://ec.europa.eu/commission/publications/reflection-paper-harnessing-globalisation_et.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Oma aruteludokumendis ELi rahanduse tuleviku kohta21 rõhutab komisjon vajadust vähendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust liikmesriikides ja nende vahel. Seega on esmatähtis investeerida võrdsusse, sotsiaalsesse kaasatusse, haridusse ja koolitusse ning tervisesse.

(7)  Oma aruteludokumendis ELi rahanduse tuleviku kohta21 rõhutab komisjon vajadust vähendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust liikmesriikides ja nende vahel. Seega on esmatähtis investeerida kestlikku arengusse, võrdsusse, sotsiaalsesse kaasatusse, haridusse ja koolitusse ning tervisesse.

_________________

_________________

21 https://ec.europa.eu/commission/publications/reflection-paper-future-eu-finances_et.

21 https://ec.europa.eu/commission/publications/reflection-paper-future-eu-finances_et.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Globaliseerumise ja tehnoloogiliste muutuste tulemusel suureneb tõenäoliselt veelgi maailma majanduste omavaheline seotus ja vastastikune sõltuvus. Tööjõu ümberjaotamine on selliste majanduslike muutuste lahutamatu ja paratamatu osa. Kui muutustest tulenevat kasu tahetakse jaotada õiglaselt, on äärmiselt oluline pakkuda abi koondatud töötajatele ja neile, keda ähvardab koondamine. „Muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitlev ELi kvaliteediraamistik“22 on liidu poliitiline vahend, mis loob ettevõtete restruktureerimisi ette näha ja neid arvesse võtta võimaldavate parimate tavade raamistiku. Selles antakse põhjalik ülevaade, kuidas tuleks asjakohaste poliitiliste vahendite abil tegeleda majandusliku kohandamise ja restruktureerimisega seonduvate probleemidega ning nende tööhõivealase ja sotsiaalse mõjuga. Lisaks kutsutakse sellega liikmesriike üles kasutama ELi ja riiklikke vahendeid viisil, mis tagab, et restruktureerimise sotsiaalset mõju, eelkõige tööhõivele avalduvat negatiivset mõju saab tõhusamalt leevendada. Peamised liidu vahendid, millega aidatakse mõjutatud töötajaid, on Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), mille eesmärk on pakkuda ennetavat abi, ning EGF, mille eesmärk on pakkuda abi vastavalt vajadusele ettenägematute suurte restruktureerimiste korral.

(8)  Kliimamuutuste, globaliseerumise ja tehnoloogiliste muutuste tulemusel suureneb tõenäoliselt veelgi maailma majanduste omavaheline seotus ja vastastikune sõltuvus. Tööjõu ümberjaotamine on selliste majanduslike muutuste lahutamatu ja paratamatu osa. Kui muutustest tulenevat kasu tahetakse jaotada õiglaselt, on äärmiselt oluline pakkuda abi koondatud töötajatele ja neile, keda ähvardab koondamine. Peamised liidu vahendid, millega aidatakse mõjutatud töötajaid, on ESF+, mille eesmärk on pakkuda ennetavat abi, ja EFT, mille eesmärk on pakkuda abi vastavalt vajadusele suurte restruktureerimiste korral. „Muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitlev ELi kvaliteediraamistik“22 on liidu poliitiline vahend, mis loob ettevõtete restruktureerimisi ette näha ja neid arvesse võtta võimaldavate parimate tavade raamistiku. Selles antakse põhjalik ülevaade, kuidas tuleks asjakohaste poliitiliste vahendite abil tegeleda majandusliku kohandamise ja restruktureerimisega seonduvate probleemidega ning nende tööhõivealase ja sotsiaalse mõjuga. Lisaks kutsutakse sellega liikmesriike üles kasutama ELi ja riiklikke vahendeid viisil, mis tagab, et restruktureerimise sotsiaalset mõju, eelkõige tööhõivele avalduvat negatiivset mõju saab tõhusamalt leevendada.

__________________

__________________

22 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE „Muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitlev ELi kvaliteediraamistik“ (COM(2013)0882 final, 13.12.2013).

22 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE „Muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitlev ELi kvaliteediraamistik“ (COM(2013)0882 final, 13.12.2013).

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11 a) EFT programm peaks olema nähtav ning selle käigus tuleks nõuda rohkem ja paremaid andmeid, selleks et oleks võimalik EFTd korrektselt teaduslikult hinnata ja vältida halduspiiranguid kaubanduse kohandamistoetusega seotud programmide rakendamisel.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Komisjon rõhutab, kui jätkuvalt tähtis on EGFi roll paindliku fondina, mis võimaldab toetada töötajaid, kes on kaotanud oma töö suuremahuliste restruktureerimiste käigus, ja aidata neil võimalikult kiiresti leida uus töökoht. Liit peaks ka edaspidi andma konkreetset ühekordset rahalist toetust, et hõlbustada koondatud töötajate tööturule naasmist aladel, sektorites, territooriumidel või tööturgudel, mis kannatavad tõsiste majandushäirete tõttu. Võttes arvesse avatud kaubanduse, tehnoloogiliste muutuste või muude tegurite, nagu vähese CO2-heitega majandusele ülemineku koos- ja vastastikust mõju ning seega arvestades, et järjest raskem on välistada üht konkreetset tegurit, mis põhjustab töökohtade koondamist, võetakse EGF tulevikus kasutusele ainult juhul, kui restruktureerimine avaldab olulist mõju. Arvestades fondi eesmärki, mis on pakkuda abi erakorralistes olukordades ja ootamatutel asjaoludel, täiendades ESF+ pakutavat ennetavama iseloomuga abi, jääb EGF paindlikuks erivahendiks väljaspool mitmeaastase finantsraamistiku eelarvelisi ülemmäärasid, nagu on sätestatud komisjoni teatises. „Tänapäevane eelarve liidu jaoks, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi: mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027“ ja selle lisa27.

(13)  Komisjon rõhutab, kui jätkuvalt tähtis on EFT roll paindliku fondina, mis võimaldab toetada töötajaid, kes on kaotanud oma töö suuremahuliste restruktureerimiste käigus, ja aidata neil võimalikult kiiresti leida uus töökoht. Liit peaks ka edaspidi andma konkreetset ühekordset rahalist toetust, et hõlbustada koondatud töötajate kvaliteetsele ja kestlikule tööturule naasmist aladel, sektorites, territooriumidel või tööturgudel, mis kannatavad tõsiste majandushäirete tõttu. Võttes arvesse avatud kaubanduse, tehnoloogiliste muutuste, digiteerimise ja automatiseerimise või muude tegurite, nagu vähese CO2-heitega majandusele ülemineku koos- ja vastastikust mõju ning seega arvestades, et järjest raskem on välistada üht konkreetset tegurit, mis põhjustab töökohtade koondamist, tuleks EFT tulevikus kasutusele võtta ainult juhul, kui restruktureerimine avaldab olulist mõju. Arvestades fondi eesmärki, mis on pakkuda abi erakorralistes olukordades ja ootamatutel asjaoludel, täiendades ESF+ pakutavat ennetavama iseloomuga abi, peaks EFT jääma paindlikuks erivahendiks väljaspool mitmeaastase finantsraamistiku eelarvelisi ülemmäärasid, nagu on sätestatud komisjoni teatises. „Tänapäevane eelarve liidu jaoks, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi: mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027“ ja selle lisa27.

__________________

__________________

27 Komisjoni talituste töödokument (2018) 171 lõplik ja selle lisa COM (2018) 321 final.

27 Komisjoni talituste töödokument (2018) 171 lõplik ja selle lisa COM (2018) 321 final.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a)  Oma 30. mai 2018. aasta resolutsioonis 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta kinnitas Euroopa Parlament taas, et tal on kindel seisukoht, kui palju raha on ELi tähtsaimate poliitikavaldkondade rahastamiseks 2021.–2027. aasta finantsraamistikus vaja, et nende eesmärgid saaks täita. Eelkõige rõhutas parlament, et mitmeaastases finantsraamistikus tuleb konkreetselt VKEdele ja noorte töötuse vastu võitlemiseks mõeldud rahasummasid kahekordistada, pidas kiiduväärseks ettepanekuid, millega muudetakse kehtivaid sätteid paremaks, eriti mis puudutab erivahenditele mõeldud eraldiste suurendamist, ning kinnitas soovi läbi rääkida ka muude vajalike paranduste üle.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Nagu juba märgitud, tuleks selleks, et säilitada EGFi üleeuroopaline mõõde, esitada toetustaotlus juhul, kui suurel restruktureerimisel on oluline mõju piirkonna või kohalikule majandusele. Selline mõju tuleks kindlaks määrata minimaalse arvu koondatud töökohtadega konkreetse võrdlusperioodi jooksul. Võttes arvesse vahehindamise tulemusi, kehtestatakse künniseks 250 koondatud töökohta neljakuulise võrdlusperioodi jooksul (või valdkondlike juhtumite puhul kuue kuu jooksul). Võttes arvesse, et koondamislainetel, mis toimuvad eri sektorites, kuid samas piirkonnas, on võrdselt oluline mõju kohalikule tööturule, on ka piirkondlikud taotlused võimalikud. Selliste väikeste tööturgude puhul nagu väikesed liikmesriigid või kauged piirkonnad, sealhulgas äärepoolseimad piirkonnad, millele on osutatud ELi toimimise lepingu artiklis 349, või erandlikel asjaoludel võib taotluse esitada väiksema koondamiste arvu puhul.

(14)  Nagu juba märgitud, tuleks selleks, et säilitada EFT üleeuroopaline mõõde, esitada toetustaotlus juhul, kui suurel restruktureerimisel on oluline mõju piirkonna või kohalikule majandusele. Selline mõju tuleks kindlaks määrata minimaalse arvu koondatud töökohtadega konkreetse võrdlusperioodi jooksul. Võttes arvesse vahehindamise tulemusi, kehtestatakse künniseks 200 koondatud töökohta vastavate võrdlusperioodide jooksul. Võttes arvesse, et koondamislainetel, mis toimuvad eri sektorites, kuid samas piirkonnas, on võrdselt oluline mõju kohalikule tööturule, on ka piirkondlikud taotlused võimalikud. Selliste väikeste tööturgude puhul nagu väikesed liikmesriigid või kauged piirkonnad, sealhulgas äärepoolseimad piirkonnad, millele on osutatud ELi toimimise lepingu artiklis 349, või erandlikel asjaoludel peaks olema võimalik taotlus esitada väiksema koondamiste arvu puhul.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a)  EFT peaks püüdma näidata üles solidaarsust töötajatega, kes on koondatud igat liiki ettevõtetest, olenemata nende suurusest, järgides samal ajal subsidiaarsuse põhimõtet ja võttes arvesse vajadust, et restruktureerimisel oleks oluline mõju, mis on EFT taotluse künnis.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 b)  EFT peaks jääma liidu erivahendiks, millega reageeritakse olukordadele, mis põhjustavad Euroopa tööturgudel suuri restruktureerimisi. Liit peaks siiski jätkama jõupingutusi, et leida jätkusuutlikumaid viise niisuguste struktuurimuutuste ja -probleemide lahendamiseks, mis mõjutavad liikmesriikides tööturge ja põhjustavad restruktureerimist.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Euroopa Muutuste Seirekeskus, mis asub Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (Eurofound) juures Dublinis, aitab komisjonil ja liikmesriikidel läbi viia kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid analüüse, millest on abi globaliseerumise suundumuste, restruktureerimise ja EGFi kasutamise hindamisel.

(17)  Euroopa Muutuste Seirekeskus, mis asub Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (Eurofound) juures Dublinis, aitab komisjonil ja liikmesriikidel läbi viia kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid analüüse, millest on abi selliste suundumuste nagu globaliseerumise, tehnoloogiliste ja keskkonnaga seotud muutuste, restruktureerimise ja EFT kasutamise hindamisel. Sellised analüüsid peaksid sisaldama piisavalt eristatud andmeid, eelkõige soolisest vaatenurgast, et võidelda tõhusamalt soolise ebavõrdsuse vastu.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 a)  Eurofoundi Euroopa restruktureerimise jälgimise keskus (ERM) jälgib reaalajas teateid suuremahulistest restruktureerimistest kogu liidus, toetudes riiklike korrespondentide võrgustikule. ERM on EFT jaoks väga oluline ja peaks abistama EFT tegevust, aidates eelkõige tuvastada võimalikke sekkumisjuhtumeid varases etapis.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Koondatud töötajatel ja tegevuse lõpetanud füüsilisest isikust ettevõtjatel peaks olema EGFile võrdne juurdepääs, sõltumata nende töölepingu või töösuhte liigist. Seetõttu tuleks käesoleva määruse kohaldamisel käsitada võimalike EGFist toetuse saajatena niikoondatud töötajaidkui ka füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes on oma tegevuse lõpetanud.

(18)  Koondatud töötajatel ja tegevuse lõpetanud füüsilisest isikust ettevõtjatel peaks olema EFT-le võrdne juurdepääs, sõltumata nende töölepingu või töösuhte liigist. Seetõttu tuleks käesoleva määruse kohaldamisel käsitada võimalike EFTst toetuse saajatena nii koondatud töötajaid, olenemata nende töösuhte liigist ja kestusest, kui ka füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes on oma tegevuse lõpetanud.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  EGFi rahalist toetust tuleks peamiselt kasutada aktiivseteks tööturumeetmeteks, mille eesmärk on aidata toetusesaajatel kiiresti püsivale töökohale naasta, kas oma algsel tegevusalal või väljaspool seda. Meetmed peaksid kajastama kohaliku või piirkondliku tööturu eeldatavaid vajadusi. Siiski tuleks alati, kui see on asjakohane, toetada ka koondatud töötajate liikuvust, et aidata neil leida tööd mujal. Erilist tähelepanu tuleb pöörata digitaalajastul vajalike oskuste levitamisele. Tuleks piirata rahaliste toetuste lisamist individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketti. Äriühingutel võiks soovitada osaleda EGFist toetatavate meetmete riiklikus kaasrahastamises.

(19)  EFT rahalist toetust tuleks peamiselt kasutada aktiivseteks tööturumeetmeteks ja individuaalseteks teenusteks, mille eesmärk on aidata toetusesaajatel kiiresti naasta kvaliteetsele ja püsivale töökohale tulevikku suunatud alal, kas oma algsel tegevusalal või väljaspool seda, aga ka füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja ettevõtte asutamise toetamiseks, kaasa arvatud kooperatiivide loomine. Meetmed peaksid kajastama kohaliku või piirkondliku tööturu tulevasi vajadusi. Siiski tuleks alati, kui see on asjakohane, toetada ka koondatud töötajate liikuvust, et aidata neil leida tööd mujal. Erilist tähelepanu tuleks pöörata digitaalajastul vajalike oskuste levitamisele ja vajaduse korral sooliste stereotüüpide kaotamisele tööhõives. Tuleks piirata rahaliste toetuste lisamist individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketti. Rahaline toetus peaks täiendama, mitte asendama mis tahes meetmeid, mis kuuluvad liikmesriikide ja/või äriühingute vastutusalasse siseriiklike õigusaktide või kollektiivsete kokkulepete alusel. Äriühinguid tuleks ergutada osalema EFTst toetatavate meetmete riiklikus kaasrahastamises.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(19 a)  Rakendades ja töötades välja individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakette, mille eesmärk on aidata sihtrühmal tööturule naasta, peaksid liikmesriigid kasutama ja rohkem silmas pidama digitaalarengu tegevuskava ja digitaalse ühtse turu strateegiat, et tegeleda tõsise soolise lõhega IKT ning teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) sektoris, edendades naiste ümberõpet ja ümberkvalifitseerumist nendesse sektoritesse. Rakendades ja töötades välja individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakette, peaksid liikmesriigid ka vältima ühe soo ülekaalu kinnistamist nendes tööstusharudes ja sektorites, kus see on traditsiooniliselt nii olnud. Suurendades vähemesindatud sugupoole osalemist eri sektorites, nt finantssektor, IKT ja STEM sektor, on võimalik vähendada soolist palga- ja pensionilõhet.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Aktiivse tööturupoliitika meetmete kooskõlastatud paketi koostamisel peaksid liikmesriigid eelistama meetmeid, mis aitavad märkimisväärselt kaasa toetusesaajate tööalasele konkurentsivõimele. Liikmesriigid peaksid püüdlema selle poole, et võimalikult suur osa nimetatud meetmetes osalevatest toetusesaajatest naaseks püsivale töökohale niipea kui võimalik kuue kuu jooksul enne rahalise toetuse kasutamise lõpparuande esitamise kuupäeva.

(20)  Aktiivse tööturupoliitika meetmete kooskõlastatud paketi koostamisel peaksid liikmesriigid eelistama meetmeid, mis aitavad märkimisväärselt kaasa toetusesaajate tööalasele konkurentsivõimele. Liikmesriigid peaksid püüdlema selle poole, et kõik nimetatud meetmetes osalevad toetusesaajad naaseksid kvaliteetsele ja püsivale töökohale niipea kui võimalik seitsme kuu jooksul enne rahalise toetuse kasutamise lõpparuande esitamise kuupäeva. Individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi kujundamisel tuleks vajaduse korral arvesse võtta koondamiste aluseks olevaid põhjusi ja prognoosida tulevasi tööturu väljavaateid ja vajalikke oskusi. Kooskõlastatud pakett peaks olema kooskõlas üleminekuga kliimasõbralikule ja ressursitõhusale majandusele.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Liikmesriigid peaksid aktiivse tööturupoliitika meetmete kooskõlastatud paketi kavandamisel pöörama erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras olevatele toetusesaajatele, sealhulgas noortele ja vanemaealistele ning vaesuse ohus olevatele töötutele, sest neil rühmadel on eriti raske tööturule naasta. Sellest olenemata tuleks EGFi rakendamisel järgida ja edendada liidu põhiväärtuste hulka kuuluvaid ja Euroopa sotsiaalõiguste sambaga ettenähtud soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.

(21)  Liikmesriigid peaksid aktiivse tööturupoliitika meetmete kooskõlastatud paketi kavandamisel pöörama erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras olevatele toetusesaajatele, sealhulgas puuetega isikutele, ülalpeetavate sugulastega isikutele, noortele ja vanemaealistele, madala kvalifikatsiooniga, rändaja taustaga ja vaesuse ohus olevatele töötutele, sest neil rühmadel on eriti raske tööturule naasta. Sellest olenemata tuleks EFT rakendamisel järgida ja edendada liidu põhiväärtuste hulka kuuluvaid ja Euroopa sotsiaalõiguste sambaga ettenähtud soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 a)  Ajavahemikus märts 2007–märts 2017 esitasid 21 liikmesriiki komisjonile 148 taotlust Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) vahenditest kaasrahastamiseks kokku peaaegu 600 miljoni euro suuruses summas, et toetada 138 888 koondatud töötajat ja 2944 isikut, kes ei õpi ega tööta.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)  Et toetusesaajaid tõhusalt ja kiiresti aidata, peaksid liikmesriigid tegema kõik endast oleneva, et esitada korrektselt täidetud taotlused EGFist rahalise toetuse saamiseks. Kui komisjon nõuab lisateavet taotluse hindamiseks, peaks täiendava teabe esitamine olema ajaliselt piiratud.

(22)  Et toetusesaajaid tõhusalt ja kiiresti aidata, peaksid liikmesriigid tegema kõik endast oleneva, et esitada nii ruttu kui võimalik korrektselt täidetud taotlused EFTst rahalise toetuse saamiseks, ja liidu institutsioonid peaksid tegema kõik nendest oleneva, et taotlusi kiiresti hinnata. Kui komisjon nõuab lisateavet taotluse hindamiseks, peaks täiendava teabe esitamine olema ajaliselt piiratud.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(22 a)  Käesoleva määruse rakendamise ja eesmärkide saavutamise hõlbustamiseks tuleks EFT tegevust avalikkusele rohkem tutvustada. Varasematel aegadel on fondi alakasutus olnud märkimisväärne, eelkõige tingituna teadmatusest EGFi olemasolust. Seda probleemi oleks võimalik lahendada, kui teha rohkem teavitustööd ja anda teavet EFT ja sellega seotud võimaluste kohta, eelkõige liikmesriikide asjakohastes asutustes.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(22 b)  Komisjonil tuleks lihtsustada juurdepääsu riiklikele ja piirkondlikele ametiasutustele spetsiaalse kasutajatoe kaudu, mis pakub üldteavet ja selgitusi menetluste ning taotluse esitamise kohta. Kasutajatugi peaks pakkuma standardvorme statistika ja täiendava analüüsi jaoks.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Toetusesaajate ning meetmete rakendamise eest vastutavate asutuste huvides peaks taotluse esitanud liikmesriik kõiki taotlemismenetluse osalisi menetluse käiguga kursis hoidma.

(23)  Toetusesaajate ning meetmete rakendamise eest vastutavate asutuste huvides peaks taotluse esitanud liikmesriik kõiki taotlemismenetluse osalisi menetluse käiguga kursis hoidma ning jätkama nende teavitamist rakendamise etapis.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  Kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ei tohiks EGFi rahalised toetused asendada toetusmeetmeid, mis on toetusesaajatele kättesaadavad muude liidu fondide või muude liidu poliitikavaldkondade või programmide kaudu, vaid nad peaksid neid võimaluse korral täiendama.

(24)  Kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ei tohi EGFi rahalised toetused asendada toetusmeetmeid, mis on toetusesaajatele kättesaadavad muude liidu fondide või muude liidu poliitikavaldkondade või programmide kaudu, vaid nad peaksid pigem neid võimaluse korral täiendama. Samuti ei saa EFT rahaline toetus asendada liikmesriikide meetmeid või meetmeid, mis on koondavatele ettevõtetele liikmesriigi õigusaktide või kollektiivlepingute alusel kohustuslikud, vaid see peaks looma tõelist Euroopa lisaväärtust.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Tuleks lisada erisätted EGFi kasutamise juhtumite ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetustegevuse kohta.

(25)  Võrdõiguslikkuse põhimõtet arvestades peaksid liikmesriigid kogu oma territooriumil, kaasa arvatud maapiirkondades, tagama EFTd puudutavale teabele tõhusa juurdepääsu. Komisjon peaks eelkõige edendama olemasolevate heade tavade levitamist, suurendama teadlikkust EFT toetuskõlblikkuse kriteeriumidest ja taotlusmenetlustest ning tegema rohkem selleks, et suurendada liidu kodanike, eelkõige töötajate teadlikkust EFTst. Tuleks lisada erisätted EFT kasutamise juhtumite ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetustegevuse kohta.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(27 a)  Et täita vajadused, mis tekivad iseäranis aasta esimeste kuude jooksul, mil muudelt eelarveridadelt üleviimise võimalused on eriti piiratud, tuleks iga-aastases eelarvemenetluses EFT eelarvereale jätta piisavad maksete assigneeringud.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29)  Toetusesaajate huvides peaks abi olema võimalikult kiiresti ja tõhusalt kättesaadav. Liikmesriigid ja EGFi otsustusprotsessi kaasatud liidu institutsioonid peaksid tegema kõik endast oleneva, et vähendada menetlusaega ja lihtsustada menetlusi ning tagada EGFi kasutuselevõtmist käsitlevate otsuste sujuv ja kiire vastuvõtmine. Seepärast teevad edaspidi komisjoni poolt esitatud üleviimistaotluste kohta otsuse eelarvepädevad institutsioonid ning sel juhul ei ole enam vaja komisjoni ettepanekut EGFi kasutuselevõtu kohta.

(29)  Toetusesaajate huvides tuleks abi anda kiiresti ja tõhusalt. Liikmesriigid ja EFT otsustusprotsessi kaasatud liidu institutsioonid peaksid tegema kõik endast oleneva, et vähendada menetlusaega ja lihtsustada ning kohandada menetlusi erivajadustega ning tagada EFT kasutuselevõtmist käsitlevate otsuste sujuv ja kiire vastuvõtmine. Seepärast peaks edaspidi komisjoni poolt esitatud üleviimistaotluste kohta tegema otsuse eelarvepädevad institutsioonid ning sel juhul ei ole enam vaja komisjoni ettepanekut EFT kasutuselevõtu kohta.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30)  Ettevõtte tegevuse lõpetamise korral võib aidata koondatud töötajatel võtta üle mõned või kõik tema endise tööandja tegevused.

(30)  Ettevõtte tegevuse lõpetamise korral võib aidata koondatud töötajatel võtta üle mõned või kõik tema endise tööandja tegevused ning ettevõtja asukoha liikmesriik võib selle võimaldamiseks anda avansina rahalisi vahendeid, mille järele on kiireloomuline vajadus.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31)  Et Euroopa Parlament saaks teha poliitilist kontrolli ja komisjon pidevalt jälgida EGFi abiga saavutatavaid tulemusi, peaksid liikmesriigid esitama EGFi rakendamise kohta lõpparuande.

(31)  Et Euroopa Parlament saaks teha poliitilist kontrolli ja komisjon pidevalt jälgida EFT abiga saavutatavaid tulemusi, peaksid liikmesriigid esitama EFT rakendamise kohta lõpparuande, mis peaks vastama selgetele järelevalvenõuetele ning sisaldama toetusesaajate järelkontrolli ja soolise võrdõiguslikkuse mõjuhinnangut.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(32 a)  Liikmesriigid peaksid võtma tõhusaid teabevahetusmeetmeid, et edendada EFTst rahalise toetuse andmist, rõhutama, et rahastamine on toimunud liidu vahenditest, ja suurendama liidu poolt EFT raames rahastatavate meetmete nähtavust.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37)  Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamisel, aidatakse programmiga kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja saavutada üldeesmärki, milleks on eraldada ELi eelarvekulutustest 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks fondi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamise käigus.

(37)  Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamisel, aidatakse programmiga kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja saavutada üldeesmärki, milleks on eraldada mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kestuse ajal ELi eelarvekulutustest 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks ning see osakaal peaks võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2027. aastaks suurenema 30 %-ni aastas. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks fondi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamise käigus.

Selgitus

Euroopa Parlament nõudis oma 14. märtsi 2018. aasta resolutsioonis järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku suhtes võetava parlamendi seisukoha ettevalmistamise kohta (2017/2052(INI)), et eesmärgini kasutada 30 % ELi eelarvekuludest kliimaeesmärkide toetamiseks tuleb jõuda võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2027. aastaks.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39)  Võttes arvesse asjaolu, et majanduse digitaalseks ümberkujundamiseks on vaja teatavat tööjõu digipädevust, peaks digitaalajastul vajalike oskuste levitamine olema pakutavate individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi kohustuslik horisontaalne osa,

(39)  Võttes arvesse asjaolu, et majanduse digitaalseks ümberkujundamiseks on vaja teatavat tööjõu digipädevust, peaks digitaalajastul vajalike oskuste levitamine olema pakutavate individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi kohustuslik horisontaalne osa ja hõlmama eesmärki suurendada naiste esindatust teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonna ametites,

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selles sätestatakse fondi eesmärgid, liidupoolse rahastamise vormid ja eeskirjad sellise rahastamise kohta, sealhulgas liikmesriikide taotluste kohta EGFist rahalise toetuse saamiseks artiklis 7 osutatud toetusesaajatele suunatud meetmete jaoks.

Selles sätestatakse fondi eesmärgid, liidupoolse rahastamise vormid ja eeskirjad ning kriteeriumid sellise rahastamise kohta, sealhulgas liikmesriikide taotluste kohta EFTst rahalise toetuse saamiseks artiklis 7 osutatud toetusesaajatele suunatud meetmete jaoks.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

EGF aitab kaasa globaliseerumisest ja tehnoloogia arengust saadava kasu paremale jaotamisele, aidates koondatud töötajatel kohaneda struktuuriliste muutustega. EGF aitab rakendada Euroopa sotsiaalõiguste samba raames kindlaks määratud põhimõtteid ning tugevdada sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust piirkondade ja liikmesriikide vahel.

EFT eesmärk on toetada globaliseerumise ning tehnoloogiliste ja keskkonnaalaste muutuste tulemusel toimuvaid sotsiaal-majanduslikke muutusi, aidates koondatud töötajaid alternatiivse ja jätkusuutliku tööhõive edendamise kaudu. EFT on hädaabifond, mis toimib reaktiivselt ja aitab kaasa õiglasele üleminekule. EFT aitab rakendada Euroopa sotsiaalõiguste samba raames kindlaks määratud põhimõtteid ning tugevdada sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust piirkondade ja liikmesriikide vahel.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi üldine eesmärk on näidata üles solidaarsust koondatud töötajateja füüsilisest isikust ettevõtjatega, kes on töö kaotanud või tegevuse lõpetanud artiklis 5 osutatud ettenägematute suurte restruktureerimiste tagajärjel, ning pakkuda neile toetust.

1.  Programmi üldine eesmärk on näidata üles solidaarsust koondatud töötajatega, olenemata nende töösuhte liigist või kestusest, ja füüsilisest isikust ettevõtjatega, kes on töö kaotanud või tegevuse lõpetanud artikli 5 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud ettenägematute suurte restruktureerimiste tagajärjel, ning pakkuda neile tööturule naasmise meetmeteks rahalist toetust.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  EGFi erieesmärk on pakkuda abi ettenägematute suurte restruktureerimiste korral, eelkõige siis, kui nende põhjuseks on globaliseerumisega seotud probleemid, nagu maailmakaubanduses toimuvad struktuurimuutused, kaubandusvaidlused, finants- või majanduskriis, üleminek vähese CO2-heitega majandusele, digiteerimine või automatiseerimine. Eriline rõhk on meetmetel, millega aidatakse kõige ebasoodsamas olukorras olevaid rühmi.

2.  EFT erieesmärk on pakkuda töötajatele abi ja toetust seoses nende tööturule naasmisega suurte restruktureerimiste korral, eelkõige siis, kui nende põhjuseks on globaliseerumisega seotud probleemid, nagu maailmakaubanduses toimuvad struktuurimuutused, kaubandusvaidlused, finants- või majanduskriis, üleminek vähese CO2-heitega majandusele, digiteerimine, automatiseerimine ja tehnoloogilised muutused. Eriline rõhk on meetmetel, millega aidatakse kõige ebasoodsamas olukorras olevaid rühmi ja edendatakse soolist võrdõiguslikkust.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  „koondatud töötaja“ – töötaja, kelle töösuhe on lõppenud ennetähtaegselt koondamise tõttu või kelle lepingut ei uuendata majanduslikel põhjustel;

(a)  „koondatud töötaja“ – töötaja, olenemata tema töösuhte liigist ja kestusest, kelle töösuhe on lõppenud ennetähtaegselt koondamise tõttu või kelle lepingut ei uuendata majanduslikel põhjustel;

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  lõpetab liikmesriigi ettevõttes neljakuulise võrdlusperioodi jooksul tegevuse rohkem kui 250 koondatud töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat, sealhulgas juhul, kui kõnealune tegevuse lõpetamine toimub ettevõtte tarnijate või tootmisahela järgmise etapi tootjate juures;

(a)  lõpetab liikmesriigi ettevõttes kuuekuulise võrdlusperioodi jooksul tegevuse vähemalt 200 koondatud töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat, sealhulgas juhul, kui kõnealune tegevuse lõpetamine toimub ettevõtte tarnijate või tootmisahela järgmise etapi tootjate juures;

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  lõpetab kuuekuulise võrdlusperioodi jooksul tegevuse rohkem kui 250 koondatud töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat, eelkõige need, kes töötavad väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, mis kõik tegutsevad samas NACE Revision 2. jaos määratletud majandussektoris ja asuvad ühes NUTSi 2. tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas või rohkem kui kahes NUTSi 2. tasandi külgnevas piirkonnas, eeldusel et nende piirkondade hulgast kahes kaotab töö või lõpetab tegevuse kokku vähemalt 250 töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat;

(b)  lõpetab üheksakuulise võrdlusperioodi jooksul tegevuse vähemalt 200 koondatud töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat, eelkõige need, kes töötavad väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, mis kõik tegutsevad samas NACE Revision 2. jaos määratletud majandussektoris ja asuvad ühes NUTSi 2. tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas või rohkem kui kahes NUTSi 2. tasandi külgnevas piirkonnas, eeldusel et nende piirkondade hulgast kahes kaotab töö või lõpetab tegevuse kokku vähemalt 200 töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat;

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  lõpetab neljakuulise võrdlusperioodi jooksul tegevuse rohkem kui 250 koondatud töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat, kes töötavad eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, mis tegutsevad samas majandussektoris või eri majandussektorites, mis on määratletud NACE Revision 2. jaos, ja asuvad samas NUTSi 2. tasandi piirkonnas.

(c)  lõpetab üheksakuulise võrdlusperioodi jooksul tegevuse vähemalt 200 koondatud töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat, kes töötavad eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, mis tegutsevad samas majandussektoris või eri majandussektorites, mis on määratletud NACE Revision 2. jaos, ja asuvad samas NUTSi 2. tasandi piirkonnas.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Väikestel tööturgudel või eriolukorras, eriti VKEdega seotud taotluste puhul, võib liikmesriigi poolt käesoleva artikli alusel toetuse saamiseks esitatud nõuetekohaselt põhjendatud taotlust käsitada vastuvõetavana isegi juhul, kui lõike 1 punktides a, b või c sätestatud kriteeriumid ei ole täielikult täidetud, tingimusel et koondamisel on tööhõivele ja kohalikule või piirkondlikule majandusele ulatuslik negatiivne mõju. Taotluse esitanud liikmesriik peab täpsustama, milline lõike 1 punktides a, b või c sätestatud sekkumiskriteerium ei ole täielikult täidetud. Eriolukorras antud toetuste kogusumma ei tohi ületada 15 % EGFi iga-aastasest ülemmäärast.

3.  Väikestel tööturgudel või eriolukorras, sealhulgas VKEdega seotud taotluste puhul, võib liikmesriigi poolt käesoleva artikli alusel toetuse saamiseks esitatud nõuetekohaselt põhjendatud taotlust käsitada vastuvõetavana isegi juhul, kui lõike 1 punktides a, b või c sätestatud kriteeriumid ei ole täielikult täidetud, tingimusel et koondamisel on tööhõive tasemele ja kohalikule, piirkondlikule või riigi majandusele ulatuslik negatiivne mõju. Taotluse esitanud liikmesriik peab täpsustama, milline lõike 1 punktides a, b või c sätestatud sekkumiskriteerium ei ole täielikult täidetud. Eriolukorras antud toetuste kogusumma ei tohi ületada 15 % EFT iga-aastasest ülemmäärast.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  EGFi ei tohi kasutusele võtta, kui töötajad on koondatud liikmesriigi eelarvekärbete tulemusena ning see mõjutab sektoreid, mis sõltuvad avaliku sektori rahastamisest.

4.  EFTd ei tohi kasutusele võtta, kui töötajad on koondatud liikmesriigi eelarvekärbete tulemusena ning see mõjutab sektoreid, mis sõltuvad peamiselt avaliku sektori rahastamisest.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Taotluse esitanud liikmesriik täpsustab meetodit, mida on kasutatud artikli 5 kohaldamiseks artiklis 4 määratletud töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arvu arvutamisel.

1.  Taotluse esitanud liikmesriik täpsustab meetodit, mida on kasutatud artikli 5 lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamiseks artiklis 4 määratletud koondatud töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arvu arvutamisel.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  koondatud töötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kes on tegevuse lõpetanud artiklis 5 sätestatud võrdlusperioodil ning kelle arv on arvutatud vastavalt artiklile 6;

(a)  koondatud töötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kes on tegevuse lõpetanud artikli 5 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud võrdlusperioodidel ning kelle arv on arvutatud vastavalt artiklile 6;

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Erandina artiklist 5 võivad taotluse esitanud liikmesriigid osutada EFTst kaasrahastatud individuaalseid teenuseid kõige rohkem nii paljudele taotluse esitamise kuupäeval alla 25-aastastele mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele, või kui liikmesriigid nii otsustavad, siis alla 30-aastastele mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele, kui palju on sihtrühmas toetusesaajaid, ning esmajärjekorras koondatud või tegevuse lõpetanud isikutele, juhul kui vähemalt mõned toimunud koondamised esinevad NUTS 2. tasandi piirkondades.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

EGFi rahalist toetust võib anda aktiivsete tööturumeetmete jaoks, mis moodustavad individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi osa, ja mis on kujundatud selliselt, et hõlbustada sihtrühmas olevate toetusesaajate ning eelkõige ebasoodsas olukorras olevate koondatud töötajate tööturule naasmist või füüsilisest isikust ettevõtjaks saamist.

EFT rahalist toetust võib anda aktiivsete tööturumeetmete jaoks, mis moodustavad individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi osa, millesse on kaasatud ametiühinguorganisatsioonid ja/või töötajate esindajad ja mis on kujundatud selliselt, et hõlbustada sihtrühmas olevate toetusesaajate ning eelkõige ebasoodsas olukorras olevate koondatud töötajate kvaliteetsele ja püsivale töökohale naasmist või füüsilisest isikust ettevõtjaks saamist.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Digitaalajastul vajalike oskuste levitamine on mis tahes individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi kohustuslik horisontaalne element. Koolituse tase peab olema kohandatud toetusesaajate kvalifikatsioonidele ja vajadustele.

Digitaalajastul ja ressursitõhusas majanduses vajalike oskuste levitamine on mis tahes individuaalse koolituse ja/või individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi kohustuslik horisontaalne element. Koolituse tase peab olema kohandatud toetusesaajate kvalifikatsioonidele, oskustele ja konkreetsetele vajadustele.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  üksikisikutele kohandatud koolitus ja ümberõpe, mis on muu hulgas seotud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaalaste ning muude digitaalajastul vajalike oskustega, omandatud kogemuste sertifitseerimine, tööotsingute toetamine, kutsenõustamine, nõustamisteenused, juhendamine, töövahendus, ettevõtluse edendamine, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise, ettevõtte asutamise ja töötajatepoolse väljaostu toetamine ning koostöömeetmed;

(a)  üksikisikutele kohandatud koolitus ja ümberõpe, mis on muu hulgas seotud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaalaste ning muude digitaalajastul vajalike oskustega, omandatud kogemuste sertifitseerimine, individuaalne tööotsingute toetamine, kutsenõustamine, nõustamisteenused, juhendamine, töövahendus, ettevõtluse edendamine, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise, ettevõtte asutamise ja töötajatepoolse väljaostu toetamine ning koostöömeetmed;

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  erimeetmed, mida võetakse piiratud ajavahemiku vältel, nagu tööotsingu toetus, töölevõtmise stiimulid tööandjatele, liikuvus-, koolitus- või elamiskulude toetus, sealhulgas toetus hooldajatele.

(b)  erimeetmed, mida võetakse piiratud ajavahemiku vältel, nagu tööotsingu toetus, liikuvus-, lastehoiu-, koolitus- või elamiskulude toetus, sealhulgas toetus hooldajatele, ja töölevõtmise stiimulid tööandjatele, sealhulgas stiimulid paindliku töökorralduse tagamiseks koondatud töötajatele.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kulutused punktis b nimetatud meetmetele ei tohi ületada 35 % käesolevas lõikes sätestatud individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi kogumaksumusest.

Kulutused punktis b nimetatud meetmetele ei ületa 35 % käesolevas lõikes sätestatud individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi kogumaksumusest.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise, oma ettevõtte alustamise või töötajatepoolse väljaostu puhul ei tohi investeeringud ületada 20 000 eurot koondatud töötaja kohta.

Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise, oma ettevõtte, sealhulgas kooperatiivi alustamise või töötajatepoolse väljaostu puhul ei tohi investeeringud ületada 25 000 eurot koondatud töötaja kohta.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel prognoositakse tööturu väljavaateid ja seal vajatavaid oskusi. Kooskõlastatud pakett peab olema kooskõlas üleminekuga ressursitõhusale ja jätkusuutlikule majandusele ning keskenduma digitaalsel tööstusajastul vajalike oskuste levitamisele,samuti arvestama nõudlusega kohalikul tööturul.

Individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel prognoositakse tööturu väljavaateid ja seal vajatavaid oskusi. Kooskõlastatud pakett peab olema kooskõlas üleminekuga ressursitõhusale ja jätkusuutlikule majandusele ning keskenduma digitaalsel tööstusajastul vajalike oskuste levitamisele, samuti arvestama nõudlusega kohalikul tööturul ja võimalusega aidata töötajatel naasta oma endise töökoha kutsealale, kui ulatuslik restruktureerimine on tekitanud vajaduse uute või täiendavate oskuste järele ja kui olemasolevaid oskusi saab kõige tõhusamalt ära kasutada.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  meetmed, millega stimuleeritakse eriti ebasoodsas olukorras olevaid töötajaid, suuremas vaesuse ohus või vanemaid töötajaid tööturule naasma või jääma.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b b)  meetmed, mida liikmesriigid peavad võtma siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute kohaselt.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

EGFist toetatavad meetmed ei asenda passiivseid sotsiaalkaitsemeetmeid.

EFTst toetatavad meetmed ei asenda ühelgi juhul passiivseid sotsiaalkaitsemeetmeid.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Teenuste kooskõlastatud pakett koostatakse sihtrühmas olevate toetusesaajate või nende esindajate või sotsiaalpartneritega konsulteerides.

3.  Teenuste kooskõlastatud pakett koostatakse sihtrühmas olevate toetusesaajate või nende esindajate ja/või sotsiaalpartneritega konsulteerides.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kümne tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast või asjakohasel juhul alates kuupäevast, mil komisjon on saanud kätte taotluse tõlke, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem, teavitab komisjon liikmesriiki lisateabest, mida komisjon vajab taotluse hindamiseks.

2.  Kümne tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast või asjakohasel juhul alates kuupäevast, mil komisjon on saanud kätte taotluse tõlke, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem, kinnitab komisjon taotluse kättesaamist ja teavitab liikmesriiki lisateabest, mida komisjon vajab taotluse hindamiseks.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kui komisjon nõuab lisateavet, vastab liikmesriik kümne tööpäeva jooksul alates teabenõude esitamise kuupäevast. Komisjon pikendab nimetatud tähtaega kümne tööpäeva võrra, kui asjaomane liikmesriik esitab selleks nõuetekohaselt põhjendatud taotluse.

3.  Kui liikmesriik seda palub, annab komisjon talle menetluse algetappides tehnilist abi. Kui komisjon nõuab lisateavet, vastab liikmesriik kümne tööpäeva jooksul alates teabenõude esitamise kuupäevast. Komisjon pikendab nimetatud tähtaega kümne tööpäeva võrra, kui asjaomane liikmesriik esitab selleks nõuetekohaselt põhjendatud taotluse.

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Komisjon hindab liikmesriigi esitatud teabe põhjal taotluse vastavust rahalise toetuse andmise tingimustele ja viib selle hindamise lõpule 60 tööpäeva jooksul alates täieliku taotluse või, kui see on asjakohane, taotluse tõlke saamisest. Kui komisjonil ei ole erandkorras võimalik sellest tähtajast kinni pidada, esitab ta viivituse põhjuste kohta kirjaliku selgituse.

4.  Komisjon hindab liikmesriigi esitatud teabe põhjal taotluse vastavust rahalise toetuse andmise tingimustele ja viib selle hindamise lõpule 40 tööpäeva jooksul alates täieliku taotluse või, kui see on asjakohane, taotluse tõlke saamisest. Kui komisjonil ei ole erandkorras võimalik tähtajast kinni pidada, võib seda tähtaega täiendavalt 20 tööpäeva võrra pikendada, kui komisjon esitab eelneva kirjaliku selgituse, milles ta viivitust põhjendab, ja esitab selle selgituse asjaomasele liikmesriigile.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 5 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  kinnitus selle kohta, et töötajaid koondav ettevõtja, kes jätkab pärast koondamist tegevust, on koondamiste puhul täitnud oma juriidilised kohustused;

(b)  kinnitus selle kohta, et töötajaid koondav ettevõtja, kes jätkab pärast koondamist tegevust, on koondamiste puhul täitnud kõik oma juriidilised kohustused ja on kooskõlas nendega oma töötajate eest hoolt kandnud;

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 5 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  selge viide liikmesriikide poolt koondatud töötajate abistamiseks juba võetud meetmetele ja EFT raames taotletavate vahendite täiendavale olemusele, kuna riiklikel või piirkondlikel ametiasutustel puuduvad vajalikud vahendid;

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 5 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b b)  ülevaade ELi rahalistest vahenditest, millest koondav ettevõtja on kollektiivsetele koondamistele eelnenud viie aasta jooksul juba abi saanud;

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 5 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  koondamiste oodatav mõju kohalikule, piirkondlikule või riigi majandusele ja tööhõivele,

(e)  koondamiste oodatav mõju kohalikule, piirkondlikule, riigi või vajaduse korral piiriülesele majandusele ja tööhõivele;

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 5 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi ja sellega seotud kulutuste üksikasjalik kirjeldus, mis sisaldab eelkõige ebasoodsas olukorras olevate, vanemaealiste ja noorte toetusesaajate jaoks loodud tööhõivealgatuste toetamise meetmeid;

(f)  individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi ja sellega seotud kulutuste üksikasjalik kirjeldus, mis sisaldab eelkõige ebasoodsas olukorras olevate, väheste oskustega, vanemaealiste ja noorte toetusesaajate ning ebasoodsas olukorras olevates piirkondades elavate inimeste jaoks loodud tööhõivealgatuste toetamise meetmeid;

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 5 – punkt m a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(m a)  avaldus, et kavandatavad meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid ning et topeltrahastamine on välistatud.

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Toetused sihtrühmas olevatele toetusesaajatele täiendavad liikmesriigi meetmeid, mis on võetud riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil, sealhulgas liidu fondidest kaasrahastatavad meetmed, kooskõlas muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitleva ELi kvaliteediraamistiku soovitustega.

2.  Toetused sihtrühmas olevatele toetusesaajatele täiendavad liikmesriigi meetmeid, mis on võetud riigi, piirkonna, kohalikul ja vajaduse korral piiriülesel tasandil, sealhulgas liidu fondidest ja programmidest kaasrahastatavad meetmed, kooskõlas muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitleva ELi kvaliteediraamistiku soovitustega.

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  EGFi rahaline toetus peab piirduma sellega, mis on vajalik sihtrühmas olevatele toetusesaajatele ajutise ja ühekordse toe pakkumiseks. EGFi toetatavad meetmed peavad olema vastavuses liidu ja siseriikliku õigusega, sealhulgas riigiabi eeskirjadega.

3.  EGFi rahaline toetus peab piirduma sellega, mis on vajalik sihtrühmas olevatele toetusesaajatele solidaarsuse näitamiseks ning ajutise ja ühekordse toe pakkumiseks. EGFi toetatavad meetmed peavad olema vastavuses liidu ja siseriikliku õigusega, sealhulgas riigiabi eeskirjadega.

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Komisjon ja taotluse esitanud liikmesriik tagavad oma vastutusala piires liidu fondidest saadava abi kooskõlastamise.

4.  Komisjon ja taotluse esitanud liikmesriik tagavad oma vastutusala piires liidu fondidest ja programmidest saadava abi kooskõlastamise.

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et meeste ja naiste võrdõiguslikkus ning soolise aspekti arvessevõtt moodustavad EGFist antava rahalise toetuse rakendamise eri etappide lahutamatu osa ja et neid põhimõtteid edendatakse kõnealuste etappide jooksul.

Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et meeste ja naiste võrdõiguslikkus ning soolise aspekti arvessevõtt moodustavad EFTst antava rahalise toetuse rakendamise kõigi asjakohaste etappide lahutamatu osa ja et neid põhimõtteid edendatakse kõnealuste etappide jooksul.

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjoni algatusel võib kuni 0,5 % EGFi iga-aastasest ülemmäärast kasutada fondi rakendamiseks vajaliku tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuseks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide, teabevahetuse ja EGFi nähtavamaks muutmisega seotud meetmete ning muude haldus- ja tehnilise abi meetmete jaoks. Sellised meetmed võivad hõlmata tulevasi ja eelnevaid programmitöö perioode.

1.  Komisjoni algatusel võib kuni 0,5 % EFT iga-aastasest ülemmäärast kasutada fondi rakendamiseks vajaliku tehnilise ja haldusabi rahastamiseks, näiteks ettevalmistus-, seire-, andmekogumis-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuseks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide, teabevahetuse ja EFT nähtavamaks muutmisega seotud meetmete ning muude haldus- ja tehnilise abi meetmete jaoks. Tugevdada tuleb koostoimet struktuurimuutuste väljakujunenud seiresüsteemidega, näiteks ERMiga. Sellised meetmed võivad hõlmata tulevasi ja eelnevaid programmitöö perioode.

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Juhul kui komisjon rakendab eelarve kaudse täitmise raames tehnilist abi, tagab ta selle ülesande eest vastutava kolmanda isiku määramise menetluse läbipaistvuse ning teavitab kõiki EFT sidusrühmi, sealhulgas Euroopa Parlamenti alltöövõtja valikust.

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Komisjoni tehniline abi hõlmab liikmesriikidele teabe ja suuniste andmist EGFi kasutamiseks, seireks ja fondi töö hindamiseks. Komisjon annab samuti teavet koos selgete suunistega EGFi kasutamise kohta Euroopa ja riigisisestele sotsiaalpartneritele. Suunavad meetmed võivad samuti hõlmata töökondade loomist tõsiste majandushäirete korral liikmesriigis.

4.  Komisjoni tehniline abi hõlmab liikmesriikidele teabe ja suuniste andmist EFT kasutamiseks, seireks ja fondi töö hindamiseks, sh kasutajatoe loomiseks. Komisjon annab samuti teavet koos selgete suunistega EFT kasutamise kohta Euroopa ja riigisisestele sotsiaalpartneritele. Suunavad meetmed võivad samuti hõlmata töökondade loomist tõsiste majandushäirete korral liikmesriigis.

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tunnustavad liidu rahastamise päritolu ja tagavad selle nähtavuse, pakkudes mitmele sihtrühmale, sealhulgas toetusesaajatele, kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele, sotsiaalpartneritele, meediale ja üldsusele sidusat, tõhusat ja sihipärast teavet.

Liikmesriigid tunnustavad liidu rahastamise päritolu ja tagavad selle nähtavuse, pakkudes mitmele sihtrühmale, sealhulgas toetusesaajatele, kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele, sotsiaalpartneritele, meediale ja üldsusele sidusat, tõhusat ja sihipärast teavet. Liikmesriigid tagavad, et rõhutatakse rahastamise liidu lisaväärtust ning et nad aitavad komisjonil koguda andmeid, mille abil suurendada eelarve läbipaistvust.

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjon haldab ja ajakohastab korrapäraselt veebilehte, millele on juurdepääs kõikides liidu institutsioonide ametlikes keeltes ja millel antakse ajakohastatud teavet EGFi kohta, juhiseid taotluste esitamiseks, teavet vastuvõetud ja tagasilükatud taotluste ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu rolli kohta eelarvemenetluses.

2.  Komisjon haldab ja ajakohastab korrapäraselt veebilehte, millele on juurdepääs kõikides liidu institutsioonide ametlikes keeltes ja millel antakse ajakohastatud teavet EFT kohta, juhiseid taotluste esitamiseks ja toetuskõlblike meetmete kohta, esitatakse korrapäraselt ajakohastatav liikmesriikide kontaktisikute loetelu ning antakse teavet vastuvõetud ja tagasilükatud taotluste ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu rolli kohta eelarvemenetluses.

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon rakendab kogemustele tuginedes EGFi kasutamise juhtumite ja tulemuste puhul teavitusmeetmeid, et muuta EGF tulemuslikumaks ning tagada, et liidu kodanikud ja töötajad oleksid EGFist teadlikud.

Komisjon edendab teavitamise valdkonnas olemasolevate heade tavate levitamist, rakendab kogemustele tuginedes EFT kasutamise juhtumite ja tulemuste puhul teavitusmeetmeid, et muuta EFT nähtavamaks, teha teatavaks selle toetuskõlblikkuse kriteeriumid ja taotlusmenetlused, muuta EFT tõhusamaks ning tagada, et liidu kodanikud ja töötajad, sealhulgas ka maapiirkondade kodanikud ja töötajad, kellel on raske teabele ligi pääseda, oleksid EFTst teadlikud.

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon hindab artikli 9 kohaselt tehtud hindamise alusel ja võttes eelkõige arvesse sihtrühmas olevate toetusesaajate arvu, kavandatud meetmeid ja nende eeldatavat maksumust, kui suur on võimalik EGFi rahaline toetus, mis võidakse eraldada kättesaadavate vahendite piires, ja teeb võimalikult kiiresti vastava ettepaneku.

1.  Komisjon hindab artikli 9 kohaselt tehtud hindamise alusel ja võttes eelkõige arvesse sihtrühmas olevate toetusesaajate arvu, kavandatud meetmeid ja nende eeldatavat maksumust, kui suur on võimalik EFT rahaline toetus, mis võidakse eraldada kättesaadavate vahendite piires, ja teeb artikli 9 lõikes 4 sätestatud ajavahemiku jooksul vastava ettepaneku.

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kui komisjon on artikli 9 kohaselt tehtud hindamise alusel jõudnud järeldusele, et käesoleva määruse alusel rahalise toetuse saamise tingimused on täidetud, algatab komisjon viivitamata artiklis 16 sätestatud menetluse.

3.  Kui komisjon on artikli 9 kohaselt tehtud hindamise alusel jõudnud järeldusele, et käesoleva määruse alusel rahalise toetuse saamise tingimused on täidetud, algatab komisjon viivitamata artiklis 16 sätestatud menetluse ja teavitab sellest taotluse esitanud liikmesriiki.

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kui komisjon on artikli 9 kohaselt tehtud hindamise alusel jõudnud järeldusele, et käesoleva määruse alusel rahalise toetuse saamise tingimusi ei ole täidetud, teavitab komisjon sellest viivitamata taotluse esitanud liikmesriiki.

4.  Kui komisjon on artikli 9 kohaselt tehtud hindamise alusel jõudnud järeldusele, et käesoleva määruse alusel rahalise toetuse saamise tingimusi ei ole täidetud, teavitab komisjon sellest viivitamata taotluse esitanud liikmesriiki, samuti muid asjaomaseid sidusrühmi, sealhulgas Euroopa Parlamenti.

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriik võtab kõik artiklis 8 sätestatud rahastamiskõlblikud meetmed nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 24 kuud pärast rahalise toetuse andmise otsuse jõustumiskuupäeva.

2.  Liikmesriik võtab nii kiiresti kui võimalik kõik artiklis 8 sätestatud rahastamiskõlblikud meetmed. Meetmeid rakendatakse hiljemalt 6 kuud pärast rahalise toetuse andmise otsuse jõustumiskuupäeva ja viiakse ellu mitte hiljem kui 24 kuud pärast rahalise toetuse andmise otsuse jõustumiskuupäeva.

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui komisjon on jõudnud järeldusele, et EGFist rahalise toetuse andmise tingimused on täidetud, esitab ta taotluse vahendite üleviimiseks asjakohastele eelarveridadele vastavalt finantsmääruse artiklile 31.

1.  Kui komisjon on jõudnud järeldusele, et EFTst rahalise toetuse andmise tingimused on täidetud, esitab ta ettepaneku selle kasutuselevõtmiseks. Otsuse EFT kasutuselevõtu kohta teevad Euroopa Parlament ja nõukogu koos ühe kuu jooksul pärast neile taotluse esitamist. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega ning Euroopa Parlament oma liikmete häälteenamuse ja antud häälte kolmeviiendikulise enamusega.

 

EFT kasutuselevõtu otsuse ettepaneku tegemisega samal ajal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku vahendite üleviimiseks asjakohastele eelarveridadele. Arvamuste lahknemise korral algatatakse kolmepoolsete läbirääkimiste menetlus.

 

EFTga seotud üleviimised tehakse kooskõlas finantsmääruse artikliga 31.

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Üleviimistaotlusele peab olema lisatud toetusetaotluse rahastamiskõlblikkuse kontrolli kokkuvõte.

välja jäetud

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Komisjon võtab rahalise toetuse andmise kohta rakendusaktiga vastu otsuse, mis jõustub päeval, mil Euroopa Parlament ja nõukogu teavitavad komisjoni eelarvevahendite üleviimise heakskiitmisest. Kõnealune otsus kujutab endast rahastamisotsust finantsmääruse artikli 110 tähenduses.

3.  Komisjon võtab rahalise toetuse andmise kohta rakendusaktiga vastu otsuse, mis jõustub päeval, mil Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu otsuse EFT kasutuselevõtu kohta.

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Lõike 1 kohane EFT kasutuselevõtu otsuse ettepanek peab sisaldama järgmist teavet:

 

(a)  artikli 9 lõike 4 kohaselt tehtud hindamine koos kokkuvõttega hindamise aluseks olevast teabest;

 

(b)  tõend selle kohta, et artiklites 5 ja 10 esitatud tingimused on täidetud ning

 

(c)  asjaolud, millega põhjendatakse ettepanekus nimetatud summasid.

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 16 a

 

Erandjuhud

 

Erandjuhtudel ning juhul, kui fondi olemasolevatest rahalistest vahenditest suurte restruktureerimiste toimumise aastal ei piisa sellises suuruses abi andmiseks, nagu eelarvepädevad institutsioonid vajalikuks peavad, võib komisjon teha ettepaneku vahe rahastamiseks fondi järgmise aasta vahenditest. Fondi iga-aastasest eelarve ülemmäärast tuleb suurte restruktureerimiste aastal ja sellele järgneval aastal igal juhul kinni pidada.

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 19 a

 

Toetusesaajaid käsitleva uuringu mudel

 

Artikli 20 lõike 1 punktis d nimetatud toetusesaajate uuring põhineb mudelil, mille komisjon kehtestab rakendusaktiga. Komisjon võtab rakendusakti vastu kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega, et tagada käesoleva artikli rakendamiseks ühetaolised tingimused.

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  meetmete liik ja peamised tulemused, milles selgitatakse probleeme, saadud kogemusi, sünergiat ja vastastikust täiendavust muude ELi fondidega ning osutatakse võimaluse korral nende meetmete vastastikusele täiendavusele meetmetega, mida rahastatakse muudest liidu või riiklikest programmidest kooskõlas muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitleva ELi kvaliteediraamistiku soovitustega;

(a)  meetmete liik ja saadud tulemused, milles selgitatakse probleeme, saadud kogemusi, sünergiat ja vastastikust täiendavust muude ELi fondidega, eriti ESF+-iga ning osutatakse võimaluse korral nende meetmete vastastikusele täiendavusele meetmetega, mida rahastatakse muudest liidu või riiklikest programmidest kooskõlas muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitleva ELi kvaliteediraamistiku soovitustega;

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  toetusesaajate kohta kuus kuud pärast rakendusperioodi lõppu tehtud uuringu tulemused, mis hõlmavad toetusesaajate või juba töö leidnud isikute tööalase konkurentsivõime arvatavat muutust, rohkem teavet leitud töökohtade kvaliteedi kohta, näiteks töötundide arvu, vastutuse taseme või palgataseme muutuse kohta võrreldes varasema töökohaga, ja sektori kohta, kus isik leidis tööd, ning selle teabe jaotus soo, vanuse ja haridustaseme järgi;

(d)  toetusesaajate kohta rakendusperioodi lõppemisele järgneva kuue kuu jooksul tehtud uuringu tulemused, mis hõlmavad toetusesaajate või juba töö leidnud isikute tööalase konkurentsivõime arvatavat muutust, rohkem teavet leitud töökohtade kvaliteedi ja liigi kohta, näiteks töötundide arvu, vastutuse taseme või palgataseme muutuse kohta võrreldes varasema töökohaga, ja sektori kohta, kus isik leidis tööd, ning selle teabe jaotus soo, vanuse ja haridustaseme järgi;

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  kas töötajaid koondav ettevõte, välja arvatud mikroettevõtted ja VKEd, on eelmise viie aasta jooksul saanud riigiabi või toetust liidu Ühtekuuluvusfondist või struktuurifondidest;

(e)  kas töötajaid koondav ettevõte, välja arvatud idufirmad, mikroettevõtted ja VKEd, on eelmise viie aasta jooksul saanud riigiabi või toetust liidu Ühtekuuluvusfondist või struktuurifondidest;

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Asjaomane liikmesriik esitab hiljemalt artikli 15 lõikes 3 sätestatud ajavahemiku lõpule järgneva 19. kuu lõpus lihtsa andmekogumi lisa punkti 3 kohase pikemaajaliste tulemuste näitaja kohta.

2.  Asjaomane liikmesriik esitab hiljemalt artikli 15 lõikes 3 sätestatud ajavahemiku lõpule järgneva 19. kuu lõpus täieliku ja nõuetekohaselt kontrollitud lihtsa andmekogumi lisa punkti 3 kohase pikemaajaliste tulemuste näitaja kohta.

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Hiljemalt 1. augustiks 2021 ning seejärel iga kahe aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjaliku kvantitatiivse ja kvalitatiivse aruande eelmisel kahel aastal käesoleva määruse ja määruse (EÜ) nr 1309/2013 alusel võetud meetmete kohta. Aruandes keskendutakse peamiselt EGFi saavutatud tulemustele ning see sisaldab eelkõige teavet esitatud taotluste, vastu võetud otsuste ja rahastatud meetmete kohta, sealhulgas statistikat lisas sätestatud näitajate kohta, samuti teavet selliste meetmete vastastikuse täiendavuse kohta muudest liidu fondidest (eelkõige ESF+-ist) rahastatud meetmetega, ja teavet, mis on seotud rahalise toetuse lõpetamisega, ning dokumenteeritakse need taotlused, mis on piisavate assigneeringute puudumise või rahastamiskõlbmatuse tõttu tagasi lükatud või mille toetussummasid on sel põhjusel vähendatud.

1.  Hiljemalt 1. augustiks 2021 ning seejärel iga kahe aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjaliku kvantitatiivse ja kvalitatiivse aruande eelmisel kahel aastal käesoleva määruse ja määruse (EÜ) nr 1309/2013 alusel võetud meetmete kohta. Aruandes keskendutakse peamiselt EGFi saavutatud tulemustele ning see sisaldab eelkõige teavet esitatud taotluste, nende töötlemise kiiruse ja kehtivate eeskirjade võimalike puudujääkide, vastu võetud otsuste ja rahastatud meetmete kohta, sealhulgas statistikat lisas sätestatud näitajate kohta, samuti teavet selliste meetmete vastastikuse täiendavuse kohta muudest liidu fondidest (eelkõige ESF+-ist) rahastatud meetmetega, ja teavet, mis on seotud rahalise toetuse lõpetamisega, ning dokumenteeritakse need taotlused, mis on piisavate assigneeringute puudumise või rahastamiskõlbmatuse tõttu tagasi lükatud või mille toetussummasid on sel põhjusel vähendatud.

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Aruanne edastatakse teadmiseks kontrollikojale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning sotsiaalpartneritele.

2.  Aruanne edastatakse teadmiseks liikmesriikidele, kontrollikojale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning sotsiaalpartneritele.

Muudatusettepanek    93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Iga nelja aasta järel viib komisjon omal algatusel ja tihedas koostöös liikmesriikidega läbi EGFi rahaliste toetuste hindamise.

1.  Iga nelja aasta järel viib komisjon omal algatusel ja tihedas koostöös liikmesriikidega läbi EFT rahaliste toetuste hindamise, koos sellele järgneva mõjuhinnanguga EFT rakendamisele riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

 

Esimeses lõigus osutatud hindamise eesmärgil tuleb liikmesriikidel koguda kõik olemasolevad andmed EFT juhtumite ja abi saanud töötajate kohta.

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Lõikes 1 osutatud hindamised hõlmavad rahalist toetust käsitlevat asjakohast statistikat, mis on esitatud liikmesriikide kaupa.

3.  Lõikes 1 osutatud hindamised hõlmavad rahalist toetust käsitlevat asjakohast statistikat, mis on esitatud sektorite ja liikmesriikide kaupa.

Muudatusettepanek    95

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 – lõik 1 – taane 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  isikud, kellel on vähem kui kaks aastat kutsealast töökogemust;

 

– isikud, kellel on kaks kuni kümme aastat kutsealast töökogemust;

 

– isikud, kellel on rohkem kui kümme aastat kutsealast töökogemust.

(1)

ELT C ... / Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(2)

ELT C ... / Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.


RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (11.10.2018)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) kohta

(COM(2018)0380 – C8-0231/2018 – 2018/0202(COD))

Arvamuse koostaja: Karoline Graswander-Hainz

LÜHISELGITUS

Sissejuhatus

Kaubandusest on viimasel ajal kujunenud globaliseerumise sünonüüm ning see põhjustab üldsusele ka tõsist muret. Hiljuti sõlmitud kaubanduslepingutes ei ole enam pööratud tähelepanu turgude avamist toetavate eeskirjade loomisele. Neisse on hoopis lisatud kaubandusega seotud küsimused, nagu investeeringud ja intellektuaalomandi õigused. Selle tulemusel on turgude üleilmne avamine üha tihedamalt läbi põimunud investeeringute, kapitalivoogude ja finantsteenuste liberaliseerimisega ning kaubanduse mõju on kandunud valdkondadesse, mis on seotud tööjõu, keskkonna ja tehnoloogiliste muutustega.

Isegi kui majandusalases kirjanduses jõutakse järeldusele, et kaubanduse liberaliseerimise üldised tulemused on positiivsed, mõjutab see teatavaid sektoreid negatiivselt, mis toob kaasa kohandamiskulud, sissetulekute vähenemise ja töökohtade kadumise. Tegelikus elus on alati võitjad ja kaotajad ning kaubandusest saadav kasu ei jaotu ühtlaselt liikmesriikide ja piirkondade vahel ega ka ühiskonnasiseselt. Reguleerimata ja ebaaus kaubandus on suurendanud sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast ebavõrdsust.

Negatiivse mõju ärahoidmiseks ja kaubandusest või globaliseerumisest tuleneva kahju piisavaks korvamiseks on vaja kõrvalmeetmeid ELi ja liikmesriikide tasandil. Jõukuse õiglane jagamine, eriti kõige halvemas olukorra olijate vahel, on võimalik ainult nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil võetavate meetmetega. Riikide valitsused on siiani teinud liiga vähe, et tagada kaubandusest tuleva kasu jagamine kõigile. Ümberjagamine, võimestamine hariduse kaudu, ennetav tööturupoliitika ja ametiühingute tugevdamine on kaubandusega seotud teemad, mis kuuluvad valitsuste tehtava poliitika valdkonda.

Arenguruumi on ka Euroopa Liidu (ELi) tasandil. Õiglased ja tasakaalustatud kaubanduslepingud ei peaks mitte ainult olema majanduskasvu ergutamise, inimväärsete töökohtade loomise ja säästva arengu edendamise, vaid ka kogu ülemaailmses tarneahelas osalevate töötajate töötingimuste ja heaolu parandamise ja kaitsmise vahendid. Kahjuks puuduvad ELi kaubanduslepingutes, eelkõige kaubanduse ja kestliku arengu peatükkides, seni täitmisele pööramise mehhanismid töö- ja keskkonnastandardite kaitsmiseks. Kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide tugevdamine ja neisse sanktsioonide kui viimase abinõu lisamine eeldab poliitilist tahet. Kui EL soovib omada kaubanduse valdkonnas ainupädevust, peaks ta võtma endale ka vastutuse oma kaubanduslepingutest tulenevate muutuste ja tagajärgede eest ning muutma oma lähenemist kaubanduspoliitikale.

On äärmiselt oluline, et EL mitte ainult ei prognoosiks kaubanduslepingutest tulenevat võimalikku negatiivset mõju, vaid ka tagaks selle, et kasu jaotatakse õiglaselt.

Euroopa Komisjon tunnistas seda asjaolu ja asutas 2006. aastal Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF), et toetada töötajaid, kes on kaotanud töö globaliseerumise, automatiseerimise ja tehnoloogilise arengu tõttu, et tuua nad tagasi tööle. Majandus- ja finantskriisi tõttu laiendas komisjon EGFi kohaldamisala ka kriisi tõttu kahju kannatanud inimestele. Suhteliselt väikesele eelarvele ja keerulistele menetlustele vaatamata on EGF saavutanud oma tegutsemise ajal käegakatsutavaid tulemusi peaaegu 142 300 töötaja osas kogu ELis.

Raporti põhielemendid

Kohaldamisala, kriteeriumid

Analüüs näitab siiski, et EGF ei ole saavutanud täielikku potentsiaali ja on kahjuks alakasutatud. Seetõttu läheb arvamuse koostaja kaugemale komisjoni ettepanekust ja soovitab laiendada määruse kohaldamisala. Määrus tuleb teha paindlikumaks, et aidata ka ELi-sisese kaubanduse ja tegevuse üleviimise tõttu koondatud töötajaid ning piirkondi, mis kannatavad majanduse järkjärgulise ja kumulatiivse halvenemise või kõrge töötuse määra all, ning siduda EGF senisest rohkem otse teatavate kaubanduspoliitika vahenditega, näiteks kaubandusabiga.

Menetlused

Arvamuse koostaja nõustub komisjoniga ka selles, et teatavaid menetluslikke elemente tuleb parandada, et taotlemisprotsessi lühendada ja menetlust lihtsustada. Arvamuse koostaja soovitab luua tugiteenuse, et toetada liikmesriike taotlemisprotsessis ja koguda ka paremaid andmeid, et parandada järelevalvet ja hindamisprotsessi.

Kuna EGF peaks olema sektoriülene vahend, mille kaudu antakse abi koondatud töötajatele, peaksid sotsiaalvaldkonna huvirühmad (sidusrühmad, VVOd, ametiühingud) etendama olulist rolli ning olema rohkem kaasatud EGFi toimimisse, et protsessi paremini koordineerida ja kooskõlastada fondi tegevust paremini olemasolevate eri ELi vahenditega.

Kokkuvõte

Arvamuse koostaja teeb ettepaneku teha komisjoni ettepanekus hulgaliselt muudatusi, mis oleksid lähtekohaks täiendavatele aruteludele ja muudatuste tegemisele Euroopa Parlamendis toimuva seadusandliku menetluse raames.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  17. novembril 2017 kuulutasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon ühiselt välja Euroopa sotsiaalõiguste samba15 vastusena Euroopas valitsevatele sotsiaalsetele probleemidele. Võttes arvesse töömaailma muutuvat tegelikkust, peab liit olema valmis tegelema globaliseerumise ja digitaliseerimisega seotud praeguste ja tulevaste probleemidega, muutes kasvu kaasavamaks ning edendades tööhõivet ja sotsiaalpoliitikat. Samba kakskümmend peamist põhimõtet on jaotatud kolme kategooriasse: võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule, õiglased töötingimused, sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus. Euroopa sotsiaalõiguste sammas on Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) üldine suunav raamistik, mis võimaldab liidul asjakohased põhimõtted suurte restruktureerimiste korral ellu rakendada.

(2)  17. novembril 2017 kuulutasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon ühiselt välja Euroopa sotsiaalõiguste samba15 vastusena Euroopas valitsevatele sotsiaalsetele probleemidele. Võttes arvesse meie ühiskonna ja töömaailma muutuvat tegelikkust, peab liit olema valmis tegelema kliimamuutuse, globaliseerumise ja digitaliseerimisega seotud praeguste ja tulevaste probleemidega, muutes arengu kaasavamaks ning edendades tööhõivet ja sotsiaalpoliitikat. Samba kakskümmend peamist põhimõtet on jaotatud kolme kategooriasse: võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule, õiglased töötingimused, sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus. Euroopa sotsiaalõiguste sammas on Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) üldine suunav raamistik, mis võimaldab liidul asjakohased põhimõtted suurte restruktureerimiste korral ellu rakendada.

________________

__________________

15 https://ec.europa.eu/commission/priorities/deeper-and-fairer-economic-and-monetary-union/european-pillar-social-rights_et

15 https://ec.europa.eu/commission/priorities/deeper-and-fairer-economic-and-monetary-union/european-pillar-social-rights_et

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  20. juunil 2017 kiitis nõukogu heaks liidu vastuse16 ÜRO kestliku arengu tegevuskavale aastani 203017 – Euroopa jätkusuutlik tulevik. Nõukogu rõhutas, kui tähtis on saavutada kestlik areng selle kolmes mõõtmes (majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane) tasakaalustatud ja terviklikul viisil. On väga tähtis, et kestlik areng integreeritaks Euroopa poliitikaraamistikku ning et liidu poliitika oleks ambitsioonikas ülemaailmsete probleemide käsitlemisel. Nõukogule valmistas heameelt komisjoni 22. novembri 2016. aasta teatis „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud” kui esimene samm kestliku arengu eesmärkide peavoolustamisel ja kestliku arengu kui olulise juhtpõhimõtte kohaldamisel kõigis liidu poliitikavaldkondades, sealhulgas rahastamisvahendite kaudu.

(3)  20. juunil 2017 kiitis nõukogu heaks liidu vastuse16 ÜRO kestliku arengu tegevuskavale aastani 203017 – Euroopa jätkusuutlik tulevik. Nõukogu rõhutas, kui tähtis on saavutada kestlik areng selle kolmes mõõtmes (majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane) tasakaalustatud ja terviklikul viisil. On väga tähtis, et kestlik areng integreeritaks Euroopa poliitikaraamistikku ning et liidu poliitika oleks ambitsioonikas ülemaailmsete probleemide käsitlemisel. Tugevaid ja jõustatavaid kaubandust ja kestlikku arengut käsitlevaid peatükke sisaldavad kaubanduslepingud võivad olla vahendid kestliku arengu, inimväärsete töökohtade loomise ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks, aga ka kaubandusest saadava kasu õiglasemaks jaotamiseks piirkondade ja liikmesriikide vahel ning ühiskonnasiseselt. Nõukogule valmistas heameelt komisjoni 22. novembri 2016. aasta teatis „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud” kui esimene samm kestliku arengu eesmärkide peavoolustamisel ja kestliku arengu kui olulise juhtpõhimõtte kohaldamisel kõigis liidu poliitikavaldkondades, sealhulgas rahastamisvahendite kaudu.

__________________

__________________

16 http://eu-un.europa.eu/eu-response-2030-agenda-sustainable-development-sustainable-european-future/.

16 http://eu-un.europa.eu/eu-response-2030-agenda-sustainable-development-sustainable-european-future/.

17 https://sustainabledevelopment.un.org/post2015/transformingourworld.

17 https://sustainabledevelopment.un.org/post2015/transformingourworld.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  2018. aasta veebruaris võttis komisjon vastu teatise „Uus tänapäevane mitmeaastane finantsraamistik Euroopa Liidu jaoks, mis võimaldab tõhusalt saavutada tema prioriteete ka pärast 2020. aastat“18. Teatises rõhutatakse, et liidu eelarve toetab Euroopa ainulaadset sotsiaalset turumajandust. Seetõttu on äärmiselt oluline parandada tööhõivevõimalusi ja lahendada oskustega seotud probleeme, eelkõige ka neid, mis on seotud digiteerimisega. Eelarve paindlikkus peab olema järgmise mitmeaastase finantsraamistiku keskne põhimõte. Paindlikkusmehhanismide kohaldamist jätkatakse, et liit saaks reageerida ettenägematutele sündmustele ja tagada, et eelarvevahendeid kasutatakse seal, kus neid on kõige rohkem vaja.

(4)  2018. aasta veebruaris võttis komisjon vastu teatise „Uus tänapäevane mitmeaastane finantsraamistik Euroopa Liidu jaoks, mis võimaldab tõhusalt saavutada tema prioriteete ka pärast 2020. aastat“18. Teatises rõhutatakse, et liidu eelarve toetab Euroopa ainulaadset sotsiaalset turumajandust. Seetõttu on äärmiselt oluline parandada tööhõivevõimalusi ja lahendada oskustega seotud probleeme, eelkõige neid, mis on seotud digiteerimise, automatiseerimise, uute tehnoloogiate väljatöötamise ning üleminekuga kliimasõbralikule ja ressursitõhusale majandusele. Eelarve paindlikkus peab olema järgmise mitmeaastase finantsraamistiku keskne põhimõte. Paindlikkusmehhanismide kohaldamist jätkatakse, et liit saaks reageerida ettenägematutele sündmustele ja tagada, et eelarvevahendeid kasutatakse seal, kus neid on kõige rohkem vaja.

__________________

__________________

18 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A52018DC0098

18 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A52018DC0098

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Oma aruteludokumendis üleilmastumise ohjamise kohta20 on komisjon oskustööjõu nõudluse suurenemise ja madalamat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade vähenemise peamiste teguritena kindlaks teinud kaubandusega seotud globaliseerumise ja tehnoloogiaarengukombinatsiooni. Hoolimata avatuma kaubanduse üldistest tohututest eelistest ja maailma majandussüsteemide edasisest integreerumisest tuleb sellise negatiivse kõrvalmõjuga võidelda. Kuna globaliseerumise praegused eelised jagunevad juba inimeste ja piirkondade vahel ebaühtlaselt, avaldades negatiivselt mõjutatud isikutele olulist mõju, on oht, et üha kiirem tehnoloogiaareng süvendab seda mõju veelgi. Seega tuleb kooskõlas solidaarsuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtetega tagada, et globaliseerumisest saadav kasu jagatakse õiglasemalt, ühitades majandusliku avanemise ja tehnoloogiaarengu sotsiaalkaitsega.

(6)  Oma aruteludokumendis üleilmastumise ohjamise kohta20 on komisjon oskustööjõu nõudluse suurenemise ja madalamat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade vähenemise peamiste teguritena kindlaks teinud kaubandusega seotud globaliseerumise ja tehnoloogiaarengukombinatsiooni. Hoolimata avatuma kaubanduse üldistest tohututest eelistest ja maailma majandussüsteemide edasisest integreerumisest tuleb sellise negatiivse kõrvalmõjuga võidelda. Kuna globaliseerumise praegused eelised jagunevad juba inimeste ja piirkondade vahel ebaühtlaselt, avaldades negatiivselt mõjutatud isikutele olulist mõju, on oht, et üha kiirem tehnoloogiaareng süvendab seda mõju veelgi. Seega tuleb kooskõlas solidaarsuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtetega tagada, et globaliseerumise mõju oleks paremini prognoositav ja sellest saadav võimalik kasu jagataks õiglasemalt, ühitades majandusliku avanemise ja tehnoloogiaarengu tugeva sotsiaalkaitsega.

__________________

__________________

20 https://ec.europa.eu/commission/publications/reflection-paper-harnessing-globalisation_et

20 https://ec.europa.eu/commission/publications/reflection-paper-harnessing-globalisation_et

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Globaliseerumise ja tehnoloogiliste muutuste tulemusel suureneb tõenäoliselt veelgi maailma majanduste omavaheline seotus ja vastastikune sõltuvus. Tööjõu ümberjaotamine on selliste majanduslike muutuste lahutamatu ja paratamatu osa. Kui muutustest tulenevat kasu tahetakse jaotada õiglaselt, on äärmiselt oluline pakkuda abi koondatud töötajatele ja neile, keda ähvardab koondamine. „Muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitlev ELi kvaliteediraamistik“22 on liidu poliitiline vahend, mis loob ettevõtete restruktureerimisi ette näha ja neid arvesse võtta võimaldavate parimate tavade raamistiku. Selles antakse põhjalik ülevaade, kuidas tuleks asjakohaste poliitiliste vahendite abil tegeleda majandusliku kohandamise ja restruktureerimisega seonduvate probleemidega ning nende tööhõivealase ja sotsiaalse mõjuga. Lisaks kutsutakse sellega liikmesriike üles kasutama ELi ja riiklikke vahendeid viisil, mis tagab, et restruktureerimise sotsiaalset mõju, eelkõige tööhõivele avalduvat negatiivset mõju saab tõhusamalt leevendada. Peamised liidu vahendid, millega aidatakse mõjutatud töötajaid, on Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), mille eesmärk on pakkuda ennetavat abi, ning EGF, mille eesmärk on pakkuda abi vastavalt vajadusele ettenägematute suurte restruktureerimiste korral.

(8)  Kliimamuutuse, globaliseerumise ja tehnoloogiliste muutuste tulemusel suureneb tõenäoliselt veelgi maailma majanduste omavaheline seotus ja vastastikune sõltuvus. Tööjõu ümberjaotamine on selliste majanduslike muutuste lahutamatu ja paratamatu osa. Kui muutustest tulenevat kasu tahetakse jaotada õiglaselt, on äärmiselt oluline pakkuda abi koondatud töötajatele ja neile, keda ähvardab koondamine. „Muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitlev ELi kvaliteediraamistik“22 on liidu poliitiline vahend, mis loob ettevõtete restruktureerimisi ette näha ja neid arvesse võtta võimaldavate parimate tavade raamistiku. Selles antakse põhjalik ülevaade, kuidas tuleks asjakohaste poliitiliste vahendite abil tegeleda majandusliku kohandamise ja restruktureerimisega seonduvate probleemidega ning nende tööhõivealase ja sotsiaalse mõjuga. Lisaks kutsutakse sellega liikmesriike üles kasutama ELi ja riiklikke vahendeid viisil, mis tagab, et restruktureerimise sotsiaalset mõju, eelkõige tööhõivele avalduvat negatiivset mõju saab tõhusamalt leevendada. Peamised liidu vahendid, millega aidatakse mõjutatud töötajaid, on Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), mille eesmärk on pakkuda ennetavat abi, ning EGF, mille eesmärk on pakkuda abi vastavalt vajadusele suurte restruktureerimiste korral.

__________________

__________________

22 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE „Muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitlev ELi kvaliteediraamistik“ (COM(2013)0882 final, 13.12.2013).

22 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitlev ELi kvaliteediraamistik“ (COM(2013)0882 final, 13.12.2013).

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a)  Oluline on mitmepoolne koostöö liidu ülemaailmsete partneritega, mitmepoolsete institutsioonide tugevdamine ja reformimine, et muuta need õiglasemaks ja tõhusamaks. EGF peaks pakkuma abi eri sektorites koondatud töötajatele, keda sellised reformid võivad mõjutada, pakkudes neile laia valikut töövõimalusi. Sotsiaalvaldkonna huvirühmad, nt VVOd ja ametiühingud, peaksid EGFi tegevuses rohkem osalema, et parandada teabevahetust ja kooskõlastamist liidu eri vahendite vahel.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 b)  Liit peaks taastama ambitsioonika tööstuspoliitika, mis tugineks tehnoloogiliste muutuste, sh avatud kaubanduse mõjude pidevale ja prognoosivale analüüsile. Liidu ja kõige haavatavamate piirkondade partnerlustes tuleks ette näha vajalikud strateegilised investeeringud, et hoida ära kaubandus- ja investeerimislepingute negatiivseid tagajärgi, ning neis tuleks kindlaks määrata ELi kaasrahastamist vajavad programmid. Seetõttu tuleb olemasolevat Ühtekuuluvusfondi ja Sotsiaalfondi paremini integreerida ja rahastada. Sellised programmid peaksid olema detsentraliseeritud NUTSi tasandil ning need peaksid põhinema tõelisel partnerlusel liidu ja selle poliitikast mõjutatud piirkondade vahel.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 c)  Euroopa äriühingud on peamised partnerid globaliseerumise kujundamisel ja kõigi jaoks positiivsete tulemuste saavutamisel. On mitmeid positiivseid näiteid selle kohta, kuidas tagada jätkusuutlik kasv aktsionäridele, töötajatele ja kogukondadele, kus äriühingud tegutsevad. Äriühingud tuleks siiski vastutusele võtta, kui nad oma sotsiaalseid või keskkonnaalaseid kohustusi ei täida.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  EGF loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1927/200623 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku jaoks. EGF loodi selleks, et liit saaks näidata üles oma solidaarsust töötajatega, kes on kaotanud töö maailma kaubanduses globaliseerumise tulemusel toimunud oluliste struktuurimuutuste tõttu.

(9)  EGF loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1927/200623 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku jaoks. EGF loodi selleks, et liit saaks näidata üles oma solidaarsust töötajatega, kes on kaotanud töö maailma kaubanduses turu avanemise ja globaliseerumise tulemusel toimunud oluliste struktuurimuutuste tõttu.

__________________

__________________

23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta (ELT L 406, 30.12.2006, lk 1).

23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta (ELT L 406, 30.12.2006, lk 1).

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11 a) EGFi programm peaks olema nähtav ning selle käigus tuleks nõuda rohkem ja paremaid andmeid, selleks et oleks võimalik EGFi korrektselt teaduslikult hinnata ja vältida halduspiiranguid kaubanduse kohandamistoetusega seotud programmide rakendamisel.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 b)  Negatiivsete mõjude ennetamiseks peaks komisjon enne uue kaubanduslepingu sõlmimist tagama sõltumatu ja täpse eelanalüüsi läbiviimise kavandatava lepingu tagajärgede, sh tööturule avalduva mõju kohta sektorite ja piirkondade kaupa. Võimalike negatiivsete mõjude kindlakstegemine enne uue kaubanduslepingu sõlmimist võiks ühtlasi taastada Euroopa kodanike usalduse kaubanduspoliitika vastu.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 c)  EGF peaks olema otsesemalt seotud välismaiste otseinvesteeringutega, mis võivad avaldada negatiivset sotsiaalset ja keskkonnamõju liidus, aga ka teatavatele ebaausatele kaubanduspoliitikatega, mida kaitsemeetmetega piisavalt ei käsitleta. Mõjutatud ELi äriühinguid ja töötajaid tuleks lugeda EGFi aktiivse tööturupoliitika eeskirjade alla kuuluvaks.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Komisjon tegi EGFi vahehindamise, et hinnata, kuidas ja millises ulatuses on saavutatud EGFi eesmärgid. EGF osutus tulemuslikuks, sest sellega saavutati suurem koondatud töötajate tööturule naasmise määr kui eelmisel programmitöö perioodil. Samuti leiti hindamisel, et EGF lõi Euroopa lisaväärtust. Eelkõige kehtib see EGFi kvantitatiivse mõju kohta, mis tähendab, et EGFi abi ei suurenda mitte ainult pakutavate teenuste arvu ja mitmekesisust, vaid ka nende intensiivsust. Lisaks on EGFi sekkumismeetmed väga nähtavad ning näitavad üldsusele vahetult sekkumismeetmete ELi lisaväärtust. Samas tuvastati mitmesuguseid probleeme. Esiteks oli kasutuselevõtmise menetlus liiga pikk. Lisaks on mitu liikmesriiki teatanud probleemidest töökohtade koondamise põhjustanud sündmuse kohta mahuka taustaanalüüsi kokkupanemisel. Peamine põhjus, mis hoiab liikmesriike, kellel oleks võimalik EGFi kasutada, taotluse esitamisest tagasi, on finants- ja institutsioonilise suutlikkuse probleemid. Ühest küljest võib asi olla lihtsalt tööjõu vähesuses: praegu võivad liikmesriigid küsida tehnilist abi ainult siis, kui nad rakendavad EGFi juhtumit. Kuna koondamised võivad toimuda ootamatult, on tähtis, et liikmesriigid oleksid valmis kohe reageerima ja saaksid esitada taotluse igasuguse viivituseta. Lisaks paistab, et teatavates liikmesriikides on vaja teha palju rohkem tööd institutsioonilise suutlikkuse suurendamiseks, et tagada EGFi juhtumite tõhus ja tulemuslik rakendamine. 500 koondatud töötaja künnist peeti liiga kõrgeks, eelkõige madalama asustustihedusega piirkondades26.

(12)  Komisjon tegi EGFi vahehindamise, et hinnata, kuidas ja millises ulatuses on saavutatud EGFi eesmärgid. EGF osutus tulemuslikuks, sest sellega saavutati suurem koondatud töötajate tööturule naasmise määr kui eelmisel programmitöö perioodil. Samuti leiti hindamisel, et EGF lõi Euroopa lisaväärtust. Eelkõige kehtib see EGFi kvantitatiivse mõju kohta, mis tähendab, et EGFi abi ei suurenda mitte ainult pakutavate teenuste arvu ja mitmekesisust, vaid ka nende intensiivsust. Lisaks on EGFi sekkumismeetmed väga nähtavad ning näitavad üldsusele vahetult sekkumismeetmete ELi lisaväärtust. Samas tuvastati mitmesuguseid probleeme. Esiteks oli kasutuselevõtmise menetlus liiga pikk, liiga keeruline ja liiga koormav. Lisaks on mitu liikmesriiki teatanud probleemidest töökohtade koondamise põhjustanud sündmuse kohta mahuka taustaanalüüsi kokkupanemisel. Peamine põhjus, mis hoiab liikmesriike, kellel oleks võimalik EGFi kasutada, taotluse esitamisest tagasi, on finants- ja institutsioonilise suutlikkuse probleemid. Ühest küljest võib asi olla lihtsalt tööjõu vähesuses: praegu võivad liikmesriigid küsida tehnilist abi ainult siis, kui nad rakendavad EGFi juhtumit. Kuna koondamised võivad toimuda ootamatult, on tähtis, et liikmesriigid oleksid valmis kohe reageerima ja saaksid esitada taotluse igasuguse viivituseta. Lisaks paistab, et teatavates liikmesriikides on vaja teha palju rohkem tööd institutsioonilise suutlikkuse suurendamiseks, et tagada EGFi juhtumite tõhus ja tulemuslik rakendamine. 500 koondatud töötaja künnist peeti liiga kõrgeks, eelkõige madalama asustustihedusega piirkondades26.

__________________

__________________

26 COM(2018) 297 final ja sellele lisatud dokument SWD(2018) 192 final.

26 COM(2018) 297 final ja sellele lisatud dokument SWD(2018) 192 final.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Komisjon rõhutab, kui jätkuvalt tähtis on EGFi roll paindliku fondina, mis võimaldab toetada töötajaid, kes on kaotanud oma töö suuremahuliste restruktureerimiste käigus, ja aidata neil võimalikult kiiresti leida uus töökoht. Liit peaks ka edaspidi andma konkreetset ühekordset rahalist toetust, et hõlbustada koondatud töötajate tööturule naasmist aladel, sektorites, territooriumidel või tööturgudel, mis kannatavad tõsiste majandushäirete tõttu. Võttes arvesse avatud kaubanduse, tehnoloogiliste muutuste või muude tegurite, nagu vähese CO2-heitega majandusele ülemineku koos- ja vastastikust mõju ning seega arvestades, et järjest raskem on välistada üht konkreetset tegurit, mis põhjustab töökohtade koondamist, võetakse EGF tulevikus kasutusele ainult juhul, kui restruktureerimine avaldab olulist mõju. Arvestades fondi eesmärki, mis on pakkuda abi erakorralistes olukordades ja ootamatutel asjaoludel, täiendades ESF+ pakutavat ennetavama iseloomuga abi, jääb EGF paindlikuks erivahendiks väljaspool mitmeaastase finantsraamistiku eelarvelisi ülemmäärasid, nagu on sätestatud komisjoni teatises. „Tänapäevane eelarve liidu jaoks, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi: mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027“ ja selle lisa27.

(13)  Komisjon rõhutab, kui jätkuvalt tähtis on EGFi roll paindliku fondina, mis võimaldab toetada töötajaid, kes on kaotanud oma töö suuremahuliste restruktureerimiste käigus, ja aidata neil võimalikult kiiresti leida uus töökoht. Liit peaks ka edaspidi andma konkreetset ühekordset rahalist toetust, et hõlbustada koondatud töötajate tööturule naasmist aladel, sektorites, territooriumidel või tööturgudel, mis kannatavad tõsiste majandushäirete tõttu. Võttes arvesse avatud kaubanduse, tehnoloogiliste muutuste, digiteerimise ja automatiseerimise või muude tegurite, nagu vähese CO2-heitega majandusele ülemineku koos- ja vastastikust mõju ning seega arvestades, et järjest raskem on välistada üht konkreetset tegurit, mis põhjustab töökohtade koondamist, võetakse EGF tulevikus kasutusele ainult juhul, kui restruktureerimine avaldab olulist mõju. Arvestades fondi eesmärki, mis on pakkuda abi erakorralistes olukordades ja ootamatutel asjaoludel, täiendades ESF+ pakutavat ennetavama iseloomuga abi, jääb EGF paindlikuks erivahendiks väljaspool mitmeaastase finantsraamistiku eelarvelisi ülemmäärasid, nagu on sätestatud komisjoni teatises „Tänapäevane eelarve liidu jaoks, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi: mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027“ ja selle lisa27.

__________________

__________________

27 Komisjoni talituste töödokument (2018) 171 lõplik ja selle lisa COM (2018) 321 final.

27 Komisjoni talituste töödokument SWD(2018) 171 final ja selle lisa COM(2018) 321 final.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Liikmesriigid peaksid aktiivse tööturupoliitika meetmete kooskõlastatud paketi kavandamisel pöörama erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras olevatele toetusesaajatele, sealhulgas noortele ja vanemaealistele ning vaesuse ohus olevatele töötutele, sest neil rühmadel on eriti raske tööturule naasta. Sellest olenemata tuleks EGFi rakendamisel järgida ja edendada liidu põhiväärtuste hulka kuuluvaid ja Euroopa sotsiaalõiguste sambaga ettenähtud soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.

(21)  Liikmesriigid peaksid aktiivse tööturupoliitika meetmete kooskõlastatud paketi kavandamisel pöörama erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras olevatele toetusesaajatele, sealhulgas noortele ja vanemaealistele töötutele, puuetega inimestele ning vaesuse ohus olevatele isikutele, sest neil rühmadel on eriti raske tööturule naasta. Sellest olenemata tuleks EGFi rakendamisel järgida ja edendada liidu põhiväärtuste hulka kuuluvaid ja Euroopa sotsiaalõiguste sambaga ettenähtud soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 a)  Liit ja liikmesriigid peaksid pöörama erilist tähelepanu muutustele ja väljakutsetele maailmakaubanduses, ülemaailmsetele väärtusahelatele, automatiseerimisele ja digiteerimisele ning struktuurimuutustele tööstandardites. Liidu sotsiaalmajandus on Euroopa sotsiaalmudeli väga oluline sammas ja tähtis vahend, mis võimaldab inimestel ületada globaliseerumisest ja majanduskriisist tulenevaid negatiivseid mõjusid. Seepärast tuleks üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste ja avalike teenuste osutamine kaubanduslepingutest välja jätta ning õigust avalikke teenuseid reguleerida, korraldada ja osutada tuleks kaubanduslepingutega kaitsta. Üleilmastumise ja tehnoloogilise innovatsiooni koosmõju tõttu tuleb EGFil oma toetuseeskirju kohandada uute kaubandus-, tehnoloogia- ja tööstandarditega, ning seepärast on oluline, et käesolev määrus oleks nende probleemidega vastavuses ka pärast 2020. aastat.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)  Et toetusesaajaid tõhusalt ja kiiresti aidata, peaksid liikmesriigid tegema kõik endast oleneva, et esitada korrektselt täidetud taotlused EGFist rahalise toetuse saamiseks. Kui komisjon nõuab lisateavet taotluse hindamiseks, peaks täiendava teabe esitamine olema ajaliselt piiratud.

(22)  Et toetusesaajaid tõhusalt ja kiiresti aidata, peaksid liikmesriigid tegema kõik endast oleneva, et esitada korrektselt täidetud taotlused EGFist rahalise toetuse saamiseks. Kui komisjon nõuab lisateavet taotluse hindamiseks, peaks täiendava teabe esitamine olema ajaliselt piiratud. Komisjon peaks menetluse algetappides andma liikmesriikidele ka tehnilist abi.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(22 a)  Komisjonil tuleks lihtsustada juurdepääsu riiklikele ja piirkondlikele ametiasutustele spetsiaalse kasutajatoe kaudu, mis pakub üldteavet ja selgitusi menetluste ning taotluse esitamise kohta. Kasutajatugi peaks pakkuma standardvorme statistika ja täiendava analüüsi jaoks.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Tuleks lisada erisätted EGFi kasutamise juhtumite ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetustegevuse kohta.

(25)  Tuleks lisada erisätted EGFi kasutamise juhtumite ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetustegevuse kohta, kuna piisavad teadmised taotlemismenetluse kohta võiksid parandada EGFi kasutamist.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selles sätestatakse fondi eesmärgid, liidupoolse rahastamise vormid ja eeskirjad sellise rahastamise kohta, sealhulgas liikmesriikide taotluste kohta EGFist rahalise toetuse saamiseks artiklis 7 osutatud toetusesaajatele suunatud meetmete jaoks.

Selles sätestatakse fondi eesmärgid, liidupoolse rahastamise vormid ja eeskirjad ning kriteeriumid sellise rahastamise kohta, sealhulgas liikmesriikide taotluste kohta EGFist rahalise toetuse saamiseks artiklis 7 osutatud toetusesaajatele suunatud meetmete jaoks.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

EGF aitab kaasa globaliseerumisest ja tehnoloogia arengust saadava kasu paremale jaotamisele, aidates koondatud töötajatel kohaneda struktuuriliste muutustega. EGF aitab rakendada Euroopa sotsiaalõiguste samba raames kindlaks määratud põhimõtteid ning tugevdada sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust piirkondade ja liikmesriikide vahel.

EGF aitab kaasa õiglasele üleminekule kliimasõbralikule ja ressursitõhusale majandusele, globaliseerumisest ja tehnoloogia arengust saadava kasu paremale ja õiglasemale jaotamisele ning uute tehnoloogiate väljatöötamisele, aidates koondatud töötajatel kohaneda struktuuriliste muutustega. EGF aitab rakendada Euroopa sotsiaalõiguste samba raames kindlaks määratud põhimõtteid ning tugevdada võrdsust, sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust ning kaasatust piirkondade ja liikmesriikide vahel ning ühiskonnasiseselt.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  EGFi erieesmärk on pakkuda abi ettenägematute suurte restruktureerimiste korral, eelkõige siis, kui nende põhjuseks on globaliseerumisega seotud probleemid, nagu maailmakaubanduses toimuvad struktuurimuutused, kaubandusvaidlused, finants- või majanduskriis, üleminek vähese CO2-heitega majandusele, digiteerimine või automatiseerimine. Eriline rõhk on meetmetel, millega aidatakse kõige ebasoodsamas olukorras olevaid rühmi.

2.  EGFi erieesmärk on pakkuda abi suurte restruktureerimiste korral, eelkõige siis, kui nende põhjuseks on globaliseerumisega seotud probleemid, nagu maailmakaubanduses, sh ELi-siseses kaubanduses toimuvad struktuurimuutused, turgude avamine, välismaistest otseinvesteeringutest tulenev võimalik negatiivne mõju, tootmise üleviimine, dumping, kaubandusvaidlused, finants- või majanduskriis, üleminek vähese CO2-heitega majandusele, digiteerimine või automatiseerimine, selleks et muuta menetlus paindlikumaks ja seda lihtsustada. Eriline rõhk on meetmetel, millega aidatakse kõige ebasoodsamas olukorras olevaid rühmi, VKEsid ja idufirmasid toetuskõlblikkuse osas.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Väikestel tööturgudel või eriolukorras, eriti VKEdega seotud taotluste puhul, võib liikmesriigi poolt käesoleva artikli alusel toetuse saamiseks esitatud nõuetekohaselt põhjendatud taotlust käsitada vastuvõetavana isegi juhul, kui lõike 1 punktides a, b või c sätestatud kriteeriumid ei ole täielikult täidetud, tingimusel et koondamisel on tööhõivele ja kohalikule või piirkondlikule majandusele ulatuslik negatiivne mõju. Taotluse esitanud liikmesriik peab täpsustama, milline lõike 1 punktides a, b või c sätestatud sekkumiskriteerium ei ole täielikult täidetud. Eriolukorras antud toetuste kogusumma ei tohi ületada 15 % EGFi iga-aastasest ülemmäärast.

3.  Väikestel tööturgudel või eriolukorras, eriti VKEde ja idufirmadega seotud taotluste puhul, võib liikmesriigi poolt käesoleva artikli alusel toetuse saamiseks esitatud nõuetekohaselt põhjendatud taotlust käsitada vastuvõetavana isegi juhul, kui lõike 1 punktides a või b sätestatud kriteeriumid ei ole täielikult täidetud, tingimusel et koondamisel on tööhõivele ja kohalikule või piirkondlikule majandusele ulatuslik negatiivne mõju. Taotluse esitanud liikmesriik peab täpsustama, milline lõike 1 punktides a ja b sätestatud sekkumiskriteerium ei ole täielikult täidetud. Eriolukorras antud toetuste kogusumma ei tohi ületada 15 % EGFi iga-aastasest ülemmäärast.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Digitaalajastul vajalike oskuste levitamine on mis tahes individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi kohustuslik horisontaalne element. Koolituse tase peab olema kohandatud toetusesaajate kvalifikatsioonidele ja vajadustele.

Digitaalajastul vajalike oskuste levitamine on mis tahes individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi osa. Koolituse tase peab olema kohandatud toetusesaajate kvalifikatsioonidele ja vajadustele ning kohalikule tööturule.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kui komisjon nõuab lisateavet, vastab liikmesriik kümne tööpäeva jooksul alates teabenõude esitamise kuupäevast. Komisjon pikendab nimetatud tähtaega kümne tööpäeva võrra, kui asjaomane liikmesriik esitab selleks nõuetekohaselt põhjendatud taotluse.

3.  Kui liikmesriik seda palub, annab komisjon talle menetluse algetappides tehnilist abi. Kui komisjon nõuab lisateavet, vastab liikmesriik kümne tööpäeva jooksul alates teabenõude esitamise kuupäevast. Komisjon pikendab nimetatud tähtaega kümne tööpäeva võrra, kui asjaomane liikmesriik esitab selleks nõuetekohaselt põhjendatud taotluse.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Komisjoni tehniline abi hõlmab liikmesriikidele teabe ja suuniste andmist EGFi kasutamiseks, seireks ja fondi töö hindamiseks. Komisjon annab samuti teavet koos selgete suunistega EGFi kasutamise kohta Euroopa ja riigisisestele sotsiaalpartneritele. Suunavad meetmed võivad samuti hõlmata töökondade loomist tõsiste majandushäirete korral liikmesriigis.

4.  Komisjoni tehniline abi hõlmab liikmesriikidele teabe ja suuniste andmist EGFi kasutamiseks, seireks ja fondi töö hindamiseks, sh kasutajatoe loomiseks. Komisjon annab samuti teavet koos selgete suunistega EGFi kasutamise kohta Euroopa ja riigisisestele sotsiaalpartneritele. Suunavad meetmed võivad samuti hõlmata töökondade loomist tõsiste majandushäirete korral liikmesriigis.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjon haldab ja ajakohastab korrapäraselt veebilehte, millele on juurdepääs kõikides liidu institutsioonide ametlikes keeltes ja millel antakse ajakohastatud teavet EGFi kohta, juhiseid taotluste esitamiseks, teavet vastuvõetud ja tagasilükatud taotluste ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu rolli kohta eelarvemenetluses.

2.  Komisjon haldab ja ajakohastab korrapäraselt veebilehte, millele on juurdepääs kõikides liidu institutsioonide ametlikes keeltes ja millel antakse ajakohastatud teavet EGFi kohta, esitatakse fondile juurdepääsu kriteeriumid, juhiseid taotluste esitamiseks ning teavet vastuvõetud ja tagasilükatud taotluste ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu rolli kohta eelarvemenetluses.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3 – lõik 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriik tagab, et kõik teavitamise ja nähtavusega seotud materjalid tehakse taotluse korral kättesaadavaks liidu institutsioonidele, organitele ja ametitele, ning et liidule antakse kasutustasuta, mittevälistav ja tagasivõtmatu litsents kõnealuste materjalide kasutamiseks ning kõik materjalidega seotud olemasolevad õigused. Litsents annab liidule järgmised õigused:

Liikmesriik tagab, et kõik teavitamise ja nähtavusega seotud materjalid tehakse taotluse korral kättesaadavaks liidu institutsioonidele, organitele ja ametitele kõigis ametlikes keeltes ning et liidule antakse kasutustasuta, mittevälistav ja tagasivõtmatu litsents kõnealuste materjalide kasutamiseks ning kõik materjalidega seotud olemasolevad õigused. Litsents annab liidule järgmised õigused:

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  EGFi kaasrahastamismäär pakutud meetmete puhul viiakse kooskõlla ESF+ kõrgeima kaasrahastamismääraga vastavas liikmesriigis.

2.  EGFi kaasrahastamismäär pakutud meetmete puhul viiakse kooskõlla ESF+ kõrgeima kaasrahastamismääraga vastavas liikmesriigis, võttes arvesse, et mõnes liikmesriigis on aktiivsed tööturuasutused vähearenenud.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kui komisjon on artikli 9 kohaselt tehtud hindamise alusel jõudnud järeldusele, et käesoleva määruse alusel rahalise toetuse saamise tingimused on täidetud, algatab komisjon viivitamata artiklis 16 sätestatud menetluse.

3.  Kui komisjon on artikli 9 kohaselt tehtud hindamise alusel jõudnud järeldusele, et käesoleva määruse alusel rahalise toetuse saamise tingimused on täidetud, algatab komisjon viivitamata artiklis 16 sätestatud menetluse ja teavitab sellest taotluse esitanud liikmesriiki.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  kas töötajaid koondav ettevõte, välja arvatud mikroettevõtted ja VKEd, on eelmise viie aasta jooksul saanud riigiabi või toetust liidu Ühtekuuluvusfondist või struktuurifondidest;

(e)  kas töötajaid koondav ettevõte, välja arvatud idufirmad, mikroettevõtted ja VKEd, on eelmise viie aasta jooksul saanud riigiabi või toetust liidu Ühtekuuluvusfondist või struktuurifondidest;

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Iga nelja aasta järel viib komisjon omal algatusel ja tihedas koostöös liikmesriikidega läbi EGFi rahaliste toetuste hindamise.

1.  Iga nelja aasta järel viib komisjon omal algatusel ja tihedas koostöös liikmesriikidega läbi EGFi rahaliste toetuste hindamise, koos sellele järgneva mõjuhinnanguga EGFi rakendamisele riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

 

Esimeses lõigus osutatud hindamise eesmärgil tuleb liikmesriikidel koguda kõik olemasolevad andmed EGFi juhtumite ja abi saanud töötajate kohta.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF)

Viited

COM(2018)0380 – C8-0231/2018 – 2018/0202(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

EMPL

11.6.2018

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

INTA

11.6.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Karoline Graswander-Hainz

29.8.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

27.9.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

11.10.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

27

10

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Laima Liucija Andrikienė, Maria Arena, Tiziana Beghin, Daniel Caspary, Salvatore Cicu, Christofer Fjellner, Eleonora Forenza, Karoline Graswander-Hainz, Christophe Hansen, Heidi Hautala, Yannick Jadot, France Jamet, Elsi Katainen, Jude Kirton-Darling, Danilo Oscar Lancini, Bernd Lange, David Martin, Anne-Marie Mineur, Franck Proust, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Tokia Saïfi, Helmut Scholz, Joachim Schuster, Adam Szejnfeld, William (The Earl of) Dartmouth, Jan Zahradil

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Goffredo Maria Bettini, Sander Loones, Fernando Ruas, Paul Rübig, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Beatriz Becerra Basterrechea, Czesław Hoc, Stanisław Ożóg, Jozo Radoš, Anders Sellström

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSNÕUANDVAS KOMISJONIS

27

+

EFDD

Tiziana Beghin

ENF

France Jamet, Danilo Oscar Lancini

GUE/NGL

Eleonora Forenza, Anne-Marie Mineur, Helmut Scholz

PPE

Laima Liucija Andrikienė, Daniel Caspary, Salvatore Cicu, Christophe Hansen, Franck Proust, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Fernando Ruas, Paul Rübig, Tokia Saïfi, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Adam Szejnfeld

S&D

Maria Arena, Goffredo Maria Bettini, Karoline Graswander-Hainz, Jude Kirton-Darling, Bernd Lange, David Martin, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Joachim Schuster

Verts/ALE

Heidi Hautala, Yannick Jadot

10

ALDE

Beatriz Becerra Basterrechea, Elsi Katainen, J. Radoš

ECR

C. Hoc, Sander Loones, S. Ożóg, Jan Zahradil

EFDD

William (The Earl of) Dartmouth

PPE

Christofer Fjellner, Anders Sellström

0

0

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (7.11.2018)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) kohta

(COM(2018)0380 – C8‑0231/2018 – 2018/0202(COD))

Arvamuse koostaja: Manuel dos Santos

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a)  Euroopa Parlament rõhutas oma 14. märtsi 2018. aasta ja 30. mai 2018. aasta resolutsioonides 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohta, kui olulised on üldkehtivad põhimõtted, millele peaksid tuginema 2021.–2027. aasta mitmeaastane finantsraamistik ja kõik sellega seotud liidu poliitikavaldkonnad. Euroopa Parlament kinnitas sellega seoses uuesti oma seisukohta, et EL peab täitma lubaduse olla esimeste hulgas, kes ÜRO kestliku arengu eesmärgid ellu viivad, ja pidas kahetsusväärseks, et finantsraamistiku paketi ettepanekutes ei ole selleks selget ja nähtavat eesmärki seatud. Seetõttu palus Euroopa Parlament võtta kestliku arengu eesmärke arvesse kõigis järgmise finantsraamistiku kohastes ELi meetmetes ja algatustes. Lisaks rõhutas parlament, et diskrimineerimise likvideerimine on hädavajalik, et täita liidu kohustused kaasava Euroopa saavutamiseks, ning palus arvestada soolist aspekti ja võtta soolise võrdõiguslikkuse alased kohustused kõikides liidu poliitikavaldkondades ja algatustes järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kehtivuse ajal. Euroopa Parlament rõhutas, et Pariisi kokkuleppe tõttu tuleks kliimameetmetele kulutada palju rohkem kui kehtivas finantsraamistikus ning see osakaal peaks võimalikult kiiresti – kuid hiljemalt 2027. aastaks – suurenema 30 %‑ni.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a)  Oma 30. mai 2018. aasta resolutsioonis 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta kinnitas Euroopa Parlament taas, et tal on kindel seisukoht, kui palju raha on ELi tähtsaimate poliitikavaldkondade rahastamiseks 2021.–2027. aasta finantsraamistikus vaja, et nende eesmärgid saaks täita. Eelkõige rõhutas parlament, et mitmeaastases finantsraamistikus konkreetselt VKEdele ja noorte töötuse vastu võitlemiseks mõeldud rahasummasid tuleb kahekordistada, pidas eriti kiiduväärseks ettepanekuid, millega muudetakse kehtivaid sätteid paremaks, eriti mis puudutab erivahenditele mõeldud eraldiste suurendamist, ning kinnitas soovi läbi rääkida ka muude vajalike paranduste üle.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Koondatud töötajatel ja tegevuse lõpetanud füüsilisest isikust ettevõtjatel peaks olema EGFile võrdne juurdepääs, sõltumata nende töölepingu või töösuhte liigist. Seetõttu tuleks käesoleva määruse kohaldamisel käsitada võimalike EGFist toetuse saajatena nii koondatud töötajaid kui ka füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes on oma tegevuse lõpetanud.

(18)  Koondatud töötajatel ja tegevuse lõpetanud füüsilisest isikust ettevõtjatel peaks olema EGFile võrdne juurdepääs, sõltumata nende töölepingu või töösuhte liigist. Seetõttu tuleks käesoleva määruse kohaldamisel käsitada võimalike EGFist toetuse saajatena nii koondatud töötajaid kui ka füüsilisest isikust ettevõtjaid, sealhulgas mikro- ja väikeste ettevõtete omanikke/juhte, kes on oma tegevuse lõpetanud.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)  Et toetusesaajaid tõhusalt ja kiiresti aidata, peaksid liikmesriigid tegema kõik endast oleneva, et esitada korrektselt täidetud taotlused EGFist rahalise toetuse saamiseks. Kui komisjon nõuab lisateavet taotluse hindamiseks, peaks täiendava teabe esitamine olema ajaliselt piiratud.

(22)  Et toetusesaajaid tõhusalt ja kiiresti aidata, peaksid liikmesriigid tegema kõik endast oleneva, et esitada korrektselt täidetud taotlused EGFist rahalise toetuse saamiseks. Kui komisjon nõuab lisateavet taotluse hindamiseks, peaks täiendava teabe esitamine olema ajaliselt piiratud. Oluline on tihe koostöö liikmesriikide ja komisjoni vahel, et pidada kinni tähtaegadest, mis on kehtestatud käesolevas määruses määratletud EGFi rahalise toetuse saamiseks esitatud taotluste läbivaatamiseks.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(27 a)  Et täita nõuded, mis tekivad iseäranis aasta esimeste kuude jooksul, mil muudelt eelarveridadelt üleviimise võimalused on eriti piiratud, tuleks iga-aastases eelarvemenetluses EGFi eelarvereale jätta piisavad maksete assigneeringud.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37)  Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamisel, aidatakse programmiga kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja saavutada üldeesmärki, milleks on eraldada ELi eelarvekulutustest 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks fondi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamise käigus.

(37)  Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamisel ja ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmisel, aidatakse käesoleva määrusega kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja saavutada üldeesmärki, et mitmeaastase finantsraamistiku perioodil 2021–2017 eraldatakse kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks 25 % ELi eelarvekulutustest ning see osakaal peaks võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2027. aastaks suurenema 30 %-ni aastas. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks fondi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamise käigus.

Selgitus

Euroopa Parlament nõudis oma 14. märtsi 2018. aasta resolutsioonis järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku suhtes võetava parlamendi seisukoha ettevalmistamise kohta (2017/2052(INI)), et eesmärgini kasutada 30 % ELi eelarvekuludest kliimaeesmärkide toetamiseks tuleb jõuda võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2027. aastaks.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi üldine eesmärk on näidata üles solidaarsust koondatud töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjatega, kes on töö kaotanud või tegevuse lõpetanud artiklis 5 osutatud ettenägematute suurte restruktureerimiste tagajärjel, ning pakkuda neile toetust.

1.  Programmi üldine eesmärk on näidata üles solidaarsust koondatud töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjatega, kes on töö kaotanud või tegevuse lõpetanud artiklis 5 osutatud ettenägematute suurte restruktureerimiste tagajärjel, ning pakkuda neile tööturule naasmise meetmeteks rahalist toetust.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  EGFi erieesmärk on pakkuda abi ettenägematute suurte restruktureerimiste korral, eelkõige siis, kui nende põhjuseks on globaliseerumisega seotud probleemid, nagu maailmakaubanduses toimuvad struktuurimuutused, kaubandusvaidlused, finants- või majanduskriis, üleminek vähese CO2-heitega majandusele, digiteerimine või automatiseerimine. Eriline rõhk on meetmetel, millega aidatakse kõige ebasoodsamas olukorras olevaid rühmi.

2.  EGFi erieesmärk on pakkuda abi tööturule naasmisel ettenägematute suurte restruktureerimiste korral, eelkõige siis, kui nende põhjuseks on globaliseerumisega seotud probleemid, nagu maailmakaubanduses toimuvad struktuurimuutused, kaubandusvaidlused, finants- või majanduskriis, üleminek vähese CO2-heitega majandusele, digiteerimine või automatiseerimine. Eriline rõhk on meetmetel, millega aidatakse kõige ebasoodsamas olukorras olevaid rühmi.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  EGFi rahaline toetus peab piirduma sellega, mis on vajalik sihtrühmas olevatele toetusesaajatele ajutise ja ühekordse toe pakkumiseks. EGFi toetatavad meetmed peavad olema vastavuses liidu ja siseriikliku õigusega, sealhulgas riigiabi eeskirjadega.

3.  EGFi rahaline toetus peab piirduma sellega, mis on vajalik sihtrühmas olevatele toetusesaajatele solidaarsuse näitamiseks ning ajutise ja ühekordse toe pakkumiseks. EGFi toetatavad meetmed peavad olema vastavuses liidu ja siseriikliku õigusega, sealhulgas riigiabi eeskirjadega.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tunnustavad liidu rahastamise päritolu ja tagavad selle nähtavuse, pakkudes mitmele sihtrühmale, sealhulgas toetusesaajatele, kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele, sotsiaalpartneritele, meediale ja üldsusele sidusat, tõhusat ja sihipärast teavet.

Liikmesriigid tunnustavad liidu rahastamise päritolu ja tagavad selle nähtavuse, pakkudes mitmele sihtrühmale, sealhulgas toetusesaajatele, kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele, sotsiaalpartneritele, meediale ja üldsusele sidusat, tõhusat ja sihipärast teavet. Liikmesriigid tagavad, et rõhutatakse rahastamise liidu lisaväärtust ning et nad aitavad komisjonil koguda andmeid, mille abil suurendada eelarve läbipaistvust.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjon haldab ja ajakohastab korrapäraselt veebilehte, millele on juurdepääs kõikides liidu institutsioonide ametlikes keeltes ja millel antakse ajakohastatud teavet EGFi kohta, juhiseid taotluste esitamiseks, teavet vastuvõetud ja tagasilükatud taotluste ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu rolli kohta eelarvemenetluses.

2.  Komisjon haldab ja ajakohastab korrapäraselt kasutajasõbralikku veebilehte, millele on juurdepääs kõikides liidu institutsioonide ametlikes keeltes ja millel antakse ajakohastatud ja rakendamisega seotud teavet EGFi kohta selle kasutuselevõtmisest alates, juhiseid taotluste esitamiseks, teavet vastuvõetud ja tagasilükatud taotluste ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu rolli kohta eelarvemenetluses.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui komisjon on jõudnud järeldusele, et EGFist rahalise toetuse andmise tingimused on täidetud, esitab ta taotluse vahendite üleviimiseks asjakohastele eelarveridadele vastavalt finantsmääruse artiklile 31.

1.  Kui komisjon on jõudnud järeldusele, et EGFist rahalise toetuse andmise tingimused on täidetud, esitab ta ettepaneku selle kasutuselevõtmiseks. Otsuse EGFi kasutuselevõtu kohta teevad Euroopa Parlament ja nõukogu koos ühe kuu jooksul pärast taotluse esitamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega ning Euroopa Parlament oma liikmete häälteenamuse ja antud häälte kolmeviiendikulise enamusega.

 

EGFi kasutuselevõtu otsuse ettepaneku tegemisega samal ajal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku vahendite üleviimiseks asjakohastele eelarveridadele. Arvamuste lahknemise korral algatatakse kolmepoolsete läbirääkimiste menetlus.

 

EGFiga seotud üleviimised tehakse kooskõlas finantsmääruse artikliga 31.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Üleviimistaotlusele peab olema lisatud toetusetaotluse rahastamiskõlblikkuse kontrolli kokkuvõte.

välja jäetud

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Komisjon võtab rahalise toetuse andmise kohta rakendusaktiga vastu otsuse, mis jõustub päeval, mil Euroopa Parlament ja nõukogu teavitavad komisjoni eelarvevahendite üleviimise heakskiitmisest. Kõnealune otsus kujutab endast rahastamisotsust finantsmääruse artikli 110 tähenduses.

3.  Komisjon võtab rahalise toetuse andmise kohta rakendusaktiga vastu otsuse, mis jõustub päeval, mil Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu otsuse EGFi kasutuselevõtu kohta.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Lõike 1 kohane EGFi kasutuselevõtu otsuse ettepanek peab sisaldama järgmist teavet:

 

a)  artikli 9 lõike 4 kohaselt tehtud hindamine koos kokkuvõttega hindamise aluseks olevast teabest;

 

b)  tõend selle kohta, et artiklites 5 ja 10 esitatud tingimused on täidetud; ning

 

c)  asjaolud, millega põhjendatakse ettepanekus nimetatud summasid.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF)

Viited

COM(2018)0380 – C8-0231/2018 – 2018/0202(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

EMPL

11.6.2018

 

 

 

Arvamuse esitajad

istungil teada andmise kuupäev

BUDG

11.6.2018

Arvamuse koostaja

nimetamise kuupäev

Manuel dos Santos

28.6.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

29.8.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

5.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

24

3

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jean Arthuis, Reimer Böge, Lefteris Christoforou, Gérard Deprez, André Elissen, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk, Vladimír Maňka, Siegfried Mureşan, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Eleftherios Synadinos, Indrek Tarand, Isabelle Thomas, Inese Vaidere, Daniele Viotti, Tiemo Wölken, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Karine Gloanec Maurin, Alain Lamassoure, Janusz Lewandowski, Andrey Novakov

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Michael Detjen

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

24

+

ALDE

Jean Arthuis, Gérard Deprez

ECR

Zbigniew Kuźmiuk

PPE

Reimer Böge, Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, Alain Lamassoure, Janusz Lewandowski, Siegfried Mureşan, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Inese Vaidere

S&D

Michael Detjen, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Karine Gloanec Maurin, Vladimír Maňka, Isabelle Thomas, Daniele Viotti, Tiemo Wölken

VERTS/ALE

Indrek Tarand

3

ECR

Bernd Kölmel

ENF

André Elissen

NI

Eleftherios Synadinos

1

0

ENF

Marco Zanni

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS (16.11.2018)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) kohta

(COM(2018)0380 – C8-0231/2018 – 2018/0202(COD))

Arvamuse koostaja: Gilles Pargneaux

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekontrollikomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Globaliseerumise ja tehnoloogiliste muutuste tulemusel suureneb tõenäoliselt veelgi maailma majanduste omavaheline seotus ja vastastikune sõltuvus. Tööjõu ümberjaotamine on selliste majanduslike muutuste lahutamatu ja paratamatu osa. Kui muutustest tulenevat kasu tahetakse jaotada õiglaselt, on äärmiselt oluline pakkuda abi koondatud töötajatele ja neile, keda ähvardab koondamine. „Muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitlev ELi kvaliteediraamistik“22 on liidu poliitiline vahend, mis loob ettevõtete restruktureerimisi ette näha ja neid arvesse võtta võimaldavate parimate tavade raamistiku. Selles antakse põhjalik ülevaade, kuidas tuleks asjakohaste poliitiliste vahendite abil tegeleda majandusliku kohandamise ja restruktureerimisega seonduvate probleemidega ning nende tööhõivealase ja sotsiaalse mõjuga. Lisaks kutsutakse sellega liikmesriike üles kasutama ELi ja riiklikke vahendeid viisil, mis tagab, et restruktureerimise sotsiaalset mõju, eelkõige tööhõivele avalduvat negatiivset mõju saab tõhusamalt leevendada. Peamised liidu vahendid, millega aidatakse mõjutatud töötajaid, on Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), mille eesmärk on pakkuda ennetavat abi, ning EGF, mille eesmärk on pakkuda abi vastavalt vajadusele ettenägematute suurte restruktureerimiste korral.

(8)  Globaliseerumise ja tehnoloogiliste muutuste tulemusel suureneb tõenäoliselt veelgi maailma majanduste omavaheline seotus ja vastastikune sõltuvus. Tööjõu ümberjaotamine on selliste majanduslike muutuste lahutamatu osa. Kui muutustest tulenevat kasu tahetakse jaotada õiglaselt, on äärmiselt oluline pakkuda abi koondatud töötajatele ja neile, keda ähvardab koondamine või ettevõtte tegevuse lõpetamine. „Muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitlev ELi kvaliteediraamistik“22 on liidu poliitiline vahend, mis loob ettevõtete restruktureerimisi ette näha ja neid arvesse võtta võimaldavate parimate tavade raamistiku. Selles antakse põhjalik ülevaade, kuidas tuleks asjakohaste poliitiliste vahendite abil tegeleda majandusliku kohandamise ja restruktureerimisega seonduvate probleemidega ning nende tööhõivealase ja sotsiaalse mõjuga. Ilma et vähendataks äriringkondade sotsiaalseid kohustusi, kutsutakse selles liikmesriike ka üles kasutama ELi ja riiklikke vahendeid viisil, mis tagab, et restruktureerimise sotsiaalset mõju, eelkõige tööhõivele avalduvat negatiivset mõju saab tõhusamalt leevendada. Peamised liidu vahendid, millega aidatakse mõjutatud töötajaid, on Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), mille eesmärk on pakkuda ennetavat abi, ning EGF, mille eesmärk on pakkuda abi vastavalt vajadusele ettenägematute suurte restruktureerimiste korral.

_________________

_________________

22 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE „Muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitlev ELi kvaliteediraamistik“ (COM(2013)0882 final, 13.12.2013).

22 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE „Muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitlev ELi kvaliteediraamistik“ (COM(2013)0882 final, 13.12.2013).

Selgitus

Euroopa Parlamendi resolutsiooni (P8_TA(2018)0363) vastuvõtmise järel panustas EGF Madalmaade pankade töötajate koondamiste sotsiaalkava projekti. On kummaline, et pangad ei ole sellesse ise panustanud, kuigi ka ettevõtjatele on selline roll ette nähtud. Kuigi Madalmaade pangad teenisid miljardeid eurosid kasumit, ei osalenud nad koondatud pangatöötajate sotsiaalkavas.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Komisjon tegi EGFi vahehindamise, et hinnata, kuidas ja millises ulatuses on saavutatud EGFi eesmärgid. EGF osutus tulemuslikuks, sest sellega saavutati suurem koondatud töötajate tööturule naasmise määr kui eelmisel programmitöö perioodil. Samuti leiti hindamisel, et EGF lõi Euroopa lisaväärtust. Eelkõige kehtib see EGFi kvantitatiivse mõju kohta, mis tähendab, et EGFi abi ei suurenda mitte ainult pakutavate teenuste arvu ja mitmekesisust, vaid ka nende intensiivsust. Lisaks on EGFi sekkumismeetmed väga nähtavad ning näitavad üldsusele vahetult sekkumismeetmete ELi lisaväärtust. Samas tuvastati mitmesuguseid probleeme. Esiteks oli kasutuselevõtmise menetlus liiga pikk. Lisaks on mitu liikmesriiki teatanud probleemidest töökohtade koondamise põhjustanud sündmuse kohta mahuka taustaanalüüsi kokkupanemisel. Peamine põhjus, mis hoiab liikmesriike, kellel oleks võimalik EGFi kasutada, taotluse esitamisest tagasi, on finants- ja institutsioonilise suutlikkuse probleemid. Ühest küljest võib asi olla lihtsalt tööjõu vähesuses: praegu võivad liikmesriigid küsida tehnilist abi ainult siis, kui nad rakendavad EGFi juhtumit. Kuna koondamised võivad toimuda ootamatult, on tähtis, et liikmesriigid oleksid valmis kohe reageerima ja saaksid esitada taotluse igasuguse viivituseta. Lisaks paistab, et teatavates liikmesriikides on vaja teha palju rohkem tööd institutsioonilise suutlikkuse suurendamiseks, et tagada EGFi juhtumite tõhus ja tulemuslik rakendamine. 500 koondatud töötaja künnist peeti liiga kõrgeks, eelkõige madalama asustustihedusega piirkondades26.

(12)  Komisjon tegi EGFi vahehindamise, et hinnata, kuidas ja millises ulatuses on saavutatud EGFi eesmärgid. EGF osutus tulemuslikuks, sest sellega saavutati suurem koondatud töötajate tööturule naasmise määr kui eelmisel programmitöö perioodil. Samuti leiti hindamisel, et EGF lõi Euroopa lisaväärtust. Eelkõige kehtib see EGFi kvantitatiivse mõju kohta, mis tähendab, et EGFi abi ei suurenda mitte ainult pakutavate teenuste arvu ja mitmekesisust, vaid ka nende intensiivsust. Lisaks on EGFi sekkumismeetmed väga nähtavad ning näitavad üldsusele vahetult sekkumismeetmete ELi lisaväärtust. Samas tuvastati mitmesuguseid probleeme. Ühest küljest peaks olema selge, et töötajate tööturule tagasitoomiseks vajalike sotsiaalkavade väljatöötamise eest vastutavad peamiselt ettevõtted ja liikmesriigid. EGF saab täita vaid täiendavat rolli ja peaks keskenduma piirkondadele, kus ei ettevõtetel ega ka riiklikel ja piirkondlikel ametiasutustel ei ole vahendeid vajalike meetmete võtmiseks. Ka on kahtluse alla seatud Euroopa lisaväärtus sellistel juhtudel, kus ettevõtja on saanud kõigepealt riiklikke ja liidu toetusi (näiteks innovatsioonitegevuseks), kuid seejärel otsustab kasumit teeniva ettevõtte ümber paigutada teise liikmesriiki või isegi mõnda kolmandasse riiki, võtmata endale vastutust ettevõtte tegevuse lõpetamise tõttu kannatanud töötajate tööturule naasmise rahastamise eest, ning selle asemel, eriti ELi sees ümberpaigutamise korral, võib ta saada uues asukohas veel kord liidu toetust. Lisaks oli kasutuselevõtmise menetlus liiga pikk. Paljud liikmesriigid on teatanud probleemidest töökohtade koondamise põhjustanud sündmuse kohta mahuka taustaanalüüsi kokkupanemisel. Peamine põhjus, mis hoiab liikmesriike, kellel oleks võimalik EGFi kasutada, taotluse esitamisest tagasi, on finants- ja institutsioonilise suutlikkuse probleemid. Kuna koondamised võivad toimuda ootamatult, on tähtis, et liikmesriigid oleksid valmis kohe reageerima ja saaksid esitada taotluse igasuguse viivituseta. 500 koondatud töötaja künnist peeti liiga kõrgeks, eelkõige madalama asustustihedusega piirkondades26.

_________________

_________________

26 COM(2018) 297 final ja sellele lisatud dokument SWD(2018) 192 final.

26 COM(2018) 297 final ja sellele lisatud dokument SWD(2018) 192 final.

Selgitus

EGFil on ühtekuuluvust toetav ülesanne, mis tähendab, et fondist antav abi tuleb suunata vaeseimatele ja kõige enam mõjutatud piirkondadele. Sageli juhtub, et ettevõtted saavad toetust kolm korda: üks kord ettevõttena, teiseks siis, kui nad sulgevad tulutoova äri, ja kolmandal juhul, kui toimub ümberasustamine mujale ELi piires.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Et väljendada liidu solidaarsust koondatud töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjatega, kes on tegevuse lõpetanud, peaks individuaalsete teenuste paketi ja selle rakendamise maksumuse kaasrahastamise määr olema võrdne ESF+ määraga asjaomases liikmesriigis.

(15)  Et väljendada liidu solidaarsust koondatud töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjatega, kes on tegevuse lõpetanud, peaks individuaalsete teenuste paketi ja selle rakendamise maksumuse kaasrahastamise määr olema 70 % hinnangulistest kogukuludest.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Koondatud töötajatel ja tegevuse lõpetanud füüsilisest isikust ettevõtjatel peaks olema EGFile võrdne juurdepääs, sõltumata nende töölepingu või töösuhte liigist. Seetõttu tuleks käesoleva määruse kohaldamisel käsitada võimalike EGFist toetuse saajatena nii koondatud töötajaid kui ka füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes on oma tegevuse lõpetanud.

(18)  Koondatud töötajatel ja tegevuse lõpetanud füüsilisest isikust ettevõtjatel peaks olema EGFile võrdne juurdepääs, sõltumata nende töölepingu või töösuhte liigist. Seetõttu tuleks käesoleva määruse kohaldamisel käsitada võimalike EGFist toetuse saajatena nii koondatud töötajaid (sh tähtajaliste ja tähtajatute lepingutega töötajad ja renditöötajad) kui ka füüsilisest isikust ettevõtjaid (sh mikro- ja väikeettevõtete juhtidest omanikud), kes on oma tegevuse lõpetanud.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  EGFi rahalist toetust tuleks peamiselt kasutada aktiivseteks tööturumeetmeteks, mille eesmärk on aidata toetusesaajatel kiiresti püsivale töökohale naasta, kas oma algsel tegevusalal või väljaspool seda. Meetmed peaksid kajastama kohaliku või piirkondliku tööturu eeldatavaid vajadusi. Siiski tuleks alati, kui see on asjakohane, toetada ka koondatud töötajate liikuvust, et aidata neil leida tööd mujal. Erilist tähelepanu tuleb pöörata digitaalajastul vajalike oskuste levitamisele. Tuleks piirata rahaliste toetuste lisamist individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketti. Äriühingutel võiks soovitada osaleda EGFist toetatavate meetmete riiklikus kaasrahastamises.

(19)  EGFi rahaline toetus ei tohiks vähendada ettevõtjate sotsiaalset vastutust ja seda tuleks peamiselt kasutada aktiivseteks tööturumeetmeteks, mille eesmärk on aidata toetusesaajatel kiiresti püsivale töökohale naasta, kas oma algsel tegevusalal või väljaspool seda, aga ka ettevõtte asutamise toetamiseks, kaasa arvatud kooperatiivide loomine. Meetmed peaksid kajastama kohaliku või piirkondliku tööturu eeldatavaid vajadusi. Siiski tuleks alati, kui see on asjakohane, toetada ka koondatud töötajate liikuvust, et aidata neil leida tööd mujal. Erilist tähelepanu tuleb pöörata digitaalajastul vajalike oskuste levitamisele. Tuleks piirata rahaliste toetuste lisamist individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketti. Äriühingutele tuleks soovitada osalemist EGFist toetatavate meetmete riiklikus kaasrahastamises.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 a)  Ajavahemikus märts 2007 – märts 2017 esitasid 21 liikmesriiki komisjonile 148 taotlust EGFi vahenditest kaasrahastamiseks peaaegu 600 miljoni euro suuruses summas, et toetada 138 888 koondatud töötajat ja 2944 isikut, kes ei õpi ega tööta.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 b)  Aastatel 2007–2017 ei kasutanud seitse liikmesriiki EGFi toetust, kuigi see oleks neil võimalik olnud. Seetõttu tuleb uurida kõiki juhtumeid, mil puudulik reguleerimis- või haldussuutlikkus või muud tõkked on EGFis osalemist takistanud, ning esitada ettepanekud niisuguste takistuste kõrvaldamiseks.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)  Et toetusesaajaid tõhusalt ja kiiresti aidata, peaksid liikmesriigid tegema kõik endast oleneva, et esitada korrektselt täidetud taotlused EGFist rahalise toetuse saamiseks. Kui komisjon nõuab lisateavet taotluse hindamiseks, peaks täiendava teabe esitamine olema ajaliselt piiratud.

(22)  Et toetusesaajaid tõhusalt ja kiiresti aidata, peavad liikmesriigid ja komisjon optimaalset koostööd tegema, et pidada EGFist rahalise toetuse saamiseks esitatud taotluste läbivaatamisel tähtajast kinni. Liikmesriigid peaksid tegema kõik endast oleneva, et esitada korrektselt täidetud taotlused EGFist rahalise toetuse saamiseks. Kui komisjon nõuab lisateavet taotluse hindamiseks, peaks täiendava teabe esitamine olema ajaliselt piiratud.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  Kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ei tohiks EGFi rahalised toetused asendada toetusmeetmeid, mis on toetusesaajatele kättesaadavad muude liidu fondide või muude liidu poliitikavaldkondade või programmide kaudu, vaid nad peaksid neid võimaluse korral täiendama.

(24)  Kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ei tohiks EGFi rahalised toetused asendada toetusmeetmeid, mida ettevõtted peavad võtma sotsiaalkava raames, ning meetmeid, mida riiklikud või piirkondlikud ametiasutused saavad ise rahastada, samuti meetmeid, mis on toetusesaajatele kättesaadavad muude liidu fondide või muude liidu poliitikavaldkondade või programmide kaudu, vaid nad peaksid neid täiendama. Tuleks vältida olukordi, kus ettevõtjad saavad kõigepealt oma tegevuseks, nt innovatsiooniks, liidu toetusi ja seejärel sulgevad kasumit teenivad ettevõtted. Eriti just nendel juhtudel peaks EGFi toetus sõltuma ettevõtete kaasrahastamise määrast.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31)  Et Euroopa Parlament saaks teha poliitilist kontrolli ja komisjon pidevalt jälgida EGFi abiga saavutatavaid tulemusi, peaksid liikmesriigid esitama EGFi rakendamise kohta lõpparuande.

(31)  Et Euroopa Parlament saaks teha poliitilist kontrolli ja komisjon pidevalt jälgida EGFi abiga saavutatavaid tulemusi, peaksid liikmesriigid esitama iga kahe aasta tagant EGFi rakendamise kohta lõpparuande.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37)  Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamisel, aidatakse programmiga kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja saavutada üldeesmärki, milleks on eraldada ELi eelarvekulutustest 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks fondi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamise käigus.

(37)  Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamisel, aidatakse programmiga kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja saavutada üldeesmärki, milleks on eraldada liidu eelarvekulutustest 30 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks fondi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamise käigus.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

EGF aitab kaasa globaliseerumisest ja tehnoloogia arengust saadava kasu paremale jaotamisele, aidates koondatud töötajatel kohaneda struktuuriliste muutustega. EGF aitab rakendada Euroopa sotsiaalõiguste samba raames kindlaks määratud põhimõtteid ning tugevdada sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust piirkondade ja liikmesriikide vahel.

EGF aitab kaasa globaliseerumisest ja tehnoloogia arengust saadava kasu paremale jaotamisele, aidates koondatud töötajatel kohaneda struktuuriliste muutustega. EGF aitab rakendada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 151 ja Euroopa sotsiaalõiguste samba raames kindlaks määratud põhimõtteid ning tugevdada sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust piirkondade ja liikmesriikide vahel.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  EGFi erieesmärk on pakkuda abi ettenägematute suurte restruktureerimiste korral, eelkõige siis, kui nende põhjuseks on globaliseerumisega seotud probleemid, nagu maailmakaubanduses toimuvad struktuurimuutused, kaubandusvaidlused, finants- või majanduskriis, üleminek vähese CO2-heitega majandusele, digiteerimine või automatiseerimine. Eriline rõhk on meetmetel, millega aidatakse kõige ebasoodsamas olukorras olevaid rühmi.

2.  EGFi erieesmärk on pakkuda abi ettenägematute suurte restruktureerimiste korral, eelkõige siis, kui nende põhjuseks on globaliseerumisega seotud probleemid, nagu maailmakaubanduses toimuvad struktuurimuutused, kaubandusvaidlused, finants- või majanduskriis, üleminek vähese CO2-heitega majandusele, tehnoloogilised muutused. Eriline rõhk on meetmetel, millega aidatakse kõige ebasoodsamas olukorras olevaid rühmi, ning liikmesriikidel ja piirkondadel, keda on sellised restruktureerimised kõige rängemalt tabanud ning kus riiklikel ja piirkondlikel ametiasutustel puuduvad piisavad vahendid vajalike meetmete võtmiseks. EGF ei vähenda äriühingute sotsiaalseid kohustusi, eriti kui see puudutab nende panust koondatud töötajatele mõeldud sotsiaalkavadesse.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  „koondatud töötaja“ – töötaja, kelle töösuhe on lõppenud ennetähtaegselt koondamise tõttu või kelle lepingut ei uuendata majanduslikel põhjustel;

(a)  „koondatud töötaja“ – töötaja, kelle töösuhe on lõppenud ennetähtaegselt koondamise tõttu või kelle lepingut ei uuendata ootamatute suurte restruktureerimiste tõttu;

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  „toetusesaaja“ – isik, kes osaleb EGFist kaasrahastatavates meetmetes;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)  

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  „eeskirjade eiramine“ – kohaldatava õiguse rikkumine, mis tuleneb EGF rakendamisega seotud ettevõtja tegevusest või tegevusetusest, mis on kahjustanud või oleks võinud kahjustada liidu eelarvet sellest põhjendamatu kulutuse debiteerimise tõttu.

(d)  „eeskirjade eiramine“ – kohaldatava õiguse rikkumine, mis tuleneb EGF rakendamisega seotud ettevõtja tegevusest või tegevusetusest, mis on kahjustanud või oleks võinud kahjustada liidu finantshuve ELi eelarvest põhjendamatu kulutuse debiteerimise tõttu.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  lõpetab kuuekuulise võrdlusperioodi jooksul tegevuse rohkem kui 250 koondatud töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat, eelkõige need, kes töötavad väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, mis kõik tegutsevad samas NACE Revision 2. jaos määratletud majandussektoris ja asuvad ühes NUTSi 2. tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas või rohkem kui kahes NUTSi 2. tasandi külgnevas piirkonnas, eeldusel et nende piirkondade hulgast kahes kaotab töö või lõpetab tegevuse kokku vähemalt 250 töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat;

(b)  lõpetab kuuekuulise võrdlusperioodi jooksul tegevuse rohkem kui 250 koondatud töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat, eelkõige need, kes töötavad väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, mis kõik tegutsevad samas NACE Revision 2. jaos määratletud majandussektoris ja asuvad ühes NUTSi 2. tasandi piirkonnas samas riigis või naaberriikides või kahes külgnevas piirkonnas või rohkem kui kahes NUTSi 2. tasandi külgnevas piirkonnas samas riigis või naaberriikides, eeldusel et nende piirkondade hulgast kahes kaotab töö või lõpetab tegevuse kokku vähemalt 250 töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat;

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Kui tegevuse lõpetab kasumit teeniv ettevõtja, peab äriühing aitama koondatud töötajatel uuesti tööturule naasta, eelistatavalt kooskõlas sotsiaalkavaga. EGFi rahaline toetus tuleb sellisest abist sõltuvaks muuta.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise, oma ettevõtte alustamise või töötajatepoolse väljaostu puhul ei tohi investeeringud ületada 20 000 eurot koondatud töötaja kohta.

Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise, oma ettevõtte alustamise või töötajatepoolse väljaostu puhul, eelkõige kooperatiivide moodustamise korral, ei tohi investeeringud ületada 20 000 eurot koondatud töötaja kohta.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel prognoositakse tööturu väljavaateid ja seal vajatavaid oskusi. Kooskõlastatud pakett peab olema kooskõlas üleminekuga ressursitõhusale ja jätkusuutlikule majandusele ning keskenduma digitaalsel tööstusajastul vajalike oskuste levitamisele, samuti arvestama nõudlusega kohalikul tööturul.

Individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel prognoositakse tööturu väljavaateid ja seal vajatavaid oskusi. Kooskõlastatud pakett peab olema kooskõlas üleminekuga ressursitõhusale ja jätkusuutlikule majandusele ning keskenduma digitaalsel tööstusajastul vajalike oskuste levitamisele.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

EGFist toetatavad meetmed ei asenda passiivseid sotsiaalkaitsemeetmeid.

EGFist toetatavad meetmed ei asenda passiivseid sotsiaalkaitsemeetmeid ega aktiivseid tööturumeetmeid.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 5 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  kinnitus selle kohta, et töötajaid koondav ettevõtja, kes jätkab pärast koondamist tegevust, on koondamiste puhul täitnud oma juriidilised kohustused;

(b)  kinnitus selle kohta, et töötajaid koondav ettevõtja, kes jätkab pärast koondamist tegevust, on koondamiste puhul täitnud oma juriidilised kohustused, samuti kollektiivlepingute või sotsiaalkava läbirääkimistest tulenevad kohustused;

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 5 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  selge viide liikmesriikide poolt koondatud töötajate abistamiseks juba võetud meetmetest ja EGFi raames taotletavate vahendite täiendavast olemusest, kuna puuduvad riiklikele või piirkondlikele ametiasutustele vajalikud vahendid;

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 5 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b b)  ülevaade ELi rahalistest vahenditest, millest koondav ettevõtja on kollektiivsetele koondamistele eelnenud viie aasta jooksul juba abi saanud;

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 5 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i)  hindamise eesmärgil soovituslikud juhtumipõhised eesmärgid, mille liikmesriik on kindlaks määranud kuus kuud pärast meetmete rakendusperioodi lõppu esineva toetusesaajate tööturule naasmise määra kohta;

(i)  hindamise eesmärgil soovituslikud juhtumipõhised eesmärgid ja näitajad, mille liikmesriik on kindlaks määranud kuus kuud pärast meetmete rakendusperioodi lõppu esineva toetusesaajate tööturule naasmise määra kohta;

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 5 – punkt l

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(l)  kinnitus, et taotletav EGFi toetus vastab liidu riigiabi menetlus- ja materiaalõiguse normidele, ning kinnitus, milles põhjendatakse, miks kooskõlastatud individuaalne teenustepakett ei asenda meetmeid, mida äriühingud peavad võtma siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute kohaselt;

(l)  kinnitus, et taotletav EGFi toetus vastab liidu riigiabi menetlus- ja materiaalõiguse normidele, ning kinnitus, milles põhjendatakse, miks kooskõlastatud individuaalne teenustepakett ei asenda meetmeid, mida äriühingud peavad võtma siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute kohaselt, ja meetmeid, mida pädevad asutused peavad pakkuma aktiivsete tööturumeetmete ja passiivsete sotsiaalkaitsemeetmete jaoks;

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Meeste ja naiste võrdõiguslikkus ja mittediskrimineerimine

Sooline võrdõiguslikkus ja mittediskrimineerimine

Selgitus

Sugusid on rohkem kui ainult nais- ja meessugu.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et meeste ja naiste võrdõiguslikkus ning soolise aspekti arvessevõtt moodustavad EGFist antava rahalise toetuse rakendamise eri etappide lahutamatu osa ja et neid põhimõtteid edendatakse kõnealuste etappide jooksul.

Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et sooline võrdõiguslikkus ning soolise aspekti arvessevõtt moodustavad EGFist antava rahalise toetuse rakendamise eri etappide lahutamatu osa ja et neid põhimõtteid edendatakse kõnealuste etappide jooksul.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Juhul kui komisjon rakendab kaudsel vahendite haldamisel tehnilist abi, tagab ta selle ülesande täitmise eest vastutava kolmanda isiku määramise menetluse läbipaistvuse ning teavitab kõiki EGFi sidusrühmi, sealhulgas Euroopa Parlamenti, alltöövõtja valikust.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon rakendab kogemustele tuginedes EGFi kasutamise juhtumite ja tulemuste puhul teavitusmeetmeid, et muuta EGF tulemuslikumaks ning tagada, et liidu kodanikud ja töötajad oleksid EGFist teadlikud.

Komisjon rakendab oma kogemustele ja liikmesriikide esitatud hindamistulemustele tuginedes EGFi kasutamise juhtumite ja tulemuste puhul teavitusmeetmeid, et muuta EGF tulemuslikumaks ning tagada, et liidu kodanikud ja töötajad oleksid EGFist teadlikud.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  EGFi kaasrahastamismäär pakutud meetmete puhul viiakse kooskõlla ESF+ kõrgeima kaasrahastamismääraga vastavas liikmesriigis.

2.  EGFi kaasrahastamismäär pakutud meetmete puhul ei ületa 70 % artiklis 9 osutatud hinnangulistest kogukuludest.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 16 a

 

Erandjuhtudel ning juhul, kui fondi olemasolevatest rahalistest vahenditest suurte restruktureerimiste toimumise aastal ei piisa sellises suuruses abi andmiseks, nagu eelarvepädev institutsioon vajalikuks peab, võib komisjon teha ettepaneku vahe rahastamiseks fondi järgmise aasta vahenditest. Fondi iga-aastasest eelarve ülemmäärast tuleb suurte restruktureerimiste aastal ja sellele järgneval aastal igal juhul kinni pidada.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 19 a

 

Artikli 20 lõike 1 punktis d nimetatud toetusesaajate uuring põhineb mudelil, mille komisjon kehtestab rakendusaktiga. Komisjon võtab kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega vastu rakendusakti, millega kehtestatakse toetusesaajate uuringus kasutatav mudel, et tagada selle artikli rakendamiseks ühesugused tingimused.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  toetusesaajate kohta kuus kuud pärast rakendusperioodi lõppu tehtud uuringu tulemused, mis hõlmavad toetusesaajate või juba töö leidnud isikute tööalase konkurentsivõime arvatavat muutust, rohkem teavet leitud töökohtade kvaliteedi kohta, näiteks töötundide arvu, vastutuse taseme või palgataseme muutuse kohta võrreldes varasema töökohaga, ja sektori kohta, kus isik leidis tööd, ning selle teabe jaotus soo, vanuse ja haridustaseme järgi;

(d)  toetusesaajate kohta rakendusperioodi lõppemisele järgneva kuue kuu jooksul tehtud uuringu tulemused, mis hõlmavad toetusesaajate või juba töö leidnud isikute tööalase konkurentsivõime arvatavat muutust, rohkem teavet leitud töökohtade kvaliteedi kohta, näiteks töötundide arvu, vastutuse taseme või palgataseme muutuse kohta võrreldes varasema töökohaga, ja sektori kohta, kus isik leidis tööd, ning selle teabe jaotus soo, vanuse ja haridustaseme järgi;

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Asjaomane liikmesriik esitab hiljemalt artikli 15 lõikes 3 sätestatud ajavahemiku lõpule järgneva 19. kuu lõpus lihtsa andmekogumi lisa punkti 3 kohase pikemaajaliste tulemuste näitaja kohta.

2.  Asjaomane liikmesriik esitab hiljemalt artikli 15 lõikes 3 sätestatud ajavahemiku lõpule järgneva 19. kuu lõpus täieliku ja nõuetekohaselt kontrollitud lihtsa andmekogumi lisa punkti 3 kohase pikemaajaliste tulemuste näitaja kohta.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Hiljemalt 1. augustiks 2021 ning seejärel iga kahe aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjaliku kvantitatiivse ja kvalitatiivse aruande eelmisel kahel aastal käesoleva määruse ja määruse (EÜ) nr 1309/2013 alusel võetud meetmete kohta. Aruandes keskendutakse peamiselt EGFi saavutatud tulemustele ning see sisaldab eelkõige teavet esitatud taotluste, vastu võetud otsuste ja rahastatud meetmete kohta, sealhulgas statistikat lisas sätestatud näitajate kohta, samuti teavet selliste meetmete vastastikuse täiendavuse kohta muudest liidu fondidest (eelkõige ESF+-ist) rahastatud meetmetega, ja teavet, mis on seotud rahalise toetuse lõpetamisega, ning dokumenteeritakse need taotlused, mis on piisavate assigneeringute puudumise või rahastamiskõlbmatuse tõttu tagasi lükatud või mille toetussummasid on sel põhjusel vähendatud.

1.  Hiljemalt 1. augustiks 2021 ning seejärel iga kahe aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjaliku kvantitatiivse ja kvalitatiivse aruande eelmisel kahel aastal käesoleva määruse ja määruse (EÜ) nr 1309/2013 alusel võetud meetmete kohta. Aruandes keskendutakse peamiselt EGFi edukusele ja saavutatud tulemustele võrreldes seatud eesmärkidega ning see sisaldab eelkõige teavet usaldusväärse finantsjuhtimise, esitatud taotluste, vastu võetud otsuste ja rahastatud meetmete kohta, sealhulgas statistikat lisas sätestatud näitajate kohta, samuti teavet selliste meetmete vastastikuse täiendavuse kohta muudest liidu fondidest (eelkõige ESF+-ist) rahastatud meetmetega, ja teavet, mis on seotud rahalise toetuse lõpetamisega, ning dokumenteeritakse need taotlused, mis on piisavate assigneeringute puudumise või rahastamiskõlbmatuse tõttu tagasi lükatud või mille toetussummasid on sel põhjusel vähendatud.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Iga nelja aasta järel viib komisjon omal algatusel ja tihedas koostöös liikmesriikidega läbi EGFi rahaliste toetuste hindamise.

1.  Iga nelja aasta järel viib komisjon omal algatusel ja tihedas koostöös liikmesriikidega läbi EGFi rahaliste toetuste hindamise. Hindamine sisaldab eelkõige teavet EGFi rahaliste toetuste tulemuslikkuse, Euroopa lisaväärtuse ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF)

Viited

COM(2018)0380 – C8-0231/2018 – 2018/0202(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

EMPL

11.6.2018

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

CONT

11.6.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Gilles Pargneaux

11.7.2018

Vastuvõtmise kuupäev

15.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

19

3

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Dennis de Jong, Tamás Deutsch, Martina Dlabajová, Luke Ming Flanagan, Ingeborg Gräßle, Arndt Kohn, Gilles Pargneaux, Georgi Pirinski, Petri Sarvamaa, Bart Staes, Indrek Tarand, Derek Vaughan, Tomáš Zdechovský, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Caterina Chinnici, Marian-Jean Marinescu, Andrey Novakov, Julia Pitera, Richard Sulík

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

19

+

ALDE

Nedzhmi Ali, Martina Dlabajová

PPE

Tamás Deutsch, Ingeborg Gräßle, Marian-Jean Marinescu, Andrey Novakov, Julia Pitera, Petri Sarvamaa, Tomáš Zdechovský, Joachim Zeller

S&D

Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Caterina Chinnici, Arndt Kohn, Gilles Pargneaux, Georgi Pirinski, Derek Vaughan

VERTS/ALE

Bart Staes, Indrek Tarand

3

ECR

Richard Sulík

GUE/NGL

Luke Ming Flanagan, Dennis de Jong

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (26.10.2018)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) kohta

(COM(2018)0380 – C8‑0231/2018 – 2018/0202(COD))

Arvamuse koostaja: Tamás Deutsch

LÜHISELGITUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) loodi algselt 2007. aastal, et võidelda negatiivsete tagajärgedega, mis avalduvad kõige haavatavamaile ja madalaima kvalifikatsiooniga töötajaile, kes on koondatud maailmakaubanduses toimunud muutuste tõttu. EGFi eesmärk on hõlbustada aktiivse tööturupoliitika meetmete kaasrahastamise kaudu töötajate – eelkõige ebasoodsas olukorras olevate, vanemaealiste ja noorte töötute – tööturule naasmist piirkondades ja sektorites, mis kannatavad tõsiste majandushäirete tõttu. EGFi kui ELi sotsiaalpoliitika vahendi tõestatud lisaväärtus seisneb asjaolus, et see pakub nähtavat, sihipärast rahalist toetust individualiseeritud programmidele, mille eesmärk on kollektiivse koondamise tõttu kannatanud töötajate ümberõpe ja tööturule naasmine.

Arvamuse koostaja toetab komisjoni ettepanekut jätkata EGFi meetmeid ka pärast 2020. aastat. See näitab poliitilist tahet tugevdada veelgi inimeste õigust kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele, et säilitada ja omandada oskused, mis võimaldavad neil ühiskonnaelus täiel määral osaleda ja tööturustaatuste vahelise liikumisega edukalt toime tulla.

Arvamuse koostaja tunneb eriti heameelt EGFi kohaldamisala laiendamise üle, mille tulemusel see hõlmab ka muid häirete motiive, näiteks automatiseerimist ja digiüleminekut, et võtta arvesse tööturul valitsevaid uusi probleeme. Seepärast leiab ta, et fondi nimi ei ole sobiv, kuna selles ei käsitleta üksnes globaliseerumise mõju, ning tuleks kaaluda fondi ümbernimetamist.

Arvamuse koostaja juhib tähelepanu ka vajadusele lühendada veelgi taotluste menetlemise aega ja lihtsustada menetlusi, et tagada EGFi kasutuselevõtmist käsitlevate otsuste sujuv ja kiire vastuvõtmine, mis võimaldaks toetusel jõuda kiiremini töö kaotanud inimesteni.

Et suurendada koondatud töötajate väiksemate rühmade võimalust Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist kasu saada ja vähendada haldustõkkeid, mis takistavad liikmesriiki taotlust esitamast, soovitab arvamuse koostaja vähendada taotlustele seatud künnist 150 koondamiseni praegu kavandatud 250 koondamise asemel. Ulatuslikke koondamisi esineb harvem ning VKEd moodustavad praegustest töökohtadest märkimisväärse osa. Seetõttu võiks niisugusel muutusel olla potentsiaalsetele abisaajatele positiivne mõju ja see võiks suurendada tööturule naasmise võimalusi kõigis Euroopa Liidu piirkondades.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Fondide rakendamisel tuleks järgida Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklis 3 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklis 10 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid, sealhulgas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. Liikmesriigid ja komisjon peaksid püüdma kõrvaldada ebavõrdsust, edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja kaasata soolist aspekti, samuti võitlema diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Fondide eesmärke tuleks ellu viia kestliku arengu raames ning seejuures peaks liit edendama keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi säilitamise ja parandamise eesmärke, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse põhimõtet, et saastaja maksab.

(1)  Fondide rakendamisel tuleks järgida Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklis 3 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklites 9 ja 10 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid, sealhulgas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud mittediskrimineerimise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. Liikmesriigid ja komisjon peaksid püüdma kõrvaldada ebavõrdsust, edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja kaasata soolist aspekti, samuti võitlema diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Fondide eesmärke tuleks ellu viia kestliku arengu, ÜRO kestliku arengu eesmärkide ja liidu kohustuse raames rakendada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgu järel sõlmitud 2015. aasta Pariisi kliimakokkulepet (edaspidi „Pariisi kokkulepe“) ning seejuures tuleks edendada keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi säilitamise ja parandamise eesmärke, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse põhimõtet, et saastaja maksab.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  20. juunil 2017 kiitis nõukogu heaks liidu vastuse16 ÜRO kestliku arengu tegevuskavale aastani 203017 – Euroopa jätkusuutlik tulevik. Nõukogu rõhutas, kui tähtis on saavutada kestlik areng selle kolmes mõõtmes (majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane) tasakaalustatud ja terviklikul viisil. On väga tähtis, et kestlik areng integreeritaks Euroopa poliitikaraamistikku ning et liidu poliitika oleks ambitsioonikas ülemaailmsete probleemide käsitlemisel. Nõukogule valmistas heameelt komisjoni 22. novembri 2016. aasta teatis „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud” kui esimene samm kestliku arengu eesmärkide peavoolustamisel ja kestliku arengu kui olulise juhtpõhimõtte kohaldamisel kõigis liidu poliitikavaldkondades, sealhulgas rahastamisvahendite kaudu.

(3)  20. juunil 2017 kiitis nõukogu heaks liidu vastuse16 ÜRO kestliku arengu tegevuskavale aastani 203017 – Euroopa jätkusuutlik tulevik. Nõukogu rõhutas, kui tähtis on saavutada kestlik areng selle kolmes mõõtmes (majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane), sh kultuur, tasakaalustatud ja terviklikul viisil. On väga tähtis, et kestlik areng integreeritaks Euroopa poliitikaraamistikku ning et liidu poliitika oleks ambitsioonikas ülemaailmsete probleemide käsitlemisel. Nõukogule valmistas heameelt komisjoni 22. novembri 2016. aasta teatis „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud” kui esimene samm kestliku arengu eesmärkide peavoolustamisel ja kestliku arengu kui olulise juhtpõhimõtte kohaldamisel kõigis liidu poliitikavaldkondades, sealhulgas rahastamisvahendite kaudu.

_________________

_________________

16 http://eu-un.europa.eu/eu-response-2030-agenda-sustainable-development-sustainable-european-future/.

16 http://eu-un.europa.eu/eu-response-2030-agenda-sustainable-development-sustainable-european-future/.

17 https://sustainabledevelopment.un.org/post2015/transformingourworld.

17 https://sustainabledevelopment.un.org/post2015/transformingourworld.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Oma aruteludokumendis üleilmastumise ohjamise kohta20 on komisjon oskustööjõu nõudluse suurenemise ja madalamat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade vähenemise peamiste teguritena kindlaks teinud kaubandusega seotud globaliseerumise ja tehnoloogiaarengukombinatsiooni. Hoolimata avatuma kaubanduse üldistest tohututest eelistest ja maailma majandussüsteemide edasisest integreerumisest tuleb sellise negatiivse kõrvalmõjuga võidelda. Kuna globaliseerumise praegused eelised jagunevad juba inimeste ja piirkondade vahel ebaühtlaselt, avaldades negatiivselt mõjutatud isikutele olulist mõju, on oht, et üha kiirem tehnoloogiaareng süvendab seda mõju veelgi. Seega tuleb kooskõlas solidaarsuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtetega tagada, et globaliseerumisest saadav kasu jagatakse õiglasemalt, ühitades majandusliku avanemise ja tehnoloogiaarengu sotsiaalkaitsega.

(6)  Oma aruteludokumendis üleilmastumise ohjamise kohta20 on komisjon oskustööjõu nõudluse suurenemise ja madalamat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade vähenemise peamiste teguritena kindlaks teinud kaubandusega seotud globaliseerumise ja tehnoloogiaarengukombinatsiooni. Hoolimata avatuma kaubanduse üldistest tohututest eelistest ja maailma majandussüsteemide edasisest integreerumisest tuleb sellise negatiivse kõrvalmõjuga võidelda. Kuna globaliseerumise praegused eelised jagunevad juba inimeste ja piirkondade ja riikide vahel ebaühtlaselt, avaldades negatiivselt mõjutatud isikutele olulist mõju, on oht, et üha kiirem tehnoloogiaareng süvendab seda mõju veelgi. Seega tuleb kooskõlas solidaarsuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtetega tagada, et globaliseerumise mõju oleks paremini prognoositav ja sellest saadav võimalik kasu jagatakse õiglasemalt, ühitades majandusliku avanemise ja tehnoloogiaarengu tugeva tööturule naasmise ja sotsiaalkaitsega.

_________________

_________________

20 https://ec.europa.eu/commission/publications/reflection-paper-harnessing-globalisation_et.

20 https://ec.europa.eu/commission/publications/reflection-paper-harnessing-globalisation_et.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Oma aruteludokumendis ELi rahanduse tuleviku kohta21 rõhutab komisjon vajadust vähendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust liikmesriikides ja nende vahel. Seega on esmatähtis investeerida võrdsusse, sotsiaalsesse kaasatusse, haridusse ja koolitusse ning tervisesse.

(7)  Oma aruteludokumendis ELi rahanduse tuleviku kohta21 rõhutab komisjon vajadust vähendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust liikmesriikides ja nende vahel. Seega on esmatähtis investeerida kestlikku arengusse, võrdsusse, sotsiaalsesse kaasatusse, haridusse ja koolitusse ning tervisesse.

_________________

_________________

21 https://ec.europa.eu/commission/publications/reflection-paper-future-eu-finances_et

21 https://ec.europa.eu/commission/publications/reflection-paper-future-eu-finances_et

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Globaliseerumise ja tehnoloogiliste muutuste tulemusel suureneb tõenäoliselt veelgi maailma majanduste omavaheline seotus ja vastastikune sõltuvus. Tööjõu ümberjaotamine on selliste majanduslike muutuste lahutamatu ja paratamatu osa. Kui muutustest tulenevat kasu tahetakse jaotada õiglaselt, on äärmiselt oluline pakkuda abi koondatud töötajatele ja neile, keda ähvardab koondamine. „Muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitlev ELi kvaliteediraamistik“22 on liidu poliitiline vahend, mis loob ettevõtete restruktureerimisi ette näha ja neid arvesse võtta võimaldavate parimate tavade raamistiku. Selles antakse põhjalik ülevaade, kuidas tuleks asjakohaste poliitiliste vahendite abil tegeleda majandusliku kohandamise ja restruktureerimisega seonduvate probleemidega ning nende tööhõivealase ja sotsiaalse mõjuga. Lisaks kutsutakse sellega liikmesriike üles kasutama ELi ja riiklikke vahendeid viisil, mis tagab, et restruktureerimise sotsiaalset mõju, eelkõige tööhõivele avalduvat negatiivset mõju saab tõhusamalt leevendada. Peamised liidu vahendid, millega aidatakse mõjutatud töötajaid, on Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), mille eesmärk on pakkuda ennetavat abi, ning EGF, mille eesmärk on pakkuda abi vastavalt vajadusele ettenägematute suurte restruktureerimiste korral.

(8)  Globaliseerumise ja tehnoloogiliste muutuste, samuti kliimamuutuste tulemusel suureneb tõenäoliselt veelgi maailma majanduste omavaheline seotus ja vastastikune sõltuvus. Tööjõu ümberjaotamine on selliste majanduslike muutuste lahutamatu ja paratamatu osa. Kui muutustest tulenevat kasu tahetakse jaotada õiglaselt, on äärmiselt oluline pakkuda abi koondatud töötajatele ja neile, keda ähvardab koondamine. „Muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitlev ELi kvaliteediraamistik“22 on liidu poliitiline vahend, mis loob ettevõtete restruktureerimisi ette näha ja neid arvesse võtta võimaldavate parimate tavade raamistiku. Selles antakse põhjalik ülevaade, kuidas tuleks asjakohaste poliitiliste vahendite abil tegeleda majandusliku kohandamise ja restruktureerimisega seonduvate probleemidega ning nende tööhõivealase ja sotsiaalse mõjuga. Lisaks kutsutakse sellega liikmesriike üles kasutama ELi ja riiklikke vahendeid viisil, mis tagab, et restruktureerimise sotsiaalset mõju, eelkõige tööhõivele avalduvat negatiivset mõju ja kõnealustele piirkondadele avalduvat mõju saab tõhusamalt leevendada. Peamised liidu vahendid, millega aidatakse mõjutatud töötajaid, on Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), mille eesmärk on pakkuda ennetavat abi, ning EGF, mille eesmärk on pakkuda abi vastavalt vajadusele suurte restruktureerimiste korral. Proaktiivsema lähenemisviisi osana võib EGFi kasutada selleks, et aidata töötajaid, kes veel töötavad, kuid kes koondatakse teatava aja jooksul.

_________________

_________________

22 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE „Muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitlev ELi kvaliteediraamistik“ (COM(2013)0882 final, 13.12.2013).

22 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE „Muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitlev ELi kvaliteediraamistik“ (COM(2013)0882 final, 13.12.2013).

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Komisjon rõhutab, kui jätkuvalt tähtis on EGFi roll paindliku fondina, mis võimaldab toetada töötajaid, kes on kaotanud oma töö suuremahuliste restruktureerimiste käigus, ja aidata neil võimalikult kiiresti leida uus töökoht. Liit peaks ka edaspidi andma konkreetset ühekordset rahalist toetust, et hõlbustada koondatud töötajate tööturule naasmist aladel, sektorites, territooriumidel või tööturgudel, mis kannatavad tõsiste majandushäirete tõttu. Võttes arvesse avatud kaubanduse, tehnoloogiliste muutuste või muude tegurite, nagu vähese CO2-heitega majandusele ülemineku koos- ja vastastikust mõju ning seega arvestades, et järjest raskem on välistada üht konkreetset tegurit, mis põhjustab töökohtade koondamist, võetakse EGF tulevikus kasutusele ainult juhul, kui restruktureerimine avaldab olulist mõju. Arvestades fondi eesmärki, mis on pakkuda abi erakorralistes olukordades ja ootamatutel asjaoludel, täiendades ESF+ pakutavat ennetavama iseloomuga abi, jääb EGF paindlikuks erivahendiks väljaspool mitmeaastase finantsraamistiku eelarvelisi ülemmäärasid, nagu on sätestatud komisjoni teatises. „Tänapäevane eelarve liidu jaoks, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi: mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027“ ja selle lisa27.

(13)  Komisjon rõhutab, kui jätkuvalt tähtis on EGFi roll paindliku fondina, mis võimaldab toetada töötajaid, kes on kaotanud oma töö suuremahuliste restruktureerimiste käigus, ja aidata neil võimalikult kiiresti leida uus töökoht. Liit peaks ka edaspidi andma konkreetset ühekordset rahalist toetust, et hõlbustada koondatud töötajate kvaliteetsetele ja kestlikele, näiteks keskkonnahoidlikele töökohtadele naasmist aladel, sektorites, territooriumidel või tööturgudel, mis kannatavad tõsiste majandushäirete tõttu. Võttes arvesse avatud kaubanduse, tehnoloogiliste muutuste või muude tegurite, nagu vähese CO2-heitega majandusele kavandatava ülemineku koos- ja vastastikust mõju, eelkõige piirkondades, mida mõjutab söetootmise järkjärguline lõpetamine, ning seega arvestades, et järjest raskem on välistada üht konkreetset tegurit, mis põhjustab töökohtade koondamist, võetakse EGF tulevikus kasutusele ainult juhul, kui restruktureerimine avaldab olulist mõju. Arvestades fondi eesmärki, mis on pakkuda abi erakorralistes olukordades ja ootamatutel asjaoludel, täiendades ESF+ pakutavat ennetavama iseloomuga abi, jääb EGF paindlikuks erivahendiks väljaspool mitmeaastase finantsraamistiku eelarvelisi ülemmäärasid, nagu on sätestatud komisjoni teatises. „Tänapäevane eelarve liidu jaoks, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi: mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027“ ja selle lisa27.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a)  Söekaevandamise vähenemine ja üleminek alternatiivsetele energiaallikatele, mida Euroopa kliimamuutuste poliitika raames osaliselt nõutakse, tekitab suuri probleeme teatavates piirkondades, kus sütt on seni kaevandatud. Söekaevanduspiirkondade puhul on söekaevandamise järkjärguline lõpetamine majanduslik koorem ja see kujutab endast ohtu töökohtadele. Seda struktuurimuutust tuleb leevendada, toetada ja tööhõive seisukohalt vastuvõetavaks teha.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Nagu juba märgitud, tuleks selleks, et säilitada EGFi üleeuroopaline mõõde, esitada toetustaotlus juhul, kui suurel restruktureerimisel on oluline mõju piirkonna või kohalikule majandusele. Selline mõju tuleks kindlaks määrata minimaalse arvu koondatud töökohtadega konkreetse võrdlusperioodi jooksul. Võttes arvesse vahehindamise tulemusi, kehtestatakse künniseks 250 koondatud töökohta neljakuulise võrdlusperioodi jooksul (või valdkondlike juhtumite puhul kuue kuu jooksul). Võttes arvesse, et koondamislainetel, mis toimuvad eri sektorites, kuid samas piirkonnas, on võrdselt oluline mõju kohalikule tööturule, on ka piirkondlikud taotlused võimalikud. Selliste väikeste tööturgude puhul nagu väikesed liikmesriigid või kauged piirkonnad, sealhulgas äärepoolseimad piirkonnad, millele on osutatud ELi toimimise lepingu artiklis 349, või erandlikel asjaoludel võib taotluse esitada väiksema koondamiste arvu puhul.

(14)  Nagu juba märgitud, tuleks selleks, et säilitada EGFi üleeuroopaline mõõde, esitada toetustaotlus juhul, kui suurel restruktureerimisel on oluline mõju piirkonna või kohalikule majandusele, eelkõige ühe tööstusharuga piirkondades. Selline mõju tuleks kindlaks määrata minimaalse arvu koondatud töökohtadega konkreetse võrdlusperioodi jooksul. Võttes arvesse vahehindamise tulemusi, kehtestatakse künniseks minimaalselt 150 koondatud töökohta kuuekuulise võrdlusperioodi jooksul. Võttes arvesse, et koondamislainetel, mis toimuvad eri sektorites, kuid samas piirkonnas või naaber- või piiriülestes piirkondades, on võrdselt oluline mõju kohalikule tööturule, on ka piirkondlikud taotlused võimalikud, ja selleks, et töötajatele tõhusat toetust pakkuda, tuleks arvesse võtta ka teenustesektori eripära. Selliste väikeste tööturgude puhul nagu väikesed liikmesriigid või kauged piirkonnad, sealhulgas äärepoolseimad piirkonnad, millele on osutatud ELi toimimise lepingu artiklis 349, või erandlikel asjaoludel, näiteks juba niigi kõrge töötuse määra tõttu väga halvas olukorras olevate piirkondade puhul, võib taotluse esitada väiksema koondamiste arvu puhul.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Koondatud töötajatel ja tegevuse lõpetanud füüsilisest isikust ettevõtjatel peaks olema EGFile võrdne juurdepääs, sõltumata nende töölepingu või töösuhte liigist. Seetõttu tuleks käesoleva määruse kohaldamisel käsitada võimalike EGFist toetuse saajatena nii koondatud töötajaid kui ka füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes on oma tegevuse lõpetanud.

(18)  Koondatud töötajatel ja tegevuse lõpetanud füüsilisest isikust ettevõtjatel peaks olema EGFile võrdne juurdepääs, sõltumata nende töölepingu või töösuhte liigist. Seetõttu tuleks käesoleva määruse kohaldamisel käsitada võimalike EGFist toetuse saajatena nii koondatud töötajaid (sh tähtajaliste ja tähtajatute lepingutega töötajad ja renditöötajad) kui ka füüsilisest isikust ettevõtjaid (sh mikro- ja väikeettevõtete juhtidest omanikud), kes on oma tegevuse lõpetanud.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  EGFi rahalist toetust tuleks peamiselt kasutada aktiivseteks tööturumeetmeteks, mille eesmärk on aidata toetusesaajatel kiiresti püsivale töökohale naasta, kas oma algsel tegevusalal või väljaspool seda. Meetmed peaksid kajastama kohaliku või piirkondliku tööturu eeldatavaid vajadusi. Siiski tuleks alati, kui see on asjakohane, toetada ka koondatud töötajate liikuvust, et aidata neil leida tööd mujal. Erilist tähelepanu tuleb pöörata digitaalajastul vajalike oskuste levitamisele. Tuleks piirata rahaliste toetuste lisamist individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketti. Äriühingutel võiks soovitada osaleda EGFist toetatavate meetmete riiklikus kaasrahastamises.

(19)  EGFi rahalist toetust tuleks peamiselt kasutada aktiivseteks tööturumeetmeteks ja individuaalseteks teenusteks, mille eesmärk on aidata toetusesaajatel ümber- ja täiendõppeprogrammidesse kaasamise teel kiiresti kvaliteetsele ja püsivale töökohale naasta, kas oma algsel tegevusalal või väljaspool seda. Meetmed peaksid kajastama kohaliku, piirkondliku või riigi tööturu eeldatavaid vajadusi. Siiski tuleks alati, kui see on asjakohane, toetada ka koondatud töötajate vabatahtlikku ja õiglast liikuvust, et aidata neil leida tööd mujal või teistes piirkondades. Erilist tähelepanu tuleb pöörata digitaalajastul vajalike oskuste levitamisele ja digitehnoloogiale juurdepääsu tagamisele. Tuleks rangelt piirata rahaliste toetuste lisamist individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketti. Rahalised osamaksed peaksid täiendama, mitte asendama mis tahes rahalisi kohustusi, mis kuuluvad liikmesriikide või äriühingute vastutusalasse õigusaktide või kollektiivsete kokkulepete alusel. Äriühinguid tuleks ergutada panustama meetmete riiklikusse kaasrahastamisse.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Aktiivse tööturupoliitika meetmete kooskõlastatud paketi koostamisel peaksid liikmesriigid eelistama meetmeid, mis aitavad märkimisväärselt kaasa toetusesaajate tööalasele konkurentsivõimele. Liikmesriigid peaksid püüdlema selle poole, et võimalikult suur osa nimetatud meetmetes osalevatest toetusesaajatest naaseks püsivale töökohale niipea kui võimalik kuue kuu jooksul enne rahalise toetuse kasutamise lõpparuande esitamise kuupäeva.

(20)  Aktiivse tööturupoliitika meetmete kooskõlastatud paketi koostamisel peaksid liikmesriigid eelistama meetmeid, mis aitavad märkimisväärselt kaasa toetusesaajate tööalasele konkurentsivõimele. Liikmesriigid peaksid püüdlema selle poole, et võimalikult suur osa nimetatud meetmetes osalevatest toetusesaajatest naaseks püsivale kvaliteetsele töökohale niipea kui võimalik kuue kuu jooksul enne rahalise toetuse kasutamise lõpparuande esitamise kuupäeva.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Liikmesriigid peaksid aktiivse tööturupoliitika meetmete kooskõlastatud paketi kavandamisel pöörama erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras olevatele toetusesaajatele, sealhulgas noortele ja vanemaealistele ning vaesuse ohus olevatele töötutele, sest neil rühmadel on eriti raske tööturule naasta. Sellest olenemata tuleks EGFi rakendamisel järgida ja edendada liidu põhiväärtuste hulka kuuluvaid ja Euroopa sotsiaalõiguste sambaga ettenähtud soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.

(21)  Liikmesriigid peaksid aktiivse tööturupoliitika meetmete kooskõlastatud paketi kavandamisel pöörama erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras olevatele toetusesaajatele, kes on vähem haritud või puudulike oskustega, sealhulgas noortele ja vanemaealistele, puuetega isikutele ning vaesuse ohus olevatele või eraldatud või ligipääsmatutest piirkondadest pärit töötutele, sest neil rühmadel on eriti raske tööturule naasta. Sellest olenemata tuleks EGFi rakendamisel järgida ja edendada liidu põhiväärtuste hulka kuuluvaid ja Euroopa sotsiaalõiguste sambaga ettenähtud soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)  Et toetusesaajaid tõhusalt ja kiiresti aidata, peaksid liikmesriigid tegema kõik endast oleneva, et esitada korrektselt täidetud taotlused EGFist rahalise toetuse saamiseks. Kui komisjon nõuab lisateavet taotluse hindamiseks, peaks täiendava teabe esitamine olema ajaliselt piiratud.

(22)  Et toetusesaajaid tõhusalt ja kiiresti aidata, peaksid liikmesriigid tegema kõik endast oleneva, et esitada nii ruttu kui võimalik korrektselt täidetud taotlused EGFist rahalise toetuse saamiseks, ja ELi institutsioonid peaksid tegema kõik nendest oleneva, et taotlusi kiiresti hinnata. Kui komisjon nõuab lisateavet taotluse hindamiseks, peaks täiendava teabe esitamine olema ajaliselt piiratud.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Tuleks lisada erisätted EGFi kasutamise juhtumite ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetustegevuse kohta.

(25)  Tuleks lisada erisätted EGFi kasutamise juhtumite ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetustegevuse kohta. Iga EGFi juhtumi kohta koostatud aruanded tuleks teha kättesaadavaks ja need peaksid olema võetud meetmete ning tulemuste osas standardsed. Selle lisaeelis oleks, et see muudaks juhtumid võrreldavaks, nii et liikmesriigid võiksid jagada häid tavasid.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29)  Toetusesaajate huvides peaks abi olema võimalikult kiiresti ja tõhusalt kättesaadav. Liikmesriigid ja EGFi otsustusprotsessi kaasatud liidu institutsioonid peaksid tegema kõik endast oleneva, et vähendada menetlusaega ja lihtsustada menetlusi ning tagada EGFi kasutuselevõtmist käsitlevate otsuste sujuv ja kiire vastuvõtmine. Seepärast teevad edaspidi komisjoni poolt esitatud üleviimistaotluste kohta otsuse eelarvepädevad institutsioonid ning sel juhul ei ole enam vaja komisjoni ettepanekut EGFi kasutuselevõtu kohta.

(29)  Toetusesaajate huvides tuleks abi anda kiiresti ja tõhusalt. Liikmesriigid ja EGFi otsustusprotsessi kaasatud liidu institutsioonid peaksid tegema kõik endast oleneva, et vähendada menetlusaega ja lihtsustada ning kohandada menetlusi erivajadustega ning tagada EGFi kasutuselevõtmist käsitlevate otsuste sujuv ja kiire vastuvõtmine. Seepärast teevad edaspidi komisjoni poolt esitatud üleviimistaotluste kohta otsuse eelarvepädevad institutsioonid ning sel juhul ei ole enam vaja komisjoni ettepanekut EGFi kasutuselevõtu kohta.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

EGF aitab kaasa globaliseerumisest ja tehnoloogia arengust saadava kasu paremale jaotamisele, aidates koondatud töötajatel kohaneda struktuuriliste muutustega. EGF aitab rakendada Euroopa sotsiaalõiguste samba raames kindlaks määratud põhimõtteid ning tugevdada sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust piirkondade ja liikmesriikide vahel.

EGF aitab kaasa globaliseerumisest ja tehnoloogia arengust saadava kasu paremale jaotamisele, aidates koondatud töötajatel kohaneda globaliseerumise ja tehnoloogiliste muutustega kaasnevate struktuuriliste muutustega, samuti üleminekule kliimasõbralikule, energia- ja ressursitõhusale ringmajandusele, et leida omale uus töökoht. EGF aitab rakendada Euroopa sotsiaalõiguste samba raames kindlaks määratud põhimõtteid ning tugevdada sotsiaalset, majanduslikku ja territoriaalset ühtekuuluvust kõigi piirkondade ja liikmesriikide vahel ning täiendab Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavaid meetmeid.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi üldine eesmärk on näidata üles solidaarsust koondatud töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjatega, kes on töö kaotanud või tegevuse lõpetanud artiklis 5 osutatud suurte restruktureerimiste tagajärjel, ning pakkuda neile toetust.

1.  Programmi üldine eesmärk on näidata üles solidaarsust koondatud töötajatega, kellel oli tähtajaline või tähtajatu tööleping, või kes olid ajutised töötajad, ning füüsilisest isikust ettevõtjatega, kes on tegevuse lõpetanud artiklis 5 osutatud suurte restruktureerimiste tagajärjel, ning pakkuda neile rahalist toetust meetmeteks, mis võimaldavad võimalikult kiiresti tööturule naasta.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  EGFi erieesmärk on pakkuda abi ettenägematute suurte restruktureerimiste korral, eelkõige siis, kui nende põhjuseks on globaliseerumisega seotud probleemid, nagu maailmakaubanduses toimuvad struktuurimuutused, kaubandusvaidlused, finants- või majanduskriis, üleminek vähese CO2-heitega majandusele, digiteerimine või automatiseerimine. Eriline rõhk on meetmetel, millega aidatakse kõige ebasoodsamas olukorras olevaid rühmi.

2.  EGFi erieesmärk on pakkuda abi suurte restruktureerimiste korral, eelkõige siis, kui nende põhjuseks on globaliseerumisega seotud probleemid, nagu maailmakaubanduses toimuvad struktuurimuutused, majandussektorite restruktureerimine või kadumine, konkureerimine kolmandatest riikidest pärit konkurentidega, kes on ELi konkurentsieeskirjade osas eelisseisundis, kaubandusvaidlused ELi ja kolmandate riikide vahel, finants- või majanduskriis, üleminek vähese CO2-heitega majandusele, eelkõige piirkondades, mida mõjutab söe kasutamisest loobumine, digiteerimine või automatiseerimine. Eriline rõhk on meetmetel, millega aidatakse kõige ebasoodsamas olukorras olevaid rühmi. Fondi rahalisest toetusest kasu saavate meetmete eesmärk peab olema tagada, et kõik meetmetes osalevad töötajad leiavad kvaliteetse ja püsiva töökoha kuue kuu jooksul alates taotluse esitamisest.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  „koondatud töötaja“ – töötaja, kelle töösuhe on lõppenud ennetähtaegselt koondamise tõttu või kelle lepingut ei uuendata majanduslikel põhjustel;

(a)  „koondatud töötaja“ – töötaja, ka ajutine töötaja, kelle töösuhe on lõppenud ennetähtaegselt koondamise tõttu või kelle lepingut ei uuendata majanduslikel põhjustel;

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  „füüsilisest isikust ettevõtja“ – isik, kellel on alla kümne töötaja;

(b)  „füüsilisest isikust ettevõtja“ – isik, ka ettevõtte juhist omanik, kellel on alla viieteistkümne töötaja;

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

d a)  „restruktureerimine“ – tööturu mis tahes nähtus, mille tulemuseks on koondamised, mis mõjutavad oluliselt teatava territooriumi majandust.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  lõpetab liikmesriigi ettevõttes neljakuulise võrdlusperioodi jooksul tegevuse rohkem kui 250 koondatud töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat, sealhulgas juhul, kui kõnealune tegevuse lõpetamine toimub ettevõtte tarnijate või tootmisahela järgmise etapi tootjate juures;

(a)  lõpetab liikmesriigi või naaberliikmesriikide piiriüleste piirkondade ettevõttes kuuekuulise võrdlusperioodi jooksul tegevuse vähemalt 150 koondatud töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat, sealhulgas juhul, kui kõnealune tegevuse lõpetamine toimub ettevõtte tarnijate või tootmisahela järgmise etapi tootjate juures;

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  lõpetab kuuekuulise võrdlusperioodi jooksul tegevuse rohkem kui 250 koondatud töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat, eelkõige need, kes töötavad väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, mis kõik tegutsevad samas NACE Revision 2. jaos määratletud majandussektoris ja asuvad ühes NUTSi 2. tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas või rohkem kui kahes NUTSi 2. tasandi külgnevas piirkonnas, eeldusel et nende piirkondade hulgast kahes kaotab töö või lõpetab tegevuse kokku vähemalt 250 töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat;

(b)  lõpetab kuuekuulise võrdlusperioodi jooksul tegevuse vähemalt 150 koondatud töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat, eelkõige need, kes töötavad väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, mis kõik tegutsevad samas NACE Revision 2. jaos määratletud majandussektoris ja asuvad ühes NUTSi 2. tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas või rohkem kui kahes NUTSi 2. tasandi külgnevas piirkonnas, eeldusel et nende piirkondade hulgast kahes kaotab töö või lõpetab tegevuse kokku rohkem kui 150 töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat;

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  lõpetab neljakuulise võrdlusperioodi jooksul tegevuse rohkem kui 250 koondatud töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat, kes töötavad eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, mis tegutsevad samas majandussektoris või eri majandussektorites, mis on määratletud NACE Revision 2. jaos, ja asuvad samas NUTSi 2. tasandi piirkonnas.

(c)  lõpetab kuuekuulise võrdlusperioodi jooksul tegevuse vähemalt 150 koondatud töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat, kes töötavad eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, mis tegutsevad samas majandussektoris või eri majandussektorites, mis on määratletud NACE Revision 2. jaos, ja asuvad samas NUTSi 2. tasandi piirkonnas.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Väikestel tööturgudel või eriolukorras, eriti VKEdega seotud taotluste puhul, võib liikmesriigi poolt käesoleva artikli alusel toetuse saamiseks esitatud nõuetekohaselt põhjendatud taotlust käsitada vastuvõetavana isegi juhul, kui lõike 1 punktides a, b või c sätestatud kriteeriumid ei ole täielikult täidetud, tingimusel et koondamisel on tööhõivele ja kohalikule või piirkondlikule majandusele ulatuslik negatiivne mõju. Taotluse esitanud liikmesriik peab täpsustama, milline lõike 1 punktides a, b või c sätestatud sekkumiskriteerium ei ole täielikult täidetud. Eriolukorras antud toetuste kogusumma ei tohi ületada 15 % EGFi iga-aastasest ülemmäärast.

3.  Väikestel tööturgudel või eriolukorras, eriti VKEdega seotud taotluste puhul, võib liikmesriigi poolt käesoleva artikli alusel toetuse saamiseks esitatud nõuetekohaselt põhjendatud taotlust käsitada vastuvõetavana isegi juhul, kui lõike 2 punktides a, b või c sätestatud kriteeriumid ei ole täielikult täidetud, tingimusel et koondamisel on tööhõivele ja kohalikule või piirkondlikule majandusele ulatuslik negatiivne mõju, eriti ühe tööstusharuga piirkondades. Taotluse esitanud liikmesriik peab täpsustama, milline lõike 2 punktides a, b või c sätestatud sekkumiskriteerium ei ole täielikult täidetud. Eriolukorras antud toetuste kogusumma ei tohi ületada 15 % EGFi iga-aastasest ülemmäärast.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

EGFi rahalist toetust võib anda aktiivsete tööturumeetmete jaoks, mis moodustavad individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi osa, ja mis on kujundatud selliselt, et hõlbustada sihtrühmas olevate toetusesaajate ning eelkõige ebasoodsas olukorras olevate koondatud töötajate tööturule naasmist või füüsilisest isikust ettevõtjaks saamist.

EGFi rahalist toetust võib anda aktiivsete tööturumeetmete jaoks, mis moodustavad individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi osa, ja mis on kujundatud selliselt, et hõlbustada sihtrühmas olevate toetusesaajate ning eelkõige ebasoodsas olukorras olevate koondatud töötajate kvaliteetsele ja püsivale töökohale naasmist või füüsilisest isikust ettevõtjaks saamist.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Digitaalajastul vajalike oskuste levitamine on mis tahes individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi kohustuslik horisontaalne element. Koolituse tase peab olema kohandatud toetusesaajate kvalifikatsioonidele ja vajadustele.

Digitaalajastul ringluspõhises, energia- ja ressursitõhusas majanduses vajalike oskuste levitamine on mis tahes individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi kohustuslik horisontaalne element. Koolituse tase peab olema kohandatud toetusesaajate kvalifikatsioonidele ja vajadustele.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  erimeetmed, mida võetakse piiratud ajavahemiku vältel, nagu tööotsingu toetus, töölevõtmise stiimulid tööandjatele, liikuvus-, koolitus- või elamiskulude toetus, sealhulgas toetus hooldajatele.

(b)  erimeetmed, mida võetakse piiratud ajavahemiku vältel, nagu tööotsingu toetus, töölevõtmise stiimulid tööandjatele, liikuvus- ja toitlustustoetus, koolitus- või elamiskulude toetus, sealhulgas toetus hooldajatele. Nende meetmete puhul nõutakse sihtrühma kuuluvate toetusesaajate aktiivset osalemist tööotsingul või koolitusmeetmetes.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel prognoositakse tööturu väljavaateid ja seal vajatavaid oskusi. Kooskõlastatud pakett peab olema kooskõlas üleminekuga ressursitõhusale ja jätkusuutlikule majandusele ning keskenduma digitaalsel tööstusajastul vajalike oskuste levitamisele, samuti arvestama nõudlusega kohalikul tööturul.

Individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel prognoositakse tööturu väljavaateid ja seal vajatavaid oskusi. Kooskõlastatud pakett peab olema kooskõlas üleminekuga kliimasõbralikule, ringluspõhisele, ressursitõhusale ja jätkusuutlikule majandusele, söekaevanduspiirkondade järkjärgulise kaotamisega ning keskenduma digitaalsel tööstusajastul vajalike oskuste levitamisele, samuti arvestama nõudlusega kohalikul tööturul.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Teenuste kooskõlastatud pakett koostatakse sihtrühmas olevate toetusesaajate või nende esindajate või sotsiaalpartneritega konsulteerides.

3.  Teenuste kooskõlastatud pakett koostatakse sihtrühmas olevate toetusesaajate või nende esindajate ja sotsiaalpartneritega konsulteerides.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kümne tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast või asjakohasel juhul alates kuupäevast, mil komisjon on saanud kätte taotluse tõlke, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem, teavitab komisjon liikmesriiki lisateabest, mida komisjon vajab taotluse hindamiseks.

2.  Kümne tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast või asjakohasel juhul alates kuupäevast, mil komisjon on saanud kätte taotluse tõlke, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem, kinnitab komisjon taotluse kättesaamist ja teavitab liikmesriiki lisateabest, mida komisjon vajab taotluse hindamiseks.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Komisjon hindab liikmesriigi esitatud teabe põhjal taotluse vastavust rahalise toetuse andmise tingimustele ja viib selle hindamise lõpule 60 tööpäeva jooksul alates täieliku taotluse või, kui see on asjakohane, taotluse tõlke saamisest. Kui komisjonil ei ole erandkorras võimalik sellest tähtajast kinni pidada, esitab ta viivituse põhjuste kohta kirjaliku selgituse.

4.  Komisjon hindab liikmesriigi esitatud teabe põhjal taotluse vastavust rahalise toetuse andmise tingimustele ja viib selle hindamise lõpule 45 tööpäeva jooksul alates täieliku taotluse või, kui see on asjakohane, taotluse tõlke saamisest. Kui komisjonil ei ole erandkorras võimalik sellest tähtajast kinni pidada, esitab ta viivituse põhjuste kohta kirjaliku selgituse ning täidab oma kohustuse 20 päeva võrra pikendatud tähtaja jooksul.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 5 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  vajaduse korral on kindlaks määratud töötajaid koondavad ettevõtjad, tarnijad või tootmisahela järgmise etapi tootjad, sektorid ning sihtrühmas olevad toetusesaajate kategooriad jaotatuna soo, vanusegrupi ja haridustaseme järgi;

(d)  vajaduse korral on kindlaks määratud töötajaid koondavad ettevõtjad, tarnijad või tootmisahela järgmise etapi tootjad, sektorid ning sihtrühmas olevad toetusesaajate kategooriad jaotatuna soo, vanuse ja haridustaseme järgi;

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 5 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  koondamiste oodatav mõju kohalikule, piirkondlikule või riigi majandusele ja tööhõivele,

(e)  koondamiste oodatav mõju kohalikule, piirkondlikule, riigi või vajaduse korral piiriülesele majandusele ja tööhõivele,

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 5 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi ja sellega seotud kulutuste üksikasjalik kirjeldus, mis sisaldab eelkõige ebasoodsas olukorras olevate, vanemaealiste ja noorte toetusesaajate jaoks loodud tööhõivealgatuste toetamise meetmeid;

(f)  individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi ja sellega seotud kulutuste üksikasjalik kirjeldus, mis sisaldab eelkõige ebasoodsas olukorras olevate, väheste oskustega, vanemaealiste ja noorte toetusesaajate ning ebasoodsas olukorras olevates piirkondades elavate inimeste jaoks loodud tööhõivealgatuste toetamise meetmeid;

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 5 – punkt m a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

m a)  avaldus selle kohta, et kavandatud meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid ning et topeltrahastamine on välistatud.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Toetused sihtrühmas olevatele toetusesaajatele täiendavad liikmesriigi meetmeid, mis on võetud riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil, sealhulgas liidu fondidest kaasrahastatavad meetmed, kooskõlas muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitleva ELi kvaliteediraamistiku soovitustega.

2.  Toetused sihtrühmas olevatele toetusesaajatele täiendavad liikmesriigi meetmeid, mis on võetud riigi, piirkonna, kohalikul ja vajaduse korral piiriülesel tasandil, sealhulgas liidu fondidest ja programmidest kaasrahastatavad meetmed, kooskõlas muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitleva ELi kvaliteediraamistiku soovitustega.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Komisjon ja taotluse esitanud liikmesriik tagavad oma vastutusala piires liidu fondidest saadava abi kooskõlastamise.

4.  Komisjon ja taotluse esitanud liikmesriik tagavad oma vastutusala piires liidu fondidest ja programmidest saadava abi kooskõlastamise.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjon haldab ja ajakohastab korrapäraselt veebilehte, millele on juurdepääs kõikides liidu institutsioonide ametlikes keeltes ja millel antakse ajakohastatud teavet EGFi kohta, juhiseid taotluste esitamiseks, teavet vastuvõetud ja tagasilükatud taotluste ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu rolli kohta eelarvemenetluses.

2.  Komisjon haldab ja ajakohastab korrapäraselt veebilehte, millele on juurdepääs kõikides liidu institutsioonide ametlikes keeltes ja millel antakse ajakohastatud teavet EGFi kohta, juhiseid taotluste esitamiseks, teavet koos põhjendusega vastuvõetud ja tagasilükatud taotluste ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu rolli kohta eelarvemenetluses.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  EGFist toetuse saajad ja selle korraldusasutused peavad andma teavet, et suurendada fondi nähtavust.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon hindab artikli 9 kohaselt tehtud hindamise alusel ja võttes eelkõige arvesse sihtrühmas olevate toetusesaajate arvu, kavandatud meetmeid ja nende eeldatavat maksumust, kui suur on võimalik EGFi rahaline toetus, mis võidakse eraldada kättesaadavate vahendite piires, ja teeb võimalikult kiiresti vastava ettepaneku.

1.  Komisjon hindab artikli 9 kohaselt tehtud hindamise alusel ja võttes eelkõige arvesse sihtrühmas olevate toetusesaajate arvu, kavandatud meetmeid ja nende eeldatavat maksumust, kui suur on võimalik EGFi rahaline toetus, mis võidakse eraldada kättesaadavate vahendite piires, ja teeb 15 tööpäeva jooksul pärast seda, kui taotluse vastavust rahalise toetuse andmise tingimustele käsitlev hindamine on lõpule viidud, vastava ettepaneku.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kui komisjon on artikli 9 kohaselt tehtud hindamise alusel jõudnud järeldusele, et käesoleva määruse alusel rahalise toetuse saamise tingimusi ei ole täidetud, teavitab komisjon sellest viivitamata taotluse esitanud liikmesriiki.

4.  Kui komisjon on artikli 9 kohaselt tehtud hindamise alusel jõudnud järeldusele, et käesoleva määruse alusel rahalise toetuse saamise tingimusi ei ole täidetud, teavitab komisjon sellest viivitamata taotluse esitanud liikmesriiki koos nõuetekohase põhjendusega.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kui toetusesaaja osaleb kursusel või väljaõppes, mis kestab kaks aastat või kauem, on selle õppe kulud EGFi kaasrahastamise saamiseks kõlblikud kuni kuupäevani, mil tuleb esitada artikli 20 lõikes 1 osutatud lõpparuanne, tingimusel et vastavad kulud on kantud enne kõnealust kuupäeva.

4.  Kui toetusesaaja osaleb ümberõppe või ettevõtlusega alustamise eesmärgil kursusel või väljaõppes, mis kestab kaks aastat või kauem, on selle õppe kulud EGFi kaasrahastamise saamiseks kõlblikud kuni kuupäevani, mil tuleb esitada artikli 20 lõikes 1 osutatud lõpparuanne, tingimusel et vastavad kulud on kantud enne kõnealust kuupäeva.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  toetusesaajate kohta kuus kuud pärast rakendusperioodi lõppu tehtud uuringu tulemused, mis hõlmavad toetusesaajate või juba töö leidnud isikute tööalase konkurentsivõime arvatavat muutust, rohkem teavet leitud töökohtade kvaliteedi kohta, näiteks töötundide arvu, vastutuse taseme või palgataseme muutuse kohta võrreldes varasema töökohaga, ja sektori kohta, kus isik leidis tööd, ning selle teabe jaotus soo, vanuse ja haridustaseme järgi;

(d)  toetusesaajate kohta kuus kuud pärast rakendusperioodi lõppu tehtud uuringu tulemused, mis hõlmavad toetusesaajate või juba töö leidnud isikute tööalase konkurentsivõime arvatavat muutust, rohkem teavet leitud töökohtade kvaliteedi kohta, näiteks töötundide arvu, vastutuse taseme või palgataseme muutuse kohta võrreldes varasema töökohaga, ja sektori kohta, kus isik leidis tööd;

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Hiljemalt 1. augustiks 2021 ning seejärel iga kahe aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjaliku kvantitatiivse ja kvalitatiivse aruande eelmisel kahel aastal käesoleva määruse ja määruse (EÜ) nr 1309/2013 alusel võetud meetmete kohta. Aruandes keskendutakse peamiselt EGFi saavutatud tulemustele ning see sisaldab eelkõige teavet esitatud taotluste, vastu võetud otsuste ja rahastatud meetmete kohta, sealhulgas statistikat lisas sätestatud näitajate kohta, samuti teavet selliste meetmete vastastikuse täiendavuse kohta muudest liidu fondidest (eelkõige ESF+-ist) rahastatud meetmetega, ja teavet, mis on seotud rahalise toetuse lõpetamisega, ning dokumenteeritakse need taotlused, mis on piisavate assigneeringute puudumise või rahastamiskõlbmatuse tõttu tagasi lükatud või mille toetussummasid on sel põhjusel vähendatud.

1.  Hiljemalt 1. augustiks 2021 ning seejärel iga kahe aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjaliku kvantitatiivse ja kvalitatiivse aruande eelmisel kahel aastal käesoleva määruse ja määruse (EÜ) nr 1309/2013 alusel võetud meetmete kohta. Aruandes keskendutakse peamiselt EGFi saavutatud tulemustele ning see sisaldab eelkõige teavet esitatud taotluste, nende töötlemise kiiruse ja kehtivate eeskirjade võimalike puudujääkide, vastu võetud otsuste ja rahastatud meetmete kohta, sealhulgas statistikat lisas sätestatud näitajate kohta, samuti teavet selliste meetmete vastastikuse täiendavuse kohta muudest liidu fondidest (eelkõige ESF+-ist) rahastatud meetmetega, ja teavet, mis on seotud rahalise toetuse lõpetamisega, ning dokumenteeritakse need taotlused, mis on piisavate assigneeringute puudumise või rahastamiskõlbmatuse tõttu tagasi lükatud või mille toetussummasid on sel põhjusel vähendatud.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Aruanne edastatakse teadmiseks kontrollikojale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning sotsiaalpartneritele.

2.  Aruanne edastatakse teadmiseks liikmesriikidele, kontrollikojale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning sotsiaalpartneritele.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – lõige 1 – taane 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  isikud, kellel on vähem kui kaks aastat kutsealast töökogemust,

 

– isikud, kellel on kaks kuni kümme aastat kutsealast töökogemust,

 

– isikud, kellel on rohkem kui kümme aastat kutsealast töökogemust.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF)

Viited

COM(2018)0380 – C8-0231/2018 – 2018/0202(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

EMPL

11.6.2018

 

 

 

Arvamuse esitajad

istungil teada andmise kuupäev

REGI

11.6.2018

Arvamuse koostaja

nimetamise kuupäev

Tamás Deutsch

20.6.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

27.9.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

25.10.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

36

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pascal Arimont, Franc Bogovič, Victor Boştinaru, Mercedes Bresso, Andrea Cozzolino, Rosa D’Amato, Tamás Deutsch, Aleksander Gabelic, Iratxe García Pérez, Michela Giuffrida, Ivan Jakovčić, Marc Joulaud, Constanze Krehl, Louis-Joseph Manscour, Martina Michels, Iskra Mihaylova, Andrey Novakov, Younous Omarjee, Konstantinos Papadakis, Mirosław Piotrowski, Stanislav Polčák, Liliana Rodrigues, Fernando Ruas, Monika Smolková, Ruža Tomašić, Ramón Luis Valcárcel Siso, Ángela Vallina, Monika Vana, Matthijs van Miltenburg, Lambert van Nistelrooij, Derek Vaughan, Kerstin Westphal

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Daniel Buda, Raffaele Fitto, Elsi Katainen, Ivana Maletić, Bronis Ropė, Milan Zver

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

36

+

ALDE

Ivan Jakovčić, Elsi Katainen, Iskra Mihaylova

ECR

Raffaele Fitto, Mirosław Piotrowski, Ruža Tomašić

EFDD

Rosa D'Amato

GUE/NGL

Martina Michels, Younous Omarjee, Ángela Vallina

PPE

Pascal Arimont, Franc Bogovič, Daniel Buda, Tamás Deutsch, Marc Joulaud, Ivana Maletić, Andrey Novakov, Stanislav Polčák, Fernando Ruas, Ramón Luis Valcárcel Siso, Milan Zver, Lambert van Nistelrooij

S&D

Victor Boştinaru, Mercedes Bresso, Andrea Cozzolino, Aleksander Gabelic, Iratxe García Pérez, Michela Giuffrida, Constanze Krehl, Louis-Joseph Manscour, Liliana Rodrigues, Monika Smolková, Derek Vaughan, Kerstin Westphal

VERTS/ALE

Bronis Ropė, Monika Vana

2

ALDE

Matthijs van Miltenburg

NI

Konstantinos Papadakis

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI MUUDATUSETTEPANEKUTENA ESITATUD SEISUKOHT (10.9.2018)

Saaja: tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) kohta

(COM(2018)0380 – C8-0231/2018 -2018/0202(COD))

Arvamuse koostaja: Vilija Blinkevičiūtė

MUUDATUSETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon esitab vastutavale tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Fondide rakendamisel tuleks järgida Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklis 3 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklis 10 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid, sealhulgas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. Liikmesriigid ja komisjon peaksid püüdma kõrvaldada ebavõrdsust, edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja kaasata soolist aspekti, samuti võitlema diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Fondide eesmärke tuleks ellu viia kestliku arengu raames ning seejuures peaks liit edendama keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi säilitamise ja parandamise eesmärke, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse põhimõtet, et saastaja maksab.

(1)  Fondide rakendamisel tuleks järgida Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklis 3 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklis 10 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid, sealhulgas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 8 peaksid liikmesriigid ja komisjon püüdma kõrvaldada ebavõrdsust, edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja kaasata soolist aspekti, tagades, et EGF-i rahastatavate prioriteetide rakendamine aitab edendada soolist võrdõiguslikkust, samuti võitlema diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Fondide eesmärke tuleks ellu viia kestliku arengu raames ning seejuures peaks liit edendama keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi säilitamise ja parandamise eesmärke, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse põhimõtet, et saastaja maksab.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Euroopa Muutuste Seirekeskus, mis asub Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (Eurofound) juures Dublinis, aitab komisjonil ja liikmesriikidel läbi viia kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid analüüse, millest on abi globaliseerumise suundumuste, restruktureerimise ja EGFi kasutamise hindamisel.

(17)  Euroopa Muutuste Seirekeskus, mis asub Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (Eurofound) juures Dublinis, aitab komisjonil ja liikmesriikidel läbi viia kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid analüüse, millest on abi globaliseerumise suundumuste, restruktureerimise ja EGFi kasutamise hindamisel. Sellised analüüsid peaksid vajaduse korral sisaldama hinnangut nende suundumuste soolise mõõtme kohta, et EGFi ja teiste asjaomaste vahenditega saaks soolise ebavõrdsuse vastu tõhusamalt võidelda.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  EGFi rahalist toetust tuleks peamiselt kasutada aktiivseteks tööturumeetmeteks, mille eesmärk on aidata toetusesaajatel kiiresti püsivale töökohale naasta, kas oma algsel tegevusalal või väljaspool seda. Meetmed peaksid kajastama kohaliku või piirkondliku tööturu eeldatavaid vajadusi. Siiski tuleks alati, kui see on asjakohane, toetada ka koondatud töötajate liikuvust, et aidata neil leida tööd mujal. Erilist tähelepanu tuleb pöörata digitaalajastul vajalike oskuste levitamisele. Tuleks piirata rahaliste toetuste lisamist individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketti. Äriühingutel võiks soovitada osaleda EGFist toetatavate meetmete riiklikus kaasrahastamises.

(19)  EGFi rahalist toetust tuleks peamiselt kasutada aktiivseteks tööturumeetmeteks, mille eesmärk on aidata toetusesaajatel kiiresti püsivale töökohale naasta, kui edendatakse töö- ja eraelu tasakaalu uusi vorme, et toetada nii töötavaid lapsevanemaid ja hooldajaid kui ka soolist võrdõiguslikkust tööhõives, kas oma algsel tegevusalal või väljaspool seda. Meetmed peaksid kajastama kohaliku või piirkondliku tööturu eeldatavaid vajadusi. Siiski tuleks alati, kui see on asjakohane, toetada ka koondatud töötajate liikuvust, et aidata neil leida tööd mujal. Erilist tähelepanu tuleb pöörata digitaalajastul vajalike oskuste levitamisele. Tuleks piirata rahaliste toetuste lisamist individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketti. Äriühingutel võiks soovitada osaleda EGFist toetatavate meetmete riiklikus kaasrahastamises.

Selgitus

Oluline on täpsustada, et jätkusuutlike tööhõivevormidega, kus toetusesaajaid taasintegreeritakse, tuleks ette näha ka kõik töö- ja eraelu tasakaalustamisega seotud valikud vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja tulevasele ELi direktiivile, aidates sellega kaasa soolisele võrdõiguslikkusele nii tööhõives kui ka eraelus.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  EGFi rahalist toetust tuleks peamiselt kasutada aktiivseteks tööturumeetmeteks, mille eesmärk on aidata toetusesaajatel kiiresti püsivale töökohale naasta, kas oma algsel tegevusalal või väljaspool seda. Meetmed peaksid kajastama kohaliku või piirkondliku tööturu eeldatavaid vajadusi. Siiski tuleks alati, kui see on asjakohane, toetada ka koondatud töötajate liikuvust, et aidata neil leida tööd mujal. Erilist tähelepanu tuleb pöörata digitaalajastul vajalike oskuste levitamisele. Tuleks piirata rahaliste toetuste lisamist individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketti. Äriühingutel võiks soovitada osaleda EGFist toetatavate meetmete riiklikus kaasrahastamises.

(19)  EGFi rahalist toetust tuleks peamiselt kasutada aktiivseteks tööturumeetmeteks, mille eesmärk on aidata toetusesaajatel kiiresti püsivale töökohale naasta, kas oma algsel tegevusalal või väljaspool seda. Meetmed peaksid kajastama kohaliku või piirkondliku tööturu eeldatavaid vajadusi. Siiski tuleks alati, kui see on asjakohane, toetada ka koondatud töötajate liikuvust, et aidata neil leida tööd mujal. Erilist tähelepanu tuleb pöörata digitaalajastul vajalike oskuste levitamisele ja vajaduse korral sooliste stereotüüpide kaotamisele tööhõives. Tuleks piirata rahaliste toetuste lisamist individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketti. Äriühingutel võiks soovitada osaleda EGFist toetatavate meetmete riiklikus kaasrahastamises.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(19 a)  Rakendades ja töötades välja individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakette, mille eesmärk on aidata sihtrühmal tööturule naasta, peaksid liikmesriigid kasutama ja rohkem silmas pidama digitaalarengu tegevuskava ja digitaalse ühtse turu strateegiat, et tegeleda tõsise soolise lõhega IKT ning loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika sektoris, edendades naiste ümberõpet ja ümberkvalifitseerumist nendesse sektoritesse. Rakendades ja töötades välja individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakette, peaksid liikmesriigid lisaks vältima ühe soo traditsioonilise ülekaalu kinnistamist nendes tööstusharudes ja sektorites. Suurendades vähemesindatud sugupoole osalemist eri sektorites, nt finantssektor, IKT ning loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika sektor, on võimalik vähendada soolist palga- ja pensionilõhet.

Selgitus

EGFi rakendamise varasemad kogemused on näidanud, et naistele pakutakse uut kvalifikatsiooni reeglina traditsioonilistes naiste ülekaaluga sektorites, kus töötasu on väiksem, seega toetatakse soolise palga- ja pensionilõhe püsimist.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Liikmesriigid peaksid aktiivse tööturupoliitika meetmete kooskõlastatud paketi kavandamisel pöörama erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras olevatele toetusesaajatele, sealhulgas noortele ja vanemaealistele ning vaesuse ohus olevatele töötutele, sest neil rühmadel on eriti raske tööturule naasta. Sellest olenemata tuleks EGFi rakendamisel järgida ja edendada liidu põhiväärtuste hulka kuuluvaid ja Euroopa sotsiaalõiguste sambaga ettenähtud soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.

(21)  Liikmesriigid peaksid aktiivse tööturupoliitika meetmete kooskõlastatud paketi kavandamisel pöörama erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras olevatele toetusesaajatele, sealhulgas noortele ja vanemaealistele ning vaesuse ohus olevatele töötutele, samuti võtma arvesse vajadust võidelda naiste diskrimineerimise vastu tööturul, sest neil rühmadel on eriti raske tööturule naasta. Sellest olenemata tuleks EGFi rakendamisel järgida ja edendada liidu põhiväärtuste hulka kuuluvaid ja Euroopa sotsiaalõiguste sambaga ettenähtud soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid. EGFi rakendamise eesmärk peaks olema aidata kaasa kestlikule tööhõivele, mis tagab võrdsed võimalused, austab võrdse töö eest makstava võrdse tasu põhimõtet ning toetab töö- ja eraelu tasakaalu meetmeid, mis kindlustavad soolist võrdõiguslikkust.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Liikmesriigid peaksid aktiivse tööturupoliitika meetmete kooskõlastatud paketi kavandamisel pöörama erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras olevatele toetusesaajatele, sealhulgas noortele ja vanemaealistele ning vaesuse ohus olevatele töötutele, sest neil rühmadel on eriti raske tööturule naasta. Sellest olenemata tuleks EGFi rakendamisel järgida ja edendada liidu põhiväärtuste hulka kuuluvaid ja Euroopa sotsiaalõiguste sambaga ettenähtud soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.

(21)  Liikmesriigid peaksid aktiivse tööturupoliitika meetmete kooskõlastatud paketi kavandamisel pöörama erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras olevatele toetusesaajatele, sealhulgas noortele ja vanemaealistele, puuetega inimestele, ülalpeetavate sugulastega isikutele ning vaesuse ohus olevatele töötutele, sest neil rühmadel on eriti raske tööturule naasta. Sellest olenemata tuleks EGFi rakendamisel järgida ja edendada liidu põhiväärtuste hulka kuuluvaid ja Euroopa sotsiaalõiguste sambaga ettenähtud soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(25 a)  Võrdõiguslikkuse põhimõtet arvestades peaksid liikmesriigid kogu oma territooriumil, kaasa arvatud maapiirkondades tagama tõhusa juurdepääsu teabele EGFi kohta.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31)  Et Euroopa Parlament saaks teha poliitilist kontrolli ja komisjon pidevalt jälgida EGFi abiga saavutatavaid tulemusi, peaksid liikmesriigid esitama EGFi rakendamise kohta lõpparuande.

(31)  Et Euroopa Parlament saaks teha poliitilist kontrolli ja komisjon pidevalt jälgida EGFi abiga saavutatavaid tulemusi, peaksid liikmesriigid esitama EGFi rakendamise kohta lõpparuande, mis peaks vastama selgetele jälgimise nõuetele ning sisaldama toetusesaajate järelkontrolli ja soolise võrdõiguslikkuse mõjuhinnangut.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39)  Võttes arvesse asjaolu, et majanduse digitaalseks ümberkujundamiseks on vaja teatavat tööjõu digipädevust, peaks digitaalajastul vajalike oskuste levitamine olema pakutavate individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi kohustuslik horisontaalne osa,

(39)  Võttes arvesse asjaolu, et majanduse digitaalseks ümberkujundamiseks on vaja teatavat tööjõu digipädevust, peaks digitaalajastul vajalike oskuste levitamine olema pakutavate individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi kohustuslik horisontaalne osa ja hõlmama eesmärki suurendada naiste esindatust loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna ametites.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  EGFi erieesmärk on pakkuda abi ettenägematute suurte restruktureerimiste korral, eelkõige siis, kui nende põhjuseks on globaliseerumisega seotud probleemid, nagu maailmakaubanduses toimuvad struktuurimuutused, kaubandusvaidlused, finants- või majanduskriis, üleminek vähese CO2-heitega majandusele, digiteerimine või automatiseerimine. Eriline rõhk on meetmetel, millega aidatakse kõige ebasoodsamas olukorras olevaid rühmi.

2.  EGFi erieesmärk on pakkuda abi ettenägematute suurte restruktureerimiste korral, eelkõige siis, kui nende põhjuseks on globaliseerumisega seotud probleemid, nagu maailmakaubanduses toimuvad struktuurimuutused, kaubandusvaidlused, finants- või majanduskriis, üleminek vähese CO2-heitega majandusele, digiteerimine või automatiseerimine. Eriline rõhk on meetmetel, millega aidatakse kõige ebasoodsamas olukorras olevaid rühmi ja edendatakse soolist võrdõiguslikkust.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)   „meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõte” tähendab seda, et rahalise toetuse rakendamise eri etappides ei toimu mingisugust otsest ega kaudset soolist diskrimineerimist, eriti sihtrühmade valikul ning kriteeriumide, näitajate ja abisaajate kindlaksmääramisel;

Selgitus

Tuleks lisada meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte definitsioon, et tugevdada määruse soolist mõõdet. Lisaks tuleks sõnaselgelt nimetada ka kaudset diskrimineerimist, kuna tavaliselt esineb mitmesuguste programmide rakendamisel just seda liiki (tahtmatut) diskrimineerimist.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

EGFi rahalist toetust võib anda aktiivsete tööturumeetmete jaoks, mis moodustavad individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi osa, ja mis on kujundatud selliselt, et hõlbustada sihtrühmas olevate toetusesaajate ning eelkõige ebasoodsas olukorras olevate koondatud töötajate tööturule naasmist või füüsilisest isikust ettevõtjaks saamist.

EGFi rahalist toetust võib anda aktiivsete tööturumeetmete jaoks, mis moodustavad individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi osa, ja mis on kujundatud selliselt, et hõlbustada sihtrühmas olevate toetusesaajate ning eelkõige naissoost ja kõige ebasoodsamas olukorras olevate koondatud töötajate tööturule naasmist või füüsilisest isikust ettevõtjaks saamist.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  üksikisikutele kohandatud koolitus ja ümberõpe, mis on muu hulgas seotud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaalaste ning muude digitaalajastul vajalike oskustega, omandatud kogemuste sertifitseerimine, tööotsingute toetamine, kutsenõustamine, nõustamisteenused, juhendamine, töövahendus, ettevõtluse edendamine, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise, ettevõtte asutamise ja töötajatepoolse väljaostu toetamine ning koostöömeetmed;

(a)  üksikisikutele kohandatud koolitus ja ümberõpe, mis on muu hulgas seotud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaalaste ning muude digitaalajastul vajalike oskustega, teabega elukestva õppe kohta, omandatud kogemuste sertifitseerimine, tööotsingute toetamine, kutsenõustamine, nõustamisteenused, juhendamine, töövahendus, ettevõtluse edendamine, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise, ettevõtte asutamise ja töötajatepoolse väljaostu toetamine ning koostöömeetmed; neid meetmeid rakendatakse naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõtte alusel, pöörates erilist tähelepanu naiste tööturul hoidmisele;

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  üksikisikutele kohandatud koolitus ja ümberõpe, mis on muu hulgas seotud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaalaste ning muude digitaalajastul vajalike oskustega, omandatud kogemuste sertifitseerimine, tööotsingute toetamine, kutsenõustamine, nõustamisteenused, juhendamine, töövahendus, ettevõtluse edendamine, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise, ettevõtte asutamise ja töötajatepoolse väljaostu toetamine ning koostöömeetmed;

(a)  üksikisikutele kohandatud koolitus ja ümberõpe, mis on muu hulgas seotud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaalaste ning muude digitaalajastul vajalike oskustega, omandatud kogemuste sertifitseerimine, tööotsingute toetamine, kutsenõustamine, nõustamisteenused, juhendamine, naiste mõjuvõimu suurendamine, enesekindluse ja motivatsiooni moodulid, töövahendus, ettevõtluse edendamine, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise, ettevõtte asutamise ja töötajatepoolse väljaostu toetamine ning koostöömeetmed;

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  erimeetmed, mida võetakse piiratud ajavahemiku vältel, nagu tööotsingu toetus, töölevõtmise stiimulid tööandjatele, liikuvus-, koolitus- või elamiskulude toetus, sealhulgas toetus hooldajatele.

(b)  erimeetmed, mida võetakse piiratud ajavahemiku vältel, nagu tööotsingu toetus, töölevõtmise stiimulid tööandjatele, liikuvus-, koolitus- või elamiskulude toetus, sealhulgas töö- ja eraelu tasakaalu toetused töötavatele vanematele ja hooldajatele.

Selgitus

Toetusesaajate ulatust tuleks täpsustada, kuna see vastab tulevasele õigusaktile. Lisaks ei ole ELi õiguses hooldajate definitsiooni, seega tekib oht, et töötavad vanemad ei oleks kaasa arvatud, kui sättes viidatakse ainult hooldajatele.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 3 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  meetmed, millega stimuleeritakse eriti ebasoodsas olukorras olevaid töötajaid, suuremas vaesuse ohus või vanemaid töötajaid tööturule naasma või jääma.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kulutused punktis b nimetatud meetmetele ei tohi ületada 35% käesolevas lõikes sätestatud individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi kogumaksumusest.

Kulutused punktis b nimetatud meetmetele ei tohi ületada 50% käesolevas lõikes sätestatud individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi kogumaksumusest.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel prognoositakse tööturu väljavaateid ja seal vajatavaid oskusi. Kooskõlastatud pakett peab olema kooskõlas üleminekuga ressursitõhusale ja jätkusuutlikule majandusele ning keskenduma digitaalsel tööstusajastul vajalike oskuste levitamisele, samuti arvestama nõudlusega kohalikul tööturul.

Individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel prognoositakse kestlikke tööturu väljavaateid ja seal vajatavaid oskusi. Kooskõlastatud pakett peab olema kooskõlas üleminekuga ressursitõhusale ja jätkusuutlikule majandusele ning keskenduma digitaalses tööstuses ning kestlikus keskkonnahoidlikus sektoris ja ametites vajalike oskuste levitamisele, samuti arvestama nõudlusega kohalikul tööturul ning vajadusega kaotada tööturul sooline ebavõrdsus.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kui liikmesriigid koostavad individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakette, mille eesmärk on aidata sihtrühma toetusesaajatel tööturule naasta, käsitlevad nad soolist ebavõrdsust informatsiooni, kommunikatsiooni, teaduse, matemaatika ja tehnoloogia sektorites, edendades naiste ümberõpet ja ümberkvalifitseerumist traditsiooniliselt meeste ülekaaluga sektorites, nagu IKT ning loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkond.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et meeste ja naiste võrdõiguslikkus ning soolise aspekti arvessevõtt moodustavad EGFist antava rahalise toetuse rakendamise eri etappide lahutamatu osa ja et neid põhimõtteid edendatakse kõnealuste etappide jooksul.

Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et meeste ja naiste võrdõiguslikkus ning soolise aspekti arvessevõtt moodustavad EGFist antava rahalise toetuse rakendamise eri etappide lahutamatu osa ja et neid põhimõtteid edendatakse kõnealuste etappide jooksul, eriti valides sihtrühmi, kehtestades kriteeriumeid ja näitajaid, samuti koostades sihtrühmale individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakette.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et meeste ja naiste võrdõiguslikkus ning soolise aspekti arvessevõtt moodustavad EGFist antava rahalise toetuse rakendamise eri etappide lahutamatu osa ja et neid põhimõtteid edendatakse kõnealuste etappide jooksul.

Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et meeste ja naiste võrdõiguslikkus ning soolise aspekti arvessevõtt moodustavad EGFist antava rahalise toetuse rakendamise kõigi asjakohaste etappide lahutamatu osa ja et neid põhimõtteid edendatakse kõnealuste etappide jooksul.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon rakendab kogemustele tuginedes EGFi kasutamise juhtumite ja tulemuste puhul teavitusmeetmeid, et muuta EGF tulemuslikumaks ning tagada, et liidu kodanikud ja töötajad oleksid EGFist teadlikud.

Komisjon rakendab kogemustele tuginedes EGFi kasutamise juhtumite ja tulemuste puhul teavitusmeetmeid, et muuta EGF tulemuslikumaks ning tagada, et liidu kodanikud ja töötajad oleksid EGFist teadlikud, sealhulgas ka maapiirkondade kodanikud ja töötajaid, kellel on raske teabele ligi pääseda.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Asjaomane liikmesriik esitab hiljemalt artikli 15 lõikes 3 sätestatud ajavahemiku lõpule järgneva seitsmenda kuu lõpus komisjonile rahalise toetuse kasutamise lõpparuande, mis sisaldab järgmist teavet:

1.  Asjaomane liikmesriik esitab hiljemalt artikli 15 lõikes 3 sätestatud ajavahemiku lõpule järgneva seitsmenda kuu lõpus komisjonile rahalise toetuse kasutamise lõpparuande üldsusele kättesaadavate ja sooliselt eristatud andmetega, mis sisaldab järgmist teavet:

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  eraldi soolise võrdõiguslikkuse mõjuhinnang aruande teemal;

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Iga nelja aasta järel viib komisjon omal algatusel ja tihedas koostöös liikmesriikidega läbi ETFi rahaliste toetuste hindamise.

1.  Iga nelja aasta järel viib komisjon omal algatusel ja tihedas koostöös liikmesriikidega läbi ETFi rahaliste toetuste hindamise, mis on sootundlik;

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

3.9.2018

 

 

 


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF)

Viited

COM(2018)0380 – C8-0231/2018 – 2018/0202(COD)

EP-le esitamise kuupäev

30.5.2018

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

EMPL

11.6.2018

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

INTA

11.6.2018

BUDG

11.6.2018

CONT

11.6.2018

ENVI

11.6.2018

 

REGI

11.6.2018

AGRI

5.7.2018

FEMM

11.6.2018

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

ENVI

21.6.2018

AGRI

20.6.2018

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Maria Arena

31.5.2018

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

6.9.2018

9.10.2018

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

27.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

42

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Guillaume Balas, David Casa, Ole Christensen, Michael Detjen, Lampros Fountoulis, Elena Gentile, Marian Harkin, Czesław Hoc, Danuta Jazłowiecka, Agnes Jongerius, Jan Keller, Ádám Kósa, Jean Lambert, Jérôme Lavrilleux, Patrick Le Hyaric, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Javi López, Dominique Martin, Joëlle Mélin, Miroslavs Mitrofanovs, Elisabeth Morin-Chartier, Emilian Pavel, João Pimenta Lopes, Georgi Pirinski, Sofia Ribeiro, Robert Rochefort, Claude Rolin, Siôn Simon, Romana Tomc, Yana Toom, Marita Ulvskog, Renate Weber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Maria Arena, Georges Bach, Amjad Bashir, Tania González Peñas, Krzysztof Hetman, António Marinho e Pinto, Tamás Meszerics, Michaela Šojdrová, Tom Vandenkendelaere, Flavio Zanonato

Esitamise kuupäev

7.12.2018


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

42

+

ALDE

Marian Harkin, António Marinho e Pinto, Robert Rochefort, Yana Toom, Renate Weber

ECR

Czesław Hoc

ENF

Dominique Martin, Joëlle Mélin

GUE/NGL

Tania González Peñas, Patrick Le Hyaric, João Pimenta Lopes

NI

Lampros Fountoulis

PPE

Georges Bach, David Casa, Krzysztof Hetman, Danuta Jazłowiecka, Ádám Kósa, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Elisabeth Morin-Chartier, Sofia Ribeiro, Claude Rolin, Michaela Šojdrová, Romana Tomc, Tom Vandenkendelaere

S&D

Maria Arena, Guillaume Balas, Ole Christensen, Michael Detjen, Elena Gentile, Agnes Jongerius, Jan Keller, Javi López, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Siôn Simon, Marita Ulvskog, Flavio Zanonato

VERTS/ALE

Jean Lambert, Tamás Meszerics, Miroslavs Mitrofanovs

1

ECR

Amjad Bashir

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 11. jaanuar 2019Õigusalane teave