Menetlus : 2018/0245(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0448/2018

Esitatud tekstid :

A8-0448/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 17/01/2019 - 10.11

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0041

RAPORT     *
PDF 755kWORD 113k
10.12.2018
PE 628.432v02-00 A8-0448/2018

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa tuumaohutuse rahastamisvahend, mis Euratomi asutamislepingu alusel täiendab naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendit

(COM(2018)0462) – C8-0315/2018 – 2018/0245(NLE))

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Raportöör: Vladimir Urutchev

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 VÄLISKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa tuumaohutuse rahastamisvahend, mis Euratomi asutamislepingu alusel täiendab naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendit

(COM(2018)0462 – C8-0315/2018 – 2018/0245(NLE))

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2018)0462),

-  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 203, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0315/2018),

-  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ja väliskomisjoni arvamust (A8-0448/2018),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a)  Seetõttu peaksid tuumajulgeoleku, tuumarelva leviku tõkestamise ja tuumaohutuse alased kohustused ning kestliku arengu eesmärgid, samuti ELi üldised huvid olema käesoleva määruse kohaste meetmete kavandamisel oluliseks suunanäitajaks.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Käesoleva programmi „Euroopa tuumaohutuse rahastamisvahend, mis Euratomi asutamislepingu alusel täiendab naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendit“ eesmärk peaks olema edendada tõhusa ja tulemusliku tuumaohutuse tagamist, kiirguskaitset ning tuumamaterjali suhtes tõhusate ja tulemuslike kaitsemeetmete kohaldamist kolmandates riikides, tuginedes liidu siseselt võetud meetmetele.

(3)  Käesoleva programmi „Euroopa tuumaohutuse rahastamisvahend, mis Euratomi asutamislepingu alusel täiendab naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendit“ (edaspidi „rahastamisvahend“) eesmärk peaks olema edendada tõhusa ja tulemusliku tuumaohutuse tagamist, kiirguskaitset ning tuumamaterjali suhtes tõhusate ja tulemuslike kaitsemeetmete kohaldamist kolmandates riikides, tuginedes liidus olemasolevatele õigusraamistikele ja parimate tavade jagamisele.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a)  Kõnealune vahend ei tohiks mingil juhul edendada tuumaenergia kasutamist kolmandates riikides ega liidus, vaid peaks eelkõige keskenduma tuumaohutusnõuete täiustamisele kogu maailmas ning samas edendama kõrgetasemelist kiirguskaitset ning tõhusate ja tulemuslike kaitsemeetmete kohaldamist tuumamaterjalide suhtes.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 b)  Tšernobõlis 1986. aastal ja Fukushima Daiichi tuumaelektrijaamas 2011. aastal toimunud tuumaõnnetus on selgelt näidanud, et tuumaõnnetustel on kodanike ja keskkonna jaoks laastavad üleilmsed tagajärjed. See rõhutab rangeimate tuumaohutusnõuete ja tuumaohutusalaste kaitsemeetmete vajalikkust ja vajadust neid nõudeid ja kaitsemeetmeid kogu maailmas jätkuvalt täiustada ning kaasata ühendus samade eesmärkide toetamisse kolmandates riikides. Nimetatud nõuded ja kaitsemeetmed peaksid kajastama parimaid tavasid, eelkõige juhtimise ja reguleerivate asutuste sõltumatuse küsimustes.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Käesolev määrus moodustab osa koostöö kavandamiseks ettenähtud raamistikust ja peaks täiendama [NDICI määruse] kohaselt rahastatavaid tuumaenergiaalase koostöö meetmeid.

(4)  Käesolev määrus moodustab osa koostöö kavandamiseks ettenähtud raamistikust ja peaks täiendama Euroopa Liidu toimimise lepingu, eriti selle artiklite 209, 212 ja artikli 322 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluva [NDICI määruse] kohaselt rahastatavaid tuumaenergiaalase koostöö meetmeid.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a)  Ühendus on 1994. aasta tuumaohutuse konventsiooni osaline ning kasutatud tuumkütuse käitlemise ohutust ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutust käsitleva ühiskonventsiooni (1997) osaline.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 b)  Tuumaohutuse, kaitsemeetmete, dekomisjoneerimise ja jäätmete käitlemisega seotud läbipaistvus ja avalik teave, nagu nõutakse nt Århusi konventsiooniga (1988), on tähtis radioaktiivse materjali kodanikele ja keskkonnale avalduva kahjuliku mõju ärahoidmiseks, seetõttu tuleks see kõnealuse rahastamisvahendi raamistikus tagada.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Ühendus peaks jätkama Euratomi asutamislepingu 10. peatüki kohaselt tehtavat tihedat koostööd Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga (IAEA) nii tuumaohutuse kui ka tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete vallas Euratomi asutamislepingu teise jaotise 3. ja 7. peatükis sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

(6)  Ühendus peaks jätkama Euratomi asutamislepingu 10. peatüki kohaselt tehtavat tihedat koostööd Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga (IAEA) nii tuumaohutuse kui ka tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete vallas Euratomi asutamislepingu teise jaotise 3. ja 7. peatükis sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Lisaks peaks ta kohapeal tegema koostööd teiste selliste mainekate rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon / Tuumaenergia Agentuur, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ning põhjamõõtme keskkonnakaitsepartnerlus, kellel on tuumaohutuse valdkonnas ühendusega sarnased eesmärgid. Käesoleva vahendi ning nimetatud organisatsioonide ja nende programmide vaheline sidusus, vastastikune täiendavus ja koostöö võivad laiendada tuumaohutusalaste kaitsemeetmete kohaldamisala, tõhusust ja tulemuslikkust kogu maailmas. Vältida tuleks tarbetut topelttööd ja kattumisi.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Selleks et tuumaohutust jätkuvalt parandada ja tõhustada liidus nimetatud valdkonna reguleerimist, võttis nõukogu vastu nõukogu direktiivid 2009/71/Euratom, 2011/70/Euratom ja 2013/59/Euratom. Need direktiivid, samuti ühenduse ranged tuumaohutus- ja dekomisjoneerimisnõuded on suunisteks kõnealuse rahastamisvahendi alusel rahastatavatele meetmetele ning motiveerivad koostöös osalevaid kolmandaid riike rakendama sama ohutustasemega eeskirju ja nõudeid.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 b)  Rahastamisvahend peaks edendama ka rahvusvahelist koostööd, mis põhineb tuumaohutuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise konventsioonidel. Partnerriike tuleks õhutada nimetatud konventsioonidega ühinema, et saaks IAEA toel nende riiklikke süsteeme korrapäraselt vastastikku hinnata. Hindamised annavad kolmandate riikide tuumaohutuse olukorrast ja probleemidest välise ülevaate, mille põhjal saab kavandada liidu kõrgetasemelist toetust. Rahastamisvahendil võib olla kasu mainekatest rahvusvahelistest tuumaenergiaagentuuridest, kes teostavad vastastikust hindamist ja annavad sellest aru nendele, kes võivad käesolevast rahastamisvahendist toetust saada. Vastastikuste hindamiste tulemused ja soovitused, mis tehakse liikmesriikide ametiasutustele kättesaadavaks, võivad aidata prioriseerida asjaomaseid kolmandaid riike puudutavaid konkreetseid toetusmeetmeid.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 c)  Mõisted „tuumaohutus“ ja „tuumajulgeolek“ on lahutamatult seotud, kuna puudujäägid tuumaohutuses, nt ohututes tööprotsessides, võivad tuua kaasa julgeolekuriske, ning kuna tuumajulgeolekuriskid, eriti uued riskid, nt küberturvalisuses, võivad põhjustada tuumaohutuse seisukohast uusi probleeme. Seega peaksid tuumaohutusega seotud liidu meetmed kolmandates riikides, nagu on sätestatud määruse ... [(EL) 2018/0243 (NDICI)] II lisas, ja kõnealuse rahastamisvahendi kaudu rahastatud tegevus olema sidusad ja vastastikku täiendavad.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Käesoleva vahendiga tuleks ette näha meetmed, mis aitaksid kaasa nende eesmärkide saavutamisele ja tugineksid varem määruse (Euratom) nr 237/201424 kohaselt rahastatud meetmetele, seoses tuumaohutuse ja tuumaenergiaalaste kaitsemeetmetega kolmandates riikides, eeskätt ühinevates riikides, kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatides.

(7)  Käesoleva vahendiga tuleks ette näha meetmed, mis aitaksid kaasa nende eesmärkide saavutamisele ja tugineksid varem määruse (Euratom) nr 237/201424 kohaselt rahastatud meetmetele, olles seotud tuumaohutuse, radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise, endiste tuumaobjektide dekomisjoneerimise ja saneerimise ning tuumaenergiaalaste kaitsemeetmetega kolmandates riikides, eeskätt ühinevates riikides, kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides ning naabruspoliitika piirkonna riikides [NDICI määruse (COD 2018/0243)] tähenduses. Kõige rangemate tuumaohutusnõuete rakendamiseks ja kehtivate ohutusabinõude puuduste avastamiseks võiks rahastamisvahendist toetada tuumavaldkonda reguleerivaid asutusi praeguste rajatiste ja rajatavate tuumajaamade põhjalike riski- ja ohutushindamiste (vastupidavustestide) tegemisel kooskõlas tuumaohutuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemist käsitleva ühenduse õigustikuga, samuti toetada antud soovituste täitmist ja asjakohaste meetmete järelevalvet. Komisjon peaks Euroopa Parlamenti korrapäraselt teavitama kolmandates riikides tuumaohutuse valdkonnas võetavatest meetmetest ja nende rakendamise seisust.

_______________

_________________

24 Nõukogu 13. detsembri 2013. aasta määrus (Euratom) nr 237/2014, millega luuakse tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend (ELT L 77, 15.3.2014, lk 109).

24 Nõukogu 13. detsembri 2013. aasta määrus (Euratom) nr 237/2014, millega luuakse tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend (ELT L 77, 15.3.2014, lk 109).

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a)  Euroopa Liidu lepingu artikli 3 kohaselt on liidu eesmärk edendada oma rahvaste hüvangut. Käesolev vahend võimaldab liidul parandada kestlikult kogu maailmas, liidus ja väljapool selle piire elavate inimeste sotsiaal-majanduslikku ja tervislikku seisundit. Sellest rahastatud projektid peaksid olema ka liidu sise- ja välispoliitikaga kooskõlas, nt aitama saavutada selliseid kestliku arengu eesmärke nagu hea tervis ja heaolu, puhas vesi ja kanalisatsioon. Vahend ise peaks järgima hea valitsemistava põhimõtteid ning aitama sellega kaasa kestliku arengu eesmärgi „rahu, õiglus ja tugevad institutsioonid“ saavutamisele.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 b)  Rahastamisvahendi eesmärk peaks olema panna käesoleva määruse alusel rahalist abi saavad riigid täitma liiduga sõlmitud assotsieerimis-, partnerlus- ja koostöölepingutest ning tuumarelva leviku tõkestamise lepingust tulenevaid kohustusi, pidama kinni asjakohastest rahvusvahelistest konventsioonidest, järgima tuumaohutuse ja kiirguskaitse nõudeid ning rakendama asjaomaseid soovitusi ja meetmeid suurima läbipaistvuse ja avalikkuse tingimustes.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 c)  Rahastamisvahendist rahastatud projektide kaudu tuleks täiel määral toetada kolmandate riikide elanike, eriti tuumarajatiste ja/või uraanikaevanduste läheduses elavate inimeste tuumaohutust ja kaitsemeetmeid ning nende terviseseisundi parandamist, muu hulgas tuleks tegeleda endiste uraanikaevandustega seotud objektide ohutu saneerimisega kolmandates riikides, eelkõige Kesk-Aasias ja Aafrikas, kuna praegu tuleb umbes 18 % maailma uraanitarnetest Lõuna-Aafrikast, Nigerist ja Namiibiast.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 d)   Rahastamisvahendi eesmärk peaks olema panna käesoleva määruse alusel rahalist abi saavad riigid edendama demokraatlikke põhimõtteid, õigusriigi põhimõtet ja inimõigusi ning täitma Espoo ja Århusi konventsioonidest tulenevaid kohustusi.

 

 

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Käesoleva määruse rakendamine peaks vajaduse korral põhinema konsultatsioonidel, mida peetakse liikmesriikide asjaomaste asutustega, ja dialoogil, mida peetakse partnerriikidega.

(8)  Käesoleva määruse rakendamine peaks vajaduse korral põhinema konsultatsioonidel liidu ja liikmesriikide asjaomaste asutustega, nt tuumaohutust reguleerivate asutuste Euroopa töörühmaga, ja partnerriikidega peetaval dialoogil. Sellised konsultatsioonid peaksid toimuma eelkõige mitmeaastaste sihtprogrammide väljatöötamise ajal ja enne nende vastuvõtmist. Kui dialoogi käigus ei õnnestu liidu tuumaohutuse alaseid muresid lahendada, ei tohiks käesoleva määruse kohast välisrahastamist lubada.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a)  Rahastamisvahendi kaudu toetust saavate riikide puhul tuleks edendada individuaalset, diferentseeritud lähenemisviisi. Rahastamisvahendi kasutamine peaks põhinema toetust saavate riikide konkreetsete vajaduste hindamisel ning selle eeldataval kogukasul, eelkõige asjaomastes riikides toimuvatel struktuurilistel muutustel.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 b)  Liikmesriikide reguleerivatel asutustel, tehnilise abi organisatsioonidel, tuumatehnika ettevõtetel ja tuumaelektrijaamadel on vajalikud teadmised ja oskusteave tuumaohutuse ja kiirguskaitse kõrgeimate standardite rakendamiseks liikmesriikide erinevates õigussüsteemides, mis võib olla kasulik teabeallikas partnerriikidele, kes kavatsevad oma riiklikes õigus- ja tööstusraamistikes alustada samasugust tegevust.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Kui see on võimalik ja asjakohane, tuleks ühenduse välistegevuse tulemuste jälgimiseks ja hindamiseks kasutada eelnevalt kindlaks määratud läbipaistvaid, riigipõhiseid ja mõõdetavaid näitajaid, mida on kohandatud asjaomase rahastamisvahendi eripäradele ja eesmärkidele ning mis eelistatult tuginevad partnerriigi tulemusraamistikule.

(9)  Ühenduse välistegevuse tulemuste jälgimiseks ja hindamiseks tuleks kasutada eelnevalt kindlaks määratud läbipaistvaid, riigipõhiseid ja mõõdetavaid näitajaid, mida on kohandatud asjaomase rahastamisvahendi eripäradele ja eesmärkidele ning mis eelistatult tuginevad partnerriigi tulemusraamistikule. Näitajad peaksid olema saavutustele ja tulemustele suunatud, et panna abisaajariikidele liidu ja liikmesriikide suhtes rohkem vastutust ja aruandekohustusi seoses ohutustaseme tõstmise meetmete rakendamise tulemustega.

 

 

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Liit ja ühendus peaksid otsima võimalusi olemasolevate vahendite kõige tõhusamaks kasutamiseks, et saavutada välistegevuses optimaalne mõju. See tuleks saavutada liidu välistegevuse rahastamisvahendite sidususe ja täiendavusega, samuti liidu muude poliitikameetmete ja programmide suhtes koostoime tagamisega. Ühise eesmärgi saavutamiseks rakendatavate kombineeritud sekkumiste võimalikult suure mõju huvides peaks käesolev määrus võimaldama kombineerida rahastamist liidu muude programmidega, tingimusel et need ei kata samu kulusid.

(10)  Liit ja ühendus peaksid oma välistegevuse optimaalse mõju saavutamiseks otsima võimalusi olemasolevate vahendite optimaalseks ja võimalikult tõhusaks kasutamiseks ning püüdma parandada kulutuste rakendamist ja kvaliteeti. See tuleks saavutada liidu välistegevuse rahastamisvahendite sidususe ja täiendavusega, samuti liidu muude poliitikameetmete ja programmide (näiteks Euratomi teadusuuringute ja koolitusprogrammid) suhtes koostoime tagamisega. Ühise eesmärgi saavutamiseks rakendatavate kombineeritud sekkumiste mõju maksimeerimiseks peaks käesolev määrus võimaldama kombineerida rahastamist liidu muude programmidega, tingimusel et need ei kata samu kulusid.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja rakendusmeetodite valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Muu hulgas tuleks kaaluda kindlasummalisi makseid, kindlamääralisi makseid ja ühikuhindu, samuti kuludega sidumata rahalisi vahendeid, millele on osutatud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1.

(14)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski, samuti nende kättesaadavust potentsiaalsetele partneritele ja nende võimet luua õiguskindlust. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist, millele on osutatud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 a)  Selleks et toetada rangeimate tuumaohutusnõuete tõhusat ja õigeaegset rakendamist kolmandates riikides, peab otsustamis- ja läbirääkimisprotsess komisjonis ja kolmandate riikidega olema kiire ja tõhus.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesoleva määruse eesmärk on täiendada neid tuumaenergiaalase koostöö meetmeid, mida rahastatakse [NDICI määruse] kohaselt, eeskätt selleks, et toetada kolmandates riikides tuumaohutuse kõrge taseme, kiirguskaitse ning tuumamaterjali suhtes tõhusate ja tulemuslike kaitsemeetmete rakendamise edendamist, toetudes ühenduse siseselt võetavatele meetmetele ja kooskõlas käesoleva määruse sätetega.

1.  Käesoleva määruse eesmärk on täiendada neid tuumaenergiaalase koostöö meetmeid, mida rahastatakse [NDICI määruse] kohaselt, eeskätt selleks, et toetada kolmandates riikides tuumaohutuse kõrge taseme, kiirguskaitse ning tuumamaterjali suhtes tõhusate ja tulemuslike kaitsemeetmete rakendamise edendamist, toetudes ühenduse reguleerivatele raamistikele ja parimatele tavadele ja kooskõlas käesoleva määruse sätetega ning aidates tagada tuumamaterjali üksnes tsiviilotstarbelise kasutamise ja seeläbi kodanike ja keskkonna kaitset. Seda eesmärki silmas pidades püütakse määrusega toetada ka kolmandate riikide ametivõimude tuumaküsimustega seotud otsustusprotsesside läbipaistvust.

 

Käesoleva määruse kohaselt ei ole tuumaohutus- ja tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete valdkonnas toimuva liidupoolse koostöö eesmärk tuumaenergia edendamine.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  tõhusa tuumaohutuskultuuri edendamine, kõrgeimate tuumaohutus- ja kiirguskaitsestandardite rakendamine ning tuumaohutuse jätkuv parandamine;

(a)  tõhusa tuumaohutuskultuuri ja juhtimise edendamine, tuumaohutuse jätkuv parandamine ning asjakohaste tuumaalaste tegevuste suhtes ühenduses ja rahvusvaheliselt kasutusel olevate kõige rangemate tuumaohutus- ja kiirguskaitsestandardite rakendamine;

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2– punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlik ning ohutu käitlemine ning endiste tuumaobjektide ja -rajatiste dekomisjoneerimine ja saneerimine;

(b)  radioaktiivsete jäätmete, sealhulgas kasutatud tuumkütuse vastutustundlik ning ohutu käitlemine (st eelkäitlemine, käitlemine, töötlemine, ladustamine ja kõrvaldamine) ning endiste tuumaobjektide ja -rajatiste, samuti vanade uraanikaevanduste või uputatud radioaktiivsete esemete ja materjalide ohutu ja tõhus dekomisjoneerimine ja saneerimine;

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  tõhusate ja tulemuslike kaitsemeetmete süsteemide sisseseadmine.

(c)  tõhusate, tulemuslike ja läbipaistvate tuumamaterjaliga seotud kaitsemeetmete sisseseadmine;

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2– punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  soodustatakse kolmandate riikide ametiasutuste üldise läbipaistvuse ja avatuse edendamist ning üldsuse teavitamist ja osalemist tuumarajatiste ohutuse ja radioaktiivsete jäätmete tulemusliku käitlemisega seotud otsustusprotsessides, kooskõlas asjaomaste rahvusvaheliste aktide ja konventsioonidega;

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c b)  rahastamisvahendi teadmiste ja meetmete kasutamine poliitilise mõju võimendamiseks rahvusvahelistes organisatsioonides energeetika- ja julgeolekuvaldkonnas.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesoleva määruse rakendamisel tuleb tagada kooskõla, sünergiad ja vastastikune täiendavus määrusega (EL) nr XXX/XXX (NDICI), muude liidu välistegevuse programmide ning asjakohaste liidu poliitikameetmete ja programmidega, samuti poliitikavaldkondade arengusidusus.

1.  Käesoleva määruse rakendamisel tuleb tagada kooskõla, sünergiad ja vastastikune täiendavus määrusega (EL) nr XXX/XXX (NDICI), muude liidu välistegevuse programmide ning asjakohaste liidu poliitikameetmete ja õigusaktidega, näiteks nõukogu direktiividega 2009/11/Euratom, 2011/70/Euratom ja 2013/59/Euratom, liidu eesmärkide ja väärtuste ning programmidega, nagu Euroopa Aatomienergiaühenduse uuringu- ja koolitusprogramm, mis täiendab programmi „Euroopa horisont“, ning tuleb tagada poliitikavaldkondade arengusidusus.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Komisjon koordineerib oma koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, kes järgivad samasuguseid eesmärke, eriti Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga (IAEA) ja OECD Tuumaenergia Agentuuriga (OECD NEA). Selline koordineerimine võimaldab ühendusel ja asjaomastel organisatsioonidel vältida kolmandate riikidega seotud meetmete ja rahastamise kattumist. Komisjon kaasab oma ülesannete täitmisse ka liikmesriikide pädevad asutused ja Euroopa ettevõtjad, rakendades nõnda Euroopas tuumaohutuse ja tuumavaldkonna kaitsemeetmete osas leiduvat parimat oskusteavet.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ajavahemikul 2021–2027 on käesoleva määruse rakendamise rahastamispakett 300 miljonit eurot jooksevhindades.

Ajavahemikul 2021–2027 on käesoleva määruse rakendamise rahastamispakett 266 miljonit eurot püsivhindades.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Assotsieerimislepingud, partnerlus- ja koostöölepingud, mitmepoolsed kokkulepped ja muud kokkulepped, millega luuakse õiguslikult siduvad suhted partnerriikidega, samuti Euroopa Ülemkogu järeldused ja nõukogu järeldused, tippkohtumise deklaratsioonid või kõrgetasemelistel kohtumistel partnerriikidega vastu võetud järeldused, komisjoni teatised või komisjoni ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisteatised moodustavad käesoleva määruse rakendamise üldise poliitikaraamistiku.

Ühenduse õigustik, mis käsitleb tuumaohutust ning kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutut käitlemist, assotsieerimislepingud, partnerlus- ja koostöölepingud, mitmepoolsed kokkulepped ja muud kokkulepped, millega luuakse õiguslikult siduvad suhted partnerriikidega, samuti Euroopa Ülemkogu järeldused ja nõukogu järeldused, tippkohtumise deklaratsioonid või kõrgetasemelistel kohtumistel partnerriikidega vastu võetud järeldused, komisjoni teatised või komisjoni ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisteatised moodustavad käesoleva määruse rakendamise üldise poliitikaraamistiku.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Mitmeaastase sihtprogrammi eesmärk on luua ühenduse ning asjaomase kolmanda riigi või piirkonna koostööks sidus raamistik, mis on kooskõlas käesoleva määruse reguleerimiseseme ja reguleerimisalaga ning ühenduse eesmärkide, põhimõtete ja poliitikaga ning mis tugineb artiklis 5 osutatud poliitikaraamistikule.

2.  Mitmeaastase sihtprogrammi eesmärk on luua ühenduse ja asjaomaste kolmandate riikide, piirkondade või rahvusvaheliste organisatsioonide vaheliseks koostööks sidus raamistik, mis on kooskõlas käesoleva määruse reguleerimiseseme ja reguleerimisalaga ning ühenduse eesmärkide, põhimõtete ja poliitikaga ning mis tugineb artiklis 5 osutatud poliitikaraamistikule.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Mitmeaastane sihtprogramm koostöö üldine alus ning selles sätestatakse ühenduse eesmärgid käesoleva määruse alusel koostöö tegemisel, võttes arvesse asjaomaste riikide vajadusi, ühenduse prioriteete, rahvusvahelist olukorda ja asjaomaste kolmandate riikide tegevust. Mitmeaastases sihtprogrammis märgitakse ka koostööga loodav lisaväärtus ning võimalused, kuidas vältida tegevuse kattumist teiste programmide ja algatustega, eelkõige selliste programmide ja algatustega, mida viivad läbi suuremad abiandjad ja sellised rahvusvahelised organisatsioonid, kes järgivad samasuguseid eesmärke.

3.  Mitmeaastane sihtprogramm on koostöö üldine alus ning selles sätestatakse ühenduse eesmärgid käesoleva määruse alusel koostöö tegemisel, võttes arvesse asjaomaste riikide vajadusi ja olusid, ühenduse prioriteete, rahvusvahelist olukorda ja asjaomaste kolmandate riikide tegevust. Mitmeaastases sihtprogrammis tuuakse ära ka koostööga loodav lisaväärtus ning võimalused, kuidas vältida tegevuse kattumist teiste programmide ja algatustega, eelkõige selliste programmide ja algatustega, mida viivad läbi suuremad abiandjad ja samasuguseid eesmärke järgivad rahvusvahelised organisatsioonid.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Mitmeaastaste sihtprogrammide eesmärk on panna käesoleva määruse alusel rahalist abi saavad riigid võimalikult läbipaistvalt ja avalikult täitma oma kohustusi, mis tulenevad liiduga sõlmitud lepingutest ning tuumarelva leviku tõkestamise lepingust, täitma asjakohaseid rahvusvahelisi konventsioone, järgima tuumaohutuse ja kiirguskaitse norme ning rakendama asjaomaseid meetmeid ja soovitusi.

 

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Partnerriikide tuumaohutuse taseme tõstmiseks tuleks mitmeaastastes sihtprogrammides sätestada kvalifitseeritud ja sõltumatu järelevalveraamistik. Mitmeaastased sihtprogrammid võiksid sisaldada tuumaohutust ja radioaktiivsete jäätmete käitlemist reguleerival ühenduse õigustikul põhinevaid sätteid, mis aitavad tuumavaldkonna reguleerivatel asutustel läbi viia tuumarajatiste põhjalikke riski- ja ohutushindamisi (vastupidavusteste), ning sätteid nimetatud vastupidavustestidest tulenevate soovituste rakendamise ja asjakohaste meetmete kohaldamise järelevalve kohta näiteks ühinevates riikides, tegelikes ja potentsiaalsetes kandidaatriikides ning Euroopa naabruspoliitika riikides.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Mitmeaastased sihtprogrammid koostatakse partnerriikide või -piirkondadega peetava dialoogi alusel.

5.  Mitmeaastased sihtprogrammid koostatakse partnerriikide või -piirkondadega peetava dialoogi alusel. Programmide väljatöötamisel ja enne nende vastuvõtmist peaks komisjon konsulteerima tuumaohutust reguleerivate asutuste Euroopa töörühmaga (ENSREG) ja vajaduse korral liikmesriikide asjaomaste ametiasutustega.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Komisjon võtab mitmeaastased sihtprogrammid vastu kooskõlas artikli 13 lõikes 2 viidatud kontrollimenetlusega. Komisjon vaatab kõnealused mitmeaastased sihtprogrammid läbi ja vajadusel ajakohastab neid, järgides eelnimetatud menetlust.

6.  Komisjon võtab mitmeaastased sihtprogrammid vastu kooskõlas artikli 13 lõikes 2 viidatud kontrollimenetlusega. Keskpikas perspektiivis vaatab komisjon kõnealused sihtprogrammid läbi ning vajaduse korral muudab ja ajakohastab neid, järgides eelnimetatud menetlust.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  tegevuskavad, üksikmeetmed ja kõrvalmeetmed, mille liidupoolne rahastamine ei ületa 10 miljonit eurot;

(a)  üksikmeetmed ja kõrvalmeetmed, mille liidupoolne rahastamine ei ületa 10 miljonit eurot;

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  teavitamis- ja teabevahetusmeetmete, sealhulgas kommunikatsioonistrateegiate väljatöötamise ja liidu poliitilistest prioriteetidest teavitamise ja nende nähtavusega seotud kulud.

(b)  teavitamis- ja teabevahetusmeetmete, sealhulgas kommunikatsioonistrateegiate väljatöötamise ja liidu poliitilistest prioriteetidest, eesmärkidest ja väärtustest teavitamise ja nende nähtavusega seotud kulud.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 11 a

 

Tuumaohutusalase rahvusvahelise koostöö suhtes kohaldatavad kriteeriumid

 

1.  Ühine seisukoht ja vastastikune kokkulepe kolmanda riigi ja ühenduse vahel tuleb kinnitada komisjonile esitatava ametliku taotlusega, mis on asjaomase valitsuse jaoks siduv.

 

2.  Ühendusega koostööd teha soovivad kolmandad riigid peavad olema tuumarelvade leviku tõkestamise lepingu osalisriigid ning neil peaks olema Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga sõlmitud selle lepingu lisaprotokoll või kaitsemeetmete leping, mis on piisav selleks, et usutavalt tagada, et riik ei vii oma deklareeritud tuumamaterjali rahumeelsest tuumavaldkonna tegevusest välja ning et tal ei ole kogu selles riigis deklareerimata tuumamaterjali ega tuumavaldkonna tegevusi. Samuti peavad nad täiel määral järgima IAEA ohutusstandardites sätestatud ohutuse aluspõhimõtteid ning olema asjaomaste konventsioonide, näiteks tuumaohutuse konventsiooni ning kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutust käsitleva ühiskonventsiooni osalisriigid või olema demonstreerinud oma kindlat kavatsust liituda nimetatud konventsioonidega. Aktiivse koostöö puhul tuleb seda kindlat kavatsust igal aastal hinnata, võttes arvesse riikide aruandeid ja muid dokumente asjaomaste konventsioonide rakendamise kohta. Sellise hindamise põhjal tehakse otsus koostöö jätkamise kohta. Eriolukorras ilmutatakse erandkorras nimetatud põhimõtete kohaldamisel paindlikkust.

 

3.  Käesoleva määruse koostööeesmärkide täitmise tagamiseks ja selle üle järelevalve tegemiseks peab asjaomane kolmas riik nõustuma võetud meetmete hindamisega vastavalt lõikele 2. Hindamine peab võimaldama jälgida kokkulepitud eesmärkide järgimist ja kontrollida nende täitmist ning see võib olla ühenduse rahalise toetuse jätkuva maksmise eeltingimus.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Järelevalve, aruandlus ja hindamine toimuvad vastavalt artikli 31 lõigetele 2, 4, 5 ja 6 ning määruse (EL) nr XXX/XXX (NDICI) artiklitele 32 ja 36.

1.  Järelevalve, aruandlus ja hindamine toimuvad vastavalt määruse (EL) nr XXX/XXX (NDICI) artikli 31 lõigetele 2, 4, 5 ja 6 ning artiklitele 32 ja 36. Pärast ENSREGiga konsulteerimist arutatakse määruse (EL) nr XXX/XXX (NDICI) artikli 32 lõikes 2 nimetatud tuumaohutuse, kiirguskaitse ja -kontrolli erihindamisi Euroopa tuumaohutuse rahastamisvahendi koostöökomitees ja esitatakse tulemused Euroopa Parlamendile.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  koostatud, kehtestatud ja/või muudetud õigusaktide ja halduse üldaktide arv ning

(a)  koostatud, kehtestatud ja/või muudetud õigusaktide ja halduse üldaktide arv ning nende edukas rakendamine, samuti nende mõju tuumaohutusnõuetele ja tuumaohutusalastele kaitsemeetmetele vastavates riikides, sealhulgas mõju kodanikele ja keskkonnale;

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  projekteerimis-, kontseptsiooni- või teostatavusuuringute arv rangeimatele tuumaohutusnõuetele vastavate käitiste rajamiseks.

(b)  rangeimatele tuumaohutusnõuetele vastavate käitiste rajamiseks teostatud projekteerimis-, kontseptsiooni- või teostatavusuuringute arv ja nende uuringute tulemuste edukas rakendamine;

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  tuumaohutus, kiirguskaitse ning tulemuslikud ja tõhusad kaitsemeetmete täiustamise meetmed, mis põhinevad rangeimatel tuumaohutus- ja kiirguskaitsenõuetel ja tuumaohutusalastel kaitsemeetmetel, sh tuumarajatistes rakendatavate rahvusvaheliste vastastikuse hindamiste tulemustel.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 12 a

 

Läbipaistvus

 

Komisjon ja liiduga kõnealuse vahendi alusel koostööd tegevad kolmandad riigid peavad tagama, et nendes riikides kõnealuse rahastamisvahendi abil võetud tuumaohutusmeetmete ja nende riikide üldiste tuumaohutusnõuetega seotud vajalik teave tehakse töötajatele ja üldsusele kättesaadavaks, pöörates erilist tähelepanu tuumarajatise läheduses asuvatele kohalikele asutustele, elanikele ja sidusrühmadele. Muu hulgas tuleb tagada, et pädev reguleeriv asutus ja loa omanikud annavad teavet oma pädevusvaldkondade piires. Teave avalikustatakse vastavalt asjakohastele õigusaktidele ja rahvusvahelise õiguse aktidele, tingimusel et sellega ei kahjustata teisi ülekaalukaid huve (näiteks julgeolekut), mida on tunnustatud asjaomaste õigusaktide ja rahvusvahelise õiguse aktidega.


SELETUSKIRI

SISSEJUHATUS

Välised rahastamisvahendid annavad ELile vajalikud vahendid, et tugevdada ELi rolli ja tagada oma huvide ja väärtuste edendamine maailmas.

Euroopa ühendused alustasid kolmandatele riikidele tuumaohutuse alase abi andmist, kui hakati paremini mõistma Tšernobõli tuumaõnnetuse (1986) piiriülest mõju, eesmärgiga edastada kolmandatele riikidele teadmised, kõrgetasemeline ohutuskultuur ja keerulised õiguskorrad, mis on olemas nendes ELi liikmesriikides, kus on tuumaelektrijaamad. Seda tehti, kuna mõisteti, et pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal tekkis uutes iseseisvates riikides pakiline vajadus abi järele vanade jäätmete ohutuks käitlemiseks, kõrvaldamiseks ja saneerimiseks.

Pärast kõige kiiremate vajaduste rahuldamist koondus Euroopa ühenduste koostöö abi andmisele tuumaalase regulatiivse toe, radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ja tuumamaterjali suhtes kaitsemeetmete võtmise valdkonnas. Kuigi selle abi geograafiline ulatus muutus ülemaailmseks, keskenduti ELi lähedal asuvatele riikidele.

Fukushima Daiichi katastroof 2011. aastal rõhutas taas tugevate, sõltumatute ja pädevate reguleerivate asutuste tähtsust tuumaenergia ohutu kasutamise tagamisel.

Tuumarelva leviku tõkestamist käsitlevaid kokkuleppeid on viimastel aastatel kahtluse alla seatud ja seetõttu tuleks massihävitusrelvade leviku ärahoidmiseks kehtestatud rahvusvahelist raamistikku jätkuvalt toetada. Seda aitavad teha tuumamaterjali suhtes võetavad kaitsemeetmed, mille eesmärk on ära hoida ja avastada tuumamaterjali kasutamist ebasoovitavatel eesmärkidel.

Kolmandatele riikidele tuumaohutuse ja kaitsemeetmete valdkonnas antav toetus, sealhulgas praeguse tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahendi raames tehtud edusammud ning IAEA ja WANO (Rahvusvaheline Tuumatootjate Ühendus) vastastikused hindamised kinnitavad kõnealuse ELi algatuse raames lõpule viidud meetmete positiivset mõju.

VÄLISTEGEVUSE VAHENDITE LIHTSUSTAMINE

Õiguskeskkonna lihtsustamine on Euroopa Parlamendi ja komisjoni prioriteet. Mitme rahastamisvahendi koondamine ühte laiaulatuslikku vahendisse annab võimaluse ratsionaliseerida rahastamisvahendite juhtimis- ja järelevalvesüsteeme ning seeläbi vähendada ELi institutsioonide ja liikmesriikide halduskoormust. Mitmele programmitööprotsessile keskendumise asemel oleksid arutelud suunatud poliitilistele eesmärkidele ja välispartnerite kaasamisele. Meetmeid, mis saavad rahastust erinevate liidu programmide alusel, tuleks omavahel kombineerida, et tagada nende läbipaistvus, ning neid tuleks auditeerida vaid ühe korra, hõlmates kõiki asjaomaseid programme ja vastavaid kohaldatavaid eeskirju.

Laiaulatuslik rahastamisvahend võimaldaks geograafiliselt ja temaatiliselt terviklikumat lähenemisviisi, mis hõlbustaks erinevate poliitikavaldkondade rakendamist piirkondadeülesel, mitmesektorilisel ja globaalsel viisil, tagades sellega tuumareaktoreid omavates ELi liikmesriikides kasutusel olevate tuumaohutuse, reguleerimise ning kaitsemeetmete alaste kõrgetasemeliste tavade järjepideva edastamise.

Raportöör tunneb heameelt ulatusliku naabruskonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi (NDICI) loomise üle, mis hõlmab kümmet olemasolevat välistegevuse vahendit. Osa tuumaohutusalase koostöö meetmetest, mis on praegu hõlmatud tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahendiga, ei kuulu lihtsustatud laiaulatusliku vahendi NDICI kohaldamisalasse, kuna nende puhul tuleb järgida Euratomi asutamislepingu artiklis 203 sätestatud erimenetlust, mis ei sobi kokku menetlusega, mis põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitel 209 ja 212.

Raportöör tunneb heameelt uue tuumaohutusealase Euroopa rahastamisvahendi üle, mis täiendab laiaulatuslikumat NDICI rahastamisvahendit ning kus kehtivad samad eeskirjad seire, aruandluse, hindamise, teavitamise, teabevahetuse ja avalikustamise kohta, nagu on täpsustatud laiaulatuslikumat NDICI rahastamisvahendit käsitlevas määruses. Mis puudutab eeskirjade ühtlustamist, siis ühise rakendusmääruse sätete kasutamine tagab nii NDICI rahastamisvahendi kui ka tuumaohutusealase Euroopa rahastamisvahendi (EINS) jaoks sidusa põhimõtete kogumi, mis hõlmab rahastamisvahendi kõiki komponente ning hõlbustab sellest arusaamist partnerite ja rakendajate jaoks.

EINSi EESMÄRGID

Raportöör on nõus, et tuumaohutusealane Euroopa rahastamisvahend peaks edendama ELi liikmesriikide tuumaohutuse alaseid kõrgetasemelisi eeskirju, standardeid ja tavasid ning andma neid edasi kolmandatele riikidele, kooskõlas EURATOMi asutamislepingu sätetega ning kolme direktiiviga kiirguskaitse, tuumaohutuse ning radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemise kohta (ühenduse õigustik).

Kuna ELi direktiivid võetakse üle liikmesriikide õigusraamistikesse, mis omavahel suuresti erinevad, on selleks välja töötatud spetsiaalne oskusteave. See oskusteave on kõige asjakohasem ja praktilisem, et toetada konkreetseid partnerriike, kes kavatsevad teha oma õiguslikus ja tööstusraamistikus sama.

Pädevate ja sõltumatute tuumavaldkonna reguleerivate asutuste loomine on äärmiselt oluline, mis omakorda tagab rangeimate ohutusstandardite rakendamise partnerriikides. Liikmesriikidel, kus on tuumaelektrijaamad, on selles oluline roll.

Tuumaohutusealase Euroopa rahastamisvahendiga tuleks edendada rahvusvahelist koostööd, mille aluseks on tuumaohutuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise konventsioonid ning tuumarelva leviku tõkestamise leping.

Partnerriike julgustatakse ühinema kõnealuste konventsioonidega, et võimaldada IAEA toel nende riiklike süsteemide korrapärast vastastikust hindamist. Aruanded konventsioonide ülevaatamise kohta annavad välisülevaate tuumaohutuse olukorrast ja väljakutsetest kolmandates riikides, mida saab kasutada ELi kõrgetasemelise toetuse kavandamisel. WANO vastastikused hindamised võivad samuti aidata esikohale seada konkreetseid toetusvajadusi asjaomastes kolmandates riikides.

Tuumaohutusealane Euroopa rahastamisvahend peaks vastama ka kolmandate riikide partnerite vajadustele ja prioriteetidele, mida on arvesse võetud konsultatsioonide, tegevuskavade, strateegiate ja konkreetsete struktuuride kaudu.

EINSi RAKENDAMINE

Raportöör leiab, et komisjoni talitused ja kõik rakendusasutused peaksid püüdma saavutada, et tõhusus ja mõju oleksid veelgi paremini mõõdetavad. Seda tuleks teha tulemustele suunatud järelevalve ja läbivaatamise kaudu alates kavandamise ja programmitöö etappidest kuni tulemuste lõpliku hindamiseni. Parem mõõdetavus võib samuti hõlbustada tulemuslikkust käsitlevat teabevahetust selliste otsustajatega, kes ei ole eksperdid. Töö kattuvuse vältimiseks on oluline tihe koostöö Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA), Tuumarajatiste Käitajate Ülemaailmse Ühenduse (WANO) ja teistega.

EINSi tsentraliseeritud juhtimine on hea viis selle tagamiseks, et asjatundlikku abi antakse kõrgetasemelise tuumaalase oskusteabe põhjal ja kooskõlastatult liikmesriikide asjaomaste asutustega, kellel on selleks tegelikult vajalikud oskused ja teadmised. Tsentraliseeritud juhtimine toetab ka EINSI tihedat kooskõlastamist muude välistegevuse toetamise vahendite programmide ja tegevuskavadega.

Mis puudutab sidusust teiste vahenditega, siis vähendab lihtsustatud ja ulatuslik NDI määrus programmide paljusust, sealhulgas erinevate rahastamisvahendite geograafiliste ja temaatiliste programmide eraldamise kaudu, ning seega võib see tegevuste kattumise võimalust vältida. Välisabi rakendamisega tegelevate ELi delegatsioonide suutlikkust tuleks veelgi suurendada, et nad oleksid paremini ette valmistatud raskuste ületamiseks vastastikkuste täiendavuste haldamisel ja kasutamisel ning koostoime loomiseks rahastamisvahendite vahel.

Mis puudutab sidusust liikmesriikidega, siis leiti, et ühise programmitöö potentsiaali tuleb veelgi tugevdada. See nõuaks siiski rohkemate kohustuste võtmist,

teatud juhtudel ka partnerriikide valitsuste ja liikmesriikide poolt.

JÄRELDUS

Aktuaalsed väljakutsed:

–  tuumaenergiarajatiste vananemine ja programmid nende eluaja pikendamiseks;

–  tuumarajatiste dekomisjoneerimine ja sulgemine;

–  uued riigid, kes lisavad oma energiaallikate kogumisse tuumaenergia;

nende väljakutsete tõttu jätkatakse asjaomastele kolmandatele riikidele abi andmist reguleerivate asutuste suutlikkuse suurendamise, usaldusväärsete litsentsimismenetluste kehtestamise, ohutushinnangute läbivaatamise ja soovituste rakendamise vallas, ning usaldusväärse korra kehtestamiseks ja säilitamiseks radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise alal.

Erilist rõhku tuleks pöörata lähinaabruse riikidele, kes kuulusid enne Nõukogude Liitu. See kehtib nende riikide kohta, kes arendavad välja uusi tuumajaamu, kui ka nende riikide kohta, kes tegelevad tuumarajatiste vananemise nähtuste ja olemasolevate tuumajaamade dekomisjoneerimisega.

Raportöör on kindel, et Euroopa Liit jätkab uue EINSi raames tõhusamal ja kooskõlastatumal moel asjaomaste kolmandate riikide toetamist, et aidata neil kogu nende tuumaenergiaalases tegevuses, sealhulgas tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete osas vastu võtta kõige rangemad ohutusnormid, mida rakendatakse ELi liikmesriikides ja rahvusvahelisel tasandil.


VÄLISKOMISJONI ARVAMUS (22.11.2018)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa tuumaohutuse rahastamisvahend, mis Euratomi asutamislepingu alusel täiendab naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendit

(COM(2018)0462 – C8-0315/2018 – 2018/0245(NLE))

Arvamuse koostaja: Petras Auštrevičius

LÜHISELGITUS

Arvamuse koostaja toetab üldiselt eesmärke, mis on seatud ettepanekus võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa tuumaohutuse rahastamisvahend, mis Euratomi asutamislepingu alusel täiendab naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendit. Sellise määrusega nähakse ette tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahendist (2014–2020) rahastatavate ELi meetmete järjepidevus ning uued tegevused.

Nagu kõigis ELi 28 liikmesriigis, peab EL tagama tuumaohutuse järjepidevalt kõrge taseme oma naabruses ja kogu maailmas. Tšernobõli (1986) ja Fukushima (2011) õnnetustel on olnud ülemaailmsed rahvatervisealased ja poliitilised tagajärjed, mistõttu tuleks ELil jätkuvalt püüda kasutada oma pikaajalist kogemust tuumaenergia tsiviilkasutuse valdkonnas ning toetada rahvusvahelisi jõupingutusi tuumaohutuse standardite järgimise ja seonduvate tegevuste vallas.

Komisjoni ettepanekus keskendutakse finantsabile ja seonduvatele meetmetele, mille eesmärk on tõhusa tuumaohutuse ja ülemaailmse tuumajulgeoleku, eeskätt tõhusa tuumaohutuskultuuri edendamine, kõrgeimate tuumaohutus- ja kiirguskaitsestandardite rakendamine ning tuumaohutuse jätkuv parandamine; kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlik ning ohutu käitlemine ning endiste tuumaobjektide ja -rajatiste dekomisjoneerimine ja saneerimine; tõhusate ja tulemuslike kaitsemeetmete süsteemide sisseseadmine.

Võttes arvesse ELi välistegevust, peaksid tuumajulgeoleku, tuumarelva leviku tõkestamise ja tuumaohutuse alased kohustused ning kestliku arengu eesmärgid, samuti ELi üldised huvid olema käesoleva määruse kohaste meetmete kavandamisel oluliseks suunanäitajaks kooskõlas liidu välistegevuse põhimõtetega, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 5 ning artiklites 8 ja 21.

Rahastamisvahend peaks jätkuvalt teenima ELi välispoliitilisi huve, vajadusi ja prioriteete, mis rajanevad liidu partnerluslepingutel või rahvusvahelistel kohustustel, mida toetavad Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) ning G7 tuumaohutuse ja tuumajulgeoleku rühm (NSSG).

Raportöör toonitab Euroopa välisteenistuse jätkuvat strateegilist rolli kavandamises ja juhtimistsüklis seoses meetmete koordineerimise ning nende sidususe ja kooskõla tagamisega teiste ELi meetmetega (nt praegune stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend või tulevane naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend) vastavalt rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute vaimule ja sätetele ning rahvusvahelistele arengutele paindlikus reageerimises (nt Iraani ühine laiaulatuslik tegevuskava) ning ELi poliitilise dialoogi ja partneritele avaldatava mõju toetamises, eeskätt ELi vahetus naabruses asuvate riikide puhul.

Raportöör rõhutab ELi lisaväärtust võrreldes ELi liikmesriikide võimalike individuaalsete tegevustega ning poliitilise mõjuvõimu suurendamise võimalust.

Ühtlasi on arvamuse projektis nähtud ette lisada sätted, mis arendaksid ELi suutlikkust tõhusa tuumaohutuskultuuri edendamisel ja kõrgeimate tuumaohutus- ja kiirguskaitsestandardite rakendamisel, eriti ELi vahetus naabruses. Tuumaobjektide seire ja järelevalve juba alates nende rajamisest tuleb tagada kas ELi või teiste selles valdkonnas asjakohaste rahvusvaheliste organite (nagu IAEA) mehhanismide abil. Muudatustega soovitakse näha ette ja rahastada meetmeid tuumaelektrijaamade vastupidavusteste käsitlevate soovituste rakendamiseks ning näha ette asjakohased seiremehhanismid ELi vahetusse naabrusse rajatavate tuumaelektrijaamade jaoks. Lisaks tuleks kehtestada tingimuslikkus, mis tähendab, et asjaomasele riigile antava ELi toetuse tingimuseks peab olema selle riigi koostöövalmidus ning avatus tuumaohutuse valdkonnas. Selle mehhanismi alla peaks kuuluma näiteks Astravetsi tuumajaam Valgevenes(1).

Seoses eespool välja pakutud uute toetusvaldkondadega soovitab raportöör tõsta ettenähtud eelarvet 300 miljonilt eurolt 350 miljonile eurole.

Arvamuse koostaja tuletab meelde, et kolmandatele riikidele antavatele laenudele välistegevuse tagatise pakkumist, millele osutatakse käesoleva määruse artikli 10 lõikes 2, rahastatakse Euroopa tuumaohutuse rahastamisvahendi määruse kohaselt, kuid selle suhtes kohaldatakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruse artikli 26 lõikes 2 sätestatud eeskirju.

Vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 203 Euroopa Parlamendiga ainult konsulteeritakse ning seega pole tegemist seadusandliku tavamenetlusega.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a)  Seetõttu peaksid tuumajulgeoleku, tuumarelva leviku tõkestamise ja tuumaohutuse alased kohustused ning kestliku arengu eesmärgid, samuti ELi üldised huvid olema käesoleva määruse kohaste meetmete kavandamisel oluliseks suunanäitajaks.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a)  Programmi teisesed eesmärgid peaksid hõlmama nende endiste töötajate ja kohalike kogukondade õiglase ülemineku rahastamist, kes seisavad ohtlike tuumarajatiste dekomisjoneerimise tagajärjel silmitsi tööpuudusega.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Ühendus peaks jätkama Euratomi asutamislepingu 10. peatüki kohaselt tehtavat tihedat koostööd Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga (IAEA) nii tuumaohutuse kui ka tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete vallas Euratomi asutamislepingu teise jaotise 3. ja 7. peatükis sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

(6)  Ühendus peaks jätkama Euratomi asutamislepingu 10. peatüki kohaselt tehtavat tihedat koostööd Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga (IAEA), NATOga ja liikmesriikide ametiasutustega nii tuumaohutuse kui ka tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete vallas Euratomi asutamislepingu teise jaotise 3. ja 7. peatükis sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Rahastamisvahend peaks edendama ka rahvusvahelist koostööd, mis põhineb tuumaohutuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise konventsioonidel.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Käesoleva vahendiga tuleks ette näha meetmed, mis aitaksid kaasa nende eesmärkide saavutamisele ja tugineksid varem määruse (Euratom) nr 237/201424 kohaselt rahastatud meetmetele, seoses tuumaohutuse ja tuumaenergiaalaste kaitsemeetmetega kolmandates riikides, eeskätt ühinevates riikides, kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatides.

(7)  Käesoleva vahendiga tuleks ette näha meetmed, mis aitaksid kaasa nende eesmärkide saavutamisele ja tugineksid varem määruse (Euratom) nr 237/201424 kohaselt rahastatud meetmetele, seoses tuumaohutuse, radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise, endiste tuumaobjektide ohutu dekomisjoneerimise ja saneerimise ning tuumaenergiaalaste kaitsemeetmetega kolmandates riikides, eeskätt ühinevates riikides, kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides ning naabruspoliitika piirkonna riikides [NDICI määruse] tähenduses (edaspidi „naabruspiirkond“), ja samuti liiduga assotsieerimis-, partnerlus- ja koostöölepingud sõlminud partnerriikides.

__________________

__________________

24 Nõukogu 13. detsembri 2013. aasta määrus (Euratom) nr 237/2014, millega luuakse tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend (ELT L 77, 15.3.2014, lk 109).

24 Nõukogu 13. detsembri 2013. aasta määrus (Euratom) nr 237/2014, millega luuakse tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend (ELT L 77, 15.3.2014, lk 109).

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Käesoleva määruse rakendamine peaks vajaduse korral põhinema konsultatsioonidel, mida peetakse liikmesriikide asjaomaste asutustega, ja dialoogil, mida peetakse partnerriikidega.

(8)  Käesoleva määruse rakendamine peaks põhinema konsultatsioonidel, mida peetakse liidu ja liikmesriikide asjaomaste asutustega, ning tõhusal ja tulemustele keskenduval dialoogil, mida peetakse partnerriikidega. Kui kõnealuse dialoogi käigus ei õnnestu liidu tuumaohutusealastele muredele lahendusi leida, tuleks käesoleva määruse, [NDICI määruse] ja [IPA III määruse] kohane välisrahastamine ajutiselt peatada või ei tohiks seda rahastamist lubada. Lisaks peaks liit olema valmis lahendama liikmesriikide õigustatud probleeme, mis puudutab uute tuumaelektrijaamade ohutuse tagamist, eriti nende tuumajaamade puhul, mida ehitatakse ühinevatesse riikidesse, kandidaatriikidesse ja potentsiaalsetesse kandidaatriikidesse ning naabruspoliitika piirkonda.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a)  Rahastamisvahendi raames võib liit toetada tuumavaldkonda reguleerivaid asutusi vastupidavustestide tegemisel, tuginedes tuumaohutuse valdkonna liidu õigustikule, ning järgnevaid rakendusmeetmeid, eriti nende tuumaelektrijaamade puhul, mida ehitatakse ühinevatesse riikidesse, kandidaatriikidesse ja potentsiaalsetesse kandidaatriikidesse ning naabruspoliitika piirkonda.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Kui see on võimalik ja asjakohane, tuleks ühenduse välistegevuse tulemuste jälgimiseks ja hindamiseks kasutada eelnevalt kindlaks määratud läbipaistvaid, riigipõhiseid ja mõõdetavaid näitajaid, mida on kohandatud asjaomase rahastamisvahendi eripäradele ja eesmärkidele ning mis eelistatult tuginevad partnerriigi tulemusraamistikule.

(9)  Kui see on võimalik ja asjakohane, tuleks ühenduse välistegevuse tulemuste jälgimiseks ja hindamiseks kasutada eelnevalt kindlaks määratud läbipaistvaid, riigipõhiseid ja mõõdetavaid näitajaid, mida on kohandatud asjaomase rahastamisvahendi eripäradele ja eesmärkidele ning mis eelistatult tuginevad partnerriigi tulemusraamistikule. Liit peaks looma vajalikud regulaarsed seiremehhanismid (nt liidu eksperdirühmad või -lähetused), et valvata uute, eriti vahetusse naabruspoliitika piirkonda ehitatavate tuumaelektrijaamade puhul vastupidavusteste käsitlevate soovituste rakendamise järele, ning neid mehhanisme rahastama.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Viiteid nõukogu otsuse 2010/427/EL32 artiklis 9 nimetatud liidu rahastamisvahenditele tuleks lugeda viideteks käesolevale määrusele ja käesolevas määruses osutatud määrustele. Komisjon peaks tagama, et käesolevat määrust rakendatakse kooskõlas kõnealuses otsuses Euroopa välisteenistusele omistatud rolliga.

(18)  Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja peaks tagama liidu välistegevuse üldise poliitilise koordineerimise, tagades selle ühtsuse, järjepidevuse ja tõhususe eelkõige käesoleva määruse abil. Euroopa välisteenistus peaks panustama käesoleva määruse kohaste programmide koostamise ja haldamise tsüklisse artiklis 2 sätestatud poliitikaeesmärkide alusel.

_________________

 

32 Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine (ELT L 201, 3.8.2010, lk 30).

 

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesoleva määruse eesmärk on täiendada neid tuumaenergiaalase koostöö meetmeid, mida rahastatakse [NDICI määruse] kohaselt, eeskätt selleks, et toetada kolmandates riikides tuumaohutuse kõrge taseme, kiirguskaitse ning tuumamaterjali suhtes tõhusate ja tulemuslike kaitsemeetmete rakendamise edendamist, toetudes ühenduse siseselt võetavatele meetmetele ja kooskõlas käesoleva määruse sätetega.

1.  Käesoleva määruse eesmärk on täiendada neid tuumaenergiaalase koostöö meetmeid, mida rahastatakse [NDICI määruse] kohaselt, eeskätt selleks, et toetada kolmandates riikides kõrgetasemelise tuumaohutuse, kiirguskaitse, läbipaistvusstandardite ja tuumamaterjali suhtes tõhusate ja tulemuslike kaitsemeetmete rakendamise edendamist, toetudes ühenduse siseselt võetavatele meetmetele ja kooskõlas käesoleva määruse sätetega. Käesoleva määruse kohaselt tuumaohutuse ja kaitsemeetmete valdkonnas liidu poolt pakutava koostöö eesmärk ei ole tuumaenergia edendamine ning seetõttu ei tule seda tõlgendada kui meedet, millega stimuleeritakse kõnealuse energiaallika kasutuselevõtmist kolmandates riikides.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  tõhusa tuumaohutuskultuuri edendamine, kõrgeimate tuumaohutus- ja kiirguskaitsestandardite rakendamine ning tuumaohutuse jätkuv parandamine;

a)  tõhusa tuumaohutus- ja kiirguskaitse kultuuri edendamine, kõrgeimate tuumaohutus- ja kiirguskaitsestandardite rakendamine ning tuumaohutuse jätkuv parandamine; ennetähtaegne sulgemine, kui tuumaobjekti või -rajatist ei ole võimalik täiustada, nii et see vastaks täielikult rahvusvaheliselt heaks kiidetud tuumaohutusnõuetele;

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlik ning ohutu käitlemine ning endiste tuumaobjektide ja -rajatiste dekomisjoneerimine ja saneerimine;

b)  radioaktiivsete jäätmete, sealhulgas kasutatud tuumkütuse vastutustundlik ning ohutu käitlemine (st eelkäitlemine, käitlemine, töötlemine, ladustamine ja kõrvaldamine) ning endiste tuumaobjektide ja -rajatiste, samuti vanade uraanikaevanduste või uputatud radioaktiivsete esemete ja materjalide ohutu dekomisjoneerimine ja saneerimine;

Selgitus

Kuna kaotatakse olemasoleva tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahendit käsitleva nõukogu määruse nr 237/2014 lisa, kus kriteeriumid ja prioriteedid olid esitatud üksikasjalikult, on nüüd oluline täpsustada käesoleva uue määruse artiklis 2 seatud eesmärke. Muudatusettepaneku eesmärk on lisada lihtsalt säte, mis oli olemasolevat tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahendit käsitleva nõukogu määruse nr 237/2014 osa.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  tõhusate ja tulemuslike kaitsemeetmete süsteemide sisseseadmine.

c)  tõhusate, tulemuslike ja läbipaistvate kaitsemeetmete süsteemide sisseseadmine, milles osalevad ka leviku tõkestamise eest vastutavad riiklikud asutused, sealhulgas tuumaelektrijaamade põhjalike riski- ja ohutushindamiste (vastupidavustestid) rahastamine, vastupidavustestide alusel antud soovituste rakendamine, tuginedes liidu õigustikule, ning seonduvate seiremeetmete rakendamine, eelkõige ühinevates riikides, kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides ning naabruspoliitika piirkonnas.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a)  üldsuse teavitamine sellest, kuidas programmiga on parandatud tuumaohutust ja endiseid tuumaobjekte edukalt dekomisjoneeritud.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ajavahemikul 2021–2027 on käesoleva määruse rakendamise rahastamispakett 300 miljonit eurot jooksevhindades.

Ajavahemikul 2021–2027 on käesoleva määruse rakendamise rahastamispakett 350 miljonit eurot jooksevhindades.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Assotsieerimislepingud, partnerlus- ja koostöölepingud, mitmepoolsed kokkulepped ja muud kokkulepped, millega luuakse õiguslikult siduvad suhted partnerriikidega, samuti Euroopa Ülemkogu järeldused ja nõukogu järeldused, tippkohtumise deklaratsioonid või kõrgetasemelistel kohtumistel partnerriikidega vastu võetud järeldused, komisjoni teatised või komisjoni ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisteatised moodustavad käesoleva määruse rakendamise üldise poliitikaraamistiku.

Assotsieerimislepingud, partnerlus- ja koostöölepingud, mitmepoolsed kokkulepped ja muud kokkulepped, millega luuakse õiguslikult siduvad suhted partnerriikidega, samuti Euroopa Ülemkogu järeldused ja nõukogu järeldused, tippkohtumise deklaratsioonid või kõrgetasemelistel kohtumistel partnerriikidega vastu võetud järeldused, komisjoni teatised või komisjoni ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisteatised ning liidu tuumaohutusealane õigustik moodustavad käesoleva määruse rakendamise üldise poliitikaraamistiku.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Mitmeaastase sihtprogrammi eesmärk on luua ühenduse ning asjaomase kolmanda riigi või piirkonna koostööks sidus raamistik, mis on kooskõlas käesoleva määruse reguleerimiseseme ja reguleerimisalaga ning ühenduse eesmärkide, põhimõtete ja poliitikaga ning mis tugineb artiklis 5 osutatud poliitikaraamistikule.

2.  Mitmeaastase sihtprogrammi eesmärk on luua ühenduse ja asjaomase kolmanda riigi, piirkonna või rahvusvahelise organisatsiooni vaheliseks koostööks sidus raamistik, mis on kooskõlas käesoleva määruse reguleerimiseseme ja reguleerimisalaga ning ühenduse eesmärkide, põhimõtete ja poliitikaga ning mis tugineb artiklis 5 osutatud poliitikaraamistikule.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Mitmeaastased sihtprogrammid kajastavad artiklis 5 osutatud komisjoni eesmärke ja sihte rahvusvahelistes organisatsioonides, mis võimendavad programmiga seotud tuumaohutuse valdkonna teadmisi ja kogemusi asjaomastes rahvusvahelistes organisatsioonides.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  tegevuskavad, üksikmeetmed ja kõrvalmeetmed, mille liidupoolne rahastamine ei ületa 10 miljonit eurot;

a)  üksikmeetmed ja kõrvalmeetmed, mille liidupoolne rahastamine ei ületa 10 miljonit eurot;

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a)  endiste töötajate ja kogukondade õiglase ülemineku tagamisega seotud kulud tuumaobjekti dekomisjoneerimisel.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kõik käesoleva määruse alusel rahastatavad tarned ja materjalid võivad pärineda lõikes 1 loetletud riikidest vastavalt samas lõikes sätestatud tingimustele.

2.  Kõik käesoleva määruse alusel rahastatavad tarned ja materjalid võivad pärineda lõikes 1 ja artiklis 11 a loetletud riikidest vastavalt samas lõikes ja artiklis sätestatud tingimustele.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 11 a

 

Tingimuslikkus ja abi peatamine

 

1.   Käesoleva määruse alusel antava liidu abi tingimuseks on, et asjaomane partnerriik järgib ja täidab:

 

a)    Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri raamistiku asjaomaseid rahvusvahelisi konventsioone;

 

b)    25. jaanuaril 1991. aastal Soomes Espoos vastu võetud piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni ning 25. juunil 1998 Taanis Aarhusis vastu võetud keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni, ja nende hilisemaid muudatusi;

 

c)  tuumarelva leviku tõkestamise lepingut ja selle lisaprotokolle;

 

d)  kohustusi, mis tulenevad liiduga sõlmitud partnerlus- ja assotsieerimislepingutest;

 

e)   kohustusi vastupidavustestide ja nendega seotud meetmete rakendamiseks.

 

2. Kui lõikes 1 loetletud tingimusi ei täideta, tuleb vajaduse korral uuesti läbi vaadata käesoleva määruse, [NDICI määruse] ja [IPA III määruse] kohane liidu finantsabi, mida võib piirata või ajutiselt peatada.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  koostatud, kehtestatud ja/või muudetud õigusaktide ja halduse üldaktide arv ning

(a)  koostatud, kehtestatud ja/või muudetud õigusaktid ja halduse üldaktid ning

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  projekteerimis-, kontseptsiooni- või teostatavusuuringute arv rangeimatele tuumaohutusnõuetele vastavate käitiste rajamiseks.

(b)  projekteerimis-, kontseptsiooni- või teostatavusuuringud rangeimatele tuumaohutusnõuetele vastavate käitiste rajamiseks.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a)  tuumaohutuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise parandamise meetmete rakendamine, tuginedes rangeimatele ohutusstandarditele, sealhulgas rahvusvaheliste vastastikuste eksperdihinnangute soovitused.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b b)  kui palju on partnerriikides üldsust programmist teavitatud.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevat määrust kohaldatakse kooskõlas otsusega 2010/427/EL.

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tagab liidu välistegevuse üldise poliitilise koordineerimise, tagades selle ühtsuse, järjepidevuse ja tõhususe eelkõige käesoleva määruse abil. Euroopa välisteenistus panustab käesoleva määruse kohaste programmide koostamise ja haldamise tsüklisse artiklis 2 sätestatud poliitikaeesmärkide alusel.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa tuumaohutuse rahastamisvahendi loomine, mis Euratomi asutamislepingu alusel täiendab naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendit

Viited

COM(2018)0462 – C8-0315/2018 – 2018/0245(NLE)

Vastutav komisjon

 

ITRE

 

 

 

 

Arvamuse esitajad

       istungil teada andmise kuupäev

AFET

5.7.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Petras Auštrevičius

10.7.2018

Vastuvõtmise kuupäev

21.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

51

4

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Michèle Alliot-Marie, Nikos Androulakis, Petras Auštrevičius, Bas Belder, Victor Boştinaru, Elmar Brok, Klaus Buchner, James Carver, Lorenzo Cesa, Georgios Epitideios, Eugen Freund, Michael Gahler, Iveta Grigule-Pēterse, Sandra Kalniete, Tunne Kelam, Wajid Khan, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, Arne Lietz, Sabine Lösing, Andrejs Mamikins, David McAllister, Francisco José Millán Mon, Javier Nart, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Ioan Mircea Paşcu, Alojz Peterle, Tonino Picula, Julia Pitera, Cristian Dan Preda, Jozo Radoš, Michel Reimon, Sofia Sakorafa, Jean-Luc Schaffhauser, Anders Sellström, Alyn Smith, Jordi Solé, Dobromir Sośnierz, Jaromír Štětina, Dubravka Šuica, Charles Tannock, László Tőkés, Miguel Urbán Crespo, Ivo Vajgl

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Doru-Claudian Frunzulică, Takis Hadjigeorgiou, Marek Jurek, Antonio López-Istúriz White, David Martin, Gilles Pargneaux, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Marietje Schaake, Eleni Theocharous, Mirja Vehkaperä, Željana Zovko

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

51

+

ALDE

Petras Auštrevičius, Iveta Grigule-Pēterse, Javier Nart, Jozo Radoš, Marietje Schaake, Ivo Vajgl, Mirja Vehkaperä

ECR

Bas Belder, Charles Tannock, Eleni Theocharous

GUE/NGL

Takis Hadjigeorgiou, Sabine Lösing, Sofia Sakorafa, Miguel Urbán Crespo

PPE

Michèle Alliot-Marie, Elmar Brok, Lorenzo Cesa, Michael Gahler, Sandra Kalniete, Tunne Kelam, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, Antonio López-Istúriz White, David McAllister, Francisco José Millán Mon, Alojz Peterle, Julia Pitera, Cristian Dan Preda, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Anders Sellström, Jaromír Štětina, Dubravka Šuica, László Tőkés, Željana Zovko

S&D

Nikos Androulakis, Victor Boştinaru, Eugen Freund, Doru-Claudian Frunzulică, Wajid Khan, Arne Lietz, Andrejs Mamikins, David Martin, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Gilles Pargneaux, Ioan Mircea Paşcu, Tonino Picula

VERTS/ALE

Klaus Buchner, Michel Reimon, Alyn Smith, Jordi Solé

4

ENF

Jean-Luc Schaffhauser

NI

James Carver, Georgios Epitideios, Dobromir Sośnierz

1

0

ECR

Marek Jurek

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

Euroopa Parlamendi 24. novembri 2016. aasta resolutsioon olukorra kohta Valgevenes (2016/2934(RSP)), punkt 15; ELT C 224, 27.6.2018, lk 135–139. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1536682023489&uri=CELEX%3A52016IP0456


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa tuumaohutuse rahastamisvahendi loomine, mis Euratomi asutamislepingu alusel täiendab naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendit

Viited

COM(2018)0462 – C8-0315/2018 – 2018/0245(NLE)

Konsulteerimise / nõusolekutaotluse kuupäev

3.7.2018

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ITRE

5.7.2018

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

AFET

5.7.2018

BUDG

5.7.2018

ENVI

5.7.2018

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

BUDG

28.6.2018

ENVI

21.6.2018

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Vladimir Urutchev

5.9.2018

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

5.11.2018

21.11.2018

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

3.12.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

41

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Zigmantas Balčytis, José Blanco López, Jonathan Bullock, Jerzy Buzek, Angelo Ciocca, Jakop Dalunde, Theresa Griffin, Hans-Olaf Henkel, Eva Kaili, Seán Kelly, Peter Kouroumbashev, Zdzisław Krasnodębski, Miapetra Kumpula-Natri, Janusz Lewandowski, Edouard Martin, Tilly Metz, Csaba Molnár, Angelika Niebler, Morten Helveg Petersen, Carolina Punset, Julia Reda, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Sven Schulze, Neoklis Sylikiotis, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Vladimir Urutchev, Martina Werner, Lieve Wierinck, Hermann Winkler, Anna Záborská, Flavio Zanonato

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Pilar Ayuso, Michał Boni, Françoise Grossetête, Werner Langen, Marisa Matias, Luděk Niedermayer, Răzvan Popa, Giancarlo Scottà

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Renate Sommer

Esitamise kuupäev

10.12.2018


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

41

+

ALDE

Morten Helveg Petersen, Carolina Punset, Lieve Wierinck

ECR

Hans-Olaf Henkel, Zdzisław Krasnodębski, Evžen Tošenovský

ENF

Angelo Ciocca, Giancarlo Scottà

GUE/NGL

Marisa Matias, Neoklis Sylikiotis

PPE

Pilar Ayuso, Michał Boni, Jerzy Buzek, Françoise Grossetête, Seán Kelly, Werner Langen, Janusz Lewandowski, Angelika Niebler, Luděk Niedermayer, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Sven Schulze, Renate Sommer, Vladimir Urutchev, Hermann Winkler, Anna Záborská

S&D

Zigmantas Balčytis, José Blanco López, Theresa Griffin, Eva Kaili, Peter Kouroumbashev, Miapetra Kumpula-Natri, Edouard Martin, Csaba Molnár, Răzvan Popa, Patrizia Toia, Martina Werner, Flavio Zanonato

VERTS/ALE

Jakop Dalunde, Tilly Metz, Julia Reda

1

EFDD

Jonathan Bullock

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 8. jaanuar 2019Õigusalane teave