Menetlus : 2018/0232(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0464/2018

Esitatud tekstid :

A8-0464/2018

Arutelud :

PV 03/04/2019 - 18
CRE 03/04/2019 - 18

Hääletused :

PV 15/01/2019 - 8.8
CRE 15/01/2019 - 8.8
PV 16/04/2019 - 8.27

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0008
P8_TA(2019)0385

RAPORT     ***I
PDF 845kWORD 136k
12.12.2018
PE 628.618v03-00 A8-0464/2018

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse tollikoostöö programm „Toll“

(COM(2018)0442 – C8-0261/2018 – 2018/0232(COD))

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon

Raportöör: Maria Grapini

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
 EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse tollikoostöö programm „Toll“

(COM(2018)0442 – C8-0261/2018 – 2018/0232(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0442),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artikleid 33, 114 ja 207, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C8-0261/2018),

-  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni ning eelarvekontrollikomisjoni arvamusi (A8-0464/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Määrusega (EL) nr 1294/201318 loodud programm „Toll 2020“ ja selle eelkäijad on aidanud märkimisväärselt hõlbustada ja edendada tollikoostööd. Paljud tolli valdkonnas rakendatud meetmed on piiriülesed, hõlmates ja mõjutades kõiki liikmesriike, ja seetõttu ei saa üksikud liikmesriigid neid tulemuslikult ja tõhusalt rakendada. Komisjoni rakendatava liidu tasandi tolliprogrammiga luuakse liikmesriikidele kõnealuse koostöö arendamiseks liidu raamistik, mis on kulutõhusam sellest, kui iga liikmesriik looks kahe- või mitmepoolselt eraldi koostööraamistikud. Seetõttu on asjakohane tagada tollikoostööalaste tegevuste jätkuv liidupoolne rahastamine, luues selleks samas valdkonnas uue programmi „Toll“.

(1)  Määrusega (EL) nr 1294/201318 loodud programm „Toll 2020“ ja selle eelkäijad on aidanud märkimisväärselt hõlbustada ja tugevdada tollikoostööd. Paljud tollimeetmed on piiriülesed, hõlmates ja mõjutades kõiki liikmesriike, ja seetõttu ei saa iga liikmesriik üksi neid tulemuslikult ja tõhusalt rakendada. Komisjoni rakendatav kogu liitu hõlmav tolliprogramm varustab liikmesriigid sellise koostöö arendamiseks liidu tasandi raamistikuga, mis on kulutõhusam sellest, kui iga liikmesriik ise looks kahe- või mitmepoolsel tasandil oma eraldiseisva koostööraamistiku. Tolliprogramm etendab ka olulist rolli liidu ja liikmesriikide finantshuvide kaitsmisel, tagades tollimaksude tõhusa kogumise ja kujutades nii liidu ja liikmesriikide eelarvete jaoks olulist tuluallikat, ning keskendudes ka IT-suutlikkuse suurendamisele ja tihedamale koostööle tolli valdkonnas. Lisaks on ühtlustatud ja standarditud tollikontroll vajalik selleks, et jälgida ebaseaduslikke piiriüleseid kaubavooge ja võidelda pettuste vastu. Seetõttu on asjakohane ja ka tõhususe huvides tagada liidu rahastamistegevuse jätkumine tollikoostöö valdkonnas, luues selleks samas valdkonnas uue programmi „Toll“.

__________________

__________________

18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1294/2013, millega luuakse Euroopa Liidu tollialane tegevusprogramm aastateks 2014–2020 („Toll 2020“) ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 624/2007/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 209).

18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1294/2013, millega luuakse Euroopa Liidu tollialane tegevusprogramm aastateks 2014–2020 („Toll 2020“) ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 624/2007/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 209).

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a)  Tolliliit, mida viivad ellu riiklikud tolliasutused, on olnud 50 aastat Euroopa Liidu kui ühe maailma suurima kaubandusbloki nurgakive. Tolliliit on märkimisväärne näide ELis toimuvast edukast lõimumisest ning seda on vaja, et ühtne turg toimiks tõrgeteta nii äriühingute kui ka kodanike huvides. Euroopa Parlament väljendas oma 14. märtsi 2018. aasta resolutsioonis järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku suhtes võetava parlamendi seisukoha ettevalmistamise kohta eelkõige muret tollipettuste pärast. Euroopa Liit saab tugevamaks ja sihikindlamaks ainult siis, kui talle eraldatakse rohkem raha, jätkatakse kehtiva poliitika toetamist ning suurendatakse ressursse.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Tolliliit on viimase viiekümne aasta jooksul oluliselt muutunud ja tolliasutused täidavad tänapäeval ELi piiridel edukalt mitmeid erinevaid ülesandeid. Ühiselt teevad nad tööd kaubanduse hõlbustamiseks ja bürokraatia vähendamiseks, koguvad riikide ja liidu eelarvesse tulusid ja kaitsevad rahvast terrorismi-, tervise-, keskkonna- ja muude ohtude eest. Eelkõige on toll terrorismi- ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse eesliinil seetõttu, et on kasutusele võtnud kogu ELi hõlmava ühise riskijuhtimise raamistiku19 ja rakendab suurte sularahasummade liikumise suhtes tollikontrolli, et võidelda rahapesu ja terrorismi rahastamisega. Seda laiaulatuslikku vastutusala silmas pidades on toll nüüd tegelikult liidu välispiiridel kauba kontrolli juhtiv asutus. Eeltoodut arvestades ei peaks programm „Toll“ hõlmama mitte ainult tollikoostööd, vaid sellega tuleks toetada ka tolliasutuste ülesandeid laiemalt, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 3, st liidu rahvusvahelise kaubanduse järelevalvet, siseturu välisaspektide rakendamist, ühist kaubanduspoliitikat ja liidu muid kaubandusega seotud ühiseid poliitikameetmeid, samuti tarneahela turvalisust. Õiguslik alus hõlmab seetõttu tollikoostööd (ELi toimimise lepingu artikkel 33), siseturgu (ELi toimimise lepingu artikkel 114) ja kaubanduspoliitikat (ELi toimimise lepingu artikkel 207).

(2)  Tolliliit on viimase viiekümne aasta jooksul oluliselt muutunud ja tolliasutused täidavad tänapäeval edukalt paljusid erinevaid piirihalduse ülesandeid. Ühiselt teevad nad tööd eesmärgiga hõlbustada eetilist ja õiglast kaubandust ja vähendada bürokraatiat, koguda riikide ja liidu eelarvesse tulusid ja aidata kaitsta elanikkonda terrorismi-, tervise- keskkonna- ja muude ohtude eest. Eelkõige täidavad tolliasutused terrorismi, organiseeritud kuritegevuse ning ebaausa konkurentsi vastases võitluses juhtrolli, võttes liidu tasandil kasutusele tollikontrolli ühtse riskijuhtimise raamistiku19 ja kontrollides suurte sularahasummade liikumisi, et võidelda rahapesu ja terrorismi rahastamisega. Nende ulatuslikku vastutusala silmas pidades on tolliasutused tegelikkuses peamised ametiasutused, kes kontrollivad kaupa liidu välispiiridel. Seda konteksti arvestades ei peaks programm „Toll“ hõlmama mitte ainult tollikoostööd, vaid sellega tuleks toetada ka määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 3 sätestatud laiemaid tollivaldkonna ülesandeid, nimelt liidu rahvusvahelise kaubanduse järelevalvet, siseturu välisaspektide, ühise kaubanduspoliitika ja liidu muude kaubandusega seotud ühiste poliitikate rakendamist ning üldise tarneahela turvalisuse tagamist. Käesoleva määruse õiguslik alus peaks seetõttu hõlmama tollikoostööd (ELi toimimise lepingu artikkel 33), siseturgu (ELi toimimise lepingu artikkel 114) ja kaubanduspoliitikat (ELi toimimise lepingu artikkel 207).

__________________

__________________

19 https://ec.europa.eu/taxation_customs/general-information-customs/customs-risk-management/measures-customs-risk-management-framework-crmf_en

19 https://ec.europa.eu/taxation_customs/general-information-customs/customs-risk-management/measures-customs-risk-management-framework-crmf_en

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Luues meetmetele raamistiku, mille eesmärk on tugevdada tolliliitu ja tolliasutusi, peaks programm aitama kaitsta liidu ja selle liikmesriikide finants- ja majandushuve, kaitsta liitu ebaausa ja ebaseadusliku kaubanduse eest, toetades samal ajal seaduslikku ettevõtlust, tagada liidu ja tema residentide turvalisus ja julgeolek ning hõlbustada seaduslikku kaubandust, nii et ettevõtjad ja kodanikud saaksid kasu siseturu ja maailmakaubanduse kogu potentsiaalist.

(3)  Programmi üldiseks eesmärgiks peaks olema aidata liikmesriike ja komisjoni, luues meetmetele raamistiku, et toetada tolliliitu ja tolliasutusi, koos kaugemale ulatuva eesmärgiga, et kõik liidu tolliasutused tegutseksid võimalikult tihedas koostöös; anda oma panus liidu ja selle liikmesriikide finants- ja majandushuvide kaitsmisse; kaitsta liitu ebaausate ja ebaseaduslike kaubandustavade eest, edendades samal ajal seaduslikku ettevõtlust ja tagades liidu ja tema residentide julgeolekut ja turvalisust, parandades nii tarbijakaitse taset; ning hõlbustada seaduslikku kaubandust, nii et ettevõtjad ja kodanikud saaksid kasu siseturu ja maailmakaubanduse kogu potentsiaalist.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a)  Kuna on selgunud, et teatavad liidu tolliseadustiku artiklis 278 osutatud süsteemid saab 31. detsembriks 2020 kasutusele võtta vaid osaliselt, mis tähendab, et muude kui elektrooniliste süsteemide kasutamist jätkatakse ka pärast seda kuupäeva ning juhul, kui selle tähtaja pikendamiseks ei võeta vastu seadusandlikke muudatusi, ei ole ettevõtjad ja tolliasutused võimelised oma tollitoimingutega seotud ülesandeid ja juriidilisi kohustusi täitma, peaks programmi üks peamisi erieesmärke olema liikmesriikide ja komisjoni abistamine selliste elektrooniliste süsteemide loomisel.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 b)  Tollijuhtimine ja tollikontroll on dünaamiline poliitikavaldkond, mis seisab silmitsi uute probleemidega tulenevalt pidevalt arenevatest ülemaailmsetest ärimudelitest ja tarneahelatest, aga ka tarbimisharjumuste muutumisest ja digiteerimisest, mis hõlmab e-kaubandust, sealhulgas asjade internetti, andmeanalüüsi, tehisintellekti ja plokiaheltehnoloogiat. Programm peaks sellistes olukordades toetama tollijuhtimist ja tegema võimalikuks uuenduslike lahenduste kasutamise. Sellised probleemid rõhutavad veelgi vajadust tagada tolliasutuste koostöö ja tollialaste õigusaktide ühetaoline tõlgendamine ja rakendamine. Kui riikide rahandus on surve all, maailmakaubanduse maht kasvab ning pettused ja salakaubavedu on kasvav probleem, peaks programm aitama kaasa nende probleemide lahendamisele.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 c)  Maksimaalse tõhususe tagamiseks ja kattumiste vältimiseks peaks komisjon kooskõlastama programmi rakendamist liidu seonduvate programmide ja fondidega. Need hõlmavad eelkõige Fiscalise programmi, ELi pettustevastase võitluse programmi ja ühtse turu programmi ning Sisejulgeolekufondi ja integreeritud piirihalduse fondi, reformide tugiprogrammi, digitaalse Euroopa programmi, Euroopa ühendamise rahastut ning nõukogu otsust Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta, samuti rakendusmäärusi ja -meetmeid.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 d)  Mis puudutab Ühendkuningriigi võimalikku lahkumist liidust, ei ole programmi rahastamispaketis arvesse võetud väljaastumislepingu allakirjutamisest tulenevaid kulusid ega Ühendkuningriigi ja liidu võimalikke tulevasi suhteid. Kõnealuse lepingu allkirjastamine ja Ühendkuningriigi taandumine kõigist olemasolevatest tollisüsteemidest ja -koostööst ning oma õiguslikest kohustustest loobumine võivad põhjustada lisakulusid, mida ei ole programmi kehtestamise ajal võimalik täpselt hinnata. Seepärast peaks komisjon kaaluma piisavate vahendite eraldamist, et nendeks võimalikeks kuludeks valmis olla. Samas ei tohiks neid kulusid katta programmi vahenditest, sest programmis ette nähtud eelarvest piisab üksnes selliste kulude katmiseks, mida on võimalik programmi väljatöötamise ajal realistlikult ette näha.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Selleks et toetada kolmandate riikide ühinemist ja assotsieerumist, peaks programm olema teatavate tingimuste täitmisel avatud osalemiseks ühinevatele riikidele, kandidaatriikidele, potentsiaalsetele kandidaatidele ja Euroopa naabruspoliitika partnerriikidele. Programm võib olla avatud ka muudele kolmandatele riikidele vastavalt tingimustele, mis on sätestatud liidu ja kõnealuste riikide vahelistes erilepingutes, millega reguleeritakse nende osalemist mis tahes liidu programmis.

(5)  Selleks et toetada kolmandate riikide ühinemist ja assotsieerumist, peaks programm olema kõigi tingimuste täitmisel avatud osalemiseks ühinevatele riikidele, kandidaatriikidele, potentsiaalsetele kandidaatidele ja Euroopa naabruspoliitika partnerriikidele. Programm võib olla avatud ka muudele kolmandatele riikidele vastavalt tingimustele, mis on sätestatud liidu ja asjaomaste riikide vahelistes erilepingutes, mis käsitlevad nende osalemist mis tahes liidu programmis, kui selline osalemine on liidu huvides ja kui see avaldab positiivset mõju siseturule, mõjutamata seejuures tarbijakaitset.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Käesoleva programmi suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) [2018/XXX]21 (edaspidi „finantsmäärus“). Selles on sätestatud liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete ja välisekspertide tasustamine kohta.

(6)  Programmi peaks reguleerima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) 2018/104621 (edaspidi „finantsmäärus“). Finantsmääruses sätestatakse liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete ja välisekspertide tasustamise kohta.

__________________

__________________

21 COM(2016)605 final

21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Programmi „Toll 2020“ raames kohaldatud meetmed on osutunud asjakohasteks ja need tuleks seepärast säilitada. Et programmi elluviimist lihtsamaks ja paindlikumaks muuta ja seeläbi paremini selle eesmärke saavutada, tuleks meetmed määratleda ainult üldiste kategooriatena ning esitada loetelu konkreetseid meetmeid illustreerivatest näidetest. Koostöö ja suutlikkuse suurendamise kaudu peaks programm „Toll“ edendama ja toetama ka innovatsiooni kasutuselevõttu ja tõhusat kasutamist, et veelgi suurendada tolli suutlikkust põhiprioriteetide saavutamisel.

(7)  Programmi „Toll 2020“ raames kohaldatud meetmed, mis on osutunud asjakohasteks, tuleks seepärast säilitada, samas kui meetmed, mis on osutunud ebapiisavaks, tuleks lõpetada. Et programmi elluviimist lihtsustada ja paindlikumaks muuta ja seeläbi paremini selle eesmärke saavutada, tuleks meetmed määratleda ainult üldiste kategooriatena ning esitada loetelu konkreetseid meetmeid illustreerivatest näidetest. Koostöö ja suutlikkuse suurendamise kaudu peaks programm edendama ja toetama ka innovatsiooni kasutuselevõttu ja tõhusat kasutamist, et veelgi suurendada tolli suutlikkust põhiprioriteetide saavutamisel.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Määrusega [2018/XXX] luuakse integreeritud piirihalduse fondi osana tollikontrolli seadmete rahastamisvahend22. Selleks et säilitada kõigi tolli ja tollikontrolli seadmetega seotud koostöömeetmete ühtsus ja horisontaalne koordineerimine, tuleks neid kõiki rakendada üheainsa õigusakti ja ühtsete eeskirjade, st käesoleva määruse alusel. Seepärast tuleks tollikontrolli seadmete rahastamisvahendiga toetada ainult rahastamiskõlblike seadmete ostu, hooldust ja täiustamist, samas kui käesoleva programmiga tuleks toetada kõiki ülejäänud seotud meetmeid, nt seadmete vajaduse hindamiseks võetavad koostöömeetmed või ostetud seadmetega seotud koolitus, kui see osutub vajalikuks.

(8)  Määrusega [2018/XXX] luuakse integreeritud piirihalduse fondi osana tollikontrolli seadmete rahastamisvahend22. Selleks et säilitada kõigi tolli ja tollikontrolli seadmetega seotud koostöömeetmete ühtsus ja horisontaalne koordineerimine, tuleks neid kõiki rakendada üheainsa õigusakti ja ühtsete eeskirjade alusel, ning see õigusakt ja need eeskirjad tähendavad seejuures käesolevat määrust. Seepärast tuleks tollikontrolli seadmete rahastamisvahendiga toetada ainult rahastamiskõlblike seadmete ostu, hooldust ja täiustamist, samas kui käesoleva programmiga tuleks toetada kõiki ülejäänud seotud meetmeid, nt seadmete vajaduse hindamiseks võetavad koostöömeetmed või ostetud seadmetega seotud koolitus, kui see osutub vajalikuks.

_________________

_________________

22 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse integreeritud piirihalduse fondi osana tollikontrolli seadmete rahastamisvahend.

22 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse integreeritud piirihalduse fondi osana tollikontrolli seadmete rahastamisvahend.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Võttes arvesse üleilmastumise mõju, peaks programm ka edaspidi ette nägema võimaluse kaasata väliseksperte finantsmääruse artikli 238 tähenduses. Nimetatud väliseksperdid peaksid põhiliselt olema valitsusasutuste esindajad, sh ühinemata kolmandatest riikidest, samuti rahvusvaheliste organisatsioonide, ettevõtjate ja kodanikuühiskonna esindajad.

(10)  Võttes arvesse üleilmastumise mõju, peaks programm ka edaspidi ette nägema võimaluse kaasata väliseksperte finantsmääruse artikli 238 tähenduses. Nimetatud väliseksperdid peaksid põhiliselt olema valitsusasutuste esindajad, sh ühinemata kolmandatest riikidest, samuti teadlased ning rahvusvaheliste organisatsioonide, ettevõtjate ja kodanikuühiskonna esindajad.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Vastavalt komisjoni 19. oktoobri 2010. aasta teatises „ELi eelarve läbivaatamine“23 määratletud komisjoni kohustusele tagada rahastamisprogrammide ühtsemaks ja lihtsamaks muutmine tuleks juhul, kui programmiga ette nähtud meetmetel on eri rahastamisvahenditega ühised eesmärgid, jagada ressursse teiste liidu rahastamisvahenditega, välistades aga kahekordse rahastamise. Käesoleva programmi raames võetud meetmetega tuleks tagada liidu vahendite kasutamise ühtsus tolliliidu ja tolliasutuste toetamisel.

(11)  Vastavalt komisjoni 19. oktoobri 2010. aasta teatises „ELi eelarve läbivaatamine“23 määratletud komisjoni kohustusele tagada rahastamisprogrammide ühtsemaks ja lihtsamaks muutmine tuleks juhul, kui programmiga ette nähtud meetmetel on eri rahastamisvahenditega ühised eesmärgid, jagada ressursse teiste liidu rahastamisvahenditega, võttes arvesse, et programmile eraldatav summa arvutatakse võimalikke ettenägematuid kulusid arvestamata, välistades aga kahekordse rahastamise. Käesoleva programmi raames võetud meetmetega tuleks tagada liidu vahendite kasutamise ühtsus tolliliidu ja tolliasutuste toetamisel.

__________________

__________________

23 COM(2010)700 final.

23 COM(2010)700 final.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 a)  Range piirikontrolli tegemiseks vajaliku tarkvara ostmine peaks programmi alusel olema rahastamiskõlblik. Lisaks tuleks andmevahetuse hõlbustamiseks soosida sellise tarkvara ostmist, mida saab kasutada kõikides liikmesriikides.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Kõige suurema osaga programmi eelarvest on kavas toetada infotehnoloogiaalase suutlikkuse (IT-suutlikkuse) suurendamise meetmeid. Vastavates erisätetes tuleks kirjeldada Euroopa elektrooniliste süsteemide ühiseid ja riiklikke osi. Lisaks tuleks selgelt määratleda komisjoni ja liikmesriikide meetmete ulatus ja ülesanded.

(12)  Suurema osaga programmi eelarvest on kavas toetada infotehnoloogiaalase suutlikkuse (IT-suutlikkuse) suurendamise meetmeid. Vastavates erisätetes tuleks kirjeldada Euroopa elektrooniliste süsteemide ühiseid ja riiklikke osi. Lisaks tuleks selgelt määratleda komisjoni ja liikmesriikide meetmete ulatus ja ülesanded. Et tagada IT-suutlikkuse suurendamise meetmete sidusus ja kooskõlastatus, tuleks programmiga ette näha, et komisjon töötab välja tolli mitmeaastase strateegiakava (MASP-C), mille eesmärk on luua elektrooniline keskkond, mis tagab liidu tollisüsteemide ühtsuse ja koostalitlusvõime, ja ajakohastab seda.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a)   Kooskõlas leidudega, mis on esitatud hiljuti Euroopa Kontrollikojas vastu võetud kahes tolli käsitlevas eriaruandes, nimelt 5. detsembri 2017. aasta eriaruandes nr 19/2017 „Impordiprotseduurid: puudused õigusraamistikus ja ebatõhus rakendamine mõjutavad ELi finantshuve“ ja 10. oktoobri 2018. aasta eriaruandes nr 26/2018 „Mitmed viivitused tolli IT-süsteemide rakendamisel: mis läks valesti?“, peaksid tollikoostöö programmi „Toll“ raames võetavad meetmed olema suunatud täheldatud puuduste kõrvaldamisele.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 b)   Euroopa Parlament võttis 4. oktoobril 2018 vastu resolutsiooni tollipettuste vastase võitluse ning ELi omavahendite kaitse kohta. Kõnealuse resolutsiooni järeldusi tuleks programmi raames rakendatud meetmete puhul arvesse võtta.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama ühekordsete maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist.

(20)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja parimaid tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama ühekordsete maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi üldeesmärk on toetada tolliliitu ja tolliasutusi, kaitsta liidu ja selle liikmesriikide finants- ja majandushuve, tagada julgeolek ja turvalisus liidus ning kaitsta liitu ebaausa ja illegaalse kaubanduse eest, hõlbustades samal ajal seaduslikku ettevõtlust.

1.  Pidades silmas kaugemale ulatuvat eesmärki, et kõik liidu tolliasutused tegutseksid võimalikult tihedas koostöös, ning et tagada liikmesriikide julgeolek ja turvalisus ja kaitsta liitu pettuste, ebaausate ja ebaseaduslike kaubandustavade eest, edendades samal ajal seaduslikku ettevõtlust ja tarbijakaitse kõrget taset, on programmi üldeesmärk toetada tolliliitu ja tolliasutusi liidu ja selle liikmesriikide finants- ja majandushuvide kaitsmisel.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Programmi erieesmärk on toetada tollialaste õigusaktide ja tollipoliitika ettevalmistamist ja ühtset rakendamist, samuti tollikoostööd ja haldussuutlikkuse suurendamist, sh inimeste pädevust ning Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamist ja käitamist.

2.  Programmi erieesmärgid on järgmised:

 

(1) toetada tollialaste õigusaktide ja tollipoliitika ettevalmistamist ja ühtset rakendamist ning tollikoostööd;

 

(2) aidata kaasa IT-suutlikkuse suurendamisele, mis seisneb liidu tolliseadustiku artiklis 278 osutatud elektrooniliste süsteemide väljatöötamises, hooldamises ja käitamises ning sujuva ülemineku võimaldamises paberivabale keskkonnale ja kaubandusele kooskõlas käesoleva määruse artikliga 12;

 

(3) rahastada ühismeetmeid, mis koosnevad koostöömehhanismidest, mis võimaldavad ametnikel läbi viia ühisoperatsioone oma põhikohustuste raames, jagada kogemusi tollivaldkonnas ja ühendada jõupingutusi, et tollipoliitikat ellu viia;

 

(4) suurendada inimeste pädevusi, toetades tolliametnike kutseoskusi ja võimaldades neil täita oma ülesandeid ühtsetel alustel;

 

(5) toetada innovatsiooni tollipoliitika valdkonnas.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Programm on kooskõlas teiste liidu tegevusprogrammide ja fondidega, millega taotletakse seonduvates valdkondades sarnaseid eesmärke, ning kasutab ära sünergiat nendega.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b.  Programmi rakendamisel järgitakse läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 c.  Programmiga toetatakse ka tolliasutuste vahelise koostöö pidevat hindamist ja jälgimist, et teha kindlaks puudused ja võimalused seda parandada.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Rahastamispakett programmi rakendamiseks ajavahemikul 2021–2027 on 950 000 000 eurot jooksevhindades.

1.  Rahastamispakett programmi rakendamiseks ajavahemikul 2021–2027 on 842 844 000 eurot 2018. aasta hindades (950 000 000 eurot jooksevhindades).

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lõikes 1 osutatud summat võib kasutada ka ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis-, hindamis- jm toiminguteks, mida tehakse programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamise hindamiseks. Samuti võib sellest katta kulusid, mis on seotud uuringute, ekspertide nõupidamiste, info- ja kommunikatsioonimeetmetega, niivõrd kui see on seotud programmi eesmärkidega, aga ka kulusid, mis on seotud infotehnoloogiavõrgustikega, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, sealhulgas infotehnoloogiavahenditega ning muu tehnilise ja haldusabiga, mida on vaja seoses programmi juhtimisega.

2.  Lõikes 1 osutatud summat võib kasutada ka ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis-, hindamis- jm toiminguteks, mida tehakse programmi juhtimiseks ja selle tulemuslikkuse ja eesmärkide saavutamise hindamiseks, kui see on vajalik ja nõuetekohaselt põhjendatud. Samuti võib sellest katta kulusid, mis on seotud komisjonipoolsete liikmesriikidele ja ettevõtjatele mõeldud uuringute, ekspertide nõupidamiste, info- ja kommunikatsioonimeetmetega, niivõrd kui see on seotud programmi eesmärkidega, aga ka kulusid, mis on seotud infotehnoloogiavõrgustikega, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, sealhulgas infotehnoloogiavahenditega ning muu tehnilise ja haldusabiga, mida on vaja seoses programmi juhtimisega, niivõrd kui sellised tegevused on programmi eesmärkide saavutamiseks vajalikud.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Programmi ei kasutata selliste kulude katmiseks, mis on seotud Ühendkuningriigi võimaliku lahkumisega liidust. Komisjon reserveerib vastavalt omaenda hinnangule vahendid selleks, et katta kulud, mis on seotud Ühendkuningriigi taandumisega liidu tollisüsteemidest ja -koostööst ning oma õiguslikest kohustustest selles valdkonnas.

 

Enne kõnealuste vahendite reserveerimist koostab komisjon võimalike kulude prognoosi ning teavitab Euroopa Parlamenti kohe, kui selle prognoosi jaoks asjakohased andmed on kättesaadavad.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt c – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  muud kolmandad riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud erilepingus, millega reguleeritakse asjaomase kolmanda riigi osalemist mis tahes liidu programmis, tingimusel et selle lepinguga:

(c)  muud kolmandad riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud erilepingus, mis käsitleb asjaomase kolmanda riigi osalemist mis tahes liidu programmides, tingimusel et selle lepinguga:

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt c – taane 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  on ette nähtud programmides osalemise tingimused, sealhulgas eri programmide osamaksete ja halduskulude kalkulatsioon. Need osamaksed loetakse vastavalt määruse [2018/XXX] [uus finantsmäärus] [artikli 21 lõikele 5] sihtotstarbeliseks tuluks;

–  on kehtestatud programmides osalemise tingimused, sealhulgas eri programmide osamaksete ja halduskulude kalkulatsioon. Need osamaksed loetakse vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõikele 5 sihtotstarbeliseks tuluks;

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Käesoleva programmi raames on rahastamiskõlblikud ka määruse (EL) [2018/XXX] [tollikontrolli seadmete rahastamisvahend] artiklis 3 osutatud eesmärkide täitmiseks võetavad täiendavad või toetavad meetmed.

2.  Käesoleva programmi raames on rahastamiskõlblikud ka meetmed, millega täiendatakse või toetatakse määruse (EL) [2018/XXX] [tollikontrolli seadmete rahastamisvahend] artiklis 3 osutatud eesmärkide täitmiseks võetavaid meetmeid ja/või täiendatakse või toetatakse määruse (EL) [2018/XXX] [pettusevastase võitluse programm] artiklis 2 osutatud eesmärkide täitmiseks võetavaid meetmeid.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  projektipõhine struktureeritud koostöö;

(b)  projektipõhine struktureeritud koostöö, näiteks liikmesriikide rühma koostöös toimuv IT-arendus;

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  inimeste pädevuse ja suutlikkuse suurendamise meetmed;

(d)  inimeste pädevuse ja suutlikkuse suurendamise meetmed, sealhulgas koolitamine ja parimate tavade vahetamine;

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3 – lõik 1 – punkt e – alapunkt 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a)  järelevalvetegevus; 

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Meetmed, mis kujutavad endast Euroopa elektrooniliste süsteemide kohandatud või laiendatud ühiste osade arendamist või käitamist programmiga ühinemata kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö eesmärgil, on rahastamiskõlblikud liidu huvi korral. Komisjon kehtestab vajalikud haldusmeetmed, millega võidakse ette näha nende meetmetega seotud kolmandate isikute rahaline osalus.

4.  Meetmed, mis kujutavad endast Euroopa elektrooniliste süsteemide kohandatud või laiendatud ühiste osade arendamist, kasutuselevõttu, hooldust või käitamist programmiga ühinemata kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö eesmärgil, on rahastamiskõlblikud liidu huvi korral. Komisjon kehtestab vajalikud haldusmeetmed, millega võidakse ette näha nende meetmetega seotud kolmandate isikute rahaline osalus.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui see on kasulik artiklis 3 osutatud eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete võtmiseks, võivad programmi raames korraldatavates meetmetes välisekspertidena osaleda valitsusasutuste esindajad, sealhulgas selliste kolmandate riikide valitsusasutuste esindajad, kes vastavalt artiklile 5 ei ole programmiga ühinenud, rahvusvaheliste ja muude asjakohaste organisatsioonide ning ettevõtjate ja ettevõtjaid esindavate organisatsioonide ja kodanikuühiskonna esindajad.

1.  Kui see on kasulik artiklis 3 osutatud eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete võtmiseks, võivad programmi raames korraldatavates meetmetes välisekspertidena osaleda valitsusasutuste esindajad, sealhulgas selliste kolmandate riikide valitsusasutuste esindajad, kes vastavalt artiklile 5 ei ole programmiga ühinenud, teadlased ning rahvusvaheliste ja muude asjakohaste organisatsioonide ning ettevõtjate ja ettevõtjaid esindavate organisatsioonide ja kodanikuühiskonna esindajad.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Komisjon valib väliseksperdid konkreetse meetme jaoks asjakohaste oskuste, kogemuse ja teadmiste alusel, vältides võimalikke huvide konflikte.

3.  Komisjon valib väliseksperdid konkreetse meetme jaoks vastavalt nende pädevusele, kogemustele käesoleva määruse kohaldamise valdkonnas ja konkreetse võetava meetme jaoks asjakohastele teadmistele, vältides võimalikke huvide konflikte. Valikuga tagatakse tasakaal ettevõtjate esindajate ja teiste kodanikuühiskonna ekspertide vahel ning võetakse arvesse soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet. Välisekspertide nimekirja ajakohastatakse korrapäraselt ja see tehakse üldsusele kättesaadavaks.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega.

1.  Programmi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega ning eelkõige usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse, proportsionaalsuse, mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtetega.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Erandina finantsmääruse artiklist 190 võidakse programmist rahastada kuni 100 % meetme rahastamiskõlblikest kuludest.

1.  Erandina finantsmääruse artiklist 190 võidakse programmist rahastada kuni 100 % meetme rahastamiskõlblikest kuludest vastavalt meetme asjakohasusele ja hinnangulisele mõjule.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon ja liikmesriigid tagavad ühiselt artiklis 12 osutatud tolli mitmeaastases strateegiakavas loetletud Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamise ja käitamise, sh projekteerimise, spetsifitseerimise, vastavustestimise, kasutuselevõtu, hoolduse, edasiarendamise, turvalisuse, kvaliteedi tagamise ja -kontrolli.

1.  Komisjon ja liikmesriigid tagavad ühiselt artiklis 12 osutatud tolli mitmeaastases strateegiakavas loetletud Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamise ja käitamise, sh nende projekteerimise, spetsifitseerimise, vastavustestimise, kasutuselevõtu, hoolduse, edasiarendamise, kaasajastamise, turvalisuse, kvaliteedi tagamise ja -kontrolli.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamise ja käitamise üldine koordineerimine nende toimivuse, vastastikuse ühenduvuse ja pideva täiustamise ning samaaegse rakendamise tagamiseks;

(b)  Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamise ja käitamise üldine koordineerimine nende toimivuse, kübervastupidavusvõime, vastastikuse ühenduvuse ja pideva täiustamise ning samaaegse rakendamise tagamiseks;

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a)  tõhus ja kiire teabevahetus liikmesriikidega ja liikmesriikide vahel, et ühtlustada liidu elektrooniliste süsteemide juhtimist;

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2 – punkt e b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e b)  õigeaegne ja läbipaistev teabevahetus liidu ja liikmesriikide tasandi IT-süsteemide rakendamisega seotud sidusrühmadega, eelkõige viivituste suhtes liiduga seotud ja riigisiseste komponentide rakendamisel ja eelarve kasutamisel. 

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 3 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  komisjoni korrapärane teavitamine võetud meetmetest, millega tagatakse, et nende asjaomastel asutustel või ettevõtjatel oleks võimalik Euroopa elektroonilisi süsteeme täielikult kasutada;

(d)  komisjoni korrapärane teavitamine võetud meetmetest, millega tagatakse, et nende asjaomastel asutustel või ettevõtjatel oleks võimalik Euroopa elektroonilisi süsteeme täielikult ja tulemuslikult kasutada;

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon koostab tolli mitmeaastase strateegiakava, milles on loetletud kõik Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamise ja käitamise seisukohalt asjakohased ülesanded ning kus iga süsteem või selle osa on järgmiselt klassifitseeritud, ning ajakohastab seda:

1.  Komisjon koostab ja ajakohastab tollivaldkonna mitmeaastase strateegiakava, milles on loetletud kõik Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamise ja käitamise seisukohalt asjakohased ülesanded ning kus iga süsteem või süsteemi osa on järgmiselt klassifitseeritud:

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  „ühine osa“ – kõikidele liikmesriikidele kättesaadav või komisjoni poolt tõhususe, turvalisuse ja ratsionaalsuse tõttu ühisena käsitatav osa ELi tasandil välja töötatud Euroopa elektroonilistest süsteemidest;

(a)  „ühine osa“ – kõikidele liikmesriikidele kättesaadav või komisjoni poolt tõhususe, ratsionaliseerimise turvalisuse ja usaldusväärsuse tõttu ühisena käsitatav osa ELi tasandil välja töötatud Euroopa elektroonilistest süsteemidest;

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  „riiklik osa“ – riigi tasandil välja töötatud osa Euroopa elektroonilistest süsteemidest, mis on kättesaadav sellise osa loonud või selle ühisele loomisele kaasa aidanud liikmesriigile;

(b)  „riiklik osa“ – riigi tasandil välja töötatud osa Euroopa elektroonilistest süsteemidest, mis on kättesaadav sellise osa loonud või selle ühisele loomisele kaasa aidanud liikmesriigile, näiteks osa liikmesriikide rühma koostöös läbi viidud IT-arenduse projektist;

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriigid teatavad komisjonile iga neile lõikes 1 osutatud tolli mitmeaastase strateegiakava alusel antud ülesande täitmisest. Nad annavad komisjonile korrapäraselt aru oma ülesannete täitmisel tehtud edusammudest.

3.  Liikmesriigid teatavad komisjonile iga neile lõikes 1 osutatud tolli mitmeaastase strateegiakava alusel antud ülesande täitmisest. Nad annavad komisjonile korrapäraselt aru oma ülesannete täitmisel tehtud edusammudest ning vajadusel prognoositavate viivituste kohta nende rakendamisel.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Hiljemalt iga aasta 31. oktoobril koostab komisjon lõikes 4 osutatud aastaaruannete põhjal koondaruande, milles hinnatakse liikmesriikide ja komisjoni edusamme lõikes 1 osutatud kava rakendamisel, ja avaldab selle.

5.  Hiljemalt iga aasta 31. oktoobril koostab komisjon lõikes 4 osutatud aastaaruannete põhjal koondaruande, milles hinnatakse liikmesriikide ja komisjoni edusamme lõikes 1 osutatud kava rakendamisel ning mis hõlmab ka teavet kava vajalike kohanduste või viivituste kohta, ja avaldab selle.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi rakendatakse finantsmääruse artiklis 108 osutatud mitmeaastaste tööprogrammide kaudu.

1.  Programmi rakendatakse finantsmääruse artiklis 110 osutatud mitmeaastaste tööprogrammide kaudu. Mitmeaastastes tööprogrammides määratakse eelkõige kindlaks taotletavad eesmärgid, eeldatavad tulemused, rakendusmeetod ja rahastamiskava kogusumma. Samuti esitatakse neis rahastatavate meetmete üksikasjalik kirjeldus, igale meetmele eraldatav ligikaudne summa ja rakendamise ligikaudne ajakava. Mitmeaastased tööprogrammid edastatakse vajaduse korral Euroopa Parlamendile.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjon võtab mitmeaastased tööprogrammid vastu rakendusaktidega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 18 lõikes 2 osutatud menetlusega.

2.  Komisjon võtab mitmeaastased tööprogrammid vastu rakendusaktidega ning edastab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 18 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Mitmeaastased tööprogrammid tuginevad varasematest programmidest saadud kogemustele.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 3 sätestatud programmi erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, on esitatud 2. lisas.

1.  Kooskõlas finantsmääruse artikli 41 lõike 3 punkti h kohaste aruandluskohustustega esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teabe programmi tulemuslikkuse kohta. Tulemuslikkuse aruanne hõlmab teavet nii edusammude kui ka puudujääkide kohta.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Selleks et tagada programmi eesmärkide täitmisel tehtud edusammude tulemuslik hindamine, antakse komisjonile volitus võtta artikli 17 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et hindamisel kasutatavate näitajate läbivaatamise ja vajaduse korral lisamise teel muuta 2. lisa ning täiendada käesolevat määrust järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega.

2.  Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 3 sätestatud programmi erieesmärkide saavutamise tulemuslikkuse kohta, on esitatud 2. lisas. Selleks et tagada programmi eesmärkide täitmisel tehtud edusammude tulemuslik hindamine, antakse komisjonile volitus võtta artikli 17 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et hindamisel kasutatavate näitajate läbivaatamise ja vajaduse korral lisamise teel muuta 2. lisa ning täiendada käesolevat määrust järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega, et esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule ajakohastatud kvalitatiivne ja kvantitatiivne teave programmi tulemuslikkuse kohta.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu vahendite saajatele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

3.  Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikud andmed on võrreldavad ja täielikud ning neid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu vahendite saajatele proportsionaalsed ja asjakohased aruandlusnõuded. Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule usaldusväärset teavet kasutatud tulemusandmete kvaliteedi kohta.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust.

2.  Programmi vahehindamine viiakse läbi niipea, kui selle rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui kolm aastat pärast programmi rakendamise algust.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Vahehindamise raames esitatakse tähelepanekud, mis on vajalikud, et teha otsus programmi järelmeetmete kohta pärast 2027. aastat ja selle eesmärkide kohta.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Programmi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemikku viib komisjon läbi programmi lõpphindamise.

3.  Programmi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui kolm aastat pärast artiklis 1 osutatud ajavahemikku viib komisjon läbi programmi lõpphindamise.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

4.  Komisjon esitab ja edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekute ja saadud kogemustega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui kolmas riik osaleb programmis rahvusvahelise lepingu kohase otsuse alusel või muu õigusliku vahendi alusel, annab kolmas riik vahendite saamise tingimusena vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastase Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi. OLAFi puhul hõlmavad need õigused ka õigust toimetada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi.

Kui kolmas riik osaleb programmis rahvusvahelise lepingu kohase otsuse või muu õigusliku vahendi alusel, annab kolmas riik vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF), Euroopa Kontrollikojale ja Euroopa Prokuratuurile (EPPO) vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi. OLAFi ja EPPO puhul hõlmavad need õigused ka õigust toimetada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/20131a ja nõukogu määruses (EL) 2017/19391b.

 

__________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

 

1b Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liidu rahastuse saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

1.  Liidu rahastuse saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle maksimaalse nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjon võtab info- ja kommunikatsioonimeetmeid vastavalt programmile, võetud meetmetele ja saadud tulemustele. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.

2.  Komisjon võtab programmi, programmist rahastatud meetmete ja nende rahastatud meetmetega saavutatud tulemuste suhtes info- ja kommunikatsioonimeetmeid. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide institutsioonilisele tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 sätestatud eesmärkidega.


SELETUSKIRI

Tolliprogrammiga kehtestatakse aastateks 2021–2027 tollikoostöö valdkonna koostööraamistik ja see on 2020. aasta tolliprogrammi jätkuprogramm. Programmiga jätkatakse liikmesriikide ametiasutuste vahelise koordineerimise lihtsustamist ning suutlikkuse suurendamist, sealhulgas koolitamine ja parimate tavade vahetamine, et tagada ELi tolliõigusaktide ühtne kohaldamine. Kahjuks ei jõutud 2020. aasta tolliprogrammi jooksul viivituste tõttu asjaomase IT-arhitektuuri teatavates osades lõplikult e-tolli struktuurile üle minna. Seepärast on tolliprogrammi üks peamine kese tolli IT-taristu edasiarendamine, käitamine ja hooldamine.

Raportöör on veendunud, et programm peaks olema sidus ja kasutama ära kogu sünergia teiste ELi programmide ja fondidega, selle rakendamisel tuleb järgida läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.

Arvesse tuleks võtta ka asjaolu, et programmile eraldatud eelarve ei käsitle Ühendkuningriigi eelseisvat väljaastumist EList ja sealhulgas tolliliidust. See tekitab ilmselgelt lisakulusid riikidele, keda see suur muutus mõjutab, kuid neid kulusid ei tohiks katta tolliprogrammist.

Mis puudutab tolli haldamist ja tollikontrolli, on raportöör seisukohal, et see on dünaamiline valdkond, mille nõuded muutuvad koos poliitika ja ühiskonna üldise arenguga. Seega peaks programm toetama tolli juhtimist, eelkõige IT-valdkonnas, võimaldama innovatsiooni ning innovaatiliste lahenduste väljatöötamist tollipoliitika valdkonnas. Raportööri esitatud muudatusettepanekute eesmärk on ettepanekut nendes valdkondades täiendada.

Tolliliit on üks ühtse turu põhisambaid. Tolliprotsesside ajakohastamine võib edendada majandustegevust ja majanduskasvu, suurendades Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ja hõlbustades kaubandust ning tagades Euroopa tarbijate kaitse. Seepärast leiab raportöör, et tolliprogramm on nende eesmärkide saavutamiseks hädavajalik.


EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (6.11.2018)

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse tollikoostöö programm „Toll“

(COM(2018)0442 – C8-0261/2018 – 2018/0232(COD))

Arvamuse koostaja: Ivan Štefanec

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  Programm „Toll“ aitab oluliselt hõlbustada ja parandada tolliasutuste tööd tollimaksude kogumisel, mis on ELi ja liikmesriikide eelarvete oluline tuluallikas. Keskendudes IT-suutlikkuse suurendamisele ja tihedamale koostööle tollivaldkonnas, aitab programm tõhusalt kaasa liidu ja selle liikmesriikide finantshuvide kaitsele.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 a)  Eelkõige peab programm „Toll“ olema järjepidev ja kasutama ära võimalikku koostoimet teiste ELi tegevusprogrammide ja fondidega, millel on sarnased eesmärgid seotud valdkondades, näiteks programm „Fiscalis“, ELi pettustevastase võitluse programm ja ühtse turu programm, samuti Sisejulgeolekufond ja välispiiride ja viisade rahastamisvahend, reformide tugiprogramm, digitaalse Euroopa programm, Euroopa ühendamise rahastu ning omavahendite otsus, rakendusmäärused ja meetmed.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastuvõetud horisontaalseid finantseeskirju. Need eeskirjad on kehtestatud finantsmäärusega ning neis on sätestatud eelkõige eelarve koostamise ja täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, hangete, auhindade ja kaudse rahastamise kohta, ning ette nähtud eelarvevahendite käsutajate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud eeskirjades on käsitletud ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus.

(19)  Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastuvõetud horisontaalseid finantseeskirju. Need eeskirjad on kehtestatud finantsmäärusega ning neis on sätestatud eelkõige eelarve koostamise ja täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, hangete, auhindade ja kaudse rahastamise kohta, ning ette nähtud eelarvevahendite käsutajate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud eeskirjades on käsitletud ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus. Programmi „Toll“ üldise rakendamise käigus, sealhulgas programmi eelarvest täielikult või osaliselt rahastatavate lepingute puhul, tuleks järgida läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja diskrimineerimise keelu põhimõtteid.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Rahastamispakett programmi rakendamiseks ajavahemikul 2021–2027 on 950 000 000 eurot jooksevhindades.

1.  Rahastamispakett programmi rakendamiseks ajavahemikul 2021–2027 on 842 844 000 eurot 2018. aasta hindades (950 000 000 eurot jooksevhindades).

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Komisjon valib väliseksperdid konkreetse meetme jaoks asjakohaste oskuste, kogemuse ja teadmiste alusel, vältides võimalikke huvide konflikte.

3.  Komisjon valib väliseksperdid konkreetse meetme jaoks asjakohaste oskuste, kogemuse ja teadmiste alusel, vältides võimalikke huvide konflikte ning tagades tasakaalu ettevõtjate esindajate ja muude kodanikuühiskonna ekspertide vahel. Valikuprotsessis võetakse arvesse soolist tasakaalu välisekspertide hulgas vastavalt soolise võrdõiguslikkuse põhimõttele. Välisekspertide loetelu ajakohastatakse korrapäraselt ja see avalikustatakse.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjon võtab info- ja kommunikatsioonimeetmeid vastavalt programmile, võetud meetmetele ja saadud tulemustele. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)  

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Tollikoostöö programmi „Toll“ loomine

Viited

COM(2018)0442 – C8-0261/2018 – 2018/0232(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

IMCO

14.6.2018

 

 

 

Arvamuse esitajad

istungil teada andmise kuupäev

BUDG

14.6.2018

Arvamuse koostaja

nimetamise kuupäev

Ivan Štefanec

11.7.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

24.9.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

5.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

26

2

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jean Arthuis, Reimer Böge, Lefteris Christoforou, Gérard Deprez, André Elissen, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, John Howarth, Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk, Vladimír Maňka, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Eleftherios Synadinos, Indrek Tarand, Isabelle Thomas, Inese Vaidere, Daniele Viotti, Tiemo Wölken, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Karine Gloanec Maurin, Alain Lamassoure, Janusz Lewandowski, Ivana Maletić, Andrey Novakov, Marco Valli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Michael Detjen, Stefan Gehrold

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

26

+

ALDE

Jean Arthuis, Gérard Deprez

ECR

Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk

PPE

Reimer Böge, Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Stefan Gehrold, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, Alain Lamassoure, Janusz Lewandowski, Ivana Maletić, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Inese Vaidere

S&D

Michael Detjen, Eider Gardiazabal Rubial, Karine Gloanec Maurin, John Howarth, Vladimír Maňka, Isabelle Thomas, Daniele Viotti, Tiemo Wölken

VERTS/ALE

Indrek Tarand

2

ENF

André Elissen

NI

Eleftherios Synadinos

2

0

EFDD

Marco Valli

ENF

Marco Zanni

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS (21.11.2018)

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse tollikoostöö programm „Toll“

(COM(2018)0442 – C8-0261/2018 – 2018/0232(COD))

Arvamuse koostaja: Wolf Klinz

LÜHISELGITUS

Tollisüsteem aitab kaitsta liidu ja liikmesriikide finantshuve. Kuna toll on üks liidu olulistest traditsioonilistest omavahenditest, on see endiselt eelarvekontrollikomisjoni üks keskseid teemasid.

Tolliprogramm mõjutab liidu ja liikmesriikide tulusid. Ehkki seda ei ole võimalik mõõta, peaks programm hõlbustama ja ühtlustama tööd, mida tolliasutused teevad tollimaksude ning impordi käibemaksu ja aktsiisimaksu kogumisel. Kuna töö kvaliteet tänu koostööle ning IT- ja inimeste suutlikkuse suurendamisele paraneb, on tolliasutused liidu ja liikmesriikide finantshuvide kaitsmisel tõhusamad.

Uus programm „Toll“ peab olema järjepidev ja kasutama ära võimalikku koostoimet teiste ELi tegevusprogrammide ja fondidega, millel on sarnased eesmärgid seotud valdkondades, näiteks programm „Fiscalis“, ELi pettustevastase võitluse programm ja ühtse turu programm, samuti Sisejulgeolekufond ja välispiiride ja viisade rahastamisvahend, reformi tugiprogramm, digitaalse Euroopa programm, Euroopa ühendamise rahastu ning omavahendite otsus, rakendusmäärused ja meetmed.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekontrollikomisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Volitus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 5. detsembri 2017. aasta eriaruannet nr 19/2017 „Impordiprotseduurid: puudused õigusraamistikus ja ebatõhus rakendamine mõjutavad ELi finantshuve“,

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Volitus 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 10. oktoobri 2018. aasta eriaruannet nr 26/2018 „Mitmed viivitused tolli IT-süsteemide rakendamisel: mis läks valesti?“,

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Volitus 4 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni tollipettuste vastase võitluse ning ELi omavahendite kaitse kohta (2018/2747 (RSP)),

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Määrusega (EL) nr 1294/201318 loodud programm „Toll 2020“ ja selle eelkäijad on aidanud märkimisväärselt hõlbustada ja edendada tollikoostööd. Paljud tolli valdkonnas rakendatud meetmed on piiriülesed, hõlmates ja mõjutades kõiki liikmesriike, ja seetõttu ei saa üksikud liikmesriigid neid tulemuslikult ja tõhusalt rakendada. Komisjoni rakendatava liidu tasandi tolliprogrammiga luuakse liikmesriikidele kõnealuse koostöö arendamiseks liidu raamistik, mis on kulutõhusam sellest, kui iga liikmesriik looks kahe- või mitmepoolselt eraldi koostööraamistikud. Seetõttu on asjakohane tagada tollikoostööalaste tegevuste jätkuv liidupoolne rahastamine, luues selleks samas valdkonnas uue programmi „Toll“.

(1)   Määrusega (EL) nr 1294/201318 loodud programm „Toll 2020“ ja selle eelkäijad on aidanud märkimisväärselt hõlbustada ja edendada tollikoostööd. Paljud tolli valdkonnas rakendatud meetmed on piiriülesed, hõlmates ja mõjutades kõiki liikmesriike, ja seetõttu ei saa üksikud liikmesriigid neid alati tulemuslikult ja tõhusalt rakendada. Komisjoni rakendatava liidu tasandi tolliprogrammiga luuakse liikmesriikidele kõnealuse koostöö arendamiseks liidu raamistik, mis on kulutõhusam sellest, kui iga liikmesriik looks kahe- või mitmepoolselt eraldi koostööraamistikud. Lisaks on vajalik tagada tolliprogramm, mis aitab kaasa ühtlustatud ja standarditud tollikontrollile kõikides sisenemispunktides, sest tasakaalustamatus tollikontrolli läbiviimisel liikmesriikides takistab tolliliidu tõhusat toimimist. Lisaks sellele on usaldusväärne ja tõhus tolliprogramm äärmiselt oluline ELi finantshuvide kaitsmisel. Seetõttu on asjakohane tagada tollikoostööalaste tegevuste jätkuv liidupoolne rahastamine, luues selleks samas valdkonnas uue programmi „Toll“.

_________________

_________________

18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1294/2013, millega luuakse Euroopa Liidu tollialane tegevusprogramm aastateks 2014–2020 („Toll 2020“) ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 624/2007/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 209).

18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1294/2013, millega luuakse Euroopa Liidu tollialane tegevusprogramm aastateks 2014–2020 („Toll 2020“) ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 624/2007/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 209).

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a)  Tolliliit on üks Euroopa Liidu nurgakive, sest EL on üks maailma suurimaid kaubandusblokke, ning tolliliit on hädavajalik ühtse turu nõuetekohaseks toimimiseks nii äriühingute kui ka kodanike huvides. Oma 14. märtsi 2018. aasta1a resolutsioonis väljendas Euroopa Parlament tõsist muret tollipettuste pärast, sest nende tõttu on suur summa tulu liidu eelarvesse laekumata jäänud. Euroopa Parlament tuletas meelde, et Euroopa saab tugevamaks ja sihikindlamaks ainult siis, kui talle eraldatakse rohkem raha, ja nõudis seetõttu, et endiselt toetataks kehtivat poliitikat, suurendataks liidu juhtprogrammidele eraldatavaid vahendeid ja uute ülesannete jaoks eraldataks uued rahasummad.

 

_________________

 

1a P8_TA(2018)0075: Järgmine mitmeaastane finantsraamistik ja 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku suhtes võetava parlamendi seisukoha ettevalmistamine

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Tolliliit on viimase viiekümne aasta jooksul oluliselt muutunud ja tolliasutused täidavad tänapäeval ELi piiridel edukalt mitmeid erinevaid ülesandeid. Ühiselt teevad nad tööd kaubanduse hõlbustamiseks ja bürokraatia vähendamiseks, koguvad riikide ja liidu eelarvesse tulusid ja kaitsevad rahvast terrorismi-, tervise-, keskkonna- ja muude ohtude eest. Eelkõige on toll terrorismi- ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse eesliinil seetõttu, et on kasutusele võtnud kogu ELi hõlmava ühise riskijuhtimise raamistiku19 ja rakendab suurte sularahasummade liikumise suhtes tollikontrolli, et võidelda rahapesu ja terrorismi rahastamisega. Seda laiaulatuslikku vastutusala silmas pidades on toll nüüd tegelikult liidu välispiiridel kauba kontrolli juhtiv asutus. Eeltoodut arvestades ei peaks programm „Toll“ hõlmama mitte ainult tollikoostööd, vaid sellega tuleks toetada ka tolliasutuste ülesandeid laiemalt, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 3, st liidu rahvusvahelise kaubanduse järelevalvet, siseturu välisaspektide rakendamist, ühist kaubanduspoliitikat ja liidu muid kaubandusega seotud ühiseid poliitikameetmeid, samuti tarneahela turvalisust. Õiguslik alus hõlmab seetõttu tollikoostööd (ELi toimimise lepingu artikkel 33), siseturgu (ELi toimimise lepingu artikkel 114) ja kaubanduspoliitikat (ELi toimimise lepingu artikkel 207).

(2)  Tolliliit on viimase viiekümne aasta jooksul oluliselt muutunud ja tolliasutused täidavad tänapäeval ELi piiridel edukalt mitmeid erinevaid ülesandeid. Ühiselt teevad nad tööd kaubanduse hõlbustamiseks ja bürokraatia vähendamiseks, koguvad riikide ja liidu eelarvesse tulusid ja aitavad kaitsta rahvast terrorismi-, tervise-, keskkonna- ja muude ohtude eest. Eelkõige on toll terrorismi- ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse eesliinil seetõttu, et on kasutusele võtnud kogu ELi hõlmava ühise riskijuhtimise raamistiku19 ja rakendab suurte sularahasummade liikumise suhtes tollikontrolli, et võidelda rahapesu ja terrorismi rahastamisega. Seda laiaulatuslikku vastutusala silmas pidades on toll nüüd tegelikult liidu välispiiridel kauba kontrolli juhtiv asutus. Eeltoodut arvestades ei peaks programm „Toll“ hõlmama mitte ainult tollikoostööd, vaid sellega tuleks toetada ka tolliasutuste ülesandeid laiemalt, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 3, st liidu rahvusvahelise kaubanduse järelevalvet, siseturu välisaspektide rakendamist, ühist kaubanduspoliitikat ja liidu muid kaubandusega seotud ühiseid poliitikameetmeid, samuti tarneahela turvalisust. Õiguslik alus hõlmab seetõttu tollikoostööd (ELi toimimise lepingu artikkel 33), siseturgu (ELi toimimise lepingu artikkel 114) ja kaubanduspoliitikat (ELi toimimise lepingu artikkel 207).

_________________

_________________

19 https://ec.europa.eu/taxation_customs/general-information-customs/customs-risk-management/measures-customs-risk-management-framework-crmf_en

19 https://ec.europa.eu/taxation_customs/general-information-customs/customs-risk-management/measures-customs-risk-management-framework-crmf_en

Selgitus

On palju muid elemente, mis aitavad rahvast nendes valdkondades kaitsta.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Luues meetmetele raamistiku, mille eesmärk on tugevdada tolliliitu ja tolliasutusi, peaks programm aitama kaitsta liidu ja selle liikmesriikide finants- ja majandushuve, kaitsta liitu ebaausa ja ebaseadusliku kaubanduse eest, toetades samal ajal seaduslikku ettevõtlust, tagada liidu ja tema residentide turvalisus ja julgeolek ning hõlbustada seaduslikku kaubandust, nii et ettevõtjad ja kodanikud saaksid kasu siseturu ja maailmakaubanduse kogu potentsiaalist.

 

(3)  Luues meetmetele raamistiku, mille eesmärk on tugevdada tolliliitu ja tolliasutusi, pidades silmas pikaajalist eesmärki, mille kohaselt kõik liidu tolliasutused töötavad koos kui üks asutus, peaks programm aitama kaitsta liidu ja selle liikmesriikide finants- ja majandushuve, kaitsta liitu ebaausa ja ebaseadusliku kaubanduse eest, toetades samal ajal seaduslikku ettevõtlust, tagada liidu ja tema residentide turvalisus ja julgeolek ning hõlbustada seaduslikku kaubandust, nii et kodanikud ja ettevõtjad saaksid kasu siseturu ja maailmakaubanduse kogu potentsiaalist.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a)  Liikmesriikide võime reageerida pidevalt muutuvatest globaalsetest ärimudelitest ja tarneahelatest tingitud probleemidele, eelkõige e-kaubanduse hüppelise kasvu tõttu, ei sõltu mitte ainult inimestest ning tänapäevaste ja usaldusväärsete tollikontrolli seadmete kättesaadavusest ja nõuetekohasest toimimisest, vaid ka täielikult ja säästvalt rakendatud ELi tolliinfosüsteemidest. Need probleemid toovad esile vajadust tugevdada riiklike tolliasutuste koostööd, et tagada tollimaksude tõhus kogumine ja kaitsta ühtset turgu pettuste, ebaseaduslike kaupade ja välisohtude eest.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Programmi „Toll 2020“ raames kohaldatud meetmed on osutunud asjakohasteks ja need tuleks seepärast säilitada. Et programmi elluviimist lihtsamaks ja paindlikumaks muuta ja seeläbi paremini selle eesmärke saavutada, tuleks meetmed määratleda ainult üldiste kategooriatena ning esitada loetelu konkreetseid meetmeid illustreerivatest näidetest. Koostöö ja suutlikkuse suurendamise kaudu peaks programm „Toll“ edendama ja toetama ka innovatsiooni kasutuselevõttu ja tõhusat kasutamist, et veelgi suurendada tolli suutlikkust põhiprioriteetide saavutamisel.

(7)  Programmi „Toll 2020“ raames kohaldatud meetmed on osutunud asjakohasteks ja need tuleks seepärast säilitada. Et programmi elluviimist lihtsustada ja paindlikumaks muuta ja seeläbi paremini selle eesmärke saavutada, tuleks meetmed määratleda ainult üldiste kategooriatena ning esitada loetelu konkreetseid meetmeid illustreerivatest näidetest. Koostöö ja suutlikkuse suurendamise kaudu peaks programm „Toll“ edendama ja toetama ka innovatsiooni kasutuselevõttu ja tõhusat kasutamist, et veelgi suurendada tolli suutlikkust põhiprioriteetide saavutamisel.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Määrusega [2018/XXX] luuakse integreeritud piirihalduse fondi osana tollikontrolli seadmete rahastamisvahend22. Selleks et säilitada kõigi tolli ja tollikontrolli seadmetega seotud koostöömeetmete ühtsus ja horisontaalne koordineerimine, tuleks neid kõiki rakendada üheainsa õigusakti ja ühtsete eeskirjade, st käesoleva määruse alusel. Seepärast tuleks tollikontrolli seadmete rahastamisvahendiga toetada ainult rahastamiskõlblike seadmete ostu, hooldust ja täiustamist, samas kui käesoleva programmiga tuleks toetada kõiki ülejäänud seotud meetmeid, nt seadmete vajaduse hindamiseks võetavad koostöömeetmed või ostetud seadmetega seotud koolitus, kui see osutub vajalikuks.

(8)  Määrusega [2018/XXX] luuakse integreeritud piirihalduse fondi osana tollikontrolli seadmete rahastamisvahend22. Selleks et säilitada kõigi tolli ja tollikontrolli seadmetega seotud koostöömeetmete ühtsus ja horisontaalne koordineerimine, tuleks neid kõiki rakendada üheainsa õigusakti ja ühtsete eeskirjade alusel ning see õigusakt ja need eeskirjad tähendavad seejuures käesolevat määrust. Seepärast tuleks tollikontrolli seadmete rahastamisvahendiga toetada ainult rahastamiskõlblike seadmete ostu, hooldust ja täiustamist, samas kui käesoleva programmiga tuleks toetada kõiki ülejäänud seotud meetmeid, nt seadmete vajaduse hindamiseks võetavad koostöömeetmed või ostetud seadmetega seotud koolitus, kui see osutub vajalikuks.

_________________

_________________

22 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse integreeritud piirihalduse fondi osana tollikontrolli seadmete rahastamisvahend.

22 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse integreeritud piirihalduse fondi osana tollikontrolli seadmete rahastamisvahend.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Võttes arvesse üleilmastumise mõju, peaks programm ka edaspidi ette nägema võimaluse kaasata väliseksperte finantsmääruse artikli 238 tähenduses. Nimetatud väliseksperdid peaksid põhiliselt olema valitsusasutuste esindajad, sh ühinemata kolmandatest riikidest, samuti rahvusvaheliste organisatsioonide, ettevõtjate ja kodanikuühiskonna esindajad.

(10)  Võttes arvesse üleilmastumise mõju, peaks programm ka edaspidi ette nägema võimaluse kaasata väliseksperte finantsmääruse artikli 238 tähenduses. Nimetatud väliseksperdid peaksid põhiliselt olema valitsusasutuste esindajad, sh ühinemata kolmandatest riikidest, samuti teadlased ning rahvusvaheliste organisatsioonide, ettevõtjate ja kodanikuühiskonna esindajad.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Kõige suurema osaga programmi eelarvest on kavas toetada infotehnoloogiaalase suutlikkuse (IT-suutlikkuse) suurendamise meetmeid. Vastavates erisätetes tuleks kirjeldada Euroopa elektrooniliste süsteemide ühiseid ja riiklikke osi. Lisaks tuleks selgelt määratleda komisjoni ja liikmesriikide meetmete ulatus ja ülesanded.

(12)  Suurema osaga programmi eelarvest on kavas toetada infotehnoloogiaalase suutlikkuse (IT-suutlikkuse) suurendamise meetmeid. Vastavates erisätetes tuleks kirjeldada Euroopa elektrooniliste süsteemide ühiseid ja riiklikke osi. Lisaks tuleks selgelt määratleda komisjoni ja liikmesriikide meetmete ulatus ja ülesanded.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Käesolevat määrust tuleks rakendada tööprogrammide kaudu. Seatud eesmärkide keskpikka kuni pikaajalist olemust silmas pidades ning aja jooksul saadud kogemusele tuginedes peaksid tööprogrammid võimaldama hõlmata mitut aastat. Üleminek üheaastastelt tööprogrammidelt mitmeaastastele tööprogrammidele vähendab nii komisjoni kui ka liikmesriikide halduskoormust.

(14)  Käesolevat määrust tuleks rakendada tööprogrammide kaudu. Seatud eesmärkide keskpikka kuni pikaajalist olemust silmas pidades ning aja jooksul saadud kogemusele tuginedes võivad tööprogrammid hõlmata mitut aastat, kuid mitte rohkem kui kolme aastat, et vajaduse korral oleks võimalik teha kohandusi. Üleminek üheaastastelt tööprogrammidelt mitmeaastastele tööprogrammidele võib vähendada nii komisjoni kui ka liikmesriikide halduskoormust.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Selleks et asjakohaselt reageerida muutustele poliitilistes prioriteetides, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta programmi erieesmärkide saavutamise mõõtmist võimaldavate näitajate loetelu. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(17)  Selleks et asjakohaselt reageerida muutustele poliitilistes prioriteetides, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta programmi erieesmärkide saavutamise mõõtmist võimaldavate näitajate loetelu. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, peavad Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi üldeesmärk on toetada tolliliitu ja tolliasutusi, kaitsta liidu ja selle liikmesriikide finants- ja majandushuve, tagada julgeolek ja turvalisus liidus ning kaitsta liitu ebaausa ja illegaalse kaubanduse eest, hõlbustades samal ajal seaduslikku ettevõtlust.

1.  Pidades silmas pikaajalist eesmärki, mille kohaselt kõik ELi tolliasutused töötavad koos kui üks asutus, on programmi üldeesmärk toetada tolliliitu ja tolliasutusi, kaitsta liidu ja selle liikmesriikide finants- ja majandushuve, tagada julgeolek ja turvalisus liidus ning kaitsta liitu ebaausa ja illegaalse kaubanduse eest, hõlbustades samal ajal seaduslikku ettevõtlust.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Programmi erieesmärk on toetada tollialaste õigusaktide ja tollipoliitika ettevalmistamist ja ühtset rakendamist, samuti tollikoostööd ja haldussuutlikkuse suurendamist, sh inimeste pädevust ning Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamist ja käitamist.

2.  Programmi erieesmärk on toetada tollialaste õigusaktide ja tollipoliitika ettevalmistamist ja ühtset rakendamist, samuti toetada tollikoostööd ja haldussuutlikkuse suurendamist, sh inimeste pädevust ning Euroopa elektrooniliste süsteemide kiiret arendamist, kasutuselevõttu, hooldust ja käitamist ning sujuvat üleminekut paberivabale keskkonnale ja kaubandusele kooskõlas käesoleva määruse artiklis 12 sätestatud tolli mitmeaastase strateegiakavaga. Tuleb rõhutada liikmesriikide jaoks tekkivat kulude kokkuhoidu, kuna programmi raames rakendatakse taristuid ja võimsusi, mida ei ole vaja välja töötada ega dubleerida riiklikest tollieelarvetest.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Programmiga toetatakse ka tolliasutuste vahelise koostöö pidevat hindamist ja jälgimist, et teha kindlaks puudused ja täiustamisvõimalused.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Rahastamispakett programmi rakendamiseks ajavahemikul 2021–2027 on 950 000 000 eurot jooksevhindades.

1.  Rahastamispakett programmi rakendamiseks ajavahemikul 2021–2027 on 842 844 000 eurot 2018. aasta hindades (950 000 000 eurot jooksevhindades).

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lõikes 1 osutatud summat võib kasutada ka ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis-, hindamis- jm toiminguteks, mida tehakse programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamise hindamiseks. Samuti võib sellest katta kulusid, mis on seotud uuringute, ekspertide nõupidamiste, info- ja kommunikatsioonimeetmetega, niivõrd kui see on seotud programmi eesmärkidega, aga ka kulusid, mis on seotud infotehnoloogiavõrgustikega, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, sealhulgas infotehnoloogiavahenditega ning muu tehnilise ja haldusabiga, mida on vaja seoses programmi juhtimisega.

2.  Lõikes 1 osutatud summat võib kasutada ka ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis-, hindamis- jm toiminguteks, mida tehakse programmi juhtimiseks ja selle tulemuslikkuse ja eesmärkide saavutamise hindamiseks. Samuti võib sellest katta kulusid, mis on seotud uuringute, ekspertide nõupidamiste, info- ja kommunikatsioonimeetmetega, niivõrd kui see on seotud programmi eesmärkidega, aga ka kulusid, mis on seotud infotehnoloogiavõrgustikega, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, sealhulgas infotehnoloogiavahenditega ning muu tehnilise ja haldusabiga, mida on vaja seoses programmi juhtimisega.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Seoses Ühendkuningriigi eelseisva väljaastumisega Euroopa Liidust ei ole momendil võimalik täpselt hinnata mõju ja kulusid, mis kaasnevad Ühendkuningriigi kui liikmesriigi lahkumisega kõigist olemasolevatest elektroonilistest tollisüsteemidest, mida rahastatakse programmist „Toll 2020“, seega tuleb Euroopa Parlamenti teavitada niipea, kui andmed on kättesaadavad.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Käesoleva programmi raames on rahastamiskõlblikud ka määruse (EL) [2018/XXX] [tollikontrolli seadmete rahastamisvahend] artiklis 3 osutatud eesmärkide täitmiseks võetavad täiendavad või toetavad meetmed.

2.  Käesoleva programmi raames on rahastamiskõlblikud ka määruse (EL) [2018/XXX] [tollikontrolli seadmete rahastamisvahend] artiklis 3 osutatud eesmärkide täitmiseks võetavad täiendavad või toetavad meetmed, ja/või meetmed, millega täiendatakse või toetatakse määruse (EL) [2018/XXX] [pettusevastase võitluse programm] artiklis 2 osutatud eesmärkide täitmiseks võetavaid meetmeid.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  projektipõhine struktureeritud koostöö;

(b)  projektipõhine struktureeritud koostöö, näiteks liikmesriikide rühma koostöös toimuv IT-arendus;

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3 – lõik 1 – punkt e – punkt 3 a (uus) (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a)  järelevalvetegevus;

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Meetmed, mis kujutavad endast Euroopa elektrooniliste süsteemide kohandatud või laiendatud ühiste osade arendamist või käitamist programmiga ühinemata kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö eesmärgil, on rahastamiskõlblikud liidu huvi korral. Komisjon kehtestab vajalikud haldusmeetmed, millega võidakse ette näha nende meetmetega seotud kolmandate isikute rahaline osalus.

4.  Meetmed, mis kujutavad endast Euroopa elektrooniliste süsteemide kohandatud või laiendatud ühiste osade arendamist, kasutuselevõttu, hooldust või käitamist programmiga ühinemata kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö eesmärgil, on rahastamiskõlblikud liidu huvi korral. Komisjon kehtestab vajalikud haldusmeetmed, millega võidakse ette näha nende meetmetega seotud kolmandate isikute rahaline osalus.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui see on kasulik artiklis 3 osutatud eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete võtmiseks, võivad programmi raames korraldatavates meetmetes välisekspertidena osaleda valitsusasutuste esindajad, sealhulgas selliste kolmandate riikide valitsusasutuste esindajad, kes vastavalt artiklile 5 ei ole programmiga ühinenud, rahvusvaheliste ja muude asjakohaste organisatsioonide ning ettevõtjate ja ettevõtjaid esindavate organisatsioonide ja kodanikuühiskonna esindajad.

1.  Kui see on kasulik artiklis 3 osutatud eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete võtmiseks, võivad programmi raames korraldatavates meetmetes välisekspertidena osaleda valitsusasutuste esindajad, sealhulgas selliste kolmandate riikide valitsusasutuste esindajad, kes vastavalt artiklile 5 ei ole programmiga ühinenud, teadlased ning rahvusvaheliste ja muude asjakohaste organisatsioonide ning ettevõtjate ja ettevõtjaid esindavate organisatsioonide ja kodanikuühiskonna esindajad.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Komisjon valib väliseksperdid konkreetse meetme jaoks asjakohaste oskuste, kogemuse ja teadmiste alusel, vältides võimalikke huvide konflikte.

3.  Komisjon valib väliseksperdid konkreetse meetme jaoks asjakohaste oskuste, kogemuse ja teadmiste alusel, vältides võimalikke huvide konflikte ja võttes arvesse soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Välisekspertide nimekirja ajakohastatakse korrapäraselt ja see tehakse üldsusele kättesaadavaks.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon ja liikmesriigid tagavad ühiselt artiklis 12 osutatud tolli mitmeaastases strateegiakavas loetletud Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamise ja käitamise, sh projekteerimise, spetsifitseerimise, vastavustestimise, kasutuselevõtu, hoolduse, edasiarendamise, turvalisuse, kvaliteedi tagamise ja -kontrolli.

1.  Komisjon ja liikmesriigid tagavad ühiselt artiklis 12 osutatud tolli mitmeaastases strateegiakavas loetletud Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamise ja käitamise, sh nende projekteerimise, spetsifitseerimise, vastavustestimise, kasutuselevõtu, hoolduse, edasiarendamise, kaasajastamise, turvalisuse, kvaliteedi tagamise ja -kontrolli.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Programm „Toll“ peab olema järjepidev ja kasutama ära võimalikku koostoimet teiste ELi tegevusprogrammide ja fondidega, millel on sarnased eesmärgid seotud valdkondades, näiteks programm „Fiscalis“, ELi pettustevastase võitluse programm ja ühtse turu programm, samuti Sisejulgeolekufond ja integreeritud piirihalduse fond (tollikontrolli seadmete ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahend), reformi tugiprogramm, digitaalse Euroopa programm, Euroopa ühendamise rahastu ning omavahendite otsus, rakendusmäärused ja meetmed.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamise ja käitamise üldine koordineerimine nende toimivuse, vastastikuse ühenduvuse ja pideva täiustamise ning samaaegse rakendamise tagamiseks;

(b)  Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamise ja käitamise üldine koordineerimine nende toimivuse, kübervastupidavusvõime, vastastikuse ühenduvuse ja pideva täiustamise ning samaaegse rakendamise tagamiseks;

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a)  tõhus ja kiire teabevahetus liikmesriikidega ja liikmesriikide vahel, et ühtlustada Euroopa elektrooniliste süsteemide juhtimist;

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2 – punkt e b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e b)  õigeaegne ja läbipaistev teabevahetus liidu ja liikmesriikide tasandite IT-süsteemide rakendamisega seotud sidusrühmadega, eelkõige viivituste suhtes liiduga seotud ja riigisiseste komponentide rakendamisel ja eelarve kasutamisel.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  „riiklik osa“ – riigi tasandil välja töötatud osa Euroopa elektroonilistest süsteemidest, mis on kättesaadav sellise osa loonud või selle ühisele loomisele kaasa aidanud liikmesriigile;

(b)  „riiklik osa“ – riigi tasandil välja töötatud osa Euroopa elektroonilistest süsteemidest, mis on kättesaadav sellise osa loonud või selle ühisele loomisele näiteks liikmesriikide rühma koostöös läbi viidud IT-arenduse projekti raames kaasa aidanud liikmesriigile;

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriigid teatavad komisjonile iga neile lõikes 1 osutatud tolli mitmeaastase strateegiakava alusel antud ülesande täitmisest. Nad annavad komisjonile korrapäraselt aru oma ülesannete täitmisel tehtud edusammudest.

3.  Liikmesriigid teatavad komisjonile iga neile lõikes 1 osutatud tolli mitmeaastase strateegiakava alusel antud ülesande täitmisest. Nad annavad komisjonile korrapäraselt aru oma ülesannete täitmisel tehtud edusammudest ning nende elluviimise prognoositavate viivituste kohta, kui see on asjakohane.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Hiljemalt iga aasta 31. oktoobril koostab komisjon lõikes 4 osutatud aastaaruannete põhjal koondaruande, milles hinnatakse liikmesriikide ja komisjoni edusamme lõikes 1 osutatud kava rakendamisel, ja avaldab selle.

5.  Hiljemalt iga aasta 31. oktoobril koostab komisjon lõikes 4 osutatud aastaaruannete põhjal koondaruande, milles hinnatakse liikmesriikide ja komisjoni edusamme lõikes 1 osutatud kava rakendamisel ning mis hõlmab teavet kava vajalike kohanduste või viivituste kohta, ja avaldab selle.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi rakendatakse finantsmääruse artiklis 108 osutatud mitmeaastaste tööprogrammide kaudu.

1.  Programmi rakendatakse finantsmääruse artiklis 108 osutatud ühe- või mitmeaastaste tööprogrammide kaudu. Mitmeaastane tööprogramm võib hõlmata kuni kolme aasta pikkust ajavahemikku, et vajaduse korral oleks võimalik teha kohandusi.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjon võtab mitmeaastased tööprogrammid vastu rakendusaktidega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 18 lõikes 2 osutatud menetlusega.

2.  Komisjon võtab mitmeaastased tööprogrammid vastu rakendusaktidega ning edastab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 18 lõikes 2 osutatud menetlusega.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Mitmeaastane tööprogramm tugineb varasematest programmidest saadud kogemustele.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 3 sätestatud programmi erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, on esitatud 2. lisas.

1.  Kooskõlas finantsmääruse artikli 38 lõike 3 punkti e alapunkti 1 kohase aruandluskohustusega esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teabe programmi tulemuslikkuse kohta. Tulemuslikkuse aruanne hõlmab teavet nii edusammude kui ka puudujääkide kohta.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Selleks et tagada programmi eesmärkide täitmisel tehtud edusammude tulemuslik hindamine, antakse komisjonile volitus võtta artikli 17 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et hindamisel kasutatavate näitajate läbivaatamise ja vajaduse korral lisamise teel muuta 2. lisa ning täiendada käesolevat määrust järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega.

2.  Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 3 sätestatud programmi erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta on esitatud II lisas. Selleks et tagada programmi eesmärkide täitmisel tehtud edusammude tulemuslik hindamine, antakse komisjonile volitus võtta artikli 17 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et hindamisel kasutatavate näitajate läbivaatamise ja vajaduse korral lisamise teel muuta 2. lisa ning täiendada käesolevat määrust järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega, et esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule ajakohastatud kvalitatiivne ja kvantitatiivne teave programmi tulemuslikkuse kohta.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu vahendite saajatele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

3.  Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikud andmed on võrreldavad ja täielikud ning neid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu vahendite saajatele proportsionaalsed aruandlusnõuded. Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule usaldusväärset teavet kasutatud tulemuslikkuse andmete kvaliteedi kohta.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Hindamised toimuvad piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.

1.  Hinnatakse programmi tulemusi, mõju, tulemuslikkust, tõhusust, kasulikkust ja ELi lisaväärtust ning hindamised toimuvad piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis. Hindamiste käigus tuleks selgelt eristada programmi rakendamist liidus ja kolmandates riikides.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust.

2.  Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui kolm aastat pärast programmi rakendamise algust.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Vahehindamise raames esitatakse tähelepanekud, mis on vajalikud, et teha otsus programmi järelmeetmete kohta pärast 2027. aastat ja selle eesmärkide kohta.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Programmi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemikku viib komisjon läbi programmi lõpphindamise.

3.  Programmi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui kolm aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemikku viib komisjon läbi programmi lõpphindamise.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

4.  Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega ja saadud kogemustega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui kolmas riik osaleb programmis rahvusvahelise lepingu kohase otsuse alusel või muu õigusliku vahendi alusel, annab kolmas riik vahendite saamise tingimusena vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastase Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi. OLAFi puhul hõlmavad need õigused ka õigust toimetada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi.

Kui kolmas riik osaleb programmis rahvusvahelise lepingu raames võetud otsuse või muu õigusliku vahendi alusel, annab kolmas riik vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF), Euroopa Kontrollikojale ja Euroopa Prokuratuurile (EPPO) vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi. OLAFi ja EPPO puhul hõlmavad need õigused ka õigust toimetada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning nõukogu määruses (EL) nr 1939/2017, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liidu rahastuse saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

1.  Liidu rahastuse saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle maksimaalse nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjon võtab info- ja kommunikatsioonimeetmeid vastavalt programmile, võetud meetmetele ja saadud tulemustele. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.

2.  Komisjon võtab artiklis 13 osutatud tööprogrammide raames korrapäraselt info- ja kommunikatsioonimeetmeid vastavalt programmile, võetud meetmetele ja saadud tulemustele. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesolev määrus ei mõjuta määruse (EL) nr 1294/2013 alusel rakendatavate meetmete jätkumist või muutmist kuni nende meetmete lõpetamiseni ning nimetatud määrust kohaldatakse nende meetmete suhtes kuni nende lõpetamiseni.

1.  Käesolev määrus ei mõjuta määruse (EL) nr 1294/2013 alusel rakendatavate meetmete jätkumist või muutmist ning nimetatud määrust kohaldatakse nende meetmete suhtes kuni nende lõpetamiseni.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Tollikoostöö programmi „Toll“ loomine

Viited

COM(2018)0442 – C8-0261/2018 – 2018/0232(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

IMCO

14.6.2018

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

CONT

5.7.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Wolf Klinz

7.9.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

18.10.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

20.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

18

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Jonathan Bullock, Tamás Deutsch, Luke Ming Flanagan, Ingeborg Gräßle, Wolf Klinz, Bogusław Liberadzki, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Bart Staes, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Richard Ashworth, Caterina Chinnici, Karin Kadenbach, Andrey Novakov, Julia Pitera, Miroslav Poche

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

John Howarth

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

18

+

ALDE

Nedzhmi Ali, Wolf Klinz

GUE/NGL

Luke Ming Flanagan

PPE

Richard Ashworth, Tamás Deutsch, Ingeborg Gräßle, Andrey Novakov, Julia Pitera, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Tomáš Zdechovský

S&D

Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Caterina Chinnici, John Howarth, Karin Kadenbach, Bogusław Liberadzki, Miroslav Poche

VERTS/ALE

Bart Staes

1

EFDD

Jonathan Bullock

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Tollikoostöö programmi „Toll“ loomine

Viited

COM(2018)0442 – C8-0261/2018 – 2018/0232(COD)

EP-le esitamise kuupäev

8.6.2018

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

IMCO

14.6.2018

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

14.6.2018

CONT

5.7.2018

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Maria Grapini

19.6.2018

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

5.11.2018

21.11.2018

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

6.12.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

33

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

John Stuart Agnew, Pascal Arimont, Carlos Coelho, Sergio Gaetano Cofferati, Lara Comi, Anna Maria Corazza Bildt, Daniel Dalton, Nicola Danti, Dennis de Jong, Pascal Durand, Maria Grapini, Robert Jarosław Iwaszkiewicz, Philippe Juvin, Antonio López-Istúriz White, Eva Maydell, Marlene Mizzi, Jiří Pospíšil, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Olga Sehnalová, Jasenko Selimovic, Igor Šoltes, Ivan Štefanec, Richard Sulík, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Mihai Ţurcanu, Anneleen Van Bossuyt, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Lucy Anderson, Anna Hedh, Arndt Kohn, Matthijs van Miltenburg

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

John Howarth, Nosheena Mobarik, Flavio Zanonato

Esitamise kuupäev

13.12.2018


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

33

+

ALDE

ECR

EFDD

GUE/NGL

PPE

 

S&D

Verts/ALE

Jasenko Selimovic, Matthijs van Miltenburg

Daniel Dalton, Nosheena Mobarik, Richard Sulík, Anneleen Van Bossuyt

Marco Zullo

Dennis de Jong

Pascal Arimont, Carlos Coelho, Lara Comi, Anna Maria Corazza Bildt, Philippe Juvin, Antonio López-Istúriz White, Eva Maydell, Jiří Pospíšil, Andreas Schwab, Ivan Štefanec, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Mihai Ţurcanu

Lucy Anderson, Sergio Gaetano Cofferati, Nicola Danti, Maria Grapini, Anna Hedh, John Howarth, Arndt Kohn, Marlene Mizzi, Christel Schaldemose, Olga Sehnalová, Flavio Zanonato

Pascal Durand, Igor Šoltes

2

EFDD

John Stuart Agnew, Robert Jarosław Iwaszkiewicz

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 11. jaanuar 2019Õigusalane teave