Menetlus : 2017/2023(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0465/2018

Esitatud tekstid :

A8-0465/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 17/01/2019 - 10.5

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0037

RAPORT     
PDF 456kWORD 62k
13.12.2018
PE 622.144v06-00 A8-0465/2018

relvakonfliktides ja sõdades röövitud kunstiteoste ja kultuuriväärtuste piiriülese tagastamise nõuete kohta

(2017/2023(INI))

Õiguskomisjon

Raportöör: Pavel Svoboda

Arvamuse koostaja (*):Nikolaos Chountis, kultuuri- ja hariduskomisjon

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

relvakonfliktides ja sõdades röövitud kunstiteoste ja kultuuriväärtuste piiriülese tagastamise nõuete kohta

(2017/2023(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 1954. aasta Haagi konventsiooni kultuuriväärtuste kaitse kohta relvakonflikti korral ja selle teist protokolli, mis võeti vastu 1999. aasta märtsis,

–  võttes arvesse oma 14. detsembri 1995. aasta resolutsiooni röövitud vara tagastamise kohta juudi kogukondadele(1) ja 16. juuli 1998. aasta resolutsiooni holokausti ohvrite vara tagastamise kohta(2),

–  võttes arvesse detsembris 2016 vastu võetud meetmepaketti, mille eesmärk on suurendada ELi suutlikkust võidelda terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse rahastamise vastu, täites 2. veebruari 2016. aasta terrorismi rahastamise vastases tegevuskavas (COM(2016)0050) võetud kohustusi, ning komisjoni ettepanekut võtta vastu määrus kultuuriväärtuste impordi kohta (COM(2017)0375),

–  võttes arvesse oma 30. aprilli 2015. aasta resolutsiooni kultuurimälestiste hävitamise kohta ISISe/Da'eshi poolt(3),

–  võttes arvesse 24. juuni 1995. aasta UNIDROIT’ konventsiooni varastatud või ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtuste kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/60/EL liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise kohta(4),

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni I protokolli artiklit 1,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 17,

–  võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 116/2009 kultuuriväärtuste ekspordi kohta(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades(6), eriti selle artiklit 4,

–  võttes arvesse oma 17. detsembri 2003. aasta resolutsiooni selliste kaupade siseturul vaba liikumise õigusraamistiku kohta, mille omandiõigus ilmselt vaidlustatakse(7),

–  võttes arvesse liidu sisepoliitika peadirektoraadi 2016. aasta uurimust, milles käsitleti relvakonfliktides ja sõdades röövitud kunstiteoste piiriülese tagastamise nõudeid ja alternatiive kohtuvaidlustele,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)(8),

–  võttes arvesse UNESCO 14. novembri 1970. aasta kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude konventsiooni,

–  võttes arvesse nõukogu 4. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni 14232/12 kultuuriväärtuste valdkonnas pädevate õiguskaitseasutuste ja õiguskaitse ekspertide mitteametliku võrgustiku (EU CULTNET) loomise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust (A8-0465/2018),

A.  arvestades, et Interpoli hinnangul on kunstiteoste must turg muutumas sama tulusaks kui uimastite, relvade ja võltsitud kaupade turg;

B.  arvestades, et vastavalt mõjuhinnangule, mis esitati komisjoni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kultuuriväärtuste impordi kohta (COM(2017)0375), on 80–90 % maailmas müüdavatest antikviteetidest ebaseadusliku päritoluga;

C.  arvestades, et kultuuripärand on tsivilisatsiooni üks põhielemente – arvestades muu hulgas selle sümboolset väärtust ja inimkonda ühendavat kultuurimälu; arvestades, et viimastel aastatel on sõdivad rühmitused ja terroriüksused kogu maailmas toime pannud maailma kultuuripärandi vastaseid kuritegusid, ning arvestades, et ELi müüakse ja imporditakse teatavatest ELi mittekuuluvatest riikidest väärtuslikke kunstiteoseid, skulptuure ja arheoloogilisi esemeid ning sellest saadavat kasumit võidakse kasutada terroritegevuse rahastamiseks; arvestades, et oluline on võtta kindel kohustus võidelda kultuuriväärtustega ebaseadusliku kauplemise vastu, sealhulgas Liibüas, Süürias ja Iraagis relvakonfliktides ja sõdades röövitud kunstiteostega kaubitsemise vastu; arvestades, et kultuuriväärtused on suure kultuurilise, kunstilise, ajaloolise ja teadusliku tähtsusega ning neid tuleb kaitsta ebaseadusliku omastamise ja rüüstamise eest;

D.  arvestades, et varsti pärast II maailmasõja lõppu püüti leida röövitud varasid leida ja päritoluriikidele tagastada;

E.  arvestades, et tuleb tagada ebaseaduslikult müüdud ja/või väljakaevatud või omandatud objektide tagastamine, pidades silmas ELi kohustust tagada õiglane õigusemõistmine ja kannatanutele hüvitise maksmine, samuti UNESCO põhikirja ja pärandi kaitse konventsioonide järgimine;

F.  arvestades, et Washingtoni konverentsi natside poolt konfiskeeritud kunstiteoseid käsitlevates põhimõtetes, Vilniuse foorumil ja holokausti aegseid varasid ja nendega seotud küsimusi käsitlevas Terezini deklaratsioonis rõhutatakse konkreetsete kinnisvarade tagastamise tähtsust; arvestades, et pärast Washingtoni konverentsi on tagastatud hinnanguliselt 1000–2000 kunstiteost(9); arvestades, et viimastel aastatel tagastatud kunstiteoste kohta puudub täielik nimekiri;

G.  arvestades, et paljud kunstiteosed on endiselt kadunud ning tuleks tagastada õiguspärastele omanikele või nende pärijatele; arvestades, et 1998. aasta Washingtoni konverentsil ütles Jonathan Petropoulos, et tema hinnangul on kogu Euroopas varastatud umbes 650 000 kunstiteost ning Ronald Lauder teatas, et endiselt on kadunud 11 000 kunstiteost, mille väärtus oli sel ajal (1998) 10–30 miljardit USA dollarit; arvestades, et organisatsioon Claims Conference-WJRO annab üldise vastuse, et täpsed hinnangud puuduvad: varastatud on umbes 650 000 kunstiteost, millest ligikaudu 100 000 on endiselt kadunud;

H.  arvestades, et vaidluste osapooled puutuvad endiselt kokku õiguslike probleemidega, mis on ühelt poolt seotud nende nõuete väga spetsiifilise iseloomuga ja teiselt poolt sõjajärgsete restitutsiooniseaduste kehtivuse lõppemisega, konventsionaalsete õigusnormide tagasiulatuva jõu puudumisega, „röövitud kunstiteose“ määratluse puudumisega, nõuete aegumisega ning igamise ja hea usu sätetega;

I.  arvestades, et röövitud kunstiteoste ja kultuuriväärtuste tagastamise nõudeid on peamiselt käsitletud rahvusvahelises avalikus õiguses; arvestades, et seda peavad täiendama rahvusvahelise eraõiguse tugevamad normid;

J.  arvestades, et nii rahvusvahelisel kui ka ELi tasandil ei ole piisavalt välja arendatud eraõiguslikku mõõdet, mis tekitab röövitud kunstiteoste ja kultuuriväärtuste piiriülese tagastamise asjades õiguslikku ebakindlust mitte ainult seoses natside röövitud kunstiteoste üleandmise lõpuleviimisega, vaid ka tulevaste juhtumitega;

K.  arvestades, et puuduvad ELi õigusaktid, mis reguleeriksid eksplitsiitselt ja kõikehõlmavalt eraisikute relvakonfliktides ja sõdades röövitud kunstiteoste ja kultuuriväärtuste piiriülese tagastamise nõudeid;

L.  arvestades, et UNESCO valmistab koos suurte oksjonifirmade, muuseumide ja tunnustatud kollektsionääridega Euroopas ette kõrgetasemelisi uuringuid selliste teoste päritolu selgitamiseks, et neid saaks omanikele tagastada;

M.  arvestades, et Rahvusvaheline Muuseumide Nõukogu (ICOM) on juba rohkem kui kümme aastat avaldanud ebaseadusliku kauplemise objektidena eriti ohustatud esemete kategooriate „punaseid nimekirju“, mille eesmärk on täiendada Interpoli varastatud omandi andmebaasi;

1.  väljendab kahetsust, et siiamaani pole tegelikult rakendatud mingeid järelmeetmeid seoses parlamendi resolutsiooniga, milles käsitletakse õigusraamistikku sellise vara vaba liikumise kohta siseturul, mille omanikustaatust võidakse tõenäoliselt vaidlustada, ja milles parlament kutsus komisjoni üles viima läbi uuringut tsiviil- ja menetlusõiguse normide eri aspektide, lähteriigi kindlaksmääramise, kataloogisüsteemide, alternatiivsete vaidluste lahendamise mehhanismide ning piiriülese koordineeriva haldusasutuse loomise väärtuse kohta; on seisukohal, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 lõige 2 võiks olla õiguslik alus liidule selles valdkonnas volituste andmiseks;

2.  rõhutab, et kunstiteoste ja muude kultuuriväärtuste röövimine relvakonfliktides ja sõdades ning ka rahu ajal on oluline ühine probleem, millega tuleb tegeleda nii ennetamise kui ka röövitud kultuuriväärtuste tagastamise aspektist, et tagada ühiskondade, kogukondade, rühmade ja üksikisikute kultuuripärandi ja identiteedi terviklikkus ning seda kaitsta;

3.  märgib, et ELi tasandil pole pööratud piisavalt tähelepanu muu hulgas relvakonfliktides ja sõdades röövitud, varastatud või ebaseaduslikult omandatud kunstiteoste ja kultuuriväärtuste tagastamisele, eelkõige eraõiguse, rahvusvahelise õiguses ja tsiviilkohtumenetluses; palub komisjonil seetõttu uurida võimalust kaitsta, toetada ja soodustada riigi poolt sanktsioneeritud rüüstamise tulemusena kaduma läinud või omastatud ning relvakonfliktides röövitud kultuuriväärtuste piiriülese tagastamise nõudeid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles andma soovitusi ja suuniseid, et suurendada teadlikkust vajadusest toetada liikmesriikide asutusi tagastamisnõuete lahendamisel;

4.  rõhutab, et sellised institutsioonid nagu UNESCO ja Interpol nõuavad kultuuripärandi kaitse tugevdamist ja riikide mõjuvõimu suurendamist varade tagastamist hõlbustavate meetmete rakendamiseks;

5.  peab kahetsusväärseks, et puuduvad usaldusväärsed statistilised andmed kultuuriväärtuste röövimise ja ebaseadusliku kaubanduse täpse ulatuse kohta; palub komisjonil ja liikmesriikidel selle kohta usaldusväärseid statistilisi andmeid koguda;

6.  väljendab muret selle pärast, et valdav osa praegustest poliitilistest ja seadusandlikest algatustest keskendub üksnes avalikule, haldus- ja/või kriminaalõigusele; rõhutab, et tervikliku õigusraamistiku loomiseks tuleb rohkem arvesse võtta eraõigust; palub pädevatel asutustel selle saavutamiseks rakendada kõiki asjakohaseid meetmeid ja algatusi;

7.  on seisukohal, et vaja on edasist uurimist, et heita valgust kultuuriväärtustega ebaseadusliku kauplemise pimealale, ning koguda paremat teavet selle ulatuse, struktuuri ja suuruse kohta, nagu seda tehakse Saksamaal praegu jätkuva ILLICID projekti abil;

8.  väljendab heameelt selle üle, et mõned liikmesriigid on tunnistanud, et relvakonfliktides ja sõdades röövitud, varastatud või ebaseaduslikult omandatud kunstiteoste ja kultuuriväärtuste tagastamise nõuetega seotud ainulaadsete probleemidega tuleb tegeleda, et jõuda õiguslike lahendusteni, mis tagaksid relvakonfliktide või sõdade ajal oma kunstiteostest ebaõiglaselt ilma jäänud isikute, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja usuühenduste omandiõiguse järgimise;

9.  rõhutab, kui oluline on suurendada kollektiivset teadlikkust ebaseaduslikest tegudest ning tuletab meelde, et igal omanikult ära võetud objektil on ajalooline ja teaduslik väärtus, mis rööviga alatiseks kaotsi läheb;

10.  märgib, et kõige tõhusam viis kultuuriväärtustega kaubitsemise ja ebaseadusliku kunstituru laienemise vastase võitluse ning varade tagastamise toetamiseks on edendada õiglast toimimist ja käitumist kunstikaubanduse ja tagastamise valdkonnas, pidades silmas nii selle eeldatavat ennetavat mõju kui ka sundivat või karistavat mõju;

11.  on seisukohal, et selliste reeglite tagamiseks, millega tõhusalt ennetada kunstiteoste ja kultuuriväärtuste röövimist ja salakaubavedu, ning täielikult läbipaistva, vastutustundliku ja eetilise ülemaailmse kunstituru saavutamiseks peaks komisjon püüdma teha koostööd kolmandate riikidega, et luua viljakad partnerlused, võttes seejuures arvesse UNIDROIT 1995. aasta varastatud või ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtuste konventsioonis sätestatud põhimõtteid;

12.  on seisukohal, et ELi seadusandlikud meetmed, sealhulgas rahvusvahelise eraõiguse mõõtme edendamine, peaksid olema suunatud vaid tulevasele kauplemisele;

13.  on seisukohal, et kui eesmärk on luua Euroopas vastutustundlik ja eetiline kunstiteoste turg, siis on aeg jätta selja taha keerukate üksikasjade ja nüanssidega tegelemise aastad; kutsub komisjoni sellega seoses üles määrama kindlaks tsiviilõiguse meetmed, mis aitaksid ületada keerulisi probleeme, millega puutuvad kokku eraisikud, kes üritavad tegelikult neile kuuluvaid kunstiteoseid tagasi saada; palub komisjonil samal ajal välja töötada uue aruteluraamistiku, et selgitada välja parimad tavad ja lahendused oleviku ja tuleviku jaoks;

14.  tunnustab komisjoni 13. juuli 2017. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kultuuriväärtuste impordi kohta (COM(2017)0375) ja tunnustab parlamendi 25. oktoobril 2018. aastal selle eelnõu kohta vastu võetud muudatusettepanekuid; rõhutab kunstituru ülemaailmset ulatust ja eraomanduses olevate esemete hulka arvesse võttes veel kord, et relvakonfliktides ja sõdades röövitud kunstiteoste ja kultuuriväärtuste piiriülese tagastamise valdkonnas tuleb teha täiendavaid jõupingutusi; rõhutab, et päritolu uurimine ja üle-euroopaline koostöö on osutunud kasulikuks röövitud esemete kindlakstegemisel ja hiljem tagastamisel ning on mõnel juhul aidanud ära hoida terrorirühmituste või sõdade rahastamist;

15.  peab kahetsusväärseks, et päritolu kindlaksmääramist ja hoolsuskohustust puudutavate eeskirjade puudumise, nende ebapiisavuse või liikmesriikide vaheliste erinevuste tõttu ei saa paljusid piiriülese tagastamise nõudeid tulemuslikult ja kooskõlastatult ellu viia, mis võib omakorda soodustada röövimist ja ebaseaduslikku kauplemist ning hoogustada salakaubavedu; märgib, et kuna puuduvad ühtsed standardid, jääb kohaldatav menetlus tihti ebaselgeks kõigile sidusrühmadele, sealhulgas nii muuseumitele, kunstikaupmeestele ja kollektsionääridele kui ka turistidele ja reisijatele; palub seda arvesse võttes, et komisjon ühtlustaks päritolu kindlaksmääramise nõudeid ja võtaks neisse Rahvusvahelise Eraõiguse Ühtlustamise Instituudi (UNIDROIT) 1995. aasta varastatud või ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtuste konventsiooni aluspõhimõtted;

16.   rõhutab, et röövitud kunstiteoste kindlakstegemiseks, nende seaduslikele omanikele tagastamise hõlbustamiseks, täielikult läbipaistva, vastutustundliku ja eetilise kunstituru saavutamiseks ning relvakonfliktides ja sõdades kunstiteoste ja kultuuriväärtuste röövimise ja nendega ebaseadusliku kauplemise tõhusaks ennetamiseks ja ärahoidmiseks on tingimata vaja aktiivselt edendada kvaliteetse ja sõltumatu kunstiteoste päritolu kindlaksmääramise süsteemset kasutamist; juhib tähelepanu võimalustele, mida Euroopa rahastamisvahendid selles valdkonnas pakuvad; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles soodustama ja toetama päritolu uurimise ja kindlaksmääramise alaseid spetsiaalseid koolitusprogramme liidu ja liikmesriikide tasandil, et võimaldada eelkõige kultuuriväärtustega ebaseadusliku kauplemise vastases võitluses osalejatel arendada ja täiustada oma erialateadmisi, muu hulgas piiriüleste projektide kaudu;

17.  on seisukohal, et päritolu kindlaksmääramine on tihedalt seotud kunstiteoste omandamisel kohaldatava hoolsuskohustusega ja kujutab endast kõigi kunstiturul osalejate jaoks suurt mureküsimist, kuna varastatud kunstiteoste omandamine, kas teadlikult või hooletusest, on teatavate riigi tasandi õigusaktide kohaselt karistatav;

18.  on seisukohal, et kindlasti tuleks hoolitseda selle eest, et koostada kõikehõlmav nimekiri kultuuriväärtustest, sealhulgas juutidele kuulunud kultuuriväärtustest, mille natsid ja liitlased röövisid, alates nende röövimisest kuni tänapäevani; nõuab tungivalt, et komisjon toetaks kataloogisüsteemi, mida saaksid kasutada avalikud asutused ja erakunstikollektsioonid, et koguda andmeid röövitud, varastatud või ebaseaduslikult omandatud kultuuriväärtuste asukoha ja esitatud nõuete täpse staatuse kohta; palub komisjonil toetada digiteerimisprojekte, millega luuakse digitaalseid andmebaase või ühendatakse olemasolevaid andmebaase, et hõlbustada selliste andmete vahetamist ja päritolu kindlaksmääramist;

19.  on seisukohal, et põhjaliku päritolu kindlaksmääramise võimaldamiseks on vaja koostada võimalikult üksikasjalik dokumentatsioon või tehingute register; palub komisjonil aktiivselt toetada ühiste suuniste koostamist selliste registrite kohta ja võtta vajalikud meetmed, et ärgitada liikmesriike kehtestama elukutselistele kunstiturul tegutsejatele üldine kohustus pidada tehingute registrit ja üleüldiselt järgida UNIDROIT 1995. aasta varastatud või ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtuste konventsiooni;

20.  palub komisjonil ergutada päritolu uurimist ja kindlaksmääramist kogu liidus ning toetada seda rahaliselt; teeb komisjonile ettepaneku korraldada arutelufoorum, et vahetada häid kogemusi ning leida parimad võimalikud lahendused tänaseks ja edaspidiseks;

21.  palub komisjonil kaaluda spetsiaalse alternatiivse vaidluste lahendamise mehhanismi, näiteks vahekohtu ja vahenduse hübriidvormi loomist röövitud kunstiteoste ja kultuuriväärtuste tagastamisnõuete käsitlemiseks, et ületada praegused õiguslikud takistused; rõhutab, kui olulised on selged normid ning läbipaistvad ja neutraalsed menetlused;

22.  märgib, et hagide aegumine tekitab hagejatele vara tagastamise küsimustes sageli probleeme; palub komisjonil seda probleemi hinnata ning leida õige tasakaal röövitud kunstiteoste, sh natside röövitud kunstiteoste tagastamise nõuetele kehtiva aegumisperioodi osas, millega võetaks arvesse nii rüüstamise ja varguste ohvrite kui ka turu huve; on seisukohal, et eeskujuks võiks olla USA holokausti ajal võõrandatud kunstiteoste tagastamise seadus;

23.  palub komisjonil kaaluda seadusandlike meetmete võtmist, et tugevdada relvakonfliktides ja sõdades röövitud kunstiteoste ja kultuuriväärtuste piiriülese tagastamise nõudeid rahvusvahelise eraõiguse normidega;

24.  palub ELi pädevatel asutustel ärgitada liikmesriike jagama teavet kultuuriväärtuste päritolu kontrollimise valdkonnas rakendatavate tavade kohta ning intensiivistama koostööd, et ühtlustada kontrollimeetmed ja haldusmenetlused, mille eesmärk on määrata kindlaks kultuuriväärtuste päritolu;

25.  juhib tähelepanu mõiste „hoolsuskohustus“ tõlgendamise puudulikule koordineerimisele liikmesriikide tasandil; palub komisjonil selgitada hoolsuskohustuse mõistet seoses hea usu põhimõttega; märgib, et näiteks kultuurivara rahvusvahelist üleandmist käsitleva Šveitsi föderaalseaduse artiklis 16 keelatakse kauplejatel ja oksjonipidajatel sooritada kunstitehingut, kui neil on eseme päritolu suhtes kahtlusi; märgib, et selle seadusega pannakse tõendamiskohustus osaliselt müüjale; samas ei saa aga kunstiteose valdaja tugineda hea usu põhimõttele, kui ta ei suuda tõendada, et oli selle omandamise ajal piisavalt hoolas; palub komisjonil võtta meetmeid, mille eesmärk on teavitada kunstiturgu ja ka kultuuriväärtuste võimalikke ostjaid päritolu kindlaksmääramise tähtsusest, kuna päritolu kindlaksmääramine on seotud hoolsuskohustusega;

26.  nõuab, et komisjon töötaks välja ühtsed põhimõtted nende avalike või eraarhiivide kasutamise kohta, mis sisaldavad teavet vara tuvastamise ja asukoha kohta ning kaardistaks põhjalikult olemasolevad kultuuriväärtuste andmebaasid ja looks saadaolevat teavet arvesse võtva keskse metaandmebaasi, mida ajakohastatakse korrapäraselt ja mida saavad kasutada kõik asjaosalised; on seisukohal, et sellise keskse metaandmebaasi põhjal tuleks luua ühine kataloogisüsteem, milles võiks kasutada esemete standarditud identifitseerimist; palub komisjonil sellega seoses ergutada Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu (ICOM) ja teiste organisatsioonide loodud ja edendatud esemete identifitseerimise kontrollnimekirja kasutuselevõtmist turustandardina kogu siseturul; juhib tähelepanu asjaolule, et selline andmebaas peaks olema ühendatud INTERPOLi varastatud kunstiteoste andmebaasi ja seda tuleks regulaarselt ajakohastada;

27.  leiab, et põhjalikumat ja täpset päritolu kindlaksmääramist võimaldav dokumentatsioon või kultuuriväärtuste tehingute register võiksid olla eespool nimetatud andmebaasi kasulikuks täienduseks; palub komisjonil võtta vajalikke meetmeid, et ergutada liikmesriike kehtestama elukutselistele kunstiturul tegutsejatele üldine kohustus pidada tehingute registreid ja üleüldiselt järgida UNIDROIT 1995. aasta varastatud või ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtuste konventsiooni;

28.  on seisukohal, et keskne andmebaas peaks toimima ühise kataloogisüsteemi põhjal, mille puhul objektid identifitseeritakse standardselt (võttes arvesse selliseid näitajaid nagu materjal, tehnika, mõõdud, pealiskirjad, pealkiri, teema, kuupäev või periood jne);

29.  palub komisjonil määrata kindlaks ühtsed põhimõtted, kuidas teha kindlaks omanikustaatus või omandiõigus, ning aegumist, tõendamisstandardeid ning röövimise ja kunstiteose mõisteid käsitlevad normid, võttes arvesse liikmesriikides kehtivaid sellekohaseid reegleid;

30.  palub liikmesriikidel ja kandidaatriikidel teha kõik vajalikud jõupingutused võtmaks meetmeid, et tagada selliste mehhanismide loomine, mis soodustavad käesolevas resolutsioonis nimetatud vara tagastamist, ning võtta arvesse, et inimsusvastaste kuritegude käigus röövitud, varastatud või ebaseaduslikult omandatud kunstiteoste tagastamine õiguspärastele nõudjatele on vastavalt Euroopa inimõiguste konventsiooni I protokolli artiklile 1 üldise huvi küsimus;

31.  rõhutab, et selliste reeglite tagamiseks, mis aitaksid tõhusalt ennetada kunstiteoste ja kultuuriväärtuste röövimist ja salakaubavedu, ning täielikult läbipaistva, vastutustundliku ja eetilise ülemaailmse kunstituru saavutamiseks peaks komisjon püüdma teha koostööd kolmandate riikidega ning looma viljakaid partnerlusi, võttes seejuures arvesse UNIDROIT 1995. aasta varastatud või ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtuste konventsioonis sätestatud põhimõtteid ja Euroopa inimõiguste konventsiooni protokolli nr 1 artiklit 1;

32.  tuletab meelde, et haridus soodustab kunstiteoste ja muude kultuuriväärtuste austamist ja hindamist kultuuripärandi sümbolitena ning seetõttu on sellel oluline roll kultuuriväärtuste röövimise ja nendega ebaseadusliku kauplemise ennetamises ja selle ärahoidmises; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ergutama ja toetama sellealaseid haridus- ja teadlikkuse suurendamise meetmeid, kaasa arvatud mitteformaalses ja informaalses õpikeskkonnas;

33.  palub komisjonil ja kõigil pädevatel asutustel võtta meetmeid, mille eesmärk on teavitada kunstiturgu ja ka kultuuriväärtuste võimalikke ostjaid päritolu kindlaksmääramise tähtsusest, kuna päritolu kindlaksmääramine on seotud hoolsuskohustusega;

34.  tuletab meelde, et võitluses ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise vastu on oluline politsei- ja tolliteenistuste tihe koostöö ELi ja rahvusvahelisel tasandil;

35.  toetab mõtet, et röövitud, varastatud või ebaseaduslikult omandatud kunstiteoste ja kultuuriväärtuste piiriülese tagastamise menetlusi ning päritolu kindlaksmääramise aktiivset edendamist tuleks käsitleda Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 algatuse raames; palub seetõttu komisjonil ja tema moodustatud töörühmal võtta see küsimus Euroopa kultuuripärandiaasta meetmeid täpsustavasse töökavasse;

°

°  °

36.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

  EÜT C 17, 22.1.1996, lk 199.

(2)

  EÜT C 292, 21.9.1998, lk 166.

(3)

  ELT C 346, 21.9.2016, lk 55.

(4)

  ELT L 159, 28.5.2014, lk 1.

(5)

  ELT L 39, 10.2.2009, lk 1.

(6)

  ELT L 351, 20.12.2012, lk 1.

(7)

  ELT C 91E, 15.4.2004, lk 500.

(8)

  ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.

(9)

1 Allikas: Claims Conference-WJRO Looted Art and Cultural Property Initiative.


SELETUSKIRI

Viimastel aastatel on röövitud kunstiteoste ja kultuuriväärtuste tagastamise küsimus tõusnud nii ajalooliste uurimuste kui ka avaliku teadvuse esiplaanile. Sõjaajal vägivaldse rüüstamise käigus röövitud, konfiskeeritud või nähtavasti õiguspäraste tehingute või oksjonite käigus omanikku vahetanud kultuuriväärtuste probleem on jätkuvalt osa inimkonna ajaloost. Koloniaalajastu röövimised ning röövimised Süürias ja Iraagis on endiselt tohutu probleem.

Üks suurimaid organiseeritud ja institutsionaliseeritud kunstiteoste varguseid ajaloos toimus II maailmasõja ajal. Natsid konfiskeerisid või varastasid miljoneid kultuurilise tähtsusega esemeid. Täna, kui sõja lõpust on möödunud üle 70 aasta, on tuhanded kunstiteosed endiselt kadunud ning ootavad tagastamist õiguspärastele omanikele või nende pärijatele. Kohtud ei suuda sageli vastavaid nõudeid hinnata.

Rahvusvahelise õiguse järgi oli see röövimine ebaseaduslik. Sõja ajal väljendas ÜRO selgelt, et riikide poolt enda valdusesse saadud röövitud vara tuleb tagastada päritoluriigile, et see antaks üle õiguspärasele omanikule. Seejärel anti sellisele röövitud varale eristaatus Nürnbergi protsessis, mille käigus otsustati selgelt, et kooskõlas Nürnbergi harta artikli 6 punktiga b kvalifitseerub eraomandi röövimine sõja ajal rahvusvahelise õiguse järgi kuriteoks. Oma lõplikus otsuses asus kohus konkreetsele seisukohale, et teatavad pärast 1. septembrit 1939 toimunud röövimised on inimsusevastased kuriteod. Pärast sõda Šveitsis, Belgias, Prantsusmaal, Saksamaal, Kreekas, Itaalias ja Madalmaades vastu võetud riiklikud seadused tunnustasid seda mõistet ning kehtestasid presumptsiooni selles ajavahemikus röövitud vara algsete omanike kasuks. Sõjajärgsete restitutsiooniseaduste kehtivuse lõppemine, konventsionaalsete õigusnormide tagasiulatuva jõu puudumine ning mitmed õigusalased põhimõtted, nagu nõuete aegumine, igamine, heas usus tegutsemine ning röövitud kunstiteoste määratluse puudumine on põhjused, miks natside poolt röövitud kunstiteoste tagastamise nõuete vallas on olemas rahvusvahelised standardid.

1954. aastal vastu võetud relvakonflikti korral kultuuriväärtuste kaitse Haagi konventsioon(1), 1970. aasta UNESCO konventsioon kultuuriväärtuste ebaseadusliku impordi, ekspordi ja omandiõiguse üleandmise keelamise ja tõkestamise vahendite kohta(2), 1955. aasta varastatud või ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtuste konventsioon(3) ning Washingtoni konverents tõid kunstiteoste päritolu uurimise ja nende õiguspärastele sõjaeelsetele omanikele või nende pärijatele tagastamise küsimuse tagasi rahvusvahelisse päevakorda. Tänapäeval iseloomustab rahvusvahelist praktikat läbipaistvuse puudumine: sageli juhtumid lahendatakse ja teosed antakse üle konfidentsiaalse kokkuleppe käigus ilma õigusliku argumentatsioonita. Samas on Austria, Prantsusmaa, Madalmaad, Ühendkuningriik ja Saksamaa loonud paneelid asutuste abistamiseks restitutsioonijuhtumite puhul. 2018. aasta septembris esitasid Stockholmis asuvad kaasaegse kunsti muuseum ja rahvusmuuseum Rootsi valitsusele ettepaneku luua sõltumatu paneel, mis aitaks lahendada natside röövitud kunstiteostega seotud juhtumeid.

Kohalike, riiklike ja rahvusvaheliste asutuste, näiteks ministeeriumite, muuseumite, oksjonimajade, arhiivide ja galeriide eksperdid ning isegi erakogujad on hakanud võtma meetmeid, mille eesmärk on motiveerida kunstimaailma järgima õiglaseid tavasid röövitud kunstiteoste tuvastamiseks, taastamiseks ja tagastamiseks. Samas on see valdkond endiselt riikide, asutuste ja elukutsete vahel killustunud ning täheldada võib selget suundumust keskenduda konkreetsetele juhtumitele või kollektsioonidele(4). Vt õiguskomisjoni poolt kodanike õiguste ja põhiseadusküsimuste poliitikaosakonnalt tellitud uuringut „Relvakonfliktides ja sõdades röövitud kunstiteoste piiriülese tagastamise nõuded ja alternatiivid kohtuvaidlustele“.

Selle taustal tegi Euroopa Liit mitmeid jõupingutusi, et tegeleda II maailmasõja käigus toimunud kunstiteoste röövimisest tulenevate tagajärgedega. Need jõupingutused algasid nõukogu direktiiviga 93/7/EMÜ liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise kohta, millega loodi liikmesriikide vahelise koostöö mehhanism, mis kaitseks ja tagaks paremini liikmesriikide kultuuripärandi terviklikkust. Varsti järgnes sellele direktiivile Euroopa Parlamendi poolt 14. detsembril 1995. aastal vastu võetud resolutsioon röövitud vara tagastamise kohta juudi kogukondadele ning 16. juulil 1998. aastal vastu võetud resolutsioon holokausti ohvrite vara tagastamise kohta. De Clerq’i raport, mis käsitles õigusraamistikku sellise vara vaba liikumise kohta siseturul, mille omanikustaatust võidakse tõenäoliselt vaidlustada, võeti 17. novembril 2003. aastal komisjoni tasandil ühehäälselt vastu(5). Kuu aega hiljem võttis Euroopa Parlament täiskogu istungil ülekaaluka häälteenamusega (487 poolt- ja 10 vastuhäält) vastu resolutsiooni, milles palutakse liikmesriikidel teha kõik vajalikud jõupingutused võtmaks meetmeid, et tagada selliste mehhanismide loomine, mis soodustavad röövitud kunstiteoste tagastamist õiguspärastele omanikele. Samuti paluti resolutsioonis tegutsemist komisjonilt, kes oleks pidanud viima läbi uuringu tsiviil- ja menetlusõiguse normide eri aspektide, lähteriigi kindlaksmääramise, kataloogisüsteemide, alternatiivsete vaidluste lahendamise mehhanismide ning piiriülese koordineeriva haldusasutuse loomise väärtuse kohta Komisjon ei võtnud vastuseks parlamendi palvele mingeid järelmeetmeid.

Rahvusvahelisel tasandil ei ole seda konkreetset küsimust puudutavaid jurisdiktsioonide vastuolu käsitlevaid ühtlustatud eeskirju. Määrusega (EL) nr 1215/2012(6) (nn Brüssel I määrus) ja Lugano konventsiooniga jurisdiktsiooni tunnustamise ning tsiviil- ja äriasjade otsuste jõustamise kohta üritatakse ette ära määrata, milline kohus või millised kohtud omavad jurisdiktsiooni. Brüsseli I määruse artikli 7 lõikes 4 määratletakse pädev kohus omandil põhinevate kultuuriväärtuse tagastamise tsiviilnõuete läbivaatamiseks. Samas on selle rakendamine piiratud direktiiviga 93/7/EÜ (nüüdseks tühistatud ja asendatud direktiiviga 2014/60) kaitstavate kultuuriväärtuste määratletud kategooriale. Brüsseli I määrus lisab õiguslike küsimuste konflikti teatavat selgust seoses kohtu valimisega, aga mitte õiguse valimisega, hagi aegumisega, tõendamisstandarditega või omandiõiguse saamise viisiga. Neid küsimusi reguleeritakse määrusega (EÜ) nr 593/2008(7) (nn Rooma I määrus) ja määrusega (EÜ) nr 864/2007(8) (nn Rooma II määrus). Rooma I määrus ja Rooma II määrus kohalduvad varastatud, röövitud või sunniga ära võetud kunstiteostega seotud nõudele, kui nõue on tekkinud lepingu- või deliktivaidluse käigus. Kohaldatavat õigust määrates määravad Rooma määrused kindlaks ka hagi aegumise aja, õiguspärase omandiõiguse saamise viisi ning tõendamisstandardid, mida nendes küsimustes rakendatakse. Samas saab neid määruseid rakendada üksnes edasiulatuvalt, mistõttu neid kohaldatakse ainult alates 17. detsembrist 2009 sõlmitud lepingutele ja 11. jaanuaril 2009 või hiljem toimunud kahju tekitanud sündmustele. Nõuded väljaspool liikmesriike asuvate kostjate vastu ei lange nende määruste kohaldusalasse. Nendel juhtudel tuleb riigi kohtute jurisdiktsioon määrata selle riigi rahvusvahelise eraõiguse seaduse järgi.

Oluline aspekt relvakonfliktides ja sõdades röövitud kunstiteoste ja kultuuriväärtuste piiriülese tagastamise nõuetega edasi tegelemisel on määratleda ulatus. Üldises plaanis võib selle jagada kolme suurde kategooriasse:

1.  Röövimised ja vargused, mis on toimunud sellistel ajaloolistel perioodidel nagu kolonisatsiooniajastu.

2.  Röövimised ja vargused, mis on toimunud hiljutisel ajal, näiteks II maailmasõja ajal.

3.  Röövimised ja vargused, mis toimuvad praegu või tulevikus.

Kõik kolm vajavad eri lähenemist ja poliitikavahendeid.

(1)

  14. mai 1954, 249 UNTS 240.

(2)

  17. november 1970, 823 UNTS 231.

(3)

  24. juuni 1995, 34 ILM 1322.

(4)

  Vt õiguskomisjoni poolt kodanike õiguste ja põhiseadusküsimuste poliitikaosakonnalt tellitud uuringut „Relvakonfliktides ja sõdades röövitud kunstiteoste piiriülese tagastamise nõuded ja alternatiivid kohtuvaidlustele“.

(5)

  A5-0278/2003.

(6)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud), ELT L 351, 20.12.2012, lk 1.

(7)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma I määrus“) , ELT L 177, 4.7.2008, lk 6.

(8)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma II“) (ELT L 199, 31.7.2007, lk 40).


KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS (28.6.2018)

õiguskomisjonile

relvakonfliktides ja sõdades röövitud kunstiteoste ja kultuuriväärtuste piiriülese tagastamise nõuete kohta

(2017/2023(INI))

Arvamuse koostaja (*): Nikolaos Chountis

(*)  Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

ETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval õiguskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tuletab meelde, et haridus soodustab kunstiteoste ja muude kultuuriväärtuste austamist ja hindamist kultuuripärandi ja identiteedi sümbolitena ning seetõttu on haridusel oluline roll kultuuriväärtuste röövimise ja nendega ebaseadusliku kauplemise ennetamises ja selle ärahoidmises; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ergutama ja toetama sellekohaseid haridus- ja teadlikkuse suurendamise meetmeid, sealhulgas mitteformaalses ja informaalses õpikeskkonnas;

2.  rõhutab, et enamiku tagastamisnõuete piiriülene olemus nõuab selget ja ühtset piiriülest käsitust, mille abil on võimalik ületada olemasolevad raskused ning hõlbustada ausate ja õiglaste lahenduste leidmist; palub komisjonil näha ette nõuandva organi loomine liidu tasandil, et toetada liikmesriikide ja teiste osalejate jõupingutusi röövitud kunstiteoste ja muude kultuuriväärtuste ülesleidmisel ja kindlakstegemisel ning kiirendada nende tagastamist seaduslikele omanikele;

3.  rõhutab, et kunstiteoste ja muude kultuuriväärtuste röövimine relvakonfliktides ja sõdades ning ka rahu ajal on oluline ühine probleem, millega tuleb tegeleda nii ennetamise kui ka röövitud kultuuriväärtuste tagastamise aspektist, et tagada ühiskondade, kogukondade, rühmade ja üksikisikute kultuuripärandi ja identiteedi terviklikkus ning seda kaitsta;

4.   rõhutab, et röövitud kunstiteoste kindlakstegemiseks, nende seaduslikele omanikele tagastamise hõlbustamiseks, täielikult läbipaistva, vastutustundliku ja eetilise kunstituru saavutamiseks ning relvakonfliktides ja sõdades kunstiteoste ja kultuuriväärtuste röövimise ja nendega ebaseadusliku kauplemise tõhusaks ennetamiseks ja ärahoidmiseks on hädavajalik aktiivselt edendada kvaliteetse ja sõltumatu kunstiteoste päritolu kindlaksmääramise süsteemset kasutamist; juhib tähelepanu võimalustele, mida Euroopa rahastamisvahendid selles valdkonnas pakuvad; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles soodustama ja toetama päritolu kindlaksmääramise alaseid spetsiaalseid koolitusprogramme liidu ja liikmesriikide tasandil, et võimaldada eelkõige kultuuriväärtustega ebaseadusliku kauplemise vastases võitluses osalejatel arendada ja täiustada oma erialateadmisi, muu hulgas piiriüleste projektide kaudu;

5.  väljendab heameelt komisjoni 13. juuli 2017. aasta ettepaneku üle võtta vastu määrus kultuuriväärtuste impordi kohta; rõhutab kunstituru ülemaailmset ulatust ja eraomanduses olevate esemete hulka arvesse võttes, et relvakonfliktides ja sõdades röövitud kunstiteoste ja kultuuriväärtuste piiriülese tagastamise valdkonnas tuleb teha täiendavaid jõupingutusi; rõhutab, et päritolu kindlaksmääramine ja üle-euroopaline koostöö on osutunud kasulikuks röövitud esemete kindlakstegemisel, võimaldades need seejärel tagastada ning mõnel juhul hoida ära terrorirühmituste või sõdade rahastamist;

6.  on teadlik sellest, et päritolu kindlaksmääramine on tihedalt seotud kunstiteoste omandamisel kohaldatava hoolsuskohustusega ja kujutab endast kõigi kunstiturul osalejate jaoks suurt muret, kuna varastatud kunstiteoste omandamine, kas teadlikult või hooletusest, on teatavate siseriiklike õigusaktide kohaselt karistatav;

7.  kutsub liikmesriike üles võtma asjakohaseid meetmeid, et teha lõpp ebaseaduslikule kauplemisele kultuuriväärtusega, mis on pärit selliste riikide territooriumilt nagu Süüria ja Iraak, kus käib sõda, takistades seeläbi kultuuriväärtuste kasutamist terrorismi rahastamise allikana;

8.   peab kahetsusväärseks, et päritolu kindlaksmääramist ja hoolsuskohustust puudutavate eeskirjade puudumise, nende ebapiisavuse või liikmesriigipõhiste erinevuste tõttu, ei saa paljusid piiriülese tagastamise nõudeid tulemuslikult ja kooskõlastatult ellu viia, mis võib omakorda soodustada röövimist ja ebaseaduslikku kauplemist ning hoogustada salakaubavedu; märgib, et kuna puuduvad ühtsed standardid, jääb kohaldatav menetlus tihti ebaselgeks kõigile sidusrühmadele, sealhulgas nii muuseumitele, kunstikaupmeestele, kollektsionääridele, turistidele kui ka reisijatele; palub seega, et komisjon ühtlustaks päritolu kindlaksmääramise eeskirjad ja lisaks mõned Rahvusvahelise Eraõiguse Ühtlustamise Instituudi (UNIDROIT) 1995. aasta varastatud või ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtuste konventsiooni aluspõhimõtted;

9.   märgib, et avalikkuse kasvav teadlikkus Teise maailmasõja ajal röövitud kunstiteostest ja kultuuriväärtustest ning hiljutisemast kunstiteoste ja kultuuriväärtuste röövimise järsust suurenemisest Iraagis ja Süürias toimuvate konfliktide ajal, samuti nende päritolu kindlaksmääramise tähtsusest on kaasa toonud kasulike vahendite loomise kunstiteose varasema omandilise kuuluvuse selgitamiseks; tunnustab muuseumite ning muude avalik-õiguslike ja eraõiguslike asutuste algatusi, mille eesmärk on töötada välja vahendid päritolu kindlaksmääramise hõlbustamiseks; nõuab tungivalt, et komisjon kaardistaks põhjalikult olemasolevad andmebaasid ja looks saadaolevat teavet arvesse võtva keskse metaandmebaasi, mida ajakohastatakse korrapäraselt ja millele pääsevad juurde kõik asjaomased osalejad;

10.   on seisukohal, et sellise keskse metaandmebaasi põhjal tuleks kehtestada ühine kataloogisüsteem, mis võiks kasutada standarditud esemete identifitseerimist; palub seega komisjonil ergutada Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu (ICOM) ja teiste organisatsioonide loodud ja edendatud esemete identifitseerimise kontrollnimekirja kasutuselevõtmist turustandardina kogu siseturul;

11.   on seisukohal, et põhjaliku päritolu kindlaksmääramise võimaldamiseks on vaja luua dokumentide kogu või tehingute register, mis on võimalikult üksikasjalik; palub komisjonil aktiivselt toetada ühiste suuniste koostamist selliste registrite kohta ja võtta vajalikud meetmed, et julgustada liikmesriike kehtestama elukutselistele kunstiturul tegutsejatele üldine kohustus pidada tehingute registrit ja üleüldiselt järgida UNIDROIT 1995. aasta varastatud või ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtuste konventsiooni;

12.  on seisukohal, et selliste eeskirjade tagamiseks, millega tõhusalt ennetatakse kunstiteoste ja kultuuriväärtuste röövimist ja salakaubavedu, ning täielikult läbipaistva, vastutustundliku ja eetilise ülemaailmse kunstituru saavutamiseks peaks komisjon püüdma teha koostööd kolmandate riikidega, et luua viljakad partnerlused, võttes seejuures arvesse UNIDROIT 1995. aasta varastatud või ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtuste konventsioonis sätestatud põhimõtteid;

13.  palub komisjonil julgustada liikmesriike jagama teavet kultuuriväärtuste päritolu kontrollimise valdkonnas kehtivate tavade kohta ning intensiivistama koostööd, et ühtlustada kontrollimeetmed ja haldusmenetlused, mille eesmärk on määrata kindlaks kultuuriväärtuste päritolu;

14.  nõuab tungivalt, et komisjon ergutaks ja toetaks rahaliselt päritolu kindlaksmääramist kogu liidus; teeb komisjonile ettepaneku korraldada arutelufoorum, et vahetada parimaid tavasid ning leida lahendused, mis on parimad praegu ja tulevikus;

15.  palub komisjonil võtta meetmeid, mille eesmärk on teavitada kunstiturgu ja ka kultuuriväärtuste võimalikke ostjaid päritolu kindlaksmääramise tähtsusest, kuna päritolu kindlaksmääramine on seotud hoolsuskohustusega;

16.  toetab mõtet, et relvakonfliktides ja sõdades röövitud kunstiteoste ja kultuuriväärtuste piiriülese tagastamise menetlusi ning päritolu kindlaksmääramise aktiivset edendamist tuleks käsitleda Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 algatuse raames; kutsub seetõttu komisjoni ja tema moodustatud töörühma üles lisama selle küsimuse oma töökavasse, milles on esitatud Euroopa kultuuripärandiaastal 2018 ette nähtud tegevused.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

23.1.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

24

3

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Isabella Adinolfi, Dominique Bilde, Andrea Bocskor, Nikolaos Chountis, Silvia Costa, Mircea Diaconu, Damian Drăghici, Angel Dzhambazki, Jill Evans, María Teresa Giménez Barbat, Petra Kammerevert, Svetoslav Hristov Malinov, Curzio Maltese, Rupert Matthews, Stefano Maullu, Luigi Morgano, John Procter, Michaela Šojdrová, Yana Toom, Helga Trüpel, Sabine Verheyen, Julie Ward, Bogdan Brunon Wenta, Theodoros Zagorakis, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Krystyna Łybacka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Algirdas Saudargas


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

20.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

17

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Joëlle Bergeron, Jean-Marie Cavada, Kostas Chrysogonos, Mady Delvaux, Mary Honeyball, Sajjad Karim, Sylvia-Yvonne Kaufmann, António Marinho e Pinto, Julia Reda, Evelyn Regner, Pavel Svoboda, Axel Voss, Francis Zammit Dimech, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Sergio Gaetano Cofferati, Luis de Grandes Pascual, Tiemo Wölken, Kosma Złotowski


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

17

+

ALDE

Jean-Marie Cavada, António Marinho e Pinto

EFDD

Joëlle Bergeron

GUE/NGL

Kostas Chrysogonos

PPE

Daniel Buda, Luis de Grandes Pascual, Pavel Svoboda, Axel Voss, Francis Zammit Dimech, Tadeusz Zwiefka

S&D

Sergio Gaetano Cofferati, Mady Delvaux, Mary Honeyball, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Evelyn Regner, Tiemo Wölken

VERTS/ALE

Julia Reda

1

ECR

Kosma Złotowski

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 11. jaanuar 2019Õigusalane teave