Menetlus : 2018/0207(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0468/2018

Esitatud tekstid :

A8-0468/2018

Arutelud :

PV 16/01/2019 - 31
CRE 16/01/2019 - 31

Hääletused :

PV 17/01/2019 - 10.10
CRE 17/01/2019 - 10.10
Selgitused hääletuse kohta
PV 17/04/2019 - 8.15

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0040
P8_TA(2019)0407

RAPORT     ***I
PDF 1843kWORD 322k
17.12.2018
PE 628.434v03-00 A8-0468/2018

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse õiguste ja väärtuste programm

(COM(2018)0383 – C8-0234/2018 – 2018/0207(COD))

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

Raportöör: Bodil Valero

Arvamuse koostajad (*):

Sylvie Guillaume, kultuuri- ja hariduskomisjon,

Sirpa Pietikäinen, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon

(*) Kaasatud komisjonid – kodukorra artikkel 54

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 LISA: LOETELU ÜKSUSTEST JA ISIKUTEST, KELLELT RAPORTÖÖR SAI TEAVET
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
 TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS
 KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS
 ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS
 PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS
 NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse õiguste ja väärtuste programm

(COM(2018)0383 – C8-0234/2018 – 2018/0207(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0383),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 16 lõiget 2, artikli 19 lõiget 2, artikli 21 lõiget 2 ning artikleid 24, 167 ja 168, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0234/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee … arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee … arvamust(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning kultuuri- ja hariduskomisjoni, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni, eelarvekomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, õiguskomisjoni ning põhiseaduskomisjoni arvamusi (A8-0468/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ettepanek:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse õiguste ja väärtuste programm

millega kehtestatakse kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 on sätestatud: „Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.“ Artiklis 3 on täpsustatud, et „liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut“ ja et „liit austab oma rikkalikku kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning tagab Euroopa kultuuripärandi kaitse ja arendamise“. Neid väärtuseid on veelkord kinnitatud ja täpsustatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigustes, vabadustes ja põhimõtetes.

(1)  Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 on sätestatud: „Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine.“ Nende õiguste ja väärtuste seas on inimväärikus, nagu seda tunnustatakse inimõiguste ülddeklaratsioonis, kõikide põhiliste inimõiguste alus. „Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.“ Artiklis 3 on täpsustatud, et „liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut“ ja et „liit austab oma rikkalikku kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning tagab Euroopa kultuuripärandi kaitse ja arendamise“. Neid väärtuseid on veelkord kinnitatud ja täpsustatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigustes, vabadustes ja põhimõtetes.

Selgitus

On oluline rõhutada inimväärikuse erilist tähtsust, võttes arvesse, et seda käsitletakse Euroopa Liidu põhiõiguste harta sissejuhatavas artiklis.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1 a)  Euroopa Parlament rõhutas oma 30. mai 2018. aasta resolutsioonis 2021.–2027. aasta finantsraamistiku ja omavahendite kohta, kui olulised on horisontaalsed põhimõtted, mis peaksid toetama mitmeaastast finantsraamistikku ja sellega seotud liidu poliitikat, sealhulgas ÜRO kestliku arengu eesmärkide lisamist kõigisse liidu poliitikavaldkondadesse ja järgmise mitmeaastase finantsraamistiku algatustesse, ning rõhutas, et diskrimineerimise kaotamine on äärmiselt oluline, et täita liidu kohustused kaasava Euroopa ees, ja taunis soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise ja soolise võrdõiguslikkuse alaste kohustuste puudumist liidu poliitikavaldkondades, nagu on esitatud mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekutes.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1 b)  Euroopa Parlament väljendas oma 14. märtsi 2018. aasta resolutsioonis järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku suhtes võetava parlamendi seisukoha ettevalmistamise kohta1a uuesti oma toetust kultuuri-, haridus-, meedia-, noorsoo-, spordi-, demokraatia-, kodakondsus- ja kodanikuühiskonna programmidele, mis on selgelt tõestanud Euroopa lisaväärtust ja on toetusesaajate hulgas jätkuvalt populaarsed, ning rõhutas, et liit saab tugevamaks ja ambitsioonikamaks ainult siis, kui tema eelarvet suurendatakse, ning soovitas luua komisjoni hallatava liidusisese Euroopa Demokraatia Fondi, et kodanikuühiskonda ning demokraatia ja inimõiguste valdkonnas töötavaid vabaühendusi rohkem toetada. Tuleks tagada pidev toetus senisele poliitikale, suurendada liidu juhtprogrammidele eraldatavaid vahendeid ja uute ülesannete jaoks tuleks eraldada uued rahasummad.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Neid väärtuseid on veelkord kinnitatud ja täpsustatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigustes, vabadustes ja põhimõtetes. Tuleb jätkata nende õiguste ja väärtuste edendamist ja tugevdamist, jagamist kodanike ja rahvaste vahel ning seadmist Euroopa projektis kesksele kohale. Seepärast luuakse ELi eelarves uus õiguse, õiguste ja väärtuste fond, mis koosneb õiguste ja väärtuste programmist ja õigusprogrammist. Ajal, mil Euroopa ühiskonnad seisavad silmitsi ekstremismi, radikalismi ja lõhenemisega, on varasemast veelgi tähtsam edendada, tugevdada ja kaitsta õigust, õigusi ja ELi väärtusi: inimõigusi, inimväärikuse austamist, vabadust, demokraatiat, võrdsust, õigusriigi põhimõtet. Sellel on Euroopa poliitilise, ühiskondliku, kultuurilise ja majanduselu jaoks sügav ja vahetu mõju. Uue fondi osana jätkab õigusprogramm liidu õigusruumi edasiarendamise ja piiriülese koostöö toetamist. Kodanike, õiguste ja väärtuste programm koondab enda alla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1381/20138 aastateks 2014–2020 loodud õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi ning nõukogu määrusega (EL) nr 390/20149 loodud programmi „Kodanike Euroopa“ (edaspidi „eelkäija programmid“).

(2)  Liit ja kõik liikmesriigid peavad jätkama nende õiguste ja väärtuste aktiivset viljelemist, kaitsmist ja edendamist oma kõigis poliitikavaldkondades järjepidevalt ning neid tuleb tugevdada ja jagada kodanike ja rahvaste vahel ning seada Euroopa projektis kesksele kohale, kuna nende õiguste ja väärtuste kaitse halvenemine ükskõik millises liikmesriigis võib kahjustada kogu liitu tervikuna. Seepärast luuakse ELi eelarves uus õiguse, õiguste ja väärtuste fond, mis koosneb õiguste ja väärtuste programmist ja õigusprogrammist. Ajal, mil Euroopa ühiskonnad seisavad silmitsi ekstremismi, radikalismi ja lõhenemisega ning iseseisva kodanikuühiskonna järjest kahaneva ruumiga, on varasemast veelgi tähtsam edendada, tugevdada ja kaitsta õigust, õigusi ja ELi väärtusi: inimõigusi, inimväärikuse austamist, vabadust, demokraatiat, võrdsust, diskrimineerimise keeldu ja õigusriiki. Sellel on Euroopa poliitilise, ühiskondliku, kultuurilise ja majanduselu jaoks sügav ja vahetu mõju. Uue fondi osana jätkab õigusprogramm liidu õigusruumi edasiarendamise ja piiriülese koostöö toetamist. Kodanike, õiguste, võrdõiguslikkuse ja väärtuste programm (edaspidi „programm“) koondab enda alla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1381/20138 aastateks 2014–2020 loodud õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi ning nõukogu määrusega (EL) nr 390/20149 loodud programmi „Kodanike Euroopa“ (edaspidi „eelkäija programmid“) ja seda kohandatakse uutele Euroopa väärtustega seotud probleemidele.

__________________

__________________

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1381/2013, millega luuakse õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm aastateks 2014–2020 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 62).

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1381/2013, millega luuakse õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm aastateks 2014–2020 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 62).

9 Nõukogu 14. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 390/2014, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 programm „Kodanike Euroopa” (ELT L 115, 17.4.2014, lk 3).

9 Nõukogu 14. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 390/2014, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 programm „Kodanike Euroopa” (ELT L 115, 17.4.2014, lk 3).

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Õiguse, õiguste ja väärtuste fond ja selle kaks asjaomast rahastamisprogrammi keskenduvad peamiselt inimestele ja üksustele, kes aitavad hoida meie ühiseid väärtuseid, õiguseid ja rikkalikku mitmekesisust elavana ja dünaamilisena. Meie lõppeesmärk on toetada ja hoida õigustel põhinevat, võrdõiguslikku, kaasavat ja demokraatlikku ühiskonda. See tähendab aktiivset kodanikuühiskonda ja inimeste kodaniku-, sotsiaalse ja demokraatliku osaluse soodustamist ning seda, et edendatakse Euroopa ühiskonna rikkalikku mitmekesisust, mis põhineb meie ühisel ajalool ja mälul. Euroopa Liidu lepingu artiklis 11 on täpsustatud, et institutsioonid annavad kodanikele ja esindusühendustele sobival viisil võimaluse teha teatavaks ja vahetada avalikult oma seisukohti liidu tegevuse kõigis valdkondades.

(3)  Õiguse, õiguste ja väärtuste fond ja selle kaks asjaomast rahastamisprogrammi keskenduvad inimestele ja üksustele, kes aitavad hoida meie ühiseid väärtuseid, võrdõiguslikkust, õiguseid ja rikkalikku mitmekesisust elavana ja dünaamilisena. Meie lõppeesmärk on toetada ja hoida õigustel põhinevat, võrdõiguslikku, avatud, kaasavat ja demokraatlikku ühiskonda, rahastades meetmeid, millega edendatakse aktiivset, hästi arenenud, säilenõtket ja võimestatud kodanikuühiskonda, sealhulgas meie ühiste väärtuste edendamise ja kaitsmise toetamist, ning millega ergutatakse inimeste kodaniku-, sotsiaalset ja demokraatlikku osalust ning soodustatakse rahu ja viljeletakse Euroopa ühiskonna rikkalikku mitmekesisust, mis põhineb meie ühistel väärtustel, ühisel ajalool ja mälul ning pärandil. Euroopa Liidu lepingu artiklis 11 nõutakse, et institutsioonid peaksid kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi ning annaksid kodanikele ja esindusühendustele sobival viisil võimaluse teha teatavaks ja vahetada avalikult oma seisukohti liidu tegevuse kõigis valdkondades.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a)  Komisjon peaks tagama korrapärase, avatud ja läbipaistva dialoogi programmi toetusesaajatega ja muude asjakohaste sidusrühmadega, luues kodanikuühiskonnaga peetava dialoogi rühma. Kodanikuühiskonnaga peetava dialoogi töörühm peaks aitama kaasa kogemuste ja heade tavade vahetamisele ning arutelule poliitika arengu üle programmiga hõlmatud valdkondades ja eesmärkides ning sellega seotud valdkondades. Kodanikuühiskonnaga peetava dialoogi rühm peaks koosnema organisatsioonidest, kes on valitud saama programmist tegevus- või meetmetoetust, ning teistest organisatsioonidest ja sidusrühmadest, kes on väljendanud huvi programmi või töö vastu selles poliitikavaldkonnas, kuid keda programmist tingimata ei toetata.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Õiguste ja väärtuste programm (edaspidi „programm“) peaks aitama luua sünergiat, et tegeleda probleemidega, mis on väärtuste edendamisele ja kaitsmisele ühised, ja saavutada kriitiline mass, et saavutada selles valdkonnas konkreetseid tulemusi. See tuleks saavutada eelkäija programmide positiivsele kogemusele tuginedes. Nii on võimalik ära kasutada kõik sünergiast tulenevad võimalused, et tõhusamalt toetada hõlmatud poliitikavaldkondi ja suurendada nende väljavaateid jõuda inimesteni. Et programm oleks tulemuslik, tuleks selles arvestada eri valdkonna poliitika eripärasid, nende erinevaid sihtrühmi ja konkreetseid vajadusi, kasutades selleks spetsiaalselt kohandatud lähenemisviise.

(4)  Programm peaks aitama luua sünergiat, et tegeleda probleemidega, mis on aluslepingutes sätestatud väärtuste edendamisele ja kaitsmisele ühised, ja saavutada kriitiline mass, et saavutada selles valdkonnas konkreetseid tulemusi. See tuleks saavutada eelkäija programmide positiivsele kogemusele tuginedes ja seda edasi arendades. Nii on võimalik ära kasutada kõik sünergiast tulenevad võimalused, et tõhusamalt toetada hõlmatud poliitikavaldkondi ja suurendada nende väljavaateid jõuda inimesteni. Et programm oleks tulemuslik, tuleks selles arvestada eri valdkonna poliitika eripärasid, nende erinevaid sihtrühmi ja konkreetseid vajadusi ning võimalusi osalemiseks, kasutades selleks spetsiaalselt kohandatud ja sihipäraseid lähenemisviise, sealhulgas edendada kõiki võrdõiguslikkuse ja soolise võrdõiguslikkuse vorme.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  Õigusriigi ja demokraatia täielik järgimine ja edendamine on äärmiselt oluline, et suurendada kodanike usaldust liidu vastu. Õigusriigi järgimine liidus on nii põhiõiguste kaitsmise kui ka kõikide aluslepingutes sätestatud õiguste ja kohustuste kaitsmise eeltingimus. Viisil, kuidas õigusriigi liikmesriikides rakendatakse, on oluline roll liikmesriikide ja nende õigussüsteemide vahelise vastastikuse usalduse tagamisel. Seepärast tuleks programmiga edendada ja kaitsta põhiõigusi, demokraatiat ja õigusriiki kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja riikidevahelisel tasandil.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 b)  Õigusriik, üks ELi lepingu artiklis 2 osutatud liidu väärtusi, hõlmab järgmisi põhimõtteid: seaduslikkust, mis tähendab seaduste kehtestamise läbipaistvat, aruandekohustuslikku, demokraatlikku ja pluralistlikku protsessi; õiguskindlust; täidesaatva võimu omavoli keelamist; sõltumatute kohtute pakutavat tõhusat kohtulikku kaitset, sealhulgas põhiõiguste kohtulikku kaitset, ning võimude lahusust ja võrdsust seaduse ees.

Selgitus

Raportöör soovitab rohkem uurida ja toonitada sünergiat programmi ja Euroopa Komisjoni ettepaneku vahel võtta vastu määrus eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Selleks et tuua Euroopa Liit oma kodanikele lähemale, on vaja eri meetmeid ja koordineeritud tegevust. Tuues kodanikud kokku sõpruslinnade projektide või linnade võrgustike raames, toetame kodanikuühiskonna organisatsioone programmiga hõlmatud valdkondades, aitame suurendada kodanike kaasatust ühiskonnas ja seeläbi nende osalemist liidu demokraatlikus elus. Samal ajal soosib vastastikust mõistmist, mitmekesisust, dialoogi ja teiste vastu austust edendavate meetmete toetamine kuuluvustunde tekkimist ja Euroopa identiteeti, mis põhineb ühisel arusaamisel Euroopa väärtustest, kultuurist, ajaloost ja pärandist. Liitu kuulumise tunde ja liidu väärtuste edendamine on eriti oluline ELi äärepoolseimates piirkondade elanike jaoks, sest nad on Mandri-Euroopast eraldatud ja kaugel.

(5)  Selleks et tuua Euroopa Liit oma kodanikele lähemale, edendada demokraatlikku osalemist ja võimestada kodanikke kasutama Euroopa kodakondsusega seotud õigusi, on vaja eri meetmeid ja koordineeritud tegevust, mille eesmärk on tasakaalustatud geograafiline jaotus. Tuues kodanikud kokku sõpruslinnade projektide või linnade võrgustike raames, toetame kohaliku, piirkondliku, riikliku ja riikidevahelise tasandi kodanikuühiskonna organisatsioone programmiga hõlmatud valdkondades, aitame suurendada kodanike kaasatust ühiskonnas ja seeläbi nende osalemist liidu demokraatlikus elus ja liidu poliitilise tegevuskava kujundamises. Samal ajal soosib vastastikust mõistmist, kultuuridevahelist dialoogi, kultuurilist ja keelelist mitmekesisust, leppimist, sotsiaalset kaasamist ja teiste vastu austust edendavate meetmete toetamine liitu kuulumise tunde tekkimist ja Euroopa kodanikuks olemise ühist identiteeti, mis põhineb ühisel arusaamisel Euroopa väärtustest, kultuurist, ajaloost ja pärandist. Liitu kuulumise tunde ja liidu väärtuste edendamine on eriti oluline ELi äärepoolseimates piirkondade elanike jaoks, sest nad on Mandri-Euroopast eraldatud ja kaugel.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a)  Mitmekesisuse suurenemine ja üleilmsed rände suundumused muudavad meie ühiskondades tähtsamaks kultuuride- ja usunditevahelise dialoogi. Programmist tuleks täielikult toetada kultuuride- ja usunditevahelist dialoogi, mis on osa Euroopa sotsiaalsest harmooniast ning tähtis element sotsiaalse kaasatuse ja ühtekuuluvuse edendamisel. Kuigi usunditevaheline dialoog võib aidata juhtida tähelepanu usu positiivsele panusele sotsiaalsesse ühtekuuluvusse, võib usundialaste teadmiste puudumine võimaldada ära kasutada elanikkonna usulisi tundeid. Seepärast tuleks programmist toetada usundialaseid teadmisi arendavaid projekte ja algatusi, soodustades nii usunditevahelist dialoogi ja vastastikust mõistmist.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Ajaloolist mälu ja Euroopa ajaloolise mälu kriitilist analüüsi on vaja selleks, et kodanikud oleksid teadlikud ühisest ajaloost kui ühise tuleviku, moraalse suuna ja ühiste väärtuste alusest. Seetõttu tuleks arvestada ka ajalooliste, kultuuriliste ja kultuuridevaheliste aspektide asjakohasust, samuti olemasolevaid seoseid ajaloolise mälu ja Euroopa identiteedi loomise ja kokkukuulumistunde vahel.

(6)  Ajaloolise mäluga seotud tegevust ja loovat mõtlemist Euroopa ajaloolise mälu üle on vaja selleks, et kodanikud, eeskätt noored oleksid teadlikud oma ühisest ajaloost kui ühise tuleviku alusest. Seetõttu tuleks arvestada ka ajalooliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja kultuuridevaheliste aspektide, sallivuse ja dialoogi asjakohasust, et edendada jagatud väärtustel, solidaarsusel, mitmekesisusel ja rahul põhinevaid ühiseid arusaamu, samuti olemasolevaid seoseid ajaloolise mälu ja Euroopa identiteedi loomise ja kokkukuulumistunde vahel.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Kodanikud peaksid ka olema teadlikumad oma õigustest, mis tulenevad liidu kodakondsusest, tundma end teises liikmesriigis elades, reisides, õppides, töötades või vabatahtlikuna tegutsedes vabalt ning neil peaks olema võimalus kasutada kõiki oma kodakondsusest tulenevaid õiguseid, nad peaksid olema kindlad võrdsetes võimalustes ning selles, et nende õigused on tagatud ja kaitstud ilma diskrimineerimiseta, kus nad ka liidus ei asuks. Kodanikuühiskonda tuleb toetada ELi lepingu artikli 2 kohaste ELi ühiste väärtuste edendamisel, kaitsmisel ja neist teadlikkuse suurendamisel ning liidu õigusest tulenevate õiguste kasutamisel.

(7)  Liidu kodanikud ei ole piisavalt teadlikud oma õigustest, mis tulenevad liidu kodakondsusest, näiteks õigusest hääletada Euroopa ja kohalikel valimistel või saada teiste liikmesriikide saatkondadelt konsulaarkaitset. Kodanikud peaksid olema neist õigustest teadlikumad ja tundma end teises liikmesriigis elades, reisides, õppides, töötades või vabatahtlikuna tegutsedes vabalt ning neil peaks olema võimalus kasutada kõiki oma kodakondsusest tulenevaid õiguseid, nad peaksid olema kindlad võrdsetes võimalustes ning selles, et nende õigused on tagatud ja kaitstud ilma diskrimineerimiseta, kus nad ka liidus ei asuks. Kodanikuühiskonda tuleb tugevdada kõikidel tasanditel ELi lepingu artikli 2 kohaste ELi ühiste väärtuste edendamisel, kaitsmisel ja neist teadlikkuse suurendamisel ning liidu õigusest tulenevate õiguste kasutamisel.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a)  Euroopa Parlamendi 2. aprilli 2009. aasta resolutsioonis Euroopa südametunnistuse ja totalitarismi kohta ning nõukogu 9.–10. juuni 2011. aasta järeldustes totalitaarsete režiimide poolt Euroopas toime pandud kuritegude mälestuse teadvustamise kohta rõhutatakse, et on tähtis hoida minevikumälestusi elus, et ehitada üles ühine tulevik, ning tõstetakse esile liidu rolli nende kuritegude kollektiivse mälestuse säilitamises, jagamises ja tutvustamises, seda samuti eesmärgiga tugevdada Euroopa ühist, pluralistlikku ja demokraatlikku identiteeti.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Naiste ja meeste võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu põhiväärtusi ja eesmärke. Naiste diskrimineerimise ja nende ebavõrdse kohtlemisega riivatakse nende põhiõigusi ja takistatakse nende poliitilist, sotsiaalset ja majanduslikku osalemist ühiskonnas. Pealegi takistavad struktuurilised ja kultuurilised tõkked tõelise soolise võrdõiguslikkuse saavutamist. Seepärast on soolise võrdõiguslikkuse edendamine liidu kõigis tegevustes liidu tegevuse keskmes ja majanduskasvu soodustaja ning seda tuleks programmiga toetada.

(8)  Sooline võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu põhiväärtusi ja eesmärke. Käesoleva määruse artikliga 8 seatakse liidule ülesanne kaotada kogu oma tegevuse kaudu ebavõrdsus ning edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust. Soolise võrdõiguslikkuse osas on edusammud siiski väga aeglased, vt Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi avaldatud soolise võrdõiguslikkuse indeksit 2017. Naiste ja tütarlaste sageli vaikse ja varjatud intersektsionaalse diskrimineerimise ja nende ebavõrdse kohtlemisega ning naistevastase vägivalla mitmesuguste vormidega riivatakse nende põhiõigusi ja takistatakse nende poliitilist, sotsiaalset ja majanduslikku osalemist ühiskonnas. Pealegi takistavad poliitilised, struktuurilised ja kultuurilised tõkked tõelise soolise võrdõiguslikkuse saavutamist. Seepärast on liidu kõigis tegevustes soolise võrdõiguslikkuse edendamine soolise aspekti arvessevõtmise ja diskrimineerimisvastaste eesmärkide toetamise teel ning aktiivse stereotüüpide vastase võitluse ja vaikse diskrimineerimise takistamise abil liidu tegevuse keskmes ja majanduskasvu soodustaja ning seda tuleks programmiga toetada,

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Soolise vägivalla ning laste ja noorte vastase vägivalla näol on tegemist raske põhiõiguste riivega. Vägivalda esineb kogu liidus ning sellel on tõsised tagajärjed ohvrite füüsilisele ja psühholoogilisele tervisele ning ühiskonnale tervikuna. Eriti haavatavad on vägivalla suhtes lapsed, noored ja naised, eriti lähisuhetes. Tuleb võtta meetmeid, et edendada lapse õigusi ning toetada laste kaitsmist kahju ja vägivalla eest, mis ohustavad nende füüsilist või vaimset tervist ning millega rikutakse nende õigust arengule, kaitsele ja väärikusele. Liidu prioriteediks on võidelda vägivalla kõikide vormidega, edendada ennetusmeetmeid ning kaitsta ja toetada ohvreid, aidates seeläbi tagada üksikisikute põhiõiguseid ja soolist võrdõiguslikkust. Neid prioriteete tuleks programmist toetada.

(9)  Soolise vägivalla, laste, noorte ja eakamate inimeste, puudega inimeste, pagulaste ja rändajate ning mitmesuguste vähemusrühmade, näiteks etniliste vähemusrühmade ja LGBTQI-inimeste vastase vägivalla näol on tegemist raske põhiõiguste riivega. Vägivalda esineb kogu liidus ning sellel on tõsised tagajärjed ohvrite füüsilisele ja psühholoogilisele tervisele ning ühiskonnale tervikuna. Soolise vägivalla vastu võitlemine nõuab mitmemõõtmelist lähenemist, mis hõlmab juriidilisi, haridusalaseid, tervisealaseid (kaasa arvatud seksuaal- ja reproduktiivtervise alased õigused), majanduslikke ja muid ühiskondlikke aspekte, nagu naiste õigustega tegelevate organisatsioonide toetamine ning nõustamine, abi pakkumine ja projektide läbi viimine eesmärgiga luua sooliselt võrdõiguslikum ühiskond. On vaja aktiivselt võidelda juba noores eas tekkivate kahjulike stereotüüpide ja normide vastu ning vihakõne ja internetivägivalla kõigi vormide vastu. Tuleb võtta meetmeid, et edendada lapse õigusi ning toetada laste kaitsmist kahju ja vägivalla eest, mis ohustavad nende füüsilist või vaimset tervist ning millega rikutakse nende õigust arengule, kaitsele ja väärikusele. Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon) määratluse kohaselt tähendab naistevastane vägivald „kõiki soolise vägivalla akte, mille tulemusena või võimaliku tulemusena tekitatakse naisele füüsilisi, seksuaalseid, psühholoogilisi või majanduslikke kahjusid või kannatusi, sealhulgas selliste aktidega ähvardamist, sundi või omavolilist vabadusest ilmajätmist sõltumata sellest, kas see leiab aset avalikult või eraelus“. Liidu prioriteediks on võidelda vägivalla kõikide vormidega, edendada ennetusmeetmeid ning kaitsta ja toetada ohvreid, aidates seeläbi tagada üksikisikute põhiõigusi ja soolist võrdõiguslikkust. Neid prioriteete tuleks programmist toetada. Meetmed vägivalla ennetamiseks ja ohvrite õiguste toetamiseks tuleks välja töötada koostöös sihtrühmaga, et tagada mitmeti haavatavate isikute erivajaduste arvestamine.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a)  Dokumentideta naised on vägivalla ja seksuaalse kuritarvitamise ees eriti kaitsetud ja nad ei saa kasutada tugiteenuseid. Äärmiselt oluline on rakendada ohvrikeskset lähenemist ja pakkuda kohaseid tugiteenuseid kõigile liidus elavatele naistele olenemata nende elanikustaatusest. Varjupaigamenetluses tarvilik sootundlik vaatenurk on intersektsionaalses tegevuses väga oluline ja võib aidata soolist võrdõiguslikkust suurendada.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Selleks et hoida ära eri vägivalla vormid ja nendega võidelda ning kaitsta ohvreid, on vaja tugevat poliitilist tahet ja kooskõlastatud tegevust, mille aluseks on varasema Daphne programmi ning õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi ja õigusprogrammi meetodid ja tulemused. 1997. aastast käivitatud Daphne rahastamine, millest toetatakse vägivallaohvreid ning võitlust laste, noorte ja naiste vastu suunatud vägivallaga, on olnud tõeliselt edukas nii populaarsuse poolest sidusrühmade seas (avalikud asutused, akadeemilised asutused ja vabaühendused) kui ka rahastatud projektide tulemuslikkuse poolest. Sellest on rahastatud projekte, et suurendada teadlikkust, pakkuda ohvritele tugiteenuseid või toetada kohapeal tegutsevaid vabaühendusi. Selle raames on tegeletud erinevate vägivallavormidega, nt koduvägivalla, seksuaalvägivalla, inimkaubandusega, kuid ka uute esilekerkivate vägivallavormidega nagu küberkiusamine. Seepärast on oluline jätkata kõigi nende meetmetega ja võtta programmi rakendamisel igati arvesse nende tulemusi ja nendest saadud kogemusi.

(10)  Selleks et hoida ära eri vägivalla vormid ja nendega võidelda ning kaitsta ohvreid, on vaja tugevat poliitilist tahet ja kooskõlastatud tegevust, mille aluseks on varasema Daphne programmi ning õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi ja õigusprogrammi meetodid ja tulemused. 1997. aastast käivitatud Daphne rahastamine, millest toetatakse vägivallaohvreid ning võitlust laste, noorte ja naiste vastu suunatud vägivallaga, on olnud tõeliselt edukas nii populaarsuse poolest sidusrühmade seas (avalikud asutused, akadeemilised asutused ja vabaühendused) kui ka rahastatud projektide tulemuslikkuse poolest. Sellest on rahastatud projekte, et suurendada teadlikkust, pakkuda ohvritele tugiteenuseid või toetada kohapeal tegutsevaid vabaühendusi. Selle raames on tegeletud erinevate vägivallavormidega, nt koduvägivalla, seksuaalvägivalla, inimkaubanduse, ahistamise ja kahjulike tavadega nagu naiste suguelundite moonutamine, kuid ka uute esilekerkivate vägivallavormidega nagu küberkiusamine ja küberahistamine. Seepärast on oluline jätkata kõigi nende meetmetega Daphne programmi jaoks ette nähtud sõltumatu eelarveeraldise abil ja võtta programmi rakendamisel igati arvesse nende tulemusi ja nendest saadud kogemusi.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Diskrimineerimiskeeld on liidu oluline põhimõte. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 19 sätestatakse võimalus astuda vajalikke samme, et võidelda diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Diskrimineerimiskeeld on sätestatud ka harta artiklis 21. Arvesse tuleks võtta diskrimineerimise eri vormide erisusi ja paralleelselt tuleks välja töötada vastavad meetmed ühel või mitmel põhjusel diskrimineerimise ennetamiseks ja takistamiseks. Programmist tuleks toetada meetmeid, millega hoida ära diskrimineerimine, rassism, ksenofoobia, antisemitism, moslemivastane vaen ja muud sallimatuse vormid. Siinkohal tuleks erilist tähelepanu pöörata vägivalla kõikide vormide, viha, segregatsiooni ja häbimärgistamise ärahoidmisele ja nendega võitlemisele ning kiusamise, ahistamise ja sallimatu kohtlemisega võitlemisele. Programmi tuleks rakendada vastastikku toetaval viisil koos muude liidu meetmetega, mis on sama eesmärgiga, eelkõige nendega, millele on osutatud komisjoni 5. aprilli 2011. aasta teatises „Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistik aastani 2020“10 ja nõukogu 9. detsembri 2013. aasta soovituses romade tõhusaks integratsiooniks liikmesriikides võetavate meetmete kohta11.

(11)  Diskrimineerimiskeeld on liidu oluline põhimõte. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 19 sätestatakse võimalus astuda vajalikke samme, et võidelda diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Diskrimineerimiskeeld on sätestatud ka harta artiklis 21. Arvesse tuleks võtta diskrimineerimise eri vormide eripära, sealhulgas otsest, kaudset ja struktuurset diskrimineerimist, ja paralleelselt tuleks välja töötada vastavad meetmed ühel või mitmel põhjusel diskrimineerimise ennetamiseks ja takistamiseks. Programmist tuleks toetada meetmeid, millega hoida ära diskrimineerimine, rassism, ksenofoobia, afrofoobia, antisemitism, romadevastasus, moslemivastane vaen, homofoobia ja muud vähemusrühmadesse kuuluvate inimeste vastase sallimatuse vormid internetis ja mujal, võttes arvesse naiste mitmetasandilist diskrimineerimist. Siinkohal tuleks erilist tähelepanu pöörata vägivalla kõikide vormide, viha, segregatsiooni ja häbimärgistamise ärahoidmisele ja nendega võitlemisele ning kiusamise, ahistamise ja sallimatu kohtlemisega võitlemisele. Programmi tuleks rakendada vastastikku toetaval viisil koos muude liidu meetmetega, mis on sama eesmärgiga, eelkõige nendega, millele on osutatud komisjoni 5. aprilli 2011. aasta teatises „Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistik aastani 2020“10 ja nõukogu 9. detsembri 2013. aasta soovituses romade tõhusaks integratsiooniks liikmesriikides võetavate meetmete kohta11.

__________________

__________________

10 KOM(2011)173.

10 KOM(2011)173.

11 ELT C 378, 24.12.2013, lk 1.

11 ELT C 378, 24.12.2013, lk 1.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Hoiakute ja keskkonnaga seotud takistused ning juurdepääsu puudumine muudavad puudega inimestel teistega võrdsetel alustel ühiskonnas täisväärtuslikult ja tõhusalt osalemise keeruliseks. Puudega inimeste ees seisab veel muidki takistusi: neil on keerulisem pääseda tööturule, saada kaasavat ja kvaliteetsele haridust, vältida vaesust ja sotsiaalset tõrjutust, saada osa kultuurialgatustest ja meediast või kasutada oma poliitilisi õigusi. Olles Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni osaline, on liit ja selle liikmesriigid võtnud endale kohustuse edendada, kaitsta ja tagada kõigile puudega inimestele kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielik ja võrdne teostamine. Puuetega inimeste õiguste konventsioonist on saanud liidu õiguskorra lahutamatu osa.

(12)  Hoiakute ja keskkonnaga seotud takistused ning juurdepääsu puudumine muudavad puudega isikutel teistega võrdsetel alustel ühiskonnas täisväärtuslikult ja tõhusalt osalemise keeruliseks. Puudega inimeste, sealhulgas pikaajaliste füüsilise, vaimse, intellektuaalse või meelepuudega inimeste ees seisab veel muidki takistusi: neil on keerulisem pääseda tööturule, saada kaasavat ja kvaliteetset haridust, vältida vaesust ja sotsiaalset tõrjutust, saada osa kultuurialgatustest ja meediast või kasutada oma poliitilisi õigusi. Olles Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni osaline, on liit ja selle liikmesriigid võtnud endale kohustuse edendada, kaitsta ja tagada kõigile puudega inimestele kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielik ja võrdne teostamine. Puuetega inimeste õiguste konventsioonist, mille rakendamine on kohustuslik, on saanud liidu õiguskorra lahutamatu osa. Sellega seoses tuleks programmis pöörata erilist tähelepanu meetmetele, mis kasvatavad teadlikkust probleemidest, millega puudega inimesed ühiskonnas täiel määral osalemisel ja võrdsete kodanikena oma õiguste kasutamisel kokku puutuvad, ja neid meetmeid rahastada.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Õigus isiku era- ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladuse austamisele (õigus eraelu puutumatusele) on põhiõiguste harta artiklis 7 sätestatud põhiõigus. Õigus isikuandmete kaitsele on põhiõiguste harta artiklis 8 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 16 sätestatud põhiõigus. Isikuandmete kaitse normide järgimist kontrollivad sõltumatud järelevalveasutused. Liidu õigusraamistikus, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/67912 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/68013, on sätestatud normid, et tagada, et õigus isikuandmete kaitsele oleks tõhusalt kaitstud. Nende õigusaktidega tehakse riiklikele andmekaitse järelevalveasutustele ülesandeks suurendada üldsuse teadlikkust ja arusaamist isikuandmete töötlemisel esinevatest ohtudest, töötlemise kohta kehtivatest normidest ja kaitsemeetmetest ning isikuandmete töötlemisega seotud õigustest. Arvestades seda, kui oluline on isikuandmete kaitse sel tehnoloogia kiire arengu ajastul, peaks liidul olema võimalik korraldada teadlikkuse suurendamise meetmeid, uuringuid ja muid asjakohaseid meetmeid.

(13)  Õigus isiku era- ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladuse austamisele (õigus eraelu puutumatusele) on põhiõiguste harta artiklis 7 sätestatud põhiõigus. Õigus isikuandmete kaitsele on põhiõiguste harta artiklis 8 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 16 sätestatud põhiõigus. Isikuandmete kaitse normide järgimist kontrollivad sõltumatud järelevalveasutused. Liidu õigusraamistikus, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/67912 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/68013, on sätestatud normid, et tagada, et õigus isikuandmete kaitsele oleks tõhusalt kaitstud. Nende õigusaktidega tehakse riiklikele andmekaitse järelevalveasutustele ülesandeks suurendada üldsuse teadlikkust ja arusaamist isikuandmete töötlemisel esinevatest ohtudest, töötlemise kohta kehtivatest normidest ja kaitsemeetmetest ning isikuandmete töötlemisega seotud õigustest. Arvestades seda, kui oluline on isikuandmete kaitse praegusel tehnoloogia kiire arengu ajastul, peaks liidul olema võimalik võtta teadlikkuse suurendamise meetmeid, toetada liidu nõuete kohast andmekaitset edendavaid vabaühendusi ning korraldada uuringuid ja muid asjakohaseid meetmeid.

__________________

__________________

12 ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88.

12 ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88.

13 ELT L 119, 4.5.2016, lk 89–131.

13 ELT L 119, 4.5.2016, lk 89–131.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a)  Sõna- ja teabevabadus on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas. Vaba juurdepääs teabele, meediaraamistiku tingimuste hindamine ning info- ja kommunikatsioonivõrkude vastutustundlik ja turvaline kasutamine on otseselt seotud avaliku arvamuse vaba kujundamisega ning hädavajalik toimiva demokraatia tagamiseks. On vaja, et üldsus omandaks meediapädevuse oskused, mis on vajalikud kriitilise mõtlemise ja arukuse jaoks, ning võime analüüsida keerukaid olukordi, tunda ära arvamuste ja faktide erinevused ning seista vastu mis tahes vormis vihkamisele õhutamisele. Sel eesmärgil peaks liit edendama kõigi kodanike meediapädevuse arendamist olenemata vanusest, tagades koolituse, teadlikkuse suurendamise, uuringud ja muu vajaliku tegevuse.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  ELi toimimise lepingu artikli 24 järgi määravad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt normide abil kindlaks Euroopa Liidu lepingu artikli 11 tähenduses kodanikualgatuse esitamise korra ja tingimused. Seda on tehtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 211/201114 vastuvõtmisega. Programmiga tuleks toetada määruse [(EL) nr 211/2011] rakendamise tehnilise ja korraldusliku toe rahastamist, toetades nii seda, et kodanikud saavad teostada oma õigust algatada ja toetada Euroopa kodanikualgatusi.

(14)  Euroopa kodanikualgatus on esimene riikideülene osalusdemokraatia vahend, millega luuakse vahetu side Euroopa kodanike ja liidu institutsioonide vahel. ELi toimimise lepingu artikli 24 järgi määravad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt normide abil kindlaks Euroopa Liidu lepingu artikli 11 tähenduses kodanikualgatuse esitamise korra ja tingimused. Seda on tehtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 211/201114 vastuvõtmisega. Programmiga tuleks toetada määruse [(EL) nr 211/2011] rakendamise tehnilise ja korraldusliku toe rahastamist, kindlustades seega kodanike võimalusi teostada oma õigust algatada, toetada ja ergutada teisi toetama Euroopa kodanikualgatusi.

_________________

_________________

14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruar 2011. aasta määrus (EL) nr 211/2011 kodanikualgatuse kohta (ELT L 65, 11.3.2011, lk 1).

14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 211/2011 kodanikualgatuse kohta (ELT L 65, 11.3.2011, lk 1).

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  ELi toimimise lepingu artiklite 8 ja 10 järgi peaks programmi kõik meetmed toetama soolise aspekti arvestamist ning diskrimineerimisvastaseid eesmärke.

(15)  ELi toimimise lepingu artiklite 8 ja 10 järgi peaks programmi kõik meetmed toetama soolise aspekti arvestamist ning diskrimineerimisvastaseid eesmärke ning ühtlasi edendama sooteadlikku eelarvestamist ja soolise mõju hindamist vajaduse korral liidu kogu eelarvemenetluse jooksul. Soolise aspekti arvestamise nõuetekohaseks rakendamiseks on vaja sooteadlikku eelarvestamist kõigis asjakohastes eelarveridades ning piisavaid vahendeid ja läbipaistvust soolise võrdõiguslikkuse edendamise ja soolise diskrimineerimise vastase võitluse eelarveridadel. Üksikprojektid ja programm tervikuna tuleks rahastamisperioodi lõpus läbi vaadata, et teha kindlaks, kuivõrd need on eespool nimetatud põhimõtteid järginud.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Kooskõlas liidu õigusaktidega, mis käsitlevad võrdset kohtlemist, loovad liikmesriigid võrdse kohtlemise edendamiseks sõltumatud asutused (võrdõiguslikkust edendavad asutused), et võidelda diskrimineerimisega rassilise, etnilise päritolu soo alusel. Kuid mitmed liikmesriigid on läinud veelgi kaugemale ja taganud, et võrdõiguslikkust edendavad asutused saavad käsitleda ka diskrimineerimist, mis toimub muul alusel, nt vanuse, seksuaalse sättumuse, usutunnistuse või veendumuste, puuete või muul alusel. Võrdõiguslikkust edendavatel asutustel on võrdõiguslikkuse edendamisel ning võrdse kohtlemise õigusnormide kohaldamise tagamisel keskne roll, pakkudes eelkõige sõltumatut abi diskrimineerimisohvritele, korraldades diskrimineerimist käsitlevaid sõltumatuid uuringuid, avaldades sõltumatuid aruandeid ja andes soovitusi seoses diskrimineerimisküsimustega nende riigis. On oluline, et võrdõiguslikkust edendavate asutuste sellesisulist tööd koordineeritaks liidu tasandil. EQUINET loodi 2007. aastal. Selle võrgustiku liikmed on riiklikud asutused, kes edendavad võrdset kohtlemist, nagu sätestatud nõukogu direktiivides 2000/43/EÜ15 ja 2004/113/EÜ16 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2006/54/EÜ17 ja 2010/41/EL18. EQUINET on erilises olukorras, sest on ainus üksus, kes tagab võrdõiguslikkust edendavate asutuste meetmete koordineerimist. EQUINETi tegevuse koordineerimine on liidu diskrimineerimisvastase õiguse nõuetekohase rakendamise seisukohast kesksel kohal ja seda tuleks programmist toetada.

(17)  Kooskõlas liidu õigusaktidega, mis käsitlevad võrdset kohtlemist, loovad liikmesriigid võrdse kohtlemise edendamiseks sõltumatud asutused (võrdõiguslikkust edendavad asutused), et võidelda diskrimineerimisega rassilise, etnilise päritolu soo alusel. Kuid mitmed liikmesriigid on läinud veelgi kaugemale ja taganud, et võrdõiguslikkust edendavad asutused saavad käsitleda ka diskrimineerimist, mis toimub muul alusel, nt keele, vanuse, seksuaalse sättumuse, usutunnistuse või veendumuste, puuete või muul alusel. Võrdõiguslikkust edendavatel asutustel on võrdõiguslikkuse edendamisel ning võrdse kohtlemise õigusnormide kohaldamise tagamisel keskne roll, pakkudes eelkõige sõltumatut abi diskrimineerimisohvritele, korraldades diskrimineerimist käsitlevaid sõltumatuid uuringuid, avaldades sõltumatuid aruandeid ja andes soovitusi seoses diskrimineerimisküsimustega nende riigis. On oluline, et kõigi nende asjaomaste võrdõiguslikkust edendavate asutuste sellesisulist tööd koordineeritaks liidu tasandil. EQUINET loodi 2007. aastal. Selle võrgustiku liikmed on riiklikud asutused, kes edendavad võrdset kohtlemist, nagu sätestatud nõukogu direktiivides 2000/43/EÜ15 ja 2004/113/EÜ16 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2006/54/EÜ17 ja 2010/41/EL18. Komisjon võttis 22. juunil 2018 vastu soovituse võrdõiguslikkust edendavate asutuste suhtes kohaldatavate nõuete kohta, milles käsitletakse nende asutuste volitusi, sõltumatust, tõhusust ja koordineerimist ning koostööd. EQUINET on erilises olukorras, sest on ainus üksus, kes tagab võrdõiguslikkust edendavate asutuste meetmete koordineerimist. EQUINETi tegevuse koordineerimine on liidu diskrimineerimisvastase õiguse nõuetekohase rakendamise seisukohast kesksel kohal ja seda tuleks programmist toetada.

__________________

__________________

15 Nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (ELT L 180, 19.7.2000, lk 22).

15 Nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (ELT L 180, 19.7.2000, lk 22).

16 Nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/113/EÜ meest ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega (ELT L 373, 21.12.2004, lk 37).

16 Nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/113/EÜ meest ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega (ELT L 373, 21.12.2004, lk 37).

17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (ELT L 204, 26.7.2006, lk 23).

17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (ELT L 204, 26.7.2006, lk 23).

18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiiv 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ (ELT L 180, 15.7.2010, lk 1).

18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiiv 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ (ELT L 180, 15.7.2010, lk 1).

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 a)  Programmi juurdepääsetavuse parandamiseks ning sellega seotud erapooletute juhiste ja praktilise teabe esitamiseks peaks iga liikmesriik looma toetusesaajate ja taotlejate abistamiseks kontaktpunkti. Programmi kontaktpunktid peaksid olema võimelised täitma oma ülesandeid sõltumatult, ilma avaliku sektori asutuste otsese alluvuse või sekkumiseta otsuste tegemisse. Kontaktpunkte võib hallata liikmesriik või kodanikuühiskonna organisatsioon või nende konsortsium. Programmi kontaktpunktid ei vastuta projektide valimise eest;

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Sõltumatutel inimõiguste organisatsioonidel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel on ELi lepingu artikli 2 kohaste ELi ühiste väärtuste edendamisel, kaitsmisel ja neist teadlikkuse suurendamisel ning liidu õigusest, sealhulgas ELi põhiõiguste hartast tulenevate õiguste kasutamisele kaasaaitamisel keskne koht. Nagu väljendatud Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonis, on piisav rahaline toetus kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks soodsa ja jätkusuutlikku keskkonna kujundamiseks kesksel kohal, et tugevdada nende rolli ja võimaldada neil täita oma ülesandeid sõltumatult ja tulemuslikult. ELi rahastamine täiendab riigi tasandi rahastamist, et toetada ja suurendada selliste sõltumatute kodanikuühiskonna organisatsioonide mõjuvõimu ja nende suutlikkust, kes tegelevad inimõiguste edendamisega ja kelle tegevus aitab ELi õigusest ja ELi põhiõiguste hartast tulenevate õiguste strateegilist kohaldamist, sealhulgas õiguste kaitsmise ja muu järelevalvemeetmete kaudu, ning edendada ja kaitsta liidu ühiseid väärtuseid ja suurendada neist teadlikkust riiklikul tasandil.

(18)  Sõltumatutel inimõiguste organisatsioonidel, kodanikuühiskonna organisatsioonidel ja inimõiguste kaitsjatel on ELi lepingu artikli 2 kohaste ELi ühiste väärtuste edendamisel, kaitsmisel ja neist teadlikkuse suurendamisel ning liidu õigusest, sealhulgas ELi põhiõiguste hartast tulenevate õiguste kasutamisele kaasaaitamisel keskne koht. Nagu väljendatud Euroopa Parlamendi 19. aprilli 2018. aasta resolutsioonis, on rahastuse suurendamine ja piisav rahaline toetus kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks soodsa ja jätkusuutliku keskkonna kujundamiseks kesksel kohal, et tugevdada nende rolli ja võimaldada neil täita oma ülesandeid sõltumatult ja tulemuslikult. ELi rahastamine täiendab riigi tasandi rahastamist, et muu hulgas piisava põhirahastuse ja lihtsustatud kuluvõimaluste, finantsreeglite ja menetluste kaudu toetada ja suurendada selliste sõltumatute kodanikuühiskonna organisatsioonide mõjuvõimu ja nende suutlikkust, kes tegelevad selliste liidu väärtuste nagu demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste edendamisega ning kelle tegevus aitab ELi õigusest ja ELi põhiõiguste hartast tulenevate õiguste strateegilist kohaldamist, sealhulgas õiguste kaitsmise ja muude järelevalvemeetmete kaudu, ning edendada ja kaitsta liidu ühiseid väärtuseid ja suurendada nende tundmist kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja riikidevahelisel tasandil.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Komisjon peaks tagama üldise sidususe, vastastikuse täiendavuse ja sünergia liidu organite, ametite ja asutuste, eelkõige Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti tööga, ja tegema kokkuvõtte teiste riiklike ja rahvusvaheliste osalejate tööst, kes tegutsevad programmi eesmärkidega hõlmatud valdkondades.

(19)  Komisjon peaks tagama üldise sidususe, vastastikuse täiendavuse ja sünergia liidu organite, ametite ja asutuste, eelkõige Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti tööga, ja tegema kokkuvõtte teiste riiklike ja rahvusvaheliste osalejate tööst, kes tegutsevad programmi eesmärkidega hõlmatud valdkondades. Komisjon peaks aktiivselt juhendama programmis osalejaid, et nad kasutaksid liidu organite, ametite ja asutuste loodud aruandeid ja vahendeid, näiteks Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudis välja töötatud sooteadliku eelarvestamise ja soolise mõju hindamise vahendeid.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(19 a)  Kõikehõlmav demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste liidu mehhanism peaks tagama kõigi liikmesriikide tegevuse korrapärase ja võrdse läbivaatamise, andes vajalikku teavet liikmesriikides üldiste liidu väärtustega seotud puudujääkide kaotamise meetmete rakendamiseks.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Teatud tingimustel peaks programmis olema võimalik osaleda Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmetel, kes on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, ning EFTA liikmetel, kes ei ole Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, ja muudel Euroopa riikidel. Programmis peaks olema võimalik osaleda ka ühinevatel riikidel, kandidaatriikidel ja potentsiaalsetel kandidaatriikidel, keda toetatakse ühinemiseelse strateegia raames.

(20)  Seoses erieesmärkide – edendada soolist võrdõiguslikkust ja õigusi, kodanike kaasamist liidu demokraatlikku ellu ja selles osalemist kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja riikidevahelisel tasandil ning võidelda vägivallaga – täitmisega, peaks teatud tingimustel olema võimalik programmis osaleda Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmetel, kes on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, ning EFTA liikmetel, kes ei ole Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, ja muudel Euroopa riikidel. Programmis peaks olema võimalik osaleda ka ühinevatel riikidel, kandidaatriikidel ja potentsiaalsetel kandidaatriikidel, keda toetatakse ühinemiseelse strateegia raames.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Selleks et tagada vahendite tõhus jaotus liidu üldeelarvest, on vaja tagada kõigi programmi raames ellu viidavate meetmete Euroopa lisaväärtus ning vastastikune täiendavus liikmesriikide meetmetega; samas tuleks taotleda kooskõla, täiendavust ja koostoimet selliste rahastamisprogrammidega, millega toetatakse omavahel, eriti õiguse, õiguste ja väärtuste fondi raames ja õigusprogrammiga ning programmiga „Loov Euroopa“ ja programmiga „Erasmus+“ tihedalt seotud poliitikavaldkondi, et kasutada ära kultuuri koostoimet kultuuri- meedia- kunsti-, haridus- ja loovuse valdkondadega. Koosmõju on vaja luua muude Euroopa rahastamisprogrammidega, eriti järgmistes valdkondades: tööhõive, siseturg, ettevõtlus, noorsugu, tervis, kodakondsus, õigus, ränne, julgeolek, teadustegevus, innovatsioon, tehnoloogia, tööstus, ühtekuuluvus, turism, välissuhted, kaubandus ja areng.

(21)  Selleks et tagada vahendite tõhus jaotus liidu üldeelarvest, on vaja tagada Euroopa lisaväärtus kõigi programmi raames, sealhulgas kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil ellu viidavate meetmete puhul, millega püütakse edendada ja kaitsta ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtusi. Komisjon peaks püüdlema järjepidevuse, koostoime ja täiendavuse poole liikmesriikide meetmete ja teiste rahastamisprogrammidega, sealhulgas programmiga „Loov Euroopa“ ja programmiga „Erasmus+“, mis toetavad õiguse, õiguste ja väärtuste fondiga tihedalt seotud poliitikavaldkondi ning liidu asjakohast poliitikat.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 a)  ELi toimimise lepingu artikli 9 kohaselt tuleks edendada tööhõive kõrget taset, piisava sotsiaalse kaitse tagamist ning võitlust sotsiaalse tõrjutuse vastu. Seetõttu tuleks programmi meetmetega edendada koostoimet vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja tööturult kõrvalejäämise vastu võitlemise ning võrdõiguslikkuse edendamise ja diskrimineerimise kõigi vormide vastu võitlemise meetmete vahel. Programmi tuleks seepärast ellu viia nii, et oleks tagatud maksimaalne koostoime ja täiendavus nii selle eri suundade vahel kui ka Euroopa Sotsiaalfondiga+. Lisaks tuleks tagada koostoime Erasmuse ja Euroopa Sotsiaalfondiga+, tagamaks, et need fondid aitavad ühiselt kaasa kvaliteetse hariduse andmisele ja kõigile võrdsete võimaluste kindlustamisele.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(22 a)   Oluline on tagada programmi usaldusväärne finantsjuhtimine ja rakendamine võimalikult tulemuslikult ja kasutajasõbralikult, tagades samal ajal ka õiguskindluse ja programmile juurdepääsu kõigile osalejatele.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(22 b)   Programmi eesmärkide saavutamiseks ja rahaliste vahendite optimaalseks kasutamiseks on kõige olulisem parandada programmi elluviimist ja raha kasutamist.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Programmi suhtes kohaldatakse määrust (EL, Euratom) [the new FR] (edaspidi „finantsmäärus“). Selles määruses sätestatakse liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete, kaudse eelarve täitmise, rahastamisvahendite ja eelarvetagatiste kohta.

(23)  Programmi suhtes kohaldatakse määrust (EL, Euratom) [uus finantsmäärus] (edaspidi „finantsmäärus“). Selles määruses sätestatakse liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete, kaudse eelarve täitmise, finantsabi, rahastamisvahendite ja eelarvetagatiste kohta, ning nõutakse vahendite kasutamisel täielikku läbipaistvust, usaldusväärset finantsjuhtimist ja vahendite kaalutletud kasutamist. Eeskätt tuleks programmi rakendamise raames rakendada ja tugevdada veelgi eeskirju, milles käsitletakse võimalust rahastada kohalikke, piirkondlikke, riiklikke ja riikidevahelisi kodanikuühiskonna organisatsioone, sealhulgas rohujuure tasandi kodanikuühiskonna organisatsioone mitmeaastaste tegevustoetuste, alltoetuste (kolmandatele isikutele antava finantsabi) kaudu ja sätteid, millega tagatakse kiired ja paindlikud toetuste andmise menetlused, nagu kaheastmeline taotlusmenetlus, kasutajasõbralikud taotlusvõimalused ja aruandlusmenetlused.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul lähtutakse nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning ka sellist rahastamist, mis ei ole seotud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1 osutatud kuludega. Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013,20 nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95,21 nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/9622 ja nõukogu määrusele (EL) 2017/193923 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid kuritegusid, mis kahjustavad liidu finantshuve, ja esitada nendes süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/137124. Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

(24)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul lähtutakse nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust, asjakohaste sidusrühmade ja sihtrühma kuuluvate toetusesaajate suurust ja suutlikkust ning eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete, ühikuhindade ja alltoetuste kasutamise kaalumist ning ka kaasrahastamise kriteeriume, mille puhul võetakse arvesse vabatahtlikku tööd ning sellist rahastamist, mis ei ole seotud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1 osutatud kuludega. Kaasrahastamise nõudeid tuleks aktsepteerida mitterahalistena ja neist võib piiratud lisarahastamise juhtudel loobuda. Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013,20 nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95,21 nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/9622 ja nõukogu määrusele (EL) 2017/193923 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid kuritegusid, mis kahjustavad liidu finantshuve, ja esitada nendes süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/137124. Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

__________________

__________________

20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999, (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999, (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

21 Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

21 Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

22 Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

22 Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

23 Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

23 Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Kolmandad riigid, kes on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis on kehtestatud EMP lepingu alusel, millega on ette nähtud programmide rakendamine selle lepingu kohase otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õiguslike vahendite alusel. Käesolevas määruses tuleks kehtestada erisätted, et anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastase Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääs, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.

(25)  Seoses erieesmärkide – edendada soolist võrdõiguslikkust, õigusi, kodanike kaasamist liidu demokraatlikku ellu ja selles osalemist kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja riikidevahelisel tasandil ning võidelda vägivallaga – täitmisega, võivad kolmandad riigid, kes on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, osaleda liidu programmides koostöö raames, mis on kehtestatud EMP lepingu alusel, millega on ette nähtud programmide rakendamine selle lepingu kohase otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õiguslike vahendite alusel. Käesolevas määruses tuleks kehtestada erisätted, et anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastase Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääs, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(26 a)   Ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, seatakse eesmärgiks anda liidule vahendid, millega paremini kaitsta oma eelarvet, kui puudused õigusriigi toimimises kahjustavad või võivad kahjustada usaldusväärset finantsjuhtimist või liidu finantshuve. See peaks täiendama õiguste ja väärtuste programmi, millel on teistsugune roll – poliitikameetmete rahastamine kooskõlas põhiõiguste ja euroopalike väärtustega, mille keskmes on inimeste elu ja osalemine.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27)  Vastavalt [nõukogu otsuse 2013/755/EL25 artiklile 94] on ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui programmi eeskirjadest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti.

(27)  Vastavalt [viide ajakohastatakse vastavalt uuele ülemeremaid ja -territooriume käsitlevale otsusele: nõukogu otsuse 2013/755/EL artiklile 94] on ülemeremaadel ja -territooriumidel asutatud isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui programmi eeskirjadest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti. Programmi rakendamisel tuleb võtta arvesse ülemeremaade ja -territooriumide eraldatusest tulenevaid piiranguid ning nende tõhusat osalemist tuleb jälgida ja korrapäraselt hinnata.

__________________

__________________

25 Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).

25 Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Selleks et võtta arvesse kliimamuutusega võitlemise olulisust kooskõlas liidu võetud kohustustega rakendada Pariisi kokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, aitab käesolev programm kliimameetmed integreerida ja saavutada üldeesmärk, milleks on suunata 25 % ELi eelarve kulutustest kliimaeesmärkide toetamiseks. Asjaomased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ja neid hinnatakse uuesti vahehindamise raames.

(28)  Selleks et võtta arvesse kliimamuutusega võitlemise olulisust kooskõlas liidu võetud kohustustega rakendada Pariisi kokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, aitab käesolev programm kliimameetmed integreerida ja saavutada üldeesmärki, milleks on suunata mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kestuse ajal kliimaeesmärkide toetamiseks 25 % ELi eelarve kulutustest ja saavutada iga-aastane 30 % eesmärk võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui 2027. aastaks. Asjaomased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ja neid hinnatakse uuesti vahehindamise raames.

Selgitus

Oma 14. märtsi 2018. aasta resolutsioonis järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku suhtes võetava parlamendi seisukoha ettevalmistamise kohta (2017/2052(INI)) nõudis Euroopa Parlament, et eesmärgini kasutada 30 % ELi eelarvekuludest kliimaeesmärkide saavutamiseks tuleb jõuda võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2027. aastaks.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 tuleb seda programmi hinnata teabe alusel, mis on kogutud konkreetse järelvalvekorra alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Asjakohasel juhul võib niisugune kord sisaldada ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel koguda tõendeid programmi mõju kohta kohapeal.

(29)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 tuleb seda programmi hinnata teabe alusel, mis on kogutud konkreetse järelvalvekorra alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Sellega seoses võiks kodanikuühiskonna organisatsioonid, kohalikud asutused, sotsiaalpartnerid jt lugeda sellisteks taotlejateks ja toetusesaajateks, kellel ei pruugi olla järelevalve- ja aruandlusnõuete täitmiseks vajalikke vahendeid ja töötajaid. Asjakohasel juhul võib niisugune kord sisaldada ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel koguda tõendeid programmi mõju kohta kohapeal.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30)  Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, milles käsitletakse artiklites 14 ja 16 ja II lisas osutatud näitajaid. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(30)  Selleks et täiendada käesolevat määrust eesmärgiga viia programm ellu ja tagada selle eesmärkide saavutamiseks tehtavate edusammude tõhus hindamine, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, milles käsitletakse artikli 13 kohaseid tööprogramme ning artiklites 14 ja 16 ja II lisas osutatud näitajaid. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Selgitus

Tööprogrammid tuleks võtta vastu delegeeritud õigusaktidega ja seda põhjendust tuleb vastavalt kohandada. See tuleks viia kooskõlla ka artiklis 16 nimetatud volituste delegeerimise sõnastusega.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31)  Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201126,

välja jäetud

__________________

 

26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

 

Selgitus

Põhjendus tuleb välja jätta, kuna ettepanek ei tohiks sisaldada viidet rakendusaktidele.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva määrusega kehtestatakse õiguste ja väärtuste programm (edaspidi „programm“).

Käesoleva määrusega kehtestatakse kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm (edaspidi „programm“).

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selles sätestatakse programmi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad.

Selles sätestatakse programmi eesmärgid ja ulatus, eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise tingimused.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi üldeesmärk on kaitsta ja edendada ELi aluslepingutes sätestatud õiguseid ja väärtuseid, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamise kaudu, et toetada avatud, demokraatlikke ja kaasavaid ühiskondi.

1.  Programmi üldeesmärk on kaitsta ja edendada aluslepingutes sätestatud õigusi ja väärtusi, sealhulgas ELi lepingu artiklis 2 sätestatud demokraatiat, õigusriiki ja põhiõigusi, eeskätt kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamise ja nende suutlikkuse suurendamise kaudu kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja riikidevahelisel tasandil, eriti rohujuure tasandil, et toetada ja edasi arendada avatud, õigustel põhinevaid, demokraatlikke, võrdõiguslikke ja kaasavaid ühiskondi.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt -a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-a)  kaitsta ja edendada demokraatiat ja õigusriiki kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja riikidevahelisel tasandil (liidu väärtuste tegevussuund);

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  edendada võrdõiguslikkust ja õiguseid (võrdõiguslikkuse ja õiguste tegevussuund),

(a)  edendada võrdõiguslikkust, sealhulgas soolist võrdõiguslikkust, õigusi, diskrimineerimiskeeldu ja soolise aspekti arvestamist (võrdõiguslikkuse, õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse tegevussuund);

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2– punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  edendada kodanike kaasatust ja osalemist liidu demokraatlikus elus (kodanike kaasatuse ja osalemise tegevussuund),

(b)  suurendada kodanike ja eelkõige noorte teadlikkust liidu olulisusest meetmetega, mille eesmärk on säilitada mälestusi liidu loomiseni viinud ajaloolistest sündmustest ning edendada demokraatiat, väljendusvabadust, pluralismi, kodanikukaasatust, kodanike kohtumisi ja kodanike aktiivset osalemist liidu demokraatlikus elus (kodanikuaktiivsuse tegevussuund);

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  võitlus vägivallaga (Daphne tegevussuund).

(c)  võitlus vägivallaga, sealhulgas soolise vägivallaga (Daphne tegevussuund).

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 2 a

 

Liidu väärtuste tegevussuund

 

Artikli 2 lõikes 1 seatud üldeesmärgi raames ning artikli 2 lõike 2 punktis -a seatud erieesmärgi raames keskendutakse programmis järgmisele:

 

a)  demokraatia ja õigusriigi kaitsmine ja edendamine, sealhulgas kodanikuühiskonna sellise tegevuse toetamise kaudu, mis edendab kohtusüsteemi sõltumatust ja sõltumatute kohtute pakutavat tõhusat õiguskaitset, sealhulgas põhiõiguste kaitset; toetuse pakkumine sõltumatutele inimõiguslastele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kes jälgivad õigusriigi järgimist, rikkumisest teatajate kaitsmiseks ja algatuste jaoks, millega edendatakse läbipaistvuse jagatud kultuuri, head juhtimistava ja võitlust korruptsiooni vastu;

 

b)  demokraatlikuma liidu ülesehitamise edendamine ning aluslepingutes sätestatud õiguste ja väärtuste kaitsmine ja neist teadlikkuse suurendamine, andes rahalist toetust sõltumatutele kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kes edendavad ja kasvatavad neid õigusi ja väärtusi kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja riikidevahelisel tasandil, luues seeläbi keskkonna, mis võimaldab demokraatlikku dialoogi ning tugevdab väljendusvabadust, rahumeelse kogunemise ja ühinemisvabadust, meediavabadust ja meedia mitmekesisust ning akadeemilist vabadust.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Võrdõiguslikkuse ja õiguste tegevussuund

Võrdõiguslikkuse, õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse tegevussuund

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 2 lõike 2 punktis a seatud erieesmärgi raames keskendutakse programmis järgmisele:

Artikli 2 lõikes 1 seatud üldeesmärgi raames ning artikli 2 lõike 2 punktis a seatud erieesmärgi raames keskendutakse programmis järgmisele:

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  hoida ära diskrimineerimine soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, ja võidelda sellistel alustel diskrimineerimise vastu, ning toetada terviklikku poliitikat, et edendada soolist võrdõiguslikkust ja mittediskrimineerimist ning nende arvessevõtmist, ning poliitikat, et võidelda rassismi ja sallimatuse kõigi vormide vastu;

(a)  edendada võrdõiguslikkust ning hoida ära diskrimineerimine soo, rassilise, sotsiaalse või etnilise päritolu, nahavärvi, geneetilise eripära, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, omandi, sünnipära, puuete, vanuse, seksuaalse sättumuse või mis tahes muul alusel, ja võidelda sellistel alustel diskrimineerimise vastu, ning toetada terviklikku poliitikat, et edendada soolist võrdõiguslikkust ja mittediskrimineerimist ning nende arvessevõtmist, ning poliitikat, et võidelda rassismi ja sallimatuse kõigi vormide vastu nii internetis kui ka mujal;

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  toetada terviklikku poliitikat ja programme naiste õiguste, soolise võrdõiguslikkuse, naiste võimestamise ja soolise aspektiga arvestamise edendamiseks;

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kodanike kaasatuse ja osalemise tegevussuund

Kodanikuaktiivsuse tegevussuund

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 2 lõike 2 punktis b seatud erieesmärgi raames keskendutakse programmis järgmisele:

Artikli 2 lõike 2 punktis a seatud erieesmärgi raames püütakse programmiga saavutada järgmisi eesmärke:

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  parandada kodanike arusaamist liidust, selle ajaloost, kultuuripärandist ja mitmekesisusest;

(a)  toetada kodanike esitatud projekte (pidades silmas eeskätt noori), mille eesmärk on julgustada inimesi mitte ainult mäletama ELi rajamisele eelnenud sündmusi, mis moodustavad liidu ajaloolise mälu tuumiku, vaid ka õppima rohkem oma ühisest ajaloost, kultuurist ja väärtustest ning tajuda ühist kultuuripärandit ning kultuurilist ja keelelist mitmekesisust rikkusena, mis on aluseks ühisele tulevikule; tugevdada kodanike arusaamist liidust, selle olemasolu põhjusest ja saavutustest, ning suurendada teadlikkust liidu praegustest ja tulevastest väljakutsetest, samuti vastastikuse mõistmise ja sallivuse tähtsusest, mis on Euroopa projekti keskmes;

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  edendada ja toetada heade tavade vahetamist Euroopa kodanikuhariduse – nii formaal- kui ka mitteformaalse hariduse – valdkonnas;

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  edendada suhtlust ja koostööd eri riikide kodanike vahel; edendada kodanike kodanikuaktiivsust ja demokraatlikku osalemist, mis aitab kodanikel ja esindusühendustel teha teatavaks ja vahetada avalikult oma seisukohti liidu tegevuse kõigis valdkondades.

(b)  edendada avalikku dialoogi sõpruslinnade, kodanike, eelkõige noorte kohtumiste kaudu ning koostöö kaudu eri riikide omavalitsuste, kohalike kogukondade ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel, et anda neile otsene praktiline kogemus liidu kultuurilisest mitmekesisusest ja pärandist ning suurendada kodanike osalust ühiskonnas;

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  edendada ja suurendada kodanikuosalust liidu demokraatlikus elus kohalikul, riiklikul ja riikidevahelisel tasandil; võimaldada kodanikel ja ühendustel edendada kultuuridevahelist dialoogi ja korraldada asjakohaseid avalikke arutelusid liidu tegevuse kõigi valdkondade üle, aidates sellega kaasa liidu poliitilise tegevuskava kujundamisele; toetada ühisalgatuste korraldamist, seda nii kodanike ühenduste kui ka juriidiliste isikute võrgustike kujul, eesmärgiga edendada tõhusamalt eelmistes lõikudes esitatud eesmärkide saavutamist;

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 2 lõike 2 punktis c seatud erieesmärgi raames keskendutakse programmis järgmisele:

Artikli 2 lõikes 1 seatud üldeesmärgi ning artikli 2 lõike 2 punktis c seatud erieesmärgi raames keskendutakse programmis järgmisele:

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt -a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-a)  hoida ära igasugune naiste vastu suunatud sooline vägivald ja võidelda sellega ning edendada Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon) täielikku rakendamist kõigil tasanditel, ning

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  hoida ära igasugune vägivald, mis on suunatud laste, noorte ja naiste või muude riskirühmade vastu ning võidelda sellega;

(a)  hoida ära igasugune vägivald, mis on suunatud laste, noorte ja muude riskirühmade, näiteks LGBTQI-inimeste, puudega inimeste, vähemuste, eakate, pagulaste ja sisserändajate vastu ning võidelda sellega;

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  toetada ja kaitsta sellise vägivalla ohvreid.

(b)  toetada ja kaitsta sellise vägivalla ohvreid, sealhulgas toetades kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevust, mis hõlbustab õiguskaitse, ohvriabiteenuste ja turvalise politseiaruandluse kättesaadavust kõigi vägivallaohvrite jaoks ja need tagab, ning toetades ja tagades soolise vägivalla ohvritele kogu liidus samal tasemel kaitset.

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades [641 705 000] eurot.

1.  Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on 2018. aasta hindades [1 627 000 000] eurot [jooksevhindades 1 834 000 000 eurot].

Selgitus

Vastavalt esimeeste konverentsi 13. septembri 2018. aasta otsusele kajastab käesolev muudatusettepanek 14. novembri 2018. aasta täiskogu istungil vastu võetud mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) vahearuandes sisalduvaid arve.

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – punkt -a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-a)  [754 062 000 eurot 2018. aasta hindades] [850 000 000 eurot jooksevhindades] (s.o 46,34 % kogu rahastamispaketist) artikli 2 lõike 2 punktis -a osutatud erieesmärkide jaoks;

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  [408 705 000] eurot artikli 2 lõike 2 punktis a ja artikli 2 lõike 2 punktis c osutatud erieesmärkide jaoks;

(a)  [429 372 000 eurot 2018. aasta hindades] [484 000 000 eurot] (s.o 26,39 % kogu rahastamispaketist) artikli 2 lõike 2 punktides a ja c osutatud erieesmärkide jaoks;

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  [233 000 000] eurot artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärgi jaoks.

(b)  [443 566 000 eurot 2018. aasta hindades] [500 000 000 eurot] (s.o 27,26 % kogu rahastamispaketist) artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärkide jaoks.

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Komisjon eraldab vähemalt 50 % käesoleva lõike esimese lõigu punktides -a ja a osutatud summadest kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevuse toetuseks, millest vähemalt 65 % eraldatakse kohalikele ja piirkondlikele kodanikuühiskonna organisatsioonidele.

 

Komisjon ei tohi kalduda rahastamispaketi raames eraldatud protsendimäärast, mis on esitatud I lisa punktis -a, kõrvale rohkem kui 5 protsendipunkti võrra. Juhul kui selle piirmäära ületamine peaks osutuma vajalikuks, on komisjonil õigus võtta artikli 16 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I lisa punkti -a, muutes programmist eraldatavate vahendite protsendimäära 5–10 protsendipunkti võrra.

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, võib liikmesriikide palvel kanda üle programmile. Komisjon haldab neid vahendeid otseselt finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti a alusel või kaudselt artikli 62 lõike 1 punkti c alusel. Võimaluse korral peetakse vahendite kasutamisel silmas asjaomase liikmesriigi huve.

5.  Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, võib liikmesriikide või komisjoni palvel kanda üle programmile. Komisjon haldab neid vahendeid otseselt finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti a alusel. Võimaluse korral peetakse vahendite kasutamisel silmas liikmesriigi huve.

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 6 a

 

Väärtuste toetamise mehhanism

 

1.  Erandjuhtudel, kui liikmesriigis toimub ELi lepingu artiklis 2 sätestatud liidu väärtuste järgimise tõsine ja järsk halvenemine, ning kui on oht, et neid väärtusi ei kaitsta ega edendata piisavalt, võib komisjon korraldada kodanikuühiskonna organisatsioonidele toetustaotluste esitamise kiirmenetluse, et hõlbustada, toetada ja tõhustada demokraatlikku dialoogi kõnealuses liikmesriigis ning lahendada ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtuste ebapiisava järgimise probleem.

 

2.  Komisjonil eraldab kuni 5 % artikli 6 lõike 2 punktis -a osutatud summadest käesoleva artikli lõikes 1 osutatud väärtuste toetamise mehhanismile. Iga eelarveaasta lõpus kannab komisjon kõik selle mehhanismi alla kuuluvad paigutamata vabad vahendid üle, et toetada muid programmi eesmärkide alla kuuluvaid meetmeid.

 

3.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli lõikes 1 osutatud väärtuste toetamise mehhanismi kasutuselevõtu kohta. Mehhanism võetakse kasutusele kõigis liikmesriikides kohaliku olukorra jälgimiseks läbiviidava tervikliku, korrapärase ja asitõenditel põhineva järelevalve ning demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste olukorra hindamise alusel.

 

4.  Vahendid, mis on liikmesriigile eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, võidakse kanda programmile üle järgmistel juhtudel:

 

a)  kui komisjon käivitab ELi õigusriigi raamistiku;

 

b)  kui üks kolmandik liikmesriikidest, Euroopa Parlament või komisjon esitab vastavalt ELi lepingu artikli 7 lõikele 1 nõukogule põhjendatud ettepaneku, et järeldada ilmset ohtu, et asjaomane liikmesriik rikub oluliselt ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtusi;

 

c)  kui üks kolmandik liikmesriikidest või komisjon esitab vastavalt ELi lepingu artikli 7 lõikele 2 Euroopa Ülemkogule põhjendatud ettepaneku, et järeldada ohtu, et asjaomane liikmesriik rikub oluliselt ja jätkuvalt ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtusi.

 

5.  Komisjon rakendab käesoleva artikli lõikes 4 osutatud vahendeid otse kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktiga a. Võimaluse korral peetakse vahendite kasutamisel silmas asjaomase liikmesriigi huve.

 

Komisjon võib pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist teha vastavalt käesoleva artikli lõikele 4 nõukogule ettepaneku kanda vahendid üle. Komisjoni ettepanek loetakse nõukogu poolt vastuvõetuks, välja arvatud juhul, kui nõukogu lükkab ühe kuu jooksul alates komisjoni ettepaneku esitamisest sellise ettepaneku kvalifitseeritud häälteenamusega vastu võetud rakendusaktiga tagasi.

 

6.  Komisjon hoiab Euroopa Parlamenti käesoleva artikli rakendamisega kursis. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti viivitamata eelkõige juhul, kui üks lõikes 1 sätestatud tingimus osutub liikmesriigi puhul täidetuks, ning edastab lõikes 4 loetletud juhtudel üksikasjalikud andmed fondide ja programmide kohta, millele võidakse vahendid üle kanda. Euroopa Parlament võib kutsuda komisjoni käesoleva artikli kohaldamist käsitlevale struktureeritud dialoogile.

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi rakendatakse eelarve otsese täitmise korras vastavalt finantsmäärusele või eelarve kaudse täitmise korras koostöös finantsmääruse artikli 61 lõike 1 punktis c osutatud asutustega.

1.  Programmi rakendatakse eelarve otsese täitmise korras vastavalt finantsmäärusele või eelarve kaudse täitmise korras koostöös finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktis c osutatud asutustega.

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Programmist võib anda rahalisi toetusi ükskõik millises finantsmäärusekohases vormis.

2.  Programmist võib anda rahalisi toetusi ükskõik millises finantsmäärusekohases vormis, peamiselt meetmetoetuste ning iga-aastaste ja mitmeaastaste tegevustoetuste kaudu. Rahalisi toetusi võib anda viisil, mis tagab usaldusväärse finantsjuhtimise ja avaliku sektori vahendite kaalutletud kasutamise, madalama halduskoormuse programmi läbiviija ja toetusesaajate jaoks ning võimalike toetusesaajate juurdepääsu programmi vahenditele. Kasutada võib kindlasummalisi makseid, ühikuhindu, kindlamääralisi makseid ja alltoetusi (kolmandatele isikutele antav rahaline toetus). Kaasrahastamist aktsepteeritakse mitterahalisena ja sellest võib piiratud lisarahastamise juhtudel loobuda.

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva määruse alusel võib rahastada meetmeid, mis aitavad kaasa artiklis 2 täpsustatud erieesmärkide saavutamisele. Rahastamiskõlblikud on eelkõige I lisas loetletud meetmed.

1.  Käesoleva määruse alusel võib rahastada meetmeid, mis aitavad kaasa artiklis 2 täpsustatud üld- või erieesmärkide saavutamisele. (Rahastamiskõlblikud on) eelkõige artiklis 9 a loetletud meetmed.

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2.  Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 11 lõikega 2 moodustab komisjon kodanikuühiskonna peetava dialoogi rühma, mille eesmärk on tagada korrapärane, avatud ja läbipaistev dialoog programmi toetusesaajate ja teiste asjaomaste sidusrühmadega, et vahetada kogemusi ja häid tavasid ning arutada poliitika arengut programmiga hõlmatud valdkondades ja eesmärkides ning sellega seotud valdkondades.

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 9 a

 

Rahastamiskõlblikud meetmed

 

Artiklis 2 seatud üld- ja erieesmärgid viiakse ellu eeskätt, kuid mitte üksnes järgmiste meetmete toetamise kaudu:

 

a)   teadlikkuse suurendamine, avalik koolitamine, teavitamise edendamine ja teabe levitamine, et parandada poliitika, põhimõtete ja õiguste tundmist programmiga hõlmatud valdkondades ja eesmärkide osas;

 

b)   vastastikune õppimine heade tavade jagamise kaudu sidusrühmade vahel, et parandada teadmisi ja vastastikust mõistmist ning ühiskonnaelus osalemist ja demokraatlikku kaasatust;

 

c)   analüüsi-, järelevalve-, aruandlus- ja kaitsemeetmed, et paremini mõista olukorda liikmesriikides ja liidu tasandil programmiga hõlmatud valdkondades ning parandada liidu õiguse ja poliitika ning liidu ühiste väärtuste nõuetekohast ülevõtmist ja rakendamist liikmesriikides; selline tegevus on näiteks ka andmete ja statistika kogumine; ühtsete metoodikate ning vajaduse korral näitajate või võrdlusnäitajate väljatöötamine; uuringud, teadusuuringud, analüüsid ja küsitlused; hindamised; mõju hindamine; suuniste, aruannete ja õppematerjalide väljatöötamine ja avaldamine;

 

d)   asjakohaste sidusrühmade koolitamine, et parandada nende teadmisi liidu poliitikast ja õigustest programmiga hõlmatud valdkondades, ning asjakohaste sidusrühmade iseseisvuse ja suutlikkuse suurendamine, et toetada poliitikat ja õigusi programmiga hõlmatud valdkondades, sealhulgas strateegiliste kohtuvaidluste kaudu;

 

e)   üldsuse teadlikkuse ja arusaamise suurendamine isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitsmise ning digijulgeolekuga seotud ohtudest, eeskirjadest, kaitsemeetmetest ja õigustest;

 

f)   kodanike pühendumuse suurendamine õigusele, võrdõiguslikkusele, õigusriigile ja demokraatiale ning nende teadlikkuse parandamine Euroopa põhiväärtustest ja kodanike õigustest ja kohustustest, mis tulenevad liidu kodakondsusest, näiteks õigus reisida, töötada, õppida ja elada teises liikmesriigis, kasutades teabekampaaniaid ning edendades vastastikust mõistmist, kultuuridevahelist dialoogi ja mitmekesisuse austamist liidus;

 

g)   kodanike, eelkõige noorte teadlikkuse parandamine Euroopa kultuurist, kultuuripärandist, identiteedist, ajaloost ja ajaloolisest mälust ning nende liitu kuulumise tunde tugevdamine, eelkõige algatuste kaudu, mis kajastavad Euroopa lähiajaloo totalitaarsete režiimide põhjusi ja mälestavad nende kuritegude ohvreid ja toimunud ebaõiglust, ning Euroopa lähiajaloo muid määravaid hetki puudutava tegevuse kaudu;

 

h)   eri rahvusest ja kultuurist kodanike kokkutoomine, andes neile võimaluse osaleda sõpruslinnade meetmetes ning väikesemahulistes ja kodanikuühiskonna projektides, tugevdades sellega alt-üles lähenemisviisi;

 

i)   aktiivse ja kaasava osalemise soodustamine ja hõlbustamine, pöörates demokraatlikuma liidu ülesehitamisel erilist tähelepanu tõrjutud ühiskonnarühmadele, teadlikkuse suurendamine, põhiõiguste, õiguste ja väärtuste edendamine ja kaitsmine kõikides programmiga hõlmatud valdkondades kõikidel tasanditel tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamise kaudu, samuti Euroopa võrgustike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse arendamine, et aidata kaasa liidu õiguse, poliitiliste eesmärkide, väärtuste ja strateegiate väljatöötamisele, neist teadlikkuse tõstmisele ja nende rakendamise järelevalvele;

 

j)   määruse [(EL) nr 211/2011] rakendamise tehnilise ja korraldusliku toe rahastamine, toetades seeläbi seda, et kodanikud saavad teostada oma õigust algatada ja toetada Euroopa kodanikualgatusi;

 

k)   programmi tundmise ja selle tulemuste levitamise ja ülekantavuse parandamine ning inimeste ja kodanikuühiskonna teavitamine nendest, sealhulgas sõltumatute programmi kontaktpunktide loomise ja toetamise kaudu;

 

l) õigusriigi olukorda jälgivate inimõiguslaste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse ja sõltumatuse tugevdamine ning kohaliku, piirkondliku, riikliku ja riikidevahelise tasandi meetmete toetamine;

 

m)   rikkumisest teatajate kaitsmise toetamine, sealhulgas algatused ja meetmed, millega luua võimalused ohutuks teatamiseks organisatsioonide siseselt ning avaliku sektori asutustele või muudele asjakohastele asutustele, samuti meetmed, millega kaitsta rikkumisest teatajaid koondamise, madalamale ametikohale üleviimise või muude kättemaksuvormide eest, kaasa arvatud asjakohaste avaliku sektori asutuste ja sidusrühmade teavitamise ja koolitamise kaudu;

 

n)   selliste algatuste ja meetmete toetamine, millega edendada ja kaitsta meedia vabadust ja mitmekesisust ning suurendada suutlikkust tegeleda uute keerukate küsimustega, nagu uus meedia ja vihakõnele ning sihilikule väärteabele vastuseismine teadlikkuse suurendamise, koolituste, uuringute ja järelevalvemeetmete abil;

 

o)   selliste kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamine, kes tegelevad avaliku halduse ja avaliku sektori asutuste usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja vastutuse edendamise ja jälgimisega ning korruptsiooni vastu võitlemisega;

 

p)   vägivallaohvrite ja ohus olevate inimeste aitamise, majutamise ja kaitsmisega tegelevate organisatsioonide, sealhulgas naiste varjupaikade toetamine.

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega.

1.  Programmi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega ning need hõlmavad meetmetoetusi, mitmeaastaseid tegevustoetusi ja alltoetusi.

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Hindamiskomisjon võib koosneda välisekspertidest.

2.  Hindamiskomisjon võib koosneda välisekspertidest. Hindamiskomisjoni koosseisus tagatakse sooline tasakaal.

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.   Meede, mis on saanud toetust programmi alusel, võib saada toetust ka mõne muu liidu programmi alusel, sealhulgas eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest, tingimusel, et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. [Kumulatiivne rahastamine ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid ja toetust muudest liidu programmidest võib arvutada proportsionaalselt].

1.   Meede, mis on saanud toetust programmi alusel, võib saada toetust ka mõne muu liidu programmi alusel, sealhulgas eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest, tingimusel, et neist toetustest ei kaeta samu kulusid ja välditakse topeltrahastamist, näidates selgelt iga kululiigi rahastamisallikad, nagu näeb ette usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõte. [Kumulatiivne rahastamine ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid ja toetust muudest liidu programmidest võib arvutada proportsionaalselt].

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – punkt a – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  liikmesriik või sellega seotud ülemeremaa või -territoorium;

–  liikmesriik või liikmesriigiga seotud ülemeremaa või -territoorium;

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – punkt a – taane 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

—  programmiga ühinenud kolmas riik;

—  käesoleva määruse artikli 2 lõike 2 punktides a ja c nimetatud erieesmärkidega seoses programmiga ühinenud kolmas riik;

Selgitus

Selle sõnastusega püütakse välistada kolmandate riikide osalemine artikli 2 lõike 2 punkti -a (uus) kohase liidu tegevussuunaga seotud eesmärkide rahastamises.

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  iga juriidiline isik, kes on loodud liidu õiguse alusel, või iga rahvusvaheline organisatsioon.

(b)  iga mittetulunduslik juriidiline isik, kes on loodud liidu õiguse alusel, või iga rahvusvaheline organisatsioon.

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Euroopa Liidu riiklike võrdõiguslikkust edendavate asutuste võrgustikule (EQUINET) võib anda tegevustoetust ilma konkursikutseta selle alalise tööprogrammiga seotud kulude katmiseks.

3.  Euroopa Liidu riiklike võrdõiguslikkust edendavate asutuste võrgustikule (EQUINET) võib artikli 6 lõike 2 punkti a alusel anda tegevustoetust ilma konkursikutseta selle alalise tööprogrammiga seotud kulude katmiseks, tingimusel et nende tööprogrammi kohta on tehtud soolise mõju hindamine.

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tööprogramm

Tööprogramm ja mitmeaastased prioriteedid

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi rakendatakse finantsmääruse artiklis 110 osutatud tööprogrammide kaudu.

1.  Programm viiakse ellu finantsmääruse artiklis 110 osutatud tööprogrammide kaudu.

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Kui komisjon teeb otsuseid programmi prioriteetide kohta, kohaldab ta partnerluse põhimõtet ja näeb kooskõlas artikliga 15 a ette sidusrühmade laiaulatusliku kaasamise programmi ja selle tööprogrammide kavandamisse, rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse.

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjon võtab tööprogrammi vastu rakendusaktiga. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artiklis 19 osutatud nõuandemenetlusega.

2.  Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 16 õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega luuakse asjakohane tööprogramm.

Selgitus

Tööprogrammid tuleks võtta vastu delegeeritud õigusaktidega. Käesoleva muudatusettepanekuga soovitatakse asjakohast sõnastust.

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 2 sätestatud programmi erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, on esitatud II lisas.

1.  Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 2 sätestatud programmi erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, kogutakse asjakohasel juhul soo järgi liigendatult. Näitajate loetelu on esitatud II lisas.

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

3.  Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja liikmesriikidele proportsionaalsed ja kõige vähem koormavad aruandlusnõuded. Et hõlbustada aruandlusnõuete täitmist, teeb komisjon kättesaadavaks kasutajasõbralikud vormid ning tagab tutvustus- ja tugiprogrammid, mis on konkreetselt suunatud kodanikuühiskonna organisatsioonidele, millel ei pruugi alati olla aruandlusnõuete täitmiseks oskusteavet, piisavaid vahendeid ega töötajaid.

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Hindamised toimuvad piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.

1.  Hindamised on sootundlikud, nende käigus kogutakse andmeid sugupoolte lõikes, nad sisaldavad iga tegevussuuna jaoks eraldi peatükki ning neis võetakse arvesse nende inimeste arvu, kelleni jõuti, nende tagasisidet ja geograafilist hõlmatust ning hindamised tehakse piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.

Muudatusettepanek    93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust. Vahehindamisel võetakse arvesse eelkäija programmide (õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm ning programm „Kodanike Euroopa”) pikaajalise mõju hindamiste tulemusi.

2.  Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust. Vahehindamisel võetakse arvesse eelkäija programmide (õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm ning programm „Kodanike Euroopa”) pikaajalise mõju hindamiste tulemusi. Vahehindamine sisaldab soolise mõju hindamist, et hinnata, mil määral on programmi soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid saavutatud, et tagada seda, et ükski programmi komponent ei avalda soolisele võrdõiguslikkusele tahtmatut negatiivset mõju, ning esitada soovitused selle kohta, kuidas tuleks välja töötada tulevasi projektikonkursse ja tegevustoetuse määramise otsuseid, et aktiivselt edendada soolise võrdõiguslikkuse küsimusi.

Selgitus

Muudatusettepanekuga soovitakse kasutada ühe lõike piires järjekindlat sõnastust.

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

4.  Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Komisjon teeb hinnangu avalikuks ja hõlpsasti kättesaadavaks, avaldades selle oma veebisaidil.

Muudatusettepanek    95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Artiklis 14 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2027.

2.  Artiklites 13 ja 14 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2027.

Selgitus

Tööprogrammid tuleks võtta vastu delegeeritud õigusaktidega. Käesoleva muudatusettepanekuga soovitatakse asjakohast sõnastust.

Muudatusettepanek    96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 14 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 13 ja 14 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

Selgitus

Tööprogrammid tuleks võtta vastu delegeeritud õigusaktidega. Käesoleva muudatusettepanekuga soovitatakse asjakohast sõnastust.

Muudatusettepanek    97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. Eksperdirühma puhul, kellega konsulteeritakse, peab olema tagatud sooline tasakaal. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel tagab komisjon kõikide dokumentide, sealhulgas õigusaktide eelnõude sama- ja õigeaegse edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule samal ajal nende esitamisega liikmesriikide ekspertidele. Kui Euroopa Parlament ja nõukogu peavad seda vajalikuks, võivad nad kumbki saata oma eksperdid osalema komisjoni eksperdirühmade delegeeritud õigusakte ettevalmistavatel koosolekutel, kuhu on kutsutud liikmesriikide eksperdid. Selleks edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule eelseisvate kuude töökava ja kutsed kõikidele ekspertide koosolekutele.

Muudatusettepanek    98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Tuginedes 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelise parema õigusloome kokkuleppele, võivad kodanikud ja muud sidusrühmad väljendada nelja nädala jooksul oma arvamust delegeeritud õigusakti teksti kavandi kohta. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Regioonide Komiteega konsulteeritakse teksti kavandi osas, tuginedes vabaühenduste ning kohalike ja piirkondlike ametiasutuste kogemustele programmi rakendamisel.

Muudatusettepanek    99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Artikli 14 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

6.  Artiklite 13 ja 14 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Selgitus

Tööprogrammid tuleks võtta vastu delegeeritud õigusaktidega. Käesoleva muudatusettepanekuga soovitatakse asjakohast sõnastust.

Muudatusettepanek    100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

1.  Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele ning vajaduse korral niiviisi rahastatud meetmetest kasusaajatele ja neis osalejatele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet vormis, mis on kättesaadav ka puudega inimestele, näidates nii liidu antavat lisaväärtust ja aidates komisjoni andmete kogumisel, et suurendada eelarve läbipaistvust.

Muudatusettepanek    101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjon rakendab programmi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja kommunikatsioonimeetmeid. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 2 osutatud eesmärkidega.

2.  Komisjon rakendab programmi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja kommunikatsioonimeetmeid.

Muudatusettepanek    102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 18 a

 

Programmi kontaktpunktid

 

Iga liikmesriik loob sõltumatu programmi kontaktpunkti, mille kvalifitseeritud töötajate ülesanne on eelkõige anda sidusrühmadele ja programmi toetusesaajatele erapooletuid juhiseid, praktilist teavet ja abi seoses programmi ja selle taotlusmenetluse kõigi aspektidega.

Muudatusettepanek    103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 19

välja jäetud

Komiteemenetlus

 

1.  Komisjoni abistab komitee. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

 

2.  Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

 

3.  Komitee võib programmi eri tegevussuundadega tegelemiseks tulla kokku erinevates koosseisudes.

 

Selgitus

Artikkel tuleb välja jätta, kuna ettepanek ei tohiks sisaldada viiteid rakendusaktidele.

Muudatusettepanek    104

Ettepanek võtta vastu määrus

-I lisa (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-I lisa

 

Artikli 6 lõikes 1 osutatud programmi vabad rahalised vahendid jaotatakse järgmiselt:

 

a) artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud summa ulatuses:

 

– vähemalt 15 % tegevusele, millega rakendatakse artikli 3 punktis aa osutatud erieesmärki;

 

– vähemalt 40 % tegevusele, millega rakendatakse artikli 5 punktis -a osutatud erieesmärke, ning

 

– vähemalt 45 % tegevusele, millega rakendatakse artikli 3 punktides a ja b ning artikli 5 punktides a ja b osutatud erieesmärke;

 

b) artikli 6 lõike 2 punktis b osutatud summa ulatuses:

 

– 15 % ajaloolise mäluga seotud tegevusele;

 

– 65 % demokraatlikule osalusele;

 

– 10 % reklaamitegevusele, ning

 

– 10 % haldusele.

Muudatusettepanek    105

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

I lisa

välja jäetud

Programmi meetmed

 

Artikli 2 lõikes 2 osutatud programmi erieesmärkide saavutamist toetatakse eelkõige järgmiste meetmete kaudu:

 

(a)   teadlikkuse suurendamine, teabe levitamine, et parandada poliitika ja õiguste tundmist programmiga hõlmatud valdkondades;

 

(b)   vastastikune õppimine heade tavade jagamise kaudu sidusrühmade vahel, et parandada oma teadmisi ja vastastikust mõistmist ning ühiskonnaelus osalemist ja demokraatlikku kaasatust;

 

(c)   analüüsi- ja järelevalvemeetmed,1 et paremini mõista olukorda liikmesriikides ja ELi tasandil programmiga hõlmatud valdkondades ning parandada liidu õiguse ja poliitika rakendamist liikmesriikides;

 

(d)   sidusrühmade koolitamine, et parandada nende teadmisi liidu poliitikast ja õigustest programmiga hõlmatud valdkondades;

 

(e)   info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendite arendamine ja hooldus;

 

(f)   kodanike teadlikkuse suurendamine Euroopa kultuurist, ajaloost ja ajaloolisest mälust ning liitu kuulumise tunde tugevdamine;

 

(g)   Euroopa eri rahvuste ja kultuuride kokkutoomine, andes neile võimaluse osaleda sõpruslinnade meetmetes;

 

(h)   demokraatlikuma liidu ehitamises aktiivse osalemise ning õigustest ja väärtustest teadlikkuse suurendamise julgustamine ja hõlbustamine kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamise kaudu;

 

(i)   määruse [(EL) nr 211/2011] rakendamise tehnilise ja korraldusliku toe rahastamine, toetades seeläbi seda, et kodanikud saavad teostada oma õigust algatada ja toetada Euroopa kodanikualgatusi;

 

(j)   Euroopa võrgustike suutlikkuse suurendamine, et edendada ja edasi arendada liidu õigust, poliitikaeesmärke ja strateegiaid, ning programmiga hõlmatud valdkondades tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamine;

 

(k)   programmi tundmise ja selle tulemuste levitamise ja ülekantavuse parandamine ning inimeste teavitamine nendest, sh programmikontaktpunktide/riiklike kontaktisikute võrgustiku loomise ja toetamise kaudu.

 

1  Siia alla kuuluvad näiteks andmete ja statistika kogumine; ühtsete metoodikate ning vajaduse korral näitajate või võrdlusnäitajate väljatöötamine; uuringud, teadusuuringud, analüüsid ja küsitlused; hindamised; mõju hindamine; suuniste, aruannete ja õppematerjalide väljatöötamine ja avaldamine.

 

Muudatusettepanek    106

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Programmi jälgitakse näitajate kogumi põhjal, et mõõta, mil määral programmi üld- ja erieesmärgid on saavutatud, püüdes minimeerida halduskoormust ja kulusid. Selleks kogutakse andmeid järgmiste peamiste näitajate kohta:

Programmi jälgitakse tulemusnäitajate kogumi põhjal, et mõõta, mil määral programmi üld- ja erieesmärgid on saavutatud, püüdes minimeerida halduskoormust ja kulusid. Võimaluse korral liigitatakse näitajad vanuse, soo ja kõigi muude kogutavate andmete põhjal, näiteks etniline päritolu, puue, sooline identiteet. Selleks kogutakse andmeid järgmiste peamiste näitajate kohta:

Muudatusettepanek    107

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – tabel

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Nende inimeste arv, kelleni on jõutud järgmiste meetmete kaudu:

Nende inimeste arv soo ja vanuse kaupa, kelleni on jõutud järgmiste meetmete kaudu:

i) koolitusmeetmed;

i) koolitusmeetmed;

ii) vastastikuse õppe ja heade tavade vahetamise meetmed;

ii) vastastikuse õppe ja heade tavade vahetamise meetmed;

iii) teadlikkuse suurendamise ja teavitamise ja teabe levitamise meetmed.

iii) teadlikkuse suurendamise ja teavitamise ja teabe levitamise meetmed.

Muudatusettepanek    108

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – rida 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Komisjon avaldab igal aastal ka järgmised väljundnäitajad:

Muudatusettepanek    109

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – rida 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Rahastatud taotluste ja meetmete arv artikli 9 lõike 1 loetelu ja tegevussuundade lõikes

Muudatusettepanek    110

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – rida 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Taotlejate poolt soovitud ja neile eraldatud rahastamise tase artikli 9 lõike 1 loetelu ja tegevussuundade lõikes

Muudatusettepanek    111

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – tabel – rida 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selliste rahvusvaheliste võrgustike ja algatuste arv, milles keskendutakse programmi meetmete tulemusena Euroopa ajaloolisele mälule ja kultuuripärandile

Selliste rahvusvaheliste võrgustike ja algatuste arv, milles keskendutakse programmi meetmete tulemusena Euroopa ajaloolisele mälule, pärandile ja dialoogile kodanikuühiskonnaga

Muudatusettepanek    112

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – tabel – rida 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Projektide geograafiline jaotus

(1)

ELT C ... / Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(2)

ELT C ... / Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.


SELETUSKIRI

30. mail 2018 esitas Euroopa Komisjon ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2021–2027 ette nähtud uue mitmeaastase finantsraamistikku raames õiguste ja väärtuste programm. Õiguste ja väärtuste programm koondab ajavahemiku 2014–2020 õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi ning programmi „Kodanike Euroopa“. Ettepanekuga püütakse kaitsta ja edendada ELi aluslepingutes ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud ühiseid õiguseid ja väärtuseid, sh kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamise kaudu, et hoida alal avatud, demokraatlikud, õigustel põhinevad, võrdõiguslikud ja kaasavad ühiskonnad. Kuigi raportöör tunnustab komisjoni kavatsust tagada olemasolevate programmide jätkumine, kuna need täidavad ELi õiguste ja väärtuste edendamisel ja rakendamisel põhirolli, ei suudeta ettepanekuga lahendada mõnda Euroopa väärtusi ja õigusi ohustavat kasvavat probleemi, millega liit praegu toime peab tulema.

Euroopa Parlamendi 19. aprilli 2018. aasta resolutsioonis vajaduse kohta luua Euroopa väärtuste rahastamisvahend, millega toetatakse Euroopa Liidus kohalikul ja riiklikul tasandil põhiväärtusi edendavaid kodanikuühiskonna organisatsioone, palus Euroopa Parlament tungivalt komisjonil teha ettepanek võtta ajavahemikuks 2021–2027 ette nähtud uue mitmeaastase finantsraamistikku raames vastu Euroopa väärtuste rahastamisvahend, mis on kavandatud pakkuma kodanikuühiskonnale finantstoetust kohalikul ja riigi tasandil, et tulla toime vastureaktsioonidega demokraatiale, õigusriigile ja põhiõigustele ELis. Rahastamisvahend täiendaks juba olemasolevaid programme ja selle rahastamismäär oleks võrdväärne kulutustega, mida EL teeb väärtuste edendamiseks kolmandates riikides.

Seda arvesse võttes soovitab raportöör oma raporti projektis nende probleemide kajastamiseks ja programmi tõhustamiseks mitut muudatust, et kaitsta ja edendada liidus asjaomaseid väärtusi.

Kohaldamisala

Et kooskõlastada programmi eesmärgid ELi lepingu artiklis 2 sätestatud ühiste väärtustega, millel Euroopa Liit rajaneb, soovitab raportöör laiendada ettepaneku kohaldamisala, osutades programmi üldeesmärgis konkreetselt ELi lepingu artiklis 2 sätestatud demokraatiale, õigusriigile ja põhiõigustele. Ajal, mil demokraatiat ja õigusriiki Euroopas ohustavad probleemid, on raportöör seisukohal, et seda vahendit tuleb kindlasti piisavalt rahastada ja sellega peab olema kergesti võimalik toetada kodanikke, kes tegelevad nende kõige suuremas ohus olevate Euroopa väärtuste edendamisega. Õigusriigi põhimõtte järgimine liidus on põhiõiguste kaitsmise eeltingimus ning kõikide aluslepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste kaitsmise eeltingimus. Viisil, kuidas õigusriigi põhimõtet rakendatakse liikmesriikides, on liikmesriikide ja nende õigussüsteemide vahelise vastastikuse usalduse tagamisel keskne roll.

Seepärast soovitab raportöör lisada demokraatiale, põhiõigustele ja õigusriigile osutava uue erieesmärgi (liidu väärtuste tegevussuund), millest rahastatakse vastavaid kohaliku, piirkondliku, riigi ja riikidevahelise tasandi meetmeid.

Selle uue erieesmärgi raames leiab raportöör, et programmis tuleks keskenduda demokraatia ja õigusriigi kaitsmisele ja edendamisele, sealhulgas tagades kohtute sõltumatuse, sõltumatute kohtute pakutava tõhusa kohtuliku kaitse, sealhulgas põhiõiguste kohtuliku kaitse, avaliku sektori asutuste läbipaistvuse ja omavoli puudumise ning õiguskaitse, toetuse pakkumise sõltumatutele inimõiguslastele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele, mis jälgivad õigusriigi põhimõtte järgimist, rikkumisest teatajate kaitsmise ja selliste algatuste toetamise, millega edendatakse läbipaistvust, vastutavust, usaldusväärsust ja korruptsiooni puudumist.

Kuna põhiõiguste austamine ja kaitsmine on demokraatia alus, on raportöör seisukohal, et erilist tähelepanu tuleks pöörata ka väljendusvabaduse, rahumeelse kogunemise ja ühinemisvabaduse, massiteabevahendite vabaduse ja mitmekesisuse, akadeemilise vabaduse, usu- ja veendumusvabaduse ning eraelu puutumatuse õiguse ja perekonnaelu õiguse tugevdamisele.

Seda arvesse võttes tunnustab raportöör samamoodi ka asjaolu, et ettepaneku artiklites 3 ja 5 on rõhku pandud nii võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõttele kui ka vajadusele võidelda kõikide vägivallavormidega. Põhiõiguste harta artikli 21 lõikes 1 keelatakse selge sõnaga diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele või rahvusvähemusse kuulumise tõttu. Euroopa Liidu põhiõiguste ameti teise Euroopa Liidu vähemuste ja diskrimineerimise teemalise uuringu andmetel on eeskätt LGBTI-inimeste, etnilisse või usulisse vähemusse kuuluvate inimeste ning varjupaigataotlejate ja rändajate vastu suunatud vägivald, ahistamine, ähvardamine ja ksenofoobne kõne 2017. aastal endiselt kõikjal Euroopa Liidus laialt levinud ja tõsine.

Demokraatia ja õigusriigi kaitsmise ja edendamise üldeesmärgi raames soovitab raportöör, et Daphne tegevussuunaga edendataks kõikide vägivallaohvrite paremat juurdepääsu õigusemõistmisele ja kuritegudest teatamise mehhanismidele. (See hõlmab ajakirjanikke ja muid meediavaldkonna osalejaid, kes peavad kõikjal ELis tulema toime valitsusepoolsetelt ja valitsusvälistelt osalejatelt lähtuvate mitmesuguste rünnakute, ähvarduste ja survestamisega.)

Lisaks arvab raportöör, et teatavad I lisas esitatud rahastamiskõlblikud meetmed tuleks viia üle ettepaneku teksti artiklisse, et hõlbustada programmi mõistmist ja kasutamist. Meetmete loetellu soovitatakse teha mitu muudatust, et täpsustada mõnda uue liidu väärtuste tegevussuuna alla kuuluvat rahastamiskõlblikku meedet ning toonitada, et sellest programmist toetatakse ka kaitsmise, suutlikkuse ja teadlikkuse suurendamisega seotud meetmeid.

Eelarve

Võttes arvesse muutunud poliitilist olukorda liidus ja Euroopa väärtusi ohustavaid kasvavaid probleeme, millega EL praegu toime peab tulema, on raportöör seisukohal, et kavandatud seitsme aasta eelarve 642 miljonit eurot (mis on jaotatud järgmiselt: 409 miljonit eurot võrdõiguslikkuse ja õiguste tegevussuunale ning 233 miljonit eurot kodanike kaasatuse ja osalemise tegevussuunale) ei ole piisav ning sellega ei saa vastata ELi elanike vajadustele tugevdada ja kaitsta avatud, demokraatliku, pluralistliku ja kaasava ühiskonna raames ELi väärtusi.

Võttes arvesse kodanikuühiskonna organisatsioonide korduvaid üleskutseid suurendada olemasolevate programmide eelarvet ning soovitatud laiendatud ulatust, sealhulgas liidu väärtustele ettenähtud uut tegevussuunda, teeb raportöör ettepaneku jaotada eelarve Euroopa Parlamendi 2018. aasta aprilli resolutsioonile tuginedes järgmiselt: kokku 1 974, 457 miljonit eurot jooksevhindades, mis on jagatud järgmiselt: 1 miljard eurot uuele liidu väärtuste tegevussuunale, 474,457 miljonit eurot võrdõiguslikkuse ja õiguste tegevussuunale ning 500 miljonit eurot kodanike kaasatuse ja osalemise tegevussuunale. Need summad on komisjoni kavandatud eelarvega võrreldes oluliselt suuremad, kuid sellegipoolest arvab raportöör, et märkimisväärne suurendamine on väga oluline ja vajalik, et vastata tõhusalt Euroopa väärtustega seotud tänapäevastele probleemidele.

Tagamaks, et kodanikuühiskonna organisatsioonid saavad programmi rahastusest nõuetekohaselt kasu, soovitab raportöör lisaks, et vähemalt 40 % iga eesmärgi rahastusest eraldataks valitsusvälistele organisatsioonidele.

Raportöör on seisukohal, et mehhanisme sideme tagamiseks liidu rahastamispoliitika ja liidu väärtuste vahel tuleks täiustada, võimaldades komisjonil teha nõukogule ettepaneku kanda vahendid, mis on liikmesriigile eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, programmile üle, kui asjaomase liikmesriigi suhtes kohaldatakse liidu väärtustega seotud menetlusi. Raportöör on esitanud konkreetsed sätted piiratud loetelu kohta olukordadest, mil vahendid, mis on liikmesriigile eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, võib kanda programmile üle, järgitavate menetluste kohta ning Euroopa Parlamendi kontrolliõiguste kohta.

Juurdepääs rahastamisele

Raportöör on seisukohal, et rohkem tuleks toetada rohujuure tasandi projekte, millega edendatakse ELi lepingu artiklis 2 määratletud Euroopa väärtusi – eeskätt demokraatlikke standardeid, õigusriiki ja põhiõigusi – kui avatud ja kaasava ühiskonna eeltingimust. See on kooskõlas arvamusega, mida on väljendanud ka Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet oma 2018. aasta jaanuaris avaldatud uuringus „Challenges facing civil society organisations working on human rights in the EU“ (Probleemid, millega peavad tulema toime ELis inimõiguste valdkonnaga tegelevad kodanikuühiskonna organisatsioonid), milles märgitakse selgelt, et „ELi institutsioone ja liikmesriike julgustatakse tagama, et rahastus tehakse kättesaadavaks kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kes tegelevad ELi põhiõiguste, demokraatia ja õigusriigi alusväärtuste kaitsmise ja edendamisega, sealhulgas väikestele rohujuure tasandi organisatsioonidele. Rahastus peaks hõlmama vajaduse korral kodanikuühiskonna organisatsioonide mitmesuguseid tegevusi, nagu teenuste osutamine, järelevalvetegevus, kaitsmine, kohtuvaidlused, kampaaniate korraldamine, inimõiguste- ja ühiskonnaalane haridus ning teadlikkuse suurendamine“.

Raportööri esitatud raporti projektis reageeritakse üldeesmärgile, mille kohaselt peaks EL andma sihtotstarbelist finantstoetust kodanikuühiskonna organisatsioonidele, mis tegelevad kohalikul, piirkondlikul ja riigi tasandil ELi aluseks olevate väärtuste edendamise ja kaitsmisega. Sellest tulenevalt on esitatud konkreetsed muudatusettepanekud, et tuua esile tähelepanu, mida on kogu programmis pööratud kohalikul, piirkondlikul ja riigi tasandil tegutsevatele organisatsioonidele. Kuigi riikidevahelisel tasandil võetavad meetmed täidavad olulist rolli, on paljudel Euroopa väärtustega seotud probleemidel kohalikud põhjused ning nendega tuleb tegeleda nii kohalikul kui ka Euroopa tasandil.

Ka menetluste lihtsustamine ja rahastamise parem kättesaadavus on asjaomase programmi puhul üks raportööri põhieesmärke. Seepärast sisaldab tekst viiteid lihtsustatud kuluvõimalustele, paindlikele toetuse andmise menetlustele ja kasutajasõbralikele taotlusvõimalustele, nagu mitmeaastased tegevustoetused, kindlasummalised maksed, kindlamääralised maksed, ühikuhinnad, alltoetused ja mitterahaline kaasrahastamine. Samuti arvab raportöör, et programmi rakendamise raames tuleks rakendada ja tugevdada veelgi aruandlusmenetlusi. Raportöör on ka seisukohal, et kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemine on programmi kavandamisel, rakendamisel ja hindamisel ülioluline. Seepärast peaks komisjon tagama korrapärase dialoogi programmi toetusesaajatega ning muude asjakohaste sidusrühmadega, luues kodanikuühiskonnaga peetava dialoogi rühma.

Sidusrühmade panus

Projekti koostamisel kogus raportöör Brüsselis ja Stockholmis korraldatud koosolekutel toimunud arutelude käigus ning mitme kahepoolse kohtumise raames teavet arvukatelt valitsusväliste organisatsioonide esindajatelt. Raportöör on konsulteerinud ka muude Euroopa ametite ja sidusrühmade esindajatega. Täielik nimekiri on esitatud lisas.


LISA: LOETELU ÜKSUSTEST JA ISIKUTEST, KELLELT RAPORTÖÖR SAI TEAVET

Järgnev loetelu on koostatud üksnes vabatahtlikkuse alusel ja raportööri ainuvastutusel. Raportöör sai raporti projekti koostamisel teavet järgmistelt üksustelt ja isikutelt.

Üksus ja/või isik

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

Euroopa Regioonide Komitee

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet

EQUINET (Euroopa Liidu võrdõiguslikkust edendavate asutuste võrgustik)

Stefan Batory sihtasutus

Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste liit

Riiklikud kontaktpunktid, nt Saksamaal ja Prantsusmaal

Euroopa kohalike omavalitsuste ja piirkondade nõukogu

Euroopa Humanistlik Ühendus

Euroopa kodanikuühiskonna võrgustike organisatsioon (Civil Society Europe)

DEF Europe

Euroopa Fondide Keskus

Euroopa Eakate Platvorm AGE

Elukestva õppe platvorm

Euroopa Vabatahtlike Keskus

Euroopa kodanikuühiskonna foorum

Euroopa Noortefoorum

Rahvusvaheline Pereplaneerimise Liit

Inimõiguste organisatsioon Front line defenders

Elukestva õppe sihtasutus PERITIA

Rahvusvahelise Pereplaneerimise Liidu Euroopa võrgustik

Rootsi Noorte ja Kodanikuühiskonna Amet (MUCF)

Rootsi rahvusvaheliste suhete noorte/üliõpilasühendus (UF Sverige)

Sverok

Rootsi noorteorganisatsioonide riiklik nõukogu (LSU)

Rootsi PEN-klubi

Organisatsioon Diakonia

Rootsi naiste surverühm (Swedish Women's Lobby)

ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo Euroopa piirkondlik büroo


EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (8.11.2018)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse õiguste ja väärtuste programm

(COM(2018)0383 – C8‑0234/2018 – 2018/0207(COD))

Arvamuse koostaja: Jordi Solé

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Punkt 1 a (uus)

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek

 

1 a.   tuletab meelde oma 30. mai 2018. aasta resolutsiooni 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta1a; rõhutab, et finantsraamistik ja kõik sellega seotud ELi poliitikavaldkonnad peavad tuginema üldkehtivatele põhimõtetele; nõuab seetõttu, et ÜRO kestliku arengu eesmärke tuleb võtta arvesse kõigis järgmise finantsraamistiku kohastes liidu meetmetes ja algatustes; rõhutab ühtlasi, et EList ei saa kaasavat Euroopat, kui diskrimineerimist ei kaotata, ja peab kahetsusväärseks, et finantsraamistiku ettepanekutes esitatud ELi meetmetes ei ole soolist aspekti arvesse võetud ega soolist võrdõiguslikkust eesmärgiks seatud;

 

_______________

 

1a Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0226.

Muudatusettepanek    2

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Punkt 1 b (uus)

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek

 

1 b.   tuletab meelde oma 14. märtsi 2018. aasta resolutsiooni järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku suhtes võetava parlamendi seisukoha ettevalmistamise kohta1a; kinnitab uuesti oma toetust kultuuri-, haridus-, meedia-, noorsoo-, spordi-, demokraatia-, kodakondsus- ja kodanikuühiskonna programmidele, mis on selgelt tõestanud oma Euroopa lisaväärtust ja on toetusesaajate hulgas jätkuvalt populaarsed; soovitab luua komisjoni hallatava liidusisese Euroopa Demokraatia Fondi, et kodanikuühiskonda ning demokraatia ja inimõiguste valdkonnas töötavaid vabaühendusi rohkem toetada;

 

_______________

 

1a Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0075.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ettepanek:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse õiguste ja väärtuste programm

millega kehtestatakse õiguste, väärtuste ja kodakondsuse programm

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1 a)  Oma 14. märtsi 2018. aasta resolutsioonis järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku suhtes võetava parlamendi seisukoha ettevalmistamise kohta väljendas Euroopa Parlament uuesti oma toetust kultuuri-, haridus-, meedia-, noorsoo-, spordi-, demokraatia-, kodakondsus- ja kodanikuühiskonna programmidele, mis on selgelt tõestanud oma Euroopa lisaväärtust ja on toetusesaajate hulgas jätkuvalt populaarsed, ning rõhutas, et liit saab tugevamaks ja ambitsioonikamaks ainult siis, kui tema eelarvet suurendatakse. Tuleks tagada pidev toetus senisele poliitikale, suurendada liidu juhtprogrammidele eraldatavaid vahendeid ja uute ülesannete jaoks tuleks eraldada uued rahasummad.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Kodanikud peaksid ka olema teadlikumad oma õigustest, mis tulenevad liidu kodakondsusest, tundma end teises liikmesriigis elades, reisides, õppides, töötades või vabatahtlikuna tegutsedes vabalt ning neil peaks olema võimalus kasutada kõiki oma kodakondsusest tulenevaid õiguseid, nad peaksid olema kindlad võrdsetes võimalustes ning selles, et nende õigused on tagatud ja kaitstud ilma diskrimineerimiseta, kus nad ka liidus ei asuks. Kodanikuühiskonda tuleb toetada ELi lepingu artikli 2 kohaste ELi ühiste väärtuste edendamisel, kaitsmisel ja neist teadlikkuse suurendamisel ning liidu õigusest tulenevate õiguste kasutamisel.

(7)  Kodanikud peaksid ka olema teadlikumad oma õigustest, mis tulenevad liidu kodakondsusest, tundma end teises liikmesriigis elades, reisides, õppides, töötades või vabatahtlikuna tegutsedes vabalt ning neil peaks olema võimalus kasutada kõiki oma kodakondsusest tulenevaid õiguseid, nad peaksid olema kindlad võrdsetes võimalustes ning selles, et nende õigused on tagatud ja kaitstud ilma diskrimineerimiseta, kus nad ka liidus ei asuks. Kodanikuühiskonda, samuti kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ja nende esindusühendusi riigi ja Euroopa tasandil tuleb toetada ELi lepingu artikli 2 kohaste ELi ühiste väärtuste edendamisel, kaitsmisel ja neist teadlikkuse suurendamisel ning liidu õigusest tulenevate õiguste kasutamisel. Programmiga tagatakse jätkuv toetus nende eesmärkide saavutamist soodustavate olemasolevate kohalike ja piirkondlike algatuste rakendamisele ja arendamisele, nagu meeste ja naiste võrdõiguslikkust kohalikus elus käsitlev Euroopa harta.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Naiste ja meeste võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu põhiväärtusi ja eesmärke. Naiste diskrimineerimise ja nende ebavõrdse kohtlemisega riivatakse nende põhiõigusi ja takistatakse nende poliitilist, sotsiaalset ja majanduslikku osalemist ühiskonnas. Pealegi takistavad struktuurilised ja kultuurilised tõkked tõelise soolise võrdõiguslikkuse saavutamist. Seepärast on soolise võrdõiguslikkuse edendamine liidu kõigis tegevustes liidu tegevuse keskmes ja majanduskasvu soodustaja ning seda tuleks programmiga toetada.

(8)  Naiste ja meeste võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu põhiväärtusi ja eesmärke. Naiste diskrimineerimise ja nende ebavõrdse kohtlemisega riivatakse nende põhiõigusi ja takistatakse nende poliitilist, sotsiaalset ja majanduslikku osalemist ühiskonnas. Pealegi takistavad struktuurilised ja kultuurilised tõkked tõelise soolise võrdõiguslikkuse saavutamist. Seepärast on soolise võrdõiguslikkuse edendamine liidu kõigis tegevustes liidu tegevuse keskmes ja majanduskasvu soodustaja ning seda tuleks programmiga toetada, tagades maksimaalse koostoime Euroopa Sotsiaalfondiga+.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a)   Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 8 on sätestatud soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise põhimõte kõigi liidu meetmete puhul. Soolise aspekti arvestamise nõuetekohaseks rakendamiseks on vaja piisavaid vahendeid ning läbipaistvust soolise võrdõiguslikkuse edendamise ja soolise diskrimineerimise vastase võitluse eelarveridadel.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(22 a)   Tuleb tagada programmi usaldusväärne finantsjuhtimine ja rakendamine võimalikult tulemuslikult ja kasutajasõbralikult, tagades samal ajal ka õiguskindluse ja programmile juurdepääsu kõigile osalejatele.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(22 b)   Programmi eesmärkide saavutamiseks ja rahaliste vahendite optimaalseks kasutamiseks on kõige olulisem parandada programmi elluviimist ja raha kasutamist.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(26 a)   Ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, seatakse eesmärgiks anda liidule vahendid, millega paremini kaitsta oma eelarvet, kui puudused õigusriigi põhimõtte järgimises kahjustavad või võivad kahjustada usaldusväärset finantsjuhtimist või liidu finantshuve. See peaks täiendama õiguste ja väärtuste programmi, millel on teistsugune roll – poliitikameetmete rahastamine kooskõlas põhiõiguste ja euroopalike väärtustega, mille keskmes on inimeste elu ja osalemine.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Selleks et võtta arvesse kliimamuutusega võitlemise olulisust kooskõlas liidu võetud kohustustega rakendada Pariisi kokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, aitab käesolev programm kliimameetmed integreerida ja saavutada üldeesmärk, milleks on suunata 25 % ELi eelarve kulutustest kliimaeesmärkide toetamiseks. Asjaomased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ja neid hinnatakse uuesti vahehindamise raames.

(28)  Selleks et võtta arvesse kliimamuutusega võitlemise olulisust kooskõlas liidu võetud kohustustega rakendada Pariisi kokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, aitab käesolev programm kliimameetmed integreerida ja saavutada üldeesmärki, milleks on suunata mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kestuse ajal kliimaeesmärkide toetamiseks 25 % ELi eelarve kulutustest ja saavutada iga-aastane 30 % eesmärk võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui 2027. aastaks. Asjaomased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ja neid hinnatakse uuesti vahehindamise raames.

Selgitus

Oma 14. märtsi 2018. aasta resolutsioonis järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku suhtes võetava parlamendi seisukoha ettevalmistamise kohta (2017/2052(INI)) nõudis Euroopa Parlament, et eesmärgini kasutada 30 % ELi eelarvekuludest kliimaeesmärkide saavutamiseks tuleb jõuda võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2027. aastaks.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi üldeesmärk on kaitsta ja edendada ELi aluslepingutes sätestatud õiguseid ja väärtuseid, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamise kaudu, et toetada avatud, demokraatlikke ja kaasavaid ühiskondi.

1.  Programmi üldeesmärk on kaitsta ja edendada ELi aluslepingutes sätestatud õigusi ja väärtusi, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja nende esindusühenduste toetamise kaudu, et toetada avatud, demokraatlikke ja kaasavaid ühiskondi.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  edendada kodanike kaasatust ja osalemist liidu demokraatlikus elus (kodanike kaasatuse ja osalemise tegevussuund),

(b)  edendada kodanike Euroopat, suurendades kodanike kaasatust ja osalemist liidu demokraatlikus elus (kodanike kaasatuse ja osalemise tegevussuund),

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a.  Komisjon peab programmiperioodi jooksul korrapärast dialoogi programmist toetusesaajatega, eelkõige kodanikuühiskonna, samuti kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning nende esindusühendustega, et määrata kindlaks mitmeaastased ja iga-aastased prioriteedid. Selleks peetakse kodanikega dialoogi, mida korraldatakse vastavalt programmi mitmesugustele konkreetsetele eesmärkidele.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  hoida ära igasugune vägivald, mis on suunatud laste, noorte ja naiste või muude riskirühmade vastu ning võidelda sellega;

(a)  hoida ära igasugune ahistamine ja vägivald, mis on suunatud laste, noorte ja naiste või muude riskirühmade vastu veebis ja/või väljaspool seda, sealhulgas töökohal ja avalikus ruumis, ning võidelda sellega;

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades [641 705 000] eurot.

1.  Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on 2018. aasta hindades 1 627 000 000 eurot (jooksevhindades 1 834 000 000 eurot).

Selgitus

Kompromissmuudatusettepanek on kooskõlas esimeeste konverentsi 13. septembri 2018. aasta otsusega ja kajastab viimati otsustatud mitmeaastase finantsraamistiku jaotust programmide kaupa, nagu on vastuvõtmiseks välja pakkunud mitmeaastase finantsraamistiku raportöörid, pidades silmas hääletust vaheraporti projekti üle, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 – Euroopa Parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.   Meede, mis on saanud toetust programmi alusel, võib saada toetust ka mõne muu liidu programmi alusel, sealhulgas eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest, tingimusel, et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. [Kumulatiivne rahastamine ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid ja toetust muudest liidu programmidest võib arvutada proportsionaalselt].

1.   Meede, mis on saanud toetust programmi alusel, võib saada toetust ka mõne muu liidu programmi alusel, sealhulgas eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest, tingimusel, et neist toetustest ei kaeta samu kulusid ja välditakse topeltrahastamist, näidates selgelt iga kululiigi rahastamisallikad, nagu näeb ette usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõte. [Kumulatiivne rahastamine ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid ja toetust muudest liidu programmidest võib arvutada proportsionaalselt].

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjon võtab tööprogrammi vastu rakendusaktiga. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artiklis 19 osutatud nõuandemenetlusega.

2.  Komisjon võtab tööprogrammi vastu delegeeritud õigusaktiga. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakte.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 2 sätestatud programmi erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, on esitatud II lisas.

1.  Näitajaid, mille abil antakse aru artiklis 2 sätestatud programmi erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, kogutakse vajaduse korral sugupoolte lõikes. Näitajate loetelu on esitatud II lisas.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Hindamised toimuvad piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.

1.  Hindamistes võetakse arvesse soolist aspekti, neis on eri peatükk iga tegevussuuna jaoks ja need toimuvad piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Artiklis 14 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2027.

2.  Artiklites 13 ja 14 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2027.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.   Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

1.   Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet, näidates nii liidu antavat lisaväärtust ja aidates komisjoni andmete kogumisel, et suurendada eelarve läbipaistvust.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 2 lõikes 2 osutatud programmi erieesmärkide saavutamist toetatakse eelkõige järgmiste meetmete kaudu:

Artikli 2 lõikes 2 osutatud programmi erieesmärkide saavutamist toetatakse eelkõige järgmiste piirkonna, riigi ja Euroopa tasandi meetmete kaudu:

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  analüüsi- ja järelevalvemeetmed,1 et paremini mõista olukorda liikmesriikides ja ELi tasandil programmiga hõlmatud valdkondades ning parandada liidu õiguse ja poliitika rakendamist liikmesriikides;

(c)  analüüsi- ja järelevalvemeetmed,1 et paremini mõista olukorda liikmesriikides ja ELi tasandil programmiga hõlmatud valdkondades ning parandada liidu õiguse ja poliitika rakendamist liikmesriikides;

_______________

_______________

1 Siia alla kuuluvad näiteks andmete ja statistika kogumine; ühtsete metoodikate ning vajaduse korral näitajate või võrdlusnäitajate väljatöötamine; uuringud, teadusuuringud, analüüsid ja küsitlused; hindamised; mõju hindamine; suuniste, aruannete ja õppematerjalide väljatöötamine ja avaldamine.

1 Siia alla kuuluvad näiteks andmete ja statistika kogumine sugupoolte ja vanuse lõikes; ühtsete metoodikate ning vajaduse korral näitajate või võrdlusnäitajate väljatöötamine; uuringud, teadusuuringud, analüüsid ja küsitlused; hindamised; mõju hindamine; suuniste, aruannete ja õppematerjalide väljatöötamine ja avaldamine.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  Euroopa eri rahvuste ja kultuuride kokkutoomine, andes neile võimaluse osaleda sõpruslinnade meetmetes;

(g)  Euroopa eri rahvuste ja kultuuride kokkutoomine, andes neile võimaluse osaleda sõpruslinnade meetmetes, sealhulgas väikestes kahepoolsetes mestimisprojektides ja linnade võrgustikus;

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h)  demokraatlikuma liidu ehitamises aktiivse osalemise ning õigustest ja väärtustest teadlikkuse suurendamise julgustamine ja hõlbustamine kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamise kaudu;

(h)  demokraatlikuma liidu ehitamises aktiivse osalemise ning õigustest ja väärtustest teadlikkuse suurendamise julgustamine ja hõlbustamine kodanikuühiskonna organisatsioonide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja nende esindusühenduste toetamise kaudu;

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt j

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(j)  Euroopa võrgustike suutlikkuse suurendamine, et edendada ja edasi arendada liidu õigust, poliitikaeesmärke ja strateegiaid, ning programmiga hõlmatud valdkondades tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamine;

(j)  Euroopa võrgustike suutlikkuse suurendamine mitmeaastaste tegevustoetuste abil, et edendada ja edasi arendada liidu õigust, poliitikaeesmärke ja strateegiaid, ning programmiga hõlmatud valdkondades tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja nende esindusühenduste toetamine;

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt k a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(k a)  siseriiklike kontaktpunktide tugevdamine ja parema koostoime tagamine kodanikuaktiivsuse valdkonna poliitika arengusuundumuste, programmi eesmärkide ning siseriiklike kontaktpunktide ja toetusesaajate tegevuse vahel;

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt k b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(k b)  veebiplatvormi täiendamine, kus tutvustatakse toetusesaajate projekte ja antakse juhiseid võimalikele toetusesaajatele, levitatakse projekti tulemusi ning parandatakse nähtavust ja järelmeetmete võtmist;

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt k c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(k c)  kriitilise, kuid konstruktiivse mõttevahetuse edasine toetamine, et käsitleda probleeme, mis on eurooplaste igapäevaelus olulised, näiteks tööhõive, sisserändajate integreerimine, elamumajandus, liikuvus ja haridus.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Programmi jälgitakse näitajate kogumi põhjal, et mõõta, mil määral programmi üld- ja erieesmärgid on saavutatud, püüdes minimeerida halduskoormust ja kulusid. Selleks kogutakse andmeid järgmiste peamiste näitajate kohta:

Programmi jälgitakse näitajate kogumi põhjal, et mõõta, mil määral programmi üld- ja erieesmärgid on saavutatud, püüdes minimeerida halduskoormust ja kulusid. Selleks kogutakse andmeid järgmiste peamiste näitajate kohta, mis peaksid vajaduse korral olema esitatud soo, vanuse ja puude lõikes:

Selgitus

Programmis osalejate andmete eelnimetatud kategooriate kaupa liigitamine annaks konkreetsemat teavet soolise võrdõiguslikkuse arvestamise ja mittediskrimineerimise kohta.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – tabel

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Nende inimeste arv, kelleni on jõutud järgmiste meetmete kaudu:

Nende inimeste arv soo ja vanuse kaupa, kelleni on jõutud järgmiste meetmete kaudu:

i) koolitusmeetmed;

i) koolitusmeetmed;

ii) vastastikuse õppe ja heade tavade vahetamise meetmed;

ii) vastastikuse õppe ja heade tavade vahetamise meetmed;

iii) teadlikkuse suurendamise ja teavitamise ja teabe levitamise meetmed.

iii) teadlikkuse suurendamise ja teavitamise ja teabe levitamise meetmed.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – rida 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Komisjon avaldab igal aastal ka järgmised väljundnäitajad:

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – rida 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Rahastatud taotluste ja meetmete arv artikli 9 lõike 1 loetelu ja tegevussuundade lõikes

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – rida 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Taotlejate poolt soovitud ja neile eraldatud rahastamise tase artikli 9 lõike 1 loetelu ja tegevussuundade lõikes

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Õiguste ja väärtuste programmi kehtestamine

Viited

COM(2018)0383 – C8-0234/2018 – 2018/0207(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

LIBE

14.6.2018

 

 

 

Arvamuse esitajad

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

14.6.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Jordi Solé

28.6.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

26.9.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

5.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

24

4

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jean Arthuis, Reimer Böge, Lefteris Christoforou, Gérard Deprez, André Elissen, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, John Howarth, Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk, Vladimír Maňka, Siegfried Mureşan, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Eleftherios Synadinos, Indrek Tarand, Isabelle Thomas, Inese Vaidere, Daniele Viotti, Tiemo Wölken, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Karine Gloanec Maurin, Alain Lamassoure, Janusz Lewandowski, Andrey Novakov

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Michael Detjen

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

24

+

ALDE

Jean Arthuis, Gérard Deprez

ECR

Zbigniew Kuźmiuk

PPE

Reimer Böge, Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, Alain Lamassoure, Janusz Lewandowski, Siegfried Mureşan, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Inese Vaidere

S&D

Michael Detjen, Eider Gardiazabal Rubial, Karine Gloanec Maurin, John Howarth, Vladimír Maňka, Isabelle Thomas, Daniele Viotti, Tiemo Wölken

VERTS/ALE

Indrek Tarand

4

ECR

Bernd Kölmel

ENF

André Elissen, Marco Zanni

NI

Eleftherios Synadinos

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (21.11.2018)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse õiguste ja väärtuste programm

(COM(2018)0383 – C8-0234/2018 – 2018/0207(COD))

Arvamuse koostaja: Jean Lambert

LÜHISELGITUS

Taust

Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 öeldakse, et Euroopa Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Kuna Euroopa ühiskond on viimasel ajal puutunud kokku äärmusluse ja lõhestumisega, mis seab kahtluse alla avatud ja kaasava ühiskonna idee, leiab komisjon, et nende väärtuste edendamine ja tugevdamine on olulisem kui kunagi varem. Lisaks kogevad inimesed siiani diskrimineerimist soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse ja seksuaalse sättumuse alusel, ning naised, lapsed ja teised inimesed on iga päev silmitsi vägivalla ohuga. Samuti ei ole nad piisavalt teadlikud ELi väärtustest ja oma õigustest kodanikuna, mõned on neid isegi kahtluse alla seadnud.

Komisjon leiab, et see valdkond on seni olnud fragmenteeritud ja sellele on eraldatud piiratud vahendeid, millest ei piisa kõigi probleemide lahendamiseks. Seega on komisjon koondanud need uude õiguste ja väärtuste programmi, mida rahastatakse õiguse, õiguste ja väärtuste fondist kogueraldistega 641 705 000 eurot. Määruse ettepanek õiguste ja väärtuste programmi loomiseks avaldati 30. mail 2018.

Kavandatav uus programm on kahe olemasoleva rahastamisprogrammi, nimelt õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi ning programmi „Kodanike Euroopa“ ühendamise tulemus. Uue programmi üldeesmärk on kaitsta ja edendada ELi aluslepingutes ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õiguseid ja väärtuseid. Üldeesmärk saavutatakse kolme konkreetse eesmärgi kaudu:

•  edendada võrdõiguslikkust ja õiguseid (võrdõiguslikkuse ja õiguste tegevussuund): võidelda ebavõrdsuse ja diskrimineerimise vastu, toetada laiaulatuslikku poliitikat soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamiseks ja peavoolustamiseks, samuti poliitikat võitluseks rassismi ja igasuguse sallimatuse vastu, kaitsta ja edendada laste õigusi, puuetega inimeste õigusi, liidu kodanike õigusi ning õigust isikuandmete kaitsele;

•  edendada kodanike kaasatust ja osalemist liidu elus (kodanike kaasatuse ja osalemise tegevussuund): parandada kodanike arusaamist liidust, selle ajaloost, kultuuripärandist ja mitmekesisusest, ning edendada eri riikide kodanike kontakte ja koostööd;

•  võidelda igasuguse vägivalla vastu (Daphne tegevussuund): võidelda igasuguse laste, noorte, naiste ja teiste riskirühmade vastu suunatud vägivalla vastu ning seda ennetada, samuti toetada ja kaitsta sellise vägivalla ohvreid.

Meetod

Euroopa Parlamendis on üldiseks juhtivaks komisjoniks LIBE. EMPL on nõuandev komisjon vastavalt kodukorra artiklile 53.

Arvamuse koostaja arvamuse peamised punktid

•  Nimetada programm ümber „Õiguste, võrdõiguslikkuse ja väärtuste“ programmiks, väljendamaks ELi eesmärki saavutada võrdõiguslikkus kõikide jaoks.

•  Uuendada programmi üldeesmärgi sõnastust, et rõhutada võrdõiguslikkust ja õigusi, mis on juba nimetatud teksti põhjenduses 3: „Meie lõppeesmärk on toetada ja hoida õigustel põhinevat, võrdõiguslikku, kaasavat ja demokraatlikku ühiskonda.“

•  Laiendada uue programmi isikulist kohaldamisala kooskõlas ESF+-ga, nimelt inimestele.

•  Tagada, et järgmisel programmitöö perioodil pööratakse piisavalt tähelepanu võitlusele rassismi ja vihakõne vastu veebis.

•  Seoses uue isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumisega tuleks pöörata erilist tähelepanu andmetöötluse kaitsele tööhõive kontekstis, arvestades nende andmete tundlikkust.

•  Lisada rahastamiskõlblike meetmete loetelu põhiteksti, sest õigusakti sedavõrd olulist osa ei tohiks peita lisasse. Seepärast on tehtud ettepanek lisada uus artikkel 9 (a) ning viia kogu I lisa loetelu üle sellesse artiklisse.

•  Programmi alusel tuleks tagada Euroopa Liidu riiklike võrdõiguslikkust edendavate asutuste võrgustiku EQUINET rahastamine, kuna tegemist on selliste tööorganite võrgustikuga, mis teevad koostööd programmiga hõlmatud ELi õiguse rakendamisel ja kohaldamise jälgimisel.

•  Arvamuse koostaja soovitab uuendada tegevuste loetelu. Peamised punktid on tema arvates järgmised:

–  meetmed ei peaks keskenduma üksnes teadmiste suurendamisele, vaid ka programmi puudutava aquis’ kasutamisele;

–  tuleks tugevdada meetmete loomingulisi aspekte, kuna kogemused näitavad, et head loomingulised meetmed on artiklis 2 sätestatud programmi eesmärkide saavutamiseks tõhusad ja tulemuslikud;

–  tuleks tuua tagasi peamiste osalejate toetamist ja õppematerjale puudutavad meetmed, mida praegu toetatakse, kuid mida uues ettepanekus ei nimetata.

•  Lõpetuseks soovitab arvamuse koostaja teha II lisas selget vahet tulemusnäitajate ja väljundnäitajate vahel ning soovitab esitada aruanded väljundnäitajatega.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a)  Liit peaks jätkama Euroopa Liidu lepingu artiklites 2 ja 3 sätestatud õiguste ja väärtuste hoidmist ja edendamist, lähtudes õigusaktidest, milles neid väärtusi veelgi täpsustatakse, eriti nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivist 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust, ning nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivist 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, ning järgides ELi kui ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni osalise kohustusi ning kooskõlas institutsioonide ühise teadaandega Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta (2017/C 428/09) ja Euroopa Parlamendi 19. aprilli 2008. aasta resolutsiooniga vajaduse kohta luua Euroopa väärtuste rahastamisvahend, millega toetatakse Euroopa Liidus kohalikul ja riiklikul tasandil põhiväärtusi edendavaid kodanikuühiskonna organisatsioone (2018/2619(RSP)).

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Tuleb jätkata nende õiguste ja väärtuste edendamist ja tugevdamist, jagamist kodanike ja rahvaste vahel ning seadmist Euroopa projektis kesksele kohale. Seepärast luuakse ELi eelarves uus õiguse, õiguste ja väärtuste fond, mis koosneb õiguste ja väärtuste programmist ja õigusprogrammist. Ajal, mil Euroopa ühiskonnad seisavad silmitsi ekstremismi, radikalismi ja lõhenemisega, on varasemast veelgi tähtsam edendada, tugevdada ja kaitsta õigust, õigusi ja ELi väärtusi: inimõigusi, inimväärikuse austamist, vabadust, demokraatiat, võrdsust, õigusriigi põhimõtet. Sellel on Euroopa poliitilise, ühiskondliku, kultuurilise ja majanduselu jaoks sügav ja vahetu mõju. Uue fondi osana jätkab õigusprogramm liidu õigusruumi edasiarendamise ja piiriülese koostöö toetamist. Õiguste ja väärtuste programm koondab enda alla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1381/20138 aastateks 2014–2020 loodud õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi ning nõukogu määrusega (EL) nr 390/20149 loodud programmi „Kodanike Euroopa“ (edaspidi „eelkäija programmid“).

(2)  Neid õigusi ja väärtusi ei või pidada enesestmõistetavaks ning tuleb jätkata nende kaitsmist, edendamist ja tugevdamist, jagamist kodanike ja rahvaste vahel ning seadmist Euroopa projektis kesksele kohale. Seepärast luuakse ELi eelarves uus õiguse, õiguste ja väärtuste fond, mis koosneb õiguste ja väärtuste programmist ja õigusprogrammist. Ajal, mil Euroopa ühiskonnad seisavad silmitsi ekstremismi, radikalismi ja lõhenemisega ning ikka veel püsivate sallimatuse ja diskrimineerimise probleemidega, on varasemast veelgi tähtsam edendada, tugevdada ja kaitsta õigust, õigusi, ELi väärtusi ja õigusriiki, mis on demokraatiast lahutamatu ning kujutab endast selle tõhususe eeltingimust. Inimõiguste, inimväärikuse austamise, sotsiaalõiguste, vähemuste õiguste, vabaduse, demokraatia, võrdsuse ja õigusriigi põhimõtte edendamisel ja toetamisel on Euroopa poliitilise, ühiskondliku, kultuurilise ja majanduselu jaoks sügav ja vahetu mõju. Uue fondi osana jätkab õigusprogramm liidu õigusruumi edasiarendamise ja piiriülese koostöö toetamist. Õiguste ja väärtuste programm koondab enda alla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1381/20138 aastateks 2014–2020 loodud õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi ning nõukogu määrusega (EL) nr 390/20149 loodud programmi „Kodanike Euroopa“ (edaspidi „eelkäija programmid“).

_________________________________

__________________________________

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1381/2013, millega luuakse õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm aastateks 2014–2020 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 62).

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1381/2013, millega luuakse õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm aastateks 2014–2020 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 62).

9 Nõukogu 14. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 390/2014, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 programm „Kodanike Euroopa” (ELT L 115, 17.4.2014, lk 3).

9 Nõukogu 14. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 390/2014, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 programm „Kodanike Euroopa” (ELT L 115, 17.4.2014, lk 3).

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Õiguse, õiguste ja väärtuste fond ja selle kaks asjaomast rahastamisprogrammi keskenduvad peamiselt inimestele ja üksustele, kes aitavad hoida meie ühiseid väärtuseid, õiguseid ja rikkalikku mitmekesisust elavana ja dünaamilisena. Meie lõppeesmärk on toetada ja hoida õigustel põhinevat, võrdõiguslikku, kaasavat ja demokraatlikku ühiskonda. See tähendab aktiivset kodanikuühiskonda ja inimeste kodaniku-, sotsiaalse ja demokraatliku osaluse soodustamist ning seda, et edendatakse Euroopa ühiskonna rikkalikku mitmekesisust, mis põhineb meie ühisel ajalool ja mälul. Euroopa Liidu lepingu artiklis 11 on täpsustatud, et institutsioonid annavad kodanikele ja esindusühendustele sobival viisil võimaluse teha teatavaks ja vahetada avalikult oma seisukohti liidu tegevuse kõigis valdkondades.

(3)  Õiguse, õiguste ja väärtuste fond ja selle kaks asjaomast rahastamisprogrammi keskenduvad inimestele ja üksustele, kes aitavad toetada, levitada ja kaitsta meie ühiseid väärtuseid, õiguseid ja rikkalikku mitmekesisust, hoides neid elavana ja dünaamilisena. Meie lõppeesmärk on kaitsta, toetada ja hoida õigustel põhinevat, võrdõiguslikku, kaasavat ja demokraatlikku ühiskonda, sealhulgas aktiivset kodanikuühiskonda. Rahastatavate meetmete eesmärk peaks olema inimeste kodaniku-, sotsiaalse ja demokraatliku osaluse soodustamine ning nii liikmesriikides kui ka liikmesriikide vahel Euroopa ühiskonna rikkaliku mitmekesisuse edendamine, mis põhineb meie ühistel väärtustel, ühisel ajalool ja mälul. Euroopa Liidu lepingu artiklis 11 on täpsustatud, et institutsioonid annavad kodanikele ja esindusühendustele sobival viisil võimaluse teha teatavaks ja vahetada avalikult oma seisukohti liidu tegevuse kõigis valdkondades.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Õiguste ja väärtuste programm (edaspidi „programm“) peaks aitama luua sünergiat, et tegeleda probleemidega, mis on väärtuste edendamisele ja kaitsmisele ühised, ja saavutada kriitiline mass, et saavutada selles valdkonnas konkreetseid tulemusi. See tuleks saavutada eelkäija programmide positiivsele kogemusele tuginedes. Nii on võimalik ära kasutada kõik sünergiast tulenevad võimalused, et tõhusamalt toetada hõlmatud poliitikavaldkondi ja suurendada nende väljavaateid jõuda inimesteni. Et programm oleks tulemuslik, tuleks selles arvestada eri valdkonna poliitika eripärasid, nende erinevaid sihtrühmi ja konkreetseid vajadusi, kasutades selleks spetsiaalselt kohandatud lähenemisviise.

(4)  Õiguste ja väärtuste programm (edaspidi „programm“) peaks aitama luua sünergiat, et tegeleda probleemidega, mis on väärtuste levitamisele, edendamisele ja kaitsmisele ühised, ja saavutada kriitiline mass, et saavutada selles valdkonnas konkreetseid tulemusi. See tuleks saavutada eelkäija programmide positiivsele kogemusele tuginedes ja ka uusi uuenduslikke meetmeid välja töötades. Nii on võimalik ära kasutada kõik sünergiast tulenevad võimalused, et tõhusamalt toetada hõlmatud poliitikavaldkondi ja suurendada nende väljavaateid jõuda inimesteni. Et programm oleks tulemuslik, tuleks selles arvestada eri valdkonna poliitika eripärasid, nende erinevaid sihtrühmi ja konkreetseid vajadusi, kasutades selleks spetsiaalselt kohandatud lähenemisviise.

Selgitus

Ei tohiks toetuda üksnes olemasolevatele meetmetele, vaid tuleks välja töötada ka uusi.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Selleks et tuua Euroopa Liit oma kodanikele lähemale, on vaja eri meetmeid ja koordineeritud tegevust. Tuues kodanikud kokku sõpruslinnade projektide või linnade võrgustike raames, toetame kodanikuühiskonna organisatsioone programmiga hõlmatud valdkondades, aitame suurendada kodanike kaasatust ühiskonnas ja seeläbi nende osalemist liidu demokraatlikus elus. Samal ajal soosib vastastikust mõistmist, mitmekesisust, dialoogi ja teiste vastu austust edendavate meetmete toetamine kuuluvustunde tekkimist ja Euroopa identiteeti, mis põhineb ühisel arusaamisel Euroopa väärtustest, kultuurist, ajaloost ja pärandist. Liitu kuulumise tunde ja liidu väärtuste edendamine on eriti oluline ELi äärepoolseimates piirkondade elanike jaoks, sest nad on Mandri-Euroopast eraldatud ja kaugel.

(5)  Selleks et tuua Euroopa Liit oma kodanikele lähemale, on vaja eri meetmeid ja koordineeritud tegevust. Tuues kodanikud kokku sõpruslinnade projektide või linnade võrgustike raames, toetame kodanikuühiskonna organisatsioone programmiga hõlmatud valdkondades, aitame suurendada kodanike teadlikkust ja aktiivset kaasatust ühiskonnas ja seeläbi nende osalemist liidu demokraatlikus ja ühiskondlikus elus, tugevdades sotsiaalset kaasatust ja võideldes tõrjumise vastu. Samal ajal soosib vastastikust mõistmist, mitmekesisust, dialoogi ja teiste vastu austust edendavate meetmete toetamine kuuluvustunde tekkimist, sotsiaalset integratsiooni ja Euroopa identiteeti, mis põhineb ühisel arusaamisel Euroopa väärtustest, kultuurist, ajaloost ja pärandist. Liitu kuulumise tunde ja liidu väärtuste edendamine on eriti oluline ELi äärepoolseimates piirkondade elanike jaoks, sest nad on Mandri-Euroopast eraldatud ja kaugel. Vastastikuse mõistmise, dialoogi ja mitmekesisuse austamise väärtusi saab Euroopa tasandil kinnistada ainult siis, kui need on hästi juurdunud liikmesriikides ja nende piirkondades. Seepärast peaks programm neid väärtusi edendama ka liikmesriikides mitmesugustes rahvus-, etnilistes, keele- või usurühmades, mis koos moodustavad nende ühiskonna kultuurilise rikkuse ja mitmekesisuse.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Kodanikud peaksid ka olema teadlikumad oma õigustest, mis tulenevad liidu kodakondsusest, tundma end teises liikmesriigis elades, reisides, õppides, töötades või vabatahtlikuna tegutsedes vabalt ning neil peaks olema võimalus kasutada kõiki oma kodakondsusest tulenevaid õiguseid, nad peaksid olema kindlad võrdsetes võimalustes ning selles, et nende õigused on tagatud ja kaitstud ilma diskrimineerimiseta, kus nad ka liidus ei asuks. Kodanikuühiskonda tuleb toetada ELi lepingu artikli 2 kohaste ELi ühiste väärtuste edendamisel, kaitsmisel ja neist teadlikkuse suurendamisel ning liidu õigusest tulenevate õiguste kasutamisel.

(7)  Kodanikud peaksid ka olema teadlikumad oma kõikidest õigustest, mis tulenevad liidu kodakondsusest, sealhulgas mittediskrimineerimise sätetest seoses töötajate vaba liikumisega, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 45 lõikes 2, tundma end teises liikmesriigis elades, reisides, õppides, töötades või vabatahtlikuna tegutsedes vabalt ning neil peaks olema õigus kasutada kõiki oma kodakondsusest tulenevaid õiguseid, nad peaksid olema kindlad võrdsetes võimalustes ning selles, et nende õigused, sealhulgas sotsiaalsed õigused, on tagatud ja kaitstud ilma diskrimineerimiseta mis tahes alusel, kus nad ka liidus ei asuks. Lisaks arvestades, et kodanikuühiskonnal on praegu liikmesriikides mitmesuguseid raskusi, tuleb kodanikuühiskonda ja eriti kodanikuühiskonna organisatsioone toetada ELi lepingu artikli 2 kohaste ELi ühiste väärtuste edendamisel, kaitsmisel ja neist teadlikkuse suurendamisel ning liidu õigusest tulenevate õiguste kasutamisel, pöörates erilist tähelepanu hartale.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Naiste ja meeste võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu põhiväärtusi ja eesmärke. Naiste diskrimineerimise ja nende ebavõrdse kohtlemisega riivatakse nende põhiõigusi ja takistatakse nende poliitilist, sotsiaalset ja majanduslikku osalemist ühiskonnas. Pealegi takistavad struktuurilised ja kultuurilised tõkked tõelise soolise võrdõiguslikkuse saavutamist. Seepärast on soolise võrdõiguslikkuse edendamine liidu kõigis tegevustes liidu tegevuse keskmes ja majanduskasvu soodustaja ning seda tuleks programmiga toetada.

(8)  Naiste ja meeste võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu põhiväärtusi ja eesmärke. ELi toimimise lepingu artikliga 8 tehakse liidule ülesandeks kaotada kogu oma tegevuse kaudu ebavõrdsus ning edendada meeste ja naiste vahel tõelist võrdõiguslikkust. Inimeste diskrimineerimisega ja nende ebavõrdse kohtlemisega soo alusel riivatakse nende põhiõigusi ja takistatakse nende poliitilist, sotsiaalset ja majanduslikku osalemist ühiskonnas. Pealegi takistavad struktuurilised ja kultuurilised tõkked tõelise soolise võrdõiguslikkuse saavutamist. Seepärast on soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja arvestamine liidu kõigis tegevustes, sealhulgas töö ja tööhõive valdkonnas, kus palgataseme ja tööturule juurdepääsu vallas esineb jätkuvalt diskrimineerimist, liidu tegevuse keskmes ja majanduskasvu soodustaja ning seda tuleks programmiga toetada.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Selleks et hoida ära eri vägivalla vormid ja nendega võidelda ning kaitsta ohvreid, on vaja tugevat poliitilist tahet ja kooskõlastatud tegevust, mille aluseks on varasema Daphne programmi ning õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi ja õigusprogrammi meetodid ja tulemused. 1997. aastast käivitatud Daphne rahastamine, millest toetatakse vägivallaohvreid ning võitlust laste, noorte ja naiste vastu suunatud vägivallaga, on olnud tõeliselt edukas nii populaarsuse poolest sidusrühmade seas (avalikud asutused, akadeemilised asutused ja vabaühendused) kui ka rahastatud projektide tulemuslikkuse poolest. Sellest on rahastatud projekte, et suurendada teadlikkust, pakkuda ohvritele tugiteenuseid või toetada kohapeal tegutsevaid vabaühendusi. Selle raames on tegeletud erinevate vägivallavormidega, nt koduvägivalla, seksuaalvägivalla, inimkaubandusega, kuid ka uute esilekerkivate vägivallavormidega nagu küberkiusamine. Seepärast on oluline jätkata kõigi nende meetmetega ja võtta programmi rakendamisel igati arvesse nende tulemusi ja nendest saadud kogemusi.

(10)  Selleks et hoida ära eri vägivalla vormid ja nendega võidelda ning kaitsta ohvreid, riskirühmi ja eriti haavatavas olukorras olevaid isikuid, on vaja tugevat poliitilist tahet ja kooskõlastatud tegevust, mille aluseks on varasema Daphne programmi ning õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi ja õigusprogrammi meetodid ja tulemused. Tuleb teha jõupingutusi, et vältida programmide kattumist ja topeltrahastamist. 1997. aastal käivitatud Daphne rahastamine, millest toetatakse vägivallaohvreid ning võitlust laste, noorte ja naiste vastu suunatud vägivallaga, on olnud tõeliselt edukas nii populaarsuse poolest sidusrühmade seas (avalikud asutused, akadeemilised asutused ja vabaühendused) kui ka rahastatud projektide tulemuslikkuse poolest. Sellest on rahastatud projekte, et suurendada teadlikkust, pakkuda ohvritele, riskirühmadele ja eriti haavatavas olukorras olevatele isikutele tugiteenuseid või toetada kohapeal tegutsevaid vabaühendusi. Selle raames on tegeletud erinevate vägivallavormidega, nt koduvägivalla, seksuaalvägivalla, inimkaubandusega, kuid ka uute esilekerkivate vägivallavormidega nagu küberkiusamine. Seepärast on oluline jätkata kõigi nende meetmetega ja võtta programmi rakendamisel igati arvesse nende tulemusi ja nendest saadud kogemusi.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Diskrimineerimiskeeld on liidu oluline põhimõte. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 19 sätestatakse võimalus astuda vajalikke samme, et võidelda diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Diskrimineerimiskeeld on sätestatud ka harta artiklis 21. Arvesse tuleks võtta diskrimineerimise eri vormide erisusi ja paralleelselt tuleks välja töötada vastavad meetmed ühel või mitmel põhjusel diskrimineerimise ennetamiseks ja takistamiseks. Programmist tuleks toetada meetmeid, millega hoida ära diskrimineerimine, rassism, ksenofoobia, antisemitism, moslemivastane vaen ja muud sallimatuse vormid. Siinkohal tuleks erilist tähelepanu pöörata vägivalla kõikide vormide, viha, segregatsiooni ja häbimärgistamise ärahoidmisele ja nendega võitlemisele ning kiusamise, ahistamise ja sallimatu kohtlemisega võitlemisele. Programmi tuleks rakendada vastastikku toetaval viisil koos muude liidu meetmetega, mis on sama eesmärgiga, eelkõige nendega, millele on osutatud komisjoni 5. aprilli 2011. aasta teatises „Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistik aastani 2020“10 ja nõukogu 9. detsembri 2013. aasta soovituses romade tõhusaks integratsiooniks liikmesriikides võetavate meetmete kohta11.

(11)  Diskrimineerimiskeeld on liidu oluline põhimõte. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 19 sätestatakse võimalus astuda vajalikke samme, et võidelda diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Diskrimineerimiskeeld on sätestatud ka harta artiklis 21, mille kohaselt on keelatud igasugune diskrimineerimine, sealhulgas diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, ning et aluslepingute kohaldamisel ja ilma et see piiraks nimetatud lepingute või nendes sisalduvate erisätete kohaldamist, tuleks keelata diskrimineerimine kodakondsuse alusel, ning harta terve III peatükk on pühendatud võrdõiguslikkusele. Võrdõiguslikkus ja mittediskrimineerimine ei ole ainult õiguslikud küsimused, vaid ühiskonna üks põhilisi ülesandeid, seega tuleks arvesse võtta diskrimineerimise eri vormide erisusi ja paralleelselt tuleks välja töötada vastavad meetmed ühel või mitmel põhjusel diskrimineerimise, samuti läbipõimunud diskrimineerimise ennetamiseks ja takistamiseks.

_________________________________

 

11  ELT C 378, 24.12.2013, lk 1.

 

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 a)  Programmist tuleks toetada meetmeid, millega hoida ära diskrimineerimine, rassism, ksenofoobia, antisemitism, romavastasus, afrofoobia, moslemivastane vaen ja muud sallimatuse vormid, näiteks puude, vanuse, soo, sooväljenduse, sooidentiteedi ja seksuaalse sättumuse alusel, samuti tunnustada kõikide isikute õigust olla koheldud väärikalt. Siinkohal tuleks erilist tähelepanu pöörata ka vägivalla kõikide vormide, viha, segregatsiooni ja häbimärgistamise ärahoidmisele ja nendega võitlemisele ning kiusamise (sealhulgas küberkiusamise), ahistamise ja sallimatu kohtlemisega võitlemisele.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 b)  Programmi tuleks rakendada vastastikku toetaval viisil koos muude liidu meetmetega, mis on sama eesmärgiga, eelkõige nendega, millele on osutatud komisjoni 5. aprilli 2011. aasta teatises „Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistik aastani 2020“ ja nõukogu 9. detsembri 2013. aasta soovituses romade tõhusaks integratsiooniks liikmesriikides võetavate meetmete kohta1a. Sallivate ja kaasavate töökohtade edendamine ning kõigi väärika kohtlemise õiguse tunnustamine töökohas ja ühiskonnas tervikuna on jätkuvad eesmärgid, mis nõuavad rohkem ja jõulisemaid kooskõlastatud meetmeid, sealhulgas piisavate rahaliste vahendite eraldamist.

 

____________________

 

1a  ELT C 378, 24.12.2013, lk 1.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Hoiakute ja keskkonnaga seotud takistused ning juurdepääsu puudumine muudavad puudega inimestel teistega võrdsetel alustel ühiskonnas täisväärtuslikult ja tõhusalt osalemise keeruliseks. Puudega inimeste ees seisab veel muidki takistusi: neil on keerulisem pääseda tööturule, saada kaasavat ja kvaliteetsele haridust, vältida vaesust ja sotsiaalset tõrjutust, saada osa kultuurialgatustest ja meediast või kasutada oma poliitilisi õigusi. Olles Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni osaline, on liit ja selle liikmesriigid võtnud endale kohustuse edendada, kaitsta ja tagada kõigile puudega inimestele kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielik ja võrdne teostamine. Puuetega inimeste õiguste konventsioonist on saanud liidu õiguskorra lahutamatu osa.

(12)  Hoiakute ja keskkonnaga seotud takistused ning juurdepääsu puudumine muudavad puudega isikutel teistega võrdsetel alustel ühiskonnas täisväärtuslikult ja tõhusalt osalemise keeruliseks. Puudega isikute, sealhulgas pikaajaliste füüsiliste, vaimsete, intellektuaalsete või meelepuuetega inimeste ees seisab veel muidki takistusi: neil on keerulisem pääseda tööturule, saada kaasavat ja kvaliteetset haridust, vältida vaesust ja sotsiaalset tõrjutust, saada osa kultuurialgatustest ja meediast või kasutada oma poliitilisi õigusi. Olles Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni osaline, on liit ja selle liikmesriigid võtnud endale kohustuse edendada, kaitsta ja tagada kõigile puudega inimestele kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielik ja võrdne teostamine. Puuetega inimeste õiguste konventsioonist on saanud liidu õiguskorra lahutamatu osa. Sellega seoses peaks programm pöörama erilist tähelepanu meetmetele, mis kasvatavad teadlikkust probleemidest, millega puudega inimesed ühiskonnas täiel määral osalemisel ja võrdsete kodanikena oma õiguste kasutamisel kokku puutuvad.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  ELi toimimise lepingu artiklite 8 ja 10 järgi peaks programmi kõik meetmed toetama soolise aspekti arvestamist ning diskrimineerimisvastaseid eesmärke.

(15)  ELi toimimise lepingu artiklite 8 ja 10 järgi peaks programmi kõik meetmed toetama soolise aspekti arvestamist ning soolise võrdõiguslikkuse edendamist ja diskrimineerimisvastaseid eesmärke.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Kooskõlas liidu õigusaktidega, mis käsitlevad võrdset kohtlemist, loovad liikmesriigid võrdse kohtlemise edendamiseks sõltumatud asutused (võrdõiguslikkust edendavad asutused), et võidelda diskrimineerimisega rassilise, etnilise päritolu soo alusel. Kuid mitmed liikmesriigid on läinud veelgi kaugemale ja taganud, et võrdõiguslikkust edendavad asutused saavad käsitleda ka diskrimineerimist, mis toimub muul alusel, nt vanuse, seksuaalse sättumuse, usutunnistuse või veendumuste, puuete või muul alusel. Võrdõiguslikkust edendavatel asutustel on võrdõiguslikkuse edendamisel ning võrdse kohtlemise õigusnormide kohaldamise tagamisel keskne roll, pakkudes eelkõige sõltumatut abi diskrimineerimisohvritele, korraldades diskrimineerimist käsitlevaid sõltumatuid uuringuid, avaldades sõltumatuid aruandeid ja andes soovitusi seoses diskrimineerimisküsimustega nende riigis. On oluline, et võrdõiguslikkust edendavate asutuste sellesisulist tööd koordineeritaks liidu tasandil. EQUINET loodi 2007. aastal. Selle võrgustiku liikmed on riiklikud asutused, kes edendavad võrdset kohtlemist, nagu sätestatud nõukogu direktiivides 2000/43/EÜ15 ja 2004/113/EÜ16 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2006/54/EÜ17 ja 2010/41/EL18. EQUINET on erilises olukorras, sest on ainus üksus, kes tagab võrdõiguslikkust edendavate asutuste meetmete koordineerimist. EQUINETi tegevuse koordineerimine on liidu diskrimineerimisvastase õiguse nõuetekohase rakendamise seisukohast kesksel kohal ja seda tuleks programmist toetada.

(17)  Kooskõlas liidu õigusaktidega, mis käsitlevad võrdset kohtlemist, loovad liikmesriigid võrdse kohtlemise edendamiseks sõltumatud asutused (võrdõiguslikkust edendavad asutused), et võidelda diskrimineerimisega rassilise ja etnilise päritolu ning soo alusel. Kuid mitmed liikmesriigid on läinud veelgi kaugemale ja taganud, et võrdõiguslikkust edendavad asutused saavad käsitleda ka diskrimineerimist, mis toimub muul alusel, nt vanuse, seksuaalse sättumuse, usutunnistuse või veendumuste, puuete või muul alusel. Võrdõiguslikkust edendavatel asutustel on võrdõiguslikkuse edendamisel ning võrdse kohtlemise õigusnormide kohaldamise tagamisel keskne roll, pakkudes eelkõige sõltumatut abi diskrimineerimisohvritele, korraldades diskrimineerimist käsitlevaid sõltumatuid uuringuid, avaldades sõltumatuid aruandeid ja andes soovitusi seoses diskrimineerimisküsimustega nende riigis. On oluline, et kõigi nende asjaomaste võrdõiguslikkust edendavate asutuste sellesisulist tööd koordineeritaks liidu tasandil. EQUINET loodi 2007. aastal. Selle võrgustiku liikmed on riiklikud asutused, kes edendavad võrdset kohtlemist, nagu sätestatud nõukogu direktiivides 2000/43/EÜ15 ja 2004/113/EÜ16 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2006/54/EÜ17 ja 2010/41/EL18. Komisjon võttis vastu soovitused võrdõiguslikkust edendavate asutuste suhtes kohaldatavate nõuete kohta [C(2018) 3850 final], milles käsitletakse nende asutuste volitusi, sõltumatust, tõhusust ja koordineerimist ning koostööd. EQUINET on erilises olukorras, sest on ainus üksus, kes tagab võrdõiguslikkust edendavate asutuste meetmete koordineerimise. EQUINETi tegevuse koordineerimine on liidu diskrimineerimisvastase õiguse nõuetekohase rakendamise seisukohast kesksel kohal ja seda tuleks programmist toetada.

__________________

__________________

15 Nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (ELT L 180, 19.7.2000, lk 22).

15 Nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (ELT L 180, 19.7.2000, lk 22).

16 Nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/113/EÜ meest ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega (ELT L 373, 21.12.2004, lk 37).

16 Nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/113/EÜ meest ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega (ELT L 373, 21.12.2004, lk 37).

17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (ELT L 204, 26.7.2006, lk 23).

17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (ELT L 204, 26.7.2006, lk 23).

18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiiv 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ (ELT L 180, 15.7.2010, lk 1).

18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiiv 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ (ELT L 180, 15.7.2010, lk 1).

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Sõltumatutel inimõiguste organisatsioonidel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel on ELi lepingu artikli 2 kohaste ELi ühiste väärtuste edendamisel, kaitsmisel ja neist teadlikkuse suurendamisel ning liidu õigusest, sealhulgas ELi põhiõiguste hartast tulenevate õiguste kasutamisele kaasaaitamisel keskne koht. Nagu väljendatud Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonis, on piisav rahaline toetus kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks soodsa ja jätkusuutlikku keskkonna kujundamiseks kesksel kohal, et tugevdada nende rolli ja võimaldada neil täita oma ülesandeid sõltumatult ja tulemuslikult. ELi rahastamine täiendab riigi tasandi rahastamist, et toetada ja suurendada selliste sõltumatute kodanikuühiskonna organisatsioonide mõjuvõimu ja nende suutlikkust, kes tegelevad inimõiguste edendamisega ja kelle tegevus aitab ELi õigusest ja ELi põhiõiguste hartast tulenevate õiguste strateegilist kohaldamist, sealhulgas õiguste kaitsmise ja muu järelevalvemeetmete kaudu, ning edendada ja kaitsta liidu ühiseid väärtuseid ja suurendada neist teadlikkust riiklikul tasandil.

(18)  Sõltumatutel inimõiguste organisatsioonidel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel on ELi lepingu artikli 2 kohaste ELi ühiste väärtuste edendamisel, kaitsmisel ja neist teadlikkuse suurendamisel ning liidu õigusest, sealhulgas ELi põhiõiguste hartast tulenevate õiguste kasutamisele kaasaaitamisel keskne koht. Nagu väljendatud Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonis, on piisav rahaline toetus kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks soodsa ja jätkusuutlikku keskkonna kujundamiseks kesksel kohal, et tugevdada nende rolli ja võimaldada neil täita oma ülesandeid sõltumatult ja tulemuslikult. ELi rahastamine täiendab riigi tasandi rahastamist, et toetada ja suurendada selliste sõltumatute kodanikuühiskonna organisatsioonide mõjuvõimu ja nende suutlikkust, kes tegelevad inimõiguste edendamisega ja kelle tegevus aitab strateegiliselt kohaldada ELi õigusest ja ELi põhiõiguste hartast tulenevaid õigusi, sealhulgas õiguste kaitsmise ja muu järelevalvemeetmete kaudu, ning edendada ja kaitsta liidu ühiseid väärtuseid ja suurendada neist teadlikkust kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 a)  ELi toimimise lepingu artikli 9 kohaselt tuleks edendada tööhõive kõrget taset, piisava sotsiaalse kaitse tagamist ning võitlust sotsiaalse tõrjutuse vastu. Seetõttu tuleks programmi meetmetega edendada koostoimet vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja tööturult kõrvalejäämise vastu võitlemise ning võrdõiguslikkuse edendamise ja diskrimineerimise kõigi vormide vastu võitlemise meetmete vahel. Seepärast tuleks programmi rakendada nii, et oleks tagatud maksimaalne koostoime ja täiendavus nii selle eri suundade vahel kui ka Euroopa Sotsiaalfondiga+. Lisaks tuleks tagada koostoime Erasmuse ja Euroopa Sotsiaalfondiga+, tagamaks, et need fondid aitavad ühiselt kaasa kvaliteetse hariduse andmisele ja kõigile võrdsete võimaluste kindlustamisele.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul lähtutakse nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning ka sellist rahastamist, mis ei ole seotud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1 osutatud kuludega. Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013,20 nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95,21 nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/9622 ja nõukogu määrusele (EL) 2017/193923 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid kuritegusid, mis kahjustavad liidu finantshuve, ja esitada nendes süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/137124. Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

(24)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul lähtutakse nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete, ühikuhindade kasutamise kaalumist ning ka sellist rahastamist, mis ei ole seotud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1 osutatud kuludega. Selleks et hõlbustada programmis osalemist, sealhulgas väikeste organisatsioonide poolt, tuleks tagada abi ja kõrvaldada igasugune tarbetu halduskoormus. Vajaduse korral tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta võimalust rakendada kaheetapilist hindamismenetlust ning eraldada alltoetusi ja mitmeaastasi tegevustoetusi. Kaasrahastamise määrade puhul tuleks arvesse võtta nende organisatsioonide liiki ja suurust, kelle jaoks programmikonkurss on ette nähtud. Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/201320, nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/9521, nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/9622 ja nõukogu määrusele (EL) 2017/193923 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid kuritegusid, mis kahjustavad liidu finantshuve, ja esitada nendes süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/137124. Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

__________________

__________________

20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999, (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999, (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

21 Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

21 Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

22 Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

22 Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

23 Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

23 Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi üldeesmärk on kaitsta ja edendada ELi aluslepingutes sätestatud õiguseid ja väärtuseid, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamise kaudu, et toetada avatud, demokraatlikke ja kaasavaid ühiskondi.

1.  Programmi üldeesmärk on kaitsta ja edendada ELi aluslepingutes sätestatud õiguseid ja väärtuseid, sealhulgas igas suuruses kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamise kaudu, et kaitsta, toetada ja hoida avatud, õigustel põhinevaid, võrdõiguslikke, kaasavaid, avatud ja demokraatlikke ühiskondi.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2– punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  edendada kodanike kaasatust ja osalemist liidu demokraatlikus elus (kodanike kaasatuse ja osalemise tegevussuund),

b)  edendada inimeste kaasatust ja osalemist liidu demokraatlikus elus (kodanike kaasatuse ja osalemise tegevussuund),

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  hoida ära diskrimineerimine soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, ja võidelda sellistel alustel diskrimineerimise vastu, ning toetada terviklikku poliitikat, et edendada soolist võrdõiguslikkust ja mittediskrimineerimist ning nende arvessevõtmist, ning poliitikat, et võidelda rassismi ja sallimatuse kõigi vormide vastu;

a)  edendada kõigi võrdõiguslikkust, hoides ära igasugune diskrimineerimine soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ja harta artikli 21 lõikes 1 esitatud põhjustel diskrimineerimist ning võideldes sellistel alustel diskrimineerimise vastu ning toetades terviklikku poliitikat, et edendada soolist võrdõiguslikkust, sotsiaalset kaasatust ja mittediskrimineerimist ning nende arvessevõtmist, ning poliitikat, et võidelda rassismi ja sallimatuse kõigi vormide vastu nii internetis kui ka mujal;

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a)  edendada vastastikust mõistmist, dialoogi ja mitmekesisuse austamist liikmesriikides ja liidus.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  kaitsta ja edendada lapse õiguseid, puudega inimeste õiguseid, liidu kodakondsusest tulenevaid õiguseid ja õigust isikuandmete kaitsele.

b)  kaitsta ja edendada lapse õiguseid, eakate õiguseid, puudega inimeste õiguseid, liidu kodakondsusest tulenevaid õiguseid, sealhulgas sotsiaalõiguseid, ja õigust isikuandmete kaitsele, sealhulgas andmetöötluse olukordades tööhõive või sotsiaalkaitse eesmärkidel, nagu on sätestatud isikuandmete kaitse üldmääruses1a.

 

__________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  parandada kodanike arusaamist liidust, selle ajaloost, kultuuripärandist ja mitmekesisusest;

a)  parandada kodanike arusaamist liidust, selle ühistest väärtustest, ajaloost – erilise rõhuga totalitaarsete režiimide ajaloole –, kultuuripärandist ja mitmekesisusest;

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  edendada suhtlust ja koostööd eri riikide kodanike vahel; edendada kodanike kodanikuaktiivsust ja demokraatlikku osalemist, mis aitab kodanikel ja esindusühendustel teha teatavaks ja vahetada avalikult oma seisukohti liidu tegevuse kõigis valdkondades.

b)  edendada suhtlust ja koostööd eri rahvusest ja erineva kultuurilise taustaga kodanike vahel; edendada kodanike kodanikuaktiivsust ja demokraatlikku osalemist, mis aitab kodanikel ja esindusühendustel teha teatavaks ja vahetada avalikult oma seisukohti liidu tegevuse kõigis valdkondades, ja tugevdada solidaarsust.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  hoida ära igasugune vägivald, mis on suunatud laste, noorte ja naiste või muude riskirühmade vastu ning võidelda sellega;

a)  hoida muu hulgas teavitus- ja haridusmeetmetega ära igasugune vägivald, sealhulgas koduvägivald, mis on suunatud laste, noorte ja naiste ning eakate või muude riskirühmade, eelkõige eriti haavatavas olukorras olevate isikute vastu, ning võidelda sellega;

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  toetada ja kaitsta sellise vägivalla ohvreid.

b)  toetada ja kaitsta sellise vägivalla ohvreid, riskirühmi ja eriti haavatavas olukorras olevaid isikuid.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva määruse alusel võib rahastada meetmeid, mis aitavad kaasa artiklis 2 täpsustatud erieesmärkide saavutamisele. Rahastamiskõlblikud on eelkõige I lisas loetletud meetmed.

Käesoleva määruse alusel võib rahastada meetmeid, mis aitavad kaasa artiklis 2 täpsustatud erieesmärkide saavutamisele. Rahastamiskõlblikud on eelkõige järgmised meetmed:

 

a)  teadlikkuse suurendamine, loominguline tegevus, haridusalane tegevus ning teabe levitamine, et parandada poliitika ja õiguste kasutamist ja tundmist programmiga hõlmatud valdkondades;

 

b)  vastastikune õppimine heade tavade jagamise kaudu sidusrühmade vahel, et parandada ühiskonnaelus osalemist ja demokraatlikku kaasatust, tuginedes teadmistele ja vastastikusele mõistmisele; ning

 

c)  õiguste kaitsmise, loome-, analüüsi- ja järelevalvemeetmed1a, et paremini mõista olukorda liikmesriikides ja liidu tasandil programmiga hõlmatud valdkondades ning parandada liidu õiguse ja poliitika rakendamist liikmesriikides;

 

d)  sidusrühmade koolitamine, et parandada nende teadlikkust ja teadmisi liidu poliitikast ja õigustest programmiga hõlmatud valdkondades ning oskust neid kasutada;

 

e)  kõigile juurdepääsetavate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendite arendamine ja hooldus;

 

f)  kodanike teadlikkuse suurendamine Euroopa kultuurist, väärtustest, ajaloost ja ajaloolisest mälust ning liitu kuulumise solidaarsustunde tugevdamine;

 

g)  Euroopa eri rahvuste ja kultuuride kokkutoomine, andes neile võimaluse osaleda mestimises, sealhulgas sõpruslinnade meetmetes;

 

h)  demokraatlikuma liidu ehitamises aktiivse, kaasava osalemise, sellesse avalikkuse kaasamise ning õiguste ja väärtuste kasutamise ning õigustest ja väärtustest teadlikkuse suurendamise julgustamine ja hõlbustamine kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamise kaudu;

 

i)  määruse (EL) nr 211/2011 rakendamise tehnilise ja korraldusliku toe rahastamine, toetades seeläbi seda, et kodanikud saavad teostada oma õigust algatada ja toetada Euroopa kodanikualgatusi;

 

j)  Euroopa võrgustike suutlikkuse suurendamine, et edendada, kohaldada ja edasi arendada liidu õigust, poliitikaeesmärke ja strateegiaid, ning programmiga hõlmatud valdkondades tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamine, sõltumata nende suurusest;

 

k)  programmi tundmise ja selle tulemuste levitamise ja ülekantavuse parandamine ning inimeste teavitamine nendest, sealhulgas programmikontaktpunktide/riiklike kontaktisikute võrgustiku loomise ja toetamise kaudu.

 

______________________

 

1a Siia alla kuuluvad näiteks andmete ja statistika kogumine; ühtsete metoodikate ning vajaduse korral näitajate või võrdlusnäitajate väljatöötamine; uuringud, teadusuuringud, analüüsid ja küsitlused; hindamised; mõju hindamine; suuniste, aruannete ja õppematerjalide väljatöötamine ja avaldamine.

(Punktid a–k on I lisa esimese lõigu muudetud punktid.)

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

1.  Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet vormis, mis on kättesaadav ka puuetega inimestele.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjon rakendab programmi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja kommunikatsioonimeetmeid. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 2 osutatud eesmärkidega.

2.  Komisjon rakendab programmi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja kommunikatsioonimeetmeid.

Muudatusettepanek 30

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

I LISA

välja jäetud

Programmi meetmed

 

Artikli 2 lõikes 2 osutatud programmi erieesmärkide saavutamist toetatakse eelkõige järgmiste meetmete kaudu:

 

(a)  teadlikkuse suurendamine, teabe levitamine, et parandada poliitika ja õiguste tundmist programmiga hõlmatud valdkondades;

 

(b)  vastastikune õppimine heade tavade jagamise kaudu sidusrühmade vahel, et parandada oma teadmisi ja vastastikust mõistmist ning ühiskonnaelus osalemist ja demokraatlikku kaasatust;

 

(c)   analüüsi- ja järelevalvemeetmed, et paremini mõista olukorda liikmesriikides ja ELi tasandil programmiga hõlmatud valdkondades ning parandada liidu õiguse ja poliitika rakendamist liikmesriikides;

 

(d)  sidusrühmade koolitamine, et parandada nende teadmisi liidu poliitikast ja õigustest programmiga hõlmatud valdkondades;

 

(e)  info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendite arendamine ja hooldus;

 

(f)  kodanike teadlikkuse suurendamine Euroopa kultuurist, ajaloost ja ajaloolisest mälust ning liitu kuulumise tunde tugevdamine;

 

(g)  Euroopa eri rahvuste ja kultuuride kokkutoomine, andes neile võimaluse osaleda sõpruslinnade meetmetes;

 

(h)  demokraatlikuma liidu ehitamises aktiivse osalemise ning õigustest ja väärtustest teadlikkuse suurendamise julgustamine ja hõlbustamine kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamise kaudu;

 

(i)  määruse [(EL) nr 211/2011] rakendamise tehnilise ja korraldusliku toe rahastamine, toetades seeläbi seda, et kodanikud saavad teostada oma õigust algatada ja toetada Euroopa kodanikualgatusi;

 

(j)  Euroopa võrgustike suutlikkuse suurendamine, et edendada ja edasi arendada liidu õigust, poliitikaeesmärke ja strateegiaid, ning programmiga hõlmatud valdkondades tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamine;

 

(k)  programmi tundmise ja selle tulemuste levitamise ja ülekantavuse parandamine ning inimeste teavitamine nendest, sh programmikontaktpunktide/riiklike kontaktisikute võrgustiku loomise ja toetamise kaudu.

 

______________________

 

1 Siia alla kuuluvad näiteks andmete ja statistika kogumine; ühtsete metoodikate ning vajaduse korral näitajate või võrdlusnäitajate väljatöötamine; uuringud, teadusuuringud, analüüsid ja küsitlused; hindamised; mõju hindamine; suuniste, aruannete ja õppematerjalide väljatöötamine ja avaldamine.

 

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Programmi jälgitakse näitajate kogumi põhjal, et mõõta, mil määral programmi üld- ja erieesmärgid on saavutatud, püüdes minimeerida halduskoormust ja kulusid. Selleks kogutakse andmeid järgmiste peamiste näitajate kohta:

Programmi jälgitakse tulemusnäitajate kogumi põhjal, et mõõta, mil määral programmi üld- ja erieesmärgid on saavutatud, püüdes minimeerida halduskoormust ja kulusid. Selleks kogutakse andmeid järgmiste peamiste näitajate kohta:

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Komisjon avaldab igal aastal ka järgmised väljundnäitajad:

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Meetmete geograafiline jaotus tegevussuundade lõikes

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Rahastatud taotluste ja meetmete arv artikli 9 esimese lõigu loetelu ja tegevussuundade lõikes

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Taotlejate poolt soovitud ja neile eraldatud rahastamise tase artikli 9 esimeses lõigus loetletud meetmete ja tegevussuundade lõikes

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Õiguste ja väärtuste programmi loomine

Viited

COM(2018)0383 – C8-0234/2018 – 2018/0207(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

LIBE

14.6.2018

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

EMPL

14.6.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Jean Lambert

18.6.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

9.10.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

20.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

38

2

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Guillaume Balas, Brando Benifei, Mara Bizzotto, David Casa, Ole Christensen, Michael Detjen, Martina Dlabajová, Lampros Fountoulis, Marian Harkin, Czesław Hoc, Agnes Jongerius, Rina Ronja Kari, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Jean Lambert, Jérôme Lavrilleux, Patrick Le Hyaric, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Thomas Mann, Anthea McIntyre, Miroslavs Mitrofanovs, Elisabeth Morin-Chartier, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Dennis Radtke, Terry Reintke, Robert Rochefort, Claude Rolin, Siôn Simon, Romana Tomc, Marita Ulvskog

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Georges Bach, Rosa D’Amato, Tania González Peñas, Paloma López Bermejo, Edouard Martin, Alex Mayer, Sven Schulze, Helga Stevens, Flavio Zanonato

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSNÕUANDVAS KOMISJONIS

38

+

ALDE

Martina Dlabajová, Marian Harkin, Robert Rochefort

ECR

Czesław Hoc, Anthea McIntyre, Helga Stevens

GUE/NGL

Tania González Peñas, Rina Ronja Kari, Patrick Le Hyaric, Paloma López Bermejo

PPE

Georges Bach, David Casa, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Dennis Radtke, Claude Rolin, Sven Schulze, Romana Tomc

S&D

Guillaume Balas, Brando Benifei, Ole Christensen, Michael Detjen, Agnes Jongerius, Edouard Martin, Alex Mayer, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Siôn Simon, Marita Ulvskog, Flavio Zanonato

VERTS/ALE

Jean Lambert, Miroslavs Mitrofanovs, Terry Reintke

2

ENF

Mara Bizzotto

NI

Lampros Fountoulis

1

0

EFDD

Rosa D'Amato

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS (4.12.2018)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse õiguste ja väärtuste programm

(COM(2018)0383 – C8-0234/2018 – 2018/0207(COD))

Arvamuse koostaja (*): Sylvie Guillaume

(*)  Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

LÜHISELGITUS

Tulevane kodakondsuse, õiguste ja väärtuste programm peaks aitama elavdada eurooplaste dialoogi ja tugevdama vastastikust mõistmist ajal, mil Euroopas kasvab sallimatus, mis seab ühisesse kultuuriruumi kuulumise tunde kahtluse alla.

Arvamuse koostaja tunnustab Euroopa Komisjoni püüdlusi kasutada sünergiat, et võtta arvesse piiravat eelarveolukorda.

Samas on tema silmis siiski olulisem kui kunagi varem tähtsustada endist programmi „Kodanike Euroopa“, millel on ilmne lisaväärtus kodanike osaluse edendamisel, ühtekuuluvustunde tugevdamisel ning kodanike osaluse ja demokraatliku kaasamise toetamisel. See programm on olnud edukas ja aidanud kaasa Euroopa küsimuste teadvustamisele ning võib seetõttu äratada Euroopa kodanikes huvi Euroopa Parlamendi järgmiste valimiste vastu.

Sellest tulenevalt peab arvamuse koostaja kahetsusväärseks, et äärmiselt sümboolne kodakondsuse mõiste on programmi nimetusest kadunud ja teeb seetõttu ettepaneku selle uuesti kasutusele võtta.

Samuti peab arvamuse koostaja vajalikuks, et programmi eelarve oleks vastavuses eesseisvate probleemidega, ning teeb seega ettepaneku suurendada tema vastutusalasse kuuluva tegevussuuna B („Kodanike kaasatus ja osalemine“) eelarvet. Kavandatud eelarve on Euroopa Parlamendi esitatud nõudmisi silmas pidades suures osas ebapiisav. Seepärast tehakse ettepanek suurendada kodanike kaasatusele pühendatud eelarverida, nähes ette 500 miljoni euro suuruse eelarve, mis vastab vaid vaevalt ühele eurole Euroopa kodaniku kohta. Eesmärk on kaitsta Euroopa programmi, mis oleks kättesaadav kõigile kodanikele, kes tegutsevad tugeva Euroopa nimel, natsionalismile vastandudes ja kinnitust leidnud solidaarsuse vaimus.

Olles teadlik vajadusest edendada Euroopa Liidu ülesehitamiseni viinud minevikusündmuste ajaloomälus hoidmist ja paremat arusaamist praegusest olukorrast, et tulevikku ka edaspidi üheskoos edasi kujundada, teeb arvamuse koostaja ettepaneku arendada ajaloomäluga seotud meetmeid, mis tuletavad meelde ELi aluseks olevate põhimõtete ja väärtuste olulisust.

Kuna programmi eelarvelised vahendid on piiratud, ei ole arvamuse koostaja arvates asjakohane lubada komisjonil kasutada neid vahendeid ELi poliitilisi prioriteete käsitlevaks institutsiooniliseks teabevahetuseks, kuna komisjoni kommunikatsiooniteenistustel on seda laadi tegevuse läbiviimiseks märkimisväärsed vahendid juba olemas.

Arvamuse koostaja pooldab ELi kodanikuühiskonna organisatsioonide toetusvahendi loomist, mis edendaks kohalikul tasandil põhiväärtusi, et toetada avatud, demokraatlikku ja kaasavat ühiskonda, kuid rõhutab samas vajadust kaitsta kogukonna lihtsate kodanike väljatöötatud individuaalseid projekte, mis on Euroopa jaoks igapäevaselt hädavajalikud. Arvamuse koostaja paneb erilist rõhku sellele, et programm peaks olema kättesaadav puuetega inimestele.

Mis puudutab programmi avamist programmiga ühinenud kolmandatele riikidele, leiab arvamuse koostaja, et seda sätet ei ole asjakohane kohaldada kodanike kaasatuse osa suhtes, kuna liikmesriikides on kodanike tegutsemisvõimalused sageli piiratud ja valmistavad pettumust paljudele kandidaatidele, kel kaasatusest hoolimata ei olnud võimalik valituks osutuda.

Arvamuse koostaja nõustub ka komisjoni ettepanekuga laiendada programmi „Kodanike Euroopa“ raames oma kasulikkust tõestanud riiklike kontaktpunktide süsteemi, et projektide elluviijaid nende tegevuses paremini toetada, ja rõhutab, et seda tuleks määruses mainida.

Arvamuse koostaja soovitab ka, et komisjon võtaks tööprogrammid ja mitmeaastased prioriteedid vastu delegeeritud õigusaktidega ja mitte rakendusaktidega, nagu komisjon oma ettepanekus ette näeb.

Üldiselt tunneb arvamuse koostaja komisjoni pakutud lähenemisviisi üle heameelt, pidades eelkõige silmas õigusliku aluse muutmist, mis võimaldab Euroopa Parlamendil täita oma rolli kaasseadusandjana. Arvamuse koostaja tuletab meelde, et programmi taga on rohked kodanike projektid, mille säilitamine on praegu väga tähtis ja mida tuleb ka tulevikus toetada.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ettepanek:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse õiguste ja väärtuste programm

millega kehtestatakse kodanike Euroopa, õiguste ja väärtuste programm

 

(Muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Selle vastuvõtmise korral tehakse vastavad muudatused kogu tekstis.)

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Volitus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 16 lõiget 2, artikli 19 lõiget 2, artiklit 21 lõiget 2, artiklit 24, artiklit 167 ja artiklit 168,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 16 lõiget 2, artikli 19 lõiget 2, artiklit 21 lõiget 2, artiklit 24, artiklit 167 ja artiklit 168, ning Euroopa Liidu lepingu artiklit 11,

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Volitus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 on sätestatud: „Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.“ Artiklis 3 on täpsustatud, et „liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut“ ja et „liit austab oma rikkalikku kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning tagab Euroopa kultuuripärandi kaitse ja arendamise“. Neid väärtuseid on veelkord kinnitatud ja täpsustatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigustes, vabadustes ja põhimõtetes.

(1)  Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 on sätestatud: „Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Eelkõige vastavalt inimõiguste ülddeklaratsioonile ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartale on inimväärikus kõigi võõrandamatute inimõiguste alus. Need on liikmesriikide ühised põhimõtted ja väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.“ Artiklis 3 on täpsustatud, et „liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut“ ja et „liit austab oma rikkalikku kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning tagab Euroopa kultuuripärandi kaitse ja arendamise“. Neid väärtuseid on veelkord kinnitatud ja täpsustatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigustes, vabadustes ja põhimõtetes.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Tuleb jätkata nende õiguste ja väärtuste edendamist ja tugevdamist, jagamist kodanike ja rahvaste vahel ning seadmist Euroopa projektis kesksele kohale. Seepärast luuakse ELi eelarves uus õiguse, õiguste ja väärtuste fond, mis koosneb õiguste ja väärtuste programmist ja õigusprogrammist. Ajal, mil Euroopa ühiskonnad seisavad silmitsi ekstremismi, radikalismi ja lõhenemisega, on varasemast veelgi tähtsam edendada, tugevdada ja kaitsta õigust, õigusi ja ELi väärtusi: inimõigusi, inimväärikuse austamist, vabadust, demokraatiat, võrdsust, õigusriigi põhimõtet. Sellel on Euroopa poliitilise, ühiskondliku, kultuurilise ja majanduselu jaoks sügav ja vahetu mõju. Uue fondi osana jätkab õigusprogramm liidu õigusruumi edasiarendamise ja piiriülese koostöö toetamist. Õiguste ja väärtuste programm koondab enda alla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1381/20138 aastateks 2014–2020 loodud õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi ning nõukogu määrusega (EL) nr 390/20149 loodud programmi „Kodanike Euroopa“ (edaspidi „eelkäija programmid“).

(2)  Tuleb jätkata nende õiguste ja väärtuste edendamist ja tugevdamist, jagamist kodanike ja rahvaste vahel ning seadmist Euroopa projektis kesksele kohale. Seepärast tuleks luua ELi eelarves uus õiguse, õiguste ja väärtuste fond, mis koosneb kodanike Euroopa, õiguste ja väärtuste programmist ja õigusprogrammist. Ajal, mil Euroopa ühiskonnad seisavad silmitsi paljude probleemidega, näiteks ekstremismi, radikalismi ja lõhenemisega ning mil teatud riigid on õigusriigi põhimõttest järjest selgemini eemaldumas, on varasemast veelgi tähtsam edendada, tugevdada ja kaitsta õigust, õigusi ja ELi väärtusi, nagu inimõigusi, sh vähemuste, laste ja noorte õigusi, pluralismi, sallivust, inimväärikuse austamist, vabadust, demokraatiat, võrdsust, solidaarsust ja õigusriigi põhimõtet. Kodanike Euroopa, õiguste ja väärtuste programm koondab enda alla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1381/20138 aastateks 2014–2020 loodud õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi ning nõukogu määrusega (EL) nr 390/20149 loodud programmi „Kodanike Euroopa“ (edaspidi „eelkäija programmid“).

__________________

__________________

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1381/2013, millega luuakse õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm aastateks 2014–2020 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 62).

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1381/2013, millega luuakse õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm aastateks 2014–2020 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 62).

9 Nõukogu 14. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 390/2014, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 programm „Kodanike Euroopa” (ELT L 115, 17.4.2014, lk 3).

9 Nõukogu 14. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 390/2014, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 programm „Kodanike Euroopa” (ELT L 115, 17.4.2014, lk 3).

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Õiguse, õiguste ja väärtuste fond ja selle kaks asjaomast rahastamisprogrammi keskenduvad peamiselt inimestele ja üksustele, kes aitavad hoida meie ühiseid väärtuseid, õiguseid ja rikkalikku mitmekesisust elavana ja dünaamilisena. Meie lõppeesmärk on toetada ja hoida õigustel põhinevat, võrdõiguslikku, kaasavat ja demokraatlikku ühiskonda. See tähendab aktiivset kodanikuühiskonda ja inimeste kodaniku-, sotsiaalse ja demokraatliku osaluse soodustamist ning seda, et edendatakse Euroopa ühiskonna rikkalikku mitmekesisust, mis põhineb meie ühisel ajalool ja mälul. Euroopa Liidu lepingu artiklis 11 on täpsustatud, et institutsioonid annavad kodanikele ja esindusühendustele sobival viisil võimaluse teha teatavaks ja vahetada avalikult oma seisukohti liidu tegevuse kõigis valdkondades.

(3)  Õiguse, õiguste ja väärtuste fond ja selle kaks asjaomast rahastamisprogrammi keskenduvad peamiselt inimestele ja üksustele, kes aitavad meie ühiseid väärtuseid ja õiguseid tugevdada ning meie mitmekesisuse rikkalikkust esile tõsta. Meie lõppeesmärk on hoida õigustel põhinevat, võrdõiguslikku, õiglast, sallivat, kaasavat, mitmekesist ja demokraatlikku ühiskonda. Rahastatavate meetmete eesmärk peaks olema hoida ja tugevdada aktiivset kodanikuühiskonda ning soodustada demokraatlikku, kodaniku-, kultuurilist ja sotsiaalset osalust, mis põhineb meie ühistel väärtustel, ajalool, mälul, kultuuripärandil ja juurtel. Euroopa Liidu lepingu artiklis 11 on täpsustatud, et institutsioonid peavad kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi ning annavad kodanikele ja esindusühendustele sobival viisil võimaluse teha teatavaks ja vahetada avalikult oma seisukohti liidu tegevuse kõigis valdkondades.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Õiguste ja väärtuste programm (edaspidi „programm“) peaks aitama luua sünergiat, et tegeleda probleemidega, mis on väärtuste edendamisele ja kaitsmisele ühised, ja saavutada kriitiline mass, et saavutada selles valdkonnas konkreetseid tulemusi. See tuleks saavutada eelkäija programmide positiivsele kogemusele tuginedes. Nii on võimalik ära kasutada kõik sünergiast tulenevad võimalused, et tõhusamalt toetada hõlmatud poliitikavaldkondi ja suurendada nende väljavaateid jõuda inimesteni. Et programm oleks tulemuslik, tuleks selles arvestada eri valdkonna poliitika eripärasid, nende erinevaid sihtrühmi ja konkreetseid vajadusi, kasutades selleks spetsiaalselt kohandatud lähenemisviise.

(4)  Kodanike Euroopa, õiguste ja väärtuste programm (edaspidi „programm“) peaks aitama luua sünergiat, et tegeleda probleemidega, mis on väärtuste, kodanikuaktiivsuse ja Euroopa kodanikuhariduse edendamisele ja kaitsmisele ühised, ja saavutada kriitiline mass, et saavutada selles valdkonnas konkreetseid tulemusi. Selle saavutamiseks tuleks tugineda positiivsele kogemusele eelnevatest programmidest, mis on nüüd kaasatud uude programmi. Nii on võimalik ära kasutada kõik sünergiast tulenevad võimalused, et tõhusamalt toetada hõlmatud poliitikavaldkondi ja suurendada nende väljavaateid jõuda inimesteni. Et programm oleks tulemuslik, tuleks selles arvestada eri valdkonna poliitika eripärasid, nende erinevaid sihtrühmi ja konkreetseid vajadusi, pöörates erilist tähelepanu liidu mitmekeelsele olemusele ja vajadusele kaasata noori, alaesindatud ja ebasoodsas olukorras olevaid rühmi, nt erivajadustega isikud, rändajad, pagulased ja varjupaigataotlejad, kasutades selleks spetsiaalselt kohandatud lähenemisviise.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  ELi toimimise lepingu artiklis 17 nähakse ette dialoog ELi ja artiklis nimetatud kirikute ja organisatsioonide vahel. Lepingus tunnustatakse nende erilist panust põhiliste inimõiguste kaitse ja edendamise soodustamisse, mistõttu tuleks nendele anda kodanikuühiskonna organisatsioonidega samaväärne juurdepääs programmi asjakohastele rahastamisvõimalustele.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Selleks et tuua Euroopa Liit oma kodanikele lähemale, on vaja eri meetmeid ja koordineeritud tegevust. Tuues kodanikud kokku sõpruslinnade projektide või linnade võrgustike raames, toetame kodanikuühiskonna organisatsioone programmiga hõlmatud valdkondades, aitame suurendada kodanike kaasatust ühiskonnas ja seeläbi nende osalemist liidu demokraatlikus elus. Samal ajal soosib vastastikust mõistmist, mitmekesisust, dialoogi ja teiste vastu austust edendavate meetmete toetamine kuuluvustunde tekkimist ja Euroopa identiteeti, mis põhineb ühisel arusaamisel Euroopa väärtustest, kultuurist, ajaloost ja pärandist. Liitu kuulumise tunde ja liidu väärtuste edendamine on eriti oluline ELi äärepoolseimates piirkondade elanike jaoks, sest nad on Mandri-Euroopast eraldatud ja kaugel.

(5)  Selleks et tuua Euroopa Liit oma kodanikele lähemale, tugevdada demokraatlikku osalust ja suurendada kodanike võimet kasutada oma Euroopa kodakondsusega seotud õigusi, on vaja mitmesuguseid meetmeid ja koordineeritud tegevust, mis peaks jaotuma geograafiliselt tasakaalustatult. Tuues kodanikud kokku sõpruslinnade projektide või linnade võrgustike raames, toetame kodanikuühiskonna organisatsioone kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil programmiga hõlmatud valdkondades, aitame suurendada kodanike kaasatust ühiskonnas ja seeläbi nende osalemist liidu demokraatlikus elus ning liidu poliitilise tegevuskava kujundamisel. Samal ajal soosib vastastikust mõistmist, kultuuridevahelist dialoogi, kultuurilist ja keelelist mitmekesisust, leppimist, sotsiaalset kaasamist ja teiste vastu austust edendavate meetmete toetamine liitu kuulumise tunde tekkimist ja Euroopa kodanikuks olemise ühist identiteeti, mis põhineb ühisel arusaamisel Euroopa väärtustest, kultuurist, ajaloost ja pärandist. Liitu kuulumise tunde ja liidu väärtuste edendamine on eriti oluline ELi äärepoolseimates piirkondade elanike jaoks, sest nad on Mandri-Euroopast eraldatud ja kaugel.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a)  Mitmekesisuse suurenemine ja üleilmsed rändeliikumised muudavad meie ühiskondades tähtsamaks kultuuride- ja usunditevahelise dialoogi. Programmi kaudu tuleks täielikult toetada kultuuride- ja usunditevahelist dialoogi, mis on osa Euroopa sotsiaalsest harmooniast ning tähtis element sotsiaalse kaasatuse ja ühtekuuluvuse edendamisel. Kuigi usunditevaheline dialoog võib aidata juhtida tähelepanu usu positiivsele panusele sotsiaalsesse ühtekuuluvusse, võib usunditealaste teadmiste puudumine võimaldada ära kasutada elanikkonna usulisi tundeid. Seepärast peaks programm toetama usunditealaseid teadmisi arendavaid projekte ja algatusi, soodustades nii usunditevahelist dialoogi ja vastastikust mõistmist.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Ajaloolist mälu ja Euroopa ajaloolise mälu kriitilist analüüsi on vaja selleks, et kodanikud oleksid teadlikud ühisest ajaloost kui ühise tuleviku, moraalse suuna ja ühiste väärtuste alusest. Seetõttu tuleks arvestada ka ajalooliste, kultuuriliste ja kultuuridevaheliste aspektide asjakohasust, samuti olemasolevaid seoseid ajaloolise mälu ja Euroopa identiteedi loomise ja kokkukuulumistunde vahel.

(6)  On vaja ajaloolist mälu ja loovat mõtlemist Euroopa ajaloolise mälu üle, et kodanikud, eeskätt noored oleksid teadlikud oma ühisest ajaloost kui ühise tuleviku alusest. Seetõttu tuleks arvestada ka ajalooliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja kultuuridevaheliste aspektide, sallivuse ja dialoogi asjakohasust, et edendada jagatud väärtustel, solidaarsusel, mitmekesisusel ja rahul põhinevaid ühiseid arusaamu, samuti olemasolevaid seoseid ajaloolise mälu ja Euroopa identiteedi loomise ja kokkukuulumistunde vahel.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Programm on ülitähtis, et arendada välja ühine arusaam Euroopa identiteedist ja suurendada ELi kuulumisega kaasnevate võimaluste nähtavust. Need on kogu Euroopa projekti olemasolu kahtluse alla seadvatele euroskeptitsismile ja Euroopa-vastastele poliitilistele jõududele vastu töötavad meetmed.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Kodanikud peaksid ka olema teadlikumad oma õigustest, mis tulenevad liidu kodakondsusest, tundma end teises liikmesriigis elades, reisides, õppides, töötades või vabatahtlikuna tegutsedes vabalt ning neil peaks olema võimalus kasutada kõiki oma kodakondsusest tulenevaid õiguseid, nad peaksid olema kindlad võrdsetes võimalustes ning selles, et nende õigused on tagatud ja kaitstud ilma diskrimineerimiseta, kus nad ka liidus ei asuks. Kodanikuühiskonda tuleb toetada ELi lepingu artikli 2 kohaste ELi ühiste väärtuste edendamisel, kaitsmisel ja neist teadlikkuse suurendamisel ning liidu õigusest tulenevate õiguste kasutamisel.

(7)  Kodanikud peaksid ka olema teadlikumad oma õigustest, mis tulenevad liidu kodakondsusest, ning tundma end teises liikmesriigis elades, reisides, õppides, töötades, hääletades, kasutades avalikke teenuseid, osaledes kultuurivahetuses või vabatahtlikuna tegutsedes vabalt. Kodanikud peaksid tundma, et nad saavad osaleda liidu otsuste tegemises ja teadma, et nad saavad seda mõjutada ning et nad võivad olla kindlad võrdsetes võimalustes ning selles, et nende õigused on tagatud ja kaitstud ilma diskrimineerimiseta, kus nad ka liidus ei asuks. Kodanikuühiskonda tuleb kõikidel tasanditel toetada ELi lepingu artikli 2 kohaste liidu ühiste väärtuste edendamisel, kaitsmisel ja neist teadlikkuse suurendamisel, et tagada liidu õigusest tulenevate õiguste kasutamine.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a)  Euroopa Parlamendi 2. aprilli 2009. aasta resolutsioonis Euroopa südametunnistuse ja totalitarismi kohta ning nõukogu 9.–10. juuni 2011. aasta järeldustes totalitaarsete režiimide poolt Euroopas toime pandud kuritegude mälestuse teadvustamise kohta rõhutatakse, et on tähtis hoida minevikumälestusi elus, et ehitada üles ühine tulevik, ning tõstetakse esile liidu rolli nende kuritegude kollektiivse mälestuse säilitamises, jagamises ja tutvustamises, seda samuti eesmärgiga tugevdada Euroopa ühist, pluralistlikku ja demokraatlikku identiteeti.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Hoiakute ja keskkonnaga seotud takistused ning juurdepääsu puudumine muudavad puudega inimestel teistega võrdsetel alustel ühiskonnas täisväärtuslikult ja tõhusalt osalemise keeruliseks. Puudega inimeste ees seisab veel muidki takistusi: neil on keerulisem pääseda tööturule, saada kaasavat ja kvaliteetsele haridust, vältida vaesust ja sotsiaalset tõrjutust, saada osa kultuurialgatustest ja meediast või kasutada oma poliitilisi õigusi. Olles Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni osaline, on liit ja selle liikmesriigid võtnud endale kohustuse edendada, kaitsta ja tagada kõigile puudega inimestele kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielik ja võrdne teostamine. Puuetega inimeste õiguste konventsioonist on saanud liidu õiguskorra lahutamatu osa.

(12)  Hoiakute ja keskkonnaga seotud takistused ning juurdepääsu puudumine muudavad puudega isikutel teistega võrdsetel alustel ühiskonnas täisväärtuslikult ja tõhusalt osalemise keeruliseks. Puudega isikute ees seisab veel muidki takistusi muu hulgas tööturule pääsemisel, kaasava ja kvaliteetse hariduse saamisel, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vältimisel, kultuurialgatustest ja meediast osa saamisel või poliitiliste õiguste kasutamisel. Olles Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni osaline, on liit ja selle liikmesriigid võtnud endale kohustuse edendada, kaitsta ja tagada kõigile puudega inimestele kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielik ja võrdne teostamine. Puuetega inimeste õiguste konventsioonist on saanud liidu õiguskorra lahutamatu osa.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  ELi toimimise lepingu artikli 24 järgi määravad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt normide abil kindlaks Euroopa Liidu lepingu artikli 11 tähenduses kodanikualgatuse esitamise korra ja tingimused. Seda on tehtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 211/201114 vastuvõtmisega. Programmiga tuleks toetada määruse [(EL) nr 211/2011] rakendamise tehnilise ja korraldusliku toe rahastamist, toetades nii seda, et kodanikud saavad teostada oma õigust algatada ja toetada Euroopa kodanikualgatusi.

(14)  ELi toimimise lepingu artikli 24 järgi määravad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt normide abil kindlaks Euroopa Liidu lepingu artikli 11 tähenduses kodanikualgatuse esitamise korra ja tingimused. Seda on tehtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 211/201114 vastuvõtmisega. Programmiga tuleks julgustada ja edendada seda, et kodanikud saavad teostada oma õigust algatada ja toetada Euroopa kodanikualgatusi, toetades selle võrdõiguslikkuse ja õiguste tegevussuunaga määruse [(EL) nr 211/2011] rakendamise tehnilise ja korraldusliku toe rahastamist.

__________________

__________________

14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruar 2011. aasta määrus (EL) nr 211/2011 kodanikualgatuse kohta (ELT L 65, 11.3.2011, lk 1).

14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruar 2011. aasta määrus (EL) nr 211/2011 kodanikualgatuse kohta (ELT L 65, 11.3.2011, lk 1).

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Kooskõlas liidu õigusaktidega, mis käsitlevad võrdset kohtlemist, loovad liikmesriigid võrdse kohtlemise edendamiseks sõltumatud asutused (võrdõiguslikkust edendavad asutused), et võidelda diskrimineerimisega rassilise, etnilise päritolu soo alusel. Kuid mitmed liikmesriigid on läinud veelgi kaugemale ja taganud, et võrdõiguslikkust edendavad asutused saavad käsitleda ka diskrimineerimist, mis toimub muul alusel, nt vanuse, seksuaalse sättumuse, usutunnistuse või veendumuste, puuete või muul alusel. Võrdõiguslikkust edendavatel asutustel on võrdõiguslikkuse edendamisel ning võrdse kohtlemise õigusnormide kohaldamise tagamisel keskne roll, pakkudes eelkõige sõltumatut abi diskrimineerimisohvritele, korraldades diskrimineerimist käsitlevaid sõltumatuid uuringuid, avaldades sõltumatuid aruandeid ja andes soovitusi seoses diskrimineerimisküsimustega nende riigis. On oluline, et võrdõiguslikkust edendavate asutuste sellesisulist tööd koordineeritaks liidu tasandil. EQUINET loodi 2007. aastal. Selle võrgustiku liikmed on riiklikud asutused, kes edendavad võrdset kohtlemist, nagu sätestatud nõukogu direktiivides 2000/43/EÜ15 ja 2004/113/EÜ16 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2006/54/EÜ17 ja 2010/41/EL18. EQUINET on erilises olukorras, sest on ainus üksus, kes tagab võrdõiguslikkust edendavate asutuste meetmete koordineerimist. EQUINETi tegevuse koordineerimine on liidu diskrimineerimisvastase õiguse nõuetekohase rakendamise seisukohast kesksel kohal ja seda tuleks programmist toetada.

(17)  Kooskõlas liidu õigusaktidega, mis käsitlevad võrdset kohtlemist, loovad liikmesriigid võrdse kohtlemise edendamiseks sõltumatud asutused (võrdõiguslikkust edendavad asutused), et võidelda diskrimineerimisega rassilise, etnilise päritolu soo alusel. Kuid mitmed liikmesriigid on läinud veelgi kaugemale ja taganud, et võrdõiguslikkust edendavad asutused saavad käsitleda ka diskrimineerimist, mis toimub muul alusel, nt keele, vanuse, seksuaalse sättumuse, usutunnistuse või veendumuste, puuete või muul alusel. Võrdõiguslikkust edendavatel asutustel on võrdõiguslikkuse edendamisel ning võrdse kohtlemise õigusnormide kohaldamise tagamisel keskne roll, pakkudes eelkõige sõltumatut abi diskrimineerimisohvritele, korraldades diskrimineerimist käsitlevaid sõltumatuid uuringuid, avaldades sõltumatuid aruandeid ja andes soovitusi seoses diskrimineerimisküsimustega nende riigis. On oluline, et võrdõiguslikkust edendavate asutuste sellesisulist tööd koordineeritaks liidu tasandil. EQUINET loodi 2007. aastal. Selle võrgustiku liikmed on riiklikud asutused, kes edendavad võrdset kohtlemist, nagu sätestatud nõukogu direktiivides 2000/43/EÜ15 ja 2004/113/EÜ16 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2006/54/EÜ17 ja 2010/41/EL18. EQUINET on erilises olukorras, sest on ainus üksus, kes tagab võrdõiguslikkust edendavate asutuste meetmete koordineerimist. EQUINETi tegevuse koordineerimine on liidu diskrimineerimisvastase õiguse nõuetekohase rakendamise seisukohast kesksel kohal ja seda tuleks programmist toetada.

_________________

_________________

15 Nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (ELT L 180, 19.7.2000, lk 22).

15 Nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (ELT L 180, 19.7.2000, lk 22).

16 Nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/113/EÜ meest ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega (ELT L 373, 21.12.2004, lk 37).

16 Nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/113/EÜ meest ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega (ELT L 373, 21.12.2004, lk 37).

17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (ELT L 204, 26.7.2006, lk 23).

17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (ELT L 204, 26.7.2006, lk 23).

18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiiv 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ (ELT L 180, 15.7.2010, lk 1).

18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiiv 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ (ELT L 180, 15.7.2010, lk 1).

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Sõltumatutel inimõiguste organisatsioonidel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel on ELi lepingu artikli 2 kohaste ELi ühiste väärtuste edendamisel, kaitsmisel ja neist teadlikkuse suurendamisel ning liidu õigusest, sealhulgas ELi põhiõiguste hartast tulenevate õiguste kasutamisele kaasaaitamisel keskne koht. Nagu väljendatud Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonis, on piisav rahaline toetus kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks soodsa ja jätkusuutlikku keskkonna kujundamiseks kesksel kohal, et tugevdada nende rolli ja võimaldada neil täita oma ülesandeid sõltumatult ja tulemuslikult. ELi rahastamine täiendab riigi tasandi rahastamist, et toetada ja suurendada selliste sõltumatute kodanikuühiskonna organisatsioonide mõjuvõimu ja nende suutlikkust, kes tegelevad inimõiguste edendamisega ja kelle tegevus aitab ELi õigusest ja ELi põhiõiguste hartast tulenevate õiguste strateegilist kohaldamist, sealhulgas õiguste kaitsmise ja muu järelevalvemeetmete kaudu, ning edendada ja kaitsta liidu ühiseid väärtuseid ja suurendada neist teadlikkust riiklikul tasandil.

(18)  Sõltumatutel inimõiguste organisatsioonidel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel on ELi lepingu artikli 2 kohaste ELi ühiste väärtuste edendamisel, kaitsmisel ja neist teadlikkuse suurendamisel ning liidu õigusest, sealhulgas ELi põhiõiguste hartast tulenevate õiguste kasutamisele kaasaaitamisel keskne koht. Nagu väljendatud Euroopa Parlamendi 19. aprilli 2018. aasta resolutsioonis, on rahastuse suurendamine ja piisav rahaline toetus kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks soodsa ja jätkusuutliku keskkonna kujundamiseks kesksel kohal, et tugevdada nende rolli ja võimaldada neil täita oma ülesandeid sõltumatult ja tulemuslikult. ELi rahastamine täiendab riigi tasandi rahastamist, et muu hulgas piisava põhirahastuse ja lihtsustatud kuluvõimaluste, finantseeskirjade ja menetluste kaudu toetada ja suurendada selliste sõltumatute kodanikuühiskonna organisatsioonide mõjuvõimu ja nende suutlikkust, kes tegelevad inimõiguste edendamisega ja kelle tegevus aitab kaasa ELi õigusest ja ELi põhiõiguste hartast tulenevate õiguste strateegilisele kohaldamisele, sealhulgas õiguste kaitsmise ja muude järelevalvemeetmete kaudu, ning edendada ja kaitsta liidu ühiseid väärtuseid ja suurendada neist teadlikkust riiklikul tasandil.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Selleks et tagada vahendite tõhus jaotus liidu üldeelarvest, on vaja tagada kõigi programmi raames ellu viidavate meetmete Euroopa lisaväärtus ning vastastikune täiendavus liikmesriikide meetmetega; samas tuleks taotleda kooskõla, täiendavust ja koostoimet selliste rahastamisprogrammidega, millega toetatakse omavahel, eriti õiguse, õiguste ja väärtuste fondi raames ja õigusprogrammiga ning programmiga „Loov Euroopa“ ja programmiga „Erasmus+“ tihedalt seotud poliitikavaldkondi, et kasutada ära kultuuri koostoimet kultuuri- meedia- kunsti-, haridus- ja loovuse valdkondadega. Koosmõju on vaja luua muude Euroopa rahastamisprogrammidega, eriti järgmistes valdkondades: tööhõive, siseturg, ettevõtlus, noorsugu, tervis, kodakondsus, õigus, ränne, julgeolek, teadustegevus, innovatsioon, tehnoloogia, tööstus, ühtekuuluvus, turism, välissuhted, kaubandus ja areng.

(21)  Selleks et tagada vahendite tõhus jaotus liidu üldeelarvest, on vaja tagada kõigi programmi raames ellu viidavate meetmete Euroopa lisaväärtus ning vastastikune täiendavus liikmesriikide meetmetega. Kooskõla, täiendavust ning läbipaistvat ja selgesti määratletud koostoimet tuleks taotleda selliste rahastamisprogrammidega, millega toetatakse omavahel, eriti õiguse, õiguste ja väärtuste fondi raames ja õigusprogrammiga ning programmiga „Loov Euroopa“, Euroopa solidaarsuskorpusega ja programmiga „Erasmus+“ tihedalt seotud poliitikavaldkondi, et kasutada ära kultuuri koostoimet kultuuri-, audiovisuaal-, meedia-, kunsti- ja formaalse, mitteformaalse ja informaalse hariduse ja loovuse valdkondadega. On vaja luua koosmõju muude Euroopa rahastamisprogrammidega, eriti järgmistes valdkondades: tööhõive, siseturg, ettevõtlus, noorsugu, vabatahtlik tegevus, kutseõpe, tervis, kodakondsus, õigus, sotsiaalne kaasatus (eriti rändajate ja kõige ebasoodsamas olukorras rühmade puhul), ränne, julgeolek, teadustegevus, innovatsioon, tehnoloogia, tööstus, ühtekuuluvus, kliima, turism, sport, välissuhted, laienemine, rahvusvaheline koostöö, kaubandus ja areng.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Programmi suhtes kohaldatakse määrust (EL, Euratom) [the new FR] (edaspidi „finantsmäärus“). Selles määruses sätestatakse liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete, kaudse eelarve täitmise, rahastamisvahendite ja eelarvetagatiste kohta.

(23)  Programmi suhtes kohaldatakse määrust (EL, Euratom) [the new FR] (edaspidi „finantsmäärus“). Selles määruses sätestatakse liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete, kaudse eelarve täitmise, finantsabi, rahastamisvahendite ja eelarvetagatiste kohta, ning nõutakse vahendite kasutamisel täielikku läbipaistvust, usaldusväärset finantsjuhtimist ja vahendite kaalutletud kasutamist. Eeskätt sätestatakse määruses eeskirjad, milles käsitletakse võimalust rahastada kohalikke, piirkondlikke, riiklikke või riikidevahelisi kodanikuühiskonna organisatsioone mitmeaastaste tegevustoetuste, mitmeastmeliste toetuste ja paindlike toetuste andmise menetluste kaudu.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul lähtutakse nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning ka sellist rahastamist, mis ei ole seotud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1 osutatud kuludega. Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013,20 nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95,21 nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/9622 ja nõukogu määrusele (EL) 2017/193923 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid kuritegusid, mis kahjustavad liidu finantshuve, ja esitada nendes süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/137124. Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

(24)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul lähtutakse nende võimest saavutada positiivne edukuse sihtmäär, eriti tegevustoetuste ja projektide puhul, ning anda tulemusi vastavalt meetmete erieesmärkidele, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust, asjaomaste sidusrühmade ja toetusesaajate suurust ja võimekust ning eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist, samuti muude parameetrite arvestamist, mis võimaldavad paremini kaasata erivajadustega isikuid, ning ka sellist rahastamist, mis ei ole seotud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1 osutatud kuludega. Kaasrahastamise nõuded tuleks võtta vastu mitterahalisena ja neist võib piiratud täiendava rahastamise juhtudel loobuda. Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013,20 nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95,21 nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/9622 ja nõukogu määrusele (EL) 2017/193923 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid kuritegusid, mis kahjustavad liidu finantshuve, ja esitada nendes süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/137124. Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

__________________

__________________

20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999, (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999, (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

21 Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

21 Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

22 Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

22 Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

23 Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

23 Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Selleks et võtta arvesse kliimamuutusega võitlemise olulisust kooskõlas liidu võetud kohustustega rakendada Pariisi kokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, aitab käesolev programm kliimameetmed integreerida ja saavutada üldeesmärk, milleks on suunata 25 % ELi eelarve kulutustest kliimaeesmärkide toetamiseks. Asjaomased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ja neid hinnatakse uuesti vahehindamise raames.

välja jäetud

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30)  Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, milles käsitletakse artiklites 14 ja 16 ja II lisas osutatud näitajaid. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(30)  Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamine ja programmi eesmärkide saavutamise suunas tehtavate edusammude tõhus hindamine, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, milles käsitletakse artikli 13 kohaseid tööprogramme ja mitmeaastaseid prioriteete ning artiklites 14 ja 16 ja II lisas osutatud näitajaid. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi üldeesmärk on kaitsta ja edendada ELi aluslepingutes sätestatud õiguseid ja väärtuseid, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamise kaudu, et toetada avatud, demokraatlikke ja kaasavaid ühiskondi.

1.  Programmi üldeesmärk on kaitsta ja edendada Euroopa kodakondsust ja õigusriigi põhimõtet, samuti ELi aluslepingutes sätestatud õigusi, põhimõtteid ja väärtusi, mille alusel liit loodi. Selleni tuleks jõuda eelkõige toetades peamisi sidusrühmi, nagu kodanike ühendused, mõttekojad, uurimis-, kultuuri- ja akadeemilised asutused ning kodanikuühiskonna organisatsioonid kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja riikidevahelisel tasandil, et meenutada kõikidele nende väärtuste ja põhimõtete tähtsust ja toetada sellega avatud, demokraatlikke ja kaasavaid ühiskondi.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  edendada kodanike kaasatust ja osalemist liidu demokraatlikus elus (kodanike kaasatuse ja osalemise tegevussuund),

(b)  kodanike ja eelkõige noorte teadlikkuse suurendamine ELi olulisusest meetmetega, mille eesmärk on säilitada mälestusi liidu loomiseni viinud ajaloolistest sündmustest ning edendada demokraatiat, väljendusvabadust, pluralismi, kodanikukaasatust, kodanike kohtumisi ja kodanike aktiivset osalemist liidu demokraatlikus elus (kodanikuaktiivsuse tegevussuund);

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 2 lõike 2 punktis a seatud erieesmärgi raames keskendutakse programmis järgmisele:

Artikli 2 lõike 2 punktis c seatud erieesmärgi raames soovitakse programmi kaudu saavutada järgmist:

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  kaitsta ja edendada lapse õiguseid, puudega inimeste õiguseid, liidu kodakondsusest tulenevaid õiguseid ja õigust isikuandmete kaitsele.

(b)  kaitsta ja edendada lapse õiguseid, puudega inimeste õiguseid, liidu kodakondsusest, sealhulgas õigust algatada Euroopa kodanikualgatust ja õigust isikuandmete kaitsele.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kodanike kaasatuse ja osalemise tegevussuund

Kodanikuaktiivsuse tegevussuund

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 2 lõike 2 punktis b seatud erieesmärgi raames keskendutakse programmis järgmisele:

Artikli 2 lõike 2 punktis c seatud erieesmärgi raames soovitakse programmi kaudu saavutada järgmist:

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  parandada kodanike arusaamist liidust, selle ajaloost, kultuuripärandist ja mitmekesisusest;

(a)  toetada kodanike esitatud projekte (pidades silmas eeskätt noori), mille eesmärk on julgustada inimesi mitte ainult mäletama ELi rajamisele eelnenud sündmusi, mis moodustavad liidu ajaloolise mälu tuumiku, vaid ka õppima rohkem oma ühisest ajaloost, kultuurist ja väärtustest ning tajuda ühist kultuuripärandit ning kultuurilist ja keelelist mitmekesisust rikkusena, mis on aluseks ühisele tulevikule; tugevdada kodanike arusaamist liidust, selle olemasolu põhjusest ja saavutustest, ning suurendada teadlikkust liidu praegustest ja tulevastest väljakutsetest, samuti vastastikuse mõistmise ja sallivuse tähtsusest, mis on Euroopa projekti keskmes;

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  julgustada ja toetada heade tavade vahetamist Euroopa kodanikuhariduse – nii formaal- kui ka mitteformaalse hariduse – valdkonnas;

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  edendada suhtlust ja koostööd eri riikide kodanike vahel; edendada kodanike kodanikuaktiivsust ja demokraatlikku osalemist, mis aitab kodanikel ja esindusühendustel teha teatavaks ja vahetada avalikult oma seisukohti liidu tegevuse kõigis valdkondades.

(b)  edendada avalikku dialoogi sõpruslinnade, kodanike, eelkõige noorte kohtumiste kaudu ning koostöö kaudu eri riikide omavalitsuste, kohalike kogukondade ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel, et anda neile otsene praktiline kogemus liidu kultuurilisest mitmekesisusest ja pärandist ning suurendada kodanike osalust ühiskonnas;

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)   edendada ja suurendada kodanikuosalust liidu demokraatlikus elus kohalikul, riiklikul ja riikidevahelisel tasandil; võimaldada kodanikel ja ühendustel edendada kultuuridevahelist dialoogi ja korraldada asjakohaseid avalikke arutelusid liidu tegevuse kõigi valdkondade üle, aidates sellega kaasa liidu poliitilise tegevuskava kujundamisele; toetada ühinemist ning projektikonkursside korraldamist, seda nii kodanike ühenduste või enamaarvuliste juriidiliste isikute võrgustike kujul, eesmärgiga edendada tõhusamalt eelmistes punktides esitatud eesmärkide saavutamist.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 2 lõike 2 punktis c seatud erieesmärgi raames keskendutakse programmis järgmisele:

Artikli 2 lõike 2 punktis c seatud erieesmärgi raames soovitakse programmi kaudu saavutada järgmisi eesmärke:

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades [641 705 000] eurot.

1.  Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades [908 705 000] eurot.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  [233 000 000] eurot artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärgi jaoks.

(b)  [500 000 000] eurot või vähemalt 40% lõikes 1 osutatud programmi rahastamispaketist artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärkide jaoks; soovituslikult eraldatakse sellele eesmärgile kogueelarvest ligikaudu 15% ette nähtud ajaloolise mäluga seotud tegevusele, 65% demokraatlikule osalemisele, 10 % edendustegevusele ja 10 % haldamiseks.

 

Komisjon ei tohi lahkneda rahastamispaketi raames eraldatud protsendimäärast enam kui 5 protsendipunkti iga erieesmärgi rühma puhul. Juhul kui selle piirmäära ületamine peaks osutuma vajalikuks, on komisjonil õigus võtta artikli 16 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et muuta iga arvnäitajat rohkem kui 5 ja kuni 10 protsendipunkti võrra.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Lõikes 1 nimetatud summat võib kasutada programmi rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide, uuringute, ekspertide kohtumiste ja kommunikatsiooni jaoks programmi üldeesmärkidega seotud prioriteetide ja valdkondade kohta.

3.  Lõikes 1 nimetatud summat võib kasutada programmi rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, uuringute ja ekspertide kohtumiste jaoks programmi üldeesmärkidega seotud prioriteetide ja valdkondade kohta.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Komisjon eraldab vähemalt 40 % lõikes 1 nimetatud vahenditest kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamiseks.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Programmis nähakse ette puuetega inimestele kohandatud programmi käsitlevale teabele juurdepääsemise võimalused, et neil oleks võimalik oma õigusi täielikult kasutada ja osaleda täiel määral ühiskonnas, kus nad elavad.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  iga juriidiline isik, kes on loodud liidu õiguse alusel, või iga rahvusvaheline organisatsioon.

(b)  iga mittetulunduslik juriidiline isik, kes on loodud liidu õiguse alusel, või iga rahvusvaheline organisatsioon.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Euroopa Liidu riiklike võrdõiguslikkust edendavate asutuste võrgustikule (EQUINET) võib anda tegevustoetust ilma konkursikutseta selle alalise tööprogrammiga seotud kulude katmiseks.

3.  Euroopa Liidu riiklike võrdõiguslikkust edendavate asutuste võrgustikule (EQUINET) võib anda artikli 6 lõike 2 punkti a kohast tegevustoetust ilma konkursikutseta selle alalise tööprogrammiga seotud kulude katmiseks.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tööprogramm

Tööprogramm ja mitmeaastased prioriteedid

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjon võtab tööprogrammi vastu rakendusaktiga. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artiklis 19 osutatud nõuandemenetlusega.

2.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades tööprogramme ja vajaduse korral tööprogrammide aluseks olevad mitmeaastased prioriteedid. Nimetatud tööprogrammide väljaarendamisel konsulteerib komisjon kodanikuühiskonda ning kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi esindavate organisatsioonidega.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

3.  Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt, et vahendite eraldamine konkreetsetele projektidele kajastub täpselt ning et rahastamiskavade vaheline sünergia on nõuetekohaselt tõendatud. Selleks tagatakse programmis osalevate üksuste kaasatus. Liidu rahaliste vahendite saajatele ja liikmesriikidele kehtestatakse proportsionaalsed aruandlusnõuded, mis on võimalikult vähe koormavad.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Artiklis 14 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2027.

2.  Artiklites 6, 13 ja 14 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2027.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 14 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 6, 13 ja 14 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Artikli 14 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

6.  Artiklite 6, 13 ja 14 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjon rakendab programmi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja kommunikatsioonimeetmeid. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 2 osutatud eesmärkidega.

2.  Komisjon rakendab programmi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja kommunikatsioonimeetmeid.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 18 a

 

Riiklikud kontaktpunktid

 

Iga liikmesriik loob kvalifitseeritud töötajatega sõltumatu ja kvalifitseeritud riikliku kontaktpunkti, mille ülesanne on anda programmi võimalikele toetusesaajatele (kodanikele, organisatsioonidele ja piirkondlikele asutustele) juhiseid, praktilist teavet ja abi seoses programmi kõikide aspektidega, sealhulgas seoses taotlusmenetluse ja ettepanekute kirjutamisega, dokumentide levitamise, partnerite otsimise, koolituse ja muude formaalsustega, tagades sellega, et programmi rakendatakse ühtemoodi. Riiklikel kontaktpunktidel puudub vastutus projektide hindamise eest, kuna see õigus kuulub Euroopa Komisjonile.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Komitee võib programmi eri tegevussuundadega tegelemiseks tulla kokku erinevates koosseisudes.

3.  Komitee võib programmi eri tegevussuundadega tegelemiseks tulla kokku erinevates koosseisudes. Asjakohasel juhul kutsutakse regulaarselt kooskõlas komitee kodukorraga komitee koosolekutel vaatlejatena osalema väliseksperte, sealhulgas sotsiaalpartnerite esindajaid, kodanikuühiskonna organisatsioone ja toetusesaajate esindajaid.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 2 lõikes 2 osutatud programmi erieesmärkide saavutamist toetatakse eelkõige järgmiste meetmete kaudu:

Artikli 2 lõikes 2 osutatud programmi erieesmärkide saavutamist toetatakse eelkõige järgmiste üldmeetmete kaudu:

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  teadlikkuse suurendamine, teabe levitamine, et parandada poliitika ja õiguste tundmist programmiga hõlmatud valdkondades;

(a)  kodanike, eeskätt noorte ning ebasoodsas olukorras ja alaesindatud ühiskonnarühmade liikmete teadlikkuse suurendamine ühistest väärtustest, õigustest ja põhimõtetest, millele liit on rajatud, nende õigustest ja kohustustest Euroopa kodanikena, samuti sellest, kuidas neid õigusi elukohast sõltumata kaitsta ja kasutada; projektide edendamine, mille eesmärk on parandada poliitika ja õiguste tundmist programmi eesmärkidega hõlmatud valdkondades; Euroopa kodakondsuse alase formaalse ja mitteformaalse hariduse edendamine.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  vastastikune õppimine heade tavade jagamise kaudu sidusrühmade vahel, et parandada oma teadmisi ja vastastikust mõistmist ning ühiskonnaelus osalemist ja demokraatlikku kaasatust;

(b)  vastastikune õppimine heade tavade jagamise ja esiletoomise kaudu sidusrühmade (sh ühenduste, kodanikuühiskonna organisatsioonide, kohalike omavalitsuste ja kodanike) vahel, et parandada oma teadmisi ja vastastikust mõistmist ning ühiskonnaelus osalemist ja demokraatlikku kaasatust ning muuta toetatavate tegevuste tulemusi veelgi väärtuslikumaks;

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  analüüsi- ja järelevalvemeetmed,1 et paremini mõista olukorda liikmesriikides ja ELi tasandil programmiga hõlmatud valdkondades ning parandada liidu õiguse ja poliitika rakendamist liikmesriikides;

välja jäetud

__________________

 

1 Siia alla kuuluvad näiteks andmete ja statistika kogumine; ühtsete metoodikate ning vajaduse korral näitajate või võrdlusnäitajate väljatöötamine; uuringud, teadusuuringud, analüüsid ja küsitlused; hindamised; mõju hindamine; suuniste, aruannete ja õppematerjalide väljatöötamine ja avaldamine.

 

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  selliste algatuste ja meetmete toetamine, millega edendatakse ja kaitstakse meediavabadust ja meedia mitmekesisust ning suurendatakse suutlikkust tegeleda uute keerukate küsimustega nagu uus meediatehnoloogia ja vihakõnele vastuseismine;

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendite arendamine ja hooldus;

välja jäetud

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a)  üldsuse teadlikkuse ja arusaamise suurendamine isikuandmete ja privaatsuse kaitsmise ning digitaalse turbega seotud ohtudest, eeskirjadest, kaitsemeetmetest ja õigustest ning võltsuudiste ja sihiliku väärteabe probleemi lahendamine teadlikkuse suurendamise, koolituste, uuringute ja järelevalvemeetmete kaudu, keskendudes eelkõige noortele;

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  kodanike teadlikkuse suurendamine Euroopa kultuurist, ajaloost ja ajaloolisest mälust ning liitu kuulumise tunde tugevdamine;

(f)  kodanike, eeskätt noorte teadlikkuse suurendamine Euroopa kultuurist, kultuuripärandi ajaloost ja ajaloolisest mälust, kuid ka ELi tulevastest ülesannetest, ning liitu kuulumise tunde tugevdamine, eeskätt järgmisega:

 

(i)    algatused, et arutleda Euroopa lähiajaloo totalitaarsete režiimide põhjuste üle ja mälestada nende kuritegude ohvreid;

 

(ii)   tegevused, mis puudutavad Euroopa lähiajaloo muid määrava tähtsusega hetki ja võtmesündmusi;

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  Euroopa eri rahvuste ja kultuuride kokkutoomine, andes neile võimaluse osaleda sõpruslinnade meetmetes;

(g)  eri rahvusest ja kultuurist kodanike kokkutoomine, andes neile võimaluse osaleda ELi poliitilise tegevuskava kujundamiseks korraldatud kohtumistel, sõpruslinnade meetmetes ning väikesemahulistes ja kodanikuühiskonna projektides, tugevdades sellega alt-üles lähenemisviisi;

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h)  demokraatlikuma liidu ehitamises aktiivse osalemise ning õigustest ja väärtustest teadlikkuse suurendamise julgustamine ja hõlbustamine kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamise kaudu;

(h)  aktiivse ja kaasava osalemise toetamine ja edendamine demokraatlikuma liidu rajamises, pöörates erilist tähelepanu tõrjutud ühiskonnarühmadele, edendades muu hulgas e-demokraatia vahendite ning Euroopa kodanikualgatuse kasutamist; teadlikkuse suurendamine õiguste edendamisest ja kaitsmisest kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamise kaudu;

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt j

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(j)  Euroopa võrgustike suutlikkuse suurendamine, et edendada ja edasi arendada liidu õigust, poliitikaeesmärke ja strateegiaid, ning programmiga hõlmatud valdkondades tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamine;

(j)  programmiga hõlmatud valdkondades tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamine;

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt j a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(j a)  õigusriigi olukorda jälgivate inimõiguste kaitsjate ja kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse ja sõltumatuse tugevdamine ning kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi meetmete toetamine;

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt j b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(j b)  kodanikuühiskonna organisatsioonidega liidu õigust, poliitikaeesmärke ja strateegiaid käsitleva dialoogi edendamine ja arendamine kõigis programmiga hõlmatud valdkondades;

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Programmi jälgitakse näitajate kogumi põhjal, et mõõta, mil määral programmi üld- ja erieesmärgid on saavutatud, püüdes minimeerida halduskoormust ja kulusid. Selleks kogutakse andmeid järgmiste peamiste näitajate kohta:

Programmi jälgitakse näitajate kogumi põhjal, et mõõta, mil määral programmi üld- ja erieesmärgid on saavutatud, püüdes minimeerida halduskoormust ja kulusid. Võimaluse korral liigitatakse näitajad vanuse, soo ja kõigi muude kogutud andmete põhjal (etniline päritolu, puue, sooidentiteet, ...). Selleks kogutakse andmeid järgmiste peamiste näitajate kohta:

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – tabel – rida 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selliste rahvusvaheliste võrgustike ja algatuste arv, milles keskendutakse programmi meetmete tulemusena Euroopa ajaloolisele mälule ja kultuuripärandile

Selliste rahvusvaheliste võrgustike ja algatuste arv, milles keskendutakse programmi meetmete tulemusena Euroopa ajaloolisele mälule, pärandile ja dialoogile kodanikuühiskonnaga

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – tabel – rida 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Projektide geograafiline jaotus

LISA: LOETELU ÜKSUSTEST VÕI ISIKUTEST, KES ANDSID ARVAMUSE KOOSTAJALE TEAVET

Järgnev loetelu on koostatud üksnes vabatahtlikkuse alusel ja raportööri ainuvastutusel. Arvamuse koostaja sai arvamuse projekti koostamisel teavet järgmistelt üksustelt või isikutelt:

Üksus ja/või isik

Euroopa kodanikuühiskonna võrgustike organisatsioon (Civil Society Europe)

Euroopa Noortefoorum

Euroopa kohalike omavalitsuste ja piirkondade nõukogu

Stefan Batory sihtasutus

Association Française du Conseil des Communes et Régions de France

Jeunes Fédéralistes européens

Culture Action Europe

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Õiguste ja väärtuste programmi loomine

Viited

COM(2018)0383 – C8-0234/2018 – 2018/0207(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

LIBE

14.6.2018

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

CULT

14.6.2018

Kaasatud komisjonid - istungil teada andmise kuupäev

5.7.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Sylvie Guillaume

1.6.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

10.10.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

3.12.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

16

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Silvia Costa, Mircea Diaconu, Jill Evans, Giorgos Grammatikakis, Petra Kammerevert, Stefano Maullu, Luigi Morgano, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Norbert Erdős, Santiago Fisas Ayxelà, Sylvie Guillaume, Dietmar Köster, Emma McClarkin, Hermann Winkler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Heinz K. Becker, Jarosław Wałęsa

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

16

+

ALDE

Mircea Diaconu

PPE

Heinz K. Becker, Norbert Erdős, Santiago Fisas Ayxelà, Stefano Maullu, Jarosław Wałęsa, Hermann Winkler, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver

S&D

Silvia Costa, Giorgos Grammatikakis, Sylvie Guillaume, Petra Kammerevert, Dietmar Köster, Luigi Morgano

VERTS/ALE

Jill Evans

0

 

 

1

0

ECR

Emma McClarkin

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS (21.11.2018)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse õiguste ja väärtuste programm

(COM(2018)0383 – C8-0234/2018 – 2018/0207(COD))

Arvamuse koostaja: Sylvia‑Yvonne Kaufmann

MUUDATUSETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Tuleb jätkata nende õiguste ja väärtuste edendamist ja tugevdamist, jagamist kodanike ja rahvaste vahel ning seadmist Euroopa projektis kesksele kohale. Seepärast luuakse ELi eelarves uus õiguse, õiguste ja väärtuste fond, mis koosneb õiguste ja väärtuste programmist ja õigusprogrammist. Ajal, mil Euroopa ühiskonnad seisavad silmitsi ekstremismi, radikalismi ja lõhenemisega, on varasemast veelgi tähtsam edendada, tugevdada ja kaitsta õigust, õigusi ja ELi väärtusi: inimõigusi, inimväärikuse austamist, vabadust, demokraatiat, võrdsust, õigusriigi põhimõtet. Sellel on Euroopa poliitilise, ühiskondliku, kultuurilise ja majanduselu jaoks sügav ja vahetu mõju. Uue fondi osana jätkab õigusprogramm liidu õigusruumi edasiarendamise ja piiriülese koostöö toetamist. Õiguste ja väärtuste programm koondab enda alla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1381/20138 aastateks 2014–2020 loodud õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi ning nõukogu määrusega (EL) nr 390/20149 loodud programmi „Kodanike Euroopa“ (edaspidi „eelkäija programmid“).

(2)  Tuleb jätkata nende õiguste ja väärtuste tõhusat arendamist, kaitsmist, edendamist, tugevdamist ja jagamist kodanike ja rahvaste vahel ning hoida need Euroopa projektis kesksel kohal, et kaitsta selliseid õigusi ja väärtusi liikmesriikides ning vältida kahju, mida võib põhjustada nende olukorra halvenemine liidus tervikuna. Seepärast luuakse ELi eelarves uus õiguse, õiguste ja väärtuste fond, mis koosneb õiguste ja väärtuste programmist ja õigusprogrammist ning mille kaudu toetatakse avatud, demokraatlikke, pluralistlikke ja kaasavaid ühiskondi. Ajal, mil Euroopa ühiskonnad seisavad silmitsi ekstremismi, radikalismi ja lõhenemisega, on varasemast veelgi tähtsam edendada, tugevdada ja kaitsta õigust, õigusi ja ELi väärtusi: inimõigusi, inimväärikuse austamist, vabadust, demokraatiat, võrdsust, õigusriigi põhimõtet. Sellel on Euroopa poliitilise, ühiskondliku, kultuurilise ja majanduselu jaoks sügav ja vahetu mõju. Uue fondi osana jätkab õigusprogramm liidu õigusruumi edasiarendamise ja piiriülese koostöö toetamist. Õiguste ja väärtuste programm koondab enda alla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1381/20138 aastateks 2014–2020 loodud õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi ning nõukogu määrusega (EL) nr 390/2014 loodud programmi „Kodanike Euroopa“ (edaspidi „eelkäija-programmid“).

_________________

_________________

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1381/2013, millega luuakse õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm aastateks 2014–2020 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 62).

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1381/2013, millega luuakse õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm aastateks 2014–2020 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 62).

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Õiguse, õiguste ja väärtuste fond ja selle kaks asjaomast rahastamisprogrammi keskenduvad peamiselt inimestele ja üksustele, kes aitavad hoida meie ühiseid väärtuseid, õiguseid ja rikkalikku mitmekesisust elavana ja dünaamilisena. Meie lõppeesmärk on toetada ja hoida õigustel põhinevat, võrdõiguslikku, kaasavat ja demokraatlikku ühiskonda. See tähendab aktiivset kodanikuühiskonda ja inimeste kodaniku-, sotsiaalse ja demokraatliku osaluse soodustamist ning seda, et edendatakse Euroopa ühiskonna rikkalikku mitmekesisust, mis põhineb meie ühisel ajalool ja mälul. Euroopa Liidu lepingu artiklis 11 on täpsustatud, et institutsioonid annavad kodanikele ja esindusühendustele sobival viisil võimaluse teha teatavaks ja vahetada avalikult oma seisukohti liidu tegevuse kõigis valdkondades.

(3)  Õiguse, õiguste ja väärtuste fond ja selle kaks asjaomast rahastamisprogrammi keskenduvad peamiselt inimestele ja üksustele, kes aitavad hoida meie ühiseid väärtuseid, õigusi ja rikkalikku mitmekesisust elavana ja dünaamilisena. Meie lõppeesmärk on toetada ja hoida ühiseid väärtusi ning õigustel põhinevat, avatud, võrdõiguslikku, kaasavat ja demokraatlikku ühiskonda selliste tegevuste rahastamisega, mis edendavad aktiivset ja võimestatud kodanikuühiskonda. Niisugused tegevused on muu hulgas inimeste kodaniku-, sotsiaalse ja demokraatliku osaluse soodustamine ning rahu ja Euroopa ühiskonna rikkaliku mitmekesisuse edendamine, mis põhineb meie ühistel väärtustel, ajalool ja mälul. Euroopa Liidu lepingu artiklis 11 nõutakse, et institutsioonid peaksid kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi ning annaksid kodanikele ja esindusühendustele sobival viisil võimaluse teha teatavaks ja vahetada avalikult oma seisukohti liidu tegevuse kõigis valdkondades. Seepärast peaks komisjon pidama korrapärast dialoogi programmi toetusesaajatega ja muude asjakohaste sidusrühmadega.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Selleks et tuua Euroopa Liit oma kodanikele lähemale, on vaja eri meetmeid ja koordineeritud tegevust. Tuues kodanikud kokku sõpruslinnade projektide või linnade võrgustike raames, toetame kodanikuühiskonna organisatsioone programmiga hõlmatud valdkondades, aitame suurendada kodanike kaasatust ühiskonnas ja seeläbi nende osalemist liidu demokraatlikus elus. Samal ajal soosib vastastikust mõistmist, mitmekesisust, dialoogi ja teiste vastu austust edendavate meetmete toetamine kuuluvustunde tekkimist ja Euroopa identiteeti, mis põhineb ühisel arusaamisel Euroopa väärtustest, kultuurist, ajaloost ja pärandist. Liitu kuulumise tunde ja liidu väärtuste edendamine on eriti oluline ELi äärepoolseimates piirkondade elanike jaoks, sest nad on Mandri-Euroopast eraldatud ja kaugel.

(5)  Selleks et tuua Euroopa Liit oma kodanikele lähemale ja panna kodanikud liitu rohkem usaldama, on vaja eri meetmeid ja koordineeritud tegevust. Tuues kodanikud kokku sõpruslinnade projektide või linnade võrgustike raames, toetame kodanikuühiskonna organisatsioone programmiga hõlmatud valdkondades, aitame suurendada kodanike kaasatust ühiskonnas ja seeläbi nende osalemist liidu demokraatlikus elus. Samal ajal soosib vastastikust mõistmist, mitmekesisust, dialoogi, sotsiaalset kaasatust ja teiste vastu austust edendavate meetmete toetamine kuuluvustunde tekkimist ja Euroopa identiteeti, mis põhineb ühisel arusaamisel Euroopa väärtustest, kultuurist, ajaloost ja pärandist. Liitu kuulumise tunde ja liidu väärtuste edendamine on eriti oluline ELi äärepoolseimate piirkondade elanike jaoks, sest nad on Mandri-Euroopast eraldatud ja kaugel.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Ajaloolist mälu ja Euroopa ajaloolise mälu kriitilist analüüsi on vaja selleks, et kodanikud oleksid teadlikud ühisest ajaloost kui ühise tuleviku, moraalse suuna ja ühiste väärtuste alusest. Seetõttu tuleks arvestada ka ajalooliste, kultuuriliste ja kultuuridevaheliste aspektide asjakohasust, samuti olemasolevaid seoseid ajaloolise mälu ja Euroopa identiteedi loomise ja kokkukuulumistunde vahel.

(6)  Ajaloolist mälu ja Euroopa ajaloolise mälu kriitilist analüüsi on vaja selleks, et kodanikud oleksid teadlikud ühisest ajaloost kui ühise tuleviku, moraalse suuna ja ühiste väärtuste alusest. Seetõttu tuleks arvestada ka ajalooliste, kultuuriliste ja kultuuridevaheliste aspektide asjakohasust, samuti olemasolevaid seoseid ajaloolise mälu ning mitmekesisusel, solidaarsusel, kokkukuuluvustundel ja ühisel kultuuripärandil põhineva Euroopa identiteedi loomise vahel.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Kodanikud peaksid ka olema teadlikumad oma õigustest, mis tulenevad liidu kodakondsusest, tundma end teises liikmesriigis elades, reisides, õppides, töötades või vabatahtlikuna tegutsedes vabalt ning neil peaks olema võimalus kasutada kõiki oma kodakondsusest tulenevaid õiguseid, nad peaksid olema kindlad võrdsetes võimalustes ning selles, et nende õigused on tagatud ja kaitstud ilma diskrimineerimiseta, kus nad ka liidus ei asuks. Kodanikuühiskonda tuleb toetada ELi lepingu artikli 2 kohaste ELi ühiste väärtuste edendamisel, kaitsmisel ja neist teadlikkuse suurendamisel ning liidu õigusest tulenevate õiguste kasutamisel.

(7)  Kodanikud peaksid ka olema teadlikumad liidu kodakondsuse kasulikkusest ja sellest tulenevatest õigustest, tundma end teises liikmesriigis elades, reisides, õppides, töötades või vabatahtlikuna tegutsedes vabalt ning neil peaks olema võimalus kasutada kõiki oma kodakondsusest tulenevaid õigusi, nad peaksid olema kindlad võrdsetes võimalustes ning selles, et nende õigused on tagatud ja kaitstud ilma diskrimineerimiseta, kus nad ka liidus ei asuks. Kodanikuühiskonda tuleb tugevdada kõikidel tasanditel ELi lepingu artikli 2 kohaste ELi ühiste väärtuste edendamisel, kaitsmisel ja teadvustamisel, et aidata liidu õigusest tulenevaid õigusi tulemuslikult kasutada.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Soolise vägivalla ning laste ja noorte vastase vägivalla näol on tegemist raske põhiõiguste riivega. Vägivalda esineb kogu liidus ning sellel on tõsised tagajärjed ohvrite füüsilisele ja psühholoogilisele tervisele ning ühiskonnale tervikuna. Eriti haavatavad on vägivalla suhtes lapsed, noored ja naised, eriti lähisuhetes. Tuleb võtta meetmeid, et edendada lapse õigusi ning toetada laste kaitsmist kahju ja vägivalla eest, mis ohustavad nende füüsilist või vaimset tervist ning millega rikutakse nende õigust arengule, kaitsele ja väärikusele. Liidu prioriteediks on võidelda vägivalla kõikide vormidega, edendada ennetusmeetmeid ning kaitsta ja toetada ohvreid, aidates seeläbi tagada üksikisikute põhiõiguseid ja soolist võrdõiguslikkust. Neid prioriteete tuleks programmist toetada.

(9)  Soolise vägivalla ning laste ja noorte vastase vägivalla näol on tegemist raske põhiõiguste riivega. Vägivalda esineb kogu liidus ning sellel on tõsised tagajärjed ohvrite füüsilisele ja psühholoogilisele tervisele ning ühiskonnale tervikuna. Eriti kaitsetud on vägivalla ees lapsed, noored ja naised, iseäranis lähisuhetes. Tuleb võtta meetmeid, et edendada lapse õigusi ning aidata kaitsta lapsi ja noori kahju ja vägivalla eest, mis ohustab nende füüsilist või vaimset tervist ning millega rikutakse nende õigust arengule, kaitsele ja väärikusele. Liidu prioriteediks on võidelda igal kujul ilmneva vägivallaga, edendada ennetusmeetmeid ning kaitsta ja toetada ohvreid, aidates seeläbi tagada üksikisikute põhiõigusi ja soolist võrdõiguslikkust. Neid prioriteete peaks programm toetama.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Õigus isiku era- ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladuse austamisele (õigus eraelu puutumatusele) on põhiõiguste harta artiklis 7 sätestatud põhiõigus. Õigus isikuandmete kaitsele on põhiõiguste harta artiklis 8 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 16 sätestatud põhiõigus. Isikuandmete kaitse normide järgimist kontrollivad sõltumatud järelevalveasutused. Liidu õigusraamistikus, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/67912 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/68013, on sätestatud normid, et tagada, et õigus isikuandmete kaitsele oleks tõhusalt kaitstud. Nende õigusaktidega tehakse riiklikele andmekaitse järelevalveasutustele ülesandeks suurendada üldsuse teadlikkust ja arusaamist isikuandmete töötlemisel esinevatest ohtudest, töötlemise kohta kehtivatest normidest ja kaitsemeetmetest ning isikuandmete töötlemisega seotud õigustest. Arvestades seda, kui oluline on isikuandmete kaitse sel tehnoloogia kiire arengu ajastul, peaks liidul olema võimalik korraldada teadlikkuse suurendamise meetmeid, uuringuid ja muid asjakohaseid meetmeid.

(13)  Õigus isiku era- ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladuse austamisele (õigus eraelu puutumatusele) on põhiõiguste harta artiklis 7 sätestatud põhiõigus. Õigus isikuandmete kaitsele on põhiõiguste harta artiklis 8 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 16 sätestatud põhiõigus. Isikuandmete kaitse normide järgimist kontrollivad sõltumatud järelevalveasutused. Liidu õigusraamistikus, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/67912 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/68013 on sätestatud normid, et tagada, et õigus isikuandmete kaitsele oleks tõhusalt kaitstud. Nende õigusaktidega tehakse riiklikele andmekaitse järelevalveasutustele ülesandeks suurendada üldsuse teadlikkust ja arusaamist isikuandmete töötlemisel esinevatest ohtudest, töötlemisel kehtivatest normidest ja kaitsemeetmetest ning isikuandmete töötlemisega seotud õigustest. Arvestades seda, kui oluline on isikuandmete kaitse praegusel tehnoloogia kiire arengu ajastul, peaks liidul olema võimalik korraldada teadlikkuse tõstmise meetmeid, toetada liidu nõuete kohast andmekaitset edendavaid vabaühendusi ning teostada uuringuid ja muid asjakohaseid meetmeid.

_________________

_________________

12 ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88.

12 ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.

13 ELT L 119, 4.5.2016, lk 89–131.

13 ELT L 119, 4.5.2016, lk 89.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  ELi toimimise lepingu artikli 24 järgi määravad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt normide abil kindlaks Euroopa Liidu lepingu artikli 11 tähenduses kodanikualgatuse esitamise korra ja tingimused. Seda on tehtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 211/201114 vastuvõtmisega. Programmiga tuleks toetada määruse [(EL) nr 211/2011] rakendamise tehnilise ja korraldusliku toe rahastamist, toetades nii seda, et kodanikud saavad teostada oma õigust algatada ja toetada Euroopa kodanikualgatusi.

(14)  Euroopa kodanikualgatus on esimene riikideülene osalusdemokraatia vahend, millega luuakse vahetu side Euroopa kodanike ja ELi institutsioonide vahel. ELi toimimise lepingu artikli 24 järgi määravad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt normide abil kindlaks Euroopa Liidu lepingu artikli 11 tähenduses kodanikualgatuste esitamise korra ja tingimused. Seda on tehtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 211/201114 vastuvõtmisega. Programmiga tuleks toetada määruse [(EL) nr 211/2011] rakendamise tehnilise ja korraldusliku toe rahastamist, kindlustades nõnda kodanike võimalusi teostada oma õigust algatada, toetada ja õhutada teisi toetama Euroopa kodanikualgatusi.

_________________

_________________

14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruar 2011. aasta määrus (EL) nr 211/2011 kodanikualgatuse kohta (ELT L 65, 11.3.2011, lk 1).

14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 211/2011 kodanikualgatuse kohta (ELT L 65, 11.3.2011, lk 1).

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Sõltumatutel inimõiguste organisatsioonidel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel on ELi lepingu artikli 2 kohaste ELi ühiste väärtuste edendamisel, kaitsmisel ja neist teadlikkuse suurendamisel ning liidu õigusest, sealhulgas ELi põhiõiguste hartast tulenevate õiguste kasutamisele kaasaaitamisel keskne koht. Nagu väljendatud Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonis, on piisav rahaline toetus kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks soodsa ja jätkusuutlikku keskkonna kujundamiseks kesksel kohal, et tugevdada nende rolli ja võimaldada neil täita oma ülesandeid sõltumatult ja tulemuslikult. ELi rahastamine täiendab riigi tasandi rahastamist, et toetada ja suurendada selliste sõltumatute kodanikuühiskonna organisatsioonide mõjuvõimu ja nende suutlikkust, kes tegelevad inimõiguste edendamisega ja kelle tegevus aitab ELi õigusest ja ELi põhiõiguste hartast tulenevate õiguste strateegilist kohaldamist, sealhulgas õiguste kaitsmise ja muu järelevalvemeetmete kaudu, ning edendada ja kaitsta liidu ühiseid väärtuseid ja suurendada neist teadlikkust riiklikul tasandil.

(18)  Sõltumatutel inimõiguste organisatsioonidel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel on ELi lepingu artikli 2 kohaste ELi ühiste väärtuste edendamisel, kaitsmisel ja neist teadlikkuse suurendamisel ning liidu õigusest, sealhulgas ELi põhiõiguste hartast tulenevate õiguste kasutamisele kaasaaitamisel keskne koht. Nagu väljendatud Euroopa Parlamendi 9. aprilli 2018. aasta resolutsioonis, on piisav rahaline toetus kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks soodsa ja jätkusuutliku keskkonna kujundamiseks kesksel kohal, et tugevdada nende rolli ja võimaldada neil täita oma ülesandeid sõltumatult ja tulemuslikult. ELi rahastamine täiendab riigi tasandi rahastamist, et muu hulgas piisava põhirahastuse ja lihtsustatud kuluvõimaluste, finantseeskirjade ja menetluste kaudu toetada ja suurendada selliste sõltumatute kodanikuühiskonna organisatsioonide mõjuvõimu ja nende suutlikkust, kes tegelevad inimõiguste edendamisega ja kelle tegevus aitab kaasa ELi õigusest ja ELi põhiõiguste hartast tulenevate õiguste strateegilisele kohaldamisele, sealhulgas õiguste kaitsmise ja muude järelevalvemeetmete kaudu, ning edendada ja kaitsta liidu ühiseid väärtuseid ja suurendada nende tundmist kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Selleks et tagada vahendite tõhus jaotus liidu üldeelarvest, on vaja tagada kõigi programmi raames ellu viidavate meetmete Euroopa lisaväärtus ning vastastikune täiendavus liikmesriikide meetmetega; samas tuleks taotleda kooskõla, täiendavust ja koostoimet selliste rahastamisprogrammidega, millega toetatakse omavahel, eriti õiguse, õiguste ja väärtuste fondi raames ja õigusprogrammiga ning programmiga „Loov Euroopa“ ja programmiga „Erasmus+“ tihedalt seotud poliitikavaldkondi, et kasutada ära kultuuri koostoimet kultuuri- meedia- kunsti-, haridus- ja loovuse valdkondadega. Koosmõju on vaja luua muude Euroopa rahastamisprogrammidega, eriti järgmistes valdkondades: tööhõive, siseturg, ettevõtlus, noorsugu, tervis, kodakondsus, õigus, ränne, julgeolek, teadustegevus, innovatsioon, tehnoloogia, tööstus, ühtekuuluvus, turism, välissuhted, kaubandus ja areng.

(21)  Selleks et tagada vahendite tõhus jaotus liidu üldeelarvest, tuleb tagada Euroopa lisaväärtus kõigile programmi raames ellu viidavate meetmetele, sealhulgas meetmetele, millega püütakse edendada ja kaitsta ELi lepingu artiklis 2 sätestatud ühiseid väärtusi, ning tagada nende täiendavus liikmesriikide meetmete suhtes, kui viimaseid võetakse. Seejuures tuleks taotleda kooskõla, täiendavust ja koostoimet selliste rahastamisprogrammidega, millega toetatakse omavahel, eriti õiguse, õiguste ja väärtuste fondi raames ja õigusprogrammiga ning programmiga „Loov Euroopa“ ja programmiga „Erasmus+“ tihedalt seotud poliitikavaldkondi, et kasutada ära kultuuri- meedia- kunsti-, haridus- ja loomevaldkondade kultuurilised koosmõjud. Selline koosmõju kaitseks ja edendaks ka pluralistlikku, sõltumatut ja vaba meediat, tagaks sõnavabaduse ja takistaks valeteabe levitamist. Koosmõju on vaja luua muude Euroopa rahastamisprogrammidega, eriti järgmistes valdkondades: tööhõive, siseturg, ettevõtlus, noorsugu, tervis, kodakondsus, õigus, ränne, julgeolek, teadustegevus, innovatsioon, tehnoloogia, tööstus, ühtekuuluvus, turism, välissuhted, kaubandus, areng ja kliima või keskkonnakaitse.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Programmi suhtes kohaldatakse määrust (EL, Euratom) [the new FR] (edaspidi „finantsmäärus“). Selles määruses sätestatakse liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete, kaudse eelarve täitmise, rahastamisvahendite ja eelarvetagatiste kohta.

(23)  Programmi suhtes kohaldatakse määrust (EL, Euratom) [the new FR] (edaspidi „finantsmäärus“). Selles määruses sätestatakse liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete, kaudse eelarve täitmise, rahaliste toetuste, rahastamisvahendite ja eelarvetagatiste kohta, ning nõutakse täielikku läbipaistvust, usaldusväärset finantsjuhtimist ja vahendite kaalutletud kasutamist. Programmi rakendamisel tuleks eelkõige ära kasutada eeskirjad, mis võimaldavad rahastada kodanikuühiskonna organisatsioone mitmeaastaste tegevustoetuste ja alltoetuste kaudu. Eeskirjad peavad põhjustama taotlejatele võimalikult vähe halduskoormust. Võimaluse korral tuleks lubada elektroonilisi taotlusi. Iga tegevussuuna rahastamise taotlejatel ja toetuse saajatel peaks olema juurdepääs riiklikule kontaktpunktile, mis abistab neid taotlusmenetluse igas järgus. Tagasilükatud taotluste koostamise kulude vähendamiseks ja programmi tõhusamaks muutmiseks tuleks kaaluda võimalust kasutada kiireid ja paindlikke toetuse andmise menetlusi, näiteks kaheastmelist hindamist.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 tuleb seda programmi hinnata teabe alusel, mis on kogutud konkreetse järelvalvekorra alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Asjakohasel juhul võib niisugune kord sisaldada ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel koguda tõendeid programmi mõju kohta kohapeal.

(29)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 tuleb käesolevat programmi hinnata konkreetse järelvalvekorra kohaselt kogutud teabe põhjal, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Sellega seoses võiks kodanikuühiskonna organisatsioonid, kohalikud asutused, sotsiaalpartnerid jt lugeda sellisteks taotlejateks ja toetusesaajateks, kellel ei pruugi olla järelevalve- ja aruandlusnõuete täitmiseks vajalikke vahendeid ja töötajaid. Asjakohasel juhul võib niisugune kord sisaldada ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel koguda tõendeid programmi mõju kohta kohapeal.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 2

Artikkel 2

Programmi eesmärgid

Programmi eesmärgid

1.  Programmi üldeesmärk on kaitsta ja edendada ELi aluslepingutes sätestatud õiguseid ja väärtuseid, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamise kaudu, et toetada avatud, demokraatlikke ja kaasavaid ühiskondi.

1.  Programmi üldeesmärk on kaitsta ja edendada aluslepingutes sätestatud õigusi ja väärtusi, sealhulgas ELi lepingu artiklis 2 sätestatud demokraatiat, õigusriiki ja põhiõigusi, eeskätt kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamise ja nende suutlikkuse suurendamise kaudu kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja riikidevahelisel tasandil, et toetada avatud, õigustel põhinevaid, demokraatlikke, võrdõiguslikke ja kaasavaid ühiskondi.

2.  Lõikes 1 seatud üldeesmärgi raames on programmil järgmised erieesmärkidele vastavad tegevussuunad:

2.  Lõikes 1 seatud üldeesmärgi raames on programmil järgmised erieesmärkidele vastavad tegevussuunad:

(a)  edendada võrdõiguslikkust ja õiguseid (võrdõiguslikkuse ja õiguste tegevussuund),

(a)  edendada võrdõiguslikkust ja õigusi (võrdõiguslikkuse ja õiguste tegevussuund),

(b)  edendada kodanike kaasatust ja osalemist liidu demokraatlikus elus (kodanike kaasatuse ja osalemise tegevussuund),

(b)  edendada kodanike kaasatust ja osalemist liidu demokraatlikus elus (programmi „Kodanike Euroopa“ tegevussuund),

(c)  võitlus vägivallaga (Daphne tegevussuund).

(c)  võidelda igasuguse vägivalla vastu (Daphne tegevussuund).

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 3

Artikkel 3

Võrdõiguslikkuse ja õiguste tegevussuund

Võrdõiguslikkuse ja õiguste tegevussuund

Artikli 2 lõike 2 punktis a seatud erieesmärgi raames keskendutakse programmis järgmisele:

Artikli 2 lõikes 1 seatud üldeesmärgi raames ning artikli 2 lõike 2 punktis a seatud erieesmärgi raames keskendutakse programmis järgmisele:

(a)  hoida ära diskrimineerimine soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, ja võidelda sellistel alustel diskrimineerimise vastu, ning toetada terviklikku poliitikat, et edendada soolist võrdõiguslikkust ja mittediskrimineerimist ning nende arvessevõtmist, ning poliitikat, et võidelda rassismi ja sallimatuse kõigi vormide vastu;

(a)  hoida ära diskrimineerimine soo, rassilise, sotsiaalse, kultuurilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse, keele või seksuaalse sättumuse alusel, võidelda sellistel alustel diskrimineerimise vastu ning toetada terviklikku poliitikat, et edendada soolist võrdõiguslikkust ja mittediskrimineerimist ning nende arvessevõtmist, ning toetada poliitikat, mille abil võidelda rassismi ja sallimatuse kõigi vormide vastu, austades seejuures liikmesriikide põhiseaduste sätteid;

(b)  kaitsta ja edendada lapse õiguseid, puudega inimeste õiguseid, liidu kodakondsusest tulenevaid õiguseid ja õigust isikuandmete kaitsele.

(b)  kaitsta ja edendada lapse õigusi, puudega inimeste õigusi, liidu kodakondsusest tulenevaid õigusi ja õigust isikuandmete kaitsele.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 4

Artikkel 4

Kodanike kaasatuse ja osalemise tegevussuund

Kodanike Euroopa tegevussuund

Artikli 2 lõike 2 punktis b seatud erieesmärgi raames keskendutakse programmis järgmisele:

Artikli 2 lõikes 1 seatud üldeesmärgi ning artikli 2 lõike 2 punktis b seatud erieesmärgi raames keskendutakse programmis järgmisele:

(a)  parandada kodanike arusaamist liidust, selle ajaloost, kultuuripärandist ja mitmekesisusest;

(a)  parandada kodanike arusaamist liidust, selle ajaloost, kultuuripärandist ja mitmekesisusest;

(b)  edendada suhtlust ja koostööd eri riikide kodanike vahel; edendada kodanike kodanikuaktiivsust ja demokraatlikku osalemist, mis aitab kodanikel ja esindusühendustel teha teatavaks ja vahetada avalikult oma seisukohti liidu tegevuse kõigis valdkondades.

(b)  edendada suhtlust ja koostööd eri riikide kodanike vahel; edendada kodanike kodanikuaktiivsust ja demokraatlikku osalemist, aidates kodanikel ja esindusühendustel teha teatavaks ja vahetada avalikult oma seisukohti liidu tegevuse kõigis valdkondades, et parandada nende arusaamist pluralistlikust osalusdemokraatiast, õigusriigist ja põhiõigustest.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 5

Artikkel 5

Daphne tegevussuund

Daphne tegevussuund

Artikli 2 lõike 2 punktis c seatud erieesmärgi raames keskendutakse programmis järgmisele:

Artikli 2 lõikes 1 seatud üldeesmärgi ja artikli 2 lõike 2 punktis c seatud erieesmärgi raames keskendutakse programmis järgmisele:

(a)  hoida ära igasugune vägivald, mis on suunatud laste, noorte ja naiste või muude riskirühmade vastu ning võidelda sellega;

(a)  hoida ära, muu hulgas hariduslike meetmetega, igasugune vägivald, mis on suunatud laste, noorte ja naiste või muude riskirühmade vastu ning võidelda sellega;

(b)  toetada ja kaitsta sellise vägivalla ohvreid.

(b)  toetada ja kaitsta sellise vägivalla ohvreid ning tagada neile kogu ELi ulatuses ühesugune kaitse, sealhulgas hõlbustades kõigi vägivallaohvrite juurdepääsu õigusemõistmisele, ohvriabiteenustele ja politseisse teatamisele.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Programmist võib anda rahalisi toetusi ükskõik millises finantsmäärusekohases vormis.

2.  Programmist võib anda rahalisi toetusi meetmetoetuste ja mitmeaastaste tegevustoetuste kaudu ükskõik millises finantsmäärusekohases vormis, sealhulgas kasutada kindlasummalisi makseid, ühikuhindu, kindlamääralisi makseid ja alltoetusi.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 9

Artikkel 9

Meetmete liik

Meetmete liik

Käesoleva määruse alusel võib rahastada meetmeid, mis aitavad kaasa artiklis 2 täpsustatud erieesmärkide saavutamisele. Rahastamiskõlblikud on eelkõige I lisas loetletud meetmed.

Käesoleva määruse alusel võib rahastada meetmeid, mis aitavad kaasa artikli 2 lõikes 1 osutatud üldeesmärgi või ükskõik millise artikli 2 lõikes 2 osutatud erieesmärgi saavutamisele. Rahastamiskõlblikud on eelkõige I lisas loetletud meetmed.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 9 a

 

Rahastamiskõlblikud meetmed

 

Artiklis 2 seatud üld- ja erieesmärkide täitmiseks toetatakse eeskätt, kuid mitte üksnes, järgmisi ühe või mitme toetuskõlbliku üksuse elluviidavaid meetmeid:

 

(a) teadlikkuse tõstmine, avalik koolitamine, teavitamise edendamine ja teabe levitamine, et parandada poliitika, põhimõtete ja õiguste tundmist programmiga hõlmatud valdkondades;

 

(b) vastastikune õppimine heade tavade jagamise kaudu sidusrühmade vahel, et parandada oma teadmisi, vastastikust mõistmist, ühiskonnaelus osalemist ja demokraatlikku kaasatust; 

 

(c) analüüsi-, järelevalve-, aruandlus- ja kaitsemeetmed, et paremini mõista olukorda liikmesriikides ja liidu tasandil programmiga hõlmatud valdkondades ning parandada liidu õiguse ja poliitika ning liidu ühiste väärtuste ülevõtmist ja rakendamist liikmesriikides; selline tegevus on näiteks ka andmete ja statistika kogumine; ühtsete metoodikate ning vajaduse korral näitajate või võrdlusnäitajate väljatöötamine; uuringud, teadusuuringud, analüüsid ja küsitlused; hindamised; mõju hindamine; suuniste, aruannete ja õppematerjalide koostamine ja avaldamine;

 

(d) asjaomaste sidusrühmade koolitamine, et parandada nende teadmisi liidu poliitikast ja õigustest programmiga hõlmatud valdkondades, ning nende suutlikkuse suurendamine, et toetada poliitikat ja õigusi programmiga hõlmatud valdkondades;

 

(e) üldsuse teadlikkuse ja arusaamise suurendamine isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitsmise ning digitaalse turbega seotud ohtudest, eeskirjadest, kaitsemeetmetest ja õigustest ning võltsuudiste ja sihiliku väärteabe tõkestamine teadlikkuse tõstmise, koolituste, uuringute ja järelevalvemeetmete abil;

 

(f) eri rahvustest ja kultuuridest eurooplaste kokkutoomine, võimaldades neil osaleda sõpruslinnade liikumise meetmetes ja projektides;

 

(g) demokraatlikuma liidu ehitamises aktiivse ja kaasava osalemise soodustamine ja hõlbustamine ning õigusi ja väärtusi puudutava teadlikkuse suurendamine ning nende edendamine ja kaitsmine kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamise kaudu;

 

(h) määruse [(EL) nr 211/2011] rakendamise tehnilise ja korraldusliku toe rahastamine, toetades seeläbi kodanike õigust algatada ja toetada Euroopa kodanikualgatusi;

 

(i) programmiga hõlmatud valdkondades tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamine kõigil tasanditel ning Euroopa võrgustike ja kodanikuühiskonna suutlikkuse suurendamine, et nad saaksid aidata arendada liidu õiguse, poliitikaeesmärkide, väärtuste ja strateegiate rakendamist ning sellealast teadlikkust ja järelevalvet;

 

(j) programmi tundmise ja selle tulemuste levitamise ja ülekantavuse parandamine ning inimeste ja kodanikuühiskonna teavitamine nendest, sh sõltumatute programmikontaktpunktide loomise ja toetamise kaudu;

 

(k) õigusriigi olukorda jälgivate inimõiguste kaitsjate ja kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse ja sõltumatuse tugevdamine ning kohaliku, piirkondliku, riikliku ja riikidevahelise tasandi meetmete toetamine; 

 

(l) rikkumisest teatajate kaitsmise toetamine, sealhulgas algatused ja meetmed, millega luua võimalused ohutuks teatamiseks organisatsioonide siseselt ning avaliku sektori asutustele või muudele asjakohastele asutustele, ning meetmed, millega kaitsta rikkumisest teatajaid koondamise, madalamale ametikohale üleviimise või muul kujul kättemaksu eest, sealhulgas asjakohaste avaliku sektori asutuste ja sidusrühmade teavitamise ja koolitamise kaudu;

 

(m) selliste algatuste ja meetmete toetamine, millega edendatakse ja kaitstakse massiteabevahendite vabadust ja mitmekesisust ning suurendatakse suutlikkust tegeleda uute keerukate küsimustega, nagu uus meedia ja vihakõnele vastuseismine;

 

(n) selliste kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamine ja nende suutlikkuse suurendamine, mis tegelevad avaliku sektori asutuste usaldusväärsuse ja korruptsiooni, läbipaistvuse ja vastutuse edendamise ja jälgimisega;

 

(o) selliste kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamine, mis tegelevad põhiõiguste kaitsmise ja edendamisega, sealhulgas toetus meetmetele, millega suurendatakse teadlikkust põhiõigustest ja aidatakse kaasa inimõigustealasele haridusele.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Hindamiskomisjon võib koosneda välisekspertidest.

2.  Hindamiskomisjon võib koosneda välisekspertidest. Hindamiskomisjoni koosseisu kujundamisel tagatakse sooline tasakaal. 

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 14

Artikkel 14

Järelevalve ja aruandlus

Järelevalve ja aruandlus

1.  Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 2 sätestatud programmi erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, on esitatud II lisas.

1.  Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 2 sätestatud programmi erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, on esitatud II lisas. Järelevalve ja aruandluse jaoks kogutud andmed jagatakse vajaduse korral soo, vanuse, haridustaseme ja muude asjakohaste näitajate lõikes.

2.  Selleks et tagada programmi erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tõhus hindamine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakte, et arendada edasi järelevalve- ja hindamisraamistiku sätteid, sealhulgas II lisa muutmise kaudu, et vajaduse korral näitajad läbi vaadata või neid täiendada.

2.  Selleks et tagada programmi erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tõhus hindamine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakte, et arendada edasi järelevalve- ja hindamisraamistiku sätteid, sealhulgas II lisa muutmise kaudu, et vajaduse korral näitajad läbi vaadata või neid täiendada.

3.  Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

3.  Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutaks tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded. Komisjon teeb kättesaadavaks kasutajasõbralikud aruandlusvormid ning tagab tutvustamise ja kasutajatoe, eelkõige taotlejatele ja toetusesaajatele, kellel ei pruugi olla aruandlusnõuete täitmiseks piisavalt vahendeid ja töötajaid.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

4.  Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Komisjon muudab hinnangu avalikuks ja hõlpsasti kättesaadavaks, avaldades selle oma veebisaidil.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. Lisaks tagab komisjon algusest peale koostöö ja arvamustevahetuse Euroopa Parlamendi ja nõukoguga, edastades neile liikmesriikide ekspertidega samal ajal kõik dokumendid, sealhulgas delegeeritud õigusaktide eelnõud, ning võimaldades Euroopa Parlamendi ja nõukogu ekspertidel korrapäraselt osaleda komisjoni eksperdirühmade koosolekutel. Selleks edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule eelseisvate kuude töökava ja kutsed kõikidele ekspertide koosolekutele.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Sellele lisaks saavad ELi kodanikud ja teised sidusrühmad nelja nädala jooksul väljendada oma arvamusi asjaomase delegeeritud õigusakti eelnõu kohta. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komiteega võidakse eelnõu teksti osas konsulteerida.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 18

Artikkel 18

Teave, kommunikatsioon ja avalikustamine

Teave, kommunikatsioon ja avalikustamine

1.  Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

1.  Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

2.  Komisjon rakendab programmi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja kommunikatsioonimeetmeid. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 2 osutatud eesmärkidega.

2.  Komisjon rakendab programmi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja kommunikatsioonimeetmeid kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 2 osutatud eesmärkidega.

 

2 a.  Iga liikmesriik loob sõltumatu riikliku kontaktpunkti, mille ülesanne on anda sidusrühmadele ja programmi toetusesaajatele juhiseid, praktilist teavet ja abi seoses programmi ja selle taotlusmenetluse kõigi aspektidega.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

I lisa

I lisa

Programmi meetmed

Programmi meetmed

Artikli 2 lõikes 2 osutatud programmi erieesmärkide saavutamist toetatakse eelkõige järgmiste meetmete kaudu:

Artikli 2 lõikes 1 osutatud programmi üldeesmärgi ja lõikes 2 osutatud erieesmärkide saavutamist toetatakse eelkõige järgmiste meetmete kaudu:

(a)  teadlikkuse suurendamine, teabe levitamine, et parandada poliitika ja õiguste tundmist programmiga hõlmatud valdkondades;

(a)  teadlikkuse tõstmine, üldsuse harimine ja teabe levitamine, et parandada poliitika ja õiguste tundmist programmiga hõlmatud valdkondades;

(b)  vastastikune õppimine heade tavade jagamise kaudu sidusrühmade vahel, et parandada oma teadmisi ja vastastikust mõistmist ning ühiskonnaelus osalemist ja demokraatlikku kaasatust;

(b)  vastastikune õppimine heade tavade jagamise kaudu sidusrühmade vahel, et parandada oma teadmisi ja vastastikust mõistmist ning ühiskonnaelus osalemist ja demokraatlikku kaasatust;

(c)  analüüsi- ja järelevalvemeetmed,1 et paremini mõista olukorda liikmesriikides ja ELi tasandil programmiga hõlmatud valdkondades ning parandada liidu õiguse ja poliitika rakendamist liikmesriikides;

(c)  analüüsi-, järelevalve-, aruandlus- ja edendusmeetmed,1 et paremini mõista olukorda liikmesriikides ja ELi tasandil programmiga hõlmatud valdkondades ning parandada liidu õiguse ja poliitika rakendamist liikmesriikides;

(d)  sidusrühmade koolitamine, et parandada nende teadmisi liidu poliitikast ja õigustest programmiga hõlmatud valdkondades;

(d)  asjaomaste sidusrühmade koolitamine, et parandada nende teadmisi liidu poliitikast ja õigustest programmiga hõlmatud valdkondades ning suurendada nende võimet toetada poliitikat ja õigusi programmiga hõlmatud valdkondades;

(e)  info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendite arendamine ja hooldus;

(e)  info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendite arendamine ja hooldus;

 

(e a)  üldsuse teadlikkuse ja arusaamise suurendamine isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitsmise ning digitaalse turbega seotud ohtudest, eeskirjadest, kaitsemeetmetest ja õigustest ning võltsuudiste ja sihiliku väärteabe tõkestamine teadlikkuse tõstmise, koolituste, uuringute ja järelevalvemeetmete kaudu;

(f)  kodanike teadlikkuse suurendamine Euroopa kultuurist, ajaloost ja ajaloolisest mälust ning liitu kuulumise tunde tugevdamine;

(f)  kodanike teadlikkuse suurendamine Euroopa kultuurist, ajaloost ja ajaloolisest mälust ning liitu kuulumise tunde tugevdamine;

(g)  Euroopa eri rahvuste ja kultuuride kokkutoomine, andes neile võimaluse osaleda sõpruslinnade meetmetes;

(g)  Euroopa eri rahvuste ja kultuuride kokkutoomine, andes neile võimaluse osaleda sõpruslinnade meetmetes;

(h)  demokraatlikuma liidu ehitamises aktiivse osalemise ning õigustest ja väärtustest teadlikkuse suurendamise julgustamine ja hõlbustamine kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamise kaudu;

(h)  demokraatlikuma liidu ehitamises aktiivse ja kaasava osalemise ning õiguste ja väärtuste parema tundmise julgustamine ja soodustamine kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamise kaudu, mis hõlmab ka neid kohaliku, piirkondliku, riikliku ja rahvusvahelise tasandi organisatsioone, kes jälgivad õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste järgimise olukorda liikmesriikides;

 

(h a)  teabekampaaniate abil kodanike teadlikkuse suurendamine nende liidu kodaniku staatusest tulenevatest sellistest õigustest ja kohustustest nagu teises liikmesriigis reisimine, töötamine, õppimine või elamine;

 

(h b)  erikoolitus teatava liikmesriigi avaliku sektori töötajatele, kus tutvustatakse asjaomases liikmesriigis elavate, töötavate, õppivate või reisivate teiste liikmesriikide elanike õigusi ja kohustusi ning nende õiguste austamist tagavaid meetmeid;

(i)  määruse [(EL) nr 211/2011] rakendamise tehnilise ja korraldusliku toe rahastamine, toetades seeläbi seda, et kodanikud saavad teostada oma õigust algatada ja toetada Euroopa kodanikualgatusi;

(i)  määruse [(EL) nr 211/2011] rakendamise tehnilise ja korraldusliku toe rahastamine, toetades seeläbi seda, et kodanikud saavad teostada oma õigust algatada ja toetada Euroopa kodanikualgatusi;

(j)  Euroopa võrgustike suutlikkuse suurendamine, et edendada ja edasi arendada liidu õigust, poliitikaeesmärke ja strateegiaid, ning programmiga hõlmatud valdkondades tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamine;

(j)  Euroopa võrgustike suutlikkuse suurendamine, et edendada ja edasi arendada liidu õigust, poliitikaeesmärke ja strateegiaid;

(k)  programmi tundmise ja selle tulemuste levitamise ja ülekantavuse parandamine ning inimeste teavitamine nendest, sh programmikontaktpunktide/riiklike kontaktisikute võrgustiku loomise ja toetamise kaudu.

(k)  programmi tundmise ja selle tulemuste levitamise ja ülekantavuse parandamine ning inimeste teavitamine nendest, sh programmikontaktpunktide/riiklike kontaktisikute võrgustiku loomise ja toetamise kaudu;

 

(k a)  kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil tegutsevate ning liikmesriigis õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste järgimist jälgivate kodanikuühiskonna organisatsioonide ja inimõiguslaste suutlikkuse ja sõltumatuse tugevdamine;

 

(k b)  rikkumisest teatajate kaitsmise kord, sealhulgas meetmed ohutute kanalite sisseseadmiseks rikkumistest teatamiseks nii organisatsioonisiseselt kui ka avaliku sektori asutustele või muudele asjakohastele asutustele;

 

(k c)  massiteabevahendite vabaduse ja mitmekesisuse edendamine ja kaitsmine ning suutlikkuse suurendamine, et tegeleda selliste uute probleemidega nagu uus meedia ja vastuseis vihakõnele;

 

(k d)  suurendatakse avaliku sektori asutuste võimet edendada läbipaistvust ja vastutust ühes selliste kodanikuühiskonna organisatsioonide tugevdamisega, kes jälgivad ja edendavad nendesamade avaliku sektori asutuste läbipaistvust ja vastutust.

_________________

_________________

1 Siia alla kuuluvad näiteks andmete ja statistika kogumine; ühtsete metoodikate ning vajaduse korral näitajate või võrdlusnäitajate väljatöötamine; uuringud, teadusuuringud, analüüsid ja küsitlused; hindamised; mõju hindamine; suuniste, aruannete ja õppematerjalide väljatöötamine ja avaldamine.

1 Siia alla kuuluvad näiteks andmete ja statistika kogumine; ühtsete metoodikate ning vajaduse korral näitajate või võrdlusnäitajate väljatöötamine; uuringud, teadusuuringud, analüüsid ja küsitlused; hindamised; mõju hindamine; suuniste, aruannete ja õppematerjalide koostamine ja avaldamine.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Õiguste ja väärtuste programmi kehtestamine

Viited

COM(2018)0383 – C8-0234/2018 – 2018/0207(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

LIBE

14.6.2018

 

 

 

Arvamuse esitajad

       istungil teada andmise kuupäev

JURI

14.6.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Sylvia-Yvonne Kaufmann

9.7.2018

Vastuvõtmise kuupäev

20.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

19

2

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Max Andersson, Joëlle Bergeron, Jean-Marie Cavada, Kostas Chrysogonos, Mady Delvaux, Laura Ferrara, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Sajjad Karim, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Gilles Lebreton, António Marinho e Pinto, Emil Radev, Julia Reda, Evelyn Regner, Pavel Svoboda, József Szájer, Axel Voss, Francis Zammit Dimech, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Geoffroy Didier, Pascal Durand, Jytte Guteland, Virginie Rozière, Kosma Złotowski

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

19

+

ALDE

Jean-Marie Cavada, António Marinho e Pinto

EFDD

Laura Ferrara

GUE/NGL

Kostas Chrysogonos

PPE

Geoffroy Didier, Emil Radev, Pavel Svoboda, Axel Voss, Francis Zammit Dimech, Tadeusz Zwiefka

S&D

Mady Delvaux, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Jytte Guteland, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Evelyn Regner, Virginie Rozière

VERTS/ALE

Max Andersson, Pascal Durand, Julia Reda

2

ENF

Gilles Lebreton

PPE

József Szájer

3

0

ECR

Sajjad Karim, Kosma Złotowski

EFDD

Joëlle Bergeron

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS (21.11.2018)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse õiguste ja väärtuste programm

(COM(2018)0383 – C8-0234/2018 – 2018/0207(COD))

Arvamuse koostaja: Josep-Maria Terricabras

LÜHISELGITUS

Raportöör toetab uue rahastamisprogrammi „Õigused ja väärtused“ eesmärki kaitsta ja edendada ELi aluslepingutes ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja väärtusi, sh kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamise kaudu, et hoida alal avatud, demokraatlikud ja kaasavad ühiskonnad. Selleks soovitab komisjon kaks olemasolevat programmi – õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi ning programmi „Kodanike Euroopa“ – ühendada ning asendada uue programmiga. See uus programm moodustaks koos õigusprogrammiga ELi eelarve uue õiguse, õiguste ja väärtuste fondi. Raportöör on aga seisukohal, et komisjoni ettepanek oleks pidanud olema ambitsioonikam. Eelkõige teeb raportöör ettepaneku lisada neljas tegevussuund, mis keskenduks demokraatia, põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte edendamise meetmetele (liidu väärtuste tegevussuund). Samuti soovitab ta tingimuste mehhanismi, nii et kui komisjonil on – ressursside kaudse haldamise korral ja kui saajaks on valitsemissektor – põhjendatult alust arvata, et liikmesriigis on ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtuste osas suuri puudujääke, mis kahjustavad või ähvardavad kahjustada liidu finantshuvide kaitset, võib komisjon võtta kasutusele otsese haldamise. Lisaks soovitab raportöör, et tööprogrammid, millega uut õiguste ja väärtuste programmi kooskõlas finantsmääruse artikliga 110 ellu viiakse, võetaks vastu delegeeritud õigusaktidega, et võimaldada paremat kontrolli Euroopa Parlamendi poolt. Lõpuks tunneb raportöör huvi, miks mõned olemasolevate programmide eristuvad osad, nt võitlus ksenofoobia vastu ja vabatahtliku töö edendamine ELi tasandil, on praegusest ettepanekust välja jäetud. Seepärast teeb ta muudatusettepanekuid nende elementide uuesti lisamiseks ja ettepaneku üldiseks parandamiseks, et see oleks tõelise Euroopa õiguste ja väärtuste kultuuri loomisel edukas.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Põhiseaduskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a)  Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud õigusriigi põhimõte on Euroopa liberaalse demokraatia nurgakivi ja Euroopa Liidu üks alusväärtustest, mis tugineb kõigi liikmesriikide ühistele põhiseaduslikele tavadele. Õigusriigi põhimõtte ja demokraatia täielik järgimine ja edendamine on põhiline eeltingimus, et tugevdada kodanike usaldust liidu suhtes. Õigusriigi põhimõtte järgimine liidus on hädavajalik ka põhiõiguste kaitsmiseks, samuti kõikide aluslepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste järgimiseks.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 b)  Sellel, kuidas õigusriigi põhimõtet riiklikul tasandil rakendatakse, on keskne roll liikmesriikide ja nende õigussüsteemide vahelise vastastikuse usalduse tagamisel. Aluslepingutes sätestatud väärtuste ja põhimõtete rikkumist suurendavad kahjuks aga teatavates liikmesriikides liidu institutsioonide poolt vastu võetud lepingute tõsised rikkumised ja uued takistused liidu õiguse täielikul rakendamisel. Seepärast peaks liit toetama meetmeid, mille eesmärk on edendada põhiõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte järgimist kohalikul, riiklikul ja riikidevahelisel tasandil.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Tuleb jätkata nende õiguste ja väärtuste edendamist ja tugevdamist, jagamist kodanike ja rahvaste vahel ning seadmist Euroopa projektis kesksele kohale. Seepärast luuakse ELi eelarves uus õiguse, õiguste ja väärtuste fond, mis koosneb õiguste ja väärtuste programmist ja õigusprogrammist. Ajal, mil Euroopa ühiskonnad seisavad silmitsi ekstremismi, radikalismi ja lõhenemisega, on varasemast veelgi tähtsam edendada, tugevdada ja kaitsta õigust, õigusi ja ELi väärtusi: inimõigusi, inimväärikuse austamist, vabadust, demokraatiat, võrdsust, õigusriigi põhimõtet. Sellel on Euroopa poliitilise, ühiskondliku, kultuurilise ja majanduselu jaoks sügav ja vahetu mõju. Uue fondi osana jätkab õigusprogramm liidu õigusruumi edasiarendamise ja piiriülese koostöö toetamist. Õiguste ja väärtuste programm koondab enda alla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1381/20138 aastateks 2014–2020 loodud õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi ning nõukogu määrusega (EL) nr 390/20149 loodud programmi „Kodanike Euroopa“ (edaspidi „eelkäija programmid“).

(2)  Tuleb jätkata nende õiguste ja väärtuste kasvatamist, kaitsmist ja edendamist kodanike ja rahvaste seas ning seadmist Euroopa projektis kesksele kohale. Seepärast luuakse ELi eelarves uus õiguse, õiguste ja väärtuste fond, mis koosneb õiguste ja väärtuste programmist ja õigusprogrammist. Ajal, mil Euroopa ühiskonnad seisavad silmitsi ekstremismi, radikalismi, ülemäärase populismi ja lõhenemisega, on varasemast veelgi tähtsam edendada, tugevdada ja kaitsta õigust, õigusi ja ELi väärtusi: inimõigusi, inimväärikuse austamist, vabadust, demokraatiat, võrdsust, õigusriigi põhimõtet. Samuti on hädavajalik luua erinevate vaadete esindajate vahelist rahulikku demokraatlikku dialoogi võimaldav keskkond. Sellel on Euroopa poliitilise, ühiskondliku, kultuurilise ja majanduselu jaoks sügav ja vahetu mõju. Uue fondi osana jätkab õigusprogramm liidu õigusruumi edasiarendamise ja piiriülese koostöö toetamist. Õiguste ja väärtuste programm koondab enda alla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1381/20138 aastateks 2014–2020 loodud õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi ning nõukogu määrusega (EL) nr 390/20149 loodud programmi „Kodanike Euroopa“ (edaspidi „eelkäija programmid“) ja seda kohaldatakse vastavalt uutele Euroopa väärtustega seotud probleemidele.

_________________

_________________

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1381/2013, millega luuakse õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm aastateks 2014–2020 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 62).

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1381/2013, millega luuakse õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm aastateks 2014–2020 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 62).

9 Nõukogu 14. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 390/2014, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 programm „Kodanike Euroopa” (ELT L 115, 17.4.2014, lk 3).

9 Nõukogu 14. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 390/2014, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 programm „Kodanike Euroopa” (ELT L 115, 17.4.2014, lk 3).

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Õiguse, õiguste ja väärtuste fond ja selle kaks asjaomast rahastamisprogrammi keskenduvad peamiselt inimestele ja üksustele, kes aitavad hoida meie ühiseid väärtuseid, õiguseid ja rikkalikku mitmekesisust elavana ja dünaamilisena. Meie lõppeesmärk on toetada ja hoida õigustel põhinevat, võrdõiguslikku, kaasavat ja demokraatlikku ühiskonda. See tähendab aktiivset kodanikuühiskonda ja inimeste kodaniku-, sotsiaalse ja demokraatliku osaluse soodustamist ning seda, et edendatakse Euroopa ühiskonna rikkalikku mitmekesisust, mis põhineb meie ühisel ajalool ja mälul. Euroopa Liidu lepingu artiklis 11 on täpsustatud, et institutsioonid annavad kodanikele ja esindusühendustele sobival viisil võimaluse teha teatavaks ja vahetada avalikult oma seisukohti liidu tegevuse kõigis valdkondades.

(3)  Õiguse, õiguste ja väärtuste fond ja selle kaks asjaomast rahastamisprogrammi keskenduvad inimestele ja üksustele, kes aitavad hoida meie ühiseid väärtuseid, õiguseid ja rikkalikku mitmekesisust elavana ja dünaamilisena. Meie lõppeesmärk on toetada ja hoida õigustel põhinevat, võrdõiguslikku, avatud, kaasavat ja demokraatlikku ühiskonda, rahastades meetmeid, millega edendatakse aktiivset, hästi välja arenenud, vastupanuvõimelist, iseseisvat ja võimestatud kodanikuühiskonda, sealhulgas meie ühiste väärtuste edendamise ja kaitsmise toetamist, ning millega edendatakse rahu, inimeste kodaniku-, sotsiaalset ja demokraatlikku osalust ning soodustatakse Euroopa ühiskonna rikkalikku mitmekesisust, mis põhineb meie ühistel väärtustel, ühisel ajalool ja mälul. Euroopa Liidu lepingu artiklis 11 nõutakse, et institutsioonid peaks kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi ning annaks kodanikele ja esindusühendustele sobival viisil võimaluse teha teatavaks ja vahetada avalikult oma seisukohti liidu tegevuse kõigis valdkondades. Komisjon peaks pidama õiguste ja väärtuste programmi toetusesaajatega ning muude asjakohaste sidusrühmadega korrapärast dialoogi, luues kodanikuühiskonnaga peetava dialoogi rühma.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Õiguste ja väärtuste programm (edaspidi „programm“) peaks aitama luua sünergiat, et tegeleda probleemidega, mis on väärtuste edendamisele ja kaitsmisele ühised, ja saavutada kriitiline mass, et saavutada selles valdkonnas konkreetseid tulemusi. See tuleks saavutada eelkäija programmide positiivsele kogemusele tuginedes. Nii on võimalik ära kasutada kõik sünergiast tulenevad võimalused, et tõhusamalt toetada hõlmatud poliitikavaldkondi ja suurendada nende väljavaateid jõuda inimesteni. Et programm oleks tulemuslik, tuleks selles arvestada eri valdkonna poliitika eripärasid, nende erinevaid sihtrühmi ja konkreetseid vajadusi, kasutades selleks spetsiaalselt kohandatud lähenemisviise.

(4)  Õiguste ja väärtuste programm (edaspidi „programm“) peaks tegelema väärtuste edendamise ja kaitsmisega seotud olulisemate probleemidega, võttes arvesse, et probleemid võivad liidu piires erineda. Konkreetse mõju tagamiseks peaks programm olema üles ehitatud eelkäija programmide kogemusele tuginedes. Samuti tuleks selles kasutada ära liidu ja teiste osaliste muude poliitikavaldkondade ja programmide sünergiat. See peaks tõstma nende tulemuslikkust ning tõhusust ja suurendama nende väljavaateid jõuda inimesteni. Et programm oleks tulemuslik, tuleks selles arvestada eri valdkonna poliitika eripärasid, nende erinevaid sihtrühmi ja konkreetseid vajadusi, kasutades selleks spetsiaalselt kohandatud lähenemisviise.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud õigusriigi põhimõte on Euroopa demokraatia nurgakivi ja Euroopa Liidu üks alusväärtustest, mis tugineb kõigi liikmesriikide ühistele põhiseaduslikele tavadele. Õigusriigi põhimõtte ja demokraatia täielik järgimine ja edendamine on põhiline eeltingimus, et tugevdada kodanike usaldust liidu suhtes. Õigusriigi põhimõtte järgimine liidus on hädavajalik ka põhiõiguste kaitsmiseks, samuti kõikide aluslepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste järgimiseks. Sellel, kuidas õigusriigi põhimõtet riiklikul tasandil rakendatakse, on keskne roll liikmesriikide ja nende õigussüsteemide vahelise vastastikuse usalduse tagamisel. Seepärast peaks liit toetama meetmeid, mille eesmärk on edendada põhiõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte järgimist kohalikul, riiklikul ja riikidevahelisel tasandil.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Selleks et tuua Euroopa Liit oma kodanikele lähemale, on vaja eri meetmeid ja koordineeritud tegevust. Tuues kodanikud kokku sõpruslinnade projektide või linnade võrgustike raames, toetame kodanikuühiskonna organisatsioone programmiga hõlmatud valdkondades, aitame suurendada kodanike kaasatust ühiskonnas ja seeläbi nende osalemist liidu demokraatlikus elus. Samal ajal soosib vastastikust mõistmist, mitmekesisust, dialoogi ja teiste vastu austust edendavate meetmete toetamine kuuluvustunde tekkimist ja Euroopa identiteeti, mis põhineb ühisel arusaamisel Euroopa väärtustest, kultuurist, ajaloost ja pärandist. Liitu kuulumise tunde ja liidu väärtuste edendamine on eriti oluline ELi äärepoolseimates piirkondade elanike jaoks, sest nad on Mandri-Euroopast eraldatud ja kaugel.

(5)  Selleks et tuua Euroopa Liit oma kodanikele lähemale, on vaja eri meetmeid ja koordineeritud tegevust. Tuues kodanikud kokku sõpruslinnade projektide või linnade võrgustike raames, toetame kodanikuühiskonna organisatsioone programmiga hõlmatud valdkondades, aitame suurendada kodanike kaasatust ühiskonnas ja seeläbi nende osalemist liidu demokraatlikus elus. Samal ajal soosib vastastikust mõistmist, mitmekesisust, dialoogi, sotsiaalset kaasatust ja teiste vastu austust edendavate meetmete toetamine kuuluvustunde tekkimist ja Euroopa identiteeti, mis põhineb ühisel arusaamisel Euroopa väärtustest, kultuurist, ajaloost ja pärandist. Liitu kuulumise tunde ja liidu väärtuste edendamine on eriti oluline ELi äärepoolseimates piirkondade elanike jaoks, sest nad on Mandri-Euroopast eraldatud ja kaugel.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Ajaloolist mälu ja Euroopa ajaloolise mälu kriitilist analüüsi on vaja selleks, et kodanikud oleksid teadlikud ühisest ajaloost kui ühise tuleviku, moraalse suuna ja ühiste väärtuste alusest. Seetõttu tuleks arvestada ka ajalooliste, kultuuriliste ja kultuuridevaheliste aspektide asjakohasust, samuti olemasolevaid seoseid ajaloolise mälu ja Euroopa identiteedi loomise ja kokkukuulumistunde vahel.

(6)  Ajalooline mälu ja Euroopa ajaloolise mälu kriitiline analüüs on olulised selleks, et kodanikud oleksid teadlikud ühisest ajaloost ja põhiväärtustest kui ühise tuleviku, moraalse suuna ja ühiste väärtuste alusest. Seetõttu tuleks arvestada ka ajalooliste, kultuuriliste ja kultuuridevaheliste aspektide asjakohasust, samuti olemasolevaid seoseid ajaloolise mälu ja mitmekesisusel ja solidaarsusel põhineva Euroopa identiteedi loomise ja kokkukuulumistunde vahel.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a)  Sõna- ja teabevabadus on sätestatud Euroopa Ühenduse põhiõiguste hartas. Vaba juurdepääs teabele, meediaraamistiku tingimuste hindamine ning info- ja kommunikatsioonivõrkude vastutustundlik ja turvaline kasutamine on otseselt seotud vaba avaliku arvamusega ning hädavajalik toimiva demokraatia tagamiseks. On vaja, et üldsus omandaks meediapädevuse oskused, mis on vajalikud kriitilise mõtlemise ja arukuse jaoks, ning võime analüüsida keerulisi olukordi, tunda ära arvamuste ja faktide erinevused ning seista vastu mis tahes vormis vihkamisele õhutamisele. Sel eesmärgil peaks liit edendama kõigi kodanike meediakirjaoskuse arendamist olenemata vanusest, tagades koolituse, teadlikkuse suurendamise, uuringud ja muud vajalikud tegevused.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Sõltumatutel inimõiguste organisatsioonidel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel on ELi lepingu artikli 2 kohaste ELi ühiste väärtuste edendamisel, kaitsmisel ja neist teadlikkuse suurendamisel ning liidu õigusest, sealhulgas ELi põhiõiguste hartast tulenevate õiguste kasutamisele kaasaaitamisel keskne koht. Nagu väljendatud Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonis, on piisav rahaline toetus kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks soodsa ja jätkusuutlikku keskkonna kujundamiseks kesksel kohal, et tugevdada nende rolli ja võimaldada neil täita oma ülesandeid sõltumatult ja tulemuslikult. ELi rahastamine täiendab riigi tasandi rahastamist, et toetada ja suurendada selliste sõltumatute kodanikuühiskonna organisatsioonide mõjuvõimu ja nende suutlikkust, kes tegelevad inimõiguste edendamisega ja kelle tegevus aitab ELi õigusest ja ELi põhiõiguste hartast tulenevate õiguste strateegilist kohaldamist, sealhulgas õiguste kaitsmise ja muu järelevalvemeetmete kaudu, ning edendada ja kaitsta liidu ühiseid väärtuseid ja suurendada neist teadlikkust riiklikul tasandil.

(18)  Sõltumatutel inimõiguste organisatsioonidel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel on ELi lepingu artikli 2 kohaste ELi ühiste väärtuste edendamisel, kaitsmisel ja neist teadlikkuse suurendamisel ning liidu õigusest, sealhulgas ELi põhiõiguste hartast tulenevate õiguste kasutamisele kaasaaitamisel keskne koht. Nagu väljendatud Euroopa Parlamendi 19. aprilli 2018. aasta resolutsioonis, on piisav rahaline toetus kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks soodsa ja jätkusuutlikku keskkonna kujundamiseks kesksel kohal, et tugevdada nende rolli ja võimaldada neil täita oma ülesandeid sõltumatult ja tulemuslikult. ELi rahastamine täiendab riigi tasandi rahastamist, et toetada ja suurendada selliste sõltumatute kodanikuühiskonna organisatsioonide mõjuvõimu ja nende suutlikkust, kes tegelevad liidu selliste väärtuste nagu demokraatia, õigusriik ja põhiõigused edendamisega ja kelle tegevus aitab ELi õigusest ja ELi põhiõiguste hartast tulenevate õiguste strateegilist kohaldamist, sealhulgas õiguste kaitsmise ja muu järelevalvemeetmete kaudu, ning edendada ja kaitsta liidu ühiseid väärtuseid ja suurendada neist teadlikkust riiklikul tasandil.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Teatud tingimustel peaks programmis olema võimalik osaleda Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmetel, kes on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, ning EFTA liikmetel, kes ei ole Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, ja muudel Euroopa riikidel. Programmis peaks olema võimalik osaleda ka ühinevatel riikidel, kandidaatriikidel ja potentsiaalsetel kandidaatriikidel, keda toetatakse ühinemiseelse strateegia raames.

(20)  Seoses erieesmärkide – edendada soolist võrdõiguslikkust ja õigusi, kodanike kaasamist liidu demokraatlikku ellu ja selles osalemist ning võidelda riskirühmade vastase vägivalla vastu – täitmisega peaks teatud tingimustel programmis olema võimalik osaleda Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmetel, kes on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, ning EFTA liikmetel, kes ei ole Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, ja muudel Euroopa riikidel. Programmis peaks olema võimalik osaleda ka ühinevatel riikidel, kandidaatriikidel ja potentsiaalsetel kandidaatriikidel, keda toetatakse ühinemiseelse strateegia raames.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Selleks et tagada vahendite tõhus jaotus liidu üldeelarvest, on vaja tagada kõigi programmi raames ellu viidavate meetmete Euroopa lisaväärtus ning vastastikune täiendavus liikmesriikide meetmetega; samas tuleks taotleda kooskõla, täiendavust ja koostoimet selliste rahastamisprogrammidega, millega toetatakse omavahel, eriti õiguse, õiguste ja väärtuste fondi raames ja õigusprogrammiga ning programmiga „Loov Euroopa“ ja programmiga „Erasmus+“ tihedalt seotud poliitikavaldkondi, et kasutada ära kultuuri koostoimet kultuuri- meedia- kunsti-, haridus- ja loovuse valdkondadega. Koosmõju on vaja luua muude Euroopa rahastamisprogrammidega, eriti järgmistes valdkondades: tööhõive, siseturg, ettevõtlus, noorsugu, tervis, kodakondsus, õigus, ränne, julgeolek, teadustegevus, innovatsioon, tehnoloogia, tööstus, ühtekuuluvus, turism, välissuhted, kaubandus ja areng.

(21)  Selleks et tagada vahendite tõhus jaotus liidu üldeelarvest, on vaja tagada kõigi programmi raames ellu viidavate meetmete Euroopa lisaväärtus, sealhulgas meetmete puhul, mida võetakse kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil ning millega püütakse edendada ja kaitsta meie ühiseid väärtusi, mis on sätestatud ELi lepingu artiklis 2. Komisjon peaks otsima järjepidevust, koostoimet ja täiendavust liikmesriikide meetmete ja teiste rahastamisprogrammidega, mis toetavad õiguse, õiguste ja väärtuste fondiga, sealhulgas programmiga „Loov Euroopa“ ja programmiga „Erasmus+“ tihedalt seotud poliitikavaldkondi ning liidu asjakohast poliitikat.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Programmi suhtes kohaldatakse määrust (EL, Euratom) [the new FR] (edaspidi „finantsmäärus“). Selles määruses sätestatakse liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete, kaudse eelarve täitmise, rahastamisvahendite ja eelarvetagatiste kohta.

(23)  Programmi suhtes kohaldatakse määrust (EL, Euratom) [the new FR] (edaspidi „finantsmäärus“). Selles määruses sätestatakse liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete, kaudse eelarve täitmise, rahastamisvahendite ja eelarvetagatiste kohta. Oluline on teha kindlaks, et programmi toetuste taotlemise toimingud ja nõuded on võimalike toetusesaajate, sealhulgas kohalike rohujuuretasandi kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks kasutajasõbralikud ja et need tagavad ressursside kasutamisel täieliku läbipaistvuse, usaldusväärse finantsjuhtimise ja ressursside mõistliku kasutamise. Programmi rakendamise raames tuleks rakendada ja tugevdada veelgi eeskirju, milles käsitletakse võimalust rahastada kohalikke, piirkondlikke, riiklikke ja riikidevahelisi kodanikuühiskonna organisatsioone mitmeaastaste tegevustoetuste, alltoetuste kaudu, tingimuste kaudu, millega tagatakse kiired ja paindlikud toetuste andmise menetlused, nagu kaheastmeline taotlusmenetlus, kasutajasõbralikud taotlusvõimalused ja aruandlusmenetlused.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul lähtutakse nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning ka sellist rahastamist, mis ei ole seotud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1 osutatud kuludega. Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013,20 nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95,21 nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/9622 ja nõukogu määrusele (EL) 2017/193923 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid kuritegusid, mis kahjustavad liidu finantshuve, ja esitada nendes süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/137124. Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

(24)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul lähtutakse nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust komisjoni ja toetusesaaja jaoks, võimaliku toetusesaaja suutlikkust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete, ühikuhindade ja kolmandate isikute rahalise toetuse kasutamise kaalumist ning ka sellist rahastamist, mis ei ole seotud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1 osutatud kuludega. Kaasrahastamiskriteeriumidena tuleks aktsepteerida mitterahalist panust, sealhulgas vabatahtliku töö vormis, ja sellest võib piiratud täiendava rahastamise juhtudel loobuda. Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013,20 nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95,21 nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/9622 ja nõukogu määrusele (EL) 2017/193923 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid kuritegusid, mis kahjustavad liidu finantshuve, ja esitada nendes süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/137124. Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

_________________

_________________

20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999, (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999, (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

21 Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

21 Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

22 Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

22 Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

23 Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

23 Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(24 a)  Programmi juurdepääsetavuse parandamiseks ning sellega seotud suuniste ja praktilise teabe esitamiseks peaks iga liikmesriik looma toetusesaajate ja taotlejate abistamiseks kontaktpunkti. 

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Kolmandad riigid, kes on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis on kehtestatud EMP lepingu alusel, millega on ette nähtud programmide rakendamine selle lepingu kohase otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õiguslike vahendite alusel. Käesolevas määruses tuleks kehtestada erisätted, et anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastase Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääs, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.

(25)  Seoses erieesmärkide – edendada võrdõiguslikkust ja õigusi, kodanike kaasamist liidu demokraatlikku ellu ja selles osalemist ning võidelda riskirühmade vastase vägivalla vastu – täitmisega võivad kolmandad riigid, kes on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, liidu programmides osaleda koostöö raames, mis on kehtestatud EMP lepingu alusel, millega on ette nähtud programmide rakendamine selle lepingu kohase otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õiguslike vahendite alusel. Käesolevas määruses tuleks kehtestada erisätted, et anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastase Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääs, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30)  Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, milles käsitletakse artiklites 14 ja 16 ja II lisas osutatud näitajaid. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(30)  Selleks et programm ellu viia ning tagada selle eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tulemuslik mõõtmine, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, milles käsitletakse artiklis 13 osutatud tööprogramme ning artiklites 14 ja 16 ja II lisas osutatud näitajaid. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(vt põhjenduse 31 ning artiklite 13, 16 ja 19 muudatusettepanekuid)

Selgitus

Tööprogrammid tuleks vastu võtta delegeeritud õigusaktidega ja käesolevat põhjendust tuleb vastavalt sellele muuta. Samuti tuleks see viia vastavusse artiklis 16 osutatud volituste delegeerimise sõnastusega.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31)  Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011.

välja jäetud

(vt põhjenduse 30 ning artiklite 13, 16 ja 19 muudatusettepanekuid)

Selgitus

See põhjendus tuleb välja jätta, sest ettepanek ei peaks sisaldama viiteid rakendusaktidele.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selles sätestatakse programmi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad.

Selles sätestatakse programmi eesmärgid ja ulatus, eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise tingimused.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi üldeesmärk on kaitsta ja edendada ELi aluslepingutes sätestatud õiguseid ja väärtuseid, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamise kaudu, et toetada avatud, demokraatlikke ja kaasavaid ühiskondi.

1.  Programmi üldeesmärk on kaitsta ja edendada ELi aluslepingutes sätestatud õiguseid ja väärtuseid, eriti kohaliku, riikliku ja riikidevahelise tasandi kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamise kaudu, et toetada avatud, õigustel põhinevaid, demokraatlikke, võrdõiguslikke ja kaasavaid ühiskondi.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  edendada ja kaitsta põhiõigusi ja -väärtusi, demokraatiat ja õigusriiki kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja riikidevahelisel tasandil (liidu väärtuste tegevussuund);

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 2 a

 

Liidu väärtuste tegevussuund

 

Artikli 2 lõike 2 punktis -a seatud erieesmärgi raames keskendutakse programmis järgmisele:

 

a)  kaitsta ja edendada järgmist:

 

i)  demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, sealhulgas kohtusüsteemi sõltumatuse tagamist;

 

ii)  et erapooletud kohtud pakuksid kättesaadavat ja tõhusat kohtulikku kaitset, sealhulgas põhiõiguste kaitset; et kohtuotsuseid täidetaks õigeaegselt ja nõuetekohaselt; et seaduserikkumisi uuritaks, nende eest esitataks süüdistus ja karistataks tõhusalt;

 

ii)  et avalik-õiguslike asutuste, sealhulgas õiguskaitseasutuste otsused oleksid läbipaistvad ja mittemeelevaldsed;

 

b)  pakkuda toetust sõltumatutele inimõiguste kaitsjatele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kes jälgivad õigusriigi põhimõtte täitmist;

 

c)  toetada rikkumistest teatajate kaitset ja algatusi, millega edendatakse avaliku sektori asutuste läbipaistvust, vastutust, terviklikkust ning korruptsiooni ja huvide konflikti puudumist;

 

d)  kaitsta ja edendada põhiõigusi, sealhulgas tugevdada väljendusvabadust, rahumeelse kogunemise ja ühinemise vabadust, meediavabadust ja meedia mitmekesisust, sealhulgas uurivat ajakirjandust, akadeemilist vabadust, usu- ja veendumusvabadust ning õigust eraelu puutumatusele ja perekonnaelule;

 

e)  toetada sõltumatuid kodanikuühiskonna organisatsioone, kes tegutsevad käesoleva artikli punktides a –d osutatud valdkondades, suurendada nende mõjuvõimu ja suutlikkust.

(vt põhjenduse 4 a (uus), artikli 2 lõike 2 punkti -a (uus) ja artikli 6 ning I lisa muudatusettepanekuid)

Selgitus

Uus programm peaks sisaldama konkreetset eesmärki, mis on seotud demokraatia, põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte edendamisega (liidu väärtuste tegevussuund).

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 2 lõike 2 punktis a seatud erieesmärgi raames keskendutakse programmis järgmisele:

Artikli 2 lõikes 1 seatud üldeesmärgi raames ning artikli 2 lõike 2 punktis a seatud erieesmärgi raames keskendutakse programmis järgmisele:

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  hoida ära diskrimineerimine soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, ja võidelda sellistel alustel diskrimineerimise vastu, ning toetada terviklikku poliitikat, et edendada soolist võrdõiguslikkust ja mittediskrimineerimist ning nende arvessevõtmist, ning poliitikat, et võidelda rassismi ja sallimatuse kõigi vormide vastu;

(a)  hoida ära diskrimineerimine soo, rassilise, sotsiaalse, kultuurilise või etnilise, päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, ja võidelda sellistel alustel diskrimineerimise vastu, ning toetada terviklikku poliitikat, et edendada soolist võrdõiguslikkust ja mittediskrimineerimist ning nende arvessevõtmist, ning poliitikat, et võidelda rassismi, ksenofoobia, homofoobia ja sallimatuse kõigi muude vormide vastu;

Selgitus

Muudatusettepanekuga lisatakse uuesti põhiõiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmis esinenud elemendid.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a)  edendada võrdõiguslikkust kui universaalset põhiõigust ja liidu põhiväärtust;

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  kaitsta ja edendada lapse õiguseid, puudega inimeste õiguseid, liidu kodakondsusest tulenevaid õiguseid ja õigust isikuandmete kaitsele.

(b)  kaitsta ja edendada lapse õiguseid, puudega inimeste õiguseid, liidu kodakondsusest tulenevaid õiguseid ja õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele; suurendada teadlikkust sellistest õigustest.

Selgitus

Muudatusettepanekuga lisatakse uuesti põhiõiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi elemendid.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 2 lõike 2 punktis b seatud erieesmärgi raames keskendutakse programmis järgmisele:

Artikli 2 lõikes 1 seatud üldeesmärgi ning artikli 2 lõike 2 punktis b seatud erieesmärgi raames keskendutakse programmis järgmisele:

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  parandada kodanike arusaamist liidust, selle ajaloost, kultuuripärandist ja mitmekesisusest;

(a)  parandada kodanike arusaamist liidust ning selle integratsioonist, ajaloost, institutsioonidest, väärtustest, eesmärkidest ja kultuuripärandist, mis loovad Euroopa identiteedi selle mitmekesisuses;

Selgitus

Muudatusettepanekuga lisatakse uuesti programmi „Kodanike Euroopa“ elemendid.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  edendada suhtlust ja koostööd eri riikide kodanike vahel; edendada kodanike kodanikuaktiivsust ja demokraatlikku osalemist, mis aitab kodanikel ja esindusühendustel teha teatavaks ja vahetada avalikult oma seisukohti liidu tegevuse kõigis valdkondades.

(b)  edendada suhtlust ja koostööd eri riikide kodanike vahel; edendada kodanike kodanikuaktiivsust ja demokraatlikku osalemist, mis aitab kodanikel ja esindusühendustel teha teatavaks ja vahetada avalikult oma seisukohti liidu tegevuse kõigis valdkondades, et parandada nende arusaamist mitmeparteilisest ja osalusdemokraatiast, õigusriigist ning põhiõigustest ja -väärtustest.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a) edendada liidu tasandil kodanike kodanikuaktiivsust ja demokraatlikku osalemist, mis aitab kodanikel ja esindusühendustel teha teatavaks ja vahetada avalikult oma seisukohti liidu tegevuse kõigis valdkondades ja arutleda Euroopa integratsiooni tuleviku üle;

(vt artikli 4 lõike 1 punkti b muudatusettepanekut)

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b b) edendada ühiskondliku aktiivsuse, kultuuride- ja religioonidevahelise dialoogi ja vabatahtliku tegevuse võimalusi liidu tasandil;

Selgitus

Muudatusettepanekuga lisatakse uuesti programmi „Kodanike Euroopa“ elemendid.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  hoida ära igasugune vägivald, mis on suunatud laste, noorte ja naiste või muude riskirühmade vastu ning võidelda sellega;

(a)  hoida ära igasugune vägivald, mis on suunatud eelkõige laste, noorte ja naiste ja kõigi muude riskirühmade vastu, ning võidelda sellega;

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 6

Artikkel 6

Eelarve

Eelarve

1.  Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades [641 705 000] eurot.

1.  Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades [1 834 000 000] eurot.

2.  Lõikes 1 esitatud summast eraldatakse järgmine soovituslik summa järgmiste eesmärkide jaoks:

2.  Lõikes 1 esitatud summast eraldatakse järgmine soovituslik summa järgmiste eesmärkide jaoks:

 

(-a)  [850 000 000] eurot artikli 2 lõike 2 punktis -a osutatud erieesmärkide jaoks;

(a)  [408 705 000] eurot artikli 2 lõike 2 punktis a ja artikli 2 lõike 2 punktis c osutatud erieesmärkide jaoks;

(a)  [484 000 000] eurot artikli 2 lõike 2 punktides a ja c osutatud erieesmärkide jaoks;

(b)  [233 000 000] eurot artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärgi jaoks.

(b)  [500 000 000] eurot artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärgi jaoks;

 

2 a.  Vähemalt 65 % artikli 6 lõike 2 punktides a ja b viidatud vahenditest eraldatakse kodanikuühiskonna organisatsioonide meetmete toetusteks, tegevustoetusteks ja põhirahastuseks.

3.  Lõikes 1 nimetatud summat võib kasutada programmi rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide, uuringute, ekspertide kohtumiste ja kommunikatsiooni jaoks programmi üldeesmärkidega seotud prioriteetide ja valdkondade kohta.

3.  Lõikes 1 nimetatud summat võib kasutada programmi rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide, uuringute, ekspertide kohtumiste ja kommunikatsiooni jaoks programmi üldeesmärkidega seotud prioriteetide ja valdkondade kohta.

4.  Ilma et see piiraks finantsmääruse kohaldamist, võivad esimesse tööprogrammi lisatud projektidest tulenevate meetmete kulutused olla rahastamiskõlblikud alates 1. jaanuarist 2021.

4.  Ilma et see piiraks finantsmääruse kohaldamist, võivad esimesse tööprogrammi lisatud projektidest tulenevate meetmete kulutused olla rahastamiskõlblikud alates 1. jaanuarist 2021.

5.  Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, võib liikmesriikide palvel kanda üle programmile. Komisjon haldab neid vahendeid otseselt finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti a alusel või kaudselt artikli 62 lõike 1 punkti c alusel. Võimaluse korral peetakse vahendite kasutamisel silmas asjaomase liikmesriigi huve.

5.  Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, võib liikmesriikide palvel kanda üle programmile. Komisjon haldab neid vahendeid otseselt finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti a alusel või kaudselt artikli 62 lõike 1 punkti c alusel. Võimaluse korral peetakse vahendite kasutamisel silmas asjaomase liikmesriigi huve.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Programmist võib anda rahalisi toetusi ükskõik millises finantsmäärusekohases vormis.

2.  Programmist võib anda rahalisi toetusi ükskõik millises finantsmäärusekohases vormis, mis tagab usaldusväärse finantsjuhtimise ja ressursside kaalutletud kasutamise, madala halduskoormuse programmi läbiviija ja toetusesaajate jaoks ning ka võimalike toetusesaajate juurdepääsu programmi rahastusele. Programm pakub peamiselt rahastust meetmete toetuste, iga-aastaste ja mitmeaastaste tegevustoetuste ja põhirahastuse kaudu. Programm võib kasutada kindlasummalisi makseid, ühikuhindasid, kindlamääralisi makseid ja kolmandate isikute rahalist toetust. Kaasrahastamise nõuded tuleb võtta vastu mitterahalisena ja neist võib piiratud täiendava rahastamise juhtudel loobuda.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 9 a

 

Rahastamiskõlblikud meetmed

 

Programmi üld- ja erieesmärgid viiakse ellu eeskätt, kuid mitte ainult järgmiste ühe või mitme rahastamiskõlbliku üksuse elluviidavate meetmete toetamise kaudu: 

 

a)  teadlikkuse suurendamine, avalikkuse harimine, teavitamise edendamine ja teabe levitamine, et parandada poliitika, põhimõtete ja õiguste tundmist programmi ja selle eesmärkidega hõlmatud valdkondades; 

 

b)  analüüsi-, järelevalve-, aruandlus- ja kaitsemeetmed, et paremini mõista olukorda liikmesriikides ja liidu tasandil programmiga hõlmatud valdkondades ning parandada liidu õiguse ja poliitika ning liidu ühiste väärtuste nõuetekohast ülevõtmist ja rakendamist liikmesriikides; 

 

c)  asjakohaste sidusrühmade koolitamine, et parandada nende teadmisi liidu poliitikast ja õigustest programmiga hõlmatud valdkondades ning asjakohaste sidusrühmade suutlikkuse suurendamine, et toetada poliitikat ja õigusi programmiga hõlmatud valdkondades; 

 

d)  üldsuse teadlikkuse ja arusaamise suurendamine isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitsmise ning digitaalse turbega seotud ohtudest, eeskirjadest, kaitsemeetmetest ja õigustest ning võltsuudiste ja sihiliku väärteabe probleemi lahendamine teadlikkuse suurendamise, koolituste, uuringute ja järelevalvemeetmete kaudu; 

 

e)  kodanike teadlikkuse suurendamine Euroopa integratsioonist, kultuurist, ajaloost, põhiväärtustest ja ajaloolisest mälust ning liitu kuulumise tunde tugevdamine; 

 

f)  Euroopa eri rahvuste ja kultuuride kokkutoomine, andes neile võimaluse osaleda sõpruslinnade meetmetes, projektides ja vabatahtlikus tegevuses liidu tasandil; 

 

g)  demokraatlikuma liidu ehitamises aktiivse ja kaasava osalemise soodustamine ja hõlbustamine ning õigusi ja väärtusi puudutava teadlikkuse suurendamine, nende edendamine ja kaitsmine kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamise kaudu; 

 

h)  määruse [(EL) nr 211/2011] rakendamise tehnilise ja korraldusliku toe rahastamine, toetades seeläbi seda, et kodanikud saavad teostada oma õigust algatada ja toetada Euroopa kodanikualgatusi;