Menetlus : 2018/2153(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0475/2018

Esitatud tekstid :

A8-0475/2018

Arutelud :

PV 14/01/2019 - 16
CRE 14/01/2019 - 16

Hääletused :

PV 16/01/2019 - 12.10
CRE 16/01/2019 - 12.10
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0023

RAPORT     
PDF 849kWORD 101k
18.12.2018
PE 627.625v02-00 A8-0475/2018

pestitsiididele lubade andmise ELi menetluse kohta

(2018/2153(INI))

Pestitsiididele lubade andmise ELi menetlust käsitlev erikomisjon

Raportöörid: Norbert Lins, Bart Staes

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

pestitsiididele lubade andmise ELi menetluse kohta

(2018/2153(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 6. veebruari 2018. aasta otsust pestitsiididele lubade andmise ELi menetlust käsitleva erikomisjoni moodustamise, vastutusalade, liikmete arvu ja ametiaja kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklit 191,

–  võttes arvesse seitsmendat liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020(2);

–  võttes arvesse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta(3) (edaspidi „määrus“),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrust (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta direktiivi 2003/35/EÜ, milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse ning muudetakse nõukogu direktiive 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ (KMH) seoses üldsuse kaasamisega ning õiguskaitse kättesaadavusega(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrust (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes(7),

–  võttes arvesse komisjoni 10. juuni 2011. aasta määrust (EL) nr 546/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses taimekaitsevahendite hindamise ja lubade andmise ühtsete põhimõtetega(8),

–  võttes arvesse komisjoni 1. märtsi 2013. aasta määrust (EL) nr 283/2013, milles sätestatakse toimeainete andmenõuded(9),

–  võttes arvesse komisjoni 1. märtsi 2013. aasta määrust (EL) nr 284/2013, milles sätestatakse taimekaitsevahendite andmenõuded(10),

–  võttes arvesse komisjoni 29. juuni 2016. aasta rakendusmäärust (EL) nr 2016/1056, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeaine glüfosaadi heakskiidu kehtivusaja pikendamisega(11), ja komisjoni 1. augusti 2016. aasta rakendusmäärust (EL) nr 2016/1313, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeaine glüfosaadi heakskiitmise tingimustega(12),

–  võttes arvesse komisjoni 12. detsembri 2017. aasta rakendusmäärust (EL) 2017/2324, millega pikendatakse toimeaine glüfosaadi heakskiitu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa(13),

–  võttes arvesse oma 13. aprilli 2016. aasta(14) ja 24. oktoobri 2017. aasta(15) resolutsioone komisjoni rakendusmääruse eelnõu kohta, millega uuendatakse toimeaine glüfosaat heakskiitmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa,

–  võttes arvesse oma 15. veebruari 2017. aasta resolutsiooni madala riskiastmega bioloogiliste pestitsiidide kohta(16),

–  võttes arvesse oma 7. juuni 2016. aasta resolutsiooni innovatsiooni ja majanduse arengu soodustamise kohta Euroopa põllumajandusettevõtete juhtimise tuleviku heaks(17),

–  võttes arvesse oma 7. juuni 2016. aasta resolutsiooni tehnoloogiliste lahenduste kohta säästva põllumajanduse jaoks ELis(18),

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2018. aasta resolutsiooni taimekaitsevahendite määruse (EÜ) nr 1107/2009 rakendamise kohta(19),

–  võttes arvesse Euroopa rakendamishinnangut määruse (EÜ) nr 1107/2009 ja selle asjaomaste lisade kohta, mille avaldas Euroopa Parlamendi uuringuteenistus 2018. aasta aprillis,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 23. novembri 2016. aasta otsust kohtuasjas C-442/14: Bayer CropScience SA-NV, Stichting De Bijenstichting vs. College voor de toelating van gewasbeschermingsmiddelen en biociden(20),

–  võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 18. veebruari 2016. aasta otsust kohtuasjas 12/2013/MDC, mis käsitleb komisjoni tegevust taimekaitsevahendite (pestitsiidide) lubade andmisel ja turulelaskmisel,

–  võttes arvesse 20. märtsil 2015 avaldatud uuringut „IARC Monographs Volume 112: evaluation of five organophosphate insecticides and herbicides“ (Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse monograafiate 112. köide: viie organofosfaatgrupi insektitsiidi ja herbitsiidi hinnang),

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) järeldusi toimeaine glüfosaat pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse eksperdihinnangu kohta („Conclusion on the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance glyphosate“)(21), mis avaldati 12. novembril 2015, ja tema vastastikust eksperdihinnangut glüfosaadi sisesekretsioonisüsteemile avaldatava võimaliku kahjuliku mõju riskihindamise kohta („Peer review of the pesticide risk assessment of the potential endocrine disrupting properties of glyphosate“)(22), mis avaldati 7. septembril 2017,

–  võttes arvesse Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) riskihindamise komitee 15. märtsi 2017. aasta arvamust glüfosaadi klassifitseerimise kohta,

–  võttes arvesse teadusnõustamise mehhanismi 2018. aasta juuni teaduslikku arvamust 5/2018, mis käsitleb taimekaitsevahenditele lubade andmise ELi menetlusi(23),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1185/2009 (mis käsitleb pestitsiidide statistikat) rakendamise kohta (COM(2017)0109),

–  võttes arvesse liikmesriikides madala riskiastmega taimekaitsevahendite kättesaadavuse suurendamise ja integreeritud taimekaitse kiirema elluviimise rakenduskava, mille koostas säästva taimekaitse eksperdirühm ja mille nõukogu kiitis heaks 28. juunil 2016. aastal,

–  võttes arvesse õigusega toidule tegeleva ÜRO eriraportööri 24. jaanuari 2017. aasta aruannet pestitsiidide ülemaailmse kasutamise kohta põllumajanduses ja selle mõju kohta inimõigustele,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 13, milles on sätestatud, et liidu poliitika, eriti siseturupoliitika kavandamisel ning rakendamisel tuleks pöörata täit tähelepanu loomade kui aistimisvõimeliste olendite heaolu nõuetele,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta direktiivi 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta(24),

–  võttes arvesse Eurobaromeetri 2016. aasta märtsi eriuuringut nr 442, mille kohaselt on 89 % liidu kodanikest seisukohal, et EL peaks tegema rohkem, et rahvusvaheliselt edendada teadlikkuse suurendamist loomade heaolu tähtsusest, ning 90 % ELi kodanikke leiab, et on oluline kehtestada loomade heaolu ranged standardid,

–  võttes arvesse asjaolu, et Euroopa Parlament saab arvukalt petitsioone Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitest 24 ja 227 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklist 44 tulenevaid õigusi kasutavatelt murelikelt kodanikelt, kes nõuavad loomkatsete lõpetamist Euroopas ja kogu maailmas ning loomade heaolu käsitlevate rahvusvaheliste standardite kehtestamist,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu ELi toidutarneahela riskihindamise läbipaistvust ja kestlikkust käsitlev Euroopa Parlamendi ning nõukogu määrus (COM(2018)0179)(25),

–  võttes arvesse õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames toimuvat määruse (EÜ) nr 1107/2009 hindamist,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse erikomitee raportit pestitsiididele lubade andmise ELi menetluse kohta (A8-0475/2018),

Üldised kaalutlused

A.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 (edaspidi „määrus“) eesmärk on „tagada inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kõrgetasemeline kaitse ja parandada siseturu toimimist taimekaitsevahendite turulelaskmist käsitlevate eeskirjade ühtlustamise kaudu, parandades samal ajal põllumajanduslikku tootmist“;

B.  arvestades, et taimekaitsevahenditele lubade andmise ELi menetlus on üks maailma rangeimaid; arvestades, et mitme sidusrühma poolt glüfosaadi hindamise kohta tõstatatud küsimuste valguses püüab pestitsiididele lubade andmise ELi menetlust käsitlev erikomisjon (edaspidi „erikomisjon“) tuvastada valdkonnad, mida saab seoses taimekaitsevahenditele lubade andmise ELi menetlusega edasi arendada, andes soovitusi, mis on tema hinnangul vajalikud nii inimeste ja loomade tervise kui ka keskkonna kõrgetasemeliseks kaitseks;

C.  arvestades, et ettevaatuspõhimõte, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 191, on liidu poliitika üldpõhimõte; arvestades, et nagu on sätestatud määruse artikli 1 lõikes 4, põhineb määrus ettevaatuspõhimõttel; arvestades, et artikli 13 lõikes 2 ette nähtud riskiohjamist käsitlev otsus peab vastama määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 7 lõikes 1 sätestatud ettevaatuspõhimõtte tingimustele; arvestades, et määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 7 lõikes 2 sätestatakse, et ettevaatuspõhimõttele tuginedes võetud meetmed peavad olema proportsionaalsed;

D.  arvestades, et mitu sidusrühma on väljendanud muret glüfosaati käsitleva hinnangu pärast, eriti seoses sellega, kas hindamine on olnud sõltumatu, objektiivne ja läbipaistev, kas määruse (EÜ) nr 1272/2008 klassifitseerimiskriteeriume on nõuetekohaselt kohaldatud, kas asjaomaseid juhenddokumente on nõuetekohaselt kasutatud ning kas heakskiitmise kriteeriume ja ettevaatuspõhimõtet on nõuetekohaselt kohaldatud;

E.  arvestades, et määruse artikli 4 lõike 3 kohaselt ei tohi hea taimekaitsetava kohaselt kasutataval taimekaitsevahendil realistlikke kasutustingimusi arvestades muu hulgas olla kohest või hilisemat kahjulikku mõju inimeste, kaasa arvatud tundlike rahvastikurühmade tervisele, ning sellel ei tohi olla lubamatut mõju keskkonnale;

F.  arvestades, et määruse rakendamise hindamine on näidanud, et inimeste ja loomade tervise kaitsmise ning looduskaitse eesmärke ei saavutata täiel määral ja võiks teha täiustusi, et saavutada kõik määruse eesmärgid;

G.  arvestades, et määruse täielik rakendamine kõigis liikmesriikides on ülimalt tähtis;

H.  arvestades, et heakskiitmise ja lubade andmise menetluses osalevatel pädevatel asutustel on mõnel juhul liiga vähe töötajaid ning raha; arvestades, et see võib mõjutada nii toimeainete kui ka taimekaitsevahendite hindamiste kvaliteeti ning aega, mille jooksul hindamisi on võimalik esitada;

I.  arvestades, et riskihindamise sõltumatus loob aluse usaldusele määruse ja ELi toidualaste õigusnormide vastu;

J.  arvestades, et otsustusprotsessi läbipaistvus on tunnistatud puudulikuks alates avaliku juurdepääsu puudumisest täies mahus uuringutele ja toorandmetele kuni riskijuhtimise etapini;

K.  arvestades, et õigus tutvuda ELi institutsioonide, sealhulgas ELi ametite valduses olevate dokumentidega on oluline õigus, mille erandeid tuleb tõlgendada kitsalt; arvestades Euroopa Liidu Kohtu praktikat, mille kohaselt dokumentide läbipaistvus ja nendega tutvumine suurendab kodanike silmis ELi ametite õiguspärasust ning aitab tagada, et ELi ametite vastutus kodanike ees on demokraatlikus süsteemis laiem(26);

L.  arvestades, et komisjoni määrust 283/2013, milles sätestatakse toimeainete andmenõuded, tuleks korrapäraselt ajakohastada, et võtta arvesse praeguseid teadus- ja tehnikaalaseid teadmisi; arvestades, et komisjoni teatis seoses komisjoni 1. märtsi 2013. aasta määruse (EL) nr 283/2013 (milles sätestatakse toimeainete andmenõuded) rakendamisega(27) on endiselt juhenddokumentide ja katsesuuniste kõige põhjalikum allikas, kuigi mitmed loetletud dokumendid võivad olla asendatud ja loetelu tuleks ajakohastada; arvestades, et toimeainete teaduslikuks hindamiseks kasutatud metoodikad Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) ja liikmesriikide kasutatavate juhendite näol ei peegelda alati kaasaegset teaduslikku ja tehnilist oskusteavet, nagu määruse artikkel 4 nõuab; arvestades, et riskihindamise jaotisse ei ole lisatud teatud olulisi katseid või puuduvad hiljutised teadusmeetodid (näiteks mullaorganismide kohta tehtud ajakohastatud ökotoksikoloogiliste katsete puhul ning keskkonnas tolmu, tuule, õhu ja vee sisalduse ja jääkide hindamise puhul);

M.  arvestades, et mesilasi käsitlevat ajakohastatud juhendit, mida EFSA oma hiljutises kolme neonikotinoidi ülevaates kasutas, ei ole veel ametlikult vastu võetud; arvestades, et EFSA kasutatav mullaorganisme käsitlev juhend pärineb 2002. aastast;

N.  arvestades, et suunistes teisendatakse õigusaktide nõuded praktilisteks sammudeks, selgitades, mida tuleb teha, samas kui katsesuunistes kirjeldatakse katseprotokolle, mida tuleb andmete koostamisel järgida, andes selgitusi, kuidas katseid tuleb teha;

O.  arvestades, et taimekaitsevahendite ulatuslik ja asjakohatu ennetav kasutamine tekitab muret;

P.  arvestades, et taimekaitsevahendite kasutamine kuivatamiseks (s.t põllukultuuri käsitlemiseks enne selle koristamist, et kiirendada selle küpsemist ja lihtsustada selle koristamist) ei ole asjakohane;

Q.  arvestades, et taimekaitsevahendite kasutamine aladel, mida kasutavad üldsus või tundlikud rahvastikurühmad, ei ole asjakohane;

R.  arvestades, et ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) kogutud andmete kohaselt kasutati ELis 2016. aastal 368 588 tonni pestitsiide, mis on 11,8 % üleilmsest tarbimisest;

S.  arvestades, et FAO andmete kohaselt on pestitsiidide kasutamine ELis alates 2009. aastast suurenenud; arvestades, et see suundumus on liikmesriigiti siiski väga erinev, ulatudes järsust kasvust mõnes liikmesriigis suure languseni teistes; arvestades, et 16 ELi liikmesriigis müüdud pestitsiidide toimeainete kogumaht suurenes 2011. aastast 2016. aastani 1,6 %;

T.  arvestades, et kuni 2018. aastani on heaks kiidetud 493 toime- ja põhiainet;

U.  arvestades, et komisjoni aruandes määruse (EÜ) nr 1185/2009 rakendamise kohta juhitakse tähelepanu pestitsiidide kasutamist käsitleva statistika puudustele ja teadmiste puudumisele konkreetsete toimeainete kasutamise kohta;

V.  arvestades, et pestitsiidijääke toidus käsitleva Euroopa Liidu 2016. aasta aruande(28) kohaselt, mille EFSA avaldas 2018. aastal, oli 96,2 % proove ELi õigusaktidega lubatud piirides;

W.  arvestades, et puuduvad avalikud teadmised ohust ja riskist ning vastuvõetavatest ja vastuvõetamatutest ohtudest ja riskidest ning jääkide piirnormide järgimise tasemest kogu Euroopas;

X.  arvestades, et uutele väljatöötatud toimeainetele ja taimekaitsevahenditele lubade andmise otsused tehakse alati ebakindluses nende tegeliku mõju kohta; arvestades, et pärast lubade andmist seire puudub; arvestades, et puuduvad andmed iga kasutatava taimekaitsevahendi täpsete koguste, leevendusmeetmete rakendamise ja tõhususe ning võimaliku kahjuliku mõju kohta inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale;

Y.  arvestades, et puuduvad andmed toimeainete, taimekaitseainete, sünergistide ja muude koostisainete ning nende metaboliitide tegeliku mõju kohta, samuti toodete koostise ja segude kohta; arvestades, et eelneva tõttu ei ole pestitsiidide täielik mõju inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale täielikult teada;

Z.  arvestades, et katseprojekti „Pestitsiidide meemesilaste kaudu kasutamise keskkonnaseire“ ei ole veel ellu viidud, kuigi see lisati eelarveaastatel 2017 ja 2018 liidu eelarvesse;

AA.  arvestades, et liidu seitsmenda üldise keskkonnaalase tegevusprogrammi aastani 2020 üks eesmärke on, et kemikaale toodetakse ja kasutatakse viisil, millega kaasneb inimeste tervisele ja keskkonnale avalduva märkimisväärse kahjuliku mõju vähendamine, ning arvestades, et endiselt valitseb ebakindlus seoses eri kemikaalide koostoime täieliku mõjuga inimeste tervisele ja keskkonnale;

AB.  arvestades, et määruse artikli 4 lõikes 3 on sätestatud, et taimekaitsevahenditel „ei ole kohest või hilisemat kahjulikku mõju [...] inimeste [...] tervisele [...], võttes arvesse teadaolevaid kumulatiivseid ja koostoimelisi mõjusid, kui on olemas ameti poolt aktsepteeritud teaduslikud meetodid selliste mõjude hindamiseks“; arvestades, et määruses (EÜ) nr 396/2005 on sätestatud, et teadaolevaid kumulatiivseid ja sünergilisi mõjusid tuleb arvesse võtta, „kui meetodid nende mõjude hindamiseks on kättesaadavad“;

AC.  arvestades, et need meetodid on nüüd kättesaadavad ning katsehindamise, milles uuritakse toidus olevate pestitsiidide kumulatiivset mõju inimeste närvisüsteemile ja kilpnäärmele, viib EFSA lõpule eeldatavasti 2019. aasta lõpuks;

AD.  arvestades, et praegu ei ole juriidilist kohustust uurida toimeainete arengutoksilisust, mis võib põhjustada autismi, aktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ATH) ja düsleksiat; arvestades, et vaja on arengutoksilisust ja neurotoksilisust käsitlevaid uuringuid ning et need võivad käivitada sihtotstarbelise ülesehitusega uuringuid konkreetsete probleemide lahendamiseks; arvestades, et sellega seoses on EFSA-l käsil projekt, millega püütakse arengutoksilisuse mõjude uurimiseks välja arendada loomkatsetega mitteseotud alternatiive;

AE.  arvestades, et on olemas kartus, et määruse rakendamine seoses loomade kasutamisega ohu kindlakstegemise ja riskihindamise katsetes ei ole kooskõlas loomkatseid käsitlevas direktiivis 2010/63/EL sätestatud asendamise, vähendamise ja täiustamise põhimõttega, sest komisjoni määrusi (EL) nr 283/2013 ja (EL) nr 284/2013, samuti vastavat juhendit ei ole hoolimata kinnitatud alternatiivsete katsete ja tehnoloogiate kättesaadavusest pärast vastuvõtmist ajakohastatud;

AF.  arvestades, et inimeste tervisele avalduva mõju kindlakstegemise katsed hõlmavad loomade kasutamist ja need ei pruugi täpselt prognoosida inimestele avalduvat mõju;

AG.  arvestades, et on vaja kiirendada selliste uute mitte-loomsete meetodite väljatöötamist ja valideerimist, mis annavad teavet inimest mõjutava toksilisuse aluseks olevate mehhanismide kohta, sealhulgas inimeste tervisele kahjulike tagajärgede kohta;

AH.  arvestades, et paljude kolmandate riikide põllumajandustoodete puhul on taimekaitsevahendite kasutamisele lubade andmisel rakendatava inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse tase madalam; arvestades, et tuleb tagada, et kolmandatest riikidest pärit põllumajandustoodete import ei kahjusta ELi kaitse taset;

AI.  arvestades, et ebaseaduslikult imporditud taimekaitsevahendid, mis on ELis ringluses ja kasutuses, kujutavad endast potentsiaalset ohtu rahvatervisele ja ebaõiglast konkurentsi taimekaitsevahenditele, mille suhtes kohaldatakse kehtivate ELi õigusaktide kohaselt lubade andmise menetlust;

Toimeainete heakskiitmise taotluse esitamine

AJ.  arvestades, et mitu sidusrühma on avaldatud muret läbipaistvuse ja huvide konfliktide pärast seoses loataotlejate õigusega valida toimeaine heakskiitmise esimesel taotlemisel referentliikmesriik;

AK.  arvestades, et mitu sidusrühma on väljendanud muret läbipaistvuse ja huvide konfliktide pärast ka seoses sellega, et referentliikmesriik, mida komisjon on kohustanud hindamisaruannet uuendama, võib olla sama, kes tegi algse hindamisaruande projekti;

AL.  arvestades, et uute toimeainete jaoks on määruse jõustumisest alates referentliikmesriikideks valitud vaid 11 liikmesriiki 28st, mis näitab, et oskusteadmiste ja tööjõu suhtes valitseb olulisi erinevusi;

AM.  arvestades, et Prantsusmaa, Madalmaad, Saksamaa ja Ühendkuningriik on käsitlenud kõikidest toimikutest umbes 80 %; arvestades, et Brexit mõjutab oluliselt teiste liikmesriikide töökoormust;

AN.  arvestades, et määruse artikli 8 lõikes 1 nõutakse, et taotleja peab esitama kokkuvõtliku toimiku, mis peab muu hulgas sisaldama nõutavate andmete iga punkti kohta katsete ja uuringute kokkuvõtteid ja tulemusi, sh kogu esitatud teabe hindamist;

AO.  arvestades, et mitu sidusrühma on avaldanud muret seoses seadusega kehtestatud hindamiste lähenemisviisiga ning eriti sellega, kes peaks esitama teadusuuringud ja tõendid toimeainete hindamise kohta, kes peaks esitama teaduslikud materjalid, mille kohta on koostatud võrdlevad teaduslikud eksperdihinnangud, ja kes peaks uuringuid hindama;

AP.  arvestades, et määruse artikli 8 lõikes 5 nõutakse, et taotleja lisaks toimikule teaduslikud materjalid, mille kohta on koostatud võrdlevad teaduslikud eksperdihinnangud toimeaine ja selle oluliste metaboliitide kohta;

AQ.  arvestades, et toimeainete kohta on enamasti kättesaadavad vaid taotleja esitatud regulatiivsete uuringute andmed;

AR.  arvestades, et riskihindamine peab põhinema kõikidel asjakohastel kättesaadavatel teaduslikel tõenditel; arvestades, et teaduslikud materjalid, mille kohta on koostatud võrdlevad teaduslikud eksperdihinnangud, annavad olulist lisateavet peale taotlejate esitatud ja heal laboritaval põhinevate uuringute ning võivad anda hindajatele olulist teavet mõjude kohta, mida standardkatsetes ei esitata;

AS.  arvestades, et hea laboritava põhimõtted on välja arendanud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), tagamaks, et uuringu tegemisel kasutatakse pettuslike tavade ärahoidmiseks konkreetset ettekirjutatud katsemeetodit; arvestades, et EL on need põhimõtted võtnud kasutusele direktiiviga 2004/10/EÜ, mille kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et keemiliste toodete ohutusuuringuid tegevad laborid täidaks OECD hea laboritava põhimõtteid, ja direktiiviga 2004/9/EÜ, mille kohaselt peavad liikmesriigid määrama asutused, mis vastavad hea laboritava uurimise eest nende territooriumil;

AT.  arvestades, et vastavalt komisjoni 2015. aasta aruandele on kõik liikmesriigid võtnud üle hea laboritava direktiivid ning on loonud toimivad riiklikud heade laboritavade täitmise järelevalve programmid;

AU.  arvestades, et OECD katsesuunised tagavad, et teadusuuringud on korratavad, järjepidevad ja ühtsed ning võimaldavad reguleerivatel asutustel hinnata uuringu kvaliteeti ja asjakohasust, et tagada uuringu metoodiline kehtivus ja hõlbustada andmete vastastikust tunnustamist liikmesriikide vahel;

Referentliikmesriigi hinnangu projekt

AV.  arvestades, et määruse artikli 11 lõike 2 kohaselt on sätestatud, et „referentliikmesriik koostab olemasolevaid teaduslikke ja tehnilisi teadmisi silmas pidades sõltumatu, objektiivse ja läbipaistva hinnangu“;

AW.  arvestades, et eri liikmesriigid kasutavad referentliikmesriigina eksperdihinnangutega varustatud teaduslike materjalide taotleja kokkuvõtetele viitamisel eri tavasid; arvestades, et põhireeglina tuleks teadustöödes teiste autorite tehtud väited selgelt jutumärkidega eristada;

AX.  arvestades, et parlament tunnustab arutelu, mis toimub Saksamaa Riikliku Riskianalüüsi Instituudi poolt tehtud glüfosaadi riskihindamisaruande materjalide läbivaatamise üle; arvestades, et mitu sidusrühma on väljendanud muret, et glüfosaadi riskihindamisaruande projekti olulisi hindamiselemente on võetud taotlusest ilma neile selgelt viitamata;

EFSA arvamus hindamisaruannete projektide kohta ja ECHA toimeainete klassifikatsioon

AY.  arvestades, et liidu taimekaitsevahendite lubade andmise süsteemi usaldusväärsus sõltub tugevalt üldsuse usaldusest EFSA vastu, kes esitab teaduslikud arvamused, mis on Euroopas toiduohutust puudutavate otsuste aluseks; arvestades, et üldsuse usalduse vähenemine EFSA vastu on murettekitav;

AZ.  arvestades, et praegu EFSA heaks töötavatest riiklikest ekspertidest on umbes kaks kolmandikku pärit vaid kuuest liikmesriigist;

BA.  arvestades, et määruse teise peatüki artikli 4 lõike 1 kohaselt määratakse toimeaine hindamisel esmalt kindlaks, kas II lisa punktides 3.6.2–3.6.4 ja punktis 3.7 esitatud heakskiitmise kriteeriumid (st piirkriteeriumid) on täidetud; arvestades, et üks piirkriteeriumidest puudutab aine klassifitseerimist kantserogeenina (kategooria 1A või 1B) kooskõlas määruse (EÜ) nr 1272/2008 sätetega;

BB.  arvestades, et Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus (IARC) klassifitseeris vastavalt oma nomenklatuurile (mis vastab määruse (EÜ) nr 1272/2008 kategooriale 1B) glüfosaadi inimestele tõenäoliselt kantserogeenseks (grupp 2A); arvestades, et pärast kättesaadava teabe, sealhulgas IARCi hinnangu läbivaatamist jõudsid EFSA ja ECHA, kes on ELi riskijuhtimisotsuste aluseks olevate teaduslike hinnangute andmise eest vastutavad Euroopa ametid, järeldusele, et määruse (EÜ) nr 1272/2008 sätete kohaselt ei ole kantserogeenina klassifitseerimine põhjendatud;

BC.  arvestades, et IARC tegi oma järeldused kooskõlas oma tööpõhimõtetega avaldatud materjalide põhjal, ent EFSA ja ECHA kasutasid lisaks määruse artikli 8 kohaselt oma hindamise alusena taotleja esitatud avaldamata uuringuid ning neil oli lisaks juurdepääs asjaomastele toorandmetele;

BD.  arvestades, et paljud teised maailma (sh Ameerika Ühendriikide, Kanada, Uus-Meremaa, Austraalia ja Jaapani) pädevad asutused on pärast seda teinud uusi glüfosaadi hindamisi ja jõudnud järeldusele, et see ei ole kantserogeenne; arvestades, et glüfosaati vaatab endiselt läbi USA keskkonnaamet, kelle ökoloogilise riski hinnangu kavandis on selgelt öeldud, et on olemas võimalik mõju lindudele, imetajatele ning maismaa- ja veetaimedele;

BE.  arvestades, et EFSA poolt 2017. aastal tehtud nii ELi kui ka IARCi süsteemi kohaselt hinnatud 54 pestitsiidi võrdlus näitab, et 14 juhul oli ELi klassifikatsioon IARCI klassifikatsioonist konservatiivsem (ja seetõttu rangem), 11 juhul (glüfosaat ja 10 muud toimeainet) vähem range ja 29 juhul sama;

BF.  arvestades, et mitu sidusrühma on avaldanud ja avaldavad siiani muret EFSA ja ECHA arvamuste pärast, mis puudutavad nende otsust glüfosaati kantserogeeniks mitte klassifitseerida;

BG.  arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust;

BH.  arvestades, et 2017. aasta oktoobris kuulutas komisjon vastuvõetavaks Euroopa kodanikualgatuse „Keelustada glüfosaat ning kaitsta inimesi ja keskkonda toksiliste pestitsiidide eest“; arvestades, et rohkem kui miljon kodanikku kutsus komisjoni üles esitama liikmesriikidele ettepanekut, et keelustada glüfosaadi kasutamine, reformida pestitsiidide heakskiitmise menetlust ja kehtestada pestitsiidide kasutamisele ELi tasandil kohustuslikud vähendamiseesmärgid;

BI.  arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja California osariigi ülemkohtu hiljutine otsus kohtuasjas Dewayne Johnson vs. Monsanto (kohtuasi nr CGC-16-550128) ja sellele järgnev apellatsioonikaebus on tekitanud muret glüfosaadi hindamise protsessi sõltumatuse ja huvide konfliktide pärast;

Euroopa Komisjonilt toimeainete heakskiidu saamine

BJ.  arvestades, et määruses kehtestatakse komisjonile pooleaastane tähtaeg alates EFSA otsusest kuni määruse eelnõu esitamiseni;

BK.  arvestades, et otsus glüfosaadi heakskiidu uuendamise kohta ei sisaldanud õiguslikult siduvaid riskimaandamismeetmeid liidu tasandil; arvestades, et komisjon otsustas kinnitada heakskiitmise tingimustes konkreetse soovituse, et liikmesriigid peaksid glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahendite lubade andmisel pöörama erilist tähelepanu maismaaselgroogsetele avaldatavale ohule; arvestades, et peaaegu kõigi glüfosaadi kasutusviiside puhul leiti, et on olemas suur risk sihtrühma mittekuuluvatele maismaaselgroogsetele, sealhulgas imetajatele ja lindudele;

BL.  arvestades, et ECHA jõudis järeldusele, et glüfosaat põhjustab tõsiseid silmakahjustusi ja on toksiline veeorganismidele, avaldades pikaajalist mõju;

BM.  arvestades, et ei ole selge, millistel tingimustel on komisjoni ja liikmesriikide arvates keskkonnaoht lubamatu;

BN.  arvestades, et asjaolu, et komisjon kiidab liikmesriikide toetusel heaks toimeaineid, mida EFSA peab keskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele suurt ohtu kujutavaks, on muret tekitav, kuna määruse artikli 4 lõike 3 kohaselt ei tohi taimekaitsevahendil olla keskkonnale lubamatut mõju;

BO.  arvestades, et Euroopa Ombudsman otsustas 18. veebruaril 2016 juhtumis 12/2013/MDC, et kinnitava teabe esitamine ei peaks puudutama taotluse esitamise ajal kehtivaid andmenõudeid terviseohtude hindamise kohta, mille kohta olid saadaval pädevad juhised;

BP.  arvestades, et kinnitavat teavet ei uurita ega hinnata sama rangelt kui algses taotluses esitatud teavet, kuna sellele ei rakendata süstemaatiliselt EFSA vastastikuseid eksperdihinnanguid; arvestades, et Euroopa Ombudsman kutsus oma 2016. aasta otsuses komisjoni üles kaaluma, kas edaspidi peaks kinnitavale teabele süstemaatiliselt rakendatama EFSA vastastikusi eksperdihinnanguid ja kas juhiseid tuleks vastavalt muuta;

BQ.  arvestades, et tuginedes järelaruandele, mille komisjon esitas 2018. aasta veebruaris kümne ombudsmani uurimise raames kontrollitud toimeaine kohta, on kinnitavate andmete menetluse tulemusel jäävad kaks toimeainet – haloksüfop-P ja malatioon –, mille kasutamist oleks muidu piiratud, pikendatud ajaks turule;

BR.  arvestades, et väikese riskiga bioloogiliste pestitsiidide puhul esinevad andmelüngad peamiselt seetõttu, et andmenõuded on ette nähtud keemiliste taimekaitsevahendite jaoks ja on seega sobimatud madala riskitasemega bioloogilistele pestitsiididele;

BS.  arvestades, et hoolimata EFSA toimeainete kohta tehtud järeldustes tuvastatud ohtudest jätab komisjon sageli riskimaandamismeetmed liikmesriikidele, kuigi määruse kohaselt on sellele antud võimalus neid kehtestada ELi tasandil; arvestades, et Euroopa Ombudsman mõistis selle lähenemisviisi hukka oma juhtumi 12/2013/MDC otsuses;

BT.  arvestades, et on asjakohane, et liikmesriigid otsustavad nende olukorrale iseloomulike probleemidega seotud riskijuhtimismeetmete üle;

BU.  arvestades, et madala riskitasemega taimekaitsevahendeid on saadaval vähe; arvestades, et ainult kümme ainet ELi turul kättesaadavast ligikaudu 500st toimeainest on heaks kiidetud madala riskiastmega toimeainena; arvestades, et madala riskitasemega taimekaitsevahendite puudumine muudab integreeritud taimekaitse rakendamise ja arendamise raskemaks; arvestades, et puudumise põhjuseks on pikaldane hindamis-, autoriseerimis- ja registreerimisprotsess;

BV.  arvestades, et tänapäeval võib täiustatud tehnikaid, nagu täppispõllundust ja robootikat kasutada umbrohtude või kahjulike putukate täpseks jälgimiseks ja kõrvaldamiseks varases staadiumis; arvestades, et arenenud tehnikad on Euroopa Liidus ikka veel vähe arenenud ning neile on vaja liidu ja liikmesriikide toetust;

Taimekaitsevahendite lubade saamine liikmesriikidelt

BW.  arvestades, et taimekaitsevahendeid tuleks enne lubade andmist põhjalikult hinnata, tuginedes olemasolevatele teaduslikele ja tehnilistele teadmistele; arvestades, et töötajate ja/või raha vähesus võib taimekaitsevahendite otsuste puhul põhjustada liigset tuginemist toimeainete heakskiitmiseks tehtud hindamisele;

BX.  arvestades, et taimekaitsevahendite heakskiitmise menetluse ja eelkõige riskihindamise andmenõuete puhul tuleks arvestada taimekaitsevahendite tegelikku kasutamist;

BY.  arvestades, et taimekaitsevahenditele lubade andmisel tuleks erilist tähelepanu pöörata nn tundlikele rahvastikurühmadele tekkivale riskile; arvestades, et määruses määratletakse tundlikud rahvastikurühmad isikutena, kes vajavad taimekaitsevahendite ägeda ja kroonilise tervisemõju hindamisel erilist tähelepanu; arvestades, et nende hulka kuuluvad rasedad ja imetavad naised, looted, imikud ja lapsed, vanurid ning töötajad ja elanikud, kellel on pikaajaline tihe kokkupuude pestitsiididega;

BZ.  arvestades, et määruse artiklis 25 nõutakse, et taimekaitseainete ja sünergistide heakskiitmise menetlus oleks sama, mis toimeainete puhul; arvestades, et komisjon ei ole veel ühtki taimekaitseainet ega sünergisti heaks kiitnud;

CA.  arvestades, et määruse artikliga 27 nõutakse, et komisjon lisaks III lisana lubamatute muude koostisainete loendi; arvestades, et komisjon ei ole veel muude koostisainete negatiivset loendit koostanud, kuid on teatanud oma kavatsusest seda teha 2018. aasta lõpuks; arvestades, et selline hilinemine ei ole nende ainete mõju arvestades vastuvõetav; arvestades, et teatud liikmesriigid on koostanud omaenda muude koostisainete negatiivse loendi, kuna liidu tasandil see loend puudub;

CB.  arvestades, et nende ELi loendite puudumine muudab taimekaitsevahendite põhjaliku riskihindamise keerukamaks;

CC.  arvestades, et muret on avaldatud tsoonidesse jagamise süsteemi teemal ja eriti menetluse viivituste suhtes ning taotluste vastastikuse tunnustamise vajaduse tõttu sagedaste täielike või osaliste uute hindamiste suhtes, mida on põhjustanud sama tsooni liikmesriikide hindamismudelite erinevused; arvestades, et liikmesriikide vastastikuse tunnustamise menetluse eesmärk oli lihtsustada menetlusi ja suurendada liikmesriikidevahelist usaldust; arvestades, et vastastikuse tunnustamise menetluse kohaldamist peetakse oluliseks vahendiks töö jaotamise suurendamisel ja tähtaegade järgimise tagamisel, kindlustades samal ajal optimaalse kaitse, ning see on oluline siseturu toimimise seisukohast;

CD.  arvestades, et komisjon töötab taimekaitsevahendite rakendamise haldussüsteemi kallal, mis on tulevikus üldsusele kättesaadav ja hõlbustab vastastikuse tunnustamise süsteemi;

CE.  arvestades, et praegu ei ole ülevaadet kõigi ELis lubatud taimekaitsevahendite kohta, kuna liikmesriikidel ei ole kohustust komisjoni oma otsustest või lubade andmisest teavitada;

CF.  arvestades, et komisjoni määrusega (EÜ) nr 283/2013 nõutakse pikaajalise toksilisuse uuringute tegemist; arvestades, et komisjoni määrusega (EÜ) nr 284/2013 nõutakse praegu toksikoloogiliste uuringute tegemist kasutajate, kõrvalseisjate ja elanike ning töötajate kokkupuute kohta, mitme pikaajalise ja kroonilise toksikoloogilise uuringu tegemist loomade puhul, ning uuringuid mullas, vees ja õhus säilimise ja käitumise kohta, sh lagunemisrada õhus ja edasikandumine õhu kaudu, kuid mitte taimekaitsevahendite pikaajalise toksilisuse kohta;

CG.  arvestades, et liikmesriigid töötavad selle nimel, et koostada asendust vajavaid aineid sisaldavate taimekaitsevahendite võrdlev hindamine; arvestades, et eesmärk on asendada sellised tooted ohutumate taimekaitsevahendite ja mittekeemiliste meetoditega, nagu need, mis on määratletud direktiivis 2009/128/EÜ;

CH.  arvestades, et hiljutised aruanded on toonud esile lindude ja putukate, eelkõige mesilaste ja teiste tolmeldajate bioloogilise mitmekesisuse märkimisväärse vähenemise; arvestades, et viimase 27 aasta jooksul on täheldatud, et kaitsealadel lendavate putukate biomass on vähenenud üle 75 %(29); arvestades, et usutav põhjus võib olla põllumajanduse intensiivistamine (nt pestitsiidide kasutamine, aastaringne maaharimine, väetiste suurem kasutamine ja agronoomiliste meetmete sagedus), mida see analüüs ei hõlmanud; arvestades, et põllumajanduse intensiivistumine on seotud taimede, putukate, lindude ja teiste liikide bioloogilise mitmekesisuse üldise vähenemisega; arvestades, et bioloogiline mitmekesisus ja tugevad ökosüsteemid, eriti mesilased ja muud tolmeldavad putukad, on üliolulised, et tagada tervislik ja jätkusuutlik põllumajandussektor;

CI.  arvestades, et kolme neonikotinoidi (imidaklopriid, klotianidiin ja tiametoksaam) välitingimustes kasutamise keelustamine on kiiduväärne; arvestades, et kõnealuseid keelde ei tohiks artikli 53 põhjendamatute eranditega kahjustada;

CJ.  arvestades, et teisi süsteemseid taimekaitsevahendeid tuleks võimalikult palju piirata, sealhulgas seemnete töötlemiseks, kui need ohustavad inimeste tervist ja keskkonda;

CK.  arvestades, et määruse artikli 53 lõike 2 alusel erakorraliste lubade andmine ja tuvastatud juhtumite arv suureneb ELis; arvestades, et mõni liikmesriik kasutab artiklit 53 oluliselt rohkem kui teised; arvestades, et EFSA hiljutises hinnangus kolme neonikotinoidi erakorraliste lubade andmiste kohta järeldati, et mõnel juhul oli lubade andmine õigusaktidega kehtestatud sätetega kooskõlas, ent mõnel teisel juhul neid tingimusi ei täidetud;

CL.  arvestades, et viivitused lubade andmise menetlustes võivad kaasa tuua ka erakorraliste lubade suurema kasutamise; arvestades, et artikli 53 alusel väiksemale kasutusele tehtavad erandid, mille eesmärk on lahendada muid eriolukordi kui tegelikud hädaolukorrad, ei ole elujõuline ega asjakohane vahend; arvestades, et EFSA peaks uurima asendamise mõju ja mittekeemiliste meetodite kättesaadavust;

CM.  arvestades, et erilist tähelepanu tuleks pöörata väiksema kasutusega taimekaitsevahenditele, sest praegu on ettevõtjatel selliste toodete väljatöötamiseks vähe majanduslikke stiimuleid;

CN.  arvestades, et pärast määruse jõustumist on komisjon kasutanud artikli 53 lõike 2 kohast võimalust EFSA-lt arvamust küsida vaid ühe korra;

Üldised märkused

1.  on seisukohal, et kuigi ELil on üks maailma rangemaid süsteeme, on vaja selle eesmärgi saavutamiseks parandada nii määrust kui ka selle rakendamist;

2.  võtab teadmiseks komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames käimasoleva hindamise määruse kohta;

3.  rõhutab, kui oluline on tagada toimeainete ja taimekaitsevahendite sõltumatu, objektiivne ja läbipaistev teaduslik hindamine;

4.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles eraldama piisavalt ressursse ja asjakohaseid teadmisi toimeainete ja taimekaitsevahendite hindamiseks ning tagama, et hindamine on sõltumatu, objektiivne ja läbipaistev, võttes arvesse praegusi teaduslikke ja tehnikaalaseid teadmisi;

5.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama toimeainete puhul, mis on mutageensed, kantserogeensed või reproduktiivtoksilised või millel on endokriinfunktsiooni kahjustavad omadused, täielik ja ühtlustatud ohupõhiste kasutuselt kõrvaldamise kriteeriumide kohaldamine;

6.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kohaldama oma riskijuhtija rollis ettevaatuspõhimõtet, kui kättesaadava teabe hindamise tulemusena tehakse kindlaks ohtliku tervisemõju võimalus, kuid püsib teaduslik ebakindlus, võttes vastu inimeste tervise kõrgetasemelise kaitse tagamiseks vajalikud ajutised riskijuhtimismeetmed;

7.  nõuab tungivalt, et komisjon teavitaks süstemaatiliselt, kuidas seda põhimõtet on arvesse võetud ja kuidas riskijuhtimise otsus on tehtud;

8.  kiidab heaks teadusnõustamise mehhanismi soovituse, et komisjon peaks aitama kaasa laiemale arutelule ühiskonnas, et jõuda kogu ELis ühisele vaatenurgale toidu keskkonnasäästliku tootmise teemal, sh selle kohta, milline on taimekaitsevahendite roll selles valdkonnas; usub, et need kaalutlused peaks muude tegurite hulgas arvesse võtma toidu kvaliteeti, ohutust, kättesaadavust ja taskukohasust tarbijatele, õiglast tulu põllumajanduslikule tootmisele ja selle pikaajalist jätkusuutlikkust, kliimamuutusi ning inimeste ja loomade tervist ning keskkonda puudutavaid lühi- ja pikaajalisi riske ja kasu, mis on seotud taimekaitsevahendite kasutamise eri viisidega, sh integreeritud taimekaitse ja nende mittekasutamisega;

9.  on seisukohal, et ELi süsteemis tuleks rohkem tähelepanu pöörata taimekaitsevahendite laialdasele kasutamisele ja profülaktilisele kasutamisele, kui see ei ole asjakohane, ning mõjule, mida see avaldab inimeste tervisele, loomade tervisele ja keskkonnale, samuti resistentsuse väljakujunemisele sihtorganismides;

10.  rõhutab direktiivi 2009/128/EÜ täieliku rakendamise tähtsust, arvestades selle seost lubade andmise süsteemiga, eelkõige integreeritud taimekaitse ja põllumajandustootjate piisavat väljaõpet käsitlevaid sätteid selles; juhib tähelepanu, et selle teema kohta täpsema teabe saamiseks võib tutvuda parlamendi käimasoleva tööga;

11.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et toimeainete heakskiitmine ja taimekaitsevahenditele lubade andmine käesoleva määruse alusel ning direktiivi 2009/128/EÜ eesmärk oleksid omavahel sidusad;

12.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kuivatavaid toimeaineid või taimekaitsevahendeid mitte enam heaks kiitma;

13.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles mitte lubama taimekaitsevahendite kasutamist üldsuse või direktiivi 2009/128/EÜ artikli 12 punktis a määratletud tundlike rahvastikurühmade kasutatavatel aladel;

14.  kutsub komisjoni üles võtma vajalikke meetmeid, et tagada pestitsiidide müügistatistika avalikustamine iga toimeaine ja liikmesriigi kohta ning et pestitsiidide kasutamise statistikat parandataks veelgi, et anda täielikku teavet keskkonnariski hindamiseks ning määruse alusel võrdleva hindamise tegemiseks;

15.  nõuab, et loodaks tõhus turustamisjärgse järelevalve süsteem, et seirata süstemaatiliselt taimekaitsevahendite kasutamise tegelikku, sealhulgas pikaajalist mõju inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale; rõhutab, et taimekaitsevahendite turustamisjärgse järelevalve süsteem peaks tagama andmete tulemusliku kogumise ja edastamise kõigi sidusrühmade seas ning andmete läbipaistvuse ja avaliku kättesaadavuse; kutsub EFSAt ja ECHAt üles koostama selles valdkonnas tõhusa turustamisjärgse järelevalve tegemise ühtlustatud suunised;

16.  palub komisjonil arendada välja standarditud ELi-ülene IT-platvorm või andmebaas, et toetada turustamisjärgse järelevalve süsteemi jagamist, ning leiab, et turustamisjärgse järelevalve andmeid ning muid kättesaadavaid järelevalve andmeid tuleks kasutada lubade andmise menetluses;

17.  palub komisjonil kiirendada katseprojekti „Pestitsiidide kasutamise keskkonnaseire meemesilaste uurimise teel“ rakendamist, mis võimaldab muu hulgas hinnata ELi õigusaktide rakendamist seoses pestitsiidide kasutamise ja neile lubade andmisega;

18.  palub komisjonil teha epidemioloogiline uuring taimekaitsevahendite tegeliku mõju kohta inimeste tervisele;

19.  kutsub komisjoni üles arendama edasi ja rakendama meetodeid kemikaalide kombineeritud mõju käsitlemiseks, edendades integreeritud ja kooskõlastatud hindamist kõigis asjaomastes ELi õigusaktides;

20.  kiidab heaks EFSA poolelioleva projekti arengutoksilisuse mõjude uurimiseks, kuid leiab, et see on ebapiisav, kuni lubade andmise menetluses puudub õiguslik kohustus hinnata pestitsiidide toimeainete ja muude koostisosade arengutoksilisuse mõjusid; kutsub seetõttu komisjoni üles hindama võimalusi tagada, et taimekaitsevahendite toimeaineid ja muid koostisosi hinnatakse arengutoksilisuse suhtes, võttes täiel määral arvesse arengutoksilisuse ohu hindamise usaldusväärseid mitteloomseid inimkeskseid mehhaanilisi meetodeid;

21.  peab oluliseks, et liidus arendataks jätkuvalt teadusuuringuid ja innovatsiooni, ning nõuab seetõttu, et programm „Euroopa horisont“, muud liidu rahastamisvahendid ja liikmesriigid pakuksid piisavat rahastamist, et edendada

a)  taimekaitsevahendite inimeste ja loomade tervisele, keskkonnale ja põllumajandustootmisele avalduva mõju sõltumatut uurimist;

b)  taimekaitsevahendite alternatiivide, sealhulgas mittekeemiliste meetodite ja väikese riskiga pestitsiidide uurimist, et tutvustada põllumajandustootjatele säästva põllumajanduse uusi lahendusi, ning agroökoloogilisi ja täppispõllunduse tehnikaid eesmärgiga vähendada välissisendit ja optimeerida kahjuritõrjet sihipäraselt ja keskkonnasäästlikult;

22.  kutsub komisjoni üles kaaluma sellise õigusraamistiku tähtsust, mis soodustab innovatsiooni ja teadusuuringuid, et töötada välja paremaid ja ohutumaid taimekaitsevahendeid ja alternatiive;

23.  tuletab meelde, et ohutu ja tõhusa taimekaitse kättesaadavus on hädavajalik, et võimaldada põllumajandustootjatel ära hoida looduslikult esinevaid toidu kaudu levivaid saasteaineid, nagu kantserogeensed mükotoksiinid, mis ähvardavad meie toidu ohutust;

24.  juhib tähelepanu sellele, et liikmesriikide ja eelkõige Euroopa Liidu äärepoolseimate piirkondade põllukultuurid ning pinnase- ja kliimatingimused on väga erinevad ja spetsiifilised; nõuab, et sellist mitmekesisust võetaks lubade andmise menetlustes arvesse;

25.  kutsub EFSAt ja komisjoni üles parandama riskidest teavitamist, et informeerida üldsust asjakohasel, arusaadaval ja hõlpsasti kättesaadaval viisil; on seisukohal, et tähtis on parandada üldsuse teadlikkust ohust ja riskist ning vastuvõetavatest ja vastuvõetamatutest ohtudest ja riskidest, suurendada teadlikkust jääkide piirnormide väärtuste järgimise tasemest kogu Euroopas ning teavitada kasutajaid võimalikest riskimaandamismeetmetest;

26.  nõuab asendamise, vähendamise ja täiustamise põhimõtte täielikku rakendamist;

27.  nõuab toimeainete, taimekaitseainete, sünergistide, muude koostisainete ja toote koostiste katsetamisel mitteloomsete katsete ja tehnoloogiate kohaldamist ning toimeainete ja taimekaitsevahendite kumulatiivsete ja segamõjude hindamist alati, kui sellised katsed ja tehnoloogiad on kättesaadavad;

28.  nõuab komisjoni määruste (EL) nr 283/2013 ja (EL) nr 284/2013 ajakohastamist alati, kui on olemas valideeritud alternatiivsed katsed ja tehnoloogiad;

29.  palub komisjonil lisada reguleerimisalasse kuuluvasse teadusharusse uute lähenemisviisidega meetodite teaduslikud ja tehnoloogilised arengud, et parandada kohustuslike katsete prognoositavust ning asendada katsetes loomade kasutamine;

30.  kutsub komisjoni üles uurima võimalusi nõuda, et inimeste kohta käivad asjakohased andmed (nt meditsiinitoodete testimise ajal läbiviidud kliiniliste uuringute käigus saadud andmed) esitataks ECHA/EFSA hankemenetluses ettenähtud avatud juurdepääsuga andmebaasidesse, et kasutada inimeste kohta käivaid andmeid loomadega mitteseotud meetodite kinnitamiseks, mis on praegu arendamisel;

31.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama kolmandatest riikidest imporditud põllumajandustoodete tõhus kontroll, et kindlustada Euroopa toidutootmise kõrgetasemeline kaitse ja võrdsed võimalused;

32.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tegema suuremaid jõupingutusi ebaseaduslike taimekaitsevahenditega kauplemise peatamiseks, sest need tooted kahjustavad selle valdkonna liidu õigusaktide eesmärke;

Toimeainete heakskiitmise taotluse esitamine

33.  kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut määruse muutmiseks, et anda talle volitused võtta vastu tööprogramm, mis käsitleb heakskiitmise taotluste jaoks referentliikmesriigi määramist sõltumatu, objektiivse ja läbipaistva hindamise kriteeriumide alusel: eksperditeadmised, ressursid, huvide konflikti puudumine, asjakohasus toote suhtes, tehniline suutlikkus ja suutlikkus saavutada ettenähtud aja jooksul teaduslikult kindlaid ja usaldusväärseid tulemusi, millega kaasneb põhjaliku vastastikuse eksperdihinnangu protsess ja sidusrühmadega konsulteerimine, sarnaselt toimeainete heakskiidu pikendamise süsteemiga;

34.  palub komisjonil suunata uuendamistaotluste hindamine liikmesriigile, mis on erinev liikmeriigist, mis vastutas eelmis(t)e hindamis(t)e eest, eeldusel et tagatakse oskusteabe ja ressursside nõutud tase;

35.  kutsub komisjoni üles tagama, et referentliikmesriigiks saaksid ainult riigid, kes suudavad tagada kvaliteetse hindamise ja kellel on olemas huvide konflikti hindamise tõhusad menetlused;

36.  palub komisjonil EFSA toetusel hinnata asjakohaste referentliikmesriikide pädevate asutustega seotud referentlaboreid, et tagada referentliikmesriigi hindamisaruande projekti oskusteabe sama tase;

37.  palub lisaks liikmesriikidel vastutustundlikult kontrollida hea laboritava tunnistusega laboreid ning komisjonil luua kontrollide jaoks liidu kontrollsüsteemi, mida ta ise juhib;

38.  võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku ELi toidutarneahela riskihindamise läbipaistvuse ja kestlikkuse kohta ning avaldab seega heameelt võimaluse üle praegust olukorda selles suhtes parandada;

39.  peab oluliseks, et taotlejad peaksid kõik tehtavad regulatiivsed uuringud registreerima avalikus registris ning võimaldama perioodi märkuste esitamiseks, mille ajal on sidusrühmadel võimalik esitada olemasolevad andmed, tagamaks et kogu asjakohast teavet võetakse arvesse; rõhutab, et avaliku registri sätted peaksid hõlmama ka nõuet, et heakskiidetud labor peab registreerima uuringu algus- ja lõppkuupäevad, kontrollandmete avaldamine tuleb lisada kontrollide ajaloo registrisse, sealhulgas tehtavate katsete metoodika, järgides samas isikuandmete kaitse nõudeid; leiab, et taotlusega koos võib esitada vaid registreeritud regulatiivseid uuringuid;

40.  rõhutab, et taotlejatelt tuleb nõuda, et nad peaks kõik uuringud, sh toorandmed referentliikmesriigile esitama masinloetaval kujul;

41.  nõuab, et üldsuse juurdepääse eespool nimetatud uuringutele, sh lubade saamise taotlustega seotud kõigile tugiandmetele ja kogu teabele tuleb tagada masinloetaval kujul, et tagada läbipaistvus, võimaldades seega õigeaegset sõltumatut järelevalvet, kaitstes samas isikuandmeid, ja kindlustada, et uuringute tellijad saavad neid kasutada vaid mittekaubanduslikel eesmärkidel, et kaitsta asjakohaseid intellektuaalomandi õigusi;

42.  kutsub komisjoni üles hindama, kas oleks asjakohane enam mitte nõuda, et taotleja esitaks teaduslikud materjalid, mille kohta on koostatud võrdlevad teaduslikud eksperdihinnangud toimeaine ja sellega seotud vormide kohta, ning määrata see ülesanne hoopis referentliikmesriigile, keda abistab EFSA;

43.  rõhutab, et vastastikuste eksperdihinnangutega teaduslikele materjalidele tuleks võimaluse korral anda hindamises samaväärne kaal nagu heal laboritaval põhinevatele uuringutele; leiab, et mõlemat liiki uuringutel on hinnangule põhjendatud panus ning neid tuleks kaaluda vastavalt uuringute suhtelisele kvaliteedile ja nende asjakohasusele seoses läbivaadatava taotlusega;

44.  kutsub komisjoni üles hindama, kas oleks asjakohane enam mitte nõuda, et taotleja hindab andmeid, mis tuleb esitada taotluse osana, vaid määrata see ülesanne hoopis referentliikmesriikidele;

45.  nõuab, et materjalide ülevaatamise praegused eeskirjad hinnataks sõltumatult ümber, et tagada kõigi asjakohaste uuringute arvessevõtmine;

Referentliikmesriikide hindamise projekt

46.  rõhutab, et referentliikmesriigid peaksid rangelt rakendama määruse artiklit 9, et tagada enne taotluste vastuvõetavaks lugemist nende terviklikkus;

47.  rõhutab, et hindamine peaks hõlmama toorainete ning lõpptoote koostistega seotud andmete põhjalikku hindamist vastavalt nende olemasolule hindamise selles etapis; palub referentliikmesriigil hindamisaruande projektis selgelt tõendada, et kõigi uuringute asjakohasust, teaduslikku kvaliteeti ja õigsust on nõuetekohaselt kontrollitud, ning vajaduse korral lisada muid uuringuid, mille lisamist taotleja ei ole vajalikuks pidanud; juhib tähelepanu asjaolule, et kahjulikust toimest teatavad andmed võib kõrvale jätta üksnes siis, kui selleks on teaduslikele tõenditele toetuv põhjendus, näiteks OECD asjaomaste juhenddokumentide nõuetekohane kohaldamine;

48.  palub komisjonil hinnata, kuidas kõige paremini tagada toimeainete hindamine kõige sagedamate kasutusviiside ja kõige sagedamini kasutatavate koostiste, nende annustamise ja asjaomaste kokkupuutestsenaariumide põhjal;

49.  kutsub kõigi hindamiste puhul üles lähtuma kõigi olemasolevate tõendusmaterjalide läbivaatamisest ja tõendite kaalukuse kasutamise täielikust läbipaistvusest;

50.  soovitab, et referentliikmesriik peaks lõikude paljundamist võimalikult palju piirama ning kasutama seda vaid õigustatud ja nõuetekohaselt teatatud juhtudel; rõhutab, et kui hindamise on teinud taotleja, tuleb juhul, kui taotluse toimikust on kasutatud terveid lõike, teha selge eristus asutuse hinnangu ja taotleja hinnangu vahel;

EFSA arvamus hindamisaruannete projektide kohta ja ECHA toimeainete klassifikatsioon

51.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et riskihindamisse oleks lisatud peamised katsed (nt mullaorganismide kohta tehtud ajakohastatud ökotoksikoloogilised katsed, keskkonnas tolmu, tuule, õhu ja vee sisalduse ja jääkide hindamine ning katsed pikaajalise toksilise mõju kohta, eelkõige tundlikele rahvastikurühmadele) ning meetodite ajakohased teaduslikud ja tehnoloogilised muudatused;

52.  palub komisjonil ajakohastada nõuetekohaselt oma ülevaadet ajakohastatud juhenddokumentidest ja katsejuhenditest;

53.  palub komisjonil hõlbustada ja soodustada ühtlustamise protsessi lõpetamist seoses andmenõuete ja meetoditega, eelkõige ökotoksikoloogiat ning keskkonnas säilimist ja käitumist käsitlevate juhiste valdkonnas;

54.  palub komisjonil kehtestada pinnastele ja pinnaveele pestitsiidide jääkide piirnormid, kasutades muu hulgas turustamisjärgse keskkonnajärelevalve süsteemi kaudu kogutud andmeid;

55.  nõuab toiduainetele ja loomasöödale jääkide piirnormide kiiremat ja tõhusamat kehtestamist ning suurema järjepidevuse tagamist jääkide piirnormide hindamisaja ühtlustamise ja heakskiidu või heakskiidu pikendamise vahel;

56.  kutsub üles kasutama turustamisjärgse keskkonnajärelevalve süsteemi kaudu kogutud andmeid prognoositavate keskkonnasisalduste õigsuse hindamiseks keskkonna käitumismudelites;

57.  palub komisjonil teha ettepanek komisjoni määruse (EÜ) nr 284/2013 muutmiseks, et lisada andmenõuded taimekaitsevahendi pikaajalise toksilisuse ja muude kokkupuuteviiside kohta, sh tuule ja vee põhjustatud pinnaseerosiooni teel, kasutades ajakohast modelleerimist;

58.  palub EFSA-l korrapäraselt ajakohastada oma juhenddokumente kooskõlas kõigi asjakohaste valdkondade viimaste arengutega, et võimaldada hinnata toimeainete, koostiste ja segude jääkide lühi- ja pikaajalist mõju vees, pinnases, tuules ja tolmus;

59.  on seisukohal, et juhenddokumendid peaksid andma riskihindajatele piisavalt selgeid juhiseid, et kindlustada kvaliteetne hindamine ning tagada taotlejate jaoks prognoositavus ja järjepidevus;

60.  palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitees viivitamatult vastu kõik menetluses olevad juhised, sh mesilasi käsitlev ajakohastatud juhend, mida EFSA kasutas oma hiljutises kolme neonikotinoidi ülevaates;

61.  palub EFSA-l ajakohastada veelgi mesilasi käsitlevat juhist sõltumatult poolelioleva juhendi vastuvõtmisest, et võtta arvesse muid tolmeldajaliike ning samuti ainete koostoimet ja tehnilist teostatavust;

62.  kiidab heaks kumulatiivsete mõjude katsehindamise ja nõuab, et see viidaks lõpule 2018. aasta lõpuks, nagu plaanitud, ning rakendataks seejärel kiiresti kumulatiivsed riskihindamised lubade andmise menetluse osana; nõuab, et prioriteediks seataks uurimistööd muude kokkupuuteviiside kohta peale närvisüsteemi ja kilpnäärme ning neid kiirendataks;

63.  kutsub EFSAt, komisjoni ja liikmesriike üles kohaldama nn ohutu kokkupuute annuste arvutamisel täiendavat ohutegurit, et käsitleda võimalikku segude toksilisust juhtumite puhul, kus on suur püsiv ebakindlus, mida ei ole võimalik segude lisakatsete abil vähendada;

64.  kutsub EFSAt ja ECHAt üles suurendama nende veebisaitidel oleva teabe kasutajasõbralikkust ning hõlbustama andmekaevet;

65.  kutsub liikmesriike üles tagama, et nad on EFSAs sõltumatute riiklike ekspertide näol nõuetekohaselt esindatud; soovitab liikmesriikidel teha EFSAga konstruktiivselt koostööd;

66.  soovitab, et teaduslikke teadmisi ja suutlikkust tagataks riskihindamisega tegelevate ELi asutuste, liikmesriikide organite, institutsioonide ja ülikoolide uurimisrühmade eksperdivõrgustike toetamise, laiendamise ja tugevdamisega;

67.  soovitab ka teha rahvusvahelistes teadusvõrgustikes koostööd rahvusvaheliste ekspertidega, et toetada teaduslikku arutelu ja teaduslikke andmeid ning tugevdada sellega vastastikuste eksperdihinnangute süsteemi rahvusvahelist koostööd, mis viib rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteetsete tulemusteni;

68.  soovitab EFSA-l avaldada oma arvamusi erialaajakirjades, et tugevdada konstruktiivset arutelu ning ergutada ja julgustada rohkem liikmesriigi eksperte ja teisi teadlasi oma töös osalema;

69.  kutsub üles eraldama EFSA-le ja ECHA-le piisavalt vahendeid, et nad täidaksid oma ülesandeid sõltumatul, objektiivsel ja läbipaistval viisil ning tagada inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kõrgetasemeline kaitse, ning arvestades ka nende ametite oodatavat lisatöökoormust;

70.  rõhutab, et taimekaitsevahendite lubade andmise süsteemi usaldusväärsus sõltub tugevalt üldsuse usaldusest Euroopa ametite vastu; rõhutab, et teadusliku hindamise protsessi läbipaistvus on oluline avalikkuse usalduse alal hoidmiseks; väljendab lisaks heameelt EFSA pidevate jõupingutuste üle süsteemi parandamisel ning tema sõltumatuspõhimõtete kõige viimase ajakohastamise üle 2017. aasta juunis, mille eesmärk oli tagada sõltumatus ja võimalike huvide konfliktide ohjamine;

71.  palub EFSA-l tagada, et kõik hindamises osalevad eksperdid allkirjastavad avalikult kättesaadava huvide deklaratsiooni, ning välistada huvide konfliktiga ekspertide osalemine igas vastastikuse eksperdihinnangu etapis;

72.  nõuab piisavate vahendite eraldamist selleks, et võimaldada maastiku turustamisjärgse keskkonnajärelevalve ja -analüüsi lõplik vormistamine, sh pestitsiidijääkide seiramine pinnases ja tolmus, mille tulemusi tuleb jagada EFSAga;

73.  kutsub EFSAt üles tagama, et tal on vajalikud eksperditeadmised kemikaalivabade meetodite olemasolu ja rakendamise täielikult hindamiseks;

74.  kutsub komisjoni teadusnõustamise mehhanismi üles tegutsema nõudmise korral toimeaineid puudutavate teaduslike vastuolude korral vahendajana;

75.  kutsub komisjoni teadusnõustamise mehhanismi üles algatama glüfosaadi ja sellel põhinevate koostiste kantserogeensust käsitlevate olemasolevate uuringute süstemaatilise läbivaatamise, et hinnata, kas glüfosaadi heakskiitmise läbivaatamine määruse artikli 21 kohaselt oleks põhjendatud;

Euroopa Komisjonilt toimeainete heakskiidu saamine

76.  avaldab sügavat kahetsust liikmesriikide ja komisjoni arvukate viivituste pärast enne ja pärast EFSA vastastikust eksperdihinnangut, eelkõige viivitusi hindamiskriteeriumidele vastavate ainete hindamisel, ning nõuab tungivalt, et referentliikmesriigid ja komisjon järgiksid määruses kehtestatud tähtaegu;

77.  rõhutab vajadust tagada poliitiline vastutus rakendusaktide vastuvõtmise eest, kasutades komiteemenetlust; väljendab muret läbipaistvuse puudumise pärast alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitees; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama menetluste üldist läbipaistvust, sh komiteemenetluste arutelude ja vastavate seisukohtade üksikasjalike protokollide esitamisega, selgitades ja põhjendades eelkõige alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee otsuseid ning avalikustades liikmesriikide antud hääled;

78.  palub komisjonil ja liikmesriikidel toetada sõltumatuse poliitikat ning tagada, et alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee liikmetel puuduvad huvide konfliktid;

79.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rangelt kohaldama määruse artiklit 4 ja võtma vastu selged teaduslikult põhjendatud kriteeriumid selle kohta, mis kujutab endast lubamatut mõju keskkonnale, võttes arvesse tegelikku kokkupuudet (äge ja krooniline) mitme taimekaitsevahendiga;

80.  palub komisjonil piirata kinnitavat andmemenetlust rangelt selle eesmärgiga, nagu on sätestatud määruse artikli 6 punktis f, s.t juhtudega, kui kehtestatakse uued nõuded hindamisprotsessi käigus või uute või tehniliste teadmiste tulemusena; on seisukohal, et rahvatervise ja keskkonna kaitsmine peab olema kõige tähtsam, samal ajal tuleb taotlejatele tagada lubade andmise usaldusväärsed tähtajad; rõhutab, et täielikud toimikud on toimeainete heakskiitmiseks vältimatult vajalikud; väljendab kahetsust selle üle, et kinnitavate andmete abil erandi tegemise menetlus on viinud selleni, et vähemalt kaks toimeainet, mille kasutamist oleks muidu piiratud, jäävad turule pikendatud ajavahemikuks;

81.  palub komisjonil muuta asjakohast juhist, nii et kinnitavate andmete kohta tehtaks süstemaatiliselt EFSA eksperdihinnang, nagu seda tehakse taotluse algsete andmete kohta;

82.  palub komisjonil lisada toimeainete lubamise menetlusse õiguslikult siduvad riskimaandamismeetmed, et tegeleda taimekaitsevahendite teadaolevate ohtudega, toetades samas liikmesriike nende riigile omase olukorra jaoks kohaste riskimaandamismeetmete kindlakstegemisel, võttes arvesse nende territooriumil valitsevaid agronoomilisi, kliima- ja keskkonnatingimusi;

83.  kutsub samuti komisjoni üles tagama, et turustamisjärgse järelevalve käigus hinnatakse rakendatud leevendusmeetmete tulemuslikkust ja tõhusust;

84.  palub komisjonil tagada määruse artikli 25 täielik rakendamine, nii et taimekaitseaineid ja sünergiste tohiks kasutada vaid pärast nende heakskiitmist; rõhutab, et taimekaitseainete ja sünergistide heakskiitmise andmenõuded peaks olema samad, mis toimeainete puhul, ning kutsub üles võtma vastu määruse artikli 25 lõike 3 kohast rakendusakti;

85.  palub komisjonil koostada 2018. aasta lõpuks määruse artikli 27 põhjal esimese muude koostisainete negatiivse loendi koos kriteeriumide ja menetlustega nende edasiseks tuvastamiseks; palub sel eesmärgil integreerida kemikaalimääruse REACH, CLP-määruse ja biotsiidide määruse kohased andmed ning liikmesriikide poolt muude koostisainete negatiivse loendi koostamisel kogutud andmed;

86.  kutsub komisjoni üles esitama kooskõlas parlamendi 15. veebruari 2017. aasta resolutsiooniga madala riskiastmega bioloogiliste pestitsiidide kohta ja parlamendi 13. septembri 2018. aasta resolutsiooniga määruse rakendamise kohta konkreetse õigusakti ettepaneku määruse muutmiseks väljaspool käimasolevat õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi menetlus, et võimaldada ranget kvaliteetset kiirhindamist, autoriseerimist ja registreerimist;

87.  kutsub komisjoni üles suurendama läbipaistvust, luues veebisaidi, kus on esitatud iga toimeaine heakskiitmise ajakava ja etapid, tuues esile referentliikmesriigi, EFSA ja ECHA otsused, alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee otsused litsentsi kestuse ja muud olulised andmed;

Taimekaitsevahendite lubade saamine liikmesriikidelt

88.  palub komisjonil teha põhjalik hindamine tsoonisüsteemi kohta, et hinnata, kuidas parimal viisil tagada taimekaitsevahendite nõuetekohane ühtlustatud teaduslik hindamine, tagades samas liikmesriikide vastutuse nende lubamise, piiramise või tagasilükkamise eest, ning vaadata läbi loa andmisest keeldumise piirangud;

89.  leiab, et vastastikuse tunnustamise menetlus on eluliselt tähtis töökoormuse jagamiseks ja tähtaegadest kinnipidamise ergutamiseks; väljendab kahetsust vastastikuse tunnustamise põhimõttega seotud rakendamisprobleemide pärast; kutsub komisjoni üles tegema koostööd liikmesriikidega, et parandada tsoonisüsteemi toimimist; rõhutab, et kehtivate õigusaktide täieliku rakendamise eesmärk on vältida tööde kattumist ja teha uued ained põllumajandusettevõtjatele kättesaadavaks ilma asjatute viivitusteta;

90.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid järgiksid määruses sätestatud tähtaegu ja vastastikust tunnustamist käsitlevaid sätteid;

91.  palub EFSA-l koostada taimekaitsevahendite hindamise ühtlustatud juhised ning komisjonil need seejärel vastu võtta;

92.  palub liikmesriikidel tagada, et kõigile taimekaitsevahenditele tehakse nõuetekohased hindamised, sh kokkupuutestsenaariumid, taimekaitsevahendi kohta saadud teabe põhjal, ning leiab, et taimekaitsevahendite kohta kogutud andmete ekstrapoleerimist ei tohiks teha toimeainete kohta saadud andmetest, välja arvatud juhtudel, kus see on teaduslikult põhjendatud ja turustamisjärgse järelevalve abil usaldusväärseks loetud;

93.  kutsub komisjoni üles esitama Euroopa Parlamendile kahe aasta jooksul üksikasjaliku aruande taimekaitsevahendite riskihindamise ja riskijuhtimise riiklike tavade kohta;

94.  kutsub liikmesriike üles tagama, et kõik taimekaitsevahendite lubamist käsitlevad otsused põhinevad tundlike rahvastikurühmade tegeliku, nii ägeda kui ka kroonilise kokkupuute nõuetekohasel riskihindamisel ning et vastavaid EFSA juhiseid vastavalt muudetakse;

95.  rõhutab, et taotlejatelt tuleb nõuda, et kõik uuringud, sh toorandmed, esitataks taotlust loa andmiseks uurivale liikmesriigile masinloetaval kujul;

96.  nõuab, et üldsuse juurdepääse eespool nimetatud uuringutele, sh lubade saamise taotlustega seotud kõigile tugiandmetele ja kogu teabele tuleb tagada masinloetaval kujul, et tagada läbipaistvus, võimaldades seega õigeaegset sõltumatut järelevalvet, kaitstes samas isikuandmeid, ja kindlustada, et uuringute tellijad saavad neid kasutada vaid mittekaubanduslikel eesmärkidel, et kaitsta asjakohaseid intellektuaalomandi õigusi;

97.  kutsub komisjoni üles hindama, kas oleks asjakohane teha EFSA vastutavaks taimekaitsevahendite riskihindamise eest, olles samas seisukohal, et tegelik otsus taimekaitsevahendite lubamise kohta peaks tehtama riigi tasandil, et võtta arvesse riigi olukorda;

98.  soovitab tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid tõhusust tsoonisisese ja tsoonidevahelise kooskõlastamise teel, et paremini jagada töökoormust ja kasutada parimal viisil iga liikmesriigi ressursse ning lubada määruse artikli 53 erandeid ainult siis, kui olemasolevad nõuded on rangelt täidetud;

99.  on seisukohal, et tsoonidevahelise vastastikuse tunnustamise süsteemi tuleb parandada;

100.  kutsub liikmesriike üles rakendama paremini lubade andmise menetlusi riigi tasandil, et piirata määruse artikli 53 alusel tehtud erandeid ja laiendusi tegelike hädaolukordadega; palub liikmesriikidel rakendada rangelt määruse artiklit 53, võtta vastu ja uurida vaid terviklikke eranditaotlusi ning esitada komisjonile ja teistele liikmesriikidele erandite kohta vaid terviklikke teatisi;

101.  palub komisjonil kasutada täielikult artikli 53 lõigete 2 ja 3 kohaseid kontrolliõigusi, et piirata artikli 53 kohaselt lubatud erandeid ja laiendusi vaid põhjendatud eriolukordadega;

102.  kutsub liikmesriike üles tagama, et enne mis tahes erakorralise loa andmist vastavalt artiklile 53 viiakse asjaomaste sidusrühmadega läbi avalik konsultatsioon, tekitamata erakorraliste lubade andmisel tarbetuid viivitusi ja tagades, et kõiki asjaomaseid sidusrühmi teavitatakse õigeaegselt sellest, kas erakorraline luba antakse või selle andmisest keeldutakse;

103.  palub liikmesriikidel avaldada täidetud taotlusvormid, mille nad saavad artikli 53 kohase erakorralise loa saamise eesmärgil, ükskõik kas luba antakse ja või mitte;

104.  palub komisjonil viia lõpule meetodite väljatöötamine, millega oleks võimalik kindlaks teha, millal ja kas üldse teatavaid erandeid tuleks kohaldada, eriti selle osas, mis puudutab „väheolulist kokkupuudet“ või „tõsist ohtu taimetervisele“;

105.  kutsub liikmesriike üles üksteist, komisjoni ja üldsust teavitama taimekaitsevahendite lubade andmisest ja nende tagasivõtmisest ning leevendusmeetmetest, et tagada ELi-ülene ülevaade turul olevatest taimekaitsevahenditest ja nendega seotud riskijuhtimisest;

106.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parandama teabevahetust ohutumate taimekaitsevahendite kohta, mis võiksid asendada asendust vajavaid aineid sisaldavaid taimekaitsevahendeid, et aidata kaasa taimekaitsevahendite võrdlevale hindamisele;

107.  märgib, et uuringud vase kasutamise kohta valdkondades, kus seda kasutatakse pikaajalise tava kohaselt, näitavad mõju mulla mikrobioloogiale; on nõus, et vaske tuleks vaadelda kui taimekaitsevahendina kasutatavat üleminekumaterjali ja et selle kasutamine tuleks järk-järgult lõpetada niipea, kui paremad alternatiivid muutuvad kättesaadavaks;

108.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama taimekaitsevahendite säästvate ja ökoloogiliste alternatiivide, integreeritud taimekaitse meetmete ning madala riskitasemega pestitsiide väljatöötamist ja kasutamist kui olulist meedet taimekaitse kahjuliku mõju vähendamiseks; tunnistab, et nende toodete kohta on vaja teha rohkem uurimis- ja arendustööd; kutsub seetõttu komisjoni üles hindama võimalusi, kuidas ergutada selles valdkonnas innovatsiooni;

109.  kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut määruse muutmiseks nii, et madala riskitasemega taimekaitsevahendite kasutamine, kuid ka turule laskmine, muudetaks ettevõtjate jaoks menetlustasandil lihtsamaks; on seisukohal, et selgitusi on vaja eelkõige põhiainete turule laskmise kohta;

110.  nõuab VKEde sektori taimekaitsevahendite tootjate jaoks läbipaistvat ja õiglast juurdepääsu toimeainetele;

111.  kutsub komisjoni üles analüüsima taimekaitsevahendite ja biotsiidide lubamist ja nendega kauplemist reguleerivate kehtivate õigusaktide nõuete mõju VKEdest tootjatele kättesaadavate tööjõuressursside ja majandusliku suutlikkuse seisukohast ning alati, kui olemasolevates õigusaktides tehakse muudatusi; rõhutab, et selliste analüüside tulemused tuleb teha kättesaadavaks avalikuks konsulteerimiseks;

112.  kutsub üles kasutama üheselt terminit „vähe levinud või väikese kasvupinnaga kultuuridel kasutamine“, et aidata kaasa võrdsete tingimuste loomisele, ning soovitab luua peamiste põllumajanduskultuuride ühtse ELi loendi;

113.  kutsub komisjoni, EFSAt ja liikmesriike üles tagama, et kõik asjaomased sidusrühmad, sealhulgas üldsus, oleksid kõikidesse pestitsiididega seotud sidusrühmade tegevustesse kaasatud, nagu on sätestatud direktiivis 2003/35/EÜ ja Århusi konventsioonis;

114.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et määruses sätestatud mittekeemiliste meetodite eelistamise nõudeid rakendatakse nõuetekohaselt;

°

°  °

115.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0022.

(2)

Kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsusega nr 1386/2013/EL, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 171).

(3)

ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(4)

ELT L 70, 16.3.2005, lk 1.

(5)

ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.

(6)

ELT L 156, 25.6.2003, lk 17.

(7)

ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(8)

ELT L 155, 11.6.2011, lk 127.

(9)

ELT L 93, 3.4.2013, lk 1.

(10)

ELT L 93, 3.4.2013, lk 85.

(11)

ELT L 173, 30.6.2016, lk 52.

(12)

ELT L 208, 2.8.2016, lk 1.

(13)

ELT L 333, 15.12.2017, lk 10.

(14)

ELT C 58, 15.2.2018, lk 102.

(15)

ELT C 346, 27.9.2018, lk 117.

(16)

ELT C 252, 18.7.2018, lk 184.

(17)

ELT C 86, 6.3.2018, lk 62.

(18)

ELT C 86, 6.3.2018, lk 51.

(19)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0356.

(20)

Euroopa Kohtu (viies koda) 23. novembri 2016. aasta otsus kohtuasjas C-442/14: Bayer CropScience SA-NV, Stichting De Bijenstichting vs. College voor de toelating van gewasbeschermingsmiddelen en biociden, ECLI:EU:C:2016:890.

(21)

EFSA Journal 2015;13(11):4302.

(22)

EFSA Journal 2017;15(9):4979.

(23)

https://ec.europa.eu/research/sam/pdf/sam_ppp_report.pdf

(24)

ELT L 276, 20.10.2010, lk 33.

(25)

Komisjoni ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus toidutarneahela ELi tasandi riskihindamise läbipaistvuse ja kestlikkuse kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 178/2002 (üldiste toidualaste õigusnormide kohta), direktiivi 2001/18/EÜ (geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta), määrust (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta), määrust (EÜ) nr 1831/2003 (söödalisandite kohta), määrust (EÜ) nr 2065/2003 (suitsutuspreparaatide kohta), määrust (EÜ) nr 1935/2004 (toiduga kokkupuutuvate materjalide kohta), määrust (EÜ) nr 1331/2008 (toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtse menetluse kohta), määrust (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite kohta) ja määrust (EL) 2015/2283 (uuendtoidu kohta).

(26)

Vt kohtuasi T-235/15: Pari Pharma GmbH vs. Euroopa Ravimiamet; vt ka kohtuasi T-729/15: MSD Animal Health Innovation GmbH ja Intervet International BV vs. Euroopa Ravimiamet ning kohtuasi T-718/15: PTC Therapeutics International Ltd vs. Euroopa Ravimiamet.

(27)

ELT C 95, 3.4.2013, lk 1.

(28)

https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/5348

(29)

Vt Hallmann, C.A., Sorg, M., Jongejans, E., Siepel, H., Hofland, N., Schwan, H., et al. (2017) „More than 75 percent decline over 27 years in total flying insect biomass in protected areas“ (Enam kui 75-protsendiline lendavate putukate üldbiomassi vähenemine kaitsealadel viimase 27 aasta jooksul). PLoS ONE 12(10): e0185809. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0185809


SELETUSKIRI

1. Erikomisjon ja selle mandaat

Üheksa aastat pärast taimekaitsevahendite määruse (määrus (EÜ) nr 1107/2009) vastuvõtmist ja pärast taimekaitsevahendites kasutatava toimeaine glüfosaadi heakskiidu uuendamist puudutavat poleemikat võttis Euroopa Parlament 6. veebruaril 2018. aastal vastu otsuse pestitsiididele lubade andmise ELi menetlust käsitleva erikomisjoni (edaspidi „pestitsiidide erikomisjon“) moodustamise, vastutusalade, liikmete arvu ja ametiaja kohta.

Pestitsiidide erikomisjoni mandaat on parlamendi 6. veebruari 2018. aasta otsuse kohaselt uurida pestitsiididele lubade andmise ELi menetlust tervikuna. Eelkõige teeb pestitsiidide erikomisjon järgmist:

–  analüüsib ja hindab pestitsiidide jaoks liidus lubade andmise menetlust, sealhulgas kasutatud metoodikat ja selle teaduslikku kvaliteeti, menetluse sõltumatust tööstusest ning otsuste tegemise protsessi ja selle tulemuste läbipaistvust;

–  analüüsib ja hindab tõendite põhjal võimalikke puudusi glüfosaadi ja teiste taoliste toimeainete heakskiitmise teaduslikul hindamisel või heakskiitmise uuendamisel asjaomaste ELi asutuste poolt ning vastavate kehtivate liidu eeskirjade, suuniste ja tegevusjuhendite järgimist nende asutuste poolt;

–  analüüsib ja hindab eelkõige seda, kas komisjon on glüfosaadi heakskiitmise tingimuste ja glüfosaadi heakskiitmise uuendamise kohta otsuseid tehes toiminud kooskõlas määruse (EÜ) nr 1107/2009 sätetega;

–  analüüsib ja hindab võimalikke huvide konflikte kõigil heakskiitmismenetluse tasanditel, sealhulgas referentliikmesriigi riiklike asutuste tasandil, kes vastutavad määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt koostatud hindamisaruande eest;

–  analüüsib ja hindab, kas ELi asutused, kes vastutavad toimeainete hindamise ja klassifitseerimise eest, on oma kohustuste täitmiseks piisava töötajaskonnaga varustatud ja piisavalt rahastatud; analüüsib ja hindab võimalust tellida ja/või korraldada sõltumatuid uuringuid ja katseid, samuti analüüsida ja hinnata nende rahastamist;

–  esitab mis tahes soovitusi, mida ta pestitsiididele lubade andmise ELi menetlusega seoses vajalikuks peab, et saavutada nii inimeste ja loomade tervise kui ka keskkonna kõrgetasemeline kaitse; teeb sel eesmärgil visiite ja korraldab kuulamisi nii koos ELi institutsioonide ja asjaomaste asutuste kui ka rahvusvaheliste ja riiklike institutsioonide, vabaühenduste ja erasektori organitega;

30 liikmest koosnev erikomisjon (vt täielikku nimekirja III lisas) peab esitama parlamendile lõpliku aruande faktid ja soovitused tehtavate meetmete kohta üheksa kuu jooksul pärast selle töö alustamist (s.t 12. detsembriks 2018).

2. Töömeetodid  

Pestitsiidide erikomisjon asutati 12. märtsil 2018. Selle esimeheks nimetati Eric Andrieu (S&D, FR), samuti määrati kolm aseesimeest (1. aseesimees: Bolesław Piecha (ECR, PL), 2. aseesimees: Frédérique Ries (ALDE, BE) ja 3. aseesimees: Kateřina Konečná (GUE/NGL, CZ)). Kaasraportöörideks nimetati Norbert Lins (PPE, DE) ja Bart Staes (Verts/ALE, BE).

Komisjon koostas aruandeks vajalike tõendite kogumise ja soovituste andmise eesmärgil töökava, mis koosnes kahest arvamuste vahetusest, kuuest avalikust arutelust, kolmest teabehankimisülesandest ja videokonverentsist(1). Peale selle tellis erikomisjon infotunni ja uuringu.

Arvamuste vahetuste ja avalike arutelude jooksul kohtus erikomisjon 34 eksperdiga (nende loendi leiate lisast). Neli esimest avalikku arutelu olid pühendatud taimekaitsevahenditele lubade andmise ELi menetlusele (st toimeaine heakskiitmise taotlus ja hindamisaruande projekt; EFSA arvamus hindamisaruannete projektide kohta ja ECHA toimeainete klassifikatsioon; Euroopa Komisjonilt toimeainete heakskiidu saamine; taimekaitsevahendite lubade saamine liikmesriikidelt), kaks viimast avalikku arutelu keskendusid teiste OECD riikide lubade andmise korraldustele, taimekaitsevahendite keskkonnamõjudele ning sidusrühmade soovitustele ELi praeguste eeskirjade kohta. Koostatud on kõigi arutelude sõnasõnalised protokollid. Selleks, et liikmesriigid saaks aruteludeks valmistuda, saadeti kutsutud ekspertidele enne arutelu kirjalikud küsimused ja oodati neilt enne kohtumist vastuseid. Vajaduse korral küsiti pärast arutelu jätkuküsimusi. Ekspertide sõnasõnalised aruanded ja kirjalikud vastused on saadaval pestitsiidide erikomisjoni veebisaidil.

Toimus kolm teabekogumismissiooni:

–  Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) Parmas (7.–8. mail 2018),

–  Euroopa Liidu vähe levinud või väikese kasvupinnaga kultuuridel kasutamise kooskõlastamise fond (MUCF) Pariisis ja puuvilja katsepõldude keskus La Morinière Fruit Experimentation Station Saint-Épainis (5.–6. juulil 2018) ning

–  Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus (IARC) Lyonis ja riikliku põllumajandusuuringute keskuse (INRA) Domaine d’Époisses (Bretenière) Dijonis (18.–20. september 2018).

Missiooni aruanded on kättesaadavad pestitsiidide erikomisjoni veebisaidil.

Tasub märkida, et aruande koostamisel on arvesse võetud ka parlamendi uuringuteenistuste peadirektoraadi korraldatud (seoses keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni rakendamisaruandega, mis käsitles määrust (EÜ) nr 1107/2009) ja aprillis 2018 avaldatud Euroopa rakendamishinnangut(2).

3. Raporti ülesehitus

Aruteludega kooskõlas on aruanne struktureeritud taimekaitsevahenditele lubade andmise ELi menetluse eri etappide kohaselt (sellel on alapeatükid „Toimeainete heakskiitmise taotlemine“; „EFSA arvamus hindamisaruande projekti kohta ja ECHA toimeainete klassifikatsioon“; „Euroopa Komisjonilt toimeainete heakskiidu saamine“; ja „Taimekaitsevahendite lubade saamine liikmesriikidelt“). Samuti hõlmab raport üldisi tähelepanekuid. Kui põhjendused sisaldavad fakte, mis põhinevad tõenditel, mida erikomisjon oma mandaadi jooksul on kogunud, sisaldavad lõiked neist tulenevaid soovitusi ja üleskutseid.

Euroopa Komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames määruse (EÜ) nr 1107/2009 ja määruse (EÜ) nr 396/2005 (taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide kohta) pooleliolevaks hindamiseks, mis lõpetatakse arvatavasti 2019. aasta esimesel poolel), on pestitsiidide erikomisjoni soovitused vajalikud ja hindamisele kaasaaitamiseks ajakohased.

Pestitsiidide erikomisjoni soovitused käivitavad eeldatavasti palju algatusi, mis on suunatud selles aruandes tuvastatud taimekaitsevahenditele lubade andmise ELi menetluse puudujääkide lahendamiseks, sh ELi praeguse õigusraamistiku (eriti määrus (EÜ) nr 1107/2009, kuid ka sellega seotud rakendusmäärused ja juhised) parandamine ja rakendamine.

Määruse (EÜ) nr 178/2002 (üldiste toidualaste õigusnormide kohta ja millega muudetakse paljusid muid õigusakte sh määrust (EÜ) nr 1107/2009) ettenähtud muutmine, et parandada toidutarneahela riskihindamise läbipaistvust ja kestlikkust, mis esitati aprillis 2018 (COM(2018)0179)) ja mille kohta käivad veel läbirääkimised, parandab arvatavasti ka teaduslike hindamiste läbipaistvust ning EFSA hinnatud teadusuuringute kvaliteeti ja sõltumatust.

4. Ülevaade pestitsiididele lubade andmise ELi süsteemi kohta:

Taimekaitset käsitlev ulatuslik ELi õigusakt võeti esmalt vastu 1990ndate alguses (nõukogu direktiiv 91/414/EMÜ), ent taimekaitsevahendite müüki, kasutamist ja kontrollimist(3) reguleerib praegu määrus (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite määrus).

Taimekaitsevahendite määrusega kehtestatakse kaheetapiline menetlus, kus toimeainete(4) lube antakse ELi tasandil ja taimekaitsevahendite lube riiklikul tasandil. See eristab rangelt riskihindamise ja riskijuhtimise. Erinevalt oma eelkäijast toetub taimekaitsevahendite määrus osalt ohu tuvastamise põhimõttele (ohul põhinev lähenemisviis)(5) ja ettevaatuspõhimõttele(6).

Toimeaine heakskiitmise menetlus algab taimekaitsevahendi või kemikaaliettevõtte esitatud taotlusest 28st liikmesriigist ühe pädevale asutusele ning valitud liikmesriigist saab selle konkreetse aine referentliikmesriik. Uute toimeainete puhul saab taotleja referentliikmesriigi vabalt valida (see liikmesriik ei tohi olla sama kui toimeainete heakskiidu pikendamise referentliikmesriik ja kaasreferentliikmesriik, mille Euroopa Komisjon määrab konkreetsete kriteeriumide alusel).

Kui liikmesriigi pädev asutus (referentliikmesriik) saab taotlejalt toimiku, alustab see taotluse hindamist, hinnates selle vastuvõetavust (st selle terviklikkust andmenõuete, vormingute jne juhiste kohaselt ning eriti seda, kas taotleja esitas kõik nõutud katsed ja uuringuaruanded) ja sellega seotud ohte. Pärast toimiku vastuvõtmist teeb referentliikmesriik esialgse teadusliku hindamise ja koostab hindamisaruande projekti(7).

Seejärel esitatakse hindamisaruande projekt EFSA-le, mis teeb vastastikuse eksperdihindamise. Vastastikune eksperdihindamine algab avaliku arutelu käivitamisest (millesse kaasatakse üldsus, liikmesriigid ja taotleja). Seejärel hinnatakse kogutud märkusi ning hindamisaruande projekt kas kinnitatakse või seda täiendatakse. Menetluse lõpus võtab EFSA vastu otsuse, kas toimeaine vastab heakskiitmise kriteeriumitele (mis on kehtestatud taimekaitsevahendite määruse artikliga 4).

EFSA otsuse põhjal teeb riskijuhtimise eest vastutav Euroopa Komisjon ettepaneku, kas toimeaine heaks kiita või mitte (rakendusmääruse eelnõu). Kõigi ELi liikmesriikide esindajatest koosnev regulatiivkomitee (alaline taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee) hääletab seejärel rakendusmääruse eelnõu üle. Määruse eelnõus tuleb määratleda, kas hindamisel olev toimeaine suudab eeldatavasti heakskiitmise kriteeriume täita, ning esitama toimeaine heakskiitmise puhuks kasutustingimused (st liikmesriik peab taimekaitsevahendite hilisema lubamise korral pöörama tähelepanu konkreetsetele riskimaandamismeetmetele). Pärast seda, kui alaline komitee on arvamuse(8) edastanud, võtab komisjon vastu ja avaldab määruse, millega kiidetakse see toimeaine heaks või lükatakse heakskiitmine tagasi(9).

Kui toimeaine on ELi tasandil heaks kiidetud, tuleb liikmesriigile esitada taotlus loa saamiseks konkreetsete taimekaitsevahendite jaoks, mis toimeaineid sisaldavad.

Loa saamiseks peab taimekaitsevahend rahuldama paljusid kriteeriume, sh et selle toimeained oleks heaks kiidetud. Taimekaitsevahendite lubasid haldavad ELis kolm võrreldavate põllumajanduslike, taimetervise- ja keskkonnalaste tingimustega tsooni (tsoon A – põhi, tsoon B – keskosa, tsoon C – lõuna). Lubade saamise taotlused esitatakse liimesriigile, mis tegutseb tsooni referendina ning hindab tsooni kohta esitatud taotlust. Riiklikud lubade andmise otsused tehakse peamiseks selle hindamise tulemuste (vastastikune tunnustamine) põhjal.

Mõnel juhul võib liikmesriik aga otsustada luba mitte anda või tunnustada (näiteks kui see on seisukohal, et kõnealune toode kujutab endast lubamatut riski inimeste või loomade tervisele või keskkonnale). Teatud tingimustel lubatakse liikmesriikidel ajutisi lube (erandid) anda ka taimekaitsevahenditele, mis sisaldavad kas heaks kiitmata toimeaineid või oluliselt piiratud kasutusega heakskiidetud toimeaineid (taimekaitsevahendite määruse artikli 53 kohased erakorralised load).

Taotluse hinnangu esitab liikmesriik ühe aasta jooksul ning sellele järgneb otsus, kas luba anda või tagasi lükata.

I LISA. Kuulamistel osalenud eksperdid

 

Kuupäev

 

 

Sündmus

 

Üldteema

 

Eksperdid

 

 

Neljapäev, 12. aprill 2018

kell 14.00–17.30

 

 

Pestitsiidide erikomisjoni esimene koosolek

(Arvamuste vahetus)

 

 

Pestitsiididele lubade andmise menetluse üldine ülevaade

 

 

Euroopa Komisjon:

 

– Sabine Jülicher, direktor (direktoraat E, tervise ja toiduohutuse peadirektoraat)

 

– Klaus Berend (üksuse juhataja / pestitsiidid ja biotsiidid, tervise ja toiduohutuse peadirektoraat)

 

EFSA:

 

– Bernhard URL (tegevdirektor/EFSA)

 

– Jose Tarazona (üksuse juhataja / pestitsiidid)

 

 

 

Neljapäev, 26. aprill 2018

kell 14.00–17.30

 

 

 

Pestitsiidide erikomisjoni teine koosolek

(Arvamuste vahetus)

 

Pestitsiididele lubade andmise ELi menetlus

 

 

Prantsuse toidu, keskkonna ja töö sanitaarohutuse riiklik amet (ANSES):

 

– Françoise Weber

 

Rootsi kemikaaliamet (KEMI):

 

– Katarina Lundberg

 

UK Health and Safety Executive (Üendkuningriigi tervise- ja ohutusamet (HSE)):

 

– Elizabeth Clayton

 

 

 

Esmaspäev, 7. mai kuni teisipäev, 8. mai 2018

 

 

Tööreis EFSAsse Parmas

 

 

 

 

 

 

Teisipäev, 15. mai 2018 kell 15.00–18.30

 

 

 

 

Pestitsiidide erikomisjoni kolmas koosolek (kuulamine)

 

Toimeainete heakskiitmise taotluse esitamine ja esialgsed hindamisaruanded

 

 

European Crop Protection Association (Euroopa Taimekaitse Assotsiatsioon (ECPA)):

 

– Jean-Philippe Azoulay

(peadirektor)

 

Bundesinstitut für Risikobewertung (BfR, (Saksamaa föderaalne riskihindamise instituut):

 

– Andreas Hensel (president)

 

Global 2000:

 

– Helmut Burtscher

 

Julius Kühn-Institut (JKI, Saksamaa kasvatatavate taimede föderaalne uurimiskeskus):

 

– Georg Backhaus (president)

 

 

Neljapäev, 7. juuni 2018

kell 14.00–17.30

 

 

 

 

Pestitsiidide erikomisjoni neljas koosolek

(Kuulamine)

 

EFSA arvamus hindamisaruannete projektide kohta ja ECHA toimeainete klassifikatsioon

 

 

EFSA:

 

– Bernhard Url (tegevdirektor)

 

– Jose Tarazona (üksuse juhataja / pestitsiidid)

 

ECHA:

 

– Björn Hansen (tegevdirektor)

 

– Jack de Bruijn (riskijuhtimise eest vastutav direktor)

 

– Ari Karjalainen (vanemekspert)

 

Teadusnõustamise mehhanismi kõrgetasemeline töörühm:

 

– Paul Nurse (teadusuuringute peanõunike rühma liige)

 

Erakonsultant:

– Christopher J. Portier

 

 

 

Teisipäev, 19. juuni 2018

kell 15.00–18.30

 

Pestitsiidide erikomisjoni viies koosolek

(Kuulamine)

 

Esimene osa: 2018. aasta aprilli üldisi toidualaseid õigusnorme käsitleva ettepaneku tutvustamine

 

 

Teine osa: Toimeaine heakskiitmise teemaline ümarlaud

 

 

 

Euroopa Komisjon, tervise ja toiduohutuse peadirektoraat:

 

– Vytenis Andriukaitis, volinik

 

– Sabine Jülicher (toidu- ja söödaohutuse, innovatsiooni valdkonna direktor, tervise ja toiduohutuse peadirektoraat)

 

Euroopa Ombudsmani kabinet:

 

– Fintan Butler (vanemnõunik)

 

OECD:

 

– Bob Diderich (keskkonna-, tervise- ja ohutusosakonna juhataja)

 

Põllumajandusülikool Wageningen:

 

– Violette Geissen (mullafüüsika ja maa majandamise teaduskond)

 

 

 

Neljapäev, 28. juuni 2018

kell 14.00–17.30

 

 

 

Pestitsiidide erikomisjoni kuues koosolek

(Kuulamine)

 

Taimekaitsevahendite lubade saamine liikmesriikidelt

 

Belgia tervishoiu-, toiduahela ohutuse ja keskkonnaministeerium:

 

– Maarten Trybou (pestitsiidide üksuse juhataja)

 

Hispaania põllumajandus- ja kalandus-, toidu- ja keskkonnaministeerium

 

– María Cobos Suarez (peadirektori asetäitja taimede ja metsa tervise ja hügieeni valdkonnas)

 

Rumeenia fütosanitaaramet:

 

– Paulina Gabor (peadirektor)

 

King’s College London:

 

– Robin Mesnage (teadustöötaja)

 

COPA-COGECA

 

– Pekka Pesonen (peasekretär)

 

 

 

Neljapäev, 5. juuli kuni reede, 6. juuli 2018

 

 

Tööreis Euroopa Liidu vähe levinud või väikese kasvupinnaga kultuuridel kasutamise kooskõlastamise fondi (MUCF) Pariisis ja puuvilja katsepõldude keskusesse La Morinière Fruit Experimentation Station Saint-Épainis

 

 

 

 

Neljapäev, 30. august 2018

kell 14.00–17.30

 

 

Pestitsiidide erikomisjoni seitsmes koosolek

(Kuulamine)

 

OECD riikide lubade andmise menetluste võrdlev analüüs

 

 

Australian Pesticides and Veterinary Medicines Authority (Austraalia pestitsiidide ja veterinaarravimite amet):

 

– Chris Parker

(tegevjuht)

 

Canadian Pest Management Regulatory Agency (Kanada taimekaitse reguleeriv amet)

 

– Richard Aucoin (tegevdirektor)

 

US Environmental Protection Agency (USA keskkonnakaitseamet):

 

Richard Keigwin

(pestitsiidiprogrammide büroo direktor)

 

 

Neljapäev, 6. september 2018

kell 14.00–17.30

 

 

Pestitsiidide erikomisjoni kaheksas koosolek

(Kuulamine)

 

 

Esimene osa:

pestitsiidide keskkonnamõju, sealhulgas leevendusmeetmed liikmesriigi tasandil

 

Teine osa: sidusrühmade soovitused taimekaitsevahendite heakskiitmist käsitleva kehtiva ELi määruse kohta

 

 

Esimene osa:

 

Bergeni ülikool ja Utrechti ülikool:

– Jeroen P. van der Sluijs

 

Belgia mesinduse teadus- ja teabekeskus (CARI):

 

– Noa Simon-Delso (teadusekspert)

 

Euroopa säästva põllumajanduse vaatluskeskus (OPERA) Piacenza (Itaalia) püha südame katoliikliku ülikooli juures:

 

– Ettore Capri (professor)

 

Teine osa:

 

Greenpeace Europe:

 

– Franziska Achterberg (toiduekspert)

 

Corporate Europe Observatory (Euroopa ettevõtete seirekeskus):

 

– Martin Pigeon (teadustöötaja ja kampaaniakorraldaja)

 

Crop Health and Protection:

 

– John Chinn (esimees)

 

 

Teisipäev, 18. september kuni neljapäev, 20. september 2018

 

Tööreis Rahvusvahelisse Vähiuurimiskeskusesse (IARC) Lyonis ja riiklikku põllumajandusuuringute keskusesse (INRA) Domaine d’Époisses (Bretenière) Dijonis

 

 

 

 

Esmaspäev, 24. september 2018

kell 19.00–21.00

 

Koordinaatorite koosolek (avatud kõigile liikmetele)

Videokonverents USA juristiga Roundupi kohtuasja teemal(10)

 

Aimee Wagstaff (hagejate riiklik kaasjuhtivnõunik Roundupi tooteid käsitlevas kohtuasjas (mitut kohtupiirkonda hõlmav kohtuasi nr 2741)

II LISA. Nimekiri sidusrühmadest, kellega kaasraportöörid kohtusid

1) Sidusrühmad, kellega kohtus Euroopa Parlamendi liige Norbert Lins:

 

Liik

Organisatsioon

Kes

Millal

1

Tööstus

BASF

Dr Thomas Christen

 

21.3.2018

2

Ministeerium

Saksamaa toidu- ja põllumajandusministeerium

 

Clemens Neumann

27.3.2018

3

Tööstus

Euroopa Taimekaitse Assotsiatsiooni (European Crop Protection Association (ECPA))

 

Graeme Taylor

27.3.2018

4

Tööstus

AG Glyphosat

Dr Thorsten Küchler

 

10.4.2018

5

Tööstus

Industrieverband Agrar (IVA) (Saksamaa agrokeemiatööstuse ühendus)

 

Dr Dietrich Pradt ja Dr Volker Kaus

17.4.2018

6

Tööstus

Verband der Chemischen Industrie (VCI) (Saksamaa keemiatööstuse ühendus)

 

Dr Utz Tillmann

25.4.2018

7

Valitsusväline organisatsioon

Deutsche Umwelthilfe

Sascha Müller-Kraenner

 

25.4.2018

8

Tööstus

PROFEL

Bettina Breuer ja Aline Rutsaert

 

25.4.2018

9

Valitsusväline organisatsioon

Greenpeace EU

Franziska Achterberg

 

2.5.2018

10

Valitsusväline organisatsioon

PAN

Dr Angeliki Lysimachou

 

2.5.2018

11

Valitsusväline organisatsioon

WeMove.EU

 

David Schwartz

2.5.2018

12

Valitsusväline organisatsioon

Global 2000

Dr Helmut Burtscher-Schaden

14.5.2018 (koos Bart Staesiga)

 

13

Asutus

BfR

Prof dr Andreas Hensel, dr Roland Solecki

 

14.5.2018

2) Sidusrühmad, kellega kohtus Euroopa Parlamendi liige Bart Staes:

 

Liik

Organisatsioon

Kes

Millal

1

Teadusringkonnad

Biotehnika teaduskond, taimede ja põllukultuuride osakond, Genti ülikool

 

Prof dr-insener Pieter Spanoghe

jaanuar 2018

2

Tööstus

Euroopa Taimekaitse Assotsiatsiooni (European Crop Protection Association (ECPA))

 

Graeme Taylor

11.4.2018

3

Valitsusväline organisatsioon

People for the Ethical Treatment of Animals Foundation (PETA, Ühendkuningriik)

 

Emily McIvor

24.4.2018

4

Ministeerium

Belgia tervishoiu-, toiduahela ohutuse ja keskkonnaministeerium

 

Maarten Trybou

4.5.2018

5

Valitsusväline organisatsioon

GLOBAL 2000

Dr Helmut Burtscher-Schaden

 

14.5.2018 (koos Norbert Linsiga)

 

6

Valitsusväline organisatsioon

 

AVAAZ

Pascal Vollenweider

 

26.6.2018

7

Advokaadibüroo

Baum, Hedlund, Aristei & Goldman

Advokaat Robert F. Kennedy Jr.,

advokaat Michael L. Baum

 

5.9.2018

8

Valitsusväline organisatsioon

 

Pesticide Action Network (PAN) Europe

 

Dr Martin Dermine

5.9.2018

9

Valitsusväline organisatsioon

Belgia mesinduse teadus- ja teabekeskus (CARI), Utrechti ülikool, Bee Life

 

Dr Noa Simon Delso

5.9.2018

10

Teadusringkonnad

 

Viini loodusvarade ja bioteaduste ülikool (BOKU)

 

Prof Johann Zaller

5.9.2018

11

Teadusringkonnad

 

Londoni Bruneli ülikool

Prof Andreas Kortenkamp

 

5.9.2018

12

Valitsusväline organisatsioon

Pesticide Action Network (PAN) Europe

 

Dr Angeliki Lyssimachou

5.9.2018

13

Uurimiskeskus

UFZ – Helmholtzi keskkonnauuringute keskus, Leipzig, Saksamaa

 

Prof Matthias Liess

 

5.9.2018

III lisa. Pestitsiidide erikomisjoni liikmed ja asendusliikmed

Esimees:

Eric ANDRIEU (S&D, FR)

Juhatus:

Bolesław G. PIECHA (ECR, PL)

Frédérique RIES (ALDE, BE)

Kateřina Konecna (GUE/NGL, CZ)

Koordinaatorid:

Angélique DELAHAYE (PPE, FR)

Pavel POC (S&D, CZ)

Anthea MCINTYRE (ECR, UK)

Ulrike MÜLLER (ALDE, DE)

Anja HAZEKAMP (GUE, NL)

Michèle RIVASI (Verts/ALE, FR)

Mireille D’ORNANO (EFDD, FR)

Philippe LOISEAU (ENF, FR)

Raportöörid:

Norbert LINS (PPE, DE)

Bart STAES (Verts/ALE, BE)

Variraportöörid:

Simona BONAFè (S&D, IT)

Anthea MCINTYRE (ECR, UK)

Frédérique RIES (ALDE, BE)

Anja HAZEKAMP (GUE, NL)

Piernicola PEDICINI (EFDD, IT)

Georg MAYER (ENF, AT)

Muud liikmed:

Clara Eugeni AGUILERA GARCIA (S&D, ES)

Laima Liucija ANDRIKIENĖ (PPE, LT)

Pilar AYUSO (PPE, ES)

Herbert DORFMANN (PPE, IT)

Gerben-Jan GERBRANDY (ALDE, NL)

Arne GERICKE (ECR, DE)

Andrzej GRZYB (PPE, PL)

Karin KADENBACH (S&D, AT)

Nuno MELO (PPE, PT)

Miroslav MIKOLÁŠIK (PPE, SK)

Maria NOICHL (S&D, DE)

Alojz PETERLE (PPE, SL)

Daciana Octavia SÂRBU (S&D, RO)

Marc TARABELLA (S&D, BE)

Muud asendusliikmed:

Pascal ARIMONT (PPE, BE)

Guillaume BALAS (S&D, FR)

Franc BOGOVIC (PPE, SL)

Daniel DALTON (ECR, UK)

Mark DEMESMAEKER (ECR, BE)

Albert DESS (PPE, DE)

Jørn DOHRMANN (ECR, DA)

Eleonora EVI (EFDD, IT)

José Inacio FARIA (PPE, PT)

Eleonora FORENZA (GUE/NGL, IT)

Julie GIRLING (PPE, UK)

Michela GIUFFRIDA (S&D, IT)

Charles GOERENS (ALDE, LU)

Jytte GUTELAND (S&D, SV)

Esther HERRANZ GARCÍA (PPE, ES)

Maria HEUBUCH (Verts/ALE, DE)

Peter JAHR (PPE, DE)

Seán KELLY (PPE, IRL)

Mairead MCGUINNESS (PPE, IRL)

Gesine MEISSNER (ALDE, DE)

Susanne MELIOR (S&D, DE)

Momchil NEKOV (S&D, BG)

Julia REID (EFDD, UK)

Younous OMARJEE (GUE/NGL, FR)

Massimo PAOLUCCI (S&D, IT)

Christel SCHALDEMOSE (S&D, DA)

Kathleen VAN BREMPT (S&D, BE)

Hilde VAUTMANS (ALDE, BE)

Thomas WAITZ (Verts/ALE, AT)

(1)

24. septembriks 2018 kavandatud videokonverents jäi USA partneri viimasel hetkel tehtud äraütlemise tõttu lõpuks ära. Saadi siiski kirjalikud vastused fraktsioonide esitatud küsimustele.

(2)

http://www.europarl.europa.eu/thinktank/en/document.html?reference=EPRS_STU(2018)615668

(3)

Taimekaitsevahendid (ka „pestitsiidid“) on tooted, mis koosnevad või sisaldavad toimeaineid, taimekaitseaineid või sünergiste ja mis on mõeldud üheks järgmistest kasutusviisidest: 1) taimede või taimsete saaduste kaitsmine kahjurite või haiguste eest, 2) taimede eluprotsessi mõjutamine (näiteks nende kasvu mõjutavad ained, mis ei ole toitained) ja 3) taimsete saaduste säilitamine.

(4)

Toimeained on taimekaitsevahendite koostisosad, mis mõjutavad kahjulikke organisme (nn kahjurid, nt putukad, seened ja umbrohud) või taimehaigusi.

(5)

Ohul põhineva ja riskil põhineva lähenemise osas on ohul ja riskil oluline erinevus: oht on aine sisemine potentsiaal põhjustada kahju, risk aga kahju tõenäosus konkreetsetes oludes.

(6)

Ettevaatuspõhimõte tähendab, et kui tegevuse, toote või menetlusega seotud riskide teaduslikud tõendid hõlmavad ebakindlust, nii et ei ole võimalik kindlaks määrata, millises ulatuses eelmainitu kasutamine on tervisele või keskkonnale ohutu, tuleks võtta regulatiivmeetmeid potentsiaalse kahju vähendamiseks. Ettevaatuspõhimõttele viidatakse konkreetselt taimekaitsevahendite määruse artikli 1 lõikes 4.

(7)

Tuleb märkida, et hindamisaruande projekt on eriti oluline, kuna toimeaine, mis klassifitseeritakse mh kantserogeenseks, mutageenseks, toksiliseks või PBT-ks (püsiv, bioakumuleeruv ja toksiline aine) ja mis kuulub seega taimekaitsevahendite määruse nn piirkriteeriumide hulka, keelatakse ELis kohe ilma, et tuleks hinnata, kas selle kasutamisega seotud riske saaks juhtida.

(8)

Kui alaline komitee ei suuda kas komisjoni ettepaneku poolt või vastu kvalifitseeritud häälteenamust saavutada („arvamuse puudumine“), esitatakse ettepanek apellatsioonikomiteele. Kui apellatsiooni komitee ei suuda samuti arvamusele jõuda, võib otsuse teha komisjon.

(9)

Toimeaine heakskiit antakse tavaliselt maksimaalselt 10 aastaks. Heakskiite saab pikendada tootja taotlusel ja sarnase menetlusega, nagu saavutati esialgne heakskiit. Pikendada saab maksimaalselt 15 aastaks.

(10)

Videokonverents jäi USA partneri viimasel hetkel tehtud äraütlemise tõttu lõpuks ära. Saadi siiski kirjalikud vastused fraktsioonide esitatud küsimustele.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Lõpphääletuse tulemus

6.12.2018

 

 

 

Result of final vote

+:

–:

0:

23

5

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Eric Andrieu, Laima Liucija Andrikienė, Pilar Ayuso, Simona Bonafè, Angélique Delahaye, Herbert Dorfmann, Mireille D’Ornano, Gerben-Jan Gerbrandy, Arne Gericke, Anja Hazekamp, Norbert Lins, Philippe Loiseau, Anthea McIntyre, Miroslav Mikolášik, Ulrike Müller, Maria Noichl, Piernicola Pedicini, Alojz Peterle, Pavel Poc, Frédérique Ries, Bart Staes, Marc Tarabella

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Albert Deß, Eleonora Forenza, Julie Girling, Jytte Guteland, Momchil Nekov, Thomas Waitz

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

James Nicholson


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

23

+

ALDE

Gerben-Jan Gerbrandy, Ulrike Müller, Frédérique Ries

EFDD

Piernicola Pedicini

GUE/NGL

Eleonora Forenza, Anja Hazekamp

PPE

Laima Liucija Andrikienė, Pilar Ayuso, Angélique Delahaye, Albert Deß, Herbert Dorfmann, Norbert Lins, Miroslav Mikolášik, Alojz Peterle

S&D

Eric Andrieu, Simona Bonafè, Jytte Guteland, Momchil Nekov, Maria Noichl, Pavel Poc, Marc Tarabella

VERTS/ALE

Bart Staes, Thomas Waitz

5

ECR

Arne Gericke, Anthea McIntyre, James Nicholson

ENF

Philippe Loiseau

PPE

Julie Girling

1

0

EFDD

Mireille D'Ornano

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 11. jaanuar 2019Õigusalane teave