Menetlus : 2018/0244(CNS)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0480/2018

Esitatud tekstid :

A8-0480/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 31/01/2019 - 9.8

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0053

RAPORT     *
PDF 280kWORD 108k
20.12.2018
PE 629.642v02-00 A8-0480/2018

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta, sh ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vahelised suhted (ÜMTde assotsieerimise otsus)

(COM(2018)0461 – C8-0379/2018 – 2018/0244(CNS))

Arengukomisjon

Raportöör: Maurice Ponga

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta, sh ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vahelised suhted

(ÜMTde assotsieerimise otsus)

(COM(2018)0461 – C8-0379/2018 – 2018/0244(CNS))

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2018)0461),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 203, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0379/2018),

-  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse arengukomisjoni raportit (A8-0480/2018),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Käesolevas uues otsuses tuleks rõhutada Gröönimaaga tehtava koostöö eripärasid, näiteks eesmärki säilitada lähedased ja püsivad sidemed liidu, Gröönimaa ja Taani vahel, Gröönimaa geostrateegilise positsiooni tunnistamist, Gröönimaa ja liidu vahelise poliitilise dialoogi olulisust, liidu ja Gröönimaa kalandusalase erikokkuleppe olemasolu ning võimalikku koostööd Arktika-küsimustes. Eelkõige tuleks seda kasutada, et üleilmsetele probleemidele reageerimiseks töötada välja ennetav tegevuskava ja tegutseda ühiste huvide nimel, seda eelkõige järgmistes valdkondades: kliimamuutuste suurenev mõju inimtegevusele ja keskkonnale, meretransport, loodusvarad (sh toorained ja kalavarud), samuti teadusuuringud ja innovatsioon.

(6)  Käesolevas uues otsuses tuleks rõhutada Gröönimaaga tehtava koostöö eripärasid. Nõukogu leppis 2003. aastal kokku selles, et liidu tulevased suhted Gröönimaaga rajanevad pärast 2006. aastat laiahaardelisele säästvat arengut soodustavale partnerlusele, mis sisaldaks kalandusalast erikokkulepet, mille üle peetakse läbirääkimisi selliste kokkulepete suhtes kohaldatavate üldeeskirjade ja põhimõtete kohaselt. Ka ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa valitsuse ja Taani valitsuse vahel 19. märtsil 2015 Brüsselis allkirjastatud ühisdeklaratsioonis Euroopa Liidu ja Gröönimaa vaheliste suhete kohta tuletati meelde liidu ja Gröönimaa vahelisi ajaloolisi, poliitilisi, majandus- ja kultuurisidemeid ning rõhutati vajadust tihendada suhteid ja koostööd vastastikuste huvide alusel. Käesoleva uue otsuse kohase partnerluse eesmärk peaks seega olema säilitada lähedased ja püsivad sidemed liidu, Gröönimaa ja Taani vahel ning see peaks aitama lahendada ülemaailmseid probleeme, võimaldades arendada dünaamilist tegevuskava ja otsida vastastikuseid huve. Otsuses tuleks rõhutada Gröönimaaga tehtava koostöö eripärasid, tunnistades Gröönimaa geostrateegilist positsiooni, Gröönimaa ja liidu vahelise poliitilise dialoogi olulisust, liidu ja Gröönimaa kalandussektori partnerluslepingu olemasolu ning võimalikku koostööd Arktika küsimustes. Selles tuleks eelkõige arvesse võtta kliimamuutuste kasvavat mõju inimtegevusele ja keskkonnale, meretransporti, loodusvarasid, sh tooraineid ja kalavarusid, samuti teadusuuringuid ja innovatsiooni.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamisel, aidatakse käesoleva programmiga kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja panustada üldeesmärki, et liidu eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Käesoleva programmi raames võetavate meetmetega suunatakse eeldatavalt 20 % programmi kogu rahastamispaketist kliimakaitse eesmärkide saavutamisele. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi vahehindamisel ja läbivaatamisel.

(16)  Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamisel, aidatakse käesoleva programmiga kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja panustada üldeesmärki, et liidu eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Käesoleva programmi raames võetavate meetmetega suunatakse eeldatavalt 30 % programmi kogu rahastamispaketist kliimakaitse eesmärkide saavutamisele. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi vahehindamisel ja läbivaatamisel.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Liit ja ÜMTd tunnustavad hariduse ja kutseõppe erilist tähtsust ÜMTde kestlikku arengut võimendava tegurina.

(18)  Liit ja ÜMTd tunnustavad hariduse ja kutseõppe erilist tähtsust ÜMTde kestlikku arengut võimendava tegurina, seda eriti territooriumidel, kus üldine haridustase on küllaltki madal.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Liidu ja ÜMTde assotsieerimise puhul tuleks võtta arvesse ja säilitada ÜMTde kultuurilist mitmekesisust ja identiteeti.

(19)  Liidu ja ÜMTde assotsieerimise puhul tuleks võtta arvesse ja säilitada ÜMTde kultuurilist mitmekesisust ja identiteeti. Assotsieerimisel tuleks seega pöörata erilist tähelepanu ÜMTde põlisrahvaste õigustele ning aidata kaasa nende edendamisele ja austamisele.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Liidu ja ÜMTde vaheline kaubandus ning kaubandusalane koostöö peaks aitama saavutada kestliku majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaarengu eesmärke.

(20)  Liidu ja ÜMTde vaheline kaubandus ning kaubandusalane koostöö peaks aitama saavutada kestliku majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaarengu eesmärke, mille puhul lähtutakse kestliku arengu eesmärkidest.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Käesoleva otsusega tuleks suurendada päritolureeglite paindlikkust, muu hulgas nähes ette uusi päritolu kumulatsiooni võimalusi. Kumulatsioon peaks hõlmama mitte ainult ÜMTsid ja majanduspartnerluse lepingutes osalevaid riike, vaid teatud tingimustel ka tooteid, mis pärinevad riikidest, kelle suhtes liit kohaldab vabakaubanduslepingut, ning teatavatel tingimustel ka selliseid tooteid, mis pääsevad liitu tollimaksu- ja kvoodivabalt liidu üldise soodustuste süsteemi raames. Need tingimused on vajalikud, et vältida kaubandussätete eiramist ja tagada kumulatsioonireeglite nõuetekohane täitmine.

(21)  Käesoleva otsusega tuleks suurendada päritolureeglite paindlikkust, muu hulgas nähes ette uusi päritolu kumulatsiooni võimalusi. Kumulatsioon peaks hõlmama mitte ainult ÜMTsid ja majanduspartnerluse lepingutes osalevaid riike, vaid teatud tingimustel ka tooteid, mis pärinevad riikidest, kelle suhtes liit kohaldab vabakaubanduslepingut, ning teatavatel tingimustel ka selliseid tooteid, mis pääsevad liitu tollimaksu- ja kvoodivabalt liidu üldise soodustuste süsteemi raames. Need tingimused on vajalikud, et kaubandusliit oleks tugevam ja suudaks takistada kaubandussätete eiramist ja tagada kumulatsioonireeglite nõuetekohase täitmise.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Liit ja ÜMTd peaksid tegema koostööd finantsteenuste valdkonnas, et muuta finantssüsteem turvalisemaks, usaldusväärsemaks ja läbipaistvamaks ning seega toetada ülemaailmset finantsstabiilsust ja jätkusuutlikku majanduskasvu. Jõupingutused selles valdkonnas tuleks suunata rahvusvaheliselt kokku lepitud standardite kasutuselevõtmisele ja ÜMTde õigusaktide ühtlustamisele liidu finantsteenuste õigustikuga. Piisavat tähelepanu tuleks pöörata ÜMTde ametiasutuste haldussuutlikkuse tugevdamisele, sealhulgas järelevalve valdkonnas.

(25)  Liit ja ÜMTd peaksid tegema koostööd finantsteenuste valdkonnas, et võidelda maksupettuse, maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastu ning muuta seeläbi finantssüsteem turvalisemaks, usaldusväärsemaks ja läbipaistvamaks ning seega toetada ülemaailmset finantsstabiilsust ja jätkusuutlikku majanduskasvu. Jõupingutused selles valdkonnas tuleks suunata rahvusvaheliselt kokku lepitud standardite kasutuselevõtmisele ja ÜMTde õigusaktide ühtlustamisele liidu finantsteenuste õigustikuga. Piisavat tähelepanu tuleks pöörata ÜMTde ametiasutuste haldussuutlikkuse tugevdamisele, sealhulgas järelevalve valdkonnas.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32)  Käesolevas otsuses tuleks koostöö rakendamiseks ja seega rahastamisvahendite üleselt haldamise sidususe tagamiseks vajaduse korral viidata (naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi) [määrusele].

välja jäetud

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesoleva otsusega kehtestatakse ülemeremaade ja -territooriumide (edaspidi „ÜMTd“) assotsieerimine Euroopa Liiduga (edaspidi „liit“), mis on ELi toimimise lepingu artiklil 198 põhinev partnerlus, et toetada ÜMTde kestlikku arengut ja edendada ELi väärtusi ja standardeid kogu maailmas.

1.  Käesoleva otsusega kehtestatakse ülemeremaade ja -territooriumide (edaspidi „ÜMTd“) assotsieerimine Euroopa Liiduga (edaspidi „liit“), mis on ELi toimimise lepingu artiklil 198 põhinev partnerlus, et toetada ÜMTde kestlikku arengut ja edendada ELi väärtusi, põhimõtteid ja standardeid kogu maailmas.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liidu ja ÜMTde assotsieerimine põhineb ÜMTde, seotud liikmesriikide ja liidu ühistel eesmärkidel.

1.  Liidu ja ÜMTde assotsieerimine põhineb ÜMTde, seotud liikmesriikide ja liidu ühistel eesmärkidel. Assotsieerimine aitab kaasa kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 kindlaks määratud kestliku arengu eesmärkide saavutamisele ja Pariisi kliimakokkuleppe rakendamisele.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Käesoleva otsuse rakendamisel lähtuvad partnerid läbipaistvuse, subsidiaarsuse ja tõhususe juhtpõhimõtetest ning ÜMTde kestliku arengu kolmest põhitahust – majandus- ja sotsiaalareng ning keskkonnakaitse.

3.  Käesoleva otsuse rakendamisel lähtuvad partnerid läbipaistvuse, subsidiaarsuse ja tõhususe juhtpõhimõtetest ning ÜMTde kestliku arengu kolmest põhitahust – majandusareng, sotsiaalne ja kultuuriline areng ning keskkonnakaitse.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Käesoleva otsuse pikaajaline eesmärk on edendada ÜMTde majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning seada sisse tihedad majandussidemed nende ja liidu kui terviku vahel. Assotsieerimisega püütakse seda üldeesmärki saavutada, parandades ÜMTde konkurentsivõimet, tugevdades nende vastupanuvõimet, vähendades nende majanduslikku ja keskkonnaalast haavatavust ning edendades nende koostööd teiste partneritega.

4.  Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikega 5 ja artikliga 21 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 198 on käesoleva otsuse pikaajaline eesmärk edendada ÜMTde majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning seada sisse tihedad majandussidemed nende ja liidu kui terviku vahel.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3 – lõige 5 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  edendada ja toetada ÜMTdega tehtavat koostööd;

välja jäetud

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3 – lõige 5 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  toetada Gröönimaad ja teha Gröönimaaga koostööd tema peamiste sõlmküsimuste lahendamisel (eelkõige haridustaseme parandamisel) ning toetada Gröönimaa kohaliku valitsuse suutlikkust töötada välja ja rakendada kohalikku poliitikat.

(b)  toetada ÜMTsid nende peamiste sõlmküsimuste lahendamisel, mille hulgas on ka haridustase Gröönimaal;

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3 – lõige 5 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  suurendada ÜMTde vastupanuvõimet, vähendades selleks nende majanduslikku ja keskkonnaalast haavatavust;

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3 – lõige 5 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b b)  parandada ÜMTde konkurentsivõimet, sealhulgas sotsiaalstandardeid;

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3 – lõige 5 – punkt b c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b c)  edendada ÜMTde koostööd teiste partneritega.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Nende eesmärkide täitmiseks järgitakse assotsieerimisel vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabadustest kinnipidamise, õigusriigi, hea valitsemistava ja kestliku arengu aluspõhimõtteid, mida tunnustavad nii ÜMTd kui ka seotud liikmesriigid.

6.  Nende eesmärkide täitmiseks järgitakse assotsieerimisel demokraatia, kõiki inimõigusi ja põhivabadusi hõlmaval õigusel põhineva lähenemisviisi, õigusriigi, hea valitsemistava ja kestliku arengu aluspõhimõtteid, mida tunnustavad nii ÜMTd kui ka seotud liikmesriigid. Samuti järgitakse soo, rassi, etnilise päritolu, usutunnistuse, puude, vanuse ja seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõtet ning soolist võrdõiguslikkust.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Komisjon võtab programmitöö ja rakendamise protsessi käigus ning eelkõige oma suuniste vastuvõtmisel nõuetekohaselt arvesse, et ÜMTde haldussuutlikkus ja inimressursid on piiratud.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  ÜMTde majanduse mitmekesistamine, sealhulgas nende edasine integreerimine maailma- ja piirkondliku majandusega; konkreetselt Gröönimaa puhul vajadus suurendada tööjõu oskusi;

(a)  ÜMTde majanduse jätkusuutlik mitmekesistamine, sealhulgas nende edasine integreerimine maailma- ja piirkondliku majandusega; konkreetselt Gröönimaa puhul vajadus suurendada tööjõu oskusi;

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  kvaliteetse sotsiaalse mudeli edendamine;

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  katastroofiohu vähendamine;

(e)  katastroofiohu vähendamine, pidades silmas Sendai raamistikus ajavahemikuks 2015–2030 sätestatud prioriteete;

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt h a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(h a)  Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna küsimused.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Sel eesmärgil ja võttes arvesse ÜMTde osalemist piirkondlikes ja rahvusvahelistes organisatsioonides, võivad liit ja ÜMTd teiste partneritega vahetada teavet ja häid tavasid, teha nendega muud laadi tihedat koostööd ning koordineerida oma tegevust nendega, kui see on asjakohane vastavalt rahvusvahelistele lepingutele.

2.  Sel eesmärgil ja võttes arvesse ÜMTde osalemist piirkondlikes ja rahvusvahelistes organisatsioonides, võivad liit ja ÜMTd teiste partneritega vahetada teavet ja häid tavasid, teha nendega muud laadi tihedat koostööd ning koordineerida oma tegevust nendega, kui see on asjakohane vastavalt rahvusvahelistele lepingutele, et toetada ÜMTde sujuvat integreerimist vastavasse geograafilisse keskkonda.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Assotsieerimisega toetatakse liidu ning ÜMTde ja teiste partnerite vahelist koostööd käesoleva otsuse II ja III osas sätestatud koostöövaldkondades. Seda arvesse võttes on assotsieerimise eesmärk edendada ÜMTde koostööd ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimate piirkondadega, samuti AKV riikide hulka kuuluvate ja AKV riikide hulka mittekuuluvate naaberriikide ja -territooriumidega. Selle eesmärgi saavutamiseks parandab liit asjaomaste programmide koordineerimist ja nendevahelist sünergiat. Samuti püüab liit vajaduse korral assotsieerida ÜMTd dialoogiga, mida liit peab ÜMTde naaberriikidega, sõltumata sellest, kas tegemist on AKV riikidega või AKV riikide hulka mittekuuluvate naaberriikide ja -territooriumidega, ning äärepoolseimate piirkondadega.

3.  Assotsieerimisega toetatakse liidu ning ÜMTde ja teiste partnerite vahelist koostööd käesoleva otsuse II ja III osas sätestatud koostöövaldkondades. Seda arvesse võttes on assotsieerimise eesmärk edendada ÜMTde koostööd ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimate piirkondadega, samuti AKV riikide hulka kuuluvate ja AKV riikide hulka mittekuuluvate naaberriikide ja -territooriumidega. Selle eesmärgi saavutamiseks parandab liit asjaomaste programmide koordineerimist ja nendevahelist sünergiat. Liit assotsieerib ÜMTd dialoogiga, mida liit peab ÜMTde naaberriikidega, sõltumata sellest, kas tegemist on AKV riikidega või AKV riikide hulka mittekuuluvate naaberriikide ja -territooriumidega, ning äärepoolseimate piirkondadega, tehes vajaduse korral ettepaneku anda ÜMTdele vaatleja staatus.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 7 – lõige 4 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  ÜMTde suutlikkuse tugevdamine, et mõjutada selliste piirkondlike strateegiate vastuvõtmist, kus võetakse arvesse ÜMTde eripärasid, potentsiaali ja nende Euroopa perspektiivi;

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 9 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Erirežiim

Isoleeritud ÜMTde erirežiim

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 9 a

 

Vähimarenenud ÜMTde erirežiim

 

1. Assotsieerimisel võetakse arvesse ÜMTde arengutaseme ja struktuuriliste piirangute puhul esinevat mitmekesisust.

 

2. Vähim arenenud ÜMTde suhtes kehtestatakse erirežiim.

 

3. Et vähim arenenud ÜMTd võiksid arengus teistele järele jõuda ja oma püsivate struktuuriliste piirangutega toime tulla, võetakse nende eripärasid nõuetekohaselt arvesse finantsabi suuruse ja tingimuste kindlaksmääramisel.

 

4. Kõige vähem arenenud ÜMTks loetakse Wallist ja Futunat.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Assotsieerimine rajaneb ÜMTde, seotud liikmesriikide, komisjoni ning vajaduse korral ka Euroopa Investeerimispanga vahelisel laiapõhjalisel dialoogil ja konsulteerimisel ühist huvi pakkuvates küsimustes.

1.  Assotsieerimine rajaneb ÜMTde, seotud liikmesriikide, komisjoni, Euroopa Parlamendi ning vajaduse korral ka Euroopa Investeerimispanga vahelisel laiapõhjalisel dialoogil ja konsulteerimisel ühist huvi pakkuvates küsimustes.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 12 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Valitsusväliste osalejate ülesanded

Kodanikuühiskonna ja valitsusväliste osalejate ülesanded

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 12 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Valitsusvälised osalejad võivad osaleda koostööga seotud teabevahetuses ja konsulteerimises, eelkõige koostöö raames abi andmise ning projektide ja programmide ettevalmistamises ja rakendamises. Neile võib delegeerida kohalikke arengualgatusi toetavate projektide ja programmide finantsjuhtimise volitusi.

1.  Kodanikuühiskond, erasektor ja valitsusvälised osalejad võivad osaleda koostööga seotud teabevahetuses ja konsulteerimises, eelkõige koostöö raames abi andmise ning projektide ja programmide ettevalmistamises ja rakendamises. Neile võib delegeerida kohalikke arengualgatusi toetavate projektide ja programmide finantsjuhtimise volitusi.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 13 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Dialoog võimaldab ÜMTdel täielikult osaleda assotsieerimise rakendamises.

3.  Dialoog võimaldab ÜMTdel täielikult osaleda assotsieerimise rakendamises ning samuti liidu piirkondlike strateegiate kujundamises ja elluviimises piirkondades, kus ÜMTd asuvad.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 13 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Dialoog keskendub muu hulgas assotsieerimise eesmärkide täitmise seisukohalt olulistele ühist või üldist huvi pakkuvatele konkreetsetele poliitilistele küsimustele.

4.  Dialoog keskendub muu hulgas nii assotsieerimise eesmärkide kui ka kestliku arengu eesmärkide täitmise seisukohalt olulistele ühist või üldist huvi pakkuvatele konkreetsetele poliitilistele küsimustele.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 13 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Eelkõige kasutatakse Gröönimaaga peetavat dialoogi, et panna alus ulatuslikule koostööle ja dialoogile, mis hõlmab muu hulgas energiat, kliimamuutusi ja keskkonda, loodusvarasid (sh toorained ja kalavarud), meretransporti, teadusuuringuid ja innovatsiooni, samuti nende küsimuste Arktika-mõõdet.

5.  Eelkõige kasutatakse Gröönimaaga peetavat dialoogi, et panna alus ulatuslikule koostööle ja dialoogile, mis hõlmab muu hulgas haridust, energiat, kliimamuutusi ja keskkonda, loodust, loodusvarasid (sh toorained ja kalavarud), meretransporti, teadusuuringuid ja innovatsiooni, samuti nende küsimuste Arktika-mõõdet.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 13 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Kariibi mere piirkonna ÜMTdega peetava dialoogi eesmärk on eelkõige tugevdada Euroopa strateegiat Kariibi mere piirkonnas ning teha koostööd bioloogilise mitmekesisuse, kliimamuutuste, loodusvarade säästva majandamise, katastroofiohu ennetamise ja ohjamise, sotsiaalse mõõtme ning eelkõige maksustamisalase hea valitsemistava edendamise ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse küsimustes.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 13 – lõige 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 b.  Vaikse ookeani piirkonna ÜMTdega peetava dialoogi eesmärk on eelkõige töötada välja ja viia Vaikse ookeani piirkonnas Euroopa kohalolekut tugevdades ellu ulatuslik Euroopa strateegia ning teha koostööd eelkõige sotsiaalküsimustes ning mere- ja maismaaressursside säästva majandamise, kliimamuutuste, energia, keskkonna ja sinise majanduse valdkonnas.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 14 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  ÜMTde ametiasutuste, liikmesriikide ja komisjoni esindajad kohtuvad igal aastal ÜMTde ja ühenduse vahelisel dialoogifoorumil (edaspidi „ÜMT ja ELi foorum“). Vajaduse korral kaasatakse ÜMT ja ELi foorumile Euroopa Parlamendi liikmed ning Euroopa Investeerimispanga ja äärepoolseimate piirkondade esindajad;

(a)  ÜMTde ametiasutuste, liikmesriikide, komisjoni, nõukogu eesistujariigi ja Euroopa Parlamendi esindajad kohtuvad igal aastal ÜMTde ja ELi vahelisel poliitilise dialoogi foorumil (edaspidi „ÜMT ja ELi foorum“). Vajaduse korral kaasatakse ÜMT ja ELi foorumile ÜMTde ühendus (OCTA), Euroopa Investeerimispanga, äärepoolseimate piirkondade ning kolmandate riikide või ÜMT naaberpiirkondade esindajad;

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 14 – lõige 1 –punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  komisjon, ÜMTd ja nendega seotud liikmesriigid korraldavad korrapäraselt kolmepoolseid konsultatsioone. Neid konsultatsioone korraldatakse vähemalt kolm korda aastas komisjoni algatusel või ÜMTde ja nendega seotud liikmesriikide taotlusel;

(b)  komisjon, ÜMTd ja nendega seotud liikmesriigid korraldavad korrapäraselt kolmepoolseid konsultatsioone. Neid konsultatsioone korraldatakse vähemalt neli korda aastas komisjoni algatusel või ÜMTde ja nendega seotud liikmesriikide taotlusel;

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu otsus

II osa – 1. peatükk – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

KESKKONNAPROBLEEMID, KLIIMAMUUTUSED, OOKEANID JA KATASTROOFIOHU VÄHENDAMINE

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 15 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Assotsieerimise raames võib teha koostööd keskkonna-, kliimamuutuste ja katastroofiohu vähendamise valdkonnas selleks, et:

Assotsieerimise raames võib teha koostööd keskkonna-, kliimamuutuste, katastroofiohu vähendamise ja vastupanuvõime suurendamise valdkonnas selleks, et:

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 15 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  edendada loodusvarade säästvat kasutamist ja ressursitõhusust ning katkestada seos majanduskasvu ja keskkonnaseisundi halvenemise vahel ning

(c)  edendada loodusvarade säästvat kasutamist ja ressursitõhusust, et saavutada vähese CO2-heitega majandus, mis põhineb õiglase ülemineku strateegiatel ning

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 16 – lõik 1 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a)  lahendada maa degradeerumisega seotud probleeme, milleks on eelkõige merepinna tõus ja pinnase saastumine.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 17 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Assotsieerimise raames metsa säästva majandamise valdkonnas tehtav koostöö võib hõlmata metsa säilitamise ja säästva kasutamise edendamist (sealhulgas metsa rolli erosiooni ja kõrbestumise vältimisel), metsastamist ning puiduekspordi haldamist.

Assotsieerimise raames metsa säästva majandamise valdkonnas tehtav koostöö võib hõlmata metsa säilitamise ja säästva kasutamise edendamist (sealhulgas metsa rolli erosiooni ja kõrbestumise vältimisel), metsastamist ning puiduekspordi haldamist ning ebaseadusliku metsaraie vastu võitlemist.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 18 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  kasutada selliste majanduslike ja sotsiaalsete tegevusalade puhul nagu kalapüük ja vesiviljelus, turism, meretransport ja põllumajandus ära võimalused, mida mere- ja rannikualad pakuvad taastuvenergia ja tooraine valdkonnas, võttes samal ajal arvesse kliimamuutuste ja inimtegevuse mõju.

(b)  kasutada selliste majanduslike ja sotsiaalsete tegevusalade puhul nagu kalapüük ja vesiviljelus, turism, meretransport ja säästev põllumajandus ära võimalused, mida mere- ja rannikualad pakuvad taastuvenergia ja tooraine valdkonnas, võttes samal ajal arvesse kliimamuutuste ja inimtegevuse mõju.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 23 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  keskkonnakaitse arendamine ja tugevdamine;

(c)  inimõiguste ning sotsiaal- ja keskkonnakaitse arendamine ja tugevdamine;

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 24 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  partnerriikide jõupingutuste toetamist nende püüdlustes täita oma kohustusi kliimamuutuste valdkonnas vastavalt Pariisi kliimakokkuleppele;

(b)  partnerriikide jõupingutuste toetamist nende püüdlustes täita oma kohustusi kliimamuutuste valdkonnas vastavalt Pariisi kliimakokkuleppele ja kestliku arengu eesmärkidele;

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu otsus

II osa – 4. peatükk – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

NOORSUGU, HARIDUS, KOOLITUS, TERVISHOID, TÖÖHÕIVE, SOTSIAALKINDLUSTUS, TOIDUOHUTUS JA TOIDUGA KINDLUSTATUS

NOORSUGU, NAISED, HARIDUS, KOOLITUS, TERVISHOID, TÖÖHÕIVE, SOTSIAALKINDLUSTUS, TOIDUOHUTUS JA TOIDUGA KINDLUSTATUS

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 32 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Liit ja ÜMTd teevad noorte töötuse vältimiseks koostööd selle nimel, et tagada noorte aktiivne osalemine tööturul.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 32 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 32 a

 

Naiste ja meeste võrdõiguslikkus

 

1. Liit edendab ÜMTdes naiste ja meeste võrdõiguslikkust ja võrdseid võimalusi, naiste mõjuvõimu suurendamist ning naistele poliitikas ja majanduses võrdsete võimaluste pakkumist.

 

2. Assotsieerimise eesmärk on kaitsta naiste ja tüdrukute õigusi, eelkõige igasuguse vägivalla eest.

 

3. Assotsieerimise eesmärk on samuti suurendada naiste mõjuvõimu, eelkõige kestliku arenguga tegelevate osalejatena ning majandus- ja finantsvaldkonnas.

 

Kõik algatused peavad sisaldama soolist mõõdet.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 33 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  abi ÜMTdele hariduspoliitika ja kutseõppepoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel.

(b)  abi ÜMTdele hariduspoliitika ja kutseõppepoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel ning

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 33 – lõige 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  toetust, mis soodustab ÜMTde osalemist programmis Erasmus+ ja nende juurdepääsu sellele programmile, julgustades ja suurendades võimalike toetusesaajate liikuvust nii ÜMTdest väljapoole kui ka ÜMTdesse.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 38 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lavakunst

Kaunid kunstid

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 38 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Assotsieerimise raames võib teha koostööd lavakunsti valdkonnas selleks, et:

Assotsieerimise raames võib teha koostööd kaunite kunstide valdkonnas selleks, et:

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 38 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  lavakunsti viljelejate vaheliste kontaktide süvendamiseks edendada nende vahetust ja koolitust, sealhulgas võimaldades neil osaleda prooviesinemistel ning arendada ja edendada võrgustikke;

(a)  kaunite kunstide viljelejate vaheliste kontaktide süvendamiseks edendada nende vahetust ja koolitust, sealhulgas võimaldades neil osaleda prooviesinemistel ning arendada ja edendada võrgustikke, pakkudes selleks piisavat rahalist toetust;

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 38 – lõik 1 – punkt a a(uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  tutvustada ÜMTde kunstiloomet liidus;

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 39 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Assotsieerimise raames materiaalse ja immateriaalse kultuuripärandi ja ajaloomälestiste kaitse valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on edendada teadmisi ja head tava,

Assotsieerimise raames materiaalse ja immateriaalse kultuuripärandi ja ajaloomälestiste kaitse valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on edendada teadmisi ja head tava ning kultuuripärandiga seotud paikade püsivat väärtustamist,

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 39 – lõik 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  parandades ÜMTde materiaalse ja immateriaalse kultuuripärandi tundmist, säilitamist ja väärtustamist;

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu otsus

II osa – 6. peatükk – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

VÕITLUS ORGANISEERITUD KURITEGEVUSEGA

ÕIGUSRIIGI EDENDAMINE

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel -41 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel -41

 

Õigusriigi edendamine

 

1. Assotsieerimise eesmärk on edendada liidu ja ÜMTde vahelise dialoogi ja koostöö kaudu demokraatia, õigusriigi ning inimõigustest ja põhivabadustest kinnipidamise põhimõtteid, millele liit on rajatud.

 

2. ÜMTd on liidu arenenud tugipunktidena oma piirkonnas liidu väärtuste ja põhimõtete peamised levitajad.

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 41 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Võitlus organiseeritud kuritegevuse, inimkaubanduse, laste seksuaalse kuritarvitamise ja seksuaalse ekspluateerimise, terrorismi ja korruptsiooniga

Võitlus organiseeritud kuritegevuse, inimkaubanduse, laste seksuaalse kuritarvitamise ja seksuaalse ekspluateerimise, terrorismi ja korruptsiooniga ning ennetamine

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 41 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Assotsieerimise raames võib teha koostööd organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse valdkonnas selleks, et:

1.  Assotsieerimise raames võib teha koostööd organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse ja ennetamise valdkonnas selleks, et:

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 42 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 42 a

 

Läbirääkimised kolmandate riikidega sõlmitavate kaubanduslepingute üle

 

Kui kolmandate riikidega sõlmitavate kaubandus- või kalanduslepingute üle toimuvad läbirääkimised võivad tõsiselt kahjustada piirkondlikku integratsiooni või ÜMTde tundlikke sektoreid, teeb komisjon mõjuhinnangu, võttes arvesse nende lepingute kumulatiivset mõju ÜMTde majandusele. Komisjon edastab tehtud analüüsi tulemused Euroopa Parlamendile, nõukogule ning ÜMTde valitsusasutustele ja kohalikele ametiasutustele enne kõnealuste rahvusvaheliste lepingute sõlmimist.

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 53 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kaubandusega seotud koostöö eesmärk on toetada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni lõppeesmärke ja Pariisi kliimakokkuleppe rakendamist. Seda võidakse laiendada ka muude kaubandusega seotud mitmepoolsete keskkonnalepingute, näiteks ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega kauplemise konventsiooni alusel toimuvale koostööle.

2.  Kaubandusega seotud koostöö eesmärk on toetada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni lõppeesmärke, Pariisi kliimakokkuleppe rakendamist ja kestliku arengu eesmärke. Seda võidakse laiendada ka muude kaubandusega seotud mitmepoolsete keskkonnalepingute, näiteks ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega kauplemise konventsiooni alusel toimuvale koostööle.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 59 – lõik 1 – punkt 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  ÜMT poolt riigi vahenditest antud abi, mis teatud ettevõtjaid soodustades kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, kuivõrd see mõjutab märkimisväärselt kaubandust või investeerimist.

välja jäetud

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 70 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liit ja ÜMTd tagavad võimalust mööda, et nende territooriumil finantsteenuste sektori reguleerimisel ja järelevalves ning maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastases võitluses rakendatakse ja kohaldatakse rahvusvaheliselt kokku lepitud standardeid. Sellised rahvusvaheliselt kokkulepitud standardid on muu hulgas Baseli Pangajärelevalve Komitee „Tõhusa pangajärelevalve põhialused“ („Core Principles for Effective Banking Supervision“), Rahvusvahelise Kindlustusjärelevalve Assotsiatsiooni „Kindlustuse põhialused ja meetodid“ („Insurance Core Principles“), Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni „Väärtpaberijärelevalve eesmärgid ja põhimõtted“ („Objectives and Principles of Securities Regulation“), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni „Maksundusalase teabevahetuse leping“ („Agreement on Exchange of Information on Tax Matters“), G20 avaldus „Avaldus läbipaistvuse ja teabevahetuse kohta maksustamise eesmärgil“ („Statement on Transparency and Exchange of Information for Tax Purposes“), finantsstabiilsuse nõukogu „Finantsinstitutsioonide tulemusliku kriisilahenduse korra põhielemendid“ („Key Attributes of Effective Resolution Regimes for Financial Institutions“).

Liit ja ÜMTd tagavad võimalust mööda, et nende territooriumil finantsteenuste sektori reguleerimisel ja järelevalves ning maksupettuse, maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastases võitluses rakendatakse ja kohaldatakse rahvusvaheliselt kokku lepitud standardeid. Sellised rahvusvaheliselt kokkulepitud standardid on muu hulgas Baseli Pangajärelevalve Komitee „Tõhusa pangajärelevalve põhialused“ („Core Principles for Effective Banking Supervision“), Rahvusvahelise Kindlustusjärelevalve Assotsiatsiooni „Kindlustuse põhialused ja meetodid“ („Insurance Core Principles“), Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni „Väärtpaberijärelevalve eesmärgid ja põhimõtted“ („Objectives and Principles of Securities Regulation“), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni „Maksundusalase teabevahetuse leping“ („Agreement on Exchange of Information on Tax Matters“), G20 avaldus „Avaldus läbipaistvuse ja teabevahetuse kohta maksustamise eesmärgil“ („Statement on Transparency and Exchange of Information for Tax Purposes“), finantsstabiilsuse nõukogu „Finantsinstitutsioonide tulemusliku kriisilahenduse korra põhielemendid“ („Key Attributes of Effective Resolution Regimes for Financial Institutions“) ning rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioon ja selle protokollid.

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 72 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  piisavalt rahalisi vahendeid ja vajalikku tehnilist abi, et tugevdada ÜMTde suutlikkust välja töötada ja rakendada strateegilisi ja regulatiivseid raamistikke;

(a)  käesoleva otsuse raames piisavalt rahalisi vahendeid ja vajalikku tehnilist abi, et tugevdada ÜMTde suutlikkust välja töötada ja rakendada strateegilisi ja regulatiivseid raamistikke;

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 72 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  pikaajalist rahastamist erasektori tugevdamiseks.

(b)  käesoleva otsuse raames pikaajalist rahastamist erasektori tugevdamiseks;

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 72 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  Vajaduse korral võib käesoleva otsuse alusel kehtestatud meetmete jaoks toetust saada muude liidu programmide kaudu, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Käesoleva otsuse kaudu võib toetada ka muude liidu programmide alusel kehtestatud meetmeid, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Sellisel juhul tehakse kohaldatavate eeskirjade valik kõnealuseid meetmeid käsitlevas tööprogrammis.

(c)  muude liidu programmide kaudu lisarahastamist, mis võimaldab toetada käesoleva otsuse alusel kehtestatud meetmeteid, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Sellisel juhul tehakse kohaldatavate eeskirjade valik kõnealuseid meetmeid käsitlevas tööprogrammis.

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 72 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Käesoleva otsuse kaudu võib toetada ka muude liidu programmide alusel kehtestatud meetmeid, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Sellisel juhul täpsustatakse kohaldatavaid eeskirju kõnealuseid meetmeid käsitlevas tööprogrammis.

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 73 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi rahastamispaketi kogusuurus aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 500 000 000 eurot.

1.  Programmi rahastamispaketi kogusuurus aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 669 000 000 eurot.

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 74 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  „programmikohane abi“ – ÜMTdele antav tagastamatu abi, millega rahastatakse programmdokumentides ette nähtud territoriaalseid, piirkondlikke ja piirkondadevahelisi strateegiaid ja esmatähtsate ülesannete täitmist;

(a)  „programmikohane abi“ – ÜMTdele antav tagastamatu abi, millega rahastatakse vajaduse korral programmdokumentides ette nähtud territoriaalseid, piirkondlikke ja piirkondadevahelisi strateegiaid ja esmatähtsate ülesannete täitmist;

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 74 – lõik 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  „vahendite piirkondadevaheline jaotus“ – vahendite piirkondlikus jaotuses programmikohaseks abiks eraldatud osa, millega rahastatakse piirkondadevahelise koostöö strateegiate ja prioriteetsete eesmärkide täitmist, ja kuhu on kaasatud vähemalt üks ÜMT ja üks või mitu ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimat piirkonda ja/või üks või mitu AKV riiki ja/või üks või mitu AKV riikide hulka mittekuuluvat riiki või territooriumi.

(g)  „vahendite piirkondadevaheline jaotus“ – vahendite piirkondlikus jaotuses programmikohaseks abiks eraldatud osa, millega rahastatakse piirkondadevahelise koostöö strateegiate ja prioriteetsete eesmärkide täitmist, kuhu on kaasatud käesoleva otsuse artiklis 82 osutatud üksused.

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 74 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 74 a

 

Üldpõhimõte

 

Kui käesolevas otsuses ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti, rakendatakse liidu finantsabi kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2018/10461 a („finantsmäärus“) ning käesolevas otsuses sätestatud eesmärkide ja üldpõhimõtetega.

 

___________________

 

1 a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 75 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  võetakse arvesse ÜMTde geograafilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi erijooni ning nende erivõimalusi;

(a)  võetakse arvesse ÜMTde demograafilisi, geograafilisi, majanduslikke ja finantsilisi, keskkondlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi erijooni ning nende erivõimalusi;

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 75 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Liidupoolne rahastamine võib toimuda finantsmäärusega ettenähtud rahastamisliikide teel ning eelkõige

 

(a) toetustena;

 

(b) teenuste, asjade või ehitustööde hankelepingutena;

 

(c) eelarvetoetusena;

 

(d) maksetena komisjoni poolt kooskõlas finantsmääruse artikliga 234 asutatud usaldusfondidesse;

 

(e) finantsinstrumentidena;

 

(f) eelarveliste tagatistena;

 

(g) segarahastamistoimingutena;

 

(i) finantsabina;

 

(j) tasustatud välisekspertide tööna.

 

Programmikohase abi korral antakse liidu finantsabi eelkõige eelarvetoetusena ÜMTdele.

 

Kooskõlas finantsmäärusega võib liidu rahalist abi anda ka toetusena rahvusvahelistele, piirkondlikele või riiklikele fondidele, näiteks fondidele, mille on loonud või mida haldavad EIP, liikmesriigid või partnerriigid ja -piirkonnad või rahvusvahelised organisatsioonid, et suurendada mitme rahastaja poolset ühisrahastamist, või mille on rajanud üks või mitu rahastajat projektide ühiseks rakendamiseks.

 

Nagu on sätestatud finantsmääruses, rakendab liidu rahalist abi komisjon kas otse oma talituste, liidu delegatsioonide ja rakendusametite kaudu, koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise kaudu, või kaudselt, tehes eelarve täitmise finantsmääruses loetletud üksuste ülesandeks. Nimetatud üksused tagavad järjepidevuse liidu välispoliitikaga ja võivad anda eelarve täitmisega seotud ülesanded muudele üksustele komisjonile kohaldatavate tingimustega samaväärsetel tingimustel.

 

Rahastatavaid meetmeid võidakse rakendada paralleelse või ühise kaasrahastamisega. Paralleelse kaasrahastamise korral jagatakse meede mitmeks selgelt eristatavaks osaks, millest igaüht rahastab erinev kaasrahastav partner nii, et rahastamise lõppkasutust on alati võimalik kindlaks teha. Ühise kaasrahastamise puhul jaotatakse meetme kogukulud kaasrahastavate partnerite vahel ning vahendid ühendatakse nii, et meetme konkreetsete tegevuste rahastamisallikat ei ole hiljem enam võimalik kindlaks teha. Sellisel juhul järgitakse finantsmääruse artiklis 38 sätestatud toetus- ja hankelepingute tagantjärele avalikustamise puhul volitatud üksuse eeskirju, kui sellised eeskirjad on olemas.

 

Liidupoolne rahastamine ei tekita eriomaseid makse, tollimakse ega muid lõive ega põhjusta nende kogumist.

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 75 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 75 a

 

Ülekandmised, aastased osamaksed, kulukohustuste assigneeringud, tagasimaksed ja rahastamisvahendite raames tekkinud tulud

 

1.  Lisaks finantsmääruse artikli 12 lõikele 2 kantakse käesoleva otsuse kohased kasutamata kulukohustuste ja maksete assigneeringud automaatselt üle ning neid võib kulukohustustega siduda kuni järgmise eelarveaasta 31. detsembrini. Järgmisel eelarveaastal tuleb esmalt kasutada üle kantud summat. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu vastavalt finantsmääruse artikli 12 lõikele 6 üle kantud kulukohustuste assigneeringutest.

 

2.  Lisaks finantsmääruse artiklis 15 assigneeringute vabastamise kohta sätestatud eeskirjadele vabastatakse käesoleva otsuse raames võetud meetme täieliku või osalise rakendamata jätmise tõttu vabastatud kulukohustuste assigneeringud algsele eelarvereale. Määruse (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik) artikli 12 lõike 1 punktis b esitatud viiteid finantsmääruse artiklile 15 tõlgendatakse käesoleva otsuse kohaldamisel ka viidetena käesolevale lõikele.

 

3.  Pikemalt kui ühe eelarveaasta vältel toimuvate tegevustega kaasnevad eelarvelised kulukohustused võib jagada aastasteks osamakseteks mitmele aastale, kooskõlas finantsmääruse artikli 112 lõikega 2.

 

Finantsmääruse artikli 114 lõike 2 kolmandat lõiku selliste mitmeaastaste meetmete suhtes ei kohaldata. Komisjon vabastab automaatselt kõik meetme kulukohustuste osad, mis ei ole selle eelarvelise kulukohustuse viienda aasta 31. detsembriks kasutatud eelrahastamiseks või vahemaksete tegemiseks või mille kohta ei ole esitanud tõendatud kuluaruannet ega maksetaotlust.

 

Käesoleva artikli lõiget 2 kohaldatakse ka aastaste osamaksete suhtes.

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 76 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  institutsioonide arendamist, suutlikkuse parandamist ja keskkonnaaspektidega arvestamist;

(b)  institutsioonide arendamist, suutlikkuse parandamist ning keskkonna, soopõhiste ja hea valitsemistava aspektidega arvestamist;

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 77 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liit toetab ÜMTde tegevust neid valdkondi kajastava statistika saamiseks.

2.  Liit toetab ÜMTde tegevust neid valdkondi kajastava ja avalikkusele kättesaadava usaldusväärse statistika saamiseks.

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 77 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liit võib toetada ÜMTde jõupingutusi, mille eesmärk on parandada nende makromajanduslike näitajate võrreldavust.

3.  Liit võib toetada ÜMTde jõupingutusi, mille eesmärk on parandada nende makromajanduslike näitajate võrreldavust, hõlbustades eelkõige ÜMTde SKP analüüsimist ostujõu pariteedina, kui vastavad andmed on kättesaadavad.

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 78 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjoni algatusel võib liidupoolne rahastamine hõlmata otsuse rakendamise ja selle eesmärkide saavutamisega seotud toetuskulusid, sealhulgas selliseks rakendamiseks vajaliku ettevalmistus-, jätku-, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevusega seotud haldustuge, samuti peakorteri ja liidu delegatsioonide kulusid programmi jaoks vajaliku haldustoe tagamisel ning käesoleva otsuse alusel rahastatava tegevuse haldamisel, sealhulgas teavitus- ja teabevahetusmeetmed ning ettevõtte info- ja tehnoloogiasüsteemid.

1.  Komisjoni algatusel võib liidupoolne rahastamine hõlmata otsuse rakendamise ja selle eesmärkide saavutamisega seotud toetuskulusid, sealhulgas selliseks rakendamiseks vajaliku ettevalmistus-, jätku-, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevusega seotud haldustuge.

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 79

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 79

välja jäetud

Üldpõhimõte

 

Kui käesolevas otsuses ei ole sätestatud teisti, rakendatakse liidu finantsabi kooskõlas eesmärkide ja üldpõhimõtetega, mis on sätestatud käesolevas otsuses, finantsmääruses ja [naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruses], eriti II jaotise I peatükis, v.a artikkel 13, artikli 14 lõiked 1 ja 4 ning artikkel 15, III peatükis, v.a artikli 21 lõige 1, lõike 2 punktid a ja b ning lõige 3, ning V peatükis, v.a artikli 31 lõiked 1, 4, 6 ja 9 ning artikli 32 lõige 3. Käesoleva otsuse artiklis 80 sätestatud korda ei kohaldata [naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruse] artikli 21 lõike 2 punktis c osutatud juhtudel.

 

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 79 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 79 a

 

Programmdokumentide vastuvõtmine

 

1.  Liidu ja ÜMTde vahelise partnerluse raames vastutavad ÜMTde ametiasutused käesoleva otsuse II osas osutatud peamistes koostöövaldkondades valdkondlike poliitikasuundade kujundamise ja rakendamise eest ning tagavad asjakohaste järelmeetmete võtmise.

 

Selle põhjal koostab ja esitab iga ÜMT programmdokumendi oma territooriumi kestliku arengu kohta. Programmdokumendi eesmärk on tagada liidu ja asjaomase ÜMT koostöö sidus raamistik, mis on kooskõlas reguleerimiseseme ja kohaldamisala ning liidu eesmärkide, põhimõtete ja poliitikaga.

 

Igas programmdokumendis esitatakse järgmine teave:

 

– ÜMT poliitilise, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja keskkonnaalase olukorra lühikirjeldus;

 

– ÜMT kestliku arengu strateegia (tegevuskava aastani 2030) lühikirjeldus, kus määratakse kindlaks ÜMT prioriteedid ning see, kuidas ÜMT kavatseb kestliku arengu eesmärkide saavutamisele kaasa aidata;

 

– liidu rahastamiseks valitud prioriteetsed valdkonnad;

 

– erieesmärgid;

 

– oodatavad tulemused;

 

– selged ja konkreetsed tulemuslikkuse näitajad;

 

– rahaliste eraldiste soovituslik jaotus üldiselt ja prioriteetsete valdkondade kaupa;

 

– orienteeriv ajakava.

 

2.  Programmdokument põhineb saadud kogemustele ja headele tavadele, selles tuginetakse kodanikuühiskonna, kohalike ametiasutuste ja teiste sidusrühmadega korraldatud konsultatsioonidele ja nendega peetud dialoogile, mille eesmärk on tagada nende piisaval määral kaasamine ja suunava programmdokumendi edasine arvessevõtmine.

 

3.  Iga ÜMT ametiasutused, seotud liikmesriik ja komisjon vahetavad programmdokumendi kavandi kohta arvamusi. Programmdokumendi lõpliku vormistamise eest vastutavad ÜMTde ametiasutused. Komisjon sätestab suunistes ÜMTde programmitöö korra selliselt, et programmdokumendid oleks võimalik kiiresti heaks kiita.

 

4.  Lõpliku vormistamise järel hindab programmdokumenti komisjon, et teha kindlaks, kas see on kooskõlas käesoleva otsuse eesmärkide ja liidu asjakohaste poliitikasuundadega ning kas see sisaldab kõiki elemente, mis on vajalikud iga-aastase rahastamisotsuse vastuvõtmiseks. Selliseks hindamiseks esitavad ÜMT ametiasutused kogu vajaliku teabe, sealhulgas võimalike teostatavusuuringute tulemused.

 

5.  Programmdokument kiidetakse heaks kooskõlas käesoleva otsuse artikli 88 lõikes 5 osutatud kontrollimenetlusega.

 

Seda menetlust kohaldatakse ka ulatusliku läbivaatamise korral, mille tulemusel tehakse strateegiasse või programmitöösse olulisi muudatusi.

 

Kontrollimenetlust ei kohaldata vähem oluliste muudatuste tegemise korral, mille eesmärk on suunavat programmdokumenti tehniliselt kohandada, kavandatud rahalisi vahendeid teatava prioriteetse valdkonna raames ümber paigutada või suurendada või vähendada esialgu kavandatud soovituslikke rahalisi vahendeid vähem kui 20 %, tingimusel et need muudatused ei mõjuta suunavas programmdokumendis kindlaks määratud peamisi koostöövaldkondi ja eesmärke. Komisjon teeb sellised vähem olulised muudatused Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks ühe kuu jooksul alates asjaomase otsuse vastuvõtmisest.

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 79 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 79 b

 

Tegevuskavad ja meetmed

 

1.  Komisjon võtab vastu iga-aastased või mitmeaastased tegevuskavad või meetmed. Meetmed võivad vormilt olla üksikmeetmed, erimeetmed, toetusmeetmed või eriabimeetmed. Tegevuskavades ja meetmetes määratakse kindlaks iga tegevusega taotletavad eesmärgid, oodatavad tulemused ja peamised meetmed, rakendusmeetodid, eelarve ja kõik seonduvad toetuskulud.

 

2.  Tegevuskavad põhinevad programmdokumentidel.

 

3.  Tegevuskavad ja meetmed võetakse vastu kooskõlas käesoleva otsuse artikli 88 lõikes 5 osutatud kontrollimenetlusega. Lõikes 1 osutatud menetluse järgimine ei ole nõutav järgmistel juhtudel:

 

(a) tegevuskavad, üksikmeetmed ja toetusmeetmed, mille liidupoolne rahastamine ei ületa 10 000 000 eurot;

 

(b) tehnilised muudatused, eeldusel et need ei mõjuta märkimisväärselt asjaomase tegevuskava või meetme eesmärke, nt:

 

i) rakendusmeetodi muutmine;

 

ii) vahendite ümberjaotamine samas tegevuskavas ette nähtud meetmete vahel;

 

iii) tegevuskavade ja meetmete eelarve suurendamine või vähendamine mitte rohkem kui 20 % võrreldes esialgse eelarvega ning mis ei ületa 10 000 000 eurot.

 

Mitmeaastaste tegevuskavade ja meetmete korral rakendatakse lõike 3 punktis a ja punkti b alapunktis iii sätestatud piirmäärasid aastapõhiselt. Euroopa Parlamenti ja liikmesriike teavitatakse käesoleva lõike põhjal vastu võetud tegevuskavadest ja meetmetest, välja arvatud eriabimeetmed, ja tehnilistest muudatustest nende vastuvõtmisele järgneva kuu jooksul.

 

4.  Enne kuni 20 000 000 eurot maksvate eriabimeetmete vastuvõtmist või pikendamist annab komisjon nõukogule teavet nende meetmete laadi ja eesmärkide ning nende jaoks kavandatud rahaliste vahendite kohta. Komisjon teavitab enne juba vastu võetud eriabimeetmetes oluliste sisuliste muudatuste tegemist sellest nõukogu. Komisjon võtab selliste meetmete kavandamisel ja edasisel rakendamisel arvesse nõukogu asjaomast strateegilist lähenemisviisi, säilitades liidu välistegevuse sidususe. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti korrakohaselt ja õigel ajal käesoleva artikli kohaste eriabimeetmete kavandamisest ja rakendamisest, sealhulgas kavandatud rahalistest vahenditest, samuti sisuliste muudatuste tegemisest või sellise abi olulisest pikendamisest.

 

5.  Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse korral, nagu loodusõnnetustest või inimtegevusest tingitud kriisid või demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi või põhivabadusi vahetult ohustav olukord, võib komisjon võtta artikli 88 lõikes 5 osutatud menetlust järgides vastu tegevuskavasid ja meetmeid või olemasolevate tegevuskavade ja meetmete muudatusi.

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 80

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 80

välja jäetud

Mitmeaastaste sihtprogrammide, tegevuskavade ja meetmete vastuvõtmine

 

Komisjon võtab käesoleva otsuse alusel ühtsete programmdokumentidena vastu [naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruse] artiklis 12 osutatud mitmeaastased sihtprogrammid koos vastavate [naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruse] artiklis 19 osutatud tegevuskavade ja meetmetega kooskõlas käesoleva määruse artikli 88 lõikes 5 osutatud kontrollimenetlusega. Sama menetlust kohaldatakse ka siis, kui on tegemist [naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruse] artikli 14 lõikes 3 osutatud läbivaatamistega, mille tulemusel mitmeaastase sihtprogrammi sisu oluliselt muudetakse.

 

Gröönimaa puhul võib [naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruse] artiklis 19 osutatud tegevuskavu ja meetmeid vastu võtta mitmeaastastest sihtprogrammidest eraldi.

 

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 81 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  ÜMTde ametiasutused võivad saada käesolevas otsuses sätestatud rahalist abi.

1.  Kõigi ÜMTde ametiasutused võivad saada käesolevas otsuses sätestatud rahalist abi.

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 81 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  ÜMTdest või liidust pärinevad detsentraliseeritud koostöös osalejad ja muud valitsusvälised osalejad, et võimaldada neil ÜMTdes detsentraliseeritud koostöö raames ellu viia majandus-, kultuuri-, sotsiaal- ja haridusprojekte ja -kavasid käesoleva otsuse artikli 12 kohaselt.

(e)  ÜMTdest või liidust pärinevad detsentraliseeritud koostöös osalejad ja muud valitsusvälised osalejad, et võimaldada neil ÜMTdes detsentraliseeritud koostöö raames ellu viia majandus-, keskkonna-, kultuuri-, sotsiaal- ja haridusprojekte ja -kavasid käesoleva otsuse artikli 12 kohaselt.

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 82 – lõige 1 – punkt c – alapunkt iii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii)  üks või mitu piirkondlikku organit, mille liikmeteks on ÜMTd;

iii)  üks või mitu piirkondlikku organit või ühendust, mille liikmeteks on ÜMTd;

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 83 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Artiklis 50 määratletud ÜMT füüsilised isikud ja asjakohastel juhtudel ka ÜMT asjaomased riiklikud ja/või eraõiguslikud organid ja institutsioonid võivad osaleda liidu programmides ja kasutada nende programmide pakutavat rahastamist vastavalt programmi eeskirjadele ja eesmärkidele ning vajaduse korral ka ÜMTga seotud liikmesriigi suhtes kohaldatavale korrale.

1.  Artiklis 50 määratletud ÜMT füüsilised isikud ja asjakohastel juhtudel ka ÜMT asjaomased riiklikud ja/või eraõiguslikud organid ja institutsioonid võivad osaleda kõigis liidu programmides, sealhulgas Euroopa Liidu Solidaarsusfond, ja kasutada nende programmide pakutavat rahastamist vastavalt programmi eeskirjadele ja eesmärkidele ning vajaduse korral ka ÜMTga seotud liikmesriigi suhtes kohaldatavale korrale.

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 83 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Komisjon tagab ÜMTdele tulemusliku ja tõhusa juurdepääsu kõikidele liidu ja teiste riikide vahelise koostöö programmidele ja rahastamisvahenditele, sätestades vajaduse korral erimeetmed.

 

Lisaks tagab komisjon ÜMTdele mõeldud ja ajakohastatud juurdepääsuportaali kaudu teabe läbipaistvuse ning erinevate liidu programmide raames korraldatud projektikonkursside nähtavuse.

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 83 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  ÜMTd annavad sellistes liidu programmides osalemise kohta komisjonile alates 2022. aastast igal aastal teada.

3.  Komisjon koostab ÜMTde esitatud teabe põhjal ÜMTde liidu programmides osalemise kohta aastaaruande.

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 86 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selleks et tõhusalt hinnata käesoleva otsuse eesmärkide saavutamise edenemist, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 87 vastu delegeeritud õigusakte I lisa 3. artikli muutmiseks, et näitajad vajaduse korral läbi vaadata või neid täiendada ning et lisada käesolevasse otsusesse järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevad sätted.

Selleks et tõhusalt hinnata käesoleva otsuse eesmärkide saavutamise edenemist, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 87 vastu delegeeritud õigusakte I lisa artiklis 3 osutatud tulemuslikkuse näitajate kindlaksmääramiseks või selleks, et need vajaduse korral läbi vaadata või neid täiendada ning et lisada käesolevasse otsusesse järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevad sätted.

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 87 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Artiklis 86 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 1. jaanuarist 2021. Hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase perioodi lõppu esitab komisjon delegeeritud volituste kohta aruande. Volituste delegeerimine pikeneb vaikimisi samadeks ajavahemikeks, välja arvatud juhul, kui nõukogu avaldab pikendamisele vastuseisu vähemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppu.

2.  Artiklis 86 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 1. jaanuarist 2021. Hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase perioodi lõppu esitab komisjon delegeeritud volituste kohta aruande. Volituste delegeerimine pikeneb vaikimisi samadeks ajavahemikeks, välja arvatud juhul, kui nõukogu avaldab pikendamisele vastuseisu vähemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppu. Nõukogu teavitab oma otsusest Euroopa Parlamenti.

Muudatusettepanek    93

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 87 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle nõukogule teatavaks.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle nõukogule ja Euroopa Parlamendile teatavaks.

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 87 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Artikli 86 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et ta ei esita vastuväiteid. Nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

5.  Artikli 86 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et ta ei esita vastuväiteid. Nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. Kui nõukogu kavatseb esitada vastuväite, teatab ta sellest Euroopa Parlamendile mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud õigusakti, mille suhtes ta kavatseb vastuväite esitada, ja vastuväite võimalikud põhjused.

Muudatusettepanek    95

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 90 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevat otsust kohaldatakse kooskõlas nõukogu otsusega 2010/427/EL46.

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tagab liidu välistegevuse üldise poliitilise koordineerimise, tagades seejuures liidu välistegevuse ühtsuse, sidususe ja tõhususe.

__________________

 

46 Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine (ELT L 201, 3.8.2010, lk 30).

 

Muudatusettepanek    96

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 92 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021 ning see kaotab kehtivuse 31. detsembril 2027.

Muudatusettepanek    97

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – artikkel 1 – punkt 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesoleva otsuse kohaldamisel jaotatakse seitsmeaastaseks ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027 eraldatud liidu rahaline abi üldsummas 500 000 000 eurot jooksevhindades järgmiselt:

1.  Käesoleva otsuse kohaldamisel jaotatakse seitsmeaastaseks ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027 eraldatud liidu rahaline abi üldsummas 669 000 000 eurot jooksevhindades järgmiselt:

Muudatusettepanek    98

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  159 000 000 eurot toetustena muudele ÜMTdele peale Gröönimaa pikaajaliseks arenguks kavandatud kahepoolseks abiks eelkõige programmidokumendis osutatud algatuste rahastamiseks. See summa jaotatakse ÜMTde vahel vastavalt nende vajadustele ja tulemustele järgmiste kriteeriumide kohaselt. Programmidokumendis juhitakse vajaduse korral erilist tähelepanu abisaavate ÜMTde valitsemise ja institutsionaalse suutlikkuse tugevdamisele suunatud meetmetele ning asjakohastel juhtudel kavandatavate meetmete tõenäolisele ajakavale. Selle summa eraldamisel võetakse arvesse elanike arvu, sisemajanduse koguprodukti (SKP) taset, eelnevalt eraldatud summasid ja käesoleva otsuse artiklis 9 osutatud ÜMTde geograafilisest isoleeritusest tulenevaid probleeme.

(a)  81 % toetustena kõigile ÜMTdele pikaajaliseks arenguks kavandatud kahepoolseks abiks eelkõige programmidokumendis osutatud algatuste rahastamiseks.

 

See summa jaotatakse ÜMTde vahel vastavalt nende vajadustele ja tulemustele järgmiste kriteeriumide kohaselt. Eraldamisel võetakse arvesse elanike arvu, sisemajanduse koguprodukti (SKP) taset SKP ostujõu pariteedina, kui see on kättesaadav, eelnevalt eraldatud summasid, käesoleva otsuse artiklis 9 osutatud ÜMTde geograafilisest isoleeritusest tulenevaid probleeme, käesoleva otsuse artiklis 9 a osutatud ÜMTde madalat arengutaset, territooriumite suurust ning keskkonna- ja kliimaküsimusi.

 

4 % Arubale

 

1,5 % Bonaire’ile

 

5 % Curaçaole

 

48 % Gröönimaale

 

10,75 % Uus-Kaledooniale

 

10,85 % Prantsuse Polüneesiale

 

1,2 % Sabale

 

2 % Saint-Barthélemyle

 

0,8 % Sint Eustatiusele

 

7,5 % Saint-Pierre’ile ja Miquelonile

 

2,5% Sint Maartenile

 

0,4 % Prantsuse Antarktilistele ja Lõunaaladele

 

5,5 % Wallisele ja Futunale

Muudatusettepanek    99

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  225 000 000 eurot toetustena muudele ÜMTdele peale Gröönimaa pikaajaliseks arenguks kavandatud kahepoolseks abiks eelkõige programmidokumendis osutatud algatuste rahastamiseks.

välja jäetud

Muudatusettepanek    100

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  ÜMTde piirkondlike programmide toetuseks eraldatakse 81 000 000 eurot, millest 15 000 000 võib kasutada piirkonnasiseste tegevuste toetamiseks; Gröönimaa vastab ainult piirkonnasisese tegevuse toetamise tingimustele. Seda koostööd rakendatakse kooskõlas käesoleva otsuse artikliga 7, võttes eelkõige arvesse käesoleva otsuse artiklis 5 osutatud ühist huvi pakkuvaid valdkondi ning konsulteerides käesoleva otsuse artiklis 14 osutatud ELi-ÜMTde partnerlust edendavate dialoogifoorumitega. Seejuures seatakse eesmärgiks koordineerida summa kasutamist muude liidu rahastamisprogrammide ja -vahenditega ning eelkõige koostööd Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 nimetatud äärepoolseimate piirkondadega.

(c)  ÜMTde piirkondlike programmide toetuseks eraldatakse 12 %, millest 30 000 000 eurot võib kasutada piirkonnasiseste tegevuste toetamiseks; Gröönimaa vastab ainult piirkonnasisese tegevuse toetamise tingimustele. Seda koostööd rakendatakse kooskõlas käesoleva otsuse artikliga 7, võttes eelkõige arvesse käesoleva otsuse artiklis 5 osutatud ühist huvi pakkuvaid valdkondi ning konsulteerides käesoleva otsuse artiklis 14 osutatud ELi-ÜMTde partnerlust edendavate dialoogifoorumitega. Seejuures seatakse eesmärgiks koordineerida summa kasutamist muude liidu rahastamisprogrammide ja -vahenditega ning eelkõige koostööd Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 nimetatud äärepoolseimate piirkondadega.

Muudatusettepanek    101

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  22 000 000 eurot uuringuteks või tehnilise abi meetmeteks kõigile ÜMTdele, k.a Gröönimaale vastavalt käesoleva otsuse artiklile 781.

(d)  3,5 % uuringuteks või tehnilise abi meetmeteks kõigile ÜMTdele, k.a Gröönimaale vastavalt käesoleva otsuse artiklile 78.

__________________

 

1 Sellest summast reserveeritakse komisjonile 9 725 000 eurot, et katta tehnilise ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete, samuti kaudsete ja otseste teadusuuringute kulud.

 

Muudatusettepanek    102

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt e – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  13 000 000 eurot jaotamata fondi kõigi ÜMTde, k.a Gröönimaa jaoks, et muu hulgas:

(e)  3,5 % jaotamata fondi kõigi ÜMTde, k.a Gröönimaa jaoks, et muu hulgas:

Muudatusettepanek    103

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – artikkel 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjon võib pärast läbivaatamist otsustada eraldada käesolevas artiklis nimetatud jaotamata vahendid.

2.  Komisjon võib enne 2025. aastat tehtud läbivaatamise järel otsustada pärast liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga konsulteerimist eraldada käesolevas artiklis nimetatud jaotamata vahendid.

Muudatusettepanek    104

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – artikkel 3 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Otsuse artikli 3 lõikes 5 sätestatud eesmärkide saavutamist hinnatakse järgmiselt:

Vastavalt kestliku arengu eesmärkidele koostatakse artiklis 86 sätestatud menetluse põhjal peamiste tulemuslikkuse näitajate loetelu ja kasutatakse seda, et aidata hinnata, mil määral on liit soodustanud käesoleva otsuse artikli 3 lõikes 5 sätestatud eesmärkide saavutamist.

Muudatusettepanek    105

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – artikkel 3 – lõik 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  ÜMTde puhul, v.a Gröönimaa, kaupade ja teenuste eksport protsendina SKPst ja valitsemissektori kogutulu protsendina SKPst;

välja jäetud

Muudatusettepanek    106

Ettepanek võtta vastu otsus

I lisa – artikkel 3 – lõik 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Gröönimaa puhul kaupade ja teenuste eksport protsendina SKPst ja kalandussektori osakaal kogu ekspordist.

välja jäetud


SELETUSKIRI

Ülemeremaad ja -territooriumid (edaspidi „ÜMTd“) on olnud Euroopa Liiduga assotsieeritud alates Rooma lepingu jõustumisest.

Praegu on ÜMTsid 25 ja need asuvad Atlandi, Antarktika, Arktika, Kariibi mere, India ookeani ning Vaikse ookeani piirkonnas. ÜMTd on seotud nelja Euroopa Liidu liikmesriigiga: Taani, Prantsusmaa, Ühendkuningriik ja Madalmaad.

ÜMTdel on üldiselt laiaulatuslik autonoomia, mis hõlmab selliseid valdkondi nagu majandusküsimused, tööturg, rahvatervis ning sise- ja tolliküsimused. Kaitse- ja välispoliitika jääb tavaliselt liikmesriikide pädevusse. ÜMTd ei ole liidu tolliterritooriumi osa ning jäävad väljapoole siseturu piire. Seetõttu ei kohaldata seal liidu õigusakte. Kuna ÜMTde elanikud on põhiseadusliku seose alusel siiski Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud, on neil sellest tulenevalt ELi kodakondsus.

Praegu rakendatakse 25-le ÜMTle nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsust 2013/755/EL (ÜMTde assotsieerimise otsus), kus kirjeldatakse erisuhteid, mis on ÜMTdel ELiga n-ö Euroopa perekonna liikmetena, ja ÜMTde suhtes kohaldatavat spetsiifilist õigusraamistikku.

Kehtiva ÜMTde assotsieerimise otsuse peamine rahastamisallikas on 11. Euroopa Arengufond (EAF), mis hõlmab ÜMTde territoriaalsete ja piirkonnaprogrammide programmitööd ja rahastamist, välja arvatud Gröönimaa puhul, mille kohta on võetud vastu ELi eelarvest rahastatav eraldi otsus.

Võttes arvesse Ühendkuningriigi EList lahkumist 29. märtsil 2019 ja mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2021–2027, tegi komisjon 14. juunil 2018 ettepaneku uue ÜMTde assotsieerimise otsuse kohta 27 liikmesriigist koosneva liidu jaoks. Otsuses käsitletakse seega 13 ÜMTd, mis on seotud 3 liikmesriigiga: Taani, Prantsusmaa ja Madalmaad.

Uus ÜMTde assotsieerimise otsus ühendab kehtiva ÜMTde assotsieerimise otsuse ja Gröönimaa otsuse, kusjuures mõlema otsuse õiguslikuks aluseks on ELi toimimise lepingu artikkel 203. Lisaks kantakse uue ÜMTde assotsieerimise otsusega eelarvesse ÜMTdele eraldatavad vahendid, eraldades selleks uuest eelarverubriigist „Naabrus ja maailm“ 500 miljonit.

Raportöör väljendab uue ÜMTde assotsieerimise otsuse üle suurt heameelt, kuna see vastab parlamendi üleskutsele koostada kõigi ÜMTde jaoks ühtne süsteem ning kanda Euroopa Liidu eelarvesse spetsiaalselt ÜMTde jaoks ette nähtud rahastamisvahend.

Raportöör tänab komisjoni suurepärase tehtud töö eest, mis võimaldas ÜMTdele kohaldatavat õigusraamistikku lihtsustada ja ühtlustada, tugevdada haldamise ühtsust ja tagada ÜMTde kui rühma suurem nähtavus.

Raportöör soovib siiski, et uues ÜMTde assotsieerimise otsuses võetaks arvesse alljärgnevalt esitatud punkte, mis on koostatud tulenevalt mõttevahetustest kodanikuühiskonna ja ÜMTde esindajatega.

1. ÜMTde ja ELi poliitilise dialoogi tõhustamine

ELi ja ÜMTde assotsieerimise poliitilist mõõdet on oluline tõhustada. Valitsemistasandil saab seda teha eelkõige nõukogu eesistujariigi ja Euroopa Parlamendi diskussioonides osalemise kaudu, eriti iga-aastase ÜMTde ja ELi vahelise dialoogifoorumi arutlustes osalemise ning partnerluses Euroopa Parlamendi rolli üldise suurendamise kaudu.

Raportööri arvates peaksid EL ja ÜMTd pidama ka suuremat dialoogi koostöö ja piirkondliku integratsiooni küsimuste teemal. Raportöör on seisukohal, et lisaks uue ÜMTde assotsieerimise otsuse artiklis 13 ette nähtud tihedale dialoogile Arktika küsimustes peaks liit tugevdama oma kohalolu Kariibi ja Vaikse ookeani piirkonnas, toetudes piirkondlike strateegiate kujundamisel ja rakendamisel ÜMTdele. See seisukoht on kooskõlas Euroopa Parlamendi seisukohaga Cotonou lepingu järgse olukorra kohta ning vajadusega pidada tõhustatud strateegilist dialoogi praeguseid ÜMTsid hõlmava kolme piirkonnaga, sealhulgas Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonnaga.

2. ÜMTde eripäradele vastav rahastamisvahend, mille puhul järgitakse kohandatud programmitöö korda

Raportöör tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle, millega luuakse ÜMTdele pühendatud vahend, mis võimaldab nende eripärasid paremini arvesse võtta.

Viitamine naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendit käsitlevas määruse ettepanekus sätestatud korrale, millega nähakse ette arvukaid erandeid, muudab aga lugemise keerukaks ega vasta paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe läbipaistvuse ja lihtsustamise eesmärkidele.

Raportöör kutsub seega üles lisama programmitöö korra otse uude ÜMTde assotsieerimise otsusesse, võttes üle naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendit käsitlevas määruses ette nähtud korra, mis oleks ÜMTdele kohaldatav, ning tuletades meelde põhimõtet, mille kohaselt rakendatakse finantsmäärust, välja arvatud juhul, kui ÜMTs kehtib erisäte.

Samuti tuleb seadusandlikus ettepanekus kajastada ja selgitada ÜMTde haldussuutlikkuse ja inimressursside piiratust.

3. ÜMTdele eraldatavate vahendite parem jaotumine täpsete kriteeriumide alusel, et suurendada läbipaistvust ja demokraatlikku kontrolli

ÜMTde assotsieerimise otsuse I lisas on 500 miljoni suuruse rahastamispaketi jaotumine kindlaks määratud järgmiselt: 225 miljonit Gröönimaale, 159 miljonit ülejäänud 12 ÜMTle, 81 miljonit piirkondlikuks koostööks, 22 miljonit tehnilise abi meetmeteks ja 13 miljonit jaotamata vahendeid.

Raportöör on kavandatud rahalise jaotumise suhtes väga kriitiliselt meelestatud. Euroopa Parlament kui üks eelarvepädevatest institutsioonidest ja avalike vahendite hea kasutuse tagaja on mitmel juhul andnud teada vajadusest Euroopa Liidu eelarvest eraldatud vahendeid kontrollida.

Raportöör jagab Euroopa Parlamendi väljendatud seisukohta järgmises mitmeaastases finantsraamistikus ÜMTdele eraldatava üldsumma küsimuses, mis peaks olema 669 miljonit eurot komisjoni poolt pakutud 500 miljoni asemel.

Raportööri välja pakutud üldine jaotumine on järgmine:

•  81 % territoriaalseks koostööks;

•  12 % piirkondlikuks koostööks, millest 30 000 000 eraldataks piirkondadevaheliseks koostööks;

•  3,5 % tehnilise abi meetmeteks;

•  3,5 % jaotamata vahendeid.

Raportöör kritiseerib ÜMTde assotsieerimise otsuses esitatud rahalist jaotust ÜMTde vahel ja leiab, et ettepanek ei tugine objektiivsetele ja läbipaistvatele kriteeriumitele.

Raportöör soovib, et lisaks Gröönimaa eraldisele oleks täpsustatud ka igale ÜMTle eraldatud rahastamispakett. Ta juhib tähelepanu asjaolule, et kõik 13 ÜMTd vastavad territoriaalse rahastuse saamise tingimustele.

Raportöör teeb ettepaneku, et igale ÜMTle eraldatud paketi soovituslikku summat tuleks väljendada protsentuaalselt, et mitte mõjutada ÜMTde assotsieerimise otsuse alusel ÜMTdele eraldatava eelarve lõplikku taset.

Välja pakutud jaotuses võetakse arvesse järgmisi objektiivseid tegureid: elanikkonna arv, sisemajanduse koguprodukti (SKP) tase SKP ostujõu pariteedina, kui see on kättesaadav, isoleeritus (nagu on sätestatud ÜMTde assotsieerimise otsuse artiklis 9), arengutase (ÜMTde assotsieerimise otsuse uue artikli 9 a lisamine), territooriumide suurus ning kliima- ja keskkonnaküsimused.

4. Üksikasjalikud erieesmärgid ja asjakohased näitajad

Raportöör soovib, et assotsieerimise erieesmärke väljendataks artiklis 3 paremini, et komisjon saaks määratleda asjakohased näitajad vastavalt artiklis 86 sätestatud menetlusele – delegeeritud õigusakt.

Niisiis toob raportöör välja neli erieesmärki, milles võetakse arvesse Gröönimaa eriolukorda:

1)  toetada ÜMTsid nende peamiste sõlmküsimuste lahendamisel, sealhulgas haridusküsimused Gröönimaal;

2)  suurendada ÜMTde vastupanuvõimet, vähendades selleks nende majanduslikku ja keskkonnaalast haavatavust;

3)  parandada ÜMTde konkurentsivõimet;

4)  edendada ÜMTde koostööd teiste partneritega.

5. ÜMTde tõhus osalemine liidu programmides

Artiklites 72 ja 83 täpsustatakse, et ÜMTdel on liidu programmides osalemise kaudu ühtlasi ligipääs ka lisarahastusele.

Selleks, et osalemine oleks tõhus, peaks komisjon raportööri hinnangul nägema vajaduse korral ette erimeetmeid, et tagada ÜMTde osalemine liidu programmides ja lihtsustada neile ligipääsu, seades selleks üles ÜMTdele mõeldud ajakohase juurdepääsuportaali.

6. Kestliku arengu, võrdõiguslikkuse ja keskkonnaalaste eesmärkide arvesse võtmine

Kuna ÜMTdes valitseb rikkalik bioloogiline mitmekesisus ja kuna kliimamuutused mõjutavad neid väga palju, peab EL olema ÜMTdele abiks bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisel ja kliimamuutustega kohanemisel.

Seega on asjakohane eraldada programmi kogu rahastamispaketist 30 % kliimaeesmärkide saavutamiseks ja viidata Pariisi kliimakokkuleppele.

Samuti tuleks uues ÜMTde assotsieerimise otsuses paremini täpsustada võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja kestliku arengu eesmärkide järgimise küsimusi.


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimine, sh ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vahelised suhted (ÜMTde assotsieerimise otsus)

Viited

COM(2018)0461 – C8-0379/2018 – 2018/0244(CNS)

EPga konsulteerimise kuupäev

16.7.2018

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

DEVE

10.9.2018

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

10.9.2018

EMPL

10.9.2018

ENVI

10.9.2018

PECH

10.9.2018

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

BUDG

28.6.2018

EMPL

12.7.2018

ENVI

21.6.2018

PECH

11.7.2018

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Maurice Ponga

10.8.2018

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

24.9.2018

20.11.2018

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

13.12.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

17

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Enrique Guerrero Salom, Maria Heubuch, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Linda McAvan, Norbert Neuser, Maurice Ponga, Jean-Luc Schaffhauser, Elly Schlein, Bogusław Sonik, Eleni Theocharous, Mirja Vehkaperä, Joachim Zeller, Željana Zovko

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Marina Albiol Guzmán, Frank Engel, Ádám Kósa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Tilly Metz, Miguel Urbán Crespo

Esitamise kuupäev

20.12.2018


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

17

+

ALDE

Mirja Vehkaperä

ECR

Eleni Theocharous

GUE/NGL

Marina Albiol Guzmán, Miguel Urbán Crespo

PPE

Frank Engel, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Ádám Kósa, Maurice Ponga, Bogusław Sonik, Joachim Zeller, Željana Zovko

S&D

Enrique Guerrero Salom, Linda McAvan, Norbert Neuser, Elly Schlein

VERTS/ALE

Maria Heubuch, Tilly Metz

1

ENF

Jean-Luc Schaffhauser

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 22. jaanuar 2019Õigusalane teave