Menetlus : 2018/0229(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0482/2018

Esitatud tekstid :

A8-0482/2018

Arutelud :

PV 15/01/2019 - 16
CRE 15/01/2019 - 16
PV 17/04/2019 - 26
CRE 17/04/2019 - 26

Hääletused :

PV 16/01/2019 - 21.3
CRE 16/01/2019 - 21.3
Selgitused hääletuse kohta
PV 18/04/2019 - 10.13
CRE 18/04/2019 - 10.13

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0026
P8_TA(2019)0433

RAPORT     ***I
PDF 2248kWORD 365k
20.12.2018
PE 628.640v02-00 A8-0482/2018

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse InvestEU programm

(COM(2018)0439 – C8-0257/2018 – 2018/0229(COD))

Eelarvekomisjon

Majandus- ja rahanduskomisjon

Raportöörid: José Manuel Fernandes, Roberto Gualtieri

(Komisjonide ühiste koosolekutega menetlus – kodukorra artikkel 55)

Arvamuse koostajad (*):

Seán Kelly, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Wim van de Camp, transpordi- ja turismikomisjon

(*) Kaasatud komisjonid – kodukorra artikkel 54

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS
 TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse InvestEU programm

(COM(2018)0439 – C8-0257/2018 – 2018/0229(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0439),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 173 ja artikli 175 kolmandat lõiku, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0257/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 5. detsembri 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 55 kohaseid eelarvekomisjoni ning majandus- ja rahanduskomisjoni ühisarutelusid,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni ning majandus- ja rahanduskomisjoni raportit, samuti tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, regionaalarengukomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A8-0482/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED(3)*

komisjoni ettepanekule

---------------------------------------------------------

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse InvestEU programm

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 173 ja artikli 175 kolmandat lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(4),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(5),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(-1)  Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond on osutunud väärtuslikuks vahendiks, millega kaasata erainvesteeringuid ELi tagatise ja EIP grupi omavahendite kasutamise kaudu.

(1)  Võrreldes 2,2 %ga SKPst 2009. aastal oli taristuinvesteeringute maht 2016. aastal 1,8 % SKPst ning seega on investeeringute määr ligikaudu 20 % alla ülemaailmse finantskriisi eelset taset. Kuigi investeeringute suhe SKPsse on liidus suurenemas, jääb see alla sellele, mida võiks oodata tugeva elavnemise perioodil, ja ei ole piisav, et kompenseerida aastatepikkust alainvesteerimist. Veelgi olulisem on, et praegune ja prognoositav avaliku ja erasektori investeeringute tase ei kata liidu struktuurset investeerimisvajadust pikaajalise majanduskasvu toetamiseks tehnoloogiliste muutuste ja ülemaailmse konkurentsivõime seisukohast, sealhulgas investeeringuid innovatsiooni, oskustesse, taristusse ning väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse (VKEd), ning vajadust tegeleda peamiste ühiskondlike probleemidega, nagu jätkusuutlikkus ja elanikkonna vananemine. Seepärast tuleb jätkuvalt toetada turutõrgete kõrvaldamist ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamist, et vähendada investeerimispuudujääki suunatud sektorites, et saavutada liidu poliitilised eesmärgid.

(2)  Hindamise tulemused osutavad, et ajavahemiku 2014–2020 mitmeaastases finantsraamistikus kasutatavad mitmesugused rahastamisvahendid on mõningal määral kattunud. Selline mitmekesisus on teinud asja keeruliseks ka vahendajatele ja lõppsaajatele, kes pidid arvestama erinevate kõlblikkus- ja aruandluseeskirjadega. Kooskõlastatud eeskirjade puudumine takistas liidu erinevate vahendite kombineerimist, kuigi selline kombineerimine oleks olnud kasulik projektidele, mis vajavad eri liiki rahastamist. Seepärast tuleks luua üksainus fond – InvestEU fond, et pakkuda lõppsaajatele tõhusamalt toimivat toetust, ühendades finantstoetuse ja lihtsustades seda üheainsa eelarvelise tagatise skeemi raames ning seeläbi parandades liidu sekkumise mõju, vähendades samal liidu eelarve kulusid.

(3)  Viimastel aastatel on liit võtnud vastu ambitsioonikad strateegiad, et viia lõpule ühtse turu väljakujundamine ning stimuleerida jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu ja töökohtade loomist, nt Euroopa 2020. aasta strateegia, kapitaliturgude liit, digitaalse ühtse turu strateegia, Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava, pakett „Puhas energia kõigile eurooplastele“, ELi ringmajanduse loomise tegevuskava, Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia, Euroopa ▌ kosmosestrateegia ning Euroopa sotsiaalõiguste sammas. InvestEU fond peaks kasutama ja tugevdama nende üksteist toetavate strateegiate sünergiat, toetades investeeringuid ja pakkudes juurdepääsu rahastamisele.

(4)  Liidu tasandil moodustab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta raamistiku, mille alusel tehakse kindlaks riikide reformiprioriteedid ja jälgitakse nende rakendamist. Liikmesriigid töötavad nende reformiprioriteetide toetuseks koostöös kohalike ja piirkondlike ametiasutustega välja oma riiklikud mitmeaastased investeerimisstrateegiad. Investeerimisstrateegiad tuleks esitada koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et anda ülevaade prioriteetsetest investeerimisprojektidest, mida toetatakse liikmesriikide või liidu (või mõlema) vahenditest, ning neid projekte koordineerida. Samuti peaksid need aitama kasutada liidu rahalisi vahendeid järjekindlalt ja maksimeerida sellise rahalise toetuse lisandväärtust, mis saadakse eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest, Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendist ja InvestEU fondist, kui see on asjakohane.

(5)  InvestEU fond peaks aitama parandada liidu konkurentsivõimet ja sotsiaalmajanduslikku lähenemist, sealhulgas innovatsiooni, digitaliseerimise ja ringmajanduse põhimõtetele vastava ressursside tõhusa kasutamise valdkonnas, liidu majanduskasvu jätkusuutlikkust ja kaasatust ning sotsiaalset vastupanuvõimet ▌ning kapitaliturgude liidu integratsiooni, sealhulgas lahendused kapitaliturgude killustatuse vähendamiseks ja rahastamisallikate mitmekesistamiseks liidu ettevõtete jaoks. See muudaks liidu majanduse ja finantssüsteemi vastupidavamaks ja suurendaks selle võimet reageerida tsüklilistele langustele. Selleks peaks InvestEU fond toetama projekte, mis on tehniliselt ▌, majanduslikult ja sotsiaalselt tasuvad, pakkudes raamistiku võla-, riskijagamis- ja omakapitali instrumentide kasutamiseks koos liidu eelarve tagatisega ja vajaduse korral rakenduspartnerite rahalise osalusega. See peaks põhinema nõudlusel, samas kui InvestEU fondi toetus peaks samal ajal tooma pikaajalist strateegilist kasu liidu peamistes poliitikavaldkondades, mis jääksid muidu rahastamata või oleksid alarahastatud, aidates nii kaasa liidu poliitiliste eesmärkide saavutamisele.

(5 a)  Komisjon ja rakenduspartnerid peaksid tagama, et InvestEU programm kasutab ära kogu täiendavuse ja koostoime toetuste ja muude toetatavate poliitikavaldkondade alla kuuluvate meetmetega kooskõlas liidu muude programmide, nagu programm „Euroopa horisont“, Euroopa ühendamise rahastu, digitaalse Euroopa programm, ühtse turu programm, Euroopa kosmoseprogramm, Euroopa Sotsiaalfond+, programm „Loov Euroopa“ ning keskkonna ja kliimameetmete programm (LIFE), eesmärkidega.

(5 b)  Kultuuri- ja loomesektor on vastupidav ja kiiresti kasvav liidu majandussektor, kus intellektuaalomandi ja individuaalse loovuse abil luuakse nii majanduslikku kui ka kultuurilist väärtust. Samas takistab nende vahendite immateriaalne laad juurdepääsu erasektoripoolsele rahastamisele, mis on hädavajalik investeerimiseks, laiendamiseks ja rahvusvahelisel tasandil konkureerimiseks. Programmi „Loov Euroopa“ raames loodud sihtotstarbeline tagatissüsteem on kultuuri- ja loomeettevõtete finantssuutlikkust ja konkurentsivõimet edukalt tugevdanud. Seetõttu peaks InvestEU programm kultuuri- ja loomesektori VKEde ja organisatsioonide juurdepääsu rahastamisele hõlbustama.

(6)  InvestEU fond peaks toetama investeeringuid materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, sh kultuuripärandisse, et soodustada kestlikku ja kaasavat majanduskasvu, investeeringuid ja tööhõivet, ning aitama seega kaasa heaolu parandamisele ja sissetulekute õiglasemale jaotusele ning suuremale majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele liidus. InvestEU fondist rahastatavad projektid peaksid vastama liidu sotsiaal- ja keskkonnastandarditele, nagu töötajate õiguste austamine ning kliimasõbralik energiatarbimine ja jäätmekäitlus. InvestEU fondi kaudu sekkumine peaks täiendama muid liidu antavaid toetusi.

(7)  Liit kiitis heaks eesmärgid, mis on sätestatud ÜRO säästva arengu tegevuskavas 2030 ja selle kestliku arengu eesmärkides ning 2015. aasta Pariisi kokkuleppes, samuti Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikus 2015–2030. Kokkulepitud eesmärkide, sealhulgas liidu keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamiseks tugevdatakse märkimisväärselt kestliku arengu edendamise meetmeid. Seepärast peaks InvestEU fondi ülesehitus põhinema kestliku arengu ja ohutuse põhimõtetel ning fossiilkütustega seotud investeeringuid ei tohiks toetada, kui puudub nõuetekohane põhjendus selle kohta, et asjaomane investeering aitab kaasa energialiidu eesmärkide saavutamisele.

(8)  InvestEU programm peaks aitama luua liidus jätkusuutlikku rahastamissüsteemi, mis toetab erasektori kapitalivoogude ümbersuunamist sotsiaalsetesse ja jätkusuutlikesse investeeringutesse kooskõlas komisjoni jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskavas(6) esitatud eesmärkidega.

(8 a)  Pikaajalise rahastamise ja jätkusuutliku majanduskasvu edendamise vaimus tuleks soodustada kindlustusandjate pikaajalisi investeerimisstrateegiaid, vaadates läbi InvestEU programmi raamistikus ELi tagatisega tagatud investeerimisprojektide rahastamiseks eraldatud maksetele esitatavad maksejõulisuse nõuded. Selleks et viia kindlustusandjate stiimulid vastavusse liidu pikaajalise jätkusuutliku majanduskasvu eesmärgiga ja kõrvaldada InvestEU programmi raames investeerimistõkked, peaks komisjon seda muutmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ(7)1 a artikli 77f lõikes 3 osutatud läbivaatamise raames arvesse võtma.

(9)  Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks et saavutada ÜRO säästva arengu eesmärke, aitab InvestEU programm kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja liikuda selle üldeesmärgi suunas, et liidu eelarvekulutustest eraldataks mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 vältel 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks ja saavutataks iga-aastane sihtase 30 % niipea kui võimalik ja hiljemalt 2027. aastaks. InvestEU programmi raames võetavad meetmed peaksid panustama vähemalt 40 % InvestEU programmi kogu rahastamispaketist kliimaeesmärkidele. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks InvestEU programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.

(10)  InvestEU fondi panust kliimaeesmärkide ning kliima- ja energiaraamistikus 2030 sätestatud sektoripõhiste eesmärkide saavutamisse jälgitakse ELi kliimakulutuste seiresüsteemi kaudu, mille on välja töötanud komisjon koostöös rakenduspartneritega ja mille puhul kasutatakse kriteeriume, mis on kehtestatud [määrusega, millega luuakse raamistik jätkusuutlike investeeringute hõlbustamiseks(8)], et määrata kindlaks, kas majandustegevus on keskkonnasäästlik. InvestEU programm peaks ühtlasi toetama kestliku arengu eesmärkide muude mõõtmete elluviimist.

(11)  Vastavalt Maailma Majandusfoorumi 2018. aasta aruandele ülemaailmsete riskide kohta on kümme kõige suuremat maailmamajandust ähvardavat ohtu seotud keskkonnaga. Selliste ohtude hulka kuuluvad õhu, pinnase, maismaavee ja ookeanide saastumine, äärmuslikud ilmastikunähtused, bioloogilise mitmekesisuse kadu ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise ebaõnnestumine. Keskkonnakaitse põhimõtted on tugevalt lõimitud aluslepingutesse ja paljudesse liidu poliitikameetmetesse. Seepärast peaksid InvestEU fond ja sellega seotud toimingud keskkonnaalaseid eesmärke edendama. Keskkonnakaitse ning sellega seotud ohtude ennetamine ja juhtimine edendamine tuleks integreerida investeeringute ettevalmistamisse ja rakendamisse. EL peaks jälgima ka bioloogilise mitmekesisuse ja õhusaaste kontrolliga seotud kulutusi, et täita aruandluskohustusi bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2016/2284/EL(9) raames. Seepärast tuleks keskkonnasäästlikkuse eesmärkidele eraldatud investeeringuid jälgida, kasutades ühtset metoodikat kooskõlas metoodikaga, mis on välja töötatud liidu muude programmide raames kliima, bioloogilise mitmekesisuse ja õhusaaste valdkonnas, et saaks hinnata investeeringute individuaalset ja kombineeritud mõju looduskapitali põhikomponentidele, sealhulgas õhule, veele, maale ja bioloogilisele mitmekesisusele.

(12)  Olulist liidu toetust saavaid projekte, eelkõige taristuvaldkonnas, tuleks hinnata kestlikkuse seisukohast vastavalt investeerimissuunistele, mille peaks välja töötama komisjon tihedas koostöös InvestEU programmi rakenduspartneritega pärast avalike konsultatsioonide läbiviimist ja kasutades sobival viisil kriteeriume, mis on kehtestatud [määrusega, millega luuakse raamistik jätkusuutlike investeeringute hõlbustamiseks], et määrata kindlaks, kas majandustegevus on keskkonnasäästlik ja kooskõlas liidu muude programmide raames välja töötatud investeerimissuunistega. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega peaksid need suunised sisaldama asjakohaseid sätteid, et vältida põhjendamatut halduskoormust, ning investeerimissuunistes sätestatud teatavast suurusest väiksemad projektid tuleks kestlikkuse hindamisest välja jätta.

(13)  Madal taristuinvesteeringute määr liidus finantskriisi ajal pärssis liidu suutlikkust soodustada jätkusuutlikku majanduskasvu, konkurentsivõimet ja lähenemist. Mahukad investeeringud Euroopa taristusse, eelkõige seoses omavahelise ühendatuse ja energiatõhususe ning Euroopa ühtse transpordipiirkonna loomisega, on esmatähtsad, et saavutada ELi kestliku arengu eesmärgid, sealhulgas täita liidu võetud kohustused kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks, ning energia- ja kliimaeesmärgid aastaks 2030. Seetõttu peaks InvestEU fondi toetus olema suunatud investeeringutele transpordi, energia, sealhulgas energiatõhusus ja taastuvenergia, keskkonna, kliimameetmete, merenduse ja digitaalse taristu valdkonnas, toetades näiteks intelligentsete transpordisüsteemide arendamist ja kasutuselevõtmist. InvestEU programm peaks käsitlema prioriteedina valdkondi, kuhu on liiga vähe investeeritud ja kus on vaja täiendavaid investeeringuid, sealhulgas säästev liikuvus, energiatõhusus ja meetmed, mis aitavad kaasa 2030. aasta ja pikaajaliste kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisele. Liidu rahalise toetuse mõju ja lisaväärtuse maksimeerimiseks on asjakohane edendada ühtset investeerimisprotsessi, mis tagab projektide nähtavuse ja suurendab sünergilist toimet asjakohaste liidu transpordi-, energia- ja digivaldkonna programmide lõikes. Pidades silmas julgeolekuohtusid, tuleks liidu toetust saavate investeerimisprojektide puhul võtta arvesse kodanike avalikes kohtades kaitsmise põhimõtteid. See peaks täiendama edusamme, mida on teinud muud liidu fondid, nagu Euroopa Regionaalarengu Fond, mille raames toetatakse avalikesse kohtadesse ning transpordi-, energia- ja muusse kriitilise tähtsusega taristusse tehtavate investeeringute julgeolekukomponente.

(13 a)  InvestEU programm peaks vajaduse korral kaasa aitama [muudetud taastuvenergia direktiivi] ja [juhtimismääruse] eesmärkide saavutamisele ning edendama investeerimisotsuste energiatõhusust. Samuti peaks see kaasa aitama pikaajalisele hoonete renoveerimise strateegiale, mille liikmesriigid peavad kehtestama [ehitiste energiatõhususe direktiivi] alusel. Programm peaks tugevdama digitaalset ühtset turgu ja aitama kaasa digitaalse lõhe vähendamisele, suurendades samal ajal leviala ja ühenduvust liidus.

(13 b)  Liiklejate ohutuse tagamine on transpordisektori arengus suur probleem ning võetavad meetmed ja investeeringud aitavad vähendada teedel hukkunute või raskelt vigastatute arvu ainult piiratud määral. InvestEU programm peaks aitama tõhustada selliste tehnoloogiate väljatöötamiseks ja rakendamiseks tehtavaid pingutusi, mis aitavad suurendada sõidukite ja maanteetaristu ohutust.

(13 c)  Tõeliselt mitmeliigiline transport annab võimaluse luua tõhus ja keskkonnasõbralik transpordivõrgustik, mis kasutab kõigi transpordiliikide potentsiaali maksimaalselt ära ja loob nendevahelise koostoime. InvestEU programmist võiks saada oluline vahend, millega toetada investeeringuid mitmeliigilistesse transpordisõlmedesse, mis vaatamata oma märkimisväärsele majanduslikule potentsiaalile ja ärilisele mõttekusele kujutavad endast erainvestorite jaoks olulist riski.

(14)  Kuigi investeeringute üldine tase liidus kasvab, ei ole investeeringud suurema riskiga valdkondades, nagu teadusuuringud ja innovatsioon, ikka veel piisavad. Võttes arvesse, et teadus- ja innovatsioonitegevuse rahastamine avaliku sektori vahendistest soodustab tootlikkuse kasvu ning on oluline erasektori teadus- ja innovatsioonitegevuse hoogustamiseks, kahjustab teaduse ja innovatsiooni investeeringute nappus liidu tööstuse ja majanduse konkurentsivõimet ning tema kodanike elukvaliteeti. InvestEU fond peaks pakkuma asjakohaseid finantstooteid, et hõlmata innovatsioonitsükli eri etappe ja mitmesuguseid sidusrühmi, ning eelkõige suurendada ja võtta kasutusele lahendusi liidus äritasandil, et muuta need konkurentsivõimeliseks maailmaturul ning edendada ELi säästva tehnoloogia alast tipptaset ülemaailmsel tasandil. Selleks et toetada investeeringuid kõrgema riskiga tegevusse, nagu teadusuuringud ja innovatsioon, peavad programm „Euroopa horisont“ ja eelkõige Euroopa innovatsiooninõukogu töötama koostoimes InvestEU programmi raames kasutuselevõetavate finantstoodetega. Lisaks on uuenduslikel VKEdel ja idufirmadel, eelkõige immateriaalse varaga tegelevatel ettevõtjatel, raske pääseda juurde rahastamisele, mistõttu peab Euroopa innovatsiooninõukogu selliste VKEde jätkuva toetamise tagamiseks tegema tihedat ja vastastikku täiendavat koostööd selleks InvestEU programmi raames ette nähtud finantstoodetega. Sellega seoses peaks kõnealuse sihipärase toetuse andmise kindlaks aluseks olema programmi „Horisont 2020“ raames kasutusele võetud rahastamisvahendite, nagu InnovFin, ja COSME programmi raames loodud VKEde laenutagatise kasutamise kogemus.

(14 a)  Turism on oluline liidu majandussektor ja InvestEU programm peaks aitama tugevdada selle pikaajalist konkurentsivõimet, toetades säästvale, innovaatilisele ja digitaalturismile ülemineku meetmeid.

(15)  Tuleb teha kiiresti märkimisväärseid pingutusi, et investeerida digiüleminekusse ja seda hoogustada ning tuua kasu kõikidele liidu kodanikele ja ettevõtetele nii linna- kui ka maapiirkondades. Tugevale digitaalse ühtse turu strateegia poliitikaraamistikule peaksid nüüd järgnema sama ambitsioonikaid investeeringuid, sealhulgas tehisintellekti, kooskõlas digitaalse Euroopa programmiga, eelkõige seoses eetika, masinõppe, asjade interneti, biotehnoloogia ja finantstehnoloogiaga, mis võivad suurendada tõhusust kapitali kaasamisel ettevõtluseks.

(16)  ▌VKEd moodustavad liidu ettevõtetest üle 99 % ning nende majanduslik väärtus on märkimisväärne ja esmatähtis. Siiski seisavad nad rahastamise hankimisel silmitsi probleemidega, kuna nendega seotud riski peetakse suureks ja neil ei ole piisavat tagatist. Täiendavad probleemid tulenevad VKEde ja sotsiaalsete ettevõtete vajadusest säilitada konkurentsivõime, tegeledes digitaliseerimise, rahvusvahelistumise, ringmajanduse loogikale ülemineku ja innovatsiooniga ning täiendades oma töötajate oskusi. Võrreldes suuremate ettevõtetega on neil juurdepääs vähesematele rahastamisallikate: nad tavaliselt ei emiteeri võlakirju ning neil on vaid piiratud juurdepääs börsidele või suurtele institutsionaalsetele investoritele. VKEde kapitalile juurdepääsu puudumist süvendab ka liidu era- ja riskikapitalisektori suhteline nõrkus. Rahastamisele juurdepääs on veelgi keerulisem VKEde puhul, kelle tegevus keskendub immateriaalsele varale. Liidu VKEd tuginevad suuresti pankadele ja võlapõhisele rahastamisele panga arvelduskrediidi, pangalaenude või liisingu vormis. Tuleb toetada VKEsid, kellel on eespool osutatud probleemid, lihtsustades nende juurdepääsu rahastamisele ja pakkudes mitmekesisemaid rahastamisallikaid, et suurendada VKEde võimet rahastada nende asutamist, kasvu, innovatsiooni ja kestlikku arengut, tagada nende konkurentsivõime, panna vastu majanduslangusele ning muuta majandus ja finantssüsteem vastupidavamaks majanduslanguse või šokkide ajal ning anda majandusele suutlikkus luua töökohti ja sotsiaalset heaolu. See täiendab ka algatusi, mida on juba tehtud kapitaliturgude liidu raames. Sellised programmid nagu COSME on olnud VKEde jaoks olulised, sest need on soodustanud juurdepääsu rahastamisele kõigis VKEde elutsükli etappides, ning peale selle andis oma panuse EFSI, mille võimalused VKEd kiiresti kasutusele võtsid. Seetõttu peaks InvestEU fond tuginema kõnealustele edusammudele ning pakkuma käibekapitali ja investeeringuid äriühingu kogu elutsükli jooksul, rahastades liisingutehinguid ja andes võimaluse keskenduda konkreetsetele sihipärastele finantstoodetele.

(16 a)  Üldist huvi pakkuvaid teenuseid osutavatel ettevõtetel on keskne ja strateegiline roll peamistes suuri võrguteenuseid hõlmavates sektorites (energia, vesi, jäätmed, keskkond, postiteenused, transport ja telekommunikatsioon) ning tervishoiu, hariduse ja sotsiaalteenuste vallas. Liit kaitseb nende ettevõtete toetamise kaudu oma kodanike heaolu ja demokraatlikke valikuid, muu hulgas seoses teenuste kvaliteediga.

(17)  Nagu on märgitud aruteludokumendis Euroopa sotsiaalse mõõtme kohta(10) ja Euroopa sotsiaalõiguste sammast käsitlevas teatises(11) ning ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ELi raamistikus, on kaasavama ja õiglasema liidu loomine liidu jaoks keskse tähtsusega ebavõrdsuse vähendamisel ja sotsiaalse kaasamise edendamiseks Euroopas. Võimaluste ebavõrdsus mõjutab eelkõige juurdepääsu haridusele, koolitusele, kultuurile, tööhõivele, tervishoiule ja sotsiaalteenustele. Investeeringud sotsiaalvaldkonna, oskuste arendamise ja inimkapitaliga seotud majandusharudesse ning haavatavate elanikkonnarühmade ühiskonda integreerimiseks võivad laiendada majanduslikke võimalusi, eriti juhul, kui neid koordineeritakse kui liidu tasandil. InvestEU fondi tuleks kasutada selleks, et toetada investeeringuid haridusse ja koolitusse, kaasa arvatud töötajate ümberõppesse ja oskuste suurendamisse, sealhulgas piirkondades, mis sõltuvad CO2-mahukast tööstusest ja mida mõjutab üleminek vähese CO2-heitega majandusele, suurendada tööhõivet, eelkõige madala kvalifikatsiooniga ja pikaajaliste töötute hulgas, ja parandada olukorda seoses soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste, põlvkondadevahelise solidaarsuse, tervishoiu ja sotsiaalteenuste, sotsiaaleluruumide, kodutuse, digitaalse kaasatuse, kogukonna arengu ning noorte rolli ja kohaga ühiskonnas, samuti seoses haavatavate elanikkonnarühmadega, sealhulgas kolmandate riikide kodanikega. InvestEU programm peaks aitama toetada ka Euroopa kultuuri ja loovust. Et olla valmis sügavateks muutusteks liidu ühiskondades ja tööturul järgmisel aastakümnel, tuleb investeerida inimkapitali, sotsiaalsesse taristusse, jätkusuutlikku ja sotsiaalsesse rahastamisse, mikrorahastamisse, sotsiaalsete ettevõtete rahastamisse ja uutesse sotsiaalmajanduse ärimudelitesse, sealhulgas sotsiaalse mõjuga investeeringutesse ja sotsiaalsete tulemustega seotud lepingutesse. InvestEU programmi kaudu tuleks tugevdada tekkivat sotsiaalset turukeskkonda, suurendada mikro- ja sotsiaalsete ettevõtete ning sotsiaalse solidaarsuse institutsioonide rahastamist ja parandada nende juurdepääsu rahastamisele, et rahuldada nende ettevõtete nõudlust, kes seda kõige rohkem vajavad. Euroopa sotsiaalse taristu investeeringute kõrgetasemelise töökonna aruandes(12) on esile toodud vähemalt 1,5 triljoni euro suurune investeeringute kogupuudujääk (ajavahemikus 2018–2030) sotsiaalse taristu ja teenuste, sealhulgas hariduse, koolituse, tervishoiu ja eluasemete valdkonnas, mis näitab, et on vaja toetust, sealhulgas liidu tasandil. Seepärast tuleb ära kasutada avaliku sektori, ettevõtlussektori ja heategevusliku kapitali, samuti selliste alternatiivsete finantsteenuste osutajate nagu eetilised, sotsiaalsed ja jätkusuutlikud osalejad ning sihtasutuste toetuse ühine potentsiaal, et toetada sotsiaalse turu väärtusahela arendamist ja suurendada liidu vastupidavust.

(18)  InvestEU fond peaks tegutsema nelja poliitikaharu kaudu, mis kajastavad liidu poliitika peamisi prioriteete, nimelt jätkusuutlik taristu, teadusuuringud, innovatsioon ja digitaliseerimine, VKEd ning sotsiaalvaldkonna investeeringud ja oskused.

(19)  Iga poliitikaharu peaks koosnema kahest osast, st ELi osast ja liikmesriigi osast. ELi osa kaudu tuleks kõrvaldada liiduüleseid või konkreetse liikmesriigi turutõrkeid või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi, sealhulgas neid, mis on seotud liidu poliitika eesmärkidega. Liikmesriigi osa kaudu tuleks tegeleda turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordadega ühes või mitmes liikmesriigis. Lisaks peaks liikmesriikidel olema võimalus panustada liikmesriigi osasse tagatise või rahaga. Vajaduse korral tuleks ELi ja liikmesriikide osasid kasutada vastastikku täiendaval viisil rahastamis- või investeerimistoimingute toetamiseks, sealhulgas mõlema osa toetuse kombineerimise kaudu. Piirkondlikel omavalitsustel peaks olema võimalus kanda liikmesriikide kaudu InvestEU fondi üle osa oma hallatavatest vahenditest, mille suhtes kohaldatakse eelarve jagatud täitmist ja mida seejärel kasutatakse sama piirkonna InvestEU projektide jaoks. Meetmed, mida toetatakse InvestEU fondist ELi või liikmesriigi osa kaudu, ei tohiks dubleerida ega välja tõrjuda erainvesteeringuid ega moonutada konkurentsi siseturul.

(20)  Liikmesriigi osa tuleks luua spetsiaalselt nii, et oleks võimalik kasutada liidu tagatise andmiseks eelarve jagatud täitmise alla kuuluvaid fonde. See võimalus suurendaks liidu tagatud eelarvelise tagatise lisaväärtust, pakkudes seda suuremale hulgale lõppsaajatele ja mitmekesistades eelarve jagatud täitmise raames hallatavate vahendite eesmärkide täitmise vahendeid, tagades samas tingimuslike kohustuste ühtse riskijuhtimise, rakendades komisjoni poolt eelarve kaudse täitmise raames antud tagatise. Liit peaks tagama liikmesriigi osa raames komisjoni ja rakenduspartnerite vahel sõlmitud tagatislepingutega ette nähtud rahastamis- ja investeerimistoimingud, eelarve jagatud täitmise alla kuuluvad fondid peaksid tegema tagatisse eraldised vastavalt eraldiste määrale, mille on kindlaks määranud komisjon kokkuleppel liikmesriigiga, võttes aluseks toimingute laadi ja sellest tuleneva eeldatava kahju, ning liikmesriik ja/või rakenduspartnerid või erainvestorid kannaksid eeldatavat kahju ületava kahju, andes liidule kompensatsioonitagatise. Sellised kokkulepped tuleks sõlmida ühes rahalist toetust käsitlevas lepingus iga liikmesriigiga, kes vabatahtlikult otsustab sellist võimalust kasutada. Rahalist toetust käsitlev leping peaks hõlmama ühte või mitut konkreetset tagatislepingut, mida rakendatakse asjaomases liikmesriigis. Eraldiste määra kehtestamiseks igal üksikjuhul eraldi tuleb teha erand määruse (EL, Euratom) nr XXXX(13) („finantsmäärus“) [artikli 211 lõikest 1]. Selline ülesehitus näeks ette ka ühtsed eeskirjad, mis käsitlevad eelarvelist tagatist, mida toetatakse keskselt hallatavatest fondidest või eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest, mis hõlbustaks nende kombineerimist.

(21)  InvestEU fond peaks olema avatud selliste kolmandate riikide osalusele, mis on Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmed, ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid, naabruspoliitikaga hõlmatud riigid ja muud riigid, kooskõlas tingimustega, mis on sätestatud liidu ja kõnealuste riikide vahel. See peaks võimaldama pidevat koostööd asjaomaste riikidega, kui see on asjakohane, eelkõige teadusuuringute ja innovatsiooni ning VKEde valdkonnas.

(22)  Käesoleva määrusega kehtestatakse muudele InvestEU programmi meetmetele kui ELi tagatise jaoks eraldiste tegemine rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis [reference to be updated as appropriate according to the new inter-institutional agreement: Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 2. detsembril 2013. aastal eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe(14) punkti 17] tähenduses.

(23)  ELi tagatis summas 40 817 500 000 eurot (jooksevhindades) liidu tasandil peaks eeldatavasti kaasama rohkem kui 698 194 079 000 eurot täiendavaid investeeringuid kogu liidus ja tuleks jaotada poliitikaharude vahel.

(23 a)  Liikmesriigid võivad liikmesriigi osasse panustada tagatise või rahaga. Ilma et see piiraks nõukogu õigusi seoses stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamisega, tuleks liikmesriikide ühekordne tagatiste või raha vormis osalus või liikmesriigi või selliste riiklike tugipankade osalus, mis on liigitatud valitsemissektorisse või mis tegutsevad liikmesriigi nimel investeerimisplatvormides, kvalifitseerida põhimõtteliselt ühekordseteks meetmeteks nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97(15)1 a artikli 5 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97(16)1 b artikli 3 tähenduses.

(24)  InvestEU fondi aluseks olevat ELi tagatist peaks kaudselt rakendama komisjon, tuginedes rakenduspartneritele, kellel on vajaduse korral kontakt lõppvahendajatega, ja lõppsaajatega. Rakenduspartnerite valik peaks olema läbipaistev ja vaba mis tahes huvide konfliktist. Komisjon peaks iga rakenduspartneriga sõlmima tagatislepingu, millega eraldatakse InvestEU fondist tagatis, et toetada rahastamis- ja investeerimistoiminguid, mis vastavad InvestEU fondi eesmärkidele ja kõlblikkuskriteeriumidele. Tagatise riskijuhtimine ei tohiks takistada rakenduspartnerite otsest juurdepääsu tagatisele. Kui tagatis on ELi osa raames rakenduspartneritele antud, peaksid nad olema täielikult vastutavad kogu investeerimisprotsessi ning rahastamis- või investeerimistehingute nõuetekohaste hoolsusmeetmete eest. InvestEU fond peaks toetama projekte, millel on tüüpiliselt kõrgem riskiprofiil kui projektidel, mida toetatakse rakenduspartnerite tavategevusega, ja mida rakenduspartnerid ei saaks ilma InvestEU fondi toetuseta üldse või samas ulatuses ellu viia ajavahemikul, mil ELi tagatist on võimalik kasutada.

(24 a)  InvestEU fondil peaks olema sobiv juhtimisstruktuur, mille toimimine peaks olema kooskõlas selle ainsa eesmärgiga: tagada ELi tagatise nõuetekohane kasutamine kooskõlas investeerimisotsuste poliitilise sõltumatuse ja vajaduse korral InvestEU fondi turupõhise olemuse põhimõtete tagamisega. Selle juhtimisstruktuuri peaksid moodustama juhatus, nõuandekogu ja täiesti sõltumatu investeeringute komitee. Komisjon peaks hindama rakenduspartnerite esitatud investeerimis- ja rahastamistoimingute kooskõla liidu õiguse ja poliitikaga, samas kui lõplikud otsused rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta peaksid tegema rakenduspartnerid. Juhtimisstruktuuri üldises koosseisus peaks olema tagatud sooline tasakaal.

(25)  Tuleks luua nõuandekogu, kuhu kuuluvad komisjoni, Euroopa Investeerimispanga (EIP) grupi ning rakenduspartnerite ja liikmesriikide esindajad ning neljast poliitikaharust igaühest üks ekspert, kelle nimetab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, ja üks Regioonide Komitee nimetatud ekspert, et vahetada teavet ja seisukohti InvestEU fondi raames kasutatavate finantstoodete kohta ning arutada muutuvate vajaduste ja uute toodete, sealhulgas konkreetsete piirkondlike turulünkade üle.

(26)  Juhatus peaks kindlaks määrama InvestEU fondi strateegilised tegevussuunad ja fondi toimimiseks vajalikud reeglid ning investeerimisplatvormidega tehtavate toimingute suhtes kohaldatavad nõuded. Juhatus peaks koosnema kuuest liikmest: kolm komisjoni nimetatud liiget, üks Euroopa Investeerimispanga nimetatud liige, üks liige, kelle nimetab nõuandekogu rakenduspartnerite esindajate hulgast ja kes ei tohiks olla EIP grupi esindaja, ning üks ekspert, kelle nimetab Euroopa Parlament ja kes ei tohiks küsida ega saada juhiseid liidu institutsioonidelt, asutustelt, büroodelt või ametitelt, ühegi liikmesriigi valitsuselt või mis tahes muult avaliku või erasektori organilt ja kes peaks tegutsema täiesti sõltumatult. See ekspert peaks täitma oma ülesandeid erapooletult ja InvestEU fondi huvides. Juhatuse koosolekute üksikasjalikud protokollid tuleks avaldada kohe, kui juhatus on need kinnitanud, ja Euroopa Parlamenti tuleks nende avaldamisest viivitamata teavitada.

(27)  Enne projekti investeeringute komiteele esitamist peaks komisjoni korraldatud ja investeeringute komitee eesistuja ees vastutav sekretariaat kontrollima rakenduspartnerite esitatud dokumentide täielikkust ning aitama komisjonil hinnata, kas investeerimis- ja finantseerimistehingud on kooskõlas liidu õiguse ja poliitikaga. Sekretariaat peaks ka juhatust abistama.

(28)  Sõltumatutest ekspertidest koosnev investeeringute komitee peaks jõudma seisukohale seoses ELi tagatise vormis toetuse andmisega rahastamis- ja investeerimistoimingutele, mis vastavad kõlblikkuskriteeriumidele, andes seeläbi projektidega seotud investeeringute hindamise raames väliseksperdi arvamuse. Investeeringute komitee peaks olema eri koosseisudes, et parimal viisil hõlmata erinevaid poliitikavaldkondi ja sektoreid.

(29)  InvestEU fondi kasutuselevõtuks vajalike rakenduspartnerite valikul peaks komisjon võtma arvesse vastaspoole suutlikkust täita InvestEU fondi eesmärke ja panustada sellesse oma vahenditega, et tagada piisav geograafiline katvus ja hajutatus, maksimaalselt kaasata erainvestoreid, tagada piisav riskide hajutatus ja pakkuda uusi lahendusi, et kõrvaldada turutõrked ja lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi ning tagada majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus. Võttes arvesse aluslepingute kohast Euroopa Investeerimispanga (EIP) grupi rolli, grupi suutlikkust tegutseda kõigis liikmesriikides ning praeguste rahastamisvahendite ja EFSI raames saadud kogemusi, peaks EIP grupp jääma privilegeeritud rakenduspartneriks InvestEU fondi ELi osa raames. Lisaks EIP grupile peaksid riiklikud tugipangad või finantseerimisasutused olema võimelised pakkuma täiendavaid finantstooteid, pidades silmas, et nende kogemused ja suutlikkus piirkondlikul tasandil võib tuua kasu avaliku sektori vahendite mõju maksimeerimisel kogu liidu territooriumil ning et tagada projektide õiglane geograafiline tasakaal, millega aidatakse kaasa piirkondliku ebavõrdsuse vähendamisele. Riiklike tugipankade või finantseerimisasutuste InvestEU programmis osalemise eeskirjades tuleks võtta arvesse proportsionaalsuse põhimõtet seoses asjaomaste rakenduspartnerite keerukuse, suuruse ja riskiga, et tagada väiksematele ja noorematele tugipankadele või finantseerimisasutustele võrdsed tingimused. Lisaks peaks olema võimalik kasutada rakenduspartnerina muid rahvusvahelisi finantseerimisasutusi, eriti juhul, kui neil on suhteline eelis eriteadmiste ja kogemuste seisukohast teatavates liikmesriikides. Samuti peaks olema võimalik rakenduspartnerina tegutseda muudel üksustel, kes täidavad finantsmääruses sätestatud kriteeriume.

(29 a)  Investeerimisplatvormid peaksid koondama, kui see on asjakohane, kaasinvesteerijaid, avaliku sektori asutusi, eksperte, haridus-, koolitus- ja teadusasutusi, asjaomaseid sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonna esindajaid ning muid liidu, liikmesriikide ja piirkondade tasandil tegutsevaid asjaosalisi isikuid.

(30)  Tagamaks, et sekkumised InvestEU fondi ELi osa raames keskenduvad turutõrgetele ja mitteoptimaalsetele investeerimisolukordadele liidu tasandil, kuid samas vastavad parima võimaliku geograafilise ulatuse eesmärkidele, tuleks ELi tagatist eraldada rakenduspartneritele, kes üksi või koos teiste rakenduspartneritega suudavad hõlmata ühte või mitut liikmesriiki. Viimasel juhul on rakenduspartnerite lepinguline vastutus piiratud nende vastavate riiklike volitustega. Geograafilise mitmekesistamise edendamiseks võib luua huvitatud liikmesriikide rühmadele keskendatud sihtotstarbelised piirkondlikud investeerimisplatvormid, mis ühendavad sambapõhise hindamise läbi teinud finantseerimisasutuste jõupingutused ja eksperditeadmised riiklike tugipankadega, kellel on rahastamisvahendite kasutamisel vähe kogemusi. Selliseid struktuure tuleks soodustada, sealhulgas InvestEU nõustamiskeskuselt saadava toetuse abil. Vähemalt 75 % ELi osa raames antavast ELi tagatisest tuleks eraldada EIP grupile. Summad, mis ületavad 75 % ELi tagatisest, võiks anda EIP grupi käsutusse, kui liikmesriikide tugipangad või finantseerimisasutused ei saa tagatise järelejäänud osa täielikult kasutada. Samuti võiks summad, mis ületavad 25 % ELi tagatisest, anda teiste rakenduspartnerite käsutusse, kui EIP grupp ei saa oma tagatise osa täielikult kasutada. Liikmesriikide tugipangad või finantseerimisasutused võiksid ELi tagatist täielikult kasutada ka juhul, kui nad otsustavad seda kasutada EIP grupi või Euroopa Investeerimisfondi kaudu.

(31)  Liikmesriigi osa raames antav ELi tagatis tuleks eraldada mis tahes rakenduspartnerile, kes on kõlblik vastavalt [finantsmääruse] [artikli 62 lõike 1 punktile c], sealhulgas riiklikud või piirkondlikud tugipangad või finantseerimisasutused, EIP, Euroopa Investeerimisfond ja muud mitmepoolsed arengupangad. Liikmesriigi osa raames rakenduspartnerite valimisel peaks komisjon võtma arvesse iga liikmesriigi esitatud ettepanekuid. Kooskõlas [finantsmääruse] [artikliga 154] peab komisjon hindama rakenduspartneri eeskirju ja menetlusi, veendumaks, et need tagavad samaväärse liidu finantshuvide kaitse nagu komisjoni eeskirjad ja menetlused.

(32)  Rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta peaks lõppkokkuvõttes tegema otsuse rakendusparter tema enda nimel, neid tuleks rakendada vastavalt tema sise-eeskirjadele ja -menetlustele ning neid tuleks kajastada tema finantsaruannetes. Seepärast peaks komisjon kajastama üksnes rahalisi kohustusi, mis tulenevad ELi tagatisest, ja avalikustama maksimaalse tagatissumma, sealhulgas kogu asjakohase teabe antud tagatise kohta.

(33)  InvestEU fondil peaks olema vajaduse korral võimalik sujuvalt ja tõhusalt ühendada toetused või rahastamisvahendid (või mõlemad), mida rahastatakse liidu eelarvest või muudest rahastamisvahenditest, nagu ELi heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifondist, tagatisega olukordades, kus seda on vaja, et parimal viisil toetada investeeringuid konkreetsete turutõrgete kõrvaldamiseks või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks.

(34)  Rakenduspartnerite poolt InvestEU programmi raames toetuse saamiseks esitatud projektid, mis hõlmavad segarahastamist koos mõne teise liidu programmi toetusega, peaksid olema terviklikult kooskõlas liidu asjaomase programmi eeskirjades sätestatud eesmärkide ja kõlblikkuskriteeriumidega. Otsused ELi tagatise kasutamise kohta tuleks teha InvestEU programmi eeskirjade kohaselt.

(35)  InvestEU nõustamiskeskus peaks toetama iga poliitikaharu alla kuuluvate usaldusväärsete investeerimisprojektide arendamist. Komisjon peaks sõlmima EIP grupi ja muude rakenduspartneritega lepingud, et nimetada need nõustamiskeskuse partneriteks. Komisjon, EIP grupp ja teised rakenduspartnerid peaksid tegema tihedat koostööd, et tagada kogu liidus toetuse tõhusus, koostoime ja tulemuslik geograafiline katvus, võttes arvesse kohalike rakenduspartnerite asjatundlikkust ja kohalikku suutlikkust, aga ka olemasolevaid struktuure, nagu Euroopa investeerimisnõustamise keskus. Lisaks tuleks ette näha InvestEU programmi sektoriülene komponent, et tagada ühtne kontaktpunkt ja pakkuda eri poliitikavaldkondi hõlmavat abi projektide arendamiseks keskselt hallatavate liidu programmide puhul.

(36)  Et nõustamisteenuseid osutataks kogu liidus geograafiliselt suures ulatuses ja et kohalikul tasandil teataks InvestEU fondist rohkem, tagatakse vajaduse korral olemasolevate tugisüsteemide ja kohalike partnerite esindatuse täiendamine, et InvestEU nõustamiskeskusel oleksid kohalikud esindused, kes annavad kohapeal reaalset, ennetavat ja vajadustele vastavat abi. Kohalikul tasandil nõustamistoetuse andmise hõlbustamiseks ning tõhususe, koostoime ja geograafilise toe katvuse tagamiseks kogu liidus peaks InvestEU nõustamiskeskus tegema koostööd liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide korraldusasutustega ja kasutama nende eksperditeadmisi. Liikmesriikides, kus riigi tugipank või finantseerimisasutus puudub, peaks InvestEU nõustamiskeskus vajaduse korral ja asjaomase liikmesriigi taotluse alusel andma ennetavat nõustamistuge sellise tugipanga või finantseerimisasutuse asutamiseks.

(36 a)  InvestEU nõustamiskeskus peaks andma nõustamistuge seoses väikeste projektide ja idufirmade projektidega, eriti kui idufirmad püüavad kaitsta oma teadus- ja innovatsiooniinvesteeringuid intellektuaalomandiõiguste, näiteks patentide omandamisega.

(37)  Seoses InvestEU fondiga on vaja anda projekti väljatöötamise ja suutlikkuse suurendamise toetust, et arendada kvaliteetsete projektide algatamiseks vajalikku organisatsioonilist suutlikkust ja turutegemist. Eesmärk on luua tingimused potentsiaalsete kõlblike abisaajate arvu suurendamiseks tärkavates turu ja kohalikes segmentides, eelkõige juhul, kui üksikute projektide väikse mahu tõttu on tehingukulu projekti tasandil märkimisväärselt suurem, näiteks sotsiaalse rahastamise valdkonnas. Seepärast peaks suutlikkuse suurendamise toetus täiendama muude liidu programmide raames võetud meetmed, mis hõlmavad konkreetset poliitikavaldkonda. Pingutusi tuleks teha ka selleks, et toetada võimalike projektide arendajate, eelkõige kohalike teenuseosutajate organisatsioonide ja ametiasutuste suutlikkuse suurendamist.

(38)  Tuleks luua InvestEU portaal, mis on kergesti ligipääsetav ja kasutajasõbralik projektide andmebaas, mis aitab muuta rahastamist taotlevad investeerimisprojektid nähtavamaks, keskendudes eelkõige sellele, et luua rakenduspartnerite jaoks selliste võimalike investeerimisprojektide register, mis on kooskõlas liidu õiguse ja poliitikaga.

(39)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe(17) punktidele 22 ja 23 on vaja InvestEU programmi hinnata konkreetsete seirenõuete kohaselt kogutud teabe alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Kui see on asjakohane, võivad need nõuded sisaldada mõõdetavaid näitajaid, mille põhjal hinnata InvestEU programmi mõju kohapeal.

(40)  Tuleks rakendada väljund-, tulemus- ja mõjunäitajatel põhinev kindel seireraamistik, et jälgida edusamme liidu eesmärkide saavutamisel. Selleks et tagada aruandekohustus Euroopa kodanike ees, peaksid komisjon ja juhatus igal aastal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande InvestEU programmi edusammude, mõju ja toimingute kohta.

(41)  Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse horisontaalseid finantseeskirju, mille Euroopa Parlament ja nõukogu on vastu võtnud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 kohaselt. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ja nendega määratakse kindlaks eelkõige kord, mille kohaselt eelarvet koostatakse ja täidetakse toetuste, hangete, auhindade ja kaudse eelarve täitmise kaudu, ning nähakse ette finantshalduses osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 põhjal vastu võetud eeskirjad käsitlevad ka liidu eelarve kaitset juhul, kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, kuna õigusriigi põhimõtte järgimine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise vajalik eeltingimus.

(42)  InvestEU programmi suhtes kohaldatakse määrust (EL, Euratom) [uus finantsmäärus]. Selles sätestatakse liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad eelarvelise tagatiste kohta.

(43)  Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013(18), nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 2988/95(19), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96(20) ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1939(21) tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid õiguserikkumisi, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371(22). Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et liidu rahaliste vahendite rakendamisega seotud mis tahes kolmandad isikud annavad samaväärsed õigused.

(44)  Kolmandad riigid, kes kuuluvad Euroopa Majanduspiirkonda, võivad osaleda liidu programmides EMP lepingu alusel kehtestatud koostööraamistikus, milles nähakse ette programmide rakendamine kõnealuse lepingu alusel tehtava otsusega. Ka kolmandad riigid võivad osaleda muude õigusaktide alusel. Käesolevasse määrusesse tuleks lisada eraldi säte, et jätta välja kõik offshore-äriühingud ja koostööd mittetegevates riikides asuvad äriühingud ning anda vajalikud õigused ja juurdepääs vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastane Ametile ja Euroopa Kontrollikojale, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi ning kindlustada liidu õigus tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve.

(45)  Vastavalt [ajakohastada viidet vastavalt uuele ülemeremaid ja -territooriume käsitlevale otsusele: nõukogu otsuse 2013/755/EL artiklile 88] on ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui InvestEU programmi eeskirjadest ja eesmärkidest ning võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti.

(46)  Selleks et täiendada käesoleva määruse vähemolulisi sätteid investeerimissuunistega, mille komisjon peaks tihedas koostöös rakenduspartneritega pärast konsultatsioonide läbiviimist välja töötama ning millele rahastamis- ja investeerimistoimingud peavad vastama, hõlbustada tulemusnäitajate kiiret ja paindlikku kohandamist ning kohandada eraldiste määra, tuleks anda komisjonile õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses eri poliitikaharude alla kuuluvate rahastamis- ja investeerimistoimingute jaoks investeerimissuuniste koostamisega, käesoleva määruse III lisa läbivaatamisega, et vaadata läbi või täiendada näitajaid, ja eraldiste määra kohandamisega. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt peaksid need investeerimissuunised sisaldama asjakohaseid sätteid, et vältida põhjendamatut halduskoormust. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprill 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(47)  InvestEU programm peaks aitama kõrvaldada liiduüleseid ja/või liikmesriigi konkreetseid turutõrkeid ja lahendama mitteoptimaalseid investeerimisolukordi ning nägema ette innovatiivsete finantstoodete testimise kogu liidus ja nende levitamise süsteemid uute või keeruliste turutõrgete puhul. Seetõttu on põhjendatud võtta meetmeid liidu tasandil,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega luuakse InvestEU fond, mille raames antakse ELi tagatist rakenduspartnerite rahastamis- ja investeerimistoimingutele, mis toetavad liidu sisepoliitikat.

Samuti luuakse käesoleva määrusega nõustamismehhanism, millega toetatakse investeerimiseks sobivate ja kestlike projektide arendamist ja rahastamisele juurdepääsu ning suurendatakse sellega seotud suutlikkust („InvestEU nõustamiskeskus“). Samuti luuakse sellega andmebaas, mis tagab nähtavuse projektidele, millele projektiarendajad otsivad rahastamist, ja mille kaudu saavad investorid teavet investeerimisvõimaluste kohta („InvestEU portaal“).

Määruses sätestatakse InvestEU programmi eesmärgid, ELi tagatise eelarve ja summa aastateks 2021–2027, liidu kasutatavad rahastamisvormid ja sellise rahastamise eeskirjad.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(-1 a)  „täiendavus“ – täiendavus, nagu on määratletud käesoleva määruse artiklis 7 a ja finantsmääruse artikli 209 lõike 2 punktis b;

(-1 b)  „nõustamiskeskuse partner“ – kõlblik vastaspool, kellega komisjon sõlmib lepingu InvestEU nõustamiskeskuse pakutava konkreetse teenuse rakendamiseks;

(1)  „segarahastamistoimingud“ – liidu eelarvest toetatavad toimingud, mille puhul kombineeritakse liidu eelarvest tagastamatus vormis antav toetus või tagasimakstav toetus või mõlemad arengut rahastavate asutuste või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste ning erasektori finantseerimisasutuste ja investorite antava tagastatavas vormis toetusega; kõnealuse määratluse kohaldamisel võib muudest allikatest kui liidu eelarve rahastatavaid liidu programme (nt ELi heitkogustega kauplemise süsteem innovatsioonifond) ühendada liidu eelarvest rahastavate liidu programmidega;

(1 a)  „osalusleping“ – õiguslik vahend, millega komisjon ja rakenduspartner määravad kindlaks ELi tagatise tingimused seoses liikmesriigi osaga, mille suhtes kohaldatavad erisätted on esitatud artiklis 9;

(1 b)  „EIP grupp“ – Euroopa Investeerimispank ja selle tütarettevõtted;

(2)  „ELi tagatis“ – liidu eelarvega antud tagatis, mille puhul jõustuvad [finantsmääruse] artikli 219 lõike 1 kohased eelarvelised tagatised siis, kui sõlmitakse individuaalsed tagatislepingud rakenduspartneritega;

(2 a)  „rahaline osalus“ – rakenduspartneri osalus käeoleva määrusega hõlmatud toimingutes oma riskivõtmise suutlikkuse ja/või rahalise toetuse vormis;

(3)  „finantstoode“ – komisjoni ja rakenduspartneri vahel kokku lepitud rahastamismehhanism või -kord, mille tingimuste alusel pakub rakenduspartner lõppsaajale otsest või vahendatud rahastamist artiklis 13 osutatud mis tahes vormis;

(4)  „rahastamis- ja/või investeerimistoimingud“ – finantstoodete vormis rahastamise otsene või kaudne pakkumine lõppsaajale rakenduspartneri poolt tema enda nimel vastavalt tema sise-eeskirjadele ja kajastatuna tema finantsaruannetes;

(5)  „eelarve jagatud täitmise alla kuuluvad fondid“ – fondid, mille puhul on ette nähtud võimalus eraldada vabatahtlikult nendest fondidest summasid eelarvelise tagatise eraldisteks InvestEU fondi liikmesriigi osa raames; sellised fondid on Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Merendus- ja Kalandusfond ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond;

(6)  „tagatisleping“ – õiguslik vahend, millega komisjon ja rakenduspartner määravad kindlaks tingimused, mille alusel esitatakse rahastamis- või investeerimistoimingud, millele taotletakse ELi tagatist, antakse kõnealustele toimingutele eelarveline tagatis ja rakendatakse need kooskõlas käesoleva määruse sätetega;

(7)  „rakenduspartner“ – kõlblik vastaspool, nt finantseerimisasutus või muu vahendaja, kellega komisjon sõlmib tagatislepingu ▌;

(8)  „InvestEU nõustamiskeskus“ – artiklis 20 määratletud tehnilise abi andmise keskus;

(9)  „InvestEU portaal“ – artiklis 21 määratletud andmebaas;

(10)  „InvestEU programm“ – InvestEU fond, InvestEU nõustamiskeskus, InvestEU portaal ja segarahastamistoimingud kokku;

(10 a)  „investeerimissuunised“ – käesolevas määruses esitatud põhimõtetel põhinev kriteeriumide kogum üldeesmärkide, kõlblikkuskriteeriumide ja kõlblike vahendite kohta, mida investeeringute komitee kasutab läbipaistvate ja sõltumatute otsuste tegemiseks ELi tagatise kasutamise kohta;

(10 b)  „investeerimisplatvormid“ – eriotstarbelised vahendid, hallatavad kontod, lepingupõhised kaasrahastamise või riskijagamise kokkulepped või mis tahes muud kokkulepped, mille kaudu üksused suunavad finantsvahendeid mitmesuguste investeerimisprojektide rahastamiseks ning mis võivad hõlmata järgmist:

a) riigi tasandi või sellest madalama tasandi platvormid, mis koondavad eri investeerimisprojekte konkreetse liikmesriigi territooriumil;

b) mitut riiki hõlmavad või piirkondlikud platvormid, mis koondavad konkreetse geograafilise piirkonna projektidest huvitatud partnereid mitmest liikmesriigist või kolmandast riigist;

c) valdkondlikud platvormid, mis koondavad konkreetse sektori investeerimisprojekte;

(11)  „mikrorahastamine“ – määruses [[ESF+] number] määratletud mikrorahastamine;

(12)  „keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad“ – ettevõtjad, kellel on kuni 3 000 töötajat ja kes ei ole VKEd ega väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad;

(13)  „liikmesriikide tugipangad või finantseerimisasutused“ – kutseliselt finantseerimise alal tegutsevad juriidilised isikud, kes on saanud volituse liikmesriigilt või liikmesriigi asutuselt kesksel, piirkondlikul või kohalikul tasandil tegeleda arenguga või edendustegevusega;

(14)  „väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad“ või „VKEd“ – komisjoni soovituse 2003/361/EÜ(23) lisas määratletud mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad;

(15)  „väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad“ – ettevõtjad, kellel on kuni 499 töötajat ja kes ei ole VKEd;

(16)  „sotsiaalne ettevõte“ – määruses [[ESF+] number] määratletud sotsiaalne ettevõte;

(16 a)  „jätkusuutlik rahastamine“ – protsess, milles investeerimisotsuste tegemisel võetakse asjakohaselt arvesse keskkonna- ja sotsiaalaspekte ning mille tulemusena tehakse rohkem investeeringuid pikemaajalisse ja jätkusuutlikku tegevusse;

(17)  „kolmas riik“ – riik, mis ei ole liidu liikmesriik.

Artikkel 3

InvestEU programmi eesmärgid

1.  InvestEU programmi üldeesmärk on toetada liidu poliitikaeesmärke rahastamis- ja investeerimistoimingute kaudu, mis aitavad kaasa järgmisele:

a)  liidu konkurentsivõime, sealhulgas teadusuuringud, innovatsioon ja digitaliseerimine;

a a)  liidu tööhõivemäära suurendamine ja kvaliteetsete töökohtade loomine liidus;

b)  liidu majanduse kasv ja selle kestlikkus, mis võimaldab liidul saavutada kestliku arengu eesmärke ja kliimamuutusi käsitleva Pariisi kokkuleppe eesmärke;

c)  liidu sotsiaalne innovatsioon, vastupanuvõime ja kaasavus;

c a)  teaduse ja tehnoloogia arengu soodustamine ning kultuuri, hariduse ja koolituse edendamine;

c b)  majanduslik, territoriaalne ja sotsiaalne ühtekuuluvus;

d)  liidu kapitaliturgude integratsioon ja ühtse turu tugevdamine, sealhulgas lahendused liidu kapitaliturgude killustatuse vähendamiseks, liidu ettevõtete rahastamisallikate mitmekesistamiseks ja jätkusuutliku rahastamise edendamiseks.

2.  InvestEU programmi konkreetsed eesmärgid on järgmised:

a)  toetada rahastamis- ja investeerimistoiminguid seoses jätkusuutliku taristuga artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud valdkondades;

b)  toetada rahastamis- ja investeerimistoiminguid teadusuuringute, innovatsiooni ja digitaliseerimise valdkonnas kõigis poliitikaharudes, sealhulgas toetused innovaatiliste ettevõtete kasvuks ja tehnoloogia turule toomiseks;

c)  suurendada ja lihtsustada juurdepääsu rahastamisele ja rahastamise kättesaadavust innovaatilistele idufirmadele ja VKEdele, kaasa arvatud mikroettevõtetele ja põhjendatud juhtudel väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, ning suurendada nende ülemaailmset konkurentsivõimet;

d)  suurendada juurdepääsu mikrorahastamisele ja selle kättesaadavust VKEdele, sotsiaalsetele ettevõtetele ning kultuuri-, loome- ja haridussektorile, toetada sotsiaalsete investeeringute, pädevuste ja oskustega seotud rahastamis- ja investeerimistoiminguid ning arendada ja konsolideerida sotsiaalsete investeeringute turgusid artikli 7 lõike 1 punktis d osutatud valdkondades.

Artikkel 4

ELi tagatise eelarve ja suurus

1.  ELi tagatis artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud liidu osa puhul on 40 817 500 000 eurot (jooksevhindades). Selle eraldiste määr on 40 %.

Täiendav ELi tagatise summa võidakse ette näha artikli 8 lõike 1 punktis b osutatud liikmesriigi osa jaoks, tingimusel et liikmesriigid eraldavad vastavalt [[ühissätete määruse] number](24) [artikli 10 lõikele 1] ja määruse [[ÜPP strateegiakava] number](25) artikli [75 lõikele 1] vastavad summad.

Lisaks teises lõigus nimetatud osalusele võivad liikmesriigid liikmesriigi osasse panustada tagatise või rahaga.

Ka artiklis 5 osutatud kolmandate riikide osalus suurendab esimeses lõigus osutatud ELi tagatist ja selle raames tehtavad eraldised võivad vastavalt [finantsmääruse] [artikli 218 lõikele 2] olla täielikult raha vormis.

2.  Käesoleva artikli lõike 1 esimeses lõigus osutatud summa ▌ jaotus on esitatud käesoleva määruse I lisas. Kooskõlas artikliga 26 on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust – kohandada I lisas osutatud summasid vajaduse korral iga poliitikaharu puhul kuni 15 %.

3.  Rahastamispakett V ja VI peatükis sätestatud meetmete rakendamiseks on jooksevhindades 525 000 000 eurot.

4.  Lõikes 3 osutatud summat võib kasutada ka InvestEU programmi rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide jaoks.

Artikkel 5

InvestEU fondiga seotud kolmandad riigid

Artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud InvestEU fondi ELi osasse ja artikli 7 lõikes 1 osutatud igasse poliitikaharusse võivad teha osamakseid järgmised kolmandad riigid, et osaleda teatavates finantstoodetes kooskõlas [finantsmääruse] [artikli 218 lõikega 2]:

a)  Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed, kes on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, vastavalt EMP lepingus sätestatud tingimustele;

b)  ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid kooskõlas selliste üldpõhimõtete ja -tingimustega nende riikide osalemiseks ELi programmides, mis on kehtestatud vastavate raamlepingute, assotsiatsiooninõukogu otsuste või sarnaste lepingutega, ja vastavalt konkreetsetele tingimustele, mis on sätestatud liidu ja kõnealuste riikide vahel sõlmitud lepingutes;

c)  Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riigid kooskõlas selliste üldpõhimõtete ja -tingimustega nende riikide osalemiseks ELi programmides, mis on kehtestatud vastavate raamlepingute, assotsiatsiooninõukogu otsuste või sarnaste lepingutega, ja vastavalt konkreetsetele tingimustele, mis on sätestatud liidu ja kõnealuste riikide vahel sõlmitud lepingutes;

d)  kolmandad riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud konkreetses lepingus, mis käsitleb kolmanda riigi osalemist liidu programmis, tingimusel et:

i)  leping tagab õiglase tasakaalu liidu programmides osaleva kolmanda riigi antava panuse ja saadava kasu vahel;

ii)  lepingus on sätestatud programmides osalemise tingimused, sealhulgas üksikute programmide rahaliste osamaksete arvutamine ja nende halduskulud. Kõnealuseid osamakseid käsitatakse vastavalt [finantsmääruse] artikli 21 lõikele 5 sihtotstarbelise tuluna;

iii)  leping ei anna kolmandale riigile seoses programmiga otsustusõigust;

iv)  lepinguga on tagatud liidu õigus tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve.

Artikkel 6

ELi-poolse rahastamise rakendamine ja vormid

1.  ELi tagatist rakendatakse eelarve kaudse täitmise raames koos [finantsmääruse] [artikli 62 lõike 1 punkti c alapunktides ii–vii] osutatud asutustega. Muid käesoleva määruse kohaseid ELi-poolse rahastamise vorme rakendatakse eelarve otsese või kaudse täitmise raames vastavalt [finantsmäärusele], sealhulgas toetusi rakendatakse vastavalt [VII jaotisele].

2.  ELi tagatisega kaetud rahastamis- ja investeerimistoimingud, mis moodustavad osa segarahastamistoimingust, mille puhul kombineeritakse käesoleva määruse kohane toetus liidu ühe või mitme muu programmi alusel antava toetusega, või ELi heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifondiga kaetud rahastamis- ja investeerimistoimingud peavad:

a)   olema kooskõlas poliitiliste eesmärkidega ja vastama liidu sellise programmi eeskirjades sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele, mille alusel otsus toetus andmise kohta tehakse;

b)  olema kooskõlas käesoleva määrusega.

2 a.  Segarahastamistoimingud, mille puhul kombineeritakse käesoleva määruse kohast toetust, peavad olema võimalikult sujuvad.

3.  Segarahastamistoiming, sealhulgas rahastamisvahend, mida täielikult rahastavad liidu muud programmid või ELi heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifond ilma käesoleva määruse kohase ELi tagatise kasutamiseta, peab olema kooskõlas poliitiliste eesmärkidega ja vastama liidu sellise programmi eeskirjades sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele, mille alusel toetust antakse.

4.  Vastavalt artikli 6 lõikele 2 tehakse otsus liidu eelarvest tagastamatus vormis toetuse ja/või rahastamisvahendite kohta, mis moodustavad osa lõigetes 2 ja 3 osutatud segarahastamistoimingust, asjaomase ELi programmi eeskirjade alusel ja seda rakendatakse segarahastamistoimingu raames vastavalt käesolevale määrusele ja [finantsmääruse] [X jaotisele].

  Aruandlus peab käsitlema ka kooskõla poliitiliste eesmärkidega ja vastavust liidu sellise programmi eeskirjades sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele, mille alusel otsus toetuse andmise kohta tehakse, samuti vastavust käesolevale määrusele.

II PEATÜKK

InvestEU fond

Artikkel 7

Poliitikaharud

1.  InvestEU fond tegutseb järgmise nelja poliitikaharu kaudu, mis aitavad kõrvaldada turutõrkeid ja/või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi nende konkreetse kohaldamisala ulatuses:

(a)  jätkusuutliku taristu poliitikaharu: hõlmab jätkusuutlikke investeeringuid sellistes valdkondades nagu transport, sh mitmeliigiline transport, maanteeohutus, maantee- ja raudteetaristu renoveerimine ja hooldus, turism, energia, eriti taastuvate energiaallikate suurem kasutuselevõtt, energiatõhusus kooskõlas 2030. ja 2050. aasta energiaraamistikega, energiasäästule keskenduvad hoonete renoveerimisprojektid ja hoonete integreerimine omavahel ühendatud energia-, salvestus-, digi- ja transpordisüsteemidesse, ühenduvuse parandamine, digitaalne ühenduvus ja juurdepääs, sh maapiirkondades, tooraine tarnimine ja töötlemine, kosmos, ookeanid, siseveed, jäätmetekke vältimine ja ringmajandus, loodus ja muu keskkonnataristu, seadmed, liikuv vara ja innovaatiliste tehnoloogiate kasutuselevõtmine, mis aitavad kaasa liidu keskkonnaalase või sotsiaalse jätkusuutlikkuse või mõlema eesmärkide saavutamisele ja vastab liidu keskkonnaalase või sotsiaalse jätkusuutlikkuse standarditele;

(b)  teadusuuringute, innovatsiooni ja digitaliseerimise poliitikaharu: hõlmab teadusuuringuid, tootearendust ja innovatsiooni, tehnoloogiate ja teadustulemuste ülekandmist turule, turu edendajate ja ettevõtjatevahelise koostöö toetamist, innovatiivsete lahenduste tutvustamist ja kasutuselevõttu, toetust innovatiivsete ettevõtete, sh idufirmade ja VKEde kasvu edendamiseks ning liidu tööstuse digitaliseerimist, tuginedes omandatud kogemustele eeskätt InnovFin raames;

(c)  VKEde poliitikaharu: lihtsam juurdepääs rahastamisele ja rahastamise kättesaadavus idufirmadele, VKEdele, sh innovaatilistele VKEdele, ja põhjendatud juhtudel väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, eelkõige selleks, et parandada ülemaailmset konkurentsivõimet, innovatsiooni, ning edendada digiteerimist ja kestlikkust;

(d)  sotsiaalvaldkonna investeeringute ja oskuste poliitikaharu: eetiline ja kestlik rahastamine, mikrorahastamine, ettevõtete väljaostmine töötajate poolt, sotsiaalsete ettevõtete rahastamine ja sotsiaalmajandus, sooline võrdõiguslikkus ning naiste ja haavatavate rühmade aktiivset osalemist edendavad meetmed; oskused, haridus, koolitus ja nimetatud valdkondadega seotud teenused; sotsiaaltaristu (sealhulgas sotsiaal- ja üliõpilaste eluasemed); sotsiaalne innovatsioon; tervishoid ja pikaajaline hooldus; kaasavus ja juurdepääsetavus; sotsiaalse eesmärgiga kultuuritegevus; kultuuri- ja loomesektorid, sealhulgas sektorid, mille eesmärk on kultuuridevaheline dialoog ja sotsiaalne ühtekuuluvus; haavatavate isikute, sealhulgas kolmanda riigi kodanike integreerimine.

2.  Kui artiklis 19 osutatud investeeringute komiteele esitatud rahastamis- või investeerimistoiming kuulub enam kui ühe poliitikaharu alla, määratakse see poliitikaharu alla, mille alla kuulub selle peamine eesmärk või selle enamiku allprojektide peamine eesmärk, välja arvatud juhul, kui investeerimissuunistes on sätestatud teisiti.

3.  Lõikes 1 osutatud kõikide poliitikaharude alla kuuluvaid rahastamis- ja investeerimistoiminguid hinnatakse vajaduse korral kliima, keskkonna ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse seisukohast, et minimeerida kahjulikku mõju ning maksimeerida kliima-, keskkonna- ja sotsiaalse mõõtme kasu. Selleks esitavad rahastamist taotlevad projektiarendajad asjakohast teavet komisjoni delegeeritud õigusakti kujul välja töötatud suuniste alusel, võttes arvesse määruses (EL) nr .../... (jätkusuutlikku investeerimist lihtsustava raamistiku kehtestamise kohta) (COM(2018)353) sätestatud kriteeriume, et määrata kindlaks, kas majandustegevus on keskkonnasäästlik. Projektid, mis jäävad alla suunistes kindlaks määratud suurust, võivad vajaduse korral jääda hindamata.

  Komisjoni suunised võimaldavad:

a)  seoses kliimamuutustega kohanemisega tagada vastupanuvõime kliimamuutuse võimalikule kahjulikule mõjule kliimatundlikkuse ja riski hindamise kaudu, sealhulgas asjakohased kohanemismeetmed, ja seoses kliimamuutuste leevendamisega võtta kasvuhoonegaaside heite kulu ja kliimamuutuste leevendamise meetmete positiivset mõju arvesse kulude-tulude analüüsis, ning tagada vastavus ELi keskkonnaalastele eesmärkidele ja standarditele;

b)  võtta arvesse projekti kogumõju looduskapitali põhikomponentidele, mis on seotud õhu, vee, maa ja bioloogilise mitmekesisusega;

b a)  hinnata mõju tööhõivele ja kvaliteetsete töökohtade loomisele;

c)   hinnata mõju teatavate piirkondade või elanikkonnarühmade sotsiaalsele kaasatusele.

4.  Komisjoni antud suuniste põhjal esitavad rakenduspartnerid teabe, mida on vaja, et jälgida investeeringuid, mis aitavad kaasa liidu kliima- ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele, ning hindavad vajadusel, kas tegevus on kooskõlas määrusega (EL) nr .../... [jätkusuutlikku investeerimist lihtsustava raamistiku kehtestamise kohta].

4 a.  VKEde poliitikaharus toetatakse ka neid toetusesaajaid, keda on toetatud InvestEU raames ühendatud eri ELi tagatissüsteemidega, eelkõige programmi „Loov Euroopa“ kultuuri- ja loomesektori tagatisvahendiga.

5.  Rakenduspartnerid seavad eesmärgiks, et:

a)   vähemalt 65 % jätkusuutliku taristu poliitikaharu raames tehtavatest investeeringutest aitab oluliselt kaasa liidu kliima- ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele kooskõlas Pariisi kokkuleppega;

b)  transpordi valdkonnas aitab vähemalt 10 % jätkusuutliku infrastruktuuri poliitikaharu raames tehtavatest investeeringutest täita ELi eesmärki kõrvaldada 2050. aastaks surma või raskete vigastustega lõppevad liiklusõnnetused ja renoveerida raudtee- ning maanteesillad ja tunnelid nende ohutust silmas pidades;

c)  vähemalt 35 % teadusuuringute, innovatsiooni ja digiteerimise poliitikaharu raames tehtavatest investeeringutest aitab kaasa programmi „Euroopa horisont“ eesmärkide saavutamisele;

d)  oluline osa VKEde poliitikaharu raames VKEdele ning väikese ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele pakutavast tagatisest toetab innovaatilisi VKEsid.

Komisjon püüab koos rakenduspartneritega tagada, et jätkusuutlike investeeringute poliitikaharule eraldatud eelarvetagatise osa jaotataks nii, et peetakse silmas tasakaalu eri valdkondade meetmete vahel.

6.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks iga poliitikaharu investeerimissuunised.

6 a.  Kui komisjon esitab investeerimissuuniste tõlgendamise kohta teavet, teeb ta sama teabe kättesaadavaks rakenduspartneritele, investeeringute komiteele ja InvestEU nõustamiskeskusele.

Artikkel 7 a

Täiendavus

Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab „täiendavus“ InvestEU fondi toetust toimingutele, millega kõrvaldatakse kogu liidus ja/või liikmesriigi tasandil konkreetseid turutõrkeid või lahendatakse mitteoptimaalseid investeerimisolukordi ning mida ajavahemikul, kui on võimalik kasutada ELi tagatist, ei oleks rakenduspartnerid saanud ilma InvestEU fondi toetuseta üldse või samas ulatuses sooritada.

Artikkel 8

Osad

1.  Kõik artikli 7 lõikes 1 osutatud poliitikaharud koosnevad kahest osast, mis aitavad kõrvaldada ▌turutõrkeid või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi järgmiselt.

a)  ELi osa aitab lahendada järgmisi olukordi:

i)  liidu poliitiliste prioriteetidega seotud turutõrked või mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad ▌;

ii)  kogu liitu ja/või liikmesriiki hõlmavad konkreetsed turutõrked või mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad või

iii)  uued või keerulised turutõrked või mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad, et töötada välja uued rahastamislahendused ja turustruktuurid.

b)  Liikmesriigi osa aitab kõrvaldada konkreetseid turutõrkeid või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi ühes või mitmes liikmesriigis, et saavutada eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate asjaomaste fondide eesmärgid.

2.  Lõikes 1 osutatud osasid kasutatakse vajaduse korral vastastikku täiendaval viisil rahastamis- või investeerimistoimingute toetamiseks, sealhulgas mõlema osa toetuse kombineerimise kaudu.

Artikkel 9

Liikmesriigi osa suhtes kohaldatavad erisätted

1.  Liikmesriigi poolt vastavalt [ühissätete määruse] artikli [10 lõikele 1] või määruse [ÜPP strateegiakava] artikli [75 lõikele 1] eraldatud summasid kasutatakse liikmesriikide osast pakutava ELi tagatise eraldisteks sellises ulatuses, mis vastab rahastamis- ja investeerimistoimingutele asjaomases liikmesriigis.

1 a.  Liikmesriigid ja piirkonnad võivad liikmesriigi osasse panustada ka tagatise või rahaga. Sellist osalust võib tagatise realiseerimiseks kasutada alles pärast artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud rahastamist.

2.  Liikmesriigi osa raames sellise ELi tagatise kehtestamiseks peavad liikmesriik ja komisjon sõlmima rahalist toetust käsitleva lepingu.

Kaks või enam liikmesriiki võivad sõlmida komisjoniga rahalist toetust käsitleva ühislepingu.

Erandina [finantsmääruse] [artikli 211 lõikest 1] on liikmesriigi osa ELi tagatise eraldiste määr 40 % ja seda võib iga rahalist toetust käsitleva lepingu puhul ülespoole või allapoole korrigeerida, et võtta arvesse riske, mis on seotud finantstoodetega, mida kavatsetakse kasutada.

3.  Rahalist toetust käsitlev leping sisaldab vähemalt järgmisi elemente:

a)  ELi tagatise kogusumma liikmesriigi osa raames seoses liikmesriigiga, selle eraldiste määr, toetuse suurus, eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate fondide toetuse summa, eraldiste tegemise etapp vastavalt aastasele rahastamiskavale ning tulenev tingimusliku kohustuse summa, mis tuleb katta asjaomase liikmesriigi ja/või rakenduspartnerite või erainvestorite antud kompensatsioonitagatisega;

b)  strateegia, mis hõlmab finantstooteid ja nende minimaalset finantsvõimendust, geograafilist kaetust, investeerimisperioodi ja, kui see on asjakohane, lõppsaajate ja kõlblike vahendajate kategooriaid;

c)  rakenduspartner või -partnerid, kes on valitud kokkuleppel liikmesriigiga;

d)  eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate fondide võimalik toetus investeerimisplatvormidele ja InvestEU nõustamiskeskusele;

e)  iga-aastane aruandluskohustus liikmesriigi ees, sealhulgas aruandlus vastavalt rahalist toetust käsitlevas lepingus osutatud näitajatele;

f)  sätted, mis käsitlevad liikmesriigi osa raames antava ELi tagatisega seotud tasu;

g)  vahendite võimalik kombineerimine ELi osa raames, sealhulgas kihilise struktuurina, et saavutada parem riskikate vastavalt artikli 8 lõikele 2.

Eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate fondide osalust võib liikmesriikide äranägemisel kokkuleppel rakenduspartneritega kasutada struktureeritud finantsinstrumentide mis tahes osamakse tagamiseks.

4.  Komisjon rakendab rahalist toetust käsitlevaid lepinguid rakenduspartneritega artikli 14 kohaselt sõlmitud tagatislepingute kaudu.

Kui üheksa kuu jooksul alates rahalist toetust käsitleva lepingu allkirjastamisest ei ole tagatislepingut sõlmitud või kui rahalist toetust käsitlev leping ei ole ühe või mitme tagatislepingu kaudu kulukohustustega täielikult kaetud, siis esimesel juhul rahalist toetust käsitlev leping lõpetatakse või teisel juhul muudetakse seda vastavalt ning kasutamata eraldised võetakse uuesti kasutusele vastavalt [[ühissätete määruse] number] [artikli 10 lõikele 5] ja määruse [[ÜPP strateegiakava] number] artikli [75 lõikele 5].

Kui [ühissätete määruse] number [artikli 10 lõikes 6] või määruse [ÜPP strateegiakava] number artikli [75 lõikes 6] kindlaks määratud ajavahemiku jooksul ei ole tagatislepingut nõuetekohaselt rakendatud, siis rahalist toetust käsitlevat lepingut muudetakse ja kasutamata eraldised võetakse uuesti kasutusele vastavalt [[ühissätete määruse] number] [artikli 10 lõikele 6] ja määruse [[ÜPP strateegiakava] number] artikli [75 lõikele 6].

5.  Rahalist toetust käsitleva lepingu kohaselt liikmesriigi osa raames antava ELi tagatise eraldiste tegemisel kohaldatakse järgmisi eeskirju:

a)  pärast käesoleva määruse lõike 3 punktis a osutatud eraldiste tegemise etappi kasutatakse eraldiste mis tahes aastast ülejääki, mis on arvutatud eraldiste määra kohaselt nõutava eraldiste summa ja tegelike eraldiste vahena, uuesti vastavalt [ühissätete määruse] [artikli 10 lõikele 6] ja määruse [[ÜPP strateegiakava] number] artikli [75 lõikele 6];

b)  erandina [finantsmääruse] [artikli 213 lõikest 4] ei anna pärast käesoleva artikli lõike 3 punktis a osutatud eraldiste tegemise etappi tehtud eraldised liikmesriigi osa raames ELi tagatise kättesaadavuse ajal alust vahendite aastaseks täiendamiseks;

c)  komisjon teavitab viivitamata liikmesriiki, kui liikmesriigi osa raames antud ELi tagatise realiseerimise tulemusel väheneb ELi tagatise selle osa eraldiste tase alla 20 % ELi algsetest eraldistest;

d)   ▌

III PEATÜKK

ELi tagatis

Artikkel 10

ELi tagatis

1.  ELi tagatis antakse InvestEU fondi raames rakenduspartneritele vastavalt [finantsmääruse] [artikli 219 lõikele 1] ja seda hallatakse vastavalt [finantsmääruse] [X jaotisele]. ELi tagatis on tagasivõtmatu ja tingimusteta ning see antakse esimesel nõudmisel kõlblikele vastaspooltele käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingute jaoks ning selle hind on eranditult seotud aluseks olevate toimingute omaduste ja riskiprofiiliga, võttes nõuetekohaselt arvesse aluseks olevate toimingute laadi ja poliitikaeesmärkide täitmist, sh nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel konkreetsete soodustingimuste ja stiimulite võimalikku kohaldamist, eelkõige

a) olukorras, kus halvenenud finantsturutingimused takistaksid elujõulise projekti elluviimist;

b) vajaduse korral, et hõlbustada investeerimisplatvormide loomist või projektide rahastamist sektorites või valdkondades, kus esineb märkimisväärne turutõrge ja/või mitteoptimaalne investeerimisolukord.

Lisaks peab ELi tagatise puhul olema tagatud

a) tugev mehhanism selle kiireks kasutamiseks;

b) kestus, mis on kooskõlas lõpliku toetusesaaja viimase nõude lõpptähtajaga;

c) riski- ja tagatisportfelli piisav järelevalve;

d) usaldusväärne mehhanism oodatavate rahavoogude hindamiseks juhul, kui seda kasutatakse;

e) piisav dokumentatsioon riskijuhtimise otsuste kohta;

f) tagatise kasutamise viiside piisav paindlikkus, mis võimaldab rakenduspartneritel tagatist vajaduse korral otseselt kasutada, eriti täiendava tagatisskeemi puudumisel;

g) asjaomase järelevalveasutuse kõigi lisanõuete täitmine (kui neid on), et seda saaks pidada mõjusaks täisriskimaandamiseks.

1 a.  ELi osa raames antav ELi tagatis eraldatakse rakenduspartneritele. Vähemalt 75 % ELi osas antavast ELi tagatisest eraldatakse EIP grupile. Summad, mis ületavad 75 % ELi tagatisest, võib anda EIP grupi käsutusse, kui riiklikud tugipangad või finantseerimisasutused ei saa tagatise järelejäänud osa täielikult kasutada. Samuti võib summad, mis ületavad 25 % ELi tagatisest, anda teiste rakenduspartnerite käsutusse, kui EIP grupp ei saa oma tagatise osa täielikult kasutada. Riiklikud tugipangad või finantseerimisasutused võivad ELi tagatist täielikult kasutada ka juhul, kui nad otsustavad seda kasutada EIP grupi või Euroopa Investeerimisfondi kaudu.

2.  ELi tagatise toetust võidakse anda käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingutele investeerimisperioodiks, mis lõpeb 31. detsembril 2027. Lepingud rakenduspartneri ning lõppsaaja või finantsvahendaja või artikli 13 lõike 1 punktis a osutatud muu üksuse vahel sõlmitakse 31. detsembriks 2028.

Artikkel 11

Kõlblikud rahastamis- ja investeerimistoimingud

1.  InvestEU fond toetab üksnes selliseid avaliku ja erasektori rahastamis- ja investeerimistoiminguid, mis:

a)  vastavad [finantsmääruse] [artikli 209 lõike 2 punktides a–e] sätestatud tingimustele ning käesoleva määruse artiklis 7 a sätestatud täiendavusnõudele ja, kui see on asjakohane, kaasavad maksimaalselt erasektori investeeringuid vastavalt [finantsmääruse] [artikli 209 lõike 2 punktile d];

b)  aitavad kaasa liidu poliitiliste eesmärkide saavutamisele, täiendavad neid ning on nendega kooskõlas ja kuuluvad asjaomase poliitikaharu raames tehtavate rahastamis- ja investeerimistoimingute puhul kõlblikesse valdkondadesse vastavalt käesoleva määruse II lisale ning

c)  on kooskõlas investeerimissuunistega.

2.  Lisaks liidus asuvatele projektidele võib InvestEU fond rahastamis- ja investeerimistoimingute kaudu toetada järgmisi projekte ja toiminguid:

a)  ühes või mitmes liikmesriigis asuvate või asutatud üksuste vahelised ▌projektid, mis ulatuvad ühte või mitmesse kolmandasse riiki, sealhulgas ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid, Euroopa naabruspoliitikas osalevad riigid, Euroopa Majanduspiirkonna riigid või Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni kuuluvad riigid, või ülemeremaale või -territooriumile, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu II lisas, või assotsieerunud kolmandasse riiki, olenemata sellest, kas kõnealustes kolmandates riikides või ülemeremaades või -territooriumidel on partner või mitte;

b)  rahastamis- ja investeerimistoimingud artiklis 5 osutatud riikides, kes osalevad konkreetses finantstootes.

3.  InvestEU fond võib toetada rahastamis- ja investeerimistoiminguid, millega antakse rahalisi vahendeid juriidilistele isikutele, mis on asutatud mis tahes järgmistes riikides:

a)  liikmesriik või sellega seotud ülemeremaa või -territoorium;

b)  kolmas riik või territoorium, mis on seotud InvestEU programmiga vastavalt artiklile 5;

c)  lõike 2 punktis a osutatud kolmas riik, kui see on asjakohane;

d)  muud riigid, kui seda on vaja projekti rahastamiseks punktides a–c osutatud riigis või territooriumil.

Artikkel 12

Rakenduspartnerite valimine

1.  Komisjon valib kõlblike vastaspoolte hulgast kooskõlas [finantsmääruse] [artikliga 154] rakenduspartnerid või nende rühma, nagu on osutatud käesoleva lõike teises lõigus.

ELi osa puhul peavad kõlblikud vastaspooled olema väljendanud oma huvi ja peavad olema võimelised tegema rahastamis- ja investeerimistoiminguid ühes või mitmes liikmesriigis või piirkonnas. Samuti võivad rakenduspartnerid rühma moodustamise kaudu koos katta rahastamis- ja investeerimistoiminguid ühes või mitmes liikmesriigis või piirkonnas. Rakenduspartnerid, kelle lepingulised kohustused on piiratud nende vastavate riiklike volitustega, võivad samuti tegeleda turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamisega vastavate kohalikele oludele kohandatud ja võrreldavate instrumentide abil.

Projekti valmidusastme alusel võib igal ajal ja eri koosseisus moodustada rakenduspartnerite rühma, et turu nõudeid tõhusalt täita.

Liikmesriigi osa puhul võib asjaomane liikmesriik esitada kõlblike vastaspoolte hulgast, kes on väljendanud huvi vastavalt artikli 9 lõike 3 punktile c, rakenduspartneriks ühe või mitu vastaspoolt.

Kui asjaomane liikmesriik rakenduspartnerit ei esita, teeb komisjon vastavalt käesoleva lõike teisele lõigule valiku nende rakenduspartnerite vahel, kes suudavad teha rahastamis- ja investeerimistoiminguid asjaomastes geograafilistes piirkondades.

2.  Rakenduspartnerite valimisel tagab komisjon, et InvestEU fondi finantstoodete portfell:

a)  maksimeerib artiklis 3 sätestatud eesmärkide katvust;

b)  maksimeerib ELi tagatise mõju rakenduspartneri eraldatud omavahendite kaudu;

c)  kaasab maksimaalselt erasektori investeeringuid, kui see on asjakohane;

d)  tagab geograafilise hajutatuse ja võimaldab väiksemate projektide rahastamist;

e)  tagab piisava riskide hajutatuse;

f)  edendab innovatiivseid finants- ja riskilahendusi, et kõrvaldada turutõrkeid ja lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi;

f a)  saavutab täiendavuse.

3.  Rakenduspartnerite valimisel võtab komisjon arvesse ka järgmist:

a)  liidu eelarve võimalik kulu ja tulu;

b)  rakenduspartneri suutlikkus täielikult rakendada [finantsmääruse] [artikli 155 lõigete 2 ja 3] nõudeid seoses maksustamise vältimise, maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise, rahapesu, terrorismi rahastamise ja koostööd mittetegevate jurisdiktsioonidega;

b a)  rakenduspartneri suutlikkus hinnata rahastamis- ja investeerimistoiminguid vastavalt tunnustatud rahvusvahelistele sotsiaalse reitingu standarditele, pöörates erilist tähelepanu sotsiaalsele ja keskkonnamõjule;

b b)  rakenduspartneri suutlikkus kõiki rahastamis- ja investeerimistoiminguid avalikult tõendada ning tagada nendega seotud teabe läbipaistvus ja üldsuse juurdepääs;

b c)  vajaduse korral rakenduspartneri suutlikkus rahastamisvahendeid hallata, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) 2018/1046 osutatud varasemaid kogemusi finantsinstrumentide kasutamisel ja korraldusasutustega suhtlemisel(26)1 a.

4.  Rakenduspartneriks võib valida riiklikke tugipankasid või finantseerimisasutusi, kui need täidavad käesolevas artiklis ja artikli 14 lõike 1 teises lõigus sätestatud nõudeid.

Artikkel 13

Kõlblikud rahastamisvormid

1.  ELi tagatist võib kasutada rakenduspartnerite pakutava järgmist liiki rahastamise riski katmiseks:

a)  laenud, tagatised, edasitagatised, kapitalituru instrumendid, mis tahes muud liiki rahastamis- või krediidikvaliteedi parandamise instrumendid, sealhulgas allutatud võlainstrumendid, omakapitali- või kvaasiomakapitali osalused, mis antakse otseselt või kaudselt finantsvahendajate, fondide, investeerimisplatvormide või muude rahastamisvahendite kaudu lõppsaajatele;

b)  rakenduspartneri poolt teisele finantseerimisasutusele antavad rahalised vahendid või tagatised, mis võimaldavad viimasel pakkuda punktis a osutatud rahastamist.

ELi tagatisega katmiseks antakse, omandatakse või emiteeritakse artikli 11 lõikes 1 osutatud rahastamis- või investeerimistoimingute toetuseks esimese lõigu punktides a ja b osutatud rahastamisvahendeid, kui rakenduspartner on andnud rahastamist vastavalt rakenduspartneri allkirjastatud või sõlmitud rahastamislepingule või tehingule pärast komisjoni ja rakenduspartneri vahelise tagatislepingu allkirjastamist ja leping ei ole lõppenud või seda ei ole tühistatud.

2.  Fondide või muude vahendusstruktuuride kaudu tehtavad rahastamis- ja investeerimistoimingud kaetakse ELi tagatisega vastavalt sätetele, mis kehtestatakse investeerimissuunistega, isegi kui selline struktuur investeerib väikse osa oma investeeritud summadest väljapoole liitu ja artikli 11 lõikes 2 osutatud riikidesse või muudesse varadesse kui käesoleva määruse kohaselt kõlblikud varad.

Artikkel 14

Tagatislepingud

1.  Komisjon sõlmib iga rakenduspartneriga tagatislepingu ELi tagatise andmise kohta vastavalt käesoleva määruse nõuetele kuni summani, mille määrab kindlaks komisjon.

Kui koostööpartnerid moodustavad artikli 12 lõike 1 teises lõigus osutatud rühma, sõlmitakse komisjoni ja rühma kuuluva iga rakenduspartneri või rühma nimel tegutseva ühe rakenduspartneri vahel üksainus tagatisleping.

2.  Tagatisleping sisaldab eelkõige järgmise sisuga sätteid:

a)  rakenduspartneri antava rahalise toetuse summa ja tingimused;

b)  selliste rahaliste vahendite või tagatiste tingimused, mille rakenduspartner annab teisele rakendamises osalevale õigussubjektile, kui see on asjakohane;

c)  vastavalt artiklile 16 üksikasjalikud nõuded ELi tagatise andmise kohta, sealhulgas eri liiki vahendite portfellide kaetus ja vastavad sündmused, mis võivad tingida ELi tagatise võimaliku realiseerimise;

d)  tasu riski võtmise eest, mis jaotatakse proportsionaalselt liidu ja rakenduspartneri vastava osakaaluga riskide võtmisel;

e)  maksetingimused;

f)  rakenduspartneri kohustus nõustuda komisjoni ja investeeringute komitee otsustega seoses ELi tagatise kasutamisega kavandatud rahastamis- või investeerimistoimingu tarbeks, ilma et see piiraks rakenduspartneri õigust teha otsus ilma ELi tagatiseta kavandatava toimingu kohta;

g)  sätted ja menetlused, mis on seotud nõuete sissenõudmisega, mis usaldatakse rakenduspartnerile;

h)  finants- ja tegevusaruannete esitamine ning järelevalve ELi tagatisega toimingute üle;

i)  peamised tulemusnäitajad, eelkõige seoses ELi tagatise kasutamisega, artiklites 3, 7 ja 11 sätestatud eesmärkide ja kriteeriumide täitmisega ning erakapitali kaasamisega;

j)  kui see on asjakohane, sätted ja menetlused seoses segarahastamistoimingutega;

k)  muud asjaomased sätted, mis vastavad [finantsmääruse] [X jaotise] nõuetele.

3.  Samuti nähakse tagatislepinguga ette, et liidule ettenähtud tasu käesolevas määruse kohastest rahastamis- ja investeerimistoimingutest kantakse üle pärast ELi tagatise realiseerimise tõttu tehtud maksete mahaarvamist.

4.  Samuti nähakse tagatislepinguga ette, et rakenduspartnerile tasumisele kuuluvad ELi tagatisega seotud summad arvatakse maha tasude, tulude ja tagasimaksete kogusummast, mille rakenduspartner peab liidule maksma seoses käesoleva määruse kohaste rahastamis- ja investeerimistoimingutega. Kui see summa ei ole piisav, et katta summat, mis tuleb rakenduspartnerile maksta vastavalt artikli 15 lõikele 3, kaetakse puuduolev summa ELi tagatise jaoks ette nähtud eraldistest.

5.  Kui tagatisleping on sõlmitud liikmesriigi osa raames, võib sellega ette näha asjaomaste liikmesriikide või piirkondade esindaja osalemise tagatislepingu rakendamise järelevalves.

Artikkel 15

ELi tagatise kasutamise nõuded

1.  ELi tagatise andmiseks peab jõustuma asjaomase rakenduspartneriga sõlmitud tagatisleping.

2.  Rahastamis- ja investeerimistoimingud saavad ELi tagatise üksnes juhul, kui need vastavad käesolevas määruses ja asjaomastes investeerimissuunistes sätestatud kriteeriumidele ning kui investeeringute komitee on jõudnud järeldusele, et need täidavad ELi tagatise vormis toetuse saamise tingimusi. Rakenduspartnerid vastutavad selle eest, et rahastamis- ja investeerimistoimingud vastavad käesolevas määruses ja asjaomastes investeerimissuunistes sätestatud nõuetele.

3.  Komisjon ei pea seoses ELi tagatisega kaetud rahastamis- ja investeerimistoimingute rakendamisega maksma rakenduspartnerile mingeid halduskulusid või -tasusid, välja arvatud juhul, kui rakendatava finantstoote poliitikaeesmärkide laad võimaldab rakenduspartneril tõestada erandi vajalikkust. Selliste kulude katmine peab olema sätestatud tagatislepingus ja olema kooskõlas [finantsmääruse][artikli 209 lõike 2 punktiga g].

4.  Lisaks võib rakenduspartner kasutada ELi tagatist sissenõudmiskulude asjakohase osa katteks, välja arvatud juhul, kui need arvatakse maha sissenõutud summast vastavalt artikli 14 lõikele 4.

Artikkel 16

ELi tagatise ulatus ja tingimused

1.  Tasu riski võtmise eest jaotatakse liidu ja rakenduspartneri vahel proportsionaalselt nende vastava osakaaluga riski võtmisel rahastamis- ja investeerimistoimingute portfelli või vajaduse korral üksikute toimingute raames ning see on otseselt seotud aluseks olevate toimingute omaduste ja riskiprofiiliga. Rakenduspartneril peab olema asjakohane enda riskipositsioon ELi tagatisega toetatava rahastamis- ja investeerimistoimingu suhtes, välja arvatud juhul, kui rakendatava finantstoote poliitikaeesmärgid on sellist laadi, et rakenduspartneril ei ole võimalik mõistlikul viisil panustada oma riskitaluvusvõimega sellesse tootesse.

2.  ELi tagatis katab:

a)  artikli 13 lõike 1 punktis a osutatud võlatoodete puhul:

i)  põhisumma ja kõik intressid ja summad, mis kuuluvad tasumisele rakenduspartnerile, kuid kes ei saa neid vastavalt rahastamistoimingu tingimustele enne makseviivitust; allutatud laenu puhul käsitatakse tasumise edasilükkamist, vähendatud makset või nõutavat väljumist makseviivitusena;

ii)  restruktureerimiskahju;

iii)  kahju, mis on tingitud muude vääringute kui euro kõikumistest turgudel, kus pikaajalise riskimaandamise võimalused on piiratud;

b)  artikli 13 lõike 1 punktis a osutatud omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringute puhul investeeritud summad ja nendega seotud rahastamiskulud ning muude vääringute kui euro kõikumisest tingitud kahju;

c)  rakenduspartneri poolt teisele juriidilisele isikule antud rahaliste vahendite või tagatiste puhul, millele on osutatud artikli 13 lõike 1 punktis b, kasutatud summad ja nendega seotud rahastamiskulud.

3.  Kui liit teeb ELi tagatise realiseerimise korral rakenduspartnerile makse, kantakse see üle rakenduspartneri asjaomastele õigustele, mis on seotud ELi tagatisega kaetud rahastamis- või investeerimistoimingutega, sel määral, mil need õigused on jätkuvalt olemas.

Rakenduspartner jätkab ülekantud summadega seotud nõuete sissenõudmist liidu nimel ja maksab sissenõutud summadest liidule tagasi.

IV PEATÜKK

JUHTIMINE

Artikkel 16 a

Juhatus

1.   InvestEU fondi juhib juhatus, mis määrab ELi tagatise kasutamiseks artiklis 3 sätestatud üldeesmärkide kohaselt kindlaks

a)  InvestEU fondi strateegilise suunitluse;

b)  InvestEU fondi toimimiseks vajalikud tegevuspõhimõtted ja -korra;

c)  investeerimisplatvormide tegevuse suhtes kohaldatavad eeskirjad.

2.   Juhatus

a)  koosneb kuuest liikmest:

i)  kolm liiget nimetab komisjon;

ii)  ühe liikme nimetab EIP grupp;

iii)   ühe liikme nimetab nõuandekogu rakenduspartnerite esindajate hulgast; kõnealune liige ei tohi olla EIP grupi esindaja;

iv)  ühe eksperdi nimetab Euroopa Parlament. Kõnealune ekspert ei küsi ega võta vastu juhiseid liidu institutsioonidelt, organitelt või asutustelt, ühegi liikmesriigi valitsuselt ega muudelt avalik-õiguslikelt või eraõiguslikelt organitelt ning on oma tegevuses täielikult sõltumatu. Ekspert täidab oma ülesandeid erapooletult ja InvestEU fondi huvides;

b)  valib komisjoni nimetatud kolme liikme seast esimehe kolmeaastaseks kindlaksmääratud perioodiks, mida saab ühe korra pikendada;

c)  arutab kõigi liikmete seisukohti ja võtab neid võimalikult suurel määral arvesse. Kui liikmed ei suuda oma seisukohti ühtlustada, teeb juhatus otsuseid liikmete häälteenamusega. Kõigi liikmete seisukohti kajastatakse põhjalikult juhatuse koosoleku protokollis.

3.   Juhatus teeb komisjonile ettepaneku muuta I lisas osutatud summade jaotust.

4.  Juhatus korraldab asjaomaste sidusrühmade, eelkõige kaasinvesteerijate, avaliku sektori asutuste, ekspertide, haridus-, koolitus- ja teadusasutuste, heategevusorganisatsioonide, asjaomaste sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna esindajatega korrapäraselt konsultatsioone käesoleva määruse alusel ellu viidava investeerimispoliitika suuna ja rakendamise teemal.

5.  Juhatuse koosolekute üksikasjalikud protokollid avaldatakse nii kiiresti kui võimalik pärast seda, kui juhatus on need kinnitanud.

Artikkel 17

Nõuandekogu

1.  Komisjonile ja juhatusele annab nõu nõuandekogu ▌.

1 a.  Nõuandekogu püüab tagada soolise tasakaalu järgmises koosseisus:

a)  igat rakenduspartnerit esindab üks liige;

b)  igal liikmesriigil on üks esindaja;

c)  EIP grupil on üks esindaja;

d)  komisjonil on üks esindaja;

e)  igat poliitikaharu esindab üks ekspert, kelle nimetab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee;

f)  ühe eksperdi nimetab Regioonide Komitee.

2.   ▌

3.   ▌

4.  ▌Nõuandekogu koosoleku eesistuja on komisjoni esindaja. Ase-eesistuja on EIP esindaja.

Nõuandekogu kohtub korrapäraselt ja vähemalt kaks korda aastas eesistuja nõudmisel. ▌

Nõuandekogu koosolekute üksikasjalikud protokollid avaldatakse nii kiiresti kui võimalik pärast seda, kui nõuandekogu on need kinnitanud.

Komisjon kehtestab nõuandekogu töökorra ja juhib nõuandekogu sekretariaadi tööd.

5.  Nõuandekogu ▌:

a)  annab nõu käesoleva määruse alusel rakendatavate finantstoodete väljatöötamise kohta;

b)  annab komisjonile ja juhatusele nõu turutõrgete, mitteoptimaalsete investeerimisolukordade ja turutingimuste kohta;

c)  annab liikmesriikidele teavet InvestEU fondi rakendamise kohta iga poliitikaharu raames;

d)  vahetab liikmesriikidega seisukohti turusuundumuste küsimustes ja jagab parimaid tavasid.

Artikkel 17 a

Riskihindamise meetod

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 26 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse riskihindamise meetod. Selline riskihindamise metoodika töötatakse välja tihedas koostöös EIP grupi ja teiste rakenduspartneritega ning see sisaldab järgmist:

a)  riskiastmete klassifikatsioon, et tagada kõigi toimingute järjekindel ja standardne käsitlemine, sõltumata vahendavast asutusest;

b)  meetod, millega hinnata riskiväärtust ja makseviivituse tõenäosust selgetel statistilistel alustel, sealhulgas keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskriteeriumid;

c)  makseviivituses oleva riskipositsiooni ja makseviivitusest tingitud kahjumäära hindamise meetod, võttes arvesse rahastamise väärtust, projekti riski, tagasimaksetingimusi, tagatist ja muid asjakohaseid näitajaid.

Artikkel 17 b

Tulemustabel

1.  Iga rakenduspartner kasutab näitajate tulemustabelit (edaspidi „tulemustabel“), et hinnata ELi tagatisega potentsiaalselt toetatavate investeeringute kvaliteeti ja usaldusväärsust. Tulemustabel tagab ELi tagatise võimaliku ja tegeliku kasutamise sõltumatu, läbipaistva ja ühtlustatud hindamise.

2.   Iga rakenduspartner täidab tulemustabeli oma kavandatud rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta. Kui ettepaneku investeerimistoiminguks on teinud mitu rakenduspartnerit, täidavad osalevad rakenduspartnerid tulemustabelit ühiselt.

3.  Tulemustabelis hinnatakse eelkõige järgmist:

a)  kavandatavate rahastamis- ja investeerimistoimingute riskiprofiil, mis on saadud artiklis 17 a osutatud riskihindamise meetodi kohaldamisel;

b)  lõppsaaja kasu;

c)  vastavus liidu kohustustele ÜRO kestliku arengu eesmärkide, kliimamuutusi käsitleva Pariisi kokkuleppe, Euroopa sotsiaalõiguste samba ja põhiõiguste harta vallas;

d)  kõlblikkuskriteeriumide täitmine;

e)  investeerimistoimingu kvaliteet ja panus jätkusuutlikku majanduskasvu ja tööhõivesse;

f)  investeerimistoimingu panus InvestEU programmi eesmärkide saavutamisse;

g)  projekti tehniline ja rahaline toetamine.

h)  kas välja pakutud toiminguga korrigeeritakse väljaselgitatud turutõrked või mitteoptimaalsed investeerimistoimingud.

4.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 26 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad rakenduspartnerite kasutatava tulemustabeli kohta.

5.  Vajaduse korral võib komisjon rakenduspartnereid riskihindamismeetodi kohaldamisel ja tulemustabeli koostamisel abistada. Ta tagab, et hindamismeetodit kohaldatakse nõuetekohaselt ja investeeringute komiteele esitatud tulemustabelid on kvaliteetsed.

Artikkel 18

Artikkel 19

Investeeringute komitee

1.  Luuakse täielikult sõltumatu investeeringute komitee. See teeb järgmist:

a)  vaatab läbi rahastamis- ja investeerimistoimingute ettepanekud, mille on esitanud rakenduspartnerid ELi tagatise saamiseks ja mille vastavust liidu õigusele ja poliitikale komisjon on kontrollinud;

b)  kontrollib nende vastavust käesolevale määrusele ja asjaomastele investeerimissuunistele, pöörates erilist tähelepanu käesoleva määruse artiklis 7 a osutatud täiendavusnõudele ja vajaduse korral [finantsmääruse] [artikli 209 lõike 2 punktis d] osutatud nõudele kaasata maksimaalselt erasektori investeeringuid, ning

c)  kontrollib, kas rahastamis- ja investeerimistoimingud, mida võiks toetada ELi tagatisega, vastavad kõigile asjakohastele nõuetele.

2.  Investeeringute komitee tuleb kokku neljas erinevas koosseisus vastavalt artikli 7 lõikes 1 osutatud poliitikaharule.

Igasse investeeringute komiteesse koosseisu kuulub kuus tasustatud väliseksperti. Eksperdid valitakse vastavalt [finantsmääruse] [artiklile 237] ja komisjon nimetab nad ametisse tähtajaliselt kuni neljaks aastaks. Nende ametiaega võib pikendada, kuid see ei tohi kokku ületada seitset aastat. Juhatus võib otsustada investeeringute komitee tegevliikme ametiaega pikendada ilma käesolevas lõikes sätestatud menetlust kohaldamata.

Ekspertidel peavad olema suured asjakohased kogemused projektide struktureerimisel ja rahastamisel või VKEde või muude äriühingute rahastamisel.

Investeeringute komitee koosseisus tuleb tagada laialdased teadmised artikli 7 lõikes 1 osutatud poliitikaharudega hõlmatud sektoritest ja liidu geograafilistest turgudest ning see, et komitee oleks tervikuna sooliselt tasakaalustatud.

Neli liiget on investeeringute komitee kõigi nelja koosseisu alalised liikmed. Lisaks kuulub investeeringute komitee igasse koosseisu kaks eksperti, kellel on investeerimisalased kogemused kõnealuse poliitikaharuga hõlmatud sektorites. Vähemalt ühel alalistest liikmetest peavad olema eksperditeadmised jätkusuutlike investeeringute valdkonnas. Juhatus nimetab investeeringute komitee asjakohase koosseisu või asjakohaste koosseisude liikmed. Investeeringute komitee valib oma alaliste liikmete hulgast eesistuja.

Komisjon võtab vastu investeeringute komitee töökorra ja korraldab investeeringute komitee sekretariaadi tööd. Sekretariaat abistab ka juhatust.

3.  Investeeringute komitee tegevuses osaledes täidavad selle liikmed oma ülesandeid erapooletult ja üksnes InvestEU fondi huvides. Nad ei tohi küsida ega võtta vastu juhiseid rakenduspartneritelt, liidu institutsioonidelt, liikmesriikidelt ega üheltki teiselt avalik-õiguslikult või eraõiguslikult organilt.

Investeeringute komitee kõikide liikmete elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid avalikustatakse ja neid ajakohastatakse pidevalt. Investeeringute komitee liikmed edastavad komisjonile ja juhatusele viivitamata kogu teabe, mida on vaja huvide konflikti puudumise pidevaks kontrollimiseks.

Juhatus võib liikme ametist vabastada, kui see ei täida käesolevas lõikes sätestatud nõudeid, või muudel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

4.   Käesoleva artikli kohaselt tegutsedes toetab investeeringute komiteed komisjoni korraldatav sekretariaat, mis allub investeeringute komitee esimehele. Sekretariaat kontrollib, et rakenduspartnerite esitatud dokumentatsioon, mis koosneb standardiseeritud taotlusvormist, tulemustabelist ja mis tahes muudest dokumentidest, mida investeeringute komitee peab asjakohaseks, oleks täielik. Investeeringute komitee võib paluda rakenduspartnerilt selgitusi koosoleku ajal või paluda esitada järgmisel koosolekul lisateabe. Rakenduspartneri antud hinnangud projektide kohta ei investeeringute komitee jaoks ELi tagatisega kaetavate rahastamis- või investeerimistoimingute seisukohast siduvad.

Investeeringute komitee kasutab ettepanekute hindamisel ja kontrollimisel artiklis 17 b osutatud näitajate tulemustabelit.

5.  Investeeringute komitee järeldused võetakse vastu kõigi liikmete lihthäälteenamusega, kui oma hääle andis vähemalt üks ekspert. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks investeeringute komitee eesistuja hääl.

Investeeringute komitee järeldused, millega kiidetakse heaks ELi tagatise vormis toetus rahastamis- või investeerimistoimingutele, on avalikult kättesaadavad ja sisaldavad heakskiitmise põhjendusi. Neis viidatakse ka tulemustabelist tulenevale üldhinnangule. Vajaduse korral lisab investeeringute komitee ELi tagatise kasutamise heakskiitmist käsitlevate järelduste loetelusse toiminguid käsitleva teabe, eelkõige toimingute kirjelduse, teabe arendajate või finantsvahendajate ning projekti eesmärkide kohta. Avaldatavad materjalid ei või sisaldada tundlikku äriteavet. Tundliku äriteabega seotud otsuste puhul avaldab investeeringute komitee kõnealused otsused ning teabe projekti arendajate või finantsvahendajate kohta asjaomase rahastamise lõpetamise kuupäeval või varasemal kuupäeval, kui lõpeb äriteabe tundlikkus.

Tulemustabel tehakse üldsusele kättesaadavaks enne rahastamis- või investeerimistoimingu või ▌allprojekti allkirjastamist. Avaldatavad materjalid ei või sisaldada tundlikku äriteavet ega isikuandmeid, mida ei tohi avalikustata vastavalt liidu andmekaitse eeskirjadele.

Kaks korda aastas esitab investeeringute komitee Euroopa Parlamendile ja nõukogule loetelu kõigist nende otsustega seotud järeldustest ja tulemustabelitest. Esitamisel kohaldatakse rangeid konfidentsiaalsusnõudeid.

Investeeringute komitee järeldused, millega lükatakse tagasi ELi tagatise kasutamine, tehakse asjaomasele rakenduspartnerile õigeaegselt kättesaadavaks.

6.  Kui investeeringute komiteel palutakse kiita heaks ELi tagatise kasutamine rahastamis- või investeerimistoimingu puhul, mis on vahend, programm või struktuur, millel on allprojektid, hõlmab kõnealune heakskiit allprojekte, välja arvatud juhul, kui investeeringute komitee otsustab jätta endale nõuetekohaselt põhjendatud juhul õiguse kiita need heaks eraldi.

6 a.  Investeeringute komitee võib, kui ta peab seda vajalikuks, esitada komisjonile investeerimissuuniste muutmise ettepanekuid.

V PEATÜKK

InvestEU nõustamiskeskus

Artikkel 20

InvestEU nõustamiskeskus

1.  InvestEU nõustamiskeskus annab nõustamistoetust investeerimisprojektide kindlakstegemiseks, ettevalmistamiseks, arendamiseks, struktureerimiseks, hangete tegemiseks ning aitab suurendada projektiarendajate ja finantsvahendajate suutlikkust rakendada rahastamis- ja investeerimistoiminguid. Selle toetus võib hõlmata projekti elutsükli või toetatava üksuse rahastamise mis tahes etappi, nagu on asjakohane.

Komisjon allkirjastab EIP grupi ja muude rakenduspartneritega lepingud, et nimetada nad nõustamiskeskuse partneriteks ning teha neile ülesandeks eelmises lõigus osutatud nõustamistoetuse andmine ja lõikes 2 osutatud teenuste osutamine. Komisjon loob InvestEU nõustamiskeskusele ühtse kontaktpunkti ja jagab nõustamistoetuse taotlused asjaomastele nõustamiskeskuse partneritele. Komisjon, EIP grupp ja muud rakenduspartnerid teevad tihedat koostööd, et tagada kogu liidus toetuse tõhusus, koostoime ja tulemuslik geograafiline katvus, võttes nõuetekohaselt arvesse olemasolevaid struktuure ja tööd.

InvestEU nõustamiskeskus on kättesaadav artikli 7 lõikes 1 osutatud iga poliitikaharu raames, hõlmates kõiki asjaomase poliitikaharu sektoreid. Lisaks pakutakse valdkonnaüleseid ja suutlikkuse suurendamiseks mõeldud nõustamisteenuseid.

2.  InvestEU nõustamiskeskus pakub eelkõige järgmisi teenuseid:

a)  pakub ametiasutustele ja projektiarendajatele ühtse kontaktpunkti projektide arendamise abistamiseks keskselt hallatavate liidu programmide puhul;

a a)  levitab ametiasutustele ja projektiarendajatele kogu kättesaadavat lisateavet investeerimissuuniste ja nende suuniste tõlgendamise kohta;

b)  abistab vajaduse korral projektiarendajaid projektide arendamisel, et viia need vastavusse artiklites 3, 7 ja 11 sätestatud eesmärkide ja kõlblikkuskriteeriumidega, ja hõlbustab väikesemahuliste projektide koondamist; selline abi ei mõjuta siiski investeeringute komitee järeldusi sellistele projektidele ELi tagatise vormis toetuse andmise kohta;

b a)  kasutab muu hulgas investeerimisplatvormide kaudu potentsiaali kaasata ja rahastada väikesemahulisi projekte;

c)  toetab meetmeid ja suurendab kohalikke teadmisi, et hõlbustada InvestEU fondi toetuse kasutamist kogu liidus, ja aitab võimaluse korral aktiivselt saavutada InvestEU fondi valdkondliku ja geograafilise hajutatuse eesmärki, toetades rakenduspartnereid võimalike rahastamis- ja investeerimistoimingute algatamisel ja arendamisel;

d)  hõlbustab koostööplatvormide loomist vastastikuseks teabevahetuseks ning andmete, oskusteabe ja parimate tavade jagamiseks, et toetada projektide väljatöötamist ja valdkonna arendamist, sh aidates edendada koostööd ühelt poolt heategevusorganisatsioonide ja teiselt poolt muude potentsiaalsete investorite ja projektiedendajate vahel, eelkõige seoses sotsiaalvaldkonna investeeringute ja oskuste poliitikaharuga;

e)  pakub vajaduse korral kohapealse esinduse kaudu ennetavat nõustamistuge investeerimisplatvormide, eelkõige ▌piiriüleste ja makropiirkondlike investeerimisplatvormide ning selliste investeerimisplatvormide loomiseks, mis koondavad ühe või mitme liikmesriigi väikese või keskmise suurusega projektid teema või piirkonna järgi;

e a)  soodustab ja toetab segarahastamist liidu eelarvest või muudest allikatest rahastatavate toetuste või finantsinstrumentidega, et tugevdada liidu instrumentide vahelist koostoimet ja täiendavust ning maksimeerida InvestEU programmi finantsvõimendust ja mõju;

f)  toetab suutlikkuse suurendamise meetmeid, et arendada organisatsioonilist suutlikkust, oskusi ja protsesse ning kiirendada organisatsioonide investeerimisvalmidust, et projektiarendajad ja ametiasutused saaksid koostada investeerimisprojektide loetelud, töötada välja rahastamisvahendeid ja investeerimisplatvorme ja juhtida projekte ning et finantsvahendajad saaksid rakendada rahastamis- ja investeerimistoiminguid selliste üksuste toetuseks, kellel on raskusi juurdepääsul rahastamisele, sealhulgas toetades riskianalüüsi suutlikkuse arendamist või valdkondlike teadmiste täiendamist, pöörates erilist tähelepanu kultuuri- ja loomesektorile;

f a)  pakub ennetavat nõustamistuge idufirmadele, eriti kui nad püüavad kaitsta oma teadus- ja innovatsiooniinvesteeringuid intellektuaalomandiõiguste, näiteks patentide omandamisega.

3.  InvestEU nõustamiskeskus on kättesaadav avaliku sektori ja erasektori projektiarendajatele, sealhulgas riiklikele tugipankadele, investeerimisplatvormidele, VKEdele ja idufirmadele, avaliku sektori asutustele ning finants- ja muudele vahendajatele.

4.  Lõikes 2 osutatud teenuste eest võib nõuda tasu, et katta osa nende teenuste osutamise kuludest, välja arvatud riiklikele projektiarendajatele ja mittetulundusühingutele osutatavate teenuste puhul, mis on tasuta. VKEdele osutatavate lõikes 2 osutatud teenuste eest võetavad tasud piirduvad ühe kolmandikuga kõnealuste teenuste osutamisega seotud kuludest.

5.  Lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamiseks ja nõustamistoetuse andmise hõlbustamiseks tugineb InvestEU nõustamiskeskus komisjoni, EIP grupi ja muude rakenduspartnerite eksperditeadmistele.

6.  InvestEU nõustamiskeskus pakub vajaduse korral tuge kohapeal. Eelkõige luuakse esindus sellistes liikmesriikides või piirkondades, kellel on InvestEU fondi alla kuuluvate projektide arendamisel probleeme. InvestEU nõustamiskeskus aitab anda teadmisi edasi piirkondlikule ja kohalikule tasandile, et luua piirkondlik ja kohalik suutlikkus ja asjatundlikkus lõikes 1 osutatud toetuseks ning rakendada ja kaasata väikeseid projekte.

6 a.  Lõikes 1 osutatud nõustamistoetuse andmiseks ja nõustamistoetuse andmise hõlbustamiseks kohalikul tasandil teeb InvestEU nõustamiskeskus koostööd riiklike tugipankade või finantseerimisasutustega ning tugineb nende eksperditeadmistele. Koostöö ühelt poolt InvestEU nõustamiskeskuse ja teiselt poolt riikliku tugipanga või finantseerimisasutuse vahel võib toimuda lepingulise partnerluse vormis. InvestEU nõustamiskeskus püüab sõlmida vähemalt ühe koostöölepingu iga liikmesriigi ühe riikliku tugipanga või finantseerimisasutusega. Liikmesriikides, kus riiklik tugipank või finantseerimisasutus puudub, pakub InvestEU nõustamiskeskus vajaduse korral ja asjaomase liikmesriigi taotluse alusel ennetavat nõustamistuge sellise tugipanga või finantseerimisasutuse asutamiseks.

7.  Rakenduspartnerid soovitavad projektide, eelkõige väikesemahuliste projektide arendajatel, kes küsivad rahastamist, taotleda seoses oma projektidega InvestEU nõustamiskeskuse toetust, et asjakohasel juhul saaks projektide ettevalmistamist tõhustada ja hinnata, kas projekte saab ühendada.

Samuti teavitavad rakenduspartnerid asjakohasel juhul arendajaid võimalusest lisada nende projektid artiklis 21 osutatud InvestEU portaali.

VI PEATÜKK

Artikkel 21

InvestEU portaal

1.  Komisjon loob InvestEU portaali. See on hõlpsasti ligipääsetav ja kasutajasõbralik projektide andmebaas, kust saab asjakohast teavet kõigi projektide kohta.

2.  InvestEU portaal pakub projektiarendajatele kanali, et muuta nähtavaks projektid, mille jaoks nad rahastamist soovivad, ja seega annab investoritele nende kohta teavet. Projektide lisamine InvestEU portaali ei mõjuta otsuseid selliste projektide lõpliku valiku kohta, millele antakse toetust käesoleva määruse, mõne teise liidu rahastamisvahendi või avalik-õigusliku rahastamise raames.

3.  Portaalis esitatakse üksnes need projektid, mis on kooskõlas liidu õiguse ja poliitikaga.

4.  Projektid, mis vastavad lõikes 3 sätestatud tingimustele, edastab komisjon asjaomastele rakenduspartneritele ja vajaduse korral InvestEU nõustamiskeskusele.

5.  Rakenduspartnerid vaatavad läbi projekte, mis kuuluvad nende geograafilisse ulatusse ja tegevusvaldkonda.

VII PEATÜKK

VASTUTUS, järelevalve, aruandlus, hindamine ja kontroll

Artikkel 21 a

Vastutus

1.   Euroopa Parlamendi või nõukogu taotluse alusel annab juhatuse esimees taotluse esitanud institutsioonile aru InvestEU tulemustest, osaledes muu hulgas Euroopa Parlamendis toimuval kuulamisel.

2.   Juhatuse esimees vastab Euroopa Parlamendi või nõukogu poolt InvestEU-le esitatud küsimustele kas suuliselt või kirjalikult, kuid igal juhul viie nädala jooksul alates küsimuse saamise kuupäevast.

3.   Euroopa Parlamendi või nõukogu taotluse alusel esitab komisjon aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta.

Artikkel 22

Järelevalve ja aruandlus

1.  Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 3 sätestatud InvestEU programmi üld- ja konkreetsete eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, on esitatud käesoleva määruse III lisas.

2.  Selleks et tagada InvestEU programmi eesmärkide saavutamise mõjus hindamine, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva määruse III lisa ning vajaduse korral näitajad läbi vaadata või neid täiendada ning lisada kõnealusele määrusele sätted, milles käsitletakse järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamist.

3.  Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse rakenduspartneritele ja muudele liidu rahaliste vahendite saajatele proportsionaalsed aruandlusnõuded, nagu on asjakohane.

4.  Komisjon annab InvestEU programmi rakendamise kohta aru vastavalt [finantsmääruse] [artiklitele 241 ja 250]. Selleks esitavad EIP grupp ja rakenduspartnerid igal aastal teabe (sh tagatise toimimise kohta), mida on vaja, et komisjon saaks täita oma aruandluskohustusi.

5.  Lisaks esitab iga rakenduspartner iga kuue kuu järel Euroopa Parlamendile ja komisjonile aruande käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta, jaotatuna ELi ja liikmesriigi osa vahel liikmesriikide kaupa, kui see on asjakohane. Aruandes hinnatakse, kas ELi tagatise kasutamise nõuded on täidetud ja käesoleva määruse III lisas osutatud peamised tulemusnäitajad saavutatud. Aruanne peab samuti sisaldama võimalikult suures ulatuses statistilisi, finants-, tegevus- ja raamatupidamisandmeid iga rahastamis- ja investeerimistoimingu kohta ning osa, poliitikaharu ja InvestEU fondi tasandil, kaitstes samas erateabe ja tundliku äriteabe konfidentsiaalsust. Üks kõnealustest aruannetest peab sisaldama teavet, mida rakenduspartnerid esitavad vastavalt [finantsmääruse] [artikli 155 lõike 1 punktile a]. Komisjon kogub rakenduspartnerite aruanded kokku ja hindab neid ning esitab kokkuvõtte avalike aastaaruannete kujul, esitades teabe programmi rakendamise taseme kohta selle eesmärkide ja tulemusnäitajate põhjal, osutades InvestEU programmist toetust saanud rahastamis- ja investeerimistoimingute riskidele ja võimalustele.

Artikkel 23

Hindamine

1.  Hindamised toimuvad piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.

2.  Komisjon viib 30. septembriks 2024 läbi InvestEU programmi ja eelkõige ELi tagatise kasutamise vahehindamise.

3.  InvestEU programmi rakendamise lõpul, kuid mitte hiljem kui kaks aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemikku, viib komisjon läbi InvestEU programmi ja eelkõige ELi tagatise kasutamise lõpphindamise.

4.  Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

5.  Rakenduspartnerid aitavad kaasa hindamistele, mida komisjon teeb vastavalt lõigetele 1 ja 2, ja esitavad selleks vajalikku teavet.

6.  Vastavalt [finantsmääruse] [artikli 211 lõikele 1] vaatab komisjon iga kolme aasta järel [finantsmääruse] [artiklis 250] osutatud aastaaruandes läbi käesoleva määruse artikli 4 lõikes 1 sätestatud eraldiste määra sobivuse ELi tagatisega kaetud rahastamis- ja investeerimistoimingute tegeliku riskiprofiiliga. Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 26, et kõnealuse läbivaatamise alusel kohandada käesoleva määruse artikli 4 lõikes 1 sätestatud eraldiste määra kuni 15 %.

Artikkel 24

Auditid

Liidu rahaliste vahendite kasutamise auditid, mille on teinud Euroopa Kontrollikoda, koos nende audititega, mille on teinud isik või üksus, sealhulgas isik või üksus, keda liidu institutsioonid või asutused ei ole selleks volitanud, on [finantsmääruse] artikli 127 kohase üldise kindluse aluseks.

Artikkel 25

Liidu finantshuvide kaitse

Kolmas riik, kes osaleb InvestEU programmis rahvusvahelise lepingu alusel tehtud otsuse või muu õigusliku vahendi kohaselt, annab vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ning Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi. OLAFi puhul hõlmavad need õigused ka õigust toimetada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi.

Artikkel 26

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte selles artiklis sätestatud tingimustel. Rakenduspartnerite poolt läbi viidud või nende osalusega tegevusi puudutavad delegeeritud õigusaktid koostatakse tihedas dialoogis nende rakenduspartneritega.

2.  Artikli 4 lõikes 2, artikli 7 lõigetes 3 ja 6, artiklites 17 a ja 17 b, artikli 22 lõikes 2 ning artikli 23 lõikes 6 osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volitused antakse komisjonile viieks aastaks [alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast]. Komisjon esitab volituste delegeerimise kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõikes 2, artikli 7 lõigetes 3 ja 6, artiklites 17 a ja 17 b, artikli 22 lõikes 2 ja artikli 23 lõikes 6 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprill 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 4 lõike 2, artikli 7 lõigete 3 ja 6, artiklite 17 a ja 17 b, artikli 22 lõike 2 ja artikli 23 lõike 6 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

VIII PEATÜKK

Läbipaistvus ja nähtavus

Artikkel 27

Teave, teabevahetus ja avalikustamine

1.  Rakenduspartnerid tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi kajastades), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, asjakohast ja sihipärast teavet, võttes arvesse ka sotsiaalset ja keskkonnamõju.

2.  Komisjon rakendab InvestEU programmi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. InvestEU programmi jaoks eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide propageerimisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.

IX PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 28

Üleminekusätted

1.  Käesoleva määruse IV lisas osutatud programmide raames kehtestatud rahastamisvahenditega seotud tulusid, tagasimakseid ja sissenõutud summasid võib kasutada kaesoleva määruse kohase ELi tagatise eraldisteks.

2.  Määrusega (EL) 2015/1017 kehtestatud ELi tagatisega seotud tulusid, tagasimakseid ja sissenõutud summasid võib kasutada käesoleva määruse kohase ELi tagatise eraldisteks, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse määruse (EL) 2015/1017 artiklites 4, 9 ja 12 osutatud eesmärkidel.

Artikkel 29

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel  Nõukogu nimel

president  eesistuja

I LISA

Summad konkreetsete eesmärkide kaupa

Artikli 4 lõikes 2 osutatud ▌jaotus finants- ja investeerimistoimingute puhul on järgmine:

a)  ▌11 500 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud eesmärkide puhul;

b)  ▌11 250 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud eesmärkide puhul;

c)  ▌12 500 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud eesmärkide puhul;

d)  ▌5 567 500 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis d osutatud eesmärkide puhul.

II LISA

Rahastamis- ja investeerimistoimingute tegemiseks kõlblikud valdkonnad

Rahastamis- ja investeerimistoiminguid võidakse teha ühes või mitmes järgmises valdkonnas.

1.  Energeetikasektori arendamine kooskõlas energialiidu prioriteetidega, sealhulgas energiavarustuse kindlus, ning kava 2030 ja Pariisi kliimakokkuleppe raames võetud kohustustega, eelkõige järgmistes valdkondades:

a)  puhta ja säästva taastuvenergia lahenduste loomise laiendamine, nende kasutuselevõtu, nendega varustamise ja nende rakendamise kiirendamine;

b)  energiatõhusus, energiasüsteemi ümberkujundamine ja energiasääst, keskendudes nõudluse vähendamisele nõudluse juhtimise ja hoonete renoveerimise kaudu;

c)  taastuvenergia taristu arendamine, arukamaks muutmine ja kaasajastamine (ülekande- ja jaotustasand, energia salvestamise tehnoloogiad, arukad võrgud) ning liikmesriikide elektrivõrkude vastastikuse sidumise suurendamine;

d)  taastuvatest / CO2-neutraalsetest energiaallikatest säästva sünteetilise kütuse tootmine ja sellega varustamine ning alternatiivkütused, sh kõigi transpordiliikide jaoks, kooskõlas [taastuvenergia direktiivi 2009/28/EÜ] sätetega;

e)  süsinikdioksiidi kogumise taristu ja tööstusprotsessides, bioenergiajaamades ja tootmisrajatistes säilitamise taristu, et liikuda energiasüsteemi ümberkujundamise suunas.

2.  Säästva ja ohutu transpordi taristu ja liikuvuslahenduste, seadmete ja innovatiivsete tehnoloogiate arendamine kooskõlas liidu transpordiprioriteetidega ja Pariisi kliimakokkuleppe raames võetud kohustustega, eelkõige järgmistes valdkondades:

a)  projektid, millega toetatakse üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist, sealhulgas linnatranspordisõlmed, mere- ja siseveesadamad, lennujaamad, mitmeliigilised terminalid ja nende ühendus põhivõrkudega ning määruses (EL) nr 1315/2013 sätestatud telemaatilised rakendused;

a a)  TEN-T taristuprojektid, milles on ette nähtud vähemalt kahe eri transpordiliigi, eelkõige mitmeliigilise kaubaveo terminalide ja reisijateveosõlmede kasutamine;

b)  aruka ja säästva linnaliikuvuse projektid, sh sisevee- ja õhutransport, mis on suunatud vähese heitega linnatranspordiliikidele, diskrimineerimiseta juurdepääsuvõimaluste parandamisele, õhusaaste ja müra vähendamisele, energiatarbimise tõhustamisele ja liiklusohutuse suurendamisele, sh jalgratturite ja jalakäijate jaoks;

c)  transpordiveeremi uuendamise ja moderniseerimise toetamine, et võtta kasutusele vähese heitega liikuvuslahendused, sh taastuvatest allikatest või CO2-neutraalsetest allikatest saadud alternatiivkütuste ja sünteetiliste kütuste kasutamine kõigi transpordiliikide sõidukites;

d)  raudteetaristu, muud raudteeprojektid, siseveeteede taristu ning meresadamad ja meremagistraalid;

e)  alternatiivkütuste taristu, sealhulgas elektrilaadimise taristu kõikidele transpordiliikidele;

e a)  aruka ja säästva liikuvuse projektid, mis on suunatud järgmisele:

i)  liiklusohutus (sealhulgas sõidukijuhtide ja reisijate ohutuse parandamine ning surmaga lõppevate õnnetuste ja raskete vigastuste arvu vähendamine);

ii)  juurdepääsetavus (sealhulgas maapiirkondades);

iii)  heite vähendamine;

iv)  uute transporditehnoloogiate ja -teenuste arendamine ja kasutuselevõtmine, eelkõige VKEde poolt, ning seoses ühendatud ja autonoomsete transpordiliikide ning integreeritud piletimüügisüsteemidega;

e b)  projektid olemasoleva transporditaristu, sealhulgas TEN-T kiirteede hooldamiseks või ajakohastamiseks, kui see on vajalik liiklusohutuse suurendamiseks, säilitamiseks või parandamiseks, arukate transpordisüsteemide teenuste arendamiseks või taristu terviklikkuse ja standardite tagamiseks, eelkõige ohutud parkimisalad ja -rajatised, alternatiivkütuse jaamad ja elektrisõidukite laadimissüsteemid;

e c)  maanteetaristu transpordi jaoks ühtekuuluvuseesmärgi alla kuuluvates riikides, vähem arenenud piirkondades või piiriülestes transpordiprojektides.

3.  Keskkonna- ja ressursitõhusus, eelkõige järgmistes valdkondades:

a)  vesi, sealhulgas veevarustus ja kanalisatsioon, ning rannikutaristu ja muu veega seotud keskkonnasõbralik taristu;

b)  jäätmekäitlustaristu;

c)  keskkonnaressursside haldamise ja säästvate tehnoloogiate valdkonna projektid ja ettevõtted;

d)  ökosüsteemide parandamine ja taastamine ning sellega seotud teenused;

e)  kestlik linna- ja maapiirkondade ning rannikualade areng ja taaselavdamine;

f)  kliimamuutustega seotud meetmed, sealhulgas loodusõnnetuste ohu vähendamine, kliimamuutustega kohanemine ja nende leevendamine;

g)  projektid ja ettevõtted, mis rakendavad ringmajandust, integreerides tootmisse ja toote elutsüklisse ressursitõhususe aspektid, sealhulgas esmaste ja teiseste toorainete kestlik tarne;

h)  süsinikdioksiidiheite oluline vähendamine energiamahukates tööstusharudes, sealhulgas uuenduslike vähese heitega tehnoloogiate ulatuslik tutvustamine ja kasutuselevõtt;

h a)  projektid, millega edendatakse kestlikku kultuuripärandit ning mis hõlmavad eelkõige strateegiaid ja vahendeid Euroopa ainelise ja vaimse kultuuripärandi kaitseks.

4.  Digitaalse ühenduvuse taristu arendamine, eelkõige selliste projektide kaudu, millega toetatakse väga suure läbilaskevõimega digivõrkude kasutuselevõttu, 5G ühenduvus ning digitaalse ühenduvuse ja juurdepääsetavuse parandamine, eelkõige maapiirkondades ja äärealadel.

5.  Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, eelkõige järgmistes valdkondades:

a)  teadustaristu ja teadustegevuse ning innovatsiooniprojektide toetamine kõigis teemavaldkondades, mis on määratletud programmis „Euroopa horisont“ ja aitavad saavutada selle eesmärke;

b)  äriühinguprojektid, sealhulgas koolitus ning klastrite ja ärivõrgustike loomise edendamine;

c)  näidisprojektid ja -programmid ning nendega seotud taristu, tehnoloogiate ja protsesside kasutuselevõtmine;

d)  teadus- ja innovatsioonialased koostööprojektid teadusasutuste, teadus- ja innovatsiooniorganisatsioonide ning ettevõtete vahel; avaliku ja erasektori partnerlus ning kodanikuühiskonna organisatsioonid;

e)  teadmus- ja tehnosiire;

f)  uued tõhusad ja kättesaadavad tervishoiutooted, sealhulgas ravimid, meditsiiniseadmed, diagnostikavahendid ja uudsed ravimid, uued antimikroobikumid ning uuenduslikud arendusprotsessid, milles välditakse loomkatseid.

6.  Digitehnoloogiate ja -teenuste arendamine, kasutuselevõtmine ja laiendamine, eelkõige järgmistes valdkondades:

a)  tehisintellekt kooskõlas digitaalse Euroopa programmiga, eriti eetikaküsimustes;

a a)  kvanttehnoloogia;

b)  küberturvalisus ja võrgukaitsetaristu;

c)  asjade internet;

d)  plokiahel ja muud hajusraamatu tehnoloogiad;

e)  kõrgema taseme digioskused;

f)  muud kõrgema taseme digitehnoloogiad ja -teenused, mis aitavad kaasa liidu majanduse digitaliseerimisele ning digitehnoloogia, -teenuste ja -oskuste integreerimisele liidu transpordisektorisse;

f a)  robootika ja automatiseerimine.

7.  Rahaline toetus kuni 3 000 töötajaga üksustele. VKEde poliitikaharus keskendutakse üksnes VKEdele ning väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele ja VKEdest sotsiaalsetele ettevõtetele, eelkõige järgmistes valdkondades:

a)  käibekapitali ja investeeringute pakkumine, eelkõige seoses tegevusega, mis arendavad ettevõtlikku mõtteviisi ja ettevõtluskultuuri ning soodustavad mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate asutamist ja kasvu;

b)  riskirahastamine alates algetapist kuni laienemisetapini, et tagada tehnoloogiaalane juhtpositsioon uuenduslikes ning jätkusuutlikes valdkondades, sealhulgas digiteerimise ja innovatsioonivõimekuse suurendamine ja ülemaailmse konkurentsivõime tagamine.

8.  Kultuuri- ja loomesektor, meedia-audiovisuaalsektor ja ajakirjandus, sh eelkõige järgmistes valdkondades:

a)   kultuuri- ja loometoodetele ja -teenustele rakendatav uus tehnoloogia, näiteks tugitehnoloogia;

b)   digitehnoloogia kasutamine Euroopa vaimse ja ainelise kultuuripärandi säilitamisel ja taastamisel;

c)   kultuuri- ja loomemajandus ning -sektorid – nt võimendatud reaalsus / virtuaalreaalsus, süübekeskkonnad, inimese ja arvuti vahelised liidesed, internetiprotokoll ja pilveandmetöötluse infrastruktuur, 5G võrgud, uusmeedia;

d)   intellektuaalomandiõiguste tehniline haldamine.

9.  Turismisektor.

10.  Säästev põllumajandus, metsandus, kalandus, vesiviljelus ja muud laiema kestliku biomajanduse valdkonnad.

11.  Sotsiaalsed investeeringud, sealhulgas need, mis toetavad Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamist, eelkõige järgmistes valdkondades:

a)  eetiline ja jätkusuutlik rahastamine, mikrorahastamine, sotsiaalsete ettevõtete rahastamine ja sotsiaalmajandus;

b)  oskuste nõudlus ja pakkumine;

c)  haridus, kutseõpe ja nendega seotud teenused;

d)  sotsiaalne taristu, eelkõige

i)  haridus ja koolitus, sealhulgas alusharidus ja lapsehoid, õppehooned, üliõpilaselamud ja digiseadmed;

ii)  sotsiaaleluasemed;

iii)  tervishoid ja pikaajaline hooldus, sealhulgas kliinikud, haiglad, esmatasandi tervishoid, koduhooldusteenused ja kogukonnapõhine hooldus;

e)  sotsiaalne innovatsioon, sealhulgas innovatiivsed sotsiaalsed lahendused ja skeemid, mille eesmärk on edendada sotsiaalset mõju ja tulemusi selles punktis osutatud valdkondades;

f)  sotsiaalse eesmärgiga kultuuritegevus;

f a)  meetmed, millega edendatakse soolist võrdõiguslikkust ja naiste aktiivset osalemist;

g)  haavatavatele isikute, sealhulgas kolmanda riigi kodanike integreerimine;

h)  uuenduslikud tervishoiulahendused, sealhulgas e-tervishoid, tervishoiuteenused ja uued ravimudelid;

i)  puudega inimeste kaasamine ja juurdepääs.

12.   ▌

13.  Kosmos, eelkõige kosmosesektori arendamine kooskõlas kosmosestrateegia eesmärkidega, et:

a)  maksmeerida kasu liidu ühiskonnale ja majandusele;

b)  edendada kosmosesüsteemide ja -tehnoloogiate konkurentsivõimet, suurendades eelkõige tarneahelate sõltumatust;

c)  toetada kosmosealast ettevõtlust, sh järgmise etapi arendustegevust;

d)  edendada liidu sõltumatust ohutuks ja turvaliseks kosmosele juurdepääsuks, sealhulgas kahesuguse kasutusega seotud aspekte.

III LISA

Peamised tulemusnäitajad

1. InvestEU-poolse rahastamise maht (punktide ja alapunktide kaupa, mis on loetletud II lisas rahastamis- ja investeerimistoimingute tegemiseks kõlblike valdkondade nimekirjas)

1.1 Allkirjastatud toimingute maht

1.2 Kaasatud investeeringud

1.3 Kaasatud erasektori rahalised vahendid

1.4 Saavutatud võimendav ja mitmekordistav mõju

1.4 a Koostoime muude liidu programmidega

2. InvestEU-poolse rahastamise geograafiline katvus (punktide ja alapunktide kaupa, mis on loetletud II lisas rahastamis- ja investeerimistoimingute tegemiseks kõlblike valdkondade nimekirjas)

2.1 Projektidega hõlmatud riikide arv

2.1 a Projektidega hõlmatud piirkondade arv

2.1 b Toimingute arv ja maht liikmesriikide ja piirkondade kaupa

3. InvestEU-poolse rahastamise mõju

3.1 Loodud või toetatud töökohtade arv

3.2 Energia- ja kliimaeesmärkide saavutamist toetavad investeeringud ja vajaduse korral üksikasjad poliitikaharu ja kategooria kaupa, samuti kliimamõju osakaal

3.3 Digitaliseerimist toetavad investeeringud

3.3 a  Sotsiaalsete eesmärkide saavutamist toetavad investeeringud

4. Jätkusuutlik taristu

4.1 Energia: loodud täiendav taastuvenergia tootmise võimsus (MW) allikate kaupa

4.2 Energia: parema energiatarbimisklassiga kodumajapidamiste ning avalike ja äriruumide arv, sh energiatarbimisklassi paranemise määr või samaväärne näitaja või liginullenergiahooneks ja passiivmaja standardile vastavaks renoveeritud kodumajapidamiste arv

4.3 Digivaldkond: täiendavad kodumajapidamised, äri- ja/või avalikud hooned, millel on lairibaühendus kiirusega vähemalt 100 Mbps, mida saab suurendada gigabitini, või loodud raadio-kohtvõrgu (Wi-Fi) levialade arv

4.4 Transport: TEN-T raames kaasatud investeeringud, millest: ▌

– [määruse nr XXX, lisada viide uuele Euroopa Ühendamise Rahastule] lisas nimetatud koostisosade põhivõrk ja üldvõrk;

– mitmeliigiline taristu;

– innovaatilised lahendused, mis aitavad saavutada transpordiliikide, sealhulgas sisevee- ja õhutranspordi tasakaalustatud kombinatsiooni;

– kasutusele võetud alternatiivkütuse taristupunktide arv

4.5 Keskkond: investeeringud, mis aitavad kaasa selliste kavade ja programmide rakendamisele, mis on ette nähtud liidu keskkonnaõigustikuga ja on seotud õhukvaliteedi, vee, jäätmete ja loodusega.

4.5 a Kasutusele võetud alternatiivkütuse taristupunktide arv

4.6 Heite vähendamine: vähendatud CO2-heite hulk

5. Teadusuuringud, innovatsioon ja digitaliseerimine

5.1 Panus eesmärki, et 3 % liidu SKPst investeeritakse kogu programmi raames teadus- ja arengutegevusse ning innovatsiooni

5.2 Selliste kogu programmi raames toetatud ettevõtete arv, kes tegelevad teadus- ja innovatsiooniprojektidega

5.2 a Selliste projektide arv, mis said varem toetust programmi „Euroopa horisont“ ja/või digitaalse Euroopa programmi kaudu

6. VKEd

6.1 Toetatud ettevõtete arv suuruse kaupa (mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ning väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad)

6.2 Toetatud ettevõtete, eelkõige innovaatiliste VKEde arv arenguetappide kaupa (varajane etapp, kasvuetapp, laienemisetapp)

6.3 Toetust saavate ettevõtete arv sektorite kaupa

7. Sotsiaalvaldkonna investeeringud ja oskused

7.1 Sotsiaalne taristu: toetatud sotsiaalse taristu maht ja ulatus sektorite kaupa: eluase, haridus, tervis, muud

7.2 Mikrorahastamine, sotsiaalsete ettevõtete rahastamine: toetatud sotsiaalsete ettevõtete arv

7.2 a  Mikrorahastamine, sotsiaalsete ettevõtete rahastamine: loodud sotsiaalsete ettevõtete arv

7.2 b  Mikrorahastamine, sotsiaalsete ettevõtete rahastamine: toetatud sotsiaalsete ettevõtete arv arenguetappide kaupa (varajane etapp, kasvuetapp, laienemisetapp)

7.5 Oskused: uusi oskusi omandavate või oskuste tunnustamist taotlevate isikute arv: formaalne, informaalne ja mitteformaalne haridus ja õpe

IV LISA

InvestEU programme – varasemad rahastamisvahendid

A. Omakapitalipõhise rahastamise vahendid

•  Euroopa tehnoloogiaedendusrahastu (ETF98). Nõukogu 19. mai 1998. aasta otsus 98/347/EÜ finantsabi meetmete kohta uuenduslikele ja töökohti loovatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEdele) – kasvu ja tööhõive initsiatiiv (EÜT L 155, 29.5.1998, lk 43).

•  TTP. Komisjoni otsus, millega võetakse vastu täiendav rahastamisotsus seoses ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi meetme „Kaupade siseturg ja valdkondliku poliitika põhimõtted“ rahastamisega 2007. aastal ning võetakse vastu raamotsus, mis käsitleb ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi ettevalmistava meetme „ELi rolli täitmine globaliseeruvas maailmas“ ja nelja katseprojekti –„Erasmus noortele ettevõtjatele“, „Meetmed mikroettevõtete ja VKEde koostöö ja partnerluse edendamiseks“, „Tehnosiire“ ja „Euroopa turismi tippsihtkohad“ – rahastamist 2007. aastal (C(2007)531).

•  Euroopa tehnoloogiaedendusrahastu (ETF01). Nõukogu 20. detsembri 2000. aasta otsus 2000/819/EÜ ettevõtteid ja ettevõtlust, eelkõige väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid) käsitleva mitmeaastase programmi kohta (2001–2005) (EÜT L 333, 29.12.2000, lk 84).

•  Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsus nr 1639/2006/EÜ, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013) (ELT L 310, 9.11.2006, lk 15).

•  Euroopa ühendamise rahastu. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrusega (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (ELT L 169, 1.7.2015, lk 1).

•  COSME EFG. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1287/2013, millega kehtestatakse ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) (2014–2020) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1639/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 33).

•  InnovFini omakapitalirahastu.

–  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

–  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1906/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 81).

–  Nõukogu 3. detsembri 2013. aasta otsus 2013/743/EL, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020“ rakendamise eriprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2006/971/EÜ, 2006/972/EÜ, 2006/973/EÜ, 2006/974/EÜ ja 2006/975/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 965).

•  EaSI suutlikkust suurendav investeerimisvahend. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1296/2013, millega luuakse Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI) ning muudetakse otsust nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” ( ELT L 347, 20.12.2013, lk 238).

B. Tagatisvahendid

•  VKEde tagatissüsteem 1998 (SMEG98). Nõukogu 19. mai 1998. aasta otsus 98/347/EÜ finantsabi meetmete kohta uuenduslikele ja töökohti loovatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEdele) – kasvu ja tööhõive initsiatiiv (EÜT L 155, 29.5.1998, lk 43).

•  VKEde tagatissüsteem 2001 (SMEG01). Nõukogu 20. detsembri 2000. aasta otsus 2000/819/EÜ ettevõtteid ja ettevõtlust, eelkõige väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid) käsitleva mitmeaastase programmi kohta (2001–2005) (EÜT L 333, 29.12.2000, lk 84).

•  VKEde tagatissüsteem 2007 (SMEG07). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsus nr 1639/2006/EÜ, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007—2013) (ELT L 310, 9.11.2006, lk 15).

•  Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ – tagatis (EPMF-G). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. märtsi 2010. aasta otsus nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ (ELT L 87, 7.4.2010, lk 1).

•  Riskijagamisvahend.

–  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsus nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1);

–  Nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsus 2006/971/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” ( ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

–  Nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsus 2006/974/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Võimekus” ( ELT L 400, 30.12.2006, lk 299).

•  EaSI tagatis. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1296/2013, millega luuakse Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI) ning muudetakse otsust nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ ( ELT L 347, 20.12.2013, lk 238).

•  COSME laenutagamisvahend (COSME LGF). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1287/2013, millega kehtestatakse ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) (2014–2020) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1639/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 33).

•  InnovFin Debt.

–  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1906/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 81).

–  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

–  Nõukogu 3. detsembri 2013. aasta otsus 2013/743/EL, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020“ rakendamise eriprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2006/971/EÜ, 2006/972/EÜ, 2006/973/EÜ, 2006/974/EÜ ja 2006/975/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 965).

•  Kultuuri- ja loomesektori tagatisvahend (CCS GF). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1295/2013, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2014–2020) ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1718/2006/EÜ, nr 1855/2006/EÜ ja nr 1041/2009/EÜ ( ELT L 347, 20.12.2013, lk 221).

•  Üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu (SLGF). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 50).

•  Energiatõhususe erarahastamisvahend (PF4EE). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1293/2013, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 614/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 185).

C. Riskijagamisvahendid

•  Riskijagamisrahastu (RSFF). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsus nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

•  InnovFin.

–  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1906/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 81).

–  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

•  Euroopa ühendamise rahastu võlainstrument (CEF DI). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (ELT L 348 20.12.2013, lk 129).

•  Looduskapitali rahastamisvahend (NCFF). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1293/2013, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 614/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 185).

D. Sihtotstarbelised investeerimisvahendid

•  Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ – Fonds commun de placements – fonds d'investissements spécialisés (EPMF FCP-FIS). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. märtsi 2010. aasta otsus nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ (ELT L 87, 7.4.2010, lk 1).

•  Marguerite.

–  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 680/2007, millega kehtestatakse ühenduse rahalise toetuse andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas (ELT L 162, 22.6.2007, lk 1).

–  Komisjoni 25. veebruari 2010. aasta otsus Euroopa Liidu osalemise kohta Euroopa energeetika, kliimamuutuste ja infrastruktuuride 2020. aasta investeerimisfondis (nn Marguerite’i fond) (C(2010)941).

•  Euroopa Energiatõhususe Fond (EEEF). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1233/2010, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 663/2009, millega luuakse toetuskava majanduse elavdamiseks ühenduse finantstoetuse andmisega energeetikaprojektidele (ELT L 346, 30.12.2010, lk 5).

(1)

  ELT C …

(2)

  ELT C …

(3)

* Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.

(4)

  ELT C […], […], lk […].

(5)

  ELT C […], […], lk […].

(6)

  COM(2018) 97 final.

(7)

1 a   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

(8)

  COM(2018)353.

(9)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (ELT L 344, 17.12.2016, lk 1).

(10)

  COM(2017) 206.

(11)

  COM(2017) 250.

(12)

  Avaldatud Euroopa majanduse aruteludokumendis nr 74, jaanuar 2018.

(13)

  

(14)

Ajakohastada viidet: ELT C 373, 20.12.2013, lk 1. Kokkulepe on kättesaadav aadressil: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013Q1220(01)&from=EN

(15)

1 a   Nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta (EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1).

(16)

1 b   Nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6).

(17)

Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).

(18)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(19)

  Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(20)

  Nõukogu 11.novembri 1996 aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(21)

  Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

(22)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

(23)

  Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

(24)

  

(25)

  

(26)

1 a   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).


TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (9.11.2018)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse InvestEU programm

(COM(2018)0439 – C8-0257/2018 – 2018/0229(COD))

Arvamuse koostaja: Seán Kelly(*)

(*) Kaasatud komisjonid – kodukorra artikkel 54

LÜHISELGITUS

Tagamaks, et Euroopa Parlament juhib läbirääkimisi mitmeaastase finantsraamistiku paketi üle, on raportitele ja arvamustele seatud nõudlikud tähtajad, et parlamendi arutelud saaksid sügisel alata. Seetõttu on koostamisprotsessi käigus olnud tavapärasest vähem aega kolleegide ja sidusrühmadega konsulteerimiseks. Sel põhjusel tuleks seda arvamust käsitada esialgse ettepanekuna, mida täiendatakse järgnevate nädalate jooksul, kui kõik on saanud rohkem aega vastata komisjoni ettepanekule InvestEU programmi kohta.

Kõigepealt tuleb märkida, et tegemist on teretulnud ettepanekuga. Kuigi Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) ja muud programmid on viimastel aastatel olnud äärmiselt edukad finantsvõimenduse riski vallas ning vajalike investeeringute kaasamises ELi majandusse, eelkõige ajal, mil liikmesriigid taastusid kümme aastat tagasi toimunud majanduslangusest, on turgudel ikka veel probleeme, mis pärsivad investeeringuid teatavatesse valdkondadesse, ning investeerimismäärad on vaatamata suurtele hiljutistele edusammudele ikka veel allpool 2009. aasta taset. Kõige selle taustal terendavad silmapiiril ELi majanduse jaoks märkimisväärsed ohud. Ühendkuningriigi otsus Euroopa Liidust lahkuda on juba tekitanud paljudes ELi ettevõtjates suurt ebakindlust, eelkõige nende puhul, kes sõltuvad regulaarsest kaubavahetusest Ühendkuningriigi turuga ning kellest paljud peavad oma äritegevuse käigus iga päev Ühendkuningriigi piiri ületama. Samal ajal ohustab üha rohkem sissepoole tõmbuv ja aina protektsionistlikumaks muutuv USA olulisel määral paljusid ELi ettevõtjaid, eelkõige seoses USA presidendi otsusega kehtestada tollitariifid mitmetele kaupadele, eelkõige alumiiniumile ja terasele. Oluline on ELis märkimisväärselt suurendada investeeringute taset, et meie ettevõtjad tuleksid selle potentsiaalse mõjuga võimalikult hästi toime, ning InvestEU programm võib anda selles vallas suure panuse.

Mis puudutab ettepanekut ennast, siis liikumine ühtse investeeringutoetuse mehhanismi poole 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohaseks sisetegevuseks on positiivne suund, mis võib ELi rahastamisvahenditega seonduvat oluliselt lihtsustada. Lihtsustamine on seejuures võtmesõna ning oluline on tagada, et see tõesti toimuks; InvestEU programm ei tohi muuta asju projektiarendajate ja investorite jaoks keerulisemaks ega raskemaks ning on oluline, et programmiga kaasneks tõepoolest lihtsustamine.

InvestEU programm toetub edule, mida on saavutanud EFSI – see loodi pärast finantskriisi ja see on aidanud kaasata investeeringuid meie majanduse valdkondadesse, mis neid kõige rohkem vajasid. Eesmärk oli kaasata alates fondi loomisest kuni selle tegevuse lõppemiseni 315 miljardi euro väärtuses investeeringuid. Eeldatavasti õnnestub see eesmärk varsti saavutada, kasutades selleks peamiselt erakapitali. Peaaegu kolmandik sellest summast (28 %) on läinud Euroopa VKEde rahastamisele ning ligikaudu 22 % suunati teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni. Veel 22 % suunati energeetikaga seotud projektidesse. On oluline, et InvestEU programm võtaks üle ja säilitaks EFSI-le edu toonud elemendid, võimaldades vajaduse korral paindlikkust eri tüüpi instrumentide jaoks. Üks katusprogramm ei tähenda tingimata, et kõigile lähenetakse sama nurga alt, oluline on leida õige lähenemisviis, eelkõige teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja VKEde rahastamiseks, mis peaks lähtuma COSME programmi, InnovFini ja muude sarnaste instrumentide kaudu saadud õppetundidest.

Selle arvesse võtmiseks esitatakse komisjoni ettepaneku kohta teatavad muudatusettepanekud. Mis puudutab täiendavust, siis EFSI keskendus riskantsematele projektidele, mis poleks muidu investeeringuid kaasanud. Oluline on tagada, et InvestEU programm aitaks samuti kaasa täiendavusele, kuid seejuures on vaja teatavat paindlikkust kõrge riskiga elemendi osas, kuna InvestEU kohaldamisala on teistsugune. Seetõttu on arvamuse koostaja lisanud täiendavust käsitleva artikli.

Samuti on tehtud ettepanek luua juhtkomitee, liikudes lähemale juhtimisstruktuuridele, mida kasutatakse EFSI puhul. Juhtkomitee loomise eesmärk on saavutada programmi juhtimises sobiv tasakaal poliitika- ja panganduskogemuse vahel ning see tagab esinduse komisjonile, EIP-le, rakenduspartneritele ja Euroopa Parlamendi poolt nimetatud eksperdile. See muudab InvestEU strateegiliste otsuste langetamise tasakaalukamaks kui komisjoni esitatud ettepanekus.

Ühtlasi oleks vaja selgemat rolli EIP grupile, nagu on olnud EFSI puhul. EIP on aluslepingutel põhinev pank, millel on märkimisväärne kogemus rahastamisvahendite rakendamisel, ning see on ainus finantsasutus, mis hõlmab kõiki liikmesriike ja ELi poliitikavaldkondi. Arvestades vajadust rohkemate väikeprojektide järele, oleks samuti soovitatav luua võimalus muude rakenduspartnerite, näiteks riiklike tugipankade kaasamiseks.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutavatel eelarvekomisjonil ning majandus- ja rahanduskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Võrreldes 2,2 %ga SKPst 2009. aastal oli taristuinvesteeringute maht 2016. aastal 1,8 % SKPst ning seega on investeeringute määr ligikaudu 20 % alla ülemaailmse finantskriisi eelset taset. Kuigi investeeringute suhe SKPsse on liidus suurenemas, jääb see alla sellele, mida võiks oodata tugeva elavnemise perioodil, ja ei ole piisav, et kompenseerida aastatepikkust alainvesteerimist. Veelgi olulisem on, et praegune ja prognoositav investeeringute tase ei kata liidu struktuurset investeerimisvajadust tehnoloogiliste muutuste ja ülemaailmse konkurentsivõime sisukohast, sealhulgas investeeringud innovatsiooni, oskustesse, taristusse ning väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse (VKEd), ning vajadust tegeleda peamiste ühiskondlike probleemidega, nagu jätkusuutlikkus ja elanikkonna vananemine. Seepärast tuleb jätkuvalt toetada turutõrgete kõrvaldamist ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamist, et vähendada investeerimispuudujääki suunatud sektorites, et saavutada liidu poliitilised eesmärgid.

(1) Võrreldes 2,2 %ga SKPst 2009. aastal oli taristuinvesteeringute maht 2016. aastal 1,8 % SKPst ning seega on investeeringute määr ligikaudu 20 % alla ülemaailmse finantskriisi eelset taset. Kuigi investeeringute suhe SKPsse on liidus suurenemas, jääb see alla sellele, mida võiks oodata tugeva elavnemise perioodil, ja ei ole piisav, et kompenseerida aastatepikkust alainvesteerimist, ning majanduskasv on liikmesriikide vahel endiselt ebaühtlaselt jaotunud. Veelgi olulisem on, et praegune ja prognoositav investeeringute tase ei kata liidu struktuurset investeerimisvajadust pikaajalise kasvumäära säilitamiseks tehnoloogiliste muutuste ja ülemaailmse konkurentsivõime seisukohast, sealhulgas investeeringud innovatsiooni, teadusuuringutesse, oskustesse, taristusse ning väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse (VKEd) ja idufirmadesse, ning vajadust tegeleda peamiste ühiskondlike probleemidega, nagu jätkusuutlikkus ja elanikkonna vananemine. Seepärast tuleb jätkuvalt toetada turutõrgete kõrvaldamist ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamist, et vähendada investeerimispuudujääki suunatud sektorites, et saavutada liidu poliitilised eesmärgid. Sellega seoses on oluline, et InvestEU programm jätkaks selliste projektide toetamist, mis toovad Euroopa kodanikele pikaajalist majanduslikku, keskkonnaalast ja ühiskondlikku kasu, kuid mida on muudest vahenditest raske rahastada.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Hindamise tulemused osutavad, et ajavahemiku 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistikus kasutatavad mitmesugused rahastamisvahendid on mõningal määral kattunud. Selline mitmekesisus on teinud asja keeruliseks ka vahendajatele ja lõppsaajatele, kes pidid arvestama erinevate kõlblikkus- ja aruandluseeskirjadega. Kooskõlastatud eeskirjade puudumine takistas liidu erinevate vahendite kombineerimist, kuigi selline kombineerimine oleks olnud kasulik projektidele, mis vajavad eri liiki rahastamist. Seepärast tuleks luua üksainus fond – InvestEU fond, et pakkuda lõppsaajatele tõhusamalt toimivat toetust, ühendades finantstoetuse ja lihtsustades seda üheainsa eelarvelise tagatise skeemi raames ning seeläbi parandades liidu sekkumise mõju, vähendades samal liidu eelarve kulusid.

(2)  Hindamise tulemused osutavad, et ajavahemiku 2014–2020 mitmeaastases finantsraamistikus kasutatavad mitmesugused rahastamisvahendid on mõningal määral kattunud ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja liidu välja töötatud turuinstrumentide kombineerimise protsessid ei ole olnud selged. Selline mitmekesisus on teinud asja keeruliseks ka vahendajatele ja lõppsaajatele, kes pidid arvestama erinevate kõlblikkus- ja aruandluseeskirjadega. Kooskõlastatud eeskirjade puudumine takistas liidu erinevate vahendite kombineerimist, kuigi selline kombineerimine oleks olnud kasulik projektidele, mis vajavad eri liiki rahastamist. Seepärast tuleks luua üksainus fond – InvestEU fond, et saavutada täiendavus ja pakkuda lõppsaajatele tõhusamalt toimivat toetust, ühendades finantstoetuse ja lihtsustades seda üheainsa eelarvelise tagatise skeemi raames ning seeläbi parandades liidu sekkumise mõju, vähendades samas liidu eelarve kulusid.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Viimastel aastatel on liit võtnud vastu ambitsioonikad strateegiad, et viia lõpule ühtse turu väljakujundamine ning stimuleerida jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist, nt kapitaliturgude liit, digitaalse ühtse turu strateegia, pakett „Puhas energia kõigile eurooplastele“, ELi ringmajanduse loomise tegevuskava, Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia ning Euroopa kaitse- ja kosmosestrateegia. InvestEU fond peaks kasutama ja tugevdama nende üksteist toetavate strateegiate sünergiat, toetades investeeringuid ja pakkudes juurdepääsu rahastamisele.

(3)  Viimastel aastatel on liit võtnud vastu strateegiad, et viia lõpule ühtse turu väljakujundamine ning stimuleerida jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist. InvestEU fond peaks kasutama ja tugevdama nende strateegiate sünergiat, toetades investeeringuid ja pakkudes juurdepääsu rahastamisele.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  InvestEU fond peaks aitama parandada liidu konkurentsivõimet, sealhulgas innovatsiooni ja digitaliseerimise valdkonnas, liidu majanduskasvu jätkusuutlikkust, sotsiaalset vastupanuvõimet ja kaasatust ning kapitaliturgude liidu integratsiooni, sealhulgas lahendused kapitaliturgude killustatuse vähendamiseks ja rahastamisallikate mitmekesistamiseks liidu ettevõtete jaoks. Selleks peaks see toetama projekte, mis on tehniliselt teostatavad ja majanduslikult tasuvad, pakkudes raamistiku võla-, riskijagamis- ja omakapitali instrumentide kasutamiseks koos liidu eelarve tagatisega ja rakenduspartnerite osalusega. See peaks põhinema nõudlusel, samas kui InvestEU fondi toetus peaks samal ajal aitama kaasa liidu poliitiliste eesmärkide saavutamisele.

(5)  InvestEU fond peaks aitama parandada liidu konkurentsivõimet, sealhulgas innovatsiooni ja digitaliseerimise valdkonnas, teaduse tipptaset ja liidu majanduskasvu jätkusuutlikkust ning edendada kliimamuutuste vastu võitlemise tehnoloogiat ja uuendusi, sotsiaalset vastupanuvõimet ja kaasatust ning kapitaliturgude liidu integratsiooni, sealhulgas lahendused kapitaliturgude killustatuse vähendamiseks ja rahastamisallikate mitmekesistamiseks liidu ettevõtete jaoks. Selleks peaks see toetama projekte, mis on tehniliselt teostatavad ja majanduslikult tasuvad, pakkudes raamistiku võla-, riskijagamis- ja omakapitali instrumentide kasutamiseks koos liidu eelarve tagatisega ja rakenduspartnerite osalusega. See peaks põhinema nõudlusel, samas kui InvestEU fondi toetus peaks samal ajal aitama kaasa liidu poliitiliste eesmärkide saavutamisele, sealhulgas andma strateegilist ja pikaajalist majanduslikku, ühiskondlikku ja keskkonnaalast kasu peamistes valdkondades, pannes suurt rõhku sellele, et märkimisväärselt suurendada VKEde juurdepääsu rahastamisele.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a)  Juurdepääs rahastamisele on endiselt kultuuri- ja loomesektori ettevõtjate põhiküsimus. Selle tõeliselt uuendusliku sektori arendamiseks jätkab InvestEU raames toimimist programmi „Loov Euroopa“ osana loodud sihtotstarbeline tagatissüsteem, sest see on edukalt tugevdanud kultuuri- ja loomesektori ettevõtjate finantssuutlikkust ja konkurentsivõimet.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 b)  InvestEU programmis ja selle temaatilistes poliitikaharudes pakutavad eri võla- ja omakapitalitooted peavad katma suurt riskivahemikku, sealhulgas väga suured riskid eelkõige teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni, digitaliseerimise ja VKEde poliitikaharus, nagu oli ka programmi „Horisont 2020“ InnovFini puhul.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 c)  Kultuuri- ja loomesektor on Euroopa majanduses üks vastupidavamaid ja kiiremini kasvavaid sektoreid, kus intellektuaalomandi ja individuaalse loovuse abil luuakse majanduslikku ja kultuurilist väärtust. Samas piirab nende vara immateriaalne laad juurdepääsu erasektoripoolsele rahastamisele. Seega on sektori üks suurimaid ülesandeid parandada rahastamisvõimalusi, mis on hädavajalik investeerimiseks, laienemiseks ja rahvusvahelisel tasemel konkureerimiseks. Seetõttu peaks InvestEU programm hõlbustama kultuuri- ja loomesektori VKEde ja organisatsioonide juurdepääsu rahastamisele.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  InvestEU fond peaks toetama investeeringuid materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, et soodustada majanduskasvu, investeeringuid ja tööhõivet, ning aitama seega kaasa heaolu parandamisele ja sissetulekute õiglasemale jaotusele liidus. InvestEU fondi kaudu sekkumine peaks täiendama muid liidu antavaid toetusi.

(6)  InvestEU fond peaks toetama investeeringuid materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, et soodustada jätkusuutlikku majanduskasvu, investeeringuid ja tööhõivet, ning aitama seega kaasa heaolu ja keskkonnaseisundi parandamisele ja sissetulekute õiglasemale jaotusele liidus. InvestEU fondi kaudu sekkumine peaks täiendama muid liidu antavaid toetusi, mitte neid asendama. Investeeringud peaksid vastama täiendavusnõudele, et lahendada turutõrkeid või mitteoptimaalseid investeerimisolukordi, ning investeeringutega püütakse luua pikaajaline kvaliteetne tööhõive, avalik taristu ja jätkusuutlik majanduskasv.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Liit kiitis heaks eesmärgid, mis on sätestatud ÜRO säästva arengu tegevuskavas 2030 ja selle kestliku arengu eesmärkides ning 2015. aasta Pariisi kokkuleppes, samuti Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikus 2015–2030. Kokkulepitud eesmärkide, sealhulgas liidu keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamiseks tugevdatakse märkimisväärselt kestliku arengu edendamise meetmeid. Seepärast tuleks InvestEU fondi ülesehituses võimalikult palju arvesse võtta kestliku arengu põhimõtteid.

(7)  Liit kiitis heaks eesmärgid, mis on sätestatud ÜRO säästva arengu tegevuskavas 2030 ja selle kestliku arengu eesmärkides ning 2015. aasta Pariisi kokkuleppes, samuti Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikus 2015–2030. Kokkulepitud eesmärkide, sealhulgas liidu keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamiseks tugevdatakse märkimisväärselt kestliku arengu edendamise meetmeid. Seepärast peaks InvestEU fondi ülesehituses põhinema kestliku arengu ja ohutuse põhimõtetel ning fossiilkütustega seotud investeeringuid ei tohiks toetada, kui puudub nõuetekohane põhjendus selle kohta, et asjaomane investeering aitab kaasa energialiidu eesmärkide saavutamisele.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks et saavutada ÜRO säästva arengu eesmärke, aitab InvestEU programm kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja liikuda selle üldeesmärgi suunas, et liidu eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. InvestEU programmi raames võetavad meetmed peaksid panustama 30 % InvestEU programmi kogu rahastamispaketist kliimaeesmärkidele. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks InvestEU programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.

(9)  Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks et saavutada ÜRO säästva arengu eesmärke, aitab InvestEU programm kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja liikuda selle üldeesmärgi suunas, et liidu eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. InvestEU programmi raames võetavad meetmed peaksid panustama vähemalt 40 % InvestEU programmi kogu rahastamispaketist kliimaeesmärkidele. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks InvestEU programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a)  Seoses taastuvenergiaprojektide kapitalikuluga peaks InvestEU fond võimaldama kasutada uuenduslikku tagatisvahendit, et teatavates liikmesriikides vähendada regulatiivset riski ja sellega seotud suurt kapitalikulu. See võimalus tuleks anda vabatahtlikkuse alusel. Selle eesmärgi saavutamiseks peaks InvestEU fond asjakohasel juhul toetama taastuvenergiasse investeerimist soodustavat raamistikku, nagu on sätestatud [läbivaadatud taastuvenergia direktiivi] artikli 3 lõikes 5, sealhulgas [energialiidu juhtimise määruse] artikliga 27 a kehtestatud rahastamismehhanismi.

Selgitus

Komisjon peaks tagama loodud eri vahendite vahel sünergia, et toetada taastuvate energiaallikate kulutõhusat kasutuselevõtmist Euroopas ja vältida dubleerimist. Kui komisjon peab seda asjakohaseks ja tõhusaks, peaks InvestEU fond edaspidi toetama muid taastuvenergia sektoris olemasolevaid või loodavaid platvorme, millel on sarnased eesmärgid. Sellist lähenemisviisi soovitab kasutada komisjoni jätkusuutliku rahanduse kõrgetasemeline töörühm ja varem on seda sarnaste projektide puhul rakendanud ka Maailmapank.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  InvestEU fondi panust kliimaeesmärkide saavutamisse jälgitakse ELi kliimakulutuste seiresüsteemi kaudu, mille on välja töötanud komisjon koostöös rakenduspartneritega ja mille puhul kasutatakse kriteeriume, mis on kehtestatud [määrusega, millega luuakse raamistik jätkusuutlike investeeringute hõlbustamiseks14), et määrata kindlaks, kas majandustegevus on keskkonnasäästlik.

(10)  InvestEU fondi panust kliimaeesmärkide ning kliima- ja energiaraamistikus 2030 sätestatud sektoripõhiste eesmärkide saavutamisse jälgitakse ELi kliimakulutuste seiresüsteemi kaudu, mille on välja töötanud komisjon koostöös rakenduspartneritega ja mille puhul kasutatakse kriteeriume, mis on kehtestatud [määrusega, millega luuakse raamistik jätkusuutlike investeeringute hõlbustamiseks14], et määrata kindlaks, kas majandustegevus on keskkonnasäästlik. InvestEU programm peaks ühtlasi toetama kestliku arengu eesmärkide muude mõõtmete elluviimist.

__________________

__________________

14 COM(2018)353.

14 COM(2018)353.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Vastavalt Maailma Majandusfoorumi 2018. aasta aruandele ülemaailmsete riskide kohta on kümme kõige suuremat maailmamajandust ähvardavat ohtu seotud keskkonnaga. Sellised ohtude hulka kuuluvad õhu, pinnase ja vee saastumine, bioloogilise mitmekesisuse kadu ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise ebaõnnestumine. Keskkonnakaitse põhimõtted tugevalt lõimitud aluslepingutesse ja paljudesse liidu poliitikameetmetesse. Seepärast peaksid InvestEU fond ja sellega seotud toimingud keskkonnaalaseid eesmärke edendama. Keskkonnakaitse ning sellega seotud ohtude ennetamine ja juhtimine edendamine tuleks integreerida investeeringute ettevalmistamisse ja rakendamisse. EL peaks jälgima ka bioloogilise mitmekesisuse ja õhusaaste kontrolliga seotud kulutusi, et täita aruandluskohustusi bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2016/2284/EL15 raames. Seepärast tuleks keskkonnasäästlikkuse eesmärkidele eraldatud investeeringuid jälgida, kasutades ühtset metoodikat kooskõlas metoodikaga, mis on välja töötatud liidu muude programmide raames kliima, bioloogilise mitmekesisuse ja õhusaaste valdkonnas, et saaks hinnata investeeringute individuaalset ja kombineeritud mõju looduskapitali põhikomponentidele, sealhulgas õhule, veele, maale ja bioloogilisele mitmekesisusele.

(11)  Vastavalt Maailma Majandusfoorumi 2018. aasta aruandele ülemaailmsete riskide kohta on kümme kõige suuremat maailmamajandust ähvardavat ohtu seotud keskkonnaga. Selliste ohtude hulka kuuluvad õhu, pinnase, maismaavee ja ookeanide saastumine, äärmuslikud ilmastikunähtused, bioloogilise mitmekesisuse kadu ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise ebaõnnestumine. Keskkonnakaitse põhimõtted on tugevalt lõimitud aluslepingutesse ja paljudesse liidu poliitikameetmetesse. Seepärast peaksid InvestEU fond ja sellega seotud toimingud keskkonnaalaseid eesmärke edendama. Keskkonnakaitse ning sellega seotud ohtude ennetamine ja juhtimine tuleks integreerida investeeringute ettevalmistamisse ja rakendamisse. EL peaks jälgima ka bioloogilise mitmekesisuse ja õhusaaste kontrolliga seotud kulutusi, et täita aruandluskohustusi bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/228415 raames. Seepärast tuleks keskkonnasäästlikkuse eesmärkidele eraldatud investeeringuid jälgida, kasutades ühtset metoodikat kooskõlas metoodikaga, mis on välja töötatud liidu muude programmide raames kliima, bioloogilise mitmekesisuse ja õhusaaste valdkonnas, et saaks hinnata investeeringute individuaalset ja kombineeritud mõju looduskapitali põhikomponentidele, sealhulgas õhule, veele, maale ja bioloogilisele mitmekesisusele.

__________________

__________________

15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (ELT L 344, 17.12.2016, lk 1).

15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (ELT L 344, 17.12.2016, lk 1).

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 a)  Samuti tuleks kõigisse InvestEU programmi töö- ja otsustamisprotsessidesse integreerida sooline perspektiiv, tagada, et komiteedes ja projektimeeskondades valitseb sooline tasakaal ning et fondi rakendamine edendab soolist võrdõiguslikkust vastavalt ELi soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohustustele (ELi toimimise lepingu artikkel 8).

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Madal taristuinvesteeringute määr liidus finantskriisi ajal pärssis liidu suutlikkust soodustada jätkusuutlikku majanduskasvu, konkurentsivõimet ja lähenemist. Mahukad investeeringud Euroopa taristusse on esmatähtsad, et saavutada ELi kestliku arengu eesmärgid, sealhulgas energia- ja kliimaeesmärgid aastaks 2030. Seetõttu peaks InvestEU fondi toetus olema suunatud investeeringutele transpordi, energia, sealhulgas energiatõhusus ja taastuvenergia, keskkonna, kliimameetmete, merenduse ja digitaalse taristu valdkonnas. Liidu rahalise toetuse mõju ja lisaväärtuse maksimeerimiseks on asjakohane edendada ühtset investeerimisprotsessi, mis tagab projektide nähtavuse ja järjepidevuse asjakohaste liidu programmide lõikes. Pidades silmas julgeolekuohtusid, tuleks liidu toetust saavate investeerimisprojektide puhul võtta arvesse kodanike avalikes kohtades kaitsmise põhimõtteid. See peaks täiendama edusamme, mida on teinud muud liidu fondid, nagu Euroopa Regionaalarengu Fond, mille raames toetatakse avalikesse kohtadesse ning transpordi-, energia- ja muusse kriitilise tähtsusega taristusse tehtavate investeeringute julgeolekukomponente.

(13)  Madal taristuinvesteeringute määr liidus finantskriisi ajal pärssis liidu suutlikkust soodustada jätkusuutlikku majanduskasvu, konkurentsivõimet ja lähenemist. Mahukad investeeringud Euroopa taristusse, eelkõige seoses omavahelise ühendatuse ja energiatõhususe ning Euroopa ühtse transpordipiirkonna loomisega, on esmatähtsad, et saavutada ELi kestliku arengu eesmärgid, sealhulgas täita liidu võetud kohustused kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks, ning energia- ja kliimaeesmärgid aastaks 2030. Seetõttu peaks InvestEU fondi toetus olema suunatud investeeringutele transpordi, energia, sealhulgas energiatõhusus ja taastuvenergia, keskkonna, kliimameetmete, merenduse ja digitaalse taristu valdkonnas, toetades näiteks intelligentsete transpordisüsteemide arendamist ja kasutuselevõtmist. InvestEU peaks käsitlema prioriteedina valdkondi, kuhu on liiga vähe investeeritud ja kus on vaja täiendavaid investeeringuid, sealhulgas säästev liikuvus, energiatõhusus ja meetmed, mis aitavad kaasa 2030. aasta ja pikaajaliste kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisele. Liidu rahalise toetuse mõju ja lisaväärtuse maksimeerimiseks on asjakohane edendada ühtset investeerimisprotsessi, mis tagab projektide nähtavuse ja suurendab sünergiat asjakohaste liidu programmide lõikes, näiteks transpordi-, energia- ja digivaldkonnas. Pidades silmas julgeolekuohtusid, tuleks liidu toetust saavate investeerimisprojektide puhul võtta arvesse kodanike avalikes kohtades kaitsmise põhimõtteid. See peaks täiendama edusamme, mida on teinud muud liidu fondid, nagu Euroopa Regionaalarengu Fond, mille raames toetatakse avalikesse kohtadesse ning transpordi-, energia- ja muusse kriitilise tähtsusega taristusse tehtavate investeeringute julgeolekukomponente.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a)  InvestEU programm käsitleb energiatõhusust üliolulise elemendina, mis on investeerimisotsuste tegemisel otsustava tähtsusega. Eelkõige sätestatakse selles põhimõte, mis seab esikohale energiatõhususe, mis tähendab, et enne energiaga seotud planeerimis-, poliitika- ja -investeerimisotsuste tegemist tuleks kaaluda, kas kulutõhusad ning tehniliselt, majanduslikult ja keskkonnaohutuse seisukohast sobivad alternatiivsed energiatõhususe meetmed võiksid kavandatavaid planeerimis-, poliitika- ja investeerimismeetmeid täielikult või osaliselt asendada, nii et vastavate otsuste eesmärgid ikkagi saavutatakse. Sellised kulutõhusad alternatiivid hõlmavad meetmeid, millega muudetakse energia nõudlus ja tarne tõhusamaks, eelkõige energia kulutõhusa säästmise kaudu lõpptarbimises, tarbimiskajaalgatuste ning energia muundamise, ülekande ja jaotuse tõhustamise kaudu. Liikmesriigid peaksid samuti ergutama selle põhimõtte levitamist piirkondliku ja kohaliku omavalitsuse tasandil ning erasektoris.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 b)  Hoonete energiatõhususe direktiivis (direktiiv (EL) 2018/844) nõutakse, et liikmesriigid koostaksid pikaajalise renoveerimisstrateegia nii avaliku kui ka erasektori elu- ja mitteeluhoonete renoveerimise toetamiseks kogu riigis, et saavutada 2050. aastaks väga energiatõhus ja vähese CO2-heitega hoonefond, hõlbustades olemasolevate hoonete kulutasuvat ümberehitamist liginullenergiahooneteks. Samuti peavad liikmesriigid hõlbustama juurdepääsu asjakohastele mehhanismidele projektide koondamiseks ja arvatavate riskide vähendamiseks investorite ja erasektori jaoks.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Kuigi investeeringute üldine tase liidus kasvab, ei ole investeeringud suurema riskiga valdkondades, nagu teadusuuringud ja innovatsioon, ikka veel piisavad. Sellest tulenev teaduse ja innovatsiooni investeeringute nappus kahjustab liidu tööstuse ja majanduse konkurentsivõimet ning tema kodanike elukvaliteeti. InvestEU fond peaks pakkuma asjakohaseid finantstooteid, et hõlmata innovatsioonitsükli eri etappe ja mitmesuguseid sidusrühmi, ning eelkõige suurendada ja võtta kasutusele lahendusi liidus äritasandil, et muuta need konkurentsivõimeliseks maailmaturul.

(14)  Kuigi investeeringute üldine tase liidus kasvab, ei ole investeeringud suurema riskiga valdkondades, nagu teadusuuringud ja innovatsioon, ikka veel piisavad. Võttes arvesse, et teadus- ja innovatsioonitegevuse rahastamine avaliku sektori vahendistest soodustab tootlikkuse kasvu ning on oluline erasektori teadus- ja innovatsioonitegevuse hoogustamiseks, kahjustab teaduse ja innovatsiooni investeeringute nappus liidu tööstuse ja majanduse konkurentsivõimet ning tema kodanike elukvaliteeti. InvestEU fond peaks pakkuma asjakohaseid finantstooteid, et hõlmata innovatsioonitsükli eri etappe ja mitmesuguseid sidusrühmi, ning eelkõige suurendada ja võtta kasutusele lahendusi liidus äritasandil, et muuta need konkurentsivõimeliseks maailmaturul, ning edendada ELi tipptaset säästva tehnoloogia alal ülemaailmsel tasandil. Selleks et toetada investeeringuid kõrgema riskiga tegevusse, nagu teadusuuringud ja innovatsioon, peab programm „Euroopa horisont“ ja eelkõige Euroopa innovatsiooninõukogu töötama koostoimes InvestEU raames kasutuselevõetavate finantstoodetega. Lisaks on uuenduslikel VKEdel ja idufirmadel, eelkõige immateriaalse varaga tegelevatel ettevõtjatel, raske pääseda juurde rahastamisele, mistõttu peab Euroopa innovatsiooninõukogu selliste VKEde jätkuva toetamise tagamiseks tegema tihedat ja vastastikku täiendavat koostööd selleks InvestEU raames ette nähtud finantstoodetega. Sellega seoses peaks kõnealuse sihipärase toetuse andmise kindlaks aluseks olema programmi „Horisont 2020“ raames kasutusele võetud rahastamisvahendite, nagu InnovFin, ja COSME programmi raames loodud VKEde laenutagatise kasutamise kogemus.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a)  Et anda parimaid nõuandeid InvestEU toetusesaajatele ja toetada sünergiat programmiga „Euroopa Horisont“, tuleks tugevdada EIP InnovFini nõustamisteenistuse osutatavaid teenuseid.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Tuleb teha kiiresti märkimisväärseid jõupingutusi, et investeerida digiüleminekusse ja tuua kasu kõikidele liidu kodanikele ja ettevõtetele. Tugevale digitaalse ühtse turu strateegia poliitikaraamistikule peaksid nüüd järgnema sama ambitsioonikad investeeringuid, sealhulgas tehisintellekti.

(15)  Tuleb teha kiiresti märkimisväärseid jõupingutusi, et investeerida digiüleminekusse ja seda hoogustada ning tuua kasu kõikidele liidu kodanikele ja ettevõtetele nii linna- kui ka maapiirkondades. Tugevale digitaalse ühtse turu strateegia poliitikaraamistikule peaksid nüüd järgnema sama ambitsioonikad investeeringuid, sealhulgas tehisintellekti, kooskõlas digitaalse Euroopa programmiga, eelkõige seoses eetika, masinõppe, asjade interneti, biotehnoloogia ja finantstehnoloogiaga, mis võivad suurendada tõhusust kapitali kaasamisel ettevõtluseks.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 a)  Kuna ühtset turgu mõjutab negatiivselt digilõhe, mis tuleneb võrgule juurdepääsu puudumisest, piirkonniti ebaühtlastest kiirustest ja teadmiste nappusest, tuleks ühiskonna digiüleminekuga anda kodanikele ja eelkõige digimaailmas hästi orienteeruvatele noortele võimalus kasutada julgelt uut tehnoloogiat, õppides eraelu puutumatuse, turbe ja põhiliste kaitsemeetmete kohta pahatahtliku tegevuse vastu, ning suurendada nende majanduslikku potentsiaali. Seetõttu on vaja terviklikku lähenemisviisi, et suurendada interneti kättesaadavust, saavutada sarnane ühendatus ja tagada kõigile võrdsel tasemel teadmised.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel (VKEd) on liidus esmatähtis roll. Siiski seisavad nad rahastamise hankimisel silmitsi probleemidega, kuna nendega seotud riski peetakse suureks ja neil ei ole piisavat tagatist. Täiendavad probleemid tulenevad VKEde vajadusest säilitada konkurentsivõime, tegeledes digitaliseerimise, rahvusvahelistumise ja innovatsiooniga ning täiendades oma töötajate oskusi. Võrreldes suuremate ettevõtetega on neil juurdepääs vähesematele rahastamisallikate: nad tavaliselt ei emiteeri võlakirju ning neil on vaid piiratud juurdepääs börsidele või suurtele institutsionaalsetele investoritele. Rahastamisele juurdepääs on veelgi keerulisem VKEde puhul, kelle tegevus keskendub immateriaalsele varale. Liidu VKEd tuginevad suuresti pankadele ja võlapõhisele rahastamisele panga arvelduskrediidi, pangalaenude või liisingu vormis. Tuleb toetada VKEsid, kellel on eespool osutatud probleemid, ja pakkuda mitmekesisemaid rahastamisallikaid, et suurendada VKEde võimet rahastada nende asutamist, kasvu ja arengut ja panna vastu majanduslangusele ning muuta majandus ja finantssüsteem vastupidavamaks majanduslanguse või šokkide ajal. See täiendab ka algatusi, mida on juba tehtud kapitaliturgude liidu raames. InvestEU fond peaks andma võimaluse keskenduda konkreetsetele sihipärastele finantstoodetele.

(16)  Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd) moodustavad liidu ettevõtetest üle 99 % ning nende majanduslik väärtus on äärmiselt oluline. Siiski seisavad nad rahastamise hankimisel silmitsi probleemidega, kuna nendega seotud riski peetakse suureks ja neil ei ole piisavat tagatist. Käsitleda tuleb ka soolist ebavõrdsust, sest naiste loovus ja ettevõtluspotentsiaal on majanduskasvu ja töökohtade allikas, mida ei ole piisavalt kasutatud ning mida tuleks veel edasi arendada. Täiendavad probleemid tulenevad VKEde vajadusest säilitada konkurentsivõime, tegeledes digitaliseerimise, rahvusvahelistumise ja innovatsiooniga ning täiendades oma töötajate oskusi. Võrreldes suuremate ettevõtetega on neil juurdepääs vähematele rahastamisallikatele: nad tavaliselt ei emiteeri võlakirju ning neil on vaid piiratud juurdepääs börsidele või suurtele institutsionaalsetele investoritele. Kapitalile juurdepääsu puudumist VKEde puhul süvendab Euroopa erakapitalisektori suhteline väiksus ning rahastamisele juurdepääs on veelgi keerulisem VKEde puhul, kelle tegevus keskendub immateriaalsele varale. Liidu VKEd tuginevad suuresti pankadele ja võlapõhisele rahastamisele panga arvelduskrediidi, pangalaenude või liisingu vormis. Tuleb toetada VKEsid, kellel on eespool osutatud probleemid, lihtsustades nende juurdepääsu rahastamisele ja pakkudes mitmekesisemaid rahastamisallikaid, et suurendada VKEde võimet rahastada nende asutamist, kasvu, uuendustegevust ja kestlikku arengut, tagada nende konkurentsivõime, panna vastu majanduslangusele ning muuta majandus ja finantssüsteem vastupidavamaks majanduslanguse või šokkide ajal. See täiendab ka algatusi, mida on juba tehtud kapitaliturgude liidu raames. Sellised programmid nagu COSME on olnud VKEde jaoks olulised, sest need on soodustanud juurdepääsu rahastamisele kõigis ettevõtte elutsükli etappides, ning peale selle andis oma panuse EFSI, mille võimalused VKEd kiiresti kasutusele võtsid. InvestEU fond peaks seetõttu tuginema nendele edusammudele ja andma võimaluse keskenduda konkreetsetele sihipärastele finantstoodetele.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 a)  Üldist huvi pakkuvaid teenuseid osutavatel ettevõtetel on keskne ja strateegiline roll peamistes suuri võrguteenuseid hõlmavates sektorites (energia, vesi, jäätmed, keskkond, postiteenused, transport ja telekommunikatsioon) ning tervishoiu, hariduse ja sotsiaalteenuste vallas. Euroopa Liit kaitseb nende ettevõtete toetamise kaudu oma kodanike heaolu ja demokraatlikke valikuid, muu hulgas seoses teenuste kvaliteediga.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Nagu on märgitud aruteludokumendis Euroopa sotsiaalse mõõtme kohta16 ja Euroopa sotsiaalõiguste sammast käsitlevas teatises,17 on kaasavama ja õiglasema liidu loomine liidu jaoks keskse tähtsusega ebavõrdsuse vähendamisel ja sotsiaalse kaasamise edendamiseks Euroopas. Võimaluste ebavõrdsus mõjutab eelkõige juurdepääsu haridusele, koolitusele ja tervishoiule. Investeeringud sotsiaalvaldkonna, oskuste arendamise ja inimkapitaliga seotud majandusharudesse ning haavatavate elanikkonnarühmade ühiskonda integreerimiseks võivad laiendada majanduslikke võimalusi, eriti juhul, kui neid koordineeritakse kui liidu tasandil. InvestEU fondi tuleks kasutada selleks, et toetada investeeringuid haridusse ja koolitusse, suurendada tööhõivet, eelkõige madala kvalifikatsiooniga ja pikaajaliste töötute hulgas, ja parandada olukorda seoses põlvkondadevahelise solidaarsuse, tervishoiu, kodutuse, digitaalse kaasatuse, kogukonna arengu ning noorte rolli ja kohaga ühiskonnas, samuti seoses haavatavate elanikkonnarühmadega, sealhulgas kolmandate riikide kodanikega. InvestEU programm peaks aitama toetada ka Euroopa kultuuri ja loovust. Et olla valmis sügavateks muutusteks liidu ühiskondades ja tööturul järgmisel aastakümnel, tuleb investeerida inimkapitali, mikrorahastamisse, sotsiaalsete ettevõtete rahastamisse ja uutesse sotsiaalmajanduse ärimudelitesse, sealhulgas sotsiaalse mõjuga investeeringud ja sotsiaalsete tulemustega seotud lepingud. InvestEU programmi kaudu tuleks tugevdada tekkivat sotsiaalset turukeskkonda, suurendada mikro- ja sotsiaalsete ettevõtete rahastamist ja parandada nende juurdepääsu rahastamisele, et rahuldada nende ettevõtete nõudlust, kes seda kõige rohkem vajavad. Euroopa sotsiaalse taristu investeeringute kõrgetasemelise töökonna aruandes18 on esile toodud investeeringute nappus sotsiaalse taristu ja teenuste, sealhulgas hariduse, koolituse, tervishoiu ja eluasemete valdkonnas, mis näitab, et on vaja toetust, sealhulgas liidu tasandil. Seepärast tuleb ära kasutada avaliku sektori, ettevõtlussektori ja heategevusliku kapitali ning sihtasutuste toetuse ühine potentsiaal, et toetada sotsiaalse turu väärtusahela arendamist ja suurendada liidu vastupidavust.

(17)  Nagu on märgitud aruteludokumendis Euroopa sotsiaalse mõõtme kohta16, Euroopa sotsiaalõiguste sammast käsitlevas teatises17 ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni käsitlevas ELi raamistikus, on kaasavama ja õiglasema liidu loomine liidu jaoks keskse tähtsusega ebavõrdsuse vähendamisel ja sotsiaalse kaasamise edendamiseks Euroopas. Võimaluste ebavõrdsus mõjutab eelkõige juurdepääsu haridusele, koolitusele ja tervishoiule. Investeeringud sotsiaalvaldkonna, oskuste arendamise ja inimkapitaliga seotud majandusharudesse ning haavatavate elanikkonnarühmade ühiskonda integreerimiseks võivad laiendada majanduslikke võimalusi, eriti juhul, kui neid koordineeritakse liidu tasandil. Arvestades märkimisväärset vajadust investeerida sotsiaalsesse taristusse, tuleks InvestEU fondi kasutada selleks, et toetada investeeringuid haridusse ja koolitusse, suurendada tööhõivet, eelkõige madala kvalifikatsiooniga ja pikaajaliste töötute hulgas, ja parandada olukorda seoses soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste, põlvkondadevahelise solidaarsuse, tervishoiu, kodutuse, digitaalse kaasatuse, kogukonna arengu ning noorte rolli ja kohaga ühiskonnas, samuti seoses haavatavate elanikkonnarühmadega, sealhulgas kolmandate riikide kodanikega. InvestEU programm peaks aitama toetada ka Euroopa kultuuri ja loovust. Et olla valmis sügavateks muutusteks liidu ühiskondades ja tööturul järgmisel aastakümnel, tuleb investeerida inimkapitali, mikrorahastamisse, sotsiaalsete ettevõtete rahastamisse ja uutesse sotsiaalmajanduse ärimudelitesse, sealhulgas sotsiaalse mõjuga investeeringud ja sotsiaalsete tulemustega seotud lepingud. InvestEU programmi kaudu tuleks tugevdada tekkivat sotsiaalset turukeskkonda, suurendada mikro- ja sotsiaalsete ettevõtete rahastamist ja parandada nende juurdepääsu rahastamisele, et rahuldada nende ettevõtete nõudlust, kes seda kõige rohkem vajavad. Euroopa sotsiaalse taristu investeeringute kõrgetasemelise töökonna aruandes18 on esile toodud investeeringute nappus sotsiaalse taristu ja teenuste, sealhulgas hariduse, koolituse, tervishoiu ja eluasemete valdkonnas, mis näitab, et on vaja toetust, sealhulgas liidu tasandil. Seepärast tuleb ära kasutada avaliku sektori, ettevõtlussektori ja heategevusliku kapitali ning sihtasutuste toetuse ühine potentsiaal, et toetada sotsiaalse turu väärtusahela arendamist ja suurendada liidu vastupidavust.

__________________

__________________

16 COM(2017) 206.

16 COM(2017) 206.

17 COM(2017) 250.

17 COM(2017) 250.

18 Avaldatud Euroopa majanduse aruteludokumendis nr 74, jaanuar 2018.

18 Avaldatud Euroopa majanduse aruteludokumendis nr 74, jaanuar 2018.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 a)  InvestEU raames rahastatavad projektid peaksid edendama naiste ja meeste võrdõiguslikkust, eelkõige teadustöös ja innovatsioonis, käsitledes soolise tasakaalustamatuse algpõhjuseid, kasutades täielikult ära nii nais- kui ka meessoost teadlaste potentsiaali ning integreerides soolise mõõtme teadustöö ja innovatsiooni sisusse. Samuti tuleb erilist tähelepanu pöörata soolise tasakaalu tagamisele hindamiskomisjonides ning muudes asjaomastes nõuande- ja eksperdirühmades. Ühtlasi tuleb tegevuses püüelda ELi lepingu artiklites 2 ja 3, ELi toimimise lepingu artiklis 8 ja direktiivis 2006/54/EÜ (meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes) sätestatud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõtete rakendamise poole.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(19 a)  InvestEU fond peaks toetama ka õiglase ülemineku meetmeid ja strateegiaid, mille kaudu investeeritakse töötajate olukorra parandamisse teatavates sektorites, nagu kivisöe või pruunsöe kaevandamine ja autotööstus, mida võib kahjustada üleminek vähese CO2-heitega majandusele. InvestEU fond peaks toetama nende majandusharude üleminekut jätkusuutlikule tegevusele ja tõmbama ligi alternatiivseid uuenduslikke ettevõtjaid, idufirmasid ja tegevusalasid, mille eesmärk on rajada jätkusuutlik piirkondlik majandus. Ühtlasi tuleks edendada sünergiat täiendavate toetuskavadega, nagu perioodiks 2021–2030 loodav moderniseerimisfond, ja õiglase üleminekuga tegelevate muude riiklike ja liidu programmidega.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(19 b)  Kõnealune fond peaks tagama võrdsuse projektide rahastamises ja projektides kogu ELis, mille puhul pööratakse erilist tähelepanu vaeseimatele ja kõige vähem arenenud piirkondadele.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  InvestEU fond peaks olema avatud selliste kolmandate riikide osalusele, mis on Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmed, ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid, naabruspoliitikaga hõlmatud riigid ja muud riigid, kooskõlas tingimustega, mis on sätestatud liidu ja kõnealuste riikide vahel. See peaks võimaldama pidevat koostööd asjaomaste riikidega, kui see on asjakohane, eelkõige teadusuuringute ja innovatsiooni ning VKEde valdkonnas.

(21)  InvestEU fond peaks olema avatud selliste kolmandate riikide osalusele, mis on Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmed, ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid, naabruspoliitikaga hõlmatud riigid ja muud riigid, kooskõlas tingimustega, mis on sätestatud liidu ja kõnealuste riikide vahel, ja juhul, kui need riigid austavad inimõigusi. See peaks võimaldama pidevat koostööd asjaomaste riikidega, kui see on asjakohane, eelkõige teadusuuringute ja innovatsiooni ning VKEde valdkonnas.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(23 a)  InvestEU raames teadusuuringutele ja innovatsioonile ette nähtud 3 105 miljoni euro (püsivhindades) suurust eelarvet ei tohiks võtta programmi „Euroopa horisont“ 120 miljardi euro (püsivhindades) suurusest üldeelarvest, vaid see hoopis lisandub sellele eelarvele.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  InvestEU fondi aluseks olevat ELi tagatist peaks kaudselt rakendama komisjon, tuginedes rakenduspartneritele, kellel on kontakt lõppsaajatega. Komisjoni peaks iga rakenduspartneriga sõlmima tagatislepingu, millega eraldatakse InvestEU fondist tagatis, et toetada rahastamis- ja investeerimistoiminguid, mis vastavad InvestEU fondi eesmärkidele ja kõlblikkuskriteeriumidele. InvestEU fondil peaks olema spetsiaalne juhtimisstruktuur, et tagada ELi tagatise asjakohane kasutamine.

(24)  InvestEU fondi aluseks olevat ELi tagatist peaks kaudselt rakendama komisjon, tuginedes rakenduspartneritele, kellel on kontakt lõppsaajatega. Komisjoni peaks iga rakenduspartneriga sõlmima tagatislepingu, millega eraldatakse InvestEU fondist tagatis, et toetada rahastamis- ja investeerimistoiminguid, mis vastavad InvestEU fondi eesmärkidele ja kõlblikkuskriteeriumidele. Läbipaistvuse, tõhususe ja vastutuse suurendamiseks ning ELi tagatise asjakohase kasutamise tagamiseks peaks InvestEU fondil olema spetsiaalne juhtimisstruktuur, mis on EIP grupi omast täiesti eraldiseisev.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26)  Komisjon peaks hindama rakenduspartnerite esitatud investeerimis- ja rahastamistoimingute kooskõla liidu õiguse ja poliitikaga, samas kui otsused rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta peaksid lõpuks tegema rakenduspartnerid.

(26)  Asutada tuleks juhtkomitee, millel on täitevroll teha otsuseid kooskõlas artikliga 17 ja mis koosneks Euroopa Komisjoni, Euroopa Investeerimispanga ja rakenduspartnerite nimetatud liikmetest ning Euroopa Parlamendi poolt nimetatud hääleõiguseta eksperdist, et saavutada InvestEU programmi juhtimises õige tasakaal poliitika- ja panganduskogemuse vahel. Juhtkomitee peaks hindama rakenduspartnerite esitatud investeerimis- ja rahastamistoimingute kooskõla liidu õiguse ja poliitikaga, samas kui otsused rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta peaksid lõpuks tegema rakenduspartnerid.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27)  Projektimeeskond, mis koosneb ekspertidest, kelle on komisjoni käsutusse antud rakenduspartnerid, et pakkuda erialateadmisi kavandatud rahastamis- ja investeerimistoimingute finants- ja tehnilisel hindamisel, peaks rakenduspartnerite esitatud ettepanekuid hindama ja esitama need edasiseks hindamiseks investeeringute komiteele.

välja jäetud

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Sõltumatutest ekspertidest koosnev investeeringute komitee peaks jõudma seisukohale seoses ELi tagatise vormis toetuse andmisega rahastamis- ja investeerimistoimingutele, mis vastavad kõlblikkuskriteeriumidele, andes seeläbi projektidega seotud investeeringute hindamise raames väliseksperdi arvamuse. Investeeringute komitee peaks olema eri koosseisudes, et parimal viisil hõlmata erinevaid poliitikavaldkondi ja sektoreid.

(28)  Sõltumatutest ekspertidest koosnev investeeringute komitee peaks jõudma seisukohale seoses ELi tagatise vormis toetuse andmisega rahastamis- ja investeerimistoimingutele, mis vastavad kõlblikkuskriteeriumidele, andes seeläbi projektidega seotud investeeringute hindamise raames väliseksperdi arvamuse. Investeeringute komitee peaks olema eri koosseisudes, et parimal viisil hõlmata erinevaid poliitikavaldkondi ja sektoreid, ning sellesse peaks alati kuuluma vähemalt kaks eksperti kliimameermete, keskkonnakaitse ja -juhtimise valdkonnast.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29)  InvestEU fondi kasutuselevõtuks vajalike rakenduspartnerite valikul peaks komisjon võtma arvesse vastaspoole suutlikkust täita InvestEU fondi eesmärke ja panustada oma vahenditega, et tagada piisav geograafiline katvus ja hajutatus, maksimaalselt kaasata erainvestoreid, tagada piisav riskide hajutatus ja pakkuda uusi lahendusi, et kõrvaldada turutõrked ja lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi. Võttes arvesse aluslepingute kohast Euroopa Investeerimispanga (EIP) grupi rolli, grupi suutlikkust tegutseda kõigis liikmesriikides ning praeguste rahastamisvahendite ja EFSI raames saadud kogemusi, peaks Euroopa Investeerimispanga grupp jääma privilegeeritud rakenduspartneriks InvestEU fondi ELi osa raames. Lisaks EIP grupile peaksid riiklikud tugipangad või finantseerimisasutused olema võimelised pakkuma täiendavaid finantstooteid, pidades silmas, et nende kogemused ja suutlikkus piirkondlikul tasandil võib tuua kasu avaliku sektori vahendite mõju maksimeerimisel liidu territooriumil. Lisaks peaks olema võimalik kasutada rakenduspartnerina muid rahvusvahelisi finantseerimisasutusi, eriti juhul, kui neil on suhteline eelis eriteadmiste ja kogemuste seisukohast teatavates liikmesriikides. Samuti peaks olema võimalik rakenduspartnerina tegutseda muudel üksustel, kes täidavad finantsmääruses sätestatud kriteeriume.

(29)  InvestEU fondi kasutuselevõtuks vajalike rakenduspartnerite valikul peaks komisjon võtma arvesse vastaspoole suutlikkust ja potentsiaali täita InvestEU fondi eesmärke ja panustada oma vahenditega, et tagada piisav geograafiline katvus ja hajutatus, maksimaalselt kaasata erainvestoreid, tagada piisav riskide hajutatus ja pakkuda uusi lahendusi, et kõrvaldada turutõrked ja lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi. Võttes arvesse aluslepingute kohast Euroopa Investeerimispanga (EIP) grupi rolli, grupi suutlikkust tegutseda kõigis liikmesriikides ning praeguste rahastamisvahendite ja EFSI raames saadud kogemusi, peaks Euroopa Investeerimispanga grupp jääma privilegeeritud rakenduspartneriks InvestEU fondi ELi osa raames. Lisaks EIP grupile peaksid riiklikud või piirkondlikud tugipangad või finantseerimisasutused olema võimelised pakkuma täiendavaid finantstooteid, pidades silmas, et nende kogemused ja suutlikkus piirkondlikul tasandil võib tuua kasu avaliku sektori vahendite mõju maksimeerimisel liidu territooriumil, kombineerides nende finantstoodete omadusi fondi nõuetega. Lisaks peaks olema võimalik kasutada rakenduspartnerina muid rahvusvahelisi finantseerimisasutusi, eriti juhul, kui neil on suhteline eelis eriteadmiste ja kogemuste seisukohast teatavates liikmesriikides. Samuti peaks olema võimalik rakenduspartnerina tegutseda muudel üksustel, kes täidavad finantsmääruses sätestatud kriteeriume.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30)  Tagamaks, et sekkumised InvestEU fondi ELi osa raames keskenduvad turutõrgetele ja mitteoptimaalsetele investeerimisolukordadele liidu tasandil, kuid samas vastavad parima võimaliku geograafilise ulatuse eesmärkidele, tuleks ELi tagatist eraldada rakenduspartneritele, kes üksi või koos teiste rakenduspartneritega suudavad hõlmata vähemalt kolme liikmesriiki. Siiski eeldatakse, et ligikaudu 75 % ELi osa raames antavast ELi tagatisest eraldatakse rakenduspartnerile või -partneritele, kes suudavad pakkuda finantstooteid InvestEU fondi raames kõigis liikmesriikides.

(30)  Tagamaks, et sekkumised InvestEU fondi ELi osa raames keskenduvad turutõrgetele ja mitteoptimaalsetele investeerimisolukordadele liidu tasandil, kuid samas vastavad parima võimaliku geograafilise ulatuse eesmärkidele, tuleks ELi tagatist eraldada rakenduspartneritele, kes üksi või koos teiste rakenduspartneritega suudavad hõlmata vähemalt kahte liikmesriiki. Siiski eeldatakse, et ligikaudu 75 % ELi osa raames antavast ELi tagatisest eraldatakse rakenduspartnerile või -partneritele, kes suudavad pakkuda finantstooteid InvestEU fondi raames kõigis liikmesriikides.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31)  Liikmesriigi osa raames antav ELi tagatis tuleks eraldada mis tahes rakenduspartnerile, kes on kõlblik vastavalt [finantsmääruse] [artikli 62 lõike 1 punktile c], sealhulgas riiklikud või piirkondlikud tugipangad või finantseerimisasutused, EIP, Euroopa Investeerimisfond ja muud mitmepoolsed arengupangad. Liikmesriigi osa raames rakenduspartnerite valimisel peaks komisjon võtma arvesse iga liikmesriigi esitatud ettepanekuid. Kooskõlas [finantsmääruse] [artikliga 154] peab komisjon hindama rakenduspartneri eeskirju ja menetlusi, veendumaks, et need tagavad samaväärse liidu finantshuvide kaitse nagu komisjoni eeskirjad ja menetlused.

(31)  Liikmesriigi osa raames antav ELi tagatis tuleks eraldada mis tahes rakenduspartnerile, kes on kõlblik vastavalt [finantsmääruse] [artikli 62 lõike 1 punktile c], sealhulgas riiklikud või piirkondlikud tugipangad või finantseerimisasutused, EIP, Euroopa Investeerimisfond ja muud mitmepoolsed arengupangad. Kui liikmesriikide osa kasutuselevõtu eesmärk on tegeleda poliitikameetmetega, millega ELis juba tegeletakse sarnaste rahastamis- ja investeerimistegevuste kaudu, on liikmesriikide osal ja ELi osal samad rakenduspartnerid. Liikmesriigi osa raames rakenduspartnerite valimisel peaks komisjon võtma arvesse iga liikmesriigi esitatud ettepanekuid. Kooskõlas [finantsmääruse] [artikliga 154] peab komisjon hindama rakenduspartneri eeskirju ja menetlusi, veendumaks, et need tagavad samaväärse liidu finantshuvide kaitse nagu komisjoni eeskirjad ja menetlused. Hindamisel tuleb tagada bürokraatlike tõkete ja kulude piiratus, et need ei mõjutaks investeeringutulusid ega maksumäärasid.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35)  InvestEU nõustamiskeskus peaks toetama iga poliitikaharu alla kuuluvate usaldusväärsete investeerimisprojektide arendamist. Lisaks tuleks ette näha InvestEU programmi sektoriülene komponent, et tagada ühtne kontaktpunkt ja pakkuda eri poliitikavaldkondi hõlmavat abi projektide arendamiseks keskselt hallatavate liidu programmide puhul.

(35)  InvestEU nõustamiskeskus peaks toetama iga poliitikaharu alla kuuluvate usaldusväärsete investeerimisprojektide arendamist, nähes ette geograafilise mitmekesistamise tõhusa rakendamise, eesmärgiga aidata kaasa liidu majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgile ning piirkondlike erinevuste vähendamisele. Nõuandekeskus peaks pöörama erilist tähelepanu väikeste projektide koondamise ja nende suurematesse portfellidesse kogumise vajadusele. Lisaks tuleks ette näha InvestEU programmi sektoriülene komponent, et tagada ühtne kontaktpunkt ja pakkuda eri poliitikavaldkondi hõlmavat abi projektide arendamiseks keskselt hallatavate liidu programmide puhul.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(36)  Et nõustamisteenuseid osutataks kogu liidus geograafiliselt suures ulatuses ja et kohalikul tasandil teataks InvestEU fondist rohkem, tagatakse vajaduse korral ning olemasolevaid tugisüsteeme arvesse võttes, et InvestEU nõustamiskeskusel on kohalikud esindused, kes annavad kohapeal reaalset, ennetavat ja vajadustele vastavat abi.

(36)  Et nõustamisteenuseid osutataks kogu liidus geograafiliselt suures ulatuses ja et kohalikul tasandil teataks InvestEU fondist rohkem, tagatakse olemasolevaid tugisüsteeme arvesse võttes, et InvestEU nõustamiskeskusel on esindused kõigis liikmesriikides, pöörates erilisttähelepanu kohaloleku tagamisele nendes piirkondades, kus on raskusi projektide arendamisega InvestEU fondi abil, ning et need esindused annavad kohapeal reaalset, ennetavat ja vajadustele vastavat abi. Riikike tugipankade oskusteave projektide loomisel, koondamisel ja rahastamisel tuleks koguda nõustamiskeskustesse ning jätkuvalt tuleks hinnata nende kui partnerite rolli rakendamisel.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

37 a)  Arvestades riiklike tugipankade saavutatud häid tulemusi projektide loomisel, koondamisel ja rahastamisel, näiteks väikesemahuliste energiatõhususe ja taastuvenergia projektide puhul kohalikul ja piirkondlikul tasandil, tuleks nende kogemused koguda nõustamiskeskustesse ning nende rolli rakenduspartnerina tuleks jätkuvalt väärtustada.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 47 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

47 a)  Programm peab olema laialdasema avalikustamise ja läbipaistvuse tagamise abil toetusesaajatele kättesaadavaks tehtud, seda ka finants- ja pangandusvahendajate poolt. Seetõttu on vajalik anda rohkem teavet ja tagada meetmete rakendamise üle pidev järelevalve.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva määrusega luuakse InvestEU fond, mille raames antakse ELi tagatist rakenduspartnerite rahastamis- ja investeerimistoimingutele, mis toetavad liidu sisepoliitikat.

Käesoleva määrusega luuakse InvestEU fond, mille raames antakse ELi tagatist rakenduspartnerite rahastamis- ja investeerimistoimingutele, mis toetavad liidu sisepoliitikat, eelkõige kliimamuutustega seotud ja kestliku arengu eesmärke, kooskõlas eesmärgiga minna hiljemalt 2050. aastaks üle kasvuhoonegaaside nullnetoheitega majandusele.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  „segarahastamistoimingud“liidu eelarvest toetatavad toimingud, mille puhul kombineeritakse liidu eelarvest tagastamatus vormis antav toetus või tagasimakstav toetus või mõlemad arengut rahastavate asutuste või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste ning erasektori finantseerimisasutuste ja investorite antava tagastatavas vormis toetusega; kõnealuse määratluse kohaldamisel võib muudest allikatest kui liidu eelarve rahastatavaid liidu programme (nt ELi heitkogustega kauplemise süsteem innovatsioonifond) ühendada liidu eelarvest rahastavate liidu programmidega;

(1)  „täiendavus“täiendavus vastavalt artikli 8 a (uus) kohasele määratlusele;

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a)  „Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte“ – kõigi otsuste puhul, mis puudutavad energiasüsteemi kavandamist, poliitikat ja investeerimist, selliste meetmete esikohale seadmine, millega muudetakse energia nõudluse ja tarne pool tõhusamaks, säästes lõpptarbimises kulutõhusalt energiat, tehes tarbimiskajaalgatusi ning tõhustades energia muundamist, ülekannet ja jaotamist;

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

17 a)  „EIP“ – Euroopa Investeerimispank, Euroopa Investeerimisfond või Euroopa Investeerimispanga tütarettevõtja;

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 17 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

17 b)  „täiendavus“ – täiendavus vastavalt artikli 8 a (uus) kohasele määratlusele.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  liidu konkurentsivõime, sealhulgas innovatsioon ja digitaliseerimine;

(a)  liidu konkurentsivõime, sealhulgas teadusuuringud, innovatsioon ja digitaliseerimine;

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  liidu majanduse jätkusuutlikkus ja majanduskasv;

(b)  liidu jätkusuutlik majanduskasv, eesmärgiga saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid ja Pariisi kliimakokkuleppe eesmärgid.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  toetada rahastamis- ja investeerimistoiminguid teadusuuringute, innovatsiooni ja digitaliseerimise valdkonnas;

(b)  toetada rahastamis- ja investeerimistoiminguid teadusuuringute, innovatsiooni ja digitaliseerimise valdkonnas kõigis poliitikaharudes, sealhulgas toetused innovaatiliste ettevõtete kasvuks ja tehnoloogia turule toomiseks;

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  suurendada juurdepääsu rahastamisele ja rahastamise kättesaadavust VKEdele ja põhjendatud juhtudel väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele;

(c)  suurendada ja lihtsustada juurdepääsu rahastamisele ja rahastamise kättesaadavust innovaatilistele idufirmadele ja VKEdele, kaasa arvatud mikroettevõtetele ja põhjendatud juhtudel väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele ning suurendada nende ülemaailmset konkurentsivõimet;

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

d a)  aidata saavutada üldist eesmärki, et vähemalt 30 % ELi eelarvekuludest toetaks kliimaeesmärke, ning suurendada investeeringuid kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse. eelkõige ELi 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkidesse, mida jälgitakse määrusega (EL) nr XX [energialiidu juhtimine], tagades, et vähemalt 40 % InvestEU fondist toetaks kliimaeesmärke.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ELi tagatis artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud liidu osa puhul on 38 000 000 000 eurot (jooksevhindades). Selle eraldiste määr on 40 %.

ELi tagatis artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud liidu osa puhul on 38 000 000 000 eurot (püsivhindades), millest vähemalt 28 500 000 000 eurot eraldatakse EIP grupile. Selle eraldiste määr on 35 %. EIP:

 

– annab rakenduspartnerina ELi tagatisest eraldatud vahenditele juurdepääsu riiklikele ja piirkondlikele tugipankadele;

 

– peab struktureeritud dialoogi riiklike ja piirkondlike tugipankadega rahastamisvahendite ja -projektide kavandamisel ja rakendamisel;

 

– annab Euroopa Parlamendile kord aastas aru tagatise toimimise kohta, artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamise kohta ning oma koostöö kohta riiklike ja piirkondlike osalejatega.

 

Komisjon hindab EIP grupile antud osa vahehindamises hiljemalt 2024. aasta detsembris ning esitab vajaduse korral ettepaneku teha kuni 10 % ulatuses muutusi.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Lisasummaga rahastatavad projektid on ette nähtud üksnes selliste meetmete jaoks, mis on rahastamiskõlblikud selle liidu programmi eeskirjades sätestatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide alusel, mille raames summa on üle kantud, ja InvestEU programmist püütakse katta ka suurima riskiga osamakse.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Rahastamispakett V ja VI peatükis sätestatud meetmete rakendamiseks on jooksevhindades 525 000 000 eurot.

3.  Rahastamispakett V ja VI peatükis sätestatud meetmete rakendamiseks on jooksevhindades 725 000 000 eurot.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Lõikes 3 osutatud summat võib kasutada ka InvestEU programmi rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide jaoks.

4.  Lõikes 3 osutatud summat võib kasutada ka InvestEU programmi rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide jaoks. Sellise kasutamise eesmärk on vähendada toetusesaajate halduskoormust ning see ei ületa 5 % lõikes 1 määratletud rahastamispaketi väärtusest.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  olema kooskõlas poliitiliste eesmärkidega ja vastama liidu sellise programmi eeskirjades sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele, mille alusel otsus toetus andmise kohta tehakse;

(a)  olema kooskõlas poliitiliste eesmärkidega ja vastama liidu sellise programmi eeskirjades sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele, mille alusel otsus toetus andmise kohta tehakse; ükski ELi tagatisega hõlmatud rahastamis- või investeerimistegevus ei tohi kahjustada kestliku arengu eesmärkide, Pariisi kokkuleppest tulenevate ELi kohustuste, ELi 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide täitmist ning 2050. aastaks kasvuhoonegaaside netoheitega majanduse saavutamist ega minna nendega vastuollu;

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  InvestEU fond tegutseb järgmise nelja poliitikaharu kaudu, mis aitavad kõrvaldada turutõrkeid või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi nende konkreetse kohaldamisala ulatuses:

1.  InvestEU fond tegutseb järgmise nelja poliitikaharu kaudu, mis aitavad kõrvaldada turutõrkeid või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi nende konkreetse kohaldamisala ulatuses, ja kasutab vajadusel kogemusi, mis on saadud eelmise mitmeaastase finantsraamistiku ajal kasutatud rahastamisvahenditega;

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  jätkusuutliku taristu poliitikaharu: hõlmab jätkusuutlikke investeeringuid sellistes valdkondades nagu transport, energia, digitaalne ühenduvus, tooraine tarnimine ja töötlemine, kosmos, ookeanid ja vesi, jäätmed, loodus ja muu keskkonnataristu, seadmed, liikuv vara ja innovaatiliste tehnoloogiate kasutuselevõtmine, mis aitavad kaasa liidu keskkonnaalase või sotsiaalse jätkusuutlikkuse või mõlema eesmärkide saavutamisele või vastab liidu keskkonnaalase või sotsiaalse jätkusuutlikkuse standarditele;

(a)  jätkusuutliku taristu poliitikaharu: hõlmab jätkusuutlikke investeeringuid sellistes valdkondades nagu transport, sh mitmeliigiline transport, maanteeohutus, turism, energia, eriti taatsuvate energiaallikate suurem kasutuselevõtt, energiatõhusus kooskõlas 2030. ja 2050. aasta energiaraamistikega, ühenduvuse parandamine, digitaalne ühenduvus ja juurdepääs ka maapiirkondades, tooraine tarnimine ja töötlemine, kosmos, ookeanid, siseveed, jäätmetekke vältimine ja ringmajandus, loodus ja muu keskkonnataristu, seadmed, liikuv vara ja innovaatiliste tehnoloogiate kasutuselevõtmine, mis aitavad kaasa liidu keskkonnaalase või sotsiaalse jätkusuutlikkuse või mõlema eesmärkide saavutamisele ja vastab liidu keskkonnaalase või sotsiaalse jätkusuutlikkuse standarditele;

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a)  Taristute renoveerimise ja haldamise allharu: koosneb kestlikest investeeringutest:

 

– raudtee- ja maanteesildade ja tunnelite renoveerimisse nende ohutuse huvides;

 

– hoonete renoveerimise projektidesse, mille põhieesmärk on energiasääst, detsentraliseeritud taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt ning hoonete integreerimineomavahel ühendatud energia-, salvestus-, digi- ja transpordisüsteemidesse;

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  teadusuuringute, innovatsiooni ja digitaliseerimise poliitikaharu: hõlmab teadusuuringuid ja innovatsiooni, teadustulemuste ülekandmist turule, innovatiivsete lahenduste tutvustamist ja kasutuselevõttu, toetust muude innovatiivsete ettevõtete kui VKEd kasvu edendamiseks ning liidu tööstuse digitaliseerimist;

(b)  teadusuuringute, innovatsiooni ja digitaliseerimise poliitikaharu: hõlmab teadusuuringuid, tootearendust ja innovatsiooni, tehnoloogiate ja teadustulemuste ülekandmist turule, turu edendajate ja ettevõtjatevahelise koostöö toetamist, innovatiivsete lahenduste tutvustamist ja kasutuselevõttu, toetust innovatiivsete ettevõtete, sh idufirmade ja VKEd kasvu edendamiseks ning liidu tööstuse digitaliseerimist, tuginedes omandatud kogemustele eeskätt InnovFin raames;

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  VKEde poliitikaharu: juurdepääs rahastamisele ja rahastamise kättesaadavus VKEdele ja põhjendatud juhtudel väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele;

(c)  VKEde poliitikaharu: lihtsam juurdepääs rahastamisele ja rahastamise kättesaadavus idufirmadele, VKEdele , sh innovaatilistele, ja põhjendatud juhtudel väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, eelkõige selleks, et parandada ülemaailmset konkurentsivõimet, innovatsiooni, digiteerimist ja kestlikkust;

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  sotsiaalvaldkonna investeeringute ja oskuste poliitikaharu: mikrorahastamine, sotsiaalsete ettevõtete rahastamine ja sotsiaalmajandus; oskused, haridus, koolitus ja nimetatud valdkondadega seotud teenused; sotsiaaltaristu (sealhulgas sotsiaal- ja üliõpilaste eluasemed); sotsiaalne innovatsioon; tervishoid ja pikaajaline hooldus; kaasavus ja juurdepääsetavus; sotsiaalse eesmärgiga kultuuritegevus; haavatavatele isikute, sealhulgas kolmanda riigi kodanike integreerimine.

(d)  sotsiaalvaldkonna investeeringute ja oskuste poliitikaharu: mikrorahastamine, sotsiaalsete ettevõtete rahastamine, naisettevõtlus ja sotsiaalmajandus; oskused, haridus, koolitus ja nimetatud valdkondadega seotud teenused, sealhulgas õppelaenud; sotsiaaltaristu (sealhulgas sotsiaal- ja üliõpilaste eluasemed); sotsiaalne innovatsioon; tervishoid ja pikaajaline hooldus; kaasavus ja juurdepääsetavus; eelkõige sotsiaalse eesmärgiga kultuuritegevus; haavatavatele isikute, sealhulgas kolmanda riigi kodanike integreerimine.

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lõike 1 punktis a osutatud jätkusuutliku taristu poliitikaharu alla kuuluvad rahastamis- ja investeerimistoiminguid hinnatakse kliima, keskkonna ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse seisukohast, et minimeerida kahjulikku mõju ning maksimeerida kliima-, keskkonna- ja sotsiaalse mõõtme kasu. Selleks esitavad rahastamist taotlevad projektiarendajad asjakohast teavet komisjon välja töötatud suuniste alusel. Projekte, mis jäävad alla suunistes kindlaks määratud suurust, ei hinnata.

Lõike 1 punktis a osutatud jätkusuutliku taristu poliitikaharu alla kuuluvad rahastamis- ja investeerimistoiminguid hinnatakse kliima, keskkonna ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse seisukohast, et minimeerida kahjulikku mõju ning maksimeerida kliima-, keskkonna- ja sotsiaalse mõõtme kasu. Selleks esitavad rahastamist taotlevad projektiarendajad asjakohast teavet komisjon välja töötatud suuniste alusel, delegeeritud õigusakti kujul ja võtte arvesse [määruses jätkusuutlikku investeerimist lihtsustava raamistiku kehtestamise kohta COM(2018)353] sätestatud kriteeriumeid, et määrata kindlaks, kas majandustegevus on keskkonnasäästlik. Projektid, mis jäävad alla suunistes kindlaks määratud suurust, võivad vajaduse korral jääda hindamata.

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3 – lõik 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  seoses kliimamuutustega kohanemisega tagada vastupanuvõime kliimamuutuse võimalikule kahjulikule mõjule kliimatundlikkuse ja riski hindamise kaudu, sealhulgas asjakohased kohanemismeetmed, ja seoses kliimamuutuste leevendamisega võtta kasvuhoonegaaside heite kulu ja kliimamuutuste leevendamise meetmete positiivset mõju arvesse kulude-tulude analüüsis;

a)  seoses kliimamuutustega kohanemisega tagada vastupanuvõime kliimamuutuse võimalikule kahjulikule mõjule kliimatundlikkuse ja riski hindamise kaudu, sealhulgas asjakohased kohanemismeetmed, ja seoses kliimamuutuste leevendamisega võtta kasvuhoonegaaside heite kulu ja kliimamuutuste leevendamise meetmete positiivset mõju arvesse kulude-tulude analüüsis ning tagada ELi keskkonnaeesmärkide ja -normide järgimine;

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3 – lõik 2 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a)  Hinnata mõju tööhõivele ja kvaliteetsete töökohtade loomisele.

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Komisjoni antud suuniste põhjal esitavad rakenduspartnerid teabe, mida on vaja, et jälgida investeeringuid, mis aitavad kaasa liidu kliima- ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele.

4.  Komisjoni antud suuniste põhjal esitavad rakenduspartnerid teabe, mida on vaja, et jälgida investeeringuid, mis aitavad kaasa liidu kliima- ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele, ning hindavad vajadusel, kas tegevus on kooskõlas määrusega jätkusuutlikku investeerimist lihtsustava raamistiku kehtestamise kohta (COM(2018)353);

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  VKEde poliitikaharus toetatakse ka neid toetusesaajaid, keda on toetatud InvestEU raames ühendatud erinevate ELi tagatissüsteemidega, eelkõige programmi „Loov Euroopa“ kultuuri- ja loomesektori tagatisvahendiga.

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Rakenduspartnerid seavad eesmärgiks, et vähemalt 50 % jätkusuutliku taristu poliitikaharu raames tehtavatest investeeringutest aitavad kaasa liidu kliima- ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele.

5.  Rakenduspartnerid seavad eesmärgiks, et:

 

– vähemalt 65% jätkusuutliku taristu poliitikaharu raames tehtavatest investeeringutest aitavad oluliselt kaasa liidu kliima- ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele kooskõlas Pariisi kokkuleppega;

 

– vähemalt 35% teadusuuringute, innovatsiooni ja digiteerimise poliitikaharu raames tehtavatest investeeringutest aitab kaasa programmi „Euroopa horisont“ eesmärkide saavutamisele;

 

– oluline osa VKEde poliitikaharu raames VKEdele ning väikese ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele pakutavast tagatisest peaks toetama innovaatilisi VKEsid;

 

– vähemalt 30 % sotsiaalvaldkonna investeeringute ja oskuste poliitikaharu raames tehtavatest investeeringutest aitab kaasa programmide „Euroopa horisont“ ja „Erasmus+“ eesmärkide saavutamisele;

 

Komisjon püüdleb koos rakenduspartneritega selle poole, et eelarvetagatisest jätkusuutliku taristu poliitikaharule eraldatud osa jaotataks nii, et peetakse silmas tasakaalu eri valdkondade meetmete vahel.

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 8 a

 

Täiendavus

 

1. Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab „täiendavus“ InvestEU fondi toetust toimingutele, millega kõrvaldatakse turutõrkeid või lahendatakse mitteoptimaalseid investeerimisolukordi, sealhulgas investeeringute pikaajaline tasuvus või suurema riskiga rahastamisvajadused projektide puhul, mis annavad pikaajalist keskkonna- ja sotsiaalset kasu, ning mida ajavahemikul, mil on võimalik kasutada ELi tagatist, ei oleks rakenduspartnerid saanud ilma InvestEU fondi toetuseta üldse või samas ulatuses sooritada. InvestEU toetuse saanud projektid peavad toetama artiklis 3 sätestatud eesmärke.

 

2. Ilma et see mõjutaks nõuet vastata esimeses lõigus sätestatud täiendavuse määratlusele, viitavad täiendavusele arvestataval määral järgmised aspektid:

 

väljapakutud projektid, mis hõlmavad riske, mis on iseloomulikud EIP eritegevusele, nagu on sätestatud EIP põhikirja artiklis 16, või samaväärset riskitaset, eriti kui selliste projektide puhul esinevad riigile, sektorile või piirkonnale omased riskid, eelkõige need, mis esinevad vähem arenenud piirkondades ja üleminekupiirkondades, ja/või kui selliste projektide puhul on tegemist innovatsiooniriskidega, eelkõige majanduskasvu, kestlikkust ja tootlikkust suurendavate katsetamata tehnoloogiate puhul;

 

rakenduspartnerite väljapakutud projektid, mis hõlmavad investeerimiskomisjoni hinnangul selle lõigu esimeses taandes kirjeldatud riskitasemega samaväärset riskitaset.

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigi poolt vastavalt [ühissätete määruse] artikli [10 lõikele 1] või määruse [ÜPP strateegiakava] artikli [75 lõikele 1] eraldatud summasid kasutatakse liikmesriikide osast pakutava ELi tagatise eraldisteks sellises ulatuses, mis vastab rahastamis- ja investeerimistoimingutele asjaomases liikmesriigis.

1.  Vastavalt määruse (EL) XX [... ühissätete määrus] artiklile 21 võivad liikmesriigid või, kui see on asjakohane, piirkonnad vabatahtlikult taotleda oma rahaliste eraldiste osade ülekandmist InvestEU programmile. Ülekantud ressursse kasutatakse kooskõlas InvestEU eeskirjadega. Liikmesriigi poolt vastavalt [ühissätete määruse] artikli [10 lõikele 1] või määruse [ÜPP strateegiakava] artikli [75 lõikele 1] eraldatud summasid kasutatakse liikmesriikide osast pakutava ELi tagatise eraldisteks sellises ulatuses, mis vastab rahastamis- ja investeerimistoimingutele asjaomases liikmesriigis.

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigi osa raames sellise ELi tagatise kehtestamiseks peavad liikmesriik ja komisjon sõlmima rahalist toetust käsitleva lepingu.

Liikmesriigi osa raames sellise ELi tagatise kehtestamiseks peavad liikmesriik (või piirkond liikmesriigi kaudu) ja komisjon sõlmima rahalist toetust käsitleva lepingu.

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  ELi tagatise kogusumma liikmesriigi osa raames seoses liikmesriigiga, selle eraldiste määr, toetuse suurus, eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate fondide toetuse summa, eraldiste tegemise etapp vastavalt aastasele rahastamiskavale ning tulenev tingimusliku kohustuse summa, mis tuleb katta asjaomase liikmesriigi antud kompensatsioonitagatisega;

a)  ELi tagatise kogusumma liikmesriigi osa raames seoses liikmesriigiga või piirkonnaga, selle eraldiste määr, toetuse suurus, eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate fondide toetuse summa, eraldiste tegemise etapp vastavalt aastasele rahastamiskavale ning tulenev tingimusliku kohustuse summa, mis tuleb katta asjaomase liikmesriigi antud kompensatsioonitagatisega;

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  rakenduspartner või -partnerid, kes on väljendanud huvi, ja komisjoni kohustus teavitada liikmesriiki valitud rakenduspartnerist või -partneritest;

c)  rakenduspartner või -partnerid, kes on väljendanud huvi, ja komisjoni kohustus teavitada liikmesriiki ning vajadusel piirkonda valitud rakenduspartnerist või -partneritest;

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e)  iga-aastane aruandluskohustus liikmesriigi ees, sealhulgas aruandlus vastavalt rahalist toetust käsitlevas lepingus osutatud näitajatele;

e)  iga-aastane aruandluskohustus liikmesriigi või, kui see on asjakohane, piirkonna ees, sealhulgas aruandlus vastavalt rahalist toetust käsitlevas lepingus osutatud näitajatele;

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 5 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  komisjon teavitab viivitamata liikmesriiki, kui liikmesriigi osa raames antud ELi tagatise realiseerimise tulemusel väheneb ELi tagatise selle osa eraldiste tase alla 20 % ELi algsetest eraldistest;

(c)  komisjon teavitab viivitamata liikmesriiki või vajadusel piirkonda, kui liikmesriigi osa raames antud ELi tagatise realiseerimise tulemusel väheneb ELi tagatise selle osa eraldiste tase alla 20 % ELi algsetest eraldistest;

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 5 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  kui liikmesriigi osa raames antud ELi tagatise eraldised jõuavad 10 %ni algsetest eraldistest, peab asjaomane liikmesriik tegema komisjoni nõudel ühisesse eraldisfondi eraldisi kuni 5 % algsete eraldistest.

(d)  kui liikmesriigi osa raames antud ELi tagatise eraldised jõuavad 10 %ni algsetest eraldistest, peab asjaomane liikmesriik või piirkond tegema komisjoni nõudel ühisesse eraldisfondi eraldisi kuni 5 % algsetest eraldistest.

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  ELi tagatise toetust võidakse anda käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingutele investeerimisperioodiks, mis lõpeb 31. detsembril 2027. Lepingud rakenduspartneri ning lõppsaaja või finantsvahendaja või artikli 13 lõike 1 punktis a osutatud muu üksuse vahel sõlmitakse 31. detsembriks 2028.

2.  ELi tagatise toetust võidakse anda käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingutele investeerimisperioodiks, mis lõpeb 31. detsembril 2027. Selline toetus peab hõlmama kõrgemat eraldiste määra VKEdele, kellel on raskused laenude saamisel. Lepingud rakenduspartneri ning lõppsaaja või finantsvahendaja või artikli 13 lõike 1 punktis a osutatud muu üksuse vahel sõlmitakse 31. detsembriks 2028.

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  vastavad [finantsmääruse] [artikli 209 lõike 2 punktides a–e] sätestatud tingimustele, [finantsmääruse] [artikli 209 lõike 2 punkti b] sätestatud täiendavusnõudele ja, kui see on asjakohane, kaasavad maksimaalselt erasektori investeeringuid vastavalt [finantsmääruse] [artikli 209 lõike 2 punktile d];

(a)  vastavad [finantsmääruse] [artikli 209 lõike 2 punktides a–e] sätestatud tingimustele, [finantsmääruse] [artikli 209 lõike 2 punkti b] sätestatud tingimustele, eelkõige tuues kaasa artiklis 8 a osutatud täiendavuse, saavutades finantsvõimenduse ja mitmekordistava mõju, kaasates üleilmseid investeeringuid, mille suurus ületab liidu tagatise suurust, ja vajadusel maksimaalselt erasektori investeeringuid vastavalt [finantsmääruse] [artikli 209 lõike 2 punktile d];

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  aitavad kaasa liidu poliitiliste eesmärkide saavutamisele ja kuuluvad asjaomase poliitikaharu raames tehtavate rahastamis- ja investeerimistoimingute puhul kõlblikesse valdkondadesse vastavalt käesoleva määruse II lisale ning

(b)  aitavad kaasa liidu poliitiliste eesmärkide, eelkõige kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele, täiendavad neid ja on nendega kooskõlas, ning kuuluvad asjaomase poliitikaharu raames tehtavate rahastamis- ja investeerimistoimingute puhul kõlblikesse valdkondadesse vastavalt käesoleva määruse II lisale ning

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a)  on keskkonna ja sotsiaalsest vaatepunktist tehniliselt elujõulised vastavalt käesoleva määruse II lisas sätestatud kõlblikkuskriteeriumitele.

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c b)  InvestEU fond ei toeta tegevusi, mis on seotud fossiilkütustega, välja arvatud juhul, kui selline tegevus on piisavalt põhjendatud, kuna aitab saavutada energialiidu eesmärke, nimelt energiajulgeolekut, energiasiseturu integreerimist, energiakasutuse tõhustamist, majanduse CO2-heite vähendamist kooskõlas Pariisi kokkuleppega ning tehnoloogilisi läbimurdeid vähese CO2-heitega ja puhaste tehnoloogiate osas, mis aitavad energiasüsteemi ümber kujundada ja suurendada konkurentsivõimet.

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  lõike 2 punktis a osutatud kolmas riik, kui see on asjakohane;

(c)  lõike 2 punktis a osutatud kolmas riik, kui see on asjakohane, ning kui see austab inimõigusi;

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ELi osa puhul on kõlblikud vastaspooled väljendanud oma huvi ja peavad olema võimelised tegema rahastamis- ja investeerimistoiminguid vähemalt kolmes liikmesriigis. Samuti võivad rakenduspartnerid rühma moodustamise kaudu koos katta rahastamis- ja investeerimistoiminguid vähemalt kolmes liikmesriigis.

ELi osa puhul on kõlblikud vastaspooled väljendanud oma huvi ja peavad olema võimelised tegema rahastamis- ja investeerimistoiminguid vähemalt kolmes liikmesriigis. Samuti võivad rakenduspartnerid rühma moodustamise kaudu koos katta rahastamis- ja investeerimistoiminguid vähemalt kahes liikmesriigis. Neid kriteeriume täidetakse ka siis, kui rakenduspartnerid teevad kindlaks oma vastavate turgude ühise turutõrke ja käsitlevad seda turutõrget või mitteoptimaalset investeerimisolukorda kohalike oludega kohandatud, kuid sarnaste vahenditega.

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1 – lõik 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kui liikmesriikide osa kasutuselevõtu eesmärk on tegeleda poliitikameetmetega, millega juba tegeletakse ELi osa raames sarnaste rahastamis- ja investeerimistegevuste kaudu, on liikmesriikide osal ja ELi osal samad rakenduspartnerid.

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  tagab geograafilise hajutatuse;

(d)  tagab geograafilise hajutatuse liikmesriigiti ja piirkonniti;

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  tagab piisava riskide hajutatuse;

(e)  tagab piisava riskide hajutatuse, vältides samal ajal liigse finantsriskiga tegevust;

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

f a)  saavutab täiendavuse artikli 8 a tähenduses;

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Riiklikud tugipangad ja finantseerimisasutused on ka finantseerimisasutused, millel on vastavad eeskirjad ja menetlused. Tuleb tagada, et [finantsmääruse] [artikli 154] nõuded on proportsionaalsed nende suuruse ja/või geograafilise ulatusega. Arvesse tuleks võtta olemasolevaid andmeid, järelevalvemenetlusi ja riigiabi.

Selgitus

Euroopa Komisjon tegi ettepaneku kaasata sellised „riiklikud tugipangad ja finantseerimisasutused“ kui „rakenduspartnerid“ ning nad läbivad vaevu sambapõhise hindamise, mis on sätestatud [finantsmääruse] [artiklis 154] ja täidavad vähemalt kolme liikmesriigi kriteeriume.

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu määrus

Peatükk 4 A (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kõik otsuste tegemisel ja projektide valimisel osalevad organid tegutsevad läbipaistvuse, vastutuse ja sidusrühmade, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide tagatud osalemise põhimõtete kohaselt. Need organid peaksid koosnema erineva tehnilise taustaga sõltumatutest ekspertidest, sealhulgas kliimaeksperdid, ning püüdma saavutada soolist tasakaalu. Teave projektide, valikumenetluse ja otsuste tegemise kohta avaldatakse, võttes samal ajal arvesse tundlikku äriteavet.

 

(Muudatusettepanek on peatüki sissejuhatus ja kehtib seega artiklite 17–19 kohta. Tekstis seisab see artikli 17 ees.)

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 16 a

 

Juhtimine

 

Kõik organid, kes osalevad InvestEU programmi juhtimises vastavalt käesoleva määruse artiklitele 17, 18 ja 19, järgivad oma tegevuses aruandekohustuse ja läbipaistvuse põhimõtet ning tagavad huvirühmade osalemise, vajadusel eeskätt kaasinvestorite, riigiasutuste, ekspertide, haridus-, koolitus- ja teadusasutuse, asjaomaste sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna esindajate osalemise. Nad peaksid koosnema asjaomastest sõltumatutest ekspertidest ja olema sooliselt tasakaalus. Teave projektide ja otsuste tegemise kohta avaldatakse, võttes samal ajal arvesse tundlikku äriteavet.

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjonile annab nõu nõuandekogu, millel on kaks koosseisu, nimelt rakenduspartnerite esindajad ja liikmesriikide esindajad.

1.  Juhtkomiteele annab nõu nõuandekogu, millel on kaks koosseisu, nimelt rakenduspartnerite esindajad ja liikmesriikide esindajad.

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 5 – punkt a – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)  annab komisjonile nõu turutõrgete, mitteoptimaalsete investeerimisolukordade ja turutingimuste kohta;

ii)  annab juhtkomiteele nõu turutõrgete, mitteoptimaalsete investeerimisolukordade ja turutingimuste kohta;

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 17 a

 

Juhtkomitee

 

1. InvestEU fondi juhib juhtkomitee, mis lähtub ELi tagatise kasutamise osas artiklis 3 sätestatud üldeesmärkidest.

 

2. Juhtkomitee

 

(a) koosneb seitsmest liikmest: kolm neist nimetab komisjon, ühe nõuandekogu oma rakenduspartnerite esindajate koosseisus, ühe Euroopa Investeerimispank ning kaks hääleõiguseta eksperdist liiget nimetab Euroopa Parlament. Ametisse nimetatud eksperdid ei küsi ega võta vastu juhiseid liidu institutsioonidelt, organitelt või asutustelt, ühegi liikmesriigi valitsuselt ega muudelt avaliku või erasektori asutustelt ning on oma tegevuses täielikult sõltumatud. Eksperdid täidavad oma ülesandeid erapooletult ja InvestEU fondi huvides;

 

(b) valib esimehe hääleõigusega liikmete seast kindlaksmääratud kolmeaastaseks perioodiks, mida saab ühe korra pikendada;

 

(c) arutab ja võtab võimalikult suurel määral arvesse kõigi liikmete seisukohti. Kui liikmed ei suuda oma seisukohti lähendada, teeb juhtkomitee otsuseid oma hääleõiguslike liikmete ühehäälse otsusega Juhtkomitee koosoleku protokollides kajastatakse põhjalikult kõigi liikmete seisukohti.

 

3. Juhtkomitee tagab, et InvestEU strateegiline suund on kooskõlas artiklis 3 sätestatud eesmärkidega ning rakenduspartnerite välja pakutud rahastamis- ja investeerimistoimingud on kooskõlas liidu õiguse ja poliitikaga. Käesolevast määrusest lähtuvaid ülesandeid täites juhindub juhtkomitee üksnes käesolevas määruses sätestatud eesmärkidest.

 

4. Juhtkomitee määrab InvestEU toimimise jaoks vajalikud tegevuspõhimõtted ja -korra ning reeglid, mida kohaldatakse investeerimisplatvormide, riiklike tugipankade või institutsioonide toimingutele.

 

5. Juhtkomitee koostab investeeringute komiteele kavandatud rahastamis- ja investeerimistoimingute tulemustabeli.

 

Tulemustabelis hinnatakse eelkõige järgmist: (a) kavandatud rahastamis- ja investeerimistoimingute riskiprofiil;

 

(b) vahendite lõppsaajate kasu;

 

(c) kõlblikkuskriteeriumide täitmine.

 

Iga rakenduspartner annab juhtkomiteele asjakohast ja ühtlustatud teavet tulemustabeli koostamiseks.

 

6. Juhtkomitee korraldab korrapäraselt asjaomaste sidusrühmadega, eelkõige kaasinvesteerijate, avaliku sektori asutuste, ekspertide, haridus-, koolitus- ja teadusasutuste, asjaomaste sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna esindajatega konsultatsioone käesoleva määruse alusel ellu viidava investeerimispoliitika suuna ja rakendamise teemal.

Muudatusettepanek    93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 18

välja jäetud

Projektimeeskond

 

1.  Luuakse projektimeeskond, mis koosneb ekspertidest, kelle on liidu eelarve seisukohast tasuta andnud komisjoni käsutusse koostööpartnerid.

 

2.  Iga rakenduspartner määrab projektimeeskonda eksperdid. Kõnealuste ekspertide arv määratakse kindlaks tagatislepingus.

 

3.  Komisjon kinnitab, kas rakenduspartnerite kavandatud rahastamis- ja investeerimistoimingud on kooskõlas liidu õiguse ja poliitikaga.

 

4.  Kui komisjon lõike 3 kohase kinnituse annab, teostab projektimeeskond rakenduspartnerite poolt asjaomaste rahastamis- ja investeerimistoimingute puhul võetud hoolsusmeetmete üle kvaliteedikontrolli. Seejärel esitatakse rahastamis- või investeerimistoimingud ELi tagatise katte heakskiitmiseks investeeringute komiteele.

 

Projektimeeskond koostab ja esitab investeeringute komiteele kavandatud rahastamis- ja investeerimistoimingute tulemustabeli.

 

Tulemustabelis hinnatakse eelkõige järgmist:

 

(a)  kavandatud rahastamis- ja investeerimistoimingute riskiprofiil;

 

(b)  lõppsaaja kasu;

 

(c)  kõlblikkuskriteeriumide täitmine.

 

Iga rakenduspartner annab projektimeeskonnale asjakohast ja ühtlustatud teavet riskianalüüsi teostamiseks ja tulemustabeli koostamiseks.

 

5.  Projektimeeskonna ekspert ei tohi hinnata sellise võimaliku rahastamis- või investeerimistoiminguga seotud hoolsuskohustuse täitmist või hinnangut, mille on esitanud rakenduspartner, kes on kõnealuse eksperdi komisjoni käsutusse määranud. Samuti ei tohi kõnealune ekspert koostada seoses kõnealuste ettepanekutega tulemustabelit.

 

6.  Kõik projektimeeskonna liikmed avalikustavad komisjonile mis tahes huvide konflikti ja esitavad komisjonile viivitamata kogu teabe, mida on vaja huvide konflikti puudumise pidevaks kontrollimiseks.

 

7.  Komisjon kehtestab projektimeeskonna toimimise ja huvide konfliktide kontrollimise üksikasjalikud eeskirjad.

 

8.  Komisjon kehtestab tulemustabeli üksikasjalikud eeskirjad, mille alusel saab investeeringute komitee heaks kiita ELi tagatise kasutamise kavandatud rahastamis- või investeerimistoimingute puhul.

 

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  kontrollib nende vastavust käesolevale määrusele ja asjaomastele investeerimissuunistele, pöörates erilist tähelepanu [finantsmääruse] [artikli 209 lõike 2 punktis b] osutatud täiendavusnõudele ja [finantsmääruse] [artikli 209 lõike 2 punktis d] osutatud nõudele kaasata maksimaalselt erasektori investeeringuid ning

(b)  kontrollib nende vastavust käesolevale määrusele ja asjaomastele investeerimissuunistele, pöörates erilist tähelepanu [finantsmääruse] [artikli 209 lõike 2 punktis b] osutatud täiendavusnõudele, artikli 7 lõikes 3 osutatud jätkusuutlikkuse seisukohast hindamisele ja [finantsmääruse] [artikli 209 lõike 2 punktis d] osutatud nõudele kaasata maksimaalselt erasektori investeeringuid ning

Muudatusettepanek    95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Igasse investeeringute komiteesse koosseisu kuuluvad kuus tasustatud väliseksperti. Eksperdid valitakse vastavalt [finantsmääruse] [artiklile 237] ja komisjon nimetab nad ametisse tähtajaliselt kuni neljaks aastaks. Nende ametiaega võib pikendada, kuid see ei tohi kokku ületada seitset aastat. Komisjon võib otsustada investeeringute komitee tegevliikme ametiaega pikendada ilma käesolevas lõikes sätestatud menetlust kohaldamata.

Igasse investeeringute komiteesse koosseisu kuuluvad seitse tasustatud väliseksperti. Eksperdid valitakse vastavalt [finantsmääruse] [artiklile 237] ja komisjon nimetab nad ametisse tähtajaliselt kuni neljaks aastaks. Nende ametiaega võib pikendada, kuid see ei tohi kokku ületada seitset aastat. Komisjon võib otsustada investeeringute komitee tegevliikme ametiaega pikendada ilma käesolevas lõikes sätestatud menetlust kohaldamata.

Muudatusettepanek    96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 2 – lõik 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Neli liiget on investeeringute komitee kõigi nelja koosseisu alalised liikmed. Lisaks kuuluvad investeeringute komitee igasse koosseisu kaks eksperti, kellel on investeerimisalased kogemused kõnealuse poliitikaharuga hõlmatud sektorites. Vähemalt ühel alalistest liikmetest peavad olema eksperditeadmised jätkusuutlike investeeringute valdkonnas. Komisjon nimetab investeeringute komitee asjakohase koosseisu või asjakohaste koosseisude liikmed. Investeeringute komitee valib oma alaliste liikmete hulgast eesistuja.

Viis liiget on investeeringute komitee kõigi nelja koosseisu alalised liikmed. Lisaks kuuluvad investeeringute komitee igasse koosseisu kaks eksperti, kellel on investeerimisalased kogemused kõnealuse poliitikaharuga hõlmatud sektorites. Vähemalt kahel alalisel liikmel peavad olema eksperditeadmised kliimameetmete, keskkonnakaitse ja juhtimisega seotud investeeringute valdkonnas. Komisjon nimetab investeeringute komitee asjakohase koosseisu või asjakohaste koosseisude liikmed. Investeeringute komitee valib oma alaliste liikmete hulgast eesistuja.

Muudatusettepanek    97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Investeeringute komitee kõikide liikmete elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid avalikustatakse ja neid ajakohastatakse pidevalt. Investeeringute komitee liikmed edastavad komisjonile viivitamata kogu teabe, mida on vaja huvide konflikti puudumise pidevaks kontrollimiseks.

Investeeringute komitee kõikide liikmete elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid avalikustatakse ja neid ajakohastatakse pidevalt. Investeeringute komitee liikmed edastavad komisjonile ja juhtkomiteele viivitamata kogu teabe, mida on vaja huvide konflikti puudumise pidevaks kontrollimiseks.

Muudatusettepanek    98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 5 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Investeeringute komitee järeldused, millega kiidetakse heaks ELi tagatise vormis toetus rahastamis- või investeerimistoimingutele, on avalikult kättesaadavad ja sisaldavad heakskiitmise põhjendusi. Avaldatavad materjalid ei või sisaldada tundlikku äriteavet.

Investeeringute komitee järeldused, millega kiidetakse heaks ELi tagatise vormis toetus rahastamis- või investeerimistoimingutele, on avalikult kättesaadavad ja sisaldavad heakskiitmise põhjendusi, kohaldatud kriteeriume ja näitajate tulemustabelit. Erilist tähelepanu tuleks pöörata täiendavuskriteeriumi täitmisele. Avaldatavad materjalid ei või sisaldada tundlikku äriteavet.

Muudatusettepanek    99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 5 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tulemustabel tehakse üldsusele kättesaadavaks pärast rahastamis- või investeerimistoimingu või, kui see on asjakohane, allprojekti allkirjastamist. Avaldatavad materjalid ei või sisaldada tundlikku äriteavet ega isikuandmeid, mida ei tohi avalikustata vastavalt liidu andmekaitse eeskirjadele.

Tulemustabel tehakse üldsusele kättesaadavaks pärast rahastamis- või investeerimistoimingu või, kui see on asjakohane, allprojekti allkirjastamist. Avaldatavad materjalid ei või sisaldada tundlikku äriteavet ega isikuandmeid, mida ei tohi avalikustata vastavalt liidu andmekaitse eeskirjadele. Igal aastal tuleks lisada tagasilükatud projektide määr vastuvõetud projektide arvuga võrreldes iga liikmesriigi kohta. Iga projekti kohta tuleks esitada vastuvõtmise või tagasilükkamise põhjendus.

Muudatusettepanek    100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 5 – lõik 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kaks korda aastas esitatakse rangeid konfidentsiaalsusnõudeid järgides Euroopa Parlamendile ja nõukogule investeeringute komitee järeldused, millega keelduti ELi tagatise andmisest.

Kaks korda aastas esitatakse rangeid konfidentsiaalsusnõudeid järgides Euroopa Parlamendile ja nõukogule investeeringute komitee järeldused, millega keelduti ELi tagatise andmisest, sellega seotud kohaldatud kriteeriumid ja tulemustabeli näitajad.

Muudatusettepanek    101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

InvestEU nõustamiskeskus annab nõustamistoetust investeerimisprojektide kindlakstegemiseks, ettevalmistamiseks, arendamiseks, struktureerimiseks, hangete tegemiseks ning aitab suurendada projektiarendajate ja finantsvahendajate suutlikkust rakendada rahastamis- ja investeerimistoiminguid. Selle toetus võib hõlmata projekti elutsükli või toetatava üksuse rahastamise mis tahes etappi, nagu see on asjakohane.

InvestEU nõustamiskeskus annab nõustamistoetust investeerimisprojektide kindlakstegemiseks, ettevalmistamiseks, arendamiseks, struktureerimiseks, hangete tegemiseks ning aitab suurendada projektiarendajate ja finantsvahendajate suutlikkust rakendada rahastamis- ja investeerimistoiminguid. Selle toetus võib hõlmata projekti elutsükli või toetatava üksuse rahastamise mis tahes etappi, nagu see on asjakohane. Nõustamiskeskuse eksperdid teevad tihedat koostööd EIP InnovFini nõustamisüksusega.

Muudatusettepanek    102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

InvestEU nõustamiskeskus annab teavet ja nõustamistoetust piirkondlikul ja kohalikul tasandil, pöörates erilist tähelepanu VKEdele ja idufirmadele. Nõustamiskeskus kasutab kogemusi, mida seni on saadud Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi hallatavast Euroopa investeerimisnõustamise keskusest, ning see sisaldab kommunikatsiooni- ja projektide arendamise juures abi andmise komponenti, et suurendada jätkusuutlike projektide arendamise suutlikkust ja koondada väiksemad projektid suurematesse.

Muudatusettepanek    103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

InvestEU nõustamiskeskus on kättesaadav artikli 7 lõikes 1 osutatud iga poliitikaharu raames, hõlmates kõiki asjaomase poliitikaharu sektoreid. Lisaks pakutakse valdkonnaüleseid nõustamisteenuseid.

InvestEU nõustamiskeskus on kättesaadav artikli 7 lõikes 1 osutatud iga poliitikaharu raames, hõlmates kõiki asjaomase poliitikaharu sektoreid, eelkõige neid, mis aitavad kaasa ELi kliimaeesmärkide täitmisele. Lisaks pakutakse valdkonnaüleseid nõustamisteenuseid.

Muudatusettepanek    104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  abistab vajaduse korral projektiarendajaid projektide arendamisel, et viia need vastavusse artiklites 3, 7 ja 11 sätestatud eesmärkide ja kõlblikkuskriteeriumidega, ja hõlbustab väikesemahuliste projektide koondamist; selline abi ei mõjuta siiski investeeringute komitee järeldusi sellistele projektidele ELi tagatise vormis toetuse andmise kohta;

(b)  abistab vajaduse korral projektiarendajaid projektide arendamisel, et viia need vastavusse artiklites 3, 7 ja 11 sätestatud eesmärkide ja kõlblikkuskriteeriumidega, ja hõlbustab väikesemahuliste projektide koondamist ning abistab temaatiliste ja piirkondlike investeerimisplatvormide loomisel, pakkudes õigusabi ja asjakohast investeerimisplatvormi lepingu vormi; selline abi ei mõjuta siiski investeeringute komitee järeldusi sellistele projektidele ELi tagatise vormis toetuse andmise kohta;

Muudatusettepanek    105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  toetab meetmeid ja suurendab kohalikke teadmisi, et hõlbustada InvestEU fondi toetuse kasutamist kogu liidus, ja aitab võimaluse korral aktiivselt saavutada InvestEU fondi valdkondliku ja geograafilise hajutatuse eesmärki, toetades rakenduspartnereid võimalike rahastamis- ja investeerimistoimingute algatamisel ja arendamisel;

(c)  toetab meetmeid ja suurendab kohalikke teadmisi, eelkõige seoses väikeste, keskmise suurusega ja mikroettevõtjate, kohalike asutuste, üksuste ja kogukondade abistamise ning nõustamisega kasutatavate võimaluste kohta kõigis poliitikaharudes, et hõlbustada InvestEU fondi toetuse kasutamist kogu liidus, ja aitab võimaluse korral aktiivselt saavutada InvestEU fondi valdkondliku ja geograafilise hajutatuse eesmärki, toetades rakenduspartnereid võimalike rahastamis- ja investeerimistoimingute algatamisel ja arendamisel;

Muudatusettepanek    106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 2 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f a)  annab vajaduse korral ennetavat nõu kooskõlas energialiidu juhtimist käsitlevas määruses välja toodud energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega;

Muudatusettepanek    107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 2 – punkt f b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f b)  võtab kommunikatsioonimeetmeid, et suurendada projektiarendajate ning finants- ja muude vahendajate teadlikkust nõustamiskeskuse pakutava abi kohta ja üldisemalt InvestEU pakutavate võimaluste kohta.

Muudatusettepanek    108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Lõikes 2 osutatud teenuste eest võib nõuda tasu, et katta osa nende teenuste osutamise kuludest.

4.  Lõikes 2 osutatud teenuste eest võib nõuda kohast tasu, et katta osa nende teenuste osutamise kuludest.

Muudatusettepanek    109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  InvestEU nõustamiskeskus pakub vajaduse korral tuge kohapeal. Eelkõige luuakse esindus sellistes liikmesriikides või piirkondades, kellel on InvestEU fondi alla kuuluvate projektide arendamisel probleeme. InvestEU nõustamiskeskus aitab anda teadmisi edasi piirkondlikule ja kohalikule tasandile, et luua piirkondlik ja kohalik suutlikkus ja asjatundlikkus lõikes 1 osutatud toetuseks.

6.  InvestEU nõustamiskeskus pakub tuge igas liikmesriigis, keskendudes eelkõige kohaliku esinduse tagamisele piirkondades, kellel on InvestEU fondi alla kuuluvate projektide arendamisel probleeme, eesmärgiga toetada heade tavade ja teabe vahetamist ning suurendada ka teadlikkust investeerimisvõimaluste kohta nendes piirkondades. Keskuse kaudu algab vahetu suhtlus ettevõtjate, vahendajate ja ühenduse institutsioonide vahel. InvestEU nõustamiskeskus aitab anda teadmisi edasi piirkondlikule ja kohalikule tasandile, et luua piirkondlik ja kohalik suutlikkus ja asjatundlikkus lõikes 1 osutatud toetuseks.

Muudatusettepanek    110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon loob InvestEU portaali. See on hõlpsasti ligipääsetav ja kasutajasõbralik projektide andmebaas, kust saab asjakohast teavet kõigi projektide kohta.

1.  Komisjon loob InvestEU portaali. See pakub hõlpsasti ligipääsetavat ja kasutajasõbralikku projektide andmebaasi, andes projektidele rohkem nähtavust ja võimaldades investoritel tuvastada investeerimisvõimalusi oma sektoris või huvivaldkonnas.

Muudatusettepanek    111

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse rakenduspartneritele ja muudele liidu rahaliste vahendite saajatele proportsionaalsed aruandlusnõuded, nagu see on asjakohane.

3.  Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse rakenduspartneritele ja muudele liidu rahaliste vahendite saajatele proportsionaalsed aruandlusnõuded, nagu see on asjakohane. Aruannete süsteemis kaardistatakse selgelt poliitikaharud, mis on loetletud II lisas rahastamis- ja investeerimistoimingute tegemiseks kõlblike valdkondade nimekirjas.

Selgitus

Projektide selge kaardistamine 4 poliitikaharu põhjal ja üksikasjalikumad valdkonnad rahastamise ja investeeringute jaoks on olulised tulemuste õigeks hindamiseks.

Muudatusettepanek    112

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Lisaks esitab iga rakenduspartner iga kuue kuu järel komisjonile aruande käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta, jaotatuna ELi ja liikmesriigi osa vahel liikmesriikide kaupa, kui see on asjakohane. Aruandes hinnatakse, kas ELi tagatise kasutamise nõuded on täidetud ja käesoleva määruse III lisas osutatud peamised tulemusnäitajad saavutatud. Aruanne peab samuti sisaldama statistilisi, finants-, tegevus- ja raamatupidamisandmeid iga rahastamis- ja investeerimistoimingu kohta ning osa, poliitikaharu ja InvestEU fondi tasandil. Üks kõnealustest aruannetest peab sisaldama teavet, mida rakenduspartnerid esitavad vastavalt [finantsmääruse] [artikli 155 lõike 1 punktile a].

5.  Lisaks esitab iga rakenduspartner iga kuue kuu järel komisjonile aruande käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta, jaotatuna ELi ja liikmesriigi osa vahel liikmesriikide kaupa, kui see on asjakohane. Aruandes hinnatakse, kas ELi tagatise kasutamise nõuded on täidetud ja käesoleva määruse III lisas osutatud peamised tulemusnäitajad saavutatud. Kui see on vajalik ja proportsionaalne, peab aruanne samuti sisaldama statistilisi, finants-, tegevus- ja raamatupidamisandmeid iga rahastamis- ja investeerimistoimingu kohta ning osa, poliitikaharu ja InvestEU fondi tasandil. Üks kõnealustest aruannetest peab sisaldama teavet, mida rakenduspartnerid esitavad vastavalt [finantsmääruse] [artikli 155 lõike 1 punktile a]. Võimaluse korral peaksid need aruanded olema identsed juba riigi või piirkonna tasandil nõutavate aruannetega. Komisjon kogub rakenduspartnerite aruanded kokku ja hindab neid ning esitab kokkuvõtte avalike aastaaruannete vormis, esitades teabe programmi rakendamise taseme kohta selle eesmärke ja tulemusnäitajaid arvestades, osutades InvestEU programmist toetust saanud rahastamis- ja investeerimistoimingute riskidele ja võimalustele.

Muudatusettepanek    113

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Komisjon avaldab oma veebiportaalis teabe rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta, sealhulgas teabe projektide oodatava mõju ja kasu kohta, võttes arvesse konfidentsiaalse ja tundliku äriteabe kaitset. Veebiportaal pakub ka avalikku juurdepääsu kõlblike vastaspoolte registrile.

 

Rakenduspartnerid ja teised liidu rahastamisvahendite saajad teevad kooskõlas asjaomase läbipaistvuspoliitikaga ning dokumentidele ja teabele juurdepääsu ning andmekaitset käsitlevate liidu normidega oma veebisaidil ennetavalt ja süstemaatiliselt avalikkusele kättesaadavaks teabe kõigi programmi kohaselt toetatavate rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta, eelkõige selle kohta, kuidas need projektid aitavad kaasa käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele ja nõuete järgimisele. Nimetatud teabe puhul võetakse alati arvesse konfidentsiaalse ja tundliku äriteabe kaitset. Rakenduspartnerid avalikustavad liidu toetuse kogu teabes, mille nad avaldavad käesoleva määruse alusel programmist toetatavate rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta.

Muudatusettepanek    114

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjon viib 30. septembriks 2025 läbi InvestEU programmi ja eelkõige ELi tagatise kasutamise vahehindamise.

2.  Komisjon viib 31. detsembriks 2024 läbi InvestEU programmi ja eelkõige ELi tagatise kasutamise vahehindamise.

Muudatusettepanek    115

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liidu rahaliste vahendite kasutamise auditid, mille on teinud isik või üksus, sealhulgas isik või üksus, keda liidu institutsioonid või asutused ei ole selleks volitanud, on [finantsmääruse] artikli 127 kohase üldise kindluse aluseks.

Liidu rahaliste vahendite kasutamise auditid, mille on teinud Euroopa Kontrollikoda koos nende audititega, mille on teinud isik või üksus, sealhulgas isik või üksus, keda liidu institutsioonid või asutused ei ole selleks volitanud, on [finantsmääruse] artikli 127 kohase üldise kindluse aluseks.

Muudatusettepanek    116

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjon rakendab InvestEU programmi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. InvestEU programmi jaoks eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide propageerimisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.

2.  Komisjon algatab mõjusa, informatiivse ja kogu ELi hõlmava teavitusstrateegia, mis lisatakse InvestEU programmile, et suurendada selle programmi nähtavust, eelkõige VKEde jaoks, ning kaasata selle tulemusel parima potentsiaaliga projekte. InvestEU programmi jaoks eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide propageerimisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.

Muudatusettepanek    117

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kooskõlas käesoleva määruse artikliga 4 võib kõnealust jaotust eelarveaasta jooksul muuta vastavalt käesoleva määruse artikli 3 lõikes 2 osutatud eri eesmärkide muutumisele.

Muudatusettepanek    118

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Rahastamis- ja investeerimistoiminguid võidakse teha ühes või mitmes järgmises valdkonnas.

Rahastamis- ja investeerimistoiminguid tehakse ühes või mitmes järgmises valdkonnas.

Muudatusettepanek    119

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  puhta ja säästva taastuvenergia tootmise, sellega varustamise ja selle kasutamise laiendamine;

(a)  puhta ja säästva taastuvenergia lahenduste loomise laiendamine, nende kasutuselevõtu, nendega varustamise ja nende rakendamise kiirendamine;

Muudatusettepanek    120

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  energiatõhusus ja energiasääst, keskendudes nõudluse vähendamisele nõudluse juhtimise ja hoonete renoveerimise kaudu;

(b)  energiatõhusus, energiasüsteemi ümberkujundamine ja energiasääst, keskendudes nõudluse vähendamisele nõudluse juhtimise ja hoonete renoveerimise kaudu;

Muudatusettepanek    121

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  taastuvenergia taristu arendamine, arukamaks muutmine ja kaasajastamine (ülekande- ja jaotustasand, energia salvestamise tehnoloogiad);

(c)  taastuvenergia taristu arendamine, arukamaks muutmine ja kaasajastamine (ülekande- ja jaotustasand, energia salvestamise tehnoloogiad, nutivõrgud) ning liikmesriikide elektrivõrkude vastastikuse sidumise suurendamine;

Muudatusettepanek    122

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  taastuvatest / CO2-neutraalsetest energiaallikatest sünteetilise kütuse tootmine ja sellega varustamine; alternatiivkütused;

(d)  taastuvatest / CO2-neutraalsetest energiaallikatest säästva sünteetilise kütuse tootmine ja sellega varustamine ning alternatiivkütused kooskõlas [taastuvenergia direktiivi 2009/28/EÜ] sätetega;

Muudatusettepanek    123

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise taristu.

(e)  süsinikdioksiidi kogumise taristu ja tööstusprotsessides, bioenergiajaamades ja tootmisrajatistes säilitamise taristu, et liikuda energiasüsteemi ümberkujundamise suunas.

Muudatusettepanek    124

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Säästva transpordi taristu, seadmete ja innovatiivsete tehnoloogiate arendamine kooskõlas liidu transpordiprioriteetidega ja Pariisi kliimakokkuleppe raames võetud kohustustega, eelkõige järgmistes valdkondades:

2.  Säästva transpordi taristu, innovaatiliste liikuvuslahenduste, seadmete ja innovatiivsete tehnoloogiate arendamine kooskõlas liidu transpordiprioriteetidega ja Pariisi kliimakokkuleppe raames võetud kohustustega, eelkõige järgmistes valdkondades:

Muudatusettepanek    125

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  projektid, millega toetatakse üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist, sealhulgas linnatranspordisõlmed, mere- ja siseveesadamad, mitmeliigilised terminalid ja nende ühendus põhivõrkudega;

(a)  projektid, millega toetatakse kestliku üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist, sealhulgas linnatranspordisõlmed, mere- ja siseveesadamad, lennujaamad, mitmeliigilised terminalid ja nende ühendus põhivõrkudega;

Muudatusettepanek    126

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  aruka ja säästva linnaliikuvuse projektid, mis on suunatud vähese heitega linnatranspordiliikidele, juurdepääsuvõimaluste parandamisele, õhusaaste ja müra vähendamisele, energialetarbimise tõhustamisele ja õnnetuste vähendamisele;

(b)  aruka ja säästva linnaliikuvuse projektid, mis on suunatud heiteta ja vähese heitega linnatranspordiliikidele, juurdepääsuvõimaluste parandamisele, õhusaaste ja müra vähendamisele, energialetarbimise tõhustamisele ja liiklusohutuse suurendamisele;

Muudatusettepanek    127

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  transpordiveeremi uuendamise ja moderniseerimise toetamine, et võtta kasutusele vähese heitega liikuvuslahendused;

(c)  transpordiveeremi uuendamise ja moderniseerimise toetamine, et võtta kasutusele heiteta ja vähese heitega liikuvuslahendused;

Muudatusettepanek    128

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  raudteetaristu, muud raudteeprojektid ja meresadamad;

(d)  raudteetaristu, muud raudteeprojektid, siseveeteede taristu ja meresadamad;

Muudatusettepanek    129

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  alternatiivkütuste taristu, sealhulgas elektrilaadimise taristu.

(e)  alternatiivkütuste taristu kooskõlas [taastuvenergia direktiivi 2009/28/EÜ] artikli 25 sätetega, sealhulgas elektrilaadimise taristu kasutuselevõtt.

Muudatusettepanek    130

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  keskkonnaressursside haldamise ja puhaste tehnoloogiate valdkonna projektid ja ettevõtted;

(c)  keskkonnaressursside haldamise ja säästvate tehnoloogiate valdkonna projektid ja ettevõtted;

Muudatusettepanek    131

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  kliimamuutustega seotud meetmed, sealhulgas loodusõnnetuste ohu vähendamine;

(f)  kliimamuutustega seotud meetmed, sealhulgas loodusõnnetuste ohu vähendamine, kliimuutustega kohanemine ja nende leevendamine;

Muudatusettepanek    132

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  projektid ja ettevõtted, mis rakendavad ringmajandust, integreerides tootmisse ja toote elutsüklisse ressursitõhususe aspektid, sealhulgas esmaste ja teiseste toorainete kestlik tarne;

(g)  projektid ja ettevõtted, mis rakendavad ringmajandust, integreerides tootmisse ja toote elutsüklisse energia- ja ressursitõhususe aspektid, sealhulgas esmaste ja teiseste toorainete kestlik tarne ja ringlussevõtt;

Muudatusettepanek    133

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Digitaalse ühenduvuse taristu arendamine, eelkõige selliste projektide kaudu, millega toetatakse väga suure läbilaskevõimega digvõrkude kasutuselevõttu.

4.  Digitaalse ühenduvuse taristu arendamine, eelkõige selliste projektide kaudu, millega toetatakse väga suure läbilaskevõimega digivõrkude kasutuselevõttu, 5G ühenduvus ning digitaalse ühenduvuse ja juurdepääsetavuse parandamine, eelkõige maapiirkondades ja äärealadel.

Muudatusettepanek    134

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  teadustegevus, sealhulgas teadustaristu ja teadusasutuste toetamine, ning innovatsiooniprojektid, mis aitavad saavutada programmi „Euroopa horisont“ eesmärke;

(a)  teadustaristu ja teadustegevuse ning innovatsiooniprojektide toetamine kõigis teemavaldkondades, mis on määratletud programmis „Euroopa horisont“ ja aitavad saavutada selle eesmärke;

Muudatusettepanek    135

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  äriühinguprojektid;

(b)  äriühinguprojektid, sealhulgas koolitus ning klastrite ja ärivõrgustike loomise edendamine;

Muudatusettepanek    136

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  koostööprojektid teadusasutuste ja ettevõtete vahel;

(d)  teadus- ja innovatsioonialased koostööprojektid teadusasutuste, teadus- ja innovatsiooniorganisatsioonide ning ettevõtete vahel; avaliku ja erasektori partnerlus ning kodanikuühiskonna organisatsioonid;

Muudatusettepanek    137

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  uued tõhusad tervishoiutooted, sealhulgas ravimid, meditsiiniseadmed ja uudsed ravimid.

(f)  uued tõhusad ja kättesaadavad tervishoiutooted, sealhulgas ravimid, meditsiiniseadmed, diagnostikavahendid ja uudsed ravimid, uued antimikroobikumid ning uuenduslikud arendusprotsessid, milles välditakse loomkatseid.

Muudatusettepanek    138

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 6 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Digitehnoloogiate- ja teenuste arendamine ja kasutuselevõtmine, eelkõige järgmistes valdkondades:

6.  Digitehnoloogiate- ja teenuste arendamine, kasutuselevõtmine ja laiendamine, eelkõige järgmistes valdkondades:

Muudatusettepanek    139

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  tehisintellekt;

(a)  tehisintellekt kooskõlas digitaalse Euroopa programmiga, eriti eetikaküsimustes;

Muudatusettepanek    140

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  kvanttehnoloogia;

Muudatusettepanek    141

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f a)  robootika ja automatiseerimine.

Muudatusettepanek    142

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 7 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Rahaline toetus kuni 3 000 töötajaga üksustele, keskendudes eelkõige VKEdele ning väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, eelkõige järgmistes valdkondades:

7.  Rahaline toetus kuni 3 000 töötajaga üksustele. VKEde poliitikaharus keskendutakse VKEdele ning väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, eelkõige järgmistes valdkondades:

Muudatusettepanek    143

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  käibekapitali ja investeeringute pakkumine;

(a)  käibekapitali ja investeeringute pakkumine, eelkõige seoses tegevusega, mis arendavad ettevõtlikku mõtteviisi ja ettevõtluskultuuri ning soodustavad mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate asutamist ja kasvu;

Muudatusettepanek    144

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  riskirahastamine alates aletapist kuni laienemisetapini, et tagada tehnoloogiaalane juhtpositsioon uuenduslikes ning jätkusuutlikes valdkondades.

(b)  riskirahastamine alates algetapist kuni laienemisetapini, et tagada tehnoloogiaalane juhtpositsioon uuenduslikes ning jätkusuutlikes valdkondades, sealhulgas digiteerimise ja innovatsioonivõimekuse suurendamine ja ülemaailmse konkurentsivõime tagamine.

Muudatusettepanek    145

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9.  Turism.

9.  Kestlik turism.

Muudatusettepanek    146

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  mikrorahastamine, sotsiaalsete ettevõtete rahastamine ja sotsiaalmajandus;

(a)  mikrorahastamine, sotsiaalsete ettevõtete rahastamine, naisettevõtlus, soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja sotsiaalmajandus;

Muudatusettepanek    147

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 11– alapunkt d – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  haridus ja koolitus, sealhulgas alusharidus ja lapsehoid, õppehooned, üliõpilaselamud ja digiseadmed;

i)  haridus ja koolitus, sealhulgas alusharidus ja lapsehoid, õppehooned, üliõpilaselamud ja digiseadmed ning õppelaenud;

Muudatusettepanek    148

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h)  uuenduslikud tervishoiulahendused, sealhulgas tervishoiuteenused ja uued ravimudelid;

(h)  uuenduslikud tervishoiulahendused, sealhulgas tervishoiuteenused, tervishoiusüsteemi juhtimine, e-tervishoid, ennetav meditsiin, täppismeditsiin ja uued ravimudelid;

Muudatusettepanek    149

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

12.  Kaitsetööstuse arendamine, mille kaudu edendatakse liidu strateegilist sõltumatust, eelkõige järgmistes valdkondades:

välja jäetud

(a)  liidu kaitsetööstuse tarneahel, eelkõige VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele rahalise toetuse andmise kaudu;

 

(b)  ettevõtted, kes osalevad kaitsevaldkonnas murrangulistes innovatsiooniprojektides ja on tihedalt seotud kahesuguse kasutusega tehnoloogiatega;

 

(c)  kaitsesektori tarneahel, kui osaletakse koostööpõhistes kaitsealases teadus-ja arendusprojektides, sealhulgas Euroopa Kaitsefondi toetatavates projektides;

 

(d)  kaitsealane teadus- ja väljaõppetaristu.

 

Muudatusettepanek    150

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 13 – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  edendada kosmosesüsteemide ja -tehnoloogiate konkurentsivõimet, vähendades eelkõige tarneahelate haavatavust;

(b)  edendada kosmosesüsteemide ja -tehnoloogiate konkurentsivõimet, suurendades eelkõige tarneahelate sõltumatust;

Muudatusettepanek    151

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 13 – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  toetada kosmosealast ettevõtlust;

(c)  toetada kosmosealast ettevõtlust, sh järgmise etapi arendustegevust;

Muudatusettepanek    152

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

13 a.  Mered ja ookeanid, arendades kestlikku sinist majandust kooskõlas integreeritud merenduspoliitika eesmärkidega, eelkõige järgmistes valdkondades:

 

a. merendusettevõtlus;

 

b. innovaatiline ja konkurentsivõimeline meretööstus;

 

c. merealane kirjaoskus, karjäär meremajanduses;

 

d. kestliku arengu eesmärkide, eelkõige kestliku arengu 14. eesmärgi (veealune elu) täitmine;

 

e. taastuv mereenergia ja ringmajandus.

Muudatusettepanek    153

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – punkt 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  InvestEU-poolse rahastamise maht (poliitikaharude kaupa)

1.  InvestEU-poolse rahastamise maht (punktide ja alapunktide kaupa, mis on loetletud II lisas rahastamis- ja investeerimistoimingute tegemiseks kõlblike valdkondade nimekirjas)

Muudatusettepanek    154

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – punkt 1 – alapunkt 1.4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1.4 a  Sünergia muude ELi programmidega

Muudatusettepanek    155

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – punkt 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  InvestEU-poolse rahastamise geograafiline katvus (poliitikaharude kaupa)

2.  InvestEU-poolse rahastamise geograafiline katvus (punktide ja alapunktide kaupa, mis on loetletud II lisas rahastamis- ja investeerimistoimingute tegemiseks kõlblike valdkondade nimekirjas)

Muudatusettepanek    156

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – punkt 2 – alapunkt 2.1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2.1 a  Projektidega hõlmatud piirkondade arv

Muudatusettepanek    157

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – punkt 3 – alapunkt 3.2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.2  Kliimaeesmärkide saavutamist toetavad investeeringud

3.2  Energia- ja kliimaeesmärkide saavutamist toetavad investeeringud ja vajaduse korral üksikasjad poliitikaharu ja kategooria kaupa, samuti kliimamõju osakaal

Muudatusettepanek    158

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – punkt 4 – alapunkt 4.1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.1  Energia: loodud täiendav taastuvenergia tootmise võimsus (MW)

4.1  Energia: loodud täiendav taastuvenergia tootmise võimsus (MW) allikate kaupa

Muudatusettepanek    159

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – punkt 4 – alapunkt 4.2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.2  Energia: parema energiatarbimisklassiga kodumajapidamiste arv

4.2  Energia: parema energiatarbimisklassiga kodumajapidamiste ning avalike ja äriruumide arv, sealhulgas energiatarbimisklassi paranemise määr või samaväärne näitaja või liginullenergiahooneks ja passiivmaja standardile vastavaks renoveeritud kodumajapidamiste arv

Muudatusettepanek    160

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – punkt 4 – alapunkt 4.3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.3  Digivaldkond: täiendavad kodumajapidamised, kellel on lairibaühendus kiirusega vähemalt 100 Mbps, mida saab suurendada gigabitini.

4.3  Digivaldkond: täiendavad kodumajapidamised, äri- ja/või avalikud hooned, millel on lairibaühendus kiirusega vähemalt 100 Mbps, mida saab suurendada gigabitini, või loodud raadio-kohtvõrgu (Wi-Fi) levialade arv

Muudatusettepanek    161

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – punkt 4 – alapunkt 4.5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4.5 a  Kasutuselevõetud alternatiivkütuse taristupunktide arv

Muudatusettepanek    162

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – punkt 4 – alapunkt 4.5 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4.5 b  Heite vähendamine: vähendatud CO2-heite hulk

Muudatusettepanek    163

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – punkt 5 – alapunkt 5.1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.1  Panus eesmärki, et 3 % liidu SKPst investeeritakse teadus- ja arengutegevusse ning innovatsiooni

5.1  Panus eesmärki, et 3 % liidu SKPst investeeritakse kogu programmi raames teadus- ja arengutegevusse ning innovatsiooni

Muudatusettepanek    164

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – punkt 5 – alapunkt 5.2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.2  Selliste toetatud ettevõtete arv, kes tegelevad teadus- ja innovatsiooniprojektidega

5.2  Selliste kogu programmi raames toetatud ettevõtete arv, kes tegelevad teadus- ja innovatsiooniprojektidega

Muudatusettepanek    165

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – punkt 5 – alapunkt 5.2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5.2 a  Selliste projektide arv, mis said varem toetust programmi „Euroopa horisont“ ja/või digitaalse Euroopa programmi kaudu

Muudatusettepanek    166

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – punkt 6 – alapunkt 6.2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.2  Toetatud ettevõtete arv arenguetappide kaupa (varajane etapp, kasvuetapp, laienemisetapp)

6.2  Toetatud ettevõtete, eelkõige uuenduslikel VKEde arv arenguetappide kaupa (varajane etapp, kasvuetapp, laienemisetapp)

Muudatusettepanek    167

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – punkt 7 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Sotsiaalvaldkonna investeeringud ja oskused

7.  Soo alusel eristatud andmed sotsiaalvaldkonna investeeringute ja oskuste kohta

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

InvestEU programmi loomine

Viited

COM(2018)0439 – C8-0257/2018 – 2018/0229(COD)

Vastutavad komisjonid

istungil teada andmise kuupäev

BUDG

14.6.2018

ECON

14.6.2018

 

 

Arvamuse esitaja(d)

istungil teada andmise kuupäev

ITRE

14.6.2018

Kaasatud komisjonid - istungil teada andmise kuupäev

5.7.2018

Arvamuse koostaja

nimetamise kuupäev

Seán Kelly

13.6.2018

Artikkel 55 – Komisjonide ühismenetlus

istungil teada andmise kuupäev

5.7.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

10.9.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

5.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

38

5

8

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Zigmantas Balčytis, Bendt Bendtsen, José Blanco López, Jonathan Bullock, Cristian-Silviu Buşoi, Jerzy Buzek, Jakop Dalunde, Pilar del Castillo Vera, Ashley Fox, Theresa Griffin, Rebecca Harms, Seán Kelly, Jeppe Kofod, Jaromír Kohlíček, Peter Kouroumbashev, Miapetra Kumpula-Natri, Paloma López Bermejo, Edouard Martin, Tilly Metz, Dan Nica, Morten Helveg Petersen, Miroslav Poche, Carolina Punset, Massimiliano Salini, Neoklis Sylikiotis, Dario Tamburrano, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt, Lieve Wierinck, Anna Záborská, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Amjad Bashir, Mario Borghezio, Rosa D’Amato, Jens Geier, Benedek Jávor, Werner Langen, Marian-Jean Marinescu, Rupert Matthews, Gesine Meissner, Clare Moody, Markus Pieper, Sofia Sakorafa, Giancarlo Scottà, Davor Škrlec, Pavel Telička

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Michael Gahler, Ulrike Rodust

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

38

+

ALDE

Gesine Meissner, Morten Helveg Petersen, Carolina Punset, Pavel Telička, Lieve Wierinck

PPE

Bendt Bendtsen, Cristian-Silviu Buşoi, Jerzy Buzek, Pilar del Castillo Vera, Michael Gahler, Seán Kelly, Werner Langen, Marian-Jean Marinescu, Markus Pieper, Massimiliano Salini, Vladimir Urutchev, Anna Záborská

S&D

Zigmantas Balčytis, José Blanco López, Jens Geier, Theresa Griffin, Jeppe Kofod, Peter Kouroumbashev, Miapetra Kumpula-Natri, Edouard Martin, Clare Moody, Dan Nica, Miroslav Poche, Ulrike Rodust, Patrizia Toia, Kathleen Van Brempt, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho

VERTS/ALE

Jakop Dalunde, Rebecca Harms, Benedek Jávor, Tilly Metz, Davor Škrlec

5

EFDD

Jonathan Bullock

GUE/NGL

Jaromír Kohlíček, Paloma López Bermejo, Sofia Sakorafa, Neoklis Sylikiotis

8

0

ECR

Amjad Bashir, Ashley Fox, Rupert Matthews, Evžen Tošenovský

EFDD

Rosa D'Amato, Dario Tamburrano

ENF

Mario Borghezio, Giancarlo Scottà


TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS (21.11.2018)

transpordi- ja turismikomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse InvestEU programm

(COM(2018)0439 – C8‑0257/2018 – 2018/0229(COD))

Arvamuse koostaja (*): Wim van de Camp

(*)  Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

LÜHISELGITUS

Taust

Komisjoni InvestEU programmi eesmärk on kaasata avaliku ja erasektori investeeringuid, et vähendada investeeringulõhet mitmetes valdkondades, sealhulgas säästev transport ja uued liikuvusmudelid, taastuvenergia ja energiatõhusus, digitaalne ühenduvus ja digitehnoloogia, teadusuuringud ja innovatsioon, kliima, keskkond ja ressursid, haridus ja oskused ning VKEde areng. Nende valdkondade projektide toetamisega aitab programm kaasa kestlikkust, eelkõige kliimat, konkurentsivõimet ja kaasavat majanduskasvu puudutavate ELi poliitiliste eesmärkide saavutamisele. InvestEU fondi kaudu antakse ELi tagatis 38 miljardi euro ulatuses, et toetada projekte programmi rahastamis- ja investeerimistoimingute kaudu. Tagatis vastab 15,2 miljardi euro suurusele ELi eelarveeraldisele või 40 % suurusele eraldiste määrale. InvestEU fond toimib nelja poliitikaharu kaudu: jätkusuutlik taristu; teadusuuringud, innovatsioon ja digiteerimine; VKEd; sotsiaalvaldkonna investeeringud ja oskused.

Transport kuulub peamiselt jätkusuutliku taristu haru alla, mis hõlmab taristut, mobiilset vara ja uuenduslike tehnoloogiate kasutuselevõttu. See haru hõlmab ka muid valdkondi, nagu energia, digitaalne ühenduvus, kosmos ja keskkond. Investeeringuid toetatakse siis, kui need aitavad kaasa ELi keskkonna- või sotsiaalse jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamisele. Seda haru toetatakse 11,5 miljardi euroga ehk 30 %ga ELi tagatisest, mis vastab 4,6 miljardi euro suurusele eraldisele ELi eelarvest. Kuna InvestEU eesmärk on eelkõige toetada TEN-T taristu arendamist, tuleks märkida, et InvestEU programmi raames asendatakse ka varem Euroopa ühendamise rahastu alla kuulunud rahastamisvahendid.

InvestEU programm on praeguse EFSI järglane ja asendab selle – EFSI on taristu- ja innovatsioonikomponendi raames toetanud transpordiprojekte ligikaudu 8 miljardi euroga ja selle koguinvesteeringute maht on olnud umbes 24 miljardit eurot, mis kuni 2018. aasta kevadeni moodustas 13 % selle komponendi raames toetatavatest investeeringutest. Eespool nimetatud summale lisanduvad veel edasised EFSI transpordiprojektid. Teisest küljest jääb EFSI tehtud transpordiinvesteeringute osakaal oodatust väiksemaks, kui võtta arvesse Euroopa ühendamise rahastust algsesse Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ümber paigutatud suurt summat.

Arvamuse koostaja seisukoht

Arvamuse koostaja on InvestEUd käsitleva ettepanekuga üldiselt rahul kui vahendiga, mis aitab suurendada avaliku ja erasektori investeeringuid transpordisektorisse ning saavutada seeläbi hädavajalik edasiminek ELi transpordisüsteemi ajakohastamisel. Investeeringuid tuleks teha nii TEN-T taristusse, sealhulgas alternatiivkütustesse ja elektrisõidukite laadimissüsteemidesse, kui ka arukatesse transpordisüsteemidesse ning üldisemalt liikuvusse, sealhulgas liikuvuse uutesse vormidesse, vähesaastavatesse sõidukitesse ja peamistesse digitaaltehnoloogiatesse, näiteks ühendatud ja automatiseeritud transport. Kuigi on oluline, et projektid aitaksid kaasa kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele, peab InvestEU võimaldama piisaval määral tegeleda ka oluliste ühiskondlike eesmärkidega, mis käsitlevad transpordi ohutust, töövõimalusi ja haridust transpordi- ja turismisektoris. Seetõttu teeb arvamuse koostaja muudatusettepanekuid ettepaneku tõhusamaks muutmiseks, et:

–  täpsustada I lisas toetuskõlblikud transpordivaldkonnad, mis peaksid hõlmama TEN-T telemaatikaprioriteete, arukat ja jätkusuutlikku liikuvust, taristu hooldust ja ajakohastamist, eelkõige teedetaristut, digitehnoloogiat transpordis ja tööjõu kohanemist;

–  rõhutada automatiseeritud liikuvuslahenduste kasutuselevõtu toetamise vajadust;

–  pöörata erilist tähelepanu investeerimisprobleemidele piiriülestes projektides;

–  tagada toetatud projektide geograafiline tasakaal liikmesriikide lõikes;

–  selgitada, et turismiprojektid peaksid aitama muuta seda sektorit jätkusuutlikumaks, innovaatilisemaks ja digitaalsemaks;

­  rõhutada, et InvestEU peaks toetuma eri poliitikaharude transpordi-, energia-, digitaal- ja muude sektorite vahelisele sünergilisele toimele;

­  hoida kliimapoliitikasse tehtavate investeeringute osakaal 40 % tasemel, mis EFSI 2.0 jaoks hiljuti kehtestati.

Lisaks leiab arvamuse koostaja, et InvestEU vahendeid tuleks kasutada nii, et programmi abil saaks vähemalt EFSI tasandil investeerida reaalsetesse transpordiprojektidesse. Seepärast tuleks transpordi jaoks kasutada vähemalt 50 % jätkusuutliku taristu haru osast.

Lõpetuseks märgib arvamuse koostaja, et komisjoni ettepanekus eemaldub väljakujunenud juhtimisstruktuur EFSI mudelist, kus EIP täitis keskset rolli, luues täiendavaid kihte ja suunates investeerimisotsused osaliselt komisjoni talitustele tagasi. Samuti peaks InvestEU keskenduma tegeliku lisaväärtuse loomisele, tagades lisainvesteeringud ning mitte dubleerides või lihtsalt asendades projekte, mida oleks saanud ellu viia ilma fondi toetuseta. Nii juhtimis- kui ka täiendavuse aspektid väärivad eelseisvatel aruteludel edasist uurimist.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutavatel eelarvekomisjonil ning majandus- ja rahanduskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Võrreldes 2,2 %ga SKPst 2009. aastal oli taristuinvesteeringute maht 2016. aastal 1,8 % SKPst ning seega on investeeringute määr ligikaudu 20 % alla ülemaailmse finantskriisi eelset taset. Kuigi investeeringute suhe SKPsse on liidus suurenemas, jääb see alla sellele, mida võiks oodata tugeva elavnemise perioodil, ja ei ole piisav, et kompenseerida aastatepikkust alainvesteerimist. Veelgi olulisem on, et praegune ja prognoositav investeeringute tase ei kata liidu struktuurset investeerimisvajadust tehnoloogiliste muutuste ja ülemaailmse konkurentsivõime sisukohast, sealhulgas investeeringud innovatsiooni, oskustesse, taristusse ning väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse (VKEd), ning vajadust tegeleda peamiste ühiskondlike probleemidega, nagu jätkusuutlikkus ja elanikkonna vananemine. Seepärast tuleb jätkuvalt toetada turutõrgete kõrvaldamist ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamist, et vähendada investeerimispuudujääki suunatud sektorites, et saavutada liidu poliitilised eesmärgid.

(1)  Võrreldes 2,2 %ga SKPst 2009. aastal oli taristuinvesteeringute maht 2016. aastal 1,8 % SKPst ning seega on investeeringute määr ligikaudu 20 % alla ülemaailmse finantskriisi eelset taset, mõnel juhul tõsiste tagajärgedega. Kuigi investeeringute suhe SKPsse on liidus suurenemas, jääb see alla sellele, mida võiks oodata tugeva elavnemise perioodil, ja ei ole piisav, et kompenseerida aastatepikkust alainvesteerimist. Veelgi olulisem on, et praegune ja prognoositav investeeringute tase ei kata liidu struktuurset investeerimisvajadust tehnoloogiliste muutuste ja ülemaailmse konkurentsivõime seisukohast, sealhulgas investeeringud innovatsiooni, oskustesse, taristusse ning väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse (VKEd), ning vajadust tegeleda peamiste ühiskondlike probleemidega, nagu jätkusuutlikkus, kasvav ebavõrdsus ja elanikkonna vananemine. Seepärast tuleb jätkuvalt toetada turutõrgete kõrvaldamist ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamist, et vähendada investeerimispuudujääki suunatud sektorites, et saavutada liidu poliitilised eesmärgid.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Hindamise tulemused osutavad, et ajavahemiku 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistikus kasutatavad mitmesugused rahastamisvahendid on mõningal määral kattunud. Selline mitmekesisus on teinud asja keeruliseks ka vahendajatele ja lõppsaajatele, kes pidid arvestama erinevate kõlblikkus- ja aruandluseeskirjadega. Kooskõlastatud eeskirjade puudumine takistas liidu erinevate vahendite kombineerimist, kuigi selline kombineerimine oleks olnud kasulik projektidele, mis vajavad eri liiki rahastamist. Seepärast tuleks luua üksainus fond – InvestEU fond, et pakkuda lõppsaajatele tõhusamalt toimivat toetust, ühendades finantstoetuse ja lihtsustades seda üheainsa eelarvelise tagatise skeemi raames ning seeläbi parandades liidu sekkumise mõju, vähendades samal liidu eelarve kulusid.

(2)  Hindamise tulemused osutavad, et ajavahemiku 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistikus kasutatavad mitmesugused rahastamisvahendid on mõningal määral kattunud. Selline mitmekesisus on teinud asja keeruliseks ka vahendajatele ja lõppsaajatele, kes pidid arvestama erinevate kõlblikkus- ja aruandluseeskirjadega, ning seetõttu on see mõjunud investeeringutele pärssivalt. Kooskõlastatud eeskirjade puudumine takistas liidu erinevate vahendite kombineerimist, kuigi selline kombineerimine oleks olnud kasulik projektidele, mis vajavad eri liiki rahastamist. Seepärast tuleks luua üksainus fond – InvestEU fond, et pakkuda lõppsaajatele tõhusamalt toimivat toetust, ühendades finantstoetuse ja lihtsustades seda üheainsa eelarvelise tagatise skeemi raames ning seeläbi parandades liidu sekkumise mõju, vähendades samal liidu eelarve kulusid.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Viimastel aastatel on liit võtnud vastu ambitsioonikad strateegiad, et viia lõpule ühtse turu väljakujundamine ning stimuleerida jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist, nt kapitaliturgude liit, digitaalse ühtse turu strateegia, pakett „Puhas energia kõigile eurooplastele“, ELi ringmajanduse loomise tegevuskava, Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia ning Euroopa kaitse- ja kosmosestrateegia. InvestEU fond peaks kasutama ja tugevdama nende üksteist toetavate strateegiate sünergiat, toetades investeeringuid ja pakkudes juurdepääsu rahastamisele.

(3)  Viimastel aastatel on liit järginud ambitsioonikad strateegiad, et viia lõpule ühtse turu väljakujundamine ning stimuleerida jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist, nt kapitaliturgude liit, digitaalse ühtse turu strateegia, pakett „Puhas energia kõigile eurooplastele“, Euroopa Ühendamise rahastu loomine, ELi ringmajanduse loomise tegevuskava, Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia ning Euroopa kaitse- ja kosmosestrateegia. InvestEU fond peaks kasutama ja tugevdama nende üksteist toetavate strateegiate sünergiat, toetades investeeringuid ja pakkudes juurdepääsu rahastamisele.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  InvestEU fond peaks aitama parandada liidu konkurentsivõimet, sealhulgas innovatsiooni ja digitaliseerimise valdkonnas, liidu majanduskasvu jätkusuutlikkust, sotsiaalset vastupanuvõimet ja kaasatust ning kapitaliturgude liidu integratsiooni, sealhulgas lahendused kapitaliturgude killustatuse vähendamiseks ja rahastamisallikate mitmekesistamiseks liidu ettevõtete jaoks. Selleks peaks see toetama projekte, mis on tehniliselt teostatavad ja majanduslikult tasuvad, pakkudes raamistiku võla-, riskijagamis- ja omakapitali instrumentide kasutamiseks koos liidu eelarve tagatisega ja rakenduspartnerite osalusega. See peaks põhinema nõudlusel, samas kui InvestEU fondi toetus peaks samal ajal aitama kaasa liidu poliitiliste eesmärkide saavutamisele.

(5)  InvestEU fond peaks aitama parandada liidu konkurentsivõimet, sealhulgas säästva taristu, innovatsiooni ja digitaliseerimise valdkonnas, liidu majanduskasvu jätkusuutlikkust, sotsiaalset vastupanuvõimet ja kaasatust ning kapitaliturgude liidu integratsiooni, sealhulgas lahendused kapitaliturgude killustatuse vähendamiseks ja rahastamisallikate mitmekesistamiseks liidu ettevõtete jaoks. Selleks peaks see toetama projekte, mis on tehniliselt teostatavad ja majanduslikult tasuvad, pakkudes raamistiku võla-, riskijagamis- ja omakapitali instrumentide kasutamiseks koos liidu eelarve tagatisega ja rakenduspartnerite osalusega. See peaks põhinema nõudlusel, samas kui InvestEU fondi toetus peaks samal ajal aitama kaasa liidu poliitiliste eesmärkide saavutamisele.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  InvestEU fond peaks toetama investeeringuid materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, et soodustada majanduskasvu, investeeringuid ja tööhõivet, ning aitama seega kaasa heaolu parandamisele ja sissetulekute õiglasemale jaotusele liidus. InvestEU fondi kaudu sekkumine peaks täiendama muid liidu antavaid toetusi.

(6)  InvestEU fond peaks toetama investeeringuid materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, et soodustada majanduskasvu, investeeringuid ja tööhõivet, ning aitama seega kaasa heaolu parandamisele, vaesuse vastu võitlemisele ja sissetulekute õiglasemale jaotusele liidus. InvestEU fondi kaudu sekkumine peaks vajaduse korral täiendama muid liidu antavaid toetusi.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks et saavutada ÜRO säästva arengu eesmärke, aitab InvestEU programm kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja liikuda selle üldeesmärgi suunas, et liidu eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. InvestEU programmi raames võetavad meetmed peaksid panustama 30 % InvestEU programmi kogu rahastamispaketist kliimaeesmärkidele. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks InvestEU programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.

(9)  Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks et saavutada ÜRO säästva arengu eesmärke, aitab InvestEU programm kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja liikuda selle üldeesmärgi suunas, et liidu eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. InvestEU programmi raames võetavad meetmed peaksid kliimaeesmärkidele vastavalt kaasa aitama. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks InvestEU programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.

Selgitus

Komisjoni ettepanekus nähakse ette, et 100 % kavandatavast jätkusuutliku taristu haru eelarvest suunatakse kliimaeesmärkide toetamisse. See ei ole mõistlik ja võib ära võtta võimalused äärmiselt vajalikelt projektidelt, mis on seotud digitaaltaristu arendamise ja transporditaristu moderniseerimisega, st investeeringutega, millel on positiivne mõju kliimale, näiteks tänu tõhususe suurendamisele.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  InvestEU fondi panust kliimaeesmärkide saavutamisse jälgitakse ELi kliimakulutuste seiresüsteemi kaudu, mille on välja töötanud komisjon koostöös rakenduspartneritega ja mille puhul kasutatakse kriteeriume, mis on kehtestatud [määrusega, millega luuakse raamistik jätkusuutlike investeeringute hõlbustamiseks14), et määrata kindlaks, kas majandustegevus on keskkonnasäästlik.

(10)  InvestEU fondi panust kliimaeesmärkide saavutamisse jälgitakse ELi kliimakulutuste seiresüsteemi kaudu, mille on välja töötanud komisjon koostöös rakenduspartneritega ja mille puhul kasutatakse kriteeriume, mis on kehtestatud [määrusega, millega luuakse raamistik jätkusuutlike investeeringute hõlbustamiseks14), et määrata kindlaks, kas majandustegevus on keskkonnasäästlik. InvestEU fond aitab rakendada ka teisi kestliku arengu eesmärke ELi poliitikas ja algatustes, nii et kestlik areng oleks peamine põhimõte.

_________________

_________________

14 COM(2018)353.

14 COM(2018)353.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Olulist liidu toetust saavaid projekte, eelkõige taristuvaldkonnas, tuleks hinnata kestlikkuse seisukohast vastavalt suunistele, mille peaks välja töötama komisjon koostöös InvestEU programmi rakenduspartneritega, kasutades sobival viisil kriteeriume, mis on kehtestatud [määrusega, millega luuakse raamistik jätkusuutlike investeeringute hõlbustamiseks), et määrata kindlaks, kas majandustegevus on keskkonnasäästlik, ja kooskõlas liidu muude programmide raames välja töötatud suunistega. Need suunised peaksid sisaldama asjakohaseid sätteid, et vältida põhjendamatut halduskoormust.

(12)  Olulist liidu toetust saavaid projekte, eelkõige taristuvaldkonnas, tuleks hinnata nende Euroopa lisandväärtust, muuhulgas nende jätkusuutlikkuse seisukohast, vastavalt suunistele, mille peaks välja töötama komisjon koostöös InvestEU programmi rakenduspartneritega, kasutades sobival viisil kriteeriume, mis on kehtestatud [määrusega, millega luuakse raamistik jätkusuutlike investeeringute hõlbustamiseks), et määrata kindlaks, kas majandustegevus on keskkonnasäästlik, ja kooskõlas liidu muude programmide raames välja töötatud suunistega. Need suunised peaksid sisaldama asjakohaseid sätteid, et vältida põhjendamatut halduskoormust.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Madal taristuinvesteeringute määr liidus finantskriisi ajal pärssis liidu suutlikkust soodustada jätkusuutlikku majanduskasvu, konkurentsivõimet ja lähenemist. Mahukad investeeringud Euroopa taristusse on esmatähtsad, et saavutada ELi kestliku arengu eesmärgid, sealhulgas energia- ja kliimaeesmärgid aastaks 2030. Seetõttu peaks InvestEU fondi toetus olema suunatud investeeringutele transpordi, energia, sealhulgas energiatõhusus ja taastuvenergia, keskkonna, kliimameetmete, merenduse ja digitaalse taristu valdkonnas. Liidu rahalise toetuse mõju ja lisaväärtuse maksimeerimiseks on asjakohane edendada ühtset investeerimisprotsessi, mis tagab projektide nähtavuse ja järjepidevuse asjakohaste liidu programmide lõikes. Pidades silmas julgeolekuohtusid, tuleks liidu toetust saavate investeerimisprojektide puhul võtta arvesse kodanike avalikes kohtades kaitsmise põhimõtteid. See peaks täiendama edusamme, mida on teinud muud liidu fondid, nagu Euroopa Regionaalarengu Fond, mille raames toetatakse avalikesse kohtadesse ning transpordi-, energia- ja muusse kriitilise tähtsusega taristusse tehtavate investeeringute julgeolekukomponente.

(13)  Madal taristuinvesteeringute määr liidus finantskriisi ajal pärssis liidu suutlikkust soodustada jätkusuutlikku majanduskasvu, konkurentsivõimet ja lähenemist. Mahukad investeeringud Euroopa taristusse on esmatähtsad, et saavutada ELi eesmärk luua ühtne Euroopa transpordipiirkond, ning samuti kestliku arengu eesmärgid, sealhulgas energia- ja kliimaeesmärgid aastaks 2030. Seetõttu peaks InvestEU fondi toetus olema suunatud investeeringutele reaalsesse transporditaristusse ja energiataristusse, sealhulgas energiatõhusus ja taastuvenergia, keskkonna, kliimameetmete, merenduse ja digitaalse taristu valdkonnas, toetades näiteks intelligentsete transpordisüsteemide arendamist ja kasutuselevõtmist. Liidu rahalise toetuse mõju ja lisaväärtuse maksimeerimiseks on asjakohane edendada ühtset investeerimisprotsessi, mis tagab projektide nähtavuse ja suurendab sünergilist toimet asjakohaste liidu transpordi-, energia- ja digivaldkonna programmide lõikes. Pidades silmas julgeolekuohtusid, tuleks liidu toetust saavate investeerimisprojektide puhul võtta arvesse kodanike avalikes kohtades kaitsmise põhimõtteid. See peaks täiendama edusamme, mida on teinud muud liidu fondid, nagu Euroopa Regionaalarengu Fond, mille raames toetatakse avalikesse kohtadesse ning transpordi-, energia- ja muusse kriitilise tähtsusega taristusse tehtavate investeeringute julgeolekukomponente.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a)  Transporditaristu- ja liikuvusprojektide rahastamisel on sageli raskusi, mis on põhjustatud madalamast tulumäärast, investeeringute pikaajalisusest ning suuremast riskist ja ebakindlusest. Selleks et saavutada InvestEU rahastatavate projektide vaheline valdkondlik tasakaal ja lahendada probleemid, mis on seotud liidu transporditaristusse tehtavate mitteoptimaalsete investeeringutega, peaks InvestEU nõustamiskeskus koos komisjoniga võtma erimeetmeid, mis hõlbustaksid InvestEU toetuste kombineerimist liidu või liikmesriikide eelarvest antavate toetuste või muu avaliku sektori poolse rahastamisega lihtsustatult ja väikseima bürokraatiaga.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 b)  arvestades, et liiklejate ohutus on transpordisektori arengus suur probleem, ning võetavad meetmed ja investeeringud aitavad ainult piiratud määral vähendada surmasaanute või raskelt vigastatute arvu; arvestades, et programm InvestEU peaks aitama tõhustada jõupingutusi, et töötada välja ja rakendada tehnoloogiaid, mis aitavad suurendada sõidukite ja maanteetaristu ohutust;

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 c)  arvestades, et tõeliselt mitmeliigiline transport annab võimaluse luua tõhus ja keskkonnasõbralik transpordivõrgustik, mis kasutab kõigi transpordiliikide suurimat potentsiaali ja loob nendevahelist koostoimet; arvestades, et programm InvestEU võib saada oluliseks vahendiks, millega toetada investeeringuid mitmeliigilistesse transpordisõlmedesse, mis vaatamata nende märkimisväärsele majanduslikule potentsiaalile ja ärilisele mõttekusele kujutavad endast erainvestorite jaoks olulist riski;

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 d)  Arvestades, et ühendatud ja automatiseeritud liikuvus peaks prognooside kohaselt muutma transpordisüsteeme üle kogu maailma ja EL peaks olema maailmas automatiseeritud liikuvussüsteemide kasutuselevõtmisel, liiklusohutuse ja säästvuse suurendamisel juhtpositsioonil, peaks InvestEU kaasa aitama liidu konkurentsivõime tugevdamisele selles valdkonnas, toetades investeeringuid sõidukite ja taristute automatiseeritud liikuvuslahenduste väljatöötamiseks ja kasutuselevõtmiseks ning sellega seotud digitaaltehnoloogiaid.

Selgitus

Ühendatud ja automatiseeritud mobiilsust arendatakse kogu maailmas aktiivselt. EL peab olema selles valdkonnas ülemaailmne liider, et tagada oma tööstuse konkurentsivõime, nagu on märgitud komisjoni teatises „Teel automatiseeritud liikuvuse suunas: ELi strateegia tuleviku liikuvuse jaoks“. Seepärast peaks InvestEU toetama innovatsiooni ning automatiseeritud liikuvuslahenduste ja nende aluseks oleva digitehnoloogia kasutuselevõttu taristu, sõidukite, IKT, robootika ja tehisintellekti valdkonnas.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a)  Kuna turism on liidu majanduses oluline sektor, peaks InvestEU aitama tugevdada selle sektori pikaajalist konkurentsivõimet, toetades säästvale, innovaatilisele ja digitaalturismile ülemineku meetmeid.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 a)  Kuna digiteerimine on seotud turismiga, peaks ka see sektor saama InvestEU fondist sihtotstarbelist toetust.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel (VKEd) on liidus esmatähtis roll. Siiski seisavad nad rahastamise hankimisel silmitsi probleemidega, kuna nendega seotud riski peetakse suureks ja neil ei ole piisavat tagatist. Täiendavad probleemid tulenevad VKEde vajadusest säilitada konkurentsivõime, tegeledes digitaliseerimise, rahvusvahelistumise ja innovatsiooniga ning täiendades oma töötajate oskusi. Võrreldes suuremate ettevõtetega on neil juurdepääs vähesematele rahastamisallikate: nad tavaliselt ei emiteeri võlakirju ning neil on vaid piiratud juurdepääs börsidele või suurtele institutsionaalsetele investoritele. Rahastamisele juurdepääs on veelgi keerulisem VKEde puhul, kelle tegevus keskendub immateriaalsele varale. Liidu VKEd tuginevad suuresti pankadele ja võlapõhisele rahastamisele panga arvelduskrediidi, pangalaenude või liisingu vormis. Tuleb toetada VKEsid, kellel on eespool osutatud probleemid, ja pakkuda mitmekesisemaid rahastamisallikaid, et suurendada VKEde võimet rahastada nende asutamist, kasvu ja arengut ja panna vastu majanduslangusele ning muuta majandus ja finantssüsteem vastupidavamaks majanduslanguse või šokkide ajal. See täiendab ka algatusi, mida on juba tehtud kapitaliturgude liidu raames. InvestEU fond peaks andma võimaluse keskenduda konkreetsetele sihipärastele finantstoodetele.

(16)  Väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel (VKEd) on liidus esmatähtis roll. Siiski seisavad nad rahastamise hankimisel silmitsi probleemidega, kuna nendega seotud riski peetakse suureks ja neil ei ole piisavat tagatist ega kapitali. Täiendavad probleemid tulenevad VKEde vajadusest säilitada konkurentsivõime, tegeledes digitaliseerimise, rahvusvahelistumise ja innovatsiooniga ning täiendades oma töötajate oskusi. Võrreldes suuremate ettevõtetega on neil juurdepääs vähesematele rahastamisallikate: nad tavaliselt ei emiteeri võlakirju ning neil on vaid piiratud juurdepääs börsidele või suurtele institutsionaalsetele investoritele. Rahastamisele juurdepääs on veelgi keerulisem VKEde puhul, kelle tegevus keskendub immateriaalsele varale. Liidu VKEd tuginevad suuresti pankadele ja võlapõhisele rahastamisele panga arvelduskrediidi, pangalaenude või liisingu vormis. Tuleb toetada VKEsid, kellel on eespool osutatud probleemid, ja pakkuda mitmekesisemaid rahastamisallikaid, et suurendada VKEde võimet rahastada nende asutamist, kasvu ja arengut ja panna vastu majanduslangusele ning muuta majandus ja finantssüsteem vastupidavamaks majanduslanguse või šokkide ajal. See täiendab ka algatusi, mida on juba tehtud kapitaliturgude liidu raames. InvestEU fond peaks andma võimaluse keskenduda konkreetsetele sihipärastele finantstoodetele.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Nagu on märgitud aruteludokumendis Euroopa sotsiaalse mõõtme kohta16 ja Euroopa sotsiaalõiguste sammast käsitlevas teatises,17 on kaasavama ja õiglasema liidu loomine liidu jaoks keskse tähtsusega ebavõrdsuse vähendamisel ja sotsiaalse kaasamise edendamiseks Euroopas. Võimaluste ebavõrdsus mõjutab eelkõige juurdepääsu haridusele, koolitusele ja tervishoiule. Investeeringud sotsiaalvaldkonna, oskuste arendamise ja inimkapitaliga seotud majandusharudesse ning haavatavate elanikkonnarühmade ühiskonda integreerimiseks võivad laiendada majanduslikke võimalusi, eriti juhul, kui neid koordineeritakse kui liidu tasandil. InvestEU fondi tuleks kasutada selleks, et toetada investeeringuid haridusse ja koolitusse, suurendada tööhõivet, eelkõige madala kvalifikatsiooniga ja pikaajaliste töötute hulgas, ja parandada olukorda seoses põlvkondadevahelise solidaarsuse, tervishoiu, kodutuse, digitaalse kaasatuse, kogukonna arengu ning noorte rolli ja kohaga ühiskonnas, samuti seoses haavatavate elanikkonnarühmadega, sealhulgas kolmandate riikide kodanikega. InvestEU programm peaks aitama toetada ka Euroopa kultuuri ja loovust. Et olla valmis sügavateks muutusteks liidu ühiskondades ja tööturul järgmisel aastakümnel, tuleb investeerida inimkapitali, mikrorahastamisse, sotsiaalsete ettevõtete rahastamisse ja uutesse sotsiaalmajanduse ärimudelitesse, sealhulgas sotsiaalse mõjuga investeeringud ja sotsiaalsete tulemustega seotud lepingud. InvestEU programmi kaudu tuleks tugevdada tekkivat sotsiaalset turukeskkonda, suurendada mikro- ja sotsiaalsete ettevõtete rahastamist ja parandada nende juurdepääsu rahastamisele, et rahuldada nende ettevõtete nõudlust, kes seda kõige rohkem vajavad. Euroopa sotsiaalse taristu investeeringute kõrgetasemelise töökonna aruandes18 on esile toodud investeeringute nappus sotsiaalse taristu ja teenuste, sealhulgas hariduse, koolituse, tervishoiu ja eluasemete valdkonnas, mis näitab, et on vaja toetust, sealhulgas liidu tasandil. Seepärast tuleb ära kasutada avaliku sektori, ettevõtlussektori ja heategevusliku kapitali ning sihtasutuste toetuse ühine potentsiaal, et toetada sotsiaalse turu väärtusahela arendamist ja suurendada liidu vastupidavust.

(17)  Nagu on märgitud aruteludokumendis Euroopa sotsiaalse mõõtme kohta16 ja Euroopa sotsiaalõiguste sammast käsitlevas teatises,17 on kaasavama ja õiglasema liidu loomine liidu jaoks keskse tähtsusega ebavõrdsuse vähendamisel ja sotsiaalse kaasamise edendamiseks Euroopas. Võimaluste ebavõrdsus mõjutab eelkõige juurdepääsu haridusele, koolitusele ja tervishoiule. Investeeringud sotsiaalvaldkonna, oskuste arendamise ja inimkapitaliga seotud majandusharudesse ning haavatavate elanikkonnarühmade ühiskonda integreerimiseks võivad laiendada majanduslikke võimalusi, eriti juhul, kui neid koordineeritakse kui liidu tasandil ja need on suunatud sektoritele, kus on probleemid seoses tööjõu nappuse, uute tehnoloogiatega kohanemise ja naiste töövõimalustega, näiteks transport. InvestEU fondi tuleks kasutada selleks, et toetada investeeringuid haridusse ja koolitusse, suurendada tööhõivet, eelkõige madala kvalifikatsiooniga ja pikaajaliste töötute hulgas, ja parandada olukorda seoses põlvkondadevahelise solidaarsuse, tervishoiu, kodutuse, digitaalse kaasatuse, kogukonna arengu ning noorte rolli ja kohaga ühiskonnas, samuti seoses haavatavate elanikkonnarühmadega, sealhulgas kolmandate riikide kodanikega. InvestEU programm peaks aitama toetada ka Euroopa kultuuri, turismi ja loovust. Et olla valmis sügavateks muutusteks liidu ühiskondades ja tööturul järgmisel aastakümnel, tuleb investeerida inimresurssidesse, mikrorahastamisse, sotsiaalsete ettevõtete rahastamisse ja uutesse sotsiaalmajanduse ärimudelitesse, sealhulgas sotsiaalse mõjuga investeeringud ja sotsiaalsete tulemustega seotud lepingud. InvestEU programmi kaudu tuleks tugevdada tekkivat sotsiaalset turukeskkonda, suurendada mikro- ja sotsiaalsete ettevõtete rahastamist ja parandada nende juurdepääsu rahastamisele, et rahuldada nende ettevõtete nõudlust, kes seda kõige rohkem vajavad. Euroopa sotsiaalse taristu investeeringute kõrgetasemelise töökonna aruandes18 on esile toodud investeeringute nappus sotsiaalse taristu ja teenuste, sealhulgas hariduse, koolituse, tervishoiu ja eluasemete valdkonnas, mis näitab, et on vaja toetust, sealhulgas liidu tasandil. Seepärast tuleb ära kasutada avaliku sektori, ettevõtlussektori ja heategevusliku kapitali ning sihtasutuste toetuse ühine potentsiaal, et toetada sotsiaalse turu väärtusahela arendamist ja suurendada liidu vastupidavust.

__________________

__________________

16 COM(2017) 206.

16 COM(2017) 206.

17 COM(2017) 250.

17 COM(2017) 250.

18 Avaldatud Euroopa majanduse aruteludokumendis nr 74, jaanuar 2018.

18 Avaldatud Euroopa majanduse aruteludokumendis nr 74, jaanuar 2018.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Iga poliitikaharu peaks koosnema kahest osast, st ELi osast ja liikmesriigi osast. ELi osa kaudu tuleks kõrvaldada liiduüleseid turutõrkeid või lahendada liiduüleseid mitteoptimaalseid investeerimisolukordi proportsionaalsel viisil; toetatavatel meetmetel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus. Liikmesriigi osa peaks andma liikmesriikidele võimaluse eraldada osa eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate fondide vahenditest ELi tagatise eraldisteks, et kasutada ELi tagatist rahastamis- ja investeerimistoiminguteks, et kõrvaldada konkreetsed turutõrked või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi oma territooriumil, sealhulgas haavatavates ja kaugemates piirkondades, nagu liidu äärepoolseimad piirkonnad, et saavutada eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate fondide eesmärgid. Meetmed, mida toetatakse InvestEU fondist ELi või liikmesriigi osa kaudu, ei tohiks dubleerida ega välja tõrjuda erainvesteeringuid ega moonutada konkurentsi siseturul.

(19)  Iga poliitikaharu peaks koosnema kahest osast, st ELi osast ja liikmesriigi osast. ELi osa kaudu tuleks kõrvaldada liiduüleseid turutõrkeid, eelkõige piiriüleste projektide puhul, või lahendada liiduüleseid mitteoptimaalseid investeerimisolukordi proportsionaalsel viisil; toetatavatel meetmetel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus. Liikmesriigi osa peaks andma liikmesriikidele võimaluse eraldada osa eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate fondide vahenditest ELi tagatise eraldisteks, et kasutada ELi tagatist rahastamis- ja investeerimistoiminguteks, et kõrvaldada konkreetsed turutõrked või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi oma territooriumil, sealhulgas haavatavates ja kaugemates piirkondades, nagu liidu äärepoolseimad piirkonnad, et saavutada eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate fondide eesmärgid. Meetmed, mida toetatakse InvestEU fondist ELi või liikmesriigi osa kaudu, ei tohiks dubleerida ega välja tõrjuda erainvesteeringuid ega moonutada konkurentsi siseturul.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  InvestEU fondi aluseks olevat ELi tagatist peaks kaudselt rakendama komisjon, tuginedes rakenduspartneritele, kellel on kontakt lõppsaajatega. Komisjoni peaks iga rakenduspartneriga sõlmima tagatislepingu, millega eraldatakse InvestEU fondist tagatis, et toetada rahastamis- ja investeerimistoiminguid, mis vastavad InvestEU fondi eesmärkidele ja kõlblikkuskriteeriumidele. InvestEU fondil peaks olema spetsiaalne juhtimisstruktuur, et tagada ELi tagatise asjakohane kasutamine.

(24)  InvestEU fondi aluseks olevat ELi tagatist peaks kaudselt rakendama komisjon, tuginedes rakenduspartneritele, kellel on kontakt lõppsaajatega. Komisjoni peaks iga rakenduspartneriga sõlmima tagatislepingu, millega eraldatakse InvestEU fondist tagatis, et toetada rahastamis- ja investeerimistoiminguid, mis vastavad InvestEU fondi eesmärkidele ja kõlblikkuskriteeriumidele. InvestEU fondil peaks olema spetsiaalne juhtimisstruktuur, et tagada ELi tagatise asjakohane kasutamine, kuid loomata ülemäärast halduskoormust.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30)  Tagamaks, et sekkumised InvestEU fondi ELi osa raames keskenduvad turutõrgetele ja mitteoptimaalsetele investeerimisolukordadele liidu tasandil, kuid samas vastavad parima võimaliku geograafilise ulatuse eesmärkidele, tuleks ELi tagatist eraldada rakenduspartneritele, kes üksi või koos teiste rakenduspartneritega suudavad hõlmata vähemalt kolme liikmesriiki. Siiski eeldatakse, et ligikaudu 75 % ELi osa raames antavast ELi tagatisest eraldatakse rakenduspartnerile või -partneritele, kes suudavad pakkuda finantstooteid InvestEU fondi raames kõigis liikmesriikides.

(30)  Tagamaks, et sekkumised InvestEU fondi ELi osa raames keskenduvad turutõrgetele ja mitteoptimaalsetele investeerimisolukordadele liidu tasandil, kuid samas vastavad parima võimaliku geograafilise ulatuse eesmärkidele, tuleks ELi tagatist eraldada rakenduspartneritele, kes üksi või koos teiste rakenduspartneritega suudavad hõlmata vähemalt kahte liikmesriiki. Siiski eeldatakse, et ligikaudu 75 % ELi osa raames antavast ELi tagatisest eraldatakse rakenduspartnerile või -partneritele, kes suudavad pakkuda finantstooteid InvestEU fondi raames kõigis liikmesriikides.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(33)  InvestEU fondil peaks olema vajaduse korral võimalik sujuvalt ja tõhusalt ühendada toetused või rahastamisvahendid (või mõlemad), mida rahastatakse liidu eelarvest või ELi heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifondist, tagatisega olukordades, kus seda on vaja, et parimal viisil toetada investeeringuid konkreetsete turutõrgete kõrvaldamiseks või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks.

(33)  InvestEU fondil peaks olema vajaduse korral võimalik sujuvalt ja tõhusalt ühendada toetused või rahastamisvahendid (või mõlemad), mida rahastatakse liidu eelarvest või mis tahes muudest ajutistest fondidest, näiteks ELi heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifondist, tagatisega olukordades, kus seda on vaja, et parimal viisil toetada investeeringuid konkreetsete turutõrgete kõrvaldamiseks või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35)  InvestEU nõustamiskeskus peaks toetama iga poliitikaharu alla kuuluvate usaldusväärsete investeerimisprojektide arendamist. Lisaks tuleks ette näha InvestEU programmi sektoriülene komponent, et tagada ühtne kontaktpunkt ja pakkuda eri poliitikavaldkondi hõlmavat abi projektide arendamiseks keskselt hallatavate liidu programmide puhul.

(35)  InvestEU nõustamiskeskus peaks toetama iga poliitikaharu alla kuuluvate usaldusväärsete investeerimisprojektide arendamist, nähes ette geograafilise mitmekesistamise tõhusa rakendamise, et aidata kaasa liidu majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgile ning piirkondlike erinevuste vähendamisele. Nõustamiskeskus peaks pöörama erilist tähelepanu väiksematele, piiriülestele ja ELi lisaväärtusega projektidele. Lisaks tuleks ette näha InvestEU programmi sektoriülene komponent, et tagada ühtne kontaktpunkt ja pakkuda eri poliitikavaldkondi hõlmavat abi projektide arendamiseks keskselt hallatavate liidu programmide puhul.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(36)  Et nõustamisteenuseid osutataks kogu liidus geograafiliselt suures ulatuses ja et kohalikul tasandil teataks InvestEU fondist rohkem, tagatakse vajaduse korral ning olemasolevaid tugisüsteeme arvesse võttes, et InvestEU nõustamiskeskusel on kohalikud esindused, kes annavad kohapeal reaalset, ennetavat ja vajadustele vastavat abi.

(36)  Et nõustamisteenuseid osutataks kogu liidus geograafiliselt suures ulatuses ja õiglaselt ning et kohalikul tasandil teataks InvestEU fondist rohkem, tagatakse olemasolevaid tugisüsteeme arvesse võttes, et InvestEU nõustamiskeskusel on igas liikmesriigis – eelkõige aladel, kus antakse kõige vähem lepinguid – kohalikud esindused, kes annavad kohapeal reaalset, ennetavat ja vajadustele vastavat abi.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37)  Seoses InvestEU fondiga on vaja anda suutlikkuse suurendamise toetust, et arendada kvaliteetsete projektide algatamiseks vajalikku organisatsioonilist suutlikkust ja turutegemist. Eesmärk on luua tingimused potentsiaalsete kõlblike abisaajate arvu suurendamiseks tärkavates turusegmentides, eelkõige juhul, kui üksikute projektide väikse mahu tõttu on tehingukulu projekti tasandil märkimisväärselt suurem, näiteks sotsiaalse rahastamise valdkonnas. Seepärast peaks suutlikkuse suurendamise toetus täiendama muude liidu programmide raames võetud meetmed, mis hõlmavad konkreetset poliitikavaldkonda.

(37)  Seoses InvestEU fondiga on vaja anda suutlikkuse suurendamise toetust, et arendada kvaliteetsete projektide algatamiseks vajalikku organisatsioonilist suutlikkust ja turutegemist, eelkõige arenguriikides. Eesmärk on luua tingimused potentsiaalsete kõlblike abisaajate arvu suurendamiseks tärkavates turusegmentides, eelkõige juhul, kui üksikute projektide väikse mahu tõttu on tehingukulu projekti tasandil märkimisväärselt suurem, näiteks sotsiaalse rahastamise valdkonnas. Seepärast peaks suutlikkuse suurendamise toetus täiendama muude liidu programmide raames võetud meetmed, mis hõlmavad konkreetset poliitikavaldkonda.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 47

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(47)  InvestEU programm peaks aitama kõrvaldada turutõrkeid ja lahendama mitteoptimaalseid investeerimisolukordi ning nägema ette innovatiivsete finantstoodete testimise kogu liidus ja nende levitamise süsteemid uute või keeruliste turutõrgete puhul. Seetõttu on põhjendatud võtta meetmeid liidu tasandil,

(47)  InvestEU programm peaks aitama kõrvaldada turu puudujääke ja tõrkeid ning lahendama mitteoptimaalseid investeerimisolukordi ning nägema ette innovatiivsete finantstoodete testimise kogu liidus ja nende levitamise süsteemid uute või keeruliste turutõrgete puhul. Seetõttu on põhjendatud võtta meetmeid liidu tasandil,

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva määrusega luuakse InvestEU fond, mille raames antakse ELi tagatist rakenduspartnerite rahastamis- ja investeerimistoimingutele, mis toetavad liidu sisepoliitikat.

Käesoleva määrusega luuakse InvestEU fond, mille raames antakse ELi tagatist rakenduspartnerite rahastamis- ja investeerimistoimingutele, mis toetavad liidu sisepoliitikat, ning määratakse kindlaks käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvad suhted erinevate partneritega.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  liidu majanduse jätkusuutlikkus ja majanduskasv;

(b)  liidu majanduse jätkusuutlikkus ja majanduskasv, sh kliimaeesmärgid;

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  liidu kapitaliturgude integratsioon ja ühtse turu tugevdamine, sealhulgas lahendused liidu kapitaliturgude killustatuse vähendamiseks, liidu ettevõtete rahastamisallikate mitmekesistamiseks ja jätkusuutliku rahastamise edendamiseks.

(d)  liidu kapitaliturgude integratsioon ja ühtse turu tugevdamine, sealhulgas lahendused liidu kapitaliturgude killustatuse vähendamiseks, liidu ettevõtete, eelkõige VKEde ja idufirmade rahastamisallikate mitmekesistamiseks ja jätkusuutliku rahastamise edendamiseks.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  liidu kliimaeesmärkide täitmisele kaasaaitamine ning pikaajalise keskkonnaalase ja ühiskondliku kasu loomine.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  suurendada juurdepääsu mikrorahastamisele ja selle kättesaadavust sotsiaalsetele ettevõtetele, toetada sotsiaalsete investeeringutega seotud rahastamis- ja investeerimistoiminguid ning arendada ja konsolideerida sotsiaalsete investeeringute turgusid artikli 7 lõike 1 punktis d osutatud valdkondades.

(d)  hõlbustada juurdepääsu mikrorahastamisele ja sotsiaalsete ettevõtete rahastamisele, toetada sotsiaalsete investeeringutega seotud rahastamis- ja investeerimistoiminguid ning arendada ja konsolideerida sotsiaalsete investeeringute turgusid artikli 7 lõike 1 punktis d osutatud sektorites.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  aidata kaasa heaolu parandamisele ELis vaesuse vastu võitlemise ja sissetulekute õiglasema jaotuse kaudu;

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt d b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d b)  toetada investeeringuid materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, et soodustada majanduskasvu ja sidusust, investeeringuid ja tööhõivet;

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ELi tagatis artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud liidu osa puhul on 38 000 000 000 eurot (jooksevhindades). Selle eraldiste määr on 40 %.

ELi tagatis artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud liidu osa puhul on 38 000 000 000 eurot (jooksevhindades). Selle eraldiste määr on 40 %, st 15 200 000 000 eurot (13 065 000 000 eurot püsivhindades).

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Täiendav ELi tagatise summa võidakse ette näha artikli 8 lõike 1 punktis b osutatud liikmesriigi osa jaoks, tingimusel et liikmesriigid eraldavad vastavalt [ühissätete määruse] number28 [artikli 10 lõikele 1] ja määruse [ÜPP strateegiakava] number29 artikli [75 lõikele 1] vastavad summad.

Täiendav ELi tagatise summa võidakse ette näha artikli 8 lõike 1 punktis b osutatud liikmesriigi riiklike või piirkondlike ametiasutuste osa jaoks, tingimusel et liikmesriigid eraldavad vastavalt [ühissätete määruse] number28 [artikli 10 lõikele 1] ja määruse [ÜPP strateegiakava] number29 artikli [75 lõikele 1] vastavad summad.

__________________

__________________

 

1a täiendada

 

1b täiendada

28

 

29

 

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lõike 1 esimeses lõigus osutatud summa soovituslik jaotus on esitatud käesoleva määruse I lisas. Komisjon võib I lisas osutatud summasid vajaduse korral kohandada kuni 15 % iga eesmärgi puhul. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu igast muudatusest.

2.  Lõike 1 esimeses lõigus osutatud summa soovituslik jaotus on esitatud käesoleva määruse I lisas. Komisjon võib I lisas osutatud summasid vajaduse korral kohandada kuni 15 % iga eesmärgi puhul. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu igast muudatusest.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Juhul, kui on vaja uusi sätteid, arvatakse need maha ELi aastaeelarve või paindlikkusinstrumendi arvelt, kuid mitte mingil juhul juba eraldatud eelarveridadelt või fondidest.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Lõikes 3 osutatud summat võib kasutada ka InvestEU programmi rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide jaoks.

4.  Lõikes 3 osutatud summat võib kasutada ka InvestEU programmi rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks teavitus-, koolitus-, ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide jaoks.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid kooskõlas selliste üldpõhimõtete ja -tingimustega nende riikide osalemiseks ELi programmides, mis on kehtestatud vastavate raamlepingute, assotsiatsiooninõukogu otsuste või sarnaste lepingutega, ja vastavalt konkreetsetele tingimustele, mis on sätestatud liidu ja kõnealuste riikide vahel sõlmitud lepingutes;

(b)  ühinevad riigid ning kandidaatriigid kooskõlas selliste üldpõhimõtete ja -tingimustega nende riikide osalemiseks ELi programmides, mis on kehtestatud vastavate raamlepingute, assotsiatsiooninõukogu otsuste või sarnaste lepingutega, ja vastavalt konkreetsetele tingimustele, mis on sätestatud liidu ja kõnealuste riikide vahel sõlmitud lepingutes;

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  InvestEU fond tegutseb järgmise nelja poliitikaharu kaudu, mis aitavad kõrvaldada turutõrkeid või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi nende konkreetse kohaldamisala ulatuses:

1.  InvestEU fond tegutseb järgmise nelja poliitikaharu kaudu, mis aitavad kõrvaldada turu puudujääke ja tõrkeid või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi nende konkreetse kohaldamisala ulatuses, sh äärepoolseimates piirkondades:

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  jätkusuutliku taristu poliitikaharu: hõlmab jätkusuutlikke investeeringuid sellistes valdkondades nagu transport, energia, digitaalne ühenduvus, tooraine tarnimine ja töötlemine, kosmos, ookeanid ja vesi, jäätmed, loodus ja muu keskkonnataristu, seadmed, liikuv vara ja innovaatiliste tehnoloogiate kasutuselevõtmine, mis aitavad kaasa liidu keskkonnaalase või sotsiaalse jätkusuutlikkuse või mõlema eesmärkide saavutamisele või vastab liidu keskkonnaalase või sotsiaalse jätkusuutlikkuse standarditele;

a)  jätkusuutliku taristu poliitikaharu: hõlmab jätkusuutlikke investeeringuid sellistes valdkondades nagu transport, sh mitmeliigiline transport, turism, energia, eelkõige suunaga taastuvatele energiaallikatele ja energiatõhususele, digitaalne ühenduvus, tooraine tarnimine ja töötlemine, kosmos, ookeanid ja siseveekogud, jäätmed, loodus ja muu keskkonnataristu, seadmed, liikuv vara ja innovaatiliste tehnoloogiate kasutuselevõtmine, mis aitavad kaasa liidu keskkonnaalase või sotsiaalse jätkusuutlikkuse või mõlema eesmärkide saavutamisele või vastab liidu keskkonnaalase või sotsiaalse jätkusuutlikkuse standarditele;

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d)  sotsiaalvaldkonna investeeringute ja oskuste poliitikaharu: mikrorahastamine, sotsiaalsete ettevõtete rahastamine ja sotsiaalmajandus; oskused, haridus, koolitus ja nimetatud valdkondadega seotud teenused; sotsiaaltaristu (sealhulgas sotsiaal- ja üliõpilaste eluasemed); sotsiaalne innovatsioon; tervishoid ja pikaajaline hooldus; kaasavus ja juurdepääsetavus; sotsiaalse eesmärgiga kultuuritegevus; haavatavatele isikute, sealhulgas kolmanda riigi kodanike integreerimine.

d)  sotsiaalinvesteeringute haru: mikrorahastamine, sotsiaalsete ettevõtete rahastamine ja sotsiaalmajandus; õiglane üleminek töötajate jaoks, oskused, haridus, koolitus ja nimetatud valdkondadega seotud teenused; sotsiaalne infrastruktuur ning tervishoid ja pikaajaline hooldus, pöörates erilist tähelepanu vaesematele ühiskonnaliikmetele; ning kõige haavatavamate isikute integreerimine, sh kolmandate riikide kodanikud, kes elavad seaduslikult ühes ELi liikmesriikidest.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lõike 1 punktis a osutatud jätkusuutliku taristu poliitikaharu alla kuuluvad rahastamis- ja investeerimistoiminguid hinnatakse kliima, keskkonna ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse seisukohast, et minimeerida kahjulikku mõju ning maksimeerida kliima-, keskkonna- ja sotsiaalse mõõtme kasu. Selleks esitavad rahastamist taotlevad projektiarendajad asjakohast teavet komisjon välja töötatud suuniste alusel. Projekte, mis jäävad alla suunistes kindlaks määratud suurust, ei hinnata.

Lõike 1 punktis a osutatud jätkusuutliku taristu poliitikaharu alla kuuluvad rahastamis- ja investeerimistoiminguid hinnatakse kliima, keskkonna ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse seisukohast, et minimeerida kahjulikku mõju ning maksimeerida kliima-, keskkonna- ja sotsiaalse mõõtme kasu. Selleks esitavad rahastamist taotlevad projektiarendajad asjakohast teavet komisjon välja töötatud suuniste alusel, delegeeritud õigusakti kujul ja võtte arvesse [määruses jätkusuutlikku investeerimist lihtsustava raamistiku kehtestamise kohta COM(2018)353] sätestatud kriteeriumeid. Projektid, mis jäävad alla suunistes kindlaks määratud suurust, võivad vajaduse korral jääda hindamata.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3 – lõik 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  seoses kliimamuutustega kohanemisega tagada vastupanuvõime kliimamuutuse võimalikule kahjulikule mõjule kliimatundlikkuse ja riski hindamise kaudu, sealhulgas asjakohased kohanemismeetmed, ja seoses kliimamuutuste leevendamisega võtta kasvuhoonegaaside heite kulu ja kliimamuutuste leevendamise meetmete positiivset mõju arvesse kulude-tulude analüüsis;

a)  seoses kliimamuutustega kohanemisega tagada vastupanuvõime kliimamuutuse võimalikule kahjulikule mõjule kliimatundlikkuse ja riski hindamise kaudu, sealhulgas asjakohased kohanemismeetmed, ja seoses kliimamuutuste leevendamisega võtta kasvuhoonegaaside heite kulu ja kliimamuutuste leevendamise meetmete positiivset mõju arvesse kulude-tulude analüüsis ning tagada ELi keskkonnaeesmärkide ja -normide järgimine;

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3 – lõik 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a)  hinnata ELi kliima- ja energiatõhususe strateegiates sätestatud ELi kliima- ja energiaeesmärkide saavutamise positiivset mõju;

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Komisjoni antud suuniste põhjal esitavad rakenduspartnerid teabe, mida on vaja, et jälgida investeeringuid, mis aitavad kaasa liidu kliima- ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele.

4.  Komisjoni antud suuniste põhjal esitavad rakenduspartnerid teabe, mida on vaja, et jälgida investeeringuid, mis aitavad kaasa liidu kliima- ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele, ning hindavad, kas tegevus on kooskõlas määrusega jätkusuutlikku investeerimist lihtsustava raamistiku kehtestamise kohta (COM(2018)353);

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Rakenduspartnerid seavad eesmärgiks, et vähemalt 50 % jätkusuutliku taristu poliitikaharu raames tehtavatest investeeringutest aitavad kaasa liidu kliima- ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele.

5.  Rakenduspartnerid seavad eesmärgiks, et vähemalt 40% jätkusuutliku taristu poliitikaharu raames tehtavatest investeeringute toetustegevustest aitavad kaasa liidu kliima- ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele, et täita Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni COP21 kohustusi.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Komisjon püüdleb koos rakenduspartneritega selle poole, et eelarvetagatisest jätkusuutliku taristu poliitikaharule eraldatud osa jaotataks nii, et peetakse silmas tasakaalu eri valdkondade meetmete vahel.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 b.  Transpordi valdkonnas peab vähemalt 10 % jätkusuutliku infrastruktuuri poliitikaharu raames tehtavatest investeeringutest aitama täita ELi eesmärki kõrvaldada 2050. aastaks surma või raskete vigastustega lõppenud liiklusõnnetused ja renoveerida raudtee ning maanteesillad ja tunnelid nende ohutust silmas pidades.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt a – alapunkt iii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii)  uued või keerulised turutõrked või mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad, et töötada välja uued rahastamislahendused ja turustruktuurid.

iii)  uued või keerulised turutõrked, rahvusvaheline piiriülene projekt või mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad, et töötada välja uued rahastamislahendused ja turustruktuurid.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt a – alapunkt iii a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

iii a)  tõhustatud koostöö piiriüleste transpordiprojektide sõnastamisel, ettevalmistamisel ja rakendamisel.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  Liikmesriigi osa aitab kõrvaldada konkreetseid turutõrkeid või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi ühes või mitmes liikmesriigis, et saavutada eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate asjaomaste fondide eesmärgid.

(b)  Liikmesriigi osa aitab kõrvaldada konkreetseid turutõrkeid või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi ühes või mitmes liikmesriigis, et saavutada eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate asjaomaste fondide eesmärgid. Toetuslepingu võib sõlmida ka liikmesriigi piirkondliku asutuse ja komisjoni vahel. Sellise lepinguga nähakse ette investeeriva piirkonna territooriumi investeerimistegevus ning selle suhtes kohaldatakse määruse artiklis 9 sätestatud võrdseid tingimusi.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriik ja komisjon sõlmivad rahalist toetust käsitleva lepingu või muudavad seda nelja kuu jooksul pärast komisjoni otsust, millega võetakse vastu partnerlusleping või ÜPP strateegiakava, või samaaegselt komisjoni otsusega, millega muudetakse programmi või ÜPP strateegiakava.

Liikmesriik ja komisjon sõlmivad rahalist toetust käsitleva lepingu või muudavad seda kolme kuu jooksul pärast komisjoni otsust, millega võetakse vastu partnerlusleping või ÜPP strateegiakava, või samaaegselt komisjoni otsusega, millega muudetakse programmi või ÜPP strateegiakava.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  ühes või mitmes liikmesriigis asuvate või asutatud üksuste vahelised piiriülesed projektid, mis ulatuvad ühte või mitmesse kolmandasse riiki, sealhulgas ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid, Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riigid, Euroopa Majanduspiirkonna riigid või Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni kuuluvad riigid, või ülemeremaale või -territooriumile, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu II lisas, või assotsieerunud kolmandasse riiki, olenemata sellest, kas kõnealustes kolmandates riikides või ülemeremaades või -territooriumidel on partner või mitte;

(a)  ühes või mitmes liikmesriigis asuvate või asutatud üksuste vahelised piiriülesed projektid, mis ulatuvad ühte või mitmesse kolmandasse riiki, sealhulgas ühinevad riigid ja kandidaatriigid, Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riigid, Euroopa Majanduspiirkonna riigid või Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni kuuluvad riigid, või ülemeremaale või -territooriumile, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu II lisas, või assotsieerunud kolmandasse riiki, olenemata sellest, kas kõnealustes kolmandates riikides või ülemeremaades või -territooriumidel on partner või mitte;

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ELi osa puhul on kõlblikud vastaspooled väljendanud oma huvi ja peavad olema võimelised tegema rahastamis- ja investeerimistoiminguid vähemalt kolmes liikmesriigis. Samuti võivad rakenduspartnerid rühma moodustamise kaudu koos katta rahastamis- ja investeerimistoiminguid vähemalt kolmes liikmesriigis.

ELi osa puhul on kõlblikud vastaspooled väljendanud oma huvi ja peavad olema võimelised tegema rahastamis- ja investeerimistoiminguid vähemalt kahes liikmesriigis. Samuti võivad rakenduspartnerid rühma moodustamise kaudu koos katta rahastamis- ja investeerimistoiminguid vähemalt kahes liikmesriigis. Seda tingimust saab täita, hõlmates rahastamis- ja investeerimistoiminguid liikmesriigi ühes piirkonnas.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigi osa puhul võib asjaomane liikmesriik esitada kõlblike vastaspoolte hulgast, kes on väljendanud huvi vastavalt artikli 9 lõike 3 punktile c, rakenduspartneriks ühe või mitu vastaspoolt.

Liikmesriigi osa puhul võib asjaomase liikmesriigi või piirkonna pädev asutus esitada kõlblike vastaspoolte hulgast, kes on väljendanud huvi vastavalt artikli 9 lõike 3 punktile c, rakenduspartneriks ühe või mitu vastaspoolt.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1 – lõik 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui asjaomane liikmesriik rakenduspartnerit ei esita, teeb komisjon vastavalt käesoleva lõike teisele lõigule valiku nende rakenduspartnerite vahel, kes suudavad teha rahastamis- ja investeerimistoiminguid asjaomastes geograafilistes piirkondades.

Kui asjaomane liikmesriik või piirkond rakenduspartnerit ei esita, teeb komisjon vastavalt käesoleva lõike teisele lõigule valiku nende rakenduspartnerite vahel, kes suudavad teha rahastamis- ja investeerimistoiminguid asjaomastes geograafilistes piirkondades.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  tagab geograafilise hajutatuse;

(d)  tagab liikmesriikide vahel tasakaalustatud geograafilise hajutatuse;

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Tasu riski võtmise eest jaotatakse liidu ja rakenduspartneri vahel proportsionaalselt nende vastava osakaaluga riski võtmisel rahastamis- ja investeerimistoimingute portfelli või vajaduse korral üksikute toimingute raames. Rakenduspartneril peab olema asjakohane enda riskipositsioon ELi tagatisega toetatava rahastamis- ja investeerimistoimingu suhtes, välja arvatud juhul, kui rakendatava finantstoote poliitikaeesmärgid on sellist laadi, et rakenduspartneril ei ole võimalik mõistlikul viisil panustada oma riskitaluvusvõimega sellesse tootesse.

1.  Tasu riski võtmise eest jaotatakse liidu ja rakenduspartneri vahel proportsionaalselt nende vastava osakaaluga riski võtmisel rahastamis- ja investeerimistoimingute portfelli või vajaduse korral üksikute toimingute raames. Rakenduspartneril peab olema tasakaalustatud enda riskipositsioon ELi tagatisega toetatava rahastamis- ja investeerimistoimingu suhtes ja seetõttu ka esmase kahju tagatise suhtes, välja arvatud juhul, kui rakendatava finantstoote poliitikaeesmärgid on sellist laadi, et rakenduspartneril ei ole võimalik mõistlikul viisil panustada oma riskitaluvusvõimega sellesse tootesse.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Nõuandekogu koosolekute protokollid on avalikult kättesaadavad vastaval veebilehel.

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

InvestEU nõustamiskeskus annab nõu riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, sealhulgas äärepoolseimates piirkondades, et edendada projekte, eesmärgiga tagada sotsiaalsete ja keskkonnaaspektide arvessevõtmine kogu projektitsükli vältel. Selline toetus hõlmab abi projektide arendamiseks ja suutlikkuse suurendamiseks.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 2 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f a)  tegeleb kommunikatsiooniga, et suurendada projektiarendajate ning finants- ja muude vahendajate teadlikkust nõustamiskeskuse pakutava abi kohta ja üldisemalt InvestEU pakutavate võimaluste kohta.

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon loob InvestEU portaali. See on hõlpsasti ligipääsetav ja kasutajasõbralik projektide andmebaas, kust saab asjakohast teavet kõigi projektide kohta.

1.  Komisjon loob InvestEU portaali. See on kasutajasõbralik projektide andmebaas, kust saab asjakohast teavet kõigi projektide kohta igas ELi ametlikus keeles.

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Komisjon määrab kindlaks metoodika, millega kehtestatakse kvalitatiivsed näitajad, et artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme täpselt hinnata. Selle metoodika alusel täiendab komisjon III lisa hiljemalt 1. jaanuariks 2021.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse rakenduspartneritele ja muudele liidu rahaliste vahendite saajatele proportsionaalsed aruandlusnõuded, nagu see on asjakohane.

3.  Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid saab kasutada tehtud edusammude ja esinenud raskuste põhjalike analüüside koostamiseks ning et neid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse rakenduspartneritele ja muudele liidu rahaliste vahendite saajatele proportsionaalsed aruandlusnõuded, nagu see on asjakohane. Aruannete süsteem peab selgelt kaardistama poliitikaharud, mis on loetletud II lisas rahastamis- ja investeerimistoimingute tegemiseks kõlblike valdkondade nimekirjas.

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Hindamised toimuvad piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.

1.  Hindamised toimuvad piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis. Samuti nähakse hindamises ette kvalitatiivne hinnang artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudele.

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kontrollikoda auditeerib ELi tagatist, selle alusel tehtud makseid ja maksete sissenõudmisi, ning InvestEU programmi alusel tehtud tehinguid. Kontrollikoja eriaruanne tuleks esitada 18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kooskõlas käesoleva määruse artikliga 4 võib kõnealust jaotust eelarveaasta jooksul muuta vastavalt käesoleva määruse artikli 3 lõikes 2 osutatud eri eesmärkide muutumisele.

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  puhta ja säästva taastuvenergia tootmise, sellega varustamise ja selle kasutamise laiendamine;

(a)  puhta ja säästva taastuvenergia tootmise, sellega varustamise ja selle kasutamise laiendamine ning selle kasutuselevõtu kiirendamine;

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  taastuvatest / CO2-neutraalsetest energiaallikatest sünteetilise kütuse tootmine ja sellega varustamine; alternatiivkütused;

(d)  taastuvatest / CO2-neutraalsetest energiaallikatest sünteetilise kütuse tootmine ja sellega varustamine; alternatiivkütused kõikidele transpordiliikidele;

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Säästva transpordi taristu, seadmete ja innovatiivsete tehnoloogiate arendamine kooskõlas liidu transpordiprioriteetidega ja Pariisi kliimakokkuleppe raames võetud kohustustega, eelkõige järgmistes valdkondades:

2.  Säästva ja ohutu transpordi taristu ja liikuvuslahenduste, seadmete ja innovatiivsete tehnoloogiate arendamine kooskõlas liidu transpordiprioriteetidega ja Pariisi kliimakokkuleppe raames võetud kohustustega, eelkõige järgmistes valdkondades:

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  projektid, millega toetatakse üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist, sealhulgas linnatranspordisõlmed, mere- ja siseveesadamad, mitmeliigilised terminalid ja nende ühendus põhivõrkudega;

(a)  projektid, millega toetatakse üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist, sealhulgas linnatranspordisõlmed, mere- ja siseveesadamad, lennujaamad, mitmeliigilised terminalid ja nende ühendus põhivõrkudega ning määruses (EL) nr 1315/2013 sätestatud telemaatikalahendused;

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  TEN-T infrastruktuuriprojektid, milles on ette nähtud vähemalt kahe transpordiliigi, eelkõige mitmeliigilise kaubaveo terminalide ja reisijateveosõlmede kasutamine;

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  aruka ja säästva linnaliikuvuse projektid, mis on suunatud vähese heitega linnatranspordiliikidele, juurdepääsuvõimaluste parandamisele, õhusaaste ja müra vähendamisele, energialetarbimise tõhustamisele ja õnnetuste vähendamisele;

(b)  aruka ja säästva linnaliikuvuse projektid, sh. sisevee- ja õhutransport, mis on suunatud vähese heitega linnatranspordiliikidele, diskrimineerimiseta juurdepääsuvõimaluste parandamisele, õhusaaste ja müra vähendamisele, energiatarbimise tõhustamisele ja liiklusohutuse suurendamisele, sh jalgratturite ja jalakäijate jaoks;

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  transpordiveeremi uuendamise ja moderniseerimise toetamine, et võtta kasutusele vähese heitega liikuvuslahendused;

(c)  transpordiveeremi uuendamise ja moderniseerimise toetamine, et võtta kasutusele vähese heitega liikuvuslahendused, sealhulgas taastuvatest allikatest või CO2-neutraalsetest allikatest saadud alternatiivkütuste ja sünteetiliste kütuste kasutamine kõigi transpordiliikide sõidukites;

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  raudteetaristu, muud raudteeprojektid ja meresadamad;

(d)  raudteetaristu, muud raudteeprojektid, siseveeteede taristu ning meresadamad ja meremagistraalid;

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  alternatiivkütuste taristu, sealhulgas elektrilaadimise taristu.

(e)  alternatiivkütuste taristu, sealhulgas elektrilaadimise taristu kõikidele transpordiliikidele.

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a)  aruka ja säästva liikuvuse projektid, mis on suunatud järgmisele:

 

– liiklusohutus (sealhulgas sõidukijuhtide ja reisijate ohutuse parandamine ning surmaga lõppevate õnnetuste ja raskete vigastuste arvu vähendamine),

 

– juurdepääsetavus (sealhulgas maapiirkondades);

 

– heite vähendamine;

 

– uute transporditehnoloogiate ja -teenuste arendamine ja kasutuselevõtmine eelkõige VKEde poolt, ning seoses ühendatud ja autonoomsete transpordiliikide ning integreeritud piletimüügisüsteemidega;

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt e b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e b)  projektid olemasoleva transporditaristu, sealhulgas TEN-T kiirteede hooldamiseks või ajakohastamiseks, kui see on vajalik liiklusohutuse suurendamiseks, säilitamiseks või parandamiseks, arukate transpordisüsteemide teenuste arendamiseks või taristu terviklikkuse ja standardite tagamiseks, eelkõige ohutud parkimisalad ja -rajatised, alternatiivkütuse jaamad ja elektrisõidukite laadimissüsteemid;

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt e c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e c)  maanteetaristu transpordi jaoks ühtekuuluvusriikides, vähem arenenud piirkondades või piiriülestes transpordiprojektides;

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  Eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  muud uued digitehnoloogiad ja -teenused, mis aitavad kaasa liidu majanduse digitaliseerimisele.

(f)  muud uued digitehnoloogiad ja -teenused, mis aitavad kaasa liidu majanduse digitaliseerimisele ning digitehnoloogia, -teenuste ja -oskuste integreerimisele liidu transpordisektorisse;

Selgitus

Digiteerimine on transpordisüsteemi kiiresti muutmas, alates sõidukitest kuni mitmeliigilise transpordi logistika, navigatsioonini jne. InvestEU peaks eelkõige toetama uuenduslike tehnoloogiate kasutuselevõttu transpordis kui ELi ühes olulisemas majandussektoris.

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9.  Turism.

9.  Turismisektor.

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  haridus, koolitus ja nendega seotud teenused;

(c)  haridus, koolitus ja nendega seotud teenused, pöörates tähelepanu eelkõige võimalustele transpordi- ja muudes sektorites, kus esineb probleeme tööjõu nappuse ja uute tehnoloogiatega kohandumise vallas;

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – punkt 3 – punkt 3.3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3.3 a  Investeeringud, mis toetavad sõidukijuhtide ja reisijate ohutuse parandamist kõikide transpordiliikide puhul, eriti maanteetranspordis.

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – punkt 4 – alapunkt 4.4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.4  Transport: TEN-T raames kaasatud investeeringud, millest: TEN-T põhivõrk

4.4  Transpordisektor: TEN-T raames kaasatud investeeringud, millest:

 

– [määruse nr XXX] lisas [lisada viide uuele Euroopa Ühendamise Rahastule] (Euroopa Ühendamise Rahastu loomise kohta) nimetatud koostisosade põhivõrk ja üldvõrk;

 

– mitmeliigiline taristu;

 

– innovaatilised lahendused, mis aitavad saavutada transpordiliikide, sealhulgas sisevee- ja õhutranspordi tasakaalustatud kombinatsiooni;

 

– kasutuselevõetud alternatiivkütuse taristupunktide arv

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – punkt 7 – alapunkt 7.2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

7.2 a  Kõrge kvalifikatsiooniga personali toetamine: töötajate arv, keda on toetatud, et säilitada tootmise ja teenuste valdkonnas kõrge kvalifikatsiooniga tööjõud, ning kohandada seda digiteerimisega

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

InvestEU programmi loomine

Viited

COM(2018)0439 – C8-0257/2018 – 2018/0229(COD)

Vastutavad komisjonid

istungil teada andmise kuupäev

BUDG

14.6.2018

ECON

14.6.2018

 

 

Arvamuse esitajad

istungil teada andmise kuupäev

TRAN

14.6.2018

Kaasatud komisjonid - istungil teada andmise kuupäev

5.7.2018

Arvamuse koostaja

nimetamise kuupäev

Wim van de Camp

3.7.2018

Artikkel 55 – Komisjonide ühismenetlus

istungil teada andmise kuupäev

5.7.2018

Vastuvõtmise kuupäev

15.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

29

13

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Daniela Aiuto, Lucy Anderson, Marie-Christine Arnautu, Inés Ayala Sender, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Andor Deli, Karima Delli, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Tania González Peñas, Dieter-Lebrecht Koch, Miltiadis Kyrkos, Innocenzo Leontini, Bogusław Liberadzki, Peter Lundgren, Marian-Jean Marinescu, Georg Mayer, Gesine Meissner, Renaud Muselier, Markus Pieper, Gabriele Preuß, Christine Revault d’Allonnes Bonnefoy, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, Jill Seymour, Claudia Țapardel, Keith Taylor, Pavel Telička, István Ujhelyi, Wim van de Camp, Kosma Złotowski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Francisco Assis, Daniel Dalton, Stefan Gehrold, Maria Grapini, Bolesław G. Piecha, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Anders Sellström, Henna Virkkunen

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Heinz K. Becker, Edward Czesak, Jiří Maštálka, Theodor Dumitru Stolojan, Richard Sulík

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

29

+

ALDE

Izaskun Bilbao Barandica, Gesine Meissner, Dominique Riquet, Pavel Telička

ECR

Edward Czesak, Daniel Dalton, Bolesław G. Piecha, Richard Sulík, Kosma Złotowski

ENF

Georg Mayer

GUE/NGL

Tania González Peñas, Jiří Maštálka

PPE

Georges Bach, Heinz K. Becker, Andor Deli, Stefan Gehrold, Dieter‑Lebrecht Koch, Innocenzo Leontini, Marian‑Jean Marinescu, Renaud Muselier, Markus Pieper, Massimiliano Salini, Anders Sellström, Theodor Dumitru Stolojan, Henna Virkkunen, Luis de Grandes Pascual, Wim van de Camp

S&D

Isabella De Monte, Maria Grapini

13

ECR

Peter Lundgren

EFDD

Daniela Aiuto, Jill Seymour

ENF

Marie‑Christine Arnautu

S&D

Lucy Anderson, Ismail Ertug, Bogusław Liberadzki, Gabriele Preuß, Christine Revault d'Allonnes Bonnefoy, István Ujhelyi

VERTS/ALE

Michael Cramer, Karima Delli, Keith Taylor

5

0

S&D

Francisco Assis, Inés Ayala Sender, Miltiadis Kyrkos, Inmaculada Rodríguez‑Piñero Fernández, Claudia Țapardel

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (15.11.2018)

Saajad: eelarvekomisjon ning majandus- ja rahanduskomisjon

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse InvestEU programm

(COM(2018)0439 – C8-0257/2018 – 2018/0229(COD))

Arvamuse koostaja: Ivo Belet

LÜHISELGITUS

Komisjon esitas 6. juunil 2018 ettepaneku InvestEU programmi kohta. Komisjon teeb ettepaneku luua olemasolevatele rahastamisvahenditele ja eelkõige EFSI-le tuginedes ühtne fond, mille aluseks on 38 miljardi suurune ELi tagatis, et kaasata ELi sisepoliitikat toetavate strateegiliste investeeringute jaoks avaliku ja erasektori rahalisi vahendeid laenude, tagatiste, omakapitali või muude turupõhiste vahendite vormis. InvestEU fondile hõlpsama juurdepääsu tagamiseks luuakse ühtlasi ka InvestEU nõustamiskeskus ja InvestEU portaal.

InvestEU fondi puhul on peetud silmas nelja poliitikavaldkonda („poliitikaharu“), mille kohta on esitatud soovituslikud investeeritavad summad (Euroopa Komisjoni otsusega on võimalik neid suurendada 15 % võrra):

1) jätkusuutlik taristu (kuni 11,5 miljardit),

2) teadusuuringud, innovatsioon ja digitaliseerimine (kuni 11,25 miljardit),

3) väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (kuni 11,25 miljardit) ning

4) sotsiaalvaldkonna investeeringud ja oskused (4 miljardit).

Arvamuse esitaja tehtud muudatusettepanekud puudutavad üksnes ENVI-komisjoni otsesesse pädevusse kuuluvaid küsimusi, nagu kliimaküsimuste peavoolustamisele kaasaaitamine ning liidu eesmärkide ja standardite järgimine. Sellest tulenevalt eelistas arvamuse esitaja mitte teha muudatusettepanekuid InvestEU tagatise haldamise ja programmi juhtimise kohta, millega tegelevad ühiselt ECON- ja BUDG-komisjon.

Arvamuse esitaja väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle, pidades eriti silmas suuremat keskendumist jätkusuutlikkusele. InvestEU peaks tagama projektide süstemaatilise jätkusuutlikkuse seisukohast hindamise. Seetõttu peaks komisjon võtma kõigi programmi poliitikaharude jaoks vastu üksikasjalikud jätkusuutlikkuse miinimumnõuded, mis näiteks kehtivad praegu EFSI raames antava EIP toetuse puhul. See tähendaks, et jätkusuutlikkuse seisukohast tuleks hinnata kõiki olulist liidu toetust saavaid projekte.

Et järgida Euroopa Parlamendi seisukohta kliimaküsimuste peavoolustamise suhtes ja aidata kaasa kogu ELi eelarves 30 % ulatuses tehtavate kliimaga seotud kulutuste eesmärgi saavutamisele, tuleks InvestEU programmile seada 35 % suurune üldine eesmärk. Tuleks kehtestada selged kõlblikkuskriteeriumid ning usaldusväärne ja läbipaistev jälgimismeetod, tuginedes EIP poolt sel eesmärgil kasutatud ja rahvusvahelistes finantsasutustes kokku lepitud kõlblikkuskriteeriumidele.

EFSI on küll alates 2015. aastast teinud kogu ELi 335 miljardi ulatuses täiendavaid investeeringuid ning see on aidanud kõrvaldada investeeringute puudujääki, kuid kavandada tuleb suuremat keskendumist ELi poliitilistele eesmärkidele. InvestEU programm peaks olema mõeldud eelkõige selliste projektide toetamiseks, mis on kõrgema riskiprofiiliga kui turul üldiselt tavaks, ning mis võivad aidata kaasa liidu 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistiku eesmärkide ning Pariisi kokkuleppes sõnastatud pikaajaliste eesmärkide saavutamisele.

Eelkõige on vaja suurendada investeeringuid vähese CO2-heitega tööstusprojektidesse, et kiirendada ELi tööstuse CO2-heite vähendamist. Seepärast peaks Euroopa Komisjon määrama dialoogis tööstusringkondadega kindlaks ühist huvi pakkuvad tööstusprojektid ning hõlbustama nende juurdepääsu ELi eri rahastamisvahendite kaudu antavale rahalisele toetusele.

Et saada selge ettekujutuse sellest, kui suur võib olla InvestEU programmi panus vähese CO2-heitega majandusse, tuleks esitada teave CO2-heite vältimise kohta. Kõlblikkuskriteeriumide piirmäärade kindlaksmääramisel tuleks siiski olla ettevaatlik, et mitte takistada järkjärgulist arengut. Kuna murrangulised lahendused ei sünni üleöö, peaks InvestEU programmi raames olema võimalik toetada järkjärgulisi edusamme edasise innovatsiooni edendamiseks.

Programmi juhtimise küsimuses tuleks säilitada Euroopa Parlamendi osalemine, nagu see on praegu ette nähtud EFSI-s. Seetõttu teeb arvamuse koostaja ettepaneku, et parlament määraks rakenduspartnerite esindajate koosseisus kogunevasse nõuandekogusse sõltumatu eksperdi.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutavatel eelarvekomisjonil ning majandus- ja rahanduskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Võrreldes 2,2 %ga SKPst 2009. aastal oli taristuinvesteeringute maht 2016. aastal 1,8 % SKPst ning seega on investeeringute määr ligikaudu 20 % alla ülemaailmse finantskriisi eelset taset. Kuigi investeeringute suhe SKPsse on liidus suurenemas, jääb see alla sellele, mida võiks oodata tugeva elavnemise perioodil, ja ei ole piisav, et kompenseerida aastatepikkust alainvesteerimist. Veelgi olulisem on, et praegune ja prognoositav investeeringute tase ei kata liidu struktuurset investeerimisvajadust tehnoloogiliste muutuste ja ülemaailmse konkurentsivõime sisukohast, sealhulgas investeeringud innovatsiooni, oskustesse, taristusse ning väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse (VKEd), ning vajadust tegeleda peamiste ühiskondlike probleemidega, nagu jätkusuutlikkus ja elanikkonna vananemine. Seepärast tuleb jätkuvalt toetada turutõrgete kõrvaldamist ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamist, et vähendada investeerimispuudujääki suunatud sektorites, et saavutada liidu poliitilised eesmärgid.

(1)  Võrreldes 2,2 %ga SKPst 2009. aastal oli taristuinvesteeringute maht 2016. aastal 1,8 % SKPst ning seega on investeeringute määr ligikaudu 20 % alla ülemaailmse finantskriisi eelset taset. Kuigi investeeringute suhe SKPsse on liidus suurenemas, jääb see alla sellele, mida võiks oodata tugeva elavnemise perioodil, ja ei ole piisav, et kompenseerida aastatepikkust alainvesteerimist. Veelgi olulisem on, et praegune ja prognoositav investeeringute tase ei kata liidu struktuurset investeerimisvajadust tehnoloogiliste muutuste ja ülemaailmse konkurentsivõime seisukohast, sealhulgas investeeringud innovatsiooni, teadusuuringutesse, oskustesse, taristusse ning väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse (VKEd) ja idufirmadesse, ning vajadust tegeleda peamiste ühiskondlike probleemidega, nagu jätkusuutlikkus ja elanikkonna vananemine. Seepärast tuleb jätkuvalt toetada turutõrgete kõrvaldamist ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamist, et vähendada investeerimispuudujääki suunatud sektorites, et saavutada liidu poliitilised eesmärgid.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a)  Euroopa sõltub imporditud ressurssidest rohkem kui ükski teine piirkond maailmas ja et paljud ressursid on suhteliselt lühikese aja pärast ammendumas. Euroopa konkurentsivõimet saab oluliselt parandada ressursside lisandväärtuse suurendamisega majanduses ning Euroopa allikatest pärit materjalide jätkusuutliku tarnimise edendamisega.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Viimastel aastatel on liit võtnud vastu ambitsioonikad strateegiad, et viia lõpule ühtse turu väljakujundamine ning stimuleerida jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist, nt kapitaliturgude liit, digitaalse ühtse turu strateegia, pakett „Puhas energia kõigile eurooplastele“, ELi ringmajanduse loomise tegevuskava, Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia ning Euroopa kaitse- ja kosmosestrateegia. InvestEU fond peaks kasutama ja tugevdama nende üksteist toetavate strateegiate sünergiat, toetades investeeringuid ja pakkudes juurdepääsu rahastamisele.

(3)  Viimastel aastatel on liit võtnud vastu ambitsioonikad strateegiad, et viia lõpule ühtse turu väljakujundamine ning stimuleerida jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist, nt kapitaliturgude liit, digitaalse ühtse turu strateegia, pakett „Puhas energia kõigile eurooplastele“, ELi ringmajanduse loomise tegevuskava, programm „Horisont 2020“, Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia ning Euroopa kaitse- ja kosmosestrateegia. InvestEU fond peaks kasutama ja tugevdama nende üksteist toetavate strateegiate sünergiat, toetades investeeringuid ja pakkudes juurdepääsu rahastamisele.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  InvestEU fond peaks aitama parandada liidu konkurentsivõimet, sealhulgas innovatsiooni ja digitaliseerimise valdkonnas, liidu majanduskasvu jätkusuutlikkust, sotsiaalset vastupanuvõimet ja kaasatust ning kapitaliturgude liidu integratsiooni, sealhulgas lahendused kapitaliturgude killustatuse vähendamiseks ja rahastamisallikate mitmekesistamiseks liidu ettevõtete jaoks. Selleks peaks see toetama projekte, mis on tehniliselt teostatavad ja majanduslikult tasuvad, pakkudes raamistiku võla-, riskijagamis- ja omakapitali instrumentide kasutamiseks koos liidu eelarve tagatisega ja rakenduspartnerite osalusega. See peaks põhinema nõudlusel, samas kui InvestEU fondi toetus peaks samal ajal aitama kaasa liidu poliitiliste eesmärkide saavutamisele.

(5)  InvestEU fond peaks aitama parandada liidu konkurentsivõimet, sealhulgas innovatsiooni, ringmajanduse suunas liikumise, digitaliseerimise ja tipptasemel teaduse valdkonnas, liidu majanduskasvu jätkusuutlikkust, sotsiaalset vastupanuvõimet ja kaasatust ning kapitaliturgude liidu integratsiooni, sealhulgas lahendused kapitaliturgude killustatuse vähendamiseks ja rahastamisallikate mitmekesistamiseks liidu ettevõtete jaoks. Selleks peaks see toetama projekte, mis on tehniliselt teostatavad ja majanduslikult tasuvad, pakkudes raamistiku võla-, riskijagamis- ja omakapitali instrumentide kasutamiseks koos liidu eelarve tagatisega ja rakenduspartnerite osalusega. See peaks olema laialdaselt reklaamitud ja põhinema nõudlusel, samas kui InvestEU fondi toetus peaks samal ajal aitama kaasa liidu poliitiliste eesmärkide saavutamisele.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  InvestEU fond peaks toetama investeeringuid materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, et soodustada majanduskasvu, investeeringuid ja tööhõivet, ning aitama seega kaasa heaolu parandamisele ja sissetulekute õiglasemale jaotusele liidus. InvestEU fondi kaudu sekkumine peaks täiendama muid liidu antavaid toetusi.

(6)  InvestEU fond peaks toetama investeeringuid materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, et soodustada ressursitõhusust, keskkonnahoidlikku ja jätkusuutlikku majanduskasvu, investeeringuid, tööhõivet ja kestlikkust, ning aitama seega kaasa heaolu parandamisele ja sissetulekute õiglasemale jaotusele liidus. InvestEU fondi kaudu sekkumine peaks täiendama muid liidu antavaid toetusi.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Liit kiitis heaks eesmärgid, mis on sätestatud ÜRO säästva arengu tegevuskavas 2030 ja selle kestliku arengu eesmärkides ning 2015. aasta Pariisi kokkuleppes, samuti Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikus 2015–2030. Kokkulepitud eesmärkide, sealhulgas liidu keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamiseks tugevdatakse märkimisväärselt kestliku arengu edendamise meetmeid. Seepärast tuleks InvestEU fondi ülesehituses võimalikult palju arvesse võtta kestliku arengu põhimõtteid.

(7)  Liit kiitis heaks eesmärgid, mis on sätestatud ÜRO säästva arengu tegevuskavas 2030 ja selle kestliku arengu eesmärkides ning 2015. aasta Pariisi kokkuleppes, samuti Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikus 2015–2030. Kokkulepitud eesmärkide, sealhulgas liidu keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamiseks tugevdatakse märkimisväärselt kestliku arengu edendamise meetmeid ning lõpetatakse järk-järgult keskkonnale kahjulike ainete kasutamine. Seepärast tuleks InvestEU fondi ülesehituses võtta aluseks kestliku arengu põhimõtted.

Kompromissmuudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks et saavutada ÜRO säästva arengu eesmärke, aitab InvestEU programm kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja liikuda selle üldeesmärgi suunas, et liidu eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. InvestEU programmi raames võetavad meetmed peaksid panustama 30 % InvestEU programmi kogu rahastamispaketist kliimaeesmärkidele. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks InvestEU programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.

(9)  Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks et saavutada ÜRO säästva arengu eesmärke, aitab InvestEU programm kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja liikuda selle üldeesmärgi suunas, et liidu eelarvekulutustest eraldataks 30 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. InvestEU programmi raames võetavad meetmed peaksid panustama 40 % InvestEU programmi kogu rahastamispaketist kliimaeesmärkidele. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks InvestEU programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.

Kompromissmuudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  InvestEU fondi panust kliimaeesmärkide saavutamisse jälgitakse ELi kliimakulutuste seiresüsteemi kaudu, mille on välja töötanud komisjon koostöös rakenduspartneritega ja mille puhul kasutatakse kriteeriume, mis on kehtestatud [määrusega, millega luuakse raamistik jätkusuutlike investeeringute hõlbustamiseks14), et määrata kindlaks, kas majandustegevus on keskkonnasäästlik.

(10)  InvestEU fondi panust kliimaeesmärkide saavutamisse jälgitakse seiresüsteemi kaudu, mille on delegeeritud õigusaktidega välja töötanud komisjon koostöös rakenduspartneritega ja mille puhul kasutatakse kriteeriume, mis on kehtestatud [määrusega, millega luuakse raamistik jätkusuutlike investeeringute hõlbustamiseks14), et määrata kindlaks, kas majandustegevusel on konkreetne kliimamuutusi leevendav mõju või kas see aitab suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele.

__________________

__________________

14 COM(2018)353.

14 COM(2018)353.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Vastavalt Maailma Majandusfoorumi 2018. aasta aruandele ülemaailmsete riskide kohta on kümme kõige suuremat maailmamajandust ähvardavat ohtu seotud keskkonnaga. Sellised ohtude hulka kuuluvad õhu, pinnase ja vee saastumine, bioloogilise mitmekesisuse kadu ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise ebaõnnestumine. Keskkonnakaitse põhimõtted tugevalt lõimitud aluslepingutesse ja paljudesse liidu poliitikameetmetesse. Seepärast peaksid InvestEU fond ja sellega seotud toimingud keskkonnaalaseid eesmärke edendama. Keskkonnakaitse ning sellega seotud ohtude ennetamine ja juhtimine edendamine tuleks integreerida investeeringute ettevalmistamisse ja rakendamisse. EL peaks jälgima ka bioloogilise mitmekesisuse ja õhusaaste kontrolliga seotud kulutusi, et täita aruandluskohustusi bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2016/2284/EL15 raames. Seepärast tuleks keskkonnasäästlikkuse eesmärkidele eraldatud investeeringuid jälgida, kasutades ühtset metoodikat kooskõlas metoodikaga, mis on välja töötatud liidu muude programmide raames kliima, bioloogilise mitmekesisuse ja õhusaaste valdkonnas, et saaks hinnata investeeringute individuaalset ja kombineeritud mõju looduskapitali põhikomponentidele, sealhulgas õhule, veele, maale ja bioloogilisele mitmekesisusele.

(11)  Vastavalt Maailma Majandusfoorumi 2018. aasta aruandele ülemaailmsete riskide kohta on kümme kõige suuremat maailmamajandust ähvardavat ohtu seotud keskkonnaga. Sellised ohtude hulka kuuluvad õhu, pinnase ja vee saastumine, bioloogilise mitmekesisuse kadu ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise ebaõnnestumine. Paljude nende keskkonnariskide algpõhjus on ressursside jätkusuutmatu kasutamine. Keskkonnakaitse põhimõtted tugevalt lõimitud aluslepingutesse ja paljudesse liidu poliitikameetmetesse. Seepärast peaksid InvestEU fond ja sellega seotud toimingud keskkonnaalaseid eesmärke edendama. Keskkonnakaitse ning sellega seotud ohtude ennetamine ja juhtimine edendamine tuleks integreerida investeeringute ettevalmistamisse ja rakendamisse. EL peaks jälgima ka bioloogilise mitmekesisuse ja õhusaaste kontrolliga seotud kulutusi, et täita aruandluskohustusi bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2016/2284/EL15 raames. Seepärast tuleks keskkonnasäästlikkuse eesmärkidele eraldatud investeeringuid jälgida, kasutades ühtset metoodikat kooskõlas metoodikaga, mis on välja töötatud liidu muude programmide raames kliima, bioloogilise mitmekesisuse ja õhusaaste valdkonnas, et saaks hinnata investeeringute individuaalset ja kombineeritud mõju looduskapitali põhikomponentidele, sealhulgas õhule, veele, maale ja bioloogilisele mitmekesisusele.

_________________

_________________

15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (ELT L 344, 17.12.2016, lk 1).

15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (ELT L 344, 17.12.2016, lk 1).

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Olulist liidu toetust saavaid projekte, eelkõige taristuvaldkonnas, tuleks hinnata kestlikkuse seisukohast vastavalt suunistele, mille peaks välja töötama komisjon koostöös InvestEU programmi rakenduspartneritega, kasutades sobival viisil kriteeriume, mis on kehtestatud [määrusega, millega luuakse raamistik jätkusuutlike investeeringute hõlbustamiseks), et määrata kindlaks, kas majandustegevus on keskkonnasäästlik, ja kooskõlas liidu muude programmide raames välja töötatud suunistega. Need suunised peaksid sisaldama asjakohaseid sätteid, et vältida põhjendamatut halduskoormust.

(12)  Kõiki liidu toetust saavaid projekte tuleks hinnata kestlikkuse seisukohast investeeringu suurusele ja liigile vastavate suuniste alusel, mille peaks välja töötama komisjon koostöös InvestEU programmi rakenduspartneritega, kasutades sobival viisil kriteeriume, mis on kehtestatud [määrusega, millega luuakse raamistik jätkusuutlike investeeringute hõlbustamiseks), et määrata kindlaks, kas majandustegevus on keskkonnasäästlik, ja kooskõlas liidu muude programmide raames välja töötatud suunistega. Need suunised peaksid sisaldama asjakohaseid sätteid, et vältida põhjendamatut halduskoormust.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 a)   EIP keskkonna- ja sotsiaaltavade käsiraamat, mis tõlgendab EIP avaldust keskkonna- ja sotsiaalsete põhimõtete ning normide kohta, võiks olla keskkonna- ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse kontrolli määratlemisel ja rakendamisel abiks, et tagada kõikide rahastamismeetmete koosküla keskkonna- ja sotsiaalsete standarditega.

 

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Madal taristuinvesteeringute määr liidus finantskriisi ajal pärssis liidu suutlikkust soodustada jätkusuutlikku majanduskasvu, konkurentsivõimet ja lähenemist. Mahukad investeeringud Euroopa taristusse on esmatähtsad, et saavutada ELi kestliku arengu eesmärgid, sealhulgas energia- ja kliimaeesmärgid aastaks 2030. Seetõttu peaks InvestEU fondi toetus olema suunatud investeeringutele transpordi, energia, sealhulgas energiatõhusus ja taastuvenergia, keskkonna, kliimameetmete, merenduse ja digitaalse taristu valdkonnas. Liidu rahalise toetuse mõju ja lisaväärtuse maksimeerimiseks on asjakohane edendada ühtset investeerimisprotsessi, mis tagab projektide nähtavuse ja järjepidevuse asjakohaste liidu programmide lõikes. Pidades silmas julgeolekuohtusid, tuleks liidu toetust saavate investeerimisprojektide puhul võtta arvesse kodanike avalikes kohtades kaitsmise põhimõtteid. See peaks täiendama edusamme, mida on teinud muud liidu fondid, nagu Euroopa Regionaalarengu Fond, mille raames toetatakse avalikesse kohtadesse ning transpordi-, energia- ja muusse kriitilise tähtsusega taristusse tehtavate investeeringute julgeolekukomponente.

(13)  Madal taristuinvesteeringute määr liidus finantskriisi ajal pärssis liidu suutlikkust soodustada jätkusuutlikku majanduskasvu, konkurentsivõimet ja lähenemist. Mahukad investeeringud Euroopa taristusse on esmatähtsad, et saavutada liidu ja liikmesriikide kestliku arengu eesmärgid, sealhulgas energia- ja kliimaeesmärgid aastaks 2030, samuti Pariisi kokkuleppe eesmärgid. Seetõttu peaks InvestEU fondi toetus olema suunatud investeeringutele puhta transpordi, energia, eriti energiatõhususe ja taastuvenergia, keskkonna, kliimameetmete, merenduse ja digitaalse taristu valdkonnas, pöörates erilist tähelepanu elutähtsatele investeeringutele taristutesse ja sotsiaalvaldkonda seoses üleminekupiirkondade ümberkujundamisega. Selles kontekstis tuleks võimaluse korral püüda saavutada koostoimet piirkondlike ja riiklike poliitiliste eesmärkidega, näiteks asbesti eemaldamine katustest, kodudest ja pinnasest. Liidu rahalise toetuse mõju ja lisaväärtuse maksimeerimiseks on asjakohane edendada ühtset investeerimisprotsessi, mis tagab projektide nähtavuse ja järjepidevuse asjakohaste liidu programmide lõikes. Pidades silmas julgeolekuohtusid, tuleks liidu toetust saavate investeerimisprojektide puhul võtta arvesse kodanike avalikes kohtades kaitsmise põhimõtteid. See peaks täiendama edusamme, mida on teinud muud liidu fondid, nagu Euroopa Regionaalarengu Fond, mille raames toetatakse avalikesse kohtadesse ning transpordi-, energia- ja muusse kriitilise tähtsusega taristusse tehtavate investeeringute julgeolekukomponente.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Kuigi investeeringute üldine tase liidus kasvab, ei ole investeeringud suurema riskiga valdkondades, nagu teadusuuringud ja innovatsioon, ikka veel piisavad. Sellest tulenev teaduse ja innovatsiooni investeeringute nappus kahjustab liidu tööstuse ja majanduse konkurentsivõimet ning tema kodanike elukvaliteeti. InvestEU fond peaks pakkuma asjakohaseid finantstooteid, et hõlmata innovatsioonitsükli eri etappe ja mitmesuguseid sidusrühmi, ning eelkõige suurendada ja võtta kasutusele lahendusi liidus äritasandil, et muuta need konkurentsivõimeliseks maailmaturul.

(14)  Kuigi investeeringute üldine tase liidus kasvab, ei ole investeeringud suurema riskiga valdkondades, nagu teadusuuringud ja innovatsioon, ikka veel piisavad. Sellest tulenev teaduse ja innovatsiooni investeeringute nappus kahjustab liidu tööstuse ja majanduse konkurentsivõimet, tema kodanike elukvaliteeti ning energia- ja kliimaeesmärkide saavutamist. InvestEU fond peaks pakkuma asjakohaseid finantstooteid, et hõlmata innovatsioonitsükli eri etappe ja mitmesuguseid sidusrühmi, ning eelkõige suurendada ja võtta kasutusele lahendusi liidus äritasandil, et muuta need konkurentsivõimeliseks maailmaturul.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Tuleb teha kiiresti märkimisväärseid jõupingutusi, et investeerida digiüleminekusse ja tuua kasu kõikidele liidu kodanikele ja ettevõtetele. Tugevale digitaalse ühtse turu strateegia poliitikaraamistikule peaksid nüüd järgnema sama ambitsioonikad investeeringuid, sealhulgas tehisintellekti.

(15)  Tuleb teha kiiresti märkimisväärseid jõupingutusi, et investeerida digiüleminekusse ja tuua kasu kõikidele liidu linna- ja maapiirkondade kodanikele ja ettevõtetele. Tugevale digitaalse ühtse turu strateegia poliitikaraamistikule peaksid nüüd järgnema sama ambitsioonikad investeeringuid, sealhulgas tehisintellekti.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel (VKEd) on liidus esmatähtis roll. Siiski seisavad nad rahastamise hankimisel silmitsi probleemidega, kuna nendega seotud riski peetakse suureks ja neil ei ole piisavat tagatist. Täiendavad probleemid tulenevad VKEde vajadusest säilitada konkurentsivõime, tegeledes digitaliseerimise, rahvusvahelistumise ja innovatsiooniga ning täiendades oma töötajate oskusi. Võrreldes suuremate ettevõtetega on neil juurdepääs vähesematele rahastamisallikate: nad tavaliselt ei emiteeri võlakirju ning neil on vaid piiratud juurdepääs börsidele või suurtele institutsionaalsetele investoritele. Rahastamisele juurdepääs on veelgi keerulisem VKEde puhul, kelle tegevus keskendub immateriaalsele varale. Liidu VKEd tuginevad suuresti pankadele ja võlapõhisele rahastamisele panga arvelduskrediidi, pangalaenude või liisingu vormis. Tuleb toetada VKEsid, kellel on eespool osutatud probleemid, ja pakkuda mitmekesisemaid rahastamisallikaid, et suurendada VKEde võimet rahastada nende asutamist, kasvu ja arengut ja panna vastu majanduslangusele ning muuta majandus ja finantssüsteem vastupidavamaks majanduslanguse või šokkide ajal. See täiendab ka algatusi, mida on juba tehtud kapitaliturgude liidu raames. InvestEU fond peaks andma võimaluse keskenduda konkreetsetele sihipärastele finantstoodetele.

(16)  Väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel (VKEd) on liidus esmatähtis roll. Siiski seisavad nad rahastamise hankimisel silmitsi probleemidega, kuna nendega seotud riski peetakse suureks ja neil ei ole piisavat tagatist. Täiendavad probleemid tulenevad VKEde vajadusest säilitada konkurentsivõime, tegeledes digitaliseerimise, rahvusvahelistumise ja innovatsiooniga ning täiendades oma töötajate oskusi. Võrreldes suuremate ettevõtetega on neil juurdepääs vähesematele rahastamisallikate: nad tavaliselt ei emiteeri võlakirju ning neil on vaid piiratud juurdepääs börsidele või suurtele institutsionaalsetele investoritele. Rahastamisele juurdepääs on veelgi keerulisem VKEde puhul, kelle tegevus keskendub immateriaalsele varale. Liidu VKEd tuginevad suuresti pankadele ja võlapõhisele rahastamisele panga arvelduskrediidi, pangalaenude või liisingu vormis. Tuleb toetada VKEsid, kellel on eespool osutatud probleemid, lihtsustades nende juurdepääsu rahastamisele ja pakkudes mitmekesisemaid rahastamisallikaid, et suurendada VKEde võimet rahastada nende asutamist, kasvu ja arengut ja panna vastu majanduslangusele ning muuta majandus ja finantssüsteem vastupidavamaks majanduslanguse või šokkide ajal. See täiendab ka algatusi, mida on juba tehtud kapitaliturgude liidu raames. Sellised programmid nagu COSME ja „Horisont 2020“ on olnud VKEde jaoks olulised, sest need on soodustanud juurdepääsu rahastamisele kõigis ettevõtte elutsükli etappides, ning peale selle andis oma panuse EFSI, mille võimalused VKEd kiiresti kasutusele võtsid. InvestEU fond peaks andma võimaluse keskenduda konkreetsetele sihipärastele finantstoodetele.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  InvestEU fond peaks olema avatud selliste kolmandate riikide osalusele, mis on Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmed, ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid, naabruspoliitikaga hõlmatud riigid ja muud riigid, kooskõlas tingimustega, mis on sätestatud liidu ja kõnealuste riikide vahel. See peaks võimaldama pidevat koostööd asjaomaste riikidega, kui see on asjakohane, eelkõige teadusuuringute ja innovatsiooni ning VKEde valdkonnas.

(21)  Samade reeglite ja eeskirjade järgi peaks InvestEU fond olema avatud selliste kolmandate riikide osalusele, mis on Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmed, ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid, naabruspoliitikaga hõlmatud riigid ja muud riigid, kooskõlas tingimustega, mis on sätestatud liidu ja kõnealuste riikide vahel. See peaks võimaldama pidevat koostööd asjaomaste riikidega, kui see on asjakohane, eelkõige teadusuuringute ja innovatsiooni ning VKEde valdkonnas.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Sõltumatutest ekspertidest koosnev investeeringute komitee peaks jõudma seisukohale seoses ELi tagatise vormis toetuse andmisega rahastamis- ja investeerimistoimingutele, mis vastavad kõlblikkuskriteeriumidele, andes seeläbi projektidega seotud investeeringute hindamise raames väliseksperdi arvamuse. Investeeringute komitee peaks olema eri koosseisudes, et parimal viisil hõlmata erinevaid poliitikavaldkondi ja sektoreid.

(28)  Sõltumatutest ekspertidest koosnev investeeringute komitee peaks jõudma seisukohale seoses ELi tagatise vormis toetuse andmisega rahastamis- ja investeerimistoimingutele, mis vastavad kõlblikkuskriteeriumidele, andes seeläbi projektidega seotud investeeringute hindamise raames väliseksperdi arvamuse. Investeeringute komitee peaks olema eri koosseisudes, et parimal viisil hõlmata erinevaid poliitikavaldkondi ja sektoreid, kuid nendes koosseisudes on alati nullsüsinikdioksiidiheitega majandusele ülemineku eksperdid. Investeeringute komiteesse peaksid kuuluma ka kodanikühiskonna esindajad.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29)  InvestEU fondi kasutuselevõtuks vajalike rakenduspartnerite valikul peaks komisjon võtma arvesse vastaspoole suutlikkust täita InvestEU fondi eesmärke ja panustada oma vahenditega, et tagada piisav geograafiline katvus ja hajutatus, maksimaalselt kaasata erainvestoreid, tagada piisav riskide hajutatus ja pakkuda uusi lahendusi, et kõrvaldada turutõrked ja lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi. Võttes arvesse aluslepingute kohast Euroopa Investeerimispanga (EIP) grupi rolli, grupi suutlikkust tegutseda kõigis liikmesriikides ning praeguste rahastamisvahendite ja EFSI raames saadud kogemusi, peaks Euroopa Investeerimispanga grupp jääma privilegeeritud rakenduspartneriks InvestEU fondi ELi osa raames. Lisaks EIP grupile peaksid riiklikud tugipangad või finantseerimisasutused olema võimelised pakkuma täiendavaid finantstooteid, pidades silmas, et nende kogemused ja suutlikkus piirkondlikul tasandil võib tuua kasu avaliku sektori vahendite mõju maksimeerimisel liidu territooriumil. Lisaks peaks olema võimalik kasutada rakenduspartnerina muid rahvusvahelisi finantseerimisasutusi, eriti juhul, kui neil on suhteline eelis eriteadmiste ja kogemuste seisukohast teatavates liikmesriikides. Samuti peaks olema võimalik rakenduspartnerina tegutseda muudel üksustel, kes täidavad finantsmääruses sätestatud kriteeriume.

(29)  InvestEU fondi kasutuselevõtuks vajalike rakenduspartnerite valikul peaks komisjon võtma arvesse vastaspoole suutlikkust täita InvestEU fondi eesmärke ja panustada oma vahenditega, et tagada piisav geograafiline katvus ja hajutatus, maksimaalselt kaasata erainvestoreid, tagada piisav riskide hajutatus ja pakkuda uusi lahendusi, et kõrvaldada turutõrked ja lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi. Võttes arvesse aluslepingute kohast Euroopa Investeerimispanga (EIP) grupi rolli, grupi suutlikkust tegutseda kõigis liikmesriikides ning praeguste rahastamisvahendite ja EFSI raames saadud kogemusi, peaks Euroopa Investeerimispanga grupp jääma privilegeeritud rakenduspartneriks InvestEU fondi ELi osa raames. Lisaks EIP grupile peaksid riiklikud või piirkondlikud tugipangad või finantseerimisasutused olema võimelised pakkuma täiendavaid finantstooteid, pidades silmas, et nende kogemused ja suutlikkus piirkondlikul tasandil võib tuua kasu avaliku sektori vahendite mõju maksimeerimisel liidu territooriumil. Lisaks peaks olema võimalik kasutada rakenduspartnerina muid rahvusvahelisi finantseerimisasutusi, eriti juhul, kui neil on suhteline eelis eriteadmiste ja kogemuste seisukohast teatavates liikmesriikides. Samuti peaks olema võimalik rakenduspartnerina tegutseda muudel üksustel, kes täidavad finantsmääruses sätestatud kriteeriume.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 44

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(44)  Kolmandad riigid, kes kuuluvad Euroopa Majanduspiirkonda, võivad osaleda liidu programmides EMP lepingu alusel kehtestatud koostööraamistikus, milles nähakse ette programmide rakendamine kõnealuse lepingu alusel tehtava otsusega. Ka kolmandad riigid võivad osaleda muude õigusaktide alusel. Käesolevasse määrusesse tuleks lisada eraldi säte, et anda vajalikud õigused ja juurdepääs vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastane Ametile ja Euroopa Kontrollikojale, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi.

(44)  Tingimusel et täidetakse kõiki konkreetsete programmide reegleid ja juhiseid, võivad kolmandad riigid, kes kuuluvad Euroopa Majanduspiirkonda, osaleda liidu programmides EMP lepingu alusel kehtestatud koostööraamistikus, milles nähakse ette programmide rakendamine kõnealuse lepingu alusel tehtava otsusega. Ka kolmandad riigid võivad osaleda muude õigusaktide alusel. Käesolevasse määrusesse tuleks lisada eraldi säte, et anda vajalikud õigused ja juurdepääs vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastane Ametile ja Euroopa Kontrollikojale, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 46

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(46)  Selleks et täiendada käesoleva määruse vähemolulisi sätteid investeerimissuunistega, millele rahastamis- ja investeerimistoimingud peavad vastama, hõlbustada tulemusnäitajate kiiret ja paindlikku kohandamist ning kohandada eraldiste määra, tuleks anda komisjonile õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses eri poliitikaharude alla kuuluvate rahastamis- ja investeerimistoimingute jaoks investeerimissuuniste koostamisega, käesoleva määruse III lisa läbivaatamisega, et vaadata läbi või täiendada näitajaid, ja eraldiste määra kohandamisega. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprill 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(46)  Selleks et täiendada käesoleva määruse vähemolulisi sätteid suunistega selle kohta, kuidas rahastamist taotlevad arendajad peaksid esitama asjakohast teavet rahastamis- ja investeerimistoimingute hindamise kohta kliima, keskkonna ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse seisukohast, investeerimissuunistega, millele rahastamis- ja investeerimistoimingud peavad vastama, hõlbustada tulemusnäitajate kiiret ja paindlikku kohandamist ning kohandada eraldiste määra, tuleks anda komisjonile õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses eri poliitikaharude alla kuuluvate rahastamis- ja investeerimistoimingute jaoks investeerimissuuniste koostamisega, käesoleva määruse III lisa läbivaatamisega, et vaadata läbi või täiendada näitajaid, ja eraldiste määra kohandamisega. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprill 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 47 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(47 a)  Tuleks rõhutada, et eri liiki rahastamisvahendeid on vaja rangelt kooskõlastada, et vältida dubleerimist ja saavutada piirkondlik tasakaal.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 a)  „idufirma“ – sageli tehnoloogiapõhiselt tegutsev äriühing, mis ühendab endas üldiselt kiire kasvu, suure usalduse toote- ja protsessiinnovatsiooni ning uuenduslike rahastamisvõimaluste vastu, suure tähelepanu uutele tehnoloogiaarendustele ning sageli ka koostööplatvormidele;

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  liidu majanduse jätkusuutlikkus ja majanduskasv;

(b)  liidu majanduse jätkusuutlikkus ja majanduskasv, sealhulgas kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine, samuti üleminek ringmajandusele;

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  toetada rahastamis- ja investeerimistoiminguid teadusuuringute, innovatsiooni ja digitaliseerimise valdkonnas;

(b)  toetada rahastamis- ja investeerimistoiminguid teadusuuringute, innovatsiooni ja digitaliseerimise valdkonnas; muu hulgas võimaldada õigeaegne üleminek vähese CO2-heitega majandusele ja ringmajandusele.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  suurendada juurdepääsu rahastamisele ja rahastamise kättesaadavust VKEdele ja põhjendatud juhtudel väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele;

(c)  suurendada ja lihtsustada juurdepääsu rahastamisele ja rahastamise kättesaadavust VKEdele ja põhjendatud juhtudel väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele;

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud InvestEU fondi ELi osasse ja artikli 7 lõikes 1 osutatud igasse poliitikaharusse võivad teha osamakseid järgmised kolmandad riigid, et osaleda teatavates finantstoodetes kooskõlas [finantsmääruse] [artikli 218 lõikega 2]:

Tingimusel et täidetakse kõiki konkreetsete programmide reegleid ja juhiseid, võivad artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud InvestEU fondi ELi osasse ja artikli 7 lõikes 1 osutatud igasse poliitikaharusse teha osamakseid järgmised kolmandad riigid, et osaleda teatavates finantstoodetes kooskõlas [finantsmääruse] [artikli 218 lõikega 2]:

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  InvestEU fond tegutseb järgmise nelja poliitikaharu kaudu, mis aitavad kõrvaldada turutõrkeid või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi nende konkreetse kohaldamisala ulatuses:

1.  InvestEU fond tegutseb järgmise nelja poliitikaharu kaudu, mis aitavad kõrvaldada turutõrkeid või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi nende konkreetse kohaldamisala ulatuses:

a)  jätkusuutliku taristu poliitikaharu: hõlmab jätkusuutlikke investeeringuid sellistes valdkondades nagu transport, energia, digitaalne ühenduvus, tooraine tarnimine ja töötlemine, kosmos, ookeanid ja vesi, jäätmed, loodus ja muu keskkonnataristu, seadmed, liikuv vara ja innovaatiliste tehnoloogiate kasutuselevõtmine, mis aitavad kaasa liidu keskkonnaalase või sotsiaalse jätkusuutlikkuse või mõlema eesmärkide saavutamisele või vastab liidu keskkonnaalase või sotsiaalse jätkusuutlikkuse standarditele;

a)  jätkusuutliku taristu poliitikaharu: hõlmab keskkonnaalaselt, majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutlikke investeeringuid sellistes valdkondades nagu transport, puhas energia, eelkõige taastuvenergia suurem kasutuselevõtt, investeeringud energiatõhususse ja ühenduvuse parandamine, digitaalne ühenduvus ja kättesaadavus eriti maapiirkondades, tooraine tarnimine ja töötlemine, kosmos, ookeanid ja vesi, jäätmed, loodus ja muu keskkonnataristu, seadmed, tööstuse dekarboniseerimine, vanade tööstusrajatiste ümberkujundamine, liikuv vara ja innovaatiliste tehnoloogiate kasutuselevõtmine; sellised investeeringud peavad vastama liidu keskkonnaalase või sotsiaalse jätkusuutlikkuse standarditele ja kui see on asjakohane, aitama kaasa liidu keskkonnaalase või sotsiaalse jätkusuutlikkuse või mõlema eesmärkide, nt ressursitõhususe saavutamisele;

b)  teadusuuringute, innovatsiooni ja digitaliseerimise poliitikaharu: hõlmab teadusuuringuid ja innovatsiooni, teadustulemuste ülekandmist turule, innovatiivsete lahenduste tutvustamist ja kasutuselevõttu, toetust muude innovatiivsete ettevõtete kui VKEd kasvu edendamiseks ning liidu tööstuse digitaliseerimist;

b)  teadusuuringute, innovatsiooni ja digitaliseerimise poliitikaharu: hõlmab teadusuuringuid ja innovatsiooni, teadustulemuste ülekandmist turule, innovatiivsete lahenduste tutvustamist ja kasutuselevõttu, toetust innovatiivsete ettevõtete, sh VKEd kasvu edendamiseks, kestlikke ettevõtlusvõimalusi ning liidu tööstuse digitaliseerimist;

c)  VKEde poliitikaharu: juurdepääs rahastamisele ja rahastamise kättesaadavus VKEdele ja põhjendatud juhtudel väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele;

c)  VKEde poliitikaharu: lihtsustatud juurdepääs rahastamisele ja rahastamise kättesaadavus VKEdele ja põhjendatud juhtudel väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele;

d)  sotsiaalvaldkonna investeeringute ja oskuste poliitikaharu: mikrorahastamine, sotsiaalsete ettevõtete rahastamine ja sotsiaalmajandus; oskused, haridus, koolitus ja nimetatud valdkondadega seotud teenused; sotsiaaltaristu (sealhulgas sotsiaal- ja üliõpilaste eluasemed); sotsiaalne innovatsioon; tervishoid ja pikaajaline hooldus; kaasavus ja juurdepääsetavus; sotsiaalse eesmärgiga kultuuritegevus; haavatavatele isikute, sealhulgas kolmanda riigi kodanike integreerimine.

d)  sotsiaalvaldkonna investeeringute ja oskuste poliitikaharu: mikrorahastamine, sotsiaalsete ettevõtete rahastamine, naisettevõtlus ja sotsiaalmajandus; oskused, haridus, koolitus ja nimetatud valdkondadega seotud teenused, sh töötajate ümberõpe, täiendõpe ja ümberpaigutamine piirkondades, kus toimub üleminek vähese CO2-heitega majandusele ja tööstust seetõttu ümber korraldatakse; sotsiaaltaristu (sealhulgas sotsiaal- ja üliõpilaste eluasemed); sotsiaalne innovatsioon; tervishoid ja pikaajaline hooldus; kaasavus ja juurdepääsetavus; sotsiaalse eesmärgiga kultuuritegevus; haavatavatele isikute, sealhulgas kolmanda riigi kodanike integreerimine.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Lõike 1 punktis a osutatud jätkusuutliku taristu poliitikaharu alla kuuluvad rahastamis- ja investeerimistoiminguid hinnatakse kliima, keskkonna ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse seisukohast, et minimeerida kahjulikku mõju ning maksimeerida kliima-, keskkonna- ja sotsiaalse mõõtme kasu. Selleks esitavad rahastamist taotlevad projektiarendajad asjakohast teavet komisjon välja töötatud suuniste alusel. Projekte, mis jäävad alla suunistes kindlaks määratud suurust, ei hinnata.

3.  Kui nad mõjutavad keskkonda ja kliimat, hinnatakse lõike 1 punktides a, b, c, ja d osutatud poliitikaharude alla kuuluvaid rahastamis- ja investeerimistoiminguid kliima, keskkonna ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse seisukohast minimaalse jätkusuutlikkuse künnise järgi, et saavutada maksimaalne ressursitõhusus, tagada ringmajanduse põhimõtete järgimine ning minimeerida kahjulikku mõju ning maksimeerida kliima-, keskkonna- ja sotsiaalse mõõtme kasu. Selleks esitavad rahastamist taotlevad projektiarendajad asjakohast teavet komisjoni poolt lõike 6 kohaselt välja töötatud suuniste alusel.

Komisjoni suunised võimaldavad:

Komisjoni suunised võimaldavad:

 

- a)  tagada liidu keskkonnapoliitika ja -standardite järgimise;

a)  seoses kliimamuutustega kohanemisega tagada vastupanuvõime kliimamuutuse võimalikule kahjulikule mõjule kliimatundlikkuse ja riski hindamise kaudu, sealhulgas asjakohased kohanemismeetmed, ja seoses kliimamuutuste leevendamisega võtta kasvuhoonegaaside heite kulu ja kliimamuutuste leevendamise meetmete positiivset mõju arvesse kulude-tulude analüüsis;

a)  seoses kliimamuutustega kohanemisega tagada vastupanuvõime kliimamuutuse võimalikule kahjulikule mõjule kliimatundlikkuse ja riski hindamise kaudu, sealhulgas asjakohased kohanemismeetmed, ja seoses kliimamuutuste leevendamisega võtta kasvuhoonegaaside heite kulu ja kliimamuutuste leevendamise meetmete positiivset mõju arvesse kulude-tulude analüüsis;

b)  võtta arvesse projekti kogumõju looduskapitali põhikomponentidele, mis on seotud õhu, vee, maa ja bioloogilise mitmekesisusega;

b)  võtta arvesse projekti kogumõju looduskapitali põhikomponentidele, mis on seotud õhu, vee, maa ja bioloogilise mitmekesisusega;

c)  hinnata mõju teatavate piirkondade või elanikkonnarühmade sotsiaalsele kaasatusele.

c)  hinnata mõju teatavate piirkondade või elanikkonnarühmade sotsiaalsele kaasatusele.

 

c a)  välistada selliste projektide toetamine, mis on vastuolus keskmise ja pika perspektiivi kliima- ja energiaeesmärkide ning Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisega ja põhjustavad märkimisväärseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid;

 

c b)  välistada igasugune fossiilkütuste taristu toetamine, mis on seotud fossiilkütuste tootmise, töötlemise, turustamise, ladustamise või põletamisega;

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Rakenduspartnerid seavad eesmärgiks, et vähemalt 50 % jätkusuutliku taristu poliitikaharu raames tehtavatest investeeringutest aitavad kaasa liidu kliima- ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele.

5.  Vähemalt 40 % InvestEU raames tehtavatest investeeringutest aitab saavutada liidu kliimaeesmärke.

 

Rakenduspartnerid seavad eesmärgiks, et vähemalt 55 % ja 10 % jätkusuutliku taristu poliitikaharu raames tehtavatest investeeringutest aitavad kaasa vastavalt liidu kliimaeesmärkide ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele.

 

Selgeid kõlblikkuskriteeriume ja usaldusväärset läbipaistvat jälgimismeetodit kirjeldatakse lähemalt lõike 6 kohaselt vastu võetud investeerimissuunistes. Nendes suunistes sätestatakse ka metoodika, mille abil hinnata, kui suures ulatuses aitavad sotsiaalsed investeeringud, mille eesmärk on toetada energiamahukaid piirkondi üleminekuperioodil, täita esimeses kahes lõigus osutatud künniseid.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks iga poliitikaharu investeerimissuunised.

6.  Komisjonil on õigus täiendada kooskõlas artikliga 26 käesolevat määrust ja võtta vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks iga lõikes 1 osutatud poliitikaharu investeerimissuunised. Investeerimissuuniste kindlaksmääramisel teeb komisjon koostööd programmi InvestEU rakenduspartneritega.

 

Komisjonil on ka õigus võtta kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, sätestades lõikes 3 osutatud suunised.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks lõikes 1 osutatud turutõrked ja mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad, pärast nõuandekogult nõu saamist.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a)  kindlaks tehtud turutõrked ja mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad, mida tuleks rahastatud toimingutega käsitleda;

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Komisjon on esindatud mõlemas nõuandekogu koosseisus.

3.  Komisjon on esindatud mõlemas nõuandekogu koosseisus. Euroopa Parlament nimetab sõltumatu eksperdi, kes on rakenduspartnerite esindajate nõuandekogu liige.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 5 – punkt a – alapunkt ii a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ii a)  annab nõu investeeringute ja projektide toetuskõlblikkuse kohta;

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Nõuandekogu koosolekute protokollid tehakse vastaval veebilehel avalikult kättesaadavaks.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Komisjon kinnitab, kas rakenduspartnerite kavandatud rahastamis- ja investeerimistoimingud on kooskõlas liidu õiguse ja poliitikaga.

3.  Komisjon kinnitab, kas rakenduspartnerite kavandatud rahastamis- ja investeerimistoimingud on kooskõlas liidu õiguse ja poliitikaga ja kas neid peetakse artikli 7 lõikes 5 täpsustatud eesmärkidega kooskõlas olevaks.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 4 – lõik 3 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a)   liidu keskkonnastandardite järgimine;

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 4 – lõik 3 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c b)  energialiidu põhimõtte „energiatõhusus eelkõige“ järgimine;

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 4 – lõik 3 – punkt c c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c c)  kas kavandatav tegevus on suunatud väljaselgitatud turutõrgete kõrvaldamisele või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamisele.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 5 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tulemustabel tehakse üldsusele kättesaadavaks pärast rahastamis- või investeerimistoimingu või, kui see on asjakohane, allprojekti allkirjastamist. Avaldatavad materjalid ei või sisaldada tundlikku äriteavet ega isikuandmeid, mida ei tohi avalikustata vastavalt liidu andmekaitse eeskirjadele.

Tulemustabel tehakse üldsusele kättesaadavaks enne investeerimistoimingu heakskiitmist. Avaldatavad materjalid ei või sisaldada tundlikku äriteavet ega isikuandmeid, mida ei tohi avalikustata vastavalt liidu andmekaitse eeskirjadele.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon loob InvestEU portaali. See on hõlpsasti ligipääsetav ja kasutajasõbralik projektide andmebaas, kust saab asjakohast teavet kõigi projektide kohta.

1.  Komisjon loob InvestEU portaali. See on laialdaselt reklaamitud, hõlpsasti ligipääsetav ja kasutajasõbralik projektide andmebaas, kust saab asjakohast teavet kõigi projektide kohta.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Komisjon annab InvestEU programmi rakendamise kohta aru vastavalt [finantsmääruse] [artiklitele 241 ja 250]. Selleks esitavad rakenduspartnerid igal aastal teabe, mida on vaja, et komisjon saaks täita oma aruandluskohustusi.

4.  Komisjon annab InvestEU programmi rakendamise kohta aru vastavalt [finantsmääruse] [artiklitele 241 ja 250]. Selleks esitavad rakenduspartnerid igal aastal teabe, mida on vaja, et komisjon saaks täita oma aruandluskohustusi. Iga-aastase aruandluse osana viib komisjon igal aastal läbi põhjaliku mitmeaastase konsolideerimise, et teha kindlaks, kas kliimakulutused on graafikus, saavutamaks artikli 7 lõikes 5 osutatud kliima- ja keskkonnaeesmärgid. Komisjon esitab teavet kliimamuutustega seotud eesmärkide toetamise kohta, tehes eristuse kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise vahel, ja annab teavet asjaomaste rahastamisvahendite kliimamõju kohta ning teeb selle teabe avalikkusele kättesaadavaks.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kontrollikoda auditeerib ELi tagatist, selle alusel tehtud makseid ja maksete sissenõudmisi, ning InvestEU programmi alusel tehtud tehinguid. Kontrollikoja eriaruanne tuleb esitada [18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Energeetikasektori arendamine kooskõlas energialiidu prioriteetidega, sealhulgas energiavarustuse kindlus, ning kava 2030 ja Pariisi kliimakokkuleppe raames võetud kohustustega, eelkõige järgmistes valdkondades:

1.  Energeetikasektori arendamine, välja arvatud fossiilkütuste tootmise, töötlemise, edastamise, turustamise, ladustamise või põlemisega seotud tegevused, kooskõlas energialiidu prioriteetidega, sealhulgas energiavarustuse kindlus, ning kava 2030 ja Pariisi kliimakokkuleppe raames võetud kohustustega, eelkõige järgmistes valdkondades:

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  puhta ja säästva taastuvenergia tootmise, sellega varustamise ja selle kasutamise laiendamine;

(a)  puhta ja säästva taastuvenergia tootmise, sellega varustamise, selle salvestamise ja kasutamise laiendamine;

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  taastuvenergia taristu arendamine, arukamaks muutmine ja kaasajastamine (ülekande- ja jaotustasand, energia salvestamise tehnoloogiad);

(c)  taastuvenergia taristu arendamine, arukamaks muutmine ja kaasajastamine (ülekande- ja jaotustasand, energia salvestamise tehnoloogiad), innovaatiliste soojusenergiatarnete süsteemide ning soojuse ja elektri koostootmise arendamine;

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  taastuvatest / CO2-neutraalsetest energiaallikatest sünteetilise kütuse tootmine ja sellega varustamine; alternatiivkütused;

(d)  taastuvatest / CO2-neutraalsetest mittefossiilsetest energiaallikatest sünteetilise kütuse tootmine ja sellega varustamine; alternatiivkütused;

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

e a)  toetus üleminekupiirkondadele, pidades silmas liidu kliimapoliitilisi eesmärke, eelkõige kaevanduspiirkondi;

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt e b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

e b)   taastuvenergia kohalik ja piirkondlik tootmine, eelkõige energiakogukondade kaudu.

Selgitus

Kohaliku taastuvenergia tootmine energiakogukondade kaudu oli Euroopa Parlamendi oluline täiendus REDII määrusele.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  raudteetaristu, muud raudteeprojektid ja meresadamad;

(d)  raudteetaristu, muud raudteeprojektid, siseveeteede taristu ja meresadamad;

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  alternatiivkütuste taristu, sealhulgas elektrilaadimise taristu.

(e)  alternatiivsete jõuallikasüsteemide taristu, sealhulgas elektrilaadimise taristu.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

e a)  uue põlvkonna akude arendamine tööstus- ja elektriliikuvuse rakenduste jaoks, sealhulgas laevanduses ja lennunduses;

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt e b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

e b)  täiustatud biokütuste tootmiseks ja kasutamiseks vajalik taristu;

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt e c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

e c)  vesinikupõhise liikuvuse tanklate taristu.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  vesi, sealhulgas veevarustus ja kanalisatsioon, ning rannikutaristu ja muu veega seotud keskkonnasõbralik taristu;

(a)  vesi, sealhulgas veevarustus ja kanalisatsioon, ning rannikutaristu, saarte ja muu veega seotud keskkonnasõbralik taristu;

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a)  programmid, projektid ja algatused, mis on seotud asbesti katustest, kodudest, hoonetest ja pinnasest eemaldamisega, eeskätt koos CO2 vähendamise ja taatsuvenergia eesmärkidega liikmesriikides ja piirkondades;

Selgitus

See on kooskõlas Euroopa Parlamendi nõudmistega, mida väljendati 30. jaanuari 2013. aasta raportis resolutsioonis asbestiga seotud töötervishoiuohtude ja kogu kasutusel oleva asbesti kõrvaldamise väljavaadete kohta. Vt pr Thysseni 10. aprilli 2018. aasta kirjalikke vastuseid komisjoni nimel, E-000862/2018.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  kestlik linna- ja maapiirkondade ning rannikualade areng;

(e)  kestlik linna- ja maapiirkondade ning rannikualade ja saarte areng;

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  projektid ja ettevõtted, mis rakendavad ringmajandust, integreerides tootmisse ja toote elutsüklisse ressursitõhususe aspektid, sealhulgas esmaste ja teiseste toorainete kestlik tarne;

(g)  projektid ja ettevõtted, mis rakendavad ringmajandust, integreerides tootmisse ja toote elutsüklisse ressursitõhususe aspektid, sealhulgas esmaste ja teiseste toorainete kestlik tarne, samuti edaspidine korduskasutamine ja ringlussevõtt;

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt h a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

h a)  projektid, mis rakendavad süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise innovaatilisi tehnoloogiaid;

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt h b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

h b)  antimikroobikumiresistentsus, ja eeskätt antibiootikumide kasutamise vähendamine nii inimestel kui ka loomadel ühtse tervisekäsitlusega, kasutades ennetusmeetmeid;

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt h c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

h c)  energiatootmise ja jaotusahela dekarboniseerimine.

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  keemiliselt ohtlike ainete kestlikumate alternatiividega asendamise edendamine.

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Digitaalse ühenduvuse taristu arendamine, eelkõige selliste projektide kaudu, millega toetatakse väga suure läbilaskevõimega digivõrkude kasutuselevõttu.

4.  Digitaalse ühenduvuse taristu arendamine, eelkõige selliste projektide kaudu, millega toetatakse väga suure läbilaskevõimega digvõrkude kasutuselevõttu linna- ja maapiirkondades.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  äriühinguprojektid;

(b)  teadusuuringute ja innovatsiooni protsessid, tehnosiire ja ettevõtjate koostöö, mis keskendub uue vähese CO2-heitega majanduse edendamisele ning kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamisele ja nende mõjuga kohanemisele, samuti ringmajandusele.

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  uued tõhusad tervishoiutooted, sealhulgas ravimid, meditsiiniseadmed ja uudsed ravimid.

(f)  uued tõhusad tervishoiutooted, sealhulgas ravimid, meditsiiniseadmed, e-tervis ja uudsed ravimid.

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  mikrorahastamine, sotsiaalsete ettevõtete rahastamine ja sotsiaalmajandus;

(a)  mikrorahastamine, sotsiaalsete ettevõtete rahastamine, naisettevõtlus ja sotsiaalmajandus;

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – punkt 11 – alapunkt i a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

i a)  töötajate ümberõpe, täiendõpe ja ümberpaigutamine, haridus ja töö otsimise algatused piirkondades, mis sõltuvad süsinikdioksiidi mahukast majandusest ning mida puudutab struktuurne üleminek vähese süsinikuheitega majandusele.

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

13 a. Mered ja ookeanid, arendades kestlikku sinist majandust kooskõlas integreeritud merenduspoliitika eesmärkidega, eelkõige järgmistes valdkondades:

 

a) merendusettevõtlus;

 

b) innovaatiline ja konkurentsivõimeline meretööstus;

 

c) merealane kirjaoskus, karjäär meremajanduses;

 

d) Rahvusvaheline ookeanide majandamise kava;

 

e) mereseire ja turvalisus;

 

f) piiriülene koostöö;

 

g) kestliku arengu eesmärkide, eelkõige kestliku arengu 14. eesmärgi (veealune elu) täitmine.