Menetlus : 2018/0180(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0483/2018

Esitatud tekstid :

A8-0483/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 26/03/2019 - 7.17
CRE 26/03/2019 - 7.17

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0237

RAPORT     ***I
PDF 784kWORD 108k
20.12.2018
PE 628.440v02-00 A8-0483/2018

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2016/1011 vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluste osas

(COM(2018)0355 – C8-0209/2018 – 2018/0180(COD))

Majandus- ja rahanduskomisjon

Raportöör: Neena Gill

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2016/1011 vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluste osas

(COM(2018)0355 – C8-0209/2018 – 2018/0180(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0355),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0209/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ... arvamust,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0483/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED(1)*

komisjoni ettepanekule

---------------------------------------------------------

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2016/1011 kliimamuutustega seotud võrdlusaluste ja Pariisi kokkuleppega kooskõlas olevate võrdlusaluste osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust(2),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)  25. septembril 2015 võttis ÜRO Peaassamblee vastu uue üleilmse kestliku arengu raamistiku ehk kestliku arengu tegevuskava 2030,(4) milles on kesksel kohal kestliku arengu eesmärgid. Komisjoni 2016. aasta teatises „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud“(5) seostatakse kestliku arengu eesmärgid Euroopa poliitikaraamistikuga, tagamaks, et kõigi ELi meetmete ja poliitiliste algatuste puhul arvestatakse – nii ELis kui ka mujal maailmas – kestliku arengu eesmärkidega algusest peale. Euroopa Ülemkogu 20. juuni 2017 aasta järeldustes(6) kinnitati liidu ja liikmesriikide kindlat tahet rakendada kestliku arengu tegevuskava 2030 täielikult, sidusalt, ulatuslikult, integreeritult ja tõhusalt ning tihedas koostöös partnerite ja muude sidusrühmadega.

(2)  2015. aastal sõlmis liit Pariisi kliimakokkuleppe(7). Selle kokkuleppe artikli 2 punktis c seatakse eesmärgiks reageerida kliimamuutustele jõulisemalt, muu hulgas viies rahastamisvood kooskõlla arenguteega, mis on suunatud vähese kasvuhoonegaaside heite ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise arengu saavutamisele.

(2 a)  8. oktoobril 2018 avaldas valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC) eriaruande „Global Warming of 1.5 °C“ („Kliima soojenemine 1,5 °C võrra“, edaspidi „IPCC eriaruanne“), milles hoiatatakse suurte ohtude eest, mida kliima soojenemine 2 °C võrra (võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga) kaasa toob, ning nõutakse jõupingutuste tegemist temperatuuri tõusu hoidmiseks alla 1,5 °C, ehkki see eeldab kiirete, ulatuslike ja enneolematute muutuste tegemist kõigis ühiskonna aspektides.

(2 b)  Liit peaks toetama IPCC eriaruande järelduste kasutamist 2018. aasta detsembris Poolas Katowices toimunud kliimamuutuste konverentsi olulise teadusliku sisendina, pidades silmas Pariisi kliimakokkuleppe läbivaatamist.

(3)  Jätkusuutlikkus ja üleminek vähese CO2-heitega, kliimamuutustele vastupanuvõimelisele, ressursitõhusamale ning ringmajandusele on ELi majanduse konkurentsivõime tagamisel pikas perspektiivis määrava tähtsusega. Jätkusuutlikkus on kaua liidu prioriteediks olnud ja ka liidu aluslepingutes tunnustatakse selle sotsiaalset ja keskkonnamõõdet. Võimalused minna finantssektoris üle jätkusuutlikule rahandusele, et hoida üleilmse keskmise temperatuuri tõus arvestatavalt alla 2 °C, on piiratud. Seetõttu on väga oluline, et uued taristuinvesteeringud oleksid pikas perspektiivis jätkusuutlikud.

(4)  2018. aasta märtsis avaldas komisjon jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskava(8), milles esitati jätkusuutliku rahanduse kõrgelennuline ja terviklik strateegia. Selle tegevuskava üks eesmärk on suunata kapitalivood ümber jätkusuutlikesse investeeringutesse, et saavutada jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv. Kliimamuutuste mõju piiramisele suurema tähelepanu pööramine on ülioluline, sest ilmastikuolude ettenägematusest tingitud katastroofid on tunduvalt sagenenud.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 1386/2013/EL(9) kutsuti üles suurendama erasektori panust keskkonna- ja kliimaalaste kulutuste rahastamisse, ennekõike võttes kasutusele stiimulid ja metoodikad, mis suunavad ettevõtteid mõõtma oma äritegevusest tingitud keskkonnakulusid ja keskkonnateenuste kasutamisest saadud kasumit.

(6)  Liidus kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks on vaja suunata kapitalivood jätkusuutlikesse investeeringutesse. Nende eesmärkide saavutamiseks on oluline kasutada täielikult ära siseturu potentsiaali. Selles kontekstis on ülioluline kõrvaldada tegurid, mis takistavad siseturul kapitali tõhusat liikumist jätkusuutlikesse investeeringutesse, ja ennetada selliste takistuste teket.

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/1011(10) kehtestatakse ühtsed eeskirjad võrdlusaluste kohta liidus ja esitatakse võrdlusaluste erinevad liigid, võttes aluseks nende omadused ja nõrgad küljed ning nendega seotud riskid. Järjest rohkem investoreid järgib vähese CO2-heitega investeerimisstrateegiaid ja kasutab investeerimisportfellide tootluse võrdlemisel või mõõtmisel vähese CO2-heite võrdlusaluseid. Kehtivad vähese CO2-heite võrdlusalused tekitavad aga tõsise rohepesu ohu. Seepärast peaksid finantssektoris kasutatavad võrdlusalused kui investorite jaoks olulised vahendid olema selged ja läbipaistvad ning kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppes võetud kohustustega, mida liidu õiguse kaudu rakendatakse.

(8)  Praegu on mõiste „vähese CO2-heite indeksid“ alla koondatud mitmesugused indeksid. Neid vähese CO2-heite indekseid kasutatakse võrdlusalustena selliste investeerimisportfellide ja toodete puhul, mida müüakse piiriüleselt. Vähese CO2-heite võrdlusaluste kvaliteet ja terviklikkus mõjutavad siseturu tulemuslikku toimimist mitmesuguste individuaalsete ja ühisinvesteeringute portfellide puhul. Paljud vähese CO2-heite indeksid, mida kasutatakse investeerimisportfellide, eriti lahus hoitavate investeerimiskontode ja investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, koostatakse ühes liikmesriigis, ent neid kasutavad teiste liikmesriikide portfelli valitsejad ja varahaldurid. Lisaks sellele maandavad portfelli valitsejad ja varahaldurid oma CO2-heitega seotud riske sageli teistes liikmesriikides koostatud võrdlusaluseid kasutades.

(9)  Turule on ilmunud mitmesuguseid erineva ambitsioonikusega vähese CO2-heite indeksite kategooriaid. Mõnede võrdlusaluste eesmärk on vähendada standardse investeerimisportfelli CO2-jalajälge, samas kui teiste puhul on eesmärk valida ainult selliseid investeeringuid, mis aitavad saavutada Pariisi kliimakokkuleppes sätestatud 2 °C eesmärki. Hoolimata sellest, et nende võrdlusaluste eesmärgid ja strateegiad on erinevad, reklaamitakse paljusid neist vähese CO2-heite võrdlusalustena. Sedalaadi võrdlusalustega kaasnevad tõsised ohud, kuna need võivad tekitada investorite seas segadust ja suurendada rohepesu tõenäosust.

(10)  See, et võrdlusaluste metoodika puhul kasutatakse erinevaid lähenemisviise, tingib siseturu killustatuse, kuna võrdlusaluste kasutajate jaoks ei ole selge, kas konkreetne vähese CO2-heite võrdlusalus on 2 °C eesmärgiga kooskõlas või on tegu lihtsalt sellise võrdlusalusega, mille eesmärk on vähendada standardse investeerimisportfelli CO2-jalajälge. Selleks et tegeleda haldurite potentsiaalselt seadusevastaste väidetega oma võrdlusaluste vähese CO2-heite kohta, võivad liikmesriigid võtta vastu erinevaid õigusnorme, et vältida investorite segadusseajamist ja kahetimõistetavust seoses sellega, millised on vähese CO2-heite investeerimisportfelli võrdlusalustena kasutatavate vähese CO2-heite indeksite eri kategooriate aluseks olevad eesmärgid ja ambitsioonide tasemed.

(11)  Kuna puudub ühtlustatud raamistik, millega oleks tagatud individuaalsete või ühisinvesteeringute portfellide puhul kasutatavate vähese CO2-heite võrdlusaluste peamiste kategooriate täpsus ja terviklikkus, on tõenäoline, et liikmesriikide lähenemisviiside erinevused loovad tõkkeid siseturu sujuvale toimimisele.

(12)  Seetõttu on siseturu nõuetekohase toimimise säilitamiseks lõppinvestorite huvides, selle toimimise tingimuste täiendavaks parandamiseks ning tarbijatele ja investoritele kõrgel tasemel kaitse tagamiseks asjakohane määrust (EL) 2016/1011 kohandada, et kehtestada minimaalne õigusraamistik, millega ühtlustatakse ja peavoolustatakse liidu tasandil kliimamuutustega seotud võrdlusaluste ja Pariisi kokkuleppega kooskõlas olevate võrdlusaluste kasutamine. Sellega seoses on eriti oluline, et sellised võrdlusalused ei kahjustaks oluliselt muid keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja juhtimisalaseid (Environmental, Social and Governance – ESG, edaspidi „ESG“) eesmärke, eriti juhul, kui need on määratletud kogu liitu hõlmava raamistikuga, mille eesmärk on hõlbustada ühtlustatud näitajatel ja kriteeriumidel põhinevat jätkusuutlikku investeerimist.

(13)  Kliimamuutustega seotud võrdlusaluste ja Pariisi kokkuleppega kooskõlas olevate võrdlusaluste selge üksteisest eristamise ettenägemine ning nende jaoks miinimumstandardite väljatöötamine aitab tagada sellisena tutvustatavate võrdlusaluste järjepidevust. Pariisi kokkuleppega kooskõlas olevad võrdlusalused peaksid olema keskendunud ettevõtetele või konkreetsetele turusegmentidele, mis täidavad juba Pariisi kliimakokkuleppes sätestatud globaalse soojenemise piiramise pikaajalist eesmärki.

(14)  Kõigil ettevõtetel, kelle vara on valitud kliimamuutustega seotud võrdlusaluse alusvaraks, peaks olemas olema CO2-heite vähendamise kava, mille eesmärk on saavutada üldine kooskõla Pariisi kliimakokkuleppes sätestatud globaalse soojenemise piiramise pikaajalise eesmärgiga. See kava peaks olema avalik ja usaldusväärne, st kajastama tõelist CO2-heite vähendamise tahet, ning lisaks peab see olema piisavalt üksikasjalik ja tehniliselt teostatav.

(15)  Mitmed võrdlusaluste haldurid väidavad, et nende võrdlusalused taotlevad ESG eesmärke. Siiski ei ole ▌võrdlusaluste kasutajatel alati vajalikku teavet selle kohta, mil määral võetakse ▌võrdlusaluste haldurite metoodikas arvesse ▌ESG tegureid. Samuti on olemasolev teave sageli hajus ega võimalda selle tulemuslikku võrdlemist piiriüleste investeeringute tegemise eesmärgil. Selleks et anda turuosalistele võimalus teha teadlikke valikuid, tuleks võrdlusaluste halduritelt nõuda, et nad avalikustaksid võrdlusaluste kirjelduses, kas nende võrdlusaluste või võrdlusaluste kogumite puhul võetakse ESG tegureid arvesse või mitte ning kas võrdlusaluste haldur pakub selliseid võrdlusaluseid või mitte. Omakapitali ja võlakirjade puhul kasutatavate oluliste võrdlusaluste ning kliimamuutustega seotud ja Pariisi kokkuleppega kooskõlas olevate võrdlusaluste puhul peaks võrdlusaluste haldur avaldama üksikasjaliku teabe selle kohta, kas ja mil määral on tagatud üldine kooskõla CO2-heite vähendamise ja/või Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkide saavutamise eesmärgiga. Komisjon peaks läbi viima mõjuhindamise, et uurida võimalust kehtestada reegel, et kõik võrdlusalused või võrdlusaluste kogumid peavad sisaldama üksikasjalikku kirjeldust selle kohta, kuidas on nende puhul tagatud CO2-heite eesmärgi ja/või Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkide saavutamine.

(16)  Samal põhjusel peaksid kliimamuutustega seotud võrdlusaluste ja Pariisi kokkuleppega kooskõlas olevate võrdlusaluste haldurid avaldama ka arvutuste tegemisel kasutatud metoodika. Seejuures tuleks kirjeldada, kuidas alusvara valiti, kuidas seda kaaluti ning millised varad ja mis põhjusel välja jäeti. ▌ Selleks et hinnata, kuidas võrdlusalus aitab kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamisele, peaks võrdlusaluse haldur avalikustama selle, kuidas alusvarade CO2-jalajälge ja CO2-heite säästu mõõdeti, vastavad väärtused, sealhulgas võrdlusaluse CO2-jalajälg kokku, ning kasutatud andmete liigi ja allika. Selleks et varahaldurid saaksid valida oma investeerimisstrateegia seisukohast kõige sobilikuma võrdlusaluse, peaksid võrdlusaluse haldurid selgitama oma metoodika parameetrite põhimõtteid ja seda, kuidas võrdlusalus aitab kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamisele ▌. Avaldada tuleks ka üksikasjalik teave läbivaatamise sageduse ja kasutatud menetluse kohta.

(17 a)  On oluline, et kliimamuutustega seotud võrdlusaluste ja Pariisi kokkuleppega kooskõlas olevate võrdlusaluste koostamisel kasutatud metoodika põhielemendid tugineksid kindlalt kliimateadusele. Selle järjekindlaks saavutamiseks tuleb lähtuda Pariisi kliimakokkuleppest, näiteks kasutades Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkidega kooskõlas olevat kliimastsenaariumi ja vastavat CO2-heite vähendamise kava.

(18)  Selleks et tagada kliimamuutuste leevendamise valitud eesmärgi alaline järgimine, peaksid kliimamuutustega seotud võrdlusaluste ja Pariisi kliimakokkuleppega kooskõlas olevate võrdlusaluste haldurid oma metoodika korrapäraselt läbi vaatama ja teavitama kasutajaid menetlustest, mida kohaldatakse kõigi oluliste muudatuse puhul. Kui võrdlusaluse haldurid teevad olulise muudatuse, peaksid nad selle muudatuse põhjused avalikustama ja selgitama, mil viisil on muudatus kooskõlas võrdlusaluse algsete eesmärkidega.

(19)  Selleks et suurendada läbipaistvust ja tagada ühtlustamise asjakohane tase, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada, milline miinimumsisu on avalikustamiskohustustel, mis peaksid kehtima kliimamuutustega seotud võrdlusaluste ja Pariisi kokkuleppega kooskõlas olevate võrdlusaluste haldurite suhtes ▌, ning et määrata kindlaks kliimamuutustega seotud võrdlusaluste ja Pariisi kokkuleppega kooskõlas olevate võrdlusaluste metoodika ühtlustamise miinimumnõuded, sealhulgas alusvaraga seonduva CO2-heite ▌ arvutamise meetod, võttes arvesse toote ja organisatsiooni keskkonnajalajälje leidmise meetodit, nagu on määratletud komisjoni soovituse 2013/179/EL(11) punkti 2 alapunktides a ja b, ning jätkusuutliku rahastamise tehnilise eksperdirühma tööd. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus iga delegeeritud õigusakti asjus läbi asjakohaseid avatud ja avalikke konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(20)  Seepärast tuleks määrust (EL) 2016/1011 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2016/1011 muudatused

Määrust (EL) 2016/1011 muudetakse järgmiselt:

1.  Artikli 3 lõikele 1 lisatakse punktid 23a, 23b ja 23c:

„23a) „kliimamuutustega seotud võrdlusalus“ – võrdlusalus, mida tutvustatakse kui ELi kliimamuutustega seotud võrdlusalust ning mille alusvara valitakse, kaalutakse või jäetakse käesoleva lõike punkti 1 alapunkti b punkti ii kohaldamisel välja selliselt, et saadud võrdlusportfell oleks kooskõlas CO2-heite vähendamise trajektooriga, ja mis on koostatud vastavalt artikli 19a lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusaktides sätestatud standarditele. Võrdlusalus peab vastama kõikidele järgmistele miinimumnõuetele:

i)  vara emitentide heite vähendamise kava peab sisaldama mõõdetavaid ajalisi eesmärke, mis on kindlad ja tõenduspõhised;

ii)  alusvara eest vastutavatel ettevõtetel on olemas üksikasjalik heite vähendamise kava, milles käsitletakse üksikult ka iga eraldi tegutsevat tütarettevõtjat;

iii)  vara emitendid annavad eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest igal aastal aru;

iv)  alusvaraga seotud tegevus ei kahjusta märkimisväärselt muid ESG eesmärke.

Liidu võrdlusaluste koostajad võtavad eesmärgiks hakata 1. jaanuariks 2022 turustama ühte või mitut kliimamuutustega seotud võrdlusalust ning neid võrdlusaluseid käsitletakse oluliste võrdlusalustena;

23b) „Pariisi kokkuleppega kooskõlas olev võrdlusalus“ – võrdlusalus, mida tutvustatakse kui Pariisi kokkuleppega kooskõlas olevat võrdlusalust ning mille alusvara valitakse käesoleva lõike punkti 1 alapunkti b punkti ii kohaldamisel selle põhjal, et saadud võrdlusportfelli CO2-heide oleks kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe kohase 1,5 °C kohustusega, ja mis on koostatud vastavalt artikli 19a lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusaktides sätestatud miinimumstandarditele, kusjuures alusvara portfelli suhtes ei ole lubatud positsiooni võtta ühelgi ettevõttel, mis tegeleb järgmisega:

  fossiilkütuste leiukohtade uurimine ning nende kütuste kaevandamine, levitamine ja töötlemine;

  fossiilkütust põletavate elektrijaamade ehitamine ja hooldamine.

Alusvaraga seotud tegevus ei tohi kahjustada märkimisväärselt muid ESG eesmärke.

Liidu võrdlusaluste koostajad võtavad eesmärgiks hakata 1. jaanuariks 2022 turustama ühte või mitut Pariisi kokkuleppega kooskõlas olevat võrdlusalust ning neid võrdlusaluseid käsitletakse oluliste võrdlusalustena;

23c) „CO2-heite vähendamise trajektoor“ – mõõdetav, teaduspõhine ja ajaliselt piiratud trajektoor valdkondade 1, 2 ja 3 heite ja CO2-heite vähendamiseks, eesmärgiga saavutada üldine kooskõla Pariisi kliimakokkuleppes sätestatud globaalse soojenemise piiramise pikaajalise eesmärgiga;“.

2.  Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

a)  lõikele 1 lisatakse punktid d ja da:

„d) selgitus selle kohta, mil viisil punktis a sätestatud metoodika peegeldab keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja juhtimisalaseid (Environmental, Social and Governance – edaspidi „ESG“) tegureid kõigi selliste võrdlusaluste või võrdlusaluste kogumite puhul ▌;

da) selgitus selle kohta, kuidas mõjutab võrdlusalus või võrdlusaluste kogum kliimat, ning eriti selle kohta, mil määral on võrdlusalus või võrdlusaluste kogum kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkidega.“;

b)  lisatakse lõige 2a:

„2a.  Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada käesoleva artikli lõike 1 punktides d ja da osutatud selgituse miinimumsisu ja kasutatavat standardformaati ning ajakohastada artikli 27 lõikes 2a osutatud võrdlusaluse kirjeldust käsitlevaid suuniseid, et lisada neisse viited ESG-le ja jätkusuutlikkusega seotud kaalutlustele.“.

3.  III jaotisele lisatakse 3a. peatükk:

„3a. peatükk

Vähese CO2-heite võrdlusalused ja Pariisi kokkuleppega kooskõlas olevad võrdlusalused

Artikkel 19a

Vähese CO2-heite võrdlusalused ja Pariisi kokkuleppega kooskõlas olevad võrdlusalused

1.  III lisas sätestatud nõudeid kohaldatakse kliimamuutustega seotud või Pariisi kokkuleppega kooskõlas olevate võrdlusaluste väljaandmise ja nende jaoks sisendandmete esitamise suhtes lisaks II, III ja IV jaotises esitatud nõuetele või nende nõuete asemel.

2.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakte kliimamuutustega seotud võrdlusaluste ja Pariisi kokkuleppega kooskõlas olevate võrdlusaluste kohta, et täpsustada järgmist:

a)  alusvarade valimise kriteeriumid, sealhulgas vajadusel varade välistamise kriteeriumid;

b)  võrdlusaluse alusvarade kaalumise kriteeriumid ja meetod;

c)  kliimamuutustega seotud võrdlusaluste CO2-heite vähendamise trajektoori arvutamine.“.

3 a.  Artikli 21 lõike 3 viimast lõiku muudetakse järgmiselt:

„Selle ajavahemiku lõpuks vaatab pädev asutus läbi oma otsuse nõuda, et haldur jätkaks võrdlusaluse avaldamist, ning võib vajaduse korral pikendada seda ajavahemikku veel sobiva perioodi võrra, mis ei tohi olla pikem kui 12 kuud. Kohustusliku haldamise maksimumajavahemik ei tohi olla kokku pikem kui 36 kuud.“.

3 b.  Artikli 23 lõike 6 viimast lõiku muudetakse järgmiselt:

„Esimese lõigu punktide a ja b kohase kohustusliku sisendandmete esitamise maksimumajavahemik ei tohi olla kokku pikem kui 36 kuud.“.

4.  Artiklile 27 lisatakse lõiked 2a, 2b ja 2c:

„2a. Iga lõikes 2 esitatud nõude kohta peab võrdlusaluse kirjeldus sisaldama selgitust selle kohta, kuidas iga välja antud ja avaldatud▐ võrdlusalus või võrdlusaluste kogum peegeldab keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja juhtimisalaseid tegureid. Nende võrdlusaluste või võrdlusaluste kogumite puhul, mis ei taotle ESG eesmärke, piisab sellest, kui võrdlusaluse koostaja juhib võrdlusaluse kirjelduses selgelt tähelepanu sellele, et selliseid eesmärke ei taotleta.

Kui võrdlusaluse koostaja portfellis ei ole artikli 3 lõike 1 punktide 23a ja 23b kohaseid võrdlusaluseid või võrdlusaluseid, mis taotlevad või võtavad arvesse ESG eesmärke, tuleb see teave võrdlusaluse kirjelduses välja tuua. Omakapitali ja võlakirjade puhul kasutatavate oluliste võrdlusaluste kohta esitab võrdlusaluse koostaja vastavalt määruse [Väljaannete talitus, palun lisada viide määrusele, mis käsitleb jätkusuutlikke investeeringuid ja jätkusuutlikkusriske käsitleva teabe avalikustamist] artikli 5 lõikes 3 esitatud finantstooteid käsitlevatele avalikustamiseeskirjadele üksikasjaliku võrdlusaluse kirjelduse, milles tuuakse välja, kas ja mil määral on tagatud üldine kooskõla CO2-heite vähendamise ja/või Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkide saavutamise eesmärgiga. Komisjon hindab 1. jaanuariks 2020 mõjuhinnangu alusel täpsemalt, kuidas oleks võimalik lisada kõikide võrdlusaluste ja võrdlusaluste kogumite kirjeldusse üksikasjalik selgitus selle kohta, kuidas on nende puhul tagatud CO2-heite eesmärgi ja/või Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkide saavutamine.

Kui võrdlusaluse koostaja teeb kättesaadavaks artikli 3 lõike 1 punktide 23a või 23b kohase võrdlusaluse, sisaldab selle võrdlusaluse kirjeldus teavet ka selle kohta, milline on üldine kooskõla Pariisi kliimakokkuleppes sätestatud pikaajalise eesmärgiga hoida üleilmne temperatuuri tõus arvestatavalt alla 2 °C (võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga) ja püüetega piirata seda 1,5 °C-ni (samuti võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga).

2b. Komisjonil on õigus võtta artikli 49 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada käesoleva artikli lõikes 2a osutatud teavet, eesmärgiga võimaldada turuosalistel teha teadlikke valikuid ja tagada lõike sätete tehniline täidetavus.

Komisjon esitab 31. detsembriks 2019 mõjuhinnangu, mille alusel otsustatakse, millal delegeeritud õigusakt jõustub, et võrdlusaluste halduritele jääks lõike 2a nõuete täitmiseks piisavalt aega. Delegeeritud õigusakt jõustub hiljemalt 1. jaanuaril 2021.

2c. Kuna kliimatehnoloogia areneb kiiresti, on oluline, et komisjon võtaks kasutusele ka värsked uuendused. Seetõttu vaatab komisjon 31. detsembriks 2023 käesoleva määruse läbi ja avaldab aruande, milles analüüsitakse uue määruse ja uue kliimatehnoloogia mõju, eesmärgiga viia finantsvõrdlusaluste sektor kooskõlla Pariisi kliimakokkuleppes võetud kohustustega, mida liidu õiguse kaudu rakendatakse, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses .../... (milles käsitletakse energialiidu juhtimist)*+ esitatud nõuetega. Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek.“.

____________________________

*  Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määrus (EL) .../..., milles käsitletakse energialiidu juhtimist ja millega muudetakse direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ ja 2009/31/EÜ, määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, direktiivi 2009/73/EÜ, nõukogu direktiivi 2009/119/EÜ, direktiive 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 525/2013 (ELT ...).

+  Väljaannete talitus: palun lisada teksti dokumendis (2016/0375(COD)) sisalduva direktiivi number ja joonealusesse märkusesse kõnealuse direktiivi number, kuupäev, pealkiri ja ELT avaldamisviide.

4 a.  Artikkel 49 asendatakse järgmisega:

„1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 3 lõikes 2, artikli 13 lõikes 2a, artikli 19 lõikes 2a, artikli 20 lõikes 6, artikli 24 lõikes 2, artikli 27 lõikes 2, artikli 33 lõikes 7, artikli 51 lõikes 6 ja artikli 54 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [Väljaannete talitus: palun lisada muutmisakti jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 2, artikli 13 lõikes 2a, artikli 19 lõikes 2a, artikli 20 lõikes 6, artikli 24 lõikes 2, artikli 27 lõikes 2b, artikli 33 lõikes 7, artikli 51 lõikes 6 ja artikli 54 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 3 lõike 2, artikli 13 lõike 2a, artikli 19 lõike 2a, artikli 20 lõike 6, artikli 24 lõike 2, artikli 27 lõike 2b, artikli 33 lõike 7, artikli 51 lõike 6 ja artikli 54 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.“.

4 b.  Artiklisse 51 lisatakse järgmine lõige:

„4a. Kui olemasolev võrdlusalus, mis on käesoleva määruse artikli 20 kohaselt vastu võetud komisjoni rakendusaktis määratletud kriitilise tähtsusega võrdlusalusena, ei vasta 1. jaanuariks 2020 käesoleva määruse artikli 34 kohase tegevusloa saamise nõuetele, võib seda juhul, kui selle kasutusest kõrvaldamine mõjutaks finantsstabiilsust, kasutada 31. detsembrini 2021.“.

4 c.  Artiklisse 54 lisatakse järgmine lõige:

„3a. Kui jätkusuutliku investeerimise terviklik ja üksikasjalik raamistik, mille esimene nurgakivi on [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse jätkusuutlike investeeringute soodustamise raamistik], on jõustunud, avaldab komisjon põhjendamatu viivituseta aruande selle kohta, kuidas oleks võimalik lisada määrusesse (EL) 2016/1011 jätkusuutliku investeerimise raamistikust lähtuvalt sätted „jätkusuutlikkuse võrdlusaluse“ või „ESG võrdlusaluse“ kohta . See aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek.“.

5.  Lisatakse käesoleva määruse lisa tekst.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Tulevase järjepidevuse ja õiguskindluse tagamiseks on vajalik, et siis, kui ELi taksonoomiat käsitlev määrus jõustub, oleksid mõlemad tekstid omavahel vastavuses.

Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel  Nõukogu nimel

president  eesistuja

LISA

Kliimamuutustega seotud ja Pariisi kliimakokkuleppega kooskõlas olevad võrdlusalused

Kliimamuutustega seotud võrdlusaluste metoodika

1.  Pidades silmas jätkusuutlikkuse näitajate ja nende mõõtmiseks kasutatavate meetodite pidevat arenemist, vormistab, dokumenteerib ja avalikustab vähese CO2-heite võrdlusaluse haldur kõik võrdlusaluse arvutamiseks kasutatavad metoodikad ja allpool loetletud teabe, tagades samal ajal konfidentsiaalsuse ja avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) kaitse vastavalt direktiivile (EL) 2016/943:

a)    loetelu alusvaradest, mida kasutatakse ▌ võrdlusaluse arvutamiseks;

b)  kõik kriteeriumid ja meetodid, sealhulgas võrdlusaluse metoodikas kasutatud valiku-, välistamis- ja kaalutegurid, parameetrid ning asendajad;

c)  kriteeriumid, mida on kasutatud selliste varade või ettevõtete välistamiseks, millega seotud CO2-jalajälg või fossiilsete maavarade kasutamise tase muudab nad ▌ võrdlusalusesse kaasamiseks sobimatuks;

d)  kriteeriumid ja teaduspõhine metoodika ja CO2-heite vähendamise trajektoori arvutamine seoses indeksiportfelli alusvaradega ▌;

▌h)  ▌ sisendandmete liik ja allikas ning see, kuidas neid võrdlusaluse metoodikas alusvarade valikul või välistamisel kasutatakse, sealhulgas järgmine:

i)  heited, mis tekivad alusvaraga seotud ettevõtte kontrolli all olevatest allikatest;

ii)  heited, mis tulenevad ostetud elektri- või auruenergia tarbimisest või muud liiki energiast, mis on toodetud alusvaraga seotud ettevõtte tarneahelale eelnevas etapis;

iii)  heited, mis tulenevad ettevõtte või selle alusvara tegevusest, ent mis ei ole ettevõtte otsese kontrolli all (andmete kättesaadavuse tõttu võetakse arvesse ainult ettevõtteid, kes tuvastavad kaudseid või nn 3. valdkonna heiteid);

v)  teave selle kohta, kas sisendandmetes kasutatakse ülemaailmseid standardeid, nt finantsstabiilsuse nõukogu kliimaga seotud finantsteabe avaldamise töörühma omi;

i)  indeksiportfelli kogu CO2-heide ja võrdlusalusega taotletava ▌strateegia prognoositav mõju kliimamuutuste leevendamisele;

j)  ▌metoodika konkreetse strateegia või eesmärgi kasutamise põhjused ja selgitus selle kohta, mis see metoodika on võrdlusaluse keskkonnaeesmärkide arvutamiseks sobilik.

Pariisi kokkuleppega kooskõlas olevate võrdlusaluste metoodika

2.  Pariisi kokkuleppega kooskõlas oleva võrdlusaluse haldur peab täitma kohustusi, mis kehtivad kliimamuutustega seotud võrdlusaluse haldurile, ning peab lisaks sellele avalikustama CO2-heite mõju ▌ iga võrdlusalusesse kaasatud alusvara puhul ja näitama ära valemi või arvutuskäigu, mille abil määratakse kindlaks, kas heide on kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe pikaajalise temperatuurieesmärgiga või mitte.

Metoodika muutmine

3.  Kliimamuutustega seotud ja Pariisi kliimakokkuleppega kooskõlas olevate võrdlusaluste haldurid võtavad vastu ja avaldavad kasutajatele oma metoodika kavandatavate oluliste muudatuste tegemise korra ja põhjendused. Nimetatud kord peab olema kooskõlas üldeesmärgiga, mille kohaselt on võrdlusaluse arvutused pidevalt kooskõlas kliimamuutustega seotud või Pariisi kliimakokkuleppega kooskõlas olevate eesmärkidega. Nimetatud korraga nähakse ette järgmine:

a)  selge etteteatamistähtaeg, mis võimaldab kasutajatel kavandatavate muudatuste mõju analüüsida ja kommenteerida, võttes arvesse halduri hinnangut üldise olukorra kohta;

b)  kasutajate võimalus nimetatud muudatuste kohta märkusi esitada ja halduri võimalus neile märkustele vastata; seejuures tehakse märkused pärast konsulteerimise perioodi kättesaadavaks kõigile turu kasutajatele, välja arvatud juhul, kui märkuste esitaja on taotlenud konfidentsiaalsust.

4.  Kliimamuutustega seotud ja Pariisi kliimakokkuleppega kooskõlas olevate võrdlusaluste haldurid vaatavad oma metoodika läbi korrapäraselt, vähemalt kord aastas, et see kajastaks usaldusväärselt seatud eesmärke, ja kehtestavad korra, et võtta arvesse kõikide asjaomaste kasutajate seisukohti.“

(1)

* Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.

(2)

  ELT C […], […], lk […].

(3)

  ELT C ..., ..., lk ….

(4)

  ELT L 282, 19.10.2016, lk 4–18.

(5)

  COM(2016) 739 final.

(6)

  CO EUR 17, CONCL. 5.

(7)

  ELT L 282, 19.10.2016, lk 4.

(8)

  COM(2018) 97 final.

(9)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsus nr 1386/2013/EL, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 171).

(10)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014 (ELT L 171, 29.6.2016, lk 1).

(11)

  Komisjoni 9. aprilli 2013. aasta soovitus 2013/179/EL toodete ja organisatsioonide olelusringi keskkonnatoime mõõtmise ja teatavakstegemise ühtsete meetodite kasutamise kohta (ELT L 124, 4.5.2013, lk 1).


KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (22.11.2018)

majandus- ja rahanduskomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2016/1011 vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluste osas

(COM(2018)0355 – C8-0209/2018 – 2018/0180(COD))

Arvamuse koostaja: Adina-Ioana Vălean

MUUDATUSETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ettepanek:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2016/1011 vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluste osas

millega muudetakse määrust (EL) 2016/1011 jätkusuutlikkuse näitajate võrdlusaluste metoodikasse lõimimise ja heite mõju vähendamise võrdlusaluste osas

(EMPs kohaldatav tekst)

(EMPs kohaldatav tekst)

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/101129 kehtestatakse ühtsed eeskirjad võrdlusaluste kohta liidus ja esitatakse võrdlusaluste erinevad liigid. Järjest rohkem investoreid järgib vähese CO2-heitega investeerimisstrateegiaid ja kasutab investeerimisportfellide tootluse võrdlemisel või mõõtmisel vähese CO2-heite võrdlusaluseid.

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/101129 kehtestatakse ühtsed eeskirjad võrdlusaluste kohta liidus ja esitatakse võrdlusaluste erinevad liigid. Järjest rohkem investoreid järgib jätkusuutlikke investeerimisstrateegiaid ja kasutab investeerimisportfellide tootluse võrdlemisel või mõõtmisel võrdlusaluseid.

__________________

__________________

29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014 (ELT L 171, 29.6.2016, lk 1).

29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014 (ELT L 171, 29.6.2016, lk 1).

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Praegu on mõiste „vähese CO2-heite indeksid“ alla koondatud mitmesugused indeksid. Neid vähese CO2-heite indeksid kasutatakse võrdlusalustena selliste investeerimisportfellide ja toodete puhul, mida müüakse piiriüleselt. Vähese CO2-heite võrdlusaluste kvaliteet ja terviklus mõjutavad siseturu tulemuslikku toimimist mitmesuguste individuaalsete ja ühisinvesteeringute portfellide puhul. Paljud vähese CO2-heite indeksid, mida kasutatakse investeerimisportfellide, eriti lahus hoitavate investeerimiskontode ja investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, koostatakse ühes liikmesriigis, ent neid kasutavad teiste liikmesriikide portfelli valitsejad ja varahaldurid. Lisaks sellele maandavad portfelli valitsejad ja varahaldurid oma CO2-heitega seotud riske sageli teistes liikmesriikides koostatud võrdlusaluseid kasutades.

(8)  Praegu on mõiste „vähese CO2-heite või jätkusuutlikkuse indeksid“ alla koondatud mitmesugused indeksid. Neid indekseid kasutatakse võrdlusalustena selliste investeerimisportfellide ja toodete puhul, mida müüakse piiriüleselt. Võrdlusaluste kvaliteet ja terviklus mõjutavad siseturu tulemuslikku toimimist mitmesuguste individuaalsete ja ühisinvesteeringute portfellide puhul. Paljud vähese CO2-heite ja jätkusuutlikkuse indeksid, mida kasutatakse investeerimisportfellide, eriti lahus hoitavate investeerimiskontode ja investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, koostatakse ühes liikmesriigis, ent neid kasutavad teiste liikmesriikide portfelli valitsejad ja varahaldurid. Lisaks sellele maandavad portfelli valitsejad ja varahaldurid oma CO2-heite ja keskkonnaga seotud riske sageli teistes liikmesriikides koostatud võrdlusaluseid kasutades.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Turule on ilmunud mitmesuguseid erineva ambitsioonikusega vähese CO2-heite indeksite kategooriad. Mõnede võrdlusaluste eesmärk on vähendada standardse investeerimisportfelli CO2-jalajälge, samas kui teiste puhul on eesmärk valida ainult selliseid investeeringuid, mis aitavad saavutada Pariisi kliimakokkuleppes sätestatud 2 C eesmärki. Hoolimata sellest, et nende võrdlusaluste eesmärgid ja strateegiad on erinevad, reklaamitakse neid kõiki vähese CO2-heite võrdlusalustena.

(9)  Turule on ilmunud mitmesuguseid erineva ambitsioonikusega jätkusuutlikkuse indeksite kategooriaid. Hoolimata sellest, et nende võrdlusaluste eesmärgid ja strateegiad on erinevad, reklaamitakse neid kõiki jätkusuutlikkuse võrdlusalustena.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a)  Komisjoni jätkusuutliku rahanduse kõrgetasemelise eksperdirühma järelduste kohaselt peavad võrdlusalused olema paremini kooskõlas jätkusuutlikkuse kriteeriumidega ja kajastama nende jätkusuutlikkusega seotud riskipositsiooni. Investorid vajavad keskkonnariskide ja -mõju kohta võrreldavat ja terviklikku teavet, et hinnata oma portfelle, võttes arvesse enamat kui vaid CO2-heidet. Kitsa keskendumisega üksnes CO2-heitele võib kaasneda negatiivne järelmõju, mille tulemusel suunatakse investeeringuvood sihtmärkidele, mis kujutavad endast muid keskkonnariske. Seega peaksid võrdlusaluste haldurid võtma arvesse ja avalikustama, millises ulatuses on jätkusuutlikkuse (keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskaalutlused) kaalutlused kajastatud võrdlusaluste metoodikas.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 b)  Seetõttu peaksid kõik võrdlusaluste haldurid lõimima oma võrdlusaluste metoodikasse peamised ressursitõhususe näitajad, mis koos CO2-heitega hõlmavad muud heidet, mõju bioloogilisele mitmekesisusele, jäätmeteket, energiakasutust, taastuvenergia kasutamist, toorainekasutust ning vee- ja maakasutust, nagu on sätestatud komisjoni ringmajanduse seireraamistikus, ELi ringmajanduse tegevuskavas ja Euroopa Parlamendi 9. juuli 2015. aasta resolutsioonis ressursitõhususe ja ringmajandusele ülemineku kohta.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 c)  Komisjoni jätkusuutliku rahanduse kõrgetasemelise eksperdirühma ettepaneku põhjal peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) viitama keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiseesmärkidele ning jätkusuutlikkusega seotud kaalutlustele oma suunistes võrdlusaluse kirjelduse kohta. ESMA peaks koos Euroopa finantsaruandluse nõuanderühmaga (EFRAG) töötama välja suunised võrdlusaluste haldurite jaoks, et lõimida võrdlusaluste metoodikasse ringmajanduse näitajad.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Kuna puudub ühtlustatud raamistik, millega oleks tagatud individuaalsete või ühisinvesteeringute portfellide puhul kasutatavate vähese CO2-heite võrdlusaluste peamiste kategooriate täpsus ja terviklus, on tõenäoline, et liikmesriikide lähenemisviiside erinevused loovad tõkkeid siseturu sujuvale toimimisele.

(11)  Kuna puudub ühtlustatud raamistik, millega oleks tagatud individuaalsete või ühisinvesteeringute portfellide puhul kasutatavate võrdlusaluste täpsus ja terviklus, on tõenäoline, et liikmesriikide lähenemisviiside erinevused loovad tõkkeid siseturu sujuvale toimimisele.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Seetõttu on siseturu nõuetekohase toimimise säilitamiseks, selle toimimise tingimuste täiendavaks parandamiseks ning tarbijatele ja investoritele kõrgel tasemel kaitse tagamiseks asjakohane määrust (EL) 2016/1011 kohandada, et kehtestada vähese CO2-heite ühtlustatud võrdlusaluste õigusraamistik liidu tasandil.

(12)  Seetõttu on siseturu nõuetekohase toimimise säilitamiseks, selle toimimise tingimuste täiendavaks parandamiseks ning tarbijatele ja investoritele kõrgel tasemel kaitse tagamiseks asjakohane määrust (EL) 2016/1011 kohandada, et kehtestada õigusraamistik ringmajanduse näitajate lõimimiseks võrdlusaluste metoodikasse liidu tasandil.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Lisaks sellele tuleb teha selget vahet vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluste vahel. Kui vähese CO2-heite võrdlusaluse alusvara tuleks valida eesmärgiga vähendada indeksiportfelli CO2-heidet võrreldes üldise võrdlusalusega, siis CO2-heite mõju vähendamise indeksisse peaksid kuuluma ainult sellised elemendid, mille puhul CO2-heite sääst ületab nende CO2-heite koguse.

(13)  Ehkki on vaja lõimida ringmajanduse näitajad kõikidesse võrdlusaluste metoodikatesse, tuleks kehtestada heite mõju vähendamise võrdlusaluste kategooria. Heite mõju vähendamise võrdlusaluse alusvara peaks sisaldama ainult selliseid elemente, mille ühtlustatud ringmajanduse näitajatel põhinev netomõju on positiivne.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Kõik ettevõtted, kelle varad on valitud CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluse alusvaraks, peaksid CO2-heidet vähendama rohkem kui nad seda toodavad ja seega peaks neil olema keskkonnale positiivne mõju. Varahaldurid ja portfelli valitsejad, kes väidavad, et nad järgivad Pariisi kliimakokkuleppega kooskõlas olevat investeerimisstrateegiat, peaksid seega kasutama CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluseid.

(14)  Kõikidel ettevõtetel, kelle varad on valitud CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluse alusvaraks, peaks olema keskkonnale positiivne netomõju. Varahaldurid ja portfelli valitsejad, kes väidavad, et nad järgivad jätkusuutlikku investeerimisstrateegiat, peaksid seega kasutama heite mõju vähendamise võrdlusaluseid.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Mitmed võrdlusaluste haldurid väidavad, et nende võrdlusalused taotlevad keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja juhtimisalaseid (Environmental, Social and Governance – ESG, edaspidi „ESG“) eesmärke. Siiski ei ole nende võrdlusaluste kasutajatel alati vajalikku teavet selle kohta, mil määral võetakse nende võrdlusaluste haldurite metoodikas arvesse nimetatud ESG eesmärke. Samuti on olemasolev teave sageli hajus ja ei võimalda selle tulemuslikku võrdlemist piiriüleste investeeringute tegemise eesmärgil. Selleks et anda turuosalistele võimalus teha teadlikke valikuid, tuleks võrdlusaluste halduritelt nõuda, et nad avalikustaksid iga sellise võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi puhul, mida reklaamitakse ESG eesmärke taotlevana, mil viisil nende metoodikas ESG tegureid arvesse võetakse. See teave tuleks esitada ka võrdlusaluse kirjelduses. See avalikustamiskohustus ei peaks kehtima selliste võrdlusaluste haldurite suhtes, mis ei edenda ega võta arvesse ESG eesmärke.

(15)  Võrdlusaluste kasutajatel ei ole alati vajalikku teavet selle kohta, mil määral võetakse võrdlusaluste haldurite metoodikas arvesse ESG riske ja mõju. Olemasolev teave on sageli hajus ja ei võimalda selle tulemuslikku võrdlemist piiriüleste investeeringute tegemise eesmärgil. Selleks et anda turuosalistele võimalus teha teadlikke valikuid, tuleks kõigilt võrdlusaluste halduritelt nõuda, et nad avalikustaksid iga sellise võrdlusaluse puhul, mil viisil ringmajanduse näitajad nende metoodikasse lõimitakse. See teave tuleks esitada võrdlusaluse kirjelduses.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Samal põhjusel peaksid vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluste haldurid avaldama ka arvutuste tegemisel kasutatud metoodika. Seejuures tuleks kirjeldada, kuidas alusvara valiti, kuidas seda kaaluti ning millised varad ja mis põhjusel välja jäeti. Samuti peaksid võrdlusaluse haldurid täpsustama, mil viisil vähese CO2-heite võrdlusalused erinevad nende aluseks olevast üldindeksist, eriti seoses kohaldatavate kaalude, turukapitalisatsiooni ja alusvarade finantstulemustega. Selleks et hinnata, kuidas võrdlusalus aitab kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamisele, peaks võrdlusaluse haldur avalikustama selle, kuidas alusvarade CO2-jalajälge ja CO2-heite säästu mõõdeti, vastavad väärtused, sealhulgas võrdlusaluse CO2-jalajälg kokku, ning kasutatud andmete liigi ja allika. Selleks et varahaldurid saaksid valida oma investeerimisstrateegia seisukohast kõige sobilikuma võrdlusaluse, peaksid võrdlusaluse haldurid selgitama oma metoodika parameetrite põhimõtteid ja seda, kuidas võrdlusalus aitab kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamisele, sealhulgas selle mõju kliimamuutuste leevendamisele. Avaldada tuleks ka üksikasjalik teave läbivaatamise sageduse ja kasutatud menetluse kohta.

(16)  Samal põhjusel peaksid heite mõju vähendamise võrdlusaluste haldurid avaldama ka arvutuste tegemisel kasutatud metoodika. Seejuures tuleks kirjeldada, kuidas alusvara valiti, kuidas seda kaaluti ning millised varad ja mis põhjusel välja jäeti. Samuti peaksid võrdlusaluse haldurid täpsustama, mil viisil heite mõju vähendamise võrdlusalused erinevad nende aluseks olevast üldindeksist, eriti seoses kohaldatavate kaalude, turukapitalisatsiooni ja alusvarade finantstulemustega. Selleks et hinnata, kuidas võrdlusalus aitab kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamisele, peaks võrdlusaluse haldur avalikustama selle, kuidas keskkonnamõju ja -riske mõõdeti, vastavad väärtused, sealhulgas võrdlusaluse keskkonnajalajälg kokku, ning kasutatud andmete liigi ja allika. Selleks et varahaldurid saaksid valida oma investeerimisstrateegia seisukohast kõige sobilikuma võrdlusaluse, peaksid võrdlusaluse haldurid selgitama oma metoodika parameetrite põhimõtteid ja seda, kuidas võrdlusalus aitab kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Avaldada tuleks ka üksikasjalik teave läbivaatamise sageduse ja kasutatud menetluse kohta.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Lisaks sellele peaks CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluste haldur avalikustama CO2-heite mõju vähenemise iga võrdlusalustesse kaasatud alusvara puhul, näidates ära metoodika, mida kasutades on kindlaks tehtud, kas investeerimisvara CO2-heite sääst on suurem kui vara CO2-jalajälg.

(17)  Lisaks sellele peaks heite mõju vähendamise võrdlusaluste haldur avalikustama positiivse keskkonnamõju iga võrdlusalustesse kaasatud alusvara puhul, näidates ära metoodika, mida kasutades on kindlaks tehtud, et netomõju keskkonnale on positiivne.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Selleks et tagada kliimamuutuste leevendamise valitud eesmärgi alaline järgimine, peaksid vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluste haldurid oma metoodika korrapäraselt läbi vaatama ja teavitama kasutajaid menetlustest, mida kohaldatakse kõigi oluliste muudatuse puhul. Kui võrdlusaluse haldurid teevad olulise muudatuse, peaksid nad selle muudatuse põhjused avalikustama ja selgitama, mil viisil muudatus on kooskõlas võrdlusaluse algsete eesmärkidega.

(18)  Selleks et tagada investoritele antava teabe täpsus, peaksid heite mõju vähendamise võrdlusaluste haldurid oma metoodika korrapäraselt läbi vaatama ja teavitama kasutajaid menetlustest, mida kohaldatakse kõigi oluliste muudatuse puhul. Kui võrdlusaluse haldurid teevad olulise muudatuse, peaksid nad selle muudatuse põhjused avalikustama ja selgitama, mil viisil muudatus on kooskõlas võrdlusaluse algsete eesmärkidega.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Selleks et suurendada läbipaistvust ja tagada ühtlustamise asjakohane tase, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada, milline miinimumsisu on avalikustamiskohustustel, mis peaksid kehtima nende võrdlusaluste haldurite suhtes, kes võtavad arvesse ESG eesmärke, ning et määrata kindlaks vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluste metoodika ühtlustamise miinimumnõuded, sealhulgas alusvaraga seonduva CO2-heite ja CO2-heite säästu arvutamise meetod, võttes arvesse toote ja organisatsiooni keskkonnajalajälje leidmise meetodit, nagu on määratletud komisjoni soovituse 2013/179/EL30 punkti 2 alapunktides a ja b. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(19)  Selleks et suurendada läbipaistvust ja tagada ühtlustamise asjakohane tase, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada, milline miinimumsisu on avalikustamiskohustustel, mis peaksid kehtima võrdlusaluste haldurite suhtes, ning et määrata kindlaks ringmajanduse näitajate võrdlusaluste metoodikasse lõimimisega seotud ühtlustamise miinimumnõuded, sealhulgas alusvaraga seonduva keskkonnale avalduva netomõju arvutamise meetod, võttes arvesse toote ja organisatsiooni keskkonnajalajälje leidmise meetodit, nagu on määratletud komisjoni soovituse 2013/179/EL30 punkti 2 alapunktides a ja b, ning komisjoni ringmajanduse seireprogrammis ja ELi ringmajanduse tegevuskavas sätestatud ringmajanduse näitajad. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

__________________

__________________

30 Komisjoni 9. aprilli 2013. aasta soovitus 2013/179/EL toodete ja organisatsioonide olelusringi keskkonnatoime mõõtmise ja teatavakstegemise ühtsete meetodite kasutamise kohta (ELT L 124, 4.5.2013, lk 1).

30 Komisjoni 9. aprilli 2013. aasta soovitus 2013/179/EL toodete ja organisatsioonide olelusringi keskkonnatoime mõõtmise ja teatavakstegemise ühtsete meetodite kasutamise kohta (ELT L 124, 4.5.2013, lk 1).

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1

Määrus (EL) nr 2016/1011

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt 23a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

23a)  „vähese CO2-heite võrdlusalus“ – võrdlusalus, mille alusvara valitakse käesoleva lõike punkti 1 alapunkti b punkti ii kohaldamisel selliselt, et saadud võrdlusportfelli CO2-heide on väiksem kui nende varade puhul, millest koosneb standardne kapitaliga kaalutud võrdlusalus, ja mis on koostatud vastavalt artikli 19a lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusaktides sätestatud standarditele;

23a)  „positiivse keskkonnamõju võrdlusalus“ – võrdlusalus, mille alusvara valitakse käesoleva lõike punkti 1 alapunkti b punkti ii kohaldamisel nende positiivse neto keskkonnajalajälje põhjal ja mis on koostatud vastavalt artikli 19a lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusaktides sätestatud standarditele;

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1

Määrus (EL) nr 2016/1011

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt 23b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

23b)  „CO2-heite mõju vähendamise võrdlusalus“ – võrdlusalus, mille alusvara valitakse käesoleva lõike punkti 1 alapunkti b punkti ii kohaldamisel selle põhjal, et vara CO2-heite sääst ületab selle CO2-jalajälge, ja mis on koostatud vastavalt artikli 19a lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusaktides sätestatud standarditele;

välja jäetud

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt a

Määrus (EL) nr 2016/1011

Artikkel 13 – lõige 1 – punkt d

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d)  selgitus selle kohta, mil viisil punktis a sätestatud metoodika peegeldab keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja juhtimisalaseid (Environmental, Social and Governance – edaspidi „ESG“) tegureid kõigi selliste võrdlusaluste või võrdlusaluste kogumite puhul, mis taotlevad või võtavad arvesse ESG eesmärke.

d)  selgitus selle kohta, mil viisil punktis a sätestatud metoodika peegeldab keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja juhtimisalaseid (Environmental, Social and Governance – edaspidi „ESG“) tegureid, sealhulgas peamised ringmajanduse näitajad, nagu CO2-heide, muu heide, mõju bioloogilisele mitmekesisusele, jäätmeteke, energiakasutus, taastuvenergia kasutamine, toorainekasutus, vee- ja maakasutus, nagu on sätestatud komisjoni ringmajanduse seireraamistikus.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b

Määrus (EL) nr 2016/1011

Artikkel 13 – lõige 2a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2a.  Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada lõike 1 punktis d osutatud selgituse miinimumsisu.

2a.  Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada lõike 1 punktis d osutatud selgituse miinimumsisu ja ajakohastada artikli 27 lõikes 2a osutatud võrdlusaluse kirjeldust käsitlevaid suuniseid, et lisada viited ESG-le ja jätkusuutlikkusega seotud kaalutlustele.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) nr 2016/1011

III jaotis – 3a peatükk – pealkiri

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vähese CO2-heite võrdlusalused ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusalused

Positiivse keskkonnamõju võrdlusalused

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) nr 2016/1011

Artikkel 19a – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  III lisas sätestatud nõudeid kohaldatakse vähese CO2-heite või CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluste väljaandmise ja nende jaoks sisendandmete esitamise suhtes lisaks II, III ja IV jaotises esitatud nõuetele või nende nõuete asemel.

1.  III lisas sätestatud nõudeid kohaldatakse positiivse keskkonnamõju võrdlusaluste väljaandmise ja nende jaoks sisendandmete esitamise suhtes lisaks II, III ja IV jaotises esitatud nõuetele või nende nõuete asemel.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) nr 2016/1011

Artikkel 19a – lõige 2 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluste miinimumnõudeid, sealhulgas:

(2)  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada positiivse keskkonnamõju võrdlusaluste miinimumnõudeid kooskõlas Pariisi kokkuleppes võetud kohustustega, nagu neid rakendatakse liidu õiguses, sealhulgas:

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) nr 2016/1011

Artikkel 19a – lõige 2 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  alusvaradega seotud CO2-heite ja CO2-heite säästu arvutamise meetod.

(c)  alusvaradega seotud CO2-heite, muu heite, bioloogilisele mitmekesisusele avalduva mõju, jäätmetekke, energiakasutuse, taastuvenergia kasutamise, toorainekasutuse, vee- ja maakasutuse arvutamise meetod.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4

Määrus (EL) nr 2016/1011

Artikkel 27 – lõige 2a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2a.  Iga lõikes 2 esitatud nõude kohta peab võrdlusaluse kirjeldus sisaldama selgitust selle kohta, kuidas iga välja antud ja avaldatud keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja juhtimisalaseid eesmärke taotlev või arvesse võttev võrdlusalus või võrdlusaluste kogum peegeldab keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja juhtimisalaseid tegureid.

2a.  Iga lõikes 2 esitatud nõude kohta peab võrdlusaluse kirjeldus sisaldama selgitust selle kohta, kuidas iga välja antud ja avaldatud võrdlusalus või võrdlusaluste kogum peegeldab keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja juhtimisalaseid tegureid.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4

Määrus (EL) nr 2016/1011

Artikkel 27 – lõige 2b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2b.  Komisjonil on õigus võtta artikli 49 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada lõikes 2a osutatud teavet“.

2b.  Komisjonil on õigus võtta artikli 49 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada lõikes 2a osutatud teavet, et ajakohastada võrdlusaluse kirjeldust käsitlevaid suuniseid, lisades viited ESG-le ja jätkusuutlikkusega seotud kaalutlustele “.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – alapealkiri 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vähese CO2-heite võrdlusalused ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusalused

Heite mõju vähendamise võrdlusalused

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – alapealkiri 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vähese CO2-heite võrdlusaluste metoodika

Heite mõju vähendamise võrdlusaluste metoodika

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Vähese CO2-heite võrdlusaluse haldur vormistab, dokumenteerib ja avalikustab kõik vähese CO2-heite võrdlusaluste arvutamiseks kasutatavad metoodikad, esitades järgmise:

1.  Heite mõju vähendamise võrdlusaluse haldur vormistab, dokumenteerib ja avalikustab kõik ringmajanduse näitajate arvutamiseks kasutatavad metoodikad, esitades järgmise:

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  loetelu alusvaradest, mida kasutatakse vähese CO2-heite võrdlusaluse arvutamiseks;

(a)  loetelu alusvaradest, mida kasutatakse heite vähendamise netomõju võrdlusaluse arvutamiseks;

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  kriteeriumid, mida on kasutatud selliste varade või ettevõtete välistamiseks, millega seotud CO2-jalajälg või fossiilsete maavarade kasutamise tase muudab nad vähese CO2-heite võrdlusalusesse kaasamiseks sobimatuks;

(c)  kriteeriumid, mida on kasutatud selliste varade või ettevõtete välistamiseks, millel on negatiivne neto keskkonnamõju ja seetõttu muudab nad heite mõju vähendamise võrdlusalusesse kaasamiseks sobimatuks;

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 – alapunkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  kriteeriumid ja meetodid, mille kohaselt vähese CO2-heite võrdlusalus mõõdab indeksiportfelli alusvaradega seotud CO2-jalajälge ja CO2-heite säästu;

(d)  kriteeriumid ja meetodid, mille kohaselt heite mõju vähendamise võrdlusalus mõõdab indeksiportfelli alusvaradega seotud positiivset keskkonnamõju;

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 – alapunkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  vähese CO2-heite võrdlusaluse järgimisviga üldindeksi suhtes;

(e)  heite mõju vähendamise võrdlusaluse järgimisviga üldindeksi suhtes;

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 – alapunkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  vähese CO2-heite võrdlusaluse vähese CO2-heitega varade positiivne ümberkaalumine võrreldes üldindeksiga ja selgitus selle kohta, miks selline ümberkaalumine on vähese CO2-heite võrdlusaluse valitud eesmärkide kajastamiseks vajalik;

(f)  võrdlusaluse positiivse keskkonnamõjuga varade positiivne ümberkaalumine võrreldes üldindeksiga ja selgitus selle kohta, miks selline ümberkaalumine on heite mõju vähendamise võrdlusaluse valitud eesmärkide kajastamiseks vajalik;

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 – alapunkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  vähese CO2-heite võrdlusaluse väärtpaberite turuväärtuse ja üldindeksi väärtpaberite turuväärtuse suhtarv;

(g)  heite mõju vähendamise võrdlusaluse väärtpaberite turuväärtuse ja üldindeksi väärtpaberite turuväärtuse suhtarv;

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 – alapunkt h – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h)  vähese CO2-heite võrdlusaluse tingimustele vastavate varade või ettevõtete valikul kasutatud sisendandmete liik ja allikas, sealhulgas järgmine:

(h)  heite mõju vähendamise võrdlusaluse tingimustele vastavate varade või ettevõtete valikul kasutatud sisendandmete liik ja allikas, sealhulgas järgmine:

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 – alapunkt h – alapunkt v a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

v a)  muudel ringmajanduse näitajatel põhinev mõju, nagu on sätestatud komisjoni ringmajanduse seireraamistikus ja ELi ringmajanduse tegevuskavas, sealhulgas mõju bioloogilisele mitmekesisusele, jäätmeteke, energiakasutus, taastuvenergia kasutamine, toorainekasutus ning vee- ja maakasutus.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i)  indeksiportfelli CO2-jalajäljega seotud koguriskipositsioon ja võrdlusalusega taotletava vähese CO2-heite strateegia prognoositav mõju kliimamuutuste leevendamisele;

(i)  indeksiportfelli kogu keskkonnale avalduv netomõju ja võrdlusalusega taotletava strateegia prognoositav keskkonnale avalduv mõju;

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 – alapunkt j

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(j)  põhjused vähese CO2-heite metoodika konkreetse strateegia või eesmärgi kasutamiseks ja selgitus selle kohta, mis see metoodika on sobilik võrdlusaluse vähese CO2-heite eesmärkide arvutamiseks;

(j)  põhjused konkreetse keskkonnametoodikastrateegia või jätkusuutlikkuse eesmärgi kasutamiseks ja selgitus selle kohta, miks see metoodika on sobilik võrdlusaluse keskkonnamõju ja jätkusuutlikkuse eesmärkide arvutamiseks;

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – alapealkiri 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluste metoodika

Heite mõju vähendamise võrdlusaluste täiendav metoodika

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluse haldur peab täitma kohustusi, mis kehtivad vähese CO2-heite võrdlusaluse haldurile, ning peab lisaks sellele avalikustama CO2-heite mõju vähenemise iga võrdlusalusesse kaasatud alusvara puhul ja näitama ära valemi või arvutuskäigu, mida kasutades on kindlaks tehtud, kas investeerimisvara või ettevõtte CO2-heite sääst ületab selle CO2-jalajälge (edaspidi „CO2-heite mõju vähendamise suhtarv“).

2.  Heite mõju vähendamise võrdlusaluse haldur peab täitma eespool toodud kohustusi ning peab lisaks sellele avalikustama positiivse keskkonnamõju iga võrdlusalusesse kaasatud alusvara puhul ja näitama ära valemi või arvutuskäigu, mida kasutades on kindlaks tehtud netomõju.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluste haldurid võtavad vastu ja avaldavad kasutajatele oma metoodika kavandatavate oluliste muudatuste tegemise korra ja põhjendused. Nimetatud kord peab olema kooskõlas üldeesmärgiga, mille kohaselt võrdlusaluse arvutused on pidevalt kooskõlas vähese CO2-heite või CO2-heite mõju vähendamise eesmärkidega. Nimetatud korraga nähakse ette järgmine:

3.  Heite mõju vähendamise võrdlusaluste haldurid võtavad vastu ja avaldavad kasutajatele oma metoodika kavandatavate oluliste muudatuste tegemise korra ja põhjendused. Nimetatud kord peab olema kooskõlas üldeesmärgiga, mille kohaselt võrdlusaluse arvutused on pidevalt kooskõlas heite netomõju vähendamise eesmärkidega. Nimetatud korraga nähakse ette järgmine:

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusaluste haldurid vaatavad oma metoodika korrapäraselt läbi, tagamaks, et need kajastavad usaldusväärselt asjaomaseid vähese CO2-heite või CO2-heite mõju vähendamise eemärke, ja kehtestavad korra, et võtta arvesse asjaomaste kasutajate seisukohti.“

4.  Heite mõju vähendamise võrdlusaluste haldurid vaatavad oma metoodika korrapäraselt läbi, tagamaks, et need kajastavad usaldusväärselt seatud eesmärke, ja kehtestavad korra, et võtta arvesse asjaomaste kasutajate seisukohti.“

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Vähese CO2-heite võrdlusalused ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusalused

Viited

COM(2018)0355 – C8-0209/2018 – 2018/0180(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

5.7.2018

 

 

 

Arvamuse esitajad

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

5.7.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Adina-Ioana Vălean

21.6.2018

Vastuvõtmise kuupäev

20.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

28

18

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Catherine Bearder, Ivo Belet, Biljana Borzan, Paul Brannen, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Seb Dance, Mark Demesmaeker, Bas Eickhout, Francesc Gambús, Gerben-Jan Gerbrandy, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Françoise Grossetête, Benedek Jávor, Karin Kadenbach, Urszula Krupa, Giovanni La Via, Jo Leinen, Peter Liese, Valentinas Mazuronis, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Massimo Paolucci, Gilles Pargneaux, Bolesław G. Piecha, John Procter, Julia Reid, Frédérique Ries, Annie Schreijer-Pierik, Adina-Ioana Vălean, Jadwiga Wiśniewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Cristian-Silviu Buşoi, Nicola Caputo, Michel Dantin, Martin Häusling, Gesine Meissner, Tilly Metz, Ulrike Müller, Sirpa Pietikäinen, Carlos Zorrinho

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Mercedes Bresso, Innocenzo Leontini, Olle Ludvigsson, Ana Miranda

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

28

+

ALDE

Catherine Bearder, Gerben-Jan Gerbrandy, Valentinas Mazuronis, Gesine Meissner, Ulrike Müller, Frédérique Ries

NI

Zoltán Balczó

PPE

Innocenzo Leontini, Sirpa Pietikäinen

S&D

Biljana Borzan, Paul Brannen, Mercedes Bresso, Nicola Caputo, Nessa Childers, Seb Dance, Karin Kadenbach, Jo Leinen, Olle Ludvigsson, Susanne Melior, Massimo Paolucci, Gilles Pargneaux, Carlos Zorrinho

VERTS/ALE

Marco Affronte, Bas Eickhout, Martin Häusling, Benedek Jávor, Tilly Metz, Ana Miranda

18

ECR

Urszula Krupa, Bolesław G. Piecha, Jadwiga Wiśniewska

EFDD

Julia Reid

PPE

Pilar Ayuso, Ivo Belet, Cristian-Silviu Buşoi, Birgit Collin-Langen, Michel Dantin, Francesc Gambús, Jens Gieseke, Julie Girling, Françoise Grossetête, Esther Herranz García, Giovanni La Via, Peter Liese, Miroslav Mikolášik, Annie Schreijer-Pierik, Adina-Ioana Vălean

3

0

ECR

Mark Demesmaeker, John Procter

EFDD

Sylvie Goddyn

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Vähese CO2-heite ja CO2-heite mõju vähendamise võrdlusalused

Viited

COM(2018)0355 – C8-0209/2018 – 2018/0180(COD)

EP-le esitamise kuupäev

24.5.2018

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

5.7.2018

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

5.7.2018

ITRE

5.7.2018

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

ITRE

18.6.2018

 

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Neena Gill

31.5.2018

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

18.10.2018

19.11.2018

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

13.12.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

42

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Hugues Bayet, Pervenche Berès, Jonás Fernández, Stefan Gehrold, Sven Giegold, Neena Gill, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Petr Ježek, Barbara Kappel, Georgios Kyrtsos, Philippe Lamberts, Bernd Lucke, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Gabriel Mato, Costas Mavrides, Alex Mayer, Ana Miranda, Caroline Nagtegaal, Luděk Niedermayer, Ralph Packet, Dariusz Rosati, Anne Sander, Martin Schirdewan, Molly Scott Cato, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Kay Swinburne, Ramon Tremosa i Balcells, Marco Valli, Miguel Viegas, Jakob von Weizsäcker, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Matt Carthy, Mady Delvaux, Manuel dos Santos, Ramón Jáuregui Atondo, Syed Kamall, Lieve Wierinck

Esitamise kuupäev

20.12.2018


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

42

+

ALDE

Petr Ježek, Caroline Nagtegaal, Ramon Tremosa i Balcells, Lieve Wierinck

ECR

Syed Kamall, Bernd Lucke, Ralph Packet, Kay Swinburne

EFDD

Marco Valli

ENF

Barbara Kappel

GUE/NGL

Matt Carthy, Martin Schirdewan, Miguel Viegas

PPE

Stefan Gehrold, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Georgios Kyrtsos, Ivana Maletić, Gabriel Mato, Luděk Niedermayer, Dariusz Rosati, Anne Sander, Theodor Dumitru Stolojan

S&D

Hugues Bayet, Pervenche Berès, Mady Delvaux, Jonás Fernández, Neena Gill, Roberto Gualtieri, Ramón Jáuregui Atondo, Olle Ludvigsson, Costas Mavrides, Alex Mayer, Manuel dos Santos, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Jakob von Weizsäcker

VERTS/ALE

Sven Giegold, Philippe Lamberts, Ana Miranda, Molly Scott Cato

1

ENF

Marco Zanni

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 11. jaanuar 2019Õigusalane teave