Menetlus : 2018/2152(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0003/2019

Esitatud tekstid :

A8-0003/2019

Arutelud :

PV 30/01/2019 - 26
CRE 30/01/2019 - 26

Hääletused :

PV 31/01/2019 - 9.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0054

RAPORT     
PDF 185kWORD 61k
10.1.2019
PE 627.568v02-00 A8-0003/2019

Euroopa Liidu finantshuvide kaitset ja pettustevastast võitlust käsitleva 2017. aasta aruande kohta

(2018/2152(INI))

Eelarvekontrollikomisjon

Raportöör: Marian-Jean Marinescu

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa Liidu finantshuvide kaitset ja pettustevastast võitlust käsitleva 2017. aasta aruande kohta

(2018/2152(INI))

Euroopa Parlament,

  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 310 lõiget 6 ja artikli 325 lõiget 5,

–  võttes arvesse oma resolutsioone komisjoni ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) varasemate aastaaruannete kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 3. septembri 2018. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule „29. aastaaruanne Euroopa Liidu finantshuvide kaitse ja pettustevastase võitluse kohta (2017)“ (COM(2018)0553) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente ((SWD(2018)0381), (SWD(2018)0382), (SWD(2018)0383), (SWD(2018)0384), (SWD(2018)0385), ja (SWD(2018)0386)),

–  võttes arvesse OLAFi 2017. aasta aruannet(1) ja OLAFi järelevalvekomitee 2017. aasta tegevusaruannet,

  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 22. novembri 2018. aasta arvamust nr 8/2018 komisjoni 23. mai 2018. aasta ettepaneku kohta, millega muudetakse OLAFi määrust nr 883/2013 seoses koostööga Euroopa Prokuratuuriga ja OLAFi juurdluste tulemuslikkusega,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2017 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 883/2013(2), mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi, ning selle 2. oktoobri 2017. aasta vahehindamist (COM(2017)0589),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiivi (EL) 2017/1371(3), mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (finantshuvide kaitse direktiiv),

–  võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrust (EL) 2017/1939(4), millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012(5), mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002,

–  võttes arvesse komisjoni tellitud 2015. aasta uuringut käibemaksu alalaekumise ulatuse määramiseks ja analüüsiks EL 27s ja komisjoni 7. aprilli 2016. aasta teatist „Ühtse ELi käibemaksuala suunas – On aeg otsustada“ (COM(2016)0148),

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-105/14(6), kriminaalasi Taricco jt suhtes,

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-42/17(7), kriminaalasi järgmiste isikute suhtes: M.A.S. ja M.B.,

–  võttes arvesse oma 14. veebruari 2017. aasta resolutsiooni rikkumisest teatajate rolli kohta ELi finantshuvide kaitsmisel(8),

–  võttes arvesse 12. mai 2017. aasta eduaruannet komisjoni teatise „Sigarettide salakaubanduse ja tubakatoodete ebaseadusliku kaubanduse muude vormide vastase võitluse hoogustamine – terviklik ELi strateegia ((COM(2013)0324), 6. juuni 2013)“ rakendamise kohta (COM(2017)0235),

  võttes arvesse komisjoni 6. juuni 2011. aasta teatist „Võitlus korruptsiooniga Euroopa Liidus” (COM(2011)0308),

–  võttes arvesse OLAFi koordineerimisel valminud aruannet „Riigihangetega seotud pettused – ohumärgid ja parimad tavad“, mis avaldati 20. detsembril 2017, ja OLAFi 2017. aasta käsiraamatut vahendite ühise haldamise käigus esinevatest eeskirjade eiramistest teatamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta,

  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni ELi finantshuvide kaitse kohta ning pettusejuhtumite korral raha ja vara tagasinõudmise kohta kolmandatest riikidest(9),

  võttes arvesse komisjoni 3. veebruari 2014. aasta ELi korruptsioonivastase võitluse aruannet (COM(2014)0038),

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 19/2017 „Impordiprotseduurid: puudused õigusraamistikus ja ebatõhus rakendamine mõjutavad ELi finantshuve“,

  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja arvamust nr 9/2018, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa pettustevastase võitluse programm,

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Tänapäevane eelarve liidu jaoks, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi. Uus mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027“ (COM(2018)0321),

  võttes arvesse oma 4. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni tollipettuste vastase võitluse ning ELi omavahendite kaitse kohta(10),

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 10. oktoobri 2018. aasta eriaruannet nr 26/2018 „Mitmed viivitused tolli IT-süsteemide rakendamisel: mis läks valesti?“,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0003/2019),

A.  arvestades, et de jure vastutavad liikmesriigid ja komisjon ühiselt 74 % liidu 2017. aasta eelarve täitmise eest; arvestades siiski, et de facto kulutavad neid vahendeid liikmesriigid ja komisjon vastutab nende järelevalve eest oma kontrollimehhanismide kaudu;

B.  arvestades, et avaliku sektori kulutuste nõuetekohane haldamine ja ELi finantshuvide kaitse peaksid olema ELi poliitika põhielemendid, et suurendada kodanike usaldust, tagades nende raha nõuetekohase ja tulemusliku kasutamise;

C.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 310 lõige 6 sätestab, et „Liit ja liikmesriigid võitlevad pettuste ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu kooskõlas artikliga 325“;

D.  arvestades, et heade tulemuste saavutamine tänu lihtsustamisprotsessile hõlmab tulude, kulude, tulemuste ja mõju regulaarset hindamist tulemusauditite abil;

E.  arvestades, et liikmesriikide õigus- ja haldussüsteemide mitmekesisust tuleb piisavalt käsitleda, et võidelda õigusnormide rikkumiste ja pettusega; arvestades, et komisjon peaks seepärast suurendama jõupingutusi, et tagada pettusevastase võitluse tulemuslik elluviimine ning selle käegakatsutavamad ja rahuldavamad tulemused;

F.  arvestades, et vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 325 lõikele 2 võtavad liikmesriigid liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu samu meetmeid, mida nad kasutavad omaenda finantshuve kahjustavate pettuste vastu;

G.  arvestades, et ELil on korruptsioonivastase poliitika valdkonnas üldine meetmete võtmise õigus ELi toimimise lepinguga seatud piires; arvestades, et ELi toimimise lepingu artikkel 67 sätestab liidu kohustuse tagada kõrge turvalisuse tase, sealhulgas kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemisega ning kriminaalõiguse alaste õigusaktide lähendamisega; arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 83 on nimetatud korruptsiooni eriti ohtlikuks piiriülese mõõtmega kuriteoks;

H.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 325 lõike 3 kohaselt kooskõlastavad liikmesriigid oma meetmeid, mille eesmärk on kaitsta liidu finantshuve pettuste eest, ja nad organiseerivad koos komisjoniga tiheda ja regulaarse koostöö pädevate asutuste vahel;

I.  arvestades, et korruptsioon on liikmesriikides laialt levinud ja see kujutab endast tõsist ohtu liidu finantshuvidele, mis omakorda ohustab usaldust avaliku halduse vastu;

J.  arvestades, et käibemaks on liikmesriikide eelarve jaoks oluline tuluallikas ning arvestades, et käibemaksupõhised omavahendid moodustasid 2017. aastal ELi eelarvest 12,1 %;

K.  arvestades, et nõukogu 14. aprilli 2005. aasta resolutsioonis 6902/05, mis käsitleb ELi terviklikku korruptsioonivastast poliitikat, kutsuti komisjoni üles kaaluma kõiki elujõulisi valikuid, nagu GRECOs osalemine või mehhanism, mille abil hinnata ja jälgida ELi vahendeid seoses vastastikuse hindamis- ja järelevalvemehhanismi väljatöötamisega;

L.  arvestades, et süstemaatilised ja institutsioonilised korruptsioonijuhtumid teatavates liikmesriikides kahjustavad tõsiselt ELi finantshuve, kujutades samal ajal ohtu demokraatiale, õigusriigile ja põhiõigustele;

M.  arvestades, et 2017. aasta Eurobaromeetri eriaruandes korruptsiooni kohta märgiti, et arusaam korruptsioonist ja sellesse suhtumine jäi 2013. aastaga võrreldes pigem muutumatuks, mis näitab, et konkreetseid tulemusi ELi kodanike usalduse suurendamisel ELi institutsioonide vastu ei saavutatud;

Õigusnormide rikkumiste avastamine ja nendest teatamine

1.  märgib rahuloluga, et 2017. aastal teatatud pettuste ja muude õigusnormide rikkumiste koguarv (15 213 juhtumit) langes 2016. aastaga (19 080 juhtumit) võrreldes 20,8 % ning et nende maksumus langes 13 % (2,97 miljardilt eurolt 2016. aastal 2,58 miljardi euroni 2017. aastal);

2.  rõhutab, et mitte kõik õigusnormide rikkumised ei ole seotud pettusega ning et tehtud vigu tuleb selgelt eristada;

3.  märgib, et pettustena teatatud õigusnormide rikkumiste arv langes eelmise aastaga võrreldes märkimisväärselt – 19,3 %, mis oli jätkuks 2014. aastal alanud langussuundumusele; loodab, et langus kajastab pettuste tegelikku vähenemist, mitte puudulikku tuvastamist;

4.  peab soovitavaks tihedamat koostööd liikmesriikide vahel teabevahetuse valdkonnas nii selleks, et parandada andmete kogumist, kui ka selleks, et suurendada kontrollide tõhusust;

5.  peab kahetsusväärseks, et üle poole liikmesriikidest ei ole võtnud vastu riiklikke pettustevastase võitluse strateegiaid; palub komisjonil ergutada ülejäänud liikmesriike riiklike pettustevastase võitluse strateegiate vastuvõtmisel edasi liikuma;

6.  kutsub veel kord komisjoni üles looma ühtse süsteemi võrreldavate andmete kogumiseks liikmesriikide õigusnormide rikkumiste ja pettusejuhtumite kohta, et ühtlustada aruandlusprotsessi ning tagada edastatud andmete kvaliteet ja võrreldavus;

7.  juhib tähelepanu asjaolule, et paljudes liikmesriikides puuduvad konkreetsed õigusaktid organiseeritud kuritegevuse vastu, kuigi seda esineb üha rohkem piiriüleses tegevuses ja sektorites, mis mõjutavad liidu finantshuve, näiteks raha võltsimine või ebaseaduslik üle piiri toimetamine;

8.  väljendab muret seoses vahendajate hallatavate rahastamisvahendite kontrolliga, ja toetusesaajate registrijärgsete asukohtade kontrollimisega seoses ilmnenud puudustega; rõhutab, et otseste ja kaudsete laenude andmise tingimuseks tuleb seada maksu- ja raamatupidamisandmete avaldamine riikide lõikes ning tegelikke tulusaajaid käsitlevate andmete avalikustamine rahastamistehingutega seotud toetusesaajate ja finantsvahendajate poolt;

Tulud – omavahendid

9.  väljendab oma muret seoses sellega, et komisjoni statistika kohaselt oli käibemaksulõhe suurus 2016. aastal 147 miljardit eurot, mis moodustab enam kui 12 % kogu eeldatavast käibemaksutulust, ning et ühendusesisese käibemaksupettuse juhtumid lähevad komisjoni hinnangul liidule maksma umbes 50 miljardit eurot aastas;

10.  tunneb heameelt komisjoni käibemaksuraamistiku reformimiseks ette nähtud 7. aprilli 2016. aasta käibemaksu tegevuskava ja komisjoni poolt 2016. aasta detsembrist alates vastu võetud 13 seadusandliku ettepaneku üle, milles käsitletakse üleminekut lõplikule käibemaksukorrale, kõrvaldatakse käibemaksu takistused e-kaubandusele, vaadatakse läbi VKEde käibemaksukord, ajakohastatakse käibemaksumäärade poliitikat ja võideldakse käibemaksulõhega; märgib, et nn lõpliku süsteemi ettepanek võiks kõrvaldada varifirmadega seotud ühendusesisese pettuse (MTIC), kuid õigusakt ei jõustuks enne 2022. aastat; kutsub liikmesriike üles kiirelt rakendama käibemaksusüsteemi reformi ja võtma vahepeal vahetumaid meetmeid kahju kontrollimiseks, sealhulgas Eurofisci, OLAFi, Europoli ja tulevase Euroopa Prokuratuuri raames;

11.  väljendab heameelt Euroopa Liidu Kohtu otsuse üle kohtuasjas C-42/17 M.A.S., milles nõutakse liikmesriikidelt, et nad tagaksid tõhusate ja hoiatavate kriminaalkaristuste kohaldamise tõsiste käibemaksupettuse juhtumite korral, mis mõjutavad ELi finantshuve, kooskõlas nende ELi toimimise lepingu artikli 325 lõigetest 1 ja 2 tulenevate kohustusega;

12.  peab kahetsusväärseks, et OLAFi 2017. aastal lõpetatud juurdlusest Ühendkuningriigi tollipettuse asjus selgus oluline käibemaksust kõrvalehoidumine seoses impordiga Ühendkuningriiki, kuritarvitades käibemaksu maksmise peatamist (nn tolliprotseduur 42); väljendab heameelt selle üle, et komisjon algatas 2018. aasta mais Ühendkuningriigi suhtes rikkumismenetluse; tuletab meelde, et sellest tekkis ajavahemikul 2013–2016 kokku ligikaudu 3,2 miljardi euro suurune kahju, mis ühtlasi kujutab endast kahju ELi eelarvele; väljendab muret selle pärast, et määruse (EL) nr 904/2010 hiljuti vastu võetud muudatusettepanekud, mis käsitlevad meetmeid halduskoostöö tugevdamiseks käibemaksu valdkonnas, ei pruugi olla piisavad, et takistada tolliprotseduuriga 42 seotud pettust, ning kutsub komisjoni üles kaaluma uusi strateegiaid tolliprotseduuri 42 raames kaupade jälgimiseks ELis;

13.  väljendab heameelt nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määruse (EL) nr 904/2010 (halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas) muudatusettepaneku üle ja loodab, et tugevama koostöö raames käsitletakse tõhusalt ühtsel turul toimuvate piiriüleste pettuste peamisi aspekte, nagu MTIC-pettus;

14.  väljendab heameelt finantshuvide kaitset käsitleva direktiivi vastuvõtmise üle, milles täpsustatakse liikmesriikide, Eurojusti, Euroopa Prokuratuuri ja käibemaksupettuste vastase võitluse komisjoni piiriülese koostöö ja vastastikuse õigusabi küsimusi;

15.  rõhutab selles kontekstis, et praegune olukord on tõsine, võttes arvesse pettusi, mida pannakse toime käibemaksu tasumata jätmise kaudu, eeskätt nn karussellpettused; palub kõigil liikmesriikidel osaleda kõigis Eurofisci tegevusvaldkondades, et hõlbustada teabevahetust ning aidata võidelda pettuse vastu;

16.  tuletab meelde, et Euroopa Kohus on mitmel korral kinnitanud, et käibemaks on liidu finantshuvi, nagu hiljuti kohtuasjas C-105/14, Taricco; märgib siiski, et OLAF viib puuduvate vahendite tõttu väga harva läbi käibemaksualaste rikkumistega seotud juurdlusi; kutsub liikmesriike üles kiitma heaks komisjoni ettepaneku anda OLAFile käibemaksujuhtumitega tegelemiseks uusi vahendeid, nagu juurdepääs Eurofiscile, VIESile või pangakonto andmetele;

17.  märgib, et traditsiooniliste omavahenditega seotud teatatud pettuste ja muude õigusnormide rikkumiste juhtumite arv (2016. aastal 4647 ja 2017. aastal 4636 juhtumit) ning asjaomased summad (2016. aastal 537 miljonit eurot ja 2017. aastal 502 miljonit eurot) on olnud stabiilsed; märgib siiski õigusnormide rikkumiste liikmesriigiti ebaühtlast jaotumist, kusjuures Kreeka (7,17 %), Hispaania (4,31 %) ja Ungari (3,35 %) puhul on sissenõudmata traditsiooniliste omavahendite summa selgelt üle ELi keskmise (1,96 %);

18.  tunneb suurt muret asjaolu pärast, et tubakatoodete salakaubavedu Euroopa Liitu on viimastel aastatel sagenenud ning hinnangute kohaselt põhjustab see igal aastal liidu ja liikmesriikide eelarvetes 10 miljardit eurot saamata jäänud avaliku sektori tulu ning on samal ajal oluline organiseeritud kuritegevust, sealhulgas terrorismi soodustav tegur; on seisukohal, et liikmesriigid peavad suurendama sellise ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemise alaseid jõupingutusi, näiteks parandama liikmesriikide koostööd ja teabevahetuse korda;

19.  usub, et pettuste avastamiseks on kõige tõhusam erinevate tuvastusmeetodite (tollivormistuskontrollid, vabastusjärgsed kontrollid, pettusevastaste talituste kontrollid jm) kombinatsioon ja et iga meetodi tõhusus sõltub asjaomasest liikmesriigist, riigi haldusasutuste tõhusast koordineerimisest ja liikmesriikide asjaomaste teenistuste võimest omavahel teavet vahetada;

20.  peab murettekitavaks, et mõned liikmesriigid ei teata regulaarselt mitte ühestki pettuse juhtumist; palub komisjonil olukorda kontrollida, kuna on seisukohal, et tõenäosus, et need liikmesriigid on pettusevabad paradiisid, on üsna väike; kutsub komisjoni üles tegema neis riikides juhuslikke kohapealseid kontrolle;

21.  märgib nördimusega, et pettustena teatatud juhtumite puhul oli keskmine sissenõudmismäär aastatel 1989–2017 üksnes 37 %; palub komisjonil leida õiguskaitsevahendid selle murettekitava olukorra parandamiseks;

22.  kordab oma üleskutset, et komisjon annaks igal aastal aru ELi omavahendite summast, mis saadi OLAFi sõnastatud soovituste järgimise tulemusel, ning teavet veel sissenõudmata summade kohta;

ELi pettustevastase võitluse programm

23.  väljendab heameelt ELi pettustevastase võitluse programmi loomise üle, mida rakendab OLAF eelarve otsese täitmise kaudu (COM(2018)0386), ning nõuab, et toetusi hallataks elektrooniliselt, kasutades selleks komisjoni toetuste haldussüsteemi eGrants, alates 2019. aasta juunist;

Euroopa Prokuratuur ja selle tulevased suhted OLAFiga

24.  väljendab heameelt 22 liikmesriigi otsuse üle luua Euroopa Prokuratuur tõhustatud koostöö abil; kutsub komisjoni üles stimuleerima seni tõrkunud liikmesriike Euroopa Prokuratuuriga ühinema;

25.  juhib tähelepanu sellele, et koostöölepingud OLAFi ja Euroopa Prokuratuuri vahel peaksid tagama volituste selge eristamise, et vältida topeltstruktuure, vastuolulisi pädevusi ja pädevuste puudumisest tingitud õiguslünki;

26.  väljendab heameelt seoses tõsiasjaga, et ELi 2019. aasta eelarveprojekt sisaldab esmakordselt assigneeringuid Euroopa Prokuratuuri jaoks (4,9 miljonit eurot) ning toonitab, et oluline on eraldada Euroopa Prokuratuurile asjakohane personal ja eelarve; märgib, et ette on nähtud ainult 37 ametikohta, mis tähendab, et kui 23 Euroopa prokuröri ametikohta maha arvata, on haldusülesannete täitmiseks kavandatud ainult 14 ametikohta; on seisukohal, et see ei ole realistlik, eriti kuna hiljuti otsustasid Euroopa Prokuratuuriga ühineda veel kaks liikmesriiki; nõuab seetõttu 2020. aastaks ettenähtud töötajate arvu suurendamist juba varem, et aidata Euroopa Prokuratuuril saada 2020. aasta lõpuks täielikult toimivaks, nagu määrusega on ette nähtud;

27.  tunneb heameelt komisjoni suunatud ettepaneku üle vaadata läbi määrus nr 833/2013, mis on tingitud eeskätt Euroopa Prokuratuuri asutamisest; rõhutab, et tulevane koostöö OLAFi ja Euroopa Prokuratuuri vahel peaks põhinema tihedal koostööl, tõhusal teabevahetusel ja täiendavusel, vältides samal ajal dubleerimist või vastuolulisi pädevusi;

Võitlus korruptsiooniga

28.  väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises; rõhutab, et objektiivse ja süstemaatilise hinnangu andmiseks peab komisjon korrapäraselt avaldama hinnangu õigusriigile avalduvate ohtude kohta igas liikmesriigis, sealhulgas süstemaatilise korruptsiooni ohu kohta, võttes aluseks näitajate kogumi ja sõltumatud aruanded;

29.  rõhutab, et pärast Euroopa Prokuratuuri loomist jääb OLAF ainsaks asutuseks, mis vastutab ELi finantshuvide kaitsmise eest viies ELi liikmesriigis, kes otsustasid Euroopa Prokuratuuriga mitte ühineda; rõhutab, et Euroopa Kontrollikoja arvamuse nr 8/2018 kohaselt ei lahenda komisjoni ettepanek, millega muudetakse OLAFi määrust, OLAFi haldusjuurdluste vähese tõhususe küsimust; rõhutab, kui oluline on tagada, et OLAF jääks Euroopa Prokuratuurile tugevaks ja täielikult toimivaks partneriks;

30.  taunib asjaolu, et komisjon ei pea enam vajalikuks ELi korruptsioonivastase võitluse aruande avaldamist; peab kahetsusväärseks komisjoni otsust hõlmata korruptsioonivastane järelevalve Euroopa poolaasta majanduse juhtimise protsessi; on seisukohal, et see on vähendanud veelgi komisjoni tehtavat järelevalvet, kuna andmed on saada vaid väga üksikute riikide kohta; peab ühtlasi kahetsusväärseks, et see lähenemisviisi muutus keskendub peamiselt korruptsiooni majanduslikule mõjule ning jätab peaaegu täielikult tähelepanuta muud võimalikud valdkonnad, mida korruptsioon mõjutab, nagu kodanike usaldus avaliku halduse vastu ja isegi liikmesriikide demokraatlik struktuur; nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks korruptsioonivastase võitluse aruannete avaldamist; kordab oma üleskutset komisjonile võtta kasutusele terviklikum ja sidusam ELi korruptsioonivastane poliitika, mis hõlmaks ka iga liikmesriigi korruptsioonivastase poliitika põhjalikku hindamist;

31.  kordab, et nn pöördukse mõju võib kahjustada institutsioonide ja huvide esindajate vahelisi suhteid; nõuab, et ELi institutsioonid töötaksid välja süstemaatilise ja proportsionaalse lähenemisviisi sellele probleemile;

32.  peab kahetsusväärseks, et komisjon ei toetanud ELi osalemist Euroopa Nõukogu riikide korruptsioonivastases ühenduses (GRECO); kutsub komisjoni üles alustama võimalikult kiiresti läbirääkimisi GRECOga, et hinnata õigeaegselt vastavust ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni (UNCAC) nõuetele ning luua ELi institutsioonide jaoks sisemine hindamismehhanism;

33.  kordab komisjonile esitatud üleskutset töötada välja rangete näitajate ja kergesti kohaldatavate ühtsete kriteeriumide süsteem, mis põhineb Stockholmi programmis sätestatud nõuetel, et mõõta korruptsiooni taset liikmesriikides ja hinnata liikmesriikide korruptsioonivastast poliitikat; palub komisjonil töötada liikmesriikide pingeritta seadmiseks välja korruptsiooniindeksi; on arvamusel, et korruptsiooniindeks võib olla usaldusväärne alus, mille põhjal saaks komisjon luua ELi vahendite kasutamise kontrollimiseks riigipõhise kontrollimehhanismi;

34.  tuletab meelde, et komisjonil puudub juurdepääs teabele, mida liikmesriigid vahetavad omavahel MTIC-pettuse ennetamise ja selle vastu võitlemise eesmärgil; on arvamusel, et komisjonil peaks olema juurdepääs Eurofiscile, et paremini kontrollida, hinnata ja parandada liikmesriikidevahelist andmevahetust; kutsub kõiki liikmesriike üles osalema Eurofisci kõikides tegevusvaldkondades, et lihtsustada ja kiirendada teabevahetust õigus- ja õiguskaitseasutustega, näiteks Europoli ja OLAFiga, nagu on soovitanud Euroopa Kontrollikoda; kutsub liikmesriike ja nõukogu üles andma komisjonile juurdepääsu kõnealustele andmetele, et soodustada koostööd, suurendada andmete usaldusväärsust ja võidelda piiriülese kuritegevuse vastu;

Riigihanked

Digiteerimine

35.  märgib, et oluline osa avaliku sektori investeeringutest kulutatakse riigihangete kaudu (2 triljonit eurot aastas); rõhutab e-hangete eeliseid pettuse vastu võitlemisel, nagu kokkuhoid kõigi poolte jaoks, suurem läbipaistvus, lihtsamad ja lühemad protsessid;

36.  palub komisjonil töötada välja raamistiku, mille eesmärk on digiteerida kõik ELi poliitikameetmete rakendamise protsessid (konkursikutsed, taotlemine, hindamine, rakendamine, maksmine) ja mida hakkavad kohaldama kõik liikmesriigid;

37.  peab kahetsusväärseks tõsiasja, et üksnes mõned üksikud liikmesriigid kasutavad kõigi hankeprotsessi peaetappide (e-teated, e-juurdepääs hankedokumentidele, pakkumuste esitamine ja hindamine ning võitja väljaselgitamine elektroonilisel teel, e-tellimused, e-arved, e-maksed) puhul uusi tehnoloogiaid; palub liikmesriikidel teha kõik riigihankemenetluses kasutatavad vormid ning üldsusele juurdepääsetavad hankelepinguregistrid internetis masinloetavas vormingus kättesaadavaks 2019. aasta juuliks;

38.  kutsub komisjoni üles arendama välja stiimuleid avaliku sektori hankijate elektrooniliste profiilide loomiseks nende liikmesriikide puhul, kus sellised profiilid puuduvad;

39.  väljendab heameelt komisjoni ajakava üle e-hangete kasutuselevõtmiseks ELis ning palub komisjonil sellest kinni pidada;

Ennetus ja hankemenetluse algetapid

40.  on seisukohal, et ennetustegevusel on suur tähtsus ELi raha kulutamisega seotud pettuse taseme alandamisel ning et üleminek e-hangetele on oluline samm pettuste ärahoidmiseks ning terviklikkuse ja läbipaistvuse edendamiseks;

41.  väljendab heameelt varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi loomise üle ning usub, et pettuste ärahoidmiseks on kõige tõhusam erinevate tuvastusmeetodite (kontrollid) kombinatsioon projektide hangete algetappidel, kuna see võimaldab vahendeid teistele projektidele ümber suunata;

42.  avaldab heameelt selle üle, et pettuste tõkestamise kooskõlastamise nõuandekomitee (COCOLAF) on koostanud juhendi riigihangetega seotud ohumärkide ja parimate tavade ning õigusnormide rikkumisest teatamise kohta;

43.  väljendab heameelt ELi üldeelarve suhtes kohaldatavate finantsreeglite lihtsustamise üle ning usub, et edasine lihtsustamine suurendab tõhusust; loodab, et muudel liidu vahendite saajatel on rohkem kasu lihtsustatud kuluvõimalustest;

Impordiprotseduurid

44.  märgib, et tollimaksud moodustavad 14 % ELi eelarvest ning usub, et nende ebatõhus kohaldamine ja ühtsete eeskirjade puudumine mõjutavad negatiivselt ELi finantshuve;

45.  märgib, et mitmete liikmesriikide tolliteenistused vahetavad teavet pettusekahtluste kohta, et tagada tollieeskirjade järgimine (vastastikune abi); usub, et selline teatamine on lihtsam juhtudel, kus kaubasaatja märkimine tolli impordideklaratsioonis (ühtne haldusdokument) on kohustuslik, ning palub komisjonil teha see märkimine kohustuslikuks kõikides liikmesriikides 2019. aasta juuliks;

46.  väljendab muret tollikontrollide ja nendega seotud tollimaksude kogumise pärast, mis on üks ELi eelarve omavahendeid; juhib tähelepanu asjaolule, et kontrolle, mille eesmärk on veenduda, et importijad täidavad tollimaksu- ja impordieeskirju, korraldavad liikmesriikide endi tolliasutused, ning kutsub komisjoni üles tagama, et kontrollid ELi piiridel oleksid asjakohased ja ühtlustatud, tagades sel viisil liidu julgeoleku, ohutuse ja majanduslikud huvid, ning võtma kohustuseks võidelda eelkõige ebaseaduslike ja võltsitud toodete kaubanduse vastu;

47.  peab kahetsusväärseks, et tolliliidu uute IT-süsteemide rakendamisel oli mitmeid viivitusi, mistõttu ei ole mõned põhisüsteemid liidu tolliseadustikus sätestatud 2020. aasta tähtaegadeks kättesaadavad; rõhutab, et kiire üleminek paberivabale tollikeskkonnale on võtmetähtsusega, tagamaks, et tolliasutused töötavad nii, nagu nad oleksid üks üksus; palub komisjonil ja liikmesriikidel aidata ELi tolliinfosüsteemid välja töötada ja tagada nende finantsiline jätkusuutlikkus;

48.  avaldab heameelt OLAFi 11 ühise tollioperatsiooni üle, mis tegelesid edukalt mitmesuguste ohtudega, nagu tulupettus, ebaseaduslikud sularaha liikumised, võltsitud tooted, sigarettide salakaubandus ja narkootikumid; väljendab lisaks heameelt rikkumiste avastamise üle pärast vastastikuse abistamise teadete avaldamist OLAFi poolt, sealhulgas päikesepaneelidega seotud pettused;

49.  rõhutab, et ühtlustatud ja standarditud tollikontroll on kõikides sisenemispunktides vajalik, sest tasakaalustamatus tollikontrolli läbiviimisel liikmesriikides takistab tolliliidu tõhusat toimimist;

Kulud

50.  väljendab heameelt pettustena teatatud juhtumite arvu märkimisväärse languse üle maaelu arengu valdkonnas (272 juhtumilt 2016. aastal 133 juhtumile 2017. aastal) ning sellega kaasnenud pettuse väärtuse langust 47 miljonilt eurolt 20 miljonile eurole; märgib siiski vastupidist suundumust põllumajanduse otsetoetuste puhul, kus pettustena teatatud õigusnormide rikkumiste väärtus kasvas järsult 11 miljonilt eurolt 39 miljonile eurole ning iga juhtumiga seotud keskmine rahaline väärtus kasvas 227 % võrra; loodab, et see ei kujuta endast negatiivset suundumust;

51.  loodab, et halduseeskirjade lihtsustamine, mis on sätestatud aastaid 2014–2020 käsitlevates ühissätetes, võimaldab vähendada muude kui pettusena teatatud rikkumiste arvu, tuvastada pettusejuhtumeid ja parandada toetusesaajate jaoks juurdepääsu ELi fondidele;

52.  kutsub komisjoni üles jätkama jõupingutusi kuludega seotud vigade nomenklatuuri standardimiseks, kuna andmed näitavad, et eri liikmesriigid deklareerivad samu vigasid eri kategooriate all (SWD(2018)0386);

53.  rõhutab tõsiasja, et tuvastussuutlikkus on pettustevastase võitluse tsükli üks olulisi näitajaid, mis suurendab ELi eelarve kaitse süsteemi tulemuslikkust ja tõhusust; väljendab seetõttu heameelt tõsisaja üle, et kõige aktiivsemad liikmesriigid võimalike pettusejuhtumite tuvastamisel ja neist teatamisel on olnud Poola, Rumeenia, Ungari, Itaalia ja Bulgaaria, kelle osaks langeb 73 % aastatel 2013–2017 ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas pettustena teatatud õigusnormide rikkumistest; rõhutab selles kontekstis, et teadaannete üksnes arvuline hindamine võib kaasa tuua kontrollide tõhususe eksliku tajumise; kutsub seetõttu komisjoni üles toetama jätkuvalt liikmesriike, et parandada nii kontrollide kvaliteeti kui ka arvu ning et jagada parimaid tavasid pettusevastase võitluse vallas;

54.  märgib, et muude kui pettustena teatatud õigusnormide rikkumiste arv ühtekuuluvus- ja kalanduspoliitika valdkonnas (5129 juhtumit 2017. aastal) on taandunud pärast kaks aastat kestnud tipptaset 2013. ja 2014. aasta tasemele (vastavalt 4695 ja 4825 juhtumit);

55.  juhib tähelepanu kuluarvestuse täieliku läbipaistvuse suurele tähtsusele, eriti seoses taristutöödega, mida rahastatakse otse ELi fondidest või rahastamisvahenditest; palub komisjonil tagada ELi kodanikele täielik juurdepääs kaasrahastatud projekte puudutavale teabele;

56.  võtab teadmiseks tõsiasja, et teatatud õigusnormide rikkumiste arv ühinemiseelse abi valdkonnas langes 2017. aastal veelgi ning et koos ühinemiseelsete programmide järkjärgulise peatamisega lähenes pettustena teatatud õigusnormide rikkumiste arv nullile;

Tuvastatud probleemid ja vajalikud meetmed

Parem kontroll

57.  toetab programmi Herakles III, mis on hea näide lähenemisviisist, mille kohaselt tuleks igat eurot parimal viisil ära kasutada; loodab, et selle 2020. aasta järgne järeltulija on veelgi tõhusam;

58.  loodab, et äsja kavandatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse integreeritud piirihalduse fondi osana tollikontrolli seadmete rahastamisvahend, parandab veelgi koordineerimist ning tõhustab tolliasutuste ja muude õiguskaitseasutuste vahelist rahastamise eesmärgil tehtavat koostööd parema ELi tasandi partnerluse kaudu;

Riikidevaheline pettus

59.  rõhutab, et ametiasutuste teabevahetust võimaldav süsteem hõlbustaks kahe või enama liikmesriigi vaheliste tehingutega seotud raamatupidamiskirjete ristvõrdlust, et ennetada rahvusvahelist pettust struktuuri- ja investeerimisfondide valdkonnas, tagades seeläbi liikmesriikide finantshuvide kaitse suhtes horisontaalse ja tervikliku lähenemisviisi rakendamise; palub taas komisjonil esitada seadusandlik ettepanek vastastikuse haldusabi kohta Euroopa nendes rahastamisvaldkondades, kus niisugust tava veel ette nähtud ei ole;

60.  peab murettekitavaks, et OLAFi avastatud riikidevahelise pettuse oht ja selle esinemine suureneb; väljendab heameelt Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2018. aasta raporti üle, mis käsitleb pettusejuhtumite korral raha ja vara tagasinõudmist kolmandatest riikidest ning selle üle, et vabakaubanduslepingusse Jaapaniga lisati edukalt pettustevastane klausel; kutsub komisjoni üles muutma üldiseks tavaks lisada ELi kolmandate riikidega sõlmitud lepingutesse pettustevastased klauslid;

Rikkumisest teatajad

61.  väljendab heameelt ettepaneku üle võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitse kohta (COM(2018)0218); loodab, et see parandab märkimisväärselt rikkumisest teatajate turvalisust liidus, tuues kaasa ELi finantskaitse ja õigusriikluse olulise paranemise; loodab, et direktiiv jõustub lähitulevikus; kutsub kõiki ELi institutsioone üles rakendama direktiivis sätestatud standardeid oma sisepoliitikas võimalikult kiiresti, et tagada liidu finantshuvide kaitse kõrge tase; ergutab liikmesriike võtma direktiivi oma siseriiklikku õigusesse üle võimalikult laiaulatusliku kohaldamisalaga;

62.  rõhutab, et rikkumisest teatajatel on oluline osa pettuste ennetamisel, avastamisel ja nendest teatamisel, ning rõhutab vajadust neid kaitsta;

Uuriv ajakirjandus

63.  leiab, et uurival ajakirjandusel on oluline osa vajaliku läbipaistvuse suurendamisel liidus ja liikmesriikides ning et seda tuleb soodustada ja toetada õiguslike vahendite abil nii liikmesriikides kui ka liidus;

Tubakatooted

64.  märgib murega, et OLAFi prognooside kohaselt jääb ebaseadusliku sigarettidega kauplemise tõttu liidu ja liikmesriikide eelarvetesse laekumata üle 10 miljardi euro aastas;

65.  väljendab heameelt selle üle, et 25. septembril 2018 jõustus Maailma Terviseorganisatsiooni tubakatoodetega ebaseadusliku kauplemise tõkestamise protokoll pärast selle ratifitseerimist 41. osalise poolt; väljendab heameelt asjaolu üle, et protokolliosaliste esimene kohtumine leidis aset 8.–10. oktoobril 2018; nõuab siiski tungivalt, et liikmesriigid, kes ei ole veel protokolli ratifitseerinud, teeksid seda võimalikult kiiresti; kutsub komisjoni üles aktiivselt osalema, et koostada põhjalik aruanne, milles käsitletakse häid tavasid ja rakendatakse katseid seoses tuvastamis- ja jälgimissüsteemidega osalisriikides; kutsub neid ELi liikmesriike, kes on protokolli küll allkirjastanud, ent mitte ratifitseerinud, üles seda tegema;

66.  tuletab meelde komisjoni otsust mitte uuendada tubakatootjatega sõlmitud kokkulepet (PMI kokkulepet), mis lõppes 9. juulil 2016; tuletab meelde, et 9. märtsil 2016. aastal palus Euroopa Parlament komisjonil seda kokkulepet pärast kehtivusaja lõppemist mitte uuendada, pikendada ega selle üle uuesti läbirääkimisi pidada; leiab, et ka kolme muud kokkulepet (British American Tobacco (BAT), Japan Tobacco International (JTI) ja Imperial Tobacco Limited (ITL)) ei tohiks uuendada, pikendada ega uuesti läbi rääkida; palub komisjonil esitada 2018. aasta lõpuks aruande kolme ülejäänud kokkuleppe lõpetamise teostatavuse kohta;

67.  kutsub komisjoni üles koostama kiiresti uue tegevuskava ning ELi laiaulatusliku strateegia ebaseaduslike tubakatoodete vastu võitlemiseks, mis oli kavandatud 2018. aasta suve lõpuks;

68.  kutsub komisjoni üles veenduma, et päritolu kindlakstegemise süsteem ja ohutusmeetmed, mille liikmesriigid peavad olema kehtestanud 20. maiks 2019. aastaks sigarettide ja iserullitava tubaka puhul ja 20. maiks 2024. aastaks kõikide muude tubakatoodete puhul (näiteks sigarid, sigarillod ja muud kui suitsetatavad tubakatooted), oleksid kooskõlas Euroopa Liidu 24. juunil 2016. aastal ratifitseeritud Maailma Terviseorganisatsiooni tubakatoodetega ebaseadusliku kauplemise tõkestamise protokolli sõltumatuse suunistega;

69.  kutsub komisjoni üles ennetama ohtusid seoses tubakatööstuse individuaalsete märgiste varjatud kloonimisega paralleelturu varustamise eesmärgil;

70.  märgib murelikult, et OLAFi õiguslikke soovitusi on liikmesriikides rakendatud üksnes piiratud määral; on seisukohal, et selline olukord ei ole vastuvõetav, ning palub komisjonil ergutada liikmesriike tagama OLAFi soovituste täielik rakendamine;

OLAFi juurdlused ja roll

71.  väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle anda OLAFile õigus uurida käibemaksuga seotud juhtumeid; kutsub komisjoni üles tagama OLAFi aruannete ja soovituste teataval tasemel läbipaistvus pärast Euroopa ja riiklike menetluste lõpetamist; on seisukohal, et pärast OLAFi määruse vajalike muudatuste vastuvõtmist seoses Euroopa Prokuratuuri loomisega peaks komisjon korraldama OLAFi raamistiku põhjalikuma ja ulatuslikuma ajakohastamise;

72.  peab kahetsusväärseks terminoloogia järjepidevusetust OLAFi aruannetes, nagu lõpetatud ja lõpuleviidud juurdlused; kutsub komisjoni ja OLAFit üles kasutama ühtset terminoloogiat nii, et aastate lõikes oleks tagatud võrreldavus seoses pettusejuhtumitest teatamisega ja pettuste heastamisega;

73.  võtab teadmiseks jätkuvad probleemid OLAFi uue sisuhalduse andmebaasiga; peab eriti kahetsusväärseks asjaolu, et uues andmebaasis on läinud juhtumeid kaduma; väljendab heameelt asjaolu üle, et kõnealune probleem on tähtsaim prioriteet; kutsub komisjoni üles esitama Euroopa Parlamendile sisuhalduse andmebaasi IT-projekti kohta põhjaliku hinnangu, eelkõige seoses projekti kavandamise, kogukulude, rakendamise ja kasutajate kogemustega ning esinenud probleemide loeteluga vastavalt OLAFi järelevalvekomitee esitatud soovitustele(11);

74.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ühiselt tagama, et OLAFi ja liikmesriikide juurdlused on vastastikku täiendavad, et OLAFil on võrdsed uurimisvolitused igas liikmesriigis, sealhulgas juurdepääs pangakontode andmetele, ning et OLAFi kogutud tõendid on kohtus kuriteotõenditena aktsepteeritavad kõikides liikmesriikides, sest see on OLAFi juurdluste tõhusate järelmeetmete jaoks ülioluline;

o

o  o

75.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, Euroopa Kontrollikojale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja OLAFi järelevalvekomiteele.

(1)

OLAF, „Euroopa Pettustevastase Ameti kaheksateistkümnes aruanne, 1. jaanuar – 31. detsember 2017“, 2018.

(2)

ELT L 248, 18.9.2013, lk 1.

(3)

ELT L 198, 28.7.2017, lk 29.

(4)

ELT L 283, 31.10.2017, lk 1.

(5)

ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(6)

Euroopa Kohtu 8. septembri 2015. aasta otsus kohtuasjas C-105/14 (suurkoda), kriminaalasi Ivo Taricco jt suhtes, 105/14, ECLI:EU:C:2015:555.

(7)

Euroopa Kohtu 5. detsembri 2017. aasta otsus kohtuasjas C-42/17 (suurkoda), kriminaalasi järgmiste isikute suhtes: M.A.S. ja M.B., ECLI:EU:C:2017:936

(8)

ELT C 252, 18.7.2018, lk 56.

(9)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0419.

(10)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0384.

(11)

OLAFi järelevalvekomitee arvamus nr 1/2018 OLAFi 2019. aasta esialgse eelarveprojekti kohta.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

13.12.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

20

1

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Inés Ayala Sender, Jonathan Bullock, Ryszard Czarnecki, Dennis de Jong, Tamás Deutsch, Martina Dlabajová, Luke Ming Flanagan, Ingeborg Gräßle, Arndt Kohn, Georgi Pirinski, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt, Bart Staes, Marco Valli, Derek Vaughan, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Caterina Chinnici, Benedek Jávor, Marian-Jean Marinescu, Péter Niedermüller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Henna Virkkunen


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

20

+

ALDE

Nedzhmi Ali, Martina Dlabajová

EFDD

Marco Valli

GUE/NGL

Luke Ming Flanagan, Dennis de Jong

PPE

Ingeborg Gräßle, Marian-Jean Marinescu, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt, Henna Virkkunen, Joachim Zeller

S&D

Inés Ayala Sender, Caterina Chinnici, Arndt Kohn, Péter Niedermüller, Georgi Pirinski, Derek Vaughan

VERTS/ALE

Benedek Jávor, Bart Staes

1

EFDD

Jonathan Bullock

2

0

PPE

Tamás Deutsch

ECR

Ryszard Czarnecki,

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 24. jaanuar 2019Õigusalane teave