Menetlus : 2018/0050(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0005/2019

Esitatud tekstid :

A8-0005/2019

Arutelud :

PV 03/04/2019 - 15
CRE 03/04/2019 - 15

Hääletused :

PV 17/01/2019 - 10.7
CRE 17/01/2019 - 10.7
PV 04/04/2019 - 6.12
CRE 04/04/2019 - 6.12

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0344

RAPORT     ***I
PDF 298kWORD 114k
10.1.2019
PE 622.269v02-00 A8-0005/2019

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Vahemere lääneosa põhjalähedaste liikide püügi mitmeaastane kava

(COM(2018)0115 – C8-0104/2018 – 2018/0050(COD))

Kalanduskomisjon

Raportöör: Clara Eugenia Aguilera García

PARANDUSED/ ADDENDA
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI MUUDATUSETTEPANEKUTENA ESITATUD SEISUKOHT
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Vahemere lääneosa põhjalähedaste liikide püügi mitmeaastane kava

(COM(2018)0115 – C8-0104/2018 – 2018/0050(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0115),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0104/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni muudatusettepanekutena esitatud seisukohta (A8-0005/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Ühise kalanduspoliitika eesmärgid on muu hulgas tagada, et kalapüük ja vesiviljelus oleksid pikaajaliselt keskkonnasäästlikud, ning kohaldada ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ja ökosüsteemipõhist lähenemisviisi kalavarude majandamisele.

(5)  Ühise kalanduspoliitika eesmärk on muu hulgas tagada vee-elusressursside kasutamine pikaajaliselt säästlikes majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsetes tingimustes. Tagamaks, et kalapüük ja vesiviljelus oleksid keskkonnakaitselisest ja sotsiaalmajanduslikust seisukohast pikaajaliselt säästlikud, tuleb kohaldada ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ja ökosüsteemipõhist lähenemisviisi kalavarude majandamisele. Samuti aitab see varustada liidu turgu suure toiteväärtusega toiduainetega, vähendada liidu turu sõltuvust toiduainete impordist, ergutada otsest ja kaudset töökohtade loomist ja majandusarengut rannikualadel ning tagada kalandussektoris, sealhulgas käsitöönduslikus ja väikesemahulises kalandussektoris, rahuldav elatustase, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks tuleks vastu võtta mitmesugused kaitsemeetmed, nagu mitmeaastased kavad, tehnilised meetmed ning püügivõimaluste kindlaksmääramine ja eraldamine.

(6)  Ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks tuleks vastu võtta mitmesugused kaitsemeetmed, nagu mitmeaastased kavad, tehnilised meetmed ning püügivõimaluste kindlaksmääramine ja eraldamine. Siiski ei ole meil võimalik kalavarusid taastada, kui me ei suuda vähendada saastatust, mis pärineb peamiselt maismaal asuvatest allikatest, aga ka merendusest (transport, nafta, turism jne).

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Määruses (EL) nr 1380/2013 on mere elusressursside kasutamise osas sõnaselgelt väljendatud eesmärk taastada ja säilitada püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Selle eesmärgi saavutamiseks nähakse määruse artiklis 2 ette, et kõigi kalavarude puhul tuleks järk-järgult saavutada maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastav kalastusmäär, võimaluse korral 2015. ning hiljemalt 2020. aastaks. Eesmärgi taotlemisel võetakse eelkõige arvesse majanduslikku ja sotsiaalset mõju.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 9 ja 10 kohaselt peavad mitmeaastased kavad põhinema teaduslikel, tehnilistel ja majanduslikel nõuannetel. Vastavalt nendele sätetele peab käesolevas määruses ettenähtud mitmeaastane kava sisaldama eesmärke, mõõdetavaid sihttasemeid koos selge ajakavaga, kaitse piirväärtusi ning kaitse- ja tehnilisi meetmeid, mille eesmärk on vältida ja vähendada soovimatut püüki.

(7)  Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 9 ja 10 kohaselt peavad mitmeaastased kavad põhinema teaduslikel, tehnilistel ja majanduslikel nõuannetel. Vastavalt nendele sätetele peab käesolevas määruses ettenähtud mitmeaastane kava sisaldama eesmärke, mõõdetavaid sihttasemeid koos selge ajakavaga, kaitse piirväärtusi ning kaitse- ja tehnilisi meetmeid, mille eesmärk on vältida ja võimalikult vähendada soovimatut püüki ning minimeerida kalapüügi mõju merekeskkonnale.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  „Parimad kättesaadavad teaduslikud nõuanded“ on avalikult kättesaadavad teaduslikud nõuanded, mida toetavad kõige uuemad teaduslikud andmed ja meetodid ning mille on välja andnud või läbi vaadanud liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatu teadusasutus.

(8)  „Parimad kättesaadavad teaduslikud nõuanded“ on avalikult kättesaadavad teaduslikud nõuanded, mida toetavad kõige uuemad teaduslikud andmed ja meetodid ning mille on välja andnud või vastastikuse hindamise korras läbi vaadanud liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatu teadusasutus, nagu kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) või Vahemere üldine kalanduskomisjon (GFCM), ja mis vastavad määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 25 nõuetele.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania on vastu võtnud määruse (EÜ) nr 1967/2006 kohased majandamiskavad. Kavad ei ole siiski ühtsed ja neis ei võeta arvesse kõiki põhjalähedaste liikide püügi vahendeid ega teatavate varude ja kalalaevastike jaotust piirialadel. Peale selle on need kavad osutunud ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisel ebatõhusaks. Liikmesriigid ja sidusrühmad on avaldanud toetust kõnealuseid varusid käsitleva mitmeaastase kava koostamisele ja rakendamisele ELi tasandil.

(11)  Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania on vastu võtnud määruse (EÜ) nr 1967/2006 kohased majandamiskavad. Kavad ei ole siiski ühtsed ja neis ei võeta arvesse kõiki põhjalähedaste liikide püügi vahendeid ega teatavate varude ja kalalaevastike jaotust piirialadel. Peale selle on need kavad osutunud ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisel ebatõhusaks. Liikmesriigid ja sidusrühmad on avaldanud toetust kõnealuseid varusid käsitleva mitmeaastase kava koostamisele ja rakendamisele ELi tasandil. Riigid peaksid rakendama käesolevas määruses sätestatud meetmeid ühiselt, et need oleksid võimalikult tõhusad.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  STECF on tõendanud, et Vahemere lääneosa põhjalähedaste liikide kasutamine ületab tunduvalt maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamiseks vajalikke tasemeid.

(12)  STECF on tõendanud, et Vahemere lääneosa teatavate põhjalähedaste liikide kasutamine ületab tunduvalt maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamiseks vajalikke tasemeid.

Selgitus

STECFil on teaduslikke andmeid teatavate liikide kohta, mida ta on hinnanud, kuid see ei kujuta endast enamikku Vahemere lääneosa kalavarudest.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Käesolevas määruses sätestatud kava peaks hõlmama Vahemere lääneosa põhjalähedaste liikide harrastuspüüki, võttes arvesse selle tähtsust. Käesolevas määruses sätestatud mitmeaastases kavas tuleks ette näha võimalus võtta konkreetseid majandamismeetmeid, kui selline püük avaldab varudele olulist mõju.

(15)  Kuna harrastuskalapüügil võib olla kalavarudele suur mõju, peaks mitmeaastane kava andma raamistiku, millega tagada, et see püük toimuks kooskõlas kava eesmärkidega. Liikmesriigid peaksid koguma harrastuskalapüügi kohta püügiandmeid. Kui harrastuspüük avaldab varudele olulist mõju, tuleks kavas ette näha võimalus otsustada konkreetsete majandamismeetmete üle, mis ei kahjusta kutselise kalapüügi sektorit.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Mitmeaastase kava geograafiline kohaldamisala peaks põhinema varude geograafilisel jaotusel, nagu on märgitud parimates kättesaadavates teaduslikes nõuannetes. Parema teadusliku teabe saamisel võib osutuda vajalikuks muuta mitmeaastases kavas sätestatud varude geograafilist jaotust. Seetõttu tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega kohandatakse mitmeaastases kavas sätestatud varude geograafilist jaotust, kui teaduslikud nõuanded osutavad asjaomaste varude geograafilise jaotuse muutumisele.

(16)  Mitmeaastase kava geograafiline kohaldamisala peaks põhinema varude geograafilisel jaotusel, nagu on märgitud parimates kättesaadavates teaduslikes nõuannetes. Parema teadusliku teabe saamisel võib osutuda vajalikuks muuta mitmeaastases kavas sätestatud varude geograafilist jaotust. Seetõttu võib komisjon võtta vastu uue ettepaneku, millega kohandatakse mitmeaastases kavas sätestatud varude geograafilist jaotust, kui teaduslikud nõuanded osutavad asjaomaste varude geograafilise jaotuse muutumisele.

Selgitus

Artikli 1 lõikes 2 on sätestatud määruse kohaldamisala (varud ja GFCMi alapiirkonnad) ning käesoleva määruse I lisas on kindlaks määratud püügikoormuse reguleerimise korraga hõlmatud püügikoormuse rühmad. Mõlemad sisaldavad seadusandliku akti olemuslikke osi ning nende muutmiseks tuleb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt eelnevalt parlamendiga konsulteerida.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Käesolevas määruses sätestatud kava eesmärk on aidata kaasa ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisele ning eelkõige saavutada sihtliikide puhul maksimaalne jätkusuutlik saagikus ja seda säilitada, täita lossimiskohustust selliste põhjalähedaste liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtu, edendada rannakalandust ja sotsiaal-majanduslikke aspekte silmas pidades kalapüügist sõltuvate isikute rahuldavat elatustaset. Kavaga rakendatakse ökosüsteemipõhist lähenemisviisi kalavarude majandamisele, et viia miinimumini püügitegevuse negatiivne mõju mere ökosüsteemile. See peaks olema kooskõlas liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, eelkõige eesmärgiga saavutada 2020. aastaks hea keskkonnaseisund (vastavalt direktiivile 2008/56/EÜ28) ning direktiivi 2009/147/EÜ29 ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ30 eesmärkidega.

(17)  Käesolevas määruses sätestatud kava eesmärk peaks olema kaasa aidata ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisele ning eelkõige taastada ja säilitada kalavarude biomass maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel, täita lossimiskohustust selliste põhjalähedaste liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtu, edendada rannakalandust ja sotsiaal-majanduslikke aspekte silmas pidades kalapüügist sõltuvate isikute rahuldavat elatustaset. Kavaga tuleks ühtlasi rakendada ökosüsteemipõhist lähenemisviisi kalavarude majandamisele, et viia miinimumini püügitegevuse negatiivne mõju mere ökosüsteemile. See peaks olema kooskõlas liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, eelkõige eesmärgiga saavutada 2020. aastaks hea keskkonnaseisund (vastavalt direktiivile 2008/56/EÜ)28 ja see peaks kaasa aitama liikide ja elupaikade soodsa kaitsestaatuse saavutamisele kooskõlas direktiivi 2009/147/EÜ29 ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ30 eesmärkidega.

__________________

__________________

28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).

28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).

29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).

29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).

30 Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

30 Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 a)  Käesoleva määruse tõhusaks rakendamiseks ja ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks võib olla vajalik laevastiku ümberkorraldamine. Seepärast tuleb ette näha võimalus, et riigid koostavad laevastiku ja püügikoormuse ümberkorraldamise kavad, et suurendada selektiivsust ja energiatõhusust, mistõttu neil peaksid olema vanametalliks lammutamise ja moderniseerimise võimalused. Nende vahendite arvessevõtmiseks tuleks muuta Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 b)  Kalastussuremuse sihttaseme saavutamiseks kooskõlas FMSY-vahemikega tuleb arvesse võtta nii käesoleva määruse hilist jõustumist kui ka segapüügi dünaamilist iseloomu, pakkudes vajalikku tuge kalandussektori võimaliku sotsiaal-majandusliku tasakaalustamatuse kõrvaldamiseks.

Selgitus

Võttes arvesse kalavarude praegust olukorda ja käesoleva ettepaneku hilist esitamist Euroopa Komisjoni poolt, on praktiliselt võimatu saavutada 2020. aastal kõigi asjaomaste varude maksimaalne jätkusuutlik saagikus ilma Vahemere lääneosa laevastike enneolematu ja katastroofilise vähendamiseta.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Tuleks kehtestada asjakohased kaitsemeetmed, et tagada eesmärkide saavutamine ja vajaduse korral parandusmeetmete võtmine muu hulgas juhul, kui varud vähenevad allapoole kaitse piirväärtusi. Parandusmeetmed peaksid hõlmama erakorralisi meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklitele 12 ja 13, püügivõimalusi ja muid konkreetseid kaitsemeetmeid.

(21)  Tuleks kehtestada asjakohased kaitsemeetmed, et tagada eesmärkide saavutamine ja vajaduse korral parandusmeetmete võtmine muu hulgas juhul, kui varud vähenevad allapoole kaitse piirväärtusi. Parandusmeetmed peaksid hõlmama erakorralisi meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklitele 12 ja 13, püügivõimalusi ja muid konkreetseid kaitsemeetmeid, aga ka rahalist abi neist meetmetest otseselt mõjutatud kaluritele.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Selleks et tagada läbipaistev juurdepääs püügile ja kalastussuremuse sihttaseme saavutamine, tuleks vastu võtta liidu püügikoormuse reguleerimise kord traalide jaoks, mis on Vahemere lääneosa põhjalähedaste liikide peamine püügivahend. Selleks on asjakohane kindlaks määrata püügikoormuse rühmad, mille suhtes nõukogu kehtestab igal aastal maksimaalse lubatud püügikoormuse, mida väljendatakse püügipäevade arvuna. Vajaduse korral peaks püügikoormuse reguleerimise kord hõlmama ka muid püügivahendeid.

(23)  Selleks et tagada läbipaistev juurdepääs püügile ja kalastussuremuse sihttaseme saavutamine, peaksid liidul olema usaldusväärsed andmed ja statistika, mille alusel tuleks vastu võtta liidu püügikoormuse reguleerimise kord traalide jaoks, mis on Vahemere lääneosa põhjalähedaste liikide peamine püügivahend. Selleks peaks nõukogu igal aastal kindlaks määrama maksimaalse lubatud püügikoormuse, mida väljendatakse püügipäevade arvuna. Vajaduse korral peaks püügikoormuse reguleerimise kord hõlmama ka muid püügivahendeid.

Selgitus

Püügikoormust oleks tõhusam ja asjakohasem reguleerida igas geograafilises alapiirkonnas ühiselt, kuna kavandatavad pikkusekategooriad tekitavad laevastiku piires kunstliku eristamise. Raportöör soovitab kaotada püügikoormuse rühmad.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  Võttes arvesse peaaegu kõikide Vahemere lääneosa põhjalähedaste liikide muret tekitavat olukorda ja pidades silmas praeguse suure kalastussuremuse vähendamist, peaks püügikoormuse reguleerimise korra kehtestamisega kaasnema püügikoormuse oluline vähendamine käesolevas määruses sätestatud kava esimesel rakendusaastal.

välja jäetud

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Nõukogu peaks arvesse võtma harrastuspüüki, kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et sellel on suur mõju asjaomaste liikide kalastussuremusele. Selleks võib nõukogu kehtestada püügikoormuse reguleerimise korra alusel püügivõimalused töönduslikuks kalapüügiks, võttes arvesse harrastuspüügi mahtu, ja/või vastu võtta muud harrastuspüüki piiravad meetmed.

(25)  Nõukogu peaks arvesse võtma harrastuspüüki, kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et sellel on suur mõju asjaomaste liikide kalastussuremusele. Selleks kehtestab nõukogu püügikoormuse reguleerimise korra alusel püügivõimalused töönduslikuks kalapüügiks, võttes arvesse harrastuspüügi mahtu, et mitte ohustada kaubanduslikku/kutselist kalapüüki ja/või vastu võtta muud harrastuspüüki piiravad meetmed, pidades meeles, et sellised meetmed ei tohiks mingil juhul kutselist kalastustegevust kahjustada.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26)  Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et püügikoormuse reguleerimise kord ei ole käesolevas määruses sätestatud kava eesmärkide või sihttasemete saavutamiseks piisav, tuleks püügikoormuse reguleerimise korra täiendamiseks kehtestada lubatud kogupüügil põhinevad majandamismeetmed.

(26)  Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et püügikoormuse reguleerimise kord ei ole käesolevas määruses sätestatud kava eesmärkide või sihttasemete saavutamiseks piisav, tuleks püügikoormuse reguleerimise korra täiendamiseks vajaduse korral kehtestada tehnilised meetmed, mis võimaldavad kalavarude seisundi paranemist, vähendades sihtliikide kalastussuremust.

Selgitus

Lubatud kogupüügi (TAC) alusel võetavad majandamismeetmed ei ole Vahemere piirkonna puhul asjakohased, arvestades raskusi selle meetme kohaldamisel mitme liigiga püügipiirkondades ja olukorras, kus kalavarusid jagatakse ELi mittekuuluvate riikidega. Tuleks eelistada tehnilisi meetmeid, mis võimaldavad kalavaru seisukorda parandada, vähendades vajaduse korral sihtliigi kalastussuremust.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(27 a)  Et tagada majandamismeetmete tõhus rakendamine piirkondlikul tasandil, peaksid liikmesriigid looma ühise majandamiskava, mis hõlmab nõuandekomisjone, kalurite organisatsioone ning pädevaid institutsioone ja asutusi, et tugevdada dialoogi ja osalejate kaasatust.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Noorkalade kasvualade ja tundlike elupaikade ning väikesemahulise kalapüügi kaitsmiseks tuleks rannikuvöönd regulaarselt reserveerida selektiivsemaks kalapüügiks. Seetõttu peaks käesolevas määruses sätestatud kavas kehtestama püügikeelupiirkonna ja -aja, millega keelatakse traalide kasutamine igal aastal kolmeks kuuks 100 m samasügavusjoonest madalamal.

(28)  Noorkalade kasvualade ja tundlike elupaikade ning väikesemahulise kalapüügi kaitsmiseks tuleks rannikuvöönd regulaarselt reserveerida selektiivsemaks kalapüügiks. Seetõttu peaks käesolevas määruses sätestatud kavas kehtestama püügikeelupiirkonna ja -aja, millega keelatakse traalide kasutamine igal aastal kolmeks kuuks 100 m samasügavusjoonest madalamal, tegutsedes juhtumipõhiselt, vajaduse korral ja teaduslikel põhjendustel ning piirkondadeks jaotamise alusel.

Selgitus

Ettepanek keelata traalide kasutamine 100 m samasügavusjoonest madalamal 1. maist kuni 31. juulini 31 võib mõnel juhul osutuda ebaproportsionaalseks ja põhjendamatuks meetmeks, mis ei põhine teaduslikel andmetel. Paljudes piirkondades lõpeb mandrilava järsult ja sügavus suureneb mõne miili jooksul sedavõrd, et traaleritel pole võimalik sellest piirkonnast kaugemal kalastada. Kavandatav meede mõjutaks lisaks traaleritele tugevasti ka traalimisest sõltuvaid valdkondi, nagu sadamad, oksjonid ja kõrvaltegevusalad.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29)  Põhjalähedaste liikide suhtes tuleks võtta täiendavaid kaitsemeetmeid. Eelkõige on teaduslike nõuannete kohaselt asjakohane kehtestada täiendavad püügikeelupiirkonnad ja -ajad suurte kudekogumitega piirkondades, et kaitsta tõsiselt kahjustatud euroopa merluusi täiskasvanud isendeid.

(29)  Põhjalähedaste liikide suhtes tuleks võtta täiendavaid kaitsemeetmeid. Eelkõige on teaduslike nõuannete kohaselt asjakohane kehtestada täiendavad püügikeelupiirkonnad ja -ajad suurte kudekogumitega piirkondades, et kaitsta tõsiselt kahjustatud euroopa merluusi täiskasvanud isendeid, samuti noorkalade kogunemise piirkondades, välistamata õiglase hüvitise maksmist keeldudest mõjutatud kaluritele.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30)  Kaaspüügiliikide ja selliste põhjalähedaste liikide suhtes, mille kohta ei ole piisavalt andmeid, tuleks kohaldada ettevaatusprintsiipi. Kui teaduslikest nõuannetest nähtub vajadus võtta parandusmeetmeid, tuleks vastu võtta konkreetsed kaitsemeetmed kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18.

(30)  Kaaspüügiliikide ja selliste põhjalähedaste liikide suhtes, mille kohta ei ole piisavalt andmeid, tuleks kohaldada ettevaatusprintsiipi. Kui teaduslikest nõuannetest nähtub vajadus võtta parandusmeetmeid, tuleks vastu võtta konkreetsed kaitsemeetmed kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18, tingimusel, et meetmetest mõjutatud kalurid saavad õiglast hüvitist.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(31 a)  Et kaitsta tundlikke liike ja elupaiku, mida põhjalähedase kalapüügi tegevus mõjutab, tuleks kavaga kehtestada sellise püügi majandamismeetmed.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37)  Õiguskindluse huvides on asjakohane selgitada, et käesolevas määruses sätestatud kava eesmärkide saavutamiseks vastu võetud ajutisi peatamismeetmeid võib pidada toetuskõlblikeks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 508/201432.

(37)  Õiguskindluse huvides on asjakohane selgitada, et käesolevas määruses sätestatud kava eesmärkide saavutamiseks vastu võetud ajutisi peatamismeetmeid või restruktureerimiskavade kohaseid alalisi peatamismeetmeid võib pidada toetuskõlblikeks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 508/201432.

_________________

_________________

32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).

32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  punakas aristiid (Aristeus antennatus) GFCMi alapiirkonnas 1;

(a)  punakas aristiid (Aristeus antennatus) Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) alapiirkondades 1, 5 ja 6;

Selgitus

Punktide arvu vähendamine muudab liikide loetelu lihtsamini arusaadavaks.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  punakas aristiid (Aristeus antennatus) GFCMi alapiirkonnas 5;

välja jäetud

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  punakas aristiid (Aristeus antennatus) GFCMi alapiirkonnas 6;

välja jäetud

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  roosa süvahännak (Parapenaeus longirostris) GFCMi alapiirkonnas 1;

(d)  roosa süvahännak (Parapenaeus longirostris) GFCMi alapiirkondades 1-5-6-9-10-11;

Selgitus

Punktide arvu vähendamine muudab liikide loetelu lihtsamini arusaadavaks.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  roosa süvahännak (Parapenaeus longirostris) GFCMi alapiirkonnas 5;

välja jäetud

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  roosa süvahännak (Parapenaeus longirostris) GFCMi alapiirkonnas 6;

välja jäetud

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  roosa süvahännak (Parapenaeus longirostris) GFCMi alapiirkondades 9-10-11;

välja jäetud

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h)  hiidlehthännak (Aristaeomorpha foliacea) GFCMi alapiirkonnas 9;

(h)  hiidlehthännak (Aristaeomorpha foliacea) GFCMi alapiirkondades 9-10-11;

Selgitus

Punktide arvu vähendamine muudab liikide loetelu lihtsamini arusaadavaks.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i)  hiidlehthännak (Aristaeomorpha foliacea) GFCMi alapiirkonnas 10;

välja jäetud

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt j

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(j)  hiidlehthännak (Aristaeomorpha foliacea) GFCMi alapiirkonnas 11;

välja jäetud

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt k

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(k)  euroopa merluus (Merluccius merluccius) GFCMi alapiirkondades 1-5-6-7;

(k)  euroopa merluus (Merluccius merluccius) GFCMi alapiirkondades 1-5-6-7-9-10-11;

Selgitus

Punktide arvu vähendamine muudab liikide loetelu lihtsamini arusaadavaks.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt l

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(l)  euroopa merluus (Merluccius merluccius) GFCMi alapiirkondades 9-10-11;

välja jäetud

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt m

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(m)  norra salehomaar (Nephrops norvegicus) GFCMi alapiirkonnas 5;

(m)  norra salehomaar (Nephrops norvegicus) GFCMi alapiirkondades 5-6-9-11;

Selgitus

Punktide arvu vähendamine muudab liikide loetelu lihtsamini arusaadavaks.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt n

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(n)  norra salehomaar (Nephrops norvegicus) GFCMi alapiirkonnas 6;

välja jäetud

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt o

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(o)  norra salehomaar (Nephrops norvegicus) GFCMi alapiirkonnas 9;

välja jäetud

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt p

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(p)  norra salehomaar (Nephrops norvegicus) GFCMi alapiirkonnas 11;

välja jäetud

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt q

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(q)  harilik meripoisur (Mullus barbatus) GFCMi alapiirkonnas 1;

(q)  harilik meripoisur (Mullus barbatus) GFCMi alapiirkondades 1-5-6-7-9-10;

Selgitus

Punktide arvu vähendamine muudab liikide loetelu lihtsamini arusaadavaks.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt r

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(r)  harilik meripoisur (Mullus barbatus) GFCMi alapiirkonnas 5;

välja jäetud

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt s

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(s)  harilik meripoisur (Mullus barbatus) GFCMi alapiirkonnas 6;

välja jäetud

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt t

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(t)  harilik meripoisur (Mullus barbatus) GFCMi alapiirkonnas 7;

välja jäetud

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt u

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(u)  harilik meripoisur (Mullus barbatus) GFCMi alapiirkonnas 9 ja

välja jäetud

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt v

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(v)  harilik meripoisur (Mullus barbatus) GFCMi alapiirkonnas 10.

välja jäetud

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt v a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(v a)  harilik meripoisur (Mullus barbatus) GFCMi alapiirkonnas 11;

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Käesolevat määrust kohaldatakse kaaspüügiliikide suhtes, mis on püütud lõikes 1 osutatud liikide püügil Vahemere lääneosas. Seda kohaldatakse ka kõikide muude Vahemere lääneosas püütavate põhjalähedaste liikide suhtes, mille kohta ei ole piisavalt andmeid.

3.  Käesolevat määrust kohaldatakse kaaspüügiliikide suhtes, mis on püütud lõikes 1 osutatud liikide püügil Vahemere lääneosas, ning selle eesmärk on tagada, et nende varude kasutamisel taastatakse ja säilitatakse püütavate liikide populatsioonid, mida püütakse kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2 sätestatud kalavarude majandamist käsitlevate sätetega. Seda kohaldatakse ka kõikide muude Vahemere lääneosas püütavate põhjalähedaste liikide suhtes, mille kohta ei ole piisavalt andmeid.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Käesoleva määrusega täpsustatakse ka lossimiskohustuse täitmist Vahemere lääneosas asuvates liidu vetes kõikide selliste liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 kohast lossimiskohustust.

5.  Käesoleva määrusega täpsustatakse ka lossimiskohustuse täitmist Vahemere lääneosas asuvates liidu vetes selliste liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 kohast lossimiskohustust ja mis püütakse põhjalähedasel püügil.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  „FMSY-vahemik“ – väärtuste vahemik, mis põhineb parimatel kättesaadavatel teaduslikel nõuannetel, eelkõige kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (edaspidi „STECF“) teaduslikel nõuannetel, ja mille puhul kõik sellesse vahemikku jäävad kalastussuremuse tasemed tagavad püügitava arvesse võttes ja praegustes keskmistes keskkonnatingimustes pikaajalises perspektiivis maksimaalse jätkusuutliku saagikuse, mõjutamata oluliselt kõnealuste varude taastootmist. Vahemikud peavad olema sellised, et pikas perspektiivis ei väheneks saagikus maksimaalse jätkusuutliku saagikusega võrreldes rohkem kui 5 %. Vahemiku ülempiir on kehtestatud nii, et varude vähenemise tõenäosus alla biomassi piirangu piirväärtuse (BLIM) ei ületaks 5 %;

(2)  „FMSY-vahemik“ – väärtuste vahemik, mis põhineb parimatel kättesaadavatel teaduslikel nõuannetel, mille puhul kõik sellesse vahemikku jäävad kalastussuremuse tasemed tagavad püügitava arvesse võttes ja praegustes keskmistes keskkonnatingimustes pikaajalises perspektiivis maksimaalse jätkusuutliku saagikuse, mõjutamata oluliselt kõnealuste varude taastootmist. Vahemikud peavad olema sellised, et pikas perspektiivis ei väheneks saagikus maksimaalse jätkusuutliku saagikusega võrreldes rohkem kui 5 %. Vahemiku ülempiir on kehtestatud nii, et varude vähenemise tõenäosus alla biomassi piirangu piirväärtuse (BLIM) ei ületaks 5 %;

Selgitus

Tehakse ettepanek mitte osutada „eelkõige“ kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) nõuannetele, kuna samuti tuleb arvesse võtta muid sõltumatuid teaduslikke nõuandeid, mida liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatakse, näiteks GFCMi teadusliku nõuandekomitee nõuanded.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  „FMSY väärtus“ – hinnanguline kalastussuremus, mis asjaomast püügitava arvesse võttes ja praegustes keskkonnatingimustes annab pikas perspektiivis maksimaalse saagikuse;

(3)  „FMSY“ – hinnanguline kalastussuremus, mis asjaomast püügitava arvesse võttes ja praegustes keskkonnatingimustes annab pikas perspektiivis maksimaalse saagikuse;

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  „BLIM“ – biomassi piirangu piirväärtus, mis on väljendatud kudekarja biomassina ja esitatud parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal, eelkõige STECFi poolt, ning millest allpool võib taastootmisvõime olla vähenenud;

(8)  „BLIM“ – biomassi piirangu piirväärtus, mis on väljendatud kudekarja biomassina ja esitatud parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal ning millest allpool võib taastootmisvõime olla vähenenud;

Selgitus

Tehakse ettepanek mitte osutada „eelkõige“ kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) nõuannetele, kuna samuti tuleb arvesse võtta muid sõltumatuid teaduslikke nõuandeid, mida liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatakse, näiteks GFCMi teadusliku nõuandekomitee nõuanded.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  „BPA“ – preventiivne piirväärtus, mis on väljendatud kudekarja biomassina ja esitatud parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal, eelkõige STECFi poolt, ning mis tagab, et kudekarja biomassil on väiksem kui 5 % suurune tõenäosus jääda alla BLIM taseme;

(9)  „BPA“ – preventiivne piirväärtus, mis on väljendatud kudekarja biomassina ja esitatud parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal ning mis tagab, et kudekarja biomassil on väiksem kui 5 % suurune tõenäosus jääda alla BLIM taseme;

Selgitus

Tehakse ettepanek mitte osutada „eelkõige“ kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) nõuannetele, kuna samuti tuleb arvesse võtta muid sõltumatuid teaduslikke nõuandeid, mida liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatakse, näiteks GFCMi teadusliku nõuandekomitee nõuanded.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 a)  „harrastuspüük“ – mis tahes kalastustegevus mis tahes liiki laevaga, mille kerepikkus on vähemalt 2,5 meetrit, olenemata sellest, mille jõul see liigub, ning mida kasutatakse sportimiseks või vaba aja veetmiseks ja mis ei ole seotud kaubandusliku tegevusega.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 12 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 b)  „ühisjuhtimine“ — ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalike vahendite haldamine, mille raames pädevad asutused, kohalikud kalurid, valitsusvälised organisatsioonid, teadusasutused ja mõnikord muud kalanduse ja rannikualade valdkonna sidusrühmad, kellest igaühel on konkreetsed kohustused ja õigused, jagavad otsustusõigust kalanduse juhtimise üle.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 12 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 c)  „parimad kättesaadavad teaduslikud nõuanded“ – avalikult kättesaadavad teaduslikud nõuanded, mida toetavad kõige uuemad teaduslikud andmed ja meetodid ning mille on välja andnud või vastastikuse hindamise korras läbi vaadanud liidu või rahvusvaheline sõltumatu teadusasutus, nagu kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) või Vahemere üldine kalanduskomisjon (GFCM), ja mis vastavad määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 25 nõuetele.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kava aitab saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke, mis on loetletud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2, eelkõige kohaldades kalavarude majandamisel ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi, ning selle eesmärk on tagada, et mere elusressursside kasutamisel taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel.

1.  Kava põhineb püügikoormuse reguleerimise korral, mis peab aitama saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke, mis on loetletud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2, eelkõige kohaldades kalavarude majandamisel ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi, ning selle eesmärk on tagada, et mere elusressursside kasutamisel taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Nagu määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2 on ette nähtud, saavutatakse maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastav kasutamise määr kõigi käesoleva määruse alla kuuluvate varude puhul järk-järgult nii kiiresti kui võimalik ja hiljemalt 2020. aastaks ning seejärel säilitatakse seda määra. Kava eesmärkide kontekstis võetakse eelkõige arvesse sotsiaal-majanduslikku jätkusuutlikkust ning mõju asjaomastele kogukondadele.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kavaga rakendatakse ökosüsteemipõhist lähenemisviisi kalavarude majandamisele, et viia miinimumini püügitegevuse negatiivne mõju mere ökosüsteemile. See peaks olema kooskõlas liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, eelkõige direktiivi 2008/56/EÜ artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärgiga saavutada 2020. aastaks hea keskkonnaseisund ning direktiivi 2009/147/EÜ artiklites 4 ja 5 ning nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ artiklites 6 ja 12 sätestatud eesmärkidega.

3.  Kavaga rakendatakse ökosüsteemipõhist lähenemisviisi kalavarude majandamisele, et püügitegevuse negatiivne mõju mere ökosüsteemile, eelkõige haavatavatele elupaikadele ja kaitstud liikidele, sealhulgas mereimetajatele, -roomajatele ja merelindudele oleks võimalikult väike, ja ka juhupüük võimalikult piiratud. See peaks olema kooskõlas liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, eelkõige direktiivi 2008/56/EÜ artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärgiga saavutada 2020. aastaks hea keskkonnaseisund ning direktiivi 2009/147/EÜ artiklites 4 ja 5 ning nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ artiklites 6 ja 12 sätestatud eesmärkidega.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Kava kohaste meetmete võtmisel tuginetakse parimatele kättesaadavatele teaduslikele nõuannetele. Kui andmed on ebapiisavad, taotletakse asjaomaste varude samaväärset kaitsetaset.

5.  Kava kohaste meetmete võtmisel tuginetakse parimatele kättesaadavatele teaduslikele nõuannetele.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Asjaomaste varude kalastussuremuse sihttase, mis vastab artiklis 2 määratletud FMSY-vahemikele, tuleb saavutada võimalikult kiiresti ning järk-järgult tõusvalt 2020. aastaks, misjärel tuleb seda hoida FMSY-vahemikes.

1.  Asjaomaste varude kalastussuremuse sihttase, mis vastab artiklis 2 määratletud FMSY-vahemikele, tuleb saavutada võimalikult kiiresti ning järk-järgult tõusvalt 2020. aastaks, misjärel tuleb seda hoida FMSY-vahemikes. Selle eesmärgi saavutamiseks võetakse eelkõige arvesse kavandatud ajakava majanduslikku ja sotsiaalset mõju kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 9 lõikega 4.

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Selle kava alusel taotletakse FMSY-vahemike kindlaksmääramist, eelkõige STECFilt.

2.  Selle kava alusel taotletakse liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud sõltumatult teadusasutuselt, eelkõige STECFilt või GFCMi teaduslikult nõuandekomiteelt, FMSY-vahemike kindlaksmääramist.

Selgitus

Tehakse ettepanek mitte osutada „eelkõige“ kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) nõuannetele, kuna samuti tuleb arvesse võtta muid sõltumatuid teaduslikke nõuandeid, mida liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatakse, näiteks GFCMi teadusliku nõuandekomitee nõuanded.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Pärast püügivõimaluste kindlaksmääramist kehtestab nõukogu need määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 4 kohaselt asjaomaste varude kogumite jaoks FMSY-vahemikus, mis on sel ajal kõige ohualtimate varude kohta kättesaadav.

3.  Pärast püügikoormuse meetmete kindlaksmääramist kehtestab nõukogu need meetmed määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 4 kohaselt asjaomaste varude kogumite jaoks FMSY-vahemikus, mis on sel ajal kõige ohualtimate varude kohta kättesaadav.

Selgitus

Lubatud kogupüügi (TAC) alusel võetavad majandamismeetmed ei ole Vahemere piirkonnas asjakohased, arvestades raskusi selle meetme kohaldamisel mitme liigiga püügipiirkondades ja olukorras, kus kalavarusid jagatakse ELi mittekuuluvate riikidega. Tuleks eelistada tehnilisi meetmeid, mis võimaldavad kalavaru seisukorda parandada, vähendades vajaduse korral sihtliigi kalastussuremust.

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Erandina lõigetest 1 ja 3 võib püügivõimalused kehtestada FMSY-vahemikest madalamal tasemel.

4.  Erandina lõigetest 1 ja 3 võib püügikoormuse kehtestada FMSY-vahemikest madalamal tasemel. Eelkõige tuleb arvesse võtta sotsiaalset ja majanduslikku mõju asjaomastele laevastikele, nagu on ette nähtud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 9 lõikes 4.

 

(kui käesolev kompromissmuudatusettepanek vastu võetakse, asendatakse kogu teksti ulatuses mõiste „kalapüügivõimalused“ mõistega „püügikoormus“ ning põhjenduse 22 lõpus on vaja teha muudatus, et jätta välja sõnad „ja/või püük”.)

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Erandina lõigetest 3 ja 4 võib püügivõimalused kehtestada sel ajal kõige ohualtimate varude kohta kättesaadavast FMSY-vahemikust kõrgemal tasemel, tingimusel et kõik asjaomased varud ületavad BPA taset:

5.  Erandina lõigetest 3 ja 4 võib püügikoormuse kehtestada sel ajal kõige ohualtimate varude kohta kättesaadavast FMSY-vahemikust kõrgemal tasemel, tingimusel et kõik asjaomased varud ületavad BPA taset:

(a)  kui see on teaduslike nõuannete või tõendite põhjal vajalik artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks segapüügi puhul;

(a)  kui see on parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal vajalik artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks segapüügi puhul;

(b)  kui see on teaduslike nõuannete või tõendite põhjal vajalik varudele tekitatava liigisisesest või liikidevahelisest dünaamikast tingitud tõsise kahju vältimiseks; or

(b)  kui see on parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal vajalik varudele tekitatava liigisisesest või liikidevahelisest dünaamikast tingitud tõsise kahju vältimiseks; or

(c)  selleks, et järjestikuste aastate püügivõimaluste erinevused ei ületaks 20 %.

(c)  selleks, et järjestikuste aastate püügikoormuse erinevused ei ületaks 10 % ega 30 % kogupüügikoormusest kava rakendamise esimesel kolmel aastal.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et asjaomaste varude kudekarja biomass on väiksem kui preventiivne piirväärtus (BPA), võetakse parandusmeetmeid, et tagada asjaomaste varude kiire taastumine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Eelkõige tuleb erandina artikli 4 lõigetest 3 ja 5 kehtestada püügivõimalused tasemel, mis vastab FMSY-vahemikus vähendatud kõige ohualtimate varude kalastussuremusele, võttes arvesse biomassi vähenemist.

1.  Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et asjaomaste varude kudekarja biomass on väiksem kui preventiivne piirväärtus (BPA), võetakse parandusmeetmeid, et tagada asjaomaste varude kiire taastumine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Eelkõige võib püügikoormuse kehtestada tasemel, mis ei ületa maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavat püügimäära ja vastab FMSY-vahemikus vähendatud kõige ohualtimate varude kalastussuremusele geograafilises alapiirkonnas, võttes arvesse biomassi vähenemist.

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et asjaomaste varude kudekarja biomass on väiksem kui biomassi piirangu piirväärtus (BLIM), võetakse täiendavaid parandusmeetmeid, et tagada varude kiire taastumine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Eelkõige võib erandina artikli 4 lõigetest 3 ja 5 peatada nende meetmetega asjaomaste varude sihtpüügi ja vastavalt vähendada püügivõimalusi.

2.  Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et asjaomaste varude kudekarja biomass on väiksem kui biomassi piirangu piirväärtus (BLIM), võetakse täiendavaid parandusmeetmeid, et tagada varude kiire taastumine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Eelkõige võib erandina artikli 4 lõigetest 3 ja 5 peatada nende meetmetega asjaomaste varude sihtpüügi ja vastavalt vähendada püügikoormuse meetmeid, tingimusel, et neist meetmetest mõjutatud kaluritele antakse õiglane hüvitis.

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kui kudekarja biomass on artiklis 5 osutatud tasemetest väiksem, sõltub käesolevas artiklis osutatud meetmete valik olukorra laadist, tõsidusest, kestusest ja kordumisest.

4.  Kui kudekarja biomass on artiklis 5 osutatud tasemetest väiksem, sõltub käesolevas artiklis osutatud meetmete valik olukorra laadist, tõsidusest, kestusest ja kordumisest ning neid meetmeid võetakse tingimusel, et neist mõjutatud kalurid saavad õiglase hüvitise.

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Püügikoormuse reguleerimise korda kohaldatakse kõikide laevade suhtes, mis tegelevad traalpüügiga I lisas kindlaks määratud piirkondades ja kuuluvad I lisas nimetatud pikkusekategooriatesse.

1.  Püügikoormuse reguleerimise korda kohaldatakse kõikide laevade suhtes, mis tegelevad traalpüügiga geograafilistes alapiirkondades, ja laevade vahel, mis kuuluvad I lisas nimetatud pikkusekategooriatesse. Komisjonil on õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks kooskõlas selle määruse artikliga 18 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte, et lisada sügavusvahemikud käesoleva määrusega hõlmatud varude kohta. Nimetatud delegeeritud õigusaktid võetakse vastu alles pärast seda, kui viie eelneva aasta kohta on kättesaadav artiklis 17 osutatud aruanne.

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Nõukogu määrab igal aastal vastavalt teaduslikele nõuannetele liikmesriigiti kindlaks iga püügikoormuse rühma maksimaalse lubatud püügikoormuse.

2.  Nõukogu määrab iga kolme aasta järel vastavalt iga aasta parimatele kättesaadavatele teaduslikele nõuannetele liikmesriigiti kindlaks maksimaalse lubatud püügikoormuse.

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kava rakendamise esimesel aastal vähendatakse maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt teaduslikele nõuannetele oluliselt allapoole lõikes 4 sätestatud lähtetaset.

3.  Kava rakendamise esimesel aastal vähendatakse maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt parimatele kättesaadavatele teaduslikele nõuannetele varude olukorra kohta 10 % allapoole lõikes 4 sätestatud lähtetaset, välja arvatud nendes geograafilistes alapiirkondades, kus lõikes 4 sätestatud lähtetaseme ajavahemikus on koormust juba vähendatud rohkem kui 20 %.

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  käesoleva määruse esimesel kohaldamisaastal arvutatakse iga püügikoormuse rühma lähtetase keskmise püügikoormusena, mis on väljendatud püügipäevade arvuna ajavahemikul 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2017, võttes arvesse ainult selles ajavahemikus püügiga tegelevaid laevu;

(a)  käesoleva määruse esimesel kohaldamisaastal arvutatakse iga geograafilise alapiirkonna lähtetase maksimaalse lubatud püügikoormusena, mis on väljendatud püügipäevade arvuna ajavahemikul 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2017, võttes arvesse ainult selles ajavahemikus püügiga tegelevaid laevu;

Selgitus

Võrdlusperioodi on pikendatud, et saadud arvud oleksid representatiivsemad. Aastane püügipäevade arv peaks põhinema lubatud päevade maksimaalsel arvul (kasutades laevaseiresüsteemi (VMS), püügipäevikuid jne), pidades silmas, et viimastel aastatel on sektoris vabatahtlikult püügipäevade arvu vähendatud. Vastasel juhul kannatavad need, kes on püügipiirkondi vabatahtlikult vastutustundlikumalt majandanud.

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et muude püügivahenditega kui traalidega püütakse teatavaid liike märkimisväärsel hulgal, määratakse nende teaduslike nõuannete põhjal kindlaks konkreetse püügivahendi (konkreetsete püügivahendite) püügikoormus.

5.  Kui parimatest kättesaadavatest teaduslikest nõuannetest nähtub, et teatavate liikide püük muude püügivahenditega kui traalidega on suurenenud rohkem kui 10 %, määratakse nende teaduslike nõuannete põhjal kindlaks konkreetse püügivahendi (konkreetsete püügivahendite) püügikoormus.

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Kui teaduslikest nõuannetest nähtub harrastuspüügi suur mõju konkreetse varu kalastussuremusele, võib nõukogu püügivõimaluste kindlaksmääramisel harrastuspüüki piirata, et vältida kalastussuremuse üldise sihttaseme ületamist.

6.  Kui parimatest kättesaadavatest teaduslikest nõuannetest nähtub harrastuspüügi suur mõju konkreetse varu kalastussuremusele, piirab nõukogu püügikoormuse kindlaksmääramisel harrastuspüüki, et vältida kalastussuremuse üldise sihttaseme ületamist, vähendamata seejuures kutseliste kalurite püügivõimalusi. Liikmesriigid võivad hõlmata harrastuspüüki konkreetsetes riiklikes majandamiskavades, et tagada tõhus andmete kogumine, seire ja kontroll teatavate kalavarude üle.

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 8

välja jäetud

Lubatud kogupüük

 

Kui parimatest kättesaadavatest teaduslikest nõuannetest nähtub, et püügikoormuse reguleerimise kord ei ole artiklites 3 ja 4 sätestatud eesmärkide ja sihttasemete saavutamiseks piisav, võtab nõukogu vastu lubatud kogupüügil põhinevad täiendavad majandamismeetmed.

 

Selgitus

Lubatud kogupüügi ja kvootide ühise korra kehtestamine Vahemerel võib põhjustada mitmeid rakendamisprobleeme ning tuua muu hulgas kaasa uued püüki piiravate liikide kontrolliprobleemid, kuna piirkonnas on tegemist segapüügiga. Et vältida püügikoormuse reguleerimise põhimõtte moonutamist, tehakse ettepanek keskenduda mitmeaastases kavas majandamismeetmetele ja jätta lahtiseks võimalus, et tulevikus võidakse teha ettepanek asjaomaste muud liiki meetmete kohta.

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  jaotama riiklikud kvoodid õiglaselt laevastiku segmentide vahel, võttes arvesse traditsioonilist ja väikesemahulist kalapüüki, ja

(b)  jaotama riiklikud kvoodid laevastikule õiglaselt, võttes arvesse traditsioonilist ja väikesemahulist kalapüüki, ja

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kui liikmesriik lubab tema lipu all sõitvatel laevadel tegeleda traalpüügiga, tagab ta, et selline püük on piiratud kuni 12 tunniga ühel püügipäeval ja viie püügipäevaga nädalas või samaväärse piiranguga.

3.  Kui liikmesriik lubab tema lipu all sõitvatel laevadel tegeleda traalpüügiga, tagab ta, et selline püük on piiratud kuni 12 tunniga ühel püügipäeval ja viie püügipäevaga nädalas või samaväärse piiranguga. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kui käesoleva määruse artikli 11 sätted tähendavad reisitundide suurenemist, on võimalik, et püügipäevade maksimaalne pikkus on kuni 18 tundi iga püügipäeva kohta, kusjuures liikmesriik peab selleks eelnevalt loa andma.

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Liikmesriigid tagavad, et lõike 4 kohaselt välja antud püügilubadele vastav brutoregistertonnides ja kilovattides väljendatud püügivõimsus ei suurene kava kohaldamisaja jooksul.

5.  Liikmesriigid tagavad, et lõike 4 kohaselt välja antud püügilubadele vastav brutoregistertonnides ja kilovattides väljendatud püügivõimsus ei suurene kava kohaldamisaja jooksul. Püügivõimsuste vahetamine eri majandamispiirkondade vahel on lubatud, kui ressursside olukorra paranemine seda võimaldab.

Selgitus

See säte peaks jätma eri majandamispiirkondadele (geograafilistele alapiirkondadele) võimsuste vahetamise võimaluse, kui varude olukorra paranemine seda võimaldab (kooskõlas üldist võimsuse ülempiiri käsitlevates määrustes juba kehtestatud eeskirjadega). Võimsuste vahetamisel tuleb alati kinni pidada igale liikmesriigile eraldatud koguülemmääradest.

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

7 a.  Liikmesriigid tagavad tulemusliku andmekogumise, mis võimaldab hinnata harrastuspüügi mõju käesoleva kavaga hõlmatud kalavarudele.

Selgitus

Andmeid harrastuspüügi kohta on vaja selleks, et hinnata, milline on nende mõju populatsioonidele.

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 7 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

7 b.  Varude seisundi parandamiseks võivad liikmesriigid vastavalt püügipiirkonna kohalikule eripärale kehtestada kava eesmärkide saavutamiseks ühismajandamiskorra.

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Lisaks nõukogu määruse (EÜ) nr 1967/2006 artiklis 13 sätestatule on traalide kasutamine Vahemere lääneosas keelatud igal aastal alates 1. maist kuni 31. juulini 100 m samasügavusjoonest madalamal.

1.  Lisaks nõukogu määruse (EÜ) nr 1967/2006 artiklis 13 sätestatule on traalide kasutamine Vahemere lääneosas keelatud igal aastal alates 1. juulist kuni 31. septembrini 100 m samasügavusjoonest madalamal, kui see on vajalik ja parimate kättesaadavate teaduslike nõuannetega põhjendatud, kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 või delegeeritud õigusaktidega vastavalt nimetatud määruse artiklile 15. Nendest sätetest võib siiski teha erandeid, sõltuvalt samasügavusjoone varieerumisest, võttes arvesse ranniku kaugust, ranniku eriomadusi selles piirkonnas ning seal tegutsevate laevastike omadusi.

Selgitus

Keeldu, mille kohaselt traale ei tohi kasutada 1. maist kuni 31. juulini 100 m samasügavusjoonest madalamal, tuleks pidada vastuvõetamatuks, kui ei võeta arvesse samasügavusjoone muutumist sõltuvalt ranniku kaugusest geograafilistes alapiirkondades. Arvesse ei võeta muid tegureid, mis iseloomustavad asjaomase piirkonna rannikut ja laevastiku omadusi laevade püügilitsentside ja tehniliste seadmete osas, mis on suunatud sihtliikidele, mida laevad püüavad.

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kahe aasta jooksul pärast käesoleva määruse vastuvõtmist kehtestavad asjaomased liikmesriigid teaduslike nõuannete põhjal muud suletud püügipiirkonnad, kus on leitud tõendeid noorkalade suure kontsentratsiooni ja põhjalähedaste liikide, eriti asjaomaste liikide koelmute kohta.

2.  Kahe aasta jooksul pärast käesoleva määruse vastuvõtmist, kui kehtestatud suletud püügipiirkonnad on osutunud varude taastamise eesmärgil ebapiisavaks, kehtestavad asjaomased liikmesriigid parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal muud suletud püügipiirkonnad, kus on leitud tõendeid noorkalade väga suure kontsentratsiooni, kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate kalade ja põhjalähedaste liikide, eriti asjaomaste liikide koelmute kohta.

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Juhul kui lõikes 2 osutatud suletud püügipiirkonnad mõjutavad mitme liikmesriigi kalalaevu, on komisjonil õigus võtta teaduslike nõuannete põhjal kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 8 ja käesoleva määruse artikliga 18 vastu delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse asjaomased suletud piirkonnad.

3.  Juhul kui lõikes 2 osutatud suletud püügipiirkonnad mõjutavad mitme liikmesriigi kalalaevu, on komisjonil õigus võtta parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 8 ja käesoleva määruse artikliga 18 vastu delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse asjaomased suletud piirkonnad.

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Muud tehnilised kaitsemeetmed

Konkreetsed kaitsemeetmed

Selgitus

Kuna käesolev artikkel sarnaneb Põhjamere mitmeaastase kava artikliga 8, tuleks tekstid ühtlustada.

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 18 vastu käesolevat määrust täiendavad delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse järgmised tehnilised kaitsemeetmed:

1.  Kui parimatest kättesaadavatest teaduslikest nõuannetest nähtub, et on vaja parandusmeetmeid, et tagada käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud põhjalähedaste varude kaitse, on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 18 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 vastu käesolevat määrust täiendavad delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse Vahemere lääneosa põhjalähedaste liikide püügi kohta järgmised konkreetsed tehnilised kaitsemeetmed:

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Artikli 15 lõikes 2 osutatud ühiste soovituste puudumisel ja pärast kõnealuses artiklis sätestatud kohaldatavate tähtaegade möödumist on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 18 vastu käesolevat määrust täiendavad delegeeritud õigusaktid, võttes vastu lõikes 1 loetletud meetmed, juhul kui teaduslikest nõuannetest nähtub konkreetsete meetmete vajadus, et tagada käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate varude majandamine vastavalt artiklile 3.

välja jäetud

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 15 kõikide Vahemere lääneosa liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 kohast lossimiskohustust, vastu käesolevat määrust täiendavad delegeeritud õigusaktid, võttes vastu seda kohustust puudutavad üksikasjalikud meetmed, nagu on sätestatud artikli 15 lõike 5 punktides a–e või määruses (EL) nr 1380/2013.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 15 kõikide Vahemere lääneosa liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 kohast lossimiskohustust, ja kõikide põhjalähedaste liikide juhupüügi puhul, kui kasutatakse artikli 1 lõikes 2 osutatud varusid, mille suhtes kehtib lossimiskohustus, pärast liikmesriikidega konsulteerimist vastu käesolevat määrust täiendavad delegeeritud õigusaktid, võttes vastu seda kohustust puudutavad üksikasjalikud meetmed, nagu on sätestatud artikli 15 lõike 5 punktides a–e või määruses (EL) nr 1380/2013.

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  pidades silmas kalavarude ühist olemust, loovad liikmesriigid vajaduse korral GFCMi egiidi all väljaspool ELi asuvate kolmandate riikidega piirkondlikud partnerlused, et tagada piirkondlike majandamiskavade tõhusus.

Selgitus

Oluline on, et oleks võimalik teha Vahemere üldise kalanduskomisjoni raames koostööd kolmandate riikidega, kellega kõnealuse kavaga hõlmatud kalavarusid jagatakse, et tagada kalavarude tõhus majandamine.

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui teaduslikest nõuannetest nähtub artikli 1 lõikes 2 loetletud varude geograafilise jaotuse muutumine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 18 vastu delegeeritud õigusaktid, millega muudetakse käesolevat määrust, kohandades selle muutuse kajastamiseks artikli 1 lõikes 2 ja I lisas nimetatud piirkondi.

välja jäetud

Selgitus

Artikli 1 lõikes 2 on sätestatud määruse kohaldamisala (varud ja GFCMi alapiirkonnad) ning käesoleva määruse I lisas on kindlaks määratud püügikoormuse reguleerimise korraga hõlmatud püügikoormuse rühmad. Mõlemad sisaldavad seadusandliku akti olemuslikke osi ning nende muutmiseks tuleb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt eelnevalt parlamendiga konsulteerida.

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et artikli 1 lõikes 2 sätestatud varude loetelu tuleb muuta, võib komisjon esitada kõnealuse loetelu muutmise ettepaneku.

2.  Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et artikli 1 lõikes 2 sätestatud varude loetelu tuleb muuta, võib komisjon pärast asjaomaste liikmesriikidega konsulteerimist esitada kõnealuse loetelu muutmise ettepaneku.

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 50 ettenähtud aastaaruande esitamisel hõlmavad mõõdetavad näitajad asjaomaste varude ja võimaluse korral kaaspüügivarude F/FMSY ja kudekarja biomassi aastahinnanguid. Neid võib teaduslikele nõuannetele tuginedes täiendada muude näitajatega.

1.  Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 50 ettenähtud aastaaruande esitamisel hõlmavad mõõdetavad näitajad asjaomaste varude ja võimaluse korral kaaspüügivarude F/FMSY ja kudekarja biomassi aastahinnanguid ning sotsiaal-majanduslikke näitajaid. Neid võib teaduslikele nõuannetele tuginedes täiendada muude näitajatega.

Selgitus

Ühine kalanduspoliitika ei põhine üksnes kalanduse bioloogilistel aspektidel, vaid selles võetakse arvesse ka koostoimet kalanduse sotsiaal-majanduslike aspektidega.

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist ja seejärel iga viie aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kava tulemuste ja mõju kohta käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvatele varudele ja nende püügile, eriti seoses artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisega.

2.  Kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist ja seejärel iga kolme aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kava tulemuste ja mõju kohta käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvatele varudele ja nende püügile, eriti seoses artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisega.

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Artiklites 11, 12, 13, 14 ja 16 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne selle tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt viieks aastaks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne tähtaja möödumist.

2.  Artiklites 11, 12, 13, 14 ja 16 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne selle tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist võib uuendada viieks aastaks, kui Euroopa Parlament ja nõukogu seda ühiselt taotlevad.

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Artiklite 11, 12, 13, 14 ja 16 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui nad on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

6.  Artiklite 11, 12, 13, 14 ja 16 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui nad on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

Muudatusettepanek    93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist võib anda toetust püügitegevuse alalise lõpetamise meetmetele, kui liikmesriik tõendab, et vastava laevastikusegmendi tegevus ei ole talle kättesaadavate püügivõimalustega kooskõlas, vastavalt määruse (EL) nr 508/2014 artiklile 34 ja erandina asjaomase artikli lõikest 4.

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu määrus

3. peatükk – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

PÜÜGIVÕIMALUSED

PÜÜGIKOORMUSE MEETMED

Selgitus

Lubatud kogupüügi (TAC) alusel võetavad majandamismeetmed ei ole Vahemere piirkonnas asjakohased, arvestades raskusi selle meetme kohaldamisel mitme liigiga püügipiirkondades ja olukorras, kus kalavarusid jagatakse ELi mittekuuluvate riikidega. Tuleks eelistada tehnilisi meetmeid, mis võimaldavad kalavaru seisukorda parandada, vähendades vajaduse korral sihtliigi kalastussuremust.

(1)

ELT C 367, 10.10.2018, lk 103.


SELETUSKIRI

Taust ja kontekst

Vahemere lääneosa on üks Vahemere arenenumaid kalapüügi allpiirkondi. Sealt saadakse ligikaudu 31 % kogu lossitud saagist asjaomases piirkonnas (st 1,35 miljardit eurot 4,79 miljardi euro suurusest kogusummast) ja seal tegutseb ligikaudu 19 % ametlikult teatatud Vahemere kalalaevastikust.

Nõudlus Vahemere põhjalähedaste liikide püügi järele on suur. Vahemere lääneosas leidub palju kala- ja koorikloomaliike.

Seal püütavad peamised liigid on euroopa merluus, harilik meripoisur, punakas aristiid, hiidlehthännak, roosa süvahännak ja norra salehomaar.

Põhjalähedasi liike püütakse peamiselt traaliga, kuid olulised on ka sellised püügivahendid nagu abarad, nakkevõrgud, lõkspüünised ja õngejadad.

Põhjalähedaste liikide püüki Vahemere lääneosas korraldatakse praegu nõukogu määruse (EÜ) nr 1967/2006 (edaspidi „Vahemere määrus“) kohaselt vastu võetud riiklike majandamiskavadega. Hispaania, Prantsusmaa ja Itaalia on käesoleva määruse kohaselt vastu võtnud majandamiskavad, mis aga on osutunud ühise kalanduspoliitika (ÜKP) eesmärkide saavutamisel ebatõhusaks.

Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) on tõendanud, et Vahemere lääneosa teatavate põhjalähedaste liikide kasutamine ületab tunduvalt maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamiseks vajalikke tasemeid: selles allpiirkonnas on rohkem kui 80 % hinnatud varudest üle püütud. Peale selle on mõne asjaomase kalavaru biomass kriitilise võrdlustaseme lähedal, mis näitab täieliku kadumise suurt tõenäosust.

Seepärast peab Euroopa Komisjon asjakohaseks kehtestada Vahemere lääneosa põhjalähedaste liikide kaitse ja säästva kasutamise mitmeaastane kava.

Ettepanekuga kavatsetakse

• kehtestada mõõdetavad kalastussuremuse sihttasemed, mis tuleb saavutada hiljemalt 2020. aastaks ning mis võimaldavad asjaomaste varude majandamist maksimaalse jätkusuutliku saagikuse alusel, tagades samal ajal segapüüki arvestava paindlikkuse;

• kehtestada kõikide varude jaoks kaitse kriitiline võrdlustase, mille korral on varud suures täieliku kadumise ohus, ning preventiivne piirväärtus kui ohutuse piir;

• kehtestada kaitsemeetmed, mis võimaldavad varude taastumist preventiivse piirväärtuse või kriitilise piirväärtuse ületamisel;

• kehtestada ELi tasandil püügikoormuse reguleerimise kord kõikide traalide suhtes, mida kasutatakse I lisas loetletud piirkondades ja pikkusekategooriatesse kuuluvatel laevadel;

• kehtestada traalide kasutamise keeld igal aastal 1. maist kuni 31. juulini 100 m samasügavusjoonest madalamal, et kaitsta kudemisalasid ja tundlikke elupaiku ning väikesemahulist kalapüüki, jättes rannikuvööndi selektiivsemaks kalapüügiks;

• kehtestada piirkondadeks jaotamise sätted, mis on vajalikud kehtestatud erandite laiendamiseks ja/või muutmiseks kõrge ellujäämismääraga liikide puhul, ja vähese tähtsusega erandid; seada liikmesriikide vahel sisse piirkondlik koostöö eesmärgiga vastu võtta vajalikud eeskirjad; kehtestada teatavate varude puhul lossimis- ja konkreetsed kaitsemeetmed, sealhulgas tehnilised meetmed;

• kehtestada teaduslik seire, et hinnata põhjalähedast püüki ajendavate liikide ja võimaluse korral kaaspüügiliikide maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamiseks tehtavaid edusamme.

Raportööri seisukoht

Raportöör tunneb heameelt komisjoni ja kaasseadusandjate seni tehtud töö üle kalavarude piirkondliku majandamise ja kalavarude kaitse mitmeaastaste kavade väljatöötamisel, kuid on seisukohal, et Vahemere lääneosa eriomadused tuleks integreerida käesolevasse mitmeaastast majandamiskava käsitlevasse ettepanekusse.

Seetõttu esitab raportöör muudatusettepanekud, mille eesmärk on tagada varude kaitse kooskõlas laevastike sotsiaal-majandusliku olukorraga, kohandada sellest tulenevalt püügikoormuse reguleerimist ning lisada Vahemere lääneosa kalavarude ühismajandamise võimalus.

Sotsiaalne ja majanduslik jätkusuutlikkus

Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2 on sätestatud, et ühise kalanduspoliitika (ÜKP) eesmärkide kohaselt tuleb koos keskkonnasäästlikkusega tagada sotsiaalne ja majanduslik jätkusuutlikkus.

Komisjoni ettepanek hõlmab meetmeid, mis võimaldavad varusid paremini kaitsta ning tagada varude keskkondliku jätkusuutlikkuse. Et saavutada koos keskkonnasäästlikkusega ka sotsiaalne ja majanduslik jätkusuutlikkus, esitab raportöör teatavad muudatusettepanekud, et tagada tasakaal ja vähendada piirkondadele avaldatavat mõju.

Seetõttu teeb raportöör nii laevaomanike kui ka meremeeste huvides ettepaneku lubada liikmesriikidel lisaks ajutistele peatamismeetmetele kehtestada selliste laevade püügitegevuse alalist lõpetamist tasakaalustavaid meetmeid, millele kehtivad kavas ette nähtud püügikoormuse vähendamise meetmed.

Suletud püügipiirkondade puhul peab raportöör vajalikuks tagada teatav paindlikkus seoses traalpüügi keeluga 100 m samasügavusjoonest madalamal geograafilistes alapiirkondades, milles selle kohaldamine ei ole võimalik merepõhja topograafia ja/või asjaomase meetme sotsiaal-majandusliku mõju tõttu. Kuna mandrilava ulatus on Vahemere läänerannikul väga erinev, on selle meetme mõju piirkonnas tegutsevatele laevastikele ebavõrdne, ebaõiglane ja ebaproportsionaalne. Kohalikud laevastikud on kohandatud asjaomaste püügipiirkondade omadustega, mistõttu kõnealuste püügipiirkondade liigne vähendamine, tuginedes üksnes geograafilistele või topograafilistele kriteeriumidele, võib põhjustada kalandussektorile pöördumatut sotsiaal-majanduslikku kahju.

Püügikoormuse reguleerimise kohandamine

Raportöör on seisukohal, et püügikoormuse ühine reguleerimine igas geograafilises alapiirkonnas võib olla tõhusam ja asjakohasem, kuna kavandatavad pikkusekategooriad tekitaksid laevastiku piires kunstlikku eristamist. Seetõttu teeb raportöör ettepaneku pikkusekategooriad kaotada, võttes arvesse, et enamikul juhtudel on traalpüügiga tegeleva kalalaevastiku laevad 12–24 meetri pikkused. Praktikas selline eristamine puudub.

Teisest küljest tuleb täpsustada kava rakendamise esimesel aastal ette nähtud püügikoormuse „olulist“ vähendamist, mis jääb komisjoni ettepanekus ebamääraseks ja mille sõnasõnalisel rakendamisel oleksid katastroofilised tagajärjed. Raportöör teeb ettepaneku vähendada püügikoormust esimesel aastal 10 %, välja arvatud nendes geograafilistes alapiirkondades, kus püügikoormust on juba vähendatud rohkem kui 20 %. Ühise kalanduspoliitika 2002. aasta reformiga kehtestati ülepüügi vastased ning kalavarude kaitse ja säästva kasutamise meetmed, hõlmates esimest korda kalavarude pikaajalist majandamisviisi. Alates ühise kalanduspoliitika reformist 2013. aastal võttis EL kohustuse saavutada nende kalavarude, mille puhul see on võimalik, maksimaalne jätkusuutlik saagikus 2015. aastal ja hiljemalt 2020. aastal. Teatavad ELi piirkonnad on teinud suuri jõupingutusi laevastiku vähendamiseks, et aidata ühise kalanduspoliitika eesmärke saavutada, ning laevastiku olulist vähendamist käsitlevas ettepanekus tuleks õigluse huvides neid jõupingutusi arvesse võtta.

Et koondada kalandussektori jõupingutused tõhusa ja vastutustundliku püügikoormuse reguleerimise korra rakendamisele, teeb raportöör ettepaneku kaotada sätted, millega kehtestatakse Vahemerel lubatud kogupüügi ja kvootide ühine kord. Selline kord võib põhjustada mitmeid rakendamisprobleeme ning muu hulgas uusi raskusi püüki piiravate liikide seires, kuna tegemist on segapüügipiirkonnaga. Et mitmeaastane kava ei moonutaks püügikoormuse reguleerimise põhimõtet, teeb raportöör ettepaneku majandamismeetmete koondamiseks ja soovitab jätta võimalus teha tulevikus ettepanek muud liiki meetmete kohta.

Ühismajandamine

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) määratluse kohaselt on ühismajandamine kalavarude majandamise protsess, mille raames valitsused jagavad oma volitusi kohaliku kasutajaskonnaga ning kõigile osalistele on antud konkreetsed kohustused ja õigused seoses teabe ja otsuste tegemisega varude majandamise kohta. Täpsemalt koosneb kohalik kasutajaskond kalandussektorist ja muudest osalistest, nagu valitsusvälised organisatsioonid ja teadusasutused, ning teistest kohalikest osalistest.

Paljude Vahemere lääneosa põhjalähedaste liikide püük on kohaliku või kohaliku tasandi ülese ulatusega, mistõttu kalandussektori, haldusasutuste ja muude osaliste, näiteks teadusringkondade tulemuslikul osalusel põhinev kaasav lähenemisviis tagab piirkonna kalavarude tegeliku olukorraga kohandatud majandamismeetmete rakendamise. Asjaosaliste mõjuvõimu suurendamine kava haldamisel merepiirkonna tasandil tagab seega nende täieliku kaasamise, mis teeb haldusmeetmete omaksvõtmise ja kohaldamise nende jaoks hõlpsamaks.

Raportöörile avaldasid sügavat muljet need ühismajandamise kogemused, mida talle tutvustati, ning teeb seetõttu ettepaneku, et liikmesriigid saaksid vajaduse korral vabatahtlikkuse alusel kasutusele võtta ühismajandamiskorra, millega tagatakse kava optimaalne kohandamine kohalike kalavarude tegelikule olukorrale.


KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI MUUDATUSETTEPANEKUTENA ESITATUD SEISUKOHT (19.9.2018)

kalanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Vahemere lääneosa põhjalähedaste liikide püügi mitmeaastane kava

(COM(2018)0115 – C8-0104/2018 – 2018/0050(COD))

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni nimel: Adina-Ioana Vălean

MUUDATUSETTEPANEK

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon esitab vastutavale kalanduskomisjonile järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Määruses (EL) nr 1380/2013 on mere elusressursside kasutamise osas sõnaselgelt väljendatud eesmärk taastada ja säilitada püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Seetõttu tuleb kooskõlas nimetatud määruse artikli 2 lõikega 2 vastav kasutamise määr saavutada võimaluse korral 2015. aastaks ning järk-järgult tõusvalt kõikidele varude puhul hiljemalt 2020. aastaks, misjärel tuleks see säilitada.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 9 ja 10 kohaselt peavad mitmeaastased kavad põhinema teaduslikel, tehnilistel ja majanduslikel nõuannetel. Vastavalt nendele sätetele peab käesolevas määruses ettenähtud mitmeaastane kava sisaldama eesmärke, mõõdetavaid sihttasemeid koos selge ajakavaga, kaitse piirväärtusi ning kaitse- ja tehnilisi meetmeid, mille eesmärk on vältida ja vähendada soovimatut püüki.

(7)  Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 9 ja 10 kohaselt peavad mitmeaastased kavad põhinema teaduslikel, tehnilistel ja majanduslikel nõuannetel. Vastavalt nendele sätetele peab käesolevas määruses ettenähtud mitmeaastane kava sisaldama eesmärke, mõõdetavaid sihttasemeid koos selge ajakavaga, kaitse piirväärtusi ning kaitse- ja tehnilisi meetmeid, mille eesmärk on vältida ja vähendada soovimatut püüki, et minimeerida mõju merekeskkonnale.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  STECF on tõendanud, et Vahemere lääneosa põhjalähedaste liikide kasutamine ületab tunduvalt maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamiseks vajalikke tasemeid.

(12)  STECF on tõendanud, et Vahemere lääneosa põhjalähedaste liikide kasutamine ületab tunduvalt maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamiseks vajalikke tasemeid ning et ülepüük toob kaasa suure bioloogilise ohu, et need varud hävivad.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Käesolevas määruses sätestatud kava peaks hõlmama Vahemere lääneosa põhjalähedaste liikide harrastuspüüki, võttes arvesse selle tähtsust. Käesolevas määruses sätestatud mitmeaastases kavas tuleks ette näha võimalus võtta konkreetseid majandamismeetmeid, kui selline püük avaldab varudele olulist mõju.

(15)  Kuna harrastuskalapüügil võib kalavarudele olla suur mõju, peaksid mitmeaastased kavad andma raamistiku, millega tagada, et see toimuks kooskõlas ühise kalanduspoliitika eesmärkidega. Liikmesriigid peaksid koguma harrastuskalapüügi kohta püügiandmeid. Kui harrastuskalapüük avaldab varudele olulist mõju, peaks kava nägema ette võimaluse võtta konkreetseid majandamismeetmeid.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Käesolevas määruses sätestatud kava eesmärk on aidata kaasa ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisele ning eelkõige saavutada sihtliikide puhul maksimaalne jätkusuutlik saagikus ja seda säilitada, täita lossimiskohustust selliste põhjalähedaste liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtu, edendada rannakalandust ja sotsiaal-majanduslikke aspekte silmas pidades kalapüügist sõltuvate isikute rahuldavat elatustaset. Kavaga rakendatakse ökosüsteemipõhist lähenemisviisi kalavarude majandamisele, et viia miinimumini püügitegevuse negatiivne mõju mere ökosüsteemile. See peaks olema kooskõlas liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, eelkõige eesmärgiga saavutada 2020. aastaks hea keskkonnaseisund (vastavalt direktiivile 2008/56/EÜ 28) ning direktiivi 2009/147/EÜ29 ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ30 eesmärkidega.

(17)  Käesolevas määruses sätestatud kava eesmärk on aidata kaasa ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisele ning eelkõige taastada ja säilitada kalavarude biomass maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel, täita lossimiskohustust selliste põhjalähedaste liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtu, edendada rannakalandust ja sotsiaal-majanduslikke aspekte silmas pidades kalapüügist sõltuvate isikute rahuldavat elatustaset. Kavaga rakendatakse ökosüsteemipõhist lähenemisviisi kalavarude majandamisele, vähendades püügitegevuse negatiivset mõju merekeskkonnale ja kui võimalik, siis kaotades sellise mõju. Samuti peaks kava aitama kaasa hea keskkonnaseisundi saavutamisele, nagu on sätestatud direktiivis 2008/56/EÜ28, ning elupaikade ja liikide soodsa kaitsestaatuse saavutamisele, nagu on ette nähtud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/147/EÜ29 ja nõukogu direktiivis 92/43/EMÜ30.

_________________

_________________

28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).

28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).

29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).

29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).

30 Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

30 Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  On asjakohane kehtestada selline kalastussuremuse sihttase (F), mis vastaks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamisega kooskõlas olevate väärtuste (FMSY) vahemikena väljendatud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamise ja hoidmise eesmärgile. Need parimatele kättesaadavatele teaduslikele nõuannetele tuginevad vahemikud on vajalikud, et tagada paindlikkus, mis võimaldab võtta arvesse teaduslike nõuannete muutusi, aidata täita lossimiskohustust ja arvestada segapüügiga. Kava kohaselt peavad vahemikud olema sellised, et pikas perspektiivis ei väheneks saagikus maksimaalse jätkusuutliku saagikusega võrreldes rohkem kui 5 %. Lisaks sellele on FMSY-vahemiku ülempiiri eesmärk tagada, et varude vähenemise tõenäosus alla biomassi piirangu piirväärtuse (BLIM) ei ületaks 5 %.

(18)  Selleks et saavutada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 seatud eesmärgid, on asjakohane kehtestada selline kalastussuremuse sihttase (F), mis vastaks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamisega kooskõlas olevate väärtuste (FMSY) vahemikena väljendatud eesmärgile saavutada ja hoida, kuid mitte ületada jätkusuutlikku saagikust (MSY) tagavat püügimäära. Kõigi varude puhul, mille suhtes käesolevat määrust kohaldatakse, tuleb nimetatud määrani jõuda järk-järgult ja võimalikult kiiresti, hiljemalt 2020. aastaks, ning seejärel seda hoida. Need parimatele kättesaadavatele teaduslikele nõuannetele tuginevad vahemikud on vajalikud, et tagada paindlikkus, mis võimaldab võtta arvesse teaduslike nõuannete muutusi, aidata täita lossimiskohustust ja arvestada segapüügiga. Kava kohaselt peavad vahemikud olema sellised, et pikas perspektiivis ei väheneks saagikus maksimaalse jätkusuutliku saagikusega võrreldes rohkem kui 5 %. Lisaks sellele on FMSY-vahemiku ülempiiri eesmärk tagada, et varude vähenemise tõenäosus alla biomassi piirangu piirväärtuse (BLIM) ei ületaks 5 %.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Püügivõimaluste kindlaksmääramiseks tuleks kehtestada tavapärase kasutamise korral kohaldatavad FMSY-vahemikud ja paindlikumad FMSY-vahemikud, mida kohaldatakse asjaomaste varude hea seisundi korral. Kindlaksmääratud püügivõimalused võiksid ulatuda sellesse vahemikku vaid juhul, kui see on teaduslike nõuannete põhjal vajalik käesolevas määruses sätestatud eesmärkide saavutamiseks segapüügi puhul, varude liigisisesest või liikidevahelisest dünaamikast tingitud kahju vältimiseks või järjestikuste aastate püügivõimaluste kõikumiste piiramiseks.

välja jäetud

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(28 a)  Et kaitsta tundlikke liike, eriti neid, mis on kalapüügi mõjudest kriitiliselt ohustatud, tuleb kalavarudele kohaldada majandamismeetmeid. Seetõttu tuleks käesolevas määruses sätestatud kavaga kehtestada majandamismeetmed, mis hõlmavad laevade püügivahendite, laevade tegutsemise ja laevade endi muutmist.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(31 a)  Lisaks peaks komisjonil olema jätkuvalt õigus luua mitmeaastase kava raames kalavarude taastamiseks tundlikke kaitstavaid alasid kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 8.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Käesolevas määruses täpsustatakse ka üksikasjalikult nende meetmete rakendamist, millega minimeerida Vahemere lääneosas asuvates liidu vetes kõigi seal kala püüdvate laevade püügitegevuse, eelkõige kaitstud liikide juhupüügi mõju merekeskkonnale.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kava aitab saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke, mis on loetletud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2, eelkõige kohaldades kalavarude majandamisel ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi, ning selle eesmärk on tagada, et mere elusressursside kasutamisel taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel.

1.  Kava aitab saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke, mis on loetletud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2, eelkõige kohaldades kalavarude majandamisel ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi, ning selle eesmärk on tagada, et mere elusressursside kasutamisel taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastav kasutamise määr saavutatakse kõigi käesoleva määruse alla kuuluvate varude puhul järk-järgult nii kiiresti kui võimalik ja hiljemalt 2020. aastaks ning säilitatakse seejärel.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kavaga rakendatakse ökosüsteemipõhist lähenemisviisi kalavarude majandamisele, et viia miinimumini püügitegevuse negatiivne mõju mere ökosüsteemile. See peaks olema kooskõlas liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, eelkõige direktiivi 2008/56/EÜ artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärgiga saavutada 2020. aastaks hea keskkonnaseisund ning direktiivi 2009/147/EÜ artiklites 4 ja 5 ning nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ artiklites 6 ja 12 sätestatud eesmärkidega.

3.  Kavaga rakendatakse kalavarude majandamise suhtes ökosüsteemipõhist lähenemisviisi, et püügitegevuse negatiivne mõju mere ökosüsteemile, eelkõige haavatavatele elupaikadele ja kaitstud liikidele, sealhulgas mereimetajatele, roomajatele ja merelindudele oleks võimalikult väike. See peaks olema kooskõlas liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, eelkõige direktiivi 2008/56/EÜ artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärgiga saavutada 2020. aastaks hea keskkonnaseisund ning direktiivi 2009/147/EÜ artiklites 4 ja 5 ning nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ artiklites 6 ja 12 sätestatud eesmärkidega.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 4 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  aidata täita direktiivi 2008/56/EÜ I lisas esitatud teisi asjaomaseid tunnuseid vastavalt kalanduse osatähtsusele nende saavutamisel.

(b)  aidata täita direktiivi 2008/56/EÜ I lisas esitatud teisi asjaomaseid tunnuseid vastavalt kalanduse osatähtsusele nende saavutamisel ning tagada, et kalapüügi negatiivne mõju merekeskkonnale, eelkõige haavatavatele elupaikadele ja kaitstud liikidele, sealhulgas mereimetajatele, roomajatele ja merelindudele oleks võimalikult väike.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Erandina lõigetest 3 ja 4 võib püügivõimalused kehtestada sel ajal kõige ohualtimate varude kohta kättesaadavast FMSY-vahemikust kõrgemal tasemel, tingimusel et kõik asjaomased varud ületavad BPA taset

välja jäetud

(a) kui see on teaduslike nõuannete või tõendite põhjal vajalik artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks segapüügi puhul;

 

(b) kui see on teaduslike nõuannete või tõendite põhjal vajalik varudele tekitatava liigisisesest või liikidevahelisest dünaamikast tingitud tõsise kahju vältimiseks või

 

(c) selleks, et järjestikuste aastate püügivõimaluste erinevused ei ületaks 20 %.

 

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et asjaomaste varude kudekarja biomass on väiksem kui preventiivne piirväärtus (BPA), võetakse parandusmeetmeid, et tagada asjaomaste varude kiire taastumine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Eelkõige tuleb erandina artikli 4 lõigetest 3 ja 5 kehtestada püügivõimalused tasemel, mis vastab FMSY-vahemikus vähendatud kõige ohualtimate varude kalastussuremusele, võttes arvesse biomassi vähenemist.

1.  Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et asjaomaste varude kudekarja biomass on väiksem kui preventiivne piirväärtus (BPA), võetakse parandusmeetmeid, et tagada asjaomaste varude kiire taastumine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Eelkõige tuleb erandina artikli 4 lõigetest 3 ja 5 kehtestada püügivõimalused tasemel, mis ei ületa jätkusuutlikku saagikust tagavat püügimäära ja vastab FMSY-vahemikus vähendatud kõige ohualtimate varude kalastussuremusele, võttes arvesse biomassi vähenemist.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Nõukogu määrab igal aastal vastavalt teaduslikele nõuannetele liikmesriigiti kindlaks iga püügikoormuse rühma maksimaalse lubatud püügikoormuse.

2.  Nõukogu määrab igal aastal vastavalt parimatele kättesaadavatele teaduslikele nõuannetele liikmesriigiti kindlaks maksimaalse lubatud püügikoormuse.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kava rakendamise esimesel aastal vähendatakse maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt teaduslikele nõuannetele oluliselt allapoole lõikes 4 sätestatud lähtetaset.

3.  Kava rakendamise esimesel aastal vähendatakse maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt parimatele kättesaadavatele teaduslikele nõuannetele oluliselt allapoole lõikes 4 sätestatud lähtetaset.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et muude püügivahenditega kui traalidega püütakse teatavaid liike märkimisväärsel hulgal, määratakse nende teaduslike nõuannete põhjal kindlaks konkreetse püügivahendi (konkreetsete püügivahendite) püügikoormus.

5.  Kui parimatest kättesaadavatest teaduslikest nõuannetest nähtub, et muude püügivahenditega kui traalidega püütakse teatavaid liike märkimisväärsel hulgal, määratakse nende teaduslike nõuannete põhjal kindlaks konkreetse püügivahendi (konkreetsete püügivahendite) püügikoormus.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Kui teaduslikest nõuannetest nähtub harrastuspüügi suur mõju konkreetse varu kalastussuremusele, võib nõukogu püügivõimaluste kindlaksmääramisel harrastuspüüki piirata, et vältida kalastussuremuse üldise sihttaseme ületamist.

6.  Kui parimatest kättesaadavatest teaduslikest nõuannetest nähtub harrastuspüügi suur mõju konkreetse varu kalastussuremusele, võib nõukogu püügivõimaluste kindlaksmääramisel harrastuspüüki piirata, et vältida kalastussuremuse üldise sihttaseme ületamist.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Lisaks nõukogu määruse (EÜ) nr 1967/2006 artiklis 13 sätestatule on traalide kasutamine Vahemere lääneosas keelatud igal aastal alates 1. maist kuni 31. juulini 100 m samasügavusjoonest madalamal.

1.  Lisaks nõukogu määruse (EÜ) nr 1967/2006 artiklis 13 sätestatule on traalide kasutamine Vahemere lääneosas keelatud igal aastal alates 1. maist kuni 31. juulini vähemalt 100 m samasügavusjoontest madalamal.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kahe aasta jooksul pärast käesoleva määruse vastuvõtmist kehtestavad asjaomased liikmesriigid teaduslike nõuannete põhjal muud suletud püügipiirkonnad, kus on leitud tõendeid noorkalade suure kontsentratsiooni ja põhjalähedaste liikide, eriti asjaomaste liikide koelmute kohta.

2.  Kahe aasta jooksul pärast käesoleva määruse vastuvõtmist kehtestavad asjaomased liikmesriigid teaduslike nõuannete põhjal muud suletud püügipiirkonnad, kus on leitud tõendeid noorkalade väga suure kontsentratsiooni, kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate kalade ja põhjalähedaste liikide, eriti asjaomaste liikide koelmute kohta.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 12 a

 

Kaitstud liikide juhupüügi majandamine

 

1. Selleks et kaitsta Vahemere lääneosas kalapüügist mõjutatud kaitsealuseid merelinde, võetakse kõikide õngejadalaevade jaoks vastu majandamismeetmed, sealhulgas hirmutusvahendite kasutamine laevade pardal, võrkude panemine öisel ajal ning konksude vajumiskiiruse suurendamine.

 

2. Kui liikmesriigid ei rakenda majandamismeetmeid kalapüügist mõjutatud kaitsealuste liikide ja elupaikade kaitseks Vahemere lääneosas, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust üksikasjaliste majandamismeetmete vastuvõtmisega.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  püügivahendi omaduste, eeskätt võrgusilma suuruse, konksu suuruse, konksude arvu, püügivahendi konstruktsiooni, võrguniidi jämeduse või püügivahendi suuruse kindlaksmääramine või selektiivsust parandavate lisavahendite kasutamine;

(a)  püügivahendi omaduste, eeskätt võrgusilma suuruse, konksu suuruse, konksude arvu, püügivahendi konstruktsiooni, võrguniidi jämeduse või püügivahendi suuruse kindlaksmääramine või selektiivsust parandavate lisavahendite kasutamine, et vähendada soovimatut püüki ning muuta püügitegevuse negatiivne mõju ökosüsteemile minimaalseks;

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  püügivahendi kasutamise, eeskätt veesoleku aja ja püügivahendi kasutamise sügavuse piiramine, et parandada selektiivsust;

(b)  püügivahendi kasutamise, eeskätt veesoleku aja ja püügivahendi kasutamise sügavuse piiramine või tehniliste meetmete kohaldamine, et parandada selektiivsust, vähendada soovimatut püüki ning muuta püügitegevuse negatiivne mõju ökosüsteemile minimaalseks;

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  püügi keelustamine või piiramine teatavates piirkondades või ajavahemikes, et kaitsta kudevaid ja noorkalu, varude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemaid kalu või sihtliiki mittekuuluvaid kalaliike;

(c)  püügi keelustamine või piiramine teatavates piirkondades või ajavahemikes, et kaitsta kudevaid ja noorkalu, varude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemaid kalu või sihtliiki mittekuuluvaid kalaliike ning muuta püügitegevuse negatiivne mõju ökosüsteemile minimaalseks;

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  püügi keelustamine või piiramine teatavates piirkondades või ajavahemikes, et kaitsta ohualteid ökosüsteeme ja liike;

(d)  püügi keelustamine või piiramine teatavates piirkondades või ajavahemikes, et kaitsta ohualteid ökosüsteeme ja liike ning muuta püügitegevuse negatiivne mõju ökosüsteemile minimaalseks;

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist ja seejärel iga viie aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kava tulemuste ja mõju kohta käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvatele varudele ja nende püügile, eriti seoses artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisega.

2.  Kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist ja seejärel iga kolme aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kava tulemuste ja mõju kohta käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvatele varudele ja nende püügile, eriti seoses artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisega.


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Vahemere lääneosa põhjalähedaste liikide püügi mitmeaastase kava kehtestamine

Viited

COM(2018)0115 – C8-0104/2018 – 2018/0050(COD)

EP-le esitamise kuupäev

8.3.2018

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

PECH

15.3.2018

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

15.3.2018

REGI

15.3.2018

 

 

Arvamuste esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

REGI

27.3.2018

 

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Clara Eugenia Aguilera García

22.3.2018

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

21.3.2018

21.6.2018

24.9.2018

 

Vastuvõtmise kuupäev

10.1.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

18

5

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Clara Eugenia Aguilera García, Renata Briano, David Coburn, Diane Dodds, Sylvie Goddyn, Carlos Iturgaiz, Werner Kuhn, António Marinho e Pinto, Gabriel Mato, Norica Nicolai, Annie Schreijer-Pierik, Ricardo Serrão Santos, Isabelle Thomas, Peter van Dalen, Jarosław Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

José Blanco López, Ole Christensen, Rosa D’Amato, Norbert Erdős, Jens Gieseke, Czesław Hoc, Nosheena Mobarik

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Tilly Metz

Esitamise kuupäev

10.1.2019


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

18

+

ECR

Peter van Dalen, Czesław Hoc, Nosheena Mobarik

EFDD

David Coburn, Rosa D'Amato

NI

Diane Dodds

PPE

Norbert Erdős, Jens Gieseke, Carlos Iturgaiz, Werner Kuhn, Gabriel Mato, Annie Schreijer-Pierik, Jarosław Wałęsa

S&D

Clara Eugenia Aguilera García, José Blanco López, Renata Briano, Ole Christensen, Ricardo Serrão Santos

5

ALDE

António Marinho e Pinto, Norica Nicolai

EFDD

Sylvie Goddyn

VERTS/ALE

Marco Affronte, Tilly Metz

1

0

S&D

Isabelle Thomas

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 25. jaanuar 2019Õigusalane teave