Menetlus : 2017/0232(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0011/2019

Esitatud tekstid :

A8-0011/2019

Arutelud :

PV 15/04/2019 - 19
CRE 15/04/2019 - 19

Hääletused :

PV 16/04/2019 - 8.17

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0375

RAPORT     ***I
PDF 256kWORD 83k
14.1.2019
PE 625.360v02-00 A8-0011/2019

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta

(COM(2017)0538 – C8-0317/2017 – 2017/0232(COD))

Majandus- ja rahanduskomisjon

Raportöör: Othmar Karas, Pervenche Berès

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS
 PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta

(COM(2017)0538 – C8-0317/2017 – 2017/0232(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0538),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0317/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. veebruari 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning õiguskomisjoni ja põhiseaduskomisjoni arvamusi (A8-0011/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED(2)*

komisjoni ettepanekule

---------------------------------------------------------

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Parlament ja nõukogu on kooskõlas määruse (EL) nr 1092/2010(4) (Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu määrus) artikliga 20 kõnealuse määruse komisjoni aruandele(5) tuginedes läbi vaadanud, et otsustada, kas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesandeid ja korraldust on vaja muuta. Samuti on läbi vaadatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja määramise kord.

(2)  Komisjoni 2017. aasta aruandes Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesannete ja korralduse kohta(6) järeldati, et kuigi Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu toimib üldiselt hästi, tuleb teatavates konkreetsetes punktides parandusi teha. Lisaks on Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevuskeskkonda võrreldes ajaga, mil see oma tööd alustas, oluliselt muutnud hiljutised pangandusliiduga seotud institutsioonilised muudatused koostoimes kapitaliturgude liidu väljakujundamise alaste jõupingutuste ning tehnoloogiliste muutustega. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamine peaks otseselt aitama saavutada siseturu eesmärke. Liidu finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve on liidu üldise uue järelevalvekorra osa, kuna makrotasandi usaldatavusjärelevalve on tihedalt seotud mikrotasandi järelevalvega, mis on tehtud ülesandeks Euroopa järelevalveasutustele. Ainult niisuguse korra kehtestamisega, milles võetakse nõuetekohaselt arvesse mikro- ja makrotasandi riskide vastastikust seost, saab anda kõikidele sidusrühmadele piisava kindlustunde piiriüleste finantstehingute tegemiseks. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks jälgima ja hindama finantsstabiilsusega seotud riske, mis tulenevad arengutendentsidest, millel võib olla mõju valdkondlikul tasandil või finantssüsteemile tervikunna, sealhulgas riske ja haavatavusi, mis on tingitud tehnoloogilistest muutustest või keskkonna- või sotsiaalsetest teguritest. Selliste riskide hindajana peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu toetama liidu integreeritud järelevalvestruktuuri, mida on vaja selleks, et soodustada poliitiliste meetmete õigeaegset ja järjekindlat võtmist liikmesriikides ning seeläbi vältida erinevaid lähenemisviise ja parandada siseturu toimimist. Oma eesmärkide täitmiseks peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu analüüsima kogu asjakohast teavet, sealhulgas arengutendentse, mis aitavad kaasa kapitaliturgude liidu väljakujundamisele.

(3)  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu laiapõhjaline liikmeskond on suur väärtus. Hiljutised suundumused liidu finantsjärelevalve ülesehituses ning eelkõige pangandusliidu loomine haldusnõukogu koosseisus kahjuks ei kajastu. Seetõttu peaksid Euroopa Keskpanga (EKP) järelevalvenõukogu esimees ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu esimees saama Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu hääleõigusega liikmeteks. Sellele vastavad muudatused tuleks teha ka juhtkomitees ja tehnilises nõuandekomitees.

(4)  EKP president oli Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja selle viiel esimesel tegutsemisaastal ning pärast seda on EKP president jätkanud eesistumist ajutiselt. Selle aja jooksul on EKP president andnud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule volitused ja usaldusväärsuse ning taganud, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu saab tulemuslikult lähtuda EKP eksperditeadmistest finantsstabiilsuse alal ning neile toetuda. Seetõttu on asjakohane, et EKP president tegutseks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistujana alaliselt.

(5)  Selleks et parandada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kui oma üksikliikmetest eraldiseisva asutuse nähtavust, peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja saama delegeerida Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutusevälise esindamisega seotud ülesandeid eesistuja asetäitjatele ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhatajale, välja arvatud Euroopa Parlamendis suletud uste taga toimuvatel kuulamistel ja aruteludel osalemise korral.

(6)  Nõukogu määruse (EL) nr 1096/2010(7) artikli 3 lõikes 2 on sätestatud, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja määratakse ametisse EKP poolt, kes konsulteerib sellel teemal Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukoguga. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja autoriteedi suurendamiseks peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu avatud ja läbipaistva menetluse raames hindama, kas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja ametikohale esitatud kandidaatidel on sekretariaadi töö juhtimiseks vajalikud omadused ja kogemused. Haldusnõukogu peaks hindamismenetlusest teavitama Euroopa Parlamenti ja nõukogu. Lisaks sellele tuleks täpsustada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja ametiülesandeid.

(7)  Kooskõlas määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 5 lõikega 2 on Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja esimene asetäitja valitud siiani EKP üldnõukogu liikmete poolt nende endi seast, võttes arvesse vajadust tagada kõikide liikmesriikide tasakaalustatud esindatus ning tasakaalustatud esindatus nende liikmesriikide vahel, kus on käibel euro, ja nende liikmesriikide vahel, kus euro käibel ei ole. See ei ole enam asjakohane, kuigi Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu juhtkomitee puhul tuleks niisugust tasakaalustatud esindatust jätkuvalt arvesse võtta. Lisaks on pangandusliidu loomise järel ▌asjakohane asendada viide liikmesriikidele, kus on käibel euro, ja nendele liikmesriikidele, kus ei ole käibel euro, viitega liikmesriikidele, kes osalevad pangandusliidus, ja liikmesriikidele, kes pangandusliidus ei osale.

(8)  ▌

(9)  Kulude vähendamiseks ja menetlustõhususe suurendamiseks tuleks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tehnilises nõuandekomitees vähendada komisjoni esindajate arvu praeguselt kahelt esindajalt ühele esindajale.

(10)  Määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 16 lõike 3 kohaselt tuleb Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatused ja soovitused edastada nõukogule ja komisjonile ning juhul, kui need on adresseeritud ühele või mitmele liikmesriigi järelevalveasutusele, tuleb need edastada ka Euroopa järelevalveasutustele. Demokraatliku kontrolli ja läbipaistvuse suurendamiseks tuleks kõnealused hoiatused ja soovitused edastada ka Euroopa Parlamendile ja Euroopa järelevalveasutustele.

(11)  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu arvamuste, soovituste ja otsuste kvaliteedi ning asjakohasuse tagamiseks peaksid tehniline nõuandekomitee ja teaduslik nõuandekomitee konsulteerima vajaduse korral varajases etapis ning avatud ja läbipaistval viisil sidusrühmadega ning tegema seda võimalikult ulatuslikult, et tagada kõiki huvitatud isikuid kaasav lähenemisviis.

(12)  Seepärast tuleks määrust (EL) nr 1092/2010 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 1092/2010 muudetakse järgmiselt.

-1)  Artikli 2 punkt c asendatakse järgmisega:

c)  „süsteemne risk“ – finantssüsteemi häire risk, millel võivad olla tõsised negatiivsed tagajärjed liidu või ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsusele või reaalmajandusele ja siseturu toimimisele. Kõik finantsvahendajate, -turgude ja ‑infrastruktuuri liigid võivad olla teataval määral süsteemselt olulised.“.

-1 a)  Artikli 3 lõike 2 punkt d asendatakse järgmisega:

d)  esitab liidu institutsioonidele ja liikmesriikidele soovitusi parandusmeetmete võtmiseks, et reageerida tuvastatud riskidele, ja vajaduse korral avalikustab need soovitused;“.

1)  Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a)  lisatakse järgmine lõige 2a:

„2a.  Kui haldusnõukoguga konsulteeritakse nõukogu määruse (EL) nr 1096/2010* artikli 3 lõike 2 alusel Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja ametisse määramise küsimuses, hindab haldusnõukogu avatud ja läbipaistva menetluse raames, kas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja ametikohale esitatud kandidaatidel on sekretariaadi töö juhtimiseks vajalikud omadused, sõltumatus ja kogemused. Haldusnõukogu teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu hindamis- ja konsulteerimismenetlusest piisava üksikasjalikkusega.

*  Nõukogu 17. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1096/2010, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevusega (ELT L 331, 15.12.2010, lk 162).“;

_______________________________________________________________________________

b)  lisatakse järgmine lõige 3a:

„3a.  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhatajale nõukogu määruse (EL) nr 1096/2010 artikli 4 lõike 1 alusel juhiseid andes võivad Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja ja juhtkomitee käsitleda eelkõige järgmisi küsimusi:

a)  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi igapäevase töö juhtimine;

b)  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadiga seotud haldus- ja eelarveküsimused;

c)  haldusnõukogu töö ja otsustusprotsessi koordineerimine ja ettevalmistamine;

d)  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu aastaprogrammi projekti ettevalmistamine ja selle rakendamine;

e)  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevust käsitleva aastaaruande ettevalmistamine ning selle rakendamise kohta haldusnõukogule aruandmine.“.

2)  Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

„1.  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistujaks on EKP president.

2.  Eesistuja esimese asetäitja valivad viieks aastaks endi seast EKP üldnõukogu liikmed▌. Eesistuja esimese asetäitja võib üks kord tagasi valida.

__________________________________________________________________

b)  lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8.  Eesistuja esindab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutuseväliselt. Eesistuja võib delegeerida Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutusevälise esindamisega seotud ülesanded Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja asetäitjatele või sekretariaadi juhatajale, välja arvatud ülesanded, mis on sätestatud artikli 19 lõigetes 1, 4 ja 5.“.

3)  Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)  lisatakse järgmised punktid fa ja fb:

„fa)  EKP järelevalvenõukogu esimees;

fb)  Ühtse Kriisilahendusnõukogu esimees;“;

ii)  ▌

b)  lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)  punkt a asendatakse järgmisega:

„a)  kooskõlas lõikega 3 igast liikmesriigist üks kõrgetasemeline esindaja, kes esindab riigi pädevaid asutusi või riigi asutusi, mis on määratud kohaldama süsteemseid riske või makrotasandi usaldatavusriske käsitlevaid meetmeid;“;

c)  lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.  Lõike 2 punktis a osutatud riigi asutuste esindamisel vahetub iga liikmesriigi kõrgetasemeline esindaja vastavalt käsitlemisel olevale küsimusele, välja arvatud juhul, kui mõne liikmesriigi asutused on kokku leppinud ühise esindaja kasutamises.“.

3 a)  Artikli 7 lõige 1 asendatakse järgmisega:

1.  Haldusnõukogu ja juhtkomitee tegevuses osaledes või seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu mis tahes muu tegevusega täidavad Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu liikmed oma ülesandeid erapooletult ning üksnes liidu kui terviku huvides. Nad ei taotle ega võta vastu juhiseid üheltki valitsuselt, liidu institutsioonidelt ega üheltki teiselt avalik-õiguslikult või eraõiguslikult organilt.“.

3 b)  Artikli 8 lõikesse 1 lisatakse järgmised lõigud:

„Käesolevat lõiget ei kohaldata isikute suhtes, kes teatavad oma töösuhte raames avaliku huvi ohustamisest või kahjustamisest või avalikustavad sellise teabe.

Käesolev lõige ei piira artikli 19 lõike 5 kohaselt peetavaid konfidentsiaalseid suulisi arutelusid.“.

4)  Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 4 asendatakse järgmisega:

4.  Vajaduse korral võib haldusnõukogu koosolekutele kutsuda osalema kõrgetasemelisi esindajaid rahvusvahelistest finantsorganisatsioonidest või Euroopa Parlamendist, mille tegevus on otseselt seotud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesannetega, mis on sätestatud artikli 3 lõikes 2.“;

b)  lõige 5 asendatakse järgmisega:

5.  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töös võivad osaleda ka kõrgetasemelised esindajad ▌ EMP riikide asjakohastest ametiasutustest, kuid rangelt ainult nende riikide jaoks eriti olulistes küsimustes. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu võib kehtestada korra, milles määratakse eelkõige kindlaks nende ▌ riikide Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töös osalemise laad, ulatus ja menetluslikud aspektid. Kõnealuse korraga võib ette näha, et need riigid on haldusnõukogus üksikjuhtumipõhiselt vaatlejatena esindatud ning seda ainult nende riikide jaoks oluliste küsimuste puhul, jättes igal juhul välja kõik juhtumid, kus võidakse arutada konkreetsete finantseerimisasutuste või liikmesriikide olukorda.“.

5)  Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)  punkt c asendatakse järgmisega:

„c)  neli teist haldusnõukogu liiget, kes on ühtlasi EKP üldnõukogu liikmed, võttes arvesse vajadust tagada kõikide liikmesriikide tasakaalustatud esindatus ning tasakaalustatud esindatus nende liikmesriikide vahel, mis on nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 2 punkti 1 kohaselt määratletud osalevad liikmesriigid, ja nende liikmesriikide vahel, mis ei ole osalevad liikmesriigid. Haldusnõukogu liikmed, kes on ühtlasi EKP üldnõukogu liikmed, valivad need liikmed endi hulgast kolmeks aastaks;“;

ii)  lisatakse järgmised punktid ga, gb ja gb a:

„ga)  EKP järelevalvenõukogu esimees;

gb)  Ühtse Kriisilahendusnõukogu esimees;

gb a)  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja;“.

6)  Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

-a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:

1. Teaduslik nõuandekomitee koosneb tehnilise nõuandekomitee eesistujast ja 15 eksperdist, kellel on erinevad oskused, kogemused ja teadmised kõikide asjakohaste finantsturu sektorite alal ning kelle on esitanud juhtkomitee ja heaks kiitnud haldusnõukogu neljaks aastaks koos võimalusega mandaati pikendada. Kandidaadid ei tohi olla Euroopa järelevalveasutuste liikmed ja nende valimisel võetakse arvesse nii nende üldist pädevust kui ka mitmekülgset kogemust akadeemilistes valdkondades või muudes sektorites, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning ametiühingute tegevuse alal, või finantsteenuste osutajate või tarbijatena.“;

-a a)  lõige 2 asendatakse järgmisega:

2. Haldusnõukogu nimetab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja ettepaneku alusel ametisse teadusliku nõuandekomitee esimehe ja kaks aseesimeest ning neil peaksid olema asjakohased põhjalikud teadmised ja asjatundlikkus, nt asjakohane akadeemiline kutsealane taust panganduse, väärtpaberiturgude või kindlustuse ning tööandjapensionide valdkonnas. Teadusliku nõuandekomitee eesistumine peaks nimetatud kolme isiku vahel roteeruma.“;

-a b)  lõige 3 asendatakse järgmisega:

3. Teaduslik nõuandekomitee nõustab ja toetab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastavalt artikli 4 lõikele 5 Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja või haldusnõukogu taotluse alusel.“;

a)  lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.  Vajaduse korral konsulteerib teaduslik nõuandekomitee varajases etapis ning avatud ja läbipaistval viisil sidusrühmadega, nagu turuosalised, tarbijaorganisatsioonid ja teaduseksperdid, võttes seejuures arvesse konfidentsiaalsusnõuet. Niisuguseid konsultatsioone peetakse võimalikult laialdaselt, et tagada kõiki huvitatud isikuid ja asjaomaseid finantssektoreid kaasav lähenemisviis, ning nende raames antakse sidusrühmadele mõistlik aeg vastamiseks.“.

7)  Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

-i)  punkt a asendatakse järgmisega:

a)  iga liikmesriigi keskpanga esindaja▌;“;

i)  punkt f asendatakse järgmisega:

„f)  komisjoni esindaja;“;

ii)  lisatakse järgmised punktid fa ja fb:

„fa)  EKP järelevalvenõukogu esindaja;

fb)  Ühtse Kriisilahendusnõukogu esindaja;“;

a a)  lõige 3 asendatakse järgmisega:

3.  Tehniline nõuandekomitee nõustab ja toetab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastavalt artikli 4 lõikele 5 Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja või haldusnõukogu taotluse alusel.“;

b)  lisatakse järgmine lõige 4a:

„4a.  Vajaduse korral konsulteerib tehniline nõuandekomitee varajases etapis ning avatud ja läbipaistval viisil sidusrühmadega, võttes seejuures arvesse konfidentsiaalsusnõuet. Niisuguseid konsultatsioone peetakse võimalikult laialdaselt, et tagada kõiki huvitatud isikuid ja asjaomaseid finantssektoreid kaasav lähenemisviis, ning nende raames antakse sidusrühmadele mõistlik aeg vastamiseks.“.

7 a)  Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

Artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmisel küsib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vajaduse korral asjaomastelt erasektori sidusrühmadelt nende arvamust. Niisuguseid konsultatsioone peetakse võimalikult laialdaselt, et tagada kõiki huvitatud isikuid ja asjaomaseid finantssektoreid kaasav lähenemisviis, ning nende raames antakse sidusrühmadele mõistlik aeg vastamiseks.“.

7 b)  Artikli 15 lõige 7 asendatakse järgmisega:

7.  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu konsulteerib enne iga niisuguse taotluse esitamist, mis käsitleb järelevalvealaseid andmeid, mis ei ole esitatud kokkuvõtlikul kujul või koondatuna, nõuetekohaselt asjaomase Euroopa järelevalveasutusega, et tagada taotluse põhjendatus ja proportsionaalsus. Kui asjaomane Euroopa järelevalveasutus on seisukohal, et taotlus ei ole põhjendatud ja proportsionaalne, saadab ta taotluse viivitamata Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule tagasi ja palub esitada täiendavaid põhjendusi. Pärast seda, kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on asjaomasele Euroopa järelevalveasutusele esitanud sellised täiendavad põhjendused, edastab taotluse adressaat taotletud teabe Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule, tingimusel et adressaadil on õiguslikult tagatud juurdepääs asjaomasele teabele.“.

8)  Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 2 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatused ja soovitused, mis on antud välja vastavalt artikli 3 lõike 2 punktidele c ja d, võivad olla üldised või konkreetsed ning on adresseeritud eelkõige liidule, ühele või mitmele liikmesriigile, ühele või mitmele Euroopa järelevalveasutusele või ühele või mitmele liikmesriigi pädevale asutusele või kriisilahendusasutusele, EKP-le määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 4 lõigetega 1 ja 2 ning artikli 5 lõikega 2 EKP‑le antud ülesannete täitmiseks või Ühtsele Kriisilahendusnõukogule. Kui hoiatus või soovitus on adresseeritud ühele või mitmele liikmesriigi järelevalveasutusele, teavitatakse sellest ka asjaomast liikmesriiki või asjaomaseid liikmesriike. Soovitused sisaldavad kindlaksmääratud tähtaega nendele poliitiliselt reageerimiseks. Soovitused võivad seoses asjakohaste liidu õigusaktidega olla adresseeritud ka komisjonile. Hoiatused ja soovitused peavad olema piisavalt üksikasjalikud ja põhjendatud ning nendega peab kaasnema asjakohane ja põhjalik põhjendus.“;

b)  lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.  Samal ajal kui hoiatused ja soovitused edastatakse lõike 2 kohaselt adressaatidele, edastatakse need ka kooskõlas rangete konfidentsiaalsusnõuetega nõukogule, Euroopa Parlamendile, komisjonile ja Euroopa järelevalveasutustele.“.

9)  Artikli 17 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

„1.  Kui artikli 3 lõike 2 punktis d osutatud soovitus on adresseeritud komisjonile, ühele või mitmele liikmesriigile, ühele või mitmele Euroopa järelevalveasutusele või ühele või mitmele liikmesriigi pädevale asutusele, teatavad adressaadid soovituse alusel võetud meetmetest Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule ning esitavad meetmete võtmata jätmise korral põhjendused. Vajaduse korral teavitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kooskõlas range konfidentsiaalsusnõudega viivitamata Euroopa järelevalveasutusi saadud vastustest.

2.  Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu otsustab, et soovitust ei ole järgitud või adressaatide põhjendused meetmete võtmata jätmise kohta ei ole piisavad, teavitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sellest kooskõlas range konfidentsiaalsusnõudega adressaate, Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja asjaomaseid Euroopa järelevalveasutusi.“.

9 a)  Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

1.  Vähemalt kord aastas, kuid ulatuslike finantsprobleemide korral sagedamini, kutsub Euroopa Parlamendi pädev komisjon Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja Euroopa Parlamenti iga-aastasele kuulamisele, mis on seotud Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatava Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu aastaaruande avaldamisega. Kõnealune kuulamine toimub muul ajal kui Euroopa Parlamendi ja EKP presidendi vaheline rahandusalane dialoog.

2.  Lõikes 1 osutatud aastaaruanne sisaldab teavet, mille haldusnõukogu otsustab vastavalt artiklile 18 avalikustada. Aastaaruanne tehakse avalikkusele kättesaadavaks. See hõlmab ülevaadet määruse (EL) nr 1096/2010 artikli 3 lõike 1 kohaselt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule kättesaadavaks tehtud ressurssidest.“;

b)  lisatakse järgmine lõige:

„5 a.  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastab suuliselt või kirjalikult Euroopa Parlamendi või nõukogu esitatud küsimustele. Ta vastab küsimustele viivitamata ning igal juhul viie nädala jooksul alates nende Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule edastamise kuupäevast.“.

10)  Artikkel 20 asendatakse järgmisega:

„Mitte varem kui viis aastat pärast ... [ELT: palun sisestada jõustumiskuupäev] hindab komisjon käesolevat määrust ja esitab peamiste tulemuste kohta aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.“.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub […] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel  Nõukogu nimel

president  eesistuja

(1)

  ELT C 227, 28.6.2018, lk 63.

(2)

* Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.

(3)

  ELT C ..., ..., lk ....

(4)

  Euroopa parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta (ELT L 331, 15.12.2010, lk 1).

(5)

  Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB) ülesannete ja korralduse kohta (COM(2014) 508 final).

(6)

  Komisjoni talituste töödokument „Mõju analüüs. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu määruse parandamine“, COM(2017).

(7)

  Nõukogu 17. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1096/2010, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevusega (ELT L 331, 15.12.2010, lk 162).


ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS (16.7.2018)

majandus- ja rahanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta

(COM(2017)0538 – C8-0317/2017 – 2017/0232(COD))

Arvamuse koostaja: Kostas Chrysogonos

MUUDATUSETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Komisjoni 2017. aasta aruandes Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesannete ja korralduse kohta5 järeldati, et kuigi Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu toimib üldiselt hästi, tuleks teatavates konkreetsetes punktides parandusi teha.

(2)  Komisjoni 2017. aasta aruandes Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesannete ja korralduse kohta5 järeldati, et kuigi Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu toimib üldiselt hästi, tuleks teatavates konkreetsetes punktides parandusi teha, eriti kuna hiljutised pangandusliiduga seonduvad institutsioonilised muudatused, täiendatuna jõupingutustega luua kapitaliturgude liit, on tõhusalt muutnud raamistikku, milles Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esialgselt oma tegevust alustas. Seetõttu tuleks makrotasandi usaldatavuspoliitika tõhususe tagamiseks vastavalt muuta ka Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu.

_________________

_________________

5 Komisjoni talituste töödokument „Mõju analüüs. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu määruse parandamine“, COM(2017).

5 Komisjoni talituste töödokument „Mõju analüüs. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu määruse parandamine“, COM(2017).

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a)  Tuleks rõhutada, et kavandatud paranduste eesmärk on saavutada õige tasakaal Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sõltumatuse ja tugeva ja usaldusväärse juhtimise vajaduse vahel. Nende eesmärk on ka parandada liidu makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika koordineerimist ja lihtsustada tasakaalu loomist nende liikmesriikide vahel, kes kuuluvad pangandusliitu ja kelle üle teostab järelevalvet EKP/ühtne järelevalvemehhanism, ja nende vahel, kes veel ei kuulu.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu laiapõhjaline liikmeskond on suur väärtus. Hiljutised suundumused liidu finantsjärelevalve ülesehituses ning eelkõige pangandusliidu loomine haldusnõukogu koosseisus kahjuks ei peegeldu. Seetõttu peaksid EKP järelevalvenõukogu esimees ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu esimees saama Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu hääleõigusega liikmeteks. Vastavad muudatused tuleks teha ka juhtkomitees ja tehnilises nõuandekomitees.

(3)  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu laiapõhjaline liikmeskond on suur väärtus. Hiljutised arengusuundumused liidu finantsjärelevalve ülesehituses ning eelkõige pangandusliidu loomine peaksid kajastuma ka haldusnõukogu koosseisus ning nendega tuleks arvestada.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a)  Eesmärgiks peaks olema soolise tasakaalu saavutamine Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogus.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  EKP president on olnud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja selle 5 esimese tegutsemisaasta jooksul ning pärast seda on EKP president jätkanud eesistumist ajutiselt. Selle aja jooksul on EKP president andnud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule volitused ja usaldusväärsuse ning taganud, et nõukogu saab lähtuda Euroopa Keskpanga eksperditeadmistest finantsstabiilsuse alal ning neile toetuda. Seetõttu on asjakohane, et EKP president tegutseks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistujana alaliselt.

(4)  EKP president on olnud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja selle 5 esimese tegutsemisaasta jooksul ning pärast seda on EKP president jätkanud eesistumist ajutiselt. EKP ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tihe koostöö ning teabevahetuse arendamine on vajalik, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu suudaks kogu liitu hõlmavaid süsteemseid riske paremini kindlaks teha, analüüsida ja jälgida.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kui oma üksikliikmetest eraldiseisva asutuse nähtavuse parandamiseks peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja olema suuteline delegeerima Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutusevälise esindamisega seotud ülesanded Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadile.

(5)  Täies ulatuses tuleks tagada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu aruandekohustus, läbipaistvus ja sõltumatus. Ühtlasi on vaja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu muuta iseseisvamaks ja nähtavamaks. Selle eesmärgi võiks saavutada, kui asutada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sõltumatu ja usaldusväärse makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutusena. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kui oma üksikliikmetest eraldiseisva asutuse nähtavuse parandamiseks peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja olema suuteline delegeerima Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutusevälise esindamisega seotud ülesanded Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadile või eesistuja asetäitjatele.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Nõukogu määruse (EL) nr 1096/20106 artikli 3 lõikes 2 sätestatakse, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja määrab ametisse EKP, konsulteerides Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukoguga. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja autoriteedi suurendamiseks peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu avatud ja läbipaistva menetluse raames hindama, kas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja ametikohale esitatud kandidaatidel on sekretariaadi töö juhtimisel vajaminevad oskused ja kogemused. Haldusnõukogu peaks Euroopa Parlamenti ja nõukogu hindamismenetlusest teavitama. Lisaks sellele tuleks täpsustada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja ametiülesandeid.

(6)  Nõukogu määruse (EL) nr 1096/20106 artikli 3 lõikes 2 sätestatakse, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja määrab ametisse EKP, konsulteerides Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukoguga. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja autoriteedi suurendamiseks peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu avatud ja läbipaistva menetluse raames hindama, kas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja ametikohale esitatud kandidaatidel on sekretariaadi töö juhtimisel vajaminevad oskused ja kogemused. Haldusnõukogu peaks Euroopa Parlamenti ja nõukogu hindamismenetlusest teavitama. Nii säiliks seos EKPga ning oleks tagatud sekretariaadi juhataja aruandekohustus haldusnõukogu ees. Lisaks sellele tuleks täpsustada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja ametiülesandeid, eelkõige seetõttu, et sekretariaadi juhatajale olulisema rolli andmine võiks aidata suurendada hoiatuste ja soovituste mõju ja tõhusust. Euroopa Parlamendil ja nõukogul peaks olema õigus küsida haldusnõukogult lisateavet.

_________________

_________________

6 Nõukogu 17. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1096/2010, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevusega (ELT L 331, 15.12.2010, lk 162).

6 Nõukogu 17. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1096/2010, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevusega (ELT L 331, 15.12.2010, lk 162).

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 16 lõike 3 kohaselt tuleb Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatused ja soovitused edastada nõukogule ja komisjonile ning juhul, kui need on adresseeritud ühele või mitmele liikmesriigi järelevalveasutusele, tuleb need edastada ka Euroopa järelevalveasutustele. Demokraatliku kontrolli ja läbipaistvuse suurendamiseks tuleks kõnealused hoiatused ja soovitused edastada ka Euroopa Parlamendile ja Euroopa järelevalveasutustele.

(10)  Määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 16 lõike 3 kohaselt tuleb Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatused ja soovitused edastada nõukogule ja komisjonile ning juhul, kui need on adresseeritud ühele või mitmele liikmesriigi järelevalveasutusele, tuleb need edastada ka Euroopa järelevalveasutustele. Demokraatliku kontrolli ja läbipaistvuse suurendamiseks tuleb kõnealused hoiatused ja soovitused edastada viivitamata Euroopa Parlamendile ja Euroopa järelevalveasutustele.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu arvamuste, soovituste ja otsuste kvaliteedi ning asjakohasuse tagamiseks peaks teaduslik nõuandekomitee konsulteerima vajaduse korral varajases etapis ning avatud ja läbipaistval viisil sidusrühmadega.

(11)  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu arvamuste, soovituste ja otsuste kvaliteedi ning asjakohasuse tagamiseks peaks teaduslik nõuandekomitee konsulteerima vajaduse korral varajases etapis ning avatud, arvamuste paljusust tunnustaval ja läbipaistval viisil sidusrühmade, asjakohaste ekspertide ja sotsiaalpartneritega. Tõhususe suurendamiseks tuleks kõnealuste konsultatsioonide tulemusi täielikult arvesse võtta.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 (uus)

Määrus (EL) nr 1092/2010

Artikkel 3 – lõige 1

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

-1)  Artikli 3 lõige 1 asendatakse järgmisega:

1. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastutab liidus finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest, et toetada liidu finantsstabiilsust ohustavate ja finantssüsteemis asetleidvatest arengutest tulenevate süsteemsete riskide vältimist või vähendamist, võttes arvesse makromajanduse arenguid, et hoida ära laiaulatuslikud finantsprobleemid. See toetab siseturu sujuvat toimimist, tagades seeläbi finantssektori jätkusuutliku panuse majanduskasvu.

1. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastutab liidus finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest, et toetada liidu finantsstabiilsust ohustavate ja finantssüsteemis asetleidvatest arengutest tulenevate süsteemsete riskide vältimist või vähendamist, võttes arvesse makromajanduse arenguid, et hoida ära laiaulatuslikud finantsprobleemid. See toetab siseturu sujuvat toimimist, tagades seeläbi finantssektori jätkusuutliku panuse majanduskasvu, ja aitab kaasa Euroopa Liidu lepingu artikli 3 eesmärkide saavutamisele.“.

 

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a

Määrus (EL) nr 1092/2010

Artikkel 4 – lõige 2a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2a.  Kui haldusnõukoguga konsulteeritakse nõukogu määruse (EL) nr 1096/2010 artikli 3 lõike 2* alusel Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja ametisse nimetamise küsimuses, hindab haldusnõukogu avatud ja läbipaistva menetluse raames, kas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja ametikohale esitatud kandidaatidel on sekretariaadi töö juhtimisel vajaminevad oskused ja kogemused. Haldusnõukogu teavitab konsulteerimismenetlusest Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

2a.  Kui haldusnõukoguga konsulteeritakse nõukogu määruse (EL) nr 1096/2010 artikli 3 lõike 2* alusel Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja ametisse nimetamise küsimuses, hindab haldusnõukogu avatud ja läbipaistva menetluse raames, kas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja ametikohale esitatud kandidaatidel on sekretariaadi töö juhtimisel vajaminevad oskused ja kogemused. Haldusnõukogu teavitab konsulteerimismenetlusest Euroopa Parlamenti ja nõukogu. Haldusnõukogu teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu hindamis- ja konsulteerimismenetlusest piisava üksikasjalikkusega. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad haldusnõukogult lisateavet küsida.

*  Nõukogu 17. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1096/2010, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevusega (ELT L 331, 15.12.2010, lk 162).

*  Nõukogu 17. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1096/2010, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevusega (ELT L 331, 15.12.2010, lk 162).

 

(Muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Selle vastuvõtmise korral tehakse vastavad muudatused kogu tekstis.)

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b

Määrus (EL) nr 1092/2010

Artikkel 4 – lõige 3a – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3a.  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhatajale nõukogu määruse (EL) nr 1096/2010 artikli 4 lõike 1 alusel juhiseid andes võivad Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja ja juhtkomitee käsitleda eelkõige järgmisi küsimusi:

3a.  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhatajale nõukogu määruse (EL) nr 1096/2010 artikli 4 lõike 1 alusel juhiseid andes võivad Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja ja juhtkomitee käsitleda läbipaistvalt eelkõige järgmisi küsimusi:

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b

Määrus (EL) nr 1092/2010

Artikkel 5 – lõige 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8.  Eesistuja esindab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutuseväliselt. Eesistuja võib delegeerida Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutusevälise esindamisega seotud ülesanded sekretariaadi juhatajale.

8.  Eesistuja esindab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutuseväliselt. Eesistuja võib delegeerida Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutusevälise esindamisega seotud ülesanded sekretariaadi juhatajale või oma asetäitjatele.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt a – alapunkt i

Määrus (EL) nr 1092/2010

Artikkel 6 – lõige 1 – punktid fa ja fb

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  lisatakse punktid fa ja fb:

välja jäetud

„fa)  EKP järelevalvenõukogu esimees;

 

fb)  Ühtse Kriisilahendusnõukogu esimees;“.

 

Selgitus

Ühtse järelevalvemehhanismi ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu liikmete lisamine hääleõigusega liikmete hulka kahjustaks tasakaalu ühtse järelevalvemehhanismiga ühinenud ja veel ühinemata riikide vahel.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt b – alapunkt i a (uus)

Määrus (EL) nr 1092/2010

Artikkel 6 – lõige 2 – punktid ba ja bb

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

i a)  lisatakse punktid ba ja bb:

 

„ba)  EKP järelevalvenõukogu esimees;

 

bb)  Ühtse Kriisilahendusnõukogu esimees;“.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt a – alapunkt ii

Määrus (EL) nr 1092/2010

Artikkel 11 – lõige 1 – punktid ga ja gb

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)  lisatakse punktid ga ja gb:

välja jäetud

„ga)  EKP järelevalvenõukogu esimees;

 

gb)  Ühtse Kriisilahendusnõukogu esimees;“.

 

Selgitus

Eelistatav on praegune olukord, kus ühtse järelevalvemehhanismi ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu esindajad ei ole juhtkomitee või tehnilise nõuandekomitee liikmed. Praeguse paindlikkusmäära raames võib ühtse järelevalvemehhanismi ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu esindajaid kutsuda tehnilise nõuandekomitee koosolekutele vaatlejateks, võimaldades neil osaleda ühtse järelevalvemehhanismiga ühinenud ja veel ühinemata riikide vahelist tasakaalu kahjustamata.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt a

Määrus (EL) nr 1092/2010

Artikkel 12 – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Vajaduse korral konsulteerib teaduslik nõuandekomitee varajases etapis ning avatud ja läbipaistval viisil sidusrühmadega, võttes seejuures arvesse konfidentsiaalsusnõuet.

5.  Vajaduse korral konsulteerib teaduslik nõuandekomitee varajases etapis ning avatud, arvamuste paljusust tunnustaval ja läbipaistval viisil sidusrühmade ja asjakohaste ekspertidega, võttes seejuures arvesse konfidentsiaalsusnõuet.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt a – alapunkt ii

Määrus (EL) nr 1092/2010

Artikkel 13 – lõige 1 – punktid fa ja fb

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)  lisatakse punktid fa ja fb:

välja jäetud

„fa)  EKP järelevalvenõukogu esindaja;

 

fb)  Ühtse Kriisilahendusnõukogu esindaja;“;

 

Selgitus

Eelistatav on praegune olukord, kus ühtse järelevalvemehhanismi ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu esindajad ei ole juhtkomitee või tehnilise nõuandekomitee liikmed. Praeguse paindlikkusmäära raames võib ühtse järelevalvemehhanismi ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu esindajaid kutsuda tehnilise nõuandekomitee koosolekutele vaatlejateks, võimaldades neil osaleda ühtse järelevalvemehhanismiga ühinenud ja veel ühinemata riikide vahelist tasakaalu kahjustamata.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt a a (uus)

Määrus (EL) nr 1092/2010

Artikkel 13 – lõige 1a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a)   Lisatakse järgmine lõige:

 

„1a.  EKP järelevalvenõukogu esindaja ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu esindaja võib kutsuda vaatlejatena tehnilise nõuandekomitee koosolekutele.“;

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt b

Määrus (EL) nr 1092/2010

Artikkel 13 – lõige 4a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4a.  Vajaduse korral konsulteerib tehniline nõuandekomitee varajases etapis ning avatud ja läbipaistval viisil sidusrühmadega, võttes seejuures arvesse konfidentsiaalsusnõuet.

4a.  Vajaduse korral konsulteerib tehniline nõuandekomitee varajases etapis ning avatud, arvamuste paljusust tunnustaval ja läbipaistval viisil sidusrühmade ja asjakohaste ekspertidega, võttes seejuures arvesse konfidentsiaalsusnõuet.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 – alapunkt a

Määrus (EL) nr 1092/2010

Artikkel 16 – lõige 2 – esimene lause

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatused ja soovitused, mis on antud välja vastavalt artikli 3 lõike 2 punktidele c ja d, võivad olla üldised või konkreetsed, suunatud eelkõige liidule, ühele või mitmele liikmesriigile, ühele või mitmele Euroopa järelevalveasutusele või ühele või mitmele liikmesriigi pädevale asutusele või EKP-le määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 4 lõigetega 1 ja 2 ning artikli 5 lõikega 2 EKP-le antud ülesannete täitmiseks.

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatused ja soovitused, mis on antud välja vastavalt artikli 3 lõike 2 punktidele c ja d, võivad olla üldised või konkreetsed, suunatud eelkõige liidule, ühele või mitmele liikmesriigile, ühele või mitmele Euroopa järelevalveasutusele või ühele või mitmele liikmesriigi pädevale asutusele või EKP-le määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 4 lõigetega 1 ja 2 ning artikli 5 lõikega 2 EKP-le antud ülesannete täitmiseks. Need hoiatused ja soovitused peavad olema piisavalt üksikasjalikud ja põhjendatud ning nendega peab kaasnema asjakohane ja põhjalik põhjendus.

 

(Muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Selle vastuvõtmise korral tehakse vastavad muudatused kogu tekstis.)

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9

Määrus (EL) nr 1092/2010

Artikkel 17 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui artikli 3 lõike 2 punktis d osutatud soovitus on adresseeritud komisjonile, ühele või mitmele liikmesriigile, ühele või mitmele Euroopa järelevalveasutusele või ühele või mitmele liikmesriigi pädevale asutusele, teatavad adressaadid soovituse alusel võetud meetmetest Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule ning esitavad meetmete võtmata jätmise korral põhjendused. Vajaduse korral teavitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kooskõlas range konfidentsiaalsusnõudega viivitamata Euroopa järelevalveasutusi saadud vastustest.

1.  Kui artikli 3 lõike 2 punktis d osutatud soovitus on adresseeritud komisjonile, ühele või mitmele liikmesriigile, ühele või mitmele Euroopa järelevalveasutusele või ühele või mitmele liikmesriigi pädevale asutusele, teatavad adressaadid soovituse alusel võetud meetmetest piisavalt üksikasjalikult ja viivitamata Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule ning esitavad meetmete võtmata jätmise korral piisavad ja üksikasjalikud põhjendused. Vajaduse korral teavitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kooskõlas range konfidentsiaalsusnõudega piisavalt üksikasjalikult ja viivitamata Euroopa järelevalveasutusi saadud vastustest. Seejuures järgitakse täielikult õigusriigi põhimõtet, põhiõigusi ja riikide suveräänsuse põhimõtet.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9

Määrus (EL) nr 1092/2010

Artikkel 17 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu otsustab, et soovitust ei ole järgitud ja adressaatide põhjendused meetmete võtmata jätmise kohta ei ole piisavad, teavitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sellest kooskõlas range konfidentsiaalsusnõudega adressaate, Euroopa Parlamenti, nõukogu ja asjaomaseid Euroopa järelevalveasutusi.

2.  Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu otsustab, et soovitust ei ole järgitud ja adressaatide põhjendused meetmete võtmata jätmise kohta ei ole piisavad, teavitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sellest kooskõlas range konfidentsiaalsusnõudega adressaate, Euroopa Parlamenti, komisjoni, nõukogu ja asjaomaseid Euroopa järelevalveasutusi.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamine

Viited

COM(2017)0538 – C8-0317/2017 – 2017/0232(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

26.10.2017

 

 

 

Arvamuse esitajad

       istungil teada andmise kuupäev

JURI

26.10.2017

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Kostas Chrysogonos

9.10.2017

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

15.5.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

10.7.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

16

3

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Max Andersson, Joëlle Bergeron, Marie-Christine Boutonnet, Jean-Marie Cavada, Kostas Chrysogonos, Rosa Estaràs Ferragut, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Gilles Lebreton, António Marinho e Pinto, Emil Radev, Pavel Svoboda, Axel Voss, Francis Zammit Dimech, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Pascal Durand, Angel Dzhambazki, Evelyne Gebhardt, Răzvan Popa

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

16

+

ALDE

Jean-Marie Cavada, António Marinho e Pinto

EFDD

Joëlle Bergeron

GUE/NGL

Kostas Chrysogonos

PPE

Rosa Estaràs Ferragut, Emil Radev, Pavel Svoboda, Axel Voss, Francis Zammit Dimech, Tadeusz Zwiefka

S&D

Evelyne Gebhardt, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Răzvan Popa

VERTS/ALE

Max Andersson, Pascal Durand

3

ECR

Angel Dzhambazki

ENF

Marie-Christine Boutonnet, Gilles Lebreton

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS (3.9.2018)

majandus- ja rahanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta

(COM(2017)0538 – C8-0317/2017 – 2017/0232(COD))

Arvamuse koostaja: Danuta Maria Hübner

MUUDATUSETTEPANEKUD

Põhiseaduskomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kui oma üksikliikmetest eraldiseisva asutuse nähtavuse parandamiseks peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja olema suuteline delegeerima Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutusevälise esindamisega seotud ülesanded Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadile.

(5)  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kui oma üksikliikmetest eraldiseisva asutuse nähtavuse parandamiseks peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja olema suuteline delegeerima Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutusevälise esindamisega seotud ülesanded Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadile, v.a osalemine kuulamistel ja aruteludel Euroopa Parlamendis suletud uste taga ning osalemine uurimiskomisjonis vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 226 ja otsusele 95/167/EÜ, ning täielikult kooskõlas ausa koostöö põhimõttega.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Nõukogu määruse (EL) nr 1096/20106 artikli 3 lõikes 2 sätestatakse, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja määrab ametisse EKP, konsulteerides Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukoguga. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja autoriteedi suurendamiseks peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu avatud ja läbipaistva menetluse raames hindama, kas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja ametikohale esitatud kandidaatidel on sekretariaadi töö juhtimisel vajaminevad oskused ja kogemused. Haldusnõukogu peaks Euroopa Parlamenti ja nõukogu hindamismenetlusest teavitama. Lisaks sellele tuleks täpsustada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja ametiülesandeid.

(6)  Nõukogu määruse (EL) nr 1096/20106 artikli 3 lõikes 2 sätestatakse, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja määrab ametisse EKP, konsulteerides Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukoguga. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja autoriteedi suurendamiseks peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu avatud ja läbipaistva menetluse raames hindama, kas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja ametikohale esitatud kandidaatidel on sekretariaadi töö juhtimisel vajaminevad oskused ja kogemused. Lisaks tuleks tagada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja sõltumatus ja tema kohustus tegutseda avaliku või erasektori isikutelt juhiseid saamata. Haldusnõukogu peaks Euroopa Parlamenti ja nõukogu hindamismenetlusest teavitama. Euroopa Parlamendil ja nõukogul peaks olema õigus küsida haldusnõukogult lisateavet. Käesolevas määruses sätestatud ametisse määramise menetlus ei piira EKP lõplikku vastutust Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja ametisse määramise eest vastavalt määruse (EL) nr 1096/2010 artikli 3 lõikes 2 sätestatud konsultatsioonimenetlusele, tingimusel et määrust ei ole muudetud. Lisaks sellele tuleks piisavalt selgitada ja täpsustada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja ametiülesandeid käesolevasse määrusesse lisatud ülesannete loetelu kaudu ning EKP ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu täidetavate ülesannete dubleerimist tuleks vältida.

__________________

__________________

6 Nõukogu 17. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1096/2010, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevusega (ELT L 331, 15.12.2010, lk 162).

6 Nõukogu 17. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1096/2010, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevusega (ELT L 331, 15.12.2010, lk 162).

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja profiili tõstmine muudab pikemas perspektiivis vajalikuks määruse (EL) nr 1096/2010 artikli 3 lõike 2 läbivaatamise, et hinnata praeguse ametisse määramise menetluse sobivust ja eelkõige kaaluda võimalust anda Euroopa Parlamendile õigus Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja ametikohale esitatud kandidaadid kinnitada.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Tulenevalt Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi „EMP“) lepingusse7 tehtud muudatustest ja eelkõige määruse (EL) nr 1092/2010 vastuvõtmisest EMP liikmesriikide poolt ei ole kõnealuse määruse artikli 9 lõige 5 enam asjakohane ja tuleks seetõttu välja jätta.

(8)  Võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi „EMP“) lepingusse7 tehtud muudatusi ja eelkõige määruse (EL) nr 1092/2010 vastuvõtmist EMP liikmesriikide poolt, tuleks muuta kõnealuse määruse artikli 9 lõiget 5.

__________________

__________________

7 EMP ühiskomitee 30. septembri 2016. aasta otsus nr 198/2016, millega muudetakse EMP lepingu IX lisa (Finantsteenused) [2017/275] (ELT L 46, 23.2.2017, lk 1).

7 EMP ühiskomitee 30. septembri 2016. aasta otsus nr 198/2016, millega muudetakse EMP lepingu IX lisa (Finantsteenused) [2017/275] (ELT L 46, 23.2.2017, lk 1).

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a)  Võttes arvesse soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet, peaks liidu institutsioonides töötama ja institutsioonide otsuste tegemises osalema rohkem naisi, mistõttu Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu organid peaksid soolisi aspekte arvesse võtma.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 16 lõike 3 kohaselt tuleb Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatused ja soovitused edastada nõukogule ja komisjonile ning juhul, kui need on adresseeritud ühele või mitmele liikmesriigi järelevalveasutusele, tuleb need edastada ka Euroopa järelevalveasutustele. Demokraatliku kontrolli ja läbipaistvuse suurendamiseks tuleks kõnealused hoiatused ja soovitused edastada ka Euroopa Parlamendile ja Euroopa järelevalveasutustele.

(10)  Määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 16 lõike 3 kohaselt tuleb Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatused ja soovitused edastada nõukogule ja komisjonile ning juhul, kui need on adresseeritud ühele või mitmele liikmesriigi järelevalveasutusele, tuleb need edastada ka Euroopa järelevalveasutustele. Demokraatliku kontrolli ja läbipaistvuse suurendamiseks tuleks kõnealused hoiatused ja soovitused edastada viivitamata ka Euroopa Parlamendile ja Euroopa järelevalveasutustele.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu arvamuste, soovituste ja otsuste kvaliteedi ning asjakohasuse tagamiseks peaks teaduslik nõuandekomitee konsulteerima vajaduse korral varajases etapis ning avatud ja läbipaistval viisil sidusrühmadega.

(11)  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu arvamuste, soovituste ja otsuste kvaliteedi ning asjakohasuse tagamiseks peaks teaduslik nõuandekomitee konsulteerima vajaduse korral varajases etapis ning avatud ja läbipaistval viisil paljude sidusrühmadega, kes esindavad paljusid eri arvamusi ja huve. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks selliste konsultatsioonide tulemusi nõuetekohaselt arvesse võtma.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a

Määrus (EL) nr 1092/2010

Artikkel 4 – lõige 2a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2a.  Kui haldusnõukoguga konsulteeritakse nõukogu määruse (EL) nr 1096/2010 artikli 3 lõike 2* alusel Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja ametisse nimetamise küsimuses, hindab haldusnõukogu avatud ja läbipaistva menetluse raames, kas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja ametikohale esitatud kandidaatidel on sekretariaadi töö juhtimisel vajaminevad oskused ja kogemused. Haldusnõukogu teavitab konsulteerimismenetlusest Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

2a.  Kui haldusnõukoguga konsulteeritakse nõukogu määruse (EL) nr 1096/2010 artikli 3 lõike 2* alusel Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja ametisse nimetamise küsimuses, hindab haldusnõukogu avatud ja läbipaistva menetluse raames, kas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja ametikohale esitatud kandidaatidel on sekretariaadi töö juhtimisel vajaminevad oskused, sõltumatus ja kogemused. Haldusnõukogu teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu hindamis- ja konsulteerimismenetlusest nõuetekohaselt. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad haldusnõukogult lisateavet küsida.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b a (uus)

Määrus (EL) nr 1092/2010

Artikkel 4 – lõige 4a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a)  lisatakse järgmine lõige:

 

„4a.  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu organite koolitustes arvestatakse soolist võrdõiguslikkust“;

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt b

Määrus (EL) nr 1092/2010

Artikkel 5 – lõige 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8.  Eesistuja esindab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutuseväliselt. Eesistuja võib delegeerida Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutusevälise esindamisega seotud ülesanded sekretariaadi juhatajale.;

8.  Eesistuja esindab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutuseväliselt. Eesistuja võib delegeerida Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutusevälise esindamisega seotud ülesanded sekretariaadi juhatajale, v.a ülesanded, mis on sätestatud artikli 19 lõigetes 1, 4 ja 5.;

Selgitus

Need ülesanded on seotud osalemisega Euroopa Parlamendis suletud uste taga toimuvatel kuulamistel ja aruteludel, milles osalemine peaks olema võimalik üksnes eesistujale, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu oleks esindatud piisaval tasemel.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4

Määrus (EL) nr 1092/2010

Artikkel 9 – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4)  Artikli 9 lõige 5 jäetakse välja.

4)  Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

 

a)  lõige 5 asendatakse järgmisega:

 

„5.  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töös võivad osaleda ka kõrgetasemelised esindajad kolmandate riikide asjakohastest ametiasutustest, kuid rangelt ainult nende riikide jaoks eriti olulistes küsimustes. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu võib kehtestada korra, milles määratakse eelkõige kindlaks nende kolmandate riikide Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töös osalemise laad, ulatus ja menetluslikud aspektid. Kõnealuse korraga võidakse ette näha, et need riigid on haldusnõukogus üksikjuhtumipõhiselt vaatlejatena esindatud ning seda ainult nende riikide jaoks oluliste küsimuste puhul, jättes välja kõik juhtumid, kus võidakse arutada konkreetsete finantseerimisasutuste või liikmesriikide olukorda.“

Selgitus

Pidades silmas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu määruse vastuvõtmist EMP poolt, ei ole konkreetne viide EMP riikidele enam asjakohane. Samas tuleks säilitada võimalus kolmandate riikide kõrgetasemeliste esindajate osalemiseks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töös, et võimaldada järelevalvealast koostööd üle ELi piiride.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt b (uus)

Määrus (EL) nr 1092/2010

Artikkel 9 – lõige 6a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b)  Lisatakse järgmine lõige:

 

„6a.  „Erandina lõikest 6 võib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja teha koosoleku arutelu avalikuks tingimusel, et kohaldatakse asjakohaseid konfidentsiaalsusnõudeid, ning viisil, mis ei võimalda ühtegi asutust tuvastada.“

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt a

Määrus (EL) nr 1092/2010

Artikkel 12 – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Vajaduse korral konsulteerib teaduslik nõuandekomitee varajases etapis ning avatud ja läbipaistval viisil sidusrühmadega, võttes seejuures arvesse konfidentsiaalsusnõuet.;

5.  Vajaduse korral konsulteerib teaduslik nõuandekomitee varajases etapis ning avatud ja läbipaistval viisil paljude sidusrühmadega, kes esindavad paljusid eri arvamusi ja huve, võttes seejuures arvesse konfidentsiaalsusnõuet.;

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 a (uus)

Määrus (EL) nr 1092/2010

Artikkel 19 – lõige 5a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9 a)  Artiklisse 19 lisatakse järgmine lõige:

 

„5a.  „Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastab suuliselt või kirjalikult Euroopa Parlamendi või nõukogu küsimustele. Ta vastab küsimustele viivitamata ning igal juhul viie nädala jooksul alates nende Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule edastamise kuupäevast.“

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamine

Viited

COM(2017)0538 – C8-0317/2017 – 2017/0232(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

ECON

26.10.2017

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

istungil teada andmise kuupäev

AFCO

26.10.2017

Arvamuse koostaja

nimetamise kuupäev

Danuta Maria Hübner

21.11.2017

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

20.6.2018

3.9.2018

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

3.9.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

19

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Mercedes Bresso, Fabio Massimo Castaldo, Richard Corbett, Pascal Durand, Danuta Maria Hübner, Ramón Jáuregui Atondo, Jo Leinen, Morten Messerschmidt, Paulo Rangel, Helmut Scholz, György Schöpflin, Pedro Silva Pereira, Kazimierz Michał Ujazdowski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Charles Goerens, Enrique Guerrero Salom, Jérôme Lavrilleux, Mairead McGuinness

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Norbert Erdős, Csaba Sógor, Anna Záborská

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

19

+

ALDE

Charles Goerens

ECR

Morten Messerschmidt

EFDD

Fabio Massimo Castaldo

GUE/NGL

Helmut Scholz

NI

Kazimierz Michał Ujazdowski

PPE

Norbert Erdős, Danuta Maria Hübner, Jérôme Lavrilleux, Mairead McGuinness, György Schöpflin, Csaba Sógor, Anna Záborská

S&D

Mercedes Bresso, Richard Corbett, Enrique Guerrero Salom, Ramón Jáuregui Atondo, Jo Leinen, Pedro Silva Pereira

0

 

 

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamine

Viited

COM(2017)0538 – C8-0317/2017 – 2017/0232(COD)

EP-le esitamise kuupäev

20.9.2017

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

26.10.2017

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

JURI

26.10.2017

AFCO

26.10.2017

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Pervenche Berès

5.10.2017

Othmar Karas

5.10.2017

 

 

Endised raportöörid

Burkhard Balz

Pervenche Berès

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

24.1.2018

11.7.2018

1.10.2018

 

Vastuvõtmise kuupäev

10.1.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

39

2

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Hugues Bayet, Pervenche Berès, Esther de Lange, Markus Ferber, Stefan Gehrold, Sven Giegold, Neena Gill, Roberto Gualtieri, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Othmar Karas, Wolf Klinz, Philippe Lamberts, Werner Langen, Bernd Lucke, Olle Ludvigsson, Alex Mayer, Bernard Monot, Caroline Nagtegaal, Stanisław Ożóg, Ralph Packet, Dariusz Rosati, Anne Sander, Alfred Sant, Molly Scott Cato, Pedro Silva Pereira, Theodor Dumitru Stolojan, Kay Swinburne, Paul Tang, Ramon Tremosa i Balcells, Marco Valli, Tom Vandenkendelaere

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Nessa Childers, Ramón Jáuregui Atondo, Verónica Lope Fontagné, Thomas Mann, Ana Miranda, Luigi Morgano, Andreas Schwab, Lieve Wierinck

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Elena Gentile, Julie Ward

Esitamise kuupäev

14.1.2019


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

39

+

ALDE

Wolf Klinz, Caroline Nagtegaal, Ramon Tremosa i Balcells, Lieve Wierinck

ECR

Bernd Lucke, Stanisław Ożóg, Ralph Packet

PPE

Markus Ferber, Stefan Gehrold, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Othmar Karas, Esther de Lange, Werner Langen, Verónica Lope Fontagné, Thomas Mann, Dariusz Rosati, Anne Sander, Andreas Schwab, Theodor Dumitru Stolojan, Tom Vandenkendelaere

S&D

Hugues Bayet, Pervenche Berès, Nessa Childers, Elena Gentile, Neena Gill, Roberto Gualtieri, Ramón Jáuregui Atondo, Olle Ludvigsson, Alex Mayer, Luigi Morgano, Alfred Sant, Pedro Silva Pereira, Paul Tang, Julie Ward

VERTS/ALE

Sven Giegold, Philippe Lamberts, Ana Miranda, Molly Scott Cato

2

EFDD

Bernard Monot, Marco Valli

1

0

ECR

Kay Swinburne

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 28. jaanuar 2019Õigusalane teave