Menetlus : 2017/0230(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0013/2019

Esitatud tekstid :

A8-0013/2019

Arutelud :

PV 15/04/2019 - 19
CRE 15/04/2019 - 19

Hääletused :

PV 16/04/2019 - 8.16
CRE 16/04/2019 - 8.16

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0374

RAPORT     ***I
PDF 992kWORD 360k
14.1.2019
PE 625.358v02-00 A8-0013/2019

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), määrust (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), määrust (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), määrust (EL) nr 345/2013 Euroopa riskikapitalifondide kohta, määrust (EL) nr 346/2013 Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta, määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta, määrust (EL) nr 2015/760 Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta, määrust (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, määrust (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti, ning direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist

(COM(2018)0646 – C8-0409/2018 – 2017/0230(COD))

Majandus- ja rahanduskomisjon

Raportöör: Othmar Karas, Pervenche Berès

PR_COD_1consamCom

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), määrust (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), määrust (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), määrust (EL) nr 345/2013 Euroopa riskikapitalifondide kohta, määrust (EL) nr 346/2013 Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta, määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta, määrust (EL) nr 2015/760 Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta, määrust (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, määrust (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti, ning direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist

(COM(2018)0646 – C8-0409/2018 – 2017/0230(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0646),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0409/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. veebruari 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A8-0013/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED(2)*

komisjoni ettepanekule

---------------------------------------------------------

Muudetud ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), määrust (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), määrust (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), määrust (EL) nr 345/2013 Euroopa riskikapitalifondide kohta, määrust (EL) nr 346/2013 Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta, määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta, määrust (EL) nr 2015/760 Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta, määrust (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, määrust (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti, ning direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust(3),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(4),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(5)

ning arvestades järgmist:

(8)  Seepärast on esmatähtis, et finantssüsteem täidaks igati oma rolli kriitiliste jätkusuutlikkusprobleemide lahendamisel. See eeldab Euroopa järelevalveasutuste aktiivset osalust eesmärgiga luua õige õigus- ja järelevalveraamistik ▌.

(11a)  Liidu finantssüsteemis toimuva rahapesu ja terrorismi rahastamisega seoses muutub üha olulisemaks edendada järjepidevat, süstemaatilist ja tulemuslikku riskide jälgimist ning hindamist. Rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemine on liikmesriikide ning Euroopa institutsioonide ja asutuste jagatud vastutus nende vastavate volituste piires. Nad peaksid looma tõhustatud koostöö-, koordineerimis- ja vastastikuse abi mehhanismid, kasutades täielikult ära olemasoleva õigus- ja institutsioonilise raamistiku kõiki vahendeid ja meetmeid. Samal ajal peaksid kõik asjaomased üksused võimaldama nõuetekohast kontrolli ja järelevalvet oma tegevuse üle.

(11a a)  Arvestades tagajärgi finantsstabiilsusele, mis võivad tekkida finantssektori kuritarvitamisest rahapesu või terrorismi rahastamise otstarbel, võttes arvesse, et rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid omavad suurima tõenäosusega süsteemset mõju just pangandussektoris, ning tuginedes kogemustele, mille Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) on kõigis liikmesriikides järelevalvet tegeva asutusena pangandussektorit sellise kuritarvitamise eest kaitstes juba omandanud, peaks EBA võtma liidu tasandil juhtiva, koordineeriva ja järelevalverolli, et mõjusalt kaitsta finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskide eest. Seetõttu on vaja anda EBA-le lisaks praegusele pädevusele õigus tegutseda rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning nende vastase võitluse korral määruste (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 kohaldamisalas, kui see on seotud finantssektori ettevõtjate ja nende üle järelevalvet tegevate pädevate asutustega, kelle suhtes neid määrusi kohaldatakse. Kui anda EBA-le see volitus kogu finantssektori puhul, siis oleks võimalik ühtlasi optimeerida tema asjatundlikkust ja ressursside kasutamist, ilma et see piiraks direktiivis (EL) 2015/849 sätestatud oluliste kohustuste täitmist.

(11b)  Selleks et EBA saaks kasutada oma volitusi tulemuslikult, peaks ta kasutama täiel määral talle määrusega antud kõiki õigusi ja vahendeid proportsionaalsuse põhimõtet järgides. EBA võetavad meetmed finantssüsteemi usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja turvalisuse edendamiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks ja nende vastu võitlemiseks ei tohiks minna kaugemale sellest, mis on vajalik käesoleva määruse või artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide eesmärkide saavutamiseks, ning nendes tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse riskide laadi, ulatust ja keerukust, äritavasid, ärimudeleid ning finantssektori ettevõtjate ja turgude suurust. Kooskõlas tema uue rolliga on oluline, et EBA koguks kogu asjakohase teabe rahapesu ja terrorismi rahastamise kohta, mille on kindlaks teinud asjaomased liidu ja riigi ametiasutused, piiramata asutustele direktiiviga (EL) 2015/849 antud ülesannete täitmist ning loomata tarbetuid duplikaate. Andmekaitse-eeskirju täielikult järgides peaks EBA säilitama seda teavet keskandmebaasis ja edendama ametiasutuste koostööd, tagades asjakohase teabe nõuetekohase levitamise. EBA võib vajaduse korral edastada ka asjaomase liikmesriigi õigusasutustele ja, kui see on asjakohane, Euroopa Prokuratuurile tema käsutuses olevad tõendid, mille alusel võib algatada kriminaalmenetluse.

(11b a)  EBA peaks andma taotluse alusel abi pädevatele asutustele, kui need asutused täidavad usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega seotud ülesandeid. EBA peaks samuti tegema tihedat koostööd ja vajaduse korral vahetama teavet pädevate asutustega, sealhulgas Euroopa Keskpangaga järelevalveülesannete täitmisel, ning ametiasutustega, kellele on antud avalikes huvides ülesanne teha järelevalvet direktiivi (EL) 2015/849 artikli 2 lõike 1 punktides 1 ja 2 loetletud kohustatud isikute üle, samuti rahapesu andmebüroodega, võttes nõuetekohaselt arvesse olemasolevaid teabevahetuskanaleid, nagu Euroopa finantsuurimisüksuse platvorm ja FIU.Net, et tagada tõhusus ja hoiduda kõigist dubleerivatest või vastuolulistest meetmetest rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel ja nende vastu võitlemisel.

(11b b)  Lisaks sellele peaks EBA vaatama läbi pädevate asutuste tegevuse ning hindama rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riske. EBA peaks võtma endale ülesande teha kindlaks liikmesriikide järelevalve ja usaldatavuse alased tavad ja protsessid, mis kahjustavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ELi raamistiku järjepidevust ja tugevust. EBA peaks algatama menetluse nende puuduste kõrvaldamiseks ja vajaduse korral esitama uued regulatiivsed tehnilised standardid.

(11b c)  EBA-l peaks olema ka juhtiv roll liidu pädevate asutuste ja kolmandate riikide asjaomaste asutuste vahelise koostöö edendamisel neis küsimustes, et paremini koordineerida tegevust liidu tasandil rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise oluliste juhtumite puhul, millel on piiriülene mõõde ja milles osaleb mõni kolmas riik.

(11c)  Selleks et suurendada rahapesu ja terrorismi rahastamise valdkonnas nõuetele vastavuse järelevalve tulemuslikkust ning tagada otsekohaldatava liidu õiguse või selle riiklike ülevõtmismeetmete rikkumise korral riigi pädevate asutuste poolsel täitmise tagamisel suurem koordineerimine, peaks EBA-l olema õigus analüüsida kogutud teavet ja vajaduse korral uurida väiteid, millele on tema tähelepanu juhitud seoses liidu õiguse olulise rikkumise või kohaldamata jätmisega, ning, kui tal on tõendeid või tähelepanuväärset teavet oluliste rikkumiste kohta, ▌volitus esitada pädevatele asutustele taotlus, et nad uuriksid asjakohaste õigusnormide võimalikke rikkumisi, ning kaaluda, kas teha otsuseid ja määrata karistusi, mis on adresseeritud finantseerimisasutustele ja millega nõutakse neilt nende õiguslike kohustuste täitmist. Seda volitust tuleks kasutada ainult juhul, kui EBA-l on teavet oluliste rikkumiste kohta. Kui EBA-l on arvestatavat teavet oluliste rikkumiste kohta, tuleks eespool nimetatud meetmed põhjendamatu viivituseta kasutusele võtta. Käesolevas lõikes osutatud taotlused ei tohiks kahjustada selle pädeva asutuse käimasolevaid järelevalvemeetmeid, kellele taotlus on adresseeritud.

(15a)  Võttes arvesse, kui oluline on tagada, et rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse liidu järelevalveraamistikku kohaldatakse tulemuslikult, on määrava tähtsusega sõltumatud hindamised, mille abil tagatakse objektiivne ja läbipaistev arusaam järelevalvetavadest. Nende hindamiste käigus peaks EBA hindama pädevate asutuste strateegiaid, suutlikkust ja vahendeid, et tegeleda rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud tekkivate riskidega. Kui need hindamised annavad teavet tõsiste probleemide kohta, mida pädev asutus asjakohaselt ja vajalikul määral ei kõrvalda, siis peaks EBA esitama järelaruande nõutud järelmeetmete võtmise kohta ning teavitama sellest põhjendamatu viivituseta Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni.

(15b)   Selleks et täita oma ülesandeid ja kasutada oma volitusi, peaks EBA-l olema võimalik teha liidu õiguse rikkumise menetluse kontekstis ja siduva vahendamise menetluse raames pärast pädevale asutusele adresseeritud otsuse tegemist individuaalseid otsuseid, mis on adresseeritud finantssektori ettevõtjatele, isegi kui materiaalõiguse normid ei ole finantssektori ettevõtjate suhtes otsekohaldatavad. Kui materiaalõiguse normid kehtestatakse direktiivides, siis peaks EBA kohaldama riiklikke õigusakte, millega need direktiivid üle võetakse, välja arvatud juhul, kui EBA leiab pärast komisjoniga konsulteerimist, et need direktiivid ei ole riiklikesse õigusaktidesse nõuetekohaselt üle võetud. Kui asjakohane liidu õigus koosneb määrustest ja kõnealused määrused annavad käesoleva määruse jõustumise kuupäeval liikmesriikidele sõnaselgelt valikuvõimalused, peaks EBA kohaldama kõnealuseid valikuvõimalusi võimaldavaid riiklikke õigusakte.

(15b a)    Selleks et tugevdada EBA rolli rahapesu ja terrorismi rahastamise valdkonnas nõuetele vastavuse järelevalve tulemuslikkuse tagamisel ning puuduste kõrvaldamisel liidu õiguse või selle riiklike ülevõtmismeetmete rikkumise või kohaldamata jätmise korral, peaks EBA tegema kättesaadavaks kanalid, mille kaudu teatada liidu õiguse rikkumisest või kohaldamata jätmisest. EBA peaks tagama, et teavet võib esitada anonüümselt ja turvaliselt. Kui EBA leiab, et esitatud teave sisaldab tõendeid või märkimisväärset teavet oluliste rikkumiste kohta, annab EBA rikkumisest teatavale isikule tagasisidet.

(24a)  Tagamaks, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmete asjus tehtavate otsuste aluseks on piisaval tasemel eksperditeadmised, on vaja luua alaline sisekomitee, mis koosneb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise õigusaktide järgimise eest vastutavate asutuste ja organite juhtidest, kelle teadmisi eri ärimudelitest ja sektorite eripärast tuleks täielikult arvesse võtta. See komitee vaatab läbi ja valmistab ette Euroopa Pangandusjärelevalve tehtavaid otsuseid. Selleks et vältida dubleerimist, vahetab see uus komitee välja olemasoleva rahapesu tõkestamise allkomitee, mis loodi Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee raames.

(24a a)  Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning nende vastu võitlemisega seotud EBA ülesannete puhul peaks ühiskomitee olema koht, kus EBA teeb korrapärast ja tihedat koostööd Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega küsimustes, mis on seotud EBA-le antud artikli 8 lõike 1 punktis l osutatud konkreetsete ülesannete ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele antud ülesannete koostoimega, et tagada eri ärimudelite ja eri sektorite eripära täielik arvessevõtmine.

(24a b)  EBA peaks olema nõuetekohaselt varustatud piisavate vahendite ja töötajatega, et aidata mõjusalt kaasa finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise järjepidevale, tõhusale ja mõjusale tõkestamisele käesoleva määruse alusel antud volituste piires. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele antud lisapädevuste ja suurema töökoormusega peaksid ka kaasnema piisavad inimressursid ja rahalised vahendid.

(24a c)  Kooskõlas eesmärgiga saavutada liidus sidusam ja elujõulisem järelevalvesüsteem rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks ning nende vastu võitlemiseks peaks komisjon pärast kõigi asjaomaste asutuste ja sidusrühmadega konsulteerimist koostama põhjaliku hinnangu EBA-le käesoleva määruse artikli 8 lõike 1 punkti 1 kohaselt antud konkreetsete ülesannete täitmise, toimimise ja mõjususe kohta. Oma hinnangu raames peaks komisjon analüüsima nende ülesannete ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele antud ülesannete koostoimet. Kuna suur osa rahapesust ja terrorismi rahastamise tegevusest toimub väljaspool finantsteenuste sektorit, peaks komisjon põhjalikule kulude ja tulude analüüsile tuginedes ning järgides eesmärki tagada järjepidevus, tõhusus ja tulemuslikkus, uurima põhjalikult ka võimalust anda olemasolevale või uuele sihtotstarbelisele ELi-ülesele asutusele konkreetseid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ülesandeid. Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle hinnangu direktiivi (EL) 2018/843 artikli 65 kohase aruande raames ning vajaduse korral koos seadusandlike ettepanekutega hiljemalt 11. jaanuariks 2022.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1Määruse (EL) nr 1093/2010 muutmine

Määrust (EL) 1093/2010 muudetakse järgmiselt.

1)  Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Euroopa Pangandusjärelevalve tegutseb käesolevast määrusest tulenevate volituste alusel ja järgmiste õigusaktide reguleerimisala piires: direktiiv 2002/87/EÜ, direktiiv 2009/110/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/48/EÜ*, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/49/EL**, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/92/EL***, Euroopa Parlamendi ja nõukogu***** määrus (EL) 2015/847****, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/2366******, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/34/EL********* ning direktiivi (EL) 2002/65/EÜ asjakohased osad sellises ulatuses, mil neid kohaldatakse krediidi- ja finantseerimisasutuste ning nende üle järelevalvet teostavate pädevate asutuste suhtes, sh kõik direktiivid, määrused ja otsused, mis põhinevad kõnealustel õigusaktidel, ning kõik tulevased õiguslikult siduvad liidu õigusaktid, millega antakse Euroopa Pangandusjärelevalvele ülesandeid. Ühtlasi tegutseb Euroopa Pangandusjärelevalve kooskõlas nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013********.

Euroopa Pangandusjärelevalve tegutseb ka talle käesoleva määrusega antud volituste piires ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849(*****) kohaldamisalas selles ulatuses, milles seda direktiivi kohaldatakse finantssektori ettevõtjate ja nende üle järelevalvet tegevate pädevate asutuste suhtes. Sel otstarbel peaks Euroopa Pangandusjärelevalve täitma ainult neid ülesandeid, mis on talle antud mis tahes õiguslikult siduva liidu õigusaktiga, mis käsitleb määrusega (EL) nr 1094/2010 loodud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet või määrusega (EL) nr 1095/2010 loodud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet. Neid ülesandeid täites konsulteerib Euroopa Pangandusjärelevalve nende asutustega ja teavitab neid oma tegevusest, mis on seotud määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 4 punktis 1 määratletud finantseerimisasutuste või määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 4 punktis 1 määratletud finantsturu osalistega.

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiiv 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (ELT L 133, 22.5.2008, lk 66).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 173, 12.6.2014, lk 149).

*** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/92/EL maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto vahetamise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 257, 28.8.2014, lk 214).

**** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrus (EL) 2015/847, mis käsitleb rahaülekannetes edastatavat teavet ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1781/2006 (ELT L 141, 5.6.2015, lk 1).

**** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).

***** Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).

********* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).“;

a a)    lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Euroopa Pangandusjärelevalve tegevus hõlmab ka krediidiasutuste, finantskonglomeraatide, investeerimisühingute, makseasutuste ja e-raha asutuste tegevusvaldkondi küsimustes, mida lõikes 2 osutatud õigusaktid otseselt ei hõlma, sealhulgas äriühingu üldjuhtimine, auditeerimine ja finantsaruandlusega seotud küsimused, võttes arvesse kestlikke ärimudeleid ning keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisega seotud tegurite lõimimist, eeldusel et Euroopa Pangandusjärelevalve tegevus on vajalik selleks, et tagada kõnealuste õigusaktide tõhus ja ühetaoline kohaldamine.“;

a b)    lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Euroopa Pangandusjärelevalve eesmärk on kaitsta üldisi huve, edendades finantssüsteemi stabiilsust lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis ja selle mõjusust liidu majanduse, kodanike ja ettevõtete huvides. Euroopa Pangandusjärelevalve aitab oma pädevuse piires:

a) parandada siseturu toimimist, tagades sealhulgas eelkõige reguleerimise ja järelevalve kindla, tõhusa ja ühtse taseme;

b) tagada finantsturgude terviklikkuse, läbipaistvuse, tõhususe ja nõuetekohase toimimise;

c) tõhustada rahvusvahelist järelevalvealast koostööd;

d) vältida õigusnormide erinevuste ärakasutamist ja edendada võrdsete konkurentsitingimuste loomist;

e) tagada laenude ja muude riskide võtmise nõuetekohase reguleerimise ja järelevalve;

f) tugevdada kliendi- ja tarbijakaitset;

f a) tugevdada järelevalvealast lähenemist siseturul, sealhulgas edendades äritegevuse järelevalve riskipõhist käsitlust;

f b) tõkestada rahandussüsteemi kasutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil.

Selleks aitab Euroopa Pangandusjärelevalve tagada lõikes 2 osutatud õigusaktide ühtse, tõhusa ja tulemusliku kohaldamise, edendab järelevalvealast lähenemist ning esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile arvamusi kooskõlas artikliga 16a.

Euroopa Pangandusjärelevalve pöörab käesoleva määrusega talle antud ülesannete täitmisel erilist tähelepanu igasugusele süsteemsele riskile, mida põhjustavad finantseerimisasutused, mille hätta sattumine võib kahjustada finantssüsteemi või reaalmajanduse toimimist.

Euroopa Pangandusjärelevalve tegutseb oma ülesannete täitmisel sõltumatult, objektiivselt ning mittediskrimineerival ja läbipaistval moel liidu kui terviku huve silmas pidades ning proportsionaalsuse põhimõtet järgides. Euroopa Pangandusjärelevalve kohaldab vastutuse ja usaldusväärsuse põhimõtteid ning peaks tagama, et kõiki sidusrühmi koheldakse selles osas õiglaselt.

Euroopa Pangandusjärelevalve tegevuse ja meetmete sisu ja vorm ei tohi minna kaugemale sellest, mis on vajalik käesoleva määruse või lõikes 2 osutatud õigusaktide eesmärkide saavutamiseks, ning see peab olema proportsionaalne Euroopa Pangandusjärelevalve tegevusest mõjutatud asutuse või turgude äritegevusest tulenevate riskide laadi, ulatuse ja keerukusega.“;

b)  artikli 1 lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

„Euroopa Pangandusjärelevalve tegutseb ka talle käesoleva määrusega antud volituste piires ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849(*) kohaldamisalas selles ulatuses, milles seda direktiivi kohaldatakse finantssektori ettevõtjate ja nende üle järelevalvet tegevate pädevate asutuste suhtes. Sel otstarbel peaks Euroopa Pangandusjärelevalve täitma ainult neid ülesandeid, mis on talle antud mis tahes õiguslikult siduva liidu õigusaktiga, mis käsitleb määrusega (EL) nr 1094/2010 loodud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet või määrusega (EL) nr 1095/2010 loodud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet. Neid ülesandeid täites konsulteerib Euroopa Pangandusjärelevalve nende asutustega ja teavitab neidoma tegevusest, mis on seotud määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 4 punktis 1 määratletud finantseerimisasutuste või määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 4 punktis 1 määratletud finantsturu osalistega.

(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).“

2)  Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Euroopa Pangandusjärelevalve kuulub Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi. Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi peamine eesmärk on kindlustada finantssektori suhtes kohaldatavate eeskirjade nõuetekohane rakendamine, finantsstabiilsuse säilitamine, finantssüsteemi kui terviku suhtes usalduse tagamine ning finantsteenuste kasutajate mõjus ja piisav kaitse.“;

b)  lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Vastavalt ELi lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõttele rajaneb Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi liikmete koostöö usaldusel ja täielikul vastastikusel austusel, tagades eelkõige asjakohase ja usaldusväärse teabe liikumise liikmete vahel ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoniga.“;

c)  lõikesse 5 lisatakse järgmine lõik:

„Käesolevas määruses olevad viited järelevalvele hõlmavad kõigi pädevate asutuste kõiki asjakohaseid tegevusi, mida tehakse artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide kohaselt ilma, et see piiraks riiklikke pädevusi.“

2 a)  Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi aruandekohustus

1. Artikli 2 lõike 2 punktides a–e osutatud asutused annavad oma tegevusest aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Euroopa Keskpank annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru talle määrusega (EL) nr 1024/2013 antud järelevalveülesannete täitmisest kooskõlas nimetatud määrusega.

2. Euroopa Pangandusjärelevalve teeb kõigi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 226 kohaselt läbi viidavate Euroopa Parlamendi uurimiste käigus Euroopa Parlamendiga täielikult koostööd.

3. Järelevalvenõukogu võtab vastu aastaaruande Euroopa Pangandusjärelevalve tegevuse, sealhulgas eesistuja tööülesannete täitmise kohta, ning edastab nimetatud aruande iga aasta 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Aruanne avalikustatakse.

Euroopa Pangandusjärelevalve lisab esimeses lõigus osutatud aastaaruandesse teabe järelevalveasutustega sõlmitud halduskokkulepete, rahvusvaheliste organisatsioonide või kolmandate riikide haldusasutuste, Euroopa Pangandusjärelevalve poolt komisjonile samaväärsusotsuste ettevalmistamisel antud abi ja artikli 33 kohase Euroopa Pangandusjärelevalve jälgimistegevuse kohta.

4. Euroopa Parlamendi taotluse korral osaleb eesistuja Euroopa Parlamendis kuulamisel, kus käsitletakse Euroopa Pangandusjärelevalve tegevuse tulemusi. Kuulamine toimub vähemalt kord aastas. Eesistuja esineb avaldusega Euroopa Parlamendi ees ning vastab selle liikmete kõikidele küsimustele iga kord, kui seda palutakse.

5. Kui Euroopa Parlament seda nõuab, esitab eesistuja vähemalt 15 päeva enne lõikes 1c osutatud avalduse tegemist Euroopa Parlamendile kirjaliku aruande Euroopa Pangandusjärelevalve tegevuse kohta.

6. Peale artiklites 11–18, 20 ja 33 osutatud teabe sisaldab aruanne ka Euroopa Parlamendi poolt konkreetselt nõutud asjakohast teavet.

7. Euroopa Pangandusjärelevalve vastab Euroopa Parlamendi või nõukogu poolt talle esitatud küsimustele kas suuliselt või kirjalikult viie nädala jooksul alates küsimuse saamisest.

8. Eesistuja korraldab taotluse korral Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni esimehe, aseesimeeste ja koordinaatoritega kinniseid konfidentsiaalseid suulisi arutelusid, kui selliseid arutelusid on vaja pidada ELi toimimise lepingu artiklist 226 tulenevate Euroopa Parlamendi õiguste teostamiseks. Kõik osalejad peavad kinni ametisaladuse hoidmise nõuetest.

9. Euroopa Pangandusjärelevalve loob dokumentide ja nende kättesaadavuse registri.

10. Euroopa Pangandusjärelevalve esitab Euroopa Parlamendile sisukokkuvõtte kõigist koosolekutest Baseli pangajärelevalve komitee, finantsstabiilsuse nõukogu ja Rahvusvahelise Raamatupidamisstandardite Nõukogu ning kõigi teiste asjaomaste rahvusvaheliste organite või asutustega, millel käsitletakse pangandusjärelevalvet või mis seda mõjutavad.“

3)  Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a)  punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1) finantseerimisasutused“ – ettevõtjad, keda reguleeritakse või kelle üle tehakse järelevalvet artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktide kohaselt; “;

a a)  lisatakse punkt 1a:

„1a) finantssektori ettevõtjad“ – mis tahes üksus, mille suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2015/849 artiklit 2 ja mille puhul on ühtlasi tegemist kas käesoleva määruse artikli 4 punktis 1 ja määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 4 punktis 1 määratletud finantseerimisasutusega või määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 4 punktis 1 määratletud finantsturu osalisega;“;

b)  punkti 2 alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i) pädevad asutused, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 40, sealhulgas Euroopa Keskpank talle määrusega (EL) nr 1024/2013 antud ülesannetega seotud küsimustes;“;

c)  punkti 2 alapunkt ii asendatakse järgmisega:

„ii) direktiivi 2002/65/EÜ puhul asutused ja organid, kes on pädevad tagama, et finantseerimisasutused järgivad kõnealuses direktiivis sätestatud nõudeid;

iia) direktiivi (EL) 2015/849 puhul asutused ja organid, kes teevad finantseerimisasutuste järelevalvet ja on pädevad tagama nende vastavust kõnealuse direktiivi nõuetele, nagu on osutatud käesoleva direktiivi artiklis 48.“;

d)  punkti 2 alapunkt iii asendatakse järgmisega:

„iii) hoiuste tagamise skeemide puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/49/EL kohased hoiuste tagamise skeeme haldavad asutused või juhul, kui hoiuste tagamise skeemi toimimist haldab eraettevõte, kõnealuse direktiivi kohaselt selliste skeemide üle järelevalvet teostav ametiasutus ja kõnealuses direktiivis osutatud asjaomased haldusasutused, ning“;

e)  punkti 2 lisatakse alapunktid v ja vi:

„v) direktiivis 2014/17/EL, määruses (EL) 2015/751, direktiivis (EL) 2015/2366, direktiivis 2009/110/EÜ, määruses (EÜ) nr 924/2009 ja määruses (EL) nr 260/2012 osutatud pädevad asutused;

vi) direktiivi 2008/48/EÜ artiklis 20 osutatud organid ja asutused.“

4)  Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)  punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2) juhatus, kes täidab artiklis 47 sätestatud ülesandeid;“;

b)  punkt 4 jäetakse välja.

4 a)  Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

„Artikkel 7Asukoht

Euroopa Pangandusjärelevalve asukoht on Prantsusmaal Pariisis.

Euroopa Pangandusjärelevalve asukoht ei mõjuta seda, kuidas Euroopa Pangandusjärelevalve täidab oma ülesandeid ja kasutab oma volitusi, korraldab oma juhtimisstruktuuri või põhitegevust ega tema tegevuse põhirahastamist, võimaldades samal ajal vajaduse korral kasutada liidu asutustega ühiselt selliseid administratiivseid tugiteenuseid ja ruumide haldusteenuseid, mis ei ole seotud Euroopa Pangandusjärelevalve põhitegevusega. Komisjon esitab hiljemalt … [käesoleva muutmismääruse kohaldamise alguskuupäev] ja seejärel iga 12 kuu tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle nõude täitmise kohta Euroopa järelevalveasutuste poolt.“

5)  Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

-i)  punkti a muudetakse järgmiselt:

„a) aidata artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide alusel kaasa kõrgekvaliteediliste ühtsete regulatiivsete ja järelevalvestandardite ning -tavade väljatöötamisele, eelkõige koostades kooskõlas artikliga 16a regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõusid, suuniseid, soovitusi ▌ja muid meetmeid, sealhulgas arvamusi;“;

i)  punkt aa asendatakse järgmisega:

„aa) koostada ajakohastatud käsiraamat liidu finantseerimisasutuste järelevalve kohta, milles määratakse kindlaks parimad järelevalvetavad ning kvaliteetsed metoodikad ja menetlused ning võetakse muu hulgas arvesse finantseerimisasutuste muutuvaid äritavasid ja ärimudeleid ning finantseerimisasutuste ja finantsturgude suurust, ning hallata seda;“;

ii)  lisatakse punkt ab:

„ab) koostada ajakohastatud liidu kriisilahenduskäsiraamat, milles käsitletakse finantseerimisasutuste kriisilahendust liidus ja milles määratakse kindlaks parimad järelevalvetavad ning kvaliteetsed kriisilahenduse metoodikad ja menetlused ning võetakse muu hulgas arvesse finantseerimisasutuste muutuvaid äritavasid ja ärimudeleid ning finantseerimisasutuste ja finantsturgude suurust, ning hallatakse seda;“;

ii a)  punkt b asendatakse järgmisega:

„b) aidata kaasa õiguslikult siduvate liidu õigusaktide ühetaolisele kohaldamisele, edendades eelkõige ühtset järelevalvekultuuri, tagades artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide ühetaolise, tõhusa ja tulemusliku kohaldamise, vältides õigusnormide erinevuste ärakasutamist (regulatiivset arbitraaži), edendades ja jälgides järelevalve sõltumatust, vahendades ja lahendades pädevate asutuste vahelisi erimeelsusi, tagades finantseerimisasutuste tulemusliku ja järjepideva järelevalve, tagades järelevalvekolleegiumide ühtse toimimise ning võttes muu hulgas meetmeid eriolukordades;“;

iii)  punktid e ja f asendatakse järgmisega:

„e) korraldada ja viia riikide pädevate asutuste toel läbi pädevate asutuste hindamisi ning anda sellega seoses välja nimetatud pädevatele asutustele adresseeritud soovitusi ning teha kindlaks parimaid tavad ja anda sellega seoses välja suuniseid, et suurendada järelevalvetulemuste sidusust;

f) jälgida ja hinnata turusuundumusi oma pädevusvaldkonnas, sealhulgas vajaduse korral suundumusi laenude andmises eelkõige kodumajapidamistele ja VKEdele ning uuenduslikes finantsteenustes ning arenguid suundumuste osas, mis on seotud keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisteguritega;

fa) juhtida koos pädevate asutustega sisemudeli väljundite võrdlusanalüüse, et analüüsida riskiparameetrite varieeruvust ja nende prognoosivõimet ning anda sellega seoses välja regulatiivsed tehnilised standardid, suunised ja aruanded;“;

iii a)  punkt g asendatakse järgmisega:

„g) viia läbi turuanalüüse, et anda teavet Euroopa Pangandusjärelevalve tegevusele heakskiidu andmise otsuse tegemisest;“;

iv)  punkt h asendatakse järgmisega:

„h) tugevdada vajaduse korral hoiustajate, tarbijate ja investorite kaitset, eelkõige seoses piiriüleste vajakajäämistega ja nendega seotud riske arvesse võttes;“;

iv a)  lisatakse punkt ia:

„ia) aidata kaasa liidu ühise finantsandmete strateegia väljatöötamisele;“;

iv b)  lisatakse punkt ka:

„ka) avaldada oma veebisaidil kõigi artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide kohta kõik regulatiivsed tehnilised standardid, rakenduslikud tehnilised standardid, suunised, soovitused ning küsimused ja vastused, sh ülevaated käimasoleva töö seisu kohta ning regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude, rakenduslike tehniliste standardite eelnõude, suuniste, soovituste ning küsimuste ja vastuste vastuvõtmise planeeritava ajakava kohta, ning uuendada neid korrapäraselt. Kõnealune teave tehakse kättesaadavaks kõikides Euroopa Liidu töökeeltes;“;

v)  lisatakse punkt l:

„l) aidata järjepidevalt, tõhusalt ja tulemuslikult tõkestada finantssüsteemi kasutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil.“;

b)  lõiget 1a muudetakse järgmiselt:

i)  punkt b asendatakse järgmisega:

„b) pidades nõuetekohaselt silmas finantseerimisasutuste turvalisuse ja usaldatavuse tagamise eesmärki, võtab täielikult arvesse finantseerimisasutuste eri liike, ärimudeleid ja suurust.“;

i i)  lisatakse punkt c:

võtab arvesse tehnoloogilist innovatsiooni, uuenduslikke ja jätkusuutlikke ärimudeleid ning keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisega seotud tegurite lõimimist.“;

c)  lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i) lisatakse punkt ca:

„ca) esitada artiklite 29a ja 31a kohaseid soovitusi;“;

i a) lisatakse punkt da:

„da) teha hoiatusi kooskõlas artikli 9 lõikega 3;“;

i b) lisatakse punktid ga, gb ja gc:

„ga) esitada artikli 16 a kohaselt arvamusi Euroopa Parlamendile, nõukogule või komisjonile;

gb) anda artikli 16b kohaseid vastuseid küsimustele;

gc) väljastada artiklis 9c sätestatud tähtajalisi meetmetest loobumise kirju;“;

    ii) punkt h asendatakse järgmisega:

„h) koguda finantseerimisasutuste kohta vajalikku teavet vastavalt artiklitele 35 ja 35b;“;

c a)  lõige 2a asendatakse järgmisega:

„2a. Käesolevas artiklis osutatud ülesannete täitmisel järgib Euroopa Pangandusjärelevalve rangelt 1. tasandi seadusi ja 2. tasandi meetmeid ning kohaldab proportsionaalsuse ja parema õigusloome põhimõtteid, sealhulgas mõjuhinnanguid, tasuvusanalüüse ja avalikke konsultatsioone.

Artiklites 10, 15, 16 ja 16a osutatud avalikud konsultatsioonid tuleb viia läbi võimalikult laialdaselt, et tagada kõigi huvitatud isikute kaasamine, ning sidusrühmadele tuleb anda vastamiseks mõistlik aeg. Euroopa Pangandusjärelevalve esitab ja avaldab tagasiside selle kohta, kuidas konsultatsiooni käigus kogutud teavet ja seisukohti regulatiivsete tehniliste standardite eelnõus, rakenduslike tehniliste standardite eelnõus, suunistes, soovitustes ja arvamustes kasutati.

Euroopa Pangandusjärelevalve teeb sidusrühmade sisendist kokkuvõtte selliselt, et sarnastel teemadel korraldatud avalike konsultatsioonide tulemusi on võimalik omavahel võrrelda.“

6)  Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

-a)  lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a) kogub ja analüüsib teavet tarbimissuundumuste, nt jaefinantsteenuste ja -toodete kulude ja tasude muutumise kohta liikmesriikides, ja koostab vastavaid aruandeid;“;

-a a)  lõikele 1 lisatakse punktid da, db ja dc:

„da)  aitab kaasa võrdsete võimaluste loomisele ühtsel turul, kus tarbijatel ja muudel finantsteenuste kasutajatel on õiglane juurdepääs võrreldavatele finantsteenustele, toodetele ja õiguskaitsevahenditele;

db)  edendab edasist arengut reguleerimise ja järelevalve valdkonnas, mis võib hõlbustada põhjalikumat ühtlustamist ja integratsiooni ELi tasandil; selleks jälgib Euroopa Pangandusjärelevalve oma pädevuse piires piiriülese konsolideerimise takistusi või sellele avalduvat mõju ja võib esitada arvamuse või soovitusi, mille eesmärk on leida asjakohased viisid nende tõkete kõrvaldamiseks;

dc)  koordineerib pädevate asutuste kontrollostude tegemist.“;

a)  lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Euroopa Pangandusjärelevalve jälgib uusi ja olemasolevaid finantstegevuse liike ning võib võtta kooskõlas artikliga 16 vastu suuniseid ja soovitusi turgude tugevdamiseks ja turvalisemaks muutmiseks ning reguleerimis- ja järelevalvetavade ühtlustamiseks ja mõjusamaks muutmiseks.

2a. Euroopa Pangandusjärelevalve töötab oma pädevuse piires välja riiklikele pädevatele asutustele adresseeritud äritegevuse järelevalvet käsitlevad standardid, näiteks minimaalsed volitused ja ülesanded.“;

b)  lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Euroopa Pangandusjärelevalve moodustab oma lahutamatu osana proportsionaalsuse komitee tagamaks, et erinevused riskide laadis, ulatuses ja keerukuses, muutuvad ärimudelid ja -tavad ning finantseerimisasutuste ja finantsturgude suurus oleksid kajastatud Euroopa Pangandusjärelevalve töös, ning tarbijakaitse ja finantsalase uuendustegevuse komitee, mis koondab kõiki asjakohaste pädevate asutuste ja tarbijakaitse eest vastutavate asutuste esindajaid, et tugevdada tarbijakaitset ja luua uue või uuendusliku finantstegevuste reguleerimise ja järelevalve kooskõlastatud käsitlus ning nõustada Euroopa Pangandusjärelevalvet teabe edastamisel Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Euroopa Pangandusjärelevalve teeb tihedat koostööd Euroopa Andmekaitsenõukoguga, et vältida dubleerimist, vastuolusid ja õiguskindlusetust andmekaitse valdkonnas. Euroopa Pangandusjärelevalve võib komitee koosseisu arvata ka riiklikud andmekaitseasutused.“;

b a)  lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Euroopa Pangandusjärelevalve võib ajutiselt keelata teatavate finantstoodete, -instrumentide või -tegevuste turustamise, levitamise või müügi või seda piirata, kui need võivad põhjustada kasutajatele märkimisväärset rahalist kahju või ohustavad finantsturgude korrapärast toimimist ja usaldusväärsust või liidu kogu finantssüsteemi või selle mõne osa stabiilsust artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides täpsustatud juhtudel ja tingimustel, või vajaduse korral eriolukorras kooskõlas artikliga 18 ja selles sätestatud tingimustel.

Euroopa Pangandusjärelevalve vaatab esimeses lõigus osutatud otsuse läbi asjakohaste ajavahemike järel võimalikult kiiresti, ent vähemalt kord iga kuue kuu jooksul. Euroopa Pangandusjärelevalve võib kõnealust keeldu või piirangut kaks korda pikendada, pärast mida see muutub alaliseks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Pangandusjärelevalve leiab teisiti.

Liikmesriik võib taotleda Euroopa Pangandusjärelevalvelt otsuse läbivaatamist. Sellisel juhul võtab Euroopa Pangandusjärelevalve artikli 44 lõike 1 teises lõigus sätestatud korras vastu otsuse selle kohta, kas otsus tuleks jätta jõusse.

Euroopa Pangandusjärelevalve võib ka hinnata teatavat liiki finantstegevuse või tava keelustamise või piiramise vajadust ning vajaduse korral teavitada sellest komisjoni ja pädevaid asutusi, et hõlbustada sellise keelu või piirangu vastuvõtmist.“

6a)  Lisatakse artiklid 9a ja 9b:

„Artikkel 9aEriülesanded rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse valdkonnas

1.  Euroopa Pangandusjärelevalve võtab oma pädevuse piires finantssüsteemi terviklikkuse, läbipaistvuse ja turvalisuse kaitsmisel juhtiva, koordineeriva ja jälgiva rolli, võttes meetmeid, et tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastamist ning võidelda nende vastu. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ei tohiks need meetmed minna kaugemale sellest, mis on vajalik käesoleva määruse või artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide eesmärkide saavutamiseks, ning nendes tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse riskide laadi, ulatust ja keerukust, äritavasid, ärimudeleid ning finantssektori ettevõtjate ja turgude suurust. Need rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja nende vastu võitlemise meetmed on muu hulgaks järgmised:

a)  kogutakse pädevatelt asutustelt ja muudest allikatest asjakohast teavet finantssektori ettevõtjate protsessides ja menetlustes, juhtimiskorralduses, sobivuse ja nõuetekohasuse hindamistes, ärimudelites ja tegevuses kindlaks tehtud puuduste kohta, et tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastamist ning võidelda selle vastu, ning pädevate asutuste võetud meetmete kohta ning analüüsitakse seda, piiramata asutustele direktiiviga (EL) 2015/849 antud ülesannete täitmist. Pädevad asutused esitavad Euroopa Pangandusjärelevalvele kogu selle teabe lisaks neile artiklist 35 tekkivatele kohustustele. Euroopa Pangandusjärelevalve kooskõlastab oma tegevust tihedalt rahapesu andmebüroodega seda tarbetult dubleerimata;

a a)  kooskõlastatakse oma tegevust tihedalt ja vajaduse korral vahetatakse teavet pädevate asutustega, sealhulgas Euroopa Keskpangaga järelevalveülesannete täitmisel, ning ametiasutustega, kellele on antud avalikes huvides ülesanne teha järelevalvet direktiivi 2015/849/EL artikli 2 lõike 1 punktides 1 ja 2 loetletud kohustatud isikute üle, samuti rahapesu andmebüroodega, võttes nõuetekohaselt arvesse olemasolevaid teabevahetuskanaleid, nagu Euroopa finantsuurimisüksuse platvorm ja FIU.Net, et tagada tõhusus ja hoiduda kõigist dubleerivatest või vastuolulistest meetmetest rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel ja nende vastu võitlemisel;

b)  töötatakse välja finantssektoris rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja nende vastu võitlemise ühised suunised ja standardid ja edendatakse nende järjepidevat rakendamist, eelkõige töötades välja regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, suunised, soovitused ja muud meetmed, sealhulgas artikli 16a kohased arvamused, mis põhinevad artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidel;

b a)  osutatakse pädevatele asutustele abi nende konkreetsete taotluste alusel;

c)  tehakse turusuundumuste seiret ja hinnatakse finantssektori haavatavust ja riske seoses rahapesu ja terrorismi rahastamisega ning vajaduse korral finantssektori head maksuhaldustava.

1a.  Euroopa Pangandusjärelevalve töötab tarbetust dubleerimisest hoidudes lõike 1 punkti a kohaldamisel välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada praktilisi üksikasju, mis on seotud asjakohaste andmete kogumisega, sh sellist liiki andmete kogumisega, mille pädevad asutused esitatavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja nende vastu võitlemise protsessides ja menetlustes, juhtimiskorras, sobivates ja nõuetekohastes hindamistes, finantssektori ettevõtjate ärimudelites ja tegevuses välja selgitatud nõrkustega seoses, samuti pädevate asutuste võetud meetmete kohta.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu lõikes 1a osutatud regulatiivsed tehnilised standardid.

2.  Euroopa Pangandusjärelevalve loob andmekaitse-eeskirju järgides lõike 1 punkti a kohaselt kogutud teavet sisaldava keskandmebaasi ja ajakohastab seda. Euroopa Pangandusjärelevalve tagab, et teavet analüüsitakse ja see tehakse pädevatele asutustele kättesaadavaks teadmisvajaduse põhimõtte kohaselt ning konfidentsiaalselt. Euroopa Pangandusjärelevalve võib vajaduse korral edastada ka asjaomase liikmesriigi õigusasutustele ja pädevatele asutustele ning, kui see on asjakohane, Euroopa Prokuratuurile tema käsutuses olevad tõendid, mille alusel võib algatada kriminaalmenetluse.

3.  Euroopa Pangandusjärelevalve edendab direktiivis (EL) 2015/849 osutatud järelevalveprotsesside ühtsust ning hindab pädevate asutuste strateegiaid, suutlikkust ja vahendeid, et tegeleda rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud tekkivate riskidega, korraldades muu hulgas▐ hindamisi kooskõlas artikliga 30.

Kui sellise hindamise käigus tehakse kindlaks tõsised vajakajäämised rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide kindlakstegemises, hindamises või ohjamises ning pädev asutus ei asu tegutsema, et võtta artikli 30 lõikes 3 osutatud aruandes märgitud asjakohaseks ja vajalikuks peetavaid järelmeetmeid, siis esitab Euroopa Pangandusjärelevalve järelaruande nõutud järelmeetmete võtmise kohta ning teavitab sellest Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni.

4.  Euroopa Pangandusjärelevalve teeb vajaduse korral rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alalise sisekomitee toel korrapäraselt pädevate asutuste riskihindamisi, keskendudes peamiselt artikli 4 punkti 2 alapunktis iia osutatud pädevatele asutustele, et kontrollida nende strateegiaid ja ressursse, mida nad kasutavad, et tegeleda rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud kõige olulisemate tekkivate riskidega ja teha nende järelevalvet. Euroopa Pangandusjärelevalve teavitab komisjoni liidu finantssektorit mõjutavate rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide hindamise tulemustest, lisades muu hulgas tulemuste analüüsi oma arvamusse, mille ta peab esitama kooskõlas direktiivi (EL) 2015/849 artikli 6 lõikega 5.

5.  Kolmandate riikidega seotud piiriüleseid küsimusi mõjutavate rahapesu ja terrorismi rahastamise oluliste juhtumite puhul on Euroopa Pangandusjärelevalvel juhtiv roll liidu pädevate asutuste ja kolmandate riikide asjaomaste asutuste vahelise koostöö edendamisele kaasa aitamises.

6.  Euroopa Pangandusjärelevalve loob rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alalise sisekomitee, et koordineerida meetmeid, mille eesmärk on võidelda rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu, ning koostada Euroopa Pangandusjärelevalve poolt artikli 44 kohaselt tehtavate otsuse eelnõud.

7.  Komitee eesistuja on järelevalvenõukogu eesistuja ja komitee koosneb nende asutuste ja organite juhtidest, kes on pädevad tagama, et finantseerimisasutused järgivad direktiivi (EL) 2015/849 nõudeid. Lisaks sellele võivad nii komisjon, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kui ka Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve nimetada kõrgetasemelise esindaja, kes osaleb komitee kohtumisel vaatlejana ja kelle teadmisi eri ärimudelitest ja sektorite eripärast võetakse täielikult arvesse. Komitee võib delegeerida osa oma tööst komitee otsuseid ette valmistavale sisemisele töörühmale.

Artikkel 9bTaotlus korraldada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks uurimine

1.  Kooskõlas direktiiviga (EL) 2015/849 võib järelevalvenõukogu või juhatus finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise otstarbel kasutamise tõkestamise küsimustes, kui tal on tõendeid või tähelepanuväärset teavet oluliste rikkumiste kohta, esitada artikli 4 punkti 2 alapunkti iia kohaselt pädevale asutusele taotluse uurida liidu õiguse võimalikke rikkumisi ja juhul, kui kõnealuse liidu õiguse puhul on tegemist direktiividega või see annab liikmesriikidele otsesed valikuvõimalused, direktiivide ülevõtmiseks kehtestatud riiklike õigusaktide või liidu õigusega liikmesriikidele antud valikute kasutamise rikkumisi, mille on toime pannud finantssektori ettevõtja, ning kaaluda sellele ettevõtjale nende rikkumiste eest karistuste kehtestamist. Kui see on vajalik, siis võib ta ka esitada kooskõlas artikli 4 punkti 2 alapunktiga iia pädevale asutusele taotluse, et pädev asutus kaaluks kõnealusele finantssektori ettevõtjale adresseeritud individuaalse otsuse vastuvõtmist, nõudmaks, et see võtaks kõik vajalikud meetmed, et täita talle otsekohaldatavast liidu õigusest või direktiivi ülevõtmiseks kehtestatud riiklikest õigusaktidest või liikmesriikidele liidu õigusega antud valikuvõimaluste kasutamisest tulenevaid kohustusi, sealhulgas peataks mingi tegevuse. Kui Euroopa Pangandusjärelevalvel on arvestatavat teavet oluliste rikkumiste kohta, tuleb eespool nimetatud meetmed põhjendamatu viivituseta kasutusele võtta. Käesolevas lõikes osutatud taotlused ei tohi kahjustada selle pädeva asutuse käimasolevaid järelevalvemeetmeid, kellele taotlus on adresseeritud.

2.  Pädev asutus rahuldab kõik talle lõike 1 kohaselt esitatud taotlused ja teavitab Euroopa Pangandusjärelevalvet võimalikult kiiresti ja hiljemalt kümne tööpäeva jooksul meetmetest, mida ta on selle taotlusega seoses võtnud või kavatseb võtta.

3.  Kui pädev asutus ei järgi käesoleva artikli lõike 2 nõudeid, siis kohaldatakse artiklit 17, piiramata komisjoni volitusi ja kohustusi lähtuvalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 258.“

6 a a)  Lisatakse artikkel 9c:

„Artikkel 9c

Tähtajalised meetmetest loobumise kirjad

1.  Erandlike asjaolude korral ja kui käesolevas lõikes sätestatud tingimused on täidetud, võib Euroopa Pangandusjärelevalve väljastada koos kõigi asjaomaste pädevate asutustega tähtajalised meetmetest loobumise kirjad seoses liidu õiguse erisätetega, mis põhinevad artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikel aktidel. Sellise kirjaga võtavad Euroopa Pangandusjärelevalve ja kõik asjaomased pädevad asutused endale ajutise kohustuse mitte võtta meetmeid finantseerimisasutuse suhtes liidu õiguse konkreetsete sätete täitmata jätmise eest juhul, kui finantseerimisasutus ei suuda selliseid erisätteid täita vähemalt ühel järgmistest põhjustest:

a)   täitmine viiks finantseerimisasutuse vastuollu liidu õiguse muude õiguslike ja regulatiivsete nõuetega;

b)  Euroopa Pangandusjärelevalve ei pea täitmist täiendavate 2. tasandi meetmete või 3. tasandi suunisteta teostatavaks;

c)  täitmine kahjustaks tõsiselt või ohustaks järgmist: turu usaldus, kasutajate ja investorite kaitse, finants- või toorme- ja kaubaturgude korrakohane toimimine ja usaldusväärsus, liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsus.

Euroopa Pangandusjärelevalve ei väljasta meetmetest loobumise kirja, kui ta leiab, et sellel oleks finantsturgude tõhususe või klientide või investorite kaitse seisukohast kahjulik mõju, mis on saadava kasuga võrreldes ebaproportsionaalne.

2.  Euroopa Pangandusjärelevalve täpsustab meetmetest loobumise kirjas, milliste liidu õigusaktide konkreetsete sätete suhtes kohaldatakse mittejõustamist, miks ta leiab, et lõike 1 tingimused on täidetud, ja mis kuupäeval mittejõustamine lõpeb. Sellise mittejõustamine kestus ei tohi ületada kuut kuud.

3.  Kui Euroopa Pangandusjärelevalve otsustab väljastada meetmetest loobumise kirja, teavitab ta sellest viivitamata komisjoni, Euroopa Parlamenti ja nõukogu. Komisjon, Euroopa Parlament või nõukogu võivad kahe nädala jooksul pärast kõnealuse teabe saamist nõuda Euroopa Pangandusjärelevalvelt otsuse läbivaatamist. Komisjoni, Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe nädala võrra. Kui komisjon, Euroopa Parlament või nõukogu palub Euroopa Pangandusjärelevalvel otsuse läbi vaadata, teeb Euroopa Pangandusjärelevalve artikli 44 lõike 1 teises lõigus sätestatud korras otsuse selle kohta, kas otsus tuleks jätta jõusse.

4.  Kui Euroopa Pangandusjärelevalve on väljastanud kooskõlas lõigetega 1–3 meetmetest loobumise kirja, avaldab ta selle viivitamata oma veebisaidil. Euroopa Pangandusjärelevalve vaatab asjakohaste ajavahemike järel läbi oma otsuse väljastada meetmetest loobumise kiri ja ta võib seda uuendada ainult ühe kuuekuulise ajavahemiku võrra. Kui otsust väljastada meetmetest loobumise kiri ei uuendata kuue kuu või ühe aasta möödumisel, kaotab see automaatselt kehtivuse.“

6 a b)  Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10Regulatiivsed tehnilised standardid

1. Kui Euroopa Parlament ja nõukogu delegeerivad komisjonile õiguse võtta vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 delegeeritud õigusaktiga vastu regulatiivseid tehnilisi standardeid järjepideva ühtlustamise tagamiseks artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides konkreetselt sätestatud valdkondades, võib Euroopa Pangandusjärelevalve töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud. Euroopa Pangandusjärelevalve esitab regulatiivsete standardite eelnõud komisjonile kinnitamiseks. Euroopa Pangandusjärelevalve esitab need tehnilised standardid samaaegselt teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Regulatiivsed tehnilised standardid on tehnilised, need ei hõlma strateegilisi otsuseid või poliitilisi valikuid ning nende sisu on piiritletud nende aluseks olevate seadusandlike aktidega. Euroopa Pangandusjärelevalve teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu võimalikult kiiresti ja täies ulatuses regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel tehtud edusammudest.

Enne regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude esitamist komisjonile viib Euroopa Pangandusjärelevalve läbi nende avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu kooskõlas artikli 8 lõikega 2a. Euroopa Pangandusjärelevalve küsib ka artiklis 37 osutatud pangandussektori sidusrühmade kogu nõuandeid.

Komisjon otsustab regulatiivse tehnilise standardi eelnõu kinnitamise kolme kuu jooksul pärast selle kättesaamist. Kui see on liidu huvides, võib komisjon regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud kinnitada kas osaliselt või muudatustega.

Kui komisjon ei jõua kolme kuu jooksul pärast regulatiivse tehnilise standardi eelnõu kättesaamist otsusele, kas nimetatud standard vastu võtta või mitte, teavitab ta sellest viivitamatult ja kindlasti enne kolme kuu möödumist Euroopa Parlamenti ja nõukogu ning toob välja põhjused, miks otsust ei ole võimalik teha, ning planeeritava kinnitamise ajakava, võttes nõuetekohaselt arvesse artikli 1 lõikes 2 osutatud kohaldatava seadusandliku akti rakendamise ja kohaldamise tähtaega. Regulatiivse standardi eelnõu vastuvõtmise viibimine ei takista Euroopa Parlamendil ja nõukogul kontrollivolituste kasutamist kooskõlas artikliga 13.

Kui komisjon kavatseb regulatiivse tehnilise standardi eelnõu tagasi lükata või kinnitada selle osaliselt või muudatustega, saadab ta regulatiivse tehnilise standardi eelnõu tagasi Euroopa Pangandusjärelevalvele koos selgitusega, miks ta seda ei kinnita või, kui see on asjakohane, selgitades oma muudatusettepanekuid, ning saadab kirja koopia ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Euroopa Pangandusjärelevalve võib kuue nädala jooksul regulatiivse tehnilise standardi eelnõu komisjoni muudatusettepanekute alusel muuta ning esitada selle ametliku arvamuse vormis uuesti komisjonile. Euroopa Pangandusjärelevalve saadab oma ametliku arvamuse koopia ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei esita kõnealuse kuuenädalase tähtaja jooksul muudetud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu või esitab standardi eelnõu, mida ei ole muudetud vastavalt komisjoni muudatusettepanekutele, võib komisjon võtta regulatiivse tehnilise standardi vastu selliste muudatustega, mida ta peab asjakohaseks, või standardi tagasi lükata.

Komisjon ei või Euroopa Pangandusjärelevalve poolt koostatud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu sisu muuta ilma seda Euroopa Pangandusjärelevalvega käesolevas artiklis sätestatud korras eelnevalt kooskõlastamata.

2. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei ole esitanud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud tähtajaks, teavitab ta sellest viivitamata Euroopa Parlamenti ja nõukogu, märkides ära põhjused, miks regulatiivse tehnilise standardi eelnõu ei ole võimalik esitada, ning planeeritava kinnitamise ajakava, võttes nõuetekohaselt arvesse artikli 1 lõikes 2 osutatud kohaldatava seadusandliku akti rakendamise ja kohaldamise tähtaega. Komisjon võib määrata eelnõu esitamiseks uue tähtaja. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu viivitamata uuest tähtajast. Euroopa Parlament võib kutsuda Euroopa Pangandusjärelevalve eesistuja andma selgitusi, miks regulatiivse tehnilise standardi eelnõu ei ole võimalik esitada.

3. Ainult juhul, kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei esita komisjonile regulatiivse tehnilise standardi eelnõu lõike 2 kohaseks tähtajaks, võib komisjon võtta regulatiivse tehnilise standardi vastu delegeeritud õigusaktiga ilma Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostatud eelnõuta.

Komisjon viib läbi regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu, välja arvatud juhul, kui selliste arutelude ja analüüside läbiviimine on asjaomaste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude ulatust ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades ebaproportsionaalne. Komisjon küsib ka artiklis 37 osutatud pangandussektori sidusrühmade kogu nõuandeid ▌.

Komisjon edastab regulatiivse tehnilise standardi eelnõu viivitamatult Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Pangandusjärelevalvele.

▌Euroopa Pangandusjärelevalve võib kuue nädala jooksul regulatiivse tehnilise standardi eelnõu muuta ning esitada selle ametliku arvamuse vormis komisjonile. Euroopa Pangandusjärelevalve saadab oma ametliku arvamuse koopia ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei ole neljandas lõigus osutatud kuuenädalase tähtaja jooksul esitanud muudetud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu, võib komisjon regulatiivse tehnilise standardi vastu võtta.

Kui Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kuue nädala jooksul muudetud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu, võib komisjon regulatiivse tehnilise standardi eelnõu muuta Euroopa Pangandusjärelevalve esitatud muudatusettepanekute alusel või võtta regulatiivse tehnilise standardi vastu selliste muudatustega, mida ta peab asjakohaseks. Komisjon ei tohi muuta Euroopa Pangandusjärelevalve poolt koostatud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu sisu ilma seda Euroopa Pangandusjärelevalvega käesolevas artiklis sätestatud korras eelnevalt kooskõlastamata.

4. Regulatiivsed tehnilised standardid võetakse vastu määruse või otsusega. Nende pealkirja lisatakse sõnad „regulatiivne tehniline standard“. Need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja need jõustuvad nendes sätestatud kuupäeval.“

6 b)  Artikli 13 lõike 1 teine lõik jäetakse välja.

6 c)  Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15Rakenduslikud tehnilised standardid

1. Kui Euroopa Parlament ja nõukogu annavad komisjonile rakendamisvolitused võtta ELi toimimise lepingu artikli 291 kohaste rakendusaktidega vastu rakenduslikke tehnilisi standardeid ning selleks et tagada artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide rakendamisel ühtsed tingimused, võib Euroopa Pangandusjärelevalve töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud. Rakenduslikud tehnilised standardid on tehnilised, need ei hõlma strateegilisi otsuseid või poliitilisi valikuid ning nende eesmärk on määrata kindlaks kõnealuste seadusandlike aktide rakendamise tingimused. Euroopa Pangandusjärelevalve esitab rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile kinnitamiseks. Euroopa Pangandusjärelevalve esitab need tehnilised standardid samal ajal teavitamise eesmärgil ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Enne rakenduslike tehniliste standardite eelnõude esitamist komisjonile viib Euroopa Pangandusjärelevalve läbi nende avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu kooskõlas artikli 8 lõikega 2a. Euroopa Pangandusjärelevalve küsib ka artiklis 37 osutatud pangandussektori sidusrühmade kogu nõuandeid.

Komisjon otsustab rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kinnitamise kolme kuu jooksul pärast selle kättesaamist. Kui see on liidu huvides, võib komisjon rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kinnitada kas osaliselt või muudatustega. Kui komisjon ei ole hindamisaja jooksul kavandatavale rakenduslikule tehnilisele standardile tervikuna või osaliselt vastuväiteid esitanud, loetakse see heakskiidetuks.

Kui komisjon ei jõua kolme kuu jooksul pärast rakendusliku tehnilise standardi kättesaamist otsusele, teavitab ta sellest viivitamatult ja kindlasti enne kolme kuu möödumist Euroopa Parlamenti ja nõukogu ning toob välja põhjused, miks otsust ei ole võimalik teha, ning planeeritava kinnitamise ajakava, võttes nõuetekohaselt arvesse asjaomase artikli 1 lõikes 2 osutatud kohaldatava seadusandliku akti rakendamise ja kohaldamise tähtaega.

Kui komisjon kavatseb rakendusliku tehnilise standardi eelnõu tagasi lükata või kinnitada selle osaliselt või muudatustega, saadab ta selle tagasi Euroopa Pangandusjärelevalvele koos selgitustega, miks ta seda ei kinnita, või kui see on asjakohane, selgitades oma muudatusettepanekuid, ning saadab kirja koopia ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Euroopa Pangandusjärelevalve võib kuue nädala jooksul rakendusliku tehnilise standardi eelnõu komisjoni muudatusettepanekute alusel muuta ning esitada selle ametliku arvamuse vormis uuesti komisjonile. Euroopa Pangandusjärelevalve saadab oma ametliku arvamuse koopia ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei esita viiendas lõigus osutatud kuuenädalase tähtaja jooksul muudetud rakendusliku tehnilise standardi eelnõu või esitab standardi eelnõu, mida ei ole muudetud vastavalt komisjoni muudatusettepanekutele, võib komisjon võtta rakendusliku tehnilise standardi vastu selliste muudatustega, mida ta peab asjakohaseks, või selle tagasi lükata.

Komisjon ei tohi Euroopa Pangandusjärelevalve poolt koostatud rakendusliku tehnilise standardi eelnõu sisu muuta ilma seda Euroopa Pangandusjärelevalvega käesolevas artiklis sätestatud korras eelnevalt kooskõlastamata.

2. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei esita rakendusliku tehnilise standardi eelnõu artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud tähtajaks, teavitab ta sellest viivitamata Euroopa Parlamenti ja nõukogu, märkides ära põhjused, miks rakendusliku tehnilise standardi eelnõu ei ole võimalik esitada, ning planeeritava kinnitamise ajakava, võttes nõuetekohaselt arvesse artikli 1 lõikes 2 osutatud kohaldatava seadusandliku akti rakendamise ja kohaldamise tähtaega. Komisjon võib määrata eelnõu esitamiseks uue tähtaja. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu viivitamata uuest tähtajast. Euroopa Parlament võib kutsuda Euroopa Pangandusjärelevalve eesistuja andma selgitusi, miks rakendusliku tehnilise standardi eelnõu ei ole võimalik esitada.

3. Ainult juhul, kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei esita komisjonile rakendusliku tehnilise standardi eelnõu lõike 2 kohaseks tähtajaks, võib komisjon rakendusliku tehnilise standardi rakendusaktiga vastu võtta ilma Euroopa Pangandusjärelevalve koostatud eelnõuta.

Komisjon viib läbi rakenduslike tehniliste standardite eelnõude avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu, välja arvatud juhul, kui selliste arutelude ja analüüside läbiviimine on asjaomaste rakenduslike tehniliste standardite eelnõude ulatust ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades ebaproportsionaalne. Komisjon küsib ka artiklis 37 osutatud pangandussektori sidusrühmade kogu nõuandeid ▌.

Komisjon edastab rakendusliku tehnilise standardi eelnõu viivitamatult Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Pangandusjärelevalvele.

▌Euroopa Pangandusjärelevalve võib kuue nädala jooksul rakendusliku tehnilise standardi eelnõu muuta ning esitada selle ametliku arvamuse vormis komisjonile. Euroopa Pangandusjärelevalve saadab oma ametliku arvamuse koopia ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei ole neljandas lõigus osutatud kuuenädalalase tähtaja jooksul esitanud muudetud rakendusliku tehnilise standardi eelnõu, võib komisjon rakendusliku tehnilise standardi vastu võtta.

Kui Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kuue nädala jooksul muudetud rakendusliku tehnilise standardi eelnõu, võib komisjon rakendusliku tehnilise standardi eelnõu muuta Euroopa Pangandusjärelevalve esitatud muudatusettepanekute alusel või võtta rakendusliku tehnilise standardi vastu selliste muudatustega, mida ta peab asjakohaseks.

Komisjon ei tohi Euroopa Pangandusjärelevalve poolt koostatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõude sisu muuta ilma seda Euroopa Pangandusjärelevalvega käesolevas artiklis sätestatud korras eelnevalt kooskõlastamata.

4. Rakenduslikud tehnilised standardid võetakse vastu määruse või otsusega. Nende pealkirja lisatakse sõnad „rakenduslik tehniline standard“. Need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja need jõustuvad nendes sätestatud kuupäeval.“

7)  Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Ühtsete, tõhusate ja tulemuslike järelevalvetavade kehtestamiseks Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi raames ning liidu õiguse ühetaolise ja järjepideva kohaldamise tagamiseks esitab Euroopa Pangandusjärelevalve pädevatele asutustele või finantseerimisasutustele suuniseid või soovitusi.

Samuti võib Euroopa Pangandusjärelevalve esitada suuniseid ja soovitusi liikmesriikide asutustele, kes ei ole käesoleva määruse kohaselt määratletud pädevate asutustena, kuid kellele on antud õigus tagada artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide kohaldamine.

Suunised ja soovitused peavad olema kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide kohaldamisalaga ja neis tuleb võtta arvesse proportsionaalsuse põhimõtet. Euroopa Pangandusjärelevalve ei esita suuniseid ja soovitusi küsimustes, mis on reguleeritud 1. tasandi volitustega regulatiivsete tehniliste standardite või rakenduslike tehniliste standardite jaoks.

1a. Euroopa Pangandusjärelevalve võib Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi raames ühtsete, tõhusate ja tulemuslike järelevalvetavade kehtestamiseks anda välja kõigile pädevatele asutustele või finantseerimisasutustele adresseeritud suuniseid artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide kohaldamiseks, lähtudes käesoleva artikli lõikes 3 osutatud „järgi või põhjenda“ rakendamismenetlusest. Neid suuniseid peetakse artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide nõuete täitmiseks sobivaks. Kooskõlas eespool nimetatuga võivad pädevad asutused ja finantseerimisasutused kehtestada lisakorra seoses artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide järgimise meetodiga.“;

b)  lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Euroopa Pangandusjärelevalve viib esitatavate suuniste ja soovituste ning vajaduse korral küsimuste ja vastuste kohta läbi avaliku konsultatsiooni (v.a erandlike asjaolude korral) ning analüüsib selliste suuniste ja soovituste esitamisega kaasnevat võimalikku kulu ja kasu. Kõnealused konsultatsioonid ja analüüsid peavad olema proportsionaalsed suuniste või soovituse kohaldamisala, laadi ja mõjuga. Lisaks küsib Euroopa Pangandusjärelevalve nõuandeid ▌artiklis 37 osutatud pangandussektori sidusrühmade kogult (v.a erandlike asjaolude korral). Euroopa Pangandusjärelevalve esitab põhjendused, kui ta ei korralda avalikku konsultatsiooni või ei küsi pangandussektori sidusrühmade kogult nõu.“;

b a)  lisatakse lõiked 2a, 2b, 2c ja 2d:

„2a. Artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide kohaldamisel võib Euroopa Pangandusjärelevalve esitada soovitusi ühele või mitmele pädevale asutusele või finantseerimisasutusele.

2b. Euroopa Pangandusjärelevalve kirjeldab oma suunistes ja soovitustes, kuidas ta aitab kaasa ühtsete, tõhusate ja tulemuslike järelevalvetavade kehtestamisele Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi raames, kuidas ta tagab liidu õiguse ühise, ühetaolise ja järjepideva kohaldamise ning kuidas ta järgib lõigete 1, 1a ja 2a sätteid.

2c. Suunistes ja soovitustes ei piirduta pelgalt seadusandlike aktide osadele viitamise või nende uuesti esitamisega. Enne uue suunise või soovituse koostamist vaatab Euroopa Pangandusjärelevalve dubleerimise vältimiseks kõigepealt üle olemasolevad suunised ja soovitused.

2d. Euroopa Pangandusjärelevalve teavitab kolm kuud enne kõigi lõikes 1a ja lõikes 2a nimetatud suuniste või soovituste väljastamist Euroopa Parlamenti ja nõukogu nimetatud suuniste ja soovituste kavandatavast sisust.“;

c)  lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Euroopa Pangandusjärelevalve teavitab artikli 43 lõikes 5 osutatud aruandes Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni välja antud suunistest ja soovitustest, selgitab, kuidas Euroopa Pangandusjärelevalve on põhjendanud lõike 1a kohaste suuniste ja lõike 2a kohaste soovituste väljaandmist, ning teeb kooskõlas artikli 8 lõikega 2a kokkuvõtte nende suuniste kohta korraldatud avalikel konsultatsioonidel saadud tagasiside kohta. Aruandes tuuakse samuti välja, millised pädevad asutused ei ole suuniseid ja soovitusi järginud, ning kirjeldatakse, kuidas Euroopa Pangandusjärelevalve kavatseb tagada, et pädevad asutused tema suuniseid ja soovitusi edaspidi järgivad.“;

d)  lisatakse lõiked 5, 5a ja 5b:

„5. Kui kaks kolmandikku pangandussektori sidusrühmade kogu liikmetest on arvamusel, et Euroopa Pangandusjärelevalve on lõike 1a kohase suunise esitamisega ületanud oma pädevust, võivad nad esitada selle kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile põhjendatud nõuandeid.

5a. Kui vähemalt pooled pangandussektori sidusrühmade kogu liikmetest on arvamusel, et Euroopa Pangandusjärelevalve on lõike 2a kohase soovituse esitamisega ületanud oma pädevust, võivad nad esitada selle kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile põhjendatud nõuandeid.

5b. Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon võivad nõuda Euroopa Pangandusjärelevalvelt selgitust asjaomaste suuniste või soovituste väljaandmise põhjendatuse kohta. Pärast Euroopa Pangandusjärelevalvelt selgituste saamist hindab komisjon suuniste või soovituste kohaldamisala, võttes arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve pädevust, ning saadab oma hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kui Euroopa Parlament, nõukogu või komisjon leiab, et Euroopa Pangandusjärelevalve on oma pädevust ületanud, ning pärast seda, kui Euroopa Pangandusjärelevalvele on antud võimalus esitada oma seisukohad, võib komisjon vastu võtta otsuse, millega nõutakse Euroopa Pangandusjärelevalvelt asjaomaste suuniste ja soovituste tagasivõtmist või muutmist. Enne sellise otsuse tegemist ja iga kord, kui Euroopa Parlament seda palub, esineb komisjon Euroopa Parlamendi ees avaldusega ja vastab kõigile parlamendiliikmete esitatud küsimustele. Euroopa Parlament võib paluda komisjonil võtta vastu otsuse, millega nõutakse Euroopa Pangandusjärelevalvelt asjaomaste suuniste ja soovituste tagasivõtmist või muutmist. Komisjoni otsus avalikustatakse.“

7 a)  Lisatakse artiklid 16a ja 16b:

„Artikkel 16aArvamused

1. Euroopa Pangandusjärelevalve esitab Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel või omal algatusel Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile arvamusi kõigis tema pädevusvaldkonda kuuluvates küsimustes. Need arvamused avaldatakse ainult juhul, kui seda taotluses nõutakse.

2. Lõikes 1 nimetatud taotlus võib hõlmata avalikku konsultatsiooni või tehnilist analüüsi.

3. Seoses direktiivi 2013/36/EÜ artikli 22 kohase hindamisega, mis kõnealuse direktiivi kohaselt eeldab vähemalt kahe liikmesriigi pädevate asutuste vastastikuseid konsultatsioone, võib Euroopa Pangandusjärelevalve asjaomase pädeva asutuse taotlusel esitada ja avaldada arvamuse eelmainitud hindamise kohta. Arvamus esitatakse viivitamata ja igal juhul enne kõnealuses direktiivis osutatud hindamisperioodi lõppu.

4. Euroopa Pangandusjärelevalve võib Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel anda Euroopa Parlamendile, nõukogule või komisjonile tehnilist nõu seadusandliku tavamenetluse ajal ning seoses delegeeritud õigusaktidega, mis käsitlevad komisjoni seadusandlikke ettepanekuid valdkondades, mis on sätestatud artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides.

Artikkel 16bKüsimused ja vastused

1. Iga füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas pädevad asutused ja liidu institutsioonid, võib artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide, nendega seotud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide ning nimetatud seadusandlike aktide põhjal võetud suuniste ja soovituste sätete tõlgendamiseks, tegelikuks kohaldamiseks või rakendamiseks esitada Euroopa Pangandusjärelevalvele küsimusi kõigis liidu ametlikes keeltes.

Enne Euroopa Pangandusjärelevalvele küsimuse esitamist hindavad finantseerimisasutused, kas see küsimus tuleks esmalt esitada oma pädevale asutusele.

Euroopa Pangandusjärelevalve avaldab oma veebilehel iga seadusandliku akti kohta kõik lõike 1 alusel esitatud vastuvõetavad küsimused pärast nende kogumist ja enne neile vastamist.

See protsess ei takista mis tahes füüsilisel või juriidilisel isikul, sealhulgas pädevatel asutustel ja liidu asutustel küsida Euroopa Pangandusjärelevalvelt konfidentsiaalset tehnilist nõu või selgitusi.

2. Euroopa Pangandusjärelevalve avaldab oma veebilehel iga seadusandliku akti kohta mittesiduvad vastused kõigile lõike 1 alusel esitatud vastuvõetavatele küsimustele, välja arvatud juhul, kui vastuse avaldamine oleks vastuolus küsimuse esitanud füüsilise või juriidilise isiku õigustatud huvidega või kui see ohustaks finantssüsteemi stabiilsust.

3. Enne vastuvõetavatele küsimustele antud vastuste avaldamist võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve konsulteerida sidusrühmadega kooskõlas artikli 16 lõikega 2.

4. Euroopa Pangandusjärelevalve vastused loetakse artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide nõuete, nendega seotud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide ning nimetatud seadusandlike aktide põhjal võetud suuniste ja soovituste täitmiseks sobivaks. Pädevad asutused ja finantseerimisasutused võivad kehtestada kõigi asjaomaste õigusnõuete täitmiseks muu korra.

5. Euroopa Pangandusjärelevalve vaatab vastused läbi niipea, kui see on vajalik ja asjakohane, või hiljemalt 24 kuud pärast nende avaldamist, et vajaduse korral neid muuta, ajakohastada või need tagasi võtta.

6. Vajaduse korral võtab Euroopa Pangandusjärelevalve avaldatud vastuseid arvesse suuniste ja soovituste väljatöötamisel või ajakohastamisel kooskõlas artikliga 16.“

8)  Artikkel 17 asendatakse järgmisega:

„1. Kui pädev asutus ei ole artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusakte, sealhulgas artiklite 10–15 kohaselt kehtestatud regulatiivseid tehnilisi standardeid ja rakenduslikke tehnilisi standardeid, kohaldanud või on neid kohaldanud ilmselt liidu õigust rikkudes, jättes eelkõige tagamata, et finantseerimisasutus täidaks kõnealustes õigusaktides sätestatud nõudeid, rakendab Euroopa Pangandusjärelevalve käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 6 sätestatud volitusi.

2. Euroopa Pangandusjärelevalve vastab ühe või mitme pädeva asutuse, Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni või pangandussektori sidusrühmade kogu taotlusel või pädevatelt organisatsioonidelt või asutustelt saadud faktilisele ja põhjendatud teabele tuginedes või omal algatusel pärast asjaomase pädeva asutuse teavitamist sellele taotlusele ja uurib vajaduse korral liidu õiguse väidetavat rikkumist või kohaldamata jätmist.

Ilma et see piiraks artikliga 35 ette nähtud volitusi, esitab pädev asutus viivitamata Euroopa Pangandusjärelevalvele kogu teabe, mida Euroopa Pangandusjärelevalve peab uurimise läbiviimiseks vajalikuks, sealhulgas teabe selle kohta, kuidas artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusakte kohaldatakse kooskõlas liidu õigusega.

Ilma et see piiraks artiklis 35 sätestatud volitusi, võib Euroopa Pangandusjärelevalve esitada nõuetekohaselt põhjendatud teabenõude otse muudele pädevatele asutustele või asjaomastele finantseerimisasutustele, kui asjaomasele pädevale asutusele esitatud teabenõuet peetakse või see on osutunud ebapiisavaks, et saada teavet, mis on vajalik liidu õiguse väidetava rikkumise või kohaldamata jätmise uurimiseks. Kui põhjendatud teabenõue on adresseeritud finantseerimisasutusele, selgitatakse selles, miks asjaomast teavet on vaja liidu õiguse väidetava rikkumise või kohaldamata jätmise uurimiseks.

Sellise teabenõude saajad esitavad Euroopa Pangandusjärelevalvele põhjendamatu viivituseta selge, täpse ja täieliku teabe.

Kui teabenõue on suunatud finantseerimisasutusele, teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve sellisest teabenõudest asjaomaseid pädevaid asutusi. Euroopa Pangandusjärelevalve taotlusel aitavad pädevad asutused Euroopa Pangandusjärelevalvel teavet koguda.

3. Euroopa Pangandusjärelevalve võib asjaomase pädeva asutusega algatada vahekohtumenetluse, et arutada liidu õiguse järgimiseks vajalikke meetmeid. Asjaomane pädev asutus teeb sellise vahekohtumenetluse raames siirast koostööd.

Euroopa Pangandusjärelevalve võib nii kiiresti kui võimalik, aga hiljemalt nelja kuu jooksul pärast uurimise algatamist esitada asjaomasele pädevale asutusele soovituse meetmete kohta, mida tuleb võtta liidu õiguse järgimiseks.

Pädev asutus teavitab kümne tööpäeva jooksul alates soovituse kättesaamisest Euroopa Pangandusjärelevalvet meetmetest, mida ta on võtnud või kavatseb võtta, et tagada liidu õiguse järgimine.

4. Kui pädev asutus ei ole taganud liidu õiguse järgimist ühe kuu jooksul alates Euroopa Pangandusjärelevalve soovituse kättesaamisest, võib komisjon Euroopa Pangandusjärelevalve esitatud teabe alusel või omal algatusel esitada ametliku arvamuse, millega pädevalt asutuselt nõutakse liidu õiguse järgimiseks vajalike meetmete võtmist. Komisjoni ametlikus arvamuses võetakse arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve soovitust.

Komisjon esitab sellise ametliku arvamuse hiljemalt kolme kuu jooksul alates soovituse vastuvõtmisest. Komisjon võib kõnealust tähtaega pikendada ühe kuu võrra.

Euroopa Pangandusjärelevalve ja pädevad asutused esitavad komisjonile kogu vajaliku teabe.

5. Pädev asutus teavitab kümne tööpäeva jooksul alates lõikes 4 osutatud ametliku arvamuse kättesaamisest komisjoni ja Euroopa Pangandusjärelevalvet meetmetest, mida ta on võtnud või kavatseb võtta kõnealuse ametliku arvamuse järgimiseks.

„6.  Kui pädev asutus ei järgi lõikes 4 osutatud ametlikku arvamust kõnealuses lõikes kindlaks määratud tähtaja jooksul ja kui tuleb õigeaegselt võtta meetmeid liidu õiguse järgimise tagamiseks, et säilitada või taastada võrdsed konkurentsitingimused turul või tagada finantssüsteemi nõuetekohane toimimine ja terviklikkus, võib Euroopa Pangandusjärelevalve, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi ja kohustusi, võtta juhul, kui artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide asjakohased nõuded on vahetult kohaldatavad finantseerimisasutuste suhtes või rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning nendevastase võitluse puhul finantssektori ettevõtjate suhtes, vastu finantseerimisasutusele või finantssektori ettevõtjale adresseeritava üksikotsuse, millega nõutakse kõigi meetmete võtmist, mida on vaja liidu õiguses sätestatud kohustuste täitmiseks, sealhulgas mis tahes tegevuse lõpetamist.

Finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise otstarbel kasutamise tõkestamise küsimustes võib Euroopa Pangandusjärelevalve võtta vastu otsuseid, millega nõutakse, et pädev asutus järgiks lõikes 4 osutatud ametlikku arvamust selles lõikes sätestatud tähtaja jooksul, kui artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide asjakohased nõuded ei ole finantssektori ettevõtjate suhtes vahetult kohaldatavad. Kui asutus ei järgi seda otsust, siis võib Euroopa Pangandusjärelevalve ka võtta vastu otsuse kooskõlas esimese lõiguga. Selleks kohaldab Euroopa Pangandusjärelevalve kogu asjakohast liidu õigust ja kui liidu õiguse puhul on tegemist direktiividega, siis nende direktiivide ülevõtmiseks kehtestatud riiklikke õigusakte. Kui asjakohane liidu õigus koosneb määrustest ja kui kõnealused määrused tagavad praegu liikmesriikidele sõnaselgelt valikuvõimalused, kohaldab Euroopa Pangandusjärelevalve ka kõnealuseid valikuvõimalusi võimaldavaid riiklikke õigusakte.

Euroopa Pangandusjärelevalve otsus peab olema kooskõlas komisjoni käesoleva artikli lõike 4 kohase ametliku arvamusega.

7.  Lõike 6 kohaselt vastu võetud otsused on pädeva asutuse varem samas küsimuses vastu võetud mis tahes muu otsuse suhtes ülimuslikud.

Meetmete puhul, mida pädev asutus võtab seoses küsimustega, mille kohta on esitatud käesoleva artikli lõike 4 kohane ametlik arvamus või tehtud lõike 6 kohane otsus, peavad pädevad asutused vastavalt järgima ametlikku arvamust või otsust.

8. Euroopa Pangandusjärelevalve märgib artikli 43 lõikes 5 osutatud aruandes, millised pädevad asutused ja finantseerimisasutused ei ole käesoleva artikli lõigetes 4 ja 6 osutatud ametlikke arvamusi või otsuseid järginud.“

8 a)  Lisatakse artikkel 17a:

„Artikkel 17a

Euroopa Pangandusjärelevalvel on spetsiaalsed teatamiskanalid teabe vastuvõtmiseks ja töötlemiseks liidu õiguse rikkumisest või kohaldamata jätmisest teatavatelt isikutelt. Euroopa Pangandusjärelevalve tagab, et teavet saab esitada anonüümselt ja turvaliselt. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve leiab, et esitatud teave sisaldab tõendeid või märkimisväärset teavet oluliste rikkumiste kohta, annab ta rikkumisest teatavale isikule tagasisidet.“

8 b)  Artikli 18 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kui nõukogu võtab vastu lõike 2 kohase otsuse, ning erandjuhtudel, kui on vaja pädevate asutuste koordineeritud meetmeid, et reageerida ebasoodsale arengule, mis võib tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsust või kliendi- ja tarbijakaitset, võib Euroopa Pangandusjärelevalve teha üksikotsuse, millega nõuab pädevatelt asutustelt kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega vajalike meetmete võtmist sellise arenguga tegelemiseks, tagades, et finantseerimisasutused ja pädevad asutused täidavad kõnealustes õigusaktides sätestatud nõudeid.“

9)  Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktides kindlaks määratud juhtudel ja juhtudel, kui kahe või enama liikmesriigi pädevad asutused on oluliselt erineval arvamusel kõnealuste õigusaktide kohaldamise küsimuses, ning ilma, et see piiraks artiklis 17 sätestatud õigusi, võib Euroopa Pangandusjärelevalve aidata pädevatel asutustel jõuda lõigetes 2–4 sätestatud korra kohaselt kokkuleppele järgmistel asjaoludel:

a)  ühe või mitme asjaomase pädeva asutuse taotlusel, kui pädev asutus ei nõustu teise pädeva asutuse meetme või kavandatud meetme menetluse või sisuga või sellega, et meedet ei võeta;

b)  omal algatusel, kui objektiivsete põhjuste, sealhulgas turuosalistelt või tarbijaorganisatsioonidelt saadud teabe alusel on kindlaks tehtud, et pädevad asutused on eriarvamusel.

Juhtudel, mil artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega on ette nähtud, et pädevad asutused peavad tegema ühisotsuse, eeldatakse erimeelsuste olemasolu juhul, kui kõnealused asutused ei suuda teha ühisotsust kõnealustes õigusaktides sätestatud tähtajaks.“;

b)  lisatakse lõiked 1a ja 1b:

„1a. Pädevad asutused teavitavad Euroopa Pangandusjärelevalvet viivitamata sellest, et kokkuleppele ei ole jõutud, järgmistel juhtudel:

a)  kui artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktidega on ette nähtud tähtaeg pädevate asutuste vahel kokkuleppele jõudmiseks ja leiab aset varasem järgmistest:

i) tähtaeg on möödunud;

ii) üks või mitu asjaomast pädevat asutust järeldavad objektiivsete põhjuste alusel, et on olemas erimeelsused;

b)  kui artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktidega ei ole ette nähtud tähtaega pädevate asutuste vahel kokkuleppele jõudmiseks ja leiab aset varasem järgmistest:

i)  üks või mitu asjaomast pädevat asutust järeldavad objektiivsete põhjuste alusel, et on olemas erimeelsused või

ii) möödunud on kaks kuud sellest, kui pädev asutus sai teiselt päevalt asutuselt taotluse võtta teatavaid meetmeid, et järgida kõnealuseid liidu õigusakte, ja taotluse saanud asutus ei ole veel võtnud vastu otsust, mis kõnealust taotlust rahuldaks.

1b. Eesistuja hindab, kas Euroopa Pangandusjärelevalve peaks tegutsema vastavalt lõikele 1. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve sekkub omal algatusel, teavitab ta asjaomast pädevat asutust oma otsusest sekkuda.

Oodates Euroopa Pangandusjärelevalve otsust, mis tehakse artikli 47 lõikes 3a sätestatud korra kohaselt, lükkavad kõik ühisotsusega seotud pädevad asutused juhtudel, mil artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega on ette nähtud ühisotsuse tegemine, oma individuaalsete otsuste tegemise edasi. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve otsustab tegutseda, lükkavad kõik ühisotsusega seotud pädevad asutused oma otsuste tegemise edasi, kuni lõigetes 2 ja 3 sätestatud menetlus on lõpule viidud.“;

c)  lõige 3 asendatakse järgmisega:

„Kui lõikes 2 osutatud lepitusetapi lõpuks ei ole asjaomased pädevad asutused jõudnud kokkuleppele, võib Euroopa Pangandusjärelevalve teha otsuse, mille kohaselt peavad kõnealused asutused erimeelsuste lahendamiseks võtma teatavaid meetmeid või loobuma meetmete võtmisest, et tagada kooskõla liidu õigusega. Euroopa Pangandusjärelevalve otsus on asjaomaste pädevate asutuste jaoks siduv. Euroopa Pangandusjärelevalve otsusega võib ette näha, et pädevad asutused peavad tühistama juba vastu võetud otsuse või muutma seda või kasutama oma volitusi, mis neile on liidu õigusega antud.“;

d)  lisatakse lõige 3a:

„3a. Euroopa Pangandusjärelevalve teavitab asjaomaseid pädevaid asutusi lõigete 2 ja 3 kohase menetluse lõpetamisest ja vajaduse korral lõike 3 kohaselt tehtud otsusest.“;

e)  lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.  Kui pädev asutus ei järgi Euroopa Pangandusjärelevalve otsust ja seetõttu ei suuda tagada, et finantseerimisasutus täidaks artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega tema suhtes vahetult kohaldatavaid nõudeid, võib Euroopa Pangandusjärelevalve, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi ja kohustusi, võtta vastu finantseerimisasutustele või rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning nendevastase võitluse küsimustes sellele finantseerimisasutusele või finantssektori ettevõtjale adresseeritava üksikotsuse, millega nõutakse kõigi meetmete võtmist, mis on vajalikud liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmiseks, sealhulgas mis tahes tegevuse lõpetamist.

Finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise otstarbel kasutamise tõkestamise küsimustes võib Euroopa Pangandusjärelevalve kooskõlas esimese lõiguga võtta ka vastu otsuse, kui artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide asjakohased nõuded ei ole finantssektori ettevõtjate suhtes otsekohaldatavad. Selleks kohaldab Euroopa Pangandusjärelevalve kogu asjakohast liidu õigust ja kui liidu õiguse puhul on tegemist direktiividega, siis nende direktiivide ülevõtmiseks kehtestatud riiklikke õigusakte. Kui asjakohane liidu õigus koosneb määrustest ja kui kõnealused määrused tagavad praegu liikmesriikidele sõnaselgelt valikuvõimalused, kohaldab Euroopa Pangandusjärelevalve ka kõnealuseid valikuvõimalusi võimaldavaid riiklikke õigusakte.“

9 a)  Artikkel 21 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 21Järelevalvekolleegiumid

1. Euroopa Pangandusjärelevalve edendab ja jälgib oma volituste piires artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega asutatud järelevalvekolleegiumide tõhusat, tulemuslikku ja järjepidevat toimimist ning liidu õiguse ühetaolist kohaldamist kõigis järelevalvekolleegiumides. Eesmärgiga lähendada parimaid järelevalvetavasid edendab Euroopa Pangandusjärelevalve ühiseid järelevalvekavasid ja ühiskontrolle ning Euroopa Pangandusjärelevalve töötajatel on järelvalvekolleegiumides täielik osalemisõigus, mistõttu nad võivad osaleda järelevalvekolleegiumide tegevuses ja, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud, neid ka juhtida, osaledes muu hulgas kohapealsetes kontrollides, mida viivad ühiselt läbi kaks või enam pädevat asutust.

2. Euroopa Pangandusjärelevalve võtab juhtrolli piiriüleste finantseerimisasutuste järelevalvekolleegiumide järjepideva toimimise tagamisel kogu liidus, võttes arvesse artiklis 23 osutatud finantseerimisasutustega seotud süsteemset riski, ning kutsub vajaduse korral kokku järelevalvekolleegiumi koosoleku.

Käesoleva lõike ja käesoleva artikli lõike 1 mõistes käsitatakse Euroopa Pangandusjärelevalvet pädeva asutusena asjakohaste õigusaktide tähenduses.

Euroopa Pangandusjärelevalve võib:

a) järelevalvekolleegiumi töö hõlbustamiseks koguda ja jagada asjakohast teavet koostöös pädevate asutustega ning luua kesksüsteemi, mille kaudu on selline teave kättesaadav kolleegiumis osalevatele pädevatele asutustele, ja hallata seda süsteemi;

b) algatada ja koordineerida kogu liitu hõlmavaid stressiteste kooskõlas artikliga 32, mille abil hinnatakse finantseerimisasutuste võimet kohaneda eelkõige artiklis 23 osutatud finantseerimisasutustega seotud süsteemsete riskidega ja ebasoodsate turusuundumustega, ning hinnata süsteemse riski võimalikku suurenemist stressiolukorras, tagades liikmesriikide tasandil võimalikult ühtse metoodika kohaldamise selliste testide läbiviimisel, ning vajaduse korral edastada pädevatele asutustele soovitusi stressitestidega kindlaks tehtud probleemide kõrvaldamiseks, sh konkreetsete hinnangute koostamiseks. Ta võib paluda pädevatel asutustel teha kohapealseid kontrolle ja sellistes kontrollides osaleda, et tagada kogu liitu hõlmavate hinnangute meetodite, tavade ja tulemuste võrreldavus ja usaldusväärsus;

c) edendada tulemuslikke ja tõhusaid järelevalvetoiminguid, sealhulgas hinnates selliseid riske, millega finantseerimisasutused kokku puutuvad või võivad kokku puutuda, nagu on kindlaks tehtud järelevalve käigus või stressiolukorras;

d) teostada vastavalt käesolevas määruses nimetatud ülesannetele ja volitustele järelevalvet pädevate asutuste tegevuse üle ning

e) taotleda järelevalvekolleegiumilt täiendavat arutelu juhul, kui ta leiab, et otsus tooks kaasa liidu õiguse ebaõige kohaldamise või et see ei aitaks kaasa järelevalvetavade lähendamisele. Samuti võib Euroopa Pangandusjärelevalve paluda konsolideerimisgrupi järelevalveasutuselt järelevalvekolleegiumi koosoleku kokku kutsumist või mõne punkti lisamist koosoleku päevakorda.

3. Järelevalvekolleegiumide tööd käsitlevate sätete ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Pangandusjärelevalve välja töötada artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides täpsustatud regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõusid kooskõlas artiklites 10–15 kehtestatud menetlusega ning anda artikli 16 kohaseid suuniseid ja soovitusi, et edendada järelevalvealase töö ja järelevalvekolleegiumide parimate tavade lähendamist.

4. Õiguslikult siduv vahendajaroll võimaldab Euroopa Pangandusjärelevalvel lahendada pädevate asutuste vahelisi vaidlusi artiklis 19 sätestatud korras. Pangandusjärelevalve võib teha asjaomase asutuse suhtes vahetult kohaldatavaid järelevalvealaseid otsuseid vastavalt artiklile 19.

10)  Artikkel 22 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 22Üldsätted

süsteemsete riskide kohta

1. Euroopa Pangandusjärelevalve võtab nõuetekohaselt arvesse süsteemset riski, nagu see on määratletud määruses (EL) nr 1092/2010. Pangandusjärelevalve käsitleb võimalikke finantsteenuste häireid,

a) mis on põhjustatud kogu finantssüsteemi või selle osade nõrgenemisest ning

b) millel võivad olla tõsised negatiivsed tagajärjed siseturule ja reaalmajandusele.

Vajaduse korral kaalub Euroopa Pangandusjärelevalve süsteemse riski jälgimist ja hindamist vastavalt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa Pangandusjärelevalve poolt välja töötatud korrale ning reageerib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatustele ja soovitustele vastavalt määruse (EL) nr 1092/2010 artiklile 17.

2. Euroopa Pangandusjärelevalve töötab koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ja kooskõlas artikliga 23 välja ühise kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete näitajate kogumi (riskinäidiku) süsteemse riski kindlakstegemiseks ja mõõtmiseks.

Euroopa Pangandusjärelevalve töötab lisaks välja asjakohase stressitestimise korra, mis aitab määrata kindlaks neid finantseerimisasutusi, kellega võib olla seotud süsteemne risk. Nende finantseerimisasutuste suhtes kohaldatakse tugevdatud järelevalvet ning vajaduse korral artiklis 25 osutatud saneerimis- ja likvideerimismenetlusi.

3. Ilma et see piiraks artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide kohaldamist, koostab Euroopa Pangandusjärelevalve vajaduse korral finantseerimisasutuste jaoks täiendavaid suuniseid ja soovitusi, et võtta arvesse nendega seotud süsteemseid riske.

Euroopa Pangandusjärelevalve tagab, et finantseerimisasutustega seotud süsteemseid riske võetakse arvesse artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud valdkondade regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõude koostamisel.

4. Ühe või mitme pädeva asutuse, Euroopa Parlamendi, nõukogu, liikmesriikide või komisjoni taotlusel või omal algatusel võib Euroopa Pangandusjärelevalve uurida konkreetset liiki finantseerimisasutusi, tooteliike või käitumisviise, et hinnata võimalikke ohte finantssüsteemi stabiilsusele või kliendi- ja tarbijakaitsele ning esitada asjaomastele pädevatele asutustele asjakohaseid soovitusi meetmete võtmiseks.

Selleks võib Euroopa Pangandusjärelevalve kasutada talle käesoleva määrusega, sealhulgas artiklitega 35 ja 35b antud volitusi.

5. Ühiskomitee tagab käesoleva artikli kohaselt võetud meetmete üldise ja valdkonnaülese koordineerimise.“

10 a)  Artikli 23 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Euroopa Pangandusjärelevalve töötab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerides välja kriteeriumid süsteemse riski kindlakstegemiseks ja mõõtmiseks ning asjakohase stressitestimise korra, mis hõlmab hinnangu andmist selle kohta, kas finantseerimisasutuste kujutatav või neile avalduv süsteemne risk (sh võimalik keskkonnaga seotud süsteemne risk) võib stressiolukordades suureneda. Nende finantseerimisasutuste suhtes, kes võivad kujutada süsteemset riski, kohaldatakse tugevdatud järelevalvet ning vajaduse korral artiklis 25 osutatud saneerimis- ja likvideerimismenetlusi.“

10 b)  Artikli 27 lõike 2 kolmas lõik jäetakse välja.

11)  Artiklit 29 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)  lisatakse punkt aa:

„aa) esitada vastavalt artiklile 29a liidu strateegiline järelevalvekava;“;

ii)  punkt b asendatakse järgmisega:

„b) edendada pädevate asutuste vahel tõhusat kahe- ja mitmepoolset teabevahetust, mis hõlmab ▌kõiki asjakohaseid küsimusi, sh küberturvalisust ja küberründeid, järgides samas asjakohastes liidu õigusaktides sätestatud konfidentsiaalsus- ja andmekaitsenõudeid;“;

iii) punkt e asendatakse järgmisega:

„e) koostada valdkondlikke ja valdkondadevahelisi koolitusprogramme, mis hõlmavad muu hulgas tehnoloogilisi uuendusi, soodustada töötajate vahetust ning julgustada pädevaid asutusi rohkem kasutama lähetusi ja muid vahendeid;“;

iii a)  lisatakse punkt ea:

ea) kehtestada seiresüsteem oluliste keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja juhtimisega seotud riskide hindamiseks, võttes arvesse COP21 Pariisi kokkulepet;“;

b)  lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Euroopa Pangandusjärelevalve võib vajaduse korral töötada välja uusi praktilisi meetmeid ja lähenemisvahendeid, et edendada ühtseid järelevalvealaseid lähenemisviise ja -tavasid.

Ühise järelevalvekultuuri väljakujundamiseks töötab Euroopa Pangandusjärelevalve välja liidu järelevalvekäsiraamatu, mis käsitleb finantseerimisasutuste järelevalvet, ja ajakohastab seda, võttes nõuetekohaselt arvesse finantseerimisasutuste ja -turgudega kaasnevate ohtude laadi, ulatust ja keerukust, nende äritavasid, -mudeleid ja suurust. Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja liidu kriisilahenduse käsiraamatu, mis käsitleb finantseerimisasutuste kriisilahendust liidus, ja ajakohastab seda, võttes nõuetekohaselt arvesse finantseerimisasutuste ja -turgudega kaasnevate ohtude olemust, ulatust ja keerukust, nende äritavasid, -mudeleid ja suurust. Nii liidu järelevalvekäsiraamatus kui ka liidu kriisilahenduse käsiraamatus esitatakse parimad tavad ja määratakse kindlaks kvaliteetsed metoodikad ja menetlused.

Euroopa Pangandusjärelevalve võtab oma ülesannete täitmisel, sealhulgas hinnates liidu õiguse võimalikke rikkumisi vastavalt artiklile 17, lahendades erimeelsusi vastavalt artiklile 19, kehtestades ja hinnates kogu liitu hõlmavaid strateegilisi järelevalve-eesmärke vastavalt artiklile 29a ning koostades hinnanguid pädevate asutuste kohta vastavalt artiklile 30, nõuetekohaselt arvesse järelevalvekäsiraamatut.

Euroopa Pangandusjärelevalve viib vajaduse korral lõike 1 punktis a osutatud arvamuste ja lõikes 2 osutatud meetmete ja vahendite kohta läbi avaliku konsultatsiooni ning analüüsib nendega kaasnevat võimalikku kulu ja kasu. Sellised konsultatsioonid ja analüüsid peavad olema proportsionaalsed arvamuste või meetmete ja vahendite kohaldamisala, laadi ja mõjuga. Vajaduse korral küsib Euroopa Pangandusjärelevalve ka pangandussektori sidusrühmade kogu nõuandeid või arvamust.

12)  Lisatakse artikkel 29a:

„Artikkel 29a

Liidu strateegiline järelevalvekava

1. Euroopa Pangandusjärelevalve esitab vähemalt iga kolme aasta tagant ▌31. märtsiks pärast järelevalvenõukogus toimunud arutelu ja võttes arvesse pädevate asutuste panust, ELi institutsioonide tehtud tööd ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu analüüse, hoiatusi ja soovitusi pädevatele asutustele adresseeritud soovituse, milles pannakse paika üleliidulised strateegilised järelevalve-eesmärgid ja -prioriteedid („liidu strateegiline järelevalvekava“), ilma et see piiraks konkreetseid riiklikke eesmärke ja pädevate asutuste prioriteete. Pädevad asutused määravad oma märkustes kindlaks järelevalvetegevused, mida Euroopa Pangandusjärelevalve peab nende arvates prioriteetseks lugema. Euroopa Pangandusjärelevalve esitab liidu strateegilise järelevalvekava Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile teadmiseks ning avaldab selle oma veebisaidil.

Liidu strateegilises järelevalvekavas määratakse kindlaks järelevalve prioriteedid, et edendada järjepidevaid, tõhusaid ja tulemuslikke järelevalvetavasid ning liidu õiguse ühist, ühetaolist ja järjepidevat kohaldamist ning võtta meetmeid seoses artikli 32 kohaselt kindlaks tehtud asjaomaste mikrotasandi usaldatavusjärelevalve suundumuste, võimalike riskide ja nõrkade kohtadega, prognoosides edasisi arenguid, sh uusi ärimudeleid. Liidu strateegiline järelevalvekava ei takista riikide pädevatel asutustel kohaldada parimaid riiklikke tavasid ega tegutseda täiendavate riiklike prioriteetide ja arengute valdkonnas ning selles võetakse arvesse riiklikke eripärasid.

2. Iga ▌pädev asutus ▌märgib konkreetselt, kuidas tema iga-aastane tööprogramm on kooskõlas liidu strateegilise järelevalvekavaga.

4. Iga ▌pädev asutus pühendab oma aastaaruandes eraldi peatüki iga-aastase tööprogrammi rakendamisele.

See peatükk sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a)  finantseerimisasutuste, turutavade ja -käitumise ning finantsturgude järelevalve ja kontrollimisega seotud tegevused ning liidu ja liikmesriigi õigust rikkunud finantseerimisasutuste suhtes võetud haldusmeetmed ja -karistused;

b)  sellised teostatud tegevused, mida ei olnud iga-aastases tööprogrammis ette nähtud;

c)  iga-aastases tööprogrammis ette nähtud, kuid teostamata tegevused ja programmi saavutamata jäänud eesmärgid, samuti põhjused, miks neid tegevusi ei rakendatud või eesmärke ei saavutatud.

5. Euroopa Pangandusjärelevalve hindab lõikes 4 osutatud eraldi peatükis esitatud teavet. Kui on oluline oht, et liidu strateegilises järelevalvekavas seatud prioriteete ei saavutata, esitab Euroopa Pangandusjärelevalve igale asjaomasele pädevale asutusele soovituse tema tegevuses leiduvate puuduste kõrvaldamiseks.

Euroopa Pangandusjärelevalve teeb aruannete ja omaenda riskihindamise põhjal kindlaks pädeva asutuse tegevused, mis on liidu strateegilise järelevalvekava täitmiseks kriitilise tähtsusega, ja vajaduse korral hindab neid tegevusi kooskõlas artikliga 30.

6. Euroopa Pangandusjärelevalve avalikustab parimad tavad, mis on tuvastatud iga-aastaste tööprogrammide hindamise käigus.“

13)  Artiklit 30 muudetakse järgmiselt:

a)  artikli pealkiri asendatakse järgmisega:

„Pädevate asutuste hindamine“;

b)  lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Euroopa Pangandusjärelevalve hindab omal algatusel või Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel korrapäraselt pädevate asutuste mõnd toimingut või kogu tegevust, et veelgi suurendada järelevalvetulemuste järjepidevust ja tulemuslikkust. Selleks töötab Euroopa Pangandusjärelevalve välja meetodid, mille kohaselt asjaomaseid pädevaid asutusi objektiivselt hinnata ja võrrelda. Hinnatavate pädevate asutuste kindlaksmääramisel ja hindamisel võetakse arvesse olemasolevat teavet asjaomase pädeva asutuse kohta ning asjaomase asutuse suhtes juba läbiviidud hindamisi, sealhulgas asjakohast teavet, mis on artikli 35 kohaselt esitatud Euroopa Pangandusjärelevalvele, ja igasugust sidusrühmadelt saadud asjakohast teavet, eelkõige pädeva asutuse võimalikke puudusi ja käitumisreeglite rikkumisi.“;

c)  lisatakse järgmine lõige:

„1a. Käesoleva artikli kohaldamisel moodustab Euroopa Pangandusjärelevalve ad hoc hindamiskomitee, mida juhib Euroopa Pangandusjärelevalve ja kuhu kuuluvad ▌Euroopa Pangandusjärelevalve töötajad, keda saadavad ja toetavad vabatahtlikult ja rotatsiooni korras kuni viis esindajat erinevatest pädevatest asutustest, v.a hinnatavast pädevast asutusest. ▌“;

d)  lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i) sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Hindamine hõlmab vähemalt järgmiste elementide läbivaatamist:“;

ii) punkt a asendatakse järgmisega:

„a) pädeva asutuse ressursside piisavus, sõltumatuse määr ja juhtimiskord, eelkõige seoses artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktide tulemusliku kohaldamisega ja suutlikkusega võtta arvesse turusuundumusi;“;

ii a)  punkt b asendatakse järgmisega:

„b) liidu õiguse ja järelevalvetavade, sealhulgas artiklite 10–16 kohaselt vastu võetud regulatiivsete tehniliste standardite või rakenduslike tehniliste standardite, suuniste ja soovituste kohaldamisel saavutatud lähenemise aste ja tulemuslikkus ning hinnang selle kohta, mil määral järelevalvetavad võimaldavad saavutada liidu õiguses sätestatud eesmärke, sealhulgas artikli 29 kohase ühise järelevalvekultuuri ja artikli 29a kohase liidu strateegilise järelevalvekava eesmärke;“;

ii b)  punkt c asendatakse järgmisega:

„c) mõne pädeva asutuse välja töötatud parimate tavade rakendamine;“;

e)  lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Euroopa Pangandusjärelevalve koostab hindamise tulemuste kohta aruande. Kõnealuses aruandes määratakse kindlaks hindamise tulemusel asjakohaseks ja vajalikuks peetavad järelmeetmed ja selgitatakse neid. Kõnealused järelmeetmed võidakse vastu võtta artikli 16 kohaste suuniste ja soovitustena või artikli 29 lõike 1 punkti a kohaste arvamustena, mis on adresseeritud asjaomastele pädevatele asutustele.

▌Euroopa Pangandusjärelevalve ▌esitab järelaruande nõutud järelmeetmete võtmise kohta.

Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude või rakenduslike tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel vastavalt artiklitele 10–15 või suuniste või soovituste koostamisel vastavalt artiklile 16 võtab Euroopa Pangandusjärelevalve arvesse hindamise tulemust ja mis tahes muud teavet, mida Euroopa Pangandusjärelevalve on oma ülesannete täitmisel saanud, et tagada kõrgeima kvaliteediga järelevalvetavade ühtsus.“;

f)  lisatakse lõige 3a:

„3a. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve leiab hindamistulemuste või tema ülesannete täitmisel talle teatavaks saanud teabe põhjal, et finantseerimisasutuste või pädevate asutuste suhtes kohaldatavad liidu eeskirjad vajavad liidu seisukohast täiendavat ühtlustamist, või kui ta leiab, et pädev asutus ei ole artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikke akte kohaldanud või on neid kohaldanud ilmselt liidu õigust rikkudes, esitab ta komisjonile arvamuse.“;

g)  lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Euroopa Pangandusjärelevalve avalikustab lõikes 3 osutatud aruanded, sealhulgas kõik järelaruanded, välja arvatud juhul, kui avalikustamine ohustaks finantssüsteemi stabiilsust. Hinnatavale pädevale asutusele antakse enne aruande avalikustamist võimalus selle kohta märkusi esitada. Euroopa Pangandusjärelevalve võtab neid märkusi enne avalikustamist vajaduse korral arvesse. Euroopa Pangandusjärelevalve võib avalikustada kõnealused märkused aruande lisas, välja arvatud juhul, kui nende avalikustamine ohustaks finantssüsteemi stabiilsust või kui pädev asutus on avalikustamise vastu. Euroopa Pangandusjärelevalve koostatud aruanne, millele osutatakse lõikes 3, ning Euroopa Pangandusjärelevalve poolt vastu võetud suunised, soovitused ja arvamused, millele on osutatud lõikes 3a, avalikustatakse samaaegselt.

14)  Artiklit 31 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 esimese lõigu punkt e asendatakse järgmisega:

„e) võttes finantsturgude toimimist ohustada võivate arengute korral asjakohaseid meetmeid, et kooskõlastada asjakohaste pädevate asutuste võetavaid meetmeid;“;

b)  lõike 1 esimesse lõiku lisatakse punkt ea:

ea) võttes tehnoloogiliste uuenduste rakendamiseks asjakohaseid meetmeid, et kooskõlastada asjakohaste pädevate asutuste võetavaid meetmeid;“;

c)  lisatakse lõige 1a:

„1a. Euroopa Pangandusjärelevalve võtab asjakohased meetmed, et lihtsustada tehnoloogilise innovatsiooniga seotud ettevõtjate või toodete turulepääsu. Selleks et aidata kaasa Euroopa ühise lähenemisviisi loomisele tehnoloogilise innovatsiooni suhtes, edendab Euroopa Pangandusjärelevalve järelevalvealast ühtsust, vajaduse korral finantsalase uuendustegevuse komitee toetusel ning eelkõige teabe ja parimate tavade vahetamise kaudu. Vajaduse korral võib Euroopa Pangandusjärelevalve võtta kooskõlas artikliga 16 vastu suuniseid või soovitusi.“

15)  Lisatakse artikkel 31a:

„Artikkel 31aTegevuste delegeerimise ja edasiandmise ning riskide ülekandmise koordineerimine

1.  Euroopa Pangandusjärelevalve koordineerib pidevalt pädevate asutuste järelevalvetegevust, et edendada järelevalvealast ühtsust finantseerimisasutuste tegevuste delegeerimise ja edasiandmise valdkonnas ning seoses riskide ülekandmisega kolmandatesse riikidesse, et kasutada ELi passi, teostades tegelikult olulised tegevused ja funktsioonid väljaspool liitu, kooskõlas lõigetega 2 ja 3▐. Pädevad asutused kannavad oma vastava pädevuse piires lõplikku vastutust tegevuslubade andmist, järelevalvet ja jõustamist käsitlevate otsuste eest, mis puudutavad tegevuse delegeerimist ja edasiandmist ning riskide ülekandmist.

2. Pädevad asutused teavitavad Euroopa Pangandusjärelevalvet, kui nad kavatsevad anda tegevusloa finantseerimisasutusele või registreerida finantseerimisasutuse, mis jääks asjaomase pädeva asutuse järelevalve alla vastavalt artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidele ning mille äriplaan näeb ette selle tegevuse või põhifunktsioonide olulise osa edasiandmist või delegeerimist või selle tegevustega seotud riskide olulise osa ülekandmist kolmandatesse riikidesse, et kasutada ELi passi, teostades tegelikult olulised tegevused või funktsioonid väljaspool liitu. Pädevate asutuste teated Euroopa Pangandusjärelevalvele peavad olema piisavalt üksikasjalikud.

3. Kui kohaldatakse artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusakte ja kui sellega ei kehtestata mingeid erinõudeid tegevuste delegeerimisest, edasiandmisest või riskide ülekandmisest teavitamise suhtes, teavitab finantseerimisasutus pädevat asutust oma tegevuse olulise osa või mis tahes põhifunktsiooni edasiandmisest või delegeerimisest ja tegevuste olulise osaga seotud riskide ülekandmisest muule üksusele või oma filiaalile, mis on asutatud kolmandas riigis. Asjaomane pädev asutus teavitab Euroopa Pangandusjärelevalvet sellistest teadetest üks kord poolaastas.

Ilma et see piiraks artikli 35 kohaldamist, esitab pädev asutus Euroopa Pangandusjärelevalve taotluse korral teabe finantseerimisasutuste poolt kokku lepitud edasiandmise, delegeerimise ja riskide ülekandmise korra kohta.

Euroopa Pangandusjärelevalve jälgib, kas asjaomased pädevad asutused kontrollivad esimeses lõigus osutatud edasiandmise, delegeerimise ja riskide ülekandmise korra vastavust liidu õigusele ning Euroopa Pangandusjärelevalve suunistele, soovitustele ja arvamustele ning seda, kas selline kord ei takista pädevate asutuste poolset tõhusat järelevalvet ja nõuete täitmise tagamist kolmandas riigis.

3a. Kui pädeva asutuse kontrollikord takistab tõhusat järelevalvet või jõustamist ning sellega kaasneb õigusliku arbitraaži risk liikmesriikides, võib Euroopa Pangandusjärelevalve anda asjaomasele pädevale asutusele soovitusi selle kohta, kuidas parandada kontrollikorda, sealhulgas tähtaja, mille jooksul pädev asutus peaks soovitatud muudatusi rakendama. Kui asjaomane pädev asutus neid soovitusi ei järgi, esitab ta oma põhjendused ning Euroopa Pangandusjärelevalve avalikustab oma soovitused koos nimetatud põhjendustega.

3b. Komisjon koostab [üks aasta pärast käesoleva muutmismääruse jõustumist] aruande, milles antakse ülevaade sektoripõhistes õigusaktides kasutatavatest erinevatest lähenemisviisidest hindamisel, edasiantava või delegeeritava tegevuse olulisusest, ning milles uuritakse võimalust kasutada seejuures ühtlustatumat lähenemisviisi ühiste kriteeriumide ja metoodika võimaliku täpsustamise kaudu. Komisjon esitab selle aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Seda tehes võtab komisjon arvesse järgmist:

a) tegevuse järjepidevus,

b) tõhus haldussuutlikkus,

c) delegeeritud ja edasiantud tegevuste ning riskide ülekandmise auditeerimise tegelik suutlikkus.

15 a)  Lisatakse artikkel 31b:

Artikkel 31b

Teabevahetus sobivuse ja asjakohasuse kohta

Kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega kehtestab Euroopa Pangandusjärelevalve koos Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega teabevahetussüsteemi, mille kohaselt pädevad asutused vahetavad teavet finantseerimisasutuste olulise osaluse omanike, direktorite ja võtmeisikute sobivuse ja asjakohasuse hindamise kohta.

16)  Artikkel 32 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 32Turusuundumuste hindamine

, sealhulgas stressitestid

1.  Euroopa Pangandusjärelevalve jälgib ja hindab turusuundumusi oma pädevusvaldkonnas ja vajaduse korral teavitab kahte ülejäänud Euroopa Järelevalveasutust▌, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni asjakohastest mikrousaldatavuse suundumustest ning võimalikest riskidest ja nõrkadest kohtadest. Euroopa Pangandusjärelevalve lisab oma hinnangutesse analüüsi turgude kohta, kus finantseerimisasutused toimivad, ning hinnangu selle kohta, milline on võimalike turusuundumuste mõju finantseerimisasutustele.

2.  ▌Euroopa Pangandusjärelevalve algatab ja koordineerib realistlikult kogu liitu hõlmavaid hinnanguid finantseerimisasutuste kohanemisvõime kohta ebasoodsate turusuundumuste korral. Selleks töötab ta välja:

a)  ühise metoodika, mille kohaselt hinnata majanduslike stsenaariumide mõju finantseerimisasutuse finantsseisundile;

aa)  ühise metoodika, mille kohaselt määrata kindlaks finantseerimisasutused, kes kaasatakse kogu liitu hõlmavatesse hindamistesse;

b)  ühised lähenemisviisid finantseerimisasutuste kohanemisvõimet käsitlevate hindamiste tulemuste edastamise kohta;

c)  ühise metoodika teatavate toodete omaduste või turustusprotsesside mõju hindamiseks finantseerimisasutusele;

d)  varahindamise ühise metoodika, juhul kui seda peetakse stressitesti tegemiseks vajalikuks, ning

da)  ühise metoodika keskkonnariskide mõju hindamiseks finantseerimisasutuste finantsstabiilsusele.

Euroopa Pangandusjärelevalve teeb käesoleva lõike kohaldamiseks koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga, kes peab rahapoliitika teostamises vältima võimalikku huvide konflikti.

2a.  Euroopa Pangandusjärelevalve kaalub koostöös ühtse järelevalvemehhanismiga vähemalt üks kord aastas, kas on asjakohane läbi viia lõikes 2 osutatud kogu liitu hõlmav hindamine, ning esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile oma põhjendused. Kui viiakse läbi selline kogu liitu hõlmav hindamine▌, avaldab Euroopa Pangandusjärelevalve hindamise tulemused iga osaleva finantseerimisasutuse kohta, välja arvatud juhul, kui ta leiab, et avalikustamine ei ole asjakohane, võttes arvesse liidu ja ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsust, turu usaldusväärsust või siseturu toimimist.

Pädevate asutuste ametisaladuse kohustus ei takista neid lõikes 2 osutatud kogu liitu hõlmavate hindamiste tulemusi avaldamast või selliseid hindamistulemusi Euroopa Pangandusjärelevalvele edastamast, kui Euroopa Pangandusjärelevalve kavatseb kogu liitu hõlmava finantseerimisasutuste kohanemisvõimet käsitleva hindamise tulemused avaldada.

3.  Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1092/2010 kohaseid Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesandeid, esitab Euroopa Pangandusjärelevalve kord aastas ja vajaduse korral sagedamini Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule oma pädevusvaldkonnas suundumuste, võimalike riskide ja nõrkade kohtade hinnangu koos artikli 22 lõikes 2 osutatud riskinäidikuga.

Kõnealustes hinnangutes liigitab Euroopa Pangandusjärelevalve peamised riskid ja nõrgad kohad ning teeb vajaduse korral ennetavate meetmete või parandusmeetmete ettepanekud.

3a.  Käesoleva artikli kohaselt kogu liitu hõlmava finantseerimisasutuste kohanemisvõime hindamise eesmärgil võib Euroopa Pangandusjärelevalve kooskõlas artikliga 35 selles sätestatud tingimustel nõuda teavet otse kõnealustelt finantseerimisasutustelt. Ühtlasi võib Euroopa Pangandusjärelevalve nõuda pädevatelt asutustelt erikontrolle. Ta võib nõuda pädevatelt asutustelt kohapealseid kontrolle, milles ta võib osaleda kooskõlas artikliga 21 selles sätestatud tingimustel, et tagada meetodite, tavade ja tulemuste võrreldavus ja usaldusväärsus.

3b.  Euroopa Pangandusjärelevalve võib nõuda, et pädevad asutused nõuaksid finantseerimisasutustelt nende poolt lõike 3a alusel esitatavale teabele sõltumatu välisauditi tegemist.

4.  Euroopa Pangandusjärelevalve tagab, et piisaval määral võetakse arvesse valdkondadevahelisi arengutendentse, riske ja nõrku kohti, tehes selleks ühiskomitee kaudu tihedat koostööd Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ja Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve).“

17)  Artikkel 33 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 33Rahvusvahelised suhted

, sealhulgas samaväärsus

1. Ilma et see piiraks liikmesriikide ja liidu institutsioonide pädevust, võib Euroopa Pangandusjärelevalve luua kontakte ja sõlmida halduskokkuleppeid reguleerivate, järelevalve- ja vajaduse korral kriisilahendusasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikide valitsusasutustega. Kõnealused kokkulepped ei loo liidule ja selle liikmesriikidele õiguslikke kohustusi ega takista liikmesriike ja nende pädevaid asutusi sõlmimast kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid kolmandate riikidega.

Euroopa Pangandusjärelevalve ei sõlmi koostöölepinguid kolmanda riigi reguleerivate, järelevalve- ja vajaduse korral kriisilahendusasutustega, juhul kui see kolmas riik on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 artiklile 9 vastu võetud komisjoni kehtiva delegeeritud õigusakti kohaselt kantud nende jurisdiktsioonide loetellu, kelle riiklikus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras on strateegilised puudused, mis kujutavad endast märkimisväärset ohtu liidu finantssüsteemile.

2. Komisjoni konkreetse nõustamistaotluse alusel, omal algatusel või juhul, kui see on ette nähtud artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega, aitab Euroopa Pangandusjärelevalve komisjonil ette valmistada kolmandate riikide regulatiivse ja järelevalvekorra samaväärsust kinnitavaid otsuseid.

2a. Euroopa Pangandusjärelevalve jälgib pidevalt regulatiivseid, järelevalve- ja vajaduse korral kriisilahendusalaseid suundumusi, nõuete täitmise tagamise tavasid ja asjaomaseid turusuundumusi kolmandates riikides, kelle suhtes on komisjon vastavalt artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidele teinud samaväärsust kinnitavad otsused, et kontrollida, kas kriteeriumid, mille alusel kõnealused otsused on tehtud, ja otsustes sätestatud tingimused on jätkuvalt täidetud. Euroopa Pangandusjärelevalve esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kahele muule Euroopa järelevalveasutusele iga kolme aasta tagant või vajaduse korral sagedamini või Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni taotluse alusel tulemuste kohta konfidentsiaalse aruande. Aruandes keskendutakse eelkõige finantsstabiilsust, turu usaldusväärsust, investorite kaitset või siseturu toimimist mõjutavatele teguritele.

Ilma et see mõjutaks artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud erinõudeid ja kohaldades lõike 1 teises lauses sätestatud tingimusi, teeb Euroopa Pangandusjärelevalve koostööd selliste kolmandate riikide asjaomaste pädevate asutustega ja vajaduse korral ka kriisilahendusasutustega, kelle regulatiivne ja järelevalvekord on tunnistatud samaväärseks. Seda koostööd tehakse kõnealuste kolmandate riikide asjaomaste asutustega sõlmitud halduskokkulepete alusel. Selliste halduskokkulepete üle läbirääkimisi pidades tagab Euroopa Pangandusjärelevalve, et halduskokkuleppesse lisatakse sätted, mis käsitlevad järgmist:

a)  mehhanismid, mis võimaldavad Euroopa Pangandusjärelevalvel saada asjakohast teavet, sealhulgas teavet regulatiivse korra, järelevalves rakendatava lähenemisviisi, asjakohaste turusuundumuste ja mis tahes muutuste kohta, mis võivad mõjutada samaväärsust kinnitavat otsust;

b)  järelevalvetegevuse, sh Euroopa Pangandusjärelevalve (keda saadavad ja toetavad vabatahtlikult ja rotatsiooni korras kuni viis esindajat erinevatest pädevatest asutustest, v.a hinnatavast pädevast asutusest) egiidi all läbi viidud kohapealsete kontrollide koordineerimise menetlus määral, mil see on vajalik samaväärsust kinnitavate otsustega seotud järelmeetmeteks.

Euroopa Pangandusjärelevalve teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja teisi Euroopa järelevalveasutusi, kui kolmanda riigi pädev asutus keeldub sellist halduskokkulepet sõlmimast või tulemuslikku koostööd tegemast. Komisjon võtab seda teavet asjaomaste samaväärsusotsuste läbivaatamisel arvesse.

2b. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve tuvastab lõikes 2a osutatud kolmandates riikides mis tahes regulatiivsetes, järelevalve- ja vajadusel kriisilahendusalastes või nõuete täitmise tagamise tavades suundumusi, mis võivad mõjutada liidu või ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsust, turu usaldusväärsust või investorite kaitset või siseturu toimimist, teavitab ta sellest viivitamata ja konfidentsiaalselt Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni.

2c. Pädevad asutused teavitavad Euroopa Pangandusjärelevalvet aegsasti oma kavatsusest sõlmida kolmandate riikide järelevalveasutustega mis tahes halduskokkuleppeid artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega reguleeritud valdkondades, k.a seoses kolmandate riikide üksuste filiaalidega. Nad esitavad nii kiiresti kui võimalik Euroopa Pangandusjärelevalvele sellise kavandatud kokkuleppe kavandi.

Ühtsete, tõhusate ja tulemuslike järelevalvetavade kehtestamiseks liidus ning rahvusvahelise järelevalvealase koordineerimise edendamiseks võib Euroopa Pangandusjärelevalve koostöös pädevate asutustega välja töötada näidishalduskokkuleppe. Pädevad asutused püüavad ▌sellist näidishalduskokkulepet võimalikult täpselt järgida.

Kui Euroopa Pangandusjärelevalve töötab koostöös pädevate asutustega välja sellist näidishalduskokkulepet, ei sõlmi pädevad asutused enne näidiskokkuleppe valmimist halduskokkuleppeid kolmandate riikide ametiasutustega.

Artikli 43 lõikes 5 osutatud aruandesse lisab Euroopa Pangandusjärelevalve teabe järelevalveasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide või kolmandate riikide haldusasutustega sõlmitud halduskokkulepete, Euroopa Pangandusjärelevalve poolt komisjonile samaväärsusotsuste ettevalmistamiseks antud abi ja lõike 2a kohase Euroopa Pangandusjärelevalve jälgimistegevuse kohta.

3a. Euroopa Pangandusjärelevalve taotleb täisliikme staatust Baseli pangajärelevalve komitees ja finantsstabiilsuse nõukogus ning vaatleja staatust Rahvusvahelises Raamatupidamisstandardite Nõukogus.

Kõiki seisukohti, mille Euroopa Pangandusjärelevalve rahvusvahelistel foorumitel võtab, tuleb kõigepealt järelevalvenõukogus arutada ja need seal heaks kiita.

3b. Euroopa Pangandusjärelevalve jälgib korrapäraselt regulatiivseid, järelevalve- ja vajadusel kriisilahendusalaseid suundumusi, nõuete täitmise tagamise tavasid ja asjaomaseid turusuundumusi kolmandates riikides, kellega on sõlmitud rahvusvahelised kokkulepped.

Ilma et see mõjutaks artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud erinõudeid ja kohaldades lõike 1 teises lauses sätestatud tingimusi, teeb Euroopa Pangandusjärelevalve koostööd käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud kolmandate riikide asjaomaste pädevate asutustega ja vajaduse korral ka kriisilahendusasutustega.

18)  Artikkel 34 jäetakse välja.

19)  Artiklit 35 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„1. Euroopa Pangandusjärelevalve teabenõude alusel esitavad pädevad asutused Euroopa Pangandusjärelevalvele kogu teabe, mis on talle vajalik käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks, eeldusel et asjaomane teave on neile seaduslikult kättesaadav.

Esitatav teave peab olema täpne ja täielik ning see esitatakse Euroopa Pangandusjärelevalve määratud tähtajaks.

2. Euroopa Pangandusjärelevalve võib ka nõuda, et teavet esitatakse korrapäraste ajavahemike järel ja kindlas vormis või kasutades võrreldavaid aruandevorme, mille ta on heaks kiitnud. Võimaluse korral kasutatakse kõnealuste teabenõuete puhul alati olemasolevaid ühtseid aruandevorme ja järgitakse riiklikus ja liidu õiguses, sealhulgas artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet.

3. Euroopa Pangandusjärelevalve esitab pädeva asutuse nõudmisel kogu tema käsutuses oleva teabe, mis on vajalik pädeva asutuse ülesannete täitmiseks▌.“;

b)  lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Kui lõike 1 kohaselt nõutud teave ei ole kättesaadav või kui pädevad asutused ei tee seda kättesaadavaks Euroopa Pangandusjärelevalve määratud tähtajaks, võib Euroopa Pangandusjärelevalve esitada nõuetekohaselt põhjendatud teabenõude järgmistele asutustele:

a) muud järelevalveülesandeid täitvad asutused;

b) asjaomases liikmesriigis rahandusvaldkonna eest vastutav ministeerium, kui tal on usaldatavusnõuetega seotud teavet;

c) asjaomase liikmesriigi keskpank;

d) asjaomase liikmesriigi statistikaamet.

Euroopa Pangandusjärelevalve taotlusel aitavad pädevad asutused tal teavet koguda.“;

c)  lõiked 6 ja 7a jäetakse välja.

20)  Lisatakse artiklid 35a–35d:

„Artikkel 35aArtiklis 35b osutatud õiguste kasutamine

Euroopa Pangandusjärelevalvele või selle ametnikele või teistele Euroopa Pangandusjärelevalve poolt volitatud isikutele artikliga 35 antud õigusi ei tohi kasutada sellise teabe või selliste dokumentide avaldamise nõudmiseks, millele kehtib kutsesaladus.

Artiklite 35a ja 35b kohaldamine ei piira siseriikliku õiguse kohaldamist.

Artikkel 35bTeabe nõudmine finantseerimisasutustelt, asjaomaste finantseerimisasutuste valdusettevõtjatelt või filiaalidelt ja finantskontserni või konglomeraadi reguleerimata tegevusüksustelt

1. Kui artikli 35 lõike 1 või lõike 5 kohaselt nõutud teave ei ole kättesaadav või seda ei ole tehtud kättesaadavaks Euroopa Pangandusjärelevalve määratud tähtajaks, võib Euroopa Pangandusjärelevalve ilma andmeid dubleerimata nõuda, et järgmised asutused ja üksused esitaksid kogu teabe, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks käesoleva määruse kohaselt:

a) asjaomased finantseerimisasutused;

b) asjaomase finantseerimisasutuse valdusettevõtjad või filiaalid;

c) finantskontserni või konglomeraadi reguleerimata tegevusüksused, mis on asjaomase finantseerimisasutuse finantstegevuse seisukohast olulised.

4. ▌Lõikes 1 loetletud asjaomased asutused ja üksused või nende seaduslikud esindajad esitavad nõutud teabe Euroopa Pangandusjärelevalve sätestatud mõistliku aja jooksul.

5. Euroopa Pangandusjärelevalve edastab nõude koopia viivitamata selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus lõikes 1 osutatud asjaomane üksus, kellele teabenõue on suunatud, asub või on asutatud.

6. Euroopa Pangandusjärelevalve võib kasutada käesoleva artikli alusel saadud konfidentsiaalset teavet ainult käesoleva määrusega ettenähtud ülesannete täitmiseks.

Artikkel 35cTrahvide määramise menetluseeskirjad

1. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve leiab käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel, et on olulisi märke selliste asjaolude võimaliku olemasolu kohta, mis kujutaksid endast artikli 35d lõikes 1 osutatud rikkumist, palub Euroopa Pangandusjärelevalve komisjonil juhtumit uurida. ▌

Artikkel 35dTrahvid

ja perioodilised karistusmaksed

-1. Enne kui tehakse otsus trahvi või perioodilise karistusmakse määramise kohta, annab komisjon asutusele või üksusele, kellele teabenõue esitati, võimaluse olla ära kuulatud.

Trahvi või perioodilise karistusmakse määramist käsitlev komisjoni otsus põhineb üksnes sellistel asjaoludel, mille kohta asjaomastel asutustel või üksustel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

1. Komisjon võtab vastu otsuse trahvi määramise kohta, kui ta leiab, et artikli 35b lõikes 1 loetletud asutus või üksus ei ole nõutud teavet tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu esitanud või on ▌artikli 35b lõike 1 kohaselt esitanud mittetäieliku, ebaõige või eksitava teabe.

2. Lõikes 1 osutatud trahvi põhisumma on vähemalt [X; vähem kui 50 000] eurot ning see ei ületa [Y; vähem kui 200 000] eurot ning see on hoiatav, mõjus ning asutuse või üksuse suuruse ning rikkumise laadi ja raskusastme suhtes proportsionaalne.

Euroopa Pangandusjärelevalve koostab koos Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada käesoleva lõike kohaste trahvide määramise metoodika.

▌5. ▌Trahvi kogusumma ei tohi ületada [X %; vähem kui 20 %] asjaomase üksuse eelmise majandusaasta käibest, välja arvatud juhul, kui üksus on saanud rikkumisest otseselt või kaudselt rahalist kasu. Sel juhul peab trahvi kogusumma olema vähemalt võrdne saadud rahalise kasuga.

5a. Komisjon võib kehtestada perioodilised karistusmaksed kuni rikkumise kõrvaldamiseni. Perioodilised karistusmaksed on asutuse või üksuse suuruse ning rikkumise laadi ja raskusastme suhtes proportsionaalsed.

5b. Menetluse ajal tagatakse asutusele või üksusele täielikult kaitseõigus. Asutusel või üksusel on õigus saada juurdepääs Euroopa Pangandusjärelevalve ja komisjoni toimikutele, tingimusel et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei laiene konfidentsiaalsele teabele ega Euroopa Pangandusjärelevalve ja komisjoni sisekasutuseks ette nähtud ettevalmistavatele dokumentidele.

5c. Trahvi või perioodilise karistusmakse täitmisele pööramise saab peatada ainult Euroopa Liidu Kohtu otsusega. Asutused või üksused, kellele on määratud trahv või perioodilised karistusmaksed, võivad esitada Euroopa Liidu Kohtusse hagi komisjoni otsuse peale määrata trahv või perioodilised karistusmaksed. Euroopa Liidu Kohus võib komisjoni määratud trahvi või perioodilise karistusmakse muu hulgas tühistada, seda vähendada või suurendada.

5d. Komisjon avalikustab kõik määratud trahvid ja perioodilised karistusmaksed, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine ohustaks tõsiselt finantsturge või tekitaks asjaomastele isikutele ebaproportsionaalset kahju.

5e. Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete summad kantakse liidu üldeelarvesse.

▌(21)  Artiklit 36 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 3 jäetakse välja;

b)  lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatuse või soovituse saamist arutab Euroopa Pangandusjärelevalve hoiatust või soovitust järgmisel järelevalvenõukogu koosolekul või vajaduse korral varem, et hinnata sellise hoiatuse või soovituse mõju oma ülesannete täitmisele ja selle võimalikke järelmeetmeid.

Asjakohase otsustamismenetluse käigus teeb Euroopa Pangandusjärelevalve otsuse, kas võtta meetmeid kooskõlas käesoleva määrusega antud volitustega▌, et lahendada hoiatustes või soovitustes tõstatatud küsimusi, ja nende meetmete võimaliku sisu kohta.

Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei järgi hoiatust või soovitust, põhjendab ta oma toimimisviisi ▌Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teavitab sellest Euroopa Parlamenti kooskõlas määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 19 lõikega 5. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teavitab sellest ka nõukogu ja komisjoni.“;

c)  lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Vajaduse korral võib Euroopa Pangandusjärelevalve kasutada käesoleva määrusega antud volitusi, et tagada õigeaegne järelmeetmete võtmine seoses hoiatuste või soovitustega, mida Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esitab pädevale asutusele.

Kui adressaat ei kavatse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitust järgida, teatab ta sellest järelevalvenõukogule ja põhjendab oma otsust.“;

d)  lõige 6 jäetakse välja.

22)  Artikkel 37 ▌asendatakse järgmisega:

„Artikkel 37Pangandussektori sidusrühmade kogu

1. Sidusrühmadega konsulteerimise hõlbustamiseks Euroopa Pangandusjärelevalve ülesannetega seotud valdkondades luuakse pangandussektori sidusrühmade kogu. Pangandussektori sidusrühmade koguga konsulteeritakse artiklite 10–15 kohaselt võetavate meetmete osas seoses regulatiivsete tehniliste standardite ja rakenduslike tehniliste standarditega ning artikli 16 kohaselt võetavate meetmete osas seoses suuniste ja soovitustega, artikli 16a kohaselt võetavate meetmete osas seoses arvamustega ja artikli 16b kohaselt võetavate meetmete osas seoses küsimuste ja vastustega, kui need ei puuduta konkreetseid finantseerimisasutusi. Kui meetmeid tuleb võtta kiiresti ja konsulteerimine ei ole võimalik, teavitatakse pangandussektori sidusrühmade kogu nii kiiresti kui võimalik.

Pangandussektori sidusrühmade kogu tuleb omal algatusel kokku vastavalt vajadusele, ent vähemalt neli korda aastas.

2. Pangandussektori sidusrühmade kogusse kuulub 30 liiget, kellest 13 liiget esindavad võrdses osas ▌liidus tegutsevaid krediidi- ja investeerimisasutusi, kellest omakorda kolm esindavad ühistu- ja säästupankasid, 13 liiget esindavad nende töötajate esindajaid, ▌tarbijaid, pangateenuste kasutajaid ja VKEde esindajaid ning neli liiget on sõltumatud tippteadlased.

3. Pangandussektori sidusrühmade kogu liikmed määrab järelevalvenõukogu avaliku ja läbipaistva valikumenetluse kaudu. Otsuse tegemisel tagab järelevalvenõukogu nii palju kui võimalik pangandussektori mitmekesisuse kajastamise, asjakohase geograafilise ja soolise tasakaalu ning sidusrühmade esindatuse kogu liidu piires. Pangandussektori sidusrühmade kogu liikmed valitakse nende kvalifikatsiooni, oskuste, asjaomaste teadmiste ja tõendatud kogemuse alusel.

3a. Pangandussektori sidusrühmade kogu liikmed valivad liikmete seast kogu eesistuja. Eesistuja ametiaeg on kaks aastat.

Euroopa Parlament võib kutsuda pangandussektori sidusrühmade kogu eesistuja enda ette avaldusi tegema ja liikmete kõikidele küsimustele vastama alati, kui seda palutakse.

4. Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kogu vajaliku teabe, mille suhtes kohaldatakse artiklis 70 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustust, ja tagab pangandussektori sidusrühmade kogule piisavad sekretariaaditeenused. Pangandussektori sidusrühmade kogu liikmete jaoks, kes esindavad mittetulundusorganisatsioone, kehtestatakse nõuetekohane hüvitis, mida ei kohaldata ettevõtjate esindajate suhtes. Selle hüvitise puhul võetakse arvesse liikmete ettevalmistavat ja järeltööd ning see on vähemalt samaväärne nõukogu määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (millega kehtestatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused) (personalieeskirjad) V jaotise 1. peatüki 2. jaos toodud ametnike hüvitiste määradega. Pangandussektori sidusrühmade kogu võib moodustada tehnilistes küsimustes töörühmi. Pangandussektori sidusrühmade kogu liikmete volitused kestavad neli aastat, pärast mida korraldatakse uus valikumenetlus.

Pangandussektori sidusrühmade kogu liikmed võivad olla valitud kaheks järjestikuseks ametiajaks.

5. Pangandussektori sidusrühmade kogu võib esitada Euroopa Pangandusjärelevalvele nõuandeid kõikides küsimustes, mis on seotud Euroopa Pangandusjärelevalve ülesannetega, pöörates erilist tähelepanu artiklites 10–16b ning artiklites 29, 30, 32 ja 35 sätestatud ülesannetele.

Kui pangandussektori sidusrühmade kogu liikmed ei ▌suuda nõuandes kokku leppida ▌, võivad üks kolmandik selle liikmetest või ühte sidusrühmade gruppi esindavad liikmed esitada eraldi ▌nõuande.

Pangandussektori sidusrühmade kogu, väärtpaberituru sidusrühmade kogu, kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogu ning tööandjapensionide sidusrühmade kogu võivad esitada Euroopa järelevalveasutuste tegevusega seotud küsimustes ühisnõuandeid vastavalt käesoleva määruse artiklile 56, mis käsitleb ühised seisukohti ja õigusakte.

6. Pangandussektori sidusrühmade kogu võtab liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu oma kodukorra.

7. Euroopa Pangandusjärelevalve avalikustab pangandussektori sidusrühmade kogu ▌nõuanded, selle liikmete eraldi nõuanded ning konsultatsioonide tulemused, samuti selle, kuidas nõuandeid ja konsultatsioonide tulemusi on arvesse võetud.“

b)    lõikesse 5 lisatakse järgmised lõigud:

„Kui pangandussektori sidusrühmade kogu liikmed ei jõua ühisele arvamusele või ei suuda kokku leppida ühises nõuandes, võivad ühte sidusrühmade gruppi esindavad liikmed esitada eraldi arvamuse või eraldi nõuande.

Pangandussektori sidusrühmade kogu, väärtpaberituru sidusrühmade kogu, kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogu ning tööandjapensionide sidusrühmade kogu võivad esitada Euroopa järelevalveasutuste tegevusega seotud küsimustes ühisarvamusi ja -nõuandeid vastavalt käesoleva määruse artiklile 56, mis käsitleb ühised seisukohti ja õigusakte.“

22 a)  Artikli 38 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Euroopa Pangandusjärelevalve tagab, et artiklite 18, 19 või 20 kohaselt vastu võetud otsused ei ole mingil moel vastuolus liikmesriikide eelarvepädevusega.“

23)  Artikkel 39 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 39Otsustamismenetlus

1. Euroopa Pangandusjärelevalve tegutseb artiklite 17, 18 ja 19 kohaseid otsuseid vastu võttes lõigete 2–6 kohaselt▌.

2. Euroopa Pangandusjärelevalve teavitab otsuse iga adressaati otsuse tegemise kavatsusest adressaadi ametlikus keeles, määrates tähtaja, mille jooksul võib adressaat otsusega seotud küsimuses esitada oma seisukohti, võttes täielikult arvesse küsimuse kiireloomulisust, keerukust ja võimalikke tagajärgi. Adressaat võib esitada oma seisukohad oma ametlikus keeles. Esimese lause sätet kohaldatakse mutatis mutandis artikli 17 lõikes 3 osutatud soovituste suhtes.

3. Euroopa Pangandusjärelevalve otsuses tuleb märkida otsuse aluseks olevad asjaolud.

4. Euroopa Pangandusjärelevalve otsuse adressaate teavitatakse käesoleva määruse kohastest õiguskaitsevahenditest.

5. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve võtab vastu artikli 18 lõigete 3 või 4 kohase otsuse, vaatab ta selle sobivate ajavahemike järel läbi.

6. Artiklite ▌18 või 19 kohased Euroopa Pangandusjärelevalve otsused avalikustatakse. Artikli 17 kohased Euroopa Pangandusjärelevalve otsused võidakse avalikustada. Avalikustamisel esitatakse asjaomase pädeva asutuse või finantseerimisasutuse andmed ja otsuse põhisisu, välja arvatud juhul, kui avalikustamine on vastuolus kõnealuste finantseerimisasutuste õigustatud huviga või nende ärisaladuste kaitsega või kui see võib tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja usaldusväärsust või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsust.“

24)  Artiklit 40 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)  lisatakse punktid aa ja ab:

„aa) artikli 45 lõikes 1 osutatud juhatuse täistööajaga liikmed, kellel ei ole hääleõigust;

ab) liikmesriigi sellise asutuse juht, mis vastutab artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide üle läbirääkimiste pidamise ja nende vastuvõtmise eest, tegutsedes artiklite 10–15 reguleerimisalas;“;

i a)  punkt b asendatakse järgmisega:

„b) igas liikmesriigis krediidiasutuste järelevalve eest vastutava avalik-õigusliku asutuse juht, tegutsedes mis tahes pädevuste, välja arvatud artiklites 10–15 sätestatute piires, kes osaleb järelevalvenõukogu kohtumistel isiklikult vähemalt kaks korda aastas;“;

i b)  punkt e asendatakse järgmisega:

„e) üks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esindaja, kellel ei ole hääleõigust ja kes hoidub rahapoliitika elluviimisega seotud seisukohtade võtmisest;“;

i b)  lisatakse punkt fa:

„fa) üks Ühtse Kriisilahendusnõukogu esindaja, kellel ei ole hääleõigust.“;

a a)  lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Iga ▌asutus nimetab oma asutusest kõrgetasemelise asendusliikme, kes võib asendada lõike 1 punktides ab ja b osutatud järelevalvenõukogu liiget, kui viimane ei saa kohtumisel osaleda.“;

a b)  lõige 4a jäetakse välja;

a c)  lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Direktiivi 94/19/EÜ reguleerimisalas tegutsemisel võib lõike 1 punktis b osutatud järelevalvenõukogu liiget saata liikmesriigi sellise asutuse esindaja, mis haldab hoiuste tagamise skeeme liikmesriigis, kusjuures kõnealusel esindajal ei ole hääleõigust.

Kui lõike 1 punktis b osutatud riiklik avalik-õiguslik asutus ei ole vastutav kriisilahenduse eest, võib ▌järelevalvenõukogu liige otsustada kutsuda kohtumisele kriisilahendusasutuse esindaja, kusjuures kõnealusel esindajal ei ole hääleõigust.“;

a d)  lisatakse järgmine lõige:

„6a. Artiklite 10–15 kohaselt võetavate meetmete korral on üks komisjoni esindaja järelevalvenõukogu hääleõiguseta liige ning üks Euroopa Parlamendi esindaja on järelevalvenõukogus vaatleja ja üks iga liikmesriigi ametiasutuse esindaja võib olla järelevalvenõukogus vaatleja.“;

b)  lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7. Järelevalvenõukogu võib kutsuda oma töös osalema vaatlejaid.“;

c)  lisatakse lõige 8:

„8. Kui lõike 1 punktis b osutatud riiklik avalik-õiguslik asutus ei ole vastutav tarbijakaitse-eeskirjade täitmise tagamise eest, võib kõnealuses punktis osutatud järelevalvenõukogu liige otsustada kutsuda kohtumisele liikmesriigi tarbijakaitseameti esindaja, kellel ei ole hääleõigust. Kui liikmesriigis on tarbijakaitsealane vastutus jagatud mitme ametiasutuse vahel, lepivad kõnealused asutused kokku ühises esindajas.“

25)  Artikkel 41 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 41Sisekomiteed

Järelevalvenõukogu võib teatavate ülesannete täitmiseks moodustada sisekomiteesid. Järelevalvenõukogu võib delegeerida sisekomiteedele, juhatusele või eesistujale teatavaid selgelt kindlaks määratud ülesandeid ja otsuseid.“

26)  Artikkel 42 ▌asendatakse järgmisega:

„Artikkel 42

Järelevalvenõukogu sõltumatus

Eesistuja ja järelevalvenõukogu ▌liikmed täidavad käesoleva määrusega neile pandud ülesandeid sõltumatult ja objektiivselt üksnes liidu kui terviku huvides ning nad ei küsi ega võta vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja asutustelt, ▌valitsustelt ega muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt.

Liikmesriigid, liidu institutsioonid või asutused ega ükski muu avalik- või eraõiguslik isik ei püüa järelevalvenõukogu liikmeid nende ülesannete täitmisel mõjutada.

Kui artikli 30 lõike 2 punktis a osutatud sõltumatuse määra peetakse nimetatud artikli põhjal ebapiisavaks, võib järelevalvenõukogu otsustada kas peatada ajutiselt üksikliikme hääleõiguse või peatada kuni puuduse kõrvaldamiseni ajutiselt tema liikmesuse Euroopa Pangandusjärelevalves.

27)  Artiklit 43 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Järelevalvenõukogu annab Euroopa Pangandusjärelevalve tegevuseks juhiseid ning on peamine strateegilisi ja olulisi poliitilisi otsuseid tegev organ.

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, võtab järelevalvenõukogu ▌vastu Euroopa Pangandusjärelevalve ▌soovitusi, suuniseid, arvamusi ja otsuseid ning annab II peatükis osutatud nõu.“;

b)  lõiked 2 ja 3 jäetakse välja;

c)  lõige 4 ▌asendatakse järgmisega:

„Järelevalvenõukogu võtab igal aastal enne 30. septembrit juhatuse ettepaneku põhjal vastu Euroopa Pangandusjärelevalve järgmise aasta tööprogrammi ning edastab selle teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Pangandusjärelevalve sätestab hindamistega seoses oma prioriteedid, määrates vajaduse korral kindlaks hinnatavad pädevad asutused ja tegevused kooskõlas artikliga 30. Kui see on piisavalt põhjendatud, võib Euroopa Pangandusjärelevalve määrata kindlaks täiendavad pädevad asutused, keda hinnatakse.

Tööprogramm võetakse vastu, ilma et see piiraks iga-aastase eelarvemenetluse kohaldamist, ning see avalikustatakse.“;

d)    lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Järelevalvenõukogu võtab juhatuse ettepaneku põhjal vastu artikli 47 lõike 9 punktis f osutatud aruande kavandil põhineva Euroopa Pangandusjärelevalve tegevust käsitleva aastaaruande, sealhulgas eesistuja ülesannete täitmise kohta, ning edastab nimetatud aruande iga aasta 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Aruanne avalikustatakse.“;

e)  lõige 8 jäetakse välja.

27 a)  Lisatakse artikkel 43a:

„Artikkel 43a

Järelevalvenõukogu tehtud otsuste läbipaistvus

Olenemata artiklist 70 edastab Euroopa Pangandusjärelevalve hiljemalt kuue nädala jooksul järelevalvenõukogu koosoleku toimumise kuupäevast arvates Euroopa Parlamendile vähemalt järelevalvenõukogu koosoleku põhjaliku ja sisulise kokkuvõtte, mis annab täieliku ettekujutuse aruteludest, sealhulgas otsuste loetelu koos selgitustega.“

28)  Artiklit 44 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 ▌asendatakse järgmisega:

„1. Järelevalvenõukogu otsused võetakse vastu liikmete lihthäälteenamusega. Igal liikmel on üks hääl. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab eesistuja hääl.

Artiklites 10–16 osutatud õigusaktide, eelnõude ja instrumentide väljatöötamise ja vastuvõtmise otsuste ning artikli 9 lõike 5 kolmanda lõigu, artikli 9a ja VI peatüki kohaselt võetud meetmete ja otsuste puhul teeb järelevalvenõukogu erandina käesoleva lõike esimesest lõigust otsused vastavalt ELi lepingu artikli 16 lõikele 4 oma liikmete kvalifitseeritud häälteenamusega, kusjuures see hõlmab vähemalt hääletusel osalevate sellistest liikmesriikidest pärit liikmete lihthäälteenamust, kes on osalevad liikmesriigid määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 2 punkti 1 tähenduses (osalevad liikmesriigid), ja hääletusel osalevate sellistest liikmesriikidest pärit liikmete lihthäälteenamust, kes ei ole osalevad liikmesriigid määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 2 punkti 1 tähenduses (mitteosalevad liikmesriigid). Juhatuse täistööajaga liikmed ja eesistuja kõnealuste otsuste üle ei hääleta.

Artikli 18 lõigete 3 ja 4 alusel vastu võetud otsuste puhul ning erandina käesoleva lõike esimesest lõigust teeb järelevalvenõukogu otsused oma hääleõiguslike liikmete lihthäälteenamusega, mis hõlmab osalevate liikmesriikide pädevate asutuste nimetatud liikmete lihthäälteenamust ja mitteosalevate liikmesriikide pädevate asutuste nimetatud liikmete lihthäälteenamust.“;

a)   lisatakse lõige 1a:

„1a. Erandina lõikest 1 on järelevalvenõukogu pädev võtma vastu juhatuse poolt ette valmistatud otsuseid artikli 22 lõigete 1, 2, 3, 5 ja artiklite 29a, 31a, 32 ja 35b–35d kohaldamisel vastavalt artikli 47 lõikele 3 liikmete lihthäälteenamusega.

Juhul kui järelevalvenõukogu juhatuse poolt ette valmistatud otsuseid artikli 22 lõigete 1, 2, 3, 5 ja artiklite 29a, 31a, 32 ja 35b–35h kohaldamisel vastu ei võta, võib ta neid otsuseid muuta. Järelevalvenõukogu on pädev võtma neid muudetud otsuseid vastu liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega.

Juhul kui järelevalvenõukogu ei võta teises lõigus osutatud muudetud otsuseid vastu võimalikult kiiresti ja hiljemalt nelja kuu jooksul, teeb otsuse juhatus.“;

b)  lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Järelevalvenõukogu võtab vastu ja avalikustab oma kodukorra. Kodukorras sätestatakse üksikasjalikult hääletamiskord.“;

c)    lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Hääleõiguseta liikmed ja vaatlejad ei osale järelevalvenõukogu aruteludel, kus käsitletakse konkreetseid finantseerimisasutusi, kui artikli 75 lõikes 3 või artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides ei ole sätestatud teisti.

Esimest lõiku ei kohaldata eesistuja, selliste liikmete, kes on ühtlasi juhatuse liikmed, ja Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu nimetatud Euroopa Keskpanga esindaja suhtes.“

29)  III peatüki 2. jao pealkiri asendatakse järgmisega:

„2. jagu

Juhatus“.

30)  Artikkel 45 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 45Koosseis

1. Juhatusse kuuluvad eesistuja ja kolm täistööajaga liiget, kes on mõne liikmesriigi kodanikud. Eesistuja määrab igale täistööajaga liikmele selgelt määratletud poliitilised ja juhtimisülesanded, eelkõige eelarvevaldkonna ja Euroopa Pangandusjärelevalve tööprogrammiga seotud ülesanded ning lähenemisküsimustega seotud ülesanded. Üks täistööajaga liige tegutseb eesistuja asetäitjana ja täidab eesistuja ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele eesistuja puudumise korral või kui eesistuja poolt ülesannete täitmine on põhjendatult takistatud.

2. Täistööajaga liikmed valitakse teenete, oskuste, teadmiste ja praktilise kogemuse põhjal, mis neil on seoses finantseerimisasutustega nende eri ärimudelite raames ja finantsturgudega, eelkõige panganduses, sealhulgas tarbijate huvidega, ning finantsjärelevalve ja reguleerimise valdkonnas saadud kogemuste põhjal. Täistööajaga liikmetel peab olema laialdane juhtimiskogemus. Vähemalt üks täistööajaga liikmetest ei tohiks ühe aasta jooksul enne ametisse nimetamist olla töötanud ühegi liikmesriigi pädevas asutuses. Valiku tegemiseks korraldatakse avalik kandideerimismenetlus, millest teatatakse Euroopa Liidu Teatajas ning mille järel koostab komisjon sobivate kandidaatide nimekirja, konsulteerides järelevalvenõukoguga.

Komisjon esitab nimekirja Euroopa Parlamendile heakskiitmiseks. Pärast kõnealuse nimekirja heakskiitmist võtab nõukogu vastu otsuse juhatuse täistööajaga liikmete ▌ametisse nimetamise kohta. Juhatuse koosseisu puhul on tagatud tasakaalustatud ja proportsionaalne esindatus ning see kajastab liitu tervikuna.

3. Kui juhatuse täistööajaga liige ei vasta enam artiklis 46 sätestatud tingimustele või kui ta leitakse olevat süüdi raskes üleastumises, võivad Euroopa Parlament ja nõukogu omal algatusel või komisjoni ettepaneku põhjal, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament, võtta vastu otsuse tema ametist tagandamise kohta.

4. Täistööajaga liikmete ametiaeg on viis aastat ja seda võib ühe korra pikendada. Täistööajaga liikme viie aasta pikkuse ametiaja lõpule eelneva üheksa kuu jooksul hindab järelevalvenõukogu järgmist:

a) esimesel ametiajal saavutatud tulemused ja viis, kuidas need saavutati;

b) Euroopa Pangandusjärelevalve ülesanded ja nõuded järgmistel aastatel.

Hinnangut arvesse võttes esitab komisjon nõukogule nende täistööajaga liikmete nimekirja, kelle ametiaega soovitakse pikendada. Kõnealuse nimekirja põhjal ja võttes arvesse hinnangut, võib nõukogu täistööajaga liikmete ametiaega pikendada.“

31)  Lisatakse artikkel 45a:

„Artikkel 45aOtsuste tegemine

1. Juhatuse otsused võetakse vastu liikmete lihthäälteenamusega. Igal liikmel on üks hääl. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab eesistuja hääl. Eesistuja või vähemalt kolme juhatuse liikme taotlusel saadetakse küsimused otsustamiseks edasi järelevalvenõukogule.

2. Komisjoni esindaja osaleb juhatuse koosolekutel hääleõiguseta, välja arvatud artiklis 63 osutatud küsimuste puhul.

3. Juhatus võtab vastu ja avalikustab oma kodukorra.

4. Juhatuse koosoleku kutsub kokku eesistuja kas omal algatusel või juhatuse mõne liikme taotlusel ning koosolekut juhib eesistuja.

Juhatuse koosolekud toimuvad enne iga järelevalvenõukogu koosolekut ja nii tihti, kui juhatus vajalikuks peab. Juhatus annab korrapäraselt aru järelevalvenõukogule ning juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt üksteist korda aastas.

5. ▌Hääleõiguseta osalised ei osale juhatuse aruteludel, kus käsitletakse konkreetseid finantseerimisasutusi.

5a. Järelevalvenõukogul on õigus saata juhatusele konkreetseid teabenõudeid.

32)  Lisatakse artikkel 45b:

„Artikkel 45bSisekomiteed

Juhatus võib teatavate ülesannete täitmiseks moodustada sisekomiteesid.“

33)  Artikkel 46 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 46

Juhatuse sõltumatus

Juhatuse liikmed täidavad oma ülesandeid sõltumatult ja objektiivselt üksnes liidu kui terviku huvides ning nad ei küsi ega võta vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja asutustelt, ▌valitsustelt ega muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt.

Juhatuse liikmetel ei ole riigi, liidu või rahvusvahelisel tasandil ühtki ametit.

Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja asutused ega ükski muu avalik- või eraõiguslik isik ei püüa juhatuse liikmeid nende ülesannete täitmisel mõjutada.“

34)  Artikkel 47 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 47Ülesanded

1. Juhatus tagab, et Euroopa Pangandusjärelevalve täidab oma kohustusi ja talle pandud ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele. Ta võtab kõik vajalikud meetmed, eelkõige võtab vastu sisekorraeeskirjad ja avaldab teateid, et tagada Euroopa Pangandusjärelevalve toimimine vastavalt käesolevale määrusele.

2. Juhatus esitab järelevalvenõukogule vastuvõtmiseks iga-aastase ja mitmeaastase tööprogrammi.

3. Juhatus kasutab oma eelarvepädevust vastavalt artiklitele 63 ja 64.

Artiklite 17 ja 19, artikli 22 lõike 4 ja artikli 30 ▌kohaldamisel on juhatus pädev tegutsema ja otsuseid tegema. Artikli 22 lõigete 1, 2, 3, 5 ja artiklite 29a, 31a, 32 ja 35b–35d kohaldamisel on juhatus pädev valmistama ette otsuseid, mis võetakse vastu artikli 44 lõikes 1a sätestatud otsustamismenetluse alusel. Juhatus teavitab ▌järelevalvenõukogu kõigist otsustest, mille ta ette valmistab või vastu võtab.

3a. Juhatus uurib kõiki küsimusi, mille kohta järelevalvenõukogu peab tegema otsuse, ning esitab nende kohta arvamuse.

4. Juhatus võtab vastu Euroopa Pangandusjärelevalve personalipoliitika kava ja vastavalt artikli 68 lõikele 2 vajalikud Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade („personalieeskirjad“) rakendusmeetmed.

5. Juhatus võtab vastavalt artiklile 72 vastu erisätted, mis käsitlevad Euroopa Pangandusjärelevalve dokumentidele juurdepääsu õigust.

6. Juhatus teeb lõike 9 punktis f osutatud aruande kavandi alusel ettepaneku Euroopa Pangandusjärelevalve tegevust ja selle eesistuja ülesandeid kajastava aastaaruande kohta, mis esitatakse kinnitamiseks järelevalvenõukogule.

7. Juhatus nimetab apellatsiooninõukogu liikmed ametisse ja vabastab nad ametist kooskõlas artikli 58 lõigetega 3 ja 5, võttes nõuetekohaselt arvesse järelevalvenõukogu ettepanekut.

8. Juhatuse liikmed avalikustavad kõik kohtumised ja saadud hüved. Kulud registreeritakse avalikult kooskõlas personalieeskirjadega.

9. Vastutaval liikmel on järgmised ülesanded:

a) rakendada Euroopa Pangandusjärelevalve iga-aastast tööprogrammi lähtuvalt järelevalvenõukogu suunistest ning juhatuse kontrolli all;

b) võtta kõik vajalikud meetmed, eelkõige võtta vastu sisekorraeeskirjad ja avaldada teateid, et tagada Euroopa Pangandusjärelevalve toimimine vastavalt käesolevale määrusele;

c) koostada artikli 47 lõikes 2 osutatud mitmeaastane tööprogramm;

d) koostada iga aasta 30. juuniks artikli 47 lõikes 2 osutatud tööprogramm järgmiseks aastaks;

e) koostada Euroopa Pangandusjärelevalve esialgne eelarveprojekt vastavalt artiklile 63 ja täita Euroopa Pangandusjärelevalve eelarvet vastavalt artiklile 64;

f) koostada igal aastal aruande kavand, mille ühes jaos käsitletakse Euroopa Pangandusjärelevalve regulatiivset ja järelevalvealast tegevust ning teises jaos finants- ja haldusküsimusi;

g) kasutada Euroopa Pangandusjärelevalve töötajate suhtes talle artikli 68 kohaselt antud volitusi ja lahendada personaliküsimusi.“

35)  Artiklit 48 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Eesistuja on mõne liikmesriigi kodanik ja vastutab järelevalvenõukogu ja juhatuse töö ettevalmistamise eest ning juhatab nende koosolekuid.“;

b)  lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Komisjon moodustab eesistuja valimiseks valikukomisjoni, mis koosneb kuuest sõltumatust kõrgetasemelisest isikust. Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon nimetavad igaüks kaks valikukomisjoni liiget. Valikukomisjon nimetab oma liikmete hulgast eesistuja. Valikukomisjon otsustab lihthäälteenamusega vaba ametikoha kohta teate avaldamise, valikukriteeriumid ja konkreetsel ametikohal esitatavad nõuded, ametikohale kandideerijad ning samuti kandidaatide valimise meetodi, mille alusel koostatakse vähemalt kahest kandidaadist koosnev sooliselt tasakaalustatud nimekiri. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab valikukomisjoni eesistuja hääl.

Eesistuja valitakse avaliku kandideerimismenetluse raames, millest teatatakse Euroopa Liidu Teatajas, võttes arvesse pädevust, oskusi ja teadmisi finantseerimisasutuste ja finantsturgude kohta, eelkõige panganduses. Eesistujal on pikk tõendatud töökogemus finantsjärelevalve ja -regulatsiooni valdkonnas ning tippjuhina töötamise kogemus, ta suudab näidata juhtimisoskusi ja seda, et ta on väga tõhus, võimekas ja aus, ning on tõendatud, et ta oskab vähemalt kahte liidu ametlikku keelt.

Valikukomisjon esitab eesistuja kandidaatide nimekirja Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Euroopa Parlament võib kutsuda valitud kanditaate kinnistele või avalikele kuulamistele, esitada kandidaatidele kirjalikult vastatavaid küsimusi, olla kandidaadi määramisele vastu ja soovitada oma eelistatud kandidaati. Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu ühisotsuse eesistuja ametisse nimetamise kohta kandidaatide nimekirjast.

2a. Kui eesistuja ei vasta enam tema kohustuste täitmiseks nõutavatele tingimustele, sealhulgas artiklis 49 osutatud tingimustele või kui ta leitakse olevat süüdi raskes üleastumises, võivad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal või omal algatusel võtta vastu ühisotsuse tema ametist tagandamise kohta. Oma ettepaneku koostamisel konsulteerib Euroopa Komisjon riikide pädevate asutustega.“;

b a)  lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Eesistuja ametiaeg on kaheksa aastat ja seda ei saa pikendada.“;

c)  lõige 4 ▌asendatakse järgmisega:

„4. Eesistuja kaheksa aasta pikkuse ametiaja lõpule eelneva üheksa kuu jooksul hindab järelevalvenõukogu järgmist:

a) esimesel ametiajal saavutatud tulemused ja nende saavutamise viis;

b) Euroopa Pangandusjärelevalve ülesanded ja nõuded järgmistel aastatel.

Esimeses lõigus osutatud hindamise eesmärgil nimetab järelevalvenõukogu oma liikmete hulgast eesistuja ajutise asemiku.“;

d)  lõige 5 jäetakse välja.

35 a)  Artikkel 49 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 49

Eesistuja sõltumatus

Ilma et see piiraks järelevalvenõukogu rolli seoses eesistuja ülesannetega, ei küsi ega võta eesistuja vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja asutustelt, ▌valitsustelt ega muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt.

Liikmesriigid, liidu institutsioonid või asutused ega ükski muu avalik- või eraõiguslik isik ei püüa eesistujat tema ülesannete täitmisel mõjutada.

Kooskõlas artiklis 68 osutatud personalieeskirjadega kehtib eesistuja suhtes pärast ametist lahkumist endiselt siduv kohustus käituda ausalt ja diskreetselt, kui talle pakutakse teatud ametikohta või soodustusi.“

36)  Artikkel 49a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 49aKulud

Eesistuja avalikustab kahe nädala jooksul pärast kohtumise toimumist kõik väliste sidusrühmadega toimunud kohtumised ja saadud hüved. Kulud registreeritakse avalikult kooskõlas personalieeskirjadega.“

37)  Artiklid 50, 51, 52, 52a ja 53 jäetakse välja.

38)  Artiklit 54 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Ühiskomitee toimib foorumina, kus Euroopa Pangandusjärelevalve teeb korrapärast ja tihedat koostööd Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ja Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), võttes täielikult arvesse sektoripõhiseid eripärasid, et tagada töö valdkonnaülene ühtlus, eelkõige, kui see on nõutav liidu õigusega, järgmistes küsimustes:

– finantskonglomeraadid ja piiriülene konsolideerimine;

– raamatupidamine ja auditeerimine;

– mikrousaldatavuse analüüs sektoriüleste arengute, riskide ja ohtude kohta finantsstabiilsuse tagamiseks;

– jaeinvesteerimistooted;

küberturvalisus;

teabe ja parimate tavade vahetus Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa järelevalveasutustega;

jaefinantsteenused ning tarbijate ja investorite kaitse;

– proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamine.“;

c)  lisatakse lõige 2a:

„2a. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning nende vastu võitlemisega seotud Euroopa Pangandusjärelevalve ülesannete puhul on ühiskomitee koht, kus Euroopa Pangandusjärelevalve teeb korrapärast ja tihedat koostööd Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega küsimustes, mis on seotud Euroopa Pangandusjärelevalvele antud artikli 8 lõike 1 punktis l osutatud konkreetsete ülesannete ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele antud ülesannete koostoimega.

Ühiskomitee võib abistada komisjoni tingimuste, tehniliste nõuete ja korra hindamisel, millega tagatakse automatiseeritud keskmehhanismide turvaline ja tõhus sidestamine vastavalt aruandele, millele on osutatud direktiivi (EL) 2018/843 artikli 32a lõikes 5, ning direktiivi (EL) 2018/843 kohaste riiklike registrite tulemuslikul omavahelisel sidestamisel.

39)  Artikkel 55 ▌asendatakse järgmisega:

„Artikkel 55Koosseis

1. Ühiskomitee koosneb Euroopa järelevalveasutuste eesistujatest ▌.

2. Üks juhatuse liige, komisjoni esindaja ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teine eesistuja ning vajaduse korral ühiskomitee mõne allkomitee eesistuja kutsutakse ühiskomitee koosolekutele ja vajaduse korral ka artiklis 57 osutatud allkomiteede koosolekutele vaatlejatena.

3. Ühiskomitee eesistuja nimetatakse ametisse iga-aastase rotatsiooni alusel Euroopa järelevalveasutuste eesistujate hulgast. Ühiskomitee eesistuja on ka Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teine ase-eesistuja.

4. Ühiskomitee võtab vastu ja avaldab oma kodukorra. Ühiskomitee võib kutsuda vaatlejaid. Ühiskomitee võtab ühised seisukohad vastu konsensuse alusel.

Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord kolme kuu tagant.

4a. Euroopa Pangandusjärelevalve eesistuja peab järelevalvenõukoguga korrapäraselt nõu ja teavitab järelevalvenõukogu kõigist ühiskomitee ja selle allkomiteede koosolekutel võetud seisukohtadest.

39 a)  Artikkel 56 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 56Ühised seisukohad ja õigusaktid

II peatüki kohaste ülesannete ulatuses ja eelkõige seoses direktiivi 2002/87/EÜ rakendamisega peab Euroopa Pangandusjärelevalve vajaduse korral püüdma jõuda ühistele seisukohtadele Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve).

Käesoleva määruse artiklite 10–19 kohased õigusaktid, mis on seotud direktiivi 2002/87/EÜ kohaldamise või artikli 1 lõikes 2 osutatud muude selliste liidu õigusaktide kohaldamisega, mis kuuluvad ka Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) või Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) pädevusse, võtavad Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) vastu samal ajal, kui see on nõutav liidu õigusega.

Kui Euroopa Pangandusjärelevalve otsuses kaldutakse lõikes 1 osutatud ühisest seisukohast kõrvale või kui otsust ei olnud võimalik teha, teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve selle põhjustest viivitamata Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni.

39 a)  Artikkel 57 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 57Allkomiteed

1. Ühiskomitee võib moodustada ühiskomiteele ühiste seisukohtade ja õigusaktide eelnõude koostamiseks allkomiteesid.

2. Allkomiteedesse kuuluvad Euroopa järelevalveasutuste eesistujad ja iga liikmesriigi asjaomase pädeva ametiasutuse praeguste töötajate üks kõrgetasemeline esindaja.

3. Allkomiteed valivad asjaomaste pädevate asutuste esindajate hulgast eesistuja, kes on ka ühiskomitees vaatleja.

3a. Artikli 56 kohaldamisel moodustatakse ühiskomitee allkomiteena finantskonglomeraatide allkomitee.

4. Ühiskomitee avaldab oma veebisaidil kõik moodustatud allkomiteed, sealhulgas nende volitused ja liikmete nimekirja koos nende vastavate ülesannetega allkomitees.“

40)  Artiklit 58 muudetakse järgmiselt:

-a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Käesolevaga asutatakse Euroopa järelevalveasutuste apellatsiooninõukogu ▌.“;

-a a)  lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„2. Apellatsiooninõukogu koosseisu kuulub kuus liiget ja kuus asendusliiget, kellel on hea reputatsioon, tõendatud asjakohased teadmised liidu õiguses ning piisav rahvusvaheline erialane töökogemus ▌panganduse, kindlustuse, tööandjapensionide, väärtpaberiturgude või muude finantsteenuste valdkonnas, ning kes ei ole pädevate asutuste või muude Euroopa Pangandusjärelevalve tegevusse kaasatud liikmesriikide asutuste või liidu institutsioonide ametis olevad töötajad ega pangandussektori sidusrühmade kogu liikmed. Liikmed on mõne liikmesriigi kodanikud ja oskavad väga heal tasemel vähemalt kahte liidu ametlikku keelt. Apellatsiooninõukogu liikmetel peavad olema piisavad õigusalased teadmised, et anda õigusalast nõu Euroopa Pangandusjärelevalve volituste teostamise seaduslikkuse ja proportsionaalsuse kohta.“;

a)  lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Euroopa Pangandusjärelevalve juhatus nimetab ametisse apellatsiooninõukogu kaks liiget ja kaks asendusliiget komisjoni esitatud nimekirja alusel pärast avaliku osalemiskutse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja olles konsulteerinud järelevalvenõukoguga.

Pärast nimekirja saamist võib Euroopa Parlament kutsuda liikmete ja asendusliikmete kandidaate enne nende ametisse nimetamist enda ette avaldusi tegema ja parlamendiliikmete kõikidele küsimustele vastama.

Euroopa Parlament võib kutsuda apellatsiooninõukogu liikmeid enda ette avaldusi tegema ja parlamendiliikmete kõikidele küsimustele vastama alati, kui seda palutakse.“;

b)  lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Euroopa Pangandusjärelevalve juhatuse poolt ametisse nimetatud apellatsiooninõukogu liiget ei tohi tema ametiaja jooksul ametist vabastada, välja arvatud juhul, kui ta leitakse olevat süüdi raskes üleastumises, mille puhul juhatus teeb pärast järelevalvenõukoguga konsulteerimist sellekohase otsuse.“;

b a)  lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8. Euroopa järelevalveasutused tagavad apellatsiooninõukogule piisava tegevustoetuse ja alalised sekretariaaditeenused ühiskomitee kaudu.“

41)  Artikli 59 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Apellatsiooninõukogu liikmed on oma otsuste tegemisel sõltumatud. Nad ei ole seotud ühegi juhisega. Nad ei tohi täita Euroopa Pangandusjärelevalves, selle juhatuses ega järelevalvenõukogus muid ülesandeid.

2. Apellatsiooninõukogu liikmed ning tegevustoetust ja sekretariaaditeenuseid pakkuvad Euroopa Pangandusjärelevalve töötajad ei tohi kaebuse menetlemises osaleda, kui neil on sellega seotud isiklikud huvid, kui nad on olnud varem ühe menetlusosalise esindajad või kui nad on osalenud edasikaevatud otsuse tegemises.“

42)  Artikli 60 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Kõik füüsilised või juriidilised isikud, sealhulgas pädevad asutused, võivad esitada kaebusi artiklite 16, 16a, 17, 18, 19 ja 35 kohaste Euroopa Pangandusjärelevalve otsuste peale, sealhulgas seoses nende proportsionaalsusega, ja muude artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktide kohaselt tehtud Euroopa Pangandusjärelevalve otsuste peale, mis on neile adresseeritud, või sellise otsuse peale, mis on küll vormiliselt adresseeritud teisele isikule, ent mis neid siiski otseselt ja isiklikult puudutab.

2. Kaebus koos selle põhjendustega esitatakse Euroopa Pangandusjärelevalvele kirjalikult kolme kuu jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest asjaomasele isikule või, kui seda ei ole tehtud, kolme kuu jooksul alates päevast, mil Euroopa Pangandusjärelevalve oma otsuse avaldas.

Apellatsiooninõukogu teeb kaebuse kohta otsuse kolme kuu jooksul pärast kaebuse esitamist.“

43)  Artiklit 62 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Ilma et see mõjutaks muud liiki tulusid, koosnevad Euroopa Pangandusjärelevalve tulud järgmiste vahendite kombinatsioonist:

a) liidu tasakaalustav toetus, mis kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse (komisjoni jagu) ja mis on vähemalt 35 % Euroopa Pangandusjärelevalve prognoositavatest tuludest;

aa) finantseerimisasutuste järelevalve eest vastutavate liikmesriigi avalik-õiguslike asutuste kohustuslikud osamaksed, mis moodustavad kuni 65 % Euroopa Pangandusjärelevalve prognoositavatest tuludest;

b) sõltuvalt asutusepõhise järelevalve ulatuse arengust finantseerimisasutuste iga-aastased osamaksed, mis põhinevad käesoleva määrusega või artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktidega ettenähtud tegevuste iga-aastastel prognoositavatel kuludel, kõigi Euroopa Pangandusjärelevalve pädevusvaldkonda kuuluvate osalejate kategooriate puhul;

c) Euroopa Pangandusjärelevalvele makstavad tasud juhtudel, mis on täpsustatud liidu vastavates õigusaktides;

d) sissemaksed liikmesriikidelt või vaatlejatelt;

e) tasud väljaannete, koolituste ja muude pädevatele asutustele nende taotlusel osutatud teenuste eest.

1a. Euroopa Pangandusjärelevalve saadud tulud ei tohi ohustada tema sõltumatust ega objektiivsust.“;

a a)  lõikesse 4 lisatakse järgmine lõik:

„Eelarvestus põhineb artikli 47 lõikes 2 osutatud iga-aastase tööprogrammi eesmärkidel ja oodatavatel tulemustel ning selles võetakse arvesse rahalisi vahendeid, mida on nende eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks vaja.“;

b)  lisatakse järgmine lõige:

5. Liikmesriikide ja vaatlejate vabatahtlikke sissemakseid, millele on osutatud lõike 1 punktis d, ei võeta vastu, kui nende vastuvõtmine seaks kahtluse alla Euroopa Pangandusjärelevalve sõltumatuse ja erapooletuse.“

45)  Artikkel 63 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 63Eelarve koostamine

1.  Vastutav liige koostab igal aastal iga-aastase ja mitmeaastase programmi põhjal ühtse programmdokumendi kavandi Euroopa Pangandusjärelevalve tulude ja kulude eelarvestuse ja personali kohta kolmeks järgmiseks eelarveaastaks ning edastab selle koos ametikohtade loeteluga juhatusele ja järelevalvenõukogule.

1a.  Eesistuja esitab ühtse programmdokumendi kavandi Euroopa Parlamendile ja nõukogule, mille järel järelevalvenõukogu võtab juhatuse heakskiidetud kavandi alusel vastu järgmise kolme eelarveaasta ühtse programmdokumendi kavandi.

1b.  Juhatus edastab ühtse programmdokumendi ▌komisjonile, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Kontrollikojale 31. jaanuariks. Euroopa Parlament kiidab ühtse programmdokumendi heaks, ilma et see piiraks aastaeelarve vastuvõtmist.

2.  Ühtset programmdokumenti arvesse võttes kannab komisjon vastavalt aluslepingu artiklitele 313 ja 314 Euroopa Liidu eelarve projekti kalkulatsioonid, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ning Euroopa Liidu üldeelarvest eraldatava tasakaalustava toetuse summa.

3.  Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu Euroopa Pangandusjärelevalve ametikohtade loetelu. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad Euroopa Pangandusjärelevalve tasakaalustavaks toetuseks kasutatavad assigneeringud ja kiidavad heaks Euroopa Pangandusjärelevalve kogukulude piirmäära.

4.  Euroopa Pangandusjärelevalve eelarve võtab vastu järelevalvenõukogu. Eelarve on lõplik pärast liidu üldeelarve vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse selles vastavad kohandused.

5.  Juhatus teatab eelarvepädevatele institutsioonidele viivitamata oma kavatsusest viia ellu projekte, millel võib olla oluline finantsmõju tema eelarve rahastamisele, eelkõige kinnisvaraga seotud projektide, näiteks hoonete üürimise või ostmise korral.

5a.  Eelarvepädevad institutsioonid peavad andma heakskiidu kõigile projektidele, millel võib olla oluline finants- või pikaajaline mõju Euroopa Pangandusjärelevalve eelarve rahastamisele, eelkõige kinnisvaraga seotud projektidele, näiteks hoonete üürimise või ostmise korral, sh kaitseklauslitele.

46)  Artikkel 64 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 64Eelarve täitmine ja kontroll

„1. Vastutav liige on eelarvevahendite käsutaja ning täidab Euroopa Pangandusjärelevalve aastaeelarvet.

2. Euroopa Pangandusjärelevalve sõltumatu peaarvepidaja saadab komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale iga järgmise aasta 1. märtsiks esialgse raamatupidamisaruande. Artikkel 70 ei takista Euroopa Pangandusjärelevalvet esitamast Euroopa Kontrollikojale mis tahes kontrollikoja nõutud teavet, mis jääb kontrollikoja pädevusse.

3. Euroopa Pangandusjärelevalve peaarvepidaja saadab iga järgmise aasta 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale konsolideerimiseks vajalikud raamatupidamisandmed komisjoni peaarvepidaja sätestatud viisil ja vormis.

4. Euroopa Pangandusjärelevalve peaarvepidaja saadab iga järgmise aasta 31. märtsiks eelmise eelarveaasta eelarve täitmist ja finantsjuhtimist käsitleva aruande ka järelevalvenõukogu liikmetele, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale.

5. Pärast finantsmääruse artikli 148 kohaselt Euroopa Pangandusjärelevalve esialgse raamatupidamisaruande kohta esitatud kontrollikoja märkuste arvesse võtmist koostab Euroopa Pangandusjärelevalve peaarvepidaja omal vastutusel Euroopa Pangandusjärelevalve lõpliku raamatupidamisaruande. Vastutav liige saadab aruande järelevalvenõukogule, kes esitab selle kohta arvamuse.

6. Euroopa Pangandusjärelevalve peaarvepidaja edastab lõpliku raamatupidamisaruande koos juhatuse arvamusega järgmise aasta 1. juuliks komisjoni peaarvepidajale, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale.

Euroopa Pangandusjärelevalve peaarvepidaja edastab järgmise eelarveaasta 1. juuliks komisjoni peaarvepidajale ka aruandepaketi standardvormis, mille komisjoni peaarvepidaja on konsolideerimise eesmärgil ette näinud.

7. Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas järgmise aasta 15. novembriks.

8. Vastutav liige saadab kontrollikojale vastuse kontrollikoja märkuste kohta 30. septembriks. Vastuse koopia saadab ta ka juhatusele ja komisjonile.

9. Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab vastutav liige Euroopa Parlamendile finantsmääruse artikli 165 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja asjaomase eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta kohaldamiseks.

10. Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne 15. maid aastal N+2 heakskiidu Euroopa Pangandusjärelevalve tegevusele aasta N eelarve täitmisel.

10a. Euroopa Pangandusjärelevalve esitab põhjendatud arvamuse Euroopa Parlamendi seisukoha ja kõigi muude eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus Euroopa Parlamendi poolt tehtud tähelepanekute kohta.

46 a)  Lisatakse artikkel 64a:

„Artikkel 64aEuroopa Pangandusjärelevalve siseaudit

Euroopa Pangandusjärelevalve moodustab siseauditi komitee, kes esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule arvamuse eelarve selle osa täitmisele heakskiidu andmise kohta, mida ei rahastata liidu eelarvest.“

47)  Artikkel 65 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 65Finantsreeglid

Juhatus võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu Euroopa Pangandusjärelevalve suhtes kohaldatavad finantsreeglid. Kõnealused reeglid ei tohi kalduda kõrvale komisjoni delegeeritud määrusest (EL) nr 1271/2013* asutustele, millele viidatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208, välja arvatud juhul, kui see on põhjendatud Euroopa Pangandusjärelevalve konkreetsete tegevusvajadustega ning komisjon on andnud selleks eelneva nõusoleku.

*  Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).“

48)  Artikli 66 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Pettuste, korruptsiooni ja muu õigusvastase tegevusega võitlemiseks kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) nr 883/2013** Euroopa Pangandusjärelevalve suhtes piiranguteta.

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).“

49)  Artiklit 68 muudetakse järgmiselt:

a)    lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Euroopa Pangandusjärelevalve töötajate, sealhulgas juhatuse täistööajaga liikmete ja eesistuja suhtes kohaldatakse personalieeskirju, muude teenistujate teenistustingimusi ning nende kohaldamiseks liidu institutsioonide poolt ühiselt vastu võetud eeskirju.

2. Juhatus võtab komisjoni nõusolekul vastu vajalikud rakendusmeetmed personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud korras.“;

b)  lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Juhatus võtab vastu sätted, millega lubatakse lähetada liikmesriikide eksperte Euroopa Pangandusjärelevalvesse.“

50)  Artiklit 70 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Järelevalvenõukogu liikmetel ning kõigil Euroopa Pangandusjärelevalve töötajatel, sealhulgas liikmesriikidest ajutiselt lähetatud ametnikel ja kõigil teistel Euroopa Pangandusjärelevalve heaks lepingulisel alusel töötavatel isikutel, on kohustus hoida ametisaladust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 339 ning asjaomastele liidu õigusaktide sätetele isegi pärast oma ametikohustuste lõppemist.

Personalieeskirjade artiklit 16 kohaldatakse kõigi Euroopa Pangandusjärelevalve töötajate, sealhulgas liikmesriikidest ajutiselt lähetatud ametnike ja kõigi teiste Euroopa Pangandusjärelevalve heaks lepingulisel alusel töötavate isikute suhtes.“;

b)  lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„▌Lõike 1 ja käesoleva lõike esimese lõigu kohased kohustused ei takista Euroopa Pangandusjärelevalvet ja pädevaid asutusi kasutamast teavet artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide täitmise tagamiseks, eriti otsuste tegemise õiguspärastes menetlustes.“;

c)  lisatakse lõige 2a:

„2a. Juhatus ja järelevalvenõukogu tagavad, et selliste isikute suhtes, kes osutavad otseselt või kaudselt, pidevalt või vahetevahel Euroopa Pangandusjärelevalve ülesannetega seotud mis tahes teenuseid, sh juhatuse ja järelevalvenõukogu poolt heaks kiidetud või pädevate asutuste nimetatud ametnike ja isikute suhtes kohaldatakse ametisaladuse nõudeid, mis on samaväärsed eelnevates lõigetes sätestatud nõuetega.

Samad ametisaladuse nõuded kehtivad ka vaatlejatele, kes osalevad juhatuse ja järelevalvenõukogu koosolekutel ning võtavad osa Euroopa Pangandusjärelevalve tegevusest.“;

d)  lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3. Lõiked 1 ja 2 ei takista Euroopa Pangandusjärelevalvet vahetamast teavet pädevate asutustega kooskõlas käesoleva määrusega ja muude liidu õigusaktidega ▌.

Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata isikute suhtes, kes oma tööalase suhte kontekstis teatavad avalikke huvisid ähvardavast ohust või nende kahjustamisest või avaldavad selle kohta teavet.

Lõikes 2 osutatud teabe suhtes kohaldatakse lõigetes 1 ja 2 osutatud ametisaladuse hoidmise kohustuse tingimusi. Euroopa Pangandusjärelevalve sätestab oma kodukorras lõigetes 1 ja 2 osutatud konfidentsiaalsuseeskirjade rakendamise praktilise korra.

4. Euroopa Pangandusjärelevalve kohaldab komisjoni ▌otsust (EL, Euratom) 2015/444.

4a. Euroopa Pangandusjärelevalvel on spetsiaalsed teatamiskanalid rikkumisest teatavate isikute poolt liidu õigusaktide tegelike või potentsiaalsete rikkumiste või õigusnormide kuritarvitamise või haldusomavoli juhtumite kohta esitatud teabe vastuvõtmiseks ja töötlemiseks.

51)  Artikkel 71 asendatakse järgmisega:

„Käesolev määrus ei piira liikmesriikide kohustusi seoses isikuandmete töötlemisega kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ega Euroopa Pangandusjärelevalve kohustusi seoses isikuandmete töötlemisega kooskõlas määrusega (EL) 2018/XXX (ELi institutsioonide ja asutuste suhtes kohaldatav andmekaitsemäärus), kui nad täidavad oma ülesandeid.“

52)  Artikli 72 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Juhatus võtab vastu praktilised meetmed määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamiseks.“

53)  Artikli 73 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Euroopa Pangandusjärelevalve sisese keelte kasutamise korra otsustab juhatus.“

54)  Artikli 74 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Vajalikud kokkulepped, milles käsitletakse Euroopa Pangandusjärelevalvele asukohaliikmesriigis eraldatavaid ruume ja selle riigi pakutavaid vahendeid ning Euroopa Pangandusjärelevalve asukohaliikmesriigis Euroopa Pangandusjärelevalve töötajate ja nende perekonnaliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, sätestatakse Euroopa Pangandusjärelevalve ja asukohaliikmesriigi vahelises peakorterilepingus, mis sõlmitakse pärast juhatuse heakskiidu saamist.“

54 a)  Artikli 75 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2. Euroopa Pangandusjärelevalve teeb koostööd lõikes 1 osutatud riikidega, kes kohaldavad artikli 1 lõikes 2 osutatud Euroopa Pangandusjärelevalve pädevusvaldkondades samaväärseks tunnistatud õigusakte nii, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 218 kohaselt liidu poolt sõlmitud rahvusvahelistes lepingutes.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud lepingute asjakohaste sätete alusel sõlmitakse kokkulepped, milles täpsustatakse eelkõige lõikes 1 osutatud riikide Euroopa Pangandusjärelevalve töös osalemise iseloom, ulatus ja menetluslikud aspektid, sealhulgas rahaliste osamaksete ja töötajatega seotud sätted, eelkõige seoses Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvate riikidega. Nendega võidakse ette näha vaatleja saatmine Euroopa Pangandusjärelevalve juhtorganisse, kuid tagatakse, et kõnealused riigid ei osale konkreetsete finantseerimisasutustega seotud aruteludes, v.a otsese huvi korral.“

55)  Lisatakse artikkel 75a:

„Artikkel 75aDelegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 35d lõike 2 teises lõigus osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 35d lõike 2 teise lõigu alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.“

56)  Artikkel 76 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 76Suhe Euroopa Pangandusjärelevalve Komiteega

Euroopa Pangandusjärelevalvet käsitatakse Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee õigusjärglasena. Kõik Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee varad ja kohustused ning kõik pooleliolevad toimingud antakse hiljemalt Euroopa Pangandusjärelevalve asutamise kuupäeval automaatselt üle Euroopa Pangandusjärelevalvele. Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee koostab aruande oma varade ja kohustuste lõppseisu kohta kõnealuse üleandmise kuupäeva seisuga. Kõnealuse aruande auditeerivad ja kinnitavad Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee ja komisjon.“

57)  Lisatakse artikkel 77a:

„Artikkel 77aÜleminekusätted

Käesoleva määruse ▌(viimati muudetud direktiiviga (EL) 2015/2366) kohaselt ametisse nimetatud tegevdirektori, kes on sellel ametikohal [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: 3 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist], ülesanded ja ametikoht kaotatakse nimetatud kuupäeval.

Käesoleva määruse ▌(viimati muudetud direktiiviga (EL) 2015/2366) kohaselt ametisse nimetatud eesistuja, kes on sellel ametikohal [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: 3 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist], ülesanded ja ametikoht säilivad kuni ametiaja lõpuni.

Käesoleva määruse ▌(viimati muudetud direktiiviga (EL) 2015/2366) kohaselt ametisse nimetatud juhatuse liikmete, kes on sellel ametikohal [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: 3 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist], ülesanded ja ametikohad kaotatakse nimetatud kuupäeval.“

57 a)  Artikkel 79 jäetakse välja.

57 b)  Artikkel 80 jäetakse välja.

57 c)  Artikkel 81 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 81Läbivaatamine

1. Komisjon avaldab hiljemalt ... [18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ning pärast seda iga kolme aasta järel üldaruande Euroopa Pangandusjärelevalve tegevuse ja käesoleva määrusega ette nähtud menetluste rakendamise tulemusena saadud kogemuste kohta. Kõnealuses aruandes hinnatakse muu hulgas järgmist:

a) pädevate asutuste saavutatud tulemuslikkus ja lähenemine järelevalve tavade osas:

i) ▌pädevate asutuste sõltumatus ning lähenemine hea ühingujuhtimise tavaga samaväärsete standardite osas;

ii) Euroopa Pangandusjärelevalve erapooletus, objektiivsus ja autonoomsus;

b) järelevalvekolleegiumite toimimine;

c) tehtud edusammud lähenemise saavutamisel kriiside ennetamise, ohjamise ja lahendamise valdkonnas, sealhulgas liidu rahastamismehhanismide osas;

d) Euroopa Pangandusjärelevalve roll seoses süsteemse riskiga;

e) artiklis 38 sätestatud kaitseklausli kohaldamine;

f) artiklis 19 sätestatud siduva vahendajarolli kohaldamine;

f a) ühiskomitee otsustusprotsessi toimimine;

f b) käesoleva määruse artikli 8 kohase piiriülese konsolideerimise takistused või sellele avalduv mõju.

2. Lõikes 1 osutatud aruandes hinnatakse ka, kas:

a) on asjakohane jätkata järelevalve teostamist panganduse, kindlustuse ja tööandjapensionide, väärtpaberi- ja finantsturgude üle eraldi;

b) on asjakohane, et järelevalvet usaldatavusnormatiivide täitmise ja äritegevuse üle teostavad eraldi järelevalveasutused või üks järelevalveasutus;

c) on asjakohane lihtsustada ja tugevdada Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi struktuuri, selleks et suurendada ühtlust makro- ja mikrotasandi vahel ning Euroopa järelevalveasutuste vahel;

d) Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi areng on kooskõlas üldise arenguga;

e) Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem on piisavalt mitmekülgne ja kvaliteetne;

f) vastutus ja läbipaistvus avalikustamise nõuete osas on piisav;

g) Euroopa Pangandusjärelevalvel on oma ülesannete täitmiseks piisavalt ressursse;

h) Euroopa Pangandusjärelevalve asukoht on sobiv või oleks asjakohane koondada Euroopa järelevalveasutused ühte asukohta, et parandada koostööd nende vahel.

2a. Lõikes 1 osutatud üldaruande osana koostab komisjon pärast kõigi asjaomaste asutuste ja sidusrühmadega konsulteerimist põhjaliku hinnangu käesoleva määruse artikli 9c kohaste meetmetest loobumise kirjade väljastamise rakendamise, toimimise ja mõjususe kohta.

2b. Komisjon esitab lõikes 2a osutatud hinnangud, vajaduse korral koos seadusandlike ettepanekutega, Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt [18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

3. Üleeuroopalise ulatusega finantseerimisasutuste või taristute üle otsese järelevalve teostamise küsimusega seoses koostab komisjon turusuundumusi, siseturu stabiilsust ja liidu kui terviku ühtekuuluvust arvesse võttes iga-aastase aruande selle kohta, kas Euroopa Pangandusjärelevalvele on kohane anda selles valdkonnas täiendavaid järelevalveülesandeid.

4. Aruanne ja sellega kaasnevad võimalikud ettepanekud edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.“

57 d)  Lisatakse artikkel 81a:

„Artikkel 81aEuroopa Pangandusjärelevalvele antud konkreetsete rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja nende vastu võitlemisega seotud ülesannete hindamine

1. Komisjon koostab pärast kõigi asjaomaste asutuste ja sidusrühmadega konsulteerimist põhjaliku hinnangu Euroopa Pangandusjärelevalvele käesoleva määruse artikli 8 lõike 1 punkti 1 kohaselt antud konkreetsete ülesannete täitmise, toimimise ja mõjususe kohta. Oma hinnangu raames analüüsib komisjon nende ülesannete ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele antud ülesannete koostoimet. Lisaks uurib komisjon põhjalikule kulude ja tulude analüüsile tuginedes ning järgides eesmärki tagada järjepidevus, tõhusus ja tulemuslikkus, põhjalikult võimalust anda olemasolevale või uuele sihtotstarbelisele ELi-ülesele asutusele konkreetsed rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja nende vastu võitlemisega seotud ülesanded.

2. Komisjon esitab lõikes 1 osutatud hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule direktiivi (EL) 2018/843 artikli 65 kohase aruande raames ning vajaduse korral koos seadusandlike ettepanekutega hiljemalt 11. jaanuariks 2022.“

Artikkel 2Määruse (EL) nr 1094/2010 muutmine

Määrust (EL) 1094/2010 muudetakse järgmiselt.

1)  Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

a a)  lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseb käesolevast määrusest tulenevate volituste alusel ja järgmiste õigusaktide reguleerimisala piires: direktiiv 2009/138/EÜ, välja arvatud selle IV jaotis, direktiivid 2002/92/EÜ, 2003/41/EÜ, 2002/87/EÜ, direktiiv 2009/103/EÜ*, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/34/EL** ning direktiivi 2002/65/EÜ asjakohased osad, mida kohaldatakse kindlustusandjate, edasikindlustusandjate, tööandjapensioni kogumisasutuste ja kindlustusvahendajate suhtes, sealhulgas kõik direktiivid, määrused ja otsused, mis põhinevad kõnealustel õigusaktidel, ning mis tahes hilisemad õiguslikult siduvad liidu õigusaktid, millega antakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele täiendavad ülesanded.

*   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta (ELT L 263, 7.10.2009, lk 11).

**  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).“;

a b)    lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevus hõlmab ka kindlustusandjate, edasikindlustusandjate, finantskonglomeraatide, tööandjapensioni kogumisasutuste ja kindlustusvahendajate tegevusvaldkondi küsimustes, mida lõikes 2 osutatud õigusaktid otseselt ei hõlma, sealhulgas äriühingu üldjuhtimine, auditeerimine ja finantsaruandlusega seotud küsimused, võttes arvesse kestlikke ärimudeleid ning keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisega seotud tegurite lõimimist, eeldusel et Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevus on vajalik selleks, et tagada kõnealuste õigusaktide tõhus ja ühetaoline kohaldamine.“;

a c)    lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eesmärk on kaitsta üldisi huve, edendades finantssüsteemi stabiilsust lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis ja selle mõjusust liidu majanduse, kodanike ja ettevõtete huvides. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve aitab oma pädevuse piires:

a) parandada siseturu toimimist, tagades sealhulgas eelkõige reguleerimise ja järelevalve kindla, tõhusa ja ühtse taseme;

b) tagada finantsturgude usaldusväärsuse, läbipaistvuse, tõhususe ja nõuetekohase toimimise;

c) tõhustada rahvusvahelist järelevalvealast koostööd;

d) vältida õigusnormide erinevuste ärakasutamist ja edendada võrdsete konkurentsitingimuste loomist;

e) tagada kindlustuse, edasikindlustuse ja tööandjapensionidega seotud tegevusega riskide võtmise nõuetekohase reguleerimise ja järelevalve;

f) tugevdada kliendi- ja tarbijakaitset;

f a) tugevdada järelevalvealast ühtsust siseturul, sealhulgas edendades äritegevuse järelevalve riskipõhist käsitlust.

Selleks aitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tagada lõikes 2 osutatud õigusaktide ühtse, tõhusa ja tulemusliku kohaldamise, edendab järelevalvealast lähenemist ning esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile arvamusi kooskõlas artikliga 16a.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve pöörab käesoleva määrusega talle antud ülesannete täitmisel erilist tähelepanu igasugusele süsteemsele riskile, mida põhjustavad finantseerimisasutused, mille hätta sattumine võib kahjustada finantssüsteemi või reaalmajanduse toimimist.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseb oma ülesannete täitmisel sõltumatult, objektiivselt ning mittediskrimineerival ja läbipaistval moel liidu kui terviku huve silmas pidades ning proportsionaalsuse põhimõtet järgides. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kohaldab vastutuse ja usaldusväärsuse põhimõtteid ning peaks tagama, et kõiki sidusrühmi koheldakse selles osas õiglaselt.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevuse ja meetmete sisu ja vorm ei tohi minna kaugemale sellest, mis on vajalik käesoleva määruse või lõikes 2 osutatud õigusaktide eesmärkide saavutamiseks, ning see peab olema proportsionaalne Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevusest mõjutatud asutuse või turgude äritegevusest tulenevate riskide laadi, ulatuse ja keerukusega.“

2)  Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kuulub Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi. Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi peamine eesmärk on kindlustada finantssektori suhtes kohaldatavate eeskirjade nõuetekohane rakendamine, finantsstabiilsuse säilitamine, finantssüsteemi kui terviku suhtes usalduse tagamine ning finantsteenuste kasutajate mõjus ja piisav kaitse.“;

b)  lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Vastavalt ELi lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõttele rajaneb Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi liikmete koostöö usaldusel ja täielikul vastastikusel austusel, tagades eelkõige asjakohase ja usaldusväärse teabe liikumise liikmete vahel ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoniga.“;

c)  lõikesse 5 lisatakse järgmine lõik:

Käesolevas määruses sisalduvad viited järelevalvele hõlmavad kõigi pädevate asutuste kõiki asjakohaseid tegevusi, mida tehakse artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide kohaselt ilma, et see piiraks riiklikke pädevusi.“

2 a)  Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi aruandekohustus

1. Artikli 2 lõike 2 punktides a–e osutatud asutused annavad oma tegevusest aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb kõigi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 226 kohaselt läbi viidavate Euroopa Parlamendi uurimiste käigus Euroopa Parlamendiga täielikult koostööd.

3. Järelevalvenõukogu võtab vastu aastaaruande Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevuse, sealhulgas eesistuja tööülesannete täitmise kohta, ning edastab nimetatud aruande iga aasta 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Aruanne avalikustatakse.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve lisab esimeses lõigus osutatud aastaaruandesse teabe järelevalveasutustega sõlmitud halduskokkulepete, rahvusvaheliste organisatsioonide või kolmandate riikide haldusasutuste, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt komisjonile samaväärsusotsuste ettevalmistamisel antud abi ja artikli 33 kohase Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve jälgimistegevuse kohta.

4. Euroopa Parlamendi taotluse korral osaleb eesistuja Euroopa Parlamendis kuulamisel, kus käsitletakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevuse tulemusi. Kuulamine toimub vähemalt kord aastas. Eesistuja esineb avaldusega Euroopa Parlamendi ees ning vastab selle liikmete kõikidele küsimustele iga kord, kui seda palutakse.

5. Kui Euroopa Parlament seda nõuab, esitab eesistuja vähemalt 15 päeva enne lõikes 1c osutatud avalduse tegemist Euroopa Parlamendile kirjaliku aruande Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevuse kohta.

6. Peale artiklites 11–18, 20 ja 33 osutatud teabe sisaldab aruanne ka Euroopa Parlamendi poolt konkreetselt nõutud asjakohast teavet.

7. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vastab Euroopa Parlamendi või nõukogu poolt talle esitatud küsimustele kas suuliselt või kirjalikult viie nädala jooksul alates küsimuse saamisest.

8. Eesistuja korraldab taotluse korral Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni esimehe, aseesimeeste ja koordinaatoritega kinniseid konfidentsiaalseid suulisi arutelusid, kui selliseid arutelusid on vaja pidada ELi toimimise lepingu artiklist 226 tulenevate Euroopa Parlamendi õiguste teostamiseks. Kõik osalejad peavad kinni ametisaladuse hoidmise nõuetest.

9. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve loob dokumentide ja nende kättesaadavuse registri.

10. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab Euroopa Parlamendile sisukokkuvõtte kõigist koosolekutest Rahvusvahelise Kindlustusjärelevalve Assotsiatsiooni ja Rahvusvahelise Pensionijärelevalve Asutuste Organisatsiooni, finantsstabiilsuse nõukogu ja Rahvusvahelise Raamatupidamisstandardite Nõukogu ning kõigi muude asjaomaste rahvusvaheliste organite või institutsioonidega, millel käsitletakse kindlustust, edasikindlustus- ja pensionide järelevalvet või mis seda mõjutavad.“

3)  Artikli 4 punkti 2 alapunkt ii asendatakse järgmisega:

„ii) direktiivide 2002/65/EÜ ja (EL) 2015/849 puhul asutused, kes on pädevad tagama, et ▐ finantseerimisasutused järgivad kõnealustes direktiivides sätestatud nõudeid.“

4)  Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)    punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2) juhatus, kes täidab artiklis 47 sätestatud ülesandeid;“;

b)    punkt 4 jäetakse välja.

4 a)  Artiklile 7a lisatakse uus lõik:

„Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve asukoht ei mõjuta seda, kuidas Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve täidab oma ülesandeid ja kasutab oma volitusi, korraldab oma juhtimisstruktuuri või põhitegevust ega tema tegevuse põhirahastamist, võimaldades samal ajal vajaduse korral kasutada liidu ametitega ühiselt selliseid administratiivseid tugiteenuseid ja ruumide haldusteenuseid, mis ei ole seotud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve põhitegevusega. Komisjon esitab hiljemalt … [käesoleva muutmismääruse kohaldamise alguskuupäev] ja seejärel iga 12 kuu tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle nõude täitmise kohta Euroopa järelevalveasutuste poolt.“

5)  Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)    lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

-i)  punkti a muudetakse järgmiselt:

„aidata artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide alusel kaasa kõrgekvaliteediliste ühtsete regulatiivsete ja järelevalvestandardite ning -tavade väljatöötamisele, ▌eelkõige ▌ koostades kooskõlas artikliga 16a regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõusid, suuniseid, soovitusi ja muid meetmeid, sealhulgas arvamusi;“;

i)  lisatakse punkt aa:

„aa) koostada ajakohastatud käsiraamat liidu finantseerimisasutuste järelevalve kohta, milles määratakse kindlaks parimad järelevalvetavad ning kvaliteetsed metoodikad ja menetlused ning võetakse muu hulgas arvesse finantseerimisasutuste muutuvaid äritavasid ja ärimudeleid ning finantseerimisasutuste ja finantsturgude suurust, ning hallata seda;“;

ii a)  punkt b asendatakse järgmisega:

„b) aidata kaasa õiguslikult siduvate liidu õigusaktide ühetaolisele kohaldamisele, edendades eelkõige ühtset järelevalvekultuuri, tagades artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide ühetaolise, tõhusa ja tulemusliku kohaldamise, vältides õigusnormide erinevuste ärakasutamist (regulatiivset arbitraaži), edendades ja jälgides järelevalve sõltumatust, vahendades ja lahendades pädevate asutuste vahelisi erimeelsusi, tagades finantseerimisasutuste tulemusliku ja järjepideva järelevalve, tagades järelevalvekolleegiumide ühtse toimimise ning võttes muu hulgas meetmeid eriolukordades;“;

ii)  punktid e ja f asendatakse järgmisega:

„e) korraldada ja viia riikide pädevate asutuste toel läbi pädevate asutuste hindamisi ning anda sellega seoses välja nimetatud pädevatele asutustele adresseeritud soovitusi ning teha kindlaks parimaid tavad ja anda sellega seoses välja suuniseid, et suurendada järelevalvetulemuste sidusust;

f) jälgida ja hinnata turusuundumusi oma pädevusvaldkonnas, sealhulgas vajaduse korral uuenduslike finantsteenuste arengusuundumusi ning arenguid suundumuste osas, mis on seotud keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisteguritega;“;

ii a)  punkt g asendatakse järgmisega:

„g) viia läbi turuanalüüse, et anda teavet Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevusele heakskiidu andmise otsuse tegemisest;“;

iii)  punkt h asendatakse järgmisega:

„h) tugevdada vajaduse korral kindlustusvõtjate, pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute, tarbijate ja investorite kaitset, eelkõige seoses piiriüleste vajakajäämistega ja nendega seotud riske arvesse võttes;“;

iii a)  lisatakse järgmised punktid ia ja ib:

„ia) kooskõlastada täitetoiminguid pädevate asutuste vahel;

ib) aidata kaasa liidu ühise finantsandmete strateegia väljatöötamisele;“;

iii b)  lisatakse punkt ka:

„ka) avaldada oma veebisaidil kõigi artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide kohta kõik regulatiivsed tehnilised standardid, rakenduslikud tehnilised standardid, suunised, soovitused ning küsimused ja vastused, sh ülevaated käimasoleva töö seisu kohta ning regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude, rakenduslike tehniliste standardite eelnõude, suuniste, soovituste ning küsimuste ja vastuste vastuvõtmise planeeritava ajakava kohta, ning uuendada neid korrapäraselt. Kõnealune teave tehakse kättesaadavaks kõikides Euroopa Liidu töökeeltes;“;

iv)  punkt l jäetakse välja;

v)  lisatakse punkt m:

„m) esitada nõuandeid sisemudelite kohaldamise kohta, lihtsustada otsuste tegemist ja anda abi kooskõlas artikliga 21a.“;

b)  lisatakse lõige 1a:

„1a. Käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmisel teeb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve järgmist:

a) kasutab täielikult talle antud volitusi;

b) pidades nõuetekohaselt silmas finantseerimisasutuste turvalisuse ja usaldatavuse tagamise eesmärki, võtab täielikult arvesse finantseerimisasutuste eri liike, ärimudeleid ja suurust;

c) võtab arvesse tehnoloogilist innovatsiooni, uuenduslikke ja jätkusuutlikke ärimudeleid, nagu ühistud ja vastastikused ühingud, ning keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisega seotud tegurite lõimimist.“;

c)  lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i) lisatakse punkt ca:

„ca) esitada soovitusi kooskõlas artiklitega 29a ja 31a;“;

i a) lisatakse punkt da:

„da) teha hoiatusi kooskõlas artikli 9 lõikega 3;“;

i b) lisatakse punktid ga, gb ja gc:

„ga) esitada artikli 16a kohaselt arvamusi Euroopa Parlamendile, nõukogule või komisjonile;

gb) anda artikli 16b kohaseid vastuseid küsimustele;

gc) väljastada artiklis 9c sätestatud tähtajalisi meetmetest loobumise kirju;“;

ii) punkt h asendatakse järgmisega:

„h) koguda finantseerimisasutuste kohta vajalikku teavet kooskõlas artiklitega 35 ja 35b;“;

d)  lisatakse lõige 3:

„3. Käesolevas artiklis osutatud ülesannete täitmisel järgib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve rangelt 1. tasandi seadusi ja 2. tasandi meetmeid ning kohaldab proportsionaalsuse ja parema õigusloome põhimõtteid, sealhulgas mõjuhinnanguid, tasuvusanalüüse ja avalikke konsultatsioone.

Artiklites 10, 15, 16 ja 16a osutatud avalikud konsultatsioonid tuleb viia läbi võimalikult laialdaselt, et tagada kõigi huvitatud isikute kaasamine, ning sidusrühmadele tuleb anda vastamiseks mõistlik aeg. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab ja avaldab tagasiside selle kohta, kuidas konsultatsiooni käigus kogutud teavet ja seisukohti regulatiivsete tehniliste standardite eelnõudes, rakenduslike tehniliste standardite eelnõudes, suunistes, soovitustes ja arvamustes kasutati.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb sidusrühmade panusest kokkuvõtte selliselt, et sarnastel teemadel korraldatud avalike konsultatsioonide tulemusi on võimalik omavahel võrrelda.“

6)  Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

-a a)  lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a) kogub ja analüüsib teavet tarbimissuundumuste, nt jaefinantsteenuste ja -toodete kulude ja tasude muutumise kohta liikmesriikides, ja koostab vastavaid aruandeid;“;

a)  lõikele 1 lisatakse punkt ab:

a b) töötab välja jaesektori riskinäitajad, et teha õigeaegselt kindlaks tarbijale ja investorile tekitatava võimaliku kahju põhjused;“;

b a)  lõikele 1 lisatakse punktid da ja db:

„da) aitab kaasa võrdsete võimaluste loomisele siseturul, kus tarbijatel ja kindlustusvõtjatel on õiglane juurdepääs võrreldavatele finantsteenustele, toodetele ja õiguskaitsevahenditele;

d b) koordineerib pädevate asutuste kontrollostude tegemist.“;

c)  lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve jälgib uusi ja olemasolevaid finantstegevuse liike ning võib võtta kooskõlas artikliga 16 vastu suuniseid ja soovitusi turgude tugevdamiseks ja turvalisemaks muutmiseks ning reguleerimis- ja järelevalvetavade ühtlustamiseks ja mõjusamaks muutmiseks.

2a. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötab oma pädevuse piires välja riiklikele pädevatele asutustele adresseeritud äritegevuse järelevalvet käsitlevad standardid, näiteks minimaalsed volitused ja ülesanded.“;

d)  lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve moodustab oma lahutamatu osana proportsionaalsuse komitee tagamaks, et erinevused riskide laadis, ulatuses ja keerukuses, muutuvad ärimudelid ja -tavad ning finantseerimisasutuste ja finantsturgude suurus oleksid kajastatud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töös, ning tarbijakaitse ja finantsalase uuendustegevuse komitee, mis koondab kõiki asjakohaste pädevate asutuste ja tarbijakaitse eest vastutavate asutuste esindajaid, et tugevdada tarbijakaitset ja luua uue või uuendusliku finantstegevuste reguleerimise ja järelevalve kooskõlastatud käsitlus ning nõustada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet teabe edastamisel Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb tihedat koostööd Euroopa Andmekaitsenõukoguga, et vältida dubleerimist, vastuolusid ja õiguskindlusetust andmekaitse valdkonnas. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib komitee koosseisu arvata riiklikud andmekaitseasutused.“;

b a)  lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib ajutiselt keelata teatavate finantstoodete, -instrumentide või -tegevuste turustamise, levitamise või müügi või seda piirata, kui need võivad põhjustada kasutajatele märkimisväärset rahalist kahju või ohustavad finantsturgude korrapärast toimimist ja usaldusväärsust või liidu kogu finantssüsteemi või selle mõne osa stabiilsust artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides täpsustatud juhtudel ja tingimustel, või vajaduse korral eriolukorras kooskõlas artikliga 18 ja selles sätestatud tingimustel.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vaatab esimeses lõigus osutatud otsuse läbi asjakohaste ajavahemike järel võimalikult kiiresti, ent vähemalt kord iga kuue kuu jooksul. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib kõnealust keeldu või piirangut kaks korda pikendada, pärast mida see muutub alaliseks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve leiab teisiti.

Liikmesriik võib taotleda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvelt otsuse läbivaatamist. Sellisel juhul otsustab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve artikli 44 lõike 1 teises lõigus sätestatud korras, kas otsus jääb kehtima.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib ka hinnata teatavat liiki finantstegevuse või tava keelustamise või piiramise vajadust ning vajaduse korral teavitada sellest komisjoni ja pädevaid asutusi, et hõlbustada sellise keelu või piirangu vastuvõtmist.“

6 a)  Lisatakse artikkel 9a:

„Artikkel 9a

Tähtajalised meetmetest loobumise kirjad

1.  Erandlike asjaolude korral ja kui käesolevas lõikes sätestatud tingimused on täidetud, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve väljastada koos kõigi asjaomaste pädevate asutustega tähtajalised meetmetest loobumise kirjad seoses liidu õiguse erisätetega, mis põhinevad artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikel aktidel. Sellise kirjaga võtavad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja kõik asjaomased pädevad asutused endale ajutise kohustuse mitte võtta meetmeid finantseerimisasutuse suhtes liidu õiguse konkreetsete sätete täitmata jätmise eest juhul, kui finantseerimisasutus ei suuda selliseid erisätteid täita vähemalt ühel järgmistest põhjustest:

a)   täitmine viiks finantseerimisasutuse vastuollu liidu õiguse muude õiguslike ja regulatiivsete nõuetega;

b)  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei pea täitmist täiendavate 2. tasandi meetmete või 3. tasandi suunisteta teostatavaks;

c)  täitmine kahjustaks tõsiselt või ohustaks järgmist: turu usaldus, kasutajate ja investorite kaitse, finants- või toorme- ja kaubaturgude korrakohane toimimine ja usaldusväärsus, liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsus.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei väljasta meetmetest loobumise kirja, kui ta leiab, et sellel oleks finantsturgude tõhususe või klientide või investorite kaitse seisukohast kahjulik mõju, mis on saadava kasuga võrreldes ebaproportsionaalne.

2.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve täpsustab meetmetest loobumise kirjas, milliste liidu õigusaktide konkreetsete sätete suhtes kohaldatakse mittejõustamist, miks ta leiab, et lõike 1 tingimused on täidetud, ja mis kuupäeval mittejõustamine lõpeb. Sellise mittejõustamine kestus ei tohi ületada kuut kuud.

3.  Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsustab väljastada meetmetest loobumise kirja, teavitab ta sellest viivitamata komisjoni, Euroopa Parlamenti ja nõukogu. Komisjon, Euroopa Parlament või nõukogu võivad kahe nädala jooksul pärast kõnealuse teabe saamist nõuda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvelt otsuse läbivaatamist. Komisjoni, Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe nädala võrra. Kui komisjon, Euroopa Parlament või nõukogu palub Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel otsuse läbi vaadata, teeb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve artikli 44 lõike 1 teises lõigus sätestatud korras otsuse selle kohta, kas otsus tuleks jätta jõusse.

4.  Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve on väljastanud kooskõlas lõigetega 1–3 meetmetest loobumise kirja, avaldab ta selle viivitamata oma veebisaidil. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vaatab asjakohaste ajavahemike järel läbi oma otsuse väljastada meetmetest loobumise kiri ja ta võib seda uuendada ainult ühe kuuekuulise ajavahemiku võrra. Kui otsust väljastada meetmetest loobumise kiri ei uuendata kuue kuu või ühe aasta möödumisel, kaotab see automaatselt kehtivuse.“

6 a)  Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10Regulatiivsed tehnilised standardid

1. Kui Euroopa Parlament ja nõukogu delegeerivad komisjonile õiguse võtta vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 delegeeritud õigusaktiga vastu regulatiivseid tehnilisi standardeid järjepideva ühtlustamise tagamiseks artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides konkreetselt sätestatud valdkondades, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab regulatiivsete standardite eelnõud komisjonile kinnitamiseks. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab need tehnilised standardid samaaegselt teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Regulatiivsed tehnilised standardid on tehnilised, need ei hõlma strateegilisi otsuseid või poliitilisi valikuid ning nende sisu on piiritletud nende aluseks olevate seadusandlike aktidega. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu võimalikult kiiresti ja täies ulatuses regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel tehtud edusammudest.

Enne regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude esitamist komisjonile viib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve läbi nende avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu kooskõlas artikli 8 lõikega 2a. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve küsib ka artiklis 37 osutatud pangandussektori sidusrühmade kogu nõuandeid.

Komisjon otsustab regulatiivse tehnilise standardi eelnõu kinnitamise kolme kuu jooksul pärast selle kättesaamist. Kui see on liidu huvides, võib komisjon regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud kinnitada kas osaliselt või muudatustega.

Kui komisjon ei jõua kolme kuu jooksul pärast regulatiivse tehnilise standardi eelnõu kättesaamist otsusele, kas nimetatud standard vastu võtta või mitte, teavitab ta sellest viivitamatult ja kindlasti enne kolme kuu möödumist Euroopa Parlamenti ja nõukogu ning toob välja põhjused, miks otsust ei ole võimalik teha, ning planeeritava kinnitamise ajakava, võttes nõuetekohaselt arvesse artikli 1 lõikes 2 osutatud kohaldatava seadusandliku akti rakendamise ja kohaldamise tähtaega. Regulatiivse standardi eelnõu vastuvõtmise viibimine ei takista Euroopa Parlamendil ja nõukogul kontrollivolituste kasutamist kooskõlas artikliga 13.

Kui komisjon kavatseb regulatiivse tehnilise standardi eelnõu tagasi lükata või kinnitada selle osaliselt või muudatustega, saadab ta regulatiivse tehnilise standardi eelnõu tagasi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele koos selgitusega, miks ta seda ei kinnita, või kui see on asjakohane, selgitades oma muudatusettepanekuid, ning saadab kirja koopia ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib kuue nädala jooksul regulatiivse tehnilise standardi eelnõu komisjoni muudatusettepanekute alusel muuta ning esitada selle ametliku arvamuse vormis uuesti komisjonile. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve saadab oma ametliku arvamuse koopia ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei esita kõnealuse kuuenädalase tähtaja jooksul muudetud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu või esitab standardi eelnõu, mida ei ole muudetud vastavalt komisjoni muudatusettepanekutele, võib komisjon võtta regulatiivse tehnilise standardi vastu selliste muudatustega, mida ta peab asjakohaseks, või standardi tagasi lükata.

Komisjon ei või Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt koostatud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu sisu muuta ilma seda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega käesolevas artiklis sätestatud korras eelnevalt kooskõlastamata.

2. Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei ole esitanud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud tähtajaks, teavitab ta sellest viivitamata Euroopa Parlamenti ja nõukogu, märkides ära põhjused, miks regulatiivse tehnilise standardi eelnõu ei ole võimalik esitada, ning planeeritava kinnitamise ajakava, võttes nõuetekohaselt arvesse artikli 1 lõikes 2 osutatud kohaldatava seadusandliku akti rakendamise ja kohaldamise tähtaega. Komisjon võib määrata eelnõu esitamiseks uue tähtaja. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu viivitamata uuest tähtajast. Euroopa Parlament võib kutsuda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eesistuja andma selgitusi, miks regulatiivse tehnilise standardi eelnõu ei ole võimalik esitada.

3. Ainult juhul, kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei esita komisjonile regulatiivse tehnilise standardi eelnõu lõike 2 kohasteks tähtaegadeks, võib komisjon võtta regulatiivse tehnilise standardi vastu delegeeritud õigusaktiga ilma Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve koostatud eelnõuta.

Komisjon viib läbi regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu, välja arvatud juhul, kui selliste arutelude ja analüüside läbiviimine on asjaomaste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude ulatust ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades ebaproportsionaalne. Komisjon küsib ka artiklis 37 osutatud asjaomase sidusrühmade kogu nõuandeid ▌.

Komisjon edastab regulatiivse tehnilise standardi eelnõu viivitamatult Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele.

▌Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib kuue nädala jooksul regulatiivse tehnilise standardi eelnõu muuta ning esitada selle ametliku arvamuse vormis komisjonile. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve saadab oma ametliku arvamuse koopia ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei ole neljandas lõigus osutatud kuuenädalase tähtaja jooksul esitanud muudetud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu, võib komisjon regulatiivse tehnilise standardi vastu võtta.

Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kuue nädala jooksul muudetud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu, võib komisjon regulatiivse tehnilise standardi eelnõu muuta Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitatud muudatusettepanekute alusel või võtta regulatiivse tehnilise standardi vastu selliste muudatustega, mida ta peab asjakohaseks. Komisjon ei tohi muuta Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt koostatud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu sisu ilma seda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega käesolevas artiklis sätestatud korras eelnevalt kooskõlastamata.

4. Regulatiivsed tehnilised standardid võetakse vastu määruse või otsusega. Nende pealkirja lisatakse sõnad „regulatiivne tehniline standard“. Need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja need jõustuvad nendes sätestatud kuupäeval.“

6 b)  Artikli 13 lõike 1 teine lõik jäetakse välja.

6 c)  Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15Rakenduslikud tehnilised standardid

1. Kui Euroopa Parlament ja nõukogu annavad komisjonile rakendamisvolitused võtta ELi toimimise lepingu artikli 291 kohaste rakendusaktidega vastu rakenduslikke tehnilisi standardeid ning selleks et tagada artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide rakendamisel ühtsed tingimused, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud. Rakenduslikud tehnilised standardid on tehnilised, need ei hõlma strateegilisi otsuseid või poliitilisi valikuid ning nende eesmärk on määrata kindlaks kõnealuste seadusandlike aktide rakendamise tingimused. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile kinnitamiseks. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab need tehnilised standardid samal ajal teavitamise eesmärgil ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Enne rakenduslike tehniliste standardite eelnõude esitamist komisjonile viib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve läbi nende avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu kooskõlas artikli 8 lõikega 2a. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve küsib ka artiklis 37 osutatud asjaomase sidusrühmade kogu nõuandeid.

Komisjon otsustab rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kinnitamise kolme kuu jooksul pärast selle kättesaamist. Kui see on liidu huvides, võib komisjon rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kinnitada kas osaliselt või muudatustega. Kui komisjon ei ole hindamisaja jooksul kavandatavale rakenduslikule tehnilisele standardile tervikuna või osaliselt vastuväiteid esitanud, loetakse see heakskiidetuks.

Kui komisjon ei jõua kolme kuu jooksul pärast rakendusliku tehnilise standardi kättesaamist otsusele, teavitab ta sellest viivitamatult ja kindlasti enne kolme kuu möödumist Euroopa Parlamenti ja nõukogu ning toob välja põhjused, miks otsust ei ole võimalik teha, ning planeeritava kinnitamise ajakava, võttes nõuetekohaselt arvesse asjaomase artikli 1 lõikes 2 osutatud kohaldatava seadusandliku akti rakendamise ja kohaldamise tähtaega.

Kui komisjon kavatseb rakendusliku tehnilise standardi eelnõu tagasi lükata või kinnitada selle osaliselt või muudatustega, saadab ta selle tagasi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele koos selgitustega, miks ta seda ei kinnita, või kui see on asjakohane, selgitades oma muudatusettepanekuid, ning saadab kirja koopia ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib kuue nädala jooksul rakendusliku tehnilise standardi eelnõu komisjoni muudatusettepanekute alusel muuta ning esitada selle ametliku arvamuse vormis uuesti komisjonile. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve saadab oma ametliku arvamuse koopia ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei esita viiendas lõigus osutatud kuuenädalase tähtaja jooksul muudetud rakendusliku tehnilise standardi eelnõu või esitab standardi eelnõu, mida ei ole muudetud vastavalt komisjoni muudatusettepanekutele, võib komisjon võtta rakendusliku tehnilise standardi vastu selliste muudatustega, mida ta peab asjakohaseks, või selle tagasi lükata.

Komisjon ei tohi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt koostatud rakendusliku tehnilise standardi eelnõu sisu muuta ilma seda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega käesolevas artiklis sätestatud korras eelnevalt kooskõlastamata.

2. Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei esita rakendusliku tehnilise standardi eelnõu artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud tähtajaks, teavitab ta sellest viivitamata Euroopa Parlamenti ja nõukogu, märkides ära põhjused, miks rakendusliku tehnilise standardi eelnõu ei ole võimalik esitada, ning planeeritava kinnitamise ajakava, võttes nõuetekohaselt arvesse artikli 1 lõikes 2 osutatud kohaldatava seadusandliku akti rakendamise ja kohaldamise tähtaega. Komisjon võib määrata eelnõu esitamiseks uue tähtaja. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu viivitamata uuest tähtajast. Euroopa Parlament võib kutsuda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eesistuja andma selgitusi, miks rakendusliku tehnilise standardi eelnõu ei ole võimalik esitada.

3. Ainult juhul, kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei esita komisjonile rakendusliku tehnilise standardi eelnõu lõike 2 kohaseks tähtajaks, võib komisjon rakenduslikud tehnilised standardid rakendusaktiga vastu võtta ilma Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve koostatud eelnõuta.

Komisjon viib läbi rakenduslike tehniliste standardite eelnõude avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu, välja arvatud juhul, kui selliste arutelude ja analüüside läbiviimine on asjaomaste rakenduslike tehniliste standardite eelnõude ulatust ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades ebaproportsionaalne. Komisjon küsib ka artiklis 37 osutatud asjaomase sidusrühmade kogu nõuandeid ▌.

Komisjon edastab rakendusliku tehnilise standardi eelnõu viivitamatult Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele.

▌Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib kuue nädala jooksul rakendusliku tehnilise standardi eelnõu muuta ning esitada selle ametliku arvamuse vormis komisjonile. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve saadab oma ametliku arvamuse koopia ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei ole neljandas lõigus osutatud kuuenädalalase tähtaja jooksul esitanud muudetud rakendusliku tehnilise standardi eelnõu, võib komisjon rakendusliku tehnilise standardi vastu võtta.

Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kuue nädala jooksul muudetud rakendusliku tehnilise standardi eelnõu, võib komisjon rakendusliku tehnilise standardi eelnõu muuta Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitatud muudatusettepanekute alusel või võtta rakendusliku tehnilise standardi vastu selliste muudatustega, mida ta peab asjakohaseks.

Komisjon ei tohi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt koostatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõude sisu muuta ilma seda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega käesolevas artiklis sätestatud korras eelnevalt kooskõlastamata.

4. Rakenduslikud tehnilised standardid võetakse vastu määruse või otsusega. Nende pealkirja lisatakse sõnad „rakenduslik tehniline standard“. Need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja need jõustuvad nendes sätestatud kuupäeval.“

7)  Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Ühtsete, tõhusate ja tulemuslike järelevalvetavade kehtestamiseks Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi raames ning liidu õiguse ühetaolise ja järjepideva kohaldamise tagamiseks esitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve pädevatele asutustele või finantseerimisasutustele suuniseid või soovitusi.

Samuti võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitada suuniseid ja soovitusi liikmesriikide asutustele, kes ei ole käesoleva määruse kohaselt määratletud pädevate asutustena, kuid kellele on antud õigus tagada artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide kohaldamine.

Suunised ja soovitused peavad olema kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide kohaldamisalaga ja neis tuleb võtta arvesse proportsionaalsuse põhimõtet. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei esita suuniseid ja soovitusi küsimustes, mis on reguleeritud 1. tasandi volitustega regulatiivsete tehniliste standardite või rakenduslike tehniliste standardite jaoks.

1a. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi raames ühtsete, tõhusate ja tulemuslike järelevalvetavade kehtestamiseks anda välja kõigile pädevatele asutustele või finantseerimisasutustele adresseeritud suuniseid artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide kohaldamiseks, lähtudes käesoleva artikli lõikes 3 osutatud „järgi või põhjenda“ rakendamismenetlusest. Neid suuniseid peetakse artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide nõuete täitmiseks sobivaks. Kooskõlas eespool nimetatuga võivad pädevad asutused ja finantseerimisasutused kehtestada lisakorra seoses artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide järgimise meetodiga.“;

b)  lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve viib esitatavate suuniste ja soovituste ning vajaduse korral küsimuste ja vastuste kohta läbi avaliku konsultatsiooni (v.a erandlike asjaolude korral) ning analüüsib selliste suuniste ja soovituste esitamisega kaasnevat võimalikku kulu ja kasu. Kõnealused konsultatsioonid ja analüüsid peavad olema proportsionaalsed suuniste või soovituse kohaldamisala, laadi ja mõjuga. Lisaks küsib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve nõuandeid artiklis 37 osutatud kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogult ning tööandjapensionide sidusrühmade kogult (v.a erandlike asjaolude korral). Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab põhjendused, kui ta ei korralda avalikku konsultatsiooni või ei küsi kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogult ning tööandjapensionide sidusrühmade kogult nõu.“;

b a)  lisatakse lõiked 2a, 2b, 2c ja 2d:

„2a. Artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide kohaldamisel võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitada soovitusi ühele või mitmele pädevale asutusele või finantseerimisasutusele.

2b. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kirjeldab oma suunistes ja soovitustes, kuidas ta aitab kaasa ühtsete, tõhusate ja tulemuslike järelevalvetavade kehtestamisele Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi raames, kuidas ta tagab liidu õiguse ühise, ühetaolise ja järjepideva kohaldamise ning kuidas ta järgib lõigete 1, 1a ja 2a sätteid.

2c. Suunistes ja soovitustes ei piirduta pelgalt seadusandlike aktide osadele viitamise või nende uuesti esitamisega. Enne uue suunise või soovituse koostamist vaatab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve dubleerimise vältimiseks kõigepealt üle olemasolevad suunised ja soovitused.

2d. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teavitab kolm kuud enne kõigi lõikes 1a ja lõikes 2a nimetatud suuniste või soovituste väljastamist Euroopa Parlamenti ja nõukogu nimetatud suuniste ja soovituste kavandatavast sisust.“;

c)  lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teavitab artikli 43 lõikes 5 osutatud aruandes Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni välja antud suunistest ja soovitustest, selgitab, kuidas Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve on põhjendanud lõike 1a kohaste suuniste ja lõike 2a kohaste soovituste väljaandmist, ning teeb kooskõlas artikli 8 lõikega 2a kokkuvõtte nende suuniste kohta korraldatud avalikel konsultatsioonidel saadud tagasiside kohta. Aruandes tuuakse samuti välja, millised pädevad asutused ei ole suuniseid ja soovitusi järginud, ning kirjeldatakse, kuidas Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kavatseb tagada, et pädevad asutused tema suuniseid ja soovitusi edaspidi järgivad.“;

d)  lisatakse lõiked 5, 5a ja 5b:

„5. Kui kaks kolmandikku kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogu või tööandjapensionide sidusrühmade kogu liikmetest on arvamusel, et Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve on lõike 1a kohase suunise esitamisega ületanud oma pädevust, võivad nad esitada selle kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile põhjendatud nõuandeid.

5a. Kui vähemalt pooled kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogu või tööandjapensionide sidusrühmade kogu liikmetest on arvamusel, et Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve on lõike 2a kohase soovituse esitamisega ületanud oma pädevust, võivad nad esitada selle kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile põhjendatud nõuandeid.

5b. Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon võivad nõuda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvelt selgitust asjaomaste suuniste või soovituste väljaandmise põhjendatuse kohta. Pärast Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvelt selgituste saamist hindab komisjon suuniste või soovituste kohaldamisala, võttes arvesse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve pädevust, ning saadab oma hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kui Euroopa Parlament, nõukogu või komisjon leiab, et Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve on oma pädevust ületanud, ning pärast seda, kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele on antud võimalus esitada oma seisukohad, võib komisjon vastu võtta otsuse, millega nõutakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvelt asjaomaste suuniste ja soovituste tagasivõtmist või muutmist. Enne sellise otsuse tegemist ja iga kord, kui Euroopa Parlament seda palub, esineb komisjon Euroopa Parlamendi ees avaldusega ja vastab kõigile parlamendiliikmete esitatud küsimustele. Euroopa Parlament võib paluda komisjonil võtta vastu otsuse, millega nõutakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvelt asjaomaste suuniste ja soovituste tagasivõtmist või muutmist. Komisjoni otsus avalikustatakse.“

7 a)  Lisatakse artiklid 16a ja 16b:

„Artikkel 16aArvamused

1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel või omal algatusel Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile arvamusi kõigis tema pädevusvaldkonda kuuluvates küsimustes. Need arvamused avaldatakse ainult juhul, kui seda taotluses nõutakse.

2. Lõikes 1 nimetatud taotlus võib hõlmata avalikku konsultatsiooni või tehnilist analüüsi.

3. Seoses direktiivi 2009/138/EÜ reguleerimisalasse kuuluvate ühinemiste ja omandamistega seotud usaldusväärsuse hindamisega, mis kõnealuse direktiivi kohaselt eeldavad vähemalt kahe liikmesriigi pädevate asutuste vastastikusi konsultatsioone, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve asjaomase pädeva asutuse taotluse korral esitada ja avaldada arvamuse, mis käsitleb usaldusväärsuse hindamist, välja arvatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 59 lõike 1 punktis e sätestatud kriteeriumidega seoses. Arvamus esitatakse viivitamata ja igal juhul enne hindamisperioodi lõppu vastavalt direktiivile 2009/138/EÜ. Valdkondade suhtes, mille kohta Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib esitada arvamuse, kohaldatakse artikleid 35 ja 35b.

4. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel anda Euroopa Parlamendile, nõukogule või komisjonile tehnilist nõu seadusandliku tavamenetluse ajal ning seoses delegeeritud õigusaktidega, mis käsitlevad komisjoni seadusandlikke ettepanekuid valdkondades, mis on sätestatud artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides.

Artikkel 16bKüsimused ja vastused

1. Iga füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas pädevad asutused ja liidu institutsioonid, võib artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide või sellega seotud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide ning nimetatud seadusandlike aktide põhjal võetud suuniste ja soovituste sätete tõlgendamiseks, tegelikuks kohaldamiseks või rakendamiseks esitada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele kõigis liidu ametlikes keeltes küsimusi.

Enne Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele küsimuse esitamist hindavad finantseerimisasutused, kas see küsimus tuleks esmalt esitada oma pädevale asutusele.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avaldab oma veebilehel iga seadusandliku akti kohta kõik lõike 1 alusel esitatud vastuvõetavad küsimused pärast nende kogumist ja enne neile vastamist.

See protsess ei takista mis tahes füüsilisel või juriidilisel isikul, sealhulgas pädevatel asutustel ja liidu asutustel küsida Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvelt konfidentsiaalset tehnilist nõu või selgitusi.

2. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avaldab oma veebilehel iga seadusandliku akti kohta mittesiduvad vastused kõigile lõike 1 alusel esitatud vastuvõetavatele küsimustele, välja arvatud juhul, kui vastuse avaldamine oleks vastuolus küsimuse esitanud füüsilise või juriidilise isiku õigustatud huvidega või kui see ohustaks finantssüsteemi stabiilsust.

3. Enne vastuvõetavatele küsimustele antud vastuste avaldamist võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve konsulteerida sidusrühmadega kooskõlas artikli 16 lõikega 2.

4. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vastused loetakse artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide nõuete, nendega seotud delegeeritud ja rakendusaktide ning nimetatud seadusandlike aktide põhjal võetud suuniste ja soovituste täitmiseks sobivaks. Pädevad asutused ja finantseerimisasutused võivad kehtestada kõigi asjaomaste õigusnõuete täitmiseks muu korra.

5. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vaatab vastused läbi niipea, kui see on vajalik ja asjakohane, või hiljemalt 24 kuud pärast nende avaldamist, et vajaduse korral neid muuta, ajakohastada või need tagasi võtta.

6. Vajaduse korral võtab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avaldatud vastuseid arvesse suuniste ja soovituste väljatöötamisel või ajakohastamisel kooskõlas artikliga 16.“

8)  Artikkel 17 asendatakse järgmisega:

„1. Kui pädev asutus ei ole artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusakte, sealhulgas artiklite 10–15 kohaselt kehtestatud regulatiivseid tehnilisi standardeid ja rakenduslikke tehnilisi standardeid, kohaldanud või on neid kohaldanud ilmselt liidu õigust rikkudes, jättes eelkõige tagamata, et finantseerimisasutus täidaks kõnealustes õigusaktides sätestatud nõudeid, rakendab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 6 sätestatud volitusi.

2. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vastab ühe või mitme pädeva asutuse, Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni või asjakohase sidusrühmade kogu taotlusel või pädevatelt organisatsioonidelt või asutustelt saadud faktilisele ja põhjendatud teabele tuginedes või omal algatusel pärast asjaomase pädeva asutuse teavitamist sellele taotlusele ja uurib vajaduse korral liidu õiguse väidetavat rikkumist või kohaldamata jätmist.

Ilma et see piiraks artikliga 35 ette nähtud volitusi, esitab pädev asutus viivitamata Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele kogu teabe, mida Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peab uurimise läbiviimiseks vajalikuks, sealhulgas teabe selle kohta, kuidas artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusakte kohaldatakse kooskõlas liidu õigusega.

Ilma et see piiraks artiklis 35 sätestatud volitusi, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitada nõuetekohaselt põhjendatud teabenõude otse muudele pädevatele asutustele või asjaomastele finantseerimisasutustele, kui asjaomasele pädevale asutusele esitatud teabenõuet peetakse või see on osutunud ebapiisavaks, et saada teavet, mis on vajalik liidu õiguse väidetava rikkumise või kohaldamata jätmise uurimiseks. Kui põhjendatud teabenõue on adresseeritud finantseerimisasutusele, selgitatakse selles, miks asjaomast teavet on vaja liidu õiguse väidetava rikkumise või kohaldamata jätmise uurimiseks.

Sellise teabenõude saajad esitavad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele põhjendamatu viivituseta selge, täpse ja täieliku teabe.

Kui teabenõue on suunatud finantseerimisasutusele, teavitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve sellisest teabenõudest asjaomaseid pädevaid asutusi. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve taotlusel aitavad pädevad asutused Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel teavet koguda.

3. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib asjaomase pädeva asutusega algatada vahekohtumenetluse, et arutada liidu õiguse järgimiseks vajalikke meetmeid. Asjaomane pädev asutus teeb sellise vahekohtumenetluse raames siirast koostööd.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib nii kiiresti kui võimalik, aga hiljemalt nelja kuu jooksul pärast uurimise algatamist esitada asjaomasele pädevale asutusele soovituse meetmete kohta, mida tuleb võtta liidu õiguse järgimiseks.

Pädev asutus teavitab kümne tööpäeva jooksul alates soovituse kättesaamisest Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet meetmetest, mida ta on võtnud või kavatseb võtta, et tagada liidu õiguse järgimine.

4. Kui pädev asutus ei ole taganud liidu õiguse järgimist ühe kuu jooksul alates Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve soovituse kättesaamisest, võib komisjon Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitatud teabe alusel või omal algatusel esitada ametliku arvamuse, millega pädevalt asutuselt nõutakse liidu õiguse järgimiseks vajalike meetmete võtmist. Komisjoni ametlikus arvamuses võetakse arvesse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve soovitust.

Komisjon esitab sellise ametliku arvamuse hiljemalt kolme kuu jooksul alates soovituse vastuvõtmisest. Komisjon võib kõnealust tähtaega pikendada ühe kuu võrra.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja pädevad asutused esitavad komisjonile kogu vajaliku teabe.

5. Pädev asutus teavitab kümne tööpäeva jooksul alates lõikes 4 osutatud ametliku arvamuse kättesaamisest komisjoni ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet meetmetest, mida ta on võtnud või kavatseb võtta kõnealuse ametliku arvamuse järgimiseks.

6. Kui pädev asutus ei järgi lõikes 4 osutatud ametlikku arvamust kõnealuses lõikes kindlaks määratud tähtaja jooksul ja kui tuleb õigeaegselt võtta meetmeid liidu õiguse järgimise tagamiseks, et säilitada või taastada võrdsed konkurentsitingimused turul või tagada finantssüsteemi nõuetekohane toimimine ja terviklikkus, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi ja kohustusi, võtta juhul, kui artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide asjakohased nõuded on vahetult kohaldatavad finantseerimisasutuste suhtes, vastu finantseerimisasutusele adresseeritava üksikotsuse, millega nõutakse meetmete võtmist, mis on vajalikud liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmiseks, sealhulgas mis tahes tegevuse lõpetamist.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsus peab olema kooskõlas komisjoni lõike 4 kohase ametliku arvamusega.

7. Lõike 6 kohased otsused on pädeva asutuse varem samas küsimuses vastu võetud mis tahes muu otsuse suhtes ülimuslikud.

Meetmete puhul, mida pädev asutus võtab seoses küsimustega, mille kohta on esitatud lõike 4 kohane ametlik arvamus või tehtud lõike 6 kohane otsus, peavad pädevad asutused vastavalt järgima ametlikku arvamust või otsust.

8. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve märgib artikli 43 lõikes 5 osutatud aruandes, millised pädevad asutused ja finantseerimisasutused ei ole käesoleva artikli lõigetes 4 ja 6 osutatud ametlikke arvamusi või otsuseid järginud.“

8 a)  Artikli 18 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kui nõukogu võtab vastu lõike 2 kohase otsuse, ning erandjuhtudel, kui on vaja pädevate asutuste koordineeritud meetmeid, et reageerida ebasoodsale arengule, mis võib tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsust või kliendi- ja tarbijakaitset, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teha üksikotsuse, millega nõuab pädevatelt asutustelt kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega vajalike meetmete võtmist sellise arenguga tegelemiseks, tagades, et finantseerimisasutused ja pädevad asutused täidavad kõnealustes õigusaktides sätestatud nõudeid.“

9)  Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktides kindlaks määratud juhtudel ja juhtudel, kui kahe või enama liikmesriigi pädevad asutused on oluliselt erineval arvamusel kõnealuste õigusaktide kohaldamise küsimuses, ning ilma, et see piiraks artiklis 17 sätestatud õigusi, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve aidata pädevatel asutustel jõuda lõigetes 2–4 sätestatud korra kohaselt kokkuleppele järgmistel asjaoludel:

a)  ühe või mitme asjaomase pädeva asutuse taotlusel, kui pädev asutus ei nõustu teise pädeva asutuse meetme või kavandatud meetme menetluse või sisuga või sellega, et meedet ei võeta;

b)  omal algatusel, kui objektiivsete põhjuste, sealhulgas turuosalistelt või tarbijaorganisatsioonidelt saadud teabe alusel on kindlaks tehtud, et pädevad asutused on eriarvamusel.

Juhtudel, mil artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega on ette nähtud, et pädevad asutused peavad tegema ühisotsuse, eeldatakse erimeelsuste olemasolu juhul, kui kõnealused asutused ei suuda teha ühisotsust kõnealustes õigusaktides sätestatud tähtajaks.“;

b)  lisatakse lõiked 1a ja 1b:

„1a. Pädevad asutused teavitavad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet viivitamata sellest, et kokkuleppele ei ole jõutud, järgmistel juhtudel:

a)  kui artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktidega on ette nähtud tähtaeg pädevate asutuste vahel kokkuleppele jõudmiseks ja leiab aset varasem järgmistest:

i)  tähtaeg on möödunud;

ii)  üks või mitu asjaomast pädevat asutust järeldavad objektiivsete põhjuste alusel, et on olemas erimeelsused;

b)  kui artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktidega ei ole ette nähtud tähtaega pädevate asutuste vahel kokkuleppele jõudmiseks ja leiab aset varasem järgmistest:

i)  üks või mitu asjaomast pädevat asutust järeldavad objektiivsete põhjuste alusel, et on olemas erimeelsused; või

ii)  möödunud on kaks kuud sellest, kui pädev asutus sai teiselt päevalt asutuselt taotluse võtta teatavaid meetmeid, et järgida liidu õigust, ja taotluse saanud asutus ei ole veel võtnud vastu otsust, mis kõnealust taotlust rahuldaks.

1b. Eesistuja hindab, kas Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaks tegutsema vastavalt lõikele 1. Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve sekkub omal algatusel, teavitab ta asjaomast pädevat asutust oma otsusest sekkuda.

Oodates Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsust, mis tehakse artikli 47 lõikes 3a sätestatud korra kohaselt, lükkavad kõik ühisotsusega seotud pädevad asutused juhtudel, mil artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega on ette nähtud ühisotsuse tegemine, oma individuaalsete otsuste tegemise edasi. Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsustab tegutseda, lükkavad kõik ühisotsusega seotud pädevad asutused oma otsuste tegemise edasi, kuni lõigetes 2 ja 3 sätestatud menetlus on lõpule viidud.“;

d)  lõige 3 asendatakse järgmisega:

„Kui lõikes 2 osutatud lepitusetapi lõpuks ei ole asjaomased pädevad asutused jõudnud kokkuleppele, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teha otsuse, mille kohaselt peavad kõnealused asutused erimeelsuste lahendamiseks võtma teatavaid meetmeid või loobuma meetmete võtmisest, et tagada kooskõla liidu õigusega. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsus on asjaomaste pädevate asutuste jaoks siduv. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsusega võib ette näha, et pädevad asutused peavad tühistama juba vastu võetud otsuse või muutma seda või kasutama oma volitusi, mis neile on liidu õigusega antud.“;

e)  lisatakse lõige 3a:

„3a. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teavitab asjaomaseid pädevaid asutusi lõigete 2 ja 3 kohaste menetluste lõpetamisest ja vajaduse korral oma lõike 3 alusel tehtud otsusest.“;

f)  lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kui pädev asutus ei järgi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsust ja seetõttu ei suuda tagada, et finantseerimisasutus täidaks artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega tema suhtes vahetult kohaldatavaid nõudeid, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi, võtta vastu finantseerimisasutusele adresseeritava üksikotsuse, millega nõutakse meetmete võtmist, mis on vajalikud liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmiseks, sealhulgas mis tahes tegevuse lõpetamist.“

10)  Artikkel 21 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 21Järelevalvekolleegiumid

1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve edendab ja jälgib oma volituste piires artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega asutatud järelevalvekolleegiumide tõhusat, tulemuslikku ja järjepidevat toimimist ning liidu õiguse ühetaolist ja järjepidevat kohaldamist kõigis järelevalvekolleegiumides. Eesmärgiga lähendada parimaid järelevalvetavasid edendab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ühiseid järelevalvekavasid ja ühiskontrolle ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötajatel on järelvalvekolleegiumides täielik osalemisõigus, mistõttu nad võivad osaleda järelevalvekolleegiumide tegevuses ja, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud, neid ka juhtida, osaledes muu hulgas kohapealsetes kontrollides, mida viivad ühiselt läbi kaks või enam pädevat asutust.

2. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võtab juhtrolli piiriüleste finantseerimisasutuste järelevalvekolleegiumide ühtse ja järjepideva toimimise tagamisel kogu liidus, võttes arvesse artiklis 23 osutatud finantseerimisasutustega seotud süsteemset riski, ning kutsub vajaduse korral kokku järelevalvekolleegiumi koosoleku.

Käesoleva lõike ja käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel käsitatakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet pädeva asutuse või järelevalveasutusena asjakohaste õigusaktide tähenduses.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib:

a) järelevalvekolleegiumi töö hõlbustamiseks koguda ja jagada asjakohast teavet koostöös pädevate asutustega ning luua kesksüsteemi, mille kaudu on selline teave kättesaadav kolleegiumis osalevatele pädevatele asutustele, ja hallata seda süsteemi;

b) algatada ja koordineerida kogu liitu hõlmavaid stressiteste kooskõlas artikliga 32, mille abil hinnatakse finantseerimisasutuste võimet kohaneda eelkõige artiklis 23 osutatud finantseerimisasutustega seotud süsteemsete riskidega ja ebasoodsate turusuundumustega, ning hinnata süsteemse riski võimalikku suurenemist stressiolukorras, tagades liikmesriikide tasandil võimalikult ühtse metoodika kohaldamise selliste testide läbiviimisel, ning vajaduse korral edastada pädevatele asutustele soovitusi stressitestidega kindlaks tehtud probleemide kõrvaldamiseks, sh konkreetsete hinnangute koostamiseks. Ta võib paluda pädevatel asutustel teha kohapealseid kontrolle ja sellistes kontrollides osaleda, et tagada kogu liitu hõlmavate hinnangute meetodite, tavade ja tulemuste võrreldavus ja usaldusväärsus;

c) edendada tulemuslikke ja tõhusaid järelevalvetoiminguid, sealhulgas hinnates selliseid riske, millega finantseerimisasutused kokku puutuvad või võivad kokku puutuda, nagu on kindlaks tehtud järelevalve käigus või stressiolukorras;

d) teostada vastavalt käesolevas määruses nimetatud ülesannetele ja volitustele järelevalvet pädevate asutuste tegevuse üle ning

e) taotleda järelevalvekolleegiumilt täiendavat arutelu juhul, kui ta leiab, et otsus tooks kaasa liidu õiguse ebaõige kohaldamise või et see ei aitaks kaasa järelevalvetavade lähendamisele. Samuti võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve paluda konsolideerimisgrupi järelevalvajalt järelevalvekolleegiumi koosoleku kokku kutsumist või mõne punkti lisamist koosoleku päevakorda.

3. Järelevalvekolleegiumide tööd käsitlevate sätete ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja töötada artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides täpsustatud regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõusid kooskõlas artiklites 10–15 kehtestatud menetlusega ning anda artikli 16 kohaseid suuniseid ja soovitusi, et edendada järelevalvealase töö ja järelevalvekolleegiumide parimate tavade lähendamist.

4. Õiguslikult siduv vahendajaroll võimaldab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel lahendada pädevate asutuste vahelisi vaidlusi artiklis 19 sätestatud korras. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib teha asjaomase asutuse suhtes vahetult kohaldatavaid järelevalvealaseid otsuseid vastavalt artiklile 19.“

11)  Lisatakse artikkel 21a:

„Artikkel 21aSisemudelid

1. Ilma, et see piiraks direktiivi 2009/138/EÜ artikli 112 kohaldamist, teeb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ▌ühe või mitme järelevalveasutuse palvel järgmist:

a) väljastab asjaomastele järelevalveasutustele nõuandeid sisemudeli kasutamise ja muutmise taotluste kohta. Selleks võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve küsida asjaomastelt järelevalveasutustelt kogu vajalikku teavet ning

b) kui sisemudeli heakskiitmise osas on erimeelsusi, aitab asjaomasel järelevalveasutusel artiklis 19 sätestatud menetluse kohaselt kokkuleppele jõuda.

2. Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 231 lõikes 6a sätestatud tingimustel võivad ettevõtjad paluda, et Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve aitaks pädevatel asutustel artiklis 19 sätestatud menetluse kohaselt kokkuleppele jõuda.“

12)  Artikkel 22 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 22Üldsätted

süsteemsete riskide kohta

1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võtab nõuetekohaselt arvesse süsteemset riski, nagu see on määratletud määruses (EL) nr 1092/2010. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve käsitleb võimalikke finantsteenuste häireid,

a) mis on põhjustatud kogu finantssüsteemi või selle osade nõrgenemisest ning

b) millel võivad olla tõsised negatiivsed tagajärjed siseturule ja reaalmajandusele.

Vajaduse korral kaalub Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve süsteemse riski jälgimist ja hindamist vastavalt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt välja töötatud korrale ning reageerib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatustele ja soovitustele vastavalt määruse (EL) nr 1092/2010 artiklile 17.

2. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötab koos Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ja kooskõlas artikliga 23 välja ühise lähenemisviisi süsteemse tähtsuse kindlakstegemiseks ja mõõtmiseks, sealhulgas vajadusel kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed näitajad.

Nimetatud näitajad on põhielement asjakohaste järelevalvemeetmete kindlaksmääramisel. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve jälgib ühtse lähenemisviisi edendamise eesmärgil kindlaksmääramiste lähenemise astet.

3. Ilma et see piiraks artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide kohaldamist, koostab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vajaduse korral finantseerimisasutuste jaoks täiendavaid suuniseid ja soovitusi, et võtta arvesse nendega seotud süsteemseid riske.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tagab, et finantseerimisasutustega seotud süsteemseid riske võetakse arvesse artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud valdkondade regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõude koostamisel.

4. Ühe või mitme pädeva asutuse, Euroopa Parlamendi, nõukogu, liikmesriikide või komisjoni taotlusel või omal algatusel võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve uurida konkreetset liiki finantseerimisasutusi, tooteliike või käitumisviise, et hinnata võimalikke ohte finantssüsteemi stabiilsusele või kindlustusvõtjate, pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute kaitsele ning esitada asjaomastele pädevatele asutustele asjakohaseid soovitusi meetmete võtmiseks.

Selleks võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kasutada talle käesoleva määrusega, sealhulgas artiklitega 35 ja 35b antud volitusi.

5. Ühiskomitee tagab käesoleva artikli kohaselt võetud meetmete üldise ja valdkonnaülese koordineerimise.“

12 a)  Artikli 23 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerides välja kriteeriumid süsteemse riski kindlakstegemiseks ja mõõtmiseks ning asjakohase stressitestimise korra, mis hõlmab hinnangu andmist selle kohta, kas finantseerimisasutuste kujutatav või neile avalduv süsteemne risk (sh võimalik keskkonnaga seotud süsteemne risk) võib stressiolukordades suureneda. Nende finantseerimisasutuste suhtes, kes võivad kujutada süsteemset riski, kohaldatakse tugevdatud järelevalvet ning vajaduse korral artiklis 25 osutatud saneerimis- ja likvideerimismenetlusi.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötab lisaks välja asjakohase stressitestimise korra, mis aitab määrata kindlaks neid finantseerimisasutusi, kellega võib olla seotud süsteemne risk. Nende finantseerimisasutuste suhtes kohaldatakse tugevdatud järelevalvet ning vajaduse korral artiklis 25 osutatud saneerimis- ja likvideerimismenetlusi.“

12 b)  Artiklit 27 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 punkt g jäetakse välja;

b)  lõike 1 kolmas lõik jäetakse välja.

13)  Artiklit 29 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)  lisatakse punkt aa:

„aa) esitada vastavalt artiklile 29a liidu strateegiline järelevalvekava;“;

ii)  punkt b asendatakse järgmisega:

„b) edendada pädevate asutuste vahel tõhusat kahe- ja mitmepoolset teabevahetust, mis hõlmab ▌kõiki asjakohaseid küsimusi, sh küberturvalisust ja küberründeid, järgides samas asjakohastes liidu õigusaktides sätestatud konfidentsiaalsus- ja andmekaitsenõudeid;“;

iii) punkt e asendatakse järgmisega:

„e) koostada valdkondlikke ja valdkondadevahelisi koolitusprogramme, mis hõlmavad muu hulgas tehnoloogilisi uuendusi, ühistuid ja vastastikuseid ühendusi, soodustada töötajate vahetust ning julgustada pädevaid asutusi rohkem kasutama lähetusi ja muid vahendeid;“;

iii a) lisatakse punkt ea:

ea) kehtestada seiresüsteem oluliste keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja juhtimisega seotud riskide hindamiseks, võttes arvesse COP21 Pariisi kokkulepet;“;

b)  lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib vajaduse korral töötada välja uusi praktilisi meetmeid ja lähenemisvahendeid, et edendada ühtseid järelevalvealaseid lähenemisviise ja -tavasid.

Ühise järelevalvekultuuri loomiseks koostab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ajakohastatud liidu järelevalvekäsiraamatu liidu finantseerimisasutuste järelevalve kohta, võttes nõuetekohaselt arvesse finantseerimisasutustega kaasnevate ohtude laadi, ulatust ja keerukust, nende äritavasid, ärimudeleid ja suurust, ning haldab seda. Liidu järelevalvekäsiraamat käsitleb ▌parimaid tavasid ning selles kirjeldatakse kvaliteetseid metoodikaid ja menetlusi.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võtab oma ülesannete täitmisel, sealhulgas hinnates liidu õiguse võimalikke rikkumisi vastavalt artiklile 17, lahendades erimeelsusi vastavalt artiklile 19, kehtestades ja hinnates kogu liitu hõlmavaid strateegilisi järelevalve-eesmärke vastavalt artiklile 29a ning koostades hinnanguid pädevate asutuste kohta vastavalt artiklile 30, nõuetekohaselt arvesse järelevalvekäsiraamatut.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve viib vajaduse korral lõike 1 punktis a osutatud arvamuste ja lõikes 2 osutatud meetmete ja vahendite kohta läbi avaliku konsultatsiooni ning analüüsib nendega kaasnevat võimalikku kulu ja kasu. Sellised konsultatsioonid ja analüüsid peavad olema proportsionaalsed arvamuste või meetmete ja vahendite kohaldamisala, laadi ja mõjuga. Vajaduse korral küsib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ka asjakohaselt sidusrühmade kogult nõuandeid.

14)  Lisatakse artikkel 29a:

„Artikkel 29a

Liidu strateegiline järelevalvekava

1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab vähemalt iga kolme aasta tagant ▌31. märtsiks pärast järelevalvenõukogus toimunud arutelu ja võttes arvesse pädevate asutuste panust, ELi institutsioonide tehtud tööd ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu analüüse, hoiatusi ja soovitusi pädevatele asutustele adresseeritud soovituse, milles pannakse paika üleliidulised strateegilised järelevalve-eesmärgid ja -prioriteedid („liidu strateegiline järelevalvekava“), ilma et see piiraks konkreetseid riiklikke eesmärke ja pädevate asutuste prioriteete. Pädevad asutused määravad oma märkustes kindlaks järelevalvetegevused, mida Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peab nende arvates prioriteetseks lugema. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab liidu strateegilise järelevalvekava Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile teadmiseks ning avaldab selle oma veebisaidil.

Liidu strateegilises järelevalvekavas määratakse kindlaks järelevalve prioriteedid, et edendada järjepidevaid, tõhusaid ja tulemuslikke järelevalvetavasid ning liidu õiguse ühist, ühetaolist ja järjepidevat kohaldamist ning võtta meetmeid seoses artikli 32 kohaselt kindlaks tehtud asjaomaste mikrotasandi usaldatavusjärelevalve suundumuste, võimalike riskide ja nõrkade kohtadega, prognoosides edasisi arenguid, sh uusi ärimudeleid. Liidu strateegiline järelevalvekava ei takista riikide pädevatel asutustel kohaldada parimaid riiklikke tavasid ega tegutseda täiendavate riiklike prioriteetide ja arengute valdkonnas ning selles võetakse arvesse riiklikke eripärasid.

2. Iga ▌pädev asutus ▌märgib konkreetselt, kuidas tema iga-aastane tööprogramm on kooskõlas liidu strateegilise järelevalvekavaga.

4. Iga ▌pädev asutus pühendab oma aastaaruandes eraldi peatüki iga-aastase tööprogrammi rakendamisele.

See peatükk sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a)  finantseerimisasutuste, turutavade ja -käitumise ning finantsturgude järelevalve ja kontrollimisega seotud tegevused ning liidu ja liikmesriigi õigust rikkunud finantseerimisasutuste suhtes võetud haldusmeetmed ja -karistused;

b)  sellised teostatud tegevused, mida ei olnud iga-aastases tööprogrammis ette nähtud;

c)  iga-aastases tööprogrammis ette nähtud, kuid teostamata tegevused ja programmi saavutamata jäänud eesmärgid, samuti põhjused, miks neid tegevusi ei rakendatud või eesmärke ei saavutatud.

5. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve hindab lõikes 4 osutatud eraldi peatükis esitatud teavet. Kui on oluline oht, et liidu strateegilises järelevalvekavas seatud prioriteete ei saavutata, esitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve igale asjaomasele pädevale asutusele soovituse tema tegevuses leiduvate puuduste kõrvaldamiseks.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb aruannete ja omaenda riskihindamise põhjal kindlaks pädeva asutuse tegevused, mis on strateegilise järelevalvekava täitmiseks kriitilise tähtsusega, ja vajaduse korral hindab neid tegevusi kooskõlas artikliga 30.

6. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avalikustab parimad tavad, mis on tuvastatud iga-aastaste tööprogrammide hindamise käigus.“

15)  Artiklit 30 muudetakse järgmiselt:

a)  artikli pealkiri asendatakse järgmisega:

„Pädevate asutuste hindamine“;

b)  lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve hindab omal algatusel või Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel korrapäraselt pädevate asutuste mõnd toimingut või kogu tegevust, et veelgi suurendada järelevalvetulemuste järjepidevust ja tulemuslikkust. Selleks töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja meetodid, mille kohaselt asjaomaseid pädevaid asutusi objektiivselt hinnata ja võrrelda. Hinnatavate pädevate asutuste kindlaksmääramisel ja hindamisel võetakse arvesse olemasolevat teavet asjaomase pädeva asutuse kohta ning asjaomase asutuse suhtes juba läbiviidud hindamisi, sealhulgas asjakohast teavet, mis on artikli 35 kohaselt esitatud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele, ja igasugust sidusrühmadelt saadud asjakohast teavet, eelkõige pädeva asutuse võimalikke puudusi ja käitumisreeglite rikkumisi.“;

c)  lisatakse lõige 1a:

„1a. Käesoleva artikli kohaldamisel moodustab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ad hoc hindamiskomitee, mida juhib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja kuhu kuuluvad ▌Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötajad, keda saadavad ja toetavad vabatahtlikult ja rotatsiooni korras kuni viis esindajat erinevatest pädevatest asutustest, v.a hinnatavast pädevast asutusest. ▌“;

d)  lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)  sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Hindamine hõlmab vähemalt järgmiste elementide läbivaatamist:“;

ii)  punkt a asendatakse järgmisega:

„a)  pädeva asutuse ressursside piisavus, sõltumatuse määr ja juhtimiskord, eelkõige seoses artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktide tulemusliku kohaldamisega ja suutlikkusega võtta arvesse turusuundumusi;“;

ii a)  punkt b asendatakse järgmisega:

„b)  liidu õiguse ja järelevalvetavade, sealhulgas artiklite 10–16 kohaselt vastu võetud regulatiivsete tehniliste standardite või rakenduslike tehniliste standardite, suuniste ja soovituste kohaldamisel saavutatud lähenemise aste ja tulemuslikkus ning hinnang selle kohta, mil määral järelevalvetavad võimaldavad saavutada liidu õiguses sätestatud eesmärke, sealhulgas artikli 29 kohase ühise järelevalvekultuuri ja artikli 29a kohase liidu strateegilise järelevalvekava eesmärke;“;

ii b)  punkt c asendatakse järgmisega:

„c)  mõne pädeva asutuse välja töötatud parimate tavade rakendamine;“;

e)  lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve koostab hindamise tulemuste kohta aruande. Kõnealuses aruandes määratakse kindlaks hindamise tulemusel asjakohaseks ja vajalikuks peetavad järelmeetmed ja selgitatakse neid. Kõnealused järelmeetmed võidakse vastu võtta artikli 16 kohaste suuniste ja soovitustena või artikli 29 lõike 1 punkti a kohaste arvamustena, mis on adresseeritud asjaomastele pädevatele asutustele.

▌Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ▌esitab järelaruande nõutud järelmeetmete võtmise kohta. ▌

Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude või rakenduslike tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel vastavalt artiklitele 10–15 või suuniste või soovituste koostamisel vastavalt artiklile 16 võtab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve arvesse hindamise tulemust ja mis tahes muud teavet, mida ta on oma ülesannete täitmisel saanud, et tagada kõrgeima kvaliteediga järelevalvetavade ühtsus.“;

f)  lisatakse lõige 3a:

„3a. Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve leiab hindamistulemuste või tema ülesannete täitmisel talle teatavaks saanud teabe põhjal, et finantseerimisasutuste või pädevate asutuste suhtes kohaldatavad liidu eeskirjad vajavad liidu seisukohast täiendavat ühtlustamist, või kui ta leiab, et pädev asutus ei ole artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikke akte kohaldanud või on neid kohaldanud ilmselt liidu õigust rikkudes, esitab ta komisjonile arvamuse.“;

g)  lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avalikustab lõikes 3 osutatud aruanded, sealhulgas kõik järelaruanded, välja arvatud juhul, kui avalikustamine ohustaks finantssüsteemi stabiilsust. Hinnatavale pädevale asutusele antakse enne aruande avalikustamist võimalus selle kohta märkusi esitada. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võtab neid märkusi enne avalikustamist vajaduse korral arvesse. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib avalikustada kõnealused märkused aruande lisas, välja arvatud juhul, kui nende avalikustamine ohustaks finantssüsteemi stabiilsust või kui pädev asutus on avalikustamise vastu. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve koostatud aruanne, millele osutatakse lõikes 3, ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt vastu võetud suunised, soovitused ja arvamused, millele on osutatud lõikes 3a, avalikustatakse samaaegselt.

16)  Artiklit 31 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve koordineerib üldiselt pädevate asutuste tegevust, eelkõige juhul, kui ebasoodsad arengutendentsid võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja usaldusväärsust või liidu finantssüsteemi stabiilsust, või olulise piiriülese äritegevuse korral, mis võib kahjustada kindlustusvõtjate, pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute kaitset liidus.“;

b)  lõike 2 punkt e asendatakse järgmisega:

„e) võttes finantsturgude toimimist ohustada võivate arengute korral või olulise piiriülese äritegevuse korral, mis võib kahjustada kindlustusvõtjate kaitset, kõik asjakohased meetmed, sh koostööplatvormide loomine ja juhtimine vastavalt lõikele 3b, et hõlbustada ja kooskõlastada asjaomaste pädevate asutuste võetavaid meetmeid;“;

c)  lõikesse 2 lisatakse punkt ea:

„ea) võttes tehnoloogiliste uuenduste rakendamiseks asjakohaseid meetmeid, et kooskõlastada asjakohaste pädevate asutuste võetavaid meetmeid;“;

c)  lisatakse uued lõiked 3, 3a, 3b ja 3c:

3. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võtab asjakohaseid meetmeid, et lihtsustada tehnoloogilise innovatsiooniga seotud ettevõtjate või toodete turulepääsu. Selleks et aidata kaasa Euroopa ühise lähenemisviisi loomisele tehnoloogilise innovatsiooni suhtes, edendab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve järelevalvealast ühtsust, vajaduse korral finantsalase uuendustegevuse komitee toetusel ning eelkõige teabe ja parimate tavade vahetamise kaudu. Vajaduse korral võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võtta kooskõlas artikliga 16 vastu suuniseid või soovitusi.

3a. Päritoluliikmesriigi järelevalveasutus teavitab nii Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet kui vastuvõtvate liikmesriikide järelevalveasutusi, kui ta kavatseb anda tegevusloa kindlustus- või edasikindlustusandjale, kes on tema järelevalve all vastavalt artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidele ning kelle äriplaani kohaselt toimub osa tema tegevusest teenuste osutamise vabaduse või asutamisvabaduse alusel.

Päritoluliikmesriigi järelevalveasutus teavitab samuti viivitamata Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet ja vastuvõtvate liikmesriikide järelevalveasutusi, kui ta tuvastab halvenevad rahastamistingimused või muud tekkivad riskid, mis tulenevad kindlustus- või edasikindlustusandja jooksvast äritegevusest, eriti kui ettevõtja tegevus põhineb suures osas teenuste osutamise vabadusel või asutamisvabadusel, millel võib olla märkimisväärne piiriülene mõju.

Need teated Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele ja vastuvõtvate liikmesriikide järelevalveasutustele peavad olema piisavalt üksikasjalikud, et võimaldada nõuetekohast hindamist.

3b. Lõike 3a esimeses ja teises lõigus nimetatud juhtudel võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ühe või mitme asjaomase pädeva asutuse taotlusel või omal algatusel luua ja koordineerida lõike 1 punktis e osutatud koostööplatvormi, et soodustada teabevahetust ja tõhustada asjaomaste pädevate asutuste koostööd ning jõuda vajaduse korral lõike 3a teises lõigus nimetatud juhtumite suhtes ühisele seisukohale.

Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb lõike 1 punktis f osutatud teabe põhjal kindlaks, et finantseerimisasutus tegutseb peamiselt või täielikult teises liikmesriigis, teavitab ta asjaomaseid asutusi ja võib omal algatusel ning kooskõlastades asjaomaste pädevate asutustega luua koostööplatvormi, et hõlbustada nimetatud asutuste vahelist teabevahetust.

Ilma et see piiraks artikli 35 kohaldamist, esitavad asjaomased pädevad asutused Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve taotlusel kogu vajaliku teabe, mis võimaldab koostööplatvormi nõuetekohast toimimist.

3c. Juhul kui asjaomased pädevad asutused ei jõua koostööplatvormi kaudu ühisele seisukohale, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitada asjaomasele pädevale asutusele soovituse, sealhulgas tähtaja, mille jooksul pädev asutus peaks soovitatud muudatusi rakendama. Kui pädev asutus seda soovitust ei järgi, esitab ta oma põhjendused. Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve leiab, et need põhjendused ei ole asjakohased, avalikustab ta oma soovituse koos nimetatud põhjendustega.

17)  Lisatakse uus artikkel 31a:

„Artikkel 31aTegevuste delegeerimise ja edasiandmise ning riskide ülekandmise koordineerimine

1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve koordineerib pidevalt pädevate asutuste järelevalvetegevust, et edendada järelevalvealast ühtsust finantseerimisasutuste tegevuste delegeerimise ja edasiandmise valdkonnas ning seoses riskide ülekandmisega kolmandatesse riikidesse, et kasutada ELi passi, teostades tegelikult olulised tegevused või funktsioonid väljaspool liitu, kooskõlas lõigetega 2 ja 3▐. Pädevad asutused kannavad oma vastava pädevuse piires lõplikku vastutust tegevuslubade andmist, järelevalvet ja jõustamist käsitlevate otsuste eest, mis puudutavad tegevuse delegeerimist ja edasiandmist ning riskide ülekandmist.

2. Pädevad asutused teavitavad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet, kui nad kavatsevad anda tegevusloa finantseerimisasutusele või registreerida finantseerimisasutuse, mis jääks asjaomase pädeva asutuse järelevalve alla vastavalt artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidele ning mille äriplaan näeb ette selle tegevuse või põhifunktsioonide olulise osa edasiandmist või delegeerimist või selle tegevustega seotud riskide olulise osa ülekandmist kolmandatesse riikidesse, et kasutada ELi passi, teostades tegelikult olulised tegevused või funktsioonid väljaspool liitu. Pädevate asutuste teated Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele peavad olema piisavalt üksikasjalikud.

3. Kui kohaldatakse artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusakte ja kui sellega ei kehtestata mingeid erinõudeid tegevuste delegeerimisest, edasiandmisest või riskide ülekandmisest teavitamise suhtes, teavitab finantseerimisasutus pädevat asutust oma tegevuse olulise osa või mis tahes põhifunktsiooni edasiandmisest või delegeerimisest ja tegevuste olulise osaga seotud riskide ülekandmisest muule üksusele või oma filiaalile, mis on asutatud kolmandas riigis. Asjaomane pädev asutus teavitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet sellistest teadetest üks kord poolaastas.

Ilma et see piiraks artikli 35 kohaldamist, esitab pädev asutus Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve taotluse korral teabe finantseerimisasutuste kokkulepete kohta, mis käsitlevad tegevuse edasiandmist, delegeerimist ja riskide ülekandmist.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve jälgib, kas asjaomased pädevad asutused kontrollivad esimeses lõigus osutatud edasiandmise, delegeerimise ja riskide ülekandmise korra vastavust liidu õigusele ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve suunistele, soovitustele ja arvamustele ning seda, kas selline kord ei takista pädevate asutuste poolset tõhusat järelevalvet ja nõuete täitmise tagamist kolmandas riigis.

3a. Kui pädeva asutuse kontrollikord takistab tõhusat järelevalvet või jõustamist ning sellega kaasneb õigusliku arbitraaži risk liikmesriikides, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve anda asjaomasele pädevale asutusele soovitusi selle kohta, kuidas parandada kontrollikorda, sealhulgas tähtaja, mille jooksul pädev asutus peaks soovitatud muudatusi rakendama. Kui asjaomane pädev asutus neid soovitusi ei järgi, esitab ta oma põhjendused ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avalikustab oma soovitused koos nimetatud põhjendustega.

3b. Komisjon koostab [üks aasta pärast käesoleva muutmismääruse jõustumist] aruande, milles antakse ülevaade sektoripõhistes õigusaktides kasutatavatest erinevatest lähenemisviisidest hindamisel, edasiantava või delegeeritava tegevuse olulisusest, ning milles uuritakse võimalust kasutada seejuures ühtlustatumat lähenemisviisi ühiste kriteeriumide ja metoodika võimaliku täpsustamise kaudu. Komisjon esitab selle aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Seda tehes võtab komisjon arvesse järgmist:

a) tegevuse järjepidevus,

b) tõhus haldussuutlikkus,

c) delegeeritud ja edasiantud tegevuste ning riskide ülekandmise auditeerimise tegelik suutlikkus.

18)  Artikkel 32 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 32Turusuundumuste hindamine

, sealhulgas stressitestid

1.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve jälgib ja hindab turusuundumusi oma pädevusvaldkonnas ja vajaduse korral teavitab kahte ülejäänud Euroopa Järelevalveasutust▌, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni asjakohastest mikrousaldatavuse suundumustest ning võimalikest riskidest ja nõrkadest kohtadest. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve lisab oma hinnangutesse analüüsi turgude kohta, kus finantseerimisasutused toimivad, ning hinnangu selle kohta, milline on võimalike turusuundumuste mõju sellistele asutustele.

2.  ▌Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve algatab ja koordineerib realistlikult kogu liitu hõlmavaid hinnanguid finantseerimisasutuste kohanemisvõime kohta ebasoodsate turusuundumuste korral. Selleks töötab ta pädevate asutuste jaoks välja:

a)  ühise metoodika, mille kohaselt hinnata majanduslike stsenaariumide mõju finantseerimisasutuse finantsseisundile;

aa)  ühise metoodika, mille kohaselt määrata kindlaks finantseerimisasutused, kes kaasatakse kogu liitu hõlmavatesse hindamistesse;

b)  ühised lähenemisviisid finantseerimisasutuste kohanemisvõimet käsitlevate hindamiste tulemuste edastamise kohta;

c)  ühise metoodika konkreetsete toodete omaduste või levitamistoimingute mõju hindamiseks asutuse finantsseisundile ja kindlustusvõtjatele, pensioniskeemi liikmetele, soodustatud isikutele ja tarbijate teavitamisele; ning

ca)  ühise metoodika keskkonnariskide mõju hindamiseks finantseerimisasutuste finantsstabiilsusele.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb käesoleva lõike kohaldamiseks koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga, kes peab rahapoliitika teostamises vältima võimalikku huvide konflikti.

2a.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kaalub vähemalt üks kord aastas, kas on asjakohane läbi viia lõikes 2 osutatud kogu liitu hõlmav hindamine, ning teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni oma kaalutlustest. Kui viiakse läbi selline kogu liitu hõlmav hindamine▌, avaldab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve hindamise tulemused iga osaleva finantseerimisasutuse kohta, välja arvatud juhul, kui ta leiab, et avalikustamine ei ole asjakohane, võttes arvesse liidu ja ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsust, turu usaldusväärsust või siseturu toimimist.

Pädevate asutuste ametisaladuse kohustus ei takista neid lõikes 2 osutatud kogu liitu hõlmavate hindamiste tulemusi avaldamast või selliseid hindamistulemusi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele edastamast, kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kavatseb kogu liitu hõlmava finantseerimisasutuste kohanemisvõimet käsitleva hindamise tulemused avaldada.

3.  Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1092/2010 kohaseid Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesandeid, esitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kord aastas ja vajaduse korral sagedamini Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule oma pädevusvaldkonnas suundumuste, võimalike riskide ja nõrkade kohtade hinnangu koos artikli 22 lõikes 2 osutatud näitajatega.

Kõnealustes hinnangutes liigitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peamised riskid ja nõrgad kohad ning teeb vajaduse korral ennetavate meetmete või parandusmeetmete ettepanekud.

4.  Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tagab, et piisaval määral võetakse arvesse valdkondadevahelisi arengutendentse, riske ja nõrku kohti, tehes selleks ühiskomitee kaudu tihedat koostööd Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Pangandusjärelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve).“

20)  Artikkel 33 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 33Rahvusvahelised suhted

, sealhulgas samaväärsus

1. Ilma et see piiraks liikmesriikide ja liidu institutsioonide pädevust, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve luua kontakte ja sõlmida halduskokkuleppeid reguleerivate ja järelevalveasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikide valitsusasutustega. Kõnealused kokkulepped ei loo liidule ja selle liikmesriikidele õiguslikke kohustusi ega takista liikmesriike ja nende pädevaid asutusi sõlmimast kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid kolmandate riikidega.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei sõlmi koostöölepinguid kolmanda riigi reguleerivate ja järelevalveasutustega, juhul kui see kolmas riik on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 artiklile 9 vastu võetud komisjoni kehtiva delegeeritud õigusakti kohaselt kantud nende jurisdiktsioonide loetellu, kelle riiklikus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras on strateegilised puudused, mis kujutavad endast märkimisväärset ohtu liidu finantssüsteemile.

2. Komisjoni konkreetse nõustamistaotluse alusel, omal algatusel või juhul, kui see on ette nähtud artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega, aitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve komisjonil ette valmistada kolmandate riikide regulatiivse ja järelevalvekorra samaväärsust kinnitavaid otsuseid.

2a. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve jälgib pidevalt regulatiivseid ja järelevalvealaseid arenguid, nõuete täitmise tagamise tavasid ja asjaomaseid turusuundumusi kolmandates riikides, kelle suhtes on komisjon vastavalt artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidele teinud samaväärsust kinnitavad otsused, et kontrollida, kas kriteeriumid, mille alusel kõnealused otsused on tehtud, ja otsustes sätestatud tingimused on jätkuvalt täidetud. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kahele muule Euroopa järelevalveasutusele iga kolme aasta tagant või vajaduse korral sagedamini või Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni taotluse alusel tulemuste kohta konfidentsiaalse aruande. Aruandes keskendutakse eelkõige finantsstabiilsust, turu usaldusväärsust, investorite kaitset või siseturu toimimist mõjutavatele teguritele.

Ilma et see mõjutaks artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud erinõudeid ja kohaldades lõike 1 teises lauses sätestatud tingimusi, teeb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve koostööd selliste kolmandate riikide asjaomaste pädevate asutustega ja vajaduse korral ka kriisilahendusasutustega, kelle regulatiivne ja järelevalvekord on tunnistatud samaväärseks. Seda koostööd tehakse kõnealuste kolmandate riikide asjaomaste asutustega sõlmitud halduskokkulepete alusel. Selliste halduskokkulepete üle läbirääkimisi pidades tagab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, et halduskokkuleppesse lisatakse sätted, mis käsitlevad järgmist:

a)  mehhanismid, mis võimaldavad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel saada asjakohast teavet, sealhulgas teavet regulatiivse korra, järelevalves rakendatava lähenemisviisi, asjakohaste turusuundumuste ja mis tahes muutuste kohta, mis võivad mõjutada samaväärsust kinnitavat otsust;

b)  järelevalvetegevuse, sh Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (keda saadavad ja toetavad vabatahtlikult ja rotatsiooni korras kuni viis esindajat erinevatest pädevatest asutustest, v.a hinnatavast pädevast asutusest) egiidi all läbi viidud kohapealsete kontrollide koordineerimise menetlus määral, mil see on vajalik samaväärsust kinnitavate otsustega seotud järelmeetmeteks.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja teisi Euroopa järelevalveasutusi, kui kolmanda riigi pädev asutus keeldub sellist halduskokkulepet sõlmimast või tulemuslikku koostööd tegemast. Komisjon võtab seda teavet asjaomaste samaväärsusotsuste läbivaatamisel arvesse.

2b. Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tuvastab lõikes 2a osutatud kolmandates riikide regulatiivsetes, järelevalve- või nõuete täitmise tagamise tavades suundumusi, mis võivad mõjutada liidu või ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsust, turu usaldusväärsust, investorite kaitset või siseturu toimimist, teavitab ta sellest viivitamata ja konfidentsiaalselt Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni.

2c. Pädevad asutused teavitavad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet eelnevalt oma kavatsusest sõlmida kolmandate riikide järelevalveasutustega mis tahes halduskokkuleppeid artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega reguleeritud valdkondades, k.a seoses kolmanda riigi üksuste filiaalidega. Nad esitavad nii kiiresti kui võimalik Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele sellise kavandatud kokkuleppe kavandi.

Ühtsete, tõhusate ja tulemuslike järelevalvetavade kehtestamiseks liidus ning rahvusvahelise järelevalvealase koordineerimise edendamiseks võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve koostöös pädevate asutustega välja töötada näidishalduskokkuleppe. Pädevad asutused püüavad ▌sellist näidishalduskokkulepet võimalikult täpselt järgida.

Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötab koostöös pädevate asutustega välja sellist näidishalduskokkulepet, ei sõlmi pädevad asutused enne näidiskokkuleppe valmimist halduskokkuleppeid kolmandate riikide ametiasutustega.

Artikli 43 lõikes 5 osutatud aruandesse lisab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teabe järelevalveasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide või kolmandate riikide haldusasutustega sõlmitud halduskokkulepete, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt komisjonile samaväärsusotsuste ettevalmistamiseks antud abi ja lõike 2a kohase Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve jälgimistegevuse kohta.

3a. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve taotleb täisliikme staatust Rahvusvahelises Kindlustusjärelevalve Assotsiatsioonis, Pensionide Järelevalvete Rahvusvahelises Organisatsioonis ja finantsstabiilsuse nõukogus ning vaatleja staatust Rahvusvahelises Raamatupidamisstandardite Nõukogus.

Kõiki seisukohti, mille Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve rahvusvahelistel foorumitel võtab, tuleb kõigepealt järelevalvenõukogus arutada ja need seal heaks kiita.

3b. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve jälgib korrapäraselt regulatiivseid, järelevalve- ja vajadusel kriisilahendusalaseid suundumusi, nõuete täitmise tagamise tavasid ja asjaomaseid turusuundumusi kolmandates riikides, kellega on sõlmitud rahvusvahelised kokkulepped.

Ilma et see mõjutaks artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud erinõudeid ja kohaldades lõike 1 teises lauses sätestatud tingimusi, teeb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve koostööd käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud kolmandate riikide asjaomaste pädevate asutustega ja vajaduse korral ka kriisilahendusasutustega.

21)  Artikkel 34 jäetakse välja.

22)  Artiklit 35 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmistega:

„1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teabenõude alusel esitavad pädevad asutused Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele kogu teabe, mis on talle vajalik käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks, eeldusel et asjaomane teave on neile seaduslikult kättesaadav.

Esitatav teave peab olema täpne ja täielik ning see esitatakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve määratud tähtajaks.

2. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib ka nõuda, et teavet esitatakse korrapäraste ajavahemike järel ja kindlas vormis või kasutades võrreldavaid aruandevorme, mille ta on heaks kiitnud. Võimaluse korral kasutatakse kõnealuste teabenõuete puhul alati olemasolevaid ühtseid aruandevorme ja järgitakse riiklikus ja liidu õiguses, sealhulgas artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet.

3. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab pädeva asutuse nõudmisel kogu tema käsutuses oleva teabe, mis on vajalik pädeva asutuse ülesannete täitmiseks▌.“;

b)  lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Kui lõike 1 kohaselt nõutud teave ei ole kättesaadav või kui pädevad asutused ei tee seda kättesaadavaks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt määratud tähtajaks, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitada nõuetekohaselt põhjendatud teabenõude järgmistele asutustele:

a) muud järelevalveülesandeid täitvad asutused;

b) asjaomases liikmesriigis rahandusvaldkonna eest vastutav ministeerium, kui tal on usaldatavusnõuetega seotud teavet;

c) asjaomase liikmesriigi keskpank;

d) asjaomase liikmesriigi statistikaamet.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve taotlusel aitavad pädevad asutused tal teavet koguda.“;

c)   lõiked 6 ja 7 jäetakse välja.

23)  Lisatakse artiklid 35a–35d:

„Artikkel 35aArtiklis 35b osutatud õiguste kasutamine

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele või selle ametnikele või teistele Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt volitatud isikutele artikliga 35 antud õigusi ei tohi kasutada sellise teabe või selliste dokumentide avaldamise nõudmiseks, millele kehtib kutsesaladus.

Artiklite 35a ja 35b kohaldamine ei piira siseriikliku õiguse kohaldamist.

Artikkel 35bFinantseerimisasutustele esitatav teabenõue

1. Kui artikli 35 lõike 1 või lõike 5 kohaselt nõutud teave ei ole kättesaadav või seda ei ole tehtud kättesaadavaks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve määratud tähtajaks, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ilma andmeid dubleerimata nõuda, et asjaomased finantseerimisasutused esitaksid kogu teabe, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks käesoleva määruse kohaselt.

4. ▌Finantseerimisasutused või nende seaduslikud esindajad esitavad nõutud teabe Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve sätestatud mõistliku aja jooksul. ▌

5. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve edastab nõude koopia ▌viivitamata selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus lõikes 1 osutatud asjaomane üksus, kellele teabenõue on suunatud, asub või on asutatud.

6. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib kasutada käesoleva artikli alusel saadud konfidentsiaalset teavet ainult käesoleva määrusega ettenähtud ülesannete täitmiseks.

Artikkel 35cTrahvide määramise menetluseeskirjad

1. Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve leiab käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel, et on olulisi märke selliste asjaolude võimaliku olemasolu kohta, mis kujutaksid endast artikli 35d lõikes 1 osutatud rikkumist, palub Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve komisjonil juhtumit uurida. ▌

Artikkel 35dTrahvid

ja perioodilised karistusmaksed

-1. Enne kui tehakse otsus trahvi või perioodilise karistusmakse määramise kohta, annab komisjon asutusele või üksusele, kellele teabenõue esitati, võimaluse olla ära kuulatud.

Trahvi või perioodilise karistusmakse määramist käsitlev komisjoni otsus põhineb üksnes sellistel asjaoludel, mille kohta asjaomastel asutustel või üksustel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

1. Komisjon võtab vastu otsuse trahvi määramise kohta, kui ta leiab, et artikli 35b lõikes 1 osutatud finantsasutus ei ole nõutud teavet tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu esitanud ▌või on artikli 35b lõike 1 kohaselt esitanud mittetäieliku, ebaõige või eksitava teabe▌.

2. Lõikes 1 osutatud trahvi põhisumma on vähemalt [X; vähem kui 50 000] eurot ning see ei ületa [Y; vähem kui 200 000] eurot ning see on hoiatav, mõjus ning asutuse või üksuse suuruse ning rikkumise laadi ja raskusastme suhtes proportsionaalne.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve koostab koos Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada käesoleva lõike kohaste trahvide määramise metoodika.

5. ▌Trahvi kogusumma ei tohi ületada [X %; vähem kui 20 %] asjaomase finantseerimisasutuse eelmise majandusaasta käibest, välja arvatud juhul, kui finantseerimisasutus on saanud rikkumisest otsest või kaudset rahalist kasu. Sellisel juhul peab trahvi kogusumma olema vähemalt võrdne saadud rahalise kasuga.

5a. Komisjon võib kehtestada perioodilised karistusmaksed kuni rikkumise kõrvaldamiseni. Perioodilised karistusmaksed on asutuse või üksuse suuruse ning rikkumise laadi ja raskusastme suhtes proportsionaalsed.

5b. Menetluse ajal tagatakse asutusele või üksusele täielikult kaitseõigus. Asutusel või üksusel on õigus saada juurdepääs Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja komisjoni toimikule, tingimusel et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei laiene konfidentsiaalsele teabele ega Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja komisjoni sisekasutuseks ette nähtud ettevalmistavatele dokumentidele.

5c. Trahvi või perioodilise karistusmakse täitmisele pööramise saab peatada ainult Euroopa Liidu Kohtu otsusega. Asutused või üksused, kellele on määratud trahv või perioodilised karistusmaksed, võivad esitada Euroopa Liidu Kohtusse hagi komisjoni otsuse peale määrata trahv või perioodilised karistusmaksed. Euroopa Liidu Kohus võib komisjoni määratud trahvi või perioodilise karistusmakse muu hulgas tühistada, seda vähendada või suurendada.

5d. Komisjon avalikustab kõik määratud trahvid ja perioodilised karistusmaksed, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine ohustaks tõsiselt finantsturge või tekitaks asjaomastele isikutele ebaproportsionaalset kahju.

5e. Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete summad kantakse liidu üldeelarvesse.

▌24)  Artiklit 36 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 3 jäetakse välja;

b)  lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatuse või soovituse saamist arutab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve hoiatust või soovitust järgmisel järelevalvenõukogu koosolekul või vajaduse korral varem, et hinnata sellise hoiatuse või soovituse mõju oma ülesannete täitmisele ja selle võimalikke järelmeetmeid.

Asjakohase otsustamismenetluse käigus teeb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuse, kas võtta meetmeid kooskõlas käesoleva määrusega antud volitustega▌, et lahendada hoiatustes või soovitustes tõstatatud küsimusi, ja nende meetmete võimaliku sisu kohta.

Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei järgi hoiatust või soovitust, põhjendab ta oma toimimisviisi Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule▌. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teavitab sellest Euroopa Parlamenti kooskõlas määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 19 lõikega 5. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teavitab sellest ka nõukogu ja komisjoni.“;

c)  lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Vajaduse korral võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kasutada käesoleva määrusega antud volitusi, et tagada õigeaegne järelmeetmete võtmine seoses hoiatuste või soovitustega, mida Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esitab pädevale asutusele.

Kui adressaat ei kavatse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitust järgida, teatab ta sellest järelevalvenõukogule ja põhjendab oma otsust.“;

d)  lõige 6 jäetakse välja.

25)  Artikkel 37 ▌asendatakse järgmisega:

„Artikkel 37Kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogu ja tööandjapensionide sidusrühmade kogu

1. Sidusrühmadega konsulteerimise hõlbustamiseks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ülesannetega seotud valdkondades luuakse kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogu ja tööandjapensionide sidusrühmade kogu (edaspidi koos viidatud „sidusrühmade kogud“). Sidusrühmade kogudega konsulteeritakse artiklite 10–15 kohaselt võetavate meetmete osas seoses regulatiivsete tehniliste standardite ja rakenduslike tehniliste standarditega ning artikli 16 kohaselt võetavate meetmete osas seoses suuniste ja soovitustega, artikli 16a kohaselt võetavate meetmete osas seoses arvamustega ja artikli 16b kohaselt võetavate meetmete osas seoses küsimuste ja vastustega, kui need ei puuduta konkreetseid finantseerimisasutusi. Kui meetmeid tuleb võtta kiiresti ja konsulteerimine ei ole võimalik, teavitatakse sidusrühmade kogusid nii kiiresti kui võimalik.

Sidusrühmade kogud tulevad kokku vähemalt neli korda aastas. Nad võivad ühiselt arutada vastastikust huvi pakkuvaid valdkondi ning nad teavitavad üksteist muudest arutusel olevatest küsimustest.

Ühe sidusrühmade kogu liikmed võivad olla ka teise sidusrühmade kogu liikmed.

2. Kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogusse kuulub 30 liiget, kellest 13 liiget esindavad võrdses osas ▌liidus tegutsevaid kindlustus- ja edasikindlustusandjaid ja kindlustusvahendajaid, kellest omakorda kolm esindavad kindlustuskooperatiive ja vastastikuseid kindlustus- või edasikindlustusandjaid, 13 liiget esindavad nende töötajate esindajaid, samuti tarbijaid, kindlustus- ja edasikindlustusteenuste kasutajaid ning VKE-de ja asjaomaste kutseühingute esindajaid ning neli liiget on sõltumatud tippteadlased. ▐

3. Tööandjapensionide sidusrühmade kogusse kuulub 30 liiget, kellest 13 liiget esindavad võrdses osas ▌liidus tegutsevaid tööandjapensioni kogumisasutusi, 13 liiget esindavad töötajate esindajaid, soodustatud isikute esindajaid, VKE-de esindajaid ja asjaomaste kutseühingute esindajaid ning neli liiget on sõltumatud tippteadlased. ▐

4. Sidusrühmade kogude liikmed määrab järelevalvenõukogu avaliku ja läbipaistva valikumenetluse kaudu. Otsuse tegemisel tagab järelevalvenõukogu nii palju kui võimalik kindlustus-, edasikindlustus- ja tööandjapensionide sektori mitmekesisuse kajastamise, asjakohase geograafilise ja soolise tasakaalu ning sidusrühmade esindatuse kogu liidu piires. Sidusrühmade kogude liikmed valitakse nende kvalifikatsiooni, oskuste, asjaomaste teadmiste ja tõendatud kogemuse alusel.

4a. Asjaomase sidusrühmade kogu liikmed valivad liikmete seast kogu eesistuja. Eesistuja ametiaeg on kaks aastat.

Euroopa Parlament võib kutsuda mis tahes sidusrühmade kogu eesistuja enda ette avaldusi tegema ja liikmete kõikidele küsimustele vastama alati, kui seda palutakse.

5. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kogu vajaliku teabe, mille suhtes kohaldatakse artiklis 70 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustust, ja tagab sidusrühmade kogudele piisavad sekretariaaditeenused. Sidusrühmade kogude liikmete jaoks, kes esindavad mittetulundusorganisatsioone, kehtestatakse nõuetekohane hüvitis, mida ei kohaldata ettevõtjate esindajate suhtes. Selle hüvitise puhul võetakse arvesse liikmete ettevalmistavat ja järeltööd ning see on vähemalt samaväärne nõukogu määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (millega kehtestatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused) (personalieeskirjad) V jaotise 1. peatüki 2. jaos toodud ametnike hüvitiste määradega. Sidusrühmade kogud võivad moodustada tehnilistes küsimustes töörühmi. Kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogu ja tööandjapensionide sidusrühmade kogu liikmete volitused kestavad neli aastat, pärast mida korraldatakse uus valikumenetlus.

Sidusrühmade kogude liikmed võivad olla valitud kaheks järjestikuseks ametiajaks.

6. Sidusrühmade kogud võivad esitada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele arvamusi ja nõuandeid kõikides küsimustes, mis on seotud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ülesannetega, pöörates erilist tähelepanu artiklites 10–16b ning artiklites 29, 30, 32 ja 35 sätestatud ülesannetele.

Kui ▌sidusrühmade kogude liikmed ei suuda ▌nõuandes kokku leppida, võivad üks kolmandik selle liikmetest või ühte sidusrühmade gruppi esindavad liikmed esitada eraldi ▌nõuande.

Kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogu, tööandjapensionide sidusrühmade kogu, pangandussektori sidusrühmade kogu ning väärtpaberituru sidusrühmade kogu võivad esitada Euroopa järelevalveasutuste tegevusega seotud küsimustes ühisarvamusi ja -nõuandeid vastavalt käesoleva määruse artiklile 56, mis käsitleb ühised seisukohti ja õigusakte

7. Sidusrühmade kogud võtavad liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu oma kodukorra.

8. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avalikustab sidusrühmade kogude ▌nõuanded, nende liikmete eraldi nõuanded ning konsultatsioonide tulemused, samuti selle, kuidas nõuandeid ja konsultatsioonide tulemusi on arvesse võetud.“

25 a)  Artikli 38 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tagab, et artiklite 18, 19 või 20 kohaselt vastu võetud otsused ei ole mingil moel vastuolus liikmesriikide eelarvepädevusega.“

26)  Artikkel 39 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 39Otsustamismenetlus

1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseb artiklite 17, 18 ja 19 kohaseid otsuseid vastu võttes lõigete 2–6 kohaselt▌.

2. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teavitab otsuse iga adressaati otsuse tegemise kavatsusest adressaadi ametlikus keeles, määrates tähtaja, mille jooksul võib adressaat otsusega seotud küsimuses esitada oma seisukohti, võttes täielikult arvesse küsimuse kiireloomulisust, keerukust ja võimalikke tagajärgi. Adressaat võib esitada oma seisukohad oma ametlikus keeles. Esimese lause sätet kohaldatakse mutatis mutandis artikli 17 lõikes 3 osutatud soovituste suhtes.

3. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuses tuleb märkida otsuse aluseks olevad asjaolud.

4. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuse adressaate teavitatakse käesoleva määruse kohastest õiguskaitsevahenditest.

5. Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võtab vastu artikli 18 lõigete 3 või 4 kohase otsuse, vaatab ta selle sobivate ajavahemike järel läbi.

6. Artiklite ▌18 või 19 kohased Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsused avalikustatakse. Artikli 17 kohased Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsused võidakse avalikustada. Avalikustamisel esitatakse asjaomase pädeva asutuse või finantseerimisasutuse andmed ja otsuse põhisisu, välja arvatud juhul, kui avalikustamine on vastuolus kõnealuste finantseerimisasutuste õigustatud huviga või nende ärisaladuste kaitsega või kui see võib tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja usaldusväärsust või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsust.“

27)  Artiklit 40 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)  lisatakse punktid aa ja ab:

„aa) artikli 45 lõikes 1 osutatud juhatuse täistööajaga liikmed, kellel ei ole hääleõigust;

ab) liikmesriigi sellise asutuse juht, mis vastutab artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide üle läbirääkimiste pidamise ja nende vastuvõtmise eest, tegutsedes artiklite 10–15 reguleerimisalas;“;

i a)  punkt b asendatakse järgmisega:

„b) igas liikmesriigis finantseerimisasutuste järelevalve eest vastutava avalik-õigusliku asutuse juht, tegutsedes mis tahes pädevuste, välja arvatud artiklites 10–15 sätestatute piires, kes osaleb järelevalvenõukogu kohtumistel isiklikult vähemalt kaks korda aastas;“;

i b)  punkt d asendatakse järgmisega:

„d) üks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esindaja, kellel ei ole hääleõigust ja kes hoidub rahapoliitika elluviimisega seotud seisukohtade võtmisest;“;

a a)  lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Iga ▌asutus nimetab oma asutusest kõrgetasemelise asendusliikme, kes võib asendada lõike 1 punktides ab ja b osutatud järelevalvenõukogu liiget, kui viimane ei saa kohtumisel osaleda.“;

a b)  lisatakse järgmine lõige:

„4a. Artiklite 10–15 kohaselt võetavate meetmete korral on üks komisjoni esindaja järelevalvenõukogu hääleõiguseta liige ning üks Euroopa Parlamendi esindaja on järelevalvenõukogus vaatleja ja üks iga liikmesriigi ametiasutuse esindaja võib olla järelevalvenõukogus vaatleja.“;

a c)  lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Järelevalvenõukogu võib kutsuda oma töös osalema vaatlejaid.“;

▌c)  lisatakse lõige 5a:

5a. Kui lõike 1 punktis b osutatud riiklik avalik-õiguslik asutus ei ole vastutav tarbijakaitse-eeskirjade täitmise tagamise eest, võib kõnealuses punktis osutatud järelevalvenõukogu liige otsustada kutsuda kohtumisele liikmesriigi tarbijakaitseameti esindaja, kellel ei ole hääleõigust. Kui liikmesriigis on tarbijakaitsealane vastutus jagatud mitme ametiasutuse vahel, lepivad kõnealused asutused kokku ühises esindajas.“

28)  Artikkel 41 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 41Sisekomiteed

Järelevalvenõukogu võib teatavate ülesannete täitmiseks moodustada sisekomiteesid. Järelevalvenõukogu võib delegeerida sisekomiteedele, juhatusele või eesistujale teatavaid selgelt kindlaks määratud ülesandeid ja otsuseid.“

29)  Artikkel 42 ▌asendatakse järgmisega:

„Artikkel 42

Järelevalvenõukogu sõltumatus

Eesistuja ja järelevalvenõukogu ▌liikmed täidavad käesoleva määrusega neile pandud ülesandeid sõltumatult ja objektiivselt üksnes liidu kui terviku huvides ning nad ei küsi ega võta vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja asutustelt, ▌valitsustelt ega muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt.

Liikmesriigid, liidu institutsioonid või asutused ega ükski muu avalik- või eraõiguslik isik ei püüa järelevalvenõukogu liikmeid nende ülesannete täitmisel mõjutada.

Kui artikli 30 lõike 2 punktis a osutatud sõltumatuse määra peetakse nimetatud artikli põhjal ebapiisavaks, võib järelevalvenõukogu otsustada kas peatada ajutiselt üksikliikme hääleõiguse või peatada kuni puuduse kõrvaldamiseni ajutiselt tema liikmesuse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalves.

30)  Artiklit 43 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Järelevalvenõukogu annab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevuseks juhiseid ning on peamine strateegilisi ja olulisi poliitilisi otsuseid tegev organ.

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, võtab järelevalvenõukogu vastu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ▌soovitusi, suuniseid, arvamusi ja otsuseid ning annab ▌II peatükis osutatud nõu.“;

b)  lõiked 2 ja 3 jäetakse välja;

c)  lõige 4 ▌asendatakse järgmisega:

„Järelevalvenõukogu võtab igal aastal enne 30. septembrit juhatuse ettepaneku põhjal vastu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve järgmise aasta tööprogrammi ning edastab selle teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve sätestab hindamistega seoses oma prioriteedid, määrates vajaduse korral kindlaks hinnatavad pädevad asutused ja tegevused kooskõlas artikliga 30. Kui see on piisavalt põhjendatud, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve määrata kindlaks täiendavad pädevad asutused, keda hinnatakse.

Tööprogramm võetakse vastu, ilma et see piiraks iga-aastase eelarvemenetluse kohaldamist, ning see avalikustatakse.“;

d)  lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Järelevalvenõukogu võtab juhatuse ettepaneku põhjal vastu artikli 47 lõike 9 punktis f osutatud aruande kavandil põhineva Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevust käsitleva aastaaruande, sealhulgas eesistuja ülesannete täitmise kohta, ning edastab nimetatud aruande iga aasta 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Aruanne avalikustatakse.“;

e)  lõige 8 jäetakse välja.

30 a)  Lisatakse artikkel 43a:

„Artikkel 43a

Järelevalvenõukogu tehtud otsuste läbipaistvus

Olenemata artiklist 70 edastab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve hiljemalt kuue nädala jooksul järelevalvenõukogu koosoleku toimumise kuupäevast arvates Euroopa Parlamendile vähemalt järelevalvenõukogu koosoleku põhjaliku ja sisulise kokkuvõtte, mis annab täieliku ettekujutuse aruteludest, sealhulgas otsuste loetelu koos selgitustega.“

31)  Artiklit 44 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Järelevalvenõukogu otsused võetakse vastu liikmete lihthäälteenamusega. Igal liikmel on üks hääl. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab eesistuja hääl.

Artiklites 10–16 osutatud õigusaktide, eelnõude ja instrumentide väljatöötamise ja vastuvõtmise otsuste ning artikli 9 lõike 5 kolmanda lõigu, artikli 9a ja VI peatüki kohaselt võetud meetmete ja otsuste puhul teeb järelevalvenõukogu erandina käesoleva lõike esimesest lõigust otsused vastavalt ELi lepingu artikli 16 lõikele 4 ning üleminekusätteid käsitleva protokolli (nr 36) artiklile 3 oma liikmete kvalifitseeritud häälteenamusega. Juhatuse täistööajaga liikmed ja eesistuja kõnealuste otsuste üle ei hääleta.

1a. Erandina lõikest 1 on järelevalvenõukogu pädev võtma vastu juhatuse poolt ette valmistatud otsuseid artikli 22 lõigete 1, 2, 3, 5 ja artiklite 29a, 32, 31a ja 35b–35h kohaldamisel vastavalt artikli 47 lõikele 3 liikmete lihthäälteenamusega.

Juhul kui järelevalvenõukogu juhatuse poolt ette valmistatud otsuseid artikli 22 lõigete 1, 2, 3, 5 ja artiklite 29a, 32, 31a ja 35b–35h kohaldamisel vastu ei võta, võib ta neid otsuseid muuta. Järelevalvenõukogu on pädev võtma neid muudetud otsuseid vastu liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega.

Juhul kui järelevalvenõukogu ei võta teises lõigus osutatud muudetud otsuseid vastu võimalikult kiiresti ja hiljemalt nelja kuu jooksul, teeb otsuse juhatus.“;

a a)  lisatakse lõige 1a:

1a. Erandina lõikest 1 on järelevalvenõukogu pädev võtma vastu juhatuse poolt ette valmistatud otsuseid artikli 22 lõigete 1, 2, 3, 5 ja artiklite 29a, 31a, 32 ja 35b–35h kohaldamisel vastavalt artikli 47 lõikele 3 liikmete lihthäälteenamusega.

Juhul kui järelevalvenõukogu juhatuse poolt ette valmistatud otsuseid artikli 22 lõigete 1, 2, 3, 5 ja artiklite 29a, 31a, 32 ja 35b–35h kohaldamisel vastu ei võta, võib ta neid otsuseid muuta. Järelevalvenõukogu on pädev võtma neid muudetud otsuseid vastu liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega.

Juhul kui järelevalvenõukogu ei võta teises lõigus osutatud muudetud otsuseid vastu võimalikult kiiresti ja hiljemalt nelja kuu jooksul, teeb otsuse juhatus.“;

b)  lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Järelevalvenõukogu võtab vastu ja avalikustab oma kodukorra. Kodukorras sätestatakse üksikasjalikult hääletamiskord.“;

c)  lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Hääleõiguseta liikmed ja vaatlejad ei osale järelevalvenõukogu aruteludel, kus käsitletakse konkreetseid finantseerimisasutusi, kui artikli 75 lõikes 3 või artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides ei ole sätestatud teisti.

Esimest lõiku ei kohaldata eesistuja ega selliste liikmete suhtes, kes on ühtlasi juhatuse liikmed▌.“

32)  III peatüki 2. jao pealkiri asendatakse järgmisega:

2. jagu

Juhatus“.

33)  Artikkel 45 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 45Koosseis

„1. Juhatusse kuuluvad eesistuja ja kolm täistööajaga liiget, kes on mõne liikmesriigi kodanikud. Eesistuja määrab igale täistööajaga liikmele selgelt määratletud poliitilised ja juhtimisülesanded, eelkõige eelarvevaldkonna ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tööprogrammiga seotud ülesanded ning lähenemisküsimustega seotud ülesanded. Üks täistööajaga liige tegutseb eesistuja asetäitjana ja täidab eesistuja ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele eesistuja puudumise korral või kui eesistuja poolt ülesannete täitmine on põhjendatult takistatud.

2. Täistööajaga liikmed valitakse teenete, oskuste, teadmiste ja praktilise kogemuse põhjal, mis neil on seoses finantseerimisasutustega nende eri ärimudelite raames ja finantsturgudega, eelkõige kindlustus- ja tööandjapensionide alal, sealhulgas tarbijate huvidega, ning finantsjärelevalve ja reguleerimise valdkonnas saadud kogemuste põhjal. Täistööajaga liikmetel peab olema laialdane juhtimiskogemus. Vähemalt üks täistööajaga liikmetest ei tohiks ühe aasta jooksul enne ametisse nimetamist olla töötanud ühegi liikmesriigi pädevas asutuses. Valiku tegemiseks korraldatakse avalik kandideerimismenetlus, millest teatatakse Euroopa Liidu Teatajas ning mille järel koostab komisjon sobivate kandidaatide nimekirja, konsulteerides järelevalvenõukoguga.

Komisjon esitab nimekirja Euroopa Parlamendile heakskiitmiseks. Pärast kõnealuse nimekirja heakskiitmist võtab nõukogu vastu otsuse juhatuse täistööajaga liikmete ▌ametisse nimetamise kohta. Juhatuse koosseisu puhul on tagatud tasakaalustatud ja proportsionaalne esindatus ning see kajastab liitu tervikuna.

3. Kui juhatuse täistööajaga liige ei vasta enam artiklis 46 sätestatud tingimustele või kui ta leitakse olevat süüdi raskes üleastumises, võivad Euroopa Parlament ja nõukogu omal algatusel või komisjoni ettepaneku põhjal, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament, võtta vastu otsuse tema ametist tagandamise kohta.

4. Täistööajaga liikmete ametiaeg on viis aastat ja seda võib ühe korra pikendada. Täistööajaga liikme viie aasta pikkuse ametiaja lõpule eelneva üheksa kuu jooksul hindab järelevalvenõukogu järgmist:

a) esimesel ametiajal saavutatud tulemused ja viis, kuidas need saavutati;

b) Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ülesanded ja nõuded järgmistel aastatel.

Hinnangut arvesse võttes esitab komisjon nõukogule nende täistööajaga liikmete nimekirja, kelle ametiaega soovitakse pikendada. Kõnealuse nimekirja põhjal ja võttes arvesse hinnangut, võib nõukogu täistööajaga liikmete ametiaega pikendada.“

34)  Lisatakse artikkel 45a:

„Artikkel 45aOtsuste tegemine

1. Juhatuse otsused võetakse vastu liikmete lihthäälteenamusega. Igal liikmel on üks hääl. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab eesistuja hääl. Eesistuja või vähemalt kolme juhatuse liikme taotlusel saadetakse küsimused otsustamiseks edasi järelevalvenõukogule.

2. Komisjoni esindaja osaleb juhatuse koosolekutel hääleõiguseta, välja arvatud artiklis 63 osutatud küsimuste puhul.

3. Juhatus võtab vastu ja avalikustab oma kodukorra.

4. Juhatuse koosoleku kutsub kokku eesistuja kas omal algatusel või juhatuse mõne liikme taotlusel ning koosolekut juhib eesistuja.

Juhatuse koosolekud toimuvad enne iga järelevalvenõukogu koosolekut ja nii tihti, kui juhatus vajalikuks peab. Juhatus annab korrapäraselt aru järelevalvenõukogule ning juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt üksteist korda aastas.

5. ▌Hääleõiguseta osalised ei osale juhatuse aruteludel, kus käsitletakse konkreetseid finantseerimisasutusi.

5a. Järelevalvenõukogul on õigus saata juhatusele konkreetseid teabenõudeid.

35)  Lisatakse artikkel 45b:

„Artikkel 45bSisekomiteed

Juhatus võib teatavate ülesannete täitmiseks moodustada sisekomiteesid.“

36)  Artikkel 46 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 46

Juhatuse sõltumatus

Juhatuse liikmed täidavad oma ülesandeid sõltumatult ja objektiivselt üksnes liidu kui terviku huvides ning nad ei küsi ega võta vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja asutustelt, ▌valitsustelt ega muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt.

Juhatuse liikmetel ei ole riigi, liidu või rahvusvahelisel tasandil ühtki ametit.

Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja asutused ega ükski muu avalik- või eraõiguslik isik ei püüa juhatuse liikmeid nende ülesannete täitmisel mõjutada.“

37)  Artikkel 47 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 47Ülesanded

1. Juhatus tagab, et Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve täidab oma kohustusi ja talle pandud ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele. Ta võtab kõik vajalikud meetmed, eelkõige võtab vastu sisekorraeeskirjad ja avaldab teateid, et tagada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve toimimine vastavalt käesolevale määrusele.

2. Juhatus esitab järelevalvenõukogule vastuvõtmiseks iga-aastase ja mitmeaastase tööprogrammi.

3. Juhatus kasutab oma eelarvepädevust vastavalt artiklitele 63 ja 64.

Artiklite 17 ja 19, artikli 22 lõike 4 ja artikli 30 ▌kohaldamisel on juhatus pädev tegutsema ja otsuseid tegema. Artikli 22 lõigete 1, 2, 3, 5 ja artiklite 29a, 31a, 32 ja 35b–35d kohaldamisel on juhatus pädev valmistama ette otsuseid, mis võetakse vastu artikli 44 lõikes 1a sätestatud otsustamismenetluse alusel. Juhatus teavitab järelevalvenõukogu kõigist otsustest, mille ta ette valmistab või vastu võtab.

3a. Juhatus uurib kõiki küsimusi, mille kohta järelevalvenõukogu peab tegema otsuse, ning esitab nende kohta arvamuse▌.

4. Juhatus võtab vastu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve personalipoliitika kava ja vastavalt artikli 68 lõikele 2 vajalikud Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade („personalieeskirjad“) rakendusmeetmed.

5. Juhatus võtab vastavalt artiklile 72 vastu erisätted, mis käsitlevad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve dokumentidele juurdepääsu õigust.

6. Juhatus teeb lõike 9 punktis f osutatud aruande kavandi alusel ettepaneku Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevust ja selle eesistuja ülesandeid kajastava aastaaruande kohta, mis esitatakse kinnitamiseks järelevalvenõukogule.

7. Juhatus nimetab apellatsiooninõukogu liikmed ametisse ja vabastab nad ametist kooskõlas artikli 58 lõigetega 3 ja 5, võttes nõuetekohaselt arvesse järelevalvenõukogu ettepanekut.

Juhatuse liikmed avalikustavad kõik kohtumised ja saadud hüved. Kulud registreeritakse avalikult kooskõlas personalieeskirjadega.

9. Vastutaval liikmel on järgmised ülesanded:

a) rakendada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve iga-aastast tööprogrammi lähtuvalt järelevalvenõukogu suunistest ning juhatuse kontrolli all;

b) võtta kõik vajalikud meetmed, eelkõige võtta vastu sisekorraeeskirjad ja avaldada teateid, et tagada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve toimimine vastavalt käesolevale määrusele;

c) koostada artikli 47 lõikes 2 osutatud mitmeaastane tööprogramm;

d) koostada iga aasta 30. juuniks artikli 47 lõikes 2 osutatud tööprogramm järgmiseks aastaks;

e) koostada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esialgne eelarveprojekt vastavalt artiklile 63 ja täita Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eelarvet vastavalt artiklile 64;

f) koostada igal aastal aruande kavand, mille ühes jaos käsitletakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve regulatiivset ja järelevalvealast tegevust ning teises jaos finants- ja haldusküsimusi;

g) kasutada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötajate suhtes talle artikli 68 kohaselt antud volitusi ja lahendada personaliküsimusi.“

38)  Artiklit 48 muudetakse järgmiselt:

a)    lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Eesistuja on mõne liikmesriigi kodanik ja vastutab järelevalvenõukogu ja juhatuse töö ettevalmistamise eest ning juhatab nende koosolekuid.“;

b)    lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Komisjon moodustab eesistuja valimiseks valikukomisjoni, mis koosneb kuuest sõltumatust kõrgetasemelisest isikust. Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon nimetavad igaüks kaks valikukomisjoni liiget. Valikukomisjon nimetab oma liikmete hulgast eesistuja. Valikukomisjon otsustab lihthäälteenamusega vaba ametikoha kohta teate avaldamise, valikukriteeriumid ja konkreetsel ametikohal esitatavad nõuded, ametikohale kandideerijad ning samuti kandidaatide valimise meetodi, mille alusel koostatakse vähemalt kahest kandidaadist koosnev sooliselt tasakaalustatud nimekiri. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab valikukomisjoni eesistuja hääl.

Eesistuja valitakse avaliku kandideerimismenetluse raames, millest teatatakse Euroopa Liidu Teatajas, võttes arvesse pädevust, oskusi ja teadmisi finantseerimisasutuste ja finantsturgude kohta, eelkõige kindlustus- ja tööandjapensionide alal. Eesistujal on pikk tõendatud töökogemus finantsjärelevalve ja -regulatsiooni valdkonnas ning tippjuhina töötamise kogemus, ta suudab näidata juhtimisoskusi ja seda, et ta on väga tõhus, võimekas ja aus, ning on tõendatud, et ta oskab vähemalt kahte liidu ametlikku keelt.

Valikukomisjon esitab eesistuja kandidaatide nimekirja Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Euroopa Parlament võib kutsuda valitud kanditaate kinnistele või avalikele kuulamistele, esitada kandidaatidele kirjalikult vastatavaid küsimusi, olla kandidaadi määramisele vastu ja soovitada oma eelistatud kandidaati. Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu ühisotsuse eesistuja ametisse nimetamise kohta kandidaatide nimekirjast.

2a. Kui eesistuja ei vasta enam tema kohustuste täitmiseks nõutavatele tingimustele, sealhulgas artiklis 49 osutatud tingimustele või kui ta leitakse olevat süüdi raskes üleastumises, võivad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal või omal algatusel võtta vastu ühisotsuse tema ametist tagandamise kohta. Oma ettepaneku koostamisel konsulteerib Euroopa Komisjon riikide pädevate asutustega.“;

b a)  lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Eesistuja ametiaeg on kaheksa aastat ja seda ei saa pikendada.“;

c)    lõige 4 ▌asendatakse järgmisega:

„4. Eesistuja kaheksa aasta pikkuse ametiaja lõpule eelneva üheksa kuu jooksul hindab järelevalvenõukogu järgmist:

a) esimesel ametiajal saavutatud tulemused ja nende saavutamise viis;

b) Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ülesanded ja nõuded järgmistel aastatel.

Esimeses lõigus osutatud hindamise eesmärgil nimetab järelevalvenõukogu oma liikmete hulgast eesistuja ajutise asemiku.“;

d)    lõige 5 jäetakse välja.

38 a)  Artikkel 49 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 49

Eesistuja sõltumatus

Ilma et see piiraks järelevalvenõukogu rolli seoses eesistuja ülesannetega, ei küsi ega võta eesistuja vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja asutustelt, ▌valitsustelt ega muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt.

Liikmesriigid, liidu institutsioonid või asutused ega ükski muu avalik- või eraõiguslik isik ei püüa eesistujat tema ülesannete täitmisel mõjutada.

Kooskõlas artiklis 68 osutatud personalieeskirjadega kehtib eesistuja suhtes pärast ametist lahkumist endiselt siduv kohustus käituda ausalt ja diskreetselt, kui talle pakutakse teatud ametikohta või soodustusi.“

39)  Lisatakse artikkel 49a:

„Artikkel 49aKulud

Eesistuja avalikustab kahe nädala jooksul pärast kohtumise toimumist kõik väliste sidusrühmadega toimunud kohtumised ja saadud hüved. Kulud registreeritakse avalikult kooskõlas personalieeskirjadega.“

40)  Artiklid 50, 51, 52 ja 53 jäetakse välja.

41)  Artiklit 54 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Ühiskomitee toimib foorumina, kus Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb korrapärast ja tihedat koostööd Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Pangandusjärelevalve) ja Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), võttes täielikult arvesse sektoripõhiseid eripärasid, et tagada töö valdkonnaülene ühtlus, eelkõige, kui see on nõutav liidu õigusega, järgmistes küsimustes:

– finantskonglomeraadid ja piiriülene konsolideerimine;

– raamatupidamine ja auditeerimine;

– mikrousaldatavuse analüüs sektoriüleste arengute, riskide ja ohtude kohta finantsstabiilsuse tagamiseks;

– jaeinvesteerimistooted;

küberturvalisus;

teabe ja parimate tavade vahetus Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa järelevalveasutustega;

jaefinantsteenused ning tarbijate ja investorite kaitse;

– proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamine.“;

c)  lisatakse lõige 2a:

„2a.   Ühiskomitee on koht, kus Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb korrapärast ja tihedat koostööd Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega küsimustes, mis on seotud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ülesannete ning Euroopa Pangandusjärelevalvele määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 8 lõike 1 punkti l kohaselt antud konkreetsete ülesannete koostoimega.“

42)  Artikkel 55 ▌asendatakse järgmisega:

„Artikkel 55Koosseis

1. Ühiskomitee koosneb Euroopa järelevalveasutuste eesistujatest ▌.

2. Üks juhatuse liige, ▌komisjoni esindaja ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teine eesistuja ning vajaduse korral ühiskomitee mõne allkomitee eesistuja kutsutakse ühiskomitee koosolekutele ja vajaduse korral ka artiklis 57 osutatud allkomiteede koosolekutele vaatlejatena.

3. Ühiskomitee eesistuja nimetatakse ametisse iga-aastase rotatsiooni alusel Euroopa järelevalveasutuste eesistujate hulgast. Ühiskomitee eesistuja on ka Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teine ase-eesistuja.

4. Ühiskomitee võtab vastu ja avaldab oma kodukorra. Ühiskomitee võib kutsuda vaatlejaid. Ühiskomitee võtab ühised seisukohad vastu konsensuse alusel. Kodukorras võidakse täpsustada ühiskomitee koosolekute täiendavad osalised.

Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord kolme kuu tagant.

4a. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eesistuja peab järelevalvenõukoguga korrapäraselt nõu ja teavitab järelevalvenõukogu kõigist ühiskomitee ja selle allkomiteede koosolekutel võetud seisukohtadest.

42 a)  Artikkel 56 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 56Ühised seisukohad ja õigusaktid

II peatüki kohaste ülesannete ulatuses ja eelkõige seoses direktiivi 2002/87/EÜ rakendamisega peab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vajaduse korral püüdma jõuda ühistele seisukohtadele Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Pangandusjärelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve).

Käesoleva määruse artiklite 10–19 kohased õigusaktid, mis on seotud direktiivi 2002/87/EÜ kohaldamise või artikli 1 lõikes 2 osutatud muude selliste liidu õigusaktide kohaldamisega, mis kuuluvad ka Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) või Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) pädevusse, võtavad vastavalt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) vastu samal ajal, kui see on nõutav liidu õigusega.

Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuses kaldutakse lõikes 1 osutatud ühisest seisukohast kõrvale või kui otsust ei olnud võimalik teha, teavitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve selle põhjustest viivitamata Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni.

42 b)  Artikkel 57 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 57Allkomiteed

1. Ühiskomitee võib moodustada ühiskomiteele ühiste seisukohtade ja õigusaktide eelnõude koostamiseks allkomiteesid.

2. Allkomiteedesse kuuluvad Euroopa järelevalveasutuste eesistujad ja iga liikmesriigi asjaomase pädeva ametiasutuse praeguste töötajate üks kõrgetasemeline esindaja.

3. Allkomiteed valivad asjaomaste pädevate asutuste esindajate hulgast eesistuja, kes on ka ühiskomitees vaatleja.

3a. Artikli 56 kohaldamisel moodustatakse ühiskomitee allkomiteena finantskonglomeraatide allkomitee.

4. Ühiskomitee avaldab oma veebisaidil kõik moodustatud allkomiteed, sealhulgas nende volitused ja liikmete nimekirja koos nende vastavate ülesannetega allkomitees.“

43)  Artiklit 58 muudetakse järgmiselt:

-a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Käesolevaga asutatakse Euroopa järelevalveasutuste apellatsiooninõukogu ▌.“;

-a a)  lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

2. Apellatsiooninõukogu koosseisu kuulub kuus liiget ja kuus asendusliiget, kellel on hea reputatsioon, tõendatud asjakohased teadmised liidu õiguses ning piisav rahvusvaheline erialane töökogemus ▌panganduse, kindlustuse, tööandjapensionide, väärtpaberiturgude või muude finantsteenuste valdkonnas, ning kes ei ole pädevate asutuste või muude Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevusse kaasatud liikmesriikide asutuste või liidu institutsioonide ametis olevad töötajad ega kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogu või tööandjapensionide sidusrühmade kogu liikmed. Liikmed on mõne liikmesriigi kodanikud ja oskavad väga heal tasemel vähemalt kahte liidu ametlikku keelt. Apellatsiooninõukogu liikmetel peavad olema piisavad õigusalased teadmised, et anda õigusalast nõu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve volituste teostamise seaduslikkuse ja proportsionaalsuse kohta.“;

a)  lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve juhatus nimetab ametisse apellatsiooninõukogu kaks liiget ja kaks asendusliiget komisjoni esitatud nimekirja alusel pärast avaliku osalemiskutse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja olles konsulteerinud järelevalvenõukoguga.

Pärast nimekirja saamist võib Euroopa Parlament kutsuda liikmete ja asendusliikmete kandidaate enne nende ametisse nimetamist enda ette avaldusi tegema ja parlamendiliikmete kõikidele küsimustele vastama.

Euroopa Parlament võib kutsuda apellatsiooninõukogu liikmeid enda ette avaldusi tegema ja parlamendiliikmete kõikidele küsimustele vastama alati, kui seda palutakse.“;

b)  lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve juhatuse poolt ametisse nimetatud apellatsiooninõukogu liiget ei tohi tema ametiaja jooksul ametist vabastada, välja arvatud juhul, kui ta leitakse olevat süüdi raskes üleastumises, mille puhul juhatus teeb pärast järelevalvenõukoguga konsulteerimist sellekohase otsuse.“;

b a)  lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8. Euroopa järelevalveasutused tagavad apellatsiooninõukogule piisava tegevustoetuse ja alalised sekretariaaditeenused ühiskomitee kaudu.“

44)  Artikli 59 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Apellatsiooninõukogu liikmed on oma otsuste tegemisel sõltumatud. Nad ei ole seotud ühegi juhisega. Nad ei tohi täita Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalves, selle juhatuses ega järelevalvenõukogus muid ülesandeid.

2. Apellatsiooninõukogu liikmed ning tegevustoetust ja sekretariaaditeenuseid pakkuvad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötajad ei tohi kaebuse menetlemises osaleda, kui neil on sellega seotud isiklikud huvid, kui nad on olnud varem ühe menetlusosalise esindajad või kui nad on osalenud edasikaevatud otsuse tegemises.“

45)  Artikli 60 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Kõik füüsilised või juriidilised isikud, sealhulgas pädevad asutused, võivad esitada kaebusi artiklite 16, 16a, 17, 18, 19 ja 35 kohaste Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuste peale, sealhulgas seoses nende proportsionaalsusega, ja muude artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktide kohaselt tehtud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuste peale, mis on neile adresseeritud, või sellise otsuse peale, mis on küll vormiliselt adresseeritud teisele isikule, ent mis neid siiski otseselt ja isiklikult puudutab.

2. Kaebus koos selle põhjendustega esitatakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele kirjalikult kolme kuu jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest asjaomasele isikule või, kui seda ei ole tehtud, kolme kuu jooksul alates päevast, mil Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve oma otsuse avaldas.

Apellatsiooninõukogu teeb kaebuse kohta otsuse kolme kuu jooksul pärast kaebuse esitamist.“

46)  Artiklit 62 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Ilma et see mõjutaks muud liiki tulusid, koosnevad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tulud järgmiste vahendite kombinatsioonist:

a) liidu tasakaalustav toetus, mis kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse (komisjoni jagu) ja mis on vähemalt 35 % Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve prognoositavatest tuludest;

aa) finantseerimisasutuste järelevalve eest vastutavate liikmesriigi avalik-õiguslike asutuste kohustuslikud osamaksed, mis moodustavad kuni 65 % Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve prognoositavatest tuludest;

b) sõltuvalt asutusepõhise järelevalve ulatuse arengust finantseerimisasutuste iga-aastased osamaksed, mis põhinevad käesoleva määrusega või artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktidega ettenähtud tegevuste iga-aastastel prognoositavatel kuludel, kõigi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve pädevusvaldkonda kuuluvate osalejate kategooriate puhul;

c) Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele makstavad tasud juhtudel, mis on täpsustatud liidu vastavates õigusaktides;

d) ▌sissemaksed liikmesriikidelt või vaatlejatelt;

e) tasud väljaannete, koolituste ja muude pädevatele asutustele nende taotlusel osutatud teenuste eest.

1a. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve saadud tulud ei tohi ohustada tema sõltumatust ega objektiivsust.“;

a a)  lõikesse 4 lisatakse järgmine lõik:

„Eelarvestus põhineb artikli 47 lõikes 2 osutatud iga-aastase tööprogrammi eesmärkidel ja oodatavatel tulemustel ning selles võetakse arvesse rahalisi vahendeid, mida on nende eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks vaja.“;

b)  lisatakse järgmine lõige:

5. Liikmesriikide ja vaatlejate vabatahtlikke sissemakseid, millele on osutatud lõike 1 punktis d, ei võeta vastu, kui nende vastuvõtmine võiks seada kahtluse alla Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve sõltumatuse ja erapooletuse.“

48)  Artikkel 63 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 63Eelarve koostamine

1. Vastutav liige koostab igal aastal iga-aastase ja mitmeaastase programmi põhjal ühtse programmdokumendi kavandi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tulude ja kulude eelarvestuse ja personali kohta kolmeks järgmiseks eelarveaastaks ning edastab selle koos ametikohtade loeteluga juhatusele ja järelevalvenõukogule.

1a. Eesistuja esitab ühtse programmdokumendi kavandi Euroopa Parlamendile ja nõukogule, mille järel järelevalvenõukogu võtab juhatuse heakskiidetud kavandi alusel vastu järgmise kolme eelarveaasta ühtse programmdokumendi kavandi.

1b. Juhatus edastab ühtse programmdokumendi ▌komisjonile, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Kontrollikojale 31. jaanuariks. Euroopa Parlament kiidab ühtse programmdokumendi heaks, ilma et see piiraks aastaeelarve vastuvõtmist.

2. Ühtset programmdokumenti arvesse võttes kannab komisjon vastavalt aluslepingu artiklitele 313 ja 314 Euroopa Liidu eelarve projekti kalkulatsioonid, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ning Euroopa Liidu üldeelarvest eraldatava tasakaalustava toetuse summa.

3. Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ametikohtade loetelu. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tasakaalustavaks toetuseks kasutatavad assigneeringud ja kiidavad heaks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kogukulude piirmäära.

4. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eelarve võtab vastu järelevalvenõukogu. Eelarve on lõplik pärast liidu üldeelarve vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse selles vastavad kohandused.

5. Juhatus teatab eelarvepädevatele institutsioonidele viivitamata oma kavatsusest viia ellu projekte, millel võib olla oluline finantsmõju tema eelarve rahastamisele, eelkõige kinnisvaraga seotud projektide, näiteks hoonete üürimise või ostmise korral.

5a.  Eelarvepädevad institutsioonid peavad andma heakskiidu kõigile projektidele, millel võib olla oluline finants- või pikaajaline mõju Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eelarve rahastamisele, eelkõige kinnisvaraga seotud projektidele, näiteks hoonete üürimise või ostmise korral, sh kaitseklauslitele.

49)  Artikkel 64 asendatakse järgmisega:

Artikkel 64Eelarve täitmine ja kontroll

„1. Vastutav liige on eelarvevahendite käsutaja ning täidab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve aastaeelarvet.

2. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve sõltumatu peaarvepidaja saadab komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale iga järgmise aasta 1. märtsiks esialgse raamatupidamisaruande. Artikkel 70 ei takista Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet esitamast Euroopa Kontrollikojale mis tahes kontrollikoja nõutud teavet, mis jääb kontrollikoja pädevusse.

3. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaarvepidaja saadab iga järgmise aasta 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale konsolideerimiseks vajalikud raamatupidamisandmed komisjoni peaarvepidaja sätestatud viisil ja vormis.

4. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaarvepidaja saadab iga järgmise aasta 31. märtsiks eelmise eelarveaasta eelarve täitmist ja finantsjuhtimist käsitleva aruande järelevalvenõukogu liikmetele, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale.

5. Pärast finantsmääruse artikli 148 kohaselt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esialgse raamatupidamisaruande kohta esitatud kontrollikoja märkuste arvesse võtmist koostab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaarvepidaja omal vastutusel Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve lõpliku raamatupidamisaruande. Vastutav liige saadab aruande järelevalvenõukogule, kes esitab selle kohta arvamuse.

6. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaarvepidaja edastab lõpliku raamatupidamisaruande koos juhatuse arvamusega järgmise aasta 1. juuliks komisjoni peaarvepidajale, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaarvepidaja edastab järgmise eelarveaasta 1. juuliks komisjoni peaarvepidajale ka aruandepaketi standardvormis, mille komisjoni peaarvepidaja on konsolideerimise eesmärgil ette näinud.

7. Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas järgmise aasta 15. novembriks.

8. Vastutav liige saadab kontrollikojale vastuse kontrollikoja märkuste kohta 30. septembriks. Vastuse koopia saadab ta ka juhatusele ja komisjonile.

9. Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab vastutav liige Euroopa Parlamendile finantsmääruse artikli 165 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja asjaomase eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta kohaldamiseks.

10. Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne 15. maid aastal N+2 heakskiidu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevusele aasta N eelarve täitmisel.

10a. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab põhjendatud arvamuse Euroopa Parlamendi seisukoha ja kõigi muude eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus Euroopa Parlamendi poolt tehtud tähelepanekute kohta.

49 a)  Lisatakse artikkel 64a:

„Artikkel 64aEuroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve siseaudit

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve moodustab siseauditi komitee, kes esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule arvamuse eelarve selle osa täitmisele heakskiidu andmise kohta, mida ei rahastata liidu eelarvest.“

50)  Artikkel 65 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 65Finantsreeglid

Juhatus võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve suhtes kohaldatavad finantsreeglid. Kõnealused reeglid ei tohi kalduda kõrvale komisjoni delegeeritud määrusest (EL) nr 1271/2013* asutustele, millele viidatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208, välja arvatud juhul, kui see on põhjendatud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve konkreetsete tegevusvajadustega ning komisjon on andnud selleks eelneva nõusoleku.

* Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).“

51)  Artikli 66 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Pettuste, korruptsiooni ja muu õigusvastase tegevusega võitlemiseks kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) nr 883/2013* Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve suhtes piiranguteta.

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).“

52)  Artiklit 68 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötajate, sealhulgas juhatuse täistööajaga liikmete ja eesistuja suhtes kohaldatakse personalieeskirju, muude teenistujate teenistustingimusi ning nende kohaldamiseks liidu institutsioonide poolt ühiselt vastu võetud eeskirju.  

2. Juhatus võtab komisjoni nõusolekul vastu vajalikud rakendusmeetmed personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud korras.“;

b)  lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Juhatus võtab vastu sätted, millega lubatakse lähetada liikmesriikide eksperte Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvesse.“

53)  Artiklit 70 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 ▌asendatakse järgmisega:

„1. Järelevalvenõukogu liikmetel ning kõigil Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötajatel, sealhulgas liikmesriikidest ajutiselt lähetatud ametnikel ja kõigil teistel Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve heaks lepingulisel alusel töötavatel isikutel, on kohustus hoida ametisaladust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 339 ning asjaomastele liidu õigusaktide sätetele isegi pärast oma ametikohustuste lõppemist.

Personalieeskirjade artiklit 16 kohaldatakse kõigi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötajate, sealhulgas liikmesriikidest ajutiselt lähetatud ametnike ja kõigi teiste Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve heaks lepingulisel alusel töötavate isikute suhtes.“;

b)  lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„▌Lõike 1 ja käesoleva lõike esimese lõigu kohased kohustused ei takista Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet ja pädevaid asutusi kasutamast teavet artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide täitmise tagamiseks, eriti otsuste tegemise õiguspärastes menetlustes.“;

c)  lisatakse lõige 2a:

„2a. Juhatus ja järelevalvenõukogu tagavad, et selliste isikute suhtes, kes osutavad otseselt või kaudselt, pidevalt või vahetevahel Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ülesannetega seotud mis tahes teenuseid, sh juhatuse ja järelevalvenõukogu poolt heaks kiidetud või pädevate asutuste nimetatud ametnike ja isikute suhtes kohaldatakse ametisaladuse nõudeid, mis on samaväärsed eelnevates lõigetes sätestatud nõuetega.

Samad ametisaladuse nõuded kehtivad ka vaatlejatele, kes osalevad juhatuse ja järelevalvenõukogu koosolekutel ning võtavad osa Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevusest.“;

d)  lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3. Lõiked 1 ja 2 ei takista Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet vahetamast teavet pädevate asutustega kooskõlas käesoleva määrusega ja muude liidu õigusaktidega ▌.

Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata isikute suhtes, kes oma tööalase suhte kontekstis teatavad avalikke huvisid ähvardavast ohust või nende kahjustamisest või avaldavad selle kohta teavet.

Lõikes 2 osutatud teabe suhtes kohaldatakse lõigetes 1 ja 2 osutatud ametisaladuse hoidmise kohustuse tingimusi. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve sätestab oma kodukorras lõigetes 1 ja 2 osutatud konfidentsiaalsuseeskirjade rakendamise praktilise korra.

4. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kohaldab komisjoni ▌otsust (EL, Euratom) 2015/444.

4a. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel on spetsiaalsed teatamiskanalid rikkumisest teatavate isikute poolt liidu õigusaktide tegelike või potentsiaalsete rikkumiste või õigusnormide kuritarvitamise või haldusomavoli juhtumite kohta esitatud teabe vastuvõtmiseks ja töötlemiseks.

54)  Artikkel 71 asendatakse järgmisega:

„Käesolev määrus ei piira liikmesriikide kohustusi seoses isikuandmete töötlemisega kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ega Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kohustusi seoses isikuandmete töötlemisega kooskõlas määrusega (EL) 2018/XXX (ELi institutsioonide ja asutuste suhtes kohaldatav andmekaitsemäärus), kui nad täidavad oma ülesandeid.“

55)  Artikli 72 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Juhatus võtab vastu praktilised meetmed määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamiseks.“

56)  Artikli 73 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve sisese keelte kasutamise korra otsustab juhatus.“

57)  Artikli 74 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Vajalikud kokkulepped, milles käsitletakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele asukohaliikmesriigis eraldatavaid ruume ja selle riigi pakutavaid vahendeid ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve asukohaliikmesriigis Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötajate ja nende perekonnaliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, sätestatakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja asukohaliikmesriigi vahelises peakorterilepingus, mis sõlmitakse pärast juhatuse heakskiidu saamist.“

57 a)  Artikli 75 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb koostööd lõikes 1 osutatud riikidega, kes kohaldavad artikli 1 lõikes 2 osutatud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve pädevusvaldkondades samaväärseks tunnistatud õigusakte nii, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 218 kohaselt liidu poolt sõlmitud rahvusvahelistes lepingutes.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud lepingute asjakohaste sätete alusel sõlmitakse kokkulepped, milles täpsustatakse eelkõige lõikes 1 osutatud riikide Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töös osalemise iseloom, ulatus ja menetluslikud aspektid, sealhulgas rahaliste osamaksete ja töötajatega seotud sätted, eelkõige seoses Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvate riikidega. Nendega võidakse ette näha vaatleja saatmine Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve juhtorganisse, kuid tagatakse, et kõnealused riigid ei osale konkreetsete finantseerimisasutustega seotud aruteludes, v.a otsese huvi korral.“

58)  Lisatakse artikkel 75a:

„Artikkel 75aDelegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 35d lõike 2 teises lõigus osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 35d lõike 2 teise lõigu alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.“

59)  Artikkel 76 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 76Suhe Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komiteega

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet käsitatakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee õigusjärglasena. Kõik Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee varad ja kohustused ning kõik pooleliolevad toimingud antakse hiljemalt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve asutamise kuupäeval automaatselt üle Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee koostab aruande oma varade ja kohustuste lõppseisu kohta kõnealuse üleandmise kuupäeva seisuga. Kõnealuse aruande auditeerivad ja kinnitavad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee ja komisjon.“

60)  Lisatakse artikkel 77a:

„Artikkel 77aÜleminekusätted

Käesoleva määruse ▌(viimati muudetud direktiiviga 2014/51/EL) kohaselt ametisse nimetatud tegevdirektori, kes on sellel ametikohal [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: 3 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist], ülesanded ja ametikoht kaotatakse nimetatud kuupäeval.

Käesoleva määruse ▌(viimati muudetud direktiiviga 2014/51/EL) kohaselt ametisse nimetatud eesistuja, kes on sellel ametikohal [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: 3 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist], ülesanded ja ametikoht säilivad kuni ametiaja lõpuni.

Käesoleva määruse ▌(viimati muudetud direktiiviga 2014/51/EL) kohaselt ametisse nimetatud juhatuse liikmete, kes on sellel ametikohal [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: 3 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist], ülesanded ja ametikohad kaotatakse nimetatud kuupäeval.“

60 a)  Artikkel 79 jäetakse välja.

60 b)  Artikkel 80 jäetakse välja.

60 c)  Artikkel 81 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 81Läbivaatamine

1. Komisjon avaldab hiljemalt ... [18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ning pärast seda iga kolme aasta järel üldaruande Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevuse ja käesoleva määrusega ette nähtud menetluste rakendamise tulemusena saadud kogemuste kohta. Kõnealuses aruandes hinnatakse muu hulgas järgmist:

a) pädevate asutuste saavutatud tulemuslikkus ja lähenemine järelevalve tavade osas:

i) ▌pädevate asutuste sõltumatus ning lähenemine hea ühingujuhtimise tavaga samaväärsete standardite osas;

ii) Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve erapooletus, objektiivsus ja autonoomsus;

b) järelevalvekolleegiumite toimimine;

c) tehtud edusammud lähenemise saavutamisel kriiside ennetamise, ohjamise ja lahendamise valdkonnas, sealhulgas liidu rahastamismehhanismide osas;

d) Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve roll seoses süsteemse riskiga;

e) artiklis 38 sätestatud kaitseklausli kohaldamine;

f) artiklis 19 sätestatud siduva vahendajarolli kohaldamine;

f a) ühiskomitee otsustusprotsessi toimimine.

2. Lõikes 1 osutatud aruandes hinnatakse ka, kas:

a) on asjakohane jätkata järelevalve teostamist panganduse, kindlustuse ja tööandjapensionide, väärtpaberi- ja finantsturgude üle eraldi;

b) on asjakohane, et järelevalvet usaldatavusnormatiivide täitmise ja äritegevuse üle teostavad eraldi järelevalveasutused või üks järelevalveasutus;

c) on asjakohane lihtsustada ja tugevdada Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi struktuuri, selleks et suurendada ühtlust makro- ja mikrotasandi vahel ning Euroopa järelevalveasutuste vahel;

d) Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi areng on kooskõlas üldise arenguga;

e) Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem on piisavalt mitmekülgne ja kvaliteetne;

f) vastutus ja läbipaistvus avalikustamise nõuete osas on piisav;

g) Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel on oma ülesannete täitmiseks piisavalt ressursse;

h) Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve asukoht on sobiv või oleks asjakohane koondada Euroopa järelevalveasutused ühte asukohta, et parandada koostööd nende vahel.

2a. Lõikes 1 osutatud üldaruande osana koostab komisjon pärast kõigi asjaomaste asutuste ja sidusrühmadega konsulteerimist põhjaliku hinnangu käesoleva määruse artikli 9a kohaste meetmetest loobumise kirjade väljastamise rakendamise, toimimise ja mõjususe kohta.

2b. Komisjon esitab lõikes 2a osutatud hinnangud, vajaduse korral koos seadusandlike ettepanekutega, Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt [18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

3. Üleeuroopalise ulatusega finantseerimisasutuste või taristute üle otsese järelevalve teostamise küsimusega seoses koostab komisjon turusuundumusi, siseturu stabiilsust ja liidu kui terviku ühtekuuluvust arvesse võttes iga-aastase aruande selle kohta, kas Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele on kohane anda selles valdkonnas täiendavaid järelevalveülesandeid.

4. Aruanne ja sellega kaasnevad võimalikud ettepanekud edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.“

Artikkel 3

Määruse (EL) nr 1095/2010 muutmine

Määrust (EL) 1095/2010 muudetakse järgmiselt.

1)  Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

a)    lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegutseb käesolevast määrusest tulenevate volituste alusel ja järgmiste õigusaktide reguleerimisala piires: direktiiv 97/9/EÜ, direktiiv 98/26/EÜ, direktiiv 2001/34/EÜ, direktiiv 2002/47/EÜ, direktiiv 2003/71/EÜ, direktiiv 2004/39/EÜ, direktiiv 2004/109/EÜ, direktiiv 2009/65/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/61/EÜ*, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1606/2002**, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/34/EL*** ja määrus (EÜ) nr 1060/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 909/2014****, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 600/2014*****, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/65/EL****** ja määrus (EL) nr 648/2012 ning direktiivide 2002/87/EÜ ja 2002/65/EÜ asjakohased osad sellises ulatuses, et neid kohaldatakse ettevõtjate suhtes, kes pakuvad investeerimisteenuseid, või ühisinvesteerimisettevõtjate suhtes, kes turustavad oma osakuid või aktsiaid, ning pädevate asutuste suhtes, kes nende üle järelevalvet teevad, sh kõik direktiivid, määrused ja otsused, mis põhinevad kõnealustel õigusaktidel, ning kõik tulevased õiguslikult siduvad liidu õigusaktid, millega antakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ülesandeid.

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1).

*** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

**** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ja määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1–72);

***** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84–148).

****** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349–496).“;

a a)    lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegevus hõlmab ka finantsturu osaliste tegevusvaldkondi küsimustes, mida lõikes 2 osutatud õigusaktid otseselt ei hõlma, sealhulgas äriühingu üldjuhtimise, auditeerimise ja finantsaruandlusega seotud küsimusi, võttes arvesse kestlikke ärimudeleid ning keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisega seotud tegurite lõimimist, eeldusel et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegevus on vajalik selleks, et tagada kõnealuste õigusaktide tõhus ja ühetaoline kohaldamine. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab samuti asjakohaseid meetmeid ülevõtmispakkumiste, kliiringu ja arvelduse ning tuletisinstrumentidega seotud küsimuste kontekstis.“;

b)    lisatakse lõige 3a:

„3a. Käesoleva määruse kohaldamine ei piira muude liidu õigusaktide kohaldamist, millega antakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele tegevusloa andmise või järelevalve funktsioon ja vastavad volitused.“;

b a)    lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve eesmärk on kaitsta üldisi huve, edendades finantssüsteemi stabiilsust lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis ja selle mõjusust liidu majanduse, kodanike ja ettevõtete huvides. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve aitab oma pädevuse piires:

a) parandada siseturu toimimist, tagades sealhulgas eelkõige reguleerimise ja järelevalve kindla, tõhusa ja ühtse taseme;

b) tagada finantsturgude usaldusväärsuse, läbipaistvuse, tõhususe ja nõuetekohase toimimise;

c) tõhustada rahvusvahelist järelevalvealast koostööd;

d) vältida õigusnormide erinevuste ärakasutamist ja edendada võrdsete konkurentsitingimuste loomist;

e) tagada investeeringute tegemise ja ’muude riskide võtmise nõuetekohase reguleerimise ja järelevalve;

f) tugevdada investorite ja tarbijate kaitset;

f a) tugevdada järelevalvealast lähenemist siseturul, sealhulgas edendades äritegevuse järelevalve riskipõhist käsitlust.

Selleks aitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tagada lõikes 2 osutatud õigusaktide ühtse, tõhusa ja tulemusliku kohaldamise, edendab järelevalvealast lähenemist ning esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile arvamusi kooskõlas artikliga 16a.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve pöörab käesoleva määrusega talle antud ülesannete täitmisel erilist tähelepanu igasugusele süsteemsele riskile, mida põhjustavad finantseerimisasutused, mille hätta sattumine võib kahjustada finantssüsteemi või reaalmajanduse toimimist.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegutseb oma ülesannete täitmisel sõltumatult, objektiivselt ning mittediskrimineerival ja läbipaistval moel liidu kui terviku huve silmas pidades ning proportsionaalsuse põhimõtet järgides. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kohaldab vastutuse ja usaldusväärsuse põhimõtteid ning peaks tagama, et kõiki sidusrühmi koheldakse selles osas õiglaselt.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegevuse ja meetmete sisu ja vorm ei tohi minna kaugemale sellest, mis on vajalik käesoleva määruse või lõikes 2 osutatud õigusaktide eesmärkide saavutamiseks, ning see peab olema proportsionaalne Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegevusest mõjutatud asutuse või turgude äritegevusest tulenevate riskide laadi, ulatuse ja keerukusega.“

2)  Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kuulub Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi. Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi peamine eesmärk on kindlustada finantssektori suhtes kohaldatavate eeskirjade nõuetekohane rakendamine, finantsstabiilsuse säilitamine, finantssüsteemi kui terviku suhtes usalduse tagamine ning finantsteenuste kasutajate mõjus ja piisav kaitse.“;

b)  lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Vastavalt ELi lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõttele rajaneb Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi liikmete koostöö usaldusel ja täielikul vastastikusel austusel, tagades eelkõige asjakohase ja usaldusväärse teabe liikumise liikmete vahel ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoniga.“;

c)  lõikesse 5 lisatakse järgmine lõik:

„Käesolevas määruses olevad viited järelevalvele hõlmavad kõigi pädevate asutuste kõiki asjakohaseid tegevusi, mida tehakse artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide kohaselt ilma, et see piiraks riiklikke pädevusi.“

2 a)  Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi aruandekohustus

1. Artikli 2 lõike 2 punktides a–e osutatud asutused annavad oma tegevusest aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb kõigi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 226 kohaselt läbi viidavate Euroopa Parlamendi uurimiste käigus Euroopa Parlamendiga täielikult koostööd.

3. Järelevalvenõukogu võtab vastu aastaaruande Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegevuse, sealhulgas eesistuja tööülesannete täitmise kohta, ning edastab nimetatud aruande iga aasta 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Aruanne avalikustatakse.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve lisab esimeses lõigus osutatud aastaaruandesse teabe järelevalveasutustega sõlmitud halduskokkulepete, rahvusvaheliste organisatsioonide või kolmandate riikide haldusasutuste, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt komisjonile samaväärsusotsuste ettevalmistamisel antud abi ja artikli 33 kohase Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve jälgimistegevuse kohta.

4. Euroopa Parlamendi taotluse korral osaleb eesistuja Euroopa Parlamendis kuulamisel, kus käsitletakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegevuse tulemusi. Kuulamine toimub vähemalt kord aastas. Eesistuja esineb avaldusega Euroopa Parlamendi ees ning vastab selle liikmete kõikidele küsimustele iga kord, kui seda palutakse.

5. Kui Euroopa Parlament seda nõuab, esitab eesistuja vähemalt 15 päeva enne lõikes 1c osutatud avalduse tegemist Euroopa Parlamendile kirjaliku aruande Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegevuse kohta.

6. Peale artiklites 11–18, 20 ja 33 osutatud teabe sisaldab aruanne ka Euroopa Parlamendi poolt konkreetselt nõutud asjakohast teavet.

7. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vastab Euroopa Parlamendi või nõukogu poolt talle esitatud küsimustele kas suuliselt või kirjalikult viie nädala jooksul alates küsimuse saamisest.

8. Eesistuja korraldab taotluse korral Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni esimehe, aseesimeeste ja koordinaatoritega kinniseid konfidentsiaalseid suulisi arutelusid, kui selliseid arutelusid on vaja pidada ELi toimimise lepingu artiklist 226 tulenevate Euroopa Parlamendi õiguste teostamiseks. Kõik osalejad peavad kinni ametisaladuse hoidmise nõuetest.

9. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve loob dokumentide ja nende kättesaadavuse registri.

10. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab Euroopa Parlamendile sisukokkuvõtte kõigist koosolekutest Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni, finantsstabiilsuse nõukogu ja Rahvusvahelise Raamatupidamisstandardite Nõukogu ning kõigi teiste asjaomaste rahvusvaheliste organite või asutustega, millel käsitletakse väärtpaberiturujärelevalvet või mis seda mõjutavaid.“

3)  Artikli 4 punkti 3 alapunkt ii asendatakse järgmisega:

„ii) direktiivide 2002/65/EÜ ja (EL) 2015/849 puhul asutused, kes on pädevad tagama, et investeerimisteenuseid osutavad ühingud ja oma osakuid või aktsiaid turustavad ühisinvesteerimisettevõtjad järgivad kõnealustes direktiivides sätestatud nõudeid;“.

4)  Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)    punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2) juhatus, kes täidab artiklis 47 sätestatud ülesandeid;“;

b)    punkt 4 jäetakse välja.

4 a)  Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7Asukoht

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve asukoht on Prantsusmaal Pariisis.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve asukoht ei mõjuta seda, kuidas Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve täidab oma ülesandeid ja kasutab oma volitusi, korraldab oma juhtimisstruktuuri või põhitegevust ega tema tegevuse põhirahastamist, võimaldades samal ajal vajaduse korral kasutada liidu asutustega ühiselt selliseid administratiivseid tugiteenuseid ja ruumide haldusteenuseid, mis ei ole seotud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve põhitegevusega. Komisjon esitab hiljemalt … [käesoleva muutmismääruse kohaldamise alguskuupäev] ja seejärel iga 12 kuu tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle nõude täitmise kohta Euroopa järelevalveasutuste poolt.“

5)  Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)    lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

-i)  punkti a muudetakse järgmiselt:

„a) aidata artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide alusel kaasa kõrgekvaliteediliste ühtsete regulatiivsete ja järelevalvestandardite ning -tavade väljatöötamisele, eelkõige koostades kooskõlas artikliga 16a regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõusid, suuniseid, soovitusi ja muid meetmeid, sealhulgas arvamusi;“;

i)  lisatakse punkt aa:

„aa) koostada ajakohastatud käsiraamat liidu finantsturu osaliste järelevalve kohta, milles määratakse kindlaks parimad järelevalvetavad ning kvaliteetsed metoodikad ja menetlused ning võetakse muu hulgas arvesse finantsturu osaliste muutuvaid äritavasid ja ärimudeleid ning finantsturu osaliste ja finantsturgude suurust, ning hallata seda;“;

ii a)  punkt b asendatakse järgmisega:

„b) aidata kaasa õiguslikult siduvate liidu õigusaktide ühetaolisele kohaldamisele, edendades eelkõige ühtset järelevalvekultuuri, tagades artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide ühetaolise, tõhusa ja tulemusliku kohaldamise, vältides õigusnormide erinevuste ärakasutamist (regulatiivset arbitraaži), edendades ja jälgides järelevalve sõltumatust, vahendades ja lahendades pädevate asutuste vahelisi erimeelsusi, tagades finantsturu osaliste tulemusliku ja järjepideva järelevalve, tagades järelevalvekolleegiumide ühtse toimimise ning võttes muu hulgas meetmeid eriolukordades;“;

ii)  punktid e ja f asendatakse järgmisega:

„e) korraldada ja viia riikide pädevate asutuste toel läbi pädevate asutuste hindamisi ning anda sellega seoses välja nimetatud pädevatele asutustele adresseeritud soovitusi ning teha kindlaks parimaid tavad ja anda sellega seoses välja suuniseid, et suurendada järelevalvetulemuste sidusust;

f) jälgida ja hinnata turusuundumusi oma pädevusvaldkonnas, sealhulgas vajaduse korral uuenduslike finantsteenuste arengusuundumusi ning arenguid suundumuste osas, mis on seotud keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisteguritega;“;

ii a)  punkt g asendatakse järgmisega:

„g) viia läbi turuanalüüse, et anda teavet Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegevusele heakskiidu andmise otsuse tegemisest;“;

iii)  punkt h asendatakse järgmisega:

„h) tugevdada vajaduse korral tarbijate ja investorite kaitset, eelkõige seoses piiriüleste vajakajäämistega ja nendega seotud riske arvesse võttes;“;

iii a)  lisatakse järgmised punktid ia ja ib:

„ia) kooskõlastada täitetoiminguid pädevate asutuste vahel;

ib) aidata kaasa liidu ühise finantsandmete strateegia väljatöötamisele;“;

iii b)  lisatakse punkt ka:

„ka) avaldada oma veebisaidil kõigi artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide kohta kõik regulatiivsed tehnilised standardid, rakenduslikud tehnilised standardid, suunised, soovitused ning küsimused ja vastused, sh ülevaated käimasoleva töö seisu kohta ning regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude, rakenduslike tehniliste standardite eelnõude, suuniste, soovituste ning küsimuste ja vastuste vastuvõtmise planeeritava ajakava kohta, ning uuendada neid korrapäraselt. Kõnealune teave tehakse kättesaadavaks kõikides Euroopa Liidu töökeeltes;“;

iv)  punkt l jäetakse välja;

b)  lisatakse lõige 1a:

„1a. Käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmisel teeb Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järgmist:

a) kasutab täielikult talle antud volitusi ning

b) pidades nõuetekohaselt silmas finantsturu osaliste turvalisuse ja usaldatavuse tagamise eesmärki, võtab täielikult arvesse finantsturu osaliste eri liike, ärimudeleid ja suurust;

c) võtab arvesse tehnoloogilist innovatsiooni, uuenduslikke ja jätkusuutlikke ärimudeleid ning keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisega seotud tegurite lõimimist.“;

c)  lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)  lisatakse punkt ca:

„ca) esitada soovitusi kooskõlas artiklitega 29a ja 31a;“;

i a) lisatakse punkt da:

„da) teha hoiatusi kooskõlas artikli 9 lõikega 3;“;

i b) lisatakse punktid ga, gb ja gc:

„ga) esitada artikli 16a kohaselt arvamusi Euroopa Parlamendile, nõukogule või komisjonile;

gb) anda artikli 16b kohaseid vastuseid küsimustele;

gc) väljastada artiklis 9a sätestatud tähtajalisi meetmetest loobumise kirju;“;

ii)  punkt h asendatakse järgmisega:

„h) koguda finantseerimisasutuste kohta vajalikku teavet kooskõlas artiklitega 35 ja 35b;“;

d)  lisatakse lõige 3:

„3. Käesolevas artiklis osutatud ülesannete täitmisel järgib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve rangelt 1. tasandi seadusi ja 2. tasandi meetmeid ning kohaldab proportsionaalsuse ja parema õigusloome põhimõtteid, sealhulgas mõjuhinnanguid, tasuvusanalüüse ja avalikke konsultatsioone.

Artiklites 10, 15, 16 ja 16a osutatud avalikud konsultatsioonid tuleb viia läbi võimalikult laialdaselt, et tagada kõigi huvitatud isikute kaasamine, ning sidusrühmadele tuleb anda vastamiseks mõistlik aeg. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab ja avaldab tagasiside selle kohta, kuidas konsultatsiooni käigus kogutud teavet ja seisukohti regulatiivsete tehniliste standardite eelnõudes, rakenduslike tehniliste standardite eelnõudes, suunistes, soovitustes ja arvamustes kasutati.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb sidusrühmade panusest kokkuvõtte selliselt, et sarnastel teemadel korraldatud avalike konsultatsioonide tulemusi on võimalik omavahel võrrelda.“

6)  Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

-a)  lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a) kogub ja analüüsib teavet tarbimissuundumuste, nt jaefinantsteenuste ja -toodete kulude ja tasude muutumise kohta liikmesriikides, ja koostab vastavaid aruandeid;“;

-a a)  lõikele 1 lisatakse punktid da ja db:

„da)  aitab kaasa võrdsete võimaluste loomisele ühtsel turul, kus tarbijatel ja muudel finantsteenuste kasutajatel on õiglane juurdepääs võrreldavatele finantsteenustele, toodetele ja õiguskaitsevahenditele;

db)  koordineerib pädevate asutuste kontrollostude tegemist.“;

b)    lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve jälgib uusi ja olemasolevaid finantstegevuse liike ning võib võtta kooskõlas artikliga 16 vastu suuniseid ja soovitusi turgude tugevdamiseks ja turvalisemaks muutmiseks ning reguleerimis- ja järelevalvetavade ühtlustamiseks ja mõjusamaks muutmiseks.

2a. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab oma pädevuse piires välja riiklikele pädevatele asutustele adresseeritud äritegevuse järelevalvet käsitlevad standardid, näiteks minimaalsed volitused ja ülesanded. “;

c)    lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve moodustab oma lahutamatu osana proportsionaalsuse komitee tagamaks, et erinevused riskide laadis, ulatuses ja keerukuses, muutuvad ärimudelid ja -tavad ning finantseerimisasutuste ja finantsturgude suurus oleksid kajastatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töös, ning tarbijakaitse ja finantsalase uuendustegevuse komitee, mis koondab kõiki asjakohaste pädevate asutuste ja tarbijakaitse eest vastutavate asutuste esindajaid, et tugevdada tarbijakaitset ja luua uue või uuendusliku finantstegevuste reguleerimise ja järelevalve kooskõlastatud käsitlus ning nõustada Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet teabe edastamisel Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb tihedat koostööd Euroopa Andmekaitsenõukoguga, et vältida dubleerimist, vastuolusid ja õiguskindlusetust andmekaitse valdkonnas. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib komitee koosseisu arvata ka riiklikud andmekaitseasutused.“;

b a)  lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib ajutiselt keelata teatavate finantstoodete, -instrumentide või -tegevuste turustamise, levitamise või müügi või seda piirata, kui need võivad põhjustada kasutajatele märkimisväärset rahalist kahju või ohustavad finantsturgude korrapärast toimimist ja usaldusväärsust või liidu kogu finantssüsteemi või selle mõne osa stabiilsust artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides täpsustatud juhtudel ja tingimustel, või vajaduse korral eriolukorras kooskõlas artikliga 18 ja selles sätestatud tingimustel.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vaatab esimeses lõigus osutatud otsuse läbi asjakohaste ajavahemike järel võimalikult kiiresti, ent vähemalt kord iga kuue kuu jooksul. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib kõnealust keeldu või piirangut kaks korda pikendada, pärast mida see muutub alaliseks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve leiab teisiti.

Liikmesriik võib taotleda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt otsuse läbivaatamist. Sellisel juhul otsustab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve artikli 44 lõike 1 teises lõigus sätestatud korras, kas otsus jääb kehtima.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib ka hinnata teatavat liiki finantstegevuse või tava keelustamise või piiramise vajadust ning vajaduse korral teavitada sellest komisjoni ja pädevaid asutusi, et hõlbustada sellise keelu või piirangu vastuvõtmist.“

6 a)  Lisatakse artikkel 9a:

„Artikkel 9a

Tähtajalised meetmetest loobumise kirjad

1.  Erandlike asjaolude korral ja kui käesolevas lõikes sätestatud tingimused on täidetud, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve väljastada koos kõigi asjaomaste pädevate asutustega tähtajalised meetmetest loobumise kirjad seoses liidu õiguse erisätetega, mis põhinevad artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikel aktidel. Sellise kirjaga võtavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja kõik asjaomased pädevad asutused endale ajutise kohustuse mitte võtta meetmeid finantsturu osalise suhtes liidu õiguse konkreetsete sätete täitmata jätmise eest juhul, kui finantsturu osaline ei suuda selliseid erisätteid täita vähemalt ühel järgmistest põhjustest:

a)   täitmine viiks finantsturu osalise vastuollu liidu õiguse muude õiguslike ja regulatiivsete nõuetega;

b)  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ei pea täitmist täiendavate 2. tasandi meetmete või 3. tasandi suunisteta teostatavaks;

c)  täitmine kahjustaks tõsiselt või ohustaks järgmist: turu usaldus, kasutajate ja investorite kaitse, finants- või toorme- ja kaubaturgude korrakohane toimimine ja usaldusväärsus, liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsus.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ei väljasta meetmetest loobumise kirja, kui ta leiab, et sellel oleks finantsturgude tõhususe või klientide või investorite kaitse seisukohast kahjulik mõju, mis on saadava kasuga võrreldes ebaproportsionaalne.

2.  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve täpsustab meetmetest loobumise kirjas, milliste liidu õigusaktide konkreetsete sätete suhtes kohaldatakse mittejõustamist, miks ta leiab, et lõike 1 tingimused on täidetud, ja mis kuupäeval mittejõustamine lõpeb. Sellise mittejõustamine kestus ei tohi ületada kuut kuud.

3.  Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsustab väljastada meetmetest loobumise kirja, teavitab ta sellest viivitamata komisjoni, Euroopa Parlamenti ja nõukogu. Komisjon, Euroopa Parlament või nõukogu võivad kahe nädala jooksul pärast kõnealuse teabe saamist nõuda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt otsuse läbivaatamist. Komisjoni, Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe nädala võrra. Kui komisjon, Euroopa Parlament või nõukogu palub Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel otsuse läbi vaadata, teeb Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve artikli 44 lõike 1 teises lõigus sätestatud korras otsuse selle kohta, kas otsus tuleks jätta jõusse.

4.  Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on väljastanud kooskõlas lõigetega 1–3 meetmetest loobumise kirja, avaldab ta selle viivitamata oma veebisaidil. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vaatab asjakohaste ajavahemike järel läbi oma otsuse väljastada meetmetest loobumise kiri ja ta võib seda uuendada ainult ühe kuuekuulise ajavahemiku võrra. Kui otsust väljastada meetmetest loobumise kiri ei uuendata kuue kuu või ühe aasta möödumisel, kaotab see automaatselt kehtivuse.“

6 a)  Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10Regulatiivsed tehnilised standardid

1. Kui Euroopa Parlament ja nõukogu delegeerivad komisjonile õiguse võtta vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 delegeeritud õigusaktiga vastu regulatiivseid tehnilisi standardeid järjepideva ühtlustamise tagamiseks artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides konkreetselt sätestatud valdkondades, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab regulatiivsete standardite eelnõud komisjonile kinnitamiseks. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab need tehnilised standardid samaaegselt teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Regulatiivsed tehnilised standardid on tehnilised, need ei hõlma strateegilisi otsuseid või poliitilisi valikuid ning nende sisu on piiritletud nende aluseks olevate seadusandlike aktidega. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu võimalikult kiiresti ja täies ulatuses regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel tehtud edusammudest.

Enne regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude esitamist komisjonile viib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve läbi nende avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu kooskõlas artikli 8 lõikega 2a. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve küsib ka artiklis 37 osutatud väärtpaberituru sidusrühmade kogu nõuandeid.

Komisjon otsustab regulatiivse tehnilise standardi eelnõu kinnitamise kolme kuu jooksul pärast selle kättesaamist. Kui see on liidu huvides, võib komisjon regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud kinnitada kas osaliselt või muudatustega.

Kui komisjon ei jõua kolme kuu jooksul pärast regulatiivse tehnilise standardi eelnõu kättesaamist otsusele, kas nimetatud standard vastu võtta või mitte, teavitab ta sellest viivitamatult ja kindlasti enne kolme kuu möödumist Euroopa Parlamenti ja nõukogu ning esitab põhjused, miks otsust ei ole võimalik teha, ning planeeritava kinnitamise ajakava, võttes nõuetekohaselt arvesse artikli 1 lõikes 2 osutatud kohaldatava seadusandliku akti rakendamise ja kohaldamise tähtaega. Regulatiivse standardi eelnõu vastuvõtmise viibimine ei takista Euroopa Parlamendil ja nõukogul kontrollivolituste kasutamist kooskõlas artikliga 13.

Kui komisjon kavatseb regulatiivse tehnilise standardi eelnõu tagasi lükata või kinnitada selle osaliselt või muudatustega, saadab ta regulatiivse tehnilise standardi eelnõu tagasi Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele koos selgitusega, miks ta seda ei kinnita, või kui see on asjakohane, selgitades oma muudatusettepanekuid, ning saadab kirja koopia ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib kuue nädala jooksul regulatiivse tehnilise standardi eelnõu komisjoni muudatusettepanekute alusel muuta ning esitada selle ametliku arvamuse vormis uuesti komisjonile. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve saadab oma ametliku arvamuse koopia ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ei esita kõnealuse kuuenädalase tähtaja jooksul muudetud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu või esitab standardi eelnõu, mida ei ole muudetud vastavalt komisjoni muudatusettepanekutele, võib komisjon võtta regulatiivse tehnilise standardi vastu selliste muudatustega, mida ta peab asjakohaseks, või standardi tagasi lükata.

Komisjon ei või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt koostatud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu sisu muuta ilma seda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega käesolevas artiklis sätestatud korras eelnevalt kooskõlastamata.

2. Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ei ole esitanud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud tähtajaks, teavitab ta sellest viivitamata Euroopa Parlamenti ja nõukogu, märkides ära põhjused, miks regulatiivse tehnilise standardi eelnõu ei ole võimalik esitada, ning planeeritava kinnitamise ajakava, võttes nõuetekohaselt arvesse artikli 1 lõikes 2 osutatud kohaldatava seadusandliku akti rakendamise ja kohaldamise tähtaega. Komisjon võib määrata eelnõu esitamiseks uue tähtaja. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu viivitamata uuest tähtajast. Euroopa Parlament võib kutsuda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve eesistuja andma selgitusi, miks regulatiivse tehnilise standardi eelnõu ei ole võimalik esitada.

3. Ainult juhul, kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ei esita komisjonile regulatiivse tehnilise standardi eelnõu lõike 2 kohasteks tähtaegadeks, võib komisjon võtta regulatiivse tehnilise standardi vastu delegeeritud õigusaktiga ilma Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostatud eelnõuta.

Komisjon viib läbi regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu, välja arvatud juhul, kui selliste arutelude ja analüüside läbiviimine on asjaomaste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude ulatust ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades ebaproportsionaalne. Komisjon küsib ka artiklis 37 osutatud väärtpaberituru sidusrühmade kogu nõuandeid või arvamust.

Komisjon edastab regulatiivse tehnilise standardi eelnõu viivitamatult Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele.

▌Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib kuue nädala jooksul regulatiivse tehnilise standardi eelnõu muuta ning esitada selle ametliku arvamuse vormis komisjonile. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve saadab oma ametliku arvamuse koopia ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ei ole neljandas lõigus osutatud kuuenädalase tähtaja jooksul esitanud muudetud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu, võib komisjon regulatiivse tehnilise standardi vastu võtta.

Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kuue nädala jooksul muudetud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu, võib komisjon regulatiivse tehnilise standardi eelnõu muuta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitatud muudatusettepanekute alusel või võtta regulatiivse tehnilise standardi vastu selliste muudatustega, mida ta peab asjakohaseks. Komisjon ei tohi muuta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt koostatud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu sisu ilma seda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega käesolevas artiklis sätestatud korras eelnevalt kooskõlastamata.

4. Regulatiivsed tehnilised standardid võetakse vastu määruse või otsusega. Nende pealkirja lisatakse sõnad „regulatiivne tehniline standard“. Need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja need jõustuvad nendes sätestatud kuupäeval.“

6 b)  Artikli 13 lõike 1 teine lõik jäetakse välja.

6 c)  Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15Rakenduslikud tehnilised standardid

1. Kui Euroopa Parlament ja nõukogu annavad komisjonile rakendamisvolitused võtta ELi toimimise lepingu artikli 291 kohaste rakendusaktidega vastu rakenduslikke tehnilisi standardeid ning selleks et tagada artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide rakendamisel ühtsed tingimused, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud. Rakenduslikud tehnilised standardid on tehnilised, need ei hõlma strateegilisi otsuseid või poliitilisi valikuid ning nende eesmärk on määrata kindlaks kõnealuste seadusandlike aktide rakendamise tingimused. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile kinnitamiseks. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab need tehnilised standardid samal ajal teavitamise eesmärgil ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Enne rakenduslike tehniliste standardite eelnõude esitamist komisjonile viib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve läbi nende avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu kooskõlas artikli 8 lõikega 2a. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve küsib ka artiklis 37 osutatud väärtpaberituru sidusrühmade kogu nõuandeid.

Komisjon otsustab rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kinnitamise kolme kuu jooksul pärast selle kättesaamist. ▌Kui see on liidu huvides, võib komisjon rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kinnitada kas osaliselt või muudatustega. Kui komisjon ei ole hindamisaja jooksul kavandatavale rakenduslikule tehnilisele standardile tervikuna või osaliselt vastuväiteid esitanud, loetakse see heakskiidetuks.

Kui komisjon ei jõua kolme kuu jooksul pärast rakendusliku tehnilise standardi kättesaamist otsusele, teavitab ta sellest viivitamatult ja kindlasti enne kolme kuu möödumist Euroopa Parlamenti ja nõukogu ning toob välja põhjused, miks otsust ei ole võimalik teha, ning planeeritava kinnitamise ajakava, võttes nõuetekohaselt arvesse asjaomase artikli 1 lõikes 2 osutatud kohaldatava seadusandliku akti rakendamise ja kohaldamise tähtaega.

Kui komisjon kavatseb rakendusliku tehnilise standardi eelnõu tagasi lükata või kinnitada selle osaliselt või muudatustega, saadab ta selle tagasi Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele koos selgitustega, miks ta seda ei kinnita, või kui see on asjakohane, selgitades oma muudatusettepanekuid, ning saadab kirja koopia ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib kuue nädala jooksul rakendusliku tehnilise standardi eelnõu komisjoni muudatusettepanekute alusel muuta ning esitada selle ametliku arvamuse vormis uuesti komisjonile. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve saadab oma ametliku arvamuse koopia ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ei esita viiendas lõigus osutatud kuuenädalase tähtaja jooksul muudetud rakendusliku tehnilise standardi eelnõu või esitab standardi eelnõu, mida ei ole muudetud vastavalt komisjoni muudatusettepanekutele, võib komisjon võtta rakendusliku tehnilise standardi vastu selliste muudatustega, mida ta peab asjakohaseks, või selle tagasi lükata.

Komisjon ei tohi Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt koostatud rakendusliku tehnilise standardi eelnõu sisu muuta ilma seda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega käesolevas artiklis sätestatud korras eelnevalt kooskõlastamata.

2. Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ei esita rakendusliku tehnilise standardi eelnõu artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud tähtajaks, teavitab ta sellest viivitamata Euroopa Parlamenti ja nõukogu, märkides ära põhjused, miks rakendusliku tehnilise standardi eelnõu ei ole võimalik esitada, ning planeeritava kinnitamise ajakava, võttes nõuetekohaselt arvesse artikli 1 lõikes 2 osutatud kohaldatava seadusandliku akti rakendamise ja kohaldamise tähtaega. Komisjon võib määrata eelnõu esitamiseks uue tähtaja. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu viivitamata uuest tähtajast. Euroopa Parlament võib kutsuda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve eesistuja andma selgitusi, miks rakendusliku tehnilise standardi eelnõu ei ole võimalik esitada.

3. Ainult juhul, kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ei esita komisjonile rakendusliku tehnilise standardi eelnõu lõike 2 kohaseks tähtajaks, võib komisjon rakendusliku tehnilise standardi rakendusaktiga vastu võtta ilma Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostatud eelnõuta.

Komisjon viib läbi rakenduslike tehniliste standardite eelnõude avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu, välja arvatud juhul, kui selliste arutelude ja analüüside läbiviimine on asjaomaste rakenduslike tehniliste standardite eelnõude ulatust ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades ebaproportsionaalne. Komisjon küsib ka artiklis 37 osutatud väärtpaberituru sidusrühmade kogu nõuandeid ▌.

Komisjon edastab rakendusliku tehnilise standardi eelnõu viivitamatult Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele.

▌Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib kuue nädala jooksul rakendusliku tehnilise standardi eelnõu muuta ning esitada selle ametliku arvamuse vormis komisjonile. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve saadab oma ametliku arvamuse koopia ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ei ole neljandas lõigus osutatud kuuenädalalase tähtaja jooksul esitanud muudetud rakendusliku tehnilise standardi eelnõu, võib komisjon rakendusliku tehnilise standardi vastu võtta.

Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kuue nädala jooksul muudetud rakendusliku tehnilise standardi eelnõu, võib komisjon rakendusliku tehnilise standardi eelnõu muuta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitatud muudatusettepanekute alusel või võtta rakendusliku tehnilise standardi vastu selliste muudatustega, mida ta peab asjakohaseks.

Komisjon ei tohi Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt koostatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõude sisu muuta ilma seda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega käesolevas artiklis sätestatud korras eelnevalt kooskõlastamata.

4. Rakenduslikud tehnilised standardid võetakse vastu määruse või otsusega. Nende pealkirja lisatakse sõnad „rakenduslik tehniline standard“. Need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja need jõustuvad nendes sätestatud kuupäeval.“

7)  Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Ühtsete, tõhusate ja tulemuslike järelevalvetavade kehtestamiseks Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi raames ning liidu õiguse ühetaolise ja järjepideva kohaldamise tagamiseks esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve pädevatele asutustele või finantsturu osalistele suuniseid või soovitusi.

Samuti võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitada suuniseid ja soovitusi liikmesriikide asutustele, kes ei ole käesoleva määruse kohaselt määratletud pädevate asutustena, kuid kellele on antud õigus tagada artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide kohaldamine.

Suunised ja soovitused peavad olema kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide kohaldamisalaga ja neis tuleb võtta arvesse proportsionaalsuse põhimõtet. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ei esita suuniseid ja soovitusi küsimustes, mis on reguleeritud 1. tasandi volitustega regulatiivsete tehniliste standardite või rakenduslike tehniliste standardite jaoks.

1a. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi raames ühtsete, tõhusate ja tulemuslike järelevalvetavade kehtestamiseks anda välja kõigile pädevatele asutustele või finantsturu osalistele adresseeritud suuniseid artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide kohaldamiseks, lähtudes käesoleva artikli lõikes 3 osutatud „järgi või põhjenda“ rakendamismenetlusest. Neid suuniseid peetakse artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide nõuete täitmiseks sobivaks. Kooskõlas eespool nimetatuga võivad pädevad asutused ja finantsturu osalised kehtestada lisakorra seoses artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide järgimise meetodiga.“;

b)    lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve viib esitatavate suuniste ja soovituste ning vajaduse korral küsimuste ja vastuste kohta läbi avaliku konsultatsiooni (v.a erandlike asjaolude korral) ning analüüsib selliste suuniste ja soovituste esitamisega kaasnevat võimalikku kulu ja kasu. Kõnealused konsultatsioonid ja analüüsid peavad olema proportsionaalsed suuniste või soovituse kohaldamisala, laadi ja mõjuga. Lisaks küsib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve nõuandeid ▌artiklis 37 osutatud väärtpaberituru sidusrühmade kogult (v.a erandlike asjaolude korral). Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab põhjendused, kui ta ei korralda avalikku konsultatsiooni või ei küsi väärtpaberituru sidusrühmade kogult nõu.“;

b a)  lisatakse lõiked 2a, 2b, 2c ja 2d:

„2a. Artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide kohaldamisel võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitada soovitusi ühele või mitmele pädevale asutusele või finantsturu osalisele.

2b. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kirjeldab oma suunistes ja soovitustes, kuidas ta aitab kaasa ühtsete, tõhusate ja tulemuslike järelevalvetavade kehtestamisele Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi raames, kuidas ta tagab liidu õiguse ühise, ühetaolise ja järjepideva kohaldamise ning kuidas ta järgib lõigete 1, 1a ja 2a sätteid.

2c. Suunistes ja soovitustes ei piirduta pelgalt seadusandlike aktide osadele viitamise või nende uuesti esitamisega. Enne uue suunise või soovituse koostamist vaatab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve dubleerimise vältimiseks kõigepealt üle olemasolevad suunised ja soovitused.

2d. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teavitab kolm kuud enne kõigi lõikes 1a ja lõikes 2a nimetatud suuniste või soovituste väljastamist Euroopa Parlamenti ja nõukogu nimetatud suuniste ja soovituste kavandatavast sisust.“;

c)  lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teavitab artikli 43 lõikes 5 osutatud aruandes Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni välja antud suunistest ja soovitustest, selgitab, kuidas Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on põhjendanud lõike 1a kohaste suuniste ja lõike 2a kohaste soovituste väljaandmist, ning teeb kooskõlas artikli 8 lõikega 2a kokkuvõtte nende suuniste kohta korraldatud avalikel konsultatsioonidel saadud tagasiside kohta. Aruandes tuuakse samuti välja, millised pädevad asutused ei ole suuniseid ja soovitusi järginud, ning kirjeldatakse, kuidas Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kavatseb tagada, et pädevad asutused tema suuniseid ja soovitusi edaspidi järgivad.“;

d)  lisatakse lõiked 5, 5a ja 5b:

„5. Kui kaks kolmandikku väärtpaberituru sidusrühmade kogu liikmetest on arvamusel, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on lõike 1a kohase suunise esitamisega ületanud oma pädevust, võivad nad esitada selle kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile põhjendatud nõuandeid.

5a. Kui vähemalt pooled väärtpaberituru sidusrühmade kogu liikmetest on arvamusel, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on lõike 2a kohase soovituse esitamisega ületanud oma pädevust, võivad nad esitada selle kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile põhjendatud nõuandeid.

5b. Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon võivad nõuda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt selgitust asjaomaste suuniste või soovituste väljaandmise põhjendatuse kohta. Pärast Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt selgituste saamist hindab komisjon suuniste või soovituste kohaldamisala, võttes arvesse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve pädevust, ning saadab oma hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kui Euroopa Parlament, nõukogu või komisjon leiab, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on oma pädevust ületanud, ning pärast seda, kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele on antud võimalus esitada oma seisukohad, võib komisjon vastu võtta otsuse, millega nõutakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt asjaomaste suuniste ja soovituste tagasivõtmist või muutmist. Enne sellise otsuse tegemist ja iga kord, kui Euroopa Parlament seda palub, esineb komisjon Euroopa Parlamendi ees avaldusega ja vastab kõigile parlamendiliikmete esitatud küsimustele. Euroopa Parlament võib paluda komisjonil võtta vastu otsuse, millega nõutakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt asjaomaste suuniste ja soovituste tagasivõtmist või muutmist. Komisjoni otsus avalikustatakse.“

7 a)  Lisatakse artiklid 16a ja 16b:

„Artikkel 16aArvamused

1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel või omal algatusel Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile arvamusi kõigis tema pädevusvaldkonda kuuluvates küsimustes. Need arvamused avaldatakse ainult juhul, kui seda taotluses nõutakse.

2. Lõikes 1 nimetatud taotlus võib hõlmata avalikku konsultatsiooni või tehnilist analüüsi.

3. Seoses direktiivi 2009/138/EÜ reguleerimisalasse kuuluvate ühinemiste ja omandamistega seotud usaldusväärsuse hindamisega, mis kõnealuse direktiivi kohaselt eeldavad vähemalt kahe liikmesriigi pädevate asutuste vastastikusi konsultatsioone, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve asjaomase pädeva asutuse taotluse korral esitada ja avaldada arvamuse, mis käsitleb usaldusväärsuse hindamist, välja arvatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 59 lõike 1 punktis e sätestatud kriteeriumidega seoses. Arvamus esitatakse viivitamata ja igal juhul enne hindamisperioodi lõppu vastavalt direktiivile 2009/138/EÜ. Valdkondade suhtes, mille kohta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib esitada arvamuse, kohaldatakse artikleid 35 ja 35b.

4. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel anda Euroopa Parlamendile, nõukogule või komisjonile tehnilist nõu seadusandliku tavamenetluse ajal ning seoses delegeeritud õigusaktidega, mis käsitlevad komisjoni seadusandlikke ettepanekuid valdkondades, mis on sätestatud artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides.

Artikkel 16bKüsimused ja vastused

1. Iga füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas pädevad asutused ja liidu institutsioonid, võib artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide või sellega seotud delegeeritud ja rakendusaktide ning nimetatud seadusandlike aktide põhjal võetud suuniste ja soovituste sätete tõlgendamiseks, osaliseks kohaldamiseks või rakendamiseks esitada Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kõigis liidu ametlikes keeltes küsimusi.

Enne Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele küsimuse esitamist hindavad finantsturu osalised, kas see küsimus tuleks esmalt esitada oma pädevale asutusele.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab oma veebilehel iga seadusandliku akti kohta kõik lõike 1 alusel esitatud vastuvõetavad küsimused pärast nende kogumist ja enne neile vastamist.

See protsess ei takista mis tahes füüsilisel või juriidilisel isikul, sealhulgas pädevatel asutustel ja liidu asutustel küsida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt konfidentsiaalset tehnilist nõu või selgitusi.

2. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab oma veebilehel kõigi seadusandlike aktide kohta kõigile lõikes 1 osutatud vastuvõetavatele küsimustele mittesiduvad vastused, välja arvatud juhul, kui vastuse avaldamine on vastuolus küsimuse esitanud füüsilise või juriidilise isiku õigustatud huvidega või kui see ohustaks finantssüsteemi stabiilsust.

3. Enne vastuvõetavatele küsimustele antud vastuste avaldamist võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve konsulteerida sidusrühmadega kooskõlas artikli 16 lõikega 2.

4. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve antud vastused loetakse artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide, nendega seotud delegeeritud ja rakendusaktide ning seadusandlike aktide kohaselt võetud suuniste ja soovituste nõuete täitmiseks sobivaks. Pädevad asutused ja finantsturu osalised võivad kehtestada kõigi asjaomaste õigusnõuete täitmiseks muu korra.

5. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vaatab vastused läbi niipea, kui see on vajalik ja asjakohane, või hiljemalt 24 kuud pärast nende avaldamist, et vajaduse korral neid muuta, ajakohastada või need tagasi võtta.

6. Vajaduse korral võtab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldatud vastuseid arvesse suuniste ja soovituste väljatöötamisel või ajakohastamisel kooskõlas artikliga 16.“

8)  Artikkel 17 asendatakse järgmisega:

„1. Kui pädev asutus ei ole artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusakte, sealhulgas artiklite 10–15 kohaselt kehtestatud regulatiivseid tehnilisi standardeid ja rakenduslikke tehnilisi standardeid kohaldanud või on neid kohaldanud ilmselt liidu õigust rikkudes, jättes eelkõige tagamata, et finantsturu osaline täidaks kõnealustes õigusaktides sätestatud nõudeid, rakendab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 6 sätestatud volitusi.

2. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vastab ühe või mitme pädeva asutuse, Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni või väärtpaberituru sidusrühmade kogu taotlusel või pädevatelt organisatsioonidelt või asutustelt saadud faktilisele ja põhjendatud teabele tuginedes või omal algatusel pärast asjaomase pädeva asutuse teavitamist sellele taotlusele ja uurib vajaduse korral liidu õiguse väidetavat rikkumist või kohaldamata jätmist.

Ilma et see piiraks artikliga 35 ette nähtud volitusi, esitab pädev asutus viivitamata Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kogu teabe, mida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peab uurimise läbiviimiseks vajalikuks, sealhulgas teabe selle kohta, kuidas artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusakte kohaldatakse kooskõlas liidu õigusega.

Ilma et see piiraks artiklis 35 sätestatud volitusi, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitada nõuetekohaselt põhjendatud teabenõude otse muudele pädevatele asutustele või asjaomastele finantsturu osalistele, kui asjaomasele pädevale asutusele esitatud teabenõuet peetakse või see on osutunud ebapiisavaks, et saada teavet, mis on vajalik liidu õiguse väidetava rikkumise või kohaldamata jätmise uurimiseks. Kui põhjendatud teabenõue on adresseeritud finantsturu osalistele, selgitatakse selles, miks asjaomast teavet on vaja liidu õiguse väidetava rikkumise või kohaldamata jätmise uurimiseks.

Sellise teabenõude saaja esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele põhjendamatu viivituseta selge, täpse ja täieliku teabe.

Kui teabenõue on suunatud finantsturu osalisele, teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve sellisest teabenõudest asjaomaseid pädevaid asutusi. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve taotlusel aitavad pädevad asutused Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel teavet koguda.

3. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib asjaomase pädeva asutusega algatada vahekohtumenetluse, et arutada liidu õiguse järgimiseks vajalikke meetmeid. Asjaomane pädev asutus teeb sellise vahekohtumenetluse raames siirast koostööd.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib nii kiiresti kui võimalik, aga hiljemalt nelja kuu jooksul pärast uurimise algatamist esitada asjaomasele pädevale asutusele soovituse meetmete kohta, mida tuleb võtta liidu õiguse järgimiseks.

Pädev asutus teavitab kümne tööpäeva jooksul alates soovituse kättesaamisest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet meetmetest, mida ta on võtnud või kavatseb võtta, et tagada liidu õiguse järgimine.

4. Kui pädev asutus ei ole taganud liidu õiguse järgimist ühe kuu jooksul alates Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve soovituse kättesaamisest, võib komisjon Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitatud teabe alusel või omal algatusel esitada ametliku arvamuse, millega pädevalt asutuselt nõutakse liidu õiguse järgimiseks vajalike meetmete võtmist. Komisjoni ametlikus arvamuses võetakse arvesse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve soovitust.

Komisjon esitab sellise ametliku arvamuse hiljemalt kolme kuu jooksul alates soovituse vastuvõtmisest. Komisjon võib kõnealust tähtaega pikendada ühe kuu võrra.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja pädevad asutused esitavad komisjonile kogu vajaliku teabe.

5. Pädev asutus teavitab kümne tööpäeva jooksul alates lõikes 4 osutatud ametliku arvamuse kättesaamisest komisjoni ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet meetmetest, mida ta on võtnud või kavatseb võtta kõnealuse ametliku arvamuse järgimiseks.

6. Kui pädev asutus ei järgi lõikes 4 osutatud ametlikku arvamust kõnealuses lõikes kindlaks määratud tähtaja jooksul ja kui tuleb õigeaegselt võtta meetmeid liidu õiguse järgimise tagamiseks, et säilitada või taastada võrdsed konkurentsitingimused turul või tagada finantssüsteemi nõuetekohane toimimine ja terviklikkus, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi ja kohustusi, võtta juhul, kui artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide asjakohased nõuded on vahetult kohaldatavad finantsturu osaliste suhtes, vastu finantsturu osalisele adresseeritava üksikotsuse, millega nõutakse meetmete võtmist, mis on vajalikud liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmiseks, sealhulgas mis tahes tegevuse lõpetamist.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsus peab olema kooskõlas komisjoni lõike 4 kohase ametliku arvamusega.

7. Lõike 6 kohased otsused on pädeva asutuse varem samas küsimuses vastu võetud mis tahes muu otsuse suhtes ülimuslikud.

Meetmete puhul, mida pädev asutus võtab seoses küsimustega, mille kohta on esitatud lõike 4 kohane ametlik arvamus või tehtud lõike 6 kohane otsus, peavad pädevad asutused vastavalt järgima ametlikku arvamust või otsust.

8. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve märgib artikli 43 lõikes 5 osutatud aruandes, millised pädevad asutused ja finantsturu osalised ei ole käesoleva artikli lõigetes 4 ja 6 osutatud ametlikke arvamusi või otsuseid järginud.“

8 a)  Artikli 18 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kui nõukogu võtab vastu lõike 2 kohase otsuse, ning erandjuhtudel, kui on vaja pädevate asutuste koordineeritud meetmeid, et reageerida ebasoodsale arengule, mis võib tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsust või kliendi- ja tarbijakaitset, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teha üksikotsuse, millega nõuab pädevatelt asutustelt kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega vajalike meetmete võtmist sellise arenguga tegelemiseks, tagades, et finantseerimisasutused ja pädevad asutused täidavad kõnealustes õigusaktides sätestatud nõudeid.“

9)  Artiklit 19 muudetakse järgmiselt.

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktides kindlaks määratud juhtudel ja juhtudel, kui kahe või enama liikmesriigi pädevad asutused on oluliselt erineval arvamusel kõnealuste õigusaktide kohaldamise küsimuses, ning ilma, et see piiraks artiklis 17 sätestatud õigusi, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve aidata pädevatel asutustel jõuda lõigetes 2–4 sätestatud korra kohaselt kokkuleppele järgmistel asjaoludel:

a)  ühe või mitme asjaomase pädeva asutuse taotlusel, kui pädev asutus ei nõustu teise pädeva asutuse meetme või kavandatud meetme menetluse või sisuga või sellega, et meedet ei võeta;

b)  omal algatusel, kui objektiivsete põhjuste, sealhulgas turuosalistelt või tarbijaorganisatsioonidelt saadud teabe alusel on kindlaks tehtud, et pädevad asutused on eriarvamusel.

Juhtudel, mil artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega on ette nähtud, et pädevad asutused peavad tegema ühisotsuse, eeldatakse erimeelsuste olemasolu juhul, kui kõnealused asutused ei suuda teha ühisotsust kõnealustes õigusaktides sätestatud tähtajaks.“;

b)  lisatakse lõiked 1a ja 1b:

„1a. Pädevad asutused teavitavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet viivitamata sellest, et kokkuleppele ei ole jõutud, järgmistel juhtudel:

a)  kui artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktidega on ette nähtud tähtaeg pädevate asutuste vahel kokkuleppele jõudmiseks ja leiab aset varasem järgmistest:

i) tähtaeg on möödunud;

ii) üks või mitu asjaomast pädevat asutust järeldavad objektiivsete põhjuste alusel, et on olemas erimeelsused;

b)  kui artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktidega ei ole ette nähtud tähtaega pädevate asutuste vahel kokkuleppele jõudmiseks ja leiab aset varasem järgmistest:

i)  üks või mitu asjaomast pädevat asutust järeldavad objektiivsete põhjuste alusel, et on olemas erimeelsused; või

ii)  möödunud on kaks kuud sellest, kui pädev asutus sai teiselt päevalt asutuselt taotluse võtta teatavaid meetmeid, et järgida liidu õigust, ja taotluse saanud asutus ei ole veel võtnud vastu otsust, mis kõnealust taotlust rahuldaks.

1b. Eesistuja hindab, kas Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks tegutsema vastavalt lõikele 1. Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve sekkub omal algatusel, teavitab ta asjaomast pädevat asutust oma otsusest sekkuda.

Oodates Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsust, mis tehakse artikli 47 lõikes 3a sätestatud korra kohaselt, lükkavad kõik ühisotsusega seotud pädevad asutused juhtudel, mil artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega on ette nähtud ühisotsuse tegemine, oma individuaalsete otsuste tegemise edasi. Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsustab tegutseda, lükkavad kõik ühisotsusega seotud pädevad asutused oma otsuste tegemise edasi, kuni lõigetes 2 ja 3 sätestatud menetlus on lõpule viidud.“;

c)  lõige 3 asendatakse järgmisega:

„Kui lõikes 2 osutatud lepitusetapi lõpuks ei ole asjaomased pädevad asutused jõudnud kokkuleppele, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teha otsuse, mille kohaselt peavad kõnealused asutused erimeelsuste lahendamiseks võtma teatavaid meetmeid või loobuma meetmete võtmisest, et tagada kooskõla liidu õigusega. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsus on asjaomaste pädevate asutuste jaoks siduv. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsus võib ette näha, et pädevad asutused peavad tühistama juba vastu võetud otsuse või muutma seda või kasutama oma volitusi, mis neile on liidu õigusega antud.“;

d)  lisatakse lõige 3a:

„3a. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teavitab asjaomaseid pädevaid asutusi lõigete 2 ja 3 kohaste menetluste lõpetamisest ja vajaduse korral oma lõike 3 alusel tehtud otsusest.“;

e)  lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kui pädev asutus ei järgi Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsust ja seetõttu ei suuda tagada, et finantsturu osaline täidaks artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega tema suhtes vahetult kohaldatavaid nõudeid, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi, võtta vastu finantsturu osalisele adresseeritava üksikotsuse, millega nõutakse meetmete võtmist, mis on vajalikud liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmiseks, sealhulgas mis tahes tegevuse lõpetamist.“

9 a)  Artikkel 21 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 21Järelevalvekolleegiumid

1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve edendab ja jälgib oma volituste piires artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega asutatud järelevalvekolleegiumide tõhusat, tulemuslikku ja järjepidevat toimimist ning liidu õiguse ühetaolist ja järjepidevat kohaldamist kõigis järelevalvekolleegiumides. Eesmärgiga lähendada parimaid järelevalvetavasid edendab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ühiseid järelevalvekavasid ja ühiskontrolle ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötajatel on järelvalvekolleegiumides täielik osalemisõigus, mistõttu nad võivad osaleda järelevalvekolleegiumide tegevuses ja, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud, neid ka juhtida, osaledes muu hulgas kohapealsetes kontrollides, mida viivad ühiselt läbi kaks või enam pädevat asutust.

2. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab juhtrolli piiriüleste finantseerimisasutuste järelevalvekolleegiumide ühtse ja järjepideva toimimise tagamisel kogu liidus, võttes arvesse artiklis 23 osutatud finantsturu osalistega seotud süsteemset riski, ning kutsub vajaduse korral kokku järelevalvekolleegiumi koosoleku.

Käesoleva lõike ja käesoleva artikli lõike 1 mõistes käsitatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet pädeva asutusena asjakohaste õigusaktide tähenduses.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib:

a) järelevalvekolleegiumi töö hõlbustamiseks koguda ja jagada asjakohast teavet koostöös pädevate asutustega ning luua kesksüsteemi, mille kaudu on selline teave kättesaadav kolleegiumis osalevatele pädevatele asutustele, ja hallata seda süsteemi;

b) algatada ja koordineerida kogu liitu hõlmavaid stressiteste kooskõlas artikliga 32, mille abil hinnatakse finantsturu osaliste võimet kohaneda eelkõige artiklis 23 osutatud finantsturu osalistega seotud süsteemsete riskidega ja ebasoodsate turusuundumustega, ning hinnata süsteemse riski võimalikku suurenemist stressiolukorras finantsturu oluliste osaliste jaoks, tagades liikmesriikide tasandil võimalikult ühtse metoodika kohaldamise selliste testide läbiviimisel, ning vajaduse korral edastada pädevatele asutustele soovitusi stressitestidega kindlaks tehtud probleemide kõrvaldamiseks, sh konkreetsete hinnangute koostamiseks. Ta võib paluda pädevatel asutustel teha kohapealseid kontrolle ja sellistes kontrollides osaleda, et tagada kogu liitu hõlmavate hinnangute meetodite, tavade ja tulemuste võrreldavus ja usaldusväärsus;

c) edendada tulemuslikke ja tõhusaid järelevalvetoiminguid, sealhulgas hinnates selliseid riske, millega finantsturu osalised stressiolukorras kokku puutuvad või võivad kokku puutuda;

d) teostada vastavalt käesolevas määruses nimetatud ülesannetele ja volitustele järelevalvet pädevate asutuste tegevuse üle ning

e) taotleda järelevalvekolleegiumilt täiendavat arutelu juhul, kui ta leiab, et otsus tooks kaasa liidu õiguse ebaõige kohaldamise või et see ei aitaks kaasa järelevalvetavade lähendamisele. Samuti võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve paluda järelevalvekolleegiumi koosoleku kokku kutsumist või mõne punkti lisamist koosoleku päevakorda.

3. Järelevalvekolleegiumide tööd käsitlevate sätete ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja töötada artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides täpsustatud regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõusid kooskõlas artiklites 10–15 kehtestatud menetlusega ning anda artikli 16 kohaseid suuniseid ja soovitusi, et edendada järelevalvealase töö ja järelevalvekolleegiumide parimate tavade lähendamist.

4. Õiguslikult siduv vahendajaroll võimaldab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel lahendada pädevate asutuste vahelisi vaidlusi artiklis 19 sätestatud korras. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib teha asjaomase finantsturu osalise suhtes vahetult kohaldatavaid järelevalvealaseid otsuseid vastavalt artiklile 19.“

10)  Artikkel 22 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 22Üldsätted

süsteemsete riskide kohta

1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab nõuetekohaselt arvesse süsteemset riski, nagu see on määratletud määruses (EL) nr 1092/2010. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve käsitleb võimalikke finantsteenuste häireid,

a) mis on põhjustatud kogu finantssüsteemi või selle osade nõrgenemisest ning

b) millel võivad olla tõsised negatiivsed tagajärjed siseturule ja reaalmajandusele.

Vajaduse korral kaalub Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve süsteemse riski jälgimist ja hindamist vastavalt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt välja töötatud korrale ning reageerib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatustele ja soovitustele vastavalt määruse (EL) nr 1092/2010 artiklile 17.

2. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab koos Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ja kooskõlas artikliga 23 välja ühise lähenemisviisi finantsturu oluliste osalistega seotud süsteemse riski kindlakstegemiseks ja mõõtmiseks, sealhulgas vajadusel kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed näitajad.

Nimetatud näitajad on põhielement asjakohaste järelevalvemeetmete kindlaksmääramisel. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve jälgib ühtse lähenemisviisi edendamise eesmärgil kindlaksmääramiste lähenemise astet.

3. Ilma et see piiraks artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide kohaldamist, koostab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vajaduse korral finantsturu oluliste osaliste jaoks täiendavaid suuniseid ja soovitusi, et võtta arvesse nendega seotud süsteemseid riske.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tagab, et finantsturu oluliste osalistega seotud süsteemseid riske võetakse arvesse artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud valdkondade regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõude koostamisel.

4. Ühe või mitme pädeva asutuse, Euroopa Parlamendi, nõukogu, liikmesriikide või komisjoni taotlusel või omal algatusel võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve uurida konkreetset liiki finantstegevust, tooteliike või käitumisviise, et hinnata võimalikke ohte finantsturgude terviklikkusele või finantssüsteemi stabiilsusele või kliendi- ja tarbijakaitsele ning esitada asjaomastele pädevatele asutustele asjakohaseid soovitusi meetmete võtmiseks.

Selleks võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kasutada talle käesoleva määrusega, sealhulgas artiklitega 35 ja 35b antud volitusi.

5. Ühiskomitee tagab käesoleva artikli kohaselt võetud meetmete üldise ja valdkonnaülese koordineerimise.“

10 a)  Artikli 23 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerides välja kriteeriumid süsteemse riski kindlakstegemiseks ja mõõtmiseks ning asjakohase stressitestimise korra, mis hõlmab hinnangu andmist selle kohta, kas finantsturu osaliste poolt kujutatav või neile avalduv süsteemne risk (sh võimalik keskkonnaga seotud süsteemne risk) võib stressiolukordades suureneda. Nende finantsturu osaliste suhtes, kes võivad kujutada süsteemset riski, kohaldatakse tugevdatud järelevalvet ning vajaduse korral artiklis 25 osutatud saneerimis- ja likvideerimismenetlusi.“

10 b)  Artikli 26 lõige 4 jäetakse välja.

10 c)  Artikli 27 lõikes 2 jäetakse välja teine ja kolmas lõik.

11)  Artiklit 29 muudetakse järgmiselt.

a)  lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)  lisatakse punkt aa:

„aa) esitada vastavalt artiklile 29a liidu strateegiline järelevalvekava;“;

ii)  punkt b asendatakse järgmisega:

„ b) edendada pädevate asutuste vahel tõhusat kahe- ja mitmepoolset teabevahetust, mis hõlmab ▌kõiki asjakohaseid küsimusi, sh küberturvalisust ja küberründeid, järgides samas asjakohastes liidu õigusaktides sätestatud konfidentsiaalsus- ja andmekaitsenõudeid;“;

iii)  punkt e asendatakse järgmisega:

„e) koostada valdkondlikke ja valdkondadevahelisi koolitusprogramme, mis hõlmavad muu hulgas tehnoloogilisi uuendusi, soodustada töötajate vahetust ning julgustada pädevaid asutusi rohkem kasutama lähetusi ja muid vahendeid.“;

iii a)  lisatakse punkt ea:

ea) kehtestada seiresüsteem oluliste keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja juhtimisega seotud riskide hindamiseks, võttes arvesse COP21 Pariisi kokkulepet;“;

b)  lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib vajaduse korral töötada välja uusi praktilisi meetmeid ja lähenemisvahendeid, et edendada ühtseid järelevalvealaseid lähenemisviise ja -tavasid.

Ühise järelevalvekultuuri loomiseks koostab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ajakohastatud liidu järelevalvekäsiraamatu liidu finantsturu osaliste järelevalve kohta, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsturu osaliste ja turgudega kaasnevate ohtude laadi, ulatust ja keerukust, nende äritavasid, ärimudeleid ja suurust, sealhulgas tehnoloogiliste uuenduste tõttu toimuvaid muutusi, ning haldab seda. Liidu järelevalvekäsiraamat käsitleb parimaid tavasid ning kvaliteetseid metoodikaid ja menetlusi.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab oma ülesannete täitmisel, sealhulgas hinnates liidu õiguse võimalikke rikkumisi vastavalt artiklile 17, lahendades erimeelsusi vastavalt artiklile 19, kehtestades ja hinnates kogu liitu hõlmavaid strateegilisi järelevalve-eesmärke vastavalt artiklile 29a ning koostades hinnanguid pädevate asutuste kohta vastavalt artiklile 30, nõuetekohaselt arvesse järelevalvekäsiraamatut.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve viib vajaduse korral lõike 1 punktis a osutatud arvamuste ja lõikes 2 osutatud meetmete ja vahendite kohta läbi avaliku konsultatsiooni ning analüüsib nendega kaasnevat võimalikku kulu ja kasu. Sellised konsultatsioonid ja analüüsid peavad olema proportsionaalsed arvamuste või meetmete ja vahendite kohaldamisala, laadi ja mõjuga. Vajaduse korral küsib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ka väärtpaberituru sidusrühmade kogu nõuandeid või arvamust.

12)  Lisatakse artikkel 29a:

„Artikkel 29a

Liidu järelevalvekava

1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab vähemalt iga kolme aasta tagant ▌31. märtsiks pärast järelevalvenõukogus toimunud arutelu ja võttes arvesse pädevate asutuste panust, ELi institutsioonide tehtud tööd ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu analüüse, hoiatusi ja soovitusi pädevatele asutustele adresseeritud soovituse, milles pannakse paika üleliidulised strateegilised järelevalve-eesmärgid ja -prioriteedid („liidu strateegiline järelevalvekava“), ilma et see piiraks konkreetseid riiklikke eesmärke ja pädevate asutuste prioriteete. Pädevad asutused määravad oma märkustes kindlaks järelevalvetegevused, mida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peab nende arvates prioriteetseks lugema. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab liidu strateegilise järelevalvekava Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile teadmiseks ning avaldab selle oma veebisaidil.

Liidu strateegilises järelevalvekavas määratakse kindlaks järelevalve prioriteedid, et edendada järjepidevaid, tõhusaid ja tulemuslikke järelevalvetavasid ning liidu õiguse ühist, ühetaolist ja järjepidevat kohaldamist ning võtta meetmeid seoses artikli 32 kohaselt kindlaks tehtud asjaomaste mikrotasandi usaldatavusjärelevalve suundumuste, võimalike riskide ja nõrkade kohtadega, prognoosides edasisi arenguid, sh uusi ärimudeleid. Liidu strateegiline järelevalvekava ei takista riikide pädevatel asutustel kohaldada parimaid riiklikke tavasid ega tegutseda täiendavate riiklike prioriteetide ja arengute valdkonnas ning selles võetakse arvesse riiklikke eripärasid.

2. Iga ▌pädev asutus ▌märgib konkreetselt, kuidas tema iga-aastane tööprogramm on kooskõlas liidu strateegilise järelevalvekavaga.

4. Iga ▌pädev asutus pühendab oma aastaaruandes eraldi peatüki iga-aastase tööprogrammi rakendamisele.

See peatükk sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a)  finantsturu osaliste, turutavade ja -käitumise ning finantsturgude järelevalve ja kontrollimisega seotud tegevused ning liidu ja liikmesriigi õigust rikkunud finantseerimisasutuste suhtes võetud haldusmeetmed ja -karistused;

b)  sellised teostatud tegevused, mida ei olnud iga-aastases tööprogrammis ette nähtud;

c)  iga-aastases tööprogrammis ette nähtud, kuid teostamata tegevused ja programmi saavutamata jäänud eesmärgid, samuti põhjused, miks neid tegevusi ei rakendatud või eesmärke ei saavutatud.

5. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve hindab lõikes 4 osutatud eraldi peatükis esitatud teavet. Kui on oluline oht, et liidu strateegilises järelevalvekavas seatud prioriteete ei saavutata, esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve igale asjaomasele pädevale asutusele soovituse tema tegevuses leiduvate puuduste kõrvaldamiseks.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb aruannete ja omaenda riskihindamise põhjal kindlaks pädeva asutuse tegevused, mis on liidu strateegilise järelevalvekava täitmiseks kriitilise tähtsusega, ja vajaduse korral hindab neid tegevusi kooskõlas artikliga 30.

6. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avalikustab parimad tavad, mis on tuvastatud iga-aastaste tööprogrammide hindamise käigus.“

13)  Artiklit 30 muudetakse järgmiselt.

a)  artikli pealkiri asendatakse järgmisega:

„Pädevate asutuste hindamine“;

b)  lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve hindab omal algatusel või Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel korrapäraselt pädevate asutuste mõnd toimingut või kogu tegevust, et veelgi suurendada järelevalvetulemuste järjepidevust ja tulemuslikkust. Selleks töötab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja meetodid, mille kohaselt asjaomaseid pädevaid asutusi objektiivselt hinnata ja võrrelda. Hinnatavate pädevate asutuste kindlaksmääramisel ja hindamisel võetakse arvesse olemasolevat teavet asjaomase pädeva asutuse kohta ning asjaomase asutuse suhtes juba läbiviidud hindamisi, sealhulgas asjakohast teavet, mis on artikli 35 kohaselt esitatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele, ja igasugust sidusrühmadelt saadud asjakohast teavet, eelkõige pädeva asutuse võimalikke puudusi ja käitumisreeglite rikkumisi.“;

c)  lisatakse lõige 1a:

„1a. Käesoleva artikli kohaldamisel moodustab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ad hoc hindamiskomitee, mida juhib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja kuhu kuuluvad ▌Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötajad, keda saadavad ja toetavad vabatahtlikult ja rotatsiooni korras kuni viis esindajat erinevatest pädevatest asutustest, v.a hinnatavast pädevast asutusest. ▌“;

d)  lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)  sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Hindamine hõlmab vähemalt järgmiste elementide läbivaatamist:“;

ii)  punkt a asendatakse järgmisega:

„a) pädeva asutuse ressursside piisavus, sõltumatuse määr ja juhtimiskord, eelkõige seoses artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktide tulemusliku kohaldamisega ja suutlikkusega võtta arvesse turusuundumusi;“;

ii a)  punkt b asendatakse järgmisega:

„b) liidu õiguse ja järelevalvetavade, sealhulgas artiklite 10–16 kohaselt vastu võetud regulatiivsete tehniliste standardite või rakenduslike tehniliste standardite, suuniste ja soovituste kohaldamisel saavutatud lähenemise aste ja tulemuslikkus ning hinnang selle kohta, mil määral järelevalvetavad võimaldavad saavutada liidu õiguses sätestatud eesmärke, sealhulgas artikli 29 kohase ühise järelevalvekultuuri ja artikli 29a kohase liidu strateegilise järelevalvekava eesmärke;“;

ii b)  punkt c asendatakse järgmisega:

„c) mõne pädeva asutuse välja töötatud parimate tavade rakendamine;“;

e)  lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab hindamise tulemuste kohta aruande. Kõnealuses aruandes määratakse kindlaks hindamise tulemusel asjakohaseks ja vajalikuks peetavad järelmeetmed ja selgitatakse neid. Kõnealused järelmeetmed võidakse vastu võtta artikli 16 kohaste suuniste ja soovitustena või artikli 29 lõike 1 punkti a kohaste arvamustena, mis on adresseeritud asjaomastele pädevatele asutustele.

▌Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ▌esitab järelaruande nõutud järelmeetmete võtmise kohta. ▌

Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude või rakenduslike standardite eelnõude väljatöötamisel vastavalt artiklitele 10–15 või suuniste või soovituste koostamisel vastavalt artiklile 16 võtab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve arvesse käesoleva artikli kohaste hindamiste tulemusi ja mis tahes muud teavet, mida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on oma ülesannete täitmisel saanud, et tagada kõrgeima kvaliteediga järelevalvetavade ühtsus.“;

f)  lisatakse lõige 3a:

„3a. Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve leiab hindamistulemuste või tema ülesannete täitmisel talle teatavaks saanud teabe põhjal, et finantsturu osaliste või pädevate asutuste suhtes kohaldatavad liidu eeskirjad vajavad liidu seisukohast täiendavat ühtlustamist, või kui ta leiab, et pädev asutus ei ole artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikke akte kohaldanud või on neid kohaldanud ilmselt liidu õigust rikkudes, esitab ta komisjonile arvamuse.“;

g)  lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avalikustab lõikes 3 osutatud aruanded, sealhulgas kõik järelaruanded, välja arvatud juhul, kui avalikustamine ohustaks finantssüsteemi stabiilsust. Hinnatavale pädevale asutusele antakse enne aruande avalikustamist võimalus selle kohta märkusi esitada. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab neid märkusi enne avalikustamist vajaduse korral arvesse. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib avalikustada kõnealused märkused aruande lisas, välja arvatud juhul, kui nende avalikustamine ohustaks finantssüsteemi stabiilsust või kui pädev asutus on avalikustamise vastu. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostatud aruanne, millele osutatakse lõikes 3, ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt vastu võetud suunised, soovitused ja arvamused, millele on osutatud lõikes 3a, avalikustatakse samaaegselt.

14)  Artiklit 31 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 esimese lõigu punkt e asendatakse järgmisega:

„e) võttes finantsturgude toimimist ohustada võivate arengute korral asjakohaseid meetmeid, et kooskõlastada asjakohaste pädevate asutuste võetavaid meetmeid;“;

b)  lõike 1 esimesse lõiku lisatakse punkt ea:

ea) võttes tehnoloogiliste uuenduste rakendamiseks asjakohaseid meetmeid, et kooskõlastada asjakohaste pädevate asutuste võetavaid meetmeid;“;

c)  lisatakse lõige 1a:

1a. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab asjakohaseid meetmeid, et lihtsustada tehnoloogilise innovatsiooniga seotud ettevõtjate või toodete turulepääsu. Selleks et aidata kaasa Euroopa ühise lähenemisviisi loomisele tehnoloogilise innovatsiooni suhtes, edendab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvealast ühtsust, vajaduse korral finantsalase uuendustegevuse komitee toetusel ning eelkõige teabe ja parimate tavade vahetamise kaudu. Vajaduse korral võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtta kooskõlas artikliga 16 vastu suuniseid või soovitusi.“

15)  Lisatakse uus artikkel 31a:

„Artikkel 31aTegevuste delegeerimise ja edasiandmise ning riskide ülekandmise koordineerimine

„1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koordineerib pidevalt pädevate asutuste järelevalvetegevust, et edendada järelevalvealast ühtsust finantsturu osaliste tegevuste delegeerimise ja edasiandmise valdkonnas ning seoses riskide ülekandmisega kolmandatesse riikidesse, et kasutada ELi passi, teostades tegelikult olulised tegevused või funktsioonid väljaspool liitu, kooskõlas lõigetega 2 ja 3▐. Pädevad asutused kannavad oma vastava pädevuse piires lõplikku vastutust tegevuslubade andmist, järelevalvet ja jõustamist käsitlevate otsuste eest, mis puudutavad tegevuse delegeerimist ja edasiandmist ning riskide ülekandmist.

2. Pädevad asutused teavitavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet, kui nad kavatsevad anda tegevusloa finantsturu osalisele või registreerida finantsturu osalise, mis jääks asjaomase pädeva asutuse järelevalve alla vastavalt artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidele ning mille äriplaan näeb ette selle tegevuse või põhifunktsioonide olulise osa edasiandmist või delegeerimist või selle tegevustega seotud riskide olulise osa ülekandmist kolmandatesse riikidesse, et kasutada ELi passi, teostades tegelikult olulised tegevused või funktsioonid väljaspool liitu. Pädevate asutuste teated Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele peavad olema piisavalt üksikasjalikud.

3. Kui kohaldatakse artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusakte ja kui sellega ei kehtestata mingeid erinõudeid tegevuste delegeerimisest, edasiandmisest või riskide ülekandmisest teavitamise suhtes, teavitab finantsturu osaline pädevat asutust oma tegevuse olulise osa või mis tahes põhifunktsiooni edasiandmisest või delegeerimisest ja tegevuste olulise osaga seotud riskide ülekandmisest muule üksusele või oma filiaalile, mis on asutatud kolmandas riigis. Asjaomane pädev asutus teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet sellistest teadetest üks kord poolaastas.

Ilma et see piiraks artikli 35 kohaldamist, esitab pädev asutus Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve taotluse korral teabe finantsturu osaliste kokkulepete kohta, mis käsitlevad tegevuse edasiandmist, delegeerimist ja riskide ülekandmist.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve jälgib, kas asjaomased pädevad asutused kontrollivad esimeses lõigus osutatud edasiandmise, delegeerimise ja riskide ülekandmise korra vastavust liidu õigusele ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve suunistele, soovitustele ja arvamustele ning seda, kas selline kord ei takista pädevate asutuste poolset tõhusat järelevalvet ja nõuete täitmise tagamist kolmandas riigis.

3a. Kui pädeva asutuse kontrollikord takistab tõhusat järelevalvet või jõustamist ning sellega kaasneb õigusliku arbitraaži risk liikmesriikides, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve anda asjaomasele pädevale asutusele soovitusi selle kohta, kuidas parandada kontrollikorda, sealhulgas tähtaja, mille jooksul pädev asutus peaks soovitatud muudatusi rakendama. Kui asjaomane pädev asutus neid soovitusi ei järgi, esitab ta oma põhjendused ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avalikustab oma soovitused koos nimetatud põhjendustega.

3b. Komisjon koostab [üks aasta pärast käesoleva muutmismääruse jõustumist] aruande, milles antakse ülevaade sektoripõhistes õigusaktides kasutatavatest erinevatest lähenemisviisidest hindamisel, edasiantava või delegeeritava tegevuse olulisusest, ning milles uuritakse võimalust kasutada seejuures ühtlustatumat lähenemisviisi ühiste kriteeriumide ja metoodika võimaliku täpsustamise kaudu. Komisjon esitab selle aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Seda tehes võtab komisjon arvesse järgmist:

a) tegevuse järjepidevus,

b) tõhus haldussuutlikkus,

c) delegeeritud ja edasiantud tegevuste ning riskide ülekandmise auditeerimise tegelik suutlikkus.

16)  Lisatakse uus artikkel 31b:

„Artikkel 31bMärkimisväärse piiriülese mõjuga korralduste, tehingute ja tegevuse koordineerimine

1. Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel on tõendeid või selgeid viiteid mitmest eri allikast, mis annavad alust kahtlustada, et märkimisväärse piiriülese mõjuga korraldused, tehingud või mis tahes muu tegevus ohustab finantsturgude nõuetekohast toimimist või usaldusväärsust või liidu finantsstabiilsust, soovitab ta asjaomase liikmesriigi pädevatel asutustel alustada uurimist ning esitab nendele pädevatele asutustele asjakohase teabe.

2. Kui pädeval asutusel on tõendeid või selgeid viiteid mitmest eri allikast, mis annavad alust kahtlustada, et märkimisväärse piiriülese mõjuga korraldused, tehingud või mis tahes muu tegevus ohustab finantsturgude nõuetekohast toimimist või usaldusväärsust või liidu finantsstabiilsust, teavitab ta sellest viivitamata Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet ning esitab asjakohase teabe. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib soovitada selliste liikmesriikide pädevatel asutustel, kus oletatav tegevus toimus, võtta meetmeid pärast seda, kui ta on neile esitanud asjakohase teabe.

3. Selleks et tagada tõhusus ja vältida andmevoogudes, aruandluskohustuste täitmisel või teadetes mis tahes vormis dubleerimist, võttes samas arvesse olemasolevaid sätteid, näiteks finantsinstrumentide turgude määruse artiklis 26 ja turukuritarvituse määruse artiklis 4 sätestatut, lihtsustab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve elektroonilist teabevahetust Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja pädevate asutuste vahel ning asutab ▌selleks otstarbeks ette nähtud andmepanga, ning haldab seda.”

17)  Artikkel 32 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 32Turusuundumuste hindamine

, sealhulgas stressitestid

1.  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve jälgib ja hindab turusuundumusi oma pädevusvaldkonnas ja vajaduse korral teavitab kahte ülejäänud Euroopa Järelevalveasutust▌, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni asjakohastest mikrousaldatavuse suundumustest ning võimalikest riskidest ja nõrkadest kohtadest. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve lisab oma hinnangutesse analüüsi turgude kohta, kus finantsturu osalised toimivad, ning hinnangu selle kohta, milline on võimalike turusuundumuste mõju sellistele finantsturu osalistele.

2.  ▌Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve algatab ja koordineerib realistlikult kogu liitu hõlmavaid hinnanguid finantsturu osaliste kohanemisvõime kohta ebasoodsate turusuundumuste korral. Selleks töötab ta pädevate asutuste jaoks välja:

a)  ühise meetodika, mille kohaselt hinnata majanduslike stsenaariumide mõju finantsturu osalise finantsseisundile;

aa)  ühise metoodika, mille kohaselt määrata kindlaks finantseerimisasutused, kes kaasatakse kogu liitu hõlmavatesse hindamistesse;

b)  ühised lähenemisviisid finantsturu osaliste kohanemisvõimet käsitlevate hindamiste tulemuste edastamise kohta;

c)  ühise metoodika konkreetsete toodete omaduste ja levitamistoimingute mõju hindamiseks finantsturu osalise finantsseisundile ja investoritele ning tarbijate teavitamisele; ning

ca)  ühise metoodika keskkonnariskide mõju hindamiseks finantseerimisasutuste finantsstabiilsusele.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb käesoleva lõike kohaldamiseks koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga, kes peab rahapoliitika teostamises vältima võimalikku huvide konflikti.

2a.  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kaalub vähemalt üks kord aastas, kas on asjakohane läbi viia lõikes 2 osutatud kogu liitu hõlmav hindamine, ning teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni oma kaalutlustest. Kui viiakse läbi selline kogu liitu hõlmav hindamine▌, avaldab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve hindamise tulemused iga osaleva finantsturu osalise kohta, välja arvatud juhul, kui ta leiab, et avalikustamine ei ole asjakohane, võttes arvesse liidu ja ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsust, turu usaldusväärsust või siseturu toimimist.

Pädevate asutuste ametisaladuse kohustus ei takista neid lõikes 2 osutatud kogu liitu hõlmavate hindamiste tulemusi avaldamast või selliseid hindamistulemusi Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele edastamast, kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kavatseb kogu liitu hõlmava finantsturu osaliste kohanemisvõimet käsitleva hindamise tulemused avaldada.

3.  Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1092/2010 kohaseid Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesandeid, esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kord aastas ja vajaduse korral sagedamini Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule oma pädevusvaldkonnas suundumuste, võimalike riskide ja nõrkade kohtade hinnangu koos artikli 22 lõikes 2 osutatud näitajatega.

Kõnealustes hinnangutes liigitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peamised riskid ja nõrgad kohad ning teeb vajaduse korral ennetavate meetmete või parandusmeetmete ettepanekud.

4.  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tagab, et piisaval määral võetakse arvesse valdkondadevahelisi arengutendentse, riske ja nõrku kohti, tehes selleks ühiskomitee kaudu tihedat koostööd Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Pangandusjärelevalve) ja Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionidejärelevalve).

18)  Artikkel 33 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 33Rahvusvahelised suhted

, sealhulgas samaväärsus

1. Ilma et see piiraks liikmesriikide ja liidu institutsioonide pädevust, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve luua kontakte ja sõlmida halduskokkuleppeid reguleerivate ja järelevalveasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikide valitsusasutustega. Kõnealused kokkulepped ei loo liidule ja selle liikmesriikidele õiguslikke kohustusi ega takista liikmesriike ja nende pädevaid asutusi sõlmimast kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid kolmandate riikidega.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ei sõlmi koostöölepinguid kolmanda riigi reguleerivate ja järelevalveasutustega, juhul kui see kolmas riik on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 artiklile 9 vastu võetud komisjoni kehtiva delegeeritud õigusakti kohaselt kantud nende jurisdiktsioonide loetellu, kelle riiklikus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras on strateegilised puudused, mis kujutavad endast märkimisväärset ohtu liidu finantssüsteemile.

2. Komisjoni konkreetse nõustamistaotluse alusel, omal algatusel või juhul, kui see on ette nähtud artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega, aitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve komisjonil ette valmistada kolmandate riikide regulatiivse ja järelevalvekorra samaväärsust kinnitavaid otsuseid.

2a. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve jälgib pidevalt regulatiivseid ja järelevalvealaseid arenguid, nõuete täitmise tagamise tavasid ja asjaomaseid turusuundumusi kolmandates riikides, kelle suhtes on komisjon vastavalt artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidele teinud samaväärsust kinnitavad otsused, et kontrollida, kas kriteeriumid, mille alusel kõnealused otsused on tehtud, ja otsustes sätestatud tingimused on jätkuvalt täidetud. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kahele muule Euroopa järelevalveasutusele iga kolme aasta tagant või vajaduse korral sagedamini või Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni taotluse alusel tulemuste kohta konfidentsiaalse aruande. Aruandes keskendutakse eelkõige finantsstabiilsust, turu usaldusväärsust, investorite kaitset või siseturu toimimist mõjutavatele teguritele.

Ilma et see mõjutaks artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud erinõudeid ja kohaldades lõike 1 teises lauses sätestatud tingimusi, teeb Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostööd selliste kolmandate riikide asjaomaste pädevate asutustega ja vajaduse korral ka kriisilahendusasutustega, kelle regulatiivne ja järelevalvekord on tunnistatud samaväärseks. Seda koostööd tehakse kõnealuste kolmandate riikide asjaomaste asutustega sõlmitud halduskokkulepete alusel. Selliste halduskokkulepete üle läbirääkimisi pidades tagab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, et halduskokkuleppesse lisatakse sätted, mis käsitlevad järgmist:

a)  mehhanismid, mis võimaldaksid Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel saada asjakohast teavet, sealhulgas teavet regulatiivse korra, järelevalves rakendatava lähenemisviisi, asjakohaste turusuundumuste ja mis tahes muutuste kohta, mis võivad mõjutada samaväärsust kinnitavat otsust;

b)  järelevalvetegevuse, sh Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (keda saadavad ja toetavad vabatahtlikult ja rotatsiooni korras kuni viis esindajat erinevatest pädevatest asutustest, v.a hinnatavast pädevast asutusest) egiidi all läbi viidud kohapealsete kontrollide koordineerimise menetlus määral, mil see on vajalik samaväärsust kinnitavate otsustega seotud järelmeetmeteks.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja teisi Euroopa järelevalveasutusi, kui kolmanda riigi pädev asutus keeldub sellist halduskokkulepet sõlmimast või tulemuslikku koostööd tegemast. Komisjon võtab seda teavet asjaomaste samaväärsusotsuste läbivaatamisel arvesse.

2b. Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tuvastab lõikes 2a osutatud kolmandate riikide regulatiivsetes, järelevalve- ja vajadusel kriisilahendusalastes või nõuete täitmise tagamise tavades suundumusi, mis võivad mõjutada liidu või ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsust, turu usaldusväärsust või investorite kaitset või siseturu toimimist, teavitab ta sellest viivitamata ja konfidentsiaalselt Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni.

2c. Pädevad asutused teavitavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet eelnevalt oma kavatsusest sõlmida kolmandate riikide järelevalveasutustega mis tahes halduskokkuleppeid artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega reguleeritud valdkondades, k.a seoses kolmanda riigi üksuste filiaalidega. Nad esitavad nii kiiresti kui võimalik Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele sellise kavandatud kokkuleppe kavandi.

Ühtsete, tõhusate ja tulemuslike järelevalvetavade kehtestamiseks liidus ning rahvusvahelise järelevalvealase koordineerimise edendamiseks võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostöös pädevate asutustega välja töötada näidishalduskokkuleppe. Pädevad asutused püüavad ▌sellist näidishalduskokkulepet võimalikult täpselt järgida.

Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab koostöös pädevate asutustega välja sellist näidishalduskokkulepet, ei sõlmi pädevad asutused enne näidiskokkuleppe valmimist halduskokkuleppeid kolmandate riikide ametiasutustega.

Artikli 43 lõikes 5 osutatud aruandesse lisab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teabe järelevalveasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide või kolmandate riikide haldusasutustega sõlmitud halduskokkulepete, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt komisjonile samaväärsusotsuste ettevalmistamiseks antud abi ja lõike 2a kohase Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve jälgimistegevuse kohta.

3a. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve taotleb täisliikme staatust Rahvusvahelises Väärtpaberijärelevalve Organisatsioonis ja finantsstabiilsuse nõukogus ning vaatleja staatust Rahvusvahelises Raamatupidamisstandardite Nõukogus.

Kõiki seisukohti, mille Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve rahvusvahelistel foorumitel võtab, tuleb kõigepealt järelevalvenõukogus arutada ja need seal heaks kiita.

3b. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve jälgib korrapäraselt regulatiivseid, järelevalve- ja vajadusel kriisilahendusalaseid suundumusi, nõuete täitmise tagamise tavasid ja asjaomaseid turusuundumusi kolmandates riikides, kellega on sõlmitud rahvusvahelised kokkulepped.

Ilma et see mõjutaks artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud erinõudeid ja kohaldades lõike 1 teises lauses sätestatud tingimusi, teeb Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostööd käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud kolmandate riikide asjaomaste pädevate asutustega ja vajaduse korral ka kriisilahendusasutustega.

19)  Artikkel 34 jäetakse välja.

20)  Artiklit 35 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teabenõude alusel esitavad pädevad asutused Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kogu teabe, mis on talle vajalik käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks, eeldusel et asjaomane teave on neile seaduslikult kättesaadav.

Esitatav teave peab olema täpne ja täielik ning see esitatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve määratud tähtajaks.

2. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib ka nõuda, et teavet esitatakse korrapäraste ajavahemike järel ja kindlas vormis või kasutades võrreldavaid aruandevorme, mille ta on heaks kiitnud. Võimaluse korral kasutatakse kõnealuste teabenõuete puhul alati olemasolevaid ühtseid aruandevorme ja järgitakse riiklikus ja liidu õiguses, sealhulgas artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet.

3. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib pädeva asutuse nõudmisel anda kogu tema käsutuses oleva teabe, mis on vajalik pädeva asutuse ülesannete täitmiseks, järgides asjaomase valdkonna õigusaktides ja käesoleva määruse artiklis 70 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustust.“;

b)  lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Kui lõike 1 kohaselt nõutud teave ei ole kättesaadav või kui pädevad asutused ei tee seda kättesaadavaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt määratud tähtajaks, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitada nõuetekohaselt põhjendatud nõude järgmistele asutustele:

a)  muud järelevalveülesandeid täitvad järelevalveasutused;

b)  asjaomases liikmesriigis rahandusvaldkonna eest vastutav ministeerium, kui tal on usaldatavusnõuetega seotud teavet;

c)  asjaomase liikmesriigi keskpank või statistikaamet;

d)  asjaomase liikmesriigi statistikaamet.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve taotlusel aitavad pädevad asutused tal teavet koguda.“;

c)  lõiked 6 ja 7 jäetakse välja.

21)  Lisatakse artiklid 35a–35da:

„Artikkel 35aArtiklis 35b osutatud volituste kasutamine

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele või selle ametnikele või teistele Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt volitatud isikutele artikliga 35 antud õigusi ei tohi kasutada sellise teabe või selliste dokumentide avaldamise nõudmiseks, millele kehtib kutsesaladus.

Artiklite 35a ja 35b kohaldamine ei piira siseriikliku õiguse kohaldamist.

Artikkel 35bFinantsturu osalistele esitatav teabenõue

1. Kui artikli 35 lõike 1 või lõike 5 kohaselt nõutud teave ei ole kättesaadav või seda ei ole tehtud kättesaadavaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve määratud tähtajaks, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ilma andmeid dubleerimata nõuda, et asjaomased finantsturu osalised esitaksid kogu teabe, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks käesoleva määruse kohaselt.

▌4. ▌Asjaomased finantsturu osalised või nende seaduslikud esindajad esitavad nõutud teabe Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve sätestatud mõistliku aja jooksul. ▌

5. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve edastab nõude koopia ▌viivitamata selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus asjaomane finantsturu osaline, kellele teabenõue on suunatud, asub või on asutatud.

6. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib kasutada käesoleva artikli alusel saadud konfidentsiaalset teavet ainult käesoleva määrusega ettenähtud ülesannete täitmiseks.

Artikkel 35cTrahvide määramise menetluseeskirjad

1. Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve leiab käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel, et on olulisi märke selliste asjaolude võimaliku olemasolu kohta, mis kujutaksid endast artikli 35d lõikes 1 osutatud rikkumist, palub Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve komisjonil juhtumit uurida. ▌

Artikkel 35dTrahvid

ja perioodilised karistusmaksed

-1. Enne kui tehakse otsus trahvi või perioodilise karistusmakse määramise kohta, annab komisjon asutusele või üksusele, kellele teabenõue esitati, võimaluse olla ära kuulatud.

Trahvi või perioodilise karistusmakse määramist käsitlev komisjoni otsus põhineb üksnes sellistel asjaoludel, mille kohta asjaomastel asutustel või üksustel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

1. Komisjon võtab vastu otsuse trahvi määramise kohta, kui ta leiab, et finantsturu osaline on jätnud nõutud teabe tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu esitamata▌ või on esitanud mittetäieliku, ebaõige või eksitava teabe vastuseks artikli 35b lõike 1 kohasele lihtteabenõudele▌.

2. Lõikes 1 osutatud trahvi põhisumma on vähemalt 50 000 eurot ega ületa 200 000 eurot.

2. Lõikes 1 osutatud trahvi põhisumma on vähemalt [X; vähem kui 50 000] eurot ning see ei ületa [Y; vähem kui 200 000] eurot ning see on hoiatav, mõjus ning asutuse või üksuse suuruse ning rikkumise laadi ja raskusastme suhtes proportsionaalne.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab koos Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada käesoleva lõike kohaste trahvide määramise metoodika.

5. ▌Trahvi kogusumma ei tohi ületada [X %; vähem kui 20 %] asjaomase finantsturu osalise eelmise majandusaasta käibest, välja arvatud juhul, kui finantsturu osaline on saanud rikkumisest otsest või kaudset rahalist kasu. Sel juhul peab trahvi kogusumma olema vähemalt võrdne saadud rahalise kasuga.

5a. Komisjon võib kehtestada perioodilised karistusmaksed kuni rikkumise kõrvaldamiseni. Perioodilised karistusmaksed on asutuse või üksuse suuruse ning rikkumise laadi ja raskusastme suhtes proportsionaalsed.

5b. Menetluse ajal tagatakse asutusele või üksusele täielikult kaitseõigus. Asutusel või üksusel on õigus saada juurdepääs Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja komisjoni toimikule, tingimusel et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei laiene konfidentsiaalsele teabele ega Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja komisjoni sisekasutuseks ette nähtud ettevalmistavatele dokumentidele.

5c. Trahvi või perioodilise karistusmakse täitmisele pööramise saab peatada ainult Euroopa Liidu Kohtu otsusega. Asutused või üksused, kellele on määratud trahv või perioodilised karistusmaksed, võivad esitada Euroopa Liidu Kohtusse hagi komisjoni otsuse peale määrata trahv või perioodilised karistusmaksed. Euroopa Liidu Kohus võib komisjoni määratud trahvi või perioodilise karistusmakse muu hulgas tühistada, seda vähendada või suurendada.

5d. Komisjon avalikustab kõik määratud trahvid ja perioodilised karistusmaksed, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine ohustaks tõsiselt finantsturge või tekitaks asjaomastele isikutele ebaproportsionaalset kahju.

5e. Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete summad kantakse liidu üldeelarvesse.

Artikkel 35daEritrahvid kesksetele vastaspooltele

Olenemata artiklis 35d osutatud trahvidest võib keskseid vastaspooli trahvida kooskõlas määrusega (EL) nr 648/2012, eelkõige nimetatud määruse artiklite 25f, 25g, 25h, 25i ja 25j ning III ja IV lisa alusel.“

▌22)  Artiklit 36 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 3 jäetakse välja;

b)  lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatuse või soovituse saamist arutab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve hoiatust või soovitust järgmisel järelevalvenõukogu koosolekul või vajaduse korral varem, et hinnata sellise hoiatuse või soovituse mõju oma ülesannete täitmisele ja selle võimalikke järelmeetmeid.

Asjakohase otsustamismenetluse käigus teeb Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuse, kas võtta meetmeid kooskõlas käesoleva määrusega antud volitustega▌, et lahendada hoiatustes või soovitustes tõstatatud küsimusi, ja nende meetmete võimaliku sisu kohta.

Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ei järgi hoiatust või soovitust, põhjendab ta oma toimimisviisi Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule▌. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teavitab sellest Euroopa Parlamenti kooskõlas määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 19 lõikega 5. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teavitab sellest ka nõukogu ja komisjoni.“;

c)  lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Vajaduse korral võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kasutada käesoleva määrusega antud volitusi, et tagada õigeaegne järelmeetmete võtmine seoses hoiatuste või soovitustega, mida Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esitab pädevale asutusele.

Kui adressaat ei kavatse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitust järgida, teatab ta sellest järelevalvenõukogule ja põhjendab oma otsust.“;

d)  lõige 6 jäetakse välja.

23)  Artikkel 37 ▌asendatakse järgmisega:

„Artikkel 37Väärtpaberituru sidusrühmade kogu

1. Sidusrühmadega konsulteerimise hõlbustamiseks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ülesannetega seotud valdkondades luuakse väärtpaberituru sidusrühmade kogu. Väärtpaberituru sidusrühmade koguga konsulteeritakse artiklite 10–15 kohaselt võetavate meetmete osas seoses regulatiivsete tehniliste standardite ja rakenduslike tehniliste standarditega ning artikli 16 kohaselt võetavate meetmete osas seoses suuniste ja soovitustega, artikli 16a kohaselt võetavate meetmete osas seoses arvamustega ja artikli 16b kohaselt võetavate meetmete osas seoses küsimuste ja vastustega, kui need ei puuduta konkreetseid finantsturu osalisi. Kui meetmeid tuleb võtta kiiresti ja konsulteerimine ei ole võimalik, teavitatakse väärtpaberituru sidusrühmade kogu nii kiiresti kui võimalik.

Väärtpaberituru sidusrühmade kogu tuleb kokku vähemalt neli korda aastas.

2. Väärtpaberituru sidusrühmade kogusse kuulub 30 liiget, kellest 13 liiget esindavad võrdses osas ▌liidus tegutsevaid finantsturu osalisi, 13 liiget esindavad nende töötajate esindajaid, ▌tarbijaid, finantsteenuste kasutajaid ja VKEde esindajaid ning neli liiget on sõltumatud tippteadlased. ▐

3. Väärtpaberituru sidusrühmade kogu liikmed määrab järelevalvenõukogu avaliku ja läbipaistva valikumenetluse kaudu. Otsuse tegemisel tagab järelevalvenõukogu nii palju kui võimalik väärtpaberituru sektori mitmekesisuse kajastamise, asjakohase geograafilise ja soolise tasakaalu ning sidusrühmade esindatuse kogu liidu piires. Väärtpaberituru sidusrühmade kogu liikmed valitakse nende kvalifikatsiooni, oskuste, asjaomaste teadmiste ja tõendatud kogemuse alusel.

3a. Väärtpaberituru sidusrühmade kogu liikmed valivad liikmete seast kogu eesistuja. Eesistuja ametiaeg on kaks aastat.

Euroopa Parlament võib kutsuda väärtpaberituru sidusrühmade kogu eesistuja enda ette avaldusi tegema ja liikmete kõikidele küsimustele vastama alati, kui seda palutakse.

4. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kogu vajaliku teabe, mille suhtes kohaldatakse artiklis 70 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustust, ja tagab väärtpaberituru sidusrühmade kogule piisavad sekretariaaditeenused. Väärtpaberituru sidusrühmade kogu liikmete jaoks, kes esindavad mittetulundusorganisatsioone, kehtestatakse nõuetekohane hüvitis, mida ei kohaldata ettevõtjate esindajate suhtes. Selle hüvitise puhul võetakse arvesse liikmete ettevalmistavat ja järeltööd ning see on vähemalt samaväärne nõukogu määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (millega kehtestatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused)(13) (personalieeskirjad) V jaotise 1. peatüki 2. jaos toodud ametnike hüvitiste määradega. Väärtpaberituru sidusrühmade kogu võib moodustada tehnilistes küsimustes töörühmi. Väärtpaberituru sidusrühmade kogu liikmete volitused kestavad neli aastat, pärast mida korraldatakse uus valikumenetlus.

Väärtpaberituru sidusrühmade kogu liikmed võivad olla valitud kaheks järjestikuseks ametiajaks.

5. Väärtpaberituru sidusrühmade kogu võib esitada Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele arvamusi ja nõuandeid kõikides küsimustes, mis on seotud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ülesannetega, pöörates erilist tähelepanu artiklites 10–16b ning artiklites 29, 30, 32 ja 35 sätestatud ülesannetele.

Kui väärtpaberituru sidusrühmade kogu liikmed ei suuda ▌nõuandes kokku leppida, võivad üks kolmandik selle liikmetest või ühte sidusrühmade gruppi esindavad liikmed esitada eraldi ▌nõuande.

Väärtpaberituru sidusrühmade kogu, pangandussektori sidusrühmade kogu, kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogu ning tööandjapensionide sidusrühmade kogu võivad esitada Euroopa järelevalveasutuste tegevusega seotud küsimustes ühisarvamusi ja -nõuandeid vastavalt käesoleva määruse artiklile 56, mis käsitleb ühised seisukohti ja õigusakte.

6. Väärtpaberituru sidusrühmade kogu võtab liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu oma kodukorra.

7. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avalikustab väärtpaberituru sidusrühmade kogu arvamused ja nõuanded, selle liikmete eraldi nõuanded ning konsultatsioonide tulemused, samuti selle, kuidas nõuandeid ja konsultatsioonide tulemusi on arvesse võetud.“

23 a)  Artikli 38 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tagab, et artiklite 18, 19 või 20 kohaselt vastu võetud otsused ei ole mingil moel vastuolus liikmesriikide eelarvepädevusega.“

24)  Artikkel 39 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 39Otsustamismenetlus

1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegutseb artiklite 17, 18 ja 19 kohaseid otsuseid vastu võttes lõigete 2–6 kohaselt▌.

2. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teavitab otsuse iga adressaati otsuse tegemise kavatsusest adressaadi ametlikus keeles, määrates tähtaja, mille jooksul võib adressaat otsusega seotud küsimuses esitada oma seisukohti, võttes täielikult arvesse küsimuse kiireloomulisust, keerukust ja võimalikke tagajärgi. Adressaat võib esitada oma seisukohad oma ametlikus keeles. Esimese lause sätet kohaldatakse mutatis mutandis artikli 17 lõikes 3 osutatud soovituste suhtes.

3. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuses tuleb märkida otsuse aluseks olevad asjaolud.

4. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuse adressaate teavitatakse käesoleva määruse kohastest õiguskaitsevahenditest.

5. Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab vastu artikli 18 lõigete 3 või 4 kohase otsuse, vaatab ta selle sobivate ajavahemike järel läbi.

6. Artiklite ▌18 või 19 kohased Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsused avalikustatakse. Artikli 17 kohased Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsused võidakse avalikustada. Avalikustamisel esitatakse asjaomase pädeva asutuse või finantsturu osalise andmed ja otsuse põhisisu, välja arvatud juhul, kui avalikustamine on vastuolus finantsturu osaliste õigustatud huviga või nende ärisaladuste kaitsega või kui see võib tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja usaldusväärsust või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsust.“

25)  Artiklit 40 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)  lisatakse punktid aa ja ab:

„aa) artikli 45 lõikes 1 osutatud juhatuse täistööajaga liikmed, kellel ei ole hääleõigust;

ab) liikmesriigi sellise asutuse juht, mis vastutab artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide üle läbirääkimiste pidamise ja nende vastuvõtmise eest, tegutsedes artiklite 10–15 reguleerimisalas;“;

i a)  punkt b asendatakse järgmisega:

„b) igas liikmesriigis finantsturu osaliste järelevalve eest vastutava avalik-õigusliku asutuse juht, tegutsedes mis tahes pädevuste, välja arvatud artiklites 10–15 sätestatute piires, kes osaleb järelevalvenõukogu kohtumistel isiklikult vähemalt kaks korda aastas;“;

i b)  punkt d asendatakse järgmisega:

„d) üks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esindaja, kellel ei ole hääleõigust ja kes hoidub rahapoliitika elluviimisega seotud seisukohtade võtmisest;“;

a a)  lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Iga ▌asutus nimetab oma asutusest kõrgetasemelise asendusliikme, kes võib asendada lõike 1 punktides ab ja b osutatud järelevalvenõukogu liiget, kui viimane ei saa kohtumisel osaleda.“;

a b)  lisatakse järgmine lõige:

„4a. Artiklite 10–15 kohaselt võetavate meetmete korral on üks komisjoni esindaja järelevalvenõukogu hääleõiguseta liige ning üks Euroopa Parlamendi esindaja on järelevalvenõukogus vaatleja ja üks iga liikmesriigi ametiasutuse esindaja võib olla järelevalvenõukogus vaatleja.“;

b)  lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Järelevalvenõukogu võib kutsuda oma töös osalema vaatlejaid.“;

c)  lisatakse lõige 7:

„7. Kui lõike 1 punktis b osutatud riiklik avalik-õiguslik asutus ei ole vastutav tarbijakaitse-eeskirjade täitmise tagamise eest, võib kõnealuses punktis osutatud järelevalvenõukogu liige otsustada kutsuda kohtumisele liikmesriigi tarbijakaitseameti esindaja, kellel ei ole hääleõigust. Kui liikmesriigis on tarbijakaitsealane vastutus jagatud mitme ametiasutuse vahel, lepivad kõnealused asutused kokku ühises esindajas.“

26)  Artikkel 41 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 41Sisekomiteed

27)  Järelevalvenõukogu võib teatavate ülesannete täitmiseks moodustada sisekomiteesid. Järelevalvenõukogu võib delegeerida sisekomiteedele, juhatusele või eesistujale teatavaid selgelt kindlaks määratud ülesandeid ja otsuseid.“

28)  Artikkel 42 ▌asendatakse järgmisega:

„Artikkel 42

Järelevalvenõukogu sõltumatus

Eesistuja ja järelevalvenõukogu ▌liikmed, samuti keskseid vastaspooli käsitleva järelevalvekomitee hääleõiguslikud konkreetse keskse vastaspoolega seotud liikmed ja alalised liikmed täidavad käesoleva määrusega neile pandud ülesandeid sõltumatult ja objektiivselt üksnes liidu kui terviku huvides ning nad ei küsi ega võta vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja asutustelt, ▌valitsustelt ega muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt.

Liikmesriigid, liidu institutsioonid või asutused ega ükski muu avalik- või eraõiguslik isik ei püüa järelevalvenõukogu liikmeid nende ülesannete täitmisel mõjutada.

Kui artikli 30 lõike 2 punktis a osutatud sõltumatuse määra peetakse nimetatud artikli põhjal ebapiisavaks, võib järelevalvenõukogu otsustada kas peatada ajutiselt üksikliikme hääleõiguse või peatada kuni puuduse kõrvaldamiseni ajutiselt tema liikmesuse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalves.

29)  Artiklit 43 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:

Järelevalvenõukogu annab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegevuseks juhiseid ning on peamine strateegilisi ja olulisi poliitilisi otsuseid tegev organ.

Ta võtab vastu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ▌soovitusi, suuniseid, arvamusi ja otsuseid ning annab II peatükis osutatud nõu, välja arvatud nende ülesannete ja volituste puhul, mille täitmise eest vastutab artikli 44a kohaselt keskseid vastaspooli käsitlev järelevalvekomitee.“;

b)  lõiked 2 ja 3 jäetakse välja;

c)  lõige 4 ▌asendatakse järgmisega:

„Järelevalvenõukogu võtab igal aastal enne 30. septembrit juhatuse ettepaneku põhjal vastu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järgmise aasta tööprogrammi ning edastab selle teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve sätestab hindamistega seoses oma prioriteedid, määrates vajaduse korral kindlaks hinnatavad pädevad asutused ja tegevused kooskõlas artikliga 30. Kui see on piisavalt põhjendatud, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve määrata kindlaks täiendavad pädevad asutused, keda hinnatakse.

Tööprogramm võetakse vastu, ilma et see piiraks iga-aastase eelarvemenetluse kohaldamist, ning see avalikustatakse.“;

d)  lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Järelevalvenõukogu võtab juhatuse ettepaneku põhjal vastu artikli 47 lõike 9 punktis f osutatud aruande kavandil põhineva Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegevust käsitleva aastaaruande, sealhulgas eesistuja ülesannete täitmise kohta, ning edastab nimetatud aruande iga aasta 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Aruanne avalikustatakse.“;

e)  lõige 8 jäetakse välja.

29 a)  Lisatakse artikkel 43a:

„Artikkel 43a

Järelevalvenõukogu tehtud otsuste läbipaistvus

Olenemata artiklist 70 edastab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve hiljemalt kuue nädala jooksul järelevalvenõukogu koosoleku toimumise kuupäevast arvates Euroopa Parlamendile vähemalt järelevalvenõukogu koosoleku põhjaliku ja sisulise kokkuvõtte, mis annab täieliku ettekujutuse aruteludest, sealhulgas otsuste loetelu koos selgitustega.“ 30)

  Artiklit 44 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Järelevalvenõukogu otsused võetakse vastu liikmete lihthäälteenamusega. Igal liikmel on üks hääl. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab eesistuja hääl.

Artiklites 10–16 osutatud õigusaktide, eelnõude ja instrumentide väljatöötamise ja vastuvõtmise otsuste ning artikli 9 lõike 5 kolmanda lõigu ja VI peatüki kohaselt võetud meetmete ja otsuste puhul teeb järelevalvenõukogu erandina käesoleva lõike esimesest lõigust otsused vastavalt ELi lepingu artikli 16 lõikele 4 ning üleminekusätteid käsitleva protokolli (nr 36) artiklile 3 oma liikmete kvalifitseeritud häälteenamusega. Juhatuse täistööajaga liikmed ja eesistuja kõnealuste otsuste üle ei hääleta.“;

a a)  lisatakse lõige 1a:

1a. Erandina lõikest 1 on järelevalvenõukogu pädev võtma vastu juhatuse poolt ette valmistatud otsuseid artikli 22 lõigete 1, 2, 3, 5 ja artiklite 29a, 31a, 32 ja 35b–35h kohaldamisel vastavalt artikli 47 lõikele 3 liikmete lihthäälteenamusega.

Juhul kui järelevalvenõukogu juhatuse poolt ette valmistatud otsuseid artikli 22 lõigete 1, 2, 3, 5 ja artiklite 29a, 31a, 32 ja 35b–35h kohaldamisel vastu ei võta, võib ta neid otsuseid muuta. Järelevalvenõukogu on pädev võtma neid muudetud otsuseid vastu liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega.

Juhul kui järelevalvenõukogu ei võta teises lõigus osutatud muudetud otsuseid vastu võimalikult kiiresti ja hiljemalt nelja kuu jooksul, teeb otsuse juhatus.“;

b)  lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Järelevalvenõukogu võtab vastu ja avalikustab oma kodukorra. Kodukorras sätestatakse üksikasjalikult hääletamiskord.“;

c)  lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Hääleõiguseta liikmed ja vaatlejad ei osale järelevalvenõukogu aruteludel, kus käsitletakse konkreetseid finantseerimisasutusi, kui artikli 75 lõikes 3 või artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides ei ole sätestatud teisti.

Esimest lõiku ei kohaldata eesistuja ega selliste liikmete suhtes, kes on ühtlasi juhatuse liikmed▌.“

30 a)  Lisatakse artikkel 44a:

„Artikkel 44a

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve keskseid vastaspooli käsitlev järelevalvekomitee

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve moodustab artikli 41 kohaselt alalise sisekomitee, kes valmistab ette otsuseid ning täidab liidu ja kolmandate riikide kesksete vastaspoolte järelevalvega seotud ülesandeid (keskseid vastaspooli käsitlev järelevalvekomitee).“

31)  III peatüki 2. jao pealkiri asendatakse järgmisega:

„Juhatus“.

32)  Artikkel 45 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 45Koosseis

1. Juhatusse kuuluvad eesistuja ja neli täistööajaga liiget, kes on mõne liikmesriigi kodanikud. Eesistuja määrab igale täistööajaga liikmele selgelt määratletud poliitilised ja juhtimisülesanded, eelkõige eelarvevaldkonna ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tööprogrammiga seotud ülesanded ning lähenemisküsimustega seotud ülesanded. Üks täistööajaga liige tegutseb eesistuja asetäitjana ja täidab eesistuja ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele eesistuja puudumise korral või kui eesistuja poolt ülesannete täitmine on põhjendatult takistatud. ▐

2. Täistööajaga liikmed valitakse teenete, oskuste, teadmiste ja praktilise kogemuse põhjal, mis neil on seoses finantsturu osaliste ja finantsturgudega, eelkõige väärtpaberiturgude alal, sealhulgas tarbijate huvidega, ning finantsjärelevalve ja reguleerimise valdkonnas saadud kogemuste põhjal. Täistööajaga liikmetel peab olema laialdane juhtimiskogemus. Vähemalt üks täistööajaga liikmetest ei tohiks ühe aasta jooksul enne ametisse nimetamist olla töötanud ühegi liikmesriigi pädevas asutuses. Valiku tegemiseks korraldatakse avalik kandideerimismenetlus, millest teatatakse Euroopa Liidu Teatajas ning mille järel koostab komisjon sobivate kandidaatide nimekirja, konsulteerides järelevalvenõukoguga.

Komisjon esitab nimekirja Euroopa Parlamendile heakskiitmiseks. Pärast kõnealuse nimekirja heakskiitmist võtab nõukogu vastu otsuse juhatuse täistööajaga liikmete ▌ametisse nimetamise kohta. Juhatuse koosseisu puhul on tagatud tasakaalustatud ja proportsionaalne esindatus ning see kajastab liitu tervikuna.

3. Kui juhatuse täistööajaga liige ei vasta enam artiklis 46 sätestatud tingimustele või kui ta leitakse olevat süüdi raskes üleastumises, võivad Euroopa Parlament ja nõukogu omal algatusel või komisjoni ettepaneku põhjal, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament, võtta vastu otsuse tema ametist tagandamise kohta.

4. Täistööajaga liikmete ametiaeg on viis aastat ja seda võib ühe korra pikendada. Täistööajaga liikme viie aasta pikkuse ametiaja lõpule eelneva üheksa kuu jooksul hindab järelevalvenõukogu järgmist:

a)  esimesel ametiajal saavutatud tulemused ja viis, kuidas need saavutati;

b)  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ülesanded ja nõuded järgmistel aastatel.

Hinnangut arvesse võttes esitab komisjon nõukogule nende täistööajaga liikmete nimekirja, kelle ametiaega soovitakse pikendada. Kõnealuse nimekirja põhjal ja võttes arvesse hinnangut, võib nõukogu täistööajaga liikmete ametiaega pikendada.“

33)  Lisatakse artikkel 45a:

„Artikkel 45aOtsuste tegemine

1. Juhatuse otsused võetakse vastu liikmete lihthäälteenamusega. Igal liikmel on üks hääl. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab eesistuja hääl. Eesistuja või vähemalt kolme juhatuse liikme taotlusel saadetakse küsimused otsustamiseks edasi järelevalvenõukogule.

2. Komisjoni esindaja osaleb juhatuse koosolekutel hääleõiguseta, välja arvatud artiklis 63 osutatud küsimuste puhul.

3. Juhatus võtab vastu ja avalikustab oma kodukorra.

4. Juhatuse koosoleku kutsub kokku eesistuja kas omal algatusel või juhatuse mõne liikme taotlusel ning koosolekut juhib eesistuja.

Juhatuse koosolekud toimuvad enne iga järelevalvenõukogu koosolekut ja nii tihti, kui juhatus vajalikuks peab. Juhatus annab korrapäraselt aru järelevalvenõukogule ning juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt üksteist korda aastas.

5. ▌Hääleõiguseta osalised ei osale juhatuse aruteludel, kus käsitletakse konkreetseid finantsturu osalisi.

5a. Järelevalvenõukogul on õigus saata juhatusele konkreetseid teabenõudeid.

34)  Lisatakse artikkel 45b:

„Artikkel 45bSisekomiteed

Juhatus võib teatavate ülesannete täitmiseks moodustada sisekomiteesid.“

35)  Artikkel 46 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 46

Juhatuse sõltumatus

Juhatuse liikmed täidavad oma ülesandeid sõltumatult ja objektiivselt üksnes liidu kui terviku huvides ning nad ei küsi ega võta vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja asutustelt, ▌valitsustelt ega muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt.

Juhatuse liikmetel ei ole riigi, liidu või rahvusvahelisel tasandil ühtki ametit.

Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja asutused ega ükski muu avalik- või eraõiguslik isik ei püüa juhatuse liikmeid nende ülesannete täitmisel mõjutada.“

36)  Artikkel 47 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 47Ülesanded

1. Juhatus tagab, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve täidab oma kohustusi ja talle pandud ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele. Ta võtab kõik vajalikud meetmed, eelkõige võtab vastu sisekorraeeskirjad ja avaldab teateid, et tagada Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve toimimine vastavalt käesolevale määrusele.

2. Juhatus esitab järelevalvenõukogule vastuvõtmiseks iga-aastase ja mitmeaastase tööprogrammi, mis sisaldab keskseid vastaspooli käsitlevat osa.

3. Juhatus kasutab oma eelarvepädevust vastavalt artiklitele 63 ja 64.

Artiklite 17 ja 19, artikli 22 lõike 4 ja artikli 30 ▌kohaldamisel on juhatus pädev tegutsema ja otsuseid tegema, välja arvatud seoses keskseid vastaspooli käsitlevate küsimustega, mille puhul on pädevus keskseid vastaspooli käsitleval järelevalvekomiteel. Artikli 22 lõigete 1, 2, 3, 5 ja artiklite 29a, 31a, 32 ja 35b–35da kohaldamisel on juhatus pädev valmistama ette otsuseid, mis võetakse vastu artikli 44 lõikes 1a sätestatud otsustamismenetluse alusel. Juhatus teavitab järelevalvenõukogu kõigist otsustest, mille ta ette valmistab või vastu võtab.

3a. Juhatus uurib kõiki küsimusi, mille kohta järelevalvenõukogu peab tegema otsuse, ning esitab nende kohta arvamuse▌.

4. Juhatus vaatab läbi ja valmistab järelevalvenõukogus vastuvõtmiseks ette otsused kõigis valdkondades, kus artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega on Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele antud tegevusloa andmise või järelevalve funktsioon ja vastavad volitused. Juhatus võtab vastu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve personalipoliitika kava ja vastavalt artikli 68 lõikele 2 vajalikud Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade („personalieeskirjad“) rakendusmeetmed.

5. Juhatus võtab vastavalt artiklile 72 vastu erisätted, mis käsitlevad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve dokumentidele juurdepääsu õigust.

6. Juhatus teeb lõike 9 punktis f osutatud aruande kavandi alusel ettepaneku Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegevust ja selle eesistuja ülesandeid kajastava aastaaruande kohta, mis esitatakse kinnitamiseks järelevalvenõukogule.

7. Juhatus nimetab apellatsiooninõukogu liikmed ametisse ja vabastab nad ametist kooskõlas artikli 58 lõigetega 3 ja 5, võttes nõuetekohaselt arvesse järelevalvenõukogu ettepanekut.

8. Juhatuse liikmed avalikustavad kõik kohtumised ja saadud hüved. Kulud registreeritakse avalikult kooskõlas personalieeskirjadega.

9. Vastutaval liikmel on järgmised ülesanded:

a)  rakendada Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve iga-aastast tööprogrammi lähtuvalt järelevalvenõukogu ▌ja ▌keskseid vastaspooli käsitleva järelevalvekomitee suunistest ning juhatuse kontrolli all;

b)  võtta kõik vajalikud meetmed, eelkõige võtta vastu sisekorraeeskirjad ja avaldada teateid, et tagada Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve toimimine vastavalt käesolevale määrusele;

c)  koostada lõikes 2 osutatud mitmeaastane tööprogramm;

d)  koostada iga aasta 30. juuniks artikli 47 lõikes 2 osutatud tööprogramm järgmiseks aastaks;

e)  koostada Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esialgne eelarveprojekt vastavalt artiklile 63 ja täita Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve eelarvet vastavalt artiklile 64;

f)  koostada igal aastal aruande kavand, mille ühes jaos käsitletakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve regulatiivset ja järelevalvealast tegevust ning teises jaos finants- ja haldusküsimusi;

g)  kasutada Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötajate suhtes talle artikli 68 kohaselt antud volitusi ja lahendada personaliküsimusi.

Lõikes 2 osutatud keskseid vastaspooli käsitleva osa puhul täidab esimese lõigu punktides c ja d osutatud ülesandeid siiski keskseid vastaspooli käsitlev järelevalvekomitee.

Esimese lõigu punktis f osutatud iga-aastase aruande kavandi osas täidab selles nimetatud kesksete vastaspooltega seotud ülesandeid keskseid vastaspooli käsitlev järelevalvekomitee.“

37)  III peatüki 3. jao pealkiri asendatakse järgmisega:

„Eesistuja▐“.

38)  Artiklit 48 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Eesistuja on mõne liikmesriigi kodanik ja vastutab järelevalvenõukogu ja juhatuse töö ettevalmistamise eest ning juhatab nende koosolekuid.“;

b)  lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Komisjon moodustab eesistuja valimiseks valikukomisjoni, mis koosneb kuuest sõltumatust kõrgetasemelisest isikust. Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon nimetavad igaüks kaks valikukomisjoni liiget. Valikukomisjon nimetab oma liikmete hulgast eesistuja. Valikukomisjon otsustab lihthäälteenamusega vaba ametikoha kohta teate avaldamise, valikukriteeriumid ja konkreetsel ametikohal esitatavad nõuded, ametikohale kandideerijad ning samuti kandidaatide valimise meetodi, mille alusel koostatakse vähemalt kahest kandidaadist koosnev sooliselt tasakaalustatud nimekiri. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab valikukomisjoni eesistuja hääl.

Eesistuja valitakse avaliku kandideerimismenetluse raames, millest teatatakse Euroopa Liidu Teatajas, võttes arvesse pädevust, oskusi ja teadmisi finantsturu osaliste ja finantsturgude kohta, eelkõige väärtpaberiturgude alal. Eesistujal on pikk tõendatud töökogemus finantsjärelevalve ja -regulatsiooni valdkonnas ning tippjuhina töötamise kogemus, ta suudab näidata juhtimisoskusi ja seda, et ta on väga tõhus, võimekas ja aus, ning on tõendatud, et ta oskab vähemalt kahte liidu ametlikku keelt.

Valikukomisjon esitab eesistuja kandidaatide nimekirja Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Euroopa Parlament võib kutsuda valitud kanditaate kinnistele või avalikele kuulamistele, esitada kandidaatidele kirjalikult vastatavaid küsimusi, olla kandidaadi määramisele vastu ja soovitada oma eelistatud kandidaati. Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu ühisotsuse eesistuja ametisse nimetamise kohta kandidaatide nimekirjast.

2a. Kui eesistuja ei vasta enam tema kohustuste täitmiseks nõutavatele tingimustele, sealhulgas artiklis 49 osutatud tingimustele või kui ta leitakse olevat süüdi raskes üleastumises, võivad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal või omal algatusel võtta vastu ühisotsuse tema ametist tagandamise kohta. Oma ettepaneku koostamisel konsulteerib Euroopa Komisjon riikide pädevate asutustega.“;

b a)  lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Eesistuja ametiaeg on kaheksa aastat ja seda ei saa pikendada.“;

c)  lõige 4 ▌asendatakse järgmisega:

„4. Eesistuja kaheksa aasta pikkuse ametiaja lõpule eelneva üheksa kuu jooksul hindab järelevalvenõukogu järgmist:

a) esimesel ametiajal saavutatud tulemused ja nende saavutamise viis;

b) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ülesanded ja nõuded järgmistel aastatel.

Esimeses lõigus osutatud hindamise eesmärgil nimetab järelevalvenõukogu oma liikmete hulgast eesistuja ajutise asemiku.“;

d)  lõige 5 jäetakse välja.

38 a)  Artikkel 49 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 49

Eesistuja sõltumatus

Ilma et see piiraks järelevalvenõukogu rolli seoses eesistuja ülesannetega, ei küsi ega võta eesistuja vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja asutustelt, ▌valitsustelt ega muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt.

Liikmesriigid, liidu institutsioonid või asutused ega ükski muu avalik- või eraõiguslik isik ei püüa eesistujat tema ülesannete täitmisel mõjutada.

Kooskõlas artiklis 68 osutatud personalieeskirjadega kehtib eesistuja suhtes pärast ametist lahkumist endiselt siduv kohustus käituda ausalt ja diskreetselt, kui talle pakutakse teatud ametikohta või soodustusi.“

39)  Lisatakse artikkel 49a:

„Artikkel 49aKulud

Eesistuja avalikustab kahe nädala jooksul pärast kohtumise toimumist kõik väliste sidusrühmadega toimunud kohtumised ja saadud hüved. Kulud registreeritakse avalikult kooskõlas personalieeskirjadega.“

40)  Artiklid 50, 51, 52 ja 53 jäetakse välja.

41)  Artiklit 54 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Ühiskomitee toimib foorumina, kus Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb korrapärast ja tihedat koostööd Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Pangandusjärelevalve) ja Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), võttes täielikult arvesse sektoripõhiseid eripärasid, et tagada töö valdkonnaülene ühtlus, eelkõige, kui see on nõutav liidu õigusega, järgmistes küsimustes:

– finantskonglomeraadid ja piiriülene konsolideerimine;

– raamatupidamine ja auditeerimine;

– mikrousaldatavuse analüüs sektoriüleste arengute, riskide ja ohtude kohta finantsstabiilsuse tagamiseks;

– jaeinvesteerimistooted;

küberturvalisus;

teabe ja parimate tavade vahetus Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa järelevalveasutustega;

jaefinantsteenused ning tarbijate ja investorite kaitse;

– proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamine.“;

c)  lisatakse lõige 2a:

„2a.  Ühiskomitee on koht, kus Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb korrapärast ja tihedat koostööd Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega küsimustes, mis on seotud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ülesannete ning Euroopa Pangandusjärelevalvele määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 8 lõike 1 punkti l kohaselt antud konkreetsete ülesannete koostoimega.“

42)  Artikkel 55 ▌asendatakse järgmisega:

„Artikkel 55Koosseis

1. Ühiskomitee koosneb Euroopa järelevalveasutuste eesistujatest ▌.

2. Üks juhatuse liige, komisjoni esindaja ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teine eesistuja ning vajaduse korral ühiskomitee mõne allkomitee eesistuja kutsutakse ühiskomitee koosolekutele ja vajaduse korral ka artiklis 57 osutatud allkomiteede koosolekutele vaatlejatena.

3. Ühiskomitee eesistuja nimetatakse ametisse iga-aastase rotatsiooni alusel Euroopa järelevalveasutuste eesistujate hulgast. Ühiskomitee eesistuja on ka Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teine ase-eesistuja.

4. Ühiskomitee võtab vastu ja avaldab oma kodukorra. Ühiskomitee võib kutsuda vaatlejaid. Ühiskomitee võtab ühised seisukohad vastu konsensuse alusel. Kodukorras võidakse täpsustada ühiskomitee koosolekute täiendavad osalised.

Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord kolme kuu tagant.

4a. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve eesistuja peab järelevalvenõukoguga korrapäraselt nõu ja teavitab järelevalvenõukogu kõigist ühiskomitee ja selle allkomiteede koosolekutel võetud seisukohtadest.

42 a)  Artikkel 56 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 56Ühised seisukohad ja õigusaktid

II peatüki kohaste ülesannete ulatuses ja eelkõige seoses direktiivi 2002/87/EÜ rakendamisega peab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vajaduse korral püüdma jõuda ühistele seisukohtadele Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Pangandusjärelevalve).

Käesoleva määruse artiklite 10–19 kohased õigusaktid, mis on seotud direktiivi 2002/87/EÜ kohaldamise või artikli 1 lõikes 2 osutatud muude selliste liidu õigusaktide kohaldamisega, mis kuuluvad ka Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) või Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) pädevusse, võtavad vastavalt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) vastu samal ajal, kui see on nõutav liidu õigusega.

Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuses kaldutakse lõikes 1 osutatud ühisest seisukohast kõrvale või kui otsust ei olnud võimalik teha, teavitab Väärtpaberiturujärelevalve selle põhjustest viivitamata Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni.

42 b)  Artikkel 57 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 57Allkomiteed

1. Ühiskomitee võib moodustada ühiskomiteele ühiste seisukohtade ja õigusaktide eelnõude koostamiseks allkomiteesid.

2. Allkomiteedesse kuuluvad Euroopa järelevalveasutuste eesistujad ja iga liikmesriigi asjaomase pädeva ametiasutuse praeguste töötajate üks kõrgetasemeline esindaja.

3. Allkomiteed valivad asjaomaste pädevate asutuste esindajate hulgast eesistuja, kes on ka ühiskomitees vaatleja.

3a. Artikli 56 kohaldamisel moodustatakse ühiskomitee allkomiteena finantskonglomeraatide allkomitee.

4. Ühiskomitee avaldab oma veebisaidil kõik moodustatud allkomiteed, sealhulgas nende volitused ja liikmete nimekirja koos nende vastavate ülesannetega allkomitees.“

43)  Artiklit 58 muudetakse järgmiselt:

-a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Käesolevaga asutatakse Euroopa järelevalveasutuste apellatsiooninõukogu ▌.“;

-a a)  lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

2. Apellatsiooninõukogu koosseisu kuulub kuus liiget ja kuus asendusliiget, kellel on hea reputatsioon, tõendatud asjakohased teadmised liidu õiguses ning piisav rahvusvaheline erialane töökogemus ▌panganduse, kindlustuse, tööandjapensionide, väärtpaberiturgude või muude finantsteenuste valdkonnas, ning kes ei ole pädevate asutuste või muude Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegevusse kaasatud liikmesriikide asutuste või liidu institutsioonide ametis olevad töötajad ega väärtpaberituru sidusrühmade kogu liikmed. Liikmed on mõne liikmesriigi kodanikud ja oskavad väga heal tasemel vähemalt kahte liidu ametlikku keelt. Apellatsiooninõukogu liikmetel peavad olema piisavad õigusalased teadmised, et anda õigusalast nõu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve volituste teostamise seaduslikkuse ja proportsionaalsuse kohta.“;

a)  lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve juhatus nimetab ametisse apellatsiooninõukogu kaks liiget ja kaks asendusliiget komisjoni esitatud nimekirja alusel pärast avaliku osalemiskutse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja olles konsulteerinud järelevalvenõukoguga.

Pärast nimekirja saamist võib Euroopa Parlament kutsuda liikmete ja asendusliikmete kandidaate enne nende ametisse nimetamist enda ette avaldusi tegema ja parlamendiliikmete kõikidele küsimustele vastama.

Euroopa Parlament võib kutsuda apellatsiooninõukogu liikmeid enda ette avaldusi tegema ja parlamendiliikmete kõikidele küsimustele vastama alati, kui seda palutakse.“;

b)  lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve juhatuse poolt ametisse nimetatud apellatsiooninõukogu liiget ei tohi tema ametiaja jooksul ametist vabastada, välja arvatud juhul, kui ta leitakse olevat süüdi raskes üleastumises, mille puhul juhatus teeb pärast järelevalvenõukoguga konsulteerimist sellekohase otsuse.“;

b a)  lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8. Euroopa järelevalveasutused tagavad apellatsiooninõukogule piisava tegevustoetuse ja alalised sekretariaaditeenused ühiskomitee kaudu.“

44)  Artikli 59 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Apellatsiooninõukogu liikmed on oma otsuste tegemisel sõltumatud. Nad ei ole seotud ühegi juhisega. Nad ei tohi täita Euroopa Väärtpaberiturujärelevalves, selle juhatuses ega järelevalvenõukogus muid ülesandeid.

2. Apellatsiooninõukogu liikmed ning tegevustoetust ja sekretariaaditeenuseid pakkuvad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötajad ei tohi kaebuse menetlemises osaleda, kui neil on sellega seotud isiklikud huvid, kui nad on olnud varem ühe menetlusosalise esindajad või kui nad on osalenud edasikaevatud otsuse tegemises.“

45)  Artikli 60 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Kõik füüsilised või juriidilised isikud, sealhulgas pädevad asutused, võivad esitada kaebusi artiklite 16, 16a, 17, 18, 19 ja 35 kohaste Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuste peale, sealhulgas seoses nende proportsionaalsusega, ja muude artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktide kohaselt tehtud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuste peale, mis on neile adresseeritud, või sellise otsuse peale, mis on küll vormiliselt adresseeritud teisele isikule, ent mis neid siiski otseselt ja isiklikult puudutab.

2. Kaebus koos selle põhjendustega esitatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kirjalikult kolme kuu jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest asjaomasele isikule või, kui seda ei ole tehtud, kolme kuu jooksul alates päevast, mil Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve oma otsuse avaldas.

Apellatsiooninõukogu teeb kaebuse kohta otsuse kolme kuu jooksul pärast kaebuse esitamist.“

46)  Artiklit 62 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Ilma et see mõjutaks muud liiki tulusid, koosnevad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tulud järgmiste vahendite kombinatsioonist:

a)  liidu tasakaalustav toetus, mis kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse (komisjoni jagu) ja mis on vähemalt 35 % Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve prognoositavatest tuludest;

aa)  finantseerimisasutuste järelevalve eest vastutavate liikmesriigi avalik-õiguslike asutuste kohustuslikud osamaksed, mis moodustavad kuni 65 % Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve prognoositavatest tuludest;

b)  sõltuvalt asutusepõhise järelevalve ulatuse arengust finantseerimisasutuste iga-aastased osamaksed, mis põhinevad käesoleva määrusega või artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktidega ettenähtud tegevuste iga-aastastel prognoositavatel kuludel, kõigi Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve pädevusvaldkonda kuuluvate osalejate kategooriate puhul;

c)  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele makstavad tasud juhtudel, mis on täpsustatud liidu vastavates õigusaktides;

d)  ▌sissemaksed liikmesriikidelt või vaatlejatelt;

e)  tasud väljaannete, koolituste ja muude pädevatele asutustele nende taotlusel osutatud teenuste eest.

1a. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve saadud tulud ei tohi ohustada tema sõltumatust ega objektiivsust.“;

a a)  lõikesse 4 lisatakse järgmine lõik:

„Eelarvestus põhineb artikli 47 lõikes 2 osutatud iga-aastase tööprogrammi eesmärkidel ja oodatavatel tulemustel ning selles võetakse arvesse rahalisi vahendeid, mida on nende eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks vaja.“;

b)  lisatakse järgmine lõige:

5. Liikmesriikide ja vaatlejate vabatahtlikke sissemakseid, millele on osutatud lõike 1 punktis d, ei võeta vastu, kui nende vastuvõtmine seaks kahtluse alla Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve sõltumatuse ja erapooletuse.“

47 a)  Lisatakse artikkel 62b:

„Artikkel 62bKesksete vastaspoolte makstavad järelevalvetasud

1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab vastavalt käesolevale määrusele ja vastavalt lõike 3 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidele järgmisi tasusid:

a) artiklis 17 osutatud tegevusloa taotlusega või artikli 25 kohase tunnustamise taotlustega seotud tasud ning

b) käesoleva määruse kohaste Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ülesannetega seotud aastatasud.

2. Lõikes 1 osutatud tasud on proportsionaalsed asjaomase keskse vastaspoole käibega ja katavad täielikult Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vajalikud kulud, mis on seotud kesksele vastaspoolele tegevusloa andmise või tema tunnustamisega, vastavalt sellele, kumb on asjakohane, ning tema ülesannete täitmisega vastavalt käesolevale määrusele.

3. Komisjon võtab vastavalt artiklile 82 vastu delegeeritud õigusakti, et täiendavalt täpsustada järgmist:

a) tasuliigid;

b) mille eest tasu makstakse;

c) tasude summad;

d) kuidas peavad tasu maksma järgmised üksused:

i) liidus asutatud kesksed vastaspooled, kes on saanud tegevusloa või taotlevad seda;

ii) kolmandas riigis asutatud kesksed vastaspooled, keda on tunnustatud vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõikele 2.“

48)  Artikkel 63 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 63Eelarve koostamine

1. Vastutav liige koostab igal aastal iga-aastase ja mitmeaastase programmi põhjal ühtse programmdokumendi kavandi Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tulude ja kulude eelarvestuse ja personali kohta kolmeks järgmiseks eelarveaastaks ning edastab selle koos ametikohtade loeteluga juhatusele ja järelevalvenõukogule.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kulud ja tasud seoses artikli 44b lõikes 1 osutatud ülesannete ja volitustega esitatakse esimese lõigu kohases eelarvestuses eraldi. Enne kõnealuse eelarvestuse vastuvõtmist kinnitab vastutava liikme koostatud kulude ja tasude eelarvestuse projekti keskseid vastaspooli käsitlev järelevalvekomitee.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve raamatupidamise aastaaruanne, mis koostatakse ja avaldatakse vastavalt artikli 64 lõikele 6, hõlmab artikli 44b lõikes 1 osutatud ülesannetega seotud tulusid ja kulusid.

1a. Eesistuja esitab ühtse programmdokumendi kavandi Euroopa Parlamendile ja nõukogule, mille järel järelevalvenõukogu võtab kavandi alusel, mille on heaks kiitnud juhatus ning artikli 44b lõikes 1 osutatud ülesannete ja volitustega seotud kulude ja tasude puhul keskseid vastaspooli käsitlev järelevalvekomitee, vastu järgmise kolme eelarveaasta ühtse programmdokumendi kavandi.

1b. Juhatus edastab ühtse programmdokumendi ▌komisjonile, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Kontrollikojale 31. jaanuariks. Euroopa Parlament kiidab ühtse programmdokumendi heaks, ilma et see piiraks aastaeelarve vastuvõtmist.

2. Ühtset programmdokumenti arvesse võttes kannab komisjon vastavalt aluslepingu artiklitele 313 ja 314 Euroopa Liidu eelarve projekti kalkulatsioonid, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ning Euroopa Liidu üldeelarvest eraldatava tasakaalustava toetuse summa.

3. Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ametikohtade loetelu. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tasakaalustavaks toetuseks kasutatavad assigneeringud ja kiidavad heaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kogukulude piirmäära.

4. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve eelarve võtab vastu järelevalvenõukogu. Eelarve on lõplik pärast liidu üldeelarve vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse selles vastavad kohandused.

5. Juhatus teatab eelarvepädevatele institutsioonidele viivitamata oma kavatsusest viia ellu projekte, millel võib olla oluline finantsmõju tema eelarve rahastamisele, eelkõige kinnisvaraga seotud projektide, näiteks hoonete üürimise või ostmise korral.

5a.  Eelarvepädevad institutsioonid peavad andma heakskiidu kõigile projektidele, millel võib olla oluline finants- või pikaajaline mõju Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve eelarve rahastamisele, eelkõige kinnisvaraga seotud projektidele, näiteks hoonete üürimise või ostmise korral, sh kaitseklauslitele.

49)  Artikkel 64 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 64Eelarve täitmine ja kontroll

„1. Vastutav liige on eelarvevahendite käsutaja ning täidab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve aastaeelarvet.

2. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve sõltumatu peaarvepidaja saadab komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale iga järgmise aasta 1. märtsiks esialgse raamatupidamisaruande. Artikkel 70 ei takista Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet esitamast Euroopa Kontrollikojale mis tahes kontrollikoja nõutud teavet, mis jääb kontrollikoja pädevusse.

3. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaarvepidaja saadab iga järgmise aasta 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale konsolideerimiseks vajalikud raamatupidamisandmed komisjoni peaarvepidaja sätestatud viisil ja vormis.

4. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaarvepidaja saadab iga järgmise aasta 31. märtsiks eelmise eelarveaasta eelarve täitmist ja finantsjuhtimist käsitleva aruande järelevalvenõukogu liikmetele, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale.

5. Pärast finantsmääruse artikli 148 kohaselt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esialgse raamatupidamisaruande kohta esitatud kontrollikoja märkuste arvesse võtmist koostab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaarvepidaja omal vastutusel Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve lõpliku raamatupidamisaruande. Vastutav liige saadab aruande järelevalvenõukogule, kes esitab selle kohta arvamuse.

6. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaarvepidaja edastab lõpliku raamatupidamisaruande koos juhatuse arvamusega järgmise aasta 1. juuliks komisjoni peaarvepidajale, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaarvepidaja edastab järgmise eelarveaasta 1. juuliks komisjoni peaarvepidajale ka aruandepaketi standardvormis, mille komisjoni peaarvepidaja on konsolideerimise eesmärgil ette näinud.

7. Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas järgmise aasta 15. novembriks.

8. Vastutav liige saadab kontrollikojale vastuse kontrollikoja märkuste kohta 30. septembriks. Vastuse koopia saadab ta ka juhatusele ja komisjonile.

9. Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab vastutav liige Euroopa Parlamendile finantsmääruse artikli 165 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja asjaomase eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta kohaldamiseks.

10. Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne 15. maid aastal N+2 heakskiidu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegevusele aasta N eelarve täitmisel.

10a. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab põhjendatud arvamuse Euroopa Parlamendi seisukoha ja kõigi muude eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus Euroopa Parlamendi poolt tehtud tähelepanekute kohta.

49 a)  Lisatakse artikkel 64a:

„Artikkel 64aEuroopa Väärtpaberiturujärelevalve siseaudit

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve moodustab siseauditi komitee, kes esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule arvamuse eelarve selle osa täitmisele heakskiidu andmise kohta, mida ei rahastata liidu eelarvest.“

50)  Artikkel 65 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 65Finantsreeglid

Juhatus võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve suhtes kohaldatavad finantsreeglid. Kõnealused reeglid ei tohi kalduda kõrvale komisjoni delegeeritud määrusest (EL) nr 1271/2013* asutustele, millele viidatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208, välja arvatud juhul, kui see on põhjendatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve konkreetsete tegevusvajadustega ning komisjon on andnud selleks eelneva nõusoleku.

* Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).“

51)  Artikli 66 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Pettuste, korruptsiooni ja muu õigusvastase tegevusega võitlemiseks kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) nr 883/2013* Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve suhtes piiranguteta.

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).“

52)  Artiklit 68 muudetakse järgmiselt:

a)  lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötajate, sealhulgas juhatuse täistööajaga liikmete, eesistuja ning artikli 44a lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud keskseid vastaspooli käsitleva järelevalvekomitee juhataja ja direktorite suhtes kohaldatakse personalieeskirju, muude teenistujate teenistustingimusi ning nende kohaldamiseks liidu institutsioonide poolt ühiselt vastu võetud eeskirju.

2. Juhatus võtab komisjoni nõusolekul vastu vajalikud rakendusmeetmed personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud korras.“;

b)  lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Juhatus võtab vastu sätted, millega lubatakse lähetada liikmesriikide eksperte Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvesse.“

53)  Artiklit 70 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Järelevalvenõukogu liikmetel ning kõigil Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötajatel, sealhulgas liikmesriikidest ajutiselt lähetatud ametnikel ja kõigil teistel Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve heaks lepingulisel alusel töötavatel isikutel, on kohustus hoida ametisaladust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 339 ning asjaomastele liidu õigusaktide sätetele isegi pärast oma ametikohustuste lõppemist.

Personalieeskirjade artiklit 16 kohaldatakse kõigi Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötajate, sealhulgas liikmesriikidest ajutiselt lähetatud ametnike ja kõigi teiste Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve heaks lepingulisel alusel töötavate isikute suhtes.“;

b)  lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„▌Lõike 1 ja käesoleva lõike esimese lõigu kohased kohustused ei takista Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet ja pädevaid asutusi kasutamast teavet artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide täitmise tagamiseks, eriti otsuste tegemise õiguspärastes menetlustes.“;

c)  lisatakse lõige 2a:

„2a. Juhatus, keskseid vastaspooli käsitlev järelevalvekomitee ja järelevalvenõukogu tagavad, et selliste isikute suhtes, kes osutavad otseselt või kaudselt, pidevalt või vahetevahel Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ülesannetega seotud mis tahes teenuseid, sh juhatuse ja järelevalvenõukogu poolt heaks kiidetud või pädevate asutuste nimetatud ametnike ja isikute suhtes kohaldatakse ametisaladuse nõudeid, mis on samaväärsed eelnevates lõigetes sätestatud nõuetega.

Samad ametisaladuse nõuded kehtivad ka vaatlejatele, kes osalevad juhatuse, keskseid vastaspooli käsitleva järelevalvekomitee ja järelevalvenõukogu koosolekutel ning võtavad osa Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegevusest.“;

d)  lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3. Lõiked 1 ja 2 ei takista Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet vahetamast teavet pädevate asutustega kooskõlas käesoleva määrusega ja muude liidu õigusaktidega, mida kohaldatakse finantseerimisasutuste suhtes.

Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata isikute suhtes, kes oma tööalase suhte kontekstis teatavad avalikke huvisid ähvardavast ohust või nende kahjustamisest või avaldavad selle kohta teavet.

Lõikes 2 osutatud teabe suhtes kohaldatakse lõigetes 1 ja 2 osutatud ametisaladuse hoidmise kohustuse tingimusi. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve sätestab oma kodukorras lõigetes 1 ja 2 osutatud konfidentsiaalsuseeskirjade rakendamise praktilise korra.

4. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kohaldab komisjoni ▌otsust (EL, Euratom) 2015/444.

4a. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel on spetsiaalsed teatamiskanalid rikkumisest teatavate isikute poolt liidu õigusaktide tegelike või potentsiaalsete rikkumiste või õigusnormide kuritarvitamise või haldusomavoli juhtumite kohta esitatud teabe vastuvõtmiseks ja töötlemiseks.

54)  Artikkel 71 asendatakse järgmisega:

„Käesolev määrus ei piira liikmesriikide kohustusi seoses isikuandmete töötlemisega kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ega Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kohustusi seoses isikuandmete töötlemisega kooskõlas määrusega (EL) 2018/XXX (ELi institutsioonide ja asutuste suhtes kohaldatav andmekaitsemäärus), kui nad täidavad oma ülesandeid.“

55)  Artikli 72 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Juhatus võtab vastu praktilised meetmed määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamiseks.“

56)  Artikli 73 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve sisese keelte kasutamise korra otsustab juhatus.“

57)  Artikli 74 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Vajalikud kokkulepped, milles käsitletakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele asukohaliikmesriigis eraldatavaid ruume ja selle riigi pakutavaid vahendeid ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve asukohaliikmesriigis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötajate ja nende perekonnaliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, sätestatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja asukohaliikmesriigi vahelises peakorterilepingus, mis sõlmitakse pärast juhatuse heakskiidu saamist.“

57 a)  Artikli 75 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb koostööd lõikes 1 osutatud riikidega, kes kohaldavad artikli 1 lõikes 2 osutatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve pädevusvaldkondades samaväärseks tunnistatud õigusakte nii, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 218 kohaselt liidu poolt sõlmitud rahvusvahelistes lepingutes.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud lepingute asjakohaste sätete alusel sõlmitakse kokkulepped, milles täpsustatakse eelkõige lõikes 1 osutatud riikide Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töös osalemise iseloom, ulatus ja menetluslikud aspektid, sealhulgas rahaliste osamaksete ja töötajatega seotud sätted, eelkõige seoses Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvate riikidega. Nendega võidakse ette näha vaatleja saatmine Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve juhtorganisse, kuid tagatakse, et kõnealused riigid ei osale konkreetsete finantseerimisasutustega seotud aruteludes, v.a otsese huvi korral.“

58)  Lisatakse artikkel 75a:

„Artikkel 75aDelegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 35d lõike 2 teises lõigus osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 35d lõike 2 teise lõigu alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.“

59)  Artikkel 76 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 76Suhe Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komiteega

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet käsitatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee õigusjärglasena. Kõik Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee varad ja kohustused ning kõik pooleliolevad toimingud antakse hiljemalt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve asutamise kuupäeval automaatselt üle Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee koostab aruande oma varade ja kohustuste lõppseisu kohta kõnealuse üleandmise kuupäeva seisuga. Kõnealuse aruande auditeerivad ja kinnitavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee ja komisjon.“

60)  Lisatakse artikkel 77a:

„Artikkel 77aÜleminekusätted

Käesoleva määruse ▌(viimati muudetud direktiiviga 2014/51/EL) kohaselt ametisse nimetatud tegevdirektori, kes on sellel ametikohal [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: 3 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist], ülesanded ja ametikoht kaotatakse nimetatud kuupäeval.

Käesoleva määruse ▌(viimati muudetud direktiiviga 2014/51/EL) kohaselt ametisse nimetatud eesistuja, kes on sellel ametikohal [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: 3 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist], ülesanded ja ametikoht säilivad kuni ametiaja lõpuni.

Käesoleva määruse ▌(viimati muudetud direktiiviga 2014/51/EL) kohaselt ametisse nimetatud juhatuse liikmete, kes on sellel ametikohal [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: 3 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist], ülesanded ja ametikohad kaotatakse nimetatud kuupäeval.“

60 a)  Artikkel 79 jäetakse välja.

60 b)  Artikkel 80 jäetakse välja.

60 c)  Artikkel 81 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 81Läbivaatamine

1. Komisjon avaldab hiljemalt ... [18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ning pärast seda iga kolme aasta järel üldaruande Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegevuse ja käesoleva määrusega ette nähtud menetluste rakendamise tulemusena saadud kogemuste kohta. Kõnealuses aruandes hinnatakse muu hulgas järgmist:

a) pädevate asutuste saavutatud tulemuslikkus ja lähenemine järelevalve tavade osas:

i) ▌pädevate asutuste sõltumatus ning lähenemine hea ühingujuhtimise tavaga samaväärsete standardite osas;

ii) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve erapooletus, objektiivsus ja autonoomsus;

b) järelevalvekolleegiumite toimimine;

c) tehtud edusammud lähenemise saavutamisel kriiside ennetamise, ohjamise ja lahendamise valdkonnas, sealhulgas liidu rahastamismehhanismide osas;

d) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve roll seoses süsteemse riskiga;

e) artiklis 38 sätestatud kaitseklausli kohaldamine;

f) artiklis 19 sätestatud siduva vahendajarolli kohaldamine;

f a) ühiskomitee otsustusprotsessi toimimine.

2. Lõikes 1 osutatud aruandes hinnatakse ka, kas:

a) on asjakohane jätkata järelevalve teostamist panganduse, kindlustuse ja tööandjapensionide, väärtpaberi- ja finantsturgude üle eraldi;

b) on asjakohane, et järelevalvet usaldatavusnormatiivide täitmise ja äritegevuse üle teostavad eraldi järelevalveasutused või üks järelevalveasutus;

c) on asjakohane lihtsustada ja tugevdada Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi struktuuri, selleks et suurendada ühtlust makro- ja mikrotasandi vahel ning Euroopa järelevalveasutuste vahel;

d) Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi areng on kooskõlas üldise arenguga;

e) Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem on piisavalt mitmekülgne ja kvaliteetne;

f) vastutus ja läbipaistvus avalikustamise nõuete osas on piisav;

g) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel on oma ülesannete täitmiseks piisavalt ressursse;

h) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve asukoht on sobiv või oleks asjakohane koondada Euroopa järelevalveasutused ühte asukohta, et parandada koostööd nende vahel.

2a. Lõikes 1 osutatud üldaruande osana koostab komisjon pärast kõigi asjaomaste asutuste ja sidusrühmadega konsulteerimist põhjaliku hinnangu käesoleva määruse artikli 9a kohaste meetmetest loobumise kirjade väljastamise rakendamise, toimimise ja mõjususe kohta.

2b. Lõikes 1 osutatud üldaruande osana koostab komisjon pärast kõigi asjaomaste asutuste ja sidusrühmadega konsulteerimist põhjaliku hinnangu kolmandate riikide kauplemiskohtade võimaliku järelevalve kohta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt, uurides selliseid aspekte nagu tunnustamine süsteemse olulisuse põhjal, organisatsioonilised nõuded, nõuete pidev täitmine, trahvid ja perioodilised karistusmaksed ning töötajad ja vahendid. Hindamise käigus võtab komisjon arvesse mõju likviidsusele, sh parima hinna kättesaadavust investorite jaoks, parimat täitmist ELi klientide jaoks, juurdepääsu tõkkeid ja majanduslikku kasu ELi vastaspoolte jaoks ülemaailmsel kauplemisel ning kapitaliturgude liidu arengut.

2c. Lõikes 1 osutatud üldaruande osana koostab komisjon pärast kõigi asjaomaste asutuste ja sidusrühmadega konsulteerimist põhjaliku hinnangu kolmandate riikide väärtpaberite keskdepositooriumite võimaliku järelevalve kohta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt, uurides selliseid aspekte nagu tunnustamine süsteemse olulisuse põhjal, organisatsioonilised nõuded, nõuete pidev täitmine, trahvid ja perioodilised karistusmaksed ning töötajad ja vahendid.

2d. Komisjon esitab lõigetes 2a, 2b ja 2c osutatud hinnangud, vajaduse korral koos seadusandlike ettepanekutega, Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt [18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

3. Üleeuroopalise ulatusega finantseerimisasutuste või taristute üle otsese järelevalve teostamise küsimusega seoses koostab komisjon turusuundumusi, siseturu stabiilsust ja liidu kui terviku ühtekuuluvust arvesse võttes iga-aastase aruande selle kohta, kas Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele on kohane anda selles valdkonnas täiendavaid järelevalveülesandeid.

4. Aruanne ja sellega kaasnevad võimalikud ettepanekud edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.“

Artikkel 6Määruse (EL) nr 600/2014 (finantsinstrumentide turgude kohta) muutmine

Määrust (EL) nr 600/2104 muudetakse järgmiselt.

25)  Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

a)  lõikesse 1 lisatakse punkt g:

„g) aruandlusteenuste pakkujatele tegevuslubade andmine ja nende järelevalve.“;

b)  artiklisse 1 lisatakse lõige 5a:

„5a. Artikleid 40 ja 42 kohaldatakse samuti vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate (edaspidi „eurofond“) valitsejate ja äriühinguna asutatud eurofondide suhtes, kellele on antud tegevusluba kooskõlas direktiiviga 2009/65/EÜ, ning alternatiivsete investeerimisfondide (edaspidi „AIFid“) valitsejate suhtes, kellele on antud tegevusluba kooskõlas direktiiviga 2011/61/EL.“

26)  Artikli 2 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)  punktid 34, 35 ja 36 asendatakse järgmisega:

„34)  „tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja“ – isik, kellel on käesoleva määruse kohaselt õigus osutada investeerimisühingute nimel kauplemisteabearuannete avaldamise teenust vastavalt artiklitele 20 ja 21;

35) „kauplemiskoondteabe pakkuja“ – isik, kellel on käesoleva määruse kohane tegevusluba, et osutada teenust, mis seisneb reguleeritud turgudelt, mitmepoolsetelt kauplemissüsteemidelt, organiseeritud kauplemissüsteemidelt ja tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajatelt artiklites 6, 7, 10, 12, 13, 20 ja 21 loetletud finantsinstrumentidega seonduvate kauplemisteabearuannete kokkukogumises ning nende koondamises pidevaks elektrooniliseks, reaalajas jälgitavaks andmevooks, mis pakub teavet iga finantsinstrumendi hinna ja käibe kohta;

36) „tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja“ – isik, kellel on käesoleva määruse kohaselt õigus osutada investeerimisühingute nimel pädevatele asutustele või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele tehingute üksikasjadest teatamise teenust;“;

b)  lisatakse punkt 36a:

„36a) „aruandlusteenuste pakkujad“ – punktides 34–36 osutatud isikud ja artikli 38a27a lõikes 2 osutatud isikud];“.

27)  Artikkel 22 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 22Teabe esitamine läbipaistvuse ja muude arvutuste eesmärgil

1. Selleks et teha arvutused, millega määratakse kindlaks artiklites 3–11, 14–21 ja artiklis 32 osutatud kauplemiseelse ja kauplemisjärgse läbipaistvuse nõuded ning kohustusliku kauplemiskoha kord, mida kohaldatakse finantsinstrumentide suhtes, ning et määrata kindlaks, kas investeerimisühing on kliendi korralduste süsteemne täitja, võivad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja pädevad asutused nõuda teavet järgmistelt:

a)  kauplemiskohad,

b)  tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad ning

c)  kauplemiskoondteabe pakkujad.

2. Kauplemiskohad, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad ja kauplemiskoondteabe pakkujad säilitavad vajalikke andmeid piisava ajavahemiku jooksul.

3. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles määratakse kindlaks andmenõuete sisu ja sagedus, samuti aeg, mille jooksul kauplemiskohad, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad ja kauplemiskoondteabe pakkujad peavad vastama lõikes 1 osutatud andmenõuetele, ning nende vastuste vormingud, samuti see, millist liiki andmed tuleb talletada, ja vähim aeg, mille jooksul kauplemiskohad, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad ja kauplemiskoondteabe pakkujad peavad andmed säilitama, et olla võimelised vastama sellistele andmenõuetele kooskõlas lõikega 2.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesolevas lõikes osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.“

28)  Artikkel 26 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 26Tehingutest teatamise kohustus

1.  Finantsinstrumentidega tehinguid sooritavad investeerimisühingud edastavad nende tehingute täielikud ja täpsed üksikasjad pädevale asutusele nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt järgmise tööpäeva lõpuks.

Pädevad asutused kehtestavad kooskõlas direktiivi 2014/65/EL artikliga 85 vajaliku korra tagamaks, et selle teabe saab ka kõnealuste finantsinstrumentide likviidsuse seisukohast kõige kohasema turu pädev asutus.

Pädevad asutused teevad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele viivitamata kättesaadavaks kogu käesoleva artikli kohaselt teatatud teabe.

2.  Lõikes 1 esitatud kohustust kohaldatakse järgmise suhtes:

a) finantsinstrumendid, mis on kauplemisele võetud või millega kaubeldakse kauplemiskohas või mille kauplemisele võtmist on taotletud,

b) finantsinstrumendid, mille alusvaraks on kauplemiskohas kaubeldav finantsinstrument, ning

c) finantsinstrumendid, mille alusvaraks on indeks või kauplemiskohas kaubeldavatest finantsinstrumentidest koosnev korv.

Kohustust kohaldatakse punktides a kuni c osutatud finantsinstrumentidega tehtavate tehingute suhtes, olenemata sellest, kas need tehingud tehakse kauplemiskohas või väljaspool kauplemiskohta.

3.  Aruanded peavad sisaldama eelkõige ostetud või müüdud finantsinstrumentide nimetusi ja arvu, tehingute kogust, nende tegemise kuupäevi ja kellaaegu, tehingute hindu, nende klientide identifitseerimisandmeid, kelle nimel investeerimisühing tehingud tegi, investeerimisühingus investeerimisotsuse vastuvõtmise ja tehingu sooritamise eest vastutavate isikute ja arvutialgoritmide identifitseerimisandmeid, tehingu aluseks olnud vabastuse identifitseerimisandmeid, asjaomaste investeerimisühingute identifitseerimisandmeid ning määruse (EL) nr 236/2012 artiklite 12, 13 ja 17 kohaldamisalasse kuuluvate aktsiate ja avalike võlakohustuste lühikeseks müügi identifitseerimisandmeid, nagu on määratletud kõnealuse määruse artikli 2 lõike 1 punktis b. Väljaspool kauplemiskohta tehtud tehingute puhul peavad aruanded sisaldama andmeid tehingute liikide tuvastamiseks kooskõlas artikli 20 lõike 3 punkti a ja artikli 21 lõike 5 punkti a kohaselt vastu võetud meetmetega. Kaubatuletisinstrumentide puhul näidatakse aruannetes seda, kas tehinguga vähendatakse riski objektiivselt mõõdetaval moel vastavalt direktiivi 2014/65/EL artiklile 57.

4.  Korraldusi edastavad investeerimisühingud peavad edastataval korraldusel ära näitama kõik lõigetes 1 ja 3 osutatud üksikasjad. Selle asemel et märkida korralduse edastamisel korraldusele eespool nimetatud üksikasjad, võib investeerimisühing teatada edastatud korraldusest pärast selle täitmist kui tehingust lõikes 1 sätestatud nõuete kohaselt. Sellisel juhul märgib investeerimisühing oma tehinguaruandes, et see on seotud edastatud korraldusega.

5.  Kauplemiskoha korraldaja edastab andmed oma platvormil kaubeldavate finantsinstrumentidega tehtud tehingute kohta, mille on tema süsteemide kaudu sooritanud selline investeerimisühing, kelle suhtes käesolevat määrust kooskõlas lõigetega 1 ja 3 ei kohaldata.

6.  Klientide identifitseerimisandmete esitamisel vastavalt lõigetele 3 ja 4 kasutab investeerimisühing juriidilistest isikutest klientide tuvastamiseks loodud juriidilise isiku tunnust.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve annab kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 16 hiljemalt [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: 24 kuud pärast jõustumist] välja suunised, millega tagatakse, et juriidilise isiku tunnuste kohaldamine liidus on kooskõlas rahvusvaheliste standarditega, eelkõige finantsstabiilsuse nõukogu kehtestatud standarditega.

7.  Aruanded esitab vastavalt lõigetele 1, 3 ja 9 pädevale asutusele kas investeerimisühing ise, tema nimel tegutsev tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja või kauplemiskoht, mille süsteemi kaudu tehing teostati.

Investeerimisühingud vastutavad pädevale asutusele esitatavate aruannete täielikkuse, täpsuse ja õigeaegse esitamise eest.

Kui investeerimisühing teatab nende tehingute üksikasjadest tema nimel tegutseva tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja või kauplemiskoha kaudu, siis erandina eespool nimetatud vastutusest ei vastuta investeerimisühing aruannete täielikkuse, täpsuse või õigeaegse esitamise nõude täitmata jätmise eest, kui täitmata jätmise on põhjustanud tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja või kauplemiskoht. Sellistel juhtudel ja tulenevalt direktiivi 2014/65/EL artikli 66 lõikest 4 vastutab selle eest tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja või kauplemiskoht.

Investeerimisühingud peavad siiski võtma mõistlikke meetmeid, et kontrollida nende nimel esitatud tehinguaruannete täielikkust, täpsust ja õigeaegsust.

Päritoluliikmesriik nõuab, et investeerimisühingu nimel aruandeid esitav kauplemiskoht kehtestaks usaldusväärsed turvasüsteemid, mis tagaksid teabeedastusvahendite turvalisuse ja ehtsuse tõendamise, minimeeriksid andmetega seonduva korruptsiooni ja andmetele loata juurdepääsu ohtu ning hoiaksid ära teabe lekkimise, säilitades igal ajal andmete konfidentsiaalsuse. Päritoluliikmesriik nõuab, et kauplemiskoht tagaks piisavad ressursid ja varusüsteemid, mis võimaldavad osutada teenuseid igal ajal.

Pädev asutus võib tehinguteabe kõrvutamise või aruandlussüsteemi, sealhulgas kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 VI jaotisega registreeritud või tunnustatud kauplemisteabehoidla, kiita heaks kui tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja, kes võib edastada tehinguaruandeid pädevale asutusele vastavalt lõigetele 1, 3 ja 9.

Juhul kui tehingutest on vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 9 teatatud kauplemisteabehoidlale, mis on kiidetud heaks kui tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja, ning kui need aruanded sisaldavad lõigetes 1, 3 ja 9 nõutavaid üksikasju ja kauplemisteabehoidla edastab need pädevale asutusele lõikes 1 sätestatud tähtajaks, loetakse lõikes 1 sätestatud investeerimisühingu kohustus täidetuks.

Kui tehinguaruanded sisaldavad vigu või väljajätmisi, parandavad tehingust teatavad tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja, investeerimisühing või kauplemiskoht teabe ning esitavad pädevale asutusele parandatud aruande.

8.  Kui käesolevas artiklis sätestatud aruanded edastatakse kooskõlas direktiivi 2014/65/EL artikli 35 lõikega 8 pädevale asutusele, edastab pädev asutus nimetatud teabe investeerimisühingu päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele, välja arvatud juhul, kui päritoluliikmesriigi pädevad asutused otsustavad, et nad ei soovi seda teavet saada.

9.  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks järgmine:

a)  lõigete 1 ja 3 kohaselt esitatavate andmete standardid ja vormingud, sealhulgas finantstehingutest teatamise meetodid ja süsteemid ning vastavate aruannete vorm ja sisu;

b)  lõikes 1 osutatud kohase turu kindlaksmääramise kriteeriumid;

c)  ostetavate või müüdavate finantsinstrumentide andmed, tehingute kogus, nende tegemise kuupäevad ja kellaajad, tehingute hinnad, teabe ja üksikasjad kliendi tuvastamiseks, nende klientide identifitseerimisandmeid, kelle nimel investeerimisühing tehingud tegi, investeerimisühingus investeerimisotsuse vastuvõtmise ja tehingu sooritamise eest vastutavate isikute ja arvutialgoritmide identifitseerimisandmed, tehingu aluseks olnud vabastuse identifitseerimisandmed, asjaomaste investeerimisühingute identifitseerimisandmed, tehingu sooritamise viis, andmeväljad, mis on vajalikud tehinguaruannete töötlemiseks ja analüüsimiseks vastavalt lõikele 3, ning

d)  aktsiate ja avalike võlakohustuste lühikeseks müügi identifitseerimisandmed, nagu on osutatud lõikes 3;

e)  asjakohased finantsinstrumentide liigid, millest tuleb teatada vastavalt lõikele 2;

f)  tingimused, mille korral liikmesriigid töötavad lõike 6 kohaselt välja juriidilise isiku tunnused, eraldavad need ja haldavad neid, ning tingimused, mille alusel investeerimisühingud neid juriidilise isiku tunnuseid kasutavad selleks, et esitada lõike 1 kohaselt nõutavates tehinguaruannetes vastavalt lõigetele 3, 4 ja 5 klientide identifitseerimisandmed;

g)  tehingutest teatamise kohustuse kohaldamine investeerimisühingu filiaalidele;

h)  mis on tehing ja tehingu tegemine käesoleva artikli tähenduses;

i)  millal loetakse korraldus investeerimisühingu poolt edastatuks lõike 4 tähenduses.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

10.  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab hiljemalt [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: 24 kuud pärast jõustumist] komisjonile aruande käesoleva artikli toimimise kohta, sealhulgas selle kohta, milline on olnud koostoime määrusest (EL) nr 648/2012 tulenevate asjaomaste aruandluskohustustega, ja selle kohta, kas pädevatele asutustele laekuvate ja nende vahel vahetatavate tehinguaruannete sisu ja vorming võimaldavad investeerimisühingute tegevust kooskõlas käesoleva määruse artikliga 24 igakülgselt jälgida. Sellega seoses võib komisjon astuda samme, et pakkuda välja muudatusi, sealhulgas sätestades tehingud, mille kohta tuleb teave edastada ainult ühtsele süsteemile. Komisjon edastab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.“

29)  Artikkel 27 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 27Kohustus esitada finantsinstrumentide võrdlusandmed

1.  Artiklis 26 osutatud tehinguaruandluse eesmärgil esitavad kauplemiskohad, kus kaubeldakse finantsinstrumentidega, mis on võetud kauplemisele reguleeritud turgudel või millega kaubeldakse mitmepoolses kauplemissüsteemis või organiseeritud kauplemissüsteemis, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele identifitseerimist võimaldavad võrdlusandmed.

Muude selles süsteemis kaubeldavate artikli 26 lõike 2 kohaldamisalasse jäävate finantsinstrumentide kohta esitab iga kliendi korralduste süsteemne täitja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele nende finantsinstrumentidega seotud võrdlusandmed.

Identifitseerimist võimaldavad võrdlusandmed peavad olema Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele elektroonilisel kujul ja tüüpvormingus esitamiseks valmis enne, kui algab kauplemine selle finantsinstrumendiga, mille kohta andmed esitatakse. Finantsinstrumendi võrdlusandmeid ajakohastatakse, kui finantsinstrumendi andmed muutuvad. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab nimetatud võrdlusandmed kohe oma veebisaidil. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb need võrdlusandmed pädevatele asutustele viivitamata kättesaadavaks.

2.  Et pädevatel asutustel oleks võimalik vastavalt artiklile 26 jälgida, kas investeerimisühingud käituvad ausalt, õiglaselt ja professionaalselt ning turu usaldusväärsust edendaval viisil, kehtestab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve pärast pädevate asutustega konsulteerimist vajaliku korra, millega tagatakse, et:

a)  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele esitatakse lõikes 1 osutatud finantsinstrumentide võrdlusandmed;

b)  esitatud andmete kvaliteet on artikli 26 kohase aruandluskohustuse täitmiseks sobiv;

c)  lõike 1 alusel saadud finantsinstrumentide võrdlusandmed edastatakse tõhusalt ja viivitamata asjakohastele pädevatele asutustele;

d)  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja pädevate asutuste vahel on olemas tulemuslikud mehhanismid andmete edastamise või kvaliteediga seotud probleemide lahendamiseks.

3.  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks järgmine:

a)  kooskõlas lõikega 1 finantsinstrumentide võrdlusandmete standardid ja vormid, sh meetodid ja kord esialgsete ja ajakohastatud andmete esitamiseks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ja nende edastamiseks pädevatele asutustele kooskõlas lõikega 1, ning selliste andmete vorm ja sisu;

b)  tehnilised meetmed, mis on vajalikud seoses Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja pädevate asutuste kehtestatava korraga vastavalt lõikele 2.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

3a.  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib peatada lõikes 1 täpsustatud aruandluskohustused teatavate või kõigi finantsinstrumentide puhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)  peatamine on vajalik selleks, et säilitada finantsinstrumentide turgude määruse artikli 27 lõikes 1 täpsustatud aruandluskohustuse aluseks olevate võrdlusandmete usaldusväärsus ja kvaliteet, mida võib ohustada mis tahes järgmine:

i) esitatud andmete tõsine puudulikkus, ebatäpsus või laostus, või

ii) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, riiklike pädevate asutuste, turutaristute, kliiringu- ja arveldussüsteemide ning oluliste turuosaliste poolt vastavate võrdlusandmete esitamiseks, kogumiseks, töötlemiseks või talletamiseks kasutatud süsteemide õigeaegse kättesaadavuse puudumine või nende toimimise häiritus või kahjustatus;

b)  liidu õiguse alusel kohaldatavad liidu regulatiivsed nõuded ohtu ei käsitle;

c)  peatamine ei avalda finantsturgude tõhususele või investoritele kahjustavat mõju, mis on võrreldes meetme kasulikkusega ebaproportsionaalne;

d)  peatamine ei põhjusta õiguslikku arbitraaži.

Esimeses lõigus osutatud meetme võtmisel võtab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve arvesse, millises ulatuses tagab meede lõikes 2 täpsustatud otstarbel esitatud andmete täpsuse ja täielikkuse.

Enne kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsustab esimeses lõigus osutatud meedet rakendada, teavitab ta asjaomaseid pädevaid asutusi.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 50 vastu delegeeritud õigusaktid, milles täpsustatakse kriteeriumid ja tegurid, millega Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peab arvestama, kui ta määrab kindlaks, millistel juhtudel esimeses lõigus osutatud meetme võib võtta ja millal selle kohaldamine lõpetatakse.“

30)  Lisatakse IVa jaotis:

„IVa JAOTIS

ARUANDLUSTEENUSED

1. PEATÜKK

Aruandlusteenuste pakkujatele tegevusloa andmine

„Artikkel 27a Tegevusloa nõue

1. Selleks et tegutseda tavapärase kutse- või äritegevuse vormis tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja, kauplemiskoondteabe pakkuja või tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujana, on vaja eelnevat tegevusluba, mille annab välja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve käesoleva jaotise sätete kohaselt.

2. Samuti võib tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja, kauplemiskoondteabe pakkuja või tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja teenuseid osutada kauplemiskohta korraldav investeerimisühing või turukorraldaja tingimusel, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on eelnevalt kontrollinud investeerimisühingu või turukorraldaja vastavust käesolevale jaotisele. Selliste teenuste osutamist kajastatakse nende tegevusloas.

3. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab kõigi liidu aruandlusteenuste pakkujate registri. Kõnealune register on avalikult kättesaadav, sisaldab teavet teenuste kohta, mille osutamiseks aruandlusteenuste pakkujal on tegevusluba, ja seda ajakohastatakse korrapäraselt.

Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on tegevusloa kooskõlas artikliga 27d kehtetuks tunnistanud, avaldatakse teave kehtetuks tunnistamise kohta registris viieks aastaks.

4. Aruandlusteenuste pakkujad osutavad oma teenuseid Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalve all. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kontrollib korrapäraselt aruandlusteenuste pakkujate vastavust käesolevale jaotisele. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve jälgib, et aruandlusteenuste pakkujad vastaksid alati käesolevas jaotises kehtestatud esmase tegevusloa andmise tingimustele.

Artikkel 27bAruandlusteenuste pakkujatele tegevusloa andmine

1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve annab aruandlusteenuste pakkujatele tegevusloa IVa jaotise tähenduses, kui:

a)  andmeteenuste pakkuja on liidus asutatud juriidiline isik ning

b)  andmeteenuste pakkuja vastab IVa jaotises sätestatud nõuetele.

2. Lõikes 1 osutatud tegevusloas tuleb ära näidata aruandlusteenus, mida aruandlusteenuste pakkujal on luba osutada. Kui tegevusluba omav aruandlusteenuste pakkuja soovib oma tegevust laiendada teistele aruandlusteenustele, esitab ta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele taotluse nimetatud tegevusloa ulatuse laiendamiseks.

3. Tegevusluba omav aruandlusteenuste pakkuja peab alati vastama IVa jaotises osutatud tegevusloa andmise tingimustele. Tegevusluba omav aruandlusteenuste pakkuja teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet viivitamata olulisest muudatustest tegevusloa saamise tingimustes.

4. Lõikes 1 osutatud tegevusluba on kehtiv ja jõustatav kogu liidu territooriumil ning võimaldab aruandlusteenuste pakkujal osutada kogu liidus teenuseid, mille jaoks on talle antud tegevusluba.

Artikkel 27cTegevusloa taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

1. Tegevusluba taotlev aruandlusteenuste pakkuja esitab taotluse, milles on ära toodud kogu teave, mis võimaldab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel veenduda, et aruandlusteenuste pakkuja on esmase tegevusloa andmise ajaks kehtestanud kogu vajaliku korra käesoleva jaotise sätetest tulenevate kohustuste täitmiseks, sealhulgas tegevusplaani, milles on muu hulgas sätestatud kavandatud teenuste liigid ja organisatsiooniline struktuur.

2. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve hindab 20 tööpäeva jooksul pärast tegevusloa taotluse saamist, kas taotlus on täielik.

Kui taotlus ei ole täielik, kehtestab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tähtaja, milleks aruandlusteenuste pakkuja peab esitama täiendava teabe.

Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on kindlaks teinud, et taotlus on täielik, teavitab ta sellest aruandlusteenuste pakkujat.

3. Kuue kuu jooksul pärast täieliku taotluse saamist hindab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve aruandlusteenuste pakkuja vastavust käesolevale jaotisele ja võtab vastu täielikult põhjendatud otsuse, millega antakse tegevusluba või keeldutakse selle andmisest, ja teavitab taotluse esitanud andmeteenuste pakkujat sellest viie tööpäeva jooksul.

4. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks järgmine:

a)  teave, mis tuleb lõike 6 kohaselt esitada, sealhulgas tegevuskava;

b)  artikli 27b lõike 3 kohaste teadete sisu.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

8. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada käesoleva artikli lõikega 2 ning artikli 27e lõikega 3 ette nähtud teavitamise või teabe esitamise standardvormid, -mallid ja -menetlused.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 27dTegevusloa kehtetuks tunnistamine

1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib aruandlusteenuste pakkuja tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui aruandlusteenuste pakkuja:

a)  ei kasuta tegevusluba 12 kuu jooksul, loobub selgesõnaliselt tegevusloast või ei ole eelneva kuue kuu jooksul teenuseid osutanud;

b)  on saanud tegevusloa valeandmeid esitades või mõnel muul ebaausal viisil;

c)  ei täida enam tingimusi, mille alusel talle tegevusluba anti;

d)  on raskelt ja süstemaatiliselt rikkunud käesoleva määruse sätteid.

2. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teavitab aruandlusteenuste pakkuja tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsusest põhjendamatu viivituseta pädevat asutust liikmesriigis, kus aruandlusteenuste pakkuja on asutatud.

Artikkel 27eNõuded aruandlusteenuste pakkuja juhtorganile

1. Aruandlusteenuste pakkuja juhtorgani kõigi liikmete maine peab olema igal ajal piisavalt hea, neil peavad olema piisavad teadmised, oskused ja kogemused ning nad peavad pühendama piisavalt aega oma ülesannete täitmisele.

Juhtorganil peavad kollektiivselt olema piisavad teadmised, oskused ja kogemused, et suuta mõista aruandlusteenuste pakkuja tegevust. Juhtorgani iga liige tegutseb ausalt, usaldusväärselt ja sõltumatult, et vajaduse korral tulemuslikult vaidlustada kõrgema juhtkonna otsuseid ning vajaduse korral tulemuslikult kontrollida ja jälgida juhtimisotsuste tegemist.

Kui turukorraldaja taotleb kooskõlas artikliga 27c tegevusluba tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja, kauplemiskoondteabe pakkuja või tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujana ning tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja, kauplemiskoondteabe pakkuja või tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja juhtorgani liikmed on samad, mis reguleeritud turu juhtorganil, peetakse selliseid isikuid vastavaks esimeses lõigus sätestatud nõudele.

2. Aruandlusteenuste pakkuja teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet kõigi juhtorgani liikmete isikutest ja muutustest juhtorgani koosseisus ning edastab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kogu teabe, mida on vaja selleks, et hinnata aruandlusteenuste pakkuja vastavust lõikes 1 sätestatud nõuetele.

3. Aruandlusteenuste pakkuja juhtorgan määrab kindlaks sellise juhtimiskorra, millega tagatakse organisatsiooni tõhus ja usaldusväärne juhtimine, sealhulgas ülesannete lahusus organisatsioonis ja huvide konfliktide ennetamine, ja teeb järelevalvet selle rakendamise üle ning teeb seda turu usaldusväärsust ja klientide huve toetaval viisil.

4. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve keeldub tegevusloa andmisest, kui ta ei ole veendunud, et aruandlusteenuste pakkuja äritegevust tegelikult juhtiva(te)l isiku(te)l on piisavalt hea maine, või kui on objektiivne ja tõendatav alus arvata, et kavandatavad muutused aruandlusteenuste pakkuja juhtimises võivad seada ohtu selle kindla ja usaldusväärse juhtimise ning klientide huvide ja turu usaldusväärsuse nõuetekohase arvessevõtmise.

5. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: 24 kuud pärast jõustumist] juhtorgani liikmete sobivuse hindamiseks, nagu on kirjeldatud lõikes 1, võttes arvesse nende erinevaid rolle ja ülesandeid ning vajadust vältida tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja, kauplemiskoondteabe pakkuja või tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja juhtorgani liikmete ja kasutajate vahelist huvide konflikti.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesolevas lõikes osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

2. peatükk

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajatele, kauplemiskoondteabe pakkujatele ja tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujatele esitatavad tingimused

Artikkel 27fOrganisatsioonilised nõuded tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajatele

1. Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja kehtestab asjakohase poliitika ja korra artiklitega 20 ja 21 nõutud teabe avalikustamiseks reaalajale nii lähedasel ajal kui tehniliselt võimalik ja mõistlikul ärilisel alusel. Teave tehakse tasuta kättesaadavaks 15 minutit pärast seda, kui tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja on selle avaldanud. Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja levitab kõnealust teavet tõhusalt ja järjekindlalt, tehes seda viisil, mis tagab teabele kiire juurdepääsu kedagi diskrimineerimata, ning vormingus, mis hõlbustab teabe konsolideerimist muudest allikatest pärit sarnaste andmetega.

2. Teave, mille tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja vastavalt lõikele 1 avalikustab, hõlmab vähemalt järgmisi üksikasju:

a)  finantsinstrumendi tunnuskood;

b)  hind, millega tehing tehti;

c)  tehingu maht;

d)  tehingu aeg;

e)  tehingust teatamise aeg;

f)  tehingu hinnaühik;

g)  tehingu täitmise kauplemiskoha kood või kood „SI“, kui tehing täideti kliendi korralduste süsteemse täitja kaudu, või muul juhul kood „OTC“;

h)  kui see on kohaldatav, märge selle kohta, et tehingule kehtisid eritingimused.

3. Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja kehtestab tõhusa halduskorra, mis aitaks ära hoida huvide konflikte klientidega, ning rakendab seda korda pidevalt. Eeskätt käitleb tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja, kes tegutseb ka turukorraldaja või investeerimisühinguna, kogu kogutud teavet diskrimineerimist välistavalt, kehtestab asjakohase korra eri äritegevuste lahushoidmiseks ning rakendab seda pidevalt.

4. Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja kehtestab usaldusväärsed turvasüsteemid, mis tagavad teabeedastusvahendite turvalisuse, minimeerivad andmelaostuse ja loata juurdepääsu ohtu ning hoiavad ära teabe lekkimise enne avaldamist. Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja tagab piisavad ressursid ja varuseadmed, mis võimaldavad pidevalt teenuseid pakkuda.

5. Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajal peavad olema süsteemid, mis võimaldavad tõhusalt kontrollida kauplemisteabearuannete terviklikkust, märgata andmete väljajäämist ja ilmseid vigu ning nõuda vigaste aruannete uuesti esitamist.

6. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega määratakse kindlaks ühised vormingud, andmete standardid ja tehnilised eeskirjad, millega hõlbustatakse lõikes 1 osutatud teabe konsolideerimist.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

7. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 50 vastu delegeeritud õigusaktid, millega selgitatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabe avalikustamise mõistliku ärilise aluse mõistet.

8. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks järgmine:

a)  vahendid, mida kasutades tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja saab täita lõikes 1 osutatud teavitamiskohustust;

b)  lõike 1 kohaselt avaldatava teabe sisu, sealhulgas vähemalt lõikes 2 osutatud teave nii, et käesoleva artikli alusel nõutud teabe avaldamine oleks võimalik;

c)  lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud konkreetsed organisatsioonilised nõuded.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 27gOrganisatsioonilised nõuded kauplemiskoondteabe pakkujatele

1. Kauplemiskoondteabe pakkuja kehtestab asjakohase poliitika ja korra, mis võimaldab koguda artiklite 6 ja 20 kohaselt avalikustatud teavet, koondada see pidevaks elektrooniliseks andmevooks ning teha see teave avalikkusele kättesaadavaks reaalajale nii lähedasel ajal kui tehniliselt võimalik ja mõistlikul ärilisel alusel.

See teave sisaldab vähemalt järgmist:

a)  finantsinstrumendi tunnuskood;

b)  hind, millega tehing tehti;

c)  tehingu maht;

d)  tehingu aeg;

e)  tehingust teatamise aeg;

f)  tehingu hinnaühik;

g)  tehingu täitmise kauplemiskoha kood või kood „SI“, kui tehing täideti kliendi korralduste süsteemse täitja kaudu, või muul juhul kood „OTC“;

h)  kui see on kohaldatav, teave selle kohta, et investeerimisotsuse ja tehingu täitmise eest oli vastutav investeerimisühingu arvutialgoritm;

i)  kui see on kohaldatav, märge selle kohta, et tehingule kehtisid eritingimused;

j)  kui artikli 3 lõikes 1 osutatud teabe avalikustamise kohustuse täitmisest anti vabastus kooskõlas artikli 4 lõike 1 punktiga a või b, siis märge selle kohta, kumma sätte alusel vabastus anti.

Teave tehakse tasuta kättesaadavaks 15 minutit pärast seda, kui kauplemiskoondteabe pakkuja on selle avaldanud. Kauplemiskoondteabe pakkuja peab suutma kõnealust teavet tõhusalt ja järjekindlalt levitada, tehes seda viisil, mis tagab teabele kiire juurdepääsu kedagi diskrimineerimata, ning vormingus, mis teeb selle turuosaliste jaoks hõlpsasti juurdepääsetavaks ja kasutatavaks.

2. Kauplemiskoondteabe pakkuja kehtestab asjakohase poliitika ja korra, mis võimaldab koguda artiklite 10 ja 21 kohaselt avalikustatud teavet, koondada see pidevaks elektrooniliseks andmevooks ning teha järgmine teave avalikkusele kättesaadavaks reaalajale nii lähedasel ajal kui tehniliselt võimalik ja mõistlikul ärilisel alusel, esitades vähemalt järgmised üksikasjad:

a)  finantsinstrumendi tunnuskood või selle identifitseerivad tunnused;

b)  hind, millega tehing tehti;

c)  tehingu maht;

d)  tehingu aeg;

e)  tehingust teatamise aeg;

f)  tehingu hinnaühik;

g)  tehingu täitmise kauplemiskoha kood või kood „SI“, kui tehing täideti kliendi korralduste süsteemse täitja kaudu, või muul juhul kood „OTC“;

h)  kui see on kohaldatav, märge selle kohta, et tehingule kehtisid eritingimused.

Teave tehakse tasuta kättesaadavaks 15 minutit pärast seda, kui kauplemiskoondteabe pakkuja on selle avaldanud. Kauplemiskoondteabe pakkuja peab suutma kõnealust teavet tõhusalt ja järjekindlalt levitada, tehes seda viisil, mis tagab teabele kiire juurdepääsu kedagi diskrimineerimata, ning üldiselt aktsepteeritavates vormingutes, mis on koostalitlusvõimelised ning teevad teabe turuosaliste jaoks hõlpsasti juurdepääsetavaks ja kasutatavaks.

3. Kauplemiskoondteabe pakkuja tagab, et esitatavasse teabesse on koondatud kõigi reguleeritud turgude, mitmepoolsete kauplemissüsteemide, organiseeritud kauplemissüsteemide ja tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate andmed ning andmed lõike 8 punkti c kohastes regulatiivsetes tehnilistes standardites täpsustatud finantsinstrumentide kohta.

4. Kauplemiskoondteabe pakkuja kehtestab tõhusa halduskorra, mis aitaks ära hoida huvide konflikte, ning rakendab seda korda pidevalt. Turukorraldajad ja tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad, kes korraldavad ka kauplemiskoondteavet, käitlevad kogu kogutud teavet mittediskrimineerivalt, kehtestavad piisava korra eri äritegevuste lahushoidmiseks ning rakendavad seda pidevalt.

5. Kauplemiskoondteabe pakkuja kehtestab usaldusväärsed turvamehhanismid, mis tagavad teabeedastusvahendite turvalisuse ning minimeerivad andmelaostuse ja loata juurdepääsu ohtu. Kauplemiskoondteabe pakkuja tagab piisavad ressursid ja varuseadmed, mis võimaldavad pidevalt teenuseid pakkuda.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega määratakse kindlaks andmenõuded ja formaadid teabe jaoks, mis tuleb avaldada määruse artiklite 6, 10, 20 ja 21 kohaselt ja mis hõlmab finantsinstrumendi tunnuskoodi, tehingu hinda, kogust, tehingu aega, hinnaühikut, kauplemiskoha tunnust ning märget tehingu eritingimuste kohta; samuti määratakse sellega kindlaks tehniline kord, mis aitaks teavet levitada tõhusalt ja järjepidevalt ning viisil, mis tagaks, et see oleks turuosaliste jaoks vastavalt lõigetele 1 ja 2 hõlpsasti juurdepääsetav ja kasutatav, ning käsitletakse ka kauplemiskoondteabe pakkuja võimalikke lisateenuseid, mis aitavad suurendada turu tõhusust.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

6. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 89 vastu delegeeritud õigusaktid, millega selgitatakse käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud andmevoogude kättesaadavaks tegemise mõistliku ärilise aluse mõistet.

7. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks järgmine:

a)  vahendid, mille abil kauplemiskoondteabe pakkuja saab täita lõigetes 1 ja 2 osutatud teavitamiskohustust;

b)  lõigete 1 ja 2 kohaselt avaldatud teabe sisu;

c)  andmed finantsinstrumentide kohta, mida andmevoog peab sisaldama, ning mittekapitaliinstrumentide puhul kauplemiskohad ja tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad, kes tuleb kaasata;

d)  muud vahendid, millega tagatakse, et eri kauplemiskoondteabe pakkujate avaldatavad andmed on omavahel vastavuses ning võimaldavad nende ulatuslikku kaardistamist ja ristviitamist muudest allikatest pärit sarnaste andmetega ning et andmeid on võimalik liidu tasandil koondada;

e)  lõigetes 4 ja 5 sätestatud konkreetsed organisatsioonilised nõuded.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 27hOrganisatsioonilised nõuded tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujatele

1. Tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja kehtestab asjakohase poliitika ja korra selleks, et esitada artikliga 26 nõutud teave võimalikult kiiresti ja hiljemalt tehingu toimumise päevale järgneva päeva lõpuks.

2. Tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja kehtestab tõhusa halduskorra, mis aitab ära hoida huvide konflikte klientidega, ning rakendab seda korda pidevalt. Eeskätt käitleb tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja, kes tegutseb ka turukorraldaja või investeerimisühinguna, kogu kogutud teavet diskrimineerimist välistavalt, kehtestab asjakohase korra eri äritegevuste lahushoidmiseks ning rakendab seda pidevalt.

3. Tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja kehtestab usaldusväärsed turvasüsteemid, mis tagavad teabeedastusvahendite turvalisuse ja autentimise, minimeerivad andmelaostuse ja loata juurdepääsu ohtu ning hoiavad ära teabe lekkimise, säilitades igal ajal andmete konfidentsiaalsuse. Tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja tagab piisavad ressursid ja varuseadmed, mis võimaldavad pidevalt teenuseid pakkuda.

4. Tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujal peavad olema süsteemid, mis võimaldavad tõhusalt kontrollida tehinguaruannete terviklikkust, märgata investeerimisühingu põhjustatud ilmseid vigu ja andmete väljajätmisi, edastada andmed selliste vigade ja väljajätmiste kohta investeerimisühingule ning nõuda vigu sisaldanud aruannete uuesti esitamist.

Tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujal peavad olema süsteemid, mis võimaldavad tal avastada tema enda põhjustatud vigu ja andmete väljajätmisi, parandada tehinguaruandeid ja esitada või vajadusel uuesti esitada pädevale asutusele õiged ja täielikud tehinguaruanded.

5. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks järgmine:

a)  vahendid, mida kasutades tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja saab täita lõikes 1 osutatud teavitamiskohustust, ning

b)  lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud konkreetsed organisatsioonilised nõuded.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.“

31)  Lisatakse VIa jaotis:

„VIa JAOTIS

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve volitused ja pädevus

1. PEATÜKK

PÄDEVUS JA MENETLUSED

Artikkel 38a Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve volituste kasutamine

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele või selle ametnikele või teistele Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt volitatud isikutele artiklitega 38b–38e antud volitusi ei tohi kasutada sellise teabe või selliste dokumentide avaldamise nõudmiseks, millele kehtib kutsesaladus.

Artikkel 38bTeabenõue

1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib lihtteabenõude või otsusega nõuda, et järgmised isikud esitaksid kogu teabe, mida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel on vaja käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks:

a) tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja, kauplemiskoondteabe pakkuja, tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja ja selline investeerimisühing või turukorraldaja, kes korraldab kauplemiskohta eesmärgiga juhtida tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja, kauplemiskoondteabe pakkuja või tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja aruandlusteenuseid, ja isikud, kes neid kontrollivaid või on nende kontrolli all;

  b) punktis a osutatud isikute valitsejad;

c) punktis a osutatud isikute audiitorid ja nõustajad.

2. Lõikes 1 osutatud lihtteabenõudes tuleb:

a) viidata käesolevale artiklile kui selle nõude õiguslikule alusele;

b) nimetada nõude eesmärk;

c) täpsustada, millise teabe esitamist nõutakse;

d) esitada tähtaeg, mille jooksul teave tuleb esitada;

e) esitada märkus selle kohta, et isik, kellelt teavet taotletakse, ei ole kohustatud teavet andma, aga taotlusele vabatahtlikult vastates ei tohi antav teave olla ebaõige ega eksitav;

f) näidata ära sellise trahvi summa, mis tuleb artikli 38e kohaselt määrata juhul, kui esitatud teave on ebaõige või eksitav.

3. Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve nõuab teabe esitamist otsusega vastavalt lõikele 1, siis peab ta:

a) viitama käesolevale artiklile kui selle nõude õiguslikule alusele;

b) nimetama nõude eesmärgi;

c) täpsustama, millise teabe esitamist nõutakse;

d) määrama tähtaja, mille jooksul teave tuleb esitada;

e) teavitama artiklis 38g sätestatud perioodilistest karistusmaksetest puhuks, kui nõutav teave esitatakse mittetäielikult;

f) teavitama artiklis 38f sätestatud trahvist puhuks, kui vastused esitatud küsimustele on ebaõiged või eksitavad;

g) teavitama õigusest kaevata otsus edasi Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve apellatsiooninõukogule ja õigusest vaidlustada otsus Euroopa Liidu Kohtus (edaspidi „Euroopa Kohus“) vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 60 ja 61.

4. Nõutud teabe esitavad lõikes 1 osutatud isikud või nende esindajad ning juriidiliste isikute või ühenduste puhul, kellel ei ole juriidilise isiku staatust, isikud, kes on seaduse või põhikirja järgi volitatud neid esindama. Nõuetekohaselt volitatud advokaadid võivad esitada teavet oma klientide nimel. Viimased jäävad täielikult vastutavaks mittetäieliku, ebaõige või eksitava teabe esitamise eest.

5. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve edastab koopia lihtteabenõudest või oma otsusest viivitamata selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus lõikes 1 osutatud isikud, kellele teabenõue on suunatud, asuvad või on asutatud.

Artikkel 38c Üldised uurimised

1. Käesoleva määruse raames oma kohustuste täitmiseks võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve korraldada vajalikke uurimisi artikli 38b lõikes 1 osutatud isikute suhtes. Selleks antakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt volitatud ametnikele ja muudele isikutele õigus:

a) kontrollida mis tahes dokumente, andmeid, menetlusi ja muid tema ülesannete täitmisega seonduvaid materjale sõltumata nende salvestamiseks kasutatud andmekandjast;

b) teha või saada nendest dokumentidest, andmetest, menetlustest ja muudest materjalidest tõestatud koopiaid või väljavõtteid;

c) kutsuda artikli 38b lõikes 1 osutatud isikuid või nende esindajaid või töötajaid välja ja paluda neil anda suulisi või kirjalikke selgitusi kontrolli sisu ja eesmärgiga seotud asjaolude või dokumentide kohta ning salvestada vastuseid;

d) küsitleda kõiki teisi füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes annavad selleks nõusoleku, et koguda uurimise sisuga seotud teavet;

e) nõuda andmeid telefonikõnede ja andmeedastuse kohta.

2. Lõikes 1 osutatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt uurimiseks volitatud ametnikud ja muud isikud rakendavad oma õigusi, esitades kirjaliku volituse, milles on täpsustatud uurimise sisu ja eesmärk. Volituses teavitatakse ka artiklis 38i sätestatud perioodilistest karistusmaksetest puhuks, kui nõutud dokumente, andmeid, teavet protseduuride kohta ja muid materjale või vastuseid artikli 38b lõikes 1 osutatud isikutele esitatud küsimustele ei esitata või kui need esitatakse mittetäielikult, ning artiklis 38h sätestatud trahvidest puhuks, kui artikli 38b lõikes 1 osutatud isikutele esitatud küsimustele antud vastused on ebaõiged või eksitavad.

3. Artikli 38b lõikes 1 osutatud isikud peavad alluma Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuse alusel algatatud uurimisele. Otsuses märgitakse uurimise sisu ja eesmärk, artiklis 38i sätestatud perioodilised karistusmaksed, määruse (EL) nr 1095/2010 kohaselt olemasolevad õiguskaitsevahendid ja samuti õigus otsuse läbivaatamisele Euroopa Kohtu poolt.

4. Aegsasti enne lõikes 1 osutatud uurimist teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve selle liikmesriigi pädevat asutust, kus uurimist kavatsetakse korraldada, uurimise toimumisest ning volitatud isikutest. Asjaomase pädeva asutuse ametnikud osutavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve taotluse korral neile volitatud isikutele abi nende ülesannete täitmisel. Asjaomase pädeva asutuse ametnikud võivad taotluse korral samuti uurimises osaleda.

5. Kui lõike 1 punktis e osutatud telefonikõnesid ja andmeedastust käsitlevate andmete taotlemiseks on kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt nõutav õigusasutuse luba, siis esitatakse taotlus sellise loa saamiseks. Sellist luba võib taotleda ka ettevaatusabinõuna.

6. Kui siseriiklik õigusasutus saab taotluse anda luba nõuda lõike 1 punktis e osutatud telefonikõnesid ja andmeedastust käsitlevaid andmeid, kontrollib selline asutus, kas:

a) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsus, millele on osutatud lõikes 3, on autentne;

b) võetavad meetmed on proportsionaalsed, mitte meelevaldsed või ülemäärased.

Punkti b kohaldamisel võib siseriiklik õigusasutus küsida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt üksikasjalikke selgitusi, eelkõige põhjuste kohta, miks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kahtlustab käesoleva määruse rikkumist, kahtlustatava rikkumise raskusastme kohta ja selle isiku seotuse kohta, kellele sunnimeetmed on suunatud. Samas ei kontrolli siseriiklik õigusasutus uurimise vajalikkust ega nõua, et talle esitataks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve toimikus sisalduv teave. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuse seaduslikkust saab kontrollida ainult Euroopa Kohus, järgides määruses (EL) nr 1095/2010 sätestatud menetlust.

Artikkel 38dKohapealsed kontrollid

1. Käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve korraldada artikli 38b lõikes 1 osutatud isikute äriruumides vajalikke kohapealseid kontrolle.

2. Ametnikud ja muud isikud, keda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on volitanud tegema kohapealseid kontrolle, võivad siseneda nende isikute äriruumidesse, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve uurimisotsust, ning sellistel volitatud isikutel on kõik artikli 38b lõikes 1 sätestatud õigused. Neil on samuti õigus pitseerida äriruume ning raamatupidamis- ja muid dokumente selliseks kontrollimise ajaks ja kontrolli läbiviimiseks vajalikus ulatuses.

3. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teavitab kontrollidest piisavalt varakult enne kontrolle selle liikmesriigi pädevat asutust, kus kontrollimine toimub. Kui seda on vaja kontrolli nõuetekohaseks tegemiseks ja tõhususe tagamiseks, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve pärast asjaomase pädeva asutuse teavitamist viia kohapealse kontrolli läbi ilma sellest eelnevalt teavitamata. Käesoleva artikli kohased kontrollid tehakse juhul, kui asjaomane asutus on kinnitanud, et tal ei ole selle kohta vastuväiteid.

4. Ametnikud ja muud isikud, keda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on volitanud tegema kohapealseid kontrolle, kasutavad oma õigusi, esitades kirjaliku volituse, milles täpsustatakse kontrolli sisu ja eesmärk ning artiklis 38g sätestatud perioodilised karistusmaksed, mida kohaldatakse juhul, kui asjaomased isikud ei allu kontrollile.

5. Artikli 38b lõikes 1 osutatud isikud peavad alluma Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsusega ette nähtud kohapealsele kontrollile. Otsuses määratakse kindlaks kontrolli sisu ja eesmärk ning selle alustamise kuupäev ning teavitatakse artiklis 38i sätestatud perioodilistest karistusmaksetest ja määrusega (EL) nr 1095/2010 tagatud õiguskaitsevahenditest, samuti õigusest otsuse läbivaatamisele Euroopa Kohtu poolt.

6. Selle liikmesriigi pädeva asutuse ametnikud ning pädeva asutuse poolt volitatud või määratud ametnikud, kus kontrollimine toimub, abistavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve taotluse korral aktiivselt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve volitatud ametnikke ja muid isikuid. Asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse ametnikud võivad samuti kohapealses kontrollis osaleda.

7. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib ka paluda pädevatel asutustel enda nimel teha konkreetseid uurimistoiminguid ja kohapealseid kontrolle vastavalt käesolevas artiklis ja artikli 38b lõikes 1 sätestatule.

8. Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve volitatud ametnikud ja teised kaasasolevad volitatud isikud leiavad, et isik ei nõustu käesoleva artikli kohaselt otsusega ette nähtud kontrolliga, osutab asjaomase liikmesriigi pädev asutus neile vajalikku abi, taotledes vajaduse korral abi politseilt või samaväärselt õiguskaitseasutuselt, et volitatud isikutel oleks võimalik kohapealset kontrolli läbi viia.

9. Kui lõikes 1 sätestatud kohapealseks kontrolliks või lõikes 7 sätestatud abiks on siseriikliku õiguse kohaselt nõutav õigusasutuse luba, tuleb seda taotleda. Sellist luba võib taotleda ka ettevaatusabinõuna.

10. Kui siseriiklik õigusasutus saab taotluse korraldada lõikes 1 sätestatud kohapealne kontroll või osutada lõikes 7 sätestatud abi, kontrollib selline asutus, kas:

a)  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsus, millele on osutatud lõikes 5, on autentne;

b)  võetavad meetmed on proportsionaalsed, mitte meelevaldsed või ülemäärased.

Punkti b kohaldamisel võib siseriiklik õigusasutus küsida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt üksikasjalikke selgitusi, eelkõige põhjuste kohta, miks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kahtlustab käesoleva määruse rikkumist, kahtlustatava rikkumise raskusastme kohta ja selle isiku seotuse kohta, kellele sunnimeetmed on suunatud. Samas ei kontrolli siseriiklik õigusasutus uurimise vajalikkust ega nõua, et talle esitataks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve toimikus sisalduv teave. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuse seaduslikkust saab kontrollida ainult Euroopa Kohus, järgides määruses (EL) nr 1095/2010 sätestatud menetlust.

Artikkel 38e Teabevahetus

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja pädevad asutused annavad üksteisele põhjendamatu viivituseta teavet, mida on vaja käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

Artikkel 38f Ametisaladus

Direktiivi 2014/65/EL artiklis 76 osutatud ametisaladuse hoidmise kohustust kohaldatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja kõikide isikute suhtes, kes töötavad või on töötanud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve heaks või mõne teise isiku heaks, kellele Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on ülesandeid delegeerinud, sealhulgas Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve lepinguliste audiitorite ja ekspertide suhtes.

Artikkel 38gEuroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvemeetmed

1. Juhul kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tuvastab, et artikli 38a lõikes 1 punktis a loetletud isik on toime pannud mõne IVa jaotises loetletud rikkumise, võtab ta ühe või mitu järgmistest meetmetest:

a) võtab vastu otsuse, millega isikult nõutakse rikkumise lõpetamist;

b) võtab vastu otsuse, millega määratakse artiklite 38h ja 38i kohased trahvid;

c) väljastab avalikud teadaanded.

2. Lõikes 1 osutatud meetmete võtmisel arvestab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve rikkumise laadi ja raskusastet, lähtudes järgmistest kriteeriumidest:

a) rikkumise kestus ja sagedus;

b) kas rikkumine on tinginud finantskuriteo või seda hõlbustanud või on muul viisil sellega seostatav;

c) kas rikkumine on toime pandud tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu;

d) rikkumise eest vastutava isiku vastutuse ulatus;

e) rikkumise eest vastutava isiku finantstugevus, mida näitab vastutava juriidilise isiku kogukäive või vastutava füüsilise isiku aastane sissetulek ja netovarad;

f) rikkumise mõju investorite huvidele;

g) rikkumise eest vastutava isiku poolt rikkumise tulemusena teenitud kasumi või ärahoitud kahjumi suurus või kolmandale isikule tekitatud kahju suurus, kui neid saab kindlaks määrata;

h) rikkumise eest vastutava isiku valmidus teha Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega koostööd, ilma et see piiraks vajadust tagada selle isiku teenitud kasumi või ärahoitud kahjumi sissenõudmine;

i) rikkumise eest vastutava isiku varasemad rikkumised;

j) meetmed, mida rikkumise eest vastutav isik on pärast rikkumist võtnud, et ära hoida rikkumise kordumist.

3. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teavitab põhjendamatu viivituseta rikkumise eest vastutavat isikut lõike 1 alusel võetud meetmetest ning teatab neist liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avalikustab üldsusele iga sellise otsuse oma veebisaidil kümne tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemise kuupäeva.

Esimeses lõigus osutatud üldsusele avalikustamine hõlmab järgmist:

a)   märkus selle kohta, et rikkumise eest vastutaval isikul on õigus otsus edasi kaevata;

b)   vajadusel märkus, millega kinnitatakse, et edasikaebus on esitatud, ja täpsustatakse, et selline kaebus ei peata otsuse täitmist;

c)   märkus selle kohta, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve apellatsiooninõukogu võib vaidlustatud otsuse täitmise peatada vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 60 lõikele 3.

2. PEATÜKK

HALDUSKARISTUSED JA MUUD MEETMED

Artikkel 38hTrahvid

1. Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb vastavalt artikli 38k lõikele 5 kindlaks, et isik on tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu toime pannud mõne IVa jaotises loetletud rikkumise, teeb ta käesoleva artikli lõike 2 kohaselt otsuse trahvi määramise kohta.

Rikkumine loetakse tahtlikult toimepanduks, kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tuvastab objektiivsed asjaolud, mis tõendavad, et isik on rikkumise toime pannud tahtlikult tegutsedes.

2. Lõikes 1 osutatud trahvi maksimumsumma on 200 000 eurot või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus.

3. Trahvi suuruse kindlaksmääramisel vastavalt lõikele 1 võtab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve arvesse artikli 38g lõikes 2 sätestatud kriteeriume.

Artikkel 38iPerioodilised karistusmaksed

1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve määrab oma otsusega perioodilised karistusmaksed, et sundida:

a) isikut rikkumist lõpetama vastavalt otsusele, mis on tehtud artikli 38b lõike 1 punkti a alusel;

b) artikli 38b lõikes 1 osutatud isikut:

– esitama artikli 38b alusel tehtud otsuses nõutud täielikku teavet;

– alluma uurimisele ja eelkõige esitama täielikud dokumendid, andmed, protseduuride kirjeldused või muu vajaliku teabe ning täiendama ja parandama muud teavet, mis on esitatud uurimise käigus, mis on algatatud artikli 38c kohase otsusega;

– alluma artikli 38d alusel tehtud otsuses määratud kohapealsele kontrollile.

2. Perioodiline karistusmakse peab olema mõjus ja proportsionaalne. Perioodiline karistusmakse määratakse iga viivitatud päeva eest.

3. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, on perioodiliste karistusmaksete summa 3 % eelmise majandusaasta keskmisest päevasest käibest või füüsiliste isikute puhul 2 % eelmise kalendriaasta keskmisest päevasest sissetulekust. Need summad arvutatakse alates kuupäevast, mis on sätestatud otsuses, millega määratakse perioodiline karistusmakse.

4. Perioodiline karistusmakse määratakse maksimaalselt kuueks kuuks alates Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuse teatavakstegemisest. Pärast selle perioodi möödumist vaatab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve meetme läbi.

Artikkel 38j Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete avalikustamine, laad, täitmisele pööramine ja eelarvesse kandmine

1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avalikustab kõik vastavalt artiklitele 38h ja 38i määratud trahvid ja perioodilised karistusmaksed, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine ohustaks tõsiselt finantsturge või tekitaks asjaomastele isikutele ebaproportsionaalset kahju. Selliselt avalikustatud teave ei tohi sisaldada isikuandmeid määruse (EÜ) nr 45/2001 tähenduses.

2. Artiklite 38h ja 38i kohaselt määratud trahvid ja perioodilised karistusmaksed on haldusliku iseloomuga.

3. Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsustab trahve või karistusmakseid mitte määrata, teavitab ta sellest Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja asjaomase liikmesriigi pädevaid asutusi ning avaldab oma otsuse põhjused.

4. Artiklite 38h ja 38i kohaselt määratud trahvid ja perioodilised karistusmaksed on täitmisele pööratavad.

5. Täitmist reguleerivad selles riigis kehtivad tsiviilkohtumenetluse normid, mille territooriumil täitmine aset leiab.

6. Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete summad kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse.

Artikkel 38kJärelevalvemeetmete võtmise ja trahvide määramise menetluseeskirjad

1. Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve leiab käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmisel, et on olulisi märke selliste asjaolude võimaliku olemasolu kohta, mis kujutaksid endast üht või mitut IVa jaotises loetletud rikkumistest, määrab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve juhtumi uurimiseks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalves sõltumatu uurija. Määratud uurija ei tohi osaleda ega olla varem osalenud otseselt ega kaudselt asjaomase aruandlusteenuste pakkuja järelevalves või talle tegevusloa andmise menetluses ja ta peab täitma oma ülesandeid Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvest sõltumatult.

2. Lõikes 1 osutatud uurija uurib väidetavaid rikkumisi, võttes arvesse uurimise all olevate isikute esitatud seisukohti, ja esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele uurimistulemusi kajastava täieliku toimiku.

3. Oma ülesannete täitmiseks võib uurija kasutada oma õigust esitada teabenõudeid vastavalt artiklile 38b ning viia läbi uurimisi ja kohapealseid kontrolle vastavalt artiklitele 38c ja 38d.

4. Oma ülesannete täitmisel on uurijal juurdepääs kõikidele Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt järelevalvetegevuse käigus kogutud dokumentidele ja teabele.

5. Uurimise lõpetamisel ja enne uurimistulemusi kajastava toimiku esitamist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele annab uurija isikutele, kes on uurimise all, võimaluse esitada uuritavates küsimustes oma seisukohad. Uurija uurimistulemused põhinevad üksnes sellistel asjaoludel, mille kohta asjaomastel isikutel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

6. Käesoleva artikli kohaste uurimiste käigus tagatakse täielikult asjaomaste isikute kaitseõigus.

7. Uurimistulemusi kajastava toimiku esitamisel Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele teavitab uurija sellest isikuid, keda uuriti. Uurimise all olevatel isikutel on õigus tutvuda toimikuga tingimusel, et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei hõlma konfidentsiaalset teavet, mis mõjutab kolmandaid isikuid.

8. Uurimistulemusi kajastava toimiku põhjal ja juhul, kui uurimise all olevad isikud seda taotlevad, otsustab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve pärast nende isikute seisukohtade ärakuulamist vastavalt artiklile 38l, kas uurimise all olevad isikud on toime pannud ühe või mitu IVa jaotises loetletud rikkumistest, ning võtab rikkumise toimepaneku korral järelevalvemeetme vastavalt artiklile 38m.

9. Uurija ei osale Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve aruteludes ega sekku ühelgi muul viisil Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsustusprotsessi.

10. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 50 hiljemalt [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: 24 kuud pärast jõustumist] vastu delegeeritud õigusaktid, et täpsustada täiendavalt menetluseeskirju trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramise õiguse kasutamise kohta, sealhulgas sätteid, mis käsitlevad kaitseõigust, ajalisi sätteid, trahvide või perioodiliste karistusmaksete kogumist ning trahvide ja karistusmaksete määramise ja täitmise aegumistähtaegasid.

11. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve annab asjad kriminaalkorras süüdistuse esitamiseks üle asjaomastele riiklikele asutustele, kui ta leiab käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel, et on olulisi märke selliste asjaolude võimaliku olemasolu kohta, millel võib olla kuriteo koosseis. Lisaks sellele hoidub Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramisest, kui samadel või sisuliselt samadel asjaoludel on isik varem õigeks või süüdi mõistetud siseriikliku õiguse kohaselt toimunud kriminaalmenetluses ning õigeks- või süüdimõistev otsus on juba omandanud res judicata õigusmõju.

Artikkel 38lAsjaomaste isikute ärakuulamine

1. Enne otsuse tegemist artiklite 38g, 38h ja 38i alusel annab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve isikutele, kelle suhtes on algatatud menetlus, võimaluse esitada oma seisukoht Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve uurimistulemuste kohta. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsused põhinevad üksnes sellistel uurimistulemustel, mille kohta isikutel, kelle suhtes on algatatud menetlus, on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

Esimest lõiku ei kohaldata, kui on vaja kohest sekkumist, et ennetada märkimisväärset ja otsest kahju finantssüsteemile. Sellisel juhul võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teha vaheotsuse ning peab andma asjaomastele isikutele võimaluse esitada oma seisukohad võimalikult kiiresti pärast otsuse vastuvõtmist.

2. Menetluse käigus tagatakse täielikult uurimise all olevate isikute kaitseõigus. Neil on õigus tutvuda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve toimikuga tingimusel, et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei hõlma konfidentsiaalset teavet ega Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve asutusesiseseks kasutuseks ette nähtud ettevalmistavaid dokumente.

Artikkel 38mOtsuste läbivaatamine Euroopa Kohtus

Euroopa Kohtul on täielik pädevus läbi vaadata otsuseid, millega Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on määranud trahve või perioodilisi karistusmakseid. Euroopa Kohus võib määratud trahvi või perioodilise karistusmakse tühistada, seda vähendada või suurendada.

Artikkel 38nLoa- ja järelevalvetasud

1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab aruandlusteenuste pakkujatelt tasu vastavalt käesolevale määrusele ja vastavalt lõike 3 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidele. See tasu peab täielikult katma Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vajalikud kulutused, mis on seotud aruandlusteenuse pakkujatele tegevuslubade andmise ja nende järelevalvega, ning kõigi nende kulutuste hüvitamise, mis pädevatel asutustel võivad tekkida kõnealuse määruse alusel ülesannete täitmisel, eelkõige tulenevalt ülesannete delegeerimisest kooskõlas artikliga 38o.

2. Konkreetselt aruandlusteenuste pakkujalt võetava üksiklõivu summa katab kõik halduskulud, mida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on kandnud oma sellise tegevuse käigus, mis on seotud kõnealuse emitendi, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele võtmist taotleva isiku koostatud prospektiga ja prospekti lisadega. See on proportsionaalne emitendi, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja käibega.

3. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 50 hiljemalt [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: 24 kuud pärast jõustumist] vastu delegeeritud õigusakti, et määrata kindlaks tasu liik, see, mille eest tasu tuleb maksta, tasumäär ja tasu maksmise viis.

Artikkel 38oEuroopa Väärtpaberiturujärelevalve ülesannete delegeerimine pädevatele asutustele

1. Kui see on järelevalveülesande nõuetekohaseks täitmiseks vajalik, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve delegeerida konkreetseid järelevalveülesandeid liikmesriigi pädevale asutusele kooskõlas suunistega, mille Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on välja andnud vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 16. Sellised konkreetsed järelevalveülesanded võivad eelkõige hõlmata volitusi esitada teabenõudeid vastavalt artiklile 38b ning viia läbi uurimisi ja kohapealseid kontrolle vastavalt artiklitele 38c ja 38d.

2. Enne ülesande delegeerimist konsulteerib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve asjaomase pädeva asutusega järgmistes küsimustes:

a) delegeeritava ülesande ulatus;

b) ülesande täitmise ajakava ning

c) vajaliku teabe edastamine Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele.

3. Vastavalt artikli 38n lõike 3 alusel komisjoni poolt vastu võetud tasusid käsitlevale määrusele hüvitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kulud, mida pädev asutus kandis delegeeritud ülesannete täitmisel.

4. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vaatab lõikes 1 osutatud otsuse läbi sobilike ajavahemike järel. Volituste delegeerimine võidakse igal ajal tagasi võtta.

32)  5. Ülesannete delegeerimine ei mõjuta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vastutust ega piira Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võimalust täita delegeeritud ülesandeid ja teha nende täitmise üle järelevalvet.“ Artiklit 50 muudetakse järgmiselt:

a)    lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Artikli 1 lõikes 9, artikli 2 lõikes 2, artikli 13 lõikes 2, artikli 15 lõikes 5, artikli 17 lõikes 3, artikli 19 lõigetes 2 ja 3, artikli 27 lõikes 3a, artiklis 27c, artikli 31 lõikes 4, artikli 40 lõikes 8, artikli 41 lõikes 8, artikli 42 lõikes 7, artikli 45 lõikes 10 ja artikli 52 lõigetes 10 ja 12 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 2. juulist 2014.“;

b)    lõike 3 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 1 lõikes 9, artikli 2 lõikes 2, artikli 13 lõikes 2, artikli 15 lõikes 5, artikli 17 lõikes 3, artikli 19 lõigetes 2 ja 3, artikli 27 lõikes 3a, artiklis 27c, artikli 31 lõikes 4, artikli 40 lõikes 8, artikli 41 lõikes 8, artikli 42 lõikes 7, artikli 45 lõikes 10 ja artikli 52 lõigetes 10 ja 12 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.“;

c)  lõike 5 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Artikli 1 lõike 9, artikli 2 lõike 2, artikli 13 lõike 2, artikli 15 lõike 5, artikli 17 lõike 3, artikli 19 lõigete 2 ja 3, artikli 27 lõike 3a, artikli 27c, artikli 31 lõike 4, artikli 40 lõike 8, artikli 41 lõike 8, artikli 42 lõike 7, artikli 45 lõike 10 ja artikli 52 lõigete 10 ja 12 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet.“

32 a)  Artiklisse 39 lisatakse lõige 2a:

„2a. Vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 9 punktile dc ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 9 punktile db võivad Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koordineerida pädevate asutuste kontrollostude tegemist seoses konkreetset liiki finantseerimisasutuste, tooteliikide või käitumisviiside uurimisega, sealhulgas pöördumist finantseerimisasutuste poole potentsiaalse tarbija rollis. Selliste uurimiste käigus saadud teavet võidakse kasutada tarbijakaitse, finantstegevuse ja finantsalase uuendustegevusega seotud ülesannete toetamiseks.“

32 b)  Artikli 40 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vaatab vastavalt lõikele 1 kohaldatud keelu või piirangu mõju läbi asjakohaste ajavahemike tagant niipea, kui võimalik, kuid vähemalt kord kuue kuu jooksul. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib kõnealust keeldu või piirangut kaks korda pikendada, pärast mida see muutub alaliseks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve leiab teisiti.“

32 c)  Artikli 41 lõiget 6 muudetakse järgmiselt:

„6. Euroopa Pangandusjärelevalve vaatab vastavalt lõikele 1 kohaldatud keelu või piirangu mõju läbi asjakohaste ajavahemike tagant niipea, kui võimalik, kuid vähemalt kord kuue kuu jooksul. Euroopa Pangandusjärelevalve võib kõnealust keeldu või piirangut kaks korda pikendada, pärast mida see muutub alaliseks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Pangandusjärelevalve leiab teisiti.“

33)  Artiklisse 52 lisatakse lõiked 13 ja 14:

„13.   Komisjon esitab pärast Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega konsulteerimist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruanded VIa jaotise kohase kauplemiskoondteabe toimimise kohta. Artikli 27d lõike 1 kohane aruanne esitatakse hiljemalt 3. septembriks 2019. Artikli 27d lõike 2 kohane aruanne esitatakse hiljemalt 3. septembriks 2021.

Esimeses lõigus osutatud aruannetes hinnatakse kauplemiskoondteabe toimimist järgmiste kriteeriumide kohaselt:

a)   kõiki tehinguid hõlmava kvaliteetse kauplemisjärgse koondteabe kättesaadavus ja õigeaegne esitamine, olenemata sellest, kas tehingud on tehtud kauplemiskohas või mitte;

b)   kvaliteetse täieliku ja osalise kauplemisjärgse teabe kättesaadavus ja selle õigeaegne esitamine turuosalistele hõlpsasti juurdepääsetaval ja kasutataval kujul ning kättesaadavana mõistlikel ärilistel alustel.

Kui komisjon jõuab järeldusele, et kauplemiskoondteabe pakkujad ei ole esitanud teavet viisil, mis vastaks teises lõigus esitatud kriteeriumidele, lisab komisjon oma Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele esitatavale aruandele taotluse algatada läbirääkimistega menetlus ühtset kauplemiskoondteavet korraldava äriüksuse määramiseks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt läbiviidava avaliku hankega. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve käivitab hankemenetluse pärast komisjonilt vastava taotluse saamist, järgides komisjoni taotluses esitatud tingimusi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (**).

14.   Kui on alustatud lõikes 13 osutatud menetlust, on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 50, nähes ette meetmed, millega:

a)   nähakse ette kauplemiskoondteavet korraldava äriüksusega sõlmitava lepingu kestus ning lepingu pikendamise ja uue avaliku hanke käivitamise menetlus ja tingimused;

b)   nähakse ette, et kauplemiskoondteavet korraldav äriüksus teeb seda ainuõiguslikult ning et artikli 27a kohaselt ei ole ühelgi teisel üksusel luba tegutseda kauplemiskoondteabe pakkujana;

c)   antakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele õigus tagada, et avaliku hanke alusel määratud kauplemiskoondteavet korraldav äriüksus järgiks hanketingimusi;

d)   tagatakse, et kauplemiskoondteavet korraldava äriüksuse esitatud kauplemisjärgne teave on kvaliteetne ning esitatud turuosaliste jaoks hõlpsasti juurdepääsetaval ja kasutataval kujul ja kogu turgu hõlmava koondteabena;

e)   tagatakse, et kauplemisjärgset teavet antakse mõistlikel ärilistel alustel nii koondteabena kui ka konsolideerimata kujul ning et see rahuldab kõnealuse teabe kasutajate vajadused kogu liidus;

f)   tagatakse, et kauplemiskohad ja tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad teevad oma kauplemisandmed mõistliku tasu eest kättesaadavaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt läbiviidava avaliku hanke alusel määratud ühtsele kauplemiskoondteavet korraldavale äriüksusele;

g)   kehtestatakse kord, mida kohaldatakse juhul, kui avaliku hanke alusel määratud kauplemiskoondteavet korraldav äriüksus ei täida hanketingimusi;

h)   kehtestatakse kord, mille kohaselt artikli 27a alusel volitatud kauplemiskoondteabe pakkujad võivad jätkata kauplemiskoondteabe korraldamist, kui käesoleva lõike punktis b osutatud õigust ei kasutata või kui avaliku hankega ei määrata ühtegi üksust, kuni ajani, mil uus avalik hange on lõpule viidud ja kauplemiskoondteabe korraldamiseks on määratud äriüksus.

*  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

**  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).“

34)  Lisatakse artiklid 54a ja 54b:

„Artikkel 54aEuroopa Väärtpaberiturujärelevalvega seotud üleminekumeetmed

1. Järelevalve ja nõuete täitmise tagamise alased õigused ja ülesanded aruandlusteenuste pakkujate valdkonnas, mis on antud pädevatele asutustele direktiivi 2014/65/EL artikli 67 alusel, lõpetatakse [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: 36 kuud pärast jõustumist]. Sel kuupäeval võtab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve need pädevused ja ülesanded üle.

2. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab lõikes 1 osutatud kuupäeval üle kõik toimikud ja töödokumendid või nende tõestatud koopiad, mis on seotud järelevalve ja nõuete täitmise tagamisega aruandlusteenuste pakkujate valdkonnas, sealhulgas pooleliolevate läbivaatamiste ja nõuete täitmise tagamise meetmetega.

Tegevusloa taotlust, mille päritoluliikmesriigi pädevad asutused on saanud enne [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: 30 kuud pärast jõustumist] ei edastata siiski Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ning otsuse registreerimise või registreerimisest keeldumise kohta teeb asjaomane asutus.

3. Lõikes 1 osutatud pädevad asutused tagavad, et aruandlusteenuste pakkujad esitavad kõik olemasolevad andmed ja töödokumendid või nende tõestatud koopiad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele võimalikult kiiresti ja igal juhul. Kõnealused pädevad asutused osutavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele samuti igakülgset abi ja annavad nõu, et lihtsustada aruandlusteenuste pakkujate valdkonna järelevalve ja nõuete täitmise tagamise alase tegevuse tõhusat ülevõtmist ja alustamist.

4. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegutseb lõikes 1 osutatud pädevate asutuste õigusjärglasena kõigis haldus- või kohtumenetlustes, mis tulenevad kõnealuste pädevate asutuste järelevalve ja nõuete täitmise tagamise alasest tegevusest küsimustes, mis kuuluvad käesoleva määruse reguleerimisalasse.

5. Aruandlusteenuste pakkuja tegevusluba, mille on andnud lõikes 1 osutatud pädev asutus, jääb kehtima pärast pädevuste üleandmist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele.

Artikkel 54bSuhted audiitoritega

1.   Isikud, kellel on tegevusluba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2006/43/EÜ (*) ning kes täidavad aruandlusteenuste pakkujas ülesannet, mida on kirjeldatud direktiivi 2013/34/EL artiklis 34 või direktiivi 2009/65/EÜ artiklis 73, või muud õigusaktidega ettenähtud ülesannet, on kohustatud teatama Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele viivitamata ettevõtjaga seotud asjaoludest või otsustest, mis on neile kõnealuse ülesande täitmise käigus selgunud ja mis võivad:

a)   kujutada endast tegevusloa andmise tingimuste või aruandlusteenuste pakkuja tegevust sätestavate õigus- ja haldusnormide olulist rikkumist;

b)   mõjutada aruandlusteenuste pakkuja pidevat toimimist;

c)   viia raamatupidamisaruannete kinnitamata jätmiseni või märkustega kinnitamiseni.

Samuti on need isikud kohustatud aru andma kõikidest esimeses lõigus osutatud tööülesannete täitmise käigus neile teatavaks saanud asjaoludest ja otsustest äriühingus, millel on tihedad sidemed aruandlusteenuste pakkujaga, kus nad nimetatud ülesandeid täidavad.

2.   Kui isikud, kes on saanud direktiivi 2006/43/EÜ kohase tegevusloa, edastavad pädevatele asutustele lõikes 1 osutatud asjaolude või otsuste kohta teabe heauskselt, ei käsitleta seda teabe avaldamisele lepinguga või õigusnormidega kehtestatud piirangute rikkumisena ning nimetatud isikud ei kanna selle eest mingit vastutust.

*   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 87).“

Artikkel 8Määruse (EL) 2016/1011 (mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks) muutmine

Määrust (EL) 2016/1011 muudetakse järgmiselt.

-1)  Artikli 3 lõike 1 punkti 24 alapunkti a sissejuhatavat osa muudetakse järgmiselt:

  „a) sisendandmeid, mis saadakse täielikult ▌:“.

-1 a)  Artikli 3 lõike 1 punkti 24 alapunkti a alapunkti vii muudetakse järgmiselt:

  „vii) teenuseosutajalt, kellele võrdlusaluste haldur on edasi andnud andmete kogumise vastavalt artiklile 10, välja arvatud artikli 10 lõike 3 punktile f, eeldusel et see teenuseosutaja saab andmed täielikult ▌alapunktides i–vi osutatud isikutelt;“.

1)  Artiklisse 4 lisatakse järgmine lõige:

„9.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusaktid, et määrata kindlaks nõuded, millega tagatakse, et lõikes 1 osutatud juhtimiskord on piisavalt töökindel.“

2)  Artiklisse 12 lisatakse järgmine lõige:

„4.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusaktid, et määrata kindlaks tingimused, millega tagatakse lõikes 1 osutatud metoodika vastavus kõnealuse lõike punktidele a–e.“

3)  Artiklisse 14 lisatakse järgmine lõige:

„4.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusaktid, et määrata kindlaks lõikes 1 osutatud süsteemide ja kontrollide omadused.“

4)  Artikkel 20 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 20Kriitilise tähtsusega võrdlusalused

1.  Komisjon käsitab kriitilise tähtsusega võrdlusalusena mis tahes võrdlusalust, mille esitab liidus asuv haldur ja mida järgitakse otseselt või võrdlusaluste kombinatsioonis kaudselt finantsinstrumentides või -lepingutes või kasutatakse investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks ning osutatud finantsinstrumentide, -lepingute ja investeerimisfondide koguväärtus on vähemalt 500 miljardit eurot, arvestatuna kõigi võrdlusalusega hõlmatud lõpptähtaegade või tähtaegade põhjal, kui viimane on asjakohane.

Kui liikmesriigi pädev asutus või Väärtpaberiturujärelevalve on seisukohal, et võrdlusalust tuleks käsitada vastavalt esimesele lõigule kriitilise tähtsusega võrdlusalusena, siis teavitab pädev asutus või Väärtpaberiturujärelevalve vastavalt vajadusele sellest komisjoni ja põhjendab oma arvamust kirjalikult.

Komisjon vaatab võrdlusaluse kriitilisusele antud hinnangu läbi vähemalt iga kahe aasta tagant.

2.  Väärtpaberiturujärelevalve käsitab kriitilise tähtsusega võrdlusalusena mis tahes võrdlusalust, millele on osutatud finantsinstrumentides või -lepingutes või mida kasutatakse alla 500 miljardi eurose koguväärtusega investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, nagu on sätestatud lõikes 1, ning mis vastavad allpool punktis a ja punktis b või c sätestatud kriteeriumile:

a)  võrdlusalusel puuduvad sobivad turupõhised asendajad või neid on väga vähe;

b)  võrdlusaluse väljaandmise lõpetamine või selle väljaandmine sisendandmete alusel, mis ei kajasta enam täielikult aluseks olevat turgu või majandusolukorda, või ebausaldusväärsete sisendandmete alusel tooks kaasa märkimisväärse ja kahjuliku mõju turu terviklusele, finantsstabiilsusele, tarbijatele, reaalmajandusele või kodumajapidamiste ja ettevõtjate rahastamisele ühes või enamas liikmesriigis;

c i)  võrdlusalus põhineb peamiselt ühes liikmesriigis asuvate sisendandmete esitajate esitatud andmetel ning

c ii)  võrdlusaluse väljaandmise lõpetamine või selle väljaandmine sisendandmete alusel, mis ei peegelda enam täielikult selle aluseks olevat turgu või majandusolukorda, või ebausaldusväärsete sisendandmete alusel tooks kaasa märkimisväärse ja kahjuliku mõju turu terviklusele, finantsstabiilsusele, tarbijatele, reaalmajandusele või kodumajapidamiste ja ettevõtjate rahastamisele ühes liikmesriigis.

3.  Kui Väärtpaberiturujärelevalve hindab, kas punktides a ja b sätestatud kriteeriumid on täidetud, siis võtab ta arvesse kõike järgmist:

i)  selliste finantsinstrumentide ja -lepingute väärtus, mis järgivad võrdlusalust, ja selliste investeerimisfondide väärtus, mille tootluse mõõtmisel järgitakse võrdlusalust, ning nende väärtuste osakaal täitmata finantsinstrumentide ja -lepingute koguväärtuses ning investeerimisfondide koguväärtuses asjaomastes liikmesriikides;

ii)  selliste finantsinstrumentide ja -lepingute väärtus, mis järgivad asjaomaste liikmesriikide piires võrdlusalust, ja selliste investeerimisfondide väärtus, mille tootluse mõõtmisel järgitakse liikmesriigi piires võrdlusalust, ning nende väärtuste osakaal asjaomaste liikmesriikide rahvamajanduse kogutoodangus;

iii)  muud arvnäitajad, mille abil objektiivselt hinnata võrdlusaluse väljaandmise lõpetamise või ebausaldusväärsuse võimalikku mõju turu terviklusele, finantsstabiilsusele, tarbijatele, reaalmajandusele või kodumajapidamiste ja ettevõtjate rahastamisele asjaomastes liikmesriikides.

4.  Enne, kui võrdlusalust hakatakse käsitama kriitilise tähtsusega võrdlusalusena, konsulteerib Väärtpaberiturujärelevalve selle võrdlusaluse halduri pädeva asutusega ning võtab arvesse kõnealuse pädeva asutuse hinnangut.

Väärtpaberiturujärelevalve vaatab võrdlusaluste kriitilisusele antud hinnangu läbi vähemalt iga kahe aasta tagant.

Väärtpaberiturujärelevalve teavitab komisjoni põhjendamatute viivitusteta sellest, kui võrdlusalust on hakatud käsitama kriitilise tähtsusega võrdlusalusena, ning mis tahes otsusest muuta võrdlusaluse kriitilise tähtsusega võrdlusalusena käsitamist, kui käesoleva lõike neljandas lõigus osutatud läbivaatamise tulemusena jõutakse järeldusele, et Väärtpaberiturujärelevalve poolt kriitilise tähtsusega võrdlusalusena käsitatud võrdlusalust ei peeta enam kriitiliseks.

Kui liikmesriigi pädev asutus on seisukohal, et võrdlusalust tuleks käsitada vastavalt käesolevale lõikele kriitilise tähtsusega võrdlusalusena, siis teavitab pädev asutus sellest Väärtpaberiturujärelevalvet ja põhjendab oma arvamust kirjalikult. Kui Väärtpaberiturujärelevalve otsustab, et ta ei hakka seda võrdlusalust kriitilise tähtsusega võrdlusalusena käsitama, siis ta esitab pädevale asutusele selle kohta põhjendatud arvamuse.

3.  Komisjon võtab kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega vastu rakendusaktid, et määrata kindlaks nende võrdlusaluste loetelu, mida käsitatakse lõigete 1 ja 2 kohaselt kriitilise tähtsusega võrdlusalustena. Komisjon võtab kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega vastu rakendusaktid, et ajakohastada loetelu põhjendamatute viivitusteta järgmistes olukordades:

a)  komisjon hakkab võrdlusalust käsitama kriitilise tähtsusega võrdlusalusena või vaatab selle käsitamise lõike 1 kohaselt läbi;

b)  komisjon saab Väärtpaberiturujärelevalvelt lõike 2 viiendas lõigus osutatud teate.

4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakte, et

a)  täpsustada, kuidas hinnata muude finantsinstrumentide kui tuletisinstrumentide nimiväärtust, tuletisinstrumentide tinglikku väärtust ning investeerimisfondide vara puhasväärtust, muu hulgas võrdlusaluste kombinatsiooni kuuluva võrdlusaluse kaudse järgimise korral, et võrrelda neid käesoleva artikli lõikes 1 ning artikli 24 lõike 1 punktis a osutatud künnistega;

b)  vaadata turu, hindade ja õigusliku reguleerimise arengu valguses läbi käesoleva artikli lõikes 1 osutatud künniste arvutamise meetod, samuti nende võrdlusaluste klassifitseerimise asjakohasus, mida järgivate finantsinstrumentide, -lepingute või investeerimisfondide koguväärtus on künnistele lähedal; läbivaatamine toimub vähemalt iga kahe aasta järel alates ... [18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva];

c)  täpsustada, kuidas kohaldada käesoleva artikli lõike 2 teise lõigu alapunktides i–iii osutatud tingimusi, võttes arvesse kõiki andmeid, mis aitavad hinnata objektiivselt asjaomase võrdlusaluse väljaandmise lõpetamise või ebausaldusväärsuse võimalikku mõju turu terviklusele, finantsstabiilsusele, tarbijatele, reaalmajandusele või kodumajapidamiste ja ettevõtjate rahastamisele ühes või enamas liikmesriigis.

Komisjon võtab arvesse asjaomase turu või tehnoloogia arengut.“

5)  Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.  Kui pädev asutus on lõikes 1 osutatud halduri hinnangu kätte saanud, teeb ta järgmist:

a)  teavitab sellest Väärtpaberiturujärelevalvet;

b)  koostab nelja nädala jooksul alates hinnangu saamisest ise hinnangu selle kohta, kuidas anda võrdlusalus uuele haldurile üle või kuidas selle väljaandmine lõpetada, võttes arvesse kooskõlas artikli 28 lõikega 1 kehtestatud korda.

Esimese lõigu punktis b osutatud tähtaja jooksul ei tohi haldur võrdlusaluse väljaandmist lõpetada ilma Väärtpaberiturujärelevalve kirjaliku nõusolekuta.“;

b)  lisatakse uus lõige 5:

„5.  Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks kriteeriumid, millel põhineb lõike 2 punktis b osutatud hindamine.“

6)  Artikli 23 lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3.  Kui kriitilise tähtsusega võrdlusaluse järelevalvealune sisendandmete esitaja kavatseb sisendandmete esitamise lõpetada, teavitab ta sellest viivitamata kirjalikult võrdlusaluse haldurit. Haldur teavitab seejärel sellest viivitamata Väärtpaberiturujärelevalvet.

Väärtpaberiturujärelevalve teavitab omakorda sellest viivitamata kõnealuse järelevalvealuse sisendandmete esitaja pädevat asutust. Haldur esitab nii kiiresti kui võimalik, aga hiljemalt 14 päeva jooksul pärast järelevalvealuse sisendandmete esitaja teate saamist Väärtpaberiturujärelevalvele hinnangu selle kohta, millist mõju avaldab see kriitilise tähtsusega võrdlusaluse suutlikkusele mõõta aluseks olevat turgu või majandusolukorda.

4.  Pärast lõigetes 2 ja 3 osutatud hinnangu saamist ja selle hinnangu põhjal annab Väärtpaberiturujärelevalve oma hinnangu võrdlusaluse suutlikkusele mõõta aluseks olevat turgu ja majandusolukorda, võttes arvesse kooskõlas artikli 28 lõikega 1 halduri poolt tema võrdlusaluse väljaandmise lõpetamiseks kehtestatud korda.“

7)  Artiklisse 26 lisatakse järgmine lõige:

„6.  Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 49 vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks kriteeriumid, mille põhjal pädevad asutused võivad nõuda lõikes 4 osutatud vastavuskinnituses muudatuste tegemist.“

8)  Artiklit 30 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.  Komisjon võib vastu võtta rakendusotsuse, milles märgitakse, et kolmanda riigi õigusraamistik ja järelevalvetavad tagavad järgmise:

a)  asjaomases kolmandas riigis tegevusloa saanud või registreeritud haldurid täidavad siduvaid nõudeid, mis on samaväärsed käesolevast määrusest tulenevate nõuetega. Komisjon võib samaväärsust hinnates võtta arvesse seda, kas kolmanda riigi õigusraamistik ja järelevalvetavad tagavad kooskõla IOSCO finantssektori võrdlusaluste põhimõtetega või IOSCO teabeagentuuride põhimõtetega;

b)  siduvate nõuetega kaasneb selles kolmandas riigis nende pidev tõhus järelevalve ja täitmise tagamine.

Komisjon võib esimeses lõigus osutatud rakendusotsuse kohaldamisel lähtuda sellest, kas asjaomane kolmas riik täidab tulemuslikult ja pidevalt kõnealuses rakendusotsuses sätestatud mis tahes tingimust ning kas Väärtpaberiturujärelevalve suudab tulemuslikult täita määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 33 osutatud järelevalveülesandeid.

Kõnealune rakendusotsus võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“;

b)  lisatakse lõige 2a:

„2a. Komisjon võib vastavalt artiklile 49 võtta vastu delegeeritud õigusakti, et määrata kindlaks lõike 2 esimese lõigu punktides a ja c osutatud tingimused.“;

c)  lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.  Kui lõike 2 kohaselt ei ole rakendusotsust vastu võetud, siis võib komisjon võtta vastu rakendusotsuse, mille kohaselt kehtib järgmine:

a)  kolmanda riigi siduvad nõuded seoses konkreetsete haldurite, võrdlusaluste või võrdlusaluste kogumitega on samaväärsed käesolevast määrusest tulenevate nõuetega, eelkõige võttes arvesse seda, kas kolmanda riigi õigusraamistik ja järelevalvetavad tagavad kooskõla IOSCO finantssektori võrdlusaluste põhimõtetega või IOSCO teabeagentuuride põhimõtetega;

b)  selliste konkreetsete haldurite või võrdlusaluste või võrdlusaluste kogumitega kaasneb kõnealuses kolmandas riigis nende pidev tõhus järelevalve ja nad on allutatud riiklikule sunnile.

Komisjon võib esimeses lõigus osutatud rakendusotsuse kohaldamisel lähtuda sellest, kas asjaomane kolmas riik täidab tulemuslikult ja pidevalt kõnealuses rakendusotsuses sätestatud mis tahes tingimust ning kas Väärtpaberiturujärelevalve suudab tulemuslikult täita määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 33 osutatud järelevalveülesandeid.

Kõnealune rakendusotsus võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“;

d)  lisatakse lõige 3a:

„3a.  Komisjon võib vastavalt artiklile 49 võtta vastu delegeeritud õigusakti, et määrata kindlaks lõike 3 punktides a ja b osutatud tingimused.“;

e)  lõike 4 sissejuhatav lõik asendatakse järgmisega:

„4. Väärtpaberiturujärelevalve sõlmib koostöölepingud selliste kolmandate riikide pädevate asutustega, mille õigusraamistikku ja järelevalvetavasid peetakse samaväärseks kooskõlas lõikega 2 või 3, välja arvatud juhul, kui kolmas riik on komisjoni poolt vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 artiklile 9 vastu võetud kehtiva delegeeritud õigusakti kohaselt kantud nende jurisdiktsioonide loetellu, kelle riiklikus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras on strateegilised puudused, mis kujutavad endast märkimisväärset ohtu liidu finantssüsteemile. Koostöölepingus sätestatakse vähemalt järgmine:“;

f)  lõikesse 4 lisatakse punkt d:

„d)  kõnealuses kolmandas riigis nende välja antavate võrdlusaluste kohta korrapäraselt ja vähemalt kord kvartalis teabe vahetamise menetlused, mis vastavad mõnele artikli 20 lõike 1 punktis a või c sätestatud tingimusele.“;

g)  lõike 5 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].“

9)  Artiklit 32 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.  Kuni ajani, mil kooskõlas artikli 30 lõikega 2 või 3 võetakse vastu samaväärsuse otsus, võivad järelevalvealused isikud liidus kasutada kolmandas riigis asuva halduri välja antavaid võrdlusaluseid, tingimusel et see haldur saab eelnevalt Väärtpaberiturujärelevalvelt käesoleva artikli kohase tunnustuse.“;

b)  lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Selleks et hinnata, kas esimeses lõigus nimetatud tingimus on täidetud, ning hinnata IOSCO finantssektori võrdlusaluste põhimõtete või IOSCO teabeagentuuride põhimõtete järgimist, olenevalt sellest, kumb on kohalduv, võib Väärtpaberiturujärelevalve kasutada sõltumatu välisaudiitori hinnangut või selle kolmanda riigi halduri pädeva asutuse väljastatud sertifikaati, kus haldur asub.“;

c)  lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.  Kolmandas riigis asuval halduril, kes kavatseb saada lõikes 1 osutatud eelneva tunnustuse, peab olema esindaja. Esindaja peab olema liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kelle kõnealune haldur on sõnaselgelt nimetanud tegutsema halduri nimel seoses käesolevast määrusest tulenevate halduri kohustustega. Esindaja täidab koos halduriga järelevaatamise funktsiooni halduri poolt käesoleva määruse alusel võrdlusaluse väljaandmisel ning on selle eest vastutav Väärtpaberiturujärelevalve ees.“;

d)  lõige 4 jäetakse välja;

e)  lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.  Kolmandas riigis asuv haldur, kes soovib saada lõikes 1 osutatud eelneva tunnustuse, taotleb tunnustamist Väärtpaberiturujärelevalvelt. Taotlev haldur esitab kogu teabe, mida on vaja selleks, et Väärtpaberiturujärelevalve saaks veenduda, et haldur on teinud tunnustamise ajaks kõik vajalikud korraldused lõikes 2 osutatud nõuete täitmiseks, ning esitab loetelu oma praegustest ja tulevastest võrdlusalustest, mis on mõeldud liidus kasutamiseks, ja teatab pädeva asutuse nime, kes vastutab halduri järelevalve eest kolmandas riigis, kui see on olemas.

Väärtpaberiturujärelevalve kontrollib 90 tööpäeva jooksul alates käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud taotluse saamisest, kas lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimused on täidetud.

Kui Väärtpaberiturujärelevalve leiab, et lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimused ei ole täidetud, jätab ta tunnustamise taotluse rahuldamata ja põhjendab seda. Samuti jäetakse tunnustus andmata siis, kui ei ole täidetud järgmised lisatingimused:

a)  kui kolmandas riigis asuv haldur on järelevalve subjekt, reguleerib Väärtpaberiturujärelevalve ja selle halduri asukohariigiks oleva kolmanda riigi pädeva asutuse suhteid asjakohane koostööleping, mis vastab artikli 30 lõike 5 kohaselt vastu võetud regulatiivsetele tehnilistele standarditele, et tagada tõhus teabevahetus, mis võimaldaks selle kolmanda riigi pädeval asutusel täita oma ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele;

b)  käesoleva määruse kohaste järelevalveülesannete tõhusat täitmist Väärtpaberiturujärelevalve poolt ei takista selle kolmanda riigi õigus- ja haldusnormid, kus haldur asub, ega, kui see on kohalduv, kõnealuse kolmanda riigi pädeva asutuse järelevalve- ja uurimisvolituste piirid.“;

f)  lõiked 6 ja 7 jäetakse välja;

g)  lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8.   Väärtpaberiturujärelevalve peatab või asjakohasel juhul tunnistab kehtetuks tunnustuse, mis on antud vastavalt lõikele 5, kui tal on põhjendatud ja dokumentaalsetele tõenditele tuginev alus arvata, et haldur:

a)  tegutseb viisil, mis selgelt kahjustab tema võrdlusaluste kasutajate huve või turgude korrapärast toimimist;

b)  on raskelt rikkunud käesolevas määruses sätestatud nõudeid;

c)  on esitanud valeandmeid või kasutanud muid ebaseaduslikke võtteid tunnustuse saamiseks.“

11)  Artiklisse 34 lisatakse lõige 1a:

„1a. Kui üks või enam lõikes 1 osutatud isiku esitatud indeksit vastavad kriitilise tähtsusega võrdlusaluse tingimustele, siis saadetakse taotlus Väärtpaberiturujärelevalvele.“

12)  Artikkel 40 asendatakse järgmisega:

„1.  Käesoleva määruse kohaldamisel teeb Väärtpaberiturujärelevalve järgmist:

a)  on pädev asutus artikli 20 lõigetes 1 ja 2 osutatud kriitilise tähtsusega võrdlusaluste halduritele;

b)  on pädev asutus artiklites 30 ja 32 osutatud võrdlusaluste halduritele;

c)  vaatab läbi riikliku pädeva asutuse otsuse, mis lubab ELi halduril kinnitada kolmandas riigis välja antava võrdlusaluse. Kinnitatud võrdlusaluste avalikku registrisse kandmise järel vastutab Väärtpaberiturujärelevalve kinnitatud võrdlusaluste järelevalve ja käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmise eest viisil, millega ei tekitata kinnitatud võrdlusaluste halduritele kahekordseid aruandlus- või järelevalvekohustusi;

d)  on pädev asutus artikli 20 lõikes 1 osutatud kriitilise tähtsusega võrdlusaluste järelevalvealustele sisendandmete esitajatele;

e)  on pädev asutus artiklites 30, 32 ja 33 osutatud võrdlusaluste järelevalvealustele sisendandmete esitajatele.

2.  Iga liikmesriik määrab asjaomase pädeva asutuse, kes vastutab käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmise eest seoses haldurite ja järelevalvealuste isikutega, ning teavitab sellest komisjoni ja Väärtpaberiturujärelevalvet.

3.   Kui liikmesriik määrab lõike 2 kohaselt rohkem kui ühe pädeva asutuse, siis määrab ta selgelt kindlaks nende pädevate asutuste rollid ja määrab ühe asutuse, kes vastutab koostöö koordineerimise ning teabevahetuse eest komisjoni, Väärtpaberiturujärelevalve ja teiste liikmesriikide pädevate asutustega.

4.   Väärtpaberiturujärelevalve avaldab oma veebisaidil lõigete 1–3 kohaselt määratud pädevate asutuste nimekirja.“

13)  Artiklit 41 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„1.  Selleks et täita käesoleva määruse kohaseid ülesandeid, on artikli 40 lõikes 2 osutatud pädevatel asutustel kooskõlas liikmesriigi õigusega vähemalt järgmised järelevalve- ja uurimisvolitused:“;

b)  lõike 2 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„1.  Artikli 40 lõikes 2 osutatud pädevad asutused täidavad ja kasutavad lõikes 1 osutatud ülesandeid ja volitusi ning artiklis 42 osutatud karistuste määramise volitusi kooskõlas oma riigi õigusraamistikuga järgmiselt:“.

14)  Artikli 43 lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„1.  Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused, kelle nad on artikli 40 lõike 2 kohaselt määranud, võtavad halduskaristuse ja muu haldusmeetme liigi ja ulatuse kindlaksmääramisel arvesse kõiki olulisi asjaolusid, sealhulgas asjakohasel juhul järgmist:“.

15)  Artikkel 44 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 44Koostöökohustus

1.  Liikmesriigid, kes on otsustanud kooskõlas artikliga 42 kehtestada nimetatud artiklis osutatud sätete rikkumise eest kriminaalkaristused, tagavad asjakohaste abinõude kasutusele võtmise, nii et artikli 40 lõike 2 kohaselt määratud pädevatel asutustel oleksid kõik vajalikud volitused teha oma jurisdiktsiooni piires koostööd õigusasutustega, et saada konkreetset teavet käesoleva määruse võimaliku rikkumise alusel algatatud kriminaaluurimiste või -menetluste kohta. Pädevad asutused edastavad selle teabe muudele pädevatele asutustele ja Väärtpaberiturujärelevalvele.

2.  Pädevad asutused abistavad teisi pädevaid asutusi ja Väärtpaberiturujärelevalvet. Eelkõige vahetavad nad teavet ja teevad uurimis- või järelevalvetegevuse käigus koostööd. Pädevad asutused võivad teiste pädevate asutustega teha koostööd ka rahaliste karistuste sissenõudmise hõlbustamiseks.“

16)  Artikli 45 lõike 5 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„5.  Liikmesriigid esitavad Väärtpaberiturujärelevalvele kord aastas koondteabe kõikide artikli 42 kohaselt määratud karistuste ja võetud muude haldusmeetmete kohta. Kõnealune kohustus ei kehti uurimistoimingute puhul. Väärtpaberiturujärelevalve avaldab selle teabe oma aastaaruandes koos koondteabega kõigi karistuste ja haldusmeetmete kohta, mille ta on ise artikli 48f kohaselt määranud või võtnud.“

17)  Artikkel 46 jäetakse välja.

18)  Artikli 47 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.  Artikli 40 lõikes 2 osutatud pädevad asutused teevad käesoleva määruse kohaldamiseks Väärtpaberiturujärelevalvega koostööd kooskõlas määrusega (EL) nr 1095/2010.

2.  Artikli 40 lõikes 2 osutatud pädevad asutused esitavad Väärtpaberiturujärelevalvele viivitamata kogu tema ülesannete täitmiseks vajaliku teabe kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 35 [Kontrollida lähtuvalt ESMA määruse muudatustest].“

19)  VI jaotisesse lisatakse 4. peatükk:

4. PEATÜKK

Väärtpaberiturujärelevalve volitused ja pädevus

1. jagu

Pädevus ja menetlused

Artikkel 48aVäärtpaberiturujärelevalve volituste kasutamine

Väärtpaberiturujärelevalvele või selle ametnikele või teistele Väärtpaberiturujärelevalve poolt volitatud isikutele artiklitega 48b–48d antud volitusi ei tohi kasutada sellise teabe või selliste dokumentide avaldamise nõudmiseks, millele kehtib kutsesaladus.

Artikkel 48bTeabenõue

1.  Väärtpaberiturujärelevalve võib lihtteabenõude või otsusega nõuda, et järgmised isikud esitaksid kogu teabe, mida Väärtpaberiturujärelevalvel on vaja käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks:

a)  isikud, kes osalevad artiklis 40 osutatud võrdlusaluste väljaandmises või nende jaoks sisendandmete esitamises;

b)  isikud, kes kasutavad punktis a osutatud võrdlusaluseid, ja nendega seotud kolmandad isikud;

c)  kolmandad isikud, kellele punktis a osutatud isikud on oma ülesanded või tegevuse edasi andnud;

d)  isikud, kes on muul moel tihedalt ja märkimisväärselt seotud punktis a osutatud isikutega.

2.  Lõikes 1 osutatud lihtteabenõudes tuleb:

a)  viidata käesolevale artiklile kui selle nõude õiguslikule alusele;

b)  nimetada nõude eesmärk;

c)  täpsustada, millise teabe esitamist nõutakse;

d)  esitada tähtaeg, mille jooksul teave tuleb esitada;

e)  esitada märkus selle kohta, et isik, kellelt teavet taotletakse, ei ole kohustatud teavet andma, aga taotlusele vabatahtlikult vastates ei tohi antav teave olla ebaõige ega eksitav;

f)  näidata ära sellise trahvi summa, mis tuleb artikli [48f] kohaselt määrata juhul, kui esitatud teave on ebaõige või eksitav.

3.  Kui Väärtpaberiturujärelevalve nõuab teabe esitamist otsusega vastavalt lõikele 1, siis peab ta:

a)  viitama käesolevale artiklile kui selle nõude õiguslikule alusele;

b)  nimetama nõude eesmärgi;

c)  täpsustama, millise teabe esitamist nõutakse;

d)  määrama tähtaja, mille jooksul teave tuleb esitada;

e)  teavitama artiklis [48g] sätestatud perioodilistest karistusmaksetest puhuks, kui nõutav teave esitatakse mittetäielikult;

f)  teavitama artiklis [48f] sätestatud trahvist puhuks, kui vastused esitatud küsimustele on ebaõiged või eksitavad;

g)  teavitama õigusest kaevata otsus edasi Väärtpaberiturujärelevalve apellatsiooninõukogule ja õigusest vaidlustada otsus Euroopa Liidu Kohtus (edaspidi „Euroopa Kohus“) vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele [endine 60 „Kaebused“] ja [endine 61 „Euroopa Liidu Kohtusse kaebamine“].

4.  Nõutud teabe esitavad asjaomaste isikute nimel lõikes 1 osutatud isikud või nende esindajad ning juriidiliste isikute või ühenduste puhul, kellel ei ole juriidilise isiku staatust, isikud, kes on seaduse või põhikirja järgi volitatud neid esindama. Nõuetekohaselt volitatud advokaadid võivad esitada teavet oma klientide nimel. Viimased jäävad täielikult vastutavaks mittetäieliku, ebaõige või eksitava teabe esitamise eest.

5.  Väärtpaberiturujärelevalve edastab koopia lihtteabenõudest või oma otsusest viivitamata selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus lõikes 1 osutatud haldurid või järelevalvealused sisendandmete esitajad, kellele teabenõue on suunatud, asuvad või on asutatud.

Artikkel 48cÜldised uurimised

1.  Käesoleva määruse raames oma kohustuste täitmiseks võib Väärtpaberiturujärelevalve korraldada vajalikke uurimisi artikli 48b lõikes