Menetlus : 2018/0138(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0015/2019

Esitatud tekstid :

A8-0015/2019

Arutelud :

Hääletused :

PV 13/02/2019 - 16.7

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0109

RAPORT     ***I
PDF 272kWORD 121k
14.1.2019
PE 627.834v02-00 A8-0015/2019

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üleeuroopalise transpordivõrgu väljaarendamise edendamiseks võetavate meetmete lihtsustamise kohta

(COM (2018) 0277 – C8-0192/2018 – 2018/0138 (COD))

Transpordi- ja turismikomisjon

Raportöör: Dominique Riquet

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üleeuroopalise transpordivõrgu väljaarendamise edendamiseks võetavate meetmete lihtsustamise kohta

(COM(2018)0277 – C8-0192/2018 – 2018/0138(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0277),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 172, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0192/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Tšehhi Senati, Saksamaa Liidupäeva, Iiri parlamendi ja Rootsi parlamendi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ja regionaalarengukomisjoni arvamust (A8-0015/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1315/201322 on kehtestatud siseturu arendamiseks vajalike ajakohaseimate koostalitlusvõimeliste võrkude loomise ühisraamistik. Üleeuroopaline transpordivõrk (edaspidi „TEN-T“) on kahetasandilise struktuuriga: üldvõrk tagab kõikide ELi piirkondade ühendatuse, samal ajal kui põhivõrk koosneb ELi jaoks strateegiliselt kõige tähtsamatest võrguosadest. Määruses (EL) nr 1315/2013 on kindlaks määratud võrgu lõpliku väljaarendamise siduvad eesmärgid, st et põhivõrk tuleb lõplikult välja arendada 2030. aastaks ja üldvõrk 2050. aastaks.

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1315/201322 on kehtestatud ühisraamistik, mille alusel luua liidus kodanike hüvanguks kahetasandilise struktuuriga koostalitlusvõimelised võrgud ning arendada sellega siseturgu ning suurendada liidu sotsiaalset, majanduslikku ja territoriaalset ühtekuuluvust. Üleeuroopaline transpordivõrk (edaspidi „TEN-T“) on kahetasandilise struktuuriga: põhivõrk koosneb liidu jaoks strateegiliselt kõige tähtsamatest võrguosadest, samal ajal kui üldvõrk tagab kõikide liidu piirkondade ühendatuse. Põhivõrgu otstarve peaks olema toetada piiriülese ja mitmeliigilise transpordi abil Euroopa ühtse transpordi- ja liikuvuspiirkonna kiiremat arengut. Määruses (EL) nr 1315/2013 on kindlaks määratud võrgu lõpliku väljaarendamise siduvad eesmärgid, st et põhivõrk tuleb lõplikult välja arendada 2030. aastaks ja üldvõrk 2050. aastaks. Peale selle on määruses (EL) nr 1315/2013 pööratud suurimat tähelepanu piiriülestele ühendustele, mis parandavad eri transpordiliikide vahelist koostalitusvõimet ja soodustavad liidu transpordis mitmeliigilist lõimumist, ning arvesse tuleks võtta ka seda, kuidas transpordisektor tulevikus areneb ja millised uued tehnoloogiad kasutusele võetakse.

__________________

__________________

22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).

22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Vajadusest ja siduvast ajakavast hoolimata on kogemused näidanud, et paljud TEN-T lõplikuks väljaarendamiseks mõeldud investeeringud jäävad pidama keerukate loamenetluste, piiriüleste hankemenetluste ja muude menetluste taha. Selline olukord seab ohtu projektide õigeaegse ellurakendamise ja paljudel juhtudel on tulemuseks märkimisväärsed viivitused ja suuremad kulud. Nende küsimuste lahendamiseks ja TEN-T lõpliku koordineeritud väljaarendamise võimaldamiseks on vaja ELi tasandil ühtlustatud meetmeid.

(2)  Vajadusest ja siduvast ajakavast hoolimata on kogemused näidanud, et paljud TEN-T lõplikuks väljaarendamiseks mõeldud investeeringud jäävad pidama paljude aeglaste, ebaselgete ja keerukate loamenetluste, piiriüleste hankemenetluste ja muude menetluste taha. Selline olukord seab ohtu projektide õigeaegse ellurakendamise ja paljudel juhtudel on tulemuseks märkimisväärsed viivitused ja suuremad kulud, tekitab projektiarendajate ja võimalike erainvestorite jaoks ebakindlust ning seetõttu võidakse juba alustatud projektide ellurakendamisest protsessi käigus isegi loobuda. Nendes tingimustes on TEN-T lõplikuks koordineeritud väljaarendamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1315/2013 kehtestatud tähtaja jooksul vaja liidu tasandil ühtlustatud meetmeid. Peale selle peaksid liikmesriigid võtma oma riigisisesed taristukavad vastu kooskõlas TEN-T eesmärkidega.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a)  Käesolevat määrust kohaldatakse üksnes nende liidu projektide suhtes, mida peetakse vastavalt määrusele (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrgu ühishuviprojektideks. Liikmesriik võib ka otsustada üldvõrgu ulatust laiendada.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Paljude liikmesriikide õigusraamistikus käsitletakse prioriteetsena teatavaid projektiliike nende strateegilisest majanduslikust tähtsusest lähtuvalt. Prioriteetsetele projektidele on iseloomulik lühem tähtaeg, samaaegne menetlemine või lühem kaebuste esitamise aeg, tagades samal ajal ka muude horisontaalpoliitika valdkondade eesmärkide saavutamise. Kui liikmesriigi õigusraamistikus on kehtestatud selline raamistik, peaks see automaatselt kehtima liidu nende projektide suhtes, mis määruse (EL) nr 1315/2013 alusel on tunnistatud ühishuviprojektideks.

(3)  Paljude liikmesriikide õigussüsteemis käsitletakse prioriteetsena teatavaid projektiliike lähtuvalt nende strateegilisest tähtsusest liidu jaoks. Prioriteetsetele projektidele on iseloomulik lühem tähtaeg, samaaegne ja/või lihtsustatud menetlemine või lühem loamenetluse lõpuleviimise või kaebuste esitamise aeg, tagades samal ajal ka muude horisontaalpoliitika valdkondade eesmärkide saavutamise. Kui liikmesriigi õigusraamistikus on kehtestatud prioriteedina käsitlemise eeskiri, peaks see automaatselt kehtima liidu nende projektide suhtes, mis määruse (EL) nr 1315/2013 alusel on tunnistatud ühishuviprojektideks. Liikmesriigid, kellel prioriteedina käsitlemise eeskirja ei ole, peaksid selle vastu võtma.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Selleks et parandada keskkonnamõju hindamise tõhusust ja lihtsustada otsustusprotsessi, peaksid liikmesriigid juhul, kui ka direktiivist 2011/92/EL (muudetud direktiiviga 2014/52/EL) ning muudest liidu õigusaktidest, näiteks direktiividest 92/43/EMÜ, 2009/147/EÜ, 2000/60/EÜ, 2008/98/EÜ, 2010/75/EL, 2012/18/EL ja 2011/42/EL, tuleneb samal ajal kohustus hinnata põhivõrguprojektidega seotud keskkonnaküsimusi, tagama kõnealuste direktiivide nõuetele vastava ühismenetluse.

(4)  Selleks et parandada keskkonnamõju hindamise tõhusust ja lihtsustada otsustusprotsessi, peaksid liikmesriigid juhul, kui ka direktiivist 2011/92/EL (muudetud direktiiviga 2014/52/EL) ning muudest liidu õigusaktidest, näiteks direktiividest 92/43/EMÜ, 2009/147/EÜ, 2000/60/EÜ, 2008/98/EÜ, 2010/75/EL, 2012/18/EL ja 2011/42/EL, tuleneb samal ajal kohustus hinnata põhivõrguprojektidega seotud keskkonnaküsimusi, tagama kõnealuste direktiivide nõuetele vastava ühismenetluse. Peale selle võib keskkonnamõju varajane analüüs ja varajane arutelu pädeva asutusega keskkonnamõju hindamise sisu üle vähendada loamenetlusetapis viivitusi ning üldiselt parandada hindamiste kvaliteeti.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  Arvestades, et kuna TEN-T põhivõrgu ühishuviprojektide jaoks loa saamiseks tuleb keskkonnamõju hinnata Euroopa direktiivide ja liikmesriikide normide põhjal väga palju kordi, peaks liit kehtestama nende direktiivide nõuetele vastava ühise lihtsustatud ja tsentraliseeritud menetluse, et aidata saavutada käesoleva määruse eesmärki, s.o lihtsustada meetmeid.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Põhivõrguprojekte tuleks toetada integreeritud loamenetlustega, et tagada üldise menetluse selge haldamine ja luua investorite jaoks ühtne kontaktpunkt. Liikmesriigid peaksid määrama pädeva asutuse kooskõlas oma siseriikliku õigusraamistiku ja halduskorraldussüsteemiga.

(5)  Liikmesriigid peaksid määrama kooskõlas oma riigisisese õigusraamistiku ja halduskorraldussüsteemiga ühtse pädeva asutuse, et tagada põhivõrguprojektide puhul kasu loamenetluse ühtlustamisest ja investorite jaoks ühtse kontaktpunkti loomisest, mis teeb võimalikuks kogu menetluse tõhusa ja selge korraldamise. Vajaduse korral võib ühtne pädev asutus delegeerida oma kohustused ja ülesanded teisele asjakohase piirkondliku, kohaliku või muu haldustasandi asutusele.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Kõiki loamenetlusi hõlmava ühtse pädeva asutuse (ühtne kontaktpunkt) loomineriigis peaks vähendama menetluste keerukust ning suurendama nende tõhusust ja läbipaistvust. Samuti peaks see parandama liikmesriikide asjakohast koostööd. Menetlused peaksid soodustama tegelikku koostööd investorite ja ühtse pädeva asutuse vahel ning seega võimaldama määrata kindlaks loamenetluse kohaldamisala loataotlemiseelses etapis. Kindlaksmääratud kohaldamisala peaks sisalduma üksikasjalikes taotlemistingimustes ja järgida tuleks direktiivi 2011/92/EL (muudetud direktiiviga 2014/52/EL) artikli 5 lõikes 2 sätestatud menetlust.

(6)  Kõiki loamenetlusi hõlmava ühtse pädeva asutuse (ühtne kontaktpunkt) loomine riigi tasandil peaks vähendama menetluste keerukust ning muutma menetlused ja otsuste vastuvõtmise tõhusamaks, koordineeritumaks, läbipaistvamaks ja kiiremaks. Samuti peaks see parandama liikmesriikide asjakohast koostööd. Menetlused peaksid soodustama tegelikku koostööd investorite ja ühtse pädeva asutuse vahel ning seega võimaldama määrata kindlaks loamenetluse kohaldamisala loataotlemiseelses etapis. Kindlaksmääratud kohaldamisala peaks sisalduma üksikasjalikes taotlemistingimustes ja järgida tuleks direktiivi 2011/92/EL (muudetud direktiiviga 2014/52/EL) artikli 5 lõikes 2 sätestatud menetlust.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Kui ühishuviprojekte peetakse prioriteetseteks liidu projektideks, võivad kahe või enama liikmesriigi või liikmesriikide ja kolmandate riikide ühtsed pädevad asutused leppida käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks kokku ühise pädeva asutuse.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Pidades silmas üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrgu väljaarendamise hädavajalikkust, tuleks koos loamenetluste lihtsustamisega kehtestada tähtaeg, mille jooksul vastutavad pädevad asutused peavad tegema tervikotsuse projekti ülesehituse kohta. See tähtaeg peaks soodustama menetluste tõhusust ega tohiks mingil juhul olla vastuolus liidu rangete keskkonnakaitse ja üldsuse osalemise nõuetega.

(8)  Pidades silmas üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrgu väljaarendamise hädavajalikkust 2030. aastaks, tuleks koos loamenetluste lihtsustamisega kehtestada tähtaeg, mille jooksul vastutavad pädevad asutused peavad tegema tervikotsuse projekti ülesehituse kohta. See tähtaeg peaks tagama menetluste tõhususe ega tohiks mingil juhul olla vastuolus liidu rangete keskkonnakaitse-, läbipaistvus- ja üldsuse osalemise nõuetega. Projekte tuleks hinnata Euroopa ühendamise rahastu jaoks kehtestatud küpsuskriteeriumide alusel. Sellisel hindamisel tuleks arvesse võtta käesolevas määruses sätestatud tähtaegadest kinnipidamist.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Piiriüleste TEN-T taristuprojektide puhul esineb eriprobleeme loamenetluste koordineerimisel. Euroopa koordinaatoreid tuleks volitada neid menetlusi jälgima ning nende sünkroonimist ja lõpuleviimist hõlbustama.

(10)  Piiriüleste TEN-T taristuprojektide puhul esineb eriprobleeme loamenetluste koordineerimisel. Määruse (EL) nr 1315/2013 artiklis 45 osutatud Euroopa koordinaatoreid tuleks volitada neid menetlusi jälgima ning nende sünkroonimist ja lõpuleviimist hõlbustama, et tagada käesolevas määruses sätestatud tähtaegadest kinnipidamine.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Komisjon ei osale üksikprojektide heakskiitmises süstemaatiliselt. Mõnel juhul on siiski vaja teatavaid projekti ettevalmistamise aspekte kontrollida ja need heaks kiita liidu tasandil. Kui menetlustesse on kaasatud komisjon, käsitleb ta esmajärjekorras liidu ühishuviprojekte ja tagab projektiarendajatele kindlustunde. Mõnel juhul on vaja heaks kiita riigiabi andmine. Kooskõlas riigiabi kontrollimise parimate tavade juhendiga võivad liikmesriigid paluda komisjonil tegeleda TEN-T põhivõrku käsitlevate ühishuviprojektidega, mis nende arvates on prioriteetsemad ja prognoositavamate tähtaegadega, lähtudes juhtumipõhisest või ühiselt kavandatud lähenemisviisist.

(12)  Komisjon ei osale üksikprojektide heakskiitmises süstemaatiliselt. Mõnel juhul on siiski vaja teatavaid projekti ettevalmistamise aspekte kontrollida ja need heaks kiita liidu tasandil. Kui menetlustesse on kaasatud komisjon, käsitleb ta esmajärjekorras liidu ühishuviprojekte ja tagab projektiarendajatele kindlustunde. Mõnel juhul on vaja heaks kiita riigiabi andmine. Ilma et see mõjutaks käesoleva määrusega kehtestatud tähtaegu, peaks liikmesriikidel olema kooskõlas riigiabi kontrollimise parimate tavade juhendiga õigus paluda komisjonil tegeleda TEN-T põhivõrku käsitlevate ühishuviprojektidega, mis nende arvates on prioriteetsemad ja prognoositavamate tähtaegadega, lähtudes juhtumipõhisest või ühiselt kavandatud lähenemisviisist.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  TEN-T põhivõrgu taristuprojektide rakendamist tuleks ka toetada komisjoni suunistega, millega täpsustatakse teatavate projektiliikide ellurakendamist ja mis samal ajal järgivad liidu õigustikku. Näiteks loodust, rahvast ja majandust käsitleva tegevuskavaga23 on ette nähtud, et selliste suunistega täpsustatakse linnu- ja elupaikade direktiivi järgimist. Ühishuviprojektide puhul peaks olema võimalik saada riigihankega seotud otsetoetusi, et tagada avaliku sektori raha eest parim hinna ja kvaliteedi suhe24. Lisaks tuleks mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) jaoks väljatöötatud vahendite raames teha kättesaadavaks asjakohane tehniline abi, et TEN-T ühishuviprojekte rahaliselt toetada.

(13)  TEN-T põhivõrgu taristuprojektide rakendamist tuleks ka toetada komisjoni suunistega, millega täpsustatakse teatavate projektiliikide ellurakendamist ja mis samal ajal järgivad liidu õigustikku. Näiteks loodust, rahvast ja majandust käsitleva tegevuskavaga23 on ette nähtud, et selliste suunistega täpsustatakse linnu- ja elupaikade direktiivi järgimist. Ühishuviprojektide puhul peaks olema võimalik saada riigihankega seotud otsetoetusi, et vähendada väliskulusid ja tagada avaliku sektori raha eest parim hinna ja kvaliteedi suhe24. Lisaks tuleks mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) jaoks väljatöötatud vahendite raames teha kättesaadavaks asjakohane tehniline abi, et TEN-T ühishuviprojekte rahaliselt toetada.

__________________

__________________

23 COM(2017) 198 final.

23 COM(2017) 198 final.

24 COM(2017) 573 final

24 COM(2017) 573 final

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Õiguskindluse huvides ei tohiks käesoleva määruse sätteid kohaldada nende haldusmenetluste suhtes, mida hakati kohaldama enne käesoleva määruse jõustumist,

(15)  Õiguskindluse huvides ei tohiks käesoleva määruse sätteid kohaldada nende haldusmenetluste suhtes, mida hakati kohaldama enne käesoleva määruse jõustumist, välja arvatud juhul, kui asjaosalised lepivad teisiti kokku.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevas määruses sätestatakse nõuded haldusmenetlustele, mida liikmesriikide pädevad asutused kohaldavad üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrku käsitlevate ühishuviprojektide heakskiitmisel ja rakendamisel.

Käesolevas määruses sätestatakse nõuded haldusmenetlustele, mida liikmesriikide pädevad asutused kohaldavad üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrku käsitlevate ühishuviprojektide heakskiitmisel ja rakendamisel seoses määrusega (EL) nr 1315/2013, sh eelnevalt kindlaksmääratud projektid, mis on loetletud määruse (millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu aastateks 2021–2027) lisa III osas.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid võivad otsustada, et kõiki käesoleva määruse sätteid kohaldatakse tervikuna ka üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrgu ühishuviprojektide suhtes.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  „tervikotsus“ – liikmesriigi asutuse või asutuste, v.a kohtud, otsus või otsuste kogum, millega kas antakse projektiarendajale luba ehitada projekti elluviimiseks vajalik transporditaristu või keeldutakse sellise loa andmisest, ilma et see piiraks mis tahes otsuse tegemist halduskaebuste menetlemisel;

a)  „tervikotsus“ – liikmesriigi ühtse pädeva asutuse ja, kui see on kohaldatav, siis ühise pädeva asutuse, v.a kohtud, otsus või otsuste kogum, millega kas antakse projektiarendajale luba ehitada projekti elluviimiseks vajalik transporditaristu või keeldutakse sellise loa andmisest, ilma et see piiraks mis tahes otsuse tegemist halduskaebuste menetlemisel;

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  „loamenetlus“ – liidu või liikmesriigi õiguse alusel liikmesriigi asutustes järgitav menetlus või võetav meede enne seda, kui projektiarendaja saab projekti ellu rakendada;

b)  „loamenetlus“ – liidu või liikmesriigi õiguse alusel liikmesriigi pädevates asutustes järgitav menetlus või võetav meede enne seda, kui projektiarendaja saab projekti ellu rakendada, ja mis algab kuupäevast, mil liikmesriigi ühtne pädev asutus kirjutab alla vastuvõtuteatele;

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  „projektiarendaja“ – eraprojekti jaoks loa taotleja või projekti algatav riigiasutus;

c)  „projektiarendaja“ – füüsiline isik või avaliku või erasektori juriidiline isik, kes taotleb luba projekti algatamiseks;

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  „ühtne pädev asutus“ – asutus, mille liikmesriik määrab vastutavaks käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmise eest;

d)  „ühtne pädev asutus“ – asutus, mille liikmesriik määrab riigisisese õiguse kohaselt vastutavaks käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmise eest;

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

e a)  „ühine pädev asutus“ – asutus, mis on asutatud kahe või enama liikmesriigi või ühe või enama liikmesriigi ja ühe või enama kolmanda riigi ühtsete pädevate asutuste vastastikusel kokkuleppel ja kelle ülesanne on lihtsustada piiriüleste ühishuviprojektide loamenetlust.

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kõikide TEN-T põhivõrgu ühishuviprojektide suhtes kohaldatakse integreeritud loamenetlust, mida juhib ühtne pädev astus, mille iga liikmesriik määrab kooskõlas artiklitega 5 ja 6.

1.  Kõikide TEN-T põhivõrgu ühishuviprojektide, sh Euroopa ühendamise rahastu loomise määruse lisa III osas loetletud eelnevalt kindlaksmääratud lõikude suhtes kohaldatakse integreeritud loamenetlust, mida juhib ühtne pädev astus, mille iga liikmesriik määrab kooskõlas artiklitega 5 ja 6.

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Ühishuviprojektidega seotud haldusmenetluste tõhususe saavutamiseks tagavad projektiarendajad ja kõik asjaomased asutused kõnealuste projektide nii kiire läbivaatamise, kui see on õiguslikult võimalik, sealhulgas neile vahendite jagamise.

3.  Ühishuviprojektidega seotud haldusmenetluste tõhususe ja tulemuslikkuse saavutamiseks tagavad projektiarendajad ja kõik asjaomased asutused kõnealuste projektide nii kiire läbivaatamise, kui see on õiguslikult võimalik, sealhulgas projektide valimisel rakendatavate küpsuskriteeriumide hindamise ja vahendite jagamise.

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Artiklis 6 sätestatud tähtaegadest kinnipidamiseks ja ühishuviprojektide elluviimisega seotud halduskoormuse vähendamiseks integreeritakse nii liikmesriigi kui ka liidu kohaldatavast õigusest tulenevad kõik haldusmenetlused ja koondatakse ühte tervikotsusesse.

1.  Artiklis 6 sätestatud tähtaegadest kinnipidamiseks ja ühishuviprojektide elluviimisega seotud halduskoormuse vähendamiseks integreeritakse kõik nii liikmesriigi kui ka liidu tasandil kohaldatavast õigusest tulenevad haldusmenetlused, sh vajalikud keskkonnamõju hinnangud, ja koondatakse ühte tervikotsusesse, ilma et see piiraks liidu õiguses sätestatud läbipaistvus-, üldsuse osalemise, keskkonna- ja ohutusnõuete kohaldamist.

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Selliste ühishuviprojektide puhul, mille keskkonnamõju on vaja hinnata nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL kui ka liidu õiguse alusel, tagavad liikmesriigid direktiivi 2011/92/EL artikli 2 lõike 3 kohased ühismenetlused.

2.  Selliste ühishuviprojektide puhul, mille keskkonnamõju on vaja hinnata nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL kui ka liidu õiguse alusel, tagavad liikmesriigid direktiivi 2011/92/EL artikli 2 lõike 3 kohased ühismenetlused, ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklis 6 sätestatud tähtaegu.

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  ... (OP – palun sisestada kuupäev, mis on üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise alguskuupäeva) määrab iga liikmesriik ühe ühtse pädeva asutuse, kes vastutab loamenetluse lihtsustamise, sealhulgas tervikotsuse tegemise eest.

1.  Hiljemalt ... [üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise alguskuupäeva], kuid igal juhul mitte hiljem kui 31. detsembriks 2020 määrab iga liikmesriik ühe ühtse pädeva asutuse, kelle ülesanne on lihtsustada loamenetlust, mida on vaja kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3 tervikotsuse tegemiseks.

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ühishuviprojekti või ühishuviprojektide mõne konkreetse kategooria puhul võib lõikes 1 osutatud ühtse pädeva asutuse vastutuse ja/või sellega seotud ülesannete täitmise delegeerida mõnele teisele asutusele või neid ülesandeid võib täita mõni muu asjakohase haldustaseme asutus järgmistel tingimustel:

Ühishuviprojekti või ühishuviprojektide mõne konkreetse kategooria puhul võib lõikes 1 osutatud ühtse pädeva asutuse kohustused ja/või nendega seotud ülesanded, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 3 osutatud tervikotsuse tegemine, delegeerida selle asutuse enda algatusel ja liikmesriigi nõusolekul mõnele teisele asjakohase piirkondliku, kohaliku või muu haldustasandi asutusele ning neid kohustusi võib täita mõni teine selline asutus järgmistel tingimustel:

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  ühe ühishuviprojekti eest vastutab ainult üks asutus;

a)  iga ühishuviprojekti eest vastutab ainult üks pädev asutus;

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  kõnealune asutus on projektiarendaja jaoks ainus kontaktpunkt menetluses, mille tulemusena tehakse konkreetse ühishuviprojekti kohta tervikotsus, ning

b)  kõnealune pädev asutus on projektiarendaja jaoks ainus kontaktpunkt menetluses, mille tulemusena tehakse konkreetse ühishuviprojekti kohta tervikotsus, ning

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  kõnealune asutus koordineerib kõigi asjakohaste dokumentide ja kogu teabe esitamist.

c)  kõnealune pädev asutus koordineerib kõigi asjakohaste dokumentide ja kogu teabe esitamist.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ühtse pädeva asutuse väljastatav tervikotsus on kohustusliku loamenetluse käigus tehtav ainus õiguslikult siduv otsus. Kui projektiga on seotud ka muid asutusi, võivad nad kooskõlas liikmesriigi õigusaktidega esitada menetluse kohta oma arvamuse. Ühtne pädev asutus võtab seda arvamust arvesse.

Ühtse pädeva asutuse väljastatav tervikotsus on loamenetluse käigus tehtav ainus õiguslikult siduv otsus. Kui projektiga on seotud ka muid asutusi, võivad nad kooskõlas liikmesriigi õigusaktidega esitada menetluse kohta oma arvamuse, ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklis 6 sätestatud tähtaegu. Ühtne pädev asutus peab neid arvamusi arvesse võtma, eriti siis, kui need puudutavad nõudeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/52/EL ning nõukogu direktiivis 92/43/EMÜ.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Tervikotsuse tegemisel tagab ühtne pädev asutus kõigi rahvusvahelisest ja liikmesriigi õigusest tulenevate nõuete täitmise ning põhjendab nõuetekohaselt oma otsust.

4.  Tervikotsuse tegemisel tagab ühtne pädev asutus kõigi rahvusvahelisest ja liikmesriigi õigusest tulenevate nõuete täitmise ning põhjendab oma otsust kohaldatavate õigussätete alusel.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Kui ühishuviprojekt nõuab vähemalt kahe liikmesriigi otsust, võtavad asjakohased pädevad asutused kõik vajalikud meetmed omavahelise tõhusa ja tulemusliku koostöö ning koordineerimise tagamiseks. Ilma et see piiraks kohaldatavast liidu ja rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustuste täitmist, püüavad liikmesriigid ette näha ühismenetlused, eriti keskkonnamõjude hindamiseks.

5.  Kui ühishuviprojekt nõuab kahe või enama liikmesriigi või ühe või enama liikmesriigi ja ühe või enama kolmanda riigi otsust, võtavad asjakohased pädevad asutused kõik vajalikud meetmed omavahelise tõhusa ja tulemusliku koostöö ning koordineerimise tagamiseks või nad võivad luua ühise pädeva asutuse, kelle ülesanne on lihtsustada loamenetlust, ilma et see piiraks artiklis 6 sätestatud tähtaegu. Ilma et see piiraks kohaldatavast rahvusvahelisest ja liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmist, püüavad liikmesriigid ette näha ühismenetlused, eriti keskkonnamõjude hindamiseks.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Et tagada käesoleva määruse ja eriti selle artikli 6 a tõhus rakendamine, teatab ühtne pädev asutus komisjonile artiklis 6 sätestatud loamenetluse alustamise kuupäeva ja edastab tervikotsuse.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Taotlemiseelne etapp, mis hõlmab ajavahemikku alates loamenetluse algusest kuni täieliku taotlustoimiku esitamiseni ühtsele pädevale asutusele, ei ületa üldjuhul kaht aastat.

2.  Taotlemiseelne etapp, mis hõlmab ajavahemikku alates loamenetluse algusest kuni täieliku taotlustoimiku esitamiseni ühtsele pädevale asutusele, ei ületa üldjuhul 18 kuud.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Loamenetluse alustamiseks teatab projektiarendaja asjaomaste liikmesriikide ühtsele pädevale asutusele projektist kirjalikult ja kirjeldab projekti üksikasjalikult. Hiljemalt kaks kuud pärast eespool nimetatud teate kättesaamist kinnitab ühtne pädev asutus sellise teate saamist, või kui ta leiab, et projekt ei ole loamenetlusse võtmiseks piisavalt väljatöötatud, lükkab teate kirjalikult tagasi. Kui ühtne pädev asutus otsustab teate tagasi lükata, põhjendab ta oma otsust. Loamenetluse alguseks loetakse kuupäeva, mil pädev asutus kinnitab teate kättesaamist. Kui projekt hõlmab vähemalt kaht liikmesriiki, loetakse loamenetluse alguseks kuupäeva, mil viimane asjaomane pädev asutus teate heaks kiidab.

3.  Loamenetluse alustamiseks teatab projektiarendaja asjaomaste liikmesriikide ühtsele pädevale asutusele või vajaduse korral ühisele pädevale asutusele projektist kirjalikult ja kirjeldab projekti üksikasjalikult. Hiljemalt üks kuu pärast eespool nimetatud teate kättesaamist kinnitab ühtne pädev asutus sellise teate vastuvõtmist, või kui ta leiab, et projekt ei ole loamenetlusse võtmiseks piisavalt väljatöötatud, lükkab teate kirjalikult tagasi. Kui ühtne pädev asutus otsustab teate tagasi lükata, põhjendab ta oma otsust. Loamenetluse alguseks loetakse kuupäeva, mil pädev asutus kinnitab teate kättesaamist. Kui projekt hõlmab vähemalt kaht liikmesriiki, loetakse loamenetluse alguseks kuupäeva, mil viimane asjaomane pädev asutus teate heaks kiidab.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 4 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kolme kuu jooksul pärast loamenetluse algust kehtestab ühtne pädev asutus tihedas koostöös projektiarendaja ja muude asjaomaste asutustega, võttes arvesse projektiarendaja poolt lõikes 3 osutatud teatega esitatud teavet, järgmist teavet sisaldavad üksikasjalikud taotlemistingimused ja teatab need projektiarendajale:

4.  Kahe kuu jooksul pärast loamenetluse algust kehtestab ühtne pädev asutus või, kui see on kohaldatav, siis ühine pädev asutus tihedas koostöös projektiarendaja ja muude asjaomaste asutustega, võttes arvesse projektiarendaja poolt lõikes 3 osutatud teatega esitatud teavet, järgmist teavet sisaldavad üksikasjalikud taotlemistingimused ja teatab need projektiarendajale:

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 4 – punkt -a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-a)  asjakohasel haldustasandil pädev asutus, kellele ühtne pädev asutus on kohustused kooskõlas artikli 5 lõikega 2 delegeerinud;

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 4 – punkt b – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  vajaminevad otsused ja arvamused;

i)  vajaminevad otsused, load, arvamused ja hindamised;

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 4 – punkt b – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)  projektiga tõenäoliselt seotud asutused, sidusrühmad ja üldsus;

ii)  projektiga tõenäoliselt seotud ja/või sellega seoses konsulteeritud asutused, sidusrühmad ja üldsus;

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 4 – punkt b – alapunkt iv

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iv)  tervikotsuse tegemiseks olulised vahe-eesmärgid ja nende saavutamise tähtajad;

iv)  tervikotsuse tegemiseks olulised vahe-eesmärgid ja nende saavutamise tähtajad ning üldine kavandatav ajakava;

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Projektiarendaja esitab üksikasjalikele taotlemistingimustele tuginedes taotlustoimiku 21 kuu jooksul alates üksikasjalike taotlemistingimuste kättesaamisest. Pärast selle tähtaja möödumist ei loeta üksikasjalikke taotlemistingimusi enam kehtivaks, välja arvatud juhul, kui ühtne pädev asutus otsustab projektiarendaja põhjendatud taotluse alusel seda ajavahemikku pikendada.

6.  Projektiarendaja esitab üksikasjalikele taotlemistingimustele tuginedes taotlustoimiku 15 kuu jooksul alates üksikasjalike taotlemistingimuste kättesaamisest. Pärast selle tähtaja möödumist ei loeta üksikasjalikke taotlemistingimusi enam kehtivaks, välja arvatud juhul, kui ühtne pädev asutus otsustab omal algatusel või projektiarendaja põhjendatud taotluse alusel seda ajavahemikku kuni kuue kuu võrra pikendada.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8.  Ühtne pädev asutus hindab taotlust ja võtab tervikotsuse vastu ühe aasta jooksul alates täieliku taotlustoimiku esitamisest kooskõlas lõikega 7. Vajaduse korral võivad liikmesriigid kehtestada varasema tähtaja.

8.  Ühtne pädev asutus hindab taotlust ja võtab siduva tervikotsuse vastu kuue kuu jooksul alates täieliku taotlustoimiku esitamisest kooskõlas lõikega 7, välja arvatud juhul, kui ühtne pädev asutus otsustab omal algatusel seda ajavahemikku kõige rohkem kolme kuu võrra pikendada; sellisel juhul peab ühtne pädev asutus oma otsust põhjendama. Vajaduse korral võivad liikmesriigid kehtestada varasema tähtaja.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 6 a

 

Loamenetlus ja liidu finantsabi

 

1.  Kui projekte hinnatakse vastavalt nende väljavalimiseks kohaldatavatele küpsuskriteeriumidele, mis on sätestatud määruse (EL) .../... [millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu] artiklis 13, võetakse käesoleva määruse artiklis 6 sätestatud menetluse kohaselt arvesse projektide edenemist.

 

2.  Kui artiklis 6 sätestatud etappide ja tähtaegadega seoses on esinenud viivitusi, on see põhjus, mis uurida projekti edenemist ja vaadata läbi Euroopa ühendamise rahastust saadav finantsabi, nagu on sätestatud määruse (EL).../... [Euroopa ühendamise rahastu] artikli 17 lõikes 1, ning selle tagajärjel võib finantsabi vähendada või selle andmise peatada.

Muudatusettepanek 45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Vähemalt kaht liikmesriiki hõlmavate projektide puhul kooskõlastavad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused oma ajakavad ja lepivad kokku ühise ajakava.

1.  Kaht või enamat liikmesriiki või üht või enamat liikmesriiki ja üht või enamat kolmandat riiki hõlmavate projektide puhul kooskõlastavad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused oma ajakavad ja lepivad kokku ühise ajakava.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Sellisel juhul loovad kahe või enama liikmesriigi või ühe või enama liikmesriigi ja ühe või enama kolmanda riigi ühtsed pädevad asutused vastastikusel kokkuleppel loamenetluse lihtsustamiseks ühise pädeva asutuse, nagu on sätestatud artikli 5 lõikes 5.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Määruse (EL) nr 1315/2013 artiklis 45 osutatud Euroopa koordinaatorile antakse volitus tähelepanelikult jälgida piiriüleste ühishuviprojektide loa menetlust ja lihtsustada asjaomaste pädevate asutuste suhtlust.

2.  Määruse (EL) nr 1315/2013 artiklis 45 osutatud Euroopa koordinaatorile antakse volitus jälgida piiriüleste ühishuviprojektide loa menetlust ja lihtsustada suhtlust ja koostööd asjaomaste pädevate asutuste vahel või vajaduse korral ühise pädeva asutusega.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Ilma et see piiraks kohustust järgida käesolevas määruses sätestatud tähtaegu, teatab pädev asutus kohe, kui tervikotsuse tegemiseks seatud tähtajast ei peeta kinni, asjaomasele Euroopa koordinaatorile loamenetluse vähima viivitusega lõpuleviimiseks võetud või võetavatest meetmetest. Euroopa koordinaator võib paluda, et pädev asutus annaks tehtud edusammudest korrapäraselt aru.

3.  Ilma et see piiraks kohustust järgida käesolevas määruses sätestatud tähtaegu, teatab ühtne pädev asutus kohe, kui tervikotsuse tegemiseks seatud tähtajast ei peeta kinni, komisjonile ja vajaduse korral asjaomasele Euroopa koordinaatorile loamenetluse vähima viivitusega lõpuleviimiseks võetud või võetavatest meetmetest. Komisjon ja vajaduse korral Euroopa koordinaator võivad paluda, et ühtne pädev asutus annaks tehtud edusammudest korrapäraselt aru.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui hankemenetlust korraldab osalevate liikmesriikide loodud ühisettevõte, kohaldab ta ühe kõnealuse liikmesriigi õigusnorme ja erandina kõnealustest direktiividest kohaldatakse vastavalt asjaoludele õigusnorme, mis on kindlaks määratud kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL artikli 57 lõike 5 punktis a või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL artikli 39 lõike 5 punktis a, välja arvatud juhul, kui osalevad liikmesriigid on omavahel kokku leppinud teisiti. Igal juhul sätestatakse sellises kokkuleppes, et ühisettevõtte korraldatavates hankemenetlustes kohaldatakse ühe ainsa liikmesriigi õigusakte.

2.  Kui hankemenetlust korraldab osalevate liikmesriikide loodud ühisettevõte, kohaldab ta või vajaduse korral korraldavad tema tütarettevõtted ühe kõnealuse liikmesriigi õigusnorme ja erandina kõnealustest direktiividest kohaldatakse vastavalt asjaoludele õigusnorme, mis on kindlaks määratud kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL artikli 57 lõike 5 punktis a või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL artikli 39 lõike 5 punktis a, välja arvatud juhul, kui osalevad liikmesriigid on omavahel kokku leppinud teisiti. Igal juhul sätestatakse sellises kokkuleppes, et ühisettevõtte ja vajaduse korral selle tütarettevõtete korraldatavates hankemenetlustes kohaldatakse kogu projekti puhul ainult ühe liikmesriigi õigusakte.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lähtudes asjaomastest liidu rahastamisprogrammidest ning ilma, et see piiraks mitmeaastase finantsraamistiku kohaldamist, annab liit projektiarendaja või liikmesriigi taotlusel tehnilist abi käesoleva määruse rakendamiseks ja ühishuviprojektide elluviimise hõlbustamiseks.

Lähtudes asjaomastest liidu rahastamisprogrammidest ning ilma, et see piiraks mitmeaastase finantsraamistiku kohaldamist, annab liit projektiarendaja või liikmesriigi taotlusel igas protsessi etapis tehnilist või finantsabi või nõu käesoleva määruse rakendamiseks ja ühishuviprojektide elluviimise hõlbustamiseks.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

 

Artikleid 4, 5, 6 ja 7 hakatakse aga asjaomases liikmesriigis kohaldama kuupäevast, mil liikmesriik määrab kooskõlas artikli 5 lõikega 1 ühtse pädeva asutuse.

 

Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas teatise, kui need sätted muutuvad liikmesriigi suhtes kohaldatavaks.


SELETUSKIRI

Liidul on vaja üle kogu ELi ulatuvat ajakohast ja tõhusat taristuvõrku, mis ühendaks liidu kodanikke ja ettevõtjaid ning toetaks ühtset turgu. Sel eesmärgil määrasid Euroopa Liidu institutsioonid kindlaks üleeuroopalised transpordivõrgud (TEN-T), mis moodustavad eeskätt ulatusliku, kõikehõlmava põhivõrgu ehk kogu liidu tegeliku alustaristu. Selles võrgus on ühishuviprojektid, mida käsitletakse käesolevas määruses ja millel on suur Euroopa lisaväärtus.

TEN-T võrkude väljakujundamine on oluline, et tagada ELi püsiv ja jätkusuutlik majanduskasv ning samas ka tema konkurentsivõime kasvava ülemaailmse konkurentsi tingimustes. Euroopa Liidul ja liikmesriikidel tuleb põhivõrk valmis saada aastaks 2030. Hinnanguliselt annaks see 2030. aastaks täiendavad 4500 miljardit eurot ehk 1,8 % ELi SKPst ning moodustaks 13 miljonit tööaastat.

MÄÄRUSE TAUST JA EESMÄRGID

Kui ei tehta midagi tempo kiirendamiseks, ei saavutata 2030. aastaks seatud eesmärki. TEN-T põhivõrgu taristu rajamisel on tõsiseid probleeme, mida on kahte liiki.

–  Esimesed neist on seotud rahaga: arvestades liikmesriikide eelarvete piiratust ja ELi eelarve pingelisust, on vaja väga suuri investeeringuid. Hinnanguliselt on aastatel 2021–2030 vaja investeerida 500 miljardit eurot, et valmis saada TEN-T põhivõrk, ja ligikaudu 1500 miljardit eurot TEN-T üldvõrgu kaasamiseks 2050. aastaks.

–  Teised neist on seotud õigusliku reguleerimise ja toimimisega. Käesoleva määruse eesmärk on vähendada regulatiivseid tõkkeid, mis tekitavad väga suuri raskusi projektiarendajatele ja TEN-T elluviijatele. Eelkõige juhib raportöör tähelepanu tõsiasjale, et projektide jaoks vajalike uuringute, hindamiste ja konsulteerimiste keerukuse ja paljususe tõttu on projektide rakendamine muutunud raskemaks. Suurte infrastruktuuriprojektide puhul jääb näiteks väljatöötamise etapi ja rakendamistoimiku lõpetamise vahele keskmiselt kaheksa aastat. Selline tähtaegade venimine tekitab ettevõtjates suurt ebakindlust, märkimisväärselt suurenevad uuringute kulud ja tõuseb tööde lõplik hind, samuti on rohkem vaidlustamisi. Need asjaolud pärsivad projektiarendajaid, samuti nende partnereid, eelkõige finantspartnereid, sest menetlused on pikad ja tulemustes ei saa kindel olla. Olukord on muutunud sedavõrd kriitiliseks, et arendajad võivad isegi loobuda ning osa projekte ei jõua kavandamise järkugi, sest neid peetakse menetluse keerukuse tõttu liiga ebakindlateks.

RAPORTIS TEHTUD ETTEPANEKUD

Sellega seoses tunneb raportöör heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu määrus, mille eesmärk on parandada ja lühendada üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) põhivõrgu ühishuviprojektide lubade andmise ja rakendamise haldusmenetlusi. Selline lihtsustamine ei mõjuta haldus- ja õiguslike formaalsuste olemust ega sisu, ning need jäävad kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega endiselt liikmesriikide pädevusse. Määruses käsitletakse korralduslikke küsimusi, tähtaegu ja ühtse pädeva asutuse mõiste sissetoomist, mille eesmärk on vähendada märkimisväärselt ebakindlust ja kulusid.

  Tähtajad

Seetõttu peab raportöör tervitatavaks ning toetab selgete ja täpsete tähtaegade kehtestamist loamenetluse igas etapis. Samuti nähakse ette kogu menetluse maksimaalne kestus, mida raportöör lühendas alla kolme aastani, mis tähendab praeguse olukorraga võrreldes märkimisväärset edasiminekut.

  Ühtne pädev asutus

Kavandatava lihtsustamisega luuakse igas liikmesriigis projektiarendajatele üks kontaktpunkt ühtse pädeva asutuse näol, mis tegeleb kõigi loamenetlustega ja võtab ainsana vastu tervikotsuse. Raportöör võtab siiski arvesse võimalust, et liikmesriigid delegeerivad selle pädevuse teisele asutusele, kui see on otsuste tegemise seisukohast asjakohasem, kuid tingimusel, et arendajate jaoks säilitatakse ühtse pädeva asutuse ja ühe kontaktpunkti põhimõte.

  Piiriülesed projektid

Lisaks sellele täiendas raportöör liikmesriikide loodud ühisettevõtete poolt läbiviidavate piiriüleste projektide hangete puhul komisjoni ettepanekut ja nägi ette kogu projekti ulatuses ühe riigi õiguse kohaldamise, kui projekti puhul on tegemist on ühisettevõtte või selle tütarettevõttega.

  Eelisjärjekorras menetlemine

Samuti rõhutab raportöör ühishuviprojektide (mis on ainsad käesoleva määrusega hõlmatud projektid) äärmist tähtsust ja nende suurt Euroopa lisaväärtust liidu eesmärkide saavutamisel, mistõttu neid menetletakse eelisjärjekorras vastavalt tähtsusele, mille liikmesriigid neile oma õigusraamistikus ette näevad.

  Kooskõla Euroopa ühendamise rahastuga

Raportöör on määrusesse lisanud uue sätte, mille alusel hakatakse käesolevas määruses sätestatud tähtaegade järgimist arvesse võtma Euroopa ühendamise rahastu raames esitatud projektide valimise küpsuskriteeriumina.

Raportöör on veendunud, et see määrus võib oluliselt kaasa aidata TEN-T võrgu tõhusale väljakujundamisele liidus, sest nii vähendatakse viivitamist ja suurendatakse projektiarendajate ja investorite kindlustunnet kohaldatavate menetluste kestuse suhtes ning suurendatakse lõppkokkuvõttes erainvestorite osalemist. Määruse kiire vastuvõtmine võimaldaks ka muu hulgas hakata alates 2020. aastast rahastama ühishuviprojekte Euroopa ühendamise rahastu uue, II programmi raames.


REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (19.11.2018)

transpordi- ja turismikomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üleeuroopalise transpordivõrgu väljaarendamise edendamiseks võetavate meetmete lihtsustamise kohta

(COM(2018)0277 – C8-0192/2018 – 2018/0138(COD))

Arvamuse koostaja: Demetris Papadakis

LÜHISELGITUS

Kuna EL püüab saavutada maailmas juhtivat positsiooni innovatsiooni, digiteerimise ja dekarboniseerimise valdkonnas, on Euroopa Komisjon võtnud vastu kolm seadusandlikku nn liikuvuspaketti, mille peamine eesmärk on muuta transport turvalisemaks, ligipääsetavamaks ja puhtamaks, tagades samal ajal Euroopa tööstuse konkurentsivõime ja muutes töökohad turvaliseks. Kavandatav määrus üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) väljaarendamise edendamiseks võetavate meetmete lihtsustamise kohta sisaldub kolmandas liikuvuspaketis „Liikuvus Euroopas“.

Tõhus, arukas ja säästev transport on ülioluline ELi siseturu tulemuslikuks toimimiseks ning tähtis konkurentsivõime tagamiseks, uute äri- ja töövõimaluste loomiseks, keskkonna kaitsmiseks ning kliimamuutuste leevendamiseks vähese heitega liikuvuse edendamise kaudu. Seetõttu on oluline suurendada suure ELi lisaväärtusega investeeringuid transporditaristusse, eelkõige üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) arendamise kaudu.

TEN-T koosneb kahest planeerimistasandist – üldvõrgust (hõlmab kõiki Euroopa piirkondi, peaks välja ehitatama 2050. aastaks) ja põhivõrgust (kõige olulisemad ühendused, peaks välja ehitatama 2030. aastaks).

TEN-T võrgu elluviimine, mille puhul pööratakse erilist tähelepanu piiriülestele ühendustele ja peetakse kinni kindlaks määratud ajakavast, vähendab kitsaskohti, rajab puuduvad ühendused – eelkõige piiriülestel lõikudel – ning parandab eri transpordiliikide vahelist koostalitlusvõimet.

Siiski väljendatakse muret, et viivituste ja õiguskindlusetusega seotud tuvastatud probleemide tõttu ei suudeta TEN-T põhivõrku määratud tähtajaks, 2030. aastaks lõplikult välja ehitada.

Komisjoni ettepaneku üldeesmärk on tegeleda viivituste ja suure ebakindlusega, mis mõjutavad TEN-T projektide tulemuslikku elluviimist. Kindlakstehtud probleemiallikad on järgmised:

i)  loamenetluste mitu etappi ja menetlustesse kaasatud paljud ametiasutused;

ii)  puuduvad või jõustamata tähtajad;

iii)  piiriüleste TEN-T projektide puhul erinevad riigihankemenetlused;

iv)  koordineerimisprobleemid piiriüleste projektide elluviimisel;

iv)  tajutav ebakindlus riigiabi menetluste suhtes.

Seetõttu keskendutakse komisjoni ettepanekus järgmisele:

–  riigihankemenetluste suurem koordineerimine piiriüleste projektide puhul;

–  lubade väljastamise eeskirjade lihtsustamine ja tähtaegade kehtestamine;

–  dokumentide ja haldusmenetluste lihtsustamine kõigi transpordiliikide puhul;

–  taristuprojektide puhul tekkivate viivituste vähendamine;

–  erainvestorite kaasamise lihtsustamine;

–  avaliku konsulteerimise eeskirjade selgemaks muutmine.

Üleeuroopaline transpordivõrk on Euroopa piirkondade kestliku arengu seisukohast määrava tähtsusega. Arvamuse koostaja rõhutab vajadust tagada, et TEN-T puhul võetakse arvesse perifeerseid ja saarepiirkondi, äärepoolseimaid piirkondi ja piiriüleseid naaberpiirkondi. Seetõttu on Euroopa ühendamise rahastu oluline vahend selles suunas liikumisel.

Arvamuse koostaja tunnistab Euroopa ühendamise rahastu lisaväärtust TEN-T puhul, kuna sellel on finantsvõimendus kestliku majanduskasvu ja tööhõive ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse jaoks. Selleks et maksimeerida ELi rahastamise mõju, toetab arvamuse koostaja erasektori ja riiklike rahastamiskavade optimaalset kasutamist, pidades silmas ka Euroopa ühendamise rahastu ja programmi „Horisont 2020“ vahendite liitmist Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja muude rahastamisvahenditega.

Arvamuse koostaja rõhutab, et komisjon, Euroopa koordinaatorid ja muud asjaomased peavad sidusrühmad pöörama võrdselt tähelepanu nii suuremahulistele kui ka väiksematele TEN-T projektidele ning lühi-, keskpika- ja pika perspektiivi kasule, mida sellistest projektidest võiks saada.

Euroopa Komisjoni hinnangu kohaselt vajatakse perioodil 2021–2030 TEN-T põhivõrgu väljaarendamiseks investeeringuid ligikaudu 500 miljardi euro ulatuses, mis aitaks aastani 2030 luua 13 miljonit töökohta aastas ja tekitada täiendava tulu 1,8 % ELi SKPst.

Peale selle sedastab arvamuse koostaja, et oluline on säilitada TEN-T kavandamise ja rakendamisega seotud keskkonnaaspektid, edendades vähese heitega transporti ning täites vähese kasvuhoonegaaside heite eesmärgid. Lisaks tuleks kaitsta ka kõiki transpordiga seotud tervise- ja sotsiaalse heaolu alaseid aspekte.

TEN-T projektide tulemusliku elluviimise eelduseks on ka sidusrühmade kaasamine alates transporditaristu väga varajasest kavandamisetapist ning tõhus ja õigeaegne konsultatsioonide korraldamine üldsuse, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja asjaomaste kohalike ametiasutustega. Sotsiaalne ja kodanikuühiskonna dialoog riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil võib aidata suurel määral kaasa transporditaristu projektidele avalikkuse poolehoiu saavutamisele, usaldusväärsuse saavutamisele ja konfliktide vähendamisele projekti hilisemates etappides.

Arvamuse koostaja möönab, et kui projekt aitab tulemuslikult kaasa piirkondlikule ja kohalikule arengule, võetakse see automaatselt paremini vastu ning see suurendab ühise hüve ja omalustunnet kohalikul tasandil.

Arvamuse koostaja rõhutab üldist kasu, mida toob üleeuroopalise transpordivõrgu väljaarendamine ELi kodanike igapäevaelus. Seetõttu on oluline, et liikmesriigid võtaksid oma riigisisesed taristukavad vastu kooskõlas TEN-T eesmärkidega, et tagada terviklik perspektiiv, mis suurendab ja parandab kõigi ELi kodanike liikuvust, mis on sotsiaalse kaasatuse ja keskkonnakaitse jaoks määrava tähtsusega tegur.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Volitus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 172,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 171 lõiget 2 ja artiklit 172,

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1315/201322 on kehtestatud siseturu arendamiseks vajalike ajakohaseimate koostalitlusvõimeliste võrkude loomise ühisraamistik. Üleeuroopaline transpordivõrk (edaspidi „TEN-T“) on kahetasandilise struktuuriga: üldvõrk tagab kõikide ELi piirkondade ühendatuse, samal ajal kui põhivõrk koosneb ELi jaoks strateegiliselt kõige tähtsamatest võrguosadest. Määruses (EL) nr 1315/2013 on kindlaks määratud võrgu lõpliku väljaarendamise siduvad eesmärgid, st et põhivõrk tuleb lõplikult välja arendada 2030. aastaks ja üldvõrk 2050. aastaks.

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1315/201322 on kehtestatud siseturu arendamiseks vajalike ajakohaseimate koostalitlusvõimeliste võrkude loomise ühisraamistik, mis peaks arvesse võtma ka transpordisektori ja uute tehnoloogiate arengudünaamikat tulevikus. Üleeuroopalise transpordivõrgu (edaspidi „TEN-T“) planeerimise, arendamise ja käitamise eesmärk on arendada välja isikute ja kaupade arukas, ohutu ja säästev liikuvus, tagades juurdepääsu kõigile liidu piirkondadele, kaasa arvatud kaug-, saare- ja äärepoolseimatele piirkondadele, ja nendega ühenduvuse ning aidates suurendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, järgides samal ajal keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja kestliku arengu eesmärke. TEN-T on kahetasandilise struktuuriga: üldvõrk tagab kõikide ELi piirkondade ühendatuse, samal ajal kui põhivõrk koosneb ELi jaoks strateegiliselt kõige tähtsamatest võrguosadest. Määruses (EL) nr 1315/2013 on kindlaks määratud võrgu lõpliku väljaarendamise siduvad eesmärgid, st et põhivõrk tuleb lõplikult välja arendada 2030. aastaks ja üldvõrk 2050. aastaks, eesmärgiga saavutada arukas, turvaline ja säästev liikuvus, mis toetab arengut ja ühenduvust linnade, linnalähedaste ja maapiirkondade vahel, soodustades majandusarengut ja ühtekuuluvust.

__________________

__________________

22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).

22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Vajadusest ja siduvast ajakavast hoolimata on kogemused näidanud, et paljud TEN-T lõplikuks väljaarendamiseks mõeldud investeeringud jäävad pidama keerukate loamenetluste, piiriüleste hankemenetluste ja muude menetluste taha. Selline olukord seab ohtu projektide õigeaegse ellurakendamise ja paljudel juhtudel on tulemuseks märkimisväärsed viivitused ja suuremad kulud. Nende küsimuste lahendamiseks ja TEN-T lõpliku koordineeritud väljaarendamise võimaldamiseks on vaja ELi tasandil ühtlustatud meetmeid.

(2)  Vajadusest ja siduvast ajakavast hoolimata on kogemused näidanud, et paljud TEN-T lõplikuks väljaarendamiseks mõeldud investeeringud jäävad pidama aeglaste ja tülikate loamenetluste, piiriüleste hankemenetluste ja muude keerukate menetluste taha. Selline olukord seab ohtu projektide õigeaegse ellurakendamise ja paljudel juhtudel on tulemuseks märkimisväärsed viivitused ja suuremad kulud ning projektiarendajate ja võimalike erainvestorite ebakindlus. Nende küsimuste lahendamiseks ja TEN-T lõpliku koordineeritud väljaarendamise võimaldamiseks on vaja ELi tasandil ühtlustatud meetmeid. Seetõttu peaksid liikmesriigid võtma oma riigisisesed taristukavad vastu kooskõlas TEN-T eesmärkidega.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Paljude liikmesriikide õigusraamistikus käsitletakse prioriteetsena teatavaid projektiliike nende strateegilisest majanduslikust tähtsusest lähtuvalt. Prioriteetsetele projektidele on iseloomulik lühem tähtaeg, samaaegne menetlemine või lühem kaebuste esitamise aeg, tagades samal ajal ka muude horisontaalpoliitika valdkondade eesmärkide saavutamise. Kui liikmesriigi õigusraamistikus on kehtestatud selline raamistik, peaks see automaatselt kehtima liidu nende projektide suhtes, mis määruse (EL) nr 1315/2013 alusel on tunnistatud ühishuviprojektideks.

(3)  Paljude liikmesriikide õigusraamistikus käsitletakse prioriteetsena teatavaid projektiliike, mille suhtes kohaldatakse kiirmenetlusi, lähtudes nende suuremast Euroopa lisaväärtusest ja strateegilisest majanduslikust tähtsusest. Prioriteetsetele projektidele on iseloomulik taotletavate lubade väiksem arv, lühem tähtaeg, samaaegne, lihtsustatud menetlemine või lühem loa saamise menetluse lõpuleviimise või kaebuste esitamise aeg, tagades samal ajal ka muude horisontaalpoliitika valdkondade eesmärkide saavutamise. Kui liikmesriigi õigusraamistikus on kehtestatud selline raamistik, peaks see automaatselt kehtima liidu nende projektide suhtes, mis määruse (EL) nr 1315/2013 alusel on tunnistatud ühishuviprojektideks, et võimaldada selliste projektide põhieesmärkide saavutamist üleeuroopalisel tasandil.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Selleks et parandada keskkonnamõju hindamise tõhusust ja lihtsustada otsustusprotsessi, peaksid liikmesriigid juhul, kui ka direktiivist 2011/92/EL (muudetud direktiiviga 2014/52/EL) ning muudest liidu õigusaktidest, näiteks direktiividest 92/43/EMÜ, 2009/147/EÜ, 2000/60/EÜ, 2008/98/EÜ, 2010/75/EL, 2012/18/EL ja 2011/42/EL, tuleneb samal ajal kohustus hinnata põhivõrguprojektidega seotud keskkonnaküsimusi, tagama kõnealuste direktiivide nõuetele vastava ühismenetluse.

(4)  Selleks et parandada keskkonnamõju hindamise tõhusust ja lihtsustada otsustusprotsessi, peaksid liikmesriigid juhul, kui ka direktiivist 2011/92/EL (muudetud direktiiviga 2014/52/EL) ning muudest liidu õigusaktidest, näiteks direktiividest 92/43/EMÜ, 2009/147/EÜ, 2000/60/EÜ, 2008/98/EÜ, 2010/75/EL, 2012/18/EL ja 2011/42/EL, tuleneb samal ajal kohustus hinnata põhivõrguprojektidega seotud keskkonnaküsimusi, et viia need kooskõlla 2030. aasta puhta õhu eesmärkidega, tagama kõnealuste direktiivide nõuetele vastava ühismenetluse. Peale selle võib keskkonnamõju varajane analüüs ja varajane arutelu pädeva asutusega keskkonnamõju hindamise sisu üle vähendada viivitusi loa andmise etapis ning üldiselt parandada hindamiste kvaliteeti. Lisaks keskkonnamõju hindamisele on nõutav ka põhjalik sotsiaalse mõju hindamine tööhõive, ELi ühtekuuluvuse, tervise (õnnetuste vähenemine), elukvaliteedi, kohaliku tasandi hüvede ja sotsiaalse kaasamise mõttes.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Põhivõrguprojekte tuleks toetada integreeritud loamenetlustega, et tagada üldise menetluse selge haldamine ja luua investorite jaoks ühtne kontaktpunkt. Liikmesriigid peaksid määrama pädeva asutuse kooskõlas oma siseriikliku õigusraamistiku ja halduskorraldussüsteemiga.

(5)  Põhivõrguprojekte – nii suuremahulisi kui ka väiksemaid TEN-T projekte – tuleb toetada integreeritud loamenetlustega, et tagada üldise menetluse selge, läbipaistev ja sidus haldamine ning luua investorite jaoks ühtne kontaktpunkt. Liikmesriigid peaksid määrama pädeva asutuse kooskõlas oma siseriikliku õigusraamistiku ja halduskorraldussüsteemiga.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Kõiki loamenetlusi hõlmava ühtse pädeva asutuse (ühtne kontaktpunkt) loomineriigis peaks vähendama menetluste keerukust ning suurendama nende tõhusust ja läbipaistvust. Samuti peaks see parandama liikmesriikide asjakohast koostööd. Menetlused peaksid soodustama tegelikku koostööd investorite ja ühtse pädeva asutuse vahel ning seega võimaldama määrata kindlaks loamenetluse kohaldamisala loataotlemiseelses etapis. Kindlaksmääratud kohaldamisala peaks sisalduma üksikasjalikes taotlemistingimustes ja järgida tuleks direktiivi 2011/92/EL (muudetud direktiiviga 2014/52/EL) artikli 5 lõikes 2 sätestatud menetlust.

(6)  Kõiki loamenetlusi hõlmava ühtse pädeva asutuse (ühtne kontaktpunkt) loomine riigis peaks vähendama menetluste keerukust, alandama kulusid, parandama nende tõhusust ja koordineerimist ning suurendama läbipaistvust ja kiirendama vastuvõtmist, et võimaldada projektide tõhusat rakendamist ja seatud eesmärkide saavutamist. Samuti peaks see parandama liikmesriikide asjakohast koostööd ja edendama selle eesmärgi saavutamiseks kasutatavate eri vahendite koostoimet, arvestades, et TEN-T stimuleerimine aitab kaasa ettevõtete konkurentsivõime parandamisele Euroopa ühtsel turul, soodustades ühendusesisest kaubandust. Menetlused peaksid soodustama tegelikku koostööd investorite ja ühtse pädeva asutuse vahel ning seega võimaldama määrata kindlaks loamenetluse kohaldamisala loataotlemiseelses etapis. Kindlaksmääratud kohaldamisala peaks sisalduma üksikasjalikes taotlemistingimustes ja järgida tuleks direktiivi 2011/92/EL (muudetud direktiiviga 2014/52/EL) artikli 5 lõikes 2 sätestatud menetlust.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Käesolevas määruses sätestatud menetlus ei tohiks piirata rahvusvahelises ja liidu õiguses kindlaksmääratud nõuete, sealhulgas keskkonna ja inimeste tervise kaitse sätete järgimist.

(7)  Käesolevas määruses sätestatud menetlus ei tohiks piirata rahvusvahelises ja liidu õiguses kindlaksmääratud nõuete, sealhulgas keskkonna ja inimeste tervise kaitse sätete järgimist, edendades säästvat ja vähese heitega transporti ning täites eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heidet.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Pidades silmas üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrgu väljaarendamise hädavajalikkust, tuleks koos loamenetluste lihtsustamisega kehtestada tähtaeg, mille jooksul vastutavad pädevad asutused peavad tegema tervikotsuse projekti ülesehituse kohta. See tähtaeg peaks soodustama menetluste tõhusust ega tohiks mingil juhul olla vastuolus liidu rangete keskkonnakaitse ja üldsuse osalemise nõuetega.

(8)  Pidades silmas üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrgu väljaarendamise hädavajalikkust, tuleks koos loamenetluste lihtsustamisega kehtestada tähtaeg, mille jooksul vastutavad pädevad asutused peavad tegema tervikotsuse projekti ülesehituse kohta. See tähtaeg peaks tagama menetluste tõhususe ega tohiks mingil juhul olla vastuolus liidu rangete keskkonnakaitse ja üldsuse osalemise nõuetega.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a)  Tulemuslike ja laiaulatuslike konsultatsioonide korraldamine üldsuse, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja asjaomaste piirkondlike ja kohalike ametiasutustega alates eelplaneeringu varaseimatest etappidest aitab vähendada viivitusi projektide loa saamise ja elluviimise protsessis ning tagab kohaliku kasu projektidest.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Piiriüleste TEN-T taristuprojektide puhul esineb eriprobleeme loamenetluste koordineerimisel. Euroopa koordinaatoreid tuleks volitada neid menetlusi jälgima ning nende sünkroonimist ja lõpuleviimist hõlbustama.

(10)  Piiriüleste TEN-T taristuprojektide puhul esineb eriprobleeme loamenetluste koordineerimisel. Et vältida viivitusi nende projektide piiriülesel rakendamisel, volitatakse Euroopa koordinaatoreid, keda abistavad kohalikud ja piirkondliku ametiasutused, neid menetlusi jälgima ning nende sünkroonimist ja lõpuleviimist hõlbustama, tugevdades täitevkoostööd ning tuginedes INTERREGi projektidele, mis käsitlevad säästvat liikuvust piiriülestel aladel.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Piiriüleste ühishuviprojektidega seotud riigihankeid tuleks korraldada kooskõlas aluslepinguga ning direktiiviga 2014/25/EL ja/või 2014/24/EL. Selleks et tagada põhivõrgu piiriüleste ühishuviprojektide tõhus elluviimine, tuleks ühisettevõtte korraldavate riigihangete suhtes kohaldada ühe riigi õigusakte. Erandina liidu riigihankealastest õigusaktidest tuleks põhimõtteliselt kohaldada selle liikmesriigi õigusnorme, kus on ühisettevõte registrijärgne asukoht. Jätkuvalt peaks olema võimalik määrata kohaldatavad õigusaktid kindlaks valitsustevahelise kokkuleppega.

(11)  Piiriüleste ühishuviprojektidega seotud riigihankeid tuleks korraldada kooskõlas aluslepinguga ning direktiiviga 2014/25/EL ja/või 2014/24/EL. Selleks et tagada põhivõrgu piiriüleste ühishuviprojektide tõhus elluviimine, tuleks ühisettevõtte korraldavate riigihangete suhtes kohaldada ühe riigi õigusakte. Erandina liidu riigihankealastest õigusaktidest tuleks põhimõtteliselt kohaldada selle liikmesriigi õigusnorme, kus on ühisettevõte registrijärgne asukoht, või tuleks kohaldatavad õigusaktid määrata kindlaks valitsustevahelise kokkuleppega.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Komisjon ei osale üksikprojektide heakskiitmises süstemaatiliselt. Mõnel juhul on siiski vaja teatavaid projekti ettevalmistamise aspekte kontrollida ja need heaks kiita liidu tasandil. Kui menetlustesse on kaasatud komisjon, käsitleb ta esmajärjekorras liidu ühishuviprojekte ja tagab projektiarendajatele kindlustunde. Mõnel juhul on vaja heaks kiita riigiabi andmine. Kooskõlas riigiabi kontrollimise parimate tavade juhendiga võivad liikmesriigid paluda komisjonil tegeleda TEN-T põhivõrku käsitlevate ühishuviprojektidega, mis nende arvates on prioriteetsemad ja prognoositavamate tähtaegadega, lähtudes juhtumipõhisest või ühiselt kavandatud lähenemisviisist.

(12)  Komisjon ei osale üksikprojektide heakskiitmises süstemaatiliselt. Mõnel juhul on siiski vaja teatavaid projekti ettevalmistamise aspekte kontrollida ja need heaks kiita liidu tasandil. Kui menetlustesse on kaasatud komisjon, käsitleb ta esmajärjekorras liidu ühishuviprojekte ja tagab projektiarendajatele kindlustunde. Mõnel juhul on vaja heaks kiita riigiabi andmine, kusjuures juhtudel, kui projekt on riigiabi eeskirjadega vastavuses, kasutatakse kiirhindamismenetlust, mis suurendab õiguskindlust ja investeeringute prognoositavust. Kooskõlas riigiabi kontrollimise parimate tavade juhendiga võivad liikmesriigid paluda komisjonil tegeleda TEN-T põhivõrku käsitlevate ühishuviprojektidega, mis nende arvates on prioriteetsemad ja prognoositavamate tähtaegadega, lähtudes juhtumipõhisest või ühiselt kavandatud lähenemisviisist. Samuti peab komisjon edendama parimate tavade vahetamist, et tagada edukas üleeuroopaline transpordivõrk.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  TEN-T põhivõrgu taristuprojektide rakendamist tuleks ka toetada komisjoni suunistega, millega täpsustatakse teatavate projektiliikide ellurakendamist ja mis samal ajal järgivad liidu õigustikku. Näiteks loodust, rahvast ja majandust käsitleva tegevuskavaga23 on ette nähtud, et selliste suunistega täpsustatakse linnu- ja elupaikade direktiivi järgimist. Ühishuviprojektide puhul peaks olema võimalik saada riigihankega seotud otsetoetusi, et tagada avaliku sektori raha eest parim hinna ja kvaliteedi suhe24. Lisaks tuleks mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) jaoks väljatöötatud vahendite raames teha kättesaadavaks asjakohane tehniline abi, et TEN-T ühishuviprojekte rahaliselt toetada.

(13)  TEN-T põhivõrgu taristuprojektide rakendamist tuleks ka toetada komisjoni suunistega, millega täpsustatakse teatavate projektiliikide ellurakendamist ja mis samal ajal järgivad liidu õigustikku, arenguvajadusi ja ELi kliimamuutusealaseid eesmärke. Näiteks loodust, rahvast ja majandust käsitleva tegevuskavaga23 on ette nähtud, et selliste suunistega täpsustatakse linnu- ja elupaikade direktiivi järgimist. Välja töötatud suurte taristuprojektide hankeaspektide vabatahtlik eelhindamismehhanism tuleks teha kättesaadavaks kõigi TEN-T projektide puhul. Kombineerides töövahendeid (kasutajatugi, teatamismehhanism ja teabevahetus), saavad riikide, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused ja projektiarendajad olulisel määral ära kasutada olemasolevaid eksperditeadmisi ning see annab neile avaliku sektori raha eest parima hinna ja kvaliteedi suhte24. Lisaks tuleks mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) jaoks väljatöötatud vahendite raames teha kättesaadavaks asjakohane tehniline abi, et TEN-T ühishuviprojekte rahaliselt toetada, aidates nii kaasa komisjoni mitmeliigilise transpordi eesmärkide saavutamisele.

__________________

__________________

23 COM(2017) 198 final.

23 COM(2017) 198 final.

24 COM(2017) 573 final

24 COM(2017) 573 final

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a)  Komisjon peaks pakkuma välja raamistiku liidu lisaväärtusega projektidele lisavahendite leidmiseks ühtekuuluvuspoliitika vahendite eelarveassigneeringuid vähendamata.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d)  „ühtne pädev asutus“ – asutus, mille liikmesriik määrab vastutavaks käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmise eest;

d)  „ühtne pädev asutus“ – olemasolev või äsja loodud asutus, mille liikmesriik on asjakohasel haldustasandil määranud, mis tegutseb projektiarendajate kontaktpunktina, teeb tihedat koostööd vastavate Euroopa koordinaatoritega ja hõlbustab käesoleva määruse rakendamist;

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Ühishuviprojektidega seotud haldusmenetluste tõhususe saavutamiseks tagavad projektiarendajad ja kõik asjaomased asutused kõnealuste projektide nii kiire läbivaatamise, kui see on õiguslikult võimalik, sealhulgas neile vahendite jagamise.

3.  Ühishuviprojektidega seotud haldusmenetluste kiiruse ja tõhususe saavutamiseks tagavad projektiarendajad ja kõik asjaomased asutused kõnealuste projektide nii kiire, tõhusa ja tulemusliku läbivaatamise, kui see on õiguslikult võimalik, sealhulgas neile vahendite jagamise.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Artiklis 6 sätestatud tähtaegadest kinnipidamiseks ja ühishuviprojektide elluviimisega seotud halduskoormuse vähendamiseks integreeritakse nii liikmesriigi kui ka liidu kohaldatavast õigusest tulenevad kõik haldusmenetlused ja koondatakse ühte tervikotsusesse.

1.  Artiklis 6 sätestatud tähtaegadest kinnipidamiseks, olemasolevate vahendite sünergia edendamiseks ja ühishuviprojektide elluviimisega seotud halduskoormuse vähendamiseks integreeritakse nii liikmesriigi kui ka liidu kohaldatavast õigusest tulenevad kõik haldusmenetlused ja koondatakse ühte tervikotsusesse.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Selliste ühishuviprojektide puhul, mille keskkonnamõju on vaja hinnata nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL kui ka liidu õiguse alusel, tagavad liikmesriigid direktiivi 2011/92/EL artikli 2 lõike 3 kohased ühismenetlused.

2.  Selliste ühishuviprojektide puhul, mille keskkonnamõju on vaja hinnata nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL kui ka liidu õiguse alusel, tagavad liikmesriigid direktiivi 2011/92/EL artikli 2 lõike 3 kohased ühismenetlused. Liikmesriigid käsitlevad ka keerukaid küsimusi seoses piiriüleste projektide võimaliku keskkonnamõjuga, sealhulgas vajaduse korral mõjuga veevarudele või Natura 2000 kaitsealadele. Spetsiaalset toetust on vaja veetranspordi sektori projektidele, mis hõlmavad mere- ja sisemaasadamaid ning siseveeteid, kuna see sektor sõltub veevarudest. Selliseid projekte tuleb hinnata veepoliitika raamdirektiivi nõuete kontekstis.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a)  vastutav asutus kooskõlastab piiriüleseid projekte liikmesriikidega

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 4 – punkt b – alapunkt i v

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iv)  tervikotsuse tegemiseks olulised vahe-eesmärgid ja nende saavutamise tähtajad;

iv)  tervikotsuse tegemiseks olulised vahe-eesmärgid ja nende saavutamise tähtajad ning üldine kavandatav ajakava;

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8.  Ühtne pädev asutus hindab taotlust ja võtab tervikotsuse vastu ühe aasta jooksul alates täieliku taotlustoimiku esitamisest kooskõlas lõikega 7. Vajaduse korral võivad liikmesriigid kehtestada varasema tähtaja.

8.  Ühtne pädev asutus hindab taotlust ja võtab tervikotsuse vastu ühe aasta jooksul alates täieliku taotlustoimiku esitamisest kooskõlas lõikega 7. Vajaduse korral võivad liikmesriigid kehtestada varasema tähtaja ning kohaldada sanktsioone, kui tähtaegadest kinni ei peeta.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Määruse (EL) nr 1315/2013 artiklis 45 osutatud Euroopa koordinaatorile antakse volitus tähelepanelikult jälgida piiriüleste ühishuviprojektide loa menetlust ja lihtsustada asjaomaste pädevate asutuste suhtlust.

2.  Määruse (EL) nr 1315/2013 artiklis 45 osutatud Euroopa koordinaatorile ning kohalike ja piirkondlike ametiasutuste esindajatele antakse volitus tähelepanelikult jälgida piiriüleste ühishuviprojektide loa menetlust ja lihtsustada asjaomaste pädevate asutuste suhtlust.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lähtudes asjaomastest liidu rahastamisprogrammidest ning ilma, et see piiraks mitmeaastase finantsraamistiku kohaldamist, annab liit projektiarendaja või liikmesriigi taotlusel tehnilist abi käesoleva määruse rakendamiseks ja ühishuviprojektide elluviimise hõlbustamiseks.

Lähtudes asjaomastest liidu rahastamisprogrammidest ning ilma, et see piiraks mitmeaastase finantsraamistiku kohaldamist, annab liit projektiarendaja või liikmesriigi taotlusel sihtotstarbelist tehnilist abi käesoleva määruse rakendamiseks ja ühishuviprojektide elluviimise hõlbustamiseks.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Eriabi on vaja ka võrgu hoolduse tagamiseks, et tagada TEN-T taristu kestlikkus ja tulemuslikkus. Sellega seoses peaksid komisjon ja liikmesriigid koostöös EIPga uurima uusi rahastamiskavasid, et hõlbustada võrgu hooldusesse investeeringute tegemist.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Üleeuroopalise transpordivõrgu väljaarendamise edendamiseks võetavate meetmete lihtsustamine

Viited

COM(2018)0277 – C8-0192/2018 – 2018/0138(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

TRAN

11.6.2018

 

 

 

Arvamuse esitajad

       istungil teada andmise kuupäev

REGI

11.6.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Demetris Papadakis

20.6.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

9.10.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

15.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

30

5

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pascal Arimont, Victor Boştinaru, Mercedes Bresso, Steeve Briois, Andrea Cozzolino, Rosa D’Amato, Raymond Finch, Iratxe García Pérez, Krzysztof Hetman, Ivan Jakovčić, Sławomir Kłosowski, Constanze Krehl, Martina Michels, Iskra Mihaylova, Andrey Novakov, Younous Omarjee, Konstantinos Papadakis, Mirosław Piotrowski, Stanislav Polčák, Liliana Rodrigues, Fernando Ruas, Monika Smolková, Ruža Tomašić, Ramón Luis Valcárcel Siso, Monika Vana, Matthijs van Miltenburg, Lambert van Nistelrooij, Kerstin Westphal

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Martina Anderson, Daniel Buda, Ivana Maletić, Tonino Picula, Bronis Ropė, Milan Zver

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Mircea Diaconu, David Martin

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

30

+

ALDE

Mircea Diaconu, Ivan Jakovčić, Iskra Mihaylova, Matthijs van Miltenburg

ECR

Ruža Tomašić

EFDD

Rosa D'Amato

GUE/NGL

Martina Michels, Younous Omarjee

PPE

Pascal Arimont, Daniel Buda, Krzysztof Hetman, Ivana Maletić, Lambert van Nistelrooij, Andrey Novakov, Stanislav Polčák, Fernando Ruas, Ramón Luis Valcárcel Siso, Milan Zver

S&D

Victor Boştinaru, Mercedes Bresso, Andrea Cozzolino, Iratxe García Pérez, Constanze Krehl, David Martin, Tonino Picula, Liliana Rodrigues, Monika Smolková, Kerstin Westphal

VERTS/ALE

Bronis Ropė, Monika Vana

5

ECR

Sławomir Kłosowski, Mirosław Piotrowski

EFDD

Raymond Finch

ENF

Steeve Briois

NI

Konstantinos Papadakis

1

0

GUE/NGL

Martina Anderson

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Üleeuroopalise transpordivõrgu rajamisega edasiliikumiseks vajalikud ühtlustamismeetmed

Viited

COM(2018)0277 – C8-0192/2018 – 2018/0138(COD)

EP-le esitamise kuupäev

17.5.2018

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

TRAN

11.6.2018

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

11.6.2018

IMCO

11.6.2018

REGI

11.6.2018

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

ENVI

21.6.2018

IMCO

19.6.2018

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Dominique Riquet

6.7.2018

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

9.10.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

10.1.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

37

6

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Daniela Aiuto, Lucy Anderson, Inés Ayala Sender, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Deirdre Clune, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Andor Deli, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Jacqueline Foster, Tania González Peñas, Dieter-Lebrecht Koch, Merja Kyllönen, Innocenzo Leontini, Peter Lundgren, Marian-Jean Marinescu, Georg Mayer, Gesine Meissner, Cláudia Monteiro de Aguiar, Renaud Muselier, Markus Pieper, Tomasz Piotr Poręba, Gabriele Preuß, Christine Revault d’Allonnes Bonnefoy, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, David-Maria Sassoli, Claudia Țapardel, Keith Taylor, Pavel Telička, Marita Ulvskog, Wim van de Camp, Marie-Pierre Vieu, Roberts Zīle

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Rosa D’Amato, Michael Gahler, Maria Grapini, Karoline Graswander-Hainz, Peter Kouroumbashev, Evžen Tošenovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Pascal Durand, Andrey Novakov, Csaba Sógor, Sergei Stanishev, Mylène Troszczynski

Esitamise kuupäev

15.1.2019


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

37

+

ALDE

Izaskun Bilbao Barandica, Gesine Meissner, Dominique Riquet, Pavel Telička

ECR

Roberts Zīle

ENF

Georg Mayer

PPE

Georges Bach, Wim van de Camp, Deirdre Clune, Andor Deli, Michael Gahler, Luis de Grandes Pascual, Dieter-Lebrecht Koch, Innocenzo Leontini, Marian-Jean Marinescu, Cláudia Monteiro de Aguiar, Renaud Muselier, Andrey Novakov, Markus Pieper, Massimiliano Salini, Csaba Sógor

S&D

Lucy Anderson, Inés Ayala Sender, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Maria Grapini, Karoline Graswander-Hainz, Peter Kouroumbashev, Gabriele Preuß, Christine Revault d'Allonnes Bonnefoy, David-Maria Sassoli, Sergei Stanishev, Claudia Țapardel, Marita Ulvskog

VERTS/ALE

Michael Cramer, Pascal Durand, Keith Taylor

6

ECR

Jacqueline Foster, Peter Lundgren, Tomasz Piotr Poręba

EFDD

Daniela Aiuto, Rosa D'Amato

ENF

Mylène Troszczynski

4

0

ECR

Evžen Tošenovský

GUE/NGL

Tania González Peñas, Merja Kyllönen, Marie-Pierre Vieu

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 29. jaanuar 2019Õigusalane teave