Menetlus : 2018/0349(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0027/2019

Esitatud tekstid :

A8-0027/2019

Arutelud :

Hääletused :

PV 12/02/2019 - 9.4

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0065

SOOVITUS     ***
PDF 180kWORD 63k
25.1.2019
PE 629.380v02-00 A8-0027/2019

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu, selle rakendamise protokolli ja lepingu juurde kuuluva kirjavahetuse sõlmimise kohta

(14367/2018 – C8-0033/2019 – 2018/0349(NLE))

Kalanduskomisjon

Raportöör: Alain Cadec

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu, selle rakendamise protokolli ja lepingu juurde kuuluva kirjavahetuse sõlmimise kohta

(14367/2018 – C8-0033/2019 – 2018/0349(NLE))

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (14367/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu (mis hõlmab selle rakendamise protokolli ja lepingu juurde kuuluvat kirjavahetust) eelnõu (12983/2018),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 43 ning artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ja artikli 218 lõikele 7 (C8-0033/2019),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust ning eelarvekomisjoni arvamust (A8-0027/2019),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja Maroko Kuningriigi valitsustele ja parlamentidele.


SELETUSKIRI

Üldkaalutlused

Euroopa Liit ja Maroko Kuningriik on jõudnud kokkuleppele uues säästva kalapüügi partnerluslepingus, et tugevdada kahepoolseid suhteid ja alustada dialoogi kalanduse juhtimise üle. Leping on osa 2000. aastal jõustunud laiemast Euroopa–Vahemere piirkonna lepingust, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel. Euroopa Liidu Kohus (edaspidi „kohus“) on teinud otsused kohtuasjades C-104/16 P ja C-266/16, milles käsitletakse Lääne-Sahara territooriumi väljajätmist põllumajandustoodete ja kalandustoodetega seotud vastastikuse liberaliseerimise lepingu reguleerimisalast, samuti on kohus esitanud oma seisukoha säästva kalapüügi partnerluslepingu asjus.

Esimene kalandusalane leping sõlmiti ELi ja Maroko vahel 1995. aastal. Pooled ei jõudnud aga 1999. aastal selle protokolli uuendamise osas kokkuleppele. Uus kokkulepe saavutati alles 2007. aasta veebruaris, kui jõustus praegune kalandusalane partnerlusleping.

Kalandusalase partnerluslepingu esimene protokoll kaotas kehtivuse 27. veebruaril 2011 ja selles oli ette nähtud rahaline toetus summas 36,1 miljonit eurot, millest 13,5 miljonit eurot eraldati Maroko kalanduspoliitika toetamiseks. Selle lepingu ja protokolli alusel said Marokolt kalapüügiluba taotleda 11 ELi liikmesriigi laevad.

2011. aasta veebruaris lepiti kokku teises protokollis, mida kohaldati provisoorselt kuni 2011. aasta detsembrini, kuid Euroopa Parlament ei andnud sellele oma heakskiitu. 2014. aasta juulis sõlmiti kolmas protokoll, mis kaotas kehtivuse 14. juulil 2018. Marokoga sõlmitud leping on segaleping, mis võimaldab püüda erinevaid kalaliike. Vastutasuks annab EL Marokole rahalist toetust, mis seisneb osaliselt tasudes, mida ELi laevad partneri territoriaalvetesse sisenemise eest maksavad, ja osaliselt valdkondlikes toetustes.

Euroopa Kohtu otsus

Euroopa Kohus kiitis oma 27. veebruari 2018. aasta otsusega heaks kalanduslepingu ja selle protokolli kohaldamise 15. juulist 2014 kuni 14. juulini 2018. Kohus märkis siiski järgmist.

Partnerluslepingu artiklis 11 kasutatud mõistet „Maroko territoorium“ tuleb pidada samatähenduslikuks mõistega „Maroko Kuningriigi territoorium“, mida on kasutatud assotsieerimislepingu artiklis 94. Euroopa Kohus on aga juba selgitanud, et seda „viimasena nimetatud mõistet tuleb käsitada nii, et see tähendab geograafilist ala, millel Maroko Kuningriik teostab täieulatuslikult oma volitusi, mille olemasolu rahvusvaheline õigus suveräänsete üksuste puhul tunnustab, välja arvatud mis tahes muu territoorium, näiteks selline nagu Lääne-Sahara territoorium“ (21. detsembri 2016. aasta otsus kohtuasjas nõukogu vs. Polisario Rinne, C-104/16 P, EU:C:2016:973, punktid 95 ja 132). See tähendab, et Lääne-Sahara territoorium ei tähenda partnerluslepingu artikli 11 tähenduses Maroko territooriumi.

Kohus selgitas lisaks, et kalanduslepingut kohaldatakse Maroko Kuningriigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni all olevates vetes. Vastavalt ÜRO mereõiguse konventsioonile on veed, mille suhtes rannikuriigil on õigus teostada oma suveräänsust või jurisdiktsiooni, piiritletud üksnes tema territooriumiga külgnevate vetega, mis kuuluvad tema territoriaalmere hulka või tema majandusvööndisse. Seetõttu leidis Euroopa Kohus, et arvestades asjaolu, et Lääne-Sahara territoorium ei ole Maroko Kuningriigi territooriumi osa, ei kuulu Lääne-Sahara territooriumiga külgnevad veed partnerluslepingus ette nähtud Maroko kalapüügipiirkonda.

Kohus nägi seega oma otsuses kohtuasjas C-104/16 P ette kaks tingimust: Lääne-Saharat tuleb sõnaselgelt nimetada ja selle elanikkonnalt tuleb saada nõusolek. Euroopa Liidu Nõukogu lisas ka kolmanda kriteeriumi: leping peab tooma kohalikule elanikkonnale kasu.

Uue lepingu ja protokolli üle peetavad läbirääkimised Maroko Kuningriigiga

Nõukogu volitas komisjoni alustama läbirääkimisi, et Marokoga sõlmitud kalandusalast partnerluslepingut muuta. Läbirääkimiste eesmärk oli muuta Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelist kalandusalast partnerluslepingut ning sõlmida kõnealuse lepingu protokoll kooskõlas määrusega (EL) nr 1380/2013 (ühise kalanduspoliitika kohta) ja nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldustega, milles käsitletakse komisjoni 13. juuli 2011. aasta teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta (21.3.2018, COM(2018) 151 final).

Lepingu eesmärk on edendada säästvat ja vastutustundlikku kalapüüki ning aidata kaasa rahvusvahelise õiguse rangele järgimisele, tagades samal ajal, et liit ja Maroko saavad lepingust vastastikku kasu. Uue protokolliga nähakse ette ELi laevastiku laevade juurdepääs kehtiva lepingu ja protokolli kohaldamisalasse kuuluvatele vetele ja Lääne-Sahara mitteautonoomse territooriumi ümbruse vetele ning Euroopa laevade jaoks vajalikud load.

Komisjon alustas Maroko ametiasutustega uue kalanduskokkuleppe sõlmimiseks läbirääkimisi, järgides nõukogu antud volitustes esitatud juhiseid. Juulis parafeeritigi Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vaheline säästva kalapüügi partnerlusleping.

Uues säästva kalapüügi partnerluslepingus on komisjon artikli 1 punktis h püügipiirkonna konkreetselt defineerinud kui Kesk-Atlandi idaosa veed, mis asuvad paralleelide 35°47′18″ N ja 20°46′13″ N vahel (sealhulgas Lääne-Saharaga külgnevad veed) ja hõlmavad kõiki majandamispiirkondi.

Uue lepingu üle läbirääkimisi pidades leidis komisjon, et geograafiline ulatus võib laieneda Lääne-Sahara territooriumile, ilma et see oleks kohtu otsusega vastuolus, kui täidetakse kolm tingimust. Esiteks tuleb lepingus selgesõnaliselt ette näha selle kohaldamine Lääne-Sahara territooriumi suhtes. Teiseks tuleb saada asjaomaste piirkondade elanikkonna nõusolek. Kolmandaks peab leping kohalikule elanikkonnale kasu tooma. Viimane tingimus on partnerluslepingu puhul eriti oluline, sest rohkem kui 90 % Euroopa laevastiku püügist püütakse Lääne-Sahara territooriumiga külgnevatest vetest.(1)

Konsultatsioonid kohaliku elanikkonnaga

Euroopa välisteenistus ja Euroopa Komisjon konsulteerisid Lääne-Sahara kohalike elanike ja huvitatud osapooltega. Enamik neist pooldas uut kalanduskokkulepet ja protokolli uuendamist, rõhutades partnerluse positiivset mõju kohaliku kalandussektori majandustegevuse arengule.

Mõned, sealhulgas Polisario Rinne, keda ÜRO peab Lääne-Sahara elanike esindajaks ja kes on oluline rahuprotsessi osaline, ei soovinud aga konsultatsioonides osaleda. Polisario Rindega peetud tehniliste arutelude käigus selgus, et Polisario Rinne on põhimõtteliselt lepingu vastu.

Kasu Lääne-Sahara kalandussektori jaoks

Kalandussektor on eriti oluline El Aaiúni, Boujdouri ja Ed Dâkhla ümbruses. Maroko esitatud teabe kohaselt on nendes linnades 141 kalandustoodete töötlemisega tegelevat ettevõtet, mis annavad otseselt või kaudselt tööd ligikaudu 90 000 inimesele. Kalandustooteid töödeldakse hinnanguliselt mahus umbes 4,9 miljardit dirhemit (umbes 450 miljonit eurot), millest 2,6 miljardi dirhemi (ligikaudu 240 miljonit eurot) väärtuses tooteid on ette nähtud ekspordiks ja nendest omakorda umbes 60% eksporditakse ELi.

Kalandus üldiselt ja mereandide tööstusliku töötlemise sektor on piirkonna peamine tööandja ja kõige olulisem eksportiv tööstusharu. Enamik töökohti on siiski seotud kalapüügiga, mitte kalandustoodete töötlemisega, sest töötlemisrajatisi ei ole püügi suuremaks väärindamiseks piisavalt. Seega on sellel valdkonnal Lääne-Saharas suur kasvu- ja tööhõivepotentsiaal.

Euroopa Liit on aidanud kaasa kalandustoodete töötlemise arengule Lääne-Saharas. Selleks on liit vastavalt liidu ja Maroko vahelise kalandusalase partnerluslepingu protokolli valdkondlikku toetust käsitlevatele sätetele rahastanud mitmesuguseid meetmeid, näiteks taristu ja rajatiste ehitamist, mis võimaldab kalandustoodete töötlemise sektori konkurentsivõimet ja tööhõivepotentsiaali parandada.

Lepingu ja protokolli põhisisu

Lepinguosalised lepivad kokku, et liidu kalalaevad püüavad ainult lubatud kogupüügi ülejääki, millele on osutatud ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 62 lõigetes 2 ja 3 ning mis on kindlaks tehtud selgel ja läbipaistval viisil ning teaduslike nõuannete põhjal. Lepinguosalised teevad kootööd püügipiirkonna varude seisundi jälgimiseks. Selleks korraldatakse vaheldumisi liidus ja Marokos iga-aastaseid ühiseid teadusnõupidamisi.

Teadusnõupidamiste tulemuste ja parimate kättesaadavate teaduslike soovituste alusel võtavad lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel meetmeid kalavarude säästva majandamise tagamiseks.

Kestus

Leping ise on tähtajatu, kuid selle protokolli kohaldatakse neli aastat alates selle jõustumise kuupäevast või vajaduse korral alates selle provisoorsest kohaldamisest.

Kalapüügivõimalused

a)  kategooria „Väikesemahuline pelaagiline noodapüük põhjaosas“: 22 laeva (edaspidi „1. püügikategooria“);

b)  kategooria „Väikesemahuline püük põhjaosas põhjaõngejadadega“: 35 laeva (edaspidi „2. püügikategooria“);

c)  kategooria „Väikesemahuline püük lõunaosas ridva ja õngenööriga“: 10 laeva (edaspidi „3. püügikategooria“);

d)  kategooria „Põhjapüük lõunaosas põhjatraaliga ja põhjaõngejadaga“: 16 laeva (edaspidi „4. püügikategooria“);

e)  kategooria „Väikesemahuline tuunipüük ridvaga“: 27 laeva (edaspidi „5. püügikategooria“);

f)  kategooria „Tööstuslik pelaagiline püük pelaagilise või poolpelaagilise traaliga ja seinnoodaga“: iga-aastane kvoot:

i) 85 000 tonni esimesel kohaldamisaastal, 18 laeva,

ii) 90 000 tonni teisel kohaldamisaastal, 18 laeva,

iii) 100 000 tonni kolmandal ja neljandal kohaldamisaastal, 18 laeva,

(edaspidi „6. püügikategooria“).

Rahaline toetus

1. Protokolliga ette nähtud aastane hinnanguline koguväärtus on:

1.1. 48 100 000 eurot esimesel kohaldamisaastal. See summa jaguneb järgmiselt.

a)  37 000 000 eurot on ette nähtud kalanduslepingu artiklis 12 osutatud rahaliseks toetuseks, mis jaotatakse järgmiselt:

i)  19 100 000 eurot kalanduslepingu artikli 12 lõike 2 punktis a osutatud liidu laevade püügipiirkonnale juurdepääsu eest makstavaks rahaliseks toetuseks;

ii)  17 900 000 eurot kalanduslepingu artikli 12 lõike 2 punktis c osutatud valdkondlikuks toetuseks;

b)  11 100 000 eurot, mis vastab laevaomanikelt sissenõutavatele tasudele, nagu on osutatud kalanduslepingu artikli 12 lõike 2 punktis b.

1.2. 50 400 000 eurot teisel kohaldamisaastal. See summa jaguneb järgmiselt.

a)  38 800 000 eurot on ette nähtud kalanduslepingu artiklis 12 osutatud rahaliseks toetuseks, mis jaotatakse järgmiselt:

i)  20 000 000 eurot kalanduslepingu artikli 12 lõike 2 punktis a osutatud liidu laevade püügipiirkonnale juurdepääsu eest makstavaks rahaliseks toetuseks;

ii)  18 800 000 eurot kalanduslepingu artikli 12 lõike 2 punktis c osutatud valdkondlikuks toetuseks;

b)  11 600 000 eurot, mis vastab laevaomanikelt sissenõutavatele tasudele, nagu on osutatud kalanduslepingu artikli 12 lõike 2 punktis b.

1.3. 55 100 000 eurot kolmandal ja neljandal kohaldamisaastal. See summa jaguneb järgmiselt.

a)  42 400 000 eurot on ette nähtud kalanduslepingu artiklis 12 osutatud rahaliseks toetuseks, mis jaotatakse järgmiselt:

i)  21 900 000 eurot kalanduslepingu artikli 12 lõike 2 punktis a osutatud liidu laevade püügipiirkonnale juurdepääsu eest makstavaks rahaliseks toetuseks;

ii)  20 500 000 eurot kalanduslepingu artikli 12 lõike 2 punktis c osutatud valdkondlikuks toetuseks;

b)    12 700 000 eurot, mis vastab laevaomanikelt sissenõutavatele tasudele, nagu on osutatud lepingu artikli 12 lõike 2 punktis b.

(1)

PECH-komisjoni tellitud uuring kalapüügi kohta Andaluusia rannikul.


EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (11.12.2018)

kalanduskomisjonile

milles käsitletakse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus, millega sõlmitakse Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vaheline säästva kalapüügi partnerlusleping, mis hõlmab selle rakendamise protokolli ja lepingu juurde kuuluvat kirjavahetust

(COM(2018)0678 – C8 – 2018/0349(NLE))

Arvamuse koostaja: José Manuel Fernandes

LÜHISELGITUS

Nõukogu andis 16. aprillil 2018 komisjonile volituse alustada Marokoga läbirääkimisi, et muuta partnerluslepingut, mille tähtaeg lõppes 14. juulil 2018, ning leppida kokku lepingu rakendamise uues protokollis. Uue kalanduslepinguga tühistatakse Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vaheline kalandusalane partnerlusleping, mis jõustus 28. veebruaril 2007. Praegune partnerlusleping jääb valdavalt liidu ja Maroko selliste suhete raamesse, mis tulenevad Euroopa–Vahemere piirkonna lepingust, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel ning mis jõustus 2000. aastal.

Läbirääkimistel ja nende tulemusel koostatud tekstides võeti täielikult arvesse Euroopa Liidu Kohtu 27. veebruari 2018. aasta otsust kohtuasjas C-266/165, mille kohaselt kalanduslepingut ja selle protokolli ei kohaldata Lääne-Sahara territooriumiga piirnevate vete puhul. Euroopa Kohtu otsuse järeldusi arvestades ning kooskõlas mõlema lepinguosalise soovidega otsustati läbirääkimistel siiski liita kõnealune territoorium ja sellega piirnevad veed partnerluslepingusse.

Majanduslikust vaatepunktist on oluline, et ELi laevastik teostaks püügitegevust, sealhulgas kõnealustes vetes, õiguslikult turvalises raamistikus. Lisaks on kalandusalase partnerluse jätkamine oluline ka selleks, et kõnealune territoorium võiks jätkuvalt saada lepingus sätestatud valdkondlikku toetust vastavalt ühenduse ja rahvusvahelisele õigusele, nii et kohalikud elanikud sellest kasu saaksid.

Kaugpüügi nõuandekomisjon, Euroopa Komisjon ja Euroopa välisteenistus (EEAS) konsulteerisid Lääne-Sahara elanikega, tagamaks et viimased saaksid väljendada oma arvamust partnerluse laiendamise üle Lääne-Sahara territooriumi ümbruse vetesse ja et nad saaksid kalanduslepingust tulenevat sotsiaal-majanduslikku kasu proportsionaalselt püügitegevuse mahuga.

Liit ei kavatse mõjutada ÜRO egiidi all toimuva ja Lääne-Sahara lõplikku staatust määratleva poliitilise protsessi tulemusi, ning on korduvalt kinnitanud oma soovi leida lahendus erimeelsustele Lääne-Sahara küsimuses.

Protokoll hõlmab nelja-aastast ajavahemikku alates selle kohaldamise kuupäevast. Uue lepingu eesmärk on kajastada 2009. aasta reformi põhimõtteid, milleks on kalavarude hea majandamine ja jätkusuutlikkus, inimõiguste austamine, läbipaistvus ja mittediskrimineerimine. Lepingu muutmine on vajalik ka selleks, et järgida Euroopa Kohtu 27. veebruari 2018. aasta otsust ja luua õiguslik alus lepingu kohaldamiseks Lääne-Sahara territooriumiga piirnevate vete suhtes.

Aastane rahaline toetus on 37 000 000 eurot, see suureneb iga aastal ja moodustab viimasel aastal 42 400 000 eurot, ning jaguneb järgmiselt:

a) rahaline toetus liidu laevade juurdepääsu eest on protokolli kohaldamise esimesel aastal 19 100 000 eurot, teisel aastal 20 000 000 eurot ning kolmandal ja neljandal aastal 21 900 000 eurot;

b) 17 900 000 euro suurune toetus Maroko Kuningriigi kalandussektori arendamiseks protokolli rakendamise esimesel aastal, 18 800 000 euro suurune toetus teisel aastal ning 20 500 000 euro suurune toetus kolmandal ja neljandal aastal. Nimetatud toetus vastab Maroko Kuningriigi riikliku poliitika eesmärkidele edendada sisevete ja merekalavarude säästvat majandamist.

******

Eelarvekomisjon palub vastutaval kalanduskomisjonil soovitada, et Euroopa Parlament annaks nõusoleku ettepanekule võtta vastu nõukogu otsus, millega sõlmitakse Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vaheline säästva kalapüügi partnerlusleping, mis hõlmab selle rakendamise protokolli ja lepingu juurde kuuluvat kirjavahetust.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu (mis hõlmab selle rakendamise protokolli ja lepingu juurde kuuluvat kirjavahetust) sõlmimine

Viited

COM(2018)06782018/0349(NLE)

Vastutav komisjon

 

PECH

 

 

 

 

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

José Manuel Fernandes

13.11.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

21.11.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

10.12.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

23

3

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Jean Arthuis, Richard Ashworth, Lefteris Christoforou, Manuel dos Santos, André Elissen, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, John Howarth, Siegfried Mureşan, Liadh Ní Riada, Jan Olbrycht, Pina Picierno, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Jordi Solé, Patricija Šulin, Inese Vaidere, Monika Vana, Daniele Viotti, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Xabier Benito Ziluaga, Karine Gloanec Maurin

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Clara Eugenia Aguilera García, Claudia Schmidt

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSNÕUANDVAS KOMISJONIS

23

+

ALDE

Nedzhmi Ali, Jean Arthuis

GUE/NGL

Xabier Benito Ziluaga, Liadh Ní Riada

PPE

Richard Ashworth, Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, Siegfried Mureşan, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt, Patricija Šulin, Inese Vaidere

S&D

Clara Eugenia Aguilera García, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Karine Gloanec Maurin, John Howarth, Manuel dos Santos, Daniele Viotti

3

ENF

André Elissen

VERTS/ALE

Jordi Solé, Monika Vana

2

0

ENF

Marco Zanni

S&D

Pina Picierno

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu (mis hõlmab selle rakendamise protokolli ja lepingu juurde kuuluvat kirjavahetust) sõlmimine

Viited

14367/2018 – C8-0033/2019 – COM(2018)06782018/0349(NLE)

Konsulteerimise / nõusolekutaotluse kuupäev

14.1.2019

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

PECH

17.1.2019

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

DEVE

17.1.2019

BUDG

17.1.2019

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

DEVE

20.11.2018

 

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Alain Cadec

29.8.2018

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

21.11.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

23.1.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

17

7

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Clara Eugenia Aguilera García, Renata Briano, Alain Cadec, David Coburn, Richard Corbett, Diane Dodds, Linnéa Engström, Sylvie Goddyn, Ian Hudghton, Werner Kuhn, António Marinho e Pinto, Norica Nicolai, Liadh Ní Riada, Annie Schreijer-Pierik, Ricardo Serrão Santos, Isabelle Thomas, Ruža Tomašić, Peter van Dalen, Jarosław Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Norbert Erdős, Verónica Lope Fontagné, Nosheena Mobarik, Maria Lidia Senra Rodríguez

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Tim Aker, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Jo Leinen

Esitamise kuupäev

25.1.2019


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

17

+

ALDE

António Marinho e Pinto, Norica Nicolai

ECR

Peter van Dalen, Nosheena Mobarik, Ruža Tomašić

EFDD

Sylvie Goddyn

PPE

Alain Cadec, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Norbert Erdős, Werner Kuhn, Verónica Lope Fontagné, Annie Schreijer-Pierik, Jarosław Wałęsa

S&D

Clara Eugenia Aguilera García, Richard Corbett, Jo Leinen, Ricardo Serrão Santos

7

GUE/NGL

Liadh Ní Riada, Maria Lidia Senra Rodríguez

S&D

Renata Briano, Isabelle Thomas

VERTS/ALE

Marco Affronte, Linnéa Engström, Ian Hudghton

2

0

EFDD

Tim Aker, David Coburn

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 8. veebruar 2019Õigusalane teave