Menetlus : 2018/0168(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0035/2019

Esitatud tekstid :

A8-0035/2019

Arutelud :

Hääletused :

PV 13/02/2019 - 16.8
CRE 13/02/2019 - 16.8

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0110

RAPORT     ***I
PDF 321kWORD 131k
28.1.2019
PE 629.546v02-00 A8-0035/2019

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta

(COM(2018)0336 – C8-0211/2018 – 2018/0168(COD))

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon

Raportöör: Dita Charanzová

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta

(COM(2018)0336 – C8-0211/2018 – 2018/0168(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0336),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0211/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. septembri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning õiguskomisjoni arvamust (A8-0035/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustus (liikluskindlustus) on Euroopa kodanike jaoks erilise tähtsusega olenemata sellest, kas nad on kindlustusvõtjad või võimalikud õnnetuses kannatanud. Liikluskindlustus on oluline ka kindlustusseltsidele, kuna see moodustab olulise osa liidusisesest kahjukindlustustegevusest. Liikluskindlustus mõjutab ka isikute, kaupade ja sõidukite vaba liikumist. Seega peaks liikluskindlustuse siseturu tugevdamine ja konsolideerimine olema liidu tegevuse põhieesmärgiks finantsteenuste valdkonnas.

(1)  Mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustus (liikluskindlustus) on Euroopa kodanike jaoks erilise tähtsusega olenemata sellest, kas nad on kindlustusvõtjad või nad võivad olla potentsiaalsed õnnetuse tõttu kannatanud. Liikluskindlustus on oluline ka kindlustusseltsidele, kuna see moodustab olulise osa liidusisesest kahjukindlustustegevusest. Liikluskindlustus mõjutab märkimisväärselt ka isikute, kaupade ja sõidukite vaba liikumist ning seega ka siseturgu ja Schengeni ala. Seega peaks liikluskindlustuse siseturu tugevdamine ja konsolideerimine olema liidu tegevuse põhieesmärgiks finantsteenuste valdkonnas.

 

(Kui käesolev muudatusettepanek vastu võetakse, tuleks koostada käesoleva muutmisakti põhjenduste täiendavad vastavad muudatusettepanekud.)

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on parandada 2009. aastal kõigi liikluskindlustust käsitlevate direktiivide liitmisel tähelepanuta jäänud asjaolu. Mõned artiklid sisaldavad mõistet „ohver“, mida on käsitletud nii, et see hõlmab üksnes õnnetuse otseseid ohvreid, samas kui teistes artiklites kasutatakse mõistet „kannatanu“, mis hõlmab nii otseseid kui ka kaudseid ohvreid (nagu pereliikmed pärast surmaga lõppenud õnnetust). Selleks et tagada kõigi võimalike nõuete hõlmamine, tuleks kogu tekstis kasutada mõistet „kannatanu/kannatanud“. Tuleb märkida, et kuigi mõistet „ohver“ ei ole määratletud, on mõiste „kannatanu“ määratletud artiklis 1.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Komisjon on hinnanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/103/EÜ15 toimimist, sealhulgas selle tõhusust, tulemuslikkust ja sidusust liidu muude poliitikavaldkondadega. Hindamise järeldus oli, et direktiiv 2009/103/EÜ toimib tervikuna hästi ega vaja enamikus aspektides muutmist. Siiski tehti kindlaks neli valdkonda, kus sihipärased muudatused oleksid asjakohased: kannatanutele hüvitise maksmine kindlustusseltsi maksejõuetuse korral, kindlustuskaitse kohustuslikud miinimumsummad, sõidukite kindlustuskontroll liikmesriikide poolt ja kindlustusvõtja varasemate kahjunõuete tõendite kasutamine uue kindlustusseltsi poolt.

(2)  Komisjon on hinnanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/103/EÜ15 toimimist, sealhulgas selle tõhusust, tulemuslikkust ja sidusust liidu muude poliitikavaldkondadega. Hindamise järeldus oli, et direktiiv 2009/103/EÜ toimib tervikuna hästi ega vaja enamikus aspektides muutmist. Siiski tehti kindlaks neli valdkonda, kus sihipärased muudatused oleksid asjakohased: õnnetuses kannatanutele hüvitise maksmine kindlustusseltsi maksejõuetuse korral, kindlustuskaitse kohustuslikud miinimumsummad, sõidukite kindlustuskontroll liikmesriikide poolt ja kindlustusvõtja varasemate kahjunõuete tõendite kasutamine uue kindlustusseltsi poolt. Lisaks neile neljale valdkonnale tuleks kannatanute paremaks kaitsmiseks kehtestada uued eeskirjad, mis puudutavad vastutust juhul, kui õnnetuse põhjustab haagis, mida veab mootorsõiduk.

__________________

__________________

15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta (ELT L 263, 7.10.2009, lk 11).

15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta (ELT L 263, 7.10.2009, lk 11).

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a)  Mõned mootorsõidukid (nt elektrijalgrattad ja segway’d) on väiksemad ja põhjustavad seetõttu teistest väiksema tõenäosusega märkimisväärset isiku- või varakahju. Nende lisamine direktiivi 2009/103/EÜ kohaldamisalasse oleks ebaproportsionaalne ja mitte tulevikukindel, sest sellega kehtestaks kohustus omada nende sõidukite jaoks kulukat ja ülemäärast kindlustuskatet. Taoline olukord kahjustaks ka selliste sõidukite kasutuselevõttu ja takistaks innovatsiooni, kuigi puuduvad piisavad tõendid selle kohta, et need sõidukid võiksid põhjustada kannatanutega õnnetusi, mis oleksid muude sõidukitega (nt autod või veoautod) põhjustatud õnnetustega samaväärsed. Kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega peaksid liidu tasandi nõuded hõlmama neid sõidukeid, mis võivad põhjustada olulist kahju piiriüleses olukorras. Seetõttu on vajalik piirata direktiivi 2009/103/EÜ kohaldamisala neile sõidukitele, mille puhul on liidu arvates enne nende turule laskmist vajalikud ohutus- ja turvanõuded, st sõidukid, mille suhtes kohaldatakse ELi tüübikinnitust.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 b)  Oluline on aga lubada liikmesriikidel otsustada riigi tasandil nende potentsiaalsete kannatanute asjakohase kaitse taseme üle, kelle vigastustes on süüdi sõidukid, mille suhtes ei kohaldata ELi tüübikinnitust. Seetõttu on oluline lubada liikmesriikidel säilitada või kehtestada uusi kohustuslikke sätteid, mis hõlmavad kõnealuste muud tüüpi sõidukite kasutajate kaitset, et kaitsta võimalikke liiklusõnnetuses kannatanuid. Kui liikmesriik otsustab nõuda taolist kindlustuskatet kindlustuskohustuse vormis, peaks ta võtma arvesse tõenäosust, et sõidukit võidakse kasutada piiriüleses olukorras, ning muus liikmesriigis potentsiaalsete kannatanute kaitse vajadust.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 c)  Samuti on asjakohane jätta direktiivi 2009/103/EÜ kohaldamisalast välja sõidukid, mis on ette nähtud üksnes motospordis kasutamiseks, kuna kõnealused sõidukid on üldiselt kaetud muud laadi vastutuskindlustusega ning neil ei pea olema kohustuslikku liikluskindlustust, kui neid kasutatakse üksnes võistlusel. Kuna selliste sõidukite kasutamine on piiratud kontrollitud raja või ruumiga, on õnnetuse toimumise võimalus mitteseotud isikute või sõidukitega samuti piiratud. Siiski on oluline, et liikmesriigid säilitaksid või kehtestaksid uusi kohustuslikke sätteid, et hõlmata motospordiüritustel osalevaid sõidukeid.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 d)  Käesoleva direktiiviga luuakse sobiv tasakaal avaliku huvi ning avaliku sektori asutuste, kindlustusandjate ja kindlustusvõtjate võimalike kulude vahel, et tagada kavandatavate meetmete kulutõhusus.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 e)  Sõiduki kasutamine liikluses peaks hõlmama sõiduki ringluses kasutamist avalikel ja erateedel. See võiks hõlmata kõiki sissesõiduteid, parklaid või mis tahes muid võrdväärseid piirkondi eramaal, millel on üldsuse juurdepääs. Sõiduki kasutamist suletud piirkonnas, millele üldsuse juurdepääs on võimatu, ei tohiks lugeda sõiduki liikluses kasutamiseks. Sellele vaatamata, kui sõidukit kasutatakse mis tahes hetkel liikluses ja tal peab seetõttu olema kohustuslik kindlustus, peaksid liikmesriigid tagama, et sõidukil on kindlustuskate, mis hõlmab lepingu kehtivusajal potentsiaalseid kannatanuid, olenemata sellest, kas sõiduk osaleb õnnetuse toimumise ajal liikluses või mitte, v.a kui sõidukit kasutatakse motospordiüritusel. Liikmesriikidel peaks olema võimalik piirata liiklusega mitte seotud kindlustuskatet juhtutel, mil ei ole mõistlik oodata kindlustuskatte olemasolu, nt olukordades, kus õnnetuses osaleb traktor, mille põhifunktsioon antud ajahetkel ei olnud transpordivahendina kasutamine, vaid tööseadmena vajaliku veoüksuse funktsiooni täitmine.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 f)  Sõiduki kasutamine üksnes liiklusega mitte seotud olukordades tuleks jätta direktiivi 2009/103/EÜ kohaldamisalast välja. Lisaks ei tohiks liikmesriigid nõuda kindlustuskaitset selliste sõidukite puhul, mis on alaliselt või ajutiselt registrist kustutatud, kuna neid ei ole võimalik transpordivahendina kasutada, sest nad on näiteks muuseumis, neid restaureeritakse või neid ei ole pikema aja jooksul kasutatud muul põhjusel, näiteks hooajaline kasutus.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Liikmesriigid peavad praegu hoiduma kindlustuse kontrollimisest sõidukite puhul, mille põhiasukoht on teise liikmesriigi territooriumil, ning sõidukite puhul, mille põhiasukoht on kolmanda riigi territooriumil ja mis sisenevad nende territooriumile teise liikmesriigi territooriumilt. Uued tehnoloogilised arengud võimaldavad kontrollida sõidukite kindlustust ilma neid peatamata ja seega isikute vaba liikumist takistamata. Seega on asjakohane lubada sellist sõidukite kindlustuse kontrollimist, kui see on mittediskrimineeriv, vajalik ja proportsionaalne ning kui see on osa üldisest kontrollisüsteemist riigi territooriumil ega nõua sõiduki peatamist.

(4)  Liikmesriigid hoiduvad praegu kindlustuse kontrollimisest sõidukite puhul, mille põhiasukoht on teise liikmesriigi territooriumil, ning sõidukite puhul, mille põhiasukoht on kolmanda riigi territooriumil ja mis sisenevad nende territooriumile teise liikmesriigi territooriumilt. Uued tehnoloogilised arengud, nagu numbrimärgi automaatset tuvastamist võimaldav tehnoloogia, võimaldavad sõidukite kindlustuse diskreetset kontrollimist ilma neid peatamata ja seega isikute vaba liikumist takistamata. Seega on asjakohane lubada sellist sõidukite kindlustuse kontrollimist üksnes juhul, kui see on mittediskrimineeriv, vajalik ja proportsionaalne ning kui see on osa riigi territooriumil kehtivast üldisest kontrollisüsteemist, mida kohaldatakse ka kontrolli teostava liikmesriigi territooriumil asuvate sõidukite suhtes, ei nõua sõiduki peatamist ja selle teostamise käigus austatakse täielikult asjaomase isiku õigusi, vabadusi ja õigustatud huve.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  Selleks et võimaldada sellise süsteemi toimimist, peab liikmesriikide vahel toimuma teabevahetus, et võimaldada liikluskindlustuskatte kontrollide tegemist isegi siis, kui sõiduk on registreeritud teises liikmesriigis. Kõnealune teabevahetus, mis põhineb EUCARISe süsteemil (Euroopa mootorsõidukite ja juhilubade infosüsteem), peaks toimuma mittediskrimineerivalt, kuna kõiki sõidukeid tuleks kontrollida samamoodi. Kõnealuse direktiiviga tehtud muudatustel on avalikele haldusasutustele piiratud mõju, kuna see teabevahetussüsteem on juba olemas ning seda kasutatakse liiklusrikkumiste käsitlemiseks.

Selgitus

Praegust EUCARISe teabevahetussüsteemi tuleks kasutada kindlustuse olemasolu kontrollimiseks.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 b)  Liikluskindlustuseta sõiduki juhtimine ehk sellise mootorsõiduki kasutamine, millel puudub tsiviilvastutuse kohustuslik kindlustus, on liidus kasvav probleem. Hinnanguliselt olid liikluskindlustuseta sõiduki juhtimisest tulenevate kahjunõuetega seotud kulud 2011. aastal kogu liidus 870 miljonit eurot. Tuleks rõhutada, et liikluskindlustuseta sõiduki juhtimine mõjutab negatiivselt paljusid sidusrühmi, sealhulgas õnnetustes kannatada saanud isikuid, kindlustusandjaid, garantiifonde ja liikluskindlustusvõtjaid.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a)  Kooskõlas kõnealuste põhimõtetega ei tohiks liikmesriigid andmeid säilitada kauem, kui on vaja selleks, et kontrollida, kas sõidukil on kehtiv kindlustuskaitse. Kui sõidukil on kindlustus, tuleks kõik selle kontrolliga seonduvad andmed kustutada. Kui kontrollisüsteemil ei ole võimalik teha kindlaks, kas sõiduk on kindlustatud, tuleks neid andmeid säilitada üksnes maksimaalselt 30 päeva või kuni tõendatakse kehtiva kindlustuskaitse olemasolu, olenevalt sellest, kumb ajavahemik on lühem. Sõidukite puhul, millel ei ole kehtivat kindlustuskaitset, on mõistlik nõuda, et kõnealused andmed säilitatakse seni, kuni viiakse lõpule mis tahes haldus- või kohtumenetlused ning sõidukil on kehtiv kindlustusleping.

Selgitus

Sõidukite seire võimaldab valitsustel jälgida üksikisikute liikumist. See võib rikkuda nende eraelu puutumatust. Õigus eraelu puutumatusele tuleks ära võtta ainult õiguspärastel põhjustel. Selline põhjus võib olla sõiduki vajaliku kindlustuse puudumise tuvastamine. Sõidukite puhul, millel tuvastatakse liikluskindlustuse olemasolu (sõidukid, mille puhul päringutabamus puudub), ei tohiks neid andmeid ühelgi muul põhjusel kasutada ning need tuleks mõistliku aja jooksul kustutada. Selline andmete säilitamise aeg peaks olema piiratud ja õigusaktis sätestatud kooskõlas teiste ELi õigusaktidega, näiteks süsteemi eCall käsitleva direktiiviga.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Liiklusõnnetustes kannatada saanud isikute tulemuslik ja tõhus kaitse eeldab, et kannatanutele hüvitatakse alati isikukahju või nende varale tekitatud kahju, sõltumata sellest, kas vastutava poole kindlustusselts on maksevõimeline või ei ole. Seepärast peaksid liikmesriigid looma või määrama organi, mis maksab algse hüvitise kannatanutele, kes tavaliselt elavad nende territooriumil, ja millel on õigus nõuda see hüvitis tagasi samal eesmärgil loodud või määratud organilt vastutava poole sõidukile poliisi välja andnud kindlustusseltsi asukohaliikmesriigis. Et vältida paralleelsete nõuete esitamist, ei tohiks liiklusõnnetustes kannatada saanutel olla õigust esitada kahju hüvitamise nõuet kõnealusele organile, kui nad on juba esitanud oma nõude või võtnud õiguslikke meetmeid asjaomase kindlustusseltsi juures ning et nõuet veel arutatakse ja meetmed on veel pooleli.

(7)  Liiklusõnnetuste tõttu kannatanute tulemuslik ja tõhus kaitse eeldab, et kannatanutele hüvitatakse alati isikukahju või nende varale tekitatud kahju eest tasumisele kuuluvad summad, sõltumata sellest, kas vastutava poole kindlustusselts on maksevõimeline või ei ole. Seepärast peaksid liikmesriigid looma või määrama organi, mis maksab viivitamata vähemalt direktiivi 2009/103/EÜ artikli 9 lõikes 1 osutatud kindlustuskohustuse või liikmesriikide ette nähtud kindlustustagatise piires, kui see on suurem, algse hüvitise kannatanutele, kes tavaliselt elavad nende territooriumil, ja millel on õigus nõuda see hüvitis tagasi samal eesmärgil loodud või määratud organilt vastutava poole sõidukile poliisi välja andnud kindlustusseltsi asukohaliikmesriigis. Et vältida paralleelsete nõuete esitamist, ei tohiks liiklusõnnetustes kannatada saanutel olla õigust esitada kahju hüvitamise nõuet kõnealusele organile, kui nad on juba esitanud oma nõude ning kõnealust nõuet veel arutatakse.

Selgitus

Samal ajal kui tuleks vältida olukorda, kus üksikisik esitab mitu hüvitisnõuet eri hüvitisfondidele, ei ole põhjust neid nõudeid ära hoida, kui need on maksejõuetu äriühingu vastu. Üksikisikul võib olla palju põhjuseid algatada hagi maksejõuetu äriühingu vastu, lisaks sellele, mis on kaetud minimaalse liikluskindlustusega. Samal ajal võib maksejõuetuse juhtumi puhul lõpliku otsuse tegemine võtta palju aastaid. Seetõttu ei peaks õnnetuses kannatanu hüvitise taotlemisega ootama. Loomulikult võivad liikmesriigid nõuda sellise hüvitise summa tagastamist mis tahes kohtuotsusega määratavast hüvitisest.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Kui kindlustusvõtja soovib sõlmida uue kindlustuslepingu kindlustusseltsiga, peaks tema varasemate kahjunõuete väljavõte olema kergesti autenditav, et lihtsustada selliste kahjunõuete väljavõtete tunnustamist uue kindlustuslepingu sõlmimisel. Et lihtsustada varasemate kahjunõuete tõendite kontrollimist ja autentimist, on oluline, et nende tõendite sisu ja vorm oleks kõigis liikmesriikides sama. Lisaks ei tohiks kindlustusseltsid, kes arvestavad liikluskindlustusmakse arvutamisel varasemate kahjunõuete tõendeid, diskrimineerida kodakondsuse või kindlustusvõtja eelmise elukohaliikmesriigi alusel. Et liikmesriigid saaksid kontrollida, kuidas kindlustusseltsid käsitlevad varasemate kahjunõuete tõendeid, peaksid kindlustusseltsid avaldama oma poliitika seoses sellega, kuidas neid kasutatakse kindlustusmaksete arvutamisel.

(8)  Kui kindlustusvõtja soovib sõlmida uue kindlustuslepingu kindlustusseltsiga, peaks tema varasemate kahjunõuete väljavõte olema kergesti autenditav, et lihtsustada selliste kahjunõuete väljavõtete tunnustamist uue kindlustuslepingu sõlmimisel. Et lihtsustada varasemate kahjunõuete tõendite kontrollimist ja autentimist, on oluline, et nende tõendite sisu ja vorm oleks kõigis liikmesriikides sama. Lisaks ei tohiks kindlustusseltsid, kes arvestavad liikluskindlustusmakse arvutamisel varasemate kahjunõuete tõendeid, diskrimineerida kodakondsuse või kindlustusvõtja eelmise elukohaliikmesriigi alusel. Samuti peaksid kindlustusseltsid muust liikmesriigist pärit tõendeid kohtlema kodumaiste tõenditega võrdselt ning rakendama mis tahes allahindlusi, mis on kättesaadavad muus mõttes samasugusele potentsiaalsele kliendile, ning allahindlusi, mida nõutakse liikmesriigi õigusaktidega. Liikmesriikidel peaks olema vabadus võtta vastu riiklikud õigusaktid bonus-malus süsteemide kohta, kuna taolised süsteemid on oma olemuselt riiklikud, ilma mis tahes piiriülese elemendita, ning seetõttu peaks subsidiaarsuse põhimõttest lähtuvalt kõnealuste süsteemidega seotud otsuste tegemine jääma liikmesriikidele. Et liikmesriigid saaksid kontrollida, kuidas kindlustusseltsid käsitlevad varasemate kahjunõuete tõendeid, peaksid kindlustusseltsid avaldama oma poliitika seoses sellega, kuidas neid kasutatakse kindlustusmaksete arvutamisel.

Selgitus

Lisaks sellele, et kindlustusandjad ei tohiks välismaalasi diskrimineerida ega küsida neilt lisatasu, peaksid nad samuti kohtlema tõendeid kodumaiste tõenditega võrdselt ning rakendama mis tahes allahindlusi, mis on kättesaadavad muus mõttes samasugusele potentsiaalsele kliendile, ning allahindlusi, mida nõutakse liikmesriigi õigusega. Riigi pädevusse jääb see, kas liikmesriik soovib võtta vastu riiklikud õigusaktid bonus-malus süsteemide kohta. Taolised süsteemid on oma olemuselt riiklikud, ilma mis tahes piiriülese elemendita; lisaks sellele tuleb neid kohaldada ühel territooriumil igaühele võrdselt.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Et tagada ühetaolised tingimused käesoleva direktiivi rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused varasemate kahjunõuete tõendite sisu ja vormi osas. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201120.

välja jäetud

__________________

 

20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

 

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a)  Selleks et mõjutada täiel määral varasemate kahjunõuete tõendite kasutamist kindlustusmaksete arvutamisel, peaksid liikmesriigid ergutama kindlustusseltside osalemist läbipaistvates hinnavõrdlusvahendites.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Et tagada, et miinimumsummad on kooskõlas muutuva majandusliku olukorraga (ja vältida nende vähenemist aja jooksul), tuleks komisjonile anda volitused võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et ajakohastada liikluskindlustuse kolmanda isiku vastutuse suhtes kindlustuskaitse miinimumsummat, et kajastada majandusliku olukorra muutumist ning et määrata kindlaks artikli 10a alusel hüvitise maksmiseks loodud või selleks volitatud organite menetlustoimingud ja menetluskohustused seoses tagasimaksmisega. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(10)  Komisjonile tuleks anda volitused võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, millega kehtestatakse varasemate kahjunõuete tõendite sisu ja vorm. Et tagada, et mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse miinimumsummad püsivad kooskõlas muutuva majandusliku olukorraga (ja vältida nende vähenemist aja jooksul), tuleks komisjonile anda volitused võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et ajakohastada neid miinimumsummasid ning määrata kindlaks direktiivi 2009/103/EÜ artikli 10a alusel hüvitise maksmiseks loodud või selleks volitatud organite menetlustoimingud ja menetluskohustused seoses tagasimaksmisega. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes1a sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

 

__________________

 

1a ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Osana direktiivi toimimise hindamisest peaks komisjon jälgima direktiivi kohaldamist, võttes arvesse kannatanute arvu, piiriüleste maksejõuetusjuhtumitega seotud makseviivitustest põhjustatud tasumata nõuete summat, minimaalseid hüvitamise piirmäärasid liikmesriikides, liikluskindlustuseta sõiduki juhtimisega seotud nõuete summat seoses piiriülese liiklusega ning kaebuste arvu seoses varasemate kahjunõuete tõenditega.

(11)  Osana direktiivi 2009/103/EÜ toimimise hindamisest peaks komisjon jälgima kõnealuse direktiivi kohaldamist, võttes arvesse kannatanute arvu, piiriüleste maksejõuetusjuhtumitega seotud makseviivitustest põhjustatud tasumata nõuete summat, minimaalseid hüvitamise piirmäärasid liikmesriikides, liikluskindlustuseta sõiduki juhtimisega seotud nõuete summat seoses piiriülese liiklusega ning kaebuste arvu seoses varasemate kahjunõuete tõenditega. Samuti peaks komisjon direktiivi 2009/103/EÜ tehnoloogia arengut (sh autonoomsete ja poolautonoomsete sõidukite kasutamise kasvu) silmas pidades jälgima ja selle läbi vaatama, et tagada direktiivi jätkuv eesmärgipärasus, milleks on kaitsta mootorsõidukitega toimunud õnnetustes potentsiaalseid kannatanuid. Komisjon peaks analüüsima ka kiirete kergsõidukite vastutussüsteemi ja võimalikku kogu liitu hõlmavat bonus-malus süsteemi.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, eelkõige eesmärki tagada kannatanute võrdne minimaalne kaitse kogu liidus ning kannatanute kaitse kindlustusseltsi maksejõuetuse korral, ei ole võimalik piisavalt saavutada üksnes liikmesriikide tasandil ning meetme toime tõttu on need paremini saavutatavad liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(12)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, eelkõige eesmärki tagada liiklusõnnetuste tõttu kannatanute võrdne minimaalne kaitse kogu liidus, tagada nende kaitse kindlustusseltsi maksejõuetuse korral ning üle liidu sisepiiride liikuvate võimalike kindlustusvõtjate võrdne kohtlemine varasemate kahjunõuete tõendite autentimisel kindlustusandjate poolt, ei ole võimalik piisavalt saavutada üksnes liikmesriikide tasandil ning meetme toime tõttu on need paremini saavutatavad liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a)  Selleks et edendada sidusat lähenemisviisi selliste juhtumite kannatanute suhtes, kus mootorsõidukit kasutatakse relvana vägivaldse kuriteo või terroriakti toimepanemiseks, peaksid liikmesriigid tagama, et nende direktiivi 2009/103/EÜ artikli 10 kohaselt loodud või volitused saanud hüvitisfond käsitleb kõiki sellisest kuriteost või aktist tulenevaid kahjunõudeid.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)  

 

Selgitus

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1

Direktiiv 2009/103/EÜ

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1a.  „sõiduki kasutamine“ – igasugune tavaliselt transpordivahendina kasutatava sõiduki kasutamine, mis on kooskõlas selle sõiduki tavapärase otstarbega, sõltumata sõiduki omadustest, maastikust, millel mootorsõidukit kasutatakse, ja sellest, kas sõiduk seisab või liigub.

1a.  „sõiduki kasutamine“ – sõiduki igasugune kasutamine liikluses, mis on õnnetuse toimumise hetkel kooskõlas sõiduki transpordivahendina kasutamise otstarbega, sõltumata sõiduki omadustest, maastikust, millel mootorsõidukit kasutatakse, ja sellest, kas sõiduk seisab või liigub;

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)

Direktiiv 2009/103/EÜ

Artikkel 2 – lõigud 1a ja 1b (uued)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a)  Artiklisse 2 lisatakse järgmised lõigud:

 

„Käesolevat direktiivi kohaldatakse üksnes sõidukite suhtes, mis on hõlmatud määrusega (EL) 2018/858*, määrusega (EL) nr 167/2013** või määrusega (EL) nr 168/2013***.

 

Käesolevat direktiivi ei kohaldata sõidukite suhtes, mis on ette nähtud üksnes suletud piirkonnas toimuvatel võistlusspordiüritustel või seonduvatel spordiüritustel osalemise raames kasutamiseks.

 

__________________

 

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1).

 

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. veebruari 2013. aasta määrus (EL) nr 167/2013 põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 1).

 

*** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 168/2013 kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 52).“

Selgitus

While the inclusion of non-type approved vehicles might increase insurance coverage, it will also dissuade the uptake of alternative vehicles, like e-bikes, which are better for the environment. Moreover, most non-type approved vehicles are small in size and therefore the chance of significant damage to persons or property is limited. Other forms of liability insurance than Motor Insurance should cover these non-type approved vehicles. Motor Sports are generally covered by other forms of insurance. The addition of MID requirements would only add an additional cost. Insurance companies might also shift the risks of sporting events into the premiums of normal vehicle users. This would have a negative effect on consumers, while bring limited benefits in terms of potential accident victims. The exclusion should not prevent from individuality requiring equivalent insurance coverage at Member State level.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 b (uus)

Direktiiv 2009/103/EÜ

Artikkel 3 – lõik 4a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 b)  Artiklisse 3 lisatakse järgmine lõik:

 

„Kui sõidukil peab esimese lõigu kohaselt olema kindlustus, tagavad liikmesriigid, et kõnealune kindlustus on ka kehtiv ning hõlmab kannatanuid õnnetuste korral, mis leiavad aset,

 

a) kui sõiduk on liikluses ja seda ei kasutata vastavalt selle põhifunktsioonile ja

 

b) väljaspool sõiduki kasutamist liikluses.

 

Liikmesriigid võivad kehtestada piiranguid kindlustuskaitsele seoses kasutamisega väljaspool sõiduki kasutamist liikluses, nagu sellele on osutatud viienda lõigu punktis b. Seda sätet kasutatakse erandina ja ainult siis, kui see on vajalik, kui liikmesriigid leiavad, et taolist kindlustuskatte ulatust ei ole liikluskindlustuselt mõistlik oodata. Käesolevat sätet ei tohi kunagi kasutada käesolevas direktiivis sätestatud põhimõtetest ja eeskirjadest kõrvalehoidmiseks.“

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Direktiiv 2009/103/EÜ

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad siiski läbi viia kindlustuse kontrolle tingimusel, et need on mittediskrimineerivad, vajalikud ja proportsionaalsed taotletava eesmärgi saavutamiseks ning

Liikmesriigid võivad siiski läbi viia kindlustuse kontrolle tingimusel, et need on mittediskrimineerivad, vajalikud ja proportsionaalsed taotletava eesmärgi saavutamiseks, nendega austatakse asjaomase isiku õigusi, vabadusi ja õigustatud huve ning

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Direktiiv 2009/103/EÜ

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  need on osa üldisest kontrollisüsteemist riigi territooriumil ega nõua sõiduki peatumist.

b)  need on osa riigi territooriumil kehtivast üldisest kontrollisüsteemist, mida kohaldatakse ka nende sõidukite suhtes, mille põhiasukoht on kontrolli teostava liikmesriigi territooriumil, ega nõua sõiduki peatumist.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Direktiiv 2009/103/EÜ

Artikkel 4 – lõige 1a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1a.  Lõikes 1 viidatud kindlustuse kontrolli tegemise eesmärgil annavad liikmesriigid teistele liikmesriikidele juurdepääsu järgmistele sõidukite riiklikele registreerimisandmetele koos õigusega teha automaatset otsingut järgmise kohta:

 

a)  andmed selle kohta, kas sõidukil on kohustuslik kindlustus;

 

b)  sõiduki omanike või valdajatega seotud andmed, mis on asjakohased seoses nende artikli 3 kohase tsiviilvastutuskindlustega.

 

Juurdepääs kõnealustele andmetele antakse liikmesriikide direktiivi (EL) 2015/413* artikli 4 lõike 2 kohaselt määratud riiklike kontaktpunktide kaudu.

 

__________________

 

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/413, millega hõlbustatakse piiriülest teabevahetust liiklusohutusnõuete rikkumise kohta (ELT L 68, 13.3.2015, lk 9).

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Direktiiv 2009/103/EÜ

Artikkel 4 – lõige 1b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1b.  Väljamineva taotluse alusel otsingut tehes kasutab kindlustust kontrolliva liikmesriigi riiklik kontaktpunkt täielikku registreerimisnumbrit. Kõnealused otsingud tuleb sooritada otsuse 2008/616/JSK* lisa 3. peatükis sätestatud korra kohaselt. Kindlustust kontrolliv liikmesriik kasutab saadud andmeid, et teha kindlaks, kas sõidukil on kehtiv käesoleva direktiivi artikli 3 kohane kohustuslik kindlustus.

 

__________________

 

* Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/616/JSK, millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega (ELT L 210, 6.8.2008, lk 12).

Selgitus

Kindlustust käsitleva teabe vahetamine on vajalik, et saavutada käesoleva direktiivi peamine eesmärk, hõlbustades muu hulgas sõidukite vaba liikumist liikmesriikide vahel ning kõrvaldades tõkked liikluskindlustuse integreeritud turu nõuetekohaseks toimimiseks. Lisaks peaksime kasutama nõukogu otsuses 2008/616/JSK sätestatud olemasolevat EUCARISe süsteemi, et tagada, et kõnealune teabevahetus saab tegelikult toimuda.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Direktiiv 2009/103/EÜ

Artikkel 4 – lõige 1c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1c.  Liikmesriigid tagavad edastatud andmete turvalisuse ja kaitse, kasutades maksimaalselt ära olemasolevaid tarkvararakendusi, näiteks otsuse 2008/616/JSK artiklis 15 osutatud tarkvara, ning selliste tarkvararakenduste muudetud versioone, kooskõlas otsuse 2008/616/JSK lisa 3. peatükiga. Tarkvararakenduste muudetud versioonid võimaldavad nii võrgus reaalajas toimuvat kui ka pakettide kaupa toimuvat andmevahetust, kusjuures viimasel juhul on võimalik mitme päringu ja vastuse edastamine ühes sõnumis.

Selgitus

Kindlustust käsitleva teabe vahetamine on vajalik, et saavutada käesoleva direktiivi peamine eesmärk, hõlbustades muu hulgas sõidukite vaba liikumist liikmesriikide vahel ning kõrvaldades tõkked liikluskindlustuse integreeritud turu nõuetekohaseks toimimiseks. Lisaks peaksime kasutama nõukogu otsuses 2008/616/JSK sätestatud olemasolevat EUCARISe süsteemi, et tagada, et kõnealune teabevahetus saab tegelikult toimuda.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Direktiiv 2009/103/EÜ

Artikkel 4 – lõige 2 – lõigud 1a, 1b ja 1c (uued)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid peavad eelkõige täpsustama täpse eesmärgi, viitama asjakohasele õiguslikule alusele, täitma asjakohaseid turvanõudeid ja lähtuma vajalikkuse, proportsionaalsuse ning eesmärgi piiramise põhimõttest ja kehtestama proportsionaalse andmete säilitamise perioodi.

 

Käesoleva artikli kohaselt töödeldud isikuandmeid ei säilitata kauem kui on kindlustuse kontrolli käitlemise eesmärgil vaja. Sellised andmed kustutatakse täielikult kohe, kui neid ei ole sel eesmärgil enam vaja. Kui kindlustuse kontrollist selgub, et sõidukil on kehtiv käesoleva direktiivi artikli 3 kohane kohustuslik kindlustus, kustutab vastutav töötleja need andmed kohe. Kui kindlustuse kontrolli käigus ei ole võimalik teha kindlaks, kas sõidukil on kehtiv käesoleva direktiivi artikli 3 kohane kohustuslik kindlustus, säilitatakse need andmed kuni 30-päevase proportsionaalse ajaperioodi jooksul või kuni ajani, mis on vajalik kindlustuskatte olemasolu tõendamiseks, olenevalt sellest, kumb ajavahemik on lühem.

 

Kui liikmesriik teeb kindlaks, et kasutataval sõidukil ei ole käesoleva direktiivi artikli 3 kohast kohustuslikku kindlustust, võib ta kohaldada artikli 27 kohaselt kindlaks määratud karistusi.

Selgitus

Sõidukite seire võimaldab valitsustel jälgida üksikisikute liikumist. See võib rikkuda nende eraelu puutumatust. Õigus eraelu puutumatusele tuleks ära võtta ainult õiguspärastel põhjustel. Selline põhjus võib olla sõiduki vajaliku kindlustuse puudumise tuvastamine. Sõidukite puhul, millel tuvastatakse liikluskindlustuse olemasolu (sõidukid, mille puhul päringutabamus puudub), ei tohiks neid andmeid ühelgi muul põhjusel kasutada ning need tuleks mõistliku aja jooksul kustutada. Selline andmete säilitamise aeg peaks olema piiratud ja õigusaktis sätestatud kooskõlas teiste ELi õigusaktidega, näiteks süsteemi eCall käsitleva direktiiviga.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2009/103/EÜ

Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  isikukahju puhul: 6 070 000 eurot õnnetuse kohta, sõltumata kannatanute arvust, või 1 220 000 eurot kannatanu kohta;

a)  isikukahju puhul: 6 070 000 eurot õnnetuse kohta, olenemata kannatanute arvust, või 1 220 000 eurot kannatanu kohta;

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Direktiiv 2009/103/EÜ

Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  varakahju puhul 1 220 000 eurot kindlustusjuhtumi kohta olenemata kannatanute arvust.

b)  varakahju puhul 1 220 000 eurot õnnetuse kohta olenemata kannatanute arvust.

Selgitus

Selleks et vältida ebaõiget ülevõtmist, tuleks mõiste „kindlustusjuhtumi kohta“, millel on tõlgetes erinevad tähendused, asendada mõistega „õnnetuse kohta“, mille tulemuseks on ühesem mõistetavus.

Muudatused    33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 a (uus)

Direktiiv 2009/103/EÜ

Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 1

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

(3 a)  Artikli 10 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

Iga liikmesriik loob organi või annab volitused mõnele organile, kelle ülesandeks on maksta vähemalt kindlustuskohustuse piires hüvitist vara- või isikukahju eest, mille on põhjustanud tundmatu sõiduk või sõiduk, mille puhul ei ole artiklis 3 sätestatud kindlustuskohustus täidetud.

„Iga liikmesriik loob organi või annab volitused mõnele organile, kelle ülesandeks on maksta vähemalt artikli 9 lõikes 1 osutatud kindlustuskohustuse või liikmesriikide ette nähtud kindlustustagatise piires, kui see on suurem, hüvitist vara- või isikukahju eest, mille on põhjustanud tundmatu sõiduk või sõiduk, mille puhul ei ole artiklis 3 sätestatud kindlustuskohustus täidetud, sealhulgas seoses juhtumitega, mille puhul mootorsõidukit kasutatakse selleks, et panna toime vägivaldne kuritegu või terrorismiakt.

Selgitus

Käesolev muudatusettepanek on vajalik, kuna see on lahutamatult seotud sätetega artiklis 10a, milles käsitletakse kannatanute kaitset kindlustusseltsi maksejõuetuse või koostöö puudumise korral.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4

Direktiiv 2009/103/EÜ

Artikkel 10a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 10a

Artikkel 10a

Kannatanute kaitse kindlustusseltsi maksejõuetuse või koostöö puudumise korral

Kannatanute kaitse kindlustusseltsi maksejõuetuse korral

 

-1.  Liikmesriigid võtavad kõik meetmed, mis on vajalikud selle tagamiseks, et kannatanutel on õigus nõuda vähemalt artikli 9 lõikes 1 osutatud kindlustuskohustuse või liikmesriikide ette nähtud kindlustustagatise piires, kui see on suurem, hüvitist isikukahju või varakahju eest, mille on põhjustanud sõiduk, mis on kindlustatud ühes järgmistest olukordadest oleva kindlustusseltsi poolt:

 

a)  kindlustusseltsi suhtes on algatatud pankrotimenetlus või

 

b)  kindlustusseltsi suhtes on algatatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ* artikli 268 punktis d määratletud lõpetamismenetlus.

1.  Liikmesriigid peavad looma organi või andma volitused mõnele organile, kelle ülesandeks on maksta kannatanutele, kes tavaliselt elavad nende territooriumil, vähemalt artikli 9 lõikes 1 osutatud kindlustuskohustuse piires hüvitist isikukahju või varalise kahju eest, mille on põhjustanud sõiduk, mis on kindlustatud ühes järgmistest olukordadest oleva kindlustusseltsi poolt:

1.  Iga liikmesriik peab looma organi või andma volitused mõnele organile, kelle ülesandeks on maksta kannatanutele, kes tavaliselt elavad nende territooriumil, lõikes -1 osutatud olukordades hüvitist.

a)  kindlustusseltsi suhtes on algatatud pankrotimenetlus;

 

b)  kindlustusseltsi suhtes on algatatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ*** artikli 268 punktis d määratletud lõpetamismenetlus;

 

c)  kindlustusselts ega tema nõuete lahendamise eest vastutav esindaja ei ole kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil kannatanu esitas oma hüvitisenõude, esitanud põhjendatud vastust nõude punktide kohta.

 

2.  Kannatanutel ei ole õigust esitada kahju hüvitamise nõuet lõikes 1 osutatud organile, kui nad on juba esitanud oma nõude otse või algatanud kohtumenetluse vahetult kindlustusseltsi vastu ning nõuet veel arutatakse või kohtumenetlus on veel pooleli.

 

3.  Lõikes 1 osutatud organ esitab vastuse nõudele kahe kuu jooksul alates kuupäevast, mil kannatanu esitas oma hüvitisenõude.

3.  Kannatanu võib taotleda hüvitist otse lõikes 1 osutatud organilt. Kõnealune organ peab pärast seda, kui ta on kannatanult nõutud teabe saanud, andma kannatanule põhjendatud vastuse võimaliku hüvitise maksmise kohta kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil kannatanu taotles hüvitist.

 

Kui hüvitist tuleb maksta, maksab lõikes 1 osutatud organ kolme kuu jooksul pärast vastuse edastamist kannatanule täieliku hüvitise või alustab selliste maksete tegemist, kui hüvitis on kokku lepitud perioodiliste maksete vormis.

 

Kui kannatanu on esitanud nõude kindlustusseltsile või tema nõuete lahendamise eest vastutavale esindajale, kes enne nõude esitamist või selle ajal sattus lõikes -1 osutatud olukorda, ja kannatanu ei ole veel saanud asjaomaselt kindlustusseltsilt või tema nõuete lahendamise eest vastutavalt esindajalt põhjendatud vastust, on kannatanul õigus esitada oma nõue hüvitise saamiseks uuesti lõikes 1 osutatud organile.

4.  Kui kannatanu elab teises liikmesriigis kui see, kus on asutatud lõikes 1 osutatud kindlustusselts, on lõikes 1 osutatud organil, kes on maksnud kannatanule hüvitise tema elukohaliikmesriigis, õigus nõuda hüvitisena makstud summa hüvitamist lõikes 1 osutatud organilt liikmesriigis, kus on asutatud vastutava poole kindlustuspoliisi välja andnud kindlustusselts.

4.  Kui kindlustusselts sai tegevusloa kooskõlas direktiivi 2009/138/EÜ artikliga 14 liikmesriigis, mis erineb liikmesriigist, milles lõikes 1 osutatud organ on pädev, on kõnealusel organil õigus nõuda hüvitisena makstud summa hüvitamist lõikes 1 osutatud organilt liikmesriigis, kus kindlustusselts sai tegevusloa.

5.  Lõiked 1 – 4 ei piira:

5.  Lõiked -1 – 4 ei piira:

a)  liikmesriikide õigust pidada lõikes 1 osutatud organi makstavat hüvitist subsidiaarseks või mittesubsidiaarseks;

a)  liikmesriikide õigust pidada lõikes 1 osutatud organi makstavat hüvitist subsidiaarseks või mittesubsidiaarseks;

b)  liikmesriikide õigust sätestada sama õnnetusjuhtumit käsitlevate nõuete lahendamine järgmiste poolte vahel:

b)  liikmesriikide õigust sätestada sama õnnetusjuhtumit käsitlevate nõuete lahendamine järgmiste poolte vahel:

i)  lõikes 1 osutatud organ;

i)  lõikes 1 osutatud organ;

ii)  õnnetuse eest vastutav isik või vastutavad isikud;

ii)  õnnetuse eest vastutav isik või vastutavad isikud;

iii)  muud kindlustusseltsid või sotsiaalkindlustusorganid, kes peavad kannatanule hüvitist maksma.

iii)  muud kindlustusseltsid või sotsiaalkindlustusorganid, kes peavad kannatanule hüvitist maksma.

6.  Liikmesriigid ei tohi lubada lõikes 1 osutatud organil seada hüvitise maksmist sõltuvusse käesolevas direktiivis sätestamata nõuetest, eelkõige ei tohi nõuda, et kannatanu peab tõendama, et vastutav isik ei saa maksta või keeldub maksmast.

6.  Liikmesriigid ei tohi lubada lõikes 1 osutatud organil hüvitist vähendada või seada selle maksmist sõltuvusse käesolevas direktiivis sätestamata nõuetest. Eelkõige ei tohi liikmesriigid lubada lõikes 1 osutatud organil seada hüvitise maksmist sõltuvusse nõudest, et kannatanu peab tõendama, et vastutav isik või kindlustusselts ei saa maksta või keeldub maksmast.

7.  Komisjonile tuleb anda volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklis 28b osutatud korrale, et määrata kindlaks artikli 10a alusel loodud või volitatud organite menetlustoimingud ja menetluskohustused seoses tagasimaksmisega.“

7.  Käesolev artikkel jõustub

 

a)  pärast kõigi lõikes 1 osutatud, liikmesriikide asutatud või volitatud organite vahel lepingu sõlmimist, mis käsitleb nende ülesandeid ja kohustusi ning hüvitamise korda;

 

b)  alates kuupäevast, mille komisjon määrab pärast seda, kui ta on tihedas koostöös liikmesriikidega kindlaks teinud, et punktis a osutatud leping on sõlmitud.“

 

7a.  Artikli 20 lõikes 1 osutatud kannatanud võivad lõikes -1 osutatud olukordades taotleda hüvitist artiklis 24 osutatud hüvitisfondilt oma elukohaliikmesriigis.

 

7b.  Kannatanu võib taotleda hüvitist otse hüvitisfondilt, kes peab pärast seda, kui ta on kannatanult nõutud teabe saanud, andma kannatanule põhjendatud vastuse kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil kannatanu taotles hüvitist.

 

Pärast nõude saamist teavitab hüvitisfond järgmisi isikuid või organeid sellest, et ta on kannatanult nõude saanud:

 

a)  kindlustusselts, kelle suhtes on algatatud pankroti- või lõpetamismenetlus;

 

b)  likvideerija, kes on sellele kindlustusseltsile määratud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 268 punkti f kohaselt;

 

c)  selle liikmesriigi hüvitisfond, kus õnnetus toimus ja

 

d)  selle liikmesriigi hüvitisfond, kus kindlustusselts sai tegevusloa kooskõlas direktiivi 2009/138/EÜ artikliga 14, juhul kui see liikmesriik erineb liikmesriigist, kus õnnetus toimus.

 

7c.  Pärast lõikes 7b osutatud teabe saamist teavitab selle liikmesriigi hüvitisfond, kus õnnetus toimus, kannatanu elukohaliikmesriigi hüvitisfondi, olenemata sellest, kas lõikes 1 osutatud organi makstavat hüvitist peetakse subsidiaarseks või mittesubsidiaarseks. Kannatanu elukohaliikmesriigi hüvitisfond võtab hüvitise maksmisel seda teavet arvesse.

 

7d.  Hüvitisfondil, kes on maksnud kannatanule hüvitise tema elukohaliikmesriigis, on õigus nõuda hüvitisena makstud summa hüvitamist selle liikmesriigi hüvitisfondilt, kus kindlustusselts sai tegevusloa kooskõlas direktiivi 2009/138/EÜ artikliga 14.

 

7e.  Viimasele organile lähevad üle kannatanu õigused lõikes 1 osutatud organi vastu, mis on asutatud liikmesriigis, kus kindlustusselts sai tegevusloa kooskõlas direktiivi 2009/138/EÜ artikliga 14, kuivõrd kannatanu elukohaliikmesriigi hüvitisfond on maksnud hüvitist isikukahju või varakahju eest.

 

Iga liikmesriik on kohustatud tunnustama nõudeõiguse üleminekut nii, nagu selle näeb ette iga teine liikmesriik.

 

7f.  Artikli 24 lõikes 3 osutatud hüvitisfondide vaheline leping hõlmab käesoleva artikli kohaseid hüvitisfondide ülesandeid, kohustusi ning hüvitamise korda käsitlevaid sätteid.

 

7g.  Juhul kui lõike 7 punktis a osutatud lepingut ei ole sõlmitud või kui lõike 7f kohast lepingut ei ole muudetud [kahe aasta jooksul pärast käesoleva muutmisdirektiivi jõustumist], on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklis 28b osutatud korrale, sätestades käesoleva artikli alusel asutatud või volitatud organite menetlustoimingud ja menetluskohustused seoses tagasimaksmisega või muutes artikli 24 lõike 3 kohast lepingut või tehes vajaduse korral mõlemat.

 

__________________

 

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

*** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

 

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)

Direktiiv 2009/103/EÜ

Artikkel 15

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

(4 a)  Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

Artikkel 15

„Artikkel 15

Liikmesriigist teise lähetatud sõiduk

Liikmesriigist teise lähetatud sõiduk

1.  Erandina direktiivi 88/357/EMÜ artikli 2 punkti d teisest taandest, kui sõiduk on lähetatud ühest liikmesriigist teise, käsitletakse sihtliikmesriiki 30 päeva jooksul riski asukohaliikmesriigina kohe, kui ostja on sõiduki tarne vastu võtnud, olenemata sellest, et sõiduk ei ole veel ametlikult sihtliikmesriigis registreeritud.

1.  Erandina Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ* artikli 13 punkti 13 alapunktist b, kui sõiduk on lähetatud ühest liikmesriigist teise, käsitletakse sihtliikmesriiki 30 päeva jooksul kas registreerimisriigina või kohe, kui ostja on sõiduki tarne vastu võtnud, riski asukohaliikmesriigina, isegi kui sõiduk ei ole veel ametlikult sihtliikmesriigis registreeritud.

2.  Juhul kui sõiduk satub õnnetusse käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud ajavahemiku jooksul, ja kui ta pole veel kindlustatud, vastutab sihtliikmesriigi artikli 10 lõikes 1 osutatud organ artiklis 9 ette nähtud kõnealuse hüvitise eest.

2.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kindlustusseltsid teatavad nende liikmesriikide teabekeskustele, kus sõiduk on registreeritud, et nad on välja andnud kindlustuspoliisi kõnealuse sõiduki kasutamiseks.

 

__________________

 

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).“

Selgitus

Article 15 on dispatched vehicles was created in order to make it easier for a consumer to buy a vehicle from another Member State without having to seek an insurer from that other Member State. In practice, it does not currently work. Despite this, to delete it would only cancel past attempts to solve this problem without offering a solution. This amendment seeks to address this by giving more options to the consumer, by allowing them to seek insurance either in their home Member State or in the Member State of sale of the vehicle. They will be able to find a solution which works for them for the limited period of time it takes to move the vehicle from one Member State to the Member State of residence of the owner of the vehicle.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 b (uus)

Direktiiv 2009/103/EÜ

Artikkel 15a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 b)  Lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 15a

 

Vastutus mootorsõidukiga veetava haagisega toimunud õnnetuse puhul

 

Kui õnnetuse põhjustab autorong, mis koosneb haagisest ja seda vedavast mootorsõidukist, maksab kannatanule hüvitist haagise kindlustanud selts, kui

 

sõlmiti kolmandate osapoolte eraldi vastutuskindlustuse lepingud ja

 

kui haagist on võimalik identifitseerida, kuid seda vedanud mootorsõidukit ei ole võimalik identifitseerida.

 

Sellisel juhul saab kannatanule hüvitist maksev kindlustusselts algatada hüvitise saamiseks kohtumenetluse haagist vedanud mootorsõiduki kindlustanud seltsi vastu, kui see on ette nähtud siseriikliku õigusega.“

Selgitus

The recognition of a license plate can be an issue in accident with a truck or vehicle with a trailer, where the license plate of the main vehicle is not clearly visible from behind. This can lead to situations where it is impossible to identify the driver. For commercial transport, it is also often the case that the powered vehicle is of a different ownership, and sometimes national registration, than the trailer that is being towered and is subject to individual, unrelated, insurance policies. Therefore, in case of accidents involving a motorized towing vehicle and a trailer and the motorized towing vehicle and the trailer have distinct insurers, the insurer of the trailer should compensate injured parties if the towing vehicle cannot be identified. Nevertheless, the insurer of the trailer has recourse against the insurer of the towing vehicle. This change should bring better protection to injured parties.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b

Direktiiv 2009/103/EÜ

Artikkel 16 – lõik 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et kindlustusseltsid või teises lõigus osutatud organid ei kohtle teiste kindlustusseltside või muude teises lõigus osutatud organite väljastatud varasemate kahjunõuete tõendite arvestamisel kindlustusvõtjaid diskrimineerivalt ega suurenda nende kindlustusmakset tulenevalt nende kodakondsusest või pelgalt nende eelmise elukohaliikmesriigi alusel.

Liikmesriigid tagavad, et kindlustusseltsid ja teises lõigus osutatud organid ei kohtle teiste kindlustusseltside või muude teises lõigus osutatud organite väljastatud varasemate kahjunõuete tõendite arvestamisel kindlustusvõtjaid diskrimineerivalt ega suurenda nende kindlustusmakset tulenevalt nende kodakondsusest või pelgalt nende eelmise elukohaliikmesriigi alusel.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b

Direktiiv 2009/103/EÜ

Artikkel 16 – lõik 3a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid tagavad, et kindlustusselts võtab kindlustusmaksete määramisel arvesse varasemate kahjunõuete tõendeid; samuti võtab selts arvesse muudes liikmesriikides asuvate kindlustusseltside esitatud varasemate kahjunõuete tõendeid võrdväärselt samas liikmesriigis asuva kindlustusseltsi esitatud tõenditega ja kohaldab kooskõlas riikliku õigusega mis tahes õigusaktides sätestatud nõudeid seoses kindlustusmaksetega.

Selgitus

Lisaks sellele, et kindlustusandjad ei tohiks välismaalasi diskrimineerida ega küsida neilt lisatasu, peaksid nad samuti kohtlema tõendeid kodumaiste tõenditega võrdselt ning rakendama mis tahes allahindlusi, mis on kättesaadavad muus mõttes samasugusele potentsiaalsele kliendile, ning allahindlusi, mida nõutakse liikmesriigi õigusega. Riigi pädevusse jääb see, kas liikmesriik soovib võtta vastu riiklikud õigusaktid bonus-malus süsteemide kohta. Taolised süsteemid on oma olemuselt riiklikud, ilma mis tahes piiriülese elemendita; lisaks sellele tuleb neid kohaldada ühel territooriumil igaühele võrdselt.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b

Direktiiv 2009/103/EÜ

Artikkel 16 – lõik 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et kindlustusseltsid avaldavad oma poliitika seoses sellega, kuidas kasutatakse varasemate kahjunõuete tõendeid kindlustusmaksete arvutamisel.

Liikmesriigid tagavad, ilma et see mõjutaks kindlustusseltside hinnakujunduspoliitikat, et kindlustusseltsid avaldavad oma poliitika seoses sellega, kuidas kasutatakse varasemate kahjunõuete tõendeid kindlustusmaksete arvutamisel.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b

Direktiiv 2009/103/EÜ

Artikkel 16 – lõik 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikli 28a lõikega 2 vastu rakendusakte, milles täpsustatakse teises lõigus osutatud varasemate kahjunõuete tõendite sisu ja vorm. Tõend peab sisaldama teavet kõige järgneva kohta:

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 28b vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse teises lõigus osutatud varasemate kahjunõuete tõendite sisu ja vorm. Tõend peab sisaldama teavet vähemalt järgneva kohta:

a)  varasemate kahjunõuete tõendi väljastanud kindlustusseltsi andmed;

a)  varasemate kahjunõuete tõendi väljastanud kindlustusseltsi andmed;

b)  kindlustusvõtja andmed;

b)  kindlustusvõtja andmed, sealhulgas sünniaeg, kontaktaadress ning vajaduse korral juhiloa number ja väljaandmise kuupäev;

c)  kindlustatud sõiduk;

c)  kindlustatud sõiduk ja selle valmistajatehase tähis;

d)  kindlustatud sõiduki kindlustusperiood:

d)  sõiduki kindlustuskaitse kehtivuse algus- ja lõppkuupäev;

e)  kolmandate osapoolte deklareeritud hüvitisnõuete arv ja väärtus varasemate kahjunõuete tõendi perioodi jooksul.

e)  kolmandate osapoolte deklareeritud selliste hüvitisnõuete arv varasemate kahjunõuete tõendi perioodi jooksul, mille korral kindlustusvõtja oli süüdi, sh iga kahjunõude kuupäev ja olemus seoses varakahju või isikukahjuga, ning kas kahjunõue on praegu pooleli või lõpetatud.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b

Direktiiv 2009/103/EÜ

Artikkel 16 – lõik 5a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Komisjon konsulteerib kõigi asjakohaste sidusrühmadega enne selliste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist ning proovib jõuda sidusrühmadevahelisele vastastikusele kokkuleppele varasemate kahjunõuete tõendi sisu ja vormi osas.

Selgitus

Tõenditest on kasu ainult siis, kui need on eesmärgikohased ning sisaldavad teavet, mis on asjakohane potentsiaalse kindlustusvõtja riski kindlaksmääramisel. Selleks et mõista, mis on asjakohane, peaks komisjon konsulteerima sidusrühmadega enne rakendusakti vastuvõtmist.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)

Direktiiv 2009/103/EÜ

Artikkel 16a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a)  Lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 16a

 

Hinnavõrdlusvahend

 

1.  Liikmesriigid tagavad, et tarbijatel on tasuta juurdepääs vähemalt ühele sõltumatule võrdlusvahendile, mis võimaldab neil võrrelda ja hinnata artikli 3 kohase kohustusliku kindlustuse pakkujate vahelisi üldisi hindu ja tariife tarbijate esitatud teabe alusel.

 

2.  Kohustusliku kindlustuse pakkujad esitavad pädevatele asutustele kogu teabe, mida sellise vahendi jaoks nõutakse, ning tagavad, et kõnealune teave on nii täpne ja ajakohane kui on vajalik sellise täpsuse tagamiseks. Taoline vahend võib lisaks artikli 3 kohasele kohustuslikule kindlustusele sisaldada ka täiendavaid liikluskindlustuskatte valikuid.

 

3.  Võrdlusvahend peab

 

a)  toimima teenusepakkujatest sõltumatult, tagades seeläbi, et teenusepakkujaid koheldakse otsingutulemustes võrdselt;

 

b)  selgelt avaldama võrdlusvahendi omanikud ja operaatorid;

 

c)  esitama selged ja objektiivsed kriteeriumid, millel võrdlus põhineb;

 

d)  kasutama lihtsat ja üheselt mõistetavat keelt;

 

e) pakkuma täpset ja ajakohastatud teavet ning näitama viimase ajakohastamise aega;

 

f)  olema avatud igale kohustusliku kindlustuse pakkujale, tehes kättesaadavaks asjakohase teabe, ja sisaldama laia valikut pakkumisi, mis hõlmavad märkimisväärset osa turust, ning juhul kui esitatav teave ei anna turust täielikku ülevaadet, antakse selle kohta enne tulemuste kuvamist selget teavet;

 

g)  tagama tõhusa korra ebaõigest teabest teatamiseks;

 

h)  sisaldama avaldust, et hinnad põhinevad esitatud teabel ning ei ole kindlustusandjatele siduvad.

 

4.  Lõike 3 punktides a–h sätestatud nõudeid täitvad võrdlusvahendid sertifitseeritakse vahendi pakkuja taotluse korral pädevate asutuste poolt.

 

5.  Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakt vastavalt artiklis 28b osutatud korrale, et täiendada käesolevat direktiivi, sätestades sellise võrdlusvahendi vormi ja ülesanded ning kindlustusandjate esitatavad teabekategooriad kindlustuspoliiside individuaalset olemust silmas pidades.

 

6.  Ilma et see piiraks teiste liidu õigusaktide kohaldamist ja kooskõlas artikliga 27, võivad liikmesriigid näha ette karistused (sh trahvid) võrdlusvahendi operaatoritele, kes eksitavad tarbijaid või ei avalda selgelt oma omandiõigust ja seda, kas nad saavad mis tahes kindlustusandjalt tasu.“

Selgitus

Nii nagu enamiku muude finantssektorite puhul, otsivad tarbijad liikluskindlustust üha rohkem veebikeskkonnas. Sellest tulenevalt on tekkinud arvukalt võrdlevaid veebisaite, mis võivad olla või mitte olla tasakaalustatud või tarbijaid eksitavad. Nagu nõutakse muude ELi õigusaktidega, peaks igas liikmesriigis olema vähemalt üks veebisait, millel on võimalik pakkumisi võrrelda. Samuti peaks liikmesriikidel olema võimalik veebisaite karistada, kui need ei avalda selgelt oma omandiõigust ega seda, kas nad saavad kindlustusandjatelt tasu.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 b (uus)

Direktiiv 2009/103/EÜ

Artikkel 18a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 b)  Lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 18a

 

Juurdepääs õnnetusjuhtumi aruandele

 

Liikmesriigid tagavad kannatanu õiguse saada pädevatelt asutustelt õigeaegselt õnnetusjuhtumi aruande koopia. Kooskõlas riikliku õigusega, kui liikmesriik ei saa õnnetusjuhtumi täielikku aruannet viivitamata väljastada, esitab liikmesriik kannatanule redigeeritud versiooni, kuni aruande täisversioon muutub kättesaadavaks. Teksti mis tahes redigeerimine peaks piirduma üksnes selliste redaktsioonidega, mis on rangelt vajalikud ja nõutavad liidu või siseriikliku õiguse järgimiseks.“

Selgitus

Pärast õnnetust on oluline, et kannatanul oleks juurdepääs politsei aruandele õnnetusjuhtumi kohta. Tänapäeval ei ole see alati nii ning seda probleemi ei lahendata praeguse artikliga 26. Seetõttu peaks olema selge, et õnnetusjuhtumi aruanne, isegi selle redigeeritud versioon, tuleks teha kättesaadavaks niipea kui võimalik, et kannatanu saaks nõuda hüvitist.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 c (uus) – alapunkt a (uus)

Direktiiv 2009/103/EÜ

Artikkel 23 – lõige 1a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 c)  Artiklit 23 muudetakse järgmiselt:

 

a)  lisatakse järgmine lõige:

 

„1a.  Liikmesriigid tagavad, et kindlustusseltsidelt nõutakse kogu vajaliku teabe esitamist, mida nõuab lõike 1 punktis a osutatud register, sh kõik registreerimisnumbrid, mis on hõlmatud kindlustusseltsi väljastatud kindlustuspoliisiga. Samuti nõuavad liikmesriigid, et kindlustusseltsid teavitaksid teabekeskusi sellest, millal kaotab kindlustuspoliis kehtivuse enne kindlustuspoliisi lõppemise kuupäeva või kui see ei hõlma enam muul viisil registreeritud sõiduki numbrit.“;

Selgitus

Under Article 23, there is an existing requirement that Member States keep a record of all registered vehicles and the insurance policy covering those vehicles. Insurance companies are not however require to declare this information to the information centres. While this information may be available via other government authorities (e.g. Departments of Motor vehicle registration), this may not be the case. More importantly, there is no requirement to declare when a policy insurance is no longer valid for a registered vehicle. There is no evidence that vehicles owners systematic inform authorities when their insurances lapses. Therefore, insurance companies should inform this information directly to Member States and to the national information centre.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 c (uus) – alapunkt b (uus)

Direktiiv 2009/103/EÜ

Artikkel 23 – lõige 5a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b)  lisatakse järgmine lõige:

 

„5a.  Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 punktis a osutatud registrit hallatakse ja ajakohastatakse ning see on sõidukite registreerimise andmebaasidesse täielikult integreeritud ja direktiivi (EL) 2015/413 kohastele riiklikele kontaktpunktidele juurdepääsetav.“;

Selgitus

Kindlustuse kontrollimine on võimalik üksnes siis, kui sõiduki registreerimise ja kindlustuse kohane teave on kättesaadav sõidukeid kontrollivatele ametiasutustele. Kõnealune andmebaas on juba artikli 21 kohaselt olemas, kuid ei nõuta selle haldamist ega juurdepääsu andmist sõidukite registreerimisandmete kontrollijatele. Käesolev muudatusettepanek lahendab kõnealuse probleemi.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 c (uus) – alapunkt c (uus)

Direktiiv 2009/103/EÜ

Artikkel 23 – lõige 6

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

c)  lõige 6 asendatakse järgmisega:

6.  Lõigetest 1 kuni 5 tulenevate isikuandmete töötlemine peab toimuma kooskõlas siseriiklike meetmetega, mis on võetud vastavalt direktiivile 95/46/.

6.   Lõigetest 1 kuni 5a tulenevate isikuandmete töötlemine toimub kooskõlas määrusega (EL) nr 2016/679.“.

Selgitus

Pärast liikluskindlustuse direktiivi 2009. aasta läbivaatamist asendas isikuandmete kaitse üldmäärus andmekaitsedirektiivi ning seetõttu tuleks viide korrigeerida.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 d (uus)

Direktiiv 2009/103/EÜ

Artikkel 26a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 d)  Lisatakse järgmine artikkel 26a:

 

„Artikkel 26a

 

Hüvitisfondid

 

1.  Liikmesriigid püüavad tagada, et artiklites 10, 10a ja 24 osutatud hüvitisfonde hallatakse ühe haldusüksusena, mis hõlmab käesoleva direktiiviga hõlmatud erinevate hüvitisfondide kõiki ülesandeid.

 

2.  Kui liikmesriik ei halda kõnealuseid fonde ühe haldusüksusena, teavitab ta sellest asjaolust ning oma otsuse põhjustest komisjoni ja teisi liikmesriike.“

Selgitus

Selleks et lihtsustada ja muuta haldusasutustele, kindlustusandjatele ja kannatanutele võimalikult lihtsaks taotluse esitamine hüvitise saamiseks, tuleks soodustada seda, et liikmesriigid looksid ühe asutuse, mis hõlmaks käesoleva direktiiviga hõlmatud erinevate hüvitisfondide kõiki ülesandeid. Liikmesriikidel peaks olema vabadus otsustada teisiti, kuid nad peaksid teavitama komisjoni selle peamistest põhjustest, miks nad pidasid seda vajalikuks.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 e (uus)

Direktiiv 2009/103/EÜ

Artikkel 26b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 e)  Lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 26b

 

Aegumistähtaeg

 

1.  Liikmesriigid tagavad, et artikli 19 ja artikli 20 lõike 2 kohaldamisalasse kuuluvate isikukahju ja varakahju hüvitisnõuete suhtes piiriülese liiklusõnnetuse korral kohaldatakse vähemalt nelja-aastast aegumistähtaega. Aegumistähtaega hakatakse arvestama päevast, mil nõude esitaja sai või pidi saama teadlikuks vigastuse, vara hävimise või rikkumise ulatusest ja põhjusest, kahju hüvitama kohustatud isikust ning kindlustusseltsist, kes kindlustab selle isiku tsiviilvastutuse, või nõuete lahendamise eest vastutavast esindajast või hüvitise maksmise eest vastutavast hüvitisfondist, kelle vastu nõue tuleb esitada.

 

2.  Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui nõude suhtes kohaldatav siseriiklik õigus näeb ette aegumistähtaja, mis on pikem kui neli aastat, kohaldatakse pikemat aegumistähtaega.

 

3.  Liikmesriigid edastavad komisjonile ajakohase teabe, mis käsitleb siseriiklikke õigusnorme liiklusõnnetustega seotud kahjunõuete aegumistähtaegade kohta. Komisjon teeb liikmesriikide edastatud teabe kokkuvõtte kõigis liidu ametlikes keeltes üldsusele kättesaadavaks ja juurdepääsetavaks.“

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 f (uus)

Direktiiv 2009/103/EÜ

Artikkel 26c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 f)  Lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 26c

 

Aegumistähtaja peatamine

 

1.  Liikmesriigid tagavad, et artiklis 26a sätestatud aegumistähtaja kulgemine peatatakse ajavahemikuks, mis algab nõude esitaja nõude esitamisest

 

a)  õnnetuse põhjustanud isiku kindlustusseltsile või selle vaidluste lahendamise eest vastutavatele esindajatele artiklite 21 ja 22 kohaselt või

 

b)  artiklites 24 ja 25 osutatud hüvitisfondile ning lõpeb tema nõude tagasilükkamisega kostja poolt.

 

2.  Kui allesjäänud osa aegumistähtajast pärast peatamise lõppu on lühem kui kuus kuud, tagavad liikmesriigid, et nõude esitajale antakse veel vähemalt kuus lisakuud kohtumenetluse algatamiseks.

 

3.  Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui tähtaeg lõpeb laupäeval, pühapäeval või riigipühal, pikendatakse seda kuni esimese järgmise tööpäeva lõpuni.“

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 g (uus)

Direktiiv 2009/103/EÜ

Artikkel 26d (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 g)  Lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 26d

 

Tähtaegade arvutamine

 

Liikmesriigid tagavad, et kõik käesoleva direktiiviga ette nähtud ajavahemikud arvutatakse järgmiselt:

 

a)  tähtaja arvestus algab asjaomasele sündmusele järgnevast päevast;

 

b)  kui tähtaeg on väljendatud aastates, lõpeb tähtaeg vastava aasta samas kuus ja kuupäeval, mil sündmus toimus. Kui kõnealuses kuus ei ole sellist kuupäeva, lõpeb tähtaeg kuu viimasel päeval;

 

c)  tähtaegade kulgemine ei peatu kohtu puhkuse ajal.“

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Direktiiv 2009/103/EÜ

Artikkel 28a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 28 a

välja jäetud

Komiteemenetlus

 

1.  Komisjoni abistab Euroopa kindlustus- ja ametipensionikomitee, mis loodi komisjoni otsusega 2004/9/EÜ****. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011***** tähenduses.

 

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

 

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Direktiiv 2009/103/EÜ

Artikkel 28b – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Artikli 9 lõikes 2 ja artikli 10a lõikes 7 osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise õigus antakse komisjonile määramata ajaks alates artiklis 30 osutatud kuupäevast.

2.  Artikli 9 lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise õigus antakse komisjonile määramata ajaks alates ... [käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäev]. Artikli 10a lõikes 7g, artikli 16 viiendas lõigus ja artikli 16a lõikes 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates [käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäev].

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Direktiiv 2009/103/EÜ

Artikkel 28b – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Artikli 9 lõike 2 ja artikli 10a lõike 7 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

5.  Artikli 9 lõike 2, artikli 10a lõike 7g, artikli 16 viienda lõigu ja artikli 16a lõike 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Direktiiv 2009/103/EÜ

Artikkel 28c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 28c

Artikkel 28c

Hindamine

Hindamine ja läbivaatamine

Hiljemalt seitse aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäeva tuleb läbi viia käesoleva direktiivi hindamine. Komisjon edastab hindamise lõppjäreldused koos oma märkustega Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.

Hiljemalt viis aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäeva esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande, milles hinnatakse käesoleva direktiivi rakendamist eelkõige seoses

 

a)  direktiivi kohaldamisega, arvestades tehnoloogia arengut, eelkõige seoses autonoomsete ja poolautonoomsete sõidukitega;

 

b)  direktiivi kohaldamisala piisavusega, võttes arvesse erinevate mootorsõidukite põhjustatavat õnnetusohtu, pidades silmas tõenäolisi muutusi turul, eelkõige seoses kiirete kergsõidukitega, mis kuuluvad määruse (EL) nr 168/2013 artikli 2 lõike 2 punktides h, i, j ja k osutatud sõidukite kategooriatesse, nagu elektrijalgrattad, elektrilised motorollerid ja segway’d, ning sellega, kas on tõenäoline, et direktiiviga tagatud vastutuse süsteem rahuldab tuleviku vajadusi;

 

c)  kindlustusseltside ergutamisega, et nad lisaksid oma kindlustuslepingutesse bonus-malus süsteemi, sealhulgas boonusklassi abil tehtavad allahindlused, mille puhul kindlustusmakseid mõjutab kindlustusvõtja varasemate kahjunõuete tõend.

 

Aruandele lisatakse komisjoni märkused ja asjakohasel juhul seadusandlik ettepanek.

(1)

ELT C 440, 6.12.2018, lk 85.


SELETUSKIRI

Komisjonile esitatud ettepaneku eesmärk on muuta liikluskindlustuse direktiivi (2009/103/EÜ) järgmises viies konkreetses valdkonnas: i) kindlustusandja maksejõuetus; ii) varasemad kahjunõuded; iii) liikluskindlustuseta sõidukiga liiklemisest tulenevad ohud; iv) minimaalsed hüvitamise määrad ning v) direktiivi kohaldamisala. Raportöör on nõus sellega, et liikluskindlustuse direktiiv on üldiselt jätkuvalt eesmärgikohane, kuid teatavates valdkondades on veel arenguruumi.

Seoses direktiivi kohaldamisalaga, mida võib vaieldavalt pidada ettepaneku kõige vastuolulisemaks osaks, märgib raportöör, et Euroopa Kohtu otsuste kohaselt (kohtuasjad Vnuk C-162/13, Rodrigues de Andrade C-514/16 ja Torreiro C-334/16) on liikmesriikide seas esinenud segadust selle osas, millised sõidukid kuuluvad direktiivi kohaldamisalasse. See hõlmab eelkõige selliseid sõidukeid nagu elektrijõul töötavaid jalgrattaid, segway’sid või elektrilisi motorollereid, kuid samuti näiteks motospordis kasutatavaid sõidukeid. Raportöör leiab, et põhimõtteliselt ei peaks direktiiv taolisi sõidukeid hõlmama, kuna liikluskindlustuse nõue võib takistada näiteks elektrijõul töötavate jalgrataste kasutuselevõttu või võib tarbetult suurendada kõigi sõidukite kindlustusmakseid.

Seetõttu on raportöör teinud ettepaneku, et üksnes sõidukid, mille suhtes kohaldatakse tüübikinnituse nõuet, peaksid kuuluma direktiivi kohaldamisalasse. Aga liikmesriikidel peaks olema võimalus nõuda, et ka muudel sõidukitel oleks kohustuslik kindlustuskate, kui nad seda vajalikuks peavad. Mis puudutab mõiste „sõiduki kasutamine“ määratlust, usub raportöör, et oluline on selgitada, et see tähendab liikluses (nii avalikel kui ka erateedel) kasutatavat sõidukit, kuid ei hõlma juhtumeid, kus sõidukit kasutatakse ainult suletud piirkonnas, millele ei ole üldsusel juurdepääsu. Kui aga taoline sõiduk – mida kasutatakse nii suletud piirkondades kui ka liikluses ning millel peab järelikult olema liikluskindlustuskate – osaleb suletud piirkonnas õnnetuses, peaks sõiduki kindlustusandja ikkagi kannatanute ees vastutama.

Teiseks leiab raportöör, et kindlustuse kontrolli käsitlevad sätted (artikkel 4) on liiga ebamäärased seoses selle korraga, kuidas saab liikmesriigi ametiasutus kontrollida, kas teises liikmesriigis registreeritud sõidukil on kindlustuskate. Raportöör juhib tähelepanu asjaolule, et tarkvararakendus nimega EUCARIS (Euroopa mootorsõidukite ja juhilubade infosüsteem) on juba kättesaadav, mis tagab kiire, turvalise ja konfidentsiaalse konkreetsete sõidukite registreerimisandmete vahetamise liikmesriikide vahel. Kõnealust rakendust kasutatakse muuhulgas piiriüleseks teabevahetuseks liiklusohutusnõuete rikkumise kohta direktiivi (EL) 2015/413 kohaselt. Seetõttu on asjakohane, et EUCARISe rakendust saaks samuti kasutada selleks, et kontrollida kas teises liikmesriigis registreeritud sõidukil on kohustuslik liikluskindlustuskate. Loomulikult tuleb kehtestada andmekaitsealased kaitsemeetmed, eelkõige seoses andmete säilitamisega kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega.

Mis puutub kindlustusandja maksejõuetusse (uus artikkel 10 a), on raportööril kahtlusi seoses sättega (lõige 2), mille kohaselt ei ole kannatanutel õigust esitada kahju hüvitamise nõuet hüvitisfondile, kui nad on algatanud kohtumenetluse maksejõuetu kindlustusseltsi vastu ning kohtumenetlus on veel pooleli. Raportööri arvates kahjustaks see piirang kannatanut liialt ning ei ole põhjendatud, eelkõige kui võtta arvesse kindlustusandja vastase kohtumenetluse võimaliku kestuse pikkust.

Lisaks sisaldab direktiiv artiklit 15 lähetatud sõidukite kohta, mis spetsialistide arvates ei kajasta tegelikku olukorda. Raportöör leiab, et kõnealust artiklit tuleks seega muuta, et anda tarbijale valikuvõimalus kindlustada sõiduk kas oma asukohajärgses liikmesriigis (sihtliikmesriik) või sõiduki müügi liikmesriigis. See tagaks lahenduse piiratud ajale, mis on vajalik sõiduki lähetamiseks liikmesriikide vahel ning selle registreerimiseks omaniku elukohaliikmesriigis.

Raportöör teeb ka ettepaneku käsitleda konkreetset vastutuse olukorda juhul, kui õnnetuse põhjustab haagis, mida veab mootorsõiduk (uus artikkel 15 a). Selliste (sõidukite tagumist osa hõlmavate) õnnetuste puhul ei pruugi sageli olla võimalik näha põhisõiduki registreerimismärki. Lisaks ei pruugi haagised ja neid vedavad sõidukid olla registreeritud samale omanikule, neil võivad olla erinevad kindlustuspoliisid ning need võivad isegi olla registreeritud erinevates liikmesriikides. Sellistel juhtudel, kui haagist vedanud mootorsõidukit ei ole võimalik identifitseerida, peaks kannatanule maksma hüvitist haagise kindlustanud kindlustusandja, kes võib seejärel algatada hüvitise saamiseks kohtumenetluse haagist vedanud mootorsõiduki kindlustanud kindlustusandja vastu.

Seoses varasemate kahjunõuetega püüab raportöör selgitada, et kindlustusandjad peaksid põhimõtteliselt käsitlema teises liikmesriigis väljaantud varasemate kahjunõuete tõendeid kodumaiste tõenditega võrdselt, et määrata kindlaks kindlustusmaksed ning rakendada mis tahes allahindlusi, mis on kättesaadavad muus mõttes samasugusele potentsiaalsele kliendile, või allahindlusi, mida nähakse ette liikmesriigi õigusega. Samuti on võetud kasutusele mõned uued sätted teabe kohta, mida peaks varasemate kahjunõuete tõend sisaldama. Lisaks nähakse tekstis nüüd ette sõltumatu hinnavõrdlusvahend, et tarbijad saaksid võrrelda kohustusliku kindlustuse pakkujate hindu.

Selleks et võimaldada kannatanutel nõuda hüvitist, kohustab direktiiv liikmesriike looma teabekeskused (artikkel 23), mis peavad muuhulgas mootorsõidukite registreerimisnumbrite registrit, mis põhineb nende territooriumil, ja kõnealuste sõidukite kasutamist hõlmavate kindlustuspoliiside arvu registrit. Raportöör märgib aga murelikult, et praegu ei ole kindlustusandjatel kohustust teavitada kõnealuseid teabekeskusi sellest, kui registreeritud sõiduki kindlustuspoliis kaotab kehtivuse, mille tulemusel võidakse registris säilitada valeandmed. Seetõttu tuleb registrit pidevalt ajakohastada ning see sõidukite registreerimise andmebaasidesse täielikult integreerida, et maksimeerida selles salvestatud teabe täpsust.

Liikluskindlustuse direktiivis on loetletud ka erinevad hüvitisfondid, kelle volitused on erinevad sõltuvalt sellest, kas õnnetus hõlmab piiriülest elementi (artiklid 20–26) või mitte (artikkel 10, uus artikkel 10 a). Raportöör leiab, et sellist süsteemi tuleks avaliku sektori asutuste, kindlustusandjate ja hüvitist taotlevate kannatanute huvides lihtsustada ning kõnealuseid fonde tuleks hallata ühe haldusüksusena, mis hõlmab erinevate hüvitisfondide kõiki ülesandeid. Kui liikmesriik eelistab hoida kõnealused fondid eraldi, peaks ta teavitama sellest komisjoni ja teisi liikmesriike ning põhjendama oma otsust.

Lisaks märgib ka raportöör, et pärast 2009. aastat, kui konsolideeriti viis varasemat direktiivi, sisaldab liikluskindlustuse direktiivi ingliskeelne versioon nüüd nii terminit victim kui ka injured party (eesti keeles mõlemad tõlgitud „kannatanu“), kuid ainult viimane on direktiivis määratletud. Mõiste „kannatanu“ (injured party) hõlmab teatavalt nii otseseid kui ka kaudseid kannatanuid (nt pereliikmed pärast surmaga lõppenud õnnetust). Seetõttu on asjakohane ühtlustada ingliskeelse versiooni sõnastus ning viidata kõigis teksti sätetes „kannatanule“ (injured party).

Lõpetuseks peab raportöör oluliseks lisada läbivaatamise klausel, et hinnata hiljemalt viis aastat pärast ülevõtmise kuupäeva, kas direktiiv on jätkuvalt eesmärgikohane, pidades eelkõige silmas tehnoloogiaarendusi seoses autonoomsete ja poolautonoomsete sõidukitega. Vajaduse korral lisandub kõnealusele hindamisele seadusandlik ettepanek.

Kokkuvõttes usub raportöör, et eespool nimetatud elemendid käsitlevad kõige asjakohasemaid punkte, kus komisjoni ettepanekut ja liikluskindlustuse direktiivi tuleb parandada, et tagada liiklusõnnetuses kannatanutele kõrgetasemeline kaitse ja lihtsustada mootorsõidukite vaba liikumist liikmesriikide vahel.


ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS (20.12.2018)

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta

(COM(2018)0336 – C8-0211/2018 – 2018/0168(COD))

Arvamuse koostaja: Joëlle Bergeron

LÜHISELGITUS

ELi esimene liikluskindlustuse direktiiv pärineb aastast 1972. Sellest ajast saadik on seda järk-järgult laiendatud ja täiendatud viie direktiiviga ning need on kodifitseeritud direktiiviga 2009/103/EÜ.

Komisjon andis oma 2016. aasta tööprogrammis teada nimetatud direktiivi hindamise kavatsusest. Hindamise tulemusel ilmnes, et kõnealuse direktiivi peamise eesmärgi täitmiseks, milleks on piiriüleste liiklusõnnetuste ohvrite kaitse, on vaja teha mõningaid muudatusi ja kohandusi. Esile võib tuua viis uut punkti: kindlustusandja maksejõuetuse juhtum, varasemate kahjunõuete tõendite tunnustamine, kindlustuse kontrollimine liikluskindlustuseta sõidukitega liiklemise vastu võitlemiseks, minimaalsete hüvitamise piirmäärade ühtlustamine ja direktiivi kohaldamisala.

Arvamuse koostaja on seisukohal, et direktiivi ettepanek vastab hästi uutele nõudmistele seoses kannatanutega, kes on sattunud liiklusõnnetusse muudes ELi liikmesriikides kui nende elukohariik või kelle õnnetuse põhjustas mõne teise liikmesriigi autojuht.

Kuna kindlustusandjate maksejõuetuse juhtumeid tuleb eelkõige piiriüleses kontekstis järjest rohkem ette ja hüvitise maksmise menetlused võivad mõnedes ELi riikides olla pikad ja keerukad, on kannatanutele kiire ja piisava hüvitise maksmise mehhanismi loomise võimalus arvamuse koostaja arvates samm õiges suunas. Ettepanek hõlmab selleks igas liikmesriigis selle riigi kindlustusandjate rahastatava hüvitusfondi loomist, mis asendaks maksejõuetut kindlustusandjat. Piiriülestes olukordades makstakse kannatanule hüvitist otse selle riigi fondist, kus õnnetus toimus, ning seejärel hüvitatakse makstud summa sellele fondile maksejõuetu kindlustusandja riigi hüvitusfondist. Kuna paljudes liikmesriikides on garantiifondide süsteem juba olemas, leiab arvamuse koostaja, et kavatsust laiendada seda vabatahtlike kokkulepete vormis kõigile ELi liikmesriikidele võib pidada tõeliseks edusammuks.

Komisjoni ettepanekus nähakse ka ette, et kindlustusandjad käsitlevad kõiki ELis välja antud varasemate kahjunõuete tõendeid võrdselt. Arvamuse koostaja kiidab heaks komisjoni lähenemisviisi, mille eesmärk on varasemate kahjunõuete tõendeid ühtlustada ja nõuda samas nende ühesugust käsitlemist, olenemata kindlustusvõtja päritoluliikmesriigist. Kuna kindlustusandjad käsitlevad selle meetme tulemusel kõiki ELis välja antud varasemate kahjunõuete tõendeid samal viisil, aitab see suurendada kindlustusvõtjate võrdsust. Eesmärk on vähendada kindlustuspettuse juhtumeid ja suurendada varasemate kahjunõuete tõendite autentimise kaudu läbipaistvust.

Kindlustuse kontrollimise küsimuses peab arvamuse koostaja oluliseks nende praegust keeldu piirata ning lubada liikmesriikidel viia vabatahtlikkuse alusel läbi märkamatut kontrollimist. Kontrolle peetakse märkamatuks, kui kasutatavad tehnoloogiad ei nõua sõidukite peatamist, ei ole diskrimineerivad ning on vajalikud ja proportsionaalsed. Arvamuse koostaja on seisukohal, et liikmesriikide võimalus kasutada numbrimärgi tuvastamise digitaalseid vahendeid on hea algatus. Kõiki uusi sätteid, mis võimaldavad vähendada liikluskindlustuseta juhtimist, tuleb soodustada.

Direktiivi ettepanekuga nähakse ette ka kindlustuse minimaalsed hüvitamise piirmäärad vara- ja isikukahju puhul, olenemata sõidukikategooriast. Arvamuse koostaja toetab täielikult seda uut sätet, eeldusel et liikmesriigid võivad nõuda sellest miinimumist kõrgemat piirmäära ja tegemist ei ole kindlustushindade ühtlustamisega, mis ei oleks praegu teostatav, arvestades liidu eri riikide vahelisi majanduslikke erinevusi.

Direktiivi kohaldamisala küsimuses toetab arvamuse koostaja komisjoni soovi kodifitseerida Euroopa Kohtu praktika, määratledes „sõiduki kasutamise“ mõiste. Arvamuse koostaja on siiski seisukohal, et kavandatud määratlus on veel liiga piiratud ja võib jätta välja teatavad sõidukid, mis ei ole „tavaliselt transpordivahendina kasutatavad“, kuid mis on siiski isiku- või varalist kahju tekitanud õnnetuste põhjuseks. Arvamuse koostaja on seisukohal, et sõiduki rangelt võttes transpordivahendina kasutamine ei tohiks olla käesoleva direktiivi kohaldamisel määravaks teguriks. Näiteks võivad õnnetusi põhjustada piiriüleses ehitustegevuses kasutatavad sõidukid. Arvamuse koostaja on seisukohal, et sõiduki kasutamise määratlus peab olema võimalikult lai, et tagada õnnetuses kannatanutele võimalikult suur kaitse. Selle punkti kohta esitatakse muudatusettepanek.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil võtta arvesse järgmist muudatusettepanekut:

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustus (liikluskindlustus) on Euroopa kodanike jaoks erilise tähtsusega olenemata sellest, kas nad on kindlustusvõtjad või võimalikud õnnetuses kannatanud. Liikluskindlustus on oluline ka kindlustusseltsidele, kuna see moodustab olulise osa liidusisesest kahjukindlustustegevusest. Liikluskindlustus mõjutab ka isikute, kaupade ja sõidukite vaba liikumist. Seega peaks liikluskindlustuse siseturu tugevdamine ja konsolideerimine olema liidu tegevuse põhieesmärgiks finantsteenuste valdkonnas.

(1)  Mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustus (liikluskindlustus) on Euroopa kodanike jaoks erilise tähtsusega olenemata sellest, kas nad on kindlustusvõtjad või võimalikud õnnetuses kannatanud. Liikluskindlustus on oluline ka kindlustusseltsidele, kuna see moodustab olulise osa liidusisesest kahjukindlustustegevusest. Liikluskindlustus mõjutab märkimisväärselt ka isikute, kaupade ja sõidukite vaba liikumist ning seega ka siseturgu ja Schengeni ala. Seega peaks liikluskindlustuse siseturu tugevdamine ja konsolideerimine olema liidu tegevuse põhieesmärgiks finantsteenuste valdkonnas.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Komisjon on hinnanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/103/EÜ15 toimimist, sealhulgas selle tõhusust, tulemuslikkust ja sidusust liidu muude poliitikavaldkondadega. Hindamise järeldus oli, et direktiiv 2009/103/EÜ toimib tervikuna hästi ega vaja enamikus aspektides muutmist. Siiski tehti kindlaks neli valdkonda, kus sihipärased muudatused oleksid asjakohased: kannatanutele hüvitise maksmine kindlustusseltsi maksejõuetuse korral, kindlustuskaitse kohustuslikud miinimumsummad, sõidukite kindlustuskontroll liikmesriikide poolt ja kindlustusvõtja varasemate kahjunõuete tõendite kasutamine uue kindlustusseltsi poolt.

(2)  Komisjon on hinnanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/103/EÜ15 toimimist, sealhulgas selle tõhusust, tulemuslikkust ja sidusust liidu muude poliitikavaldkondadega. Hindamise järeldus oli, et direktiiv 2009/103/EÜ toimib tervikuna hästi ega vaja enamikus aspektides muutmist. Siiski tehti kindlaks neli valdkonda, kus sihipärased muudatused oleksid asjakohased: kannatanutele hüvitise maksmine kindlustusseltsi maksejõuetuse korral, kindlustuskaitse kohustuslikud miinimumsummad, sõidukite kindlustuskontroll liikmesriikide poolt ja kindlustusvõtja varasemate kahjunõuete tõendite kasutamine uue kindlustusseltsi poolt. Samuti tuleks sisse viia varasemate kahjunõuete tõenditel põhineva kohustusliku bonus-malus süsteemi kasutamine kindlustusmaksete arvutamisel kindlustusseltside poolt. Selline süsteem stimuleeriks ohutut juhtimist ja muudaks liikluse seega ohutumaks. Samuti muudaks see kindlustusmaksed tarbijate jaoks õiglasemaks.

_________________

_________________

15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta (ELT L 263, 7.10.2009, lk 11).

15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta (ELT L 263, 7.10.2009, lk 11).

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a)  Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt kuuluvad põhimõtteliselt kõik olemasolevad ja uued mootorsõidukid direktiivi 2009/103/EÜ kohaldamisalasse. Eriti uute sõidukitüüpide puhul, nagu elektrijalgrattad, elektrilised motorollerid ja segway’d, ei näi see siiski olevat tingimata vajalik. Need on palju väiksemad ja nende suurim kiirus on väiksem, nii et nende kahju/vigastuste potentsiaal ei ole nii suur. Kohustusliku kindlustuse eristamata kohaldamine näib ebaproportsionaalne, eriti arvestades vajadust edendada selliste uute alternatiivsete transpordiliikide arendamist, mis võtavad avalikel teedel vähem ruumi ja on keskkonnasõbralikumad. Seepärast tuleks käesolevat direktiivi kohaldada üksnes nende sõidukite suhtes, mis liidu õiguse kohaselt peavad tunnustamise tingimusena vastama ohutusnõuetele. Loomulikult võivad õnnetused juhtuda ka selliste sõidukite kasutamisel, nii et liikmesriikidel peaks olema vabadus võtta vastu või säilitada riiklikul tasandil eeskirjad, millega nähakse ette vastutuskindlustus ka sõidukitele, mille suhtes ei kohaldata tüübikinnitust. Püüdes saavutada üldisi eesmärke, milleks on liiklusõnnetuste ohvrite kõrgetasemeline kaitse ning isikute ja sõidukite vaba liikumise hõlbustamine kogu liidus, aitab käesolev direktiiv suurendada usaldust liikluskindlustuse ühtse turu vastu, suurendades õiguskindlust teenuste osutamise vabaduse alusel toimuva liikluskindlustuse piiriülese müügi suhtes, vähendades samal ajal riske, mis võivad tekkida kannatanutele hüvitise maksmise protsessis.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 b)  Käesoleva direktiiviga luuakse sobiv tasakaal avaliku huvi ning avaliku sektori asutuste, kindlustusandjate ja kindlustusvõtjate võimalike kulude vahel, et tagada kavandatavate meetmete kulutõhusus.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Liikmesriigid peavad praegu hoiduma kindlustuse kontrollimisest sõidukite puhul, mille põhiasukoht on teise liikmesriigi territooriumil, ning sõidukite puhul, mille põhiasukoht on kolmanda riigi territooriumil ja mis sisenevad nende territooriumile teise liikmesriigi territooriumilt. Uued tehnoloogilised arengud võimaldavad kontrollida sõidukite kindlustust ilma neid peatamata ja seega isikute vaba liikumist takistamata. Seega on asjakohane lubada sellist sõidukite kindlustuse kontrollimist, kui see on mittediskrimineeriv, vajalik ja proportsionaalne ning kui see on osa üldisest kontrollisüsteemist riigi territooriumil ega nõua sõiduki peatamist.

(4)  Liikmesriigid hoiduvad praegu kindlustuse kontrollimisest sõidukite puhul, mille põhiasukoht on teise liikmesriigi territooriumil, ning sõidukite puhul, mille põhiasukoht on kolmanda riigi territooriumil ja mis sisenevad nende territooriumile teise liikmesriigi territooriumilt. Uued tehnoloogilised arengud, nagu numbrimärgi tuvastamise tehnoloogia, võimaldavad sõidukite kindlustuse diskreetset kontrollimist ilma neid peatamata ja seega isikute vaba liikumist takistamata. Seega on asjakohane lubada sellist sõidukite kindlustuse kontrollimist üksnes siis, kui see on mittediskrimineeriv, vajalik ja proportsionaalne ning kui see on osa üldisest kontrollisüsteemist riigi territooriumil ega nõua sõiduki peatamist ja kui sellega tagatakse asjaomase isiku õigused, vabadused ja õigustatud huvid.

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  Liikluskindlustuseta sõiduki juhtimine ehk liiklemine mootorsõidukiga, millel puudub kohustuslik liikluskindlustus, on liidus kasvav probleem. Hinnanguliselt olid kahjunõuetega seotud kulud 2011. aastal kogu liidus 870 miljonit eurot. Tuleks rõhutada, et liikluskindlustuseta sõiduki juhtimine mõjutab negatiivselt paljusid sidusrühmi, sealhulgas õnnetustes kannatada saanud isikuid, kindlustusandjaid, garantiifonde ja liikluskindlustusvõtjaid.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Liiklusõnnetustes kannatada saanud isikute tulemuslik ja tõhus kaitse eeldab, et kannatanutele hüvitatakse alati isikukahju või nende varale tekitatud kahju, sõltumata sellest, kas vastutava poole kindlustusselts on maksevõimeline või ei ole. Seepärast peaksid liikmesriigid looma või määrama organi, mis maksab algse hüvitise kannatanutele, kes tavaliselt elavad nende territooriumil, ja millel on õigus nõuda see hüvitis tagasi samal eesmärgil loodud või määratud organilt vastutava poole sõidukile poliisi välja andnud kindlustusseltsi asukohaliikmesriigis. Et vältida paralleelsete nõuete esitamist, ei tohiks liiklusõnnetustes kannatada saanutel olla õigust esitada kahju hüvitamise nõuet kõnealusele organile, kui nad on juba esitanud oma nõude või võtnud õiguslikke meetmeid asjaomase kindlustusseltsi juures ning et nõuet veel arutatakse ja meetmed on veel pooleli.

(7)  Liiklusõnnetustes kannatada saanud isikute tulemuslik ja tõhus kaitse eeldab, et kannatanutele hüvitatakse alati isikukahju või nende varale tekitatud kahju, sõltumata sellest, kas vastutava poole kindlustusselts on maksevõimeline või ei ole. Seepärast peaksid liikmesriigid looma või määrama organi, mis maksab viivitamata algse hüvitise kannatanutele, kes tavaliselt elavad nende territooriumil, ja millel on õigus nõuda see hüvitis tagasi samal eesmärgil loodud või määratud organilt vastutava poole sõidukile poliisi välja andnud kindlustusseltsi asukohaliikmesriigis. Et vältida paralleelsete nõuete esitamist, ei tohiks liiklusõnnetustes kannatada saanutel olla õigust esitada kahju hüvitamise nõuet kõnealusele organile, kui nad on juba esitanud oma nõude või võtnud õiguslikke meetmeid asjaomase kindlustusseltsi juures ning seda nõuet veel arutatakse ja meetmed on veel pooleli.

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Kui kindlustusvõtja soovib sõlmida uue kindlustuslepingu kindlustusseltsiga, peaks tema varasemate kahjunõuete väljavõte olema kergesti autenditav, et lihtsustada selliste kahjunõuete väljavõtete tunnustamist uue kindlustuslepingu sõlmimisel. Et lihtsustada varasemate kahjunõuete tõendite kontrollimist ja autentimist, on oluline, et nende tõendite sisu ja vorm oleks kõigis liikmesriikides sama. Lisaks ei tohiks kindlustusseltsid, kes arvestavad liikluskindlustusmakse arvutamisel varasemate kahjunõuete tõendeid, diskrimineerida kodakondsuse või kindlustusvõtja eelmise elukohaliikmesriigi alusel. Et liikmesriigid saaksid kontrollida, kuidas kindlustusseltsid käsitlevad varasemate kahjunõuete tõendeid, peaksid kindlustusseltsid avaldama oma poliitika seoses sellega, kuidas neid kasutatakse kindlustusmaksete arvutamisel.

(8)  Kui kindlustusvõtja soovib sõlmida uue kindlustuslepingu kindlustusseltsiga, peaks tema varasemate kahjunõuete väljavõte olema kergesti autenditav, et lihtsustada selliste kahjunõuete väljavõtete tunnustamist uue kindlustuslepingu sõlmimisel. Et lihtsustada varasemate kahjunõuete tõendite kontrollimist ja autentimist, on oluline, et nende tõendite sisu ja vorm oleks kõigis liikmesriikides sama. Lisaks peaksid kindlustusseltsid kasutama liikluskindlustusmakse arvutamisel kohustuslikku bonus-malus süsteemi. Arvesse tuleks võtta varasemate kahjunõuete tõendeid. Keelatud peaks olema diskrimineerimine kodakondsuse või kindlustusvõtja eelmise elukohaliikmesriigi alusel. Et liikmesriigid saaksid kontrollida, kuidas kindlustusseltsid käsitlevad varasemate kahjunõuete tõendeid, peaksid kindlustusseltsid avaldama oma poliitika seoses sellega, kuidas neid kasutatakse kindlustusmaksete arvutamisel.

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Osana direktiivi toimimise hindamisest peaks komisjon jälgima direktiivi kohaldamist, võttes arvesse kannatanute arvu, piiriüleste maksejõuetusjuhtumitega seotud makseviivitustest põhjustatud tasumata nõuete summat, minimaalseid hüvitamise piirmäärasid liikmesriikides, liikluskindlustuseta sõiduki juhtimisega seotud nõuete summat seoses piiriülese liiklusega ning kaebuste arvu seoses varasemate kahjunõuete tõenditega.

(11)  Osana direktiivi toimimise hindamisest peaks komisjon jälgima direktiivi kohaldamist, võttes arvesse kannatanute arvu, piiriüleste maksejõuetusjuhtumitega seotud makseviivitustest põhjustatud tasumata nõuete summat, minimaalseid hüvitamise piirmäärasid liikmesriikides, liikluskindlustuseta sõiduki juhtimisega seotud nõuete summat seoses piiriülese liiklusega ning kaebuste arvu seoses varasemate kahjunõuete tõenditega. Direktiivi 2009/103/EÜ toimimise hindamise kontekstis peaks komisjon kontrollima ja hindama ka seda, kas tehnoloogilist arengut, sh autonoomsete ja poolautonoomsete sõidukite kasutamise kasvu silmas pidades täidab direktiiv jätkuvalt oma eesmärki kaitsta liiklusõnnetuste ohvreid sõidukite põhjustatud õnnetuste korral kindlustusandjate maksejõuetuse eest. Samal ajal peaks see järelevalve olema tulevikukindel ning selle eesmärk peaks olema tagada direktiivi eesmärkide saavutamine seoses tehnoloogia arenguga sellistes valdkondades nagu elektrisõidukid ning autonoomsed ja poolautonoomsed sõidukid.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, eelkõige eesmärki tagada kannatanute võrdne minimaalne kaitse kogu liidus ning kannatanute kaitse kindlustusseltsi maksejõuetuse korral, ei ole võimalik piisavalt saavutada üksnes liikmesriikide tasandil ning meetme toime tõttu on need paremini saavutatavad liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(12)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, eelkõige eesmärki tagada kannatanute võrdne minimaalne kaitse kogu liidus, kannatanute kaitse kindlustusseltsi maksejõuetuse korral ning üle liidu sisepiiride liikuvate võimalike kindlustusvõtjate võrdne kohtlemine varasemate kahjunõuete tõendite autentimisel kindlustusandjate poolt, ei ole võimalik piisavalt saavutada üksnes liikmesriikide tasandil ning meetme toime tõttu on need paremini saavutatavad liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a)  Artiklisse 2 lisatakse uus lõik:

 

„Käesolevat direktiivi kohaldatakse üksnes mootorsõidukite suhtes, mis on hõlmatud määrusega (EL) 2018/858*, määrusega (EL) nr 167/2013** või määrusega (EL) nr 168/2013***.

 

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1).

 

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. veebruari 2013. aasta määrus (EL) nr 167/2013 põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 1).

 

*** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 168/2013 kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 52).“

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2

Direktiiv 2009/103/EÜ

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad siiski läbi viia kindlustuse kontrolle tingimusel, et need on mittediskrimineerivad, vajalikud ja proportsionaalsed taotletava eesmärgi saavutamiseks ning

Liikmesriigid võivad siiski läbi viia kindlustuse kontrolle tingimusel, et need on mittediskrimineerivad, vajalikud ja proportsionaalsed taotletava eesmärgi saavutamiseks, nendega tagatakse asjaomase isiku õigused, vabadused ja õigustatud huvid ning

 

(Muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Selle vastuvõtmise korral tehakse vastavad muudatused kogu tekstis.)

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b

Direktiiv 2009/103/EÜ

Artikkel 16 – lõik 2a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„Liikmesriigid tagavad, et kindlustusseltsid või teises lõigus osutatud organid ei kohtle teiste kindlustusseltside või muude teises lõigus osutatud organite väljastatud varasemate kahjunõuete tõendite arvestamisel kindlustusvõtjaid diskrimineerivalt ega suurenda nende kindlustusmakset tulenevalt nende kodakondsusest või pelgalt nende eelmise elukohaliikmesriigi alusel.

„Liikmesriigid tagavad, et kindlustusseltsid ja teises lõigus osutatud organid ei kohtle teiste kindlustusseltside või muude teises lõigus osutatud organite väljastatud varasemate kahjunõuete tõendite arvestamisel kindlustusvõtjaid diskrimineerivalt ega suurenda nende kindlustusmakset tulenevalt nende kodakondsusest või pelgalt nende eelmise elukohaliikmesriigi alusel.

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b

Direktiiv 2009/103/EÜ

Artikkel 16 – lõik 2a a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid tagavad, et kindlustusseltsid ja teises lõigus osutatud organid võtavad mootorsõidukite vastutuskindlustuse lepingute puhul kasutusele kohustusliku bonus-malus süsteemi, mis arvutab välja iga kindlustusvõtja kindlustusmaksed kooskõlas varasemate kahjunõuete tõenditega.

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b

Direktiiv 2009/103/EÜ

Artikkel 16 – lõik 2b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et kindlustusseltsid avaldavad oma poliitika seoses sellega, kuidas kasutatakse varasemate kahjunõuete tõendeid kindlustusmaksete arvutamisel.

Liikmesriigid tagavad, et kindlustusseltsid avaldavad oma poliitika seoses sellega, kuidas kasutatakse varasemate kahjunõuete tõendeid kindlustusmaksete arvutamisel, eelkõige ka seoses bonus-malus süsteemiga, mida nad kasutavad.

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Direktiiv 2009/103/EÜ

Artikkel 28c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Hiljemalt seitse aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäeva tuleb läbi viia käesoleva direktiivi hindamine. Komisjon edastab hindamise lõppjäreldused koos oma märkustega Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.

Hiljemalt viis aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäeva tuleb läbi viia käesoleva direktiivi hindamine. Eelkõige hinnatakse käesoleva direktiivi asjakohasust seoses autonoomsete ja poolautonoomsete sõidukitega seotud tehnoloogilise arenguga ja uuritakse, kas käesoleva direktiivi vastutuskord võtab arvesse uusi tehnoloogilisi tingimusi või kas tuleks kehtestada uus mittesüüline rikkumine, mis põhineb üksnes autonoomsetel sõidukitel kui ohu allikatel ja millega ei kaasne samal ajal mingeid kontrollimatuid vastutusriske, et mitte takistada uute tehnoloogiate kasutamist. Komisjon edastab hindamise lõppjäreldused koos oma märkustega Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, lisades vajaduse korral seadusandliku ettepaneku.

(Tehniline viga: kõnealune direktiiv on ettepanek võtta vastu direktiiv (2018/0168(COD)), millega muudetakse direktiivi 2009/103/EÜ.)

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustus ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmine

Viited

COM(2018)0336 – C8-0211/2018 – 2018/0168(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

IMCO

11.6.2018

 

 

 

Arvamuse esitajad

       istungil teada andmise kuupäev

JURI

11.6.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Joëlle Bergeron

9.7.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

11.10.2018

20.11.2018

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

10.12.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

18

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Joëlle Bergeron, Jean-Marie Cavada, Kostas Chrysogonos, Mady Delvaux, Mary Honeyball, Sajjad Karim, Sylvia-Yvonne Kaufmann, António Marinho e Pinto, Julia Reda, Evelyn Regner, Pavel Svoboda, Axel Voss, Francis Zammit Dimech, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Sergio Gaetano Cofferati, Luis de Grandes Pascual, Tiemo Wölken, Kosma Złotowski

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

18

+

ALDE

Jean-Marie Cavada, António Marinho e Pinto

ECR

Kosma Złotowski

EFDD

Joëlle Bergeron

GUE/NGL

Kostas Chrysogonos

PPE

Daniel Buda, Luis de Grandes Pascual, Pavel Svoboda, Axel Voss, Francis Zammit Dimech, Tadeusz Zwiefka

S&D

Sergio Gaetano Cofferati, Mady Delvaux, Mary Honeyball, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Evelyn Regner, Tiemo Wölken

VERTS/ALE

Julia Reda

0

 

 

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustus ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmine

Viited

COM(2018)0336 – C8-0211/2018 – 2018/0168(COD)

EP-le esitamise kuupäev

24.5.2018

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

IMCO

11.6.2018

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

JURI

11.6.2018

 

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Dita Charanzová

19.6.2018

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

10.10.2018

21.11.2018

21.1.2019

 

Vastuvõtmise kuupäev

22.1.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

34

1

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

John Stuart Agnew, Pascal Arimont, Dita Charanzová, Carlos Coelho, Lara Comi, Anna Maria Corazza Bildt, Daniel Dalton, Nicola Danti, Dennis de Jong, Pascal Durand, Evelyne Gebhardt, Maria Grapini, Robert Jarosław Iwaszkiewicz, Philippe Juvin, Morten Løkkegaard, Eva Maydell, Marlene Mizzi, Nosheena Mobarik, Jiří Pospíšil, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Olga Sehnalová, Jasenko Selimovic, Igor Šoltes, Ivan Štefanec, Catherine Stihler, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Mylène Troszczynski, Mihai Ţurcanu, Anneleen Van Bossuyt, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Biljana Borzan, Edward Czesak, Martin Schirdewan, Adam Szejnfeld, Josef Weidenholzer

Esitamise kuupäev

28.1.2019


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

34

+

ALDE

ECR

EFDD

ENF

GUE/NGL

PPE

 

 

S&D

 

Verts/ALE

Dita Charanzová, Morten Løkkegaard, Jasenko Selimovic

Edward Czesak, Daniel Dalton, Nosheena Mobarik, Anneleen Van Bossuyt

Marco Zullo

Mylène Troszczynski

Dennis de Jong, Martin Schirdewan

Pascal Arimont, Carlos Coelho, Lara Comi, Anna Maria Corazza Bildt, Philippe Juvin, Eva Maydell, Jiří Pospíšil, Andreas Schwab, Ivan Štefanec, Adam Szejnfeld, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Mihai Ţurcanu

Biljana Borzan, Nicola Danti, Evelyne Gebhardt, Maria Grapini, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Olga Sehnalová, Catherine Stihler, Josef Weidenholzer

Pascal Durand, Igor Šoltes

1

ENF

John Stuart Agnew

2

0

EFDD

S&D

Robert Jarosław Iwaszkiewicz

Marlene Mizzi

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 8. veebruar 2019Õigusalane teave