Menetlus : 2018/2111(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0041/2019

Esitatud tekstid :

A8-0041/2019

Arutelud :

PV 11/02/2019 - 16
CRE 11/02/2019 - 16

Hääletused :

PV 12/02/2019 - 9.15
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0076

RAPORT     
PDF 251kWORD 94k
29.1.2019
PE 631.784v02-00 A8-0041/2019

ELi kodakondsust käsitlevate aluslepingu sätete rakendamise kohta

(2018/2111(INI))

Põhiseaduskomisjon

Raportöör: Maite Pagazaurtundúa Ruiz

MUUDATUSED
SELETUSKIRI – FAKTIDE JA TÄHELEPANEKUTE KOKKUVÕTE
 EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS
 PETITSIOONIKOMISJONI ARVAMUS
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

SELETUSKIRI – FAKTIDE JA TÄHELEPANEKUTE KOKKUVÕTE

Sissejuhatus

Vastavalt ELi lepingu artiklile 9 ja ELi toimimise lepingu artiklile 20 on liidu kodanik iga isik, kellel on mõne liikmesriigi kodakondsus. Liidu kodakondsus täiendab liikmesriigi kodakondsust ilma seda asendamata ning koosneb õiguste ja kohustuste kombinatsioonist, mis on seotud liikmesriigi kodakondsusest tulenevate õiguste ja kohustustega.

Euroopa kodakondsusega ei ole kunagi õnnestunud täielikult hõlmata Euroopa kodanike rolli Euroopa ülesehitamise protsessi muudes aspektides ning tavalise kodaniku elu see kuigivõrd ei mõjuta.

Euroopa kodakondsus on nähtus, millesarnast ei leidu kusagil mujal maailmas. Selle kasutuselevõtmine on Euroopa lõimumisprotsessi saavutus, kuid ei saa salata, et seni ei ole suudetud kõiki selle võimalusi ära kasutada. Käesolevas raportis kodakondsust käsitlevate aluslepingu sätete rakendamise kohta hinnatakse aluslepingutes sisalduvate käsitusviiside tulemuslikkust. Samuti on raporti eesmärk anda Euroopa institutsioonidele soovitusi sätete rakendamise, ulatuse ja tulemuslikkuse parandamiseks, et vähendada lõhet Euroopa lõimumisprotsessi ja Euroopa kodakondsusega kaasnevate võimaluste vahel.

Teabekogumistegevus

Raporti koostamiseks koguti teavet järgmistest allikatest:

–  tehnilised koosolekud Euroopa Komisjoniga (DG JUST, C3 – Kodakondsus ja vaba liikumine);

–  vaba liikumist, diskrimineerimisvastast võitlust, kodakondsusetust ja kodakondsuse saamist käsitleva teaduskirjanduse analüüs, poliitikaosakonna C uuring ELi kodanike ja nende perekondade vaba liikumise ja elamise õiguse takistuste kohta (september 2016) ning Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse uuring programmi „Kodanike Euroopa“ (2014–2020) kohta (juuli 2016);

–  Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti aruande „Making EU citizens’ rights a reality: national courts enforcing freedom of movement and related rights“ analüüs (august 2018);

–  ülevaade vaba liikumise ja direktiivi 2004/38/EL kohaldamisega seotud kohtupraktikast (eriti kohtuasjad Zhu ja Chen (C-200/02), Ruiz Zambrano (C-34/09), Rottmann (C-135/08), McCarthy (C-434/09), Dereci (C-256/11), O and al (C-356/11 ja C-357/11) Iida (Iida, C-40/11), Alimanovic (C-67/14).

ELi kodakondsuse mitmetimõistetavus

Kuigi Lissaboni lepingus on EL määratletud riikide ja kodanike liiduna, jääb mõiste „Euroopa kodanik“ mitmetimõistetavaks.

Mitmetimõistetavus tuleneb suurel määral sellest, et paljude liidu kodakondsusega seotud õiguste kasutamine on aluslepingu vaba liikumist käsitlevate sätete kaudu otseselt seotud ühtse turuga ja puudutab seega ainult liikuvaid kodanikke. Selliste õiguste hulgas on näiteks valimisõigus ja kodakondsuse alusel diskrimineerimise keeld. ELi kodanikud saavad sõltumatult kasutada piiratud hulka kodanikuõigusi, näiteks Euroopa kodanikualgatuse toetamine (ELi toimimise lepingu artikkel 24), juurdepääs dokumentidele (ELi lepingu artikkel 11) ja õigus esitada petitsioone, õigus pöörduda ombudsmani poole ja õigus suhelda ELi institutsioonidega ükskõik millises ametlikus keeles (artikkel 24) ning teataval määral ka õigus konsulaarkaitsele (ELi toimimise lepingu artikkel 23). Nende õiguste kasutamist raskendab see, et liidu kodakondsus on seotud ka mitme muu õigusaktiga, eelkõige ELi põhiõiguste hartaga.

ELi kohtud on andnud suure panuse liidu kodakondsuse arendamisse, lähtudes eeldusest, et „liidu kodakondsus on liikmesriikide kodanike põhistaatus“(1). Selleks täpsustati kõigepealt mitmeid mõisteid, mis on kehtestatud vaba liikumist käsitlevates õigusaktides, mis hiljem konsolideeriti liidu kodakondsust käsitlevas direktiivis 2004/38/EÜ. Teiseks täpsustas Euroopa Liidu Kohus oma tegevuse käigus riiklike meetmete ja liidu kodakondsuse seost. Eelkõige arendas ta välja kohtupraktika, mille kohaselt ELi toimimise lepingu artikkel 20 „välistab siseriiklikud meetmed, mis jätavad liidu kodanikud ilma võimalusest kasutada sisuliselt õigusi, mis on neile liidu kodanikuna antud“(2).

Poliitilised õigused

Poliitilises mõttes näitab kodakondsus kodanike kuulumist poliitilisse kogukonda, mis on seotud selliste põhielementidega nagu otsuste tegemise seaduslikkus ja üksikisikute osalemine poliitilises tegevuses. Poliitiliste õiguste mõte on suurendada kodanike aktiivset osalemist poliitilises protsessis ja aidata kaasa hea halduse toimimisele.

ELi toimimise lepingu artikkel 15 (juurdepääs dokumentidele), artikkel 22 (õigus valida Euroopa ja kohalikel valimistel elukohaliikmesriigis) ja artikkel 24 (õigus esitada petitsioone) on hästi juurdunud ja moodustavad Euroopa kodakondsusest tulenevate poliitiliste õiguste tuuma. Euroopa Parlamendi valimistel osalemise määr oli 2014. aastal keskmiselt 42,6 %. Need, kes valima ei läinud, olid enamasti noored eurooplased (18–24-aastased). Viimase Eurobaromeetri uuringu kohaselt teadis vaid 19 % küsitletud eurooplastest järgmiste Euroopa Parlamendi valimiste toimumise kuupäeva. 31 % andis vale vastuse ja 50 % vastas „ei tea“.

Lissaboni lepingu jõustumisega sai ELi toimimise lepingu artikli 15 lõikest 3 üldsuse dokumentidele juurdepääsu tagamise õiguslik alus. See säte laiendab üldsuse õiguse dokumentidega tutvuda kõigile liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele, kuid endiselt puudub võimalus võtta vastu uus eeskiri, millega üldsuse dokumentidele juurdepääsu kord viidaks vastavusse aluslepingu nõuetega.

Üks aluslepingutes sätestatud põhiõigusi on diskrimineerimisvastased sätted, mille kehtestamise õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 19. Kuigi on vastu võetud mitmeid valdkondlikke direktiive, ei ole alates 2008. aastast horisontaalse diskrimineerimisvastase direktiivi suhtes kahjuks kokkulepet saavutatud.

Isikuandmete väärkasutamise juhtumeid arvesse võttes on valimiste turvalisusest ja usaldusväärsusest saanud avalik huvi. Tuleb tunnustada komisjoni väärtuslikku panust eelseisvate Euroopa Parlamendi valimiste turvalisuse suurendamisse(3).

Euroopa kodanikualgatus (ELi toimimise lepingu artikkel 24) on peamine kodanike demokraatlikku osalust võimaldav vahend. Algatus on praegu läbivaatamisel. Alates 2012. aastast on edukaks osutunud ainult neli kodanikualgatust: Right2Water, One of Us, Stop Vivisection ja Stop Glyphosate. Euroopa kodanikualgatuse määrus on praegu läbivaatamisel, mille eesmärk on tugevdada ELi kodanike ainulaadset õigust liidu poliitilises elus aktiivselt osaleda.

„Kodanike Euroopa“ on ELi programm, mille eesmärk on edendada Euroopa kodakondsust, soodustades kodanike aktiivset osalemist liidu demokraatlikus elus. Sel aastal esitas komisjon ettepaneku järgmise, õiguste ja väärtuste programmi kohta(4).

Tasub märkida, et nendes programmides pööratakse suurt tähelepanu haridusele. Kuigi ELil on selles küsimuses piiratud pädevus, on ELi aluslepingute ja eelkõige ELi toimimise lepingu artikli 165 võimalusi harva kasutatud õigusliku alusena kodanike hariduse Euroopa mõõtme arendamiseks.

Tuleb meeles pidada, et kodanikud, kes kasutavad täielikult oma demokraatlikke õigusi kooskõlas õigusriigi põhimõttega, on seotud selle demokraatiaga, mida nad ehitavad, ning et demokraatia ja õigusriigi põhimõte on ELi lepingu artikli 2 kohaselt Euroopa Liidu väärtused.

Liikumisvabadus

Liikumis- ja elukohavabadus (ELi lepingu artikkel 21), kodakondsuse alusel diskrimineerimise keeld (ELi lepingu artikkel 18) ja töötajate liikumisvabadus (ELi lepingu artikkel 45) on väidetavalt Euroopa kodakondsuse need aspektid, mis kodanikke kõige lähemalt puudutavad, sest need on vabadused, mida saab kasutada iga päev(5) – ja võib-olla ka seetõttu, et need vabadused põhinevad usaldusel, solidaarsusel ja Euroopa ühtekuuluvusel.

Siiski tuleb rõhutada, et liikumisvabadus omandatakse alles teise liikmesriiki kolides (Eurostati andmetel elab üle 16 miljoni eurooplase teises liikmesriigis kui nende koduriik). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil (kodanike õiguste direktiiv)(6) oli mõeldud selleks, et haldusformaalsuste vähendamise teel nende õiguste kasutamist hõlbustada. Komisjoni, Euroopa Parlamendi ning muude ELi organite ja asutuste uuringutes ja aruannetes on siiski pidevalt rõhutatud selle direktiivi rakendamise puudujääke(7). Uuringud näitavad, et mitmel liikmesriigil on märkimisväärseid raskusi riigi ametiasutuste ja kohtute tegevuses olulise kohtupraktika kindlakstegemisel. Teatatud on ka kodakondsuse alusel diskrimineerimisest (mis ei ole küll otseselt seotud kodakondsuse direktiiviga, kuid puudutab vaba liikumise õiguse kasutamist) seoses juurdepääsuga töökohtadele ja eri teenustele (üürimine, pangandus, haridus) ning seoses maksustamisega. ELi kodanike kolmandate riikide kodanikest pereliikmete riiki sisenemise ja seal elamise õiguse lihtsustamine on paljudes liikmesriikides endiselt problemaatiline. Sageli ei võimaldata neile kiirendatud viisamenetlust ja neile esitatakse piiril ülemääraseid haldusnõudeid.

Liikumisvabadus on üks Brexiti läbirääkimiste põhiteemasid. Rohkem kui 4,5 miljoni inimese (3,5 miljonit Ühendkuningriigis elavat eurooplast ja üle miljoni teistes liikmesriikides elava briti) kodakondsuse küsimus on endiselt lahendamata.

Õigused välismaal

ELi lepingu artikli 23 kohaselt tagatud õigus konsulaarkaitsele tuleneb asjaolust, et kõigil liikmesriikidel ei ole kõigis teistes maailma riikides saatkonda või konsulaaresindust (14 kolmandal riigil on ainult üks saatkond ühes ELi liikmesriikidest).

Oma õigusi tuntakse ja ka kasutatakse endiselt vähe. Seega on igati põhjust nende õiguste rakendamist hinnata. Tuleks kaaluda, kuidas võiks ELi delegatsioonide rolli veelgi suurendada, võttes eelkõige arvesse seda, et direktiiv 2016/679 võimaldab liidu delegatsioonide ja liikmesriikide esinduste vahel paindlikku tööjaotust.

ELi kodakondsusega seotud õiguste tundmine ja kasutamine

ELi kodakondsusest tulenevate õiguste tundmine ja mõistmine näib olevat üks horisontaalseid probleeme, mis kehtib kõigi eespool käsitletud kodakondsuse aspektide puhul. Hiljutised kodakondsusega seotud Eurobaromeetri uuringud(8) näitavad, et ainult 54 % vastanutest tunneb oma õigusi ELi kodanikuna, samas kui 45 % vastanutest neid ei tunne ja 67 % sooviks nende kohta rohkem teada saada. ELi kodakondsuse edukuse seisukohalt on äärmiselt oluline nii parem ja selgem teave nende õiguste kohta kui ka selge ajakohastatud tõlgendus nende kasutamisest.

ELi toimimise lepingu artikli 25 võimalused

Euroopa Liidu kodakondsus peab nüüd toimima uues ja keerulises mõõtmes, mida aluslepingutes ei ole sõnaselgelt ette nähtud – Euroopa ülesehituseprotsessile heakskiidu andjana. ELi toimimise lepingu artikkel 25 annab ainulaadse võimaluse arvestada uusi mõõtmeid ELi kodanike õiguste tulevases arengus. Nende õiguste laiendamiseks ja tõhustamiseks ette nähtud menetluse kohaselt peavad selle ülesande täitma liikmesriigid ja komisjon.

(1)

Kohtuasi Grzelczyk (C-184/99).

(2)

Kohtuasi Ruiz Zambrano (C-34/09).

(3)

Komisjoni 12. septembri 2018. aasta soovitus valimiskoostöö võrgustike, veebisisu läbipaistvuse, küberintsidentide eest kaitsmise ning väärinfo levitamise kampaaniate vastu võitlemise kohta Euroopa Parlamendi valimiste raames.

(4)

COM(2018)0383.

(5)

Paljude Euroopa kodanike igapäevaelu on rohkem „euroopastunud“, kui me arvata oskame. Näiteks suhtleb rohkem kui 50 % eurooplastest telefoni, interneti, posti või e-posti teel regulaarselt välismaal viibivate pereliikmete ja/või sõpradega, on viimase kahe aasta jooksul külastanud vähemalt üht muud liikmesriiki, vaatab võõrkeeles televiisorit või on tuttav vähemalt veel ühe ELi liikmesriigiga (vt ELi rahastatavat uurimisprojekti EUCROSS).

(6)

ELT L 158, 30.4.2004, lk 77.

(7)

Vt näiteks Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti viimast aruannet „Making EU citizens’ rights a reality: national courts enforcing freedom of movement and related rights“ (2018).

(8)

Eurobaromeetri kevaduuring 89/2018, kodakondsuse aruanne.


EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ELi kodakondsust käsitlevate aluslepingu sätete rakendamise kohta

(2018/2111(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ELi lepingu artikleid 2, 3, 6, 9, 10, 11, 12, 21 ja 23 ning ELi toimimise lepingu artikleid 8, 9, 10, 15, 18, 20, 21, 22, 23, 24, 26, 45, 46, 47, 48, 153 ja 165,

–  võttes arvesse ELi lepingu artikleid 10 ja 11 ning artikli 10 lõiget 3, mille kohaselt igal kodanikul on õigus osaleda liidu demokraatias,

–  võttes arvesse ELi lepingu artikli 3 lõiget 2, milles on sätestatud isikute vaba liikumise õigus,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse mitmeaastast finantsraamistikku ajavahemikuks 2020–2027,

  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ(2),

–  võttes arvesse nõukogu 14. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 390/2014, millega kehtestatakse programm „Kodanike Euroopa“(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta määrust (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/589, milles käsitletakse Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURESe võrgustik), töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ja tööturgude edasist integratsiooni ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 492/2011 ja (EL) nr 1296/2013(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta direktiivi 2013/55/EL, millega muudetakse direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta(7) ning määrust (EL) nr 1024/2012 siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta(8),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse ELi tagasipöördumistunnistus ja tunnistatakse kehtetuks otsus 96/409/ÜVJP (COM(2018)0358),

–  võttes arvesse nõukogu 20. aprilli 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/637, mis käsitleb koordineerimis- ja koostöömeetmeid, millega hõlbustatakse liidu esindamata kodanike konsulaarkaitset kolmandates riikides ning tunnistatakse kehtetuks otsus 95/553/EÜ,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse õiguste ja väärtuste programm (COM(2018)0383),

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2009. aasta teatist „Suunised direktiivi 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil) ülevõtmise ja kohaldamise parandamiseks“ (COM(2009)0313),

–  võttes arvesse komisjoni 24. jaanuaril 2017. aastal avaldatud aruannet „Kodanike õiguste tugevdamine demokraatlike muutuste liidus. 2017. aasta aruanne ELi kodakondsuse kohta“ (COM(2017)0030),

–  võttes arvesse komisjoni 12. septembri 2018. aasta soovitust valimiskoostöö võrgustike, veebisisu läbipaistvuse, küberintsidentide eest kaitsmise ning väärinfo levitamise kampaaniate vastu võitlemise kohta Euroopa Parlamendi valimiste raames (C(2018)5949),

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu toimimise parandamise kohta Lissaboni lepingu võimalusi kasutades(9),

–  võttes arvesse oma 28. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni Euroopa kodanikualgatuse kohta(10) ning ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa kodanikualgatuse kohta (COM(2017)0482),

–  võttes arvesse oma 16. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni ELi kodakondsuse müügi kohta(11),

–  võttes arvesse oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni ELi käsitleva õppe kohta koolides(12),

–  võttes arvesse oma 2. märtsi 2017. aasta resolutsiooni nõukogu 14. aprilli 2014. aasta määruse (EL) nr 390/2014 (millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 programm „Kodanike Euroopa“) rakendamise kohta(13),

–  võttes arvesse oma 15. märtsi 2017. aasta resolutsioon ELi kodanike liikumis- ja töötamisvabaduse takistuste kohta siseturul(14),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 31. jaanuari 2013. aasta arvamust „ELi kodakondsuse tugevdamine: kodanike valimisõiguste edendamine“,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi poliitikaosakonna C poolt 2016. aastal avaldatud uuringuid „ELi kodanike ja nende pereliikmete liikumis- ja elamisvabaduse takistused“,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2018. aasta aruannet „Making EU citizens’ rights a reality: national courts enforcing freedom of movement and related rights“,

–  võttes arvesse Eurobaromeetri uuringu nr 89/2018 tulemusi,

  võttes arvesse oma 7. veebruari 2018. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi koosseisu kohta(15),

  võttes arvesse oma 4. juuli 2018. aasta seisukohta, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu, millega muudetakse otsestel ja üldistel valimistel esindajate Euroopa Parlamenti valimist käsitlevat akti, mis on lisatud nõukogu 20. septembri 1976. aasta otsusele 76/787/ESTÜ, EMÜ, Euratom („valimisi käsitlev akt“)(16),

–  võttes arvesse oma 7. veebruari 2018. aasta otsust Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe muutmise kohta(17);

  võttes arvesse oma 30. mai 2018. aasta resolutsiooni 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta(18),

–  võttes arvesse oma 14. novembri 2018. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kohta – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks(19),

  võttes arvesse komisjoni 12. septembri 2018. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele vabade ja õiglaste Euroopa Parlamendi valimiste kindlustamise kohta (COM(2018)0637),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning petitsioonikomisjoni arvamusi (A8-0041/2019),

A.  arvestades, et liidu kodakondsus ja sellega seotud õigused kehtestati algselt 1992. aastal Maastrichti lepinguga ning neid tugevdati Lissaboni lepinguga, mis jõustus detsembris 2009, kuid neid on ainult osaliselt rakendatud;

B.  arvestades, et õigused, alusväärtused ja põhimõtted, millel liit rajaneb ja mida rõhutatakse ELi lepingu artiklites 2 ja 6, asetavad kodanikud Euroopa ülesehitamise protsessi keskmesse; arvestades, et Euroopa tuleviku arutelus tuleb seega mõelda ka meie ühise identiteedi tugevusele;

C.  arvestades, et ELi institutsioonide ja otsustamisprotsesside läbipaistvuse, terviklikkuse ja vastutuse põhimõtted, mis tulenevad Euroopa Liidu lepingu artiklitest 10 ja 11 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklist 41, on kodakondsuse mõiste olulised osad, mis on vajalikud liidu kui terviku usaldusväärsuse saavutamiseks ja tugevdamiseks; arvestades, et mitmes liidu poliitikavaldkonnas ajutiste ja valitsustevaheliste meetmete ja vahendite kasutamine ning otsuste tegemine mitteametlikes organites, hiilides ametlikest institutsioonidest mööda ja viies seadusandliku tavamenetluse neist välja, võib eelnimetatud põhimõtteid tõsiselt kahjustada;

D.  arvestades, et ELil on olnud raskusi arvukate kriiside lahendamisel ning sellel on tõsised sotsiaal-majanduslikud tagajärjed, mille tulemusel on esile kerkinud ainuõiguslikul identiteedil ja ülimuslikkuse kriteeriumidel põhinevad populistlikud ja natsionalistlikud ideoloogiad, mis on vastuolus Euroopa väärtustega;

E.  arvestades, et eri kriiside puudulik haldamine on süvendanud kodanike pettmust mõnedes ELi integratsiooniprojekti tulemustes; arvestades, et väga tähtis on tagada, et kodanikud peaksid liidu kodakondsust kõrgelt hinnatud eeliseks, ning et selleks tuleb muu hulgas taastada usaldus ELi projekti vastu, seades esikohale kõigi kodanike õiguste edendamise, sealhulgas kodaniku-, poliitilised ja sotsiaalsed õigused, parandades demokraatia kvaliteeti liidus, põhiõiguste ja -vabaduste tegelikku kasutamist ning iga kodaniku võimalust liidu demokraatlikust elust osa võtta, nähes ühtlasi ette kodanikuühiskonna suurema osalemise otsustus- ja rakendamisprotsessides;

F.  arvestades, et Euroopa kodanikualgatuse praeguse läbivaatamise eesmärk on muuta see tulemuslikumaks ning edendada osalusdemokraatiat ja kodanikuaktiivsust;

G.  arvestades, et ELi kodakondsus saadakse liikmesriigi kodakondsuse kaudu, mida reguleeritakse liikmesriikide seadustega; arvestades, et samas on ELi kodakondsusest tulenevad õigused ja kohustused sätestatud liidu õiguses ja ei sõltu liikmesriikidest, mistõttu liikmesriigid ei saa neid põhjendamatult piirata;

H.  arvestades, et seoses riigi kodakondsuse saamisega peaksid liikmesriigid järgima ELi õiguse põhimõtteid, nagu proportsionaalsus, õigusriik ja diskrimineerimiskeeld, mida on põhjalikult käsitletud Euroopa Liidu Kohtu praktikas;

I.  arvestades, et Brexiti väljavaade on näidanud liidu kodakondsusega seotud õiguste tähtsust, eriti noorte eurooplaste jaoks, ja nende õiguste rolli miljonite ELi kodanike elus, ning on suurendanud ka liidus teadlikkust selliste õiguste kaotamise võimalikkusest mõlemal poolel;

J.  arvestades, et 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimiste valimisosalus oli keskmiselt 42,6 %; arvestades, et viimase Eurobaromeetri uuringu kohaselt teadis vaid 19 % küsitletud eurooplastest järgmiste Euroopa Parlamendi valimiste toimumise kuupäeva;

K.  arvestades, et ELi kodanikud ei ole peaaegu üldse teadlikud Europe Directi büroodest, mille peamine ülesanne on ometi teabe jagamine;

L.  arvestades, et kogu ELis on üle 400 Europe Directi teabekeskuse, mis annavad oma panuse komisjoni tegevusse kodanikele otsest huvi pakkuva Euroopa Liidu poliitika tutvustamisel ja mille peamine eesmärk on suhelda kodanikega kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

M.  arvestades, et kodakondsuse mõiste määratleb kodanike suhted poliitilise kogukonnaga, sealhulgas nende õigused, kohustused ja vastutuse; arvestades, et ELi toimimise lepingu artikkel 20 annab liidu kodanikele õiguse hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel ja kohalikel valimistel oma elukohajärgses liikmesriigis selle riigi kodanikega võrdsetel tingimustel;

N.  arvestades, et Euroopa kodanikud on Euroopa Parlamendis otseselt esindatud ja iga kodanik peab saama ELi institutsioonidelt võrdset tähelepanu; arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 8 kehtestatakse soolise aspekti arvestamise põhimõte, märkides, et kõigi liidu meetmete eesmärk on meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine;

O.  arvestades, et Euroopa Liidu Kohus on mitmel puhul otsustanud, et liidu kodakondsusest tulenevaid õigusi võivad liikmesriigi kodanikud kasutada ka oma koduriigis(20);

P.  arvestades, et mõni liikmesriik pakub kodakondsuse saamiseks nn kuldviisade programme ja investeerimisskeeme;

Q.  arvestades, et liikumisvabadus annab ELi kodanikele võimaluse reisida, õppida, töötada ja elada teistes ELi riikides; arvestades, et teises liikmesriigis elamise õigust kasutab rohkem kui 16 miljonit eurooplast;

R.  arvestades, et õigus liikumisvabadusele on ELi kodakondsuse keskne õigus, mis täiendab teisi liidu siseturu vabadusi; arvestades, et Euroopa noortele on liikumisvabadus eriti südamelähedane ning et seda vabadust peetakse liidu kõige positiivsemaks saavutuseks lisaks rahu tagamisele Euroopas;

S.  arvestades, et direktiivi 2004/38 rakendamisel on esinenud praktilisi raskusi ja eurooplastel võib olla endiselt raske teise liikmesriiki kolida või seal elada diskrimineerimise tõttu, mida põhjustavad kodakondsuse, riiki sisenemise või seal elamisega seotud nõuded; arvestades, et on olemas mahukas Euroopa Kohtu praktika, mille eesmärk on selgitada liikuvatele ELi kodanikele olulisi põhimõisteid;

T.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklitega 20 ja 23 on tagatud õigus konsulaarkaitsele ning seetõttu on ELi kodanikel sellise kolmanda riigi territooriumil, kus nende kodakondsusjärgne liikmesriik ei ole esindatud, õigus saada kaitset mis tahes teiselt liikmesriigilt samadel tingimustel nagu selle riigi kodanikud; arvestades, et kolmandates riikides ette tulevad hädaolukorrad, loodusõnnetused või terrorirünnakud võivad mõjutada ka Euroopa kodanikke, kes on pärit liikmesriigist, millel ei ole selles riigis esindust;

U.  arvestades, et 2017. aasta aruandes ELi kodakondsuse kohta lubas komisjon korraldada kogu liidus ELi kodakondsuse teemalise teabekampaania, et aidata kodanikel oma õigusi paremini mõista; arvestades, et kohustust ELi kodanikke paremini nende õigustest ja kohustustest teavitada tuleb jagada ka liikmesriikide ja kodanikuühiskonnaga;

V.  arvestades, et komisjoni 2017. aasta ELi kodakondsuse aruande kohaselt on alates 2012. aastast üha rohkem inimesi teatanud, et neid on mingil viisil diskrimineeritud;

W.  arvestades, et Schengeni ala loomine ja Schengeni acquis’ lõimimine ELi raamistikku on oluliselt tõhustanud liikumisvabadust liidu piires ja on ühtlasi üks Euroopa integratsiooniprotsessi suurimaid saavutusi;

X.  arvestades, et Euroopa kodakondsuse kehtestamine on Euroopa projekti saavutus, mille kõiki võimalusi ei ole veel ära kasutatud; rõhutab, et see on ainulaadne nähtus, millesarnast ei leidu kuskil mujal maailmas;

1.  on seisukohal, et mitte kõigi ELi kodakondsust käsitlevate sätete rakendamisel ei ole veel saavutatud nende täielikku mõju, kuigi see võimaldaks tugevdada Euroopa identiteeti; rõhutab, et liidu kodakondsuse loomine on tõestanud, et kodakondsus, mida ei määra rahvus, on võimalik ja et see loob poliitilise valdkonna, millest tulenevad õigused ja kohustused, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu, mitte riigi õigusega; kutsub liidu institutsioone üles võtma vajalikke meetmeid, et parandada kodakondsust käsitlevate aluslepingu sätete, samuti Euroopa Liidu põhiõiguste harta sätete rakendamist, kohaldamisala ja mõjusust; juhib tähelepanu sellele, et Euroopa kodanikud ei ole liidu kodakondsusest tulenevatest õigustest täielikult teadlikud;

2.  tuletab meelde, et ELi kodakondsus täiendab liikmesriigi kodakondsust; rõhutab, et ELi kodakondsus võimaldab kodanikule eri identiteetide täiendavust ning et natsionalistlikud ja populistlikud ideoloogiad takistavad seda; on seisukohal, et kodanikuaktiivsus ja kodanikuosaluse soodustamine tugevdab otsustavalt poliitilisse projekti kuulumise tunnet, süvendab ühise Euroopa identiteedi tunnetamist, vastastikust mõistmist, kultuuridevahelist dialoogi ja riikide koostööd ning aitab ehitada avatud, kaasavat, sidusat ja vastupanuvõimelist ühiskonda;

3.  on seisukohal, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta täielik rakendamine ELi institutsioonide, organite ja asutuste poolt ning selles sätestatud õiguste ja põhimõtete aktiivne edendamine on oluline, sest tagab kodanike tulemusliku osalemise ELi demokraatlikus protsessis ning annab ELi toimimise lepingu artikli 20 sätetele konkreetsuse;

4.  rõhutab, et liidu kodakondsusest tulenevat õiguste ja kohustuste kogumit ei tohi põhjendamatult piirata; nõuab sellega seoses tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid oma eelisõigust anda kodakondsus õiglase koostöö vaimus, sealhulgas juhtudel, kui tegemist on ELi kodanike lastega, kellel on raskusi kodakondsuse saamise kriteeriumide täitmisega vastavalt riiklikele eeskirjadele; rõhutab, et kodanikuõiguste edukas kasutamine eeldab, et kaitstakse ja edendatakse kõiki põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja vabadusi, sealhulgas puuetega inimeste puhul, kes peaksid saama oma põhiõigusi kasutada võrdselt kõigi teiste kodanikega, ning et arvestatakse soolist aspekti, tagamaks, et naised saavad ELi kodakondsusega seotud õigusi täielikult kasutada;

5.  tuletab meelde, et liidu kodakondsusel on ka laiem mõju ja see annab õigused demokraatliku osaluse valdkonnas, mis on tuletatud Euroopa Liidu lepingu artiklitest 10 ja 11; rõhutab, et liidu demokraatlikus elus osalemise õiguse teostamiseks tuleks otsuseid teha nii avalikult ja kodanikulähedaselt kui võimalik ning seetõttu on oluline tagada otsustamisel ja korruptsioonivastases võitluses vajalik läbipaistvus;

6.  peab kahetsusväärseks erandeid, mida mõni liikmesriik on mõnest aluslepingute osast teinud, sest see kahjustab kodanike õigusi ja tekitab neis erinevusi, kuigi need peaksid ELi aluslepingute kohaselt olema võrdsed;

7.  märgib, et programm „Erasmus +“, õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm ning programm „Kodanike Euroopa“ toovad ELi kodanikele ja eelkõige noortele suurt kasu, suurendades nende teadlikkust oma seisundist ELi kodanikuna ja teadmisi sellest seisundist ja selle alusväärtustest tulenevate õiguste kohta; on seisukohal, et Euroopa vabatahtliku tegevuse programmidel, näiteks Euroopa vabatahtlik teenistus ja Euroopa solidaarsuskorpus, on Euroopa kodakondsuse kujundamisel samuti tähtis osa; rõhutab selliste programmide tähtsust, eriti noorte hulgas, ja nõuab nende rahaliste vahendite suurendamist;

Poliitilised õigused

8.  tunneb muret valimisaktiivsuse vähenemise pärast nii riiklikel kui ka Euroopa Parlamendi valimistel; on veendunud, et ELi avaliku sfääri tugevdamine ja Euroopa kodakondsuse täielik rakendamine võib aidata selle suundumuse ümber pöörata, suurendades kodanikes Euroopa kogukonda kuulumise tunnet ja tugevdades esindusdemokraatiat;

9.  tuletab meelde, et riikidevahelised nimekirjad võivad ELi valimiste raames liidu avalikku sfääri tugevdada, edendades kogu liitu hõlmavat arutelu ELiga seotud poliitika üle, selle asemel et keskenduda valimiskampaanias ühe riigi probleemidele;

10.  tunnustab komisjoni püüdlusi edendada programme, mis tugevdavad Euroopa kodakondsust ja kodanike teadlikkust oma poliitilistest õigustest; märgib siiski, et ELi toimimise lepingu artikli 165 rakendamisel, mis on kodanike hariduses Euroopa mõõtme edendamise õiguslik alus, on tehtud vähe edusamme; peab väga oluliseks toetada kodanike osalemist ELi demokraatlikus elus ja on veendunud, et eelkõige tuleb haridussüsteemides välja töötada ELi õppekavad, et jätkata liidu kodakondsuse potentsiaali elluviimist;

11.  kordab taas, kui taunimisväärne on asjaolu, et mõned ELi kodanikud on oma kodakondsusjärgses liikmesriigis valimisõigusest ilma jäetud ega saa osaleda ka oma elukohaliikmesriigi parlamendivalimistel; rõhutab, et teises liikmesriigis elamisest tulenev valimisõiguse kaotus võib vähendada kodanike soovi kolida teise liikmesriiki ning võib seetõttu endast kujutada ELi toimimise lepingu artikli 18 rikkumist;

12.  on seisukohal, et esindusdemokraatia süsteemis on oluline tagada ELi institutsioonide nõuetekohane toimimine, et kaitsta kõiki ELi kodanike poliitilisi õigusi; rõhutab, kui oluline on ELi kodakondsuse mõiste tugevdamiseks liidu kodakondsust ja sellest tulenevaid õigusi käsitleva teabe kättesaadavus kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes; taunib asjaolu, et alates Lissaboni lepingu jõustumisest ei ole veel täielikult rakendatud ELi toimimise lepingu artikli 15 lõiget 3, millest sai dokumentide üldkättesaadavuse õiguslik alus ja millega laiendatakse juurdepääsureegleid kõigile liidu institutsioonidele, organitele ja ametitele; leiab, et liikmesriigid on uute reeglite paremale rakendamisele pidevalt takistusi teinud;

Liikumisvabadus

13.  väljendab heameelt eeliste üle, mida vaba liikumine ELi kodanikele ja liikmesriikide majandusele annab; juhib tähelepanu asjaolule, et direktiivist 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil) tulenevaid õigusi ei tunta alati ja neid ei järgita, ning see takistab ELi kodanike ja nende perekondade vaba liikumist ja elamist ning põhjustab nende diskrimineerimist; tuletab meelde liikmesriikide kohustust kaitsta samasooliste abikaasade liikumisvabadust, sealhulgas perekonna taasühinemise õigust;

14.  on mures selle pärast, et direktiivi 2004/38/EÜ teatavate sätete ja tingimuste tõlgendamine liikmesriikide kohtutes ei erine mitte ainult liikmesriigiti, vaid mõnikord ka sama jurisdiktsiooni piires; märgib murega, et riiklikud ametiasutused ei ole direktiiviga 2004/38/EÜ kehtestatud õigustest ja kohustustest alati täiesti teadlikud;

15.  rõhutab, et teabe puudumine või eksliku või segase teabe andmine pereliikmete viisanõuete ja elamisõiguse kohta on tõsine probleem; nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid riiki sisenemise ja seal elamise õigust piiravate tarbetute tõkete kõrvaldamise, eelkõige kolmandate riikide kodanike puhul, kes on ELi kodanike pereliikmed;

16.  tunneb muret raskuste pärast, millega kodanikud kokku puutuvad, püüdes saavutada oma kutsekvalifikatsiooni tunnustamist teistes liidu liikmesriikides; on veendunud, et kutsekvalifikatsiooni tunnustamise direktiiv ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistik on aidanud liikmesriikides kvalifikatsiooni tunnustamist parandada; on samuti veendunud, et kutseoskuste tunnustamine on väga tähtis, et tagada nii üliõpilaste kui ka spetsialistide suurem liikuvus; kutsub komisjoni üles ka edaspidi võimaluste piires kutseoskuste tunnustamisele kaasa aitama;

17.  tunneb tõsist muret seoses Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti uuringuga, mille kohaselt diskrimineerimist esineb töö otsimisel, juurdepääsul mitmesugustele teenustele, nagu auto või korteri üürimine või teatavad pangandusteenused, ning hariduse ja maksustamise valdkonnas; rõhutab, et kodakondsuse alusel diskrimineerimine võib liidu kodanike vaba liikumist takistada; kutsub ELi ja liikmesriike üles selliseid diskrimineerimisjuhtumeid eriti hoolikalt jälgima ja nende ennetamiseks otsustavalt tegutsema;

18.  rõhutab liikuvuse rolli noorte isiklikus arengus, sest see tõhustab õppimist ja kultuurilist vastastikmõju ning suurendab kodanikuaktiivsuse ja selle praktiseerimise mõistmist; ergutab liikmesriike toetama ELi programme, millega edendatakse liikuvust;

19.  mõistab kultuuri, kunsti ja teaduse tähtsust aktiivseks ELi kodanikuks olemise lahutamatu osana; rõhutab nende valdkondade rolli liidu kodanike ühistunde ja vastastikuse mõistmise tugevdamisel ning kultuuride dialoogi ergutamisel;

Konsulaarkaitse

20.  märgib, et praegu elab väljaspool ELi peaaegu seitse miljonit ELi kodanikku ning aastaks 2020 kasvab nende arv eeldatavasti vähemalt 10 miljonini;

21.  on seisukohal, et õigus konsulaarkaitsele on kasulik kõigile ELi kodanikele, ning tuletab meelde, et 20. aprilli 2015. aasta direktiivis (EL) 2015/637 konsulaarkaitse kohta(21) tõlgendatakse konsulaarkaitset võimalikult laialt, st mis tahes konsulaarabina; rõhutab, et neid õigusi tuntakse endiselt vähe;

22.  palub komisjonil avaldada hinnang direktiivi (EL) 2015/637 rakendamise kohta ja algatada vajaduse korral rikkumismenetlused; palub liikmesriikidel välja töötada hädaolukordade protokollid, võttes arvesse esindamata kodanikke, et parandada hädaolukordades toimuva teabevahetuse kooskõlastatust teiste liikmesriikide esinduste ja ELi delegatsioonidega; tuletab meelde oma ammust nõudmist suurendada kolmandates riikides asuvate ELi delegatsioonide rolli ning rõhutab lisaväärtust, mida ELi diplomaatiline võrgustik neis riikides võib anda;

Petitsioon Euroopa Parlamendile ja kaebus Euroopa Ombudsmanile

23.  rõhutab, kui tähtis on ELi toimimise lepingu artikliga 227 ja põhiõiguste harta artikliga 44 kehtestatud õigus esitada petitsioone, samuti ELi toimimise lepingu artikliga 228 ja põhiõiguste harta artikliga 43 antud õigus pöörduda ombudsmani poole; tunnustab Euroopa ombudsmani tegevust võitluses liidu institutsioonide, organite ja asutuste haldusomavoli vastu, eelkõige läbipaistvuse valdkonnas; rõhutab, et liidu demokraatia nõuetekohaseks toimimiseks ja selles osalemiseks on tähtis läbipaistvus, sest see loob kodanikes usaldust; toetab sellega seoses ombudsmani hiljutises eriaruandes esitatud soovitusi nõukogu õigusloomeprotsessi läbipaistvuse kohta;

Soovitused

24.  soovitab komisjonil kasutada oma ELi toimimise lepingu artikli 258 kohast eelisõigust ja paluda Euroopa Liidu Kohtul otsustada, kas valimisõigusest ilmajätmist teises ELi liikmesriigis elamise tõttu tuleks käsitada liikumis- ja elukohavabaduse rikkumisena; kutsub taas liikmesriike üles rakendama Veneetsia komisjoni hea valimistava eeskirju, mis hõlmab ka välismaal elavate kodanike valimisõiguse tagamist riikide parlamendivalimistel;

25.  teeb ettepaneku, et komisjon laiendaks ELi toimimise lepingu artiklis 25 sätestatud menetluse kaudu ELi toimimise lepingu artikli 20 lõikes 2 loetletud õigusi, et ELi kodanikud saaksid valida, kas hääletada oma kodakondsus- või elukohajärgses liikmesriigis, ning et seda laiendataks kõigile valimistele kooskõlas iga liikmesriigi põhiseaduslike võimalustega;

26.  kutsub liikmesriike üles võtma kohalikul ja riiklikul tasandil kasutusele e-demokraatia vahendeid ning integreerima need nõuetekohaselt poliitilisse protsessi, hõlbustades nii kodanike kui ka elanike demokraatlikku osalemist;

27.  on seisukohal, et Euroopa kodanikualgatuse õigusraamistiku läbivaatamine pakub võimalust suurendada kodanike osalemist ELi poliitika kujundamisel, kui vähendada selle vahendi bürokraatlikkust ja suurendada selle kättesaadavust;

28.  palub komisjonil välja kujundada töökindlamad tavad eduka Euroopa kodanikualgatuse korral poliitiliste ja õiguslike järelmeetmete võtmiseks;

29.  nõuab tungivalt, et rohkem ressursse investeeritaks täiendavatesse programmidesse ja algatustesse, mille eesmärk on edendada Euroopa avalikku ruumi, kus kodanike identiteedimudelisse kuulub põhiõiguste ja -vabaduste kasutamine, sotsiaalne heaolu ja Euroopa väärtuste järgimine; kiidab heaks õiguste ja väärtuste programmi kui väärtusliku näite sellest, kuidas liit aktiivselt toetab oma väärtusi ja õigusi, mis tulenevad ELi kodakondsusest ja on sätestatud aluslepingutes, sealhulgas toetades kodanikuühiskonna organisatsioone, kes neid õigusi ja väärtusi edendavad ja kaitsevad; rõhutab, et tähtis on säilitada õiguste ja väärtuste programmi praegune eelarve; on kindlalt vastu selle vähendamisele komisjoni kavandatud uues mitmeaastases finantsraamistikus aastateks 2021–2027;

30.  soovitab tungivalt, et Euroopa erakonnad ja nende liikmed tagaksid 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kandidaatide sooliselt tasakaalustatud esindatuse, kasutades kas sooliselt koosseisult võrdseid nimekirju või muid võrdväärseid meetodeid;

31.  teeb ettepaneku märgatavalt suurendada Europe Directi büroode nähtavust; rõhutab, et need bürood peaksid toimima vahendajana, tehes koostööd liikmesriikide haldusasutuste ja kodanikuühiskonnaga (sealhulgas ametiühingute, ettevõtjate ühenduste ning avaliku ja erasektori asutustega), et Euroopa kodanikke aktiivselt teavitada nende õigustest ja kohustustest ning edendada kodanike kohalikku osalemist Euroopa Liidu demokraatlikus elus; ergutab liikmesriike ning piirkondliku ja kohaliku tasandi üksusi nende büroodega aktiivselt koostööd tegema; rõhutab, et Europe Directi bürood võiksid luua koostoimet selliste programmidega nagu „Kodanike Euroopa“; palub komisjonil tagada, et need bürood vahendaksid kogu vajalikku teavet, mis võimaldab ELi kodanikel oma õigusi kasutada, ning hõlbustaksid ELi kodanikuõiguste kasutamist; on veendunud, et SOLVITi teenust tuleks veelgi lihtsustada, et tõhusamalt kaitsta ELi kodanike õigusi enne, kui nad taotlevad mis tahes kohtu- või haldusmeetmete võtmist;

32.  sellega seoses kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut, mis tugevdaks nii Europe Directi büroode rolli kui ka ELi kodakondsuse kasutamist, võttes aluseks direktiivi 2014/54/EL kohaldamisel töötajatele antud õigused, sealhulgas liidu kodanike õigus kaitsele diskrimineerimise eest, hääleõiguse kasutamine vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 22 ning vaba liikumise õigus vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 21 ja direktiivile 2004/38/EÜ, samuti nende perekonnaliikmete vaba liikumise õigus;

33.  palub komisjonil süstemaatiliselt tegutseda, kui liikmesriigid rikuvad direktiivi 2004/38/EÜ, ning nõuab ELi suuniste uuendamist liidu kodanikke mõjutavate õigusaktide kohaldamiseks ja tõlgendamiseks, et võtta arvesse Euroopa Liidu Kohtu hiljutist tegevust, tagades seega ELi õiguse täieliku järgimise;

34.  nõuab soolise aspekti järjekindlat arvestamist kogu ELi tegevuses, eelkõige liidu kodakondsusega seotud õigusaktide vastuvõtmisel ja meetmete rakendamisel;

35.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament on alates 2014. aastast mitu korda väljendanud muret selle pärast, et iga riiklik kava, mis hõlmab ELi kodakondsuse otsest või kaudset müüki, õõnestab Euroopa kodakondsuse ideed; palub komisjonil selliseid kavasid jälgida ja koostada liidu kodakondsuse andmise riiklike kavade kohta aruanne, nagu on ette nähtud ELi kodakondsuse 2017. aasta aruandes;

36.   Avaldab kahetsust, et komisjoni 2017. aasta aruandes ELi kodakondsuse kohta ei viidata Euroopa Liidu põhiõiguste hartale, õigusele esitada petitsioone, õigusele pöörduda Euroopa Ombudsmani poole, dokumentidele juurdepääsu õigusele ega Euroopa kodanikualgatuse toetamise õigusele; kutsub komisjoni üles pöörama täit tähelepanu harta sätetele ja käsitlema loetletud puudusi järgmisel hindamisel;

37.  rõhutab, et üha suureneb Euroopa kodanike arv, kes on sattunud terroriaktide ohvriks riigis, mis ei ole nende kodumaa, ja nõuab seetõttu tungivalt, et liikmesriikides töötataks kiiresti välja protokollid teise liikmesriigi kodanike aitamise kohta terroriakti korral, kooskõlas terrorismivastast võitlust käsitleva direktiiviga (EL) 2017/541;

38.  teeb liikmesriikidele ettepaneku kehtestada 9. mail Euroopa püha, et tugevdada Euroopa ühtekuuluvustunnet ning luua ruumi kodanikuliikumiste ja tegevuse jaoks;

39.  kordab oma üleskutset, et komisjon teeks ettepaneku rakendada Euroopa Parlamendi soovitused ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi kohta;

40.   on kindlalt veendunud, et diskrimineerimiskeelu põhimõte on ELi lepingu artikli 2 kohaselt Euroopa kodakondsuse nurgakivi ning nii ELi õiguse üldpõhimõte kui ka põhiväärtus; nõuab tungivalt, et nõukogu viiks lõpule ELi horisontaalse diskrimineerimisvastase direktiivi vastuvõtmise, et tagada liidus veelgi kindlamalt põhiõigused, võttes vastu konkreetsed ELi õigusaktid, millega horisontaalses lähenemisviisis täielikult rakendataks ELi toimimise lepingu artiklid 18 ja 19; peab kahetsusväärseks, et nõukogu blokeerib endiselt diskrimineerimisvastast direktiivi, mille vastuvõtmise ettepaneku komisjon esitas juba kümme aastat tagasi;

41.  tuletab meelde aluslepingutes sätestatud kohustust ühineda Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga (ECHR); palub komisjonil teha vajalikud sammud, et viia lõpule liidu ühinemine ECHRiga ja ühineda Euroopa sotsiaalhartaga;

42.  rõhutab, et kvaliteetne (ametlik ja mitteametlik) kodanikuharidus on igas vanuses inimestele otsustavalt tähtis, et nad võiksid täie kindlusega oma demokraatlikke kodanikuõigusi rakendada ja et tagada demokraatliku ühiskonna nõuetekohane toimimine; märgib, et ainult pidev hariduspüüdlus võib tagada arvukama osalemise Euroopa tasandi valimistel ning parandada Euroopas kultuuridevahelist mõistmist ja solidaarsust, ületades diskrimineerimise, eelarvamused ja soolise ebavõrdsuse; soovitab kasutada ELi toimimise lepingu artikleid 165, 166 ja 167 kui õiguslikku alust hariduse, kutseõppe ja noortepoliitika võimaluste uurimiseks;

43.  tuletab meelde Euroopa tasandi erakondade panust euroopaliku poliitilise teadvuse kujundamisse ja liidu kodanike tahte väljendamisse (ELi lepingu artikli 10 lõige 4); nõuab seetõttu, et igal ELi kodanikul oleks võimalik otse taotleda Euroopa tasandi erakonna liikmeks saamist;

44.  tuletab meelde vajadust edendada Euroopa Parlamendi valimiste Euroopa mõõdet, et aidata kaasa parlamendi võimalikule edasisele tööle algatusõiguse kasutamise teel vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 225; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles uutele pingutustele, et edendada Euroopa kodanike kodanikuõigusi, sealhulgas neid, mis on seotud hääleõigusega; rõhutab, et parem ja konkreetsem teave ELi poliitika kohta ja liidu õigusaktide mõju kohta kodanike igapäevaelule suurendaks Euroopa Parlamendi valimistel osalemist; tuletab meelde vajadust edendada osalemist Euroopa Parlamendi valimistel, suurendades Euroopa tasandi erakondade nähtavust; kordab, et Euroopa Parlamendi valimistel osalemise edendamine on kodanike, liikmesriikide ja ELi ühine vastutus; rõhutab vajadust teavitada kodanikke hiljutisest valimisseaduse reformist ja esikandidaatide protsessist; rõhutab selle positsiooni poliitilist tähtsust ja sümboolset tähendust ELi kodakondsuse tugevdamise seisukohast;

45.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament on kogu liidu parlament, kellel on oluline roll ELi poliitiliste institutsioonide seaduslikkuse tagamisel, sest nõuetekohase parlamentaarse kontrolli abil tagab ta nende vastutuse oma tegevuse eest; nõuab seetõttu tungivalt, et parlamendi seadusandlikud volitused ja järelevalveõigused tuleb tagada ning neid tuleb kindlustada ja tugevdada;

46.  tuletab meelde komisjoni suuniseid liidu andmekaitseõiguse kohaldamise kohta valimiste kontekstis ning komisjoni 12. septembri 2018. aasta teatist vabade ja õiglaste valimiste tagamise kohta Euroopas (COM(2018)0637); nõuab, et tehtaks kõik võimalik, tagamaks, et valimised toimuvad ilma kuritarvitusliku sekkumiseta; rõhutab kindlaksmääratud ELi poliitika vajalikkust, et kummutada Euroopa-vastast propagandat ja sihilikku valeteavet;

47.  ergutab komisjoni edendama demokraatlikku osalust, süvendades dialoogi kodanikega, suurendades kodanike arusaamist ELi õigusaktide mõjust nende igapäevaelule ning rõhutades nende õigust valida ja olla valitud kohalikul, riiklikul ja Euroopa tasandil;

48.  palub komisjonil sellega seoses ära kasutada suhtlusmeediat ja digivahendeid, pöörates erilist tähelepanu noorte ja puudega inimeste osaluse suurendamisele; nõuab veebiplatvormide ja teiste e-demokraatia vahendite arendamist ja rakendamist, et kaasata kodanikud otsesemalt liidu demokraatlikku ellu, suurendades seeläbi nende seotust sellega;

49.  toetab kõigis ELi ametlikes keeltes selliste ajakirjandus- ja multimeediamaterjalide koostamist ja levitamist, millega püütakse suurendada ELi kodanike teadlikkust oma õigustest ja suutlikkust neid õigusi igas liikmesriigis tõhusalt kasutada;

50.  on seisukohal, et arvestades sotsiaalmeedia kasvavat mõju kodanike elule, peaksid Euroopa institutsioonid jätkama uute mehhanismide ja avaliku poliitika väljatöötamist, mille eesmärk on kaitsta üksikisikute põhiõigusi digikeskkonnas; rõhutab, et kodanike andmete jagamine peab toimuma turvaliselt, ausalt ja läbipaistvalt; rõhutab, et vaba meedia ja juurdepääs arvamuste paljususele on elujõulise demokraatia lahutamatu osa ning et meediapädevus on ülitähtis ja seda tuleks arendada varasest east alates;

51.  ergutab võtma ELi toimimise lepingu artikli 25 kohaseid meetmeid, mis võiksid lihtsustada Euroopa kodakondsuse igapäevast kasutamist;

52.  palub komisjonil võtta järgmise ELi kodakondsuse aruande koostamisel ELi toimimise lepingu artikli 25 kohaselt arvesse ELi kodakondsuse õiguste arengut teisestes õigusaktides ja kohtupraktikas ning esitada tegevuskava, mis ühendaks kõik need edusammud, et võtta ametlikult arvesse liidu arengut selles valdkonnas;

53.  rõhutab, et selle tegevuse lõppeesmärk, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 25 sätestatud menetlust, oleks teha konkreetseid algatusi kodanikega seotud õiguste ja vabaduste koondamiseks ELi kodakondsuse põhikirja raamesse, sarnaselt Euroopa sotsiaalõiguste sambaga, kaasa arvatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigused ja -vabadused koos Euroopa sotsiaalõiguste sambas sätestatud sotsiaalsete õigustega ja ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtused, mis on Euroopa avaliku ruumi määravad elemendid, sealhulgas selle avaliku ruumi valitsusmudel, inimväärikus, vabadus, õigusriik, demokraatia, pluralism, sallivus, õiglus ja solidaarsus, võrdsus ja mittediskrimineerimine, mida tulevasel või võimalikul aluslepingute muutmisel arvesse võetakse;

°

°  °

54.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikidele.

(1)

ELT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(2)

ELT L 158, 30.4.2004, lk 77.

(3)

ELT L 115, 17.4.2014, lk 3.

(4)

ELT L 141, 27.5.2011, lk 1.

(5)

ELT L 107, 22.4.2016, lk 1.

(6)

ELT L 255, 30.9.2005, lk 22.

(7)

ELT L 354, 28.12.2013, lk 132.

(8)

ELT L 316, 14.11.2012, lk 1.

(9)

ELT C 252, 18.7.2018, lk 215.

(10)

ELT C 355, 20.10.2017, lk 17.

(11)

ELT C 482, 23.12.2016, lk 117.

(12)

ELT C 58, 15.2.2018, lk 57.

(13)

ELT C 263, 25.7.2018, lk 28.

(14)

ELT C 263, 25.7.2018, lk 98.

(15)

ELT C 463, 21.12.2018, lk 83.

(16)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0282.

(17)

ELT C 463, 21.12.2018, lk 89.

(18)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0226.

(19)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0449.

(20)

Näiteks: kohtuotsus, Euroopa Kohus, 8. märts 2011, Gerardo Ruiz Zambrano vs. Office national de l’emploi (ONEM), C-34/09, ECLI:EU:C:2011:124, kohtuotsus, Euroopa Kohus, 2. märts 2010, Janko Rottman vs. Freistaat Bayern, C-135/08, ECLI:EU:C:2010:104, kohtuotsus, Euroopa Kohus, 5. mai 2011, Shirley McCarthy vs. Secretary of State for the Home Department, C-434/09, ECLI:EU:C:2011:277, ja kohtuotsus, Euroopa Kohus, 15. november 2011, Murat Decreci and Others vs. Bundesministerium für Inneres, C-256/11, ECLI:EU:C:2011:734.

(21)

ELT L 106, 24.4.2015, lk 1.


KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS (11.1.2019)

põhiseaduskomisjonile

ELi kodakondsust käsitlevate aluslepingu sätete rakendamise kohta

(2018/2111(INI))

Arvamuse koostaja: Martina Anderson

ETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval põhiseaduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

–  võttes arvesse komisjoni 24. jaanuaril 2017. aastal avaldatud aruannet „Kodanike õiguste tugevdamine demokraatlike muutuste liidus. 2017. aasta aruanne ELi kodakondsuse kohta“ (COM(2017)0030),

–  võttes arvesse oma 12. detsembri 2017. aasta resolutsiooni ELi kodakondsuse 2017. aasta aruande ja kodanike õiguste tugevdamise kohta demokraatlike muutuste liidus(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ(2), mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil,

–  võttes arvesse nõukogu 9. juuni 2011. aasta järeldusi Bulgaaria ja Rumeenia hindamisprotsessi lõpuleviimise kohta (hinnati nende riikide valmisolekut rakendada Schengeni acquis’d (vastavalt 9166/3/11 ja 9167/3/11)),

–  võttes arvesse Ühendkuningriigi teadet kavatsuse kohta Euroopa Liidust välja astuda, mille Ühendkuningriigi peaminister edastas Euroopa Ülemkogule 29. märtsil 2017 kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõikega 2,

–  võttes arvesse oma 13. novembri 2018. aasta resolutsiooni vähemustega seotud miinimumstandardite kohta ELis(3),

–  võttes arvesse oma 7. veebruari 2018. aasta resolutsiooni vähemuste kaitse ja mittediskrimineerimise kohta ELi liikmesriikides(4),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 2 kohaselt rajaneb Euroopa Liit inimväärikuse austamisel, vabadusel, demokraatial, võrdsusel, õigusriigil ja inimõiguste austamisel;

B.  arvestades, et ELi põhiõiguste hartasse on koondatud kõik ELi kodanike isiku-, kodaniku-, poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed õigused; arvestades, et põhiõiguste harta eesmärk on kaitsta Euroopa kodanikke igasuguse diskrimineerimise eest soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu; arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 18 keelatakse diskrimineerimine kodakondsuse alusel;

C.  arvestades, et kodanike ja demokraatlike institutsioonide õiguste tugevdamine hõlmab ühtlasi võitlemist diskrimineerimise kõikide vormide ja soolise ebavõrdsuse vastu;

D.  arvestades, et edukas kodanikuõiguste kasutamine eeldab, et liikmesriigid tagavad kõik põhiõiguste hartas sätestatud õigused ja vabadused;

E.  arvestades, et ELi kodakondsus saadakse ELi liikmesriigi kodakondsuse kaudu ning kooskõlas ELi lepingu artikliga 9 täiendab see selgelt liikmesriigi kodakondsust; arvestades, et ELi kodakondsus täiendab, mitte ei asenda liikmesriigi kodakondsust; arvestades, et liikmesriigid peaksid kasutama oma eelisõigust anda kodakondsus õiglase koostöö vaimus kooskõlas aluslepingutega, milles on konsolideeritud ELi kodakondsuse õigused ja tagatised ning millega antakse põhiõiguste hartale õigusjõud; arvestades, et Põhja-Iirimaa on erijuhtum, mille puhul selle kodanikud peaksid ELi ja Ühendkuningriigi 2017. aasta detsembri ühises kokkuleppes sätestatu kohaselt saama kasutada oma õigusi ELi kodanikena seal, kus nad elavad; arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 20 on sätestatud, et iga isik, kellel on mõne liikmesriigi kodakondsus, on ka liidu kodanik ning tal on aluslepingutes ja põhiõiguste hartas sätestatud õigused ja kohustused;

F.  arvestades, et võrdse kohtlemise õigus on üks Euroopa Liidu aluspõhimõtteid ja kõigi inimeste põhiõigus; arvestades, et liidu kodakondsuse kehtestamisel sätestatakse ELi lepingu artiklis 9 sõnaselgelt, et liit järgib kogu oma tegevuses oma kodanike võrdsuse põhimõtet, mille kohaselt kohtlevad liidu institutsioonid, organid ja asutused kodanikke võrdselt;

G.  arvestades, et ligikaudu 8 % ELi kodanikest kuulub rahvusvähemusse ja ligikaudu 10 % räägib piirkondlikku või vähemuskeelt; arvestades, et EL ei ole selliste inimeste õiguste tagamiseks siiani välja töötanud ühist ELi raamistikku, mis võiks hõlmata võrdlusaluseid ja sanktsioone;

H.  arvestades, et komisjoni 2017. aasta ELi kodakondsuse aruande kohaselt on alates 2012. aastast üha rohkem inimesi teatanud, et neid on mingil viisil diskrimineeritud;

I.  arvestades, et liikumisvabadus on üks neljast ELi põhivabadusest, Euroopa integratsiooni nurgakivi ja hinnatuim ELi kodanike õigus; arvestades, et õigus liikumisvabadusele ja selle kasutamine on ELi kodakondsuse väga tähtis aspekt; arvestades, et ELi kodanikud võivad oma liikumisvabaduse ja elamisõiguse kasutamisel endiselt kokku puutuda hulga püsivate või uute takistustega, nagu ülemäärased dokumendinõuded, koormavad menetlused elamisõiguse saamiseks, raskused tervishoiuteenuste kasutamisega või aeganõudvad menetlused tööturule juurdepääsuks või kutsekvalifikatsioonide tunnustamiseks; arvestades, et mõned Euroopa kodanikud on EList välja saadetud või nende suhtes on tehtud väljasaatmisotsus;

J.  arvestades, et Schengeni ala loomine ja Schengeni acquis’ integreerimine ELi raamistikku suurendab oluliselt liikumisvabadust ELis ja on Euroopa integratsiooniprotsessi üks suurimaid saavutusi; arvestades, et nõukogu kinnitas oma 9. juuni 2011. aasta järeldustes nr 9166/3/11 ja 9167/3/11 Schengeni hindamisprotsessi edukat lõpetamist ning Bulgaaria ja Rumeenia tehnilist valmisolekut Schengeni alaga ühinemiseks;

K.  arvestades, et Euroopa Parlament on ELi ainus otse valitav institutsioon; arvestades, et esindusdemokraatia, vastutuse ja läbipaistvuse põhimõte on üks Euroopa Parlamendi tugisammastest;

L.  arvestades, et Euroopa kodanikud on Euroopa Parlamendis otseselt esindatud ja neil on demokraatlik õigus Euroopa Parlamendi valimistel kandideerida ja hääletada, olenemata aluslepingutes teatavate liikmesriikide puhul sätestatud erikorrast; arvestades, et neid õigusi tuleks austada ka teises liikmesriigis elavate kodanike puhul; arvestades, et ELi kodanikel peaks kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 22 ja ELi lepingu artikliga 10 olema õigus hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valmistel;

M.  arvestades, et liikumisvabadus on üks Euroopa Liidu olulisemaid põhimõtteid; arvestades, et vaba liikumise õigust kasutavaid Euroopa Liidu kodanikke võib ees oodata valimisõigusest ilmajätmine või takistused Euroopa Parlamendi valimistel ja kohalikel valimistel hääletamisel vastuvõtvates liikmesriikides, kus seda õigust ei soodustata ega edendata piisavalt;

N.  arvestades, et Brexit mõjutab enim Põhja-Iirimaad; arvestades, et erilist muret tekitab range piirikontrolli kehtestamine Iiri Vabariigiga, mis mõjutab liikumisvabadust ja ELi kodakondsusega kaasnevaid õigusi;

O.  arvestades, et Euroopa kodakondsuse kehtestamine on Euroopa projekti saavutus, mille täielik potentsiaal tuleb alles realiseerida; rõhutab, et see on unikaalne konstruktsioon, millesarnast ei leidu kuskil mujal maailmas;

1.  rõhutab, et ELil on kohustus kaitsta vähemusi ja tagada nende õigused samal määral nagu enamusele; märgib, et ELi lepingu artiklis 2 käsitletakse vähemuste kaitset ELi ühe põhiväärtusena; märgib ühtlasi, et põhiõiguste harta artikkel 21 mittediskrimineerimise kohta ja artikkel 22 kultuurilise, usulise ja keelelise mitmekesisuse kohta muutusid ELi toimimise lepinguga õiguslikult siduvaks; märgib, et kõik Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis sätestatud õigused ning Euroopa Liidu Kohtu tagatav järelevalve ja kaitse on Põhja-Iirimaa kodanike jaoks suure reede kokkuleppe rakendamisel põhilised;

2.  rõhutab, et põlised rahvuslike, etniliste või keeleliste vähemuste kogukonnad annavad erilise panuse Euroopa mitmekesisusse ja kultuuri; tuletab meelde, et kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse säilitamine ja edendamine liikmesriikides ja liikmesriikide vahel on alusväärtus ning Euroopa Liidu üks peamisi ülesandeid;

3.  rõhutab, et Euroopa kodanikud ei ole piisavalt teadlikud oma õigustest, mis tulenevad liidu kodakondsusest, sealhulgas õigusest hääletada Euroopa Parlamendi ja kohalikel valimistel või saada teiste liikmesriikide saatkondadelt konsulaarkaitset; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama kodanike osalemist demokraatlikus elus, teavitades neid täielikult nende hääleõigusest ja kõrvaldades nende osalemist takistavad tõkked, ning tegelema juurdepääsetavuse, osalemise, diskrimineerimiskeelu ja võrdsuse küsimustega, et kõik ELi kodanikud, sealhulgas puudega inimesed, saaksid kasutada oma põhiõigusi samal viisil nagu teised kodanikud;

4.  märgib, et on liikmesriike, kes ei laienda Euroopa Parlamendi valimistel hääletamise õigust oma kodanikele, kes on Euroopa kodanikud, mis piirab arvamuste mitmekesisust parlamendis ja vähendab Euroopa institutsioonide vastutust Euroopa kodanike ees; on arvamusel, et liikmesriigid peaksid tagama, et nende kodanike kõik ELi kodakondsusega seonduvad majanduslikud, sotsiaalsed, poliitilised, keskkonna- ja demokraatlikud õigused oleksid kaitstud; juhib tähelepanu asjaolule, et liikmesriigid toimivad ELi toimimise lepingu artikli 20 lõikes 2 sätestatud õiguse kohaldamisel erinevalt; ergutab liikmesriike laiendama hääleõigust võimalikult suures ulatuses;

5.  kutsub komisjoni üles teostama korrapärast järelevalvet direktiivi 2004/38/EÜ kohaldamise üle ning võtma asjakohaseid meetmeid, et kõrvaldada liikumisvabaduselt potentsiaalsed tõkked, võimaldades sellega kõigil ELi kodanikel liikumisvabadust kasutada täiel määral, ilma piirikontrolli läbimise takistuseta;

6.  palub nõukogul ja Euroopa Ülemkogul anda kõikidele riikidele, kes täidavad vajalikud tehnilised kriteeriumid, võimalus saada Schengeni ala liikmeks ja seeläbi anda kõikidele ELi kodanikele võimalus kasutada liikumisvabadust ilma piirikontrolli takistuseta;

7.  märgib, et praegu elab riikides väljaspool ELi peaaegu 7 miljonit ELi kodanikku ning aastaks 2020 kasvab nende arv eeldatavasti vähemalt 10 miljonini; rõhutab, kui oluline on, et liikmesriigid toetaksid ulatuslikku demokraatlikku osalust 2019. aasta eelseisvatel Euroopa Parlamendi valimistel; nõuab direktiivi (EL) 2015/637 täielikku ja tulemuslikku rakendamist, et tagada ELi kodanike konsulaarkaitse kolmandates riikides, kus nende liikmesriigid ei ole esindatud;

8.  väljendab muret tava pärast, mida kasutavad mõned liikmesriigid, kes annavad kolmanda riigi kodanikele kodakondsuse vastutasuks investeeringu eest, kui on täidetud miinimumnõuded (nn kuldsed viisad); toonitab, et ELi kodakondsust ei tohiks käsitleda kaubana; kutsub liikmesriike üles loobuma elamislubade ja kodakondsuse müügist nn kuldsete viisade ja investoriprogrammide alusel, arvestades suurt korruptsiooni ohtu ning võimalust, et Schengeni ala kuritarvitatakse ja väärkasutatakse kuritegelikel eesmärkidel; kutsub komisjoni üles võtma oma ettepaneku raames luubi alla riiklikud skeemid, millega antakse investoritele ELi kodakondsus, ning rõhutama menetlusi, mida liikmesriigid on kohustatud järgima, kui nad kasutavad õigust anda kodakondsus ELi õigusega täielikus kooskõlas;

9.  kutsub liikmesriike üles võtma arvesse aluslepingutest tulenevaid õigusi kasutavate ELi kodanike laste erilist olukorda, kui need lapsed võivad puutuda kokku raskustega kodakondsuskriteeriumide täitmisel siseriiklike eeskirjade alusel, eriti kui kodakondsuskriteerium võib hõlmata asjaomase riigiga tiheda seose tõendamist;

10.  märgib murega, et paljude kolmanda riigi kodanikuga abielus või püsisuhtes olevate ELi kodanike õigust perekonnaelule võidakse ohustada siseriikliku õigusega või selle halva rakendamisega, samuti nende võimalust kasutada aluslepingutes sätestatud õigusi ELis liikudes;

11.  kutsub liikmesriike üles olema proportsionaalne mistahes otsuse puhul, mis käsitleb muude liikmesriikide kodanike väljasaatmist nende territooriumilt, ning tuletab meelde, et asjaomased otsused peavad olema seotud asjaomase üksikisikuga, seejuures tuleb asjaolusid nõuetekohaselt uurida ja austada põhiõigusi;

12.  palub ELi Põhiõiguste Ametil hakata oma tööprogrammi alusel kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil tegutsema teatud piirkondade või vähemuskeelte vastu suunatud diskrimineerimise probleemiga;

13.  on seisukohal, et EL peaks võtma meetmeid ELi põhiväärtuste ning vähemuste õiguste tagamiseks, et täita sisuga ELi lepingu artiklites 2 ja 9 sisalduvad viited vähemustele ja kõikide liidu kodanike võrdsusele ning kasutada paremini ära ELi kodakondsuse potentsiaal; kordab, kui oluline on kehtestada põliste rahvuslike, etniliste või keeleliste vähemuste kaitseks ulatuslik ELi kaitsesüsteem, millesse tuleb integreerida olemasolevad rahvusvahelised õigusaktid ja mille puhul järgida väljakujunenud parimaid tavasid ELis; on seisukohal, et asjaomasel raamistikul peaksid olema oma kõrged standardid ja sellega peaks kaasnema tõhus järelevalvemehhanism;

14.  mõistab karmilt hukka rassismi, ksenofoobia, diskrimineerimise ja viha õhutamise juhtumite ning neonatside ja neonatside organisatsioonide toime pandavate vägivallajuhtumite sagenemise mitmes ELi liikmesriigis;

15.  rõhutab, et nende ELi 27 liikmesriigi kodanike õiguste ja huvide kaitsmist, kes elavad või elasid Ühendkuningriigis, või nende Ühendkuningriigi kodanike õiguste ja huvide kaitsmist, kes elavad või elasid ELi 27 liikmesriigis, tuleb Ühendkuningriigi väljaastumist käsitlevatel läbirääkimistel käsitada selge prioriteedina; on äärmiselt mures Ühendkuningriigi EList väljaastumist käsitlevate läbirääkimiste praeguse seisu ja kokkuleppeta lahkumise katastroofiliste tagajärgede pärast rohkem kui viie miljoni inimese elule; kutsub Ühendkuningriigi ja Iirimaa valitsust üles tagama, et Ühendkuningriigis ja Põhja-Iirimaal elavate ELi kodanike õigused, mis on sätestatud ELi aluslepingutes ja asjakohastes rahvusvahelistes lepingutes, on pärast Brexitit kaitstud;

16.  palub komisjonil tegutseda karmilt ja kiiresti, nõudes liikmesriikidelt kõiki asjakohaseid andmeid ja kontrolle, et Schengeni süsteemi usaldusväärsus ja turvalisus ei oleks ohustatud.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

10.1.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

40

7

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Asim Ademov, Martina Anderson, Heinz K. Becker, Monika Beňová, Michał Boni, Caterina Chinnici, Rachida Dati, Frank Engel, Laura Ferrara, Romeo Franz, Kinga Gál, Ana Gomes, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Monika Hohlmeier, Sophia in ‘t Veld, Cécile Kashetu Kyenge, Monica Macovei, Roberta Metsola, Claude Moraes, Ivari Padar, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Csaba Sógor, Helga Stevens, Traian Ungureanu, Bodil Valero, Marie-Christine Vergiat, Udo Voigt, Josef Weidenholzer, Cecilia Wikström, Kristina Winberg, Tomáš Zdechovský, Auke Zijlstra

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Dennis de Jong, Anna Hedh, Lívia Járóka, Marek Jurek, Jean Lambert, Jeroen Lenaers, Andrejs Mamikins, Angelika Mlinar, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Christine Revault d’Allonnes Bonnefoy

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Norbert Erdős, Fernando Ruas, Adam Szejnfeld

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

40

+

ALDE

Nathalie Griesbeck, Sophia in ‘t Veld, Angelika Mlinar, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Cecilia Wikström

EFDD

Laura Ferrara

GUE/NGL

Martina Anderson, Dennis de Jong, Marie-Christine Vergiat

PPE

Asim Ademov, Heinz K. Becker, Michał Boni, Rachida Dati, Frank Engel, Kinga Gál, Monika Hohlmeier, Lívia Járóka, Jeroen Lenaers, Roberta Metsola, Fernando Ruas, Csaba Sógor, Adam Szejnfeld, Traian Ungureanu, Tomáš Zdechovský

S&D

Monika Beňová, Caterina Chinnici, Ana Gomes, Sylvie Guillaume, Anna Hedh, Cécile Kashetu Kyenge, Andrejs Mamikins, Claude Moraes, Ivari Padar, Christine Revault d’Allonnes Bonnefoy, Birgit Sippel, Josef Weidenholzer

VERTS/ALE

Romeo Franz, Jean Lambert, Judith Sargentini, Bodil Valero

7

ECR

Marek Jurek, Monica Macovei, Helga Stevens, Kristina Winberg

ENF

Auke Zijlstra

NI

Udo Voigt

PPE

Norbert Erdős

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

ELT C 369, 11.10.2018, lk 11.

(2)

ELT L 158, 30.4.2004, lk 77.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0447.

(4)

ELT C 463, 21.12.2018, lk 21.


PETITSIOONIKOMISJONI ARVAMUS (21.11.2018)

põhiseaduskomisjonile

ELi kodakondsust käsitlevate aluslepingu sätete rakendamise kohta

(2018/2111(INI))

Arvamuse koostaja: Notis Marias

ETTEPANEKUD

Petitsioonikomisjon palub vastutaval põhiseaduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tuletab meelde, et liidu kodakondsusel, mis on kehtestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 20 ja mis annab kõnealuses artiklis nimetatud õigused, nimelt õiguse liikmesriikide territooriumil vabalt liikuda ja elada, õiguse hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel ja elukohajärgse liikmesriigi kohaliku omavalitsuse valimistel, õiguse saada vajaduse korral konsulaarkaitset teiselt liikmesriigilt, õiguse esitada petitsioone ja pöörduda Euroopa ombudsmani poole ühes aluslepingute keeles, on ka laiem mõju ning see annab ühtlasi demokraatliku osalemise õigused, nagu tuleneb muude õiguslike aluste hulgas Euroopa Liidu lepingu artiklist 11, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 24 ja ELi põhiõiguste harta V jaotisest;

2.  on seisukohal, et ELi institutsioonid peaksid tegema suuremaid jõupingutusi liidu kodanike valimisõiguse jõustamise tõhususe parandamisel, et võidelda tulemuslikult valimisaktiivsuse vähenemise probleemiga; rõhutab, et paljude liikmesriikide valimisseadused on endiselt keerukad või diskrimineerivad ja tekitavad mõnikord valimisõiguse teostamisel liiga palju takistusi või muudavad selle lausa võimatuks, eriti oma vaba liikumise õigust kasutanud ELi kodanike puhul, kelle arvu on hinnatud 15 miljonile; kutsub komisjoni üles jälgima teises liikmesriigis elavate ELi kodanike valimisõigusest ilmajätmist ja tegema ettepanekuid konkreetsete meetmete kohta, et kaitsta nende poliitilisi õiguseid; nõuab komisjonilt, et see kutsuks liikmesriike üles aktiivselt juurutama paremaid meetodeid, mis aitaksid ELi kodanikel kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 22 lõikega 2 Euroopa Parlamendi valimistel hääletada ja kandideerida, sealhulgas peaksid liikmesriigid vähemalt aasta enne ELi valimisi avaldama valimiseeskirjad, võitlema libauudiste ja populistliku retoorika vastu ning edendama hariduse ja meedia mitmekesisust; on veendunud, et avalik-õiguslik ja eraõiguslik meedia peaksid edastama Euroopa Parlamendi liikmete seisukohti viisil, mis tagab objektiivsuse ja pluralismi;

3.  tuletab meelde, et Euroopa Liidu Kohus on aidanud kaasa kodakondsuse mõiste järkjärgulisele arengule kuni punktini, kus teatavate aspektide raames on saavutatud Euroopa põhiseadusliku korralduse objektiivi kaudu suhteline sõltumatus; tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artikliga 20 on vastuolus riigisisesed meetmed, mille tagajärjel jäävad liidu kodanikud ilma reaalsest võimalusest kasutada põhilisi õigusi, mida liidu kodaniku staatus neile annab(1);

4.  tuletab meelde, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 kohaselt tuleb komisjoni presidendi ametisse nimetamisel võtta arvesse Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi; rõhutab selle isiku poliitilist tähtsust ja sümboolsust ELi kodakondsuse seisukohast ja leiab, et Euroopa Ülemkogu peaks nimetama järgmise komisjoni presidendi nende esikandidaatide (Spitzenkandidaten) hulgast, kes koguvad Euroopa Parlamendi eri fraktsioonide hulgas üldiselt suurema toetuse;

5.  on kindlalt veendunud, et diskrimineerimiskeelu põhimõte on Euroopa Liidu lepingu artikli 2 kohaselt Euroopa kodakondsuse nurgakivi ning nii ELi õiguse üldpõhimõte kui ka põhiväärtus; rõhutab eriti, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 10 keelatakse poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel diskrimineerimine soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel; tuletab meelde, et nendel alustel diskrimineerimine on keelatud ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 21 kohaselt, nagu ka geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi või sünnipära alusel; tuletab meelde, et rassilise võrdõiguslikkuse direktiiviga (2000/43/EÜ)(2) kehtestati tööhõive kontekstis rassilise või etnilise päritolu alusel diskrimineerimise keeld; tuletab meelde, et kaupade ja teenuste võrdse kättesaadavuse direktiiv (2004/113/EÜ)(3) ja soolise võrdõiguslikkuse direktiiv (2006/54/EÜ)(4) tagavad võrdse kohtlemise ainult seoses sotsiaalkindlustusega; avaldab kahetsust asjaolu üle, et rohkem kui kümme aastat pärast direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaega neid endiselt ei rakendata;

6.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et kümme aastat pärast komisjoni ettepaneku avaldamist blokeerib nõukogu endiselt diskrimineerimisvastast direktiivi, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet väljaspool tööturgu ja laiendatakse diskrimineerimisvastast kaitset horisontaalse lähenemisviisi abil; on veendunud, et järgmised nõukogu eesistujariigid peaksid püüdma jõuda oma mandaadi lõpuks direktiivi suhtes seisukohani;

7.  juhib tähelepanu tulemustele, mis saadi 2017. aasta juunis petitsioonikomisjoni korraldatud avalikul kuulamisel kodanike usalduse ja kindlustunde taastamise kohta Euroopa projekti suhtes – muu hulgas rõhutati seal vajadust muuta ELi otsustamisprotsessi ja institutsioone kõigi liidu kodanike jaoks avatumaks ja läbipaistvamaks; on veendunud, et kodanike otseosalus ELi otsustusprotsessi kõigis etappides ja nende protsesside täielik läbipaistvus on kodanike demokraatlike õiguste edendamiseks ja demokraatiapuudujäägi kaotamiseks väga olulised; rõhutab, et korruptsioonivastase võitluse usaldusväärse juhtimisega astuks liit olulise sammu nii kõigis liikmesriikides hea halduse tagamisel ja maksumaksjate üldiste huvide kaitsmisel kui ka oma maine tugevdamisel ELi kodanike silmis; on seisukohal, et EL peaks näitama eeskuju ja kohaldama rangeimaid standardeid, et vältida mis tahes huvide konflikte, ka seoses ELi institutsioonide ja asutuste asjaomastele ametikohtadele nimetamisega; avaldab kahetsust komisjoni liikmetega hiljuti ette tulnud nn pöördukse episoodide üle, mis kahjustavad liidu mainet avalikkuse silmis;

8.  tuletab meelde, et selleks, et tagada liidu õiguse tõhus rakendamine liikmesriikides kõikide aluslepingutest tulenevate kodanikuõiguste osas, eelkõige liikumisvabaduse osas, on komisjonil kohustus täielikult täita Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 258–260 talle kui aluslepingute täitmise järelevalvajale pandud kohustused; palub komisjonil tungivalt kasutada selleks kõiki talle kättesaadavaid vahendeid ja mehhanisme; rõhutab, kui oluline on muuta liidu otsustamis- ja jõustamistegevused tõhusamaks ja nähtavamaks, et liidu kodanike avalik arvamus EList oleks teadlikum;

9.  viitab oma 12. detsembri 2017. aasta resolutsioonile ELi kodakondsuse 2017. aasta aruande ja kodanike õiguste tugevdamise kohta demokraatlike muutuste liidus(5), kus rõhutatakse muu hulgas, et liikmesriigid ei saa neid aluslepingus sätestatud õigusi ja kohustusi põhjendamatult piirata; rõhutab, et edukas kodanikuõiguste kasutamine eeldab, et liikmesriigid austavad kõiki põhiõiguste hartas sätestatud õiguseid ja vabadusi;

10.  kutsub kõiki Euroopa institutsioone üles võitlema Brüsseli süüdistamise nähtuse vastu, millega liikmesriigid panevad liidule vastutuse otsuste eest, mille nad ise Euroopa Liidu Nõukogu liikmetena vastu on võtnud; kutsub nõukogu üles tagama oma otsustamisprotsesside suurema läbipaistvuse;

11.  nõuab soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise ja soolise perspektiivi lõimimist kõikidesse kodakondsust käsitlevate kehtivate õigusaktide ja tulevaste ettepanekute hindamisprotsessidesse;

12.  tuletab meelde Euroopa tasandi erakondade panust euroopaliku poliitilise teadvuse kujundamisse ja liidu kodanike tahte väljendamisse (Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõige 4); nõuab seetõttu, et igal ELi kodanikul oleks võimalik taotleda otse Euroopa tasandi erakondade liikmeks saamist;

13.  on seisukohal, et vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 22 lõikele 1 on ELi kodanike valimisõiguse kasutamine kohalikul tasandil väga tähtsal määral seotud õigusega vabalt liikuda ja õigusega ELi kodakondsusele; on arvamusel, et ELi tasandi osalusdemokraatia toimiks paremini, kui kehtestataks tõeliselt demokraatlik valitsemine, mis on võimeline tagama täieliku läbipaistvuse, põhiõiguste tõhusa kaitse, kodanike otseosaluse ELi otsustusprotsessides ja ELi kodanike prioriteetide hõlmamise ELi poliitilisse tegevuskavasse; on veendunud, et osalus- ja otsedemokraatia vahendeid tuleb tugevdada ka selleks, et suurendada kodanike osalust kohalikes ja riiklikes ühiskondades; nõuab, et komisjon edendaks seetõttu parimaid tavasid, muu hulgas selleks, et suurendada valijate hulka kohaliku omavalitsuse valimistel, eelkõige hariduse, kohalike omavalitsuste valimiste tähtsusest teadlikkuse suurendamise, ELi kodanike selle valdkonna õigustest teavitamise ja sellistel valimistel osalemise otsese edendamise abil; tunnistab, et praegune olukord, kus mõne liikmesriigi kodanikud kaotavad oma päritoluriigis riiklikel valimistel hääletamise õiguse, kusjuures samal ajal ei ole neil õigust hääletada ka oma elukohariigi riiklikel valimistel, tuleb lahendada; kinnitab, et ELi kodanike selline valimisõigusest ilmajätmine on vastuolus nende aluslepingus sätestatud õigusega osaleda täiel määral liidu demokraatlikus elus;

14.  tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artikli 227 alusel on petitsiooniõigusega antud kodanikele võimalus otse ELi institutsioonidega suhelda, et juhtida tähelepanu ELi õiguse puudustele ja vastuoludele seoses eesmärgiga tagada, et majanduslikud, sotsiaal- ja kultuurilised õigused on täielikult kaitstud, ning teada anda, kui liikmesriik rakendab või võtab liidu õigust üle vääral viisil; märgib, et kogu liidu kodanikud on petitsiooniõigusest küll teadlikud, aga ELi institutsioonid ei tegele endiselt tõhusalt probleemidega, millele kodanikud on petitsioonides nende tähelepanu juhtinud, ega lahenda neid tõhusalt; palub tungivalt ELi institutsioonidel võtta vastu tulemuslik strateegia, mille eesmärk on tagada kodanike põhiõiguste täielik kaitsmine ja edendada jõupingutusi, et teha koostööd riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutustega, eelkõige järgmistes poliitikavaldkondades, mille kohta esitatakse enim petitsioone: keskkonna, põhiõiguste (eelkõige valimisõiguse ja lapse õiguste), inimeste vaba liikumise, sotsiaal- ja tööhõive- ning diskrimineerimise ja sisserände küsimuses;

15.  rõhutab, et õigus pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole on liidu kodakondsuse oluline osa; rõhutab, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 227 ja põhiõiguste harta artikli 44 kohaselt on igal liidu kodanikul ning igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, õigus esitada petitsioone; tuletab meelde olulist seost petitsioonide esitamise protsessi ning komisjoni Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 258–260 sätestatud järelevalve- ja jõustamistegevuste vahel; nõuab, et kõik ELi institutsioonid ja liikmesriigid edendaksid petitsiooniõigust käsitleva teabe ja hariduse andmist kõikidele liidu kodanikele, mille abil soodustatakse osalusdemokraatiat ja suurendatakse osalemist ühiskonnaelus; rõhutab, et ELi institutsioonide ja nende poliitika sisu täielik juurdepääsetavus, ka digitaalselt ja puuetega inimestele, on hädavajalik;

16.  rõhutab, kui oluline on iga liidu kodaniku ja iga füüsilise või juriidilise isiku, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 24 ja 228 kohane õigus esitada ombudsmanile kaebusi haldusliku omavoli juhtude kohta ELi institutsioonide tegevuses, eelkõige seoses õigusega pääseda juurde avalikele dokumentidele; nõuab, et nii ELi institutsioonid kui ka liikmesriigid suurendaksid kõikide liidu kodanike teadlikkust sellest õigusest; märgib, et kodanike võimalus pöörduda avatud, tõhusa ja sõltumatu Euroopa haldusasutuse poole on kooskõlas põhiõiguste harta artikliga 41 selle õiguse tõhusaks teostamiseks endiselt väga oluline; tuletab meelde Euroopa Liidu lepingu artiklit 1, millega nähakse ette, et otsused tuleks vastu võtta kodanikele võimalikult lähedal; tuletab meelde Euroopa Ombudsmani büroo väga olulist panust ELi otsustamis- ja seadusloomeprotsesside üldise läbipaistvuse ja avatuse suurendamisse, mis on toetanud liidu kodanike aktiivset osalemist neis ja suurendanud nende usaldust; toetab sellega seoses Euroopa Ombudsmani soovitust strateegilise uurimise OI/2/2017/TE kohta, mis käsitleb ELi nõukogu ettevalmistavates organites toimuvate õigusloomealaste arutelude läbipaistvust;

17.  soovitab vaadata läbi määrus (EÜ) nr 1049/2001(6) üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele, et ELi kodanikud ja kodanikuühiskond saaksid seda õigust paremini teostada;

18.  on veendunud, et läbipaistvus on õigusriigi põhimõtte lahutamatu osa ja et kogu õigusloomeprotsessis selle järgimise tagamine mõjutab hääleõiguse, kandideerimisõiguse ja veel mitme õiguse – nagu väljendusvabaduse ja eelkõige selle sõnavabaduse aspekti ja teabe saamise õiguse – tõhusat kasutamist; on samuti seisukohal, et aktiivse Euroopa kodanikkonna toetamine eeldab seda, et luuakse protsessi teatav avalik kontroll, läbivaatamine ja hindamine ning võimalus tulemus vaidlustada; rõhutab, et see aitaks kaasa kodanike järkjärgulisele tutvumisele õigusloomeprotsessi põhimõistetega ja liidu demokraatliku elu osaluselementide edendamisele;

19.  on seisukohal, et mitmekeelsus institutsioonides ja nende suhtluses kodanikega on ELi kodakondsuse mõiste tugevdamise oluline aspekt; nõuab suuremaid jõupingutusi ametlike dokumentide võimalikult suure kättesaadavuse tagamisel rohkem kui kolmes töökeeles;

20.  innustab liikmesriike omistama oma koolide õppekavades rohkem tähtsust ELi küsimuste alasele poliitharidusele, muu hulgas ELi kodanike õiguste valdkonnas, ja kohandama vastavalt õpetajakoolitust;

21.  märgib, et liidu kodanikuõigused ja Euroopa sotsiaalõiguste sammas on omavahel seotud; rõhutab, et õigust liidus vabalt liikuda ja töötada saab üksnes toetada täiendavate seadusandlike meetmetega, mis tagavad võrdsed võimalused ja juurdepääsu tööturule, õiglased töötingimused ning sotsiaalse kaitse ja kaasamise kogu ELis; kutsub komisjoni üles võtma konkreetseid meetmeid Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise edendamiseks; kutsub liikmesriike üles rakendama täielikult ja tulemuslikult määrust (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord,(7) et tagada sotsiaalkindlustushüvitiste (sh riiklikud pensionid, tervisekindlustus, töötushüvitised ja peretoetused) ülekantavus;

22.  rõhutab vajadust loobuda kokkuhoiumeetmetest ja võtta ELi tasandil vastu tõhus ja järjekindel poliitika, et tagada täielik tööhõive ja piisav sotsiaalkaitse, hariduse ja koolituse kõrgeim tase ning tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrgeim tase;

23.  avaldab kahetsust olemasolevate erandite üle, mida mõni liikmesriik on teinud aluslepingute osadest, mis kahjustab kodanike õigusi ja tekitab tegelikult erinevusi kodanike õigustes, mis peaksid ELi aluslepingute kohaselt võrdsed olema;

24.  on seisukohal, et Euroopa kodanikualgatuse õigusraamistiku läbivaatamine pakub võimalust suurendada kodanike osalust ELi poliitika kujundamises, kui muuta see vahend kättesaadavamaks, tõhusamaks ja lihtsustada asjaajamist; toonitab, et liidult tuleb saada piisav taristu ja toetus Euroopa kodanikualgatuse elluviimiseks kogu selle protsessi kestel; tuletab meelde, et kodanike algatused väärivad ELi institutsioonide asjakohast tähelepanu, nagu rõhutati Euroopa Liidu Kohtu hiljutises kohtuasjas (kohtuasi T-646/13, Bürgerausschuss für die Bürgerinitiative Minority SafePack – one million signatures for diversity in Europe vs. komisjon); rõhutab vajadust arendada välja terviklikud eeskirjad ning paremad poliitilised ja õiguslikud järelmeetmed edukate Euroopa kodanikualgatuste kohta;

25.  tunnistab, et Brexit on esimene kord, kui ELi kodanikud on ilma jäetud nende ELi kodakondsusest ja sellega seotud õigustest, privileegidest ja kaitsemeetmetest; tuletab meelde, et kui ELi kodakondsus on antud, tuleb tagada, et need, kes on sellest tulenevaid privileege kasutanud, ei jää õiguslikult ebaselgesse olukorda, kui need ära võetakse, eriti kui see toimub nende tahte vastaselt, nagu oleme näinud Ühendkuningriigi liidust lahkumisel; nõuab kodanike õiguste tagamist käimasolevatest Brexiti läbirääkimistest eraldiseisvas lepingus, et need poliitilisest protsessist eemaldada ja tagada nende kaitse isegi kokkuleppeta lahkumise stsenaariumi korral; kaalub ELi elukestva kodakondsuse võimalust või kaaskodakondsuse vormi nendele, kellel on olnud ELi kodakondsus, kuid kellelt see on ära võetud;

26.  on veendunud, et SOLVITi teenust tuleks veelgi süvalaiendada ja selleks, et see muutuks tõhusamaks, tuleks sellele anda täiendavaid volitusi vaba liikumise õigustega seotud küsimustega tegelemiseks, sealhulgas sisenemis- ja elamisõigus ning diskrimineerimine, enne kui otsitakse kohtulikke või halduslikke õiguskaitsevahendeid, säästes nii kodanike aega ja võttes neilt vajaduse kasutada õiguskaitsevahendeid ning reageerides õigeaegselt nende probleemidele;

27.  on veendunud, et ELi kodakondsuse programmid, nagu „Erasmus+“ või „Kodanike Euroopa“, koos teiste algatustega, mille eesmärk on suurem demokraatlik osalus liidu elus, näiteks rahvalt tellimine, on olulised elemendid, mida tuleb eelseisvas mitmeaastases finantsraamistikus uuendada ja edendada;

28.  on seisukohal, et Lissaboni lepingusse lisatud põhiõiguste harta on ELi kodakondsuse kujundamisel kõige olulisem õigusakt nii sümboolselt kui ka sisuliselt; peab kahetsusväärseks, et selle artikkel 51 koos selle korduva kitsa tõlgendusega muudab sageli selle rakendamise kehtetuks;

29.  on seisukohal, et hoolimata Euroopa institutsioonide jõupingutustest on paljudes liikmesriikides õiguste küsimusest teadlikkuse suurendamine endiselt puudulik, mis on osutunud Euroopa kodaniku staatusest tulenevate õiguste täielikul kasutamisel kõige olulisemaks takistuseks;

30.  rõhutab, et liidu kodakondsusest tulenevat õiguste ja kohustuste kogumit ei tohi põhjendamatult kitsendada;

31.  kutsub liikmesriike üles andma ELi kodanikele rohkem teavet nende õiguste ja kohustuste kohta ning lihtsustama nende õiguste teostamist nii nende päritoluriigis kui ka mis tahes muus liikmesriigis;

32.  tuletab meelde, et Lissaboni lepingus on ette nähtud selle läbivaatamise kord, nagu see on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 48; rõhutab, et see on väärtuslik vahend, millega ELi kodakondsuse võimalusi veelgi parandada; märgib, et aluslepingu viimasest läbivaatamisest on möödas kümme aastat, mis on viimaste kümnendite pikim läbivaatamisteta periood; on seisukohal, et Brexiti tegelikkus kujutab endast uue läbivaatamisprotsessi algatamiseks selget põhjendust ja ainulaadset käivitajat; teeb ettepaneku algatada sellel eesmärgil uue Euroopa konventsiooni.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

21.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

19

1

6

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Margrete Auken, Beatriz Becerra Basterrechea, Andrea Cozzolino, Pál Csáky, Miriam Dalli, Rosa Estaràs Ferragut, Eleonora Evi, Takis Hadjigeorgiou, Peter Jahr, Rikke-Louise Karlsson, Svetoslav Hristov Malinov, Lukas Mandl, Notis Marias, Ana Miranda, Miroslavs Mitrofanovs, Marlene Mizzi, Gabriele Preuß, Eleni Theocharous, Cecilia Wikström

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Urszula Krupa, Kostadinka Kuneva, Julia Pitera, Ángela Vallina

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Asim Ademov, Adam Szejnfeld, Mihai Ţurcanu

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

19

+

ALDE

ECR

EFDD

GUE/NGL

NI

PPE

S&D

VERTS/ALE

Beatriz Becerra Basterrechea, Cecilia Wikström,

Urszula Krupa, Notis Marias, Eleni Theocharous

Eleonora Evi

Takis Hadjigeorgiou, Kostadinka Kuneva, Ángela Vallina

Rikke-Louise Karlsson

Pál Csáky, Julia Pitera

Andrea Cozzolino, Miriam Dalli, Marlene Mizzi, Gabriele Preuß

Margrete Auken, Ana Miranda, Miroslavs Mitrofanovs

1

PPE

Rosa Estaràs Ferragut

6

0

PPE

Asim Ademov, Peter Jahr; Svetoslav Hristov Malinov, Lukas Mandl Adam Szejnfeld, Mihai Ţurcanu

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

  Euroopa Kohtu (suurkoda) 8. märtsi 2011. aasta otsus kohtuasjas Gerardo Ruiz Zambrano vs. Office national de l’emploi (ONEm), C-34/09, ECLI:EU:C:2011:124.

(2)

Nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust, EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22.

(3)

Nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega, ELT L 373, 21.12.2004, lk 37.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes, ELT L 204, 26.7.2006, lk 23.

(5)

ELT C 369, 11.10.2018, lk 11.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001 määrus (EÜ) nr 1049/2001, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(7)

ELT L 284, 30.10.2009, lk 1.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

22.1.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

19

3

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gerolf Annemans, Mercedes Bresso, Pascal Durand, Esteban González Pons, Danuta Maria Hübner, Ramón Jáuregui Atondo, Alain Lamassoure, Jo Leinen, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Markus Pieper, Paulo Rangel, Helmut Scholz, György Schöpflin, Pedro Silva Pereira, Barbara Spinelli, Josep-Maria Terricabras, Kazimierz Michał Ujazdowski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Pervenche Berès, Ashley Fox, Sylvia-Yvonne Kaufmann

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Michael Gahler, Jarosław Wałęsa


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

19

+

ALDE

Maite Pagazaurtundúa Ruiz

GUE/NGL

Helmut Scholz, Barbara Spinelli

NI

Kazimierz Michał Ujazdowski

PPE

Michael Gahler, Esteban González Pons, Danuta Maria Hübner, Alain Lamassoure, Markus Pieper, György Schöpflin, Jarosław Wałęsa

S&D

Pervenche Berès, Mercedes Bresso, Ramón Jáuregui Atondo, Sylvia Yvonne Kaufmann, Jo Leinen, Pedro Silva Pereira

VERTS/ALE

Pascal Durand, Josep Maria Terricabras

3

ECR

Ashley Fox

ENF

Gerolf Annemans

PPE

Paulo Rangel

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 8. veebruar 2019Õigusalane teave