Menetlus : 2017/2284(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0045/2019

Esitatud tekstid :

A8-0045/2019

Arutelud :

PV 12/02/2019 - 5
CRE 12/02/2019 - 5

Hääletused :

PV 12/02/2019 - 9.21
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0082

RAPORT     
PDF 230kWORD 83k
30.1.2019
PE 618.102v03-00 A8-0045/2019

pestitsiidide säästvat kasutamist käsitleva direktiivi 2009/128/EÜ rakendamise kohta

(2017/2284(INI))

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

Raportöör: Jytte Guteland

Arvamuse koostaja (*):

Sofia Ribeiro, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

SELETUSKIRI – FAKTIDE JA TÄHELEPANEKUTE KOKKUVÕTE
 EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

SELETUSKIRI – FAKTIDE JA TÄHELEPANEKUTE KOKKUVÕTE

Taust

Seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis on sätestatud eesmärk, et 2020. aastaks ei tohiks taimekaitsevahendite kasutamine põhjustada mingit kahjulikku mõju inimeste tervisele ega vastuvõetamatut mõju keskkonnale ja et selliseid tooteid tuleks kasutada säästlikult.

Pestitsiidide kasutamisel on Euroopa põllumajandustootmises tähtis roll, sest need hoiavad taimi tervena ja ennetavad nende hävimist haiguste või nakatumise tõttu. Põllumajanduskultuuridel kasutatud pestitsiidid võivad aga leostumise ja äravoolu kaudu pinnasesse ja pinnavette sattuda ning jõuda põhjavette, mis tekitab nii maismaa kui ka vee ökosüsteemides muudele kui sihtliikidele negatiivse mõju avaldumise riski. See mõjutab elupaikade toimimist ja aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse vähenemisele, sealhulgas putukapopulatsioonide ulatuslikule kahanemisele; see mõjutab ka mulla teket ja koostist ning puhta joogiveega varustamist. Toidus esinevad pestitsiidide jäägid võivad põhjustada riski inimeste tervisele, samas kui loomasöödas leiduvad pestitsiidijäägid seavad ohtu loomade tervise ja võivad jõuda toiduahelasse. Eriti murettekitavana on toodud esile inimeste tervisele avalduvat mõju, mis tekib kokkupuutel pestitsiididega, millel on endokriinsüsteemi häireid põhjustavad omadused, ja sellega seonduvaid inimtervishoiu kulusid. Inimtervise muud probleemid on seotud näiteks neurotoksiliste insektsiidide ja biotsiididega, mis võivad mõjutada aju funktsioneerimist, eriti siis, kui kokkupuude esineb loote arenemise ajal.

On selge, et praegune sõltuvus pestitsiididest kui kahjuritõrje ülekaalukast vahendist ei ole kooskõlas säästva põllumajandusega, sest pestitsiidide pikaajaline kasutamine põhjustab sageli kahjurite resistentseks muutumist. Sellel on ka kahjulik kõrvaltoime, mis surmab kasulikud organismid, kes täidavad kahjurite tekke ärahoidmisel olulist osa, ja sageli kaasneb sellega teiseste kahjurite puhang. Mõlemad tegurid võivad põhjustada pestitsiidide veelgi suurema kasutamise, tekitades sellega negatiivse spiraali. Lõpuks hävitavad pestitsiidid põllumajandusmaa bioloogilist mitmekesisust ja kurnavad põllumajandusmaad, mis on jätkusuutliku toidutootmise seisukohast ülimalt tähtis. Euroopa Komisjoni hiljutises aruandes(1) pestitsiidide statistika kohta tunnistatakse, et „[p]estitsiidid põhjustavad saastet ning avaldavad otsest mõju eeskätt bioloogilise mitmekesisuse, veekogude ja mulla seisukorrale“. Samal ajal rõhutatakse ÜRO eriraportööri 2017. aasta aruandes, mis käsitleb õigust toidule(2), pestitsiidide kasutamise kahjulikku mõju inimõigustele, inimeste tervisele (töötajad, nende perekonnad, kõrvalseisjad, elanikud ja tarbijad) ning keskkonnale. Aruandest ilmneb ka, et pestitsiidide kasutamisel põhinev intensiivpõllumajandus ei ole aidanud kaasa nälja vähendamisele maailmas, vaid on hoopis aidanud suurendada toiduainete tarbimist ja toidujäätmete teket tööstusriikides.

Alates 1996. aastast on pestitsiidide kasutamine Euroopas pidevalt suurenenud ja hoolimata laialdasest arutelust põllumajanduse jätkusuutlikkuse üle ning väikestes annustes kasutatavate pestitsiidide turule jõudmisest ei ole kasutamine keskmiselt vähenenud. Aastal 2015 oli pestitsiidide aastane kogumüük ELis 400 000 tonni, millest suurem osa kasutati põllumajandussektoris.

Direktiivi rakendamine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/128/EÜ pestitsiidide säästva kasutamise kohta nähakse ette hulk meetmeid, et saavutada ELis pestitsiidide säästev kasutamine, vähendades pestitsiidide kasutamisega seotud riske ja selle mõju inimeste tervisele ja keskkonnale ning edendades integreeritud taimekaitset ja alternatiivseid meetodeid või tehnikaid, nagu pestitsiidide kemikaalivabad alternatiivid.

Direktiivi artiklis 4 nõutakse, et liikmesriigid võtaksid vastu riiklikud tegevuskavad, mis hõlmavad pestitsiidide kasutamisest tulenevate ohtude ja mõju vähendamise koguselisi sihte, eesmärke, meetmeid ja ajakavu ning soodustavad integreeritud taimekaitse ning alternatiivsete lähenemisviiside või võtete väljatöötamist ja kasutuselevõtmist, eesmärgiga vähendada sõltuvust pestitsiidide kasutamisest. Peale selle sisaldavad riiklikud tegevuskavad ka näitajaid, mille abil jälgitakse eriti ohtlikke toimeaineid sisaldavate pestitsiidide kasutamist, iseäranis siis, kui on olemas alternatiivid. Liikmesriigid kirjeldavad oma riiklikes tegevuskavades, kuidas nad hakkavad meetmeid direktiivi artiklite 1–15 kohaselt ellu viima.

10. oktoobril 2017 avaldas komisjoni oma direktiivi artikli 4 lõikes 3 ja artiklis 16 sätestatud aruandluskohustuste kohaselt aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule liikmesriikide riiklike tegevuskavade ja pestitsiidide säästvat kasutamist käsitleva direktiivi 2009/128/EÜ rakendamisel tehtud edusammude kohta.

Raportöör avaldab komisjoni hindamisaruande üle heameelt, kuid väljendab samal ajal sügavat muret direktiivi sätete kehva rakendamise pärast enamikus liikmesriikides. On selge, et teatavaid edusamme on tehtud pihustusseadmete kontrollimise valdkonnas ning pestitsiidide parema pihustamise viise käsitlevate koolituste ja sertifitseerimissüsteemide väljatöötamisel. Samas on tehtud väga vähe edusamme alternatiivsete tehnoloogiate kasutuselevõtu edendamisel, mis on aga pestitsiididest sõltuvuse tõelise vähendamise otsustav tegur. Euroopa Keskkonnaameti andmete kohaselt on nõudlus pestitsiidide järele püsinud ELis viimastel aastatel peaaegu muutumatuna(3), mis võib osutada, et pestitsiididest inimestele ja keskkonnale tekkivad ohud on jäänud hoolimata pestitsiidide säästvat kasutamist käsitleva direktiivi kohaste riiklike tegevuskavade rakendamisest samaks.

Kakskümmend üks liikmesriiki teatas pestitsiididega seotud riski vähendamise eesmärgist, üheksal liikmesriigil olid pestitsiidide kasutamise vähendamise eesmärgid ning mõni liikmesriik teatas nii riskialasest kui ka kasutamise vähendamise eesmärkidest. Vaid viis liikmesriiki kehtestasid kõrgetasemelised mõõdetavad eesmärgid, kusjuures neljal riigil (Belgia, Kreeka, Saksamaa ja Taani) on riski vähendamise eesmärgid ja ühel riigil (Prantsusmaa) on kasutamise vähendamise eesmärk. Liikmesriigid peavad oma riiklikud tegevuskavad vähemalt iga viie aasta tagant läbi vaatama ja neid selle läbivaatamise põhjal vajaduse korral ajakohastama. Kahjuks on seni vaid Prantsusmaa ja Leedu oma riikliku tegevuskava läbi vaadanud ja seejärel seda muutnud.

Raportöör avaldab kahetsust selle üle, et riiklikud tegevuskavad on ebajärjekindlad ja mitmes valdkonnas puuduvad jätkuvalt koguselised sihid, eesmärgid, mõõtmised ja ajakavad, ilma milleta ei saa hinnata edusamme kogu ELis. Paljudes riiklikes tegevuskavades keskendutakse pestitsiidide kasutajate koolitamisele või seadmete katsetamise eeskirjadele, kuid puuduvad üksikasjad konkreetsete ökosüsteemide ja joogivee kaitse kohta. Peale selle ei täpsustata enamikus tegevuskavades, kuidas sihtide või eesmärkide saavutamist mõõdetakse. Paljud liikmesriigid on kehtestanud meetmed, et peatada pestitsiidide jõudmine veekogudesse, sealhulgas seadmete muudatused ja rahalised stiimulid põllumajandustootjatele pestitsiidivabade kaitseribade rajamiseks, kuid nende kaitseribade katvus on üldiselt väga väike ja nende sihttasemed liiga madalad.

Raportöör nõustub täiesti aruande peamise järeldusega, mille kohaselt nõutakse, et liikmesriigid seaksid lõpuks üldeesmärgid ja pestitsiidide kasutamise vähendamise mõõdetavad sihid, ning on veendunud, et erilist tähelepanu tuleb pöörata pestitsiidide põhjustatud keskkonna- ja tervisekahju seirele, veekvaliteedi parandamisele, bioloogilise mitmekesisuse edendamisele ja säilitamisele ning Euroopa põllumajandussektoris integreeritud taimekaitse põhimõtete prioriteediks seadmisele. Integreeritud taimekaitse eesmärk on hoida pestitsiidide ja muude sekkumisvormide kasutamine majanduslikult ja ökoloogiliselt põhjendatud tasemel ja vähendada inimeste tervise ja keskkonnaga seotud riski või see miinimumini viia, seades samas põllumajanduskultuuride kaitsmisel ja kahjurite tõrjumisel esikohale füüsilised, kemikaalivabad ja säästlikud bioloogilised meetodid. Kahjuks ei ole liikmesriigid integreeritud taimekaitse põhimõtteid seni ettekirjutuslikeks ja hinnatavateks kriteeriumideks muutnud, vaid peavad integreeritud taimekaitset peamiselt põllumajandustootjate harimise vahendiks ning neil ei ole integreeritud taimekaitse põhimõtetele vastavuse hindamise meetodit. Integreeritud taimekaitse on direktiivi nurgakivi ja seetõttu on eriti murettekitav, et liikmesriigid ei ole veel selgeid eesmärke seadnud ja nende rakendamist taganud. Integreeritud taimekaitsel on tarbijate ja keskkonna pestitsiidide kahjuliku mõju eest kaitsmise meetodina suur kasutamata potentsiaal ning on hädavajalik, et liikmesriigid hakkaksid seda vahendit võimalikult kiiresti kasutama, asendades tavapärase pestitsiidikasutuse, tagades samal ajal asjakohased stimuleerivad süsteemid, kus need on vajalikud, et soodustada integreeritud taimekaitse metoodikate kasutamist.

Raportöör usub kindlalt säästvasse põllumajandusse, kus eelistatakse ennetust, kemikaalivabasid meetodeid, bioloogilist kontrolli ja madala riskiastmega tooteid. Tavapäraste toodete alternatiivide, näiteks madala riskiastmega taimekaitsevahendite kättesaadavuse suurendamine aitab ühtaegu kaasa nii säästlikule põllumajandusele kui ka laiendada põllumajandustootjate töövahendeid, suurendades taimekaitse võimalusi. Kaitseks praeguste ja tulevaste kahjurite eest selliste alternatiivsete vahendite väljatöötamiseks, mis vähendavad sõltumist pestitsiididest ja/või pakuvad väiksema riskiprofiiliga taimekaitsevõimalusi või uusi toimemehhanisme, on vaja teadusuuringuid ja innovatsiooni.

Raportöör on kindel, et parim viis, kuidas tagada pestitsiidide säästva kasutamise direktiivi täielik ja tõsimeelne rakendamine, on kindlustada, et direktiivi eesmärgid oleksid tulevases reformis võimalikult laialt ELi ühisesse põllumajanduspoliitikasse (ÜPP) integreeritud. Pestitsiidide kasutamise vähendamise eesmärkide ja teiste integreeritud taimekaitse põhimõtete lõimimine ÜPP rakendamismudelisse on direktiivi rakendamisel edusammude tagamise peamine tegur. Praegused ÜPP nn keskkonnasäästlikkuse meetmed on avaldanud seni vähest mõju kohapeal ja direktiivi ajakohastatud ÜPPga vastavuse tagamisel, kuigi ÜPP, mille kese on säästlikkus, võib luua Euroopas tõeliselt keskkonnahoidliku, majanduslikult elujõulise ja sotsiaalselt vastutustundliku põllumajanduse.

Raportöör soovib rõhutada, et mitme pestitsiidi puhul on kahtlus või kindlad tõendid, et need toimivad endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidena. Sellest hoolimata on need Euroopas endiselt laialdaselt kättesaadavad ja kasutusel. Sellised ained tuleks hiljuti vastuvõetud kriteeriumide kohaselt võimalikult kiiresti kindlaks määrata ning pestitsiide, mis sisaldavad endokriinse toimega kemikaale, ei tohiks turule lasta.

Lõpuks peab raportöör murettekitavaks, et hoolimata direktiivi artiklis 15 sätestatud selgest kohustusest ei ole komisjon veel esitanud ühtlustatud riskinäitajaid, mis tagaksid, pestitsiidide kasutamisest inimeste tervisele ja keskkonnale tekkiva riski ja halva mõju vähendamisel saavutatud edu on võimalik kõigis liikmesriikides nõuetekohaselt mõõta ja võrrelda.

Järeldused

Raportöör on veendunud, et direktiivi tõhusa rakendamise tagamiseks on vaja edasisi jõupingutusi nii ELi kui ka riiklikul tasandil. Järjest ilmsemaks saab, et kodanikud on üha rohkem mures ja tahavad, et põllumajandustootjad vähendaksid sõltuvust pestitsiididest, ja seda kinnitab veelgi hiljutine edukas Euroopa kodanike algatus glüfosaadi keelustamiseks, mis kogus kogu Euroopas vähem kui kuue kuuga üle 1,3 miljoni allkirja.

Komisjon peab tunnistama oma rolli ELi õiguse järelevalvajana ning võtma mitme liikmesriigi poolse ilmse nõuete täitmata jätmise suhtes meetmeid. On väga oluline, et komisjon sekkuks meetmete võtmata jätmise korral või kui meetmed on ebaselged ja kui erandid ei ole põhjendatud või lähevad direktiivis määratletust kaugemale. Peale selle peaks komisjon oma järelevalveülesannete täitmisel minema kaugemale pelgast direktiivi nõuete täitmise hindamisest, keskendudes sellele, kuidas saavutada mulla, vee ja bioloogilise mitmekesisuse seisukohast paremaid üldisi keskkonnatulemusi. Komisjon peab jätkama ühtlustatud riskinäitajate väljatöötamisel arutelusid sidusrühmade ja liikmesriikidega, et võimaldada võrreldavat ja selget andmekogumit ja edusammude usaldusväärset hindamist.

Liikmesriigid peavad võtma inimeste tervise ja keskkonna kaitsmise suhtes ennetava hoiaku ning täitma oma ELi õigusest tulenevaid õiguslikke kohustusi ja Euroopa kodanike ootusi. Liikmesriikidel tuleb võtta kõik vajalikud meetmed, et edendada ja ergutada vähese pestitsiidikasutusega taimekaitset, eelistades võimaluse korral kemikaalivabu meetodeid, nii et professionaalsed pestitsiidikasutajad läheksid sama taimekahjustaja probleemi puhul üle kättesaadavatele tõrjeviisidele ja toodetele, mis on inimeste tervisele ja keskkonnale kõige ohutumad.

(1)

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52017DC0109&from=ET

(2)

https://documents-dds-ny.un.org/doc/UNDOC/GEN/G17/017/85/PDF/G1701785.pdf?OpenElement

(3)

https://www.eea.europa.eu/airs/2017/environment-and-health/pesticides-sales


EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

pestitsiidide säästvat kasutamist käsitleva direktiivi 2009/128/EÜ rakendamise kohta

(2017/2284(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ning millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrust (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta(5), võttes arvesse Euroopa rakendamishinnangut määruse ja selle asjaomaste lisade kohta, mille Euroopa Parlamendi uuringuteenistus avaldas 2018. aasta aprillis,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009(6),

–  võttes arvesse nõukogu 7. aprilli 1998. aasta direktiivi 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl(7) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2004. aasta direktiivi 2000/37/EÜ töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl(8),

–  võttes arvesse nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (elupaikade direktiiv)(9) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (loodusliku linnustiku direktiiv)(10),

–  võttes arvesse nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiivi 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta(11),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik(12),

–  võttes arvesse komisjoni 31. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/90/EÜ, millega sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/60/EÜ vee seisundi keemilise analüüsi ja seire tehnilised näitajad(13),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/127/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2006/42/EÜ seoses pestitsiididega töötlemise masinatega(14),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. augusti 2013. aasta direktiivi 2013/39/EL, millega muudetakse direktiive 2000/60/EÜ ja 2008/105/EÜ seoses veepoliitika valdkonna prioriteetsete ainetega(15),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavaid ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavu (ÜPP strateegiakavad), ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (COM(2018) 0392),

–  võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Põllumajandus ja säästev veemajandus Euroopa Liidus“ (SWD(2017)0153),

–  võttes arvesse komisjoni 12. juuli 2006. aasta teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Pestitsiidide säästva kasutamise temaatiline strateegia” (COM(2006)0373 - SEC(2006)0894 - SEC(2006)0895 - SEC(2006)0914)(16),

–  võttes arvesse oma 7. juuni 2016. aasta resolutsiooni innovatsiooni ja majanduse arengu soodustamise kohta Euroopa põllumajandusettevõtete juhtimise tuleviku heaks(17),

–  võttes arvesse oma 7. juuni 2016. aasta resolutsiooni tehnoloogiliste lahenduste kohta säästva põllumajanduse jaoks ELis(18),

–  võttes arvesse oma 15. veebruari 2017. aasta resolutsiooni madala riskiastmega bioloogiliste pestitsiidide kohta(19),

–  võttes arvesse oma 24. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni komisjoni rakendusmääruse eelnõu kohta, millega uuendatakse toimeaine glüfosaat heakskiitmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa(20),

–  võttes arvesse oma 1. märtsi 2018. aasta resolutsiooni ELi mesindussektori väljavaadete ja probleemide kohta(21),

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2018. aasta resolutsiooni taimekaitsevahendite määruse (EÜ) nr 1107/2009 rakendamise kohta(22),

–  võttes arvesse direktiivi 2009/128/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks) käimasolevat Euroopa tasandil rakendamise hindamist ja Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse 15. oktoobril 2018 avaldatud aruannet,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1185/2009, mis käsitleb pestitsiidide statistikat(23), ning komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle määruse rakendamise kohta (COM(2017)0109),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1185/2009 (mis käsitleb pestitsiidide statistikat) rakendamise kohta (COM(2017)0109),

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 2014. aasta eriaruannet „ELi veepoliitika eesmärkide integreerimine ühisesse põllumajanduspoliitikasse: osalised edusammud“,

–  võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2017. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule liikmesriikide riiklike tegevuskavade ja pestitsiidide säästvat kasutamist käsitleva direktiivi 2009/128/EÜ rakendamisel tehtud edusammude kohta (COM(2017)0587),

–  võttes arvesse tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi 2017. aasta oktoobri koondaruannet selle kohta, kuidas liikmesriigid on rakendanud meetmeid, millega saavutada direktiiviga 2009/128/EÜ ette nähtud eesmärk pestitsiidide säästva kasutamise osas(24),

–  võttes arvesse komisjoni 22. novembri 2016. aasta teatist „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud. Euroopa tegevus jätkusuutlikkuse tagamiseks“ (COM(2016)0739),

–  võttes arvesse seitsmendat keskkonnaalast tegevusprogrammi(25),

–  võttes arvesse ÜRO eriraportööri 2017. aasta raportit, mis käsitleb õigust toidule ja mis koostati ÜRO inimõiguste nõukogu resolutsioonide 6/2, 31/10 ja 32/8 kohaselt(26),

–  võttes arvesse liikmesriikides madala riskiastmega taimekaitsevahendite kättesaadavuse suurendamise ja integreeritud taimekaitse kiirema elluviimise rakenduskava, mille koostas säästva taimekaitse eksperdirühm ja mille nõukogu kiitis heaks 28. juunil 2016. aastal(27),

–  võttes arvesse Prantsusmaa Senati 19. mai 2017. aasta resolutsiooni pestitsiidide kasutamise piiramise kohta Euroopa Liidus(28),

–  võttes arvesse 18. oktoobril 2017. aastal avaldatud teadusuuringut lendavate putukate biomassi kohta(29),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 lõike 1 punkti e ja 3. lisa,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamust (A8-0045/2019),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/128/EÜ pestitsiidide säästva kasutamise kohta (edaspidi „direktiiv“) nähakse ette hulk meetmeid, et saavutada ELis pestitsiidide säästev kasutamine, vähendades pestitsiidide kasutamisega seotud riske ja selle mõju inimeste tervisele ja keskkonnale ning edendades integreeritud taimekaitset ja alternatiivseid taimekaitsemeetodeid või tehnikaid, nagu pestitsiidide kemikaalivabad alternatiivid või madala riskiastmega taimekaitsevahendid, mis on määratletud määruses (EÜ) nr 1107/2009, et vähendada sõltuvust pestitsiididest ning kaitsta inimeste ja loomade tervist ning keskkonda;

B.  arvestades, et direktiiv on väärtuslik vahend, mis aitab tagada keskkonna, ökosüsteemide ning inimeste ja loomade tervise kaitse pestitsiidides sisalduvate ohtlike ainete eest, pakkudes kestlikke ja ökoloogilisi lahendusi suuremate ja mitmekesisemate töövahendite jaoks, et kõrvaldada ja ennetada kahjuritest, haigustest, umbrohust ja invasiivsetest võõrliikidest tingitud saagikadu ning võidelda patogeenide vastu; arvestades, et direktiivi täielik ja terviklik rakendamine on eeltingimus, et saavutada kõrgetasemeline kaitse ja üleminek säästvale põllumajandusele, ohutu ja tervisliku toidu tootmine ja mittetoksiline keskkond, mis tagab inimeste ja loomade tervise kaitse kõrge taseme;

C.  arvestades, et direktiivi tuleb tõlgendada koostoimes kahe peamise õigusaktiga, mis hõlmavad pestitsiidi täielikku olelustsüklit alates selle turule laskmisest (määrus (EÜ) nr 1107/2009) ja mis lõpeb jääkide piirnormide kehtestamisega (määrus (EÜ) nr 396/2005); seetõttu on võimatu saavutada direktiivi eesmärki kaitsta inimeste tervist ja keskkonda pestitsiidide kasutamisega seotud ohtude eest, ilma et nn pestitsiidide paketti täielikult rakendataks ja nõuetekohaselt jõustataks;

D.  arvestades, et komisjoni ja liikmesriikide praegused tavad seoses toimeainete heakskiitmisega ja taimekaitsevahenditele lubade andmisega ei ole direktiivi eesmärkide ja otstarbega vastavuses; arvestades, et praegused tavad takistavad kaitse kõrgeima taseme saavutamist ning säästlikule põllumajandussektorile ja mürgivabale keskkonnale üleminekut;

E.  arvestades, et olemasolevad tõendid näitavad selgelt, et direktiivi rakendamine ei ole piisavalt kooskõlas seotud ELi poliitikavaldkondadega pestitsiidide, põllumajanduse ja säästva arengu valdkonnas, eelkõige ühise põllumajanduspoliitikaga (ÜPP) ja taimekaitsevahendite määrusega; arvestades, et direktiivil on koos seonduvate ELi tasandi meetmetega suur potentsiaal edendada riikide jõupingutusi ja meetmeid põllumajandussektoris, anda neile lisaväärtust, ning tugevdada keskkonna ja inimeste tervise kaitset;

F.  arvestades, et kehtiv õigusraamistik, sealhulgas andmenõuded, on koostatud keemiliste taimekaitsevahendite hindamiseks ja juhtimiseks ning on seetõttu sobimatud madala riskiastmega bioloogiliste toimeainete ja toodete jaoks; arvestades, et see halvasti sobiv raamistik aeglustab oluliselt madala riskiastmega bioloogiliste taimekaitsevahendite turule sisenemist, heidutades sageli taotlejaid; arvestades, et see takistab innovatsiooni ja pärsib ELi põllumajanduse konkurentsivõimet; arvestades, et ee toob kaasa ka selle, et enam kui 60 toimeainet, mille Euroopa Komisjon on tunnistanud asendamisele kuuluvaks, jäävad asendamata, sest puuduvad ohutumad alternatiivid, sealhulgas madala riskiastmega bioloogilised toimeained;

G.  arvestades, et madala riskiastmega taimekaitsevahendeid, sealhulgas bioloogilisi taimekaitsevahendeid on vähe saadaval; arvestades, et ainult 13 toimeainet, sealhulgas 12 bioloogilist toimeainet ELi turul kättesaadavast ligikaudu 500st toimeainest on heaks kiidetud madala riskiastmega toimeainena; arvestades, et direktiivi ebapiisav rakendamine on tegelikult loonud Euroopas ebavõrdsed tingimused, sest erinevad siseriiklikud tavad takistavad jätkusuutlike alternatiivide optimaalset kasutuselevõttu turul; arvestades, et selline olukord on raskendanud alternatiivsete madala riskiastmega ja mittekeemiliste toodete piisavat sisenemist ELi turule, mis vähendab nende atraktiivsust põllumajandustootjate jaoks, kes võivad lühikese aja jooksul valida pigem kulutõhusamad alternatiivid; arvestades, et madala riskiastmega taimekaitsevahendite, sealhulgas bioloogiliste taimekaitsevahendite vähene kättesaadavus takistab integreeritud taimekaitse arendamist ja rakendamist;

H.  arvestades, et mahepõllumajandusel on oluline roll vähese pestitsiidikasutusega põllumajandussüsteemina ning seda tuleks veelgi julgustada;

I.  arvestades, et üha enam on tõendeid selle kohta, et putukate populatsioon jätkab Euroopas massilist vähenemist, mis on seotud pestitsiidide kasutamise praeguse tasemega; arvestades, et putukate arvukuse täheldatud järsk langus avaldab negatiivset mõju kogu ökosüsteemile ja bioloogilisele mitmekesisusele, aga ka põllumajandussektorile ning selle tulevasele majanduslikule heaolule ja toodangule;

J.  arvestades, et Euroopa seisab praegu teelahkmel, mis määrab kindlaks põllumajandussektori tuleviku ja liidu võimalused saavutada pestitsiidide säästev kasutamine, seda eelkõige ÜPP reformi kaudu; arvestades, et ÜPP reformimine võimaldab oluliselt tugevdada poliitika täiustamist ja ühtlustamist, samuti direktiivi rakendamist, ning hõlbustada üleminekut keskkonnasäästlikumatele põllumajandustavadele;

K.  arvestades, et võimalike riskide tõttu, mida tavapärased taimekaitsevahendid inimese tervisele, loomadele ja keskkonnale kujutavad, tekitab nende kasutamine järjest rohkem avalikku mõttevahetust;

L.  arvestades, et oluline on edendada alternatiivsete menetluste või võtete väljatöötamist, et vähendada sõltuvust tavapärastest pestitsiididest ja tegeleda suureneva resistentsusega tavapäraste taimekaitsevahendite suhtes;

M.  arvestades, et määruses (E) nr 1107/2009 kohustatakse nõukogu tagama, et nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks)(30) III lisas sätestatud kohustuslikud haldusnõuded hõlmavad integreeritud taimekaitse põhimõtteid, sealhulgas hea taimekaitsetava ning taimekaitse, taimekahjustajate tõrje ja põllukultuuride majandamise mittekeemilisi meetodeid;

N.  arvestades, et integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamine on direktiivi kohaselt ELis kohustuslikud; arvestades, et liikmesriigid ja kohalikud ametiasutused peaksid panema suuremat rõhku pestitsiidide säästvale kasutamisele, sealhulgas madala riskiga alternatiivsete taimekaitsevahendite kasutamisele;

O.  arvestades, et pestitsiidide säästvat kasutamist ei ole võimalik saavutada, võtmata arvesse inimeste kokkupuudet toimeainete ja muude koostisainete kombinatsioonidega ning nende kumulatiivset ja võimalikku koostoimet ja sünergilist mõju inimeste tervisele;

Peamised järeldused

1.  tuletab meelde pestitsiidide säästva kasutamise temaatilise strateegia konkreetseid eesmärke, muu hulgas pestitsiidide kasutamisest tulenevate tervise- ja keskkonnaohtude ja ohtude minimeerimist; pestitsiidide kasutamise ja levitamise tõhusamat kontrollimist; ohtlike toimeainete sisalduse vähendamist, sealhulgas kõige ohtlikumate toimeainete asendamist ohutumatega ja muude alternatiividega kui kemikaalid; väheste pestitsiididega või pestitsiidivaba maaviljeluse ergutamist; ja strateegia eesmärkide täitmiseks tehtud edusammude jaoks läbipaistva aruandlus- ja järelevalvesüsteemi loomine, muu hulgas sobivate näitajate väljaarendamise kaudu;

2.  peab oluliseks, et direktiivi rakendamist hinnataks üheskoos ELi üldise pestitsiidipoliitikaga, sealhulgas määrusega (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite määrus), määrusega (EL) nr 528/2012 (biotsiidide määrus)(31), jääkide piirnormide määrusega ja määrusega (EÜ) nr 178/2002 (üldiste toidualaste õigusnormide kohta) kehtestatud eeskirjadega(32);

3.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et liikmesriikides rakendamisel tehtud edusammude üldine tase ei ole piisav, et täita direktiivi põhieesmärgid ja vallandada selle täispotentsiaal pestitsiidide kasutamisest tulenevate üldiste riskide vähendamiseks ning samal ajal vähendades sõltuvust pestitsiididest, edendades üleminekut keskkonnaalaselt jätkusuutlikule ja ohutule taimekaitsetehnikatele ning saavutada kiireloomuliselt vajalik keskkonna- ja tervisenäitajate parandamine, mille jaoks direktiiv välja töötati; taunib komisjoni poolset kolmeaastast viivitust direktiivi rakendamisaruande esitamisel;

4.  rõhutab, et direktiivi rakendamine peab olema igakülgne ja hõlmama kõiki vajalikke aspekte ning et teatud elementide osalisest rakendamisest, jättes samas teised rakendamata, ei piisa pestitsiidide säästva kasutamise kui direktiivi üldeesmärgi saavutamiseks; rõhutab tõsiasja, et integreeritud taimekaitse tavade, näiteks kemikaalivabade alternatiivide ja madala riskiastmega taimekaitsevahendite rakendamisel on selle eesmärgi täitmiseks tehtavas töös tähtis osa;

5.  märgib, et komisjoni 2017. aasta eduaruandes tuvastati märkimisväärsed puudujäägid liikmesriikide riiklike tegevuskavade täitmisel, mis viitab asjaolule, et teatavad riigid on vähem pühendunud keskkonna ja inimtervise kaitsmisele, mis võib tekitada ebaausat konkurentsi ja kahjustada ühtset turgu; jätab endale õiguse teavitada nõuded täitmata jätnud liikmesriikidest konkurentsivolinikku;

6.  väljendab muret asjaolu pärast, et ligikaudu 80 % liikmesriikide riiklikest tegevuskavadest ei sisalda konkreetseid andmeid selle kohta, kuidas mõõta paljude sihtide ja eesmärkide saavutamist, eelkõige integreeritud taimekaitse eesmärkide ja veekaitsemeetmete puhul; rõhutab, et see raskendab liikmesriikide direktiivi põhieesmärkide ja otstarbe täitmisel tehtud edusammude mõõtmise protsessi;

7.  peab murettekitavaks asjaolu, et riiklikud tegevuskavad on eri tegevusvaldkondade koguseliste sihtide, eesmärkide, meetmete ja ajakavade kindlaksmääramise poolest ebajärjekindlad, mis muudab tehtud edusammude mõõtmise võimatuks; peab kahetsusväärseks, et ainult viies riiklikus tegevuskavas on seatud kaugeleulatuvad mõõdetavad eesmärgid, millest neli on seotud ohtude vähendamisega ja ainult üks kasutamise vähendamisega; peab kahetsusväärseks asjaolu, et ainult 11 liikmesriiki on esitanud läbivaadatud riikliku tegevuskava, kuigi nende läbivaatamise tähtaeg oli 2017. aasta lõpus;

8.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et paljudes liikmesriikides ei rakendata piisavalt integreeritud taimekaitse tavasid, mis lähtuvad kaheksast põhimõttest, seades esikohale pestitsiidide asemel kemikaalivabade alternatiivide kasutamise; peab kahetsusväärseks, et üks peamisi probleeme, mis on seotud integreeritud taimekaitse rakendamisega, mis on direktiivi nurgakivi, näib olevat liikmesriikides kehtivate nõuetele vastavuse hindamise vahendite ja meetodite ning selgete eeskirjade ja juhiste puudumine; rõhutab asjaolu, et integreeritud taimekaitse ulatuslik rakendamine on üks peamisi meetmeid, kuidas vähendada sõltuvust pestitsiidide kasutamisest säästvas põllumajanduses, mis on keskkonnahoidlik, majanduslikult elujõuline ja sotsiaalselt vastutustundlik ning aitab kaasa toiduainetega kindlustatusele Euroopas, tugevdades samal ajal bioloogilist mitmekesisust ning inimeste ja loomade tervist, edendades maapiirkondade majandust ja vähendades põllumajandustootjate kulusid, hõlbustades erinevates Euroopa piirkondades kemikaalivabade alternatiivide ja madala riskiastmega taimekaitsevahendite turuletoomist; rõhutab, et integreeritud taimekaitse tavade kasutuselevõtu tugevdamiseks üksikpõllumajandusettevõtetes on vaja täiendavaid rahalisi stiimuleid ja haridusmeetmeid;

9.  on arvamusel, et integreeritud taimekaitse on põllumajandustootjate jaoks väärtuslik vahend kahjurite ja haigustega võitlemiseks ning tootmisvõimsuse tagamiseks; märgib, et integreeritud taimekaitse intensiivsem kasutuselevõtt täidab kahest eesmärki: tugevdada keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse kaitset ning vähendada põllumajandustootjate kulusid üleminekul säästvamatele alternatiividele ja vähendada tavapäraseid pestitsiide; märgib, et vaja on intensiivsemaid jõupingutusi, et edendada integreeritud taimekaitse kasutuselevõttu teadusasutuste ja liikmesriikide nõuandvate organite kaudu; tuletab meelde, et integreeritud taimekaitse võib täita tähtsat rolli kasutatavate pestitsiidide koguste ja sortide vähendamisel;

10.  märgib, et integreeritud taimekaitse nn töövahendite raames kuulub bioloogilise kontrolli juurde selliste kasulike liikide kasvu soodustamine või kasvatamine, mis tõrjuvad kahjuripopulatsioone ning sellega reguleerivad neid ja hoiavad kontrolli all; rõhutab seetõttu, et integreeritud taimekaitses on oluline kasutada keemilisi pestitsiide viimase võimalusena pärast muid füüsikalisi ja bioloogilisi meetmeid ning alati valikuliselt ja sihipäraselt, sest vastasel juhul need kasulikud kahjuritõrjevahendid likvideeritakse ja põllukultuurid muutuvad seeläbi tulevastele kahjurirünnakutele veelgi vastuvõtlikumaks;

11.  on mures selle pärast, et tavapäraste pestitsiidide madala riskiastmega ja kemikaalivabade alternatiivide kasutuselevõtu edendamisel ja stiimulite loomisel nende alaseks innovatsiooniks ja arendustööks on tehtud väga vähe edusamme; märgib, et kõigest käputäis riiklikke tegevuskavasid sisaldab selliste alternatiivsete toodete ja meetodite registreerimise stiimuleid; rõhutab, et vähemlevinud kasutusviisid on kättesaadavate toimeainete nappuse tõttu eriti haavatavad;

12.  rõhutab, et pestitsiidide säästev ja vastutustundlik kasutamine on taimekaitsevahenditele lubade andmise eeltingimus;

13.  väljendab kahetsust madala riskiastmega toimeainete ning avaliku ja erasektori partnerluste vähese kättesaadavuse pärast, mille põhjuseks on peamiselt pikk hindamis-, autoriseerimise ja registreerimise protsess, mis on osaliselt tingitud asjaolust, et liikmesriikide tasandil järgitakse selliste juhtude jaoks ette nähtud lühemat autoriseerimisajavahemikku (120 päeva) väga harva; rõhutab, et praegune olukord ei vasta integreeritud taimekaitse edendamise ja rakendamise põhimõtetele ning rõhutab, kui tähtis on madala riskiastmega pestitsiidide kättesaadavus, nõuetekohased teadusuuringud ja parimate tavade vahetamine liikmesriikides ja nende vahel, et täielikult kasutada ära integreeritud taimekaitse potentsiaali; on seisukohal, et kiirem heakskiitmise protsess ergutaks valdkonna teadusuuringuid uute madala riskiga toimeainete, sh innovaatiliste madala riskiga ainete väljatöötamise alal, tagades seega, et põllumajandustootjate käsutuses on piisavalt taimekaitsevahendeid ning nad saavad kiiremini kasutusele võtta säästvad taimekaitsevahendid ja suurendada integreeritud taimekaitse efektiivsust;

14.  tuletab aga meelde, et suurenev pestitsiidiresistentsus toob kaasa pestitsiidide suurema kasutamise ja sõltuvuse; võtab teadmiseks, et pestitsiidide ulatuslikum kasutamine ja nendest sõltumine on põllumajandustootjate jaoks väga kulukas, seda nii suurte sisendkulude kui mulla vähenemise tõttu saamata jäänud saagikuse tõttu ja mulla kvaliteedi vähenemise tõttu;

15.  märgib, et madala riskiastmega taimekaitsevahendite ulatuslikum kättesaadavus turul vähendaks toimeainete suhtes tekkiva resistentsuse ohtu ja üldkasutatavate taimekaitsevahenditega seonduvat mõju mittesihtliikidele;

16.  märgib sellega seoses, et pestitsiidide mõjuainete suhtes resistentsuse tekkimine on kiiresti paljunevate kahjurite ja haiguste puhul bioloogiliselt paratamatu nähtus ja üha suurenev probleem; rõhutab seepärast, et keemilisi pestitsiide tuleb kasutada valikuliselt ja sihipäraselt pigem viimase kui esimese vahendina ning pärast kõigi võimalike füüsiliste ja bioloogiliste alternatiivide ammendumist; rõhutab, et vastasel juhul need kasulikud kahjuritõrjevahendid likvideeritakse ja põllukultuurid muutuvad seeläbi tulevastele kahjurirünnakutele veelgi vastuvõtlikumaks;

17.  nendib ka, et tõenäoliselt aitavad pestitsiidide mahtu vähendada eelkõige süsteemsed muudatused, mis vähendavad vastuvõtlikkust kahjuritele, soodustavad monokultuuride ja ühe kultuuri pideva kasvatamise asemel struktuurilist ja bioloogilist mitmekesisust ning vähendavad kahjurite resistentsust toimeainete suhtes; rõhutab seepärast vajadust pidada esmatähtsaks, rahastada ja integreerida agroökoloogilisi meetodeid, mis muudavad kogu põllumajandussüsteemi kahjurite suhtes vastupidavamaks;

18.  rõhutab, et ÜPP praegusel kujul ei soodusta ega stimuleeri piisavalt põllumajandusettevõtjate sõltuvuse vähendamist pestitsiididest ja mahepõllundusmeetodite kasutuselevõttu; leiab, et 2020. aasta järgses ÜPPs on vaja konkreetseid poliitikavahendeid, et aidata muuta põllumajandustootjate käitumist pestitsiidide kasutamisel;

19.  taunib asjaolu, et komisjoni ettepanek uue 2020. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika kohta ei hõlma kõnealuse ettepaneku III lisas osutatud kohustuslikke majandamisnõuete all integreeritud taimekaitse põhimõtet; rõhutab, et seose puudumine direktiivi ja uue ÜPP mudeli vahel takistab tõhusalt sõltuvuse vähendamist pestitsiididest;

20.  märgib, et enamik liikmesriike kasutavad riiklikke riskinäitajaid, et hinnata kas täielikult või osaliselt pestitsiidide kasutamise negatiivset mõju; tuletab meelde, et hoolimata direktiivi artiklis 15 sätestatud sõnaselgest kohustusest ei ole komisjon kogu ELi hõlmavaid ühtlustatud riskinäitajaid veel kehtestanud, mistõttu ei ole võimalik võrrelda eri liikmesriikides ja liidus tervikuna tehtud edusamme; loodab, et ühtlustatud riskinäitajad, mille sisseviimine leiab praegu aset, on valmis 2019. aasta alguses;

21.  rõhutab, et tervisliku ja säästva põllumajandussektori tagamisel on keskse tähtsusega bioloogiline mitmekesisus ja tugevad ökosüsteemid, eelkõige mesilased ja muud tolmeldavad putukad, mis on terve ja säästva põllumajandussektori tagamisel äärmiselt olulised; rõhutab, et bioloogilise mitmekesisuse kaitse ei ole üksnes keskkonnakaitse küsimus, vaid see on ka vahend Euroopa jätkusuutliku toiduga kindlustatuse tagamiseks tulevikus;

22.  on sügavalt mures bioloogilise mitmekesisuse jätkuva ja potentsiaalselt pöördumatu kadumise pärast Euroopas ning tiivaputukate, sealhulgas tolmeldajate ärevusttekitava vähenemise pärast, mida tõendab 2017. aasta oktoobris tehtud lendavate putukate biomassi alane teadusuuring(33), mille kohaselt on lendavate putukate biomass Saksamaa 63. looduskaitsealal vähenenud 27 aasta jooksul rohkem kui 75 %; rõhutab lisaks laialt levinud linnuliikide arvukuse ulatuslikku vähenemist kogu Euroopas, seda ilmselt putukate populatsiooni vähenemise tagajärjel; võtab lisaks teadmiseks pestitsiidide soovimatu mõju mullale ja mullaorganismidele(34) ning muudele mittesihtliikidele; on seisukohal, et pestitsiidid on üks peamisi tegureid, mida peetakse putukate, põllumaade linnuliikide ja muude mittesihtorganismide arvukuse vähenemise põhjustajaks, ning rõhutab veelgi vajadust, et Euroopa läheks üle säästvamale pestitsiidide kasutamisele ja suurendaks põllumajandustootjate jaoks kemikaalivabade alternatiivide ja madala riskiastmega taimekaitsevahendite arvu;

23.  on seisukohal, et neonikotinoide sisaldavatel pestitsiididel on oluline roll mesilaste populatsioonide murettekitavas vähenemises Euroopas, mida näitavad mitmed rahvusvahelised uuringud, mis on olnud aluseks kodanike sadade tuhandete allkirjadega petitsioonidele kogu Euroopast;

24.  tunnistab, kui olulised on riiklikud tegevuskavad ja integreeritud taimekaitse pestitsiidide kasutamise märkimisväärseks vähendamiseks, et vältida pöördumatut bioloogilise mitmekesisuse vähenemist, eelistades võimaluse korral agroökoloogilisi meetmeid ja mahepõllumajandust;

25.  rõhutab lisaks, et jätkusuutlike põllumajandusvalikute arendamine on vajalik selleks, et vähendada kliimamuutuste mõju toiduga kindlustatusele;

26.  väljendab erilist muret nende pestitsiidide jätkuva kasutamise üle, mis sisaldavad mutageenseid, kantserogeenseid või reproduktiivtoksilisi toimeaineid või toimeaineid, millel on endokriinfunktsiooni kahjustavaid omadusi ja mis on inimestele või loomadele kahjulikud; rõhutab, et selliste pestitsiidide kasutamine on vastuolus direktiivi eesmärkide ja otstarbega;

27.  rõhutab, et veekeskkond on pestitsiidide suhtes eriti tundlik; väljendab heameelt asjaolu üle, et liikmesriigid on võtnud mitmesuguseid meetmeid, et kaitsta seda pestitsiidide eest; avaldab kahetsust asjaolu üle, et enamik liikmesriike ei ole kehtestanud veekeskkonna pestitsiidide eest kaitsmise meetmete sihte ja ajakavu ning need, kes seda on teinud, ei täpsusta, kuidas sihtide või eesmärkide saavutamist mõõdetakse; on veendunud, et praegu kasutatavate pestitsiidide seiret veekeskkonnas tuleks parandada;

28.  märgib, et põllumajandus on üks peamisi põhjusi, mis veekogud ei suuda saavutada head keemilist seisundit, sest see toob kaasa reostamise pestitsiididega; rõhutab, et pestitsiidide sisenemise ärahoidmine mageveetorudesse on kulutõhusam kui nende eemaldamistehnoloogiad, ja et liikmesriigid peavad põllumajandustootjatele vastavaid stiimuleid pakkuma; sellega seoses tunnistab ka vee raamdirektiivi rakendamise tähtsust veekvaliteedi parandamiseks; tunneb heameelt edusammude üle, mida liikmesriigid on teinud prioriteetsete ainete käsitlemisel, mille tulemusel on väiksem arv veekogusid jätnud täitmata nõuded sellised ainete kohta nagu kaadmium, plii ja nikkel, samuti pestitsiidid;

29.  väljendab kahetsust asjaolu pärast, et veevarude olukorra halvenemine on toonud üha rohkem kaasa joogivee-ettevõtjate täiendava kohtlemise, et tagada, et olmevesi vastab pestitsiidijääkide piirnormidele, mis on sätestatud nõukogu direktiivis 98/83/EÜ olmeveel kvaliteedi kohta, mille puhul kannavad kulud tarbijad, mitte saastajad;

30.  rõhutab, et osa pestitsiide on rahvusvaheliselt tunnistatud püsivateks orgaanilisteks saasteaineteks, mis tuleneb nende potentsiaalist kaugele kanduda, keskkonnas püsida ning suutlikkusest kogu toiduahelas levida ja ökosüsteemides akumuleeruda, samuti nende märkimisväärset negatiivsest mõjust inimtervisele;

31.  tunneb heameelt asjaolu üle, et kõigis liikmesriikides on taimekaitsevahendite kasutamise valdkonnas kasutusele võetud koolitus- ja sertifitseerimissüsteemid, kuid väljendab kahetsust selle pärast, et osades liikmesriikides ei ole kõigi I lisas loetletud nõutavate teemade suhtes koolituskohustused täidetud; rõhutab kasutajate väljaõppe tähtsust taimekaitsevahendite ohutu ja kestliku kasutamise tagamisel; peab asjakohaseks eristada kutselisi ja mittekutselisi kasutajaid, sest neile ei kehti samad kohustused; toonitab, et taimekaitsevahendite nii kutselised kui ka mittekutselised kasutajad peaksid saama piisava väljaõppe;

32.  märgib, et arukat tehnoloogiat ja täppispõllumajandust võib kasutada avaliku ja erasektori partnerluste paremaks haldamiseks näiteks mehitamata õhusõidukite või GPS-täppistehnoloogia abil; rõhutab lisaks, et selliste lahenduste kasutuselevõttu saaks liikmesriikides parandada, kui see lisataks paremini pestitsiidide kasutajate koolituskursustesse ja sertifitseerimissüsteemidesse riiklikes tegevuskavades;

33.  rõhutab, et taimekaitsevahendeid ei kasutata mitte ainult põllumajanduses, vaid ka umbrohu- ja kahjuritõrjeks aladel, mida kasutavad üldsus või direktiivi artiklis 12a määratletud haavatavad rühmad, sealhulgas avalikud pargid ja raudteed; arvestades, et taimekaitsevahendite kasutamine sellistel aladel ei ole asjakohane; väljendab heameelt asjaolu üle, et mitu liikmesriiki ning paljud piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused on võtnud meetmeid pestitsiidide kasutamise piiramiseks või keelustamiseks üldsuse või haavatavate rühmade kasutatavates piirkondades; märgib siiski, et enamikus liikmesriikides puuduvad mõõdetavad eesmärgid;

34.  väljendab muret selle pärast, et paljud liikmesriigid ei ole tõlgendanud artikli 12 punkti a nõuetekohaselt, tõlgendades seda ainult viitena mittepõllumajanduslikule kasutamisele, kui tegelikult hõlmavad haavatavad rühmad, näiteks määruses (EL) nr 1107/2009 määratletud haavatavad rühmad elanikke, kellel on pikaajaline tihe kokkupuude pestitsiididega; märgib lisaks, et komisjon on kinnitanud, et puudub õiguslik põhjus, miks põllumajanduslik kasutamine tuleks artikli 12 sätetest välja jätta;

35.  märgib, et liikmesriigid toetavad jätkuvalt vähese pestitsiidikasutusega põllumajandussüsteemi; väljendab heameelt asjaolu üle, et liidus on jätkuvalt suurenenud mahepõllumajanduslike ettevõtete arv, kuid märgib, et liikmesriigiti tehtud edusammud on endiselt väga erinevad;

36.  võtab teadmiseks, et mahepõllumajandustootjad kannavad naabrite poolse pestitsiidide kasutamise tõttu majanduslikku kahju, näiteks pestitsiidide pihustuse triivi ja püsivate toimeainete liikumise tõttu keskkonnas; märgib, et mahepõllumajandustootjad on seetõttu sunnitud nende kontrolli alt välja jäävate meetmete tõttu müüma selliselt mõjutatud toodet tavatootena, jäädes teiste tootjate tegevuse tõttu ilma hinnalisast või halvimal juhul sertifikaadist;

37.  nendib, et kuigi liikmesriikidel on üldiselt olemas süsteemid teabe kogumiseks ägedate pestitsiidimürgistuste kohta, on nende andmete täpsus ja kasutamisviisid küsitavad; rõhutab asjaolu, et süsteemid sellise teabe kogumiseks krooniliste mürgistuste kohta ei ole laialdaselt kasutusele võetud;

38.  rõhutab asjaolu, et toiduainetes leiduvaid pestitsiidide jääke käsitleva Euroopa Toiduohutusameti viimase aruande kohaselt jääb Euroopas 97,2 % proovidest ELi õigusaktidega ette nähtud normide piiresse, mis annab tunnistust väga range kontrolliga ja ohutust toidutootmise süsteemist;

Soovitused

39.  kutsub liikmesriike üles direktiivi rakendamist edasise viivituseta lõpuni viima;

40.  kutsub liikmesriike üles direktiivi praktilisel rakendamisel ennetavalt tegutsema, et teha kindlaks puudused ja konkreetsed valdkonnad, mis nõuavad inimeste tervise ja keskkonna kaitse seisukohast erilist tähelepanu, ja mitte piirduma üksnes tavapäraste riiklike ülevõtmis- ja kontrollimehhanismidega;

41.  kutsub liikmesriike üles tunnistama, et EL peab viivitamata tegutsema, et minna üle säästvamale pestitsiidide kasutamisele, ning et peamine vastutus selliste tavade rakendamise eest lasub liikmesriikidel; rõhutab, et on vaja kiiresti tegutseda;

42.  kutsub liikmesriike üles pidama kinni läbivaadatud riiklike tegevuskavade esitamise tähtaegadest; nõuab tungivalt, et liikmesriigid, kes ei ole seda veel teinud, teeksid seda viivitamata, esitades selged kvantitatiivsed eesmärgid ja mõõdetava üldeesmärgi, milleks on pestitsiidide kasutamise viivitamatu ja pikaajaline tõhus vähendamine, sealhulgas selgelt määratletud iga-aastased vähendamise eesmärgid, pöörates erilist tähelepanu tolmeldajatele avalduvale võimalikule mõjule ning jätkusuutlike kemikaalivabade alternatiivide ja madala riskiastmega taimekaitsevahendite soodustamisele ja kasutuselevõtule kooskõlas integreeritud taimekaitse põhimõtetega;

43.  kutsub komisjoni üles arendama edasi suuniseid kõigi integreeritud taimekaitse põhimõtete ja nende rakendamise kohta; palub komisjonil sellega seoses kehtestada suunised kriteeriumide kehtestamiseks, mille alusel mõõta ja hinnata integreeritud taimekaitse rakendamist liikmesriikides;

44.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma kõik vajalikud meetmed, et soodustada madala riskiastmega pestitsiide, ja seadma prioriteediks kemikaalivabad võimalused ja meetodid, mis põhjustavad tervisele ja loodusele kõige vähem kahju, tagades samal ajal tulemusliku ja tõhusa taimekaitse; rõhutab, et selleks, et see oleks edukas, tuleb tugevdada põllumajandustootjate majanduslikke stiimuleid selliste võimaluste valimiseks;

45.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pöörama suuremat tähelepanu madala riskiastmega bioloogiliste alternatiivide arendamise, uurimise, registreerimise ja turustamise edendamisele, muu hulgas suurendades rahastamisvõimalusi programmi „Euroopa horisont“ ja mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 raames; rõhutab seepärast, kui oluline on, et keemilisi pestitsiide kasutataks integreeritud taimekaitses vaid viimase võimalusena pärast muude füüsiliste ja bioloogiliste meetodite ammendumist, ning keskkonnaalaselt jätkusuutliku ja ohutu taimekaitsetehnikate lisaväärtust;

46.  palub komisjonil täita edasise viivituseta oma 7. keskkonnaalase tegevusprogrammi raames võetud kohustust esitada liidu strateegia mittetoksilise keskkonna jaoks, mis soodustab innovatsiooni ja jätkusuutlike asendusainete, sealhulgas mittekeemiliste lahenduste väljatöötamist; ootab, et komisjon võtaks selles strateegias eriti arvesse pestitsiidide mõju keskkonnale ja inimtervisele;

47.  ergutab suuremat keskendumist riskide vähendamisele, sest madala riskiastmega ainete ulatuslik kasutamine võib olla ohtlikum kui kõrge riskiastmega ainete piiratud kasutamine;

48.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama direktiivi ja selle rakendamise parem kooskõlla seonduvate ELi õigusaktide ja poliitikavaldkondadega, eelkõige ÜPP sätete ja määruse (EÜ) nr 1107/2009 sätetega, ja eelkõige lisama integreeritud taimekaitse põhimõtted direktiivi artikli 14 kohaselt ÜPP kohastesse õiguslikesse nõuetesse;

49.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rangelt piirama määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaste oluliste erandite hulka ja ajakohastama asjakohaseid suunisdokumente, et tagada, et pestitsiidide riskihindamine peegeldab tegelikku kogupuudet ja tingimusi ning võtab arvesse igasugust võimalikku mõju tervisele ja keskkonnale;

50.  soovitab anda liikmesriikidele ÜPP raames paindlikkuse kohaldada integreeritud taimekaitset osana ÜPP kohastest rohestamismeetmetest;

51.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama komisjoni poolt hiljuti välja pakutud ühtlustatud riskinäitajate väljatöötamise ja rakendamisega, et pestitsiidide mõju vähendamist nõuetekohaselt jälgida;

52.  kutsub komisjoni üles looma täielikult toimiv ja läbipaistev süsteem selliste statistiliste andmete korrapäraseks kogumiseks, mis käsitlevad pestitsiidide kasutamist, pestitsiidide töökeskkonnas ja väljaspool seda toimuva kokkupuute mõju inimeste ja loomade tervisele ning pestitsiidide jääkide esinemist keskkonnas, eeskätt mullas ja vees;

53.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama uurimisprogramme, mille eesmärk on kindlaks teha pestitsiidide kasutamise mõju inimeste tervisele, võttes arvesse kõiki toksikoloogilisi toimeid, sealhulgas immuuntoksilisust, endokriinfunktsiooni ja närvisüsteemi arengut kahjustavat mõju ning keskendudes sünnieelse pestitsiididega kokkupuute mõjule laste tervisele;

54.  nõuab tungivalt, et komisjon rakendaks laialt kasutatavate taimekaitsevahendite haldamise ja kasutamise suhtes riskipõhist käsitusviisi, tuginedes vastastikusele hindamisele ja vastastikku hinnatud teaduslikele tõenditele;

55.  palub komisjonil esitada enne oma volituste lõppemist konkreetne seadusandlik ettepanek, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1107/2009 (väljaspool üldist läbivaatamist seoses õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) algatusega), et lisada määratlus ja eraldi kategooria mõistete „looduslikult esinevate ainete“ ja „loodusidentsete ainete“ jaoks, mille kriteeriumiks oleks aine olemasolev olemasolu ja nendega kokkupuutumine looduses, ning kehtestada madala riskiastmega bioloogiliste pestitsiidide jaoks range kiire hindamise, autoriseerimise ja registreerimise menetlus, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi 15. veebruari 2017. aasta resolutsiooniga madala riskiastmega bioloogiliste pestitsiidide kohta ja 13. septembri 2018. aasta resolutsiooniga taimekaitsevahendite määruse rakendamise kohta;

56.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni ja püsivate orgaaniliste saasteainete 2004. aasta Stockholmi konventsiooni kohaste liidu kohustuste tõhus rakendamine ning suurendada seetõttu nende jõupingutusi, et kõrvaldada püsivaid orgaanilisi saasteaineid sisaldavate pestitsiidide tootmine, turulelaskmine ja kasutamine ning kehtestada sätted, mis käsitlevad nende ainete jäätmete kõrvaldamist, mis sisaldavad neid aineid või on nendega saastunud;

57.  kutsub liikmesriike üles tagama, et kättesaadavaks tehakse erialaselt asjatundlikud ja sõltumatud nõuandeteenused, et pakkuda lõppkasutajatele nõu ja koolitust pestitsiidide säästva kasutamise ja eelkõige integreeritud taimekaitse küsimuses;

58.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pöörama suuremat tähelepanu suuremate investeeringute tegemisele täppis- ja digitaalpõllumajandustootmise tehnoloogiate arendamisse ja kasutuselevõttu ning selleteemalisele teadustööle, et muuta taimekaitsevahendid tõhusamaks ja seega oluliselt vähendada sõltuvust pestitsiididest, nagu on sätestatud direktiivi eesmärkides, seeläbi vähendades nii professionaalsete kasutajate kui ka üldsuse kokkupuudet pestitsiididega; on seisukohal, et digitaliseerimise või täppispõllumajanduse kasutamine ei tohiks põhjustada sõltuvust sisenditest või põllumajandustootjate finantsraskusi;

59.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles mitte lubama taimekaitsevahendite kasutamist üldsuse või tundlike rahvastikurühmade kasutatavatel aladel;

60.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles investeerima rohkem teadusuuringutesse, mis käsitlevad pestitsiidide mõju mittesihtliikidele, ning võtma selle mõju vähendamiseks viivitamata meetmeid;

61.  palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada põllumajandusmudelit, mis põhineb ennetavatel ja kaudsetel taimekaitsestrateegiatel, mille eesmärk on vähendada väliste sisendite kasutamist ja multifunktsionaalseid looduslikke aineid; tunnistab vajadust rohkem uurida ja välja töötada ennetavaid ja kaudseid agroökoloogilisi taimetervishoiu strateegiaid;

62.   kutsub liikmesriike üles suurendama investeeringuid kohanemistegevusse, mis ei lase agrokeemilisi aineid jõuda pinna- ja süvaveeni, samuti meetmeid, mille eesmärk on piirata nende ainete võimalikku leostumist vooluveekogudesse, jõgedesse ja meredesse; soovitab keelata ära nende ainete kasutamise mullas, kust need võivad jõuda põhjavette;

63.  rõhutab, et oluline on regulaarselt hinnata müüdud pestitsiidide koguse ja selle põllumaa vahelist suhet, kus neid pestitsiide kasutatakse, võttes aluseks kasutajate andmepangad ja müügidokumendid;

64.  kutsub komisjoni üles keelustama viivitamatult nende pestitsiidide kasutamine, mis sisaldavad mutageenseid, kantserogeenseid või reproduktiivtoksilisi toimeaineid või toimeaineid, millel on endokriinfunktsiooni kahjustavaid omadusi ja mis on inimestele või loomadele kahjulikud;

65.  nõuab, et liikmesriigid järgiksid rangelt kolmandatest riikidest ELi mittelubatud pestitsiididele kehtestatud impordikeeldu;

66.  kutsub komisjoni üles kaaluma hoolikalt kõiki olemasolevaid meetmeid, millega tagada nõuete täitmine, sealhulgas rikkumismenetlused liikmesriikide vastu, kes ei täida direktiivi täieliku rakendamise kohustust;

67.  kutsub komisjoni üles võtma jõulisi meetmeid liikmesriikide vastu, kes süstemaatiliselt kasutavad ära erandeid, mis puudutavad neonikotinoididega seotud keelatud pestitsiide;

68.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada põhimõtte „saastaja maksab” täielik rakendamine ja tõhus jõustamine seoses veevarude kaitsega;

69.  nõuab, et programm „Euroopa horisont“ tagaks piisava rahastamise, et edendada süsteemsel lähenemisel põhinevat taimetervise strateegiat, mis ühendaks uuenduslikud agroökoloogilised tehnikad ja ennetusmeetmed, mille eesmärk on vähendada väliste sisendite kasutamist miinimumini;

70.  kutsub komisjoni üles looma säästva pestitsiidide kasutamise üleeuroopalise platvormi, mis koondaks valdkondlikud sidusrühmad ja esindajad kohalikul ja piirkondlikul tasandil, et hõlbustada teabe jagamist ja parimate tavade vahetamist pestitsiidide kasutamise vähendamiseks;

71.  nendib ka, et tõenäoliselt aitavad pestitsiidide mahtu vähendada eelkõige süsteemsed muudatused, mis vähendavad vastuvõtlikkust kahjuritele, soodustavad monokultuuride ja ühe kultuuri pideva kasvatamise asemel struktuurilist ja bioloogilist mitmekesisust ning vähendavad kahjurite resistentsust toimeainete suhtes; rõhutab seepärast vajadust pidada esmatähtsaks, rahastada ja integreerida agroökoloogilisi meetodeid, mis muudaksid kogu põllumajandussüsteemi kahjurite suhtes vastupidavamaks;

°

°  °

72.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

ELT L 309, 24.11.2009, lk 71.

(2)

ELT L 158, 30.4.2004, lk 7.

(3)

ELT L 70, 16.3.2005, lk 1.

(4)

ELT L 136, 29.5.2007, lk 3.

(5)

ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(6)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 608.

(7)

EÜT L 131, 5.5.1998, lk 11.

(8)

ELT L 229, 29.6.2004, lk 23.

(9)

EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.

(10)

EÜT L 20, 26.1.2010, lk 7.

(11)

EÜT L 330, 5.5.1998, lk 32.

(12)

EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

(13)

ELT L 201, 1.8.2009, lk 36.

(14)

ELT L 310, 25.11.2009, lk 29.

(15)

ELT L 226, 6.8.2013, lk 1.

(16)

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN-ET/TXT/?uri=CELEX:52006DC0372&from=EN

(17)

ELT C 86, 6.3.2018, lk 62.

(18)

ELT C 86, 6.3.2018, lk 51.

(19)

ELT C 252, 18.7.2018, lk 184.

(20)

ELT C 346, 27.9.2018, lk 117.

(21)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0057.

(22)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0356.

(23)

ELT L 324, 10.12.2009, lk 1

(24)

http://ec.europa.eu/food/audits-analysis/overview_reports/details.cfm?rep_id=114

(25)

ELT L 354, 28.12.2013, lk 171.

(26)

http://www.pan-uk.org/site/wp-content/uploads/United-Nations-Report-of-the-Special-Rapporteur-on-the-right-to-food.pdf

(27)

http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-10041-2016-ADD-1/en/pdf

(28)

http://www.senat.fr/leg/ppr16-477.html

(29)

Caspar A. Hallmann et al.„ 27 aasta jooksul on lendavate putukate biomass kaitsealadel kahanenud rohkem kui 75 %“, PLOS, 18. oktoober 2017 https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0185809

(30)

ELT L 270, 21.10.2003, lk 1.

(31)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167, 27.6.2012, lk 1).

(32)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

(33)

https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0185809

(34)

Vaata: https://esdac.jrc.ec.europa.eu/public_path/shared_folder/doc_pub/EUR27607.pdf


PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS (27.11.2018)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

pestitsiidide säästvat kasutamist käsitleva direktiivi 2009/128/EÜ rakendamise kohta

(2017/2284(INI))

Arvamuse koostaja (*): Sofia Ribeiro

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

ETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  väljendab heameelt edusammude üle, mida liikmesriigid on teinud direktiivi 2009/128/EÜ rakendamisel, ja rõhutab, et see on oluline on taimekaitsevahendite ohutu ja säästva kasutamise raamistiku loomise seisukohalt;

2.  peab hädavajalikuks, et direktiivi rakendamist hinnataks üheskoos ELi üldise pestitsiidipoliitikaga, sealhulgas määrusega (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite määrus)(1), määrusega (EL) nr 528/2012 (biotsiidide määrus)(2), määrusega (EÜ) nr 396/2005 (jääkide piirnormide määrus)(3) ja määrusega (EÜ) nr 178/2002 (üldiste toidualaste õigusnormide kohta)(4) kehtestatud eeskirjadega;

3.  hindab ELis pestitsiidide säästva kasutamise saavutamise nimel tehtud jõupingutusi, mis on hõlmanud pestitsiidide kasutamise ohtude ning inimeste ja loomade tervisele ja keskkonnale avalduva võimaliku mõju vähendamist ning nende tavade ja meetodite kasutamise edendamist, mis pakuvad pestitsiididele ökoloogilist alternatiivi;

4.  nendib, et kuigi liikmesriikidel on üldiselt olemas süsteemid teabe kogumiseks ägedate pestitsiidimürgistuste kohta, on nende andmete täpsus ja kasutamisviisid küsitavad; rõhutab, et süsteemid sellise teabe kogumiseks krooniliste mürgistuste kohta ei ole laialdaselt kasutusele võetud;

5.  juhib tähelepanu sellele, et direktiivi rakendamise aruande (COM(2017)0587), mis esitati 2017. aasta oktoobris, oleks komisjon pidanud esitama 26. novembril 2014;

6.  nendib ka, et komisjoni 2017. aasta eduaruandes on viidatud olulistele puudujääkidele liikmesriikide riiklikes tegevuskavades, millest osa võeti vastu olulise hilinemisega ning mille terviklikkuses ja ammendavuses on suuri erinevusi, näiteks on vaid viies riiklikus tegevuskavas mõõdetavad vähendamiseesmärgid;

7.  nendib, et mitmed liikmesriigid on muutnud esialgseid eesmärke ning keskenduvad kasutatavate koguste tegeliku vähendamise asemel pigem taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevate ohtude vähendamisele;

8.  on seisukohal, et riiklikud tegevuskavad peavad põhinema nii tulemustel ja hindamistel kui ka vahenditel;

9.  nõuab, et komisjon edendaks riskinäitajate ühtlustamist ELi tasandil, kohustaks liikmesriike esitama põhjalikumat teavet riiklikes tegevuskavades, mis peavad olema sidusad ja võrreldavad ning sisaldama mõõdetavaid ja teostatavaid eesmärke ja sihte, ning koguma usaldusväärsemaid andmeid ja riiklikku statistikat mõju kohta, mida kokkupuude pestitsiididega avaldab tervisele, tarbijatele, loomadele, mulla kvaliteedile ja keskkonnale, samuti töökeskkonnas ja väljaspool töökeskkonda esineva kokkupuute jälgitavuse kohta;

10.  nõuab seetõttu, et pestitsiidide kasutamise kohta kogutaks andmeid, nagu on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 1185/2009(5), mis käsitleb pestitsiidide statistikat, sh lihtsate näitajate kasutamist ja suurema tähelepanu pööramist kogu ELi hõlmavatele seirevahenditele;

11.  nendib sellega seoses pestitsiidide kasutamise alase statistika läbipaistvuse tähtsust, sest see mõjutab üldsust ja avalikke hüvesid, mis ei piirdu üksnes ärihuvidega;

12.  on seisukohal, et selle direktiivi üks olulisemaid elemente on integreeritud taimekaitse, mis aitab oluliselt vähendada sõltuvust taimekaitsevahenditest, mis mõningate eksperdihindamise läbinud uuringute andmetel võib olla 30–50 %, ning see annab põllumajandustootjatele väärtuslikud töövahendid kahjurite ja taimehaiguste tõrjeks ning saagikuse tagamiseks;

13.  peab kahetsusväärseks, et mõnes liikmesriigis pole integreeritud taimekaitset veel täielikult kasutusele võetud, ning on seisukohal, et see viga tuleks parandada, et arendada välja keskkonnahoidlikum ja inimeste tervist säästvam põllumajandus, mis oleks vähem kulukas ning tooks keskkonnale, tarbijatele ja põllumajandustootjatele kasu, pidades silmas asjaolu, et taimekaitsevahendite kasutamine on maaviljeluses sageli hädavajalik;

14.  rõhutab seepärast, kui oluline on, et keemilisi pestitsiide kasutataks integreeritud taimekaitses vaid viimase võimalusena pärast muude füüsiliste ja bioloogiliste meetodite ammendumist ning alati selektiivselt ja sihipäraselt;

15.  rõhutab, et põllumajandustootjatel peab olema rohkem vahendeid taimede kaitsmiseks, sh suur valik toimeaineid, madala riskiga aineid, füüsilisi meetodeid ja nende alternatiive, nagu organismid või nende ekstraktid (bioloogiline kahjuritõrje), et tagada integreeritud taimekaitse terviklik strateegia, mida Euroopa põllumajandustootjad saavad rakendada;

16.  tuletab meelde, et taimekaitsevahendid on olulised põllumajanduses, umbrohu- ja kahjuritõrjeks linnades, sh avalikes parkides ja raudteejaamades, samuti muudes valdkondades, sealhulgas kahjurite, haiguste, umbrohu ja invasiivsete võõrliikide põhjustatud saagikuse vähenemise piiramiseks, peatamiseks ja ennetamiseks ning patogeenide resistentsuse väljakujunemise takistamiseks, mis aitab muuta põllumajandustootjate sissetuleku stabiilsemaks, nii et nad saavad toota ohutult ja vastuvõetava hinnaga;

17.  tuletab aga meelde, et suurenev pestitsiidiresistentsus toob kaasa pestitsiidide suurema kasutamise ja sõltuvuse;

18.  rõhutab asjaolu, et toiduainetes leiduvaid pestitsiidide jääke käsitleva Euroopa Toiduohutusameti viimase aruande kohaselt jääb Euroopas 97,2 % proovidest ELi õigusaktidega ette nähtud normide piiresse, mis annab tunnistust väga range kontrolliga ja ohutust toidutootmise süsteemist;

19.  nendib, et liikmesriigid on võtnud mitmesuguseid meetmeid veekeskkonna kaitseks pestitsiidide mõju eest;

20.  avaldab heameelt, et Euroopa veed muutuvad üldiselt puhtamaks, ehkki arenguruumi veel on;

21.  nõuab suuremaid investeeringuid kohandamismeetoditesse, millega hoitakse ära agrokeemiatoodete sattumine pinna- ja süvavette;

22.  innustab võtma meetmeid, et hoida ära nende ainete võimalik sattumine veekanalitesse, jõgedesse ja merre, ning soovitab keelata ära nende ainete kasutamise mullas, kust need võivad jõuda põhjavette;

23.  rõhutab, et meetmed, mis takistavad pestitsiidide sattumist mageveesüsteemidesse, on võrreldes kulukate eemaldamistehnoloogiatega vägagi kulutasuvad;

24.  rõhutab vajadust anda põllumajandustootjatele juurdepääs uusimale digitaaltehnoloogiale ning investeerida täppis- ja digipõllumajandusse, et vältida taimekaitsevahendite levimist muudele aladele ning töötada välja biotõrjemeetodid;

25.  rõhutab, et tarvis on teadusuuringuid ja innovatsiooni madala riskiga taimekaitsevahendite väljatöötamiseks, kuna nende ulatuslikum kättesaadavus turul vähendaks toimeainete suhtes tekkiva resistentsuse ohtu ja üldkasutatavate taimekaitsevahenditega seonduvat mõju mittesihtliikidele;

26.  nõuab tungivalt, et komisjon rakendaks nende toodete haldamise ja kasutamise suhtes riskipõhist käsitusviisi, tuginedes vastastikusele hindamisele ja sõltumatutele teaduslikele tõenditele;

27.  rõhutab, et vähem tähtsaid kasutusviise mõjutab kättesaadavate toimeainete nappus eriti;

28.  on seisukohal, et täiendavad investeeringud seadmetesse ja tehnoloogiasse ja vastavad teadusuuringud võiksid etendada taimekaitsevahendite tõhustamisel olulist rolli ning vähendada põllumajandustootjate, kasutajate ja üldsuse võimalikku kokkupuudet taimekaitsevahenditega;

29.  on seisukohal, et kiirem heakskiitmise protsess ergutaks valdkonna teadusuuringuid uute madala riskiga toimeainete, sh uute innovaatiliste madala riskiga ainete väljatöötamise alal, tagades seega, et põllumajandustootjate käsutuses on piisavalt taimekaitsevahendeid ning nad saavad kiiremini kasutusele võtta säästvad taimekaitsevahendid ja suurendada integreeritud taimekaitse efektiivsust;

30.  hoiatab ühtlasi paljude erandite eest, mis vähendavad kasutamise prognoositavust ja pärsivad ettevõtjate investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni;

31.  tuletab meelde programmi „Euroopa horisont“ kaasamise tähtsust, et rahastada täiendavaid teadusuuringuid madala riskiga bioloogiliste kahjuritõrjetoodete valdkonnas ja leida keskkonnasõbralikumaid mehaanilisi või keemilisi lahendusi;

32.  toonitab, et tarvis on investeerida tüübikinnituse väljatöötamisse, säilitamisse või hankimisse taimekaitsevahenditele, mida kasutatakse piiratumas ulatuses või väheste põllukultuuride peal, mida kasvatatakse äärepoolsematel aladel, kuna need võimaldaksid muu hulgas tagada taimekasvatuse majandusliku jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime, eriti pärast turgude avamist kolmandate riikide impordile;

33.  rõhutab madala riskiga orgaaniliste pestitsiidide olulisust ning vajadust edendada nende väljatöötamist, lubamist ja turustamist ELis; palub komisjonil edendada vajalike muutuste tegemist praegu kehtivatesse määrustesse, et võtta kasutusele ühtne määratlus ning selgelt eristada orgaanilisi ja sünteetilisi keemilisi taimekaitsevahendeid;

34.  nõuab, et liikmesriigid järgiksid rangelt kolmandatest riikidest ELi mittelubatud pestitsiididele kehtestatud impordikeeldu;

35.  on seisukohal, et neonikotinoide sisaldavatel pestitsiididel on oluline roll mesilaste populatsioonide murettekitavas vähenemises Euroopas, mida näitavad mitmed rahvusvahelised uuringud, mis on olnud aluseks kodanike sadade tuhandete allkirjadega petitsioonidele kogu Euroopast;

36.  soovitab liikmesriikidel hoogustada teavituskampaaniaid, tagamaks, et põllumajandustootjad teavad, kuidas taimekaitsevahendeid õigesti kasutada, on nende mõjust teadlikud ning oskavad enda ja teiste tervist kaitsta;

37.  rõhutab ÜPP raames toetatavate põllumajandusettevõtjatele suunatud nõustamisteenuste tähtsust, kuna need aitavad põllumajandustootjatel muu hulgas vähendada pestitsiidide kasutamist ning lisada integreeritud taimekaitse edukalt ja vastuvõetavate kuludega tavapäraste meetodite hulka, kasutades keemilisi pestitsiide vaid vajaduse korral pärast füüsiliste ja bioloogiliste alternatiivide kasutamist;

38.  rõhutab vajadust jagada parimaid tavasid liikmesriikides ja liikmesriikide vahel ning seda, kui oluline on omandada teadmisi ja oskusi keemiliste pestitsiidide alternatiivide ja integreeritud taimekaitse täieliku rakendamise valdkonnas;

39.  nendib ka, et tõenäoliselt aitavad pestitsiidide mahtu vähendada eelkõige süsteemsed muudatused, mis vähendavad vastuvõtlikkust kahjuritele, soodustavad monokultuuride ja ühe kultuuri pideva kasvatamise asemel struktuurilist ja bioloogilist mitmekesisust ning vähendavad kahjurite resistentsust toimeainete suhtes; rõhutab seepärast vajadust pidada esmatähtsaks, rahastada ja integreerida agroökoloogilisi meetodeid, mis muudavad kogu põllumajandussüsteemi kahjurite suhtes vastupidavamaks;

40.  rõhutab, et oluline on regulaarselt hinnata müüdud pestitsiidide koguse ja selle põllumaa vahelist suhet, kus neid pestitsiide kasutatakse, võttes aluseks kasutajate andmepangad ja müügidokumendid; palub, et komisjon ja liikmesriigid töötaksid välja piirkondlikul ja kohalikul tasandil pestitsiidide kasutamise ja integreeritud taimekaitse heade tavade platvormid;

41.  rõhutab, kui oluline on õpetada kasutajaid tagama taimekaitsevahendite ohutut ja säästvat kasutamist, ning toonitab, et professionaalsed ja muud kasutajad peaksid saama asjakohase väljaõppe, mida tuleks laiendada ka väike- ja mikroettevõtjatele;

42.  väljendab heameelt selle üle, et kõigis liikmesriikides on taimekaitsevahendite kasutamise valdkonnas kasutusele võetud koolitus- ja sertifitseerimissüsteemid ning praeguseks on väljaõppe saanud ligikaudu neli miljonit kasutajat, kuid nendib, et andmelünkade tõttu puudub teave nende taimekaitsevahendite kasutajate arvu kohta, kes ei ole veel väljaõpet saanud;

43.  rõhutab, et pestitsiidide säästev ja vastutustundlik kasutamine on taimekaitsevahenditele lubade andmise eeltingimus;

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

22.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

26

1

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Daniel Buda, Nicola Caputo, Jacques Colombier, Michel Dantin, Paolo De Castro, Albert Deß, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Luke Ming Flanagan, Karine Gloanec Maurin, Esther Herranz García, Jarosław Kalinowski, Norbert Lins, Philippe Loiseau, Mairead McGuinness, Giulia Moi, Ulrike Müller, James Nicholson, Maria Noichl, Maria Lidia Senra Rodríguez, Ricardo Serrão Santos, Marc Tarabella

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Angélique Delahaye, Maria Heubuch, Anthea McIntyre, John Procter, Sofia Ribeiro, Annie Schreijer-Pierik

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Stanisław Ożóg, Monika Vana

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

26

+

ALDE

Ulrike Müller

ECR

Anthea McIntyre, James Nicholson, Stanisław Ożóg, John Procter

ENF

Philippe Loiseau

PPE

Daniel Buda, Michel Dantin, Angélique Delahaye, Albert Deß, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Esther Herranz García, Jarosław Kalinowski, Norbert Lins, Mairead McGuinness, Sofia Ribeiro, Annie Schreijer-Pierik

S&D

Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Nicola Caputo, Paolo De Castro, Karine Gloanec Maurin, Maria Noichl, Ricardo Serrão Santos, Marc Tarabella

1

GUE

Luke Ming Flanagan

4

0

EFDD

Giulia Moi

GUE/NGL

Maria Lidia Senra Rodríguez

VERTS/ALE

Maria Heubuch, Monika Vana

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167, 27.6.2012, lk 1).

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1).

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1185/2009, mis käsitleb pestitsiidide statistikat (ELT L 324, 10.12.2009, lk 1).


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

22.1.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

51

1

6

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Margrete Auken, Pilar Ayuso, Catherine Bearder, Ivo Belet, Simona Bonafè, Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Miriam Dalli, Seb Dance, Angélique Delahaye, Mark Demesmaeker, Stefan Eck, Bas Eickhout, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Arne Gericke, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Françoise Grossetête, Jytte Guteland, Anneli Jäätteenmäki, Jean-François Jalkh, Benedek Jávor, Kateřina Konečná, Urszula Krupa, Peter Liese, Valentinas Mazuronis, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Rory Palmer, Gilles Pargneaux, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, John Procter, Frédérique Ries, Daciana Octavia Sârbu, Annie Schreijer-Pierik, Ivica Tolić, Nils Torvalds, Adina-Ioana Vălean, Jadwiga Wiśniewska, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Nikos Androulakis, Cristian-Silviu Buşoi, Christophe Hansen, Martin Häusling, Anja Hazekamp, Jan Huitema, Tilly Metz, Bart Staes, Tiemo Wölken

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Olle Ludvigsson


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

51

+

ALDE

Catherine Bearder, Jan Huitema, Anneli Jäätteenmäki, Valentinas Mazuronis, Frédérique Ries, Nils Torvalds

ECR

Mark Demesmaeker, Arne Gericke

EFDD

Sylvie Goddyn

ENF

Jean-François Jalkh

GUE/NGL

Stefan Eck, Anja Hazekamp, Kateřina Konečná

PPE

Pilar Ayuso, Ivo Belet, Cristian-Silviu Buşoi, Birgit Collin-Langen, Angélique Delahaye, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Françoise Grossetête, Christophe Hansen, Peter Liese, Miroslav Mikolášik, Annie Schreijer-Pierik, Ivica Tolić, Adina-Ioana Vălean

S&D

Nikos Androulakis, Simona Bonafè, Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Miriam Dalli, Seb Dance, Jytte Guteland, Olle Ludvigsson, Susanne Melior, Rory Palmer, Gilles Pargneaux, Pavel Poc, Daciana Octavia Sârbu, Tiemo Wölken, Damiano Zoffoli

VERTS/ALE

Margrete Auken, Bas Eickhout, Martin Häusling, Benedek Jávor, Tilly Metz, Bart Staes

1

ECR

John Procter

6

0

PPE

Elisabetta Gardini, Jens Gieseke, Julie Girling

ECR

Urszula Krupa, Bolesław G. Piecha, Jadwiga Wiśniewska

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 8. veebruar 2019Õigusalane teave