Menetlus : 2018/2108(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0046/2019

Esitatud tekstid :

A8-0046/2019

Arutelud :

PV 12/02/2019 - 6
CRE 12/02/2019 - 6

Hääletused :

PV 12/02/2019 - 9.22
CRE 12/02/2019 - 9.22
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0083

RAPORT     
PDF 225kWORD 78k
29.1.2019
PE 628.580v02-00 A8-0046/2019

piiriülese tervishoiu direktiivi rakendamise kohta

(2018/2108(INI))

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

Raportöör: Ivo Belet

SELETUSKIRI – FAKTIDE JA TÄHELEPANEKUTE KOKKUVÕTE
 EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 LISA: LOETELU ÜKSUSTEST VÕI ISIKUTEST,KELLELT RAPORTÖÖR TEAVET SAI
 Siseturu- ja tarbikaitsekomisjoni ARVAMUS
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

SELETUSKIRI – FAKTIDE JA TÄHELEPANEKUTE KOKKUVÕTE

Menetlus ja allikad

16. aprillil 2018 usaldati raportöörile ülesanne valmistada ette rakendusaruanne Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiivi 2011/24/EL kohta, milles käsitletakse patsiendiõiguste kohaldamist piiriüleses tervishoius.

Käesolevas raportis analüüsitakse praeguseid puudujääke direktiivi rakendamises ja tehakse soovitused direktiivi täiendamise kohta. Selleks on raportöör korraldanud kohtumised sidusrühmadega (vt lisa).

Lisaks kutsus raportöör sidusrühmad avalikule kuulamisele, mis toimus 17. oktoobril 2018. aastal Euroopa Parlamendis.

Direktiivi lähtealus, struktuur ja eesmärk

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 lõikele 1 tuleb kogu liidu poliitika ja tegevuse määratlemisel ja rakendamisel tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse, samas kui tervishoiu korraldamine, haldamine, rahastamine ja teenuste osutamine jääb ELi liikmesriikide kohustuseks.

Aastate jooksul on kohtupraktikas tunnistatud, et teatud tingimustel on patsientidel õigus kasutada teise liikmesriigi tervishoiuteenuseid.

Direktiivi põhieesmärk on luua ELi raamistik ja õigused, millega tagada ELi kodanike juurdepääs ravile välisriikides, kavatsusega soodustada tihedamat koostööd mitmes meditsiini- ja tervishoiuvaldkonnas, näiteks e-tervishoius ja harvikhaiguste ravis.

Direktiiviga ette nähtud õigused kehtivad paralleelselt määrusega (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) sätestatud sarnaste hüvitistega. Direktiivi kohaldamine ei piira määruse kohaldamist. Praktikas võidakse plaanilist ja erakorralist ravi soodsamalt läbi viia määruse alusel. Sellest tulenevalt otsustavad patsiendid kasutada teise liikmesriigi raviteenuseid mitte direktiivi, vaid määruse eeskirjade alusel, sest ettemaksed ja pärastised hüvitisnõuded ei ole erakorralise ravi puhul vajalikud.

Direktiivis järgitakse piiriülese ravi puhul riiklikele tervishoiusüsteemidele tekkida võivate lisakulude välistamise põhimõtet ja selle alusel kaetakse ainult kulud, mis vastavad patsiendi elukohaliikmesriigis pakutava ravi tasemele. Määruse alusel aga kaetakse patsiendi kulud täielikult.

Siiski on direktiivi alusel märkimisväärselt paranenud välismaal pakutavate tervishoiuteenuste teatavad aspektid. Määruses käsitletakse ainult tervishoiuteenuseid, mida pakuvad riikliku tervishoiusüsteemi või lepingulised teenuseosutajad, direktiiv hõlmab aga kõiki ELi tervishoiuteenuste osutajaid. Lisaks peaks direktiiv aitama välisriigis hõlpsamalt tagada plaanilist ravi, sest võrreldes määruse kohase piiriülese tervishoiuga on plaanilise ravi puhul eelluba pigem erand kui kohustus.

Rakendamine

Nagu direktiivis ette nähtud, oli ülevõtmise kuupäev 25. oktoober 2013. Hilinenud või ebatäieliku rakendamise tõttu algatati rikkumismenetlus 26 liikmesriigi suhtes. Praeguseks on kõik liikmesriigid oma ülevõtmismeetmed esitanud.

Euroopa Komisjoni läbiviidava vastavushindamise teine etapp alles käib. Komisjoni põhieesmärk on hinnata, kas kõik riiklikud õigusaktid ja muud meetmed vastavad direktiivile. Komisjonile esitati kokku enam kui viissada riiklikku meedet. Nõuetele vastavuse kohta teavet koguvate omaalgatuslike uurimiste tulemusel on praeguseks jäänud avatuks üks rikkumisjuhtum.

Rahastamine

Piiriülest tervishoidu rahastatakse peamiselt liidu teisest tervisevaldkonna tegevusprogrammist aastateks 2008–2013 ja kolmandast tervisevaldkonna tegevusprogrammist aastateks 2014–2020. Nende programmidega tervishoiuvaldkonna tegevusele ette nähtud koguvahendeid on ligikaudu 64 miljonit eurot aastas. Komisjon pakub, et rahastamist võiks jätkata Euroopa Sotsiaalfondi+ (ESF+) kaudu, mille üks tegevuseesmärk on toetada liidu õigusaktide rakendamist piiriülese tervishoiu valdkonnas.

Sellele lisaks on piiriülest tervishoidu ja e-tervise projekte rahastatud varasematest teadusuuringute raamprogrammidest (seitsmes raamprogramm, konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm) ja praegusest teadusuuringute raamprogrammist (programm „Horisont 2020“), Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist ning InvestEU fondist.

Patsientide liikuvus

Patsientide piiriülene liikuvus on tähtis poliitiline küsimus. Olgugi et patsientide liikuvuse tase on praegu veel suhteliselt madal, on piiriülene tervishoid teatavate patsiendirühmade jaoks – näiteks harvikhaiguste või tervishoiuteenuste geograafilise läheduse tõttu – kõige asjakohasem ja kättesaadavam ravi. Patsientide piiriülene liikuvus toob kaasa teatud probleeme, näiteks seoses ravi jätkamisega ja teabevahetusega kahel pool piiri asuvate tervishoiutöötajate vahel. Nendele lisanduvad ka logistilised ja haldustakistused, mis võivad avaldada patsientide piiriülesele ravile soovimatut negatiivset mõju.

Kõige rohkem liigub tervishoiuteenuse kasutamiseks pärast eelloa saamist patsiente Prantsusmaalt Hispaaniasse. Kõige rohkem patsiente, kellelt luba ei nõutud, liikusid Prantsusmaalt Saksamaale. Patsientide liikumissuunda vaadates ilmneb selgesti märgatav suundumus, et valdavalt liigutakse ühispiiride vahel. Ühe olulise erandi moodustavad Norrast Hispaaniasse reisivad patsiendid.

Komisjon on tuvastanud neli valdkonda, mis saavad tegevusetuse korral patsientidele suurima tõenäosusega takistuseks: hüvitissüsteemid, eelloa nõue, haldusnõuded ja sissetulevate patsientide tasustamine.

Kuigi direktiivi artikli 7 alusel on liikmesriigid kohustatud teatama komisjonile igast piirangute kehtestamise otsusest ja mõned liikmesriigid on direktiivi üle võtnud viisil, mida võib pidada piiravaks, ei ole komisjon saanud liikmesriikidelt ühtki eraldi teadet.

Patsienditeave ja riiklikud kontaktpunktid

Direktiivil on suur potentsiaal parandada ja hõlbustada patsientide juurdepääsu piiriülesele tervishoiule ning, mis kõige tähtsam, tagada kõigile patsientidele kvaliteetseim ravi. Siiski on direktiivi edukaks elluviimiseks hädavajalik, et patsiendid, tervishoiutöötajad ja teised sidusrühmad oleksid teadlikud direktiivi kõigist aspektidest. Praegu aga ei ole see kahjuks nii.

2015. aasta mais läbi viidud Eurobaromeetri uuringust nähtub, et vähem kui 20 % kodanikest tunnevad, et nad on oma piiriülese tervishoiu alastest õigustest teadlikud.

Direktiivi artiklis 6 on ette nähtud, et igal liikmesriigil peab olema vähemalt üks riiklik kontaktpunkt, mis annab patsientidele ja tervishoiutöötajatele teavet nende õiguste kohta seoses piiriülese tervishoiuteenuse või -tootega.

ELi, Norra ja teiste Euroopa Majanduspiirkonna riikide 29 riiklikule kontaktpunktile esitati 2017. aastal kokku 74 589 päringut, kuid enamikule liikmesriikidele esitati vähem kui 1 000 päringut. Päringute arv on kontaktpunktide lõikes väga erinev. Üldiselt ei ole patsiendid oma riigi kontaktpunkti olemasolust teadlikud. Hädasti on vaja ulatuslikku ja mõjusat teavituskampaaniat riiklike kontaktpunktide ja patsientide piiriülese ravi alaste õiguste kohta.

Uuringust selgus, et enamasti puudub riiklike kontaktpunktide veebisaitidel põhjalik teave patsiendiõiguste kohta. Väga vähe jagatakse teavet selle kohta, mida teha põhjendamatu viivituse korral, kuidas toimub kaebuste menetlemine ja lahendamine ning kui kaua kestab hüvitisnõude või eelloa töötlemine.

Euroopa tugivõrgustikud

Vastavalt direktiivi artiklile 12 toetab Euroopa Komisjon liikmesriike Euroopa tugivõrgustike väljaarendamisel liikmesriikide tervishoiuteenuste osutajate ja eksperdikeskuste vahel.

Esimesed 24 Euroopa tugivõrgustikku alustasid asjaomaste tervishoiuteenuste osutajate ja riiklike tervishoiuasutuste juhtimisel ametlikult tööd 1. märtsil 2017, lähtudes Euroopa Komisjoni loodud raamistikust. Nad keskenduvad kompleks- ja harvikhaigustele, mis vajavad spetsiifilist ravi ja eriteadmisi. Euroopa tugivõrgustikud koondavad enda alla enam kui 900 väga spetsialiseeritud tervishoiuüksust, mis asuvad enam kui 300 haiglas ELis, Norras ja Euroopa Majanduspiirkonna riikides.

Arvestades, et ELis on registreeritud 5 800 harvikhaigust, mida esineb ligikaudu 6–8 %-l kõigist Euroopa kodanikest, esineb üht harvikhaigust vaid väikesel arvul patsientidel. Et asjakohaseid teadmisi ja kogemusi napib, võib ELi-ülene koostöö luua väga suurt lisaväärtust.

E-tervis

E-tervise eesmärk on töötada selle nimel, et saavutada Euroopa e-tervise süsteemidest ja teenustest ning koostalitlusvõimelistest rakendustest tulenev püsiv majanduslik ja sotsiaalne kasu, selleks et saavutada kõrgetasemeline usaldusväärsus ja turvalisus, tõhustada tervishoiuteenuste osutamise järjepidevust ning tagada juurdepääs ohututele ja kvaliteetsetele tervishoiuteenustele.

E-tervise potentsiaali võimalikult hea ärakasutamisega ELis võimaldatakse tervishoiutöötajatel jagada piiriüleselt patsienditoimikuid ja -andmeid. Andmete edastamine lihtsustab piiriülest tervishoidu, sest vähendab takistusi, kuid see on ülitähtis ka edasiste teadusuuringute läbiviimiseks, eriti harvikhaiguste valdkonnas.

Piiriülene piirkondlik koostöö

Piiriülesed piirkonnad moodustavad 40 % ELi territooriumist ja enam kui kolmandik Euroopa kodanikest elab piiriüleses piirkonnas. Euroopas on kokku 37 piiriülest linnapiirkonda.

Piiriülestes piirkondades ellu viidud piiriülese tervishoiu algatused on aastate jooksul oma väärtust tõestanud. Koostöö jätkusuutlikkust mõjutab suuresti selliste tegurite nagu geograafilise eripära, harjumuste, kultuuri, keele ning poliitilise ja halduskorralduse sarnasus.

Brexit

Igal aastal hüvitatakse direktiivi alusel hinnanguliselt 1 000 Ühendkuningriigi kodaniku ravi. Sellise ravi kõige populaarsemad sihtkohad on Prantsusmaa, Poola ja Läti. Lisaks nimetatud arvule ravitakse direktiivi alusel Ühendkuningriigis hinnanguliselt 1 500 ELi patsienti. Kõik liikmesriigid ei suuda esitada komisjonile asjakohaseid patsientide liikuvuse andmeid, mistõttu tegelikkuses on patsientide liikuvus Ühendkuningriiki sellest hinnangust veidi suurem. Peale selle osaleb direktiivi alusel loodud Euroopa tugivõrgustikes ligikaudu 40 Ühendkuningriigi tervishoiuteenistuse haiglat.


EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

piiriülese tervishoiu direktiivi rakendamise kohta

(2018/2108(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiivi 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping), eriti selle artikleid 114 ja 168,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)(3),

–  võttes arvesse nõukogu 6. juuni 2011. aasta järeldusi, milles käsitletakse suundumist tänapäevaste, reageerimisvõimeliste ja jätkusuutlike tervishoiusüsteemide poole(4),

–  võttes arvesse perioodide 2003–2008(5), 2008–2013(6) ja 2014–2020(7) mitmeaastaseid tervisevaldkonna tegevusprogramme,

–  võttes arvesse komisjoni 4. septembri 2015. aasta ja 21. septembri 2018. aasta aruandeid piiriülese tervishoiu direktiivi toimimise kohta (COM(2015)0421COM(2018)0651),

–  võttes arvesse komisjoni 25. aprilli 2018. aasta teatist „Tervise- ja hooldusvaldkonna digiteerimise võimaldamine digitaalsel ühtsel turul: kodanike võimestamine ja tervema ühiskonna loomine“ (COM(2018)0233),

–  võttes arvesse komisjoni 18. juuli 2018. aasta aruannet „Member State Data on cross-border patient healthcare in the year 2016“ (Liikmesriikide andmed patsientide piiriülese tervishoiu kohta 2016. aastal)(8),

–  võttes arvesse komisjoni 22. detsembri 2011. aasta rakendusotsust 2011/890/EL, milles sätestatakse eeskirjad e-tervise eest vastutatavate riiklike asutuste võrgustiku loomiseks, haldamiseks ja toimimiseks(9),

–  võttes arvesse komisjoni 6. mai 2015. aasta teatist „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“ (COM(2015)0192),

–  võttes arvesse e-tervise 2012.–2020. aasta tegevuskava (COM(2012)0736), eelkõige selle selget piiriülest mõõdet,

–  võttes arvesse e-tervise 2012.–2020. aasta tegevuskava komisjonipoolset vahehindamist (COM(2017)0586),

–  võttes arvesse komisjoni 11. novembri 2008. aasta teatist haruldaste haiguste kohta (COM(2008)0679) ja nõukogu 8. juuni 2009. aasta soovitust tegevuse kohta haruldaste haiguste valdkonnas(10),

–  võttes arvesse komisjoni 5. septembri 2014. aasta rakendusaruannet haruldasi haigusi käsitleva teatise kohta (COM(2014)0548),

–  võttes arvesse ELi harvikhaiguste eksperdikomitee (EUCERD) 31. jaanuari 2013. aasta soovitusi Euroopa harvikhaiguste tugivõrgustiku kohta ja nende 10. juunil 2015. aasta lisa,

–  võttes arvesse kontrollikoja 2018. aasta mai taustadokumenti piiriülese tervishoiu kohta ELis(11),

–  võttes arvesse komisjoni 20. septembri 2017. aasta teatist „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“ (COM(2017)0534),

–  võttes arvesse institutsioonide ühist teadaannet Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta(12),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamust (A8-0046/2019),

A.  arvestades, et ELis ja selle liikmesriikides on väga tähtsal kohal kõigile taskukohased tervishoiusüsteemid, et tagada kõrgetasemeline rahvatervishoid, sotsiaalkaitse, sotsiaalne ühtekuuluvus ja sotsiaalne õiglus, säilitades ja tagades üldise juurdepääsu, ja arvestades, et patsientide elukvaliteeti tunnistatakse kui üht olulist tervishoiu kulutõhususe hindamise osa;

B.  arvestades, et direktiivis 2011/24/EL (edaspidi „direktiiv“) austatakse kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 168 lõikega 7 iga liikmesriigi vabadust teha tervishoiuvaldkonnas asjakohaseid otsuseid ja direktiiv ei sekku liikmesriikide asjaomaste asutuste põhimõttelistesse eetilistesse valikutesse ega õõnesta neid; arvestades, et liikmesriikide osutatavates vastavates teenustes ja ka nende rahastamise viisis esineb erinevusi; arvestades, et direktiiviga nähakse Euroopa kodanike joaks lisaks nende elukohariigis kättesaadavatele tervishoiuteenuste võimalustele ette muid tervishoiuteenuste võimalusi;

C.  arvestades, et tervist saab käsitada vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklile 2 (mis käsitleb õigust elule) ja artiklile 35 (mis käsitleb tervishoidu) põhiõigusena;

D.  arvestades, et vananeva elanikkonna, eelarvepiirangute, krooniliste ja harvikhaiguste sagenemise, raskuste tõttu põhilistele tervishoiuteenustele maapiirkondades ning ravimite kalli hinna tõttu seisavad ELi tervishoiusüsteemide ees keerulised ülesanded; arvestades, et liikmesriigid vastutavad puuduvate ravimite ajakohastatud kataloogi käsitleva teabe väljatöötamise, säilitamise ja piiriülese vahetamise eest, et tagada hädavajalike ravimite kättesaadavus;

E.  arvestades, et võib juhtuda, et kodanikele vajalikku parimat tervishoidu pakutakse teises lähedalasuvas liikmesriigis, sest ravi on kergesti kättesaadav, spetsiifiline või kodaniku elukohaliikmesriigis ei ole vastavat ravivõimsust, näiteks on puudus hädavajalikest ravimitest;

F.  arvestades, et direktiivi toimimist käsitleva aruande tulemused näitavad, et 2015. aastal ei rakendanud kõik liikmesriigid direktiivi täielikult või nõuetekohaselt;

G.  arvestades, et tervishoiusektor on ELi majanduse vältimatult vajalik osa, mis moodustab selle SKPst 10 % – näitaja, mis võib tänu sotsiaal-majanduslikele teguritele tõusta 2060. aastaks 12,6 %ni;

H.  arvestades, et direktiivi artikli 20 kohaselt on komisjonil kohustus esitada iga kolme aasta tagant direktiivi toimimise kohta rakendamisaruanne; arvestades, et komisjon peaks pidevalt hindama ja esitama korrapäraselt teavet patsientide voogude, patsientide liikuvuse haldus-, sotsiaal- ja finantsmõõtme ning Euroopa tugivõrgustike ja riiklike kontaktpunktide toimimise kohta;

I.   arvestades, et vastavalt komisjoni 21. septembri 2018. aasta aruandele direktiivi toimimise kohta on kodanikel endiselt keeruline saada teavet selle kohta, kuidas nad saavad kasutada oma õigusi piiriüleste tervishoiuteenuste puhul; arvestades, et patsientide ohutu liikuvuse tagamiseks on vaja suuremat selgust ja läbipaistvust tingimuste osas, mille alusel tervishoiuteenuste osutajad tegutsevad;

J.   arvestades, et komisjoni 25. aprilli 2018. aasta e-tervist käsitlevas teatises märgitakse, et tervishoiu- ja hooldussüsteemide tarbeks on vaja välja töötada reforme ja uuenduslikke lahendusi, et muuta need vastupidavamaks, juurdepääsetavamaks ja tõhusamaks; arvestades, et seetõttu tuleks tõhustada uute tehnoloogiate ja digitaalsete vahendite kasutamist, et parandada tervishoiuteenuste kvaliteeti ja jätkusuutlikkust;

K.  arvestades, et direktiiviga luuakse selge õiguslik alus Euroopa koostööle tervisetehnoloogia hindamise, e-tervise, harvikhaiguste ning tervishoiuteenuste ja -toodete ohutus- ja kvaliteedistandardite valdkonnas;

L.  arvestades, et ELi kodanikel on õigus juurdepääsule spetsialiseeritud ravile elukohaliikmesriigis; arvestades, et direktiiviga ette nähtud piiriülese tervishoiu õigust, sealhulgas õigust ennetavatele meditsiinilistele analüüsidele, skannimistele ja tervisekontrollidele, kasutavate patsientide arv suureneb siiski väga aeglaselt;

M.  arvestades, et direktiiv ei hõlma vaktsineerimisprogramme, kuigi need on ühed ELi tulemuslikumad meetmed, ning võttes arvesse raskusi, millega inimesed teatavates liikmesriikides nendele juurdepääsul kokku puutuvad;

N.  arvestades, et kõik liikmesriigid ei suutnud esitada andmeid või teavet välismaale reisivate patsientide kohta, ja arvestades, et andmete kogumine ei ole liikmesriigiti alati võrreldav;

O.  arvestades, et 83 % komisjoni hiljutise konsulteerimise käigus käsitletud inimestest kiitis heaks meditsiiniliste andmete avalikustamise teadusuuringute tegemise ja patsientide tervisliku seisundi parandamise eesmärgil(13); arvestades, et edaspidine tervishoiusüsteemide lõimimine peab digitaalvaldkonna seisukohast tagama, et patsiendid on ajsaomase teabe lõplikud haldajad ja juhtijad, et garanteerida patsientide jaoks ausus, kestlikkus ja turvalisus;

P.  arvestades, et direktiivi kohaldamisalaga hõlmatud ELi patsientide liikuvus on jätkuvalt suhteliselt väike ega ole eelarveliselt märkimisväärselt mõjutanud riiklike tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkust;

Q.  arvestades, et liikmesriigid vastutavad kodanikele vajaliku tervishoiu kättesaadavuse ja kõigi asjakohaste kulude hüvitamise tagamise eest; arvestades, et liikmesriikide riiklikud tervishoiuteenistused vastutavad selliste kriteeriumide kehtestamise eest, mis võimaldavad kodanikel saada tervishoiuteenuseid teises liikmesriigis; arvestades, et suures osas liikmesriikides on alles märkimisväärne hulk takistusi, millega patsiendid tervishoiusüsteemidega tegelemisel kokku puutuvad; arvestades, et halduskoormus võib tekitada viivitusi hüvitamises; arvestades, et see vaid süvendab killustatust teenustele juurdepääsul ning et seda tuleks seepärast liikmesriikidevahelise koordineerimise kaudu parandada;

R.  arvestades, et Euroopa ravikindlustuskaarti reguleerib sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist käsitlev määrus ning et selle rakendamine erineb ulatuslikult liikmesriikide lõikes; arvestades, et Euroopa ravikindlustuskaardi ühetaoline rakendamine ja parem liikmesriikidevaheline kooskõlastamine on hädavajalikud selleks, et vähendada olemasolevat halduskoormust ja tagada patsientidele mittediskrimineeriv hüvitamine, tagades samal ajal ELi kodanike liikumisvabaduse;

S.  arvestades, et patsiendid puutuvad retseptide kasutamisel liikmesriikide lõikes ikka veel kokku praktiliste ja õiguslike raskustega;

T.  arvestades, et riiklike kontaktpunktide ülesanne on tagada, et patsientidele antakse õiget teavet teadliku otsuse langetamiseks;

U.  arvestades, et riiklikud kontaktpunktid ei ole üldsusele piisavalt tuntud, mis mõjutab nende tõhusust; arvestades, et riiklike kontaktpunktide tulemuslikkus ja mõju sõltuvad nii ELilt kui ka liikmesriikidelt saadavast toetusest, suhtluskanalitest, heade tavade ja teabe, sealhulgas kontaktandmete vahetusest ning patsientide suunamist käsitlevatest suunistest;

V.  arvestades, et riiklikud kontaktpunktid erinevad suurel määral toimimise, juurdepääsetavuse, nähtavuse ja vahendite jaotuse poolest nii kvaliteedi kui ka kvantiteedi mõttes;

W.  arvestades, et vastavalt Eurobaromeetri 2015. aasta mai uuringule(14) ei ole patsiendid piisavalt teadlikud oma õigustest seoses piiriülese tervishoiuga, kusjuures vähem kui 20 % kodanikest tunneb, et nad on hästi informeeritud;

X.  arvestades, et piiriülene tervishoid on tulemuslik üksnes juhul, kui patsiendid, hooldajad, tervishoiutöötajad ja teised sidusrühmad on sellest hästi informeeritud ning kui seda reguleerivad eeskirjad on kergesti kättesaadavad ja üldiselt juurdepääsetavad;

Y.  arvestades, et patsientide, hooldajate ja tervishoiutöötajate teadmised üldistest ja eriti direktiivikohastest patsiendiõigustest on endiselt väga puudulikud;

Z.  arvestades, et tervishoiutöötajad tegelevad väga tundlike patsiendiküsisimustega, mis nõuavad selget ja arusaadavat suhtlust; arvestades, et keelebarjäärid võivad takistada teabe edastamist tervishoiutöötajate ja nende patsientide vahel;

AA.  arvestades, et hüvitamiskorra parandamisel ja lihtsustamisel on mitmes liikmesriigis veel märkimisväärset arenguruumi, eelkõige seoses retseptide, harvikravimite, apteegis segatud ravimite ning järelravi ja -protseduuridega;

AB.  arvestades, et kuues liikmesriigis ja Norras puudub eelloasüsteem täiesti, mistõttu kuulub valikuvabadus patsientidele ja halduskoormus on väiksem;

AC.  arvestades, et naaberliikmesriikide ja -piirkondade vahel on palju kahepoolseid lepinguid, mida võiks kasutada väljapaistvate parimate tavade alusena, et veelgi arendada ELi piiriülest tervishoidu;

Rakendamine

1.  tunneb heameelt komisjoni tegevuse üle direktiivi liikmesriikidesse ülevõtmise korrektsuse hindamiseks;

2.  tõstab esile direktiivi eelised: direktiiviga selgitatakse piiriüleste tervishoiuteenuste eeskirju ja tagatakse liidus juurdepääs ohututele ja kvaliteetsetele piiriülestele tervishoiuteenustele ning püütakse saavutada Euroopa Liidu Kohtu praktika kohast patsientide liikuvust; väljendab rahulolematust asjaolu üle, et suur hulk liikmesriike ei ole patsiendiõiguste tagamise nõudeid tõhusalt rakendanud; nõuab seetõttu tungivalt, et liikmesriigid kindlustaksid nende nõuetekohase rakendamise, tagades rahvatervise kõrgetasemelise kaitse, mis aitab edendada kodanike tervist, ja peaksid kinni isikute siseturu piires vaba liikumise põhimõttest;

3.  kutsub komisjoni üles jätkama direktiivi toimimist käsitlevate kolme aasta tagant ilmuvate hindamisaruannete koostamist ja esitama need Euroopa Parlamendile ja nõukogule; toonitab, kui oluline on statistilistel eesmärkidel teabe kogumine välismaale ravile reisivate patsientide kohta ja põhjuste analüüsimine, miks nad riikide vahel liiguvad; kutsub komisjoni üles avaldama lisaks võimaluse korral ja iga-aastaselt iga liikmesriigi osutatud piiriüleste tervishoiuteenuste ja hüvitatud kogusummade jaotuse;

4.  kutsub komisjoni üles võtma direktiivi rakendamise kulutõhususe aruannetes arvesse patsientide elukvaliteeti ja ravitulemusi;

5.  tuletab liikmesriikidele meelde nende võetud kohustust abistada komisjoni ja esitada talle kogu nende käsutuses olev vajalik teave, et komisjon saaks hindamise läbi viia ja koostada nimetatud aruanded;

6.  kutsub komisjoni üles kehtestama rakendamissuunised eriti selliste valdkondade kohta, kus on olemas direktiivi ja sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist käsitleva määruse vaheline koostoime, ning tagama seoses sellega asjaomaste sidusrühmade vaheline parem institutsioonidesisene koordineerimine;

7.  rõhutab, et liikmesriigid peaksid direktiivi nõuetekohaselt üle võtma, et tagada patsientidele kvaliteetne ja kättesaadav piiriülene tervishoid, mis on õigusaktides sätestatud rakendustähtaegadega täielikus kooskõlas; tunnistab, et seoses retseptiravimite kättesaadavuse ja ravi jätkuvusega on võimalik teha konkreetseid parendusi; kutsub komisjoni üles uurima võimalust laiendada direktiivi kohaldamisala, et lisada vaktsineerimisprogramme;

8.  märgib rahuloluga positiivset mõju, mille on toonud kaasa sellised algatused nagu Euroopa ravikindlustuskaart, mis väljastatakse tasuta ja mis võimaldab kõikidel kindlustatud või riikliku sotsiaalkindlustussüsteemiga liitunud isikutel saada teises liikmesriigis ravi tasuta või väiksemate kuludega; rõhutab institutsioonide eduka koostöö vajadust, et vältida Euroopa ravikindlustuskaardi väärkasutamist;

9.  rõhutab vajadust tagada tervishoiuteenuste osutajate tegutsemistingimuste selgus ja läbipaistvus; rõhutab, et tervishoiuteenuste osutajatel ja spetsialistidel peab olema kutsealane vastutuskindlustus, nagu on sätestatud direktiivis ning ka direktiivis 2005/36/EÜ, selleks et parandada tervishoiuteenuste kvaliteeti ja suurendada patsientide kaitset;

Rahastamine

10.  juhib tähelepanu sellele, et piiriülese tervishoiu rahastamine on nende liikmesriikide ülesanne, kes hüvitavad kulud kooskõlas asjaomaste õigusnormidega; toonitab lisaks, et komisjon toetab direktiivi IV peatükis osutatud koordineerimist terviseprogrammide kaudu;

11.  väljendab seoses sellega tõsist muret tervishoiuprogrammi rahastamise kavandatud vähendamise pärast; kordab oma nõudmist, et tervishoiuprogramm taastataks tugeva eraldiseisva programmina, mille rahastamist järgmises mitmeaastases finantsraamistikus (2021–2027) suurendatakse, et täita rahvatervist, tervishoiusüsteeme ja keskkonnaprobleeme käsitlevad ÜRO kestliku arengu eesmärgid ning tagada kaugeleulatuv tervishoiupoliitika, milles keskendutakse piiriülestele küsimustele, sealhulgas eelkõige ELi ühiste jõupingutuste märgatav suurendamine võitluses vähi vastu, krooniliste ja harvikhaiguste, sealhulgas geneetiliste ja pandeemiliste haiguste ja haruldaste vähivormide ennetamisel, varajasel avastamisel ja juhtimisel, antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemisel ning tervishoiuteenuste piiriülese kättesaadavuse lihtsustamise tagamisel;

12.  rõhutab Euroopa Sotsiaalfondi, tervishoiuga seotud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja Euroopa Regionaalarengu Fondi, sealhulgas INTERREGi programmi olulisust tervishoiuteenuste parandamisel ning piirkondade ja sotsiaalsete rühmade vaheliste tervishoiualaste ebavõrdsuste vähendamisel liikmesriikide lõikes; nõuab, et struktuuri- ja ühtekuuluvusfonde kasutataks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames samuti piiriülese tervishoiu parandamiseks ja hõlbustamiseks;

Patsientide liikuvus

13.  märgib, et patsientide vähesel liikuvusel on neli põhjust: i) mõned liikmesriigid jäid direktiivi rakendamisega üsna palju hiljaks; ii) kodanike teadmised oma üldistest hüvitamisõigustest on äärmiselt puudulikud, iii) mõned liikmesriigid on loonud piiriülest tervishoidu piiravad takistused, nagu halduskoormus, ja iv) teave direktiivi alusel teises liikmesriigis arstiabi taotlevate patsientide kohta puudub või on puudulik;

14.  märgib, et eelloasüsteemid näivad olevat seoses iga-aastase taotluste arvuga põhjendamatult koormavad ja/või piiravad; palub komisjonil jätkata struktureeritud dialoogi liikmesriikidega, täpsustades eelloa nõudeid ja sellega seotud hüvitamistingimusi;

15.  palub komisjonil töötada välja liikmesriikide jaoks suunised, et võimaldada inimestel – juhul kui eellubade andmine kehtestatakse –, võrrelda ravi välisriigis raviga nende elukohaliikmesriigis, kusjuures juhtpõhimõte oleks kulutõhusus patsientide jaoks;

16.  tuletab liikmesriikidele meelde, et piirangud direktiivi kohaldamisel, näiteks eelloa nõuded või hüvitamispiirangud, peaksid olema vajalikud ja põhjendatud ega tohiks põhjustada meelevaldset või sotsiaalset diskrimineerimist, tekitada põhjendamatuid takistusi patsientide ja teenuste vabale liikumisele ega koormata liigselt riiklikku rahvatervise süsteemi; kutsub liikmesriike üles arvestama raskustega, millega puutuvad kokku väikese sissetulekuga patsiendid, kes peavad piiriülese ravi eest ette maksma; märgib, et eelloasüsteemid on kavandatud selleks, et võimaldada liikmesriikidel planeerida ning et kaitsta patsiente raviviiside eest, mis tekitavad seoses ravi kvaliteedi või ohutusega tõsist ja konkreetset muret;

17.  märgib murega, et mõnes liikmesriigis on kindlustusandjad toiminud meelevaldselt diskrimineerivalt või loonud patsientide ja teenuste vabale liikumisele põhjendamatuid takistusi, millel on patsientidele kahjulikud finantstagajärjed;

18.  nõuab, et liikmesriigid teataksid komisjonile direktiivi artikli 7 lõike 9 alusel igast kulude hüvitamist puudutavate piirangute kehtestamise otsusest, seda ühtlasi põhjendades;

19.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et mõned liikmesriigid kehtestavad vahel oma territooriumil era- või mittelepinguliste tervishoiuteenuste osutajate pakutavale piiriülesele tervishoiule madalamad hüvitamismäärad kui piiriülesele tervishoiule, mida pakuvad riiklikud või lepingulised tervishoiuteenuste osutajad; on arvamusel, et tagada tuleks erasektori tervishoiuteenuste hüvitamine avaliku sektori tervishoiuteenustega samal tasemel tingimusel, et on võimalik tagada ravi kvaliteet ja ohutus;

20.  palub komisjonil ja liikmesriikidel teha koostööd, et hinnata, korrastada ja lihtsustada piiriülest ravi saavatele patsientidele kehtivat hüvitamiskorda, sealhulgas selgitades järelravi ja järelprotseduuride hüvitamist, ning luua asjaomaste ravikindlustusandjate juures ühtsed koordineerivad teeninduspunktid;

21.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et direktiivi kohaldamine seoses telemeditsiiniga – distantsilt osutatavad tervishoiuteenused – on toonud kaasa teatava ebaselguse seoses hüvitamissüsteemidega, kuna mõned liikmesriigid hüvitavad üldarsti või eriarsti konsultatsioone distantsilt või korraldavad neid, teised aga mitte; kutsub komisjoni üles toetama hüvitamiseeskirjade kasutuselevõttu kooskõlas artikli 7 lõikega 1 ja artikli 4 lõikega 1 nii, et need kehtiksid ka asjakohasel juhul telemeditsiini suhtes; ergutab liikmesriike kooskõlastama oma lähenemisviisid telemeditsiini hüvitamisele;

Piirialad

22.  soovitab liikmesriikidel ja piirialadel süvendada piiriülese tervishoiu valdkonnas koostööd tõhusal ja rahaliselt jätkusuutlikul viisil, sealhulgas kättesaadava, piisava ja arusaadava teabe andmisega, et tagada patsientidele parim võimalik ravi; palub komisjonil toetada ja hoogustada parimate tavade struktureeritud vahetamist piirialade seas; ergutab liikmesriike kasutama parimaid tavasid, et parandada tervishoidu ka teistes piirkondades;

23.  tunnustab komisjoni ettepanekut edendada piirialade sidusust, kaotades nende ees seisvad teatavad õiguslikud ja haldustakistused ELi piiriülese mehhanismi loomise abil;

Patsienditeave

24.  tuletab meelde riiklike kontaktpunktide üliolulist rolli patsientidele teabe andmisel ja nende aitamisel teadlike otsuste tegemisel arstiabi taotlemise kohta ELi kuuluvas välisriigis; palub komisjonil ja liikmesriikidel investeerida rohkem vahendeid, et luua ja edendada patsientidele kättesaadavaid ja selgesti nähtavaid riiklikke kontaktpunkte ja e-tervise platvorme, mis peaksid andma patsientidele ja tervishoiutöötajatele mitmes keeles kasutajasõbralikku, digitaalselt kättesaadavat ja takistusteta teavet;

25.  soovitab komisjonil koostoimes patsiendiorganisatsioonidega töötada välja suunised riiklike kontaktpunktide toimimise kohta, et hõlbustada veelgi ja parandada märkimisväärselt nende süstemaatilise teabe ja tavade vahetuse viise eesmärgiga luua ühtlustatud, lihtsustatud ja patsiendisõbralik kord, vormid või juhendid ning luua side riiklike kontaktpunktide ning liikmesriikides olemasolevate teabe- ja eksperditeadmiste allikate vahel;

26.  palub liikmesriikidel piisavalt rahastada oma riiklikke kontaktpunkte, et võimaldada neil hankida terviklikku teavet, ja kutsub komisjoni üles tõhustama liidu riiklike kontaktpunktide vahelist koostööd;

27.  rõhutab e-tervise potentsiaali patsientide juurdepääsu parandamisel teabele piiriülese tervishoiu võimaluste ja nende direktiivi kohaste õiguste ja kohustuste kohta;

28.  kutsub liikmesriike üles nõudma tungivalt, et tervishoiuteenuste osutajad ja haiglad esitaksid patsientidele eelnevalt täpse hinnangu ravikulude, sealhulgas ravimite, tasude, ööbimis- ja lisatasude kohta välismaal;

29.  palub komisjonil riiklike ekspertide huvides täpsustada teavituskampaaniate abil praegust keerukat õiguslikku olukorda, mis tuleneb direktiivi ja sotsiaalkindluse koordineerimist käsitleva määruse koostoimest;

30.  palub, et komisjon korraldaks koos riiklike pädevate asutuste, riiklike kontaktpunktide, Euroopa tugivõrgustike, patsiendiorganisatsioonide ja tervishoiutöötajate võrgustikega ulatuslikke avalikke teavituskampaaniaid, sealhulgas kasutades uusi digivõimalusi, mille eesmärk peaks olema struktureeritult suurendada teadlikkust direktiivist tulenevatest patsiendiõigustest ja -kohustustest;

31.  kutsub komisjoni üles julgustama liikmesriike tegema kergesti kättesaadavaks teabe, mis käsitleb menetlusi, mille kaudu patsiendid saavad esitada kaebusi juhtudel, kui nende direktiivi kohaseid õigusi ei ole järgitud või kui neid on rikutud;

32.  soovitab komisjonil töötada välja suunised sellist liiki teabe kohta, mida riiklikud kontaktpunktid peaksid andma, eriti raviviiside loetelu kohta, mille jaoks ei ole vaja eelluba, ning kohaldatavate kriteeriumide ja kehtiva korra kohta;

33.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hindama vajadust teha kindlaks põhjused juurdepääsu lubamiseks piiriülesele tervishoiule viisil, mis tagab vaba liikumise, kuid ilma et arstiabi oleks eesmärk omaette, kuna tervishoiusüsteemide korraldus kuulub riikide pädevusse;

34.  ergutab komisjoni edendama tihedamat koostööd liikmesriikide vahel üldiselt, mitte üksnes riiklike kontaktpunktide kaudu, ning hindama täpsemalt olemasolevate koostööalgatuste kasu, eeskätt piiriülestes piirkondades, millega tagatakse kodanikele ohutute, kvaliteetsete ja tõhusate tervishoiuteenuste kättesaadavus;

Harvikhaigused, haruldased vähivormid ja Euroopa tugivõrgustikud

35.  rõhutab, et kogu ELi hõlmav koostöö on tähtis, et koondada tõhusalt teadmisi, teavet ja vahendeid haruldaste ja krooniliste haiguste, sealhulgas haruldaste vähivormide vastaseks tõhusaks ELi tegevuseks; ergutab sellega seoses komisjoni toetama ELis harvikhaiguste jaoks eraldi keskuste loomist, mis tuleks täielikult Euroopa tugivõrgustikesse lõimida;

36.  soovitab tugineda meetmetele, mis on juba võetud selleks, et parandada üldsuse teadlikkust ja teadmisi harvikhaigustest ja haruldastest vähivormidest ning suurendada teadus- ja arendustegevuse rahastamist; palub komisjonil tagada edaspidi juurdepääs teabele, meditsiinile ja harvikhaigustega patsientide ravile kogu ELis ning püüelda parema juurdepääsu poole varajasele ja täpsele diagnoosimisele; nõuab tungivalt, et komisjon tegeleks harvikhaiguste registreerimise madala tasemega ning arendaks edasi ja edendaks harvikhaiguste registrites sisalduvate andmete jagamise ja vahetamise ühiseid standardeid;

37.  rõhutab äärmiselt suurt vajadust parandada patsientide lojaalsusmudeleid, mis peaksid põhinema kõige usaldusväärsematel metaanalüüside tulemustel ja ulatuslikel empiirilistel uuringutel ning kajastama tegelikku olukorda meditsiinipraktikas ja pakkuma soovitusi, kuidas patsiente oma ravile rohkem pühenduma panna, eelkõige seoses krooniliste haiguste haldamisega, mis on keskse tähtsusega mõõdupuu tervishoiusüsteemide tõhususe ja tulemuslikkuse mõõtmisel;

38.  toonitab tervishoiutöötajate ELi-ülese liikuvuse olulisust ja lisaväärtust nii nende õpingute kui ka ametialase karjääri jooksul ning seda, kui oluline on nende roll teadmiste ja eksperditeadmiste parandamisel harvikhaigustest, ning selle lisaväärtust;

39.  soovitab komisjonil algatada uus konkurss uute Euroopa tugivõrgustike väljaarendamiseks ja toetada jätkuvalt Euroopa tugivõrgustike mudeli arendamist ja täiustamist, et kõrvaldada geograafilised erinevused ja puudujäägid teadmistes; rõhutab siiski, et Euroopa tugivõrgustike mis tahes laiendamine ei tohiks kahjustada olemasolevate Euroopa tugivõrgustike toimimist nende algetapis;

40.  peab kahetsusväärseks kindlusetust, mis iseloomustab Euroopa tugivõrgustike tegevuspõhimõtteid ja nende võrgustike koostoimet riiklike tervishoiusüsteemide ja muude ELi programmidega; palub seepärast komisjonil toetada liikmesriike ja Euroopa tugivõrgustikke selgete ja läbipaistvate patsientide suunamise eeskirjade kehtestamisel ning jõuda kokkuleppele selles, millisel viisil peaksid liikmesriigid Euroopa tugivõrgustikke toetama;

41.  nõuab, et komisjon rakendaks harvikhaiguste Euroopa ühisprogrammi kaudu tegevuskava Euroopa tugivõrgustike ning neid toetavate patsientide võrgustike kestlikuks edasiarendamiseks ja rahastamiseks; ergutab liikmesriike toetama Euroopa tugivõrgustike siseseid tervishoiuteenuste osutajaid ja lõimima tugivõrgustikud oma tervishoiusüsteemidesse, kohandades enda õigus- ja reguleerivaid raamistikke ning viitama Euroopa tugivõrgustikele oma siseriiklikes harvikhaigusi ja vähki käsitlevates kavades;

(E-)retseptide vastastikune tunnustamine

42.  peab kahetsusväärseks, et patsientidel, eriti piirialade patsientidel, tekivad teise liikmesriigi ravimitele juurdepääsul ja nende hüvitamisel raskused, sest ravimite kättesaadavus ja halduseeskirjad on ELis erinevad; kutsub liikmesriike ja nende vastavaid tervishoiuasutusi üles tegelema õiguslike ja praktiliste küsimustega, mis takistavad retseptide vastastikust tunnustamist liikmesriikides, ning nõuab tungivalt, et komisjon võtaks sellega seoses toetavad meetmed;

43.  peab kahetsusväärseks, et patsientidel tekivad teise liikmesriigi ravimitele juurdepääsu ja nende hüvitamise valdkonnas raskused, sest ravimite kättesaadavus ja eeskirjad on ELis erinevad;

44.  kutsub komisjoni üles koostama tegevuskava, et tegeleda süstemaatiliselt liiga kõrgete ravimihindade ja nende suurte erinevustega eri liikmesriikide vahel;

45.  kutsub komisjoni üles võtma meetmed tagamaks, et Euroopa tugivõrgustikesse kuuluvate eksperdikeskuste väljastatud retseptid kuuluksid hüvitamisele kõigis liikmesriikides;

46.  tunneb heameelt Euroopa ühendamise rahastu toetuse kui ühe jõupingutuse üle, millega arendatakse edasi praeguseid e-retseptide ja patsienditoimikute vahetamise katseprojekte ja luuakse võimalused, et ka teised liikmesriigid saaksid 2020. aastaks samasuguseid projekte ellu viia; nõuab kindlalt, et see toetus jätkuks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames;

E-tervis

47.  nõustub, et e-tervis võib aidata tagada tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkust, vähendades teatavaid kulusid, ja olla tähtis aspekt praeguste tervishoiuprobleemide lahendamiseks võetavates ELi meetmetes; rõhutab, et e-tervise koostalitlusvõimest tuleks teha prioriteet, et parandada üldist patsiendiregistrit ja ravi järjepidevust, tagades samal ajal patsientide eraelu puutumatuse; on arvamusel, et erilist tähelepanu tuleks pöörata ravile hõlpsa juurdepääsu võimaldamisele kõigile patsientidele, eelkõige eakatele ja puuetega isikutele; soovitab seoses sellega liikmesriikidel võtta meetmed, et investeerida kodanike digitaalsesse kirjaoskusesse ning et luua vananeva elanikkonna jaoks uusi lahendusi, kasutades samal ajal kõiki nende käsutuses olevaid vahendeid tagamaks, et välditakse digiteerimisega seonduvat tõrjutust;

48.  pooldab kogu ELi hõlmava e-tervise digitaalteenuse taristu (eHDSI) loomist, mis soodustab terviseandmete, eelkõige e-retseptide ja patsienditoimikute piiriülest vahetamist;

49.  palub, et liikmesriigid võtaksid kiiresti meetmed, et ühendada oma tervishoiusüsteem kooskõlas enda riskihindamistega eHDSI taristuga e-tervisega tegeleva spetsiaalse riikliku kontaktpunkti kaudu, ja palub komisjonil sellele protsessile kaasa aidata;

50.  kutsub komisjoni üles tegelema esmatähtsa küsimusena digitervishoiu vajadustega liikmesriikides; peab kiiduväärseks komisjoni toetust kestlike finantsvahendite paigutamisele siseriiklike tugevate digitervishoiustrateegiate tagamisse ja sobiva ELi tasandi ühismeetmete raamistiku loomisesse, et vältida topeltjõupingutusi ning tagada parimate tavade vahetamine digitehnoloogia laialt levinuma kasutamise huvides liikmesriikides;

51.  palub liikmesriikidel tugevdada veelgi tervishoiuasutustevahelist koostööd kogu Euroopas selleks, et ühendada e-tervise andmed ja isikuandmed e-retsepti vahenditega, et võimaldada tervishoiutöötajatel pakkuda patsientidele individuaalse lähenemisega ja teadlikku ravi ning edendada arstidevahelist koostööd, järgides samal ajal täiel määral sellega seotud andmekaitsealaseid õigusakte; kutsub komisjoni üles võtma meetmeid selliste püüdluste hõlbustamiseks;

52.  kutsub liikmesriike üles rakendama kiiresti andmekaitse üldmäärust, et kaitsta patsientide andmeid, mida kasutatakse e-tervise rakendustes, ning rõhutab eriti seoses tervisega, kui oluline on jälgida määruse (EL) nr 910/2014 (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul) rakendamist(15); rõhutab vajadust võimaldada kodanikel pääseda juurde enda terviseandmetele ja neid kasutada kooskõlas andmekaitse üldmääruses sätestatud põhimõtetega;

Brexit

53.  palub komisjonil sõlmida Brexiti-järgse Ühendkuningriigiga kindel tervishoiuvaldkonna leping, milles pööratakse erilist tähelepanu piiriülestele patsiendiõigustele ja Euroopa tugivõrgustike toimimisele;

º

º  º

54.  peab kiiduväärseks Euroopa Kontrollikoja kavatsust auditeerida direktiivi rakendamise tõhusust ning uurida eeskätt, kuidas komisjon jälgib ja kontrollib selle rakendamist, piiriüleste tervishoiuteenuste kättesaadavusega seotud seniseid saavutusi ning ELi rahastamisraamistiku tõhusust rahastatud tegevuse puhul;

55.  palub liikmesriikidel rakendada nõuetekohaselt ja komisjoniga täielikku koostööd tehes kõiki kõnealuse direktiivi sätteid;

56.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

ELT L 88, 4.4.2011, lk 45.

(2)

ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

(3)

ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.

(4)

ELT C 202, 8.7.2011, lk 10.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta otsus nr 1786/2002/EÜ, millega võetakse vastu ühenduse tegevusprogramm rahvatervise valdkonnas (aastateks 2003–2008) (EÜT L 271, 9.10.2002, lk 1).

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta otsus nr 1350/2007/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse teine tervisevaldkonna tegevusprogramm (2008–2013) (ELT L 301, 20.11.2007, lk 3).

(7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 282/2014, millega luuakse liidu kolmas tervisevaldkonna tegevusprogramm aastateks 2014–2020 ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1350/2007/EÜ (ELT L 86, 21.3.2014, lk 1).

(8)

https://ec.europa.eu/health/sites/health/files/cross_border_care/docs/2016_msdata_en.pdf

(9)

ELT L 344, 28.12.2011, lk 48.

(10)

ELT C 151, 3.7.2009, lk 7.

(11)

https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/BP_CBH/BP_Cross-border_healthcare_EN.pdf

(12)

ELT C 428, 13.12.2017, lk 10.

(13)

Komisjoni kokkuvõttev aruanne oma konsulteerimise „Tervise- ja hooldusvaldkonna digiteerimine digitaalsel ühtsel turul“ kohta, 2018, https://ec.europa.eu/health/sites/health/files/ehealth/docs/2018_consultation_dsm_en.pdf

(14)

Eurobaromeetri eriuuring 425: Patsientide õigused piiriüleses tervishoius Euroopa Liidus.

(15)

ELT L 257, 28.8.2014, lk 73.


LISA: LOETELU ÜKSUSTEST VÕI ISIKUTEST,KELLELT RAPORTÖÖR TEAVET SAI

Järgnev loetelu on koostatud üksnes vabatahtlikkuse alusel ja raportööri ainuvastutusel. Raportöör sai raporti projekti koostamisel teavet järgmistelt üksustelt ja isikutelt.

Üksus ja/või isik

Euroopa Tarbijaliitude Amet (BEUC):

Jelena Malinina

Francesca Cattarin

 

Euroopa Patsientide Foorum:

Kaisa Immonen

Kostas Aligiannis

 

Christelijke Mutualiteit:

Michael Callens

Bernard Debbaut

Agnès Chapelle

 

Vastastikuse Abi Ühingute Rahvusvaheline Assotsiatsioon (AIM)

Corinna Hartrampf

 

Madalmaade Terviseministeeriumi e-tervise osakond:

Marcel Floor

 

Euroopa Haiglate ja Tervishoiu Föderatsioon:

Pascal Garel

 

Euroopa Kontrollikoda:

Janusz Wojciechowski

Kinga Wisniewska-Danek

Nicholas Edwards

Colm Friel

Joanna Kokot

 

Euroopa Komisjon, tervise ja toiduohutuse peadirektoraat:

Thea Emmerling

Balasz Lengyel

Brian Kilgallen

Antti Maunu

Corina Vasilescu

Andrzej Jan Rys

Marie-Sophie Wenzel

Lim Roger


Siseturu- ja tarbikaitsekomisjoni ARVAMUS (23.11.2018)

Saaja: keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

mis käsitleb piiriülese tervishoiu direktiivi rakendamist

(2018/2108(INI))

Arvamuse koostaja: Maria Grapini

(*)  Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 114 ja 168,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiivi 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius(1),

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2018. aasta aruannet direktiivi 2011/24/EL (patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius) toimimise kohta (COM(2018)0651),

–  võttes arvesse komisjoni 25. aprilli 2018. aasta teatist „Tervise- ja hooldusvaldkonna digiteerimise võimaldamine digitaalsel ühtsel turul: kodanike võimestamine ja tervema ühiskonna loomine“ (COM(2018)0233),

A.  arvestades, et direktiivi 2011/24/EL artikli 20 kohaselt on komisjonil kohustus esitada iga kolme aasta tagant direktiivi toimimise kohta rakendamisaruanne; arvestades, et komisjon peaks pidevalt hindama ja esitama korrapäraselt teavet patsientide voogude, patsientide liikuvuse haldus-, sotsiaal- ja finantsmõõtme ning Euroopa tugivõrgustike ja riiklike kontaktpunktide toimimise kohta;

B.   arvestades, et komisjon esitas 21. septembril 2018 aruande direktiivi 2011/24/EL (patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius) toimimise kohta, millest nähtus, et väga paljudes liikmesriikides ei ole direktiivi nõuetekohaselt rakendatud; arvestades, et tervishoiusüsteemid seavad patsientide jaoks väga suuri takistusi ja see süvendab veelgi tervishoiuteenuste kättesaadavuse killustatust;

C.   arvestades, et 2015. aasta Eurobaromeetri uuringu kohaselt oli alla 20 % kodanikest teadlik oma õigustest seoses piiriüleste tervishoiuteenustega; arvestades, et teadlikkuse tase on alates 2015. aastast veidi paranenud, nagu on näidanud ravi saamise eesmärgil reisivate inimeste hulga aeglane kasvamine;

D.   arvestades, et vastavalt komisjoni 21. septembri 2018. aasta aruandele direktiivi 2011/24/EL toimimise kohta on kodanikel endiselt keeruline saada teavet selle kohta, kuidas nad saavad kasutada oma õigusi piiriüleste tervishoiuteenuste puhul; arvestades, et patsientide ohutu liikuvuse tagamiseks on vaja suuremat selgust ja läbipaistvust tingimuste osas, mille alusel tervishoiuteenuste osutajad tegutsevad;

E.   arvestades, et komisjoni 25. aprilli 2018. aasta e-tervist käsitlevas teatises märgitakse, et tervishoiu- ja hooldussüsteemide tarbeks on vaja välja töötada reforme ja uuenduslikke lahendusi, et muuta need vastupidavamaks, juurdepääsetavamaks ja tõhusamaks; arvestades, et seetõttu tuleks tõhustada uute tehnoloogiate ja digitaalsete vahendite kasutamist, et parandada tervishoiuteenuste kvaliteeti ja jätkusuutlikkust;

1.  tõstab esile direktiivi 2011/24/EL eelised: direktiiviga selgitatakse piiriüleste tervishoiuteenuste eeskirju ja tagatakse liidus juurdepääs ohututele ja kvaliteetsetele piiriülestele tervishoiuteenustele ning püütakse saavutada Euroopa Liidu Kohtu praktika kohast patsientide liikuvust; väljendab rahulolematust asjaolu üle, et suur hulk liikmesriike ei ole patsiendiõiguste tagamise nõudeid tõhusalt rakendanud; nõuab seetõttu tungivalt, et liikmesriigid kindlustaksid nende nõuetekohase rakendamise, tagades rahvatervise kõrgetasemelise kaitse, mis aitab edendada kodanike tervist, ja peaksid kinni isikute siseturu piires vaba liikumise põhimõttest;

2.  rõhutab vajadust tagada tervishoiuteenuste osutajate tegutsemistingimuste selgus ja läbipaistvus; rõhutab, et tervishoiuteenuste osutajatel ja spetsialistidel peab olema kutsealane vastutuskindlustus, nagu on sätestatud direktiivis ning ka direktiivis 2011/24/EÜ, selleks et parandada tervishoiuteenuste kvaliteeti ja suurendada patsientide kaitset;

3.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kehtestama välismaal ravi taotlevate patsientide jaoks asjakohane kaebuste lahendamise mehhanism või sellist mehhanismi tõhustama, juhul kui asjaomaste patsientide õigusi ei ole austatud;

4.  palub liikmesriikidel muuta kulude hüvitamine piiriüleste tervishoiuteenuste eest oluliselt lihtsamaks ning vältida põhjendamatuid viivitusi ning tarbetuid ja ebaproportsionaalseid piiranguid; ergutab riikide ametiasutusi jätma kohaldamata koormavad nõuded, nagu tarbetute lisadokumentide esitamine koos kinnitatud tõlgetega;

5.  arvab, et siseturu tõhusaks toimimiseks on vältimatult vajalik tegeleda edasiste keerdküsimustega, ning toonitab, et digiteerimine võib anda direktiivi rakendamisel lisaväärtust; ergutab komisjoni ja liikmesriike keskenduma tervishoiu digiteenuste arendamisele ning uurima uusi võimalusi, näiteks e-arveid või digiretsepte ning koostalitlusvõimelisi ja toimivaid e-tervise lahendusi, millega saaks tagada patsientide sujuva liikuvuse, kindlustades samas asjakohaste turva- ja privaatsusnõuetega isikuandmete tõhusa kaitse; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid lahendaksid järelejäänud probleemid, mis on seotud retseptide vastastikuse tunnustamisega liikmesriikide vahel ning selguse puudumisega meditsiiniliste konsultatsioonide kaugpakkumist hõlmava telemeditsiini hüvitamisel;

6.  toonitab, et kodanikud ja eelkõige patsiendid, aga ka tervishoiutöötajad, kes osutavad teenuseid välismaal, kogevad kas raskusi teistes liikmesriikides kohaldatavate eeskirjade ja menetluste kohta teabe leidmisel ja selle mõistmisel või nad ei ole teadlikud oma õigustest; rõhutab, et patsientide jaoks peab olema kättesaadav direktiiviga 2011/24/EL ette nähtud põhjalik, kergesti juurdepääsetav ja kasutajasõbralik teave oma õiguste, menetluste, kulude ja hüvitisemäära kohta piiriüleses tervishoius;

7.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama meetmeid, et parandada patsientide teadlikkust oma õigustest ning eelkõige teavitada patsiente koostöös patsiendiorganisatsioonidega meditsiinilise teabe keerukatest praktilistest ja õiguslikest aspektidest kergesti mõistetaval viisil, sealhulgas töötama välja suunised piiriüleste tervishoiuteenuste kasutamise järkjärguliste menetluste kohta ning esitama kõigi piiriüleste tervishoiuteenuste puhul nõutavate vormide standardvormid;

8.  toonitab sellega seoses riiklike kontaktpunktide tähtsust patsientidele ja töötajatele teabe andmisel nende õiguste, menetluste, kulude ja hüvitiste kohta, et aidata neil teha teadlikke otsuseid selle kohta, kas taotleda ravi või kas osutada teenust kodu- või välismaal ning säästa sel viisil aega ja kulusid; tunnistab vajadust esitada üksikasjalik teave kaebuste menetluste kohta ja vaidluste lahendamise kohta elektrooniliste vahenditega riiklike kontaktpunktide kaudu; nõuab seetõttu vajalike ressursside eraldamist, et tagada riiklike kontaktpunktide nõuetekohane toimimine ning edendada nende teabevahetust;

9.  ergutab komisjoni edendama tihedamat koostööd liikmesriikide vahel üldiselt, mitte üksnes riiklike kontaktpunktide kaudu, ning hindama täpsemalt olemasolevate koostööalgatuste kasu, eeskätt piiriülestes piirkondades, millega tagatakse kodanikele ohutute, kvaliteetsete ja tõhusate tervishoiuteenuste kättesaadavus;

10.  märgib rahuloluga positiivset mõju, mille on toonud kaasa sellised algatused nagu Euroopa ravikindlustuskaart, mis väljastatakse tasuta ja mis võimaldab kõikidel kindlustatud või riikliku sotsiaalkindlustussüsteemiga liitunud isikutel saada teises liikmesriigis ravi tasuta või väiksemate kuludega; rõhutab institutsioonide eduka koostöö vajadust, et vältida Euroopa ravikindlustuskaardi väärkasutamist;

11.  peab kahetsusväärseks, et planeeritud tervishoiuteenuste ja eriti spetsialiseeritud ravi puhul on patsientide liikuvus muudesse liikmesriikidesse endiselt väike, kuna paljudes liikmesriikides on patsientide jaoks ebaselge, millise ravi puhul on vaja eelluba ning millega kaasneb vähemalt üheks ööks haiglasse paigutamine ja kitsalt spetsialiseeritud ravi; soovitab tungivalt liikmesriikidel täpsustada ja lihtsustada eelloa süsteeme ning tuletab meelde, et eelloa süsteem peab olema mittediskrimineeriv, põhjendatud ja proportsionaalne saavutatava eesmärgiga ning ei tohi endast kujutada põhjendamatut takistust patsientide vabale liikumisele, mille tõttu patsiendid, kel ei ole võimalik kasutada hädavajalikku eriarstiabi teistes liikmesriikides, kannataksid liikmesriikide vahelise tervisealase ebavõrdsuse tõttu;

12.  toonitab, et direktiivi rakendamise jälgimisel on vaja tugineda võrreldavatele andmetele; märgib, et andmete kogumine on liikmesriigiti väga erinev; kutsub komisjoni üles töötama välja ja avaldama tervishoiu kvaliteedi ja patsientide liikuvuse võrdlusalused ja põhinäitajad, et liikmesriike oleks parem võrrelda;

13.  peab kiiduväärseks Euroopa Kontrollikoja kavatsust auditeerida direktiivi rakendamise tõhusust ning uurida eeskätt, kuidas komisjon jälgib ja kontrollib selle rakendamist, piiriüleste tervishoiuteenuste kättesaadavusega seotud seniseid saavutusi ning ELi rahastamisraamistiku tõhusust rahastatud tegevuse puhul;

14.  juhib tähelepanu asjaolule, et direktiivi 2011/24/EL artikli 20 kohaselt peab komisjon esitama iga kolme aasta tagant direktiivi toimimise kohta aruande; palub komisjonil siiski jälgida tervishoiusüsteemide tulemuslikkust ja tõhusust pidevalt, sealhulgas kaardistada patsientide õigused liidu lõikes, et toetada nende õiguste teostamist ja jõustamist, ning anda Euroopa Parlamendile sellest korrapäraselt aru.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

22.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

27

2

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Carlos Coelho, Sergio Gaetano Cofferati, Daniel Dalton, Nicola Danti, Dennis de Jong, Evelyne Gebhardt, Maria Grapini, Robert Jarosław Iwaszkiewicz, Liisa Jaakonsaari, Philippe Juvin, Antonio López-Istúriz White, Morten Løkkegaard, Eva Maydell, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Olga Sehnalová, Jasenko Selimovic, Ivan Štefanec, Catherine Stihler, Anneleen Van Bossuyt, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Julia Reda, Adam Szejnfeld, Sabine Verheyen

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Salvatore Cicu, Mady Delvaux, Czesław Hoc, Jean Lambert, Juan Fernando López Aguilar, Anne-Marie Mineur

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

27

+

ALDE

ECR

EFDD

PPE

S&D

 

Verts/ALE

 

Morten Løkkegaard, Jasenko Selimovic

Daniel Dalton, Czesław Hoc, Anneleen Van Bossuyt

Marco Zullo

Salvatore Cicu, Carlos Coelho, Philippe Juvin, Antonio López‑Istúriz White, Eva Maydell, Ivan Štefanec, Adam Szejnfeld, Sabine Verheyen

Sergio Gaetano Cofferati, Nicola Danti, Mady Delvaux, Evelyne Gebhardt, Maria Grapini, Liisa Jaakonsaari, Juan Fernando López Aguilar, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Olga Sehnalová, Catherine Stihler

Jean Lambert, Julia Reda

2

GUE/NGL

Anne‑Marie Mineur, Dennis de Jong

1

0

EFDD

Robert Jarosław Iwaszkiewicz

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

ELT L 88, 4.4.2011, lk 45.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

22.1.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

55

0

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Margrete Auken, Pilar Ayuso, Catherine Bearder, Ivo Belet, Simona Bonafè, Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Miriam Dalli, Seb Dance, Angélique Delahaye, Mark Demesmaeker, Stefan Eck, Bas Eickhout, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Arne Gericke, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Françoise Grossetête, Jytte Guteland, Anneli Jäätteenmäki, Jean-François Jalkh, Benedek Jávor, Kateřina Konečná, Urszula Krupa, Peter Liese, Valentinas Mazuronis, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Rory Palmer, Gilles Pargneaux, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, John Procter, Frédérique Ries, Daciana Octavia Sârbu, Annie Schreijer-Pierik, Ivica Tolić, Nils Torvalds, Adina-Ioana Vălean, Jadwiga Wiśniewska, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Nikos Androulakis, Cristian-Silviu Buşoi, Christophe Hansen, Martin Häusling, Anja Hazekamp, Jan Huitema, Tilly Metz, Bart Staes, Tiemo Wölken

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Olle Ludvigsson


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

55

+

ALDE:

Catherine Bearder, Jan Huitema, Anneli Jäätteenmäki, Valentinas Mazuronis, Frédérique Ries, Nils Torvalds

ECR:

Mark Demesmaeker, Arne Gericke, Urszula Krupa, Bolesław G. Piecha, Jadwiga Wiśniewska

GUE/NGL:

Stefan Eck, Anja Hazekamp, Kateřina Konečná

PPE:

Pilar Ayuso, Ivo Belet, Cristian Silviu Buşoi, Birgit Collin Langen, Angélique Delahaye, José Inácio Faria, Karl Heinz Florenz, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Jens Gieseke, Julie Girling, Françoise Grossetête, Christophe Hansen, Peter Liese, Miroslav Mikolášik, Annie Schreijer Pierik, Ivica Tolić, Adina Ioana Vălean

S&D:

Nikos Androulakis, Simona Bonafè, Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Miriam Dalli, Seb Dance, Jytte Guteland, Olle Ludvigsson, Susanne Melior, Rory Palmer, Gilles Pargneaux, Pavel Poc, Daciana Octavia Sârbu, Tiemo Wölken, Damiano Zoffoli

Verts/ALE:

Margrete Auken, Bas Eickhout, Martin Häusling, Benedek Jávor, Tilly Metz, Bart Staes

0

3

0

ECR:

John Procter

EFDD:

Sylvie Goddyn

ENF:

Jean‑François Jalkh

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 8. veebruar 2019Õigusalane teave