RAPORT Euroopa Parlamendi määruse eelnõu kohta, millega kehtestatakse ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriv kord ja üldtingimused (Euroopa Ombudsmani põhikiri) ning tunnistatakse kehtetuks otsus 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom

29.1.2019 - (2018/2080(INL) – 2019/0900(APP))

Põhiseaduskomisjon
Raportöör: Paulo Rangel
(Algatus – kodukorra artikkel 45)

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa Parlamendi määruse eelnõu kohta, millega kehtestatakse ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriv kord ja üldtingimused (Euroopa Ombudsmani põhikiri) ning tunnistatakse kehtetuks otsus 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom (2018/2080(INL) – 2019/0900(APP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 228 lõiget 4,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 106a lõiget 1,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 41 ja 43,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 45 ja 52,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ning petitsioonikomisjoni arvamust (A8-0050/2019),

1.  võtab vastu lisatud määruse eelnõu;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada lisatud määruse eelnõu nõukogule ja komisjonile vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 228 lõikes 4 sätestatud menetlusele;

3.  teeb presidendile ülesandeks korraldada määruse avaldamine Euroopa Liidu Teatajas pärast seda, kui komisjon on esitanud selle kohta arvamuse ja nõukogu on lisatud määruse eelnõu heaks kiitnud.

RESOLUTSIOONI ETTEPANEKU LISA

Euroopa Parlamendi määruse eelnõu, millega kehtestatakse ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriv kord ja üldtingimused (Euroopa Ombudsmani põhikiri) ning tunnistatakse kehtetuks otsus 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom

EUROOPA PARLAMENT,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 228 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 106a lõiget 1,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse nõukogu heakskiitu,

võttes arvesse komisjoni arvamust,

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)  Ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriv kord ja üldtingimused tuleks kehtestada kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu, eelkõige selle artikli 20 lõike 2 punkti d ja artikli 228, Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta sätetega.

(2)  Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 41 kinnitatakse õigust heale haldusele Euroopa kodanike ühe põhiõigusena. Harta artiklis 43 on sätestatud õigus pöörduda Euroopa Ombudsmani poole seoses liidu institutsioonide, organite ja asutuste tegevuses ilmnenud haldusomavoliga. Selleks et neid õigusi saaks tulemuslikult kasutada ning selleks, et suurendada ombudsmani suutlikkust viia läbi põhjalikke ja erapooletuid uurimisi, tuleks ombudsmanile anda kõik vahendid, mis on vajalikud aluslepingutes ja käesolevas määruses osutatud ülesannete edukaks täitmiseks.

(3)  Euroopa Parlamendi otsust 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom[1] muudeti viimati 2008. aastal. Lissaboni lepingu jõustumisega 1. detsembril 2009 kehtestati liidu jaoks uus õigusraamistik. ELi toimimise lepingu artikli 228 lõige 4 võimaldab Euroopa Parlamendil pärast komisjonilt arvamuse taotlemist ja nõukogu heakskiidul võtta vastu määrusi, millega kehtestatakse ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriv kord ja üldtingimused. Seepärast on soovitav tunnistada otsus 94/262/ECSC, EÜ, Euratom kehtetuks ja asendada see määrusega vastavalt praegu kehtivale õiguslikule alusele.

(4)  Selliste tingimuste kehtestamine, mille alusel võib ombudsmanile kaebuse esitada, peaks vastama täieliku, tasuta ja lihtsa juurdepääsu põhimõttele, olenemata konkreetsetest piirangutest, mis on seotud uute või pooleliolevate õigus- ja haldusmenetlustega.

(5)  On vaja sätestada kord, mida tuleb järgida, kui ombudsmani uurimistest ilmneb haldusomavoli. Lisaks tuleks ette näha, et ombudsman esitab Euroopa Parlamendile iga-aastase tööperioodi lõpus üksikasjaliku aruande.

(6)  Ombudsmani rolli tugevdamiseks tuleks tal võimaldada läbi viia omaalgatuslikke uurimisi, et teha kindlaks korduvad haldusomavoli juhtumid ja edendada häid haldustavasid liidu institutsioonides, organites ja asutustes, ilma et see piiraks tema peamist kaebuste käsitlemise kohustust.

(7)   Ombudsmani tegevuse tõhustamiseks peaks tal olema õigus teostada omal algatusel või kaebuse alusel uurimisi varasemate uurimiste järelmeetmena, et teha kindlaks, kas ja millises ulatuses on asjaomane institutsioon, organ või asutus tema soovitusi täitnud. Samuti peaks ombudsmanil olema õigus lisada oma aastaaruandesse Euroopa Parlamendile hinnang tema soovituste täitmise määra kohta ning hinnang aluslepingutes ja käesolevas määruses osutatud ombudsmani ülesannete täitmiseks eraldatud vahendite piisavuse kohta.

(8)  Ombudsmanil peaks olema juurdepääs kõikidele tema ülesannete täitmiseks vajalikele vahenditele. Selleks peavad liidu institutsioonid, organid ja asutused olema kohustatud andma ombudsmanile mis tahes teavet, mida ta on neilt taotlenud, ilma et see piiraks ombudsmani kohustusi, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) No 1049/2001[2]. Salastatud teabele või dokumentidele juurdepääsu tingimuseks peaks olema konfidentsiaalse teabe töötlemist käsitlevate eeskirjade järgimine liidu asjaomase institutsiooni, organi või asutuse poolt. Salastatud teavet või dokumente edastavad institutsioonid, organid ja asutused peaksid teavitama ombudsmani sellisest liigitusest. Konfidentsiaalse teabe töötlemist käsitlevate eeskirjade rakendamiseks asjaomases liidu institutsioonis, organis või asutuses peaks ombudsman olema eelnevalt asjaomase institutsiooni, organi või asutusega kokku leppinud salastatud teabe või dokumentide ametisaladuse hoidmise kohustusega hõlmatud muu teabe käsitlemise tingimustes. Kui ombudsman ei saa vajalikku abi, teavitab ta sellest Euroopa Parlamenti, kes peaks võtma asjakohaseid meetmeid.

(9)  Ombudsman ja ombudsmani töötajad on kohustatud käsitlema igasugust oma ülesannete täitmisel saadud teavet konfidentsiaalsena. Ombudsman peaks siiski teavitama pädevaid asutusi asjaoludest, mis võivad ombudsmani arvates olla seotud kriminaalõigusega ja mis on saanud ombudsmanile teatavaks tema uurimiste käigus. Ombudsman peaks olema võimeline teavitama ka asjaomast liidu institutsiooni, organit või asutust asjaoludest, mis seavad kahtluse alla nende töötaja käitumise.

(10)  Arvesse tuleks võtta hiljutisi muudatusi, mis on seotud liidu finantshuvide kaitsmisega kuritegude eest, eelkõige Euroopa Prokuratuuri asutamist nõukogu määrusega (EL) nr 2017/1939[3], et võimaldada ombudsmanil teavitada prokuratuuri mis tahes teabest, mis kuulub viimase pädevusse. Et täielikult järgida Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 48 sätestatud süütuse presumptsiooni ja kaitseõigust, peaks ombudsman juhul, kui ta teavitab Euroopa Prokuratuuri tema pädevusse kuuluvast teabest, teatama sellest ka asjaomasele isikule ja kaebuse esitajale.

(11)   Tuleks ette näha ombudsmani ja liikmesriikide samalaadsete asutuste koostöövõimalus kohaldatavate siseriiklike õigusaktide kohaselt. Samuti on soovitav astuda samme, et võimaldada ombudsmanil arendada koostööd Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga, kuna selline koostöö võib muuta ombudsmani ülesannete täitmise tõhusamaks.

(12)  Ombudsmani nimetab ametisse Euroopa Parlament oma ametiaja alguses kogu oma ametiajaks, valides ta isikute hulgast, kes on Euroopa Liidu kodanikud ning omavad vajalikke tagatisi sõltumatuseks ning pädevuseks. Tuleks sätestada ka ombudsmani ülesannete täitmise lõpetamise ja ombudsmani asendamise tingimused.

(13)  Ombudsman peaks täitma oma kohustusi täiesti sõltumatult. Ombudsman peaks ametisse astudes andma Euroopa Kohtu ees ametivande. Tuleks sätestada ombudsmani tööga kokkusobimatud asjaolud, töötasu, privileegid ja immuniteedid.

(14)  Tuleks vastu võtta sätted ombudsmani asukoha kohta, mis peaks olema sama nagu Euroopa Parlamendil. Lisaks tuleks vastu võtta sätted ombudsmani abistava sekretariaadi ametnike ja teenistujate ning eelarve kohta.

(15)  Ombudsmani ülesanne on võtta vastu käesoleva määruse rakendussätted. Õiguskindluse ja ombudsmani ülesannete täitmise kõrgeimate standardite tagamiseks tuleks käesolevas määruses kehtestada vastuvõetavate rakendussätete minimaalne sisu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Käesoleva määrusega sätestatakse ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriv kord ja üldtingimused (Euroopa Ombudsmani põhikiri).

2.   Ombudsman tegutseb liidu institutsioonidest, organitest ja asutustest sõltumatult, vastavalt ombudsmanile aluslepingutega antud volitustele ning võttes nõuetekohaselt arvesse ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 2 punkti d ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 41, mis käsitleb õigust heale haldusele.

3.   Aluslepingutes ja käesolevas määruses osutatud ülesannete täitmisel ei tohi ombudsman sekkuda kohtuasjade menetlemisse ega seada kahtluse alla kohtuotsuse õigsust ega kohtu pädevust teha otsus.

Artikkel 2

1.  Ombudsman aitab avastada haldusomavoli liidu institutsioonide, organite ja asutuste tegevuses, välja arvatud Euroopa Liidu Kohtu tegevuses õigusemõistjana, ning kui see on asjakohane, annab soovitusi haldusomavoli lõpetamiseks. Ombudsmanile ei tohi esitada kaebust mitte ühegi teise ametiasutuse või isiku tegevuse kohta.

2.  Liidu kodanikud või need füüsilised või juriidilised isikud, kelle elukoht või registrijärgne asukoht on liidu liikmesriigis, võivad kas otse või Euroopa Parlamendi liikme kaudu esitada ombudsmanile kaebuse liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses aset leidva haldusomavoli kohta, välja arvatud Euroopa Liidu Kohtu tegevuse kohta õigusemõistjana. Ombudsman teavitab asjaomast institutsiooni, organit või asutust kohe pärast kaebuse saamist.

3.  Kaebuses osutatakse selgelt kaebuse objektile ja kaebuse esitaja isikule. Kaebuse esitaja võib nõuda, et kaebus või selle osad jääksid konfidentsiaalseks.

4.  Kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul alates kuupäevast, mil kaebuse aluseks olevad asjaolud kaebuse esitajale teatavaks said, ja kaebuse esitamisele peavad eelnema asjakohased haldusmenetlused asjaomastes institutsioonides, organites ja asutustes.

5.  Ombudsman teeb kindlaks, kas kaebus kuulub ombudsmani pädevusse, ja kui kuulub, siis kas see on vastuvõetav. Kui kaebus ei kuulu tema pädevusse või ei ole vastuvõetav, võib ombudsman enne toimiku sulgemist soovitada kaebuse esitajal pöörduda muu asutuse poole.

6.  Kaebuse esitamine ombudsmanile ei mõjuta edasikaebamise tähtaegu haldus- või kohtumenetluses.

7.  Kui ombudsman peab esitatud asjaolusid käsitlevate või neid käsitlenud kohtumenetluste tõttu tunnistama kaebuse vastuvõetamatuks või lõpetama selle käsitlemise, tuleb ombudsmani poolt selleks ajaks läbi viidud uurimiste tulemused arhiveerida.

8.  Ombudsmanile ei tohi esitada kaebust liidu institutsioonide, organite ja asutuste ning nende ametnike ja muude teenistujate vaheliste töösuhete kohta, välja arvatud juhul, kui asjaomane isik on ammendanud kõik võimalused esitada asutusesiseseid taotlusi ja kaebusi, eelkõige menetlused, millele on osutatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade [ja liidu muude teenistujate teenistustingimuste], mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68[4] („personalieeskirjad“), artiklis 90, ning asjaomane institutsioon, organ või asutus ei ole tähtajaks vastanud.

9.  Ombudsman teatab kaebuse esitajale niipea kui võimalik kaebuse suhtes võetud meetmetest.

Artikkel 3

1.  Ombudsman teostab omal algatusel või kaebuse alusel kõik uurimised, sh varasemate uurimiste järeluurimised, mida ta peab õigustatuks liidu institutsioonide, organite ja asutuste tegevuses kahtlustatud haldusomavoli väljaselgitamiseks. Ombudsman tegutseb ilma eelnevat luba vajamata ja teavitab sellest tegevusest aegsasti asjaomast institutsiooni, organit, ametit või asutust. Asjaomane institutsioon, organ, amet või asutus võib esitada ombudsmanile kasulikke märkusi või tõendeid. Ombudsman võib samuti nõuda, et asjaomane institutsioon, organ, amet või asutus esitaks sellised märkused või tõendid.

2.  Ilma et see piiraks ombudsmani esmast kohustust käsitleda kaebusi, võib ombudsman korraldada strateegilisemat laadi omaalgatuslikke uurimisi, et teha kindlaks haldusomavoli korduvad või eriti rasked juhud, edendada liidu institutsioonides, organites ja asutustes parimaid haldustavasid ning tegeleda proaktiivselt ombudsmani pädevusse kuuluvate avalike huvidega seotud struktuuriliste küsimustega.

3.  Liidu institutsioonid, organid ja asutused esitavad ombudsmanile mis tahes nõutud teavet ja võimaldavad ombudsmanile juurdepääsu asjaomastele dokumentidele. Salastatud teabele või dokumentidele juurdepääsu tingimuseks on konfidentsiaalse teabe töötlemist käsitlevate eeskirjade järgimine liidu asjaomase institutsiooni, organi või asutuse poolt.

Esimese lõigu kohaselt salastatud teavet või dokumente edastavad institutsioonid, organid ja asutused teavitavad ombudsmani eelnevalt salastatusest.

Esimeses lõigus nimetatud nõuete rakendamiseks lepib ombudsman asjaomase institutsiooni, organi või asutusega eelnevalt kokku salastatud teabe või dokumentide käsitlemise tingimused.

Asjaomased institutsioonid, organid või asutused võimaldavad juurdepääsu liikmesriigi dokumentidele, mis on tunnistatud õigus- või haldusnormide alusel salajaseks, ainult pärast seda, kui ombudsmani teenistused on kehtestanud asjakohased meetmed ja kaitsemeetmed, mida kohaldatakse dokumentide käitlemise suhtes ja mis tagavad samaväärse konfidentsiaalsuse taseme, tehes seda kooskõlas määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikliga 9 ja vastavalt asjaomase liidu institutsiooni või organi julgeolekueeskirjadele.

Liidu institutsioonide, organite ja asutuste ametnikud ja muud teenistujad annavad ombudsmani nõudmisel tunnistusi asjaolude kohta, mis on seotud ombudsmani käimasoleva uurimisega. Asjaomased ametnikud või teenistujad võtavad sõna oma institutsiooni, organi või asutuse nimel. Nad jäävad seotuks kohustustega, mis tulenevad eeskirjadest, mida nende suhtes kohaldatakse.

4.  Kui liikmesriigi õigus seda lubab, edastavad liikmesriigi pädevad asutused ombudsmani taotlusel või omal algatusel ombudsmanile kiiresti mis tahes teabe või dokumendid, mis võivad aidata selgitada haldusomavoli juhtumeid liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses. Kui selline teave või dokument on hõlmatud konfidentsiaalse teabe töötlemist käsitlevate siseriiklike õigusnormidega või selle edastamist takistavate sätetega, võib asjaomane liikmesriik lubada ombudsmanil seda teavet või dokumenti kasutada tingimusel, et ombudsman kohustub seda käsitlema kokkuleppel pädeva asutusega, kust teave või dokument pärineb. Igal juhul esitatakse dokumendi kirjeldus.

5.  Kui ombudsman ei saa taotletud abi, informeerib ta sellest Euroopa Parlamenti, kes võtab kasutusele asjakohased meetmed.

6.  Kui uurimise käigus on tuvastatud haldusomavoli esinemine, teavitab ombudsman sellest asjaomast institutsiooni, organit või asutust, esitades vajaduse korral soovitusi. Institutsioon, organ või asutus, keda sel viisil teavitati, saadab ombudsmanile kolme kuu jooksul oma üksikasjaliku arvamuse. Ombudsman võib asjaomase institutsiooni, organi või asutuse taotlusel anda ajapikendust, mis ei ületa kahte kuud. Kui institutsioon, organ või asutus ei esita kolme kuu jooksul või pikendatud tähtaja jooksul arvamust asjaomase institutsiooni, organi või asutuse kohta, võib ombudsman uurimise lõpetada ilma sellise arvamuseta.

7.  Seejärel saadab ombudsman aruande asjaomasele institutsioonile, organile või asutusele ning – eelkõige juhul, kui seda nõuab haldusomavoli juhtumi olemus või ulatus – Euroopa Parlamendile. Selles ettekandes võib ombudsman anda omapoolseid soovitusi. Ombudsman teavitab kaebuse esitajat uurimise tulemusest, asjaomase institutsiooni, organi või asutuse poolt avaldatud arvamusest ja kõigist ombudsmani poolt aruandes esitatud soovitustest.

8.  Kui see on vajalik seoses liidu institutsiooni, organi või asutuse tegevuse uurimisega, võib ombudsman kas omal algatusel või Euroopa Parlamendi kutsel esineda Euroopa Parlamendil ees kõige sobivamal tasandil.

9.  Ombudsman püüab koostöös asjaomase institutsiooni, organi või asutusega leida võimaluse haldusomavoli juhtum lahendada ja esitatud kaebus rahuldada. Ombudsman teavitab kaebuse esitajat väljapakutud lahendusest koos asjaomase institutsiooni, organi või asutuse märkustega, kui need on olemas. Kui kaebuse esitaja soovib, on tal õigus esitada ombudsmanile märkusi.

10.  Iga-aastase tööperioodi lõpus esitab ombudsman Euroopa Parlamendile aruande tehtud uurimiste tulemustest. Aruanne sisaldab hinnangut ombudsmani soovituste täitmisele ja hinnangut ombudsmani ülesannete täitmiseks kasutada olevate vahendite piisavuse kohta. Nende hinnangute kohta võib koostada ka eraldi aruanded.

Artikkel 4

1.  Ombudsman ja tema töötajad, kelle suhtes kohaldatakse ELi toimimise lepingu artiklit 339 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 194, ei tohi avaldada uurimiste käigus saadud teavet või dokumente. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, ei tohi nad eelkõige avalikustada ombudsmanile esitatud salastatud teavet või dokumente või isikuandmete kaitset käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamisalasse kuuluvaid dokumente, samuti mis tahes teavet, mis võib kahjustada kaebuse esitajat või muid asjaomaseid isikuid.

2.  Kui ombudsman saab uurimise käigus teada asjaoludest, mis võivad tema arvates olla seotud kriminaalõigusega, teavitab ombudsman sellest pädevaid riiklikke ametiasutusi ning Euroopa Pettustevastast Ametit ja Euroopa Prokuratuuri, juhul kui juhtum kuulub nende pädevusse. Kui see on asjakohane, teavitab ombudsman liidu institutsiooni, organit või asutust, kes on pädev asjaomase ametniku või teenistuja suhtes, ning viimane võib kohaldada Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikli 17 teist lõiku.

Ombudsman võib teavitada asjaomast liidu institutsiooni, organit või asutust ka asjaoludest, mis seavad kahtluse alla nende töötaja käitumise, samuti jätkuvast tegevusest, mis takistab käimasolevat uurimist.

Ombudsman annab sellisest teavitamisest teada kaebuse esitajale ja teistele asjaomastele isikutele, kelle isik on teada.

Artikkel 5

Ombudsman ja tema töötajad menetlevad taotlusi üldsuse juurdepääsu võimaldamiseks muudele kui artikli 4 lõikes 1 osutatud dokumentidele kooskõlas määruses (EÜ) nr 1049/2001 sätestatud tingimuste ja piirangutega.

Artikkel 6

1.  Ombudsman võib teha koostööd liikmesriikide samalaadsete asutustega tingimusel, et ta tegutseb kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega.

2.  Ombudsmani ülesannete piires teeb ombudsman koostööd Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga ning teiste institutsioonide ja organitega, vältides nende tegevuse dubleerimist.

Artikkel 7

1.  Ombudsman valitakse ja teda on võimalik uuesti ametisse nimetada vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 228 lõikele 2.

2.  Ombudsman valitakse isikute hulgast, kes on liidu kodanikud, kellel on täielikud kodaniku- ja poliitilised õigused, kelle sõltumatus on tagatud, kes ei ole viimase kolme aasta jooksul olnud liikmesriikide valitsuste liikmed või liidu institutsioonide liikmed, kes vastavad oma riigi õigusvaldkonnas kõrgel ametikohal töötamiseks vajalikele erapooletusnõuetele ning kellel on ombudsmani kohustuste täitmiseks vajalikud pädevus ja kogemused.

Artikkel 8

1.  Ombudsman lõpetab aluslepingutes ja käesolevas määruses nimetatud ülesannete täitmise kas ametiaja lõppemisel või ametist tagasiastumise või ametist tagandamise korral.

2.  Ombudsman täidab oma ülesandeid kuni uue ombudsmani valimiseni, välja arvatud ametist tagandamise korral.

3.  Ombudsmani ülesannete enneaegse lõppemise korral nimetatakse uus ombudsman kolme kuu jooksul alates ametikoha vabanemisest Euroopa Parlamendi järelejäänud ametiajaks. Kuni uue ombudsmani valimiseni vastutab ombudsmani pädevusse kuuluvate kiireloomuliste küsimuste eest artikli 12 lõikes 2 nimetatud sekretariaadi juht.

Artikkel 9

Kui Euroopa Parlament kavatseb taotleda ombudsmani ametist tagandamist vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 228 lõikele 2, kuulab ta enne sellise taotluse esitamist ombudsmani ära.

Artikkel 10

1.  Ombudsman tegutseb aluslepingutes ja käesolevas määruses osutatud ülesannete täitmisel vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 228 lõikele 3. Ombudsman hoidub igasugusest tegevusest, mis ei ole kooskõlas tema ülesannete olemusega.

2.  Ametisse astumisel annab ombudsman ametivande Euroopa Kohtu täiskogu ees, kinnitades, et ta täidab aluslepingutes ja käesolevas määruses osutatud ülesandeid täiesti sõltumatult ja erapooletult ning järgib ametiaja jooksul ja pärast seda oma ametist tulenevaid kohustusi. Ametivanne hõlmab eelkõige kohustust käituda ausameelselt ja diskreetselt teatavate ametissenimetamiste või soodustuste vastuvõtmisel pärast ametiaja lõppemist.

Artikkel 11

1.  Ametiaja jooksul ei tohi ombudsman täita poliitilisi ega haldusülesandeid ega töötada ühelgi teisel tasustataval või mittetasustataval ametikohal.

2.  Töötasu, toetuste ja pensioni osas on ombudsman samal tasemel Euroopa Kohtu kohtunikuga.

3.  Ombudsmani ja tema sekretariaadi ametnike ja muude teenistujate suhtes kohaldatakse protokolli nr 7 artikleid 11–14 ja artiklit 17.

Artikkel 12

1.  Ombudsmanile tagatakse asjakohane eelarve, mis on piisav, et tagada ombudsmani sõltumatus ning kindlustada aluslepingutes ja käesolevas määruses osutatud ülesannete täitmine.

2.  Ombudsmani abistab sekretariaat, mille juhi nimetab ametisse ombudsman.

3.  Ombudsmani sekretariaadi ametnike ja teenistujate suhtes kohaldatakse samu norme ja tingimusi nagu Euroopa Liidu ametnike ja teiste teenistujate suhtes. Ametnike ja teenistujate arv võetakse vastu igal aastal eelarvemenetluse käigus ning nende arv on ombudsmani ülesannete ja töökoormuse nõuetekohaseks täitmiseks piisav.

4.  Ombudsmani sekretariaati määratud liidu ja liikmesriikide teenistujate lähetamine toimub teenistuse huvides ning neile tagatakse automaatne ennistamine institutsiooni, organisse või asutusse, kus nad enne töötasid.

5.  Oma töötajaid puudutavates küsimustes on ombudsmanil samasugune staatus nagu institutsioonidel personalieeskirjade artikli 1a tähenduses.

Artikkel 13

Ombudsmani asukohaks on Euroopa Parlamendi asukoht.

Artikkel 14

Kõik liikmesriikide ametiasutustele edastatud teatised, mille eesmärk on käesoleva määruse rakendamine, edastatakse neile läbi alaliste esinduste Euroopa Liidu juures.

Artikkel 15

Ombudsman võtab vastu käesoleva määruse rakendussätted. Need peavad olema kooskõlas käesoleva määrusega ja sisaldama sätteid vähemalt järgmise kohta:

a)   asjaomase institutsiooni, organi või asutuse menetlusõigused ning liidu institutsioonides, organites või asutustes liidu õiguse rikkumisest teatavate ametnike kaitse („rikkumistest teatamine“) tagamine kooskõlas personalieeskirjade artikliga 22a ;

b)  kaebuse vastuvõtmine, töötlemine ja lõpetamine;

c)  omaalgatuslikud uurimised;

d)  järeluurimised;

e)  teabekogumismeetmed.

Artikkel 16

Otsus 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 17

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneva kuu esimesel päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...

    Euroopa Parlamendi nimel

president

• [1]    Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsus 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (EÜT L 113, 4.5.1994, lk 15).
• [2]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).
• [3]  Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
• [4]  EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

SELETUSKIRI

I. Üldpõhimõtted

Esimene Euroopa Ombudsman asus ametisse 1995. aastal pärast seda, kui see organ 1992. aastal Maastrichti lepinguga loodi. Pärast enam kui 20 aastat kestnud tegevust on Euroopa Ombudsmanil välja kujunenud maine ja töömeetodid, mis on suurendanud tema prestiiži ning aidanud kaasa tema asutuse rolli moraalsele ja sotsiaalsele tunnustamisele.

Ombudsmani põhikirja ei ole viimase kümne aasta jooksul ajakohastatud. Kõnealuse määrusega tühistatav otsus võeti vastu enne Lissaboni lepingu jõustumist. Seepärast on äärmiselt tähtis viia selle sätted kooskõlla kehtivate aluslepingutega ja tagada samal ajal, et ombudsmanil on Euroopa Liidu põhiseaduslikus raamistikus jätkuvalt eriline ja otsustav roll.

II. Sõltumatus ja pehme jõud: Euroopa Ombudsmani põhiseadusliku staatuse kaks sammast

19. sajandi Skandinaavia Ombudsmani institutsiooni tunnustatakse peaaegu kõigi liikmesriikide riiklikus ja piirkondlikus õiguskorras. Selles suhtes ei ole tänapäeva liidu õigus mingi erand. Vaatamata eri asutuste (alates Berliini petitsioonikomisjonist (Petitionsausschuss) Hispaania ombudsmanini (Defensor del Pueblo)) erinevustele, on neil alati mõned ühised tunnusjooned. Need vastavad ombudsmani põhiseaduslikele ülesannetele.

Ombudsman on vahendaja (médiateur, defensor, provedor). Ombudsmani ülesannete täitmine ei tohiks poliitilisest ega fiskaalsest aspektist sõltuda teistest institutsioonidest, organitest või asutustest. Uue põhikirja eesmärk on seega tugevdada ameti sõltumatust ja erapooletust.

Ilma tegelike jõustamisvolitusteta seisneb ombudsmani tugevus nn pehme jõu kasutamises. See on väga tähtis ombudsmani ülesannete täitmise seisukohalt, kuna see ei soodusta mitte üksnes ameti nõuete järgimist ja ELi haldusasutuste valmisolekut neid parandada, vaid peamiselt just sellepärast, et ombudsmani amet kuulub ühtaegu süsteemi ja on sellest kõrgemal, on kaebustega seotud ja nendest väljaspool, osutab puudustele ilma neid hukka mõistmata ja parandab neid ilma liigse ohjamiseta.

Ombudsmani rolli täielik väljaarendamine liidu põhiseaduslikus raamistikus sõltub seega tema sõltumatusest ja nn pehme jõu kasutamisest.

III. Uue põhikirjaga kavandatavad muudatused ja kohandused

a) Õiguslik alus

9. märtsi 1994. aasta otsust 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta muudeti viimati 2008. aastal. Lissaboni lepingu jõustumisega 1. detsembril 2009 kehtestati Euroopa Liidu jaoks täiesti uus õigusraamistik. ELi toimimise lepingu artikli 228 lõige 4 võimaldab Euroopa Parlamendil pärast komisjonilt arvamuse taotlemist ja nõukogu heakskiidul võtta vastu määrusi, millega kehtestatakse ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriv kord ja üldtingimused.

Seepärast on soovitav tunnistada otsus 94/262/ECSC, EÜ, Euratom kehtetuks ja asendada see määrusega vastavalt praegu kehtivale õiguslikule alusele. Kehtetuks tunnistatav õigusakt ja uus põhikiri sõltuvad Euroopa Parlamendi algatusõigusest, mis on otseselt seotud selle institutsiooni ja seega ombudsmani demokraatliku legitiimsusega. Seega on tegemist erimenetlusega, eelkõige institutsioonilisest perspektiivist, mille keskmes on parlament.

Tuleks samuti meeles pidada, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 41 kinnitatakse õigust heale haldusele Euroopa kodanike põhiõigusena. Harta artiklis 43 on sätestatud õigus pöörduda Euroopa Ombudsmani poole seoses liidu institutsioonide, organite ja asutuste tegevuses ilmnenud haldusomavoliga. Selleks et neid õigusi saaks tulemuslikult kasutada ning suurendada ombudsmani suutlikkust viia läbi põhjalikke ja erapooletuid uurimisi, tuleks ombudsmanile anda kõik vahendid, mis on vajalikud talle aluslepingutes sätestatud ülesannete edukaks täitmiseks.

b) Juurdepääs teabele ja konfidentsiaalsus

Ombudsmanil peab olema juurdepääs kõikidele tema ülesannete täitmiseks vajalikele vahenditele. Selleks peaksid liidu institutsioonid, organid ja asutused andma ombudsmanile mis tahes teavet, mida ta on taotlenud, ilma et see piiraks ombudsmani kohustust sellist teavet mitte avalikustada. Salastatud teabele või dokumentidele juurdepääsu tingimuseks peaks olema asjaomase liidu institutsiooni, organi või asutuse turvaeeskirjade järgimine. Salastatud teavet või dokumente edastavad institutsioonid, organid ja asutused peaksid teavitama ombudsmani sellisest liigitusest. Ombudsman lepib asjaomase institutsiooni, organi või asutusega eelnevalt kokku salastatud teabe või dokumentide töötlemise tingimused. Kui ombudsman ei saa vajalikku abi, teavitab ta sellest Euroopa Parlamenti, kes võib võtta asjakohaseid meetmeid. Ombudsman ja tema töötajad on kohustatud käsitlema igasugust oma ülesannete täitmisel saadud teavet salajasena.

c) Omaalgatuslikud ja järeluurimised

Ombudsmani rolli tugevdamiseks tuleks tal võimaldada läbi viia omaalgatuslikke uurimisi, et teha kindlaks korduvad haldusomavoli juhtumid ja edendada häid haldustavasid liidu institutsioonides, organites ja asutustes, ilma et see piiraks tema peamist kaebuste käsitlemise ülesannet. Samuti peaks ombudsmanil olema õigus teostada kaebuse alusel või mitte uurimisi varasemate uurimiste põhjal, et teha kindlaks, kas ja millises ulatuses on asjaomane institutsioon, organ või asutus tema soovitusi täitnud.

d) Liidu ametnike tunnistused

Euroopa Ombudsmani töö on enamjaolt mitteametlik ja seda tehakse kõigi osaliste, eelkõige liidu institutsioonide, organite ja asutuste ametnike või muude teenistujate nõusolekul. Nad peaksid ombudsmani nõudmisel andma tunnistusi käimasoleva uurimisega seotud asjaolude kohta. Asjaomased ametnikud või teenistujad võtavad sõna oma institutsiooni, organi või asutuse nimel ja vastavalt tema juhistele. Nad jäävad seotuks neile eelnevalt kehtestatud kohustustega. Kui asjaomane institutsioon, organ või asutus ei anna oma ametnikele või muudele teenistujatele luba anda konkreetses küsimuses tunnistusi, põhjendab ta seda ombudsmanile ning pakub võimaluse korral välja alternatiivsed teabevahetusviisid.

e) Euroopa Ombudsman ja asjaolud, mis võivad kujutada endast kriminaalkuritegu

Tuleks võtta arvesse hiljutisi muudatusi, mis on seotud liidu finantshuvide kaitsmisega kuritegude eest, eelkõige Euroopa Prokuratuuri asutamist, et võimaldada ombudsmanil teavitada prokuratuuri mis tahes teabest, mis kuulub viimase pädevusse. Et täielikult järgida harta artiklis 48 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõtet ja kaitseõigust, on soovitav, et kui ombudsman teatab Euroopa Prokuratuurile tema pädevusse kuuluvast teabest, teatab ombudsman sellest ka asjaomasele isikule. Samuti tuleks teavitada kaebuse esitajat.

f) Esinemine Euroopa Parlamendi ees ja aastaaruanded

Kui see on vajalik seoses liidu institutsiooni, organi või asutuse tegevuse uurimisega, võib ombudsman taotleda kõige sobivamal tasandil Euroopa Parlamendil ees esinemist.

Iga-aastase tööperioodi lõpus peaks ombudsman esitama Euroopa Parlamendile aruande arvestusperioodil tehtud uurimiste tulemustest. Aruanne sisaldab hinnangut ombudsmani soovituste täitmisele ja hinnangut ombudsmani ülesannete täitmiseks kasutada olevate vahendite piisavuse kohta. Nende hinnangute kohta võib koostada ka eraldi aruanded.

g) Koostöö teiste asutustega

Tuleks astuda samme, et võimaldada ombudsmanil teha koostööd Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga ning põhiõiguste edendamise ja kaitsmise eest vastutavate liikmesriikide institutsioonide ja asutustega. Selline koostöö võib muuta ombudsmani ülesannete täitmise tõhusamaks. Tuleks ette näha ka ombudsmani ja liikmesriikide samalaadsete asutuste koostöövõimalus kohaldatavate siseriiklike õigusaktide kohaselt.

h) Rakendussätete miinimumsisu

Ombudsmani ülesanne on võtta vastu käesoleva määruse rakendussätted. Õiguskindluse ja ombudsmani ülesannete täitmise kõrgeimate standardite tagamiseks tuleks täpsustada rakendussätete minimaalne sisu. Minimaalne sisu peaks hõlmama sätteid vähemalt järgmise kohta: i) kaebuse esitaja ning asjaomase institutsiooni, organi või asutuse menetlusõigused, ii) kaebuse vastuvõtmine, töötlemine ja lõpetamine, iii) omaalgatuslikud uurimised, iv) järeluurimised ja v) teabekogumismeetmed.

PETITSIOONIKOMISJONI ARVAMUS (27.11.2018)

põhiseaduskomisjonile

mis käsitleb ettepanekut muuta Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsust 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta
(2018/2080(INL))

Arvamuse koostaja: Margrete Auken

LÜHISELGITUS

Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud ombudsmani põhikirja ajakohastamist enne parlamendikoosseisu ametiaja lõppu, eesmärgiga tagada, et uued volitused, mis algavad kohe pärast Euroopa Parlamendi 2019. aasta valimisi, hõlmaksid kõiki uusi või muudetud kohustusi juba ametiaja algusest peale.

Põhikiri vaadati viimati läbi kümme aastat tagasi (2008. aastal) ja vahepeal on jõustunud Lissaboni leping. Viimase kümne aasta jooksul on ombudsmani rolli tugevdatud ja tõhustatud, eelkõige tänu selles ametis olnute väsimatule tööle. Praegu seisame silmitsi uute olude ja probleemidega ning kodanike ja Euroopa Parlamendi uute ootustega mitmes olulises valdkonnas, mis vajavad parandamist.

Mis puudutab dokumentidele juurdepääsu põhiõiguse rakendamist, on Euroopa Parlament märkinud, et kuigi kodanikel on õigus keeldumised või osalised keeldumised Euroopa Kohtus vaidlustada, on see menetlus kulukas ja aeganõudev ning nõuab ametlikku juriidilist esindamist. Seetõttu on Euroopa Parlament mitmes resolutsioonis soovitanud, et ombudsmanil peaks olema võimalik teha dokumentidele juurdepääsu käsitlevate juhtumite puhul siduvaid otsuseid, et tagada üldsusele võimalikult ulatuslikud Euroopa Liidu dokumentidele juurdepääsu õigused.

Täpsustusi on vaja ka selleks, et tuua esile asjaolu, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta ELi institutsioonide dokumentidele) on ombudsmani büroo jaoks siduv, ning seetõttu jäetakse välja lisaeeldused seoses teatavate teabekategooriate salajasusega.

Esitatud muudatusettepanekute eesmärk on tagada, et määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 9 kohaselt tundliku teabe jagamine ombudsmaniga toimuks kooskõlas kohaldatavate julgeolekueeskirjadega. Ombudsmani uurimiste tõhususe edendamiseks peaksid ELi töötajad andma tunnistusi ilma ametisaladuse hoidmise kohustuseta.

Esitatakse täpsustused, mille eesmärk on tagada, et Euroopa Liidu Kohtu otsuste täitmata jätmist või sellega liigset viivitamist liidu institutsioonide poolt võib samuti käsitleda haldusomavoli allikana[1]. Samuti täpsustatakse ombudsmani ja kohtusüsteemi vahelist pädevuse jaotust ja menetluste üksteisele vastavust ning muudetakse põhikirja, et tagada ombudsmanile võimalus sekkuda Euroopa Kohtus menetletavatesse kohtuasjadesse sarnaselt teiste ELi institutsioonidega.

Ühtlasi tehakse muudatusi, et tagada ombudsmanile õigus esineda vajaduse korral Euroopa Parlamendi ees, kaasates sealhulgas muud institutsioonid, kelle suhtes võidakse läbi viia eri- või strateegilisi uurimisi.

Sellistes tundlikes valdkondades nagu rikkumisest teatajate kaitse või ahistamine töökohal, millest võib saada haldusomavoli allikas, kui ELi institutsioonid, asutused ja organid seda nõuetekohaselt ei käsitle, tehakse ettepanekuid, millega tagatakse, et ombudsmanil on nende juhtumite puhul nõuandev roll, suurendades sellele vastavalt vahendeid, mis võivad sellest tulenevalt vajalikud olla.

Töökohal ahistamise valdkonnas esitatakse muudatused, millega tagatakse, et ombudsman saab algatada uurimisi, et välja selgitada, kuidas ahistamisvastast poliitikat praktikas kohaldatakse, ja esitada vajaduse korral soovitusi. Ta võib nõustada ka ELi töötajaid, kes leiavad, et neid ahistatakse. Samuti võiks ette näha kiirmenetluse konkreetselt seksuaalse ahistamise juhtumite jaoks, kuid see sõltub taas vajalike vahendite olemasolust.

Rikkumisest teatajate kaitsmise küsimuses on ombudsman juba teostanud uurimisi üheksa peamise ELi institutsiooni rikkumisest teatajate kaitse poliitika suhtes. Oluline on tagada, et ta saaks seda jätkata, kuid saaks ühtlasi anda võimalikele rikkumisest teatajatele nõu selle kohta, kuidas ja mil määral neid võidakse üldsuse huvides teabe avalikustamise korral kaitsta. Kui rikkumisest teatamist käsitlev ELi määrus peaks jõustuma, oleks ootuspärane, et ombudsmanil on samuti võimalik pakkuda nõustamisteenust ELi kodanikele, kes ei ole kindlad, kas rikkumisest teatajate kaitset käsitlevat ELi määrust kohaldatakse ka nende suhtes.

Eraldi märgitakse vajadust ennetavalt jälgida võimalikke huvide konflikte. Tagada tuleb erapooletus ja see ülesanne kuulub ombudsmani pädevusse.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Petitsioonikomisjon palub vastutaval põhiseaduskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1 Ombudsmani põhikiri Pealkiri
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Euroopa Parlamendi otsus ombudsmani kohustuste täitmist reguleeriva ametijuhendi ja üldiste tingimuste kohta(1)	Euroopa Parlamendi määrus ombudsmani kohustuste täitmist reguleeriva ametijuhendi ja üldiste tingimuste kohta(1)
Selgitus
Tegemist on Lissaboni lepingu sätetega kooskõlas oleva määruse kujul esitatava uue siduva seadusandliku aktiga.
Muudatusettepanek    2 Ombudsmani põhikiri Volitus 1
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
võttes arvesse Euroopa ühenduste asutamislepinguid ja eelkõige Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 195 lõiget 4, ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 107d lõiget 4,	võttes arvesse Euroopa Liidu asutamislepinguid, eriti Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 228 lõiget 4 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 106a lõiget 1,
Selgitus
Sõna „ühendus“ asendamine sõnaga „liit“ kogu teksti ulatuses, et kohandada seda kehtivate aluslepingute mõistestikuga.
Muudatusettepanek    3 Ombudsmani põhikiri Põhjendus 1 a (uus)
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	ombudsmani institutsioon on ette nähtud põhiseaduse lepingutes, mistõttu on ülitähtis tagada kõigis institutsioonides sooneutraalne keelekasutus ja oleks sobivam kasutada institutsiooni nimetuses sõna „õigusvaheisik“ (Ombudsperson);
Selgitus
The European Institute for Gender Equality defined gender-neutral language as language that is not gender-specific and which considers people in general, with no reference to women and men. Gender-neutral language is a generic term covering the use of non-sexist language, inclusive language or gender-fair language. The purpose of gender-neutral language is to avoid word choices which may be interpreted as biased, discriminatory or demeaning by implying that one sex or social gender is the norm. Using gender-fair and inclusive language also helps reduce gender stereotyping, promotes social change and contributes to achieving gender equality. Having the first woman serve at the post, bear the title Ombudsman is derogative.
Muudatusettepanek    4 Ombudsmani põhikiri Põhjendus 3
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Ombudsmanil, kes võib tegutseda ka omal algatusel, peab olema juurdepääs kõigile vahenditele, mis on vajalikud tema ülesannete täitmiseks; sel eesmärgil on ühenduse institutsioonid ja asutused kohustatud andma ombudsmanile tema nõudel mis tahes teavet ning arvestades, et ombudsman on kohustatud sellist teavet mitte avalikustama; juurdepääs salastatud teabele või dokumentidele, eelkõige tundliku sisuga dokumentidele määruse (EÜ) nr 1049/2001(2) artikli 9 tähenduses, peaks toimuma kooskõlas ühenduse asjaomase institutsiooni või asutuse julgeolekueeskirjadega; artikli 3 lõike 2 esimeses lõigus osutatud salastatud teavet või dokumente edastavad institutsioonid või asutused peaksid teavitama ombudsmani nende salastatusest; artikli 3 lõike 2 esimeses lõigus nimetatud korra rakendamiseks peaks ombudsman asjaomase institutsiooni või asutusega eelnevalt kokku leppima salastatud teabe või dokumentide ja ametisaladuse hoidmise kohustusega hõlmatud muu teabe käitlemise tingimustes; kui ombudsman leiab, et ta ei saa soovitud abi, teavitab ta sellest Euroopa Parlamenti, kes võtab asjakohased meetmed;	ombudsmanil, kes võib tegutseda ka omal algatusel, peab olema juurdepääs kõigile vahenditele, mis on vajalikud tema ülesannete täitmiseks; sel eesmärgil on liidu institutsioonid ja organid kohustatud andma ombudsmanile nõudmise korral mis tahes nõutavat teavet, ilma et see piiraks ombudsmani kohustusi, mis tulenevad määrusest (EÜ) nr 1049/2001; juurdepääs salastatud teabele või dokumentidele, eelkõige tundliku sisuga dokumentidele määruse (EÜ) nr 1049/2001(2) artikli 9 tähenduses, peaks toimuma kooskõlas liidu asjaomase institutsiooni või asutuse julgeolekueeskirjadega; artikli 3 lõike 2 esimeses lõigus osutatud salastatud teavet või dokumente edastavad institutsioonid või organid peaksid teavitama ombudsmani nende salastatusest; artikli 3 lõike 2 esimeses lõigus nimetatud korra rakendamiseks peaks ombudsman asjaomase institutsiooni või organiga eelnevalt kokku leppima salastatud teabe või dokumentide käitlemise tingimustes; kui ombudsman leiab, et ta ei saa soovitud abi, teavitab ta sellest Euroopa Parlamenti, kes võtab asjakohased meetmed;
Selgitus
Tehtud on keelelisi muudatusi, et tagada sooneutraalsem tekst. Muudatusi tuleks kohaldada kogu teksti ulatuses. Teiseks on muudatused vajalikud selleks, et täpsustada, et määrus (EÜ) nr 1049/2001 on ombudsmani jaoks siduv, ning vältida ametisaladuse käsitlemist teabe erikategooriana, mida eeldatavasti ei avalikustata.
Muudatusettepanek    5 Ombudsmani põhikiri Põhjendus 7
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
ombudsmani nimetab ametisse Euroopa Parlament oma ametiaja alguses kogu oma ametiajaks, valides ta isikute hulgast, kes on Euroopa Liidu kodanikud ning omavad vajalikke tagatisi sõltumatuseks ning pädevuseks;	ombudsmani nimetab ametisse Euroopa Parlament oma ametiaja alguses kogu oma ametiajaks, valides ta isikute hulgast, kes on Euroopa Liidu kodanikud ning omavad vajalikke tagatisi sõltumatuseks ja pädevuseks ning kes ei ole täitnud poliitilist ametikohta liikmesriigi ministrite tasandil ega Euroopa institutsioonides;
Muudatusettepanek    6 Ombudsmani põhikiri Põhjendus 10
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
tuleb kehtestada eeskirjad ombudsmani sekretariaadi ametnike ja teenistujate ning sekretariaadi sellekohase eelarve kohta; ombudsmani asukohaks on Euroopa Parlamendi asukoht;	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Selgitus
Praegune asukoht on võimaldanud Euroopa Ombudsmanil oma ülesandeid täita tõhusalt ja sõltumatult.
Muudatusettepanek    7 Ombudsmani põhikiri Põhjendus 11
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
käesoleva otsuse rakendussätete vastuvõtmine kuulub ombudsmani pädevusse; esimese ombudsmani jaoks, kes nimetatakse ametisse pärast Euroopa Liidu lepingu jõustumist, tuleb kehtestada üleminekusätted,	käesoleva otsuse rakendussätete vastuvõtmine kuulub ombudsmani pädevusse,
Selgitus
Seda üleminekusätet ei ole enam vaja, sest Lissaboni leping on juba jõustunud.
Muudatusettepanek    8 Ombudsmani põhikiri Artikkel 1 – lõige 2
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
2.  Ombudsman täidab oma kohustusi kooskõlas volitustega, mis on asutamislepingutega ühenduse institutsioonidele ja organitele antud.	2.  Ombudsman täidab oma kohustusi kooskõlas volitustega, mis on liidu institutsioonidele ja organitele antud aluslepingutega, eelkõige Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 20 lõike 2 punktiga d ning artiklitega 24 ja 228 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 41 ja 43. Ombudsman täidab oma kohustusi eesmärgiga tagada, et liidu institutsioonide, organite ja asutuste otsustusprotsessides järgitakse täielikult õigust heale haldusele ning läbipaistvuse ja demokraatia põhimõtet.
Muudatusettepanek    9 Ombudsmani põhikiri Artikkel 1 – lõige 3
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
3.  Ombudsman ei või sekkuda pooleliolevasse kohtumenetlusse ega seada kahtluse alla kohtuotsuse õigsust.	3.  Ombudsman ei või sekkuda pooleliolevasse riiklikku kohtumenetlusse ega saa kohtuotsuse õigsust kahtluse alla seada. Ombudsman võib aga kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikliga 40 astuda menetlusse Euroopa Liidu Kohtus läbivaatamisel olevates kohtuasjades.
Muudatusettepanek    10 Ombudsmani põhikiri Artikkel 2 – lõige 2
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
2.  Iga liidu kodanik või iga füüsiline või juriidiline isik, kes elab või mille registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, võib esitada ombudsmanile otse või Euroopa Parlamendi liikme kaudu kaebuse haldusliku omavoli juhtumi kohta ühenduse institutsioonide või asutuste tegevuses; välja on arvatud Euroopa Kohus ja esimese astme kohus, kui need tegutsevad õigusemõistjana. Ombudsman teavitab asjaomast institutsiooni või asutust kaebuse saamisest viivitamatult.	2.  Iga liidu kodanik või iga füüsiline või juriidiline isik, kes elab või mille registrijärgne asukoht on liidu mõnes liikmesriigis, võib esitada ombudsmanile otse või Euroopa Parlamendi liikme kaudu kaebuse haldusliku omavoli juhtumi kohta liidu institutsioonide või organite tegevuses; välja on arvatud Euroopa Kohus ja esimese astme kohus, kui need tegutsevad õigusemõistjana. Ombudsman teavitab asjaomast institutsiooni või organit kaebuse saamisest viivitamatult, järgides ELi andmekaitsestandardeid.
Muudatusettepanek    11 Ombudsmani põhikiri Artikkel 2 – lõige 4
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
4.  Kaebus tuleb esitada kahe aasta jooksul alates ajast, mil kaebuse aluseks olevad asjaolud said kaebuse esitajale teatavaks, ning enne seda peab kaebuse esitaja olema pöördunud selleks ettenähtud halduskorras asjaomaste institutsioonide ja asutuste poole.	4.  Kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul alates ajast, mil kaebuse aluseks olevad asjaolud said kaebuse esitajale teatavaks, ning enne seda peab kaebuse esitaja olema pöördunud selleks ettenähtud halduskorras asjaomaste institutsioonide ja organite poole.
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on anda kaebuste esitamiseks rohkem aega, võttes arvesse praegust kumulatiivset ajavahemikku institutsioonidega suhtlemisel.
Muudatusettepanek   12 Ombudsmani põhikiri Artikkel 2 – lõige 7
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
7.  Kui ombudsman peab esitatud fakte käsitlevate või neid käsitlenud kohtumenetluste tõttu teatama, et ta ei saa kaebust vastu võtta või lõpuni käsitleda, jäävad tema seni tehtud uurimiste tulemused toimikusse ja neid rohkem ei käsitleta.	7.  Ombudsman peatab kaebuse läbivaatamise, kui väidetavaid fakte käsitletakse kohtumenetluses. Ombudsman võib esitada soovitusi, kui järeldused osutavad sellele, et liidu institutsiooni, organi või asutuse suutmatuse puhul täita nõuetekohaselt Euroopa Liidu Kohtu otsust võib olla tegemist haldusliku omavoliga.
Muudatusettepanek   13 Ombudsmani põhikiri Artikkel 2 – lõige 8
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
8.  Ombudsmanile ei või esitada kaebusi ühenduse institutsioonide ja asutuste ning nende ametnike ja muude teenistujate vaheliste töösuhete kohta, välja arvatud juhul, kui asjassepuutuv isik on kasutanud ära kõik ametkonnasisesed nõuete ja kaebuste esitamise võimalused, iseäranis personalieeskirjade artikli 90 lõigetes 1 ja 2 sätestatud menetlused, ning tähtaeg, mille jooksul asjaomane ametiasutus oleks pidanud vastama, on möödunud.	8.  Ombudsmanile ei või esitada kaebusi liidu institutsioonide ja organite ning nende ametnike ja muude teenistujate vaheliste töösuhete kohta, välja arvatud juhul, kui asjassepuutuv isik on kasutanud ära kõik ametkonnasisesed nõuete ja kaebuste esitamise võimalused, iseäranis asjakohasel juhul personalieeskirjade artikli 90 lõigetes 1 ja 2 sätestatud menetlused, või tähtaeg, mille jooksul asjaomane ametiasutus oleks pidanud vastama, on möödunud või kui liidu institutsioonide heaks töötav mis tahes muu isik ei saa kasutada kõnealuseid menetlusi oma staatuse tõttu. Konkreetsed erandid võib ette näha ka ahistamisjuhtumite, eelkõige seksuaalse ahistamise juhtumite puhul.
Muudatusettepanek    14 Ombudsmani põhikiri Artikkel 2 – lõige 9
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
9.  Ombudsman peab esimesel võimalusel teavitama kaebuse esitanud isikut tema kaebuse alusel ette võetud sammudest.	9.  Ombudsman peab esimesel võimalusel ja hiljemalt kahe kuu jooksul teavitama kaebuse esitanud isikut tema kaebuse alusel võetud meetmetest.
Muudatusettepanek    15 Ombudsmani põhikiri Artikkel 2 – lõige 9 a (uus)
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	9 a.  ELi toimimise lepingu artikli 265 kohaselt võidakse toimingu tegemata jätmise eest esitada ombudsmani vastu hagi.
Muudatusettepanek    16 Ombudsmani põhikiri Artikkel 3 – lõige 1
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
1.   Ombudsman korraldab omal algatusel või kaebuse alusel uurimisi, mida ta peab vajalikuks, et tuvastada väidetavad haldusliku omavoli juhtumid ühenduse institutsioonide ja asutuste tegevuses. Ombudsman teavitab nimetatud tegevusest asjaomast institutsiooni või asutust, mis võib vastuseks anda ombudsmanile kasulikke selgitusi.	1.   Ombudsmanil on õigus korraldada omal algatusel või kaebuse alusel uurimisi, mida ta peab vajalikuks liidu institutsioonide ja organite tegevuses kahtlustatava haldusliku omavoli juhtumite väljaselgitamiseks, ilma et selleks oleks vaja eelnevat luba. Asjaomast institutsiooni või organit võib teavitada õigeaegselt ja nõuda temalt kasulike märkuste või tõendusmaterjali esitamist.
Muudatusettepanek   17 Ombudsmani põhikiri Artikkel 3 – lõige 1 a (uus)
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	1a. Ilma et see piiraks ombudsmani tavapäraseid kaebuste menetlemise kohustusi, võib ta teostada strateegilisemaid omaalgatuslikke uurimisi, et tuvastada süsteemset halduslikku omavoli ja võidelda selle vastu ning edendada parimaid haldustavasid liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning et tegeleda ennetavalt avalikku huvi pakkuvate struktuursete küsimustega, mis võivad mõjutada head haldust, läbipaistvust ning demokraatlikku otsustusprotsessi.
	Ombudsman võib pidada institutsioonidega struktureeritud ja korrapärast dialoogi ning korraldada avalikke konsultatsioone teabe ja tõendite kogumiseks enne soovituste esitamist või sellele järgnevas mis tahes etapis ning süsteemselt analüüsida ja hinnata asjaomase institutsiooni edusamme.
Muudatusettepanek   18 Ombudsmani põhikiri Artikkel 3 – lõige 2
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
2.  Ühenduse institutsioonid ja asutused on kohustatud andma ombudsmanile viimase poolt nõutud teavet ja võimaldama talle juurdepääsu asjaomastele dokumentidele. Juurdepääs salastatud teabele või dokumentidele, eelkõige tundliku sisuga dokumentidele määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 9 tähenduses, toimub kooskõlas ühenduse asjaomase institutsiooni või asutuse julgeolekueeskirjadega.	2.  Liidu institutsioonid ja organid on kohustatud andma ombudsmanile nõutud teavet ja võimaldama juurdepääsu asjaomastele dokumentidele. Juurdepääs salastatud teabele või dokumentidele, eelkõige tundliku sisuga dokumentidele määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 9 tähenduses, toimub kooskõlas liidu asjaomase institutsiooni või organi julgeolekueeskirjadega.
Eelmises lõigus osutatud salastatud teavet või dokumente edastavad institutsioonid või asutused teavitavad ombudsmani nende salastatusest.	Eelmises lõigus osutatud salastatud teavet või dokumente edastavad institutsioonid või organid teavitavad ombudsmani eelnevalt nende salastatusest.
Esimeses lõigus nimetatud korra rakendamiseks lepib ombudsman asjaomase institutsiooni või asutusega eelnevalt kokku salastatud teabe või dokumentide ja ametisaladuse hoidmise kohustusega hõlmatud muu teabe käitlemise tingimustes	Esimeses lõigus nimetatud korra rakendamiseks lepib ombudsman asjaomase institutsiooni või organiga eelnevalt kokku salastatud teabe või dokumentide käitlemise tingimustes.
Liikmesriigi dokumentidele, mis on tunnistatud õigus- või haldusnormide alusel salajaseks, võimaldavad asjaomased institutsioonid ja asutused juurdepääsu ainult juhul, kui kõnealune liikmesriik on eelnevalt andnud selleks oma nõusoleku.	Asjaomased institutsioonid ja organid võimaldavad juurdepääsu liikmesriigi dokumentidele, mis on tunnistatud õigus- või haldusnormide alusel salajaseks, ainult pärast seda, kui ombudsmani teenistused on kehtestanud asjakohased meetmed ja kaitsemeetmed, mida kohaldatakse dokumentide käitlemise suhtes ja mis tagavad samaväärse konfidentsiaalsuse taseme, tehes seda kooskõlas määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikliga 9 ja vastavalt asjaomase institutsiooni või organi julgeolekueeskirjadele.
Muudele liikmesriigi dokumentidele võimaldatakse juurdepääs, olles eelnevalt sellest asjaomast liikmesriiki teavitanud.	Muudele liikmesriigi dokumentidele võimaldatakse juurdepääs, olles eelnevalt sellest asjaomast liikmesriiki teavitanud.
Kummalgi juhul ei või ombudsman vastavalt artiklile 4 selliste dokumentide sisu avalikustada.	Mõlemal juhul peab ombudsman vastavalt artiklile 4 järgima määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamist.
Ühenduse institutsioonide ja asutuste ametnikud ning muud teenistujad peavad ombudsmani nõudel andma tunnistusi. Nad peavad järgima personalieeskirjade asjakohaseid sätteid, eelkõige jääma seotuks ametisaladuse hoidmise kohustusega.	Liidu institutsioonide, organite ja asutuste ametnikud ning muud teenistujad peavad ombudsmani nõudel andma tunnistusi.
Muudatusettepanek   19 Ombudsmani põhikiri Artikkel 3 – lõige 3
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
3.  Liikmesriikide ametiasutused on kohustatud andma Euroopa ühenduste juures tegutsevate liikmesriikide alaliste esinduste kaudu ombudsmanile tema nõudel mistahes teavet, mis võib aidata tuvastada ühenduse institutsioonide või asutuste haldusliku omavoli juhtumeid, välja arvatud juhtudel, kui selline teave on tunnistatud seaduste või määrustega salajaseks või kui teabe avalikustamine on vastavate sätete alusel keelatud. Viimasel juhul võib kõnealune liikmesriik siiski ombudsmanile selle teabe edastada, seades tingimuseks, et ta kohustub seda mitte avalikustama.	3.  Liikmesriikide ametiasutused on kohustatud andma Euroopa Liidu juures tegutsevate liikmesriikide alaliste esinduste kaudu ombudsmanile nõudmise korral mistahes teavet, mis võib aidata tuvastada liidu institutsioonide või organite haldusliku omavoli juhtumeid. Kõnealune liikmesriik võib ombudsmanile edastada salajasust käsitlevate õigus- või haldusnormidega hõlmatud teabe, kui tundliku teabe piisavas käitlemises on eelnevalt kokku lepitud. Igal juhul esitatakse dokumendi üksikasjalik kirjeldus.
Muudatusettepanek    20 Ombudsmani põhikiri Artikkel 3 – lõige 4
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
4.  Kui ombudsman ei saa soovitud abi, informeerib ta sellest Euroopa Parlamenti, mis võtab kasutusele vastavad meetmed.	4.  Kui ombudsman ei saa soovitud abi, teavitab ta sellest Euroopa Parlamenti, kes võtab asjakohased meetmed, sealhulgas tagab ombudsmani osalemise parlamendikomisjonide koosolekutel ja muudel koosolekutel või kuulamistel.
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on võimaldada ombudsmanil Euroopa Parlamendis rohkem osaleda, nagu on juba ette nähtud Euroopa Parlamendi kodukorra artikliga 220[2].
Muudatusettepanek   21 Ombudsmani põhikiri Artikkel 3 – lõige 4 a (uus)
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	4a.   Asjakohasel juhul võib ombudsman paluda või temalt võidakse paluda tulla esinema Euroopa Parlamendi vastutava komisjoni ees ombudsmani kohustustega seotud teemadel. Kui see palve puudutab käimasolevat uurimist, võib asjaomane institutsioon paluda või temalt võidakse paluda tulla esinema koos ombudsmaniga.
Muudatusettepanek    22 Ombudsmani põhikiri Artikkel 3 – lõige 6
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
6.   Kui ombudsman tuvastab haldusliku omavoli juhtumi, teavitab ta sellest asjaomast institutsiooni või asutust ning tehes vajadusel soovituste projekti. Institutsioon või asutus, keda sel viisil teavitati, saadab ombudsmanile kolme kuu jooksul oma üksikasjaliku arvamuse.	6.   Kui ombudsman tuvastab haldusliku omavoli juhtumi, teavitab ta sellest asjaomast institutsiooni või organit ning esitab soovituste projekti. Institutsioon või organ, keda sel viisil teavitati, saadab ombudsmanile kolme kuu jooksul oma üksikasjaliku arvamuse.
Muudatusettepanek    23 Ombudsmani põhikiri Artikkel 3 – lõige 7
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
7.  Seejärel saadab ombudsman ettekande Euroopa Parlamendile ja asjaomasele institutsioonile või asutusele. Selles ettekandes võib ombudsman anda omapoolseid soovitusi. Ombudsman teavitab kaebuse esitanud isikut uurimise tulemusest, asjaomase institutsiooni või asutuse poolt avaldatud arvamusest ja kõigist ombudsmani antud soovitustest.	7.  Seejärel võib ombudsman saata ettekande Euroopa Parlamendile ja asjaomasele institutsioonile või organile. Selles ettekandes võib ombudsman anda omapoolseid soovitusi. Ombudsman teavitab kaebuse esitanud isikut uurimise tulemusest, asjaomase institutsiooni või asutuse poolt avaldatud arvamusest ja kõigist ombudsmani antud soovitustest. Asjakohasel juhul võib ombudsman paluda või temalt võidakse paluda tulla esinema Euroopa Parlamendi täiskogu istungil.
Muudatusettepanek    24 Ombudsmani põhikiri Artikkel 3 – lõige 8
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
8.  Iga-aastase istungjärgu lõpus esitab ombudsman Euroopa Parlamendile aruande oma uurimiste tulemustest.	8.  Iga-aastase istungjärgu lõpus esitab ombudsman Euroopa Parlamendile aruande oma uurimiste tulemustest, sealhulgas hinnangu ombudsmanile kohustuste täitmiseks kasutada olevate vahendite piisavuse kohta.
Selgitus
Soovitakse tagada vahendite piisav tase, pidades silmas kehtiva põhikirja artikli 11 lõikes 2 ette nähtud menetlust seoses ombudsmani heaks töötavate isikute arvuga.
Muudatusettepanek    25 Ombudsmani põhikiri Artikkel 3 – lõige 8 a (uus)
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	8 a.  Ombudsman saab esitada ELi eelarve vahendite väärkasutamist kinnitavad tõendusmaterjalid edasiseks uurimiseks Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja Euroopa Prokuratuurile ning töötada välja sellekohased strateegilised partnerlused.
Muudatusettepanek    26 Ombudsmani põhikiri Artikkel 4 – lõige 1
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
1.  Ombudsman ja tema töötajad, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklit 287 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 194, ei tohi avaldada uurimiste käigus saadud teavet või dokumente. Eelkõige ei tohi nad avaldada ombudsmanile edastatud mis tahes salastatud teavet või dokumente, eelkõige tundliku sisuga dokumente määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 9 tähenduses, või isikuandmete kaitset käsitlevate ühenduse õigusaktide reguleerimisalasse kuuluvaid dokumente ja muud teavet, mis võiks kahjustada kaebuse esitanud isikut või teisi asjaga seotud isikuid, ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist.	välja jäetud
Selgitus
Määrus (EÜ) nr 1049/2001 on siduv nii ombudsmani kui ka kõikide muude institutsioonide jaoks, mistõttu tuleks teha sellele vastav muudatus, mitte näha konkreetselt ombudsmani uurimisteks ette eraldi erandit.
Muudatusettepanek    27 Ombudsmani põhikiri Artikkel 4 a (uus)
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	Artikkel 4a
	1.  Ombudsman ja tema töötajad käsitlevad taotlusi üldsuse juurdepääsuks dokumentidele kooskõlas määruses (EÜ) nr 1049/2001 sätestatud tingimuste ja piirangutega. Kaebuste puhul, mis käsitlevad üldsuse õigust pääseda juurde ametlikele dokumentidele, esitab ombudsman pärast nõuetekohast analüüsi ja kogu vajalikku kaalutlustööd soovituse kõnealuste dokumentide avaldamise kohta, millele asjaomane institutsioon, asutus või organ peab reageerima määruses (EÜ) nr 1049/2001 sätestatud tähtaja jooksul.
	2.  Kui asjaomane institutsioon ei järgi soovitust avaldada nimetatud dokumendid, peab ta oma keeldumist nõuetekohaselt põhjendama. Ombudsman võib võimaliku keeldumise korral pöörduda Euroopa Liidu Kohtu poole ja nõuda kodukorras ette nähtud kiirendatud menetluse kohaldamist.
Muudatusettepanek    28 Ombudsmani põhikiri Artikkel 5 – lõige 1
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
1.    Ombudsmani uurimiste tõhustamiseks ning talle kaebusi esitanud isikute õiguste ja huvide parema kaitse tagamiseks võib ombudsman teha koostööd liikmesriikide samalaadsete ametiasutustega, järgides seejuures kehtivat siseriiklikku õigust. Ombudsman ei või sellega seoses välja nõuda dokumente, millele tal artikli 3 alusel juurdepääs puudub.	1.   Ombudsmani uurimiste tõhustamiseks ning talle kaebusi esitanud isikute õiguste ja huvide parema kaitse tagamiseks võib ombudsman teha koostööd liikmesriikide samalaadsete ametiasutustega, järgides seejuures kehtivat siseriiklikku õigust. Ombudsman võib erandkorras taotleda niisuguste dokumentidega tutvumist, millele muidu artikli 3 alusel juurdepääs puudub.
Muudatusettepanek    29 Ombudsmani põhikiri Artikkel 5 a (uus)
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	Artikkel 5a
	1.  Ombudsman korraldab korrapäraselt niisuguste poliitikameetmete hindamisi ja menetluste läbivaatamisi, mis on asjaomastes ELi institutsioonides, organites ja asutustes kehtestatud personalieeskirjade artikli 22 alusel, ning koostab vajaduse korral konkreetsed soovitused olukorra parandamiseks, et tagada rikkumisest teatajate täielik kaitse.
	2.  Ombudsmani poole võib pöörduda selleks, et ta annaks võimalikele rikkumisest teatajatele konfidentsiaalselt teavet, erapooletut nõu ja eksperdijuhiseid liidu õigusaktide asjakohaste sätete kohaldamisala kohta. Ombudsman võib alustada uurimisi ka esitatud teabe põhjal, kui kirjeldatud tavade puhul võib olla tegemist liidu haldusliku omavoliga. Selle võimaldamiseks võib loobuda salastatuse osas personalieeskirjade kohaldamisest.
Muudatusettepanek    30 Ombudsmani põhikiri Artikkel 5 b (uus)
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	Artikkel 5b
	1.  Ombudsman vaatab korrapäraselt läbi liidu institutsioonide, organite ja asutuste haldustegevusega seotud menetlused ja hindab, kas need suudavad tõhusalt ennetada huvide konflikte, tagada erapooletust ja seda, et täielikult järgitakse õigust heale haldusele.
	2.  Ombudsman võib kõigil tasanditel teha kindlaks ja hinnata võimalikke huvide konfliktide juhtumeid, mis võivad kujutada endast haldusliku omavoli allikat, ning sellisel juhul koostatakse konkreetsed järeldused ning Euroopa Parlamenti teavitatakse asjaomase juhtumiga seotud leidudest.
Muudatusettepanek    31 Ombudsmani põhikiri Artikkel 6 – lõige 2
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
2.  Ombudsman valitakse isikute hulgast, kes on liidu kodanikud, kel on täielikud kodaniku- ja poliitilised õigused, kes on täiesti sõltumatud ning vastavad oma riigi kõrgemas kohtuasutuses töötamiseks vajalikele nõuetele või kellel on tunnustatud pädevus ja kogemus ombudsmani kohustuste täitmiseks.	2.  Ombudsman valitakse isikute hulgast, kes on liidu kodanikud, kellel on täielikud kodaniku- ja poliitilised õigused, kelle sõltumatus on tagatud, kes ei ole viimase kolme aasta jooksul olnud liikmesriikide valitsuste liikmed või liidu institutsioonide liikmed ning kes vastavad oma riigi õigusvaldkonnas kõrgel ametikohal töötamiseks vajalikele erapooletusnõuetele või kellel on ombudsmani kohustuste täitmiseks vajalikud pädevus ja kogemused.
Muudatusettepanek    32 Ombudsmani põhikiri Artikkel 8
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 8	Artikkel 8
Euroopa Kohus võib Euroopa Parlamendi taotlusel ombudsmani ametist tagandada, kui ta ei vasta enam tingimustele, mis on nõutavad tema kohustuste täitmiseks, või kui ta on süüdi tõsises üleastumises.	Euroopa Kohus võib Euroopa Parlamendi taotlusel ombudsmani pärast seda, kui ta on pädevates komisjonides ära kuulatud, ametist tagandada, kui ta ei vasta enam tingimustele, mis on nõutavad tema kohustuste täitmiseks, või kui ta on süüdi tõsises üleastumises.
Selgitus
Ühe etapi lisamine menetlusele. Eesmärk on tagada avalik arutelu, arvestades institutsiooni olemust ja selle olulist rolli ELi kodanike ees. See peaks toimuma institutsioonis, kellel lasub esmavastutus ombudsmani ametisse nimetamise eest, st Euroopa Parlamendis.
Muudatusettepanek    33 Ombudsmani põhikiri Artikkel 11 – lõige 1 a (uus)
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	1a.  Ombudsman peaks püüdma saavutada soolise tasakaalu sekretariaadi ja personali koosseisus.
Selgitus
Tegemist on kodifitseerimisega, mille eesmärk on tagada ombudsmani büroos sooneutraalsus, mida käsitlev poliitika on tavaliselt juba kehtestatud.
Muudatusettepanek    34 Ombudsmani põhikiri Artikkel 12 a (uus)
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	Artikkel 12a
	1.  Ombudsman kontrollib õigeaegselt, kas liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitlevad mis tahes liiki ja laadi ahistamisjuhtumeid nõuetekohaselt, kohaldades kaebustega seoses ette nähtud menetlusi. Ombudsman koostab sel teemal asjakohased järeldused.
	2.  Ombudsman nimetab oma sekretariaadis isiku või struktuuri, kellel on ahistamise valdkonnas eksperditeadmised ja kes on võimeline andma asjakohasel juhul nõu ELi personalile ja muudele töötajatele. Ombudsman hindab menetlusi, mis on kehtestatud mis tahes liiki ahistamise ärahoidmiseks liidu institutsioonides, organites ja asutustes, ning niisuguste tegude eest vastutavate isikute karistamise mehhanisme ja koostab asjakohased järeldused selle kohta, kas need menetlused on kooskõlas proportsionaalsuse, asjakohasuse ja aktiivse tegutsemise põhimõtetega ning kas need tagavad ohvritele tõhusa kaitse ja toetuse.
Muudatusettepanek    35 Ombudsmani põhikiri Artikkel 13
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 13	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Ombudsmani asukohaks on Euroopa Parlamendi asukoht.
Selgitus
Praegune asukoht on võimaldanud Euroopa Ombudsmanil oma ülesandeid täita tõhusalt ja sõltumatult.
Muudatusettepanek    36 Ombudsmani põhikiri Artikkel 15
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 15	välja jäetud
Esimene ombudsman, kes nimetatakse ametisse pärast Euroopa Liidu lepingu jõustumist, nimetatakse ametisse ülejäänud Euroopa Parlamendi ametiajaks.
Selgitus
Iganenud säte.
Muudatusettepanek    37 Ombudsmani põhikiri Artikkel 17
Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Artikkel 17	Artikkel 17
Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Otsus jõustub selle avaldamise päeval.	Käesolev määrus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Määrus jõustub selle avaldamise päeval.
Selgitus
Vt muudatusettepanekuid 1 ja 2. Tegemist on määruse kujul esitatava uue siduva seadusandliku aktiga, mis on kooskõlas Lissaboni lepingu sätetega, kus mõiste „ühendus“ ja selle õiguspärasus on asendatud mõistega „liit“.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	21.11.2018
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	16 0 8
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Margrete Auken, Beatriz Becerra Basterrechea, Andrea Cozzolino, Pál Csáky, Miriam Dalli, Eleonora Evi, Peter Jahr, Rikke-Louise Karlsson, Svetoslav Hristov Malinov, Lukas Mandl, Notis Marias, Ana Miranda, Miroslavs Mitrofanovs, Marlene Mizzi, Gabriele Preuß, Eleni Theocharous, Cecilia Wikström
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Urszula Krupa, Kostadinka Kuneva, Julia Pitera, Ángela Vallina
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Asim Ademov, Adam Szejnfeld, Mihai Ţurcanu

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

16	+
ALDE ECR EFDD GUE/NGL NI S&D VERTS/ALE	Beatriz Becerra Basterrechea, Cecilia Wikström, Urszula Krupa, Notis Marias, Eleni Theocharous Eleonora Evi Kostadinka Kuneva, Ángela Vallina Rikke-Louise Karlsson Andrea Cozzolino, Miriam Dalli, Marlene Mizzi, Gabriele Preuß Margrete Auken, Ana Miranda, Miroslavs Mitrofanovs

0	–

8	0
PPE	Asim Ademov, Pál Csáky, Peter Jahr, Svetoslav Hristov Malinov, Lukas Mandl, Julia Pitera, Adam Szejnfeld, Mihai Ţurcanu

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

• [1]  Esimese Euroopa ombudsmani Jocob Södermani määratlus haldusomavoli kohta: „Haldusomavoli tähendab seda, et avalik asutus ei tegutse kooskõlas kõnealuse asutuse jaoks siduva eeskirja või põhimõttega“.
• [2]  Artikkel 220. Ombudsmani tegevus
  2. Ombudsman võib ka anda vastutavale komisjonile viimase taotlusel teavet või esineda vastutava komisjoni ees omal algatusel.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	22.1.2019
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	20 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Gerolf Annemans, Pascal Durand, Esteban González Pons, Danuta Maria Hübner, Jo Leinen, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Markus Pieper, Paulo Rangel, György Schöpflin, Pedro Silva Pereira, Barbara Spinelli, Kazimierz Michał Ujazdowski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Max Andersson, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Jasenko Selimovic, Gabriele Zimmer
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	José Blanco López, Michael Gahler, Stefan Gehrold, Theresa Griffin, Fernando Ruas

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

20	+
ALDE	Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Jasenko Selimovic
GUE/NGL	Barbara Spinelli, Gabriele Zimmer
NI	Kazimierz Michał Ujazdowski
PPE	Michael Gahler, Stefan Gehrold, Esteban González Pons, Danuta Maria Hübner, Markus Pieper, Paulo Rangel, Fernando Ruas, György Schöpflin
S&D	José Blanco López, Theresa Griffin, Sylvia Yvonne Kaufmann, Jo Leinen, Pedro Silva Pereira
VERTS/ALE	Max Andersson, Pascal Durand

1	–
ENF	Gerolf Annemans

0	0

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu