Menetlus : 2017/2089(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0051/2019

Esitatud tekstid :

A8-0051/2019

Arutelud :

PV 11/02/2019 - 16
CRE 11/02/2019 - 16

Hääletused :

PV 12/02/2019 - 9.18
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0079

RAPORT     
PDF 315kWORD 100k
30.1.2019
A8-0051/2019

Euroopa Liidu põhiõiguste harta rakendamise kohta ELi institutsioonilises raamistikus

(2017/2089(INI))

Põhiseaduskomisjon

Raportöör: Barbara Spinelli

SELETUSKIRI – FAKTIDE JA JÄRELDUSTE KOKKUVÕTE
 EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS
 KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS
 NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI MUUDATUSETTEPANEKUTENA ESITATUD SEISUKOHT
 PETITSIOONIKOMISJONI ARVAMUS
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

SELETUSKIRI – FAKTIDE JA JÄRELDUSTE KOKKUVÕTE

Sissejuhatus

Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) vastuvõtmine on olnud Euroopa integratsiooniprotsessis ristteeks. EL võttis oma kodanike ees ametliku vastutuse, muutudes majandusühendusest õigusriigil ja inimõigustel põhinevaks liiduks. Lissaboni leping on Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõike 1 kohaselt sellise valiku põhiseaduslikuks muutnud ning andnud hartale samasuguse õigusjõu nagu aluslepingutel.

Harta artikli 51 lõikes 1 on sätestatud, et ELi institutsioonide tegevus harta suhtes on peamine lähtepunkt harta reguleerimisala analüüsimisel ja selle sätete rakendamise taseme hindamisel. Raporti eesmärk on hinnata ELi institutsioonilisest seisukohast harta kui ELi esmase õiguse allika praegust olukorda, viidates, et selles vallas on veel arenguruumi.

Teabekogumistegevus

Viidi läbi järgmine teabekogumistegevus:

– sisepoliitika peadirektoraadi poliitikaosakonna C uuring(1), mida esitleti 28. novembril 2017 põhiseaduskomisjonis, kus viibisid kohal nõukogu põhiõiguste, kodanikuõiguste ja isikute vaba liikumise töörühma esimees ning Euroopa Komisjoni põhiõigustepoliitika osakonna esindaja;

– tehnilised kohtumised: Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga (10. jaanuar 2018), Euroopa Komisjoni põhiõigustepoliitika osakonnaga (22. veebruar 2018), Euroopa Nõukogu Euroopa sotsiaalharta osakonna juhatajaga (13. märts 2018) ja Euroopa ombudsmaniga (30. mai 2018);

– Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti õiguslik arvamus(2), mida esitleti põhiseaduskomisjonis 1. oktoobril 2018, tuginedes sisendile, mis koguti muu hulgas ELi ametite vastustest küsimustikule, mille põhiseaduskomisjoni esimees saatis kõigile ametitele.

Harta ELi õigusloome- ja otsustusprotsessis

Hoolimata ELi institutsioonide olulistest edusammudest harta integreerimisel õigusloome- ja otsustusprotsessi, tundub see endiselt alahinnatud vahendina, mida pole täielikult ära kasutatud. Üldine suundumus seisneb selles, et keskendutakse pigem rikkumise vältimisele kui selle potentsiaali suurendamisele(3), hoolimata asjaolust, et harta enda sõnastuses on selgelt väljendatud selle rakendamise edendamise kohustust (artikli 51 lõige 1).

Vastavuse kontroll ja mõjuhinnangud – komisjoni käsutuses olevad peamised vahendid, mille abil eelnevalt hinnata komisjoni ettepanekute vastavust põhiõigustele ja seega hartale, järgivad seda teed, rõhutades pigem passiivset suhtumist hartasse kui ennetavat lähenemisviisi. Mõjuhinnanguid silmas pidades – isegi kui inimõiguste roll on järk-järgult kasvanud, keskendutakse peamiselt traditsioonilistele standarditele, nimelt majanduslikele, sotsiaalsetele ja keskkonnateguritele. Samal ajal võivad komisjoni ettepanekud õigusloomeprotsessi käigus märkimisväärselt muutuda, kuna on oht, et mõjuhinnangud võidakse muuta mõttetuks, eriti nn kolmepoolsete kohtumiste käigus: nende ühiste läbirääkimiste läbipaistmatus muudab otsustusprotsessi läbiviimise hindamise äärmiselt keeruliseks ning samal ajal võivad poliitilised ja/või erakondlikud kaalutlused tõrjuda muud probleemid kõrvale. Institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe võimaldab kaasseadusandjatel teostada täiendavaid mõjuhinnanguid, kuid teha seda vabatahtlikkuse alusel. Kaasseadusandjate tasandil on Euroopa Parlamendil hästi välja töötatud vahendid põhiõiguste austamise hindamiseks, mille hulgas on kodukorras sätestatud erimenetlus (kodukorra artikkel 38), mida pole siiski kunagi kasutatud. Kuid nagu ka komisjoni puhul, on need peamiselt sisemenetlused, mille viivad läbi parlamendi enda teenistused. Mis puutub nõukogusse, siis hoolimata sisesuuniste vastuvõtmisest õigusaktide põhiõigustele vastavuse kontrollimiseks, ei ole olemas ühtegi ametlikku mõju hindamise mehhanismi. Lisaks on Euroopa Ombudsman(4) hiljuti teatanud, et õigusloomeprotsessi läbipaistvuse puudumise tõttu on raske nõukogu otsustusprotsessi kontrollida.

ELi institutsioonid tagavad oma tegevusvaldkonnas harta sätete täieliku toimivuse, pidades kinni sellest, et nii nende negatiivsed (kohustus tegevusest hoiduda) kui ka positiivsed (kohustus tegutseda) kohustused oleksid kooskõlas rahvusvaheliste inimõigustealaste õigusaktide nõuetega. See kohustus on ELi lepingu artiklites 2 ja 6 ning samalaadsetes kohustustes, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu II jaotise I osa üldistes rakendussätetes, selgelt kinnitatud. Selle eesmärgi saavutamiseks, täiendades samal ajal ka institutsioonide sisemenetlusi, võiks kavandada järgmised täiendavad meetmed: edendada õigusakti ettepanekute inimõiguste mõõtme hindamisel rohkem struktureeritud ja reguleeritud koostööd sõltumatute välisasutustega, näiteks Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga; viia läbi üksikute ja selgete põhiõiguste mõju hindamine; luua mehhanism, millega määrata kindlaks vajadus võtta meetmeid liidu tasandil, et kaitsta ja täita harta sätteid ning muuta liidu õigus vastavaks inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õiguse täieneva olemusega. Samuti oleks asjakohane kehtestada täiendavad vahendid süstemaatiliste järelhindamiste läbiviimiseks, mis käsitlevad ELi õigusaktide vastavust hartale, kuna need jäetakse praegu peaaegu täielikult Euroopa Liidu Kohtu ainupädevusse. Selles osas võiks lähtealuseks olla inimõigustel ja hartal põhinev aruandlus- ja läbivaatamisklausel, mis on lisatud õigusaktidesse.

Harta roll ELi poliitikavaldkondades

Raportis käsitletakse harta rolli eelkõige kahes ELi poliitika kujundamise valdkonnas.

Esiteks välistegevuses, sealhulgas kolmandate riikidega kaubanduslepingute sõlmimisel. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika konkreetses valdkonnas keskendub raport piiratud tingimustele, mille alusel Euroopa Liidu Kohus saab jurisdiktsiooni teostada, seega selliste õiguskaitsevahendite puudumisele, millega võidelda inimõiguste rikkumiste vastu, mis tulenevad selles valdkonnas vastu võetud otsustest. Samal ajal kujutab ELi institutsioonide sisene käitumine harta suhtes endast lakmuspaberit, millega hinnata ELi tegevuse välismõõdet. ELi võime töötada tõhusalt välja ühine välis- ja julgeolekupoliitika, mis on täielikult kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 21 lõikes 1 sätestatud põhimõtetega, sõltub selle tegevuse täielikust sisemisest nõuetele vastavusest.

Ulatuslikud kaubanduskokkulepped on eriti olulised nende võimalikult kaugeleulatuva mõju osas, mida need inimõigustele avaldada võivad. Vaatamata märkimisväärsete tavade ja suuniste vastuvõtmisele, millega käsitleda kaubanduslepingute inimõiguste mõõdet, soovitatakse raportis minna kaugemale nn integreeritud lähenemisviisist, mida komisjon praegu oma jätkusuutlikkuse mõju hindamistel järgib, ning toetuda täielikult Euroopa Ombudsmani(5) soovitustele viia enne mis tahes kaubandusläbirääkimiste alaseid otsuseid läbi konkreetsed inimõiguste mõju hindamised.

Teiseks valdkonnaks on majanduse juhtimine – valdkond, kus ELi volitused on väga ulatuslikud ja võivad inimõigusi oluliselt mõjutada, kuid kus harta on selgelt tähelepanuta jäetud. ELi esmastes ja teisestes õigusaktides ei omistata hartale selles valdkonnas mingit konkreetset funktsiooni ja vaevu mainitakse selle sätteid. Mitmed ELi majandus- ja rahapoliitika kujundamise instrumendid on vastu võetud väljaspool liidu raamistikku, vabastades ELi institutsioonid poliitilisest vastutusest, omistades neile siiski tugeva järelevalve ja rakendamise rolli. Nagu rõhutas ka Euroopa sotsiaalõiguste komitee, on otsused ja valikud, mis on tehtud ilma inimõiguste mõõdet nõuetekohaselt hindamata, ning makromajanduslike tegurite ja tingimuslikkuse täiel määral esiletoomine juba avaldanud olulist mõju tsiviil-, majanduslikele ja sotsiaalsetele õigustele. Raportööri arvates peaks Euroopa Liidu Kohtu otsus kohtuasjas Ledra Advertising olema pöördepunkt harta peavoolustamisel ELi majanduse juhtimise raamistikus ja selle valitsustevahelises mõõtmes ning muutuma võrdlusaluseks selle valdkonna kavandatavate ja vastuvõetud meetmete õiguspärasuse hindamisel.

Lõpuks tuleb eraldi mainida eurorühma. Isegi kui Euroopa Liidu Kohus on kinnitanud eurorühma mitteametlikku iseloomu ja selle otsuste mittesiduvat olemust(6), seega puutumatust Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 263, on selle otsuste ja järelduste poliitiline mõju sügavalt mõjutanud poliitika kujundamist, ELi õigusest tulenevatest formaalsustest kõrvalehoidumist ja otsuste tegemise deinstitutsionaliseerimist. Tõhustatud de facto rolli silmas pidades tuleks selgitada, kas selle olulisus harta suhtes oleks asjakohane.

Õigused vs. põhimõtted

Harta on ainulaadne ning see ühendab ühe dokumendina kodaniku- ja poliitilised ning sotsiaalsed ja majanduslikud õigused, sealhulgas kolmanda põlvkonna inimõigused. Sellest hoolimata on harta artikli 51 lõikes 1 ja artiklis 52 sätestatud õiguste ja põhimõtete ebaselge dihhotoomia, mida kinnitavad harta selgitused, samuti võib neile pakutava kaitse erinev tase (õigusi tuleb austada ja põhimõtteid tuleb järgida) seda tunnusjoont kahjustada. ELi otsuste tegemise ja poliitika kujundamise protsesside raames harta artiklites esitatud ühetaolise kontseptualiseerimise suunas liikumine, võttes samal ajal arvesse Euroopa Liidu Kohtu esmast rolli ELi õiguse tõlgendamisel, aitaks kinnitada selle ühtsust ja tugevdada selle ulatust. Harta ja teiste inimõigustealaste õigusaktide ning pädevate järelevalveasutuste vahelise süstemaatilise sünergia edendamine oleks vastastikku kasulik selleks, et tugevdada hartas sisalduvaid sätteid ja kohustusi. Euroopa sotsiaalhartaga liitumine on hädavajalik samm edasi, mille EL peab sellega seoses astuma.

Harta ja ELi ametid

ELi ametid peavad järgima ja edendama hartat nagu kõik teisedki ELi organid. See kohustus on eriti tähtis, arvestades, et ELi ametid toimivad tihti ELi ja riiklike tegevusvaldkondade vahel operatiivse lülina, toetades liikmesriike ja nende asjaomaseid osalejaid ELi õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmisel, seega potentsiaalselt harta sätete konkreetsel rakendamisel. Vaadates ELi ametite praegust olukorda, ilmneb, et asutustesisene teadlikkus hartast ning selle sätete tõhususe suurendamiseks vajalike sisemenetluste ja/või vahendite väljatöötamisest erineb oluliselt vastavalt nende volitustele ja olemusele. Praegu on juba olemas mitmeid häid tavasid, mida saaks horisontaalselt laiendada kõikidele ELi ametitele. Selle eesmärgi täitmisel oleksid kasulikud täiendavad vahendid, näiteks sõltumatute põhiõiguste ametnike ametikohtade loomine. Selle protsessi võtmeelemendid on asutusesisese koostöö tugevdamine ja struktureeritud dialoogi arendamine asjaomaste inimõiguste sidusrühmadega. Kiiresti on vaja lisada ELi seadusandja sõnaselged viited hartale kõigisse ametite asutamismäärustesse.

Harta rakendamine riiklikul tasandil

Harta riiklik mõõde täiendab ELi mõõdet. Harta ebapiisav rakendamine riiklikul tasandil õõnestab selle üldist järjepidevust ja tõhusust. Harta artikli 51 lõike 1 kohaselt kehtivad harta sätted liikmesriikidele eranditult üksnes liidu õiguse kohaldamise korral. Vaatamata Euroopa Liidu Kohtu selgitustele näitavad riiklikud tavad, et on veel raske hinnata, kas ja kuidas hartat konkreetselt kohaldatakse. Huvitav on see, et mõnikord kasutavad riiklikud kohtunikud hartat positiivse tõlgendamise allikana isegi juhtudel, mis ei kuulu ELi õiguse kohaldamisalasse. Üldisemalt toob see ebaselgus, laialt levinud teadmistelüngad hartast ja riikliku poliitika, mille eesmärk on hartat rakendada, puudumine endaga kaasa selle märkimisväärse alakasutamise riiklikul tasandil. ELi institutsioonid ja asutused võivad etendada olulist rolli nende lünkade täitmisel, kehtestades selleks mitmesuguseid meetmeid ja tegevusi, mille eesmärk on selles osas liikmesriike toetada. Igal juhul on ülimalt tähtis paremini selgitada reguleerimisala ja liikuda harta artikli 51 piiramatu tõlgendamise poole, hinnates samal ajal võimalust see aluslepingute läbivaatamise korral kõrvale jätta.

(1)

„Põhiõiguste harta rakendamine ELi institutsioonilises raamistikus“, prof Olivier De Schutter (PE 571.397).

(2)

Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti arvamus 4/2018, „Põhiõiguste harta elluviimisega seotud probleemid ja võimalused“, 24. september 2018.

(3)

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, põhiõiguste aruanne 2017, lk 23.

(4)

Euroopa Ombudsmani 15. mai 2018. aasta otsus strateegilise uurimise OI/2/2017/TE kohta, mis käsitleb nõukogu õigusloomeprotsessi läbipaistvust.

(5)

Euroopa Ombudsmani 26. veebruari 2016. aasta otsus juhtumi 1409/2014/MHZ kohta, mis käsitleb Euroopa Komisjoni suutmatust eelnevalt hinnata ELi ja Vietnami vabakaubanduslepingu mõju inimõigustele.

(6)

20. septembri 2016. aasta otsus liidetud kohtuasjades C 105/15 P ja C 109/15 P, Mallis ja teised, punkt 61.


EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa Liidu põhiõiguste harta rakendamise kohta ELi institutsioonilises raamistikus

(2017/2089(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3, 6, 7, 9, 10, 11, 21, 23 ja 49 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 8, 9, 10, 11, 12, 15, 16, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, artikli 67 lõiget 1, artikleid 258, 263, 267 ja 352,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikat,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu vahelist vastastikuse mõistmise memorandumit,

–  võttes arvesse Veneetsia komisjoni arvamusi ja õigusriigi toimimise kontrollnimekirja,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon) ning oma 12. septembri 2017. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta(1),

–  võttes arvesse oma 15. märtsi 2007. aasta resolutsiooni põhiõiguste harta järgimise kohta komisjoni õigusaktide ettepanekutes: korrapärase ja nõuetekohase kontrollimise metoodika(2),

–  võttes arvesse oma iga-aastaseid resolutsioone põhiõiguste olukorra kohta ELis,

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta(3),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta(4),

–  võttes arvesse oma 14. septembri 2017. aasta resolutsiooni ELi institutsioonide läbipaistvuse, vastutuse ja usaldusväärsuse kohta(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele(6),

–  võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2007. aasta määrust (EÜ) nr 168/2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet(7),

–  võttes arvesse komisjoni 27. aprilli 2005. aasta teatist „Põhiõiguste harta järgimine komisjoni õigusaktide ettepanekutes – Korrapärase ja nõuetekohase kontrollimise metoodika“ (COM(2005)0172),

–  võttes arvesse komisjoni 29. aprilli 2009. aasta aruannet põhiõiguste harta järgimise korrapärase ja nõuetekohase kontrollimise metoodika rakendamise kohta praktikas (COM(2009)0205),

–  võttes arvesse komisjoni 19. oktoobri 2010. aasta teatist „Euroopa Liidu strateegia põhiõiguste harta rakendamiseks“ (COM(2010)0573),

–  võttes arvesse komisjoni 6. mai 2011. aasta talituste töödokumenti „Tegevusjuhiseid põhiõiguste arvessevõtmiseks komisjoni mõjuhinnangute koostamisel“ (SEC(2011)0567),

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 12. detsembri 2011. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Inimõiguste ja demokraatia tulemuslikum edendamine välistegevuse raames“ (COM(2011)0886),

–  võttes arvesse 25. juunil 2012. aastal vastu võetud ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilist raamistikku ja tegevuskava,

–  võttes arvesse nõukogu 20. jaanuari 2015. aasta suuniseid põhiõiguste austamise kontrollimiseks nõukogu ettevalmistavates organites võetavate metodoloogiliste sammude kohta,

–  võttes arvesse suuniseid nõukogu ettevalmistavatele organitele põhiõiguste austamise kontrollimise kohta,

–  võttes arvesse nõukogu eesistujariigi korraldatud seminari 13. märtsi 2016. aasta aruannet „ELi põhiõiguste harta riikliku poliitika kohaldamine“,

–  võttes arvesse komisjoni 19. mai 2015. aasta suuniseid inimõigustele avalduva mõju analüüsimiseks kaubandusega seotud poliitikaalgatuste mõju hindamisel,

–  võttes arvesse komisjoni aastaaruandeid ELi põhiõiguste harta kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni iga-aastaseid põhiõiguste kollokviume,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 20. septembri 2016. aasta otsust liidetud kohtuasjades C-8/15 P ja C-10/15 P, Ledra Advertising Ltd vs. Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank (EKP)(8),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 6. novembri 2018. aasta otsust liidetud kohtuasjades C-569/16 ja C-570/16, Stadt Wuppertal vs. Maria Elisabeth Bauer ja Volker Willmeroth vs. Martina Broßonn(9),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 18. detsembri 2014. aasta arvamust Euroopa Liidu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ühinemise kohta(10),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) 24. septembri 2018. aasta arvamust 4/2018 „Probleemid ja võimalused põhiõiguste harta rakendamisel“,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti põhiõiguste aastaaruandeid,

–  võttes arvesse FRA 2018. aasta oktoobri käsiraamatut „Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohaldamine õiguses ja poliitika kujundamise riiklikul tasandil – juhised“,

–  võttes arvesse parema õigusloome vahendeid, eelkõige töövahendit nr 28 „Põhiõigused ja inimõigused“,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 38,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu peasekretäri 2. detsembri 2016. aasta arvamust Euroopa Liidu Euroopa sotsiaalõiguste samba loomise algatuse kohta,

–  võttes arvesse Madalmaade COSACi delegatsiooni 2017. aasta novembri dokumenti ELi läbipaistvuse kohta „Suletud uste avamine: ELi muutmine kodanikele läbipaistvamaks“ ja COSACi delegatsioonide 20. detsembri 2017. aasta kirja ELi institutsioonidele ELi poliitiliste otsuste läbipaistvuse kohta,

–  võttes arvesse uuringuid „Põhiõiguste harta rakendamine ELi institutsioonilises raamistikus“, „Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 51 tõlgendamine: harta rangema või laiaulatuslikuma riiklikele meetmetele kohaldamise dilemma“ ja „Euroopa sotsiaalharta Euroopa Liidu põhiõiguste harta rakendamise kontekstis“, mille liidu sisepoliitika peadirektoraat avaldas vastavalt 22. novembril 2016, 15. veebruaril 2016 ja 12. jaanuaril 2016(11),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni muudatusettepanekutena esitatud seisukohta ning petitsioonikomisjoni arvamust (A8-0051/2019),

A.  arvestades, et Lissaboni lepinguga anti Euroopa Liidu põhiõiguste hartale (edaspidi „harta“) ELi õigusraamistikus esmase õiguse staatus ning sellel on aluslepingutega võrdne õigusjõud;

B.  arvestades, et käesolevas raportis ei hinnata kõiki hartas sisalduvaid individuaalseid õigusi, vaid pigem analüüsitakse harta kui esmase õiguse vahendi rakendamist;

C.  arvestades, et sotsiaalsätted on harta ja liidu õigusstruktuuri oluline osa; arvestades, et kogu liidus on oluline tagada põhiõiguste austamine ja rõhutada nende tähtsust;

D.  arvestades, et Euroopa Liidu Kohtu kohaselt on hartas tunnustatud põhiõigused ELi õigusstruktuuri keskmes ja nende õiguste austamine on ELi õigusaktide õiguspärasuse vajalik eeltingimus;

E.  arvestades, et harta hõlmab kooskõlas rahvusvaheliste inimõigustealaste õigusaktide ja artikli 51 sätetega nii negatiivseid (rikkumisega seotud) kui ka positiivseid (aktiivse edendamisega seotud) kohustusi, mis peaksid olema võrdselt täidetud, et tagada harta sätete täielik toimimine;

F.  arvestades, et harta artiklis 51 piiritletakse harta reguleerimisala, pidades silmas subsidiaarsuse põhimõtet, võttes arvesse liikmesriikide ja liidu volitusi ning austades liidule aluslepingutega antud volituste piire;

G.  arvestades, et harta artikli 51 lõikes 2 on selgelt sätestatud, et harta ei laienda liidu õiguse reguleerimisala kaugemale senisest pädevusest, ei lisa liidule uusi pädevusvaldkondi ja ülesandeid ega muuda aluslepingutes määratletud pädevust ja ülesandeid;

H.  arvestades, et liidu institutsioonid, organid ja ametid on hartaga pidevalt seotud, isegi kui nad tegutsevad väljaspool ELi õigusraamistikku;

I.  arvestades, et artikli 51 kohaselt kohaldatakse harta sätteid liikmesriikide suhtes üksnes liidu õiguse rakendamise korral; arvestades aga, et sellise nõude ebakindlate piiride tõttu on raske kindlaks teha, kas ja kuidas hartat konkreetselt rakendada;

J.  arvestades, et hartas sätestatud sotsiaalsete ja majanduslike õiguste potentsiaali ei ole siiani piisavalt ära kasutatud; arvestades, et – ja tuletades meelde Euroopa Nõukogu peasekretäri arvamust – sotsiaalõiguste austamine on mitte ainult eetiline möödapääsmatus ja õiguslik kohustus, vaid ka majanduslik vajadus;

K.  arvestades, et ELi lepingu artiklis 6 rõhutatakse ka seda, et Euroopa inimõiguste konventsiooniga tagatud põhiõigused peavad olema liidu õiguse üldpõhimõtted;

L.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 151 viidatakse sotsiaalsetele põhiõigustele, nagu need on sätestatud Euroopa sotsiaalhartas;

M.  arvestades, et 22. novembri 2016. aasta uuringus põhiõiguste harta rakendamise kohta ELi institutsioonilises raamistikus(12) käsitletakse muu hulgas harta asjakohasust komisjoni tegevuses vastavalt Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingule ja Euroopa poolaasta kontekstis; arvestades, et liidu majanduse juhtimise valdkonnas pööratakse vähe tähelepanu hartas sätestatud sotsiaalõigustele; arvestades, et neid õigusi tuleb käsitada tõeliste põhiõigustena;

N.  arvestades, et Euroopa sotsiaalõiguste sambas võetud kohustus anda kodanikele uusi ja tõhusamaid õigusi sellistes valdkondades nagu võrdsed võimalused ja võrdne juurdepääs tööturule, õiglased töötingimused, sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus edendab hartas sätestatud õigusi veelgi;

O.  arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse põhimõte on üks ELi põhiväärtusi ning et see on sätestatud ELi lepingutes ja hartas; arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 8 kehtestatakse soolise aspekti arvestamise põhimõte, märkides, et kõigi liidu meetmete eesmärk on meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine;

P.  arvestades, et ELi õigusloome- ja otsustusprotsessi läbipaistvus kaasneb õigusega heale haldusele, mis on sätestatud harta artiklis 41 ja on kodanike jaoks oluline eeltingimus, mis võimaldab hinnata ja nõuetekohaselt jälgida ELi institutsioonide poolt harta rakendamist;

Q.  arvestades, et hartas sätestatud laiaulatuslike õiguste – alates tsiviil- ja poliitilistest kuni sotsiaalsete, majanduslike ja kolmanda põlvkonna õigusteni – edendamine liidu institutsioonide, organite ja ametite poolt annaks otsustava tõuke Euroopa avaliku sfääri väljaarendamisele ja Euroopa kodakondsuse kontseptsiooni ning aluslepingutes sätestatud ELi osalusmõõtme käegakatsutavale väljendamisele;

R.  arvestades, et FRA on põhiõiguste harta tõhusaks rakendamiseks sõnastanud mitmeid soovitusi oma arvamustes „Improving access to remedy in the area of business and human rights at the EU level“(13) (Õiguskaitse kättesaadavuse parandamine ettevõtluse ja inimõiguste valdkonnas ELi tasandil) ning „Challenges and opportunities for the implementation of the Charter of Fundamental Rights“(14) (Probleemid ja võimalused põhiõiguste harta rakendamisel);

S.  arvestades, et harta artiklis 24 sätestatakse lapse õigused, mis kohustab avalik-õiguslikke asutusi ja eraõiguslikke institutsioone seadma oma toimingutes esikohale lapse huvid;

T.  arvestades, et harta artiklis 14 rõhutatakse iga lapse õigust õiglasele haridusele;

Harta õigusloome- ja otsustusprotsessi lõimimise tugevdamine

1.  on kindlalt veendunud, et komisjoni esitatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta tõhusa rakendamise strateegia (COM(2010)0573) oli pärast harta jõustumist esimene jõupingutus, kuid seda tuleb kiiresti ajakohastada; väljendab heameelt aastaaruannete üle, mis käsitlevad harta kohaldamist komisjoni poolt, ning nõuab 2010. aastal välja töötatud strateegia läbivaatamist, et seda ajakohastada, võtmaks arvesse uusi probleeme ja institutsioonilist tegelikkust, eriti pärast Brexitit;

2.  tunnustab ELi institutsioonide tehtud mitut olulist sammu harta lõimimisel ELi õigusloome- ja otsustusprotsessi; märgib, et harta peamine ülesanne on tagada, et ELi õigusaktid oleksid täielikult kooskõlas hartas sätestatud õiguste ja põhimõtetega, ning tunnistab raskusi, mis on seotud nende aktiivse edendamise ja nende järgimise tagamisega;

3.  rõhutab, et kõigi liidu õigusaktide ettepanekute puhul on oluline austada hartas sätestatud põhiõigusi;

4.  tuletab meelde, et ELi institutsioonide kehtestatud menetlused seadusandlike ettepanekute vastavuse hindamiseks hartaga on peamiselt sisemenetlused; nõuab võimalust näha ette konsultatsioonide tõhustatud vorme, mõjuhinnanguid (sh konkreetseid soolise mõju hinnanguid) ja õiguslikku kontrolli sõltumatute põhiõiguste ekspertide täieliku kaasamisega; kutsub komisjoni üles edendama struktureeritud ja reguleeritud koostööd inimõiguste valdkonna organitega, näiteks FRA, Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) ning Euroopa Nõukogu ja ÜRO asjaomaste organitega ning selles valdkonnas tegevate kodanikuühiskonna organisatsioonidega iga kord, kui seadusandlik ettepanek võib põhiõigusi edendada või neid negatiivselt mõjutada;

5.  nõuab, et komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament vaataksid läbi nõukogu määruse 168/2007, et võimaldada FRA-l esitada omal algatusel ELi õigusaktide eelnõude kohta mittesiduvaid arvamusi, ning edendaksid ametiga süstemaatilisi konsultatsioone;

6.  palub komisjonil, teistel ELi institutsioonidel ning liikmesriikide valitsustel ja piirkondlikel omavalitsustel suhelda põhiõigusi puudutavates küsimustes FRAga;

7.  tunnistab FRA keskset rolli harta järgimise hindamisel ja väljendab heameelt ameti tehtud töö üle; kutsub FRAd üles jätkama ELi institutsioonide ja liikmesriikide nõustamist ja toetamist põhiõiguste kultuuri parandamisel liidus; väljendab heameelt hiljuti vastu võetud FRA 2018.–2022. aasta strateegia üle;

8.  võtab teadmiseks FRA poolt välja töötatud interaktiivse veebipõhise vahendi Clarity, mille abil hõlbustada kõige asjakohasema inimõigustealase pädevusega kohtuvälise organi tuvastamist konkreetsetes põhiõigustega seotud asjades;

9.  kutsub komisjoni üles tagama põhjalikke mõjuhinnanguid majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste tagajärgede tasakaalustatud hindamise abil ning vaatama läbi oma otsuse jagada põhiõiguste kaalutlused praegusesse kolme kategooriasse – majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane mõju – ning looma kaks konkreetset kategooriat „Mõju põhiõigustele“ ja „Soolise mõju hindamine“, et tagada põhiõiguste kõigi aspektide hindamine;

10.  kutsub komisjoni üles võtma liidu tasandil süstemaatiliselt meetmeid, et säilitada ja täita harta sätteid ning tagada liidu õiguse kohandamine, et võtta arvesse rahvusvaheliste inimõigustealaste õigusaktide juriidilisi ja õigusalaseid arengusuundi; sellega seoses tuletab meelde oma üleskutset komisjonile esitada ettepanek, milles võetakse järelmeetmeid parlamendi 25. oktoobri 2016. aasta resolutsioonile ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta(15), mis võimaldaks süstemaatiliselt jälgida ELi institutsioonides ja organites ning liikmesriikides esinevaid suundumusi, mille puhul tuleks võtta meetmeid hartas ette nähtud õiguste, vabaduste ja põhimõtete kaitsmiseks ja täitmiseks; soovitab eelkõige, et Kopenhaageni kriteeriumide raames sätestatud tingimusi seoses põhiõigustega ei kasutataks ühinemise eeltingimustena kõigest üks kord, vaid et liikmesriike hinnataks nende järgimise osas perioodiliselt;

11.  märgib, et ka ombudsmanil on oluline roll põhiõiguste austamise tagamisel harta raames, mitte ainult seoses artikliga 41, mis käsitleb õigust heale haldusele, vaid võttes arvesse ka asjaolu, et hea haldus on muude põhiõiguste tagamise nurgakivi; tuletab meelde ombudsmani eeskujulikku tegevust muu hulgas läbipaistvuse ja teabevabaduse valdkonnas, samuti Euroopa Ombudsmani poolt parlamendi käesoleval ametiajal koostatud eriaruannet agentuuri Frontex kohta(16), mis käsitleb eelkõige varjupaigataotlejate ja sisserändajate kaebuste õigusi;

12.  on seisukohal, et kohtupraktika mõjutab harta kohaldamisala ja et seda tuleb arvesse võtta;

13.  nõuab, et ELi seadusandjad võtaksid teadmiseks Üldkohtu 22. märtsi 2018. aasta otsuse (kohtuasi T-540/15) tulemused kolmepoolsete kohtumiste dokumentidele juurdepääsu kohta(17) ja tegutseksid sellele vastavalt; rõhutab vajadust suurendada läbipaistvust ja hõlbustada juurdepääsu dokumentidele ELi institutsioonide vahel, et arendada tulemuslikumat institutsioonidevahelist koostööd, mis hõlmaks ka vastutust põhiõigustega seotud küsimustes; nõuab tungivalt, et nõukogu lahendaks kiiresti oma otsustusprotsessi läbipaistvuse ja dokumentidele juurdepääsuga seotud mureküsimused kooskõlas Euroopa Ombudsmani asjakohaste soovitustega;

Harta peavoolustamine ELi poliitikavaldkondadesse

14.  tuletab meelde, et ELi poliitika kujundamisel lähtutakse ELi lepingu artiklites 2, 3, 4, 5 ja 6 sätestatud põhimõtetest ja eesmärkidest, samal ajal täielikult toetades ja rakendades ELi toimimise lepingu II jaotise I osas üldiselt kohaldatavates sätetes sisalduvaid nõudeid;

15.  kinnitab veel kord, et kõik ELis vastu võetud õigusaktid peavad järgima kõiki harta sätteid, sh selle sotsiaalsätteid; rõhutab, kui oluline on lisada ELi majandus- ja rahapoliitikat reguleerivasse õigusraamistikku täpsed viited hartale; toonitab, et valitsustevaheliste kokkulepete kasutamine ei vabasta ELi institutsioone kohustustest hinnata selliste vahendite vastavust ELi õigusele, sealhulgas hartale;

16.  peab äärmiselt oluliseks, et liit võtaks otsustavaid meetmeid, et tugevdada oma osalemist kõigi harta õiguste, sealhulgas sotsiaalsete õiguste kasutamise tagamises;

17.  palub komisjonil tagada, et Euroopa poolaasta protsess, sealhulgas riigipõhised soovitused ja iga-aastased majanduskasvu analüüsi soovitused, oleks kooskõlas harta sotsiaalsete õiguste normatiivsete komponentidega;

18.  toetab tugevate ja järjekindlate põhiõiguste klauslite lisamist ELi fondide loomist käsitlevate määruste eelnõude regulatiivosasse;

19.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles võtma makromajanduslike otsuste tegemisel nõuetekohaselt arvesse põhiõiguste hinnanguid, mis põhineksid kogu Euroopa ja rahvusvaheliste inimõigustealaste õigusaktidega tagatud tsiviil-, poliitilistel ja sotsiaalsetel õigustel;

20.  palub komisjonil uurida, mida oleks vaja teha Euroopa Liidu ühinemiseks Euroopa sotsiaalhartaga, ning esitada selle eesmärgi saavutamise ajakava kohta ettepanek;

21.  tuletab meelde, et aluslepingutes sätestatud volituste alusel on sotsiaalpoliitika rakendamine ja seega ka harta sotsiaalsätetele tõhusa ja käegakatsutava mõju andmine peamiselt liikmesriikide kohustus; kordab siiski oma ettepanekut seoses aluslepingute võimaliku muutmisega, et neisse lisataks sotsiaalprotokoll, et tugevdada majandusvabaduste suhtes sotsiaalseid põhiõigusi;

22.  võtab teadmiseks eurorühma de facto otsustava, kuid mitteametliku rolli euroala majanduslikus juhtimises, ning mõju, mis tema otsustel võib poliitika kujundamisel olla, ilma et seda tasakaalustaks demokraatliku vastutuse ja kohtuliku kontrolli asjakohased mehhanismid; tuletab selle liikmetele meelde nende horisontaalset kohustust, mis tuleneb ELi lepingu artiklitest 2 ja 6 ning hartast;

23.  palub komisjonil ja Euroopa Keskpangal täiel määral järgida harta sätteid Euroopa stabiilsusmehhanismist tulenevate ülesannete täitmisel, sh seoses viimatimainitu laenuandmistavadega, võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat.

24.  tuletab meelde, et liidu tegevus rahvusvahelisel areenil peab lähtuma ELi lepingu artikli 21 lõikes 1 sätestatud põhimõtetest; on veendunud, et harta sätete täielik austamine ja edendamine ELis kujutab endast võrdlusalust liidu käitumise õiguspärasuse ja usaldusväärsuse hindamisel selle rahvusvahelistes suhetes, sealhulgas ELi laienemisprotsessi raames vastavalt ELi lepingu artiklile 49;

25.  täheldab Euroopa Liidu Kohtu piiratud jurisdiktsiooni ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas ning hoiatab hartas sisalduvate tõhusate õiguskaitsevahendite võimalike piirangute eest;

26.  tuletab ELi institutsioonidele meelde nende inimõigustealaseid kohustusi, mis kuuluvad harta reguleerimisalasse, seda ka kaubanduspoliitika valdkonnas; ergutab komisjoni tegema enne kaubandusläbirääkimiste lõpetamist konkreetseid inimõigustealaseid mõjuhinnanguid, lähtudes ÜRO kaubandus- ja investeerimislepingute inimõigustealaste mõjuhinnangute juhtpõhimõtetest;

27.  tuletab meelde, et nii aluslepingutes kui ka hartas viidatakse rahvusvähemuste kaitsele ja diskrimineerimisele keele alusel; nõuab konkreetsete haldusmeetmete võtmist ELi institutsioonides, et innustada riikide valitsusi leidma kestlikke lahendusi ja edendama oma liikmesriigis keelelise mitmekesisuse kultuuri, piirdumata seejuures ELi ametlike keeltega;

28.  tuletab meelde ELi lepingu artiklis 6 sätestatud kohustust ühineda Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga; palub komisjonil võtta vajalikud meetmed, et kõrvaldada juriidilised tõkked, mis takistavad ühinemisprotsessi lõpuleviimist, ning esitada liidu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ühinemise kohta uus lepingu eelnõu, millega pakutakse positiivseid lahendusi vastuväidetele, mille Euroopa Liidu Kohus esitas oma 18. detsembri 2014. aasta arvamuses 2/13; on arvamusel, et lõpuleviimisele järgneksid uued kaitsemehhanismid, mis kaitseksid liidu kodanike ja elanike põhiõigusi, ning see annaks inimõiguste jõustamiseks lisamehhanismi, nimelt võimaluse esitada Euroopa Inimõiguste Kohtule kaebusi seoses ELi õigusakte rakendava ELi institutsiooni või liikmesriigi tegevusest tuleneva inimõiguste rikkumisega, mis kuulub konventsiooni kohaldamisalasse; on samuti arvamusel, et Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktika annab seetõttu märkimisväärse panuse praegusesse ja tulevasse ELi tegevusse, mis on seotud inimõiguste ja põhivabaduste järgimise ja edendamisega kodanikuõiguste, justiits- ja siseasjade valdkonnas – lisaks Euroopa Kohtu kohtupraktikale samas valdkonnas;

Harta ja ELi ametid

29.  tõstab esile teatavate ELi ametite potentsiaali toetada liikmesriike hartaga seotud kohustuste täitmisel, toimides ELi ja riiklike tegevusvaldkondade vahel sageli operatiivse lülina; osutab asjaolule, et seda ülesannet saab tõhusalt täita üksnes täiel määral välja kujunenud põhiõiguste tava väljatöötamise abil justiits- ja siseküsimuste valdkonnas tegutsevates asutustes ja/või sellistes asutustes, mille tegevus võib mõjutada hartast tulenevaid õigusi ja põhimõtteid, võttes arvesse põhiõiguste kaitse ja edendamise sise- ja välismõõdet;

30.  kutsub asjaomaseid ELi ameteid üles tõhustama tööd, et rakendada hartas sätestatud soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid ning tagada seejuures, et kõik ELi institutsioonid ja ametid rakendaksid kõigi seksuaalse vägivalla ning füüsilise ja psühholoogilise ahistamise vormide suhtes nulltolerantsi poliitikat; nõuab, et kõik ELi institutsioonid ja ametid rakendaksid Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni seksuaalse ahistamise ja väärkohtlemise vastase võitluse kohta ELis(18);

31.  võtab teadmiseks mitmesuguste asutuste välja töötatud strateegiate ja vahendite diferentseeritud ulatuse, mis aitavad täita inimõigustealaseid kohustusi, kuid mille tulemuseks on erineval tasemel rakendamine; rõhutab vajadust edendada ELi asutustevahelist koostööd ja struktureeritud dialooge sõltumatute inimõiguste ekspertidega ning toetuda olemasolevatele parimatele tavadele, et edendada ühist ja tugevdatud inimõiguste raamistikku;

32.  kutsub justiits- ja siseküsimuste valdkonnas tegutsevaid ELi ameteid ja/või neid, kelle tegevus võib hartast tulenevaid õigusi ja põhimõtteid mõjutada, üles võtma vastu põhiõiguste sisestrateegiad ning edendama korrapäraseid põhiõiguste ja harta teemalisi koolitusi oma kõigi tasandite töötajatele;

33.  peab kahetsusväärseks, et paljude ELi ametite asutamismääruses puudub sõnaselge viide hartale; kutsub kaasseadusandjaid üles seda lünka vajaduse korral ametite asutamismääruste või -otsuste koostamisel või läbivaatamisel täitma ning nägema iga konkreetse ameti volitusi ja eripära arvesse võttes ette operatiivseid lisamehhanisme, mis tagavad harta järgimise;

Liikmesriikide toetamine harta riiklikul tasandil rakendamisel

34.  tuletab meelde, et harta ELi ja liikmesriikide mõõtmed on omavahel lahutamatult seotud ja need täiendavad üksteist, tagades harta sätete järjepideva kohaldamise ELi üldises õigusraamistikus;

35.  rõhutab, et harta, selle reguleerimisala ja kohaldamise ulatuse osas esineb nii sellest kasu saavate õiguste valdajate kui ka õigus- ja inimõiguste ekspertide seas jätkuvalt teadlikkuslünki, ning taunib selle puuduse kõrvaldamiseks mõeldud riikliku tegevuse nappust;

36.  kutsub komisjoni üles tugevdama hartast teadlikkuse suurendamise tegevust, kaasates täiel määral kodanikuühiskonna organisatsioone, ning edendama ja rahastama riikide kohtunikele, õigusala töötajatele ja riigiteenistujatele mõeldud sihtotstarbelisi koolitusmooduleid, mille eesmärk on lisaks hartale parandada ka teadmisi liidu poliitikast ja liidu õigusest, sealhulgas materiaal- ja menetlusõigusest, ELi õigusalase koostöö vahendite kasutamisest, Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikast, õiguskeelest ja võrdlevast õigusest; palub lisaks komisjonil anda liikmesriikidele praktilisi suuniseid, mis toetavad neid harta rakendamisel riiklikul tasandil; palub komisjonil sellega seoses täiel määral tutvustada hiljuti avaldatud FRA käsiraamatut Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohaldamise kohta õiguses ja poliitika kujundamises riiklikul tasandil;

37.  ergutab liikmesriike vahetama korrapäraselt teavet ja kogemusi harta kasutamise, kohaldamise ja järelevalve kohta ning peavoolustama liikmesriikide tasandil juba välja töötatud parimate tavade näiteid; ergutab liikmesriike vaatama läbi oma menetlusnormid, mis käsitlevad seaduslikku kontrolli ja seaduseelnõude mõju hindamist harta seisukohast; märgib, et sellistes menetlustes tuleks hartale selgelt viidata, samamoodi nagu riiklike inimõigustealaste õigusaktide puhul, et vähendada miinimumini ohtu, et harta jäetakse tähelepanuta;

38.  juhib tähelepanu sellele, et lüngad, mis esinevad ELi õigusaktide ülevõtmisel ja nõuetekohasel rakendamisel liikmesriikides, võivad avaldada tegelikku mõju ELi põhiõiguste kasutamisele; tuletab sellega seoses meelde komisjoni rolli aluslepingute täitmise järelevalvajana ja seega lõpliku, kui mitte peamise põhiõiguste kaitsmise eest vastutajana, kes kasutab vajaduse korral ka rikkumismenetlusi; nõuab sellega seoses sihikindlamat juhtimist ELi õigusaktide nõuetekohase rakendamise tagamisel;

Harta järjepidevam tõlgendamine

39.  on veendunud, et harta sätete erinev tõlgendamine ELi institutsioonide, liidu organite ja ametite ning liikmesriikide poolt kahjustab harta lisaväärtust, milleks on ühiste kaitse miinimumnõuete kogum, mida kohaldada horisontaalselt kõigile institutsioonilistele ELi tegevusvaldkonnaga seotud osalejatele, poliitikavaldkondadele ja tegevusele;

40.  rõhutab, et harta lisamine ELi esmasesse õigusse liidu pädevusi laiendamata ja järgides subsidiaarsuse põhimõtet, nagu see on määratletud harta artiklis 51, loob uusi kohustusi otsuseid tegevatele ja rakendavatele institutsioonidele ning ka liikmesriikidele, kui nad rakendavad ELi õigusakte riigi tasandil, ning et seetõttu on harta sätted nüüd ELi ja liikmesriikide kohtute poolt vahetult täitmisele pööratavad;

41.  ergutab ELi institutsioone ja liikmesriike võimaldama harta kui terviku selgemat kohaldamist;

42.  peab kahetsusväärseks, et siiani ei ole Poola Vabariik ja Ühendkuningriik otsustanud aluslepingute protokollist nr 30 taganeda, tagades seeläbi, et nad loobuvad harta kohaldamisest;

°

°  °

43.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

ELT C 337, 20.9.2018, lk 167.

(2)

ELT C 301 E, 13.12.2007, lk 229.

(3)

ELT C 215, 19.6.2018, lk 162.

(4)

ELT C 242, 10.7.2018, lk 24.

(5)

ELT C 337, 20.9.2018, lk 120.

(6)

EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(7)

ELT L 53, 22.2.2007, lk 1.

(8)

ECLI EU:C:2016:701.

(9)

ECLI EU:C:2018:871.

(10)

ECLI EU:C:2014:2454.

(11)

Uuring „Põhiõiguste harta rakendamine ELi institutsioonilises raamistikus“, Euroopa Parlament, liidu sisepoliitika peadirektoraat, poliitikaosakond C, 22. november 2016; uuring „Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 51 tõlgendamine: harta rangema või laiaulatuslikuma riiklikele meetmetele kohaldamise dilemma“, sisepoliitika peadirektoraat, poliitikaosakond C, 15. veebruar 2016, ja uuring „Euroopa sotsiaalharta Euroopa Liidu põhiõiguste harta rakendamise kontekstis“, 12. jaanuar 2016.

(12)

„The Implementation of the Charter of Fundamental Rights in the EU institutional framework“ (Põhiõiguste harta rakendamine ELi institutsioonilises raamistikus), Euroopa Parlament, liidu sisepoliitika peadirektoraat, poliitikaosakond C – kodanike õigused ja põhiseadusküsimused, 22. november 2016.

(13)

FRA arvamus 1/2017, 10. aprill 2017.

(14)

FRA arvamus 4/2018, 24. september 2018.

(15)

ELT C 215, 19.6.2018, lk 162.

(16)

Euroopa Parlamendi 2. detsembri 2015. aasta resolutsioon Euroopa Ombudsmani eriaruande kohta, milles käsitletakse agentuuriga Frontex seotud omaalgatuslikku uurimist OI/5/2012/BEH-MHZ, ELT C 399, 24.11.2017, lk 2.

(17)

Üldkohtu 22. märtsi 2018. aasta otsus kohtuasjas T-540/15, Emilio de Capitani vs. Euroopa Parlament, ECLI:EU:T:2018:167.

(18)

ELT C 346, 27.9.2018, lk 192.


TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (5.12.2018)

põhiseaduskomisjonile

Euroopa Liidu põhiõiguste harta rakendamise kohta ELi institutsioonilises raamistikus

(2017/2089(INI))

Arvamuse koostaja: Eduard Kukan

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval põhiseaduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et sotsiaalsätted on Euroopa põhiõiguste harta ja liidu õigusstruktuuri oluline osa; arvestades, et kogu liidus on oluline tagada põhiõiguste austamine ja rõhutada nende tähtsust;

B.  arvestades, et alates Lissaboni lepingu jõustumisest on põhiõiguste harta esmase õiguse allikas, mida kohaldatakse eeskätt liidu institutsioonide ja organite suhtes;

C.  arvestades, et Euroopa Liit, kaasa arvatud ELi institutsioonid, organid, asutused ja ametid ning liikmesriigid on oma ülesannete täitmisel kohustatud kaitsma põhiõigusi ja tagama, et ELi õigusnormide rakendamisel, sh kogu seadusandliku menetluse raames, hartat täielikult järgitakse; arvestades, et harta süstemaatiline kohaldamine kõigis poliitikavaldkondades on oluline;

D.  arvestades, et selline kohustus tähendab, et ELi institutsioonid ei peaks püüdma mitte üksnes vältida hartas sätestatud õiguste rikkumist, vaid ka suurendama harta rakendamise potentsiaali, kasutades neid õigusi aktiivselt ja süstemaatiliselt õigusaktide või poliitika väljatöötamisel;

E.  arvestades, et nõukogu ja parlament peavad süstemaatiliselt tagama, et mis tahes otsuste tegemisel erinevate poliitiliste valikute vahel tuleks hinnata panust, mille üks või teine valik harta täitmisele kaasa toob;

F.  arvestades, et Euroopa sotsiaalõiguste samba väljakuulutamine rõhutab veelgi võrdsete võimaluste ja tööturule juurdepääsu, õiglaste ja inimväärsete töötingimuste ning sotsiaalkaitse ja kaasamise olulisust, et tagada kodanikele uued ja tõhusamad õigused ning edendada hartas juba sätestatud õigusi;

1.  kinnitab veel kord, et kõik liidus vastu võetud õigusaktid peavad täies ulatuses sisaldama harta sätteid, sh selle sotsiaalsätteid ja majandusjuhtimise alaseid sätteid, ning olema nendega kooskõlas. rõhutab, et tuleb süstemaatiliselt hinnata, kas ELi õigusaktid ja poliitika on hartaga kooskõlas; kutsub komisjoni üles tagama, et Euroopa poolaasta protsess, sh iga-aastane majanduskasvu analüüs ja riigipõhised soovitused oleksid hartaga kooskõlas;

2.  väljendab seoses Euroopa sotsiaalõiguste sambaga heameelt komisjoni ettepanekute üle töö- ja eraelu tasakaalu, prognoositavate ja läbipaistvate töötingimuste ning sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise üle;

3.  on seisukohal, et kohtupraktika mõjutab harta kohaldamisala ja et seda tuleb arvesse võtta;

4.  nõuab, et Euroopa Liit ühineks Euroopa Nõukogu Euroopa sotsiaalhartaga;

5.  rõhutab, et kõik ELi osalejad peaksid pöörama sotsiaalsetele ja majanduslikele õigustele ja põhimõtetele sama palju tähelepanu, kui muudele hartas sätestatud põhiõigustele ja põhimõtetele;

6.  palub komisjonil, teistel ELi institutsioonidel ning liikmesriikide valitsustel ja piirkondlikel omavalitsustel konsulteerida põhiõigusi puudutavates küsimustes Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga;

7.  rõhutab, et liit peab veelgi suurendama teadlikkust hartast nii riiklikul kui ka ELi tasandil ning parandama põhiõiguste, -väärtuste ja -vabaduste alast kommunikatsiooni, keskendudes eelkõige tööhõive- ja sotsiaalpoliitikale; rõhutab, et on tähtis põhiõigusi ja -vabadusi jätkuvalt edendada; palub, et liidu asutused ja ametid, eelkõige tööhõive- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas, ühtlustaksid paremini oma tavasid seoses harta rakendamisega; nõuab erilist tähelepanu puudega inimeste tööhõive hõlbustamisele ning nende karjääri edenemisega seotud puuduste korvamisele; nõuab, et komisjon looks puudega inimesi puudutavate küsimuste eest vastutava peadirektoraadi; peab kahetsusväärseks, et harta kogu potentsiaali ei ole veel täielikult ära kasutatud;

8.  rõhutab, kui oluline on Euroopa Ombudsmani roll ELi institutsioonide vastutama panemisel ning nende heade haldustavade edendamisel; tunneb heameelt Euroopa Ombudsmani tehtud töö üle;

9.  peab tervitatavaks komisjoni tööd põhiõiguste valdkonnas ning komisjoni iga-aastaseid aruandeid põhiõiguste hartas sätestatud põhiõiguste ja -vabaduste rakendamise kohta;

10.  väljendab heameelt selle üle, et EL pöörab üha suuremat tähelepanu eakate kodanike õigustele ning julgustab astuma edasisi samme, et saavutada õigustel põhinev lähenemine vananemisse; rõhutab, kui oluline on võitlus ealise diskrimineerimise vastu;

11.  rõhutab, et järgides ELi vahendite, nagu majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu ja eelkõige stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid, peaksid liidu institutsioonid ja liikmesriigid tagama hartas kehtestatud sotsiaal- ja majandusalaste nõuetega seotud kohustuste täitmise; nõuab lisaks, et majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artikli 3 lõike 3 punktis b sätestatud mõistet „erandlikud asjaolud”, mis lubab kõrvalekaldumist keskpika perioodi eesmärgist või väljakuulutatud kohandamiskava täitmisest, tuleks tõlgendada nii, et see hõlmab riigi suutmatust oma kohustusi täita, ilma et see mõjutaks tema harta sotsiaalsätetest tulenevaid kohustusi;

12.  tunnistab Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ülitähtsat rolli harta järgimise hindamisel ja tunneb heameelt ameti tehtud töö üle; kutsub Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametit üles jätkama ELi institutsioonide ja liikmesriikide nõustamist ja toetamist põhiõiguste kultuuri parandamisel liidus; tunneb heameelt hiljuti vastu võetud Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2018–2022. aasta strateegia üle;

13.  kinnitab, et harta sotsiaalsätetega tagatakse piisav sotsiaal- ja tervisekindlustus kõigile töötajatele, sealhulgas platvormitöötajatele;

14.  rõhutab, et kõigi liidu õigusaktide ettepanekute puhul on oluline austada hartas sätestatud põhiõigusi; rõhutab eelkõige töötajate põhiõiguste osas, et liit peab tagama, et igal töötajal on ühesugused põhiõigused, olenemata ettevõtte suurusest, lepingu või töösuhte liigist;

15.  palub komisjonil ja Euroopa Keskpangal täiel määral järgida harta sätteid Euroopa stabiilsusmehhanismist tulenevate ülesannete täitmisel, sh seoses viimatimainitu laenuandmistavadega, võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

3.12.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

35

1

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Laura Agea, Guillaume Balas, Brando Benifei, Enrique Calvet Chambon, David Casa, Michael Detjen, Geoffroy Didier, Lampros Fountoulis, Marian Harkin, Agnes Jongerius, Rina Ronja Kari, Jan Keller, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Jean Lambert, Jérôme Lavrilleux, Patrick Le Hyaric, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Dennis Radtke, Terry Reintke, Robert Rochefort, Claude Rolin, Siôn Simon, Ulrike Trebesius

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Georges Bach, Heinz K. Becker, Deirdre Clune, Tania González Peñas, Alex Mayer, Jasenko Selimovic, Helga Stevens, Monika Vana

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Caterina Chinnici

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS

NÕUANDVAS KOMISJONIS

35

+

ALDE

Enrique Calvet Chambon, Marian Harkin, Robert Rochefort, Jasenko Selimovic

EFDD

Laura Agea

GUE/NGL

Tania González Peñas, Rina Ronja Kari, Patrick Le Hyaric

PPE

Georges Bach, Heinz K. Becker, David Casa, Deirdre Clune, Geoffroy Didier, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Dennis Radtke, Claude Rolin

S&D

Guillaume Balas, Brando Benifei, Caterina Chinnici, Michael Detjen, Agnes Jongerius, Jan Keller, Alex Mayer, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Siôn Simon

VERTS/ALE

Jean Lambert, Terry Reintke, Monika Vana

1

NI

Lampros Fountoulis

2

0

ECR

Helga Stevens, Ulrike Trebesius

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS (11.1.2019)

põhiseaduskomisjonile

Euroopa Liidu põhiõiguste harta rakendamise kohta ELi institutsioonilises raamistikus

(2017/2089(INI))

Arvamuse koostaja: Dennis de Jong

ETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval põhiseaduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 44 ja 51,

  võttes arvesse liidu sisepoliitika peadirektoraadi poliitikaosakonna C 2016. aasta veebruaris avaldatud uuringut „The interpretation of Article 51 of the EU Charter of Fundamental Rights: the dilemma of stricter or broader application of the Charter to national measures“ (Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 51 tõlgendamine: harta siseriiklikele meetmetele rangema või laiema kohaldamise dilemma),

  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta(1), eriti selle punkti 20,

  võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni võimalike muutuste ja kohanduste kohta Euroopa Liidu praeguses institutsioonilises ülesehituses(2), eriti selle punkti 45,

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 tunnustatakse 7. detsembri 2000. aasta Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, nagu seda on kohandatud 12. detsembril 2007. aastal Strasbourgis, sätestatud õigusi, vabadusi ja põhimõtteid, millel on aluslepingutega võrreldes samaväärne õigusjõud;

B.  arvestades, et harta artikli 51 kohaselt on selle sätted ette nähtud teiste hulgas ka liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele; arvestades, et artikli 51 lõikes 1 sedastatakse, et harta sätted on liikmesriikidele ette nähtud „üksnes liidu õiguse kohaldamise korral“;

C.  arvestades, et artikli 51 lõikes 1 märgitakse ka, et liidu institutsioonid ja organid edendavad harta kohaldamist; arvestades, et harta ei ole üksnes keeldude kogum, vaid seda tuleks pidada ka vahendiks, mille abil võtta meetmeid harta sätete tõhusa täitmise tagamiseks;

D.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 rõhutatakse ka, et Euroopa inimõiguste konventsiooniga tagatud põhiõigused peavad olema liidu õiguse üldpõhimõtted;

E.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 151 viidatakse sotsiaalsetele põhiõigustele, nagu need on sätestatud Euroopa sotsiaalhartas;

F.  arvestades, et 2017. aasta novembri uuringus põhiõiguste harta rakendamise kohta ELi institutsioonilises raamistikus(3) käsitletakse muu hulgas harta asjakohasust komisjoni tegevuses vastavalt Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingule ja Euroopa poolaasta kontekstis; arvestades, et liidu majanduse juhtimise valdkonnas pööratakse vähe tähelepanu hartas sätestatud sotsiaalõigustele; arvestades, et neid õigusi tuleb käsitleda tõeliste põhiõigustena;

G.  arvestades, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA) on põhiõiguste harta tõhusaks rakendamiseks sõnastanud mitmeid soovitusi oma arvamustes „Improving access to remedy in the area of business and human rights at the EU level“ (Õiguskaitse kättesaadavuse parandamine ettevõtluse ja inimõiguste valdkonnas ELi tasandil)(4) ning „Challenges and opportunities for the implementation of the Charter of Fundamental Rights“ (Probleemid ja võimalused põhiõiguste harta rakendamisel)(5);

1.  märgib, et põhiõiguste hartat tuleb kohaldada täielikus kooskõlas Euroopa inimõiguste konventsiooniga, tunnistades samal ajal ka Euroopa sotsiaalharta ja Euroopa sotsiaalõiguste samba tähtsust, ning kutsub komisjoni üles kiirendama ELi ühinemisprotsessi Euroopa inimõiguste konventsiooniga ning pöörama suuremat tähelepanu sellele, et uurida võimalust ELi ühinemiseks Euroopa sotsiaalhartaga;

2.  nõuab tungivalt, et komisjon täpsustaks põhiõiguste harta artikli 51 kohaldamisala, sest erinevad tõlgendused suurendavad ebamäärasust ning muudavad harta kohaldamise ebaselgeks ja mitterahuldavaks(6);

3.  palub komisjonil esitada liikmesriikidele suunised selle kohta, kuidas põhiõigusi tuleks liidu õiguse rakendamisel arvesse võtta;

4.  rõhutab, et harta artikli 51 lõikes 1 nõutakse hartas sätestatud õiguste ja põhimõtete edendamist, ning juhib tähelepanu liidu väärtuste seotusele harta ja Kopenhaageni kriteeriumidega kolmandate riikide ühinemiseks liiduga; peab kahetsusväärseks, et seni puudub ELis terviklik demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste kaitse mehhanism, mida parlament oma 14. novembri 2018. aasta resolutsioonis(7) nõudis ja mis võimaldaks süstemaatiliselt seirata ELi institutsioonides ja organites ja liikmesriikides esinevaid suundumusi, mille puhul tuleks võtta meetmeid hartas ette nähtud õiguste, vabaduste ja põhimõtete kaitsmiseks ja täitmiseks; soovitab eelkõige, et Kopenhaageni kriteeriumide raames sätestatud tingimusi seoses põhiõigustega ei kasutataks ühinemise eeltingimustena lihtsalt üks kord, vaid et liikmesriike hinnataks seoses nendega perioodiliselt;

5.  märgib murega, et põhiõiguste hartat kohaldatakse liikmesriikides üksnes ELi õiguse rakendamisel, ning kutsub erinevaid ELi institutsioone üles kaaluma harta kohaldamisala laiendamist aluslepingu järgmisel läbivaatamisel;

6.  palub komisjonil, teistel ELi institutsioonidel ja liikmesriikide valitsustel ja piirkondlikel omavalitsustel suhelda põhiõigusi puudutavates küsimustes korrapäraselt FRAga; nõuab lisaks sellele, et Euroopa poolaasta raames viidaks sisse harta liikmesriikidepoolse järgimise kohustuslik hindamine ja läbivaatamine;

7.  väljendab muret asjaolu pärast, et puuduvad põhiõigustealased süstemaatilised mõjuhindamised, mida viidaks läbi enne seadusandlike ettepanekute vastuvõtmist komisjonis, ning nõuab, et komisjon, nõukogu ja parlament teeksid iga seadusandliku ettepaneku puhul sõltumatu ja põhjaliku põhiõigustealase vastavuskontrolli ja mõjuhindamise, integreerides niiviisi põhiõigused kõigisse asjaomastesse poliitikavaldkondadesse;

8.  nõuab, et komisjon, nõukogu ja parlament näeksid ette süstemaatilise konsulteerimise vormid üldisi inimõigustealaseid ja eelkõige põhiõiguste hartat puudutavaid erialateadmisi omavate organite ja institutsioonidega; peab sellega silmas FRAd ning Euroopa Nõukogu ja ÜRO asjakohaseid organeid;

9.  tuletab meelde, et Euroopa Kohus otsustas(8), et komisjoni tegevus peab olema hartaga täiel määral kooskõlas ka talle Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepinguga antud ülesannete täitmisel, eriti vastastikuse mõistmise memorandumite allkirjastamisel, ning et sama kehtib ka Euroopa poolaasta raames esitatud riigipõhiste soovituste kohta; palub komisjonil süstemaatiliselt integreerida põhiõiguste mõjuhinnangud ELi sotsiaal-majanduslikku juhtimisse, pöörates erilist tähelepanu kooskõlale harta sotsiaalsätetega;

10.  juhib tähelepanu sellele, et lüngad, mis esinevad ELi õigusaktide ülevõtmisel ja nõuetekohasel rakendamisel liikmesriikides, võivad avaldada tegelikku mõju ELi põhiõiguste kasutamisele; tuletab sellega seoses meelde komisjoni rolli aluslepingute täitmise järelevalvajana ja seega lõpliku, kui mitte peamise põhiõiguste kaitsmise eest vastutajana, kes kasutab vajaduse korral ka rikkumismenetlusi; nõuab sellega seoses kindlamat juhtimist ELi õigusaktide nõuetekohase rakendamise tagamisel, eelkõige seoses harta artiklis 37 sätestatud keskkonnakaitseõigusega, kasutades järjekindlamaid, otsustavamaid ja põhjalikumaid rikkumismenetlusi; tuletab meelde, kui tähtis on Århusi konventsiooni kohtu poole pöördumist käsitleva samba kiire kasutuselevõtt ja nõuetekohane rakendamine;

11.  rõhutab, et harta kohaldamine laieneb ka ELi asutustele; märgib seetõttu, et asutuste loomist käsitlevate määruste või otsuste koostamisel või läbivaatamisel tuleks alati lisada viide, et asutused peavad oma vastavate volituste valdkonnas austama nii hartat kui ka rahvusvahelist inimõigustealast õigust; palub kõigil asutustel vastu võtta põhiõiguste strateegia, mis hõlmab personali käitumisjuhendit ja sõltumatut mehhanismi põhiõiguste rikkumiste tuvastamiseks ja nendest teatamiseks; soovitab eelkõige Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametil (Frontex) ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametil (EASO) täielikult järgida hartat, mitte ainult oma üldpoliitika raames, vaid ka nende ametite juurde määratud piiri- ja rannikuvalve ning varjupaigaametnike igapäevatöös;

12.  nõuab horisontaalse ELi diskrimineerimisvastase direktiivi(9) vastuvõtmise viivitamatut lõpuleviimist, et liidus täiendavalt tagada põhiõigused konkreetsete ELi õigusaktide vastuvõtmisega ja seega vältida praegust artikli 51 riivet;

13.  tuletab meelde subsidiaarsuse põhimõtte tähtsust, julgustades samas liikmesriike kohaldama hartat võimalikult ulatuslikult kooskõlas Euroopa inimõiguste konventsiooniga, ning soovitab liikmesriikidel, liidul ja selle asutustel vahetada parimaid tavasid; tuletab meelde harta tunnustamist ja positiivset tõlgendamist ja rakendamist ning kutsub liikmesriikide kohtunikke üles seda tegema;

14.  rõhutab, et harta on tõenäoliselt peamine vahend, mille abil kaitsta, edendada ja viia ellu liidu väärtusi, rakendades seda konkreetsete poliitikavaldkondade ja poliitiliste tegevuste raames; rõhutab, et on oluline, et EL toetaks neid väärtusi nii oma välispoliitikas ja liidusiseselt – laiendades harta ulatust oma kodanikele ja elanikele – kui ka pagulaste ja sisserändajate vastuvõtmisel;

15.  rõhutab, et kõik ELi institutsioonid, asutused ja organid, sealhulgas Frontex, ning liikmesriigid on kohustatud täielikult täitma põhiõiguste harta sätteid;

16.  tuletab meelde, et nii aluslepingutes kui ka põhiõiguste hartas viidatakse rahvusvähemuste kaitsele ja diskrimineerimisele keele alusel; nõuab konkreetsete haldusmeetmete võtmist ELi institutsioonides, et innustada riikide valitsusi leidma kestlikke lahendusi ja edendama oma liikmesriigis keelelise mitmekesisuse kultuuri, piirdumata seejuures ELi ametlike keeltega;

17.  soovitab luua riiklikud inimõiguste institutsioonid, mis aitavad tagada põhiõiguste järgimist nii poliitikameetmete kui ka õigusaktide koostamisel ja rakendamisel ning toetavad üksikisikuid konkreetsete juhtumite puhul, ning soovitab neid institutsioone edendada;

18.  märgib, et ettevõtlusega seotud põhiõiguste kuritarvituste ohvrite õiguskaitse kättesaadavus kolmandates riikides on endiselt puudulik, ning nõuab, et juurdepääsetavad, taskukohased ja bürokraatia seisukohast lihtsad mehhanismid, mis võimaldavad ohvritel sellistele kuritarvitustele reageerida, kui asjaomane äriühing on asutatud ELis, lisataks ELi välislepingutesse, eelkõige kaubandus- ja investeerimislepingutesse;

19.  rõhutab, et ELi kodanike mõjuvõimu suurendati Euroopa kodanikualgatusega, mis nähti ette Lissaboni lepinguga ja võeti kasutusele 2012. aastal ning mis annab ELi kodanikele õiguse kutsuda komisjoni üles esitama ettepanekuid uute ELi õigusaktide kohta; märgib, et seni on olnud neli edukat algatust, millest kolm on viinud uute õigusaktide loomiseni;

20.  palub komisjonil enne välislepingute, eelkõige kaubanduslepingute sõlmimist süstemaatiliselt hinnata nende mõju inimõigustele;

21.  rõhutab, kui oluline on kehtestada õigusnormid liidu eelarve kaitsmiseks juhul, kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises ja põhiõigustes; toetab tugevate ja järjekindlate põhiõiguste klauslite lisamist ELi fondide loomist käsitlevate määruste eelnõude regulatiivosasse;

22.  mõistab hukka 11. oktoobril 2018. aastal Luxembourgis toimunud justiitsministrite kohtumisel Poola tehtud pretsedenditu ja eraldiseisva otsuse olla vastu nõukogu järeldustele põhiõiguste harta kohaldamise kohta;

23.  tuletab meelde ELi peamiste institutsioonide ja liikmesriikide vahelist poliitilist kokkulepet ELi ühinemise kohta Euroopa inimõiguste konventsiooniga; on seisukohal, et selle protsessi lõpuleviimine tooks kaasa liidu kodanike ja elanike põhiõiguste täiendavad kaitsemeetmed; palub astuda vajalikud sammud, et kõrvaldada õiguslikud tõkked, mis takistavad ühinemisprotsessi lõpuleviimist.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

10.1.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

39

8

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Asim Ademov, Martina Anderson, Heinz K. Becker, Monika Beňová, Michał Boni, Caterina Chinnici, Rachida Dati, Frank Engel, Laura Ferrara, Romeo Franz, Kinga Gál, Ana Gomes, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Monika Hohlmeier, Sophia in ‘t Veld, Cécile Kashetu Kyenge, Monica Macovei, Roberta Metsola, Claude Moraes, Ivari Padar, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Csaba Sógor, Helga Stevens, Traian Ungureanu, Bodil Valero, Marie-Christine Vergiat, Udo Voigt, Josef Weidenholzer, Cecilia Wikström, Kristina Winberg, Tomáš Zdechovský, Auke Zijlstra

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Dennis de Jong, Anna Hedh, Lívia Járóka, Marek Jurek, Jean Lambert, Jeroen Lenaers, Andrejs Mamikins, Angelika Mlinar, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Christine Revault d’Allonnes Bonnefoy

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Norbert Erdős, Fernando Ruas, Adam Szejnfeld

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

39

+

ALDE

Nathalie Griesbeck, Sophia in ‘t Veld, Angelika Mlinar, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Cecilia Wikström

ECR

Monica Macovei

EFDD

Laura Ferrara

GUE/NGL

Martina Anderson, Dennis de Jong, Marie-Christine Vergiat

PPE

Asim Ademov, Heinz K. Becker, Michał Boni, Rachida Dati, Frank Engel, Monika Hohlmeier, Jeroen Lenaers, Roberta Metsola, Fernando Ruas, Csaba Sógor, Adam Szejnfeld, Traian Ungureanu, Tomáš Zdechovský

S&D

Monika Beňová, Caterina Chinnici, Ana Gomes, Sylvie Guillaume, Anna Hedh, Cécile Kashetu Kyenge, Andrejs Mamikins, Claude Moraes, Ivari Padar, Christine Revault d’Allonnes Bonnefoy, Birgit Sippel, Josef Weidenholzer

VERTS/ALE

Romeo Franz, Jean Lambert, Judith Sargentini, Bodil Valero

8

ECR

Marek Jurek, Helga Stevens, Kristina Winberg

ENF

Auke Zijlstra

NI

Udo Voigt

PPE

Norbert Erdős, Kinga Gál, Lívia Járóka

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

ELT C 215, 19.6.2018, lk 162.

(2)

ELT C 252, 18.7.2018, lk 201.

(3)

„The Implementation of the Charter of Fundamental Rights in the EU institutional framework“ (Põhiõiguste harta rakendamine ELi institutsioonilises raamistikus), Euroopa Parlament, liidu sisepoliitika peadirektoraat, poliitikaosakond C – kodanike õigused ja põhiseadusküsimused, november 2017.

(4)

FRA arvamus 1/2017, 10. aprill 2017.

(5)

FRA arvamus 4/2018, 24. september 2018.

(6)

Vt näiteks FRA 24. septembri 2018. aasta arvamuse 4/2018 punkti 2.3.

(7)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0456.

(8)

Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 20. september 2016, Ledra Advertising Ltd jt vs. Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank, ECLI:EU:C:2016:701.

(9)

Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest (COM(2008)0426).


NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI MUUDATUSETTEPANEKUTENA ESITATUD SEISUKOHT (28.11.2018)

põhiseaduskomisjonile

Euroopa Liidu põhiõiguste harta rakendamise kohta ELi institutsioonilises raamistikus

(2017/2089(INI))

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni nimel: Angelika Mlinar (arvamuse koostaja)

Seisukoht

MUUDATUSETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon esitab vastutavale põhiseaduskomisjonile järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek    1

Resolutsiooni ettepanek

Volitus 1 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

  võttes arvesse oma 13. märtsi 2018. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta ELi kaubanduslepingutes1,

_________________

1 Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0066.

Muudatusettepanek    2

Resolutsiooni ettepanek

Volitus 1 b (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

  võttes arvesse Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon) ning oma 12. septembri 2017. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta1,

_________________

1 ELT C 337, 20.9.2018, lk 167.

Muudatusettepanek    3

Resolutsiooni ettepanek

Volitus 1 c (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

  võttes arvesse oma 26. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni seksuaalse ahistamise ja väärkohtlemise vastase võitluse kohta ELis1,

_________________

1 ELT C 346, 27.9.2018, lk 192.

Muudatusettepanek    4

Resolutsiooni ettepanek

Volitus 1 d (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

  võttes arvesse 21. septembri 2015. aasta talituste ühist töödokumenti „Sooline võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine: naiste ja tütarlaste elu muutmine ELi välissuhete kaudu aastatel 2016–2020“ (SWD(2015)0182) ning nõukogu 26. oktoobri 2015. aasta järeldusi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava (2016–2020) kohta,

Muudatusettepanek    5

Resolutsiooni ettepanek

Volitus 1 e (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

  võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu 24. juunil 2013. aastal vastu võetud suuniseid lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste (LGBTI-inimesed) kõikide inimõiguste edendamiseks ja kaitsmiseks,

Muudatusettepanek    6

Resolutsiooni ettepanek

Põhjendus G a (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

G a.  arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse põhimõte on ELi üks põhiväärtusi ning see on sätestatud ELi aluslepingutes ja põhiõiguste harta artiklis 23; arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 8 kehtestatakse soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise põhimõte, märkides, et kõigi liidu meetmete eesmärk on meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine;

Muudatusettepanek    7

Resolutsiooni ettepanek

Põhjendus G b (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

G b.  arvestades, et Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut peab töötama välja, analüüsima, hindama ja levitama metodoloogilisi vahendeid eesmärgiga toetada soolise võrdõiguslikkuse integreerimist ELi kõikidesse poliitikavaldkondadesse ja nendel põhinevatesse riiklikesse poliitikavaldkondadesse ning selleks, et toetada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist ELi kõikides institutsioonides ja organites;

Muudatusettepanek    8

Resolutsiooni ettepanek

Põhjendus L a (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

L a.  arvestades, et harta artiklis 24 sätestatakse lapse õigused, mis kohustab avalik-õiguslikke asutusi või eraõiguslikke institutsioone seadma oma toimingutes esikohale lapse huvid;

Muudatusettepanek    9

Resolutsiooni ettepanek

Põhjendus L b (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

L b.  arvestades, et harta artiklis 14 rõhutatakse iga lapse õigust õiglasele haridusele;

Muudatusettepanek    10

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 1 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et liiga kergelt sallitakse soolist vägivalda, ning rõhutab karistamatuse lõpetamise vajadust, tagades selle, et vägivallategude toimepanijad võetakse vastutusele; nõuab, et EL jõuaks Istanbuli konventsiooni ratifitseerimise osas kokkuleppele, ning palub komisjonil esitada kõikehõlmav ELi strateegia võitluseks soolise vägivalla kõigi vormide, sealhulgas naiste ja tütarlaste seksuaalse ahistamise ja seksuaalse väärkohtlemise vastu, et tagada sidusus ELi sisese ja välise tegevuse vahel kõnealuses valdkonnas;

Muudatusettepanek    11

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 1 b (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

1 b.  on sügavalt mures rändajate, pagulaste ja varjupaigataotlejate, eelkõige naiste, laste ja LGBTI-inimeste haavatavuse pärast ning nõuab rändajate ohutute ja seaduslike liikumisteede viivitamatut parandamist, tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte täielikult järgimist ning perekonna taasühinemise teenuste, eluaseme, hariduse, tööhõive, tervishoiuteenuste ja psühholoogilise abi kättesaadavuse tagamist pärast ELi saabumist;

Muudatusettepanek    12

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 2

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  tuletab meelde, et ELi institutsioonide kehtestatud menetlused seadusandlike ettepanekute vastavuse hindamiseks hartaga on peamiselt sisemenetlused; rõhutab vajadust pakkuda konsultatsioonide tõhustatud vorme, mõjuhinnanguid ja õiguslikku kontrolli sõltumatute põhiõiguste ekspertide täieliku kaasamisega; kutsub komisjoni üles edendama struktureeritud ja reguleeritud koostööd sõltumatute välisorganitega, näiteks Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga ja selle valdkonna kodanikuühiskonna organisatsioonidega, iga kord, kui seadusandlik dokument võib põhiõigusi edendada või neid negatiivselt mõjutada;

2.  tuletab meelde, et ELi institutsioonide kehtestatud menetlused seadusandlike ettepanekute vastavuse hindamiseks hartaga on peamiselt sisemenetlused; rõhutab vajadust pakkuda konsultatsioonide tõhustatud vorme, mõjuhinnanguid (sh konkreetseid soolise mõju hinnanguid) ja õiguslikku kontrolli sõltumatute põhiõiguste ekspertide täieliku kaasamisega; kutsub komisjoni üles edendama struktureeritud ja reguleeritud koostööd sõltumatute välisorganitega, näiteks Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga ja selle valdkonna kodanikuühiskonna organisatsioonidega, iga kord, kui seadusandlik dokument võib põhiõigusi edendada või neid negatiivselt mõjutada;

Muudatusettepanek    13

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 3 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

3 a.  rõhutab vajadust teha tihedat koostööd Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudiga täpsete metodoloogiliste vahendite levitamisel ja ka selleks, et paremini hinnata soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise integreerimist Euroopa Liidu õigusloome- ja otsustusprotsessi;

Muudatusettepanek    14

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 4

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  kordab oma üleskutset komisjonile vaadata läbi otsus liigitada mõju hindamises selgitused põhiõiguste kohta kolme olemasolevasse kategooriasse – majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnamõjud – ning luua eraldi kategooria „mõju põhiõigustele, tagamaks põhiõiguste kõikide aspektide arvessevõtmine;

4.  kordab oma üleskutset komisjonile vaadata läbi otsus liigitada mõju hindamises selgitused põhiõiguste kohta kolme olemasolevasse kategooriasse – majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnamõjud – ning luua kaks eraldi kategooriat „mõju põhiõigustele“ ning „soolise mõju hinnang“, tagamaks eeskätt vähemuste ja haavatavate rühmade (nt naised, lapsed ja LGBTIQ-inimesed) põhiõiguste kõikide aspektide arvessevõtmine;

Muudatusettepanek    15

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 7 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

7 a.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles edendama kaubanduslepingutes kohustust võtta vastu soolist võrdõiguslikkust käsitlevad õigusaktid, määrused ja poliitikad ning neid tõhusalt säilitada ja rakendada, hõlmates soolise võrdõiguslikkuse ja igal tasandil naiste mõjuvõimu suurendamise edendamiseks vajalikke aktiivseid meetmeid, kooskõlas harta artikliga 23;

Muudatusettepanek    16

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 8 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

8 a.  peab kahetsusväärseks, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist ei rakendata kõigis ELi tegevustes järjepidevalt, mis takistab diskrimineerimise vastu võitlemise ja soolist võrdõiguslikkust edendavate meetmete tõhusat rakendamist;

Muudatusettepanek    17

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 8 b (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

8 b.  rõhutab vajadust stimuleerida institutsioonides kultuurilise nihke toimumist organisatsiooni süstemaatilise ja struktureeritud õppeprotsessi kaudu, et saavutada sooline võrdõiguslikkus nii asutusesiselt kui ka eelkõige seoses nende töö tulemuste ja väljunditega;

Muudatusettepanek    18

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 16 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

16 a.  kutsub asjaomaseid ELi ameteid üles tõhustama tööd, et rakendada hartas sätestatud soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid ning tagada sealhulgas, et kõik ELi institutsioonid ja ametid rakendavad kõigi seksuaalse vägivalla ning füüsilise ja psühholoogilise ahistamise vormide suhtes nulltolerantsi poliitikat; nõuab, et kõik ELi institutsioonid ja ametid rakendaksid Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni seksuaalse ahistamise ja väärkohtlemise vastase võitluse kohta ELis;

Muudatusettepanek    19

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 20 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

20 a.  nõuab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid võitleksid oma riigi piires ja väljaspool seda LGBTI-inimeste diskrimineerimise ja nendevastase vägivalla kõigi vormide vastu vastavalt hartas sätestatule;

Muudatusettepanek    20

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 20 b (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

20 b.  rõhutab, et EL peaks kehtestama laiaulatuslikud ja strateegilised meetmed, et võimaldada liikmesriikidel reageerida oma riigi piires naiste õiguste rikkumistele ning et liikmesriigid tagaksid põhiõiguste harta aktiivse edendamise; kordab seoses sellega oma üleskutset kõigile liikmesriikidele ratifitseerida kiiresti Istanbuli konventsiooni kõik osad;

Muudatusettepanek    21

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 20 c (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

20 c.  rõhutab, et naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus, sh seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste universaalne tunnustamine ja kättesaadavus, tuleb asetada põhiõiguste harta ja riigi tasandil poliitika kujundamise keskmesse;

Muudatusettepanek    22

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 24 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

24 a.  tunnistab, et sotsiaalset tõrjutust võib põhjustada õiglase hariduse puudus ning seda võib süvendada kiusamine; ergutab riiklikke ametiasutusi, kohalikke omavalitsusi ja koole võtma kasutusele meetmeid, et aidata kiusamise ohvreid ning ennetada nende sotsiaalset tõrjumist kooskõlas harta artikliga 34;

Muudatusettepanek    23

Resolutsiooni ettepanek

Punkt 25 a (uus)

Resolutsiooni ettepanek

Muudatusettepanek

25 a.  ergutab liikmesriike toetama haridust käsitlevate riiklike õigusaktide väljatöötamisel enim haavatavate rühmade puhul (üksikemad, lapsed, puudega inimesed jne) mõjuhinnangute kasutamist, tunnistades samas, et seda ei nõuta ühegi õigusakti ega hartaga ning et selle näol on tegemist suure seaduslünga ja lahknevuskohaga ELi ja riiklike õigusakti vahel, mis takistab hartas sätestatud soolise võrdõiguslikkuse alaseid arenguid;


PETITSIOONIKOMISJONI ARVAMUS (21.1.2019)

põhiseaduskomisjonile

Euroopa Liidu põhiõiguste harta rakendamise kohta ELi institutsioonilises raamistikus

(2017/2089(INI))

Arvamuse koostaja: Josep-Maria Terricabras

ETTEPANEKUD

Petitsioonikomisjon palub vastutaval põhiseaduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 44 ja 51,

B.  võttes arvesse liidu sisepoliitika peadirektoraadi poliitikaosakonna C 2016. aasta veebruaris avaldatud uuringut „The interpretation of Article 51 of the EU Charter of Fundamental Rights: the dilemma of stricter or broader application of the Charter to national measures“ (Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 51 tõlgendamine: harta siseriiklikele meetmetele rangema või laiema kohaldamise dilemma),

C.  võttes arvesse petitsioonikomisjoni 23. veebruaril 2016. aastal korraldatud kuulamist teemal „Kas ELi põhiõiguste harta kohaldamisala (artikkel 51) tuleks laiendada?“;

D.  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta(1), eriti selle punkti 20,

E.  võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni võimalike muutuste ja kohanduste kohta Euroopa Liidu praeguses institutsioonilises ülesehituses(2), eriti selle punkti 45,

1.  kinnitab veel kord, et petitsiooni esitamise põhiõigus, mis on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 44 ja ELi toimimise lepingu artiklites 20 ja 227, on üks ELi kodakondsuse tugisammastest ja osalusdemokraatia põhielement, mille eesmärk on tuua kodanikud ELile lähemale avatud, demokraatliku, kaasava ja läbipaistva menetluse kaudu;

2.  tuletab meelde, et üha rohkemates petitsioonides, mis on esitatud Euroopa Parlamendile pärast Euroopa Liidu põhiõiguste harta jõustumist 2009. aasta detsembris, käsitletakse hartat õigusliku alusena, millele tugineda põhiõiguste väidetavate rikkumiste korral; märgib, et need petitsioonid võivad olla tõendiks sellest, et nii ELi tasandil kui ka liikmesriikides valitseb õigusloomes ja poliitika kujundamisel ning samuti õigusaktide rakendamisel tõsine struktuurne puudus põhiõigustele tuginevast lähenemisviisist; on seisukohal, et ELi kodanikele võib tulla kasuks tihedam suhtlus petitsioonikomisjoni ja Põhiõiguste Ameti vahel, eelkõige petitsioonide käsitlemise puhul, kui amet reageerib otse kodanike muredele seoses võimalike põhiõiguste rikkumistega;

3.  märgib, et Euroopa Ombudsmanil on samuti oluline põhiõiguste järgimise tagamisel harta raames, mitte ainult seoses artikliga 41, mis käsitleb õigust heale haldusele, vaid arvestades ka seda, et hea haldus on muude põhiõiguste tagamise nurgakivi; tuletab meelde ombudsmani eeskujulikku tööd parlamendi käesoleva ametiaja jooksul, muu hulgas läbipaistvuse ja teabevabaduse valdkonnas, ning tema eriaruannet Frontexi kohta(3), eelkõige seoses varjupaigataotlejate ja rändajate kaebuste esitamise õigusega;

4.  märgib, et ELi kodanikud ja elanikud peavad harta jõustumist üheks peamiseks viisiks, kuidas liidu liikmeks olek annab lisaväärtust; on veendunud, et kodanike ja elanike silmis ELi legitiimsust ja väärtust suurendava liidu reformi saab saavutada peamiselt hartas sätestatud põhiõiguste kaitse ulatuse täiustamisega; rõhutab asjaolu, et põhiõiguste hartal on potentsiaali parandada demokraatia defitsiiti ja et seda võib pidada alustalaks, millele toetudes töötada välja jõuline sotsiaalpoliitika, mis aitaks vähendada sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust ja tagada täieõiguslik rahvaste liit;

5.  väljendab muret asjaolu pärast, et Euroopa Liidu põhiõiguste hartat kohaldatakse liikmesriikides vaid ELi õiguse rakendamisel; kordab, et paljude kodanike ja elanike jaoks on harta rakendamine olnud ebaselge ja mitterahuldav; rõhutab siiski, et harta on liidu esmase õiguse allikas mitte ainult institutsioonidele, vaid ka liikmesriikidele; tuletab meelde, et põhiõiguste tõhusa kasutamise kindlustamiseks peavad liikmesriigid samuti jõustama harta sätted ja harta piiratud kohaldamine ei anna liikmesriikidele vaba voli selles sätestatud õiguste rikkumiseks;

6.  on seisukohal, et põhiõiguste kaitse allikate (liikmesriigi, ELi ja rahvusvaheline tasand) paljusus ja nende koostoimimise keerukus ei tohiks põhiõiguste kaitset nõrgestada; rõhutab, et põhiõiguste harta rangemast tõlgendamisest ja kohaldamisest piisaks, et tagada põhiõiguste kaitse ja edendamine kogu liidus; on seisukohal, et selline laiem tõlgendus peab olema kooskõlas ELi rahvusvaheliste inimõigustealaste kohustustega, mis tulenevad liidu kohustusest järgida rahvusvahelist tavaõigust ja rahvusvahelise avaliku õiguse üldpõhimõtteid;

7.  on seisukohal, et enamike petitsiooni esitajate ootused seoses neile hartas antud õigustega on kõrged ega piirdu kaugeltki nende õiguste praeguse kohaldamisalaga; rõhutab, et artikli 51 liiga kitsas või ebajärjekindel tõlgendamine põhjustab inimeste võõrdumist EList; kutsub Euroopa institutsioone ja liikmesriike üles tõhustama harta kohaldamist, laiendades selle kohaldamisala, ning nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon võtaks meetmeid, et tagada artikli 51 kohaldamisala võimalikult järjekindel ja ulatuslik tõlgendus, et tagada harta universaalne ja ühetaoline rakendamine kogu liidus ja kõigi kodanike jaoks; on seisukohal, et harta universaalne kohaldamine on ELi kodakondsuse edendamise ja konsolideerimise ning kodanike liidu demokraatlikes protsessides osaluse suurendamise eeltingimus;

8.  tunnustab Euroopa Komisjoni jõupingutusi võitluses naiste diskrimineerimise vastu; tuletab meelde, et harta artikkel 23 sätestab, et „naiste ja meeste võrdõiguslikkus tuleb tagada kõikides valdkondades, kaasa arvatud tööhõive, töö ja palk“; märgib, et võrdõiguslikkuse põhimõte ei takista säilitamast või võtmast meetmeid, mis annavad alaesindatud soole erilisi eeliseid;

9.  peab ülioluliseks, et lisaks õiguste üldisele tagamisele ning võrdsuse ja poliitiliste õiguste kaitsemeetmetele võtaks liit otsustavaid meetmeid, et täiendada eelkõige oma kohustusi seoses hartas sätestatud sotsiaalsete õiguste kasutamise tagamisega; on seisukohal, et sel viisil tasakaalustatakse viimaks praegused kodaniku- ja poliitlised õigused suuremate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õigustega, viies liidu kooskõlla inimõiguste universaalsuse, võõrandamatuse, jagamatuse, vastastikuse sõltuvuse ja vastastikuse seotusega; väljendab soovi, et Euroopa sotsiaalhartale antaks võrdne positsioon aluslepingutega, samal viisil põhiõiguste hartaga;

10.  nõuab, et määruse (EL) nr 472/2013 (millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel)(4) artikli 7 lõige 7, milles on täpsustatud, et makromajanduslikus kohandamisprogrammis esitatud eelarve konsolideerimise meetmete puhul võetakse arvesse, et kõige olulisematele poliitikavaldkondadele, nagu haridus ja tervishoid, tuleb tagada piisavad vahendid, tõlgendatakse kooskõlas harta sotsiaalsete sätete ja Euroopa sotsiaalharta põhimõtetega;

11.  nõuab sellise kogu personali suhtes kehtiva käitumisjuhendi väljatöötamist ja rakendamist, mis on kooskõlas põhiõiguste hartaga; nõuab nõuetele vastavuse tagamise mehhanismide kasutuselevõttu, millega tagatakse, et rikkumised tuvastatakse, nendest antakse teada ja neid menetletakse õigeaegselt; on veendunud, et väidetavate ohvrite ja rikkumistest teatajate õigust oma isikuandmete kaitsele tuleks pidada kogu selle protsessi vältel võõrandamatuks; nõuab töötajate koolituste korraldamist, et kaotada diskrimineerimine ja vihakõne soo, seksuaalse sättumuse, etnilise päritolu või muu seisundi alusel;

12.  nõuab tungivalt, et nõukogu viiks lõpule horisontaalse ELi diskrimineerimisvastase direktiivi vastuvõtmise, mis tagaks hartas sätestatud mittediskrimineerimise põhimõtte; peab kahetsusväärseks asjaolu, et direktiivi vastuvõtmist on nii kaua blokeeritud, kuna selle vastuvõtmine tagaks liidus veelgi paremini konkreetsed põhiõigused, lõpetaks praeguse artikli 51 sekkumise konkreetsete ELi õigusaktide vastuvõtmisega, mille liikmesriigid peavad üle võtma ning oleks kooskõlas kohustustega, mille liit on võtnud seoses ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga ühinemisega;

13.  rõhutab, et ülimalt tähtis on harta kohaldamisala laiendades tagada ELi kodanikele ja elanikele praeguse süsteemiga pakutava kaitse tõhusus, eriti majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste valdkonnas, aga ka seoses kodanikuvabaduste, mittediskrimineerimise ja demokraatliku osalemisega; palub komisjonil sellega seoses lisada kõigile uutele seadusandlikele ettepanekutele sõltumatu, kaasav ja läbipaistev mõjuhinnang seoses põhiõigustega, et süvalaiendada põhiõigused kõigisse asjaomastesse poliitikavaldkondadesse ja neid tõhusalt kaitsta; soovitab arendada edasi ja rakendada kontseptsiooni „põhiõigused alates väljatöötamisetapist“, et edendada põhiõiguste kõrgeimate standardite arvessevõtmist kogu poliitikakujundamises selle esimestest etappidest peale; rõhutab siiski, et sellise artikli nagu praegu ELi toimimise lepingu artikkel 9 kõrge tööhõive ja piisava sotsiaalse kaitse kohta, olemasolu, kuid mitte kohaldamine ei teeni ELi ja selle liikmesriikide demokraatlikku olemust, vaid vastupidi, vähendab liidu legitiimsust;

14.  rõhutab Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti tähtsust institutsioonilises raamistikus; peab kahetsusväärseks seda, et ameti tegevust võetakse puudulikult arvesse institutsioonide tegevuse ja põhiõiguste vahelise kooskõla hindamisel, samuti ei võeta korrapäraselt arvesse ameti eksperditeadmisi seoses liidu sise- ja välispädevuse puhul oluliste õigusaktidega; kordab, et oluline on kasutada sõltumatuid ja erapooletuid eksperditeadmisi, et valmistada süstemaatiliselt ette vastavuskontrolle ELi institutsioonide kõigis tegevusvaldkondades; on sellega seoses seisukohal, et asjaomaste ametite (Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti) panus seadusandlikesse ja valdkonna tegevuspädevusega institutsioonidesse tuleks muuta süstemaatilisemaks ja paremaks, et see panus oleks märkimisväärsem; võtab teadmiseks põhiõiguste ameti poolt välja töötatud interaktiivse veebipõhise vahendi Clarity, mille abil hõlbustada kõige asjakohasema inimõigustealase pädevusega kohtuvälise organi tuvastamist konkreetsetes põhiõigustega seotud asjades;

15.  on kindlalt veendunud, et kuigi komisjoni Euroopa Liidu põhiõiguste harta tõhusa rakendamise strateegia oli positiivne esimene samm pärast harta jõustumist, tuleb seda strateegiat kiiresti ajakohastada; väljendab heameelt harta kohaldamist käsitlevate komisjoni aastaaruannete üle ning nõuab 2010. aastal koostatud strateegia läbivaatamist, et võtta arvesse institutsioonide ees seisvaid uusi probleeme ja tegelikku olukorda, eriti pärast Brexitit;

16.  rõhutab, et kõik ELi institutsioonid, asutused ja organid, sealhulgas Frontex, ning samuti liikmesriigid on kohustatud täielikult täitma põhiõiguste harta sätteid;

17.  tuletab meelde, et nii aluslepingutes kui ka põhiõiguste hartas viidatakse rahvusvähemuste kaitsele ja keele alusel diskrimineerimise keelule; nõuab konkreetsete haldusmeetmete võtmist ELi institutsioonides, et innustada riikide valitsusi leidma kestlikke lahendusi ja edendama oma liikmesriigis keelelise mitmekesisuse kultuuri, piirdumata seejuures ELi ametlike keeltega;

18.  juhib tähelepanu asjaolule, et liikmesriikidel on võimalus ja moraalne kohustus rakendada harta sätteid oma õigusaktides, isegi kui nendega ei võeta otseselt üle ELi õigust; peab kahetsusväärseks meediavabaduse olukorra halvenemist mitmes liikmesriigis; kutsub liikmesriike üles austama meediavabadust ja komisjoni võtma asjakohaseid meetmeid meediavabaduse ja -mitmekesisuse seireks ja jõustamiseks; soovitab luua riiklikud inimõiguste institutsioonid, mis aitavad tagada põhiõiguste järgimist nii poliitikameetmete kui ka õigusaktide koostamisel ja rakendamisel ning abistavad üksikisikuid konkreetsete juhtumite puhul, ning soovitab neid institutsioone edendada; on seisukohal, et liimesriigi politsei või muude julgeolekujõudude meelevaldne või ülemäärane jõukasutamine rahumeelsete kogunemiste vastu on vastuolus harta sätetega;

19.  kutsub komisjoni üles võtma jõulisemat lähenemisviisi liikmesriikide ametiasutuste poolsete ELi õiguse rakendamise meetmete jälgimisel, mille puhul võivad tekkida probleemküsimused seoses põhiõiguste hartaga, eriti arvestades, et need õigused ei ole tingimata kogu ELis tagatud;

20.  väljendab heameelt nägemispuudega inimeste juurdepääsu kohandatud avaldatud teostele käsitleva Marrakechi lepingu ratifitseerimise üle, kuna see on oluline samm harta artikli 26 kontekstis, mis käsitleb puuetega inimeste ühiskonda integreerimist;

21.  võtab teadmiseks petitsiooni 0657/2016 ja rõhutab, et harta artikli 10 (mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabaduse) järgimise tagamine kõigis liikmesriikides ning kõigis avaliku sektori asutustes ja institutsioonides, eeskätt hariduse valdkonnas, on ülitähtis;

22.  palub komisjonil, teistel ELi institutsioonidel ja liikmesriikide ametiasutustel konsulteerida korrapäraselt ja otse põhiõiguste ametiga põhiõigusi puudutavates küsimustes; nõuab lisaks sellele, et Euroopa majanduse juhtimise raames võetaks kasutusele liikmesriikide poliitikate kõrval ka olemasolevate raamõigusaktide kohustuslik hindamine ja läbivaatamine, et tagada harta ja eelkõige selle sotsiaalsete sätete järgimine; teeb ettepaneku põhiõiguste tulemustabeli väljatöötamiseks, et jälgida põhiõigustest kinnipidamist liikmesriikides;

23.  on seisukohal, et harta rakendamine on sisemiste aspektide osas märkimisväärselt puudulik, iseäranis kui liikmesriigid rakendavad liidu pädevust; nõuab, et komisjon jälgiks seda tähelepanelikult ja tagaks harta täieliku ja järjepideva rakendamise liikmesriikide poolt; nõuab, et komisjon töötaks välja integreeritud lähenemisviisi, et jälgida vastavust Euroopa Liidu lepingu artiklile 6 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 258–260, et inimõiguste ja põhivabaduste rikkumistest oleks võimalik õigeaegselt teatada, samuti neile reageerida ja neid ennetada; tuletab meelde endise komisjoni lubadust luua selline uus vahend lisaks praegusele võimalusele kasutada viimase abinõuna ELi lepingu artiklit 7, mis läheks sanktsioonide osas praegustest rikkumismenetlustest kaugemale, et reageerida hartas sätestatud põhiõiguste ilmsetele rikkumistele, iseäranis siis, kui sellesse on kaasatud liikmesriikide valitsused;

24.  on komisjoniga kategooriliselt eriarvamusel artikli 51 lõike 1 kitsa tõlgendamise osas parlamendile esitatud mitmete petitsioonide käsitlemisel ning rõhutab veendunult, et ELi institutsioonid peavad hartat järgima sõltumata asjaoludest ja nende rollist;

25.  rõhutab vajadust tagada harta, eriti selle sotsiaalsete sätete järgimine Euroopa poolaasta protsessi kõikides etappides, sealhulgas iga-aastases majanduskasvu analüüsis ja ajakohastades samal ajal ühist tööhõivearuannet; nõuab sotsiaalsete võrdlusaluste väljatöötamist, mida jälgida ja mis tuleks integreeritud lähenemisviisi osana lisada riigipõhiste soovituste hulka;

26.  rõhutab, et ELi tasandil ja liikmesriikides vastu võetud kokkuhoiumeetmed suurendasid tohutult sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust ja takistasid kodanikel oma põhiõiguste konkreetset ja täielikku kasutamist;

27. tuletab meelde ELi peamiste institutsioonide ja liikmesriikide vahelist poliitilist kokkulepet ELi ühinemise kohta Euroopa inimõiguste konventsiooniga; rõhutab, et kõnealune ühinemine on ELi lepingu artikli 6 lõike 2 alusel juriidiline kohustus; on seisukohal, et selle ühinemise lõpuleviimine annaks täiendavad kaitsemeetmed liidu kodanike ja elanike põhiõiguste kaitseks ning tagaks ühtse inimõiguste kaitse raamistiku kogu Euroopas; kutsub komisjoni üles võtma vajalikke meetmeid, et kõrvaldada võimalikud õiguslikud tõkked, mis takistavad ühinemisprotsessi lõpetamist, vajaduse korral koostades uue ühinemiskokkuleppe, millega kõrvaldatakse Euroopa Liidu Kohtu arvamuses 2/13 esitatud puudused;

28.  kutsub erinevaid ELi institutsioone üles kaaluma järgmisel aluslepingu läbivaatamisel harta kohaldamisala laiendamist, sh artikli 51 kustutamist;

29.  väljendab rahulolematust artiklite 51 ja 52 tõlgenduste suhtes, mis loovad kunstlikke vastuolusid õiguste ja põhimõtete, eelkõige kodaniku- ja poliitiliste õiguste ning sotsiaalsete ja majanduslike põhimõtete vahel; kordab põhiõiguste ameti 2017. aasta põhiõiguste aruandes esitatud seisukohta, mille kohaselt on harta „ainulaadne, ühendades ühtses dokumendis võrdse positsiooniga kodaniku- ja poliitilised ning sotsiaalsed ja majanduslikud õigused“; on seisukohal, et sotsiaalsed ja majanduslikud õigused on märkimisväärselt puudulikud ning neid tuleks otsustavalt tugevdada nii ELi õiguses kui ka liikmesriikide põhiseadustes, muutes Euroopa sotsiaalharta 20 põhimõtet kõigi institutsioonide ja liikmesriikide jaoks õiguslikult siduvaks.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

21.1.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

11

8

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Margrete Auken, Andrea Cozzolino, Pál Csáky, Rosa Estaràs Ferragut, Eleonora Evi, Peter Jahr, Jude Kirton-Darling, Svetoslav Hristov Malinov, Ana Miranda, Gabriele Preuß, Jarosław Wałęsa, Cecilia Wikström

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Kostadinka Kuneva, Josep-Maria Terricabras

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

José Blanco López, Gabriel Mato, Francisco José Millán Mon, Massimiliano Salini, Barbara Spinelli

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSNÕUANDVAS KOMISJONIS

11

+

ALDE

EFDD

GUE

S&D

Verts/ALE

Cecilia Wikström

Eleonora Evi

Kostadinka Kuneva, Barbara Spinelli,

José Blanco López, Andrea Cozzolino, Jude Kirton-Darling, Gabriele Preuß

Margrete Auken, Ana Miranda, Josep-Maria Terricabras

8

PPE

Pál Csáky, Rosa Estaràs Ferragut, Peter Jahr, Svetoslav Hristov Malinov, Gabriel Mato, Francisco José Millán Mon, Massimiliano Salini, Jarosław Wałęsa

0

0

-

-

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

ELT C 215, 19.6.2018, lk 162.

(2)

ELT C 252, 18.7.2018, lk 201.

(3)

Euroopa Ombudsmani 7. novembri 2013. aasta eriaruanne agentuuriga Frontex seotud omaalgatuslikku uurimise OI/5/2012/BEH-MHZ kohta

(4)

ELT L 140, 27.5.2013, lk 1.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

22.1.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

12

2

7

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gerolf Annemans, Pascal Durand, Esteban González Pons, Danuta Maria Hübner, Jo Leinen, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Markus Pieper, Paulo Rangel, György Schöpflin, Pedro Silva Pereira, Barbara Spinelli, Kazimierz Michał Ujazdowski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Max Andersson, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Jasenko Selimovic, Gabriele Zimmer

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

José Blanco López, Michael Gahler, Stefan Gehrold, Theresa Griffin, Fernando Ruas


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

12

+

ALDE

Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Jasenko Selimovic

GUE/NGL

Barbara Spinelli, Gabriele Zimmer

PPE

Danuta Maria Hübner

S&D

José Blanco López, Theresa Griffin, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Jo Leinen, Pedro Silva Pereira

VERTS/ALE

Max Andersson, Pascal Durand

2

ENF

Gerolf Annemans

PPE

Markus Pieper

7

0

NI

Kazimierz Michał Ujazdowski

PPE

Michael Gahler, Stefan Gehrold, Esteban González Pons, Paulo Rangel, Fernando Ruas, György Schöpflin

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 8. veebruar 2019Õigusalane teave