Menetlus : 2018/0231(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0052/2019

Esitatud tekstid :

A8-0052/2019

Arutelud :

Hääletused :

PV 12/02/2019 - 9.12
CRE 12/02/2019 - 9.12

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0073

RAPORT     ***I
PDF 713kWORD 315k
30.1.2019
PE 628.465v02-00 A8-0052/2019

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühtse turu, ettevõtete, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime ja Euroopa statistika programm ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 99/2013, (EL) nr 1287/2013, (EL) nr 254/2014, (EL) nr 258/2014, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 2017/826

(COM(2018)0441 – C8-0254/2018 – 2018/0231(COD))

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon

Raportöör: Nicola Danti

Arvamuse koostajad (*):

Ralph Packet, majandus- ja rahanduskomisjon

Lukas Mandl, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

Patrizia Toia, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Sofia Ribeiro, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon

(*) Kaasatud komisjonid – kodukorra artikkel 54

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS
 PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühtse turu, ettevõtete, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime ja Euroopa statistika programm ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 99/2013, (EL) nr 1287/2013, (EL) nr 254/2014, (EL) nr 258/2014, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 2017/826

(COM(2018)0441 – C8-0254/2018 – 2018/0231(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0441),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 43 lõiget 2, artikli 168 lõike 4 punkti b ning artikleid 114, 173 ja 338, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0254/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 5. detsembri 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ning eelarvekomisjoni arvamusi (A8-0052/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Siseturg on Euroopa Liidu nurgakivi. Alates selle loomisest on siseturg olnud oluline majanduskasvu, konkurentsivõime ja tööhõive edendaja. See on loonud uusi võimalusi ja mastaabisäästu Euroopa ettevõtetele, eelkõige mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd), ning tugevdanud nende tööstusalast konkurentsivõimet. Siseturg on aidanud luua töökohti ning pakkunud tarbijatele laiemat valikut madalamate hindadega. Seda võib jätkuvalt käsitada vahendina, mis aitab üles ehitada tugevamat, tasakaalustatumat ja õiglasemat majandust. Siseturg on üks liidu tähtsamatest saavutustest ja suurim vara süveneva üleilmastumise tingimustes.

(1)  Siseturg on Euroopa Liidu nurgakivi. Alates selle loomisest on siseturg olnud oluline majanduskasvu, konkurentsivõime ja tööhõive edendaja. See on loonud uusi võimalusi ja mastaabisäästu Euroopa ettevõtetele, eelkõige mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd), ning tugevdanud nende tööstusalast konkurentsivõimet, ja see peaks ka edaspidi tooma kasu võrdselt kõigile kodanikele. Siseturg on aidanud luua töökohti ning pakkunud tarbijatele laiemat valikut madalamate hindadega, tagades samas pakutavate toodete ja teenuste kõrge kvaliteedi. Seda võib jätkuvalt käsitada vahendina, mis aitab üles ehitada integreeritumat turgu ning tugevamat, tasakaalustatumat ja õiglasemat majandust. Siseturg on üks liidu tähtsamatest saavutustest ja suurim vara süveneva üleilmastumise tingimustes ning keskne element ressursi- ja energiatõhusale kestlikule majandusele ülemineku saavutamisel, et reageerida kliimamuutustest tulenevale suurenevale survele.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Siseturg peab pidevalt kohanema kiiresti muutuva keskkonnaga, mida iseloomustab digitaalne revolutsioon ja üleilmastumine. Digitaalse innovatsiooni uus ajastu pakub ettevõtjatele ja üksikisikutele jätkuvalt võimalusi, loob uusi tooteid ja ärimudeleid, kuid tekitab ka küsimusi reguleerimise ja jõustamise valdkonnas.

(2)  Siseturg peab pidevalt kohanema kiiresti muutuva keskkonnaga, mida iseloomustab digitaalne revolutsioon ja üleilmastumine. Digitaalse innovatsiooni uus ajastu pakub majandusele ja meie igapäevaelule, eelkõige ettevõtjatele ja üksikisikutele jätkuvalt võimalusi ja kasu, loob uusi tooteid ja ärimudeleid, kuid tekitab ka küsimusi reguleerimise ja jõustamise ning tarbijakaitse ja -ohutuse valdkonnas.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Märkimisväärne osa liidu õigusaktidest käsitleb siseturu toimimist. Need hõlmavad eelkõige konkurentsivõimet, standardimist, tarbijakaitset, turujärelevalvet ja toiduahelat, kuid samuti eeskirju, mis käsitlevad äri-, kaubandus- ja finantstehinguid ning ausa konkurentsi edendamist, tagades seejuures võrdsed võimalused, mis on siseturu toimimiseks hädavajalik.

(3)  Märkimisväärne osa liidu õigusaktidest käsitleb siseturu toimimist. Need hõlmavad eelkõige konkurentsivõimet, standardimist, vastastikku tunnustamist, tarbijakaitset, turujärelevalvet ja toiduahelat, kuid samuti eeskirju, mis käsitlevad äri-, kaubandus- ja finantstehinguid ning ausa konkurentsi edendamist, tagades seejuures võrdsed võimalused, mis on siseturu toimimiseks hädavajalik, et tuua kasu tarbijatele ja ettevõtjatele.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Samas esineb endiselt tõkkeid ja tekib uusi, mis takistavad siseturu nõuetekohast toimimist. Eeskirjade vastuvõtmine on vaid esimene samm, samavõrd tähtis on nende rakendamine. Lõpuks on siin küsimus kodanike usalduses liidu vastu ja usus selle suutlikkusse saavutada tulemusi, luua töökohti ja hoogustada majanduskasvu, kaitstes samal ajal avalikku huvi.

(4)  Samas esineb endiselt põhjendamatuid, diskrimineerivaid ja ebaproportsionaalseid tõkkeid ja tekib uusi, mis takistavad siseturu nõuetekohast toimimist. Eeskirjade vastuvõtmine on vaid esimene samm, samavõrd tähtis on nende rakendamine. Olemasolevate eeskirjade ebapiisav jõustamine, tõkked toodete ja teenuste vabale liikumisele ning piiriüleste riigihangete vähesus piiravad ettevõtjate ja tarbijate võimalusi. Lõpuks on nende takistuste kõrvaldamise puhul küsimus kodanike usalduses liidu vastu ja usus selle suutlikkusse saavutada tulemusi, luua töökohti ja hoogustada majanduskasvu, kaitstes samal ajal avalikku huvi.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Praegu on olemas mitu liidu tasandi programmi, mis käsitlevad ettevõtete, sealhulgas VKEde konkurentsivõimet, tarbijakaitset, finantsteenuste tarbijaid ja lõppkasutajaid, poliitika kujundamist finantsteenuste valdkonnas ja toiduahelat. Mõningaid täiendavaid meetmeid rahastatakse otseselt siseturu eelarveridadelt. On vaja ühtlustada ja kasutada eri meetmete vahelist sünergiat ning tagada paindlikum ja sujuvam raamistik, et rahastada meetmeid, mille eesmärk on saavutada hästi toimiv siseturg kõige kulutasuvamal viisil. Seetõttu on vaja uut programmi, mis koondaks kokku varem nendest muudest programmidest rahastatud meetmed ja muude asjaomaste eelarveridade alt rahastatud meetmed. Programm peaks sisaldama ka uusi algatusi, mille eesmärk on parandada siseturu toimimist.

(5)  Praegu on olemas mitu liidu tasandi programmi, mis käsitlevad ettevõtete, eelkõige mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõimet, tarbijakaitset, finantsteenuste tarbijaid ja lõppkasutajaid, poliitika kujundamist finantsteenuste valdkonnas ja toiduahelat. Mõningaid täiendavaid meetmeid rahastatakse otseselt siseturu eelarveridadelt. On vaja ühtlustada ja kasutada eri meetmete vahelist sünergiat ning tagada paindlikum, läbipaistvam, lihtsustatum ja sujuvam raamistik, et rahastada meetmeid, mille eesmärk on saavutada hästi toimiv ja kestlik siseturg. Seetõttu on vaja uut programmi, mis koondaks kokku varem nendest muudest programmidest rahastatud meetmed ja muude asjaomaste eelarveridade alt rahastatud meetmed, mis tuginevad olemasolevatest programmidest saadud kogemustele. Programm peaks sisaldama ka uusi algatusi, mille eesmärk on parandada siseturu toimimist, vältides seotud liidu programmide ja meetmete dubleerimist.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Euroopa statistika arendamise, tegemise ja levitamise suhtes kohaldatakse eraldi Euroopa statistikaprogrammi, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 99/201347. Euroopa statistika tegemise ja levitamise järjepidevuse tagamiseks peaks uus programm sisaldama ka Euroopa statistikaprogrammiga hõlmatud tegevusi, luues raamistiku Euroopa statistika arendamiseks, tegemiseks ja levitamiseks. Uue programmiga tuleks kehtestada Euroopa statistika finantsraamistik, et tagada kvaliteetne, võrreldav ja usaldusväärne Euroopat käsitlev statistika, mis toetaks kõigi liidu poliitikavaldkondade kujundamist, elluviimist, järelevalvet ja hindamist.

(6)  Euroopa statistika arendamise, koostamise ja levitamise suhtes kohaldatakse eraldi Euroopa statistikaprogrammi, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 99/201347. Euroopa statistika koostamise ja levitamise järjepidevuse tagamiseks peaks uus programm sisaldama ka olemasoleva Euroopa statistikaprogrammiga hõlmatud tegevusi, luues raamistiku andmete kogumiseks ning Euroopa statistika arendamiseks, koostamiseks, korrektseks kasutamiseks, kohaldamiseks ja levitamiseks. Uue programmiga tuleks kehtestada Euroopa statistika finantsraamistik, et tagada kvaliteetne, võrreldav ja usaldusväärne Euroopa statistika, ka sellistel teemadel nagu kaubandus ja ränne, mis toetaks kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 3 kõigi liidu poliitikavaldkondade kujundamist, elluviimist, järelevalvet ja hindamist.

__________________

__________________

47 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 99/2013 Euroopa statistikaprogrammi 2013–2017 kohta (ELT L 39, 9.2.2013, lk 12).

47 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 99/2013 Euroopa statistikaprogrammi 2013–2017 kohta (ELT L 39, 9.2.2013, lk 12).

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Seepärast on asjakohane luua siseturu, ettevõtete, sealhulgas mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime ja Euroopa statistika programm (edaspidi „programm“). Programm peaks kehtima seitse aastat (2021–2027).

(7)  Seepärast on asjakohane luua ühtse turu programm, et tugevdada siseturgu ja parandada selle toimimist ettevõtete, eelkõige mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime ja kestlikkuse, standardimise, turujärelevalve, tarbijakaitse, toiduainete tarneahela ja Euroopa statistika valdkonnas (edaspidi „programm“). Programm peaks kehtima seitse aastat (2021–2027).

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Programm peaks toetama siseturu nõuetekohast toimimist toetavate liidu õigusaktide kavandamist, rakendamist ja jõustamist. Programm peaks toetama õigete tingimuste loomist, et anda suurem mõjuvõim kõigile siseturu osalistele: ettevõtetele, kodanikele, sealhulgas tarbijatele, kodanikuühiskonnale ja riigiasutustele. Seega peaks programmi eesmärk olema tagada ettevõtete ja eriti VKEde konkurentsivõime, aga ka toetada tarbijakaitse ja ohutuseeskirjade täitmist ning suurendada ettevõtete ja üksikisikute teadlikkust, andes neile õiged vahendid, teadmised ja pädevused teadlike otsuste tegemiseks ning oma osaluse suurendamiseks liidu poliitika kujundamises. Lisaks peaks programm tugevdama õigus- ja halduskoostööd, eelkõige parimate tavade vahetamise, teadmiste ja pädevuste arendamise kaudu, kasutades muu hulgas strateegilisi riigihankeid. Programmi eesmärk peaks olema ka toetada selliste kvaliteetsete rahvusvaheliste standardite väljatöötamist, mis aitavad liidu õigusakte rakendada. See hõlmab ka standardite kehtestamist finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas, aidates nõnda kaasa liidu kapitaliturgude läbipaistvuse ja sujuva toimimise tagamisele ning investorikaitse parandamisele. Programm peaks toetama eeskirjade koostamist ja standardite kehtestamist ka sidusrühmade võimalikult laialdase kaasamise kaudu. Programmi eesmärk peaks olema ka selliste liidu õigusaktide rakendamise ja jõustamise toetamine, mis tagavad inimeste, loomade ja taimede tervise kõrge taseme kogu toiduahelas ning loomade heaolu paranemise.

(8)  Programm peaks toetama siseturu nõuetekohast toimimist toetavate liidu õigusaktide kavandamist, rakendamist ja jõustamist. Programm peaks toetama õigete tingimuste loomist, et anda suurem mõjuvõim kõigile siseturu osalistele: ettevõtetele, kodanikele, sealhulgas tarbijatele ja töötajatele, kodanikuühiskonnale ja riigiasutustele. Seega peaks programmi eesmärk olema tagada ettevõtete, eelkõige mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime ja kestlikkus, aga ka toetada tarbijakaitse- ja ohutuseeskirjade, samuti keskkonna- ja sotsiaalsete standardite täitmist ning suurendada ettevõtete ja üksikisikute teadlikkust, andes neile õiged vahendid, asjakohase teabe ja abi, teadmised ja pädevused teadlike otsuste tegemiseks ning oma osaluse suurendamiseks liidu poliitika kujundamises. Lisaks peaks programm tugevdama õigus- ja halduskoostööd, eelkõige koolitusprogrammide, parimate tavade vahetamise, teadmiste ja pädevuste arendamise kaudu, kasutades muu hulgas strateegilisi riigihankeid. Programmi eesmärk peaks olema ka toetada selliste kvaliteetsete rahvusvaheliste standardite väljatöötamist, mis aitavad liidu õigusakte rakendada. See hõlmab ka standardite kehtestamist finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas, aidates nõnda kaasa liidu kapitaliturgude läbipaistvuse ja sujuva toimimise tagamisele ning investorikaitse parandamisele. Programm peaks toetama eeskirjade koostamist ja standardite kehtestamist ka sidusrühmade võimalikult laialdase kaasamise kaudu. Programmi eesmärk peaks olema ka selliste liidu õigusaktide rakendamise ja jõustamise toetamine, mis tagavad inimeste, loomade ja taimede tervise kõrge taseme kogu toiduahelas ning loomade heaolu paranemise.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Kaasaegne siseturg edendab konkurentsi ja toob kasu tarbijatele, ettevõtetele ja töötajatele. Pidevalt muutuva siseturu võimaluste parem ärakasutamine peaks aitama Euroopa ettevõtetel luua töökohti ja laieneda piiriüleselt, pakkuda suuremat valikut teenuseid parema hinnaga ning säilitada samal ajal kõrged standardid nii tarbijatele kui ka töötajatele. Selle saavutamiseks peaks programm aitama kõrvaldada allesjäänud tõkkeid ja tagama õigusraamistiku, mis arvestaks uute uuenduslike ärimudelitega.

(9)  Kaasaegne siseturg, mis põhineb õigluse, läbipaistvuse ja vastastikuse usalduse põhimõtetel, edendab konkurentsi ja toob kasu tarbijatele, ettevõtetele ja töötajatele. Pidevalt muutuva siseturu võimaluste parem ärakasutamine peaks aitama Euroopa ettevõtetel luua töökohti ja laieneda piiriüleselt, pakkuda suuremat valikut teenuseid parema hinnaga ning säilitada samal ajal kõrged standardid nii tarbijatele kui ka töötajatele. Selle saavutamiseks peaks programm aitama paremini jälgida siseturu arengut, sealhulgas uute tehnoloogiate mõju, tuvastama ja kõrvaldama allesjäänud põhjendamatud, diskrimineerivad ja ebaproportsionaalsed tõkked ja tagama, et õigusraamistik arvestaks uute uuenduslike ärimudelitega, sealhulgas koostöömajanduse mudelite ja sotsiaalse ettevõtlusega, kindlustades seejuures sotsiaalse kaitse kõrge taseme, sh ettevõtjatele.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Õiguslikud siseturutakistused on paljude tööstustoodete puhul kõrvaldatud ennetusmehhanismide ja ühiste eeskirjade vastuvõtmise kaudu ning vastavate liidu eeskirjade puudumise korral vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamise kaudu. Valdkondades, kus liidu õigusaktid puuduvad, tähendab vastastikuse tunnustamise põhimõte seda, et ühes liikmesriigis seaduslikult turustatavate toodete suhtes kehtib vaba liikumise õigus ja neid võib müüa teises liikmesriigis. Kui aga vastastikuse tunnustamise kohaldamine on puudulik, raskendab see äriühingute pääsu teiste liikmesriikide turgudele. Vaatamata turu suurele integreeritusele kaupade valdkonnas, tähendab see kaotatud võimalusi majanduse jaoks üldiselt. Seepärast peaks programmi eesmärk olema parandada vastastikuse tunnustamise kohaldamist kaupade valdkonnas ja piirata ebaseaduslike ja nõuetele mittevastavate kaupade turule jõudmist.

(10)  Õiguslikud siseturutakistused on paljude tööstustoodete puhul kõrvaldatud ennetusmehhanismide ja ühiste eeskirjade ja standardite vastuvõtmise kaudu ning vastavate liidu eeskirjade puudumise korral vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamise kaudu. Valdkondades, kus liidu õigusaktid puuduvad, tähendab vastastikuse tunnustamise põhimõte seda, et ühes liikmesriigis seaduslikult turustatavate toodete suhtes kehtib vaba liikumise õigus ja neid võib müüa teises liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui asjaomasel liikmesriigil on põhjust olla nende kaupade turustamise vastu, tingimusel et selline piirang on mittediskrimineeriv, põhjendatud avaliku huvi eesmärkidega, mis on sätestatud aluslepingu artiklis 36 või mida tunnustab Euroopa Kohtu kohtupraktika, ning proportsionaalne taotletava eesmärgiga. Kui aga vastastikuse tunnustamise kohaldamine on puudulik, näiteks kehtestatakse põhjendamatud või ebaproportsionaalsed piirangud, raskendab see äriühingute pääsu teiste liikmesriikide turgudele. Vaatamata turu suurele integreeritusele kaupade valdkonnas, tähendab see kaotatud võimalusi majanduse jaoks üldiselt. Vastastikuse tunnustamise määruse (EL) nr xxx/2018 läbivaatamine aitab suurendada majanduslikku kasu selles valdkonnas. Seepärast peaks programmi eesmärk olema parandada vastastikuse tunnustamise kohaldamist kaupade valdkonnas, realiseerides selle täieliku potentsiaali, ja piirata ebaseaduslike ja nõuetele mittevastavate kaupade turule jõudmist, tõstes sihipäraselt teadlikkust ja pakkudes koolitusi, toetades toodete kontaktpunkte, parandades pädevate asutuste vahelist vastastikuse tunnustamise alast koostööd ning parandades turujärelevalvet.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Uued õigusliku reguleerimise ja jõustamisega seotud probleemid on seotud digitaalsest revolutsioonist tingitud kiiresti muutuva keskkonnaga, hõlmates näiteks selliseid probleeme nagu küberturvalisus, asjade internet ja tehisintellekt. Kahju tekkimise korral on oluline tooteohutust ja vastutust käsitlevate rangete eeskirjade olemasolu, millega tagada selline poliitiline reageering, mis võimaldab Euroopa kodanikel, sealhulgas tarbijatel ja ettevõtetel sellistest eeskirjadest kasu saada. Seepärast peaks programm kaasa aitama innovatsiooni edendava liidu tootevastutuse korra kiirele kohandamisele ja jõustamisele.

(11)  Uued õigusliku reguleerimise ja jõustamisega seotud probleemid on seotud digitaalsest revolutsioonist tingitud kiiresti muutuva keskkonnaga, hõlmates näiteks selliseid probleeme nagu küberturvalisus, andmekaitse ja eraelu puutumatus, asjade internet, tehisintellekt ja nendega seotud eetikanormid. Kahju tekkimise korral on oluline tooteohutust käsitlevate rangete eeskirjade olemasolu ja selgus vastutuse osas ning eeskirjade range täitmise tagamine, et tagada selline poliitiline reageering, mis võimaldab Euroopa kodanikel, sealhulgas tarbijatel ja ettevõtetel sellistest eeskirjadest kasu saada. Seepärast peaks programm kaasa aitama innovatsiooni edendava liidu tootevastutuse korra kiirele kohandamisele ja paremale jõustamisele, tagades samas kasutajate ohutuse ja turvalisuse.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Liidu õigusaktidele mittevastavate toodete turuleviimine seab ebasoodsasse olukorda need, kes nõudeid järgivad, ning võib ohustada tarbijaid. Mitmed ettevõtjad eiravad eeskirju kas teadmatusest või tahtlikult, et saada konkurentsieelist. Turujärelevalveasutused on sageli alarahastatud ja nende tegevusulatus jääb ühe riigi piiresse, samal ajal kui ettevõtjad kauplevad liidu või isegi ülemaailmsel tasandil. Turujärelevalveasutustel on eelkõige e-kaubanduse puhul suuri raskusi kolmandatest riikidest imporditud, kuid nõuetele mittevastavate toodete jälgimisega ja nende jurisdiktsioonis vastutava asutuse kindlakstegemisega. Seepärast peaks programm püüdma parandada toodete nõuetele vastavust, pakkudes ettevõtjatele sobilikke stiimuleid, tõhustades vastavuse kontrollimist ning edendades täitevasutuste tihedamat piiriülest koostööd. Samuti peaks programm kaasa aitama olemasoleva turujärelevalve raamistiku tugevdamisele, toetama eri liikmesriikide turujärelevalveasutuste ühismeetmeid, parandama teabevahetust ning edendama turujärelevalvetoimingute lähenemist ja tihedamat lõimumist.

(12)  Liidu õigusaktidele mittevastavate toodete turuleviimine, olenemata sellest, kas need tooted viiakse turule tavapäraste või elektrooniliste vahenditega, ja olenemata sellest, kas need on toodetud liidus või pärinevad kolmandatest riikidest, paneb liidu kodanikud ja tarbijad ohtu. Nõuetele vastavaid tooteid müüvad ettevõtjad seisavad silmitsi konkurentsiga nende ettevõtjate poolt, kes eiravad eeskirju kas teadmatusest või tahtlikult, et saada konkurentsieelist. Turujärelevalveasutused on sageli alarahastatud ja nende tegevusulatus jääb ühe riigi piiresse, samal ajal kui ettevõtjad kauplevad liidu või isegi ülemaailmsel tasandil. Turujärelevalveasutustel on eelkõige e-kaubanduse puhul suuri raskusi kolmandatest riikidest imporditud, kuid nõuetele mittevastavate toodete jälgimisega ning nende jurisdiktsioonis vastutava asutuse kindlakstegemisega ja riskihinnangute või ohutustestide läbiviimisega, sest neil puudub toodetele füüsiline juurdepääs. Seepärast peaks programm püüdma parandada toodete nõuetele vastavust, tugevdades turujärelevalvet, pakkudes ettevõtjatele selgeid, läbipaistvaid ja kõikehõlmavaid eeskirju, suurendades teadlikkust kohaldatavatest liidu tooteohutuse eeskirjadest, tõhustades vastavuse kontrollimist, sealhulgas igast turule lastud tooteliigist olulist protsentuaalset osa esindavate toodete näidiste järjepideva kontrollimise ning turujärelevalveasutuste tehtavate kontrollostude abil, ning edendades täitevasutuste tihedamat piiriülest koostööd. Samuti peaks programm kaasa aitama olemasoleva turujärelevalve raamistiku tugevdamisele, toetama eri liikmesriikide turujärelevalveasutuste ühismeetmeid, parandama teabevahetust ning edendama turujärelevalvetoimingute lähenemist ja tihedamat lõimumist, eelkõige sellega, et tagatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/8581a kehtestatud uute nõuete range rakendamine, et vältida nõuetele mittevastavate toodete müümist Euroopa kodanikele. Seega peaks programm suurendama kogu liidu turujärelevalveasutuste suutlikkust ja aitama kaasa suurema ühtsuse saavutamisele liikmesriikide vahel, saades siseturust võrdselt kasu nii majandusliku heaolu kui ka kestliku majanduskasvu seisukohast, ning lahendades nende konkreetseid vajadusi kohandatud viisil.

 

_____________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1).

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Tooteohutus on meie ühine mure. Vastavushindamisasutused kontrollivad enne toodete turulelaskmist nende vastavust kehtestatud ohutusnõuetele. Seetõttu on ülimalt oluline, et vastavushindamisasutused oleksid usaldusväärsed ja pädevad. Liit on loonud vastavushindamisasutuste akrediteerimissüsteemi, mille raames kontrollitakse nende pädevust, erapooletust ja sõltumatust. Praegu on peamine ülesanne hoida kogu akrediteerimissüsteem vastavuses tehnika viimase tasemega ja tagada, et süsteemi kohaldatakse ühetaolise rangusega kogu liidus. Seepärast tuleks programmiga toetada meetmeid, mis tagavad vastavushindamisasutustes regulatiivsete nõuete jätkuva täitmise ning tõhustavad Euroopa akrediteerimissüsteemi eelkõige uutes poliitikavaldkondades, toetades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/200848 artiklis 14 osutatud Euroopa akrediteerimiskoostöö organisatsiooni (EA) loomist.

(13)  Tooteohutus on meie ühine mure. Vastavushindamisasutused kontrollivad enne toodete turulelaskmist nende vastavust kehtestatud ohutusnõuetele. Seetõttu on ülimalt oluline, et vastavushindamisasutused oleksid usaldusväärsed ja pädevad. Liit on loonud vastavushindamisasutuste akrediteerimissüsteemi, mille raames kontrollitakse nende pädevust, erapooletust ja sõltumatust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 765/200848 on liikmesriikide tasandil rakendatud siiski mitmel erineval moel. Erinevused puudutavad pädevuse jaotust turujärelevalveasutuste ja riigisiseste järelevalvemehhanismide vahel riiklikul tasandil, turujärelevalvele ettenähtud rahaliste vahendite kasutamise määra ning turujärelevalve strateegiaid ja lähenemisviise, aga ka mittevastavate toodete suhtes kasutatavaid pädevusi ja karistuste taset rikkumiste puhul, mis kõik on tekitanud killustatuse liidu ühtlustatud õigusaktide täitmise tagamisel. Niisugune killustumine on tekitanud olukorra, kus mõnes liikmesriigis on turujärelevalve rangem kui mõnes teises, mis võib vähendada õigusaktide heidutusjõu tõhusust, luua mõnes liikmesriigis ettevõtetele ebavõrdsed tingimused ning tekitada tasakaalustamatuse liidu tooteohutuse tasemes. Praegu on peamine ülesanne hoida kogu akrediteerimissüsteem vastavuses tehnika viimase tasemega ja tagada, et süsteemi kohaldatakse ühetaolise rangusega kogu liidus. Seepärast tuleks programmiga toetada meetmeid, mis tagavad vastavushindamisasutustes regulatiivsete nõuete jätkuva täitmise, kasutades selleks eelkõige kolmanda isiku hindamist, eesmärgiga edendada erapooletuid ja sõltumatuid menetlusi, ning tõhustavad Euroopa akrediteerimissüsteemi eelkõige uutes poliitikavaldkondades, toetades kontrollide ja sanktsioonide ühtsust ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 14 osutatud Euroopa akrediteerimiskoostöö organisatsiooni (EA) loomist.

__________________

__________________

48 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

48 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Võrgupõhiste kaubandus- ja reisiteenuste tõttu ei tunne tarbijaturud enam riigipiire ja seepärast on oluline tagada, et liidus elavatele tarbijatele oleks tagatud piisav kaitse kolmandates riikides asuvatelt ettevõtjatelt kaupade ja teenuste importimisel. Seepärast peaks programm võimaldama vajaduse korral toetada koostööd peamisteks kaubanduspartneriteks olevate kolmandate riikide asutustega.

(14)  E-kaubanduse areng võib tekitada teatavaid probleeme seoses küsimusega, kuidas kaitsta lõppkasutajate tervist ja ohutust nõuetele mittevastavate toodete eest. Võrgupõhiste kaubandus- ja reisiteenuste tõttu ei tunne tarbijaturud enam riigipiire ja seepärast on oluline tagada, et liidus elavatele tarbijatele oleks tagatud võrdväärne kaitse kolmandates riikides asuvatelt ettevõtjatelt kaupade ja teenuste importimisel. Seepärast peaks programm võimaldama vajaduse korral toetada koostööd peamisteks kaubanduspartneriteks olevate kolmandate riikide asutustega, et vahetada teavet nõuetele mittevastavate toodete, teaduse uusimate avastuste ja uute tehnoloogiate, alles kujunevate riskide ning kontrollitegevusega seotud muude aspektide kohta.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Avaliku sektori asutused kasutavad avalikke hankeid selleks, et saada kulutatud avaliku sektori raha eest suuremat väärtust ning muuta siseturg innovatiivsemaks, jätkusuutlikumaks, kaasavamaks ja konkurentsivõimelisemaks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/23/EL49, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/24/EL50 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/25/EL51 on sätestatud liidu sisemajanduse koguproduktist 14 % moodustava avalike hangete turu integratsiooni ja tõhusa toimimise õigusraamistik, mis on kasulik avaliku sektori asutustele, ettevõtetele ja kodanikele, sealhulgas tarbijatele. Seepärast tuleks programmiga toetada meetmeid, millega tagatakse strateegiliste riigihangete laialdasem kasutuselevõtt, avaliku sektori hankijate tegevuse kutseliseks muutmine, VKEde parem pääs riigihanketurgudele, paremad andmed, läbipaistvus ja ausus, hangete kiirem üleviimine digitaalsesse keskkonda ja ühishangete edendamine, tugevdades selleks partnerlust liikmesriikidega, parandades andmete kogumist ja analüüsimist muu hulgas asjaomaste IT-vahendite arendamise kaudu, toetades kogemuste ja heade tavade vahetamist, andes suuniseid, edendades kasulikke kaubanduslepinguid, tugevdades koostööd riigi ametiasutuste vahel ja käivitades katseprojekte.

(15)  Avaliku sektori asutused kasutavad avalikke hankeid selleks, et saada kulutatud avaliku sektori raha eest suuremat väärtust ning muuta siseturg innovatiivsemaks, jätkusuutlikumaks, kaasavamaks ja konkurentsivõimelisemaks, sealhulgas kohaldades, eeldusel et see on kooskõlas kohaldatava liidu õigusega, muid kriteeriumeid kui lihtsalt kõige odavam hind või kulutõhusus, võttes muu hulgas arvesse kvalitatiivseid, keskkondlikke, õiglase kaubanduse ja sotsiaalseid aspekte ning hõlbustades suurte taristutööde puhul hankelepingute osadeks jagamist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/23/EL49, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/24/EL50 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/25/EL51 on sätestatud liidu sisemajanduse koguproduktist 14 % moodustava avalike hangete turu integratsiooni ja tõhusa toimimise õigusraamistik, mis on kasulik avaliku sektori asutustele, ettevõtetele ja kodanikele, sealhulgas tarbijatele. Nõuetekohaselt rakendatud riigihanke-eeskirjad on tugevama ühtse turu ning ELi ettevõtete kasvu ja töökohtade suurendamise oluline vahend. Seepärast tuleks programmiga toetada meetmeid, millega tagatakse strateegiliste riigihangete laialdasem kasutuselevõtt, avaliku sektori hankijate tegevuse kutseliseks muutmine, et lihtsustada ja parandada VKEde ja mikroettevõtjate pääsu riigihanketurgudele, eelkõige nõustamisteenuste ja koolituse abil, paremad andmed, läbipaistvus ja ausus, hangete kiirem üleviimine digitaalsesse keskkonda ja ühishangete edendamine, tugevdades selleks partnerlust liikmesriikidega, parandades andmete kogumist ja analüüsimist muu hulgas asjaomaste IT-vahendite arendamise kaudu, toetades kogemuste ja heade tavade vahetamist, tuginedes Euroopa ja rahvusvahelistele standarditele, andes suuniseid, edendades kasulikke kaubanduslepinguid, tugevdades koostööd riigi ametiasutuste vahel ja käivitades katseprojekte.

__________________

__________________

49 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).

49 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).

50 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

50 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

51 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

51 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Programmi eesmärkide saavutamiseks ning kodanike ja ettevõtete elu lihtsustamiseks on vaja kvaliteetseid kasutajakeskseid avalikke teenuseid. See tähendab, et haldusasutused peavad hakkama kasutama uusi töövõtteid, kaotama barjäärid oma haldusala eri osade vahel ning osalema kõnealuste avalike teenuste loomises koos kodanike ja ettevõtetega. Piiriülese tegevuse pidev ja kindel kasv siseturul nõuab ajakohast teavet ettevõtete ja kodanike õiguste kohta, aga ka haldusformaalsusi selgitavat teavet. Lisaks muutub oluliseks õigusnõustamine ja abi riikidevahelisel tasandil tekkinud probleemide lahendamisel. Samuti tuleb lihtsal ja tõhusal viisil luua side riiklike haldusasutuste vahel ja hinnata siseturu toimimist kohapeal. Programm peaks seega toetama järgmisi olemasolevaid siseturu juhtimise vahendeid: portaali „Teie Euroopa, mis peaks olema tulevase ühtse digivärava alustala, portaali „Teie Euroopa Nõuanne, SOLVITit, siseturu infosüsteemi ja siseturu tulemustabelit, et parandada kodanike igapäevaelu ja suurendada ettevõtete suutlikkust piiriüleselt kaubelda.

(16)  Programmi eesmärkide saavutamiseks ning kodanike ja ettevõtete elu lihtsustamiseks on vaja kvaliteetseid kasutajakeskseid avalikke teenuseid, mis oleksid järjest rohkem digitaalsed ja täielikult kättesaadavad, ning suuremaid pingutusi e-halduse ja e-valitsuse valdkonnas, tagades samas asjakohase andmete privaatsuse ja andmekaitse. See tähendab, et haldusasutused peavad hakkama kasutama uusi, uuenduslikumaid töövõtteid, et kaotada barjäärid oma haldusala eri osade vahel, ning osalema kõnealuste avalike teenuste loomises koos kodanike ja ettevõtetega. Piiriülese tegevuse pidev ja kindel kasv siseturul nõuab kättesaadavat ajakohast, täpset ja lihtsasti mõistetavat teavet ettevõtete ja kodanike õiguste kohta, aga ka haldusformaalsusi selgitavat teavet ning nende lihtsustamist. Lisaks muutub oluliseks õigusnõustamine ja abi riikidevahelisel tasandil tekkinud probleemide lahendamisel. Samuti tuleb lihtsal ja tõhusal viisil luua side riiklike haldusasutuste vahel, toetades avaliku sektori asutusi nende eesmärkide saavutamisel, ja hinnata siseturu toimimist kohapeal. Olemasolevad siseturu haldamise vahendid etendavad kõnealuste eesmärkide saavutamisel juba olulist rolli. Sellel eesmärgil ja ka selleks, et pidada sammu tehnoloogia ja turu arenguga ning uute regulatiivsete ja täitmise tagamisega seotud probleemidega, tuleks programmiga toetada kvaliteedi, nähtavuse ja läbipaistvuse parandamist ning siseturu haldamise vahendite usaldusväärsust. Programm peaks seega muu hulgas toetama järgmisi olemasolevaid siseturu juhtimise vahendeid: portaali „Teie Euroopa“, mis peaks olema tulevase ühtse digivärava alustala, portaali „Teie Euroopa Nõuanne“, SOLVITit, siseturu infosüsteemi ja siseturu tulemustabelit, et parandada kodanike igapäevaelu ja suurendada ettevõtete suutlikkust piiriüleselt kaubelda.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Programm peaks toetama liidu õigusraamistiku väljatöötamist äriühinguõiguse ja äriühingu üldjuhtimise valdkonnas, aga ka lepinguõigust, et muuta äritegevus tõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks, pakkudes samal ajal kaitset sidusrühmadele, keda ettevõtete tegevus mõjutab, ning et reageerida uutele poliitilistele väljakutsetele. Samuti peaks programm tagama asjaomase õigustiku nõuetekohase hindamise, rakendamise ja jõustamise, sidusrühmade teavitamise ja abistamise ning teabevahetuse edendamise asjaomases valdkonnas. Programm peaks jätkuvalt toetama ka komisjoni algatusi andmepõhise majanduse ja innovatsiooni jaoks selge ja kohandatud õigusraamistiku loomiseks. Need algatused on vajalikud õiguskindluse suurendamiseks seoses lepinguõiguse ja lepinguvälise õigusega, eelkõige seoses vastutuse ja eetikaga selliste uute tehnoloogiate puhul nagu asjade internet, tehisintellekt, robootika ja 3D-printimine. Programmi eesmärk peaks olema andmepõhise äritegevuse arendamine, kuna see määrab liidu majanduse positsiooni üleilmses konkurentsis.

(17)  Programm peaks toetama liidu õigusraamistiku väljatöötamist äriühinguõiguse ja äriühingu üldjuhtimise valdkonnas, aga ka lepinguõigust, et muuta äritegevus ja eriti VKEd tõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks, pakkudes samal ajal kaitset sidusrühmadele, keda ettevõtete tegevus mõjutab, ning et reageerida uutele poliitilistele väljakutsetele. Samuti peaks programm tagama asjaomase õigustiku nõuetekohase hindamise, rakendamise ja jõustamise, sidusrühmade teavitamise ja abistamise ning teabevahetuse edendamise asjaomases valdkonnas. Programm peaks jätkuvalt toetama ka komisjoni algatusi andmepõhise majanduse ja innovatsiooni jaoks selge ja kohandatud õigusraamistiku loomiseks. Need algatused on vajalikud õiguskindluse suurendamiseks seoses lepinguõiguse ja lepinguvälise õigusega, eelkõige seoses vastutuse ja eetikaga selliste uute tehnoloogiate puhul nagu asjade internet, tehisintellekt, robootika ja 3D-printimine. Programmi eesmärk peaks olema andmepõhise äritegevuse arendamine, tagades samas eraelu puutumatuse kaitse kõrge taseme, kuna see määrab liidu majanduse positsiooni üleilmses konkurentsis.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 sätestatud siseturg hõlmab süsteemi, mis tagab, et konkurentsi ei moonutata, peaks programm toetama liidu konkurentsipoliitikat, võrgustikke ning koostööd liikmesriikide ametiasutuste ja kohtutega, aga ka laiema sidusrühmade ringi kaasamist, et tutvustada ja selgitada liidu konkurentsipoliitikast tulenevaid õigusi, eeliseid ja kohustusi.

(20)   Kuna Euroopa Liidu toimimise leping hõlmab eeskirjade süsteemi, mis tagab, et siseturul konkurentsi ei moonutata, tuleks programmiga toetada liidu konkurentsipoliitikat, parandades ja tihendades koostööd Euroopa konkurentsivõrgustiku ning riikide ametiasutuste ja kohtutega, tugevdades muu hulgas rahvusvahelist koostööd ning tutvustades ja selgitades liidu konkurentsipoliitikast tulenevaid õigusi, eeliseid ja kohustusi. Programm peaks eelkõige aitama komisjonil turusuundumusi paremini analüüsida ja hinnata, kasutades selleks muu hulgas ulatuslikult sektoriuuringuid ning jagades Euroopa konkurentsivõrgustikus korrapäraselt tulemusi ja parimaid tavasid. See peaks aitama tagada ausa konkurentsi ja võrdsed tingimused (ka rahvusvahelisel tasandil) ning aitama suurendada ettevõtjate, eelkõige VKEde, ja tarbijate mõjuvõimu, et saada ühtsest turust kasu.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Programm peaks tegelema majanduse ja ettevõtluskeskkonna jätkuva ümberkujundamise ning eeskätt plahvatuslikult suureneva andmete hulga ja nende kasutamise radikaalse mõjuga konkurentsile ja siseturu toimimisele, arvestades seda, et nii ettevõtjad kui ka nende nõustajad kasutavad üha laialdasemalt tehisintellekti ja muid IT-vahendeid ja -pädevust. Samuti on oluline, et programm toetaks võrgustikke ja koostööd liikmesriikide ametiasutuste ja kohtutega, arvestades et moonutamata konkurents ja siseturu toimimine sõltuvad olulisel määral just nende asutuste tegevusest. Pidades silmas konkurentsipoliitika erilist rolli väljaspool liitu toimuva konkurentsivastase tegevuse kaudu siseturule tekkiva kahju ärahoidmisel, peaks programm vajaduse korral toetama ka koostööd kolmandate riikide ametiasutustega. Teavitamistegevuse laiendamine on vajalik ka selleks, et rohkem kodanikke ja ettevõtteid saaks õiglasest konkurentsist siseturul täiel määral kasu. Arvestades, et mitmed programmi algatused on uued ning programmi konkurentsi käsitlevat osa mõjutavad kõige enam näiteks tehisintellekti, algoritmide, suurandmete, küberturvalisuse ja küberkriminalistika tehnoloogia valdkonnaga seotud siseturu konkurentsitingimuste dünaamilised arengud, mille tempot ja suurusjärku on raske hinnata, eeldatakse, et programmi selle osa muutuvatele vajadustele reageerimiseks on vaja paindlikkust.

(21)  Programm peaks tegelema majanduse ja ettevõtluskeskkonna jätkuva ümberkujundamise ning eeskätt plahvatuslikult suureneva andmete hulga ja nende kasutamise radikaalse mõjuga konkurentsile ja siseturu toimimisele, arvestades seda, et nii ettevõtjad kui ka nende nõustajad kasutavad üha laialdasemalt tehisintellekti, suurandmeid, algoritme ja muid IT-vahendeid ja -pädevust. Samuti on oluline, et programm toetaks võrgustikke ning liikmesriikide ametiasutuste ja kohtute laiemat ja süvendatumat kaasamist, arvestades et moonutamata konkurents ja siseturu toimimine sõltuvad olulisel määral just nende asutuste tegevusest. Pidades silmas konkurentsipoliitika erilist rolli väljaspool liitu toimuva konkurentsivastase tegevuse kaudu siseturule tekkiva kahju ärahoidmisel, peaks programm vajaduse korral toetama ka koostööd kolmandate riikide ametiasutustega. Teavitamistegevuse laiendamine on vajalik ka selleks, et rohkem kodanikke ja ettevõtteid saaks õiglasest konkurentsist siseturul täiel määral kasu. Eelkõige tuleb Euroopa kodanikele näidata liidu konkurentsipoliitika tegelikke hüvesid, kaasates selleks kodanikuühiskonna rühmitusi ja asjaomaseid otseselt mõjutatud sidusrühmi. Arvestades, et mitmed programmi algatused on uued ning programmi konkurentsi käsitlevat osa mõjutavad kõige enam näiteks digitaalarengu, tehisintellekti, algoritmide, suurandmete, küberturvalisuse ja küberkriminalistika tehnoloogia valdkonnaga seotud siseturu konkurentsitingimuste dünaamilised ja kiired arengud, mille tempot ja suurusjärku on raske hinnata, eeldatakse, et programmi selle osa muutuvatele vajadustele reageerimiseks on vaja paindlikkust.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)  Äärmiselt oluline on Euroopa ettevõtete konkurentsivõime tugevdamine, tagades samal ajal võrdsed võimalused ning avatud ja konkurentsivõimelise siseturu. VKEd on Euroopa majanduse tõukejõuks, moodustades 99 % kõigist Euroopa ettevõtetest, andes kaks kolmandikku töökohtadest ja aidates oluliselt kaasa uute töökohtade loomisele nii piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil.

(22)  Äärmiselt oluline on Euroopa ettevõtete konkurentsivõime ja kestlikkuse tugevdamine, tagades samal ajal võrdsed võimalused ning avatud ja konkurentsivõimelise siseturu. VKEd on Euroopa majanduse tõukejõuks, moodustades 99 % kõigist Euroopa ettevõtetest, andes kaks kolmandikku töökohtadest ja aidates oluliselt kaasa kõigis sektorites kvaliteetsete uute töökohtade loomisele nii piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil ning seega sotsiaalsele ühtekuuluvusele. VKEdel on tähtis roll energiasüsteemi ümberkujundamisel ja nad aitavad Pariisi kokkuleppest tulenevate liidu kliimaeesmärkide saavutamisele väga palju kaasa. Seetõttu tuleks programmiga parandada nende suutlikkust arendada kvaliteetseid keskkonnahoidlikke tooteid ja teenuseid ning toetada pingutusi, mida nad teevad kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega ressursitõhususe suurendamiseks. Nii aitab programm suurendada ka liidu VKEde konkurentsivõimet üleilmsel turul.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  VKEdel on ühised probleemid, mis suuremaid ettevõtteid samavõrd ei mõjuta, näiteks rahastamise ja oskustööliste leidmine, halduskoormuse leevendamine, loovuse ja innovatsiooni rakendamine, turulepääs ja rahvusvahelistumise edendamine. Programm peaks selliste turutõrgetega tegelema proportsionaalselt, moonutamata seejuures põhjendamatult konkurentsi siseturul.

(23)  VKEdel on ühised probleemid, mis suuremaid ettevõtteid samavõrd ei mõjuta, näiteks rahastamise ja oskustööliste leidmine, halduskoormuse leevendamine, loovuse ja innovatsiooni rakendamine, turulepääs ja rahvusvahelistumise edendamine. Programm peaks selliste turutõrgetega tegelema proportsionaalselt, moonutamata seejuures põhjendamatult konkurentsi siseturul. Programmiga tuleks eelkõige luua tingimused, mida on vaja, et hakata tootmisprotsessis juurutama tehnoloogilist ja korralduslikku innovatsiooni, ning eritähelepanu tuleks pöörata spetsiifilistele VKEdele, nagu mikroettevõtjad, töönduseettevõtted, füüsilisest isikust ettevõtjad, vabakutselised ja sotsiaalsed ettevõtted. Tähelepanu tuleks pöörata ka potentsiaalsetele, uutele ja noortele ettevõtjatele ning naisettevõtjatele, aga ka teistele konkreetsetele sihtrühmadele, nagu vanemaealised inimesed, sisserändajad ning sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevad või haavatavatesse elanikkonnarühmadesse kuuluvad ettevõtjad, näiteks puudega inimesed.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(23 a)  Programm peaks toetama ja edendama innovatsioonikultuuri, arendades välja ökosüsteemi, mis soodustab ettevõtjate loomist ja kasvu, keskendudes eelkõige mikroettevõtjatele ja uuenduslikele VKEdele, kes suudavad toime tulla üha tihedamas konkurentsis ja kiiresti muutuvas keskkonnas. Täiesti uute innovatsiooniprotsesside tõttu tuleb välja töötada avatud innovatsiooni mudel, mille kohaselt peavad eri organisatsioonid tegema tihedamat teaduskoostööd ning teadmisi ja intellektuaalomandit rohkem jagama. Seetõttu peaks programmi eesmärk olema toetada innovatsiooniprotsessi, kaasates uusi koostööpõhiseid ärimudeleid ning keskendudes organisatsioonidevahelises kogukonnas võrgustike arendamisele ning teadmiste ja vahendite jagamisele.

Selgitus

Oluline on välja töötada innovatsiooni ökosüsteem, mis võiks toimida majandusliku katalüsaatorina.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(23 b)  Programm peaks selliste turutõrgetega tegelema proportsionaalselt, pöörates erilist tähelepanu VKEdele ja ettevõtlusvõrgustikele otsest kasu toovatele meetmetele, moonutamata seejuures põhjendamatult konkurentsi siseturul.

Selgitus

Kõigis programmi meetmetes tuleks arvesse võtta VKEsid ja ettevõtlusvõrgustikke.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  Paljud liidu konkurentsivõime probleemid on seotud sellega, et VKEdel on raske juurde pääseda rahastamisele, sest neil tuleb näha suurt vaeva, et tõestada oma krediidivõimelisust, ja neil pole piisavalt tagatisi. Täiendavad rahastamisprobleemid tulenevad VKEde konkurentsivõime säilitamise vajadusest, näiteks tegeledes digiteerimise, rahvusvahelistumise ja innovatsiooniga ning oma töötajate oskuste täiendamisega. Piiratud juurdepääs rahastamisele mõjutab negatiivselt uute ettevõtete loomist, nende kasvu ja püsimajäämise määra, samuti uute ettevõtjate valmisolekut võtta üle elujõulisi ettevõtteid ettevõtte omanikuvahetuse kontekstis.

(24)  Paljud liidu konkurentsivõime probleemid on seotud sellega, et VKEdel on raske juurde pääseda rahastamisele, sest neil puudub teave, neil tuleb näha suurt vaeva, et tõestada oma krediidivõimelisust, ja neil pole piisavalt tagatisi või on põhjuseks lihtsalt vähene teadlikkus olemasolevast mehhanismist nende tegevuse toetamiseks liidu, liikmesriigi või kohalikul tasandil. Täiendavad rahastamisprobleemid tulenevad mikroettevõtete väiksusest ning VKEde konkurentsivõime säilitamise vajadusest, näiteks tegeledes digiteerimise, rahvusvahelistumise ja innovatsiooniga ning oma töötajate oskuste täiendamisega. Piiratud juurdepääs rahastamisele mõjutab negatiivselt uute ettevõtete loomist, nende kasvu ja püsimajäämise määra, samuti uute ettevõtjate valmisolekut võtta üle elujõulisi ettevõtteid ettevõtte omanikuvahetuse kontekstis.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Et ületada need turutõrked ning tagada, et VKEd etendavad jätkuvalt oma rolli liidu majanduse konkurentsivõime tagamisel, tuleb väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjad täiendavalt toetada võla- ja omakapitaliinstrumentide kaudu, mis nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega [...] loodava InvestEU fondi VKEde komponendi raames52. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1287/201353 alusel kasutusele võetud laenutagamisrahastu on tõestanud oma lisaväärtust ja eeldatavalt annab see positiivse panuse vähemalt 500 000 VKEle; jätkuprogramm luuakse InvestEU fondi VKEde komponendi raames.

(25)  Et ületada need turutõrked ning tagada, et VKEd etendavad jätkuvalt oma rolli liidu majanduse konkurentsivõime tagamisel ja tõukejõuna kestliku majanduse saavutamisel, tuleb väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjad täiendavalt toetada võla- ja omakapitaliinstrumentide kaudu, mis nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega [...] loodava InvestEU fondi VKEde komponendi raames52. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1287/201353 loodud endise COSME programmi raames kasutusele võetud laenutagamisrahastu on tõestanud oma lisaväärtust ja eeldatavalt annab see positiivse panuse vähemalt 500 000 VKEle; jätkuprogramm luuakse InvestEU fondi VKEde komponendi raames. Rohkem tuleks pöörata tähelepanu paremale teabevahetusele ja avalikele kampaaniatele, et tõsta võimalike toetusesaajate teadlikkust VKEdele mõeldud programmides osalemise võimalustest. Et VKEde toetamiseks võetavatest liidu meetmetest rohkem teataks, tuleks meetmete puhul, mida toetatakse käesolevast programmist kas täielikult või osaliselt, sh vahendajate puhul, kasutada Euroopa logo (lippu), mille juures on ka tekst, milles antakse teada, et toetust on saadud sellest programmist.

__________________

__________________

52 COM(2018) 439 final

52 COM(2018) 439 final

53 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1287/2013, millega kehtestatakse ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) (2014–2020) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1639/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 33).

53 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1287/2013, millega kehtestatakse ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) (2014–2020) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1639/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 33).

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26)  Käesoleva programmi poliitilisi eesmärke rahastatakse ka InvestEU fondi VKEde komponenti kuuluvate rahastamisvahendite ja eelarvetagatise kaudu. Turuprobleemide või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks tuleks rahalist toetust kasutada proportsionaalselt ning meetmed ei tohiks dubleerida või välja tõrjuda erasektori poolset rahastamist ega moonutada konkurentsi siseturul. Meetmetel peaks olema selge Euroopa tasandi lisaväärtus.

(26)  Käesoleva programmi poliitilisi eesmärke rahastatakse ka InvestEU fondi VKEde komponenti kuuluvate rahastamisvahendite ja eelarvetagatise kaudu. InvestEU fondi VKEde komponendil peaks olema üldine teabepunkt, mis annab programmi kohta teavet igas liikmesriigis, et suurendada VKEde rahastamisvõimalusi ja teadlikkust nendest. Turuprobleemide või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks tuleks rahalist toetust kasutada proportsionaalselt ning meetmed ei tohiks dubleerida või välja tõrjuda erasektori poolset rahastamist ega moonutada konkurentsi siseturul. Meetmed peaksid olema selgelt täiendavad ja nendega tuleks suurendada koostoimet muude ELi programmidega. Meetmetel peaks olema selge Euroopa tasandi lisaväärtus.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(26 a)  InvestEU fondist ELi või liikmesriikide komponendi kaudu toetatud meetmetega ei tohiks dubleerida erasektori rahaeraldisi, neid asendada ega moonutada konkurentsi siseturul, vaid seoses juba kasutatavate kohalike avaliku ja erasektori tagatissüsteemidega peaksid need soodustama lõimumist kõnealuste süsteemidega, kusjuures selliste meetmete peamine eesmärk on kindlustada ja suurendada lõplike vahendite saajate (VKEd soovituse 2003/361/EÜ tähenduses) kasu, et saavutada sekkumismeetmete tegelik täiendavus.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(26 b)  Lisaks rahastamisvahenditele juurdepääsule on VKEde jaoks ülioluline ka juurdepääs oskustele, sealhulgas juhtimisalastele oskustele ja teadmistele, et pääseda ligi olemasolevatele rahalistele vahenditele, tegeleda innovatsiooniga, konkureerida ja areneda. InvestEU fondi raames ette nähtud rahastamisvahendite loomisega peaks seega kaasnema ka mentorlussüsteemide ja koolituskavade ning teadmuspõhiste äriteenuste väljatöötamine.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27)  Programm peaks pakkuma VKEdele tõhusat tuge kogu nende elutsükli vältel. See peaks tuginema VKEde ja tööstussektoriga seoses saavutatud ainulaadsetele teadmistele ja asjatundlikkusele ning pikaajalisele koostöökogemusele Euroopa, riikliku ja piirkondliku tasandi sidusrühmadega. Toetus peaks tuginema heale kogemusele seoses Euroopa ettevõtlusvõrgustikuga, mis on ühtne teeninduspunkt, mille kaudu aidatakse VKEdel parandada konkurentsivõimet ja arendada äritegevust nii siseturul kui ka muudel turgudel. Võrgustik kavatseb jätkata teenuste pakkumist teiste liidu programmide, eelkõige programmi „Horisont 2020“ raames, kasutades nende programmide rahalisi vahendeid. Lisaks sellele peaks uute ettevõtjate mentorlussüsteem jääma vahendiks, mis võimaldab värsketel ettevõtjatel või nendeks saada soovijatel hankida ettevõtluskogemust kontakti kaudu mõne teise riigi kogenud ettevõtjaga ja seega parandada ettevõtlusalast võimekust. Programm peaks veelgi laienema ja suurendama oma geograafilist ulatust ning pakkuma seega ettevõtjatele rohkem selliseid kontaktivõimalusi, täiendades vajaduse korral liidu muid algatusi.

(27)  Programm peaks pakkuma VKEdele tõhusat tuge kogu nende elutsükli vältel, olles abiks alates projekti ettevalmistamisest kuni turustamise ja turulepääsuni ning soodustades ettevõtlusvõrgustike loomist. See peaks tuginema VKEde ning majandus- ja ettevõtlussektoriga seoses saavutatud ainulaadsetele teadmistele ja asjatundlikkusele ning pikaajalisele koostöökogemusele Euroopa, riikliku ja piirkondliku tasandi sidusrühmadega. Toetus peaks tuginema kogemusele seoses Euroopa ettevõtlusvõrgustikuga, mis on ühtne teeninduspunkt, mille kaudu aidatakse VKEdel parandada konkurentsivõimet ja arendada äritegevust nii siseturul kui ka muudel turgudel. Võrgustik kavatseb jätkata teenuste pakkumist teiste liidu programmide, eelkõige programmi „Horisont 2020“ raames, kasutades nende programmide rahalisi vahendeid. Samuti peaks see toetama VKEde esindusorganisatsiooni laialdasemat osalemist ühtse turu poliitika algatuse, nagu riigihangete, standardimise protsesside ja intellektuaalomandiga seotud korra väljatöötamisel. Samuti peaks võrgustik suurendama meetmete arvu, millega antakse VKEdele sihipärasemat nõu projektide koostamisel ja toetatakse võrgustikke ning tehnoloogilist ja korralduslikku üleminekut. Ka peaks võrgustik rahastamisvõimaluste valdkonnas täiustama koostööd ja teabevahetust digitaalse programmi ja InvestEU fondi raames loodud teiste nõustamiskeskustega. Peale selle tuleks võrgustiku VKEdele suunatud meetmete kaudu osutada kvaliteetseid teenuseid kogu Euroopas, pöörates erilist tähelepanu liidu tegevusvaldkondadele ja geograafilistele piirkondadele, kus võrgustikud ja sidusrühmad ei saavuta oodatud tulemusi. Lisaks sellele peaks tulemuslik uute ettevõtjate mentorlussüsteem – programm „Erasmus noortele ettevõtjatele“ – jääma vahendiks, mis võimaldab värsketel ettevõtjatel või nendeks saada soovijatel hankida ettevõtlus- ja juhtimiskogemusi kontakti kaudu mõne teise riigi kogenud ettevõtjaga ja seega parandada ettevõtlusalast võimekust. Programm peaks laienema ja suurendama oma geograafilist ulatust ning pakkuma seega ettevõtjatele rohkem selliseid kontaktivõimalusi, täiendades vajaduse korral liidu muid algatusi. Et suurendada ettevõtlusalgatuste edendamise abil loodavat lisaväärtust, tuleks erilist tähelepanu pöörata mikroettevõtetele, olemasolevast programmist vähim kasu saanutele ja piirkondadele, kus ettevõtluskultuur on endiselt väga algeline ja selle edendamisel esineb rohkem takistusi. Tuleks teha kõik mis võimalik, et saavutada rahaliste vahendite mõistlikult tasakaalustatud geograafiline jaotus.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(27 a)  Suuremaid jõupingutusi tuleks teha halduskoormuse vähendamiseks ja programmide kättesaadavuse suurendamiseks, et vähendada VKEde ja mikroettevõtjate kulusid, mis tulenevad keerulistest taotlemismenetlustest ja osalemisnõuetest. Liikmesriigid peaksid samuti kaaluma ühtse teeninduspunktina toimiva ühtse teabepunkti loomist ettevõtjatele, keda huvitab liidu rahaliste vahendite kasutamine. Hindamismenetlus peaks olema võimalikult lihtne ja kiire, et programmist antavat toetust saaks hakata kiiresti kasutama.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Klastrid on strateegiline vahend VKEde konkurentsivõime suurendamiseks ja laiendamiseks, sest need pakuvad soodsat ettevõtluskeskkonda. Klastrite ühistegevuse algatused peaksid saavutama kriitilise massi, et kiirendada VKEde kasvu. Spetsiaalsete ökosüsteemide ühendamise kaudu loovad klastrid VKEdele uusi ärivõimalusi ja lõimivad need paremini Euroopa ja maailma strateegilistesse väärtusahelatesse. Tuleks toetada riikidevaheliste partnerlusstrateegiate väljatöötamist ja ühismeetmete elluviimist, mida toetab Euroopa klastrite koostööplatvorm. Jätkusuutlikku partnerlust tuleks toetada rahastamise jätkamisega, tingimusel et saavutatakse tulemuste ja osalemise suhtes seatud eesmärgid. Otsetoetust VKEdele tuleks anda klastriorganisatsioonide kaudu, kui tegemist on järgmisega: kõrgetasemelise tehnoloogia, uute ärimudelite, vähese CO2-heitega ja ressursitõhusate lahenduste kasutuselevõtt, loovuse ja disaini edendamine, oskuste täiendamine, andekate inimeste kaasamine, ettevõtluse kiirendamine ja rahvusvahelistumine. Kaasata tuleks muud VKEdele suunatud spetsiaalsed toetusmeetmed, mis on mõeldud tööstusliku ümberkujundamise ja aruka spetsialiseerumise strateegiate rakendamise hõlbustamiseks. Programm peaks seega aitama kaasa majanduskasvule ja looma seoseid liidu (digitaalsete) innovatsioonikeskuste ning ühtekuuluvuspoliitika ja programmi „Euroopa horisont“ raames tehtavate investeeringutega. Samuti võiks uurida sünergiaid Erasmuse programmiga.

(28)  Klastrid on strateegiline vahend VKEde konkurentsivõime suurendamiseks ja laiendamiseks, sest need pakuvad soodsat ettevõtluskeskkonda, suurendavad tööstuse ning teenuste kestlikku arengut ja tugevdavad kvaliteetsete töökohtade loomise kaudu piirkondade majandusarengut. Klastrite ühistegevuse algatused peaksid saavutama kriitilise massi, et kiirendada VKEde kasvu. Spetsiaalsete ökosüsteemide ühendamise kaudu loovad klastrid VKEdele uusi ärivõimalusi ja lõimivad need paremini Euroopa ja maailma strateegilistesse väärtusahelatesse. Tuleks toetada riikidevaheliste partnerlusstrateegiate väljatöötamist ja ühismeetmete elluviimist, mida toetab Euroopa klastrite koostööplatvorm. Jätkusuutlikku partnerlust tuleks toetada rahastamise jätkamisega, tingimusel et saavutatakse tulemuste ja osalemise suhtes seatud eesmärgid. Otsetoetust VKEdele tuleks anda klastriorganisatsioonide kaudu, kui tegemist on järgmisega: kõrgetasemelise tehnoloogia, uute ärimudelite, lahenduste kasutuselevõtt, loovuse ja disaini edendamine, oskuste täiendamine, andekate inimeste kaasamine, ettevõtluse kiirendamine ja rahvusvahelistumine. Kaasata tuleks muud VKEdele suunatud spetsiaalsed toetusmeetmed, mis on mõeldud tööstusliku ümberkujundamise ja aruka spetsialiseerumise strateegiate rakendamise hõlbustamiseks. Programm peaks seega aitama kaasa kestlikule majandusarengule ja looma seoseid liidu (digitaalsete) innovatsioonikeskuste ning ühtekuuluvuspoliitika ja programmi „Euroopa horisont“ raames tehtavate investeeringutega. Uurida võib ka sünergiat programmiga „Erasmus“.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(28 a)  Programm võiks aidata luua ja/või parandada mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate suhteid ülikoolide, uurimiskeskuste ja muude teadmiste loomise ja levitamisega tegelevate institutsioonidega. Need suhted võiksid aidata parandada ettevõtjate suutlikkust lahendada strateegilisi probleeme, mida tekitab uus rahvusvaheline keskkond.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(28 b)  Kuna VKEd on oma suuruselt väiksemad, takistavad nende kasvu spetsiifilised tegurid ning neil on tõsiseid raskusi kasvamisel ja teatava majandustegevuse laiendamisel. Liit on majandustegevuse laiendamist toetanud eelkõige teadustegevuse uuendamisele keskendudes, peamiselt VKEde rahastamisvahendi ja hiljuti ka programmi „Horisont 2020“ raames elluviidava Euroopa innovatsiooninõukogu katseprojekti kaudu. VKEde rahastamisvahendiga seotud töömeetodite ja kogemuste põhjal tuleks ühtse turu programmist toetada ka VKEde tegevuse laiendamist, et täiendada uut Euroopa innovatsiooninõukogu, mille kaudu toetatakse programmist „Euroopa horisont“ peamiselt murrangulist innovatsiooni. Meetmed, mida käesolevas programmis võetakse VKEde laiendamiseks, peaksid näiteks aitama VKEdel laieneda turuleviimise, rahvusvahelistumise ja turupõhiste võimaluste abil.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29)  Loovus ja innovatsioon on liidu tööstuse väärtusahelate konkurentsivõime seisukohast väga olulised. Need kiirendavad tööstuse moderniseerimist ja aitavad kaasa aruka ja kaasava jätkusuutliku majanduskasvu saavutamisele. VKEd on aga loovuse ja innovatsiooni kasutamises maha jäänud. Programm peaks seega toetama loomepõhise innovatsiooniga seotud sihipäraseid meetmeid, võrgustikke ja partnerlusi kogu tööstuse väärtusahelas.

(29)  Loovus ja innovatsioon, tehnoloogilised ümberkorraldused ja töökorralduse muutmine ning säästvam tootmisprotsess, eelkõige ressursi- ja energiatõhusus, on liidu tööstuse väärtusahelate konkurentsivõime seisukohast väga olulised. Need kiirendavad ettevõtlus- ja tööstussektori moderniseerimist ja aitavad kaasa aruka ja kaasava jätkusuutliku majanduskasvu saavutamisele. VKEd on aga loovuse ja innovatsiooni kasutamises maha jäänud. Programm peaks seega toetama loomepõhise innovatsiooniga seotud sihipäraseid meetmeid, võrgustikke ja partnerlusi kogu tööstuse väärtusahelas.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(29 a)  Programmi „Horisont 2020“ VKEde rahastamisvahend on olnud ettevõtjate jaoks äärmiselt edukas nii esimese kui ka teise etapi toetuste puhul nende uue äriidee edendamisel ning prototüübi katsetamisel ja arendamisel. Kuna valikuprotsess on juba väga range, ei ole endiselt võimalik piiratud vahendite tõttu kõiki häid projekte rahastada. Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti (EASME) raames on rakendamine toimunud väga tõhusalt. Kuigi kõnealune programm on keskendunud kõrgtehnoloogilistele projektidele, tuleks selle metoodikat laiendada iga liiki kasvavatele VKEdele.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(29 b)  Peale selle tuleks VKEdele suunatud meetmetes keskenduda sektoritele, kus on olnud suur majanduskasv ja suured sotsiaalsed võimalused ning kus on suur VKEde osakaal. Üks omanäoline sektor liidu majanduses, mis annab liidu SKPsse suure panuse ja kus tegutsevad peamiselt VKEd, on turism. Liit peaks jätkama selle sektori eripära toetavate meetmete elluviimist ja neid tugevdama.

Selgitus

Programm peaks keskenduma turismisektorile, arvestades viimase tähtsust ELile.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30)  Euroopa standarditel on siseturul väga oluline roll. Standardid on ettevõtete, eriti VKEde konkurentsivõime seisukohalt üliolulised. Standardid on ka liidu õigusakte ja poliitikat toetav tähtis abivahend mitmes olulises valdkonnas, nagu energeetika, kliimamuutused, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, ressursside säästev kasutamine, innovatsioon, tooteohutus, tarbijakaitse, tööohutus ja töötingimused ning vananev elanikkond, andes seega positiivse panuse ühiskonnale tervikuna.

(30)  Euroopa standarditel on siseturul väga oluline roll. Standardid on ettevõtete, eriti VKEde konkurentsivõime seisukohalt üliolulised. Standardid on ka liidu õigusakte ja poliitikat toetav tähtis abivahend mitmes olulises valdkonnas, nagu energeetika ümberkujundamine, kliimamuutused, keskkonnakaitse, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, ressursside säästev kasutamine ja ringlussevõtt, innovatsioon, tooteohutus, tarbijakaitse, tööohutus ja töötingimused ning vananev elanikkond, andes seega positiivse panuse ühiskonnale tervikuna. Kogemused on aga näidanud, et standardite väljatöötamise kiirust ja õigeaegsust tuleb parandada ning on vaja teha jõupingutusi, et paremini hõlmata kõiki asjaomaseid sidusrühmi, sh neid, kes esindavad tarbijaid.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32)  Hästi toimiv ühine finantsaruandluse raamistik on esmatähtis siseturu jaoks ning kapitaliturgude tulemuslikuks toimimiseks ja finantsteenuste integreeritud turu saavutamiseks kapitaliturgude liidu kontekstis.

(32)  Hästi toimiv ühine finantsaruandluse raamistik on esmatähtis siseturu jaoks ning finantsturgude tulemuslikuks toimimiseks ja finantsteenuste integreeritud turu saavutamiseks pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu kontekstis.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(36)  Liit aitab kaasa tarbijakaitse kõrge taseme tagamisele ning tarbijatele suurema mõjuvõimu ja siseturul keskse koha andmisele liikmesriikide poliitika toetamise ja täiendamise teel, püüdes tagada, et kodanikud saavad tarbijatena täielikult osa siseturu hüvedest ning nende ohutus, õiguslikud ning majandushuvid on seejuures nõuetekohaselt kaitstud konkreetsete meetmete abil. Samuti peab liit tagama, et tarbija- ja tooteohutusalased õigusaktid oleksid kohapeal nõuetekohaselt ja võrdselt täidetud ning et ettevõtetele oleks siseturul tagatud võrdsed võimalused ja aus konkurents. Lisaks sellele on vaja suurendada tarbijate mõjuvõimu, neid julgustada ja abistada jätkusuutlike valikute tegemisel, toetades seega kestlikku energia- ja ressursitõhusat ringmajandust.

(36)  Liit aitab kaasa tarbijakaitse kõrge taseme tagamisele ning tarbijatele suurema mõjuvõimu ja siseturul keskse koha andmisele liikmesriikide poliitika toetamise ja täiendamise teel, püüdes tagada, et kodanikud saavad tarbijatena täielikult osa siseturu hüvedest ning nende ohutus, õiguslikud ning majandushuvid on seejuures nõuetekohaselt kaitstud konkreetsete meetmete abil. Samuti peab liit tagama, et tarbija- ja tooteohutusalased õigusaktid oleksid kohapeal nõuetekohaselt ja võrdselt täidetud ning et ettevõtetele oleks siseturul tagatud võrdsed võimalused ja aus konkurents. Lisaks sellele on vaja suurendada tarbijate mõjuvõimu, neid julgustada ja abistada jätkusuutlike ja teadlike valikute tegemisel, toetades seega kestlikku energia- ja ressursitõhusat ringmajandust.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37)  Programmi eesmärk peaks olema suurendada tarbijate, ettevõtete, kodanikuühiskonna ja ametiasutuste teadlikkust liidu tarbija- ja ohutusalastest õigusaktidest ning anda tarbijatele ja nende esindusorganisatsioonidele riiklikul ja liidu tasandil rohkem võimalusi, toetades Euroopa Tarbijaliitude Ametit (BEUC), mis on kõigis asjakohastes liidu poliitikavaldkondades tarbijate huve esindav pikaajaline ja tunnustatud vabaühendus, ning tarbijate standardimises osalemise koordineerimise Euroopa ühingut (ANEC), mis esindab tarbijate huve standardimisküsimustes. Seda tehes tuleks erilist tähelepanu pöörata uutele turunõuetele, mis on seotud säästva tarbimise edendamise ning haavatavuse ennetamisega, samuti majanduse digiteerimisest või uute tarbimisharjumuste ja ärimudelite arengust tulenevatele probleemidele. Programm peaks toetama asjakohase teabe väljatöötamist turgude, poliitiliste probleemide, esilekerkivate küsimuste ja käitumisviiside kohta ning liidu tarbijate tulemustabelite avaldamist.

(37)  Programmi eesmärk peaks olema suurendada tarbijate, ettevõtete, kodanikuühiskonna ja ametiasutuste teadlikkust liidu tarbija- ja ohutusalastest õigusaktidest ning anda tarbijatele ja nende esindusorganisatsioonidele riiklikul ja liidu tasandil rohkem võimalusi, toetades Euroopa Tarbijaliitude Ametit (BEUC), mis on kõigis asjakohastes liidu poliitikavaldkondades tarbijate huve esindav pikaajaline ja tunnustatud vabaühendus, ning tarbijate standardimises osalemise koordineerimise Euroopa ühingut (ANEC), mis esindab tarbijate huve standardimisküsimustes. Seda tehes tuleks erilist tähelepanu pöörata uutele turunõuetele, mis on seotud säästva tarbimise edendamisega, pöörates erilist tähelepanu meetmetele, millega võideldakse toodete ettekavatsetud vananemise probleemi vastu, haavatavuse ennetamisega, samuti probleemidele, mis on põhjustatud majanduse digiteerimisest, seotud toodetest, asjade internetist, tehisintellektist ja algoritmide kasutusest või uute tarbimisharjumuste ja ärimudelite arengust, näiteks koostöömajandusest ja sotsiaalsest ettevõtlusest. Programmiga tuleks toetada asjakohase teabe väljatöötamist turgude kohta, sealhulgas meetmeid, mille eesmärk on parandada toodete jälgitavust kogu tarneahela ulatuses, kogu liitu hõlmavaid kvaliteedistandardeid ja toodete kvaliteedierinevuste vähendamist, poliitilisi probleeme, esilekerkivaid küsimusi ja käitumisviise ning liidu tarbijate tulemustabelite avaldamist.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(38)  Programm peaks toetama riikide pädevaid asutusi, sealhulgas tooteohutuse järelevalve eest vastutavaid asutusi, kes teevad eelkõige koostööd ohtlikke tooteid käsitleva liidu kiire teabevahetuse süsteemi kaudu. Samuti peaks programm toetama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/95/EÜ58 ja määruse (EÜ) nr 765/2008 nõuete täitmist seoses tarbijakaitse ja tooteohutuse, aga ka tarbijakaitsealase koostöö võrgustiku ning rahvusvahelise koostööga kolmandate riikide ja liidu asjaomaste ametiasutuste vahel. Lisaks peaks programm tagama, et kõik tarbijad ja kauplejad saaksid kasutada vaidluste kohtuvälist lahendamist, vaidluste internetipõhist lahendamist ning et nende käsutuses oleks teave õiguskaitsevõimaluste kohta.

(38)  Programm peaks toetama riikide pädevaid asutusi, sealhulgas tooteohutuse järelevalve eest vastutavaid asutusi, kes teevad eelkõige koostööd ohtlikke tooteid käsitleva liidu kiire teabevahetuse süsteemi kaudu. Samuti peaks programm toetama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/95/EÜ58 ja määruse (EÜ) nr 765/2008 nõuete täitmist seoses tarbijakaitse ja tooteohutuse, aga ka tarbijakaitsealase koostöö võrgustiku ning rahvusvahelise koostööga kolmandate riikide ja liidu asjaomaste ametiasutuste vahel. Lisaks peaks programm tagama, et kõigil tarbijatel ja kauplejatel oleks juurdepääs kvaliteetsele vaidluste kohtuvälisele lahendamisele ja vaidluste internetipõhisele lahendamisele ning et nende käsutuses oleks teave, kuidas osaleda kahju hüvitamist taotlevates meetmetes võimalikult väikeste kuludega.

__________________

__________________

58 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4).

58 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4).

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39)  Euroopa tarbijakeskuste võrgustik aitab kasu saada liidu tarbijaõigustest, kui tarbijad ostavad kas internetis või reisides piiriüleselt kaupu ja teenuseid siseturul ja EMPs. Seda kolmekümnest keskusest koosnevat võrgustikku rahastatakse ühiselt liidu tarbijakaitseprogrammidest ja oma rohkem kui kümne tegevusaasta jooksul on see tõestanud oma lisaväärtust tarbijate ja kauplejate usalduse suurendamisel siseturu vastu. Võrgustik menetleb aastas üle 100 000 tarbijanõude ning jõuab ajakirjanduse ja veebipõhise teavitustegevuse kaudu miljonite kodanikeni. See on üks liidu kõige väärtuslikumatest kodanike abivõrgustikest ning enamikus selle keskustes on sisse seatud kontaktpunktid siseturu õigusaktide, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/123/EÜ59 jaoks, ning selle tegevuse hinnangus rõhutatakse võrgustiku toimimise jätkamise tähtsust. Samuti kavatseb võrgustik välja töötada vastastikused kokkulepped kolmandata riikide sarnaste asutustega.

(39)  Programm peaks ka toetama Euroopa tarbijakeskuste võrgustikku, mis aitab kasu saada liidu tarbijaõigustest, kui tarbijad ostavad kas internetis või reisides piiriüleselt kaupu ja teenuseid siseturul ja EMPs. Seda kolmekümnest keskusest koosnevat võrgustikku rahastatakse ühiselt liidu tarbijakaitseprogrammidest ja oma rohkem kui kümne tegevusaasta jooksul on see tõestanud oma lisaväärtust tarbijate ja kauplejate usalduse suurendamisel siseturu vastu. Võrgustik menetleb aastas üle 100 000 tarbijanõude ning jõuab ajakirjanduse ja veebipõhise teavitustegevuse kaudu miljonite kodanikeni. See on üks liidu kõige väärtuslikumatest kodanike abivõrgustikest ning enamikus selle keskustes on sisse seatud kontaktpunktid siseturu õigusaktide, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/123/EÜ59 jaoks, ning selle tegevuse hinnangus rõhutatakse võrgustiku toimimise jätkamise tähtsust. Euroopa tarbijakeskuste võrgustik võib olla ka oluline teabeallikas väljakutsete ja probleemide kohta, millega tarbijad puutuvad kokku kohalikul tasandil, mis on olulised liidu poliitika kujundamisel ja tarbijate huvide kaitsmisel. Seepärast peaks programm võimaldama luua ja edendada koostoimet tarbijate esindamisel kohalikul ja liidu tasandil, et tugevdada tarbijate huvide kaitset. Samuti kavatseb võrgustik välja töötada vastastikused kokkulepped kolmandata riikide sarnaste asutustega.

__________________

__________________

59 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (EÜT L 376, 27.12.2006, lk 36).

59 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (EÜT L 376, 27.12.2006, lk 36).

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(40)  Mais 2017 viis komisjon läbi liidu tarbija- ja turustamisõiguse toimivuskontrolli, mis tõi esile vajaduse tagada parem eeskirjade täitmine ja lihtsustada kahju hüvitamist tarbijatele, kes on kannatanud kahju tarbijaõiguse rikkumise tõttu. Selle tulemusena võttis komisjon aprillis 2018 vastu „Uue kokkuleppe tarbijatega“, et tagada muu hulgas tarbijate võrdne kohtlemine kõikjal siseturul kahetiste kvaliteedistandardite tingimustes, liikmesriikide parem nõuete täitmise suutlikkus, tõhusam tooteohutus, parem rahvusvaheline koostöö ja uued võimalused õiguste kaitseks, eelkõige pädevate üksuste esindushagide kaudu. Programm peaks toetama tarbijapoliitikat teadlikkuse suurendamise ja teadmiste kogumise, tarbijaorganisatsioonide ja tarbijakaitseasutuste suutlikkuse suurendamise ja parimate tavade vahetamise, koostöövõrkude loomise ja turuteabe väljatöötamise, tarbijate jaoks siseturu toimimise tõendusbaasi tugevdamise, aga ka IT-süsteemide ja kommunikatsioonivahendite kaudu.

(40)  Mais 2017 viis komisjon läbi liidu tarbija- ja turustamisõiguse toimivuskontrolli, mis tõi esile vajaduse tagada parem eeskirjade täitmine ja lihtsustada kahju hüvitamist tarbijatele, kes on kannatanud kahju tarbijaõiguse rikkumise tõttu. Selle tulemusena võttis komisjon aprillis 2018 vastu „Uue kokkuleppe tarbijatega“, et tagada muu hulgas tarbijate võrdne kohtlemine kõikjal siseturul seoses piiriüleste juhtumitega, nagu nõuetele mittevastavate toodete müümine mootorsõidukite sektoris, toodete kahetised kvaliteedistandardid või paljude lendude tühistamisest tingitud ärasõiduvõimaluseta reisijate probleemid, liikmesriikide parem nõuete täitmise suutlikkus, tõhusam tooteohutus, parem rahvusvaheline koostöö ja uued võimalused õiguste kaitseks, eelkõige pädevate üksuste esindushagide kaudu. Programm peaks toetama tarbijapoliitikat teadlikkuse suurendamise ja teadmiste kogumise, tarbijaorganisatsioonide ja tarbijakaitseasutuste suutlikkuse suurendamise ja parimate tavade vahetamise, koostöövõrkude loomise ja turuteabe väljatöötamise, tarbijate jaoks siseturu toimimise tõendusbaasi tugevdamise, aga ka IT-süsteemide ja kommunikatsioonivahendite kaudu.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(41)  Kodanikke mõjutab eelkõige finantsteenuste turgude toimimine. Finantsteenused on siseturu põhikomponent ning nõuavad reguleerimist ja järelevalvet käsitlevat kindlat raamistikku, mis üksnes ei taga finantsstabiilsuse ja jätkusuutliku majanduse, vaid pakub kõrgetasemelist kaitset ka tarbijatele ja muudele finantsteenuste lõppkasutajatele, sealhulgas jaeinvestoritele, hoiustajatele, kindlustusvõtjatele, pensionifondi liikmetele ja neist tulu saajatele, üksikaktsionäridele, laenuvõtjatele ja VKEdele. Oluline on suurendada nende võimet osaleda finantssektori poliitikakujundamises.

(41)  Kodanikke mõjutab eelkõige finantsturgude toimimine ja seetõttu tuleks neid asjakohastest õigustest, riskidest ja kasust rohkem teavitada. Finantsteenused on siseturu põhikomponent ning nõuavad reguleerimist ja järelevalvet käsitlevat kindlat raamistikku, mis üksnes ei taga finantsstabiilsuse ja jätkusuutliku majanduse, vaid pakub kõrgetasemelist kaitset ka tarbijatele ja muudele finantsteenuste lõppkasutajatele, sealhulgas jaeinvestoritele, hoiustajatele, kindlustusvõtjatele, pensionifondi liikmetele ja neist tulu saajatele, üksikaktsionäridele, laenuvõtjatele ja VKEdele. Programmiga tuleks suurendada nende võimet osaleda poliitikakujundamises ning selleks tuleks muu hulgas koostada finantsturgudel pakutavate toodete kohta selge, terviklik ja kasutusmugav teabematerjal ning seda levitada.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 42

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(42)  Seepärast peaks programm jätkama suutlikkuse suurendamise programmiga (2017–2020) hõlmatud konkreetsete meetmete toetamist, millega laiendatakse tarbijate ja muude finantsteenuste lõppkasutajate kaasatust liidu poliitika kujundamisse, nagu see on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/826,60 millega jätkati aastate 2012–2017 katseprogrammi ja ettevalmistavat tegevust. See on vajalik selleks, et poliitikakujundajad saaksid muude huvirühmade kui finantssektori töötajate arvamusi ning tarbijate ja muude finantsteenuste lõppkasutajate huvide paremaks esindamiseks. Selle tulemuseks peaks olema parem finantsteenuste poliitika, eelkõige tänu üldsuse paremale arusaamisele finantsmääruses käsitletavatest küsimustest, ja parem finantskirjaoskus.

(42)  Seepärast peaks programm jätkama suutlikkuse suurendamise programmiga (2017–2020) hõlmatud konkreetsete meetmete toetamist, millega laiendatakse tarbijate ja muude finantsteenuste lõppkasutajate kaasatust liidu poliitika kujundamisse, nagu see on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/82660, millega jätkati aastate 2012–2017 katseprogrammi ja ettevalmistavat tegevust. See on vajalik selleks, et poliitikakujundajad saaksid muude huvirühmade kui finantssektori töötajate arvamusi ning tarbijate ja muude finantsteenuste lõppkasutajate huvide paremaks esindamiseks. Programm peaks pidevalt arendama oma metoodikat ja parimaid tavasid selle kohta, kuidas suurendada tarbijate ja finantsteenuste lõppkasutajate osalust, et selgitada välja liidu poliitika kujundamise jaoks olulised küsimused ja tagada tarbijate huvide kaitse finantsteenuste valdkonnas. Tänu sellele peaks finantsteenuste poliitika paranema, eelkõige tänu üldsuse paremale arusaamisele finantsmääruses käsitletavatest küsimustest ja paremale finantskirjaoskusele. Käesolevas programmis kasutavate avaliku sektori vahendite puhul tuleks põhitähelepanu pöörata sellele, mis on kasulik lõppkasutajatele, ja vältida igasuguse otsese või kaudse rahalise toetuse maksmist erasektori finantsettevõtjate äritegevusele.

__________________

__________________

60 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/826, millega luuakse liidu programm teatavate tegevuste toetamiseks, et suurendada tarbijate ja muude finantsteenuste lõppkasutajate kaasatust liidu poliitika kujundamisse finantsteenuste valdkonnas ajavahemikuks 2017–2020 (ELT L 129, 19.5.2017, lk 17).

60 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/826, millega luuakse liidu programm teatavate tegevuste toetamiseks, et suurendada tarbijate ja muude finantsteenuste lõppkasutajate kaasatust liidu poliitika kujundamisse finantsteenuste valdkonnas ajavahemikuks 2017–2020 (ELT L 129, 19.5.2017, lk 17).

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 43

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(43)  Komisjon andis aastatel 2012–2013 pilootprojekti ja aastatel 2014–2016 ettevalmistava tegevuse raames iga-aastase avaliku projektikonkursi kaudu toetust kahele organisatsioonile. Need kaks organisatsiooni on Finance Watch, mis loodi liidu toetuste abil 2011. aastal Belgia õiguse kohaselt rahvusvahelise mittetulundusühinguna, ja Better Finance, mis tekkis siis, kui alates 2009. aastast hakati varasemaid Euroopa föderatsioone ja osanike liitusid järjestikku ümber korraldama ja ümber nimetama. Määruse (EL) nr 2017/826 alusel kehtestatud suutlikkuse suurendamise programmi kohaselt on need kaks organisatsiooni ainsad toetusesaajad. Seepärast on vaja neid organisatsioone programmi raames ka edaspidi kaasrahastada. Kõnealune rahastamine tuleks siiski läbi vaadata.

(43)  Komisjon andis aastatel 2012–2013 pilootprojekti ja aastatel 2014–2016 ettevalmistava tegevuse raames iga-aastase avaliku projektikonkursi kaudu toetust kahele organisatsioonile. Need kaks organisatsiooni on Finance Watch, mis loodi liidu toetuste abil 2011. aastal Belgia õiguse kohaselt rahvusvahelise mittetulundusühinguna, ja Better Finance, mis tekkis siis, kui alates 2009. aastast hakati varasemaid Euroopa föderatsioone ja osanike liitusid järjestikku ümber korraldama ja ümber nimetama. Määruse (EL) nr 2017/826 alusel kehtestatud suutlikkuse suurendamise programmi kohaselt on need kaks organisatsiooni ainsad toetusesaajad. Seepärast on vaja neid organisatsioone programmi raames ka edaspidi kaasrahastada. Kõnealune rahastamine tuleks siiski läbi vaadata. Seetõttu tuleks meeles pidada, et kui suutlikkuse suurendamise programmi ja selle rahastamist jätkatakse ka pärast 2020. aastat ning kui tekib ka teisi võimalikke toetusesaajaid, peaks konkurss olema avatud ka kõigile teistele organisatsioonidele, kes vastavad kriteeriumidele ning aitavad kooskõlas määrusega (EL) 2017/826 saavutada programmi eesmärke.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 44

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(44)  Kõrgetasemeline tervisekaitse toiduainete tarneahelas on vajalik siseturu tõhusaks toimimiseks. Ohutu ja jätkusuutlik toiduainete tarneahel on nii ühiskonna kui ka siseturu toimimise eeltingimus. Piiriülesed terviseohud ja toiduga seotud hirmud takistavad siseturu toimimist, piirates inimeste ja kaupade liikumist ning tekitades häireid tootmises.

(44)  Kõrgetasemeline tervisekaitse toiduainete ja loomasööda tarneahelas on vajalik tarbijate kaitseks ning siseturu tõhusaks ja sujuvaks toimimiseks. Ohutu ja jätkusuutlik põllumajanduslik ja toiduainete tarneahel on nii ühiskonna kui ka siseturu toimimise eeltingimus. Nagu on näidanud äsjased vahejuhtumid, nt munade saastumine fiproniiliga 2017. aastal ja hobuseliha-skandaal 2013. aastal, takistavad piiriülesed terviseohud nagu linnugripp või Aafrika seakatk ning toiduga seotud hirmud siseturu toimimist, piirates inimeste ja kaupade liikumist ning tekitades häireid tootmises. Piiriüleste terviseohtude ja toiduga seotud hirmude ennetamine on äärmiselt oluline. Seetõttu tuleks programmist toetada konkreetseid meetmeid, nagu erakorraliste meetmete kehtestamine looma- ja taimetervist mõjutavate kriisiolukordade ja ettenägematute sündmuste puhul, luues seega mehhanismi otseseks juurdepääsuks hädaabireservile, et tegeleda nende hädaolukordadega kiiremini, tulemuslikumalt ja tõhusamalt.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 45

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(45)  Liidu õiguse üldine eesmärk toiduahela valdkonnas on edendada inimeste, loomade ja taimede tervise kaitse kõrget taset kogu toiduahelas, toetada loomade heaolu edendamist, tagada tarbijate kaitse ja teavitatuse kõrge tase ning kõrgetasemeline keskkonnakaitse, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, parandades seejuures Euroopa toidu ja sööda tootmise jätkusuutlikkust, tõhustades kvaliteedistandardeid kogu liidus, suurendades liidu toidu- ja söödatööstuse konkurentsivõimet ning soodustades töökohtade loomist.

(45)  Liidu õiguse üldine eesmärk toiduahela valdkonnas on tagada inimeste, loomade ja taimede tervise kaitse kõrge tase kogu toiduahelas, toetada loomade heaolu edendamist, tagada tarbijate kaitse ja teavitatuse kõrge tase ning kõrgetasemeline keskkonnakaitse, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, parandades seejuures Euroopa toidu ja sööda tootmise jätkusuutlikkust, vähendades toidujäätmete hulka, tõhustades toodete kvaliteedistandardeid kogu liidus, suurendades liidu toidu- ja söödatööstuse konkurentsivõimet ning soodustades töökohtade loomist.

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 46

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(46)  Arvestades selliste meetmete erilist iseloomu, mis on seotud inimeste, loomade ja taimede tervise kaitse kõrge tasemega kogu toiduahela ulatuses, tuleb käesolevas määruses sätestada toetuskõlblikkuse erikriteeriumid toetuste andmiseks ja avalike hangete kasutamiseks. Erandina Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL, Euratom)61 („finantsmäärus“) ja tagantjärele kohaldamise välistamise põhimõttest peaksid erakorraliste meetmete kulud nende kiireloomulisuse ja ettenägematu olemuse tõttu olema rahastamiskõlblikud ja hõlmama ka kulusid, mis on tekkinud seoses loomataudi või taimekahjustaja esinemise kahtlusega, tingimusel et selline kahtlus leiab hiljem kinnitust ja sellest teavitatakse komisjoni. Komisjon peaks võtma vastavad eelarvelised kulukohustused ja tegema rahastamiskõlblike kuludega seotud maksed pärast juriidilistele kohustustele allakirjutamist ja liikmesriikide esitatud maksetaotluste hindamist. Kulud peaksid olema rahastamiskõlblikud ka selliste kaitsemeetmete puhul, mida on võetud olukorras, kus mõni loomataudidest või zoonoosidest esineb või levib kolmandas riigis, liikmesriigis või ülemeremaades ja -territooriumidel ja ohustab otseselt tervisealast olukorda liidus, aga ka selliste kaitsemeetmete või muu asjassepuutuva tegevuse puhul, millega toetatakse taimetervisealast olukorda liidus.

(46)  Arvestades selliste meetmete erilist iseloomu, mis on seotud inimeste, loomade ja taimede tervise kaitse kõrge tasemega kogu toiduahela ulatuses, tuleb käesolevas määruses sätestada toetuskõlblikkuse erikriteeriumid toetuste andmiseks ja avalike hangete kasutamiseks. Erandina Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL, Euratom)61 („finantsmäärus“) ja tagantjärele kohaldamise välistamise põhimõttest peaksid erakorraliste meetmete kulud nende kiireloomulisuse ja ettenägematu olemuse tõttu olema rahastamiskõlblikud ja hõlmama ka kulusid, mis on tekkinud seoses loomataudi või taimekahjustaja esinemise kahtlusega, tingimusel et selline kahtlus leiab hiljem kinnitust ja sellest teavitatakse komisjoni. Komisjon peaks võtma vastavad eelarvelised kulukohustused ja tegema rahastamiskõlblike kuludega seotud maksed pärast juriidilistele kohustustele allakirjutamist ja liikmesriikide esitatud maksetaotluste hindamist. Kulud peaksid olema rahastamiskõlblikud ka selliste kaitsemeetmete puhul, mida on võetud olukorras, kus mõni loomataudidest või zoonoosidest esineb või levib kolmandas riigis, liikmesriigis või ülemeremaades ja -territooriumidel ja ohustab otseselt tervisealast olukorda liidus, aga ka selliste kaitsemeetmete või muu asjassepuutuva tegevuse puhul, millega toetatakse taimetervisealast olukorda liidus.

_________________

_________________

61 [lisada]

61 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 47

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(47)  Liikmesriikide korraldatav ametlik kontroll on oluline vahend, mille abil kontrollida ja jälgida, kas liidu asjaomaseid nõudeid rakendatakse, järgitakse ja täidetakse. Ametlike kontrollisüsteemide tõhusus ja tulemuslikkus on ülioluline, et säilitada inimeste, loomade ja taimede ohutuse kõrge tase kogu toiduahelas ning tagada keskkonna ja loomade heaolu kõrgel tasemel kaitse. Selliste kontrollimeetmete jaoks peaks olema kättesaadav liidu rahaline toetus. Eelkõige peaksid rahalist toetust saama liidu referentlaborid, et aidata neil katta komisjoni poolt heaks kiidetud tööprogrammide rakendamisega kaasnevaid kulusid. Kuna ametlike kontrollide tõhusus sõltub ka sellest, kas kontrolliasutuste käsutuses on kvalifitseeritud tööjõudu, kellel on nõuetekohased teadmised liidu õigusest, peaks liit aitama kaasa nende koolitamisele ja pädevate asutuste korraldatud asjakohaste vahetusprogrammide korraldamisele.

(47)  Võttes arvesse toiduahela üha suuremat üleilmastumist, on liikmesriikide korraldatav ametlik kontroll oluline vahend, mille abil kontrollida ja jälgida, kas liidu asjaomaseid nõudeid rakendatakse, järgitakse ja täidetakse, eelkõige kolmandatest riikidest imporditud toodete puhul. Ametlike kontrollisüsteemide tõhusus ja tulemuslikkus on ülioluline, et säilitada inimeste, loomade ja taimede ohutuse kõrge tase kogu toiduahelas, samuti tarbijate usaldus, ning tagada keskkonna ja loomade heaolu kõrgel tasemel kaitse. Selliste kontrollimeetmete jaoks peaks olema kättesaadav liidu rahaline toetus. Eelkõige peaksid rahalist toetust saama liidu referentlaborid, et aidata neil katta komisjoni poolt heaks kiidetud tööprogrammide rakendamisega kaasnevaid kulusid. Kuna ametlike kontrollide tõhusus sõltub ka sellest, kas kontrolliasutuste käsutuses on kvalifitseeritud tööjõudu, kellel on nõuetekohased teadmised liidu õigusest, peaks liit aitama kaasa nende koolitamisele ja pädevate asutuste korraldatud asjakohaste vahetusprogrammide korraldamisele.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 51

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(51)  Vastavalt määrusele (EÜ) nr 223/2009 on programm saadetud eelnevaks tutvumiseks Euroopa statistikasüsteemi komiteele.

(51)  Vastavalt määrusele (EÜ) nr 223/2009 on programm saadetud eelnevaks tutvumiseks Euroopa statistikasüsteemi komiteele ja selle elluviimisel tuleks tagada tõhus parlamentaarne kontroll.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 52

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(52)  Liit ja liikmesriigid on võtnud kohustuse rakendada ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030. Aidates kaasa kestliku arengu tegevuskava 2030 elluviimisele, edendavad liit ja liikmesriigid tugevamat, jätkusuutlikumat, kaasavamat, turvalisemat ja jõukamat Euroopat. Programm peaks aitama kaasa tegevuskava 2030 elluviimisele, sealhulgas kestliku arengu majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõõtme tasakaalustamise kaudu.

(52)  Liit ja liikmesriigid on võtnud kohustuse olla esimeste hulgas, kes viivad ellu ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030. Aidates kaasa kestliku arengu tegevuskava 2030 elluviimisele, edendavad liit ja liikmesriigid tugevamat, jätkusuutlikumat, kaasavamat, turvalisemat ja jõukamat Euroopat. Programm peaks aitama kaasa tegevuskava 2030 elluviimisele, sealhulgas kestliku arengu majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõõtme tasakaalustamise kaudu ning seda eesmärki silmas pidades tuleks mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestada selge ja nähtav kohustus ja võtta kestliku arengu eesmärke igakülgselt arvesse, nagu Euroopa Parlament nõudis oma 14. märtsi ja 30. mai 2018. aasta resolutsioonides 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohta.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 58

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(58)  Varasemate programmide ja eelarveridade alusel rakendatud meetmed on osutunud asjakohasteks ja need tuleks säilitada. Programmi raames võetavate uute meetmete eesmärk on eelkõige toetada hästitoimivat siseturgu. Selleks et muuta programmi rakendamine lihtsamaks ja paindlikumaks ning tagada seeläbi eesmärkide parem täitmine, tuleks meetmete määratlemisel lähtuda üksnes üldkategooriatest. Samuti peaks programm sisaldama konkurentsivõime valdkonna konkreetsete eesmärkidega seotud näidismeetmeid või õigusnormidest tulenevate meetmete loetelu, näiteks standardimise, toiduahela reguleerimise ja Euroopa statistika valdkonnas.

(58)  Varasemate programmide ja eelarveridade alusel rakendatud meetmed on osutunud asjakohasteks ja need tuleks säilitada. Programmi raames võetavate uute meetmete eesmärk on eelkõige toetada hästitoimivat siseturgu. Selleks et muuta programmi rakendamine lihtsamaks ja paindlikumaks ning tagada seeläbi eesmärkide parem täitmine, tuleks meetmete määratlemisel lähtuda üksnes üldkategooriatest. Samuti peaks programm sisaldama konkurentsivõime ja tarbijakaitse valdkonna konkreetsete eesmärkidega seotud näidismeetmeid või õigusnormidest tulenevate meetmete loetelu, näiteks standardimise, turujärelevalve, toiduahela reguleerimise ja Euroopa statistika valdkonnas.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 60

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(60)  Võttes arvesse maailma majanduse üha suuremat seotust, peaks programm ka edaspidi ette nägema võimaluse kutsuda väliseksperte, nagu kolmandate riikide ametnikke, rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid või ettevõtjaid osalema teatavates meetmetes.

(60)  Võttes arvesse maailma majanduse, sealhulgas digitaalmajanduse üha suuremat seotust, peaks programm ka edaspidi ette nägema võimaluse kutsuda väliseksperte, nagu kolmandate riikide ametnikke, rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid või ettevõtjaid osalema teatavates meetmetes.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 64

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(64)  Programm peaks edendama sünergiat ja samas vältima dubleerimist teemaga seotud liidu programmide ja meetmetega. Käesoleva programmi raames võetavad meetmed peaksid täiendama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [...]67 loodud programmi „Toll“ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [...]68 loodud programmi „Fiscalis“, mille eesmärk on samuti toetada ja parandada siseturu toimimist.

(64)  Käesoleva programmi raames võetavad meetmed peaksid täiendama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [...]67 loodud programmi „Toll“ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [...]68 loodud programmi „Fiscalis“, mille eesmärk on samuti toetada ja parandada siseturu toimimist.

_________________

_________________

67 COM(2018) 442 final

67 COM(2018) 442 final

68 COM(2018) 443 final

68 COM(2018) 443 final

Selgitus

Väljajäetud osa on tõstetud põhjendusse 5, kuhu see sobib paremini, kuna põhjendus 64 käsitleb konkreetselt kahte programmi ning sarnaste eesmärkide topeltrahastamise kaotamine peaks olema kogu programmi üldine põhimõte.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 65

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(65)  Programm peaks edendama sünergiat ja vastastikust täiendavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [...]69 loodud Euroopa Regionaalarengu Fondi kohaste VKEde ja ettevõtluse toetustega. Lisaks sellele tagatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [...]70 loodud InvestEU fondi VKEde komponendist võla- ja omakapitalitoetus, et parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele ja selle kättesaadavust. Samuti peaks programm taotlema sünergiat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [...]71 loodud kosmoseprogrammiga, kutsudes VKEsid üles saama kasu läbimurdelisest innovatsioonist ja muudest kõnealuste programmide raames välja töötatud lahendustest.

(65)  Programm peaks edendama sünergiat, vastastikust täiendavust ja lisaväärtust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [...]69 loodud Euroopa Regionaalarengu Fondi kohaste VKEde ja ettevõtluse toetustega. Lisaks sellele tagatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [...]70 loodud InvestEU fondi VKEde komponendist võla- ja omakapitalitoetus, et parandada VKEde ja mikroettevõtjate juurdepääsu rahastamisele ja selle kättesaadavust. Samuti peaks programm taotlema sünergiat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [...]71 loodud kosmoseprogrammiga, kutsudes VKEsid üles saama kasu läbimurdelisest innovatsioonist ja muudest kõnealuste programmide raames välja töötatud lahendustest.

__________________

__________________

69 COM(2018) 372 final

69 COM(2018) 372 final

70 COM(2018) 439 final

70 COM(2018) 439 final

71 COM(2018) 447 final

71 COM(2018) 447 final

Selgitus

Lisatud viide täiendavusele ja mikroettevõtjatele.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 67

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(67)  Programm peaks edendama sünergiat ja vastastikust täiendavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [...]73 loodud digitaalse Euroopa programmiga, mille eesmärk on edendada liidu majanduse ja avaliku sektori digiteerimist.

(67)  Programm peaks edendama sünergiat ja vastastikust täiendavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [...]73 loodud digitaalse Euroopa programmiga, mille eesmärk on edendada liidu majanduse ja avaliku sektori digiteerimist ja suuremat küberturvalisust.

__________________

__________________

73 COM(2018) 434 final

73 COM(2018) 434 final

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 71

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(71)  Vajaduse korral tuleks programmi meetmeid kasutada turutõrgete kõrvaldamiseks või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks proportsionaalselt, nii et need ei dubleeriks ega tõrjuks välja erasektori rahastamist, ning pakuksid selget Euroopa lisaväärtust.

(71)  Programmi meetmetel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus ja neid tuleks kasutada turutõrgete kõrvaldamiseks või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks proportsionaalselt, nii et need ei dubleeriks ega tõrjuks välja erasektori rahastamist.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 72

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(72)  Komisjonile tuleks anda rakendamisvolitused seoses selliste tööprogrammide vastuvõtmisega, millega tagatakse inimeste, loomade ja taimede tervise kaitse kõrge tase kogu toiduahelas. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201179.

välja jäetud

__________________

 

79 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

 

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 73

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(73)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist.

(73)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse liidu lisaväärtust, kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 74

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(74)  Korrapärase järelevalve ja aruandluse tagamiseks tuleks programmi meetmete ja tulemuste järelevalve jaoks kohe alguses paika panna nõuetekohane raamistik. Selline järelevalve ja aruandlus peaksid põhinema näitajatel, millega mõõdetakse programmi meetmete mõju eelnevalt kindlaksmääratud võrdlusaluse põhjal.

(74)  Saavutatud tulemuste ning programmi tõhususe ja tulemuslikkuse korrapärase järelevalve ja aruandluse tagamiseks tuleks programmi meetmete ja tulemuste järelevalve jaoks kohe alguses paika panna nõuetekohane raamistik. Selline järelevalve ja aruandlus peaksid põhinema näitajatel, millega mõõdetakse programmi meetmete mõju eelnevalt kindlaksmääratud võrdlusaluse põhjal.

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 75

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(75)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe80 punktidele 22 ja 23 tuleb programmi hinnata konkreetse järelevalvekorra alusel kogutud teabe põhjal, vältides ülereguleerimist ning halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. See kord peaks vajaduse korral hõlmama mõõdetavaid näitajaid, et hinnata nende põhjal programmi mõju kohapeal.

(75)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe80 punktidele 22 ja 23 tuleb programmi hinnata konkreetse järelevalvekorra alusel kogutud teabe põhjal, vältides ülereguleerimist ning halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. See kord peaks vajaduse korral hõlmama mõõdetavaid näitajaid, et hinnata nende põhjal programmi mõju kohapeal. Komisjon peaks koostama vahearuande, milles hinnatakse, kuivõrd on täidetud programmi raames toetatud meetmete eesmärgid, millised olid selle mõjud ja tulemused, kui tõhusalt kasutati ressursse ja millist liidu lisaväärtust saadi, ning koostama lõpliku hindamisaruande meetmete pikemaajaliste mõjude, tulemuste ja kestlikkuse ning teiste programmidega saavutatud sünergia kohta.

__________________

__________________

80 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

80 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 75 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(75 a)  Käesoleva määruse teatavate mitteoluliste osade täiendamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte tööprogrammi(de) vastuvõtmise kohta.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 76

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(76)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2016/42981 I osa 2. peatükis, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2160/200382 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 999/200183 osutatud loomataudide põhjal tuleb koostada selliste loomataudide ja zoonooside loetelu, mis on erakorraliste meetmete ning likvideerimise, tõrje ja seire programmide raames rahastamiskõlblikud.

(76)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2016/42981 I osa 2. peatükis, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2160/200382 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 999/200183 osutatud loomataudide põhjal tuleb koostada selliste loomataudide ja zoonooside avatud loetelu, mis on erakorraliste meetmete ning likvideerimise, tõrje ja seire programmide raames rahastamiskõlblikud.

_________________

_________________

81 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.3.2016, lk 1).

81 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.3.2016, lk 1).

82 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2160/2003 salmonella ja teiste konkreetsete toidupõhiste zoonootilise toimega mõjurite kontrolli kohta (ELT L 325, 12.12.2003, lk 1).

82 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2160/2003 salmonella ja teiste konkreetsete toidupõhiste zoonootilise toimega mõjurite kontrolli kohta (ELT L 325, 12.12.2003, lk 1).

83 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad (EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1).

83 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad (EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1).

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 77

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(77)  Selleks et võtta arvesse loomataudide põhjustatud olukordi, mis mõjutavad oluliselt loomakasvatust või kariloomakaubandust, inimeste tervisele ohtlike zoonooside levikut või uusi teaduslikke või epidemioloogilisi arenguid, ning loomataude, mis tõenäoliselt kujutavad endast liidule uut ohtu, tuleks komisjonile anda kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte loomataudide ja zoonooside loetelu täiendamiseks. Selleks et tagada programmi eesmärkide täitmisel tehtud edusammude tulemuslik hindamine, tuleks komisjonile anda õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et vajaduse korral läbi vaadata erieesmärkide saavutamist mõõtvad näitajad või neid täiendada, ning et lisada käesolevale määrusele järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevad sätted. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(77)  Selleks et võtta arvesse loomataudide põhjustatud olukordi, mis mõjutavad oluliselt loomakasvatust või kariloomakaubandust, inimeste tervisele ohtlike zoonooside levikut või uusi teaduslikke või epidemioloogilisi arenguid, ning loomataude, mis tõenäoliselt kujutavad endast liidule uut ohtu, tuleks komisjonile anda kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte loomataudide ja zoonooside loetelu täiendamiseks. Selleks et tagada programmi eesmärkide täitmisel tehtud edusammude tulemuslik hindamine, tuleks komisjonile anda õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et vajaduse korral läbi vaadata erieesmärkide saavutamist mõõtvad näitajad või neid täiendada, ning et lisada käesolevale määrusele järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevad sätted. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Samuti tuleks konsulteerida sidusrühmade ja tarbijate ühendustega. Et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 80

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(80)  Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastuvõetud horisontaalseid finantseeskirju. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ja nendega määratakse eelkõige kindlaks kord, mille kohaselt eelarvet koostatakse ja täidetakse toetuste, hangete, auhindade ja kaudse eelarve täitmise kaudu, ning nähakse ette finantshalduses osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud eeskirjades on käsitletud ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus.

(80)  Käesoleva programmi raames võetavate meetmete suhtes (käesolevas määruses toodud konkreetseid erandeid arvestades) tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastuvõetud horisontaalseid finantseeskirju ja eelkõige finantsmäärust, millega määratakse kindlaks kord, mille kohaselt eelarvet koostatakse ja täidetakse toetuste, hangete, auhindade ja kaudse eelarve täitmise kaudu, ning nähakse ette finantshalduses osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud eeskirjades on käsitletud ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus.

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 81

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(81)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/67990 reguleeritakse isikuandmete töötlemist liikmesriikides käesoleva määruse kontekstis ja liikmesriikide pädevate asutuste järelevalve all. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) 45/200191 reguleeritakse isikuandmete töötlemist komisjonis käesoleva määruse kontekstis ja Euroopa andmekaitseinspektori järelevalve all. Pädevad asutused peavad teavet vahetama ja edastama kooskõlas määruses (EL) 2016/679 sätestatud isikuandmete edastamise eeskirjadega ning komisjon peab teavet vahetama ja edastama kooskõlas määruses (EÜ) nr 45/2001 sätestatud isikuandmete edastamise eeskirjadega.

(81)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/67990 reguleeritakse isikuandmete töötlemist liikmesriikides käesoleva määruse kontekstis ja liikmesriikide pädevate asutuste järelevalve all. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) 45/200191 reguleeritakse isikuandmete töötlemist komisjonis käesoleva määruse kontekstis ja Euroopa andmekaitseinspektori järelevalve all. Pädevad asutused peavad teavet vahetama ja edastama kooskõlas määruses (EL) 2016/679 ja määruses XXX [eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev määrus] sätestatud isikuandmete edastamise eeskirjadega ning komisjon peab teavet vahetama ja edastama kooskõlas määruses (EÜ) nr 45/2001 sätestatud isikuandmete edastamise eeskirjadega.

Selgitus

Isikuandmete kaitse üldmääruses käsitletakse üksnes isikuandmeid ja selles ei hõlmata piisavalt teisi andmeliike, näiteks metaandmeid, voogandmeid ja rakendustes salvestatud andmeid, mille korral tuleb arvesse võtta ka kooskõla e-privaatsuse määrusega, mis seondub praegu arutatava komisjoni ettepanekuga 2017/0003(COD).

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 83

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(83)  Programmi eesmärk peaks ka olema tagada liidu siseturu, ettevõtete – sealhulgas VKEde –konkurentsivõime ja Euroopa statistikameetmete parem nähtavus ja sidusus Euroopa kodanike, ettevõtete ja ametiasutuste jaoks.

(83)  Programmi eesmärk peaks ka olema tagada liidu siseturu, ettevõtete – eriti väikeste, keskmise suurusega ja mikroettevõtete – konkurentsivõime ja kestlikkus ning Euroopa statistikameetmete parem nähtavus ja sidusus Euroopa kodanike, ettevõtete ja ametiasutuste jaoks.

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 85

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(85)  On asjakohane tagada sujuv ja katkestusteta üleminek määrustega (EL) nr 1287/2013, (EL) nr 254/2014, (EL) 2017/826, (EL) nr 258/2014, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 99/2013 loodud ettevõtete ja VKEde konkurentsivõime, tarbijakaitse, tarbijate ja finantsteenuste lõppkasutajate, finantsteenuste poliitika kujundamise, toiduahela ja Euroopa statistika valdkonna programmidelt käesolevale programmile, eelkõige seoses mitmeaastaste meetmete jätkamise ning eelmiste programmide edusammude hindamisega,

(85)  On asjakohane tagada sujuv ja katkestusteta üleminek määrustega (EL) nr 1287/2013, (EL) nr 254/2014, (EL) 2017/826, (EL) nr 258/2014, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 99/2013 loodud ettevõtete, eelkõige väikeste, keskmise suurusega ja mikroettevõtete konkurentsivõime, tarbijakaitse, tarbijate ja finantsteenuste lõppkasutajate, finantsteenuste poliitika kujundamise, toiduahela ja Euroopa statistika valdkonna programmidelt käesolevale programmile, eelkõige seoses mitmeaastaste meetmete jätkamise ning eelmiste programmide edusammude hindamisega,

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva määrusega luuakse programm siseturu toimimise ja ettevõtete, sealhulgas mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime parandamiseks ning raamistik Euroopa statistika arendamiseks, tegemiseks ja levitamiseks määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 13 tähenduses (edaspidi „programm“).

Käesoleva määrusega luuakse ühtse turu programm, et tugevdada siseturgu ja parandada selle toimimist ettevõtete, eelkõige väikeste, keskmise suurusega ja mikroettevõtete konkurentsivõime ja kestlikkuse vallas, tugevdada ja parandada standardimist, tarbijakaitset, turujärelevalvet, toiduainete tarneahelat ja Euroopa statistikat, ning luuakse raamistik Euroopa statistika arendamiseks, koostamiseks ja levitamiseks määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 13 tähenduses (edaspidi „programm“).

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  „Euroopa statistika“ – statistika, mida arendatakse, tehakse ja levitatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 223/2009;

(2)  „Euroopa statistika“ – statistika, mida arendatakse, koostatakse ja levitatakse liidu tasandil ja liikmesriikides kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 3 ja määrusega (EÜ) nr 223/2009;

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  „õigussubjekt“ – füüsiline või juriidiline isik, kes on asutatud ja sellisena tunnustatud siseriikliku õiguse, liidu õiguse või rahvusvahelise õiguse alusel, kellel on iseseisev õigusvõime ning õigus enda nimel toimides teostada õigusi ja kanda kohustusi, või üksus, mis ei ole juriidiline isik vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 197 lõike 2 punktile c;

(3)  „õigussubjekt“ – füüsiline või juriidiline isik, kes on asutatud ja sellisena tunnustatud siseriikliku õiguse, liidu õiguse või rahvusvahelise õiguse alusel, kellel on iseseisev õigusvõime ning õigus enda nimel toimides teostada õigusi ja kanda kohustusi, või üksus, mis ei ole juriidiline isik vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 197 lõike 2 punktile c;

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  „sotsiaalne ettevõte“ – ettevõte, mille põhieesmärk on mitte omanikele või aktsionäridele või osanikele kasumi tootmine, vaid sotsiaalne mõju, ning mis pakub turul kaupu ja teenuseid ning mida juhitakse avatud ja vastutustundlikul viisil, kaasates töötajaid, tarbijaid ja sidusrühmi;

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 b)  „kohalik avaliku sektori ettevõte“ – avalikke teenuseid osutav väike kohalik ettevõte, mis vastab VKE kriteeriumidele ja täidab kohalikule kogukonnale olulisi ülesandeid;

Selgitus

Kohalikud avaliku sektori ettevõtted tegelevad spetsiifilist laadi ettevõtlusega ja seda tuleb COSME programmis arvesse võtta.

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 c)  „ettevõtlusvõrgustik“ – ühise projekti elluviimiseks loodud ettevõtjate ühendus, kus kaks või enam VKEd tegelevad ühiselt ühe või mitme majandustegevusega, et suurendada turul oma konkurentsivõimet;

Selgitus

Ettevõtlusvõrgustikud on siseturul tähtsad osalejad.

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  parandada siseturu toimimist, kaitsta kodanikke, tarbijaid ja ettevõtteid, eriti mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid), ja suurendada nende mõjuvõimu, tagades liidu õiguse täitmise, hõlbustades turulepääsu, kehtestades standardeid ning edendades inimeste, loomade ja taimede tervist ja loomade heaolu; laiendada koostööd nii liikmesriikide pädevate asutuste vahel kui ka liikmesriikide pädevate asutuste, komisjoni ja liidu detsentraliseeritud asutuste vahel;

(a)  parandada siseturu toimimist, kaitsta kodanikke, tarbijaid ja ettevõtteid, eriti mikro-, väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid), ja suurendada nende mõjuvõimu tänu liidu sotsiaalse ning keskkonna- ja õigusraamistiku jõustamisele; hõlbustada turulepääsu ja parandada rahastamise kättesaadavust, edendada ettevõtjatevahelist ausat konkurentsi ning kehtestada normid, mis tagavad ühetaolise kõrgetasemelise tarbijakaitse, tugevdada kogu liidus turujärelevalvet, parandada vastastikust tunnustamist ning edendada inimeste, loomade ja taimede tervist ja loomade heaolu; laiendada nii liikmesriikide pädevate asutuste vahelist kui ka liikmesriikide pädevate asutuste, komisjoni ja liidu detsentraliseeritud asutuste vahelist koostööd;

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  pakkuda kvaliteetset, võrreldavat ja usaldusväärset Euroopa statistikat, mis toetaks kõigi liidu poliitikavaldkondade kujundamist, järelevalvet ja hindamist ning aitaks poliitikakujundajatel, ettevõtetel, akadeemilistel ringkondadel, kodanikel ja meedial teha teadlikke otsuseid ja osaleda demokraatlikus protsessis.

(b)  arendada, koostada ja levitada kvaliteetset, võrreldavat ja usaldusväärset Euroopa statistikat, mis toetaks kõigi liidu poliitikavaldkondade, sh kaubanduse ja rände kujundamist, järelevalvet ja hindamist ning aitaks kodanikel, poliitikakujundajatel, reguleerimis- ja järelevalveasutustel, ettevõtetel, akadeemilistel ringkondadel, kodanikuühiskonnal ja meedial teha teadlikke otsuseid ja osaleda demokraatlikus protsessis.

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  tõhustada siseturgu, hõlbustada kaubandustõkete ennetamist ja kõrvaldamist, töötada välja, rakendada ja täita liidu õigusakte kaupade ja teenuste siseturu, riigihangete, turujärelevalve, äriühinguõiguse, lepinguõiguse ja lepinguvälise õiguse, rahapesuvastase tegevuse, kapitali vaba liikumise, finantsteenuste ja konkurentsi, sealhulgas juhtimisvahendite arendamise valdkonnas;

(a)  siseturu tõhustamiseks:

 

i) hõlbustada kaubandustõkete ennetamist ja kõrvaldamist ning töötada välja, rakendada ja täita liidu õigusakte kaupade ja teenuste siseturu ning riigihangete, turujärelevalve, äriühinguõiguse, lepinguõiguse ja lepinguvälise õiguse, rahapesuvastase tegevuse, kapitali vaba liikumise, finantsteenuste ja konkurentsi, sealhulgas juhtimisvahendite arendamise valdkonnas;

 

ii) toetada tulemuslikku turujärelevalvet ja tooteohutust kogu liidus ja toetada võitlust toodete võltsimise vastu, tagamaks et liidu turul, sealhulgas internetimüügil tehakse kättesaadavaks üksnes ohutud, nõuetele vastavad ja kõrgetasemelist tarbijakaitset pakkuvad tooted, ning toetada kogu liidus turujärelevalveasutuste ühtsuse ja võimekuse suurendamist.

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  suurendada ettevõtete konkurentsivõimet, pöörates erilist tähelepanu VKEdele ja täiendavuse saavutamisele selliste meetmete kaudu, millega tagatakse VKEdele mitmesuguses vormis toetus, juurdepääs turgudele, sh nende rahvusvahelistumine, soodne ettevõtluskeskkond, konkurentsivõime tööstusharudes, tööstuse moderniseerimine ja ettevõtluse edendamine;

(b)  toetada ettevõtete, eriti VKEde konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust ning tagada meetmete (VKEde jaoks seatud eesmärkide) võtmisega täiendavus, pöörates eritähelepanu VKEde erivajadustele, milleks tuleb:

 

i) anda VKEdele mitmel eri kujul toetust, soodustada VKEde, sh ettevõtlusvõrgustike kasvu, edendamist ja loomist ning juhtimisoskuste arendamist ning toetada laiendusmeetmeid, mille abil on VKEdel lihtsam pääseda turgudele ja rahvusvahelistuda ning oma tooteid ja teenuseid turustada;

 

ii) toetada VKEdele soodsat ettevõtluskeskkonda ja raamistikku, vähendada halduskoormust, parandada sektorite konkurentsivõimet, tagada tegevuse moderniseerimine, sh VKEde digiüleminek, mis aitab luua vastupidavat ning energia- ja ressursitõhusat majandust;

 

iii) toetada ettevõtlikkust ja aidata anda VKEde töötajatele kvaliteetset koolitust;

 

iv) edendada struktuursetest muudatustest mõjutatud piirkondades VKEde muudatustega toimetulemiseks mõeldud uusi ettevõtlusvõimalusi sihtotstarbeliste ja muude uuenduslike, töökohtade loomist ja ettevõtluse jätkumist soodustavate meetmetega, nagu näiteks töötajatepoolne väljaostmine.

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  võimaldavad Euroopa standardimist rahastada ja sidusrühmadel Euroopa standardite kehtestamises osaleda;

i)  võimaldavad Euroopa standardiorganisatsioone rahastada ja kõigil asjaomastel sidusrühmadel Euroopa standardite kehtestamises osaleda;

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)  toetavad kvaliteetsete rahvusvaheliste finantsaruandluse ja auditeerimise standardite väljatöötamist, lihtsustavad nende integreerimist liidu õigusesse ja edendavad innovatsiooni ja parimaid tavasid äriühingute aruandluse valdkonnas;

ii)  toetavad kvaliteetsete rahvusvaheliste finantsaruandluse ja auditeerimise standardite väljatöötamist, lihtsustavad nende integreerimist liidu õigusesse ja/või edendavad innovatsiooni ja parimaid tavasid nii suurte kui ka väikeste äriühingute aruandluse valdkonnas;

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt d – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  edendavad tarbijate huve ja tagavad tarbijakaitse kõrge taseme ja tooteohutuse selle kaudu, et

(d)  edendavad tarbijate huve ja tagavad tarbijakaitse ühtlase ja kõrge taseme selle kaudu, et

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt d – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  suurendatakse tarbijate, ettevõtete ja kodanikuühiskonna mõjuvõimu, abistatakse ja haritakse neid; tagatakse tarbijakaitse kõrge tase, säästev tarbimine ja tooteohutus, eelkõige toetades pädevaid täitevasutusi, tarbijaid esindavaid organisatsioone ja koostöömeetmeid; tagatakse tarbijatele juurdepääs vaidluste lahendamise mehhanismidele ning antakse piisavat teavet turgude ja tarbijate kohta;

i)  suurendatakse tarbijate, ettevõtete ja kodanikuühiskonna mõjuvõimu, abistatakse ja haritakse neid; tagatakse tarbijate, eeskätt kõige kaitsetumate tarbijate kaitse kõrge tase, et tugevdada õiglust, läbipaistvust ja usaldust ühtse turu vastu; toetatakse pädevaid täitevasutusi, tarbijaid esindavaid organisatsioone ja koostöömeetmeid, milleks muu hulgas tegeletakse praegustest ja tekkivatest tehnoloogiatest tingitud probleemidega, sealhulgas võetakse meetmeid toodete jälgitavuse parandamiseks tarneahelas; kogu liitu hõlmavad kvaliteedistandardid ja toodete kvaliteedierinevuste vähendamine; suurendatakse teadlikkust liidu õigusega tagatud tarbijaõigustest, tagatakse kõigile tarbijatele juurdepääs tõhusatele õiguskaitsemehhanismidele, antakse piisavat teavet turgude ja tarbijate kohta ning säästva tarbimise edendamiseks antakse tarbijatele rohkem teavet kaupade ja teenuste eriomaduste ja keskkonnamõjude kohta;

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt d – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)  suurendatakse tarbijate, muude finantsteenuste lõppkasutajate ja kodanikuühiskonna osalemist finantsteenuste valdkonna poliitika kujundamises; edendatakse paremat arusaamist finantssektorist;

ii)  suurendatakse tarbijate, muude finantsteenuste lõppkasutajate ja kodanikuühiskonna osalemist finantsteenuste valdkonna poliitika kujundamises; edendatakse paremat arusaamist finantssektorist ja pakutavatest eri liiki finantstoodetest ning tagatakse tarbijate huvide kaitse jaefinantsteenuste valdkonnas;

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  aidatakse kaasa inimeste, loomade ja taimede tervise kõrge taseme tagamisele kogu toiduahelas ja asjaomastes valdkondades, muu hulgas ennetades ja likvideerides loomataude ja taimekahjustajaid, ja toetada loomade heaolu parandamist, aga ka toidu säästvat tootmist ja tarbimist;

(e)  aidatakse kaasa inimeste, loomade ja taimede tervise ja ohutuse kõrge taseme tagamisele kogu toiduainete ja loomasööda tarneahelas ning seotud valdkondades, muu hulgas ennetades ja likvideerides loomataude ja taimekahjureid, võttes selleks loomade või taimede tervist mõjutavates ulatuslikes kriisiolukordades ja ettenägematute sündmuste korral ka erakorralisi meetmeid, ja toetatakse loomade heaolu parandamist, edendatakse taskukohase toidu säästvat tootmist ja tarbimist ning stimuleeritakse teadusuuringuid, innovatsiooni ja parimate tavade vahetamist valdkondlike sidusrühmade vahel;

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  tehakse õigeaegselt, erapooletult ja kulutõhusal viisil Euroopa statistikat ja edastatakse seda Euroopa statistikasüsteemi raames määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklis 4 osutatud laiendatud partnerluse kaudu kõigile asjaomastele välisosalistele, kasutades mitmesuguseid andmeallikaid, täiustatud andmeanalüüsi meetodeid, arukaid süsteeme ja digitaaltehnoloogiat.

(f)  arendatakse, koostatakse ja levitatakse õigeaegselt, erapooletult ja kulutõhusal viisil Euroopa statistikat ja edastatakse seda Euroopa statistikasüsteemi raames määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklis 4 osutatud laiendatud partnerluste kaudu kõigile asjaomastele välisosalistele, kasutades mitmesuguseid andmeallikaid, täiustatud andmeanalüüsi meetodeid, arukaid süsteeme ja digitaaltehnoloogiat ning esitades andmed riikide ja võimaluse korra piirkondade lõikes.

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 4 088 580 000 eurot.

1.  Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 6 563 000 000 eurot.

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt -a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-a)  394 590 000 eurot artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis i osutatud eesmärgi jaoks;

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt -a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-a a)  396 200 000 eurot artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud eesmärgi jaoks;

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  1 000 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud eesmärgi jaoks;

(a)  3 122 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud eesmärgi jaoks;

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  220 510 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud eesmärgi jaoks;

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  188 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punkti d alapunktis i osutatud eesmärgi jaoks;

(b)  198 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis d osutatud eesmärgi jaoks;

Muudatusettepanek    93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Lõikes 1 nimetatud summat võib kasutada programmi rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, eelkõige ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, aga ka infotehnoloogiavõrgustike kasutamiseks, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, samuti infotehnoloogiavahendite kasutamiseks ja arendamiseks.

3.  Lõikes 1 nimetatud summat võib kasutada programmi rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, eelkõige ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, aga ka infotehnoloogiavõrgustike kasutamiseks, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, samuti infotehnoloogiavahendite kasutamiseks ja arendamiseks. Et programmist saaks võimalikult ulatuslikult rahastada programmi eesmärke teenivaid meetmeid, ei või halduskulud ja tehnilise abi maksumus kokku olla üle 5 % lõikes 1 osutatud rahastamispaketi väärtusest.

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Artikli 3 lõike 2 punkti e kohaste meetmete piisava rahastamise tagamiseks tuleks võtta kasutusele erimehhanism, mille abil saaks ulatuslike hädaolukordade puhul toidutarneahelat rahastada vahetult komisjoni kriisireservist.

Muudatusettepanek    95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  õigete tingimuste loomine, et anda kõigile siseturu osalistele, sealhulgas ettevõtetele, kodanikele ja tarbijatele, kodanikuühiskonnale ja avaliku sektori asutustele rohkem mõjuvõimu läbipaistva teabe ja teadlikkuse suurendamise kampaaniate, parimate tavade vahetamise, hea tava edendamise, kogemuste ja teadmiste vahetamise ning koolituste korraldamise kaudu;

(a)  õigete tingimuste loomine, et anda kõigile siseturu osalistele, sealhulgas ettevõtetele, kodanikele, tarbijatele, kodanikuühiskonnale ja avaliku sektori asutustele rohkem mõjuvõimu läbipaistva teabevahetuse ja teadlikkuse suurendamise kampaaniate kaudu, eelkõige seoses kohaldatavate liidu eeskirjadega ning tarbijate ja ettevõtjate õigustega, parimate tavade vahetamise, heade tavade ja uuenduslike lahenduste edendamise, kogemuste ja teadmiste vahetamise ning kodanike ja ettevõtjate digitaalse kirjaoskuse edendamiseks korraldatavate koolituste kaudu;

Muudatusettepanek    96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  mehhanismide loomine liidu kodanike, tarbijate, lõppkasutajate, kodanikuühiskonna ja ettevõtjate esindajate jaoks, et aidata kaasa nende osalemisele poliitilistes aruteludes, poliitikavaldkondades ja otsustusprotsessis, toetades eelkõige esindusorganisatsioonide toimimist nii riiklikul kui ka liidu tasandil;

(b)  mehhanismide loomine liidu kodanike, tarbijate, lõppkasutajate, kodanikuühiskonna, ametiühingute ja ettevõtjate, eelkõige VKEde esindajate jaoks, et aidata kaasa nende osalemisele poliitilistes aruteludes, poliitikavaldkondades ja otsustusprotsessis, toetades eelkõige esindusorganisatsioonide toimimist nii riiklikul kui ka liidu tasandil;

Muudatusettepanek    97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  suutlikkuse suurendamine ning liikmesriikide ja nende pädevate asutuste, liikmesriikide pädevate asutuste ja komisjoni ning komisjoni, liidu detsentraliseeritud asutuste ja kolmandate riikide asutuste ühismeetmete toetamine ja koordineerimine;

(c)  suutlikkuse suurendamine ning liikmesriikide ja nende pädevate asutuste, liikmesriikide pädevate asutuste ja komisjoni ning komisjoni, liidu detsentraliseeritud asutuste ja kolmandate riikide asutuste ühismeetmete toetamine ja koordineerimine, täpsemalt mõeldakse ühismeetmeid, mille eesmärk on tugevdada liidus tooteohutust ja tarbijakaitse eeskirjade jõustamist ning toodete jälgitavust;

Muudatusettepanek    98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  liidu õigusraamistiku tõhusa jõustamise ja ajakohastamise ning selle kohandamise toetamine pidevalt muutuvas keskkonnas, sealhulgas andmete kogumise ja analüüside kaudu; uuringud, hindamised ja poliitikasoovitused; tutvustamistegevuse ja katseprojektide korraldamine; teabevahetustegevus; spetsiaalsete IT-vahendite väljatöötamine, et tagada siseturu läbipaistev ja tõhus toimimine.

(d)  liidu õigusraamistiku tõhusa liikmesriigipoolse jõustamise ja ajakohastamise ning selle kohandamise toetamine pidevalt muutuvas keskkonnas ning digitaliseerimisega kaasnevate probleemide lahendamise toetamine, sealhulgas andmete kogumise ja analüüsimise kaudu; uuringud, hindamised ja poliitikasoovitused; tutvustamistegevuse ja katseprojektide korraldamine; teabevahetustegevus; spetsiaalsete IT-vahendite väljatöötamine, et tagada siseturu läbipaistev, õiglane ja tõhus toimimine.

Muudatusettepanek    99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Rahastamiskõlblikud on järgmised artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud konkreetseid eesmärke täitvad meetmed:

 

(a) turujärelevalveasutuste ja liikmesriikide muude asjaomaste asutuste vaheline koordineerimine ja koostöö, eelkõige liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustiku kaudu;

 

(b) selliste IT-vahendite arendamine ja haldamine, mille abil vahetatakse välispiiridel teavet turujärelevalve ja kontrolli kohta;

 

(c) toetus tooteohutuse ja nõuetele vastavusega seotud ühismeetmete ja katsete väljatöötamiseks, sealhulgas seotud toodete ja internetis müüdavate toodete osas;

 

(d) turujärelevalveasutuste ja kolmandate riikide asjaomaste asutuste vaheline koostöö, parimate tavade vahetamine ja ühisprojektide korraldamine;

 

(e) turujärelevalvestrateegiate, teadmiste ja teabe kogumise, katsetamissuutlikkuse ja -vahendite, vastastikuste eksperdihinnangute, koolitusprogrammide, tehnilise abi ja turujärelevalveasutuste suutlikkuse suurendamise toetamine;

 

(f) mootorsõidukite tüübikinnitusmenetluste ja mootorsõidukite nõuetele vastavuse kontrollimise hindamine komisjoni poolt.

Muudatusettepanek    100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  mitmesuguses vormis toetuse andmine VKEdele;

välja jäetud

Muudatusettepanek    101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  VKEde turulepääsu lihtsustamine, nende toetamine üleilmsete ja ühiskondlike probleemide lahendamisel ning rahvusvahelistumisel, liidu tööstuse juhtpositsiooni tugevdamine üleilmsetes väärtusahelates, muu hulgas Euroopa ettevõtlusvõrgustiku kaudu;

(b)  mikroettevõtjate, VKEde ja ettevõtlusvõrgustike turulepääsu – sealhulgas liiduvälistele turgudele pääsu – lihtsustamine, nende toetamine üleilmsete, keskkonna-, majandus- ja ühiskondlike probleemide lahendamisel ning rahvusvahelistumisel, nende tegevusaja jooksul nende toetamise hõlbustamine ning liidu ettevõtluse ja tööstuse juhtpositsiooni tugevdamine üleilmsetes väärtusahelates;

Muudatusettepanek    102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  turutõkete ja halduskoormuse vähendamine ning soodsa ettevõtluskeskkonna loomine, et pakkuda VKEdele rohkem võimalusi siseturust kasu saada;

(c)  turutõkete kaotamine, halduskoormuse, sh ettevõtete loomist ja ettevõtluse alustamist takistavate tõkete vähendamine, soodsa ettevõtluskeskkonna loomine, milles mikroettevõtjad ja VKEd saavad siseturu võimalusi, sh rahastamisvõimalusi ära kasutada, ning sobivate suuniste, mentorluse ja juhendamisprogrammide ja teadmuspõhiste äriteenuste pakkumine;

Muudatusettepanek    103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  ettevõtete kasvu ja oskuste arendamise ning tööstuse ümberkujundamise toetamine tootmis- ja teenindussektoris;

(d)  kestlike ettevõtete arengu ja kasvu soodustamine, mikroettevõtjate ja VKEde teadlikkuse suurendamine liidu õigusaktidest, sh keskkonna- ja energeetikaalastest õigusaktidest, nende oskuste ja kutsekvalifikatsioonide tõhusam suurendamine, uute ärimudelite ja ressursitõhusate väärtusahelate soodustamine, millega toetatakse tootmis- ja teenusesektorites kestlikku tööstuslikku, tehnoloogilist ja korralduslikku ümberkujundamist;

Muudatusettepanek    104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  ettevõtete ja kõigi majandussektorite konkurentsivõime toetamine, innovatsiooni rakendamise ja väärtusahela alase koostöö toetamine VKEdes, ühendades strateegiliselt ökosüsteemid ja klastrid, muu hulgas klastrite ühistegevuse algatuse kaudu;

(e)  ettevõtete ja kõigi majandussektorite konkurentsivõime ja kestlikkuse tugevdamine, mikroettevõtetes ja VKEdes tehnoloogilise, korraldusliku ja sotsiaalse innovatsiooni rakendamise toetamine, ettevõtete sotsiaalse vastutuse parandamine ja väärtusahelaalase koostöö toetamine, ühendades strateegiliselt ökosüsteemid ja klastrid, sh klastrite ühistegevuse algatuse kaudu;

Muudatusettepanek    105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  ettevõtluskeskkonna ja ettevõtluskultuuri, sealhulgas uute ettevõtjate mentorlussüsteemi edendamine ning idu- ja kasvufirmade ja ettevõtete jätkusuutlikkuse toetamine.

(f)  ettevõtluskeskkonna ja ettevõtluskultuuri edendamine, uute ettevõtjate mentorlussüsteemi laiendamine ning idu- ja kasvufirmade ja ettevõtete kestlikkuse toetamine, pöörates erilist tähelepanu uutele võimalikele ettevõtjatele (s.t noortele ja naisettevõtjatele) ja teistele spetsiifilistele sihtrühmadele, nt ebasoodsas sotsiaalses olukorras olevatele või vähekaitstud rühmadele.

Muudatusettepanek    106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud konkreetsete eesmärkide täitmisel võib komisjon lisaks käesoleva artikli lõike 3 punktides a–f osutatule toetada järgmisi erimeetmeid:

 

(a) kiirendada, toetada ja laiendada Euroopa ettevõtlusvõrgustiku kaudu pakutavaid nõustamisteenuseid, et osutada ühtse kontaktpunkti kaudu integreeritud ettevõtluse tugiteenuseid liidu VKEdele, kes soovivad uurida siseturul ja kolmandates riikides esinevaid võimalusi, ning jälgida, et ettevõtlusvõrgustik pakuks kõigis liikmesriikides võrreldava kvaliteeditasemega teenuseid;

 

(b) toetada ettevõtlusvõrgustike loomist;

 

(c) toetada ja laiendada uute ettevõtjate liikuvusprogramme (programm „Erasmus noortele ettevõtjatele“), mille toel parandada uute ettevõtjate võimet täiustada oma ettevõtlusalaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid ning parandada tehnoloogilist suutlikkust ja ettevõtte juhtimise oskust;

 

(d) toetada VKEde laiendamist oluliste, turupõhistele võimalustele tuginevate ettevõtluse laiendamise projektide kaudu (VKEde kasvatamise rahastamisvahend);

 

(e) toetada sektoripõhist tegevust valdkondades, kus on suur mikroettevõtjate ja VKEde osakaal ning kus luuakse suur osa liidu SKPst (näiteks turismisektor).

Muudatusettepanek    107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b.  Käesoleva artikli lõike 3 a punktis a nimetatud Euroopa ettevõtlusvõrgustiku kaudu võetavate meetmed võivad olla muu hulgas:

 

(a) VKEde rahvusvahelistumise, siseturul äripartnerite leidmise, ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse alase piiriülese koostöö ning tehnoloogia-, teadmus- ja innovatsioonisiirde partnerluste hõlbustamine;

 

(b) teave, suunised ja personaalne nõustamine ELi õiguse, liidu rahastamisvõimaluste ning ettevõtlust puudutavate liidu algatuste kohta, sealhulgas maksustamise, omandiõiguste, keskkonna ja energeetikaga seotud kohustuste, töö- ja sotsiaalkindlustusküsimuste kohta;

 

(c) keskkonna-, kliima-, energiatõhusus- ja tulemuslikkusteabe VKEdele kättesaadavamaks muutmine;

 

(d) võrgustiku täiendamine liidu ja liikmesriikide muude teabe- ja nõustamisvõrgustikega, eelkõige EURESe, ELi innovatsioonikeskuste ja InvestEU nõustamiskeskusega.

 

Võrgustiku kaudu liidu teiste programmide nimel osutatavaid teenuseid rahastatakse nende programmide vahenditest.

 

Mikroettevõtjatele ja VKEdele kogu ELis ühetaolise toetuse pakkumiseks seab komisjon esikohale meetmed, millega parandatakse miinimumnõuetele mittevastavaid võrgustiku osi või elemente.

 

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et kehtestada näitajad ja miinimumnõuded, mille abil mõõdetakse võrgustiku mõju erieesmärkidele ja VKEdele suunatud meetmete tulemuslikkusele.

 

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

 

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada VKEdele muul kujul toetusi, mida ei ole käesolevas lõikes ette nähtud.

 

 

Muudatusettepanek    108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Rahastamiskõlblikud on järgmised artikli 3 lõike 2 punkti d alapunktis i osutatud konkreetseid eesmärke täitvad meetmed:

 

(a) tarbijate teadlikkuse tõstmine ja neile elukestva õppe pakkumine ELi tarbijaõiguste küsimustes ning tarbijate suutlikkuse tugevdamine toimetulekuks uute, tehnoloogia arengust ja digitaliseerimisest tingitud väljakutsetega, eelkõige kaitsetumate tarbijate vajadusi silmas pidades;

 

(b) meetmed, mis teevad kõigile tarbijatele ja kauplejatele hõlpsasti kättesaadavaks kvaliteetse vaidluste kohtuvälise lahendamise, vaidluste internetipõhise lahendamise ja teabe õiguskaitsevõimaluste kohta;

 

(c) tarbijakaitsealaste õigusnormide tõhusama jõustamise toetamine, pöörates eelkõige tähelepanu piiriülestele või kolmandaid isikuid puudutavatele juhtudele, riikide õiguskaitseasutuste vahelisele tulemuslikule koostööle ja tegevuse kooskõlastamisele ning õiguskaitsealasele koostööle kolmandate riikidega;

 

(d) säästva tarbimise edendamine, suurendades selleks tarbijate teadlikkust toodete vastupidavusest ja keskkonnamõjust, ökodisainist, vastavate tarbijaõiguste edendamisest ja hüvitusvõimalustest enneaegselt kasutuskõlbmatuks muutunud toodete puhul.

Muudatusettepanek    109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Juriidilised isikud, kes on asutatud kolmandas riigis, mis ei ole programmiga ühinenud, võivad osaleda järgmistes meetmetes:

Komisjon võib lubada kolmandas riigis asuvatel juriidilistel isikutel, kes ei ole programmiga ühinenud, osaleda järgmistes meetmetes:

Muudatusettepanek    110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Punktides a ja b osutatud meetmetes osalevatel üksustel ei ole õigust saada liidu rahalist toetust, välja arvatud juhul, kui see on oluline programmi jaoks, eelkõige seoses konkurentsivõime ja liidu ettevõtete turulepääsu või liidus elavate tarbijate kaitsega. Seda erandit ei kohaldata kasumit taotlevate üksuste suhtes.

Punktides a ja b osutatud meetmetes osalevatel üksustel ei ole õigust saada liidu rahalist toetust, eriti uuendusliku tehnoloogia ülekandmise ohu korral, välja arvatud juhul, kui see on programmi jaoks oluline, eelkõige seoses konkurentsivõime ja liidu ettevõtete turulepääsu või liidus elavate tarbijate kaitsega. Seda erandit ei kohaldata kasumit taotlevate üksuste suhtes.

Muudatusettepanek    111

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  turujärelevalve meetmete puhul, millega täidetakse käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud erieesmärki, liikmesriikide turujärelevalveasutused, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 17 ja [ettepaneku, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide järgimise ja täitmise tagamise eeskirjad ja kord],97 artiklis 11;

(a)  turujärelevalve meetmete puhul, millega täidetakse käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud erieesmärki, liikmesriikide turujärelevalveasutused, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 17 ja [ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide järgimise ja täitmise tagamise eeskirjad ja kord]97 artiklis 11;

__________________

__________________

97 COM(2017) 795 final

97 COM(2017) 795 final

Muudatusettepanek    112

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  akrediteerimise ja turujärelevalve meetmete puhul, millega täidetakse käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud erieesmärki, määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 14 kohaselt tunnustatud asutus, kes viib ellu määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 32 osutatud meetmeid;

(b)  akrediteerimise ja turujärelevalve meetmete puhul, millega täidetakse käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis i osutatud erieesmärki, määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 14 kohaselt tunnustatud asutus, kes viib ellu määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 32 osutatud meetmeid;

Muudatusettepanek    113

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Seoses käesoleva artikli esimese lõigu punktiga e on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada artikli 3 lõike 2 punkti d alapunktis i osutatud konkreetse eesmärgi täitmiseks võetavate meetmete puhul programmi alusel toetust saavate üksuste loetelu.

Muudatusettepanek    114

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Nende meetmete hindamiskomitee, millega täidetakse artikli 3 lõikes 2 osutatud erieesmärke, võib osaliselt või täielikult koosneda välisekspertidest.

Artikli 3 lõikes 2 osutatud erieesmärgi või erieesmärkide täitmiseks võetavate meetmete hindamiskomitee võib osaliselt või täielikult koosneda välisekspertidest. Hindamiskomitee(de) töö põhineb läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõttel.

Muudatusettepanek    115

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Meetmete puhul, mida võetakse käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud erieesmärgi täitmiseks seoses liikmesriikide ja programmiga ühinenud kolmandate riikide turujärelevalveasutustega ja seoses [ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide järgimise ja täitmise tagamise eeskirjad ja kord] artiklis 20 osutatud liidu katserajatistega, võidakse programmist rahastada kuni 100 % meetme rahastamiskõlblikest kuludest, tingimusel et ei rikuta finantsmääruses sätestatud kaasrahastamise põhimõtet.

1.  Meetmete puhul, mida võetakse käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud erieesmärgi täitmiseks seoses liikmesriikide ja programmiga ühinenud kolmandate riikide turujärelevalveasutustega ja seoses [ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide järgimise ja täitmise tagamise eeskirjad ja kord] artiklis 20 osutatud liidu katserajatistega, võidakse programmist rahastada kuni 100 % meetme rahastamiskõlblikest kuludest, tingimusel et ei rikuta finantsmääruses sätestatud kaasrahastamise põhimõtet.

Muudatusettepanek    116

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

võivad saada toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfond+-st või Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist kooskõlas määruse (EL) XX [ühissätete määrus] artikli [67] lõikega 5 ning määruse (EL) XX [ühise põllumajanduspoliitika rahastamine, haldamine ja järelevalve] artikliga 8, tingimusel et need meetmed on kooskõlas asjaomase programmi eesmärkidega. Kohaldatakse toetust andva fondi eeskirju.

võivad saada toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfond+-st või Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist kooskõlas määruse (EL) XX [ühissätete määrus] artikli [67] lõikega 5 ning määruse (EL) XX [ühise põllumajanduspoliitika rahastamine, haldamine ja järelevalve] artikliga 8 või määrusega (EL) XX [millega kehtestatakse digitaalse Euroopa programm] (eelkõige kõrgema taseme digioskusi käsitleva eesmärgi puhul), tingimusel et need meetmed on kooskõlas asjaomase programmi eesmärkidega. Kohaldatakse toetust andva fondi eeskirju.

Selgitus

ELi tervikliku VKEde strateegia loomiseks tuleb tagada kooskõla digitaalse Euroopa programmiga.

Muudatusettepanek    117

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi rakendatakse finantsmääruse artiklis 110 osutatud tööprogrammi(de) kaudu. Tööprogrammis esitatakse vajaduse korral segarahastamistoimingute jaoks ette nähtud kogusumma.

1.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 20 vastu käesolevat määrust täiendavaid delegeeritud õigusakte, et võtta vastu finantsmääruse artikliga 110 kooskõlas olev(ad) tööprogramm(id). Tööprogrammid on iga-aastased või mitmeaastased ja nendes määratakse eelkõige kindlaks taotletavad eesmärgid, eeldatavad tulemused, rakendusmeetod ja rahastamiskava kogusumma. Samuti esitatakse neis rahastatavate meetmete täpne kirjeldus, igale meetmele ligikaudselt eraldatav summa ja meetmete rakendamise esialgne ajakava. Vajaduse korral esitatakse tööprogrammis segarahastamistoimingute jaoks ette nähtud kogusumma.

Muudatusettepanek    118

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjon võtab rakendusaktidega vastu tööprogrammid, millega täidetakse I lisa artikli 3 lõikes 2 osutatud erieesmärki. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 20 vastu käesolevat määrust täiendavaid delegeeritud õigusakte, millega võetakse vastu I lisa artikli 3 lõike 2 punktis e osutatud erieesmärgile vastavad tööprogrammid.

Muudatusettepanek    119

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Näitajad, mille abil antakse aru artikli 3 lõikes 2 sätestatud programmi erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, on esitatud IV lisas.

1.  Näitajad, mille abil antakse aru artikli 3 lõikes 2 sätestatud erieesmärkide täitmise programmi tõhususest ja tulemuslikkusest, on esitatud IV lisas.

Muudatusettepanek    120

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust.

2.  Komisjon koostab hiljemalt ... [neli aastat pärast programmi rakendamise algust] programmi vahehindamise aruande, milles käsitletakse programmi raames toetatavate meetmete eesmärkide täitmist, tulemusi ja mõju, vahendite kasutamise tõhusust ja programmi lisaväärtust liidu jaoks.

Muudatusettepanek    121

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Programmi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemikku, viib komisjon läbi programmi lõpphindamise.

5.  Komisjon koostab hiljemalt ... [kolm aastat pärast programmi rakendamise lõppu] lõpliku hindamisaruande, milles käsitletakse programmi pikemaajalist mõju, võetud meetmete tulemusi ja kestlikkust ja eri tööprogrammide koostoimet.

Muudatusettepanek    122

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

6.  Komisjon edastab lõigetes 2 ja 5 osutatud aruanded koos oma järeldustega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele ning avalikustab need. Vajaduse korral lisatakse aruandele programmi muutmise ettepanekud.

Muudatusettepanek    123

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Artiklites 9 ja 17 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.

2.  Artikli 8 lõikes 3 b ning artiklites 9, 10, 16 ja 17 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.

Muudatusettepanek    124

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 9 ja 17 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

3.  Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 8 lõikes 3 b ning artiklites 9, 10, 16 ja 17 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

Muudatusettepanek    125

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Artiklite 9 ja 17 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

6.  Artikli 8 lõike 3 b ning artiklite 9, 10, 16 ja 17 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Muudatusettepanek    126

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjoni abistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikliga 58 asutatud alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee99. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

1.  Komisjoni abistab määruse (EL) nr 182/2011 kohane komitee.

__________________

__________________

99 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

99 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

Muudatusettepanek    127

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

1.  Liidu rahaliste vahendite saajad teadvustavad vahendite päritolu ja tagavad rahastamise läbipaistvuse ja nähtavuse, eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides, ning annavad eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele liidu rahaliste vahendite kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

Muudatusettepanek    128

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjon rakendab programmi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.

2.  Komisjon rakendab teavitus- ja teabevahetusmeetmeid kasutajasõbralikul viisil, et tõsta tarbijate, kodanike, ettevõtjate (eelkõige VKEde) ja haldusasutuste teadlikkust käesoleva määruse rahastamisvahendite kaudu pakutavatest vahenditest ning programmi meetmetest ja tulemustest. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama tutvustada liidu poliitilisi prioriteete, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.

Muudatusettepanek    129

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Komisjon (EUROSTAT) rakendab teavitus- ja teabevahetusmeetmeid artikli 3 lõike 2 punktis f osutatud erieesmärgi täitmise, selle meetmete ja tulemuste suhtes, mis seonduvad Euroopa statistika arendamise, tegemise ja levitamisega, kooskõlas määruses (EÜ) nr 223/2009 sätestatud statistikapõhimõtetega.

3.  Komisjon (EUROSTAT) rakendab teavitus- ja teabevahetusmeetmeid artikli 3 lõike 2 punktis f osutatud erieesmärgi täitmise ning meetmete ja tulemuste suhtes, mis seonduvad Euroopa statistika andmete kogumise, arendamise, koostamise ja levitamisega vastavalt määruses (EÜ) nr 223/2009 sätestatud statistikapõhimõtetele.

Muudatusettepanek    130

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt 1.2. – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  meetmed, mis liikmesriigi pädev asutus võtab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/20311 artikliga 16 või selle määruse artikli 28 lõike 1 kohaselt vastu võetud liidu meetmetega, et hävitada liidu karantiinne taimekahjustaja;

(a)  meetmed, mis liikmesriigi pädev asutus võtab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031105 artikliga 16 või selle määruse artikli 28 lõike 1 kohaselt vastu võetud liidu meetmetega liidu karantiinse taimekahjustaja ennetamiseks, tõkestamiseks ja/või hävitamiseks;

_________________

_________________

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ (ELT L 317, 23.11.2016, lk 4).

105 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ (ELT L 317, 23.11.2016, lk 4).

Selgitus

Tähtis on tagada, et ennetus- ja leviku tõkestamise meetmed oleksid samamoodi rahastamiskõlblikud nagu hävitamismeetmed.

Muudatusettepanek    131

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt 1.2. – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  meetmed, mis liikmesriigi pädev asutus võtab kooskõlas määruse (EL) 2016/2031 artikliga 29, et hävitada taimekahjustaja, mis ei ole kantud liidu karantiinsete taimekahjustajate loetellu, kuid mida võib käsitada karantiinse taimekahjustajana vastavalt kõnealuse määruse artikli 30 lõikes 1 osutatud kriteeriumidele;

(b)  meetmed, mis liikmesriigi pädev asutus võtab kooskõlas määruse (EL) 2016/2031 artikliga 29 sellise taimekahjustaja ennetamiseks, tõkestamiseks ja/või hävitamiseks, mis ei ole kantud liidu karantiinsete taimekahjustajate loetellu, kuid mida võib käsitada karantiinse taimekahjustajana vastavalt kõnealuse määruse artikli 30 lõikes 1 osutatud kriteeriumidele;

Selgitus

Tähtis on tagada, et ennetus- ja leviku tõkestamise meetmed oleksid samamoodi rahastamiskõlblikud nagu hävitamismeetmed.

Muudatusettepanek    132

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt 1.2. – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  täiendavad kaitsemeetmed, mille eesmärk on takistada sellise taimekahjustaja levikut, mille tõrjeks on vastu võetud määruse (EL) 2016/2031 artikli 28 lõike 1 ja artikli 30 lõike 1 kohased liidu meetmed, välja arvatud punktis a osutatud taimekahjustaja hävitamise meetmed ja punktis b osutatud leviku tõkestamise meetmed, kui need meetmed on olulised selleks, et kaitsta liitu kõnealuse taimekahjustaja edasise leviku eest.

(c)  täiendavad kaitsemeetmed, mille eesmärk on takistada sellise taimekahjustaja levikut, mille tõrjeks on vastu võetud määruse (EL) 2016/2031 artikli 28 lõike 1 ja artikli 30 lõike 1 kohased liidu meetmed, välja arvatud punktides a ja b osutatud meetmed, kui need meetmed on olulised selleks, et kaitsta liitu kõnealuse taimekahjustaja edasise leviku eest, piirates vajaduse korral selle kandjate vaba liikumist naaberliikmesriikides.

Muudatusettepanek    133

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt 1.2. – alapunkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  meetmed, millega hävitatakse ootamatult avastatud kahjur, isegi kui seda ei peeta liidu karantiinseks taimekahjustajaks, kuid mille ilmumine on tingitud äärmuslikest ilmastikunähtustest või kliimamuutustest teatavas liikmesriigis;

Muudatusettepanek    134

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt 1.3. – alapunkt 1.3.4. a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1.3.4. a.  loomataudide ja/või taimekahjustajate esinemise kahtluse korral tuleb kogu ELi piires ja selle välispiiril oluliselt tugevdada kontrolli ja seiret;

Muudatusettepanek    135

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt 1.3. – alapunkt 1.3.4. b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1.3.4. b.  meetmed nii tuntud kui ka praegu veel tundmatute taimekahjustajate ja haiguste esinemise seireks.

Muudatusettepanek    136

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt 2.1. – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.1.  Iga- ja mitmeaastaseid veterinaar- ja fütosanitaarprogramme III lisas loetletud loomahaiguste ja zoonooside ning taimekahjustajate hävitamiseks, tõrjeks ja seireks tuleb rakendada kooskõlas liidu õiguse asjakohaste sätetega.

2.1.  Iga- ja mitmeaastaseid veterinaar- ja fütosanitaarprogramme III lisas loetletud loomahaiguste ja zoonooside ning taimekahjustajate vältimiseks, hävitamiseks, tõrjeks ja seireks tuleb rakendada kooskõlas liidu õiguse asjakohaste sätetega.

Muudatusettepanek    137

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt 2.1. – lõik 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Nendes programmides tuleks võtta arvesse kliimamuutustest tingitud muutusi ja nende mitmekesisust Euroopa tasandil; samuti peaksid need aitama vältida bioloogilise mitmekesisuse vähenemist Euroopas.

Muudatusettepanek    138

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt 2.3. – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  meetmed, mis liikmesriigi pädev asutus võtab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 artikliga 17 või selle määruse artikli 28 lõike 1 kohaselt vastu võetud liidu meetmetega, et hävitada liidu karantiinne taimekahjustaja;

(c)  meetmed, mis liikmesriigi pädev asutus võtab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 artikliga 17 või selle määruse artikli 28 lõike 1 kohaselt vastu võetud liidu meetmetega liidu karantiinse taimekahjustaja ennetamiseks, tõkestamiseks või hävitamiseks;

Selgitus

Tähtis on tagada, et ennetus- ja leviku tõkestamise meetmed oleksid samamoodi rahastamiskõlblikud nagu hävitamismeetmed.

Muudatusettepanek    139

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt 2.3. – alapunkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  meetmed, mis liikmesriigi pädev asutus võtab kooskõlas määruse (EL) 2016/2031 artikliga 29, et hävitada taimekahjustaja, mis ei ole kantud liidu karantiinsete taimekahjustajate loetellu, kuid mida võib käsitada karantiinse taimekahjustajana vastavalt kõnealuse määruse artikli 30 lõikes 1 osutatud kriteeriumidele;

(d)  meetmed, mis liikmesriigi pädev asutus võtab kooskõlas määruse (EL) 2016/2031 artikliga 29 sellise taimekahjustaja ennetamiseks, tõkestamiseks või hävitamiseks, mis ei ole kantud liidu karantiinsete taimekahjustajate loetellu, kuid mida võib käsitada karantiinse taimekahjustajana vastavalt kõnealuse määruse artikli 30 lõikes 1 osutatud kriteeriumidele;

Selgitus

Tähtis on tagada, et ennetus- ja leviku tõkestamise meetmed oleksid samamoodi rahastamiskõlblikud nagu hävitamismeetmed.

Muudatusettepanek    140

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt 2 – alapunkt 2.3. – alapunkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  täiendavad kaitsemeetmed, mille eesmärk on takistada sellise taimekahjustaja levikut, mille tõrjeks on vastu võetud määruse (EL) 2016/2031 artikli 28 lõike 1 ja artikli 30 lõike 1 kohased liidu meetmed taimekahjustaja leviku takistamiseks, välja arvatud punktis c osutatud taimekahjustaja hävitamise meetmed ja punktis d osutatud leviku tõkestamise meetmed, kui need meetmed on olulised selleks, et kaitsta liitu kõnealuse taimekahjustaja edasise leviku eest;

(e)  täiendavad kaitsemeetmed, mille eesmärk on takistada sellise taimekahjustaja levikut, mille tõrjeks on vastu võetud määruse (EL) 2016/2031 artikli 28 lõike 1 ja artikli 30 lõike 1 kohased liidu meetmed, välja arvatud punktides c ja d osutatud meetmed, kui need meetmed on olulised selleks, et kaitsta liitu kõnealuse taimekahjustaja edasise leviku eest.

Selgitus

Tegemist on tehnilise muudatusettepanekuga, mille eesmärk on viia tekst kooskõlla nende muudatusettepanekutega, milles nõutakse, et ennetus- ja leviku tõkestamise meetmed oleksid samamoodi rahastamiskõlblikud nagu hävitamismeetmed.

Muudatusettepanek    141

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Loomade heaolu edendamist toetav tegevus.

3.  Loomade heaolu edendamist toetav tegevus, sealhulgas meetmed, millega tagatakse loomade heaolu normide täitmine ja täitmise jälgimine, muu hulgas loomade veo ajal.

Muudatusettepanek    142

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Toidu säästvat tootmist ja tarbimist toetav tegevus.

7.  Agroökoloogilist tootmist ja toidu säästvat tarbimist toetav tegevus, mis ei kahjusta keskkonda ega bioloogilist mitmekesisust, ning otsemüügi ja lühikeste tarneahelate edendamine.

Muudatusettepanek    143

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8.  Andmebaasid ja elektroonilised teabehaldussüsteemid, mis on vajalikud artikli 3 lõike 2 punktis e osutatud erieesmärgiga seotud õigusaktide tulemuslikuks ja tõhusaks rakendamiseks ning millel on tõendatud lisaväärtus liidu jaoks tervikuna.

8.  Andmebaasid ja elektroonilised teabehaldussüsteemid, mis on vajalikud artikli 3 lõike 2 punktis e osutatud erieesmärgiga seotud õigusaktide tulemuslikuks ja tõhusaks rakendamiseks ning millel on tõendatud lisaväärtus liidu jaoks tervikuna; uute tehnoloogiate rakendamine toodete jälgitavuse parandamiseks, näiteks QR-kood tootepakendil.

Muudatusettepanek    144

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

11.  Tehniline ja teaduslik töö, sealhulgas uuringud ja koordineerimistegevus, mida on vaja selleks, et tagada artikli 3 lõike 2 punktis e osutatud erieesmärgiga seotud valdkonna õigusaktide nõuetekohane rakendamine ning nende kohandamine vastavalt teaduse, tehnoloogia ja ühiskonna arengule.

11.  Tehniline ja teaduslik töö, sealhulgas uuringud ja koordineerimistegevus, mida on vaja selleks, et kindlustada uute ja tundmatute taimekahjustajate ja haiguste ennetamine ning tagada artikli 3 lõike 2 punktis e osutatud erieesmärgiga seotud valdkonna õigusaktide nõuetekohane rakendamine ning nende kohandamine vastavalt teaduse, tehnoloogia ja ühiskonna arengule.

Muudatusettepanek    145

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

14.  Toetus liidu ja liikmesriikide teavitamise ja teadlikkuse suurendamise algatustele, mille eesmärk on tagada toidu parem, nõuetekohane ja kestlik tootmine ja tarbimine, sealhulgas toidujäätmete tekke vältimise ja toidupettuste vastu võitlemisega seotud tegevus, artikli 3 lõike 2 punktis e osutatud erieesmärgi valdkonnas rakendatavate nõuete raames.

14.  Toetus liidu ja liikmesriikide teavitamise ja teadlikkuse suurendamise algatustele, mille eesmärk on tagada toidu parem, nõuetekohane ja kestlik tootmine ja tarbimine, sealhulgas toidujäätmete tekke vältimise meetmed ja nende mõju ringmajandusele ja toidupettuste vastu võitlemisega seotud tegevus, artikli 3 lõike 2 punktis e osutatud erieesmärgi valdkonnas rakendatavate nõuete raames.

Muudatusettepanek    146

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – taane 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  mõõdetakse paremini teenustekaubandust, välismaiseid otseinvesteeringuid, üleilmseid väärtusahelaid ja üleilmastumise mõju liidu majandusele.

–  mõõdetakse paremini kaupade ja teenustega kauplemist, välismaiseid otseinvesteeringuid, üleilmseid väärtusahelaid ja üleilmastumise mõju liidu majandusele.

Muudatusettepanek    147

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – taane 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  pakutakse kvaliteetset, õigeaegset ja usaldusväärset statistikat, et toetada Euroopa sotsiaalõiguste sammast ja liidu oskuste poliitikat, sealhulgas statistikat tööturu, tööhõive, hariduse ja koolituse, sissetulekute, elamistingimuste, vaesuse, ebavõrdsuse, sotsiaalkaitse, deklareerimata töö ja oskuste satelliitkontode kohta;

–  pakutakse kvaliteetset, õigeaegset ja usaldusväärset statistikat, et toetada Euroopa sotsiaalõiguste sammast ja liidu oskuste poliitikat, sealhulgas (kuid mitte ainult) statistikat tööturu, tööhõive, hariduse ja koolituse, sissetulekute, elamistingimuste, vaesuse, ebavõrdsuse, sotsiaalkaitse, deklareerimata töö ja oskuste satelliitkontode kohta;

Muudatusettepanek    148

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

 

Loomataudide ja zoonooside loetelu

Loomataudide ja zoonooside loetelu

(1)  Hobuste Aafrika katk

Loomataudide ja zoonooside loetelu hõlmab järgmist:

(2)  Sigade Aafrika katk

(a)   määruse (EL) 2016/429 1. osa 2. peatüki alusel koostatud haiguste loetelu;

(3)  Põrnatõbi

(b)   salmonella, zoonoosid ja zoonootilise toimega mõjurid, mida käsitletakse määruses (EÜ) nr 2160/2003 ja direktiivis 2003/99/EÜ;

(4)  Lindude gripp (kõrge patogeensusega),

(c)   transmissiivsed spongioossed entsefalopaatiad.

(5)  Lindude gripp (madala patogeensusega)

 

(6)  Kampülobakterioos

 

(7)  Sigade klassikaline katk

 

(8)  Suu- ja sõrataud

 

(9)  Kitsede nakkav pleuropneumoonia

 

(10)  Malleus

 

(11)  Nakatumine lammaste katarraalse palaviku viirusega (serotüübid 1–24),

 

(12)  Nakatumine Brucella abortuse, B. melitensise ja B. suis-iga

 

(13)  Nakatumine episootilise hemorraagia viirusega

 

(14)  Nakatumine nodulaarse dermatiidi viirusega

 

(15)  Nakatumine Mycoplasma mycoides subsp. mycoides SC-ga (veiste kontagioosne pleuropneumoonia),

 

(16)  Nakatumine Mycobacterium tuberculosis kompleksiga (M. bovis, M. caprae ja M. tuberculosis)

 

(17)  Nakatumine Newcastle’i haiguse viirusega

 

(18)  Nakatumine väikemäletsejaliste katku viirusega

 

(19)  Nakatumine marutaudi viirusega

 

(20)  Nakatumine Rifti oru palaviku viirusega

 

(21)  Nakatumine veiste katku viirusega

 

(22)  Nakatumine zoonootiliste Salmonella serotüüpidega

 

(23)  Nakatumine ehhinokokoosiga Echinococcus spp

 

(24)  Listerioos

 

(25)  Lammaste ja kitsede rõuged

 

(26)  Transmissiivsed spongioossed entsefalopaatiad

 

(27)  Trihhinelloos

 

(28)  Hobuste Venezuela entsefalomüeliit

 

(29)  Verotsütotoksigeenne Escherichia coli

 

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on tagada, et arvesse võetaks määruse (EL) 2016/429 raames koostatud haiguste loetelu läbivaatamist, kuna komisjon võib seda ajakohastada ja laiendada nii, et see hõlmaks salmonellat, zoonoose ja zoonootilise toimega mõjureid.

Muudatusettepanek    149

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – Näitajad – tabel

Komisjoni ettepanek

 

Eesmärk

Näitaja

 

 

 

1 - Uute kaebuste ja nõuete täitmata jätmise juhtumite arv kaupade ja teenuste vaba liikumise ja liidu riigihankealaste õigusnormide valdkonnas 

Artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud eesmärgid

2 – Teenustekaubanduse suhtes kehtivate piirangute indeks.

 

3 – Portaali „Teie Euroopa“ külastuste arv,

 

4 – Ühiste turujärelevalve kampaaniate arv.

Artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud eesmärgid

1 - Toetust saavate VKEde arv

 

2 - Selliste toetust saanud ettevõtete arv, kes on sõlminud äripartnerluse

Artikli 3 lõike 2 punktis c sätestatud eesmärgid

 

i)

1 - Liikmesriikides riiklike standarditena rakendatavate Euroopa standardite osakaal Euroopa standardite koguarvust.

ii)

2 - Liidus heaks kiidetud rahvusvahelise finantsaruandluse ja auditeerimise standardite protsent.

Artikli 3 lõike 2 punktis d sätestatud eesmärgid

 

i)

1 - Tarbijaindeks.

ii)

2 - Finantsteenuste valdkonnas peetud avalike konsultatsioonide käigus toetusesaajate esitatud seisukohavõttude ja vastuste arv.

Artikli 3 lõike 2 punktis e sätestatud eesmärgid

1 - Edukalt ellu viidud riiklike veterinaar- ja fütosanitaarprogrammide arv.

Artikli 3 lõike 2 punktis f sätestatud eesmärgid

1 - Internetis avaldatud statistika mõju: veebis viitamiste ning positiivsete/negatiivsete arvamuste arv.

 

 

Muudatusettepanek

 

Eesmärk

Näitaja

 

 

 

1 – Liidu riigihankealased õigusnormid.

Artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis i sätestatud eesmärgid

2 – Teenustekaubanduse suhtes kehtivate piirangute indeks.

 

3 – Portaali „Teie Euroopa“ külastuste arv,

 

 

 

1 – Kaupade ja teenuste vaba liikumise ning veebimüügiga seotud uute kaebuste ja nõuete täitmata jätmise juhtumite arv.

Artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis ii sätestatud eesmärgid

2 – Ühiste turujärelevalve- ja tooteohutuskampaaniate arv.

 

 

Artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud eesmärgid

1 – Programmist ja võrgustikust toetust saavate VKEde arv.

 

2 - Selliste toetust saanud ettevõtete arv, kes on sõlminud äripartnerluse.

 

2 a – Mentorlussüsteemides ja liikuvuskavades osalevate ettevõtjate arv.

 

2 b – VKE loomise aja- ja rahakulu vähendamine.

 

2 c – Loodud ettevõtlusvõrgustike arv võrreldes lähteolukorraga.

 

2 d – VKE-testi kasutavate liikmesriikide arv.

 

2 e – Ettevõtluse alustamiseks mõeldud ühtset kontaktpunkti omavate liikmesriikide arvu oluline suurenemine.

 

2 f – Eksportivate VKEde osakaalu ja väljapoole liitu eksportivate VKEde osakaalu suurenemine võrreldes lähteolukorraga.

 

2 g – Potentsiaalsetele, noortele ja uutele ettevõtjatele ning naisettevõtjatele, samuti muudele konkreetsetele sihtrühmadele suunatud ettevõtluslahendusi rakendavate liikmesriikide arvu oluline suurenemine võrreldes lähteolukorraga.

 

2 h – Füüsilisest isikust ettevõtjaks saada soovivate liidu kodanike osakaalu suurenemine võrreldes lähteolukorraga.

 

2 i – VKEde säästva tegevuse tulemused, mida iseloomustab muu hulgas selliste liidu VKEde osakaalu suurenemine, kes töötavad välja säästlikke meremajanduse ja keskkonnasäästlikke tooteid ja teenuseid, ning nende ressusrsitõhususe (mis võib hõlmata energiat, materjale või vett, ringlussevõttu jms) paranemine võrreldes lähteolukorraga.

Artikli 3 lõike 2 punktis c sätestatud eesmärgid

 

i)

1 - Liikmesriikides riiklike standarditena rakendatavate Euroopa standardite osakaal Euroopa standardite koguarvust.

ii)

2 - Liidus heaks kiidetud rahvusvahelise finantsaruandluse ja auditeerimise standardite protsent.

Artikli 3 lõike 2 punktis d sätestatud eesmärgid

 

i)

1 - Tarbijaindeks.

ii)

2 - Finantsteenuste valdkonnas peetud avalike konsultatsioonide käigus toetusesaajate esitatud seisukohavõttude ja vastuste arv.

Artikli 3 lõike 2 punktis e sätestatud eesmärgid

1 - Edukalt ellu viidud riiklike veterinaar- ja fütosanitaarprogrammide arv.

 

2 - Taimekahjurite põhjustatud hädaolukordade edukate lahendamiste arv.

 

3 - Haiguste põhjustatud hädaolukordade edukate lahendamiste arv.

Artikli 3 lõike 2 punktis f sätestatud eesmärgid

1 - Internetis avaldatud statistika mõju: veebis viitamiste ning positiivsete/negatiivsete arvamuste arv.

(1)

Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(2)

Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.


SELETUSKIRI

Ühtne turg oli, on ja jääb Euroopa projekti nurgakiviks.

Ühtne turg on oma eksisteerimise 25 aasta jooksul aidanud saavutada liikmesriikide vahelise tiheda integreerituse, mis toob ettevõtjatele, kodanikele ja tarbijatele otsest kasu mitmeti, näiteks tagades suurema valiku ja madalamad hinnad konkurentsivõimelisemal turul, reisimis- ja töövõimalused kogu ELis, ettevõtjate juurdepääsu hiiglaslikule turule ja parema tarbijakaitse. Kuid hoolimata enam kui 3500 meetme vastuvõtmisest ja rakendamisest ei ole ühtse turu projekt veel kaugeltki lõpule viidud. Paljud tõkked, nagu lüngad õigusaktides, halduskoormus, ELi õiguse ebatõhus rakendamine ja nõrk täitmine, samuti muutuvad asjaolud ning esilekerkivad probleemid ja tõkked takistavad jätkuvalt ühtse turu rajamise lõpuleviimist.

Euroopa Parlament on kutsunud korduvalt üles ühtse turu haldamise ja tõhususe parandamisele ning komisjon on muutnud turuintegratsiooni üheks oma põhiprioriteediks.

Komisjon kavandab järgmiseks perioodiks (2021–2027) uut ühtse turu programmi, millega tuuakse ühteainsasse sidusasse raamistikku kokku kuus programmi ja paljud meetmed, mis enne toimisid eraldi. Peamine eesmärk on rakendada mitmesuguseid meetmeid, mis toetavad ühtse turu saavutamist laiemas mõttes, parandavad koostoimet ja paindlikkust ning kõrvaldavad kattuvused olemasolevates ELi programmides, ning tagada nende meetmete täitmine.

Raportöör kiidab uue ühtse turu programmi üldiselt heaks ning jagab komisjoni seisukohta, et hästi toimiva siseturu saavutamiseks on vaja strateegilist ja terviklikku lähenemisviisi.

Samas leiab raportöör, et ettepanekut tuleks alljärgnevates valdkondades siiski parandada.

Rahastamispakett

Komisjon teeb ettepaneku jagada rahastamispakett nelja eri eesmärgi vahel, milleks oleks ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME), tarbijad, toiduahel ja säästev tarbimine ning statistika. Raportöör leiab, et rahastamispakett ei ole piisav kõigi ühtse turu probleemide lahendamiseks ning eelkõige digitaalrevolutsiooni ja üleilmastumise kiiresti muutuva keskkonnaga kohanemiseks.

Raportöör teeb ettepaneku kohandada üldist rahastamispaketti ja kõiki eelarveridu siis, kui täpsed summad on Euroopa Parlamendi vahearuandes 2021.–2027. aasta finantsraamistiku ja omavahendite kohta ära toodud.

Ta teeb ka ettepaneku lisada uus eelarverida, mille arvel rahastada turujärelevalvet, tooteohutust ja tüübikinnitust kooskõlas ühtse turu programmi mõjuhinnanguga ning täitmise tagamist ja nõuetele vastavust käsitleva määruse mõjuhinnanguga. Samuti on raportööri arvates oluline selgelt nimetada eesmärgid, millele ülejäänud summa eraldatakse, ning kehtestada tehnilisele ja haldusabile ülemmäär.

Keskendumine turujärelevalvele ja tooteohutusele

Programmi eesmärkide osas on raportöör veendunud, et ühtse turu toimimise parandamine sõltub turujärelevalvemeetmete ja tooteohutuse tugevdamisest, kusjuures eritähelepanu tuleb pöörata internetis müüdavatele toodetele. Ta rõhutab, et just tulemuslik turujärelevalve võib olla määrava tähtsusega, kui tegemist on selliste avalike huvide kaitsega nagu töötervishoid ja -ohutus, tarbijakaitse, keskkonnakaitse ja avalik julgeolek, aga ka ettevõtjatele võrdsete tingimuste loomisel. Paljudest hiljutistest skandaalidest (nt Dieselgate) nähtub, et ELi turul on endiselt ohtlikke ja nõuetele mittevastavaid tooteid, mis osutab tõhusama ja kooskõlastatuma turujärelevalve vajadusele ELis. Hiljuti heaks kiidetud tüübikinnituse määruses ning praegu läbiräägitavas täitmise tagamise ja nõuetelevastavuse määruses ongi ette nähtud raamistik turujärelevalveasutuste, Euroopa institutsioonide ja ettevõtjate vahelise parema koostöö edendamiseks. Sellele tuginedes lisab raportöör uue konkreetse eesmärgi, mis on seotud turujärelevalve, tooteohutuse ja tüübikinnituse ning nendega seotud meetmetega, ja näeb selleks ette eraldi eelarverea.

Tarbijad

Raportööri arvates aitab ühtse turu programm luua tingimusi, mis võimaldaksid ELi kodanikel ühtsest turust täiel määral kasu saada. Seepärast teeb raportöör ettepaneku lisada määrusesse kooskõlas 2014.–2020. aasta tarbijakaitseprogrammiga viited konkreetsetele meetmetele, millega tugevdada tarbijakaitset, suurendada tarbijate võimalusi ja edendada nende huve, keskendudes eelkõige uutele võimalustele ja digitaliseerimisega seotud probleemidele.

Digitaalne areng

Raportöör lisab kogu määruse teksti viited digivaldkonna arengusuundadele kõigis programmiga hõlmatud valdkondades. Seitse aastat kestev programm peab olema paindlik ja piisavalt tulevikku suunatud, et kohaneda pidevalt muutuva keskkonnaga, kus uutel tehnoloogiatel on tugev mõju ärimudelitele (nt sotsiaalne ja koostöömajandus), tarbijatele ja ELi majandusele tervikuna.

Programmi rakendamine, hindamine ja avalikustamine

Komisjoni ettepanek ei sisalda piisavalt teavet selle kohta, kuidas uut programmi rakendatakse. Äärmiselt oluline on võtta vastu ühe- või mitmeaastased tööprogrammid, sest tööprogrammides nähakse muu hulgas ette rahastatavad meetmed ja rahaliste vahendite eraldamine.

Hindamise kohta teeb raportöör ettepaneku viia 2030. aastaks läbi programmi kohustuslik lõpphindamine, mille käigus pöörataks erilist tähelepanu programmi pikemaajalisele mõjule, meetmete jätkusuutlikkusele ja eri tööprogrammide vahel saavutatud koostoimele.

Läbipaistvuse ja avalikustamise küsimuses teeb raportöör ettepaneku, et komisjon rakendaks teavitamis- ja teabevahetusmeetmeid, et suurendada tarbijate, ettevõtjate (eelkõige VKEde) ning avalike haldusasutuste teadlikkust programmi raames pakutavatest võimalustest.


MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS (13.12.2018)

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühtse turu, ettevõtete, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime ja Euroopa statistika programm ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 99/2013, (EL) nr 1287/2013, (EL) nr 254/2014, (EL) nr 258/2014, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 2017/826

(COM(2018)0441 – C8‑0254/2018 – 2018/0231(COD))

Arvamuse koostaja (*): Ralph Packet

(*)  Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

MUUDATUSETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Märkimisväärne osa liidu õigusaktidest käsitleb siseturu toimimist. Need hõlmavad eelkõige konkurentsivõimet, standardimist, tarbijakaitset, turujärelevalvet ja toiduahelat, kuid samuti eeskirju, mis käsitlevad äri-, kaubandus- ja finantstehinguid ning ausa konkurentsi edendamist, tagades seejuures võrdsed võimalused, mis on siseturu toimimiseks hädavajalik.

(3)  Märkimisväärne osa liidu õigusaktidest käsitleb siseturu toimimist. Need hõlmavad eelkõige konkurentsivõimet, standardimist, tarbijakaitset, turujärelevalvet ja toiduahelat, kuid samuti eeskirju, mis käsitlevad äri-, kaubandus- ja finantstehinguid ning ausa konkurentsi edendamist, tagades seejuures võrdsed võimalused, mis on siseturu toimimiseks hädavajalik, eesmärgiga tuua kasu kõigile ELi kodanikele. Liidu konkurentsieeskirjade järgimine ei ole mitte üksnes õiguslik nõue liikmesriikides, vaid see on siseturu toimimiseks hädavajalik.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Praegu on olemas mitu liidu tasandi programmi, mis käsitlevad ettevõtete, sealhulgas VKEde konkurentsivõimet, tarbijakaitset, finantsteenuste tarbijaid ja lõppkasutajaid, poliitika kujundamist finantsteenuste valdkonnas ja toiduahelat. Mõningaid täiendavaid meetmeid rahastatakse otseselt siseturu eelarveridadelt. On vaja ühtlustada ja kasutada eri meetmete vahelist sünergiat ning tagada paindlikum ja sujuvam raamistik, et rahastada meetmeid, mille eesmärk on saavutada hästi toimiv siseturg kõige kulutasuvamal viisil. Seetõttu on vaja uut programmi, mis koondaks kokku varem nendest muudest programmidest rahastatud meetmed ja muude asjaomaste eelarveridade alt rahastatud meetmed. Programm peaks sisaldama ka uusi algatusi, mille eesmärk on parandada siseturu toimimist.

(5)  Praegu on olemas mitu liidu tasandi programmi, mis käsitlevad ettevõtete, sealhulgas VKEde konkurentsivõimet, tarbijakaitset, finantsteenuste tarbijaid ja lõppkasutajaid, poliitika kujundamist finantsteenuste valdkonnas ja toiduahelat. Mõningaid täiendavaid meetmeid rahastatakse otseselt siseturu eelarveridadelt. Vähendamata praegust läbipaistvuse taset ja piiramata kaasseadusandjate tehtavat demokraatlikku kontrolli on vaja ühtlustada ja kasutada eri meetmete vahelist sünergiat ning tagada paindlikum ja sujuvam raamistik, et rahastada meetmeid, mille eesmärk on saavutada hästi toimiv siseturg kõige kulutasuvamal viisil. Seetõttu on vaja uut programmi, mis koondaks kokku varem nendest muudest programmidest rahastatud meetmed ja muude asjaomaste eelarveridade alt rahastatud meetmed. Programm peaks sisaldama ka uusi algatusi, mille eesmärk on parandada siseturu toimimist ja selle arengut.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Euroopa statistika arendamise, tegemise ja levitamise suhtes kohaldatakse eraldi Euroopa statistikaprogrammi, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 99/201347. Euroopa statistika tegemise ja levitamise järjepidevuse tagamiseks peaks uus programm sisaldama ka Euroopa statistikaprogrammiga hõlmatud tegevusi, luues raamistiku Euroopa statistika arendamiseks, tegemiseks ja levitamiseks. Uue programmiga tuleks kehtestada Euroopa statistika finantsraamistik, et tagada kvaliteetne, võrreldav ja usaldusväärne Euroopat käsitlev statistika, mis toetaks kõigi liidu poliitikavaldkondade kujundamist, elluviimist, järelevalvet ja hindamist.

(6)  Euroopa statistika arendamise, tegemise ja levitamise suhtes kohaldatakse eraldi Euroopa statistikaprogrammi, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 99/201347. Euroopa statistika tegemise ja levitamise järjepidevuse tagamiseks peaks uus programm sisaldama ka olemasoleva Euroopa statistikaprogrammiga hõlmatud tegevusi, luues raamistiku andmete kogumiseks ning Euroopa statistika arendamiseks, tegemiseks, korrektseks kasutamiseks, kohaldamiseks ja levitamiseks. Uue programmiga tuleks kehtestada Euroopa statistika finantsraamistik, et tagada kvaliteetne, võrreldav ja usaldusväärne Euroopa statistika, ka sellistel teemadel nagu kaubandus ja ränne, mis toetaks kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 3 kõigi liidu poliitikavaldkondade kujundamist, elluviimist, järelevalvet ja hindamist.

__________________

__________________

47 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 99/2013 Euroopa statistikaprogrammi 2013–2017 kohta (ELT L 39, 9.2.2013, lk 12).

47 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 99/2013 Euroopa statistikaprogrammi 2013–2017 kohta (ELT L 39, 9.2.2013, lk 12).

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Programm peaks toetama siseturu nõuetekohast toimimist toetavate liidu õigusaktide kavandamist, rakendamist ja jõustamist. Programm peaks toetama õigete tingimuste loomist, et anda suurem mõjuvõim kõigile siseturu osalistele: ettevõtetele, kodanikele, sealhulgas tarbijatele, kodanikuühiskonnale ja riigiasutustele. Seega peaks programmi eesmärk olema tagada ettevõtete ja eriti VKEde konkurentsivõime, aga ka toetada tarbijakaitse ja ohutuseeskirjade täitmist ning suurendada ettevõtete ja üksikisikute teadlikkust, andes neile õiged vahendid, teadmised ja pädevused teadlike otsuste tegemiseks ning oma osaluse suurendamiseks liidu poliitika kujundamises. Lisaks peaks programm tugevdama õigus- ja halduskoostööd, eelkõige parimate tavade vahetamise, teadmiste ja pädevuste arendamise kaudu, kasutades muu hulgas strateegilisi riigihankeid. Programmi eesmärk peaks olema ka toetada selliste kvaliteetsete rahvusvaheliste standardite väljatöötamist, mis aitavad liidu õigusakte rakendada. See hõlmab ka standardite kehtestamist finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas, aidates nõnda kaasa liidu kapitaliturgude läbipaistvuse ja sujuva toimimise tagamisele ning investorikaitse parandamisele. Programm peaks toetama eeskirjade koostamist ja standardite kehtestamist ka sidusrühmade võimalikult laialdase kaasamise kaudu. Programmi eesmärk peaks olema ka selliste liidu õigusaktide rakendamise ja jõustamise toetamine, mis tagavad inimeste, loomade ja taimede tervise kõrge taseme kogu toiduahelas ning loomade heaolu paranemise.

(8)  Programm peaks toetama siseturu nõuetekohast toimimist toetavate liidu õigusaktide kavandamist, rakendamist ja jõustamist. Programm peaks toetama õigete tingimuste loomist, et anda suurem mõjuvõim kõigile olemasolevatele ja võimalikele siseturu osalistele: ettevõtetele, sh idufirmadele, hoiustajatele ja investoritele, kodanikele, sealhulgas tarbijatele, kodanikuühiskonnale ja riigiasutustele. Seega peaks programmi eesmärk olema tagada ettevõtete ja eriti VKEde konkurentsivõime, aga ka toetada tarbijakaitse ja ohutuseeskirjade täitmist ning suurendada ettevõtete ja üksikisikute teadlikkust, andes neile õiged vahendid, teadmised ja pädevused teadlike otsuste tegemiseks ning oma osaluse suurendamiseks liidu poliitika kujundamises. Lisaks peaks programm tugevdama õigus- ja halduskoostööd, eelkõige parimate tavade vahetamise, teadmiste ja pädevuste arendamise kaudu, kasutades muu hulgas strateegilisi riigihankeid. Programmi eesmärk peaks olema ka toetada selliste kvaliteetsete rahvusvaheliste standardite väljatöötamist, mis aitavad liidu õigusakte rakendada. See hõlmab ka standardite kehtestamist finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas, aidates nõnda kaasa liidu kapitaliturgude läbipaistvuse ja sujuva toimimise tagamisele ning investorikaitse parandamisele. Programm peaks toetama eeskirjade koostamist ja standardite kehtestamist ka sidusrühmade võimalikult laialdase kaasamise kaudu. Programmi eesmärk peaks olema ka selliste liidu õigusaktide rakendamise ja jõustamise toetamine, mis tagavad inimeste, loomade ja taimede tervise kõrge taseme kogu toiduahelas ning loomade heaolu paranemise.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Võrgupõhiste kaubandus- ja reisiteenuste tõttu ei tunne tarbijaturud enam riigipiire ja seepärast on oluline tagada, et liidus elavatele tarbijatele oleks tagatud piisav kaitse kolmandates riikides asuvatelt ettevõtjatelt kaupade ja teenuste importimisel. Seepärast peaks programm võimaldama vajaduse korral toetada koostööd peamisteks kaubanduspartneriteks olevate kolmandate riikide asutustega.

(14)  Võrgupõhiste kaubandus- ja reisiteenuste ning digitaalse turu arengu tõttu ei tunne tarbijaturud enam riigipiire ja seepärast on oluline tagada, et liidus elavatele tarbijatele oleks tagatud piisav kaitse kolmandates riikides asuvatelt ettevõtjatelt kaupade ja teenuste importimisel. Seepärast peaks programm võimaldama vajaduse korral toetada koostööd peamisteks kaubanduspartneriteks olevate kolmandate riikide asutustega.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Programmi eesmärkide saavutamiseks ning kodanike ja ettevõtete elu lihtsustamiseks on vaja kvaliteetseid kasutajakeskseid avalikke teenuseid. See tähendab, et haldusasutused peavad hakkama kasutama uusi töövõtteid, kaotama barjäärid oma haldusala eri osade vahel ning osalema kõnealuste avalike teenuste loomises koos kodanike ja ettevõtetega. Piiriülese tegevuse pidev ja kindel kasv siseturul nõuab ajakohast teavet ettevõtete ja kodanike õiguste kohta, aga ka haldusformaalsusi selgitavat teavet. Lisaks muutub oluliseks õigusnõustamine ja abi riikidevahelisel tasandil tekkinud probleemide lahendamisel. Samuti tuleb lihtsal ja tõhusal viisil luua side riiklike haldusasutuste vahel ja hinnata siseturu toimimist kohapeal. Programm peaks seega toetama järgmisi olemasolevaid siseturu juhtimise vahendeid: portaali „Teie Euroopa, mis peaks olema tulevase ühtse digivärava alustala, portaali „Teie Euroopa Nõuanne, SOLVITit, siseturu infosüsteemi ja siseturu tulemustabelit, et parandada kodanike igapäevaelu ja suurendada ettevõtete suutlikkust piiriüleselt kaubelda.

(16)  Programmi eesmärkide saavutamiseks ning kodanike ja ettevõtete elu lihtsustamiseks on vaja kvaliteetseid kasutajakeskseid avalikke teenuseid. See tähendab, et haldusasutused peavad hakkama kasutama uusi töövõtteid, kaotama barjäärid oma haldusala eri osade vahel ning osalema kõnealuste avalike teenuste loomises koos kodanike ja ettevõtetega. Piiriülese tegevuse pidev ja kindel kasv siseturul nõuab ajakohast teavet kodanike ja ettevõtete õiguste kohta, aga ka haldusformaalsusi selgitavat teavet. Lisaks muutub oluliseks õigusnõustamine ja abi riikidevahelisel tasandil tekkinud probleemide lahendamisel. Samuti tuleb lihtsal ja tõhusal viisil luua side riiklike haldusasutuste vahel ja hinnata siseturu toimimist kohapeal. Programm peaks seega toetama järgmisi olemasolevaid siseturu juhtimise vahendeid: portaali „Teie Euroopa“, mis peaks olema tulevase ühtse digivärava alustala, portaali „Teie Euroopa Nõuanne“, SOLVITit, siseturu infosüsteemi ja siseturu tulemustabelit, et parandada kodanike igapäevaelu ja suurendada ettevõtete suutlikkust piiriüleselt kaubelda.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 sätestatud siseturg hõlmab süsteemi, mis tagab, et konkurentsi ei moonutata, peaks programm toetama liidu konkurentsipoliitikat, võrgustikke ning koostööd liikmesriikide ametiasutuste ja kohtutega, aga ka laiema sidusrühmade ringi kaasamist, et tutvustada ja selgitada liidu konkurentsipoliitikast tulenevaid õigusi, eeliseid ja kohustusi.

(20) Kuna Euroopa Liidu toimimise leping hõlmab eeskirjade süsteemi, mis tagab, et siseturul konkurentsi ei moonutata, tuleks programmiga toetada liidu konkurentsipoliitikat, parandades ja tihendades koostööd Euroopa konkurentsivõrgustiku ning riikide ametiasutuste ja kohtutega, tugevdades muu hulgas rahvusvahelist koostööd ning tutvustades ja selgitades liidu konkurentsipoliitikast tulenevaid õigusi, eeliseid ja kohustusi. Programm peaks eelkõige aitama komisjonil turusuundumusi paremini analüüsida ja hinnata, kasutades selleks muu hulgas ulatuslikult sektoriuuringuid ning jagades Euroopa konkurentsivõrgustikus korrapäraselt tulemusi ja parimaid tavasid. See peaks aitama tagada ausa konkurentsi ja võrdsed tingimused (ka rahvusvahelisel tasandil) ning aitama suurendada ettevõtjate, eelkõige VKEde ja tarbijate mõjuvõimu, et saada ühtsest turust kasu.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Programm peaks tegelema majanduse ja ettevõtluskeskkonna jätkuva ümberkujundamise ning eeskätt plahvatuslikult suureneva andmete hulga ja nende kasutamise radikaalse mõjuga konkurentsile ja siseturu toimimisele, arvestades seda, et nii ettevõtjad kui ka nende nõustajad kasutavad üha laialdasemalt tehisintellekti ja muid IT-vahendeid ja -pädevust. Samuti on oluline, et programm toetaks võrgustikke ja koostööd liikmesriikide ametiasutuste ja kohtutega, arvestades et moonutamata konkurents ja siseturu toimimine sõltuvad olulisel määral just nende asutuste tegevusest. Pidades silmas konkurentsipoliitika erilist rolli väljaspool liitu toimuva konkurentsivastase tegevuse kaudu siseturule tekkiva kahju ärahoidmisel, peaks programm vajaduse korral toetama ka koostööd kolmandate riikide ametiasutustega. Teavitamistegevuse laiendamine on vajalik ka selleks, et rohkem kodanikke ja ettevõtteid saaks õiglasest konkurentsist siseturul täiel määral kasu. Arvestades, et mitmed programmi algatused on uued ning programmi konkurentsi käsitlevat osa mõjutavad kõige enam näiteks tehisintellekti, algoritmide, suurandmete, küberturvalisuse ja küberkriminalistika tehnoloogia valdkonnaga seotud siseturu konkurentsitingimuste dünaamilised arengud, mille tempot ja suurusjärku on raske hinnata, eeldatakse, et programmi selle osa muutuvatele vajadustele reageerimiseks on vaja paindlikkust.

(21)  Programm peaks tegelema majanduses ja ettevõtluskeskkonnas ning digitaalmajanduses toimuva täieliku ümberkujundamise ning eeskätt plahvatuslikult suureneva andmete hulga ja nende kasutamise mõjuga konkurentsile ja siseturu toimimisele, arvestades seda, et nii ettevõtjad kui ka nende nõustajad kasutavad üha laialdasemalt tehisintellekti ja muid IT-vahendeid ja -pädevust. Samuti on oluline, et programm toetaks võrgustikke ja koostööd liikmesriikide ametiasutuste ja kohtutega, arvestades et moonutamata konkurents ja siseturu toimimine sõltuvad olulisel määral just nende asutuste tegevusest. Pidades silmas konkurentsipoliitika erilist rolli väljaspool liitu toimuva konkurentsivastase tegevuse kaudu siseturule tekkiva kahju ärahoidmisel, peaks programm vajaduse korral toetama ka koostööd kolmandate riikide ametiasutustega. Teavitamistegevuse laiendamine on vajalik ka selleks, et rohkem kodanikke ja ettevõtteid saaks õiglasest konkurentsist siseturul täiel määral kasu. Arvestades, et mitmed programmi algatused on uued ning konkurentsieeskirjade täitmise tagamist mõjutavad kõige enam muu hulgas tehisintellekti, algoritmide, suurandmete, digimonopolide, lairibaühenduse kasutamise, asukohapõhise tõkestuse, tehnoloogia kättesaadavuse vältimiseks kasutatavate patentide, internetiteenuse osutajate kontrollipositsiooni, spektrioksjonite, küberturvalisuse ja küberkriminalistika tehnoloogia valdkonnaga seotud siseturu konkurentsitingimuste dünaamilised arengud ja küsimused, mille tempot ja suurusjärku on raske hinnata, eeldatakse, et programmi selle osa muutuvatele vajadustele reageerimiseks on vaja paindlikkust. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu korrapäraselt programmi raames konkurentsipoliitika valdkonnas rahastatud meetmetest.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Et ületada need turutõrked ning tagada, et VKEd etendavad jätkuvalt oma rolli liidu majanduse konkurentsivõime tagamisel, tuleb väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjad täiendavalt toetada võla- ja omakapitaliinstrumentide kaudu, mis nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega [...] loodava InvestEU fondi VKEde komponendi raames52 . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1287/201353 alusel kasutusele võetud laenutagamisrahastu on tõestanud oma lisaväärtust ja eeldatavalt annab see positiivse panuse vähemalt 500 000 VKEle; jätkuprogramm luuakse InvestEU fondi VKEde komponendi raames.

(25)  Et ületada need turutõrked ning tagada, et VKEd etendavad jätkuvalt oma rolli liidu majanduse konkurentsivõime tagamisel, tuleb väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjad täiendavalt toetada ka võla- ja omakapitaliinstrumentide kaudu, mis nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega [...] loodava InvestEU fondi VKEde komponendi raames52 . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1287/201353 alusel kasutusele võetud laenutagamisrahastu on tõestanud oma lisaväärtust ja eeldatavalt annab see positiivse panuse vähemalt 500 000 VKEle; jätkuprogramm luuakse InvestEU fondi VKEde komponendi raames.

_________________

_________________

52 COM(2018) 439 final.

52 COM(2018) 439 final.

53 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1287/2013, millega kehtestatakse ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) (2014–2020) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1639/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 33).

53 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1287/2013, millega kehtestatakse ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) (2014–2020) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1639/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 33).

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27)  Programm peaks pakkuma VKEdele tõhusat tuge kogu nende elutsükli vältel. See peaks tuginema VKEde ja tööstussektoriga seoses saavutatud ainulaadsetele teadmistele ja asjatundlikkusele ning pikaajalisele koostöökogemusele Euroopa, riikliku ja piirkondliku tasandi sidusrühmadega. Toetus peaks tuginema heale kogemusele seoses Euroopa ettevõtlusvõrgustikuga, mis on ühtne teeninduspunkt, mille kaudu aidatakse VKEdel parandada konkurentsivõimet ja arendada äritegevust nii siseturul kui ka muudel turgudel. Võrgustik kavatseb jätkata teenuste pakkumist teiste liidu programmide, eelkõige programmi „Horisont 2020“ raames, kasutades nende programmide rahalisi vahendeid. Lisaks sellele peaks uute ettevõtjate mentorlussüsteem jääma vahendiks, mis võimaldab värsketel ettevõtjatel või nendeks saada soovijatel hankida ettevõtluskogemust kontakti kaudu mõne teise riigi kogenud ettevõtjaga ja seega parandada ettevõtlusalast võimekust. Programm peaks veelgi laienema ja suurendama oma geograafilist ulatust ning pakkuma seega ettevõtjatele rohkem selliseid kontaktivõimalusi, täiendades vajaduse korral liidu muid algatusi.

(27)  Programm peaks pakkuma VKEdele tõhusat tuge kogu nende elutsükli vältel. See peaks tuginema VKEde ja tööstussektoriga seoses saavutatud ainulaadsetele teadmistele ja asjatundlikkusele ning pikaajalisele koostöökogemusele Euroopa, riikliku ja piirkondliku tasandi sidusrühmadega. Toetus peaks tuginema heale kogemusele seoses Euroopa ettevõtlusvõrgustikuga, mis on ühtne teeninduspunkt, mille kaudu aidatakse VKEdel parandada konkurentsivõimet ja teadmisi ning arendada äritegevust nii siseturul kui ka muudel turgudel. Võrgustik kavatseb jätkata teenuste pakkumist teiste liidu programmide, eelkõige programmi „Horisont 2020“ raames, kasutades nende programmide rahalisi vahendeid. Lisaks sellele peaks uute ettevõtjate mentorlussüsteem jääma vahendiks, mis võimaldab värsketel ettevõtjatel või nendeks saada soovijatel hankida ettevõtluskogemust kontakti kaudu mõne teise riigi kogenud ettevõtjaga ja seega parandada ettevõtlusalast võimekust. Programm peaks veelgi laienema ja suurendama oma geograafilist ulatust ning pakkuma seega ettevõtjatele rohkem selliseid kontaktivõimalusi, täiendades vajaduse korral liidu muid algatusi.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32)  Hästi toimiv ühine finantsaruandluse raamistik on esmatähtis siseturu jaoks ning kapitaliturgude tulemuslikuks toimimiseks ja finantsteenuste integreeritud turu saavutamiseks kapitaliturgude liidu kontekstis.

(32)  Hästi toimiv ühine finantsaruandluse raamistik on esmatähtis siseturu jaoks ning finantsturgude tulemuslikuks toimimiseks ja finantsteenuste integreeritud turu saavutamiseks pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu kontekstis.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(36)  Liit aitab kaasa tarbijakaitse kõrge taseme tagamisele ning tarbijatele suurema mõjuvõimu ja siseturul keskse koha andmisele liikmesriikide poliitika toetamise ja täiendamise teel, püüdes tagada, et kodanikud saavad tarbijatena täielikult osa siseturu hüvedest ning nende ohutus, õiguslikud ning majandushuvid on seejuures nõuetekohaselt kaitstud konkreetsete meetmete abil. Samuti peab liit tagama, et tarbija- ja tooteohutusalased õigusaktid oleksid kohapeal nõuetekohaselt ja võrdselt täidetud ning et ettevõtetele oleks siseturul tagatud võrdsed võimalused ja aus konkurents. Lisaks sellele on vaja suurendada tarbijate mõjuvõimu, neid julgustada ja abistada jätkusuutlike valikute tegemisel, toetades seega kestlikku energia- ja ressursitõhusat ringmajandust.

(36)  Liit aitab kaasa tarbijakaitse kõrge taseme tagamisele ning tarbijatele suurema mõjuvõimu ja siseturul keskse koha andmisele liikmesriikide poliitika toetamise ja täiendamise teel, püüdes tagada, et kodanikud saavad tarbijatena täielikult osa siseturu hüvedest ning nende ohutus, õiguslikud ning majandushuvid on seejuures nõuetekohaselt kaitstud konkreetsete meetmete abil. Samuti peab liit tagama, et tarbija- ja tooteohutusalased õigusaktid oleksid kohapeal nõuetekohaselt ja võrdselt täidetud ning et ettevõtetele oleks siseturul tagatud võrdsed võimalused ja aus konkurents. Lisaks sellele on vaja suurendada tarbijate mõjuvõimu, neid julgustada ja abistada jätkusuutlike valikute tegemisel, toetades seega kestlikku energia- ja ressursitõhusat ringmajandust, millega järgitakse ÜRO kestliku arengu tegevuskavas 2030 seatud eesmärke.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(41)  Kodanikke mõjutab eelkõige finantsteenuste turgude toimimine. Finantsteenused on siseturu põhikomponent ning nõuavad reguleerimist ja järelevalvet käsitlevat kindlat raamistikku, mis üksnes ei taga finantsstabiilsuse ja jätkusuutliku majanduse, vaid pakub kõrgetasemelist kaitset ka tarbijatele ja muudele finantsteenuste lõppkasutajatele, sealhulgas jaeinvestoritele, hoiustajatele, kindlustusvõtjatele, pensionifondi liikmetele ja neist tulu saajatele, üksikaktsionäridele, laenuvõtjatele ja VKEdele. Oluline on suurendada nende võimet osaleda finantssektori poliitikakujundamises.

(41)  Kodanikke mõjutab eelkõige finantsturgude toimimine ja seetõttu tuleks neid asjakohastest õigustest, riskidest ja kasust rohkem teavitada. Finantsteenused on siseturu põhikomponent ning nõuavad reguleerimist ja järelevalvet käsitlevat kindlat raamistikku, mis üksnes ei taga finantsstabiilsuse ja jätkusuutliku majanduse, vaid pakub kõrgetasemelist kaitset ka tarbijatele ja muudele finantsteenuste lõppkasutajatele, sealhulgas jaeinvestoritele, hoiustajatele, kindlustusvõtjatele, pensionifondi liikmetele ja neist tulu saajatele, üksikaktsionäridele, laenuvõtjatele ja VKEdele. Programmiga tuleks suurendada nende võimet osaleda poliitikakujundamises ning selleks tuleks muu hulgas koostada finantsturgudel pakutavate toodete kohta selge, terviklik ja kasutusmugav teabematerjal ning seda levitada.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 42

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(42)  Seepärast peaks programm jätkama suutlikkuse suurendamise programmiga (2017–2020) hõlmatud konkreetsete meetmete toetamist, millega laiendatakse tarbijate ja muude finantsteenuste lõppkasutajate kaasatust liidu poliitika kujundamisse, nagu see on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/826,60 millega jätkati aastate 2012–2017 katseprogrammi ja ettevalmistavat tegevust. See on vajalik selleks, et poliitikakujundajad saaksid muude huvirühmade kui finantssektori töötajate arvamusi ning tarbijate ja muude finantsteenuste lõppkasutajate huvide paremaks esindamiseks. Selle tulemuseks peaks olema parem finantsteenuste poliitika, eelkõige tänu üldsuse paremale arusaamisele finantsmääruses käsitletavatest küsimustest, ja parem finantskirjaoskus.

(42)  Seepärast peaks programm jätkama suutlikkuse suurendamise programmiga (2017–2020) hõlmatud konkreetsete meetmete toetamist, millega laiendatakse tarbijate ja muude finantsteenuste lõppkasutajate kaasatust liidu poliitika kujundamisse, nagu see on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/826,60 millega jätkati aastate 2012–2017 katseprogrammi ja ettevalmistavat tegevust. See on vajalik selleks, et poliitikakujundajad saaksid muude huvirühmade kui finantssektori töötajate arvamusi ning tarbijate ja muude finantsteenuste lõppkasutajate huvide paremaks esindamiseks. Programm töötab pidevalt välja oma metoodikat ja parimaid tavasid selle kohta, kuidas suurendada tarbijate ja finantsteenuste lõppkasutajate osalust, et selgitada välja liidu poliitika kujundamise jaoks olulised küsimused ja tagada tarbijate huvide kaitse finantsteenuste valdkonnas. Tänu sellele peaks finantsteenuste poliitika paranema, eelkõige tänu üldsuse paremale arusaamisele finantsmääruses käsitletavatest küsimustest, ja parem finantskirjaoskus. Käesolevas programmis kasutavate avaliku sektori vahendite puhul tuleks põhitähelepanu pöörata sellele, mis on kasulik lõppkasutajatele, ja vältida igasuguse otsese või kaudse rahalise toetuse maksmist erasektori finantsettevõtjate äritegevusele.

__________________

__________________

60 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/826, millega luuakse liidu programm teatavate tegevuste toetamiseks, et suurendada tarbijate ja muude finantsteenuste lõppkasutajate kaasatust liidu poliitika kujundamisse finantsteenuste valdkonnas ajavahemikuks 2017–2020 (ELT L 129, 19.5.2017, lk 17).

60 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/826, millega luuakse liidu programm teatavate tegevuste toetamiseks, et suurendada tarbijate ja muude finantsteenuste lõppkasutajate kaasatust liidu poliitika kujundamisse finantsteenuste valdkonnas ajavahemikuks 2017–2020 (ELT L 129, 19.5.2017, lk 17).

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 43

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(43)  Komisjon andis aastatel 2012–2013 pilootprojekti ja aastatel 2014–2016 ettevalmistava tegevuse raames iga-aastase avaliku projektikonkursi kaudu toetust kahele organisatsioonile. Need kaks organisatsiooni on Finance Watch, mis loodi liidu toetuste abil 2011. aastal Belgia õiguse kohaselt rahvusvahelise mittetulundusühinguna, ja Better Finance, mis tekkis siis, kui alates 2009. aastast hakati varasemaid Euroopa föderatsioone ja osanike liitusid järjestikku ümber korraldama ja ümber nimetama. Määruse (EL) nr 2017/826 alusel kehtestatud suutlikkuse suurendamise programmi kohaselt on need kaks organisatsiooni ainsad toetusesaajad. Seepärast on vaja neid organisatsioone programmi raames ka edaspidi kaasrahastada. Kõnealune rahastamine tuleks siiski läbi vaadata.

(43)  Komisjon andis aastatel 2012–2013 pilootprojekti ja aastatel 2014–2016 ettevalmistava tegevuse raames iga-aastase avaliku projektikonkursi kaudu toetust kahele organisatsioonile. Need kaks organisatsiooni on Finance Watch, mis loodi liidu toetuste abil 2011. aastal Belgia õiguse kohaselt rahvusvahelise mittetulundusühinguna, ja Better Finance, mis tekkis siis, kui alates 2009. aastast hakati varasemaid Euroopa föderatsioone ja osanike liitusid järjestikku ümber korraldama ja ümber nimetama. Määruse (EL) nr 2017/826 alusel kehtestatud suutlikkuse suurendamise programmi kohaselt on need kaks organisatsiooni ainsad toetusesaajad. Seepärast on vaja neid organisatsioone programmi raames ka edaspidi kaasrahastada. Kõnealune rahastamine tuleks siiski läbi vaadata. Seetõttu tuleks meeles pidada, et kui suutlikkuse suurendamise programmi ja selle rahastamist jätkatakse ka pärast 2020. aastat ning kui tekib ka teisi võimalikke toetusesaajaid, peaks konkurss olema avatud ka kõigile teistele organisatsioonidele, kes vastavad kriteeriumidele ning aitavad kooskõlas määrusega (EL) 2017/826 saavutada programmi eesmärke.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 48

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(48)  Euroopa statistikaprogrammi alusel arendatav, tehtav ja levitatav kvaliteetne Euroopa statistika on äärmiselt oluline tõenduspõhiste otsuste tegemisel, see peaks olema õigeaegselt kättesaadav ja aitama rakendada liidu tegevuspõhimõtteid, nagu on kajastatud Euroopa Liidu toimimise lepingus, milleks on tugevdatud ja integreeritud majandusjuhtimine, sotsiaalne, majanduslik ja territoriaalne ühtekuuluvus, jätkusuutlik areng, põllumajanduspoliitika, Euroopa sotsiaalne mõõde ja üleilmastumine.

(48)  Liidu tasandil ning liikmesriikides tehtav, jagatav, levitatav ja järjepidevalt kasutatav kvaliteetne Euroopa statistika peaks olema õigeaegselt kättesaadav ja aitama rakendada liidu tegevuspõhimõtteid, nagu on kajastatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 ja Euroopa Liidu toimimise lepingus, milleks on tugevdatud ja integreeritud majandusjuhtimine, sotsiaalne, majanduslik ja territoriaalne ühtekuuluvus, jätkusuutlik areng, põllumajanduspoliitika, Euroopa sotsiaalne mõõde ja üleilmastumine.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 49

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(49)  Euroopa statistika on liidu otsuste tegemiseks ja liidu algatuste tulemuslikkuse ja mõju mõõtmiseks hädavajalik. Seepärast tuleks Euroopa statistika jätkuval tegemisel ja arendamisel tagada kogu liitu hõlmav lähenemisviis ja minna siseturust kaugemale, et hõlmata kõiki liidu meetmeid ja poliitikavaldkondi, sealhulgas anda ettevõtetele ja kodanikele võimekus teha teadlikke otsuseid.

(49)  Euroopa statistika on liidu otsuste tegemiseks ja paljude liidu algatuste tulemuslikkuse ja mõju mõõtmiseks hädavajalik. Tuleks tagada, et Euroopa statistikat tehakse ja arendatakse pidevalt ka muud kui siseturgu silmas pidades, ning et seda tehtaks riikide ja võimaluse korral piirkondade kaupa, et hõlmata kõiki kehtivaid ja võimalikke meetmeid ja poliitikavaldkondi, ning anda sealhulgas liidu kodanikele, ettevõtetele ja ametiasutustele võimekus teha teadlikke otsuseid.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 51

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(51)  Vastavalt määrusele (EÜ) nr 223/2009 on programm saadetud eelnevaks tutvumiseks Euroopa statistikasüsteemi komiteele.

(51)  Vastavalt määrusele (EÜ) nr 223/2009 on programm saadetud eelnevaks tutvumiseks Euroopa statistikasüsteemi komiteele ja selle elluviimisel tuleks tagada tõhus parlamentaarne kontroll.

 

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 60

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(60)  Võttes arvesse maailma majanduse üha suuremat seotust, peaks programm ka edaspidi ette nägema võimaluse kutsuda väliseksperte, nagu kolmandate riikide ametnikke, rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid või ettevõtjaid osalema teatavates meetmetes.

(60)  Võttes arvesse maailma majanduse, sealhulgas digitaalmajanduse üha suuremat seotust, peaks programm ka edaspidi ette nägema võimaluse kutsuda väliseksperte, nagu kolmandate riikide ametnikke, rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid või ettevõtjaid osalema teatavates meetmetes.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 71

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(71)  Vajaduse korral tuleks programmi meetmeid kasutada turutõrgete kõrvaldamiseks või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks proportsionaalselt, nii et need ei dubleeriks ega tõrjuks välja erasektori rahastamist, ning pakuksid selget Euroopa lisaväärtust.

(71)  Programmi meetmetel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus ja neid tuleks kasutada turutõrgete kõrvaldamiseks või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks proportsionaalselt, nii et need ei dubleeriks ega tõrjuks välja erasektori rahastamist.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 81

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(81)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 90 reguleeritakse isikuandmete töötlemist liikmesriikides käesoleva määruse kontekstis ja liikmesriikide pädevate asutuste järelevalve all. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/200191 reguleeritakse isikuandmete töötlemist komisjonis käesoleva määruse kontekstis ja Euroopa andmekaitseinspektori järelevalve all. Pädevad asutused peavad teavet vahetama ja edastama kooskõlas määruses (EL) 2016/679 sätestatud isikuandmete edastamise eeskirjadega ning komisjon peab teavet vahetama ja edastama kooskõlas määruses (EÜ) nr 45/2001 sätestatud isikuandmete edastamise eeskirjadega.

(81)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 90 reguleeritakse isikuandmete töötlemist liikmesriikides käesoleva määruse kontekstis ja liikmesriikide pädevate asutuste järelevalve all. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/200191 reguleeritakse isikuandmete töötlemist komisjonis käesoleva määruse kontekstis ja Euroopa andmekaitseinspektori järelevalve all. Pädevad asutused peavad teavet vahetama ja edastama, sealhulgas statistika arendamise ja levitamise käigus, kui statistilise konfidentsiaalsuse põhimõtet on tunnustatud ka määrusega (EÜ) nr 223/2009, kooskõlas määruses (EL) 2016/679 sätestatud isikuandmete edastamise eeskirjadega ning komisjon peab teavet vahetama ja edastama kooskõlas määruses (EÜ) nr 45/2001 sätestatud isikuandmete edastamise eeskirjadega.

_________________

_________________

90 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

90 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

91 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

91 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 83

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(83)  Programmi eesmärk peaks ka olema tagada liidu siseturu, ettevõtete – sealhulgas VKEde –konkurentsivõime ja Euroopa statistikameetmete parem nähtavus ja sidusus Euroopa kodanike, ettevõtete ja ametiasutuste jaoks.

(83)  Programmiga tuleks tagada ka liidu siseturu, ettevõtete – sealhulgas VKEde – konkurentsivõime ja Euroopa statistikameetmete parem nähtavus ja sidusus Euroopa kodanike, ettevõtete ja ametiasutuste jaoks.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva määrusega luuakse programm siseturu toimimise ja ettevõtete, sealhulgas mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime parandamiseks ning raamistik Euroopa statistika arendamiseks, tegemiseks ja levitamiseks määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 13 tähenduses (edaspidi „programm“).

Käesoleva määrusega luuakse programm siseturu toimimise parandamiseks kõigi ELi kodanike huvides ja seoses sellega ettevõtete, sealhulgas mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime, finantsteenuste ning kõiki liidu poliitikavaldkondi hõlmava Euroopa statistika andmete kogumise, arendamise, tegemise ja levitamise rahastamiseks vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 3 ning määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 13 tähenduses (edaspidi „programm“).

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  „Euroopa statistika“ – statistika, mida arendatakse, tehakse ja levitatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 223/2009;

(2)  „Euroopa statistika“ – statistika, mida arendatakse, tehakse ja levitatakse liidu tasandil ja liikmesriikides kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 1 ja määrusega (EÜ) nr 223/2009;

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  pakkuda kvaliteetset, võrreldavat ja usaldusväärset Euroopa statistikat, mis toetaks kõigi liidu poliitikavaldkondade kujundamist, järelevalvet ja hindamist ning aitaks poliitikakujundajatel, ettevõtetel, akadeemilistel ringkondadel, kodanikel ja meedial teha teadlikke otsuseid ja osaleda demokraatlikus protsessis.

(b)  arendada, teha ja levitada kvaliteetset, võrreldavat ja usaldusväärset Euroopa statistikat, mis toetaks kõigi liidu poliitikavaldkondade, sh kaubanduse ja rände kujundamist, järelevalvet ja hindamist ning aitaks kodanikel, poliitikakujundajatel ja reguleerimisasutustel, järelevalveasutustel, ettevõtetel, akadeemilistel ringkondadel, kodanikuühiskonnal ja meedial teha teadlikke otsuseid ja osaleda demokraatlikus protsessis.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)  toetavad kvaliteetsete rahvusvaheliste finantsaruandluse ja auditeerimise standardite väljatöötamist, lihtsustavad nende integreerimist liidu õigusesse ja edendavad innovatsiooni ja parimaid tavasid äriühingute aruandluse valdkonnas;

ii)  toetavad kvaliteetsete rahvusvaheliste finantsaruandluse ja auditeerimise standardite väljatöötamist, lihtsustavad nende integreerimist liidu õigusesse ja/või edendavad innovatsiooni ja parimaid tavasid äriühingute aruandluse valdkonnas nii väikeste kui ka suurte ettevõtete puhul;

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt d – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  suurendatakse tarbijate, ettevõtete ja kodanikuühiskonna mõjuvõimu, abistatakse ja haritakse neid; tagatakse tarbijakaitse kõrge tase, säästev tarbimine ja tooteohutus, eelkõige toetades pädevaid täitevasutusi, tarbijaid esindavaid organisatsioone ja koostöömeetmeid; tagatakse tarbijatele juurdepääs vaidluste lahendamise mehhanismidele ning antakse piisavat teavet turgude ja tarbijate kohta;

i)  suurendatakse tarbijate, ettevõtete ja kodanikuühiskonna mõjuvõimu, abistatakse ja haritakse neid; tagatakse tarbijakaitse kõrge tase säästva tarbimise ja tooteohutuse edendamise kaudu, eelkõige toetades pädevaid täitevasutusi, tarbijaid esindavaid organisatsioone ja koostöömeetmeid; tagatakse tarbijatele juurdepääs vaidluste lahendamise mehhanismidele ning antakse piisavat, selget ja kasutusmugavat teavet turgude ja eri liiki finantstoodete kohta;

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt d – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)  suurendatakse tarbijate, muude finantsteenuste lõppkasutajate ja kodanikuühiskonna osalemist finantsteenuste valdkonna poliitika kujundamises; edendatakse paremat arusaamist finantssektorist;

ii)  suurendatakse tarbijate, muude finantsteenuste lõppkasutajate ja kodanikuühiskonna osalemist finantsteenuste valdkonna poliitika kujundamises; edendatakse paremat arusaamist finantssektorist ja pakutavatest eri liiki finantstoodetest ning tagatakse tarbijate huvide kaitse jaefinantsteenuste valdkonnas;

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  tehakse õigeaegselt, erapooletult ja kulutõhusal viisil Euroopa statistikat ja edastatakse seda Euroopa statistikasüsteemi raames määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklis 4 osutatud laiendatud partnerluse kaudu kõigile asjaomastele välisosalistele, kasutades mitmesuguseid andmeallikaid, täiustatud andmeanalüüsi meetodeid, arukaid süsteeme ja digitaaltehnoloogiat.

(f)  arendatakse, tehakse ja levitatakse õigeaegselt, erapooletult ja kulutõhusal viisil Euroopa statistikat ja edastatakse seda Euroopa statistikasüsteemi raames määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklis 4 osutatud laiendatud partnerluse kaudu kõigile asjaomastele välisosalistele, kasutades mitmesuguseid andmeallikaid, täiustatud andmeanalüüsi meetodeid, arukaid süsteeme ja digitaaltehnoloogiat ning esitades statistika riikide ja võimaluse korra piirkondade kaupa.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  õigete tingimuste loomine, et anda kõigile siseturu osalistele, sealhulgas ettevõtetele, kodanikele ja tarbijatele, kodanikuühiskonnale ja avaliku sektori asutustele rohkem mõjuvõimu läbipaistva teabe ja teadlikkuse suurendamise kampaaniate, parimate tavade vahetamise, hea tava edendamise, kogemuste ja teadmiste vahetamise ning koolituste korraldamise kaudu;

(a)  õigete tingimuste loomine, et anda kõigile siseturu osalistele, sealhulgas kodanikele ja tarbijatele, ettevõtetele, kodanikuühiskonnale ja avaliku sektori asutustele rohkem mõjuvõimu läbipaistva teabe ja teadlikkuse suurendamise kampaaniate, parimate tavade vahetamise, hea tava edendamise, kogemuste ja teadmiste vahetamise ning koolituste korraldamise kaudu;

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  liidu õigusraamistiku tõhusa jõustamise ja ajakohastamise ning selle kohandamise toetamine pidevalt muutuvas keskkonnas, sealhulgas andmete kogumise ja analüüside kaudu; uuringud, hindamised ja poliitikasoovitused; tutvustamistegevuse ja katseprojektide korraldamine; teabevahetustegevus; spetsiaalsete IT-vahendite väljatöötamine, et tagada siseturu läbipaistev ja tõhus toimimine.

(d)  liidu õigusraamistiku tõhusa jõustamise ja ajakohastamise ning selle kohandamise toetamine pidevalt muutuvas keskkonnas, eriti digitaalkeskkonna kontekstis, sealhulgas andmete kogumise ja analüüside kaudu; uuringud, hindamised ja poliitikasoovitused; tutvustamistegevuse ja katseprojektide korraldamine; teabevahetustegevus; spetsiaalsete IT-vahendite väljatöötamine, et tagada siseturu läbipaistev ja tõhus toimimine.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  VKEde turulepääsu lihtsustamine, nende toetamine üleilmsete ja ühiskondlike probleemide lahendamisel ning rahvusvahelistumisel, liidu tööstuse juhtpositsiooni tugevdamine üleilmsetes väärtusahelates, muu hulgas Euroopa ettevõtlusvõrgustiku kaudu;

(b)  VKEde ELi ja maailmaturule pääsu lihtsustamine, nende toetamine üleilmsete ja ühiskondlike probleemide lahendamisel ning rahvusvahelistumisel, liidu tööstuse juhtpositsiooni tugevdamine üleilmsetes väärtusahelates, muu hulgas Euroopa ettevõtlusvõrgustiku kaudu;

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  turutõkete ja halduskoormuse vähendamine ning soodsa ettevõtluskeskkonna loomine, et pakkuda VKEdele rohkem võimalusi siseturust kasu saada;

(c)  turutõkete, sealhulgas geograafiliste tõkete ja halduskoormuse vähendamine ning soodsa ettevõtluskeskkonna loomine, et pakkuda kõigi ELi piirkondade VKEdele rohkem võimalusi siseturust võrdselt kasu saada;

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  ettevõtete kasvu ja oskuste arendamise ning tööstuse ümberkujundamise toetamine tootmis- ja teenindussektoris;

(d)  kooskõlas kestliku arengu tegevuskavaga 2030 ettevõtete kasvu ja oskuste arendamise ning digitaliseerimise ja tööstuse ümberkujundamise toetamine tootmis- ja teenindussektoris;

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Seoses selliste kuludega, millega toetatakse konkurentsipoliitikat ja eelkõige meetmeid, mis on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga, mille eesmärk on anda liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused konkurentsieeskirjade täitmise tagamise tõhustamiseks ja tagada siseturu nõuetekohane toimimine, lisab komisjon oma aastaaruandesse käesoleva programmi alusel võetud meetmetest ülevaate, mis edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Komisjon (EUROSTAT) rakendab teavitus- ja teabevahetusmeetmeid artikli 3 lõike 2 punktis f osutatud erieesmärgi täitmise, selle meetmete ja tulemuste suhtes, mis seonduvad Euroopa statistika arendamise, tegemise ja levitamisega, kooskõlas määruses (EÜ) nr 223/2009 sätestatud statistikapõhimõtetega.

3.  Komisjon (EUROSTAT) rakendab teavitus- ja teabevahetusmeetmeid artikli 3 lõike 2 punktis f osutatud erieesmärgi täitmise, selle meetmete ja tulemuste suhtes, mis seonduvad Euroopa statistika andmete kogumise, arendamise, tegemise ja levitamisega, kooskõlas määruses (EÜ) nr 223/2009 sätestatud statistikapõhimõtetega.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – taane 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  mõõdetakse paremini teenustekaubandust, välismaiseid otseinvesteeringuid, üleilmseid väärtusahelaid ja üleilmastumise mõju liidu majandusele.

–  mõõdetakse paremini kaupade ja teenustega kauplemist, välismaiseid otseinvesteeringuid, üleilmseid väärtusahelaid ja üleilmastumise mõju liidu majandusele.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – taane 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  pakutakse kvaliteetset, õigeaegset ja usaldusväärset statistikat, et toetada Euroopa sotsiaalõiguste sammast ja liidu oskuste poliitikat, sealhulgas statistikat tööturu, tööhõive, hariduse ja koolituse, sissetulekute, elamistingimuste, vaesuse, ebavõrdsuse, sotsiaalkaitse, deklareerimata töö ja oskuste satelliitkontode kohta;

–  pakutakse kvaliteetset, õigeaegset ja usaldusväärset statistikat, et toetada Euroopa sotsiaalõiguste sammast ja liidu oskuste poliitikat, sealhulgas (kuid mitte ainult) statistikat tööturu, tööhõive, hariduse ja koolituse, sissetulekute, elamistingimuste, vaesuse, ebavõrdsuse, sotsiaalkaitse, deklareerimata töö ja oskuste satelliitkontode kohta;

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Ühtse turu, ettevõtete, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime ja Euroopa statistika programmi loomine

Viited

COM(2018)0441 – C8-0254/2018 – 2018/0231(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

IMCO

14.6.2018

 

 

 

Arvamuse esitajad

istungil teada andmise kuupäev

ECON

14.6.2018

Kaasatud komisjonid - istungil teada andmise kuupäev

5.7.2018

Arvamuse koostaja

nimetamise kuupäev

Ralph Packet

22.11.2018

Endine arvamuse koostaja

Sander Loones

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

22.10.2018

27.11.2018

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

10.12.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

41

4

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Hugues Bayet, Pervenche Berès, Jonás Fernández, Giuseppe Ferrandino, Stefan Gehrold, Sven Giegold, Neena Gill, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Barbara Kappel, Othmar Karas, Wolf Klinz, Georgios Kyrtsos, Philippe Lamberts, Werner Langen, Olle Ludvigsson, Gabriel Mato, Bernard Monot, Caroline Nagtegaal, Luděk Niedermayer, Ralph Packet, Sirpa Pietikäinen, Dariusz Rosati, Martin Schirdewan, Molly Scott Cato, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Kay Swinburne, Paul Tang, Ramon Tremosa i Balcells, Marco Valli, Tom Vandenkendelaere, Miguel Viegas, Jakob von Weizsäcker

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Matt Carthy, Ashley Fox, Sophia in ‘t Veld, Ramón Jáuregui Atondo, Syed Kamall, Paloma López Bermejo, Thomas Mann, Romana Tomc, Lieve Wierinck, Roberts Zīle

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

41

+

ALDE

Sophia in 't Veld, Wolf Klinz, Caroline Nagtegaal, Ramon Tremosa i Balcells, Lieve Wierinck

ECR

Ashley Fox, Syed Kamall, Ralph Packet, Kay Swinburne, Roberts Zīle

ENF

Barbara Kappel

PPE

Stefan Gehrold, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Othmar Karas, Georgios Kyrtsos, Werner Langen, Thomas Mann, Gabriel Mato, Luděk Niedermayer, Sirpa Pietikäinen, Dariusz Rosati, Theodor Dumitru Stolojan, Romana Tomc, Tom Vandenkendelaere

S&D

Hugues Bayet, Pervenche Berès, Jonás Fernández, Giuseppe Ferrandino, Neena Gill, Roberto Gualtieri, Ramón Jáuregui Atondo, Olle Ludvigsson, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Paul Tang, Jakob von Weizsäcker

VERTS/ALE

Sven Giegold, Philippe Lamberts, Molly Scott Cato

4

GUE/NGL

Matt Carthy, Paloma López Bermejo, Martin Schirdewan, Miguel Viegas

2

0

EFDD

Bernard Monot, Marco Valli

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (10.12.2018)

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühtse turu, ettevõtete, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime ja Euroopa statistika programm ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 99/2013, (EL) nr 1287/2013, (EL) nr 254/2014, (EL) nr 258/2014, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 2017/826

(COM(2018)0441 – C8‑0254/2018 – 2018/0231(COD))

Arvamuse koostaja (*):Lukas Mandl

(*)  Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

LÜHISELGITUS

Komisjon avaldas 7. juunil 2018. aastal 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku (MFF) programmi kontekstis ettepaneku võtta vastu ühtse turu programm. Kavandatud programm ühendab viie sellele eelnenud programmi raames rahastatud tegevuse, sealhulgas toiduahelaga seotud meetmed. Komisjon teeb ettepaneku kehtestada ühtse turu programmile (aastateks 2021–2027) eelarve, mille suurus on 4 miljardit. Sellest 41 % eraldataks toiduahelaga seotud meetmetele, millega „aidatakse kaasa inimeste, loomade ja taimede tervise kõrge taseme tagamisele kogu toiduahelas ja asjaomastes valdkondades, muu hulgas ennetades ja likvideerides loomataude ja taimekahjustajaid, ja toetada loomade heaolu parandamist, aga ka toidu säästvat tootmist ja tarbimist“.

Meie toitumisalased harjumused ei kujuta endast üksnes meie elu igapäevast vajadust, vaid on sama palju osa meie identiteedist, kultuurist, arusaamast inimeste, loomade ja looduse suhte kohta ning muidugi on see hädavajalik meie tervisele ja üldisele heaolule.

Arvamuse koostaja leiab, et hädasti on vaja tugevdada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet, tagades samal ajal võrdsed võimalused ning avatud ja konkurentsivõimelise siseturu. VKEd on Euroopa majanduse tõukejõud, sest nad annavad kaks kolmandikku töökohtadest, moodustavad 99 % kõigist Euroopa ettevõtetest ja aitavad olulisel määral kaasa uute töökohtade loomisele nii piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil.

2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku alusel on kulutusteks toiduahelaga seotud meetmetele eraldatud kokku 1 680 000 000 eurot, kusjuures määrusega (EL) nr 652/2014 kehtestati ajavahemikuks 2014–2020 nende toiduahela programmi kulutuste ülemmääraks 1 891 936 000 eurot. Kavandatud summa ajavahemikuks 2021–2027 näitab seega eelarvevahendite vähenemist 11 % võrra.

Toiduahela programm hõlmab nii veterinaar- (loomad) kui ka fütosanitaarmeetmeid (taimed) kas ühe- või mitmeaastaste programmide kaudu, mille on komisjon eelnevalt heaks kiitnud, ning erakorraliste meetmete kaudu, mida rakendatakse kriisiolukordade ja ettenägematute sündmuste korral, mis mõjutavad looma- või taimetervist.

Meetmete paketiga tagatakse ELile usaldusväärne õigus- ja kontrolliraamistik, et edendada kõrget ohutuse taset kogu tarneahelas ning luua tingimused stabiilseks turuks, kus on võimalik toiduainete, loomade ja taimete vaba ringlus.

Arvamuse koostaja rõhutab, et on vaja suurendada tarbijate mõjuvõimu, neid julgustada ja abistada jätkusuutlike valikute tegemisel, millega toetatakse kestlikku energia- ja ressursitõhusat ringmajandust.

Arvamuse koostaja tunnistab praeguse rahastamisprogrammi edukust suurema kriisi ärahoidmisel, ent soovib rõhutada, et see ei tohiks varjata süsteemi haavatavust, kuna loomataudide ja taimekahjurite puhangud kalduvad esinema ELi territooriumil tsükliliselt ja korduvalt. Täiendavalt tuleks kaaluda vajadust kehtestada otsemehhanism, et reageerida ulatuslikele hädaolukordadele, mis mõjutavad kahjulikult toitu, loomi ja taimi.

Üldiselt näitas hiljuti korraldatud vahehindamine, et määrus (EL) nr 652/2014 toimib oma poliitilises kontekstis hästi. Kogu kõnealuse valdkonna tegevuse puhul, mis saab ELi rahalist toetust, on tõestatud, et see täidavad toiduahela programmi eesmärke ja järgib ka komisjoni üldisi prioriteete, sh tõhusa siseturu toimimine ja toetus kaubavahetuseks ELi mittekuuluvate riikidega.

Arvamuse koostaja usub, et programm annab VKEdele tõhusat toetust kogu nende elutsükli vältel ning aitab kaasa ÜRO kuni 2030. aastani kehtiva kestliku arengu tegevuskava rakendamisele, tasakaalustades kestliku arengu majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast mõõdet.

Võttes arvesse järgmist mitmeaastast finantsraamistikku, eeldatakse, et loomatervishoiumeetmed moodustavad jätkuvalt suurima osa toiduahela eelarvest. Suurenenud üleilmastumise ja kaubanduse tõttu, millega kaasnevad uued taimetervise ohud, on taimetervise meetmete tähtsus üha kasvamas. Ametlik kontrollitegevus peaksid samuti jätkuvalt liikmesriike toetama, sest see on hädavajalik vahend, et kontrollida ja jälgimida, kas liidu nõudeid rakendatakse, järgitakse ja täidetakse, ning selle tegevuse rahastamine peaks seepärast olema liidu prioriteet.

Arvamuse koostaja usub, et keskne probleem järgmisel programmitöö perioodil hõlmab toidu tarneahelate üha keerulisemaks muutumist koos kaubanduse üleilmastumisega, mis tähendab rohkemaid võimalusi, kuid üleilmsete vektorite ja üleilmsete haiguste tõttu ka suuremat ohtu. Selles kontekstis tuleb panna rohkem rõhku ennetusele, eelkõige seoses naabruses asuvatest kolmandatest riikidest pärit piiriüleste eksootiliste haigustega.

2020. aasta järgset toiduahela programmi täitmist seiratakse põhjalike näitajate kaudu, milles keskendutakse nii tegevusele (väljundnäitajad) kui ka tulemustele (tulemusnäitajad), mida täiendavad mitmed majandusnäitajad, et hinnata eri poliitikvaldkondades rakendatavate kulusid hõlmavate meetmete tõhusust (kulutasuvuse näitajad).

MUUDATUSETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Märkimisväärne osa liidu õigusaktidest käsitleb siseturu toimimist. Need hõlmavad eelkõige konkurentsivõimet, standardimist, tarbijakaitset, turujärelevalvet ja toiduahelat, kuid samuti eeskirju, mis käsitlevad äri-, kaubandus- ja finantstehinguid ning ausa konkurentsi edendamist, tagades seejuures võrdsed võimalused, mis on siseturu toimimiseks hädavajalik.

(3)  Märkimisväärne osa liidu õigusaktidest käsitleb siseturu toimimist. Need hõlmavad eelkõige konkurentsivõimet, standardimist, tarbijakaitset, keskkonnakaitset, loomade heaolu kaitset, turujärelevalvet, toiduahelat ja majanduse kestlikkust, kuid samuti eeskirju, mis käsitlevad äri-, kaubandus- ja finantstehinguid ning ausa konkurentsi edendamist, tagades seejuures võrdsed võimalused, mis on siseturu toimimiseks hädavajalik.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Praegu on olemas mitu liidu tasandi programmi, mis käsitlevad ettevõtete, sealhulgas VKEde konkurentsivõimet, tarbijakaitset, finantsteenuste tarbijaid ja lõppkasutajaid, poliitika kujundamist finantsteenuste valdkonnas ja toiduahelat. Mõningaid täiendavaid meetmeid rahastatakse otseselt siseturu eelarveridadelt. On vaja ühtlustada ja kasutada eri meetmete vahelist sünergiat ning tagada paindlikum ja sujuvam raamistik, et rahastada meetmeid, mille eesmärk on saavutada hästi toimiv siseturg kõige kulutasuvamal viisil. Seetõttu on vaja uut programmi, mis koondaks kokku varem nendest muudest programmidest rahastatud meetmed ja muude asjaomaste eelarveridade alt rahastatud meetmed. Programm peaks sisaldama ka uusi algatusi, mille eesmärk on parandada siseturu toimimist.

(5)  Praegu on olemas mitu liidu tasandi programmi, mis käsitlevad ettevõtete, sealhulgas VKEde konkurentsivõimet, tarbijakaitset, finantsteenuste tarbijaid ja lõppkasutajaid, poliitika kujundamist finantsteenuste valdkonnas ja toiduahelat. Mõningaid täiendavaid meetmeid rahastatakse otseselt siseturu eelarveridadelt. On vaja ühtlustada ja kasutada eri meetmete vahelist sünergiat ning tagada paindlikum ja sujuvam raamistik, et rahastada meetmeid, mille eesmärk on saavutada hästi toimiv siseturg kõige kulutasuvamal viisil, säilitades samal ajal avalikku huvi, ilma et see kahjustaks keskkonda ega läheks vastuollu liidu eeskirjadega toidu raiskamise ja toidupettuse, loomade heaolu, ametlike kontrollide ning inim- ja loomahaiguste tõrje valdkonnas. Seetõttu on vaja uut programmi, mis koondaks kokku varem nendest muudest programmidest rahastatud meetmed ja muude asjaomaste eelarveridade alt rahastatud meetmed. Programm peaks sisaldama ka uusi algatusi, mille eesmärk on parandada siseturu toimimist ning suurendada inimeste ja loomade tervise kaitse, loomade kui aistimisvõimeliste olendite ja keskkonna kaitse taset.

 

 

 

 

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Euroopa statistika arendamise, tegemise ja levitamise suhtes kohaldatakse eraldi Euroopa statistikaprogrammi, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 99/201347. Euroopa statistika tegemise ja levitamise järjepidevuse tagamiseks peaks uus programm sisaldama ka Euroopa statistikaprogrammiga hõlmatud tegevusi, luues raamistiku Euroopa statistika arendamiseks, tegemiseks ja levitamiseks. Uue programmiga tuleks kehtestada Euroopa statistika finantsraamistik, et tagada kvaliteetne, võrreldav ja usaldusväärne Euroopat käsitlev statistika, mis toetaks kõigi liidu poliitikavaldkondade kujundamist, elluviimist, järelevalvet ja hindamist.

(6)  Euroopa statistika arendamise, tegemise ja levitamise suhtes kohaldatakse eraldi Euroopa statistikaprogrammi, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 99/201347. Euroopa statistika arendamine on mitmeaastase finantsraamistiku seireprotsessi jaoks hädavajalik. Euroopa statistika tegemise ja levitamise järjepidevuse tagamiseks peaks uus programm sisaldama ka Euroopa statistikaprogrammiga hõlmatud tegevusi, luues raamistiku Euroopa statistika arendamiseks, tegemiseks ja levitamiseks. Uue programmiga tuleks kehtestada Euroopa statistika finantsraamistik, et tagada kvaliteetne, võrreldav ja usaldusväärne Euroopat käsitlev statistika, mis toetaks kõigi liidu poliitikavaldkondade kujundamist, elluviimist, järelevalvet ja hindamist. Samas ei tohiks Euroopa statistika arendamisega kaasneda halduskoormuse ebaproportsionaalset kasvu ettevõtjate ega avalike üksuste jaoks.

__________________

__________________

47   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 99/2013 Euroopa statistikaprogrammi 2013–2017 kohta (ELT L 39, 9.2.2013, lk 12).

47   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 99/2013 Euroopa statistikaprogrammi 2013–2017 kohta (ELT L 39, 9.2.2013, lk 12).

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Liidu õigusaktidele mittevastavate toodete turuleviimine seab ebasoodsasse olukorda need, kes nõudeid järgivad, ning võib ohustada tarbijaid. Mitmed ettevõtjad eiravad eeskirju kas teadmatusest või tahtlikult, et saada konkurentsieelist. Turujärelevalveasutused on sageli alarahastatud ja nende tegevusulatus jääb ühe riigi piiresse, samal ajal kui ettevõtjad kauplevad liidu või isegi ülemaailmsel tasandil. Turujärelevalveasutustel on eelkõige e-kaubanduse puhul suuri raskusi kolmandatest riikidest imporditud, kuid nõuetele mittevastavate toodete jälgimisega ja nende jurisdiktsioonis vastutava asutuse kindlakstegemisega. Seepärast peaks programm püüdma parandada toodete nõuetele vastavust, pakkudes ettevõtjatele sobilikke stiimuleid, tõhustades vastavuse kontrollimist ning edendades täitevasutuste tihedamat piiriülest koostööd. Samuti peaks programm kaasa aitama olemasoleva turujärelevalve raamistiku tugevdamisele, toetama eri liikmesriikide turujärelevalveasutuste ühismeetmeid, parandama teabevahetust ning edendama turujärelevalvetoimingute lähenemist ja tihedamat lõimumist.

(12)  Liidu õigusaktidele mittevastavate toodete turuleviimine seab ebasoodsasse olukorda need, kes nõudeid järgivad, ning võib ohustada tarbijaid ja kahjustada keskkonda. Mitmed ettevõtjad eiravad eeskirju kas teadmatusest või tahtlikult, et saada konkurentsieelist. Turujärelevalveasutused on sageli alarahastatud ja nende tegevusulatus jääb ühe riigi piiresse, samal ajal kui ettevõtjad kauplevad liidu või isegi ülemaailmsel tasandil. Turujärelevalveasutustel on eelkõige e-kaubanduse puhul suuri raskusi kolmandatest riikidest imporditud, kuid nõuetele mittevastavate toodete jälgimisega ja nende jurisdiktsioonis vastutava asutuse kindlakstegemisega. Seepärast peaks programm püüdma parandada toodete nõuetele vastavust, pakkudes ettevõtjatele sobilikke stiimuleid, tõhustades vastavuse kontrollimist ning edendades täitevasutuste tihedamat piiriülest koostööd liidus ja kolmandate riikidega. Samuti peaks programm kaasa aitama olemasoleva turujärelevalve raamistiku tugevdamisele, toetama eri liikmesriikide turujärelevalveasutuste ühismeetmeid, parandama teabevahetust ning edendama turujärelevalvetoimingute lähenemist ja tihedamat lõimumist.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Programmi eesmärkide saavutamiseks ning kodanike ja ettevõtete elu lihtsustamiseks on vaja kvaliteetseid kasutajakeskseid avalikke teenuseid. See tähendab, et haldusasutused peavad hakkama kasutama uusi töövõtteid, kaotama barjäärid oma haldusala eri osade vahel ning osalema kõnealuste avalike teenuste loomises koos kodanike ja ettevõtetega. Piiriülese tegevuse pidev ja kindel kasv siseturul nõuab ajakohast teavet ettevõtete ja kodanike õiguste kohta, aga ka haldusformaalsusi selgitavat teavet. Lisaks muutub oluliseks õigusnõustamine ja abi riikidevahelisel tasandil tekkinud probleemide lahendamisel. Samuti tuleb lihtsal ja tõhusal viisil luua side riiklike haldusasutuste vahel ja hinnata siseturu toimimist kohapeal. Programm peaks seega toetama järgmisi olemasolevaid siseturu juhtimise vahendeid: portaali „Teie Euroopa,“ mis peaks olema tulevase ühtse digivärava alustala, portaali „Teie Euroopa Nõuanne,“ SOLVITit, siseturu infosüsteemi ja siseturu tulemustabelit, et parandada kodanike igapäevaelu ja suurendada ettevõtete suutlikkust piiriüleselt kaubelda.

(16)  Programmi eesmärkide saavutamiseks ning kodanike ja ettevõtete elu lihtsustamiseks on vaja kvaliteetseid kasutajakeskseid avalikke teenuseid. See tähendab, et haldusasutused peavad hakkama kasutama uusi töövõtteid, suurendama koostööd oma haldusala eri osade vahel ning osalema kõnealuste avalike teenuste loomises koos kodanike ja ettevõtetega. Piiriülese tegevuse pidev ja kindel kasv siseturul nõuab ajakohast teavet ettevõtete ja kodanike õiguste kohta, aga ka haldusformaalsusi selgitavat teavet. Lisaks muutub oluliseks õigusnõustamine ja abi riikidevahelisel tasandil tekkinud probleemide lahendamisel. Samuti tuleb lihtsal ja tõhusal viisil luua side riiklike haldusasutuste vahel ja hinnata siseturu toimimist kohapeal. Et parandada kodanike igapäevaelu ja ettevõtjate suutlikust piiriüleselt kaubelda, peaks programm seega toetama järgmisi olemasolevaid siseturu juhtimise vahendeid:

 

* portaali „Teie Euroopa,“ mis peaks olema tulevase ühtse digivärava alustala;

 

* portaali „Teie Euroopa Nõuanne“;

 

* SOLVITit;

 

* siseturu infosüsteemi;

 

* siseturu tulemustabelit.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Finantsteenuste, finantsstabiilsuse ja kapitaliturgude liidu ja jätkusuutliku rahanduse valdkonna siseturu rakendamine ja arendamine sõltub suuresti liidu võetud tõenduspõhistest poliitikameetmetest. Selle eesmärgi saavutamiseks peaks komisjonil olema aktiivne roll finantsturgude ja finantsstabiilsuse pideval jälgimisel, liikmesriikides liidu õigusaktide rakendamise hindamisel, olemasolevate õigusaktide eesmärgipärasuse hindamisel ning võimalike meetmete kindlaksmääramisel uute riskide tekkimise korral, kaasates pidevalt sidusrühmi kogu poliitikatsükli vältel. Selline tegevus sõltub analüüside, uuringute, koolitusmaterjalide, ülevaadete, vastavushindamiste, hindamiste ja statistika koostamisest ning seda toetavad IT-süsteemid ja kommunikatsioonivahendid.

(19)  Finantsteenuste, finantsstabiilsuse ja kapitaliturgude liidu ja jätkusuutliku rahanduse valdkonna siseturu rakendamine ja arendamine sõltub suuresti liidu võetud tõenduspõhistest poliitikameetmetest. Selle eesmärgi saavutamiseks peaks komisjonil olema aktiivne roll finantsturgude ja finantsstabiilsuse pideval jälgimisel, liikmesriikides liidu õigusaktide rakendamise hindamisel, olemasolevate õigusaktide eesmärgipärasuse hindamisel ning võimalike meetmete kindlaksmääramisel uute riskide tekkimise korral, kaasates pidevalt sidusrühmi, kodanike rühmi, vabaühendusi ja üldsust tervikuna kogu poliitikatsükli vältel. Selline tegevus sõltub analüüside, uuringute, koolitusmaterjalide, ülevaadete, vastavushindamiste, hindamiste ja statistika koostamisest ning seda toetavad IT-süsteemid ja kommunikatsioonivahendid.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(33)  Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/200255 tuleks Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogus vastu võetud rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid (IFRSid) ja rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite tõlgendamise komitee tõlgendused inkorporeerida liidu õigusesse, et neid kohaldaksid äriühingud, kelle väärtpaberid on noteeritud reguleeritud turul liidus, ainult siis, kui IFRSid vastavad kõnealuses määruses sätestatud kriteeriumidele, sh nõudele, et raamatupidamisaruanne peab andma „õige ja õiglase ülevaate“, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL56 artikli 4 lõikes 3, ja on Euroopa üldsuse huvides. Sellised rahvusvahelised raamatupidamisstandardid on vaja välja töötada läbipaistva ja demokraatlikule kontrollile alluva protsessi kaudu. Seega on IFRSidel siseturu toimimises oluline roll ning liit on otseselt huvitatud, et IFRSide väljatöötamise ja heakskiitmise protsess tagaks siseturu õigusraamistiku nõuetega kooskõlas olevad standardid. Seepärast on oluline kehtestada IFRSide sihtasutuse asjakohane rahastamiskord.

(33)  Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/200255 tuleks Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogus vastu võetud rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid (IFRSid) ja rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite tõlgendamise komitee tõlgendused inkorporeerida liidu õigusesse, et neid kohaldaksid äriühingud, kelle väärtpaberid on noteeritud reguleeritud turul liidus, ainult siis, kui IFRSid vastavad kõnealuses määruses sätestatud kriteeriumidele, sh nõudele, et raamatupidamisaruanne peab andma „õige ja õiglase ülevaate“, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL56 artikli 4 lõikes 3, ja on Euroopa üldsuse huvides. Sellega seoses on oluline märkida, et kui tekib vastuolu raamatupidamisstandardi ja õiguse vahel, on õigus alati ülimuslik. Sellised rahvusvahelised raamatupidamisstandardid on vaja välja töötada läbipaistva ja demokraatlikule kontrollile alluva protsessi kaudu. Seega on IFRSidel siseturu toimimises oluline roll ning liit on otseselt huvitatud, et IFRSide väljatöötamise ja heakskiitmise protsess tagaks siseturu õigusraamistiku nõuetega kooskõlas olevad standardid. Seepärast on oluline kehtestada IFRSide sihtasutuse asjakohane rahastamiskord.

_________________

_________________

55 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1).

55 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1).

56 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

56 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(40)  Mais 2017 viis komisjon läbi liidu tarbija- ja turustamisõiguse toimivuskontrolli, mis tõi esile vajaduse tagada parem eeskirjade täitmine ja lihtsustada kahju hüvitamist tarbijatele, kes on kannatanud kahju tarbijaõiguse rikkumise tõttu. Selle tulemusena võttis komisjon aprillis 2018 vastu „Uue kokkuleppe tarbijatega“, et tagada muu hulgas tarbijate võrdne kohtlemine kõikjal siseturul kahetiste kvaliteedistandardite tingimustes, liikmesriikide parem nõuete täitmise suutlikkus, tõhusam tooteohutus, parem rahvusvaheline koostöö ja uued võimalused õiguste kaitseks, eelkõige pädevate üksuste esindushagide kaudu. Programm peaks toetama tarbijapoliitikat teadlikkuse suurendamise ja teadmiste kogumise, tarbijaorganisatsioonide ja tarbijakaitseasutuste suutlikkuse suurendamise ja parimate tavade vahetamise, koostöövõrkude loomise ja turuteabe väljatöötamise, tarbijate jaoks siseturu toimimise tõendusbaasi tugevdamise, aga ka IT-süsteemide ja kommunikatsioonivahendite kaudu.

(40)  Mais 2017 viis komisjon läbi liidu tarbija- ja turustamisõiguse toimivuskontrolli, mis tõi esile vajaduse tagada parem eeskirjade täitmine ja lihtsustada kahju hüvitamist tarbijatele, kes on kannatanud kahju tarbijaõiguse rikkumise tõttu. Komisjon võttis vastu „Uue kokkuleppe tarbijatega“, et tagada muu hulgas tarbijate võrdne kohtlemine kõikjal siseturul liikmesriikides valitsevates kahetiste kvaliteedistandardite tingimustes, liikmesriikide parem nõuete täitmise suutlikkus, tõhusam tooteohutus, parem rahvusvaheline koostöö ja uued võimalused õiguste kaitseks, eelkõige pädevate üksuste esindushagide kaudu. Programm peaks toetama tarbijapoliitikat teadlikkuse suurendamise ja teadmiste kogumise, tarbijaorganisatsioonide ja tarbijakaitseasutuste suutlikkuse suurendamise ja parimate tavade vahetamise, koostöövõrkude loomise ja turuteabe väljatöötamise, tarbijate jaoks siseturu toimimise tõendusbaasi tugevdamise, aga ka IT-süsteemide ja kommunikatsioonivahendite kaudu.

 

 

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 44

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(44)  Kõrgetasemeline tervisekaitse toiduainete tarneahelas on vajalik siseturu tõhusaks toimimiseks. Ohutu ja jätkusuutlik toiduainete tarneahel on nii ühiskonna kui ka siseturu toimimise eeltingimus. Piiriülesed terviseohud ja toiduga seotud hirmud takistavad siseturu toimimist, piirates inimeste ja kaupade liikumist ning tekitades häireid tootmises.

(44)  Kõrgetasemeline tervisekaitse toiduainete tarneahelas on vajalik tarbijate ja keskkonna kaitseks ning siseturu tõhusaks toimimiseks. Ohutu ja jätkusuutlik toiduainete tarneahel on nii ühiskonna kui ka siseturu toimimise eeltingimus. Nagu on näidanud äsjased vahejuhtumid, nt munade saastumine fiproniiliga 2017. aastal ja hobuseliha skandaal 2013. aastal, takistavad piiriülesed terviseohud, s.t linnugripp või Aafrika seakatk, ja toiduga seotud hirmud siseturu toimimist, piirates inimeste ja kaupade liikumist ning tekitades häireid tootmises. Seetõttu peaksid peamised prioriteedid olema rangete sanitaarnõuete, loomade heaolu ja toiduahela kaudu tervisekaitse tagamine ning uute ja tundmatute kahjurite ja haiguste ennetamine.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 46

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(46)  Arvestades selliste meetmete erilist iseloomu, mis on seotud inimeste, loomade ja taimede tervise kaitse kõrge tasemega kogu toiduahela ulatuses, tuleb käesolevas määruses sätestada toetuskõlblikkuse erikriteeriumid toetuste andmiseks ja avalike hangete kasutamiseks. Erandina Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL, Euratom)61 („finantsmäärus“) ja tagantjärele kohaldamise välistamise põhimõttest peaksid erakorraliste meetmete kulud nende kiireloomulisuse ja ettenägematu olemuse tõttu olema rahastamiskõlblikud ja hõlmama ka kulusid, mis on tekkinud seoses loomataudi või taimekahjustaja esinemise kahtlusega, tingimusel et selline kahtlus leiab hiljem kinnitust ja sellest teavitatakse komisjoni. Komisjon peaks võtma vastavad eelarvelised kulukohustused ja tegema rahastamiskõlblike kuludega seotud maksed pärast juriidilistele kohustustele allakirjutamist ja liikmesriikide esitatud maksetaotluste hindamist. Kulud peaksid olema rahastamiskõlblikud ka selliste kaitsemeetmete puhul, mida on võetud olukorras, kus mõni loomataudidest või zoonoosidest esineb või levib kolmandas riigis, liikmesriigis või ülemeremaades ja -territooriumidel ja ohustab otseselt tervisealast olukorda liidus, aga ka selliste kaitsemeetmete või muu asjassepuutuva tegevuse puhul, millega toetatakse taimetervisealast olukorda liidus.

(46)  Arvestades selliste meetmete erilist iseloomu, mis on seotud inimeste, loomade ja taimede tervise kaitse kõrge tasemega kogu toiduahela ulatuses, tuleb käesolevas määruses sätestada toetuskõlblikkuse erikriteeriumid toetuste andmiseks ja avalike hangete kasutamiseks. Erandina Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL, Euratom)61 („finantsmäärus“) ja tagantjärele kohaldamise välistamise põhimõttest peaksid erakorraliste meetmete kulud nende kiireloomulisuse ja ettenägematu olemuse tõttu olema rahastamiskõlblikud ja hõlmama ka kulusid, mis on tekkinud seoses loomataudi või taimekahjustaja esinemise kahtlusega, tingimusel et selline kahtlus leiab hiljem kinnitust ja sellest teavitatakse komisjoni. Komisjon peaks võtma vastavad eelarvelised kulukohustused ja tegema rahastamiskõlblike kuludega seotud maksed pärast juriidilistele kohustustele allakirjutamist ja liikmesriikide esitatud maksetaotluste hindamist. Kulud peaksid olema rahastamiskõlblikud ka selliste ennetus- ja kaitsemeetmete puhul, mida on võetud olukorras, kus mõni loomataudidest või zoonoosidest esineb või levib kolmandas riigis, liikmesriigis või ülemeremaades ja -territooriumidel ja ohustab otseselt tervisealast olukorda liidus, aga ka selliste kaitsemeetmete või muu asjassepuutuva tegevuse puhul, millega toetatakse taimetervisealast olukorda liidus.

_________________

_________________

61 [lisada]

61 [lisada]

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 47

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(47)  Liikmesriikide korraldatav ametlik kontroll on oluline vahend, mille abil kontrollida ja jälgida, kas liidu asjaomaseid nõudeid rakendatakse, järgitakse ja täidetakse. Ametlike kontrollisüsteemide tõhusus ja tulemuslikkus on ülioluline, et säilitada inimeste, loomade ja taimede ohutuse kõrge tase kogu toiduahelas ning tagada keskkonna ja loomade heaolu kõrgel tasemel kaitse. Selliste kontrollimeetmete jaoks peaks olema kättesaadav liidu rahaline toetus. Eelkõige peaksid rahalist toetust saama liidu referentlaborid, et aidata neil katta komisjoni poolt heaks kiidetud tööprogrammide rakendamisega kaasnevaid kulusid. Kuna ametlike kontrollide tõhusus sõltub ka sellest, kas kontrolliasutuste käsutuses on kvalifitseeritud tööjõudu, kellel on nõuetekohased teadmised liidu õigusest, peaks liit aitama kaasa nende koolitamisele ja pädevate asutuste korraldatud asjakohaste vahetusprogrammide korraldamisele.

(47)  Võttes arvesse üha suuremal määral üleilmastunud toiduahelat, on liikmesriikide korraldatav ametlik kontroll enam kui kunagi varem oluline vahend, mille abil kontrollida ja jälgida, kas liidu asjaomaseid nõudeid rakendatakse, järgitakse ja täidetakse, eriti seoses sisseveetud toiduainetega. Ametlike kontrollisüsteemide tõhusus ja tulemuslikkus on ülioluline, et säilitada inimeste, loomade ja taimede ohutuse kõrge tase kogu toiduahelas, samuti tarbijate usaldus, ning tagada keskkonna ja loomade heaolu kõrgel tasemel kaitse. Selliste kontrollimeetmete jaoks peaks olema kättesaadav liidu rahaline toetus. Eelkõige peaksid rahalist toetust saama liidu referentlaborid, et aidata neil katta komisjoni poolt heaks kiidetud tööprogrammide rakendamisega kaasnevaid kulusid. Samuti peaks olema võimalik saada rahalist toetust, et suurendada impordikontrolli taset ning võidelda selliste nähtuste vastu nagu ebaseadusliku liha sissevedu, mis võib ohustada inimeste tervist ja põhjustada bioloogilise mitmekesisuse vähenemist. Kuna ametlike kontrollide tõhusus sõltub ka sellest, kas kontrolliasutuste käsutuses on kvalifitseeritud tööjõudu, kellel on nõuetekohased teadmised liidu õigusest, peaks liit aitama kaasa nende koolitamisele ja pädevate asutuste korraldatud asjakohaste vahetusprogrammide korraldamisele.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 55

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(55)  Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga on ette nähtud koostöö programmi alla kuuluvates valdkondades ühelt poolt liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Euroopa Majanduspiirkonnas osalevate Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikide vahel. Samuti tuleks ette näha programmis osalemise võimalus teistele riikidele, sealhulgas liidu naaberriikidele ning riikidele, kes taotlevad liidu liikmeks saamist, kandidaatriikidele ja ühinevatele riikidele. Lisaks peaks programm olema Euroopa statistika valdkonnas avatud Šveitsile kooskõlas Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga statistikaalase koostöö kohta64.

(55)  Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga on ette nähtud koostöö programmi alla kuuluvates valdkondades ühelt poolt liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Euroopa Majanduspiirkonnas osalevate Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikide vahel. Samuti tuleks ette näha programmis osalemise võimalus teistele riikidele, sealhulgas liidu naaberriikidele ning riikidele, kes taotlevad liidu liikmeks saamist, kandidaatriikidele ja ühinevatele riikidele, tingimusel et nad järgivad kõiki õigusnorme. Lisaks peaks programm olema Euroopa statistika valdkonnas avatud Šveitsile kooskõlas Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga statistikaalase koostöö kohta64.

_________________

_________________

64 ELT L 90, 28.3.2006, lk 2.

64 ELT L 90, 28.3.2006, lk 2.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 56

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(56)  Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvad kolmandad riigid võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis kehtestati EMP lepinguga, milles on sätestatud, et programme rakendatakse kõnealuse lepingu kohaselt tehtava otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õiguslike vahendite alusel. Käesolevasse määrusesse tuleks lisada eraldi säte, et anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääs, mida neil on vaja oma asjakohaste volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.

(56)  Tingimusel et nad täidavad kõiki õigusnorme, võivad Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) kuuluvad kolmandad riigid liidu programmides osaleda koostöö raames, mis kehtestati EMP lepinguga, milles on sätestatud, et programme rakendatakse kõnealuse lepingu kohaselt tehtava otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õiguslike vahendite alusel. Käesolevasse määrusesse tuleks lisada eraldi säte, et anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääs, mida neil on vaja oma asjakohaste volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 65

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(65)  Programm peaks edendama sünergiat ja vastastikust täiendavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [...]69 loodud Euroopa Regionaalarengu Fondi kohaste VKEde ja ettevõtluse toetustega. Lisaks sellele tagatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [...]70 loodud InvestEU fondi VKEde komponendist võla- ja omakapitalitoetus, et parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele ja selle kättesaadavust. Samuti peaks programm taotlema sünergiat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [...]71 loodud kosmoseprogrammiga, kutsudes VKEsid üles saama kasu läbimurdelisest innovatsioonist ja muudest kõnealuste programmide raames välja töötatud lahendustest.

(65)  Programm peaks edendama sünergiat ja vastastikust täiendavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [...]69 loodud Euroopa Regionaalarengu Fondi kohaste VKEde ja ettevõtluse toetustega. Lisaks sellele tagatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [...]70 loodud InvestEU fondi VKEde komponendist võla- ja omakapitalitoetus, et parandada VKEde ja mikroettevõtjate juurdepääsu rahastamisele ja selle kättesaadavust. Samuti peaks programm taotlema sünergiat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [...]71 loodud kosmoseprogrammiga, kutsudes VKEsid üles saama kasu läbimurdelisest innovatsioonist ja muudest kõnealuste programmide raames välja töötatud lahendustest.

_________________

_________________

69 COM(2018) 372 final

69 COM(2018) 372 final.

70 COM(2018) 439 final

70 COM(2018) 439 final

71 COM(2018) 447 final

71 COM(2018) 447 final

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 77

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(77)  Selleks et võtta arvesse loomataudide põhjustatud olukordi, mis mõjutavad oluliselt loomakasvatust või kariloomakaubandust, inimeste tervisele ohtlike zoonooside levikut või uusi teaduslikke või epidemioloogilisi arenguid, ning loomataude, mis tõenäoliselt kujutavad endast liidule uut ohtu, tuleks komisjonile anda kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte loomataudide ja zoonooside loetelu täiendamiseks. Selleks et tagada programmi eesmärkide täitmisel tehtud edusammude tulemuslik hindamine, tuleks komisjonile anda õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et vajaduse korral läbi vaadata erieesmärkide saavutamist mõõtvad näitajad või neid täiendada, ning et lisada käesolevale määrusele järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevad sätted. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(77)  Selleks et võtta arvesse loomataudide põhjustatud olukordi, mis mõjutavad oluliselt loomakasvatust või kariloomakaubandust, inimeste tervisele ohtlike zoonooside levikut või uusi teaduslikke või epidemioloogilisi arenguid, ning loomataude, mis tõenäoliselt kujutavad endast liidule uut ohtu, tuleks komisjonile anda kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte loomataudide ja zoonooside loetelu täiendamiseks. Selleks et tagada programmi eesmärkide täitmisel tehtud edusammude tulemuslik hindamine, tuleks komisjonile anda õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et vajaduse korral läbi vaadata erieesmärkide saavutamist mõõtvad näitajad või neid täiendada, ning et lisada käesolevale määrusele järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevad sätted. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Samuti tuleks konsulteerida sidusrühmade ja tarbijate ühendustega. Et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt -a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-a)  kaitsta inimeste, loomade ja taimede tervist ning võimestada kodanikke; võttes selleks vajalikke meetmeid, et parandada toodete jälgitavust ja kontrollide rakendamist seoses toodete tootmise või kasvuprotsessiga, ja tagades ühtlasi loomade heaolu;

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  parandada siseturu toimimist, kaitsta kodanikke, tarbijaid ja ettevõtteid, eriti mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid), ja suurendada nende mõjuvõimu, tagades liidu õiguse täitmise, hõlbustades turulepääsu, kehtestades standardeid ning edendades inimeste, loomade ja taimede tervist ja loomade heaolu; laiendada koostööd nii liikmesriikide pädevate asutuste vahel kui ka liikmesriikide pädevate asutuste, komisjoni ja liidu detsentraliseeritud asutuste vahel;

(a)  parandada siseturu toimimist, kaitsta kodanikke, tarbijaid ja ettevõtteid, eriti mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid), ja suurendada nende mõjuvõimu, tagades liidu õiguse täitmise, hõlbustades turulepääsu, kehtestades standardeid, ning laiendada koostööd nii liikmesriikide pädevate asutuste vahel kui ka liikmesriikide pädevate asutuste, komisjoni ja liidu detsentraliseeritud asutuste vahel;

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  tõhustada siseturgu, hõlbustada kaubandustõkete ennetamist ja kõrvaldamist, töötada välja, rakendada ja täita liidu õigusakte kaupade ja teenuste siseturu, riigihangete, turujärelevalve, äriühinguõiguse, lepinguõiguse ja lepinguvälise õiguse, rahapesuvastase tegevuse, kapitali vaba liikumise, finantsteenuste ja konkurentsi, sealhulgas juhtimisvahendite arendamise valdkonnas;

(a)  tõhustada siseturgu, edendada kohaliku majanduse arengut, hõlbustada kaubandustõkete ennetamist ja kõrvaldamist, töötada välja, rakendada ja täita liidu õigusakte kaupade ja teenuste siseturu, riigihangete, turujärelevalve, äriühinguõiguse, lepinguõiguse ja lepinguvälise õiguse, rahapesuvastase tegevuse, kapitali vaba liikumise, finantsteenuste ja konkurentsi, sealhulgas juhtimisvahendite arendamise valdkonnas;

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt d – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  suurendatakse tarbijate, ettevõtete ja kodanikuühiskonna mõjuvõimu, abistatakse ja haritakse neid; tagatakse tarbijakaitse kõrge tase, säästev tarbimine ja tooteohutus, eelkõige toetades pädevaid täitevasutusi, tarbijaid esindavaid organisatsioone ja koostöömeetmeid; tagatakse tarbijatele juurdepääs vaidluste lahendamise mehhanismidele ning antakse piisavat teavet turgude ja tarbijate kohta;

i)  suurendatakse tarbijate, tootjate, ettevõtete ja kodanikuühiskonna mõjuvõimu, abistatakse ja haritakse neid, eelkõige suunates neid kestlikuma tarbimise harjumuste ja kestlike tootmisprotsesside juurde; suurendada tarbijatele antavat teavet toodete kohta; tagatakse tarbijakaitse kõrge tase, säästev tarbimine ja tooteohutus, eelkõige toetades pädevaid täitevasutusi, tarbijaid esindavaid organisatsioone ja koostöömeetmeid; tagatakse kõikidele tarbijatele juurdepääs vaidluste lahendamise mehhanismidele ning antakse piisavat teavet turgude ja tarbijate kohta;

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt d – alapunkt ii a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ii a)  tagatakse toodete jälgitavuse süsteemi täiustamine, näiteks QR-koodide abil, et hõlbustada nõuetele mittevastavate toodete tuvastamist toiduahela kaudu;

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  aidatakse kaasa inimeste, loomade ja taimede tervise kõrge taseme tagamisele kogu toiduahelas ja asjaomastes valdkondades, muu hulgas ennetades ja likvideerides loomataude ja taimekahjustajaid, ja toetada loomade heaolu parandamist, aga ka toidu säästvat tootmist ja tarbimist;

(e)  aidatakse kaasa inimeste, loomade ja taimede tervise kõrge taseme tagamisele kogu toiduahelas ja asjaomastes valdkondades, muu hulgas ennetades ja likvideerides loomataude ja taimekahjustajaid kooskõlas antibiootikumide ja pestitsiidide kasutamise säästva raamistikuga, ja toetada loomade heaolu parandamist, aga ka toidu säästvat tootmist ja tarbimist; seejuures pööratakse erilist tähelepanu teadusuuringute, innovatsiooni ja heade tavade vahetamise stimuleerimisele kõnealuste valdkondade sidusrühmade vahel;

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt e – alapunkt i a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

i a)  seoses toiduahela valdkonna konkreetsete eesmärkidega, muu hulgas:

 

  loomataudide ja kahjurite ennetamine ja likvideerimine;

 

  toiduainete säästva tootmise ja tarbimise toetamine toidujäätmete vähendamise ja tarbijate teavitamise kaudu, et tagada kogu liidus kõrged kvaliteedistandardid;

 

  toiduahela ametliku kontrolli tõhususe, tulemuslikkuse ja usaldusväärsuse parandamine, et tagada liidu eeskirjade nõuetekohane rakendamine ja täitmine selles valdkonnas;

 

  poliitika toetamine antimikroobikumiresistentsuse vastaste meetmete täiustamiseks;

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  tehakse õigeaegselt, erapooletult ja kulutõhusal viisil Euroopa statistikat ja edastatakse seda Euroopa statistikasüsteemi raames määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklis 4 osutatud laiendatud partnerluse kaudu kõigile asjaomastele välisosalistele, kasutades mitmesuguseid andmeallikaid, täiustatud andmeanalüüsi meetodeid, arukaid süsteeme ja digitaaltehnoloogiat.

(f)  tehakse õigeaegselt, erapooletult ja kulutõhusal viisil kvaliteetset Euroopa statistikat, mis ei põhjusta halduskoormuse ebaproportsionaalset kasvu, ja edastatakse seda Euroopa statistikasüsteemi raames määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklis 4 osutatud laiendatud partnerluse kaudu kõigile asjaomastele välisosalistele, kasutades mitmesuguseid andmeallikaid, täiustatud andmeanalüüsi meetodeid, arukaid süsteeme ja digitaaltehnoloogiat.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f a)  tehakse ja edastatakse kvaliteetset statistikat, nagu on osutatud punktis f, mis on alati proportsionaalne ettevõtete halduskohustuste mõõduka tasemega.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Programmis võivad osaleda järgmised kolmandad riigid:

Programmis võivad osaleda järgmised kolmandad riigid, tingimusel et nad täidavad kõiki õigusnorme:

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  õigete tingimuste loomine, et anda kõigile siseturu osalistele, sealhulgas ettevõtetele, kodanikele ja tarbijatele, kodanikuühiskonnale ja avaliku sektori asutustele rohkem mõjuvõimu läbipaistva teabe ja teadlikkuse suurendamise kampaaniate, parimate tavade vahetamise, hea tava edendamise, kogemuste ja teadmiste vahetamise ning koolituste korraldamise kaudu;

(a)  õigete tingimuste loomine, et anda kõigile siseturu osalistele, sealhulgas ettevõtetele, eelkõige mikroettevõtjatele, VKEdele, kodanikele ja tarbijatele, kodanikuühiskonnale ja avaliku sektori asutustele rohkem mõjuvõimu läbipaistva teabe ja teadlikkuse suurendamise kampaaniate, parimate tavade vahetamise, hea tava edendamise, kogemuste ja teadmiste vahetamise ning koolituste korraldamise kaudu;

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  mehhanismide loomine liidu kodanike, tarbijate, lõppkasutajate, kodanikuühiskonna ja ettevõtjate esindajate jaoks, et aidata kaasa nende osalemisele poliitilistes aruteludes, poliitikavaldkondades ja otsustusprotsessis, toetades eelkõige esindusorganisatsioonide toimimist nii riiklikul kui ka liidu tasandil;

(b)  mehhanismide loomine liidu kodanike, tarbijate, tarbijate ühistute, lõppkasutajate, kodanikuühiskonna ja ettevõtjate esindajate jaoks, et aidata kaasa nende osalemisele poliitilistes aruteludes, poliitikavaldkondades ja otsustusprotsessis, toetades eelkõige esindusorganisatsioonide toimimist nii riiklikul kui ka liidu tasandil;

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  ettevõtete ja kõigi majandussektorite konkurentsivõime toetamine, innovatsiooni rakendamise ja väärtusahela alase koostöö toetamine VKEdes, ühendades strateegiliselt ökosüsteemid ja klastrid, muu hulgas klastrite ühistegevuse algatuse kaudu;

(e)  ettevõtete ja kõigi majandussektorite konkurentsivõime toetamine, innovatsiooni rakendamise ja väärtusahela alase koostöö toetamine mikroettevõtjates ja VKEdes, ühendades strateegiliselt ökosüsteemid ja klastrid, muu hulgas klastrite ühistegevuse algatuse kaudu;

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 6 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Et võtta arvesse loomataudide põhjustatud olukordi, mis mõjutavad oluliselt loomakasvatust või kariloomakaubandust, inimeste tervisele ohtlike zoonooside levikut või uusi teaduslikke või epidemioloogilisi arenguid, ning loomataude, mis tõenäoliselt kujutavad endast liidule uut ohtu, antakse komisjonile kooskõlas artikliga 20 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte III lisa muutmiseks.

Et võtta arvesse loomataudide põhjustatud olukordi, mis mõjutavad oluliselt loomakasvatust või kariloomakaubandust, inimeste tervisele ohtlike zoonooside levikut või uusi teaduslikke või epidemioloogilisi arenguid, ning loomataude, mis tõenäoliselt kujutavad endast liidule uut ohtu, antakse komisjonile kooskõlas artikliga 20 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte III lisa muutmiseks. III lisa muutmisel võetakse arvesse ka toidu ebaseaduslikku importi, arvestades ohtu, mida see võib endast kujutada.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust.

2.  Komisjon koostab ... [kolm aastat pärast programmi rakendamise algust] programmi vahehindamise aruande, milles kirjeldatakse programmi raames toetatavate meetmete eesmärkide saavutamist, tulemusi ja mõju, vahendite kasutamise tõhusust ja programmi lisaväärtust liidu jaoks.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

6.  Komisjon edastab lõigetes 2 ja 5 osutatud aruanded koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ning avalikustab need. Kõnealuste hindamiste tulemustele lisatakse vajaduse korral programmi muutmise seadusandlikud ettepanekud.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Vajaduse korral võib kanda eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2027. aastat, et katta artikli 4 lõikega 3 ette nähtud kulusid, et oleks võimalik hallata meetmeid, mis ei ole 31. detsembriks 2027 veel lõpule viidud.

3.  Erandjuhtudel võib kanda eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2027. aastat, et katta artikli 4 lõikega 3 ette nähtud kulusid, et oleks võimalik hallata meetmeid, mis ei ole 31. detsembriks 2027 veel lõpule viidud.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt 1.2. – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  meetmed, mis liikmesriigi pädev asutus võtab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031105 artikliga 16 või selle määruse artikli 28 lõike 1 kohaselt vastu võetud liidu meetmetega, et hävitada liidu karantiinne taimekahjustaja;

(a)  meetmed, mis liikmesriigi pädev asutus võtab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031105 artikliga 16 või selle määruse artikli 28 lõike 1 kohaselt vastu võetud liidu meetmetega liidu karantiinse taimekahjustaja ennetamiseks, leviku tõkestamiseks ja/või hävitamiseks;

_________________

_________________

105 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ (ELT L 317, 23.11.2016, lk 4).

105 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ (ELT L 317, 23.11.2016, lk 4).

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt 1.2. – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  meetmed, mis liikmesriigi pädev asutus võtab kooskõlas määruse (EL) 2016/2031 artikliga 29, et hävitada taimekahjustaja, mis ei ole kantud liidu karantiinsete taimekahjustajate loetellu, kuid mida võib käsitada karantiinse taimekahjustajana vastavalt kõnealuse määruse artikli 30 lõikes 1 osutatud kriteeriumidele;

(b)  meetmed, mis liikmesriigi pädev asutus võtab kooskõlas määruse (EL) 2016/2031 artikliga 29 sellise taimekahjustaja ennetamiseks, leviku tõkestamiseks ja/või hävitamiseks, mis ei ole kantud liidu karantiinsete taimekahjustajate loetellu, kuid mida võib käsitada karantiinse taimekahjustajana vastavalt kõnealuse määruse artikli 30 lõikes 1 osutatud kriteeriumidele;

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt 1.2. – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  täiendavad kaitsemeetmed, mille eesmärk on takistada sellise taimekahjustaja levikut, mille tõrjeks on vastu võetud määruse (EL) 2016/2031 artikli 28 lõike 1 ja artikli 30 lõike 1 kohased liidu meetmed, välja arvatud punktis a osutatud taimekahjustaja hävitamise meetmed ja punktis b osutatud leviku tõkestamise meetmed, kui need meetmed on olulised selleks, et kaitsta liitu kõnealuse taimekahjustaja edasise leviku eest.

(c)  täiendavad kaitsemeetmed, mille eesmärk on takistada sellise taimekahjustaja levikut, mille tõrjeks on vastu võetud määruse (EL) 2016/2031 artikli 28 lõike 1 ja artikli 30 lõike 1 kohased liidu meetmed, välja arvatud punktides a ja b osutatud meetmed, kui need meetmed on olulised selleks, et kaitsta liitu kõnealuse taimekahjustaja edasise leviku eest.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt 1.3. – alapunkt 1.3.4. a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1.3.4. a.  Meetmed nii tuntud kui ka praegu veel tundmatute taimekahjustajate ja haiguste esinemise seireks.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Loomade heaolu edendamist toetav tegevus.

3.  Loomade heaolu tagav tegevus ja kontrollimine.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Toidu säästvat tootmist ja tarbimist toetav tegevus.

7.  Tegevus, millega toetatakse vähese CO2-heitega, säästvaid toidu tootmise tavasid ja tarbimist, mis kaitseb keskkonda ja bioloogilist mitmekesisust, vähendab toidu raiskamist ja tagab loomade heaolu kõrged standardid, ning tegevus, mis suurendab tarbijate teadlikkust sellistest tavadest.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8.  Andmebaasid ja elektroonilised teabehaldussüsteemid, mis on vajalikud artikli 3 lõike 2 punktis e osutatud erieesmärgiga seotud õigusaktide tulemuslikuks ja tõhusaks rakendamiseks ning millel on tõendatud lisaväärtus liidu jaoks tervikuna.

8.  Andmebaasid ja elektroonilised teabehaldussüsteemid, mis on vajalikud artikli 3 lõike 2 punktis e osutatud erieesmärgiga seotud õigusaktide tulemuslikuks ja tõhusaks rakendamiseks ning millel on tõendatud lisaväärtus liidu jaoks tervikuna; uute tehnoloogiate rakendamine toodete jälgitavuse parandamiseks, näiteks QR-kood tootepakendil.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

11.  Tehniline ja teaduslik töö, sealhulgas uuringud ja koordineerimistegevus, mida on vaja selleks, et tagada artikli 3 lõike 2 punktis e osutatud erieesmärgiga seotud valdkonna õigusaktide nõuetekohane rakendamine ning nende kohandamine vastavalt teaduse, tehnoloogia ja ühiskonna arengule.

11.  Tehniline ja teaduslik töö, sealhulgas uuringud ja koordineerimistegevus, mida on vaja selleks, et kindlustada uute ja tundmatute taimekahjustajate ja haiguste esinemise ennetamine ning tagada artikli 3 lõike 2 punktis e osutatud erieesmärgiga seotud valdkonna õigusaktide nõuetekohane rakendamine ning nende kohandamine vastavalt teaduse, tehnoloogia ja ühiskonna arengule.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

12.  Liikmesriikide või rahvusvaheliste organisatsioonide tegevus, millega täidetakse artikli 3 lõike 2 punktis e osutatud erieesmärki ja toetatakse selle eesmärgiga seotud eeskirjade väljatöötamist ja rakendamist.

12.  Liikmesriikide või rahvusvaheliste organisatsioonide tegevus, millega järgitakse artikli 3 lõike 2 punktis e osutatud erieesmärki ja toetatakse selle eesmärgiga seotud eeskirjade väljatöötamist ja rakendamist.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

15.  Meetmed inimeste, loomade ja taimede tervise ning loomade heaolu kaitseks, mida rakendatakse liidu piiril kolmandatest riikidest saabuvate loomade, loomsete saaduste, taimede ja taimsete saaduste suhtes.

15.  Meetmed inimeste, loomade ja taimede tervise ning loomade heaolu kaitseks, mida rakendatakse liidu piiril kolmandatest riikidest saabuvate loomade, loomsete saaduste, taimede ja taimsete saaduste suhtes, sealhulgas meetmed, et suurendada tarbijateavet toodete kohta toiteväärtuse ja koostisosade nõuetekohase märgistamise ning vajaduse korral tootmisviisi, kasutatud pestitsiidide nimetuse ja koguse märkimise abil;

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – taane 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  jälgitakse edusamme kestliku arengu eesmärkide saavutamisel;

–  jälgitakse edusamme kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kliimakokkuleppe saavutamisel;

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – taane 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  arendatakse statistikat, et toetada energiastrateegiat, ringmajandust ja plastistrateegiat;

–  täiustatakse statistikat, et toetada energiastrateegiat, ringmajandust ja plastistrateegiat;

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Ühtse turu, ettevõtete, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime ja Euroopa statistika programmi loomine

Viited

COM(2018)0441 – C8-0254/2018 – 2018/0231(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

IMCO

14.6.2018

 

 

 

Arvamuse esitajad

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

14.6.2018

Kaasatud komisjonid - istungil teada andmise kuupäev

5.7.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Lukas Mandl

4.9.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

25.10.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

6.12.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

49

0

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Ivo Belet, Simona Bonafè, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Miriam Dalli, Angélique Delahaye, Mark Demesmaeker, Stefan Eck, Bas Eickhout, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Gerben-Jan Gerbrandy, Sylvie Goddyn, Françoise Grossetête, Jytte Guteland, Anneli Jäätteenmäki, Benedek Jávor, Karin Kadenbach, Urszula Krupa, Jo Leinen, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Gilles Pargneaux, Pavel Poc, Julia Reid, Frédérique Ries, Annie Schreijer-Pierik, Davor Škrlec, Renate Sommer, Adina-Ioana Vălean, Jadwiga Wiśniewska, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Caterina Chinnici, Albert Deß, Eleonora Evi, Christophe Hansen, Martin Häusling, Anja Hazekamp, Jan Huitema, Norbert Lins, Ulrike Müller, James Nicholson, Sirpa Pietikäinen, Gabriele Preuß, Christel Schaldemose, Keith Taylor

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

57

+

ALDE

Gerben‑Jan Gerbrandy, Jan Huitema, Anneli Jäätteenmäki, Ulrike Müller, Frédérique Ries

EFDD

Eleonora Evi, Sylvie Goddyn

GUE/NGL

Stefan Eck, Anja Hazekamp

NI

Zoltán Balczó

PPE

Pilar Ayuso, Ivo Belet, Angélique Delahaye, Albert Deß, José Inácio Faria, Karl‑Heinz Florenz, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Julie Girling, Françoise Grossetête, Christophe Hansen, Giovanni La Via, Norbert Lins, Miroslav Mikolášik, Sirpa Pietikäinen, Annie Schreijer‑Pierik, Renate Sommer, Adina‑Ioana Vălean

S&D

Simona Bonafè, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Caterina Chinnici, Miriam Dalli, Jytte Guteland, Karin Kadenbach, Jo Leinen, Susanne Melior, Gilles Pargneaux, Pavel Poc, Gabriele Preuß, Christel Schaldemose, Damiano Zoffoli

VERTS/ALE

Marco Affronte, Bas Eickhout, Martin Häusling, Benedek Jávor, Davor Škrlec, Keith Taylor

0

5

0

ECR

Mark Demesmaeker, Urszula Krupa, James Nicholson, Jadwiga Wiśniewska

EFDD

Julia Reid

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (4.12.2018)

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühtse turu, ettevõtete, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime ja Euroopa statistika programm ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 99/2013, (EL) nr 1287/2013, (EL) nr 254/2014, (EL) nr 258/2014, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 2017/826

(COM(2018)0441 – C8-0254/2018 – 2018/0231(COD))

Arvamuse koostaja (*): Patrizia Toia

(*)  Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

LÜHISELGITUS

Viimastel aastatel on globaliseerumine, finantskriis ja digiüleminek Euroopa tööstussektorit ja ettevõtjaid, eelkõige VKEsid, rängalt mõjutanud. Ettevõtjate probleemid ja võimalused on muutunud aina keerulisemaks ning seega on vajadus uuenduste järele hüppeliselt kasvanud. On tekkinud vajadus ettevõtteid ELi tasandil toetada ning võtta meetmeid, millega soodustada tehnoloogilist ja korralduslikku üleminekut, luua laenusaamisvõimalused ja anda rahalist toetust. Seda rohkem on vaja keskkonda, milles soodustatakse kaugelevaatavaid algatusi, mida on võimalik uutes majandusoludes ellu viia ja mis suudavad üha globaalsemal turul konkureerida. See on võimalik ainult siis, kui asutused soovivad hakata tegema koostööd, ühendavad oma teadmised ja vahendid ning aitavad luua võrgustikku, milles toetatakse iseseisvaid ettevõtjaid.

Samuti tuleb välja valida toimivad äriideed ja koostada koostöös tulevaste ettevõtjatega, kes soovivad minna uutele turgudele, tegevusjuhised. Alustavate ettevõtete toetamiseks tuleks piirkondlikul tasandil luua võrgustik, mille kaudu pakutakse spetsiaalseid koolituskursusi ja nõustamisteenuseid, mida toetavad tõhusad tehnilise abi strateegiad.

Sellel põhjusel väljendab arvamuse koostaja heameelt praeguse COSME programmi jätkamise üle ka järgmises mitmeaastases finantsraamistikus. Euroopa Parlament, eelkõige selle tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon, pooldab täielikult ELi VKEde toetusmeetmeid, mille eesmärk on suurendada konkurentsivõimet, kõrvaldades turulepääsu pärssivad takistused ja hõlbustades raha saamist. Sellega seoses on COSME programm osutunud Euroopa Liidu edukaks algatuseks, mida VKEd hindavad kõrgelt (nagu kinnitas komisjoni mõjuhinnang). Arvamuse koostaja küll mõistab, et programme tuleb liita, kuid ta on pettunud komisjoni otsuses koondada ühte ettepanekusse palju erinevaid programme, sest see vähendab märkimisväärselt COSME programmi nähtavust ja lahjendab meetmeid, mida tuleb kooskõlas kehtivate õigusaktidega rahastada.

Seetõttu on määruse kohta tehtud hulk muudatusettepanekuid, et kõrvaldada lüngad kehtivate ja kavandatud sätete vahel ning muuta COSME suuremaks ja paremaks. Need hõlmavad meetmeid, mille eesmärk on:

• vajaduse korral parandada COSME programmi profiili

• töötada välja rahastamiskõlblikke VKEde algatusi

• taaskehtestada VKEde jätkusuutlikkuse mõiste

• edendada ettevõtlusvõrgustike arengut, sealhulgas selleks, et võimaldada mikroettevõtjatel turul konkureerida

• pöörata eritähelepanu kindlatele rühmadele, nagu näiteks noored ettevõtjad ja naised, kes vajavad ettevõtluskultuuri väljaarendamiseks lisaabi

• toetada algatusi turismisektoris ja muude sellistes sektorites, kus VKEde osakaal on suur ja mis annavad liidu SKPsse suure panuse

• suurendada programmi eelarvet, nagu on nõutud Euroopa Parlamendi 30. mai 2018. aasta resolutsioonis 2021.–2027. aasta finantsraamistiku ja omavahendite kohta ning kehtestada halduskuludele eelarvepiirangud

• kujundada Euroopa ettevõtlusvõrgustikust ühtne kontaktpunkt, mille kaudu osutatakse tugiteenuseid, ning kehtestada võrgustiku jaoks teatud miinimumnäitajad ja -nõuded.

Arvamuse koostaja tahab rõhutada, et tänapäevane ettevõtluskeskkond on enneolematult mitmekesine, sest ettevõtete hulgas on näiteks nii selgelt turule orienteeritud äriühinguid kui ka mittetulundusorganisatsioone. Seetõttu kavatseb arvamuse koostaja lisada programmist toetuse saajate hulka ka sotsiaalsed ettevõtted, kes kuuluvad oma laadilt eelkõige VKEde hulka, kuid suudavad taasavastada vanu majandus- ja ärimudeleid uues vormis. Sellised ettevõtjad on osutunud võrreldes traditsiooniliste ettevõtjatega vastupanuvõimelisemaks, kuna nad pärinevad kohalikult tasandilt ja peavad esmatähtsaks tööhõivet. Seetõttu tuleb toetada uusi ettevõtlusmudeleid, nagu workers buyout (ettevõtte omandamine ettevõtte enda töötajate poolt), kuna tänu sotsiaalsetele ettevõtetele saab võrgustikmajandus täiesti uue tähenduse.

Peale selle peab programm hõlmama avalikke teenuseid osutavaid väikesi kohalikke ettevõtjaid, kes vastavad VKE kriteeriumidele ning teevad kogukonna jaoks palju.

Arvamuse koostaja on seisukohal, et VKEsid käsitlevad õigusaktid tuleb muuta selgemaks ja arusaadavamaks. Seetõttu on esitatud mitu muudatust, et selgitada menetlust, mida Euroopa Komisjon peab finantsmääruse kohaselt toetuste andmisel järgima.

Kuigi ettepanekus analüüsitakse tingimusi, mille alusel saaksid programmis osaleda kolmandate riikide VKEd, soovib arvamuse koostaja rõhutada, et peamiselt tuleks programmis keskenduda ELi äriühingutele. Samuti tuleb aidata ELis asuvaid VKEsid, kes soovivad minna kolmanda riigi turule.

Programmi mõju mõõtmiseks välja pakutud näitajate loend on liiga ebamäärane ja annab COSME programmi tõhususe kohta väga vähe teavet. Arvamuse koostaja soovitab kasutusele võtta uued näitajad, mis oleksid kaalukad ilma liigset halduskoormust tekitamata.

Programm peab olema kooskõlas teiste VKEde toetusmeetmetega, mida praegu tööstus- ja innovatsioonisambas võetakse, eelkõige programmiga InvestEU, mis hõlmab COSME programmi kaudu VKEdele praegu kättesaadavaid rahastamisvahendeid, ning tööstus- ja innovatsioonisambas kehtestatud VKEde rahastamisvahendiga, mis kuulub teadusuuringute raamprogrammi alla.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Siseturg on Euroopa Liidu nurgakivi. Alates selle loomisest on siseturg olnud oluline majanduskasvu, konkurentsivõime ja tööhõive edendaja. See on loonud uusi võimalusi ja mastaabisäästu Euroopa ettevõtetele, eelkõige mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd), ning tugevdanud nende tööstusalast konkurentsivõimet. Siseturg on aidanud luua töökohti ning pakkunud tarbijatele laiemat valikut madalamate hindadega. Seda võib jätkuvalt käsitada vahendina, mis aitab üles ehitada tugevamat, tasakaalustatumat ja õiglasemat majandust. Siseturg on üks liidu tähtsamatest saavutustest ja suurim vara süveneva üleilmastumise tingimustes.

(1)  Siseturg on Euroopa Liidu nurgakivi. Alates selle loomisest on siseturg olnud oluline majanduskasvu, majandusarengu, jõukuse, konkurentsivõime ja tööhõive edendaja. See on loonud uusi võimalusi ja mastaabisäästu Euroopa ettevõtetele, eelkõige mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd), klastritele, ettevõtlusvõrgustikele ja äriühingute konsortsiumidele, ning tugevdanud nende tööstusalast konkurentsivõimet. Lisaks on siseturu eesmärk olnud luua ja tugevdada väärtusahelat, kus ettevõtjad osalevad kõigis protsessi aspektides. Siseturg on aidanud luua töökohti ning pakkunud tarbijatele laiemat valikut madalamate hindadega. Seda võib jätkuvalt käsitada vahendina, mis tagab majanduskasvu ja aitab üles ehitada säästvat, tugevamat, tasakaalustatumat, läbipaistvamat, kaasavamat ja õiglasemat majandust. Siseturg on üks liidu tähtsamatest saavutustest ja suurim vara süveneva üleilmastumise tingimustes ning põhieeldus, et üleminek ressursi- ja energiatõhusale kestlikule majandusele saaks teoks.

Muudatusettepanek    2  

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Siseturg peab pidevalt kohanema kiiresti muutuva keskkonnaga, mida iseloomustab digitaalne revolutsioon ja üleilmastumine. Digitaalse innovatsiooni uus ajastu pakub ettevõtjatele ja üksikisikutele jätkuvalt võimalusi, loob uusi tooteid ja ärimudeleid, kuid tekitab ka küsimusi reguleerimise ja jõustamise valdkonnas.

(2)  Siseturg peab pidevalt kohanema kiiresti muutuva keskkonnaga, mida iseloomustab digitaalne revolutsioon, kliimamuutuste leevendamine ja üleilmastumine. Digitaalse innovatsiooni uus ajastu ja uued koostööpõhised ärimudelid pakuvad ettevõtjatele, töötajatele ja üksikisikutele jätkuvalt võimalusi, loovad uusi kestlikke, ressursi- ja energiatõhusamaid tooteid, teenuseid ja ärimudeleid, kuid loovad ka tööjõu, ettevõtete konkurentsivõime ning reguleerimise ja jõustamise valdkonnas võimalusi ja tekitavad lahendamist vajavaid küsimusi.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Samas esineb endiselt tõkkeid ja tekib uusi, mis takistavad siseturu nõuetekohast toimimist. Eeskirjade vastuvõtmine on vaid esimene samm, samavõrd tähtis on nende rakendamine. Lõpuks on siin küsimus kodanike usalduses liidu vastu ja usus selle suutlikkusse saavutada tulemusi, luua töökohti ja hoogustada majanduskasvu, kaitstes samal ajal avalikku huvi.

(4)  Samas esineb endiselt tõkkeid ja tekib uusi, mis takistavad siseturu nõuetekohast toimimist. Eeskirjade vastuvõtmine on vaid esimene samm, samavõrd tähtis on nende rakendamine. Lõpuks tähendab see kasulike tingimuste loomist selleks, et kodanikud hakkaksid liitu usaldama ja usuksid, et see suudab saavutada tulemusi, luua kvaliteetseid töökohti ja jätkusuutlikku majanduskasvu, kaitstes samal ajal avalikku huvi.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Praegu on olemas mitu liidu tasandi programmi, mis käsitlevad ettevõtete, sealhulgas VKEde konkurentsivõimet, tarbijakaitset, finantsteenuste tarbijaid ja lõppkasutajaid, poliitika kujundamist finantsteenuste valdkonnas ja toiduahelat. Mõningaid täiendavaid meetmeid rahastatakse otseselt siseturu eelarveridadelt. On vaja ühtlustada ja kasutada eri meetmete vahelist sünergiat ning tagada paindlikum ja sujuvam raamistik, et rahastada meetmeid, mille eesmärk on saavutada hästi toimiv siseturg kõige kulutasuvamal viisil. Seetõttu on vaja uut programmi, mis koondaks kokku varem nendest muudest programmidest rahastatud meetmed ja muude asjaomaste eelarveridade alt rahastatud meetmed. Programm peaks sisaldama ka uusi algatusi, mille eesmärk on parandada siseturu toimimist.

(5)  Praegu on olemas mitu liidu tasandi programmi, mis käsitlevad ettevõtete, sealhulgas VKEde konkurentsivõimet, tarbijakaitset, finantsteenuste tarbijaid ja lõppkasutajaid, poliitika kujundamist finantsteenuste valdkonnas ja toiduahelat. Mõningaid täiendavaid meetmeid rahastatakse otseselt siseturu eelarveridadelt. On vaja ühtlustada ja kasutada eri meetmete vahelist sünergiat ja vastastikust täiendavust, luues täiendavuse suurendamise kaudu lisaväärtust, ning tagada paindlikum ja sujuvam raamistik, et rahastada meetmeid, mille eesmärk on saavutada hästi toimiv siseturg, mis on tõhus ja tarbijatele mugav ning mille puhul võetakse arvesse keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid aspekte. Seetõttu on vaja uut programmi, mis koondaks kokku varem nendest muudest programmidest rahastatud meetmed ja muude asjaomaste eelarveridade alt rahastatud meetmed. Programm peaks sisaldama ka uusi algatusi, mille eesmärk on parandada siseturu toimimist.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a)  Samuti tuleks programmis arvesse võtta eri sekkumismeetmete lisaväärtust liidu jaoks, nende tõhusust ja tulemusi. Head tavad tuleks säilitada ja neid edendada. Peale selle peaks programm hõlmama uusi algatusi, mille eesmärk on täiustada siseturu toimimist, edendades kohaliku majanduse arengut ja sekkudes juhtudel kui turutõrgete oht on väga suur.

Selgitus

Programmi puhul tuleks kaaluda uusi majandusarengu algatusi.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Seepärast on asjakohane luua siseturu, ettevõtete, sealhulgas mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime ja Euroopa statistika programm (edaspidi „programm“). Programm peaks kehtima seitse aastat (2021–2027).

(7)  Seepärast on asjakohane luua siseturu, ettevõtete konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse – pöörates erilist tähelepanu mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatele, klastritele, ettevõtlusvõrgustikele, äriühingute konsortsiumidele – ja Euroopa statistika programm (edaspidi „programm“). Programm peaks kehtima seitse aastat (2021–2027).

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Programm peaks toetama siseturu nõuetekohast toimimist toetavate liidu õigusaktide kavandamist, rakendamist ja jõustamist. Programm peaks toetama õigete tingimuste loomist, et anda suurem mõjuvõim kõigile siseturu osalistele: ettevõtetele, kodanikele, sealhulgas tarbijatele, kodanikuühiskonnale ja riigiasutustele. Seega peaks programmi eesmärk olema tagada ettevõtete ja eriti VKEde konkurentsivõime, aga ka toetada tarbijakaitse ja ohutuseeskirjade täitmist ning suurendada ettevõtete ja üksikisikute teadlikkust, andes neile õiged vahendid, teadmised ja pädevused teadlike otsuste tegemiseks ning oma osaluse suurendamiseks liidu poliitika kujundamises. Lisaks peaks programm tugevdama õigus- ja halduskoostööd, eelkõige parimate tavade vahetamise, teadmiste ja pädevuste arendamise kaudu, kasutades muu hulgas strateegilisi riigihankeid. Programmi eesmärk peaks olema ka toetada selliste kvaliteetsete rahvusvaheliste standardite väljatöötamist, mis aitavad liidu õigusakte rakendada. See hõlmab ka standardite kehtestamist finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas, aidates nõnda kaasa liidu kapitaliturgude läbipaistvuse ja sujuva toimimise tagamisele ning investorikaitse parandamisele. Programm peaks toetama eeskirjade koostamist ja standardite kehtestamist ka sidusrühmade võimalikult laialdase kaasamise kaudu. Programmi eesmärk peaks olema ka selliste liidu õigusaktide rakendamise ja jõustamise toetamine, mis tagavad inimeste, loomade ja taimede tervise kõrge taseme kogu toiduahelas ning loomade heaolu paranemise.

(8)  Programm peaks toetama siseturu nõuetekohast toimimist ja täiustamist toetavate liidu õigusaktide kavandamist, rakendamist ja jõustamist. Programm peaks toetama õigete tingimuste loomist, et anda suurem mõjuvõim kõigile siseturu osalistele: ettevõtetele, töötajatele, kodanikele, sealhulgas tarbijatele, kodanikuühiskonnale ja riigiasutustele, võttes arvesse praeguse ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi (COSME) edukust. Seega peaks programmi eesmärk olema tagada ettevõtete ja eriti VKEde konkurentsivõime, aga ka parandada kvaliteetsete töökohtade loomise tingimusi, toetada kohaliku majanduse arengut, kõrgetasemelise tarbijakaitse kehtestamist ning ohutuseeskirjade ja keskkonnanormide täitmise tagamist ning suurendada ettevõtete ja üksikisikute teadlikkust, andes neile korrektset teavet, vahendid, koolitust, teadmised ja pädevused teadlike otsuste tegemiseks ning oma osaluse suurendamiseks liidu poliitika kujundamises. Lisaks peaks programm tugevdama õigus- ja halduskoostööd, eelkõige parimate tavade vahetamise, teadmiste ja pädevuste arendamise kaudu, kasutades muu hulgas strateegilisi riigihankeid, ja digitaalsete teadmuskeskuste toetamise kaudu. Programmi eesmärk peaks olema ka toetada selliste kvaliteetsete rahvusvaheliste standardite väljatöötamist, mis aitavad liidu õigusakte rakendada. See hõlmab ka standardite kehtestamist finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas, aidates nõnda kaasa liidu kapitaliturgude läbipaistvuse ja sujuva toimimise tagamisele ning investorikaitse parandamisele. Programm peaks toetama eeskirjade koostamist ja standardite kehtestamist ka sidusrühmade võimalikult laialdase kaasamise kaudu. Programmi eesmärk peaks olema ka selliste liidu õigusaktide rakendamise ja jõustamise toetamine, mis tagavad inimeste, loomade ja taimede tervise kõrge taseme kogu toiduahelas ning loomade heaolu paranemise.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a)  Olemasolevate programmide ühendamise tõttu ei tohiks väheneda selgus ega läbipaistvus. Euroopa Komisjon peaks koos liikmesriikidega püüdma anda programmide kohta täpset ja õigeaegset teavet ning suurendama võimalike toetusesaajate teadlikkust.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Kaasaegne siseturg edendab konkurentsi ja toob kasu tarbijatele, ettevõtetele ja töötajatele. Pidevalt muutuva siseturu võimaluste parem ärakasutamine peaks aitama Euroopa ettevõtetel luua töökohti ja laieneda piiriüleselt, pakkuda suuremat valikut teenuseid parema hinnaga ning säilitada samal ajal kõrged standardid nii tarbijatele kui ka töötajatele. Selle saavutamiseks peaks programm aitama kõrvaldada allesjäänud tõkkeid ja tagama õigusraamistiku, mis arvestaks uute uuenduslike ärimudelitega.

(9)  Tänapäevasel siseturul soodustatakse konkurentsi, tarbijate ja ettevõtete hüvanguks kvaliteetseid teenuseid ning edendatakse töötajate töötingimusi.Siseturul luuakse soodne keskkond töökohtade loomiseks ja tagatakse üldist majandushuvi pakkuvate kvaliteetsete teenuste parem toimimine. Pidevalt muutuva siseturu võimaluste parem ärakasutamine peaks aitama Euroopa ettevõtetel luua kvaliteetseid töökohti ja laieneda piiriüleselt, pakkuda suuremat valikut teenuseid parema hinnaga ning säilitada samal ajal kõrged standardid nii tarbijatele kui ka töötajatele. Selle saavutamiseks peaks programm aitama kõrvaldada allesjäänud tõkkeid ja tagama õigusraamistiku, mis arvestaks uute uuenduslike ärimudelitega, millega on tagatud sotsiaalse kaitse kõrge tase, muu hulgas ka ettevõtjatele.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Uued õigusliku reguleerimise ja jõustamisega seotud probleemid on seotud digitaalsest revolutsioonist tingitud kiiresti muutuva keskkonnaga, hõlmates näiteks selliseid probleeme nagu küberturvalisus, asjade internet ja tehisintellekt. Kahju tekkimise korral on oluline tooteohutust ja vastutust käsitlevate rangete eeskirjade olemasolu, millega tagada selline poliitiline reageering, mis võimaldab Euroopa kodanikel, sealhulgas tarbijatel ja ettevõtetel sellistest eeskirjadest kasu saada. Seepärast peaks programm kaasa aitama innovatsiooni edendava liidu tootevastutuse korra kiirele kohandamisele ja jõustamisele.

(11)  Uued õigusliku reguleerimise ja jõustamisega seotud probleemid on seotud digitaalsest revolutsioonist tingitud kiiresti muutuva keskkonnaga, hõlmates näiteks selliseid probleeme nagu küberturvalisus, eraelu puutumatuse normid, andmekaitse, asjade internet, tehisintellekt ja nendega seotud eetikanormid. Nende keeruliste tehnoloogiliste, kultuuriliste, korralduslike ja sotsiaalsete probleemide lahendamist peaksid toetama kõik asjaomased sektorid ja osalejad. Kahju tekkimise korral on oluline tooteohutust ja vastutust käsitlevate rangete eeskirjade olemasolu, millega tagada selline poliitiline reageering, mis võimaldab Euroopa kodanikel, sealhulgas tarbijatel ja ettevõtetel sellistele eeskirjadele juurde pääseda ja neist kasu saada. Seepärast peaks programm kaasa aitama innovatsiooni edendava liidu tootevastutuse korra kiirele kohandamisele ja jõustamisele.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Avaliku sektori asutused kasutavad avalikke hankeid selleks, et saada kulutatud avaliku sektori raha eest suuremat väärtust ning muuta siseturg innovatiivsemaks, jätkusuutlikumaks, kaasavamaks ja konkurentsivõimelisemaks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/23/EL49, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/24/EL50 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/25/EL51 on sätestatud liidu sisemajanduse koguproduktist 14 % moodustava avalike hangete turu integratsiooni ja tõhusa toimimise õigusraamistik, mis on kasulik avaliku sektori asutustele, ettevõtetele ja kodanikele, sealhulgas tarbijatele. Seepärast tuleks programmiga toetada meetmeid, millega tagatakse strateegiliste riigihangete laialdasem kasutuselevõtt, avaliku sektori hankijate tegevuse kutseliseks muutmine, VKEde parem pääs riigihanketurgudele, paremad andmed, läbipaistvus ja ausus, hangete kiirem üleviimine digitaalsesse keskkonda ja ühishangete edendamine, tugevdades selleks partnerlust liikmesriikidega, parandades andmete kogumist ja analüüsimist muu hulgas asjaomaste IT-vahendite arendamise kaudu, toetades kogemuste ja heade tavade vahetamist, andes suuniseid, edendades kasulikke kaubanduslepinguid, tugevdades koostööd riigi ametiasutuste vahel ja käivitades katseprojekte.

(15)  Avaliku sektori asutused kasutavad avalikke hankeid selleks, et saada kulutatud avaliku sektori raha eest suuremat väärtust ning muuta siseturg innovatiivsemaks, jätkusuutlikumaks, kaasavamaks ja konkurentsivõimelisemaks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/23/EL49, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/24/EL50 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/25/EL51 on sätestatud liidu sisemajanduse koguproduktist 14 % moodustava avalike hangete turu integratsiooni ja tõhusa toimimise õigusraamistik, mis on kasulik avaliku sektori asutustele, ettevõtetele ja kodanikele, sealhulgas tarbijatele. Avaliku sektori asutused saavad oma hankepoliitika abil luua ja toetada innovaatiliste kaupade ja teenuste turgusid. Seepärast tuleks programmiga toetada meetmeid, millega tagatakse strateegiliste riigihangete laialdasem kasutuselevõtt, lepingute sõlmimisel keskkonna-, sotsiaalsete ja õiglase kaubanduse kriteeriumide korrapärasem kasutamine, avaliku sektori hankijate tegevuse kutseliseks muutmine, VKEde, sotsiaalsete ettevõtete ja ettevõtlusorganisatsioonide võrgustike parem pääs riigihanketurgudele, paremad andmed, läbipaistvus ja ausus, hangete kiirem üleviimine digitaalsesse keskkonda ja ühishangete edendamine, tugevdades selleks partnerlust liikmesriikidega, parandades andmete kogumist ja analüüsimist muu hulgas asjaomaste IT-vahendite arendamise kaudu, toetades kogemuste ja heade tavade vahetamist, andes suuniseid, edendades kasulikke kaubanduslepinguid, tugevdades koostööd riigi ametiasutuste vahel ja käivitades katseprojekte.

__________________

__________________

49 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).

49 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).

50 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

50 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

51 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

51 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Programm peaks toetama liidu õigusraamistiku väljatöötamist äriühinguõiguse ja äriühingu üldjuhtimise valdkonnas, aga ka lepinguõigust, et muuta äritegevus tõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks, pakkudes samal ajal kaitset sidusrühmadele, keda ettevõtete tegevus mõjutab, ning et reageerida uutele poliitilistele väljakutsetele. Samuti peaks programm tagama asjaomase õigustiku nõuetekohase hindamise, rakendamise ja jõustamise, sidusrühmade teavitamise ja abistamise ning teabevahetuse edendamise asjaomases valdkonnas. Programm peaks jätkuvalt toetama ka komisjoni algatusi andmepõhise majanduse ja innovatsiooni jaoks selge ja kohandatud õigusraamistiku loomiseks. Need algatused on vajalikud õiguskindluse suurendamiseks seoses lepinguõiguse ja lepinguvälise õigusega, eelkõige seoses vastutuse ja eetikaga selliste uute tehnoloogiate puhul nagu asjade internet, tehisintellekt, robootika ja 3D-printimine. Programmi eesmärk peaks olema andmepõhise äritegevuse arendamine, kuna see määrab liidu majanduse positsiooni üleilmses konkurentsis.

(17)  Programm peaks toetama liidu õigusraamistiku väljatöötamist äriühinguõiguse ja äriühingu üldjuhtimise valdkonnas, aga ka lepinguõigust, et muuta äritegevus tõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks, pakkudes samal ajal kaitset sidusrühmadele, keda ettevõtete tegevus mõjutab, ning et reageerida uutele poliitilistele väljakutsetele. Samuti peaks programm tagama asjaomase õigustiku nõuetekohase hindamise, rakendamise ja jõustamise, sidusrühmade teavitamise ja abistamise ning teabevahetuse edendamise asjaomases valdkonnas. Programm peaks jätkuvalt toetama ka komisjoni algatusi andmepõhise majanduse ja innovatsiooni jaoks selge ja kohandatud õigusraamistiku loomiseks. Need algatused on vajalikud õiguskindluse suurendamiseks seoses lepinguõiguse ja lepinguvälise õigusega, eelkõige seoses vastutuse ja eetikaga selliste uute tehnoloogiate puhul nagu asjade internet, tehisintellekt, robootika ja 3D-printimine. Programmi eesmärk peaks olema andmepõhise äritegevuse arendamine, tagades samas eraelu puutumatuse kaitse kõrge taseme, kuna see määrab liidu majanduse positsiooni üleilmses konkurentsis.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)  Äärmiselt oluline on Euroopa ettevõtete konkurentsivõime tugevdamine, tagades samal ajal võrdsed võimalused ning avatud ja konkurentsivõimelise siseturu. VKEd on Euroopa majanduse tõukejõuks, moodustades 99 % kõigist Euroopa ettevõtetest, andes kaks kolmandikku töökohtadest ja aidates oluliselt kaasa uute töökohtade loomisele nii piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil.

(22)  Äärmiselt oluline on Euroopa ettevõtete konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse tugevdamine, tagades samal ajal võrdsed võimalused ning avatud ja konkurentsivõimelise siseturu. VKEd on Euroopa majanduse tõukejõuks, moodustades 99 % kõigist Euroopa ettevõtetest, andes kaks kolmandikku töökohtadest ja aidates oluliselt kaasa kõigis sektorites kvaliteetsete uute töökohtade loomisele nii piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil ning seega sotsiaalsele ühtekuuluvusele.

 

VKEdel on tähtis roll energiasüsteemi ümberkujundamisel ja need aitavad Pariisi kokkuleppest tulenevate liidu kliimaeesmärkide saavutamisele väga palju kaasa. Seetõttu tuleks programmiga parandada nende suutlikkust arendada kvaliteetseid keskkonnahoidlikke tooteid ja teenuseid ning toetada pingutusi, mida nad teevad kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega ressursitõhususe suurendamiseks. Nii aitab programm suurendada ka liidu VKEde konkurentsivõimet üleilmsel turul.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  VKEdel on ühised probleemid, mis suuremaid ettevõtteid samavõrd ei mõjuta, näiteks rahastamise ja oskustööliste leidmine, halduskoormuse leevendamine, loovuse ja innovatsiooni rakendamine, turulepääs ja rahvusvahelistumise edendamine. Programm peaks selliste turutõrgetega tegelema proportsionaalselt, moonutamata seejuures põhjendamatult konkurentsi siseturul.

(23)  VKEdel on ühised probleemid, mis suuremaid ettevõtteid samavõrd ei mõjuta, näiteks rahastamise ja oskustööliste leidmine, halduskoormuse leevendamine, loovuse ja innovatsiooni rakendamine, turulepääs ja rahvusvahelistumise edendamine. Programm peaks selliste turutõrgetega tegelema proportsionaalselt, moonutamata seejuures põhjendamatult konkurentsi siseturul. Programmiga tuleks eelkõige luua tingimused, mida on vaja, et hakata tootmisprotsessis juurutama tehnoloogilist ja korralduslikku innovatsiooni, ning eritähelepanu tuleks pöörata spetsiifilistele VKEdele, nagu mikroettevõtjad, töönduseettevõtted, füüsilisest isikust ettevõtjad, vabakutselised ja sotsiaalsed ettevõtted. Tähelepanu tuleks pöörata ka võimalikele, uutele ja noortele ettevõtjatele ning naisettevõtjatele, aga ka teistele spetsiifilistele sihtrühmadele, näiteks vanemaealised inimesed, sisserändajad ning sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevad või vähekaitstud elanikkonnarühmadesse kuuluvad ettevõtjad, näiteks puudega inimesed.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(23 a)  Programm peaks toetama ja edendama innovatsioonikultuuri, arendades välja ökosüsteemi, mis soodustab ettevõtjate loomist ja kasvu, keskendudes eelkõige mikroettevõtjatele ja uuenduslikele VKEdele, kes suudavad toime tulla üha tihedamas konkurentsis ja kiiresti muutuvas keskkonnas. Täiesti uue innovatsiooniprotsessi tõttu tuleb välja töötada avatud innovatsiooni mudel, mille kohaselt peavad eri organisatsioonid tegema tihedamat teaduskoostööd ning teadmisi ja intellektuaalomandit rohkem jagama. Seetõttu peaks programmi eesmärk olema toetada innovatsiooniprotsessi, milles kasutatakse ka uusi koostööpõhiseid ärimudeleid ning keskendutakse organisatsioonidevahelises kogukonnas võrgustike arendamisele ning teadmiste ja vahendite jagamisele.

Selgitus

Oluline on välja töötada innovatsiooni ökosüsteem, mis võiks toimida majandusliku katalüsaatorina.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(23 b)  Programm peaks selliste turutõrgetega tegelema proportsionaalselt, pöörates erilist tähelepanu VKEdele ja ettevõtlusvõrgustikele otsest kasu toovatele meetmetele, moonutamata seejuures põhjendamatult konkurentsi siseturul.

Selgitus

Kõigis programmi meetmetes tuleks arvesse võtta VKEsid ja ettevõtlusvõrgustikke.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  Paljud liidu konkurentsivõime probleemid on seotud sellega, et VKEdel on raske juurde pääseda rahastamisele, sest neil tuleb näha suurt vaeva, et tõestada oma krediidivõimelisust, ja neil pole piisavalt tagatisi. Täiendavad rahastamisprobleemid tulenevad VKEde konkurentsivõime säilitamise vajadusest, näiteks tegeledes digiteerimise, rahvusvahelistumise ja innovatsiooniga ning oma töötajate oskuste täiendamisega. Piiratud juurdepääs rahastamisele mõjutab negatiivselt uute ettevõtete loomist, nende kasvu ja püsimajäämise määra, samuti uute ettevõtjate valmisolekut võtta üle elujõulisi ettevõtteid ettevõtte omanikuvahetuse kontekstis.

(24)  Paljud liidu konkurentsivõime probleemid on seotud sellega, et VKEdel on raske juurde pääseda rahastamisele, sest neil puudub teave, neil tuleb näha suurt vaeva, et tõestada oma krediidivõimelisust ja neil pole piisavalt tagatisi või on põhjuseks lihtsalt vähene teadlikkus olemasolevast mehhanismist nende tegevuse toetamiseks ELi, riigisisesel või kohalikul tasandil. Täiendavad rahastamisprobleemid tulenevad mikroettevõtete ja VKEde väiksusest ja konkurentsivõime säilitamise vajadusest, näiteks tegeledes digiteerimise, rahvusvahelistumise ja innovatsiooniga ning oma töötajate oskuste täiendamisega. Piiratud juurdepääs rahastamisele mõjutab negatiivselt uute ettevõtete loomist, nende kasvu ja püsimajäämise määra, samuti uute ettevõtjate valmisolekut võtta üle elujõulisi ettevõtteid ettevõtte omanikuvahetuse kontekstis.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Et ületada need turutõrked ning tagada, et VKEd etendavad jätkuvalt oma rolli liidu majanduse konkurentsivõime tagamisel, tuleb väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjad täiendavalt toetada võla- ja omakapitaliinstrumentide kaudu, mis nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega [...] loodava InvestEU fondi VKEde komponendi raames52. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1287/201353 alusel kasutusele võetud laenutagamisrahastu on tõestanud oma lisaväärtust ja eeldatavalt annab see positiivse panuse vähemalt 500 000 VKEle; jätkuprogramm luuakse InvestEU fondi VKEde komponendi raames.

(25)  Et ületada need turutõrked ning tagada, et VKEd etendavad jätkuvalt oma rolli liidu majanduse konkurentsivõime tagamisel ja jätkusuutliku majanduseni jõudmisel, tuleb väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjad täiendavalt toetada võla- ja omakapitaliinstrumentide kaudu, mis nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega [...] loodava InvestEU fondi VKEde komponendi raames52. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1287/201353 alusel kasutusele võetud laenutagamisrahastu on tõestanud oma lisaväärtust ja eeldatavalt annab see positiivse panuse vähemalt 500 000 VKEle; jätkuprogramm luuakse InvestEU fondi VKEde komponendi raames. Rohkem tuleks pöörata tähelepanu paremale teabevahetusele ja avalikele kampaaniatele, et tõsta võimalike toetusesaajate teadlikkust VKEdele mõeldud programmides osalemise võimalustest. Et VKEde toetamiseks võetavatest liidu meetmetest rohkem teataks, tuleks meetmete puhul, mida toetatakse käesolevast programmist kas täielikult või osaliselt, sh vahendajate puhul, kasutada Euroopa logo (lippu), mille juures on ka tekst, milles antakse teada, et toetust on saadud COSME programmist.

__________________

__________________

52 COM(2018) 439 final

52 COM(2018) 439 final

53 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1287/2013, millega kehtestatakse ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) (2014–2020) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1639/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 33).

53 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1287/2013, millega kehtestatakse ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) (2014–2020) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1639/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 33).

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26)  Käesoleva programmi poliitilisi eesmärke rahastatakse ka InvestEU fondi VKEde komponenti kuuluvate rahastamisvahendite ja eelarvetagatise kaudu. Turuprobleemide või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks tuleks rahalist toetust kasutada proportsionaalselt ning meetmed ei tohiks dubleerida või välja tõrjuda erasektori poolset rahastamist ega moonutada konkurentsi siseturul. Meetmetel peaks olema selge Euroopa tasandi lisaväärtus.

(26)  Käesoleva programmi poliitilisi eesmärke rahastatakse ka InvestEU fondi VKEde komponenti kuuluvate rahastamisvahendite ja eelarvetagatise kaudu. InvestEU fondi VKEde komponendil peaks olema üldine teabepunkt, mis annab programmi kohta teavet igas liikmesriigis, et suurendada VKEde rahastamisvõimalusi ja teadlikkust nendest. Turuprobleemide või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks tuleks rahalist toetust kasutada proportsionaalselt ning meetmed ei tohiks dubleerida või välja tõrjuda erasektori poolset rahastamist ega moonutada konkurentsi siseturul. Meetmed peaksid olema selgelt täiendavad ja nendega tuleks suurendada koostoimet muude ELi programmidega. Meetmetel peaks olema selge Euroopa tasandi lisaväärtus.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(26 a)  InvestEU fondist ELi või liikmesriikide komponendi kaudu toetatud meetmetega ei tohiks dubleerida erasektori rahaeraldisi, neid asendada ega moonutada konkurentsi siseturul, vaid seoses juba kasutatavate kohalike avaliku ja erasektori tagatissüsteemidega peaksid need soodustama lõimumist kõnealuste süsteemidega, kusjuures selliste meetmete peamine eesmärk on kindlustada ja suurendada lõplike vahendite saajate (soovituses 2003/361/EÜ esitatud määratluses kindlaks määratud VKEd) kasu, et saavutada sekkumismeetmete tegelik täiendavus.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(26 b)  Et VKEd saaksid kasutada olemasolevaid rahalisi vahendeid, tegeleksid innovatsiooniga, konkureeriksid ja kasvaksid, on peale rahastamisvahendite kättesaadavuse väga tähtis ka see, et neil oleks võimalik omandada oskusi, sealhulgas juhtimisalaseid oskusi ja teadmisi. EUInvesti raames ette nähtud rahastamisvahendite loomisega peaks seega kaasnema ka mentrolussüsteemide ja koolituskavade ning teadmuspõhiste äriteenuste väljatöötamine.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27)  Programm peaks pakkuma VKEdele tõhusat tuge kogu nende elutsükli vältel. See peaks tuginema VKEde ja tööstussektoriga seoses saavutatud ainulaadsetele teadmistele ja asjatundlikkusele ning pikaajalisele koostöökogemusele Euroopa, riikliku ja piirkondliku tasandi sidusrühmadega. Toetus peaks tuginema heale kogemusele seoses Euroopa ettevõtlusvõrgustikuga, mis on ühtne teeninduspunkt, mille kaudu aidatakse VKEdel parandada konkurentsivõimet ja arendada äritegevust nii siseturul kui ka muudel turgudel. Võrgustik kavatseb jätkata teenuste pakkumist teiste liidu programmide, eelkõige programmi „Horisont 2020“ raames, kasutades nende programmide rahalisi vahendeid. Lisaks sellele peaks uute ettevõtjate mentorlussüsteem jääma vahendiks, mis võimaldab värsketel ettevõtjatel või nendeks saada soovijatel hankida ettevõtluskogemust kontakti kaudu mõne teise riigi kogenud ettevõtjaga ja seega parandada ettevõtlusalast võimekust. Programm peaks veelgi laienema ja suurendama oma geograafilist ulatust ning pakkuma seega ettevõtjatele rohkem selliseid kontaktivõimalusi, täiendades vajaduse korral liidu muid algatusi.

(27)  Programm peaks pakkuma VKEdele tõhusat tuge kogu nende elutsükli vältel, olles abiks alates projekti ettevalmistamisest kuni turustamise ja turulepääsuni ning soodustades ettevõtlusvõrgustike loomist. See peaks tuginema VKEde ning majandus- ja ettevõtlussektoriga seoses saavutatud ainulaadsetele teadmistele ja asjatundlikkusele ning pikaajalisele koostöökogemusele Euroopa, riikliku ja piirkondliku tasandi sidusrühmadega. Toetus peaks tuginema kogemusele seoses Euroopa ettevõtlusvõrgustikuga, mis on ühtne teeninduspunkt, mille kaudu aidatakse VKEdel parandada konkurentsivõimet ja arendada äritegevust nii siseturul kui ka muudel turgudel. Võrgustik kavatseb jätkata teenuste pakkumist teiste liidu programmide, eelkõige programmi „Horisont 2020“ raames, kasutades nende programmide rahalisi vahendeid. Samuti peaks see toetama VKEde esindusorganisatsiooni laialdasemat osalemist ühtse turu poliitika algatuse (nagu riigihanked), standardimise protsesside ja intellektuaalomandiga seotud korra väljatöötamisel. Samuti peaks võrgustik suurendama meetmete arvu, millega antakse VKEdele sihipärasemat nõu projektide koostamisel ja toetatakse võrgustikke ning tehnoloogilist ja korralduslikku üleminekut. Ka peaks võrgustik rahastamisvõimaluste valdkonnas täiustama koostööd ja teabevahetust digitaalse programmi ja InvestEU raames loodud teiste nõustamiskeskustega. Peale selle tuleks võrgustiku COSME meetmete kaudu osutada kvaliteetseid teenuseid kogu Euroopas, pöörates erilist tähelepanu liidu tegevusvaldkondadele ja geograafilistele piirkondadele, kus võrgustikud ja sidusrühmad ei saavuta oodatud tulemusi. Lisaks sellele peaks tulemuslik uute ettevõtjate mentorlussüsteem – programm „Erasmus noortele ettevõtjatele“ – jääma vahendiks, mis võimaldab värsketel ettevõtjatel või nendeks saada soovijatel hankida ettevõtlus- ja juhtimiskogemust kontakti kaudu mõne teise riigi kogenud ettevõtjaga ja seega parandada ettevõtlusalast võimekust. Programm peaks laienema ja suurendama oma geograafilist ulatust ning pakkuma seega ettevõtjatele rohkem selliseid kontaktivõimalusi, täiendades vajaduse korral liidu muid algatusi. Et suurendada ettevõtlusalgatuste edendamise abil loodavat lisaväärtust, tuleks erilist tähelepanu pöörata mikroettevõtetele, olemasolevast programmist vähim kasu saanutele ja piirkondadele, kus ettevõtluskultuur on endiselt väga algeline ja selle edendamisel esineb rohkem takistusi. Tuleks teha kõik mis võimalik, et saavutada rahaliste vahendite mõistlikult tasakaalustatud geograafiline jaotus.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(27 a)  Suuremaid jõupingutusi tuleks teha halduskoormuse vähendamiseks ja programmide kättesaadavuse suurendamiseks, et vähendada kulusid, millega VKEd ja mikroettevõtjad keerulise taotlemisprotsessi ja osalemisnõuete tõttu tegelema peavad. Liikmesriigid peaksid samuti kaaluma ühtse kontaktpunktina toimiva ühtse teabepunkti loomist ettevõtjatele, keda huvitab liidu rahaliste vahendite kasutamine. Hindamismenetlus peaks olema võimalikult lihtne ja kiire, et programmist antavat toetust saaks hakata kiiresti kasutama.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Klastrid on strateegiline vahend VKEde konkurentsivõime suurendamiseks ja laiendamiseks, sest need pakuvad soodsat ettevõtluskeskkonda. Klastrite ühistegevuse algatused peaksid saavutama kriitilise massi, et kiirendada VKEde kasvu. Spetsiaalsete ökosüsteemide ühendamise kaudu loovad klastrid VKEdele uusi ärivõimalusi ja lõimivad need paremini Euroopa ja maailma strateegilistesse väärtusahelatesse. Tuleks toetada riikidevaheliste partnerlusstrateegiate väljatöötamist ja ühismeetmete elluviimist, mida toetab Euroopa klastrite koostööplatvorm. Jätkusuutlikku partnerlust tuleks toetada rahastamise jätkamisega, tingimusel et saavutatakse tulemuste ja osalemise suhtes seatud eesmärgid. Otsetoetust VKEdele tuleks anda klastriorganisatsioonide kaudu, kui tegemist on järgmisega: kõrgetasemelise tehnoloogia, uute ärimudelite, vähese CO2-heitega ja ressursitõhusate lahenduste kasutuselevõtt, loovuse ja disaini edendamine, oskuste täiendamine, andekate inimeste kaasamine, ettevõtluse kiirendamine ja rahvusvahelistumine. Kaasata tuleks muud VKEdele suunatud spetsiaalsed toetusmeetmed, mis on mõeldud tööstusliku ümberkujundamise ja aruka spetsialiseerumise strateegiate rakendamise hõlbustamiseks. Programm peaks seega aitama kaasa majanduskasvule ja looma seoseid liidu (digitaalsete) innovatsioonikeskuste ning ühtekuuluvuspoliitika ja programmi „Euroopa horisont“ raames tehtavate investeeringutega. Samuti võiks uurida sünergiaid Erasmuse programmiga.

(28)  Klastrid on strateegiline vahend VKEde konkurentsivõime suurendamiseks ja laiendamiseks, sest need pakuvad soodsat ettevõtluskeskkonda, suurendavad tööstuse ning teenuste kestlikku arengut ja tugevdavad kvaliteetsete töökohtade loomise kaudu piirkondade majandusarengut. Klastrite ühistegevuse algatused peaksid saavutama kriitilise massi, et kiirendada VKEde kasvu. Spetsiaalsete ökosüsteemide ühendamise kaudu loovad klastrid VKEdele uusi ärivõimalusi ja lõimivad need paremini Euroopa ja maailma strateegilistesse väärtusahelatesse. Tuleks toetada riikidevaheliste partnerlusstrateegiate väljatöötamist ja ühismeetmete elluviimist, mida toetab Euroopa klastrite koostööplatvorm. Jätkusuutlikku partnerlust tuleks toetada rahastamise jätkamisega, tingimusel et saavutatakse tulemuste ja osalemise suhtes seatud eesmärgid. Otsetoetust VKEdele tuleks anda klastriorganisatsioonide kaudu, kui tegemist on järgmisega: kõrgetasemelise tehnoloogia, uute ärimudelite, lahenduste kasutuselevõtt, loovuse ja disaini edendamine, oskuste täiendamine, andekate inimeste kaasamine, ettevõtluse kiirendamine ja rahvusvahelistumine. Kaasata tuleks muud VKEdele suunatud spetsiaalsed toetusmeetmed, mis on mõeldud tööstusliku ümberkujundamise ja aruka spetsialiseerumise strateegiate rakendamise hõlbustamiseks. Programm peaks seega aitama kaasa kestlikule majandusarengule ja looma seoseid liidu (digitaalsete) innovatsioonikeskuste ning ühtekuuluvuspoliitika ja programmi „Euroopa horisont“ raames tehtavate investeeringutega. Samuti võiks uurida koostoimet Erasmuse programmiga.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(28 a)  Programm peaks aitama luua ja/või parandada mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate suhteid ülikoolide, uurimiskeskuste ja muude teadmiste loomise ja levitamisega tegelevate institutsioonidega. Need suhted võivad aidata parandada ettevõtjate suutlikkust lahendada strateegilisi probleeme, mida tekitab uus rahvusvaheline keskkond.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(28 b)  Kuna VKEd on suuruselt väiksemad, takistavad nende kasvu spetsiifilised tegurid ning neil on kasvada ja teatavat majandustegevust laiendada väga raske. Liit on majandustegevuse laiendamist toetanud eelkõige teadustegevuse uuendamisele keskendudes peamiselt VKEde rahastamisvahendi ja hiljuti ka programmi „Horisont 2020“ raames elluviidava Euroopa innovatsiooninõukogu katseprojekti kaudu. VKEde rahastamisvahendiga seotud töömeetodite ja kogemuste põhjal tuleks ühtse turu programmist toetada ka VKEde tegevuse laiendamist, et täiendada uut Euroopa innovatsiooninõukogu, mille kaudu toetatakse programmist „Euroopa horisont“ peamiselt murrangulist innovatsiooni. Meetmed, mida käesolevas programmis võetakse VKEde laiendamiseks, peaksid näiteks aitama VKEdel laieneda turustamise, rahvusvahelistumise ja turuvõimaluste varal.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29)  Loovus ja innovatsioon on liidu tööstuse väärtusahelate konkurentsivõime seisukohast väga olulised. Need kiirendavad tööstuse moderniseerimist ja aitavad kaasa aruka ja kaasava jätkusuutliku majanduskasvu saavutamisele. VKEd on aga loovuse ja innovatsiooni kasutamises maha jäänud. Programm peaks seega toetama loomepõhise innovatsiooniga seotud sihipäraseid meetmeid, võrgustikke ja partnerlusi kogu tööstuse väärtusahelas.

(29)  Loovus ja innovatsioon, tehnoloogilised ümberkorraldused ja töökorralduse muutmine ning säästvam tootmisprotsess, eelkõige ressursi- ja energiatõhusus, on liidu tööstuse väärtusahelate konkurentsivõime seisukohast väga olulised. Need kiirendavad ettevõtlus- ja tööstussektori moderniseerimist ja aitavad kaasa aruka ja kaasava jätkusuutliku majanduskasvu saavutamisele. VKEd on aga loovuse ja innovatsiooni kasutamises maha jäänud. Programm peaks seega toetama loomepõhise innovatsiooniga seotud sihipäraseid meetmeid, võrgustikke ja partnerlusi kogu tööstuse väärtusahelas.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(29 a)  Programmi „Horisont 2020“ VKEde rahastamisvahend on olnud ettevõtjate jaoks äärmiselt edukas nii esimese kui ka teise etapi toetuste puhul nende uue äriidee edendamisel ning prototüübi katsetamisel ja arendamisel. Kuna valikuprotsess on juba väga range, ei ole piiratud vahendite tõttu endiselt võimalik kõiki häid projekte rahastada. Rakendamine Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti (EASME) raames on olnud väga tõhus. Kuigi kõnealune programm on keskendunud kõrgtehnoloogilistele projektidele, tuleks selle programmi metoodikat laiendada iga liiki kasvavatele VKEdele.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(29 b)  Peale selle tuleks COSME meetmetes keskenduda sektoritele, kus on olnud suur majanduskasv ja suured sotsiaalsed võimalused ning kus on suur VKEde osakaal. Liidu majanduses omanäoline sektor, mis annab liidu SKPsse suure panuse ja kus tegutsevad peamiselt VKEd, on turism. Liit peaks jätkama selle sektori eripära toetavate meetmete elluviimist ja neid tugevdama.

Selgitus

Programm peaks keskenduma turismisektorile, arvestades viimase tähtsust ELile.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30)  Euroopa standarditel on siseturul väga oluline roll. Standardid on ettevõtete, eriti VKEde konkurentsivõime seisukohalt üliolulised. Standardid on ka liidu õigusakte ja poliitikat toetav tähtis abivahend mitmes olulises valdkonnas, nagu energeetika, kliimamuutused, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, ressursside säästev kasutamine, innovatsioon, tooteohutus, tarbijakaitse, tööohutus ja töötingimused ning vananev elanikkond, andes seega positiivse panuse ühiskonnale tervikuna.

(30)  Euroopa standarditel on siseturul väga oluline roll. Standardid on ettevõtete, eriti VKEde konkurentsivõime seisukohalt üliolulised. Standardid on ka liidu õigusakte ja poliitilisi eesmärke toetav tähtis abivahend mitmes olulises valdkonnas, nagu energeetika ümberkujundamise kiirendamine, kliimamuutuste vastu võitlemine, keskkonnakaitse, parem õhu- ja veekvaliteet, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, ressursside säästev kasutamine ja ringlussevõtt, tehnoloogiline ja sotsiaalne innovatsioon, tooteohutus, tarbijakaitse, tööohutus ja töötingimused ning vananev elanikkond, andes seega positiivse panuse ühiskonnale tervikuna.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(30 a)  Kõikides programmi algatustes ja meetmetes tuleks arvestada läbipaistvuse ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet. Samuti tuleks algatustes ja meetmetes arvesse võtta kõikide kodanike inimõiguste ja põhivabaduste austamise põhimõtet.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 65

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(65)  Programm peaks edendama sünergiat ja vastastikust täiendavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [...]69 loodud Euroopa Regionaalarengu Fondi kohaste VKEde ja ettevõtluse toetustega. Lisaks sellele tagatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [...]70 loodud InvestEU fondi VKEde komponendist võla- ja omakapitalitoetus, et parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele ja selle kättesaadavust. Samuti peaks programm taotlema sünergiat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [...]71 loodud kosmoseprogrammiga, kutsudes VKEsid üles saama kasu läbimurdelisest innovatsioonist ja muudest kõnealuste programmide raames välja töötatud lahendustest.

(65)  Programm peaks edendama sünergiat ja vastastikust täiendavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [...]69 loodud Euroopa Regionaalarengu Fondi kohaste VKEde ja ettevõtluse toetustega. Lisaks sellele tagatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [...]70 loodud InvestEU fondi VKEde komponendist võla- ja omakapitalitoetus, et parandada VKEde ja mikroettevõtjate juurdepääsu rahastamisele ja selle kättesaadavust. Samuti peaks programm taotlema sünergiat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [...]71 loodud kosmoseprogrammiga, kutsudes VKEsid üles saama kasu läbimurdelisest innovatsioonist ja muudest kõnealuste programmide raames välja töötatud lahendustest.

__________________

__________________

69 COM(2018) 372 final

69 COM(2018) 372 final

70 COM(2018) 439 final

70 COM(2018) 439 final

71 COM(2018) 447 final

71 COM(2018) 447 final

Selgitus

Lisatud viide täiendavusele ja mikroettevõtjatele.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 67

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(67)  Programm peaks edendama sünergiat ja vastastikust täiendavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [...]73 loodud digitaalse Euroopa programmiga, mille eesmärk on edendada liidu majanduse ja avaliku sektori digiteerimist.

(67)  Programm peaks edendama sünergiat ja vastastikust täiendavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [...]73 loodud digitaalse Euroopa programmiga, mille eesmärk on edendada liidu majanduse ja avaliku sektori digiteerimist ja suuremat küberturvalisust.

__________________

__________________

73 COM(2018) 434 final

73 COM(2018) 434 final

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva määrusega luuakse programm siseturu toimimise ja ettevõtete, sealhulgas mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime parandamiseks ning raamistik Euroopa statistika arendamiseks, tegemiseks ja levitamiseks määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 13 tähenduses (edaspidi „programm“).

Käesoleva määrusega luuakse programm siseturu toimimise ja ettevõtete, sealhulgas mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, sotsiaalsete ettevõtete ja ettevõtlusvõrgustike konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse parandamiseks ning raamistik Euroopa statistika arendamiseks, tegemiseks ja levitamiseks määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 13 tähenduses (edaspidi „programm“).

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  „sotsiaalne ettevõte“ – ettevõte, mille põhieesmärk on avaldada sotsiaalset mõju, mitte toota omanikele või aktsionäridele või osanikele kasumit, ning mis pakub turul kaupu ja teenuseid ning mida juhitakse avatud ja vastutustundlikul viisil, kaasates töötajaid, tarbijaid ja sidusrühmi;

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 b)  „kohalik avaliku sektori ettevõte“ – avalikke teenuseid osutav väike kohalik ettevõte, mis vastab VKE kriteeriumidele ja täidab kohalikule kogukonnale vajalikke ülesandeid;

Selgitus

Kohalikud avaliku sektori ettevõtted tegelevad spetsiifilist laadi ettevõtlusega ja seda tuleb COSME programmis arvesse võtta.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 c)  „ettevõtlusvõrgustik“ – ühise projekti elluviimiseks loodud ettevõtjate ühendus, kus kaks või enam VKEd tegelevad ühiselt ühe või mitme majandustegevusega, et suurendada turul oma konkurentsivõimet;

Selgitus

Ettevõtlusvõrgustikud on siseturul tähtsad osalejad.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  parandada siseturu toimimist, kaitsta kodanikke, tarbijaid ja ettevõtteid, eriti mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid), ja suurendada nende mõjuvõimu, tagades liidu õiguse täitmise, hõlbustades turulepääsu, kehtestades standardeid ning edendades inimeste, loomade ja taimede tervist ja loomade heaolu; laiendada koostööd nii liikmesriikide pädevate asutuste vahel kui ka liikmesriikide pädevate asutuste, komisjoni ja liidu detsentraliseeritud asutuste vahel;

(a)  parandada siseturu konkurentsivõimet ja toimimist, toetades seda kohaliku majandusega, võidelda ebatõhusate turumehhanismide vastu, soodustada liidu õigusraamistiku järgimist, kaitsta kodanikke, tarbijaid ja ettevõtteid, sh nende tööjõudu, eriti mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, ja suurendada nende mõjuvõimu, aidates kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele ja tööstuse jätkusuutlikkuse kasvule, luua püsiva ja kvaliteetse tööhõive tingimused, hõlbustades turulepääsu, kehtestades standardeid ning edendades inimeste, loomade ja taimede tervist ja loomade heaolu; laiendada koostööd ja jagada parimaid tavasid nii liikmesriikide pädevate asutuste vahel kui ka liikmesriikide pädevate asutuste, komisjoni ja liidu detsentraliseeritud asutuste vahel;

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  tõhustada siseturgu, hõlbustada kaubandustõkete ennetamist ja kõrvaldamist, töötada välja, rakendada ja täita liidu õigusakte kaupade ja teenuste siseturu, riigihangete, turujärelevalve, äriühinguõiguse, lepinguõiguse ja lepinguvälise õiguse, rahapesuvastase tegevuse, kapitali vaba liikumise, finantsteenuste ja konkurentsi, sealhulgas juhtimisvahendite arendamise valdkonnas;

(a)  tõhustada siseturgu, edendada kohaliku majanduse arengut, hõlbustada kaubandustõkete ennetamist ja kõrvaldamist, töötada välja, rakendada ja täita liidu õigusakte kaupade ja teenuste siseturu, sotsiaalmajanduse ja sotsiaalse ettevõtluse, riigihangete, turujärelevalve, äriühinguõiguse, lepinguõiguse ja lepinguvälise õiguse, rahapesuvastase tegevuse, kapitali vaba liikumise, finantsteenuste ja konkurentsi, sealhulgas juhtimisvahendite arendamise valdkonnas;

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  suurendada ettevõtete konkurentsivõimet, pöörates erilist tähelepanu VKEdele ja täiendavuse saavutamisele selliste meetmete kaudu, millega tagatakse VKEdele mitmesuguses vormis toetus, juurdepääs turgudele, sh nende rahvusvahelistumine, soodne ettevõtluskeskkond, konkurentsivõime tööstusharudes, tööstuse moderniseerimine ja ettevõtluse edendamine;

(b)  toetada ettevõtete, eriti VKEde konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust ning tagada meetmete (COSME eesmärgid) võtmise kaudu täiendavus, pöörates eritähelepanu VKEde erivajadustele, milleks tuleb

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b – alapunkt i (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

i)  anda VKEdele eri vormis toetust, soodustada VKEde, sh ettevõtlusvõrgustike kasvu, edendamist ja loomist ning juhtimisoskuste arendamist, toetada laiendusmeetmeid, mille abil on VKEdel lihtsam pääseda turgudele ja rahvusvahelistuda ning oma tooteid ja teenuseid turustada;

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b – alapunkt ii (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ii)  toetada VKEdele soodsat ettevõtluskeskkonda ja raamistikku, vähendada halduskoormist, parandada sektorite konkurentsivõimet, tagada tööstusharu moderniseerimine, sh VKEde digiüleminek, mis aitab luua vastupidavat ning energia- ja ressursitõhusat majandust;

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b – alapunkt iii (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

iii)  toetada ettevõtlusega tegelemist ja aidata anda VKEde töötajatele kvaliteetset koolitust;

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b – alapunkt iv (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

iv)  toetada piirkondades, mida mõjutavad struktuursed muudatused, VKEdele muudatustega toimetulemiseks mõeldud uusi ettevõtlusvõimalusi, võttes selleks spetsiaalseid meetmeid ja muid uuenduslikke meetmeid, nagu töötajatepoolne väljaostmine, et soodustada töökohtade loomist ja ettevõtluse jätkumist.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 4 088 580 000 eurot.

1.  Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on 2018. aasta hindades 5 514 000 000 eurot (6 211 000000 eurot jooksevhindades).

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  1 000 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud eesmärgi jaoks;

(a)  2 772 000 000 eurot 2018. aasta hindades (3 122 000 000 eurot jooksevhindades) artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud eesmärgi jaoks;

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Lõikes 1 nimetatud summat võib kasutada programmi rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, eelkõige ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, aga ka infotehnoloogiavõrgustike kasutamiseks, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, samuti infotehnoloogiavahendite kasutamiseks ja arendamiseks.

3.  Lõikes 1 nimetatud summat võib kasutada programmi rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, eelkõige ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, aga ka infotehnoloogiavõrgustike kasutamiseks, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, samuti infotehnoloogiavahendite kasutamiseks ja arendamiseks. Haldus- ja tehnilise toe kogukulud on piiratud, et programmist saaks võimalikult palju rahastada programmi eesmärke teenivaid meetmeid, ja need ei tohi ühelgi juhul moodustada artikli 4 lõikes 1 osutatud üldeelarvest rohkem kui 5 %.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, võib liikmesriikide palvel kanda üle programmile. Komisjon haldab neid vahendeid otseselt finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti a alusel või kaudselt kõnealuse artikli punkti c alusel. Võimaluse korral peetakse vahendite kasutamisel silmas asjaomase liikmesriigi huve.

6.  Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, võib liikmesriikide enda soovil kanda üle programmile. Komisjon haldab neid vahendeid otseselt finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti a alusel või kaudselt kõnealuse artikli punkti c alusel. Võimaluse korral peetakse vahendite kasutamisel silmas asjaomase liikmesriigi huve.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Programmi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega.

Programmi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega. Komisjon avaldab iga artikli 2 lõikes 2 osutatud erieesmärgi kohta vastu võetud tööprogrammi, esitades eraldatavate toetuste täpse summa.

Selgitus

See on ELi programmide juhtimises välja kujunenud tava.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  õigete tingimuste loomine, et anda kõigile siseturu osalistele, sealhulgas ettevõtetele, kodanikele ja tarbijatele, kodanikuühiskonnale ja avaliku sektori asutustele rohkem mõjuvõimu läbipaistva teabe ja teadlikkuse suurendamise kampaaniate, parimate tavade vahetamise, hea tava edendamise, kogemuste ja teadmiste vahetamise ning koolituste korraldamise kaudu;

(a)  õigete tingimuste loomine, et anda kõigile siseturu osalistele, sealhulgas ettevõtetele, eelkõige mikroettevõtjatele, VKEdele, kodanikele ja tarbijatele, kodanikuühiskonnale ja avaliku sektori asutustele rohkem mõjuvõimu läbipaistva teabe ja teadlikkuse suurendamise kampaaniate, parimate tavade vahetamise, hea tava edendamise, kogemuste ja teadmiste vahetamise ning koolituste korraldamise kaudu;

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  mehhanismide loomine liidu kodanike, tarbijate, lõppkasutajate, kodanikuühiskonna ja ettevõtjate esindajate jaoks, et aidata kaasa nende osalemisele poliitilistes aruteludes, poliitikavaldkondades ja otsustusprotsessis, toetades eelkõige esindusorganisatsioonide toimimist nii riiklikul kui ka liidu tasandil;

(b)  mehhanismide loomine liidu kodanike, tarbijate, lõppkasutajate, kodanikuühiskonna, ettevõtjate ja töötajate esindajate jaoks, et aidata kaasa nende osalemisele poliitilistes aruteludes, poliitikavaldkondades ja otsustusprotsessis, toetades eelkõige esindusorganisatsioonide toimimist nii riiklikul kui ka liidu tasandil;

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  mitmesuguses vormis toetuse andmine VKEdele;

välja jäetud

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  VKEde turulepääsu lihtsustamine, nende toetamine üleilmsete ja ühiskondlike probleemide lahendamisel ning rahvusvahelistumisel, liidu tööstuse juhtpositsiooni tugevdamine üleilmsetes väärtusahelates, muu hulgas Euroopa ettevõtlusvõrgustiku kaudu;

(b)  mikroettevõtjate, VKEde ja ettevõtlusvõrgustike turulepääsu – sealhulgas liiduvälistele turgudele pääsu – lihtsustamine, nende toetamine üleilmsete, keskkonna-, majandus- ja ühiskondlike probleemide lahendamisel ning rahvusvahelistumisel, nende tegevusaja jooksul nende toetamise hõlbustamine ning liidu ettevõtluse ja tööstuse juhtpositsiooni tugevdamine üleilmsetes väärtusahelates;

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  turutõkete ja halduskoormuse vähendamine ning soodsa ettevõtluskeskkonna loomine, et pakkuda VKEdele rohkem võimalusi siseturust kasu saada;

(c)  turutõkete kaotamine, halduskoormuse vähendamine, sh ettevõtete loomist ja ettevõtluse alustamist takistavate tegurite vähendamine ning soodsa ettevõtluskeskkonna loomine, milles mikroettevõtjad ja VKEd saavad siseturuvõimalusi, sh rahastamisvõimalusi, ära kasutada; ning suuniste, juhendamise ja koolituskavade pakkumine ja teadmuspõhiste äriteenuste osutamine;

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  ettevõtete kasvu ja oskuste arendamise ning tööstuse ümberkujundamise toetamine tootmis- ja teenindussektoris;

(d)  jätkusuutlike ettevõtete arengu ja kasvu soodustamine, mikroettevõtjate ja VKEde teadlikkuse suurendamine liidu õigusaktidest, sh ELi keskkonna- ja energeetikaõigusaktidest, nende oskuste ja kvalifikatsioonide tõhusam suurendamine, uute ärimudelite ja ressursitõhusate väärtusahelate soodustamine, millega toetatakse tootmis- ja teenusesektorites kestlikku tööstuslikku, tehnoloogilist ja korralduslikku ümberkujundamist;

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  ettevõtete ja kõigi majandussektorite konkurentsivõime toetamine, innovatsiooni rakendamise ja väärtusahela alase koostöö toetamine VKEdes, ühendades strateegiliselt ökosüsteemid ja klastrid, muu hulgas klastrite ühistegevuse algatuse kaudu;

(e)  ettevõtete ja kõigi majandussektorite konkurentsivõime ja kestlikkuse tugevdamine, mikroettevõtetes ja VKEdes tehnoloogilise, korraldusliku ja sotsiaalse innovatsiooni rakendamise toetamine, ettevõtete sotsiaalse vastutuse parandamine ja väärtusahelaalase koostöö toetamine, ühendades strateegiliselt ökosüsteemid ja klastrid, sh klastrite ühistegevuse algatuse kaudu;

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  ettevõtluskeskkonna ja ettevõtluskultuuri, sealhulgas uute ettevõtjate mentorlussüsteemi edendamine ning idu- ja kasvufirmade ja ettevõtete jätkusuutlikkuse toetamine.

(f)  ettevõtluskeskkonna ja ettevõtluskultuuri edendamine, uute ettevõtjate mentorlussüsteemi laiendamine ning idu- ja kasvufirmade ja ettevõtete jätkusuutlikkuse toetamine, pöörates erilist tähelepanu uutele võimalikele ettevõtjatele (s.o noortele ja naisettevõtjatele) ja teistele spetsiifilistele sihtrühmadele, nt ebasoodsas sotsiaalses olukorras olevatele või vähekaitstud rühmadele.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Komisjon võib punktides a–f nimetatud eesmärkide saavutamiseks toetada järgmisi meetmeid, mille otstarve on

 

i. kiirendada, toetada ja laiendada Euroopa ettevõtlusvõrgustiku kaudu pakutavaid nõustamisteenuseid, et osutada ühtse kontaktpunkti kaudu integreeritud ettevõtluse tugiteenuseid liidu VKEdele, kes soovivad uurida võimalusi siseturul ja kolmandates riikides, ning jälgida, et ettevõtlusvõrgustik pakuks võrreldava kvaliteeditasemega teenuseid kõigis liikmesriikides;

 

ii. toetada ettevõtlusvõrgustike loomist;

 

iii. toetada ja laiendada uute ettevõtjate liikuvusprogramme (programm „Erasmus noortele ettevõtjatele“), et parandada uute ettevõtjate suutlikkust suurendada oma ettevõtlusalaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid ning parandada oma tehnoloogilist suutlikkust ja ettevõtte juhtimise alaseid oskusi;

 

iv. toetada VKEde laiendamist oluliste ettevõtluse laiendamise projektide kaudu, mis põhinevad turupõhistel võimalustel (VKEde kasvatamise rahastamisvahend);

 

v. toetada sektoripõhist tegevust valdkondades, kus on palju mikroettevõtjaid ja VKEsid ning kus luuakse suur osa liidu SKPst, näiteks turismisektor.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b.  Lõikes 3 a (uus) nimetatud Euroopa ettevõtlusvõrgustiku kaudu võetavate meetmete hulka võivad kuuluda:

 

i) VKEde rahvusvahelistumise, siseturul äripartnerite leidmise, ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse alase piiriülese koostöö ning tehnoloogia-, teadmus- ja innovatsioonisiirde partnerluste hõlbustamine;

 

ii) teabe, suuniste ja personaalse nõu andmine ELi õiguse, liidu rahastamisvõimaluste ning ettevõtlust puudutavate liidu algatuste kohta, sealhulgas maksustamise, omandiõiguste, keskkonna ja energeetikaga seotud kohustuste, töö- ja sotsiaalkindlustuse aspektide kohta;

 

iii) keskkonna-, kliima-, energiatõhusus- ja tulemuslikkusteabele VKEde juurdepääsu hõlbustamine;

 

iv) võrgustiku täiustamine liidu ja liikmesriikide muude teabe- ja nõustamisvõrgustikega, eelkõige EURESe, ELI innovatsioonikeskuste ja InvestEU nõustamiskeskusega.

 

Liidu teiste programmide nimel võrgustiku kaudu osutatavaid teenuseid rahastatakse nende programmide vahenditest.

 

Komisjon seab esikohale meetmed, millega parandatakse miinimumstandardile mittevastavaid võrgustiku osi või elemente, et pakkuda kogu ELis mikroettevõtjatele ja VKEdele ühetaolist toetust.

 

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles kehtestatakse näitajad ja miinimumstandardid, mille abil mõõdetakse võrgustiku mõju erieesmärkidele ja COSME meetmete tulemuslikkusele.

 

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

 

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada VKEdele mõeldud muus vormis toetust, mida ei ole käesolevas lõikes ette nähtud.

 

Nendes delegeeritud õigusaktides järgitakse käesolevas määruses sätestatud eesmärke, eelkõige artikli 3 lõikes 2 sätestatud COSME eesmärke.

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Juriidilised isikud, kes on asutatud kolmandas riigis, mis ei ole programmiga ühinenud, võivad osaleda järgmistes meetmetes:

Komisjon võib lubada juriidilistel isikutel, kes on asutatud kolmandas riigis, mis ei ole programmiga ühinenud, osaleda järgmistes meetmetes:

Selgitus

Kõnealusest vahendist tuleks eelkõige toetada Euroopa toetusesaajaid. ELi VKEde ja tarbijaorganisatsioonide hüvanguks võib lubada teatavaid erandeid kolmandates riikides loodud üksustele, kuid seda tuleb otsustada juhtumipõhiselt.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Hindamine ja toetuse määramise kriteeriumid

Hindamine

Selgitus

Artiklis käsitletakse tegelikult ainult hindamist.

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

võivad saada toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfond+-st või Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist kooskõlas määruse (EL) XX [ühissätete määrus] artikli [67] lõikega 5 ning määruse (EL) XX [ühise põllumajanduspoliitika rahastamine, haldamine ja järelevalve] artikliga 8, tingimusel et need meetmed on kooskõlas asjaomase programmi eesmärkidega. Kohaldatakse toetust andva fondi eeskirju.

võivad saada toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfond+-st või Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist kooskõlas määruse (EL) XX [ühissätete määrus] artikli [67] lõikega 5 ning määruse (EL) XX [ühise põllumajanduspoliitika rahastamine, haldamine ja järelevalve] artikliga 8 või määrusega (EL) XX [millega kehtestatakse digitaalse Euroopa programm], eelkõige kõrgema taseme digioskuseid käsitleva eesmärgiga, tingimusel et need meetmed on kooskõlas asjaomase programmi eesmärkidega. Kohaldatakse toetust andva fondi eeskirju.

Selgitus

Et luua ELi terviklik VKEde strateegia, tuleb tagada kooskõla digitaalse Euroopa programmiga.

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse tööprogrammid, mis hõlmavad COSME meetmeid ja milles täpsustatakse artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärki. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Lisaks lõikes 1 osutatule hõlmab tööprogramm järgmist:

 

i) igale rahastatavale meetmele eraldatav summa;

 

ii) rakendamise esialgne ajakava;

 

iii) viited muudele liidu tasandi meetmetele, mida parasjagu rakendatakse ja mis võivad pakkuda huvi VKEdele ja võrgustikule seoses muude liidu programmide või meetmetega.

 

Tööprogramm ja meetmed avaldatakse võrgustiku iga kontaktpunkti veebilehel, kui veebileht on olemas. See on eriti tähtis VKEdele mõeldud meetmete puhul.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b.  Komisjon koostab 2021. aasta jaanuari lõpuks COSME meetme rakendamise raamistiku, mis sisaldab tööprogrammide ja projektikonkursside ajakava, nende teemasid ja eraldatud rahalisi vahendeid ja muid vajalikke üksikasju, et tagada kogu programmiperioodi jooksul läbipaistvus ja prognoositavus ning parandada projektide kvaliteeti.

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Hindamised toimuvad piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.

1.  Hindamised toimuvad piisavalt aegsasti, kuid vähemalt iga kahe aasta tagant, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust.

2.  Programmi vahehindamine tehakse siis, kui programmi rakendamise kohta on kooskõlas artikliga 20 tehtud järelevalve alusel saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust. See sisaldab ka terviklikku menetluste, eesmärkide ja abikõlblikkuskriteeriumide hinnangut seoses käimasoleva rahastamisperioodi prioriteetidega. Vahehindamise tulemuste alusel esitatakse programmi läbivaatamiseks soovitused.

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

1.  Liidu rahaliste vahendite saajad tegutsevad läbipaistvalt ja tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas kohaliku tasandi meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

Selgitus

Programmi tulemused tuleb teha kohalikes kogukondades nähtavaks, et suurendada teadlikkust ELi panusest Euroopa ühiskonna heaolusse.

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – 2. veerg – rida 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 – Toetust saavate VKEde arv

1 – Programmist ja võrgustikust toetust saavate VKEde arv

2 – Selliste toetust saanud ettevõtete arv, kes on sõlminud äripartnerluse

2 – Selliste toetust saanud ettevõtete arv, kes on sõlminud äripartnerluse

 

2 a – Ettevõtjate arv, kes osalevad mentorlussüsteemides ja liikuvuskavades

 

2 b – VKE loomise aja- ja rahalise kulu vähendamine

 

2 c – Loodud ettevõtlusvõrgustike arv võrreldes lähteolukorraga

 

2 d – VKE-testi kasutavate liikmesriikide arv

 

2 e – Ettevõtluse alustamiseks mõeldud ühtset kontaktpunkti omavate liikmesriikide arvu oluline suurenemine

 

2 f – Eksportivate VKEde osakaalu ja väljapoole liitu eksportivate VKEde osakaalu suurenemine võrreldes lähteolukorraga

 

2 g – Võimalikele, noortele ja uutele ning naisettevõtjatele, samuti muudele spetsiifilistele sihtrühmadele mõeldud ettevõtluslahendusi rakendavate liikmesriikide arvu oluline suurenemine võrreldes lähteolukorraga

 

2 h – Füüsilisest isikust ettevõtjaks hakata soovivate liidu kodanike osakaalu suurenemine võrreldes lähteolukorraga

 

2 i – VKEde tulemused jätkusuutlikumaks muutumisel, mida mõõdetakse muu hulgas selliste liidu VKEde osakaalu suurenemisega, kes töötavad välja säästlikke sinise majanduse ja keskkonnasäästlikke tooteid1a ja teenuseid, ning sellega, kui palju on nende ressursitõhusus (mis võib hõlmata energiat, materjale või vett, ringlussevõttu jms) võrreldes lähteolukorraga paranenud.

 

* Kõiki näitajaid tuleb võrrelda 2018. aasta olukorraga.

 

__________________

 

1a Keskkonnasäästlikud tooted ja teenused on need, mille peamine ülesanne on vähendada keskkonnaohtu ja minimeerida saastust ja ressursse. Samuti hõlmavad need keskkonnahoidlikke (ökodisainiga, ökomärgisega, orgaaniliselt toodetud ja suures osas ringlussevõetava koostisega) tooteid. Allikas: Eurobaromeetri kiiruuring nr 342 „SMEs, Resource Efficiency and Green Markets“.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Ühtse turu, ettevõtete, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime ja Euroopa statistika programmi loomine

Viited

COM(2018)0441 – C8-0254/2018 – 2018/0231(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

IMCO

14.6.2018

 

 

 

Arvamuse esitajad

istungil teada andmise kuupäev

ITRE

14.6.2018

Kaasatud komisjonid - istungil teada andmise kuupäev

5.7.2018

Arvamuse koostaja

nimetamise kuupäev

Patrizia Toia

13.6.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

9.10.2018

5.11.2018

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

3.12.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

39

1

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Zigmantas Balčytis, José Blanco López, Jonathan Bullock, Jerzy Buzek, Angelo Ciocca, Jakop Dalunde, Theresa Griffin, Hans-Olaf Henkel, Eva Kaili, Seán Kelly, Peter Kouroumbashev, Zdzisław Krasnodębski, Miapetra Kumpula-Natri, Janusz Lewandowski, Edouard Martin, Tilly Metz, Csaba Molnár, Angelika Niebler, Morten Helveg Petersen, Carolina Punset, Julia Reda, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Sven Schulze, Neoklis Sylikiotis, Patrizia Toia, Vladimir Urutchev, Henna Virkkunen, Martina Werner, Lieve Wierinck, Anna Záborská, Flavio Zanonato

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Pilar Ayuso, Michał Boni, Françoise Grossetête, Werner Langen, Marisa Matias, Luděk Niedermayer, Răzvan Popa, Giancarlo Scottà

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Renate Sommer

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

39

+

ALDE

Morten Helveg Petersen, Carolina Punset, Lieve Wierinck

ECR

Hans-Olaf Henkel

ENF

Angelo Ciocca, Giancarlo Scottà

GUE/NGL

Marisa Matias, Neoklis Sylikiotis

PPE

Pilar Ayuso, Michał Boni, Jerzy Buzek, Françoise Grossetête, Seán Kelly, Werner Langen, Janusz Lewandowski, Angelika Niebler, Luděk Niedermayer, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Sven Schulze, Renate Sommer, Vladimir Urutchev, Hermann Winkler, Anna Záborská

S&D

Zigmantas Balčytis, José Blanco López, Theresa Griffin, Eva Kaili, Peter Kouroumbashev, Miapetra Kumpula-Natri, Edouard Martin, Csaba Molnár, Răzvan Popa, Patrizia Toia, Martina Werner, Flavio Zanonato

VERTS/ALE

Jakop Dalunde, Tilly Metz, Julia Reda

1

EFDD

Jonathan Bullock

1

0

ECR

Zdzisław Krasnodębski

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS (15.1.2019)

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühtse turu, ettevõtete, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime ja Euroopa statistika programm ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 99/2013, (EL) nr 1287/2013, (EL) nr 254/2014, (EL) nr 258/2014, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 2017/826

(COM(2018)0441 – C8-0254/2018 – 2018/0231(COD))

Arvamuse koostaja (*): Sofia Ribeiro

(*)  Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

MUUDATUSETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Siseturg peab pidevalt kohanema kiiresti muutuva keskkonnaga, mida iseloomustab digitaalne revolutsioon ja üleilmastumine. Digitaalse innovatsiooni uus ajastu pakub ettevõtjatele ja üksikisikutele jätkuvalt võimalusi, loob uusi tooteid ja ärimudeleid, kuid tekitab ka küsimusi reguleerimise ja jõustamise valdkonnas.

(2)  Siseturg peab pidevalt kohanema kiiresti muutuva keskkonnaga, mida iseloomustab digitaalne revolutsioon ja üleilmastumine. Digitaalse innovatsiooni uus ajastu pakub ettevõtjatele ja üksikisikutele jätkuvalt võimalusi, tagades juurdepääsu uusima põlvkonna tehnoloogiate rahastamisele, loob uusi tooteid ja ärimudeleid, kuid tekitab ka küsimusi reguleerimise ja jõustamise valdkonnas. Teisest küljest nõuavad kõik turuosalised tarneahela suuremat läbipaistvust.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Märkimisväärne osa liidu õigusaktidest käsitleb siseturu toimimist. Need hõlmavad eelkõige konkurentsivõimet, standardimist, tarbijakaitset, turujärelevalvet ja toiduahelat, kuid samuti eeskirju, mis käsitlevad äri-, kaubandus- ja finantstehinguid ning ausa konkurentsi edendamist, tagades seejuures võrdsed võimalused, mis on siseturu toimimiseks hädavajalik.

(3)  Märkimisväärne osa liidu õigusaktidest käsitleb siseturu toimimist. Need hõlmavad eelkõige konkurentsivõimet, standardimist, tarbijakaitset, turujärelevalvet ja toiduahelat, kuid samuti eeskirju, mis käsitlevad äri-, kaubandus- ja finantstehinguid ning ausa konkurentsi edendamist, tagades seejuures ebaausate tavade vastu võitlemisega võrdsed võimalused, mis on siseturu toimimiseks hädavajalik.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Euroopa statistika arendamise, tegemise ja levitamise suhtes kohaldatakse eraldi Euroopa statistikaprogrammi, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 99/201347. Euroopa statistika tegemise ja levitamise järjepidevuse tagamiseks peaks uus programm sisaldama ka Euroopa statistikaprogrammiga hõlmatud tegevusi, luues raamistiku Euroopa statistika arendamiseks, tegemiseks ja levitamiseks. Uue programmiga tuleks kehtestada Euroopa statistika finantsraamistik, et tagada kvaliteetne, võrreldav ja usaldusväärne Euroopat käsitlev statistika, mis toetaks kõigi liidu poliitikavaldkondade kujundamist, elluviimist, järelevalvet ja hindamist.

(6)  Euroopa statistika arendamise, tegemise ja levitamise suhtes kohaldatakse eraldi Euroopa statistikaprogrammi, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 99/201347. Euroopa statistika tegemise ja levitamise järjepidevuse tagamiseks peaks uus programm sisaldama ka Euroopa statistikaprogrammiga hõlmatud tegevusi, luues raamistiku Euroopa statistika arendamiseks, tegemiseks ja levitamiseks. Uue programmiga tuleks kehtestada Euroopa statistika finantsraamistik, et tagada värskeim, kvaliteetne, võrreldav ja usaldusväärne Euroopat käsitlev statistika kasutajate jaoks hõlpsasti kättesaadavas vormis, mis toetaks kõigi liidu poliitikavaldkondade kujundamist, elluviimist, järelevalvet ja hindamist.

_________________

_________________

47 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 99/2013 Euroopa statistikaprogrammi 2013–2017 kohta (ELT L 39, 9.2.2013, lk 12).

47 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 99/2013 Euroopa statistikaprogrammi 2013–2017 kohta (ELT L 39, 9.2.2013, lk 12).

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Seepärast on asjakohane luua siseturu, ettevõtete, sealhulgas mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime ja Euroopa statistika programm (edaspidi „programm“). Programm peaks kehtima seitse aastat (2021–2027).

(7)  Seepärast on asjakohane luua siseturu, ettevõtete, sealhulgas mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime ja Euroopa statistika programm (edaspidi „programm“). Programm peaks kehtima seitse aastat (2021–2027), langedes kokku mitmeaastase finantsraamistiku kehtivusajaga.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Kaasaegne siseturg edendab konkurentsi ja toob kasu tarbijatele, ettevõtetele ja töötajatele. Pidevalt muutuva siseturu võimaluste parem ärakasutamine peaks aitama Euroopa ettevõtetel luua töökohti ja laieneda piiriüleselt, pakkuda suuremat valikut teenuseid parema hinnaga ning säilitada samal ajal kõrged standardid nii tarbijatele kui ka töötajatele. Selle saavutamiseks peaks programm aitama kõrvaldada allesjäänud tõkkeid ja tagama õigusraamistiku, mis arvestaks uute uuenduslike ärimudelitega.

(9)  Kaasaegne siseturg edendab konkurentsi ja toob kasu tarbijatele, ettevõtetele ja töötajatele. Pidevalt muutuva siseturu võimaluste parem ärakasutamine peaks aitama Euroopa ettevõtetel oma suurusest sõltumatult luua uusi töökohti ja laieneda piiriüleselt, pakkuda suuremat valikut teenuseid parema hinnaga ning säilitada samal ajal kõrged standardid nii tarbijatele kui ka töötajatele. Selle saavutamiseks peaks programm aitama kõrvaldada allesjäänud tõkkeid ja tagama õigusraamistiku, mis arvestaks uute uuenduslike ärimudelite ja idufirmade tüüpi algatustega.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Õiguslikud siseturutakistused on paljude tööstustoodete puhul kõrvaldatud ennetusmehhanismide ja ühiste eeskirjade vastuvõtmise kaudu ning vastavate liidu eeskirjade puudumise korral vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamise kaudu. Valdkondades, kus liidu õigusaktid puuduvad, tähendab vastastikuse tunnustamise põhimõte seda, et ühes liikmesriigis seaduslikult turustatavate toodete suhtes kehtib vaba liikumise õigus ja neid võib müüa teises liikmesriigis. Kui aga vastastikuse tunnustamise kohaldamine on puudulik, raskendab see äriühingute pääsu teiste liikmesriikide turgudele. Vaatamata turu suurele integreeritusele kaupade valdkonnas, tähendab see kaotatud võimalusi majanduse jaoks üldiselt. Seepärast peaks programmi eesmärk olema parandada vastastikuse tunnustamise kohaldamist kaupade valdkonnas ja piirata ebaseaduslike ja nõuetele mittevastavate kaupade turule jõudmist.

(10)  Õiguslikud siseturutakistused on paljude tööstustoodete puhul kõrvaldatud ennetusmehhanismide ja ühiste eeskirjade vastuvõtmise kaudu ning vastavate liidu eeskirjade puudumise korral vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamise kaudu. Valdkondades, kus liidu õigusaktid puuduvad, tähendab vastastikuse tunnustamise põhimõte seda, et ühes liikmesriigis seaduslikult turustatavate toodete suhtes kehtib vaba liikumise õigus ja neid võib müüa teises liikmesriigis. Kui aga vastastikuse tunnustamise kohaldamine on puudulik, raskendab see äriühingute, eriti piiriüleselt tegutsevate äriühingute pääsu teiste liikmesriikide turgudele. Vaatamata turu suurele integreeritusele kaupade valdkonnas, tähendab see kaotatud võimalusi majanduse jaoks üldiselt. Seepärast peaks programmi eesmärk olema parandada vastastikuse tunnustamise kohaldamist kaupade valdkonnas ja piirata ebaseaduslike ja nõuetele mittevastavate või tarbijate tervist kahjustada võivate kaupade turule jõudmist.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Uued õigusliku reguleerimise ja jõustamisega seotud probleemid on seotud digitaalsest revolutsioonist tingitud kiiresti muutuva keskkonnaga, hõlmates näiteks selliseid probleeme nagu küberturvalisus, asjade internet ja tehisintellekt. Kahju tekkimise korral on oluline tooteohutust ja vastutust käsitlevate rangete eeskirjade olemasolu, millega tagada selline poliitiline reageering, mis võimaldab Euroopa kodanikel, sealhulgas tarbijatel ja ettevõtetel sellistest eeskirjadest kasu saada. Seepärast peaks programm kaasa aitama innovatsiooni edendava liidu tootevastutuse korra kiirele kohandamisele ja jõustamisele.

(11)  Uued õigusliku reguleerimise ja jõustamisega seotud probleemid on seotud digitaalsest revolutsioonist tingitud kiiresti muutuva keskkonnaga, hõlmates näiteks selliseid probleeme nagu küberturvalisus, asjade internet ja tehisintellekt. Kahju tekkimise korral on oluline tooteohutust ja vastutust käsitlevate rangete ning selgelt ja arusaadavalt sõnastatud eeskirjade olemasolu, millega tagada selline poliitiline reageering, mis võimaldab Euroopa kodanikel, sealhulgas tarbijatel ja ettevõtetel sellistest eeskirjadest kasu saada. Seepärast peaks programm kaasa aitama innovatsiooni edendava liidu tootevastutuse korra kiirele kohandamisele ja jõustamisele.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Liidu õigusaktidele mittevastavate toodete turuleviimine seab ebasoodsasse olukorda need, kes nõudeid järgivad, ning võib ohustada tarbijaid. Mitmed ettevõtjad eiravad eeskirju kas teadmatusest või tahtlikult, et saada konkurentsieelist. Turujärelevalveasutused on sageli alarahastatud ja nende tegevusulatus jääb ühe riigi piiresse, samal ajal kui ettevõtjad kauplevad liidu või isegi ülemaailmsel tasandil. Turujärelevalveasutustel on eelkõige e-kaubanduse puhul suuri raskusi kolmandatest riikidest imporditud, kuid nõuetele mittevastavate toodete jälgimisega ja nende jurisdiktsioonis vastutava asutuse kindlakstegemisega. Seepärast peaks programm püüdma parandada toodete nõuetele vastavust, pakkudes ettevõtjatele sobilikke stiimuleid, tõhustades vastavuse kontrollimist ning edendades täitevasutuste tihedamat piiriülest koostööd. Samuti peaks programm kaasa aitama olemasoleva turujärelevalve raamistiku tugevdamisele, toetama eri liikmesriikide turujärelevalveasutuste ühismeetmeid, parandama teabevahetust ning edendama turujärelevalvetoimingute lähenemist ja tihedamat lõimumist.

(12)  Liidu õigusaktidele mittevastavate või ilma tüübikinnituseta toodete turuleviimine seab ebasoodsasse olukorda need, kes nõudeid järgivad, ning võib ohustada tarbijaid. Mitmed ettevõtjad eiravad eeskirju kas teadmatusest või tahtlikult, et saada konkurentsieelist. Turujärelevalveasutused on sageli alarahastatud ja nende tegevusulatus jääb ühe riigi piiresse, samal ajal kui ettevõtjad kauplevad liidu tasandil, piiriüleselt või isegi ülemaailmsel tasandil. Turujärelevalveasutustel on eelkõige e-kaubanduse puhul suuri raskusi kolmandatest riikidest imporditud, kuid nõuetele mittevastavate toodete jälgimisega ja nende jurisdiktsioonis vastutava asutuse kindlakstegemisega. Seepärast peaks programm püüdma parandada toodete nõuetele vastavust, pakkudes ettevõtjatele sobilikke stiimuleid, tõhustades vastavuse kontrollimist ning edendades täitevasutuste tihedamat piiriülest koostööd. Samuti peaks programm kaasa aitama olemasoleva turujärelevalve raamistiku tugevdamisele, toetama eri liikmesriikide turujärelevalveasutuste ühismeetmeid, parandama teabevahetust ning edendama turujärelevalvetoimingute lähenemist ja tihedamat lõimumist.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Võrgupõhiste kaubandus- ja reisiteenuste tõttu ei tunne tarbijaturud enam riigipiire ja seepärast on oluline tagada, et liidus elavatele tarbijatele oleks tagatud piisav kaitse kolmandates riikides asuvatelt ettevõtjatelt kaupade ja teenuste importimisel. Seepärast peaks programm võimaldama vajaduse korral toetada koostööd peamisteks kaubanduspartneriteks olevate kolmandate riikide asutustega.

(14)  Võrgupõhiste kaubandus- ja reisiteenuste pideva ja kiire arengu tõttu ei tunne tarbijaturud enam riigipiire ja seepärast on oluline tagada, et liidus elavatele tarbijatele oleks tagatud piisav kaitse kolmandates riikides asuvatelt ettevõtjatelt kaupade ja teenuste importimisel. Seepärast peaks programm võimaldama toetada koostööd peamisteks kaubanduspartneriteks olevate kolmandate riikide asutustega.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Programmi eesmärkide saavutamiseks ning kodanike ja ettevõtete elu lihtsustamiseks on vaja kvaliteetseid kasutajakeskseid avalikke teenuseid. See tähendab, et haldusasutused peavad hakkama kasutama uusi töövõtteid, kaotama barjäärid oma haldusala eri osade vahel ning osalema kõnealuste avalike teenuste loomises koos kodanike ja ettevõtetega. Piiriülese tegevuse pidev ja kindel kasv siseturul nõuab ajakohast teavet ettevõtete ja kodanike õiguste kohta, aga ka haldusformaalsusi selgitavat teavet. Lisaks muutub oluliseks õigusnõustamine ja abi riikidevahelisel tasandil tekkinud probleemide lahendamisel. Samuti tuleb lihtsal ja tõhusal viisil luua side riiklike haldusasutuste vahel ja hinnata siseturu toimimist kohapeal. Programm peaks seega toetama järgmisi olemasolevaid siseturu juhtimise vahendeid: portaali „Teie Euroopa,“ mis peaks olema tulevase ühtse digivärava alustala, portaali „Teie Euroopa Nõuanne,“ SOLVITit, siseturu infosüsteemi ja siseturu tulemustabelit, et parandada kodanike igapäevaelu ja suurendada ettevõtete suutlikkust piiriüleselt kaubelda.

(16)  Programmi eesmärkide saavutamiseks ning kodanike ja ettevõtete elu lihtsustamiseks on vaja kvaliteetseid kasutajakeskseid avalikke teenuseid kõigis valdkondades. See tähendab, et haldusasutused peavad hakkama kasutama uusi töövõtteid, kaotama barjäärid oma haldusala eri osade vahel ning osalema kõnealuste avalike teenuste loomises koos kodanike ja ettevõtetega kohalikul, piirkondlikul, piiriülesel ja riiklikul tasandil ning tagama hõlpsamini juurdepääsetavad avalikud veebisaidid, kus on lihtne leida olulist teavet (AM61, ECR). Piiriülese tegevuse pidev ja kindel kasv siseturul nõuab korrapäraselt ajakohastatud teavet ettevõtete ja kodanike õiguste ja kohustuste kohta, aga ka vastavate tegevustega kaasnevaid haldusformaalsusi ja makse selgitavat teavet. Lisaks muutub oluliseks õigusnõustamine ja abi riikidevahelisel tasandil tekkinud probleemide lahendamisel. Samuti tuleb lihtsal ja tõhusal viisil luua vajaduse korral side piirkondlike ja riiklike haldusasutuste vahel ning hinnata siseturu toimimist kohapeal. Programm peaks seega toetama järgmisi olemasolevaid siseturu juhtimise vahendeid: portaali „Teie Euroopa,“ mis peaks olema tulevase ühtse digivärava alustala, portaali „Teie Euroopa Nõuanne,“ SOLVITit, siseturu infosüsteemi ja siseturu tulemustabelit, et parandada kodanike igapäevaelu ja suurendada ettevõtete suutlikkust piiriüleselt kaubelda.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Samuti peaks programm edendama rahapesu ja terrorismi rahastamise vastast võitlust käsitleva liidu õigusraamistiku nõuetekohast ja täielikku rakendamist ja kohaldamist liikmesriikides ning edasise poliitika väljatöötamist uute probleemide lahendamiseks kõnealuses valdkonnas. Programm peaks toetama üleeuroopalist huvi pakkuvate rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks Euroopa Nõukogu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmeid hindava eksperdikomitee asjaomast tegevust.

(18)  Samuti peaks programm edendama rahapesu ja terrorismi rahastamise vastast võitlust käsitleva liidu õigusraamistiku nõuetekohast ja täielikku rakendamist ja kohaldamist liikmesriikides ning edasise poliitika väljatöötamist uute probleemide lahendamiseks kõnealuses valdkonnas, et leida lahendused nende nähtuste ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks ning viia need ellu. Programm peaks toetama üleeuroopalist huvi pakkuvate rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks Euroopa Nõukogu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmeid hindava eksperdikomitee asjaomast tegevust.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 sätestatud siseturg hõlmab süsteemi, mis tagab, et konkurentsi ei moonutata, peaks programm toetama liidu konkurentsipoliitikat, võrgustikke ning koostööd liikmesriikide ametiasutuste ja kohtutega, aga ka laiema sidusrühmade ringi kaasamist, et tutvustada ja selgitada liidu konkurentsipoliitikast tulenevaid õigusi, eeliseid ja kohustusi.

(20)  Arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 sätestatud siseturg hõlmab süsteemi, mis tagab, et konkurentsi ei moonutata, peaks programm toetama liidu konkurentsipoliitikat, võrgustikke ning koostööd liikmesriikide ja rahvusvaheliste ametiasutuste ja kohtutega, aga ka laiema sidusrühmade ringi kaasamist, et tutvustada ja selgitada liidu konkurentsipoliitikast tulenevaid õigusi, eeliseid ja kohustusi.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  VKEdel on ühised probleemid, mis suuremaid ettevõtteid samavõrd ei mõjuta, näiteks rahastamise ja oskustööliste leidmine, halduskoormuse leevendamine, loovuse ja innovatsiooni rakendamine, turulepääs ja rahvusvahelistumise edendamine. Programm peaks selliste turutõrgetega tegelema proportsionaalselt, moonutamata seejuures põhjendamatult konkurentsi siseturul.

(23)  VKEdel on ühised probleemid, mis suuremaid ettevõtteid samavõrd ei mõjuta, näiteks rahastamise ja oskustööliste leidmine, halduskoormuse leevendamine, loovuse ja innovatsiooni rakendamine, turulepääs ja rahvusvahelistumise edendamine. Erilist tähelepanu tuleks pöörata VKEdele keeruliste tingimustega piirkondades, nagu mägi- või äärepoolseimad piirkonnad, kus VKEd on ainsad majandustegevuse ja tööhõive allikad. Programm peaks selliste turutõrgetega tegelema proportsionaalselt, moonutamata seejuures põhjendamatult konkurentsi siseturul.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  Paljud liidu konkurentsivõime probleemid on seotud sellega, et VKEdel on raske juurde pääseda rahastamisele, sest neil tuleb näha suurt vaeva, et tõestada oma krediidivõimelisust, ja neil pole piisavalt tagatisi. Täiendavad rahastamisprobleemid tulenevad VKEde konkurentsivõime säilitamise vajadusest, näiteks tegeledes digiteerimise, rahvusvahelistumise ja innovatsiooniga ning oma töötajate oskuste täiendamisega. Piiratud juurdepääs rahastamisele mõjutab negatiivselt uute ettevõtete loomist, nende kasvu ja püsimajäämise määra, samuti uute ettevõtjate valmisolekut võtta üle elujõulisi ettevõtteid ettevõtte omanikuvahetuse kontekstis.

(24)  Paljud liidu konkurentsivõime probleemid on seotud sellega, et VKEdel on raske juurde pääseda rahastamisele, sest neil tuleb näha suurt vaeva, et tõestada oma krediidivõimelisust, ja neil pole piisavalt tagatisi. Täiendavad rahastamisprobleemid tulenevad VKEde konkurentsivõime säilitamise vajadusest, näiteks tegeledes digiteerimise, rahvusvahelistumise ja innovatsiooniga ning oma töötajate oskuste täiendamisega. Piiratud juurdepääs rahastamisele mõjutab negatiivselt uute ettevõtete loomist, nende kasvu, kohalikku majandust ja ettevõtete püsimajäämise määra, samuti uute ettevõtjate valmisolekut võtta üle elujõulisi ettevõtteid ettevõtte omanikuvahetuse kontekstis.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27)  Programm peaks pakkuma VKEdele tõhusat tuge kogu nende elutsükli vältel. See peaks tuginema VKEde ja tööstussektoriga seoses saavutatud ainulaadsetele teadmistele ja asjatundlikkusele ning pikaajalisele koostöökogemusele Euroopa, riikliku ja piirkondliku tasandi sidusrühmadega. Toetus peaks tuginema heale kogemusele seoses Euroopa ettevõtlusvõrgustikuga, mis on ühtne teeninduspunkt, mille kaudu aidatakse VKEdel parandada konkurentsivõimet ja arendada äritegevust nii siseturul kui ka muudel turgudel. Võrgustik kavatseb jätkata teenuste pakkumist teiste liidu programmide, eelkõige programmi „Horisont 2020“ raames, kasutades nende programmide rahalisi vahendeid. Lisaks sellele peaks uute ettevõtjate mentorlussüsteem jääma vahendiks, mis võimaldab värsketel ettevõtjatel või nendeks saada soovijatel hankida ettevõtluskogemust kontakti kaudu mõne teise riigi kogenud ettevõtjaga ja seega parandada ettevõtlusalast võimekust. Programm peaks veelgi laienema ja suurendama oma geograafilist ulatust ning pakkuma seega ettevõtjatele rohkem selliseid kontaktivõimalusi, täiendades vajaduse korral liidu muid algatusi.

(27)  Programm peaks pakkuma VKEdele tõhusat tuge kogu nende elutsükli vältel, ilma soolise diskrimineerimiseta, ning ergutama maapiirkondadest pärit noori tegelema ettevõtlusega, et vältida seeläbi maapiirkondade rahvastikukadu. See peaks tuginema VKEde ja tööstussektoriga seoses saavutatud ainulaadsetele teadmistele ja asjatundlikkusele ning pikaajalisele koostöökogemusele Euroopa, riikliku ja piirkondliku tasandi sidusrühmadega. Toetus peaks tuginema heale kogemusele seoses Euroopa ettevõtlusvõrgustikuga, mis on ühtne teeninduspunkt, mille kaudu aidatakse VKEdel parandada konkurentsivõimet ja arendada äritegevust nii siseturul kui ka muudel turgudel. Võrgustik kavatseb jätkata teenuste pakkumist teiste liidu programmide, eelkõige programmi „Horisont 2020“ raames, kasutades nende programmide rahalisi vahendeid. Lisaks sellele peaks uute ettevõtjate mentorlussüsteem jääma vahendiks, mis võimaldab värsketel ettevõtjatel või nendeks saada soovijatel hankida ettevõtluskogemust kontakti kaudu mõne teise riigi kogenud ettevõtjaga ja seega parandada ettevõtlusalast võimekust. Programm peaks veelgi laienema ja suurendama oma geograafilist ulatust ning pakkuma seega ettevõtjatele rohkem selliseid kontaktivõimalusi, täiendades vajaduse korral liidu muid algatusi.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Klastrid on strateegiline vahend VKEde konkurentsivõime suurendamiseks ja laiendamiseks, sest need pakuvad soodsat ettevõtluskeskkonda. Klastrite ühistegevuse algatused peaksid saavutama kriitilise massi, et kiirendada VKEde kasvu. Spetsiaalsete ökosüsteemide ühendamise kaudu loovad klastrid VKEdele uusi ärivõimalusi ja lõimivad need paremini Euroopa ja maailma strateegilistesse väärtusahelatesse. Tuleks toetada riikidevaheliste partnerlusstrateegiate väljatöötamist ja ühismeetmete elluviimist, mida toetab Euroopa klastrite koostööplatvorm. Jätkusuutlikku partnerlust tuleks toetada rahastamise jätkamisega, tingimusel et saavutatakse tulemuste ja osalemise suhtes seatud eesmärgid. Otsetoetust VKEdele tuleks anda klastriorganisatsioonide kaudu, kui tegemist on järgmisega: kõrgetasemelise tehnoloogia, uute ärimudelite, vähese CO2-heitega ja ressursitõhusate lahenduste kasutuselevõtt, loovuse ja disaini edendamine, oskuste täiendamine, andekate inimeste kaasamine, ettevõtluse kiirendamine ja rahvusvahelistumine. Kaasata tuleks muud VKEdele suunatud spetsiaalsed toetusmeetmed, mis on mõeldud tööstusliku ümberkujundamise ja aruka spetsialiseerumise strateegiate rakendamise hõlbustamiseks. Programm peaks seega aitama kaasa majanduskasvule ja looma seoseid liidu (digitaalsete) innovatsioonikeskuste ning ühtekuuluvuspoliitika ja programmi „Euroopa horisont“ raames tehtavate investeeringutega. Uurida võib ka sünergiat programmiga „Erasmus“.

(28)  Klastrid on strateegiline vahend VKEde konkurentsivõime suurendamiseks ja laiendamiseks, sest need pakuvad soodsat ettevõtluskeskkonda. Klastrite ühistegevuse algatused peaksid saavutama kriitilise massi, et kiirendada VKEde kasvu. Spetsiaalsete ökosüsteemide ühendamise kaudu loovad klastrid VKEdele uusi ärivõimalusi ja lõimivad need paremini Euroopa ja maailma strateegilistesse väärtusahelatesse. Tuleks toetada riikidevaheliste partnerlusstrateegiate väljatöötamist ja ühismeetmete elluviimist, mida toetab Euroopa klastrite koostööplatvorm. Jätkusuutlikku partnerlust tuleks toetada rahastamise jätkamisega, tingimusel et saavutatakse tulemuste ja osalemise suhtes seatud eesmärgid. Otsetoetust VKEdele tuleks anda klastriorganisatsioonide kaudu, kui tegemist on järgmisega: kõrgetasemelise tehnoloogia, uute ärimudelite, vähese CO2-heitega ja ressursitõhusate lahenduste kasutuselevõtt, loovuse ja disaini edendamine, oskuste täiendamine, andekate inimeste kaasamine, ettevõtluse kiirendamine ja rahvusvahelistumine. Kaasata tuleks muud VKEdele suunatud spetsiaalsed toetusmeetmed, mis on mõeldud tööstusliku ümberkujundamise ja aruka spetsialiseerumise strateegiate rakendamise hõlbustamiseks. Programm peaks seega aitama kaasa majanduskasvule ja looma seoseid liidu (digitaalsete) innovatsioonikeskuste ning ühtekuuluvuspoliitika, Erasmuse programmi ja programmi „Euroopa horisont“ raames tehtavate investeeringutega. Uurida võib ka sünergiat programmiga „Erasmus“.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 44

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(44)  Kõrgetasemeline tervisekaitse toiduainete tarneahelas on vajalik siseturu tõhusaks toimimiseks. Ohutu ja jätkusuutlik toiduainete tarneahel on nii ühiskonna kui ka siseturu toimimise eeltingimus. Piiriülesed terviseohud ja toiduga seotud hirmud takistavad siseturu toimimist, piirates inimeste ja kaupade liikumist ning tekitades häireid tootmises.

(44)  Kõrgetasemeline tervisekaitse põllumajanduslikus ja toiduainete tarneahelas on vajalik siseturu tõhusaks toimimiseks. Ohutu ja jätkusuutlik põllumajanduslik ja toiduainete tarneahel on nii ühiskonna kui ka siseturu toimimise eeltingimus. Piiriülesed terviseohud ja toiduga seotud hirmud takistavad siseturu toimimist, piirates inimeste ja kaupade liikumist ning tekitades häireid tootmises. Selleks et ennetada piiriüleseid terviseohte ja toiduga seotud hirme, tuleks programmist toetada konkreetseid meetmeid, nagu erakorraliste meetmete kehtestamine looma- ja taimetervist mõjutavate kriisiolukordade ja ettenägematute sündmuste puhul, luues seega mehhanismi otseseks juurdepääsuks liidu kriisireservile, et tegeleda nende hädaolukordadega kiiremini, tulemuslikumalt ja tõhusamalt. Seepärast tuleks prioriteediks seada uute ja tundmatute kahjurite ja haiguste ennetamine.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 45

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(45)  Liidu õiguse üldine eesmärk toiduahela valdkonnas on edendada inimeste, loomade ja taimede tervise kaitse kõrget taset kogu toiduahelas, toetada loomade heaolu edendamist, tagada tarbijate kaitse ja teavitatuse kõrge tase ning kõrgetasemeline keskkonnakaitse, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, parandades seejuures Euroopa toidu ja sööda tootmise jätkusuutlikkust, tõhustades kvaliteedistandardeid kogu liidus, suurendades liidu toidu- ja söödatööstuse konkurentsivõimet ning soodustades töökohtade loomist.

(45)  Liidu õiguse üldine eesmärk toiduahela valdkonnas on edendada inimeste, loomade ja taimede tervise kaitse kõrget taset kogu toiduahelas, toetada loomade heaolu edendamist, tagada põllumajanduses hõivatud rahvastikuosa rahuldav elatustase, tagada tarbijate kaitse ja teavitatuse kõrge tase ning kõrgetasemeline keskkonnakaitse, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, parandades seejuures Euroopa toidu ja sööda tootmise jätkusuutlikkust, vähendades toidujäätmeid, tõhustades kvaliteedistandardeid kogu liidus, suurendades liidu toidu- ja söödatööstuse konkurentsivõimet ning soodustades töökohtade loomist.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 46

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(46)  Arvestades selliste meetmete erilist iseloomu, mis on seotud inimeste, loomade ja taimede tervise kaitse kõrge tasemega kogu toiduahela ulatuses, tuleb käesolevas määruses sätestada toetuskõlblikkuse erikriteeriumid toetuste andmiseks ja avalike hangete kasutamiseks. Erandina Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL, Euratom)61 („finantsmäärus“) ja tagantjärele kohaldamise välistamise põhimõttest peaksid erakorraliste meetmete kulud nende kiireloomulisuse ja ettenägematu olemuse tõttu olema rahastamiskõlblikud ja hõlmama ka kulusid, mis on tekkinud seoses loomataudi või taimekahjustaja esinemise kahtlusega, tingimusel et selline kahtlus leiab hiljem kinnitust ja sellest teavitatakse komisjoni. Komisjon peaks võtma vastavad eelarvelised kulukohustused ja tegema rahastamiskõlblike kuludega seotud maksed pärast juriidilistele kohustustele allakirjutamist ja liikmesriikide esitatud maksetaotluste hindamist. Kulud peaksid olema rahastamiskõlblikud ka selliste kaitsemeetmete puhul, mida on võetud olukorras, kus mõni loomataudidest või zoonoosidest esineb või levib kolmandas riigis, liikmesriigis või ülemeremaades ja -territooriumidel ja ohustab otseselt tervisealast olukorda liidus, aga ka selliste kaitsemeetmete või muu asjassepuutuva tegevuse puhul, millega toetatakse taimetervisealast olukorda liidus.

(46)  Arvestades selliste meetmete erilist iseloomu, mis on seotud inimeste, loomade ja taimede tervise kaitse kõrge tasemega kogu toiduahela ulatuses, tuleb käesolevas määruses sätestada toetuskõlblikkuse erikriteeriumid toetuste andmiseks ja avalike hangete kasutamiseks. Erandina Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL, Euratom)61 („finantsmäärus“) ja tagantjärele kohaldamise välistamise põhimõttest peaksid erakorraliste meetmete kulud nende kiireloomulisuse ja ettenägematu olemuse tõttu olema rahastamiskõlblikud ja hõlmama ka kulusid, mis on tekkinud seoses loomataudi või taimekahjustaja esinemise kahtlusega, tingimusel et selline kahtlus leiab hiljem kinnitust ja sellest teavitatakse komisjoni. Komisjon peaks võtma vastavad eelarvelised kulukohustused ja tegema rahastamiskõlblike kuludega seotud maksed pärast juriidilistele kohustustele allakirjutamist ja liikmesriikide esitatud maksetaotluste hindamist. Kui hädaolukordade põhjus toiduahelaga seotud inim-, looma- ja taimetervise valdkonnas võib peituda konkreetsetes liidu tavades, tuleks võtta meetmed nende tavade korrigeerimiseks. Kulud peaksid olema rahastamiskõlblikud ka selliste ennetus- ja kaitsemeetmete puhul, mida on võetud olukorras, kus mõni loomataudidest või zoonoosidest esineb või levib kolmandas riigis, liikmesriigis või ülemeremaades ja -territooriumidel ja ohustab otseselt tervisealast olukorda liidus, aga ka selliste kaitsemeetmete või muu asjassepuutuva tegevuse puhul, millega toetatakse taimetervisealast olukorda liidus.

_________________

_________________

61 [lisada]

61 [lisada]

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 47

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(47)  Liikmesriikide korraldatav ametlik kontroll on oluline vahend, mille abil kontrollida ja jälgida, kas liidu asjaomaseid nõudeid rakendatakse, järgitakse ja täidetakse. Ametlike kontrollisüsteemide tõhusus ja tulemuslikkus on ülioluline, et säilitada inimeste, loomade ja taimede ohutuse kõrge tase kogu toiduahelas ning tagada keskkonna ja loomade heaolu kõrgel tasemel kaitse. Selliste kontrollimeetmete jaoks peaks olema kättesaadav liidu rahaline toetus. Eelkõige peaksid rahalist toetust saama liidu referentlaborid, et aidata neil katta komisjoni poolt heaks kiidetud tööprogrammide rakendamisega kaasnevaid kulusid. Kuna ametlike kontrollide tõhusus sõltub ka sellest, kas kontrolliasutuste käsutuses on kvalifitseeritud tööjõudu, kellel on nõuetekohased teadmised liidu õigusest, peaks liit aitama kaasa nende koolitamisele ja pädevate asutuste korraldatud asjakohaste vahetusprogrammide korraldamisele.

(47)  Võttes arvesse üha suuremal määral üleilmastunud põllumajanduslikku ja toiduainete tarneahelat, on liikmesriikide korraldatav ametlik kontroll oluline vahend, mille abil kontrollida ja jälgida, kas liidu asjaomaseid nõudeid rakendatakse, järgitakse ja täidetakse, eriti imporditud põllumajandustoodete ja toiduainete puhul. Ametlike kontrollisüsteemide tõhusus ja tulemuslikkus on ülioluline, et säilitada inimeste, loomade ja taimede ohutuse kõrge tase kogu toiduahelas ning tagada keskkonna ja loomade heaolu kõrgel tasemel kaitse. Selliste kontrollimeetmete jaoks peaks olema kättesaadav liidu rahaline toetus. Eelkõige peaksid rahalist toetust saama liidu referentlaborid, et aidata neil katta komisjoni poolt heaks kiidetud tööprogrammide rakendamisega kaasnevaid kulusid. Kuna ametlike kontrollide tõhusus sõltub ka sellest, kas kontrolliasutuste käsutuses on kvalifitseeritud tööjõudu, kellel on nõuetekohased teadmised liidu õigusest, peaks liit aitama kaasa nende koolitamisele ja pädevate asutuste korraldatud asjakohaste vahetusprogrammide korraldamisele.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 70

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(70)  Lisaks võiks toiduahela meetmeid, näiteks looma- ja taimetervisega seotud kriisiolukordade puhul rakendatavaid veterinaar- ja fütosanitaarmeetmeid, täiendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr [...]78 kehtestatud liidu ühise põllumajanduspoliitika programmitöö alla kuuluvate turupõhiste meetmetega.

(70)  Lisaks võiks toiduahela meetmeid, näiteks looma- ja taimetervisega seotud kriisiolukordade puhul rakendatavaid veterinaar- ja fütosanitaarmeetmeid, täiendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr [...]78 kehtestatud liidu ühise põllumajanduspoliitika programmitöö alla kuuluvate turupõhiste meetmetega ainult siis, kui see on vältimatult vajalik ja sektori huvides.

__________________

__________________

78 COM(2018) 393 final.

78 COM(2018) 393 final.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 76

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(76)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2016/42981 I osa 2. peatükis, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2160/200382 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 999/200183 osutatud loomataudide põhjal tuleb koostada selliste loomataudide ja zoonooside loetelu, mis on erakorraliste meetmete ning likvideerimise, tõrje ja seire programmide raames rahastamiskõlblikud.

(76)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2016/42981 I osa 2. peatükis, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2160/200382 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 999/200183 osutatud loomataudide põhjal tuleb koostada selliste loomataudide ja zoonooside loetelu, mis on erakorraliste meetmete ning likvideerimise, tõrje ja seire programmide raames rahastamiskõlblikud.

_________________

_________________

81 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.3.2016, lk 1).

81 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.3.2016, lk 1).

82 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2160/2003 salmonella ja teiste konkreetsete toidupõhiste zoonootilise toimega mõjurite kontrolli kohta (ELT L 325, 12.12.2003, lk 1).