Menetlus : 2018/2114(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0055/2019

Esitatud tekstid :

A8-0055/2019

Arutelud :

Hääletused :

PV 14/02/2019 - 10.20
CRE 14/02/2019 - 10.20

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0134

RAPORT     
PDF 308kWORD 100k
30.1.2019
PE 630.622v02-00 A8-0055/2019

õiguslike sätete ja ühisavalduse rakendamise kohta, et tagada parlamendi kontroll detsentraliseeritud asutuste üle

(2018/2114(INI))

Põhiseaduskomisjon

Raportöör: György Schöpflin

MUUDATUSED
SELETUSKIRI – FAKTIDE JA JÄRELDUSTE KOKKUVÕTE
 EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
 EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS
 MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

SELETUSKIRI – FAKTIDE JA JÄRELDUSTE KOKKUVÕTE

Menetlus ja allikad

Käesoleva rakendamisraporti koostamise kiitis heaks esimeeste konverents 31. mail 2018. Raporti eesmärk on uurida ja hinnata, kuidas on rakendatud institutsioonilisi mehhanisme, millega tagatakse demokraatlik kontroll detsentraliseeritud asutuste üle.

Käesolevat rakendamisraportit koostades on raportöör kogunud teavet ja kasutanud muu hulgas järgmisi allikaid:

  tehnilised kohtumised komisjoni ja ELi asutuste võrgustikuga;

  professor Ellen Vosi uuring „EU agencies, Common Approach and Parliamentary Scrutiny“ (ELi asutused, ühine lähenemisviis ja parlamendi kontroll)(1), mida tutvustati põhiseaduskomisjonis 27. novembril 2018;

  vastused komisjonide sekretariaatidele käesoleva raporti koostamiseks saadetud küsimustikule;

  arvamuste vahetus komisjoni ja kolme nõuandva parlamendikomisjoniga (eelarvekomisjon (BUDG), majandus- ja rahanduskomisjon (ECON) ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon (ENVI)) põhiseaduskomisjoni koosolekul 22. oktoobril;

  teabekogumissioon Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametisse (FRA) Viinis;

  teabekogumismissioon Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ametisse (CEPOL) Budapestis ja Euroopa GNSSi Agentuuri (GSA) Prahas.

Uuringu järeldused

Asutusi käsitlevad aluslepingute sätted

Aluslepingud ei sisalda detsentraliseeritud asutuste mõiste määratlust. Oma veebilehel, mis käsitleb asutusi ja teisi ELi organeid(2), kirjeldab komisjon ELi asutusi kui ELi institutsioonidest erinevaid organeid ja eraldiseisvaid juriidilisi üksuseid, mis on asutatud ELi õigusest tulenevate konkreetsete ülesannete täitmiseks, ning teeb vahet detsentraliseeritud asutuste, ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika asutuste, rakendusametite, EURATOMi asutuste ja organite ja muude organisatsioonide vahel.

Komisjoni sõnul aitavad detsentraliseeritud asutused kaasa ELi poliitika rakendamisele. Nad toetavad ka koostööd ELi ja liikmesriikide valitsuste vahel, koondades ELi institutsioonide ja liikmesriikide asutuste tehnilisi ja erialaseid teadmisi. Detsentraliseeritud asutused on loodud määramata ajaks ning asuvad kõikjal ELis. Komisjoni lehel on loetletud 33 detsentraliseeritud asutust(3). Koos ettepanekuga luua Euroopa Tööjõuamet (ELA)(4) on koguarv 34.

Professor Vos kirjeldab oma uuringus detsentraliseeritud asutusi kui Euroopa avalik-õiguslikke asutusi, mis on institutsiooniliselt ELi institutsioonidest eraldiseisvad, mis on juriidilised isikud ja millel on teatav haldus- ja finantsautonoomia ning selgelt kindlaksmääratud ülesanded. Ta loendab 36 detsentraliseeritud asutust(5) (37, kui ELAd arvestada) ning lisab oma loetellu ka Euroopa Prokuratuuri (EPPO), Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ameti (APPF) ja Euroopa Andmekaitsenõukogu (EDPB). Ta märgib, et funktsionaalsest vaatepunktist võib asutusi liigitada vastavalt neile määratud kuuele põhiülesandele(6):

1) teaduslikud/tehnilised eksperditeadmised (EASA, EASO, ECHA, EEA, EMA);

2) teabevahetus ja koostöö (BEREC, CEDEFOP, CEPOL, EASO, ECDC, EEA, EFCA,

EIGE, EIOPA, ELA, EMCDDA, EMSA, ENISA, ERA, ETF, EU-OSHA, Eurofound, Eurojust, Europol, FRA, GSA);

3) teenuste osutamine (registreerimine ja sertifitseerimine) (APPF, CPVO, EASA, ECHA, EUIPO);

4) järelevalve, kontroll ja jõustamine (ACER, EBA, EDPB, EFCA, EIOPA, ELA EMSA, ERA, ESMA, SRB);

5) ELi programmide hõlbustamine ja toetamine ja (6) nende elluviimine (CdT, EASO, EFCA, EPPO, EU-LISA, Eurojust, Europol, FRONTEX).

Mõned asutused täidavad mitmeid ülalnimetatud ülesandeid (EASA, EASO, ECHA, EEA, EFCA, EIOPA, ELA, EMSA, ERA, Eurojust ja Europol). Mõned asutused võivad võtta oma ülesannete täitmisel vastu õiguslikult siduvaid õigusakte (CER, APPF, CPVO, EASA, EBA, ECHA, EIOPA, EPPO, ERA, ESMA, EUIPO, Eurojust, SRB)(7).

Eeltoodust tuleneb, et asutuste lihtsaks klassifitseerimiseks ei pruugi olla ühtset mudelit. Lisaks sellele näib olevat raske selgelt eristada asutuste liike ja liigitust(8).

Hoolimata asutuste üldmääratluse puudumisest, peavad nad liidu asutustena järgima pädevuse andmise põhimõtet (ELi lepingu artikkel 5). Asutusi on selgesõnaliselt nimetatud mitmetes aluslepingute artiklites, näiteks ELi lepingu artiklis 9 (kodakondsus), ELi toimimise lepingu artiklis 15 (läbipaistvuse põhimõte), ELi toimimise lepingu artiklis 16 (andmekaitse), ELi toimimise lepingu artiklis 71 (sisejulgeolek), ELi toimimise lepingu artiklites 123, 124, 127, 130, 282 (Euroopa Keskpanga finantsmeetmed ja sõltumatus), ELi toimimise lepingu artiklis 228 (ombudsman), ELi toimimise lepingu artiklis 263 (õigusaktide seaduslikkuse kontrollimine), ELi toimimise lepingu artiklis 265 (tegevusetus), ELi toimimise lepingu artiklis 267 (eelotsused), ELi toimimise lepingu artiklis 277 (õigusaktide kohaldamata jätmine), artiklis 287 (Euroopa Kontrollikoda), ELi toimimise lepingu artiklis 298 (Euroopa halduskorraldus), ELi toimimise lepingu artiklis 325 (pettusevastane võitlus), samuti mitmetes nimetatud aluslepingute protokollides ja põhiõiguste hartas (artikkel 41, milles käsitletakse õigust heale haldusele, artikkel 42, milles käsitletakse õigust tutvuda dokumentidega, artikkel 43 Euroopa ombudsmani kohta, artikkel 51 harta kohaldamisala kohta ja artikkel 52 õiguste ja põhimõtete ulatuse ja tõlgendamise kohta). Seepärast peavad asutused, nagu ELi institutsioonid ja teised organid, toetama ELi väärtusi ja põhimõtteid ning nende tegevus allub kohtulikule kontrollile ja teistele aluslepingutega ette nähtud vastutusmehhanismidele.

Aluslepingutes ei ole sätestatud selgesõnalist õiguslikku alust asutuste loomiseks. Asutused on loodud ELi toimimise lepingu praeguse artikli 352 alusel või aluslepingu asjaomase artikli alusel, milles käsitletakse kõnealust poliitikavaldkonda(9). Lisaks, seoses küsimusega, milliseid volitusi võib asutustele delegeerida, paluti Euroopa Kohtul ESMA kohtuasjas, mida tuntakse ka kui „Meroni“ 2.0,(10) teha otsus selle kohta, kas Euroopa Liidu toimimise lepingu autorid kavatsesid ELi toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291 luua ühtse õigusraamistiku, mille alusel võib teatavaid delegeeritud ja täitevvolitusi anda üksnes komisjonile, või kas liidu seadusandja võib kaaluda teisi süsteeme seoses selliste volituste delegeerimisega liidu organitele või asutustele. Seoses sellega märkis kohus, et „kuigi vastab tõele, et aluslepingud ei sisalda ühtegi sätet, milles oleks ette nähtud pädevuse andmine liidu organile või asutusele, eeldavad paljud ELi toimimise lepingu sätted siiski, et niisugune võimalus on olemas“. Kohus jõudis seisukohale, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve volitus võtta liikmesriikide finantsturgudel erakorralisi meetmeid, et reguleerida või keelata lühikeseks müüki, on kooskõlas ELi õigusega; kohus on seisukohal, et kuna see volitus on piiratud erinevate tingimuste ja kriteeriumidega, mis piiravad selle asutuse kaalutlusõigust, ei kahjusta selle volituse täitmine ELi toimimise lepingus sätestatud volituste delegeerimist käsitlevaid eeskirju(11).

2012. aasta ühisavaldus ja ühine lähenemisviis

2012. aasta ühisavaldus ja ühine lähenemisviis(12), mis on komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt pärast komisjoni 2005. aasta ettepanekut reguleerivaid asutusi käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimiseks loodud reguleerivaid asutusi käsitleva institutsioonidevahelise töörühma töö tulemus(13), ei saanud nõukogult ja parlamendilt vajalikku toetust. Selles töörühmas olid esindatud BUDG- ja CONT-komisjon. Kuigi ühisavaldus ja ühine lähenemisviis ei ole õiguslikult siduvad, kohustusid institutsioonid võtma ühist lähenemisviisi arvesse oma otsustes detsentraliseeritud asutuste kohta, ent üksikjuhtumite analüüsiga seotud reservatsioonidega. Ühine lähenemisviis sisaldab sätteid, mis käsitlevad asutuste loomist (muu hulgas mõjuhinnangute tegemise nõue) ja tegevuse lõpetamist (aegumisklausel ja läbivaatamisklausel, võimalikud ühinemised), asutuste asukohta (kriteeriumid) ja asukohariigi rolli (peakorterilepingud), asutuste struktuuri ja juhtimist (haldusnõukogusid, tegevdirektoreid ja muid asutusesiseseid organeid käsitlevad sätted), asutuste tegevust (andmekaitse, rahvusvahelised suhted, teabevahetus, teenuste jagamine), tegevuste ja ressurssidega seotud programmitööd (aastased ja mitmeaastased tööprogrammid, inimressursid, eelarve) ning aruandluskohustust ja kontrolli (sisaldades sätteid, mis käsitlevad muu hulgas iga-aastast tegevusaruannet, auditit ja eelarve täitmisele heakskiidu andmist, hoiatussüsteeme, hindamist, läbipaistvust ja suhteid sidusrühmadega).

Otsese järelmeetmena ühisavalduse ja ühise lähenemisviisi vastuvõtmisele võttis komisjon 19. detsembril 2012. aastal vastu ELi detsentraliseeritud asutusi käsitleva ühise lähenemisviisi järelmeetmete tegevuskava, mis sisaldab algatusi, mida teevad komisjon, asutused, nõukogu, liikmesriigid ja Euroopa Parlament. Komisjon tutvustas ühise lähenemisviisi rakendamist käsitlevaid eduaruandeid 10. detsembril 2013 ja 24. aprillil 2015. Komisjon võttis samuti vastu suunised, mis sisaldavad standardsätteid peakorterilepingute kohta, teabevahetuse käsiraamatu ja suunised huvide konfliktide ennetamise ja haldamise kohta detsentraliseeritud asutustes(14). 2015. aasta eduaruandes, milles käsitletakse tol ajal käimas olnud institutsioonidevahelisi arutelusid teatavate asutuste asutamisaktide läbivaatamise üle, väljendab komisjon kahetsust, et „vajaka jääb poliitilisest vastutusest ELi detsentraliseeritud asutuste ühise lähenemisviisi järgimise tagamisel, seda eriti seoses asutuste juhtorganite rolli või ülesehitusega“. Komisjoni eduaruanded on pigem kokkuvõtlikud ega käsitle küsimust parlamendi kontrolli kohta asutuste üle.

Seoses ühise lähenemisviisi olulisusega asutuste asutamisaktides esitatakse professor Vosi analüüsis ülevaade asutuste asutamismääruste kooskõlast ühise lähenemisviisiga(15). Professor Vos märgib, et kuigi eelarvemenetluse ja aastaaruannete puhul on kooskõla üsna suur, tundub, et haldusnõukogu koosseis ja tegevdirektori ametissenimetamine sõltuvad suuresti asutuse ülesannetest. Ta on arvamusel, et nõuetest kinnipidamine on kõige problemaatilisem seoses asutuste tööprogrammidega, mille puhul ei täideta tavaliselt nõuet, et mitmeaastase programmi asjus tuleks konsulteerida Euroopa Parlamendiga. Lisaks täheldab ta, et nõuetest kinnipidamise määr ei erine peaaegu üldse enne ühist lähenemisviisi vastu võetud määruste ja pärast ühise lähenemisviisi vastuvõtmist vastu võetud või läbi vaadatud määruste vahel.

Parlament on hakanud ühist lähenemisviisi lähemalt kontrollima seoses komisjoni ettepanekutega viia mujale kahe Ühendkuningriigis asuva asutuse asukoht(16). Parlament oli seisukohal, et „tema rolli kaasseadusandjana ei ole nõuetekohaselt arvesse võetud, kuna teda ei kaasatud menetlusse, mille tulemusel valitakse asutuste uued asukohad“. Euroopa Parlament tuletas samuti meelde, et „ühine lähenemisviis, mis on lisatud 2012. aastal allkirjastatud Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni ühisavaldusele detsentraliseeritud ametite kohta, ei ole õiguslikult siduv, nagu tunnistati avalduses endas, ning selle suhtes lepiti kokku, ilma et see piiraks institutsioonide seadusandlikke volitusi“. Seetõttu nõudis Euroopa Parlament kindlalt, et „ametite uue asukoha valimise menetlus vaadataks läbi ja et seda tulevikus enam senisel kujul ei kasutataks“(17).

Nõukogu märkis sellega seoses, et ta „võtab teadmiseks Euroopa Parlamendi taotluse vaadata võimalikult kiiresti läbi 2012. aasta ühisavaldus ja ühine lähenemisviis detsentraliseeritud asutuste kohta. Esimese sammuna palub nõukogu komisjonil koostada 2019. aasta aprilliks põhjaliku analüüsi ühisavalduse ja ühise lähenemisviisi rakendamise kohta seoses detsentraliseeritud asutuste asukoha valimisega. Selle analüüsi alusel hinnataks edasisi samme sellise läbivaatamisprotsessi alustamiseks.“

Parlamendi kontroll detsentraliseeritud asutuste üle

Parlament saab kontrollida detsentraliseeritud asutusi mitmel viisil:

–  ühe eelarvepädeva institutsioonina otsuste tegemisel asutuste ELi eelarvest rahastamise üle;

–  eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsioonina;

–  asutuste haldusnõukogude liikmete nimetamise kaudu;

–  tegevdirektori ametisse nimetamise (ametist vabastamise) menetluse kaudu;

–  tööprogrammide teemal konsulteerimise kaudu;

–  aastaaruannete esitamise kaudu;

–  teistel viisidel (delegatsioonide visiidid, kontaktrühmad või -isikud, arvamuste vahetamine, kuulamised, briefing’ud (ülevaated), eksperditeadmiste pakkumine).

Professor Vos analüüsib oma uuringus asutuste asutamismääruste sätteid seoses parlamentaarse kontrolli mehhanismidega(18):

–    mis puutub parlamendi osalemisse haldusnõukogudes(19), siis professor Vos märgib, et Euroopa Parlamendi esindajaid on kolmes asutuses (EMA, EUIPO, GSA), samas kui seitsmes asutuses (ECHA, EEA, EFSA, EMCDDA, ETF, ACER, ECDC) on Euroopa Parlamendi nimetatud haldusnõukogu liikmeid (eksperdid või sidusrühmad); enamikul juhtudel siiski Euroopa Parlamendi nimetatud liikmeid ei ole;

–    tegevdirektorite ametissenimetamise(20) küsimuses märgib ta, et parlamendi kinnitust on vaja kolme järelevalveasutuse puhul, kes kuuluvad ECON-komisjoni pädevusalasse (EBA, EIOPA, ESMA), et 15 juhul tuleb kutsuda kandidaat Euroopa Parlamenti (BEREC, EASA, EASO, ECDC, ECHA, EFSA, EIGE, EMA, EMCDDA, ENISA, ETF, FRA, Frontex ja EU-LISA), samas kui kuuel juhul võib kandidaadi parlamenti kutsuda. 11 juhul Euroopa Parlamendil osalust ei ole;

–    tööprogrammidega(21) seoses konsulteeritakse parlamendiga kaheksa asutuse (CEPOL, EASA, ERA, Europol, FRA, FRONTEX, GSA, OHIM) tööprogrammide teemal, samas kui teda teavitatakse kuue asutuse (EBA, ECHA, EIOPA, ELA, EMCDDA, ESMA) mitmeaastastest tööprogrammidest; kuigi parlament ei osale nende asutuste mitmeaastastes tööprogrammides, konsulteeritakse temaga kahe asutuse (ENISA, Eurofound) iga-aastaste tööprogrammide teemal ning teda teavitatakse üheksa asutuse (ACER, BEREC, EASO, EFCA, EFSA, EMA, EMSA, EU-LISA, SRB) iga-aastastest tööprogrammidest; Euroopa Parlament ei osale üldse kaheksa asutuse (CdT, Cedefop, ECDC, EEA, EIGE, EU-OSHA, EPPO, ETF) tööprogrammides ning kahel asutusel (CPVO, Eurojust) ei ole tööprogramme käsitlevaid sätteid;

–    kõigi asutuste volitustega nähakse ette iga-aastase tegevusaruande esitamine Euroopa Parlamendile, kontrollikojale, nõukogule ja komisjonile. Kahe asutuse puhul nõutakse, et tegevdirektorid esitaksid aastaaruanded Euroopa Parlamendile või selle pädevatele komisjonidele;

–    kolmel juhul on ette nähtud eelarve täitmisele heakskiidu andmine ametisiseste organite poolt (see puudutab täielikult omavahenditest rahastatavaid asutusi EUIPO, SRB ja CPVO)(22).

Euroopa Parlamendis tehakse parlamentaarset kontrolli eelkõige parlamendikomisjonide tasandil – kontrolli teevad nii need parlamendikomisjonid, kes on spetsialiseerunud asjaomaste asutuste poliitikavaldkonnale, kui ka BUDG-komisjon ja CONT-komisjon, kes käsitlevad kõiki asutusi ELi eelarvest rahastamise seisukohast ning vastavalt eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusele.

Raportöör saatis parlamendikomisjonide sekretariaatidele küsimustiku, milles käsitletakse järgmist:

1)    kuidas on parlamendikomisjonid käesoleval parlamendi koosseisu ametiajal osalenud seadusandlikes menetlustes (ülesanded, pädevused, tegevused, eesmärgid, struktuurid, vastutusmehhanismid, ümberpaigutamine) ja ka eelarve- ning eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlustes ning teinud poliitilist kontrolli detsentraliseeritud asutuste üle;

2)  kuidas nad on võtnud oma tegevuses arvesse 2012. aasta ühisavaldust ja ühist lähenemisviisi (mõjuhinnangud, aegumis- või läbivaatamisklauslid, asutuste asukohad, asutuste struktuur ja juhtimine – st haldusnõukogud, tegevdirektor, teaduskomiteed või muud organid –, asutuste toimimine – st komisjoni teenused, asutuste ühinemine, teenuste jagamine asutuste vahel, salastatud teabe käitlemine, rahvusvahelised suhted, kommunikatsioon –, tegevuste kavandamine, asutuste sellega seotud ressursid ja menetlused ning vastutus ja kontroll – st aastaaruanne, auditid, hindamised – ning läbipaistvus ja suhted sidusrühmadega);

3)  (poliitilised otsused) – kas parlamendikomisjonid, arvestades asutuste tööd, uurivad poliitikakujundaja kavatsusi ja seda, kas neid rakendatakse asjakohaselt;

4)  (tulemused) – kas parlamendikomisjonid hindavad oma pädevusalasse kuuluvate asutuste tööd, võttes arvesse eeldatavaid tulemusi;

5)  (keerukus) – kas parlamendikomisjonid uurivad kattumisi või lünki asutuste töös ning kas on juhtumeid, mille puhul parlamendikomisjonid on arvamusel, et asutused on ületanud oma volitusi või ei ole neid täielikult täitnud.

Raporti koostamise ajal saadi vastused eelarvekomisjoni (BUDG), eelarvekontrollikomisjoni (CONT), majandus- ja rahanduskomisjoni (ECON), keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni (ENVI), tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni (ITRE), transpordi- ja turismikomisjoni (TRAN), põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni (AGRI), kultuuri- ja hariduskomisjoni (CULT) ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni (FEMM) sekretariaadilt, samas kui kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon (LIBE) (kelle pädevusalasse kuulub kõige rohkem asutusi) märkis, et asjaomane parlamendikomisjon kavatseb oma vastused varsti valmis saada.

BUDG-komisjon märkis, et:

1)    esitas seadusandlikes menetlustes arvamusi mitme asutuse (EBA, EIOPA, ESMA, ENISA, ACER, EU-OSHA, Eurofound, Cedefop, EASO ja CEPOL) asutamismääruse kohta, uurides kõiki määruste aspekte; lisaks arutatakse asutusi puudutavaid küsimusi vajaduse korral kolmepoolsetel eelarvealastel kohtumistel (eelarvedistsipliini käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punkt 31); BUDG-komisjon oli juhtiv parlamendikomisjon, kes esindas parlamenti detsentraliseeritud asutuste ressursse käsitlevas institutsioonidevahelises töörühmas ning võttis töörühma järelduste suhtes järelmeetmeid; BUDG-komisjon ja CONT-komisjon on juhtivad parlamendikomisjonid, kes jälgivad raamfinantsmääruse läbivaatamist, mis on seotud finantsmääruse läbivaatamisega, mis toimus käesoleva aasta algupoolel; BUDG-komisjon on juhtiv parlamendikomisjon kõigi ELi detsentraliseeritud asutustega seotud iga-aastastes eelarvemenetlustes; Jens Geier (S&D) on BUDG-komisjoni alaline raportöör ELi asutuste küsimuses; BUDG-komisjon vahetab iga-aastase eelarvemenetluse raames korrapäraselt teavet ELi asutuste võrgustiku ja üksikute ELi asutustega ning palub neilt nimetatud menetluses briefing’uid (ülevaateid); BUDG-komisjon kutsub ELi asutuste võrgustikku igal aastal enne eelarve muudatusettepanekute esitamise tähtaega arutama eelarveprojekti asutustega seotud aspekte;

2)    uuris ühisavalduse ja ühise lähenemisviisi erinevaid aspekte oma arvamuste ja iga-aastaste eelarvemenetluste kontekstis, välja arvatud neid aspekte, mis kuuluvad erikomisjonide pädevusse, nagu üksikute asutuste tööprogrammid ja aastaaruanded; tellis uuringu ELi asutuste poolt tasude võtmise laiendamisest saadava potentsiaalse tulu teemal ning BUDG-komisjoni (ja CONT-komisjoni) palvel korraldas poliitikaosakond D 4. mail 2017. aastal seminari osaliselt ja täielikult omavahenditest rahastatavate asutuste järelevalve ja ressursside teemal;

3)    vastas positiivselt ka kolmele küsimusele poliitiliste otsuste, tulemuste ja keerukuse kohta.

CONT-komisjon vastas, et:

1)    koostas muudatusettepanekutena esitatud seisukoha (kodukorra artikli 53 lõige 4), mis käsitleb Euroopa Ravimiameti asukoha muutmist; osales detsentraliseeritud asutuste ressursse käsitlevas institutsioonidevahelises töörühmas ja raamfinantsmääruse läbivaatamisel; koostab ühe raporti iga detsentraliseeritud asutuse ning ühe horisontaalse raporti eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse kontekstis; CONT-komisjon korraldab eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse kontekstis igal aastal detsembris/jaanuaris 4–6 tegevdirektoriga kuulamise, mille käigus uuritakse ka iga-aastaseid tegevusaruandeid, ent CONT-komisjon ei korralda kuulamisi enne nende ametissenimetamist; ta korraldas lähetusi Europoli ja Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituuti;

2)    uurib eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevates raportites ühise lähenemisviisi erinevaid aspekte, sealhulgas vajaduse korral tasude kehtestamist ja lihtsustamist. Nagu BUDG-komisjongi, ei uuri ta aspekte, mis kuuluvad erikomisjonide pädevusse, nagu tööprogrammid;

3)    samuti vastas, et hindab asjaomast kolme küsimust poliitiliste otsuste, tulemuste ja keerukuse kohta iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames.

ECON-komisjon märkis, et:

1)    osaleb Euroopa järelevalveasutuste (EBA, EIOPA, ESMA) käimasoleval läbivaatamisel ja tegeleb terve rea neid asutusi käsitlevate asjassepuutuvate direktiivide ja määrustega; Euroopa Parlamendi ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu vahel saavutati kokkulepe demokraatliku vastutuse ja järelevalve teostamise praktilise korra kohta seoses ühtse kriisilahenduskorra raames Ühtsele Kriisilahendusnõukogule antud ülesannete täitmisega; ECON-komisjon võttis vastu raporti ettepaneku kohta võtta vastu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 Euroopa Pangandusjärelevalve asukoha osas; ta koostab iga-aastaseid arvamusi üldeelarve projekti ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (EBA, EIOPA, ESMA); koostas seoses haldusnõukogu ja/või asutuste teiste organite liikmete nimetamise volitustega raporti komisjoni ettepaneku kohta Ühtse Kriisilahendusnõukogu liikme ametissenimetamiseks ning väljendas pärast kolme järelevalveasutuse eesistuja kuulamist oma arvamust nende ametiaja pikendamise kohta; korraldab igal aastal ühise arvamuste vahetuse EBA, EIOPA, ESMA ja SRB eesistujatega tööprogrammide ja aastaaruannete teemal; vahetab asutustega regulaarselt arvamusi ja kasutab pidevalt asjaomaste arvamuste vahetuste tulemusi; palub korrapäraselt esitada briefing’uid (ülevaateid) ja arvamusi; tal on konkreetsed parlamendikomisjonide kontrolliajad arvamuste vahetamiseks ECON-komisjonis ning Euroopa järelevalveasutuste ja raportööride/variraportööride vahel toimub korrapäraselt teabevahetus erinevate toimikute kohta;

2)    võttis ühise lähenemisviisi sätteid arvesse oma raportis ettepaneku kohta võtta vastu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 Euroopa Pangandusjärelevalve asukoha osas (uuris asukohaga seotud korda ja ka erinevaid asutuste tegevusega seotud aspekte); uurib Euroopa järelevalveasutuste (EBA, EIOPA, ESA) käimasoleva läbivaatamise kontekstis sätteid, mis käsitlevad asutuste struktuuri ja nende tegevuse kavandamist; teeb järelevalvet Euroopa Parlamendi ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu vahelise kokkuleppe üle demokraatliku vastutuse ja järelevalve teostamise praktilise korra kohta seoses ühtse kriisilahenduskorra raames Ühtsele Kriisilahendusnõukogule antud ülesannete täitmisega;

3)    kõik regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud ja rakenduslikud tehnilised standardid saadetakse ECON-komisjoni liikmetele; valitud teemasid arutatakse ECON-komisjoni koosolekutel kontrolliaegade raames;

4)    ECON-komisjon ei hinda oma pädevusalasse kuuluvate asutuste tööd, võttes arvesse eeldatavaid tulemusi;

5)    esineb lahkarvamusi selle kohta, kas EIOPA ületab oma volitusi ning kas ESMA ja EBA täidavad oma volitusi.

ENVI-komisjon teatab, et:

1)    on osalenud seadusandlikes menetlustes, mis on seotud EMA asutamismääruse ja ka ettepanekuga lisaülesannete andmiseks ECHA-le (mis nõuab lisavahendeid), EEA-le ja EFSA-le; koostas raporti EMA peakontori asukoha kohta (ajutine kokkulepe, mille üle hääletati 2018. aasta oktoobri täiskogul); koostab arvamusi ENVI-komisjoni pädevusalasse kuuluva viie asutuse aastaeelarve kohta (eelarve muudatusettepanekud muu hulgas ametikohtade loetelu, eelarveprojekti taastamise ja eelarve suurendamise kohta), samuti arvamusi ENVI-komisjoni pädevusalasse kuuluva viie asutuse eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta; vastavalt ENVI-komisjoni pädevusalasse kuuluvate asutuste asutamismäärustele nimetab parlament ametisse (ECDC, ECHA, EEA, EMA puhul) teatava arvu nende asutuste haldusnõukogu liikmeid või esitab nõukogule arvamuse teatava arvu nende asutuste haldusnõukogude liikmete ametissenimetamise kohta (EFSA puhul), kelleks on Euroopa Parlamendi esindajad või ka teaduseksperdid. Parlamendiga konsulteeritakse ka patsientide ja arstide esindajatest haldusnõukogu liikmete ametissenimetamise asjus (EMA). Ühtlasi konsulteeritakse parlamendiga EMA eri teaduskomiteedesse(23) patsientide ja arstide esindajate ametissenimetamise asjus; lisaks nõuab EEA haldusnõukogu ja büroo töökorra artikkel 2, et üks Euroopa Parlamendi nimetatud haldusnõukogu liige nimetataks asutuse büroo liikmeks; korraldab enne määratud tegevdirektorite ametissenimetamist nende süstemaatilisi kuulamisi; nimetab ametisse ühe kontaktisiku iga asutuse kohta; ENVI-komisjon korraldab iga asutuse tegevdirektoriga igal aastal arvamuste vahetuse, mille raames käsitletakse tööprogramme, tegevusaruandeid jne; igal aastal koostavad kaks EEA haldusnõukogu liiget, kelle on ametisse nimetanud Euroopa Parlament, märkused EEA iga-aastase tööprogrammi projekti kohta, millele annavad seejärel nõusoleku ENVI-komisjoni koordinaatorid ning siis edastatakse need asjaomasele asutusele; iga asutust külastatakse kaks korda aastas; mis puutub eksperditeabe taotlustesse või selle kasutamisse, siis paluti EFSA-lt teaduslikku seisukohta mesilaste ja tolmeldamise kohta (2018); antimikroobikumiresistentsust käsitleva algatusraporti raames paluti EEA-lt, EMA-lt ja EFSA-lt aruannet ja korraldati kohtumised raportööriga; EEA aruandeid kasutatakse korrapäraselt koostamisel olevate õigusaktide ja rakendamisraportite jaoks; näited arvamuste vahetamise kohta parlamendikomisjonis puudutavad ECDCd(24) ja EFSAd(25); parlamendikomisjon võib kutsuda ka ECHAd, EMAd ja EEAd osalema konkreetseid valdkondliku poliitika küsimusi käsitleval arvamuste vahetusel; raportööride briefing’ute (ülevaated) puhul puudutavad näited antimikroobikumiresistentsust ja uuendtoite;

2)    asutused, mis kuuluvad ENVI-komisjoni pädevusalasse, loodi enne 2012. aasta ühisavaldust, kuid pärast EMA uue asukoha valimiseks nõukogus järgitud protsessi, mis lõppes loosi tõmbamisega, ütles ENVI-komisjon ühisavaldusest ja sellele lisatud ühisest lähenemisviisist lahti ning nõudis Euroopa Parlamendi tihedat kaasamist asutuste ja organite asukohta ja ümberpaigutamist käsitlevate otsuste tegemise protsessi, pidades silmas parlamendi õigusi kaasseadusandjana seadusliku tavamenetluse kohaselt (seda seisukohta toetati täiskogul 2018. aasta märtsis); sellega seoses soovitas parlament, et peakorterileping sisaldaks asutuse sisseseade üksikasjalikku raamistikku, et vähendada ebakindlust ja anda personalile selgust, et tagada talitluspidevus; mis puutub ettepanekusse toidutarneahela ELi tasandi riskihindamise läbipaistvuse ja kestlikkuse kohta, siis selle ettepanekuga muudetakse peamiselt haldusnõukogu koosseisu ja selle liikmete ametiaja kestust; ettepanekuga toidutarneahela ELi tasandi riskihindamise läbipaistvuse ja kestlikkuse kohta (2018/0088(COD)) muudetakse ka teaduskomisjonide ekspertide ametissenimetamise menetlust;

3)    poliitilisi otsuseid ja tulemusi (4) käsitlevate küsimuste puhul uurib ENVI-komisjon rakendamist konkreetsete resolutsiooni ettepanekute koostamise, kaks korda aastas toimuvate delegatsiooni külastuste, eriprogrammide rakendamise aruannete või vahehindamiste koostamise ajal; ENVI-komisjon ei kasuta ebaedu-/edukriteeriume. Seoses keerukusega (5) uurib ENVI-komisjon, kuidas saab parandada asutustevahelist kooskõlastamist, näiteks keemiliste andmete valdkonnas.

ITRE-komisjon teatas, et:

1)    ta on kaasatud järgmiste asutuste asutamismääruste läbivaatamisse: ACER, GNSS (et anda agentuurile uusi ülesandeid ja tugevdada selle positsiooni), ENISA (ülesanded, kestus, juhtimine), BEREC (struktuur); ta ei esita arvamusi eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses, kuid ITRE-komisjon on iga-aastaste eelarvemenetluste raames korduvalt nõudnud piisavate vahendite andmist ACERile; ta on seotud Euroopa Parlamendi esindajate nimetamisega haldusnõukogusse; määratud tegevdirektoritega enne nende ametissenimetamist eraldi kuulamisi ei toimu, küll aga ollakse korrapäraselt ühenduses ameti esindajatega ja nad osalevad regulaarselt ITRE-komisjoni koosolekutel; alalisi raportööre ei ole, ent parlamendi käesoleva koosseisu ametiaja alguses loodi mitteametlik ACERi kontaktrühm, mis koosneb mitmeid fraktsioone esindavatest Euroopa Parlamendi liikmetest; toimub korrapärane teabevahetus ACERi käimasoleva töö ja probleemide teemal; toimub arvamuste vahetus asutustega tööprogrammide üle; koordinaatoritele antakse teavet tegevusaruannete kohta ja ITRE-komisjoni uudiskirjad sisaldavad samuti teavet asutuste kohta; peakortereid külastatakse iga kahe aasta tagant; ITRE-komisjon kasutab asutuste aruandeid, uuringuid ja teaduslikke arvamusi ning asutuste esindajatel palutakse tulla kuulamistele, mis on seotud asutuse pädevusega (ACERi puhul iga-aastased energiaturu järelevalve aruannete tutvustamised);

2)    ITRE-komisjon käsitleb uute määruste (praegu käimasoleva) läbivaatamise raames kõiki ühise lähenemisviisi aspekte. Parlamendikomisjonis toimuvad korrapärased esitlused ja kuulamised mitmeaastaste tööprogrammide teemal, samas kui aastaaruanded saadetakse koordinaatoritele;

3)    seoses poliitilisi otsuseid puudutavate küsimustega ollakse korrapäraselt ühenduses asutuste esindajatega ja nad osalevad regulaarselt ITRE-komisjoni koosolekutel;

4)    tulemuste asjus ollakse korrapäraselt ühenduses asutuste esindajatega ja nad osalevad regulaarselt ITRE-komisjoni koosolekutel, ning neid küsimusi käsitletakse (praegu käimasoleva) uute määruste läbivaatamise raames;

5)    keerukusega seotud küsimusi käsitletakse (praegu käimasoleva) uute määruste läbivaatamise raames.

TRAN-komisjon andis kolme tema pädevusalasse kuuluva asutuse kohta kolm eraldi vastust:

1)

  – EMSA asutamismäärust muudeti 2016. aastal; külastused sellesse ametisse toimusid 2015. ja 2018. aastal; viimaste aastate jooksul on peetud tegevdirektoriga korrapäraselt arvamuste vahetusi, mille raames on arutatud ka iga-aastaseid tööprogramme;

–    ERA: agentuuri rolli laiendati neljanda raudteepaketi vastuvõtmisega; loodi ka haldusnõukogu ja juhatus. ITRE-komisjon esitab arvamuse eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta; agentuuri külastati 2018. aastal; toimuvad ajutised konsultatsioonid konkreetsete raportööride ja agentuuri ekspertnõu andvate töötajate vahel; 2015. aastal toimus arvamuste vahetus ERA tegevdirektoriga;

–    EASA: 2002. aasta asutamismäärust muudeti 2018. aastal, vaadates täielikult läbi eelmiste määruste ülesehituse vastavalt volituste andmisele (delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid) ja lisatud pädevustele; alalist raportööri ei ole; ametit külastati 2015. ja 2018. aastal; toimuvad ajutised konsultatsioonid konkreetsete raportööride ja ameti ekspertnõu andvate töötajate vahel; 2015. ja 2016. aastal toimusid EASA tegevdirektoriga arvamuste vahetused konkreetsetes lennundusohutuse küsimustes;

2)

  EMSA: Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid mitmeaastase programmitöö raames 2014. aastal vastu määruse laevade ning nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostuse tõrjega seotud Euroopa Meresõiduohutuse Ameti tegevuse mitmeaastase rahastamise kohta;

–    ERA: TRAN-komisjon arutab iga-aastaseid tööprogramme arvamuste vahetusel tegevdirektoriga; finants- ja inimressursside ühendamise asjus tõstatas tegevdirektor küsimuse ebapiisavast rahastamisest;

–    EASA: uues EASA määruses on konkreetne säte peakorterilepingu kohta.

AGRI-komisjon teatas, et:

1)    komisjoni rakendusotsus 2014. aastal vastu võetud siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmeid käsitleva määruse raames tõi kaasa Tarbija-, Tervise- ja Toiduküsimuste Rakendusameti pädevuste laiendamise; AGRI-komisjon koostas toidutarneahela ELi tasandi riskihindamise läbipaistvust ja kestlikkust käsitleva määruse vastuvõtmise menetluses arvamuse, milles käsitletakse EFSA tegevusi (riskist teatamine, uuringute läbipaistvus) ja ka juhtimisstruktuure, kuid parlamendikomisjon lükkas selle tagasi; AGRI-komisjon hääletab korrapäraselt eelarve muudatusettepanekute üle, et taastada kõik AGRI-komisjoniga seotud eelarveread, mille kärpimist nõukogu asutuste eelarves kavandas (nt EFSA, CHAFEA); AGRI-komisjon palus EFSAlt kaht teaduslikku arvamust liha tootmise eesmärgil Euroopas peetavate küülikute tervise ja heaolu kohta (käimasolev menetlus); mis puutub arvamuste vahetusse parlamendikomisjonis, siis Ühenduse Sordiameti juhataja tegi 2016. aastal ettekande ameti tööst, EFSA esindaja tegi 2015. aastal ettekande põllumajandusloomade kloonimist käsitleval kuulamisel (ühiskuulamine ENVI-komisjoniga, ENVI soovitatud ekspert) ning EFSA ja ECHA tegid ettekanded 2017. aastal Monsanto dokumente ja glüfosaati käsitleval kuulamisel (ühiskuulamine ENVI-komisjoniga, ENVI komisjoni soovitatud eksperdid).

CULT-komisjon märkis, et:

1)   ta esitab arvamuse iga-aastase eelarvemenetluse ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames, milles käsitletakse CdT-d; parlamendikomisjonis toimub teabevahetus ja arvamuste vahetus CdT-ga tõlkekeskuse tegevuse teemal;

2)   CULT-komisjoni koostatavates eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevates arvamustes võetakse arvesse Euroopa Komisjoni siseauditeid ja teataval määral ka hindamisi;

CULT-komisjon viitas ka oma tegevusele seoses Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusametiga (EACEA) (rakendusamet) ja teatab sellega seoses, et ta peab Euroopa Komisjoni asjaomaste peadirektoraatidega iga-aastasi tööprogramme käsitlevaid arvamuste vahetusi ning et ta külastas 2016. aastal EACEAd, et tutvustada programmi „Loov Euroopa“ rakendamisega seotud tegevusi. Programmi „Loov Euroopa“ raportööril olid kohtumised EACEAga, millel käsitleti tulemusnäitajaid; CULT-komisjon andis programmi „Loov Euroopa“ käsitlevas rakendamisraportis EACEAle ka mõned soovitused läbipaistvuse ja suhete kohta sidusrühmadega; tulemuste küsimuses teatab CULT-komisjon, et EACEA tööd programmi „Loov Euroopa“ rakendamisel hinnati mõningal määral rakendamisraportis ning esitati mõned soovitused.

FEMM-komisjon teatas, et:

1)   ta on kaasatud iga-aastastesse eelarve- ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlustesse; ta nimetab kaks EIGE ekspertkogu liiget ja kaks asendusliiget; ta peab arvamuste vahetusi tööprogrammide üle; ta külastas asutust 2015. ja 2018. aastal; ta kasutab asutuse ekspertnõu, palub esitada briefing’uid (ülevaateid) ja arvamusi ning peab parlamendikomisjonis arvamuste vahetusi;

2)   temaga konsulteeritakse mitmeaastaste tööprogrammide teemal, samas tehakse ka ettekandeid iga-aastaste tööprogrammide kohta;

3)   ta märgib seoses 5. küsimusega keerukuse kohta, et FEMM-komisjoni jaoks on oluline eristada EIGE pädevusala ja FRA pädevusala. FEMM-komisjon peab oluliseks, et asutus pühenduks jätkuvalt ainult naiste õigustele ja soolisele võrdõiguslikkusele.

Põhijäreldused

•  Kuigi ei olemas ELi asutuste üldmääratlust ega nende pädevuste või ülesannete selget piiritlust, võib asutusi institutsioonilises mõttes vaadelda kui midagi vahepealset – komisjoni ja liikmesriikide vahel. Nad vastavad nõudele suurema ühtsuse järele ELi poliitika rakendamisel ELi liikmesriikide poolt, andes eeskuju ELi tasandi otsesemas halduses, mis toob kaasa ELi täidesaatva võimu pluraliseerumise(26).

•  Asjaolu, et asutuste loomiseks ei ole selgesõnalist õiguslikku alust ning et ELi lepingu artiklis 13 ega ELi toimimise lepingu artiklites 290 ja 291 sätestatud delegeerimissüsteemis ei ole asutuste ja nende pädevuste ja ülesannete üldmääratlust ega -kirjeldust, võib olla tingitud ühtse seisukoha puudumisest seoses ELi täidesaatva võimuga või erinevatest funktsioonidest, mida asutused on kutsutud üles täitma. Asutused ei toimi siiski õiguslikus vaakumis. ELi seadusandja on loonud need sihipäraselt, kooskõlas pädevuse andmise põhimõttega, aluslepingute eri sätete alusel. Lissaboni lepinguga on ELi asutuste ametliku lisamisega aluslepingutesse ametlikult tunnistatud ELi täidesaatva võimu edasiandmist asutustele(27). Volituste delegeerimine asutustele ei ole piiramatu, delegeerimine peab vastama aluslepingutega kehtestatud õiguslikele tagatistele, järgima institutsioonilist tasakaalu ja kaitsma üksikisiku huve ELis. Sellest hoolimata võiks kaaluda eri liiki asutuste ja nende vastutusmehhanismide paremat eristamist ja kategoriseerimist. Lisaks sellele, juhul kui ja siis kui aluslepingut muudetakse, võiks kaaluda seda, kuidas asutusi veelgi tugevamalt aluslepingutesse lõimida (nt seoses ELi lepingu artikliga 13 ja ELi toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291).

•  Mehhanismid asutuste vastutuse tagamiseks on sätestatud aluslepingutes (nt läbipaistvus, kohtulik kontroll), asutamismäärustes, Euroopa Kohtu praktikas (eelkõige Meroni doktriin) ning ühisavalduses ja ühises lähenemisviisis. Asutuste eelarvete vastuvõtmine sõltub enamikul juhtudel eelarvepädeva institutsiooni heakskiidust ning asutuste eelarve täitmisele annab heakskiidu tavaliselt Euroopa Parlament (välja arvatud täielikult omavahenditest rahastatavate asutuste puhul). See eeskirjade ja normide koostoime, kuigi ehk mitte nii täielik, kui võiks olla, on andnud Euroopa Parlamendile raamistiku oma kontrolliülesannete täitmiseks. Parlamendikomisjonid on hoolimata paljudest erinevatest sätetest täitnud aktiivselt oma kontrolliülesandeid. Kui parlamendi erikomisjonid kontrollivad oma pädevusalasse kuuluvaid asutusi, siis BUDG-komisjon ja CONT-komisjon kontrollivad kõiki asutusi ning nad on saanud ka kogemusi ja üldülevaate asutustest oma töö kaudu institutsioonidevahelises töörühmas. Nad on olnud esirinnas asutustelt aru pärimisel nende mitmesuguste tegevuste ja juhtimisstruktuuride kohta. Tulevikus võiks kaaluda Euroopa Parlamendis iga-aastase arutelu korraldamist asutuste toimimise ja juhtimise teemal.

•  2012. aasta ühisavalduses ja ühises lähenemisviisis esitatakse asutuste jaoks mittesiduv raamistik, mille rakendamine on ebaühtlane. See võib tuleneda osaliselt väga erinevatest ülesannetest ja funktsioonidest, mida asutused täidavad, mis muudab raskeks ühese, kõigile sobiva mudeli kohaldamise. Sellest hoolimata võiks teha suuremaid jõupingutusi, et ühtlustada teatavaid asutamismääruste sätteid, võttes arvesse praegu olemasolevaid eri liiki asutusi, rühmitades neid nende laadi ja ülesannete järgi. Sellega seoses võiks abiks olla ühise lähenemisviisi rakendamise põhjalik hindamine kõigis selle aspektides ning selliste üksikasjalike analüütiliste dokumentide koostamine, mis on sarnased 2010. aastal esitatud dokumentidele.

•  Asutustes töötab rohkem kui 9000 inimest. ELi asutuste võrgustik koos allvõrgustike, töörühmade ja temaatilise koostööga klastrites on foorum koordineerimiseks, teabevahetuseks, ühist huvi pakkuvates küsimustes ühiste seisukohtade kooskõlastamiseks, topelttöö vältimiseks, hea juhtimistava edendamiseks, teenuste jagamise julgustamiseks ja asutuste ELi kodanikele lähemale toomiseks.

•  Asutustel peavad olema piisavad rahalised vahendid, et viia ellu üha suurenevat hulka ülesandeid ja aidata äratada huvi vajalikes kvalifitseeritud töötajates igas riigis, kus asutused asuvad.

(1)

Uuringu link

(2)

https://europa.eu/european-union/about-eu/agencies_et#type-of-agencies

(3)

Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER), Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti Büroo (BEREC), Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (CdT), Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop), Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet (CEPOL), Ühenduse Sordiamet (CPVO), Euroopa Lennundusohutusamet (EASA), Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO), Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA), Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC), Euroopa Kemikaaliamet (ECHA), Euroopa Keskkonnaamet (EEA), Euroopa Kalanduskontrolli Amet (EFCA), Euroopa Toiduohutusamet (EFSA), Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE), Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA), Euroopa Ravimiamet (EMA), Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA), Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA), Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA), Euroopa Liidu Raudteeamet (ERA), Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA), Euroopa Koolitusfond (ETF), Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO), Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet (eu-LISA), Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA), Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound), Eurojust, Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol), Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA), Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex), Euroopa GNSSi Agentuur (GSA) ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu (SRB).

EASO on küll märgitud kaardile, ent seda ei ole asjaomasel veebilehel olevas loetelus.

(4)

COM (2018) 131 final.

(5)

ELi asutuste võrgustikku kuuluvad 23 liikmesriigis asuvad 37 detsentraliseeritud asutust ja 8 ühisettevõtet.

(6)

Uuringu lk 15–16 ja 1. lisa, mis on siin teise järjekorda pandud; mõned asutused täidavad ülesandeid rohkem kui ühes kategoorias.

(7)

Uuringu 1. lisa.

(8)

Näiteks GSA-le, mida käsitatakse kui detsentraliseeritud asutust, eelnes ühisettevõte GALILEO, mille asutasid 2002. aasta mais Euroopa Ühendus ja Euroopa Kosmoseagentuur Galileo programmi väljatöötamisetapi juhtimiseks, ning osa GSA eelarvest ja seonduvatest ülesannetest võivad kuuluda pigem rakendusameti pädevusse. ITRE-komisjon märkis, et on olemas ettepanek luua Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskus ja riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik, mis kuulutati välja 2018. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus, ning see ei sobi otseselt detsentraliseeritud asutuste, rakendusametite või ühisettevõtete väljakujunenud struktuuri, vaid sisaldab kõigi kolme elemente. BEREC on teine näide kaksikstruktuuriga asutusest. CEPOL saab osa oma volitustes kirjeldatud ülesannetega seotud eelarvest osalemise kaudu projektikonkurssidel liidu eelarve tegevusassigneeringute raames.

(9)

Vt uuringu 2. lisa. Lisaks ELi toimimise lepingu artiklile 352 on kasutatud üsna sageli ka ELi toimimise lepingu artiklit 114.

(10)

Kohtuasi C-270/12, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik vs. Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament, ELT C 273, 8.9.2012, lk 3–3.

(11)

Vt Euroopa Liidu Kohtu PRESSITEADET nr 7/14, Luxembourg, 22. jaanuar 2014.

Otsus kohtuasjas C-270/12 Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik vs. Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament.

(12)

https://europa.eu/european-union/sites/europaeu/files/docs/body/joint_statement_and_common_approach_2012_et.pdf

(13)

COM(2005)59.

(14)

https://europa.eu/european-union/about-eu/agencies/overhaul_et

(15)

Uuringu 12. peatükk.

(16)

COM(2017)0735 ja COM(2017)0734.

(17)

Vt Euroopa Parlamendi avaldust, mis on lisatud tema 25. oktoobri 2018. aasta seadusandlikule resolutsioonile ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 726/2004 Euroopa Ravimiameti asukoha osas (P8_TA(2018)0427).

(18)

Peatükk 11, alates leheküljest 41, 5. lisa.

(19)

Ühises lähenemisviisis (punkt 10) sätestatakse, et lisaks ühele esindajale liikmesriigi kohta ja kahele komisjoni esindajale võivad haldusnõukogusse kuuluda vajaduse korral lisaliikmed, kelle on nimetanud Euroopa Parlament, ja sidusrühmade esindajad.

(20)

Ühise lähenemisviisiga ei nähta selles küsimuses Euroopa Parlamendi rolli ette. Siiski nähakse parlamendi ja komisjoni vahelise raamlepinguga ette, et ametikohale kandideerijad peaksid osalema kuulamistel parlamendikomisjonides.

(21)

Ühise lähenemisviisiga nähakse ette, et parlamendiga tuleks konsulteerida mitmeaastaste tööprogrammide teemal ning et teda tuleks teavitada iga-aastasest tööprogrammist.

(22)

Ühise lähenemisviisiga (punkt 58) nähakse ette, et täielikult omavahenditest rahastatavate asutuste puhul – kuigi nende suhtes ei kohaldata eelarve täitmisele heakskiidu andmist ELi toimimise lepingu tähenduses – tuleks uurida lahendusi sellele olukorrale, nt Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aastaaruande esitamine ning nende soovituste arvessvõtmine.

(23)

Nt uudsete ravimite komitee, ravimiohutuse riskihindamise komitee, pediaatriakomitee.

(24)

Lyme’i tõve teemal 1. veebruaril 2018 ja Zika viiruse teemal 25. aprillil 2017.

(25)

EFSA osales avalikul kuulamisel, mis korraldati glüfosaadi teemal 11.–12. oktoobril 2017. 11. oktoobril 2017 toimus arvamuste vahetus EFSAga GMOdega seotud keskkonnariski hindamise teemal ning 4. mail 2017 toimus arvamuste vahetus EFSAga taimeõli teemal.

(26)

Vt uuringu 2. peatükki.

(27)

Vt uuringu 5., 7. ja 8. peatükki.


EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

õiguslike sätete ja ühisavalduse rakendamise kohta, et tagada parlamendi kontroll detsentraliseeritud asutuste üle

(2018/2114(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse aluslepingu sätteid, milles käsitletakse asutusi, ja eelkõige Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikleid 5 ja 9 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 15, 16, 71, 123, 124, 127, 130, 228, 263, 265, 267, 277, 282, 287, 290, 291, 298 ja 325,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 41, 42, 43, 51 ja 52,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi, ELi nõukogu ja Euroopa Komisjoni 19. juuli 2012. aasta ühisavaldust detsentraliseeritud asutuste kohta ja sellele lisatud ühist lähenemisviisi,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, majandus- ja rahanduskomisjoni, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A8-0055/2019),

A.  arvestades, et asutustel on oluline roll ELi poliitika rakendamisel Euroopa ja riiklikul tasandil ning nad täidavad mitmesuguseid ülesandeid, mis aitavad ELi poliitika rakendamisele kaasa, nagu võrgustike loomine või ELi ja riiklike asutuste vahelise koostöö toetamine; arvestades, et hea koostöö ELi asutuste ja liikmesriikide vahel aitab suurendada asutuste töö tõhusust ja tulemuslikkust; arvestades, et asutused on Euroopa Liidu asutuste võrgustiku kaudu rajanud koostöö ka omavahel;

B.  arvestades, et eri asutuste ja parlamendikomisjonide vaheline koordineerimine ja koostöö on üldiselt olnud hea; arvestades, et Europol on ainus asutus, mida Euroopa Parlament kontrollib koos riikide parlamentidega parlamentaarse ühiskontrolli töörühma kaudu;

C.  arvestades, et asutused on loodud ja välja arendatud aja jooksul, üksikjuhtumipõhiselt; arvestades, et Lissaboni lepinguga on ELi asutuste ametliku lisamisega aluslepingutesse ametlikult tunnistatud ELi täidesaatva võimu edasiandmist asutustele;

D.  arvestades, et asutused on esmajoones aruandekohustuslikud parlamendi ja nõukogu ees, kes peavad tagama, et neid asutusi reguleerivates seadusandlikes aktides oleksid olemas piisavad kontrollimehhanismid ning et neid mehhanisme rakendatakse seejärel nõuetekohaselt; arvestades, et ELi täidesaatva võimu edasiandmine asutustele ei tohiks nõrgestada parlamendi kontrolli ELi täidesaatva võimu üle, mis on sätestatud ELi lepingu artiklis 14;

E.  arvestades, et aluslepingud ei sisalda detsentraliseeritud asutuste mõiste määratlust ega nende volituste üldkirjeldust, mida võib asutustele anda;

F.  arvestades, et mitme asutuse õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 352 ja teised on loodud konkreetsele valdkondlikule õiguslikule alusele tuginedes;

G.  arvestades, et 2012. aasta ühisavaldus ja ühine lähenemisviis on selle reguleerivaid asutusi käsitleva institutsioonidevahelise töörühma töö tulemus, mille lõid komisjon, Euroopa Parlament ja nõukogu asutuste sidususe, tulemuslikkuse, vastutuse ja läbipaistvuse hindamiseks pärast seda, kui komisjoni 2005. aasta ettepanek reguleerivaid asutusi käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimiseks ei saanud nõukogult ja parlamendilt vajalikku toetust;

H.  arvestades, et ühine lähenemisviis sisaldab sätteid, mis käsitlevad asutuste struktuuri ja juhtimist ning nende toimimist, tegevuste kavandamist, rahastamist, eelarvevahendite haldamist, eelarvemenetlusi, aruandekohustust, kontrolle ja läbipaistvust ning mis aitavad tagada parlamendi kontrolli detsentraliseeritud asutuste üle;

I.  arvestades, et vaatamata üldiselt positiivsele hinnangule on mõnel juhul esinenud usaldamatust asutuste teaduslike ja tehniliste arvamuste vastu;

Peamised märkused

1.  märgib, et nii aluslepingud, asutuste asutamismäärused, Euroopa Kohtu praktika kui ka ühisavaldus ja ühine lähenemisviis hõlmavad mehhanisme asutuste vastutuse tagamiseks; rõhutab, et pädevuse andmise kaudu on Euroopa Parlamendil detsentraliseeritud asutuste suhtes kontrolliõigus, mida ei ole aluslepingutes siiski üksikasjalikult sätestatud; märgib sellega seoses ühisavalduse ja ühise lähenemisviisi mittesiduvat olemust; peab siiski kahetsusväärseks, et institutsioonid ei ole veel leppinud kokku siduvas õigusraamistikus;

2.  juhib tähelepanu sellele, et parlament kontrollib asutusi mitmel viisil:

–  ühe eelarvepädeva institutsioonina otsuste tegemisel asutuste ELi eelarvest rahastamise üle;

–  eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsioonina;

–  asutuste haldusnõukogude liikmete nimetamise kaudu;

–  tegevdirektori ametisse nimetamise (ametist vabastamise) menetluse kaudu;

–  tööprogrammide teemal konsulteerimise kaudu;

–  aastaaruannete esitamise kaudu;

–   teistel viisidel (delegatsioonide visiidid, kontaktrühmad või -isikud, arvamuste vahetamine, kuulamised, briefing’ud (ülevaated), eksperditeadmiste pakkumine);

3.  märgib, et asutamismääruste sätted erinevad ühises lähenemisviisis sätestatud vastutus- ja parlamentaarse kontrolli mehhanismidest erineval määral, mis võib olla tingitud väga erinevatest ülesannetest ja funktsioonidest, mida asutused täidavad;

4.  märgib, et parlamendikomisjonid on hoolimata erinevatest asutamismääruste sätetest täitnud aktiivselt oma kontrolliülesandeid;

5.  tunnustab ühisavalduse ja ühise lähenemisviisi ning selle tegevuskava rakendamist liidu asutuste poolt; tõstab esile eelkõige detsentraliseeritud asutusi käsitleva institutsioonidevahelise töörühma soovitusi, mille esimeeste konverents kiitis heaks 18. jaanuaril 2018; märgib, et 12. juuli 2018. aasta järelkohtumisel leiti, et institutsioonidevahelise töörühma töö on lõpule viidud;

Soovitused

6.  on arvamusel, et tuleks teha suuremaid jõupingutusi, et ühtlustada teatavaid asutuste asutamismääruste sätteid, milles käsitletakse nende juhtimis- ja vastutusmehhanisme, võttes arvesse praegu olemasolevaid eri liiki asutusi ning määratledes ELi institutsioonide ja asutuste vaheliste suhete üldpõhimõtted; juhib tähelepanu sellele, et nimetatud küsimusi tuleks käsitleda ka mõjuhinnangutes alati, kui tehakse ettepanek mõne asutuse loomiseks; rõhutab, et asutustel peab olema teatav organisatsiooniline paindlikkus, et paremini kohaneda kavandatud ülesannetega ning vajadustega, mis nende ülesannete täitmisel tekivad; tunneb heameelt sarnastes valdkondades tegutsevate asutuste ühe või mitme klastri põhise sisekorralduse üle;

7.  nõuab seetõttu ühise lähenemisviisi rakendamise põhjalikku hindamist kõigis selle aspektides ning selliste üksikasjalike analüütiliste dokumentide koostamist, mis on sarnased 2010. aastal esitatud dokumentidele, keskendudes juhtimisega seotud aspektidele ning vaadates eelkõige läbi parlamendi kaasotsustamis- ja kontrollivolitusi käsitlevate sätete kooskõla, võttes samal ajal arvesse vajadust võimaldada paindlikkust, pidades silmas detsentraliseeritud asutuste mitmekesisust;

8.  peab kahetsusväärseks, et parlamenti kui demokraatia põhimõtte järgimise peamist tagajat ELis ei kaasatud täielikult EMA ja EBA uue asukoha valimisse menetlusse; tuletab sellega seoses meelde oma taotlust vaadata 2012. aasta ühisavaldus ja ühine lähenemisviis läbi võimalikult kiiresti ning tuletab ühtlasi meelde nõukogu võetud kohustust selle läbivaatamise suhtes, kutsudes komisjoni üles esitama 2019. aasta aprilliks põhjaliku analüüsi ühisavalduse ja ühise lähenemisviisi kohta seoses detsentraliseeritud asutuste asukoha valimisega;

9.  rõhutab, et asutuse asukoht ei tohiks mõjutada tema volituste ja ülesannete täitmist, juhtimisstruktuuri, põhitegevuse elluviimist ega tegevuse peamist rahastusallikat;

10.  eeldab, et edaspidi peetakse asutuste asukohti või ümberpaigutamist käsitlevate otsuste tegemisel täielikult kinni Euroopa Parlamendi ja nõukogu õigustest kaasseadusandjatena; on seisukohal, et parlament peaks olema kogu seadusandliku protsessi vältel süstemaatiliselt, läbipaistval viisil ning nõukogu ja komisjoniga võrdsetel tingimustel kaasatud kõikide liidu organite ja asutuste asukoha valimise kriteeriumide kindlaksmääramisse ja kaalukuse hindamisse; juhib tähelepanu asjaolule, et parlament, nõukogu ja komisjon võtsid 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes kohustuse teha lojaalselt ja läbipaistvalt koostööd, ning et kokkuleppes rõhutatakse, et mõlemad kaasseadusandjad on võrdsed, nagu on sätestatud aluslepingutes; rõhutab, kui tähtis on asutuste asukohta puudutavates menetlustes edaspidi kohe algusest peale tõhusamalt teavet vahetada, kuna varane teabevahetus lihtsustab kolme institutsiooni õiguste ja eesõiguste kasutamist;

11.  on veendunud, et otsus asutuse asukoha kohta on väga oluline, ja leiab, et parima võimaliku otsuse tegemiseks peavad liidu institutsioonid võtma arvesse objektiivseid kriteeriume, nagu juurdepääsetavus, haldusalane koostoime ja lähedus sidusrühmadele;

12.  palub komisjonil kooskõlas institutsioonidevahelise detsentraliseeritud asutuste vahendite alase töörühma soovitustega anda kiiresti hinnang mitme asukohaga asutustele, kasutades selleks ühtset lähenemisviisi, et hinnata nende pakutavat lisaväärtust, võttes arvesse asukohaga seotud kulusid; nõuab, et hindamise tulemuste põhjal võetaks olulisi meetmeid, mille eesmärk on vähendada eri asukohtade arvu, kui ja kus see on asjakohane;

13.  teeb ettepaneku, et ühise lähenemisviisi läbivaatamise põhjal tuleks uuesti kaaluda asutusi käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe koostamist ja et selline kokkulepe peaks sisaldama sätteid asutuste loomist ja toimimist käsitlevate põhimõtete iga viie aasta järel toimuva läbivaatamise kohta, tuginedes silmapaistvate isikute rühma eksperditeadmistele;

14.  on seisukohal, et kõnealune institutsioonidevaheline kokkulepe peaks austama Euroopa Parlamendi volitusi kaasotsustamismenetlustes ning käsitlema ka asutuse ja selle asukohaliikmesriigi institutsioonide vahelisi suhteid, samuti läbipaistvusmeetmeid, huvide konflikti vältimise ning juht- ja nõuandvate organite liikmete vahel soolise tasakaalu tagamise menetlusi ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise rakendamist kõigis asustuste tegevustes;

15.  on seisukohal, et nimetatud institutsioonidevahelise kokkuleppe koostamisel tuleks käsitleda mitmeid konkreetseid ettepanekuid demokraatliku järelevalve tugevdamiseks, liidu asutuste aruandekohustuse tõhustamiseks ja Euroopa Parlamendile aru andmise süsteemi tugevdamiseks, näiteks:

– määrata tähtaeg, mille jooksul asutused peavad vastama Euroopa Parlamendi või nõukogu esitatud küsimustele;

– kehtestada kord tundliku ja konfidentsiaalse teabe jagamiseks ning parlamendikomisjonidega konsulteerimiseks, kui see on nõutav;

– kaaluda, kas kindla arvu asjaomaste haldusnõukogude liikmetest peaks olema nimetanud parlament;

– kaaluda, milline on parlamendi esindajate/vaatlejate järelevalvenõukogude ja asutuste sidusrühmade koosolekutel osalemise lisaväärtus;

– ühtlustada parlamendi osalemist asutuste iga-aastastes ja mitme-aastastes tööprogrammides;

– lihtsustada ja ühtlustada aruandekohustust, eelkõige mis puudutab iga-aastast tegevusaruannet, eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruannet ning lõplikku raamatupidamise aruannet;

–  teavitada parlamenti üksikasjalikult meetmetest, mis on võetud eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni (järelmeetmete aruanded) ja kontrollikoja soovituste täitmiseks;

16.  on lisaks seisukohal, et parlamendi rolli detsentraliseeritud asutuste juhtimismõõtme järelevalves saaks märkimisväärselt parandada, luues parlamendis eriüksuse, mille ülesanne on teostada pidevat horisontaalset kontrolli asjaomaste asutuste juhtimise üle, tuginedes teabe lojaalsele ja vastastikusele jagamisele, koostööle ja väärtustele; soovitab lisaks tugevdada koostööd parlamentaarse ühiskontrolli töörühmaga ja vaadata läbi asutustesse lähetuste korraldamise eeskirjad, et võimaldada paremat korrapärast kontakti parlamendikomisjonide ja nende pädevusalasse kuuluvate asutuste vahel;

17.  teeb ettepaneku, et põhiseaduskomisjon korraldaks iga viie aasta järel toimuva läbivaatamise raames ning lisaks kontrollitegevusele (ja sellele tuginedes), mida teostavad parlamendikomisjonid nende pädevusalasse kuuluvates asutuste üle, igal aastal arutelu asutuste toimimise ja juhtimise teemal, millele järgneb, kui seda peetakse asjakohaseks ja/või vajalikuks, arutelu täiskogu istungil, et hõlbustada tugevamat ja struktureeritumat asutuste tegevuse kontrollimise süsteemi parlamendis; teeb lisaks ettepaneku, arvestades asutuste kui vahendajate rolli ELi ja liikmesriikide vahel, kehtestada konsultatsiooniperiood riikide parlamentidega, kui nad soovivad selles küsimuses kaasa rääkida;

18.  on seisukohal, et liidu asutused peaksid kohaldama hea juhtimistava ja parema õigusloome eeskirju ja põhimõtteid ning sealhulgas korraldama avalikke üldsusega konsulteerimisi teisese õiguse aktide ja kolmanda astme õigusaktide eelnõude üle, kui asutuse tegevusvaldkond seda võimaldab; teeb ettepaneku, et asutuste suhtes kehtiksid samad läbipaistvuseeskirjad nagu komisjoni suhtes, sealhulgas huvirühmade esindajatega seotud eeskirjad ja kohustused;

19.  rõhutab, et õigusraamistikust tulenevate ülesannete täieliku ja tähtaegse täitmise tagamisel peaksid liidu asutused täpselt kinni pidama oma ülesannetest ja tegutsema kooskõlas volitustega, mille parlament ja nõukogu on neile andnud; peab hädavajalikuks, et liidu asutused tegutseksid oma volituste täitmisel läbipaistvalt;

20.  teeb ettepaneku, et kõik asutused peaksid saama esitada oma pädevusalasse kuuluvate menetluses olevate teemade kohta mittesiduvaid arvamusi;

21.  on lisaks arvamusel, et juhul, kui aluslepinguid tulevikus muudetakse, tuleks kaaluda seda, kuidas asutusi veelgi tugevamalt aluslepingutesse lõimida, eelkõige seoses ELi lepingu artiklitega13 ja 14 ning ELi toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291, lisades eri liiki asutuste selge määratluse, volitused, mida saab neile anda, ning üldpõhimõtted, millega tagatakse parlamentaarne kontroll nende üle;

Eelarveküsimused

22.  märgib, et asutuste tasude kaudu rahastamine ulatub praegu ligikaudu 1 miljardi euroni aastas, mis võib vähendada survet ELi eelarvele ja olla tõhus viis asutuste tegevuse rahastamiseks juhtudel, kui ärimudel seda võimaldab; väljendab siiski muret võimalike huvide konfliktide pärast, mis võivad tekkida, kui asutused peavad peamise sissetulekuallikana toetuma liikmemaksudele; rõhutab, et on vaja kehtestada kaitsemeetmed, et vältida mis tahes huvide konflikti;

23.  rõhutab vajadust võtta järgmises mitmeaastases finantsraamistikus arvesse uusi kliima-, kestlikkuse ja keskkonnakaitse prioriteete ning konkreetsete asutuste ülesandeid asjaomase mitmeaastase finantsraamistiku rakendamisel;

24.  märgib, et kuigi eelarve haldamise seisukohast on detsentraliseeritud asutused paljuski sarnased, on ühetaoline lähenemine osutunud teatavate asutuste tulemusliku ja tõhusa haldamise seisukohast kahjulikuks; on seisukohal, et asutuste töötajate arvu 5 % vähendamise eesmärk ja ümberpaigutamisreservi süsteem peab jääma ühekordseks ettevõtmiseks; kordab, et kavatseb edaspidi kõigile sellistele meetoditele vastu seista;

25.  märgib murega, et paljudel asutustel on raskusi kvalifitseeritud töötajate leidmisega töötingimuste tõttu; on veendunud, et liidu asutused peavad oma ülesannete tulemuslikuks ja tõhusaks täitmiseks suutma pakkuda piisavalt köitvaid töökohti kvalifitseeritud töötajatele; nõuab seetõttu, et võetaks konkreetseid meetmeid nende eesmärkide saavutamiseks;

26.  märgib, et asutuste tõhustatud koostöö teenuste jagamisel on andnud sääste, näiteks ühise hankeportaali loomise kaudu; ergutab veelgi uurima kas ainult asutuste või komisjoni ja asutuste vahel teenuste jagamise potentsiaali, et luua uut ja optimeerida juba olemasolevat koostoimet; on veendunud, et vajaduse korral saaks eelarvetõhusust suurendada, kui üksteise vahetus läheduses asuvad liidu organid ja asutused teeksid tihedat koostööd administratiivsete tugiteenuste ja ruumide haldusteenuste valdkonnas;

27.  märgib, et asutuste eelarved tuleks koostada tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtte kohaselt, võttes arvesse asutuse eesmärke ja ülesannete täitmise oodatavaid tulemusi; nõuab, et detsentraliseeritud asutuste eelarve koostamisel kasutataks valdkondlikku lähenemisviisi, mis võimaldaks paremini prioriseerida asutuste ülesandeid, suurendada koostööd ja vältida kattumist, eriti samas poliitikavaldkonnas tegutsevate asutuste puhul;

28.  märgib murega, et hulk haldusnõudeid on ebaproportsionaalsed asutuste puhul, mis ei ole saavutanud teatavat suurust; ootab, et komisjon ja nõukogu tagaksid kohaldatavate haldusnõuete vastavuse kõigi asutuste rahalistele vahenditele ja inimressurssidele;

29.  tuletab meelde, et seadusandliku menetluse tulemusena muudetakse komisjoni esialgset ettepanekut; märgib murega, et ajakohastatud finantsaruanded on enamasti kättesaadavad alles seadusandliku menetluse lõpus, kui üldse; tuletab meelde parlamendi ja nõukogu topeltrolli seadusandja ja eelarvepädeva institutsioonina;

30.  tunneb heameelt komisjoni esitatud detsentraliseeritud asutuste raamfinantsmääruse eelnõu muudetud teksti üle ja eriti selles kirjeldatud plaanide üle tugevdada nende asutuste juhtimist;

31.  on siiski arvamusel, et on veel mitmeid lahendamata küsimusi, ning nõuab tungivalt, et komisjon annaks viivitamata hinnangu mitme asukohaga asutustele, nagu soovitas institutsioonidevaheline töörühm, ning esitaks hoolikale ja põhjalikule analüüsile tuginedes ning selgeid ja läbipaistvaid kriteeriume kasutades ettepanekud võimalike ühinemiste, sulgemiste ja/või komisjonile ülesannete üleandmise kohta, mis oli institutsioonidevahelise töörühma pädevusega ette nähtud, kuid mida ei ole kunagi korralikult käsitletud, sest komisjon ei ole esitanud sellekohaseid ettepanekuid;

32.  märgib, et detsentraliseeritud asutuste auditeerimise eest vastutab täielikult Euroopa Kontrollikoda, kes viib läbi kõik vajalikud haldus- ja hankemenetlused ning rahastab neid; kordab, et erasektori audiitorite tehtavad auditid on oluliselt suurendanud asutuste halduskoormust ning hangetele ja auditilepingute haldamisele kuluva aja tõttu tekitanud lisakulu, mis avaldab asutuste kahanevatele ressurssidele veelgi suuremat survet; rõhutab, et on hädavajalik lahendada see küsimus kooskõlas ühise lähenemisviisiga raamfinantsmääruse läbivaatamise kontekstis; kutsub kõiki läbivaatamises osalejaid selles küsimuses kiiresti selgust tagama, et ülemäärast halduskoormust märkimisväärselt vähendada;

33.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Kontrollikojale ja ELi detsentraliseeritud asutustele.


EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (11.12.2018)

põhiseaduskomisjonile

detsentraliseeritud asutuste üle parlamendi kontrolli tagavate õigusnormide ja ühisavalduse rakendamise kohta

(2018/2114(INI))

Arvamuse koostaja: Jens Geier

ETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval põhiseaduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  märgib, et ameteid rahastatakse teenustasudest praegu aastas ühe miljardi euro ulatuses, mis vähendab olulisel määral survet ELi eelarvele; peab teenustasudest rahastamist ametite tegevuse rahastamise tõhusaks viisiks, juhul kui ärimudel seda lubab; märgib siiski, et on vaja kehtestada kaitsemeetmed, et vältida mis tahes huvide konflikti;

2.  märgib, et kuigi eelarve haldamise seisukohast on detsentraliseeritud asutused paljuski sarnased, on ühetaoline lähenemine osutunud teatavate asutuste tulemusliku ja tõhusa haldamise seisukohast kahjulikuks; on seisukohal, et ametite töötajate arvu 5 % vähendamise eesmärk ja ümberpaigutamisreservi süsteem peab jääma ühekordseks ettevõtmiseks; kordab, et kavatseb edaspidi kõigile sellistele meetoditele vastu seista;

3.  on veendunud, et otsus ameti asukoha kohta on väga oluline, ja leiab, et parima võimaliku otsuse tegemisel peavad liidu institutsioonid võtma arvesse objektiivseid kriteeriume, nagu juurdepääsetavus, haldusalane koostoime ja lähedus sidusrühmadele; eeldab, et edaspidi peetakse ametite asukohti käsitlevate otsuste tegemisel täielikult kinni Euroopa Parlamendi ja nõukogu eelisõigustest liidu kaasseadusandjatena;

4.  palub komisjonil kooskõlas institutsioonidevahelise detsentraliseeritud asutuste vahendite alase töörühma soovitustega anda kiiresti hinnang mitme asukohaga asutustele, kasutades selleks ühtset lähenemisviisi, et hinnata nende pakutavat lisaväärtust, võttes arvesse asukohaga seotud kulusid; nõuab, et hindamise tulemuste põhjal võetaks olulisi meetmeid, mille eesmärk on vähendada eri asukohtade arvu, kui ja kus see on asjakohane;

5.  märgib murega, et paljudel ametitel on raskusi kvalifitseeritud töötajate leidmisega ebasoodsate töötingimuste ja palgakoefitsiendist tulenevate piirangute tõttu; on veendunud, et liidu asutused peavad oma ülesannete tulemuslikuks ja tõhusaks täitmiseks suutma pakkuda piisavalt köitvaid töökohti kvalifitseeritud töötajatele; nõuab konkreetseid meetmeid, et korrigeerida palgakoefitsiente reaalsete kulude paremaks kajastamiseks;

6.  märgib, et ametite tõhustatud koostöö teenuste jagamisel on andnud sääste, näiteks ühise hankeportaali loomise kaudu; ergutab veelgi uurima kas ainult ametite või komisjoni ja ametite vahel teenuste jagamise potentsiaali, et luua uut ja optimeerida juba olemasolevat koostoimet; on veendunud, et vajaduse korral saaks eelarvetõhusust suurendada, kui üksteise vahetus läheduses asuvad liidu asutused ja ametid teevad tihedat koostööd administratiivsete tugiteenuste ja ruumide haldusteenuste valdkonnas;

7.  on veendunud, et demokraatlikku järelevalvet on võimalik tugevdada, kui tagada parlamendi määratud esindajate osalemine haldusnõukogu koosolekutel; on arvamusel, et parima hinna ja kvaliteedi suhte tagamine Euroopa kodanikele, keda parlament esindab, peaks olema käesolevas otsuste tegemise protsessis oluline tegur; märgib, et liidu institutsioonid on mitmel korral hoidunud kasutamast seda ühises lähenemisviisis sätestatud võimalust;

8.  märgib, et asutuste eelarved tuleks koostada tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtte kohaselt, võttes arvesse asutuse eesmärke ja tema ülesannete oodatavaid tulemusi; nõuab, et detsentraliseeritud asutuste eelarve koostamisel kasutataks valdkondlikku lähenemisviisi, mis võimaldaks paremini prioriseerida asutuste ülesandeid, suurendada koostööd ja vältida kattumist, eriti samas poliitikavaldkonnas tegutsevate asutuste puhul;

9.  märgib murega, et hulk haldusnõudeid on ebaproportsionaalsed ametite puhul, mis ei ole saavutanud teatavat suurust; ootab, et komisjon ja nõukogu tagaksid kohaldatavate haldusnõuete vastavuse kõigi ametite rahalistele vahenditele ja inimressurssidele;

10.  tuletab meelde, et seadusandliku menetluse tulemusena muudetakse komisjoni esialgset ettepanekut; märgib murega, et ajakohastatud finantsaruanded on enamasti kättesaadavad alles seadusandliku menetluse lõpus, kui üldse; tuletab meelde parlamendi ja nõukogu topeltrolli seadusandja ja eelarvepädeva institutsioonina.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

10.12.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

24

1

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jean Arthuis, Richard Ashworth, Lefteris Christoforou, Manuel dos Santos, André Elissen, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, John Howarth, Siegfried Mureşan, Liadh Ní Riada, Jan Olbrycht, Pina Picierno, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Jordi Solé, Patricija Šulin, Indrek Tarand, Monika Vana, Daniele Viotti, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Xabier Benito Ziluaga, Karine Gloanec Maurin, Marco Valli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Clara Eugenia Aguilera García, Claudia Schmidt

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

24

+

ALDE

Jean Arthuis

GUE/NGL

Xabier Benito Ziluaga, Liadh Ní Riada

PPE

Richard Ashworth, Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Ingeborg Gräßle, Siegfried Mureşan, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt, Patricija Šulin

S&D

Clara Eugenia Aguilera García, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Karine Gloanec Maurin, John Howarth, Pina Picierno, Manuel dos Santos, Daniele Viotti

VERTS/ALE

Jordi Solé, Indrek Tarand, Monika Vana

1

ENF

André Elissen

2

0

EFDD

Marco Valli

ENF

Marco Zanni

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS (8.1.2019)

põhiseaduskomisjonile

õiguslike sätete ja ühisavalduse rakendamise kohta, et tagada parlamendi kontroll detsentraliseeritud asutuste üle

(2018/2114(INI))

Arvamuse koostaja: Dennis de Jong

ETTEPANEKUD

Eelarvekontrollikomisjon palub vastutaval põhiseaduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tunnustab ühisavalduse ja ühise lähenemisviisi ning selle tegevuskava rakendamist liidu asutuste poolt; tõstab esile eelkõige detsentraliseeritud asutusi käsitleva institutsioonidevahelise töörühma soovitusi, mille esimeeste konverents kiitis heaks 18. jaanuaril 2018; märgib, et 12. juuli 2018. aasta järelkohtumisel leiti, et institutsioonidevahelise töörühma töö on lõpule viidud;

2.  tunneb heameelt komisjoni esitatud detsentraliseeritud asutuste raamfinantsmääruse eelnõu muudetud teksti üle ja eriti selles kirjeldatud plaanide üle tugevdada nende asutuste juhtimist;

3.  on siiski arvamusel, et on veel mitmeid lahendamata küsimusi, ning nõuab tungivalt, et komisjon annaks viivitamata hinnangu mitme asukohaga asutustele, nagu soovitas institutsioonidevaheline töörühm, ning esitaks hoolikale ja põhjalikule analüüsile tuginedes ning selgeid ja läbipaistvaid kriteeriume kasutades ettepanekud võimalike ühinemiste, sulgemiste ja/või komisjonile ülesannete üleandmise kohta, mis oli institutsioonidevahelise töörühma pädevusega ette nähtud, kuid mida ei ole kunagi korralikult käsitletud, sest komisjon ei ole esitanud sellekohaseid ettepanekuid;

4.  tuletab meelde komisjoni presidendile ja nõukogu ametis olevale eesistujale Euroopa Parlamendi presidendi poolt 28. märtsil 2018. aastal saadetud kirju, milles peetakse kahetsusväärseks, et parlament (arvestades tema õigusi kaasseadusandjana) ei olnud kaasatud Euroopa Ravimiameti uue asukoha valimise menetlusse, ning nõuab sellega seoses ühisavalduse ja ühise lähenemisviisi läbivaatamist; nõuab tungivalt, et komisjon koostaks vajalikud ettepanekud, mis põhinevad ühisavalduse ja ühise lähenemisviisi rakendamise süvaanalüüsil, nagu nõudis nõukogu oma vastuses eelnimetatud kirjale;

5.  märgib, et asutuste eelarved tuleks koostada tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtte kohaselt, võttes arvesse asutuse eesmärke ja tema ülesannete oodatavaid tulemusi; nõuab, et detsentraliseeritud asutuste eelarve koostamisel kasutataks valdkondlikku lähenemisviisi, mis võimaldaks paremini prioriseerida asutuste ülesandeid, suurendada koostööd ja vältida kattumist, eriti samas poliitikavaldkonnas tegutsevate asutuste puhul;

6.  väljendab muret võimalike huvide konfliktide pärast, mis võivad tekkida, kui asutused peavad peamise sissetulekuallikana toetuma liikmemaksudele; kordab, et asutused on sellest ohust oma mainele teadlikud ning eelistaksid ELi eelarvest saadavat püsivat ja prognoositavat tuluvoogu (mis on ülioluline ka kavandamiseks) ettearvamatutele ja aastate lõikes erinevatele tasudele; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ettepaneku selle kohta, et tasud makstaks otse komisjonile ja vastutasuks saaksid asutused ELi eelarvest korrapärast toetust;

7.  nõuab konkreetseid meetmeid, et korrigeerida palgakoefitsiente reaalsete kulude paremaks kajastamiseks;

8.  kordab nõudmist lihtsustatud ja ühtlustatud aruandekohustuste järele, eelkõige mis puudutab aasta tegevusaruannet, eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruannet ning lõplikku raamatupidamise aruannet;

9.  kutsub asutusi üles teavitama Euroopa Parlamenti üksikasjalikult meetmetest, mis on võetud eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni (järelmeetmete aruanded) ja kontrollikoja soovituste täitmiseks;

10.  märgib, et uute ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks, tulemuslikkuse pidevaks suurendamiseks, vabade töökohtade kiireks ja tõhusaks täitmiseks ning ekspertide ligimeelitamise suutlikkuse suurendamiseks peaksid asutused pidevalt jälgima ja hindama oma töötajate arvu ning vajadust lisapersonali ja täiendavate rahaliste vahendite järele, samuti esitama vajaduse korral asjakohaseid taotlusi, et nad suudaksid täita oma ülesandeid ja kohustusi asjakohaselt;

11.  märgib, et detsentraliseeritud asutuste auditeerimise eest vastutab täielikult Euroopa Kontrollikoda, kes viib läbi kõik vajalikud haldus- ja hankemenetlused ning rahastab neid; kordab, et erasektori audiitorite tehtavad auditid on oluliselt suurendanud asutuste halduskoormust ning hangetele ja auditilepingute haldamisele kuluva aja tõttu tekitanud lisakulu, mis avaldab asutuste kahanevatele ressurssidele veelgi suuremat survet; rõhutab, et on hädavajalik lahendada see küsimus kooskõlas ühise lähenemisviisiga raamfinantsmääruse läbivaatamise kontekstis; kutsub kõiki läbivaatamises osalejaid selles küsimuses kiiresti selgust tagama, et ülemäärast halduskoormust märkimisväärselt vähendada.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

7.1.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

8

0

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Dennis de Jong, Ingeborg Gräßle, Georgi Pirinski, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Bart Staes

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Karin Kadenbach, Andrey Novakov

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Pervenche Berès, John Howarth, Jude Kirton-Darling

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

8

+

GUE/NGL

Dennis de Jong

PPE

Ingeborg Gräßle

S&D

Pervenche Berès, John Howarth, Karin Kadenbach, Jude Kirton-Darling, Georgi Pirinski

VERTS/ALE

Bart Staes

0

 

 

2

0

PPE

Andrey Novakov, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS (11.12.2018)

põhiseaduskomisjonile

detsentraliseeritud asutuste üle parlamendi kontrolli tagavate õigusnormide ja ühisavalduse rakendamise kohta

(2018/2114(INI))

Arvamuse koostaja: Peter Simon

ETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval põhiseaduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab, et õigusraamistikust tulenevate ülesannete täieliku ja tähtaegse täitmise tagamisel peaksid liidu asutused täpselt kinni pidama oma ülesannetest ja tegutsema kooskõlas volitustega, mille parlament ja nõukogu on neile andnud; peab hädavajalikuks, et liidu asutused tegutseksid oma volituste täitmisel läbipaistvalt;

2.  nõuab, et oma aruandekohustuse paremaks täitmiseks vastaksid liidu asutused parlamendi või nõukogu esitatud küsimustele hiljemalt viie nädala jooksul pärast nende kättesaamist; soovitab ka seda, et taotluse korral peaks liidu asutuse juht pidama parlamendi pädeva komisjoni esimehe, aseesimeeste ja koordinaatoritega kinniseid konfidentsiaalseid suulisi arutelusid;

3.  on seisukohal, et liidu asutused peaksid püüdma korrapäraselt kaasata asjaomaseid sidusrühmi ja kohaldada parema õigusloome põhimõtteid, sealhulgas korraldama avalikke üldsusega konsulteerimisi teisese õiguse aktide ja kolmanda astme õigusaktide eelnõude üle;

4.  on seisukohal, et parlamendi esindajate osalemine järelevalvenõukogude ja asutuste sidusrühmade koosolekutel soodustaks vastastikust mõistmist parlamendi, liikmesriikide ja komisjoni arutatavates küsimustes, nagu ka komisjoni eksperdirühmade koosolekutel osalemine;

5.  rõhutab, et parlamendi eesõigusi tuleks alati austada; on seetõttu veendunud, et parlament peaks olema süstemaatiliselt ning komisjoni ja nõukoguga võrdsetel tingimustel kaasatud kõikide liidu organite ja asutuste asukoha valimise kriteeriumide kindlaksmääramisse ja hindamisse; tuletab sellega seoses meelde nõukogu kohustust vaadata läbi 19. juuli 2012. aasta ühisavaldus detsentraliseeritud asutuste kohta, et tagada kõigi ELi institutsioonide ühine ja põhjalik kaasatus; on arvamusel, et parima hinna ja kvaliteedi suhte tagamine Euroopa kodanikele, keda parlament esindab, peaks olema selles otsustusprotsessis oluline tegur;

6.  kutsub komisjoni üles hindama oma 19. juuli 2012. aasta ühisavalduse ja ühise lähenemisviisi rakendamise süvaanalüüsis 2019. aasta aprilliks, millised menetlused tuleks parlamendi nõuetekohase kontrolli tagamiseks läbi vaadata ja jõustada ning mil määral vastavad need sätted detsentraliseeritud asutuste tegelikule õiguslikule ja institutsioonilisele olukorrale, eelkõige seoses struktuuri ja juhtimise aspektidega, ning kas need võimaldavad piisavat paindlikkust, et võtta arvesse asutuste mitmekesist laadi;

7.  tuletab meelde oma eesõigust kaasseadusandjana ja nõuab seadusandliku tavamenetluse täielikku järgimist oma organite ja asutuste asukoha otsustamisel;

8.  märgib, et asutuste arv ja neile eraldatud vahendid on viimastel aastatel kasvanud; nõuab, et ELi institutsioonidel peab olema selge ja ühine arusaam nende asutuste rollist;

9.  rõhutab, et asutuse asukoht ei tohiks mõjutada tema volituste ja ülesannete täitmist, juhtimisstruktuuri, põhitegevuse elluviimist ega tegevuse peamist rahastusallikat; rõhutab samas, et asutuse asukoht peaks aitama suurendada eelarvetõhusust tänu teenuste ja eelkõige ruumide jagamisele liidu asutuste vahel, kuna taristu, administratiivsete tugiteenuste ja ruumide haldusteenuste jagamine võimaldab tõhusamalt tegutseda.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

10.12.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

48

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Hugues Bayet, Pervenche Berès, Jonás Fernández, Giuseppe Ferrandino, Stefan Gehrold, Sven Giegold, Neena Gill, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Barbara Kappel, Othmar Karas, Wolf Klinz, Georgios Kyrtsos, Philippe Lamberts, Werner Langen, Bernd Lucke, Olle Ludvigsson, Gabriel Mato, Bernard Monot, Caroline Nagtegaal, Luděk Niedermayer, Ralph Packet, Sirpa Pietikäinen, Dariusz Rosati, Martin Schirdewan, Molly Scott Cato, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Kay Swinburne, Paul Tang, Ramon Tremosa i Balcells, Marco Valli, Tom Vandenkendelaere, Miguel Viegas, Jakob von Weizsäcker

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Matt Carthy, Ashley Fox, Sophia in ‘t Veld, Ramón Jáuregui Atondo, Syed Kamall, Paloma López Bermejo, Thomas Mann, Romana Tomc, Lieve Wierinck, Roberts Zīle

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

48

+

ALDE

Sophia in 't Veld, Wolf Klinz, Caroline Nagtegaal, Ramon Tremosa i Balcells, Lieve Wierinck

ECR

Ashley Fox, Syed Kamall, Bernd Lucke, Ralph Packet, Kay Swinburne, Roberts Zīle

EFDD

Bernard Monot, Marco Valli

ENF

Barbara Kappel

GUE/NGL

Matt Carthy, Paloma López Bermejo, Martin Schirdewan, Miguel Viegas

PPE

Stefan Gehrold, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Othmar Karas, Georgios Kyrtsos, Werner Langen, Thomas Mann, Gabriel Mato, Luděk Niedermayer, Sirpa Pietikäinen, Dariusz Rosati, Theodor Dumitru Stolojan, Romana Tomc, Tom Vandenkendelaere

S&D

Hugues Bayet, Pervenche Berès, Jonás Fernández, Giuseppe Ferrandino, Neena Gill, Roberto Gualtieri, Ramón Jáuregui Atondo, Olle Ludvigsson, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Paul Tang, Jakob von Weizsäcker

VERTS/ALE

Sven Giegold, Philippe Lamberts, Molly Scott Cato

0

 

 

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapoolet


KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (22.1.2019)

põhiseaduskomisjonile

õiguslike sätete ja ühisavalduse rakendamise kohta, et tagada parlamendi kontroll detsentraliseeritud asutuste üle

(2018/2114(INI))

Arvamuse koostaja: Ivo Belet

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval põhiseaduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et ühisavaldus ja ühine lähenemisviis ei ole õiguslikult siduvad ning nendes lepiti kokku ilma, et see piiraks institutsioonide seadusandlikke volitusi;

1.  on veendunud, et Euroopa Parlamendi määratud esindajatel on haldusnõukogu koosolekutel oluline roll, kuna nad tagavad parlamendi tugevama õiguspärase demokraatliku kontrolli, esindavad liidu kodanikke ja tagavad läbipaistvama juhtimise; on seisukohal, et ühisavalduses ei tohiks öelda, kui palju liikmeid parlamendil peaks olema võimalik nimetada; on veendunud, et parlament peaks määrama esindajad ka Euroopa Toiduohutusameti juhatusse;

2.  märgib, et ühisavaldus ja ühine lähenemisviis ei ole õiguslikult siduvad;

3.  peab kahetsusväärseks, et parlamenti kui demokraatia põhimõtte järgimise peamist tagajat ELis ei kaasatud täielikult Euroopa Ravimiameti uue asukoha valimisse, kuigi tegemist on olulise otsusega, mis langetati lõpuks loositõmbamisega; märgib, et detsentraliseeritud asutuste asukohta puutuvate otsuste tegemisel tuleb kasutada seadusandlikku tavamenetlust, mille kohaselt on parlament ja nõukogu võrdväärsed kaasseadusandjad, ning Euroopa Parlamendi õigusi tuleb täielikult austada; toonitab, et kooskõlas nõukogu poolt selles küsimuses võetud kohustusega(1) ei loodud Euroopa Ravimiameti uue asukoha valimisel kasutatud menetlusega pretsedenti, vaid et see oli tingitud konkreetsetest asjaoludest ja seda ei tohi uuesti kasutada, ning rõhutab, et Euroopa Ravimiamet on väga oluline amet, mille töös oleks tulnud tagada võimalikult suur sujuvus;

4.  eeldab, et edaspidi peetakse ametite asukohti või ümberpaigutamist käsitlevate otsuste tegemisel täielikult kinni Euroopa Parlamendi ja nõukogu õigustest kaasseadusandjatena; on seisukohal, et Euroopa Parlament peaks olema kogu seadusandliku protsessi vältel süstemaatiliselt, läbipaistval viisil ning nõukogu ja komisjoniga võrdsetel tingimustel kaasatud kõikide liidu organite ja asutuste asukoha valimise kriteeriumide kindlaksmääramisse ja hindamisse; juhib tähelepanu asjaolule, et parlament, nõukogu ja komisjon võtsid endale 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes(2) (parema õigusloome kohta) kohustuse teha lojaalset ja läbipaistvat koostööd, ning toonitab, et kokkuleppes kinnitatakse, et mõlemad kaasseadusandjad on võrdsed, nagu on sätestatud ka aluslepingutes; rõhutab, kui tähtis on ametite asukohta puudutavates menetlustes edaspidi kohe algusest peale tõhusamalt teavet vahetada, ning toonitab, et varane teabevahetus lihtsustab kolme institutsiooni õiguste ja eesõiguste kasutamist;

5.  palub komisjonil koostada 2019. aasta aprilliks põhjalik analüüs ühisavalduse ja ühise lähenemisviisi rakendamise kohta, eriti seoses detsentraliseeritud asutuste asukoha valimise ja nende läbipaistvama juhtimisega, et algatada pärast uue parlamendikoosseisu ametisseastumist nende tekstide läbivaatamine;

6.  märgib, et ühisavaldus võib olla kasulik vahend huvide konfliktidega tegelemise mehhanismide tõhustamiseks ja sujuvamaks muutmiseks, eelkõige tasudest rahastatavate ametite puhul; rõhutab, et õigusraamistikust tulenevate ülesannete täieliku ja tähtaegse täitmise tagamisel peaksid liidu asutused hoolikalt kinni pidama oma ülesannetest ega tohiks minna kaugemale volitustest, mis Euroopa Parlament ja nõukogu on neile andnud;

7.  rõhutab, et detsentraliseeritud asutusi käsitlevate eelarve- ja personaliotsuste puhul tuleb arvesse võtta iga ameti eripära, lisaülesandeid ja töökoormust ning et võimalikke eelarve- ja personalikärpeid ei saa teha kõigile tüüplahenduse alusel; rõhutab lisaks vajadust võtta järgmises mitmeaastases finantsraamistikus arvesse uusi kliima-, kestlikkuse ja keskkonnakaitse prioriteete ning konkreetsete ametite ülesandeid selle rakendamisel, samuti nende ametite vajadusi, kus on käimas tegevust takistada võivad protsessid ja sündmused, nagu kolimine;

8.  märgib, et Euroopa Ravimiametile ja Euroopa Pangandusjärelevalvele uue asukoha valimisel ei järgitud ühisavalduses sätestatud põhimõtteid ametite asukohtade geograafilise tasakaalustatuse ja esmajoones uutesse liikmesriikidesse paigutamise kohta;

9.  juhib tähelepanu ühisavalduses sõnastatud seisukohale, et kui seadusandja otsustab anda ametile lisaülesandeid, mida komisjoni esialgne ettepanek ei sisaldanud, tuleks lisavahendite eraldamise alternatiivina alati kaaluda tegevusprioriteetide muutmist(3); on veendunud, et Euroopa Ravimiameti pädevusvaldkonda kuuluvate tegevuste ümberprioriseerimist tuleks võimalikult suurel määral vältida, sest selle põhiülesanne on rahvatervise kaitse ELis.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

22.1.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

50

4

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Margrete Auken, Pilar Ayuso, Catherine Bearder, Ivo Belet, Simona Bonafè, Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Miriam Dalli, Seb Dance, Mark Demesmaeker, Stefan Eck, Bas Eickhout, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Arne Gericke, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Françoise Grossetête, Jytte Guteland, Anneli Jäätteenmäki, Jean-François Jalkh, Benedek Jávor, Kateřina Konečná, Urszula Krupa, Peter Liese, Valentinas Mazuronis, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Rory Palmer, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, John Procter, Frédérique Ries, Daciana Octavia Sârbu, Annie Schreijer-Pierik, Ivica Tolić, Nils Torvalds, Adina-Ioana Vălean, Jadwiga Wiśniewska, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Nikos Androulakis, Cristian-Silviu Buşoi, Christophe Hansen, Martin Häusling, Anja Hazekamp, Jan Huitema, Tilly Metz, Bart Staes, Tiemo Wölken

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Olle Ludvigsson

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

50

+

ALDE

Catherine Bearder, Jan Huitema, Anneli Jäätteenmäki, Valentinas Mazuronis, Frédérique Ries, Nils Torvalds

EFDD

Sylvie Goddyn

ENF

Jean-François Jalkh

GUE/NGL

Stefan Eck, Anja Hazekamp, Kateřina Konečná

PPE

Pilar Ayuso, Ivo Belet, Cristian-Silviu Buşoi, Birgit Collin-Langen, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Jens Gieseke, Julie Girling, Françoise Grossetête, Christophe Hansen, Peter Liese, Miroslav Mikolášik, Annie Schreijer-Pierik, Ivica Tolić, Adina-Ioana Vălean

S&D

Nikos Androulakis, Simona Bonafè, Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Miriam Dalli, Seb Dance, Jytte Guteland, Olle Ludvigsson, Susanne Melior, Rory Palmer, Pavel Poc, Daciana Octavia Sârbu, Tiemo Wölken, Damiano Zoffoli

VERTS/ALE

Margrete Auken, Bas Eickhout, Martin Häusling, Benedek Jávor, Tilly Metz, Bart Staes

4

ECR

Arne Gericke, Urszula Krupa, Bolesław G. Piecha, Jadwiga Wiśniewska

2

0

ECR

Mark Demesmaeker, John Procter

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

Nõukogu avaldus, mis on lisatud seadusandlikule resolutsioonile ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/..., millega muudetakse määrust (EÜ) nr 726/2004 Euroopa Ravimiameti asukoha osas.

(2)

ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(3)

Euroopa Parlamendi, ELi Nõukogu ja Euroopa Komisjoni ühisavaldus detsentraliseeritud asutuste kohta, punkt 43.


KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS (24.1.2019)

põhiseaduskomisjonile

õiguslike sätete ja ühisavalduse rakendamise kohta, et tagada parlamendi kontroll detsentraliseeritud asutuste üle

(2018/2114(INI))

Arvamuse koostaja: Maria Grapini

ETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval põhiseaduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  märgib, et kaasseadusandjad asutavad ELi asutusi liidu õiguse kohaste eriülesannete täitmiseks, näiteks aidata kaasa ELi poliitika rakendamisele või toetada ELi ja liikmesriikide valitsuste vahelist koostööd; on seetõttu seisukohal, et asutused on esmajoones aruandekohustuslikud parlamendi ja nõukogu ees, kes peavad tagama, et neid asutusi reguleerivates seadusandlikes aktides oleksid olemas piisavad kontrollimehhanismid ning et neid mehhanisme rakendatakse seejärel nõuetekohaselt; juhib tähelepanu sellele, et teatav poliitikavaldkondades on vaja riikide parlamentide tihedat kaasamist asutuste kontrollimisse (näiteks Europoli parlamentaarse ühiskontrolli töörühm);

2.  märgib, et mehhanismid asutuste vastutuse tagamiseks on lisatud aluslepingutesse, asutuste asutamismäärustesse, Euroopa Kohtu praktikasse ning ka ühisavaldusse ja ühisesse lähenemisviisi;

3.  on seisukohal, et ühist lähenemisviisi detsentraliseeritud asutustele, mis näevad ette ühised põhimõtted ELi asutuste loomiseks ja toimimiseks, võiks ajakohastada, võttes ühelt poolt arvesse vajadust kehtestada ELi asutustele ühised eeskirjad ja teiselt poolt erinevusi asutuste suuruse, eelarve ja praktilise vastutuse osas; on seisukohal, et ajakohastamise protsess peab olema kõigi asjaomaste osaliste suhtes täielikult kaasav ning see tuleb ellu viia vastavalt lojaalse koostöö ja läbipaistvuse põhimõtetele;

4.  on seisukohal, et ELi ametid peavad seoses üldsusega vastama kõrgeimatele läbipaistvuse standarditele, mistõttu on nende tegevust kergem kontrollida;

5.  on seisukohal, et nende kontrollimehhanismide laad võib sõltuda asutuse tegelikust rollist ja operatiivmõjust, sh sellistest teguritest nagu asutuse missioon, eelarve ja töötajate arv ning tema tegevuse poliitiline tundlikkus; on veendunud, et asutuste suhtes, millele on antud suurem tegevuspädevus, suurem eelarve ja rohkem töötajaid, tuleb kohaldada ulatuslikumaid demokraatliku järelevalve ja kontrollimehhanisme, eriti siis, kui nad tegutsevad poliitiliselt tundlikes valdkondades; nõuab seetõttu nende tegurite arvesse võtmist juhtimis- ja aruandlusmehhanismide ühtlustamisel;

6.  on veendunud, et jätkuvalt on vaja parandada toimivate ELi ametite ja liikmesriikide vahelisi suhteid, et aidata suurendada nii asutuste töö kui ka liikmesriikide poliitika tõhusust ja tulemuslikkust;

7.  juhib tähelepanu asjaolule, et ametite asutamisaktide vastuvõtmisel ja muutmisel ei ole alati järgitud ühist lähenemisviisi; on seetõttu seisukohal, et ametite loomise ja toimimise osas tuleks kaaluda siduvat kokkulepet;

8.  on seisukohal, et asutustesse tehtavate lähetuste praegu kehtivad eeskirjad (kolm liiget iga kahe aasta tagant, kusjuures lähetused on rangelt piiratud nn roheliste nädalatega ja asutuste asukohtadega) on liiga jäigad, et võimaldada korrapärast poliitilist kontakti Euroopa Parlamendi ja asutuse vahel, mis on eeltingimus Euroopa Parlamendi teostatavaks edukaks kontrolliks; teeb ettepaneku, et komisjonidele tuleks anda suurem vabadus korraldada kontrolli- või teabekogumiskülastusi asutustesse ja eelkõige vabadus külastada kohti, kus toimub asutuste tegevus; teeb ettepaneku, et sellistest lähetustest peaks osa võtma vähemalt üks liige igast fraktsioonist;

9.  on seisukohal, et tuleks tugevdada koostööd Europoli parlamentaarse ühiskontrolli töörühmaga; teeb ettepaneku, et kui see on asjakohane, tuleks kutsuda Euroopa Parlamendi lähetustest Europoli ja teistesse asutustesse osa võtma töörühma kaasesimees või teised asjaomased liikmed;

10.  teeb ettepaneku, et arvestades probleeme, mis on tekkinud asutustelt piisava, asjakohase ja õigeaegse teabe saamisega, peaks Euroopa Parlament reeglina saama saata vaatleja operatiivasutuste haldusnõukogu koosolekutele. rõhutab, et see ettepanek ei välista asjaolu, et asutustel peaksid olema oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks piisavad eelarvevahendid ja kvalifitseeritud töötajad.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

23.1.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

54

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Asim Ademov, Martina Anderson, Monika Beňová, Malin Björk, Caterina Chinnici, Daniel Dalton, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Frank Engel, Tanja Fajon, Kinga Gál, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Monika Hohlmeier, Sophia in ‘t Veld, Eva Joly, Dietmar Köster, Barbara Kudrycka, Cécile Kashetu Kyenge, Juan Fernando López Aguilar, Monica Macovei, Roberta Metsola, Claude Moraes, Alessandra Mussolini, József Nagy, Judith Sargentini, Giancarlo Scottà, Csaba Sógor, Sergei Stanishev, Helga Stevens, Traian Ungureanu, Bodil Valero, Marie-Christine Vergiat, Cecilia Wikström, Kristina Winberg, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Carlos Coelho, Ignazio Corrao, Pál Csáky, Miriam Dalli, Gérard Deprez, Maria Grapini, Anna Hedh, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Jean Lambert, Gilles Lebreton, Jeroen Lenaers, Innocenzo Leontini, Angelika Mlinar, Emilian Pavel, Barbara Spinelli, Geoffrey Van Orden

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Wajid Khan, Anthea McIntyre, Mylène Troszczynski

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

54

+

ALDE

Gérard Deprez, Nathalie Griesbeck, Sophia in ‘t Veld, Angelika Mlinar, Cecilia Wikström

ECR

Daniel Dalton, Innocenzo Leontini, Anthea McIntyre, Monica Macovei, Helga Stevens, Geoffrey Van Orden, Kristina Winberg

EFDD

Ignazio Corrao

ENF

Gilles Lebreton, Giancarlo Scottà, Mylène Troszczynski

GUE/NGL

Martina Anderson, Malin Björk, Barbara Spinelli, Marie-Christine Vergiat

PPE

Asim Ademov, Carlos Coelho, Pál Csáky, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Frank Engel, Kinga Gál, Monika Hohlmeier, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Barbara Kudrycka, Jeroen Lenaers, Roberta Metsola, Alessandra Mussolini, József Nagy, Csaba Sógor, Traian Ungureanu, Tomáš Zdechovský

S&D

Monika Beňová, Caterina Chinnici, Miriam Dalli, Tanja Fajon, Maria Grapini, Sylvie Guillaume, Anna Hedh, Wajid Khan, Dietmar Köster, Cécile Kashetu Kyenge, Juan Fernando López Aguilar, Claude Moraes, Emilian Pavel, Sergei Stanishev

VERTS/ALE

Eva Joly, Jean Lambert, Judith Sargentini, Bodil Valero

0

 

 

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

29.1.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

21

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gerolf Annemans, Mercedes Bresso, Elmar Brok, Fabio Massimo Castaldo, Danuta Maria Hübner, Ramón Jáuregui Atondo, Alain Lamassoure, Jo Leinen, Markus Pieper, Paulo Rangel, Helmut Scholz, György Schöpflin, Barbara Spinelli, Claudia Țapardel, Kazimierz Michał Ujazdowski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Ashley Fox, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Rainer Wieland

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

John Howarth, Verónica Lope Fontagné, Renate Weber


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

21

+

ALDE

Renate Weber

ECR

Ashley Fox

EFDD

Fabio Massimo Castaldo

ENF

Gerolf Annemans

GUE/NGL

Helmut Scholz, Barbara Spinelli

NI

Kazimierz Michał Ujazdowski

PPE

Elmar Brok, Danuta Maria Hübner, Alain Lamassoure, Verónica Lope Fontagné, Markus Pieper, Paulo Rangel, György Schöpflin, Rainer Wieland

S&D

Mercedes Bresso, John Howarth, Ramón Jáuregui Atondo, Sylvia Yvonne Kaufmann, Jo Leinen, Claudia Țapardel

0

 

 

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 8. veebruar 2019Õigusalane teave