RAPORT nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2005 (mis käsitleb loomade kaitset vedamise ajal nii ELis kui ka väljaspool seda) rakendamise kohta

31.1.2019 - (2018/2110(INI))

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon
Raportöör: Jørn Dohrmann
Arvamuse koostajad (*):
Karin Kadenbach, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
Keith Taylor, transpordi- ja turismikomisjon
(*) Kaasatud komisjonid – kodukorra artikkel 54


Menetlus : 2018/2110(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A8-0057/2019
Esitatud tekstid :
A8-0057/2019
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2005 (mis käsitleb loomade kaitset vedamise ajal nii ELis kui ka väljaspool seda) rakendamise kohta

(2018/2110(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal[1],

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 13, milles sätestatakse, et ELi poliitikavaldkondade kavandamisel ning rakendamisel pööravad EL ja liikmesriigid täit tähelepanu loomade kui aistimisvõimeliste olendite heaolu nõuetele,

–  võttes arvesse Euroopa rakendamishinnangut loomade kaitset vedamise ajal käsitleva määruse (EÜ) nr 1/2005 ning selle asjaomaste lisade kohta, mille Euroopa Parlamendi uuringuteenistus[2] avaldas 2018. aasta oktoobris,

–  võttes arvesse oma 12. detsembri 2012. aasta resolutsiooni loomade kaitse kohta nende vedamisel[3],

–  võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 12. jaanuari 2011. aasta teaduslikku arvamust loomade heaolu kohta vedamise ajal[4],

–  võttes arvesse komisjoni 10. novembri 2011. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2005 (mis käsitleb loomade kaitset vedamise ajal) mõju kohta (COM(2011)0700),

–  võttes arvesse komisjoni 15. veebruari 2012. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aastateks 2012–2015 koostatud loomade kaitset ja heaolu käsitleva Euroopa Liidu strateegia kohta (COM(2012)0006),

–  võttes arvesse oma 30. novembri 2011. aasta deklaratsiooni nr 49/2011 kaheksatunnise maksimaalse kestuse piirangu kehtestamise kohta Euroopa Liidus tapamajja viidavate loomade veole[5],

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu 23. aprilli 2015. aasta otsust[6],

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 31/2018 loomade heaolu kohta ELis[7],

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni ja petitsioonikomisjoni arvamusi (A8-0057/2019),

A.  arvestades, et EL, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 13, käsitab loomi mitte üksnes kaupade või toodete või omandina, vaid aistimisvõimeliste olenditena, mis tähendab, et nad on suutelised tundma naudingut ja valu; arvestades, et ELi õigusaktides on asjaomast mõistet väljendatud meetmetes, mis peaksid tagama, et loomi peetakse ja veetakse kooskõlas tingimustega, mille kohaselt neid ei väärkohelda ega kohelda halvasti ning neile ei valmistata piina ega kannatusi; arvestades, et ELis austatakse ja kaitstakse loomade heaolu kõige rohkem ning see on eeskujuks ülejäänud maailmale;

B.  arvestades, et igal aastal veetakse miljoneid loomi pikki vahemaid läbides liikmesriikide vahel, liikmesriikides ja kolmandatesse riikidesse aretamiseks, pidamiseks, edasiseks nuumamiseks ja tapale viimiseks; arvestades et loomi veetakse ka puhkuse eesmärgil, näitusteks ja lemmikloomadena; arvestades, et ELi kodanikud tunnevad järjest suuremat muret loomade heaolu standardite järgimise pärast, eelkõige elusloomade vedamise puhul;

C.  arvestades, et Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) 2008. aasta määratluse kohaselt tähendab loomade heaolu, et loom on terve, tal on piisavalt ruumi, ta on hästi toidetud, tunneb end turvaliselt, saab loomulikult käituda ja teda ei vaeva hirm, valu ega kannatused; arvestades, et see ei ole enamikul elusloomade vedamise juhtudest, eelkõige pikkade vahemaade puhul, tagatud;

D.  arvestades, et määrust (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ajal, kohaldatakse kõikide selgroogsete elusloomade vedamise suhtes liidu piires;

E.  arvestades, et liikmesriigid vastutavad määruse nõuetekohase rakendamise ja jõustamise, sealhulgas ametlike kontrollide, tagamise eest riiklikul tasandil, samal ajal kui komisjon vastutab selle tagamise eest, et liikmesriigid rakendaksid ELi õigusakte nõuetekohaselt;

F.  arvestades, et liikmesriigid ei jõusta määrust (EÜ) nr 1/2005 ELis piisavalt rangelt ja kindlalt ning ei püüa seda väljaspool ELi üldse jõustada;

G.  arvestades, et suur osa komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi 2017. aastal tuvastatud rikkumistest nõuaks paljudes liikmesriikides vastava rikkumismenetluse alustamist;

H.  arvestades, et vedu on loomade jaoks stressirohke, sest nad puutuvad kokku paljude nende heaolu kahjustavate väljakutsetega; arvestades, et seoses kaubandusega teatavate kolmandate riikidega põhjustatakse loomadele lisakannatusi väga pikkade teekondadega, sealhulgas pikkade viivitustega piiridel dokumentide, sõidukite ja loomade veovalmiduse kontrolliks;

I.  arvestades, et liikmesriikide kontrollide kvaliteedil ja sagedusel on otsene mõju nõuetele vastavuse tasemele; arvestades, et liikmesriikide kontrolliaruannete analüüsist nähtuvad suured liikmesriikidevahelised erinevused kontrollide arvus, ulatudes nullist kuni mitme miljonini aastas, ning rikkumiste sageduses, ulatudes nullist kuni 16,6 %-ni, mis annab alust arvata, et liikmesriikidel on kontrollidele erinev lähenemisviis, näiteks juhuslikud versus riskipõhised strateegiad; arvestades, et sellised lähenemisviiside erinevused muudavad võimatuks liikmesriikide andmete võrdlemise;

J.  arvestades, et veokijuhtide koolitamine ja väljaõpe hoolika sõitmise edendamiseks, sõltuvalt sellest, mis tüüpi loomi veetakse, parandaks loomade heaolu vedamise ajal[8];

K.  arvestades, et loomade nõuetekohane kohtlemine võib lühendada loomade peale- ja mahalaadimise aega, vähendada kaalukadu, vigastusi ja haavu ning parandada liha kvaliteeti;

L.  arvestades, et on olemas ulatuslikke uurimusi, mis näitavad, et loomade heaolu mõjutab liha kvaliteeti;

M.  arvestades, et peamiselt tuleks keskenduda karja majandamise kvaliteedile peale- ja mahalaadimisel koos hoolsusega transiidi ajal, et kaitsta loomade heaolu vedamise ajal;

N.  arvestades, et veovalmidus on oluline tegur loomade heaolu tagamiseks veo ajal, sest heaoluriskid veo ajal on vigastatud, nõrkade, tiinete, võõrutamata või haigete loomade jaoks suuremad; arvestades, et veovalmiduse ja tiinuse järgu osas võib valitseda ebakindlus;

O.  arvestades, et veovalmiduse probleemid moodustavad rikkumiste suurima protsendi, samal ajal kui probleemid dokumentidega on suuruselt teisel kohal;

P.  arvestades, et vastutavate isikute hulgas valitseb sageli ebaselgus selles osas, mida tuleb ette võtta siis, kui loomad tunnistatakse vedamiseks kõlbmatuteks;

Q.  arvestades, et vastutavad isikud ei ole sageli kindlad, kui kaugele on looma tiinus arenenud;

R.  arvestades, et eriti problemaatiline on vedada võõrutamata vasikaid ja tallesid;

S.  arvestades, et põllumajandustootjad on oma loomade veovalmis hoidmisest kõige huvitatum pool ja neil on kõige rohkem kaotada, kui vedu ei vasta kehtivatele eeskirjadele;

T.  arvestades, et loomade varustamisel piisava toidu ja veega ning 24-tunnisest puhkeajast kinnipidamisel kontrollitud kontrollpunktis peatumisel esineb sageli puudujääke;

U.  arvestades, et vedamiseks kasutatavad sõidukid on sageli ületäidetud; arvestades, et kõrge temperatuur ja ebapiisav ventilatsioon sõidukis on suur probleem;

V.  arvestades, et mitmes liikmesriigis on hiljuti esinenud loomade selliste nakkushaiguste puhanguid, nagu Aafrika seakatk, linnugripp ning väikemäletsejaliste ja veiste haigused; arvestades, et elusloomade vedamine võib suurendada nende haiguste leviku riski;

W.  arvestades, et liha ja muude loomset päritolu toodete, samuti sperma ja embrüote vedamine on tehniliselt ja halduslikult lihtsam ning loomakasvatajate jaoks majanduslikult kasulikum kui elusloomade vedamine tapale viimise või tõuaretuse eesmärgil; arvestades, et Euroopa Veterinaaride Föderatsioon (FVE) ja OIE rõhutavad, et loomi tuleks kasvatada võimalikult lähedal valdustele, kus nad on sündinud, ning nad tuleks viia tapale tootmiskohale võimalikult lähedal; arvestades, et tapamajade, sealhulgas mobiilsete tapamajade kättesaadavus kasvatuskohtades või nende läheduses võib aidata luua maapiirkondades elatise teenimise võimalusi;

X.  arvestades, et parim viis loomade heaolu tagamiseks oleks nende tapmine kasvatuskohale võimalikult lähedal;

Y.  arvestades, et tapamajad on liikmesriigiti ebaühtlaselt jaotunud;

Z.  arvestades, et mõnede liikmesriikide ja tarneahelate jaoks liidus on elusloomade vedu edasise tootmise või tapale viimise eesmärgil oluline, et tagada konkurents turul;

Soovitused

Rakendamine ja jõustamine

1.  märgib, et igal aastal veetakse miljoneid elusloomi tapale viimise või tõuaretuse eesmärgil nii ELi piires kui ka EList kolmandatesse riikidesse; on seisukohal, et määrusel (EÜ) nr 1/2005 on nõuetekohase rakendamise ja jõustamise korral positiivne mõju loomade heaolule vedamise ajal; väljendab heameelt komisjoni sellealaste suuniste üle, kuid peab kahetsusväärseks, et Euroopa Kontrollikoja eriaruande nr 31/2018 kohaselt hilinesid need suunised ja mõned komisjoni kavandatud meetmed kuni viis aastat; tõdeb, et endiselt esineb vedamisega seoses tõsiseid probleeme ja et määruse jõustamine näib olevat selle rakendamisega seotud osaliste jaoks peamine murekoht;

2.  toonitab asjaolu, et petitsioonikomisjon saab loomade heaolu kohta vedamise ajal väga arvukalt petitsioone, milles sageli taunitakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2005 süstemaatilisi, pidevaid ja tõsiseid rikkumisi nii liikmesriikide kui ka vedajate poolt;

3.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et edusammude tase määruse (EÜ) nr 1/2005 rakendamisel liikmesriikide poolt on olnud ebapiisav, et täita määruse peamist eesmärki, milleks on parandada loomade heaolu veo ajal, eelkõige seoses teekonnalehtede kontrollimise ja karistuste kohaldamisega; kutsub liikmesriike üles määruse järgimist oluliselt parandama; palub komisjonil tagada loomade vedu käsitlevate olemasolevate ELi õigusaktide mõjus ja ühtne kohaldamine kõikides liikmesriikides; nõuab tungivalt, et komisjon rakendaks õiguslikke meetmeid ja kehtestaks sanktsioone liikmesriikide suhtes, kes ei kohalda määrust nõuetekohaselt;

4.  rõhutab, et osaline rakendamine on ebapiisav selleks, et saavutada määruse keskne eesmärk vältida loomade vigastamist või nende põhjendamatuid kannatusi või surma veo ajal, ning et seetõttu tuleks teha suuremaid jõupingutusi, et vältida raskeid juhtumeid, mis mõjutavad olulisel määral loomade heaolu, ja nende eest vastutavatele isikutele süüdistus esitada;

5.  peab kahetsusväärseks, et ikka veel on lahendamata mitmed määrusega (EÜ) nr 1/2005 seotud probleemid, sealhulgas: veoruumi ületäitmine; ebapiisav puhaskõrgus; vajalike puhkepeatuste tegematajätmine, ebapiisav toit ja vesi; ebapiisavad ventilatsiooni- ja jootmisseadmed; vedamine äärmuslikus kuumuses; kehvas seisundis loomade vedamine; võõrutamata vasikate vedamine; vajadus kindlaks teha elusloomade tiinus; teekonnalehtede kontrollimise ulatus; rikkumise/jõustamise/sanktsioonide suhe; väljaõppe, hariduse ja sertifitseerimise kombineeritud mõju ning ebapiisav allapanu, nagu on täheldanud ka Euroopa Kontrollikoda oma eriaruandes nr 31/2018 ja vabaühendused komisjonile esitatud kaebustes; nõuab olukorra parandamist eespool nimetatud valdkondades;

6.  kutsub kõiki liikmesriike üles tagama, et sõidud planeeritakse ja teostatakse alates lähtekohast kuni sihtkohani kooskõlas ELi loomade heaolu nõuetega, võttes arvesse erinevaid transpordiviise ja erinevaid geograafilisi tingimusi ELi piires ja kolmandates riikides;

7.  rõhutab, et määruse süstemaatiline rikkumine teatavates valdkondades ja mõnede liikmesriikide poolt viib kõlvatu konkurentsini, mille tulemuseks on ebavõrdsed tingimused ettevõtjate jaoks erinevates liikmesriikides, mis võib omakorda kaasa tuua võidujooksu madalaimate standardite suunas seoses loomade heaolu standarditega vedamisel; kutsub komisjoni üles – arvestades, et mõnes liikmesriigis võivad karistusmäärad olla üle kümne korra kõrgemad kui teistes – töötama välja ühtlustatud ELi karistussüsteemi, tagamaks, et karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, võttes arvesse korduvaid rikkumisi; kutsub komisjoni üles töötama välja tegevuskava karistuste ühtlustamiseks kõigis liikmesriikides;

8.  peab kahetsusväärseks, et komisjon ignoreeris parlamendi 12. detsembri 2012. aasta resolutsiooni, ja rõhutab, et loomade heaolu parandamiseks veo ajal on olulisel kohal tugev ja ühtlustatud jõustamine koos määruse artikli 25 kohaste tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega, ning et liikmesriigid ei saa piirduda ainult soovituste ja juhiste andmisega; kutsub komisjoni üles tegutsema seoses asjaomases resolutsioonis tehtud üleskutsega kontrollida määruse vastuolu õiguslike nõuetega eri liikmesriikides;

9.  on seisukohal, et korduvad rikkumised, kui need toimuvad asjaoludel, mille üle vedajal on kontroll, peaksid viima süüdistuse esitamiseni; kutsub liikmesriike üles võtma määruse rikkumiste, eelkõige korduvate rikkumiste eest vastutusele; on seisukohal, et tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused peaksid hõlmama sõidukite konfiskeerimist ning loomade heaolu ja veo eest vastutavate isikute kohustuslikku ümberõpet, ning usub, et seda tuleks ühtlustada kogu liidus; on seisukohal, et karistused peaksid vastama rikkumisega tekitatud kahjule ning rikkumise ulatusele, kestusele ja korduvusele;

10.  kutsub liikmesriike üles kasutama mõjusamalt ära neile määruse alusel antud tugevaid täidesaatvaid volitusi, sealhulgas kohustust nõuda vedajatelt süsteemide loomist, mis hoiavad ära rikkumiste kordumise, ning peatada või tühistada vedaja luba; kutsub liikmesriike üles võtma piisavaid parandusmeetmeid ja kehtestama sanktsioone, et vältida loomade kannatusi ja hoida ära jätkuvat nõuete rikkumist ettevõtjate poolt; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles seadma eesmärgiks nõuete täielik järgimine määruse rakendamisel ja kohaldamisel;

11.  palub komisjonil pärast riiklike kontaktpunktidega konsulteerimist koostada kontrolli- ja rakendusaruannete alusel nimekiri ettevõtjatest, kes on pannud toime määruse korduvaid ja tõsiseid rikkumisi; kutsub komisjoni üles avaldama selle nimekirja sagedasi ajakohastamisi ning propageerima ka parimate tavade näiteid nii vedamise kui ka haldamise alal;

12.  rõhutab, et määruse nõuete rikkumine liikmesriikide poolt ohustab selle eesmärki hoida ära loomade nakkushaiguste esinemist ja levikut, sest vedu on üks selliste haiguste, sealhulgas inimestele ülekanduvate haiguste kiire leviku põhjusi; märgib, et sõidukid ei vasta sageli muudetud direktiivi 64/432/EMÜ artikli 12 nõuetele; on eelkõige seisukohal, et jäätmete nõuetele mittevastav ladustamine tekitab antimikroobikumiresistentsuse ja haiguste leviku riski; palub komisjonil töötada välja laevadele ja veoautodele lubade andmise ühtlustatud menetlused ning võtta meetmeid, et vältida loomade nakkushaiguste levikut vedamise kaudu nii ELi piires kui ka kolmandatest riikidest, edendades bioturvalisuse meetmeid ja suuremat loomade heaolu;

13.  nõuab tihedamat koostööd pädevate asutuste vahel, et tugevdada jõustamist, kasutades tehnoloogiat, et luua lähtekoha liikmesriigi, saabumiskoha liikmesriigi ja mis tahes transiitriigi vahel reaalajas tagasisideahel; kutsub komisjoni üles töötama välja asukohatuvastussüsteemid, et võimaldada jälgida loomade asukohta ja teekonna kestust vedamiseks kasutatavates sõidukites ning teha kindlaks veokavade täitmata jätmine; on seisukohal, et juhul, kui hea veovalmidusega alustanud loomad saabuvad vedamiseks kõlbmatult, tuleks sellest tulenevalt läbi viia täielik uurimine, ning rikkumise kordumise puhul tuleb transpordiahela vastutavaid osalisi õigusaktidega ettenähtud korras koheselt karistada ja põllumajandustootjast omanikul peab olema siseriiklike õigusaktide kohaselt õigus hüvitisele sellest tuleneva kaotatud sissetuleku eest; on lisaks seisukohal, et pädevad asutused peaksid karmilt karistama lähteliikmesriigis koostatud teekonnalehe korraldajat ja sertifikaati välja andvat ametnikku, kui teekonnaleht on täidetud valesti või eksitavalt;

14.  on seisukohal, et jõustamine on eriti keeruline, kui teekond viib läbi mitme liikmesriigi ja kui erinevaid jõustamisega seotud ülesandeid (teekonnalehe heakskiitmine, vedaja loa väljaandmine, pädevustunnistuse ja veovahendi vastavussertifikaadi väljastamine jne) täidavad mitu eri liikmesriiki; kutsub rikkumisi avastavaid liikmesriike üles teavitama sellest kõiki teisi asjaomaseid liikmesriike, nagu on nõutud määruse artiklis 26, et vältida rikkumiste kordumist ja võimaldada optimeeritud riskihindamist;

15.  palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile korrapäraselt aruandeid määruse rakendamise ja jõustamise kohta, sealhulgas rikkumiste liigitus liikmesriikide, liikide ja rikkumise tüübi alusel, seoses elusloomade vedude mahuga iga liikmesriigi kohta;

16.  väljendab heameelt juhtumite üle, kus valitsused, teadlased, äriühingud, sektori esindajad ja riigi pädevad asutused on teinud koostööd parimate tavade määratlemise nimel, et tagada kooskõla õigusaktide nõuetega, nagu muu hulgas loomade veo juhendite veebisaidi puhul; kutsub komisjoni üles levitama ja edendama liikmesriikide jaoks loomade veo alaseid parimaid tavasid ning toetama ELi loomade heaolu platvormi, mille kaudu edendatakse tõhusamat dialoogi ja heade tavade vahetamist kõigi osaliste vahel; kutsub komisjoni üles töötama välja uut loomade heaolu strateegiat aastateks 2020–2024 ja toetama loomade veo alast innovatsiooni;

17.  palub komisjonil jätkata koostööd OIE, EFSA ja liikmesriikidega, et toetada määruse (EÜ) nr 1/2005 rakendamist ja nõuetekohast jõustamist, eesmärgiga edendada tõhusamat dialoogi loomade heaolu veo ajal puudutavates küsimustes, keskendudes eelkõige järgmisele:

  loomade heaolu veo ajal käsitlevate ELi eeskirjade parem kohaldamine teabe ja parimate tavade vahetamise ning sidusrühmade otsese kaasamise kaudu;

  veokijuhtidele ja transpordiettevõtetele suunatud koolituste toetamine;

  kõigisse ELi keeltesse tõlgitud loomade veo juhendite ja teabelehtede parem levitamine;

  vabatahtlike kohustuste väljatöötamine ja nende alusel meetmete võtmine ettevõtjate poolt, et loomade heaolu veo ajal veelgi parandada;

  teabe intensiivsem vahetamine ja parimate tavade laialdasem kasutamine riikide ametiasutuste vahel, et vähendada transpordiettevõtjate ja veokijuhtide põhjustatud rikkumiste arvu;

18.  kutsub komisjoni üles hindama kõnealuse määruse ühilduvust määrusega (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist[9], sõiduaegade ja veokijuhtide puhkeperioodide osas;

19.  tuletab meelde, et komisjon kui aluslepingute täitmise järelevalvaja vastutab ELi õigusaktide nõuetekohase kohaldamise jälgimise eest; kutsub Euroopa Ombudsmani üles uurima, kas komisjon on järjepidevalt jätnud tagamata käesoleva määruse järgimise ja kas teda võib seega pidada vastutavaks haldusomavoli eest;

Andmete kogumine, kontrollid ja seire

20.  peab kahetsusväärseks, et liikmesriikide andmekogumise erinevate lähenemisviiside tõttu on keeruline viia määruse rakendamise kohta läbi ühtset analüüsi; kutsub komisjoni üles kehtestama ühised miinimumnõuded jälgimissüsteemide jaoks seoses kõikide teekondadega, et võimaldada ühtlustatumat andmekogumist ja jälgitud parameetrite hindamist; palub liikmesriikidel suurendada oma jõupingutusi, et anda komisjonile ühtlustatud, põhjalikud ja täielikud andmed veokontrollide ja rikkumiste tasemete kohta; kutsub liikmesriike üles tegema rohkem etteteatamata kontrolle ning töötama välja riskipõhise strateegia ja seda kohaldama, et suunata oma kontrollitegevus suure riskitasemega veovormidele, et maksimeerida piiratud kontrolliressursside tõhusus;

21.  märgib, et komisjon on kontrollikoja loomade heaolu ELis käsitleva 2018. aasta eriaruande kohaselt tunnistanud, et liikmesriikide teavitatud andmed ei ole piisavalt täielikud, järjepidevad, usaldusväärsed või üksikasjalikud, et lubada teha järeldusi nõuete järgimise kohta ELi tasandil;

22.  rõhutab, et üle kogu liidu tuleb kontrolle teha ühtlaselt ja igas liikmesriigis igal aastal veetavate loomade arvuga proportsionaalses suhtes, et tagada ja säilitada siseturu nõuetekohane toimimine ning vältida konkurentsimoonutusi ELis; kutsub lisaks sellele komisjoni üles suurendama Toidu- ja Veterinaarameti (FVO) loomade heaolule ja loomade veole keskenduvate etteteatamata kohapealsete kontrollide arvu; on veendunud, et erinevad andmekogumise meetodid ja kontrollimehhanismid muudavad täpse ülevaate saamise õigusaktide järgimise kohta eri liikmesriikides keeruliseks; palub komisjonil seetõttu võtta kasutusele ühtlustatuma aruandlusstruktuuri ning analüüsida põhjalikumalt FVO kontrolliaruannete raames kogutud ja liikmesriikide poolt seoses nende mitmeaastaste riiklike kontrollikavadega esitatud andmeid; tunnistab, et tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi auditid on oluline teabeallikas komisjoni jaoks, et hinnata praeguse määruse rakendamist; kutsub komisjoni üles tegema igal aastal vähemalt seitse etteteatamata kontrollkäiku kooskõlas kontrollikoja soovitusega;

23.  kutsub komisjoni üles esitama liikmesriikidele suunised selle kohta, kuidas on võimalik kasutada kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteemi (TRACES) selleks, et toetada riskianalüüside ettevalmistamist elusloomade veo kontrollideks, nagu kontrollikoda soovitas oma 2018. aasta eriaruandes, kus märgitakse, et veokontrollide eest vastutavad liikmesriikide ametiasutused kasutasid harva TRACESilt saadud teavet kontrollide suunamiseks; nõuab tõhusamat ja läbipaistvamat järelevalvesüsteemi, sealhulgas avalikku juurdepääsu TRACESi kaudu kogutud teabele; nõuab lisaks FVO iga-aastaste kontrollide arvu suurendamist;

24.  kutsub liikmesriike üles suurendama kontrolli kogu tootmisahelas ning eelkõige viima läbi tõhusaid ja süstemaatilisi loomsaadetiste kontrolle enne nende pealelaadimist, et teha lõpp määrusega vastuolus olevatele ja loomade maad mööda või meritsi vedamise tingimusi halvendavatele tavadele, nagu maksimaalse loomkoormuse ületanud transpordivahenditel või vedamiseks kõlbmatutel loomadel pika teekonna jätkamise võimaldamine või selliste kontrollpunktide tegevuse jätkamise lubamine, kus veetavate loomade puhke-, toitmis- ja jootmisrajatised ei vasta nõuetele;

25.  väljendab muret kontrollide väikese arvu üle mõnedes liikmesriikides ja teatatud rikkumiste madala või puuduva taseme üle; seab kontrollisüsteemide ja teatamise täpsuse küsimuse alla; kutsub üles neid liikmesriike, kes praegu teevad vähe kontrolle või ei tee neid üldse, tegema piisaval arvul kontrolle ja esitama komisjonile põhjalikke kontrolliaruandeid;

26.  kutsub liikmesriike üles inspekteerima ka Euroopa-siseseid vedusid, mille puhul loomad laaditakse sõidukitele, et kontrollida, kas määruse (EÜ) nr 1/2005 nõudeid järgitakse;

27.  nõustub komisjoniga, et pädevate asutuste jaoks on hea tava kontrollida kõiki väljaspool ELi asuvatesse riikidesse suunduvaid saadetisi pealelaadimise etapis[10]; on seisukohal, et pealelaadimise etapis tuleks kontrollida ka teatavat osa ELi-sisestest saadetistest proportsionaalselt vabaühenduste poolt ja FVO kontrollide alusel teatatud rikkumiste arvuga; on seisukohal, et pädevad asutused peaksid pealelaadimise etapis veenduma, et täidetud oleksid määrusega kehtestatud ruuminõuded põrandapinna ja puhaskõrguse osas, ventilatsiooni- ja veesüsteemid töötaksid korralikult, jootmisseadmed töötaksid korralikult ja oleksid veetavatele liikidele sobivad, peale ei laaditaks kehvas seisundis loomi ning olemas oleks piisav sööt ja allapanu;

28.  kutsub liikmesriike üles tagama, et olemas on piisav arv ligipääsetavaid, puhtaid ja toimivaid igale liigile vastavaid jootmisseadmeid, veepaak on täidetud ja olemas on piisav kogus värsket allapanu;

29.  kutsub liikmesriike üles tagama, et pädevad asutused kontrollivad, kas teekonnalehed sisaldavad realistlikke andmeid ja kas seega järgitakse määruse artikli 14 lõiget 1;

30.  kutsub liikmesriike üles tagama, et loomaveokite puhul peetakse kinni määruse I lisa VII peatükis sätestatud minimaalsest ruumivajadusest ja et kõrgetel temperatuuridel on loomkoormus vastavalt väiksem;

31.  kutsub liikmesriike üles tagama, et loomaveokitel on piisav minimaalne sisemine kõrgus ja et põranda või sõidukiseina ja vaheseinte vahel ei ole lõhesid;

32.  tunnistab, et loomade vedamise alal on ELis tehtud mõningaid edusamme, kuid tunneb muret arvukate aruannete pärast, milles käsitletakse nõuetele mittevastavate sõidukite kasutamist elusloomade vedamiseks nii maal kui ka merel, ning nõuab taolise tegevuse järelevalve ja karistamise tõhustamist; tõdeb, et määruse artiklites 20 ja 21 sätestatud nõudeid loomaveolaevadega vedamise kohta eiratakse sageli; kutsub liikmesriike üles mitte lubama määruse sätetele mittevastavate sõidukite ja loomaveolaevade kasutamist ning juba väljastatud lube reeglitele mittevastavuse korral tagasi võtma; kutsub liikmesriike üles olema nii sõidukite sertifitseerimise ja neile lubade andmise kui ka juhtidele pädevustunnistuste andmise menetlustes rangemad;

33.  nõuab seetõttu ühtlustatud ja siduvaid standardeid sõidukite ja laevade loomade transpordivahenditena kasutamise lubade kohta, mille peaks väljastama keskne ELi asutus; arvestades, et see asutus peaks vastutama transpordivahendite loomade veoks sobivuse tuvastamise eest, võttes arvesse sõidukite seisukorda ja nende varustuse olemust (näiteks vastava satelliitnavigatsioonisüsteemi olemasolu pardal);

34.  palub ettevõtjatel näha kooskõlas määruse IV lisaga ette sõidukijuhtide ja saatjate põhjalik koolitus, et tagada loomade nõuetekohane kohtlemine;

35.  tunnistab, et mõnel liikmesriigil on nõutavatele standarditele vastavad laevad ja sadamad, kuid rõhutab, et merel vedamise ajal on siiski ülekaalus halvad tingimused, eriti peale- ja mahalaadimise osas; kutsub liikmesriike üles olema laevade sertifitseerimise ja neile lubade andmise menetlustes rangemad, parandama oma laadimiseelseid loomaveolaevade ja loomade veovalmiduse kontrolle ning kontrollima nõuetekohaselt laadimistoiminguid, nagu on nõutud määruses; kutsub liikmesriike üles esitama komisjonile oma kontrollirajatiste kohta üksikasjalikke plaane; palub komisjonil koostada, ajakohastada ja levitada loetelu sadamatest, kus on loomade inspekteerimiseks vajalikud rajatised; kutsub lisaks pädevaid asutusi üles mitte kinnitama teekonnalehti, mille alusel kavatsetakse kasutada ilma selliste rajatisteta sadamaid; kutsub liikmesriike üles kohandama oma sadamaid ja tagama oma laevade nõuetekohase hoolduse, et parandada loomade heaolu tingimusi loomade mereveol;

36.  kutsub komisjoni üles kiitma kooskõlas määruse (EL) 2016/429[11] artikli 133 lõikega 2 heaks ekspordikontrolli uuenduslikud alternatiivid, nagu platvormide ülevaatused, mis parandavad loomade heaolu, kuna nende puhul on laadimistihedus väiksem ja need ei nõua loomade mahalaadimist, lühendades seega ooteaegu;

37.  märgib, et loomatervise sertifikaatide nõue liikmesriikidevaheliseks veoks tekitab negatiivse stiimuli valida lähima võimaliku sihtkoha asemel riigisisesed sihtkohad; kutsub komisjoni üles kasutama määruse (EL) 2016/429 artikli 144 lõike 1 kohaseid volitusi, et võtta vastu delegeeritud õigusakt, millega nähakse ette erand vedude puhul, millega kaasneb väike haiguse levimise oht;

Teekonna kestus

38.  toonitab, et kõikide veetavate loomade teekonna kestus peaks olema üksnes nii pikk, kui vajalik, võttes arvesse geograafilisi erinevusi liikmesriigi tasandil ja kooskõlas määruse põhjendusega 5, mille kohaselt „loomade kaitse huvides tuleb loomade [...] pikki teekondi võimalikult piirata“, ning põhjendusega 18, milles märgitakse, et „pikad teekonnad vähendavad loomade heaolu rohkem kui lühikesed“;

39.  toonitab, et loomade veoaja, sealhulgas peale- ja mahalaadimisaja puhul tuleb võtta arvesse liigispetsiifilisi veterinaarnõuandeid, olenemata sellest, kas tegemist on maismaa-, mere- või õhuveoga;

40.  peab kahetsusväärseks määruse rikkumisi seoses võõrutamata loomi, nagu piimatoidul olevad vasikad, lamba- ja kitsetalled, varsad ja põrsad, käsitlevate erieeskirjade kohaldamata jätmise või puuduliku kohaldamisega ning nõuab, et võetaks kasutusele üksikasjalikumad meetmed, et tagada selliste loomade heaolu täielik kaitse veo ajal;

41.  kutsub liikmesriike üles tagama, et võõrutamata loomad laaditakse vähemalt üheks tunniks maha, et anda neile elektrolüüte või piimaasendajaid, ja neid ei transpordita kokku kauem kui kaheksa tundi;

42.  juhib tähelepanu sellele, et veo kavandamise dokumentides on sageli märgitud ainult kohanimed, mitte kontroll-, varustus- ja kogumispunktide täpsed aadressid, mis kontrolli oluliselt raskendab;

43.  nõuab, võttes arvesse Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2012. aasta resolutsiooni, et loomade teekonna kestus oleks võimalikult lühike ning et eelkõige välditaks pikki ja väga pikki teekonna kestusi, samuti teekondi väljaspool ELi piire, kasutades alternatiivseid strateegiaid, nagu majanduslikult elujõuliste ja ühtlaselt jaotatud kohalike või mobiilsete tapamajade tagamine loomakasvatusettevõtete lähiümbruses, lühikeste tarneahelate ja otsemüügi edendamine, tõuloomade veo asendamine, kasutades spermat või embrüoid, ning rümpade ja lihatoodete vedu, samuti regulatiivsete või muude kui regulatiivsete algatuste abil liikmesriikides, et lihtsustada kohapealset tapmist; palub komisjonil määratleda selgelt asjakohased konkreetsed lühemad teekonna kestused kõigi eri liiki elusloomade vedamiseks, samuti võõrutamata loomade vedamiseks;

44.  märgib, et nõuete mitmekesisus, samuti muutuvad turutingimused ja poliitilised otsused on muutnud väikesed tapamajad majanduslikult elujõuetuks, mistõttu on nende üldarv vähenenud; kutsub komisjoni ja liikmesriikide kohalikke omavalitsusi üles vajaduse korral toetama ja edendama kohapeal tapmise võimalusi, majanduslikult elujõulisi kohalikke või mobiilseid tapamajasid ja lihatöötlemisrajatisi liikmesriikides, et loomi tapetaks nende kasvatamiskohale võimalikult lähedal, mis on ka maapiirkondades tööhõive säilitamise huvides; palub nõukogul ja komisjonil töötada välja strateegia üleminekuks loomakasvatuse piirkondlikumale mudelile, mille raames loomad sünnivad, nuumatakse ja tapetakse võimaluse korral ühes ja samas piirkonnas, võttes arvesse geograafilisi erinevusi, selle asemel, et neid äärmiselt pikkade vahemaade taha vedada;

45.  nõuab tungivalt, et komisjon uuriks, kuidas oleks võimalik stimuleerida põllumajandustootjaid, tapamaju ja lihatööstust tapma loomi lähimas rajatises, et vältida loomade pikaajalist vedu ja vähendada heiteid; kutsub komisjoni üles soodustama selleks uuenduslikke lahendusi, nagu mobiilsed tapamajad, tagades samal ajal kõrged loomade heaolu standardid;

46.  on seisukohal, et teatavatel juhtudel ei oleks praegu määruse I lisa V peatükis sätestatud lubatava teekonna kestuse vähendamine elujõuline ning et seepärast tuleks leida lahendused juhtudeks, kus geograafilised tingimused ja maapiirkondade isoleeritus nõuavad elusloomade edasise tootmise või tapale viimise eesmärgil maad mööda ja/või meritsi vedu;

47.  kutsub liikmesriike üles võimaldama loomade vedamiskõlbmatuks tuvastamise korral ja kui esmaabimeetmed enam ei aita, vajaduse korral hädatapmist otse karjakasvatus- ja nuumamisettevõtetes, et vältida loomade asjatuid kannatusi;

48.  märgib, et looma ühiskondlik ja majanduslik väärtus võib mõjutada selle veostandardit; toonitab, et tõuloomade veostandardid hobusekasvatuse sektoris on kõrgel tasemel;

49.  palub komisjonil töötada välja strateegia, et tagada üleminek elusloomade veolt peamiselt liha ja rümpade ning loomse paljundusmaterjaliga kauplemisele, võttes arvesse elusloomade veo keskkonnaalaseid ning loomade heaolu ja tervise alaseid mõjusid; on seisukohal, et mis tahes sellises strateegias tuleb käsitleda majandustegureid, mis mõjutavad otsust vedada elusloomi; palub komisjonil lisada sellesse strateegiasse vedu kolmandatesse riikidesse;

50.  kutsub liikmesriike üles muutma loomade religioosse tapmise kavad tapamajades kättesaadavaks, lähtudes sellest, et suur osa elusloomade ekspordist toimub Lähis-Ida turgudele;

51.  tunnistab praegust turumoonutust, mida põhjustavad elusloomade ja liha suhtes kohaldatavad erinevad tariifid, mis tugevalt soodustab elusloomadega kauplemist; nõuab tungivalt, et komisjon vaataks oma kaubanduspartneritega selle moonutuse läbi, et vähendada elusloomadega kauplemist ja vajaduse korral asendada selline müük lihaga;

52.  tuletab meelde, et kehtiva määruse kohaselt on puhkepaus tunnustatud kontrollpunktis juba praegu kohustuslik pärast koduhobuslaste ja koduloomadena peetavate veiste, lammaste, kitsede ja sigade maksimaalset veoperioodi, kui veo kestus ületab kaheksa tundi;

Loomade heaolu

53.  kutsub liikmesriikide pädevaid asutusi üles tagama, et liidu väljumispunktides oleksid kohal veterinaarjärelevalve ametnikud, kelle ülesanne on veenduda, et loomad on valmis teekonda jätkama ning et sõidukid ja/või laevad vastavad määruse nõuetele; märgib eeskätt, et määruse artiklis 21 täpsustatakse, et veterinaararstid kontrollivad sõidukeid enne nende EList lahkumist, et tagada, et need ei ole ületäidetud, tagatud on piisav puhaskõrgus, allapanu, olemas on piisavalt sööta ja vett ning ventilatsiooni- ja jootmisseadmed toimivad nõuetekohaselt;

54.  ergutab kasutama situatsiooniplaane kõikide teekondade puhul, sealhulgas näiteks asendusveoautosid ja kogumispunkte, et võimaldada vedajal tõhusalt reageerida hädaolukordadele ja vähendada hilinemise või õnnetuse mõju aretuseks või tapmiseks ettenähtud loomade, nagu seda määruses juba nõutakse pikkade teekondade puhul;

55.  toonitab, et loomade heaolu käsitlevad õigusaktid peaksid põhinema teaduslikel andmetel ja uusimal tehnoloogial; peab kahetsusväärseks asjaolu, et hoolimata EFSA selgetest soovitustest ja Euroopa Parlamendi palvest tema 2012. aasta resolutsioonis, ei ole komisjon ajakohastanud loomade vedamise eeskirju viimatiste teaduslike tõenditega; kutsub komisjoni seetõttu üles ajakohastama erivajadusi käsitlevaid eeskirju viimaste teaduslike teadmiste ja tehnoloogia alusel, eelkõige seoses teguritega, mis hõlmavad piisavat ventilatsiooni ning temperatuuri ja niiskuse kontrolli kliimaseadmete abil kõikides sõidukites, asjakohaseid jootmissüsteeme ja vedelsööta, eriti võõrutamata loomade puhul, väiksemat laadimistihedust ja kindlaksmääratud minimaalset puhaskõrgust ning sõidukite kohandamist iga loomaliigi vajadustele; rõhutab EFSA arvamuse järeldust, et lisaks teekonna kestusele mängivad loomade heaolus rolli ka muud aspektid, nagu nõuetekohane peale- ja mahalaadimine ning sõiduki ehitus;

56.  väljendab muret vedude pärast, kus loomi joodetakse saastunud, tarbimiseks kõlbmatu veega või kus loomadel puudub veele juurdepääs jooturi talitlushäire või selle vale paigutuse tõttu; rõhutab, et vajadust tagada, et elusloomade vedamiseks kasutatavatel sõidukitel on kogu reisi vältel kaasas piisavalt vett ning et igal juhul peaks pakutav kogus vastama veetavatest loomaliikidest ja loomade arvust tulenevatele erinõuetele;

57.  peab kiiduväärseks komisjoni võetud kohustust töötada välja loomapõhised heaolunäitajad, mis peaks parandama veetavate loomade heaoluga seotud tulemusi; on seisukohal, et komisjon peaks töötama need näitajad välja viivitamata, et neid oleks võimalik kasutada kehtivate õigusnõuete täiendusena;

58.  palub komisjonil tagada, et loomade heaolu vedamise ajal käsitlevate õigusaktide mis tahes läbivaatamine tulevikus põhineks objektiivsetel ja teaduslikult põhjendatud näitajatel, et vältida meelevaldseid otsuseid, millel on elusloomasektoritele põhjendamatu majanduslik mõju;

59.  toonitab, et põllumajandustootjatel on ELi õiguse alusel õiguslik kohustus tagada, et nende veetavatele loomadele ei tekitata vigastusi, kahju ega põhjendamatuid kannatusi;

60.  rõhutab, et rikkumised on sageli tingitud elusloomade pikamaaliseks maanteeveoks kasutatavate sõidukite ventilatsioonisüsteemide ebapiisavusest ning et sellistes olukordades on loomad sunnitud viibima kitsas ruumis äärmuslikel temperatuuridel, mis ületavad ulatuslikult määruses ette nähtud termilise spektri ja taluvuspiiri;

61.  kutsub komisjoni üles tagama, et kõikides liikmesriikides kasutatakse eranditult enne usulist rituaalset tapmist uimastamist;

62.  peab kahetsusväärseks, et loomade veoruumid ei ole sageli piisavalt suured, et võimaldada sõidukites nõuetekohast ventilatsiooni, ja et loomade loomuomased liigutused on takistatud ning nad on tihti sunnitud olema pikka aega ebaloomulikus asendis, rikkudes seega selgelt määruse artiklis 6 ja I lisa II peatüki punktis 1.2 esitatud tehnilisi eeskirju;

63.  peab vajalikuks muuta elusloomade veoks kasutatavatel laevadel kohustuslikuks veterinaaride kohalolek, teatada reisi ajal surnud loomade arv ja pidada selle üle arvestust ning koostada hädaolukorra lahendamise kavad, et vältida merel olukordi, mis võivad veetavate loomade heaolu negatiivselt mõjutada;

64.  märgib, et põllumajandustootjad, vedajad ja liikmesriikide pädevad asutused tõlgendavad ja rakendavad määrust (EÜ) nr 1/2005 erinevalt, eelkõige loomade veovalmiduse osas; kutsub komisjoni üles määrust üle vaatama, et transpordinõudeid vajaduse korral üksikasjalikumalt täpsustada; kutsub komisjoni ja liikmesriike võrdsete konkurentsitingimuste kontekstis üles tagama, et edaspidi jõustatakse ja rakendatakse määrust kogu liidus ühtlustatult ja ühtselt, eelkõige loomade veovalmiduse osas;

65.  kutsub komisjoni üles töötama välja täielikku määratlust selle kohta, mida hõlmab loomade veovalmidus, ja koostama praktilisi juhiseid selle hindamiseks; kutsub liikmesriike üles pakkuma teadlikkuse suurendamise ja teavitamise meetmeid, sealhulgas põhjalikke, korrapäraseid ja kohustuslikke koolituskursusi, haridust ja sertifitseerimist veokijuhtidele, vedajatele, kauplejatele, kogumispunktidele, tapamajadele, veterinaararstidele, piiriametnikele ja kõigile teistele loomade veoga seotud ettevõtjatele, et vähendada valmiduse rikkumiste kõrget taset; palub ettevõtjatel tagada veokijuhtide ja saatjate põhjalik koolitamine kooskõlas määruse IV lisaga;

66.  nõuab range järelevalve pidamist, et vältida haigete, nõrkade või alakaaluliste loomade ning imetavate, tiinete või vajalikku võõrutusperioodi mitteläbinud emasloomade vedu;

67.  rõhutab, et määruse (EÜ) nr 1/2005 kohaselt on juba praegu kohustuslik pakkuda loomadele pikkadel teekondadel vett, toitu ja puhkust sobilike ajavahemike tagant, mis on kooskõlas loomade liigi ja vanusega; nõuab tungivalt, et komisjon teostaks mõjusamat järelevalvet, et tagada nende õiguslike nõuete täielik ja ühtlustatud järgimine kõigi liikmesriikide poolt;

68.  rõhutab, et liikmesriigid peavad tagama loomade veo nõuetekohase korraldamise, võttes arvesse ilmastikutingimusi ja transpordi liiki; kutsub liikmesriike üles tagama, et teekonnalehed ja veokavad kiidetakse heaks ainult siis, kui ilmaennustuse kohaselt ei ole kogu veoperioodi jooksul oodata temperatuuri üle 30 °C;

69.  rõhutab, et kui loomad tuleb kolmandates riikides 24-tunniseks puhkeperioodiks maha laadida, peab korraldaja kindlaks määrama puhkuse koha, kus on ELi kontrollpunkti omadele samaväärsed rajatised; kutsub pädevaid asutusi üles neid rajatisi korrapäraselt kontrollima ja mitte heaks kiitma teekonnalehti, kui ole kinnitatud, et kavandatava puhkuse kohas on ELi omadega samaväärsed rajatised;

70.  kutsub liikmesriike üles tagama, et veo kavandamine hõlmab kinnitust kontrollpunktis aja broneerimise kohta, mis hõlmab sööta, vett ja värsket allapanu; palub komisjonil määratleda puhkekohtade asukoha ja varustuse nõuded;

71.  tunnistab, et väiksemad laadimistihedused ja katkestatud teekonnad, et võimaldada loomadel puhata, avaldavad veoettevõtjatele kahjulikku majanduslikku mõju, mis võib mõjutada veetavate loomade nõuetekohast kohtlemist; kutsub komisjoni üles edendama stiimuleid nende nõuetekohaseks kohtlemiseks;

72.  palub liikmesriikidel tagada põllumajandusettevõtetes tiinusperioodide üle arvestuse pidamise täiustamine;

73.  palub komisjonil koostada teaduslike andmete alusel soovitused puurides veetavatele loomadele antava vee kohta ja tibude vedamise tingimused, millega edendatakse kõrgetasemelist heaolu;

74.  tuletab meelde, et liikmesriigid peavad leidma elu- ja tootmistsükli lõpus olevatele loomadele heaolu arvestavad lahendused;

Majanduslik abi

75.  nõuab, et laiemalt kasutataks määruse (EL) nr 1305/2013[12] artikli 33 kohast maaelu arengu meedet „loomade heaolu toetus“, mille kohaselt antakse toetust kõrgete loomade heaolu normide puhul, mis on rangemad kui asjakohased kohustuslikud nõuded;

76.  nõuab, et ühise põllumajanduspoliitika eelseisva reformi käigus säilitataks seos ühise põllumajanduspoliitika toetuste ja paremate loomade heaolu tingimuste vahel, mille puhul järgitakse täielikult määruses (EÜ) nr 1/2005 sätestatud norme või ületatakse neid, ja tugevdataks seda seost;

77.  nõuab tungivalt toetuse andmist meetmetele, millega tagatakse liikmesriikides tapamajade tasakaalustatud jaotumine, millega tagatakse asjaomase piirkonna põllumajandusloomade arvu arvesse võtmise;

Kolmandad riigid

78.  väljendab muret püsivate teadete pärast loomade veo ja heaolu alaste probleemide kohta teatavates kolmandates riikides; märgib, et teatavates kolmandates riikides, kuhu EL loomi saadab, toimuva tapmisega kaasnevad äärmuslikud ja pikaajalised kannatused ning OIE kehtestatud loomade heaolu tapmisel käsitlevate rahvusvaheliste normide korrapärased rikkumised; tunnistades küll, et kolmandates riikides nõutakse sageli elusloomi, kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama üleminekut elusloomade vedamiselt liha ja rümpade vedamisele kolmandatesse riikidesse, samuti sperma või embrüote vedamisele tõuloomade asemel;

79.  palub, et komisjon nõuaks kahepoolsetel kaubandusläbirääkimistel kolmandate riikidega loomade heaolu käsitlevate ELi normide järgimist ja toetaks Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames sellealaste liidu sätete rahvusvaheliseks muutmist;

80.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et teatavate kolmandate riikide kohaldatavad standardid ei ole nii kõrged kui ELi-sisesed; kutsub komisjoni üles tugevdama olemasolevaid nõudeid liidu kaubanduspartnerite suhtes, eelkõige seoses loomadega kauplemise ja nende vedamisega, et need oleksid vähemalt sama karmid nagu ELi normid; palub kolmandatesse riikidesse eksportivatel liikmesriikidel teha koostööd kohalike asutustega, et parandada loomade heaolu standardeid;

81.  nõuab järjepidevat ja täielikku vastavust Euroopa Liidu Kohtu 2015. aasta otsusele kohtuasjas C-424/13, milles kohus otsustas, et loomade veoks pikal teekonnal, mis saab alguse ELi territooriumilt ja jätkub väljaspool seda, peab vedaja esitama lahkumise loa saamiseks teekonnalehe, mis on nõuete järgimist arvestades realistlik, pöörates erilist tähelepanu temperatuuriprognoosile; kutsub pädevaid asutusi üles mitte kinnitama teekonnalehti, mille kohaselt tuleb kooskõlas kohtuotsusega laadida loomad 24-tunniseks puhkuseks maha ELi mittekuuluvas riigis, välja arvatud juhul, kui korraldaja on määranud puhkuseks kindlaks koha, kus on olemas kontrollpunktiga samaväärsed rajatised; tuletab seoses sellega samuti meelde, et ainus olemasolev kolmandate riikide marsruutidel olevate loomapidamishoonete nimekiri on 2009. aastast ning selles puuduvad sageli täpsed aadressid, mis muudab ELi õiguse kohaste vajalike kontrollide läbiviimise oluliselt keerulisemaks; kutsub väljumispunktide veterinaarjärelevalve ametnikke kontrollima, nagu on nõutud määruses (EÜ) nr 1/2005, et enne sõidukite EList lahkumist oleksid määruse sätted täidetud;

82.  tuletab seoses sellega meelde ka komisjoni ettepanekut võtta vastu direktiiv liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute (rikkumisest teatajad) kaitse kohta (COM(2018)0218), eelkõige veterinaarkontrollide kontekstis;

83.  taunib sageli pikaks kujunevaid viivitusi piiridel ja sadamates ning juhib tähelepanu suurematele piinadele ja kannatustele, mida need loomadele põhjustavad; kutsub kolmandate riikidega piirnevaid liikmesriike üles rajama puhkealasid, kus loomad on võimalik maha laadida ning neid toita, joota ja võimaldada neile puhkust ja veterinaarhooldust, et teekonnalehed oleks võimalik nõuetekohaselt täita, ning avama tollipunktides piisava arvu töötajatega spetsiaalseid kiireid läbipääsuradasid veetavate loomade jaoks, et vähendada ooteaegu, kahandamata seejuures sanitaar- ja tollikontrolli kvaliteeti piiril; kutsub liikmesriike lisaks üles paremale koostööle loomavedude kavandamisel, et vältida liiga suurt samaaegselt piirikontrolli saabuvate vedude arvu;

84.  kutsub komisjoni üles tihendama koostööd ja teavitamist, sealhulgas täiendavat vastastikust abi ja kiirendatud teabevahetust, pädevate asutuste vahel kõikides liikmesriikides ja kolmandates riikides, et vähendada loomade heaolu ja loomahaiguste alaseid probleeme, mis on seotud halva haldusega, tagades et eksportijad täidavad täielikult haldusnõudeid; palub komisjonil edendada loomade heaolu rahvusvahelisel tasandil ja teha algatusi, et suurendada teadlikkust ELi mittekuuluvates riikides;

85.  kutsub komisjoni üles avaldama survet transiidiriikidele, kes seavad bürokraatlikke tõkkeid ja turvatakistusi, mille tõttu elusloomade transport asjatult viibib;

86.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu loomade heaolu rikkumistele veetranspordi ja merevedude käigus kolmandatesse riikidesse ning hindama võimalikke õigusaktide rikkumisi, nagu surnud loomade keelatud heitmine laevadelt Vahemerre (sageli on kõrvamärgid ära lõigatud), mis toimub seetõttu, et korjuste kõrvaldamine pole sihtsadamas sageli võimalik;

87.  tõstab esile nõukogu otsust 2004/544/EÜ loomade kaitset rahvusvaheliste vedude ajal käsitleva Euroopa konventsiooni allakirjutamise kohta[13], mille kohaselt vedu võib tähendada kas: vedu kahe liikmesriigi vahel, läbides seejuures ELi mittekuuluva riigi territooriumi; vedu liikmesriigi ja ELi mittekuuluva riigi vahel; või otsevedu kahe liikmesriigi vahel;

88.  rõhutab, et kui loomade veo standardeid kolmandates riikides ei viida vastavusse ELi omadega ja nende rakendamisest ei piisa, et tagada täielik vastavus määrusele, peaksid elusloomade veoteekonnad kolmandatesse riikidesse sõltuma kahepoolsetest kokkulepetest, et neid erinevusi leevendada, ning kui seda ei saavutata, tuleks need keelata;

89.  tuletab liikmesriikidele meelde, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale[14] võivad nad kehtestada rangemad riiklikud eeskirjad loomade kaitseks vedamise ajal, kui need on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1/2005 peamise eesmärgiga;

90.  kutsub komisjoni üles edendama parimate tavade vahetust ja meetmete regulatiivset samaväärsust kolmandate riikidega seoses elusloomade veoga;

91.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, Euroopa Kontrollikojale, Euroopa Toiduohutusametile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

  • [1]  ELT L 3, 5.1.2005, lk 1.
  • [2]  http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2018/621853/EPRS_STU(2018)621853_EN.pdf
  • [3]  ELT C 434, 23.12.2015, lk 59.
  • [4]  EFSA Teataja 2011:9(1):1966.
  • [5]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0096.
  • [6]  Euroopa Kohtu otsus (viies koda), 23.4.2015, Zuchtvieh-Export GmbH versus Stadt Kempten, C-424/13, ECLI:EU:C:2015:259
  • [7]  Euroopa Kontrollikoja 14. novembri 2018. aasta eriaruanne nr 31/2018: „Loomade heaolu ELis: kuidas vähendada lõhet ambitsioonikate eesmärkide ja tegeliku rakendamise vahel“.
  • [8]  https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/1966
  • [9]  ELT L 102, 11.4.2006, lk 1.
  • [10]  Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi aruanne „Final report of an audit carried out in the Netherlands from 20 February 2017 to 24 February 2017 in order to evaluate animal welfare during transport to non-EU countries“, 2017.
  • [11]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus).
  • [12]  ELT L 347, 20.12.2013, lk 347.
  • [13]  ELT L 241, 13.7.2004, lk 21.
  • [14]  Euroopa Kohtu (esimene koda) 14. oktoobri 2004. aasta otsus – kohtuasi C-113/02: Euroopa Ühenduste Komisjon versus Madalmaade Kuningriik ja Euroopa Kohtu (kolmas koda) 8. mai 2008. aasta otsus – kohtuasi C-491/06: Danske Svineproducenter.

SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Käesolev raport annab teavet määruse (EÜ) nr 1/2005, millega reguleeritakse loomade kaitset ja heaolu vedamise ajal, rakendamise seisu kohta. Sõnastatud on mitmed poliitilised soovitused, mille eesmärk on muuta paremaks selle rakendamine, mis on siiani ebapiisav ja erineb liikmesriikide vahel suuresti.

Peamised järeldused[1]

1.  Ebapiisav rakendamine

1.1.  Mittetäielikud, vastuolulised ja ebausaldusväärsed andmed rakendamise analüüsimiseks

Liikmesriikide andmekogumise lähenemisviisid erinevad niivõrd palju, et keeruline on viia määruse rakendamise kohta läbi ühtset analüüsi. Lisaks sellele, nagu rõhutab kontrollikoja oma 2018. aasta eriaruandes loomade heaolu kohta ELis, on komisjon tunnistanud, et liikmesriikide teavitatud andmed ei ole täielikud, järjepidevad, usaldusväärsed või piisavalt üksikasjalikud, et teha järeldusi nõuete järgimise kohta ELi tasandil[2].

TRACES (ELi veebiplatvorm, mida kasutatakse loomade ELi-siseste piiriüleste pikamaavedude seireks) sisaldab teavet ja aruandlusvahendeid, mida ametiasutused saaksid kasutada loomade veo kontrollide paremaks suunamiseks. Kontrollikoda on leidnud, nagu on osutatud tema eriaruandes, et veokontrollide eest vastutavad liikmesriikide ametiasutused kasutasid harva TRACESilt saadud teavet kontrollide suunamiseks;

Lisaks sellele on valmidust käsitlevate juhiste järgimise registreerimine liikmesriikides hakanud alles hiljuti andma analüüsitavaid andmeid (üksnes 2014. ja 2015. aasta andmed ja hiljuti 2016. aasta andmed on avalikustatud), mistõttu puuduvad avalikud andmed ja head näitajad loomade heaolu arengu kohta elusloomade vedamise ajal. Silmatorkav on nimelt, et – nagu nähtub liikmesriikide kontrolliaruannete analüüsist – liikmesriikide vahel esinevad tohutud erinevused kontrollide arvus, mis ulatub nullist (!) kuni mitme miljonini (!) aastas, ning rikkumiste sageduses, mis ulatub nullist kuni 16,6 %-ni. See annab alust arvata, et liikmesriikidel on kontrollidele erinev lähenemisviis, näiteks juhuslikud versus riskipõhised strateegiad.

On ilmselge vajadus ühiste miinimumnõuete järele, et võimaldada ühtlustatumat andmekogumist ja jälgitud parameetrite hindamist.

1.2.  Pikad ja väga pikad teekonnad sagenevad

Igal aastal veetakse miljoneid loomi pikki vahemaid liikmesriikide vahel ja kolmandatesse riikidesse, eesmärgiga neid aretada või nad tapale viia. Vedu on loomade jaoks stressirohke, sest nad puutuvad mitmeid tunde kokku paljude probleemidega, mis võivad hõlmata väiksemat ruumi, temperatuurimuutusi, toidu ja vee piiranguid ning sõiduki liikumist. Ohud veo ajal hõlmavad paljusid küsimusi, nagu sõidukvaliteet, asjakohase varustuse olemasolu ja ootamatud muutused tee- või ilmastikutingimustes, ning seetõttu on võimalik, et lähtepunktis veovalmiks tunnistatud loomad haigestuvad või saavad vigastusi veo ajal. Hoolimata sellest on kindlaks tehtud, et loomade kontrollimist enne ja pärast teekonna läbimist viiakse läbi palju sagedamini kui kontrolle veo ajal. Enamik kontrolle toimuvad tapamajades ja hõlmavad enamasti lühimaavedu.

Raportöör väljendab muret suure arvu teadete pärast, mis käsitlevad nõuetele mittevastavate sõidukite kasutamist elusloomade vedamiseks nii maal kui ka merel. Eelkõige seoses kaubandusega kolmandate riikidega põhjustatakse loomadele lisakannatusi väga pikkade teekondadega, sealhulgas pikkade peatustega piiril dokumentide, sõidukite ja loomade kontrolliks. Halvad tingimused merevedude ajal on täiendav muretekitaja. Liikmesriigid peaksid olema laevade sertifitseerimise ja neile lubade andmise menetlustes rangemad ning parandama oma laadimiseelseid loomade veovalmiduse kontrolle. Raportöör on ühtlasi seisukohal, et komisjoni peaks esitama loetelu sadamatest, kus on loomade inspekteerimiseks vajalikud rajatised.

Lisaks on vaja situatsiooniplaane kõikide teekondade jaoks, et vedaja saaks tõhusalt reageerida hädaolukordadele ja vähendada hilinemise või õnnetuse mõju loomale.

2.  Vaja on tugevamat ja ühtlustatud jõustamist

2.1.  Tõhusad ja hoiatavad karistused

Loomade heaolu parandamiseks veo ajal on olulisel kohal tugevam ja ühtlustatud jõustamine koos tõhusate ja hoiatavate karistustega. Kahjuks paistab seoses karistuste süsteemiga, et komisjon on ignoreerinud parlamendi 12. detsembri 2012. aasta resolutsiooni. Komisjon ignoreeris ühtlasi üleskutset kontrollida määruse vastuolu õiguslike nõuetega eri liikmesriikides.

Määruse paremaks rakendamiseks peaksid korduvad rikkumised tooma kaasa süüdistuse esitamise, karistused, sealhulgas sõidukite konfiskeerimise, ning loomade heaolu ja veo eest vastutavate isikute kohustusliku ümberõppe.

Tuletatakse meelde, et määrus annab liikmesriikidele tugevad täidesaatvad volitused, sealhulgas õiguse nõuda vedajatelt süsteemide loomist, mis hoiavad ära rikkumiste kordumise, ning peatada või tühistada vedaja luba.

2.2.  Uusima tehnoloogia kasutamine teekonnalehtede kontrollimiseks

Pädevad asutused peaksid tegema koostööd, et tugevdada jõustamist tehnoloogia kasutamisega. Nimelt võib tehnoloogia aidata neil luua lähtekoha liikmesriigi ja dokumentatsiooni ning saabumiskoha liikmesriigi vahel reaalajas tagasisideahela. Juhul, kui hea veovalmidusega loomad saabuvad halva veovalmidusega, tuleb eksportijat koheselt karistada.

3.  Määruse ajakohastamine kooskõlas viimaste teaduslike teadmiste ja tehnoloogiaga

Loomade heaolu käsitlevad õigusaktid peaksid põhinema teaduslikel andmetel ja uusimal tehnoloogial. Kahjuks ei ole komisjon, hoolimata Euroopa Toiduohutusameti selgetest soovitustest ja parlamendi palvest tema 2012. aastal vastuvõetud resolutsioonis, ajakohastanud loomade vedamise eeskirju viimatiste teaduslike tõenditega. Komisjon peaks ajakohastama asjaomased eeskirjad võimalikult aegsasti, eelkõige selles osas, mis puudutab piisavat ventilatsiooni ja jahutust kõikides sõidukites, asjakohaseid jootmissüsteeme, eriti võõrutamata loomade puhul, ning kindlat minimaalset puhaskõrgust.

3.1.  Valmiduse määratlus

Veovalmiduse kasutamine laadimisel valikukriteeriumina on oluline tegur loomade heaolu tagamiseks veo ajal, sest heaoluriskid veo ajal on vigastatud või haigete loomade jaoks suuremad. Oluline on, et kõiki loomi kontrollitakse enne laadimist, et teha kindlaks veovalmidus, ja et veokõlbmatute loomade eest hoolitsetakse päritolukohas. Komisjoni auditid ajavahemikul 2007–2017 osutavad paljudes liikmesriikides peaaegu alati valmidust käsitlevate eeskirjade rikkumisele. Valmiduse probleem moodustab rikkumiste suurima protsendi (probleemid dokumentidega on suuruselt teisel kohal). Lisaks, nagu varem nimetatud, on valmidust käsitlevate juhiste järgimise registreerimine liikmesriikides hakanud alles hiljuti andma analüüsitavaid andmeid, mistõttu et puuduvad avalikud andmed ja head näitajad.

Komisjon peaks töötama välja täieliku määratluse selle kohta, mida hõlmab valmidus, ja pakkuma usaldusväärseid koolitusi põllumajandustootjatele, veokijuhtidele ja veterinaararstidele, et vähendada valmiduse rikkumiste kõrget taset liikmesriikides.

4.  Majanduslik abi

Ühises põllumajanduspoliitikas seotakse põllumajandusettevõtjatele tehtavad otsemaksed loomade heaolu miinimumtasemega, samal ajal kui maaelu arengu poliitika julgustab põllumajandusettevõtjaid püüdlema kõrgemate standardite poole; nimelt nähakse määruse (EL) nr 1305/2021 artikliga 33 ette maaelu arengu meede „loomade heaolu toetus“, mille kohaselt antakse toetust kõrgete loomade heaolu normide puhul, mis on rangemad kui asjakohased kohustuslikud nõuded. Siiski toob kontrollikoda oma 2018. aasta eriaruandes välja, et asjaomast meedet ei ole erinevates liikmesriikides kasutatud piisavalt laialdaselt. Tegelikult ei ole kümme liikmesriiki seda üldse kasutanud.

Ühise põllumajanduspoliitika eelseisva reformi käigus tuleks säilitada seos ühise põllumajanduspoliitika toetuste ja paremate loomade heaolu tingimuste vahel, mille puhul järgitakse täielikult määruses (EÜ) nr 1/2005 sätestatud norme või ületatakse neid, ja seda seost tugevdada.

5.  Loomade teekonna kestuse lühendamine

Tuletatakse meelde, et määruse (EÜ) nr 1/2005 põhjenduse 5 kohaselt tuleb „loomade kaitse huvides [...] loomade [...] pikki teekondi võimalikult piirata“.

5.1.  Alternatiivsed strateegiad elusloomade vedamisele

Üldise lähenemisviisina tuleks loomade teekonna kestust võimalikult lühendada, eelkõige pikkade ja väga pikkade teekonna kestuste korral. Seda saab kõige paremini saavutada alternatiivsete strateegiate abil, nagu majanduslikult elujõulised kohalikud tapamajad, tõuloomade veo asendamine, kasutades spermat või embrüoid, rümpade ja lihatoodete vedu, samuti seadusandlikud algatused liikmesriikides, et lihtsustada kohapealset tapmist.

Silmas tuleks pidada, et liha ja muude loomsete toodete vedamine on tehniliselt lihtsam ja eetiliselt ratsionaalsem kui elusloomade vedamine üksnes tapale viimise eesmärgil. Selles kontekstis peaks komisjon vajaduse korral toetama majanduslikult elujõuliste tapamajade ehitamist liikmesriikides, et loomi tapetaks nende kasvatamiskohale võimalikult lähedal. Välja tuleks töötada strateegia, et minna üle elusloomade veolt üksnes liha ja rümpadega kauplemisele, võttes arvesse elusloomade veo keskkonnaalast ning loomade heaolu ja toiduohutuse alast mõju.

5.2.  Kolmandate riikide loomade veo standardite vastavusse viimine ELi omadega

Arvestades, et kolmandate riikide kohaldatavad standardid ei ole nii kõrged kui ELis, peaks komisjon tugevdama olemasolevaid nõudeid lidu kaubanduspartnerite suhtes, eelkõige seoses loomadega kauplemisega. Vaja on ühtlasi suurendada kõigi liikmesriikide ja kolmandate riikide pädevate asutuste vahelist koostööd ja teabevahetust, et vähendada loomade heaolu alaseid probleeme, mis on seotud halva haldusega.

Teadaanded loomade jaoks äärmiselt pikkade ja kannatusi tekitavate ooteaegade kohta piiridel on šokeerivad. Olukorra parandamiseks tehakse ettepanek, et liikmesriigid, kellel on piirid kolmandate riikidega, peaksid avama tollipunktides spetsiaalsed kiired läbipääsurajad veetavate loomade jaoks, et vähendada ooteaegu. Lisaks peaksid liikmesriigid ja komisjon pöörama erilist tähelepanu loomade heaolu rikkumistele merevedude ajal kolmandatesse riikidesse.

Järjekindlalt ja täielikult tuleks järgida Euroopa Liidu Kohtu otsust kohtuasjas C-424/13. Kohus otsustas, et loomade veoks pikal teekonnal, mis saab alguse ELi territooriumilt ja jätkub väljaspool seda, peab vedaja esitama lahkumise loa saamiseks tõese ja täpse teekonnalehe, et kontrollida määruse (EÜ) nr 1/2005 nõuete järgimist.

Raportöör on seisukohal, et kui loomade veo standardeid kolmandates riikides ei viida vastavusse ELi omadega, tuleks elusloomade veoteekonnad kolmandatesse riikidesse keelata.

Järeldused ja soovitused

Raportöör on arvamusel, et ellu tuleks viia alljärgnevad peamised poliitilised soovitused:

•  loomade teekonna kestust tuleks võimalikult lühendada, eelkõige pikkade ja väga pikkade teekonna kestuste korral; seda saab kõige paremini saavutada mitmete alternatiivsete strateegiate abil, nagu majanduslikult elujõulised kohalikud tapamajad, tõuloomade veo asendamine, kasutades spermat või embrüoid, samuti rümpade ja lihatoodete vedu;

•  soovitatakse, et komisjon peaks ajakohastama eeskirjad viimaste teaduslike teadmiste ja tehnoloogia põhjal;

•  komisjon peaks töötama välja täieliku määratluse selle kohta, mida hõlmab valmidus, ja pakkuma koolitusi põllumajandustootjatele, veokijuhtidele ja veterinaararstidele, et vähendada valmiduse rikkumiste kõrget taset;

•  ühise põllumajanduspoliitika eelseisva reformi käigus tuleks säilitada seos ühise põllumajanduspoliitika toetuste ja paremate loomade heaolu tingimuste vahel, mille puhul järgitakse täielikult määruses (EÜ) nr 1/2005 sätestatud norme või ületatakse neid, ja seda seost tugevdada;

•  soovitatakse, et kui loomade veo standardeid kolmandates riikides ei viida vastavusse ELi omadega, tuleks elusloomade veoteekonnad kolmandatesse riikidesse keelata.

  • [1]  Järeldused põhinevad eelkõige kahel uuringul, mille tellis Euroopa Parlamendi uuringuteenistus. Need on järgmised: „Määruse (EÜ) nr 1/2005 (2009–2015) rakendamine, rõhuasetusega andmete registreerimisel“ ja „Kooskõla veovalmiduse tehniliste eeskirjadega, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1/2005 (mis käsitleb loomade kaitset vedamise ajal) I lisas“.
  • [2]  Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule nõukogu direktiivi 98/58/EÜ (mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset) rakendamise kohta (COM(2016) 558 final, 8.9.2016) ja riiklike kontaktpunktide koosolekute protokollid, mis käsitlevad loomade heaolu vedamise ajal.

KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (13.12.2018)

põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile

määruse (EÜ) nr 1/2005 (mis käsitleb loomade kaitset vedamise ajal nii ELis kui ka väljaspool seda) rakendamisraporti kohta
(2018/2110(INI))

Arvamuse koostaja (*): Karin Kadenbach

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  märgib, et igal aastal veetakse miljoneid elusloomi tapmisele või paaritamisele nii ELis kui ka EList kolmandatesse riikidesse; on seisukohal, et määrusel (EÜ) nr 1/2005[1] on nõuetekohase rakendamise ja jõustamise korral positiivne mõju loomade heaolule vedamise ajal; kiidab heaks komisjoni sellealased suunised, kuid peab kahetsusväärseks, et need ja mõned komisjoni kavandatud meetmed hilinesid kuni viis aastat[2]; tõdeb, et endiselt esineb vedamisega seoses tõsiseid probleeme, ja täheldab, et määruse jõustamine näib olevat selle rakendamisega seotud osapooltele peamine murekoht;

2.  peab kahetsusväärseks, et ikka veel on lahendamata mitmed määrusega (EÜ) nr 1/2005 seotud probleemid, nagu veoruumi ületäitmine, ebapiisav puhaskõrgus, vajalike puhkepeatuste tegematajätmine, ebapiisav toit ja vesi, ebapiisavad ventilatsiooni- ja jootmisseadmed, vedamine äärmuslikus kuumuses, kehvas seisundis loomade vedamine, võõrutamata vasikate vedamine, vajadus kindlaks teha elusloomade tiinus, teekonnalehtede kontrollimise ulatus, rikkumise-jõustamise-sanktsioonide suhe, väljaõppe, hariduse ja tunnistuste andmise kombineeritud mõju ning ebapiisav allapanu, nagu on täheldanud ka Euroopa Kontrollikoda oma eriaruandes nr 31/2018[3] ja vabaühendused komisjonile esitatud kaebustes; nõuab eespool nimetatud valdkondade parandamist;

3.  kutsub liikmesriike ja vedajaid üles oluliselt parandama määruse (EÜ) nr 1/2005 jõustamist ja järgimist ning palub tungivalt, et komisjon algataks rikkumismenetlused nõudeid rikkuvate liikmesriikide vastu, et tagada loomade heaolu ja aus konkurents;

4.  on komisjoniga nõus, et pädevate asutuste jaoks on hea tava kontrollida kõiki väljaspool ELi asuvatesse riikidesse suunduvaid loomapartiisid pealelaadimise etapis[4]; on seisukohal, et ka osa ELi-siseselt veetavaid loomapartiisid tuleks kontrollida pealelaadimise etapis; juhib tähelepanu sellele, et pädevad asutused peaksid pealelaadimise etapis veenduma, et täidetud oleksid määrusega kehtestatud ruuminõuded põrandapinna ja puhaskõrguse osas, ventilatsiooni- ja veesüsteemid töötaksid korralikult, jootmisseadmed töötaksid korralikult ja oleksid veetavatele liikidele sobivad, peale ei laaditaks kehvas seisundis loomi ning olemas oleks piisav sööt ja allapanu;

5.  on mures selle pärast, et loomi laaditakse loomaveolaevadele sageli hoolimatult; palub pädevatel asutustel loomi enne pealelaadimist põhjalikult kontrollida, tagamaks, et nad on võimelised teekonda jätkama, ning veenduda, et pealelaadimine toimuks kooskõlas määruse (EÜ) nr 1/2005 artikliga 20 ilma loomi karmilt kohtlemata ning regulaarselt keppe ja elektrilööke andvaid vahendeid kasutamata; palub pädevatel asutustel mitte kinnitada teekonnalehti sadamates, kus pole kasutusel vahendid, mis võimaldaksid loomade nõuetekohast kontrolli enne pealelaadimist;

6.  toonitab, et loomade kannatused vedamise ajal tekitavad ühiskonnas suurt muret ja protesti; nendib, et 21. septembril 2017 sai komisjon üle miljoni allkirja kampaania #StopTheTrucks toetuseks, mille raames Euroopa kodanikud nõuavad loomade pikamaavedude kaotamist;

7.  on seisukohal, et puudujäägid määruse (EÜ) nr 1/2005 rakendamisel on selge näide vajadusest teha rohkem selleks, et hoida ära loomade heaolu oluliselt kahjustavad tõsised vahejuhtumid ning seaduserikkujad vastutusele võtta;

8.  palub komisjonil määrus (EÜ) nr 1/2005 kooskõlas selle põhjendusega 11 läbi vaadata, et viia see vastavusse praeguste teaduslike andmetega;

9.  tuletab meelde parlamendi rohkeid küsimusi, kirju ja kaebusi, mida parlamendiliikmed on komisjonile saatnud ning milles on juhitud tähelepanu määruse süstemaatilistele rikkumistele ja mõistetud hukka vastuvõetamatud tingimused, mis põhjustavad liidu piires ja kolmandatesse riikidesse veetavatele elusloomadele stressi, valu, ängistust ja kannatusi;

10.  peab kahetsusväärseks määruse selliseid rikkumisi, mis on seotud võõrutamata loomi, näiteks alles piimatoidul olevaid vasikaid, lambatallesid, kitsetallesid, põrsaid ja varssu, käsitlevate eeskirjade mittetäitmisega, ning nõuab üksikasjalikumate meetmete kasutuselevõtmist, et tagada nende loomade heaolu täielik kaitse vedamise ajal;

11.  nõuab, et loomade veoaeg piirataks kaheksale tunnile, mille hulka kuulub ka peale- ja mahalaadimise aeg, ning et arvesse võetaks veterinaararstide liigipõhiseid nõuandeid sõltumata sellest, kas tegemist on maismaa-, mere- või õhutranspordiga; on seisukohal, et võõrutamata loomade veoteekond ei tohiks kesta kauem kui neli tundi;

12.  peab kahetsusväärseks, et vaatamata Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) selgetele soovitustele ei vasta määruse teatavad osad uusimatele teaduslikele teadmistele loomade heaolu kohta, kuigi määrus ise seda nõuab; nõuab seepärast ajakohastatud ja parandatud eeskirju järgneva kohta:

–  ventilatsioon ja jahutus kõikides sõidukites/laevades,

–  asjakohased jootmissüsteemid, eriti võõrutamata loomade puhul,

–  kehvas seisundis loomade vedu,

–  suurem minimaalne puhaskõrgus,

–  väiksem laadimistihedus;

13.  rõhutab, et määruse (EÜ) nr 1/2005 kohaselt tuleb pikki vahemaid veetavatele loomadele võimaldada vett, toitu ja puhkust sobivate ajavahemike järel ning kooskõlas liigist ja vanusest tulenevate vajadustega; palub tungivalt, et komisjon kontrolliks tõhusamalt nende õiguslike nõuete täielikku ja ühtlustatud järgimist kõigis liikmesriikides;

14.  peab kahetsusväärseks pikki viivitusi piiridel, kus puhkuse, vee ja veterinaarabivahendite puudumine võib samuti kaasa tuua suuremad probleemid loomade tervise ja heaoluga, sealhulgas kannatused ja surmajuhtumid; kutsub liikmesriike üles tagama, et korraldajad planeeriksid teekondi paremini, ja rõhutab vajadust parandada eri liikmesriikide riigiasutuste vahelist teabevahetust, et vältida loomi transportivate veokite kogunemist piiridel;

15.  juhib tähelepanu sellele, et jõustamine on eriti keeruline, kui teekond viib läbi mitme liikmesriigi ning kui teekonnalehe kinnitamise ning vedajale loa ja juhile pädevustunnistuse andmise eest vastutavad eri liikmesriigid; palub kõigil liikmesriikidel, kes avastavad rikkumisi, teavitada sellest esimesel võimalusel teisi asjaomaseid liikmesriike; nendib, et määruse (EÜ) nr 1/2005 artikliga 26 antakse liikmesriikidele suur jõustamispädevus, sh õigus vedaja luba tõsiste rikkumiste korral peatada või ära võtta, nõuda asjaomaselt vedajalt rikkumise kordumise vältimiseks süsteemide paikaseadmist ja rakendada vedaja suhtes täiendavaid kontrolle, nõudes näiteks veterinaararsti kohalolekut loomade pealelaadimisel; on mures, et paljudes liikmesriikides ei kasutata seda pädevust nõuetekohaselt ega kontrollita selle kasutamist; palub liikmesriikidel, keda teavitatakse rikkumistest, võtta nende rikkumiste kordumise vältimiseks õigeaegselt asjakohaseid meetmeid;

16.  peab kahetsusväärseks, et liikmesriikide pädevate asutuste poolt määruse (EÜ) nr 1/2005 kohaselt tehtud kontrollide üldarv on vähenenud, kuigi elusloomade vedu ELis on kasvanud[5]; kutsub liikmesriike üles oluliselt suurendama elusloomaveo kontrollide miinimumarvu, et tagada loomade heaolu;

17.  on mures veotingimuste pärast kolmandates riikides; kutsub liikmesriike ja vedajaid üles rangelt kinni pidama Euroopa Kohtu otsusest, milles järeldati, et määrus (EÜ) nr 1/2005 on kohaldatav ka ekspordi suhtes ELi mittekuuluvatesse riikidesse[6] kuni sihtkohta jõudmiseni; palub liikmesriikidel teha ELi väljumispunktides täiendavaid kontrolle, veendumaks, et kõik loomad on suutelised jätkama teekonda väljaspool ELi piire;

18.  kutsub komisjoni üles tagama, et liikmesriigid suurendaksid ja karmistaksid elusloomade vedude suhtes rakendatavaid ametlikke kontrolle ning annaksid tulemuste kohta aru üksikasjalikult ja läbipaistvalt; palub seepärast komisjonil teha süsteem TRACES avalikult kättesaadavaks;

19.  rõhutab, kui oluline on juhtide väljaõpe, haridus ja pädevustunnistuste andmine loomade heaolu suurendamiseks vedamise ajal; kutsub liikmesriike üles koostöös komisjoniga tagama, et asjaomastele ettevõtjatele antaks asjakohast ja ühtlustatud väljaõpet;

20.  kutsub liikmesriikide pädevaid asutusi üles tagama, et liidu väljumispunktides oleksid kohal riiklikud veterinaararstid, kelle ülesanne on veenduda, et loomade vedamiseks kasutatavates sõidukites oleksid piisavalt suured veoruumid, et loomad ei oleks paigutatud liiga tihedalt, ning et oleks olemas veetavate liikide ja loomade arvu jaoks sobivas koguses allapanu, toitu ja vett ning et loomade ventilatsiooni- ja joogiveesüsteemid töötaksid korralikult;

21.  palub tungivalt, et komisjon uuriks, milliseid stiimuleid saaks pakkuda põllumajandustootjatele, tapamajadele ja lihatööstusele, et nad laseksid oma loomi tappa lähimas tapamajas, vältimaks loomade pikaajalist vedu ja vähendamaks heiteid; kutsub komisjoni üles soodustama selleks uuenduslikke lahendusi, nagu liikuvad tapmislahendused, tagades samas loomade heaolu kõrged standardid;

22.  on seisukohal, et liha vedamine elusloomade asemel parandaks oluliselt loomade heaolu ja vähendaks seonduvate vedude mahtu, sellel aga oleks positiivne mõju ka keskkonnale; kutsub liikmesriike ja vedajaid üles töötama välja strateegiaid elusloomade vedamise asendamiseks lihatoodete ja rümpade vedamisega;

23.  palub komisjonil määratleda puhkekohtade asukoha ja varustuse nõuded;

24.  peab kahetsusväärseks, et on loomaveokeid ja loomaveolaevu, mida poleks tohtinud tunnistada loomade veoks sobivaks; tõdeb, et määruse (EÜ) nr 1/2005 artiklites 20 ja 21 sätestatud nõudeid loomaveolaevadega vedamise kohta eiratakse sageli; kutsub liikmesriike üles mitte kinnitama ega pikendama nende loomaveokite ja/või loomaveolaevade lube, mis ei vasta määruse (EÜ) nr 1/2005 nõuetele, ja viima põhjalikult läbi nõutavad laadimiseelsed loomaveolaevade kontrollid;

25.  nendib, et eri liikmesriikide põllumajandustootjad, vedajad ja pädevad asutused võivad määrust (EÜ) nr 1/2005 mitmeti tõlgendada, eriti mis puutub loomade veovalmidusse; palub komisjonil määrus läbi vaadata, et vajaduse korral veonõudeid täpsustada;

26.  rõhutab vajadust muuta kohustuslikuks, et loomade mereveoks kasutatavatel laevadel viibiks veterinaararst, kes annaks aru ja peaks arvestust merereisi ajal surnud loomade kohta ja koostaks hädaolukorra plaanid selliste merel tekkivate olukordade lahendamiseks, millel võib olla negatiivne mõju veetavate loomade heaolule;

27.  peab kahetsusväärseks, et komisjoni sõnul pole liikmesriikide esitatud andmed alati täielikud, järjepidevad, usaldusväärsed ega piisavalt üksikasjalikud, et nende põhjal oleks võimalik teha järeldusi ELi tasandil; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles välja töötama usaldusväärsed näitajad ja avalikud andmed loomade heaolu hindamiseks elusloomade vedamise ajal;

28.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid ühtlustaksid paremini karistusmäärasid rikkumiste eest, kuna mõnes liikmesriigis võivad need olla üle kümne korra suuremad kui teistes; tuletab meelde, et karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad; kutsub komisjoni üles välja töötama tegevuskava karistuste ühtlustamiseks kõigis liikmesriikides;

29.  soovitab, et EL investeeriks rohkem väikesemahulise kohaliku loomakasvatuse arendamisse ja tervisliku taimepõhise toitumise edendamisse, mis võiks asendada suurt loomsete toodete tarbimist tänapäeval;

30.  palub komisjonil koostada kontrolli- ja rakendusaruannete alusel must nimekiri ettevõtjatest, kes panevad toime määruse korduvaid ja tõsiseid rikkumisi; kutsub komisjoni üles nimetatud musti nimekirju sageli ajakohastama ja avaldama ning soodustama parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel nii vedamise kui ka haldamise valdkonnas;

31.  nendib, et vasikaid võib vedada alates 14. elupäevast; on seisukohal, et vedamise ajal on võimatu täita väga noorte loomade vajadusi, sh vasikate loomulikku vajadust emapiima imeda, ja kutsub seepärast komisjoni üles sellele tavale lõppu tegema;

32.  palub komisjonil tagada, et loomade heaolu vedamise ajal käsitlevate õigusaktide mis tahes läbivaatamine tulevikus põhineks objektiivsetel ja teaduslikult põhjendatud näitajatel, vältimaks meelevaldseid otsuseid, millel on elusloomasektoritele põhjendamatu majanduslik mõju;

33.  palub komisjonil hinnata rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (MARPOL 73/78) võimalikke rikkumisi;

34.  palub komisjonil hinnata SOLASi konventsiooni (rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel), direktiivi 2009/16/EÜ (mis käsitleb sadamariigi kontrolli)[7] ning määruse (EÜ) nr 1/2005 artikli 19 võimalike rikkumisi;

35.  peab kahetsusväärseks, et transpordi kontrollimise eest vastutavad liikmesriikide ametiasutused kasutavad osalt teatavate juurdepääsupiirangute tõttu harva süsteemist TRACES saadud teavet kontrollide suunamiseks, et jälgida loomade pikamaavedu ELis ja piiriüleselt[8]; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama ja lihtsustama selle interaktiivse otsinguvahendi kasutamist;

36.  nõuab GPS-seiresüsteemi kasutamist olenemata vedude pikkusest;

37.  nendib, et liikmesriikide ametiasutused delegeerivad harilikult vastutuse transpordi kontrollimise riskianalüüsi tegemise eest kohalikele omavalitsustele[9]; palub tungivalt, et liikmesriigid võtaksid kasutusele süsteemid kohalike riskianalüüside olemasolu, kvaliteedi ja rakendamise kontrollimiseks;

38.  palub, et komisjon annaks igal aastal parlamendile aru oma tegevuse kohta loomade kaitsmiseks vedamise ajal;

39.  palub tungivalt, et komisjon hindaks õigusaktide võimalikke rikkumisi loomade merevedudel kolmandatesse riikidesse, näiteks surnud loomade keelatud heitmine laevadelt Vahemerre (sageli on kõrvamärgid ära lõigatud), kuna korjuste kõrvaldamine pole sihtsadamas sageli võimalik.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

6.12.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

40

4

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Ivo Belet, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Angélique Delahaye, Stefan Eck, Bas Eickhout, José Inácio Faria, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Françoise Grossetête, Jytte Guteland, Anneli Jäätteenmäki, Benedek Jávor, Karin Kadenbach, Urszula Krupa, Giovanni La Via, Jo Leinen, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Pavel Poc, Julia Reid, Frédérique Ries, Annie Schreijer-Pierik, Davor Škrlec, Adina-Ioana Vălean, Jadwiga Wiśniewska, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Caterina Chinnici, Albert Deß, Eleonora Evi, Christophe Hansen, Martin Häusling, Anja Hazekamp, Jan Huitema, Norbert Lins, Ulrike Müller, James Nicholson, Sirpa Pietikäinen, Gabriele Preuß, Keith Taylor

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

40

+

ALDE

Gerben-Jan Gerbrandy, Anneli Jäätteenmäki, Ulrike Müller, Frédérique Ries

ECR

Urszula Krupa, Jadwiga Wiśniewska

EFDD

Eleonora Evi, Sylvie Goddyn

GUE/NGL

Stefan Eck, Anja Hazekamp

NI

Zoltán Balczó

PPE

Pilar Ayuso, Ivo Belet, Angélique Delahaye, José Inácio Faria, Francesc Gambús, Julie Girling, Françoise Grossetête, Christophe Hansen, Giovanni La Via, Norbert Lins, Sirpa Pietikäinen, Adina Ioana Vălean

S&D

Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Caterina Chinnici, Jytte Guteland, Karin Kadenbach, Jo Leinen, Susanne Melior, Pavel Poc, Gabriele Preuß, Damiano Zoffoli

Verts/ALE

Marco Affronte, Bas Eickhout, Martin Häusling, Benedek Jávor, Davor Škrlec, Keith Taylor

4

PPE

Albert Deß, Elisabetta Gardini, Miroslav Mikolášik, Annie Schreijer-Pierik

3

0

ALDE

Jan Huitema

ECR

James Nicholson

EFDD

Julia Reid

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

  • [1]  Nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ning millega muudetakse direktiive 64/432/EMÜ ja 93/119/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1255/97 (ELT 3, 5.1.2005, lk 1).
  • [2]  Euroopa Kontrollikoja 14. novembri 2018. aasta eriaruanne nr 31/2018: „Loomade heaolu ELis: kuidas vähendada lõhet ambitsioonikate eesmärkide ja tegeliku rakendamise vahel“.
  • [3]  Euroopa Kontrollikoja 14. novembri 2018. aasta eriaruanne nr 31/2018: „Loomade heaolu ELis: kuidas vähendada lõhet ambitsioonikate eesmärkide ja tegeliku rakendamise vahel“.
  • [4]  Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi aruanne „Final report of an audit carried out in The Netherlands from 20 February 2017 to 24 February 2017 in order to evaluate animal welfare during transport to non-EU countries“, 2017.
  • [5]  Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse (EPRS) uuring „Regulation (EC) No 1/2005 on the protection of animals during transport and related operations – European Implementation Assessment“ („Määrus (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal – Euroopa rakendamishinnang“), 2018, lk 31.
  • [6]  Euroopa Kohtu 23. aprilli 2015. aasta otsus kohtuasjas C-424/13, Zuchtvieh-Export GmbH vs Stadt Kempten, ECLI:EU:C:2015:259.
  • [7]  ELT L 131, 28.5.2009, lk 57.
  • [8]  Euroopa Kontrollikoja 14. novembri 2018. aasta eriaruanne nr 31/2018: „Loomade heaolu ELis: kuidas vähendada lõhet ambitsioonikate eesmärkide ja tegeliku rakendamise vahel“.
  • [9]  Euroopa Kontrollikoja 14. novembri 2018. aasta eriaruanne nr 31/2018: „Loomade heaolu ELis: kuidas vähendada lõhet ambitsioonikate eesmärkide ja tegeliku rakendamise vahel“.

TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS (4.12.2018)

põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile

määruse (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ajal nii ELis kui ka väljaspool seda, rakendamisaruande kohta
(2018/2110(INI))

Arvamuse koostaja (*): Keith Taylor

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

ETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  peab kahetsusväärseks määruse (EÜ) nr 1/2005 puudulikku rakendamist, mille tagajärjeks on pidevad tõsised loomade heaolu probleemid vedamise ajal; on arvamusel, et määruse nõudeid ei ole piisavalt täidetud; palub komisjonil esitada parlamendile korrapäraselt aruandeid kehtiva määruse rakendamise ja jõustamise kohta, kasutades selleks konkreetseid andmeid;

2.  kordab, et vedu on looma elu üks kõige raskemaid hetki ja et isegi kõige paremini planeeritud transport põhjustab loomadele stressi; on seetõttu seisukohal, et veetavate loomade suhtes tuleb kohaldada kõige kõrgemat ja rangemat õiguskaitset;

3.  nõuab rohkem kui kaheksa tundi kestvate vedude keelustamist ja tapamajja vedamise kestuse puhul nelja tunni piirangu kehtestamist sõltumata transpordiliigist; on veendunud, et võõrutamata loomi ei tohiks vedada kauem kui neli tundi;

4.  pooldab tõhusamat, kokkuhoidlikumat ja eetilisemat transpordisüsteemi, mille puhul pannaks esmajärjekorras rõhku liha, mitte tapale viidavate loomade vedamisele;

5.  pooldab loomade tapmist ja liha töötlemist võimalikult lähedal kasvatuskohale ning kutsub seetõttu komisjoni üles edendama piirkondlike ja/või mobiilsete tapamajade väljaarendamist;

6.  juhib tähelepanu sellele, et ligikaudu 70–80 % sõitudest on seotud tapale viidavate loomadega, ning et halvasti korraldatud või liiga pika veo tagajärjel tekkinud majanduslik kahju võib olla väga suur ja oluliselt vähendada loomade heaolu;

7.  tunnistab, et paljusid probleeme on võimalik avastada ja parandada enne sõidu algust, ning nõuab seetõttu tungivalt, et liikmesriigid kontrolliksid kõiki saadetisi, mis on ette nähtud saatmiseks ELi mittekuuluvatesse riikidesse ja vähemalt minimaalset arvu sõidukeid nende laadimise ajal, proportsionaalselt valitsusväliste organisatsioonide ning Veterinaar- ja Toiduameti läbiviidud kontrollide arvuga; nõuab loomade sõidukitele/laevadele peale- ja mahalaadimiseks vajalike rajatiste ja asjakohaselt koolitatud personali olemasolu;

8.  tunnistab praegust turumoonutust, mida põhjustavad elusloomade ja liha suhtes kohaldatavad erinevad tariifid, mis tugevalt soodustab elusloomadega kauplemist; nõuab tungivalt, et komisjon vaataks oma kaubanduspartneritega selle moonutuse läbi, et vähendada elusloomadega kauplemist ja vajaduse korral asendada selline müük lihaga;

9.  taunib piirikontrolli tingimusi kolmandate riikide piiridel, kus rajatiste suur puudus põhjustab pikki järjekordi ja ülekuumenemist, mis põhjustab paljude loomade surma ja tekitab neile kohutavaid kannatusi;

10.  toetab Euroopa Liidu Kohtu otsust C-424/13, mille kohaselt peavad kauplejad ELis määruse sätetest kinni pidama kuni lõppsihtkohani isegi pärast saadetise lahkumist liidust; on veendunud, et kuni määruse järgimist ei ole võimalik tagada, ei tohiks sellist elusloomavedu lubada; palub komisjonil edendada loomade heaolu rahvusvahelisel tasandil ja teha algatusi, et suurendada teadlikkust ELi mittekuuluvates riikides;

11.  rõhutab, et liikmesriigid peavad tagama loomade transpordi nõuetekohase korraldamise, võttes arvesse ilmastikutingimusi ja transpordi liiki;

12.  rõhutab, et kui loomad tuleb kolmandates riikides 24-tunniseks puhkeperioodiks maha laadida, peab korraldaja kindlaks määrama puhkuse koha, kus on ELi kontrollpunkti omadele samaväärsed rajatised; kutsub pädevaid asutusi üles neid rajatisi korrapäraselt kontrollima ja mitte heaks kiitma teekonnalehti, kui ole kinnitatud, et kavandatava puhkuse kohas on ELi kontrollpunkti omadega samaväärsed rajatised;

13.  kutsub ELi väljumispunktide riiklikke veterinaararste üles kontrollima, et loomade tervise seisund lubab neil teekonda jätkata ning et sõidukid ja/või laevad vastavad määruse nõuetele;

14.  rõhutab vajadust parandada meretranspordi tingimusi, nagu see on sätestatud kehtivas määruses, ning nõuab, et:

  liikmesriigid ja pädevad asutused kehtestaksid rangema laevade sertifitseerimise ja lubade andmise korra ning parandaksid enne iga laadimist teostatavaid kontrolle, millega määratakse kindlaks, kas loomade tervise seisund lubab neil teekonda jätkata;

  enne kui liikmesriigid hakkavad kasutama mis tahes sadamat loomade väljumiskohana, esitavad nad komisjonile oma kontrollirajatiste kohta üksikasjaliku plaani, ning komisjon koostab liikmesriikidelt saadud teabe põhjal nimekirja sadamatest, kus on olemas asjakohased loomade kontrolli rajatised;

  veterinaararst (või vähemalt veterinaartehnik) oleks kohal kõikide merevedude kogu kestuse vältel;

15.  tõstab samuti esile halbu veotingimusi maanteevedude korral ning nõuab, et

–  liikmesriigid kehtestaksid rangema korra nii veokite sertifitseerimiseks ja lubade andmise menetluseks kui ka veokijuhtidele pädevustunnistuste väljastamiseks;

–  pädevad asutused tagaksid, et sõiduki vaheseina põhja või põranda või sõiduki vaheseina välisserva ja sõiduki seina vahel ei oleks tühimikke ning et kogu teekonna vältel oleks piisavalt puhast allapanu;

–  ettevõtjad peavad tagama juhtide põhjaliku väljaõppe, mis on vajalik loomade õige kohtlemise tagamiseks kooskõlas IV lisaga;

16.  märgib, et vaatamata Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) selgetele soovitustele ei vasta määruse teatavad osad uusimatele teaduslikele teadmistele: kordab nõudmist eeskirjade ajakohastamiseks, pidades silmas lünki õigusaktide ja EFSA poolt kindlaks tehtud uusimate teaduslike tõendite vahel; rõhutab eriti järgnevat:

  kõikides sõidukites peab olema piisav ventilatsioon ja asjakohane temperatuurikontroll;

  asjakohased jootmissüsteemid, eriti võõrutamata loomade puhul;

  kindel minimaalne puhaskõrgus;

  vähendatud loomkoormus;

17.  kutsub liikmesriike üles oluliselt parandama määruse 1/2005 järgimist; nõuab, et liikmesriigid, kes avastavad määruse nõuetekohase rakendamise rikkumisi, kasutaksid rangeid jõustamisvolitusi, mis on ette nähtud selle määruse artikliga 26, et vältida selliste rikkumiste kordumist; kutsub eelkõige liikmesriike üles võtma parandusmeetmeid ja kohaldama sanktsioone, et hoida ära loomade kannatused ja välistada ebaaus konkurents, sealhulgas kohaldades vedaja loa kehtivuse peatamist või tühistamist, ning teavitama võetud meetmetest komisjoni;

18.  palub komisjonil, kui aluslepingute täitmise järelevalvajal, võtta meetmeid liikmesriikide vastu, kes süstemaatiliselt ei rakenda ja jõusta määrust, ning kaardistada olemasolevad karistussüsteemid ja tagada, et karistused oleksid tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad;

19.  palub komisjonil pärast siseriiklike kontaktpunktidega konsulteerimist koostada kontrolli- ja rakendusaruannete alusel nimekiri ettevõtjatest, kes panevad toime finantsmääruse korduvaid ja tõsiseid rikkumisi; kutsub komisjoni üles nimetatud nimekirja avaldama ja sageli ajakohastama ning esitama nendes positiivseid näiteid parimate tavade kohta nii vedamise kui ka haldamise puhul;

20.  palub komisjonil jätkata koostööd Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE), Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) ja liikmesriikidega, et toetada määruse 1/2005 rakendamist ja nõuetekohast jõustamist, et edendada tõhusamat loomade heaolu alast dialoogi transpordiküsimustes, keskendudes eelkõige järgmisele:

  ELi eeskirjade (mis käsitlevad loomade heaolu vedamise ajal) parem kohaldamine teabe ja parimate tavade vahetamise ning sidusrühmade otsese kaasamise kaudu;

  juhtidele ja transpordiettevõtetele suunatud koolituste toetamine;

  transpordikavade ja teabelehtede (mis puudutavad loomade transporti ja on tõlgitud kõigisse ELi keeltesse) parem levitamine;

  vabatahtlike kohustuste väljatöötamine ettevõtjate poolt ja nende kasutamine loomade heaolu edasiseks parandamiseks vedamise ajal;

  teabe ja parimate tavade intensiivsem vahetamine riikide ametiasutuste vahel, et vähendada transpordiettevõtjate ja sõidukijuhtide põhjustatud rikkumiste arvu;

21.  peab kahetsusväärseks kontrollide ja ametlike auditite vähest ja ebapiisavat arvu ning on veendunud, et Toidu- ja Veterinaarameti iga-aastaste kontrollide arvu tuleks suurendada; nõuab tõhusamat ja läbipaistvamat seiresüsteemi, sealhulgas üldsuse juurdepääsu kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteemi (TRACES) kaudu kogutud teabele; kutsub komisjoni tungivalt üles toetama uuringuid, mis käsitlevad loomade asukohatuvastuse süsteemide tehnilist teostatavust ja finantsilist jätkusuutlikkust, et oleks võimalik jälgida nende asukohta ja transpordivahendites toimuvate reiside kestust, ning transpordi sõiduplaanide mittejärgimist;

22.  nõuab tungivalt, et komisjon kiidaks heaks ja esitaks ettepaneku nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2005 (mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal) läbivaatamise kohta, et luua tõhustatud mehhanismid selle tagamiseks, et liikmesriigid järgiksid eeskirju elusloomade kaitsmise kohta veo ajal.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

3.12.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

27

5

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Daniela Aiuto, Lucy Anderson, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Deirdre Clune, Michael Cramer, Andor Deli, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Tania González Peñas, Dieter-Lebrecht Koch, Merja Kyllönen, Innocenzo Leontini, Peter Lundgren, Gesine Meissner, Renaud Muselier, Markus Pieper, Gabriele Preuß, Christine Revault d’Allonnes Bonnefoy, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, Keith Taylor, István Ujhelyi, Marita Ulvskog, Peter van Dalen, Wim van de Camp, Marie-Pierre Vieu, Janusz Zemke, Kosma Złotowski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Jakop Dalunde, Mark Demesmaeker, Evžen Tošenovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Lieve Wierinck

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

27

+

ALDE

Izaskun Bilbao Barandica, Gesine Meissner, Dominique Riquet, Lieve Wierinck

ECR

Peter van Dalen, Mark Demesmaeker, Peter Lundgren, Evžen Tošenovský, Kosma Złotowski

EFDD

Daniela Aiuto

GUE/NGL

Tania González Peñas, Merja Kyllönen, Marie-Pierre Vieu

PPE

Georges Bach, Dieter-Lebrecht Koch, Markus Pieper

S&D

Lucy Anderson, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Gabriele Preuß, Christine Revault d’Allonnes Bonnefoy, István Ujhelyi, Marita Ulvskog, Janusz Zemke

VERTS/ALE

Michael Cramer, Jakop Dalunde, Keith Taylor

5

PPE

Wim van de Camp, Deirdre Clune, Andor Deli, Innocenzo Leontini, Renaud Muselier

1

0

PPE

Massimiliano Salini

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

PETITSIOONIKOMISJONI ARVAMUS (23.10.2018)

põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile

määruse nr 1/2005 (mis käsitleb loomade kaitset vedamise ajal nii ELis kui ka väljaspool seda) rakendamisaruande kohta
(2018/2110(INI))

Arvamuse koostaja: Ángela Vallina

ETTEPANEKUD

Petitsioonikomisjon palub vastutaval põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  toonitab asjaolu, et petitsioonikomisjon saab arvukaid petitsioone loomade heaolu kohta vedamise ajal, milles sageli taunitakse komisjoni määruse (EÜ) nr 1/2005[1] süstemaatilisi, pidevaid ja tõsiseid rikkumisi nii liikmesriikide kui ka vedajate poolt;

2.  peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole ilmutanud valvsust määruse (EÜ) nr 1/2005 tõsiste ja süstemaatiliste rikkumiste suhtes, mis on alates 2007. aastast talle otse edastatud ligi 200 konkreetses ja üksikasjalikus vabaühenduse aruandes;

3.  juhib tähelepanu Euroopa Parlamendi liikmete poolt komisjonile esitatud arvukatele parlamendi küsimustele ja kirjalikele kaebustele, milles on toonitatud määruse (EÜ) nr 1/2005 süstemaatilisi rikkumisi, mis põhjustavad loomadele tõsiseid kannatusi ja raskusi vedamise ajal; kritiseerib teravalt komisjoni esitatud statistikat määruse (EÜ) nr 1/2005 (elusloomade veo kohta kolmandatesse riikidesse) järgimise kohta, mis on koostatud ilma loomaveokite süstemaatiliste kontrollimisteta;

4.  mõistab sellise olukorra hukka ja peab vastuvõetamatuks, et 13 aastat pärast määruse jõustumist on endiselt palju tõendeid loomade veo kohta, millega rikutakse määruse 1/2005 sätteid, kuna see toimub kohutavates tingimustes kitsastes ja pungil täis transpordivahendites, mis põhjustab loomadele põhjendamatuid kannatusi ning kujutab endast tõsist ohtu nii loomade kui inimeste tervisele;

5.  juhib tähelepanu asjaolule, et määruse (EÜ) nr 1/2005 kõige sagedasemad rikkumised on seotud liiga paljude loomade korraga vedamise ning loomadele jääva ebapiisava ruumiga veokites, mistõttu on nad sunnitud pikka aega seisma ebaloomulikus asendis, jootmis- ja söötmisaegade ning veo kestuse ja loomade puhkeaegade eiramise, ventilatsiooni ja jootmisvahendite ebapiisavuse, äärmuslikel temperatuuridel vedamise, sobimatute loomade veo ning ebapiisava allapanu ja söödaga;

6.  märgib väga murelikult, et pikkade teekondade ajal joodetakse loomi saastunud veega, mis on tarbimiseks kõlbmatu, ja tihti puudub neil rikkis või halvasti paigaldatud jootmisseadmete tõttu üldse juurdepääs veele või ei ole vett nii piisavalt, et see vastaks veetavate loomade liigile ja suurusele;

7.  märgib, et määruse (EÜ) nr 1/2005 teatatud rikkumised, mis puudutavad mittepiisavaid ventilatsioonisüsteeme loomade pikamaatranspordiks kasutatavates sõidukites, annavad tunnistust äärmuslikest temperatuuridest sõidukites, mis oluliselt ületavad eeskirjades sätestatud piire ning põhjustavad loomadele kohutavaid kannatusi; juhib tähelepanu asjaolule, et mõningatel juhtudel on tuvastatud, et loomaveokite sisetemperatuuri mõõtvaid sensoreid on omavoliliselt muudetud;

8.  märgib, et kuigi komisjon on teadlik asjaolust, et mõned liikmesriigid ei teata juhtumitest, kui loomade veoks kasutatavate veokite sisetemperatuur ületab 35 °C, on ta ametlikult teatanud, et ei teosta sõidukite sisetemperatuuride süstemaatilist kontrolli, mistõttu ei ole võimalik saada täpset ülevaadet loomade veotingimustest;

9.  kutsub liikmesriike üles tagama, et sõidud planeeritakse ja teostatakse alates lähtekohast kuni sihtkohani kooskõlas ELi loomade heaolu nõuetega, võttes arvesse erinevaid transpordiviise ja erinevaid geograafilisi tingimusi kogu ELis ja kolmandates riikides;

10.  palub kõigil liikmesriikidel keelata ära loomade pikamaatransport äärmuslikes ilmastikuoludes, eriti kui prognoositav õhutemperatuur lähte- või sihtkohas või teekonna ajal ületab 30 ℃; rõhutab, et loomade heaolu mõjutavad ka muud aspektid peale reisi kestuse, näiteks nõuetekohane peale- ja mahalaadimine, nõuetekohane söötmine, sõidukite konstruktsioon ja varustus ning konteineritesse laaditud loomade arv;

11.  rõhutab, et laadimise ajal peavad pädevad asutused, sealhulgas ELi väljumispunktides töötavad ametlikud veterinaarid kontrollima, et määruse (EÜ) nr 1/2005 nõuded loomade terviseohutuse ning veoseruumi kõrguse ja ruumikuse kohta on täidetud, et ventilatsioon ja veesüsteemid töötavad nõuetekohaselt ning sobivad veetavate loomade liigi ja suuruse jaoks ning et kaasas on piisavalt sööta ja allapanu; on seisukohal, et pädevad asutused peaksid nendel juhtudel, kui määruse (EÜ) nr 1/2005 kohaselt tuleb loomad kontrollpunktis või kolmandas riigis 24-tunniseks puhkeajaks maha laadida, kinnitama teekonnalehed vaid siis, kui nad on kontrollinud ja saanud selle kohta kinnituse, et korraldaja on kontrollpunktis aja broneerinud või leidnud sellise puhkeaja jaoks koha, mis on samaväärne kontrollpunktiga, ja kus on igal juhul võimalik täiel määral järgida loomade heaolu;

12.  peab äärmiselt kahetsusväärseks, et loomade pealelaadimisel laevadele kasutatakse sageli julmi vahendeid, nagu elektripiitsad ja elektrišokivahendid, ning samuti laadimisseadmeid, mis ei taga loomade heaolunõuete täielikku järgimist;

13.  väljendab muret määruse (EÜ) nr 1/2005 rikkumise pärast võõrutamata loomade vedudel; peab vajalikuks vastu võtta üksikasjalikumaid ja karmimaid meetmeid, et tagada kõigi seda liiki vedudega seotud erivajaduste täitmine;

14.  väljendab muret arvukate aruannete üle, milles käsitletakse nõuetele mittevastavate sõidukite kasutamist elusloomade vedamiseks nii maal kui ka merel, ja nõuab taolise tegevuse järelevalve tõhustamist; kutsub komisjoni üles kooskõlas Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) soovitustega tegema uuringuid, kuidas kasutada uut ja olemasolevat tehnoloogiat, et jälgida, reguleerida ja registreerida elusloomaveokite temperatuuri ja niiskust, mis on äärmiselt olulised tegurid teatud liiki loomade heaolu kontrollimiseks ja kaitsmiseks veo ajal;

15.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et vaatamata EFSA selgetele soovitustele ei vasta määruse teatavad osad uusimatele teaduslikele teadmistele ning nõuab eeskirjade ajakohastamist järgmistes aspektides: piisav ventilatsioon ja jahutus kõikides sõidukites; erinevate liikide ja vanuserühmade jaoks sobivad jootmissüsteemid, eriti võõrutamata loomade puhul; ruumi puhaskõrguse konkreetsed miinimumnõuded;

16.  nõuab, et loomade pikamaavedu ning loomade veo kestus ja sagedus oleksid võimalikult minimaalsel tasemel; on seisukohal, et mitmed elusloomade pikaajalise transportimisega seotud tõsised probleemid, eriti EList kolmandatesse riikidesse, on võimalik lahendada üleminekuga elusloomade veolt liha või rümpade transportimisele;

17.  nõuab nende vedude keelustamist, mis kestavad kauem kui 8 tundi;

18.  nõuab, et võimaluse korral tuleks kasutada kohaliku töötlemise ressursse ja luua lühemad tarneahelad;

19.  peab äärmiselt kahetsusväärseks määruse ebaühtlast ja kehva rakendamist paljudes liikmesriikides, kes ei suuda efektiivselt ja ühtselt jälgida ega määrata sanktsioone pidevate ELi õiguse rikkumiste eest, võimaldades nii osadel vedajatel tegutseda seadusevastaselt; väljendab suurt muret selle pärast, et paljud liikmesriigid ei kasuta nõuetekohaselt ja tõhusalt neile määruse (EÜ) nr 1/2005 artikliga 26 antud volitusi, sealhulgas õigust nõuda kõnealuselt vedajalt korra kehtestamist avastatud eeskirjade eiramiste kordumise vältimiseks, teha lisakontrolle ja eelkõige nõuda veterinaararsti kohalviibimist, kui loomi peale laaditakse, ning peatada või tühistada vedaja luba või kasutatava veo liigi jaoks välja antud tüübikinnitustunnistus; palub komisjonil liikmesriikides ühtsete kontrollide ja sanktsioonide puudumise tõttu kaaluda praeguste eeskirjade läbivaatamist, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 1/2005, eelkõige selle põhjenduses 11 ning artikli 30 lõikes 1, et tagada tulemuslike ja hoiatavate sanktsioonide mehhanismide ühtne kasutuselevõtt ja kehtestamine kõikjal Euroopa Liidus;

20.  kutsub liikmesriike üles suurendama kontrolli kogu tootmisahelas ning eelkõige viima läbi tõhusaid ja süstemaatilisi loomade kontrolle enne nende peale laadimist, et teha lõpp määrusega (EÜ) nr 1/2005 vastuolus olevate ja loomade maad või merd mööda vedamise tingimusi halvendavatele tavadele, nagu maksimaalse loomkoormuse ületanud sõidukitel või vedamiseks kõlbmatute loomade pika teekonna jätkamise lubamine või selliste kontrollpostide tegevuse jätkamise võimaldamine, kus puhkamise, toitmise ja jootmise rajatised veetavatele loomadele ei vasta nõuetele;

21.  palub liikmesriikidel parandada olemasolevate eeskirjade rakendamist, tagades navigatsioonisüsteemide tulemusliku kasutamise loomade vedudel, mis kestavad rohkem kui kaheksa tundi, et võimaldada pädevatel asutustel selliste vedude teekonda ja puhkeaegu täpsemalt kontrollida;

22.  kutsub liikmesriike üles esitama määruse (EÜ) nr 1/2005 sätete rikkumise tuvastamisel üksikasjalikult ja süstemaatiliselt artiklis 26 sätestatud teavitusi; kutsub nimetatud teavitusi saavaid liikmesriike üles selliste rikkumiste kordumise vältimiseks tegutsema tulemuslikult, järjekindlalt ja õigeaegselt; on seisukohal, et liikmesriikide pädevad asutused peaksid võimaluse korral lisama neile teavitustele fotosid asjaomaste rikkumiste kohta;

23.  rõhutab, et ebatõhus koordineerimine piirikontrollipunktide vahel kombineerituna mittepiisavate tegevusstruktuuride ja menetlustega on põhjustanud loomaveokitele põhjendamatult pikki ooteaegu, mis äärmuslikke sisetemperatuure ja puudulikku ventilatsiooni arvestades on avaldanud kahjustavat mõju loomade heaolule, kujutades endast määruse (EÜ) nr 1/2005 sätete selget rikkumist;

24.  peab äärmiselt oluliseks, et riiklikud ametiasutused järgiksid järjekindlalt ja täielikult määruse (EÜ) nr 1/2005 artiklit 19, milles käsitletakse loomaveolaevade vastavussertifikaatide väljastamist, ning et nad ei kiidaks heaks teekonnalehti, kui nendes viidatakse selliste sadamate kasutamisele, kus puuduvad loomade süstemaatiliseks kontrollimiseks vajalikud vahendid;

25.  on veendunud, et loomade laevatranspordi ajal peaks kvalifitseeritud ja sõltumatute veterinaararstide juuresolek muutuma kohustuslikuks, et kõik teeloleku ajal toimunud loomade surmajuhtumid tuleks registreerida ja neist teatada ning et oleks tarvis koostada konkreetsed ja üksikasjalikud tegevuskavad, et tegeleda mis tahes loomade heaolu kahjustavate hädaolukordadega;

26.  kutsub komisjoni üles võtma meetmeid, et suurendada kõigi liikmesriikide pädevate asutuste vahelist koostööd ja teabevahetust, et suurendada elusloomade vedamisega seotud sidusrühmade teadlikkust ja jagada parimaid tavasid seoses loomade heaoluga;

27.  taunib asjaolu, et väljapoole ELi vedamisel on määrusest kinnipidamine enamikel juhtudel jätkuvalt olematu, hoolimata Euroopa Kohtu otsustest, mis nõuavad vedajatelt eeskirjade järgimist kogu kolmandasse riiki suunatud transpordi kestuse ajal; nõuab loomapopulatsiooni registrite ühtlustamist kolmandatesse riikidesse toimuva transpordi osas;

28.  nõuab järjepidevat ja täielikku vastavust Euroopa Kohtu 23. aprilli 2015. aasta otsusele kohtuasjas C-424/13[2], milles Euroopa Kohus otsustas, et pikal teekonnal, mis saab alguse Euroopa Liidu territooriumilt ja jätkub väljaspool seda, peab veo korraldaja esitama teekonnalehe, mis on selle teekonna planeeritud korraldust arvestades realistlik ja näitab, et määruse (EÜ) nr 1/2005 sätteid järgitakse nii ELi territooriumil kui ka nimetatud teekonna lõigul, mis kulgeb kolmandate riikide territooriumil; märgib, et kui see ei ole nii, on asjaomasel asutusel õigus nõuda veokorralduse muutmist selliselt, et nimetatud määruse sätetest kinnipidamine oleks tagatud kogu teekonna ulatuses;

29.  nõuab määruse paremat rakendamist liikmesriikides ja ka selliste ettevõtjate puhul, kes veavad loomi väljaspool ELi territooriumi, kus tavaliselt on olukord loomade heaolu tagamisel palju halvem kui ELis;

30.  taunib asjaolu, et ELi välispartnerite saavutatud standardid ei ole nii kõrged kui liidusisesed standardid; kutsub komisjoni üles tugevdama nõudeid, mis puudutavad eriti loomade importi kolmandatest riikidest, liidu kaubanduspartneritega, eelkõige rahvusvaheliste majanduspartneritega; on arvamusel, et madalamaid standardeid järgivate välispartnerite ELi turule suunatud kauba suhtes tuleks rakendada majanduslikku mõju;

31.  rõhutab nõukogu otsust (2004/544/EÜ)[3] loomade kaitset rahvusvaheliste vedude ajal käsitleva Euroopa konventsiooni allakirjutamise kohta, milles vedu võib tähendada kas: vedu kahe liikmesriigi vahel, läbides seejuures ELi mittekuuluvat riiki; vedu liikmesriigi ja ELi mittekuuluva riigi vahel; või otsevedu kahe liikmesriigi vahel;

32.  peab kahetsusväärseks esimeeste konverentsi ilma parlamendi täiskogul läbiviidud hääletuseta vastu võetud otsust mitte moodustada Euroopa Parlamendi uurimiskomisjoni loomade heaolu kohta vedamise ajal nii ELis kui ka väljaspool ELi, vaatamata paljude Euroopa Parlamendi eri fraktsioonide liikmete toetusele; soovitab seetõttu, et Euroopa Parlament moodustaks elusloomade vedu nii ELis kui ka väljaspool ELi käsitleva uurimiskomisjoni parlamendi eelseisva ametiaja alguses, et põhjalikult uurida ja jälgida loomade transpordi käigus esinevat julmust;

33.  nõuab tungivalt, et komisjon kehtestaks nendest süstemaatilistest rakendamisprobleemidest lähtuvalt kõigil tasanditel kõikides liikmesriikides tõhusa määrusest kinnipidamise järelevalve, et algatada võimalike rikkumiste korral viivitamata vajalik uurimine ja alustada rikkumismenetlused vastutavate liikmesriikide suhtes.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

8.10.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

24

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Margrete Auken, Beatriz Becerra Basterrechea, Pál Csáky, Miriam Dalli, Rosa Estaràs Ferragut, Eleonora Evi, Peter Jahr, Rikke-Louise Karlsson, Jude Kirton-Darling, Svetoslav Hristov Malinov, Notis Marias, Ana Miranda, Miroslavs Mitrofanovs, Marlene Mizzi, Virginie Rozière

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Urszula Krupa, Sven Schulze, László Tőkés, Ángela Vallina, Rainer Wieland

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Javier Couso Permuy, Rosa D’Amato, Anja Hazekamp, Barbara Kudrycka

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

24

+

ALDE

ECR

EFDD

GUE/NGL

NI

PPE

 

S&D

VERTS/ALE

Beatriz Becerra Basterrechea

Urszula Krupa, Notis Marias

Rosa D’Amato, Eleonora Evi

Javier Couso Permuy, Anja Hazekamp, Ángela Vallina

Rikke-Louise Karlsson

Pál Csáky, Rosa Estaràs Ferragut, Peter Jahr, Barbara Kudrycka, Svetoslav Hristov Malinov, Sven Schulze, László Tőkés, Rainer Wieland

Miriam Dalli, Jude Kirton-Darling, Marlene Mizzi, Virginie Rozière

Margrete Auken, Ana Miranda, Miroslavs Mitrofanovs

0

0

0

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

  • [1]  ELT L 3, 5.1.2005, lk 1.
  • [2]  Euroopa Kohtu (viies koda) 23. aprilli 2015. aasta otsus kohtuasjas C-424/13, Zuchtvieh-Export GmbH versus Stadt Kempten, ECLI:EU:C:2015:259.
  • [3]  ELT L 241, 13.7.2004, lk 21.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

24.1.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

22

12

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

John Stuart Agnew, Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Daniel Buda, Jacques Colombier, Michel Dantin, Paolo De Castro, Albert Deß, Jørn Dohrmann, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Luke Ming Flanagan, Karine Gloanec Maurin, Martin Häusling, Anja Hazekamp, Esther Herranz García, Ivan Jakovčić, Philippe Loiseau, Mairead McGuinness, Ulrike Müller, James Nicholson, Maria Noichl, Marijana Petir, Jens Rohde, Bronis Ropė, Maria Lidia Senra Rodríguez, Czesław Adam Siekierski, Tibor Szanyi, Marc Tarabella, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Angélique Delahaye, Stefan Eck, Fredrick Federley, Maria Heubuch, Anthea McIntyre, Momchil Nekov, Annie Schreijer-Pierik, Vladimir Urutchev, Thomas Waitz

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Krzysztof Hetman, Stanisław Ożóg

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

22

+

ALDE

Fredrick Federley, Ivan Jakovčić, Ulrike Müller, Jens Rohde

ECR

Jørn Dohrmann

EFDD

Marco Zullo

ENF

Jacques Colombier, Philippe Loiseau

GUE/NGL

Stefan Eck, Luke Ming Flanagan, Anja Hazekamp, Maria Lidia Senra Rodríguez

PPE

Czesław Adam Siekierski

S&D

Eric Andrieu, Karine Gloanec Maurin, Momchil Nekov, Maria Noichl, Tibor Szanyi, Marc Tarabella

VERTS/ALE

Martin Häusling, Bronis Ropė, Thomas Waitz

12

ENF

John Stuart Agnew

PPE

Daniel Buda, Michel Dantin, Angélique Delahaye, Albert Deß, Norbert Erdős, Mairead McGuinness, Marijana Petir, Annie Schreijer-Pierik, Vladimir Urutchev

S&D

Clara Eugenia Aguilera García, Paolo De Castro

4

0

ECR

Anthea McIntyre, James Nicholson, Stanisław Ożóg

PPE

Herbert Dorfmann

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 8. veebruar 2019
Õigusteave - Privaatsuspoliitika