Menetlus : 2018/2109(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0059/2019

Esitatud tekstid :

A8-0059/2019

Arutelud :

PV 14/02/2019 - 7
CRE 14/02/2019 - 7

Hääletused :

PV 14/02/2019 - 10.19

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0133

RAPORT     
PDF 186kWORD 56k
4.2.2019
PE 629.492v02-00 A8-0059/2019

siseturu konkurentsivõime suurendamise kohta ELi tolliliidu ja selle juhtimise arendamise kaudu

(2018/2109(INI))

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon

Raportöör: Virginie Rozière

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

siseturu konkurentsivõime suurendamise kohta ELi tolliliidu ja selle juhtimise arendamise kaudu

(2018/2109(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik(1), ning sellega seotud delegeeritud õigusakti (komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2446)(2), rakendusakti (komisjoni 2. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447)(3), üleminekuperioodi delegeeritud õigusakti (komisjoni 17. detsembri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/341)(4) ning tööprogrammi (komisjoni 11. aprilli 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/578)(5),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 952/2013, et pikendada muude meetmete kui liidu tolliseadustikuga ette nähtud elektrooniliste andmetöötlusvahendite kasutamist üleminekuperioodil (COM(2018)0085),

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „ELi tolliliidu arendamine ja juhtimine“ (COM(2016)0813),

–  võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Esimene iga kahe aasta tagant esitatav aruanne ELi tolliliidu ja selle juhtimise arendamisel tehtud edusammude kohta“ (COM(2018)0524),

–  võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Teine eduaruanne tollivaldkonna riskijuhtimist käsitleva ELi strateegia ja tegevuskava rakendamise kohta“ (COM(2018)0549),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet nõukogule ja Euroopa Parlamendile tolli IT-strateegia kohta (COM(2018)0178),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukohta, milles käsitletakse Euroopa Komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tollieeskirjade rikkumisi ja asjaomaseid karistusi käsitleva liidu õigusraamistiku kohta (COM(2013)0884),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta otsust nr 70/2008/EÜ tolli ja kaubanduse paberivaba keskkonna kohta(6),

  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 1. jaanuari 2017. aasta resolutsiooni liidu tolliseadustiku rakendamisega seotud probleemide lahendamise kohta(7),

  võttes arvesse komisjoni aruannet nõukogule ja Euroopa Parlamendile liidu tolliseadustiku rakendamise kohta ja selle artiklist 284 tuleneva delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volituse kasutamise kohta (COM(2018)0039),

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 19/2017 „Impordiprotseduurid: puudused õigusraamistikus ja ebatõhus rakendamine mõjutavad ELi finantshuve“,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 26/2018 „Mitmed viivitused tolli IT-süsteemide rakendamisel: mis läks valesti?“,

–  võttes arvesse nõukogu aruannet 11760/2017 aktsiisipettusevastases võitluses tehtud edusammude kohta,

–  võttes arvesse Europoli ja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti aruannet võltsimise ja piraatluse olukorrast Euroopa Liidus,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust (A8-0059/2019),

A.  arvestades, et tolliliit, mis saab sellel aastal 50. aastaseks, on ELi nurgakive, sest see on maailma suurimaid kaubandusblokke, ja arvestades, et täielikult toimivat tolliliitu on vaja selleks, et ühtne turg toimiks korrektselt ja ELi-siseses kaubanduses ei oleks tõrkeid, ning sel on tähtis osa kolmandate riikide suhtes rakendatavas ühises kaubanduspoliitikas, mis teenib nii ELi ettevõtete kui ka kodanike huve, aga see on vajalik ka ELi usaldusväärsuse jaoks, sest tänu tolliliidule on ELil kolmandate riikidega kaubanduslepingute üle peetavatel läbirääkimistel tugev positsioon;

B.  arvestades, et tolliasutused peavad leidma nõutava tasakaalu seadusliku kaubanduse edendamise, liidu ja kodanike turvalisuse tagamiseks mõeldud tollikontrollide, ühtsele turule toodavate toodete vastu tarbijate usalduse tekitamise ning liidu finants- ja kaubandushuvide vahel ning nad vastutavad lisaks tolli õigusraamistikule enam kui 60 õigusakti rakendamise, ebaseadusliku kaubanduse ja smugeldamisvastase võitluse ning volitatud ettevõtja staatuse andmise eest;

C.  arvestades, et tollikontrolli ühtlustamiseks on peamine ühtlustada tolliinfot ja -protseduure, eelkõige mis puudutab näiteks sisseveetud kaupade ebakorrektset klassifitseerimist ja väiksemas väärtuses deklareerimist ning kaupade päritolu kohta valeandmete esitamist, mis on kahjulik kõikidele ettevõtjatele, eriti aga väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele;

D.  arvestades, et ELi import ja eksport olid 2017. aastal kokku 3700 miljardit eurot ning sissenõutava tollimaksu summa moodustab ELi eelarvest 15 %;

E.  arvestades, et liidu tolliseadustikku tuleb rakendada selleks, et tagada ELile omavahendid, eeskätt tollimaks, ja kaitsta riikide finantshuve, aga ka selleks, et kaitsta Euroopa tarbijaid ja tagada siseturul aus konkurents;

F.  arvestades, et liidu tolliseadustikus on sätestatud, et selle kohaldamiseks vajalikud elektroonilised süsteemid tuleb kasutusele võtta 31. detsembriks 2020; arvestades, et tolliprotseduuride digiteerimine algatati juba 2003. aastal ja sätestati 2008. aastal, kui võeti vastu 23. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 450/2008, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ajakohastatud tolliseadustik)(8), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta otsus nr 70/2008/EÜ tolli ja kaubanduse paberivaba keskkonna kohta (e-tolli otsus);

G.  arvestades, et tolliprotseduuride digiteerimine on pooleli, praeguseks esitatakse elektrooniliselt rohkem kui 98 % tollideklaratsioonidest ja elektrooniliste süsteemide kaudu hallatakse järgmisi tollivaldkondi: transiit (NCTS), ekspordikontroll (ECS), turbeandmed (ICS), riskijuhtimine (CRMS), ettevõtja registreerimis- ja identifitseerimisnumber (EORI), load (CDS), volitatud ettevõtjad (AEO), siduv tariifiinformatsioon (EBTI), kvoodid ja tariifid (QUOTA), tariifide ühepoolne peatamine, kombineeritud nomenklatuur (TARIC), impordi ja ekspordi seire (SURV2) ja registreeritud eksportijate süsteem (REX);

H.  arvestades, et ELi 2021.–2027. aasta finantsraamistiku raames kavandatud tolliprogrammi eesmärk on toetada liikmesriikide tolliasutuste tegevust ja nendevahelist koostööd;

I.  arvestades, et Ühendkuningriigi väljaastumine EList seab tolliliidu tõrgeteta toimimise ohtu;

J.  arvestades, et liidu tolliseadusliku täielikuks rakendamiseks vajalike peamiste elektrooniliste süsteemide rakendamine viibib ja on edasi lükatud 31. detsembri 2020. aasta järgsesse aega;

K.  arvestades, et tolliliidu tulemuslikkusvahendi abil hinnatakse tolliliidu toimimist, tuginedes peamistele tulemusnäitajatele, mis puudutavad selliseid eri valdkondi nagu finantshuvide kaitse, ELi kodanike ohutuse ja turvalisuse tagamine ning selle hindamine, milline osa on tollil ELi majanduskasvus ja konkurentsivõimes;

L.  arvestades, et programmi „Toll 2020“ ja seega tolli IT-alase töö juhtimine on jagatud komisjoni, liikmesriikide ja ärihuvide esindajate vahel, kes teevad seda arvukate otsustusstruktuuride kaudu, mille arvu suurenemine vähendab püsivalt programmide tõhusust ja halvendab IT-projektide juhtimist;

M.  arvestades, et pärast käimasoleva programmi „Toll 2020“ lõppemist ja eri võimaluste kulude-tulude analüüsi tuleb tolliprogrammide juhtimine läbi vaadata;

1.  tõstab esile töö, mida teevad iga päev liikmesriikide tolliasutused ja komisjon, püüdes kaitsta siseturgu ebaausa konkurentsi, s.o võltsitud ja dumpingtoodete eest, hõlbustades kaubandust ja vähendades haldusformaalsusi, kogudes riigieelarvesse ja ELi eelarvesse tulu ning kaitstes elanikkonda terrori-, tervise-, keskkonna- ja muu ohu eest;

2.  juhib tähelepanu sellele, et tolliliit on üks esimesi ELi saavutusi ja seda võib pidada üheks selle peamiseks edulooks, sest tänu sellele on ELis asutatud ettevõtted saanud kogu ELis kaupu müüa ja investeeringuid teha, aga see on võimaldanud ka ELil eemaldada sisepiirid ja konkureerida ülejäänud maailmaga; rõhutab, et ELi ühtset turgu ei oleks olemas, kui ei oleks tolliliidu tagatud tariifivaba keskkonda ja kui tolliliidu kaudu ei seirataks importi ja eksporti;

3.  rõhutab, et täielikult toimivat tolliliitu on vaja, et tagada ELi usaldusväärsus ja tugevus ning ELi läbirääkimispositsioon uute kaubanduslepingute läbirääkimisel; rõhutab, et tõhus ELi tolliliit soodustab seaduslikku kaubandust ja aitab vähendada seaduskuulekate kauplejate halduskoormust, mis on konkurentsivõimeliste ettevõtete arenguks tähtis argument; rõhutab, et tuleb tagada tõhusad kontrollid, sh soodustades koostööd kolmandate riikide tolliasutustega, ja vältida tuleb kõiki seaduslikku kaubandust tarbetult takistavaid tegureid;

4.  rõhutab, et kogu liidus tuleb luua sujuvad tolliprotseduurid, mis põhineks uuendatud IT-taristul; on seisukohal, et digiteerimise abil võib teabevahetuse ja tollimaksude tasumise läbipaistvamaks ja ligipääsetavamaks muuta, seda eriti VKEde ja kolmandate riikide ettevõtjate jaoks, ning selle abil saab lihtsustada ka tollieeskirju ja -protseduure;

5.  märgib, et kuna kohtades, kus kaup ELis tolliliitu siseneb, on kontrolli tase ja kvaliteet, tolliprotseduurid ja karistuspoliitika praegu erinevad, tekivad kaubavoogudes sageli moonutused, mille tagajärjel tekib meelepärase kohtualluvuse valimise probleem ja ühtse turu terviklikkus ei pruugi enam olla tagatud; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid otsiksid sellele probleemile lahendust;

6.  innustab komisjoni tegema suuremaid jõupingutusi, et luua ELis ühine tollikontaktpunkt, tänu millele saaksid ettevõtted esitada kõik vajalikud andmed ja dokumendid ühes kohas, et neil oleks võimalik täita kõiki kaupade importi, eksporti ja transiiti käsitlevaid õigusnõudeid;

7.  tuletab meelde, et Ühendkuningriigist saab pärast EList lahkumist kolmas riik ja selle tõttu ELi välispiirid muutuvad, ja rõhutab, et Brexit ei tohiks ELi tollisüsteemi arendamist ja selle juhtimist kahjustada;

Tolliprotseduuride digiteerimine

8.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama tolliasutuste IT-süsteemide haldamiseks välja tulemuslikuma, kulutõhusama ja ühtsema käsitlusviisi; nõuab eelkõige täpsemat ja realistlikumat hinnangut vajamineva aja ja ressursside ning individuaalsete IT-projektide ulatuse kohta, mis aitavad tolliprotseduure digiteerida;

9.  peab kahetsusväärseks, et tolliliidu jaoks vajalike uute IT-süsteemide rakendamisel on esinenud palju viivitusi, mille tõttu taotles komisjon Euroopa Parlamendilt ja nõukogult, et üleminekuperioodi tähtaeg lükataks kaugemale kui liidu tolliseadustikus sätestatud 2020. aasta tähtaeg; peab kahetsusväärseks ka seda, et komisjon esitas pikendamise põhjendamiseks ebapiisava teabe, eelkõige puudus teave selle kohta, mis kuulub komisjoni enda ja mis liikmesriikide pädevusse, ning seetõttu ei saa Euroopa Parlament teha korrektset eelarve- ja poliitilist kontrolli;

10.  juhib tähelepanu sellele, et kuigi 2020. aasta detsembriks peaks liidu tolliseadustiku rakendamiseks vajalike elektrooniliste süsteemide Euroopa komponentidest 75 % valmis olema, ei tähenda see, et selleks kuupäevaks on valmis 75 % elektroonilistest süsteemidest, kuna 25 % elektroonilistest süsteemidest tulenevad riiklikest komponentidest, mille eest vastutavad liikmesriigid ja mille puhul on esinenud viivitusi;

11.  on seisukohal, et komisjon ja nõukogu peaksid kõigepealt tagama, et tolliseadustikku rakendatakse ja tolliprotseduure digiteeritakse uue tähtaja jooksul; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid teeksid kõik, et rohkem viivitusi ei tekiks; on seisukohal, et seetõttu on IT-süsteemide loomiseks vaja välja töötada ja kasutusele võtta 17 elektroonilist vahendit, milleks on vaja suuri rahasummasid ja suurt inimressurssi; on seetõttu seisukohal, et liikmesriikide ja komisjoni IT-projektide juhtimisel tuleb vältida vahendite kattumist;

12.  nõuab, et komisjon ajakohastaks liidu tolliseadustikuga seotud tööprogrammi ajakava, et võtta arvesse ettepanekut, mille ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule üleminekuperioodi pikendamise kohta esitas(9); kutsub parlamenti ja nõukogu üles tegema jõupingutusi, et võtta pikendamisotsus viivitamata vastu, kuid siduda see tingimustega, mida on vaja tolli IT-süsteemide tulemuslikuks kasutuselevõtmiseks, ilma et see piiraks põhjalikke turvakontrolle, et ükski võimalik probleem ei takistaks liikmesriikide tolliasutustel kaupu kontrollida; juhib Euroopa Kontrollikoja eeskujul tähelepanu sellele, et samad põhjused toovad kaasa samu tagajärgi, ja 2017. aasta mitmeaastase strateegilise plaani ajakohastamine, mille puhul on kuue IT-süsteemi kasutuselevõtt koondatud ühele ja samale aastale, on väga keeruline ülesanne ja tekitab suure ohu, et edasilükatud tähtaegadest ei peeta kinni, nii et liidu tolliseadustiku rakendamistähtaega tuleks veel kord pikendada ja seada uueks tähtajaks 2025. aasta järgne aeg;

13.  kutsub komisjoni üles oma mitmeaastast strateegiakava ajakohastama, st seadma projektid kogu üleminekuperioodi jooksul järjekorda, et vältida nii palju kui võimalik eri süsteemide kasutuselevõtu koondumist perioodi lõpul, ning kehtestama muu hulgas ka liikmesriikide jaoks siduvad vahe-eesmärgid;

14.  nõuab, et komisjon ei muudaks 17 elektroonilise vahendi jaoks vastu võetud õiguslikke ja tehnilisi kirjeldusi, sest elluviidavate projektide ulatus ja nende kasutuselevõtmiseks vajalik aeg ei ole kooskõlas ei tehnoloogia pideva arenguga ega vältimatute õiguslike ja seadusandlike muutustega, mis sel perioodil toimuvad;

15.  tuletab meelde, et kontrollikoja andmeil oli komisjon viivitustest teadlik, kuid otsustas seda teavet oma ametlikesse aruannetesse mitte lisada, mis takistas sidusrühmadel (nt Euroopa Parlament, muud ELi institutsioonid, kes ei ole programmi „Toll 2020“ juhtimisstruktuuris esindatud, ning huvitatud ettevõtted ja kodanikud) saamast viivitustega seotud riskide kohta reaalajas täielikku teavet; palub komisjonil seetõttu anda korrapäraselt ja läbipaistvalt aru, kuidas toimub mitmeaastase strateegilise töökava elluviimine ja tolli jaoks vajalike elektrooniliste süsteemide loomine, et mitte korrata varasema programmitöö vigu, ja anda kõigist võimalikest lisaviivitustest aegsasti teada ja võtta vajalikke parandusmeetmeid;

16.  palub komisjonil programmi „Toll 2020“ pidevalt hinnata, kõrvaldada kindlaks tehtud puudused (eelkõige tuleb vältida kõnealuse programmi tarbeks loodud eksperdirühmade alakasutamist) ja luua tingimused, et tolliteenistused saaksid teha rohkem koostööd;

17.  rõhutab, et tolliliidu juhtimises on tähtis koht pideval poliitika järelevalvel, analüüsil ja võimaliku mõju hindamisel; võtab teadmiseks ja kiidab heaks töö, mida komisjon on teinud, et töötada tolliliidu jaoks välja tulemuslikkusvahend, mille abil on võimalik korrapäraselt hinnata, kuidas see on strateegilised eesmärgid – tõhusus, tulemuslikkus ja ühtsus – saavutanud; palub liikmesriikidel selle vahendi edasiarendamist toetada;

18.  teeb komisjonile ettepaneku, et selle vahendiga tuleks hinnata ka seda, kui suur on tollikontrollide potentsiaal digiteerimise ja andmevoogude mõttes, et luua veelgi tõhusamad, riskipõhised kontrollid ning optimeerida samal ajal tolliasutuste koormust;

Tolliprogrammi juhtimine, aruandlus ja rahastamine

19.  võtab teadmiseks komisjoni ja liikmesriikide meetmed, mille abil tagatakse, et tolliseadustikku rakendatakse ühtlaselt ja sidusalt, eeskätt koolituste ja suuniste vastuvõtmise kaudu; palub komisjonil ja liikmesriikidel sellest hoolimata jõupingutusi ja rakendatavaid vahendeid suurendada, et tagada 2013. aastal vastu võetud tolliseadustiku täielik kohaldamine ning kogu ELis ühtsed tolliprotseduurid; palub komisjonil esitada sellega seoses tegevuskava, mis võiks soovitatavalt põhineda tollitavade vastastikusel läbivaatamisel, heade tavade vahetamisel ja tolliteenistuste tihedamal koostööl ning piisavalt suurte vahenditega koolitusprogrammil;

20.  tuletab meelde, et komisjon on alustamas tööd, et luua tingimused ELi ühtsele tolliliidesele, mille kaudu saaksid ettevõtjad esitada andmed, mida on vaja paljude eri nõuete (veterinaar-, sanitaar-, keskkonna- jt nõuete) täitmiseks, mitmele eri saajale ja ühtsete juurdepääsupunktide kaudu ühtlustatud vormis; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles seda tähtsat tööd jätkama;

21.  märgib, et summat, mis ELi eelarvest eraldatakse 2021.–2027. aastaks järgmisele tolliprogrammile, on pingutuse tulemusel suurendatud 2018. aasta hindades 842 844 000 euroni; nõuab, et liikmesriigid eraldaksid vajalikud inimressursid ja rahasummad ka riiklike komponentide kasutuselevõtmiseks, millest sõltub Euroopa elektroonilise tollisüsteemi töölerakendamine, ning nõuab, et komisjon esitaks talle ELi komponentide kasutuselevõtmise ja liikmesriikide välja töötatud ELi-väliste komponentide kohta aegsasti aruande;

22.  rõhutab, et tollisüsteemid peavad tänapäeval nii kontrolli kui ka kohaldatava tollimaksu kogumise mõttes toime tulema sellega, et väljastpoolt ELi veebist ostetud kauba kogus suureneb tohutu kiirusega, eelkõige kuna ELi imporditavate madala väärtusega kaupade maht kasvab igal aastal 10–15 %; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema sellele probleemile parema lahenduse leidmiseks rohkem pingutusi;

23.  palub komisjonil teha siis (ja mitte mingil juhul varem), kui programmi „Toll 2020“ 17 IT-süsteemi, mis on seotud liidu tolliseadustikuga, on tööle rakendatud, ettepanek tolliga seotud IT-projektide elluviimiseks ja nende ajakohastamiseks mõeldud tõhusama juhtimisstruktuuri kohta; rõhutab tolliga seotud IT-süsteemist tulenevaid majanduslikke, eelarve- ja julgeolekuprobleeme silmas pidades, et valitud lahenduse puhul peab Euroopa jääma täiesti suveräänseks;

24.  rõhutab, et programm „Toll 2021–2027“ ei aita liikmesriikide tolliasutuste toetamisega mitte ainult suurendada ELi eelarvetulusid, vaid tagab ka tooteohutuse, Euroopa tarbijate kaitse ja ELi ettevõtetele võrdsed tingimused;

Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust

25.  rõhutab, et ebakindlus, mida Ühendkuningriigi väljaastumine EList tekitab, on Euroopa ettevõtete jaoks suur probleem; nõuab seetõttu, et komisjon ja liikmesriigid annaksid sidusrühmadele kogu teabe selle kohta, mida Ühendkuningriigi väljaastumine tollivaldkonna ja teatavate kaudsete maksude (käibemaks ja aktsiis) jaoks tähendab;

26.  rõhutab, et pärast Ühendkuningriigi väljaastutmist ei tohi tollisüsteemis olla ühtegi lünka – sealhulgas ELi välispiiridel –, mille varal oleks võimalik tegeleda ebaseadusliku kaubandusega või hoida kõrvale ELi õiguse kohaste avalik-õiguslike võlgade tasumisest;

27.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev raport nõukogule ja komisjonile.

(1)

ELT L 269, 10.10.2013, lk 1.

(2)

ELT L 343, 29.12.2015, lk 1.

(3)

ELT L 343, 29.12.2015, lk 558.

(4)

ELT L 69, 15.3.2016, lk 1.

(5)

ELT L 99, 15.4.2016, lk 6.

(6)

ELT L 23, 26.1.2008, lk 21.

(7)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0011.

(8)

ELT L 145, 4.6.2008, lk 1.

(9)

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 952/2013, et pikendada muude meetmete kui liidu tolliseadustikuga ette nähtud elektrooniliste andmetöötlusvahendite kasutamist üleminekuperioodil (COM(2018)0085).


RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (28.1.2019)

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile

siseturu konkurentsivõime suurendamise kohta ELi tolliliidu ja selle juhtimise arendamise kaudu

(2018/2109(INI))

Arvamuse koostaja: Nicola Danti

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tunneb suurt heameelt selle üle, et EL ratifitseeris kaubanduse lihtsustamise lepingu, mis on esimene mitmepoolne leping alates WTO asutamisest 1995. aastal, ning tuletab meelde, et lepingu täieulatuslik rakendamine kõigis allakirjutanud WTO liikmesriikides on oluline ekspordi ja impordi protsesside üleilmseks lihtsustamiseks ja ajakohastamiseks ning kaubavoogude intensiivistamiseks; ergutab komisjoni jagama oma parimaid tavasid WTO kaubanduse lihtsustamise lepingu komitees, et edendada kaasaegsete ja läbipaistvate menetluste kooskõlastatud rakendamist suhtluses ELi kaubanduspartneritega; kutsub komisjoni üles jätkama tihedat koostööd OECD ja Maailma Tolliorganisatsiooniga tollikontrollisüsteemides esinevate puudujääkide kõrvaldamiseks;

2.  juhib tähelepanu asjaolule, et globaliseerumine ühendab üha rohkem eri riikide ettevõtjaid ja muudab väärtusahelad keerukamaks; rõhutab, et täiel määral toimiv tolliliit on hädavajalik, et tagada kaubanduslepingute üle peetavatel läbirääkimistel ELi tugevus ja usaldusväärsus; rõhutab sellega seoses, et tõhus tolliliit peaks hõlbustama kaubavahetust ja vähendama seaduslike kauplejate, eelkõige VKEde halduskoormust, ning tagama tõhusa kontrolli, et ühtsele turule sisenevad tooted oleksid täielikus vastavuses eeskirjadega ja vastaksid ELi standarditele, soodustades muu hulgas liikmesriikide ja kolmandate riikide tolliasutuste koostööd; kutsub komisjoni üles parandama ja tõhustama liidusisest kooskõlastamist tolliküsimustes;

3.  rõhutab, et keskse tähtsusega on sujuvate tollimenetluste kehtestamine liidus liidu tolliseadustiku IT-taristu reformimise kaudu, sealhulgas vastavusse viimine Maailma Tolliorganisatsiooni andmemudeliga; nõuab, et kõik osalised võtaksid uued IT-süsteemid kiiresti kasutusele, hiljemalt 2025. aastaks kehtestatud uueks pikendatud tähtajaks, ning tagaksid seda eesmärki silmas pidades ressursside kättesaadavuse; on arvamusel, et digitaliseerimine võib muuta teabevahetuse ja tollimaksude tasumise läbipaistvamaks ja hõlpsamaks, eriti kolmandate riikide ettevõtjate jaoks; rõhutab, et tollitoimingute digitaliseerimine võib ühtlasi olla mõjus vahend piiril esineva korruptsiooni vastu võitlemisel;

4.  juhib tähelepanu asjaolule, et tolliliit on üks liidu olulisemaid rahaallikaid; nendib, et praegu tolliliitu sisenemise kohtades esinevate erinevustega kontrolli tasemes ja selle kvaliteedis ning sanktsioonipoliitikas kaasneb sageli rahvusvaheliste kaubavoogude moonutamine, mis tekitab meelepärase kohtualluvuse valimise probleemi ja seab ohtu ühtse turu terviklikkuse; sellega seoses ja silmas pidades kaubanduse lihtsustamise lepingu artiklit 23 õhutab tungivalt andma kohustused riiklikelt tolliasutustelt üle ELi tasandile;

5.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama liidu tolliseadustikku täielikult, kooskõlastatult, ühtselt ja tõhusalt, millega tagatakse, et kõiki ELi sisenevaid kaupu käsitletakse ja töödeldakse sama moodi, mis suurendab näiteks tarbijate ohutust; soovitab komisjonil seada tolliasutuste jaoks eesmärgid ja töötada välja tulemusnäitajad ning rõhutab vajadust ühtlustada täiendavalt tollitöötajate koolitust;

6.  on seisukohal, et idapartnerluse poliitika raames võiks ELiga assotsieerunud riikidel, kes on teinud olulisi edusamme assotsieerimislepinguga või põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepinguga seotud reformide teostamisel, olla lõpuks võimalik ühineda tolliliiduga, mis hõlbustaks kaubandust idapartnerluse riikide ja ELi vahel, vähendaks halduskulusid ja soodustaks majanduskasvu;

7.  on veendunud, et Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF), tolliasutuste ja turujärelevalveasutuste vahel on vaja paremat koostööd, et mitte üksnes võidelda võltsimise ja ebaausa konkurentsi vastu, vaid piirata ka selliste ebaseaduslike toodetega kauplemist, millega rikutakse intellektuaalomandi õigust kaitsvaid ELi õigusakte;

8.  tuletab meelde, et Ühendkuningriigist saab peale EList lahkumist ELi mittekuuluv riik ja selle tulemusel muutub ELi välispiir; tuletab samuti meelde, et Ühendkuningriik jätkab üleminekuperioodil tolliliidus osalemist; rõhutab, et Brexiti protsess ei tohiks avaldada negatiivset mõju tolliliidu juhtimisele ega IT-taristu arendamisele eraldatud ressurssidele.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

24.1.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

29

5

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Maria Arena, David Campbell Bannerman, Salvatore Cicu, Santiago Fisas Ayxelà, Eleonora Forenza, Karoline Graswander-Hainz, Christophe Hansen, Heidi Hautala, Yannick Jadot, France Jamet, Jude Kirton-Darling, Bernd Lange, David Martin, Emmanuel Maurel, Anne-Marie Mineur, Sorin Moisă, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Helmut Scholz, Joachim Schuster, Joachim Starbatty, Adam Szejnfeld, William (The Earl of) Dartmouth, Jan Zahradil

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Syed Kamall, Frédérique Ries, Fernando Ruas, Paul Rübig, Pedro Silva Pereira, Ramon Tremosa i Balcells, Jarosław Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

José Blanco López, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Jozo Radoš, Kārlis Šadurskis, Jasenko Selimovic, Mihai Ţurcanu, Anna Záborská

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

29

+

ALDE

Jozo Radoš, Frédérique Ries, Jasenko Selimovic, Ramon Tremosa i Balcells

ECR

Jan Zahradil

EFDD

William (The Earl of) Dartmouth

PPE

Salvatore Cicu, Santiago Fisas Ayxelà, Christophe Hansen, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Sorin Moisă, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Fernando Ruas, Paul Rübig, Kārlis Šadurskis, Adam Szejnfeld, Mihai Ţurcanu, Jarosław Wałęsa, Anna Záborská

S&D

Maria Arena, José Blanco López, Karoline Graswander-Hainz, Jude Kirton-Darling, Bernd Lange, David Martin, Joachim Schuster, Pedro Silva Pereira

VERTS/ALE

Heidi Hautala, Yannick Jadot

5

ECR

David Campbell Bannerman, Syed Kamall, Joachim Starbatty

ENF

France Jamet

GUE/NGL

Anne-Marie Mineur

3

0

GUE/NGL

Eleonora Forenza, Emmanuel Maurel, Helmut Scholz

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

29.1.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

28

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pascal Arimont, Carlos Coelho, Sergio Gaetano Cofferati, Anna Maria Corazza Bildt, Nicola Danti, Pascal Durand, Evelyne Gebhardt, Maria Grapini, Liisa Jaakonsaari, Philippe Juvin, Nosheena Mobarik, Jiří Pospíšil, Marcus Pretzell, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Olga Sehnalová, Jasenko Selimovic, Igor Šoltes, Ivan Štefanec, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Anneleen Van Bossuyt, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Nadja Hirsch, Arndt Kohn, Adam Szejnfeld, Matthijs van Miltenburg, Lambert van Nistelrooij

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

John Stuart Agnew


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

28

+

ALDE

Nadja Hirsch, Matthijs van Miltenburg, Jasenko Selimovic

ECR

Nosheena Mobarik, Anneleen Van Bossuyt

EFDD

Marco Zullo

ENF

Marcus Pretzell

PPE

Pascal Arimont, Carlos Coelho, Anna Maria Corazza Bildt, Philippe Juvin, Lambert van Nistelrooij, Jiří Pospíšil, Andreas Schwab, Ivan Štefanec, Adam Szejnfeld, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein

S&D

Sergio Gaetano Cofferati, Nicola Danti, Evelyne Gebhardt, Maria Grapini, Liisa Jaakonsaari, Arndt Kohn, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Olga Sehnalová

VERTS/ALE

Pascal Durand, Igor Šoltes

1

ENF

John Stuart Agnew

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 8. veebruar 2019Õigusalane teave