Menetlus : 1998/0031R(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0072/2019

Esitatud tekstid :

A8-0072/2019

Arutelud :

Hääletused :

PV 12/03/2019 - 9.12

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0146

VAHERAPORT     
PDF 174kWORD 58k
8.2.2019
PE 629.670v02-00 A8-0072/2019

nõukogu ja komisjoni otsuse eelnõu kohta, milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse poolt partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimist, millega luuakse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Türkmenistani vahel

(12183/1/2011 – C8‑0059/2015 – 1998/0031R(NLE))

Väliskomisjon

Raportöör: Ramona Nicole Mănescu

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

nõukogu ja komisjoni otsuse eelnõu kohta, milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse poolt partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimist, millega luuakse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Türkmenistani vahel

(12183/1/2011 – C8‑0059/2015 – 1998/0031R(NLE))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu ja komisjoni otsuse eelnõu (12183/1/2011),

–  võttes arvesse partnerlus- ja koostöölepingu eelnõu, millega luuakse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Türkmenistani vahel (12288/2011),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 91, artikli 100 lõikele 2, artiklitele 207 ja 209, artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 101 teisele lõigule (C8-0059/2015),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Kesk-Aasia piirkonna kohta, eriti 20. veebruari 2008. aasta resolutsiooni ELi Kesk-Aasia strateegia kohta(1), 15. detsembri 2011. aasta resolutsiooni ELi Kesk-Aasiat käsitleva strateegia rakendamise kohta(2), 13. aprilli 2016. aasta resolutsiooni ELi Kesk-Aasia strateegia rakendamise ja läbivaatamise kohta(3), 22. aprilli 2009. aasta resolutsiooni vahepealse kaubanduslepingu kohta Türkmenistaniga(4) ja 14. veebruari 2006. aasta resolutsiooni inimõiguste- ja demokraatiaklausli kohta Euroopa Liidu kokkulepetes(5),

–  võttes arvesse 1999. aasta kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitlevat vahelepingut ühelt poolt Euroopa Ühenduse, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Türkmenistani vahel, mille nõukogu sõlmis 27. juulil 2009. aastal (5144/1999), ja selle alusel loodud ühiskomitee korralisi koosolekuid,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Türkmenistani vahel 2008. aasta mais allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumit energeetika alal,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti, millega Türkmenistan on ühinenud,

–  võttes arvesse ELi ja Türkmenistani iga-aastast inimõigustealast dialoogi,

–  võttes arvesse kohustust, mille komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja võttis 16. detsembril 2015. aastal väliskomisjonile saadetud kirjas, mis sisaldab punktis 3 mainitud aspekte,

–  võttes arvesse kirja, mille komisjoni asepresident ja kõrge esindaja saatis 5. juulil 2018. aastal väliskomisjonile ja milles ta väljendas partnerlus- ja koostöölepingule Türkmenistaniga toetust,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõiget 5,

–  võttes arvesse väliskomisjoni vaheraportit (A8-0072/2019),

A.  arvestades, et Kesk-Aasia on piirkond, kus Euroopa Liit tegutseb üha aktiivsemalt;

B.  arvestades, et partnerlus- ja koostööleping Türkmenistaniga parafeeriti 1997. aastal ning allkirjastati 1998. aastal; arvestades, et praeguseks on partnerlus- ja koostöölepingu ratifitseerinud 14 liikmesriiki 15 esialgu allakirjutanust (ainus, kes seda ei ole teinud, on Ühendkuningriik); arvestades, et Türkmenistan ratifitseeris partnerlus- ja koostöölepingu 2004. aastal; arvestades, et partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimisele nende liikmesriikidega, kes ühinesid ELiga pärast selle lepingu sõlmimist, kehtib eraldi protokoll ja ratifitseerimismenetlus;

C.  arvestades, et täielikult ratifitseeritud partnerlus- ja koostööleping sõlmitaks esialgu kümneks aastaks ning seejärel uuendataks seda igal aastal, mis jätab ELile võimaluse lepingust taganeda, kui inimõiguste järgimise osas või seoses muude raskete rikkumistega tekivad tõsised kahtlused; arvestades, et pooled võivad lepingut muuta, et võtta arvesse uusi arengusuundi;

D.  arvestades, et nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga kaubandust käsitleva vahelepingu teemal 2009. aasta aprillis vabatahtliku, seaduslikult mittesiduva menetluse raames;

E.  arvestades, et Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) on sätestanud kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud õigusriigi põhimõtte, hea valitsemistava ja inimõiguste standarditega võrdlusnäitajad, mille alusel tuleks Türkmenistani arengut hinnata, ja kriteeriumid, mille kohaselt võib koostööd jätkata;

F.  arvestades, et Türkmenistani pikaajalisteks eesmärkideks peavad jääma demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste ning turumajanduse põhimõtete austamine, mis on kaubandust käsitleva vahelepingu põhiosad (sätestatud nii selle dokumendi artiklis 1 kui partnerlus- ja koostöölepingu artiklis 2); arvestades, et kohaldamise saab ühepoolselt peatada, kui üks pool neid osasid rikkuma peaks;

G.  arvestades, et võttes arvesse argumente partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimiseks Euroopa Parlamendi nõusoleku andmist käsitlevas soovituse projektis ja selle juurde kuuluvas 8. mai 2015. aasta raporti projektis, mis sisaldas resolutsiooni ettepanekut, otsustas väliskomisjon menetluse 24. mail 2016. aastal ajutiselt peatada, kuni ta leidis, et inimõiguste ja õigusriigi osas on tehtud piisavalt edusamme, ja otsustas avada praeguse vahemenetluse;

H.  arvestades, et põhimõttekindla ja sidusa poliitika jaoks, mida EL riigiga suhetes rakendab, peavad Euroopa Parlamendi varasemates resolutsioonides nimetatud inimõiguste arengu näitajad tingimata kehtima Türkmenistani jaoks ka edaspidi;

I.  arvestades, et Türkmenistan võttis 2015. aastal vastu riikliku inimõiguste tegevuskava aastateks 2016–2020 (NAPHR), mis koostati 2013. aastal ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) abiga;

J.  arvestades, et Türkmenistan on sõlminud sellised rahvusvahelised lepingud nagu kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste pakt ja ILO konventsioonid;

1.  palub nõukogul, komisjonil ja komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal sätestada kiiremas korras ning enne partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimiseks nõusoleku andmist järgmised lühiajalised võrdlusnäitajad, et mõõta Türkmenistani riigiasutuste jätkusuutlikku arengut, tuginedes ÜRO, OSCE ja EBRD soovitustele:

      Poliitiline süsteem, õigusriik ja hea valitsemistava

i)  selge jaotus kohtuliku, seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel ning muu hulgas kodanikele riigi otsustusprotsessis osalemiseks tegeliku võimaluse andmine ja tagamine, sealhulgas konsulteerimine rahvusvaheliste ekspertidega (näiteks Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjon ning OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR)) selle üle, kas Türkmenistani põhiseadus vastab neile demokraatlikele põhimõtetele, ja Türkmenistani poolt tahte väljendamine võtta nende organisatsioonide poolt reformide kohta antud soovitusi arvesse;

ii)  piirangute eemaldamine valitsusväliste organisatsioonide registreerimiselt ja tegutsemiselt;

      Inimõigused ja põhivabadused

iii)  riiklikus inimõiguste tegevuskavas aastateks 2016–2020 võetud kohustuste täitmine Türkmenistani valitsuse poolt;

iv)  lõpu tegemine salajastele kinnipidamistele ja kadunuks jääma sundimisele, sunniviisilisele tööle ja piinamisele ning kadunud isikute saatuse või asukoha avalikustamine, et pered saaksid vahi all olevate isikutega ühenduses olla; riigi ametiasutuste poolt poliitiliste vangide olemasolu tunnistamine ja rahvusvaheliste organisatsioonidele, sh Rahvusvaheline Punase Risti Komiteele, ja sõltumatutele vaatlejatele riiki takistusteta pääsu andmine;

v)  takistusteta juurdepääsu tagamine eri teabeallikatele, ja eriti inimestele juurdepääsu andmine alternatiivsetele teabeallikatele, sh rahvusvahelistele suhtluskanalitele, ja õiguse andmine sidevahendite omamisele, nagu isiklikud sateliidiantennid või internetiühendused;

vi)  riigis ja ka välismaal elavate sõltumatute ajakirjanike ning kodanikuühiskonna aktivistide ja inimõiguslaste ning nende pereliikmete tagakiusamise ja hirmutamise lõpetamine; väljendus- ja kogunemisvabaduse tagamine;

vii)  külaskäiguks luba küsinud ning endiselt vastust ootavatele ÜRO ning rahvusvahelistele ja piirkondlikele inimõigusorganisatsioonidele loa andmine;

viii)  lõpu tegemine reisikeelu mitteametlikule ja meelevaldsele süsteemile ning selle tagamisele, et inimesed, kellel ei ole luba lahkuda riigist, saavad vabalt reisida;

2.  palub nõukogul, komisjonil ning komisjoni asepresidendil ja kõrgel esindajal võtta arvesse järgmisi pikaajalisi soovitusi jätkusuutlike ja usaldusväärsete edusammude kohta:

      Poliitiline süsteem, õigusriik ja hea valitsemistava

i)    austus poliitilise pluralismi ja demokraatliku vastutuse põhimõtete vastu, koos toimivate erakondade ja muude organisatsioonidega, kelle tegevusse ei sekkuta;

ii)  kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkidega reformide jätkamine kõikidel haldustasanditel ja kõikides haldusvaldkondades, eriti kohtusüsteemis ja õiguskaitses;

iii)  tugevad ja tõhusad kaitsemeetmed kõrgetasemelise korruptsiooni, rahapesu, organiseeritud kuritegevuse ja ebaseadusliku uimastikaubanduse vastu;

iv)  lapstööjõudu keelavate õigusaktide täielik rakendamine;

      Inimõigused ja põhivabadused

v)  üldine austus väljendus-, ühinemis- ning usu- ja veendumusvabaduse rahumeelse ja õiguspärase teostamise vastu;

vi)  üldine liikumisvabadus, nii riigi sees kui riigist väljas;

3.  rõhutab, et Euroopa Parlament peab hoolikalt jälgima Türkmenistanis toimuvat ning partnerlus- ja koostöölepingu kõigi osade rakendamist pärast selle jõustumist; kutsub komisjoni asepresidenti ja kõrget esindajat seetõttu üles rakendama ja avalikult järgima inimõiguste olukorra jälgimismehhanismi, mis aitab Euroopa Parlamendil olla Euroopa välisteenistuse kaudu hästi kursis partnerlus- ja koostöölepingu rakendamisega pärast selle jõustumist, eriti selle eesmärkide täitmise ja vastavusega artiklile 2, et Euroopa Parlament saaks reageerida kohapealsetele sündmustele, kui aset peaks leidma dokumenteeritud ja tõestatud rasked inimõiguste rikkumised; rõhutab partnerlus- ja koostöölepingu peatamise võimalikku mehhanismi, kui selliseid juhtumeid peaks esinema ja tervitab selles osas komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja 16. detsembri 2015. aasta kirja väliskomisjonile, mis sisaldab järgmisi eesmärke:

i)  tagada, et Euroopa Parlamenti teavitataks korrektselt partnerlus- ja koostöölepingus sisalduvate inimõigusi ja demokratiseerimisprotsessi käsitlevate sätete rakendamisest, sealhulgas tehtaks kättesaadavaks teave inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi olukorra arengu kohta, ning et Euroopa Parlamendile esitataks kohaldatavaid konfidentsiaalsusnõudeid järgides soovi korral aegsasti teavet enne ja pärast koostöönõukogu koosolekuid;

ii)  tihedam suhtlus Euroopa Parlamendi ja kodanikuühiskonnaga, et valmistuda iga-aastaseks inimõigustealaseks dialoogiks, ja teabevahetuseks;

iii)  Türkmenistani käsitleva ELi inimõigustealase strateegia ajakohastamise ettevalmistamisel Euroopa Parlamendiga konsulteerimine;

4.  väljendab heameelt komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja 2018. aasta novembri avalduse üle täieõigusliku ELi delegatsiooni loomise kohta Aşgabatis; rõhutab, et uus delegatsioon peab välja töötama vastastikku kasuliku koostööstrateegia, mis vastab just Türkmenistani arengutingimustele ja nõuetele, jälgima olukorda riigis, sealhulgas inimõiguste rikkumisi ja murettekitavaid üksikjuhtumeid, alustama arutelu paljude riigi poliitika-, sotsiaal- ja majandusvaldkonnas tegutsevate osalistega, võimaldama kohapeal diplomaatiat ja parandama ELi välisrahastamisvahenditest rahastatud projektide haldamist ja järelevalvet;

5.  on jõudnud järeldusele, et ta kaalub nõusoleku andmist pärast seda, kui ta leiab, et komisjon, nõukogu, komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Türkmenistani ametivõimud on punktides 1 ja 3 esitatud soovitusi arvesse võtnud;

6.  teeb presidendile ülesandeks nõuda nõukogult, komisjonilt ning komisjoni asepresidendilt ja kõrgelt esindajalt, et nad annaksid Euroopa Parlamendile Türkmenistani olukorra kohta korrapäraselt olulist teavet;

7.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning komisjoni presidendile ja kõrgele esindajale, Türkmenistani valitsusele ja parlamendile.

(1)

ELT C 184 E, 6.8.2009, lk 49.

(2)

ELT C 168 E, 14.6.2013, lk 91.

(3)

ELT C 58, 15.2.2018, lk 119.

(4)

ELT C 184 E, 8.7.2010, lk 20.

(5)

ELT C 290 E, 29.11.2016, lk 107.


SELETUSKIRI

Esimest korda taotles nõukogu Euroopa Parlamendilt ELi-Türkmenistani partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimiseks nõusolekut 1998. aastal, mil see leping ka allkirjastati. Euroopa Parlament ei käsitlenud seda aga põhjustel, mis olid seotud austuse puudumisega õigusriigi, demokraatia ja inimõiguste vastu.

Komisjoni soovitus anda nõusolek ja sellega seotud raport võeti vastu 26. jaanuaril 2011. aastal, kuid need ei ole jõudnud täiskoguni, kuna nõukogu taotluse õiguslik alus ei vasta ei Lissaboni lepinguga saadud õigustele ega ka muudele põhjustele, mis on seotud Euroopa Parlamendi nõudmisega võtta riigis kasutusele inimõiguste järelevalvemehhanism.

19. veebruaril 2015. aastal taotles nõukogu Euroopa Parlamendilt partnerlus- ja koostöölepingule nõusolekut teist korda.

Soovituse projekt partnerlus- ja koostöölepingule nõusoleku andmise kohta ja selle juurde kuuluv resolutsiooni projekt, mille koostas praegune raportöör, avaldati 7. mail 2015. aastal.

Enne esimest arvamustevahetust nõusoleku ja kaasneva raporti osas otsustas väliskomisjon 22. juunil 2015. aastal raportööri palvel nende kaalutlemise edasi lükata, kuni saavutatakse üksmeel komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja Mogheriniga partnerlus- ja koostöölepingule kontrolli rakendamise osas just seoses inimõiguste järelevalvemehhanismiga, kaasates parlamendi ja kodanikuühiskonna.

Seejärel pöördus komisjoni asepresident ja kõrge esindaja 16. detsembril 2015. aastal kirjaga komisjoni poole, esitades sellise järelevalvemehhanismi üldelemendid. Sellele tuginedes otsustas laiendatud juhatus 1. veebruaril 2016. aastal, et see on komisjoni jaoks piisav alus menetluse uuesti alustamiseks.

11. aprillil 2016. aastal peetud esimesel arvamustevahetusel, kus oli kohal ka Kesk-Aasia eriesindaja hr Burian, esitatud muudatusettepanekute ja peetud arutelude ning menetlusega seotud liikmete vahel 2016. aasta mais toimunud muude nõuandekohtumiste tulemusel sai selgeks, et komisjonis ei ole nõusoleku soovitamiseks selget enamust veel saavutatud, sest Türkmenistanis ei ole endiselt näha austust õigusriigi, hea valitsemistava ja inimõiguste vastu, hoolimata edusammudest hiljutiste õigusreformidega.

Seetõttu nõustus komisjon 24. mail 2016. aastal raportööri nõudmisega nõusolekuks soovituse andmine koos sellega seotud resolutsiooniga ajutiselt peatada, kuni komisjonis saavutatakse partnerlus- ja koostöölepingule nõusoleku soovitamises üksmeel.

Samal ajal kiideti heaks raportööride taotlus alustada eraldi menetlust, kus Euroopa Parlament saab enne nõusoleku andmist avaldada kodukorra artikli 99 lõike 5 kohases vaheraportis/resolutsioonis partnerlus- ja koostöölepingu kohta arvamust.

Selle vaheraporti eesmärk on hõlmata järgmisi elemente:

1) sätestada lühiajalised teostatavad ja usutavad võrdlusnäitajad, millega Türkmenistani ametivõimude edusamme saab mõõta, eriti just õigusriigi, hea valitsemistava ja inimõiguste vallas. Komisjoni, nõukogu ning komisjoni asepresidenti ja kõrget esindajat kutsutakse üles andma Euroopa Parlamendile tehtud edusammudest aru, mille alusel võib parlament otsustada nõusoleku andmise hääletust jätkata.

Raportöör julgustab komisjoni ELi ja Türkmenistani suhetes võimalust mitte mööda laskma järgmistel põhjustel: majanduslangus energiahindade – mis moodustavad suure osa riigi sissetulekust – järsu langemise tõttu, põhiliselt Hiina peaaegu monopoolse gaasiekspordi pärast Türkmenistanist; Türkmenistani ametivõimude valmisolek avada uusi energiajaotusi, muuhulgas ka Euroopasse, mis aitab kaasa ELi energiaalasele sõltumatusele Venemaast; Venemaa huvide taasteke piirkonnas ja USA huvikaotus hea valitsemistava vastu piirkonna muude julgeoleku ja energiahuvide kulul; ja ka ELi kohustus edendada austust demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste vastu, mida saab kõige paremini saavutada tihedama koostöö kaudu kõigis poliitika ja valdkondliku koostöö valdkondades, mis on ette nähtud partnerlus- ja koostöölepingu mehhanismides pärast ratifitseerimist (nagu näiteks koostöönõukogu, koostöökomitee ja parlamentaarne koostöökomisjon);

2) anda pikaajalisi soovitusi poliitilises süsteemis, õigusriigis ja juhtimistavas, inimõigustes ja vabaduses tehtavate jätkusuutlike ja usaldusväärsete edusammude kohta, mida tuleks pärast partnerlus- ja koostöölepingu jõustumist arvesse võtta;

3) tervitada ja paluda avaliku kohustuse võtmist kokkuleppe kohta rakendada pärast partnerlus- ja koostöölepingu jõustumist inimõiguste jälgimismehhanismi, mille kohta tegi Euroopa Parlamendile oma eelmainitud 16. detsembri 2015. aasta kirja põhjal ettepaneku komisjoni asepresident ja kõrge esindaja Mogherini ja mis sisaldab järgmisi punkte:

– tagada, et Euroopa Parlamenti teavitataks korrektselt partnerlus- ja koostöölepingus sisalduvate inimõigusi ja demokratiseerimisprotsessi käsitlevate sätete rakendamisest, sealhulgas tehtaks kättesaadavaks teave inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi olukorra arengu kohta, ning et Euroopa Parlamendile esitataks kohaldatavaid konfidentsiaalsusnõudeid järgides soovi korral teavet enne ja pärast koostöönõukogu koosolekuid;

– tihedam suhtlemine Euroopa Parlamendi ja kodanikuühiskonnaga iga-aastaste inimõigustealaste dialoogide ettevalmistamisel ja neid käsitlevate infotundide osas;

– Türkmenistani käsitleva ELi inimõigustealase strateegia ajakohastamise ettevalmistamisel Euroopa Parlamendiga konsulteerimine.

Sellised mehhanismid peaks aitama Euroopa Parlamendil reageerida kohapealsetele sündmustele, kui toimub dokumenteeritud ja tõendatud raske inimõiguste rikkumine ning need võimaldavad taotleda partnerlus- ja koostöölepingu peatamist;

4) väljendada heameelt komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja 2018. aasta novembri avalduse üle täieõigusliku ELi delegatsiooni loomise kohta Aşgabatis. See peaks suurendama riigis ELi diplomaatilist mõjujõudu ja kaudset kontakti riigi elanikega, tõstes seega oluliselt inimõiguste olukorra jälgimise võimekust.

Kui Euroopa Parlament peaks selle vaheraporti alusel vastu võtma resolutsiooni, hindaks väliskomisjon koostoimes teiste asjakohaste Euroopa Parlamendi organitega regulaarselt selles sätestatud kriteeriumide täitmist. Kui arengut nähakse piisava ja jätkusuutlikuna, võib komisjon otsustada, et nõusolekumenetlust alustatakse uuesti ning koostatakse sellega seotud raport, milles antakse soovitus partnerlus- ja koostööleping sõlmida.


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimine Türkmenistaniga

Viited

1998/0031R(NLE)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

AFET

 

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

INTA

 

BUDG

 

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

INTA

23.4.2018

BUDG

23.4.2018

 

 

Raportöör

       nimetamise kuupäev

Ramona Nicole Mănescu

11.3.2015

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

4.2.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

44

1

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Michèle Alliot-Marie, Bas Belder, Goffredo Maria Bettini, Elmar Brok, Klaus Buchner, Arnaud Danjean, Georgios Epitideios, Michael Gahler, Iveta Grigule-Pēterse, Sandra Kalniete, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, Arne Lietz, Barbara Lochbihler, Andrejs Mamikins, Ramona Nicole Mănescu, David McAllister, Francisco José Millán Mon, Clare Moody, Javier Nart, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Tonino Picula, Julia Pitera, Cristian Dan Preda, Dobromir Sośnierz, Jaromír Štětina, Charles Tannock, Hilde Vautmans

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Brando Benifei, Neena Gill, Takis Hadjigeorgiou, Liisa Jaakonsaari, Marek Jurek, Patricia Lalonde, Soraya Post, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Helmut Scholz

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

José Blanco López, Santiago Fisas Ayxelà, Ingeborg Gräßle, Karin Kadenbach, Gabriel Mato, Joachim Schuster, Ramón Luis Valcárcel Siso, Flavio Zanonato

Esitamise kuupäev

8.2.2019


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

44

+

ALDE

Iveta Grigule-Pēterse, Patricia Lalonde, Javier Nart, Hilde Vautmans

ECR

Bas Belder, Marek Jurek, Charles Tannock

GUE/NGL

Takis Hadjigeorgiou, Helmut Scholz

PPE

Michèle Alliot-Marie, Elmar Brok, Arnaud Danjean, Santiago Fisas Ayxelà, Michael Gahler, Ingeborg Gräßle, Sandra Kalniete, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, David McAllister, Ramona Nicole Mănescu, Gabriel Mato, Francisco José Millán Mon, Julia Pitera, Cristian Dan Preda, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Jaromír Štětina, Ramón Luis Valcárcel Siso

S&D

Brando Benifei, Goffredo Maria Bettini, José Blanco López, Neena Gill, Liisa Jaakonsaari, Karin Kadenbach, Arne Lietz, Andrejs Mamikins, Clare Moody, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Tonino Picula, Soraya Post, Joachim Schuster, Flavio Zanonato

VERTS/ALE

Klaus Buchner, Barbara Lochbihler

1

NI

Georgios Epitideios

1

0

NI

Dobromir Sośnierz

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 27. veebruar 2019Õigusalane teave