Menetlus : 2018/2159(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0075/2019

Esitatud tekstid :

A8-0075/2019

Arutelud :

PV 11/03/2019 - 24
CRE 11/03/2019 - 24

Hääletused :

PV 12/03/2019 - 9.24
CRE 12/03/2019 - 9.24
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0158

REPORT     
PDF 171kWORD 54k
11.2.2019
PE 630.661v02-00 A8-0075/2019

ELi suutlikkuse suurendamise kohta konfliktide ennetamise ja vahendustegevuse valdkonnas

(2018/2159(INI))

Väliskomisjon

Raportöör: Soraya Post

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ELi suutlikkuse suurendamise kohta konfliktide ennetamise ja vahendustegevuse valdkonnas

(2018/2159(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni ja muid ÜRO inimõigustealaseid lepinguid ja dokumente,

–  võttes arvesse ÜRO põhikirja põhimõtteid ja eesmärke,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) 1975. aasta Helsingi lõppakti, mis on Euroopa ja laiema piirkondliku julgeolekukorra alusdokument, ja kõiki lõppakti põhimõtteid,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut,

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke ja kestliku arengu tegevuskava aastani 2030,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone konfliktide ennetamise ja vahendustegevuse ning naiste, rahu ja julgeoleku, samuti noorte, rahu ja julgeoleku kohta,

–  võttes arvesse 10. novembril 2009. aastal nõukogus vastu võetud ELi vahendustegevuse ja dialoogi alase suutlikkuse suurendamise kontseptsiooni (15779/09),

–  võttes arvesse 28. juunil 2016. aastal komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini esitletud Euroopa Liidu üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat ning selle rakendamise esimest aruannet „Ühtsest visioonist ühise tegevuseni: ELi üldise strateegia rakendamine“, mis avaldati 18. juunil 2017,

–   võttes arvesse oma 15. novembri 2017. aasta soovitust nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele, mis käsitleb idapartnerlust 2017. aasta novembri tippkohtumise eel(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 27. juuni 2018. aasta soovitust nõukogule, mis käsitleb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 73. istungjärku(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrust (EL) 2017/2306, millega muudetakse määrust (EL) nr 230/2014, millega luuakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend(3),

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 13. juuni 2018 ettepanekut, mida komisjon toetab, Euroopa Ülemkogule nõukogu otsuse kohta, millega luuakse Euroopa rahutagamisvahend (HR(2018) 94),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8-0075/2019),

A.  arvestades, et rahvusvahelise rahu ja julgeoleku edendamine on osa ELi olemasolu mõttest, mida tunnustati 2012. aastal Nobeli rahupreemiaga, ja see on Lissaboni lepingu keskne teema;

B.  arvestades, et EL on võtnud kohustuse rakendada naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskava kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1325 ja selle ajakohastatud versioonidega ning noorte, rahu ja julgeoleku tegevuskava kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2250 ja selle ajakohastatud versioonidega;

C.  arvestades, et EL on oma välisabivahendite näol konfliktide ennetamise ja rahu kindlustamise üks suurimaid toetajaid;

D.  arvestades, et EL kui rahvusvaheliste organisatsioonide üks põhitoetajaid, peamisi abiandjaid ja maailma suurim kaubanduspartner peaks etendama maailmas rahu kindlustamises, konfliktide ennetamises ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamises juhtivat osa; arvestades, et konfliktide ennetamine ja vahendamistegevus peab olema osa terviklikust lähenemisest, mis ühendab julgeoleku, diplomaatia ja arengu;

E.  arvestades, et vajalik on koostöö piirkondlike organisatsioonidega, nagu OSCE, ning et OSCE 1975. aasta Helsingi lõppaktis sätestatakse muu hulgas jõu kasutamisest hoidumise, riikide territoriaalse terviklikkuse, rahvaste võrdõiguslikkuse ja enesemääramisõiguse põhimõte, ning arvestades, et nendel organisatsioonidel on konfliktide ennetamisel ja vahendustegevuses oluline roll;

F.  arvestades, et vägivaldsete konfliktide ennetamine on väga vajalik, et tulla toime ELi ja tema naaberriikide ees seisvate julgeolekuprobleemidega, samuti on selliste konfliktide ennetamine oluline poliitilise ja sotsiaalse arengu seisukohast; arvestades, et ühtlasi on vägivaldsete konfliktide ennetamine oluline aspekt tulemusliku mitmepoolsuse saavutamiseks ning määrava tähtsusega, et saavutada kestliku arengu eesmärgid, eelkõige 16. eesmärk, milleks on toetada rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi, tagada õiguskaitse kõikidele ning luua kõikidel tasanditel tõhusad, vastutustundlikud ja kaasavad institutsioonid;

G.  arvestades, et ELi jätkuv toetus tsiviil- ja sõjalistele osalejatele kolmandates riikides on oluline tegur korduvate vägivaldsete konfliktide ennetamisel; arvestades, et kestev ja püsiv rahu ja julgeolek on kestliku arengu lahutamatud osad;

H.  arvestades, et konfliktide ennetamine ja vahendustegevus peab võimaldama säilitada nende riikide ja geograafiliste piirkondade stabiilsuse ja arengu, mille olukord on liidu jaoks julgeolekualaselt otseselt tähtis;

I.  arvestades, et ennetamine on strateegiline ülesanne, mille eesmärk on reageerida tõhusalt enne kriiside tekkimist; arvestades, et üks diplomaatia käsutuses olev vahend on vahendamistegevus, mida saab kasutada konflikti ennetamiseks, kontrolli alla saamiseks või lahendamiseks;

J.  arvestades, et sise- ja välisjulgeolek on üha enam omavahel lahutamatult seotud ja et üleilmsete probleemide keerukus nõuab üldist ja integreeritud ELi lähenemisviisi väliskonfliktidele ja -kriisidele;

K.  arvestades, et vaja on kindlamat institutsioonidevahelist lähenemist, et tagada ELi arenguvõime ja suutlikkus oma võimeid täiel määral rakendada;

L.  arvestades, et ELi üldine strateegia, poliitilised avaldused ja institutsiooniline areng on teretulnud tõendid komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pühendumusest seada konfliktide ennetamine ja vahendustegevus oma töös esikohale;

M.  arvestades, et välisrahastamisvahendid toetavad olulisel määral konfliktide ennetamist ja rahu kindlustamist;

N.  arvestades, et üleminekuperioodi õigusemõistmine on oluline kohtulike ja kohtuväliste mehhanismide kogum, mis keskendub varasemate kuritarvitamisjuhtude eest vastutusele võtmisele ning kestliku, õiglase ja rahuliku tuleviku loomisele;

O.  arvestades, et Euroopa Parlamendil on parlamentaarses diplomaatias, sealhulgas vahendamistegevuses ja dialoogiprotsessis oluline roll, mille täitmiseks tugineb ta põlisele dialoogi pidamise ja konsensuse saavutamise kultuurile;

P.  arvestades, et vägivaldne konflikt ja sõda mõjutavad tsiviilisikuid, eelkõige naisi ja lapsi ebaproportsionaalselt tugevalt ning seavad naised meestest suuremasse majandusliku ja seksuaalse ärakasutamise, sunniviisilise töö, sundrände ja kinnipidamise ning seksuaalvägivalla, näiteks vägistamise ohtu, mida kasutatakse sõjataktikana; arvestades, et naiste ja noorte aktiivne osalemine on konfliktide ennetamisel ja rahu kindlustamisel ning kõikide vägivallavormide, sealhulgas seksuaalse ja soolise vägivalla ennetamisel ülioluline;

Q.  arvestades, et oluline on kaasata kodanikuühiskonda ning kohalikke, nii tsiviil- kui ka sõjalisi osalejaid ja toetada nende, sealhulgas naiste, vähemuste, põlisrahvaste ja noorte aktiivset ja sisulist osalemist, kui edendatakse ja hõlbustatakse suutlikkuse ja usalduse suurendamist vahendustegevuse, dialoogi ja lepitamise käigus;

R.  arvestades, et hoolimata ELi tasandi poliitilistest kohustustest on konfliktide ennetamine, rahu kindlustamine ja rahu tagamine sageli alarahastatud, mis avaldab negatiivset kõrvalmõju suutlikkuse edendamisele ja hõlbustamisele nendes valdkondades;

1.  innustab liitu seadma olemasolevate kokkulepitud läbirääkimisformaatide ja -põhimõtete raamistikus või nende toetuseks esikohale konfliktide ennetamise ja vahendustegevuse; toonitab, et selline lähenemine annab ülemaailmselt suurt ELi lisaväärtust poliitilises, sotsiaalses, majanduslikus ja inimeste turvalisuse mõttes; tuletab meelde, et konfliktide ennetamine ja vahendamistegevus aitab parandada liidu kohalolekut ja usaldusväärsust rahvusvahelisel areenil;

2.  tunnustab ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) tsiviil- ja sõjaliste missioonide rolli rahu säilitamises, konfliktide ennetamises ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamises;

3.  kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat, Euroopa komisjoni presidenti ja Euroopa Parlamendi presidenti üles kehtestama konfliktide ennetamise ja vahendustegevuse valdkonnas ühiseid pikaajalisi prioriteete, millest peaks saama korrapärase strateegilise programmitöö osa;

4.  nõuab pikaajalist rahu kindlustamist, millega tegeletaks konflikti algpõhjustega;

5.  nõuab praeguse struktuuri täiustamist, et toetada allpool kirjeldatud ELi prioriteete;

6.  nõuab konfliktitundlikke ja inimestele keskenduvaid lähenemisviise, mis seavad inimeste turvalisuse ELi tegevuse keskmesse, et saavutada kohapeal positiivseid ja kestlikke tulemusi;

7.  kutsub Euroopa välisteenistust ja välistegevusega seotud komisjoni talitusi üles esitama parlamendile igal aastal aruande edusammude kohta, mida on tehtud konfliktide ennetamise ja vahendustegevuse alaste ELi poliitiliste kohustuste elluviimisel;

ELi institutsioonilise suutlikkuse suurendamine konfliktide ennetamise ja vahendustegevuse valdkonnas

8.  toetab ELi sidusamat ja terviklikumat osalemist väliskonfliktide ja -kriiside korral; on seisukohal, et integreeritud lähenemisviis väliskonfliktide ja -kriiside puhul kujutab endast liidu välistegevuse lisandväärtust ning et kõik vahendid tuleb kasutusele võtta võimalikult kiiresti, et täpsustada ELi meetmeid konflikti igas etapis ning muuta integreeritud lähenemisviis paremini toimivaks ja tõhusamaks; tuletab sellega seoses meelde rahvusvahelise õiguse ja ÜRO põhikirja norme ja põhimõtteid ning väljendab toetust olemasolevatele läbirääkimisraamistikele, lähenemisviisidele ja põhimõtetele; kordab, et iga konflikti tuleb vaadelda eraldi;

9.  rõhutab, et suutlikkuse suurendamine peaks võimaldama liikmesriikidel teha kindlaks konfliktide ennetamise ja vahendamistegevuse jaoks prioriteetseid geograafilisi piirkondi ja hõlbustama kahepoolset koostööd Euroopa riikide vahel;

10.  nõuab, et komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja alluvusse loodaks konfliktide ennetamise ja vahendamise kõrgetasemeline ELi nõuandekogu, mille eesmärk on luua kogenud kõrgemate poliitiliste vahendajate ja konfliktiennetusekspertide ulatuslik reserv, et lühikese etteteatamisajaga oleks võimalik kasutada poliitilisi ja tehnilisi eksperditeadmisi; on seisukohal, et tuleb moodustada ka lepitamise ja üleminekuperioodi õigusemõistmise valdkonna ekspertide reserv;

11.  nõuab, et kõrgetasemelise ELi nõuandekogu esimeheks nimetataks ELi eriesindaja rahu jaoks, et edendada institutsioonidevahelist sidusust ja kooskõlastamist, sealhulgas nende koostööd kodanikuühiskonnaga, et parandada teabevahetust ning võtta rohkem ja varasemaid meetmeid;

12.  nõuab, et loodaks muud institutsioonidevahelised mehhanismid, nagu rakkerühmad konkreetsete konfliktiennetusolukordade jaoks;

13.  nõuab, et nõukogus loodaks spetsiaalne konfliktide ennetamise ja vahendustegevuse töörühm, millega tõstetaks esile ELi tõsist pühendumist rahule ja stabiilsusele tema naaberpiirkondades;

Euroopa välisteenistus

14.  väljendab heameelt Euroopa välisteenistuse spetsiaalse konfliktiennetuse, rahu kindlustamise ja vahendustegevuse vahendite osakonna loomise üle ning niisuguste vahendite väljatöötamise üle, nagu varajase hoiatamise süsteem ja tulevikuseire; nõuab, et investeeritaks selliste vahendite edasiarendamisse;

15.  nõuab asjaomaste teadmiste süstemaatilisemat kogumist, haldamist ja levitamist vormingus, mis on ELi institutsioonide töötajate jaoks kättesaadav, praktiline ja operatiivselt asjakohane;

16.  nõuab, et veelgi suurendataks Euroopa välisteenistuse siseste töötajate, vahendajate ja muude ekspertide ning Euroopa välisteenistusega koostööd tegevate ja kodanikuühiskonna organisatsioone kaasavate kolmandate isikute sootundliku konfliktianalüüsi, varajase hoiatamise, lepitamise ja konfliktide ennetamise suutlikkust;

Euroopa Komisjon

17.  tuletab meelde kasvavat vajadust konfliktide ennetamise järele, et tegeleda konfliktide algpõhjustega ja saavutada kestliku arengu eesmärgid, seejuures tuleks pöörata erilist tähelepanu demokraatiale ja inimõigustele, õigusriigile, kohtureformile ning kodanikuühiskonna toetamisele;

18.  rõhutab, et kõik ELi sekkumised vägivallast ja konfliktidest mõjutatud piirkondades peavad olema konflikti- ja sootundlikud; nõuab, et viivitamata võetaks meetmeid nende aspektide integreerimiseks kõigisse asjakohastesse poliitikasuundadesse, strateegiatesse, meetmetesse ja tegevustesse, keskendudes rohkem kahju vältimisele ja tagades samas, et EL annab maksimaalse panuse pikaajalise konfliktiennetuse ja rahu kindlustamise eesmärkide saavutamisse;

Euroopa Parlament

19.  rõhutab demokraatia toetamise ja valimiste koordineerimise rühma ning selles osalevate Euroopa Parlamendi juhtivate liikmete rolli vahendustegevuse ja dialoogi pidamise algatuste kooskõlastamisel ning väljendab heameelt selliste uute algatuste üle, nagu Jean Monnet’ dialoog rahu ja demokraatia nimel (mille pidamiseks kasutatakse Prantsusmaal Bazoches’is asuvat ajaloolist Jean Monnet’ maja), tegelemine valimistega seotud vägivallaga, parteisisene dialoog ja konsensuse saavutamine, samuti noorte poliitiliste liidrite programm, ning soovitab neid edasi arendada Euroopa Parlamendi peamiste töövahenditena vahendustegevuse, hõlbustamise ja dialoogi valdkonnas; väljendab heameelt demokraatia toetamise ja valimiste koordineerimise rühma otsuse üle tugineda Makedoonia parlamendiga suhtlemisel edukale Jean Monnet’ dialoogiprotsessile ja laiendada Jean Monnet’ dialoogi metoodikat Lääne-Balkani riikidele;

20.  väljendab heameelt partnerluse üle Ukraina Ülemraadaga Jean Monnet’ dialoogide vormis, mille eesmärk on saavutada fraktsioonide ja parteide vahel parlamendis konsensus ning mis veelgi olulisem, lähendada poliitilist kultuuri nüüdisaegsele euroopalikule parlamentarismile, mis põhineb demokraatlikul dialoogil ja konsensuse saavutamisel;

21.  väljendab heameelt 11.–13. oktoobril 2018 toimunud viienda Jean Monnet’ dialoogi järelduste ja selle üle, et dialoogi käigus astuti samme assotsieerimislepingu rakendamise toetamiseks; tunnustab Euroopa Parlamendi soovi teha Euroopa Komisjoniga koostööd dialoogi hõlbustamiseks Ukraina Ülemraada ja valitsuse peamiste sidusrühmadega Ülemraada tegevuse tõhustamiseks tema rollis seoses assotsieerimislepingu rakendamisega;

22.  väljendab heameelt Ukraina, Moldova ja Gruusia parlamendi esimehe uue kolmepoolse algatuse üle asutada piirkondlik parlamentaarne assamblee piirkondliku dialoogi olulise platvormina strateegiaküsimustes, sealhulgas assotsieerimislepingud ja reageerimine olulistele julgeolekuprobleemidele, sealhulgas hübriidsõda ja väärinfo; on arvamusel, et Euroopa Parlamendi toetus sellele piirkondlikule parlamentaarsele dialoogile on oluline märk parlamendi pühendumisest sellele piirkonnale, pidades silmas ühiseid piirkondlikke julgeolekuprobleeme;

23.  tunnustab Euroopa Parlamendi üha olulisemat rolli poliitilises vahendusprotsessis; tõstab selles suhtes esile Euroopa naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste voliniku ning kolme Euroopa Parlamendi vahendaja, Eduard Kukani, Ivo Vajgli ja Knut Fleckensteini ühist algatust toetada endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi parteijuhte poliitilise kriisi ületamisel 2015. aasta Pržino kokkuleppe vastuvõtmisega; kinnitab parlamendi valmisolekut tugineda sellele komisjoni ja Euroopa välisteenistusega tehtava institutsioonidevahelise tiheda koostöö näitele, tõhustades oma tegevust poliitilise dialoogi ja lepituse tugevdamisel kogu Lääne-Balkani riikides ja laiemas naabruses;

24.  nõuab noorte poliitiliste liidrite programmi edasiarendamist ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonil 2250 põhineva noorte, rahu ja julgeoleku tegevuskava raames ning suurepärase koostöö jätkamist liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi Vahemere piirkonna algatusega programmi Young Med Voices raames;

25.  on seisukohal, et kõrgetasemeline noorte dialoog „Lõhe ületamine“ annab võimaluse dialoogiks noorte esindajate ja Lääne-Balkani riikide noorte parlamendiliikmete vahel, mis on oluline parteidevahelise dialoogi kultuuri toetamiseks ja lepituseks ning piirkonna riikide ELiga ühinemise väljavaate edendamiseks;

26.  soovitab edasi arendada Euroopa Parlamendi liikmetele, eelkõige vahendajateks või peavaatlejateks nimetatud parlamendiliikmetele mõeldud parlamentaarseid koolitus- ja juhendamisprogramme ning kolmandate riikide parlamendiliikmetele, erakondadele ja töötajatele mõeldud koolitusprogramme, sealhulgas soolisi ja noorte aspekte käsitlevaid programme, muu hulgas kooskõlas liikmesriikide struktuuridega, kes on omandanud selles valdkonnas eriteadmised;

27.  on seisukohal, et parlamendi suutlikkust saaks suurendada, kui nimetada ametisse asepresident, kelle vastutusvaldkond oleks vahendustegevuse koordineerimine ja dialoogi pidamise hõlbustamine ja kes teeks tihedat koostööd demokraatia toetamise ja valimiste koordineerimise rühmaga;

28.  rõhutab Euroopa Parlamendi Sahharovi auhinna rolli teadlikkuse tõstmisel konfliktidest maailmas; nõuab, et parlamendi koosseisu järgmisel ametiajal suurendataks auhinnasummat;

29.  tunnistab, et parlament peab kogu ELi hõlmavate jõupingutuste toetuseks oma vahendamismenetluse institutsionaliseerima; nõuab parlamentaarse diplomaatia ja vahetustegevuse intensiivistamist muu hulgas parlamendi delegatsioonide töö kaudu;

30.  rõhutab parlamendi ja OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) pikaajalist tihedat koostööd valimiste ja demokraatia toetamise valdkonnas; nõuab selle koostöö laiendamist vahendamise ja dialoogi valdkonnale;

Naised, rahu ja julgeolek – soolise võrdõiguslikkusega seotud suutlikkuse parandamine ELi konfliktide ennetamises ja vahendustegevuses

31.  nõuab, et meetmetega, mida EL võtab konfliktide ennetamise ja vahendamise valdkonnas, rakendataks soolist võrdõiguslikkust täies ulatuses ning tehtaks erilisi pingutusi, et tagada naiste, tütarlaste ja noorte osalemine ning nende õiguste kaitse kogu konfliktitsüklis, alates konfliktide ennetamisest kuni konfliktijärgse ülesehituseni;

32.  nõuab, et kõik koostöö, väljaõppe ja sekkumise alased õppused oleksid sootundlikud; kiidab heaks ELi sellealased algatused ja liidu aktiivse panustamise järgmisse soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavva ning uue ELi strateegilise lähenemisviisi naiste, rahu ja julgeoleku teemale;

33.  nõuab, et konfliktide ennetamise, vahendamisprotsessi ja rahu kindlustamise kõigis etappides võetaks arvesse eksperditeadmisi sooküsimuste, sealhulgas soolise vägivalla ja konfliktidega seonduva seksuaalse vägivalla kohta;

34.  nõuab, et EL võtaks juhtrolli noori, rahu ja julgeolekut käsitlevate ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide rakendamisel ning nendes sisalduvate põhimõtete kaasamisel ELi konfliktiennetus- ja vahendustegevuse kõigisse etappidesse;

35.  nõuab, et mis tahes koostöö, koolituse ja sekkumismeetmete puhul võetaks arvesse ja peetaks silmas noorte naiste ja meeste vajadusi ja püüdlusi, arvestades, et vägivaldsed konfliktid mõjutavad nende elu ja tulevikku erineval moel ning arvestades väärtuslikku panust, mida nad saavad anda vägivaldsete konfliktide ennetamisse ja lahendamisse;

Kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli ja suutlikkuse suurendamine ELi lähenemisviisis konfliktide ennetamisele ja vahendustegevusele

36.  on seisukohal, et kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli tuleb ELi üldises lähenemisviisis ja suutlikkuse arendamise prioriteetide määramises arvesse võtta;

37.  rõhutab usalduse suurendamise meetmete ja inimestevaheliste kontaktide tähtsust konfliktide ennetamisel ja lahendamisel;

38.  nõuab, et rahu, julgeolekut ja vahendamist käsitlevate ELi programmide ja poliitika väljatöötamisel ja rakendamisel peetaks konsultatsioone kodanikuühiskonna organisatsioonidega, eelkõige nendega, kes tegelevad naiste ja vähemuste õigustega;

Konfliktide ennetamiseks ja vahendustegevuseks kasutada olevad ELi rahalised ja eelarvevahendid

39.  on seisukohal, et aina suuremate probleemide tõttu on vaja suurendada konfliktide ennetamiseks mõeldud assigneeringuid ja nende probleemide lahendamisega tegelevate töötajate arvu;

40.  rõhutab, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus (2021–2027) on vaja eraldada konfliktide ennetamise ja vahendustegevuse alasteks ELi meetmeteks piisavalt sihtotstarbelisi rahalisi vahendeid;

41.  kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles esitama parlamendile ajakohastatud teavet Euroopa välisteenistuse eelarverea kohta, mis on pühendatud konfliktianalüüsile ja konfliktitundlikkusele, varajasele hoiatamisele, vahendusteenuste toetamisele ja selle valdkonna tulevastele prioriteetidele;

°

°  °

42.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni presidendile ja nõukogu eesistujale, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, Euroopa välisteenistusele, ELi inimõiguste eriesindajale, komisjonile, OSCE-le, ÜRO peasekretärile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

ELT C 356, 4.10.2018, lk 130.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0312.

(3)

ELT L 335, 15.12.2017, lk 6.


SELETUSKIRI

Euroopa Liit on oma olemuselt rahuprojekt, seega on üksnes loomulik, et konfliktide ennetamine ja rahu kindlustamine on tema välispoliitika kesksed elemendid. Lissaboni lepingu kohaselt on ELi eesmärk edendada rahu (I jaotis, artikli 3 lõige 1) ning rahu mõistele annavad sisu liidu väärtused ja põhimõtted.

Nende põhimõtete alusel on seatud välispoliitika eesmärgid, mis on ajendatud rahu laiast määratlusest, mis hõlmab lisaks julgeolekule ja stabiilsusele (relvastatud vägivalla puudumine) ka konflikti algpõhjustega tegelemist, edendades demokraatiat, head valitsemistava, inimõigusi, kestlikku arengut ja inimeste turvalisust. Kokkuvõttes võib öelda, et rahu on tihedalt seotud iga inimese elu ja heaolu kaitsmisega inimese elu igas aspektis ning selle saavutamiseks tuleb ehitada üles julgeolek, mille aluseks on inimõigused ja inimeste turvalisus, mitte militariseerimine.

ÜRO naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta käiva konventsiooni (CEDAW) komitee üldise märkusega nr 30 tuletatakse meelde, et naiste kogemused jäetakse konflikti prognoosimisel sageli kõrvale kui ebaolulised, et naised osalevad vähe konfliktide ennetamisel ja ennetava diplomaatiaga tegelevates asutustes töötab vähe naisi. EL tunnistab samuti, et naiste alaesindatus vahendamisprotsessides ja rahuläbirääkimistes, samuti soolise võrdõiguslikkuse alaste erialateadmiste puudumine vahendusrühmades seavad tõsised piirangud sellele, kui suures ulatuses võetakse neis protsessides arvesse naiste kogemusi konflikti alal ja sellest tulenevat vajadust õigluse ja taastumise järele (ELi 2009. aasta vahendamise ja dialoogi kontseptsioon).

Kui naisi ja vähemusi konfliktide ennetamisse ei kaasata, jääb selles puudu põhjapanevast teabest ja aspektidest. Ainult naiste kaasavat esindatust ja konfliktide soolist analüüsi kasutades suudame kavandada täpset reageerimist ja saavutada püsiva rahu. Naiste esindatus, seisukohad ja võimed ning valdkondadevaheline sooline analüüs on väga tähtsad dialoogide pidamisel, paremate poliitikameetmete kujundamiseks ja õiglaste rahukokkulepete sõlmimiseks. Seda on nähtud erinevates kontekstides, näiteks Liibüas, Jeemenis, Nigeerias ja Colombias. Tõtt-öelda on seda kogetud kõikjal maailmas.

Naiste rahvusvaheline rahu ja vabaduse liit on öelnud, et naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskaval on võime kaasa tuua tõelisi muutusi. See on võimas vahend, mille abil saaks liikuda välistavast otsuste tegemisest demokraatlikuni, soolisest ebavõrdsusest soolise õigluseni ning konfliktidest ja vägivallast kestva rahuni.

Naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskava tunnustatakse nüüd rahvusvaheliselt, kuid selle rakendamisega on endiselt suuri probleeme. Euroopa välisteenistus tunnistab, et soolise võrdõiguslikkuse küsimustega tegelemine konfliktide ennetamisel ja vahendustegevuses nõuab sooküsimuste alaseid teadmisi ja oskusteavet nii konkreetsetel teemadel kui ka kogu rahuprotsessi kohta (teabeleht: Euroopa välisteenistuse vahendustegevuse toetamise projekt naiste osalemise ja soolise võrdõiguslikkuse küsimustes). Teine põhiküsimus on loomulikult kohustuste võtmisest reaalsete tegudeni jõudmine ning tegude toetamiseks sihtotstarbeliste rahaliste vahendite ja ressursside eraldamine. EL võib kindlalt juhtida naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskava rakendamist, mis tähendab ka juhirolli ülemaailmse rahu edendamisel.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

4.2.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

20

4

16

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Michèle Alliot-Marie, Bas Belder, Goffredo Maria Bettini, Elmar Brok, Klaus Buchner, Arnaud Danjean, Georgios Epitideios, Michael Gahler, Iveta Grigule-Pēterse, Sandra Kalniete, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, Arne Lietz, Barbara Lochbihler, Andrejs Mamikins, Ramona Nicole Mănescu, David McAllister, Francisco José Millán Mon, Clare Moody, Javier Nart, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Julia Pitera, Cristian Dan Preda, Dobromir Sośnierz, Charles Tannock, Geoffrey Van Orden

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Brando Benifei, Neena Gill, Liisa Jaakonsaari, Marek Jurek, Soraya Post, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Helmut Scholz

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

José Blanco López, Santiago Fisas Ayxelà, Karin Kadenbach, Ramón Luis Valcárcel Siso, Julie Ward, Flavio Zanonato


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

20

+

ALDE

Iveta Grigule-Pēterse, Javier Nart

ECR

Charles Tannock, Geoffrey Van Orden

S&D

Brando Benifei, Goffredo Maria Bettini, José Blanco López, Neena Gill, Liisa Jaakonsaari, Karin Kadenbach, Arne Lietz, Andrejs Mamikins, Clare Moody, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Soraya Post, Julie Ward, Flavio Zanonato

VERTS/ALE

Klaus Buchner, Barbara Lochbihler

4

ECR

Bas Belder, Marek Jurek

NI

Georgios Epitideios, Dobromir Sośnierz

16

0

GUE/NGL

Helmut Scholz

PPE

Michèle Alliot-Marie, Elmar Brok, Arnaud Danjean, Santiago Fisas Ayxelà, Michael Gahler, Sandra Kalniete, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, David McAllister, Ramona Nicole Mănescu, Francisco José Millán Mon, Julia Pitera, Cristian Dan Preda, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Ramón Luis Valcárcel Siso

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 27. veebruar 2019Õigusalane teave