RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu ühismeede 98/700/JSK, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1052/2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/1624

12.2.2019 - (COM(2018)0631 – C8-0406/2018 – 2018/0330(COD)) - ***I

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Roberta Metsola

Muudatusettepanekud

Menetlus : 2018/0330A(COD)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A8-0076/2019

Esitatud tekstid :

A8-0076/2019

Arutelud :

PV 17/04/2019 - 13
CRE 17/04/2019 - 13

Hääletused :

PV 17/04/2019 - 16.8
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0415

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
SELETUSKIRI
EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu ühismeede 98/700/JSK, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1052/2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/1624

(COM(2018)0631 – C8-0406/2018 – 2018/0330(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0631),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 77 lõike 2 punkte b ja d ja artikli 79 lõike 2 punkti c, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0406/2018),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee … arvamust[1],

– võttes arvesse Regioonide Komitee … arvamust[2],

– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A8-0076/2019),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Pealkiri 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu ühismeede 98/700/JSK, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1052/2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/1624 Euroopa Komisjoni panus juhtide kohtumisse, mis toimub Salzburgis 19.–20. septembril 2018

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuur asutati nõukogu määrusega (EÜ) nr 2007/2004¹⁷. Alates oma kohustuste täitma asumisest 1. mail 2005 on agentuur edukalt aidanud liikmesriikidel rakendada välispiiri halduse operatiivseid aspekte ühisoperatsioonide ja piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide, riskianalüüsi, teabevahetuse, kolmandate riikidega suhtlemise ning tagasipöördujate tagasisaatmise kaudu.

__________________

¹⁷ Nõukogu 26. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2007/2004 Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta (ELT L 349, 25.11.2004, lk 1).

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuur nimetati ümber Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiks (edaspidi „Amet“) ning selle ülesandeid laiendati, jätkates täielikult kogu tegevust ja kõiki menetlusi. Ameti peamisteks ülesanneteks peaks olema kehtestada tehniline- ja tegevusstrateegia osana Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamise mitmeaastasest strateegilisest poliitikatsüklist, teostada järelevalvet piirikontrolli tõhusa toimimise üle välispiiridel, teostada riskianalüüsi ja haavatavuse hindamist, tagada suurem tehniline ja operatiivabi liikmesriikidele ja kolmandatele riikidele ühisoperatsioonide ja piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide kaudu, tagada meetmete praktiline elluviimine olukorras, mis nõuab kiireloomulist tegutsemist välispiiridel, anda tehnilist ja operatiivabi merehädaliste otsingu- ja päästeoperatsioonides ning korraldada, kooskõlastada ja läbi viia tagasisaatmisoperatsioone ja tagasisaatmisega seotud sekkumisi ning anda tehnilist ja operatiivabi kolmandate riikide tagasisaatmistoimingutele.

(3) Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuur nimetati ümber Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiks (edaspidi „Amet“) ning selle ülesandeid laiendati, jätkates täielikult kogu tegevust ja kõiki menetlusi. Ameti peamisteks ülesanneteks peaks olema kehtestada tehniline- ja tegevusstrateegia, mis töötatakse välja Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamise mitmeaastase strateegilise poliitikatsükli raames, teostada järelevalvet piirikontrolli tõhusa toimimise üle välispiiridel, teostada riskianalüüsi ja haavatavuse hindamist, tagada suurem tehniline ja operatiivabi liikmesriikidele ja kolmandatele riikidele ühisoperatsioonide ja piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide kaudu, tagada meetmete praktiline elluviimine olukorras, mis nõuab kiireloomulist tegutsemist välispiiridel, anda tehnilist ja operatiivabi merehädaliste otsingu- ja päästeoperatsioonides ning korraldada, kooskõlastada ja läbi viia tagasisaatmisoperatsioone ja tagasisaatmisega seotud sekkumisi.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Alates rändekriisi algusest 2015. aastal on komisjon käivitanud liidu piiride kaitse tugevdamiseks olulisi algatusi. 2015. aasta detsembris esitati Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuuri volitusi oluliselt laiendav ettepanek ning ettepanekut käsitlevad läbirääkimised toimusid 2016. aastal rekordilise kiirusega. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametit käsitlev määrus jõustus 6. oktoobril 2016.

(4) Alates rändekriisi algusest 2015. aastal on komisjon käivitanud olulisi algatusi ja esitanud mitmeid meetmeid eesmärgiga tugevdada liidu piiride kaitset ja taastada Schengeni ala nõuetekohane toimimine. 2015. aasta detsembris esitati Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuuri volitusi oluliselt laiendav ettepanek ning ettepanekut käsitlevad läbirääkimised toimusid kiiresti 2016. aastal. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametit käsitlev määrus jõustus 6. oktoobril 2016.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Välispiiride kontrolli, tagasipöördumise ja varjupaiga valdkonna liidu raamistikku tuleks siiski edasi arendada. Selleks ning praeguste ja tulevaste kavandatud operatiivmeetmete täiendavaks toetamiseks tuleks Euroopa piiri- ja rannikuvalvet reformida, andes Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile suuremad volitused ning eelkõige Euroopa piiri- ja rannikuvalve 10 000 operatiivtöötajast koosneva alalise korpuse vormis vajaliku suutlikkuse, kellel on täitevvolitused toetada liikmesriike tõhusalt kohapeal nende jõupingutustes kaitsta välispiire, võidelda teisese rändega ning oluliselt kiirendada ebaseaduslike rändajate tulemuslikku tagasisaatmist.

(5) Välispiiride kontrolli, tagasipöördumise ja piiriülese kuritegevuse vastase võitluse valdkonna liidu raamistikku tuleks siiski edasi arendada. Selleks ning praeguste ja tulevaste kavandatud operatiivmeetmete täiendavaks toetamiseks tuleks Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ajakohastada, andes Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile suuremad volitused ning eelkõige Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse vormis vajaliku suutlikkuse, kellel on täitevvolitused toetada liikmesriike tõhusalt kohapeal nende jõupingutustes kaitsta välispiire, võidelda piiriülese kuritegevusega ning oluliselt kiirendada ebaseaduslike rändajate tulemuslikku ja kestlikku tagasisaatmist.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) On vaja tõhusalt jälgida välispiiride ületamist, tegeleda rändeprobleemidega ja võimalike tulevaste ohtudega välispiiridel, tagada kõrgel tasemel sisejulgeolek liidus, kaitsta Schengeni ala toimimist ning austada üldist solidaarsuse põhimõtet. Sellega peaks kaasnema rände ennetav haldamine, sealhulgas vajalikud meetmed kolmandates riikides. Eespool märgitust lähtudes tuleb konsolideerida Euroopa piiri- ja rannikuvalve tegevust ning veelgi suurendada Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti volitusi. Ameti töötajaskonna peaksid moodustama peamiselt Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse 10 000 operatiivtöötajat.

(7) On vaja tõhusalt jälgida välispiiride ületamist, tegeleda rändeprobleemidega ja võimalike tulevaste ohtudega välispiiridel, tagada kõrgel tasemel sisejulgeolek liidus, kaitsta Schengeni ala toimimist ning austada üldist solidaarsuse põhimõtet. Eespool märgitust lähtudes tuleb konsolideerida Euroopa piiri- ja rannikuvalve tegevust ning veelgi suurendada Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti volitusi. Ameti töötajaskonna peaks moodustama peamiselt Euroopa piiri- ja rannikuvalve alaline korpus, mis sisaldab kiirreageerimisreservi.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Peegeldamaks oma volituste kvalitatiivset laiendamist, eelkõige selle operatiivharu (Euroopa piiri- ja rannikuvalve alaline korpus, kuhu kuulub 10 000 operatiivtöötajat) loomise näol, tuleks varem Frontexi nime all tuntud ametit edaspidi nimetada Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiks. Amet peaks edaspidi tegutsema ainult selle nime all. Kõnealust muudatust tuleks arvesse võtta kõigil asjaomastel juhtudel, sealhulgas kujutamisel välistes teabematerjalides.

(8) Peegeldamaks oma volituste kvalitatiivset laiendamist, eelkõige selle operatiivharu (Euroopa piiri- ja rannikuvalve alaline korpus, mis sisaldab kiirreageerimisreservi) loomise näol, tuleks varem Frontexi nime all tuntud ametit edaspidi nimetada Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiks. Amet peaks edaspidi tegutsema ainult selle nime all. Kõnealust muudatust tuleks arvesse võtta kõigil asjaomastel juhtudel, sealhulgas kujutamisel välistes teabematerjalides.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel tuleks tagada kooskõla teiste poliitikavaldkondade eesmärkidega, sealhulgas piiriülese transpordi korralik toimimine.

(9) Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel tuleks tagada kooskõla teiste poliitikavaldkondade eesmärkidega, sealhulgas isikute vaba liikumine, varjupaigaõigus ja piiriülese transpordi korralik toimimine.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Euroopa integreeritud piirihaldust tuleks rakendada nii, et selle eest vastutavad ühiselt amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, sealhulgas rannikuvalveasutused, kui nad teostavad merepiiril patrull- ja vaatlustegevust ja täidavad muid piirikontrolliülesandeid, ning tagasisaatmise eest vastutavad asutused. Ehkki liikmesriikidele jääb esmavastutus oma välispiiride haldamise eest enda ja kõikide liikmesriikide huvides ning nad vastutavad tagasisaatmisotsuste tegemise eest, peaks amet toetama välispiiride halduse ja tagasisaatmisega seotud liidu meetmete kohaldamist seeläbi, et ta tugevdab, hindab ja kooskõlastab neid meetmeid rakendavate liikmesriikide tegevust.

(10) Euroopa integreeritud piirihaldust tuleks rakendada nii, et selle eest vastutavad ühiselt amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, sealhulgas rannikuvalveasutused, kui nad teostavad merepiiril patrull- ja vaatlustegevust ning otsingu- ja päästeoperatsioone ja täidavad muid piirikontrolliülesandeid, ning tagasisaatmise eest vastutavad asutused. Ehkki liikmesriikidele jääb esmavastutus oma välispiiride haldamise eest enda ja kõikide liikmesriikide huvides ning nad vastutavad tagasisaatmisotsuste tegemise eest, peaks amet toetama välispiiride halduse ja tagasisaatmisega seotud liidu meetmete kohaldamist seeläbi, et ta tugevdab ja kooskõlastab neid meetmeid rakendavate liikmesriikide tegevust. Ameti ja liikmesriikide operatiivtegevus ei tohiks tarbetult kattuda.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Selleks et tagada Euroopa integreeritud piirihalduse tõhus rakendamine ja parandada ühise tagasisaatmispoliitika tõhusust, tuleks luua Euroopa piiri- ja rannikuvalve. Euroopa piiri- ja rannikuvalvele tuleks tagada vajalikud rahalised vahendid, inimressursid ja varustus. Euroopa piiri- ja rannikuvalve peaks koosnema Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametist ning piirihalduse eest vastutavatest riiklikest asutustest, sealhulgas rannikuvalveasutustest, kui nad täidavad piirikontrolli ülesandeid, ning tagasisaatmise eest vastutavatest asutustest. Euroopa piiri- ja rannikuvalve tugineb teabe, suutlikkuse ja süsteemide ühisele kasutamisele riigi tasandil ning ameti reageerimisele liidu tasandil.

(11) Selleks et tagada Euroopa integreeritud piirihalduse tõhus rakendamine, tuleks luua Euroopa piiri- ja rannikuvalve. Euroopa piiri- ja rannikuvalvele tuleks tagada vajalikud rahalised vahendid, inimressursid ja varustus. Euroopa piiri- ja rannikuvalve peaks koosnema Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametist ning piirihalduse eest vastutavatest riiklikest asutustest, sealhulgas rannikuvalveasutustest, kui nad täidavad piirikontrolli ülesandeid, ning tagasisaatmise eest vastutavatest asutustest. Euroopa piiri- ja rannikuvalve tugineb teabe, suutlikkuse ja süsteemide ühisele kasutamisele riigi tasandil ning ameti reageerimisele liidu tasandil.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Euroopa integreeritud piirihalduse tõhus rakendamine Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt peaks olema tagatud Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastase strateegilise poliitikatsükli kaudu. Mitmeaastase raamistiku raames tuleks kehtestada integreeritud, ühtne ja pidev protsess strateegiliste suuniste andmiseks kõigile asjaomastele liidu ja liikmesriigi tasandi piirihalduse ja tagasisaatmise valdkonna osapooltele, et need saaksid Euroopa integreeritud piirihaldust sidusalt rakendada. See peaks hõlmama ka kogu Euroopa piiri- ja rannikuvalve asjaomast suhtlust komisjoni, muude institutsioonide ja asutustega ning samuti koostööd teiste asjaomaste partneritega, sealhulgas vajaduse korral kolmandate riikide ja kolmandate isikutega.

(14) Euroopa integreeritud piirihalduse tõhus rakendamine Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt peaks olema tagatud Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastase strateegilise poliitikatsükli kaudu. Mitmeaastase raamistiku raames tuleks kehtestada integreeritud, ühtne ja pidev protsess strateegiliste suuniste andmiseks kõigile asjaomastele liidu ja liikmesriigi tasandi piirihalduse ja tagasisaatmise valdkonna osapooltele, et need saaksid Euroopa integreeritud piirihaldust sidusalt ja põhiõigusi täielikult järgides rakendada. Eelkõige peaks mitmeaastane poliitikatsükkel võimaldama ametil vastu võtta oma tehnilise ja tegevusstrateegia. See peaks hõlmama ka kogu Euroopa piiri- ja rannikuvalve asjaomast suhtlust komisjoni, muude institutsioonide ja asutustega ning samuti koostööd teiste asjaomaste partneritega, sealhulgas vajaduse korral kolmandate riikide ja kolmandate isikutega.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Euroopa integreeritud piirihaldus eeldab liikmesriikide ja ameti vahelist piire ja tagasisaatmisi käsitlevate operatsioonide integreeritud kavandamist, et valmistada välispiiridel suurema mõjuga olukordadele reageerimiseks ette hädaolukorra lahendamise plaane ning kooskõlastada suutlikkuse pikaajalist arendamist nii värbamise kui ka väljaõppe osas, kuid samuti varustuse hankimist ja arendamist.

(15) Euroopa integreeritud piirihaldus eeldab liikmesriikide ja ameti vahelist integreeritud kavandamist piire ja tagasisaatmisi käsitlevateks operatsioonideks, välispiiridel probleemidele reageerimiseks, hädaolukorra lahendamise plaanideks ning suutlikkuse pikaajalise arendamise kooskõlastamiseks nii värbamise kui ka väljaõppe osas, kuid samuti varustuse hankimist ja arendamist.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Käesoleva määruse rakendamine ei mõjuta liidu ja liikmesriikide vahelist pädevuse jaotust ega liikmesriikide kohustusi, mis tulenevad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonist, rahvusvahelisest konventsioonist inimelude ohutusest merel, rahvusvahelisest mereotsingute ja -pääste konventsioonist, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsioonist, seda täiendavast rändajate salaja üle maa-, õhu- või merepiiri toimetamist tõkestavast protokollist, pagulasseisundi konventsioonist, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist ja muudest asjaomastest rahvusvahelistest õigusaktidest.

(16) Käesoleva määruse rakendamine ei mõjuta liidu ja liikmesriikide vahelist pädevuse jaotust ega liikmesriikide kohustusi, mis tulenevad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonist, rahvusvahelisest konventsioonist inimelude ohutusest merel, rahvusvahelisest mereotsingute ja -pääste konventsioonist, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsioonist, seda täiendavast rändajate salaja üle maa-, õhu- või merepiiri toimetamist tõkestavast protokollist, pagulasseisundi konventsioonist, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist, ÜRO kodakondsuseta isikute seisundi konventsioonist ja muudest asjaomastest rahvusvahelistest õigusaktidest.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17 a) Euroopa Meresõiduohutuse Ameti ja Euroopa Kalanduskontrolli Ameti tegevusala on laienenud ning nende koostöö ametiga on muutunud tihedamaks. Euroopa Komisjon peaks seetõttu esitama ettepaneku kaasata need ametid koos teiste asjaomaste osalistega, nagu liikmesriigid, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määruse nr 656/2014 (millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri koordineeritava operatiivkoostöö raames toimuva patrull- ja vaatlustegevuse jaoks välistel merepiiridel) kohaldamisalasse.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) Ameti tegevus ei tohiks mõjutada liikmesriikide nende kohustuste täitmist, mis on seotud avaliku korra säilitamise ja sisejulgeoleku tagamisega.

(18) Amet peaks oma ülesannete täitmisel täielikult austama liikmesriikide kohustusi, pädevust ja subsidiaarsuse põhimõtet seoses avaliku korra säilitamise ja sisejulgeoleku tagamisega.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Amet peaks täitma oma ülesandeid nii, et sellega ei piirata liikmesriikide kaitsealast pädevust.

(19) Amet peaks oma ülesannete täitmisel täielikult austama liikmesriikide kaitsealaseid kohustusi ja pädevust.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Ameti laiendatud ülesannete ja pädevusega peaksid kaasnema tugevamad meetmed põhiõiguste kaitsmiseks ja suurem aruandekohustus.

(20) Ameti laiendatud ülesannete ja pädevusega peaksid kaasnema tugevamad meetmed põhiõiguste kaitsmiseks ning suurem aruandekohustus ja vastutus seoses ameti koosseisuliste töötajate täitevvolituste kasutamisega.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22) Liikmesriigid peaksid ka enda ja teiste liikmesriikide huvides esitama ameti tegevuste jaoks vajalikku asjaomast teavet, sealhulgas olukorrateadlikkuse, riskianalüüsi, haavatavuse hindamise ja integreeritud kavandamise eesmärgil. Ka peaksid nad tagama, et andmed on täpsed, ajakohastatud ning saadud ja sisestatud õiguspäraselt.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22 a) Käesolevas määruses sätestatud andmeedastusvõrku arendati juba Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1052/2013^1a raamistikus ja selle kaudu saab liikmesriikide ja ameti vahel vahetada ELi salastatud teavet. Seda eelnevalt olemasolevat andmeedastusvõrku tuleks kasutada kogu teabevahetuseks, mis toimub Euroopa piiri- ja rannikuvalve eri osade vahel, ning selle salastatuse taset tuleks suurendada, et parandada infoturvet.

__________________

^1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1052/2013, millega luuakse Euroopa piiride valvamise süsteem (EUROSUR) (ELT L 295, 6.11.2013, lk 11).

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23) Euroopa piiride valvamise süsteem (edaspidi „EUROSUR“) on vajalik Euroopa piiri- ja rannikuvalve toimimiseks, et toetada liikmesriikide ametiasutuste vahelist teabevahetust ja operatiivkoostööd ning nende teabevahetust ja operatiivkoostööd ametiga. EUROSUR tagab kõnealustele ametiasutustele ja ametile vajaliku taristu ja vahendid, et parandada nende olukorrateadlikkust ja suurendada reageerimisvõimet välispiiridel ebaseadusliku sisserände ja piiriülese kuritegevuse avastamiseks, tõkestamiseks ja nende vastu võitlemiseks ning rändajate päästmisele kaasa aitamiseks ja nende elude kaitsmise tagamiseks.

(23) Euroopa piiride valvamise süsteem (edaspidi „EUROSUR“) on vajalik Euroopa piiri- ja rannikuvalve toimimiseks, et toetada liikmesriikide ametiasutuste vahelist teabevahetust ja operatiivkoostööd ning nende teabevahetust ja operatiivkoostööd ametiga. EUROSUR tagab kõnealustele ametiasutustele ja ametile vajaliku taristu ja vahendid, et parandada nende olukorrateadlikkust ja suurendada reageerimisvõimet välispiiridel seadusliku aluseta sisserände ja piiriülese kuritegevuse avastamiseks, tõkestamiseks ja nende vastu võitlemiseks ning rändajate päästmisele kaasa aitamiseks ja nende elude kaitsmise tagamiseks.

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25) Käesolev määrus ei tohiks takistada liikmesriikidel teha riiklikud koordinatsioonikeskused vastutavaks ka integreeritud piirihalduse muude komponentide nagu tagasisaatmisega seotud teabevahetuse ja koostöö kooskõlastamise eest.

(25) Käesolev määrus ei tohiks takistada liikmesriikidel teha riiklikud koordinatsioonikeskused vastutavaks ka integreeritud piirihalduse muude komponentidega seotud teabevahetuse ja koostöö kooskõlastamise eest.

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26) Liikmesriikide ja ameti vahel vahetatud teabe kvaliteet on integreeritud piirihalduse nõuetekohase toimimise eeltingimuseks. EUROSURi edule toetudes tuleks sama kvaliteet tagada teabevahetuse võrkude ja süsteemide kaudu standardimise ja automatiseerimise ning edastatud andmete ja teabe infokindluse ning kvaliteedikontrolli kaudu.

(26) Liikmesriikide ja ameti vahel vahetatud teabe kvaliteet, aga ka sellise teabevahetuse kiirus on integreeritud piirihalduse nõuetekohase toimimise eeltingimusteks. EUROSURi edule toetudes tuleks sama kvaliteet tagada teabevahetuse võrkude ja süsteemide kaudu standardimise ja automatiseerimise ning edastatud andmete ja teabe infokindluse ning kvaliteedikontrolli kaudu.

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27) Amet peaks toetama EUROSURi väljatöötamist ja toimimist, sealhulgas süsteemide koostalitlusvõimet, eelkõige EUROSURi raamistiku loomise, haldamise ja koordineerimise teel.

(27) Amet peaks toetama EUROSURi väljatöötamist ja toimimist, sealhulgas süsteemide koostalitlusvõimet ühise teabevahetuskeskkonna raamistikus, eelkõige EUROSURi raamistiku loomise, haldamise ja koordineerimise teel.

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28) EUROSUR peaks andma välispiiridel, kuid ka Schengeni alal ning piirieelsel alal toimuvast ammendava olukorrapildi. See peaks hõlmama maismaa-, mere- ja õhupiiridel toimuvat patrull- ja vaatlustegevust, kuid ka kontrolle piiripunktides. Olukorrateadlikkuse tagamine liidus ei tohiks mingil viisil võimaldada ametil võtta meetmeid liikmesriikide sisepiiridel.

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31) Väikeste, meresõiduks kõlbmatute paatide kasutamine on oluliselt suurendanud lõunapoolsel merepiiril uppunud rändajate arvu. EUROSUR peaks märkimisväärselt parandama ameti ja liikmesriikide operatiiv- ja tehnilist suutlikkust selliste väikeste paatide avastamisel ning parandama liikmesriikide reageerimisvõimet, aidates nii vähendada hukkunud rändajate arvu.

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(33) Amet peaks koostama üldise ja oludele kohandatud riskianalüüsi, mis põhineb ühisel integreeritud riskianalüüsi mudelil, mida kasutavad amet ise ja liikmesriigid. Amet peaks muu hulgas liikmesriikide antud teabe põhjal andma asjakohast teavet, mis hõlmab kõiki Euroopa integreeritud piirihalduse asjakohaseid aspekte, eelkõige piirikontrolli, tagasisaatmist, kolmandate riikide kodanike ebaseaduslikku teisest rännet liidus, piiriülese kuritegevuse, sealhulgas ebaseaduslikule piiriületusele kaasaaitamise, inimkaubanduse, terrorismi ja hübriidohtude tõkestamist ning olukorda asjaomastes kolmandates riikides, et võimaldada võtta asjakohaseid meetmeid või tegeleda tuvastatud ohtude ja riskidega eesmärgiga parandada välispiiride integreeritud haldamist.

(33) Amet peaks koostama üldise ja oludele kohandatud riskianalüüsi, mis põhineb ühisel integreeritud riskianalüüsi mudelil, mida kasutavad amet ise ja liikmesriigid. Amet peaks muu hulgas liikmesriikide antud teabe põhjal andma asjakohast teavet, mis hõlmab kõiki Euroopa integreeritud piirihalduse asjakohaseid aspekte, eelkõige piirikontrolli, tagasisaatmist, kolmandate riikide kodanike ebaseadusliku teisese rände nähtuse suundumusi, marsruute ja mahtu liidus, kui liikmesriigid on selle teabe esitanud, piiriülese kuritegevuse, sealhulgas ebaseaduslikule piiriületusele kaasaaitamise, inimkaubanduse, organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja hübriidohtude tõkestamist ning olukorda asjaomastes kolmandates riikides, et võimaldada võtta asjakohaseid meetmeid või tegeleda tuvastatud ohtude ja riskidega eesmärgiga parandada välispiiride integreeritud haldamist.

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34) Arvestades ameti tegevust välispiiridel, peaks ta aitama ennetada ja avastada piiriülese mõõtmega raskeid kuritegusid, nagu rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine, inimkaubandus ja terrorism, kui amet on saanud oma tegevuse kaudu asjakohast teavet ja kui tema sekkumine on vajalik. Amet peaks kooskõlastama oma tegevust Europoliga kui ametiga, kelle ülesanne on toetada ja tugevdada liikmesriikide meetmeid ja koostööd kahte või enamat liikmesriiki mõjutava raske kuritegevuse tõkestamisel ja selle vastu võitlemisel. Piiriülesel kuritegevusel on paratamatult piiriülene mõõde. Piiriülest mõõdet iseloomustavad kuriteod, mis on otseselt seotud välispiiride ebaseadusliku ületamisega, sealhulgas inimkaubandusega või rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamisega. Samas võimaldab nõukogu direktiivi 2002/90/EÜ¹⁹ artikli 1 lõige 2 liikmesriikidel mitte määrata karistusi, kui tegevuse eesmärk on anda rändajatele humanitaarabi.

(34) Arvestades ameti tegevust välispiiridel, peaks ta aitama ennetada ja avastada piiriülese mõõtmega raskeid kuritegusid, nagu rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine, inimkaubandus, organiseeritud kuritegevus ja terrorism, kui amet on saanud oma tegevuse kaudu asjakohast teavet ja kui tema sekkumine on vajalik. Amet peaks kooskõlastama oma tegevust Europoliga kui ametiga, kelle ülesanne on toetada ja tugevdada liikmesriikide meetmeid ja koostööd kahte või enamat liikmesriiki mõjutava raske kuritegevuse tõkestamisel ja selle vastu võitlemisel. Piiriülesel kuritegevusel on paratamatult piiriülene mõõde. Piiriülest mõõdet iseloomustavad kuriteod, mis on otseselt seotud välispiiride ebaseadusliku ületamisega, sealhulgas inimkaubandusega või rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamisega. Kooskõlas nõukogu direktiivi 2002/90/EÜ¹⁹ artikli 1 lõikega 2, milles on sätestatud, et liikmesriigid võivad otsustada mitte määrata karistusi, kui tegevuse eesmärk on anda asjaomasele isikule humanitaarabi, peaks amet tuletama liikmesriikidele selliste karistuste kaalumisel meelde võimalikku seost põhiõigustega.

__________________

¹⁹ Nõukogu 28. novembri 2002. aasta direktiiv 2002/90/EÜ, millega määratletakse kaasaaitamine ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele (EÜT L 328, 5.12.2002, lk 17).

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35) Jagatud vastutusest juhindudes peaks ameti roll olema välispiiride halduse korrapärane jälgimine. Amet peaks tagama nõuetekohase ja tõhusa jälgimise mitte üksnes olukorrateadlikkuse ja riskianalüüsi kaudu, vaid ka oma töötajate hulka kuuluvate ekspertide kohalviibimisega liikmesriikides. Amet peaks seega saama lähetada kontaktametnikke liikmesriikidesse teatavaks ajaks, mille jooksul annab kontaktametnik tegevdirektorile aru. Kontaktametnike aruanne peaks moodustama osa haavatavuse hindamisest.

(35) Jagatud vastutusest ning Euroopa integreeritud piirihalduse normide parandamisest juhindudes peaks ameti roll olema välispiiride halduse korrapärane jälgimine, sealhulgas piirihalduse ja tagasisaatmisega seotud tegevustes põhiõiguste austamine. Amet peaks tagama nõuetekohase ja tõhusa jälgimise mitte üksnes olukorrateadlikkuse ja riskianalüüsi kaudu, vaid ka oma töötajate hulka kuuluvate ekspertide kohalviibimisega liikmesriikides. Amet peaks seega saama lähetada kontaktametnikke liikmesriikidesse teatavaks ajaks, mille jooksul annab kontaktametnik tegevdirektorile ja põhiõiguste ametnikule aru. Kontaktametnike aruanne peaks moodustama osa haavatavuse hindamisest.

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(36) Amet peaks läbi viima objektiivsetest kriteeriumidest lähtuva haavatavuse hindamise, et hinnata liikmesriikide suutlikkust ja valmisolekut tulla toime survega nende välispiiridele ning panustada Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisse korpusse ja tehnilise varustuse reservi. Haavatavuse hindamine peaks hõlmama liikmesriikide varustust, taristut, personali, eelarvet ja rahalisi ressursse, samuti nende hädaolukorra lahendamise plaane välispiiridel tekkida võivate kriiside lahendamiseks. Liikmesriigid peaksid võtma meetmeid, et kõrvaldada haavatavuse hindamise käigus kindlaks tehtud puudujäägid. Tegevdirektor peaks tegema kindlaks meetmed, mida tuleb võtta, ning soovitama neid asjaomasele liikmesriigile. Tegevdirektor peaks samuti kehtestama tähtaja, mille jooksul need meetmed tuleb võtta, ning tähelepanelikult jälgima nende õigeaegset rakendamist. Kui kehtestatud tähtaja jooksul vajalikke meetmeid ei võeta, tuleks küsimus edastada haldusnõukogule edasise otsuse tegemiseks.

(36) Amet peaks läbi viima objektiivsetest kriteeriumidest lähtuva haavatavuse hindamise, et hinnata liikmesriikide suutlikkust ja valmisolekut tulla toime survega nende välispiiridele ning panustada Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisse korpusse ja tehnilise varustuse reservi. Haavatavuse hindamine peaks hõlmama liikmesriikide varustust, taristut, personali, eelarvet ja rahalisi ressursse, samuti nende hädaolukorra lahendamise plaane välispiiridel tekkida võivate kriiside lahendamiseks, austades seejuures täielikult põhiõigusi. Liikmesriigid peaksid võtma meetmeid, et kõrvaldada haavatavuse hindamise käigus kindlaks tehtud puudujäägid. Tegevdirektor peaks tegema kindlaks meetmed, mida tuleb võtta, ning soovitama neid asjaomasele liikmesriigile. Tegevdirektor peaks samuti kehtestama tähtaja, mille jooksul need meetmed tuleb võtta, ning tähelepanelikult jälgima nende õigeaegset rakendamist. Kui kehtestatud tähtaja jooksul vajalikke meetmeid ei võeta, tuleks küsimus edastada haldusnõukogule edasise otsuse tegemiseks.

Muudatusettepanek 30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(38) Nõukogu määrusega (EL) nr 1053/2013²⁰ kehtestatud haavatavuse hindamine ja Schengeni hindamismehhanism on kaks teineteist täiendavat mehhanismi, millega tagatakse Schengeni ala nõuetekohast toimimist käsitlev Euroopa kvaliteedikontroll ning pidev valmisolek liidu ja liikmesriigi tasandil reageerida välispiiridel esilekerkinud probleemidele. Nende mehhanismide vahelist sünergiat tuleks Schengeni ala toimimisest parema pildi saamiseks maksimaalselt ära kasutada, vältides vastavalt võimalustele liikmesriikide jõupingutuste dubleerimist, ning tagades välispiiride haldust toetavate liidu asjaomaste finantsvahendite paremini kooskõlastatud kasutamise. Selleks tuleks ameti ja komisjoni vahel luua mõlema mehhanismi töötulemusi käsitlev korrapärane teabevahetus.

(38) Nõukogu määrusega (EL) nr 1053/2013²⁰ kehtestatud haavatavuse hindamine ja Schengeni hindamismehhanism on kaks teineteist täiendavat mehhanismi, millega tagatakse Schengeni ala nõuetekohast toimimist käsitlev Euroopa kvaliteedikontroll ning pidev valmisolek liidu ja liikmesriigi tasandil reageerida välispiiridel esilekerkinud probleemidele. Kuigi Schengeni hindamismehhanism on esmane meetod liidu õigusaktide rakendamise ja nende täitmise hindamiseks liikmesriikides, tuleks nende mehhanismide vahelist sünergiat Schengeni ala toimimisest parema pildi saamiseks maksimaalselt ära kasutada, vältides vastavalt võimalustele liikmesriikide jõupingutuste dubleerimist, ning tagades välispiiride haldust toetavate liidu asjaomaste finantsvahendite paremini kooskõlastatud kasutamise. Selleks tuleks ameti ja komisjoni vahel luua mõlema mehhanismi töötulemusi käsitlev korrapärane teabevahetus.

__________________

²⁰ Nõukogu 7. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1053/2013, millega kehtestatakse hindamis- ja järelevalvemehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks ja tunnistatakse kehtetuks täitevkomitee 16. septembri 1998. aasta otsus, millega luuakse Schengeni hindamis- ja rakendamiskomitee (ELT L 295, 6.11.2013, lk 27).

Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39) Arvestades, et liikmesriigid loovad piirilõike, millele amet määrab mõjutaseme, ning liikmesriikide ja ameti reageerimissuutlikkus peaks vastama nendele mõjutasemetele, tuleks kehtestada neljas mõjutase, mis käsitleb olukorda, kus Schengeni ala on ohus ja amet peaks sekkuma.

välja jäetud

Muudatusettepanek 32

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(40) Amet peaks korraldama asjakohast tehnilist ja operatiivabi liikmesriikidele, et suurendada nende suutlikkust täita oma kohustusi seoses välispiiride kontrolliga ning tulla toime ebaseaduslikust sisserändest või piiriülesest kuritegevusest tuleneva survega välispiiridel. Selline abi ei tohiks piirata asjaomaste riiklike asutuste pädevust algatada kriminaaluurimisi. Seoses sellega peaks amet liikmesriigi taotlusel või omal algatusel korraldama ja koordineerima ühe või mitme liikmesriigi jaoks ühisoperatsioone ning lähetama Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse rühmasid ning vajalikke tehnilisi seadmeid.

(40) Amet peaks korraldama asjakohast tehnilist ja operatiivabi liikmesriikidele, et suurendada nende suutlikkust täita oma kohustusi seoses välispiiride kontrolliga ning tulla toime seadusliku aluseta sisserändest või piiriülesest kuritegevusest tuleneva survega välispiiridel. Selline abi ei tohiks piirata asjaomaste riiklike asutuste pädevust algatada kriminaaluurimisi. Seoses sellega peaks amet liikmesriigi taotlusel või omal algatusel ja kokkuleppel asjaomase liikmesriigiga korraldama ja koordineerima ühe või mitme liikmesriigi jaoks ühisoperatsioone ning lähetama Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse rühmasid ning vajalikke tehnilisi seadmeid.

Muudatusettepanek 33

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(41) Juhtudel, mil välispiiridel esineb spetsiifiline ja ebaproportsionaalne surve, peaks amet liikmesriigi taotlusel või omal algatusel korraldama ja kooskõlastama piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni ning lähetama nii Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse rühmasid kui ka tehnilist varustust, sealhulgas kiirreageerimisreservist. Piirivalve kiirreageerimisoperatsioonid peaksid piiratud ajaks tagama toe olukordades, kus on vaja viivitamata reageerida ning kus selline sekkumine tagaks tõhusa reageerimise. Sellise sekkumise tõhusa toimimise tagamiseks peaksid liikmesriigid andma asjaomaste rühmade käsutusse Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse operatiivtöötajad ning andma neile vajaliku tehnilise varustuse. Amet ja asjaomane liikmesriik peaksid leppima kokku operatsiooniplaanis.

(41) Juhtudel, mil välispiiridel esineb spetsiifiline ja ebaproportsionaalne surve, peaks amet liikmesriigi taotlusel või omal algatusel ja kokkuleppel asjaomase liikmesriigiga korraldama ja kooskõlastama piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni ning lähetama nii Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse rühmasid kui ka tehnilist varustust, sealhulgas kiirreageerimisreservist. Piirivalve kiirreageerimisoperatsioonid peaksid piiratud ajaks tagama toe olukordades, kus on vaja viivitamata reageerida ning kus selline sekkumine tagaks tõhusa reageerimise. Sellise sekkumise tõhusa toimimise tagamiseks peaksid liikmesriigid andma asjaomaste rühmade käsutusse Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse operatiivtöötajad ning andma neile vajaliku tehnilise varustuse. Kui liikmesriigi tehnilise varustusega lähetatud meeskond on pärit sellest liikmesriigist, tuleks seda meeskonda käsitada osana selle liikmesriigi panusest alalisse korpusesse. Amet ja asjaomane liikmesriik peaksid leppima kokku operatsiooniplaanis.

Muudatusettepanek 34

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 42

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(42) Kui mõni liikmesriik seisab oma välispiiride mõnel alal silmitsi spetsiifilise ja ebaproportsionaalse rändesurvega, mida iseloomustab suur segarändevoogude sissevool, peaksid liikmesriigid saama tugineda suuremale tehnilisele- ja operatiivtoele. Sellist tuge peaksid pakkuma esmase vastuvõtu piirkondades rändehalduse tugirühmad. Nendesse rühmadesse peaksid kuuluma Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisest korpusest lähetatud operatiivtöötajad ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti, Europoli või muude asjaomaste liidu ametite poolt liikmesriikidest lähetatud eksperdid. Amet peaks aitama komisjonil erinevate ametite tegevust kohapeal koordineerida.

(42) Kui mõni liikmesriik seisab oma välispiiride mõnel alal silmitsi spetsiifilise ja ebaproportsionaalse rändesurvega, mida iseloomustab suur segarändevoogude sissevool, peaksid liikmesriigid saama tugineda suuremale tehnilisele- ja operatiivtoele. Sellist tuge peaksid pakkuma esmase vastuvõtu piirkondades rändehalduse tugirühmad. Nendesse rühmadesse peaksid kuuluma Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisest korpusest lähetatud operatiivtöötajad ja [Euroopa Liidu Varjupaigaameti], Europoli või muude asjaomaste liidu ametite poolt liikmesriikidest lähetatud eksperdid. Amet peaks aitama komisjonil erinevate ametite tegevust kohapeal koordineerida. Komisjon peaks koostöös vastuvõtva liikmesriigi ja teiste asjaomaste liidu ametitega kehtestama esmase vastuvõtu piirkondades tehtava koostöö korra ning vastutama rändehalduse tugirühmade tegevuse koordineerimise eest.

Muudatusettepanek 35

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 43

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(43) Liikmesriigid peaksid tagama, et asutustel, kes tõenäoliselt võivad saada rahvusvahelise kaitse taotlusi, näiteks politseil, piirivalvel, sisserändeasutustel ja kinnipidamisasutuste töötajatel, on asjakohane teave. Liikmesriigid peaksid samuti tagama, et selliste asutuste töötajad saavad oma tööülesannetele ja kohustustele vastavat vajalikul tasemel koolitust, juhiseid taotlejate teavitamiseks, kuhu ja kuidas saab rahvusvahelise kaitse taotlusi esitada, ning samuti juhiseid selle kohta, kuidas suunata haavatavas olukorras isikud ja saatjata alaealised asjakohase suunamismehhanismini. Tegeliku rakendamise tagamiseks tuleks kehtestada järelevalvemehhanismid ja sõltumatu hindamine.

Muudatusettepanek 36

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 43 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(43 a) Amet peaks olema suuteline pakkuma oma töötajatele ja liikmesriikide ametiasutustele Euroopa integreeritud piirihalduse alast erikoolitust ja seda tagama. Alalise korpuse koolitamine peaks toimuma tihedas koostöös liikmesriikidega, tagades samal ajal, et koolitusprogrammid on ühtlustatud ja edendavad vastastikust mõistmist ning ühist Euroopa kultuuri, mis põhineb aluslepingutes sätestatud väärtustel. Ameti koolitusstrateegia väljatöötamine haldusnõukogu heakskiidul võib valmistada ette ameti koolituskeskuse loomise, et veelgi hõlbustada ühise Euroopa kultuuri integreerimist pakutavasse koolitusse.

Muudatusettepanek 37

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 44

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(44) 2018. aasta juunis taaskinnitas Euroopa Ülemkogu rännet käsitleva tervikliku lähenemisviisi olulisust ja leidis, et ränne on väljakutse mitte ainult ühele liikmesriigile, vaid kogu Euroopale. Sellega seoses rõhutati, et liidu jaoks on oluline pakkuda rändevoogude nõuetekohase haldamise tagamiseks täielikku toetust. Selline toetus on võimalik selliste kontrollitavate keskuste loomise kaudu, kus liitu saabunud kolmandate riikide kodanikke saaks kiiresti kontrollida, et tagada kaitse neile, kes seda vajavad, ning nende kiire tagasisaatmine, kes kaitset ei vaja. Kuigi kontrollitavaid keskusi luuakse vabatahtlikkuse alusel, peaks liidul olema võimalik anda liikmesriikidele asjaomaste liidu asutuste, sealhulgas Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti kaudu täielikku rahalist ja tegevustoetust.

Muudatusettepanek 38

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 45

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(45) Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ja [Euroopa Liidu Varjupaigaamet] peaksid rändeprobleemide tulemuslikuks lahendamiseks tegema tihedat koostööd, eelkõige välispiiridel, mida iseloomustab suur segarändevoogude sissevool. Mõlemad ametid peaksid kooskõlastama oma tegevust ja toetama liikmesriike, et hõlbustada rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimist või tagasisaatmismenetluse läbiviimist nende kolmandate riikide kodanike suhtes, kelle rahvusvahelise kaitse taotlus lükatakse tagasi. Amet ja [Euroopa Liidu Varjupaigaamet] peaksid tegema koostööd ka muudes ühistes operatiivtegevustes, nagu ühine riskianalüüs, statistiliste andmete kogumine, väljaõpe ja liikmesriikide toetamine hädaolukorra lahendamise plaanide koostamisel.

(45) Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ja [Euroopa Liidu Varjupaigaamet] peaksid rändeprobleemide tulemuslikuks lahendamiseks tegema tihedat koostööd, eelkõige välispiiridel, mida iseloomustab suur segarändevoogude sissevool. Mõlemad ametid peaksid kooskõlastama oma tegevust ja toetama liikmesriike, et hõlbustada rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimist. Amet ja [Euroopa Liidu Varjupaigaamet] peaksid tegema koostööd ka muudes ühistes operatiivtegevustes, nagu ühine riskianalüüs, statistiliste andmete kogumine, väljaõpe ja liikmesriikide toetamine hädaolukorra lahendamise plaanide koostamisel.

Muudatusettepanek 39

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 45 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(45 a) Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet peaks tegema tihedat koostööd Põhiõiguste Ametiga, et tagada põhiõiguste kaitse kõikide käesoleva määruse reguleerimisalasse jäävate valdkondadega seotud rakendamistes.

Muudatusettepanek 40

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 46

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(46) Liikmesriigid peaksid saama tugineda suuremale operatiivsele ja tehnilisele toele, mida pakuvad rändehalduse tugirühmad, eelkõige esmase vastuvõtu piirkondades või kontrollitavates keskustes. Rändehalduse tugirühmadesse peaksid kuuluma ameti töötajatest eksperdid ja liikmesriikide lähetatud eksperdid ning [Euroopa Liidu Varjupaigaameti], Europoli või muude asjaomaste liidu asutuste või liikmesriikide eksperdid. Komisjon peaks tagama kohapeal vajaduste ja operatsioonide vajalikkuse hindamise koordineerimise, et kaasata liidu erinevaid ameteid.

(46) Liikmesriigid peaksid saama tugineda suuremale operatiivsele ja tehnilisele toele, mida pakuvad rändehalduse tugirühmad esmase vastuvõtu piirkondades. Rändehalduse tugirühmadesse peaksid kuuluma ameti töötajatest eksperdid ja liikmesriikide lähetatud eksperdid ning [Euroopa Liidu Varjupaigaameti], Europoli, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti või muude asjaomaste liidu asutuste või liikmesriikide eksperdid. Komisjon peaks tagama asjaomaste ametite koostöö ja kehtestama koostöö korra kohapealseteks operatsioonideks, et kaasata liidu erinevaid ameteid.

Muudatusettepanek 41

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 47

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(47) Esmase vastuvõtu piirkondades peaksid liikmesriigid tegema koostööd asjaomaste liidu ametitega, kes peaksid tegutsema oma volituste piires ning komisjoni koordineerimisel. Komisjon peaks koostöös asjaomaste liidu ametitega tagama, et esmase vastuvõtu piirkondades toimuv tegevus on kooskõlas liidu asjaomase õigusega.

Muudatusettepanek 42

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 48

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(48) Kontrollitavates keskustes peaksid liidu ametid selliseid keskusi võõrustava liikmesriigi taotlusel ja komisjoni koordineerimisel toetama vastuvõtvat liikmesriiki, et kohaldada rahvusvahelise kaitse ja/või tagasisaatmise kiirmenetlusi. Sellistes keskustes peaks olema võimalik teha kiiresti vahet rahvusvahelist kaitset vajavate kolmandate riikide kodanike ja kaitset mittevajavate kodanike vahel, viia läbi julgeolekukontroll ning teostada kogu rahvusvahelise kaitse andmise ja/või tagasisaatmismenetlust või osa sellest.

välja jäetud

Muudatusettepanek 43

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 49

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(49) Kui haavatavuse hindamise või riskianalüüsi tulemused või ühele või mitmele piirilõigule omistatud kriitiline mõju seda õigustavad, peaks ameti tegevdirektor soovitama asjaomasele liikmesriigile algatada ja teostada ühisoperatsioone või piirivalve kiirreageerimisoperatsioone.

(49) Kui haavatavuse hindamise või riskianalüüsi tulemused seda õigustavad, võib ameti tegevdirektor soovitada asjaomasele liikmesriigile algatada ja teostada ühisoperatsioone või piirivalve kiirreageerimisoperatsioone.

Muudatusettepanek 44

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 50

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(50) Kui välispiiri kontroll on muutunud niivõrd ebatõhusaks, et see võib seada ohtu Schengeni ala toimimise, sest liikmesriik ei võta vajalikke meetmeid kooskõlas haavatavuse hinnanguga või ei ole välispiiridel esineva spetsiifilise ja ebaproportsionaalse surve tõttu taotlenud ametilt piisavat toetust või ei astu vajalikke samme nende meetmete rakendamiseks, tuleks liidu tasandil tagada ühtne, kiire ja tõhus reageerimine. Nende riskide leevendamise eesmärgil ning liidu tasandil parema koordineerimise tagamiseks peaks komisjon määrama kindlaks meetmed, mida amet peab rakendama, ning nõudma, et asjaomane liikmesriik teeks nende meetmete rakendamisel ametiga koostööd. Amet peaks seejärel kindlaks määrama meetmed, mida on vaja komisjoni otsuses osutatud meetmete praktiliseks elluviimiseks. Amet peaks koos asjaomase liikmesriigiga koostama operatsiooniplaani. Asjaomane liikmesriik peaks hõlbustama komisjoni otsuse ja operatsiooniplaani rakendamist, täites muu hulgas artiklites 44, 83 ja 84 sätestatud kohustusi. Kui liikmesriik 30 päeva jooksul kõnealust komisjoni otsust ei täida ja ametiga selles otsuses sisalduvate meetmete rakendamisel koostööd ei tee, peaks komisjonil olema õigus algatada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399²¹ artiklis 29 sätestatud erimenetlus, et lahendada eriolukord, mis ohustab sisepiirikontrollita ala üldist toimimist.

(50) Kui välispiiri kontroll on muutunud niivõrd ebatõhusaks, et see võib seada ohtu Schengeni ala toimimise, sest liikmesriik ei võta vajalikke meetmeid kooskõlas haavatavuse hinnanguga või ei ole välispiiridel esineva spetsiifilise ja ebaproportsionaalse surve tõttu taotlenud ametilt piisavat toetust või ei astu vajalikke samme nende meetmete rakendamiseks, tuleks liidu tasandil tagada ühtne, kiire ja tõhus reageerimine. Nende riskide leevendamise eesmärgil ning liidu tasandil parema kooskõlastamise tagamiseks peaks komisjon tegema nõukogule ettepaneku võtta vastu otsus, millega määratakse kindlaks meetmed, mida amet peab rakendama, ning millega ühtlasi nõutakse, et asjaomane liikmesriik teeks nende meetmete rakendamisel ametiga koostööd. Rakendamisvolitused sellise otsuse vastuvõtmiseks tuleks anda nõukogule, sest sellised meetmed, mis sageli tõenäoliselt riivavad riigi täidesaatvaid ja jõustamisalaseid õigusi, võivad olla poliitiliselt tundlikku laadi. Amet peaks seejärel kindlaks määrama meetmed, mida on vaja nõukogu otsuses osutatud meetmete praktiliseks elluviimiseks. Amet peaks koos asjaomase liikmesriigiga koostama operatsiooniplaani. Asjaomane liikmesriik peaks hõlbustama nõukogu otsuse ja operatsiooniplaani rakendamist, täites muu hulgas artiklites 44, 83 ja 84 sätestatud kohustusi. Kui liikmesriik 30 päeva jooksul kõnealust nõukogu otsust ei täida ja ametiga selles otsuses sisalduvate meetmete rakendamisel koostööd ei tee, peaks komisjonil olema õigus algatada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399²¹ artiklis 29 sätestatud erimenetlus, et lahendada eriolukord, mis ohustab sisepiirikontrollita ala üldist toimimist.

__________________

²¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 77, 23.3.2016, lk 1).

Muudatusettepanek 45

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 51

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(51) Euroopa piiri- ja rannikuvalvel peaks olema 10 000 operatiivtöötajast koosnev alaline korpus, kuhu kuuluvad piirivalvurid, tagasisaatmise saatemeeskonnad, tagasisaatmisspetsialistid ja muud asjaomased töötajad. Alaline korpus peaks koosnema kolmest operatiivtöötajate kategooriast: Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti koosseisulised töötajad, liikmesriikide poolt ameti juurde pikaks ajaks lähetatud töötajad ja liikmesriikide poolt lühiajalisteks lähetusteks saadetud töötajad. Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalist korpust tuleks kasutada piirihaldusrühmade, rändehalduse tugirühmade või tagasisaatmisrühmade raames.

(51) Euroopa piiri- ja rannikuvalve alaline korpus peaks olema alaline korpus, kuhu kuuluvad piirivalvurid, tagasisaatmise saatemeeskonnad, tagasisaatmisspetsialistid, tagasisaatmise ja põhiõiguste järgimise järelevalvajad ja muud asjaomased töötajad. Alaline korpus peaks koosnema neljast operatiivtöötajate kategooriast: Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti koosseisulised töötajad, liikmesriikide poolt ameti juurde pikaks ajaks lähetatud töötajad, liikmesriikide poolt lühiajalisteks lähetusteks saadetud töötajad ja töötajad, kes moodustavad piirivalve kiirreageerimisoperatsioonideks ette nähtud kiirreageerimisreservi osa. Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalist korpust tuleks kasutada piirihaldusrühmade, rändehalduse tugirühmade või tagasisaatmisrühmade raames.

Muudatusettepanek 46

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 52

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(52) Rühmaliikmetena lähetatud Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse operatiivtöötajatel peaks olema kõik vajalikud volitused piirikontrolli ja tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmiseks, sealhulgas selliste ülesannete täitmiseks, mille jaoks on vaja täitevvolitusi, mis on sätestatud asjaomastes siseriiklikes õigusaktides või ameti töötajate puhul kooskõlas V lisaga.

(52) Rühmaliikmetena lähetatud Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse operatiivtöötajatel peaks olema kõik vajalikud volitused, mis on antud liikmesriigi või kolmanda riigi poolt piirikontrolli, põhiõiguste järgimise kontrollimise ja tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmiseks, sealhulgas selliste ülesannete täitmiseks, mille jaoks on vaja täitevvolitusi, mis on sätestatud asjaomastes siseriiklikes õigusaktides või ameti töötajate puhul kooskõlas V lisaga. Kui ameti koosseisulised töötajad kasutavad täidesaatvaid volitusi, vastutab amet võimaliku kahju eest.

Muudatusettepanek 47

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 54

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(54) Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse toimimise ja selle koosseisu kohta tuleks korraldada komisjoni vahehindamine.

(54) Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse toimimise ja selle koosseisu kohta tuleks korraldada komisjoni vahehindamine koos liikmesriikidega.

Muudatusettepanek 48

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 55

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(55) Rahalise toetuse süsteemi abil tuleks toetada liikmesriikide inimressursside pikaajalist arengut, et tagada liikmesriikide osalemine Euroopa piiri- ja rannavalve alalises korpuses. Selleks on asjakohane lubada ametil kasutada toetuste andmist liikmesriikidele ilma projektikonkursita, kuludega sidumata maksena kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 125 lõike 1 punktiga a. Rahaline toetus peaks võimaldama liikmesriikidel värvata ja koolitada täiendavaid töötajaid, et tagada neile vajalik paindlikus anda kohustuslik panus Euroopa piiri- ja rannavalve alalisse korpusesse. Sihtotstarbeline rahastamissüsteem peaks leidma õige tasakaalu õigusnormide eiramise ja pettuse riski ning kontrollimise kulude vahel. Määruses on sätestatud peamised tingimused, mis võimaldavad rahalist toetust ehk piisava arvu piirivalveametnike või muude spetsialistide värbamist ja väljaõpet, et see vastaks ameti juurde pikaajaliselt lähetatud ametnike arvule või ametnike tulemuslikule kasutamisele ameti operatiivtegevuses vähemalt 4 kuu jooksul. Kuna puuduvad asjakohased ja võrreldavad andmed liikmesriikide tegelike kulude kohta, oleks kulupõhise rahastamiskava väljatöötamine liiga keeruline ning see ei lahendaks vajadust lihtsa, kiire, tõhusa ja tulemusliku rahastamisskeemi järele. Selleks on asjakohane lubada ametil toetada liikmesriike ilma projektikonkursita, kuludega sidumata makse vormis, tingimusel et täidetud on määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 125 lõike 1 punktis a esitatud tingimused. Selleks et määrata erinevate liikmesriikide puhul kindlaks selliste rahaliste vahendite summa, on asjakohane kasutada võrdlussummana Euroopa institutsioonide III tegevusüksuse 8. palgaastme 1. palgajärku kuuluva lepingulise töötaja aastapalka, mida on kohandatud iga liikmesriigi puhul vastavalt usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele ja võrdse kohtlemise põhimõttele. Rahalise toetuse rakendamisel tagavad amet ja liikmesriigid kaasrahastamise põhimõtete järgimise ning topeltrahastamise vältimise.

(55) Rahalise toetuse süsteemi abil tuleks toetada liikmesriikide inimressursside pikaajalist arengut, et tagada liikmesriikide osalemine Euroopa piiri- ja rannavalve alalises korpuses. Selleks on asjakohane lubada ametil kasutada toetuste andmist liikmesriikidele ilma projektikonkursita, kuludega sidumata maksena kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 125 lõike 1 punktiga a. Rahaline toetus peaks võimaldama liikmesriikidel värvata ja koolitada täiendavaid töötajaid, et tagada neile vajalik paindlikus anda kohustuslik panus Euroopa piiri- ja rannavalve alalisse korpusesse. Rahalist toetust peaks saama teha ettemakse vormis enne iga-aastast makset. Sihtotstarbeline rahastamissüsteem peaks leidma õige tasakaalu õigusnormide eiramise ja pettuse riski ning kontrollimise kulude vahel. Määruses on sätestatud peamised tingimused, mis võimaldavad rahalist toetust ehk piisava arvu piirivalveametnike või muude spetsialistide värbamist ja väljaõpet, et see vastaks ameti juurde pikaajaliselt lähetatud ametnike arvule või ametnike tulemuslikule kasutamisele ameti operatiivtegevuses järjestikuse või mittejärjestikuse, vähemalt 4-kuulise ajavahemiku jooksul või proportsionaalselt järjestikuste või mittejärjestikuste, lühemate kui 4-kuuliste lähetuste puhul. Kuna puuduvad asjakohased ja võrreldavad andmed liikmesriikide tegelike kulude kohta, oleks kulupõhise rahastamiskava väljatöötamine liiga keeruline ning see ei lahendaks vajadust lihtsa, kiire, tõhusa ja tulemusliku rahastamisskeemi järele. Selleks on asjakohane lubada ametil toetada liikmesriike ilma projektikonkursita, kuludega sidumata makse vormis, tingimusel et täidetud on määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 125 lõike 1 punktis a esitatud tingimused. Selleks et määrata erinevate liikmesriikide puhul kindlaks selliste rahaliste vahendite summa, on asjakohane kasutada võrdlussummana Euroopa institutsioonide III tegevusüksuse 8. palgaastme 1. palgajärku kuuluva lepingulise töötaja aastapalka, mida on kohandatud iga liikmesriigi puhul vastavalt usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele ja võrdse kohtlemise põhimõttele. Rahalise toetuse rakendamisel peaksid amet ja liikmesriigid tagama kaasrahastamise põhimõtete järgimise ning topeltrahastamise vältimise.

Muudatusettepanek 49

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 56

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(56) Kuna Euroopa piiri- ja rannikuvalvet võidakse kasutada ka kolmandate riikide territooriumil, peaks amet arendama juhtimis- ja kontrollistruktuuride suutlikkust.

(56) Kuna Euroopa piiri- ja rannikuvalvet võidakse kasutada ka kolmandate riikide territooriumil, peaks amet arendama oma juhtimis- ja kontrollistruktuuride suutlikkust ja töötama välja asjakohased menetlused, mis tagavad alalise korpuse tsiviil- ja kriminaalvastutuse ning aruandekohustuse.

Muudatusettepanek 50

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 57

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(57) Selleks et Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalist korpust saaks alates 1. jaanuarist 2020 tulemuslikult kasutada, tuleks nii kiiresti kui võimalik vastu võtta teatavad otsused ja rakendusmeetmed ning need rakendada. Erandina määruses sätestatud tavapärasest tähtajast tuleks artikli 55 lõikes 4 osutatud haldusnõukogu otsus Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse ametikohtade kohta vastu võtta 6 nädala jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Sellele otsusele peaks 12 nädala jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest järgnema artikli 56 lõikes 4 ja artikli 57 lõikes 1 sätestatud, liikmesriikide esitatud kandidaatide ametisse nimetamine.

(57) Selleks et Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalist korpust saaks I lisas sätestatud tähtaegade kohaselt tulemuslikult kasutada, tuleks nii kiiresti kui võimalik vastu võtta teatavad otsused ja rakendusmeetmed ning need rakendada. Erandina määruses sätestatud tavapärasest tähtajast tuleks artikli 55 lõikes 4 osutatud haldusnõukogu otsus Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse ametikohtade kohta vastu võtta 6 nädala jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Sellele otsusele peaks 12 nädala jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest järgnema artikli 56 lõikes 4 ja artikli 57 lõikes 1 sätestatud, liikmesriikide esitatud kandidaatide ametisse nimetamine.

Muudatusettepanek 51

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 58

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(58) Erandina määruses sätestatud tavapärasest tähtajast tuleks artikli 64 lõikes 4 osutatud ameti haldusnõukogu otsus 2020. aastal ameti vajadustele vastava tehniliste seadmete minimaalse arvu kohta vastu võtta 6 nädala jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.

(58) Erandina määruses sätestatud tavapärasest tähtajast tuleks artikli 64 lõikes 4 osutatud ameti haldusnõukogu otsus ameti vajadustele vastava tehniliste seadmete minimaalse arvu kohta igaks I lisas seoses alalise korpuse isikkoosseisuga sätestatud tähtajaks vastu võtta 6 nädala jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.

Muudatusettepanek 52

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 59

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(59) Samal ajal tuleks ameti korraldatud operatiivtegevuse toetamise jätkumise tagamiseks kavandada ja rakendada kõik lähetused kuni 31. detsembrini 2019, sealhulgas kiirreageerimisreservi raames, kooskõlas määruse (EL) 2016/1624 artiklitega 20, 30 ja 31 ning 2018. aastal toimunud iga-aastaste kahepoolsete läbirääkimistega. Seepärast tuleks nimetatud sätted kehtetuks tunnistada alles alates 1. jaanuarist 2020.

Muudatusettepanek 53

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 60

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(60) Ameti personal koosneb töötajatest, kes täidavad ametile antud ülesandeid peakorteris või Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse osana. Euroopa piiri- ja rannikuvalve alaline korpus võib hõlmata nii koosseisulisi töötajaid kui ka pikaajaliselt või lühiajaliselt liikmesriikide ametiasutuste kaudu lähetatud töötajaid. Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse koosseisulisi töötajaid kasutatakse eelkõige rühmaliikmetena; ainult piiratud ja selgelt määratletud osa nendest töötajatest võib värvata alalise korpuse loomise tugifunktsioonide täitmiseks, seda eelkõige peakorteris.

(60) Ameti personal koosneb töötajatest, kes täidavad ametile antud ülesandeid peakorteris või Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse osana. Euroopa piiri- ja rannikuvalve alaline korpus võib hõlmata nii koosseisulisi töötajaid kui ka pikaajaliselt või lühiajaliselt liikmesriikide ametiasutuste kaudu lähetatud töötajaid ja kiirreageerimisreservi. Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse koosseisulisi töötajaid kasutatakse eelkõige rühmaliikmetena; ainult piiratud ja selgelt määratletud osa nendest töötajatest võib värvata alalise korpuse loomise tugifunktsioonide täitmiseks, seda eelkõige peakorteris.

Muudatusettepanek 54

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 61

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(61) Selleks et kõrvaldada liikmesriikidest tehniliste seadmete vabatahtlikus koondamises esinevad püsivad puudused, seda eriti suuremahuliste seadmete puhul, peaks ametil endal olema vajalikud seadmed, mida kasutada ühisoperatsioonide, piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide või muude operatiivtegevuste korral. Kuigi ametil on olnud alates 2011. aastast seaduslikult võimalik hankida või liisida endale tehnilised seadmed, takistas selle võimaluse kasutamist oluliselt eelarveliste vahendite puudumine.

(61) Selleks et kõrvaldada liikmesriikidest tehniliste seadmete vabatahtlikus koondamises esinevad püsivad puudused, seda eriti suuremahuliste seadmete puhul, peaks ametil endal olema vajalikud seadmed, mida kasutada ühisoperatsioonide, piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide või muude operatiivtegevuste korral. Liikmesriigid peaksid andma loa nende seadmete kasutamiseks avaliku sektori teenustena. Kuigi ametil on olnud alates 2011. aastast seaduslikult võimalik hankida või liisida endale tehnilised seadmed, takistas selle võimaluse kasutamist oluliselt eelarveliste vahendite puudumine.

Muudatusettepanek 55

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 62

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(62) Selleks et saavutada Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse loomise aluseks olevad eesmärgid, eraldas komisjon mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) raames märkimisväärsel hulgal vahendeid, et amet saaks hankida oma operatsioonide jaoks õhus, merel ja maismaal varustust ning seda hooldada ja käitada. Ehkki vajamineva varustuse soetamine võib kujuneda aeganõudvaks, eelkõige suuremõõtmelise varustuse korral, peaks ameti oma varustus lõppkokkuvõttes moodustama lähetatava operatiivvarustuse põhiosa, mida erandlikel asjaoludel täiendavad liikmesriikide panustatavad ressursid. Ameti seadmeid peaks suures osas käitama ameti tehniline personal, mis on osa Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisest korpusest. Selleks et tagada kavandatud rahaliste vahendite tõhus kasutamine, peaks protsess põhinema mitmeaastasel strateegial, mille kohta teeb võimalikult vara otsuse haldusnõukogu.

(62) Selleks et saavutada Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse loomise aluseks olevad eesmärgid, eraldas komisjon mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) raames märkimisväärsel hulgal vahendeid, et amet saaks hankida oma operatsioonide jaoks õhus, merel ja maismaal varustust ning seda hooldada ja käitada. Ehkki vajamineva varustuse soetamine võib kujuneda aeganõudvaks, eelkõige suuremõõtmelise varustuse korral, peaks ameti oma varustus lõppkokkuvõttes moodustama lähetatava operatiivvarustuse põhiosa, mida erandlikel asjaoludel täiendavad liikmesriikide panustatavad ressursid. Liikmesriigi tehnilise varustusega lähetatud meeskonda, isegi erakorralistel asjaoludel, tuleks käsitada osana selle liikmesriigi panusest alalisse korpusesse. Ameti seadmeid peaks suures osas käitama ameti tehniline personal, mis on osa Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisest korpusest. Selleks et tagada kavandatud rahaliste vahendite tõhus kasutamine, peaks protsess põhinema mitmeaastasel strateegial, mille kohta teeb võimalikult vara otsuse haldusnõukogu. Tulevaste mitmeaastaste finantsraamistike abil on vaja tagada ameti jätkusuutlikkus ja säilitada ulatuslik Euroopa integreeritud piirihaldus.

Muudatusettepanek 56

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 64

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(64) Euroopa piiri- ja rannikuvalve uute suutlikkuste pikaajaline areng tuleks kooskõlastada liikmesriikide ja ameti vahel mitmeaastase strateegilise poliitikatsükli alusel, võttes arvesse teatavate protsesside pikka kestust. See hõlmab uute piirivalveametnike värbamist ja väljaõpet (kes võivad oma karjääri jooksul teenida nii liikmesriikides kui ka alalises korpuses), varustuse hankimist, hooldust ja kasutusest kõrvaldamist (mille jaoks tuleks kasutada koostalitusvõime ja mastaabisäästu võimalusi), aga ka uute seadmete ja sellega seotud tehnoloogiate arendamist, sealhulgas teadusuuringute kaudu.

(64) Euroopa piiri- ja rannikuvalve uute suutlikkuste pikaajaline areng tuleks kooskõlastada liikmesriikide ja ameti vahel mitmeaastase strateegilise poliitikatsükli alusel, võttes arvesse teatavate protsesside pikka kestust. See hõlmab uute piirivalveametnike (kes võivad oma karjääri jooksul teenida nii liikmesriikides kui ka alalises korpuses) värbamist ja väljaõpet, muu hulgas põhiõiguste ning kaebuste esitamise mehhanismi rakendamise ja põhiõiguste strateegia elluviimise alal, varustuse hankimist, hooldust ja kasutusest kõrvaldamist (mille jaoks tuleks kasutada koostalitusvõime ja mastaabisäästu võimalusi), aga ka uute seadmete ja sellega seotud tehnoloogiate arendamist, sealhulgas teadusuuringute kaudu.

Muudatusettepanek 57

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 67

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(67) Nende kolmandate riikide kodanike tagasisaatmine, kes ei vasta või enam ei vasta liikmesriikidesse sisenemise, neis viibimise või elamise tingimustele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/115/EÜ,²² on igakülgsete ebaseadusliku rände vastaste jõupingutuste lahutamatu osa ja märkimisväärset avalikku huvi pakkuv küsimus.

(67) Nende kolmandate riikide kodanike tagasisaatmine, kes ei vasta või enam ei vasta liikmesriikidesse sisenemise, neis viibimise või elamise tingimustele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/115/EÜ,²² on igakülgsete seadusliku aluseta rände vastaste jõupingutuste lahutamatu osa ja märkimisväärset avalikku huvi pakkuv küsimus.

__________________

²² Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98).

Muudatusettepanek 58

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 68

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(68) Amet peaks suurendama oma abi liikmesriikidele kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks vastavalt liidu tagasisaatmispoliitikale ning kooskõlas direktiiviga 2008/115/EÜ. Eelkõige peaks amet koordineerima ja korraldama ühest või mitmest liikmesriigist tagasisaatmise operatsioone ning korraldama ja läbi viima tagasisaatmisega seotud sekkumist, et tugevdada nende liikmesriikide tagasisaatmissüsteemi, kes vajavad suuremat tehnilist ja operatiivabi, täites oma kohustust saata tagasi kolmandate riikide kodanikud kooskõlas kõnealuse direktiiviga.

(68) Amet peaks suurendama oma abi liikmesriikidele kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks vastavalt liidu tagasisaatmispoliitikale ning kooskõlas direktiiviga 2008/115/EÜ. Eelkõige peaks amet koordineerima ja korraldama ühest või mitmest liikmesriigist tagasisaatmise operatsioone ning liikmesriigi taotluse korral korraldama ja läbi viima tagasisaatmisega seotud sekkumist, et tugevdada nende liikmesriikide tagasisaatmissüsteemi, kes vajavad suuremat tehnilist ja operatiivabi, täites oma kohustust saata tagasi kolmandate riikide kodanikud kooskõlas kõnealuse direktiiviga.

Muudatusettepanek 59

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 69

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(69) Amet peaks täiel määral põhiõigusi järgides ning piiramata liikmesriikide vastutust tagasisaatmisotsuste tegemisel, andma liikmesriikidele tagasisaatmismenetluse käigus tehnilist ja operatiivabi, mis hõlmab muu hulgas tagasisaatmisotsuste ettevalmistamist, kolmandate riikide kodanike kindlakstegemist ning muid tagasisaatmisele eelnevaid ja tagasisaatmisega seotud tegevusi. Lisaks peaks amet abistama liikmesriike tagasisaatmiseks vajalike reisidokumentide hankimisel koostöös asjaomaste kolmandate riikide asutustega.

(69) Amet peaks täiel määral põhiõigusi järgides ning piiramata liikmesriikide vastutust tagasisaatmisotsuste tegemisel, andma liikmesriikidele tagasisaatmismenetluse käigus tehnilist ja operatiivabi, mis hõlmab muu hulgas kolmandate riikide kodanike kindlakstegemist ning muid tagasisaatmisele eelnevaid ja tagasisaatmisega seotud tegevusi. Lisaks peaks amet eeldusel, et sellega ei rikuta tagasisaatmise lubamatuse põhimõtet, abistama liikmesriike tagasisaatmiseks vajalike reisidokumentide hankimisel koostöös asjaomaste kolmandate riikide asutustega.

Muudatusettepanek 60

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 70

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(70) Tagasisaatmismenetlusi läbi viivatele liikmesriikidele antav abi peaks hõlmama vastuvõtvate kolmandate riikide kohta käesoleva määruse rakendamiseks vajaliku praktilise teabe andmist, näiteks tagasisaatmisoperatsioonide sujuvaks läbiviimiseks vajalike kontaktandmete või muu logistilise teabe andmist. Abi peaks hõlmama ka sellise keskse süsteemi loomist, käitamist ja hooldamist, mis töötleb kogu liikmesriikide tagasisaatmissüsteemide automaatselt edastatud teavet ja andmeid, mida amet vajab tehnilise ja operatiivabi osutamiseks vastavalt määrusele.

(70) Tagasisaatmismenetlusi läbi viivatele liikmesriikidele antav abi peaks hõlmama vastuvõtvate kolmandate riikide kohta käesoleva määruse rakendamiseks vajaliku praktilise teabe andmist, näiteks tagasisaatmisoperatsioonide sujuvaks ja inimväärseks läbiviimiseks vajalike kontaktandmete või muu logistilise teabe andmist. Abi peaks hõlmama ka olemasoleva ebaseadusliku rände haldamise rakenduse (IRMA) toimimist ja hooldamist, mida amet juba kasutab platvormina, mis töötleb kogu liikmesriikide tagasisaatmissüsteemide automaatselt edastatud teavet ja andmeid, mida amet vajab tehnilise ja operatiivabi osutamiseks vastavalt määrusele.

Muudatusettepanek 61

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 71

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(71) Amet peaks osutama ka tehnilist ja operatiivabi kolmandatele riikidele tagasisaatmistoimingute läbiviimisel, eelkõige juhul, kui selline abi on põhjendatud liidu ebaseadusliku rände poliitika prioriteetidega.

välja jäetud

Muudatusettepanek 62

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 72

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(72) Liikmesriigi ja kolmanda riigi vaheline võimalik kokkulepe ei vabasta ametit ega liikmesriiki liidu või rahvusvahelisest õigusest tulenevatest kohustustest, eelkõige välja- või tagasisaatmise lubamatuse põhimõtte järgimisest.

(72) Liikmesriigi ja kolmanda riigi vaheline võimalik kokkulepe ei vabasta ametit ega liikmesriiki liidu või rahvusvahelisest õigusest tulenevatest kohustustest või vastutusest, eelkõige välja- või tagasisaatmise lubamatuse põhimõtte, piinamise ning ebainimliku või alandava karistamise ja kohtlemise keelu põhimõtte ning rahvusvahelises ja ELi õiguses sätestatud põhiõiguste järgimisest.

Muudatusettepanek 63

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 73

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(73) Liikmesriikidel peaks olema võimalik teha välispiiridel operatiivtasandil koostööd teiste liikmesriikide ja/või kolmandate riikidega, sealhulgas õiguskaitse eesmärgil läbi viidavaid sõjalisi operatsioone, kui selline koostöö on kooskõlas ameti tegevusega.

Muudatusettepanek 64

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 74

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(74) Amet peaks tõhustama teabevahetust ja koostööd muude liidu ametite ja asutustega, nt EUROPOLi, EASO, Euroopa Meresõiduohutuse Ameti ja Euroopa Liidu Satelliidikeskuse, Euroopa Lennundusohutusameti või Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu haldajaga, et parimal viisil kasutada ära olemasolevat teavet, suutlikkust ja süsteeme, mis on Euroopa tasandil juba kättesaadavad, näiteks Maa seire Euroopa programm Copernicus.

(74) Amet peaks tõhustama teabevahetust ja koostööd muude liidu ametite ja asutustega, nt EUROPOLi, [Euroopa Liidu Varjupaigaameti], Euroopa Meresõiduohutuse Ameti ja Euroopa Liidu Satelliidikeskuse, Euroopa Lennundusohutusameti või Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu haldajaga, et parimal viisil kasutada ära olemasolevat teavet, suutlikkust ja süsteeme, mis on Euroopa tasandil juba kättesaadavad, näiteks Maa seire Euroopa programm Copernicus.

Muudatusettepanek 65

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 75

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(75) Euroopa integreeritud piirihalduse osaks on koostöö kolmandate riikidega. See peaks aitama edendada Euroopa piiri- ja tagasisaatmisnorme, vahetada teavet ja riskianalüüsi tulemusi, aitama kaasa tagasisaatmiste teostamisele, et suurendada nende tulemuslikkust, ning toetama kolmandaid riike piirihalduse ja rände valdkonnas, sealhulgas Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse lähetamist, kui sellist toetust on vaja välispiiride kaitseks ja liidu rändepoliitika tõhusaks haldamiseks.

(75) Euroopa integreeritud piirihalduse oluliseks osaks on koostöö kolmandate riikidega, mis toimub ELi ja asjaomase kolmanda riigi vahel sõlmitud staatust käsitleva kokkuleppe alusel. See peaks aitama edendada Euroopa piiri- ja tagasisaatmisnorme, vahetada teavet ja riskianalüüsi tulemusi, aitama kaasa tagasisaatmiste teostamisele, et suurendada nende tulemuslikkust, ning toetama kolmandaid riike piirihalduse ja rände valdkonnas, sealhulgas Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse lähetamist, kui sellist toetust on vaja välispiiride kaitseks ja liidu rändepoliitika tõhusaks haldamiseks.

Muudatusettepanek 66

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 76

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(76) Koostöö kolmandate riikidega peaks toimuma liidu välistegevuse raames ning kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 sätestatud põhimõtete ja eesmärkidega. Komisjon tagab kooskõla Euroopa integreeritud piirihalduse ja liidu muu poliitika vahel liidu välistegevuse, eelkõige ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas. Komisjoni peaks abistama liidu kõrge esindaja ja tema teenistused. Sellist koostööd tuleks kohaldada eelkõige ameti tegevuse suhtes, mis toimub kolmandate riikide territooriumil või kolmandate riikide ametnike osalusel sellistes valdkondades nagu riskianalüüs, operatsioonide plaanimine ja teostamine, väljaõpe, teabevahetus ja koostöö.

(76) Koostöö kolmandate riikidega peaks toimuma liidu välistegevuse raames ning kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 sätestatud põhimõtete ja eesmärkidega, ning enne kolmandate riikidega mis tahes koostöö alustamist peab olema tehtud põhiõiguste järgimise hindamine. Komisjon tagab kooskõla Euroopa integreeritud piirihalduse ja liidu muu poliitika vahel liidu välistegevuse, eelkõige ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas. Komisjoni peaks abistama liidu kõrge esindaja ja tema teenistused. Sellist koostööd tuleks kohaldada eelkõige ameti tegevuse suhtes, mis toimub kolmandate riikide territooriumil või kolmandate riikide ametnike osalusel sellistes valdkondades nagu riskianalüüs, operatsioonide plaanimine ja teostamine, väljaõpe, teabevahetus ja koostöö.

Muudatusettepanek 67

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 83

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(83) Üleminekuperioodil tuleks tagada FADO süsteemi toimimine täies ulatuses seni, kuni andmeedastus on tulemuslikult teostatud ja olemasolevad andmed on edastatud uude süsteemi. Seejärel tuleks olemasolevate andmete omandiõigus üle anda ametile.

Muudatusettepanek 68

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 86

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(86) Selleks et täita oma ülesandeid tagasisaatmise valdkonnas nõuetekohaselt, abistades sealhulgas liikmesriike tagasisaatmismenetluste nõuetekohasel rakendamisel ja tagasisaatmisotsuste edukal täideviimisel, ning lihtsustades tagasisaatmisoperatsioone, võib ametil tekkida vajadus edastada tagasipöördujate isikuandmeid kolmandatesse riikidesse. Vastuvõtvate kolmandate riikide suhtes ei kohaldata sageli komisjoni määruse (EL) 2016/679 artikli 45 või direktiivi (EL) 2016/680 artikli 36 kohaselt vastu võetud kaitse piisavuse otsuseid ja sageli ei ole need riigid sõlminud või ei kavatse sõlmida liiduga tagasivõtmiskokkulepet või ei paku asjakohaseid kaitsemeetmeid [määruse (EL) 45/2001] artikli 49 või direktiivi (EL) 2016/680 artikli 37 ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklike õigusnormide tähenduses. Hoolimata liidu suurtest jõupingutustest tegemaks koostööd ebaseaduslikult liidus viibivate ja tagasisaatmisele kuuluvate kolmanda riigi kodanike peamiste päritoluriikidega, ei ole alati võimalik tagada, et sellised kolmandad riigid täidavad süstemaatiliselt oma rahvusvahelise avaliku õiguse kohast kohustust oma kodanikke tagasi võtta. Tagasivõtulepingud, mille on sõlminud või mille üle peavad läbirääkimisi liit või liikmesriigid ning millega nähakse ette asjakohased isikuandmete kaitsemeetmed, hõlmavad piiratud arvul selliseid kolmandaid riike. Olukorras, kus selliseid lepinguid veel ei ole, peaks amet edastama isikuandmeid eesmärgiga lihtsustada liidu tagasisaatmisoperatsioone, kui on täidetud [määruse (EÜ) nr 45/2001] artikli 49 lõike 1 punktis d sätestatud tingimused.

(86) Selleks et täita oma ülesandeid tagasisaatmise valdkonnas nõuetekohaselt, abistades sealhulgas liikmesriike tagasisaatmismenetluste nõuetekohasel rakendamisel ja tagasisaatmisotsuste edukal täideviimisel, ning lihtsustades tagasisaatmisoperatsioone, võib ametil tekkida vajadus edastada tagasipöördujate isikuandmeid kolmandatesse riikidesse. Vastuvõtvate kolmandate riikide suhtes ei kohaldata sageli komisjoni määruse (EL) 2016/679 artikli 45 või direktiivi (EL) 2016/680 artikli 36 kohaselt vastu võetud kaitse piisavuse otsuseid ja sageli ei ole need riigid sõlminud või ei kavatse sõlmida liiduga tagasivõtmiskokkulepet või ei paku asjakohaseid kaitsemeetmeid määruse (EL) 2018/1725 artikli 69 või direktiivi (EL) 2016/680 artikli 37 ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklike õigusnormide tähenduses. Hoolimata liidu suurtest jõupingutustest tegemaks koostööd seadusliku aluseta liidus viibivate ja tagasisaatmisele kuuluvate kolmanda riigi kodanike peamiste päritoluriikidega, ei ole alati võimalik tagada, et sellised kolmandad riigid täidavad süstemaatiliselt oma rahvusvahelise avaliku õiguse kohast kohustust oma kodanikke tagasi võtta. Tagasivõtulepingud, mille on sõlminud või mille üle peavad läbirääkimisi liit või liikmesriigid ning millega nähakse ette asjakohased isikuandmete kaitsemeetmed, hõlmavad piiratud arvul selliseid kolmandaid riike. Olukorras, kus selliseid lepinguid veel ei ole, peaks amet edastama isikuandmeid eesmärgiga lihtsustada liidu tagasisaatmisoperatsioone.

Muudatusettepanek 69

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 88

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(88) Käesoleva määrusega tuleks luua ameti ja põhiõiguste ametniku koostöös rakendatav kaebuste lahendamise kord, et tagada inimõiguste austamine ameti kogu tegevuses. Kõnealune kord peaks endast kujutama halduskorraldust, mille kohaselt põhiõiguste ametnik peaks olema vastutav ameti saadud kaebuste lahendamise eest kooskõlas õigusega heale haldusele. Põhiõiguste ametnik peaks läbi vaatama kaebuse vastuvõetavuse, registreerima vastuvõetavad kaebused, edastama kõik registreeritud kaebused tegevdirektorile, edastama rühmade liikmeid käsitlevad kaebused päritoluliikmesriigile ning registreerima ameti või kõnealuse liikmesriigi järelmeetmed. Kord peaks olema tõhus ja tagama, et kaebustega tegeletakse nõuetekohaselt. Kaebuste lahendamise kord ei tohiks piirata halduslike ega kohtulike õiguskaitsevahendite kasutamist ning korra järgimine ei tohiks olla õiguskaitsevahendite kasutamise eeldus. Kriminaaluurimist peaks läbi viima liikmesriigid. Läbipaistvuse suurendamiseks ja aruandekohustuse parandamiseks peaks amet esitama oma aastaaruandes teabe kaebuste lahendamise kohta. See peaks kajastama eelkõige saadud kaebuste arvu, põhiõiguste rikkumise liike, operatsioone, mille käigus rikkumine toimus, ning, kui see on võimalik, ameti ja liikmesriikide poolt võetud järelmeetmeid. Põhiõiguste ametnikul peaks olema juurdepääs kogu teabele, mis käsitleb põhiõiguste austamist ameti kogu tegevuses.

Muudatusettepanek 70

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 90

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(90) Komisjon ja liikmesriigid peaksid olema haldusnõukogus esindatud, et teostada järelevalvet ameti üle. Haldusnõukogu peaks võimaluse korral koosnema piirivalve juhtimise eest vastutavate riiklike teenistuste tegevjuhtidest või nende esindajatest. Haldusnõukogu töö järjepidevuse tagamiseks peaksid haldusnõukogus esindatud osalised püüdma piirata oma esindajate vahetumist. Haldusnõukogule tuleks anda vajalikud volitused ameti eelarve koostamiseks, selle täitmise kontrollimiseks, asjakohaste finantsreeglite vastuvõtmiseks, ameti poolt otsuste tegemiseks vajaliku läbipaistva töökorra kehtestamiseks ning selleks, et nimetada ametisse tegevdirektor ja kolm asedirektorit, kellest igaüks vastutab ameti teatava valdkonna eest, näiteks Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse juhtimine, tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmise kontrollimine või suuremahuliste IT-süsteemidega seonduva juhtimine. Ametit tuleks juhtida ja amet peaks tegutsema, võttes arvesse liidu detsentraliseeritud asutusi käsitleva ühise lähenemisviisi põhimõtteid, mille võtsid 19. juulil 2012 vastu Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon.

(90) Euroopa Parlament, komisjon ja liikmesriigid peaksid olema haldusnõukogus esindatud, et teostada järelevalvet ameti üle. Haldusnõukogu peaks võimaluse korral koosnema piirivalve juhtimise eest vastutavate riiklike teenistuste tegevjuhtidest või nende esindajatest. Haldusnõukogu töö järjepidevuse tagamiseks peaksid haldusnõukogus esindatud osalised püüdma piirata oma esindajate vahetumist. Liikmesriikide nimetatud esindajatel peaksid olema teadmised oma riigi poliitilistest seisukohtadest Euroopa integreeritud piirihalduse küsimustes. Haldusnõukogule tuleks anda vajalikud volitused ameti eelarve koostamiseks, selle täitmise kontrollimiseks, asjakohaste finantsreeglite vastuvõtmiseks, ameti poolt otsuste tegemiseks vajaliku läbipaistva töökorra kehtestamiseks ning selleks, et nimetada ametisse tegevdirektor ja kolm asedirektorit, kellest igaüks vastutab ameti teatava valdkonna eest, näiteks Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse juhtimine, tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmise kontrollimine või suuremahuliste IT-süsteemidega seonduva juhtimine. Ametit tuleks juhtida ja amet peaks tegutsema, võttes arvesse liidu detsentraliseeritud asutusi käsitleva ühise lähenemisviisi põhimõtteid, mille võtsid 19. juulil 2012 vastu Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon.

Muudatusettepanek 71

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 91

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(91) Ameti iseseisvuse ja sõltumatuse tagamiseks peaks tal olema oma eelarve, mille peamise tulu moodustab liidu rahaline toetus. Liidu eelarvemenetlust tuleks kohaldada selles osas, mis hõlmab liidu rahalist toetust ja muid liidu üldeelarvest makstavaid toetusi. Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima kontrollikoda.

(91) Ameti iseseisvuse ja sõltumatuse tagamiseks peaks tal olema oma eelarve, mille peamise tulu moodustab liidu rahaline toetus. Ameti eelarve tuleks koostada tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtte kohaselt, võttes arvesse ameti eesmärke ja ülesannete täitmise oodatavaid tulemusi. Liidu eelarvemenetlust tuleks kohaldada selles osas, mis hõlmab liidu rahalist toetust ja muid liidu üldeelarvest makstavaid toetusi. Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima kontrollikoda. Erakorralistes olukordades, kui olemasolevast eelarvest ei piisa ja eelarvemenetlus ei võimalda reageerida kiiresti muutuvatele oludele, peaks ametil olema võimalus saada oma ülesannete täitmiseks toetust liidu vahenditest.

Muudatusettepanek 72

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 92 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(92 a) Jagatud vastutuse eeldusel peaks amet nõudma, et tema tööle võetud töötajatel, eelkõige alalisel korpusel, sealhulgas koosseisulistel töötajatel, kes osalevad operatiivtegevuses, oleks sama tasemega väljaõpe, eriteadmised ja professionaalsus, nagu liikmesriikide lähetatud või tööle võetud töötajatel. Seepärast peaks amet tegema läbivaatamise ja hindamise abil kindlaks, et tema koosseisulised töötajad käituvad piirikontrolli ja tagasisaatmise valdkonna operatiivtegevuses nõuetekohaselt.

Muudatusettepanek 73

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 93

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(93) Pidades silmas ühelt poolt ameti volitusi ja tema töötajate suurt liikuvust ning teiselt poolt vältimaks erinevusi ameti töötajate kohtlemisel, kui töötajate töötamiskoht peaks põhimõtteliselt asuma Varssavis, tuleks ameti haldusnõukogule anda viie aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist võimalus maksta ameti töötajatele diferentseeritud igakuist tasu, võttes nõuetekohaselt arvesse iga töötaja üldist töötasu, sealhulgas lähetuskulude hüvitamist. Komisjon peaks sellise tasu maksmise tingimused eelnevalt heaks kiitma, mis peaks tagama, et see on proportsionaalne taotletavate eesmärkide tähtsusega ega põhjusta ELi institutsioonide, ametite ja muude asutuste personali ebavõrdset kohtlemist. Kõnealused tingimused tuleks läbi vaadata 2024. aastaks, et hinnata tasu osatähtsust taotletavate eesmärkide saavutamises.

(93) Pidades silmas ühelt poolt ameti volitusi ja tema töötajate suurt liikuvust ning teiselt poolt vältimaks erinevusi ameti töötajate kohtlemisel, kui töötajate töötamiskoht peaks põhimõtteliselt asuma Varssavis, tuleks ameti haldusnõukogule anda viie aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist võimalus maksta ameti töötajatele diferentseeritud igakuist tasu, kui neil on raskusi lähetuse ja käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmisega. Komisjon peaks sellise tasu maksmise tingimused eelnevalt heaks kiitma, mis peaks tagama, et see on proportsionaalne taotletavate eesmärkide tähtsusega ega põhjusta ELi institutsioonide, ametite ja muude asutuste personali ebavõrdset kohtlemist. Kõnealused tingimused tuleks läbi vaadata 2024. aastaks, et hinnata tasu osatähtsust taotletavate eesmärkide saavutamises.

Muudatusettepanek 74

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 98

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(98) Ameti poolt käesoleva määruse raames teostatav isikuandmete töötlemine peaks toimuma kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001.

(98) Ameti poolt käesoleva määruse raames teostatav isikuandmete töötlemine peaks toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725^1a.

__________________

^1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

Muudatusettepanek 75

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 113 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(113 a) Bulgaaria ja Rumeenia puhul on käesolev määrus õigusakt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses ning seda tuleks tõlgendada koostoimes nõukogu otsusega (EL) 2007/2004^1a.

__________________

^1a Nõukogu 26. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2007/2004 Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta (ELT L 349, 25.11.2004, lk 1).

Muudatusettepanek 76

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 113 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(113 b) Horvaatia puhul on käesolev määrus õigusakt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses ning seda tuleks tõlgendada koostoimes nõukogu määrusega (EL) 2007/2004^1a.

__________________

Muudatusettepanek 77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva määrusega luuakse Euroopa piiri- ja rannikuvalve, et tagada välispiiridel Euroopa integreeritud piirihaldus eesmärgiga hallata tõhusalt välispiiride ületamist ja tõhustada ühist tagasisaatmispoliitikat, mis moodustab tähtsa osa jätkusuutlikust rändehaldusest.

Käesoleva määrusega luuakse Euroopa piiri- ja rannikuvalve, et tagada liidu välispiiridel Euroopa integreeritud piirihaldus eesmärgiga toetada liikmesriikide suutlikkust hallata tõhusalt välispiire, tagada hädaolukorras inimeste elu päästmine, tagada põhiõiguste järgimine ja tõhustada ühist tagasisaatmispoliitikat.

Muudatusettepanek 78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Määruses käsitletakse rändeprobleeme, sealhulgas tagasisaatmist, ja võimalikke tulevasi ohte välispiiridel, aidates sellega võidelda piiriülese mõõtmega raskete kuritegude vastu, et kindlustada liidus kõrge julgeoleku tase, järgides samal ajal täielikult põhiõigusi ning kaitstes isikute vaba liikumist liidus.

Käesolevas määruses käsitletakse rände- ja julgeolekuprobleeme ning võimalikke tulevasi probleeme ja ohte välispiiridel ja piirieelsel alal, aidates sellega võidelda piiriülese mõõtmega raskete kuritegude vastu, et kindlustada liidus kõrge julgeoleku tase, järgides samal ajal täielikult põhiõigusi ning kaitstes isikute vaba liikumist liidus.

Muudatusettepanek 79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) „välispiirid“ – määruse (EL) 2016/399 artikli 2 punktis 2 määratletud välispiirid, mille suhtes kohaldatakse nimetatud määruse II jaotist;

(1) „välispiirid“ – määruse (EL) 2016/399 artikli 2 punktis 2 määratletud ELi välispiirid, mille suhtes kohaldatakse nimetatud määruse II jaotist;

Muudatusettepanek 80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) „olukorrapilt“ – eri asutustelt, anduritelt, platvormidelt ja muudest allikatest peaaegu reaalajas saadud geograafiliste viidetega andmete ja teabe kogum, mida edastatakse turvaliste andmeedastus- ja teabekanalite kaudu ning mida saab töödelda, valikuliselt esitada ja jagada teiste pädevate asutustega, et saavutada olukorrateadlikkus ning toetada reageerimisvõimet välispiiridel või nende ümbruses või piirieelsel alal;

(10) „olukorrapilt“ – eri asutustelt, anduritelt, platvormidelt ja muudest allikatest peaaegu reaalajas saadud geograafiliste viidetega andmete ja teabe kogum, mida edastatakse turvaliste andmeedastus- ja teabekanalite kaudu ning mida saab töödelda, valikuliselt esitada ja jagada teiste pädevate asutustega ELis, et saavutada olukorrateadlikkus ning toetada reageerimisvõimet välispiiridel või nende ümbruses või piirieelsel alal;

Muudatusettepanek 81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) „piirieelne ala“ – välispiiridest väljapoole jääv geograafiline piirkond;

(13) „piirieelne ala“ – välispiiri ületav geograafiline ala, mis on asjakohane riskianalüüsi, piiride valvamise ja välispiiridel asuvates piiripunktides tehtavate kontrollide seisukohast;

Muudatusettepanek 82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13 a) „naaberriik“ – riik, kellel on ühe või mitme liikmesriigiga ühine maismaapiir ja kes on täies ulatuses ratifitseerinud ja rakendanud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni ja selle 1967. aasta protokolli;

Muudatusettepanek 83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) „juhtum“ – olukord, mis on seotud ebaseadusliku sisserände või piiriülese kuritegevusega või ohuga rändajate elule liikmesriigi välispiiridel või nende ümbruses;

(14) „juhtum“ – olukord, mis on seotud seadusliku aluseta sisserände või piiriülese kuritegevusega, nagu narkootikumide või relvade ebaseaduslik üle piiri toimetamine, või ohuga rändajate elule liikmesriigi välispiiridel või nende ümbruses;

Muudatusettepanek 84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) „operatiivtöötaja“ – Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisse korpusse kuuluv piirivalvur, tagasisaatmise saatemeeskonna liige, tagasisaatmisspetsialist või muu asjaomane töötaja. Operatiivtöötaja kuulub ühte artikli 55 lõikes 1 kindlaks määratud kolmest kategooriast: Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tööle võetud koosseisulised töötajad (1. kategooria), liikmesriigist pikaalaliselt ametisse lähetatud töötajad (2. kategooria) või liikmesriigist lühiajaliselt lähetatud töötajad (3. kategooria). Operatiivtöötaja tegutseb piirihaldusrühma, rändehalduse tugirühma või tagasisaatmisrühma liikmena, kellel on täitevvolitused. Operatiivtöötajate hulka kuuluvad ka ETIASe kesküksuse toimimise eest vastutavad koosseisulised töötajad;

(16) „operatiivtöötaja“ – piirivalvur, tagasisaatmise saatemeeskonna liige, tagasisaatmisspetsialist, tagasisaatmise järelevalvaja, ETIASe kesküksuse toimimise eest vastutav koosseisuline töötaja või muu asjaomane töötaja, kes kuulub Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisse korpusse vastavalt ühele artikli 55 lõikes 1 kindlaks määratud neljast kategooriast; Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tööle võetud koosseisulised töötajad (1. kategooria), liikmesriigist pikaalaliselt ametisse lähetatud töötajad (2. kategooria) või liikmesriigist lühiajaliselt lähetatud töötajad (3. kategooria) või piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide jaoks loodud kiirreageerimisreservi kuuluvad töötajad (4. kategooria);

Muudatusettepanek 85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) „rändehalduse tugirühm“ – ekspertide rühm, mis pakub liikmesriikidele, sealhulgas esmase vastuvõtu piirkondadele ja kontrollitavatele kesksustele, tehnilist ja operatiivtuge ning koosneb Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse operatiivtöötajatest ning [Euroopa Liidu Varjupaigaameti], Europoli ja muude asjaomaste liidu ametite ning liikmesriikide lähetatud ekspertidest;

(19) „rändehalduse tugirühm“ – ekspertide rühm, mis pakub liikmesriikidele, sealhulgas esmase vastuvõtu piirkondadele, tehnilist ja operatiivtuge ning koosneb Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse operatiivtöötajatest ning [Euroopa Liidu Varjupaigaameti], Europoli, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja muude asjaomaste liidu ametite ning liikmesriikide lähetatud ekspertidest;

Muudatusettepanek 86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23) „esmase vastuvõtu piirkond“ – ala, kus vastuvõttev liikmesriik, komisjon, asjaomased liidu ametid ja osalevad liikmesriigid teevad koostööd eesmärgiga tulla toime olemasoleva või potentsiaalse ebaproportsionaalse rändeprobleemiga, mida iseloomustab välispiiridele saabuvate rändajate arvu märkimisväärne suurenemine;

(23) „esmase vastuvõtu piirkond“ – vastuvõtva liikmesriigi taotluse korral loodud ala, kus vastuvõttev liikmesriik, komisjon, asjaomased liidu ametid ja osalevad liikmesriigid teevad koostööd eesmärgiga tulla toime olemasoleva või potentsiaalse ebaproportsionaalse rändeprobleemiga, mida iseloomustab välispiiridele saabuvate rändajate arvu märkimisväärne suurenemine;

Muudatusettepanek 87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) „kontrollitav keskus“ – liikmesriigi palvel rajatud keskus, kus asjaomased liidu ametid ja osalevad liikmesriigid aitavad vastuvõtval liikmesriigil teha kindlaks, kas kolmanda riigi kodanik vajab rahvusvahelist kaitset, teha julgeolekukontrolli ning kohaldada rahvusvahelise kaitse andmise ja/või tagasisaatmise kiirmenetlust;

välja jäetud

Muudatusettepanek 88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26) „tagasisaatmisotsus“ – direktiivi 2008/115/EÜ artikli 3 punktis 4 määratletud tagasisaatmisotsus;

(26) „tagasisaatmisotsus“ – direktiivi 2008/115/EÜ artikli 3 punktis 4 määratletud haldus- või kohtuotsus või -akt, millega tunnistatakse kolmanda riigi kodaniku riigis viibimine seadusliku aluseta olevaks ja kehtestatakse või nähakse ette tagasipöördumiskohustus vastavalt direktiivile 2008/115/EÜ;

Muudatusettepanek 89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27) „tagasipöörduja“ – riigis ebaseaduslikult viibiv kolmanda riigi kodanik, kelle suhtes on väljastatud liikmesriigi tagasisaatmisotsus või kolmanda riigi samaväärne otsus;

(27) „tagasipöörduja“ – riigis seadusliku aluseta viibiv kolmanda riigi kodanik, kelle suhtes on väljastatud liikmesriigi tagasisaatmisotsus, mille kohta ei ole algatatud apellatsioonimenetlust;

Muudatusettepanek 90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28) „tagasisaatmisoperatsioon“ – operatsioon, mida korraldab või koordineerib Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning mis hõlmab tehnilist ja operatiivtuge ühele või mitmele liikmesriigile või kolmandale riigile ning mille raames tagasipöördujad saadetakse ühest või mitmest liikmesriigist või kolmandast riigist kas sunniviisiliselt või vabatahtlikult tagasi mis tahes transpordivahendiga;

(28) „tagasisaatmisoperatsioon“ – operatsioon, mida korraldab või koordineerib Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning mis hõlmab tehnilist ja operatiivtuge ühele või mitmele liikmesriigile ning mille raames tagasipöördujad saadetakse ühest või mitmest liikmesriigist kas sunniviisiliselt või vabatahtlikult tagasi mis tahes transpordivahendiga;

Muudatusettepanek 91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29) „tagasisaatmisega seotud sekkumine“ – Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevus, millega pakutakse liikmesriikidele või kolmandatele riikidele ulatuslikumat tehnilist ja operatiivabi, mis seisneb tagasisaatmisrühmade lähetamises ning tagasisaatmisoperatsioonide korraldamises;

(29) „tagasisaatmisega seotud sekkumine“ – Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevus, millega pakutakse liikmesriikidele ulatuslikumat tehnilist ja operatiivabi, mis seisneb tagasisaatmisrühmade lähetamises ning tagasisaatmisoperatsioonide korraldamises;

Muudatusettepanek 92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30) „tagasisaatmisrühm“ – Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisest korpusest moodustatud rühm, mis lähetatakse tagasisaatmisoperatsioonide ning liikmesriikides ja kolmandates riikides teostatavate tagasisaatmisega seotud sekkumiste käigus või tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmiseks vajaliku muu operatiivtegevuse käigus;

(30) „tagasisaatmisrühm“ – Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisest korpusest moodustatud rühm, mis lähetatakse tagasisaatmisoperatsioonide ja liikmesriikides teostatavate tagasisaatmisega seotud sekkumiste käigus või tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmiseks vajaliku muu operatiivtegevuse käigus;

Muudatusettepanek 93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa integreeritud piirihaldus koosneb järgmistest osadest:

Euroopa integreeritud piirihaldus koosneb järgmistest valdkondlikest ja horisontaalsetest osadest. Valdkondlikud osad on:

Muudatusettepanek 94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) piirikontroll, sealhulgas meetmed seadusliku piiriületuse lihtsustamiseks, ja kui see on asjakohane, meetmed piiriülese kuritegevuse (nt rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise, inimkaubanduse ja terrorismi) tõkestamiseks ja tuvastamiseks ning meetmed rahvusvahelist kaitset vajavate või taotleda soovivate inimeste edasisuunamiseks;

(a) piirikontroll, sealhulgas meetmed seadusliku piiriületuse lihtsustamiseks, ja kui see on asjakohane, meetmed piiriülese kuritegevuse tõkestamiseks ja tuvastamiseks ning meetmed rahvusvahelist kaitset vajavate või taotleda soovivate inimeste edasisuunamiseks, austades seejuures täielikult inimväärikust;

Muudatusettepanek 95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a a) koostöös asjaomaste asutustega selgete mehhanismide ja menetluste kehtestamine ja haldamine rahvusvahelist kaitset vajada võivate isikute tuvastamiseks, neile teabe andmiseks või nende edasi suunamiseks või haavatavate isikute või saatjata alaealiste edasi suunamiseks asjaomaste edasisuunamismehhanismide ja asutuste juurde;

Muudatusettepanek 96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) merehädaliste otsingu- ja päästetööd, mis on algatatud ja elluviidud kooskõlas määrusega (EL) nr 656/2014 ja rahvusvahelise õigusega ning toimuvad olukordades, mis võivad tekkida merepiiridel teostatava patrull- ja vaatlustegevuse käigus;

(b) merehädaliste otsingu- ja päästetööd, mis on ellu viidud kooskõlas rahvusvahelise õigusega, sealhulgas need, mis on ellu viidud kooskõlas määrusega (EL) nr 656/2014;

Muudatusettepanek 97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) asutustevaheline koostöö liikmesriikides piirikontrolli või muude piiril täidetavate ülesannete või tagasisaatmise eest vastutavate riiklike asutuste vahel, sealhulgas korrapärane teabevahetus olemasolevate teabevahetusvahendite kaudu;

(e) asutustevaheline, sealhulgas riiklike ja rahvusvaheliste põhiõiguste kaitse eest vastutavate organite vaheline koostöö liikmesriikides piirikontrolli või muude piiril täidetavate ülesannete või tagasisaatmise eest vastutavate riiklike asutuste vahel, sealhulgas korrapärane teabevahetus olemasolevate teabevahetusvahendite kaudu;

Muudatusettepanek 98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f) koostöö asjaomaste liidu institutsioonide, organite, asutuste ja ametite vahel käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades, sealhulgas korrapärase teabevahetuse kaudu;

(f) koostöö asjaomaste liidu institutsioonide, organite, asutuste ja ametite vahel käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades, sealhulgas võitlus piiriülese kuritegevusega, sealhulgas korrapärase teabevahetuse kaudu;

Muudatusettepanek 99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g) koostöö kolmandate riikidega käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades;

(g) koostöö kolmandate riikidega käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades, keskendudes eelkõige naaberriikidele ning nendele kolmandatele riikidele, mis on riskianalüüsi alusel tuvastatud kui päritoluriigid ja/või ebaseadusliku sisserände transiidiriigid, samuti tagasisaatmisoperatsioonide ja koha peale visiitide lähetamisel;

Muudatusettepanek 100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h) Schengeni alal võetavad tehnilised ja operatiivmeetmed, mis on seotud piirikontrolliga ja mille eesmärk on tulla paremini toime ebaseadusliku sisserändega ja võidelda paremini piiriülese kuritegevusega;

(h) tehnilised ja operatiivmeetmed ELis, mis on seotud piirikontrolliga ja mille eesmärk on tulla paremini toime seadusliku aluseta sisserändega ja võidelda paremini piiriülese kuritegevusega;

Muudatusettepanek 101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt k a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(k a) suutlikkus ja valmisolek haavatavuse hindamise abil, et hinnata liikmesriikide võimet tulla toime praeguste ja edasiste probleemide ja ohtudega välispiiridel, sealhulgas ebaproportsionaalse rändesurvega;

Muudatusettepanek 102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Põhiõigused, haridus ja koolitus ning teadusuuringud ja innovatsioon on horisontaalsed osad, mis peavad iga esimeses lõigus loetletud valdkondliku osa rakendamisel olemas olema.

Muudatusettepanek 103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Amet hõlmab artiklis 55 osutatud Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalist korpust, mis koosneb 10 000 operatiivtöötajast.

(2) Amet hõlmab artiklis 55 osutatud Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalist korpust.

Muudatusettepanek 104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Amet panustab liidu õiguse, sealhulgas põhiõigusi käsitleva liidu õigustiku pidevasse ja ühetaolisesse kohaldamisse kõikjal välispiiridel. Ameti panus hõlmab heade tavade vahetamist.

(4) Amet panustab liidu õiguse, sealhulgas põhiõigusi käsitleva liidu õigustiku pidevasse ja ühetaolisesse kohaldamisse, ning tagab Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi harta) kohaldamise kõikides oma tegevustes kõikjal välispiiridel. Ameti panus hõlmab heade tavade vahetamist.

Muudatusettepanek 105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Amet osutab tehnilist ja operatiivabi tagasisaatmisotsuste täitmisega seotud meetmete elluviimisel. Liikmesriikidele jääb vastutus tagasisaatmisotsuste väljastamise ja meetmete eest, mis on seotud tagasipöördujate kinnipidamisega kooskõlas direktiiviga 2008/115/EÜ.

(2) Amet osutab tehnilist ja operatiivabi tagasisaatmisotsuste täitmisega seotud meetmete elluviimisel kokkuleppel asjaomaste liikmesriikidega. Liikmesriikidele jääb vastutus tagasisaatmisotsuste väljastamise ja meetmete eest, mis on seotud tagasipöördujate kinnipidamisega kooskõlas direktiiviga 2008/115/EÜ.

Muudatusettepanek 106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Liikmesriigid tagavad oma välispiiride halduse ja tagasisaatmisotsuste täitmise enda ja kõikide liikmesriikide ühistes huvides täielikus kooskõlas liidu õigusega ning vastavalt artiklis 8 osutatud Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastasele strateegilisele poliitikatsüklile, tehes seejuures tihedat koostööd ametiga.

(3) Liikmesriigid tagavad oma välispiiride halduse ja tagasisaatmisotsuste täitmise enda ja kõikide liikmesriikide ühistes huvides täielikus kooskõlas liidu õigusega, sealhulgas põhiõiguste järgimise tagamine, ning vastavalt artiklis 8 osutatud Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastasele strateegilisele poliitikatsüklile ja artikli 8 lõikes 5 osutatud tehnilisele ja tegevusstrateegiale, tehes seejuures tihedat koostööd ametiga.

Muudatusettepanek 107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Amet toetab välispiiride halduse ja tagasisaatmisotsuste täitmisega seotud liidu meetmete kohaldamist, toetades, hinnates ja koordineerides liikmesriikide tegevust nende meetmete rakendamisel ja tagasisaatmisel ning osutades neile selleks tehnilist ja operatiivabi. Amet ei toeta ühtegi meedet ega osale tegevuses, mis on seotud sisepiiridel teostatava kontrolliga. Amet vastutab täielikult kogu oma tegevuse ning kõigi tema poolt käesoleva määruse alusel tehtud otsuste eest.

Muudatusettepanek 108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Liikmesriigid võivad jätkata operatiivtasandil koostööd teiste liikmesriikide ja/või kolmandate riikidega, kui selline koostöö on kooskõlas ameti ülesannetega. Liikmesriigid hoiduvad tegevusest, mis võiks ohustada ameti toimimist või tema eesmärkide saavutamist. Liikmesriigid annavad ametile aru teiste liikmesriikide ja/või kolmandate riikidega välispiiridel ja tagasisaatmise valdkonnas tehtava operatiivkoostöö kohta. Tegevdirektor teavitab haldusnõukogu nendest küsimustest korrapäraselt ja vähemalt kord aastas.

(5) Liikmesriigid võivad jätkata operatiivtasandil koostööd teiste liikmesriikide ja/või kolmandate riikidega, kui selline koostöö on kooskõlas enne kolmanda riigiga mis tahes koostöö alustamist läbi viidud põhiõiguste hindamise ja ameti ülesannetega. Liikmesriigid hoiduvad tegevusest, mis võiks ohustada ameti toimimist või tema eesmärkide saavutamist. Liikmesriigid annavad ametile ja Euroopa Parlamendile aru teiste liikmesriikide ja/või kolmandate riikidega välispiiridel ja tagasisaatmise valdkonnas tehtava operatiivkoostöö kohta. Tegevdirektor teavitab haldusnõukogu ja põhiõiguste ametnikku nendest küsimustest korrapäraselt ja vähemalt kord aastas.

Muudatusettepanek 109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Komisjon ja Euroopa piiri- ja rannikuvalve kasutavad Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastast strateegilist poliitikatsüklit, et tagada Euroopa integreeritud piirihalduse tõhusus.

(1) Euroopa integreeritud piirihalduse tõhusus tagatakse Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastase strateegilise poliitikatsükli abil, mis võetakse vastu vastavalt lõikes 4 sätestatud menetlusele. Kõnealuse mitmeaastase strateegilise poliitikatsükli tõhusa rakendamise eest vastutavad Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet vastavalt lõikele 5 ja liikmesriigid vastavalt lõikele 6.

Muudatusettepanek 110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastases strateegilises poliitikatsüklis määratakse kindlaks, kuidas lahendada sidusal, integreeritud ja süstemaatilisel viisil Euroopa integreeritud piirihaldusega seotud probleemid kooskõlas liidu õiguse ja ÜRO mereõiguse konventsiooniga, rahvusvahelise konventsiooniga inimelude ohutusest merel, rahvusvahelise mereotsingute ja -pääste konventsiooniga, ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsiooniga ja seda täiendava rändajate salaja üle maa-, õhu- või merepiiri toimetamist tõkestava protokolliga, pagulasseisundi konventsiooniga, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, ÜRO kodakondsuseta isikute seisundi konventsiooniga ja muude asjaomaste rahvusvaheliste õigusaktidega. Selles määratakse kindlaks poliitilised prioriteedid ja esitatakse strateegilised suunised artiklis 3 nimetatud valdkondlike ja horisontaalsete osade puhul nelja-aastaseks perioodiks.

Muudatusettepanek 111

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Vastavalt artiklile 118 on komisjonil õigus võtta artikli 30 lõikes 2 osutatud Euroopa integreeritud piirihalduse riskianalüüsi põhjal vastu delegeeritud õigusakte, et töötada välja Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastane strateegiline poliitika. Sellises delegeeritud õigusaktis määratakse kindlaks poliitilised prioriteedid ja esitatakse strateegilised suunised artiklis 3 nimetatud osade puhul järgnevaks neljaks aastaks.

(4) Hiljemalt ... [kaks kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule esimese mitmeaastase strateegilise poliitikatsükli jaoks ette nähtud mitmeaastase strateegilise poliitika projekti, võttes arvesse artikli 30 lõikes 2 osutatud Euroopa integreeritud piirihalduse riskianalüüsi, artiklis 33 osutatud haavatavuse hindamise tulemusi ja artikli 69 lõikes 1 osutatud asutustelt nõutud riskianalüüsi, kui see on asjakohane. Kahe kuu jooksul pärast selle esitamist komisjoni poolt kutsutakse kokku Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni kohtumine, et arutada mitmeaastase strateegilise poliitika projekti. Pärast nimetatud arutelu on komisjonil õigus võttavastavalt artiklile 118 vastu delegeeritud õigusakte, mis täiendavad käesolevat määrust, sätestades Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastase strateegilise poliitika.

Muudatusettepanek 112

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Liikmesriigid kehtestavad lõikes 4 osutatud delegeeritud õigusakti rakendamiseks riiklikud integreeritud piirihalduse strateegiad, tehes seejuures tihedat koostööd kõikide piirihalduse ja tagasisaatmise eest vastutavate riiklike asutustega. Nimetatud riiklikud strateegiad peavad olema kooskõlas artikliga 3, lõikes 4 osutatud delegeeritud õigusaktiga ning lõikes 5 osutatud tehnilise ja tegevusstrateegiaga.

Muudatusettepanek 113

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Neljakümne kahe kuu möödumisel lõikes 4 osutatud delegeeritud õigusakti vastuvõtmisest korraldab komisjon ameti toetusel selle rakendamise põhjaliku hindamise. Hindamise tulemusi võetakse arvesse järgmise tsükli ettevalmistamisel.

(7) Neljakümne kahe kuu möödumisel lõikes 4 osutatud delegeeritud õigusakti vastuvõtmisest korraldab komisjon selle rakendamise põhjaliku hindamise. Hindamise tulemusi võetakse arvesse järgmise tsükli ettevalmistamisel. Komisjon edastab hindamistulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Liikmesriigid esitavad komisjonile õigeaegselt vajaliku teabe, et komisjon saaks teha üldhindamise.

Muudatusettepanek 114

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Kui olukord välispiiril või tagasisaatmise valdkonnas nõuab poliitiliste prioriteetide muutmist, muudab komisjon lõikes 4 sätestatud menetluse kohaselt Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastast strateegilist poliitikat. Vajaduse korral kohandatakse ka lõigetes 5 ja 6 osutatud strateegiaid.

(8) Kui lõikes 4 osutatud mitmeaastase strateegilise poliitika kehtivuse ajal arenevad probleemid välispiiril või tagasisaatmise valdkonnas sinnamaani, et mitmeaastast strateegilist poliitikat on vaja kohandada, on komisjonil õigus võtta selle strateegilise poliitika muutmiseks artikli 118 kohaselt vastu delegeeritud õigusakt. Seejärel võib vajaduse korral kohandada ameti tehnilist ja tegevusstrateegiat ja liikmesriikide riiklikke strateegiaid.

Muudatusettepanek 115

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Euroopa piiri- ja rannikuvalve kehtestab artiklis 8 osutatud Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastase strateegilise poliitikatsükli põhjal piirihalduse ja tagasisaatmise integreeritud kava.

(1) Euroopa piiri- ja rannikuvalve kehtestab artiklis 8 osutatud Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastase strateegilise poliitikatsükli põhjal Euroopa integreeritud piirihalduse integreeritud kava.

Muudatusettepanek 116

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Iga integreeritud kavasse kuuluv kava põhineb konkreetsel stsenaariumil. Stsenaariumides lähtutakse riskianalüüsist ning kajastatakse olukorra võimalikku arengut välispiiridel ja ebaseadusliku rände valdkonnas ning probleeme, mis on kindlaks tehtud Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastase strateegilise poliitikatsükli raames.

(3) Iga integreeritud kavasse kuuluv kava põhineb konkreetsel stsenaariumil. Stsenaariumides lähtutakse riskianalüüsist ning kajastatakse olukorra võimalikku arengut välispiiridel, arenguid artiklis 3 sätestatud Euroopa integreeritud piirihalduse mis tahes osas ning probleeme, mis on kindlaks tehtud Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastase strateegilise poliitikatsükli raames.

Muudatusettepanek 117

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ülesanded

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek 118

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Amet täidab järgmisi ülesandeid, et aidata kaasa tõhusale, kõrgetasemelisele ja ühtsele piirikontrollile ja tagasisaatmisele:

(1) Amet toetab Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamist, vältides liikmesriikide operatiivtöö tarbetut dubleerimist, ning täidab järgmisi ülesandeid, et aidata kaasa tõhusale, kõrgetasemelisele ja ühtsele piirikontrollile, hõlbustada heausksete reisijate liikumist, avastada ja ennetada piiriülest kuritegevust seoses sisejulgeoleku, rände haldamise ja tagasisaatmisega:

Muudatusettepanek 119

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – punkt 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4 a. jälgib põhiõiguste täitmist välispiiridel ja tagasisaatmisoperatsioonides põhiõiguste ametniku ja sõltumatute tagasisaatmise järelevalvajate kaudu koostöös Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga;

Muudatusettepanek 120

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – punkt 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. abistab liikmesriike olukorras, kus välispiiridel on vaja tõhustatud tehnilist ja operatiivabi, käivitades piirivalve kiirreageerimisoperatsioonid nende liikmesriikide välispiiridel, kus esineb spetsiifilisi ja ebaproportsionaalseid probleeme, võttes arvesse seda, et mõnikord on tegemist humanitaarhädaolukorraga ja merepäästega kooskõlas liidu ja rahvusvahelise õigusega;

7. abistab liikmesriike nende taotluse korral olukorras, kus välispiiridel on vaja tõhustatud tehnilist ja operatiivabi, käivitades piirivalve kiirreageerimisoperatsioonid nende liikmesriikide välispiiridel, kus esineb spetsiifilisi ja ebaproportsionaalseid probleeme, võttes arvesse seda, et mõnikord on tegemist humanitaarhädaolukorraga ja merepäästega kooskõlas liidu ja rahvusvahelise õigusega;

Muudatusettepanek 121

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – punkt 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8. annab kooskõlas määrusega (EL) nr 656/2014 ja rahvusvahelise õigusega tehnilist ja operatiivabi liikmesriikidele ning kolmandatele riikidele seoses merehädaliste otsingu- ja päästetöödega, mis võivad toimuda merepiiridel teostatava patrull- ja vaatlustegevuse käigus;

8. annab kooskõlas rahvusvahelise õigusega tehnilist ja operatiivabi liikmesriikidele ning kolmandatele riikidele seoses merehädaliste otsingu- ja päästetöödega, sealhulgas seoses määruse (EL) nr 656/2014 kohaselt toimuvatega;

Muudatusettepanek 122

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – punkt 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9. lähetab ühisoperatsioonide, kiirreageerimisoperatsioonide, tagasisaatmisoperatsioonide ja tagasisaatmisega seotud sekkumiste käigus piirihaldusrühmade, rändehalduse tugirühmade ja tagasisaatmisrühmade raames Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse;

9. loob Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse, sealhulgas korraldab kiirreageerimisreservi tugevdamise vastavalt käesolevas määruses sätestatule, ning lähetab nimetatud korpuse ühisoperatsioonide, kiirreageerimisoperatsioonide, tagasisaatmisoperatsioonide ja tagasisaatmisega seotud sekkumiste käigus piirihaldusrühmade, rändehalduse tugirühmade ja tagasisaatmisrühmade raames;

Muudatusettepanek 123

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – punkt 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

11 a. loob ametisisese kvaliteedikontrollimehhanismi, et teha kindlaks ameti töötajate, eelkõige piirikontrollis ja tagasisaatmises osalevate alaliste töötajate väljaõppe, eriteadmiste ja professionaalsuse tase;

Muudatusettepanek 124

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – punkt 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

12. rändehalduse tugirühmade raames esmase vastuvõtu piirkondades ja kontrollitavates keskustes:

12. rändehalduse tugirühmade raames esmase vastuvõtu piirkondades annab kasutada operatiivtöötajad ja tehnilised seadmed, et anda abi sõelumisel, küsitlemisel, isiku tuvastamisel ja sõrmejälgede võtmisel;

Muudatusettepanek 125

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – punkt 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

13. lähetab operatiivtöötajaid ja tehnilisi seadmeid, et anda abi isikute kontrollimisel, küsitlemisel, tuvastamisel ning sõrmejälgede võtmisel;

välja jäetud

Muudatusettepanek 126

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – punkt 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

14. kehtestab koostöös [Euroopa Liidu Varjupaigaameti] ja riiklike pädevate asutustega korra rahvusvahelist kaitset vajavate või taotleda soovivate inimeste edasisuunamiseks ja neile esialgse teabe andmiseks;

Muudatusettepanek 127

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – punkt 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

15. annab abi tagasisaatmismenetluse kõikides etappides ning tagasisaatmisoperatsioonide, sealhulgas tagasisaatmisega seotud sekkumiste koordineerimisel ja korraldamisel;

15. annab abi ja jälgib põhiõiguste järgimist tagasisaatmismenetluse kõikides etappides, võtmata seisukohta tagasisaatmisotsuste küsimustes, mis jäävad liikmesriikide ainupädevusse, ning aitab tagasisaatmisega seotud sekkumiste koordineerimisel ja korraldamisel ja pakub tehnilist ja operatiivtuge tagasipöördujate tagasi pöördumise kohustuse täitmiseks, samuti tehnilist ja operatiivtuge pakkumiseks tagasisaatmisoperatsioonidele ja tagasisaatmisega seotud sekkumistele;

Muudatusettepanek 128

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – punkt 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

16. abistab liikmesriike olukordades, mis nõuavad suuremat tehnilist ja operatiivabi ebaseaduslike rändajate tagasisaatmise kohustuse täitmiseks, sealhulgas tagasisaatmisoperatsioonide koordineerimise ja korraldamise kaudu;

välja jäetud

Muudatusettepanek 129

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – punkt 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

17. loob sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajate reservi;

17. loob koostöös Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajate reservi ning sunniviisilise tagasisaatmise saatemeeskondade ja tagasisaatmise spetsialistide reservid;

Muudatusettepanek 130

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – punkt 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

19. teeb asjaomaste ametite volituste raames koostööd Europoli ja Eurojustiga ning toetab liikmesriike olukordades, kus välispiiridel on vaja suuremat tehnilist ja operatiivabi piiriülese organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastu võitlemiseks;

Muudatusettepanek 131

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – punkt 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

20. teeb koostööd Euroopa Liidu Varjupaigaametiga, et eelkõige hõlbustada meetmete võtmist kolmandate riikide kodanike suhtes, kes kuuluvad tagasisaatmisele, sest nende rahvusvahelise kaitse taotlus on lõpliku otsusega tagasi lükatud;

20. teeb koostööd [Euroopa Liidu Varjupaigaametiga];

Muudatusettepanek 132

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – punkt 20 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

20 a. teeb koostööd Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga, et tagada liidu põhiõigusi käsitleva õigustiku järjepidev ja ühtne kohaldamine kõikides oma tegevustes;

Muudatusettepanek 133

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – punkt 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

21. teeb koostööd Euroopa Kalanduskontrolli Ameti ja Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga nende ametite volituste piires, et toetada artiklis 70 sätestatud rannikuvalve ülesandeid täitvaid riiklikke asutusi, pakkudes teenuseid, teavet, seadmeid ja koolitust ning koordineerides mitmeotstarbelisi operatsioone;

21. teeb koostööd Euroopa Kalanduskontrolli Ameti ja Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga nende ametite volituste piires, et toetada artiklis 70 sätestatud rannikuvalve ülesandeid – sealhulgas rändajate ja põgenike elude päästmine – täitvaid riiklikke asutusi, pakkudes teenuseid, teavet, seadmeid ja koolitust ning koordineerides mitmeotstarbelisi operatsioone;

Muudatusettepanek 134

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – punkt 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

22. teeb kolmandate riikidega käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades koostööd, mis võib samuti seisneda piirihaldusrühmade ja tagasisaatmisrühmade lähetamises operatiivtegevuse raames kolmandatesse riikidesse;

22. teeb kolmandate riikidega käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades koostööd, mis võib samuti seisneda piirihaldusrühmade lähetamises operatiivtegevuse raames kolmandatesse riikidesse;

Muudatusettepanek 135

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – punkt 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

23. toetab kolmandaid riike muudesse kolmandatesse riikidesse teostatava tagasisaatmise koordineerimisel ja korraldamisel, sealhulgas tagasisaatmise eesmärgil isikuandmete jagamise kaudu;

välja jäetud

Muudatusettepanek 136

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – punkt 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

25. abistab liikmesriike ja kolmandaid riike piirivalveametnike, muude asjaomaste töötajate ja tagasisaatmisspetsialistide koolitamisel, sealhulgas ühiste koolitusstandardite kehtestamisel;

25. abistab liikmesriike ja kolmandaid riike piirivalveametnike, muude asjaomaste töötajate ja tagasisaatmisspetsialistide koolitamisel, sealhulgas ühiste koolitusstandardite ja põhiõigusi hõlmavate programmide kehtestamise abil;

Muudatusettepanek 137

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – punkt 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

26. osaleb sellise teadus- ja innovatsioonitegevuse arendamises ja juhtimises, mis on välispiiride kontrolli ja nendel teostatava patrull- ja vaatlustegevuse jaoks oluline ja mis hõlmab kõrgetasemelise valvetehnoloogia kasutamist, ning töötab käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades välja katseprojekte;

26. osaleb sellise teadus- ja innovatsioonitegevuse arendamises ja juhtimises, mis on välispiiride halduse jaoks oluline ja mis hõlmab kõrgetasemelise valvetehnoloogia kasutamist, ning töötab välja katseprojekte, kui see on vajalik käesolevas määruses sätestatud meetmete rakendamiseks;

Muudatusettepanek 138

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – punkt 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

27. toetab tehniliste standardite väljatöötamist seadmete jaoks, mida kasutatakse piirikontrolli ja tagasisaatmise valdkonnas, sealhulgas süsteemide ja võrkude ühendamiseks;

27. toetab tehniliste standardite väljatöötamist seadmete jaoks, mida kasutatakse piirihalduse ja tagasisaatmise valdkonnas, sealhulgas süsteemide ja võrkude ühendamiseks;

Muudatusettepanek 139

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – punkt 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

29. töötab kooskõlas [määrusega (EÜ) nr 45/2001] välja ja käitab selliseid infosüsteeme, mis võimaldavad sujuvat ja usaldusväärset teabevahetust välispiiride haldamisel, ebaseaduslikul sisserändel ja tagasisaatmisel ilmnevate riskide kohta, tehes seda tihedas koostöös komisjoni, liidu organite, asutuste ja ametite ning otsusega 2008/381/EÜ loodud Euroopa rändevõrgustikuga;

29. töötab kooskõlas [määrusega (EL) 2018/1725] välja ja käitab selliseid infosüsteeme, mis võimaldavad sujuvat ja usaldusväärset teabevahetust välispiiride haldamisel, seadusliku aluseta sisserändel ja tagasisaatmisel ilmnevate riskide kohta, tehes seda tihedas koostöös komisjoni, liidu organite, asutuste ja ametite ning otsusega 2008/381/EÜ loodud Euroopa rändevõrgustikuga;

Muudatusettepanek 140

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – punkt 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

30. annab vastavalt vajadusele abi ühise teabejagamiskeskkonna väljatöötamiseks, sealhulgas süsteemide koostalitlusvõime tagamiseks;

30. annab integreeritud mereseire raamistikus abi ühise teabejagamiskeskkonna väljatöötamiseks, sealhulgas süsteemide koostalitlusvõime tagamiseks;

Muudatusettepanek 141

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – punkt 30 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

30 a. rakendab ja edendab piirihalduse tavade kõrgeimaid standardeid, võimaldades läbipaistvust ja avalikku kontrolli ning tagades põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte austamise, kaitsmise ja edendamise;

Muudatusettepanek 142

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – punkt 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

32. täidab [määrusest (millega luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS))] tulenevaid ameti ülesanded ja kohustusi ning tagab ETIASe kesküksuse loomise ja toimimise vastavalt [määruse (millega luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS))] artiklile 7.

32. täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2018/1240^{1 a} tulenevaid ameti ülesanded ja kohustusi ning tagab ETIASe kesküksuse loomise ja toimimise vastavalt selle määruse artiklile 7;

__________________

^{1 a} Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. septembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1240, millega luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ning muudetakse määrusi (EL) nr 1077/2011, (EL) nr 515/2014, (EL) 2016/399, (EL) 2016/1624 ja (EL) 2017/2226 (ELT L 236, 19.9.2018, lk 1).

Muudatusettepanek 143

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – punkt 32 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

32 a. abistab liikmesriike piiriülese kuritegevuse, nagu rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine, inimkaubandus ja terrorism, tõkestamisel ja avastamisel välispiiridel ja piirieelsel alal;

Muudatusettepanek 144

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – punkt 32 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

32 b. abistab liikmesriike (seaduslike) heausksete reisijate välispiiride ületamise hõlbustamisel.

Muudatusettepanek 145

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet tegeleb omal algatusel tema volituste raamesse kuuluva teavitustegevusega. Ta annab üldsusele oma tegevuse kohta täpset ja põhjalikku teavet.

Amet tegeleb tema volituste raamesse kuuluva teavitustegevusega. Ta annab üldsusele oma tegevuse ja analüüside kohta täpset, üksikasjalikku ja õigeaegset teavet.

Muudatusettepanek 146

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Selleks et täita neile käesoleva määrusega antud ülesandeid, eelkõige selleks, et amet jälgiks liitu suunduvaid ja liidusiseseid rändevooge, koostaks riskianalüüsi, hindaks haavatavust ning osutaks tagasisaatmise valdkonnas tehnilist ja operatiivabi, jagavad amet ja piirihalduse ja tagasisaatmise eest vastutavad riiklikud asutused, sealhulgas piirikontrolli ülesandeid täitvad rannikuvalveasutused, kooskõlas käesoleva määruse ning muu asjakohase teabevahetust käsitleva liidu ja liikmesriigi õigusega õigeaegselt ja täpselt kogu vajalikku teavet.

1. Selleks et täita neile käesoleva määrusega antud ülesandeid, koostaks riskianalüüsi, hindaks haavatavust ning osutaks tagasisaatmise valdkonnas tehnilist ja operatiivabi, jagavad amet ja piirihalduse ja tagasisaatmise eest vastutavad riiklikud asutused, sealhulgas piirikontrolli ülesandeid täitvad rannikuvalveasutused, kooskõlas käesoleva määruse ning muu asjakohase teabevahetust käsitleva liidu ja liikmesriigi õigusega õigeaegselt ja täpselt kogu vajalikku teavet.

Muudatusettepanek 147

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Amet võtab asjakohased meetmed, et hõlbustada oma ülesannetega seotud teabe vahetamist komisjoni ja liikmesriikidega ning vajaduse korral asjaomaste liidu ametitega.

2. Amet võtab asjakohased meetmed, et hõlbustada oma ülesannetega seotud teabe vahetamist komisjoni ja liikmesriikidega ning vajaduse korral sellise teabe vahetamist asjaomaste liidu ametitega, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks, tehes seda kooskõlas andmekaitset käsitlevate liidu õigusaktide sätetega.

Muudatusettepanek 148

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Amet ja [Euroopa Liidu Varjupaigaamet] jagavad teavet riskianalüüsi, statistiliste andmete kogumise, kolmandates riikides valitseva olukorra hindamise, väljaõppe ja liikmesriikidele hädaolukorra lahendamise plaanide koostamisel toetuse andmise eesmärgil. Ametid töötavad ühiselt välja selleks vajalikud vahendid ja struktuurid.

3. Ametid töötavad lõigetes 1 ja 2 osutatud teabevahetuse eesmärgil ühiselt välja selleks vajalikud vahendid ja struktuurid.

Muudatusettepanek 149

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid määravad riikliku kontaktpunkti ametiga suhtlemiseks kõikides ameti tegevust käsitlevates küsimustes. Riikliku kontaktpunktiga peab olema võimalik igal ajal ühendust võtta ja see peab tagama kogu ametilt saadud teabe õigeaegse levitamise kõigile asjaomase liikmesriigi pädevatele asutustele, eelkõige haldusnõukogu liikmetele ja riiklikule koordinatsioonikeskusele.

Liikmesriigid määravad riikliku kontaktpunkti ametiga suhtlemiseks kõikides ameti tegevust käsitlevates küsimustes. Riiklik kontaktpunkt määratakse halduslikel eesmärkidel, et lihtsustada tavapärast teavitustööd ameti ja liikmesriikide vahel. Selleks et tagada kiireloomulise ja operatiivteabe levitamine, tegutsevad riiklikud koordinatsioonikeskused kontaktpunktidena.

Muudatusettepanek 150

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Amet töötab välja andmeedastusvõrgu, et pakkuda andmeedastus- ja analüütilisi vahendeid ning luua tingimused salastamata tundliku teabe ja salastatud teabe vahetamiseks riiklike koordinatsioonikeskustega ja nende vahel turvalisel viisil peaaegu reaalajas, ning haldab kõnealust andmeedastusvõrku. Võrk töötab kogu aeg, et tagada järgmine:

Muudatusettepanek 151

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Amet võib võtta kõik vajalikud meetmed, et hõlbustada oma ülesannetega seotud teabe vahetamist komisjoni ja liikmesriikidega ning vajaduse korral artiklites 69 ja 71 osutatud kolmandate isikute ja kolmandate riikidega.

1. Amet võib võtta kõik vajalikud meetmed, et hõlbustada oma ülesannetega seotud teabe vahetamist Euroopa Parlamendi, komisjoni ja liikmesriikidega ning vajaduse korral rahvusvaheliste organisatsioonide, liidu institutsioonide, organite, asutuste ja ametitega ning artiklis 72 osutatud kolmandate riikidega.

Muudatusettepanek 152

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Amet töötab välja infosüsteemi, mis võimaldab vahetada nimetatud osalejatega salastatud teavet ja salastamata tundlikku teavet ning artiklites 80 ja 87–91 osutatud isikuandmeid kooskõlas komisjoni otsusega (EL, Euratom) 2015/444,³⁹ komisjoni otsusega (EL, Euratom) 2015/443⁴⁰ ja [määrusega (EÜ) nr 45/2001], võtab selle kasutusele ja käitab seda.

2. Amet töötab välja infosüsteemi, mis võimaldab vahetada nimetatud osalejatega salastatud teavet ja salastamata tundlikku teavet ning artiklites 80 ja 87–91 osutatud isikuandmeid kooskõlas komisjoni otsusega (EL, Euratom) 2015/444,³⁹ komisjoni otsusega (EL, Euratom) 2015/443⁴⁰ ja määrusega (EL) 2018/1725, võtab selle kasutusele ja käitab seda.

__________________

³⁹ Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).

⁴⁰ Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 41).

Muudatusettepanek 153

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Tagasisaatmise valdkonnas töötab amet välja tagasisaatmise haldamise kesksüsteemi ja käitab seda; kõnealuses süsteemis töödeldakse kogu liikmesriikide süsteemide poolt automaatselt edastatud teavet, sealhulgas tagasisaatmisega seotud operatiivandmeid, mida amet vajab operatiivabi andmiseks vastavalt artiklile 49.

4. Tagasisaatmise valdkonnas säilitab amet platvormina ebaseadusliku rände haldamise rakenduse (IRMA) ja käitab seda; kõnealuses süsteemis töödeldakse kogu liikmesriikide süsteemide poolt automaatselt edastatud teavet, sealhulgas tagasisaatmisega seotud operatiivandmeid, mida amet vajab operatiivabi andmiseks vastavalt artiklile 49.

Muudatusettepanek 154

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) saavad nõuetekohase juurdepääsu asjaomastele süsteemidele ja võrkudele;

(a) saavad nõuetekohase ja pideva juurdepääsu asjaomastele süsteemidele ja võrkudele;

Muudatusettepanek 155

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva määrusega saab EUROSURist ühine raamistik teabe vahetamiseks ja koostöö tegemiseks Euroopa piiri- ja rannikuvalve raames, et parandada olukorrateadlikkust ja suurendada reageerimisvõimet liidu piirihalduse valdkonnas, eesmärgiga avastada ja tõkestada ebaseaduslikku rännet ja piiriülest kuritegevust ja võidelda nende vastu ning aidata tagada rändajate elude kaitsmine ja päästmine.

Käesoleva määrusega saab EUROSURist ühine raamistik teabe vahetamiseks ja koostöö tegemiseks Euroopa piiri- ja rannikuvalve raames, et parandada olukorrateadlikkust ja suurendada reageerimisvõimet piirihalduse, sealhulgas ebaseadusliku rände ja piiriülese kuritegevuse avastamise ja tõkestamise ja nende vastu võitlemise ning rändajate elude kaitsmise ja päästmise tagamisele kaasaaitamise eesmärgil.

Muudatusettepanek 156

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) EUROSURi kohaldatakse ametlikes piiripunktides toimuvate kontrollide suhtes ning välistel maa-, mere- ja õhupiiridel teostatava patrull- ja vaatlustegevuse suhtes, sealhulgas ebaseadusliku piiriületamise seire, avastamise, tuvastamise, jälgimise, tõkestamise ja peatamise suhtes, eesmärgiga avastada ja tõkestada ebaseaduslikku rännet ja piiriülest kuritegevust ja võidelda nende vastu ning aidata tagada rändajate elude kaitsmine ja päästmine.

Muudatusettepanek 157

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Riiklikud koordinatsioonikeskused edastavad ametile andmeedastusvõrgu ja asjaomaste süsteemide kaudu oma liikmesriigi olukorrapildis ja vajaduse korral konkreetsetes olukorrapiltides sisalduva teabe, mida on vaja Euroopa olukorrapildi väljatöötamiseks ja haldamiseks.

(2) Riiklikud koordinatsioonikeskused edastavad ametile andmeedastusvõrgu kaudu oma liikmesriigi olukorrapildis ja vajaduse korral konkreetsetes olukorrapiltides sisalduva teabe, mida on vaja Euroopa olukorrapildi väljatöötamiseks ja haldamiseks.

Muudatusettepanek 158

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Amet jälgib pidevalt andmeedastusvõrgu pakutava teenuse ja nende andmete kvaliteeti, mida jagatakse EUROSURi olukorrapildis.

(2) Amet jälgib pidevalt ja püsivalt andmeedastusvõrgu pakutava teenuse ja nende andmete kvaliteeti, mida jagatakse EUROSURi olukorrapildis.

Muudatusettepanek 159

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Teabe kogumise, hindamise, kõrvutamise, analüüsi, tõlgendamise, loomise, näitlikustamise ja levitamise kaudu töötatakse välja liikmesriikide olukorrapildid, Euroopa olukorrapilt ja konkreetsed olukorrapildid.

Muudatusettepanek 160

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) sündmustekiht, mis hõlmab kõiki ebaseadusliku piiriületuse, piiriülese kuritegevuse ja omavolilise teisese rände avastamisega seotud sündmusi;

(a) sündmustekiht, mis hõlmab kõiki ebaseadusliku piiriületuse ja piiriülese kuritegevusega seotud sündmusi ja vahejuhtumeid. Liikmesriigid võivad anda teavet ka omavolilise teisese rände suundumuste, mahtude ja marsruutide kohta;

Muudatusettepanek 161

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Igale liikmesriigi olukorrapildi sündmustekihil kajastatud juhtumile määrab riiklik koordinatsioonikeskus hinnangulise mõjutaseme, mis võib olla kas madal, keskmine, kõrge või kriitiline. Ametit teavitatakse kõikidest juhtumitest.

(3) Igale liikmesriigi olukorrapildi sündmustekihil kajastatud juhtumile määrab riiklik koordinatsioonikeskus hinnangulise mõjutaseme, mis võib olla kas madal, keskmine või kõrge. Ametit teavitatakse kõikidest juhtumitest.

Muudatusettepanek 162

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Muudatusettepanek 163

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) juhtumid ameti koordineeritava ühisoperatsiooni või kiirreageerimise tegevuspiirkonnas või esmase vastuvõtu piirkonnas või kontrollitavas keskuses.

(c) juhtumid ameti koordineeritava ühisoperatsiooni või kiirreageerimise tegevuspiirkonnas või esmase vastuvõtu piirkonnas.

Muudatusettepanek 164

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Euroopa olukorrapildi tegevuskiht sisaldab teavet ameti koordineeritud ühisoperatsioonide ja kiirreageerimiste ning esmase vastuvõtu piirkondade ja kontrollitavate keskuste kohta, sealhulgas missiooni kirjeldust, tegevuskohta, staatust, kestust, teavet osalevate liikmesriikide ja muude osalejate kohta, igapäevaseid ja iganädalasi olukorda käsitlevaid aruandeid, statistilisi andmeid ning meedia jaoks koostatud andmepakette.

(4) Euroopa olukorrapildi tegevuskiht sisaldab teavet ameti koordineeritud ühisoperatsioonide ja kiirreageerimiste ning esmase vastuvõtu piirkondade kohta, sealhulgas missiooni kirjeldust, tegevuskohta, staatust, kestust, teavet osalevate liikmesriikide ja muude osalejate kohta, igapäevaseid ja iganädalasi olukorda käsitlevaid aruandeid, statistilisi andmeid ning meedia jaoks koostatud andmepakette.

Muudatusettepanek 165

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Amet ja liikmesriigid võivad töötada välja konkreetse olukorrapildi, et toetada konkreetset operatiivtegevust välispiiril või jagada teavet artiklis 69 osutatud kolmandate isikute, artiklis 76 osutatud kolmandate riikide või mõlemaga, ning hallata seda.

(1) Amet ja liikmesriigid võivad töötada välja konkreetse olukorrapildi, et toetada konkreetset operatiivtegevust välispiiril või jagada teavet artiklis 69 osutatud rahvusvaheliste organisatsioonide, liidu institutsioonide, organite, asutuste ja ametitega või artiklis 76 osutatud kolmandate riikidega, ning hallata seda.

Muudatusettepanek 166

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) selliste kolmanda riigi määratud sadamate ja rannikute valikuline seire, mis riskianalüüsi ja -teabe kohaselt on ebaseaduslikuks sisserändeks või piiriüleseks kuritegevuseks kasutatavate laevade või muude aluste lähte- või transiidipunktid;

(a) selliste kolmanda riigi määratud sadamate ja rannikute valikuline seire, mis riskianalüüsi ja -teabe kohaselt on ebaseaduslikuks rändeks või piiriüleseks kuritegevuseks kasutatavate laevade või muude aluste lähte- või transiidipunktid;

Muudatusettepanek 167

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) selliste laevade või muude aluste jälgimine avamerel, mille puhul on kindlaks tehtud või mille puhul on tekkinud kahtlus, et neid kasutatakse ebaseaduslikuks sisserändeks või piiriüleseks kuritegevuseks;

(b) selliste laevade või muude aluste jälgimine avamerel, mille puhul on kindlaks tehtud või mille puhul on tekkinud kahtlus, et neid kasutatakse ebaseaduslikuks rändeks, merehädas olevate isikute vedamiseks, mistõttu on vaja käivitada otsingu- ja päästetöid, või piiriüleseks kuritegevuseks;

Muudatusettepanek 168

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) mereala seire määratud piirkondades, et avastada, tuvastada ja jälgida laevu ja muid aluseid, mille puhul on tekkinud kahtlus või mille puhul on kindlaks tehtud, et neid kasutatakse ebaseaduslikuks sisserändeks või piiriüleseks kuritegevuseks;

Muudatusettepanek 169

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c a) õhupiiride seire määratud piirkondades, et avastada, tuvastada ja jälgida õhusõidukeid ja muud liiki seadmeid, mille puhul on kindlaks tehtud või on tekkinud kahtlus, et neid kasutatakse ebaseaduslikuks rändeks või piiriüleseks kuritegevuseks;

Muudatusettepanek 170

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) mereala keskkonnaseire määratud piirkondades ja välisel maismaa- või õhupiiril toimuva seire- ja patrulltegevuse optimeerimiseks;

(d) mereala keskkonnaseire määratud piirkondades ja välisel maismaa- või õhupiiril toimuvate otsingu- ja päästetööde, seire- ja patrulltegevuse optimeerimiseks;

Muudatusettepanek 171

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) selliste välispiiril asuvate määratud piirieelsete alade valikuline seire, mis riskianalüüsi ja -teabe kohaselt on ebaseadusliku sisserände või piiriülese kuritegevuse potentsiaalsed lähte- või transiidipunktid;

(e) selliste välispiiril asuvate määratud piirieelsete alade valikuline seire, mis riskianalüüsi ja -teabe kohaselt on ebaseadusliku rände või piiriülese kuritegevuse potentsiaalsed lähte- või transiidipunktid;

Muudatusettepanek 172

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 2 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f) liitu suunduvate ja liidusiseste rändevoogude jälgimine;

(f) liitu suunduvate ja liidusiseste rändevoogude suundumuste, mahu ja marsruutide jälgimine;

Muudatusettepanek 173

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 2 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g) meediaseire, avalikust allikast pärit luureandmed ja internetis toimuva tegevuse analüüsimine kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/680⁴² ebaseadusliku sisserände ja piiriülese kuritegevuse tõkestamiseks;

(g) meediaseire, avalikust allikast pärit luureandmed ja internetis toimuva tegevuse analüüsimine kooskõlas kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/680⁴² või määrusega (EL) 2016/679, nii nagu see on asjakohane, ebaseadusliku rände ja piiriülese kuritegevuse tõkestamiseks;

__________________

⁴² Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).

Muudatusettepanek 174

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 2 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h) suuremahuliste infosüsteemide analüüsimine ebaseadusliku sisserände ja piiriülese kuritegevuse puhul kasutatavate muutuvate marsruutide ja meetodite avastamiseks.

(h) suuremahuliste infosüsteemide analüüsimine ebaseadusliku rände ja piiriülese kuritegevuse puhul kasutatavate muutuvate marsruutide ja meetodite avastamiseks.

Muudatusettepanek 175

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Amet jälgib liitu suunduvaid ja liidusiseseid rändevooge ning suundumusi ja muid võimalikke probleeme liidu välispiiridel ja tagasisaatmise valdkonnas. Selleks kehtestab amet tegevdirektori ettepanekul põhineva haldusnõukogu otsusega ühise integreeritud riskianalüüsi mudeli, mida amet ja liikmesriigid kohaldavad. Ühist integreeritud riskianalüüsi mudelit ajakohastatakse artikli 8 lõikes 7 osutatud Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastane strateegilise poliitikatsükli hindamise tulemuste põhjal. Amet hindab ka haavatavust vastavalt artiklile 33.

1. Amet jälgib liitu suunduvaid ja, kui liikmesriigid sellist teavet annavad, liidusisese rände suundumusi, mahtu ja marsruute ning muid suundumusi ja võimalikke probleeme liidu välispiiridel ja tagasisaatmise valdkonnas. Selleks kehtestab amet tegevdirektori ettepanekul põhineva haldusnõukogu otsusega ühise integreeritud riskianalüüsi mudeli, mida amet ja liikmesriigid kohaldavad. Ühine integreeritud riskianalüüsi mudel kehtestatakse ja seda ajakohastatakse artikli 8 lõikes 7 osutatud Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastane strateegilise poliitikatsükli hindamise tulemuste põhjal. Amet hindab ka haavatavust vastavalt artiklile 33.

Muudatusettepanek 176

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Lõikes 2 osutatud ameti riskianalüüsid hõlmavad kõiki Euroopa integreeritud piirihalduse seisukohast asjakohaseid aspekte, eesmärgiga töötada välja varajase hoiatamise mehhanism.

3. Lõikes 2 osutatud ameti riskianalüüsid hõlmavad kõiki Euroopa integreeritud piirihalduse komponente, eesmärgiga töötada välja varajase hoiatamise mehhanism.

Muudatusettepanek 177

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 a. Amet arendab välja ja avalikustab oma riskianalüüsi läbiviimise meetodid ja kriteeriumid.

Muudatusettepanek 178

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Liikmesriigid edastavad ametile kogu vajaliku teabe välispiiride ja tagasisaatmise valdkonna olukorra, suundumuste ja nendega seotud võimalike ohtude kohta. Liikmesriigid esitavad ametile korrapäraselt või tema nõudmise korral kogu asjakohase teabe, näiteks Schengeni acquis’ rakendamisel kogutud statistilised ja operatiivandmed, samuti artikli 26 kohaselt liikmesriigi olukorrapildi analüüsikihis sisalduva teabe.

4. Liikmesriigid edastavad ametile kogu vajaliku teabe välispiiride ja tagasisaatmise valdkonna olukorra, suundumuste ja nendega seotud võimalike riskide kohta. Liikmesriigid esitavad ametile korrapäraselt või tema nõudmise korral kogu asjakohase teabe, näiteks Schengeni acquis’ rakendamisel kogutud statistilised ja operatiivandmed, samuti artikli 26 kohaselt liikmesriigi olukorrapildi analüüsikihis sisalduva teabe.

Muudatusettepanek 179

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5 a. Riskianalüüsi tulemustes muudetakse andmed anonüümseks.

Muudatusettepanek 180

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet tagab kõigi liikmesriikide välispiiride haldamise ja tagasisaatmise korrapärase jälgimise ameti kontaktametnike kaudu.

Amet tagab kõigi liikmesriikide välispiiride integreeritud halduse rakendamise korrapärase jälgimise ameti kontaktametnike kaudu.

Muudatusettepanek 181

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) toetavad sellise teabe kogumist, mida amet nõuab artiklis 30 osutatud ebaseadusliku sisserände jälgimiseks ja riskianalüüsiks;

(b) toetavad sellise teabe kogumist, mida amet nõuab artiklis 30 osutatud ebaseadusliku rände jälgimiseks ja riskianalüüsiks;

Muudatusettepanek 182

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 3 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) jälgivad meetmeid, mida liikmesriigid võtavad piirilõikudel, millele on vastavalt artiklile 35 määratud kõrge või kriitiline mõjutase;

(d) jälgivad meetmeid, mida liikmesriigid võtavad piirilõikudel, millele on vastavalt artiklile 35 määratud kõrge mõjutase;

Muudatusettepanek 183

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 3 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e a) annavad tegevdirektorile ja põhiõiguste ametnikule aru kõigi põhiõiguste rikkumistega seotud probleemide kohta, mis on seotud välispiiride halduse ja tagasisaatmisega, ning ühe või mitme liikmesriigiga seotud kaebuste järelmeetmete kohta;

Muudatusettepanek 184

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 3 – punkt e b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e b) teevad vajaduse korral koostööd põhiõiguste ametnikuga, et aidata kaasa põhiõiguste järgimise edendamisele ameti töös kooskõlas punktiga e;

Muudatusettepanek 185

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 3 – punkt j

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(j) jälgivad meetmeid, mida liikmesriigid võtavad seoses tagasisaatmisega, ja toetavad sellise teabe kogumist, mida amet vajab artiklis 49 osutatud tegevusteks.

(j) jälgivad meetmeid, mida liikmesriigid võtavad, ning hõlbustavad liikmesriikide ja ameti vahelist teabevahetust seoses tagasisaatmisega ja toetavad sellise teabe kogumist, mida amet vajab artiklis 49 osutatud tegevusteks.

Muudatusettepanek 186

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4 a. Kui lõike 3 punktis f osutatud kontaktametnik väljendab muret seoses asjaomase liikmesriigi poolse põhiõiguste järgimisega, teavitab põhiõiguste ametnik viivitamata ELi ombudsmani ja ELi Põhiõiguste Ametit.

Muudatusettepanek 187

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Kontaktametniku aruanne on artiklis 33 osutatud haavatavuse hindamise osa. Aruanne edastatakse asjaomasele liikmesriigile.

6. Kontaktametniku aruanne on artiklis 33 osutatud haavatavuse hindamise osa.

Muudatusettepanek 188

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Amet jälgib ja hindab artikli 3 lõike 1 punkti a kohaselt liikmesriikide piirikontrolliks vajalike tehniliste seadmete, süsteemide, suutlikkuse, vahendite, taristu ning nõuetekohaselt kvalifitseeritud ja koolitatud töötajate olemasolu. Sellest tulenevalt hindab amet artikli 67 lõikes 4 osutatud suutlikkuse arengukavade teostatavust ja rakendamist. Tulevikku silmas pidades on tegemist ennetusmeetmega, mis võetakse artikli 30 lõike 2 alusel koostatud riskianalüüsi alusel. Amet korraldab seire ja hindamise vähemalt kord aastas, kui tegevdirektor ei otsusta riskihindamise või eelmise haavatavuse hindamise põhjal teisiti.

2. Amet jälgib ja hindab põhiõigusi täielikult järgides artikli 3 lõike 1 punkti a kohaselt liikmesriikide piirikontrolliks vajalike tehniliste seadmete, süsteemide, suutlikkuse, vahendite, taristu ning nõuetekohaselt kvalifitseeritud ja koolitatud töötajate olemasolu. Sellest tulenevalt hindab amet artikli 67 lõikes 4 osutatud suutlikkuse arengukavade teostatavust ja rakendamist. Tulevikku silmas pidades on tegemist ennetusmeetmega, mis võetakse artikli 30 lõike 2 alusel koostatud riskianalüüsi alusel. Amet korraldab seire ja hindamise vähemalt kord aastas, kui tegevdirektor ei otsusta riskihindamise või eelmise haavatavuse hindamise põhjal teisiti. Igal juhul jälgitakse ja hinnatakse igat liikmesriiki vähemalt üks kord iga kolme aasta järel.

Muudatusettepanek 189

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Haavatavuse hinnang tugineb objektiivsetele näitajatele. Näitajad otsustab haldusnõukogu.

Muudatusettepanek 190

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 b. Lõikes 2 a osutatud objektiivsed näitajad hõlmavad muu hulgas hinnangut põhiõiguste austamise kohta. Haavatavuse hinnangu selle aspekti meetodid määratakse kindlaks, konsulteerides põhiõiguste ametniku ja nõuandefoorumiga, samuti muude asjaomaste liidu ametitega, näiteks [Euroopa Liidu Varjupaigaameti] ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga.

Muudatusettepanek 191

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Ilma et see piiraks artiklite 9 ja 67 kohaldamist, annavad liikmesriigid ameti taotlusel teavet riigi tasandil piirikontrolli tegemiseks olemasolevate tehniliste seadmete, personali ja võimaluse korral ka olemasolevate rahaliste vahendite kohta. Ameti taotlusel annavad liikmesriigid teavet ka oma piirihaldust käsitlevate hädaolukorra lahendamise plaanide kohta.

3. Ilma et see piiraks artiklite 9 ja 67 kohaldamist, annavad liikmesriigid ameti taotlusel haavatavuse hinnangu jaoks vajalikku teavet, mis ei ole riiklikul tasandil salastatud ega tundlik, eelkõige piiril kõigi menetluste toimimise olukorra (kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/32/EL II peatükiga), riigi tasandil piirikontrolli tegemiseks olemasolevate tehniliste seadmete, personali ja võimaluse korral ka olemasolevate rahaliste vahendite kohta. Ameti taotlusel annavad liikmesriigid teavet, mis ei ole riiklikul tasandil salastatud ega tundlik, ka oma piirihaldust käsitlevate hädaolukorra lahendamise plaanide kohta.

Muudatusettepanek 192

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Haavatavuse hindamise eesmärk on võimaldada ametil hinnata liikmesriikide suutlikkust ja valmidust tulla toime eesseisvate probleemidega, sealhulgas praeguste ja tulevaste ohtude ja survega välispiiridel; teha kindlaks, eriti nende liikmesriikide puhul, kes seisavad silmitsi spetsiifiliste ja ebaproportsionaalsete probleemidega, võimalikud vahetud tagajärjed välispiiridel ning hilisemad tagajärjed Schengeni ala toimimisele ning hinnata liikmesriikide suutlikkust panustada Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisse korpusse ja tehniliste seadmete reservi, sealhulgas kiirreageerimise seadmete reservi. See hindamine ei mõjuta Schengeni hindamismehhanismi.

4. Haavatavuse hindamise eesmärk on võimaldada ametil hinnata liikmesriikide suutlikkust ja valmidust tulla toime olukorrapõhise riskiga, sealhulgas praeguste ja tulevaste ohtude ja survega välispiiridel; teha kindlaks, eriti nende liikmesriikide puhul, kes seisavad silmitsi spetsiifiliste ja ebaproportsionaalsete probleemidega, võimalikud vahetud tagajärjed välispiiridel ning hilisemad tagajärjed Schengeni ala toimimisele ning hinnata liikmesriikide suutlikkust panustada Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisse korpusse ja tehniliste seadmete reservi, sealhulgas kiirreageerimise seadmete reservi. See hindamine ei mõjuta Schengeni hindamismehhanismi.

Muudatusettepanek 193

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Haavatavuse hindamisel võtab amet arvesse liikmesriikide suutlikkust täita kõiki piirihaldusega seotud ülesandeid, sealhulgas suutlikkust tulla toime võimaliku suure arvu isikute saabumisega nende territooriumile.

5. Haavatavuse hindamisel hindab amet liikmesriikide kvalitatiivset ja kvantitatiivset suutlikkust täita kõiki piirihaldusega seotud ülesandeid, sealhulgas suutlikkust tulla toime võimaliku suure arvu isikute saabumisega nende territooriumile. Selleks konsulteerib amet, kui see on asjakohane, asjaomaste Euroopa ametitega, eelkõige [Euroopa Varjupaigaametiga].

Muudatusettepanek 194

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Haavatavuse hindamise tulemused esitatakse asjaomastele liikmesriikidele. Asjaomased liikmesriigid võivad selle hindamise kohta märkusi esitada.

6. Haavatavuse hindamise esialgsed tulemused esitatakse asjaomastele liikmesriikidele. Asjaomased liikmesriigid võivad selle hindamise kohta märkusi esitada.

Muudatusettepanek 195

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 8 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Haavatavuse hindamise tulemuste põhjal ning ameti riskianalüüsi, asjaomase liikmesriigi märkusi ja Schengeni hindamismehhanismi tulemusi arvesse võttes soovitab tegevdirektor asjaomastele liikmesriikidele meetmeid.

Muudatusettepanek 196

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 8 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Nende meetmete eesmärk peaks olema kõrvaldada hindamise käigus tuvastatud haavatavused, et liikmesriigid saaksid suurendada oma valmisolekut tulla toime eesseisvate probleemidega, tõhustades või täiustades oma suutlikkust, tehnilisi seadmeid, süsteeme, ressursse ja hädaolukorra lahendamise plaane.

Nende meetmete eesmärk peaks olema kõrvaldada hindamise käigus tuvastatud haavatavused, et liikmesriigid saaksid suurendada oma valmisolekut tulla toime olukorrapõhise riskiga, tõhustades või täiustades oma suutlikkust, tehnilisi seadmeid, süsteeme, ressursse ja hädaolukorra lahendamise plaane.

Muudatusettepanek 197

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

10. Kui liikmesriik ei rakenda soovituses esitatud vajalikke meetmeid käesoleva artikli lõikes 7 ette nähtud tähtaja jooksul, edastab tegevdirektor küsimuse haldusnõukogule ja teavitab komisjoni. Haldusnõukogu võtab tegevdirektori ettepaneku alusel vastu otsuse, milles määratakse kindlaks vajalikud meetmed, mille asjaomane liikmesriik peab võtma, ning tähtaeg, mille jooksul tuleb neid meetmeid rakendada. Haldusnõukogu otsus on liikmesriigi jaoks siduv. Kui liikmesriik ei rakenda meetmeid otsuses ette nähtud tähtaja jooksul, teavitab haldusnõukogu sellest nõukogu ja komisjoni ning võidakse võtta lisameetmeid vastavalt artiklile 43.

10. Kui liikmesriik ei rakenda soovituses esitatud vajalikke meetmeid käesoleva artikli lõikes 7 ette nähtud tähtaja jooksul, edastab tegevdirektor küsimuse haldusnõukogule ja teavitab komisjoni. Haldusnõukogu võtab tegevdirektori ettepaneku alusel vastu otsuse, milles määratakse kindlaks vajalikud meetmed, mille asjaomane liikmesriik peab võtma, ning tähtaeg, mille jooksul tuleb neid meetmeid rakendada. Haldusnõukogu otsus on liikmesriigi jaoks siduv. Kui liikmesriik ei rakenda meetmeid otsuses ette nähtud tähtaja jooksul, teavitab haldusnõukogu sellest Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni ning võidakse võtta lisameetmeid vastavalt artiklitele 43 ja 47.

Muudatusettepanek 198

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

11. Haavatavuse hindamise tulemused edastatakse kooskõlas artikliga 91 Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile regulaarselt ja vähemalt kord aastas.

11. Haavatavuse hindamise tulemused, sealhulgas haavatavuse hindamise tulemuste, liikmesriikide poolt võetud meetmete ja mis tahes varasema soovituse rakendamise seisu üksikasjalik kirjeldus, edastatakse kooskõlas artikliga 91 Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile regulaarselt ja vähemalt kord aastas. Kui konkreetse liikmesriigiga seotud haavatavuse hindamise tulemused paljastavad tõsiseid puudusi, mis on märkimisväärseks ohuks Schengeni ala toimimisele, välispiiride haldamisele, avalikule poliitikale või sisejulgeolekule sisepiirikontrollita alal, teavitab komisjon sellest viivitamata Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

Muudatusettepanek 199

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lõikes 1 osutatud eesmärgi saavutamiseks kehtestavad komisjon ja amet vajaliku korra üksteisega haavatavuse hindamiste ja Schengeni hindamismehhanismi kõigi tulemuste korrapäraseks, turvaliseks ja õigeaegseks jagamiseks piirihalduse valdkonnas. Vahetusmehhanism hõlmab haavatavuse hindamiste ja Schengeni hindamiskülastuste aruandeid, nendele järgnevaid soovitusi, tegevuskavasid ja liikmesriikide esitatud ajakohastatud teavet tegevuskavade rakendamise kohta.

2. Lõikes 1 osutatud eesmärgi saavutamiseks kehtestab komisjon koos Euroopa Parlamendi, nõukogu ja ametiga vajaliku korra üksteisega haavatavuse hindamiste ja Schengeni hindamismehhanismi kõigi tulemuste korrapäraseks, turvaliseks ja õigeaegseks jagamiseks piirihalduse valdkonnas. Vahetusmehhanism hõlmab haavatavuse hindamiste ja Schengeni hindamiskülastuste aruandeid, nendele järgnevaid soovitusi, tegevuskavasid ja liikmesriikide esitatud ajakohastatud teavet tegevuskavade rakendamise kohta.

Muudatusettepanek 200

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) madal mõjutase, kui asjaomases piirilõigus aset leidnud ebaseadusliku sisserände või piiriülese kuritegevusega seotud juhtumid ei mõjuta oluliselt piiri turvalisust;

(a) madal mõjutase, kui juhtumid ei mõjuta oluliselt piiri turvalisust;

Muudatusettepanek 201

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) keskmine mõjutase, kui asjaomases piirilõigus aset leidnud ebaseadusliku sisserände või piiriülese kuritegevusega seotud juhtumid mõjutavad mõõdukalt piiri turvalisust;

(b) keskmine mõjutase, kui juhtumid mõjutavad mõõdukalt piiri turvalisust;

Muudatusettepanek 202

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) kõrge mõjutase, kui asjaomases piirilõigus aset leidnud ebaseadusliku sisserände või piiriülese kuritegevusega seotud juhtumid mõjutavad oluliselt piiri turvalisust;

Muudatusettepanek 203

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) kriitiline mõjutase, kui asjaomases piirilõigus aset leidnud ebaseadusliku sisserände või piiriülese kuritegevusega seotud juhtumid mõjutavad otsustavalt piiri turvalisust ja võivad seada ohtu Schengeni ala toimimise.

välja jäetud

Muudatusettepanek 204

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) kui välispiiri piirilõigule määratakse kriitiline mõjutase, teavitab amet sellest komisjoni. Asjaomane liikmesriik ja amet rakendavad peale punkti c kohaste meetmete soovituse, mille ameti tegevdirektor esitas kooskõlas artikliga 42.

välja jäetud

Muudatusettepanek 205

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Riiklik koordinatsioonikeskus teavitab korrapäraselt ametit lõike 1 punktide b, c ja d kohaselt riigi tasandil võetud meetmetest.

2. Riiklik koordinatsioonikeskus teavitab korrapäraselt ametit lõike 1 punktide b ja c kohaselt riigi tasandil võetud meetmetest.

Muudatusettepanek 206

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kui keskmine, kõrge või kriitiline mõjutase määratakse teise liikmesriigi või kolmanda riigi (kellega on sõlmitud artiklites 73 ja 74 osutatud lepingud või loodud piirkondlikud võrgud) naabruses asuvale välispiiri piirilõigule, võtab riiklik koordinatsioonikeskus ühendust naaberliikmesriigi riikliku koordinatsioonikeskusega või naabruses asuva riigi pädeva asutusega ning püüab koordineerida koos ametiga vajalikke piiriüleseid meetmeid.

3. Kui keskmine või kõrge mõjutase määratakse teise liikmesriigi või kolmanda riigi (kellega on sõlmitud artiklites 73 ja 74 osutatud lepingud või loodud piirkondlikud võrgud) naabruses asuvale välispiiri piirilõigule, võtab riiklik koordinatsioonikeskus ühendust naaberliikmesriigi riikliku koordinatsioonikeskusega või naabruses asuva riigi pädeva asutusega ning püüab koordineerida koos ametiga vajalikke piiriüleseid meetmeid.

Muudatusettepanek 207

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriik võib taotleda ametilt abi oma välispiiride kontrolliga seotud kohustuste täitmisel. Lisaks viib amet ellu meetmeid kooskõlas artiklitega 42 ja 43.

1. Liikmesriik võib taotleda ametilt abi oma välispiiride kontrolliga ning rändajate ja pagulaste kaitse ja elu päästmisega seotud kohustuste täitmisel. Lisaks viib amet ellu meetmeid kooskõlas artiklitega 42 ja 43.

Muudatusettepanek 208

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse lähetamine rändehalduse tugirühmade raames muu hulgas esmase vastuvõtu piirkondadesse või kontrollitavatesse kesksustesse ja vajaduse korral selleks, et anda tehnilist ja operatiivabi tagasisaatmistoimingute puhul;

(d) Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse lähetamine rändehalduse tugirühmade raames muu hulgas esmase vastuvõtu piirkondadesse ja vajaduse korral selleks, et anda tehnilist ja operatiivabi tagasisaatmistoimingute puhul;

Muudatusettepanek 209

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) käesoleva lõike punktides a, b ja c nimetatud operatsioonide raames ning kooskõlas määrusega (EL) nr 656/2014 ja rahvusvahelise õigusega tehnilise ja operatiivabi andmine liikmesriikidele ja kolmandatele riikidele seoses merehädaliste otsingu- ja päästetöödega, mis võivad toimuda merel elluviidavate piirivalveoperatsioonide käigus;

(e) käesoleva lõike punktides a, b ja c nimetatud operatsioonide raames ning kooskõlas määrusega (EL) nr 656/2014 ja rahvusvahelise õigusega tehnilise ja operatiivabi andmine liikmesriikidele ja kolmandatele naaberriikidele seoses merehädaliste otsingu- ja päästetöödega;

Muudatusettepanek 210

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriik võib paluda ametil käivitada ühisoperatsioone, et lahendada eesseisvaid probleeme, sealhulgas tulla toime ebaseadusliku sisserändega, välispiiridel esinevate praeguste ja tulevaste ohtudega või piiriülese kuritegevusega, või osutada suuremat tehnilist ja operatiivabi, kui ta täidab oma kohustusi seoses välispiiride kontrolliga.

1. Liikmesriik võib paluda ametil käivitada ühisoperatsioone, et lahendada eesseisvaid probleeme, sealhulgas tulla toime ebaseadusliku rändega, välispiiridel esinevate praeguste ja tulevaste ohtudega või piiriülese kuritegevusega, või osutada suuremat tehnilist ja operatiivabi, kui ta täidab oma kohustusi seoses välispiiride kontrolliga.

Muudatusettepanek 211

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Ühisoperatsiooni ja piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni eesmärgid võib saavutada mitmeotstarbelise operatsiooni osana. Sellised operatsioonid võivad hõlmata rannikuvalve ülesandeid ja piiriülese kuritegevuse tõkestamist, sealhulgas võitlust rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse vastu, ning rändehaldust, mis hõlmab isikute tuvastamist, registreerimist, küsitlemist ja tagasisaatmist.

Muudatusettepanek 212

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Tegevdirektor koostab välispiiridel korraldatavateks ühisoperatsioonideks operatsiooniplaani. Tegevdirektor ja vastuvõttev liikmesriik lepivad osalevate liikmesriikidega konsulteerides kokku operatsiooniplaanis, milles täpsustatakse ühisoperatsiooni korralduslikud ja menetluslikud aspektid.

Muudatusettepanek 213

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Operatsiooniplaan on ametile, vastuvõtvale liikmesriigile ja osalevatele liikmesriikidele siduv. See hõlmab kõiki aspekte, mida peetakse ühisoperatsiooni elluviimiseks vajalikuks, sealhulgas järgmist:

Muudatusettepanek 214

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 3 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) rühmade ülesannete, kohustuste, sealhulgas põhiõiguste austamisega seotud kohustuste, ning neile antavate erikorralduste kirjeldus, milles käsitletakse muu hulgas vastuvõtvas liikmesriigis lubatud andmebaaside kasutamist ning lubatud teenistusrelvi, laskemoona ja seadmeid;

(d) rühmade ja ameti tegevusse kaasatud ametnike ülesannete, volituste ja nende piirangute, kohustuste, sealhulgas põhiõiguste austamisega seotud kohustuste, ning neile antavate erikorralduste kirjeldus, milles käsitletakse muu hulgas vastuvõtvas liikmesriigis lubatud andmebaaside kasutamist ning lubatud teenistusrelvi, laskemoona ja seadmeid;

Muudatusettepanek 215

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 3 – punkt m

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(m) kord, millega luuakse mehhanism, et võtta vastu ja edastada ametile ühisoperatsioonis või piirivalve kiirreageerimisoperatsioonis osalevate isikute, sealhulgas vastuvõtva liikmesriigi piirivalveametnike või muude asjaomaste töötajate ning rühmade liikmete vastu esitatud kaebusi, milles käsitletakse väidetavaid põhiõiguste rikkumisi seoses nende isikute osalemisega ühisoperatsioonis või piirivalve kiirreageerimisoperatsioonis;

(m) kord, millega luuakse mehhanism, et võtta vastu ja edastada ametile ühisoperatsioonis, sealhulgas kolmandate riikidega elluviidavas operatsioonis, piirivalve kiirreageerimisoperatsioonis, esmase vastuvõtu piirkondades paiknevates rändehalduse tugirühmades, tagasisaatmisoperatsioonis või tagasisaatmisega seotud sekkumises osalevate isikute, sealhulgas vastuvõtva liikmesriigi piirivalveametnike või muude asjaomaste töötajate ning rühmade liikmete vastu esitatud kaebusi, milles käsitletakse väidetavaid põhiõiguste rikkumisi seoses nende isikute osalemisega ühisoperatsioonis või piirivalve kiirreageerimisoperatsioonis;

Muudatusettepanek 216

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 3 – punkt n a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(n a) üksikasjalikud sätted põhiõiguste kaitse meetmete kohta;

Muudatusettepanek 217

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 3 – punkt n b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(n b) sätted põhiõiguste rikkumise riski ja meetmete kohta, mida on vaja võtta kõnealuste rikkumiste vältimiseks, nende eest vastutuse tagamiseks ja kindlustamiseks, et need ei korduks, sealhulgas seoses artikli 47 kohaste operatsiooni peatamise ja lõpetamise volitustega;

Muudatusettepanek 218

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Tegevdirektor koostab koos vastuvõtva liikmesriigiga artikli 39 lõikes 3 osutatud operatsiooniplaani viivitamata ning igal juhul hiljemalt kolme tööpäeva jooksul alates otsuse kuupäevast.

6. Tegevdirektor koostab koos vastuvõtva liikmesriigiga artikli 39 lõikes 3 osutatud operatsiooniplaani ja lepib selles kokku viivitamata ning igal juhul hiljemalt kolme tööpäeva jooksul alates otsuse kuupäevast.

Muudatusettepanek 219

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40 – lõige 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8 a. Kui tekib olukord, kus käesoleva artikli lõigetes 5 ja 8 kirjeldatud meetmed ei ole piisavad, võib tegevdirektor nõuda igalt liikmesriigilt vajaliku arvu nõutavatele profiilidele vastavate lisatöötajate lähetamist kiirreageerimisreservist, nagu on sätestatud artiklis 58 a. Teave edastatakse kirjalikult riiklikele kontaktpunktidele ning selles märgitakse kuupäev, millal lähetamine toimub. Lisatakse ka operatsiooniplaani koopia.

Muudatusettepanek 220

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40 – lõige 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9. Liikmesriigid tagavad, et vajalik arv nõutavatele profiilidele vastavaid operatiivtöötajaid antakse viivitamata ameti käsutusse eesmärgiga tagada täielik lähetamine vastavalt artikli 58 lõigetele 5 ja 7.

Muudatusettepanek 221

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigi taotluse korral või ameti algatusel ja asjaomase liikmesriigi nõusolekul võidakse lähetada rändehalduse tugirühmad, et pakkuda sellele liikmesriigile tehnilist ja operatiivtuge, eelkõige esmase vastuvõtu piirkondades ja kontrollitavates keskustes.

Kui liikmesriigil on oma välispiiril asuvates teatavates esmase vastuvõtu piirkondades ebaproportsionaalne rändesurve, mida iseloomustab suur segarändevoogude sissevool, võib kõnealune liikmesriik taotleda rändehalduse tugirühmade pakutavat tehnilist ja operatiivtuge. Liikmesriik esitab toe saamise taotluse ja oma vajaduste hinnangu ametile ja muudele asjaomastele liidu ametitele, eelkõige [Euroopa Liidu Varjupaigaametile] ja Europolile.

Muudatusettepanek 222

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Esimeses lõikes osutatud liikmesriik esitab rändehalduse tugirühmade toe saamise taotluse ja oma vajaduste hinnangu komisjonile. Komisjon edastab kõnealuse liikmesriigi vajaduste hinnangust lähtudes taotluse ametile, [Euroopa Liidu Varjupaigaametile], Europolile või muudele asjaomastele liidu ametitele, nagu on asjakohane.

välja jäetud

Muudatusettepanek 223

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Asjaomased liidu ametid hindavad liikmesriigi taotlust toe saamiseks ja tema vajaduste hinnangut, et määrata komisjoni koordineerimisel kindlaks vajalikud meetmed, sealhulgas tehniliste seadmete lähetamine, milles tuleb asjaomase liikmesriigiga kokku leppida.

2. Liikmesriigi taotlust toe saamiseks ja tema vajaduste hinnangut hindab teiste asjaomaste liidu ametitega kooskõlastades tegevdirektor, et määrata kindlaks terviklik tugipakett, mis koosneb asjaomaste liidu ametite koordineeritavatest eri tegevustest ja milles tuleb asjaomase liikmesriigiga kokku leppida.

Muudatusettepanek 224

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjon kehtestab koostöös vastuvõtva liikmesriigi ja asjaomaste liidu ametitega koostöökorra rändehalduse tugirühmade ja tehniliste seadmete lähetamiseks ning vastutab osutatud rühmade tegevuse koordineerimise eest.

3. Komisjon kehtestab koostöös vastuvõtva liikmesriigi ja asjaomaste ametitega esmase vastuvõtu piirkondades tehtava koostöö korra ning vastutab rändehalduse tugirühmade tegevuse koordineerimise eest.

Muudatusettepanek 225

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 4 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Täielikult põhiõigusi austades rändehalduse tugirühmade pakutav tehniline ja operatiivtugi võib hõlmata järgmist:

4. Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade, Euroopa tagasisaatmisrühmade ja ameti töötajatest ekspertide pakutav tehniline ja operatiivtugi rändehalduse tugirühmade raames võib hõlmata järgmist:

Muudatusettepanek 226

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 4 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) abi andmine välispiiridele saabuvate kolmandate riikide kodanike kontrollimisel, sealhulgas kõnealuste kolmandate riikide kodanike isiku tuvastamisel, registreerimisel ja küsitlemisel ning liikmesriigi taotlusel nendelt sõrmejälgede võtmisel, julgeolekukontrolli tegemisel ning nende menetluste otstarbe kohta teabe jagamisel;

(a) täielikult põhiõigusi järgides abi andmine välispiiridele saabuvate kolmandate riikide kodanike kontrollimisel, sealhulgas kõnealuste kolmandate riikide kodanike isiku tuvastamisel, registreerimisel ja küsitlemisel ning liikmesriigi taotlusel nendelt sõrmejälgede võtmisel ning nende menetluste otstarbe kohta teabe jagamisel;

Muudatusettepanek 227

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 4 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) rahvusvahelist kaitset taotleda soovivatele isikutele esialgse teabe andmine ja nende suunamine asjaomase liikmesriigi pädevatesse asutustesse või [Euroopa Liidu Varjupaigaameti] lähetatud ekspertide juurde;

(b) rahvusvahelist kaitset taotleda soovivatele isikutele esialgse teabe andmine ja nende suunamine asjaomase liikmesriigi pädevatesse asutustesse või [Euroopa Liidu Varjupaigaametisse];

Muudatusettepanek 228

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 4 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) tehniline ja operatiivabi tagasisaatmismenetluste käigus, muu hulgas tagasisaatmise otsuste ettevalmistamisel, reisidokumentide hankimisel ning tagasisaatmisoperatsioonide ettevalmistamisel ja korraldamisel, sealhulgas vabatahtliku lahkumise korral;

(c) tehniline ja operatiivabi tagasisaatmise valdkonnas, muu hulgas tagasisaatmisoperatsioonide ettevalmistamine ja korraldamine.

Muudatusettepanek 229

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 4 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) vajalikud tehnilised seadmed.

välja jäetud

Muudatusettepanek 230

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Amet teeb koostööd [Euroopa Liidu Varjupaigaametiga], et edendada meetmeid, millega suunatakse rahvusvahelise kaitse menetluse juurde, ja selliste kolmandate riikide kodanike puhul, kelle rahvusvahelise kaitse taotlus on lõpliku otsusega tagasi lükatud, tagasisaatmismenetluse juurde.

välja jäetud

Muudatusettepanek 231

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Rändehalduse tugirühmadesse kuuluvad vajaduse korral töötajad, kellel on eriteadmised lastekaitse, inimkaubanduse, põhiõiguste ja soopõhise tagakiusamise eest kaitsmise alal.

6. Rändehalduse tugirühmadesse kuuluvad vajaduse korral töötajad, kellel on eriteadmised lastekaitse, inimkaubanduse, soopõhise tagakiusamise eest kaitsmise ja/või põhiõiguste alal.

Muudatusettepanek 232

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Tegevdirektor soovitab haavatavuse hindamise tulemuste põhjal või juhul, kui ühele või mitmele välispiiri piirilõigule on määratud kriitiline mõjutase, ning võttes arvesse liikmesriikide hädaolukorra lahendamise plaanide asjakohaseid elemente, ameti riskianalüüsi ja Euroopa olukorrapildi analüüsikihti, asjaomasel liikmesriigil algatada ja ellu viia ühisoperatsioone või piirivalve kiirreageerimisoperatsioone või muid asjakohaseid ameti meetmeid, mis on määratud kindlaks artiklis 37.

1. Tegevdirektor võib soovitada haavatavuse hindamise tulemuste põhjal ning võttes arvesse liikmesriikide hädaolukorra lahendamise plaanide asjakohaseid elemente, ameti riskianalüüsi ja Euroopa olukorrapildi analüüsikihti, asjaomasel liikmesriigil algatada ja ellu viia ühisoperatsioone või piirivalve kiirreageerimisoperatsioone või muid asjakohaseid ameti meetmeid, mis on määratud kindlaks artiklis 37.

Muudatusettepanek 233

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Asjaomane liikmesriik vastab tegevdirektori soovitusele viie tööpäeva jooksul. Kui vastus kavandatud meetmetele on negatiivne, esitab liikmesriik oma vastuse põhjendused. Selleks et hinnata, kas võib olla vaja kiiret tegutsemist vastavalt artiklile 43, teavitab tegevdirektor kavandatud meetmetest ja negatiivse vastuse põhjendustest viivitamata komisjoni.

2. Asjaomane liikmesriik vastab tegevdirektori soovitusele viie tööpäeva jooksul. Kui vastus kavandatud meetmetele on negatiivne, esitab liikmesriik oma vastuse põhjendused. Selleks et hinnata, kas võib olla vaja edasist tegutsemist, teavitab tegevdirektor kavandatud meetmetest ja negatiivse vastuse põhjendustest viivitamata komisjoni.

Muudatusettepanek 234

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

võib komisjon pärast ametiga konsulteerimist võtta artikli 117 lõikes 3 osutatud menetlust järgides rakendusaktiga viivitamata vastu otsuse, milles määratakse kindlaks ameti rakendatavad meetmed ohtude leevendamiseks ning nõutakse asjaomaselt liikmesriigilt kõnealuste meetmete rakendamisel ametiga koostöö tegemist.

võib nõukogu komisjoni ettepaneku alusel võtta rakendusaktiga viivitamata vastu otsuse, milles määratakse kindlaks ameti rakendatavad meetmed ohtude leevendamiseks ning nõutakse asjaomaselt liikmesriigilt kõnealuste meetmete rakendamisel ametiga koostöö tegemist. Komisjon konsulteerib enne ettepaneku esitamist ametiga.

Muudatusettepanek 235

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõige 1 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Nõuetekohaselt põhjendatud tungivalt kiireloomulistel asjaoludel, mis on seotud Schengeni ala toimimisega, võtab komisjon vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid kooskõlas artikli 117 lõikes 4 osutatud menetlusega.

välja jäetud

Muudatusettepanek 236

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui tekib kiireloomulist tegutsemist nõudev olukord, teavitatakse sellest olukorrast ning kõikidest olukorra lahendamiseks võetud meetmetest ja tehtud otsustest viivitamata Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

2. Kui tekib kiireloomulist tegutsemist nõudev olukord, teavitatakse sellest olukorrast ning kõikidest olukorra lahendamiseks võetud meetmetest ja tehtud otsustest viivitamata Euroopa Parlamenti.

Muudatusettepanek 237

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Leevendamaks ohtu Schengeni ala toimimisele, nähakse lõikes 1 osutatud komisjoni otsusega ette üks või mitu järgmist meedet, mille amet peab võtma:

3. Leevendamaks ohtu Schengeni ala toimimisele, nähakse lõikes 1 osutatud nõukogu otsusega ette üks või mitu järgmist meedet, mille amet peab võtma:

Muudatusettepanek 238

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide korraldamine ja koordineerimine ning Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse lähetamine;

(a) piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide korraldamine ja koordineerimine ning Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse, sealhulgas piirivalve kiirreageerimisoperatsioonideks ette nähtud kiirreageerimisreservist pärit rühma lähetamine;

Muudatusettepanek 239

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse lähetamine rändehalduse tugirühmade raames eelkõige esmase vastuvõtu piirkondadesse;

(b) Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse lähetamine rändehalduse tugirühmade raames esmase vastuvõtu piirkondadesse;

Muudatusettepanek 240

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõige 4 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Tegevdirektor teeb kahe tööpäeva jooksul alates lõikes 1 osutatud komisjoni otsuse vastuvõtmise kuupäevast järgmist:

4. Tegevdirektor teeb kahe tööpäeva jooksul alates lõikes 1 osutatud nõukogu otsuse vastuvõtmise kuupäevast järgmist,

Muudatusettepanek 241

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõige 4 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) esitab asjaomasele liikmesriigile operatsiooniplaani kavandi.

(b) koostab operatsiooniplaani kavandi ja esitab selle asjaomasele liikmesriigile.

Muudatusettepanek 242

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Tegevdirektor ja asjaomane liikmesriik koostavad operatsiooniplaani kahe tööpäeva jooksul alates selle esitamise kuupäevast.

5. Tegevdirektor ja asjaomane liikmesriik lepivad operatsiooniplaanis kokku kahe tööpäeva jooksul alates selle esitamise kuupäevast.

Muudatusettepanek 243

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Amet lähetab viivitamata ja igal juhul viie tööpäeva jooksul alates operatsiooniplaani kokkuleppimisest vajalikud operatiivtöötajad artiklis 55 osutatud Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisest korpusest käesoleva artikli lõikes 1 osutatud komisjoni otsuses kindlaks määratud meetmete elluviimiseks. Täiendavad rühmad lähetatakse vastavalt vajadusele teises etapis ning igal juhul seitsme tööpäeva jooksul alates esimeste rühmade lähetamisest operatsioonipiirkonda.

6. Amet lähetab viivitamata ja igal juhul viie tööpäeva jooksul alates operatsiooniplaani kokkuleppimisest vajalikud operatiivtöötajad artiklis 55 osutatud Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisest korpusest käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nõukogu otsuses kindlaks määratud meetmete elluviimiseks. Täiendavad rühmad lähetatakse vastavalt vajadusele teises etapis ning igal juhul seitsme tööpäeva jooksul alates esimeste rühmade lähetamisest operatsioonipiirkonda.

Muudatusettepanek 244

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõige 7 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet lähetab viivitamata ja igal juhul 10 tööpäeva jooksul alates operatsiooniplaani kokkuleppimisest vajalikud tehnilised seadmed lõikes 1 osutatud komisjoni otsuses sätestatud meetmete elluviimiseks.

Amet lähetab viivitamata ja igal juhul 10 tööpäeva jooksul alates operatsiooniplaani kokkuleppimisest vajalikud tehnilised seadmed lõikes 1 osutatud nõukogu otsuses sätestatud meetmete elluviimiseks.

Muudatusettepanek 245

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõige 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8. Asjaomane liikmesriik peab järgima lõikes 1 osutatud komisjoni otsust. Sel eesmärgil hakkab ta ametiga viivitamata koostööd tegema ja astub vajalikud sammud, eelkõige täites artiklitega 44, 83 ja 84 ette nähtud kohustused, et hõlbustada otsuse elluviimist ning otsuses ja operatsiooniplaanis esitatud meetmete elluviimist.

8. Asjaomane liikmesriik peab järgima lõikes 1 osutatud nõukogu otsust. Sel eesmärgil hakkab ta ametiga viivitamata koostööd tegema ja astub vajalikud sammud, eelkõige täites artiklitega 44, 83 ja 84 ette nähtud kohustused, et hõlbustada otsuse elluviimist ning otsuses ja tegevdirektoriga kokkulepitud operatsiooniplaanis esitatud meetmete elluviimist.

Muudatusettepanek 246

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõige 9 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui asjaomane liikmesriik ei täida 30 päeva jooksul lõikes 1 osutatud komisjoni otsust ega tee ametiga käesoleva artikli lõikes 8 sätestatud koostööd, võib komisjon algatada määruse (EL) 2016/399 artiklis 29 sätestatud menetluse.

Komisjon jälgib lõikes 1 osutatud nõukogu otsuses määratletud meetmete ja ameti poolt selleks võetud meetmete rakendamist. Kui asjaomane liikmesriik ei täida 30 päeva jooksul lõikes 1 osutatud nõukogu otsust ega tee ametiga käesoleva artikli lõikes 8 sätestatud koostööd, võib komisjon algatada määruse (EL) 2016/399 artiklis 29 sätestatud menetluse.

Muudatusettepanek 247

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Piirihaldusrühmadele, tagasisaatmisrühmadele ja rändehalduse tugirühmadele annab nende lähetuse ajal vastavalt operatsiooniplaanile korraldusi vastuvõttev liikmesriik.

1. Piirihaldusrühmadele, tagasisaatmisrühmadele ja rändehalduse tugirühmadele annab nende lähetuse ajal vastavalt operatsiooniplaanile korraldusi vastuvõttev liikmesriik või koostöö tegemisel kolmandate riikidega vastavalt staatust käsitlevale kokkuleppele asjaomane kolmas riik.

Muudatusettepanek 248

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Amet võib oma koordineeriva ametniku kaudu teatada vastuvõtvale liikmesriigile oma seisukohad rühmadele antavate korralduste kohta. Sellisel juhul võtab vastuvõttev liikmesriik neid seisukohti arvesse ja järgib neid nii palju kui võimalik.

2. Amet võib oma koordineeriva ametniku kaudu teatada vastuvõtvale liikmesriigile oma seisukohad rühmadele antavate korralduste kohta, sealhulgas seoses põhiõiguste kaitsmise, austamise ja edendamisega. Sellisel juhul võtab vastuvõttev liikmesriik neid seisukohti arvesse ja järgib neid nii palju kui võimalik.

Muudatusettepanek 249

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Rühmade liikmed austavad oma ülesannete täitmisel ja õiguste teostamisel täielikult põhiõigusi, sealhulgas juurdepääsu varjupaigamenetlustele, ja inimväärikust. Kõik nende ülesannete täitmisel ja õiguste teostamisel võetavad meetmed peavad olema proportsionaalsed nende abil taotletavate eesmärkidega. Oma ülesannete täitmisel ja õiguste teostamisel ei diskrimineeri nad kedagi soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

4. Rühmade liikmed austavad oma ülesannete täitmisel ja õiguste teostamisel täielikult põhiõigusi, sealhulgas juurdepääsu varjupaigamenetlustele, ja inimväärikust, ja pööravad erilist tähelepanu haavatavatele isikutele. Kõik nende ülesannete täitmisel ja õiguste teostamisel võetavad meetmed peavad olema proportsionaalsed nende abil taotletavate eesmärkidega. Oma ülesannete täitmisel ja õiguste teostamisel ei diskrimineeri nad kedagi ühelgi alusel, näiteks sugu, rassiline või etniline päritolu, usutunnistus või veendumused, puue, vanus või seksuaalne sättumus, kooskõlas harta artikliga 21.

Muudatusettepanek 250

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Rühmade liikmete suhtes, kes ei ole ameti koosseisulised töötajad, kohaldatakse nende päritoluliikmesriigi distsiplinaarmeetmeid. Päritoluliikmesriik näeb kooskõlas oma õigusega ette asjakohased distsiplinaar- või muud meetmed, mida rakendatakse ühisoperatsiooni või piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni käigus toime pandud põhiõiguste või rahvusvahelise kaitsega seotud kohustuste rikkumise korral.

5. Rühmade liikmete suhtes, kes ei ole ameti koosseisulised töötajad, kohaldatakse nende päritoluliikmesriigi distsiplinaarmeetmeid. Päritoluliikmesriik näeb kooskõlas oma õigusega ette asjakohased distsiplinaar- või muud meetmed, mida rakendatakse kõigi operatsioonide või sekkumiste käigus toime pandud põhiõiguste või rahvusvahelise kaitsega seotud kohustuste rikkumise korral.

Muudatusettepanek 251

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f) ameti tehniliste seadmetega seotud kulud.

(f) ameti tehniliste seadmetega, sealhulgas otsingu- ja päästeseadmetega seotud kulud.

Muudatusettepanek 252

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Haldusnõukogu kehtestab pärast komisjonilt eelneva heakskiidu saamist üksikasjalikud eeskirjad kooskõlas artikliga 58 lühikeseks ajavahemikuks lähetatud töötajate kulude tasumise kohta ja ajakohastab neid vastavalt vajadusele. Üksikasjalikud eeskirjad peavad võimaluste piires põhinema lihtsustatud kuluvõimalustel. Kui see on asjakohane, peab haldusnõukogu püüdma tagada kooskõla koosseisuliste töötajate lähetuskulude hüvitamise suhtes kohaldatavate eeskirjadega.

2. Haldusnõukogu kehtestab pärast komisjonilt eelneva heakskiidu saamist üksikasjalikud eeskirjad kooskõlas artikliga 58 lühikeseks ajavahemikuks lähetatud töötajate kulude tasumise kohta ja ajakohastab neid vastavalt vajadusele. Kooskõlas artikliga 61 võib teha iga-aastasele maksele eelneva ettemakse. Üksikasjalikud eeskirjad peavad võimaluste piires põhinema lihtsustatud kuluvõimalustel. Haldusnõukogu peab püüdma tagada kooskõla koosseisuliste töötajate lähetuskulude hüvitamise suhtes kohaldatavate eeskirjadega.

Muudatusettepanek 253

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Tegevdirektor lõpetab ameti tegevused, kui nende läbiviimise tingimused ei ole enam täidetud. Enne tegevuste lõpetamist teavitab tegevdirektor asjaomast liikmesriiki.

1. Tegevdirektor lõpetab ameti tegevused, sealhulgas koostöö korral kolmandate riikidega, kui nende läbiviimise tingimused ei ole enam täidetud. Enne tegevuste lõpetamist teavitab tegevdirektor asjaomast liikmesriiki.

Muudatusettepanek 254

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Ühisoperatsioonis, piirivalve kiirreageerimisoperatsioonis või rändehalduse tugirühma lähetamises osalevad liikmesriigid võivad taotleda, et tegevdirektor lõpetaks asjaomase ühisoperatsiooni, piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni või rändehalduse tugirühma lähetuse.

2. Ameti mis tahes operatiivtegevuses osalevad liikmesriigid võivad taotleda, et tegevdirektor lõpetaks asjaomase operatiivtegevuse.

Muudatusettepanek 255

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Tegevdirektor loobub pärast põhiõiguste ametnikuga konsulteerimist ja asjaomasele liikmesriigile teatamist ühisoperatsiooni või piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni, katseprojekti, rändehalduse tugirühma lähetuse, tagasisaatmisoperatsiooni, tagasisaatmisega seotud sekkumise või töökorra rahastamisest või peatab või lõpetab need tegevused tervikuna või osaliselt, kui ta leiab, et põhiõigusi või rahvusvahelise kaitsega seotud kohustusi on raskelt rikutud või et rikkumine tõenäoliselt jätkub. Selline otsus tehakse objektiivsete kriteeriumide alusel. Tegevdirektor teavitab oma otsusest haldusnõukogu. Sellise otsuse tegemisel võtab tegevdirektor muu hulgas arvesse asjaomast teavet, nagu registreeritud kaebuste arv ja sisu, teated tõsiste vahejuhtumite kohta, vastuvõtvasse liikmesriiki lähetatud kontaktametnike ja koordineerimisametnike aruanded ning ELi institutsioonidelt ja liidu ametitelt, ÜRO-lt, Euroopa Nõukogult ning siseriiklikelt ja rahvusvahelistelt valitsusvälistelt organisatsioonidelt pärinev teave.

Muudatusettepanek 256

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Kui tegevdirektor otsustab peatada või lõpetada rändehalduse tugirühma lähetamise ameti poolt, teavitab ta kõnealusest otsusest teisi asjaomaseid ameteid, kes tegutsevad asjaomases esmase vastuvõtu piirkonnas või kontrollitavas keskuses.

Muudatusettepanek 257

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 48 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tegevdirektor hindab ühisoperatsioonide, piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide, katseprojektide, rändehalduse tugirühmade lähetuste ja kolmandate riikidega tehtava operatiivkoostöö tulemusi. Ta edastab üksikasjalikud hindamisaruanded koos põhiõiguste ametniku tähelepanekutega 60 päeva jooksul pärast nende tegevuste lõppu haldusnõukogule. Tegevdirektor teeb tulemuste põhjaliku võrdleva analüüsi eesmärgiga suurendada tulevaste tegevuste kvaliteeti, järjepidevust ja tõhusust ning lisab selle analüüsi ameti iga-aastasesse tegevusaruandesse.

Tegevdirektor hindab ameti kogu operatiivtegevuse ja katseprojektide tulemusi. Ta edastab üksikasjalikud hindamisaruanded koos põhiõiguste ametniku tähelepanekutega 60 päeva jooksul pärast nende tegevuste lõppu Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja haldusnõukogule. Tegevdirektor teeb tulemuste põhjaliku võrdleva analüüsi eesmärgiga suurendada tulevaste tegevuste kvaliteeti, järjepidevust ja tõhusust ning lisab selle analüüsi ameti iga-aastasesse tegevusaruandesse.

Muudatusettepanek 258

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Tagasisaatmisega seoses teeb amet, järgides põhiõigusi, liidu õiguse ja rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtteid, sealhulgas pagulaste kaitset ja laste õigusi, eelkõige järgmist:

1. Amet, võtmata seisukohta tagasisaatmise otsuste põhjendatuse suhtes, mis jääb liikmesriikide ainuvastutusse, teeb tagasisaatmisega seoses, järgides põhiõigusi, liidu õiguse ja rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtteid, sealhulgas pagulaste kaitset, tagasisaatmise lubamatuse põhimõtet ja laste õigusi, järgmist:

Muudatusettepanek 259

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) annab liikmesriikidele tehnilist ja operatiivabi kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel, sealhulgas tagasisaatmise otsuste ettevalmistamine, kolmandate riikide kodanike tuvastamine ning muud tagasisaatmisele eelnevad ja tagasisaatmisega seotud tegevused liikmesriigis, sealhulgas vabatahtliku lahkumisega seotud meetmed, et saavutada tagasisaatmise haldamise integreeritud süsteem liikmesriikide pädevate asutuste seas ja koostöös kolmandate riikide asjaomaste ametiasutuste ja muude oluliste sidusrühmadega;

(a) annab seda otseselt taotlevatele liikmesriikidele tehnilist ja operatiivabi tagasipöördujate tagasisaatmisel, sealhulgas abi andmine tagasisaatmise otsuste ettevalmistamise jaoks teabe kogumiseks, tagasipöördujate tuvastamiseks ja reisidokumentide saamiseks, kaasa arvatud konsulaarkoostöö kaudu, avaldamata seejuures teavet asjaolu kohta, et on esitatud rahvusvahelise kaitse taotlus, või muud teavet, mis ei ole asjaomaste tagasipöördujate tagasisaatmisega rangelt seotud, ning muud tagasisaatmisele eelnevad ja tagasisaatmisega seotud tegevused liikmesriigis; korraldab ja koordineerib tagasisaatmisoperatsioone ja toetab koostöös liikmesriikidega vabatahtlikku lahkumist, et saavutada tagasisaatmise haldamise integreeritud süsteem liikmesriikide pädevate asutuste seas ja koostöös kolmandate riikide asjaomaste ametiasutuste ja muude oluliste sidusrühmadega;

Muudatusettepanek 260

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a a) koordineerib tehnilisel ja operatiivtasandil toetatud vabatahtlikku tagasipöördumist liikmesriikidest, andes abi lahkumiseelses etapis, reisi ajal ja pärast saabumist, võttes arvesse haavatavate rändajate vajadusi ja tehes koostööd Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga;

Muudatusettepanek 261

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) annab tehnilist ja operatiivabi liikmesriikidele, kellel on tagasisaatmise või rändesurvega seotud raskusi, muu hulgas lähetades rändehaldusrühmasid;

(b) annab tehnilist ja operatiivabi liikmesriikidele, kellel on tagasisaatmissüsteemidega seoses raskusi;

Muudatusettepanek 262

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) töötab välja tagasisaatmisjuhtumite haldamise süsteemi mudeli, millega nähakse ette riiklike tagasisaatmise haldamise süsteemide struktuur, ning annab liikmesriikidele tehnilist ja operatiivabi mudeliga kooskõlas olevate riiklike tagasisaatmise haldamise süsteemide arendamiseks;

[(c) töötab põhiõiguste ametniku ja nõuandefoorumiga konsulteerides välja tagasisaatmisjuhtumite haldamise süsteemi mudeli, millega nähakse ette riiklike tagasisaatmise haldamise süsteemide struktuur, ning annab liikmesriikidele tehnilist ja operatiivabi mudeliga kooskõlas olevate riiklike tagasisaatmise haldamise süsteemide arendamiseks;]

Muudatusettepanek 263

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) töötab välja keskse süsteemi ning riiklike tagasisaatmise haldamise süsteemide ja keskse süsteemi vahelise sideinfrastruktuuri ning käitab neid ja annab liikmesriikidele tehnilist ja operatiivabi sideinfrastruktuuriga ühenduse loomiseks;

(d) käitab ja hooldab IRMAt kui platvormi ja sideinfrastruktuuri riiklike tagasisaatmise haldamise süsteemide ja platvormi vahel ning annab liikmesriikidele tehnilist ja operatiivabi sideinfrastruktuuriga ühenduse loomiseks;

Muudatusettepanek 264

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) annab liikmesriikidele tehnilist ja operatiivabi kolmandate riikide kodanike tuvastamisel ja reisidokumentide hankimisel, muu hulgas konsulaarkoostöö kaudu, avaldamata sealjuures teavet asjaolu kohta, et on esitatud rahvusvahelise kaitse taotlus; korraldab ja koordineerib tagasisaatmisoperatsioone ning pakub tuge vabatahtliku lahkumise puhul koostöös liikmesriikidega;

välja jäetud

Muudatusettepanek 265

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lõike 1 punktis b osutatud tehniline ja operatiivabi hõlmab meetmeid, millega aidatakse liikmesriikide pädevatel asutustel läbi viia tagasisaatmismenetlusi, pakkudes eelkõige:

2. Lõike 1 punktis b osutatud tehniline ja operatiivabi hõlmab meetmeid, millega aidatakse liikmesriikide pädevatel asutustel läbi viia tagasisaatmismenetlusi:

Muudatusettepanek 266

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) tõlketeenuseid;

(a) pakkudes tõlketeenuseid;

Muudatusettepanek 267

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) käesoleva määruse rakendamiseks vajalikku praktilist teavet, analüüse ja soovitusi vastuvõtvate kolmandate riikide kohta, asjakohasel juhul koostöös teiste liidu organite, asutuste ja ametitega, sealhulgas EASOga;

(b) pakkudes käesoleva määruse rakendamiseks vajalikku praktilist teavet ja soovitusi vastuvõtvate kolmandate riikide kohta, asjakohasel juhul koostöös teiste liidu organite, asutuste ja ametitega, sealhulgas [Euroopa Liidu Varjupaigaametiga] ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga;

Muudatusettepanek 268

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) nõustamist ning tehnilist ja operatiivabi tagasisaatmismenetluste elluviimisel ja juhtimisel kooskõlas direktiiviga 2008/115/EÜ, muu hulgas tagasisaatmise otsuste ettevalmistamisel, isiku tuvastamisel ja reisidokumentide hankimisel;

välja jäetud

Muudatusettepanek 269

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) kooskõlas direktiiviga 2008/115/EÜ ja rahvusvahelise õigusega nõu ja abi meetmete puhul, mis on vajalikud selleks, et tagada tagasipöördujate olemasolu tagasisaatmise eesmärgil ning vältida nende põgenemist;

(d) pakkudes kooskõlas direktiiviga 2008/115/EÜ ja rahvusvahelise õigusega nõu ja abi liikmesriikide võetavate meetmete puhul, mis on õiguspärased, proportsionaalsed ja vajalikud selleks, et tagada tagasipöördujate olemasolu tagasisaatmise eesmärgil ning vältida nende põgenemist, ning nõu kinnipidamise alternatiivide kohta;

Muudatusettepanek 270

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) seadmeid, suutlikkust ja asjatundlikkust tagasisaatmise otsuste rakendamiseks ja kolmandate riikide kodanike tuvastamiseks.

(e) pakkudes seadmeid, suutlikkust ja asjatundlikkust tagasisaatmise otsuste rakendamiseks ja kolmandate riikide kodanike tuvastamiseks.

Muudatusettepanek 271

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kooskõlas ameti suhtes kohaldatavate finantsreeglitega võib amet saada erandkorras toetusi liidu vahenditest, mis on nähtud ette tagasisaatmistoiminguteks. Amet tagab, et rahalise toetuse andmine liikmesriikidega sõlmitud toetuslepingute raames sõltub harta täielikust austamisest.

välja jäetud

Muudatusettepanek 272

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet arendab, võtab kasutusele ja käitab infosüsteeme ja tarkvararakendusi, mis võimaldavad vahetada Euroopa piiri- ja rannikuvalves tagasisaatmise eesmärgil salastatud teavet ja tundlikku salastamata teavet ning artiklites 87–89 osutatud isikuandmeid kooskõlas komisjoni otsusega (EL, Euratom) 2015/444, komisjoni otsusega (EL, Euratom) 2015/443 ja [määrusega (EÜ) nr 45/2001].

Muudatusettepanek 273

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet loob keskse süsteemi, et töödelda kogu liikmesriikide tagasisaatmise haldamise süsteemide poolt automaatselt edastatud teavet ja andmeid, mida amet vajab tehnilise ja operatiivabi andmiseks vastavalt artiklile 49, ning käitab ja hooldab seda.

Amet käitab ja hooldab IRMAt kui platvormi, et töödelda kogu liikmesriikide tagasisaatmise haldamise süsteemide poolt automaatselt edastatud teavet ja andmeid, mida amet vajab tehnilise ja operatiivabi andmiseks vastavalt artiklitele 49, 51 ja 54.

Muudatusettepanek 274

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Tagasisaatmise otsuste põhjendatuse suhtes seisukohta võtmata annab amet tehnilist ja operatiivabi ning tagab tagasisaatmisoperatsioonide koordineerimise või korraldamise, muu hulgas sellisteks operatsioonideks õhusõiduki tellimise või regulaarlendudel tagasisaatmise korraldamise kaudu. Amet võib koordineerida või korraldada tagasisaatmisoperatsioone omal algatusel.

1. Tagasisaatmise otsuste põhjendatuse suhtes seisukohta võtmata, mis jääb liikmesriikide ainuvastutusse, annab amet tehnilist ja operatiivabi ning tagab koordineerimise või korraldamise, et tagasisaatmisoperatsioone oleks võimalik ellu viia. Kooskõlas artikli 7 lõikega 2 võib amet kokkuleppel asjaomase liikmesriigiga koordineerida või korraldada tagasisaatmisoperatsioone omal algatusel.

Kui amet annab liikmesriikidele tagasipöördujate tagasisaatmise korraldamise raames tehnilist ja operatiivabi, siis kontrollib amet oma koordineeriva ametniku kaudu, et kõikide kolmanda riigi kodanike kohta, kes ameti korraldatud või kooskõlastatud lendude pardale lähevad, on väljastatud lõplik tagasisaatmisotsus. Liikmesriigid edastavad ametile tagasisaatmisotsuse koopia iga tagasipöörduja kohta, kes saadetakse tagasi ameti tehnilise ja operatiivabiga.

Amet ei kooskõlasta, korralda ega soovita tagasisaatmisoperatsioone kolmandatesse riikidesse, kus esineb põhiõiguste rikkumise oht või on leitud tõsiseid puudujääke tsiviil- ja kriminaalõigussüsteemides ning -menetlustes. See otsustatakse muu hulgas põhiõiguste ametniku kinnitatud aruannete põhjal.

Muudatusettepanek 275

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid esitavad iga kuu ametile tagasisaatmise kohta operatiivandmed, mida ametil on vaja tagasisaatmisega seotud vajaduste hindamiseks, ning teavitavad ametit sellest, milline on kavandatav esialgne tagasipöördujate arv ja millised on asjaomaste riiklike tagasisaatmisoperatsioonide puhul vastuvõtvad kolmandad riigid, ja vajadusest ameti abi või koordineerimise järele. Amet koostab jooksva operatsiooniplaani ja ajakohastab seda, et tagada taotluse esitanud liikmesriikidele vajalik operatiivabi ja -tugi, sealhulgas tehnilised seadmed. Amet võib omal algatusel või liikmesriigi taotlusel lisada jooksvasse operatsiooniplaani selliste tagasisaatmisoperatsioonide kuupäevad ja sihtkohad, mida ta peab vajalikuks, tuginedes vajaduste hinnangule. Haldusnõukogu teeb tegevdirektori ettepaneku alusel otsuse jooksva operatsiooniplaani töömeetodite kohta.

2. Liikmesriigid esitavad artikli 50 lõigus 1 osutatud süsteemi kaudu ametile tagasisaatmise kohta operatiivandmed, mida ametil on vaja tagasisaatmisega seotud vajaduste hindamiseks, ning teavitavad ametit sellest, milline on kavandatav esialgne tagasipöördujate arv ja millised on asjaomaste riiklike tagasisaatmisoperatsioonide puhul vastuvõtvad kolmandad riigid, ja vajadusest ameti abi või koordineerimise järele. Amet koostab jooksva operatsiooniplaani ja ajakohastab seda, et tagada taotluse esitanud liikmesriikidele vajalik operatiivabi ja -tugi, sealhulgas tehnilised seadmed. Amet võib kooskõlas artikli 7 lõikega 2 omal algatusel või kokkuleppel asjaomase liikmesriigiga ja vastavalt artikli 7 lõikele 2 või liikmesriigi taotlusel lisada jooksvasse operatsiooniplaani selliste tagasisaatmisoperatsioonide kuupäevad ja sihtkohad, mida ta peab vajalikuks, tuginedes vajaduste hinnangule. Haldusnõukogu teeb tegevdirektori ettepaneku alusel otsuse jooksva operatsiooniplaani töömeetodite kohta. Amet kontrollib oma koordineeriva ametniku kaudu, kas kõik tagasipöördujad, kes ameti korraldatud või kooskõlastatud lendude pardale lähevad, on saanud direktiivi 2008/115/EÜ kohase lõpliku tagasisaatmisotsuse.

Amet ja osalevad liikmesriigid ja osalevad kolmandad riigid lepivad tegevdirektori ettepanekul omavahel kokku kõigi ameti toetatavate ja koordineeritavate tagasisaatmisoperatsioonide ja tagasisaatmisega seotud sekkumiste tegevusplaanid, mis on neile siduvad. Tegevusplaanid hõlmavad kõiki tagasisaatmisoperatsiooni läbiviimiseks vajalikke aspekte, muu hulgas järelevalve, aruandluse ja kaebuste esitamise mehhanismi kasutamise korda ning üksikasjalikke sätteid põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtete kaitsemeetmete rakendamise kohta koos viidetega asjaomastele normidele ja käitumisjuhenditele.

Muudatusettepanek 276

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Amet võib pakkuda tehnilist ja operatiivabi ning osalevate liikmesriikide taotlusel või omal algatusel tagada tagasisaatmisoperatsioonide koordineerimise või korraldamise, mille jaoks annab vastuvõttev kolmas riik ameti käsutusse transpordivahendid ja sunniviisilise tagasisaatmise saatemeeskonnad („vastuvõtva riigi tagasisaatmisoperatsioonid“). Osalevad liikmesriigid ja amet tagavad, et kogu tagasisaatmisoperatsiooni ajal tagatakse põhiõiguste austamine, tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte järgimine ning piiravate meetmete proportsionaalne kasutamine. Kogu tagasisaatmisoperatsiooni ajal kuni vastuvõtvasse kolmandasse riiki saabumiseni peavad juures viibima vähemalt üks liikmesriigi esindaja ja üks sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvaja artikli 52 alusel loodud reservist või osaleva liikmesriigi riiklikust seiresüsteemist.

3. Amet võib pakkuda tehnilist ja operatiivabi ning võib osalevate liikmesriikide taotlusel või omal algatusel kooskõlas artikli 7 lõikega 2 ning kokkuleppel asjaomase liikmesriigiga tagada ka tagasisaatmisoperatsioonide koordineerimise või korraldamise, mille jaoks annab vastuvõttev kolmas riik ameti käsutusse transpordivahendid ja sunniviisilise tagasisaatmise saatemeeskonnad („vastuvõtva riigi tagasisaatmisoperatsioonid“). Osalevad liikmesriigid ja amet tagavad, et kogu tagasisaatmisoperatsiooni ajal tagatakse põhiõiguste austamine, tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte järgimine, piiravate meetmete proportsionaalne kasutamine ja tagasipöörduja inimväärikus. Kogu tagasisaatmisoperatsiooni ajal kuni vastuvõtvasse kolmandasse riiki saabumiseni peavad juures viibima vähemalt üks liikmesriigi esindaja ja üks sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvaja artikli 52 alusel loodud reservist või osaleva liikmesriigi riiklikust seiresüsteemist.

Muudatusettepanek 277

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 5 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tagasisaatmisoperatsioone jälgitakse vastavalt direktiivi 2008/115/EÜ artikli 8 lõikele 6. Sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvaja jälgib sunniviisilise tagasisaatmise operatsioone objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide alusel ning seire hõlmab kogu tagasisaatmisoperatsiooni alates lahkumiseelsest etapist kuni tagasipöördujate üleandmiseni vastuvõtvale kolmandale riigile. Sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvaja esitab tegevdirektorile, põhiõiguste ametnikule ja kõikide operatsioonis osalenud liikmesriikide pädevatele asutustele aruande iga sunniviisilise tagasisaatmisoperatsiooni kohta. Tegevdirektor ja liikmesriikide pädevad asutused tagavad vajaduse korral asjakohased järelmeetmed.

Tagasisaatmisoperatsioone jälgitakse vastavalt direktiivi 2008/115/EÜ artikli 8 lõikele 6. Sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvaja jälgib sunniviisilise tagasisaatmise operatsioone objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide alusel ning seire hõlmab kogu tagasisaatmisoperatsiooni alates lahkumiseelsest etapist kuni tagasipöördujate üleandmiseni vastuvõtvale kolmandale riigile. Sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvaja esitab tegevdirektorile, põhiõiguste ametnikule ja kõikide operatsioonis osalenud liikmesriikide pädevatele asutustele ja vajaduse korral Euroopa Ombudsmanile aruande iga sunniviisilise tagasisaatmisoperatsiooni kohta. Tegevdirektor ja liikmesriikide pädevad asutused tagavad vajaduse korral asjakohased järelmeetmed.

Muudatusettepanek 278

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 5 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui ametil on kahtlusi seoses põhiõiguste austamisega tagasisaatmisoperatsiooni käigus, teatab ta oma kahtlustest osalevatele liikmesriikidele ja komisjonile.

Kui ametil on kahtlusi seoses põhiõiguste austamisega tagasisaatmisoperatsiooni käigus, teatab ta oma kahtlustest osalevatele liikmesriikidele, komisjonile, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile ja vajaduse korral Euroopa Ombudsmanile.

Muudatusettepanek 279

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Tegevdirektor hindab tagasisaatmisoperatsioonide tulemusi ja edastab haldusnõukogule iga kuue kuu järel üksikasjaliku hindamisaruande kõigi eelmisel poolaastal ellu viidud tagasisaatmisoperatsioonide kohta ja põhiõiguste ametniku tähelepanekud. Tegevdirektor teeb tulemuste põhjaliku võrdleva analüüsi, et parandada tulevaste tagasisaatmisoperatsioonide kvaliteeti, sidusust ja tõhusust. Tegevdirektor lisab nimetatud analüüsi ameti iga-aastasesse tegevusaruandesse.

6. Tegevdirektor hindab tagasisaatmisoperatsioonide tulemusi ja edastab haldusnõukogule, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile iga kuue kuu järel üksikasjaliku hindamisaruande kõigi eelmisel poolaastal ellu viidud tagasisaatmisoperatsioonide kohta ja põhiõiguste ametniku tähelepanekud. Tegevdirektor teeb tulemuste põhjaliku võrdleva analüüsi, et parandada tulevaste tagasisaatmisoperatsioonide kvaliteeti, sidusust ja tõhusust. Tegevdirektor lisab nimetatud analüüsi ameti iga-aastasesse tegevusaruandesse.

Muudatusettepanek 280

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Amet rahastab või kaasrahastab tagasisaatmisoperatsioone oma eelarvest kooskõlas tema suhtes kohaldatavate finantsreeglitega, eelistades operatsioone, mida viib ellu rohkem kui üks liikmesriik, või operatsioone esmase vastuvõtu piirkondades või kontrollitavates keskustes.

7. Amet rahastab tagasisaatmisoperatsioone oma eelarvest kooskõlas tema suhtes kohaldatavate finantsreeglitega, eelistades operatsioone, mida viib ellu rohkem kui üks liikmesriik, või operatsioone esmase vastuvõtu piirkondades.

Muudatusettepanek 281

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Amet moodustab pärast põhiõiguste ametnikuga konsulteerimist reservi pädevatest asutustest valitud sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajatest, kes jälgivad sunniviisilist tagasisaatmist direktiivi 2008/115/EÜ artikli 8 lõike 6 kohaselt ning kes on saanud käesoleva määruse artikli 62 kohase koolituse.

1. Amet, võttes nõuetekohaselt arvesse põhiõiguste ametniku soovitust, moodustab reservi artiklis 55 osutatud Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisest korpusest ja pädevatest asutustest valitud sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajatest, kes jälgivad sunniviisilist tagasisaatmist direktiivi 2008/115/EÜ artikli 8 lõike 6 kohaselt ning kes on saanud käesoleva määruse artikli 62 kohase koolituse. Sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajad annavad ametile, sealhulgas selle põhiõiguste ametnikule aru.

Muudatusettepanek 282

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Haldusnõukogu määrab tegevdirektori ettepanekul kindlaks reservi määratavate sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajate profiili ja arvu. Sama menetlust kohaldatakse profiili ja koguarvu edaspidise muutmise suhtes. Liikmesriigid vastutavad reservi panustamise eest, nimetades kindlaksmääratud profiilile vastavad sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajad. Reservi kuuluvad ka lastekaitsealaste eriteadmistega sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajad.

2. Haldusnõukogu määrab tegevdirektori ettepanekul ja Põhiõiguste Ametiga koostöös kindlaks reservi määratavate sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajate profiili ja arvu, võttes arvesse ameti jaoks tagasisaatmisoperatsioonideks ja sekkumiste abistamiseks määratud tagasisaatmisspetsialistide ja sunniviisilise tagasisaatmise saatemeeskondade arvu. Sama menetlust kohaldatakse profiili ja koguarvu edaspidise muutmise suhtes. Liikmesriigid vastutavad reservi panustamise eest, nimetades kindlaksmääratud profiilile vastavad sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajad. Reservi kuuluvad ka lastekaitsealaste eriteadmistega sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajad.

Muudatusettepanek 283

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Tagasisaatmisega seotud operatsioonide ja sekkumiste vältel kohaldatakse sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajate suhtes nende päritoluliikmesriigi distsiplinaarmeetmeid.

Pärast seda, kui amet on moodustanud sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajate reservi, järgides reservi määratavate sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajate profiili ja arvu, usaldab amet Euroopa Nõukogule ja selle sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajatele piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee raames ülesande viia läbi kohapealseid kontrolle valimi kohta, mis hõlmab ameti korraldatavatest või hõlbustatavatest tagasisaatmisoperatsioonidest maksimaalselt 20 %. Euroopa Nõukogu sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajad koostavad pärast iga kohapealset kontrolli aruande. Euroopa Nõukogu koostab kogutud teabest iga-aastase hindamisaruande, mis edastatakse tegevdirektorile, ameti haldusnõukogule, põhiõiguste ametnikule ja nõuandefoorumile, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Euroopa Nõukogu saab ametilt igal aastal piisava rahasumma ameti sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajate reservi hindamiseks. Iga-aastase hindamisaruande tulemusi võetakse vastavalt artiklile 116 käesoleva määruse hindamisel arvesse.

Amet ei korralda ega hõlbusta ühtegi sunniviisilist tagasisaatmist enne, kui sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajate reserv on täielikult moodustatud ja lähetusvalmis.

Muudatusettepanek 284

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Amet võib kas liikmesriigi taotlusel või omal algatusel lähetada tagasisaatmisega seotud sekkumiste käigus rändehalduse tugirühmade raames või vastavalt vajadusele tagasisaatmisrühmi, et anda täiendavat tehnilist ja operatiivabi tagasisaatmise valdkonnas, muu hulgas olukorras, kus probleemid on seotud suure segarändevoogude sissevooluga või merelt päästetud kolmandate riikide kodanike maaletoimetamisega.

1. Amet võib kas liikmesriigi taotlusel või omal algatusel kokkuleppel asjaomase liikmesriigiga lähetada tagasisaatmisega seotud sekkumiste käigus rändehalduse tugirühmade raames või vastavalt vajadusele tagasisaatmisrühmi, kuhu kuuluvad ka lastekaitse alal erikogemusi omavad ametnikud, et anda täiendavat tehnilist ja operatiivabi tagasisaatmise valdkonnas, muu hulgas olukorras, kus probleemid on seotud suure segarändevoogude sissevooluga või merelt päästetud kolmandate riikide kodanike maaletoimetamisega. Amet saadab sellistele lähetustele üksnes piirivalvureid, eksperte ja töötajaid, kes on saanud koolituse vastavalt artiklile 62.

Muudatusettepanek 285

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 54 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Olukorras, kus liikmesriigil on raskusi nende kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise kohustuse täitmisel, kelle suhtes liikmesriik on väljastanud tagasisaatmise otsuse, annab amet omal algatusel või selle liikmesriigi taotlusel asjakohast tehnilist ja operatiivabi tagasisaatmisega seotud sekkumise vormis. Selline sekkumine võib seisneda tagasisaatmisrühmade kiires lähetamises vastuvõtvasse liikmesriiki, tagasisaatmismenetluste elluviimisel abi pakkumises ja vastuvõtvast liikmesriigist tagasisaatmise operatsioonide korraldamises.

1. Olukorras, kus liikmesriigil on raskusi tagasipöördujate tagasisaatmise kohustuse täitmisel, annab amet omal algatusel kokkuleppel asjaomase liikmesriigiga või selle liikmesriigi taotlusel asjakohast tehnilist ja operatiivabi tagasisaatmisega seotud sekkumise vormis. Selline sekkumine võib seisneda tagasisaatmisrühmade kiires lähetamises vastuvõtvasse liikmesriiki, tagasisaatmismenetluste elluviimisel abi pakkumises ja vastuvõtvast liikmesriigist tagasisaatmise operatsioonide korraldamises. Kogu tagasisaatmisega seotud sekkumise ajal kuni vastuvõtvasse kolmandasse riiki saabumiseni peab juures viibima vähemalt üks liikmesriigi esindaja ja sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvaja artikli 51 alusel loodud reservist.

Muudatusettepanek 286

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 54 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lähtudes mitmeaastase strateegilise poliitika tsüklis ette nähtud juhistest, võib amet algatada tagasisaatmisega seotud sekkumisi ka kolmandates riikides, kui neil on tagasisaatmistoimingute puhul vaja täiendavat tehnilist ja operatiivabi. Selline sekkumine võib hõlmata tagasisaatmisrühmade lähetamist eesmärgiga anda kolmandale riigile tagasisaatmistoimingute puhul tehnilist ja operatiivabi.

välja jäetud

Muudatusettepanek 287

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 54 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Olukorras, kus liikmesriik seisab silmitsi spetsiifiliste ja ebaproportsionaalsete probleemidega nende kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise kohustuse täitmisel, kelle suhtes on võetud vastu tagasisaatmise otsus, annab amet omal algatusel või selle liikmesriigi taotlusel asjakohast tehnilist ja operatiivabi tagasisaatmisega seotud kiirsekkumise vormis. Tagasisaatmisega seotud kiirsekkumine võib seisneda tagasisaatmisrühmade kiires lähetamises vastuvõtvasse liikmesriiki, tagasisaatmismenetluste elluviimisel abi pakkumises ja vastuvõtvast liikmesriigist tagasisaatmise operatsioonide korraldamises.

3. Olukorras, kus liikmesriik seisab silmitsi spetsiifiliste ja ebaproportsionaalsete probleemidega nende tagasipöördujate tagasisaatmise kohustuse täitmisel, kelle suhtes on võetud vastu tagasisaatmise otsus, annab amet omal algatusel kokkuleppel asjaomase liikmesriigiga või selle liikmesriigi taotlusel ning pärast põhiõiguste ja õigusriigi olukorra hindamist asjaomases liikmesriigis asjakohast tehnilist ja operatiivabi tagasisaatmisega seotud kiirsekkumise vormis. Tagasisaatmisega seotud kiirsekkumine võib seisneda tagasisaatmisrühmade kiires lähetamises vastuvõtvasse liikmesriiki, tagasisaatmismenetluste elluviimisel abi pakkumises ja vastuvõtvast liikmesriigist tagasisaatmise operatsioonide korraldamises. Kogu tagasisaatmisega seotud sekkumise ajal kuni vastuvõtvasse kolmandasse riiki saabumiseni peab juures viibima vähemalt üks liikmesriigi esindaja ja sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvaja artikli 51 alusel loodud reservist.

Muudatusettepanek 288

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 54 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Amet rahastab või kaasrahastab tagasisaatmisega seotud sekkumisi oma eelarvest kooskõlas tema suhtes kohaldatavate finantsreeglitega.

6. Amet rahastab tagasisaatmisega seotud sekkumisi oma eelarvest kooskõlas tema suhtes kohaldatavate finantsreeglitega.

Muudatusettepanek 289

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Euroopa piiri- ja rannikuvalve 10 000 operatiivtöötajast koosnev alaline korpus on ameti osa. See alaline korpus koosneb I lisas esitatud töötajate aastakava kohaselt järgmisest kolmest töötajate kategooriast:

1. Euroopa piiri- ja rannikuvalve alaline korpus on ameti osa. See alaline korpus koosneb I lisas esitatud töötajate aastakava kohaselt järgmisest neljast töötajate kategooriast:

Muudatusettepanek 290

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c a) 4. kategooria: kiirreageerimisreserv, mis koosneb liikmesriikide operatiivtöötajatest, kes lähetatakse piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide eesmärgil vastavalt artiklile 58 a.

Muudatusettepanek 291

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Amet lähetab Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse liikmeid liikmesriikidesse või kolmandatesse riikidesse piirhaldusrühmade, rändehalduse tugirühmade, ühisoperatsioonide tagasisaatmisrühmade, piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide, tagasisaatmisega seotud sekkumiste või ükskõik millise muu operatiivtegevuse liikmetena.

2. Amet lähetab Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse liikmeid liikmesriikidesse või kolmandatesse riikidesse piirihaldusrühmade, rändehalduse tugirühmade, ühisoperatsioonide tagasisaatmisrühmade, sealhulgas sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajate rühmade, piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide, tagasisaatmisega seotud sekkumiste või ükskõik millise muu operatiivtegevuse liikmetena. Amet ja asjaomane liikmesriik tagavad, et välditakse operatiivtegevuse kattumist.

Muudatusettepanek 292

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Operatsiooni käigus lähetatud ameti liikmed võivad teha piiriülese kuritegevusega seotud küsimustes koostööd samas geograafilises piirkonnas asuvate Europoli meeskondadega.

Muudatusettepanek 293

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Artikli 83 kohaselt peab kõigil Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse liikmetel olema õigus täita piirikontrolli ja tagasisaatmisega seotud ülesandeid, sealhulgas selliseid ülesandeid, mis eeldavad asjaomastes siseriiklikes õigusaktides või ameti töötajate puhul II lisa kohaselt kindlaks määratud täitevvolituste olemasolu.

3. Artikli 83 kohaselt võib kõigil Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse liikmetel olla kokkuleppel vastuvõtva liikmesriigiga õigus täita piirikontrolli ja tagasisaatmisega seotud ülesandeid, sealhulgas selliseid ülesandeid, mis eeldavad asjaomastes siseriiklikes õigusaktides või ameti töötajate puhul käesoleva määruse II lisa kohaselt kindlaks määratud täitevvolituste olemasolu. Alaline korpus, sealhulgas alalised töötajad, peavad vastama määruse (EL) 2016/399 artikli 16 lõikes 1 sätestatud eriväljaõppe ja professionaalsuse nõuetele.

Muudatusettepanek 294

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 4 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) igas kategoorias profiilide kaupa Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse operatiivtöötajate arv, mida on vaja järgmisel aastal rühmade moodustamiseks;

(a) 1.–3. kategoorias (ja 4. kategoorias piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide puhuks) profiilide kaupa Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse operatiivtöötajate arv, mida on vaja järgmisel aastal rühmade moodustamiseks;

Muudatusettepanek 295

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse töötajatest kuni 4 % võib amet värvata töötajatena, kes täidavad alalise korpuse loomisel tugifunktsioone ning tegelevad ameti operatsioonide kavandamise ja halduse ning ameti enda varustuse hankimisega.

6. Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse töötajatest kuni 10 %, kes on võetud 1. kategooria töötajate seast või on riikide lähetatud eksperdid, võib amet värvata töötajatena, kes täidavad alalise korpuse loomisel tugifunktsioone ning tegelevad ameti operatsioonide kavandamise ja halduse ning ameti enda varustuse hankimisega.

Muudatusettepanek 296

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6 a. Pärast ... [viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] vaadatakse I lisas sätestatud töötajate arvud igal aastal läbi, tingimusel et alaline korpus on loodud ja on täiesti toimiv. Vajaduse korral võib 1., 2., 3. ja 4. kategooria töötajate arvu suurendada või vähendada kuni 30 %, niivõrd kui need arvnäitajad ei jää alla miinimummäära 5000 operatiivtöötajat ega ületa maksimummäära 7000 operatiivtöötajat. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 118 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks, et muuta I lisas sätestatud töötajate arvu.

Muudatusettepanek 297

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 56 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Amet panustab Euroopa piiri- rannikuvalve alalisse korpusse oma koosseisuliste töötajatega (1. kategooria), kes lähetatakse operatsioonipiirkondadesse täisvolitustega rühmaliikmetena täitma mis tahes ülesandeid, sealhulgas kasutama ameti enda varustust.

1. Amet panustab Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisse korpusse oma koosseisuliste töötajatega (1. kategooria), kes lähetatakse operatsioonipiirkondadesse täisvolitustega rühmaliikmetena täitma mis tahes ülesandeid, sealhulgas jälgima põhiõiguste järgimist ja kasutama ameti enda varustust.

Muudatusettepanek 298

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 56 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a. Amet annab Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisse korpusesse panuse oma vähemalt 100 koosseisulise töötajaga (1. kategooria), keda rakendatakse operatsioonipiirkondades ja tagasisaatmisega seotud operatsioonides ja tegevustes, andes vahetult aru põhiõiguste ametnikule, kelle ülesanne on jälgida ameti kõikide ameti, vastuvõtva liikmesriigi või kolmanda riigi tegevuste ja operatsioonide vastavust põhiõigustele. Põhiõiguste järgimise järelevalvajad, kes on koosseisulised töötajad, on oma kohustuste täitmisel sõltumatud. Nad annavad vahetult aru põhiõiguste ametnikule ja nõuandefoorumile. Neil peab olema põhiõiguste ja tagasisaatmise järelevalve valdkonnas vajalik kvalifikatsioon ja kogemus.

Muudatusettepanek 299

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 56 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Uued töötajad läbivad kooskõlas artikli 62 lõikega 2 pärast nende värbamist põhjaliku piirivalveametniku või tagasisaatmisalase koolituse ameti koostatud spetsiaalsete koolitusprogrammide raames, mida valitud liikmesriikidega sõlmitud kokkulepete alusel rakendatakse nende spetsiaalsetes koolituskeskustes. Koolituskulud kannab täielikult amet.

2. Uued töötajad läbivad kooskõlas artikli 62 lõikega 2 pärast nende värbamist vastavalt oma profiilile põhjaliku koolituse, sealhulgas põhiõiguste vallas. Piirivalveametniku koolitus, tagasisaatmisalane koolitus või põhjalikum põhiõiguste alane koolitus korraldatakse ameti koostatud spetsiaalsete koolitusprogrammide raames, mida valitud liikmesriikidega sõlmitud kokkulepete alusel rakendatakse nende spetsiaalsetes koolituskeskustes. Koolituskulud kannab täielikult amet.

Muudatusettepanek 300

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 56 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Amet tagab kogu ametiaja jooksul, et tema koosseisulised töötajad täidavad rühmaliikme ülesandeid kõrgel tasemel. Igale töötajale koostatakse sobiv koolituskava, millega tagatakse, et töötajatel on piirivalveametniku või tagasisaatmisalaste ülesannete täitmiseks alati piisav kvalifikatsioonitase.

3. Amet tagab kogu ametiaja jooksul, et tema koosseisulised töötajad täidavad rühmaliikme ülesandeid kõrgeimal tasemel ja täielikult järgides põhiõigusi. Igale töötajale koostatakse sobiv koolituskava, millega tagatakse, et töötajatel on piirivalveametniku, põhiõiguste järelevalvaja või tagasisaatmisalaste ülesannete täitmiseks alati piisav kvalifikatsioonitase.

Muudatusettepanek 301

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 56 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Teised ameti palgatud töötajad, kes ei ole piirikontrolli või tagasisaatmisega seotud funktsioonide jaoks kvalifitseeritud, lähetatakse ühisoperatsioonide käigus täitma ainult koordineerimis- ja muid seonduvaid ülesandeid. Nad ei ole rühmaliikmed.

4. Teised ameti palgatud töötajad, kes ei ole piirikontrolli, põhiõiguste järelevalve või tagasisaatmisega seotud funktsioonide jaoks kvalifitseeritud, lähetatakse ühisoperatsioonide käigus täitma ainult koordineerimis- ja muid seonduvaid ülesandeid. Nad ei ole rühmaliikmed.

Muudatusettepanek 302

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 57 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid panustavad Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisse korpusse operatiivtöötajatega, kes on rühmaliikmetena lähetatud ameti juurde (2. kategooria). Üksikute lähetuste kestus määratakse kindlaks vastavalt artikli 93 lõikele 7. Et lihtsustada artiklis 61 osutatud rahalise toetuse süsteemi rakendamist, algavad lähetused üldiselt kalendriaasta alguses.

1. Liikmesriigid panustavad Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisse korpusse operatiivtöötajatega, kes on rühmaliikmetena lähetatud ameti juurde (2. kategooria). Üksikute lähetuste kestus määratakse kindlaks vastavalt artikli 94 lõikele 7. Et lihtsustada artiklis 61 osutatud rahalise toetuse süsteemi rakendamist, algavad lähetused üldiselt kalendriaasta alguses.

Muudatusettepanek 303

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 57 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Iga aasta 30. juuniks nimetavad kõik liikmesriigid lähetatavad operatiivtöötajad kooskõlas konkreetsete arvude ja profiilidega, mille on haldusnõukogu järgmiseks aastaks artikli 55 lõike 4 kohaselt kindlaks määranud. Amet võib kontrollida, kas liikmesriigi soovitatud operatiivtöötajad vastavad kindlaksmääratud profiilidele ja kas neil on vajalik keeleoskus. Amet kinnitab soovitatud kandidaadid 15. septembriks või palub liikmesriigil esitada lähetusse teise kandidaadi, juhul kui esimene kandidaat ei vastata nõutud profiilile, tal puudub keeleoskus või kui ta ei ole eelmise lähetuse ajal järginud kohaldatavaid eeskirju või on neid rikutud.

4. Iga aasta 30. juuniks nimetavad kõik liikmesriigid lähetatavad operatiivtöötajad kooskõlas konkreetsete arvude ja profiilidega, mille on haldusnõukogu järgmiseks aastaks artikli 55 lõike 4 kohaselt kindlaks määranud. Amet kontrollib, kas liikmesriigi soovitatud operatiivtöötajad vastavad kindlaksmääratud profiilidele ja kas neil on vajalik keeleoskus. Amet kinnitab soovitatud kandidaadid 15. septembriks või lükkab need tagasi, juhul kui esimene kandidaat ei vasta nõutud profiilile, tal puudub keeleoskus või kui ta ei ole eelmise lähetuse ajal järginud kohaldatavaid eeskirju või on neid rikutud, ning palub liikmesriigil esitada lähetusse uue kandidaadi.

Muudatusettepanek 304

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 57 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5 a. Ilma et see piiraks artikli 75 lõike 3 kohaldamist, on kõik 2. kategooria töötajate lähetused kohustuslikud. Kui kohaldatakse artikli 75 lõiget 3, asendavad kõnealuse 2. kategooria töötajaid alalised töötajad.

Muudatusettepanek 305

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 58 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Iga liikmesriik vastutab selle tagamise eest, et loetellu kantud operatiivtöötajad on ameti taotluse korral lähetamiseks vabad vastavalt käesolevas artiklis kindlaksmääratud kokkulepetele. Iga operatiivtöötaja peab olema kalendriaasta jooksul vaba kuni neljaks kuuks.

Muudatusettepanek 306

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 58 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Amet võib kontrollida, kas liikmesriigi poolt lühiajaliseks lähetuseks nimetatud operatiivtöötajad vastavad kindlaksmääratud profiilidele ja kas neil on vajalik keeleoskus. Amet võib paluda liikmesriigil kõrvaldada operatiivtöötaja riiklikust loetelust, kui ta ei vasta nõutud profiilile, tal on ebapiisav keeleoskus, ta ei ole eelmise lähetuse ajal järginud kohaldatavaid eeskirju või on neid rikkunud.

3. Amet kontrollib, kas liikmesriigi poolt lühiajaliseks lähetuseks nimetatud operatiivtöötajad vastavad kindlaksmääratud profiilidele ja kas neil on vajalik keeleoskus. Amet lükkab nimetatud operatiivtöötaja tagasi juhul, kui ta ei vasta nõutud profiilile, tal on ebapiisav keeleoskus või kui ta ei ole eelmise lähetuse ajal järginud kohaldatavaid eeskirju või on neid rikkunud, ning palub liikmesriigil nimetada uue kandidaadi.

Muudatusettepanek 307

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 58 – lõige 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8 a. Ilma et see piiraks artikli 75 lõike 3 kohaldamist, on kõik 3. kategooria töötajate lähetused kohustuslikud. Kui kohaldatakse artikli 75 lõiget 3, asendavad kõnealuse 3. kategooria töötajaid alalised töötajad.

Muudatusettepanek 308

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 58 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 58 a

Liikmesriikide osalemine Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalises korpuses kiirreageerimisreservi kaudu

1. Liikmesriigid annavad operatiivtöötajad, kes moodustavad osa kiirreageerimisreservist, koheselt ameti käsutusse (4. kategooria). Operatiivtöötajaid võib kiirreageerimisrühma lähetada igast liikmesriigist viie tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil tegevdirektor ja vastuvõttev liikmesriik operatiivplaanis üksnes piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide eesmärgil kokku leppisid, tingimusel et kõnealuseks operatsiooniks vajalikud 1.–3. kategooria töötajad on juba täielikult rakendatud. Sel eesmärgil annab iga liikmesriik igal aastal ameti käsutusse teatud arvu piirivalveametnikke või muid asjaomaseid töötajaid. Nende profiilid peavad vastama haldusnõukogu otsuses osutatud profiilidele. Liikmesriikide poolt ameti käsutusse antud töötajate koguarv on kuni 3000 piirivalveametnikku või muud asjaomast töötajat. Amet kontrollib, kas liikmesriigi soovitatud piirivalveametnikud vastavad kindlaksmääratud profiilidele. Amet kinnitab soovitatud kandidaadid või lükkab need tagasi, juhul kui kandidaat ei vasta nõutud profiilile, tal on ebapiisav keeleoskus või kui ta ei ole eelmise lähetuse ajal järginud kohaldatavaid eeskirju või on neid rikkunud, ning palub liikmesriigil esitada lähetamiseks uue kandidaadi.

2. Iga liikmesriik vastutab omapoolse panuse tegemise eest lõikes 1 osutatud piirivalveametnike või muude asjaomaste töötajate arvu saavutamisse kooskõlas V a lisaga.

Muudatusettepanek 309

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 59 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

EUROOPA PIIRI- JA RANNIKUVALVE alalise korpuse toimimise vahehindamine

EUROOPA PIIRI- JA RANNIKUVALVE alalise korpuse toimimise hindamine

Muudatusettepanek 310

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 59 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Eelkõige artiklis 65 osutatud aruannete põhjal korraldab komisjon 31. juuniks 2024 Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse toimimise vahehindamise ning hindab selle töötajate koguarvu ja koosseisu. Hindamisel võetakse arvesse koosseisuliste töötajate muutust ameti panuses või üksikute liikmesriikide suutlikkuse mis tahes olulisi muutusi, mis kahjustavad nende võimet panustada alalisse korpusse.

1. Eelkõige artiklis 65 ja artikli 62 lõikes 8 a osutatud aruannete põhjal korraldab komisjon koos liikmesriikidega tähtajaks, mis on [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist], Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse, sealhulgas kiirreageerimisreservi toimimise hindamise ning hindab selle töötajate üldist väljaõpet, erialaseid teadmisi, professionaalsust, koguarvu ja koosseisu. Hindamisel võetakse arvesse koosseisuliste töötajate muutust ameti panuses või üksikute liikmesriikide suutlikkuse mis tahes olulisi muutusi, mis kahjustavad nende võimet panustada alalisse korpusse.

Muudatusettepanek 311

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 59 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Vahehindamisele lisatakse vajaduse korral asjakohased ettepanekud I, III ja IV lisa muutmiseks.

2. Hindamisele lisatakse vajaduse korral asjakohased ettepanekud I, III, IV ja V a lisa muutmiseks.

Muudatusettepanek 312

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 59 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Hiljemalt ... [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] ja sellest alates iga nelja aasta järel teeb komisjon koos liikmesriikidega ja ameti abiga Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse töötajate väljaõppe taseme, erialaste teadmiste ja professionaalsuse sõltumatu hindamise. Komisjon edastab hindamise tulemused Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek 313

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Vastuvõtva liikmesriigi nõusolekul võib amet luua tema territooriumile esinduse, et lihtsustada ja parandada ameti poolt kõnealuses liikmesriigis või naaberpiirkonnas korraldatava operatiivtegevuse koordineerimist muu hulgas tagasisaatmise valdkonnas, ning et tagada ameti inimressursside ja tehniliste vahendite tõhus haldamine. Esindused luuakse ajutiselt perioodiks, mil ametil on vaja sooritada olulist operatiivtegevust kõnealuses konkreetses liikmesriigis või asjaomases naaberpiirkonnas. Seda perioodi võib vajaduse korral pikendada.

1. Vastuvõtva liikmesriigi nõusolekul või juhul, kui vastuvõtva kolmanda riigiga sõlmitud staatust käsitlevasse kokkuleppesse on eraldi lisatud selline võimalus, võib amet luua asjaomase liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumile esinduse, et lihtsustada ja parandada ameti poolt kõnealuses liikmesriigis või kolmandas riigis korraldatava operatiivtegevuse koordineerimist muu hulgas tagasisaatmise valdkonnas, ning et tagada ameti inimressursside ja tehniliste vahendite tõhus haldamine. Esindused luuakse perioodiks, mil ametil on vaja sooritada olulist operatiivtegevust kõnealuses konkreetses liikmesriigis või asjaomases kolmandas riigis. Seda perioodi võib vajaduse korral pikendada.

Muudatusettepanek 314

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Amet ja vastuvõttev liikmesriik, kuhu esindus luuakse, püüavad sõlmida vajalikud kokkulepped, et luua esindusele määratud ülesannete täitmiseks parimad võimalikud tingimused.

2. Amet ja vastuvõttev liikmesriik või vastuvõttev kolmas riik, kuhu esindus luuakse, sõlmivad vajalikud kokkulepped, et luua esindusele määratud ülesannete täitmiseks parimad võimalikud tingimused. Esindustes töötavate töötajate töökoht määratakse kooskõlas artikli 94 lõikega 2.

Muudatusettepanek 315

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) pakub liikmesriigile asjaomastes operatsioonipiirkondades operatiivabi;

(b) pakub liikmesriigile või kolmandale riigile asjaomastes operatsioonipiirkondades operatiivabi;

Muudatusettepanek 316

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 3 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c a) jälgib piirihalduse ja tagasisaatmise valdkonna operatsioonide ja tegevuste vastavust põhiõigustele ning annab vahetult aru põhiõiguste ametnikule;

Muudatusettepanek 317

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 3 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) teeb vastuvõtva liikmesriigiga koostööd kõigis sellise operatiivtegevuse praktilistes küsimustes, mida amet on kõnealuses liikmesriigis korraldanud, sealhulgas kõigis muudes küsimustes, mis võisid kõnealuse tegevuse käigus tekkida;

(d) teeb vastuvõtva liikmesriigiga või vastuvõtva kolmanda riigiga koostööd kõigis sellise operatiivtegevuse praktilistes küsimustes, mida amet on kõnealuses liikmesriigis või kolmandas riigis korraldanud, sealhulgas kõigis muudes küsimustes, mis võisid kõnealuse tegevuse käigus tekkida;

Muudatusettepanek 318

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 3 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f) toetab koordineerivat ametnikku vajaduse korral ameti rühmade ja vastuvõtva liikmesriigi asjaomaste asutuste koostöö ja suhtluse lihtsustamisel;

(f) toetab koordineerivat ametnikku vajaduse korral ameti rühmade ja vastuvõtva liikmesriigi või vastuvõtva kolmanda riigi asjaomaste asutuste koostöö ja suhtluse lihtsustamisel;

Muudatusettepanek 319

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 3 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i) toetab ameti kontaktametnikku tema vastutuse alla kuuluva piirkonna piirihalduse kõigi praeguste ja tulevaste probleemide tuvastamisel või tagasisaatmisalase acquis’ rakendamisel ning esitab korrapäraselt aruandeid peakorterile;

Muudatusettepanek 320

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5 a. Vastuvõttev liikmesriik, kus esindus luuakse, annab ametile abi, et tagada operatiivvõimekus.

Muudatusettepanek 321

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Igas kvartalis esitab tegevdirektor haldusnõukogule aruande esinduse tegevuse kohta. Esinduse tegevust kirjeldatakse artikli 98 lõike 2 punktis 10 osutatud tegevuse aastaaruande eraldi jaos.

6. Igas kvartalis esitavad tegevdirektor ja põhiõiguste ametnik haldusnõukogule aruande esinduse tegevuse kohta ja esinduse jälgitava põhiõiguste järgimise olukorra kohta. Esinduse tegevust kirjeldatakse artikli 98 lõike 2 punktis j osutatud tegevuse aastaaruande eraldi jaos.

Muudatusettepanek 322

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6 a. Kui komisjon tuvastab, et liikmesriigis, kus amet on avanud esinduse, esineb õigusriigi toimimises üldistunud puudusi, annab komisjon sellest viivitamatult teada tegevdirektorile. Ühe kuu jooksul alates sellest tähelepanekust teavitamisest – ja kui esindust ei ole vahepeal suletud – otsustab haldusnõukogu tegevdirektori ettepanekul, kas esindus sulgeda, võttes täiel määral arvesse komisjoni arvamust.

Muudatusettepanek 323

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 61 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriikidel on vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 125 lõike 1 punktile a õigus saada iga-aastaste kuludega sidumata makseid, et toetada inimressursside arendamist ning et tagada liikmesriikide III ja IV lisa kohane panus Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisse korpusse; maksed tehakse pärast asjaomase aasta lõppu ning lõigete 3 ja 4 kohaste tingimuste täitmise korral. Kõnealune makse põhineb lõikes 2 sätestatud lähtesummal ja see on:

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek 324

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 61 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Lõike 1 punktis a osutatud summa makstakse igal aastal tingimusel, et liikmesriigid suurendavad sellekohaselt oma riigi piirivalveametnike koguarvu, värvates kõnealuseks perioodiks uusi piirivalve- ja muid ametnikke. Aruandluse eesmärgil esitatakse asjaomane teave ametile iga-aastastel kahepoolsetel läbirääkimistel ja seda kontrollitakse järgmisel aastal haavatavuse hindamise käigus. Lõike 1 punktis b osutatud summa makstakse täies ulatuses igal aastal seoses piirivalve- või muude ametnike arvuga, kes olid vastavalt IV lisas sätestatud piirmäärale artikli 58 kohaselt tegelikult lähetatud vähemalt nelja kuu pikkuseks järjestikuseks või mittejärjestikuseks perioodiks või proportsionaalselt järjestikusteks või mittejärjestikusteks, lühemateks kui nelja kuu pikkusteks perioodideks. Lõike 1 punktides a ja b osutatud summade iga-aastaste maksetega seotud ettemakset lubatakse teha pärast panustava liikmesriigi konkreetse ja põhjendatud taotluse esitamist.

Muudatusettepanek 325

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 61 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4 a. Rahalise toetuse rakendamisel käesoleva artikli alusel tagavad amet ja liikmesriigid kaasrahastamise põhimõtete järgimise ning topeltrahastamise vältimise.

Muudatusettepanek 326

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Võttes arvesse artikli 9 lõikes 4 osutatud suutlikkuse tegevuskava, töötab amet koostöös liikmesriikide asjaomaste koolitusüksuste ning vajaduse korral EASO ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga välja spetsiaalsed koolitusvahendid, sealhulgas spetsiaalse koolituse laste ja teiste haavatavate isikute kaitse valdkonnas. Amet pakub Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse liikmeteks olevatele piirivalveametnikele, tagasisaatmisspetsialistidele ja teistele asjaomastele töötajatele nende ülesannete ja volituste seisukohast asjakohast täiendkoolitust. Ameti töötajate seast valitud eksperdid korraldavad asjaomastele piirivalveametnikele ja teistele rühmaliikmetele korrapäraseid õppusi vastavalt ameti iga-aastases tööprogrammis osutatud täiendkoolituse ja õppuste kavale.

1. Võttes arvesse artikli 9 lõikes 4 osutatud suutlikkuse tegevuskava, töötab amet koostöös liikmesriikide asjaomaste koolitusüksuste ning [Euroopa Liidu Varjupaigaameti] ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga välja spetsiaalsed koolitusvahendid, sealhulgas spetsiaalse koolituse laste ja teiste haavatavate isikute kaitse valdkonnas. Amet pakub Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse liikmeteks olevatele piirivalveametnikele, tagasisaatmisspetsialistidele, tagasisaatmise saatemeeskondadele ja sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajatele ja teistele asjaomastele töötajatele nende ülesannete ja volituste seisukohast asjakohast täiendkoolitust. Ameti töötajate seast valitud eksperdid korraldavad asjaomastele piirivalveametnikele ja teistele rühmaliikmetele korrapäraseid õppusi vastavalt ameti iga-aastases tööprogrammis osutatud täiendkoolituse ja õppuste kavale.

Muudatusettepanek 327

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Amet tagab, et kõik piirivalveametnikud, kes on Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse operatiivtöötajad, on läbinud enne esimest ameti korraldatavas operatiivtegevuses osalemist piisava koolituse asjaomase liidu ja rahvusvahelise õiguse, sealhulgas põhiõiguste, rahvusvahelise kaitse saamise ning vajaduse korral otsingu- ja päästetööde valdkonnas. Selleks rakendab amet valitud liikmesriikidega sõlmitud kokkulepete alusel vajalikud koolitusprogrammid nende koolituskeskustes. Koolituskulud kannab täielikult amet.

2. Amet tagab, et kõik liikmesriikide töötajad, kes on Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse operatiivtöötajad, on läbinud enne ameti korraldatavas operatiivtegevuses osalemist piisava koolituse asjaomase liidu ja rahvusvahelise õiguse, sealhulgas põhiõiguste, rahvusvahelise kaitse saamise valdkonnas, suuniste alal kaitset taotlevate isikute tuvastamiseks ja nende suunamiseks asjakohaste menetluste juurde, suuniste alal laste, sealhulgas saatjata alaealiste, inimkaubanduse ohvrite, kiiret arstiabi vajavate isikute ja muude eriti haavatavas olukorras olevate isikute erivajadustega tegelemiseks, ning kui on ette nähtud, et nad osalevad mereoperatsioonides, siis koolituse otsingu- ja päästetööde valdkonnas. Kui operatiivtegevus võib tekitada vajaduse kasutada tulirelvi, saavad töötajad põhjaliku praktilise, õigusalase ja eetilise koolituse, mille juures võetakse arvesse töötaja varasemat koolitust ja kogemusi.

Muudatusettepanek 328

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Selleks rakendab amet valitud liikmesriikidega sõlmitud kokkulepete alusel oma koolituskeskustes vajalikud koolitusprogrammid. Amet tagab, et koolituses järgitakse ühist tuumõppekava, see on ühtlustatud ning edendab vastastikust mõistmist ja ühist kultuuri, mis põhineb aluslepingutes sätestatud väärtustel. Koolituskulud kannab täielikult amet.

Muudatusettepanek 329

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 b. Amet võib pärast haldusnõukogult heakskiidu saamist luua ameti koolituskeskuse, et veelgi hõlbustada ühise Euroopa kultuuri lisamist pakutava koolituse hulka.

Muudatusettepanek 330

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Amet võtab vajalikud meetmed tagamaks, et kõik liikmesriikide operatiivtöötajad, kes osalevad Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse rühmades, on läbinud enne ameti korraldatavas operatiivtegevuses osalemist koolituse asjaomase liidu ja rahvusvahelise õiguse, sealhulgas põhiõiguste, rahvusvahelise kaitse saamise ning vajaduse korral otsingu- ja päästetööde valdkonnas.

välja jäetud

Muudatusettepanek 331

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Amet võtab vajalikud meetmed, et tagada selliste tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel osalevate töötajate koolitamine, kes on määratud Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisse korpusse ja artiklis 52 osutatud reservi. Amet tagab, et ameti töötajad ja kõik tagasisaatmisoperatsioonides ja tagasisaatmisega seotud sekkumistes osalevad töötajad on läbinud enne ameti korraldatavas operatiivtegevuses osalemist koolituse asjaomase liidu ja rahvusvahelise õiguse, sealhulgas põhiõiguste ja rahvusvahelise kaitse saamise valdkonnas.

Muudatusettepanek 332

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62 – lõige 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8. Amet töötab välja vahetusprogrammi, mis annab tema rühmades ning Euroopa tagasisaatmisrühmades osalevatele piirivalveametnikele võimaluse omandada teadmisi või spetsiifilist oskusteavet välisriikide kogemustest ja headest tavadest, töötades koos piirivalveametnikega ja tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel osalevate töötajatega mõnes muus liikmesriigis.

8. Amet töötab välja vahetusprogrammi, mis annab tema rühmades ning Euroopa tagasisaatmisrühmades osalevatele piirivalveametnikele võimaluse omandada teadmisi või spetsiifilist oskusteavet välisriikide kogemustest, põhiõiguste järgimisest ja headest tavadest, töötades koos piirivalveametnikega ja tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel osalevate töötajatega mõnes muus liikmesriigis.

Muudatusettepanek 333

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62 – lõige 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8 a. Amet loob asutusesisese kvaliteedikontrolli mehhanismi ja arendab seda edasi, et teha kindlaks kõigi oma töötajate ja ka nende liikmesriikide operatiivtöötajate koolituse kõrge tase, erialased teadmised ja professionaalsus, kes osalevad ameti operatiivtegevuses. Amet koostab kvaliteedikontrolli mehhanismide rakendamise alusel iga-aastase hindamisaruande. Amet edastab iga-aastase hindamisaruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek 334

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 63 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Haldusnõukogu koostab tegevdirektori ettepaneku põhjal pärast komisjonilt positiivse arvamuse saamist põhjaliku mitmeaastase strateegia, kuidas arendada ameti enda tehnilist suutlikkust, võttes arvesse Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastast strateegilist poliitikatsüklit, sealhulgas artikli 9 lõikes 4 osutatud olemasolevat suutlikkuse tegevuskava ja selle täitmiseks mitmeaastases finantsraamistikus kättesaadavaks tehtud eelarvevahendeid.

Haldusnõukogu koostab tegevdirektori ettepaneku põhjal pärast komisjonilt positiivse arvamuse saamist ja Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastase strateegilise poliitikatsükli, sealhulgas artikli 9 lõikes 4 osutatud suutlikkuse tegevuskava (kui see on olemas) ning selle täitmiseks mitmeaastases finantsraamistikus kättesaadavaks tehtud eelarvevahendite põhjal põhjaliku mitmeaastase strateegia, kuidas arendada ameti enda tehnilist suutlikkust.

Muudatusettepanek 335

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 63 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Registreerimisliikmesriik ja amet lepivad ameti koostatud ja haldusnõukogult heakskiidu saanud näidiskokkuleppe alusel kokku tingimustes, millega tagatakse seadmete toimivus. Kaasomandis olevate seadmete puhul hõlmavad tingimused ka ajavahemikke, mil seadmed on täiel määral ameti käsutuses; lisaks määratakse tingimustes kindlaks seadme kasutus, sealhulgas kehtestatakse erisätetega piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide käigus seadmete kiire lähetamine.

5. Registreerimisliikmesriik ja amet lepivad ameti koostatud ja haldusnõukogult heakskiidu saanud näidiskokkuleppe alusel kokku tingimustes, millega tagatakse seadmete toimivus. Sellega seoses lubab registreerimisliikmesriik niisuguste seadmete kasutamist valitsuse teenistuses. Kaasomandis olevate seadmete puhul hõlmavad tingimused ka ajavahemikke, mil seadmed on täiel määral ameti käsutuses; lisaks määratakse tingimustes kindlaks seadme kasutus, sealhulgas kehtestatakse erisätetega piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide käigus seadmete kiire lähetamine.

Muudatusettepanek 336

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 63 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Kui ametil puuduvad vajalikud kvalifitseeritud koosseisulised töötajad, tagab registreerimisliikmesriik või tehniliste seadmete tarnija tehniliste seadmete õiguspäraseks ja ohutuks kasutamiseks vajalikud eksperdid ja tehnilised töötajad. Kui registreerimisliikmesriik pakub vajalikke eksperte ja tehnilisi töötajaid, loetakse need osaks selle konkreetse liikmesriigi panusest alalisse korpusesse. Sellisel juhul antakse üksnes ametile kuuluvad tehnilised seadmed ameti käsutusse tema nõudmisel ning registreerimisliikmesriik ei või tugineda artikli 64 lõikes 8 osutatud erakorralisele olukorrale. Kui amet palub liikmesriigil anda tehnilist varustust ja operatiivtöötajaid, võtab ta arvesse konkreetseid operatiivtööga seotud probleeme, mis sellel liikmesriigil taotlemise ajal on.

Muudatusettepanek 337

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 65 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) operatiivtöötajate arv, millega iga liikmesriik Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalises korpuses ning sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajate reservis osaleb;

(a) operatiivtöötajate arv, millega iga liikmesriik Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalises korpuses, sealhulgas sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajate reservis osaleb;

Muudatusettepanek 338

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 65 – lõige 2 –punk e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) tehniliste seadmete arv, mille iga liikmesriik ja amet on eelmisel aastal tehniliste seadmete reservist lähetanud, käsitledes eraldi

(e) tehniliste seadmete arv, mille iga liikmesriik ja amet on eelmisel aastal tehniliste seadmete reservist lähetanud;

Muudatusettepanek 339

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 66 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Võttes arvesse artikli 9 lõikes 4 osutatud suutlikkuse tegevuskava, jälgib amet proaktiivselt teadus- ja innovatsioonitegevust, mis on Euroopa integreeritud piirihalduse, sealhulgas kõrgetasemelise jälgimistehnoloogia seisukohast oluline, ja aitab sellele kaasa. Vastavalt artiklile 50 edastab amet selliste teadusuuringute tulemused Euroopa Parlamendile, liikmesriikidele ja komisjonile. Ta võib kasutada neid tulemusi vastavalt vajadusele ühisoperatsioonides, piirivalve kiirreageerimisoperatsioonides, tagasisaatmisoperatsioonides ja tagasisaatmisega seotud sekkumistes.

1. Võttes arvesse artikli 9 lõikes 4 osutatud suutlikkuse tegevuskava, jälgib amet proaktiivselt teadus- ja innovatsioonitegevust, mis on Euroopa integreeritud piirihalduse seisukohast oluline, ja aitab sellele kaasa. Vastavalt artiklile 50 edastab amet selliste teadusuuringute tulemused Euroopa Parlamendile, liikmesriikidele ja komisjonile. Ta võib kasutada neid tulemusi vastavalt vajadusele ühisoperatsioonides, piirivalve kiirreageerimisoperatsioonides, tagasisaatmisoperatsioonides ja tagasisaatmisega seotud sekkumistes.

Muudatusettepanek 340

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 66 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Amet võib kavandada ja ellu viia katseprojekte, mis on seotud käesoleva määrusega reguleeritud küsimustega.

4. Amet võib kavandada ja ellu viia katseprojekte, kui see on vajalik käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmiseks.

Muudatusettepanek 341

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 66 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4 a. Amet avalikustab kõik oma teadusprojektid, sh näidisprojektid, kaasatud koostööpartnerid ja projekti eelarve.

Muudatusettepanek 342

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 67 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid ja amet koostavad piirihalduse ja tagasisaatmise operatsiooniplaanid. Kõrge või kriitilise mõjutasemega piirilõikusid käsitlevad liikmesriikide operatsiooniplaanid koostatakse koostöös naaberliikmesriikide ja ametiga. Ameti tegevuse puhul määratakse järgmise aasta tegevuskava kindlaks artiklis 100 osutatud ühtse programmdokumendi lisas ning iga konkreetse operatiivtegevuse puhul artiklis 39 ja artikli 75 lõikes 3 osutatud operatsiooniplaanis.

2. Liikmesriigid ja amet koostavad piirihalduse ja tagasisaatmise operatsiooniplaanid. Kõrge mõjutasemega piirilõikusid käsitlevad liikmesriikide operatsiooniplaanid koostatakse koostöös naaberliikmesriikide ja ametiga. Ameti tegevuse puhul määratakse järgmise aasta tegevuskava kindlaks artiklis 100 osutatud ühtse programmdokumendi lisas ning iga konkreetse operatiivtegevuse puhul artiklis 39 ja artikli 75 lõikes 3 osutatud operatsiooniplaanis.

Muudatusettepanek 343

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 67 – lõige 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Riiklikus suutlikkuse arengukavas käsitletakse eelkõige piirivalveametnike ja tagasisaatmisspetsialistide värbamis-ja koolituspõhimõtteid, seadmete omandamist ja hooldust, vajalikke teadusuuringuid ja arendustegevust ning vastavaid finantsaspekte.

Riiklikus suutlikkuse arengukavas käsitletakse eelkõige piirivalveametnike, tagasisaatmisspetsialistide, tagasisaatmise saatemeeskondade ja sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajate värbamis-ja koolituspõhimõtteid, seadmete omandamist ja hooldust, vajalikke teadusuuringuid ja arendustegevust ning vastavaid finantsaspekte.

Muudatusettepanek 344

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 68 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Amet tagab [määrus, millega luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS)] artiklis 7 osutatud ETIASe kesküksuse loomise ja toimimise.

2. Amet tagab määruse (EL) 2018/1240 artiklis 7 osutatud ETIASe kesküksuse loomise ja toimimise.

Muudatusettepanek 345

Ettepanek võtta vastu määrus

11. jagu – 1. alajagu – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Koostöö ELis

välja jäetud

Muudatusettepanek 346

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 69 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet teeb asjaomaste õigusraamistike piires koostööd liidu institutsioonide, organite, ametite, asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning kasutab EUROSURi raames olemasolevat teavet, suutlikkust ja süsteeme.

Amet teeb asjaomaste õigusraamistike piires koostööd liidu institutsioonide, organite, ametite ja asutustega ning kasutab EUROSURi raames olemasolevat teavet, suutlikkust ja süsteeme.

Muudatusettepanek 347

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 69 – lõige 1 – lõik 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet teeb lõike 1 kohaselt koostööd eelkõige järgmiste asutustega:

Amet teeb lõike 1 kohaselt koostööd järgmiste asutustega:

Muudatusettepanek 348

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 69 – lõige 1 – lõik 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek 349

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 69 – lõige 1 – lõik 2 – punkt k

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(k) ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonid ja operatsioonid.

välja jäetud

Muudatusettepanek 350

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 69 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet võib oma ülesannete täitmiseks teha koostööd ka järgmiste rahvusvaheliste organisatsioonidega nende vastavate õigusraamistike piires:

(a) Ühinenud Rahvaste Organisatsioon oma büroode, ametite, organisatsioonide ja muude üksustega, eelkõige ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet, inimõiguste ülemvoliniku büroo, Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon, ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo ja Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon;

(b) Rahvusvaheline Kriminaalpolitsei Organisatsioon (Interpol);

(d) Maailma Tolliorganisatsioon.

Sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajate reservi kontrollimiseks teeb amet koostööd Euroopa Nõukoguga ja Euroopa Nõukogu inimõiguste volinikuga.

Muudatusettepanek 351

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 69 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lõike 1 kohane koostöö toimub lõikes 1 osutatud üksustega kokku lepitud töökorra raames. Töökord peab saama komisjonilt eelnevalt heakskiidu. Amet teavitab igal juhul Euroopa Parlamenti sellises korras kokkuleppimisest.

2. Lõike 1 kohane koostöö toimub lõikes 1 osutatud üksustega kokku lepitud töökorra raames. Töökord peab saama eelnevalt heakskiidu komisjonilt ja Euroopa Andmekaitseinspektorilt, niivõrd kui töökord puudutab isikuandmete vahetamist. Amet teavitab igal juhul Euroopa Parlamenti sellises korras kokkuleppimisest ja avaldab selle oma veebisaidil. Sellises töökorras tuleks selgelt märkida kavandatud meetme kohaldamisala, ulatus ja sekkuvuse määr, et hinnata meetme vajalikkust ja proportsionaalsust.

Muudatusettepanek 352

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 69 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Lõikes 1 osutatud liidu institutsioonid, organid, asutused, ametid ja rahvusvahelised organisatsioonid kasutavad ametilt saadud teavet üksnes oma pädevuse piires ning kooskõlas põhiõigustega, sealhulgas andmekaitsenõuetega. Amet saadab andmed edasi või avaldab muul viisil teistele liidu institutsioonidele, organitele, asutustele ja ametitele isikuandmete vahetamise konkreetse töökorra alusel ja Euroopa Andmekaitseinspektori eelneval nõusolekul. Isikuandmete edastamine toimub kooskõlas artiklitega 87–90 ette nähtud andmekaitsesätetega. Kõnealuse töökorraga nähakse ette, et salastatud teabe käitlemisel järgib asjaomane liidu institutsioon, amet, organ, asutus või rahvusvaheline organisatsioon selliseid julgeolekunorme ja -standardeid, mis on samaväärsed ameti kohaldatavate julgeolekunormide ja -standarditega.

5. Lõikes 1 osutatud liidu institutsioonid, organid, asutused ja ametid kasutavad ametilt saadud teavet üksnes oma pädevuse piires ning kooskõlas põhiõigustega, sealhulgas andmekaitsenõuetega. Amet võib andmed edasi saata või need muul viisil teistele liidu institutsioonidele, organitele, asutustele ja ametitele avaldada üksnes siis, kui liidu õiguses on selleks õiguslik alus, kui see ei too kaasa isikuandmete töötlemist muul mitte kooskõlas oleval eesmärgil vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artiklile 6 ning kui see toimub isikuandmete vahetamise konkreetse töökorra alusel ja Euroopa Andmekaitseinspektori eelneval nõusolekul. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet registreerib andmete edastamise ja selle põhjendused. Euroopa Andmekaitseinspektoril on võimalus kontrollida sekkumise seaduslikkust ja eeskätt vastavust vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttele. Isikuandmete edastamine toimub kooskõlas artiklites 87–90 ette nähtud andmekaitsesätetega ning määrusega (EL) 2018/1725. Kõnealuse töökorraga nähakse ette, et salastatud teabe käitlemisel järgib asjaomane liidu institutsioon, amet, organ, asutus või rahvusvaheline organisatsioon selliseid julgeolekunorme ja -standardeid, mis on samaväärsed ameti kohaldatavate julgeolekunormide ja -standarditega.

Muudatusettepanek 353

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 69 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5 a. Amet tagab, et rahvusvahelistele organisatsioonidele edastatud või avalikustatud isikuandmeid töödeldakse üksnes sellel eesmärgil, milleks need edastati või avalikustati. Amet tagab, et rahvusvaheliste organisatsioonidega kokku lepitud töökord vastab täielikult liidu andmekaitseõigusele, eriti määruse (EL) 2018/679 V peatükile.

Muudatusettepanek 354

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 70 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) suutlikkuse jagamine, kavandades ja viies ellu mitmeotstarbelisi operatsioone ning jagades seadmeid ja muud suutlikust niivõrd, kuivõrd ametid neid tegevusi koordineerivad, ning selleks on saadud nõusolek asjaomaste liikmesriikide pädevatelt asutustelt.

(e) suutlikkuse jagamine, kavandades ja viies ellu mitmeotstarbelisi operatsioone, sealhulgas otsingu- ja päästeoperatsioone, ning jagades seadmeid ja muud suutlikust niivõrd, kuivõrd ametid neid tegevusi koordineerivad, ning selleks on saadud nõusolek asjaomaste liikmesriikide pädevatelt asutustelt.

Muudatusettepanek 355

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 70 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti, Euroopa Kalanduskontrolli Ameti ja Euroopa Meresõiduohutuse Ameti vahelise, rannikuvalve ülesannetega seotud koostöö täpne vorm määratakse kindlaks töökorras kooskõlas nende vastavate volituste ja nimetatud ametite suhtes kohaldatavate finantsreeglitega. Selle töökorra peab heaks kiitma ameti haldusnõukogu ning Euroopa Meresõiduohutuse Ameti ja Euroopa Kalanduskontrolli Ameti haldusnõukogud.

Muudatusettepanek 356

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 71 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Käesoleva artikli alusel vahetatud teabe edasi saatmine või muul viisil avaldamine kolmandatele riikidele või kolmandatele isikutele on keelatud.

5. Käesoleva artikli alusel vahetatud teabe edasi saatmine või muul viisil avaldamine kolmandatele riikidele või muudele kolmandatele isikutele on keelatud.

Selgitus

Muudatusettepanek on esitatud järjepidevuse eesmärgil.

Muudatusettepanek 357

Ettepanek võtta vastu määrus

11. jagu – 2. alajagu – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Koostöö kolmandate riikidega

välja jäetud

Muudatusettepanek 358

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 72 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid ja amet teevad kolmandate riikidega koostööd kooskõlas artikli 3 punktiga g integreeritud piirihalduse ja rändepoliitika, sealhulgas tagasisaatmise eesmärgil.

1. Liikmesriigid ja amet teevad kolmandate riikidega koostööd kooskõlas artikli 3 punktiga g integreeritud piirihalduse ja rändepoliitika eesmärgil.

Muudatusettepanek 359

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 72 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Komisjon hindab koos Euroopa välisteenistusega kolmanda riigi olukorda, sealhulgas põhiõiguste järgimist ja andmekaitse taset, enne kui amet alustab mis tahes tegevust selles kolmandas riigis või selle kolmanda riigiga ning enne läbirääkimiste alustamist selle kolmanda riigiga mis tahes kokkuleppe või korralduse üle käesoleva määruse alusel.

Muudatusettepanek 360

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 72 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Amet ja liikmesriigid järgivad liidu õigust, sealhulgas liidu õigustikku kuuluvaid norme ja standardeid, ka siis, kui kolmandate riikidega tehtav koostöö toimub nende riikide territooriumil.

3. Amet ja liikmesriigid järgivad liidu õigust, sealhulgas liidu õigustikku kuuluvaid norme ja standardeid, ka siis, kui kolmandate riikidega tehtav koostöö toimub nende riikide territooriumil. Koostöö sisseseadmine kolmandate riikidega peab edendama Euroopa integreeritud piirihalduse norme.

Muudatusettepanek 361

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 73 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 a. Liikmesriigid tagavad, et kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele edastatud või avaldatud isikuandmeid töödeldakse üksnes nende jaoks, kellele need edastati või avaldati, ning et andmesubjektid saavad oma õigusi kasutada ka nendes kolmandates riikides või seoses nende rahvusvaheliste organisatsioonidega. Seepärast lisavad liikmesriigid kolmandate riikidega sõlmitavatesse kahe- või mitmepoolsetesse kokkulepetesse või rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitavasse töökorda õiguslikult siduvad ja jõustatavad tagatised vastavalt määruse (EL) 2018/679 artikli 46 lõike 2 punktile a või lõike 3 punktile b. Kui selliseid lõike 1 kohaseid kokkuleppeid või töökorda ei ole, ei edasta ega avalda liikmesriigid kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele isikuandmeid.

Muudatusettepanek 362

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 74 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Seejuures tegutseb amet liidu välissuhete poliitika raamistikus, sealhulgas seoses põhiõiguste kaitsega ja tagasisaatmise lubamatuse põhimõtte järgimisega, saades tuge liidu delegatsioonidelt ning ÜJKP missioonidelt ja operatsioonidelt ning kooskõlastades nendega oma tegevust.

2. Seejuures tegutseb amet liidu välissuhete poliitika raamistikus, sealhulgas seoses põhiõiguste kaitsega ja tagasisaatmise lubamatuse põhimõtte järgimisega, meelevaldse kinnipidamise keelamise ning piinamise, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise keelamisega, saades tuge liidu delegatsioonidelt ning kooskõlastades nendega oma tegevust.

Muudatusettepanek 363

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 74 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Olukorras, mis nõuab Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse piirihaldus- ja tagasisaatmisrühmade lähetamist kolmandasse riiki, kus rühmaliikmed kasutavad täitevvolitusi, sõlmib liit asjaomase kolmanda riigiga staatust käsitleva kokkuleppe. Staatust käsitlev kokkulepe hõlmab kõiki tegevuse läbiviimise olulisi tahke. Eelkõige määratakse selles kindlaks operatsiooni ulatus, tsiviil- ja kriminaalvastutus ning rühmaliikmete ülesanded ja volitused. Staatust käsitleva kokkuleppega tagatakse, et operatsioonide käigus austatakse täielikult põhiõigusi.

3. Olukorras, mis nõuab Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse piirihaldus-, tagasisaatmis- ja põhiõiguste järelevalverühmade lähetamist kolmandasse riiki, kus rühmaliikmed kasutavad täitevvolitusi, sõlmib liit ELi toimimise lepingu artikli 218 alusel asjaomase kolmanda riigiga staatust käsitleva kokkuleppe, mis koostatakse artikli 77 lõikes 1 a osutatud staatust käsitleva näidiskokkuleppe alusel. Staatust käsitlev kokkulepe hõlmab kõiki tegevuse läbiviimise olulisi tahke. Eelkõige määratakse selles kindlaks operatsiooni ulatus, tsiviil- ja kriminaalvastutus ning rühmaliikmete ülesanded ja volitused, esinduse avamisega seotud meetmed, meetmed, millega tagatakse põhiõiguste kaitsemeetmete rakendamine, kaasa arvatud põhiõiguste järelevalvajate lähetamine, põhiõiguste strateegia rakendamine kooskõlas artikliga 81 ja käitumisjuhendi rakendamine kooskõlas artikliga 82. Staatust käsitleva kokkuleppega tagatakse, et operatsioonide käigus austatakse täielikult põhiõigusi ja kehtestatakse kaebuste lahendamise kord. Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeritakse staatust käsitleva kokkuleppe andmete edastamisega seotud sätete asjus. Operatsioonid toimuvad operatsiooniplaani alusel, millega peavad nõustuma ka osalevad liikmesriigid. Liikmesriikide osalemine kolmanda riigi territooriumil toimuvates ühisoperatsioonides on vabatahtlik.

Muudatusettepanek 364

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 74 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Vajaduse korral tegutseb amet ka töökordade raames, milles on nende ametiasutustega vastavalt liidu õigusele ja poliitikale artikli 77 lõike 6 kohaselt kokku lepitud. Töökordades täpsustatakse koostöö ulatust, iseloomu ja eesmärki ning operatiivkoostöö juhtimist, lisaks võivad need artikli 75 lõike 3 kohaselt sisaldada sätteid salastamata tundliku teabe vahetamise ja koostöö kohta EUROSURi raames. Salastatud teabe vahetamise töökorras lepitakse kokku vastavalt artikli 77 lõikele 6. Amet järgib liidu õigust, sealhulgas liidu õigustikku kuuluvaid norme ja standardeid.

Muudatusettepanek 365

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 74 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Amet toetab liidu poolt kolmandate riikidega sõlmitud rahvusvaheliste lepingute ja tagasisaatmist käsitlevate õiguslikult mittesiduvate kokkulepete rakendamist liidu välissuhete poliitika raames ning käesoleva määrusega reguleeritud küsimustes.

5. Amet toetab liidu poolt kolmandate riikidega sõlmitud rahvusvaheliste lepingute ja tagasivõtulepingute rakendamist liidu välissuhete poliitika raames ning käesoleva määrusega reguleeritud küsimustes.

Muudatusettepanek 366

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 74 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Amet võib saada kolmandate riikide toetuseks ja välissuhete valdkonnas liidult rahalist toetust vastavalt asjaomaseid rahastamisvahendeid käsitlevatele sätetele. Amet võib käivitada ja rahastada kolmandates riikides tehnilise abi projekte käesoleva määrusega reguleeritud küsimustes ja vastavalt ameti suhtes kohaldatavatele finantsreeglitele.

6. Amet võib saada kolmandate riikide toetuseks ja välissuhete valdkonnas liidult rahalist toetust vastavalt asjaomaseid rahastamisvahendeid käsitlevatele sätetele. Amet võib Euroopa Parlamendi heakskiidu korral ja pärast põhjalikku põhiõigusi käsitlevat mõjuhindamist käivitada ja rahastada kolmandates riikides tehnilise abi projekte käesoleva määrusega reguleeritud küsimustes ja vastavalt ameti suhtes kohaldatavatele finantsreeglitele.

Muudatusettepanek 367

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 74 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Amet teavitab Euroopa Parlamenti käesolevas artiklis osutatud toimingutest.

7. Amet teavitab Euroopa Parlamenti igas kvartalis käesolevas artiklis osutatud toimingutest ja eelkõige toimingutest, mis on seotud kolmandates riikides tehnilise ja operatiivabi andmisega piirihalduse ja tagasisaatmise valdkonnas, tundliku salastamata teabe vahetamisega kolmandate riikidega ning kontaktametnike lähetamisega, lisades üksikasjaliku teabe põhiõiguste ja rahvusvahelise kaitse nõuete täitmise kohta. Amet avalikustab kõik kolmandate riikidega sõlmitud kokkulepped, töökorrad, katseprojektid ja tehnilise abi projektid.

Muudatusettepanek 368

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 74 – lõige 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8 a. Amet tagab, et kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele edastatud või avaldatud teavet töödeldakse üksnes nendel eesmärkidel, milleks see edastati või avaldati, ning et andmesubjektid saavad oma õigusi kasutada ka nendes kolmandates riikides või seoses nende rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Muudatusettepanek 369

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 75 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Amet või pakkuda abi seoses kolmandate riikide tagasisaatmistegevusega ja tagada selliste tagasisaatmisoperatsioonide korraldamise koordineerimise, mille käigus saadetakse teatav arv tagasipöördujaid sellest kolmandast riigist teise kolmandasse riiki. Selliseid tagasisaatmisoperatsioone võib korraldada ühe või mitme liikmesriigi osalusel (mitut riiki hõlmavad tagasisaatmisoperatsioonid) või riiklike tagasisaatmisoperatsioonidena, eriti kui seda õigustavad liidu ebaseadusliku rände poliitika prioriteedid. Osalevad liikmesriigid ja amet peavad tagama, et kogu väljasaatmisoperatsiooni ajal tagatakse põhiõiguste austamine ja piiravate meetmete proportsionaalne kasutamine, eelkõige sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajate ning kolmanda riigi sunniviisilise tagasisaatmise saatemeeskondade kohalolekuga.

välja jäetud

Muudatusettepanek 370

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 76 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 a. Amet tagab, et kolmandatele riikidele edastatud või avaldatud teavet töödeldakse üksnes nendel eesmärkidel, milleks see edastati või avaldati, ning et andmesubjektid saavad oma õigusi kasutada ka nendes kolmandates riikides. Seetõttu on keelatud artikli 73 lõike 1 kohane teabevahetus, millega antakse kolmandale riigile teavet, mida võidakse kasutada selliste isikute või isikute rühmade tuvastamiseks, kelle taotlus rahvusvahelise kaitse saamiseks on läbivaatamisel või keda ohustab tõsiselt piinamine, ebainimlik või alandav kohtlemine või karistus või mis tahes muu põhiõiguste rikkumine.

Muudatusettepanek 371

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 77 – lõige -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

-1. Komisjon ei vii lõpule läbirääkimisi liidu ja kolmanda riigi vahel käesoleva määruse alusel tehtava koostöö üle, kuni on hinnatud põhiõiguste olukorda selles kolmandas riigis kooskõlas artikli 72 lõikega 2 a. See hinnang lisatakse nõusolekumenetlusse.

Muudatusettepanek 372

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 77 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon peab artikli 74 lõikes 3 osutatud staatust käsitleva kokkuleppe üle läbirääkimisi vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikele 3.

välja jäetud

Muudatusettepanek 373

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 77 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a. Pärast liikmesriikide ja ametiga konsulteerimist koostab komisjon staatust käsitleva näidiskokkuleppe, mis sisaldab artikli 54 lõike 2 punktis a osutatud põhiõiguste hindamise raamistikku seoses meetmetega, mida võetakse kolmandate riikide territooriumil.

Muudatusettepanek 374

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 77 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon koostab pärast liikmesriikide ja ametiga konsulteerimist artikli 71 lõikes 2 ja artiklis 73 osutatud kahe- ja mitmepoolsete lepingute näidissätted EUROSURi raames toimuva teabevahetuse kohta, nagu on sätestatud artikli 76 lõikes 2.

Komisjon koostab pärast liikmesriikide ja ametiga konsulteerimist ka artikli 71 lõikes 2 ja artiklis 73 osutatud kahe- ja mitmepoolsete lepingute näidissätted EUROSURi raames toimuva teabevahetuse kohta, nagu on sätestatud artikli 76 lõikes 2. Näidissätted peavad sisaldama üksikasjalikke meetmeid, millega tagatakse põhiõiguste kaitsemeetmete rakendamine, põhiõiguste strateegia rakendamine kooskõlas artikliga 81 ning käitumisjuhendi rakendamine kooskõlas artikliga 82.

Muudatusettepanek 375

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 77 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon koostab pärast ametiga konsulteerimist artiklis 74 osutatud töökorra näidise.

Komisjon koostab pärast ametiga konsulteerimist artiklis 74 osutatud töökorra näidise. Näidis peab sisaldama üksikasjalikke meetmeid, millega tagatakse põhiõiguste kaitsemeetmete rakendamine, põhiõiguste strateegia rakendamine kooskõlas artikliga 81 ning käitumisjuhendi rakendamine kooskõlas artikliga 82.

Muudatusettepanek 376

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 77 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Asjaomased liikmesriigid esitavad artikli 73 lõikes 1 osutatud kehtivad kahepoolsed ja mitmepoolsed lepingud komisjonile, kes kontrollib, kas lepingute sätted on kooskõlas käesoleva määrusega.

3. Asjaomased liikmesriigid esitavad artikli 73 lõikes 1 osutatud kehtivad kahepoolsed ja mitmepoolsed lepingud komisjonile, kes teavitab sellest Euroopa Parlamenti, nõukogu ja ametit ning kontrollib, kas lepingute sätted on kooskõlas käesoleva määrusega.

Muudatusettepanek 377

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 77 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Enne artikli 73 lõikes 1 osutatud uute kahepoolsete või mitmepoolsete lepingute sõlmimist esitavad asjaomased liikmesriigid lepingud komisjonile, kes kontrollib, kas lepingute sätted on kooskõlas käesoleva määrusega, ja teavitavad liikmesriike tulemusest.

4. Enne artikli 73 lõikes 1 osutatud uute kahepoolsete või mitmepoolsete lepingute sõlmimist esitavad asjaomased liikmesriigid lepingud komisjonile, kes teavitab sellest Euroopa Parlamenti, nõukogu ja ametit ning kontrollib, kas lepingute sätted on kooskõlas käesoleva määrusega, ja teavitab liikmesriike tulemusest.

Muudatusettepanek 378

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 77 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Enne kolmanda poole või riigiga töökorra sõlmimist edastab amet selle komisjonile, kes peab andma sellele eelneva heakskiidu. Kui töökord on sõlmitud, edastab amet selle komisjonile, kes teavitab sellest Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

6. Enne kolmanda poole või riigiga töökorra sõlmimist edastab amet selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Komisjon peab enne sellise töökorra sõlmimist sellele heakskiidu andma Kui töökord on sõlmitud, edastab amet selle komisjonile, kes teavitab sellest Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

Muudatusettepanek 379

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 78 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Amet võib lähetada oma koosseisuliste töötajate seast eksperte kolmandatesse riikidesse kontaktametnikena, kellele tuleks kolmandates riikides nende ülesannete täitmise ajal tagada kõige kõrgemal tasemel kaitse. Nad moodustavad osa liidu ja liikmesriikide sisserände kontaktametnike ja julgeolekuekspertide kohalikest või piirkondlikest koostöövõrgustikest, sealhulgas vastavalt määrusele (EÜ) nr 377/2004 loodud võrgustikust. Haldusnõukogu otsuse alusel võib amet määrata kindlaks kontaktametnike, näiteks tagasisaatmise valdkonna kontaktametnike konkreetsed profiilid sõltuvalt asjaomase kolmanda riigi operatsioonilistest vajadustest.

1. Amet võib lähetada oma koosseisuliste töötajate seast eksperte kolmandatesse riikidesse kontaktametnikena, kellele tuleks kolmandates riikides nende ülesannete täitmise ajal tagada kõige kõrgemal tasemel kaitse. Nad moodustavad osa liidu ja liikmesriikide sisserände kontaktametnike ja julgeolekuekspertide kohalikest või piirkondlikest koostöövõrgustikest, sealhulgas vastavalt määrusele (EÜ) nr 377/2004 loodud võrgustikust. Haldusnõukogu otsuse alusel võib amet määrata kindlaks kontaktametnike konkreetsed profiilid sõltuvalt asjaomase kolmanda riigi operatsioonilistest vajadustest.

Muudatusettepanek 380

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 78 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liidu välistegevuse poliitika raames seatakse kontaktametnike lähetamisel prioriteediks kolmandad riigid, mis on riskianalüüsi alusel ebaseadusliku sisserände päritolu- või transiidiriikideks. Amet võib vastastikkuse alusel vastu võtta nende kolmandate riikide poolt nimetatud kontaktametnikke. Haldusnõukogu kinnitab igal aastal tegevdirektori ettepaneku põhjal prioriteedid. Kontaktametnike lähetamise kinnitab haldusnõukogu, võttes arvesse komisjoni arvamust.

2. Liidu välistegevuse poliitika raames seatakse kontaktametnike lähetamisel prioriteediks kolmandad riigid, mis on riskianalüüsi alusel ebaseadusliku rände päritolu- või transiidiriikideks. Amet võib vastastikkuse alusel vastu võtta nende kolmandate riikide poolt nimetatud kontaktametnikke. Haldusnõukogu kinnitab igal aastal tegevdirektori ettepaneku põhjal prioriteedid. Kontaktametnike lähetamise kinnitab haldusnõukogu, võttes arvesse komisjoni arvamust.

Muudatusettepanek 381

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 78 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kooskõlas liidu õigusega ja põhiõigusi järgides kuulub ameti kontaktametnike ülesannete hulka kontaktide loomine ja säilitamine selle kolmanda riigi pädevate asutustega, kuhu nad on määratud, eesmärgiga aidata kaasa ebaseadusliku sisserände ärahoidmisele ja selle vastu võitlemisele ning tagasipöördujate tagasisaatmisele, sealhulgas pakkudes tehnilist abi kolmandate riikide kodanike tuvastamisel ja reisidokumentide hankimisel. Kõnealused kontaktametnikud teevad tihedat koostööd liidu delegatsioonidega ja vajaduse korral ÜJKP missioonide ja operatsioonidega.

3. Kooskõlas liidu õigusega ja põhiõigusi järgides kuulub ameti kontaktametnike ülesannete hulka kontaktide loomine ja säilitamine selle kolmanda riigi pädevate asutustega, kuhu nad on määratud, eesmärgiga aidata kaasa ebaseadusliku rände ärahoidmisele ja selle vastu võitlemisele ning tagasipöördujate tagasisaatmisele, sealhulgas pakkudes tehnilist abi kolmandate riikide kodanike tuvastamisel ja reisidokumentide hankimisel. Kõnealused kontaktametnikud teevad tihedat koostööd liidu delegatsioonidega. Võimaluse korral asuvad nende bürood samas hoones. Ameti kontaktametnikud aitavad hinnata ameti tegevuse ja kolmanda riigiga tehtava koostöö mõju põhiõigustele ning annavad tegevdirektorile ja põhiõiguste ametnikule oma hinnangust aru.

Muudatusettepanek 382

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 79 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Amet võib asjaomaste liikmesriikide nõusolekul kutsuda liidu institutsioonide, organite, asutuste ja ametite või rahvusvaheliste organisatsioonide ning ÜJKP missioonide ja operatsioonide vaatlejaid osalema oma tegevuses, eelkõige ühisoperatsioonides ja katseprojektides ning riskianalüüsis ja koolitustel niivõrd, kuivõrd nende kohaolek on vastavuses nimetatud tegevuste eesmärkidega või kui see võib aidata kaasa koostöö ja parimate tavade vahetamise parandamisele ega mõjuta tegevuse üldist ohutust ja julgeolekut. Vaatlejate osalemine riskianalüüsis ning koolitusel võib toimuda üksnes asjaomaste liikmesriikide nõusolekul. Ühisoperatsioonides ja katseprojektides on vaatlejate osalemiseks nõutav vastuvõtva liikmesriigi nõusolek. Vaatlejate osalemise üksikasjalikud eeskirjad lisatakse operatsiooniplaani. Vaatlejad saavad enne tegevuses osalemist ametilt asjakohast koolitust.

1. Amet võib asjaomaste liikmesriikide nõusolekul kutsuda liidu institutsioonide, organite, asutuste ja ametite või rahvusvaheliste organisatsioonide vaatlejaid osalema oma tegevuses, eelkõige ühisoperatsioonides ja katseprojektides ning riskianalüüsis ja koolitustel niivõrd, kuivõrd nende kohaolek on vastavuses nimetatud tegevuste eesmärkidega või kui see võib aidata kaasa koostöö ja parimate tavade vahetamise parandamisele ega mõjuta tegevuse üldist ohutust ja julgeolekut ega kujuta endast ohtu põhiõigustele. Vaatlejate osalemine riskianalüüsis ning koolitusel võib toimuda üksnes asjaomaste liikmesriikide nõusolekul. Ühisoperatsioonides ja katseprojektides on vaatlejate osalemiseks nõutav vastuvõtva liikmesriigi nõusolek. Vaatlejate osalemise üksikasjalikud eeskirjad lisatakse operatsiooniplaani. Vaatlejad saavad enne tegevuses osalemist ametilt asjakohast koolitust.

Muudatusettepanek 383

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 79 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Amet võib asjaomaste liikmesriikide nõusolekul kutsuda kolmandate riikide vaatlejaid osalema artiklis 37 osutatud tegevuses välispiiridel, artiklis 51 osutatud tagasisaatmisoperatsioonides, artiklis 54 osutatud tagasisaatmisega seotud sekkumistes ning artiklis 62 osutatud koolitustel niivõrd, kuivõrd nende kohalolek on vastavuses nimetatud tegevuse eesmärkidega või kui see võib aidata kaasa koostöö ja parimate tavade vahetamise parandamisele ega mõjuta tegevuste üldist ohutust. Vaatlejate osalemine artiklites 37, 43, 51 ja 62 osutatud tegevuses võib toimuda üksnes asjaomaste liikmesriikide nõusolekul ning artiklites 37 ja 54 osutatud tegevuses üksnes vastuvõtva liikmesriigi nõusolekul. Vaatlejate osalemise üksikasjalikud eeskirjad lisatakse operatsiooniplaani. Vaatlejad saavad enne tegevuses osalemist ametilt asjakohast koolitust. Tegevuses osalemise ajal peavad nad järgima ameti käitumisjuhendit.

2. Amet võib asjaomaste liikmesriikide nõusolekul kutsuda kolmandate riikide vaatlejaid osalema artiklis 37 osutatud tegevuses välispiiridel, artiklis 51 osutatud tagasisaatmisoperatsioonides, artiklis 54 osutatud tagasisaatmisega seotud sekkumistes ning artiklis 62 osutatud koolitustel niivõrd, kuivõrd nende kohalolek on vastavuses nimetatud tegevuse eesmärkidega või kui see võib aidata kaasa koostöö ja parimate tavade vahetamise parandamisele ega mõjuta tegevuste üldist ohutust ega kolmandate riikide kodanike ohutust ja varjupaigaõigust. Vaatlejate osalemine võib toimuda üksnes asjaomaste liikmesriikide nõusolekul. Vaatlejate osalemise üksikasjalikud eeskirjad lisatakse operatsiooniplaani. Vaatlejad saavad enne tegevuses osalemist ametilt asjakohast koolitust. Tegevuses osalemise ajal peavad nad järgima ameti käitumisjuhendit.

Muudatusettepanek 384

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 80 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet võtab üle andmebaasi FADO (Võltsitud ja ehtsad dokumendid veebis) pidamise; andmebaas sisaldab teavet liikmesriikide, kolmandate riikide, territoriaalüksuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja muude rahvusvahelise õiguse subjektide väljaantud reisidokumentide ja elamislubade ja nende võltsingute kohta. FADO süsteem ei sisalda isikuandmeid.

Amet võtab üle ühismeetmega 98/700/JSK asutatud andmebaasi FADO (Võltsitud ja ehtsad dokumendid veebis) pidamise; andmebaas sisaldab teavet liikmesriikide, kolmandate riikide, territoriaalüksuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja muude rahvusvahelise õiguse subjektide väljaantud reisidokumentide ja elamislubade ja nende võltsingute kohta. FADO süsteem ei sisalda isikuandmeid.

Muudatusettepanek 385

Ettepanek võtta vastu määrus

III a peatükk (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Parlamentaarne ühiskontroll

Artikkel 80 a

Parlamentaarne ühiskontroll

1. Et tagada parlamentaarne järelevalve ameti üle ja võtta arvesse jagatud vastutuse eesmärki nii liidu kui siseriiklikul tasandil, nagu on kirjeldatud artiklis 7, täiendab käesoleva määrusega Euroopa Parlamendile antud kontrollifunktsioone kontroll, mida teeb parlamentaarse ühiskontrolli töörühm, mille on ühiselt asutanud liikmesriikide parlamendid ja Euroopa Parlamendi pädev komisjon.

2. Parlamentaarse ühiskontrolli töörühma korralduse ja kodukorra määravad ühiselt kindlaks Euroopa Parlament ja liikmesriikide parlamendid kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 1 artikliga 9 riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus. Kodukord sisaldab sätteid, milles käsitletakse salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe töötlemist ja sellele juurdepääsu kooskõlas käesoleva määruse artikliga 91. Töökord sisaldab muu hulgas ka sätteid koosolekute sageduse ja toimumiskoha, päevakorra määramise korra, selgete otsuste tegemise sätete ja töörühma koosseisu kohta ning teavet kaasesimeeste kohta, kelle nimetamise eest vastutavad Euroopa Parlamendi pädev komisjon ja Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik vastavalt käesoleva artikli lõike 3 punktile b. Parlamentaarse ühiskontrolli töörühma liikmed valitakse nende vastavate parlamentide poolt, võttes aluseks nende eksperditeadmised piirihalduse ja ameti kohta, võimalusel kindlaksmääratud volitustega, mis kehtivad nende ametiaja lõppemiseni parlamendis. Euroopa Parlament loob parlamentaarse ühiskontrolli töörühma sekretariaadi.

3. Parlamentaarne ühiskontrolli töörühm teeb poliitilist järelevalvet ameti käesoleva määruse kohaste ülesannete ja liikmesriikide kohustuste täitmise üle. Esimese lõigu kohaldamisel:

(a) esinevad haldusnõukogu esimees ja tegevdirektor parlamentaarse ühiskontrolli töörühma palvel töörühma koosolekul, et arutada esimeses lõigus osutatud tegevusega seotud küsimusi;

(b) esineb liikmesriik, kes on parlamentaarse ühiskontrolli töörühma koosoleku toimumise ajal Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik, parlamentaarse ühiskontrolli töörühma palvel töörühma koosolekul, et arutada esimeses lõigus osutatud tegevusega seotud küsimusi; kui nimetatud liikmesriik ei osale Euroopa piiri- ja rannikuvalves, võtab kohustuse üle liikmesriik, kes on ühtaegu järgmine eesistujariik ning osaleb Euroopa piiri- ja rannikuvalves;

(c) parlamentaarse ühiskontrolli töörühm võib otsustada kutsuda oma koosolekutele teisi asjaomaseid isikuid, nagu nõuandefoorumi esindaja ja põhiõiguste ametnik, et arutada põhiõiguste kaitsmisega seotud üldisi küsimusi.

4. Amet edastab parlamentaarse ühiskontrolli töörühmale kõik dokumendid, mille ta edastab Euroopa Parlamendile. Liikmesriigid annavad kord aastas parlamentaarse ühiskontrolli töörühmale teavet oma käesoleva määruse kohaste kohustuste täitmise kohta.

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1049/2001 esitab amet parlamentaarse ühiskontrolli töörühmale tema taotlusel mis tahes muu dokumendi, tingimusel, et dokument on vajalik töörühma ülesannete täitmiseks seoses ameti tegevuse poliitilise järelevalvega. Liikmesriigid annavad parlamentaarse ühiskontrolli töörühmale selle taotlusel täiendavat teavet, võttes arvesse oma kohustusi seoses diskreetsuse ja konfidentsiaalsusega.

5. Parlamentaarse ühiskontrolli töörühm võib koostada kokkuvõtlikud järeldused Euroopa piiri- ja rannikuvalve poliitilise järelevalve kohta ning edastada need järeldused Euroopa Parlamendile ja riikide parlamentidele. Euroopa Parlament edastab need järeldused teavitamise eesmärgil nõukogule, komisjonile ja ametile.

Muudatusettepanek 386

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 81 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet tagab käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel põhiõiguste kaitse vastavalt asjaomasele liidu õigusele, eelkõige hartale, asjaomasele rahvusvahelisele õigusele, sealhulgas 1951. aasta pagulasseisundi konventsioonile, selle 1967. aasta protokollile ning rahvusvahelise kaitse tagamisega seotud kohustustele, eelkõige välja- või tagasisaatmise lubamatuse põhimõttele.

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet tagab käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel põhiõiguste kaitse vastavalt asjaomasele liidu õigusele, eelkõige hartale ja asjaomasele rahvusvahelisele õigusele, sealhulgas 1951. aasta pagulasseisundi konventsioonile, selle 1967. aasta protokollile, lapse õiguste konventsioonile ning rahvusvahelise kaitse tagamisega seotud kohustustele, eelkõige välja- või tagasisaatmise lubamatuse põhimõttele.

Muudatusettepanek 387

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 81 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selleks koostab amet põhiõiguste strateegia, mis hõlmab tõhusat korraldust põhiõiguste austamise jälgimiseks ameti kogu tegevuses, arendab seda edasi ning viib ellu.

Selleks koostab amet põhiõiguste ametniku heakskiidul põhiõiguste strateegia ja tegevuskava, mis hõlmavad tõhusat korraldust põhiõiguste austamise jälgimiseks ameti kogu tegevuses, arendab neid edasi ning viib ellu. Põhiõiguste ametnik teatab strateegia ja tegevuskava rakendamisest vastavalt artikli 107 lõikele 2.

Muudatusettepanek 388

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 81 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Oma ülesannete täitmisel tagab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, et ühtki isikut ei toimetata, sunnita sisenema ega saadeta tagasi riiki ega anta muul viisil üle sellise riigi ametiasutustele, kes rikub välja- või tagasisaatmise lubamatuse põhimõtet või kust isikut võidakse saata välja või tagasi riiki, kes seda põhimõtet rikub.

2. Oma ülesannete täitmisel tagab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, et ühtki isikut ei toimetata, sunnita sisenema ega saadeta tagasi riiki ega anta muul viisil üle sellise riigi ametiasutustele, kus teda tõsiselt ähvardab surmanuhtlus, piinamine või muu ebainimlik või alandav kohtlemine või karistus või kus tema elu või vabadus võib olla ohus tema rassi, usutunnistuse, rahvuse, seksuaalse sättumuse, konkreetsesse sotsiaalsesse rühma kuulumise või poliitiliste veendumuste pärast, ja kus rikutakse välja- või tagasisaatmise lubamatuse põhimõtet või kust isikut võidakse välja saata, välja anda või tagasi saata riiki, kes seda põhimõtet rikub.

Muudatusettepanek 389

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 81 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet võtab oma ülesannete täitmisel arvesse laste, saatjata alaealiste, puuetega inimeste, inimkaubanduse ohvrite, arstiabi vajavate isikute, rahvusvahelist kaitset vajavate isikute, merehädaliste ja teiste eriti haavatavate isikute erivajadusi.

Muudatusettepanek 390

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 81 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Oma ülesannete täitmisel, suhetes liikmesriikidega ja koostöös kolmandate riikidega võtab amet arvesse artiklis 70 osutatud nõuandefoorumi ja põhiõiguste ametniku aruandeid.

4. Kõigi oma ülesannete täitmisel, sh tõhusa põhiõiguste seirekorra edasisel täiustamisel ja rakendamisel, suhetes liikmesriikidega ja koostöös kolmandate riikidega võtab amet arvesse artiklis 70 osutatud nõuandefoorumi ja põhiõiguste ametniku aruandeid.

Muudatusettepanek 391

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 83 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisest korpusest lähetatud rühmaliikmetel on suutlikkus täita kõiki ülesandeid ja teostada kõiki õigusi, mis on seotud piirikontrolli ja tagasisaatmisega või on vajalikud määruse (EL) 2016/399 ja direktiivi 2008/115/EÜ eesmärkide saavutamiseks.

1. Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisest korpusest lähetatud rühmaliikmetel on suutlikkus täita kõiki ülesandeid ja teostada kõiki õigusi, mis on seotud piirikontrolli ja tagasisaatmisega või on vajalikud määruste (EL) nr 656/2014 ja (EL) 2016/399 ning ka direktiivi 2008/115/EÜ eesmärkide saavutamiseks.

Muudatusettepanek 392

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 83 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Oma ülesannete täitmisel ja õiguste teostamisel järgivad rühmaliikmed liidu ja rahvusvahelist õigust, põhiõigusi ning vastuvõtva liikmesriigi õigusnorme.

2. Oma ülesannete täitmisel ja õiguste teostamisel järgivad rühmaliikmed liidu ja rahvusvahelist õigust, tagavad igal ajal põhiõiguste austamise ja järgivad vastuvõtva liikmesriigi õigust.

Muudatusettepanek 393

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 83 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 a. Vastuvõttev liikmesriik võib operatsiooniplaani kehtestamisel kooskõlas oma seaduste või operatsioonide ajal kehtiva tegevuskorraga piirata rühmade liikmete täitevvolitusi. Konkreetsed täitevvolitused, mida rühma liikmed võivad teostada, esitatakse artiklis 39 sätestatud operatsiooniplaanis.

Muudatusettepanek 394

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 83 – lõige 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisest korpusest lähetatud rühmaliikmetel ja liikmesriikidest pikaks ajaks ameti juurde alalisse korpusse lähetatud operatiivtöötajad kannavad asjakohastel juhtudel oma ülesannete täitmisel ja õiguste kasutamisel Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse vormiriietust. Liikmesriikidest lühikeseks ajaks lähetatud rühmaliikmed kannavad asjakohasel juhul oma ülesannete täitmisel ja õiguste teostamisel enda vormiriietust.

Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisest korpusest lähetatud rühmaliikmed ja liikmesriikidest pikaks ajaks ameti juurde alalisse korpusse lähetatud operatiivtöötajad kannavad oma ülesannete täitmisel ja õiguste kasutamisel Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse vormiriietust. Liikmesriikidest lühikeseks ajaks lähetatud rühmaliikmed kannavad oma ülesannete täitmisel ja õiguste teostamisel oma vormiriietust.

Muudatusettepanek 395

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 83 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Rühmaliikmed võivad oma ülesannete täitmisel ja õiguste teostamisel kasutada jõudu, sealhulgas teenistusrelvi, laskemoona ja varustust, päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi nõusolekul või ameti töötajate puhul ameti nõusolekul, vastuvõtva liikmesriigi piirivalveametnike juuresolekul ning kooskõlas vastuvõtva liikmesriigi siseriiklike õigusnormidega. Vastuvõttev liikmesriik võib päritoluliikmesriigi või asjakohasel juhul ameti nõusolekul lubada rühmaliikmetel kasutada jõudu ka juhul, kui vastuvõtva liikmesriigi piirivalveametnikud ei viibi juures.

6. Rühmaliikmed võivad oma ülesannete täitmisel ja õiguste teostamisel kasutada jõudu, sealhulgas teenistusrelvi, laskemoona ja varustust, päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi nõusolekul või ameti töötajate puhul ameti ja vastuvõtva liikmesriigi nõusolekul, vastuvõtva liikmesriigi piirivalveametnike juuresolekul ning kooskõlas vastuvõtva liikmesriigi siseriiklike õigusnormidega. Vastuvõttev liikmesriik võib päritoluliikmesriigi või asjakohasel juhul ameti nõusolekul lubada rühmaliikmetel kasutada jõudu ka juhul, kui vastuvõtva liikmesriigi piirivalveametnikud ei viibi juures.

Muudatusettepanek 396

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 83 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Teenistusrelvi, laskemoona ja varustust võib kasutada õiguspäraseks enesekaitseks ning rühmaliikmete või muude isikute õiguspäraseks kaitseks kooskõlas vastuvõtva liikmesriigi siseriiklike õigusnormidega.

Muudatusettepanek 397

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 83 – lõige 8 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva määruse kohaldamiseks volitab vastuvõttev liikmesriik rühmaliikmeid kasutama üleeuroopalisi andmebaase, mille kasutamine on vajalik operatsiooniplaanis kindlaks määratud piirikontrolli, patrull- ja vaatlustegevuse ning tagasisaatmisega seotud eesmärkide täitmiseks. Vastuvõttev liikmesriik võib anda neile loa kasutada oma riiklikku andmebaasi, kui see on samal eesmärgil vajalik. Liikmesriigid tagavad, et juurdepääs nendele andmebaasidele antakse tõhusal ja tulemuslikul viisil. Rühmaliikmed võivad kasutada üksnes sellist teavet, mis on nende ülesannete täitmiseks ja õiguste teostamiseks vajalik. Vastuvõttev liikmesriik teatab enne rühmaliikmete lähetamist ametile, milliseid riigi ja üleeuroopalisi andmebaase võib kasutada. Amet teeb selle teabe kättesaadavaks kõikidele lähetuses osalevatele liikmesriikidele.

Käesoleva määruse kohaldamiseks volitab vastuvõttev liikmesriik rühmaliikmeid kasutama üleeuroopalisi andmebaase, mille kasutamine on vajalik operatsiooniplaanis kindlaks määratud piirikontrolli, piirivalve ja tagasisaatmisega seotud eesmärkide täitmiseks kooskõlas selliste andmebaaside õigusliku alusega. Vastuvõttev liikmesriik võib anda neile loa kasutada oma riiklikku andmebaasi, kui see on samal eesmärgil vajalik. Liikmesriigid tagavad, et juurdepääs nendele andmebaasidele antakse tõhusal ja tulemuslikul viisil. Rühmaliikmed võivad kasutada üksnes sellist teavet, mis on nende ülesannete täitmiseks ja õiguste teostamiseks rangelt vajalik. Vastuvõttev liikmesriik teatab enne rühmaliikmete lähetamist ametile, milliseid riigi ja üleeuroopalisi andmebaase võib kasutada. Amet teeb selle teabe kättesaadavaks kõikidele lähetuses osalevatele liikmesriikidele.

Muudatusettepanek 398

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 83 – lõige 8 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vastuvõtva liikmesriigi ametiasutused on vastutavad töötlejad seoses selliste isikuandmete töötlemisega, mille rühmaliikmed on oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel kogunud või mida nad töötlevad.

Muudatusettepanek 399

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 85 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui rühmaliikmed tegutsevad vastuvõtvas liikmesriigis, vastutab nimetatud liikmesriik vastavalt oma siseriiklikele õigusnormidele nende poolt operatsioonide läbiviimisel tekitatud kahju eest, ilma et see piiraks artikli 94 kohaldamist.

Muudatusettepanek 400

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 86 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ühisoperatsiooni, katseprojekti, rändehalduse tugirühmade töö, piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni, tagasisaatmisoperatsiooni või tagasisaatmisega seotud sekkumise ajal käsitatakse rühmaliikmeid samaväärselt vastuvõtva liikmesriigi ametnikega seoses kuritegudega, mis võidakse sooritada nende vastu või mille nad võivad ise sooritada, ilma et see piiraks artikli 94 kohaldamist.

Ühisoperatsiooni, katseprojekti, rändehalduse tugirühmade töö, piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni, tagasisaatmisoperatsiooni või tagasisaatmisega seotud sekkumise ajal käsitatakse rühmaliikmeid, sealhulgas ameti koosseisulisi töötajaid, samaväärselt vastuvõtva liikmesriigi ametnikega seoses kuritegudega, mis võidakse sooritada nende vastu või mille nad võivad ise sooritada.

Muudatusettepanek 401

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 87 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Amet kohaldab isikuandmete töötlemisel [määrust (EÜ) nr 45/2001].

1. Amet kohaldab isikuandmete töötlemisel määrust (EL) 2018/1725.

Muudatusettepanek 402

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 87 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Haldusnõukogu kehtestab haldusmeetmed, mis on vajalikud [määruse (EÜ) nr 45/2001] ametipoolseks kohaldamiseks, sealhulgas meetmed ameti isikuandmete kaitse ametniku kohta.

2. Haldusnõukogu kehtestab rakendusmeetmed, mis on vajalikud määruse (EL) nr 2018/1725 ametipoolseks kohaldamiseks, samuti rakendusmeetmed ameti isikuandmete kaitse ametniku kohta, eelkõige selleks, et võimaldada tal täita oma ülesandeid, kohustusi ja volitusi.

Muudatusettepanek 403

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 87 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Amet võib edastada isikuandmeid kolmanda riigi asutustele ja rahvusvahelisele organisatsioonidele kooskõlas [määrusega (EÜ) nr 45/2001], kui see on vajalik ameti tagasisaatmisalaste ülesannete täitmiseks.Kui liikmesriigis on tagasisaatmisoperatsioonid korraldatud selliselt, et tagasipöördujate isikuandmeid vedajale ei edastata, võib need andmed samadel tingimustel edastada amet. [Määruse (EÜ) nr 45/2001] [artikli 25 lõike 1 punkti c] kohaldamisel ei kohaldata ametipoolse tagasisaatmise eesmärgil toimuva isikuandmete töötlemise suhtes sama määruse artiklit 19, seni kui kolmanda riigi kodanikku tagasi ei saadeta. Amet võib kehtestada sise-eeskirjad, mille kohaselt üksikjuhtumitel võidakse piirata [määruse (EÜ) nr 45/2011] [artiklitest 17 ja 18] tulenevate õiguste kohaldamist, kui nende õiguste kasutamine ohustab tagasisaatmismenetlust.

3. Amet võib edastada isikuandmeid kolmanda riigi asutustele ja rahvusvahelisele organisatsioonidele kooskõlas [määrusega (EÜ) nr 45/2001], kui see on vajalik ameti tagasisaatmisülesannete täitmiseks. Kui liikmesriigis on tagasisaatmisoperatsioonid korraldatud selliselt, et tagasipöördujate isikuandmeid vedajale ei edastata, võib need andmed samadel tingimustel edastada amet. Amet võib kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 punktiga c kehtestada sise-eeskirjad, mille kohaselt üksikjuhtumitel võidakse piirata selle määruse artiklitest 17 ja 18 tulenevate õiguste kohaldamist, kui nende õiguste kasutamine ohustab tagasisaatmismenetlust. Selliste piirangute puhul tuleb järgida isikuandmete kaitse ning era- ja perekonnaelu puutumatuse õiguse olemust ning piirangud peavad olema vajalikud ja eesmärgiga proportsionaalsed, võttes arvesse isiku õigusi ähvardavaid ohte.

Muudatusettepanek 404

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 87 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 a. Keelatud on teabevahetus, millega antakse kolmandale riigile teavet, mida võidakse kasutada selliste isikute või isikute rühmade tuvastamiseks, kelle taotlus saada rahvusvahelist kaitset on või on olnud läbivaatamisel või keda tõsiselt ohustab piinamine, ebainimlik või alandav kohtlemine või karistus või mis tahes muu põhiõiguste rikkumine. Amet ei avalikusta kolmandale riigile asjaolu, et isik on esitanud taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks.

Muudatusettepanek 405

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 87 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 b. Käesoleva määruse alusel vahetatud teabe edasi saatmine või muul viisil avaldamine muudele kolmandatele riikidele või kolmandatele isikutele on keelatud.

Muudatusettepanek 406

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 87 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 87 a

Isikuandmete allikad ja andmete omandiõigus

1. Amet võib seoses oma ülesannetega, mis on sätestatud käesolevas määruses, töödelda isikuandmeid, mis on saadud:

(a) liikmesriikidelt;

(b) ameti töötajatelt;

(d) teistelt liidu organitelt, ametitelt ja büroodelt, eelkõige nendelt, mis on loetletud artikli 69 lõikes 1;

(e) kolmandatelt riikidelt ja rahvusvahelistelt organisatsioonidelt;

(f) avalikest allikatest.

2. Isikuandmeid esitav osaline säilitab nende andmete omandiõiguse, samuti andmete täpsusega seotud vastutuse. Kui isikuandmeid esitavad lõike 1 punktides b, e ja f loetletud allikad, lasub vastutus ametil.

3. Avalikest allikatest pärinevat teavet hindab amet vastavalt järgmistele põhimõtetele:

(a) teabeallika usaldusväärsust hinnatakse, kasutades järgmisi allika hindamise koode:

(A): allika autentsuses, usaldusväärsuses ja pädevuses pole kahtlust või teave pärineb allikast, mis on alati olnud usaldusväärne;

(B): teave pärineb allikast, mis on enamikul juhtudel olnud usaldusväärne;

(C): teave pärineb allikast, mis enamikul juhtudel ei ole olnud usaldusväärne;

(X): allika usaldusväärsust ei ole võimalik hinnata;

(b) teabe usaldusväärsust hinnatakse, kasutades järgmisi teabe hindamise koode:

(1): teave, mille täpsuses pole kahtlust;

(2): teave, milles selle allikas on isiklikult kindel, kuid milles seda edastav ametnik ei ole isiklikult kindel;

(3): teave, milles selle allikas ei ole isiklikult kindel, kuid mida kinnitab muu, varem salvestatud teave;

(4): teave, milles selle allikas ei ole isiklikult kindel ja mida ei ole võimalik kinnitada.

Muudatusettepanek 407

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 88 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Amet võib töödelda isikuandmeid üksnes järgmistel eesmärkidel:

1. Amet võib töödelda isikuandmeid üksnes möödapääsmatu vajaduse korral järgmistel eesmärkidel:

Muudatusettepanek 408

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 88 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) ühisoperatsioonide, katseprojektide ja piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide korraldamine ja koordineerimine ning rändehalduse tugirühmade tegevus vastavalt;

(a) ühisoperatsioonide, katseprojektide ja piirivalve kiirreageerimisoperatsioonidega seotud ülesannete täitmine ning rändehalduse tugirühmade tegevus vastavalt käesolevas määruses sätestatule;

Muudatusettepanek 409

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 88 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) teabevahetuse hõlbustamine liikmesriikide, [Euroopa Liidu Varjupaigaameti], Europoli või Eurojustiga vastavalt artiklile 89;

Muudatusettepanek 410

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 88 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriik või muu liidu amet, kes esitab ametile isikuandmeid, määrab kindlaks nende töötlemise eesmärgi või eesmärgid, nagu on osutatud lõikes 1. Amet võib töödelda selliseid isikuandmeid muul lõike 1 kohasel eesmärgil üksnes juhul, kui seda on lubanud nende andmete esitaja ja ainult pärast seda, kui ta on hinnanud, et sellise töötlemise eesmärgi muutmine on kooskõlas andmekaitse vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttega. Amet peab käesoleva sätte alusel isikuandmete töötlemisel üksikjuhtumipõhise vastavushindamise kohta kirjalikku registrit.

Muudatusettepanek 411

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 88 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 a. Amet võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel määrata kooskõlas artikli 87 lõikega 2 vastu võetud rakendusaktidega piirangud avatud allikatest saadud teabe kasutamisele liikmesriikide, liidu asutuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide poolt.

Muudatusettepanek 412

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 89 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Amet töötleb ainult järgmistesse kategooriatesse kuuluvaid isikuandmeid, mille on kogunud ja talle edastanud liikmesriigid, ameti enda töötajad, EASO, Europol või Eurojust ühisoperatsioonide, katseprojektide ja piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide käigus või rändehalduse tugirühmad:

1. Amet töötleb ainult järgmistesse kategooriatesse kuuluvaid isikuandmeid, mille on kogunud ja talle edastanud liikmesriigid, ameti enda töötajad, Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse liikmed, [Euroopa Liidu Varjupaigaamet], Europol või Eurojust ühisoperatsioonide, katseprojektide ja piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide käigus, või rändehalduse tugirühmad:

Muudatusettepanek 413

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 89 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) nende isikute isikuandmed, keda liikmesriikide pädevad asutused või EASO, Europol või Eurojust kahtlustavad põhjendatult piiriüleses kuritegevuses, sealhulgas rändajate ebaseaduslikus üle piiri toimetamises, inimkaubanduses või terrorismis;

(a) nende isikute isikuandmed, keda liikmesriikide pädevad asutused ja [Euroopa Liidu Varjupaigaamet], Europol või Eurojust põhjendatult kahtlustavad piiriüleses kuritegevuses;

Muudatusettepanek 414

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 89 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) kui teabevahetus EASO, Europoli või Eurojustiga on vajalik nende volituste kohaseks tegevuseks kooskõlas artikliga 69;

(a) kui teabevahetus [Euroopa Liidu Varjupaigaameti], Europoli või Eurojustiga on vajalik nende volituste kohaseks tegevuseks kooskõlas artikliga 69;

Muudatusettepanek 415

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 89 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) konkreetsetel juhtudel, kui amet saab teada, et õiguskaitseasutused vajavad tungivalt tema ülesannete täitmisel töödeldavaid isikuandmed raskete kuritegude tõkestamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks.

(e) konkreetsetel juhtudel, kui amet saab teada, et tema ülesannete täitmisel töödeldavate isikuandmete edastamine on õiguskaitseasutustele tungivalt vajalik raskete kuritegude tõkestamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks.

Muudatusettepanek 416

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 89 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Isikuandmed kustutatakse kohe, kui need on edastatud EASO-le, Europolile või Eurojustile või liikmesriikide pädevatele asutustele või neid on kasutatud riskianalüüside koostamisel. Isikuandmete säilitamise periood ei tohi mingil juhul olla pikem kui 90 päeva alates nende kogumise kuupäevast. Riskianalüüsi tulemustes muudetakse andmed anonüümseks. Käesolevat lõiget ei kohaldata tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel töödeldavate andmete suhtes.

3. Isikuandmed kustutatakse kohe, kui need on edastatud [Euroopa Liidu Varjupaigaametile], Europolile või Eurojustile või liikmesriikide pädevatele asutustele või neid on kasutatud riskianalüüside koostamisel. Isikuandmete säilitamise periood ei tohi mingil juhul olla pikem kui 90 päeva alates nende kogumise kuupäevast. Riskianalüüsi tulemustes muudetakse andmed anonüümseks. Käesolevat lõiget ei kohaldata tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel töödeldavate andmete suhtes.

Muudatusettepanek 417

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 89 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 a. Keelatud on teabevahetus, millega antakse kolmandale riigile teavet, mida võidakse kasutada selliste isikute või isikute rühmade tuvastamiseks, kelle taotlus saada rahvusvahelist kaitset on läbivaatamisel või keda tõsiselt ohustab piinamine, ebainimlik või alandav kohtlemine või karistus või mis tahes muu põhiõiguste rikkumine.

Muudatusettepanek 418

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 90 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui liikmesriigi olukorrapildi saamiseks tuleb töödelda isikuandmeid, töödeldakse neid andmeid vastavalt asjakohastele liidu ja liikmesriikide isikuandmete kaitset käsitlevatele õigusaktidele. Iga liikmesriik määrab asutuse, keda käsitatakse määruse (EL) 2016/679 artikli 4 lõike 7 tähenduses vastutava töötlejana ja kellel lasub keskne vastutus selles liikmesriigis toimuva andmete töötlemise eest. Iga liikmesriik teatab selle asutuse andmed komisjonile.

1. Kui liikmesriigi olukorrapildi saamiseks tuleb töödelda isikuandmeid, töödeldakse neid andmeid vastavalt asjakohastele liidu ja liikmesriikide isikuandmete kaitset käsitlevatele õigusaktidele. Iga liikmesriik määrab asutuse, keda käsitatakse määruse (EL) 2016/679 artikli 4 lõike 7 tähenduses vastutava töötlejana ja kellel lasub keskne vastutus selles liikmesriigis toimuva isikuandmete töötlemise eest. Iga liikmesriik teatab selle asutuse andmed komisjonile.

Muudatusettepanek 419

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 90 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Ainsad isikuandmed, mida tohib töödelda Euroopa olukorrapildi ning konkreetsete olukorrapiltide saamiseks, on laeva ja õhusõiduki identifitseerimisnumbrid.

2. Ainsad isikuandmed, mida võib töödelda Euroopa olukorrapildi ning konkreetsete olukorrapiltide saamiseks, on laeva ja õhusõiduki identifitseerimisnumbrid.

Muudatusettepanek 420

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 90 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. EUROSURi raames vahetatakse isikuandmeid kolmandate riikidega ainult niivõrd, kuivõrd see on rangelt vajalik käesoleva määruse kohaldamiseks. Seda tehakse kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ja liikmesriikide asjakohaste isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktidega.

3. EUROSURi raames vahetatakse isikuandmeid kolmandate riikidega ainult niivõrd, kuivõrd see on rangelt vajalik käesoleva määruse kohaldamiseks. Seda tehakse kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 või direktiiviga (EL) 2016/680, kui see on asjakohane, ja liikmesriikide asjakohaste isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktidega.

Muudatusettepanek 421

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 90 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Keelatud on artikli 73 lõike 2, artikli 74 lõike 3 ja artikli 75 lõike 3 kohane teabevahetus, millega antakse kolmandale riigile teavet, mida võidakse kasutada selliste isikute või isikute rühmade väljaselgitamiseks, kelle taotlus saada rahvusvahelist kaitset on läbivaatamisel või keda tõsiselt ohustab piinamine, ebainimlik või alandav kohtlemine või karistus või mis tahes muu põhiõiguste rikkumine.

4. Keelatud on teabevahetus, millega antakse kolmandale riigile teavet, mida võidakse kasutada selliste isikute või isikute rühmade väljaselgitamiseks, kelle taotlus saada rahvusvahelist kaitset on läbivaatamisel või keda tõsiselt ohustab piinamine, ebainimlik või alandav kohtlemine või karistus või mis tahes muu põhiõiguste rikkumine.

Muudatusettepanek 422

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 90 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4 a. Liikmesriigid peavad registrit kogu teabe ja isikuandmete vahetamise kohta, et jälgida andmetöötluse seaduslikkust ja tagada käesoleva määruse täitmine. Registris näidatakse eelkõige kuupäeva, kolmanda riigi nime ja jagatud teabe liiki.

Muudatusettepanek 423

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 90 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Artikli 73 lõike 2, artikli 74 lõike 3 ja artikli 75 lõike 3 alusel vahetatud teabe edastamine ja muul viisil avaldamine muudele kolmandatele riikidele ja kolmandatele isikutele on keelatud.

5. Liikmesriigid ja amet tagavad, et artikli 73 lõike 2, artikli 74 lõike 3 ja artikli 75 lõike 3 kohaselt kolmandatele riikidele edastatud või avalikustatud teavet ei edastata muudele kolmandatele riikidele ega muudele kolmandatele isikutele. Sellekohased sätted lisatakse kõigisse kolmandate riikidega sõlmitavatesse lepingutesse ja kokkulepetesse, millega nähakse ette teabevahetus.

Muudatusettepanek 424

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 91 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Turbenormid võtab vastu haldusnõukogu pärast komisjoni heakskiitu.

2. Turbenormid võtab vastu haldusnõukogu.

Muudatusettepanek 425

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 91 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Salastatus ei takista teabe teatavaks tegemist Euroopa Parlamendile. Euroopa Parlamendile käesoleva määruse kohaselt edastatud teabe ja dokumentide käsitlemiseks on vajalik komisjoni nõusolek.

3. Salastatus ei takista teabe teatavaks tegemist Euroopa Parlamendile. Euroopa Parlamendile käesoleva määruse kohaselt edastatud teabe ja dokumentide edastamisel ja käitlemisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel kohaldatavaid salastatud teabe edastamise ja käitlemise eeskirju.

Muudatusettepanek 426

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 94 – lõige 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Haldusnõukogu võib ette näha, et ameti koosseisulistele töötajatele makstakse diferentseeritud kuumakset. Diferentseeritud makse arvutatakse protsendimäärana iga asjaomase töötaja töötasust. Protsendimäär ei tohi olla suurem kui 100 % ja töötamiskohas kohaldatava paranduskoefitsiendi vahe ning see vaadatakse korrapäraselt läbi. Selle hüvise andmisel võetakse arvesse iga töötaja kogutöötasu, sealhulgas lähetuskulude hüvitisi.

Haldusnõukogu võib ette näha, et ameti koosseisulistele töötajatele makstakse diferentseeritud kuumakset, kui tekivad raskused ameti käesolevas määruses sätestatud missiooni ja ülesannete täitmisel. Diferentseeritud makse arvutatakse protsendimäärana iga asjaomase töötaja töötasust. Protsendimäär ei tohi olla suurem kui 100 % ja töötamiskohas kohaldatava paranduskoefitsiendi vahe ning see vaadatakse korrapäraselt läbi.

Muudatusettepanek 427

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 96 – lõige -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

-1. Amet vastutab kogu tegevuse eest, mille ta on käesoleva määruse kohaselt ette võtnud.

Muudatusettepanek 428

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 96 – lõige -1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

-1 a. Kui ameti koosseisulised töötajad täidavad II lisas osutatud ülesandeid, vastutab amet võimaliku kahju eest.

Muudatusettepanek 429

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 96 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 96 a

Hagi esitamine Euroopa Liidu Kohtule

1. Ameti tegevuse õiguspärasuse kahtluse alla seadmiseks võib kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 263 esitada hagi Euroopa Liidu Kohtule.

2. ELi toimimise lepingu artikli 263 kohaselt võivad ameti tegevuse vastu Euroopa Liidu Kohtule hagi esitada liikmesriigid, liidu institutsioonid ning füüsilised ja juriidilised isikud.

3. Kui ametil on kohustus tegutseda, kuid ta ei tee seda, võib vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 265 esitada Euroopa Liidu Kohtule hagi tegevusetuse kohta.

4. Amet võtab Euroopa Liidu Kohtu otsuste täitmiseks kõik vajalikud meetmed.

Muudatusettepanek 430

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 97 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) nõuandefoorum;

välja jäetud

Muudatusettepanek 431

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 97 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) põhiõiguste ametnik.

välja jäetud

Muudatusettepanek 432

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 97 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Väljaspool haldus- ja juhtimisstruktuuri tegutsevad järgmised sõltumatud üksused:

(a) nõuandefoorum;

(b) põhiõiguste ametnik.

Muudatusettepanek 433

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 98 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) nimetab vastavalt artiklile 105 komisjoni ettepaneku alusel ametisse tegevdirektori;

välja jäetud

Muudatusettepanek 434

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 98 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) nimetab vastavalt artiklile 105 komisjoni ettepaneku alusel ametisse tegevdirektori asetäitjad;

(b) nimetab vastavalt artiklile 105 tegevdirektori ettepaneku alusel ametisse tegevdirektori asetäitjad;

Muudatusettepanek 435

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 98 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b b) võtab pärast komisjoni eelneva heakskiidu saamist vastu ameti turbe-eeskirjad artiklis 91 osutatud ELi salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitsmise kohta;

(b b) võtab vastu ameti turbe-eeskirjad artiklis 91 osutatud ELi salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitsmise kohta;

Muudatusettepanek 436

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 98 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Haldusnõukogu võib tegevdirektorile nõu anda igas välispiiride operatiivjuhtimise ja tagasisaatmise arenguga seotud küsimuses, sealhulgas teadusuuringutega seotud tegevuses.

4. Haldusnõukogu võib tegevdirektorile nõu anda igas välispiiride operatiivjuhtimise ja tagasisaatmise arenguga ning koolitusega seotud küsimuses, sealhulgas teadusuuringutega seotud tegevuses.

Muudatusettepanek 437

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 99 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, kuulub haldusnõukogusse üks esindaja igast liikmesriigist ja kaks komisjoni esindajat, kellel kõigil on hääleõigus. Selleks nimetab iga liikmesriik haldusnõukogu liikme ning asendusliikme, kes esindab liiget tema puudumise korral. Komisjon nimetab kaks liiget ja nende asendusliikmed. Haldusnõukogu liikmete ametiaeg on neli aastat. Ametiaega võib selle lõppemisel pikendada.

1. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, kuulub haldusnõukogusse üks esindaja igast liikmesriigist, kaks komisjoni esindajat ja üks Euroopa Parlamendi esindaja, kellel kõigil on hääleõigus. Selleks nimetab iga liikmesriik haldusnõukogu liikme ning asendusliikme, kes esindab liiget tema puudumise korral. Komisjon nimetab kaks liiget ja nende asendusliikmed. Euroopa Parlament nimetab ühe oma pädeva komisjoni liikme haldusnõukogu liikmeks ja teise parlamendiliikme tema asendusliikmeks. Haldusnõukogu liikmete ametiaeg on neli aastat. Ametiaega võib selle lõppemisel pikendada.

Muudatusettepanek 438

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 100 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Haldusnõukogu võtab tegevdirektori esitatud kavandi alusel iga aasta 30. novembriks vastu muu hulgas ameti mitmeaastast programmi ja järgmise aasta programmi sisaldava programmdokumendi, mis peab saama haldusnõukogu heakskiidu. Lõplik programmdokument võetakse vastu pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ja kui komisjon annab positiivse arvamuse mitmeaastase programmi kohta. Kui amet otsustab mõningaid komisjoni arvamuse punkte mitte arvesse võtta, peab ta seda põhjalikult põhjendama. Haldusnõukogu edastab programmdokumendi Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

1. Haldusnõukogu võtab tegevdirektori esitatud kavandi alusel ja ametite ressursse käsitleva institutsioonidevahelise töörühma soovitusi arvestades iga aasta 30. novembriks vastu muu hulgas ameti mitmeaastast programmi ja järgmise aasta programmi sisaldava programmdokumendi, mis peab saama haldusnõukogu heakskiidu. Lõplik programmdokument võetakse vastu pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ja kui komisjon annab positiivse arvamuse mitmeaastase programmi kohta. Kui amet otsustab mõningaid komisjoni või Euroopa Parlamendi arvamuse punkte mitte arvesse võtta, peab ta seda põhjalikult põhjendama. Haldusnõukogu edastab programmdokumendi viivitamata Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek 439

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 100 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Mitmeaastases programmis esitatakse keskmise ja pika perioodi üldine strateegiline programm, sealhulgas eesmärgid, eeldatavad tulemused ja tulemusnäitajad, ning vahendite kasutamise kava, mis hõlmab mitmeaastase eelarve, personali ja ameti suutlikkuse arendamise vajadusi. Mitmeaastases programmis sätestatakse strateegilised sekkumisvaldkonnad ning selgitatakse, mida tuleb eesmärkide saavutamiseks teha. See hõlmab strateegiat, mis käsitleb suhteid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, ning selle strateegiaga seotud meetmeid.

3. Mitmeaastases programmis esitatakse keskmise ja pika perioodi üldine strateegiline programm, sealhulgas eesmärgid, eeldatavad tulemused ja tulemusnäitajad, ning vahendite kasutamise kava, mis hõlmab mitmeaastase eelarve, personali ja ameti suutlikkuse arendamise vajadusi. Mitmeaastases programmis sätestatakse strateegilised sekkumisvaldkonnad ning selgitatakse, mida tuleb eesmärkide saavutamiseks teha. See hõlmab strateegiat, mis käsitleb põhiõiguste austamist ja seiret ning suhteid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, samuti selle strateegiaga seotud meetmeid.

Muudatusettepanek 440

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 102 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Euroopa Liidu Varjupaigaameti ja Europoli esindajad kutsutakse haldusnõukogu koosolekutest osa võtma. Haldusnõukogu võib kutsuda koosolekust osa võtma ka asjaomaste liidu institutsioonide, organite, asutuste ja ametite esindajad.

6. Euroopa Liidu Varjupaigaameti, ELi Põhiõiguste Ameti ja Europoli esindajad kutsutakse haldusnõukogu koosolekutest osa võtma. Haldusnõukogu võib kutsuda koosolekust osa võtma ka teiste asjaomaste liidu institutsioonide, organite, asutuste ja ametite esindajad.

Muudatusettepanek 441

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 104 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad kutsuda tegevdirektori oma ülesannete täitmisest aru andma. See hõlmab ülevaadet põhiõiguste strateegia elluviimisest ja järelevalvest, ameti eelmise aasta tegevusaruandest, järgneva aasta tööprogrammist ja ameti mitmeaastasest programmist või muudest ameti tegevusega seotud teemadest. Tegevdirektor teeb taotluse korral avalduse Euroopa Parlamendi ees ja annab parlamendile korrapäraselt aru.

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad kutsuda tegevdirektori oma ülesannete täitmisest aru andma. See hõlmab ülevaadet ameti tegevusest, põhiõiguste strateegia elluviimisest ja järelevalvest, ameti eelmise aasta tegevusaruandest, järgneva aasta tööprogrammist ja ameti mitmeaastasest programmist või muudest ameti tegevusega seotud teemadest. Tegevdirektor teeb taotluse korral avalduse Euroopa Parlamendi ees ja vastab Euroopa Parlamendi liikme esitatud mis tahes küsimusele kirjalikult 15 kalendripäeva jooksul. Tegevdirektor annab Euroopa Parlamendi asjaomastele organitele ja komisjonidele korrapäraselt aru. Välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on juba sätestatud konkreetsed tähtajad, tagab tegevdirektor, et aruanded edastatakse Euroopa Parlamendile kuue kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu, välja arvatud juhul, kui viivituse kohta on Euroopa Parlamendi asjaomastele organitele ja komisjonidele kirjalikult esitatud nõuetekohane põhjendus.

Muudatusettepanek 442

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 105 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon esitab tegevdirektori ja igale tegevdirektori asetäitja ametikohale vähemalt kolm kandidaati nimekirjast, mis koostatakse pärast seda, kui Euroopa Liidu Teatajas ning asjakohasel juhul muus ajakirjandusväljaandes või veebilehel on avaldatud teade ametikoha kohta.

1. Euroopa Parlament ja nõukogu nimetavad ühisel kokkuleppel tegevdirektori nimekirjast, mille komisjon on koostanud pärast seda, kui Euroopa Liidu Teatajas ning asjakohasel juhul muus ajakirjandusväljaandes või veebilehel on avaldatud teade ametikoha kohta.

Muudatusettepanek 443

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 105 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tegevdirektori nimetab lõikes 1 osutatud komisjoni ettepaneku alusel ametisse haldusnõukogu, pidades silmas tema pädevust, dokumenteeritud kõrgetasemelist haldus- ja juhtimisoskust, sealhulgas välispiiride haldamise ja tagasisaatmise vallas kõrgel tasemel saadud asjakohaseid erialaseid kogemusi. Enne ametisse nimetamist kutsutakse komisjoni esitatud kandidaadid esinema Euroopa Parlamendi pädeva(te) komisjoni(de) ees ning vastama komisjoniliikmete küsimustele.

Tegevdirektori valib lõikes 1 osutatud komisjoni ettepaneku alusel haldusnõukogu, pidades silmas tema pädevust, sõltumatust, dokumenteeritud kõrgetasemelist haldus- ja juhtimisoskust, sealhulgas välispiiride haldamise ja tagasisaatmise vallas kõrgel tasemel saadud asjakohaseid erialaseid kogemusi, ja pärast seda, kui ta on näidanud põhjalikke teadmisi ameti rolli ja tegevuse kohta. Enne ametisse nimetamist kutsutakse komisjoni esitatud kandidaadid esinema Euroopa Parlamendi pädeva(te) komisjoni(de) ees ning vastama komisjoniliikmete küsimustele.

Muudatusettepanek 444

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 105 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Pärast esinemist võtab Euroopa Parlament vastu arvamuse, kus esitab oma seisukohad, ja võib teatada, millist kandidaati ta eelistab.

välja jäetud

Muudatusettepanek 445

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 105 – lõige 2 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Neid seisukohti arvesse võttes määrab haldusnõukogu tegevdirektori ametisse. Haldusnõukogu teeb oma otsuse kõikide hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega.

välja jäetud

Muudatusettepanek 446

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 105 – lõige 2 – lõik 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui haldusnõukogu otsustab ametisse nimetada muu kandidaadi kui see, keda eelistas Euroopa Parlament, teavitab haldusnõukogu Euroopa Parlamenti ja nõukogu kirjalikult sellest, kuidas Euroopa Parlamendi arvamust arvesse võeti.

välja jäetud

Muudatusettepanek 447

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 105 – lõige 2 – lõik 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Haldusnõukogu võib komisjoni ettepaneku alusel tegevdirektori ametist vabastada.

Euroopa Parlament ja nõukogu võivad komisjoni ettepaneku alusel tegevdirektori ja tema asetäitjad ametist vabastada. Euroopa Parlament või nõukogu võib nõuda, et komisjon esitaks sellise ettepaneku.

Muudatusettepanek 448

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 105 – lõige 2 – lõik 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ametist lahkuv tegevdirektor või tegevdirektori asetäitja jääb ametisse, kuni Euroopa Parlament ja nõukogu nimetavad ametisse tema asendaja. Ametist vabastamise korral või juhul, kui ta ei vasta enam oma ametikohustuste täitmiseks vajalikele tingimustele, jõustub tema kohustuste lõpetamine viivitamata. Haldusnõukogu nimetab ametisse ajutise tegevdirektori või tegevdirektori asetäitja, kuni vastavalt lõikele 1 või 4 on ametisse nimetatud uus tegevdirektor või tegevdirektori asetäitja.

Muudatusettepanek 449

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 105 – lõige 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tegevdirektori asetäitjad nimetab lõikes 1 osutatud komisjoni ettepaneku alusel ja pärast tegevdirektoriga konsulteerimist ametisse haldusnõukogu, pidades silmas tema pädevust, asjakohast haldus- ja juhtimisoskust ning välispiiri haldamise ja tagasisaatmise alaseid asjakohaseid erialaseid kogemusi. Haldusnõukogu teeb oma otsuse kõikide hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega.

Tegevdirektori asetäitjad nimetab tegevdirektori ettepaneku alusel ametisse haldusnõukogu. Tegevdirektori asetäitjad nimetatakse ametisse, pidades silmas nende pädevust, asjakohast haldus- ja juhtimisoskust ning erialaseid kogemusi välispiiri haldamise ja tagasisaatmise valdkonnas, ja pärast seda, kui nad on näidanud põhjalikke teadmisi ameti rolli ja tegevuse kohta. Tegevdirektor esitab igale tegevdirektori asetäitja ametikohale vähemalt kolm kandidaati. Haldusnõukogu teeb oma otsuse kõikide hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega. Ametist lahkuvad tegevdirektori asetäitjad jäävad ametisse seniks, kuni haldusnõukogu nimetab kooskõlas käesoleva lõikega ametisse nende asendajad.

Muudatusettepanek 450

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 105 – lõige 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Haldusnõukogul on õigus tegevdirektori asetäitjaid ametist vabastada esimeses lõigus osutatud menetluse kohaselt.

Euroopa Parlamendil ja nõukogul on õigus tegevdirektori asetäitjaid ametist vabastada lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt.

Muudatusettepanek 451

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 105 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Selle aja lõpus hindab komisjon tegevdirektori tegevust, võttes arvesse ameti edasisi ülesandeid ja probleeme.

5. Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Selle aja lõpus hindab komisjon tegevdirektori tegevust, võttes arvesse ameti edasisi ülesandeid ja probleeme. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad tegevdirektori ametiaega ühisel kokkuleppel ühe korra veel viieks aastaks pikendada.

Muudatusettepanek 452

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 105 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 5 osutatud hinnangut, võib haldusnõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega ühel korral kuni viieks aastaks.

välja jäetud

Muudatusettepanek 453

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 105 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Tegevdirektori asetäitja ametiaeg on viis aastat. Haldusnõukogu võib ametiaega ühe korra kuni viieks aastaks pikendada.

7. Tegevdirektori asetäitja ametiaeg on viis aastat. Haldusnõukogu võib ametiaega tegevdirektori ettepanekul ühe korra kuni viieks aastaks pikendada.

Muudatusettepanek 454

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 106 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Amet loob nõuandefoorumi, kes abistab tegevdirektorit ja haldusnõukogu põhiõigustega seonduvates küsimustes sõltumatute nõuannetega.

1. Amet loob nõuandefoorumi, kes abistab ametit põhiõigustega seonduvates küsimustes sõltumatute nõuannetega.

Muudatusettepanek 455

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 106 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Amet kutsub nõuandefoorumis osalema EASO, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ja teiste asjaomaste organisatsioonide esindajaid. Haldusnõukogu otsustab tegevdirektori ettepaneku alusel nõuandefoorumi koosseisu ning nõuandefoorumile teabe edastamise tingimused. Nõuandefoorum määrab pärast haldusnõukogu ja tegevdirektoriga konsulteerimist kindlaks oma töömeetodid ja koostab oma tööprogrammi.

2. Amet kutsub nõuandefoorumis osalema [Euroopa Liidu Varjupaigaameti], Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ja teiste asjaomaste organisatsioonide esindajaid. Haldusnõukogu otsustab põhiõiguste ametniku ettepaneku alusel nõuandefoorumi koosseisu ning nõuandefoorumile teabe edastamise tingimused. Nõuandefoorum määrab pärast haldusnõukogu ja tegevdirektoriga konsulteerimist kindlaks oma töömeetodid ja koostab oma tööprogrammi.

Muudatusettepanek 456

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 106 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Nõuandefoorumiga konsulteeritakse põhiõiguste strateegia, kaebuste lahendamise korra loomise, käitumisjuhendite ja ühise põhiõppekava edasiarendamise ja elluviimise küsimustes.

3. Nõuandefoorumiga konsulteeritakse põhiõiguste strateegia edasiarendamise ja rakendamise, kaebuste lahendamise korra, käitumisjuhendite, töökorra või muude kolmandate riikidega koostöös teostatavate projektide, tegevuskavade ja ühise põhiõppekava üle, samuti artiklites 12 ja 24 osutatud kriteeriumide kehtestamise küsimustes. Amet teavitab nõuandefoorumit sellest, kas ja kuidas ta on nõuandva kogu aruandeid ja soovitusi rakendanud.

Muudatusettepanek 457

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 106 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Ilma et see piiraks põhiõiguste ametniku ülesannete täitmist, on nõuandefoorumil tõhus juurdepääs kogu teabele, mis käsitleb põhiõiguste austamist, sealhulgas külastades kohapeal ühisoperatsioone või vastuvõtva liikmesriigi nõusolekul piirivalve kiirreageerimisoperatsioone, ning samuti esmase vastuvõtu piirkondi ja kontrollitavaid keskusi, tagasisaatmisoperatsioone ning tagasisaatmisega seotud sekkumisi.

5. Ilma et see piiraks põhiõiguste ametniku ülesannete täitmist, on nõuandefoorumil õigeaegselt ja tõhusalt juurdepääs kogu teabele, mis käsitleb põhiõiguste austamist, sealhulgas külastades kohapeal ühisoperatsioone või vastuvõtva liikmesriigi nõusolekul piirivalve kiirreageerimisoperatsioone, esmase vastuvõtu piirkondi ja tagasisaatmisoperatsioone ning tagasisaatmisega seotud sekkumisi, sealhulgas kolmandates riikides. Kui vastuvõttev liikmesriik erandkorras ei nõustu nõuandefoorumi külastusega tema territooriumil toimuva ühisoperatsiooni või piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni juurde, esitab ta nõuetekohased põhjendused kirja teel tegevdirektorile ja haldusnõukogule.

Nõuandefoorumit toetab sekretariaat, millel on piisavalt rahalisi vahendeid ja inimressursse, et foorumit tema ülesannetes aidata.

Muudatusettepanek 458

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 107 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Haldusnõukogu määrab ametisse põhiõiguste ametniku. Põhiõiguste ametniku ülesandeks on osaleda põhiõiguste strateegia koostamises, jälgida põhiõiguste täitmist ja edendada põhiõiguste järgimist ameti poolt. Põhiõiguste ametnikul peab olema põhiõiguste valdkonnas vajalik kvalifikatsioon ja kogemus.

1. Haldusnõukogu määrab nõuandefoorumi soovitatud kolme kandidaadi nimekirja alusel ametisse põhiõiguste ametniku. Põhiõiguste ametniku ülesandeks on osaleda põhiõiguste strateegia koostamises, jälgida põhiõiguste täitmist ja edendada põhiõiguste järgimist ameti poolt. Põhiõiguste ametnikul peab olema põhiõiguste valdkonnas vajalik kvalifikatsioon, eksperditeadmised ja erialakogemus.

Muudatusettepanek 459

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 107 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a. Põhiõiguste ametnikul on volitused ameti mis tahes tegevuse asjus uurimiste korraldamiseks, et kontrollida põhiõiguste austamist. Ta annab ametile viivitamata nõu, esitades alati enne ameti käesoleva määruse kohast tegevust ametliku arvamuse ning esitades soovitusi ameti põhiõigustestrateegia täiustamiseks, milleks on vaja tema heakskiitu, samuti kehtestades põhiõiguste täitmise tingimused ja edendades põhiõiguste austamist. Põhiõiguste ametnik vastutab ka kaebuste mehhanismi edasiarendamise ja rakendamise eest.

Muudatusettepanek 460

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 107 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Põhiõiguste ametnik on oma ülesannete täitmisel sõltumatu. Ta annab aru otse haldusnõukogule ning teeb koostööd nõuandefoorumiga. Põhiõiguste ametnik esitab korrapäraste ajavahemike järel aruandeid ning aitab seeläbi kaasa põhiõiguste järgimise järelevalvele.

2. Nõuandefoorumi ja põhiõiguste ametnikuga konsulteerides kehtestab amet põhiõiguste ametniku kohta erieeskirjad, tagamaks, et põhiõiguste ametnik on oma ülesannete täitmisel sõltumatu. Ta annab aru otse haldusnõukogule ja nõuandefoorumile. Põhiõiguste ametnik avaldab aastaaruande oma tegevuse ning põhiõiguste järgimise kohta kogu ameti tegevuses. Aruanded sisaldavad teavet kaebuste lahendamise korra ja põhiõiguste strateegia rakendamise kohta. Haldusnõukogu tagab, et põhiõiguste ametniku soovituste põhjal võetakse meetmed.

Muudatusettepanek 461

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 107 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Põhiõiguste ametnik on oma ülesannete täitmisel halduslikult täiesti autonoomne ja sõltumatu. Talle ei anta juhiseid ega seata piiranguid nende ülesannete täitmisel, mis talle on ametisse nimetamisel käesoleva määruse alusel antud. Põhiõiguste ametnikul on piisavad vahendid ning piisavalt töötajaid oma ülesannete täiesti sõltumatuks täitmiseks vastavalt ameti volitustele ja suurusele. Põhiõiguste ametniku alluvusse määratud töötajad annavad aru põhiõiguste ametnikule. Kõigi korraliste ja erakorraliste töötajate ametisse tööle määramisega kaasneb proportsionaalne töötajate määramine põhiõiguste ametniku abistamiseks.

Muudatusettepanek 462

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 107 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 b. Põhiõiguste ametnikku abistab asetäitja. Põhiõiguste ametniku asetäitja määrab ametisse haldusnõukogu põhiõiguste ametniku esitatud nimekirja alusel, kuhu kuulub vähemalt kolm kandidaati. Põhiõiguste ametniku asetäitjal peab olema põhiõiguste valdkonnas vajalik kvalifikatsioon ja kogemus. Kui põhiõiguste ametnik ei viibi kohal või ei saa oma kohustusi täita, täidab tema ülesandeid põhiõiguste ametniku asetäitja.

Muudatusettepanek 463

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 107 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Põhiõiguste ametnikuga konsulteeritakse seoses artiklite 39, 43, artikli 54 lõike 4 ja artikli 75 lõike 3 kohaselt koostatud operatsiooniplaanidega. Tal on juurdepääs kogu teabele, mis käsitleb põhiõiguste austamist ameti kogu tegevuses.

3. Põhiõiguste ametnikuga konsulteeritakse seoses artiklite 39, 40, 41, 43, 51, 54 ja 75 kohaselt koostatud operatsiooniplaanidega, samuti seoses katseprojektide ja tehnilise abi projektidega kolmandates riikides. Tal on juurdepääs kogu teabele, mis käsitleb põhiõiguste austamist ameti kogu tegevuses, sealhulgas külastades mis tahes ühisoperatsioone või piirivalve kiirreageerimisoperatsioone, katseprojekte, rändehalduse tugirühmi, tagasisaatmisoperatsioone või tagasisaatmisega seotud sekkumisi, kaasa arvatud kolmandates riikides.

Muudatusettepanek 464

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 108 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Amet võtab koostöös põhiõiguste ametnikuga vajalikke meetmeid kaebuste lahendamise korra loomiseks vastavalt käesolevale artiklile, et jälgida põhiõiguste austamist ja tagada see ameti kogu tegevuses.

1. Amet võtab koostöös põhiõiguste ametnikuga vajalikke meetmeid sõltumatu ja tulemusliku kaebuste lahendamise korra loomiseks ja edasiarendamiseks vastavalt käesolevale artiklile, et jälgida põhiõiguste austamist ja tagada see ameti kogu tegevuses.

Muudatusettepanek 465

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 108 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Iga isik, keda ühisoperatsioonis, katseprojektis, piirivalve kiirreageerimisoperatsioonis, rändehalduse tugirühmade töös, ühises tagasisaatmisoperatsioonis või tagasisaatmisega seotud sekkumises osalevate töötajate tegevus otse mõjutab ning kes leiab, et tema põhiõigusi on nende toimingute tõttu rikutud, või sellise isiku esindaja, võib esitada ametile kirjaliku kaebuse.

2. Iga isik, keda ühisoperatsioonis, katseprojektis, piirivalve kiirreageerimisoperatsioonis, rändehalduse tugirühmade töös, ühises tagasisaatmisoperatsioonis, tagasisaatmisega seotud sekkumises või ameti muus operatiivtegevuses osalevate töötajate tegevus või tegematajätmine mõjutab ning kes leiab, et tema põhiõigusi on selle tegevuse või tegematajätmise tõttu rikutud, või sellise isiku esindaja, võib esitada ametile kirjaliku kaebuse.

Muudatusettepanek 466

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 108 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Vastuvõetavad on üksnes põhjendatud kaebused, mis hõlmavad konkreetseid põhiõiguste rikkumisi.

3. Vastuvõetavad on üksnes kaebused, mis on põhjendatud ja hõlmavad konkreetseid põhiõiguste rikkumisi. Kaebusi, mis on põhjendamatud, pahatahtlikud, tühised, kiuslikud, oletuslikud või tuvastamatud, kaebuste lahendamise korras ei käsitleta.

Muudatusettepanek 467

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 108 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Põhiõiguste ametnik vastutab ameti saadud kaebuste käsitlemise eest kooskõlas õigusega heale haldusele. Sel eesmärgil vaatab põhiõiguste ametnik läbi kaebuse vastuvõetavuse, registreerib vastuvõetavad kaebused, edastab kõik registreeritud kaebused tegevdirektorile, edastab rühmaliikmeid käsitlevad kaebused päritoluliikmesriigile, teavitab liikmesriigis põhiõiguste valdkonnas pädevat asjakohast asutust või organit ning registreerib ja tagab ameti või selle liikmesriigi järelmeetmed.

4. Põhiõiguste ametnik vastutab ameti saadud kaebuste käsitlemise eest kooskõlas õigusega heale haldusele. Sel eesmärgil vaatab põhiõiguste ametnik läbi kaebuse vastuvõetavuse, registreerib vastuvõetavad kaebused, edastab kõik registreeritud kaebused tegevdirektorile ja rühmade liikmeid käsitlevad kaebused päritoluliikmesriigile, sealhulgas liikmesriigis põhiõiguste valdkonnas pädevale asjakohasele asutusele või organile, et nad kindlaksmääratud aja jooksul oma volituste kohaselt tegutseksid. Põhiõiguste ametnik registreerib ja tagab samuti ameti või selle liikmesriigi järelmeetmed.

Muudatusettepanek 468

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 108 – lõige 5 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui kaebus on vastuvõetav, teavitatakse kaebuse esitajaid kooskõlas õigusega heale haldusele, et kaebus on registreeritud, selle läbivaatamine on alanud ning vastust võib oodata niipea, kui see on valmis. Kui kaebus edastatakse riiklikele asutustele või organitele, antakse kaebuse esitajale nende kontaktandmed. Kui kaebus ei ole vastuvõetav, teavitatakse kaebuse esitajaid põhjustest ning neile pakutakse muid võimalusi nende probleemide lahendamiseks.

Kui kaebus on vastuvõetav, teavitatakse kaebuse esitajaid kooskõlas õigusega heale haldusele, et kaebus on registreeritud, selle läbivaatamine on alanud ning vastust võib oodata niipea, kui see on valmis. Kui kaebus edastatakse riiklikele asutustele või organitele, antakse kaebuse esitajale nende kontaktandmed. Kui kaebus kuulutatakse vastuvõetamatuks, teavitatakse kaebuse esitajaid põhjustest ning neile pakutakse muid võimalusi nende probleemide lahendamiseks. Kaebuse esitajatele antakse võimalus kaevata otsus vastuvõetamatuse kohta edasi Euroopa Ombudsmanile.

Muudatusettepanek 469

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 108 – lõige 5 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kõik otsused vormistatakse kirjalikud ja neid põhjendatakse.

Kõik otsused vormistatakse kirjalikult ja neid põhjendatakse. Kui kaebuse esitaja esitab vastuvõetamatuks tunnistatud juhtumi kohta uusi tõendeid, avab põhiõiguste ametnik juhtumi uuesti.

Muudatusettepanek 470

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 108 – lõige 6 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui registreeritakse kaebus ameti töötaja kohta, tagab tegevdirektor põhiõiguste ametnikuga konsulteerides nende alusel meetmete, sealhulgas vajaduse korral distsiplinaarmeetmete võtmise. Tegevdirektor teatab põhiõiguste ametnikule kindlaksmääratud aja jooksul ka ameti poolt kaebuse alusel tehtud järeldustest ja võetud meetmetest, sealhulgas vajaduse korral distsiplinaarmeetmetest.

Kui registreeritakse kaebus ameti töötaja kohta, tagab põhiõiguste ametnik asjakohased järelmeetmed, sealhulgas soovitab ta vajaduse korral tegevdirektorile distsiplinaarmeetmeid ja tsiviil- või kriminaalõigusmenetluse avamist kooskõlas käesoleva määruse ja riigi seadustega. Tegevdirektor teatab põhiõiguste ametnikule distsiplinaarmeetmete rakendamisest kindlaksmääratud aja jooksul ning seejärel vajaduse korral korrapäraste ajavahemike järel. Kui tegevdirektor otsustab soovitust mitte järgida, esitab ta viivitamata põhjendused. Tsiviil- ja kriminaalõigusmenetluste korral teatab asjaomane liikmesriik põhiõiguste ametnikule kaebuse alusel tehtud järeldustest ja võetud järelmeetmetest kindlaksmääratud aja jooksul ning seejärel vajaduse korral korrapäraste ajavahemike järel. Kui liikmesriik teadet ei saada, saadab amet hoiatuskirja, milles tuletab meelde võimalikke meetmeid, mida amet võib võtta, kui kirjale ei reageerita.

Muudatusettepanek 471

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 108 – lõige 6 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui kaebus on seotud isikuandmete kaitsega, kaasab tegevdirektor ka ameti isikuandmete kaitse ametniku. Põhiõiguste ametnik ja isikuandmete kaitse ametnik koostavad kirjaliku vastastikuse mõistmise memorandumi, kus määratakse kindlaks nende ülesannete jaotus ja koostöö saadud kaebuste käsitlemisel.

Kui kaebus on seotud andmekaitsega, konsulteerib tegevdirektor enne kaebuse kohta otsuse tegemist ka ameti andmekaitseametnikuga. Põhiõiguste ametnik ja isikuandmete kaitse ametnik koostavad kirjaliku vastastikuse mõistmise memorandumi, kus määratakse kindlaks nende ülesannete jaotus ja koostöö saadud kaebuste käsitlemisel.

Muudatusettepanek 472

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 108 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Kui registreeritakse kaebus vastuvõtva liikmesriigi või muu osaleva liikmesriigi rühmaliikme, sealhulgas rühmade lähetatud liikme või lähetatud riikliku eksperdi kohta, tagab päritoluliikmesriik asjakohaste meetmete, sealhulgas vajaduse korral distsiplinaarmeetmete või muude liikmesriigi õigusnormide kohaste meetmete võtmise. Asjaomane liikmesriik esitab põhiõiguste ametnikule aruande kaebuse põhjal tehtud järeldustest ja võetud järelmeetmetest kindlaksmääratud aja jooksul ning seejärel vajaduse korral korrapäraste ajavahemike järel. Amet võtab meetmeid ka juhul, kui asjaomane liikmesriik aruannet ei esita.

7. Kui registreeritakse kaebus vastuvõtva liikmesriigi piirivalvuri või muu osaleva liikmesriigi rühmaliikme, sealhulgas rühmade lähetatud liikmete või lähetatud riiklike ekspertide kohta, tagab päritoluliikmesriik asjakohased meetmed, sealhulgas vajaduse korral distsiplinaarmeetmed ja tsiviil- või kriminaalkohtusse pöördumise või muud liikmesriigi õigusnormide kohased meetmed. Asjaomane liikmesriik teatab põhiõiguste ametnikule kaebuse põhjal tehtud järeldustest ja võetud järelmeetmetest ühe aasta jooksul ning seejärel vajaduse korral veel korrapäraste ajavahemike järel. Kui liikmesriik teadet ei saada, saadab amet hoiatuskirja, milles tuletab meelde võimalikke meetmeid, mida amet võib võtta, kui kirjale ei reageerita. Sellisel juhul teavitab põhiõiguste ametnik haldusnõukogu ja lõikes 4 osutatud, põhiõiguste valdkonnas pädevat liikmesriigi asutust või organit. Amet võib artikli 61 alusel peatada selle rühmaliikme lähetuse ja sellise lähetuse rahastamise, kui asjaomaselt liikmesriigilt aruannet ei saada.

Muudatusettepanek 473

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 108 – lõige 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8. Kui leitakse, et rühmaliige on rikkunud põhiõigusi või rahvusvahelise kaitsega seotud kohustusi, võib amet nõuda, et liikmesriik kõrvaldaks selle liikme viivitamata ameti või Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse tegevusest.

8. Kui leitakse, et rühmaliige on rikkunud põhiõigusi või rahvusvahelise kaitsega seotud kohustusi, nõuab amet, et liikmesriik kõrvaldaks selle liikme viivitamata ameti või Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse tegevusest.

Muudatusettepanek 474

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 108 – lõige 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9. Põhiõiguste ametnik teatab tegevdirektorile ja haldusnõukogule ameti ja liikmesriikide poolt kaebuse põhjal tehtud järeldustest ja võetud meetmetest. Amet esitab oma aastaaruandes teabe kaebuste lahendamise korra kohta.

9. Põhiõiguste ametnik lisab oma aastaaruandesse teabe kaebuste esitamise korra kohta, kaasa arvatud konkreetsed viited ameti ja liikmesriikide poolt kaebuse põhjal tehtud järeldustele ja võetud järelmeetmetele.

Muudatusettepanek 475

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 108 – lõige 10 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet tagab, et teave kaebuse esitamise võimaluse ja menetluse kohta on kergesti kättesaadav, sealhulgas haavatavatele isikutele. Kaebuse tüüpvorm tehakse kättesaadavaks ameti kogu tegevuse ajal ameti veebisaidil ja paberkandjal keeltes, mida kolmandate riikide kodanikud mõistavad või mille puhul on põhjust oletada, et nad neid mõistavad. Põhiõiguste ametnik vaatab kaebused läbi ka siis, kui need ei ole esitatud kaebuse tüüpvormil.

Amet tagab, et teave kaebuse esitamise võimaluse ja menetluse kohta on kergesti kättesaadav, sealhulgas haavatavatele isikutele. Kaebuse tüüpvorm tehakse ameti veebisaidil kättesaadavaks ja kergesti juurdepääsetavaks, tagades ameti kogu tegevuse ajal lihtsa kasutatavuse mobiiltelefonides ja paberkandjal keeltes, mida kolmandate riikide kodanikud mõistavad või mille puhul on põhjust oletada, et nad neid mõistavad. Amet tagab, et kaebajatele antakse kaebuste esitamise menetluse kohta täiendavaid juhiseid ja abi. Põhiõiguste ametnik vaatab kaebused läbi ka siis, kui need ei ole esitatud kaebuse tüüpvormil.

Muudatusettepanek 476

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 108 – lõige 11 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kaebuses sisalduvaid isikuandmeid käitleb ja töötleb amet, kaasa arvatud põhiõiguste ametnik, vastavalt [määrusele (EÜ) nr 45/2001] ning liikmesriigid vastavalt määrusele (EL) 2016/679 ja direktiivile (EL) 2016/680.

Kaebuses sisalduvaid isikuandmeid käitlevad ja töötlevad amet, kaasa arvatud põhiõiguste ametnik, vastavalt määrusele (EL) 2018/1725 ning liikmesriigid vastavalt määrusele (EL) 2016/679 ja direktiivile (EL) 2016/680.

Muudatusettepanek 477

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 108 – lõige 11 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kaebuse esitamist käsitatakse kaebuse esitaja nõusolekuna, et amet ja põhiõiguste ametnik võivad tema isikuandmeid töödelda [määruse (EÜ) nr 45/2001] artikli 5 punkti d tähenduses.

Kaebuse esitamist käsitatakse kaebuse esitaja nõusolekuna, et amet ja põhiõiguste ametnik võivad tema isikuandmeid töödelda [määruse (EL) 2018/1725] artikli 5 punkti d tähenduses.

Muudatusettepanek 478

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 110 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Amet edastab oma pädevusvaldkonda kuuluvates küsimustes teavet omal algatusel. Amet avalikustab olulise teabe, sealhulgas artikli 98 lõike 2 punktis 10 osutatud aasta tegevusaruande, ning tagab eelkõige, ilma et see piiraks artikli 91 kohaldamist, et üldsusele ja huvitatud isikutele antakse kiiresti objektiivset, täielikku, usaldusväärset ja lihtsasti arusaadavat teavet ameti töö kohta. Seejuures ei avalda amet operatiivteavet, mis seaks avalikukstuleku korral ohtu operatsioonide eesmärgi saavutamise.

2. Amet edastab oma pädevusvaldkonda kuuluvates küsimustes teavet omal algatusel. Amet avalikustab olulise teabe, sealhulgas artikli 98 lõike 2 punktis j osutatud aasta tegevusaruande, iga-aastase tööprogrammi, käitumisjuhendi, riskianalüüsid, üksikasjalikud kirjeldused varasemate ja käimasolevate ühisoperatsioonide, piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide, katseprojektide, rändehalduse tugirühmade, tagasisaatmisoperatsioonide või tagasisaatmisega seotud sekkumiste kohta, sealhulgas kolmandates riikides, ja töökordade kohta, ning tagab eelkõige, ilma et see piiraks artikli 91 kohaldamist, et üldsusele ja huvitatud isikutele antakse kiiresti objektiivset, üksikasjalikku, täielikku, usaldusväärset ja lihtsasti arusaadavat teavet ameti töö kohta. Seejuures ei avalda amet operatiivteavet, mis seaks avalikukstuleku korral ohtu operatsioonide eesmärgi saavutamise.

Muudatusettepanek 479

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 111 – lõige 5 – lõik 1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Esialgne eelarvestuse projekt põhineb iga-aastase tööprogrammi üksikasjalikel eesmärkidel ja oodatavatel tulemustel ning selles võetakse vastavalt tulemuspõhise eelarvestamise põhimõttele arvesse nende eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks vajalikke rahalisi vahendeid.

Muudatusettepanek 480

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 114 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet tagab lobitegevuse läbipaistvuse läbipaistvusregistri abil, avalikustades kõik kohtumised kolmandate osalejate sidusrühmadega. Läbipaistvusregistrisse kantakse kõik tegevdirektori, tegevdirektori asetäitjate ja osakonnajuhtide koosolekud ja kontaktid, mis on seotud teenuseid, seadmeid või projektide ja uuringute allhankimist käsitlevate hangete ja pakkumustega. Amet registreerib kõik oma töötajate kohtumised kolmandate osaliste sidusrühmadega.

Muudatusettepanek 481

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 116 – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon hindab käesoleva määruse rakendamist [31. maiks 2023] ja pärast seda iga nelja aasta järel. Hindamisel analüüsitakse eelkõige järgmist:

Komisjon hindab käesoleva määruse rakendamist hiljemalt ... [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] ja pärast seda iga nelja aasta järel. Hindamisel analüüsitakse eelkõige järgmist:

Muudatusettepanek 482

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 116 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) ameti saavutatud tulemusi seoses tema eesmärkide, volituste ja ülesannetega;

(a) ameti saavutatud tulemusi seoses tema eesmärkide, volituste ja ülesannetega ning põhiõiguste harta järgimisega;

Muudatusettepanek 483

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 116 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Hindamine hõlmab erianalüüsi, mille raames uuritakse põhiõiguste harta ja muu asjaomase liidu õiguse järgimist käesoleva määruse kohaldamisel.

Hindamine hõlmab erianalüüsi, mille raames uuritakse põhiõiguste harta ja muu asjaomase liidu õiguse järgimist käesoleva määruse kohaldamisel. Analüüsi koostamisel konsulteeritakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja nõuandefoorumiga.

Muudatusettepanek 484

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 116 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon esitab lõikes 1 osutatud hindamise raames ametit käsitleva üldhinnangu, võttes arvesse tema tegevuse tulemusi välispiiride haldamisel ja eelkõige piirikontrolli ja tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel liikmesriikide või kolmanda riigi nimel.

Muudatusettepanek 485

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 116 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjon saadab hindamisaruande ja oma järeldused aruande kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule. Haldusnõukogu võib anda komisjonile soovitusi käesoleva määruse muutmise kohta. Hindamisaruanne ja aruande järeldused avalikustatakse. Käesoleva aruande koostamiseks vajaliku teabe esitavad komisjonile liikmesriigid ja amet.

2. Komisjon saadab hindamisaruande ja oma järeldused aruande kohta viivitamata Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule. Haldusnõukogu võib anda komisjonile soovitusi käesoleva määruse muutmise kohta. Hindamisaruanne ja aruande järeldused avalikustatakse. Käesoleva aruande koostamiseks vajaliku teabe esitavad komisjonile liikmesriigid ja amet.

Muudatusettepanek 486

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 116 – lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selle aruande koostamiseks vajaliku teabe esitavad ametile liikmesriigid.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek 487

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 117 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes artikliga 5.

välja jäetud

Muudatusettepanek 488

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 118 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Artikli 8 lõikes 4 nimetatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise õigus antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäevast].

2. Artikli 8 lõigetes 4 ja 8 ning artikli 55 lõikes 6 a nimetatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise õigus antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäevast].

Muudatusettepanek 489

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 118 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 8 lõikes 4 osutatud õiguste delegeerimise tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud õiguste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 8 lõigetes 4 ja 8 ja artikli 55 lõikes 6 a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud õiguste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

Muudatusettepanek 490

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 118 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Artikli 8 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle ajavahemiku möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

6. Artikli 8 lõigete 4 ja 8 ja artikli 55 lõike 6 a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle ajavahemiku möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Muudatusettepanek 491

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 119 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Määrus (EL) 2016/1624 tunnistatakse kehtetuks, välja arvatud artiklid 20, 30 ja 31, mis tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2020.

2. Määrus (EL) 2016/1624 tunnistatakse kehtetuks, välja arvatud artiklid 20, 29, 30 ja 31, mis tunnistatakse kehtetuks alates [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist].

Muudatusettepanek 492

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 119 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Ühismeede 98/700/JSK tunnistatakse kehtetuks alates artiklis 80 osutatud süsteemi tegeliku rakendamise kuupäevast, mis määratakse kindlaks artiklis 117 osutatud korras vastu võetud rakendusaktiga.

Muudatusettepanek 493

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 120 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Artiklite 55–58 kohased lähetused algavad 1. jaanuaril 2020.

5. Artiklite 55–58 a kohased lähetused algavad niipea, kui esimesed operatiivtöötajad on kooskõlas käesoleva määruse I lisas sätestatud tähtaegadega ametisse värvatud või lähetatud.

Muudatusettepanek 494

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse isikkoosseis aastate ja kategooriate kaupa kooskõlas artikliga XX

Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse isikkoosseis aastate ja kategooriate kaupa kooskõlas artiklitega 55–58 a

Muudatusettepanek 495

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel


Komisjoni ettepanek
Kategooria Aasta		Kategooria 1 Ameti isikkoosseis		Kategooria 2 Operatiivtöötajad pikaajalisteks lähetusteks		Kategooria 3 Operatiivtöötajad lühiajalisteks lähetusteks		Euroopa piiri- ja rannikuvalve alaline korpus kokku
2020		1500		1500		7000		10000
2021		2000		2000		6000		10000
2022		2000		2000		6000		10000
2023		2500		2500		5000		10000
2024		2500		2500		5000		10000
2025		3000		3000		4000		10000
2026		3000		3000		4000		10000
2027		3000		3000		4000		10000

Muudatusettepanek
Kategooria Aasta	Kategooria 1 Ameti isikkoosseis		Kategooria 2 Operatiivtöötajad pikaajalisteks lähetusteks		Kategooria 3 Operatiivtöötajad lühiajalisteks lähetusteks		Kategooria 4 Kiirreageerimisreserv		Euroopa piiri- ja rannikuvalve alaline korpus kokku
[Jõustumise aasta +2]	750		750		2000		1500		5000
[Jõustumise aasta +3]	1000		1000		2500		1500		6000
[Jõustumise aasta +4]	1500		1500		2500		3000		8500
[Jõustumise aasta +5]	2000		2000		3000		3000		10 000

Muudatusettepanek 496

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Viisa andmine või sellest keeldumine piiril kooskõlas liidu viisaeeskirja artikliga 35 ja asjaomaste andmete sisestamine viisainfosüsteemi

välja jäetud

Muudatusettepanek 497

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – tabel


Komisjoni ettepanek
Riik / Aasta	2020		2021	2022		2023	2024		2025	2026		2027
Belgia	30		40	40		50	50		60	60		60
Bulgaaria	40		53	53		67	67		80	80		80
Tšehhi Vabariik	20		27	27		33	33		40	40		40
Taani	29		39	39		48	48		58	58		58
Saksamaa	225		298	298		377	377		450	450		450
Eesti	18		24	24		30	30		36	36		36
Kreeka	50		67	67		83	83		100	100		100
Hispaania	111		148	148		185	185		222	222		222
Prantsusmaa	170		225	225		285	285		340	340		340
Horvaatia	65		87	87		108	108		130	130		130
Itaalia	125		167	167		208	208		250	250		250
Küpros	8		11	11		13	13		16	16		16
Läti	30		40	40		50	50		60	60		60
Leedu	39		52	52		65	65		78	78		78
Luksemburg	8		11	11		13	13		16	16		16
Ungari	65		87	87		108	108		130	130		130
Malta	6		8	8		10	10		12	12		12
Madalmaad	50		67	67		83	83		100	100		100
Austria	34		45	45		57	57		68	68		68
Poola	100		133	133		167	167		200	200		200
Portugal	47		63	63		78	78		94	94		94
Rumeenia	75		100	100		125	125		150	150		150
Sloveenia	35		47	47		58	58		70	70		70
Slovakkia	35		47	47		58	58		70	70		70
Soome	30		40	40		50	50		60	60		60
Rootsi	17		23	23		28	28		34	34		34
[Šveits]	16		21	21		27	27		32	32		32
[Island]	2		3	3		3	3		4	4		4
[Liechtenstein]*	0		0	0		0	0		0	0		0
[Norra]	20		27	27		33	33		40	40		40
KOKKU	1500		2000	2000		2500	2500		3000	3000		3000
(*) Liechtenstein panustab proportsionaalse rahalise toetusega.

Muudatusettepanek
Riik / Aasta		[Jõustumise aasta +2]			[Jõustumise aasta +3]			[Jõustumise aasta +4]			[Jõustumise aasta +5]
Belgia		15			20			30			40
Bulgaaria		20			27			40			53
Tšehhi Vabariik		10			13			20			27
Taani		14			19			29			39
Saksamaa		113			151			225			298
Eesti		9			12			18			24
Kreeka		25			33			50			67
Hispaania		56			75			111			148
Prantsusmaa		85			113			170			225
Horvaatia		33			44			65			87
Itaalia		63			84			125			167
Küpros		4			5			8			11
Läti		15			20			30			40
Leedu		19			25			39			52
Luksemburg		4			5			8			11
Ungari		33			44			65			87
Malta		3			3			6			8
Madalmaad		25			33			50			67
Austria		17			23			34			45
Poola		50			67			100			133
Portugal		23			31			47			63
Rumeenia		38			51			75			100
Sloveenia		17			23			35			47
Slovakkia		17			23			35			47
Soome		15			20			30			40
Rootsi		8			11			17			23
[Šveits]		8			11			16			21
[Island]		1			1			2			3
[Liechtenstein]*		0			0			0			0
[Norra]		10			13			20			27
KOKKU		750			1000			1500			2000
(*) Liechtenstein panustab proportsionaalse rahalise toetusega.

Muudatusettepanek 498

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – tabel


Komisjoni ettepanek
Riik / Aasta	2020		2021	2022		2023	2024		2025	2026		2027
Belgia	140		120	120		100	100		80	80		80
Bulgaaria	187		160	160		133	133		107	107		107
Tšehhi Vabariik	93		80	80		67	67		53	53		53
Taani	135		116	116		97	97		77	77		77
Saksamaa	1052		900	900		748	748		602	602		602
Eesti	84		72	72		60	60		48	48		48
Kreeka	233		200	200		167	167		133	133		133
Hispaania	518		444	444		370	370		296	296		296
Prantsusmaa	795		680	680		565	565		455	455		455
Horvaatia	303		260	260		217	217		173	173		173
Itaalia	583		500	500		417	417		333	333		333
Küpros	37		32	32		27	27		21	21		21
Läti	140		120	120		100	100		80	80		80
Leedu	182		156	156		130	130		104	104		104
Luksemburg	37		32	32		27	27		21	21		21
Ungari	303		260	260		217	217		173	173		173
Malta	28		24	24		20	20		16	16		16
Madalmaad	233		200	200		167	167		133	133		133
Austria	159		136	136		113	113		91	91		91
Poola	467		400	400		333	333		267	267		267
Portugal	219		188	188		157	157		125	125		125
Rumeenia	350		300	300		250	250		200	200		200
Sloveenia	163		140	140		117	117		93	93		93
Slovakkia	163		140	140		117	117		93	93		93
Soome	140		120	120		100	100		80	80		80
Rootsi	79		68	68		57	57		45	45		45
[Šveits]	75		64	64		53	53		43	43		43
[Island]	9		8	8		7	7		5	5		5
[Liechtenstein]*	0		0	0		0	0		0	0		0
[Norra]	93		80	80		67	67		53	53		53
KOKKU	7000		6000	6000		5000	5000		4000	4000		4000
(*) Liechtenstein panustab proportsionaalse rahalise toetusega.

Muudatusettepanek
Riik / Aasta		[Jõustumise aasta +2]			[Jõustumise aasta +3]			[Jõustumise aasta +4]			[Jõustumise aasta +5]
Belgia		40			50			50			70
Bulgaaria		53			67			67			93
Tšehhi Vabariik		27			33			33			47
Taani		39			48			48			68
Saksamaa		298			377			377			522
Eesti		24			30			30			42
Kreeka		67			83			83			117
Hispaania		148			185			185			259
Prantsusmaa		225			285			285			394
Horvaatia		87			108			108			153
Itaalia		167			208			208			292
Küpros		11			13			13			19
Läti		40			50			50			70
Leedu		52			65			65			91
Luksemburg		11			13			13			19
Ungari		87			108			108			153
Malta		8			10			10			14
Madalmaad		67			83			83			117
Austria		45			57			57			79
Poola		133			167			167			233
Portugal		63			78			78			110
Rumeenia		100			125			125			175
Sloveenia		47			58			58			82
Slovakkia		47			58			58			82
Soome		40			50			50			70
Rootsi		23			28			28			40
[Šveits]		21			27			27			37
[Island]		3			3			3			5
[Liechtenstein]*		0			0			0			0
[Norra]		27			33			33			47
KOKKU		2000			2500			2500			3000
(*) Liechtenstein panustab proportsionaalse rahalise toetusega.

Muudatusettepanek 499

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – 1. osa – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vastuvõttev liikmesriik võib operatsiooniplaani kehtestamisel kooskõlas siseriikliku õiguse või töökorraga piirata alaliste töötajate võimalust kanda operatsioonide ajal tulirelvi.

Muudatusettepanek 500

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – 1. osa – lõik 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ameti koosseisulised operatiivtöötajad tegutsevad alati, kui seaduslik jõu või tulirelvade kasutamine on vältimatu, proportsionaalselt süüteo raskuse ja õiguspärase eesmärgiga, mida soovitakse saavutada. Operatiivtegevuse käigus tuleks nii kasutatava jõu laadi (nt relvade kasutamise vajadus) kui ka kohaldatava jõu ulatuse valikul lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest. Ameti koosseisulised operatiivtöötajad ei tohi kasutada suuremat jõudu kui on hädavajalik õiguspärase õiguskaitse-eesmärgi saavutamiseks. Juhul, kui kasutatakse tulirelva, peavad ameti koosseisulised operatiivtöötajad tagama, et selline kasutamine põhjustab võimalikult vähe vigastusi ning minimeerib vigastusi või kahjusid niivõrd, kui see on võimalik. Põhimõte nõuab, et amet varustaks oma koosseisulised töötajad varustuse ja hädakaitsevahenditega, mis on vajalikud asjakohase jõu rakendamise võimaldamiseks.

Ameti koosseisulised operatiivtöötajad tegutsevad alati, kui seaduslik jõu või tulirelvade kasutamine on vältimatu, proportsionaalselt süüteo raskuse ja õiguspärase eesmärgiga, mida soovitakse saavutada. Operatiivtegevuse käigus tuleks nii kasutatava jõu laadi (nt relvade kasutamise vajadus) kui ka kohaldatava jõu ulatuse valikul lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest. Ameti koosseisulised operatiivtöötajad ei tohi kasutada suuremat jõudu kui on hädavajalik õiguspärase õiguskaitse-eesmärgi saavutamiseks. Juhul, kui kasutatakse tulirelva, peavad ameti koosseisulised operatiivtöötajad tagama, et selline kasutamine põhjustab võimalikult vähe vigastusi ning minimeerib vigastusi või kahjusid niivõrd, kui see on võimalik. Kui meede toob kaasa vastuvõetamatu tulemuse, loobuvad operatiivtöötajad sellest meetmest. Põhimõte nõuab, et amet varustaks oma koosseisulised töötajad varustuse ja hädakaitsevahenditega, mis on vajalikud asjakohase jõu rakendamise võimaldamiseks.

Muudatusettepanek 501

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – 1. osa – lõik 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ameti koosseisulised operatiivtöötajad peavad oma operatiivtegevuse käigus austama ja püüdma säilitada inimelu. Tegevuse käigus tuleb võtta kõik vajalikud meetmed vigastuste ja kahjude ohu minimeerimiseks. See kohustus hõlmab ameti koosseisuliste operatiivtöötajate üldist kohustust jõu kasutamise kavatsusest selgesti hoiatada, v.a juhul, kui selline hoiatamine paneks rühmade liikmed ohtu või põhjustaks surma- või raskete vigastuste ohu teistele või oleks konkreetses olukorras ilmselt ebakohane või ebatõhus.

Ameti koosseisulised operatiivtöötajad peavad oma operatiivtegevuse käigus austama ja püüdma säilitada inimelu ja inimväärikust.. Tegevuse käigus tuleb võtta kõik vajalikud meetmed vigastuste ja kahjude ohu minimeerimiseks. See kohustus hõlmab ameti koosseisuliste operatiivtöötajate üldist kohustust jõu kasutamise kavatsusest selgesti hoiatada, v.a juhul, kui selline hoiatamine paneks rühmade liikmed ohtu või põhjustaks surma- või raskete vigastuste ohu teistele või oleks konkreetses olukorras ilmselt ebakohane või ebatõhus.

Muudatusettepanek 502

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – 2. osa – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– Käeraudu võib kasutada üksnes nende isikute puhul, keda peetakse ohtlikuks enesele või teistele, et tagada nende ohutu kinnipidamine või transportimine ning ameti koosseisuliste operatiivtöötajate ja muude rühma liikmete turvalisus. Neid võib kasutada ainult võimalikult lühikese aja jooksul ja ainult siis, kui see on rangelt vajalik.

Muudatusettepanek 503

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – 3. osa – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kooskõlas artikli 62 lõikega 2 ette nähtud väljaõpe hõlmab tõkestamise ja jõu kasutamise teoreetilisi ja praktilisi aspekte. Teoreetiline väljaõpe sisaldab psühholoogilist treeningut (sh vastupidavus ja töötamine suure stressi tingimustes), samuti jõu kasutamise vältimise viisid, nt läbirääkimised ja vahendamine. Teoreetilisele väljaõppele järgneb kohustuslik ja piisav teoreetiline ja praktiline jõu, relvade, laskemoona ja varustuse kasutamise väljaõpe. Praktiline väljaõpe ühise praktilise arusaamise ja lähenemisviisi tagamiseks lõpeb lähetuse käigus toimuva tegevuse simulatsiooniga.

Kooskõlas artikli 62 lõikega 2 ette nähtud väljaõpe hõlmab tõkestamise ja jõu kasutamise teoreetilisi ja praktilisi aspekte. Teoreetiline väljaõpe sisaldab psühholoogilist treeningut (sh vastupidavus ja töötamine suure stressi tingimustes), samuti jõu kasutamise vältimise viisid, nt läbirääkimised ja vahendamine. Teoreetilisele väljaõppele järgneb kohustuslik ja piisav teoreetiline ja praktiline väljaõpe jõu, relvade, laskemoona ja varustuse kasutamise ning kohaldatavate põhiõiguste kaitsemeetmete kohta. Praktiline väljaõpe ühise praktilise arusaamise ja lähenemisviisi tagamiseks lõpeb lähetuse käigus toimuva tegevuse simulatsiooniga, mis hõlmab ka praktilisi simulatsiooniharjutusi põhiõiguste kaitsemeetmete toimivuse tagamiseks.

Muudatusettepanek 504

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – 3. osa – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet korraldab töötajatele pidevalt jõu kasutamise koolitust. Koolitus toimub igal aastal, niisamuti nagu artikli 62 lõikes 2 sätestatud koolitus. Et alalistel töötajatel lubataks relva kanda ja jõudu kasutada, peavad nad edukalt läbima iga-aastase pideva koolituse. Iga-aastane pidev koolitus hõlmab eespool kirjeldatud teoreetilisi ja praktilisi aspekte. Iga-aastane pidev koolitus kestab kokku vähemalt 24 tundi, kusjuures teoreetiline koolitus kestab vähemalt 8 tundi ja praktiline koolitus vähemalt 16 tundi. Praktiline koolitus jagatakse vähemalt 8-tunniseks füüsiliseks treeninguks, kus kasutatakse füüsilise ohjeldamise tehnikaid, ning vähemalt 8-tunniseks tulirelvade kasutamise õppeks.

Muudatusettepanek 505

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – 3. osa – lõik 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vastavalt artiklis 107 sätestatud kaebuste lahendamise mehhanismile võivad kõik isikud teatada käesoleva lisa kohaste jõu kasutamise eeskirjade oletatavatest rikkumistest ameti koosseisuliste töötajate poolt.

Vastavalt artiklis 108 sätestatud kaebuste lahendamise mehhanismile võivad kõik isikud teatada käesoleva lisa kohaste jõu kasutamise eeskirjade oletatavatest rikkumistest ameti koosseisuliste töötajate poolt.

Muudatusettepanek 506

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – 3. osa – lõik 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Põhiõiguste ametnik kontrollib alg- ja kordusväljaõppe sisu, pöörates erilist tähelepanu nendele aspektidele, mis on seotud põhiõiguste ja olukordadega, kus on vaja jõudu kasutada, ning tagab asjakohaste ennetavate meetodite kaasamise; samuti annab ta tagasisidet väljaõppe sisu kohta.

Põhiõiguste ametnik kontrollib alg- ja kordusväljaõppe sisu, pöörates erilist tähelepanu nendele aspektidele, mis on seotud põhiõiguste ja nende toimivuse tagamisega olukorras, kus on vaja jõudu kasutada, ning tagab asjakohaste ennetavate meetodite kaasamise; samuti annab ta tagasisidet väljaõppe sisu kohta.

Muudatusettepanek 507

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – 3. osa – lõik 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Põhiõiguste ametnik esitab aruande põhiõiguste järgimisest vastuvõtva liikmesriigi õiguskaitsetegevuses. Nimetatud aruanne esitatakse tegevdirektorile ja seda võetakse arvesse tegevuskava koostamisel.

Põhiõiguste ametnik esitab aruande põhiõiguste järgimisest vastuvõtva liikmesriigi või kolmanda riigi õiguskaitsetegevuses. Nimetatud aruanne esitatakse nõuandefoorumile ja tegevdirektorile ja seda võetakse arvesse tegevuskava koostamisel.

Muudatusettepanek 508

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – 3. osa – lõik 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Põhiõiguste ametnik tagab, et jõu, relvade, laskemoona ja varustuse kasutamisega seotud intsidentidest teatataks viivitamata tegevdirektorile.

Põhiõiguste ametnik tagab, et jõu, relvade, laskemoona ja varustuse kasutamisega seotud intsidente uuritakse põhjalikult ja neist teatatakse viivitamata nõuandefoorumile ja tegevdirektorile.

Muudatusettepanek 509

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – 4. osa – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Isiklikku varustust kasutavad kõik ameti koosseisulised operatiivtöötajad, kes on lähetatud kolme liiki rühmade liikmetena Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisest korpusest. Amet võib täiendada isiklikku varustust täiendava relva, laskemoona või muu varustusega, mis on vajalik konkreetsete ülesannete täitmiseks üht või kaht liiki rühmades.

Isiklikku varustust kasutavad kõik ameti koosseisulised operatiivtöötajad, kes on lähetatud nelja liiki rühmade liikmetena Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisest korpusest. Amet võib täiendada isiklikku varustust täiendava relva, laskemoona või muu varustusega, mis on vajalik konkreetsete ülesannete täitmiseks üht või kaht liiki rühmades.

Muudatusettepanek 510

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – 4. osa – lõik 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Relvi, laskemoona ja varustust võib kanda ja kasutada operatsioonide ajal. Nende kandmine ja kasutamine väljaspool tööaega ei ole lubatud. Amet kehtestab erieeskirjad ja -meetmed ameti koosseisuliste operatiivtöötajate relvade, laskemoona ja muu varustuse hoidmiseks tööst vabal ajal ja turvalistes ruumides.

Relvi, laskemoona ja varustust võib kanda operatsioonide ajal ja neid võib kasutada ainult viimase abinõuna. Nende kandmine ja kasutamine väljaspool tööaega ei ole lubatud. Amet kehtestab erieeskirjad ja -meetmed ameti koosseisuliste operatiivtöötajate relvade, laskemoona ja muu varustuse hoidmiseks tööst vabal ajal ja turvalistes ruumides.

Muudatusettepanek 511

Ettepanek võtta vastu määrus

V a lisa (uus)


Komisjoni ettepanek


Muudatusettepanek
Riik / Aasta	[Jõustumise aasta +2]	[Jõustumise aasta +3]	[Jõustumise aasta +4]	[Jõustumise aasta +5]
Belgia	30	30	60	60
Bulgaaria	40	40	80	80
Tšehhi Vabariik	20	20	40	40
Taani	29	29	58	58
Saksamaa	225	225	450	450
Eesti	18	18	36	36
Kreeka	50	50	100	100
Hispaania	111	111	222	222
Prantsusmaa	170	170	340	340
Horvaatia	65	65	130	130
Itaalia	125	125	250	250
Küpros	8	8	16	16
Läti	30	30	60	60
Leedu	39	39	78	78
Luksemburg	8	8	16	16
Ungari	65	65	130	130
Malta	6	6	12	12
Madalmaad	50	50	100	100
Austria	34	34	68	68
Poola	100	100	200	200
Portugal	47	47	94	94
Rumeenia	75	75	150	150
Sloveenia	35	35	70	70
Slovakkia	35	35	70	70
Soome	30	30	60	60
Rootsi	17	17	34	34
[Šveits]	16	16	32	32
[Island]	2	2	4	4
[Liechtenstein]*
[Norra]	20	20	40	40
KOKKU	1500	1500	3000	3000
(*) Liechtenstein panustab proportsionaalse rahalise toetusega.

[1] [ELT C 0, 0.0.0000, lk 0. / Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata].
[2] [ELT C 0, 0.0.0000, lk 0. / Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata].

SELETUSKIRI

Üldteave

Kaks aastat tagasi laiendati Frontexit ja sellest sai praegune Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet. Ameti uued volitused ja suurenenud vahendid on selge ja kindel reageering probleemidele ELi välispiiridel. Need probleemid tulenesid rändekriisist, ent olid seotud ka raskustega liikmesriikide suurema solidaarsuse toetamisel, et tugevdada liikmesriikide teabevahetust ja õiguskaitseasutuste koostööd piiriülese kuritegevuse ja terrorismi vastu.

Pärast Euroopa piiri- ja rannikuvalve loomist 2016. aastal on tehtud märkimisväärseid edusamme. Sõltumine liikmesriikide vabatahtlikust panusest töötajate ja varustuse näol on siiski põhjustanud püsivaid puudujääke, mis on vähendanud ameti ühisoperatsioonide tõhusust. Selge on see, et ELi välispiire tuleb tõhusamalt kontrollida. Euroopa piiri- ja rannikuvalve rolli tuleb suuremate vahendite ja laiemate volituste abil veelgi tugevdada. Euroopa peab suutma oma välispiire tõhusalt hallata ja tagama tulemuslikumad tagasisaatmised ning liidu tõhusama julgeoleku.

Ettepanekuga luua Euroopa piiri- ja rannikuvalve vastatakse vajadusele tagada Schengeni välispiiride nõuetekohane kontroll kui eeltingimus, et rännet tulemuslikult hallata, tagada süsteemis julgeoleku kõrge tase ning kaitsta isikute vaba liikumist liidus. Kuigi me peame alati austama liikmesriikide suveräänsust ja pädevust, tuleb anda vajalikku operatiivtuge, et ELi solidaarsust vajaduse korral alati tulemuslikult rakendada.

Raporti ettevalmistamiseks ja parlamendi töö täiendamiseks paluti Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja Euroopa andmekaitseinspektori arvamust.

Taust

Frontexi loomise eesmärk oli parandada välispiiri integreeritud haldamist ja ühiste eeskirjade rakendamist, et edendada, kooskõlastada ja arendada Euroopa piirihalduse ideed.

Frontexi volitusi on kolmel korral muudetud. Määrusega (EÜ) nr 863/2007 kehtestati piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide põhimõte ning määrusega (EL) nr 1168/2011 toonitati Frontexi kohustust kaitsta põhiõigusi.

Määrusega 1052/2013 loodi Euroopa piirijärelevalve süsteem (EUROSUR), mida haldab Frontex. Lisaks kehtestati määrusega 656/2014 eeskirjad agentuuri koordineeritava operatiivkoostöö raames toimuvaks patrull- ja vaatlustegevuseks välistel merepiiridel.

2015. aastal oli kavandatud määruse 2016/1624 eesmärk luua Euroopa piiri- ja rannikuvalve, et tagada ELi välispiiril integreeritud piirihaldus, eesmärgiga hallata tõhusalt rännet ja tagada liidus kõrge julgeolekutase, kaitstes samal ajal isikute vaba liikumist liidus.

Lisaks sellele rõhutati Euroopa Parlamendi 30. mai 2018. aasta resolutsioonis Schengeni ala toimimist käsitleva aastaaruande kohta vajadust võtta kiiresti kasutusele täielik Euroopa integreeritud piirihalduse strateegia. Selles leppisid kokku ELi institutsioonid, misjärel Euroopa piiri- ja rannikuvalve ja liikmesriigid koostasid tehnilised ja operatiivstrateegiad. Euroopa Parlament väljendas muret vastuolude pärast integreeritud piirihalduse strateegia rakendamisel liikmesriikides ning rõhutas, et strateegia täielik rakendamine kõigis liikmesriikides on Schengeni ala toimimiseks äärmiselt oluline.

Praegu on ametil keskne roll ELi püüetes tagada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala. Et aidata kaitsta Euroopa sisejulgeolekut, on Frontex alustanud korrapäraste haavatavuse hindamistega kõigis ELi liikmeriikides ning on juba jaganud liikmesriikide ametiasutuste ja ELi institutsioonidega oma esimesi tulemusi. Tagasisaatmisoperatsioonide kaudu täidab amet rändevaldkonnas ka keskset jõustamisrolli. Samal ajal tugevdatakse põhiõiguste kaitset kõiges alates tegevusjuhistest kuni tagasisaatmise järelevalveni. Euroopa piiri- ja rannikuvalvel on juba võimalik korraldada ELi-väliste naaberriikide territooriumil lähetusi ja ühisoperatsioone, kui ELi ja asjaomase riigi vahel on eelnevalt sõlmitud staatust käsitlev kokkulepe.

Euroopa piiri- ja rannikuvalve tugevdamist käsitlev ettepanek

Komisjon teeb ettepaneku teha Euroopa piiri- ja rannikuvalves mitmeid muudatusi, eeskätt luua ameti operatiivharu: Euroopa piiri- ja rannikuvalve alaline korpus, kuhu kuulub 10 000 operatiivtöötajat, kellel on täitevvolitused liikmesriikide tõhusaks toetamiseks ameti tegevuses. Euroopa piiri- ja rannikuvalve alaline korpus ei tähenda üksnes Euroopa piiri- ja rannikuvalve kvantitatiivset suurenemist, vaid annab ka vajaliku sekkumissuutlikkuse, kui on vaja kaitsta ELi välispiire, ära hoida teisest rännet ja tõhusalt rakendada ebaseaduslike rändajate tagasisaatmist.

Komisjoni ettepaneku eesmärk on struktureerida Euroopa integreeritud piirihalduse poliitilist juhtimist, kehtestades Euroopa ja liikmesriikide integreeritud piirihalduse strateegiate poliitikatsükli. Euroopa integreeritud piirihalduse kavandamisprotsesse tuleb kooskõlastada, et piiril toimuvaid operatsioone paremini ette valmistada ja kindlaks määrata tugevama surve korral võetavad meetmed, eelkõige alalise korpuse võimalik sekkumine ja ameti muu suutlikkuse kasutamine liikmesriikide toetuseks. Ühtlasi parandatakse sellega Euroopa piiri- ja rannikuvalve suutlikkuse ettevalmistamist, kooskõlastades koolitust ja õpet ning lühema- ja pikemaajalist varustuse soetamist, sealhulgas uurimis- ja arendustegevust.

Euroopa integreeritud piirihalduse teine oluline element on koostöö kolmandate riikidega. Käesoleva ettepanekuga tugevdatakse ameti koostööd kolmandate riikidega, et edendada Euroopa piirihalduse ja tagasisaatmise norme, vahetada teavet ja riskianalüüse, hõlbustada tõhusamat tagasisaatmist ning toetada kolmandaid riike piirihalduse ja rände valdkonnas. See hõlmab Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse lähetamist, kui selline abi on välispiiride kaitsmiseks ja liidu rändepoliitika tulemuslikuks haldamiseks vajalik. Vastavalt Euroopa piiri- ja rannikuvalve tugevdamise ettepanekule võib staatust käsitlevaid kokkuleppeid sõlmida ka ELi lähinaabrusest kaugemal asuvate riikidega.

Komisjon teeb ka ettepaneku hõlmata Euroopa piiri- ja rannikuvalvet käsitlevasse ettepanekusse Euroopa piiride valvamise süsteem (EUROSUR), et parandada EUROSURi toimimist ja laiendada selle ulatust enamikule integreeritud piirihalduse komponentidele. See parandaks kriiside kindlakstegemist, ettenägemist ja neile reageerimist ELi välispiiril ja kolmandates riikides.

Raportööri seisukoht

Raportöör tunnustab ja toetab ettepanekut kui täiendavat elementi, mille vastuvõtmine suurendab liikmesriikide solidaarsust, tugevdab piirihalduse integreerimist ja aitab ennetada kriisiolukordi välispiiril. Ettepanekuga reageeritakse kindlakstehtud puudustele, mis tulenevad sellest, et liikmesriigid ei ole andnud piisavalt piirivalveametnikke või tehnilist varustust, mistõttu amet ei ole saanud neid paindlikult ümber paigutada. Samuti käsitletakse ettepanekus ebaühtlust, mida on täheldatud integreeritud piirihalduse strateegia täielikul rakendamisel liikmesriikides, samuti asjaolu, et liikmesriigid ei ole loodud mehhanisme kasutusele võtnud. Sisepiirideta alal, kus kehtib liikumisvabadus, peab liidu välispiiri haldamine olema kõikide liikmesriikide ühine kohustus. Raportööri muudatusettepanekute eesmärk on ettepanekut veelgi tugevdada, suurendades ameti tulemuslikkust, tõhusust ja vastutust, kuid samas arvestades liikmesriikide pädevust.

Raportöör esitab rea muudatusettepanekuid, mis peaksid võimaldama ametil oma suurendatud eesmärke paremini saavutada. Hädavajalik on, et ameti käsutuses oleksid vajaduse korral alati tarvilikud piirivalveametnikud ja seadmed ning eelkõige et amet saaks neid vajaduse korral lühikese ajaga ümber paigutada.

Seoses Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpusega (artikkel 55) teeb raportöör ettepaneku lisada neljas operatiivtöötajate kategooria, mis hõlmab operatiivtöötajaid, keda lähetatakse liikmesriikidest üksnes piirivalve kiireageerimisoperatsioonideks, kes antakse vahetult ameti käsutusse ja keda saab igast liikmesriigist lähetada viie tööpäeva jooksul. Kiirreageerimisreservi kasutatakse vaid viimase abinõuna ja üksnes siis, kui kõik 1.–3. kategooria töötajad, kes kuuluvad alalisse korpusse ja keda sellisteks operatsioonideks kasutada saaks, on juba täielikult rakendatud. Liikmesriikide poolt ameti käsutusse antud 4. kategooria töötajate koguarv oleks kuni 3000.

Seoses integreeritud piirihaldusega (artiklid 3 ja 8) teeb raportöör ettepaneku, et integreeritud piirihalduse mitmeaastase strateegilise poliitikatsükliga määrataks kindlaks poliitilised prioriteedid ning antaks nelja-aastaseks ajavahemikuks strateegilisi suuniseid seoses valdkondlike ja horisontaalsete komponentidega, milles osalevad Euroopa Parlament ja nõukogu. Raportöör teeb ettepaneku, et põhiõigused, haridus ja koolitus ning teadusuuringud ja innovatsioon oleksid horisontaalsed komponendid, mis peavad iga valdkondliku komponendi rakendamisel olemas olema.

Raportöör on samuti arvamusel, et ei ole mingit põhjust kõrvale kalduda nõukoguga 2016. aastal esimese Euroopa piiri- ja rannikuvalvet käsitleva määruse üle saavutatud kokkuleppest seoses sellise olukorraga välispiiridel, mis nõuab kiireloomulisi meetmeid (artikkel 43).

Seoses kuludega (artikkel 46) teeb raportöör ettepaneku kehtestada paindlikum maksesüsteem, mis annab liikmesriikidele võimaluse saada enne iga-aastase makse saamist ettemakseid operatiivtöötajate lühiajaliseks lähetamiseks piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse rühmaliikmeteks. Proportsionaalne ettemakse ja iga-aastane makse sätestatakse ka vähem kui 4-kuuliste lühiajaliste lähetuste puhuks.

Raportöör peab eespool nimetatud muudatusi hädavajalikuks, et kõrvaldada pärast esimese Euroopa piiri- ja rannikuvalvet käsitleva määruse vastuvõtmist tuvastatud puudused ja tagada, et Euroopa piiri- ja rannikuvalve oleks hästi varustatud, tõhus ja täielikult tegutsemisvõimeline, et anda liikmesriikidele abi ja tõhusat tuge liidu välispiiride kaitsmiseks.

EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (11.12.2018)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistataks kehtetuks nõukogu ühismeede 98/700/JSK, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1052/2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/1624
(COM(2018)0631 – C8-0406/2018 – 2018/0330(COD))

Arvamuse koostaja: Jens Geier

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5 a) 10 000 operatiivtöötajast koosnev alaline korpus peaks põhiliselt koosnema liikmesriikidest lähetatud operatiivtöötajatest. Liikmesriigid vastutavad selle eest, et alaline korpus loodaks ja hakkaks toimima viivitusteta.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Euroopa integreeritud piirihaldust tuleks rakendada nii, et selle eest vastutavad ühiselt amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, sealhulgas rannikuvalveasutused, kui nad teostavad merepiiril patrull- ja vaatlustegevust ja täidavad muid piirikontrolliülesandeid, ning tagasisaatmise eest vastutavad asutused. Ehkki liikmesriikidele jääb esmavastutus oma välispiiride haldamise eest enda ja kõikide liikmesriikide huvides ning nad vastutavad tagasisaatmisotsuste tegemise eest, peaks amet toetama välispiiride halduse ja tagasisaatmisega seotud liidu meetmete kohaldamist seeläbi, et ta tugevdab, hindab ja kooskõlastab neid meetmeid rakendavate liikmesriikide tegevust.	(10) Euroopa integreeritud piirihaldust tuleks rakendada nii, et selle eest vastutavad ühiselt amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, sealhulgas rannikuvalveasutused, kui nad teostavad merepiiril patrull- ja vaatlustegevust ja täidavad muid piirikontrolliülesandeid, ning tagasisaatmise eest vastutavad asutused. Ehkki liikmesriikidele jääb esmavastutus oma välispiiride haldamise eest enda ja kõikide liikmesriikide huvides ning nad vastutavad tagasisaatmisotsuste tegemise eest, peaks amet toetama välispiiride halduse ja tagasisaatmisega seotud liidu meetmete kohaldamist seeläbi, et ta tugevdab, hindab ja kooskõlastab neid meetmeid rakendavate liikmesriikide tegevust. Ameti ja liikmesriikide operatiivtegevus ei tohiks kattuda.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 91
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(91) Ameti iseseisvuse ja sõltumatuse tagamiseks peaks tal olema oma eelarve, mille peamise tulu moodustab liidu rahaline toetus. Liidu eelarvemenetlust tuleks kohaldada selles osas, mis hõlmab liidu rahalist toetust ja muid liidu üldeelarvest makstavaid toetusi. Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima kontrollikoda.	(91) Ameti iseseisvuse ja sõltumatuse tagamiseks peaks tal olema oma eelarve, mille peamise tulu moodustab liidu rahaline toetus. Ameti eelarve tuleks koostada tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtte kohaselt, võttes arvesse ameti eesmärke ja ülesannete täitmise oodatavaid tulemusi. Liidu eelarvemenetlust tuleks kohaldada selles osas, mis hõlmab liidu rahalist toetust ja muid liidu üldeelarvest makstavaid toetusi. Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima kontrollikoda.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 28
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(28) „tagasisaatmisoperatsioon“ – operatsioon, mida korraldab või koordineerib Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning mis hõlmab tehnilist ja operatiivtuge ühele või mitmele liikmesriigile või kolmandale riigile ning mille raames tagasipöördujad saadetakse ühest või mitmest liikmesriigist või kolmandast riigist kas sunniviisiliselt või vabatahtlikult tagasi mis tahes transpordivahendiga;	(28) „tagasisaatmisoperatsioon“ – operatsioon, mida korraldab või koordineerib Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning mis hõlmab tehnilist ja operatiivtuge ühele või mitmele liikmesriigile ning mille raames tagasipöördujad saadetakse ühest või mitmest liikmesriigist või kolmandast riigist kas sunniviisiliselt või vabatahtlikult tagasi mis tahes transpordivahendiga;
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Amet täidab järgmisi ülesandeid, et aidata kaasa tõhusale, kõrgetasemelisele ja ühtsele piirikontrollile ja tagasisaatmisele:	(1) Amet, vältides liikmesriikide operatiivtegevuse dubleerimist, täidab järgmisi ülesandeid, et aidata kaasa tõhusale, kõrgetasemelisele ja ühtsele piirikontrollile ja tagasisaatmisele:
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1 – punkt 23
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
23. toetab kolmandaid riike muudesse kolmandatesse riikidesse teostatava tagasisaatmise koordineerimisel ja korraldamisel, sealhulgas tagasisaatmise eesmärgil isikuandmete jagamise kaudu;	välja jäetud
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 54 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lähtudes mitmeaastase strateegilise poliitika tsüklis ette nähtud juhistest, võib amet algatada tagasisaatmisega seotud sekkumisi ka kolmandates riikides, kui neil on tagasisaatmistoimingute puhul vaja täiendavat tehnilist ja operatiivabi. Selline sekkumine võib hõlmata tagasisaatmisrühmade lähetamist eesmärgiga anda kolmandale riigile tagasisaatmistoimingute puhul tehnilist ja operatiivabi.	välja jäetud
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 55 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Amet lähetab Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse liikmeid liikmesriikidesse või kolmandatesse riikidesse piirhaldusrühmade, rändehalduse tugirühmade, ühisoperatsioonide tagasisaatmisrühmade, piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide, tagasisaatmisega seotud sekkumiste või ükskõik millise muu operatiivtegevuse liikmetena.	2. Amet lähetab Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse liikmeid liikmesriikidesse või kolmandatesse riikidesse piirhaldusrühmade, rändehalduse tugirühmade, ühisoperatsioonide tagasisaatmisrühmade, piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide, tagasisaatmisega seotud sekkumiste või ükskõik millise muu operatiivtegevuse liikmetena. Amet ja asjaomane liikmesriik peaksid tagama operatiivtegevuse kattumise vältimise.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 78 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kooskõlas liidu õigusega ja põhiõigusi järgides kuulub ameti kontaktametnike ülesannete hulka kontaktide loomine ja säilitamine selle kolmanda riigi pädevate asutustega, kuhu nad on määratud, eesmärgiga aidata kaasa ebaseadusliku sisserände ärahoidmisele ja selle vastu võitlemisele ning tagasipöördujate tagasisaatmisele, sealhulgas pakkudes tehnilist abi kolmandate riikide kodanike tuvastamisel ja reisidokumentide hankimisel. Kõnealused kontaktametnikud teevad tihedat koostööd liidu delegatsioonidega ja vajaduse korral ÜJKP missioonide ja operatsioonidega.	3. Kooskõlas liidu õigusega ja põhiõigusi järgides kuulub ameti kontaktametnike ülesannete hulka kontaktide loomine ja säilitamine selle kolmanda riigi pädevate asutustega, kuhu nad on määratud, eesmärgiga aidata kaasa ebaseadusliku sisserände ärahoidmisele ja selle vastu võitlemisele ning tagasipöördujate tagasisaatmisele, sealhulgas pakkudes tehnilist abi kolmandate riikide kodanike tuvastamisel ja reisidokumentide hankimisel. Kõnealused kontaktametnikud teevad tihedat koostööd liidu delegatsioonidega ja vajaduse korral ÜJKP missioonide ja operatsioonidega. Võimaluse korral peavad nende bürood asuma samas hoones.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 99 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, kuulub haldusnõukogusse üks esindaja igast liikmesriigist ja kaks komisjoni esindajat, kellel kõigil on hääleõigus. Selleks nimetab iga liikmesriik haldusnõukogu liikme ning asendusliikme, kes esindab liiget tema puudumise korral. Komisjon nimetab kaks liiget ja nende asendusliikmed. Haldusnõukogu liikmete ametiaeg on neli aastat. Ametiaega võib selle lõppemisel pikendada.	1. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, kuulub haldusnõukogusse üks esindaja igast liikmesriigist, kaks komisjoni esindajat ja üks Euroopa Parlamendi nimetatud liige, kellel kõigil on hääleõigus. Selleks nimetab iga liikmesriik haldusnõukogu liikme ning asendusliikme, kes esindab liiget tema puudumise korral. Komisjon nimetab kaks liiget ja nende asendusliikmed. Haldusnõukogu liikmete ametiaeg on neli aastat. Ametiaega võib selle lõppemisel pikendada.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 100 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Haldusnõukogu võtab tegevdirektori esitatud kavandi alusel iga aasta 30. novembriks vastu muu hulgas ameti mitmeaastast programmi ja järgmise aasta programmi sisaldava programmdokumendi, mis peab saama haldusnõukogu heakskiidu. Lõplik programmdokument võetakse vastu pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ja kui komisjon annab positiivse arvamuse mitmeaastase programmi kohta. Kui amet otsustab mõningaid komisjoni arvamuse punkte mitte arvesse võtta, peab ta seda põhjalikult põhjendama. Haldusnõukogu edastab programmdokumendi Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.	1. Haldusnõukogu võtab tegevdirektori esitatud kavandi alusel ja ametite ressursse käsitleva institutsioonidevaheline töörühma soovitusi arvesse võttes iga aasta 30. novembriks vastu muu hulgas ameti mitmeaastast programmi ja järgmise aasta programmi sisaldava programmdokumendi, mis peab saama haldusnõukogu heakskiidu. Lõplik programmdokument võetakse vastu pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ja kui komisjon annab positiivse arvamuse mitmeaastase programmi kohta. Kui amet otsustab mõningaid komisjoni või Euroopa Parlamendi arvamuse punkte mitte arvesse võtta, peab ta seda põhjalikult põhjendama. Haldusnõukogu edastab programmdokumendi Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 111 – lõige 5 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Esialgne eelarvestuse projekt põhineb iga-aastase tööprogrammi üksikasjalikel eesmärkidel ja oodatavatel tulemustel ning selles võetakse vastavalt tulemuspõhise eelarvestamise põhimõttele arvesse rahalisi vahendeid, mida on eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks vaja.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Euroopa piiri- ja rannikuvalve
Viited	COM(2018)0631 – C8-0406/2018 – 2018/0330(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	LIBE 22.10.2018
Arvamuse esitajad istungil teada andmise kuupäev	BUDG 22.10.2018
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Jens Geier 9.10.2018
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	21.11.2018
Vastuvõtmise kuupäev	10.12.2018
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	21 5 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jean Arthuis, Richard Ashworth, Lefteris Christoforou, Manuel dos Santos, André Elissen, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, John Howarth, Siegfried Mureşan, Liadh Ní Riada, Jan Olbrycht, Pina Picierno, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Jordi Solé, Patricija Šulin, Indrek Tarand, Monika Vana, Daniele Viotti, Marco Zanni
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Xabier Benito Ziluaga, Karine Gloanec Maurin, Marco Valli
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Clara Eugenia Aguilera García, Claudia Schmidt

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

21	+
ALDE	Jean Arthuis
PPE	Richard Ashworth, Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Ingeborg Gräßle, Siegfried Mureşan, Jan Olbrycht, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt, Patricija Šulin
S&D	Clara Eugenia Aguilera García, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Karine Gloanec Maurin, John Howarth, Pina Picierno, Manuel dos Santos, Daniele Viotti
VERTS/ALE	Jordi Solé, Indrek Tarand, Monika Vana

5	–
EFDD	Marco Valli
ENF	André Elissen, Marco Zanni
GUE/NGL	Xabier Benito Ziluaga, Liadh Ní Riada

1	0
PPE	Paul Rübig

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Euroopa piiri- ja rannikuvalve
Viited	COM(2018)0631 – C8-0406/2018 – 2018/0330(COD)
EP-le esitamise kuupäev	12.9.2018
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	LIBE 22.10.2018
Nõuandvad komisjonid istungil teada andmise kuupäev	AFET 22.10.2018	BUDG 22.10.2018	PECH 22.10.2018
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev	AFET 9.10.2018	PECH 17.9.2018
Raportöörid nimetamise kuupäev	Roberta Metsola 10.10.2018
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	15.10.2018	26.11.2018	11.2.2019
Vastuvõtmise kuupäev	11.2.2019
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	35 9 8
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Asim Ademov, Gerard Batten, Heinz K. Becker, Monika Beňová, Malin Björk, Caterina Chinnici, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Cornelia Ernst, Romeo Franz, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Jussi Halla-aho, Monika Hohlmeier, Sophia in ‘t Veld, Eva Joly, Dietmar Köster, Barbara Kudrycka, Cécile Kashetu Kyenge, Juan Fernando López Aguilar, Monica Macovei, Roberta Metsola, Louis Michel, Claude Moraes, Judith Sargentini, Giancarlo Scottà, Birgit Sippel, Csaba Sógor, Sergei Stanishev, Marie-Christine Vergiat, Harald Vilimsky, Josef Weidenholzer, Cecilia Wikström, Tomáš Zdechovský
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Marina Albiol Guzmán, Carlos Coelho, Pál Csáky, Gérard Deprez, Maria Grapini, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Marek Jurek, Ska Keller, Jeroen Lenaers, Innocenzo Leontini, Andrejs Mamikins, Emilian Pavel, Emil Radev, Christine Revault d’Allonnes Bonnefoy, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Maria Gabriela Zoană
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Lukas Mandl, Georg Mayer, Julia Pitera
Esitamise kuupäev	12.2.2019

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

35	+
ALDE	Gérard Deprez, Nathalie Griesbeck, Louis Michel, Cecilia Wikström
ECR	Monica Macovei
PPE	Asim Ademov, Heinz K. Becker, Carlos Coelho, Pál Csáky, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Monika Hohlmeier, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Barbara Kudrycka, Jeroen Lenaers, Lukas Mandl, Roberta Metsola, Julia Pitera, Emil Radev, Csaba Sógor, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Tomáš Zdechovský
S&D	Monika Beňová, Caterina Chinnici, Maria Grapini, Sylvie Guillaume, Cécile Kashetu Kyenge, Juan Fernando López Aguilar, Andrejs Mamikins, Claude Moraes, Emilian Pavel, Christine Revault d'Allonnes Bonnefoy, Birgit Sippel, Sergei Stanishev, Josef Weidenholzer, Maria Gabriela Zoană

9	–
ECR	Jussi Halla-aho, Marek Jurek, Innocenzo Leontini
ENF	Giancarlo Scottà
GUE/NGL	Marina Albiol Guzmán, Malin Björk, Cornelia Ernst, Marie-Christine Vergiat
S&D	Dietmar Köster

8	0
ALDE	Sophia in 't Veld
ENF	Gerard Batten, Georg Mayer, Harald Vilimsky
VERTS/ALE	Romeo Franz, Eva Joly, Ska Keller, Judith Sargentini

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

Viimane päevakajastamine: 26. veebruar 2019

Õigusteave - Privaatsuspoliitika