Menetlus : 2018/0230(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0079/2019

Esitatud tekstid :

A8-0079/2019

Arutelud :

PV 11/03/2019 - 18
CRE 11/03/2019 - 18

Hääletused :

PV 12/03/2019 - 9.16
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0150

RAPORT     ***I
PDF 594kWORD 261k
14.2.2019
PE 627.916v02-00 A8-0079/2019

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa solidaarsuskorpuse programm ning tunnistatakse kehtetuks [Euroopa solidaarsuskorpuse määrus] ja määrus (EL) nr 375/2014

(COM(2018)0440 – C8‑0264/2018 – 2018/0230(COD))

Kultuuri- ja hariduskomisjon

Raportöör: Michaela Šojdrová

Arvamuse koostajad (*):

Eleni Theocharous, arengukomisjon

Deirdre Clune, tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

(*)  Kaasatud komisjonid – kodukorra artikkel 54

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 ARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
 REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa solidaarsuskorpuse programm ning tunnistatakse kehtetuks [Euroopa solidaarsuskorpuse määrus] ja määrus (EL) nr 375/2014

(COM(2018)0440 – C8-0264/2018 – 2018/0230(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0440),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 165 lõiget 4, artikli 166 lõiget 4 ning artikli 214 lõiget 5, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0264/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 6. detsembri 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning arengukomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, eelarvekomisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi (A8-0079/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Euroopa Liit on rajatud selle kodanike ja selle liikmesriikide solidaarsusele. See ühine väärtus annab suuna liidu tegevusele ja tagab vajaliku ühtsuse, et tulla toime praeguste ja tulevaste ühiskonnaprobleemidega, mille lahendamisele noored eurooplased oma solidaarsust praktikas näidates tahavad kaasa aidata.

(1)  Euroopa Liit on rajatud selle kodanike ja selle liikmesriikide solidaarsusele. See ühine väärtus, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2, annab suuna liidu tegevusele ja tagab vajaliku ühtsuse, et tulla toime praeguste ja tulevaste ühiskonnaprobleemidega, mille lahendamisele noored eurooplased oma solidaarsust praktikas näidates tahavad kaasa aidata.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a)  Arvestades humanitaarkriiside ja ülemaailmsete hädaolukordade arvu märkimisväärset suurenemist ning selleks, et edendada solidaarsust ja humanitaarabi nähtavust liidu kodanike seas, on vaja arendada solidaarsust liikmesriikide vahel ning inimtegevusest tingitud või looduskatastroofidest mõjutatud kolmandate riikidega.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1 b)  Humanitaarabi põhineb erapooletuse, neutraalsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõtetel, mis on sätestatud rahvusvahelises humanitaarõiguses ja liidu õiguses. Humanitaarabi võimaldab vajaduspõhiselt hädaolukorrale reageerida, et kaitsta inimelusid, ära hoida ja leevendada inimeste kannatusi, säilitada inimväärikust ning pakkuda kaitset inimtegevusest tingitud või looduskatastroofide tõttu kannatanud haavatavatele inimrühmadele. Humanitaarabi olulised koostisosad on ka katastroofiohu vähendamine ja katastroofideks valmisolek suutlikkuse ja vastupanuvõime suurendamise meetmete abil.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  7. detsembri 2016. aasta teatises „Euroopa solidaarsuskorpus“18 rõhutas komisjon vajadust tugevdada solidaarsustöö aluseid kogu Euroopas, et pakkuda noortele rohkem ja paremaid võimalusi eri valdkondi hõlmavaks solidaarsustegevuseks ning toetada riiklikke ja kohalikke osalejaid nende püüdlustes tulla toime eri probleemide ja kriisidega. Teatisega käivitati Euroopa solidaarsuskorpuse esimene etapp, mille puhul kasutati mitmesuguseid liidu programme, et pakkuda noortele üle kogu liidu vabatahtliku tegevuse, praktika- või töövõimalusi.

(3)  7. detsembri 2016. aasta teatises „Euroopa solidaarsuskorpus“18 rõhutas komisjon vajadust tugevdada solidaarsustöö aluseid kogu Euroopas, et pakkuda noortele rohkem ja paremaid võimalusi eri valdkondi hõlmavaks solidaarsustegevuseks ning toetada riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke osalejaid nende püüdlustes tulla toime eri probleemide ja kriisidega. Teatisega käivitati Euroopa solidaarsuskorpuse esimene etapp, mille puhul kasutati mitmesuguseid liidu programme, et pakkuda noortele üle kogu liidu vabatahtliku tegevuse, praktika- või töövõimalusi.

___________________

__________________

18 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa solidaarsuskorpus“ (COM(2016) 0942 final).

18 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa solidaarsuskorpus“ (COM(2016) 0942 final).

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  Käesoleva määruse kontekstis tähendab solidaarsus kõikide vastutustunnet, igaühe valmidust tegutseda üldiseks hüvanguks, mis väljendub konkreetsetes tegudes ilma vastuteeneid ootamata.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 b)  Abi, mida antakse inimestele ja kogukondadele väljaspool liitu, kes seisavad silmitsi katastroofidega või kes on katastroofide suhtes eriti haavatavad ja vajavad humanitaarabi, ning mis põhineb neutraalsuse, humaansuse, sõltumatuse ja erapooletuse aluspõhimõtetel, on oluline solidaarsuse väljendus.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 c)  Osalevad vabatahtlikud ja organisatsioonid, kes rakendavad Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse meetmeid, peaksid järgima põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa konsensuses humanitaarabi valdkonnas.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4 d)  Vaja on arendada liidu kodanike solidaarsust kriiside ja katastroofide ohvritega kolmandates riikides, suurendada kodanike teadlikkust humanitaarabist ja vabatahtlikust tegevusest ning muuta need nähtavamaks.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4 e)  Liit ja selle liikmesriigid on võtnud kohustuse rakendada ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja järgida kestliku arengu eesmärke nii liidusiseselt kui ka välistegevuses.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 f)  Oma 19. mai 2017. aasta järeldustes humanitaar- ja arenguvaldkonna lõimimise juurutamise kohta tõdes nõukogu, et vaja on tugevdada vastupidavust ning seepärast tuleb humanitaarabi ja arengukoostöö paremini omavahel siduda ja humanitaarabi, arengukoostöö ja konfliktide ennetamise tegevusalaseid seoseid veelgi tugevdada.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Noortele tuleks pakkuda solidaarsustegevuses osalemiseks hõlpsasti kättesaadavaid võimalusi, mis lubaksid neil väljendada oma tahet kogukondade hüvangule kaasa aidata ning samas omandada väärtuslikke kogemusi, oskusi ja pädevusi, mis aitavad kaasa nende isiklikule, haridusalasele, sotsiaalsele ja erialasele arengule ning kodanikutunde arendamisele, parandades seeläbi nende tööalast konkurentsivõimet. Selline tegevus peaks toetama ka noorte vabatahtlike, praktikantide ja töötajate liikuvust.

(5)  Noortele tuleks pakkuda solidaarsustegevuses osalemiseks hõlpsasti kättesaadavaid, kaasavaid ja sisulisi võimalusi, mis lubaksid neil väljendada oma tahet kogukondade hüvangule kaasa aidata ning samas omandada väärtuslikke kogemusi, teadmisi, oskusi ja pädevusi, mis aitavad kaasa nende isiklikule, haridusalasele, sotsiaalsele ja erialasele arengule ning kodanikutunde arendamisele, parandades seeläbi nende tööalast konkurentsivõimet. Selline tegevus peaks toetama ka noorte vabatahtlike, praktikantide ja töötajate liikuvust ja soodustama kultuurivahetust.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Noortele pakutavad solidaarsustegevused peaksid olema kvaliteetsed selles mõttes, et need peaksid vastama rahuldamata ühiskondlikele vajadustele, aitama tugevdada kogukondi, pakkuma noortele võimaluse omandada väärtuslikke teadmisi ja pädevusi, olema noortele taskukohased ning neid tuleks ellu viia ohututes ja tervislikes tingimustes.

(6)  Noortele pakutavad solidaarsustegevused peaksid olema kvaliteetsed; nende eesmärk peaks olema tegeleda rahuldamata ühiskondlike vajadustega, tõhustada solidaarsust ja aidata tugevdada kogukondi ning demokraatias osalemist. Need peaksid pakkuma noortele võimaluse omandada väärtuslikke teadmisi, oskusi ja pädevusi. Need peaksid olema noortele taskukohased ning neid tuleks ellu viia ohututes, kaasavates ja tervislikes tingimustes. Edendada tuleks dialoogi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning kiireloomuliste ühiskondlike probleemide lahendamisele spetsialiseerunud Euroopa võrgustikega, et rahuldamata sotsiaalsed vajadused parimal viisil kindlaks määrata ja tagada programmi suunatus vajadustele. Solidaarsustegevus ei tohiks avaldada negatiivset mõju olemasolevatele töö- või praktikakohtadele ning peaks ettevõtete sotsiaalse vastutuse raames võetud kohustusi tugevdama, mitte neid asendama.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Euroopa solidaarsuskorpus on kogu liidus ja sellest väljaspool toimuva solidaarsustegevuse ühtne kontaktpunkt. Tuleks tagada kooskõla ja vastastikune täiendavus muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondade ja programmidega. Euroopa solidaarsuskorpus tugineb varasemate ja praeguste programmide, eelkõige Euroopa vabatahtliku teenistuse19 ja Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse20 tugevatele külgedele ja koostoimele. Samuti täiendab see liikmesriikide jõupingutusi toetada noori ja lihtsustada noortegarantii raames nende üleminekut koolist tööellu, pakkudes neile täiendavaid võimalusi alustada tööturul tegevust solidaarsusega seotud valdkonnas praktika või töö kaudu kas oma koduriigis või välismaal. Tagatakse ka vastastikune täiendavus Euroopa solidaarsuskorpuse puhul asjakohaste olemasolevate liidu tasandi võrgustikega, nt Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustiku, EURESe ja Eurodeski võrgustikuga. Lisaks tuleks tagada olemasolevate seotud kavade, eelkõige liikmesriikide solidaarsuskavade ja noorte liikuvuse kavade ning Euroopa solidaarsuskorpuse vaheline vastastikune täiendavus, võttes vajaduse korral aluseks head tavad.

(7)  Euroopa solidaarsuskorpus on kogu liidus ja sellest väljaspool toimuva solidaarsustegevuse ühtne kontaktpunkt. Tuleks tagada kooskõla ja vastastikune täiendavus muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondade ja programmidega. Euroopa solidaarsuskorpus tugineb varasemate ja praeguste programmide, eelkõige Euroopa vabatahtliku teenistuse19 ja Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse20 tugevatele külgedele ja koostoimele. Samuti täiendab see liikmesriikide jõupingutusi toetada noori ja lihtsustada selliste kavade, nagu noortegarantii raames nende üleminekut koolist tööellu, pakkudes neile täiendavaid võimalusi alustada tööturul tegevust solidaarsusega seotud valdkonnas praktika või töö kaudu kas oma koduriigis või välismaal. Tagatakse ka vastastikune täiendavus Euroopa solidaarsuskorpuse puhul asjakohaste olemasolevate liidu tasandi võrgustikega, nt Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustiku, EURESe ja Eurodeski võrgustikuga ning asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonidega, sealhulgas sotsiaalpartnerite ning noori ja vabatahtlikke esindavate võrgustikega. Lisaks tuleks tagada olemasolevate seotud kavade, eelkõige liikmesriikide solidaarsuskavade, nagu vabatahtliku tegevuse ja avaliku teenistuse ning noorte liikuvuse kavade ning Euroopa solidaarsuskorpuse vaheline vastastikune täiendavus, võttes vajaduse korral aluseks head tavad, et selliste kavade mõju ja omadusi vastastikku tugevdada ja rikastada ning tugineda headele tavadele Euroopa solidaarsuskorpus ei peaks asendama riiklikke kavasid. Kõikidele noortele tuleks tagada juurdepääs riiklikule solidaartegevusele. Komisjon peaks töötama välja praktilised suunised programmi vastastikuse täiendavuse kohta muude liidu programmide ja rahastamisallikatega ning nende koostoime kohta.

__________________

__________________

19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 50–73).

19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 50–73).

20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 375/2014, millega asutatakse Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus (ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitlev algatus) (ELT L 122, 24.4.2014, lk 1–17).

20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 375/2014, millega asutatakse Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus (ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitlev algatus) (ELT L 122, 24.4.2014, lk 1–17).

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8 a)  Määruse (EL) nr 375/2014 kohaselt läbi viidavat lähetavate ja vastuvõtvate organisatsioonide sertifitseerimist ei peaks uue Euroopa solidaarsuskorpuse programmi raames dubleerima ning käesoleva määruse rakendamisel tuleks alates 2021. aastast tunnustada samaväärsust.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Euroopa solidaarsuskorpus avab noortele uusi vabatahtliku tegevuse, praktika- või töövõimalusi solidaarsusega seotud valdkondades, samuti võimalusi töötada välja ja arendada nende enda algatusel põhinevaid solidaarsusprogramme. Need võimalused aitavad edendada noorte isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut ning arendada neis kodanikutunnet. Euroopa solidaarsuskorpus toetab ka Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate ja organisatsioonide võrgustikutegevust, samuti meetmeid, mis aitavad tagada toetatava tegevuse kvaliteeti ja parandada tegevuse käigus omandatud õpiväljundite valideerimist. Seega aitab see kaasa ka noorte jaoks olulisele Euroopa tasandi koostööle ja suurendab teadlikkust selle positiivsest mõjust.

(9)  Euroopa solidaarsuskorpus avab noortele uusi mitteformaalse ja informaalse õppe võimalusi vabatahtlikuks tegevuseks, praktikaks või tööks solidaarsusega seotud valdkondades, samuti võimalusi töötada välja ja arendada nende enda algatusel põhinevaid solidaarsusprogramme. Need võimalused aitavad edendada noorte isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut ning arendada neis kodanikutunnet. Euroopa solidaarsuskorpus toetab ka Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate ja organisatsioonide võrgustikutegevust, samuti meetmeid, mis aitavad tagada toetatava tegevuse kvaliteeti ja parandada tegevuse käigus omandatud õpiväljundite valideerimist. Seega aitab see kaasa ka noorte jaoks olulisele Euroopa tasandi koostööle ja suurendab teadlikkust selle positiivsest mõjust. Samuti peaks see aitama tugevdada kogukondi ja toetada ja olemasolevaid organisatsioone, kes solidaartegevuses osalevad.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Kõnealused tegevused peaksid tooma kasu kogukonnale ning soodustama samas ka üksikisikute isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut, samuti arendama kodanikutunnet; tegevus võib toimuda vabatahtliku tegevuse, praktika või töö, projektide või võrgustikutegevusena mitmesugustes valdkondades, nt hariduse ja koolituse, tööhõive, soolise võrdõiguslikkuse, ettevõtluse (eriti sotsiaalse ettevõtluse), kodanikuaktiivsuse ja demokraatliku osaluse, keskkonna- ja looduskaitse, kliimameetmete, suurõnnetuste ärahoidmise, nendeks valmisoleku ja nende tagajärgedest taastamise, põllumajanduse ja maaelu arengu, toidu ja muude toodete jagamise, tervise ja heaolu, loovuse ja kultuuri, kehakultuuri ja spordi, sotsiaalabi ja hoolekande, kolmandate riikide kodanike vastuvõtu ja integratsiooni, territoriaalse koostöö ja ühtekuuluvuse ning piiriülese koostöö valdkonnas. Solidaarsustegevus peaks hõlmama arvestatavat õppe- ja koolitusmõõdet ja pakkuma osalejatele asjakohaseid meetmeid enne ja pärast solidaarsustegevust ning selle kestel.

(10)  Kõnealused tegevused peaksid andma selget Euroopa lisaväärtust ja tooma kasu kogukonnale ning soodustama samas ka üksikisikute isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut, samuti arendama kodanikutunnet. Kõnealused tegevused peaksid saama toimuda vabatahtliku tegevuse, praktika või töö, projektide või võrgustikutegevusena mitmesugustes valdkondades, nt hariduse ja koolituse, tööhõive, soolise võrdõiguslikkuse, ettevõtluse (eriti sotsiaalse ettevõtluse), kodanikuaktiivsuse ja demokraatliku osaluse, kultuuride ja religioonide vahelise dialoogi, sotsiaalse kaasamise, puuetega inimeste kaasamise, keskkonna- ja looduskaitse, kliimameetmete, suurõnnetuste ärahoidmise, nendeks valmisoleku ja nende tagajärgedest taastamise, põllumajanduse ja maaelu arengu, toidu ja muude toodete jagamise, tervise ja heaolu, kultuuri, sealhulgas kultuuripärandi, loovuse ja kultuuri, kehakultuuri ja spordi, sotsiaalabi ja hoolekande, kolmandate riikide kodanike vastuvõtu ja integratsiooni (keskendudes sealhulgas sisserändajate probleemidega toimetulemisele), territoriaalse koostöö ja ühtekuuluvuse ning piiriülese koostöö valdkonnas. Solidaarsustegevus peaks hõlmama arvestatavat õppe- ja koolitusmõõdet ja pakkuma osalejatele asjakohaseid meetmeid enne ja pärast solidaarsustegevust ning selle kestel.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Vabatahtlik tegevus (nii liidu piires kui ka sellest väljaspool) on mitteformaalse ja informaalse õppimise kontekstis rikastav kogemus, mis edendab noorte isiklikku, sotsiaalhariduslikku ja erialast arengut, kodanikuaktiivsust ja tööalast konkurentsivõimet. Vabatahtlik tegevus ei tohiks negatiivselt mõjutada ega asendada võimalikke või olemasolevaid tasustatavaid töökohti. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema noortevaldkonna vabatahtliku tegevuse meetmete alal koostööd avatud koordinatsiooni meetodi kaudu.

(11)  Vabatahtlik tegevus (nii liidu piires kui ka sellest väljaspool) on mitteformaalse ja informaalse õppimise kontekstis rikastav kogemus, mis edendab noorte isiklikku, sotsiaalhariduslikku ja erialast arengut, kodanikuaktiivsust, demokraatias osalemist ja tööalast konkurentsivõimet. Vabatahtlik tegevus peaks põhinema kirjalikul vabatahtliku tegevuse lepingul ning vabatahtlik tegevus ei tohiks negatiivselt mõjutada ega asendada võimalikke või olemasolevaid tasustatavaid töökohti. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema noortevaldkonna vabatahtliku tegevuse meetmete alal koostööd avatud koordinatsiooni meetodi kaudu.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Praktika või töö solidaarsusega seotud valdkondades võivad pakkuda noortele täiendavaid võimalusi alustada tegevust tööturul, aidates samas kaasa peamiste ühiskonnaprobleemide lahendamisele. See võib aidata suurendada noorte tööalast konkurentsivõimet ja produktiivsust, lihtsustades samas nende üleminekut hariduse omandamiselt tööellu, mis on nende tööturuvõimaluste suurendamise seisukohast keskse tähtsusega. Euroopa solidaarsuskorpuse raames pakutav praktika vastab kvaliteedipõhimõtetele, mis on esitatud nõukogu soovituses praktika kvaliteediraamistiku kohta21. Pakutav praktika ja töö on noortele hüppelauaks tööturule sisenemisel ning seetõttu kaasneb sellega asjakohane tegevusjärgne toetus. Praktika ja töö korraldamist hõlbustavad asjaomased tööturuosalised, eelkõige avaliku ja erasektori tööturuasutused, sotsiaalpartnerid ja kaubanduskojad, ning praktika ja töö eest maksavad tasu osalevad organisatsioonid. Osalevate organisatsioonidena peaksid nad taotlema rahastamist Euroopa solidaarsuskorpuse pädeva rakendusasutuse kaudu, pidades silmas seda, et nad on vahendajateks noorte osalejate ning solidaarsussektorites praktika- ja töövõimalusi pakkuvate tööandjate vahel.

(12)  Kergesti kättesaadavad praktika- ja töökohad peaksid olema vabatahtlikust tegevusest selgelt eristatud, nii rahalisest kui ka organisatsioonilisest seisukohast. Praktikakohad ei tohiks ühelgi juhul kujuneda töökohtade asendajaks. Tasustatud praktika- ja töökohad võivad aga olla ebasoodsas olukorras olevatele ja vähemate võimalustega noortele stiimuliks, et osaleda solidaarsust arendavas tegevuses, mis muul juhul ei oleks neile kättesaadav, samas andes selget Euroopa lisaväärtust, aidates kaasa peamiste lahendamata sotsiaalsete probleemide lahendamisele ja kohalike kogukondade tugevdamisele. Praktikakohad võivad lihtsustada noorte üleminekut hariduse omandamiselt tööellu ning suurendada nende tööalast konkurentsivõimet, mis on nende püsiva tööturule integreerimise seisukohast peamise tähtsusega. Pakutav praktika ja töö on noortele hüppelauaks tööturule sisenemisel. Euroopa solidaarsuskorpuse raames pakutava praktika ja töö eest peaks alati tasuma osalejat vastuvõttev või töölevõttev Euroopa Solidaarsuskorpuses osalev organisatsioon. Praktikakohad peaksid põhinema kirjalikel praktikalepingutel kooskõlas praktika toimumise riigis kohaldatava õigusega, vastavalt vajadusele, ning vastama põhimõtetele, mis on esitatud nõukogu 10. märtsi 2014. aasta soovituses praktika kvaliteediraamistiku kohta21. Töökohad peaksid põhinema töölepingul kooskõlas osaleva riigi (kus tööd tehakse) õigusega või kohaldatava kollektiivlepingu või mõlemaga. Rahaline toetus töökohti pakkuvatele osalevatele organisatsioonidele ei tohiks ületada 12 kuud. Osalevad organisatsioonid peaksid taotlema rahastamist Euroopa solidaarsuskorpuse pädeva rakendusasutuse kaudu, pidades silmas seda, et nad on vahendajateks noorte osalejate ning solidaarsussektorites praktika- ja töövõimalusi pakkuvate tööandjate vahel. Praktika- ja töökohtadega peaks kaasnema asjakohane ettevalmistus, koolitus töökohal ning toetus osalemisega seonduva lähetuse järel. Praktika- ja töökohti võivad hõlbustada asjaomased tööturuosapooled, eelkõige avaliku ja erasektori tööhõiveasutused, sotsiaalpartnerid ja kaubanduskojad ning piiriülese tegevuse korral ka EURESe liikmesorganisatsioonid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/58921a.

__________________

__________________

21 Nõukogu 15. märtsi 2018. aasta soovitus kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistiku kohta (ELT C 153, 2.5.2018, lk 1).

21 Nõukogu 10. märtsi 2014. aasta soovitus praktika kvaliteediraamistiku kohta (ELT C 88, 27.3.2014, lk 1).

 

21a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/589, milles käsitletakse Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURESe võrgustik), töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ja tööturgude edasist integratsiooni ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 492/2011 ja (EL) nr 1296/2013 (ELT L 107, 22.4.2016, lk 1).

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 a)  Tuleks püüda tagada, et praktika- ja töökohad oleksid avatud kõigile noortele, eelkõige nendele noortele, kellel on vähem võimalusi osaleda solidaarsusega seotud valdkondades, sh puudega noored, sotsiaalsete või kultuuriliste olude tõttu ebasoodsas olukorras noored, sisserändajad või isoleeritud maapiirkondades ja ELi äärepoolseimates piirkondades elavad noored.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Noorte algatusvõime on ühiskonna ja tööturu jaoks oluline väärtus. Euroopa solidaarsuskorpus aitab seda aspekti edendada, pakkudes noortele võimaluse töötada välja ja viia ellu omi projekte, mille eesmärk on tegeleda konkreetsete probleemidega oma kohaliku kogukonna hüvanguks. Projektide vahendusel saavad noored katsetada ideid ja olla ise solidaarsustegevuse edasiviivaks jõuks. Need projektid on ka hüppelauaks edasises solidaarsustegevuses osalemisele ning esimeseks sammuks, et julgustada Euroopa solidaarsuskorpuses osalejaid ise ettevõtjaks hakkama või moodustama solidaarsus-, mittetulundus- ja noortega seotud valdkondades ühendusi, vabaühendusi või muid organisatsioone.

(13)  Noorte algatusvõime on ühiskonna ja tööturu jaoks oluline väärtus. Euroopa solidaarsuskorpus aitab seda aspekti edendada, pakkudes noortele võimaluse töötada välja ja viia ellu omi projekte, mille eesmärk on tegeleda konkreetsete probleemidega oma kohaliku kogukonna hüvanguks. Need projektid annavad võimaluse töötada välja uuenduslikke lahendusi ühistele probleemidele alt üles lähenemisviisi abil ja toetada noori, et nad oleksid ise solidaarsustegevuse edasiviivaks jõuks. Need projektid on ka hüppelauaks edasises solidaarsustegevuses osalemisele ning esimeseks sammuks, et julgustada Euroopa solidaarsuskorpuses osalejaid ise ettevõtjaks hakkama ja olema ka edaspidi aktiivsed kodanikud vabatahtlike, praktikantide või töötajatena ühendustes, vabaühendustes või muudes organisatsioonides, mis tegutsevad solidaarsus-, mittetulundus- ja noortega seotud valdkondades. Euroopa solidaarsuskorpus peaks peamiselt tekitama keskkonna, kus noored oleksid üha enam motiveeritud solidaarsustegevuses osalema ja teenima avalikke huve.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13 a)  Vabatahtlikud võivad aidata tugevdada liidu suutlikkust anda vajaduspõhist ja põhimõtetele vastavat humanitaarabi ning võivad suurendada humanitaarabisektori tõhusust, kui nad on asjakohaselt valitud, koolitatud ja lähetusteks ette valmistatud, et tagada neile vajalikud oskused ja pädevused abivajajate kõige tulemuslikumaks abistamiseks, ning tingimusel, et nad saavad arvestada piisava kohapealse toetuse ja järelevalvega. Seetõttu on nii humanitaarabi tõhususe suurendamiseks kui ka vabatahtlike toetamiseks äärmiselt oluline kvalifitseeritud, hästi koolitatud ja kogenud juhendajate ja mentorite kohapealne roll.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Euroopa solidaarsuskorpuses osalevad noored ja organisatsioonid peaksid tundma, et nad kuuluvad kogukonda, mis koosneb isikutest ja üksustest, kes on seadnud oma ülesandeks edendada üleeuroopalist solidaarsust. Samal ajal on osalevaid organisatsioone vaja toetada, et nad oleksid suutelised pakkuma kvaliteetseid tegevusi aina rohkematele osalejatele. Euroopa solidaarsuskorpus toetab võrgustikutegevust, mille eesmärk on tugevdada noorte inimeste ja osalevate organisatsioonide kaasalöömist selles kogukonnas, edendada Euroopa solidaarsuskorpuse vaimu ning kasulike tavade ja kogemuste vahetamist. See tegevus aitab kaasa ka Euroopa solidaarsuskorpuse alase teadlikkuse suurendamisele avaliku ja erasektori osaliste hulgas, aga ka Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete rakendamise kohta tagasiside kogumisele osalejatelt ja osalevatelt organisatsioonidelt.

(14)  Euroopa solidaarsuskorpuses osalevad noored ja organisatsioonid peaksid tundma, et nad kuuluvad kogukonda, mis koosneb isikutest ja üksustest, kes on seadnud oma ülesandeks edendada üleeuroopalist solidaarsust. Samal ajal on osalevaid organisatsioone vaja toetada, et nad oleksid suutelised pakkuma kvaliteetseid tegevusi aina rohkematele osalejatele. Euroopa solidaarsuskorpus toetab võrgustikutegevust, mille eesmärk on tugevdada noorte inimeste ja osalevate organisatsioonide kaasalöömist selles kogukonnas, edendada Euroopa solidaarsuskorpuse vaimu ning parimate tavade ja kogemuste vahetamist. See tegevus aitab kaasa ka Euroopa solidaarsuskorpuse alase teadlikkuse suurendamisele avaliku ja erasektori osaliste hulgas, aga ka Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete rakendamise kohta eri etappides üksikasjaliku ja sisulise tagasiside kogumisele osalejatelt ja osalevatelt organisatsioonidelt. Tagasiside peaks sisaldama küsimusi programmi eesmärkide kohta, et nende täitmist paremini hinnata.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14 a)  Programmi eduka rakendamise tagamiseks on vaja suurendada selle nähtavust ja sellest teadlikkust ning jätkata olemasolevate rahastamisvõimaluste propageerimist, kasutades selleks teabekampaaniaid (sealhulgas iga-aastane Euroopa solidaarsuskorpuse teabepäev) ja dünaamilisi suhtlusvahendeid, pöörates sealjuures suurt tähelepanu sotsiaalmeediale, et tagada sihtrühmade, nii üksikisikute kui ka organisatsioonide võimalikult suur informeeritus.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Erilist tähelepanu tuleks pöörata Euroopa solidaarsuskorpuse raames pakutavate tegevuste ja muude võimaluste kvaliteedi tagamisele, pakkudes osalejatele eelkõige koolitust, keeleabi, kindlustust, haldusalast ja tegevusjärgset toetust, samuti Euroopa solidaarsuskorpuse kogemuse najal omandatud teadmiste, oskuste ja pädevuste valideerimist. Ülimalt tähtis on jätkuvalt ka vabatahtlike julgeolek ja turvalisus ning vabatahtlikke ei tohiks lähetada operatsioonidele, mida viiakse läbi rahvusvaheliste ja riigisiseste relvastatud konfliktide toimumiskohas.

(15)  Erilist tähelepanu tuleks pöörata Euroopa solidaarsuskorpuse raames pakutavate tegevuste ja muude võimaluste kvaliteedi tagamisele ja nende kaasava eesmärgi täitmisele, pakkudes osalejatele eelkõige asjakohast internetipõhist ja väljaspool internetti toimuvat koolitust, keeleabi, mõistlikku majutust, kindlustust, lihtsustatud haldusmenetlusi ja tegevuseelset ja -järgset toetust, samuti Euroopa solidaarsuskorpuse kogemuse najal omandatud teadmiste, oskuste ja pädevuste valideerimist. Toetusmeetmed tuleks välja töötada ja neid tuleks pakkuda koostöös noorteorganisatsioonide ja muude mittetulunduslike ning kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et kasutada nende eksperditeadmisi selles valdkonnas. Ülimalt tähtis on jätkuvalt ka vabatahtlike ning kavandatud kasusaajate julgeolek ja turvalisus. Käesolev määrus peaks olema kooskõlas põhimõttega mitte tekitada kahju. Osalejaid ei tohiks lähetada operatsioonidele, mida viiakse läbi rahvusvaheliste ja riigisiseste relvastatud konfliktide toimumiskohas ega sellistesse kohtadesse, kus on rikutakse rahvusvahelisi inimõiguste standardeid. Lastega otsest kontakti hõlmavad tegevused peaksid lähtuma lapse parimate huvide põhimõttest ning nende puhul tuleks vajaduse korral kohaldada osalejate taustakontrolli tegemist või muid meetmeid, et tagada laste kaitse.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 a)  Tuletab meelde, et kooskõlas laste õiguste edendamist ja kaitset käsitlevate ELi suunistega (2017) ning ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikliga 9 peavad EL ja selle liikmesriigid edendama ja toetama kaitsetumate isikute, näiteks puuetega inimeste ja laste üleminekut institutsionaliseeritud hoolduselt pere- ja kogukonnapõhisele hooldusele; sellega seoses ei tohiks programmiga toetada meetmeid või algatusi, mis takistavad võetud eesmärki teha lõpp sellisele institutsionaliseerimisele või mis tahes hooldeasutusse paigutamisele, mis on lastele või puuetega inimestele kahjulik.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 b)  Programmi rakendamise kõikides etappides tuleks täielikult järgida võrdsete võimaluste ja diskrimineerimiskeelu põhimõtteid, sealhulgas osalevate vabatahtlike ja organisatsioonide kindlakstegemine ja valimine.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Tagamaks, et Euroopa solidaarsuskorpuse raames korraldatavas tegevuses osalemine mõjutaks osalejate isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut ning arendaks kodanikutunnet, tuleks osalemise läbi omandatud teadmised, oskused ja pädevused ehk õpiväljundid kooskõlas riigi olukorra ja eripäradega täpselt kindlaks teha ja dokumenteerida, nagu on soovitatud nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovituses mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta22.

(16)  Tagamaks, et Euroopa solidaarsuskorpuse raames korraldatavas tegevuses osalemine mõjutaks osalejate isiklikku, haridusalast, sotsiaalset, kultuurilist ja erialast arengut ning arendaks kodanikutunnet, tuleks osalemise läbi omandatud teadmised, oskused ja pädevused ehk õpiväljundid kooskõlas riigi olukorra ja eripäradega täpselt kindlaks teha ja dokumenteerida, nagu on soovitatud nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovituses mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta22. Tagamaks, et registreeritud kandidaatidele pakutakse sobivaid solidaarsustegevusi, tuleks solidaarsustegevuse õpiväljundid neile enne seda, kui nad osaleda otsustavad, kättesaadavaks teha. Selleks tuleks olenevalt asjaoludest ergutada kasutama liidu ja liikmesriigi tasandil mitteformaalse ja informaalse õppe tunnustamise kehtivaid vahendeid, nagu noortepass ja Europass.

__________________

__________________

22 Nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitus mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (ELT C 398, 22.12.2012, lk 1–5).

22 Nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitus mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (ELT C 398, 22.12.2012, lk 1–5).

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16 a)  Riiklikud korraldusasutused peaksid ka julgustama noori vabatahtlikke saama programmi saadikuteks, et jagada oma kogemusi noortevõrgustike, haridusasutuste ja seminaride kaudu. Endised vabatahtlikud ja saadikud võiksid aidata ka tulevasi kandidaate koolitada.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Kvaliteedimärgis peaks tagama, et osalevate organisatsioonide õigused ja kohustused vastavad kogu solidaarsuskogemuse eri etappide vältel Euroopa solidaarsuskorpuse põhimõtetele ja nõuetele. Kvaliteedimärgise saamine on osalemise eeltingimus, kuid märgisega ei peaks automaatselt kaasnema rahastamine Euroopa solidaarsuskorpuse raames.

(17)  Kvaliteedimärgis peaks tagama, et osalevate organisatsioonide õigused ja kohustused ning ohutusstandardid vastavad kogu solidaarsuskogemuse eri etappide vältel, sealhulgas tegevuseelsetes ja -järgsetes etappides liidu väärtustele, põhimõtetele ja eesmärkidele ning Euroopa solidaarsuskorpuse põhimõtetele ja nõuetele. Kvaliteedimärgise saamine on osalemise eeltingimus, kuid märgisega ei peaks automaatselt kaasnema rahastamine Euroopa solidaarsuskorpuse raames. Kvaliteedimärgised tuleks eristada solidaarsustegevuse liigi järgi.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Kvaliteedimärgise võivad saada kõik Euroopa solidaarsuskorpuses osaleda soovivad üksused eeldusel, et asjakohased tingimused on täidetud. Kvaliteedimärgise andmiseni viiv protsess peaks olema pidev ja seda peaksid läbi viima Euroopa solidaarsuskorpuse rakendusasutused. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust tuleks regulaarselt uuesti hinnata ja märgise peaks saama tagasi võtta, kui vajalike kontrollide käigus ilmneb, et märgise andmise tingimused ei ole enam täidetud.

(18)  Kvaliteedimärgise võivad saada kõik Euroopa solidaarsuskorpuses osaleda soovivad üksused eeldusel, et asjakohased tingimused on täidetud. Selleks et tagada osalevate organisatsioonide õiguste ja kohustuste tegelik vastavus Euroopa solidaarsuskorpuse põhimõtetele ja nõuetele, tuleks kehtestada eraldi kvaliteedimärgised vabatahtlikuks solidaarsustegevuseks, vabatahtlikuks tegevuseks humanitaarabioperatsioonide toetamisel ning vabatahtlikuks tegevuseks praktika- ja töökohtadel ning need peaks erinema ka sõltuvalt osaleva organisatsiooni ülesannetest. Kvaliteedimärgise andmiseni viiv protsess peaks olema pidev ja seda peaksid läbi viima Euroopa solidaarsuskorpuse rakendusasutused. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust tuleks regulaarselt uuesti hinnata ja märgis tuleks tagasi võtta, kui vajalike kontrollide käigus ilmneb, et märgise andmise tingimused ei ole enam täidetud. Haldusprotsessi tuleks vähendada miinimumini, et vältida väiksemate organisatsioonide heidutamist.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(19 a)  Üldreeglina tuleks toetustaotlused esitada selle riigi riiklikule korraldusasutusele, kus osalev organisatsioon asub. Toetustaotlused solidaarsustegevuseks, mida korraldavad üleeuroopalised või rahvusvahelised organisatsioonid, vabatahtlike rühmade solidaarsustegevuseks Euroopa tasandil kindlaks määratud prioriteetsetes valdkondades ning kolmandates riikides läbiviidavaks humanitaarabioperatsioone toetavaks solidaarsustegevuseks tuleks esitada Euroopa Komisjoni Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusametile, mis asutati komisjoni rakendusotsusega 2013/776/EL1a.

 

__________________

 

1a Komisjoni 18. detsembri 2013. aasta rakendusotsus 2013/776/EL, millega asutatakse Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2009/336/EÜ (ELT L 343, 19.12.2013, lk 46).

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Osalevad organisatsioonid võivad täita Euroopa solidaarsuskorpuse raamistikus mitut ülesannet. Võõrustaja funktsioonis viivad nad ellu tegevusi, mis on seotud osalejate vastuvõtuga, sealhulgas tegevuste korraldamine ning osalejate juhendamine ja toetamine solidaarsustegevuse ajal, kui see on asjakohane. Toetaja funktsioonis viivad nad ellu tegevusi, mis on seotud osalejate saatmise ja ettevalmistamisega enne ärasõitu, solidaarsustegevuse ajal ja pärast seda, sealhulgas osalejate koolitus ja nende suunamine kohalike organisatsioonide juurde pärast tegevuse lõppu.

(20)  Osalevad organisatsioonid võivad täita Euroopa solidaarsuskorpuse raamistikus mitut ülesannet. Võõrustaja funktsioonis viivad nad ellu tegevusi, mis on seotud osalejate vastuvõtuga, sealhulgas tegevuste korraldamine ning osalejate juhendamine ja toetamine solidaarsustegevuse ajal, samuti tagasiside pärast tegevust, kui see on asjakohane. Toetaja funktsioonis viivad nad ellu tegevusi, mis on seotud osalejate saatmise ja ettevalmistamisega enne ärasõitu, solidaarsustegevuse ajal ja pärast seda, sealhulgas suunavad osalejaid pärast tegevuse lõppu kohalike organisatsioonide juurde, et võimaldada neile rohkem solidaarsuskogemusi. Riiklikud korraldusasutused peaksid samuti julgustama vabatahtlikke programmi saadikuteks saama ning jagama oma kogemusi noorteühenduste ja haridusasutuste kaudu, aidates sellega kaasa programmi edendamisele. Selleks peaksid riiklikud korraldusasutused vabatahtlikke toetama.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 a)  Noorte solidaarsustegevuse toetamiseks peaksid osalevad organisatsioonid olema mittetulunduslikud või kasumit toovad avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused või rahvusvahelised organisatsioonid ning need võivad hõlmata noorteorganisatsioone, religioosseid institutsioone ja heategevusorganisatsioone, ilmalikke humanistlikke organisatsioone, valitsusväliseid organisatsioone või muid kodanikuühiskonna osalisi. Programm peaks rahastama ainult osalevate organisatsioonide tegevuse mittetulunduslikku osa.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Hõlbustada tuleks Euroopa solidaarsuskorpuse projektide arvu suurendamist. Tuleks kehtestada erimeetmed, et aidata Euroopa solidaarsuskorpuse projektide edendajatel toetust taotleda või arendada sünergiat Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide antava toetuse kaudu ning rände-, julgeoleku-, õigus-, kodakondsus-, tervise- ja kultuuriprogrammide kaudu.

(21)  Hõlbustada tuleks Euroopa solidaarsuskorpuse projektide arvu suurendamist. Samal ajal tuleks anda potentsiaalsetele toetusesaajatele täpset ja pidevalt ajakohastatud teavet nende võimaluste kohta. Tuleks kehtestada erimeetmed, et aidata Euroopa solidaarsuskorpuse projektide edendajatel toetust taotleda või arendada sünergiat Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide antava toetuse kaudu ning rände-, julgeoleku-, õigus-, kodakondsus-, tervise- ja kultuuriprogrammide kaudu.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Euroopa solidaarsuskorpuse portaali tuleks pidevalt edasi arendada, et tagada lihtne juurdepääs Euroopa solidaarsuskorpusele ning pakkuda huvitatud isikutele ja organisatsioonidele ühte kontaktpunkti, kus nad saaksid muu hulgas registreeruda, profiilide ja võimalustega tutvuda ja neid omavahel sobitada. Samuti peaks kontaktpunkti saama kasutada võrgustikutegevuseks ja virtuaalseks teabevahetuseks, internetikoolituseks, keeleabi ja tegevusjärgse toetuse jaoks, aga ka muude tulevikus tekkida võivate kasulike funktsioonide jaoks.

(23)  Euroopa solidaarsuskorpuse portaali tuleks pidevalt edasi arendada, et tagada Euroopa solidaarsuskorpusele lihtne, takistusteta ja kasutajasõbralik juurdepääs kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/21021a ettenähtud standarditega. Euroopa solidaarsuskorpuse portaal annab huvitatud üksikisikutele ja organisatsioonidele ühtse kontaktpunkti muu hulgas registreerumiseks, profiilide ja võimalustega tutvumiseks ja nende omavahel sobitamiseks, võrgustikutegevuseks ja virtuaalseks teabevahetuseks, internetikoolituseks, keeleabi ja tegevuseelse ja -järgse toetuse saamiseks, tagasisideks ja hindamiseks, aga ka muude tulevikus tekkida võivate kasulike funktsioonide jaoks. Ühtse kontaktpunkti eelis on küll ühtne juurdepääs erinevatele tegevustele, kuid inimesed võivad kogeda Euroopa solidaarsuskorpuse portaali kasutamisel füüsilisi, sotsiaalseid ja muid takistusi. Nende ületamiseks peaksid osalevad organisatsioonid osalejaid registreerumisel abistama.

 

__________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (ELT L 327, 2.12.2016, lk 1).

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  Euroopa solidaarsuskorpuse portaali tuleks edasi arendada, võttes arvesse Euroopa koostalitlusvõime raamistikku,23 milles antakse konkreetseid juhtnööre selle kohta, kuidas luua koostalitlusvõimelisi avalikke digitaalteenuseid, ning mida rakendatakse liikmesriikides ja mujal Euroopa Majanduspiirkonnas riiklike koostalitlusvõime raamistike kaudu. Selles esitatakse riikide haldusasutustele 47 konkreetset soovitust selle kohta, kuidas parandada koostalitlustegevuste haldamist, luua organisatsioonidevahelisi suhteid, optimeerida läbivalt digitaalseid teenuseid toetavaid protsesse ning tagada, et olemasolevad ja uued õigusaktid ei seaks ohtu pingutusi koostalitluse vallas.

(24)  Euroopa solidaarsuskorpuse portaali tuleks edasi arendada, võttes arvesse Euroopa koostalitlusvõime raamistikku,23 milles antakse konkreetseid juhtnööre selle kohta, kuidas luua koostalitlusvõimelisi avalikke digitaalteenuseid, ning mida rakendatakse liikmesriikides ja mujal Euroopa Majanduspiirkonnas riiklike koostalitlusvõime raamistike kaudu. Selles esitatakse riikide haldusasutustele 47 konkreetset soovitust selle kohta, kuidas parandada koostalitlustegevuste haldamist, luua organisatsioonidevahelisi suhteid, optimeerida läbivalt digitaalseid teenuseid toetavaid protsesse ning tagada, et olemasolevad ja uued õigusaktid ei seaks ohtu pingutusi koostalitluse vallas. Lisaks tuleks portaali rajamisel järgida direktiivis (EL) 2016/2102 ette nähtud standardeid.

_________________

_________________

23 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa koostalitlusvõime raamistik“ (COM(2017) 134 final).

23 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa koostalitlusvõime raamistik“ (COM(2017) 134 final).

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(24 a)  Et suurendada rakendusprotsessi läbipaistvust ja programmi tõhusust, peaks komisjon programmi rakendamise osas regulaarselt konsulteerima peamiste sidusrühmadega, sealhulgas osalevate organisatsioonidega.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(24 b)  Programmi hea toimimise ning tegevuste õigeaegse toimumise jaoks on ülioluline, et Euroopa solidaarsuskorpuse tööprogrammide raames loodaks mehhanismid, millega tagatakse, et registreeritud kandidaatidele esitatakse pakkumised mõistliku ja suhteliselt ootuspärase aja jooksul. Seetõttu tuleks registreeritud isikutele saata korrapäraselt ajakohastatud teavet olemasolevate praktikakohtade ja aktiivselt kaasatud osalevate organisatsioonide kohta, et ergutada pärast registreerimist nende osalemist programmis, pakkudes neile samal ajal võimalust võtta otse ühendust nii riigi kui ka Euroopa tasandil solidaarsuse valdkonnas toimijatega.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(27 a)  Vastavalt liidu võrdsete võimaluste ja diskrimineerimiskeelu põhimõttele peaks erinevatel elualadel tegutsevatel ja igas vanuses liidu kodanikel ja pikaaegsetel elanikel olema võimalus osaleda aktiivsete kodanikena vabatahtlikus töös. Arvestades humanitaartegevusega seotud spetsiifilisi probleemküsimusi, peaksid humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva ELi algatuse osalised olema vähemalt 18-aastased ning nad võiksid olla eri profiilidega ja eri põlvkondadest, kelle oskused on vajalikud selliste humanitaaroperatsioonide edukaks läbiviimiseks.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et Euroopa solidaarsuskorpuse toetatav tegevus on kättesaadav kõigile noortele, eeskätt kõige ebasoodsamas olukorras olevatele noortele. Kehtestada tuleks erimeetmed, mis aitavad edendada sotsiaalset kaasatust ja ebasoodsas olukorras olevate noorte osalemist, ning võtta arvesse paljude maapiirkondade ja liidu äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide kaugusest tingitud kitsendusi. Samuti peaksid osalevad riigid püüdma võtta kõik vajalikud meetmed, et kõrvaldada Euroopa solidaarsuskorpuse laitmatu toimimise õiguslikud ja halduslikud takistused. See peaks lahendama (võimaluse korral ja ilma, et see piiraks Schengeni õigustiku ning kolmandate riikide kodanike liitu sisenemist ja seal elamist käsitleva liidu õiguse kohaldamist) haldusprobleemid, mis tekitavad raskusi viisade ja elamislubade saamisel ning Euroopa ravikindlustuskaardi väljaandmisel piiriülese tegevuse korral Euroopa Liidus.

(28)  Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et Euroopa solidaarsuskorpuse toetatav tegevus oleks kättesaadav kõigile noortele, eeskätt neile, kellel on vähem võimalusi, nagu on täpsustatud kaasamis- ja mitmekesisuse strateegias, mis töötati välja ja mida kohaldatakse programmi „Erasmus+“ raames. Kehtestada tuleks erimeetmed, nt sobival kujul solidaarsustegevus ja individuaalne juhendamine, mis aitavad edendada sotsiaalset kaasatust ja piiratud võimalustega noorte osalemist, ning võtta arvesse paljude maapiirkondade ja liidu äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide kaugusest tingitud piiranguid. Selleks peaks piiratud võimalustega noortel, ilma et see piiraks võimalust osaleda täistööajaga ja riigis, mis ei ole elukohariik, olema võimalus osaleda osalise tööajaga või elukohariigis ning nad peaksid saama kasutada muid meetmeid, mille eesmärk on hõlbustada nende osalemist programmis. Samuti peaksid osalevad riigid püüdma võtta kõik vajalikud meetmed, et kõrvaldada Euroopa solidaarsuskorpuse laitmatu toimimise õiguslikud ja halduslikud takistused. See peaks lahendama (võimaluse korral ja ilma, et see piiraks Schengeni õigustiku ning kolmandate riikide kodanike liitu sisenemist ja seal elamist käsitleva liidu õiguse kohaldamist) haldusprobleemid, mis tekitavad raskusi viisade ja elamislubade saamisel ning Euroopa ravikindlustuskaardi väljaandmisel piiriülese tegevuse korral Euroopa Liidus.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28 a)  Erilist tähelepanu tuleks pöörata ja toetust tuleks anda vastuvõtvate partnerorganisatsioonide suutlikkusele kolmandates riikides ning vajadusele integreerida vabatahtlike tegevus kohaliku kontekstiga, samuti tuleks hõlbustada vabatahtlike suhtlust kohalike humanitaarabi andjate, vastuvõtva kogukonna ja kodanikuühiskonnaga.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29)  Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks, et saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärke, aidatakse käesoleva programmiga kliimameetmeid liidu poliitikasse integreerida ja panustada üldeesmärgi saavutamisse, st sellesse, et liidu eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.

(29)  Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks, et saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärke, aidatakse käesoleva programmiga kliimameetmeid liidu poliitikasse integreerida ja panustada üldeesmärgi saavutamisse, st sellesse, et liidu eelarvekulutustest eraldataks mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kestuse ajal vähemalt 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks ning iga-aastane 30 % eesmärk saavutataks võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2027. aastaks. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(30 a)  Piisav osa eelarvest tuleks pühendada parimate tavade vahetamisele liikmesriikide vahel ja noortevõrgustike arendamisele.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35)  Kooskõlas komisjoni teatisega „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“31 tuleks programmis arvesse võtta kõnealuste piirkondade erilist olukorda. Võetakse meetmeid, millega suurendada äärepoolseimate piirkondade osalemist kõigis programmi meetmetes. Selliste meetmete üle teostatakse korrapäraselt järelevalvet ja neid hinnatakse.

(35)  Kooskõlas komisjoni teatisega „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“31 tuleks programmis arvesse võtta kõnealuste piirkondade erilist olukorda. Võetakse meetmeid, millega suurendada äärepoolseimate piirkondade osalemist kõigis programmi meetmetes, sealhulgas tõhustatakse reklaamimist. Selliste meetmete üle teostatakse korrapäraselt järelevalvet ja neid hinnatakse.

__________________

__________________

31 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja Euroopa Investeerimispangale „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ (COM(2017) 623 final).

31 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja Euroopa Investeerimispangale „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ (COM(2017) 623 final).

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(36)  Kooskõlas finantsmäärusega peaks komisjon võtma vastu tööprogrammid ning teavitama neist Euroopa Parlamenti ja nõukogu. Tööprogrammides tuleks sätestada meetmed, mis on vajalikud nende rakendamiseks kooskõlas programmi üld- ja erieesmärkidega, toetuste valiku- ja määramiskriteeriumid ning kõik muud vajalikud aspektid. Tööprogrammid ja kõik nende muudatused tuleks vastu võtta rakendusaktidega vastavalt kontrollimenetlusele.

(36)  Kuna programmi rakendamine kestab seitse aastat, on vaja ette näha piisav paindlikkus, mis võimaldaks programmi kohandada vastavalt sellele, kuidas muutuvad tegelikud olud ja poliitilised prioriteedid solidaarsustegevuse elluviimiseks. Käesolevas määruses ei ole üksikasjalikult välja toodud, kuidas algatusi tuleb kavandada, ega anta eelhinnanguid järgmise seitsme aasta poliitilistele prioriteetidele või vastavatele eelarveprioriteetidele. Selle asemel tuleks teisesed poliitilised valikud ja prioriteedid, sh eri tegevuste kaudu teostatavate konkreetsete meetmete üksikasjad määrata kindlaks iga-aastase tööprogrammi kaudu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) 2018/10461a (finantsmäärus). Tööprogrammis tuleks sätestada ka meetmed, mis on vajalikud nende rakendamiseks kooskõlas programmi üld- ja erieesmärkidega, toetuste valiku- ja määramiskriteeriumid ning kõik muud vajalikud aspektid. Tööprogrammid ja kõik nende muudatused tuleks vastu võtta delegeeritud õigusaktiga. Delegeeritud õigusaktide koostamisel võrdse osalemise tagamiseks peaks komisjon nende ettevalmistamisel ja koostamisel korraldama nõuetekohased konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil, ning tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

 

____________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018).

Selgitus

Muudatusettepanekus käsitletakse tööprogrammide vastuvõtmist mitte rakendusaktide, vaid delegeeritud õigusaktidega. Selles teatatakse, et määrus sisaldab piiratud arvu poliitilisi üksikasju, et tagada paindlikkus, ja et üksikasjalikud poliitilised valikud tehakse iga-aastaste tööprogrammide kaudu. Muudatusettepanek kajastab horisontaalset lähenemisviisi, mis on kooskõlas muude CULT-komisjoni mitmeaastase finantsraamistikuga seotud menetlustega.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(38)  Programmi raames toetatavate meetmetega kaasnevate võimaluste ja tulemuste asjakohane sihtrühmadeni viimine, reklaamimine ja levitamine tuleks tagada nii Euroopa, riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sotsiaalsetele ettevõtetele ja motiveerida neid toetama Euroopa solidaarsuskorpuse tegevust. Meetmete sihtrühmadeni viimisel ning reklaami- ja levitamistegevuses tuleks tugineda kõigile programmi rakendusasutustele, kaasates vajaduse korral teised peamised sidusrühmad.

(38)  Programmi raames toetatavate meetmetega kaasnevate võimaluste ja tulemuste asjakohane sihtrühmadeni viimine, reklaamimine ja levitamine tuleks tagada nii Euroopa, piirkondlikul, riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Programmi tuleks edendada dünaamiliste kommunikatsioonivahendite abil, pöörates erilist tähelepanu sotsiaalmeediale, et jõuda suure hulga potentsiaalsete kandidaatideni. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sotsiaalsetele ettevõtetele ja motiveerida neid toetama Euroopa solidaarsuskorpuse tegevust. Meetmete sihtrühmadeni viimisel ning reklaami- ja levitamistegevuses tuleks tugineda kõigile programmi rakendusasutustele, liidu veebisaitidele ja Euroopa solidaarsuskorpusega seonduvatele liidu programmidele ning vajaduse korral tuleks kaasata ka teised peamised sidusrühmad.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39)  Selleks et paremini saavutada programmi eesmärke, peaksid komisjon, liikmesriigid ja riiklikud korraldusasutused tegema tihedat koostööd omavahel ning vabaühenduste, noorteorganisatsioonide ja kohaliku tasandi sidusrühmadega, kellel on eriteadmised solidaarsusmeetmete alal.

(39)  Selleks et paremini saavutada programmi eesmärke, peaksid komisjon, liikmesriigid ja riiklikud korraldusasutused tegema tihedat koostööd omavahel ning vabaühenduste, sotsiaalsete ettevõtete, noorteorganisatsioonide, puuetega inimesi esindavate organisatsioonide ja kohaliku tasandi sidusrühmadega, kellel on eriteadmised solidaarsusmeetmete alal, sealhulgas vabatahtliku tegevuse taristute ja tugiasutuste, näiteks vabatahtlike keskuste alal.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(40)  Selleks et tagada laiema üldsuse tõhusam teavitamine ja komisjoni algatusel toimuvate teavitamistegevuste tugevam koostoime, tuleks käesoleva määruse alusel teavitusmeetmetele eraldatud eelarvest rahastada ka liidu poliitiliste prioriteetide üldist tutvustamist, tingimusel et need on seotud käesoleva määruse üldeesmärgiga.

(40)  Selleks et tagada laiema üldsuse tõhusam teavitamine ja komisjoni algatusel toimuvate teavitamistegevuste tugevam koostoime, tuleks käesoleva määruse alusel teavitusmeetmetele eraldatud eelarvest rahastada ka liidu poliitiliste prioriteetide üldist takistamata tutvustamist, tingimusel et need on seotud käesoleva määruse üldeesmärgiga.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 42

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(42)  Selleks et tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja õiguskindlus igas osalevas riigis, peaks iga riiklik ametiasutus määrama sõltumatu auditeerimisasutuse. Kui see on teostatav, võiks sõltumatu auditeerimisasutus tõhususe maksimaalseks suurendamiseks olla sama, mis [uue „Erasmust“ käsitleva määruse] III peatükis osutatud meetmete jaoks määratud asutus.

(42)  Selleks et tagada usaldusväärne finantsjuhtimine, kulude optimeerimine ja õiguskindlus igas osalevas riigis, peaks iga riiklik ametiasutus määrama sõltumatu auditeerimisasutuse. Kui see on teostatav, võiks sõltumatu auditeerimisasutus tõhususe maksimaalseks suurendamiseks olla sama, mis [uue „Erasmust“ käsitleva määruse] III peatükis osutatud meetmete jaoks määratud asutus.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 43

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(43)  Liikmesriigid peaksid võtma kõik asjakohased meetmed, et kõrvaldada programmi nõuetekohase toimimise õiguslikud ja halduslikud takistused. See tähendaks võimaluse korral ning ilma, et see piiraks kolmandate riikide kodanike liitu sisenemist ja seal elamist käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamist, et lahendatakse probleemid, mille tõttu on raskendatud viisade ja elamislubade saamine. Liikmesriikidel soovitatakse kehtestada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/80132 riiki lubamise kiirmenetlused.

(43)  Liikmesriigid peaksid võtma kõik asjakohased meetmed, et kõrvaldada programmi nõuetekohase toimimise õiguslikud ja halduslikud takistused. See tähendab võimaluse korral ning ilma et see piiraks kolmandate riikide kodanike liitu sisenemist ja seal elamist käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamist, et lahendatakse probleemid, mille tõttu on raskendatud viisade ja elamislubade saamine, ning muud õiguslikud probleemid, mis võivad takistada noorte juurdepääsu programmile. Liikmesriikidel soovitatakse kehtestada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/80132 riiki lubamise kiirmenetlused.

_________________

_________________

32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/801 kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuseprogrammides või haridusprojektides osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (ELT L 132, 21.5.2016, lk 21).

32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/801 kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuseprogrammides või haridusprojektides osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (ELT L 132, 21.5.2016, lk 21).

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 45

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(45)  Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201133.

välja jäetud

_________________

 

33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

 

Selgitus

Muudatusettepanek vastab asjaolule, et tööprogrammid võetakse vastu mitte rakendusaktide, vaid delegeeritud õigusaktidega.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 48

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(48)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas35 tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige püütakse käesoleva määrusega tagada täielik kinnipidamine õigusest soolisele võrdõiguslikkusele ja mittediskrimineerimisele soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ning edendada Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklite 21 ja 23 kohaldamist.

(48)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas35 tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige püütakse käesoleva määrusega tagada täielik kinnipidamine õigusest soolisele võrdõiguslikkusele ja mittediskrimineerimisele soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse, seksuaalse sättumuse või sotsiaal-majandusliku seisundi alusel ning edendada Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklite 21 ja 23 kohaldamist.

_________________

_________________

35 Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELT C 326, 26.10.2012, lk 391).

35 Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELT C 326, 26.10.2012, lk 391).

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  „solidaarsustegevus“ – kvaliteetne ajutine tegevus, millega aidatakse saavutada Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärke ning mis võib toimuda vabatahtliku töö, praktika, töö, solidaarsusprojektide või võrgustikutegevusena mitmesugustes valdkondades, sealhulgas lõikes 13 osutatud valdkondades, tagades Euroopa lisaväärtuse ning tervise- ja ohutuseeskirjade järgimise;

(1)  „solidaarsustegevus“ – kvaliteetne, kaasav ja piisavalt rahastatud tegevus oluliste sotsiaalprobleemide lahendamiseks kogukonna või kogu ühiskonna hüvanguks, millega aidatakse saavutada Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärke ning mis võib toimuda vabatahtliku töö, praktika, töö, solidaarsusprojektide või võrgustikutegevusena mitmesugustes valdkondades, sealhulgas lõikes 13 osutatud valdkondades, tagades Euroopa lisaväärtuse ning tervise- ja ohutuseeskirjade ning ka rahvusvaheliste inimõiguste standardite järgimise;

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  „registreeritud kandidaat“ – 17–30aastane üksikisik, kes on registreerunud Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis, et väljendada huvi osaleda solidaarsustegevuses, kuid kes veel sellises tegevuses ei osale;

(2)  „registreeritud kandidaat“ – 17–30aastane üksikisik, kes elab seaduslikult osalevas riigis ja on registreerunud Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis, et väljendada huvi osaleda solidaarsustegevuses, kuid kes sellises tegevuses veel ei osale;

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  „osaleja“ – 18–30aastane üksikisik, kes on registreerunud Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis ja kes osaleb Euroopa solidaarsuskorpuse solidaarsustegevuses;

(3)  „osaleja“ – 18–30aastane üksikisik, kes elab seaduslikult osalevas riigis ja on registreerunud Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis ning osaleb Euroopa solidaarsuskorpuse solidaarsustegevuses;

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  „piiratud võimalustega noored“ – noored, kellel on raskusi, mis takistavad neil programmiga pakutavatest võimalustest osa saamast majanduslikel, sotsiaalsetel, kultuurilistel, geograafilistel või tervislikel põhjustel või näiteks puude või õpiraskuste tõttu;

(4)  „piiratud võimalustega noored“ – noored, kes vajavad täiendavat abi mitmesuguste takistuste tõttu, mille põhjuseks on näiteks invaliidsus, terviseprobleemid, õpiraskused, nende rändetaust, kultuurierinevused, majanduslik, sotsiaalne ja geograafiline olukord, samuti noored, kes on pärit tõrjutud kogukondadest või keda ohustab diskrimineerimine Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21 nimetatud põhjustel;

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  „osalev organisatsioon“ – avalik-õiguslik või eraõiguslik kohaliku, piirkonna, riigi või rahvusvahelise tasandi üksus, kellele on antud Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgis;

(5)  „osalev organisatsioon“ – avalik-õiguslik või eraõiguslik, kas mittetulunduslik või kasumit toov, kohaliku, piirkonna, riigi või rahvusvahelise tasandi üksus, kellele on vastuvõtja, toetaja või mõlemas rollis antud Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgis, mis tagab, et nimetatud üksus suudab rakendada kvaliteetset solidaarsustegevust kooskõlas programmi eesmärkidega;

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  „vabatahtlik tegevus“ – solidaarsustegevus, mis toimub vabatahtliku tasustamata tegevusena kuni 12 kuu vältel;

(6)  „vabatahtlik tegevus“ – mittekohustuslik solidaarsustegevus avalikku huvi teeniva tegevuse näol, mis aitab saavutada üldsuse heaolu ja mida osaleja teeb oma vabal ajal ja oma vabast tahtest ilma tasu saamata kuni 12 kuu vältel;

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  „praktika“ – solidaarsustegevus, mis toimub 2–6kuulise ajavahemiku jooksul, mida võib pikendada üks kord ja kõige rohkem 12 kuu võrra, ning mida pakub ja mille eest maksab tasu Euroopa solidaarsuskorpuses osalejat vastu võttev osalev organisatsioon;

(7)  „praktika“ – tasuline solidaarsustegevus, mis toimub osalevas organisatsioonis tööpraktika kujul kolme- kuni kuuekuulise ajavahemiku jooksul, mida võib pikendada üks kord ja kõige rohkem 12 kuu võrra, ning mida pakub ja mille eest maksab tasu Euroopa solidaarsuskorpuses osalejat vastu võttev osalev organisatsioon ning mis hõlmab õpet vajalike oskuste ja kogemuste omandamiseks;

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  „töö“ – 2–12 kuu vältel toimuv solidaarsustegevus, mille eest maksab tasu osalev organisatsioon, kes Euroopa solidaarsuskorpuses osaleja tööle võtab;

(8)  „töö“ – 3–12 kuu vältel toimuv mõistlikult tasustatud solidaarsustegevus, mis hõlmab õpet ja koolitust, põhineb kirjalikul lepingul ja mida pakub ning mille eest maksab tasu osalev organisatsioon, kes Euroopa solidaarsuskorpuses osaleja tööle võtab, ning mis ei asenda olemasolevaid tööpakkumisi;

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  „solidaarsusprojekt“ – tasustamata riigisisene solidaarsustegevus, mis kestab kuni 12 kuud ning mida viib ellu vähemalt viiest Euroopa solidaarsuskorpuses osalejast koosnev rühm eesmärgiga tegeleda oma kogukonnas esinevate oluliste probleemidega; tegevusel peab olema selge Euroopa lisaväärtus;

(9)  „solidaarsusprojekt“ – tasustamata riigisisene või piiriülene solidaarsustegevus, mis kestab kuni 12 kuud ning mida viib ellu vähemalt viiest Euroopa solidaarsuskorpuses osalejast koosnev rühm eesmärgiga tegeleda oma kogukonnas esinevate oluliste probleemidega; tegevusel peab olema selge Euroopa lisaväärtus;

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  „kvaliteedimärgis“ – kinnitus, mis antakse osalevale organisatsioonile, kes on valmis pakkuma solidaarsustegevusi Euroopa solidaarsuskorpuse raames, täites võõrustaja ja/või toetaja funktsiooni;

(10)  „kvaliteedimärgis“ – kinnitus, mis pakutava solidaarsustegevuse liigist olenevate mitmesuguste erinõuete alusel antakse osalevale organisatsioonile, kes on valmis pakkuma solidaarsustegevusi Euroopa solidaarsuskorpuse raames, täites vastuvõtja ja/või toetaja rolli, ning mis kinnitab, et organisatsioon suudab solidaarsuskogemuse kõigis etappides tagada solidaarsustegevuse kvaliteedi kooskõlas programmi põhimõtete ja eesmärkidega;

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi üldeesmärk on suurendada noorte inimeste ja organisatsioonide osalemist kättesaadavates ja kvaliteetsetes solidaarsustegevustes, mis aitavad tugevdada ühtekuuluvust, solidaarsust ja demokraatiat liidus ja mujal ning mille abil lahendatakse ühiskonna- ja humanitaarprobleeme kohapeal, keskendudes eelkõige sotsiaalse kaasatuse edendamisele.

1.  Programmi üldeesmärk on edendada solidaarsust kui väärtust peamiselt vabatahtliku tegevuse abil, suurendada solidaarsustegevuses suurema tõenäosusega osaleva noorte põlvkonna ja organisatsioonide osalemist kättesaadavates ja kvaliteetsetes solidaarsustegevustes, mis aitavad tugevdada sotsiaalset ühtekuuluvust, solidaarsust, demokraatiat, Euroopa identiteeti ja aktiivset kodakondsust liidus ja mujal, mis toetavad kogukondi ning mille abil reageeritakse ühiskonna- ja humanitaarprobleemidele kohapeal, keskendudes eelkõige sotsiaalse kaasatuse ja võrdsete võimaluste edendamisele.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Programmi erieesmärk on pakkuda noortele, sealhulgas piiratud võimalustega noortele hõlpsasti kättesaadavaid võimalusi osaleda solidaarsustegevustes Euroopas ja sellest väljaspool ning samas suurendada ja nõuetekohaselt valideerida nende pädevusi, samuti suurendada nende tööalast konkurentsivõimet ja lihtsustada nende siirdumist tööturule.

2.  Programmi erieesmärk on pakkuda noortele, sealhulgas piiratud võimalustega noortele hõlpsasti kättesaadavaid ja kaasavaid võimalusi osaleda positiivseid ühiskondlikke muutusi kaasa toovates solidaarsustegevustes Euroopas ja sellest väljaspool ning samas suurendada ja nõuetekohaselt valideerida nende pädevusi isikliku, haridusalase, sotsiaalse, kultuurilise, kodanikutunde ja erialase arengu seisukohast ning kodanikutunde arendamiseks, samuti suurendada nende pidevat tegevust aktiivse kodanikuna ja nende tööalast konkurentsivõimet ning lihtsustada nende siirdumist tööturule.

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Osalejate ja osalevate organisatsioonide antav tagasiside peab ka hõlmama programmi eesmärkide täitmise hinnangut.

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  noorte osalemine ühiskondlike probleemide lahendamisele suunatud solidaarsustegevuses, millele on osutatud artiklis 6;

(a)  noorte osalemine ühiskondlike probleemide lahendamisele suunatud solidaarsustegevuses, millele on osutatud artiklis 6, ja jõupingutused kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks;

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  noorte osalemine humanitaarabiga seotud solidaarsustegevuses (Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus), millele on osutatud artiklis 10.

(b)  noorte ja ekspertteadmistega isikute osalemine humanitaarabiga seotud solidaarsustegevuses (Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus), millele on osutatud artiklis 10, ning liidusisene ja -väline tegevus, mille eesmärk on suurendada vastuvõtvate organisatsioonide suutlikkust humanitaarabi andmiseks kolmandates riikides, nagu on osutatud artiklis 11.

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud tegevussuundadel põhineva tegevuse kaudu rakendatavate meetmete tegevuseesmärgid ja vastavad poliitilised prioriteedid sätestatakse üksikasjalikult iga-aastastes tööprogrammides, mis võetakse vastu artikli 18 kohaselt.

Selgitus

Muudatusettepanekus käsitletakse tööprogrammide vastuvõtmist mitte rakendusaktide, vaid delegeeritud õigusaktidega. Tunnistatakse, et paindlikkuse tagamiseks ei sisalda määrus palju poliitilisi üksikasju ja et täpsemad poliitilised valikud tehakse iga-aastaste tööprogrammide kaudu. Muudatusettepanek kajastab horisontaalset lähenemisviisi, mis on kooskõlas muude CULT-komisjoni mitmeaastase finantsraamistikuga seotud menetlustega.

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  artiklis 8 osutatud praktika ja töö;

(b)  artiklis 8 osutatud kvaliteetne praktika ja töö;

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  lähenemisviis, mille eesmärk on erineva taustaga noorte kaasamine;

(d)  kaasavus ja tegelik suutlikkus kaasata erineva taustaga noori, sh puudega noori;

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Artikli 18 kohaselt vastu võetud iga-aastased tööprogrammid sisaldavad loetelu tegevustest, mis võivad olla kahjulikud osalejatele, toetusesaajatele ja ühiskonnale või mis ei ole osalejate jaoks asjakohased ning mida ei viida ellu programmi raames või mille suhtes kohaldatakse erikoolitust, taustakontrolli või muid meetmeid.

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  suurendada osalevate organisatsioonide suutlikkust pakkuda kvaliteetseid projekte järjest suuremale arvule Euroopa solidaarsuskorpuses osalejatele;

(a)  suurendada osalevate organisatsioonide suutlikkust pakkuda kvaliteetseid, kergesti kättesaadavaid ja piisavalt rahastatud projekte järjest suuremale arvule Euroopa solidaarsuskorpuses osalejatele;

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  meelitada ligi uustulnukaid – nii noori kui ka osalevaid organisatsioone;

(b)  meelitada ligi uustulnukaid – nii noori kui ka ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuse kogemustega isikuid ning osalevaid organisatsioone;

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)   hõlbustada puudega inimeste juurdepääsu kõigile pakutavatele tegevustele;

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  pakkuda võimalusi anda solidaarsustegevuse kohta tagasisidet ning

(c)  pakkuda võimalusi anda solidaarsustegevuse kohta tagasisidet, samuti edendada programmi saadikuna ning

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  solidaarsustegevuse toetusesaajate kaitseks võetavad meetmed, sealhulgas selliste osalejate sihipärane koolitamine, kelle solidaarsustegevuse eesmärk on tuua kasu haavatavatele rühmadele, sealhulgas lastele, ning lastega töötavate osalejate taustakontroll;

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt a b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a b)  meetmed, mille eesmärk on edendada sotsiaalset kaasatust ja võrdseid võimalusi, eelkõige piiratud võimalustega noorte osalemiseks, näiteks solidaarsustegevuse rakendamine sobivas vormis ja individuaalne tugi;

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt a c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a c)  meetmed, mille eesmärk on tagada osalevate organisatsioonide suutlikkuse suurendamine ja neile haldustoe pakkumine;

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  kvaliteedimärgise väljatöötamine üksuste jaoks, kes soovivad Euroopa solidaarsuskorpuse raames solidaarsustegevusi pakkuda, samuti selle märgise haldamine;

(b)  kvaliteedimärgiste väljatöötamine üksuste jaoks, kes soovivad Euroopa solidaarsuskorpuse raames solidaarsustegevusi pakkuda, samuti selle märgise haldamine;

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  Euroopa solidaarsuskorpuse portaali ja muude asjakohaste internetiteenuste ning vajalike IT-tugisüsteemide ja veebipõhiste vahendite loomine, haldamine ja ajakohastamine.

(d)  vähemalt kõigis liidu ametlikes keeltes pakutava lihtsa juurdepääsuga Euroopa solidaarsuskorpuse portaali ja muude asjakohaste internetiteenuste ning vajalike IT-tugisüsteemide ja veebipõhiste vahendite loomine, haldamine ja ajakohastamine, mis vastab direktiivi (EL) 2016/2102 juurdepääsetavusnõuetele.

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  meetmed, millega julgustatakse sotsiaalseid ettevõtteid toetama programmi tegevust või võimaldama töötajatel osaleda programmi vabatahtlikus tegevuses;

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt d b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d b)  sellise osalejatele ja osalevatele organisatsioonidele suunatud selge ja üksikasjaliku menetluse väljatöötamine, millega nähakse ette solidaarsustegevuse kõikides etappides tehtavad sammud ja nende ajakava;

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Tegevussuunas „Noorte osalemine ühiskondlike probleemide lahendamisele suunatud solidaarsustegevuses“ rakendatavate meetmetega aidatakse eelkõige tugevdada ühtekuuluvust, solidaarsust ja demokraatiat liidus ja sellest väljaspool ning samas reageerida ka ühiskonnaprobleemidele, pannes erilist rõhku sotsiaalse kaasatuse edendamisele.

1.  Tegevussuunas „Noorte osalemine ühiskondlike probleemide lahendamisele suunatud solidaarsustegevuses“ rakendatavate meetmetega aidatakse eelkõige tugevdada ühtekuuluvust, solidaarsust, kodakondsust ja demokraatiat liidus ja sellest väljaspool ning samas reageerida ka ühiskonnaprobleemidele, pannes erilist rõhku sotsiaalse kaasatuse ja võrdsete võimaluste edendamisele.

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  artiklis 8 osutatud praktika ja töö;

(b)  artiklis 8 osutatud kvaliteetne praktika ja töö;

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud vabatahtlik tegevus peab sisaldama õppe- ja koolituskomponenti, see ei asenda praktika- ega töökohti, seda ei võrdsustata tööga ning see peab põhinema kirjalikul vabatahtliku tegevuse lepingul.

1.  Artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud vabatahtlik tegevus peab sisaldama kindlat haridus- ja õpimõõdet ning nii internetipõhist kui ka väljaspool internetti pakutavat koolitust, mis on kohandatud vastava tegevuse jaoks ja mis toimub enne tegevust ja selle ajal, sellega püütakse saavutada selget mõju kogukonna tuvastatud vajadustele, see ei asenda praktika- ega töökohti, seda ei võrdsustata tööga ning see peab põhinema kirjalikul vabatahtliku tegevuse lepingul, mis on kooskõlas asjaomase riigisisese õigusega. Sellise lepinguga tagatakse osaleja piisav õigus-, sotsiaal- ja finantskaitse.

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Vabatahtlik tegevus võib toimuda mõnes muus riigis kui osaleja elukohariigis (piiriüleselt) või osaleja elukohariigis (riigisiseselt).

2.  Vabatahtlik tegevus toimub reeglina mõnes muus riigis kui osaleja elukohariigis (piiriüleselt). Vabatahtlik tegevus võib toimuda osaleja elukohariigis (riigisiseselt), kuid selles võivad osaleda vaid piiratud võimalustega noored ning sellesse on kaasatud ka osalejad, kes elavad muus riigis kui see, kus tegevus toimub.

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud praktika põhineb kirjalikul praktikalepingul, mis on kookõlas praktika toimumise riigis kohaldatava õigusraamistikuga, nagu on asjakohane, ja selles võetakse arvesse praktika kvaliteediraamistiku põhimõtteid (2014/C 88/01). Praktikakohad ei asenda töökohti.

1.  Praktika on tasustatav ja põhineb praktika alguses sõlmitud kirjalikul praktikalepingul, mis on kooskõlas praktika toimumise riigis kohaldatava õigusraamistikuga, nagu on asjakohane. Praktikalepingus on esitatud hariduslikud eesmärgid, töötingimused ja praktika kestus, osalejale makstav töötasu ning poolte õigused ja kohustused ning selles võetakse arvesse praktika kvaliteediraamistiku põhimõtteid (2014/C 88/01). Praktikakohad ei asenda töökohti.

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud töö põhineb töölepingul, mis on kooskõlas töötegemise kohaks oleva osaleva riigi õigusraamistikuga. Tööd pakkuvatele osalevatele organisatsioonidele ei tohi rahalist toetust anda kauemaks kui 12 kuuks juhtudel, kui töölepingu kestus ületab 12 kuud.

2.  Töö põhineb kirjalikul töölepingul, mis vastab kõigile töökohariigi õiguses, kohaldatavates kollektiivlepingutes või mõlemas sätestatud töötingimustele. Tööd pakkuvatele osalevatele organisatsioonidele ei tohi rahalist toetust anda kauemaks kui kaheteistkümneks kuuks juhtudel, kui töölepingu kestus ületab kaksteist kuud.

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Praktika ja töö peavad sisaldama õppe- ja koolituskomponenti.

3.  Praktika ja töö peavad sisaldama kindlat haridus- ja õppekomponenti nii enne tegevust kui ka selle ajal, et aidata osalejal saada asjakohaseid kogemusi, mis aitavad arendada pädevusi, mis on kasulikud osaleja isikliku, haridusalase, sotsiaalse, kodanikutunde ja erialase arengu seisukohast.

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Praktika ja töö võivad toimuda mõnes muus riigis kui osaleja elukohariigis (piiriüleselt) või osaleja elukohariigis (riigisiseselt).

4.  Praktika ja töö toimuvad reeglina mõnes muus riigis kui osaleja elukohariigis (piiriüleselt). Praktika ja töö võib toimuda osaleja elukohariigis (riigisiseselt), kuid selles võivad osaleda vaid piiratud võimalustega noored ning sellesse on kaasatud ka osalejad, kes elavad muus riigis kui see, kus tegevus toimub.

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Et rahastada mõistlikku majutust, mis võimaldab puuetega inimeste tegelikku osalemist teistega võrdsetel alustel vastavalt ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklile 27 ja nõukogu direktiivile 2000/78/EÜ1a, eraldatakse piisav eelarve.

 

____________________

 

1a  Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16).

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Tegevussuunas „Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus“ rakendatavate meetmetega aidatakse eelkõige anda vajadustel põhinevat humanitaarabi, mille eesmärk on säilitada elu, hoida ära ja leevendada inimeste kannatusi ning säilitada inimväärikust, samuti tugevdada haavatavate või katastroofis kannatanud kogukondade suutlikkust ja toimetulekuvõimet.

1.  Tegevussuunas „Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus“ rakendatavate meetmetega aidatakse eelkõige anda vajadustel põhinevat humanitaarabi, mille eesmärk on säilitada elu, hoida ära ja leevendada inimeste kannatusi ning säilitada inimväärikust loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud õnnetuste korral, samuti tugevdada haavatavate, ebakindlas olukorras olevate või loodusõnnetustes või inimtegevusest tingitud õnnetustes kannatanud kogukondade suutlikkust ja toimetulekuvõimet ning hõlbustada üleminekut humanitaarabilt pikaajalisele kestlikule ja kaasavale arengule.

Muudatusettepanek    93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Käesoleva peatüki kohaseid meetmeid viiakse ellu kooskõlas humanitaarabi inimlikkuse, neutraalsuse, erapooletuse ja sõltumatuse põhimõtetega.

2.  Käesoleva peatüki kohaseid meetmeid viiakse ellu kooskõlas Euroopa konsensusega humanitaarabi valdkonnas, edendades humanitaarabi inimlikkuse, neutraalsuse, erapooletuse ja sõltumatuse aluspõhimõtteid ning kinnitades samal ajal liidu kindlat toetust vajadustel põhinevale lähenemisviisile, ilma diskrimineerimiseta kannatanud elanikkonnarühmade vahel või nende seas ning järgides rahvusvahelist õigust.

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a.  Liidu humanitaarabi antakse olukordades, milles võidakse kasutada ka muid arengukoostöö, kriisiohjamise ja kodanikukaitsega seonduvaid vahendeid. Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus töötab ühtsel ja täiendaval viisil ning väldib kattuvust liidu asjaomaste poliitikavaldkondade ja vahenditega, eelkõige liidu humanitaarabipoliitika, arengukoostöö poliitika ja liidu kodanikukaitse mehhanismiga.

Muudatusettepanek    95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 b.  Et edendada ühtset rahvusvahelist humanitaarkriisidele reageerimist, peavad käesoleva peatüki kohased meetmed olema kooskõlas meetmetega, mida koordineerib ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo.

Muudatusettepanek    96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 c.  Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus tugevdab liidu humanitaarabipoliitikas soolist mõõdet, edendades humanitaarkriiside korral asjakohast reageerimist naiste spetsiifilistele vajadustele. Erilist tähelepanu pööratakse koostööle naisühenduste ja naiste võrgustikega, et edendada naiste osalemist ja juhtrolli humanitaarabi valdkonnas ning kasutada nende võimekust ja oskusi kriisijärgse taastumise, rahu kindlustamise, katastroofiohu vähendamise ja kannatanud kogukondade vastupanuvõime tugevdamise heaks.

Muudatusettepanek    97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 d.  Lähetamist käsitlevad konkreetsed tingimused määratakse tihedas koostöös vastuvõtvate organisatsioonidega kindlaks lähetava organisatsiooni ja Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse vahel sõlmitavas lepingus, milles märgitakse ära õigused ja kohustused, lähetuse kestus, toimumiskoht ja täidetavad ülesanded.

Muudatusettepanek    98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  solidaarsusprojektid;

Muudatusettepanek    99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Tuginedes kolmandates riikides eelnevalt läbi viidud vajaduste hindamisele, toetab komisjon meetmeid, mis on suunatud vastuvõtvate organisatsioonide humanitaarabialase suutlikkuse suurendamisele, parandamaks kohalikku valmisolekut ja reageerimist humanitaarkriisidele ning tagamaks ELi humanitaarabi vabatahtlike kohaliku töö tõhusus ja püsiv mõju, sealhulgas järgmisi meetmeid:

 

a)  loodusõnnetustega seotud katastroofiriskide juhtimine, valmisolek ja reageerimine, juhendamine, vabatahtlike juhtimist hõlmav koolitus ning muud vastuvõtvate organisatsioonide personalile ja vabatahtlikele vajalikud valdkonnad;

 

b)  parimate tavade vahetamine, tehniline abi, mestimis- ning personali ja vabatahtlike vahetusprogrammid, võrgustike loomine ja muud asjakohased meetmed.

Muudatusettepanek    100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b.  Komisjon jätkab tööd ELi humanitaarabi vabatahtlike andmebaasiga, haldab ja ajakohastab seda, reguleerib sellele juurdepääsu ja selle kasutamist, pidades seejuures silmas ka ELi humanitaarabi vabatahtlike olemasolu ja sobilikkust, võimaldades seega tagasipöörduvate vabatahtlike jätkuvat osalemist. Selles andmebaasis kogutavate või selle andmebaasi jaoks kogutavate isikuandmete töötlemine toimub vajaduse korral kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2016/6791a ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/17251b.

 

____________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

 

1b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

Muudatusettepanek    101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud vabatahtlik tegevus humanitaarabioperatsioonide toetuseks peab sisaldama õppe- ja koolituskomponenti, see ei asenda praktika- või töökohti ning see peab põhinema kirjalikul vabatahtliku tegevuse lepingul.

1.  Vabatahtlik tegevus humanitaarabioperatsioonide toetuseks peab muu hulgas enne praktika algust hõlmama piisavalt pikka õppimis- ja koolitusetappi, olema seotud projektidega, milles noored vabatahtlikud osalevad, pöörates nõuetekohaselt tähelepanu artikli 10 lõikes 2 sätestatud humanitaarabipõhimõtetele ja põhimõttele mitte tekitada kahju, ja see ei asenda praktika- või töökohti ning see peab põhinema kirjalikul vabatahtliku tegevuse lepingul.

Muudatusettepanek    102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatusega edendatakse kolmandatest riikidest pärit kohalike vabatahtlike osalemist.

Muudatusettepanek    103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Vabatahtlik tegevus kõnealuse tegevussuuna raames võib toimuda ainult kolmandates riikides:

2.  Vabatahtlik tegevus kõnealuse tegevussuuna raames võib toimuda ainult

Muudatusettepanek    104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a.  Tuginedes lähetavate või vastuvõtvate organisatsioonide või muude asjaomaste osalejate poolt kolmandates riikides eelnevalt läbi viidud vajaduste hindamisele, toetab Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus meetmeid, mille eesmärk on

 

(a)  vastuvõtvate organisatsioonide humanitaarabi andmise alase suutlikkuse tugevdamine kolmandates riikides, et suurendada kohalikku valmisolekut ja reageerimist humanitaarkriisidele ning tagada Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse töö tulemuslik ja püsiv mõju kohapeal katastroofiohu juhtimise, valmisoleku ja reageerimise, humanitaarabilt kestlikule kohalikule arengule ülemineku, kootsimise ja vabatahtlike juhtimise alase koolituse abil;

 

(b)  parimate tavade vahetamine, tehniline abi, mestimisprogrammid ning personali ja vabatahtlike vahetusprogrammid.

Muudatusettepanek    105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b.  Riskide hindamine vabatahtlike ohutuse ja turvalisuse valdkonnas on prioriteet, eelkõige riikides või piirkondades, mida peetakse ebastabiilseks või kus on vahetud riskid.

Muudatusettepanek    106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 c.  Euroopa solidaarsuskorpust käsitlevad teavituskampaaniad, mis on seotud ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatusega, viiakse ellu peamiselt liidu territooriumil ning need keskenduvad tööle, mida teevad vabatahtlikud ja humanitaartöötajad selliste humanitaarabi põhimõtete kohaselt nagu inimlikkus, sõltumatus, neutraalsus ja erapooletus, mis on nende tegevuse alus.

Muudatusettepanek    107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 d.  Vabatahtlik töö peab vastama tegelikele vajadustele ja puudujääkidele, mille on kohalikul tasandil teinud kindlaks vastuvõtvad organisatsioonid.

Muudatusettepanek    108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 11 a

 

Vabatahtlikuks kandideerijate väljaselgitamine ja valik

 

1.   Komisjon, kes tugineb kolmandates riikides eelnevalt läbi viidud vajaduste hindamisele, selgitab välja ja valib vabatahtlikuks kandideerijad koolituse jaoks, mis viiakse läbi koostöös riiklike asutuste ja vastuvõtvate organisatsioonidega.

 

2.   Vabatahtlikuks kandideerijate väljaselgitamine ja valik toimub kooskõlas artikliga 14 ning järgib diskrimineerimiskeelu, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste põhimõtteid.

 

3.   Artiklites 2 ja 15 osutatud vanusepiiranguid ei kohaldata käesoleva artikli kohaste humanitaarabioperatsioonide toetamiseks kandideerivate isikute suhtes.

Muudatusettepanek    109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 11 b

 

Vabatahtlikuks kandideerijate koolitamine

 

1.  Komisjon koostab olemasolevatele programmidele ja menetlustele tuginedes koolitusprogrammi, mille eesmärk on valmistada vabatahtlikuks kandideerijaid ette lähetuseks, mille ülesanne on humanitaarabi toetamine ja täiendamine.

 

2.  Artikli 11 kohaselt väljaselgitatud ja valitud vabatahtlikuks kandideerijad võivad osaleda kvalifitseeritud organisatsioonide rakendatud koolitusprogrammis. Igalt vabatahtlikuks kandideerijalt nõutava läbitava koolituse maht ja sisu määratakse kindlaks, konsulteerides sertifitseeritud vastuvõtva organisatsiooniga vastavalt vajadustele, võttes arvesse vabatahtlikuks kandideerija eelnevat kogemust ja kavandatavat lähetust.

 

3.  Koolitusprogramm hõlmab hindamist, mille käigus hinnatakse vabatahtlikuks kandideerija valmisolekut lähetuseks, et toetada ja täiendada humanitaarabi kolmandates riikides, ning tema valmidust vastata kohalikele vajadustele.

Muudatusettepanek    110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 1 260 000 000 eurot.

1.  Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on 2018. aasta hindades 1 112 988 000 eurot [jooksevhindades 1 260 000 000 eurot].

Muudatusettepanek    111

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lõikes 1 osutatud summat võib kasutada programmi rakendamise tehnilise ja haldusabi kulude ning ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamismeetmete kulude katteks, sh institutsioonidesiseste IT-vahendite kulude katteks.

2.  Lõikes 1 osutatud summat võib kasutada programmi rakendamise tehnilise ja haldusabi kulude ning ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamismeetmete kulude katteks, sh institutsioonidesiseste IT-vahendite kulude katteks. Ühtlasi tuleb eelarvest eraldada piisav summa liikmesriikide vahel parimate tavade vahetamiseks ja noortevõrgustike arendamiseks.

Muudatusettepanek    112

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks, et võimaldada paindlikkust ja soovitusliku eelarvejaotuse kohandamist artikli 12 a põhistes tegevustes. Käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktid kajastavad uusi poliitilisi prioriteete, kohandades jaotust vastavalt maksimaalsele marginaalile, mis on 20 %.

Selgitus

Nimetatud marginaal vastab Erasmust käsitlevas ettepanekus esildatud marginaalile.

Muudatusettepanek    113

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 12 a

 

Artiklite 7, 8, 9 ja 11 kohasteks tegevusteks ette nähtud eelarvejaotus

 

Artiklite 7, 8, 9 ja 11 kohasteks tegevusteks ette nähtud soovituslik eelarvejaotus on järgmine:

 

a)  artiklites 7 ja 9 osutatud vabatahtlik tegevus solidaarsustegevuse ja solidaarsusprojektide raames: 86 %;

 

b)  artiklis 8 osutatud praktika ja töö: 8 %; ning

 

c)  artiklis 11 osutatud vabatahtlik tegevus humanitaarabioperatsioonide toetamise raames: 6 %.

Muudatusettepanek    114

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Programmi raames võidakse vahendeid eraldada finantsmääruses sätestatud mis tahes vormis, kuid eelkõige toetuste kujul, hankemenetluse teel ja auhindadena.

2.  Programmi raames võidakse vahendeid eraldada finantsmääruses sätestatud mis tahes vormis, kuid eelkõige toetuste kujul, hankemenetluse teel ja auhindadena. Selleks et lihtsustada toetusesaajatele esitatavaid nõudeid, tuleb nii palju kui võimalik kasutada ühekordseid makseid, ühikuhindu ja kindlamääralist rahastamist.

Muudatusettepanek    115

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Rahalise panuse kohta, mille kolmandad riigid programmi jaoks eraldavad ja mida neilt oodatakse, esitatakse pärast piisava teabe saamist mõlemale eelarvepädevale institutsioonile ülevaade programmi iga-aastase või vahearuandluse käigus.

Muudatusettepanek    116

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Osalejatele, kes siirduvad teise riiki elama, tagatakse nende tervishoiuteenuste kasutamine täies mahus, millele neil on õigus elukohajärgses liikmesriigis, ja mitte ainult vältimatu arstiabi. Tervishoiuteenuseid osutatakse nii selle liikmesriigi avalike tervishoiuteenuste kaudu, kus tegevus toimub, kui ka selle liikmesriigi erasektori tervishoiuteenuste kaudu, kus tegevus toimub, kui sellised teenused puuduvad või selgub, et elukohaliikmesriigi kvaliteedistandardid ei ole täidetud.

Muudatusettepanek    117

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõik 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b. Käesoleva määruse rakendamisel edendavad komisjon, liikmesriigid ja muud osalevad riigid sotsiaalset kaasatust ja võrdseid juurdepääsutingimusi, sealhulgas vähemate võimalustega noorte osalemist.

Muudatusettepanek    118

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Euroopa solidaarsuskorpuses võivad osaleda avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused ja rahvusvahelised organisatsioonid, tingimusel et nad on saanud Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgise.

1.  Euroopa solidaarsuskorpuses võivad osaleda avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused, olenemata sellest, kas need taotlevad kasumit või mitte, ja rahvusvahelised organisatsioonid, sealhulgas noorteorganisatsioonid, usuasutused ja heategevusühingud, ilmalikud humanistlikud organisatsioonid, valitsusvälised organisatsioonid või muud kodanikuühiskonna osalejad, tingimusel et nad pakuvad solidaarsustegevust, et neil on juriidilise isiku staatus selle riigi õigusaktide kohaselt, kus nad on registreeritud, ja et nad on saanud Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgise. Kvaliteedimärgis tõendab, et tegevus võib vastata artiklis 3 sätestatud eesmärkidele ja pakkuda artikli 4 kohaseid meetmeid.

Muudatusettepanek    119

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Üksuse taotlust saada Euroopa solidaarsuskorpuses osalevaks organisatsiooniks hindab Euroopa solidaarsuskorpuse pädev rakendusasutus järgmiste põhimõtete alusel: võrdne kohtlemine; võrdsed võimalused ja diskrimineerimiskeeld; töökohtade asendamise vältimine; selliste õppekomponenti sisaldavate kvaliteetsete tegevuste pakkumine, mis on suunatud isiklikule, sotsiaalhariduslikule ja kutsealasele arengule; koolituse, töö ja vabatahtliku tegevuse asjakohane korraldus; ohutu ja inimväärne keskkond ja vastavad tingimused ning kasumi taotlemist keelav põhimõte kooskõlas finantsmäärusega. Eespool kirjeldatud põhimõtete alusel saab kindlaks teha, kas üksuse või organisatsiooni tegevus vastab Euroopa solidaarsuskorpuse nõuetele.

2.  Üksuse taotlust saada Euroopa solidaarsuskorpuses osalevaks organisatsiooniks hindab Euroopa solidaarsuskorpuse pädev rakendusasutus järgmiste põhimõtete alusel: võrdne kohtlemine; võrdsed võimalused ja diskrimineerimiskeeld; töökohtade asendamise vältimine; selliste õppekomponenti sisaldavate ja väljaselgitatud kogukonnavajadustele selget lisaväärtust andvate kvaliteetsete, hõlpsasti ligipääsetavate ja kaasavate tegevuste pakkumine, mis on suunatud isiklikule, sotsiaalhariduslikule ja kutsealasele arengule; koolituse, töö ja vabatahtliku tegevuse asjakohane korraldus; ohutu ja inimväärne keskkond ja vastavad tingimused; ning kasumi taotlemist keelav põhimõte kooskõlas finantsmäärusega. Eespool kirjeldatud põhimõtete ja eesmärkide alusel saab kindlaks teha, kas üksuse või organisatsiooni tegevus vastab Euroopa solidaarsuskorpuse nõuetele. Kvaliteedimärgis antakse ainult organisatsioonidele, kes võtavad kohustuse neid põhimõtteid järgida.

Muudatusettepanek    120

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Hindamise tulemusena võidakse üksusele anda Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgis. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust hinnatakse regulaarselt uuesti ja märgis võidakse tagasi võtta.

3.  Hindamise tulemusena võidakse üksusele anda Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgis. Kvaliteedimärgise saamiseks täidetavad tingimused erinevad sõltuvalt solidaarsustegevuse liigist ja üksuse funktsioonist. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust hinnatakse regulaarselt uuesti ja märgise väärkasutuse või lõikes 2 osutatud põhimõtete rikkumise korral võetakse märgis tagasi. Üksus, kes oma tegevust oluliselt muudab, teatab sellest pädevale rakendusasutusele, et korraldataks uus hindamine.

Muudatusettepanek    121

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Kvaliteedimärgise saanud osalevatel organisatsioonidel on sobivate taotlejate leidmiseks juurdepääs platvormile, kus nad saavad hõlpsasti otsida sobivaid taotlejaid, et muuta solidaarsustegevusest osavõtmise protsess lihtsamaks nii osalejatele kui ka osalevatele organisatsioonidele.

Muudatusettepanek    122

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 b.  Osalevad organisatsioonid toetavad programmi edendamist, pakkudes endistele osalejatele võimalust jagada oma kogemusi ning tegutseda võrgustike kaudu programmi võimaliku uue osalejate põlvkonna saadikutena.

Muudatusettepanek    123

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Osalevad organisatsioonid täidavad Euroopa solidaarsuskorpuse raamistikus mitut ülesannet. Vastuvõtja rollis viivad nad ellu tegevusi, mis on seotud solidaarsustegevuse pakkumiste tegemisega registreeritud osalejatele, osalejate valiku ja vastuvõtmisega, kaasa arvatud tegevuste korraldamine ning osalejate juhendamine ja toetamine solidaarsustegevuse kõigi etappide ajal, osalejatele turvalise ja sobiva töökeskkonna loomine ja osalejale tagasiside andmine pärast tegevuse lõppu, kui see on asjakohane. Toetaja rollis viivad nad ellu tegevusi, mis on seotud osalejate saatmise, ettevalmistamise ja toetamisega enne ärasõitu ning solidaarsustegevuse ajal ja pärast seda, sealhulgas osalejate koolitus ja nende suunamine kohalike organisatsioonide juurde pärast tegevuse lõppu. Toetaja rolli täitvad organisatsioonid võivad solidaarsusprojektides osalejatele pakkuda ka haldus- ja logistilist tuge.

Muudatusettepanek    124

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Rahastamist Euroopa solidaarsuskorpuse raames võivad taotleda kõik osalevates riikides asutatud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused ning rahvusvahelised organisatsioonid. Artiklites 7, 8 ja 11 osutatud tegevuste korral peab osalev organisatsioon Euroopa solidaarsuskorpuse raames toimuva rahastamise eeltingimusena saama kvaliteedimärgise. Artiklis 9 osutatud solidaarsusprojektide puhul võivad Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate mitteametlike rühmade nimel taotleda rahastamist ka füüsilised isikud.

Rahastamist Euroopa solidaarsuskorpuse raames võivad taotleda kõik osalevates riikides asutatud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused ning rahvusvahelised organisatsioonid. Artiklites 7, 8 ja 11 osutatud tegevuste korral peab osalev organisatsioon Euroopa solidaarsuskorpuse raames toimuva rahastamise eeltingimusena saama kvaliteedimärgise. Artiklis 9 osutatud solidaarsusprojektide puhul võivad Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate mitteametlike rühmade nimel taotleda rahastamist ka füüsilised isikud. Üldreeglina esitatakse toetuse taotlused selle riigi riiklikule korraldusasutusele, kus organisatsioon asub. Toetuse taotlused üleeuroopaliste või rahvusvaheliste organisatsioonide poolt korraldatavateks tegevusteks, vabatahtlike rühmade tegevuseks Euroopa tasandil kindlaks määratud prioriteetsetes valdkondades ning kolmandates riikides läbiviidavateks humanitaarabioperatsioone toetavateks tegevusteks esitatakse EACEA-le.

Muudatusettepanek    125

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tööprogramm

Iga-aastane tööprogramm

Muudatusettepanek    126

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõik -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Teisesed poliitilised valikud ja prioriteedid, sh artiklites 4–11 kirjeldatud konkreetsete meetmete üksikasjad määratakse igal aastal kindlaks finantsmääruse artiklis 110 osutatud tööprogrammidega. Iga-aastases tööprogrammis esitatakse ka programmi rakendamise üksikasjad. Iga-aastases tööprogrammis tuleb näidata ka igale meetmele eraldatavat soovituslikku summat ning riiklike korraldusasutuste hallatavate meetmete korral vahendite jagunemist liikmesriikide ja programmiga ühinenud kolmandate riikide vahel. Komisjonile antakse volitused võtta vastavalt artiklile 29 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, võttes vastu iga-aastasi tööprogramme.

Selgitus

Muudatusettepanekus käsitletakse tööprogrammide vastuvõtmist mitte rakendusaktide, vaid delegeeritud õigusaktidega. Sellega teatatakse, et määrus sisaldab piiratud arvu poliitilisi üksikasju, et tagada paindlikkus, ja et üksikasjalikud poliitilised valikud tehakse iga-aastaste tööprogrammide kaudu. Muudatusettepanek kajastab horisontaalset lähenemisviisi, mis on kooskõlas muude CULT-komisjoni mitmeaastase finantsraamistikuga seotud menetlustega.

Muudatusettepanek    127

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust. Vahehindamisega koos tuleb esitada varasema programmi lõpphindamise aruanne.

2.  Programmi vahearuanne koostatakse siis, kui programmi rakendamise kohta on piisavalt teavet. Komisjon esitab vahearuande Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele hiljemalt 30. juunil 2024. Sellega koos tuleb esitada varasema programmi lõpphindamise aruanne.

Muudatusettepanek    128

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Komisjon teeb vajaduse korral ning liikmesriikide esitatud vahekokkuvõtte ja rakendamisaruannete põhjal seadusandlikud ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks. Komisjon annab Euroopa Parlamendi pädevate komisjonide ees vahekokkuvõtte kohta aru, sh seoses oma otsusega, kas käesoleva määruse muutmine on vajalik.

Selgitus

Selle muudatusega nähakse ette nõuetekohane vahekokkuvõte ja läbivaatamisklausel, milles kajastatakse horisontaalset lähenemisviisi kooskõlas muude CULT-komisjoni mitmeaastase finantsraamistikuga seotud menetlustega.

Muudatusettepanek    129

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liidu rahaliste vahendite saajad teadvustavad liidu vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse, eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides, nad annavad eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele liidu rahaliste vahendite kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

1.  Liidu rahaliste vahendite saajad teadvustavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele liidu rahaliste vahendite kohta kiiret, sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

Muudatusettepanek    130

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjon rakendab programmi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.

2.  Komisjon rakendab koostöös osalevate riikide ametiasutuste ja riiklike korraldusasutustega ning asjaomaste liidu tasandi võrgustikega programmi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.

Muudatusettepanek    131

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Artiklis 23 osutatud riiklikud korraldusasutused peavad koostama järjekindla strateegia sihtrühmade tõhusaks teavitamiseks ning selleks, et programmi raames hallatavate meetmetega toetatavate tegevuste tulemusi tõhusalt levitada ja kasutada, nad abistavad komisjoni programmi, sealhulgas riigi ja liidu tasandil hallatavaid meetmeid ja tegevusi ja programmi tulemusi käsitleva teabe levitamise ülesande täitmisel, teavitades asjaomaseid sihtrühmi oma riigis võetud meetmetest ja korraldatud tegevustest.

3.  Artiklis 23 osutatud riiklikud korraldusasutused peavad koostama järjekindla strateegia sihtrühmade tõhusaks teavitamiseks ja nendeni jõudmiseks ning selleks, et programmi raames hallatavate meetmetega toetatavate tegevuste tulemusi tõhusalt kõikidele potentsiaalsetele toetusesaajatele levitada ja kasutada, nad abistavad komisjoni programmi, sealhulgas riigi ja liidu tasandil hallatavaid meetmeid ja tegevusi ja programmi tulemusi käsitleva teabe levitamise ülesande täitmisel, teavitades asjaomaseid sihtrühmi oma riigis võetud meetmetest ja korraldatud tegevustest.

Muudatusettepanek    132

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Osalevad organisatsioonid kasutavad programmiga seonduva teabe levitamiseks kaubamärki „Euroopa solidaarsuskorpus“.

Muudatusettepanek    133

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Riiklik korraldusasutus konsulteerib korrapäraselt programmi toetusesaajatega (üksikisikute ja organisatsioonidega), et koguda programmi kohta tagasisidet, hinnata tegevuse kvaliteeti ja seda, kuidas tegevus areneb, lähtudes komisjoni suunistest, ning toetab osalejaid raskuste tekkimisel ja selleks, et parandada programmi rakendamist riiklikul tasandil, võttes aluseks nende tagasiside ja eksperditeadmised.

Muudatusettepanek    134

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  määratakse kindlaks asjaomase riikliku korraldusasutuse sisekontrollistandardid ja nähakse riiklike korraldusasutuste jaoks ette liidu toetusvahendite haldamise eeskirjad;

(a)  määratakse kindlaks asjaomase riikliku korraldusasutuse sisekontrollistandardid ja nähakse riiklike korraldusasutuste jaoks ette liidu toetusvahendite haldamise eeskirjad, võttes arvesse lihtsustamisnõudeid ning mitte tekitades osalejatele ja osalevatele organisatsioonidele lisakoormust.

Muudatusettepanek    135

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  sealhulgas nõue korraldada korrapäraselt kohtumisi ja koolitust koos riiklike büroode võrgustikuga või selle võrgustiku tarbeks, et tagada programmi ühetaoline elluviimine kõigis osalevates riikides;

Muudatusettepanek    136

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Komisjon korraldab korrapäraselt programmi rakendamist käsitlevaid kohtumisi esinduslikul arvul ja liiki võrgustikega, kes esindavad noori ja vabatahtlikke, ja muude asjakohaste kodanikuühiskonna organisatsioonidega, sealhulgas programmi tegevuse seisukohast oluliste sotsiaalpartnerite ja võrgustikega.

Muudatusettepanek    137

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Kui komisjon ei saa iga-aastast liidu vahendite haldaja kinnitust või sõltumatu auditeerimisasutuse sellekohast arvamust aktsepteerida või kui riiklik korraldusasutus ei võta komisjoni tähelepanekuid rahuldavalt arvesse, võib komisjon rakendada ettevaatus- ja parandusmeetmeid, mis on vajalikud, et kaitsta liidu finantshuve kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 131 lõike 3 punktiga c.

Muudatusettepanek    138

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 24 a

 

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet

 

EACEA vastutab liidu tasandil üleeuroopaliste või platvormi kaudu tegutsevate organisatsioonide poolt esitatud artiklis 7 loetletud programmi projekti tegevuse, Euroopa tasandil kindlaks määratud prioriteetsetes valdkondades toimuva vabatahtlike rühmade tegevuse ning kolmandates riikides humanitaarabioperatsioonide toetuseks korraldatud tegevuse toetuse haldamise kõikide etappide eest.

 

EACEA vastutab ka üleeuroopaliste või platvormi kaudu tegutsevate organisatsioonide, riiklike kavade või liidu ühiselt hallatavate fondide rakendamise eest vastutavate organisatsioonide ja humanitaarabioperatsioone toetada soovivate organisatsioonide akrediteerimise (st kvaliteedimärgise andmise) ja järelevalve eest.

Muudatusettepanek    139

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Auditid liidu rahalise toetuse kasutamise kohta, mille on teinud isikud või üksused, sh muud kui need, kes on saanud selleks volitused liidu institutsioonidelt või asutustelt, on aluseks finantsmääruse [artikli 127] kohasele üldisele kindlusele.

1.  Auditid liidu rahalise toetuse kasutamise kohta, mille on teinud isikud või üksused, sh muud kui need, kes on saanud selleks volitused liidu institutsioonidelt või asutustelt, on aluseks finantsmääruse artikli [127] kohasele üldisele kindlusele ning neid viiakse ellu samade kriteeriumide kohaselt kõikides liikmesriikides.

Muudatusettepanek    140

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Riiklikud korraldusasutused vastutavad esmaste kontrollide eest, mida tehakse toetusesaajate suhtes nende ülesandeks usaldatud Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete osas. Kontrollid peavad tagama piisava kindlustunde selles osas, et toetusi kasutatakse sihipäraselt ja kooskõlas kohaldatavate liidu eeskirjadega.

2.  Riiklikud korraldusasutused vastutavad esmaste kontrollide eest, mida tehakse toetusesaajate suhtes nende ülesandeks usaldatud Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete osas. Kontrollid peavad olema proportsionaalsed ja piisavad ning tagama piisava kindlustunde selles osas, et toetusi kasutatakse sihipäraselt ja kooskõlas kohaldatavate liidu eeskirjadega.

Muudatusettepanek    141

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Euroopa solidaarsuskorpuse meetmed peavad olema kooskõlas asjakohaste liidu tasandi poliitikameetmete, vahendite ja programmidega, eelkõige Erasmuse programmiga, ning Euroopa solidaarsuskorpuse tegevusega seotud olemasolevate liidu tasandi võrgustikega ja neid täiendama.

1.  Euroopa solidaarsuskorpuse meetmed peavad olema kooskõlas asjakohaste liidu tasandi poliitikameetmete, vahendite ja programmidega, eelkõige Erasmuse programmiga, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (ESIF) ning õiguste ja väärtuste programmiga, ning Euroopa solidaarsuskorpuse tegevusega seotud olemasolevate liidu tasandi võrgustikega ja neid täiendama.

Muudatusettepanek    142

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Euroopa solidaarsuskorpuse meetmed peavad olema kooskõlas ja vastastikku täiendavad ka osalevate riikide asjaomaste riigi tasandi poliitikameetmete, programmide ja vahenditega. Selleks vahetavad komisjon, riiklikud ametiasutused ja riiklikud korraldusasutused teavet ühelt poolt solidaarsuse ja noortega seotud olemasolevate riiklike kavade ja prioriteetide kohta ning teiselt poolt Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete kohta, pidades silmas tuginemist asjakohastele headele tavadele ning tõhususe ja tulemuslikkuse saavutamist.

2.  Euroopa solidaarsuskorpuse meetmed ei asenda osalevate riikide asjaomaseid riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi poliitikameetmeid, programme ja vahendeid, vaid on nendega kooskõlas ja vastastikku täiendavad. Selleks vahetavad komisjon, riiklikud ametiasutused ja riiklikud korraldusasutused teavet ühelt poolt solidaarsuse ja noortega seotud olemasolevate riiklike kavade ja prioriteetide kohta ning teiselt poolt Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete kohta, pidades silmas tuginemist asjakohastele headele tavadele ning tõhususe ja tulemuslikkuse saavutamist.

Muudatusettepanek    143

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Maksimeerimaks liidu rahastamise tulemuslikkust ja programmi mõju, püüavad kõigi tasandite asjaomased ametiasutused luua koostoime kõigi asjaomaste programmide vahel ühtsel viisil. Sellise koostoime tulemusel ei kasutata rahalisi vahendeid muude kui käesolevas määruses sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Koostoime ja vastastikune täiendavus toob rakendamise tasandil kaasa kohaldamise lihtsustatud korra, millele lisatakse asjakohased rakendussuunised.

Muudatusettepanek    144

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Euroopa solidaarsuskorpuse meetmed kolmandates riikides, millele on osutatud artiklis 11, peavad eelkõige olema kooskõlas liidu välistegevuse muude valdkondadega, eriti humanitaarabipoliitika, arengukoostööpoliitika, laienemispoliitika, naabruspoliitika ja liidu kodanikukaitse mehhanismiga, ning neid täiendama.

3.  Euroopa solidaarsuskorpuse meetmed kolmandates riikides, millele on osutatud artiklis 11, peavad eelkõige olema kooskõlas liidu välistegevuse muude valdkondadega, eriti humanitaarabipoliitika, arengukoostööpoliitika, julgeolekupoliitika, laienemispoliitika, naabruspoliitika ja liidu kodanikukaitse mehhanismiga, ning neid täiendama.

Muudatusettepanek    145

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Artiklis 19 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile programmi kestuse ajaks.

2.  Artiklites 12, 18 ja 19 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile programmi kestuse ajaks.

Selgitus

Muudatusettepanekus käsitletakse tööprogrammide ja vastavate muudatuste vastuvõtmist mitte rakendusaktide, vaid delegeeritud õigusaktidega.

Muudatusettepanek    146

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 19 osutatud õiguse delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud õiguse delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 12, 18 ja 19 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud õiguse delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

Selgitus

Muudatusettepanekus käsitletakse tööprogrammide ja vastavate muudatuste vastuvõtmist mitte rakendusaktide, vaid delegeeritud õigusaktidega.

Muudatusettepanek    147

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Artikli 19 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

6.  Artiklite 12, 18 ja 19 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Selgitus

Muudatusettepanekus käsitletakse tööprogrammide ja vastavate muudatuste vastuvõtmist mitte rakendusaktide, vaid delegeeritud õigusaktidega.

Muudatusettepanek    148

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – lõik 1– sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Näitajad järelevalve ja aruandluse jaoks:

Programmi üle teostatakse ranget järelevalvet, et mõõta selle üldeesmärgi ja konkreetsete eesmärkide saavutamist ning jälgida selle väljundeid, tulemusi ja mõju. Sel eesmärgil kehtestatakse miinimumnäitajate raamistik, mille alusel töötatakse tulevikus välja üksikasjalik kava programmi väljundite, tulemuste ja mõju kontrollimiseks, mis sisaldab kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate laiendatud kogumit:

Muudatusettepanek    149

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 –punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  piiratud võimalustega osalejate osakaal ning

(b)  piiratud võimalustega osalejate osakaal;

Muudatusettepanek    150

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 –punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgist omavate organisatsioonide arv.

(c)  Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgist omavate organisatsioonide arv;

Muudatusettepanek    151

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  (riigisiseses ja piiriüleses) töös osalevate isikute arv riikide, vanuse ja soo, ametialase tausta ja haridustaseme kaupa;

Muudatusettepanek    152

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c b)  solidaarsusprojektides osalevate isikute arv riikide, vanuse ja soo, ametialase tausta ja haridustaseme kaupa;

Muudatusettepanek    153

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 – punkt c c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c c)  organisatsioonide arv, kelle kvaliteedimärgis on tagasi võetud;

Muudatusettepanek    154

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 – punkt c d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c d)  kvaliteedimärgisega organisatsioonide arv riikide ja saadud rahastuse kaupa;

Muudatusettepanek    155

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 – punkt c e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c e)  vähemate võimalustega osalevate noorte arv. Tulemusnäitajad (koondnäitajad);

Muudatusettepanek    156

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 – punkt c f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c f)  niisuguste osalejate arv, kelle esitatud teabe kohaselt on õpiväljund olnud positiivne;

Muudatusettepanek    157

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 – punkt c g (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c g)  niisuguste osalejate protsent, kelle õpiväljundit on tunnustatud mõne tunnistusega, näiteks noortepassiga, või muud liiki ametliku tunnustusvahendiga, mis tõendab nende osalemist Euroopa solidaarsuskorpuses;

Muudatusettepanek    158

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 – punkt c h (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c h)  osalejate üldine tegevuse kvaliteediga rahulolu määr; ning

Muudatusettepanek    159

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 1 – punkt c i (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c i)  solidaartegevuse raames otseselt või kaudselt toetatud inimeste arv.

(1)

Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(2)

Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.


SELETUSKIRI

Uue ettepaneku kontekst ja poliitikavalikud

Euroopa Liit on rajatud solidaarsusele – tema kodanike vahelisele solidaarsusele, liikmesriikide vahelisele solidaarsusele ja oma tegevuse solidaarsusele nii liidu sees kui ka sellest väljaspool.

Vastusena selgele nõudmisele teha rohkem noorte inimeste heaks saavutasid Euroopa Parlament ja nõukogu 2018. aasta juunis poliitilise kokkuleppe (võeti vastu 2018. aasta 11. septembri täiskogul), millega luuakse Euroopa solidaarsuskorpus, mis koondab mitmed ELi vabatahtliku tegevusega ja solidaarsustegevusega seotud praktika- ja töökohtade kavad ühe ühtse programmi alla, mis toimib ühe akna süsteemina noortele suunatud solidaarsusega seotud kõikidele võimalustele. Programm avab noortele inimestele uued võimalused kohalikul ja Euroopa tasandil kvaliteetsetes solidaarsustegevustes osalemiseks ning annab neile vajalikud tööriistad oma kogukonnale positiivse mõju avaldamiseks, tagades neile samal ajal nende edasiseks isiklikuks arenguks kasuliku koolituse ja pädevuse.

Euroopa Komisjon avaldas 2018. aasta 11. juunil uue Euroopa solidaarsuskorpuse ettepaneku (COM (2018) 440 (lõplik)). Uues ettepanekus ühtlustatakse programmi tegevused mitmeaastase finantsraamistiku etapiga, pakkudes välja sihtotstarbelise eraldise oma eelarvereas. Lisaks laiendatakse ettepanekuga Euroopa solidaarsuskorpuse tegevuste reguleerimisala, et lisada humanitaarabioperatsioone toetavad tegevused, mida rakendati eelnevalt ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuse kaudu. Kahe programmi vahelisi sarnasusi silmas pidades usub komisjon, et nende ühendamine annab järgmised eelised:

•  Kõiki osalejaid vaadatakse ühtse nimekirja alusel, mis parandab värbamisprotsessi läbipaistvust ja kiirust.

•  Luuakse ühtne kaubamärk ja arendatakse kommunikatsioonitegevusi. See suurendaks programmi edendamise tegevustest teavitamise ulatust, muutes selle ühe akna süsteemiks noorte inimeste tehtavate solidaarsustegevuste jaoks.

•  Võetakse kasutusele ühtne rakendusmehhanism. Kõik organisatsioonid ja projektid kasutaksid kvaliteedimärgise ja rahastuse taotlemiseks sama e-vormi. See lihtsustaks organisatsioonide jaoks menetlusi ja vähendaks halduse üldkulusid.

•  Tekitatakse märkimisväärne koostoime ja vähendatakse kulusid, kasutades ühtset tööriistade ja süsteemide kogu.

Ühtlasi tugineb uus ettepanek 2018. aasta juunis saavutatud poliitilise kokkuleppe (vastu võetud 2018. aasta 11. septembri täiskogul) aspektidel ning sisaldab neid suures osas, suurendades samal ajal ambitsioone suurema eelarve, laiendatud reguleerimisala kaudu ja parandades programmi toimivust.

Raportööri seisukoht

Võttes arvesse praeguse Euroopa solidaarsuskorpuse loomise poliitilise kokkuleppe saavutusi ja uue ettepaneku erinevaid aspekte teeb raportöör ettepaneku taaskehtestada teatud aspektid, milles lepiti eelnevalt kokku Euroopa solidaarsuskorpuse 2018–2020 kohta ja mida ei lisatud praegusesse ettepanekusse.

Raportöör korraldas laiaulatusliku ja kõikehõlmava konsulteerimise väga erinevate sidusrühmadega. Sellele konsulteerimisprotsessile ning praeguse raamistiku ja uue pakkumise põhjalikule analüüsile tuginedes on üldine järeldus, et tulevane Euroopa solidaarsuskorpus võiks olla täiustatud raamistikuks solidaarsustegevustele järgmise kaudu:

•  määrata selgemad eesmärgid ja luua parem seotus noorte inimeste tegeliku olukorra ja vajadustega, samuti ühiskonna vajadustega;

•  parandada Euroopa solidaarsuskorpuse tegevustesse kaasatust ja nendele ligipääsetavust kõikidele noortele inimestele, võttes arvesse nende erinevat sotsiaalmajandusliku keskkonda ja erinevaid võimalikke takistusi;

•  tagada tõhus koostoime ja tegevuse ühilduvus Euroopa solidaarsuskorpuse, tulevase Erasmuse programmi ja teiste asjakohaste programmide vahel uuendatud ELi noortestrateegia kontekstis.

Selles kontekstis soovib raportöör esitada tutvumiseks mitmed muudatused, mis on vajalikud eespool kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks.

Eelarve jaotamine vastavalt tegevustele – nimelt on Euroopa solidaarsuskorpuse 2018–2020 praeguses poliitilises kokkuleppes esitatud soovituslikud eelarve jaotuse künnised tegevusalade järgi. Raportöör usub, et uues ettepanekus tuleks ka näidata, kuidas eelarve jaotatakse ära uue Euroopa solidaarsuskorpuse reguleerimisalasse jäävate erinevate tegevuste vahel, ning et jaotus peaks vastama programmi eesmärkidele ja realistlikele ootustele, mis põhinevad eelmiste programmide elluviimisel. Raportööri arvates peab vabatahtlik tegevus olema programmi tuumaks, samas peab jaotus jääma soovituslikuks, et oleks võimalus vajalikuks paindlikkuseks.

•  Euroopa solidaarsuskorpuse suurem nähtavus – seitsme aasta jooksul 350 000+ töö- ja praktikakoha loomise eesmärgi saavutamiseks tuleb Euroopa solidaarsuskorpust ja selle võimalusi toetada tunduvalt ambitsioonikama kommunikatsiooni- ja nähtavuskampaaniaga. Raportöör arvab, et seda saab teha järgmiste isikute / järgmise kaudu:

o  Euroopa solidaarsuskorpuse saadikud (endisi osalejaid julgustataks jagama oma kogemusi noortevõrgustike ja haridusasutuste kaudu, samal ajal kui riiklikud korraldusasutused peavad neile andma asjakohast toetust);

o  kasutada programmi edendamiseks dünaamilisi kommunikatsioonivahendeid, sh sotsiaalmeediat;

o  suurendada teavitus- ja kommunikatsioonistrateegiaid eelkõige äärealadel.

•  Sidusrühmade suurem osalus terves tsüklis – raportöör arvab, et sidusrühmadega, eelkõige noortevõrgustikega ja osalevate organisatsioonidega tuleb regulaarselt konsulteerida kogu programmi rakendamise ajal.

•  Rõhk kaasatuse eesmärgile ja selle konkretiseerimisele – tõenditele ja konsulteerimise tulemustele tuginedes arvab raportöör, et programmi kaasatuse aspekti saab parandada ja tugevdada kogu programmi ulatuses. Selles valdkonnas pakutakse välja järgmised aspektid:

o  tagasiside peab sisaldama hinnangut selle kohta, kuidas osaleja arvates kaasatuse eesmärk (koos programmi teiste eesmärkidega) saavutatakse;

o  riigisiseseid tegevusi tuleks piirata valdava kaasatuse eesmärki täitvate projektidega (liikmesriigid peavad põhiliselt vastutama siseriiklike tegevuste rahastamise eest, kuid juhul, kui riiklikud tegevuskavad ei ole saadaval, oleks ebaõiglane jätta kõrvale vähemate võimalustega noored inimesed, kellel puuduvad mõnikord alternatiivvõimalused);

o  Euroopa solidaarsuskorpus peab ka tagama osalise ajaga solidaarsustegevusi vähemate võimalustega noortele inimestele.

•  Kvaliteedimärgiste diferentseerimine – raportöör arvab, et võimaluste kõrge kvaliteedi tagamiseks tuleb osalevatele organisatsioonidele kohaldada tegevuse liigile vastava kvaliteedimärgise andmisel erinevaid nõudeid (erinevateks tegevusteks on vaja erinevat suutlikkust ja erinevaid teenuseid).

•  Tähelepanu pikaajalisele vabatahtlikule tegevusele – vabatahtliku tegevuse kogemused Euroopa solidaarsuskorpuse reguleerimisalas peaksid julgustama osalejaid elukestvalt osalema solidaarsustegevustes. Euroopa solidaarsuskorpus peaks tugevdama vabatahtlikkuse vaimu noorte inimeste hulgas.

•  Töökohad ja praktika – raportöör arvab, et kõik töö- või praktikakohas tehtavad solidaarsustegevused peavad hõlmama põhjalikku ja sisukat õppe- ja koolituskomponenti (nagu on märgitud praktika kvaliteediraamistikus). Lisaks, ning et tugevdada tegevuste solidaarsusmõõdet, peavad kõik Euroopa solidaarsuskorpuse reguleerimisalasse jäävad töö- ja praktikakohad eranditult hõlmama mittetulunduslikke ülesandeid üksuse liigist olenemata.

•  Delegeeritud õigusaktidena vastu võetavad tööprogrammid – Raportöör arvab, et rakendusaktide kaudu tööprogrammi kavandatud vastuvõtmine jätab komisjonile võimaluse teha teiseseid poliitikavalikuid. See suutlikkus peaks jääma kaasseadusandjate pädevusse. Seetõttu peaks delegeeritud õigusakt olema tööprogrammide vastuvõtmiseks sobiv vahend. See aspekt on seotud ka üldise aruteluga Euroopa Parlamendi kontrollivolituste üle.

•  Solidaarsuse definitsioon ja vabatahtliku tegevuse täpsustatud definitsioon – raportöör arvab, et Euroopa solidaarsuskorpusel on suur potentsiaal solidaarsustunde tugevdamisel kogu Euroopas. Tugevam solidaarsustunne võiks aidata kaasa tugeva, ühendatud ja vastupidava liidu rajamisele. Ühtlasi arvab raportöör, et solidaarsuse definitsioon võiks olla ühendavaks põhimõtteks programmi rakendamisel. Solidaarsustunnet esindab kõige paremini vabatahtlikus tegevuses osalemine. Seetõttu oleks vabatahtliku tegevuse täpsem definitsioon samuti samm paremuse suunas.

•  Suur mõju ühiskonna vajadustele – Euroopa solidaarsuskorpuse reguleerimisalasse jääva solidaarsustegevusega seotud praktika- ja töökohtadega loodud võimalustel peaks olema suur mõju ühiskonnale, tugevdades ühtekuuluvust, solidaarsust ja demokraatiat Euroopas ja mujal. Raportöör usub, et mõju ühiskonnale saab suurendada, kui tegevused vastavad konkreetsetele ühiskondlikele vajadustele ja kohapeal valitsevatele humanitaarprobleemidele, keskendudes eelkõige sotsiaalse kaasatuse edendamisele.

•  Sihipärasem kasu osalejatele – Euroopa solidaarsuskorpus on väärtuslik vahend osaleja isiklikuks arenguks. Selle potentsiaali maksimeerimiseks tuleb osalejale muuta juba ette kättesaadavaks kindlaks tehtud eraldi tegevuste õpiväljundid, et osaleja saaks teha kindlaks tegevused, mis vastavad kõige paremini tema ootustele ja oskustele. Osalejatele tuleb samuti anda sisukat tagasisidet.

Raporti projekt ei käsitle IV peatüki sätteid (artiklid 10 ja 11 – Euroopa vabatahtlik humanitaarabi korpus), kuna nimetatud sätted jäävad DEVE komisjoni ainupädevusse (töökorra eeskiri 54).


ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (25.1.2019)

kultuuri- ja hariduskomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa solidaarsuskorpuse programm ning tunnistatakse kehtetuks [Euroopa solidaarsuskorpuse määrus] ja määrus (EL) nr 375/2014

(COM(2018)0440 – C8-0264/2018 – 2018/0230(COD))

Arvamuse koostaja (*): Eleni Theocharous

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

LÜHISELGITUS

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku ühendada hiljuti tegevust alustanud Euroopa noorte solidaarsuskorpus 2014. aastal asutatud Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpusega – ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatusega, mis põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 214, milles on sätestatud humanitaarabi õiguslik alus.

ELi humanitaarabi vabatahtlike algatus on aluslepingust tulenev nõue ja selle eesmärk on aidata anda vajaduspõhist humanitaarabi ning tugevdada kolmandate riikide vähemkaitstud või katastroofide tõttu kannatanud kogukondade suutlikkust ja vastupidavust. Vaatamata ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse mitmesele potentsiaalile oli selle algus aeglane, tegelik vabatahtlike arv jäi väiksemaks, kui komisjon alguses oli lootnud, ja vahehindajad märkisid, et partnerite kaasamine humanitaarsektoris ei olnud piisav. Algatuses osalemisest huvitatud organisatsioonide kohustuslik sertifitseerimismenetlus on pikaldane ja koormav. Selle tulemusena jõudis vabatahtlike arv märkimisväärsesse (kuid ikkagi veel liiga väiksesse) suurusjärku alles 2017. aastal. Seetõttu on algatuse kogu potentsiaali endiselt raske hinnata ja see jääb selgelt kasutamata.

Näib aga, et enamik sidusrühmi toetab ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuse ühendamist Euroopa solidaarsuskorpusega, kuna üks võib teist täiendada, nimelt võimaldades humanitaarabile keskenduva vabatahtliku tegevuse kogemust väljaspool liitu. Kui seda nõuetekohaselt arendatakse, peaks see olema oluline vaheetapp noortele, kes on huvitatud karjäärist humanitaarabisektoris, ning väärtuslik lähtepunkt vabatahtlikus tegevuses ja ühiskondlikus töös osalemiseks ning üldise huvi äratamiseks üleilmsete humanitaarprobleemide vastu.

Lisaks peaks mittetulunduslikele humanitaarabiorganisatsioonidele ja tippspetsialistidele jääma võimalus saada osa koolitustest ja rahastamisvõimalustest, kui nad soovivad uues programmis osaleda. Arvamuse koostaja soovitab ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse tegevusele mitte kohaldada üldist 30-aastast vanuse ülempiiri, et võimaldada ka kogenenumatel inimestel osaleda vabatahtlikkuse alusel humanitaarabi andmises, eelkõige seetõttu, et nad võivad enne lähetamist vajada erikoolitust.

Nagu eespool mainitud, on organisatsioonide akrediteerimine ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuses osalemiseks koormav. See on osutunud suureks takistuseks suurema hulga vabatahtlike kaasamisel. Seetõttu on oluline, et juba akrediteeritud organisatsioonid ei peaks uuesti läbima sama protsessi, kui uus määrus jõustub. Lisaks on võtmeküsimus uue kvaliteedimärgise omandamise korra lihtsustamine osalevate organisatsioonide jaoks.

Peale selle peab arengukomisjon tagama, et Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse tegevust käsitlevad sätted (määruse IV peatükk), mille puhul meil on ainupädevus, tagaksid vastastikuse täiendavuse ja kooskõla ELi muude humanitaarabi meetmetega ja Euroopa humanitaarabikonsensusega. Tulevase programmi selle osa rakendamisel tuleb täielikult järgida humanitaarabi põhimõtteid ning see peab väljenduma vajaduspõhises, koordineeritud ja tõhusas humanitaarabis.

Sellega seoses näeb arvamuse koostaja suurimat potentsiaali meetmetes, mis keskenduvad organisatsioonilise ja kohapealse suutlikkuse suurendamisele, vastupidavusele ning tegevusvormidele, mis ühendavad hädaabi, taastus- ja arenguabi (LRRD), seostavad humanitaar- ja arenguabi, aitavad vähendada katastroofiohtu ja suurendada katastroofideks valmisolekut ning suurendada üldisemalt teadlikkust humanitaarvajadustest ja -põhimõtetest ning parandada sellekohast teavevahetust.

Mis puudutab käesoleva määruse-eelnõu sätteid, mille puhul arengukomisjon jagab pädevust kultuurikomisjoniga, siis oleme seisukohal, et üldiselt tuleks rohkem rõhutada kestlikku arengut, põhimõtet „kedagi ei tohi kõrvale jätta“, vaesuse kaotamist, inimõigusi ja soolist võrdõiguslikkust.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a)  Pidades silmas humanitaarkriiside ja ülemaailmsete hädaolukordade arvu märkimisväärset suurenemist ning selleks, et edendada solidaarsust ning humanitaarabi nähtavust liidu kodanike seas, on vaja arendada solidaarsust liikmesriikide vahel ning inimtegevusest põhjustatud kriisidest või loodusõnnetustest mõjutatud kolmandate riikidega.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1 b)  Humanitaarabi põhineb erapooletuse, neutraalsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõtetel, mis sisalduvad rahvusvahelises humanitaarõiguses ja liidu õiguses. Humanitaarabi võimaldab vajaduspõhiselt hädaolukorrale reageerida, et kaitsta inimelusid, ära hoida ja leevendada inimeste kannatusi, hoida inimväärikust ning pakkuda kaitset inimtegevusest põhjustatud kriiside või loodusõnnetuste tõttu kannatanud haavatavatele inimrühmadele. Humanitaarabi olulised koostisosad on ka katastroofiohu vähendamine ja katastroofideks valmisoleku suurendamine suutlikkuse ja vastupidavuse tugevdamise meetmete abil.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) 14. septembri 2016. aasta kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta rõhutati vajadust investeerida noortesse ja teatati Euroopa solidaarsuskorpuse (edaspidi „programm“) loomisest, et luua noortele inimestele kogu liidus võimalusi ühiskonda sisuliselt panustada, näidata üles solidaarsust ning arendada oma oskusi, omandades lisaks töökogemusele ka väärtuslikke inimlikke kogemusi.

välja jäetud

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) 7. detsembri 2016. aasta teatises „Euroopa solidaarsuskorpus“18 rõhutas komisjon vajadust tugevdada solidaarsustöö aluseid kogu Euroopas, et pakkuda noortele rohkem ja paremaid võimalusi eri valdkondi hõlmavaks solidaarsustegevuseks ning toetada riiklikke ja kohalikke osalejaid nende püüdlustes tulla toime eri probleemide ja kriisidega. Teatisega käivitati Euroopa solidaarsuskorpuse esimene etapp, mille puhul kasutati mitmesuguseid liidu programme, et pakkuda noortele üle kogu liidu vabatahtliku tegevuse, praktika- või töövõimalusi.

välja jäetud

__________________

 

18 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa solidaarsuskorpus“ (COM(2016) 942 final).

 

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4 a)  Vabatahtlik tegevus on konkreetne ja nähtav solidaarsuse väljendus, mis võimaldab inimestel anda oma teadmised, oskused ja aja ilma rahalise ajendita ühiskonna, kohalike kogukondade või kaasinimeste teenistusse.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 b)  Abi, mida antakse inimestele ja kogukondadele väljaspool liitu, kes seisavad silmitsi katastroofidega või kes on eriti haavatavad katastroofide suhtes ja kes vajavad humanitaarabi, ning mis põhineb neutraalsuse, humaansuse, sõltumatuse ja erapooletuse aluspõhimõtetel, on oluline solidaarsuse väljendus. Rahalised eraldised peaksid seda põhimõtet kajastama ja võimaldama vähemalt 5000 vabatahtlikku osalemist humanitaarabioperatsioonides.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 c)  Osalevad vabatahtlikud ja organisatsioonid, kes rakendavad Euroopa vabatahtlikku humanitaarabikorpust, peaksid järgima põhimõtteid, mis on sätestatudEuroopa konsensuses humanitaarabi valdkonnas.

 

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4 d)  Vaja on veelgi suurendada solidaarsust kriiside ja katastroofide ohvritega kolmandates riikides ning tõsta liidu kodanike üldist teadlikkust humanitaarabist ja vabatahtlikust tegevusest kui elukestvast tegevusest ning humanitaarabi ja vabatahtliku tegevuse märgatavust.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4 e)  Liit ja selle liikmesriigid on võtnud kohustuse rakendada kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja järgida kestliku arengu eesmärke nii liidusiseselt kui ka välistegevuse kaudu.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4 f)  19. mai 2017. aasta järeldustes humanitaarabi ja arengu vahelise seose kohta tunnistas nõukogu vajadust tugevdada vastupidavust, milleks tuleb humanitaarabi ja arengukoostöö paremini omavahel siduda ning veelgi tugevdada üksteist täiendavate käsituste vahelisi tegevuslikke seoseid, mis hõlmavad humanitaarabi, arengukoostööd ja konfliktide ennetamist.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Noortele tuleks pakkuda solidaarsustegevuses osalemiseks hõlpsasti kättesaadavaid võimalusi, mis lubaksid neil väljendada oma tahet kogukondade hüvangule kaasa aidata ning samas omandada väärtuslikke kogemusi, oskusi ja pädevusi, mis aitavad kaasa nende isiklikule, haridusalasele, sotsiaalsele ja erialasele arengule ning kodanikutunde arendamisele, parandades seeläbi nende tööalast konkurentsivõimet. Selline tegevus peaks toetama ka noorte vabatahtlike, praktikantide ja töötajate liikuvust.

(5)  Noortele, sealhulgas haavatavas olukorras ja piiratud võimalustega noortele tuleks pakkuda solidaarsustegevuses osalemiseks hõlpsasti kättesaadavaid võimalusi, mis lubaksid neil väljendada oma tahet kogukondade hüvangule kaasa aidata ning samas omandada väärtuslikke kogemusi, oskusi ja pädevusi, mis aitavad kaasa nende isiklikule, haridusalasele, sotsiaalsele ja erialasele arengule ning kodanikutunde arendamisele, parandades seeläbi nende tööalast konkurentsivõimet. Selline tegevus peaks toetama ka noorte vabatahtlike, praktikantide ja töötajate liikuvust.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Noortele pakutavad solidaarsustegevused peaksid olema kvaliteetsed selles mõttes, et need peaksid vastama rahuldamata ühiskondlikele vajadustele, aitama tugevdada kogukondi, pakkuma noortele võimaluse omandada väärtuslikke teadmisi ja pädevusi, olema noortele taskukohased ning neid tuleks ellu viia ohututes ja tervislikes tingimustes.

(6)  Noortele pakutavad solidaarsustegevused peaksid olema kvaliteetsed selles mõttes, et need peaksid vastama rahuldamata ühiskondlikele vajadustele, aitama tugevdada kogukondi ja suurendada suutlikkust, pakkuma noortele võimaluse omandada väärtuslikke teadmisi ja pädevusi, olema noortele taskukohased ning neid tuleks ellu viia ohututes, kaasavates ja tervislikes tingimustes, arvestades, et kohalike ja piirkondlike ametiasutuste ja sidusrühmadega peetavat dialoogi tuleks ergutada, et tagada vajadustele suunatud programm ning et edendada vabatahtlikku tegevust partnerriikides ja lisada solidaarsusmeetmetele tugev arengu edendamise mõõde;

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8 a)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 375/20141a kohaselt läbi viidud lähetavate ja vastuvõtvate organisatsioonide sertifitseerimist ei tohiks dubleerida uue Euroopa solidaarsuskorpuse programmi raames ning samaväärsust tuleks tunnustada käesoleva määruse rakendamisel alates 2021. aastast.

 

____________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 375/2014, millega asutatakse Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus (ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitlev algatus) (ELT L 122, 24.4.2014, lk 1).

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Euroopa solidaarsuskorpus avab noortele uusi vabatahtliku tegevuse, praktika- või töövõimalusi solidaarsusega seotud valdkondades, samuti võimalusi töötada välja ja arendada nende enda algatusel põhinevaid solidaarsusprogramme. Need võimalused aitavad edendada noorte isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut ning arendada neis kodanikutunnet. Euroopa solidaarsuskorpus toetab ka Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate ja organisatsioonide võrgustikutegevust, samuti meetmeid, mis aitavad tagada toetatava tegevuse kvaliteeti ja parandada tegevuse käigus omandatud õpiväljundite valideerimist. Seega aitab see kaasa ka noorte jaoks olulisele Euroopa tasandi koostööle ja suurendab teadlikkust selle positiivsest mõjust.

(9)  Euroopa solidaarsuskorpus avab noortele uusi vabatahtliku tegevuse, praktika- või töövõimalusi solidaarsusega seotud valdkondades, samuti võimalusi töötada välja ja arendada nende enda algatusel põhinevaid solidaarsusprogramme. Need võimalused aitavad edendada noorte isiklikku, haridusalast, sotsiaalset, kultuurilist ja erialast arengut ning arendada neis kodanikutunnet. Euroopa solidaarsuskorpus toetab ka Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate ja organisatsioonide võrgustikutegevust, samuti meetmeid, mis aitavad tagada toetatava tegevuse kvaliteeti ja parandada tegevuse käigus omandatud õpiväljundite valideerimist. Seega aitab see kaasa ka noorte jaoks olulisele Euroopa tasandi koostööle ja suurendab teadlikkust selle positiivsest mõjust.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Kõnealused tegevused peaksid tooma kasu kogukonnale ning soodustama samas ka üksikisikute isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut, samuti arendama kodanikutunnet; tegevus võib toimuda vabatahtliku tegevuse, praktika või töö, projektide või võrgustikutegevusena mitmesugustes valdkondades, nt hariduse ja koolituse, tööhõive, soolise võrdõiguslikkuse, ettevõtluse (eriti sotsiaalse ettevõtluse), kodanikuaktiivsuse ja demokraatliku osaluse, keskkonna- ja looduskaitse, kliimameetmete, suurõnnetuste ärahoidmise, nendeks valmisoleku ja nende tagajärgedest taastamise, põllumajanduse ja maaelu arengu, toidu ja muude toodete jagamise, tervise ja heaolu, loovuse ja kultuuri, kehakultuuri ja spordi, sotsiaalabi ja hoolekande, kolmandate riikide kodanike vastuvõtu ja integratsiooni, territoriaalse koostöö ja ühtekuuluvuse ning piiriülese koostöö valdkonnas. Solidaarsustegevus peaks hõlmama arvestatavat õppe- ja koolitusmõõdet ja pakkuma osalejatele asjakohaseid meetmeid enne ja pärast solidaarsustegevust ning selle kestel.

(10)  Kõnealused tegevused peaksid tooma kasu kogukonnale ning soodustama samas ka üksikisikute isiklikku, haridusalast, sotsiaalset, kultuurilist ja erialast arengut, samuti arendama kodanikutunnet; tegevus võib toimuda vabatahtliku tegevuse, praktika või töö, projektide või võrgustikutegevusena mitmesugustes valdkondades, nt hariduse ja koolituse, tööhõive, soolise võrdõiguslikkuse, ettevõtluse (eriti sotsiaalse ettevõtluse), ringmajanduse, kodanikuaktiivsuse ja demokraatliku osaluse, keskkonna- ja looduskaitse, kliimameetmete, loodus- või inimtegevusest põhjustatud suurõnnetuste ärahoidmise ja nende tagajärgedest taastamise, katastroofide tõttu kannatanud haavatavate inimrühmade, vastupidavuse, vaesuse vähendamise, toiduga kindlustatuse, põllumajanduse ja maaelu arengu, toidu ja muude toodete jagamise, tervise ja heaolu, loovuse ja kultuuri, kehakultuuri ja spordi, sotsiaalabi ja hoolekande, kolmandate riikide kodanike, eelkõige saatjata alaealiste vastuvõtu ja integratsiooni, konfliktide ennetamise, rahu ja lepitamise, inimõiguste, soolise võrdõiguslikkuse, territoriaalse koostöö ja ühtekuuluvuse ning piiriülese koostöö valdkonnas. Solidaarsustegevus peaks hõlmama arvestatavat õppe- ja koolitusmõõdet ja pakkuma osalejatele asjakohaseid meetmeid enne ja pärast solidaarsustegevust ning selle kestel.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Vabatahtlik tegevus (nii liidu piires kui ka sellest väljaspool) on mitteformaalse ja informaalse õppimise kontekstis rikastav kogemus, mis edendab noorte isiklikku, sotsiaalhariduslikku ja erialast arengut, kodanikuaktiivsust ja tööalast konkurentsivõimet. Vabatahtlik tegevus ei tohiks negatiivselt mõjutada ega asendada võimalikke või olemasolevaid tasustatavaid töökohti. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema noortevaldkonna vabatahtliku tegevuse meetmete alal koostööd avatud koordinatsiooni meetodi kaudu.

(11)  Vabatahtlik tegevus (nii liidu piires kui ka sellest väljaspool) on mitteformaalse ja informaalse õppimise kontekstis rikastav kogemus, mis edendab noorte osalejate isiklikku, kultuurilist, sotsiaalhariduslikku ja erialast arengut, vastutustunnet, kodanikuaktiivsust ja tööalast konkurentsivõimet. Vabatahtlik tegevus ei tohiks negatiivselt mõjutada ega asendada võimalikke või olemasolevaid tasustatavaid töökohti. Euroopa solidaarsuskorpuse programmi raames toimuv vabatahtlik tegevus peaks ka täiendama kohalikke, piirkondlikke ja riiklikke vabatahtliku tegevuse kavasid, kui sellised kavad on olemas. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema noortevaldkonna vabatahtliku tegevuse meetmete alal koostööd avatud koordinatsiooni meetodi kaudu.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Praktika või töö solidaarsusega seotud valdkondades võivad pakkuda noortele täiendavaid võimalusi alustada tegevust tööturul, aidates samas kaasa peamiste ühiskonnaprobleemide lahendamisele. See võib aidata suurendada noorte tööalast konkurentsivõimet ja produktiivsust, lihtsustades samas nende üleminekut hariduse omandamiselt tööellu, mis on nende tööturuvõimaluste suurendamise seisukohast keskse tähtsusega. Euroopa solidaarsuskorpuse raames pakutav praktika vastab kvaliteedipõhimõtetele, mis on esitatud nõukogu soovituses praktika kvaliteediraamistiku kohta21. Pakutav praktika ja töö on noortele hüppelauaks tööturule sisenemisel ning seetõttu kaasneb sellega asjakohane tegevusjärgne toetus. Praktika ja töö korraldamist hõlbustavad asjaomased tööturuosalised, eelkõige avaliku ja erasektori tööturuasutused, sotsiaalpartnerid ja kaubanduskojad, ning praktika ja töö eest maksavad tasu osalevad organisatsioonid. Osalevate organisatsioonidena peaksid nad taotlema rahastamist Euroopa solidaarsuskorpuse pädeva rakendusasutuse kaudu, pidades silmas seda, et nad on vahendajateks noorte osalejate ning solidaarsussektorites praktika- ja töövõimalusi pakkuvate tööandjate vahel.

(12)  Praktika või töö solidaarsusega seotud valdkondades võivad pakkuda noortele, sealhulgas puuetega ja piiratud võimalustega noortele täiendavaid võimalusi alustada tegevust tööturul, aidates samas kaasa peamiste ühiskonnaprobleemide lahendamisele. See võib aidata suurendada noorte tööalast konkurentsivõimet ja produktiivsust, lihtsustades samas nende üleminekut hariduse omandamiselt tööellu, mis on nende tööturuvõimaluste suurendamise seisukohast – ka mittetulundusorganisatsioonides ning sotsiaal- ja humanitaarabisektoris – keskse tähtsusega. Euroopa solidaarsuskorpuse raames pakutav praktika vastab kvaliteedipõhimõtetele, mis on esitatud nõukogu soovituses praktika kvaliteediraamistiku kohta21, ning ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis sisalduvatele põhimõtetele. Pakutav praktika ja töö on noortele hüppelauaks tööturule sisenemisel ning seetõttu kaasneb sellega asjakohane tegevusjärgne toetus. Praktika ja töö korraldamist hõlbustavad asjaomased tööturuosalised, eelkõige avaliku ja erasektori tööturuasutused, sotsiaalpartnerid ja kaubanduskojad, ning praktika ja töö eest maksavad tasu osalevad organisatsioonid. Osalevate organisatsioonidena peaksid nad taotlema rahastamist Euroopa solidaarsuskorpuse pädeva rakendusasutuse kaudu, pidades silmas seda, et nad on vahendajateks noorte osalejate ning solidaarsussektorites praktika- ja töövõimalusi pakkuvate tööandjate vahel.

__________________

__________________

21 Nõukogu 15. märtsi 2018. aasta soovitus kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistiku kohta (ELT C 153, 2.5.2018, lk 1).

21 Nõukogu 15. märtsi 2018. aasta soovitus kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistiku kohta (ELT C 153, 2.5.2018, lk 1).

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Noorte algatusvõime on ühiskonna ja tööturu jaoks oluline väärtus. Euroopa solidaarsuskorpus aitab seda aspekti edendada, pakkudes noortele võimaluse töötada välja ja viia ellu omi projekte, mille eesmärk on tegeleda konkreetsete probleemidega oma kohaliku kogukonna hüvanguks. Projektide vahendusel saavad noored katsetada ideid ja olla ise solidaarsustegevuse edasiviivaks jõuks. Need projektid on ka hüppelauaks edasises solidaarsustegevuses osalemisele ning esimeseks sammuks, et julgustada Euroopa solidaarsuskorpuses osalejaid ise ettevõtjaks hakkama või moodustama solidaarsus-, mittetulundus- ja noortega seotud valdkondades ühendusi, vabaühendusi või muid organisatsioone.

(13)  Noorte algatusvõime on ühiskonna ja tööturu jaoks oluline väärtus. Euroopa solidaarsuskorpus aitab seda aspekti edendada, pakkudes noortele võimaluse töötada välja ja viia ellu omi projekte, mille eesmärk on tegeleda konkreetsete probleemidega oma kohaliku kogukonna ja samuti ühiskonnas enim puudust kannatavate isikute hüvanguks. Projektide vahendusel saavad noored katsetada ideid ja olla ise solidaarsustegevuse edasiviivaks jõuks. Need projektid on ka hüppelauaks edasises solidaarsustegevuses osalemisele ning esimeseks sammuks, et julgustada Euroopa solidaarsuskorpuses osalejaid jätkama aktiivsete kodanikena tegevust vabatahtlikuna või ühenduste teenistuses või moodustama solidaarsus-, mittetulundus- ja noortega seotud valdkondades ühendusi, vabaühendusi või muid organisatsioone.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13 a)  Vabatahtlikud võivad aidata tugevdada liidu suutlikkust anda vajaduspõhist ja põhimõtetele vastavat humanitaarabi ning suurendada humanitaarabisektori tõhusust, kui nad on asjakohaselt valitud, koolitatud ja lähetusteks ette valmistatud, et tagada neile vajalikud oskused ja pädevused abivajajate kõige tulemuslikumaks abistamiseks, ning tingimusel, et nad saavad arvestada piisava kohapealse toetuse ja järelevalvega. Seetõttu on nii humanitaarabi tõhususe suurendamiseks kui ka vabatahtlike toetamiseks äärmiselt oluline kvalifitseeritud, hästi koolitatud ja kogenud treenerite ja mentorite kohapealne roll.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a)  Riiklikud korraldusasutused peaksid ka julgustama noori vabatahtlikke saama Euroopa solidaarsuskorpuse programmi saadikuteks, et jagada noorteorganisatsioonide, haridusasutuste ja seminaride kauduoma kogemusi. Saadikutena osaleksid nad tulevaste kandidaatide koolitamisel, aidates seega kaasa programmi edendamisele. Selleks peaksid riiklikud korraldusasutused vabatahtlikke toetama.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14 b)  Euroopa solidaarsuskorpuse eduka rakendamise tagamiseks on vaja suurendada selle nähtavust ja sellest teadlikkust ning jätkata olemasolevate rahastamisvõimaluste propageerimist, kasutades selleks teabekampaaniaid (sealhulgas iga-aastane Euroopa solidaarsuskorpuse teabepäev) ja dünaamilisi suhtlusvahendeid ning pöörates sealjuures suurt tähelepanu sotsiaalmeediale, et tagada sihtrühmade, nii üksikisikute kui ka organisatsioonide võimalikult suur informeeritus.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Erilist tähelepanu tuleks pöörata Euroopa solidaarsuskorpuse raames pakutavate tegevuste ja muude võimaluste kvaliteedi tagamisele, pakkudes osalejatele eelkõige koolitust, keeleabi, kindlustust, haldusalast ja tegevusjärgset toetust, samuti Euroopa solidaarsuskorpuse kogemuse najal omandatud teadmiste, oskuste ja pädevuste valideerimist. Ülimalt tähtis on jätkuvalt ka vabatahtlike julgeolek ja turvalisus ning vabatahtlikke ei tohiks lähetada operatsioonidele, mida viiakse läbi rahvusvaheliste ja riigisiseste relvastatud konfliktide toimumiskohas.

(15)  Erilist tähelepanu tuleks pöörata Euroopa solidaarsuskorpuse raames pakutavate tegevuste ja muude võimaluste kvaliteedi tagamisele, pakkudes osalejatele eelkõige koolitust, keeleabi (veebipõhiselt, kui muul viisil ei ole võimalik), kindlustust, haldusalast ja tegevusjärgset toetust, samuti Euroopa solidaarsuskorpuse kogemuse najal omandatud teadmiste, oskuste ja pädevuste valideerimist. Vabatahtlike asjakohane väljaõpe, julgeolek ja turvalisus peaks olema esmatähtsal kohal ning sellega seoses peaks toimuma korrapärane teabevahetus ja riskihindamine, eelkõige Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse puhul. Vabatahtlikke ei tohiks lähetada operatsioonidele, mida viiakse läbi rahvusvaheliste ja riigisiseste relvastatud konfliktide toimumiskohas. Nõuetekohaselt tuleks arvesse võtta ka vabatahtlikega kontaktis olevate laste ja teiste haavatavate isikute ohutust ja huve. Lastega otsest kontakti hõlmavad tegevused peaksid lähtuma lapse parimate huvide põhimõttest ning nende suhtes tuleks vajaduse korral kohaldada taustakontrolle või muid meetmeid, et tagada laste kaitse.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 a)  Euroopa solidaarsuskorpuse rakendamise kõikides etappides tuleks täielikult järgida võrdsete võimaluste ja diskrimineerimiskeelu põhimõtteid, sealhulgas osalevate vabatahtlike ja organisatsioonide kindlakstegemine ja valimine.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Tagamaks, et Euroopa solidaarsuskorpuse raames korraldatavas tegevuses osalemine mõjutaks osalejate isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut ning arendaks kodanikutunnet, tuleks osalemise läbi omandatud teadmised, oskused ja pädevused ehk õpiväljundid kooskõlas riigi olukorra ja eripäradega täpselt kindlaks teha ja dokumenteerida, nagu on soovitatud nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovituses mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta22.

(16)  Tagamaks, et Euroopa solidaarsuskorpuse raames korraldatavas tegevuses osalemine mõjutaks osalejate isiklikku, haridusalast, sotsiaalset, kultuurilist ja erialast arengut ning arendaks kodanikutunnet, tuleks osalemise läbi omandatud teadmised, oskused ja pädevused ehk õpiväljundid kooskõlas riigi olukorra ja eripäradega täpselt kindlaks teha ja dokumenteerida, nagu on soovitatud nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovituses mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta22.

_________________

_________________

22 Nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitus mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (ELT C 398, 22.12.2012, lk 1–5).

22 Nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitus mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (ELT C 398, 22.12.2012, lk 1–5).

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16 a)  Riiklikud korraldusasutused peaksid ka julgustama noori vabatahtlikke saama Euroopa solidaarsuskorpuse programmi saadikuteks, et jagada oma kogemusi noortevõrgustike, haridusasutuste ja seminaride kaudu. Endised vabatahtlikud ja saadikud võiksid aidata ka tulevasi kandidaate koolitada.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Kvaliteedimärgis peaks tagama, et osalevate organisatsioonide õigused ja kohustused vastavad kogu solidaarsuskogemuse eri etappide vältel Euroopa solidaarsuskorpuse põhimõtetele ja nõuetele. Kvaliteedimärgise saamine on osalemise eeltingimus, kuid märgisega ei peaks automaatselt kaasnema rahastamine Euroopa solidaarsuskorpuse raames.

(17)  Kvaliteedimärgis peaks tagama, et osalevate organisatsioonide õigused, ohutus ja kohustused vastavad kogu solidaarsuskogemuse eri etappide vältel liidu väärtustele, põhimõtetele ja eesmärkidele ning Euroopa solidaarsuskorpuse põhimõtetele ja nõuetele. Kvaliteedimärgise saamine on osalemise eeltingimus, kuid märgisega ei peaks automaatselt kaasnema rahastamine Euroopa solidaarsuskorpuse raames.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Kvaliteedimärgise võivad saada kõik Euroopa solidaarsuskorpuses osaleda soovivad üksused eeldusel, et asjakohased tingimused on täidetud. Kvaliteedimärgise andmiseni viiv protsess peaks olema pidev ja seda peaksid läbi viima Euroopa solidaarsuskorpuse rakendusasutused. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust tuleks regulaarselt uuesti hinnata ja märgise peaks saama tagasi võtta, kui vajalike kontrollide käigus ilmneb, et märgise andmise tingimused ei ole enam täidetud.

(18)  Kvaliteedimärgise võivad saada kõik Euroopa solidaarsuskorpuses osaleda soovivad üksused eeldusel, et asjakohased tingimused on täidetud. Kvaliteedimärgise andmiseni viiv protsess peaks olema pidev ja seda peaksid läbi viima Euroopa solidaarsuskorpuse rakendusasutused kooskõlas kehtivate sertifitseerimiskavadega. Märgise omandamise menetlust tuleks juba sertifitseeritud organisatsioonide, täpsemalt praeguse ELi humanitaarabi vabatahtlike ja ECHO raampartnerluslepingute osaliste jaoks lihtsustada. Selles protsessis tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta sarnaseid protsesse, mis on läbi viidud määruste (EL) nr 375/2014, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/14751a ning nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/961b kohaselt. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust tuleks regulaarselt uuesti hinnata ja märgise peaks saama tagasi võtta, kui vajalike kontrollide käigus ilmneb, et märgise andmise tingimused ei ole enam täidetud. Kvaliteedimärgiste andmise ja uuesti hindamise protsessiga seotud halduskoormus tuleks vähendada miinimumini, et tagada võrdne juurdepääs ja vältida väiksemate organisatsioonide osalemise takistamist.

 

______________________

 

1aEuroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) nr 2018/1475, millega kehtestatakse Euroopa solidaarsuskorpuse õigusraamistik ning muudetakse määrust (EL) nr 1288/2013, määrust (EL) nr 1293/2013 ja otsust 1313/2013/EL (ELT L 250, 4.10.2018, lk 1).

 

1bNõukogu 20. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi kohta (EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1).

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20 a)  Rakendusprotsessi läbipaistvuse ja Euroopa solidaarsuskorpuse programmi tulemuslikkuse suurendamiseks peaks komisjon konsulteerima korrapäraselt peamiste sidusrühmadega, sealhulgas osalevate organisatsioonide ja muude asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonidega, sealhulgas noortevõrgustike ja riiklike noortenõukogudega, samuti tööandjaid ja ametiühinguid esindavate võrgustikega.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Euroopa solidaarsuskorpuse portaali tuleks pidevalt edasi arendada, et tagada lihtne juurdepääs Euroopa solidaarsuskorpusele ning pakkuda huvitatud isikutele ja organisatsioonidele ühte kontaktpunkti, kus nad saaksid muu hulgas registreeruda, profiilide ja võimalustega tutvuda ja neid omavahel sobitada. Samuti peaks kontaktpunkti saama kasutada võrgustikutegevuseks ja virtuaalseks teabevahetuseks, internetikoolituseks, keeleabi ja tegevusjärgse toetuse jaoks, aga ka muude tulevikus tekkida võivate kasulike funktsioonide jaoks.

(23)  Euroopa solidaarsuskorpuse portaali tuleks pidevalt edasi arendada, et tagada kõigi kasutajate jaoks lihtne juurdepääs Euroopa solidaarsuskorpusele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/21021a juurdepääsetavusnõuetega ning pakkuda huvitatud isikutele ja organisatsioonidele ühte kontaktpunkti, kus nad saaksid muu hulgas registreeruda, profiilide ja võimalustega tutvuda ja neid omavahel sobitada. Samuti peaks kontaktpunkti saama kasutada võrgustikutegevuseks ja virtuaalseks teabevahetuseks, internetikoolituseks, keeleabi ja tegevusjärgse toetuse (veebipõhiselt, kui muidu ei ole võimalik) jaoks, aga ka muude tulevikus tekkida võivate kasulike funktsioonide jaoks. Humanitaarabimeetmeid toetavate lähetuste ning vabatahtliku tegevuse ja lähetuse vahelise pika ajavahemiku puhul ei tohiks humanitaarabimeetmetes osalejad kokku puutuda täiendavate takistustega võrreldes teistes valdkondades osalejatega.

 

_______________________

 

1aEuroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (ELT L 327, 2.12.2016, lk 1).

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27)  Euroopa solidaarsuskorpuse sihtrühm on 18–30aastased noored ning selle tegevuses osalemise tingimuseks peaks olema eelnev registreerumine Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis.

(27)  Euroopa solidaarsuskorpuse sihtrühm on eeskätt 18–30aastased noored, kuid kolmandates riikides antava humanitaarabi vajadused ja kontekst võivad õigustada ekspertide osalemist, kes on vanemad, kui eespool osutatud vanuserühm. Euroopa solidaarsuskorpuse tegevuses osalemise tingimuseks peaks olema eelnev registreerumine Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis. Erilist tähelepanu tuleks pöörata soolisele võrdõiguslikkusele naiste ja meeste võrdse osalemise edendamise ja hõlbustamise mõttes.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(27 a)  Vastavalt liidu võrdsete võimaluste ja diskrimineerimiskeelu põhimõttele peaks erinevatel elualadel tegutsevatel ja igas vanuses liidu kodanikel ja pikaaegsetel elanikel olema võimalus osaleda vabatahtlikus töös aktiivsete kodanikena. Võttes arvesse humanitaartegevusega seotud konkreetseid probleeme, peaksid humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva ELi algatuse osalised olema vähemalt 18-aastased ning nad võivad esindada paljusid erinevaid profiile ja põlvkondi, kelle oskused on vajalikud selliste humanitaaroperatsioonide edukaks läbiviimiseks.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et Euroopa solidaarsuskorpuse toetatav tegevus on kättesaadav kõigile noortele, eeskätt kõige ebasoodsamas olukorras olevatele noortele. Kehtestada tuleks erimeetmed, mis aitavad edendada sotsiaalset kaasatust ja ebasoodsas olukorras olevate noorte osalemist, ning võtta arvesse paljude maapiirkondade ja liidu äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide kaugusest tingitud kitsendusi. Samuti peaksid osalevad riigid püüdma võtta kõik vajalikud meetmed, et kõrvaldada Euroopa solidaarsuskorpuse laitmatu toimimise õiguslikud ja halduslikud takistused. See peaks lahendama (võimaluse korral ja ilma, et see piiraks Schengeni õigustiku ning kolmandate riikide kodanike liitu sisenemist ja seal elamist käsitleva liidu õiguse kohaldamist) haldusprobleemid, mis tekitavad raskusi viisade ja elamislubade saamisel ning Euroopa ravikindlustuskaardi väljaandmisel piiriülese tegevuse korral Euroopa Liidus.

(28)  Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et Euroopa solidaarsuskorpuse toetatav tegevus on kättesaadav kõigile noortele, eeskätt kõige ebasoodsamas ja haavatavas olukorras olevatele noortele, sealhulgas puuetega inimestega töötavate vabatahtlike kandidaadid. Kehtestada tuleks erimeetmed, mis aitavad edendada sotsiaalset kaasatust, koolitust ja ebasoodsas olukorras olevate noorte osalemist, ning võtta arvesse paljude maapiirkondade ja liidu äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide kaugusest tingitud kitsendusi. Samuti peaksid osalevad riigid püüdma võtta kõik vajalikud meetmed, et kõrvaldada Euroopa solidaarsuskorpuse laitmatu toimimise õiguslikud ja halduslikud takistused. See peaks lahendama (võimaluse korral ja ilma, et see piiraks Schengeni õigustiku ning kolmandate riikide kodanike liitu sisenemist ja seal elamist käsitleva liidu õiguse kohaldamist) haldusprobleemid, mis tekitavad raskusi viisade ja elamislubade saamisel ning Euroopa ravikindlustuskaardi väljaandmisel piiriülese tegevuse korral Euroopa Liidus.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28 a)  Erilist tähelepanu tuleks pöörata ja toetust tuleks anda vastuvõtvate partnerorganisatsioonide suutlikkusele kolmandates riikides ning vajadusele integreerida vabatahtlike tegevus kohaliku kontekstiga ning hõlbustada vabatahtlike suhtlust kohalike humanitaarabi andjate, vastuvõtva kogukonna ja kodanikuühiskonnaga.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35)  Kooskõlas komisjoni teatisega „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“31 tuleks programmis arvesse võtta kõnealuste piirkondade erilist olukorda. Võetakse meetmeid, millega suurendada äärepoolseimate piirkondade osalemist kõigis programmi meetmetes. Selliste meetmete üle teostatakse korrapäraselt järelevalvet ja neid hinnatakse.

(35)  Kooskõlas komisjoni teatisega „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“31 tuleks programmis arvesse võtta kõnealuste piirkondade erilist olukorda ja erivajadusi, eelkõige poliitilise, majandusliku ja sotsiaalse olukorra arengut, sealhulgas noorte töötuse määra, et võimaldada paremat koostööd kõige tõhusamal ja lihtsamal viisil. Võetakse meetmeid, millega suurendada äärepoolseimate piirkondade osalemist kõigis programmi meetmetes. Selliste meetmete üle teostatakse korrapäraselt järelevalvet ja neid hinnatakse.

__________________

__________________

31 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja Euroopa Investeerimispangale „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ (COM(2017) 623 final).

31 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja Euroopa Investeerimispangale „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ (COM(2017) 623 final).

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39)  Selleks et paremini saavutada programmi eesmärke, peaksid komisjon, liikmesriigid ja riiklikud korraldusasutused tegema tihedat koostööd omavahel ning vabaühenduste, noorteorganisatsioonide ja kohaliku tasandi sidusrühmadega, kellel on eriteadmised solidaarsusmeetmete alal.

(39)  Selleks et paremini saavutada programmi eesmärke, peaksid komisjon, liikmesriigid ja riiklikud korraldusasutused tegema tihedat koostööd omavahel ning riikide valitsuste, vabaühenduste, sotsiaalsete ettevõtete, noorteorganisatsioonide, erasektori ja kohaliku tasandi sidusrühmadega, kellel on eriteadmised solidaarsusmeetmete alal, kooskõlas riiklike ja piirkondlike vabatahtlike programmidega.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 42

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(42)  Selleks et tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja õiguskindlus igas osalevas riigis, peaks iga riiklik ametiasutus määrama sõltumatu auditeerimisasutuse. Kui see on teostatav, võiks sõltumatu auditeerimisasutus tõhususe maksimaalseks suurendamiseks olla sama, mis [uue „Erasmust“ käsitleva määruse] III peatükis osutatud meetmete jaoks määratud asutus.

(42)  Selleks et tagada usaldusväärne finantsjuhtimine, kulude optimeerimine ja õiguskindlus igas osalevas riigis, peaks iga riiklik ametiasutus määrama sõltumatu auditeerimisasutuse. Kui see on teostatav, võiks sõltumatu auditeerimisasutus tõhususe maksimaalseks suurendamiseks olla sama, mis [uue „Erasmust“ käsitleva määruse] III peatükis osutatud meetmete jaoks määratud asutus.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)   „solidaarsustegevus“ – kvaliteetne ajutine tegevus, millega aidatakse saavutada Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärke ning mis võib toimuda vabatahtliku töö, praktika, töö, solidaarsusprojektide või võrgustikutegevusena mitmesugustes valdkondades, sealhulgas lõikes 13 osutatud valdkondades, tagades Euroopa lisaväärtuse ning tervise- ja ohutuseeskirjade järgimise;

(1)   „solidaarsustegevus“ – kergesti kättesaadav, kvaliteetne, kaasav ja piisavalt rahastatud tegevus, millega aidatakse saavutada Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärke ning mis võib toimuda vabatahtliku töö, praktika, töö, solidaarsusprojektide või võrgustikutegevusena mitmesugustes valdkondades, sealhulgas lõikes 13 osutatud valdkondades, tagades Euroopa lisaväärtuse ning tervise- ja ohutuseeskirjade järgimise;

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  „registreeritud kandidaat“ – 17–30aastane üksikisik, kes on registreerunud Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis, et väljendada huvi osaleda solidaarsustegevuses, kuid kes veel sellises tegevuses ei osale;

(2)  „registreeritud kandidaat“ – üksikisik, kes on registreerunud Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis, et väljendada huvi osaleda solidaarsustegevuses, kuid kes veel sellises tegevuses ei osale;

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  „osaleja“ – 18–30aastane üksikisik, kes on registreerunud Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis ja kes osaleb Euroopa solidaarsuskorpuse solidaarsustegevuses;

(3)  „osaleja“ – üksikisik, kes on registreerunud Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis ja kes osaleb Euroopa solidaarsuskorpuse solidaarsustegevuses; muude kui IV peatükis osutatud tegevuste puhul on osalejad vanuses 18–35 aastat;

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  „piiratud võimalustega noored“ – noored, kellel on raskusi, mis takistavad neil programmiga pakutavatest võimalustest osa saamast majanduslikel, sotsiaalsetel, kultuurilistel, geograafilistel või tervislikel põhjustel või näiteks puude või õpiraskuste tõttu;

(4)  „piiratud võimalustega noored“ – noored, kellel on raskusi, mis täiendava ja konkreetselt kohandatud toetuse puudumisel takistavad neil programmiga pakutavatest võimalustest osa saamast majanduslikel, sotsiaalsetel, kultuurilistel, geograafilistel või tervislikel põhjustel või näiteks õpiraskuste või puude tõttu, sealhulgas pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus, nagu on sätestatud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis;

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  „vabatahtlik tegevus“ – solidaarsustegevus, mis toimub vabatahtliku tasustamata tegevusena kuni 12 kuu vältel;

(6)  „vabatahtlik tegevus“ – solidaarsustegevus, mis toimub vabatahtliku tasustamata tegevusena kuni 12 kuu vältel ja võimaldab üksikisikutel rakendada oma teadmisi, oskusi ja aega ühiskonna, kogukonna või kaasinimeste hüvanguks ilma rahalise motivatsioonita;

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  „praktika“ – solidaarsustegevus, mis toimub 2–6kuulise ajavahemiku jooksul, mida võib pikendada üks kord ja kõige rohkem 12 kuu võrra, ning mida pakub ja mille eest maksab tasu Euroopa solidaarsuskorpuses osalejat vastu võttev osalev organisatsioon;

(7)  „praktika“ – solidaarsustegevus, mis toimub 2–6kuulise ajavahemiku jooksul, mida võib pikendada üks kord ja kõige rohkem 12 kuu võrra, ning mida pakub ja mille eest maksab tasu Euroopa solidaarsuskorpuses osalejat vastu võttev osalev organisatsioon ja mis sisaldab õppekomponenti;

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi üldeesmärk on suurendada noorte inimeste ja organisatsioonide osalemist kättesaadavates ja kvaliteetsetes solidaarsustegevustes, mis aitavad tugevdada ühtekuuluvust, solidaarsust ja demokraatiat liidus ja mujal ning mille abil lahendatakse ühiskonna- ja humanitaarprobleeme kohapeal, keskendudes eelkõige sotsiaalse kaasatuse edendamisele.

1.   Programmi üldeesmärk on suurendada noorte inimeste ja organisatsioonide osalemist kättesaadavates ja kvaliteetsetes solidaarsus- ja mittetulunduslikes tegevustes, mis aitavad tugevdada ühtekuuluvust, solidaarsust ja demokraatiat liidus ja mujal, tehes seeläbi edusamme kestliku arengu eesmärkide saavutamise poole, lahendades ühiskonna- ja humanitaarprobleeme kohapeal, eelkõige vähendades inimtegevusest põhjustatud kriiside või loodusõnnetuste ohte, hädaolukordi ebakindlates või konfliktijärgses olukorras olevates riikides, keskendudes eelkõige sotsiaalse kaasatuse edendamisele.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Programmi erieesmärk on pakkuda noortele, sealhulgas piiratud võimalustega noortele hõlpsasti kättesaadavaid võimalusi osaleda solidaarsustegevustes Euroopas ja sellest väljaspool ning samas suurendada ja nõuetekohaselt valideerida nende pädevusi, samuti suurendada nende tööalast konkurentsivõimet ja lihtsustada nende siirdumist tööturule.

2.  Programmi erieesmärk on pakkuda noortele, sealhulgas puuetega ja piiratud võimalustega noortele hõlpsasti kättesaadavaid võimalusi osaleda solidaarsustegevustes Euroopas ja sellest väljaspool ning samas suurendada ja nõuetekohaselt valideerida nende kultuuridevahelist teadlikkust ning erialaseid ja kodanikutegevuse pädevusi, samuti suurendada nende tööalast konkurentsivõimet ja lihtsustada nende siirdumist tööturule.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  noorte osalemine ühiskondlike probleemide lahendamisele suunatud solidaarsustegevuses, millele on osutatud artiklis 6;

(a)  noorte osalemine ühiskondlike probleemide lahendamisele suunatud solidaarsustegevuses ja kestliku arengu eesmärkide saavutamisele suunatud jõupingutuses, millele on osutatud artiklis 6;

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  noorte osalemine humanitaarabiga seotud solidaarsustegevuses (Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus), millele on osutatud artiklis 10.

(b)  noorte ja ekspertteadmistega isikute osalemine humanitaarabiga seotud solidaarsustegevuses (Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus), millele on osutatud artiklis 10, ning liidusisene ja -väline tegevus, mille eesmärk on suurendada vastuvõtvate organisatsioonide suutlikkust humanitaarabi andmiseks kolmandates riikides, nagu on osutatud artiklis 11.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Artikli 18 kohaselt vastu võetud iga-aastane tööprogramm sisaldab loetelu tegevustest, mis võivad olla kahjulikud osalejatele, toetusesaajatele ja ühiskonnale või mis ei ole osalejate jaoks asjakohased, mida ei viida ellu programmi raames või mille suhtes kohaldatakse erikoolitust, taustakontrolli või muid meetmeid.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  suurendada osalevate organisatsioonide suutlikkust pakkuda kvaliteetseid projekte järjest suuremale arvule Euroopa solidaarsuskorpuses osalejatele;

(a)  suurendada osalevate organisatsioonide ja nende kohalike partnerite suutlikkust teha koostööd ja pakkuda kvaliteetseid projekte järjest suuremale arvule Euroopa solidaarsuskorpuses osalejatele;

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  meelitada ligi uustulnukaid – nii noori kui ka osalevaid organisatsioone;

(b)  meelitada ligi uustulnukaid – nii noori kui ka ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuse kogemustega isikuid ja osalevaid organisatsioone;

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  Euroopa solidaarsuskorpuse portaali ja muude asjakohaste internetiteenuste ning vajalike IT-tugisüsteemide ja veebipõhiste vahendite loomine, haldamine ja ajakohastamine.

(d)  Euroopa solidaarsuskorpuse portaali ja muude asjakohaste internetiteenuste ning vajalike IT-tugisüsteemide ja veebipõhiste vahendite loomine, haldamine ja ajakohastamine kooskõlas direktiivi (EL) 2016/2102 juurdepääsetavusnõuetega.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Tegevussuunas „Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus“ rakendatavate meetmetega aidatakse eelkõige anda vajadustel põhinevat humanitaarabi, mille eesmärk on säilitada elu, hoida ära ja leevendada inimeste kannatusi ning säilitada inimväärikust, samuti tugevdada haavatavate või katastroofis kannatanud kogukondade suutlikkust ja toimetulekuvõimet.

1.  Tegevussuunas „Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus“ rakendatavate meetmetega aidatakse eelkõige anda vajadustel põhinevat humanitaarabi, mille eesmärk on säilitada elu, hoida ära ja leevendada inimeste kannatusi ning säilitada inimväärikust inimtegevusest põhjustatud kriiside või loodusõnnetuste korral, samuti tugevdada haavatavate, ebakindlas olukorras või katastroofis kannatanud kogukondade suutlikkust ja toimetulekuvõimet ning hõlbustada üleminekut humanitaarabilt pikaajalisele kestlikule ja kaasavale arengule.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Käesoleva peatüki kohaseid meetmeid viiakse ellu kooskõlas humanitaarabi inimlikkuse, neutraalsuse, erapooletuse ja sõltumatuse põhimõtetega.

2.  Käesoleva peatüki kohaseid meetmeid viiakse ellu kooskõlas Euroopa konsensusega humanitaarabi valdkonnas, edendades humanitaarabi inimlikkuse, neutraalsuse, erapooletuse ja sõltumatuse aluspõhimõtteid ning kinnitades samal ajal liidu kindlat toetust vajadustel põhinevale lähenemisviisile, ilma diskrimineerimiseta kannatanud elanikkonnarühmade vahel või elanikkonna sees ning järgides rahvusvahelist õigust.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a.  Liidu humanitaarabi antakse olukordades, milles võidakse kasutada ka muid arengukoostöö, kriisiohjamise ja kodanikukaitsega seonduvaid vahendeid. Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus töötab ühtsel ja täiendaval viisil ning väldib kattuvust liidu asjaomaste poliitikavaldkondade ja vahenditega, eelkõige liidu humanitaarabipoliitika, arengukoostöö poliitika ja liidu kodanikukaitse mehhanismiga.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 b.  Et edendada ühtset rahvusvahelist humanitaarkriisidele reageerimist, peavad käesoleva peatüki kohased meetmed olema kooskõlas meetmetega, mida koordineerib ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 c.  Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus tugevdab soolist mõõdet liidu humanitaarabipoliitikas, edendades humanitaarkriiside korral asjakohast reageerimist naiste spetsiifilistele vajadustele. Erilist tähelepanu pööratakse koostööle naisühenduste ja naiste võrgustikega, et edendada naiste osalemist ja juhtrolli humanitaarabi valdkonnas ning kasutada nende võimekust ja oskusi kriisijärgse taastumise, rahu kindlustamise, katastroofiohu vähendamise ja kannatanud kogukondade vastupanuvõime tugevdamise heaks.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 d.  Lähetamist käsitlevad konkreetsed tingimused määratakse tihedas koostöös vastuvõtvate organisatsioonidega kindlaks lähetava organisatsiooni ja Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse vahel sõlmitavas lepingus, milles märgitakse ära õigused ja kohustused, lähetuse kestus, toimumiskoht ja ülesanded.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  artiklis 9 osutatud solidaarsusprojektid;

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Tuginedes kolmandates riikides eelnevalt läbi viidud vajaduste hindamisele, toetab komisjon meetmeid, mis on suunatud vastuvõtvate organisatsioonide humanitaarabialase suutlikkuse suurendamisele, parandamaks kohalikku valmisolekut ja reageerimist humanitaarkriisidele ning tagamaks ELi humanitaarabi vabatahtlike kohaliku töö tõhusus ja püsiv mõju, sealhulgas järgmisi meetmeid:

 

(a) loodusõnnetustega seotud katastroofiriskide juhtimine, valmisolek ja reageerimine, juhendamine, vabatahtlike juhtimist hõlmav koolitus ning muud vastuvõtvate organisatsioonide personalile ja vabatahtlikele vajalikud valdkonnad;

 

(b) parimate tavade vahetamine, tehniline abi, mestimis- ning personali ja vabatahtlike vahetusprogrammid, võrgustike loomine ja muud asjakohased meetmed.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b.  Komisjon loob ELi humanitaarabi vabatahtlike andmebaasi (mis sisaldab andmeid ka ELi humanitaarabi vabatahtlike lähetusse saatmise võimaluste ja sobilikkuse kohta), haldab ja ajakohastab seda, võimaldades seega tagasipöörduvate vabatahtlike jätkuvat osalemist. Selle andmebaasis kogutavate või selle andmebaasi jaoks kogutavate isikuandmete töötlemine toimub vajaduse korral kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2016/6791a ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/17251b.

 

____________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

 

1bEuroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud vabatahtlik tegevus humanitaarabioperatsioonide toetuseks peab sisaldama õppe- ja koolituskomponenti, see ei asenda praktika- või töökohti ning see peab põhinema kirjalikul vabatahtliku tegevuse lepingul.

1.  Artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud vabatahtlik tegevus humanitaarabioperatsioonide toetuseks peab enne praktika algust hõlmama piisavalt pikka õppimis- ja koolitusetappi, sealhulgas enne lähetamist toimuvat õppimis- ja koolitusetappi, olema seotud projektidega, milles noored vabatahtlikud osalevad, pöörates nõuetekohaselt tähelepanu artikli 10 lõikes 2 sätestatud humanitaarabipõhimõtetele, muu hulgas põhimõttega „ära põhjusta kahju“, ja see ei asenda praktika- või töökohti ning see peab põhinema kirjalikul vabatahtliku tegevuse lepingul.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatusega edendatakse kolmandatest riikidest pärit kohalike vabatahtlike osalemist.

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Vabatahtlik tegevus kõnealuse tegevussuuna raames võib toimuda ainult kolmandates riikides:

2.  Vabatahtlik tegevus kõnealuse tegevussuuna raames võib toimuda ainult:

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a.  Tuginedes lähetavate või vastuvõtvate organisatsioonide või muude asjaomaste osalejate poolt kolmandates riikides eelnevalt läbi viidud vajaduste hindamisele, toetab Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus meetmeid, mille eesmärk on:

 

(a)  vastuvõtvate organisatsioonide humanitaarabi andmise alase suutlikkuse tugevdamine kolmandates riikides, et suurendada kohalikku valmisolekut ja reageerimist humanitaarkriisidele ning tagada Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse töö tulemuslik ja püsiv mõju kohapeal katastroofiohu juhtimise, valmisoleku ja reageerimise, humanitaarabilt kestlikule kohalikule arengule ülemineku, juhendamise ja vabatahtlike juhtimise alase koolituse abil;

 

(b)  parimate tavade vahetamine, tehniline abi, mestimisprogrammid ning personali ja vabatahtlike vahetusprogrammid.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b.  Riskide hindamine vabatahtlike ohutuse ja turvalisuse valdkonnas on prioriteet, eelkõige riikides või piirkondades, mida peetakse ebastabiilseks või kus on vahetud riskid.

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 c.  Euroopa solidaarsuskorpust käsitlevad teavituskampaaniad, mis on seotud ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatusega, viiakse ellu peamiselt liidu territooriumil ning need keskenduvad tööle, mida teevad vabatahtlikud ja humanitaartöötajad selliste humanitaarabi põhimõtete kohaselt nagu inimlikkus, sõltumatus, neutraalsus ja erapooletus, mis teavitavad nende tegevusest.

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 d.  Vabatahtlik töö peab vastama tegelikele vajadustele ja puudujääkidele, mille on kohalikul tasandil teinud kindlaks vastuvõtvad organisatsioonid.

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 11 a

 

Vabatahtlike kandidaatide väljaselgitamine ja valik

 

1. Komisjon, kes tugineb kolmandates riikides eelnevalt läbi viidud vajaduste hindamisele, määrab kindlaks ja valib välja vabatahtlike kandidaadid koolituse jaoks, mis viiakse läbi koostöös riiklike asutuste ja vastuvõtvate organisatsioonidega.

 

2. Vabatahtlike kandidaatide väljaselgitamine ja valimine toimub kooskõlas artiklis 14 osutatud normide ja menetlustega ning järgib diskrimineerimiskeelu, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste põhimõtet.

 

3. Artiklites 2 ja 15 osutatud vanusepiiranguid ei kohaldata käesoleva artikli kohaste humanitaarabioperatsioonide toetamiseks kandideerivate isikute suhtes.

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 11 b

 

Vabatahtlike kandidaatide koolitamine

 

1. Tuginedes olemasolevatele programmidele ja menetlustele koostab komisjon koolitusprogrammi, mille eesmärk on valmistada vabatahtlike kandidaadid ette lähetuseks, mille ülesanne on humanitaarabi toetamine ja täiendamine.

 

2. Artikli 11 kohaselt väljaselgitatud ja valitud vabatahtlike kandidaadid võivad osaleda kvalifitseeritud organisatsioonide rakendatud koolitusprogrammis. Igalt vabatahtliku kandidaadilt nõutava läbitava koolituse maht ja sisu määratakse kindlaks, konsulteerides sertifitseeritud vastuvõtva organisatsiooniga vastavalt vajadustele, võttes arvesse vabatahtliku kandidaadi eelnevat kogemust ja kavandatavat lähetust.

 

3. Koolitusprogramm hõlmab hindamist, mille käigus hinnatakse vabatahtliku kandidaadi valmisolekut lähetuseks, et toetada ja täiendada humanitaarabi kolmandates riikides, ning tema valmidust vastata kohalikele vajadustele.

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 12 a

 

Artiklite 7, 8, 9 ja 11 kohasteks tegevusteks ette nähtud eelarvejaotus

 

Artiklite 7, 8, 9 ja 11 kohasteks tegevusteks ette nähtud soovituslik eelarvejaotus on järgmine:

 

(a) artiklites 7 ja 9 osutatud vabatahtlik tegevus solidaarsustegevuse ja solidaarsusprojektide raames: 85 %;

 

(b) artiklis 8 osutatud kvaliteetne praktika ja töö; vähemalt 7,5 % 

 

(c) artiklis 11 osutatud vabatahtlik tegevus humanitaarabioperatsioonide toetamise raames: vähemalt 7,5 % 

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Programmi raames võidakse vahendeid eraldada finantsmääruses sätestatud mis tahes vormis, kuid eelkõige toetuste kujul, hankemenetluse teel ja auhindadena.

2.  Programmi raames võidakse vahendeid eraldada finantsmääruses sätestatud mis tahes vormis, kuid eelkõige toetuste kujul, hankemenetluse teel ja auhindadena. Selleks et lihtsustada toetusesaajatele esitatavaid nõudeid, tuleb nii palju kui võimalik kasutada ühekordseid makseid, ühikuhindu ja kindlamääralist rahastamist.

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

17–30aastased Euroopa solidaarsuskorpuses osaleda soovivad noored peavad end registreerima Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis. Vabatahtlikku tegevust, praktikat, tööd või solidaarsusprojektis osalemist alustades peab noor olema siiski vähemalt 18aastane ja mitte vanem kui 30aastane.

1.  Osalevas riigis seaduslikult elavad või ELi kodakondsusega Euroopa solidaarsuskorpuses osaleda soovivad isikud peavad end registreerima Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis. Vabatahtlikku tegevust alustades peab noor olema siiski vähemalt 18aastane ja mitte vanem kui 35aastane.

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse raames võetavate meetmete puhul, millele on osutatud IV peatükis, ei kohaldata vanuse ülempiiri.

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Euroopa solidaarsuskorpuses võivad osaleda avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused ja rahvusvahelised organisatsioonid, tingimusel et nad on saanud Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgise.

1.  Euroopa solidaarsuskorpuses võivad osaleda avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused ja rahvusvahelised organisatsioonid, tingimusel et nad on saanud Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgise. Organisatsioonid, kellel juba on ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuse raames sertifitseeritud märgis, ning valitsusväliste organisatsioonide ja komisjoni Euroopa kodanikukaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadi (ECHO) vahelise partnerluse raamlepingu osalised võivad taotleda uue programmiga nõutava märgise saamiseks lihtsustatud menetlust.

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Hindamise tulemusena võidakse üksusele anda Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgis. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust hinnatakse regulaarselt uuesti ja märgis võidakse tagasi võtta.

3.  Hindamise tulemusena võidakse üksusele anda Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgis. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust hinnatakse regulaarselt või osalejate palvel uuesti ja märgis võidakse tagasi võtta. Erilist tähelepanu tuleb pöörata töö dubleerimise vältimisele.

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Osalevad organisatsioonid võivad täita Euroopa solidaarsuskorpuse raamistikus järgmisi ülesandeid:

 

(a)   vastuvõtja rollis – osalejate vastuvõtmine, sealhulgas tegevuste korraldamine, koolitusprogrammide koostamine, osalejate juhendamine ja toetamine solidaarsustegevuse ajal ning pärast tegevuse lõppu vastavalt vajadusele osalejale tagasiside ja tunnustuse andmine;

 

(b)   toetaja rollis – osalejate lähetusega seotud ettevalmistus enne ärasõitu ning solidaarsustegevuse ajal ja pärast seda, sealhulgas osalejate teavitamine, nende õpitulemuste hindamine ja pärast tegevuse lõppu nende suunamine kohalike vabatahtlike organisatsioonide juurde.

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 a.  Asjakohane järelevalve ja aruandlus hõlmab korrapäraseid konsultatsioone riiklike asutuste ja osalevate organisatsioonidega ning asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide ja noortevõrgustikega, et teha programmi rakendamisel võimalikke parandusi.

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Komisjon korraldab korrapäraselt kohtumisi ja koolitusi koos riiklike büroode võrgustikuga või selle võrgustiku tarbeks, et tagada Euroopa solidaarsuskorpuse ühetaoline elluviimine kõigis osalevates riikides. Komisjon kutsub kohtumistele ka olemasolevad liidu tasandi võrgustikud, mis on seotud programmi raames toimuva tegevusega, sotsiaalpartnerid ning noori ja vabatahtlikke esindavad võrgustikud. Komisjon konsulteerib Euroopa solidaarsuskorpuse elluviimise teemal korrapäraselt peamiste sidusrühmadega, sealhulgas osalevate organisatsioonidega.

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Euroopa solidaarsuskorpuse meetmed peavad olema kooskõlas ja vastastikku täiendavad ka osalevate riikide asjaomaste riigi tasandi poliitikameetmete, programmide ja vahenditega. Selleks vahetavad komisjon, riiklikud ametiasutused ja riiklikud korraldusasutused teavet ühelt poolt solidaarsuse ja noortega seotud olemasolevate riiklike kavade ja prioriteetide kohta ning teiselt poolt Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete kohta, pidades silmas tuginemist asjakohastele headele tavadele ning tõhususe ja tulemuslikkuse saavutamist.

2.  Euroopa solidaarsuskorpuse meetmed peavad olema kooskõlas ja vastastikku täiendavad ka osalevate riikide asjaomaste riigi tasandi poliitikameetmete, programmide ja vahenditega, et tagada osalevate riikide poolt vastutustundlik käitumine. Selleks vahetavad komisjon, riiklikud ametiasutused ja riiklikud korraldusasutused teavet ühelt poolt solidaarsuse, noorte ja humanitaarvajadustega seotud olemasolevate riiklike kavade ja prioriteetide kohta ning teiselt poolt Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete kohta, pidades silmas tuginemist asjakohastele headele tavadele ning tõhususe ja tulemuslikkuse saavutamist.

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Euroopa solidaarsuskorpuse meetmed kolmandates riikides, millele on osutatud artiklis 11, peavad eelkõige olema kooskõlas liidu välistegevuse muude valdkondadega, eriti humanitaarabipoliitika, arengukoostööpoliitika, laienemispoliitika, naabruspoliitika ja liidu kodanikukaitse mehhanismiga, ning neid täiendama.

3.  Euroopa solidaarsuskorpuse meetmed kolmandates riikides, millele on osutatud artiklis 11, peavad eelkõige olema kooskõlas liidu välistegevuse muude valdkondadega, eriti humanitaarabipoliitika, arengukoostööpoliitika, julgeolekupoliitika, laienemispoliitika, naabruspoliitika ja liidu kodanikukaitse mehhanismiga, ning neid täiendama.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa solidaarsuskorpuse programmi loomine

Viited

COM(2018)0440 – C8-0264/2018 – 2018/0230(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

CULT

2.7.2018

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

DEVE

2.7.2018

Kaasatud komisjonid - istungil teada andmise kuupäev

5.7.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Eleni Theocharous

18.7.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

8.10.2018

20.11.2018

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

22.1.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

20

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Mireille D’Ornano, Doru-Claudian Frunzulică, Enrique Guerrero Salom, Maria Heubuch, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Linda McAvan, Norbert Neuser, Vincent Peillon, Lola Sánchez Caldentey, Elly Schlein, Bogusław Sonik, Eleni Theocharous, Anna Záborská, Joachim Zeller, Željana Zovko

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Marina Albiol Guzmán, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Frank Engel, Stefan Gehrold, Maria Noichl, Judith Sargentini

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

20

+

ECR

Eleni Theocharous

GUE/NGL

Marina Albiol Guzmán, Lola Sánchez Caldentey

PPE

Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Frank Engel, Stefan Gehrold, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Bogusław Sonik, Anna Záborská, Joachim Zeller, Željana Zovko

S&D

Doru-Claudian Frunzulică, Enrique Guerrero Salom, Linda McAvan, Norbert Neuser, Maria Noichl, Vincent Peillon, Elly Schlein

VERTS/ALE

Maria Heubuch, Judith Sargentini

1

EFDD

Mireille D'Ornano

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (5.12.2018)

kultuuri- ja hariduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa solidaarsuskorpuse programm ning tunnistatakse kehtetuks [Euroopa solidaarsuskorpuse määrus] ja määrus (EL) nr 375/2014

(COM(2018)0440 – C8-0264/2018 – 2018/0230(COD))

Arvamuse koostaja (*): Deirdre Clune

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Euroopa Liit on rajatud selle kodanike ja selle liikmesriikide solidaarsusele. See ühine väärtus annab suuna liidu tegevusele ja tagab vajaliku ühtsuse, et tulla toime praeguste ja tulevaste ühiskonnaprobleemidega, mille lahendamisele noored eurooplased oma solidaarsust praktikas näidates tahavad kaasa aidata.

(1)  Solidaarsus on arenenud ja demokraatlike ühiskondade alus mitte ainult kodanike, vaid ka rahvaste ja riikide jaoks. Seda ühist väärtust, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 2, tuleks soodustada, eelkõige võttes arvesse praeguseid ja tulevasi ühiskonnaprobleeme, mille lahendamisele noored saavad jätkuvalt kaasa aidata, näidates oma solidaarsust praktikas.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  14. septembri 2016. aasta kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta rõhutati vajadust investeerida noortesse ja teatati Euroopa solidaarsuskorpuse (edaspidi „programm“) loomisest, et luua noortele inimestele kogu liidus võimalusi ühiskonda sisuliselt panustada, näidata üles solidaarsust ning arendada oma oskusi, omandades lisaks töökogemusele ka väärtuslikke inimlikke kogemusi.

(2)  14. septembri 2016. aasta kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta rõhutati vajadust investeerida noortesse ja teatati Euroopa solidaarsuskorpuse (edaspidi „programm“) loomisest, et võimaldada noortel inimestel kogu liidus ühiskonda sisuliselt panustada, näidata üles solidaarsust ning arendada oskusi ja suhteid kogukonnapõhises tegevuses saadud praktiliste kogemuste põhjal.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Noortele tuleks pakkuda solidaarsustegevuses osalemiseks hõlpsasti kättesaadavaid võimalusi, mis lubaksid neil väljendada oma tahet kogukondade hüvangule kaasa aidata ning samas omandada väärtuslikke kogemusi, oskusi ja pädevusi, mis aitavad kaasa nende isiklikule, haridusalasele, sotsiaalsele ja erialasele arengule ning kodanikutunde arendamisele, parandades seeläbi nende tööalast konkurentsivõimet. Selline tegevus peaks toetama ka noorte vabatahtlike, praktikantide ja töötajate liikuvust.

(5)  Noortele, sealhulgas piiratud võimalustega noortele tuleks pakkuda solidaarsustegevuses osalemiseks hõlpsasti kättesaadavaid võimalusi, mis lubaksid neil väljendada oma tahet kogukondade hüvangule kaasa aidata ning samas omandada väärtuslikke kogemusi, oskusi ja pädevusi, mis aitavad kaasa nende isiklikule, haridusalasele, sotsiaalsele ja erialasele arengule ning kodanikutunde arendamisele, parandades seeläbi nende tööalast konkurentsivõimet. Selline tegevus peaks toetama ka noorte vabatahtlike, praktikantide ja töötajate liikuvust ja soodustama kultuuridevahelist vahetust.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Noortele pakutavad solidaarsustegevused peaksid olema kvaliteetsed selles mõttes, et need peaksid vastama rahuldamata ühiskondlikele vajadustele, aitama tugevdada kogukondi, pakkuma noortele võimaluse omandada väärtuslikke teadmisi ja pädevusi, olema noortele taskukohased ning neid tuleks ellu viia ohututes ja tervislikes tingimustes.

(6)  Noortele pakutavad solidaarsustegevused peaksid olema kvaliteetsed selles mõttes, et need peaksid aitama saavutada Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärke, lahendama ühiskondlikke probleeme ja edendama solidaarsust, ning samas reageerima kohalike kogukondade vajadustele. Solidaartegevus peaks pakkuma noortele võimaluse omandada väärtuslikke teadmisi ja pädevusi isiklikuks, sotsiaalseks, ja erialaseks arenguks ning arenguks kodanikuna, hõlmama kindlat õppe- ja koolitusmõõdet, olema kättesaadav kõikidele noortele, kusjuures ennekõike tuleks püüda soodustada piiratud võimalustega noorte osalemist, ning seda peaks ellu viima ohututes ja tervislikes tingimustes ning nõuetekohaselt valideerima. Solidaartegevus ei tohiks avaldada negatiivset mõju olemasolevatele töö- või praktikakohtadele ning peaks ettevõtete sotsiaalse vastutuse raames võetud kohustusi tugevdama, mitte neid asendama.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Euroopa solidaarsuskorpus on kogu liidus ja sellest väljaspool toimuva solidaarsustegevuse ühtne kontaktpunkt. Tuleks tagada kooskõla ja vastastikune täiendavus muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondade ja programmidega. Euroopa solidaarsuskorpus tugineb varasemate ja praeguste programmide, eelkõige Euroopa vabatahtliku teenistuse ja Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse tugevatele külgedele ja koostoimele. Samuti täiendab see liikmesriikide jõupingutusi toetada noori ja lihtsustada noortegarantii raames nende üleminekut koolist tööellu, pakkudes neile täiendavaid võimalusi alustada tööturul tegevust solidaarsusega seotud valdkonnas praktika või töö kaudu kas oma koduriigis või välismaal. Tagatakse ka vastastikune täiendavus Euroopa solidaarsuskorpuse puhul asjakohaste olemasolevate liidu tasandi võrgustikega, nt Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustiku, EURESe ja Eurodeski võrgustikuga. Lisaks tuleks tagada olemasolevate seotud kavade, eelkõige liikmesriikide solidaarsuskavade ja noorte liikuvuse kavade ning Euroopa solidaarsuskorpuse vaheline vastastikune täiendavus, võttes vajaduse korral aluseks head tavad.

(7)  Euroopa solidaarsuskorpus on kogu liidus ja sellest väljaspool toimuva solidaarsustegevuse ühtne kontaktpunkt. Tuleks tagada kooskõla ja vastastikune täiendavus muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondade, programmide ja vahenditega. Euroopa solidaarsuskorpus tugineb varasemate ja praeguste programmide, eelkõige Euroopa vabatahtliku teenistuse ja Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse tugevatele külgedele ja koostoimele. Samuti täiendab see liikmesriikide jõupingutusi toetada noori ja lihtsustada selliste kavade, nagu noortegarantii raames nende üleminekut koolist tööellu, pakkudes neile täiendavaid võimalusi alustada tööturul tegevust solidaarsusega seotud valdkonnas praktika või töö kaudu kas oma koduriigis või välismaal. Tagatakse ka vastastikune täiendavus Euroopa solidaarsuskorpuse puhul asjakohaste olemasolevate liidu tasandi võrgustikega, nt Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustiku, EURESe ja Eurodeski võrgustikuga. Lisaks tuleks soodustada olemasolevate seotud kavade ja Euroopa solidaarsuskorpuse täiendavust ja lojaalset koostööd, eelkõige noorte solidaarsuse, vabatahtliku tegevuse, kodanikuteenistuse ja liikuvuse kavadega riigi, piirkonna või kohalikul tasandil, samuti solidaarsuse ja noortega seotud prioriteetidega osalevates riikides, kui see on asjakohane, et selliste kavade mõju ja omadusi vastastikku edendada ja rikastada ning tugineda headele tavadele. Euroopa solidaarsuskorpus ei peaks asendama sarnaseid riiklikke solidaarsuse, vabatahtliku tegevuse, kodanikuteenistuse või liikuvuse kavasid. Kõikidele noortele peaks riikides tagama võrdse juurdepääsu solidaartegevusele. Tuleks julgustada partnerlusi Euroopa võrgustikega, mis on spetsialiseerunud kiireloomuliste ühiskondlike probleemide lahendamisele.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Euroopa solidaarsuskorpus avab noortele uusi vabatahtliku tegevuse, praktika- või töövõimalusi solidaarsusega seotud valdkondades, samuti võimalusi töötada välja ja arendada nende enda algatusel põhinevaid solidaarsusprogramme. Need võimalused aitavad edendada noorte isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut ning arendada neis kodanikutunnet. Euroopa solidaarsuskorpus toetab ka Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate ja organisatsioonide võrgustikutegevust, samuti meetmeid, mis aitavad tagada toetatava tegevuse kvaliteeti ja parandada tegevuse käigus omandatud õpiväljundite valideerimist. Seega aitab see kaasa ka noorte jaoks olulisele Euroopa tasandi koostööle ja suurendab teadlikkust selle positiivsest mõjust.

(9)  Euroopa solidaarsuskorpus avab noortele uusi vabatahtliku tegevuse, praktika- või töövõimalusi solidaarsusega seotud valdkondades, samuti võimalusi töötada välja ja arendada nende enda algatusel põhinevaid solidaarsusprogramme. Need võimalused peaksid aitama vastata rahuldamata ühiskondlikele vajadustele ja aitama tugevdada kogukondi, edendades samas ka noorte isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut ning arendama neis kodanikutunnet. Euroopa solidaarsuskorpus toetab ka Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate ja organisatsioonide võrgustikutegevust, samuti meetmeid, mis aitavad tagada toetatava tegevuse kvaliteeti ja parandada tegevuse käigus omandatud õpiväljundite valideerimist. Seega aitab see kaasa ka noorte jaoks olulisele Euroopa tasandi koostööle ja suurendab teadlikkust selle positiivsest mõjust. Samuti peaks see aitama toetada ja tugevdada olemasolevaid organisatsioone, kes solidaartegevuses osalevad.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Kõnealused tegevused peaksid tooma kasu kogukonnale ning soodustama samas ka üksikisikute isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut, samuti arendama kodanikutunnet; tegevus võib toimuda vabatahtliku tegevuse, praktika või töö, projektide või võrgustikutegevusena mitmesugustes valdkondades, nt hariduse ja koolituse, tööhõive, soolise võrdõiguslikkuse, ettevõtluse (eriti sotsiaalse ettevõtluse), kodanikuaktiivsuse ja demokraatliku osaluse, keskkonna- ja looduskaitse, kliimameetmete, suurõnnetuste ärahoidmise, nendeks valmisoleku ja nende tagajärgedest taastamise, põllumajanduse ja maaelu arengu, toidu ja muude toodete jagamise, tervise ja heaolu, loovuse ja kultuuri, kehakultuuri ja spordi, sotsiaalabi ja hoolekande, kolmandate riikide kodanike vastuvõtu ja integratsiooni, territoriaalse koostöö ja ühtekuuluvuse ning piiriülese koostöö valdkonnas. Solidaarsustegevus peaks hõlmama arvestatavat õppe- ja koolitusmõõdet ja pakkuma osalejatele asjakohaseid meetmeid enne ja pärast solidaarsustegevust ning selle kestel.

(10)  Kõnealused tegevused peaksid tooma kasu kogukonnale ning soodustama samas ka üksikisikute isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut, samuti arendama kodanikutunnet; tegevus võib toimuda vabatahtliku tegevuse, praktika või töö, projektide või võrgustikutegevusena mitmesugustes valdkondades, nt hariduse ja koolituse, sotsiaalse kaasamise ja puudega inimeste integreerimise, tööhõive, soolise võrdõiguslikkuse, ettevõtluse (eriti sotsiaalse ettevõtluse), kodanikuaktiivsuse ja demokraatliku osaluse, keskkonna- ja looduskaitse, kliimameetmete, suurõnnetuste ärahoidmise, nendeks valmisoleku ja nende tagajärgedest taastamise, põllumajanduse ja maaelu arengu, toidu ja muude toodete jagamise, tervise ja heaolu, loovuse ja kultuuri, kultuuripärandi kaitse, kehakultuuri ja spordi, sotsiaalabi ja hoolekande, noorteabi, kolmandate riikide kodanike vastuvõtu ja integratsiooni, territoriaalse koostöö ja ühtekuuluvuse ning piiriülese koostöö valdkonnas. Solidaarsustegevus peaks hõlmama arvestatavat õppe- ja koolitusmõõdet ja pakkuma osalejatele asjakohaseid meetmeid enne ja pärast solidaarsustegevust ning selle kestel.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Vabatahtlik tegevus (nii liidu piires kui ka sellest väljaspool) on mitteformaalse ja informaalse õppimise kontekstis rikastav kogemus, mis edendab noorte isiklikku, sotsiaalhariduslikku ja erialast arengut, kodanikuaktiivsust ja tööalast konkurentsivõimet. Vabatahtlik tegevus ei tohiks negatiivselt mõjutada ega asendada võimalikke või olemasolevaid tasustatavaid töökohti. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema noortevaldkonna vabatahtliku tegevuse meetmete alal koostööd avatud koordinatsiooni meetodi kaudu.

(11)  Vabatahtlik tegevus (nii liidu piires kui ka sellest väljaspool) on mitteformaalse ja informaalse õppimise kontekstis rikastav kogemus, mis edendab noorte isiklikku, sotsiaalhariduslikku ja erialast arengut, kodanikuaktiivsust, demokraatlikku osalemist ja tööalast konkurentsivõimet. Vabatahtlik tegevus peaks põhinema kirjalikul vabatahtliku tegevuse lepingul ning vabatahtlik tegevus ei tohiks negatiivselt mõjutada ega asendada võimalikke või olemasolevaid tasustatavaid töökohti. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema noortevaldkonna vabatahtliku tegevuse meetmete alal koostööd avatud koordinatsiooni meetodi kaudu.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Praktika või töö solidaarsusega seotud valdkondades võivad pakkuda noortele täiendavaid võimalusi alustada tegevust tööturul, aidates samas kaasa peamiste ühiskonnaprobleemide lahendamisele. See võib aidata suurendada noorte tööalast konkurentsivõimet ja produktiivsust, lihtsustades samas nende üleminekut hariduse omandamiselt tööellu, mis on nende tööturuvõimaluste suurendamise seisukohast keskse tähtsusega. Euroopa solidaarsuskorpuse raames pakutav praktika vastab kvaliteedipõhimõtetele, mis on esitatud nõukogu soovituses praktika kvaliteediraamistiku kohta21. Pakutav praktika ja töö on noortele hüppelauaks tööturule sisenemisel ning seetõttu kaasneb sellega asjakohane tegevusjärgne toetus. Praktika ja töö korraldamist hõlbustavad asjaomased tööturuosalised, eelkõige avaliku ja erasektori tööturuasutused, sotsiaalpartnerid ja kaubanduskojad, ning praktika ja töö eest maksavad tasu osalevad organisatsioonid. Osalevate organisatsioonidena peaksid nad taotlema rahastamist Euroopa solidaarsuskorpuse pädeva rakendusasutuse kaudu, pidades silmas seda, et nad on vahendajateks noorte osalejate ning solidaarsussektorites praktika- ja töövõimalusi pakkuvate tööandjate vahel.

(12)  Kergesti kättesaadavad praktika- ja töökohad peaksid olema vabatahtlikust tegevusest selgelt eristatud, nii rahalisest kui ka organisatsioonilisest seisukohast. Praktikakohad ei tohiks ühelgi juhul kujuneda töökohtade asendajaks. Tasustatud praktika- ja töökohad võivad aga olla ebasoodsas olukorras olevatele ja vähemate võimalustega noortele stiimuliks, et osaleda solidaarsust arendavas tegevuses, mis muul juhul ei oleks neile kättesaadav, ning samas andma selget Euroopa lisaväärtust, aidates kaasa peamiste lahendamata sotsiaalsete probleemide lahendamisele ja kohalike kogukondade tugevdamisele Praktikakohad võivad lihtsustada noorte üleminekut hariduse omandamiselt tööellu ning suurendada nende tööalast konkurentsivõimet, mis on nende püsiva tööturule integreerimise seisukohast peamise tähtsusega. Pakutav praktika ja töö on noortele hüppelauaks tööturule sisenemisel. Euroopa solidaarsuskorpuse raames pakutava praktika ja töö eest peaks alati tasuma Euroopa solidaarsuskorpuses osalejat vastuvõttev või töölevõttev osalev organisatsioon. Praktikakohad peaksid põhinema kirjalikel praktikalepingutel kooskõlas praktika toimumise riigis kohaldatava õigusega, kui see on asjakohane, ja vastama põhimõtetele, mis on esitatud nõukogu 10. märtsi 2014. aasta soovituses praktika kvaliteediraamistiku kohta21, ning olema alati tasustatud ja põhinema kirjalikul lepingul. Töökohad peaksid põhinema töölepingul kooskõlas osaleva riigi (kus tööd tehakse) õigusega või kohaldatava kollektiivlepingu või mõlemaga. Rahaline toetus töökohti pakkuvatele osalevatele organisatsioonidele ei tohiks ületada 12 kuud. Osalevad organisatsioonid peaksid taotlema rahastamist Euroopa solidaarsuskorpuse pädeva rakendusasutuse kaudu, pidades silmas seda, et nad on vahendajateks noorte osalejate ning solidaarsussektorites praktika- ja töövõimalusi pakkuvate tööandjate vahel. Praktika- ja töökohtadega peaks kaasnema asjakohane ettevalmistus, koolitus töökohal ning toetus osalemisega seonduva lähetuse järel. Praktika- ja töökohti võivad hõlbustada asjaomased tööturuosapooled, eelkõige avaliku ja erasektori tööhõiveasutused, sotsiaalpartnerid ja kaubanduskojad ning piiriülese tegevuse korral ka EURESe liikmesorganisatsioonid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/58921a.

__________________

__________________

21 Nõukogu 15. märtsi 2018. aasta soovitus kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistiku kohta (ELT C 153, 2.5.2018, lk 1).

21 Nõukogu 10. märtsi 2014. aasta soovitus praktika kvaliteediraamistiku kohta (ELT C 88, 27.3.2014, lk 1).

 

21a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/589, milles käsitletakse Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURESe võrgustik), töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ja tööturgude edasist integratsiooni ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 492/2011 ja (EL) nr 1296/2013 (ELT L 107, 22.4.2016, lk 1).

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 a)  Tuleks püüda tagada, et praktika- ja töökohad oleksid avatud kõigile noortele, eelkõige nendele noortele, kellel on vähem võimalusi osaleda solidaarsusega seotud valdkondades, sh noored, kellel on puue, kes kannatavad sotsiaalsete või kultuuriliste probleemide tõttu, kes on rändajad või elavad isoleeritud maapiirkondades ja ELi äärepoolseimates piirkondades.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Noorte algatusvõime on ühiskonna ja tööturu jaoks oluline väärtus. Euroopa solidaarsuskorpus aitab seda aspekti edendada, pakkudes noortele võimaluse töötada välja ja viia ellu omi projekte, mille eesmärk on tegeleda konkreetsete probleemidega oma kohaliku kogukonna hüvanguks. Projektide vahendusel saavad noored katsetada ideid ja olla ise solidaarsustegevuse edasiviivaks jõuks. Need projektid on ka hüppelauaks edasises solidaarsustegevuses osalemisele ning esimeseks sammuks, et julgustada Euroopa solidaarsuskorpuses osalejaid ise ettevõtjaks hakkama või moodustama solidaarsus-, mittetulundus- ja noortega seotud valdkondades ühendusi, vabaühendusi või muid organisatsioone.

(13)  Noorte algatusvõime ja kodanikuaktiivsus on ühiskonna ja tööturu jaoks oluline väärtus. Euroopa solidaarsuskorpus aitab seda aspekti edendada, pakkudes noortele võimaluse töötada välja ja viia ellu omi projekte, mille eesmärk on tegeleda konkreetsete probleemidega oma kohaliku kogukonna hüvanguks. Need projektid peaksid andma noortele võimaluse töötada välja uuenduslikke lahendusi ja katsetada ideid jätkusuutlikul viisil, et aidata noortel olla ise solidaarsustegevuse edasiviivaks jõuks. Need projektid võiksid olla ka hüppelauaks edasises solidaartegevuses osalemisele ning esimeseks sammuks, et julgustada Euroopa solidaarsuskorpuses osalejaid tegelema sotsiaalse ettevõtlusega või tegutsema vabatahtlikena ühendustes, valitsusvälistes organisatsioonides, noorteorganisatsioonides või muudes solidaarsus-, mittetulundus-, noorte- ja puudega inimeste valdkonna ühendustes ning ise organisatsioone asutama. Lähetusejärgse toetuse eesmärk on noori toetada, et nad jääksid solidaarsussektoriga seotuks ja aktiivseks, sh osaledes ühendustes, ühistutes, sotsiaalsetes ettevõtetes, noorteorganisatsioonides ja kogukonnakeskustes ning puudega inimeste toetamisega tegelevas sektoris.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Euroopa solidaarsuskorpuses osalevad noored ja organisatsioonid peaksid tundma, et nad kuuluvad kogukonda, mis koosneb isikutest ja üksustest, kes on seadnud oma ülesandeks edendada üleeuroopalist solidaarsust. Samal ajal on osalevaid organisatsioone vaja toetada, et nad oleksid suutelised pakkuma kvaliteetseid tegevusi aina rohkematele osalejatele. Euroopa solidaarsuskorpus toetab võrgustikutegevust, mille eesmärk on tugevdada noorte inimeste ja osalevate organisatsioonide kaasalöömist selles kogukonnas, edendada Euroopa solidaarsuskorpuse vaimu ning kasulike tavade ja kogemuste vahetamist. See tegevus aitab kaasa ka Euroopa solidaarsuskorpuse alase teadlikkuse suurendamisele avaliku ja erasektori osaliste hulgas, aga ka Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete rakendamise kohta tagasiside kogumisele osalejatelt ja osalevatelt organisatsioonidelt.

(14)  Euroopa solidaarsuskorpuses osalevad noored ja organisatsioonid peaksid tundma, et nad kuuluvad kogukonda, mis koosneb isikutest ja üksustest, kes on seadnud oma ülesandeks edendada üleeuroopalist solidaarsust. Samal ajal on osalevaid organisatsioone vaja toetada, et nad oleksid suutelised pakkuma kvaliteetseid tegevusi aina rohkematele osalejatele. Euroopa solidaarsuskorpus toetab võrgustikutegevust, mille eesmärk on tugevdada noorte inimeste ja osalevate organisatsioonide kaasalöömist selles kogukonnas, edendada Euroopa solidaarsuskorpuse vaimu ning parimate tavade ja kogemuste vahetamist. See tegevus aitab kaasa ka Euroopa solidaarsuskorpuse alase teadlikkuse suurendamisele avaliku ja erasektori osaliste hulgas, aga ka Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete rakendamise kohta tagasiside kogumisele osalejatelt ja osalevatelt organisatsioonidelt.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Erilist tähelepanu tuleks pöörata Euroopa solidaarsuskorpuse raames pakutavate tegevuste ja muude võimaluste kvaliteedi tagamisele, pakkudes osalejatele eelkõige koolitust, keeleabi, kindlustust, haldusalast ja tegevusjärgset toetust, samuti Euroopa solidaarsuskorpuse kogemuse najal omandatud teadmiste, oskuste ja pädevuste valideerimist. Ülimalt tähtis on jätkuvalt ka vabatahtlike julgeolek ja turvalisus ning vabatahtlikke ei tohiks lähetada operatsioonidele, mida viiakse läbi rahvusvaheliste ja riigisiseste relvastatud konfliktide toimumiskohas.

(15)  Erilist tähelepanu tuleks pöörata Euroopa solidaarsuskorpuse raames pakutavate solidaarsustegevuste ja muude võimaluste kvaliteedi tagamisele, pakkudes osalejatele veebipõhiselt ja muul viisil eelkõige koolitust ja keeleabi viisil, mis austab mitmekeelsuse põhimõtet, ning samuti pakkuda kindlustust, haldusalast ja tegevusjärgset toetust, samuti Euroopa solidaarsuskorpuse kogemuse najal omandatud teadmiste, oskuste ja pädevuste valideerimist. Need toetusmeetmed tuleks välja töötada ja neid tuleks pakkuda koostöös noorteorganisatsioonide ja muude mittetulunduslike ning kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et kasutada nende eksperditeadmisi selles valdkonnas. Toetusmeetmetes tuleks arvestada osalejate tegevuse keskkonda ja iseloomu, pöörates erilist tähelepanu võimalikele ohtudele. Ülimalt tähtis on jätkuvalt ka vabatahtlike julgeolek ja turvalisus, eelkõige kui tegu on laste ja haavatavas olukorras olevate isikutega, ning vabatahtlikke ei tohiks lähetada operatsioonidele, mida viiakse läbi rahvusvaheliste ja riigisiseste relvastatud konfliktide toimumiskohas ega sellistesse toimumiskohtadesse, mis on vastuolus rahvusvaheliste inimõigustealaste standarditega ja/või liidu poliitikaga, nagu kohustusega teha lõpp laste hoolekandeasutustesse paigutamisele või meetmetega, mis keelavad ESIFil pidada hoolekandeasutusi.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 a)  Solidaarsustegevuse puhul, mis on seotud lastega, tohiksid lastega otse kokku puutuda ainult sellised osalejad, kellel on otsene vastav kvalifikatsioon ja oskused, ning kes on enne tegevusega liitumist läbinud lastekaitsealase koolituse ja eelkontrolli. Tegevuse käigus tuleks vabatahtlike ja laste kaitseks kehtestada asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused ning korraldada pidev järelevalve osalejate üle, et tagada lastekaitsepõhimõtete tegelik rakendamine.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Tagamaks, et Euroopa solidaarsuskorpuse raames korraldatavas tegevuses osalemine mõjutaks osalejate isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut ning arendaks kodanikutunnet, tuleks tegevuse läbi omandatud teadmised, oskused ja pädevused ehk õpiväljundid kooskõlas riigi olukorra ja eripäradega täpselt kindlaks teha ja dokumenteerida, nagu on soovitatud nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovituses mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta22.

(16)  Tagamaks, et Euroopa solidaarsuskorpuse raames korraldatavas tegevuses osalemine mõjutaks osalejate isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut ning arendaks kodanikutunnet, tuleks tegevuse läbi omandatud teadmised, oskused ja pädevused ehk õpiväljundid kooskõlas riigi olukorra ja eripäradega täpselt kindlaks teha ja dokumenteerida, nagu on soovitatud nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovituses mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta22. Selleks tuleks olenevalt asjaoludest julgustada kasutama liidu ja liikmesriigi tasandil mitteformaalse ja informaalse õppe tunnustamise kehtivaid vahendeid, nagu noortepass ja Europass.

__________________

__________________

22 Nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitus mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (ELT C 398, 22.12.2012, lk 1–5).

22 Nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitus mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (ELT C 398, 22.12.2012, lk 1–5).

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Kvaliteedimärgis peaks tagama, et osalevate organisatsioonide õigused ja kohustused vastavad kogu solidaarsuskogemuse eri etappide vältel Euroopa solidaarsuskorpuse põhimõtetele ja nõuetele. Kvaliteedimärgise saamine on osalemise eeltingimus, kuid märgisega ei peaks automaatselt kaasnema rahastamine Euroopa solidaarsuskorpuse raames.

(17)  Kvaliteedimärgis peaks tagama, et osalevate organisatsioonide õigused ja kohustused vastavad Euroopa solidaarsuskorpuse põhimõtetele ja nõuetele. Vabatahtliku tegevuse ning praktika- ja töökohtade jaoks tuleks kasutusele võtta eraldi kvaliteedimärgised, võttes arvesse iga komponendi eripära selle tagamiseks, et osalevate organisatsioonide õigused ja kohustused vastaksid kogu solidaarsuskogemuse eri etappide vältel tegelikult ja pidevalt Euroopa solidaarsuskorpuse põhimõtetele ja nõuetele. Kvaliteedimärgise saamine peaks olema osalemise eeltingimus, kuid märgisega ei peaks automaatselt kaasnema rahastamine Euroopa solidaarsuskorpuse raames. Kvaliteedimärgise omistamise protsess ei tohiks tekitada lisabürokraatiat, mis heidutaks organisatsioone ja eraettevõtteid Euroopa solidaarsuskorpusesse panustamast.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Euroopa solidaarsuskorpuse portaali tuleks pidevalt edasi arendada, et tagada lihtne juurdepääs Euroopa solidaarsuskorpusele ning pakkuda huvitatud isikutele ja organisatsioonidele ühte kontaktpunkti, kus nad saaksid muu hulgas registreeruda, profiilide ja võimalustega tutvuda ja neid omavahel sobitada. Samuti peaks kontaktpunkti saama kasutada võrgustikutegevuseks ja virtuaalseks teabevahetuseks, internetikoolituseks, keeleabi ja tegevusjärgse toetuse jaoks, aga ka muude tulevikus tekkida võivate kasulike funktsioonide jaoks.

(23)  Euroopa solidaarsuskorpuse portaali tuleks pidevalt edasi arendada, et tagada Euroopa solidaarsuskorpusele lihtne juurdepääs, mis peaks olema puudega inimestele takistusteta, ning pakkuda huvitatud isikutele ja organisatsioonidele ühte kontaktpunkti, kus nad saaksid muu hulgas registreeruda, profiilide ja võimalustega tutvuda ja neid omavahel sobitada. Samuti peaks kontaktpunkti saama kasutada võrgustikutegevuseks ja virtuaalseks teabevahetuseks, internetikoolituseks, keeleabi ja tegevusjärgse toetuse jaoks, aga ka muude tulevikus tekkida võivate kasulike funktsioonide jaoks.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(24 a)  Programmi hea toimimise ning tegevuste õigeaegse alustamise jaoks on ülioluline, et Euroopa solidaarsuskorpuse tööprogrammide raames loodaks mehhanismid, millega tagatakse, et registreeritud noortele esitatakse pakkumised mõistliku ja suhteliselt ootuspärase aja jooksul. Seetõttu tuleks registreeritud isikutele saata korrapäraselt ajakohastatud teavet olemasolevate praktikakohtade ja aktiivselt kaasatud osalevate organisatsioonide kohta, et ergutada pärast registreerimist nende osalemist Euroopa solidaarsuskorpuses, pakkudes neile samal ajal võimalust võtta otse ühendust nii riigi kui ka Euroopa tasandil solidaarsuse valdkonnas toimijatega.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et Euroopa solidaarsuskorpuse toetatav tegevus on kättesaadav kõigile noortele, eeskätt kõige ebasoodsamas olukorras olevatele noortele. Kehtestada tuleks erimeetmed, mis aitavad edendada sotsiaalset kaasatust ja ebasoodsas olukorras olevate noorte osalemist, ning võtta arvesse paljude maapiirkondade ja liidu äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide kaugusest tingitud kitsendusi. Samuti peaksid osalevad riigid püüdma võtta kõik vajalikud meetmed, et kõrvaldada Euroopa solidaarsuskorpuse laitmatu toimimise õiguslikud ja halduslikud takistused. See peaks lahendama (võimaluse korral ja ilma, et see piiraks Schengeni õigustiku ning kolmandate riikide kodanike liitu sisenemist ja seal elamist käsitleva liidu õiguse kohaldamist) haldusprobleemid, mis tekitavad raskusi viisade ja elamislubade saamisel ning Euroopa ravikindlustuskaardi väljaandmisel piiriülese tegevuse korral Euroopa Liidus.

(28)  Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et Euroopa solidaarsuskorpuse toetatav tegevus oleks kättesaadav kõigile noortele, eeskätt neile, kellel on vähem võimalusi, nagu on täpsustatud kaasamis- ja mitmekesisuse strateegias, mis töötati välja ja mida kohaldatakse programmi „Erasmus+“ raames noorte valdkonnas. Kehtestada tuleks erimeetmed, nt sobival kujul solidaarsustegevus ja individuaalne juhendamine, mis aitavad edendada sotsiaalset kaasatust ja ebasoodsas olukorras olevate noorte ning puudega noorte osalemist, ning võtta arvesse paljude maapiirkondade ja liidu äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide kaugusest tingitud kitsendusi. Samuti peaksid osalevad riigid püüdma võtta kõik vajalikud meetmed, et kõrvaldada Euroopa solidaarsuskorpuse laitmatu toimimise õiguslikud ja halduslikud takistused. See peaks lahendama (võimaluse korral ja ilma, et see piiraks Schengeni õigustiku ning kolmandate riikide kodanike liitu sisenemist ja seal elamist käsitleva liidu õiguse kohaldamist) haldusprobleemid, mis tekitavad raskusi viisade ja elamislubade saamisel ning Euroopa ravikindlustuskaardi väljaandmisel piiriülese tegevuse korral Euroopa Liidus.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39)  Selleks et paremini saavutada programmi eesmärke, peaksid komisjon, liikmesriigid ja riiklikud korraldusasutused tegema tihedat koostööd omavahel ning vabaühenduste, noorteorganisatsioonide ja kohaliku tasandi sidusrühmadega, kellel on eriteadmised solidaarsusmeetmete alal.

(39)  Selleks et paremini saavutada programmi eesmärke, peaksid komisjon, liikmesriigid ja riiklikud korraldusasutused tegema tihedat koostööd omavahel ning vabaühenduste, noorteorganisatsioonide, puudega inimesi esindavate organisatsioonide ja kohaliku tasandi sidusrühmadega, kellel on eriteadmised solidaarsusmeetmete alal.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(40)  Selleks et tagada laiema üldsuse tõhusam teavitamine ja komisjoni algatusel toimuvate teavitamistegevuste tugevam koostoime, tuleks käesoleva määruse alusel teavitusmeetmetele eraldatud eelarvest rahastada ka liidu poliitiliste prioriteetide üldist tutvustamist, tingimusel et need on seotud käesoleva määruse üldeesmärgiga.

(40)  Selleks et tagada laiema üldsuse tõhusam teavitamine ja komisjoni algatusel toimuvate teavitamistegevuste tugevam koostoime, tuleks käesoleva määruse alusel teavitusmeetmetele eraldatud eelarvest rahastada ka liidu poliitiliste prioriteetide üldist takistamata tutvustamist, tingimusel et need on seotud käesoleva määruse üldeesmärgiga.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  „solidaarsustegevus“ – kvaliteetne ajutine tegevus, millega aidatakse saavutada Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärke ning mis võib toimuda vabatahtliku töö, praktika, töö, solidaarsusprojektide või võrgustikutegevusena mitmesugustes valdkondades, sealhulgas lõikes 13 osutatud valdkondades, tagades Euroopa lisaväärtuse ning tervise- ja ohutuseeskirjade järgimise;

(1)  „solidaarsustegevus“ – kvaliteetne ajutine tegevus, millega aidatakse saavutada Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärke ning mis võib toimuda vabatahtliku töö, praktika, töö, solidaarsusprojektide või võrgustikutegevusena mitmesugustes valdkondades, sealhulgas lõikes 13 osutatud valdkondades, tagades Euroopa lisaväärtuse ning tervise- ja ohutuseeskirjade järgimise, ning mille hulgas ei ole tegevusi, mis oleksid vastuolus rahvusvaheliste inimõiguste normide või ELi poliitikaga, näiteks kohustumisega lõpetada puudega laste ja isikute paigutamine hoolekandeasutustesse;

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  „piiratud võimalustega noored“ – noored, kellel on raskusi, mis takistavad neil programmiga pakutavatest võimalustest osa saamast majanduslikel, sotsiaalsetel, kultuurilistel, geograafilistel või tervislikel põhjustel või näiteks puude või õpiraskuste tõttu;

(4)  „piiratud võimalustega noored“ – noored, kellel on raskusi, mis takistavad neil programmiga pakutavatest võimalustest osa saamast majanduslikel, sotsiaalsetel, kultuurilistel, geograafilistel või tervislikel põhjustel või näiteks puude või õpiraskuste tõttu või hoolekandeasutuses üleskasvamise tõttu;

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  „osalev organisatsioon“ – avalik-õiguslik või eraõiguslik kohaliku, piirkonna, riigi või rahvusvahelise tasandi üksus, kellele on antud Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgis;

(5)  „osalev organisatsioon“ – avalik-õiguslik või eraõiguslik kohaliku, piirkonna, riigi või rahvusvahelise tasandi kasumlik või kasumit mitte taotlev üksus, kellele on antud Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgis, mis tagab, et nimetatud üksus suudab viia ellu solidaarsustegevust kooskõlas Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärkidega ning pakub osalejatele vabatahtliku tegevuse, praktika- või töövõimalusi või rakendab ja toetab muid tegevusi Euroopa solidaarsuskorpuse raames;

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  „vabatahtlik tegevus“ – solidaarsustegevus, mis toimub vabatahtliku tasustamata tegevusena kuni 12 kuu vältel;

(6)  „vabatahtlik tegevus“ – solidaarsustegevus vabatahtliku tasustamata tegevuse vormis kuni 12 kuu vältel ja mis annab noortele võimaluse aidata kaasa osalevate organisatsioonide solidaarsusega seotud tööle, et tuua kasu kogukondadele, kus selline tegevus toimub;

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  „praktika“ – solidaarsustegevus, mis toimub 2–6kuulise ajavahemiku jooksul, mida võib pikendada üks kord ja kõige rohkem 12 kuu võrra, ning mida pakub ja mille eest maksab tasu Euroopa solidaarsuskorpuses osalejat vastu võttev osalev organisatsioon;

(7)  „praktika“ – tasuline solidaarsustegevus, mis toimub osalevas organisatsioonis tööpraktika kujul 3–6 kuulise ajavahemiku jooksul, mida võib pikendada üks kord ja kõige rohkem 12 kuu võrra, ning mida pakub ja mille eest maksab tasu Euroopa solidaarsuskorpuses osalejat vastu võttev osalev organisatsioon, ning mis hõlmab õpet vajalike oskuste ja kogemuste omandamiseks;

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  „töö“ – 2–12 kuu vältel toimuv solidaarsustegevus, mille eest maksab tasu osalev organisatsioon, kes Euroopa solidaarsuskorpuses osaleja tööle võtab;

(8)  „töö“ – 3–12 kuu vältel toimuvsolidaarsustegevus, mis sisaldab õppimist ja koolitust, põhineb kirjalikul lepingul ja mida pakub ning mille eest maksab tasu osalev organisatsioon, kes Euroopa solidaarsuskorpuses osaleja tööle võtab, ning mis ei asenda olemasolevaid tööpakkumisi;

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  „kvaliteedimärgis“ – kinnitus, mis antakse osalevale organisatsioonile, kes on valmis pakkuma solidaarsustegevusi Euroopa solidaarsuskorpuse raames, täites võõrustaja ja/või toetaja funktsiooni;

(10)  „kvaliteedimärgis“ – kinnitus, mis antakse organisatsioonile, kes on valmis pakkuma solidaarsustegevusi vastuvõtja või toetajana, sh lähetajana, või mõlemana ja mis kinnitab, et organisatsioon on võimeline tagama solidaarsustegevuse kvaliteedi kooskõlas Euroopa solidaarsuskorpuse põhimõtete ja eesmärkidega, ning mis antakse vastavalt varieeruvatele konkreetsetele nõuetele olenevalt solidaarsustegevuse laadist ja organisatsiooni ülesandest; vabatahtliku tegevuse ning praktika- ja töökohtade jaoks võetakse kasutusele eraldi kvaliteedimärgised;

 

 

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 3

Artikkel 3

Programmi eesmärgid

Programmi eesmärgid

1.  Programmi üldeesmärk on suurendada noorte inimeste ja organisatsioonide osalemist kättesaadavates ja kvaliteetsetes solidaarsustegevustes, mis aitavad tugevdada ühtekuuluvust, solidaarsust ja demokraatiat liidus ja mujal ning mille abil lahendatakse ühiskonna- ja humanitaarprobleeme kohapeal, keskendudes eelkõige sotsiaalse kaasatuse edendamisele.

1.  Programmi üldeesmärk on edendada solidaarsust, demokraatiat ja ühtekuuluvust liidus ja mujal, toetada kogukondi ja lahendada ühiskonna- ja humanitaarprobleeme kohapeal, keskendudes eelkõige sotsiaalse kaasatuse ja demokraatliku osaluse edendamisele, suurendades noorte inimeste ja organisatsioonide osalemist kättesaadavates ja kvaliteetsetes solidaarsustegevustes.

2.  Programmi erieesmärk on pakkuda noortele, sealhulgas piiratud võimalustega noortele hõlpsasti kättesaadavaid võimalusi osaleda solidaarsustegevustes Euroopas ja sellest väljaspool ning samas suurendada ja nõuetekohaselt valideerida nende pädevusi, samuti suurendada nende tööalast konkurentsivõimet ja lihtsustada nende siirdumist tööturule.

2.  Programmi erieesmärk on pakkuda noortele, sealhulgas piiratud võimalustega noortele hõlpsasti kättesaadavaid võimalusi osaleda solidaarsustegevustes Euroopas ja sellest väljaspool ning samas suurendada ja nõuetekohaselt valideerida nende pädevusi ja arendada nende oskusi, samuti suurendada nende tööalast konkurentsivõimet ja lihtsustada nende siirdumist tööturule.

3.  Programmi eesmärke viiakse ellu järgmiste tegevussuundade raames:

3.  Programmi eesmärke viiakse ellu järgmiste tegevussuundade raames:

(a)  noorte osalemine ühiskondlike probleemide lahendamisele suunatud solidaarsustegevuses, millele on osutatud artiklis 6;

(a)  ühiskondlike probleemide lahendamisele suunatud solidaarsustegevused, millele on osutatud artiklis 6;

(b)  noorte osalemine humanitaarabiga seotud solidaarsustegevuses (Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus), millele on osutatud artiklis 10.

(b)  Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus, millele on osutatud artiklis 10.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  artiklis 8 osutatud praktika ja töö;

(b)   artiklis 8 osutatud kvaliteetne praktika ja töö;

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  lähenemisviis, mille eesmärk on erineva taustaga noorte kaasamine;

(d)  kaasavus ja tegelik suutlikkus kaasata erineva taustaga noori, sh puudega noori;

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 5

Artikkel 5

Mõlema tegevussuuna puhul ühised meetmed

Mõlema tegevussuuna puhul ühised meetmed

1.  Artikli 4 lõike 1 punktis d osutatud võrgustikutegevuse eesmärk on:

1.  Artikli 4 lõike 1 punktis d osutatud võrgustikutegevuse eesmärk on:

(a)  suurendada osalevate organisatsioonide suutlikkust pakkuda kvaliteetseid projekte järjest suuremale arvule Euroopa solidaarsuskorpuses osalejatele;

(a)  suurendada osalevate organisatsioonide suutlikkust pakkuda kõrge kvaliteediga projekte järjest suuremale arvule Euroopa solidaarsuskorpuses osalejatele;

(b)  meelitada ligi uustulnukaid – nii noori kui ka osalevaid organisatsioone;

(b)  meelitada ligi uustulnukaid – nii noori kui ka osalevaid organisatsioone;

 

(b a) hõlbustada puudega inimeste juurdepääsu kõigile pakutavatele tegevustele;

(c)  pakkuda võimalusi anda solidaarsustegevuse kohta tagasisidet ning

(c)  pakkuda tagasisidet solidaarsustegevuse kohta ning

(d)  aidata kaasa Euroopa solidaarsuskorpuses osalevate inimeste ja üksuste kogemustevahetusele ja tugevdada nende ühtekuuluvustunnet ning toetada seeläbi korpuse laiemat positiivset mõju.

(d)  aidata kaasa Euroopa solidaarsuskorpuses osalevate inimeste ja üksuste kogemustevahetusele ja tugevdada nende ühtekuuluvustunnet ning toetada seeläbi korpuse laiemat positiivset mõju.

2.  Artikli 4 lõike 1 punktis e osutatud kvaliteedi- ja tugimeetmed hõlmavad järgmist:

2.  Artikli 4 lõike 1 punktis e osutatud kvaliteedi- ja tugimeetmed hõlmavad järgmist:

(a)  vabatahtliku tegevuse, praktika või töö kvaliteedi tagamiseks ette nähtud meetmed, sealhulgas koolitus, keeleabi, täiendav kindlustus, solidaarsustegevusele eelnev või järgnev toetus, samuti noortepassi kasutamine selleks, et teha kindlaks ja dokumenteerida pädevused, mida osalejad solidaarsustegevuse käigus on omandanud, samuti osalevate organisatsioonide suutlikkuse suurendamine ja neile haldustoe pakkumine;

(a)  vabatahtliku tegevuse, praktika, töö või solidaarsusprojekti kvaliteedi ja juurdepääsetavuse ning kõikidele osalevate riikide noortele võrdsete võimaluste tagamiseks ette nähtud meetmed, sealhulgas internetipõhine ja -väline koolitus, keeleabi, lastekaitse ja turvameetmete alane koolitus ning lastega töötavate osalejate tausta uurimine, haldusabi osalevatele isikutele ja organisatsioonidele, täiendav kindlustus, solidaarsustegevusele eelnev ja vajaduse korral järgnev toetus, samuti noortepassi kasutamine selleks, et teha kindlaks ja dokumenteerida pädevused, mida osalejad solidaarsustegevuse käigus on omandanud, samuti osalevate organisatsioonide suutlikkuse suurendamine ja neile haldustoe pakkumine;

(b)  kvaliteedimärgise väljatöötamine üksuste jaoks, kes soovivad Euroopa solidaarsuskorpuse raames solidaarsustegevusi pakkuda, samuti selle märgise haldamine;

(b)  Euroopa solidaarsuskorpuse raames vastavalt vabatahtlikku tegevust või praktikat ja tööd pakkuda soovivate organisatsioonide jaoks eraldi kvaliteedimärgiste väljatöötamine ja nende haldamine, et tagada kooskõla programmi põhimõtete ja nõuetega;

(c)  Euroopa solidaarsuskorpuse ressursikeskuste tegevus Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete rakendamise toetamiseks ja selle kvaliteedi parandamiseks ning nende meetmete väljundite valideerimise edendamiseks;

(c)  Euroopa solidaarsuskorpuse ressursikeskuste tegevus Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete rakendamise toetamiseks ja selle kvaliteedi parandamiseks ning nende meetmete väljundite valideerimise edendamiseks;

(d)  Euroopa solidaarsuskorpuse portaali ja muude asjakohaste internetiteenuste ning vajalike IT-tugisüsteemide ja veebipõhiste vahendite loomine, haldamine ja ajakohastamine.

(d)  Euroopa solidaarsuskorpuse mitmekeelse portaali ja muude asjakohaste internetiteenuste ning vajalike IT-tugisüsteemide ja veebipõhiste vahendite loomine, haldamine ja ajakohastamine.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

III PEATÜKK – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

NOORTE OSALEMINE ÜHISKONDLIKE PROBLEEMIDE LAHENDAMISELE SUUNATUD SOLIDAARSUSTEGEVUSES

ÜHISKONDLIKE PROBLEEMIDE LAHENDAMISELE SUUNATUD SOLIDAARSUSTEGEVUS

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Tegevussuunas „Noorte osalemine ühiskondlike probleemide lahendamisele suunatud solidaarsustegevuses“ rakendatavate meetmetega aidatakse eelkõige tugevdada ühtekuuluvust, solidaarsust ja demokraatiat liidus ja sellest väljaspool ning samas reageerida ka ühiskonnaprobleemidele, pannes erilist rõhku sotsiaalse kaasatuse edendamisele.

1.  Tegevussuunas „Ühiskondlike probleemide lahendamisele suunatud solidaarsustegevus“ rakendatavate meetmetega aidatakse eelkõige tugevdada ühtekuuluvust, solidaarsust ja demokraatiat liidus ja sellest väljaspool ning samas reageerida ka ühiskonnaprobleemidele, pannes erilist rõhku sotsiaalse kaasatuse edendamisele.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  artiklis 8 osutatud praktika ja töö;

(b)  artiklis 8 osutatud kvaliteetne praktika ja töö;

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud vabatahtlik tegevus peab sisaldama õppe- ja koolituskomponenti, see ei asenda praktika- ega töökohti, seda ei võrdsustata tööga ning see peab põhinema kirjalikul vabatahtliku tegevuse lepingul.

1.  Artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud vabatahtlik tegevus annab noortele võimaluse osaleda solidaarsustegevuse organisatsioonide igapäevatöös ja toob lõpptulemusena kasu kogukonnale, kus tegevus toimub, ning see peab sisaldama õppe- ja koolituskomponenti, see ei asenda praktika- ega töökohti, seda ei võrdsustata tööga ning see peab põhinema kirjalikul vabatahtliku tegevuse lepingul.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 8

Artikkel 8

Praktika ja töö

Praktika ja töö

1.  Artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud praktika põhineb kirjalikul praktikalepingul, mis on kookõlas praktika toimumise riigis kohaldatava õigusraamistikuga, nagu on asjakohane, ja selles võetakse arvesse praktika kvaliteediraamistiku põhimõtteid (2014/C 88/01). Praktikakohad ei asenda töökohti.

1.  Artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud praktika on alati tasustatud ja põhineb kirjalikul praktikalepingul, mis sõlmitakse praktika alguses kooskõlas praktika toimumise riigis kohaldatava õigusraamistikuga ning milles on sätestatud haridusalased eesmärgid, töötingimused, praktika kestus, osaleva isiku tasu ning poolte õigused ja kohustused ning võetakse arvesse praktika kvaliteediraamistiku põhimõtteid (2014/C 88/01). Praktikakohad ei asenda töökohti.

2.  Artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud töö põhineb töölepingul, mis on kooskõlas töötegemise kohaks oleva osaleva riigi õigusraamistikuga. Tööd pakkuvatele osalevatele organisatsioonidele ei tohi rahalist toetust anda kauemaks kui 12 kuuks juhtudel, kui töölepingu kestus ületab 12 kuud.

2.  Artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud töö põhineb kirjalikul töölepingul, mis vastab kõigile töökohariigi õiguses ja kohaldatavates kollektiivlepingutes sätestatud töölepingu tingimustele. Tööd pakkuvatele osalevatele organisatsioonidele ei tohi rahalist toetust anda kauemaks kui kaheteistkümneks kuuks juhtudel, kui töölepingu kestus ületab kaksteist kuud.

3.  Praktika ja töö peavad sisaldama õppe- ja koolituskomponenti.

3.  Praktika ja töö peavad sisaldama õppe- ja koolituskomponenti, et aidata osalejal saada asjakohaseid kogemusi, mis aitavad arendada pädevusi, mis on kasulikud osaleja isikliku, haridusalase, sotsiaalse ja erialase arengu seisukohast ning kodanikutunde arendamiseks.

4.  Praktika ja töö võivad toimuda mõnes muus riigis kui osaleja elukohariigis (piiriüleselt) või osaleja elukohariigis (riigisiseselt).

4.  Praktika ja töö võivad toimuda mõnes muus riigis kui osaleja elukohariigis (piiriüleselt) või osaleja elukohariigis (riigisiseselt).

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Rahalisest toetusest artiklites 7 ja 8 osutatud solidaarsustegevustele nähakse soovituslikult 80 % ette vabatahtliku tegevuse ja solidaarsusprojektide jaoks; ning 20 % praktika- ja/või töökohtade jaoks, kusjuures riigisiseseks tegevuseks nähakse ette kuni 20 %.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lõikes 1 osutatud summat võib kasutada programmi rakendamise tehnilise ja haldusabi kulude ning ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamismeetmete kulude katteks, sh institutsioonidesiseste IT-vahendite kulude katteks.

2.  Lõikes 1 osutatud summat võib kasutada programmi rakendamise tehnilise ja haldusabi kulude ning ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamismeetmete kulude katteks, sh institutsioonidesiseste IT-vahendite kulude katteks. Kõnealune summa tehakse kõigi programmi kolme tegevussuuna jaoks võrdselt kättesaadavaks ning jaotatakse vastavalt asjaomaste projektide ja tegevuste põhjendatud vajadustele.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

17–30aastased Euroopa solidaarsuskorpuses osaleda soovivad noored peavad end registreerima Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis. Vabatahtlikku tegevust, praktikat, tööd või solidaarsusprojektis osalemist alustades peab noor olema siiski vähemalt 18aastane ja mitte vanem kui 30aastane.

17–30aastased Euroopa solidaarsuskorpuses osaleda soovivad noored peavad end registreerima Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis, mis on puudega inimestele juurdepääsetav. Vabatahtlikku tegevust, praktikat, tööd või solidaarsusprojektis osalemist alustades peab noor olema siiski vähemalt 18aastane.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 16

Artikkel 16

Osalevad organisatsioonid

Osalevad organisatsioonid

1.  Euroopa solidaarsuskorpuses võivad osaleda avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused ja rahvusvahelised organisatsioonid, tingimusel et nad on saanud Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgise.

1.  Euroopa solidaarsuskorpuses võivad osaleda avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused ja rahvusvahelised organisatsioonid, tingimusel et nad on saanud kvaliteedimärgise, mis tõendab, et nad pakuvad tegevusi, mis on kooskõlas Euroopa solidaarsuskorpuse põhimõtete ja eesmärkidega ning vastavad täielikult käesolevas määruses sätestatud solidaarsustegevuse määratlusele. Kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2018/1046 ei tohi toetuse eesmärk ega tagajärg olla kasumi teenimine.

2.  Üksuse taotlust saada Euroopa solidaarsuskorpuses osalevaks organisatsiooniks hindab Euroopa solidaarsuskorpuse pädev rakendusasutus järgmiste põhimõtete alusel: võrdne kohtlemine; võrdsed võimalused ja diskrimineerimiskeeld; töökohtade asendamise vältimine; selliste õppekomponenti sisaldavate kvaliteetsete tegevuste pakkumine, mis on suunatud isiklikule, sotsiaalhariduslikule ja kutsealasele arengule; koolituse, töö ja vabatahtliku tegevuse asjakohane korraldus; ohutu ja inimväärne keskkond ja vastavad tingimused ning kasumi taotlemist keelav põhimõte kooskõlas finantsmäärusega. Eespool kirjeldatud põhimõtete alusel saab kindlaks teha, kas üksuse või organisatsiooni tegevus vastab Euroopa solidaarsuskorpuse nõuetele.

2.  Üksuse taotlust saada Euroopa solidaarsuskorpuses osalevaks organisatsiooniks hindab Euroopa solidaarsuskorpuse pädev rakendusasutus järgmiste põhimõtete alusel: võrdne kohtlemine; võrdsed võimalused ja diskrimineerimiskeeld; töökohtade asendamise vältimine; selliste õppekomponenti sisaldavate kvaliteetsete tegevuste pakkumine, mis on suunatud isiklikule, sotsiaalhariduslikule ja kutsealasele arengule; koolituse, töö ja vabatahtliku tegevuse asjakohane korraldus; ohutu ja inimväärne keskkond ja vastavad tingimused, sealhulgas strateegiad ja menetlused lastekaitse tagamiseks tegevuse ajal; rahvusvaheliste inimõigustealaste standardite järgimine; võetud kohustus teha lõpp laste ja puudega inimeste hoolekandeasutustesse paigutamisele ning kasumi taotlemist keelav põhimõte kooskõlas finantsmäärusega. Eespool kirjeldatud põhimõtete alusel saab kindlaks teha, kas üksuse või organisatsiooni tegevus vastab Euroopa solidaarsuskorpuse nõuetele. Kvaliteedimärgis antakse ainult organisatsioonidele, kes võtavad kohustuse neid põhimõtteid järgida. Järgimist kontrollitakse kooskõlas käesoleva määruse artiklitega 26 ja 27.

3.  Hindamise tulemusena võidakse üksusele anda Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgis. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust hinnatakse regulaarselt uuesti ja märgis võidakse tagasi võtta.

3.  Hindamise tulemusena võidakse üksusele anda Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgis. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust hinnatakse regulaarselt või samuti osalejate palvel uuesti ja märgis võidakse tagasi võtta. Üksus, kes oma tegevust oluliselt muudab, teatab sellest pädevale rakendusasutusele, et saaks korraldada uur hindamise. Vabatahtlikule tegevusele kvaliteedimärgise andmise menetlus erineb töö ja praktikaga seotud kvaliteedimärgise andmise menetlusest.

4.  Igale üksusele, mis on saanud Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgise, antakse võõrustajana ja/või toetusfunktsiooni täitjana juurdepääs Euroopa solidaarsuskorpuse portaalile ning ta võib registreeritud kandidaatidele solidaarsustegevusi pakkuda.

4.  Igale üksusele, mis on saanud Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgise, antakse võõrustajana ja/või toetusfunktsiooni täitjana juurdepääs Euroopa solidaarsuskorpuse portaalile ning ta võib registreeritud kandidaatidele solidaarsustegevusi pakkuda.

 

4 a.  Kvaliteedimärgise saanud osalevatel organisatsioonidel on sobivate taotlejate leidmiseks juurdepääs platvormile, kus nad saavad hõlpsasti otsida sobivaid taotlejaid, et muuta solidaarsustegevusest osavõtmise protsess lihtsamaks nii osalejatele kui ka osalevatele organisatsioonidele.

 

4 b.  Osalevad organisatsioonid toetavad Euroopa solidaarsuskorpuse edendamist, pakkudes endistele osalejatele võimalust jagada oma kogemusi ning tegutseda võrgustike loomise kaudu Euroopa solidaarsuskorpuse võimaliku uue põlvkonna saadikutena.

5.  Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgisega ei kaasne automaatselt rahastamine Euroopa solidaarsuskorpuse raames.

5.  Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgisega ei kaasne automaatselt rahastamine Euroopa solidaarsuskorpuse raames.

6.  Osaleva organisatsiooni pakutavat solidaarsustegevust ning sellega seotud kvaliteedi- ja tugimeetmeid võidakse rahastada Euroopa solidaarsuskorpuse raames või mõnest muust, liidu eelarvest sõltumatust rahastamisallikast.

6.  Osaleva organisatsiooni pakutavat solidaarsustegevust ning sellega seotud kvaliteedi- ja tugimeetmeid võidakse rahastada Euroopa solidaarsuskorpuse raames või mõnest muust, liidu eelarvest sõltumatust rahastamisallikast.

7.  Artiklis 11 osutatud tegevuse raames osalevate organisatsioonide jaoks peab olema esmatähtis vabatahtlike ohutus ja turvalisus.

7.  Artiklis 11 osutatud tegevuse raames osalevate organisatsioonide jaoks peab olema esmatähtis vabatahtlike ohutus ja turvalisus.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Artiklis 23 osutatud riiklikud korraldusasutused peavad koostama järjekindla strateegia sihtrühmade tõhusaks teavitamiseks ning selleks, et programmi raames hallatavate meetmetega toetatavate tegevuste tulemusi tõhusalt levitada ja kasutada, nad abistavad komisjoni programmi, sealhulgas riigi ja liidu tasandil hallatavaid meetmeid ja tegevusi ja programmi tulemusi käsitleva teabe levitamise ülesande täitmisel, teavitades asjaomaseid sihtrühmi oma riigis võetud meetmetest ja korraldatud tegevustest.

3.  Artiklis 23 osutatud riiklikud korraldusasutused töötavad välja strateegia sihtrühmade tõhusaks teavitamiseks. Nimetatud strateegia sihtrühmaks on ka vähemate võimalustega, sealhulgas äärepoolsete piirkondade noored ning see hõlmab nende hallatavate meetmetega toetatavate tegevuste tulemuste levitamist ja kasutamist, kaasates sellesse ka vajaduse korral noorteorganisatsioone ja spetsialiseeritud noorte teabeteenistusi, nagu seda peetakse asjakohaseks.

 

Teabe levitamine peab ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, tingimusel et need on seotud käesoleva määruse üldeesmärgiga ning et need pakuvad liidule lisaväärtust ja nähtavust.

 

Osalevad organisatsioonid kasutavad Euroopa solidaarsuskorpusega seonduva teabe levitamiseks kaubamärki „Euroopa solidaarsuskorpus“.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Komisjon korraldab korrapäraselt kohtumisi ja koolitusi koos riiklike büroode võrgustikuga või selle võrgustiku tarbeks, et tagada Euroopa solidaarsuskorpuse ühetaoline elluviimine kõigis osalevates riikides. Komisjon konsulteerib Euroopa solidaarsuskorpuse elluviimise teemal korrapäraselt peamiste sidusrühmadega, sealhulgas osalevate organisatsioonidega.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Näitajad järelevalve ja aruandluse jaoks:

Euroopa solidaarsuskorpuse üle teostatakse ranget kontrolli, et mõõta selle üldeesmärgi ja konkreetsete eesmärkide saavutamist ning jälgida selle väljundeid, tulemusi ja mõju. Sel eesmärgil on kehtestatud miinimumnäitajate raamistik, mille alusel töötatakse tulevikus välja üksikasjalik kava Euroopa solidaarsuskorpuse väljundite, tulemuste ja mõju kontrollimiseks, mis sisaldab kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate laiendatud kogumit:

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lisa

Lisa

Näitajad järelevalve ja aruandluse jaoks:

Väljundnäitajad

(a)  solidaarsustegevustes osalejate arv,

(a)   (riigisiseses ja piiriüleses) vabatahtlikus tegevuses osalevate isikute arv riikide, vanuse, soo, ametialase tausta ja haridustaseme kaupa;

(b)  piiratud võimalustega osalejate osakaal ning

(b)   (riigisisesel ja piiriülesel) praktikal osalevate isikute arv riikide, vanuse ja soo, ametialase tausta ja haridustaseme kaupa;

(c)  Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgist omavate organisatsioonide arv.

(c)   (riigisiseses ja piiriüleses) töös osalevate isikute arv riikide, vanuse ja soo, ametialase tausta ja haridustaseme kaupa;

 

(c a)   solidaarsusprojektides osalevate isikute arv riikide, vanuse ja soo, ametialase tausta ja haridustaseme kaupa;

 

(c b)   kvaliteedimärgisega organisatsioonide arv riikide ja saadud rahastuse kaupa;

 

(c c)   vähemate võimalustega osalevate noorte arv. Tulemusnäitajad (koondnäitajad);

 

(c d)   niisuguste osalevate isikute arv, kelle esitatud teabe kohaselt on õpiväljund olnud positiivne;

 

(c e)   niisuguste osalevate isikute protsent, kelle õpiväljundit on tunnustatud mõne tunnistusega, näiteks noortepassiga, või muud liiki ametliku tunnustusvahendiga, mis tõendab nende osalemist Euroopa solidaarsuskorpuses;

 

(c f)   osalevate isikute üldine tegevuse kvaliteediga rahuloleku määr;

 

(c g)   solidaartegevuse raames otseselt või kaudselt toetatud inimeste arv.

 

Lisaks sellele tagatakse asjakohasel juhul kooskõla [uue programmi „Erasmus+“ määruse XX] lisas osutatud noortevaldkonna põhinäitajatega.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa solidaarsuskorpuse programmi loomine

Viited

COM(2018)0440 – C8-0264/2018 – 2018/0230(COD)

Vastutav komisjon

 istungil teada andmise kuupäev

CULT

2.7.2018

 

 

 

Arvamuse esitajad

 istungil teada andmise kuupäev

EMPL

2.7.2018

Kaasatud komisjonid - istungil teada andmise kuupäev

5.7.2018

Arvamuse koostaja

 nimetamise kuupäev

Deirdre Clune

29.6.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

24.9.2018

19.11.2018

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

3.12.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

34

3

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Laura Agea, Guillaume Balas, Brando Benifei, Enrique Calvet Chambon, David Casa, Michael Detjen, Geoffroy Didier, Lampros Fountoulis, Marian Harkin, Agnes Jongerius, Rina Ronja Kari, Jan Keller, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Jean Lambert, Jérôme Lavrilleux, Patrick Le Hyaric, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Dennis Radtke, Terry Reintke, Robert Rochefort, Claude Rolin, Siôn Simon, Ulrike Trebesius

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Georges Bach, Heinz K. Becker, Deirdre Clune, Tania González Peñas, Alex Mayer, Jasenko Selimovic, Helga Stevens, Monika Vana

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Caterina Chinnici, Paolo De Castro

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

34

+

ALDE

Enrique Calvet Chambon, Marian Harkin, Robert Rochefort, Jasenko Selimovic

ECR

Helga Stevens, Ulrike Trebesius

PPE

Georges Bach, Heinz K. Becker, David Casa, Deirdre Clune, Geoffroy Didier, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Dennis Radtke, Claude Rolin

S&D

Guillaume Balas, Brando Benifei, Caterina Chinnici, Paolo De Castro, Michael Detjen, Agnes Jongerius, Jan Keller, Alex Mayer, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Siôn Simon

VERTS/ALE

Jean Lambert, Terry Reintke, Monika Vana

3

GUE/NGL

Tania González Peñas, Rina Ronja Kari, Patrick Le Hyaric

2

0

EFDD

Laura Agea

NI

Lampros Fountoulis

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (22.11.2018)

kultuuri- ja hariduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa solidaarsuskorpuse programm ning tunnistatakse kehtetuks [Euroopa solidaarsuskorpuse määrus] ja määrus (EL) nr 375/2014

(COM(2018)0440 – C8-0264/2018 – 2018/0230(COD))

Arvamuse koostaja: Tiemo Wölken

LÜHISELGITUS

Arvamuse koostaja väljendab heameelt Euroopa Komisjoni 11. juunil 2018. aastal esitatud ettepaneku üle luua ajavahemikuks 2021–2027 Euroopa solidaarsuskorpus. Euroopa Liit on rajatud solidaarsusele: tema kodanike vahelisele solidaarsusele, liikmesriikide vahelisele solidaarsusele ja oma tegevuse solidaarsusele nii liidu sees kui ka sellest väljaspool. See on ühine väärtus, mida peab väga oluliseks kogu Euroopa Liit.

Euroopa solidaarsuskorpus on algatus, mis annab solidaarsustegevuses osaleda soovivatele noortele võimaluse arendada oma oskusi ning viia samal ajal ellu oma nägemust paremast liidust. Suurem solidaarsus hoiab Euroopat koos ning aitab saavutada tugevamat liitu, mis tegutseb solidaarselt üheskoos.

Euroopa solidaarsuskorpus lähtub juba viimased 20 aastat toiminud programmidest, nagu Euroopa vabatahtlik teenistus, ühtlasi aga laiendab neid, pakkudes noortele uusi võimalusi, suuremat nähtavust ja suuremat mõju. See aitab noortel liidus ühiseid väärtusi luua ja sellega liitu tugevamaks muuta.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Diskrimineerimise kaotamine on äärmiselt oluline, et täita liidu kohustusi kaasava Euroopa rajamisel; seepärast peaks Euroopa solidaarsuskorpus edendama soolist tasakaalu ja rõhutama soolise võrdõiguslikkuse tagamise kohustusi.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Euroopa solidaarsuskorpus avab noortele uusi vabatahtliku tegevuse, praktika- või töövõimalusi solidaarsusega seotud valdkondades, samuti võimalusi töötada välja ja arendada nende enda algatusel põhinevaid solidaarsusprogramme. Need võimalused aitavad edendada noorte isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut ning arendada neis kodanikutunnet. Euroopa solidaarsuskorpus toetab ka Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate ja organisatsioonide võrgustikutegevust, samuti meetmeid, mis aitavad tagada toetatava tegevuse kvaliteeti ja parandada tegevuse käigus omandatud õpiväljundite valideerimist. Seega aitab see kaasa ka noorte jaoks olulisele Euroopa tasandi koostööle ja suurendab teadlikkust selle positiivsest mõjust.

(9)  Euroopa solidaarsuskorpus avab noortele uusi formaalõppe ja informaalse õppimise võimalusi vabatahtlikuks tegevuseks, praktikaks või tööks solidaarsusega seotud valdkondades, samuti võimalusi töötada välja ja arendada nende enda algatusel põhinevaid solidaarsusprogramme. Need võimalused aitavad edendada noorte isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut ning arendada neis kodanikutunnet. Euroopa solidaarsuskorpus toetab ka Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate ja organisatsioonide võrgustikutegevust, samuti meetmeid, mis aitavad tagada toetatava tegevuse kvaliteeti ja parandada tegevuse käigus omandatud õpiväljundite valideerimist. Seega aitab see kaasa ka noorte jaoks olulisele Euroopa tasandi koostööle ja suurendab teadlikkust selle positiivsest mõjust.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Praktika või töö solidaarsusega seotud valdkondades võivad pakkuda noortele täiendavaid võimalusi alustada tegevust tööturul, aidates samas kaasa peamiste ühiskonnaprobleemide lahendamisele. See võib aidata suurendada noorte tööalast konkurentsivõimet ja produktiivsust, lihtsustades samas nende üleminekut hariduse omandamiselt tööellu, mis on nende tööturuvõimaluste suurendamise seisukohast keskse tähtsusega. Euroopa solidaarsuskorpuse raames pakutav praktika vastab kvaliteedipõhimõtetele, mis on esitatud nõukogu soovituses praktika kvaliteediraamistiku kohta21. Pakutav praktika ja töö on noortele hüppelauaks tööturule sisenemisel ning seetõttu kaasneb sellega asjakohane tegevusjärgne toetus. Praktika ja töö korraldamist hõlbustavad asjaomased tööturuosalised, eelkõige avaliku ja erasektori tööturuasutused, sotsiaalpartnerid ja kaubanduskojad, ning praktika ja töö eest maksavad tasu osalevad organisatsioonid. Osalevate organisatsioonidena peaksid nad taotlema rahastamist Euroopa solidaarsuskorpuse pädeva rakendusasutuse kaudu, pidades silmas seda, et nad on vahendajateks noorte osalejate ning solidaarsussektorites praktika- ja töövõimalusi pakkuvate tööandjate vahel.

(12)  Praktika või töö solidaarsusega seotud valdkondades, mille puhul ei taotleta kasumit, võivad pakkuda noortele täiendavaid võimalusi alustada tegevust tööturul, aidates samas kaasa peamiste ühiskonnaprobleemide lahendamisele. See võib aidata suurendada noorte tööalast konkurentsivõimet ja produktiivsust, lihtsustades samas nende üleminekut hariduse omandamiselt tööellu, mis on nende tööturuvõimaluste suurendamise seisukohast keskse tähtsusega. Euroopa solidaarsuskorpuse raames pakutav praktika vastab kvaliteedipõhimõtetele, mis on esitatud nõukogu soovituses praktika kvaliteediraamistiku kohta21. Pakutav praktika ja töö on noortele hüppelauaks tööturule sisenemisel ning seetõttu kaasneb sellega asjakohane tegevusjärgne toetus. Praktika ja töö korraldamist hõlbustavad asjaomased tööturuosalised, eelkõige avaliku ja erasektori tööturuasutused, sotsiaalpartnerid ja kaubanduskojad, ning praktika ja töö eest maksavad tasu osalevad organisatsioonid. Osalevate organisatsioonidena peaksid nad taotlema rahastamist Euroopa solidaarsuskorpuse pädeva rakendusasutuse kaudu, pidades silmas seda, et nad on vahendajateks noorte osalejate ning solidaarsussektorites praktika- ja töövõimalusi pakkuvate tööandjate vahel.

_________________

_________________

21 Nõukogu 15. märtsi 2018. aasta soovitus kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistiku kohta (ELT C 153, 2.5.2018, lk 1).

21 Nõukogu 15. märtsi 2018. aasta soovitus kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistiku kohta (ELT C 153, 2.5.2018, lk 1).

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27)  Euroopa solidaarsuskorpuse sihtrühm on 18–30aastased noored ning selle tegevuses osalemise tingimuseks peaks olema eelnev registreerumine Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis.

(27)  Euroopa solidaarsuskorpuse sihtrühm on 18–30aastased noored ning selle tegevuses osalemise tingimuseks peaks olema eelnev registreerumine Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis. Humanitaarabioperatsioonide puhul tuleks teha vanusepiirangust erand, et värvata osalejaid, kellel on erilised kutseoskused, mida on vaja sellise tegevuse edukaks täideviimiseks.

Selgitus

Praeguses humanitaarabioperatsioone käsitlevas vabatahtliku tegevuse programmis saavad osaleda kõik üle 18-aastased isikud, ilma ülemise vanusepiiranguta. Seda head tava tuleks programmide liitmisel jätkata. See võimaldaks värvata osalejaid, kellel on erilised kutseoskused, mis võivad vajalikuks osutuda humanitaarabioperatsioonide edukaks täideviimiseks.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et Euroopa solidaarsuskorpuse toetatav tegevus on kättesaadav kõigile noortele, eeskätt kõige ebasoodsamas olukorras olevatele noortele. Kehtestada tuleks erimeetmed, mis aitavad edendada sotsiaalset kaasatust ja ebasoodsas olukorras olevate noorte osalemist, ning võtta arvesse paljude maapiirkondade ja liidu äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide kaugusest tingitud kitsendusi. Samuti peaksid osalevad riigid püüdma võtta kõik vajalikud meetmed, et kõrvaldada Euroopa solidaarsuskorpuse laitmatu toimimise õiguslikud ja halduslikud takistused. See peaks lahendama (võimaluse korral ja ilma, et see piiraks Schengeni õigustiku ning kolmandate riikide kodanike liitu sisenemist ja seal elamist käsitleva liidu õiguse kohaldamist) haldusprobleemid, mis tekitavad raskusi viisade ja elamislubade saamisel ning Euroopa ravikindlustuskaardi väljaandmisel piiriülese tegevuse korral Euroopa Liidus.

(28)  Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et Euroopa solidaarsuskorpuse toetatav tegevus on kättesaadav kõigile noortele, eeskätt kõige ebasoodsamas olukorras olevatele noortele. Kehtestada tuleks erimeetmed, mis aitavad edendada sotsiaalset kaasatust ja ebasoodsas olukorras olevate noorte osalemist, ning võtta arvesse paljude maapiirkondade ja liidu äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide kaugusest tingitud kitsendusi. Sellest tulenevalt tuleb programmi järelevalves aru anda selle kohta, mil määral on täidetud programmi eesmärk peegeldada Euroopa ühiskonna mitmekesisust etnilise kuuluvuse, soo, võimete, sotsiaalse tausta ja liidu geograafia seisukohalt. Samuti peaksid osalevad riigid püüdma võtta kõik vajalikud meetmed, et kõrvaldada Euroopa solidaarsuskorpuse laitmatu toimimise õiguslikud ja halduslikud takistused. See peaks lahendama (võimaluse korral ja ilma, et see piiraks Schengeni õigustiku ning kolmandate riikide kodanike liitu sisenemist ja seal elamist käsitleva liidu õiguse kohaldamist) haldusprobleemid, mis tekitavad raskusi viisade ja elamislubade saamisel ning Euroopa ravikindlustuskaardi väljaandmisel piiriülese tegevuse korral Euroopa Liidus.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29)  Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks, et saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärke, aidatakse käesoleva programmiga kliimameetmeid liidu poliitikasse integreerida ja panustada üldeesmärgi saavutamisse, st sellesse, et liidu eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.

(29)  Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks, et saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärke, aidatakse käesoleva programmiga kliimameetmeid liidu poliitikasse integreerida ja panustada üldeesmärgi saavutamisse, st sellesse, et liidu eelarvekulutustest eraldataks mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kestuse ajal vähemalt 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks ning iga-aastane 30 % eesmärk saavutataks võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 2027. aastaks. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 1 260 000 000 eurot.

1.  Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on 2018. aasta hindades1 112 988 000 eurot [jooksevhindades 1 260 000 000 eurot].

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  Rahalise panuse kohta, mille kolmandad riigid programmi jaoks eraldavad ja mida neilt oodatakse, esitatakse pärast piisava teabe saamist mõlemale eelarvepädevale institutsioonile ülevaade programmi iga-aastase või vahearuandluse käigus.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

17–30aastased Euroopa solidaarsuskorpuses osaleda soovivad noored peavad end registreerima Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis. Vabatahtlikku tegevust, praktikat, tööd või solidaarsusprojektis osalemist alustades peab noor olema siiski vähemalt 18aastane ja mitte vanem kui 30aastane.

17–30aastased Euroopa solidaarsuskorpuses osaleda soovivad noored peavad end registreerima Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis. Vabatahtlikku tegevust, praktikat, tööd või solidaarsusprojektis osalemist alustades peab noor olema siiski vähemalt 18aastane ja mitte vanem kui 30aastane. Humanitaarabioperatsioonide puhul tehakse vanusepiirangust erand, et värvata osalejaid, kellel on kutseoskused, mida on vaja selliste operatsioonide edukaks täideviimiseks.

Selgitus

Praeguses humanitaarabioperatsioone käsitlevas vabatahtliku tegevuse programmis saavad osaleda kõik üle 18-aastased isikud, ilma ülemise vanusepiiranguta. Seda head tava tuleks programmide liitmisel jätkata. See võimaldaks värvata osalejaid, kellel on erilised kutseoskused, mis võivad vajalikuks osutuda humanitaarabioperatsioonide edukaks täideviimiseks.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  soolise tasakaalu, etnilise kuuluvuse, võimete ja liidu geograafilise esindatuse määr protsentides.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa solidaarsuskorpuse programmi loomine

Viited

COM(2018)0440 – C8-0264/2018 – 2018/0230(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

CULT

2.7.2018

 

 

 

Arvamuse esitajad

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

2.7.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Tiemo Wölken

28.6.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

26.9.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

21.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

27

4

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jean Arthuis, Lefteris Christoforou, Gérard Deprez, Manuel dos Santos, André Elissen, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, John Howarth, Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk, Vladimír Maňka, Jan Olbrycht, Răzvan Popa, Petri Sarvamaa, Jordi Solé, Patricija Šulin, Eleftherios Synadinos, Indrek Tarand, Isabelle Thomas, Inese Vaidere, Monika Vana, Daniele Viotti, Tiemo Wölken, Stanisław Żółtek

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Karine Gloanec Maurin, Giovanni La Via, Ivana Maletić, Andrey Novakov, Tomáš Zdechovský

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

27

+

ALDE

Jean Arthuis, Gérard Deprez

ECR

Zbigniew Kuźmiuk

PPE

Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, Giovanni La Via, Ivana Maletić, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Petri Sarvamaa, Patricija Šulin, Inese Vaidere, Tomáš Zdechovský

S&D

Eider Gardiazabal Rubial, Karine Gloanec Maurin, John Howarth, Vladimír Maňka, Răzvan Popa, Manuel dos Santos, Isabelle Thomas, Daniele Viotti, Tiemo Wölken

VERTS/ALE

Jordi Solé, Indrek Tarand, Monika Vana

4

-

ECR

Bernd Kölmel

ENF

André Elissen, Stanisław Żółtek

NI

Eleftherios Synadinos

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (21.1.2019)

kultuuri- ja hariduskomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa solidaarsuskorpuse programm ning tunnistatakse kehtetuks [Euroopa solidaarsuskorpuse määrus] ja määrus (EL) nr 375/2014

(COM(2018)0440 – C8-0264/2018 – 2018/0230(COD))

Arvamuse koostaja: Ivana Maletić

LÜHISELGITUS

Euroopa solidaarsuskorpus on ELi uus algatus, millega edendatakse solidaarsust kui ELi põhiväärtust oma kodanike ja liikmesriikide vahel, ning luuakse noortele võimalused osaleda vabatahtlikus tegevuses või töötada oma riigis või välismaal projektides, millest saavad kasu kogukonnad ja inimesed kogu Euroopas.

Noortele pakutavad solidaarsustegevused peaksid olema kvaliteetsed selles mõttes, et need peaksid hõlmama katmata ühiskondlikke vajadusi, aitama tugevdada kogukondi, pakkuma noortele võimaluse omandada väärtuslikke teadmisi, oskusi ja pädevusi, olema noortele taskukohased ning neid tuleks ellu viia ohututes ja tervislikes tingimustes. Arvamuse koostaja rõhutas eriti, et noortele pakutav solidaarsustegevus peaks olema suunatud neile noortele, kes ei õpi ega tööta (NEET-noored).

Vabatahtlik tegevus, nii liidu piires kui ka sellest väljaspool, on mitteformaalse ja informaalse õppimise kontekstis rikastav kogemus, mis edendab noorte isiklikku, sotsiaal-hariduslikku ja erialast arengut, kodanikuaktiivsust ja tööalast konkurentsivõimet. Arvamuse koostaja rõhutas, et vabatahtlikus tegevuses osalejate vabatahtliku tegevusega seotud kulud, mis tekivad seoses majutuse, kohaliku transpordi, taskuraha, toitlustamise ning transpordiga oma elukohast vabatahtliku tegevuse asukohta ja tagasi, tuleks kogu ulatuses hüvitada.

Euroopa solidaarsuskorpus pakub noortele võimaluse töötada välja ja viia ellu oma projekte, mille eesmärk on tegeleda konkreetsete probleemidega, millest saavad kasu nende oma kohalikud või piirkondlikud kogukonnad. Projektid on nö hüppelauaks, et jätkata osalemist solidaarsustegevuses, annavad võimaluse katsetada ideid ning toetavad noorte soovi ise solidaarsustegevusi algatada. Peale selle on Euroopa solidaarsuskorpuse projektid ka esimeseks sammuks, et julgustada Euroopa solidaarsuskorpuses osalejaid ise ettevõtjaks hakkama või moodustama solidaarsus-, mittetulundus- ja noortega seotud valdkondades ühendusi, vabaühendusi, sotsiaalseid ettevõtteid või muid organisatsioone.

Osalemise eeltingimusena peaks iga Euroopa solidaarsuskorpuses osaleda sooviv üksus saama kvaliteedimärgise. Arvamuse koostaja rõhutas, et kvaliteedimärgise nõuetele vastavust tuleks uuesti hinnata vähemalt iga kahe aasta tagant ja kui kontrolli käigus ilmneb, et märgise andmise tingimused ei ole enam täidetud, võetakse märgis tagasi.

Programmi raames toetatavate meetmetega kaasnevate võimaluste ja tulemuste asjakohane sihtrühmadeni viimine, reklaamimine ja levitamine tuleks tagada nii Euroopa, riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil. Sellega seoses tuleks erilist tähelepanu pöörata sotsiaalsetele ettevõtetele ja motiveerida neid toetama Euroopa solidaarsuskorpuse tegevust. Selleks et paremini saavutada Euroopa solidaarsuskorpuse programmi eesmärke, peaksid komisjon, liikmesriigid ja riiklikud asutused tegema tihedat koostööd omavahel ning eelistatavalt vabaühenduste, sotsiaalsete ettevõtete, noorteorganisatsioonide ja kohaliku tasandi sidusrühmadega, kellel on solidaarsusmeetmete alal eriteadmised.

Ettepanekuga nähakse üksikisikutele, organisatsioonidele ja institutsioonide tasandil ette mitmeid lihtsustusi. Arvamuse koostaja teeb ettepaneku lihtsustada veelgi kehtivat rahastamiskorda, eelistades lihtsustatud kuluvõimalusi, et muuta teotusesaajatele esitatavad nõuded lihtsamaks. Arvamuse koostaja nõustub ettepanekuga kehtestada asjaomase riikliku korraldusasutuse sisekontrollistandardid ja näha riiklike korraldusasutuste toetuseks ette liidu toetusvahendite haldamise eeskirjad, võttes arvesse lihtsustamisnõudeid ning mitte tekitades osalejatele ja osalevatele organisatsioonidele lisakoormust.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Euroopa Liit on rajatud selle kodanike ja selle liikmesriikide solidaarsusele. See ühine väärtus annab suuna liidu tegevusele ja tagab vajaliku ühtsuse, et tulla toime praeguste ja tulevaste ühiskonnaprobleemidega, mille lahendamisele noored eurooplased oma solidaarsust praktikas näidates tahavad kaasa aidata.

(1)  Euroopa Liit on rajatud ühistele väärtustele ja solidaarsusele oma kodanike, oma liikmesriikide ja põlvkondade vahel. Need ühised väärtused annavad suuna liidu tegevusele ja tagavad vajaliku ühtsuse, et tulla Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil toime praeguste ja tulevaste ühiskonnaprobleemidega, mille lahendamisele noored eurooplased oma solidaarsust praktikas näidates tahavad kaasa aidata.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  7. detsembri 2016. aasta teatises „Euroopa solidaarsuskorpus“18 rõhutas komisjon vajadust tugevdada solidaarsustöö aluseid kogu Euroopas, et pakkuda noortele rohkem ja paremaid võimalusi eri valdkondi hõlmavaks solidaarsustegevuseks ning toetada riiklikke ja kohalikke osalejaid nende püüdlustes tulla toime eri probleemide ja kriisidega. Teatisega käivitati Euroopa solidaarsuskorpuse esimene etapp, mille puhul kasutati mitmesuguseid liidu programme, et pakkuda noortele üle kogu liidu vabatahtliku tegevuse, praktika- või töövõimalusi.

(3)  7. detsembri 2016. aasta teatises „Euroopa solidaarsuskorpus“18 rõhutas komisjon vajadust tugevdada solidaarsustöö aluseid kogu Euroopas, et pakkuda noortele rohkem ja paremaid võimalusi eri valdkondi hõlmavaks solidaarsustegevuseks ning toetada riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke osalejaid nende püüdlustes tulla toime eri probleemide ja kriisidega. Teatisega käivitati Euroopa solidaarsuskorpuse esimene etapp, mille puhul kasutati mitmesuguseid liidu programme, et pakkuda noortele üle kogu liidu vabatahtliku tegevuse, praktika- või töövõimalusi.

___________________

__________________

18 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa solidaarsuskorpus“ (COM(2016) 0942 final).

18 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa solidaarsuskorpus“ (COM(2016) 0942 final).

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Noortele tuleks pakkuda solidaarsustegevuses osalemiseks hõlpsasti kättesaadavaid võimalusi, mis lubaksid neil väljendada oma tahet kogukondade hüvangule kaasa aidata ning samas omandada väärtuslikke kogemusi, oskusi ja pädevusi, mis aitavad kaasa nende isiklikule, haridusalasele, sotsiaalsele ja erialasele arengule ning kodanikutunde arendamisele, parandades seeläbi nende tööalast konkurentsivõimet. Selline tegevus peaks toetama ka noorte vabatahtlike, praktikantide ja töötajate liikuvust.

(5)  Noortele tuleks pakkuda solidaarsustegevuses osalemiseks hõlpsasti kättesaadavaid ja kaasavaid võimalusi, mis lubavad neil väljendada oma tahet kogukondade, sh kohalike kogukondade hüvangule kaasa aidata ning samas omandada väärtuslikke kogemusi, teadmisi, oskusi ja pädevusi, mis aitavad kaasa nende isiklikule, haridusalasele, sotsiaalsele ja erialasele arengule ning kodanikutunde arendamisele, parandades seeläbi nende tööalast konkurentsivõimet riiklikul, piirkondlikul ja Euroopa tasandil ning vajaduse korral piiriülesel või rahvusvahelisel tasandil. Selline tegevus peaks toetama ka noorte vabatahtlike, praktikantide ja töötajate liikuvust.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Noortele pakutavad solidaarsustegevused peaksid olema kvaliteetsed selles mõttes, et need peaksid vastama rahuldamata ühiskondlikele vajadustele, aitama tugevdada kogukondi, pakkuma noortele võimaluse omandada väärtuslikke teadmisi ja pädevusi, olema noortele taskukohased ning neid tuleks ellu viia ohututes ja tervislikes tingimustes.

(6)  Noortele pakutavad solidaarsustegevused peaksid olema kvaliteetsed ja suunatud just nendele, kes ei õpi ega tööta (NEET-noored), selles mõttes, et need peaksid vastama rahuldamata ühiskondlikele vajadustele, aitama tugevdada kohalikke kogukondi ja sotsiaalset ühtekuuluvust, pakkuma noortele võimaluse omandada väärtuslikke teadmisi, oskusi ja pädevusi, olema noortele taskukohased ning neid tuleks ellu viia ohututes, kaasavates ja tervislikes tingimustes.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Euroopa solidaarsuskorpus on kogu liidus ja sellest väljaspool toimuva solidaarsustegevuse ühtne kontaktpunkt. Tuleks tagada kooskõla ja vastastikune täiendavus muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondade ja programmidega. Euroopa solidaarsuskorpus tugineb varasemate ja praeguste programmide, eelkõige Euroopa vabatahtliku teenistuse19 ja Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse20 tugevatele külgedele ja koostoimele. Samuti täiendab see liikmesriikide jõupingutusi toetada noori ja lihtsustada noortegarantii raames nende üleminekut koolist tööellu, pakkudes neile täiendavaid võimalusi alustada tööturul tegevust solidaarsusega seotud valdkonnas praktika või töö kaudu kas oma koduriigis või välismaal. Tagatakse ka vastastikune täiendavus Euroopa solidaarsuskorpuse puhul asjakohaste olemasolevate liidu tasandi võrgustikega, nt Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustiku, EURESe ja Eurodeski võrgustikuga. Lisaks tuleks tagada olemasolevate seotud kavade, eelkõige liikmesriikide solidaarsuskavade ja noorte liikuvuse kavade ning Euroopa solidaarsuskorpuse vaheline vastastikune täiendavus, võttes vajaduse korral aluseks head tavad.

(7)  Euroopa solidaarsuskorpus on kogu liidus ja sellest väljaspool toimuva solidaarsustegevuse ühtne kontaktpunkt. Tuleks tagada kooskõla ja vastastikune täiendavus muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondade ja programmidega. Euroopa solidaarsuskorpus tugineb varasemate ja praeguste programmide, eelkõige Euroopa vabatahtliku teenistuse19 ja Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse20 tugevatele külgedele ja koostoimele. Samuti täiendab see liikmesriikide, piirkondade ja linnade jõupingutusi toetada noori ja lihtsustada noortegarantii raames nende üleminekut koolist tööellu, pakkudes neile täiendavaid võimalusi alustada tööturul tegevust solidaarsusega seotud valdkonnas praktika või töö kaudu kas oma koduriigis või välismaal. Tagatakse ka vastastikune täiendavus Euroopa solidaarsuskorpuse puhul asjakohaste olemasolevate liidu tasandi võrgustikega, nt Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustiku, EURESe ja Eurodeski võrgustikuga. Lisaks tuleks tagada olemasolevate seotud kavade, eelkõige liikmesriikide solidaarsuskavade ja noorte liikuvuse kavade ning Euroopa solidaarsuskorpuse vaheline vastastikune täiendavus, võttes vajaduse korral aluseks head tavad.

_________________

_________________

19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 50–73).

19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 50–73).

20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 375/2014, millega asutatakse Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus (ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitlev algatus) (ELT L 122, 24.4.2014, lk 1–17).

20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 375/2014, millega asutatakse Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus (ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitlev algatus) (ELT L 122, 24.4.2014, lk 1–17).

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Euroopa solidaarsuskorpus avab noortele uusi vabatahtliku tegevuse, praktika- või töövõimalusi solidaarsusega seotud valdkondades, samuti võimalusi töötada välja ja arendada nende enda algatusel põhinevaid solidaarsusprogramme. Need võimalused aitavad edendada noorte isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut ning arendada neis kodanikutunnet. Euroopa solidaarsuskorpus toetab ka Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate ja organisatsioonide võrgustikutegevust, samuti meetmeid, mis aitavad tagada toetatava tegevuse kvaliteeti ja parandada tegevuse käigus omandatud õpiväljundite valideerimist. Seega aitab see kaasa ka noorte jaoks olulisele Euroopa tasandi koostööle ja suurendab teadlikkust selle positiivsest mõjust.

(9)  Euroopa solidaarsuskorpus avab noortele uusi vabatahtliku tegevuse, praktika- või töövõimalusi solidaarsusega seotud valdkondades, samuti võimalusi töötada välja ja arendada nende enda algatusel põhinevaid solidaarsusprogramme ja -projekte. Need võimalused aitavad edendada noorte isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut ning arendada neis kodanikutunnet. Euroopa solidaarsuskorpus toetab ka Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate ja organisatsioonide võrgustikutegevust, samuti meetmeid, mis aitavad tagada toetatava tegevuse kvaliteeti ja parandada tegevuse käigus omandatud õpiväljundite valideerimist. Seega aitab see kaasa ka noorte jaoks olulisele Euroopa tasandi koostööle ja suurendab teadlikkust selle positiivsest mõjust.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Kõnealused tegevused peaksid tooma kasu kogukonnale ning soodustama samas ka üksikisikute isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut, samuti arendama kodanikutunnet; tegevus võib toimuda vabatahtliku tegevuse, praktika või töö, projektide või võrgustikutegevusena mitmesugustes valdkondades, nt hariduse ja koolituse, tööhõive, soolise võrdõiguslikkuse, ettevõtluse (eriti sotsiaalse ettevõtluse), kodanikuaktiivsuse ja demokraatliku osaluse, keskkonna- ja looduskaitse, kliimameetmete, suurõnnetuste ärahoidmise, nendeks valmisoleku ja nende tagajärgedest taastamise, põllumajanduse ja maaelu arengu, toidu ja muude toodete jagamise, tervise ja heaolu, loovuse ja kultuuri, kehakultuuri ja spordi, sotsiaalabi ja hoolekande, kolmandate riikide kodanike vastuvõtu ja integratsiooni, territoriaalse koostöö ja ühtekuuluvuse ning piiriülese koostöö valdkonnas. Solidaarsustegevus peaks hõlmama arvestatavat õppe- ja koolitusmõõdet ja pakkuma osalejatele asjakohaseid meetmeid enne ja pärast solidaarsustegevust ning selle kestel.

(10)  Kõnealused tegevused peaksid tooma kasu kogukonnale ja neid peaksid toetama kohalikud ja piirkondlikud asutused ning need peaksid soodustama samas ka üksikisikute isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut, samuti arendama kodanikutunnet; tegevus võib toimuda vabatahtliku tegevuse, praktika või töö, projektide või võrgustikutegevusena, IT ja uute tehnoloogiate abil, mitmesugustes valdkondades, nt formaalse ja mitteformaalse hariduse ja informaalse õppe, kultuuridevahelise dialoogi, sotsiaalse kaasatuse ja koolituse, tööhõive, soolise võrdõiguslikkuse, ettevõtluse (eriti sotsiaalse ettevõtluse), kodanikuaktiivsuse ja demokraatliku osaluse, keskkonna- ja looduskaitse, kliimameetmete, suurõnnetuste ärahoidmise, nendeks valmisoleku ja nende tagajärgedest taastamise, põllumajanduse ja maaelu arengu, toidu ja muude toodete jagamise, tervise ja heaolu, loovuse ja kultuuri, kehakultuuri ja spordi, sotsiaalabi ja hoolekande, kolmandate riikide kodanike vastuvõtu ja integratsiooni, territoriaalse koostöö ja ühtekuuluvuse ning piiriülese koostöö valdkonnas. Solidaarsustegevus peaks hõlmama arvestatavat haridus-, õppe- ja koolitusmõõdet ja pakkuma osalejatele asjakohaseid meetmeid enne ja pärast solidaarsustegevust ning selle kestel.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Vabatahtlik tegevus (nii liidu piires kui ka sellest väljaspool) on mitteformaalse ja informaalse õppimise kontekstis rikastav kogemus, mis edendab noorte isiklikku, sotsiaalhariduslikku ja erialast arengut, kodanikuaktiivsust ja tööalast konkurentsivõimet. Vabatahtlik tegevus ei tohiks negatiivselt mõjutada ega asendada võimalikke või olemasolevaid tasustatavaid töökohti. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema noortevaldkonna vabatahtliku tegevuse meetmete alal koostööd avatud koordinatsiooni meetodi kaudu.

(11)  Vabatahtlik tegevus (nii liidu piires kui ka sellest väljaspool) on mitteformaalse ja informaalse õppimise kontekstis rikastav kogemus, mis edendab noorte isiklikku, sotsiaalhariduslikku ja erialast arengut, kodanikuaktiivsust, heade tavade vahetamist ja tööalase konkurentsivõime väljavaateid tööturul. Vabatahtlik tegevus ei tohiks negatiivselt mõjutada ega asendada võimalikke või olemasolevaid tasustatavaid töökohti. Vabatahtlikus tegevuses osalejate vabatahtliku tegevusega seotud kulud, mis tekivad seoses majutuse, kohaliku transpordi, taskuraha, toitlustamise ning transpordiga oma elukohast vabatahtliku tegevuse asukohta ja tagasi, tuleks kogu ulatuses hüvitada. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema noortevaldkonna vabatahtliku tegevuse meetmete alal koostööd avatud koordinatsiooni meetodi kaudu.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Noorte algatusvõime on ühiskonna ja tööturu jaoks oluline väärtus. Euroopa solidaarsuskorpus aitab seda aspekti edendada, pakkudes noortele võimaluse töötada välja ja viia ellu omi projekte, mille eesmärk on tegeleda konkreetsete probleemidega oma kohaliku kogukonna hüvanguks. Projektide vahendusel saavad noored katsetada ideid ja olla ise solidaarsustegevuse edasiviivaks jõuks. Need projektid on ka hüppelauaks edasises solidaarsustegevuses osalemisele ning esimeseks sammuks, et julgustada Euroopa solidaarsuskorpuses osalejaid ise ettevõtjaks hakkama või moodustama solidaarsus-, mittetulundus- ja noortega seotud valdkondades ühendusi, vabaühendusi või muid organisatsioone.

(13)  Noorte algatusvõime on ühiskonna ja tööturu jaoks oluline väärtus. Euroopa solidaarsuskorpus aitab seda aspekti edendada, pakkudes noortele võimaluse töötada välja ja viia ellu omi projekte, mille eesmärk on tegeleda konkreetsete probleemidega oma kohaliku ja piirkondliku kogukonna hüvanguks, võttes vajaduse korral arvesse konkreetseid kohalikke, piirkondlikke ja piiriüleseid tegureid. Need projektid annavad võimaluse töötada välja uuenduslikke lahendusi peamistele probleemidele ja toetada noori, et nad oleksid ise solidaarsustegevuse edasiviivaks jõuks. Need projektid on ka hüppelauaks edasises solidaarsustegevuses osalemisele ning esimeseks sammuks, et julgustada Euroopa solidaarsuskorpuses osalejaid ise ettevõtjaks hakkama või moodustama solidaarsus-, mittetulundus- ja noortega seotud valdkondades ühendusi, vabaühendusi, sotsiaalseid ettevõtteid või muid organisatsioone.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Erilist tähelepanu tuleks pöörata Euroopa solidaarsuskorpuse raames pakutavate tegevuste ja muude võimaluste kvaliteedi tagamisele, pakkudes osalejatele eelkõige koolitust, keeleabi, kindlustust, haldusalast ja tegevusjärgset toetust, samuti Euroopa solidaarsuskorpuse kogemuse najal omandatud teadmiste, oskuste ja pädevuste valideerimist. Ülimalt tähtis on jätkuvalt ka vabatahtlike julgeolek ja turvalisus ning vabatahtlikke ei tohiks lähetada operatsioonidele, mida viiakse läbi rahvusvaheliste ja riigisiseste relvastatud konfliktide toimumiskohas.

(15)  Erilist tähelepanu tuleks pöörata Euroopa solidaarsuskorpuse raames pakutavate tegevuste ja muude võimaluste kvaliteedi tagamisele, pakkudes osalejatele eelkõige koolitust, keeleabi, juurdepääsu isiklikele tugiteenustele, kindlustust, haldusalast, tegevuseelset ja -järgset toetust, samuti Euroopa solidaarsuskorpuse kogemuse najal omandatud teadmiste, oskuste ja pädevuste valideerimist. Ülimalt tähtis on jätkuvalt ka vabatahtlike julgeolek ja turvalisus ning vabatahtlikke ei tohiks lähetada operatsioonidele, mida viiakse läbi rahvusvaheliste ja riigisiseste relvastatud konfliktide toimumiskohas.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Kvaliteedimärgis peaks tagama, et osalevate organisatsioonide õigused ja kohustused vastavad kogu solidaarsuskogemuse eri etappide vältel Euroopa solidaarsuskorpuse põhimõtetele ja nõuetele. Kvaliteedimärgise saamine on osalemise eeltingimus, kuid märgisega ei peaks automaatselt kaasnema rahastamine Euroopa solidaarsuskorpuse raames.

(17)  Kvaliteedimärgis peaks tagama osalevate organisatsioonide õiguste ja kohustuste tõhusa ja järjepideva vastavuse Euroopa solidaarsuskorpuse põhimõtetele ja nõuetele kogu solidaarsuskogemuse eri etappide vältel, kaasa arvatud ettevalmistavate ja järelmeetmete ajal. Kvaliteedimärgise saamine on osalemise eeltingimus, kuid märgisega ei peaks automaatselt kaasnema rahastamine Euroopa solidaarsuskorpuse raames.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Kvaliteedimärgise võivad saada kõik Euroopa solidaarsuskorpuses osaleda soovivad üksused eeldusel, et asjakohased tingimused on täidetud. Kvaliteedimärgise andmiseni viiv protsess peaks olema pidev ja seda peaksid läbi viima Euroopa solidaarsuskorpuse rakendusasutused. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust tuleks regulaarselt uuesti hinnata ja märgise peaks saama tagasi võtta, kui vajalike kontrollide käigus ilmneb, et märgise andmise tingimused ei ole enam täidetud.

(18)  Kvaliteedimärgise võivad saada kõik Euroopa solidaarsuskorpuses osaleda soovivad üksused eeldusel, et asjakohased tingimused on täidetud. Kvaliteedimärgise andmiseni viiv protsess peaks olema pidev ja seda peaksid läbi viima Euroopa solidaarsuskorpuse rakendusasutused. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust tuleks vähemalt iga nelja aasta järel uuesti hinnata ja märgise peaks saama tagasi võtta, kui vajalike kontrollide käigus ilmneb, et märgise andmise tingimused ei ole enam täidetud.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Hõlbustada tuleks Euroopa solidaarsuskorpuse projektide arvu suurendamist. Tuleks kehtestada erimeetmed, et aidata Euroopa solidaarsuskorpuse projektide edendajatel toetust taotleda või arendada sünergiat Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide antava toetuse kaudu ning rände-, julgeoleku-, õigus-, kodakondsus-, tervise- ja kultuuriprogrammide kaudu.

(21)  Hõlbustada tuleks Euroopa solidaarsuskorpuse projektide arvu suurendamist. Samal ajal tuleks anda potentsiaalsetele toetusesaajatele täpset ja pidevalt ajakohastatavat teavet nende võimaluste kohta. Tuleks kehtestada erimeetmed, et aidata Euroopa solidaarsuskorpuse projektide edendajatel toetust taotleda või arendada sünergiat Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide antava toetuse kaudu ning rände-, julgeoleku-, õigus-, kodakondsus-, tervise- ja kultuuriprogrammide kaudu.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Euroopa solidaarsuskorpuse portaali tuleks pidevalt edasi arendada, et tagada lihtne juurdepääs Euroopa solidaarsuskorpusele ning pakkuda huvitatud isikutele ja organisatsioonidele ühte kontaktpunkti, kus nad saaksid muu hulgas registreeruda, profiilide ja võimalustega tutvuda ja neid omavahel sobitada. Samuti peaks kontaktpunkti saama kasutada võrgustikutegevuseks ja virtuaalseks teabevahetuseks, internetikoolituseks, keeleabi ja tegevusjärgse toetuse jaoks, aga ka muude tulevikus tekkida võivate kasulike funktsioonide jaoks.

(23)  Euroopa solidaarsuskorpuse portaali tuleks pidevalt edasi arendada, et tagada lihtne ja kasutajasõbralik juurdepääs Euroopa solidaarsuskorpusele ning pakkuda huvitatud isikutele ja organisatsioonidele ühte kontaktpunkti, kus nad saaksid muu hulgas registreeruda, profiilide ja võimalustega tutvuda ja neid omavahel sobitada. Samuti peaks kontaktpunkti saama kasutada võrgustikutegevuseks ja virtuaalseks teabevahetuseks, internetikoolituseks, keeleabi ja tegevusjärgse toetuse jaoks, aga ka muude tulevikus tekkida võivate kasulike funktsioonide jaoks.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et Euroopa solidaarsuskorpuse toetatav tegevus on kättesaadav kõigile noortele, eeskätt kõige ebasoodsamas olukorras olevatele noortele. Kehtestada tuleks erimeetmed, mis aitavad edendada sotsiaalset kaasatust ja ebasoodsas olukorras olevate noorte osalemist, ning võtta arvesse paljude maapiirkondade ja liidu äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide kaugusest tingitud kitsendusi. Samuti peaksid osalevad riigid püüdma võtta kõik vajalikud meetmed, et kõrvaldada Euroopa solidaarsuskorpuse laitmatu toimimise õiguslikud ja halduslikud takistused. See peaks lahendama (võimaluse korral ja ilma, et see piiraks Schengeni õigustiku ning kolmandate riikide kodanike liitu sisenemist ja seal elamist käsitleva liidu õiguse kohaldamist) haldusprobleemid, mis tekitavad raskusi viisade ja elamislubade saamisel ning Euroopa ravikindlustuskaardi väljaandmisel piiriülese tegevuse korral Euroopa Liidus.

(28)  Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et Euroopa solidaarsuskorpuse toetatav tegevus on kättesaadav kõigile noortele, eeskätt kõige ebasoodsamas olukorras olevatele noortele. Kehtestada tuleks erimeetmed, mis aitavad edendada sotsiaalset kaasatust ja ebasoodsas olukorras olevate noorte osalemist, ning võtta arvesse paljude maapiirkondade ja liidu äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide kaugusest tingitud kitsendusi. Sellest tulenevalt tuleb programmi järelevalves aru anda selle kohta, mil määral on täidetud eesmärk peegeldada ühiskonna mitmekesisust vähemusrühmade, võimete, ebasoodsa sotsiaalse/rahalise olukorra ja osalejate piirkondliku päritolu seisukohalt. Samuti peaksid osalevad riigid püüdma võtta kõik vajalikud meetmed, et kõrvaldada Euroopa solidaarsuskorpuse laitmatu toimimise õiguslikud ja halduslikud takistused. See peaks lahendama (võimaluse korral ja ilma, et see piiraks Schengeni õigustiku ning kolmandate riikide kodanike liitu sisenemist ja seal elamist käsitleva liidu õiguse kohaldamist) haldusprobleemid, mis tekitavad raskusi viisade ja elamislubade saamisel ning Euroopa ravikindlustuskaardi väljaandmisel piiriülese tegevuse korral Euroopa Liidus.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(38)  Programmi raames toetatavate meetmetega kaasnevate võimaluste ja tulemuste asjakohane sihtrühmadeni viimine, reklaamimine ja levitamine tuleks tagada nii Euroopa, riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sotsiaalsetele ettevõtetele ja motiveerida neid toetama Euroopa solidaarsuskorpuse tegevust. Meetmete sihtrühmadeni viimisel ning reklaami- ja levitamistegevuses tuleks tugineda kõigile programmi rakendusasutustele, kaasates vajaduse korral teised peamised sidusrühmad.

(38)  Programmi raames toetatavate meetmetega kaasnevate võimaluste ja tulemuste asjakohane sihtrühmadeni viimine, reklaamimine ja levitamine tuleks tagada nii Euroopa, riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sotsiaalsetele ettevõtetele ja motiveerida neid toetama Euroopa solidaarsuskorpuse tegevust. Meetmete sihtrühmadeni viimisel ning reklaami- ja levitamistegevuses tuleks tugineda kõigile programmi rakendusasutustele, kaasates vajaduse korral teised peamised sidusrühmad.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39)  Selleks et paremini saavutada programmi eesmärke, peaksid komisjon, liikmesriigid ja riiklikud korraldusasutused tegema tihedat koostööd omavahel ning vabaühenduste, noorteorganisatsioonide ja kohaliku tasandi sidusrühmadega, kellel on eriteadmised solidaarsusmeetmete alal.

(39)  Selleks et paremini saavutada programmi eesmärke, peaksid komisjon, liikmesriigid ja riiklikud korraldusasutused tegema tihedat koostööd omavahel ning vabaühenduste, sotsiaalsete ettevõtete, noorteorganisatsioonide ja kohaliku tasandi sidusrühmadega, kellel on eriteadmised solidaarsusmeetmete alal, sealhulgas vabatahtliku tegevuse taristute ja tugiasutuste, näiteks vabatahtlike keskuste alal.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(41)  Käesoleva määruse tõhusa ja tulemusliku rakendamise tagamiseks peaks Euroopa solidaarsuskorpus maksimaalselt ära kasutama juba olemasolevaid juhtimismenetlusi. Programmi rakendamine tuleks seega usaldada olemasolevatele struktuuridele, st komisjonile ja riiklikele korraldusasutustele, kes on määratud haldama [uue „Erasmust“ käsitleva määruse] III peatükis osutatud meetmeid. Komisjon peaks Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete rakendamise üle regulaarselt konsulteerima peamiste sidusrühmadega, sealhulgas osalevate organisatsioonidega.

(41)  Käesoleva määruse tõhusa ja tulemusliku rakendamise tagamiseks peaks Euroopa solidaarsuskorpus maksimaalselt ära kasutama juba olemasolevaid juhtimismenetlusi. Programmi rakendamine tuleks seega usaldada olemasolevatele struktuuridele, st komisjonile ja riiklikele korraldusasutustele, kes on määratud haldama [uue „Erasmust“ käsitleva määruse] III peatükis osutatud meetmeid. Komisjon peaks Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete rakendamise üle regulaarselt konsulteerima peamiste sidusrühmadega, sealhulgas osalevate organisatsioonidega ja kaasama neid aktiivselt otsustusprotsessi.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a)   „vabatahtlik“ – isik, kes on registreerunud Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis ja teeb vabatahtlikult ühiskonnale kasu toovaid tegevusi; 

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  „solidaarsusprojekt“ – tasustamata riigisisene solidaarsustegevus, mis kestab kuni 12 kuud ning mida viib ellu vähemalt viiest Euroopa solidaarsuskorpuses osalejast koosnev rühm eesmärgiga tegeleda oma kogukonnas esinevate oluliste probleemidega; tegevusel peab olema selge Euroopa lisaväärtus;

(9)  „solidaarsusprojekt“ – tasustamata riigisisene või piiriülene solidaarsustegevus, mis kestab kuni 12 kuud ning mida viib ellu vähemalt viiest Euroopa solidaarsuskorpuses osalejast koosnev rühm või osalev organisatsioon, eesmärgiga tegeleda oma kogukonnas esinevate oluliste probleemidega; tegevusel peab olema selge Euroopa lisaväärtus;

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Programmi erieesmärk on pakkuda noortele, sealhulgas piiratud võimalustega noortele hõlpsasti kättesaadavaid võimalusi osaleda solidaarsustegevustes Euroopas ja sellest väljaspool ning samas suurendada ja nõuetekohaselt valideerida nende pädevusi, samuti suurendada nende tööalast konkurentsivõimet ja lihtsustada nende siirdumist tööturule.

2.  Programmi erieesmärk on pakkuda noortele, sealhulgas piiratud võimalustega noortele hõlpsasti kättesaadavaid ja kaasavaid võimalusi osaleda solidaarsustegevustes Euroopas ja sellest väljaspool, pöörates erilist tähelepanu kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele, ning samas suurendada ja nõuetekohaselt valideerida nende teadmisi ja pädevusi, samuti suurendada nende tööalast konkurentsivõimet.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  lähenemisviis, mille eesmärk on erineva taustaga noorte kaasamine;

(d)  kaasav lähenemisviis, mille eesmärk on erineva ja ebasoodsa taustaga noorte kaasamine, sealhulgas sellised noored, kelle jaoks on programmis täiel määral osalemine raskendatud;

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  vabatahtliku tegevuse, praktika või töö kvaliteedi tagamiseks ette nähtud meetmed, sealhulgas koolitus, keeleabi, täiendav kindlustus, solidaarsustegevusele eelnev või järgnev toetus, samuti noortepassi kasutamine selleks, et teha kindlaks ja dokumenteerida pädevused, mida osalejad solidaarsustegevuse käigus on omandanud, samuti osalevate organisatsioonide suutlikkuse suurendamine ja neile haldustoe pakkumine;

(a)  vabatahtliku tegevuse, praktika või töö kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks ette nähtud meetmed, sealhulgas koolitus, keeleabi, täiendav kindlustus, solidaarsustegevusele eelnev või järgnev toetus, samuti noortepassi kasutamine selleks, et teha kindlaks ja dokumenteerida pädevused, mida osalejad solidaarsustegevuse käigus on omandanud, samuti osalevate organisatsioonide suutlikkuse suurendamine ja neile haldustoe pakkumine;

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  meetmed, mille eesmärk on edendada sotsiaalset kaasatust ja võrdseid võimalusi;

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud vabatahtlik tegevus peab sisaldama õppe- ja koolituskomponenti, see ei asenda praktika- ega töökohti, seda ei võrdsustata tööga ning see peab põhinema kirjalikul vabatahtliku tegevuse lepingul.

1.  Artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud vabatahtlik tegevus on suunatud ja sellel on mõju väljaselgitatud kogukonnavajadustele, see sisaldab õppe- ja koolituskomponenti, see ei asenda praktika- ega töökohti, seda ei võrdsustata tööga ning see peab põhinema kirjalikul vabatahtliku tegevuse lepingul. Selline leping tagab osaleja piisava õigus- ja sotsiaalkaitse. Vabatahtlikus tegevuses osalejate kulud, mis on seotud vabatahtliku tegevusega, tuleb asjakohaselt hüvitada.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Eelistada tuleb lihtsustatud kuluvõimalusi, et muuta toetusesaajatele esitatavad nõuded lihtsamaks.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Käesoleva määruse rakendamisel edendavad komisjon, liikmesriigid ja muud osalevad riigid sotsiaalset kaasatust ja võrdseid juurdepääsutingimusi, sealhulgas vähemate võimalustega noorte osalemist.

+

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Hindamise tulemusena võidakse üksusele anda Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgis. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust hinnatakse regulaarselt uuesti ja märgis võidakse tagasi võtta.

3.  Hindamise tulemusena võidakse üksusele anda Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgis. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust hinnatakse vähemalt iga nelja aasta järel uuesti ja märgis võidakse selle väärkasutamise korral tagasi võtta.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust. Vahehindamisega koos tuleb esitada varasema programmi lõpphindamise aruanne.

2.  Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust. Vahehindamisel tuleb esitada varasema programmi lõpphindamise aruanne.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liidu rahaliste vahendite saajad teadvustavad liidu vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse, eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides, nad annavad eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele liidu rahaliste vahendite kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

1.  Liidu rahaliste vahendite saajad teadvustavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele liidu rahaliste vahendite kohta kiiret, sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjon rakendab programmi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.

2.  Komisjon rakendab programmi, selle sihtrühma, kestuse ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Artiklis 23 osutatud riiklikud korraldusasutused peavad koostama järjekindla strateegia sihtrühmade tõhusaks teavitamiseks ning selleks, et programmi raames hallatavate meetmetega toetatavate tegevuste tulemusi tõhusalt levitada ja kasutada, nad abistavad komisjoni programmi, sealhulgas riigi ja liidu tasandil hallatavaid meetmeid ja tegevusi ja programmi tulemusi käsitleva teabe levitamise ülesande täitmisel, teavitades asjaomaseid sihtrühmi oma riigis võetud meetmetest ja korraldatud tegevustest.

3.  Artiklis 23 osutatud riiklikud korraldusasutused peavad koostama järjekindla strateegia sihtrühmade tõhusaks teavitamiseks ja nendeni jõudmiseks ning selleks, et programmi raames hallatavate meetmetega toetatavate tegevuste tulemusi kõikidele potentsiaalsetele toetusesaajatele tõhusalt levitada ja kasutada, nad abistavad komisjoni programmi, sealhulgas riigi ja liidu tasandil hallatavaid meetmeid ja tegevusi ja programmi tulemusi käsitleva teabe levitamise ülesande täitmisel, teavitades asjaomaseid sihtrühmi oma riigis võetud meetmetest ja korraldatud tegevustest.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  määratakse kindlaks asjaomase riikliku korraldusasutuse sisekontrollistandardid ja nähakse riiklike korraldusasutuste jaoks ette liidu toetusvahendite haldamise eeskirjad;

(a)  määratakse kindlaks asjaomase riikliku korraldusasutuse sisekontrollistandardid ja nähakse riiklike korraldusasutuste jaoks ette liidu toetusvahendite haldamise eeskirjad, võttes arvesse lihtsustamisnõudeid ning mitte tekitades osalejatele ja osalevatele organisatsioonidele lisakoormust.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Auditid liidu rahalise toetuse kasutamise kohta, mille on teinud isikud või üksused, sh muud kui need, kes on saanud selleks volitused liidu institutsioonidelt või asutustelt, on aluseks finantsmääruse [artikli 127] kohasele üldisele kindlusele.

1.  Auditid liidu rahalise toetuse kasutamise kohta, mille on teinud isikud või üksused, sh muud kui need, kes on saanud selleks volitused liidu institutsioonidelt või asutustelt, on aluseks finantsmääruse [artikli 127] kohasele üldisele kindlusele ning neid viiakse ellu samade kriteeriumide alusel kõikides liikmesriikides.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Riiklikud korraldusasutused vastutavad esmaste kontrollide eest, mida tehakse toetusesaajate suhtes nende ülesandeks usaldatud Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete osas. Kontrollid peavad tagama piisava kindlustunde selles osas, et toetusi kasutatakse sihipäraselt ja kooskõlas kohaldatavate liidu eeskirjadega.

2.  Riiklikud korraldusasutused vastutavad esmaste kontrollide eest, mida tehakse toetusesaajate suhtes nende ülesandeks usaldatud Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete osas. Kontrollid peavad olema proportsionaalsed ja piisavad ning tagama piisava kindlustunde selles osas, et toetusi kasutatakse sihipäraselt ja kooskõlas kohaldatavate liidu eeskirjadega.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Komisjon astub vajalikke samme, tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatava tegevuse rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  piiratud võimalustega osalejate osakaal ning

(b)  piiratud võimalustega osalejate osakaal

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  soolise tasakaalu, vähemusrühmade, võimete ja osalejate piirkondliku päritolu määr protsentides.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa solidaarsuskorpuse programmi loomine

Viited

COM(2018)0440 – C8-0264/2018 – 2018/0230(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

CULT

2.7.2018

 

 

 

Arvamuse esitajad

       istungil teada andmise kuupäev

REGI

2.7.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Ivana Maletić

20.6.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

21.11.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

17.1.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

28

1

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pascal Arimont, Franc Bogovič, Rosa D’Amato, Tamás Deutsch, Aleksander Gabelic, Iratxe García Pérez, Michela Giuffrida, Krzysztof Hetman, Marc Joulaud, Sławomir Kłosowski, Constanze Krehl, Louis-Joseph Manscour, Martina Michels, Iskra Mihaylova, Andrey Novakov, Younous Omarjee, Konstantinos Papadakis, Mirosław Piotrowski, Stanislav Polčák, Liliana Rodrigues, Fernando Ruas, Monika Smolková, Ruža Tomašić, Ramón Luis Valcárcel Siso, Monika Vana, Matthijs van Miltenburg, Lambert van Nistelrooij, Derek Vaughan, Kerstin Westphal, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Ivana Maletić, Bronis Ropė, Maria Gabriela Zoană

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Damiano Zoffoli

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

28

+

ALDE

Iskra Mihaylova, Matthijs van Miltenburg

ECR

Sławomir Kłosowski, Mirosław Piotrowski, Ruža Tomašić

PPE

Pascal Arimont, Franc Bogovič, Tamás Deutsch, Krzysztof Hetman, Marc Joulaud, Ivana Maletić, Lambert van Nistelrooij, Andrey Novakov, Stanislav Polčák, Fernando Ruas, Ramón Luis Valcárcel Siso, Joachim Zeller

S&D

Aleksander Gabelic, Iratxe García Pérez, Michela Giuffrida, Constanze Krehl, Louis-Joseph Manscour, Liliana Rodrigues, Monika Smolková, Derek Vaughan, Kerstin Westphal, Maria Gabriela Zoană, Damiano Zoffoli

1

NI

Konstantinos Papadakis

5

0

EFDD

Rosa D'Amato

GUE/NGL

Martina Michels, Younous Omarjee

VERTS/ALE

Bronis Ropė, Monika Vana

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa solidaarsuskorpuse programmi loomine

Viited

COM(2018)0440 – C8-0264/2018 – 2018/0230(COD)

EP-le esitamise kuupäev

11.6.2018

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

CULT

2.7.2018

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

DEVE

2.7.2018

BUDG

2.7.2018

EMPL

2.7.2018

ENVI

2.7.2018

 

REGI

2.7.2018

 

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

ENVI

21.6.2018

 

 

 

Kaasatud komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

DEVE

5.7.2018

EMPL

5.7.2018

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Michaela Šojdrová

1.6.2018

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

10.10.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

4.2.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

14

1

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Dominique Bilde, Andrea Bocskor, Silvia Costa, María Teresa Giménez Barbat, Petra Kammerevert, Rupert Matthews, Luigi Morgano, Michaela Šojdrová, Helga Trüpel, Sabine Verheyen, Julie Ward, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Norbert Erdős, Romeo Franz, Dietmar Köster

Esitamise kuupäev

15.2.2019


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

14

+

ALDE

María Teresa Giménez Barbat

PPE

Andrea Bocskor, Norbert Erdős, Michaela Šojdrová, Sabine Verheyen, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver

S&D

Silvia Costa, Petra Kammerevert, Dietmar Köster, Luigi Morgano, Julie Ward

VERTS/ALE

Romeo Franz, Helga Trüpel

1

ENF

Dominique Bilde

1

0

ECR

Rupert Matthews

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 4. märts 2019Õigusalane teave