Menetlus : 2018/0328(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0084/2019

Esitatud tekstid :

A8-0084/2019

Arutelud :

PV 11/03/2019 - 19
CRE 11/03/2019 - 19

Hääletused :

PV 13/03/2019 - 19.1
CRE 13/03/2019 - 19.1
Selgitused hääletuse kohta
PV 17/04/2019 - 16.12

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0189
P8_TA(2019)0419

RAPORT     ***I
PDF 427kWORD 203k
22.2.2019
PE 631.940v02-00 A8-0084/2019

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskus ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik

(COM(2018)0630 – C8-0404/2018 – 2018/0328(COD))

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Raportöör: Julia Reda

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 LISA: RAPORTÖÖRILE TEAVET ANDNUD ÜKSUSTE JA ISIKUTE LOETELU
 SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskus ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik

(COM(2018)0630 – C8-0404/2018 – 2018/0328(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0630),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 173 lõiget 3 ja artikli 188 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C8-0404/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 23. jaanuari 2019. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamust (A8-0084/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Meie igapäevaelu ja majandus hakkavad üha enam sõltuma digitaaltehnoloogiast ja kodanikud puutuvad järjest rohkem kokku tõsiste küberintsidentidega. Tuleviku turvalisus oleneb muu hulgas liidu küberohtude vastase tehnoloogilise ja tööstusliku kaitsevõime suurendamisest, kuna nii tsiviiltaristu kui ka sõjaline võimekus tuginevad turvalistele digitaalsüsteemidele.

(1)  Rohkem kui 80 % Euroopa Liidu kodanikel on internetiühendus ning meie igapäevaelu ja majandus hakkavad üha enam sõltuma digitaaltehnoloogiast ja kodanikud puutuvad järjest rohkem kokku tõsiste küberintsidentidega. Tuleviku turvalisus oleneb muu hulgas küberohtudega seotud üldise vastupanuvõime tugevdamisest, pidevalt arenevate küberohtude vastase liidu tehnoloogilise ja tööstusliku kaitsevõime suurendamisest, kuna nii taristu kui ka julgeolekualane võimekus tuginevad turvalistele digitaalsüsteemidele. Seda on võimalik saavutada, suurendades teadlikkust küberohtudest, arendades kogu liidus välja vastavaid pädevusi, suutlikkust ja võimeid, võttes seejuures hoolikalt arvesse riist- ja tarkvarataristu, võrkude, toodete ja protsesside koosmõju ning ühiskondlikke ja eetilisi tagajärgi ja vastavasisulisi murekohti.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a)  Küberkuritegevus on kiiresti kasvav oht liidu, selle kodanike ja majanduse jaoks. Aastal 2017 puutus 80 % Euroopa ettevõtjaid kokku vähemalt ühe küberintsidendiga. 2017. aasta mais toimunud Wannacry-rünnak mõjutas rohkem kui 150 riiki ja 230 000 IT-süsteemi ning avaldas olulist mõju elutähtsale taristule, nagu haiglad. See toob esile asjaolu, et vaja on rangeimaid küberturvalisuse standardeid ja küberturvalisuse terviklahendusi, mis hõlmavad liidu inimesi, tooteid, protsesse ja tehnoloogiaid, ning Euroopa juhtrolli selles küsimuses, samuti digitaalset autonoomiat.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Riigi- ja valitsusjuhid kutsusid 2017. aasta septembris toimunud Tallinna digitaalvaldkonna tippkohtumisel liitu üles saavutama selle, et Euroopa oleks 2025. aastaks küberturvalisuse alal juhtiv piirkond, et kodanikele, tarbijatele ja ettevõtetele oleks internetis tagatud usaldus, kindlus ja kaitse ning et internet oleks vaba ja seda valitseksid seadused.

(4)  Riigi- ja valitsusjuhid kutsusid 2017. aasta septembris toimunud Tallinna digitaalvaldkonna tippkohtumisel liitu üles saavutama selle, et Euroopa oleks 2025. aastaks küberturvalisuse alal juhtiv piirkond, et kodanikele, tarbijatele ja ettevõtetele oleks internetis tagatud usaldus, kindlus ja kaitse ning et internet oleks vaba, turvalisem ja seda valitseksid seadused, ning teatasid, et hakkavad IKT-süsteemide ja -lahenduste (ümber) kujundamisel kasutama rohkem avatud lähtekoodiga lahendusi ja/või avatud standardeid (muu hulgas selleks, et vältida sõltumist ühest pakkujast), sealhulgas neid, mis on välja töötatud ja/või mida edendatakse ELi koostalitlusvõime ja standardimise programmidega, nagu ISA2.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskus (edaspidi „pädevuskeskus”) peaks aitama suurendada võrgu- ja infosüsteemide, sealhulgas interneti ja muu elutähtsa taristu, nagu transport, tervishoid ja pangandussüsteemid, vastupidavust ja usaldusväärsust.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 b)  Pädevuskeskuse ja selle tegevuse puhul tuleks arvesse võtta määruse (EL) 2019/XXX [määruse (EÜ) nr 428/2009 uuesti sõnastamine, mida kavandatakse ettepanekuga COM(2016)616] rakendamist.1a

 

__________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määrus (EL) 2019/..., millega kehtestatakse liidu kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise, tehnilise abi ja transiidi kontrollimiseks (ELT L..., ..., lk ...).

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Võrgu- ja infosüsteemide märkimisväärsed häired võivad mõjutada liikmesriike ja liitu tervikuna. Seepärast on võrgu- ja infosüsteemide turvalisus siseturu sujuvaks toimimiseks hädavajalik. Praegu sõltub liit Euroopa-välistest küberturvalisuse pakkujatest. Kuid liit peab oma strateegiliste huvide kindlustamiseks tagama, et ta säilitab ja arendab oma olulist tehnoloogilist võimekust küberturvalisuse valdkonnas, et tagada digitaalse ühtse turu turvalisus ning eelkõige kaitsta elutähtsaid võrke ja infosüsteeme ning pakkuda peamisi küberturbeteenuseid.

(5)  Võrgu- ja infosüsteemide märkimisväärsed häired võivad mõjutada liikmesriike ja liitu tervikuna. Seepärast on võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse kõrgeim tase kogu liidus ühiskonna ja majanduse jaoks hädavajalik. Praegu sõltub liit Euroopa-välistest küberturvalisuse pakkujatest. Kuid liit peab oma strateegiliste huvide kindlustamiseks tagama, et ta säilitab ja arendab oma olulist tehnoloogilist võimekust ja suutlikkust küberturvalisuse valdkonnas, et tagada Euroopa kodanike ja ettevõtete andmete ning elutähtsate võrkude ja infosüsteemide kaitse, sealhulgas ühiskonna toimimise seisukohast elutähtsate taristute nagu transpordisüsteemide, tervishoiusüsteemide ja panganduse kaitse, samuti digitaalne ühtne turg, ning pakkuda peamisi küberturbeteenuseid.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Liidus on rohkesti eksperditeadmisi ja kogemusi küberturvalisuse teadusuuringute, tehnoloogia ja tööstusarengu valdkonnas, kuid teadus- ja tööstuskogukondade jõupingutused on killustatud ja kooskõlastamata ning neil puudub ühine missioon, mis piirab ELi konkurentsivõimet selles valdkonnas Need jõupingutused ja eksperditeadmised tuleb koondada ja võrgustada ning neid tuleb kasutada tõhusalt, et tugevdada ja täiendada olemasolevat teadusuuringute, tehnoloogia ja tööstusvõimekust liidu ning liikmesriikide tasandil.

(6)  Liidus on rohkesti eksperditeadmisi ja kogemusi küberturvalisuse teadusuuringute, tehnoloogia ja tööstusarengu valdkonnas, kuid teadus- ja tööstuskogukondade jõupingutused on killustatud ja kooskõlastamata ning neil puudub ühine missioon, mis piirab ELi konkurentsivõimet ning elutähtsate andmete, võrkude ja süsteemide tõhusat kaitset selles valdkonnas. Need jõupingutused ja eksperditeadmised tuleb koondada ja võrgustada ning neid tuleb kasutada tõhusalt, et tugevdada ja täiendada olemasolevat teadusuuringute, tehnoloogia, oskuste ja tööstusvõimekust liidu ning liikmesriikide tasandil. Arvestades, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor seisab silmitsi oluliste probleemidega, nagu vajadus kõrge kvalifikatsiooniga töötajate järele, võib talle kasu tuua ühiskonna üldise mitmekesisuse esindamine, mõlema sugupoole tasakaalustatud esindatuse, etnilise mitmekesisuse ja puuetega inimeste diskrimineerimiseta esindatuse saavutamine, samuti tulevaste küberturvalisuse ekspertide jaoks juurdepääsu hõlbustamine teadmistele ja koolitusele, sealhulgas arvestades nende haridust mitteformaalses kontekstis, näiteks vaba- ja avatud lähtekoodiga tarkvara projekides, kodanike tehnoloogiaprojektides, idufirmades ja mikroettevõtetes.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) on Euroopa küberturvalisuse sektori olulised osalejad, kes suudavad tänu oma paindlikkusele ja kiirusele pakkuda tipptasemel lahendusi. Kuid VKEd, kes ei ole spetsialiseerunud küberturvalisusele, on küberintsidentide suhtes üldiselt tundlikumad, sest tõhusate küberturvalisuslahenduste loomine nõuab suuri investeeringuid ja teadmisi. Seepärast on vaja, et pädevuskeskus ja küberturvalisuse pädevusvõrgustik pakuksid VKEdele eritoetust, hõlbustades nende juurdepääsu teadmistele ja koolitusele, et võimaldada neil end piisavalt kaitsta ja võimaldada küberturvalisuse valdkonnas tegutsevatel VKEdel aidata kaasa Euroopa juhtpositsioonile kõnealuses valdkonnas.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 b)  Eksperdiarvamused on olemas ka väljaspool tööstus- ja teadusuuringute valdkonda. Mittekaubanduslikes või kaubanduseelset laadi projektides ehk nn kodanike tehnoloogiaprojektides kasutatakse avatud standardeid, avatud andmeid ning vabavara ja avatud lähtekoodiga tarkvara, et töötada välja tooteid ja teenuseid ühiskonna huvides ja avaliku hüvena. Need projektid aitavad suurendada küberohtudega seotud vastupanuvõimet, teadlikkust ja pädevust ning neil on oluline roll kõnealuse valdkonna tööstuse ja teadusuuringute suutlikkuse suurendamisel.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 c)  „sidusrühmad“ – käesoleva määruse kontekstis muu hulgas tööstus, avaliku sektori asutused ja muud asutused, kus tegeletakse küberturvalisust käsitlevate operatiiv- ja tehniliste küsimustega, samuti kodanikuühiskond, sealhulgas ametiühingud, tarbijate ühendused, ning vabavara ja avatud lähtekoodiga tarkvara kogukond, akadeemiline ja teaduskogukond;

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Pädevuskeskus peaks olema liidu peamine vahend, et koondada küberturvalisuse teadusuuringute, tehnoloogia ja tööstusarengusse tehtavad investeeringud ning rakendada asjakohaseid projekte ja algatusi koos küberturvalisuse pädevusvõrgustikuga. See peaks andma programmi „Euroopa horisont“ ja digitaalse Euroopa programmi kaudu küberturvalisusega seotud finantstoetust ning olema avatud Euroopa Regionaalarengu Fondile ja muudele programmidele, kui see osutub vajalikuks. See lähenemisviis peaks aitama luua koostoimet ja koordineerida finantstoetust küberturvalisusega seotud teadusuuringute, innovatsiooni, tehnoloogia ja tööstusarengu valdkonnas ning vältida dubleerimist.

(8)  Pädevuskeskus peaks olema liidu peamine vahend, et koondada küberturvalisuse teadusuuringute, tehnoloogia ja tööstusarengusse tehtavad investeeringud ning rakendada asjakohaseid projekte ja algatusi koos küberturvalisuse pädevusvõrgustikuga. See peaks andma programmi „Euroopa horisont“ ja digitaalse Euroopa programmi kaudu küberturvalisusega seotud finantstoetust ja toetust Euroopa Kaitsefondist kaitsevaldkonna meetmeteks ja kaitsega seotud halduskuludeks ning olema avatud Euroopa Regionaalarengu Fondile ja muudele programmidele, kui see osutub vajalikuks. See lähenemisviis peaks aitama luua koostoimet ja koordineerida finantstoetust, mis on seotud liidu algatustega küberturvalisusega seotud teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni, tehnoloogia ja tööstusarengu valdkonnas ning vältida dubleerimist.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a)  Sisseprojekteeritud turbe põhimõte, nagu on sätestatud komisjoni 13. septembri 2017. aasta ühisteatises „Vastupidavusvõime, heidutus ja kaitse: tugeva küberturvalisuse tagamine ELis“, hõlmab tipptasemel meetodeid turvalisuse suurendamiseks kõigis toote või teenuse olelusringi etappides, alates turvalistest kavandamis- ja arendamismeetoditest, vähendades rünnetele vastuvõtlikke valdkondi, ning kaasates piisaval tasemel turvalisustestid ja turbeauditid. Toote kasutamise ja hoolduse ajal peavad tootjad või teenuseosutajad tegema kättesaadavaks uuendused, mille abil viivituseta kõrvaldada toote hinnangulise olelusringi kestel või sellest pikema aja vältel ilmnenud uued nõrkused või ohud. Selliseid uuendusi võivad luua ja pakkuda ka kolmandad osapooled. Uuenduste pakkumine on eelkõige vajalik üldkasutatavate taristute, toodete ja protsesside korral.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 b)  Arvestades küberturvalisusega seotud probleemide ulatust ja pidades silmas investeeringuid küberturvalisuse võimekusse ja suutlikkusse mujal maailmas, peaksid liit ja selle liikmesriigid suurendama oma rahalist toetust teadus- ja arendustegevusele ja kasutuselevõtule küberturvalisuse valdkonnas. Mastaabisäästu saavutamiseks ja võrreldava kaitsetaseme tagamiseks kogu liidus peaksid liikmesriigid koondama oma jõupingutused Euroopa raamistikku, investeerides vajaduse korral pädevuskeskuse mehhanismi kaudu.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 c)  Euroopa konkurentsivõime ja küberturvalisuse rangeimate standardite edendamiseks rahvusvahelisel tasandil peaksid pädevuskeskus ja küberturvalisuse pädevuskogukond püüdma vahetada küberturvalisuse lahendusi, tooteid ja standardeid ning tehnilisi standardeid rahvusvahelise kogukonnaga. Tehnilised standardid hõlmavad etalonrakenduste loomist, mis avaldatakse avatud standardlitsentside alusel. Internetitaolise üldkasutatava võrgu- ja infosüsteemitaristu üldise usaldusväärsuse ja vastupidavuse seisukohast on hädavajalik eelkõige just etalonrakenduste turvaline disainilahendus.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Võttes arvesse, et käesoleva algatuse eesmärke saab kõige paremini saavutada, kui selles osalevad kõik liikmesriigid või võimalikult palju liikmesriike, peaksid hääleõiguse saama ainult need liikmesriigid, kes panustavad rahaliselt pädevuskeskuse haldus- ja tegevuskulude katmisesse, et ajendada liikmesriike osalema.

(9)  Võttes arvesse, et käesoleva algatuse eesmärke saab kõige paremini saavutada, kui sellesse panustavad kõik liikmesriigid või võimalikult palju liikmesriike, peaksid hääleõiguse saama ainult need liikmesriigid, kes panustavad rahaliselt pädevuskeskuse haldus- ja tegevuskulude katmisesse, et ajendada liikmesriike osalema.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Riiklike koordineerimiskeskuste valiku peaksid tegema liikmesriigid. Lisaks vajalikule haldussuutlikkusele peaks keskustel olema tehnoloogilised eksperditeadmised küberturvalisuse valdkonnas või otsene juurdepääs neile teadmistele, eelkõige krüptograafia, IKT turbe teenuste, sissetungide avastamise, süsteemiturbe, võrguturbe, tarkvara ja rakenduste turbe või turbe ja privaatsuse inim- ja sotsiaalsete aspektide valdkonnas. Nad peaksid ka suutma tulemuslikult suhelda ja kooskõlastada tegevust tööstuse ja avaliku sektoriga, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/114823 kohaselt nimetatud asutustega, ning teaduskogukonnaga.

(12)  Riiklike koordineerimiskeskuste valiku peaksid tegema liikmesriigid. Lisaks vajalikule haldussuutlikkusele peaks keskustel olema tehnoloogilised eksperditeadmised küberturvalisuse valdkonnas või otsene juurdepääs neile teadmistele, eelkõige krüptograafia, IKT turbe teenuste, sissetungide avastamise, süsteemiturbe, võrguturbe, tarkvara ja rakenduste turbe või turbe ja privaatsuse inim-, eetiliste, sotsiaalsete ja keskkonnaaspektide valdkonnas. Nad peaksid ka suutma tulemuslikult suhelda ja kooskõlastada tegevust tööstuse ja avaliku sektoriga, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/114823 kohaselt nimetatud asutustega, ning teaduskogukonnaga, et luua küberturvalisuse teemal avaliku ja erasektori kestev dialoog. Lisaks tuleks asjakohaste teavitusvahendite abil suurendada üldsuse teadlikkust küberturvalisusest.

__________________

__________________

23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (ELT L 194, 19.7.2016, lk 1).

23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (ELT L 194, 19.7.2016, lk 1).

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Esilekerkivad tehnoloogiad, näiteks tehisintellekt, asjade internet, kõrgjõudlusega andmetöötlus ja kvantarvutid, plokiahel ning sellised kontseptsioonid nagu turvaline digitaalidentiteet tekitavad küberturvalisuse valdkonnas uusi väljakutseid, kuid pakuvad ka lahendusi. Olemasolevate ja tulevaste IKT-süsteemide töökindluse hindamiseks ja kinnitamiseks on vaja katsetada turbelahendusi kõrgjõudlusega andmetöötlusel ja kvantarvutitel põhinevate rünnete vastu. Pädevuskeskus ja küberturvalisuse pädevuskogukonna võrgustik peaksid aitama edendada ja levitada uusimaid küberturbelahendusi. Samal ajal peaksid pädevuskeskus ja võrgustik olema ka arendajate ja operaatorite teenistuses sellistes elutähtsates sektorites nagu transport, energeetika, tervishoid, finantsküsimused, valitsussektor, telekommunikatsioon, tootmine, kaitse ja kosmos, et aidata neil lahendada väljakutseid küberturvalisuse valdkonnas.

(14)  Esilekerkivad tehnoloogiad, näiteks tehisintellekt, asjade internet, kõrgjõudlusega andmetöötlus ja kvantarvutid, samuti kontseptsioonid nagu turvaline digitaalidentiteet tekitavad küberturvalisuse valdkonnas uusi väljakutseid, kuid pakuvad ka tooteid ja protsesse. Olemasolevate ja tulevaste IKT-süsteemide töökindluse hindamiseks ja kinnitamiseks on vaja katsetada turbetooteid ja -protsesse kõrgjõudlusega andmetöötlusel ja kvantarvutitel põhinevate rünnete vastu. Pädevuskeskus, võrgustik, Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused ja küberturvalisuse pädevuskogukond peaksid aitama edendada ja levitada uusimaid küberturbetooteid ja -lahendusi, sealhulgas kahesuguse kasutusega ja eelkõige neid lahendusi, mis aitavad organisatsioonidel olla pidevas suutlikkuse ja vastupidavuse suurendamise ning asjakohase juhtimise seisundis. Pädevuskeskus ja võrgustik peaksid stimuleerima kogu innovatsioonitsüklit ja aitama ületada küberturvalisuse tehnoloogiate ja küberturbeteenuste innovatsiooni nn surmaoru. Samal ajal peaksid pädevuskeskus, võrgustik ja küberturvalisuse pädevuskogukond olema ka arendajate ja operaatorite teenistuses sellistes elutähtsates sektorites nagu transport, energeetika, tervishoid, finantsküsimused, valitsussektor, telekommunikatsioon, tootmine, kaitse ja kosmos, et aidata neil lahendada küberturvalisusega seotud probleeme ja teostada uuringuid võrkude ja infosüsteemide terviklikkuse ründamise mitmesuguste motiivide kohta, nagu kuritegevus, tööstusspionaaž, laimamine ja väärinfo levitamine.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a)  Küberohtude ja küberturvalisuse kiiresti muutuva olemuse tõttu peab liit suutma kiiresti ja pidevalt kohaneda selle valdkonna muutustega. Seega peaksid pädevuskeskus, küberturvalisuse pädevusvõrgustik ja küberturvalisuse pädevuskogukond olema piisavalt paindlikud, et tagada nõuetekohane reageerimisvõime. Nad peaksid hõlbustama lahendusi, mis aitavad üksustel suutlikkust pidevalt arendada, et suurendada enda ja liidu vastupanuvõimet.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 b)  Pädevuskeskuse eesmärk peaks olema saavutada Euroopa juhtpositsioon ja eksperditeadmised küberturvalisuse valdkonnas ning tagada selle abil liidus rangeimad turvanormid, kindlustada andmete, infosüsteemide, võrkude ja elutähtsate taristute kaitse liidus, luua valdkonnas uusi kvaliteetseid töökohti, takistada ajude äravoolu, st Euroopa küberturvalisuse ekspertide kaotamist kolmandatele riikidele, ning pakkuda juba olemasolevatele riiklikele küberturvalisuse meetmetele Euroopa lisaväärtust.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Pädevuskeskusel peaks olema mitu põhifunktsiooni. Esiteks peaks pädevuskeskus edendama ja aitama koordineerida Euroopa küberturvalisuse pädevusvõrgustiku tööd ning toetama küberturvalisuse pädevuskogukonda. Keskus peaks edendama küberturvalisuse tehnoloogilist tegevuskava ning soodustama võrgustiku ja küberturvalisuse pädevuskogukonna kogutud eksperditeadmiste kättesaadavust. Teiseks peaks keskus rakendama digitaalse Euroopa programmi ja programmi „Euroopa horisont“ asjakohaseid osi, eraldades toetusi, üldjuhul lähtuvalt projektikonkursist. Kolmandaks peaks pädevuskeskus edendama liidu, liikmesriikide ja/või tööstuse ühiseid investeeringuid.

(15)  Pädevuskeskusel peaks olema mitu põhifunktsiooni. Esiteks peaks pädevuskeskus edendama ja aitama koordineerida Euroopa küberturvalisuse pädevusvõrgustiku tööd ning toetama küberturvalisuse pädevuskogukonda. Keskus peaks edendama küberturvalisuse tehnoloogilist tegevuskava ning koondama ja jagama võrgustiku ja küberturvalisuse pädevuskogukonna kogutud eksperditeadmisi ning soodustama nende ja küberturvalisuse taristu kättesaadavust. Teiseks peaks keskus rakendama digitaalse Euroopa programmi ja programmi „Euroopa horisont“ asjakohaseid osi, eraldades toetusi, üldjuhul lähtuvalt projektikonkursist. Kolmandaks peaks pädevuskeskus edendama liidu, liikmesriikide ja/või tööstuse ühiseid investeeringuid ning kooskõlas digitaalse Euroopa programmiga ühiseid koolitusvõimalusi ja teadlikkuse suurendamise programme kodanike ja ettevõtjate jaoks, et kaotada oskuste nappus. Pädevuskeskus peaks pöörama erilist tähelepanu sellele, et anda küberturvalisuse valdkonnas võimalusi VKEdele.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Pädevuskeskus peaks stimuleerima ja toetama küberturvalisuse pädevuskogukonna tegevuse koordineerimist ja selle käigus tehtavat koostööd, mis hõlmaks suurt, avatud ja mitmekesist küberturvalisuse tehnoloogia valdkonnas osalejate rühma. See kogukond peaks eelkõige hõlmama teadusasutusi, pakkumispoolset tööstust, nõudluspoolset tööstust ja avalikku sektorit. Küberturvalisuse pädevuskogukond peaks tagama sisendid pädevuskeskuse tegevuse ja töökava jaoks ning lõikama kasu pädevuskeskuse ja võrgustiku kogukonna arendamise tegevusest, kuid ei tohiks olla projektikonkursside ja pakkumismenetluste puhul muul viisil privilegeeritud.

(16)  Pädevuskeskus peaks stimuleerima ja toetama küberturvalisuse pädevuskogukonna tegevuse koordineerimist ja selle käigus tehtavat pikaajalist strateegilist koostööd, mis hõlmaks suurt, avatud, valdkondadevahelist ja mitmekesist küberturvalisuse tehnoloogia valdkonnas Euroopa osalejate rühma. See kogukond peaks eelkõige hõlmama teadusasutusi, sealhulgas neid, kes tegelevad küberturbe eetikaga, pakkumispoolset tööstust, nõudluspoolset tööstust, sealhulgas VKEsid, ja avalikku sektorit. Küberturvalisuse pädevuskogukond peaks tagama sisendid pädevuskeskuse tegevuse ja töökava jaoks ning lõikama kasu pädevuskeskuse ja võrgustiku kogukonna arendamise tegevusest, kuid ei tohiks olla projektikonkursside ja pakkumismenetluste puhul muul viisil privilegeeritud.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 a)  Pädevuskeskus peaks pakkuma asjakohast toetust ENISA-le, et see saaks täita ülesandeid, mis on kindlaks määratud direktiiviga (EL) 2016/1148 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/XXX1a („küberturvalisust käsitlev õigusakt“). Seetõttu peaks ENISA andma pädevuskeskusele rahastamisprioriteetide kindlaks määramise ülesande täitmiseks vajalikke andmeid.

 

__________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu... määrus (EL) 2019/..., mis käsitleb Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametit (ENISA) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisust käsitlev õigusakt) (ELT L...) (2017/0225 (COD)) .

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Selleks et reageerida nii nõudlus- kui ka pakkumispoolse tööstuse vajadustele, peaks pädevuskeskuse ülesanne pakkuda tööstusharule küberturvalisuse alaseid teadmisi ja tehnilist abi lähtuma nii IKT toodetest ja teenustest kui ka kõigist muudest tööstuslikest ja tehnoloogilistest toodetest ning lahendustest, mille puhul tuleb tagada küberturvalisus.

(17)  Selleks et reageerida avaliku sektori vajadustele ning nii nõudlus- kui ka pakkumispoolse tööstuse vajadustele, peaks pädevuskeskuse ülesanne pakkuda avalikule sektorile ja tööstusharule küberturvalisuse alaseid teadmisi ja tehnilist abi lähtuma nii IKT toodetest, protsessidest ja teenustest kui ka kõigist muudest tööstuslikest ja tehnoloogilistest toodetest, protsessidest ning lahendustest, mille puhul tuleb tagada küberturvalisus. Eelkõige peaks pädevuskeskus hõlbustama selliste dünaamiliste ettevõtte tasandi lahenduste kasutuselevõttu, milles keskendutakse täies mahus organisatsioonide, sealhulgas inimeste, protsesside ja tehnoloogia suutlikkuse suurendamisele, et kaitsta organisatsioone pidevalt muutuvate küberohtude eest.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 a)  Küberturvalisuse pädevuskeskus peaks toetama tipptasemel küberturbetoodete ja -lahenduste, eriti rahvusvaheliselt tunnustatud lahenduste laialdast kasutuselevõttu.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Kuigi pädevuskeskus ja võrgustik peaksid proovima saavutada koostoimet küberturvalisuse tsiviil- ja kaitsesektori vahel, rakendatakse programmist „Euroopa horisont“ rahastatavaid projekte kooskõlas määrusega XXX [programmi „Euroopa horisont“ määrus], milles on sätestatud, et programmi „Euroopa horisont“ raames läbiviidavates teadus- ja innovatsioonitegevustes keskendutakse tsiviilrakendustele.

(18)  Kuigi pädevuskeskus ja võrgustik peaksid proovima saavutada koostoimet ja kooskõlastamist küberturvalisuse tsiviil- ja kaitsesektori vahel, rakendatakse programmist „Euroopa horisont“ rahastatavaid projekte kooskõlas määrusega XXX [programmi „Euroopa horisont“ määrus], milles on sätestatud, et programmi „Euroopa horisont“ raames läbiviidavates teadus- ja innovatsioonitegevustes keskendutakse tsiviilrakendustele.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Selleks et tagada struktureeritud ja jätkusuutlik koostöö, peaks pädevuskeskuse ja riiklike koordineerimiskeskuste suhtel olema lepinguline alus.

(19)  Selleks et tagada struktureeritud ja jätkusuutlik koostöö, peaks pädevuskeskuse ja riiklike koordineerimiskeskuste suhtel olema liidu tasandil ühtlustatud lepinguline alus.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Tuleks ette näha asjakohased sätted, et tagada pädevuskeskuse vastutus ja tegevuse läbipaistvus.

(20)  Tuleks ette näha asjakohased sätted, et tagada pädevuskeskuse ning rahastust saavate ettevõtete vastutus ja tegevuse läbipaistvus.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 a)  Kasutuselevõtuprojektide rakendamise, eelkõige nende projektide puhul, mis on seotud Euroopa tasandil kasutatava taristu ja suutlikkuse või ühishangetega, võib jagada eri rakendamisetappideks, näiteks eraldi pakkumused riist- ja tarkvara ülesehituse, nende tootmise, käitamise ja hoolduse jaoks, seejuures võivad ettevõtted osaleda ainult ühes etapis, ja nõudega, et ühe või mitme etapi abisaajad täidaksid Euroopa isevastutuse või kontrolli teatavaid tingimusi.

Selgitus

Riist- ja tarkvara ülesehituse, nende tootmise, kasutamise ja hoolduse eraldi pakkumused parandaksid tuntavalt läbipaistvust ja turvalisust.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 b)  Kuna ENISA on spetsiaalne liidu küberturvalisuse amet, peaks pädevuskeskus püüdma saavutada sellega võimalikult suurt sünergiat ning nõukogu peaks konsulteerima ENISAga, kuna ametil on kogemused kõigis küberturvalisusega seotud küsimustes, eelkõige seoses teadusuuringutega seotud projektidega.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 c)  Nõukogusse esindaja nimetamise protsessis peaks Euroopa Parlament lisama üksikasjad volituste kohta, sealhulgas kohustuse anda korrapäraselt aru Euroopa Parlamendile või vastutavatele parlamendikomisjonidele.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Võttes arvesse nende eksperditeadmisi küberturvalisuse valdkonnas, peaks komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskusel ning Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametil (ENISA) olema aktiivne roll küberturvalisuse pädevuskogukonna ning tööstuse ja teaduse nõuandekogu tegevuses.

(21)  Võttes arvesse nende eksperditeadmisi küberturvalisuse valdkonnas ja selleks, et tagada võimalikult suur sünergia, peaks komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskusel ning Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametil (ENISA) olema aktiivne roll küberturvalisuse pädevuskogukonna ning tööstuse ja teaduse nõuandekogu tegevuses. ENISA peaks jätkama oma strateegiliste eesmärkide täitmist, eelkõige küberturvalisuse sertifitseerimise valdkonnas, nagu on kindlaks määratud määruses (EL) 2019/XXX [küberturvalisust käsitlev õigusakt]1a, samal ajal kui pädevuskeskus peaks toimima küberturvalisuse operatiivasutusena.

 

__________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu... määrus (EL) 2019/..., mis käsitleb Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametit (ENISA) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisust käsitlev õigusakt) (ELT L...) (2017/0225 (COD)).

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  Liikmesriikide ja komisjoni esindajatest koosnev pädevuskeskuse nõukogu peaks kindlaks määrama pädevuskeskuse tegevuse üldsuuna ning tagama, et pädevuskeskus täidab oma ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele. Nõukogule tuleks anda õigus koostada pädevuskeskuse eelarve ja kontrollida selle täitmist, võtta vastu asjakohased finantseeskirjad, kehtestada pädevuskeskuse otsuste tegemiseks läbipaistev kord, võtta vastu pädevuskeskuse töökava ja mitmeaastane strateegiline kava, mis kajastab pädevuskeskuse eesmärkide saavutamisel ja ülesannete täitmisel seatud prioriteete, võtta vastu pädevuskeskuse kodukord, nimetada ametisse tegevdirektor ning otsustada tegevdirektori ametiaja pikendamise ja lõpetamise üle.

(24)  Liikmesriikide ja komisjoni esindajatest koosnev pädevuskeskuse nõukogu peaks kindlaks määrama pädevuskeskuse tegevuse üldsuuna ning tagama, et pädevuskeskus täidab oma ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele. Nõukogule tuleks anda õigus koostada pädevuskeskuse eelarve ja kontrollida selle täitmist, võtta vastu asjakohased finantseeskirjad, kehtestada pädevuskeskuse otsuste tegemiseks läbipaistev kord, võtta vastu pädevuskeskuse töökava ja mitmeaastane strateegiline kava, mis kajastab pädevuskeskuse eesmärkide saavutamisel ja ülesannete täitmisel seatud prioriteete, võtta vastu pädevuskeskuse kodukord, nimetada ametisse tegevdirektor ning otsustada tegevdirektori ametiaja pikendamise ja lõpetamise üle. Sünergilisest toimest kasu saamiseks peaks ENISA olema nõukogus alaline vaatleja ja andma oma panuse pädevuskeskuse töösse, sealhulgas konsulteeritakse ENISAga mitmeaastase strateegilise kava ning töökava ja rahastamiseks valitud meetmete loetelu osas.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(24 a)  Nõukogu peaks püüdma tutvustada pädevuskeskust kogu maailmas, et suurendada selle atraktiivsust ja muuta see maailmas tipptasemel küberturvalisusasutuseks.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Pädevuskeskuse nõuetekohaseks ja tulemuslikuks toimimiseks peaksid komisjon ja liikmesriigid tagama, et nõukogu liikmeteks nimetatavatel isikutel on vajalikud erialateadmised ja kogemused. Komisjon ja liikmesriigid peaksid püüdma ka piirata oma esindajate vahetumist nõukogus, et tagada selle töö järjepidevus.

(25)  Pädevuskeskuse nõuetekohaseks ja tulemuslikuks toimimiseks peaksid komisjon ja liikmesriigid tagama, et nõukogu liikmeteks nimetatavatel isikutel on vajalikud erialateadmised ja kogemused. Komisjon ja liikmesriigid peaksid püüdma ka piirata oma esindajate vahetumist nõukogus, et tagada selle töö järjepidevus ja saavutada sooline tasakaal.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(25 a)  Komisjoni hääle kaal nõukogu otsustes peaks olema vastavuses ELi eelarvelise panusega pädevuskeskusesse kooskõlas komisjoni vastutusega tagada liidu eelarve nõuetekohane täitmine liidu huvides, nagu on sätestatud aluslepingutes.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26)  Pädevuskeskuse sujuvaks toimimiseks tuleb tegevdirektori ametisse nimetamisel arvesse võtta tema teeneid, dokumenteeritud haldus- ja juhtimisoskust ning küberturvalisuse alaseid teadmisi ja kogemusi ning et tegevdirektori ülesandeid täidetaks täiesti sõltumatult.

(26)  Pädevuskeskuse sujuvaks toimimiseks tuleb tegevdirektori läbipaistval viisil ametisse nimetamisel arvesse võtta tema teeneid, dokumenteeritud haldus- ja juhtimisoskust ning küberturvalisuse alaseid teadmisi ja kogemusi ning et tegevdirektori ülesandeid täidetaks täiesti sõltumatult.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27)  Pädevuskeskusel peaks olema nõuandva organina tööstuse ja teaduse nõuandekogu, mis tagaks regulaarse dialoogi erasektori, tarbijate organisatsioonide ja teiste asjaomaste sidusrühmadega. Tööstuse ja teaduse nõuandekogu peaks keskenduma sidusrühmade jaoks olulistele küsimustele ja juhtima neile pädevuskeskuse nõukogu tähelepanu. Tööstuse ja teaduse nõuandekogu koosseis ja sellele määratud ülesanded, näiteks sellega konsulteerimine töökava asjus, peaksid tagama sidusrühmade piisava esindatuse pädevuskeskuse töös.

(27)  Pädevuskeskusel peaks olema nõuandva organina tööstuse ja teaduse nõuandekogu, mis tagaks regulaarse ja asjakohaselt läbipaistva dialoogi erasektori, tarbijate organisatsioonide ja teiste asjaomaste sidusrühmadega. See peaks ühtlasi andma tegevdirektorile ja nõukogule sõltumatut nõu kasutuselevõtu ja hangete asjus. Tööstuse ja teaduse nõuandekogu peaks keskenduma sidusrühmade jaoks olulistele küsimustele ja juhtima neile pädevuskeskuse nõukogu tähelepanu. Tööstuse ja teaduse nõuandekogu koosseis ja sellele määratud ülesanded, näiteks sellega konsulteerimine töökava asjus, peaksid tagama sidusrühmade piisava esindatuse pädevuskeskuse töös. Tööstusharu sidusrühmadele tuleks eraldada miinimumarv kohti, pöörates erilist tähelepanu VKEde esindatusele.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Pädevuskeskus peaks saama tööstuse ja teaduse nõuandekogu kaudu kasu konkreetsetest eksperditeadmistest ning ulatuslikust ja asjakohasest sidusrühmade esindatusest, mis on tagatud programmi „Horisont 2020“ kestel küberturvalisuse alase avaliku ja erasektori lepingulise partnerluse kaudu.

(28)  Pädevuskeskus ja selle tegevus peaks saama tööstuse ja teaduse nõuandekogu kaudu kasu konkreetsetest eksperditeadmistest ning ulatuslikust ja asjakohasest sidusrühmade esindatusest, mis on tagatud programmi „Horisont 2020“ kestel küberturvalisuse alase avaliku ja erasektori lepingulise partnerluse ning küberturvalisuse pädevusvõrgustikuga seotud programmi „Horisont 2020“ katseprojektide kaudu. Pädevuskeskus ning tööstuse ja teaduse nõuandekogu peaksid vajaduse korral kaaluma olemasolevate struktuuride, näiteks töörühmade kopeerimist.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(28 a)  Pädevuskeskus ja selle organid peaksid kasutama varasemaid ja praegusi algatusi, nagu küberturvalisust käsitlev avaliku ja erasektori partnerlus (cPPP), Euroopa küberjulgeoleku organisatsioon (ECSO), ning katseprojekt ja ettevalmistav tegevus seoses tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara audititega (EL FOSSA).

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29)  Pädevuskeskus peaks vastu võtma huvide konfliktide vältimise ja lahendamise eeskirjad. Pädevuskeskus peaks kohaldama ka asjaomaseid liidu sätteid, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu dokumentidele, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1049/200124. Pädevuskeskuse isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr XXX/2018. Pädevuskeskus peaks teabe, eelkõige tundliku, kuid salastamata teabe ja ELi salastatud teabe käitlemisel järgima liidu institutsioonide suhtes kohaldatavaid sätteid ja liikmesriikide õigusakte.

(29)  Pädevuskeskus peaks vastu võtma oma liikmete, organite ja töötajate, nõukogu ning tööstuse ja teaduse nõuandekogu ja kogukonna huvide konfliktide vältimise, tuvastamise ja neile lahenduse leidmise eeskirjad. Liikmesriigid peaksid tagama riiklikes koordineerimiskeskustes huvide konfliktide vältimise, tuvastamise ja lahendamise. Pädevuskeskus peaks kohaldama ka asjaomaseid liidu sätteid, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu dokumentidele, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1049/200124. Pädevuskeskuse isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr XXX/2018. Pädevuskeskus peaks teabe, eelkõige tundliku, kuid salastamata teabe ja ELi salastatud teabe käitlemisel järgima liidu institutsioonide suhtes kohaldatavaid sätteid ja liikmesriikide õigusakte.

__________________

__________________

24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31)  Pädevuskeskus peaks tegutsema avatult ja läbipaistvalt, edastama õigeaegselt kogu asjakohase teabe ning reklaamima oma tegevust, sealhulgas üldsusele suunatud teavitamis- ja levitamistegevuse kaudu. Pädevuskeskuse organite kodukord tuleks teha üldsusele kättesaadavaks.

(31)  Pädevuskeskus peaks tegutsema avatult ja läbipaistvalt, edastama õigeaegselt ja põhjalikult teabe ning reklaamima oma tegevust, sealhulgas üldsusele suunatud teavitamis- ja levitamistegevuse kaudu. Keskus peaks edastama avalikkusele ja kõigile huvitatud osapooltele küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmete nimekirja ning peaks avalikustama nende koostatud huvide deklaratsioonid vastavalt artiklile 42. Pädevuskeskuse organite kodukord tuleks teha üldsusele kättesaadavaks.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(31 a)  On soovitatav, et nii pädevuskeskus kui ka riiklikud koordineerimiskeskused jälgiksid ja järgiksid niivõrd kui võimalik rahvusvahelisi standardeid, et soodustada üleilmsete parimate tavade omaksvõttu.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(33 a)  Komisjonil peaks olema õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, et määrata kindlaks pädevuskeskuse ja riiklike koordineerimiskeskuste lepinguliste kokkulepete elemendid, samuti kriteeriumid, mille alusel hinnata ja akrediteerida üksusi küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmetena. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes1a sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

 

__________________

 

1a ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34)  Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on säilitada ja arendada liidu küberturvalisuse tehnoloogilist ja tööstuslikku võimekust, suurendada liidu küberturvalisuse tööstuse konkurentsivõimet ja muuta küberturvalisus liidu muude tööstusvaldkondade konkurentsieeliseks, ei saa liikmesriigid piisavalt saavutada, kuna olemasolevad piiratud ressursid on hajutatud ning lähtuvalt vajalike investeeringute mahust, aga seda on tegevuse põhjendamatu dubleerimise vältimise, investeeringute kriitilise massi saavutamisele kaasaaitamise ning avaliku sektori rahastamise optimaalse kasutamise tagamise tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

(34)  Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on tugevdada liidu konkurentsivõimet ja suutlikkust ning vähendada samal ajal liidu digitaalset sõltuvust, suurendades liidus välja töötatud küberturvalisuse toodete, protsesside ja teenuste kasutuselevõttu, säilitada ja arendada liidu küberturvalisuse tehnoloogilist ja tööstuslikku võimekust, suurendada liidu küberturvalisuse tööstuse konkurentsivõimet ja muuta küberturvalisus liidu muude tööstusvaldkondade konkurentsieeliseks, ei saa liikmesriigid piisavalt saavutada, kuna olemasolevad piiratud ressursid on hajutatud ning lähtuvalt vajalike investeeringute mahust, aga seda on tegevuse põhjendamatu dubleerimise vältimise, investeeringute kriitilise massi saavutamisele kaasaaitamise ning avaliku sektori rahastamise optimaalse kasutamise tagamise tõttu parem saavutada liidu tasandil. Lisaks saab ainult liidu tasandi meetmetega tagada küberturvalisuse kõrgeima taseme kõigis liikmesriikides ja seega kõrvaldada mõnedes liikmesriikides esinevad turvalüngad, mis tekitavad turvalünki kogu liidus. Seega võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesoleva määrusega luuakse Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskus (edaspidi „pädevuskeskus“) ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik ning kehtestatakse riiklike koordineerimiskeskuste nimetamist ja küberturvalisuse pädevuskogukonna loomist käsitlevad õigusnormid.

1.  Käesoleva määrusega luuakse Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskus (edaspidi „pädevuskeskus“) ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik ning kehtestatakse riiklike koordineerimiskeskuste nimetamist ja küberturvalisuse pädevuskogukonna loomist käsitlevad õigusnormid. Pädevuskeskus ja võrgustik aitavad suurendada liidus küberohtudega seotud üldist vastupanuvõimet ja üldist teadlikkust, võttes põhjalikult arvesse sotsiaalset mõju.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Pädevuskeskuse tegevuskoht on [Belgia, Brüssel].

välja jäetud

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Pädevuskeskus on juriidiline isik. Sellel on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis juriidilistele isikutele vastavalt selle liikmesriigi seadustele antakse. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks.

välja jäetud

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1)  „küberturvalisus“ – võrgu- ja infosüsteemide, nende kasutajate ja muude isikute kaitse küberohtude eest;

1)  „küberturvalisus“ – kõik tegevused, mis on vajalikud, et kaitsta võrgu- ja infosüsteeme, nende kasutajaid ja mõjutatud isikuid küberohtude eest;

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2)  „küberturvalisuse tooted ja lahendused“ – IKT tooted, teenused või protsessid, mille eriotstarve on kaitsta võrgu- ja infosüsteeme, nende kasutajaid ja mõjutatud isikuid küberohtude eest;

2)  „tooted ja protsessid“ – kaubanduslikud ja mittekaubanduslikud IKT tooted, teenused või protsessid, mille eriotstarve on kaitsta andme-, võrgu- ja infosüsteeme, nende kasutajaid ja muid isikuid küberohtude eest;

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a)  „küberoht“ – mis tahes võimalik asjaolu, sündmus või tegevus, mis võib kahjustada või häirida võrgu- ja infosüsteeme, nende kasutajaid ja mõjutatud isikuid või neile muul viisil halba mõju avaldada;

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3)  „avaliku sektori asutus“ – valitsusasutus või muu riiklik haldusasutus, sealhulgas riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi avalik-õiguslikud nõuandeorganid või muud füüsilised või juriidilised isikud, kes täidavad liikmesriigi õiguse alusel avaliku halduse ülesandeid, sealhulgas erikohustusi;

3)  „avaliku sektori asutus“ – valitsusasutus või muu riiklik haldusasutus, sealhulgas riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi avalik-õiguslikud nõuandeorganid või muud füüsilised või juriidilised isikud, kes täidavad liidu ja liikmesriigi õiguse alusel avaliku halduse ülesandeid, sealhulgas erikohustusi;

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4)  „osalev liikmesriik“ – liikmesriik, kes panustab vabatahtlikult rahaliselt pädevuskeskuse haldus- ja tegevuskulude katmisesse.

4)  „panustav liikmesriik“ – liikmesriik, kes panustab vabatahtlikult rahaliselt pädevuskeskuse haldus- ja tegevuskulude katmisesse.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a)  „Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/XXXX1a määratletud juriidiline isik.

 

__________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määrus (EL) 2019/XXXX, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2021–2027 digitaalse Euroopa programm (ELT L ...) (2018/0227(COD)).

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  säilitada ja arendada küberturvalisuse valdkonna tehnoloogilist ja tööstuslikku võimekust, mis on vajalik liidu digitaalse ühtse turu turvalisuse tagamiseks;

a)  arendada küberturvalisuse valdkonna tehnoloogilist, tööstuslikku, akadeemilist ja teadusuuringute alase asjatundlikkuse võimekust ja suutlikkust, mis on vajalik liidu digitaalse ühtse turu turvalisuse tagamiseks ning liidu kodanike, äriühingute ja avaliku halduse andmete paremaks kaitseks;

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a)  täiustada võrgu- ja infosüsteemide taristu, sealhulgas kriitilise tähtsusega taristu, interneti ja liidus üldkasutatava riist- ja tarkvara vastupanuvõimet ja usaldusväärsust;

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  suurendada liidu küberturvalisuse tööstuse konkurentsivõimet ja muuta küberturvalisus liidu muude tööstusharude jaoks konkurentsieeliseks.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)  

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a)  suurendada liidus teadlikkust küberturvalisusega seotud ohtudest ning seonduvatest ühiskondlikest ja eetilistest mõjudest ja murekohtadest ning vähendada oskuste nappust küberturvalisuse vallas;

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b b)  arendada Euroopa juhtrolli küberturvalisuse valdkonnas ja tagada rangeimad küberturvalisuse standardid kogu liidus;

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b c)  tugevdada liidu konkurentsivõimet ja suutlikkust, vähendades samal ajal selle digitaalset sõltuvust, suurendades liidus välja töötatud küberturvalisuse toodete, protsesside ja teenuste kasutuselevõttu;

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b d)  tugevdada kodanike, tarbijate ja ettevõtjate usaldust digimaailma vastu ja aidata nii kaasa digitaalse ühtse turu strateegia eesmärkide saavutamisele;

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  soodustada ja aidata koordineerida artiklis 6 osutatud riiklike koordineerimiskeskuste võrgustiku (edaspidi „võrgustik“) ning artiklis 8 osutatud küberturvalisuse pädevuskogukonna tööd;

1.  luua, hallata ja soodustada artiklis 6 osutatud riiklike koordineerimiskeskuste võrgustiku (edaspidi „võrgustik“) ning artiklis 8 osutatud küberturvalisuse pädevuskogukonna (edaspidi „kogukond“) tööd;

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  aidata rakendada määrusega nr XXX loodud digitaalse Euroopa programmi küberturvalisuse osa, eelkõige määruse (EL) nr XXX26 [digitaalse Euroopa programm] artikliga 6 seotud meetmeid, ning määrusega nr XXX27 loodud programmi „Euroopa horisont“ küberturvalisuse osa, eelkõige otsuse nr XXX (millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm) I lisa II samba jaotist 2.2.6 [eriprogrammi viitenumber], ning muude liidu programmide küberturvalisuse osa, kui see on sätestatud liidu õigusaktides;

2.  koordineerida määrusega nr XXX loodud digitaalse Euroopa programmi küberturvalisuse osa elluviimist, eelkõige määruse (EL) nr XXX26 [digitaalse Euroopa programm] artikliga 6 seotud meetmeid, ning määrusega nr XXX27 loodud programmi „Euroopa horisont“ küberturvalisuse osa, eelkõige otsuse nr XXX (millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm) I lisa II samba jaotist 2.2.6 [eriprogrammi viitenumber], ning muude liidu programmide küberturvalisuse osa, kui see on sätestatud liidu õigusaktides, ja aidata kaasa määrusega (EL) 2019/XXXX loodud Euroopa Kaitsefondist rahastatud meetmete rakendamisele;

__________________

__________________

26 [lisada täispikk pealkiri ja ELT viide]

26 [lisada täispikk pealkiri ja ELT viide]

27 [lisada täispikk pealkiri ja ELT viide]

27 [lisada täispikk pealkiri ja ELT viide]

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  suurendada tööstusharude, avaliku sektori ja teaduskogukondade käsutuses olevat küberturvalisuse alast võimekust, teadmisi ja taristuid, täites järgmisi ülesandeid:

3.  suurendada ühiskonna, tööstusharude, avaliku sektori ja teaduskogukondade käsutuses olevat küberturvalisuse alast vastupanuvõimet, võimekust, suutlikkust, teadmisi ja taristuid, täites tipptasemel küberturvalisuse tööstus- ja teadustaristuid ja seotud teenuseid arvesse võttes järgmisi ülesandeid:

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  tipptasemel küberturvalisuse tööstus- ja teadustaristute ning nendega seotud teenuste puhul hankides, täiustades ja käitades neid taristuid ja nendega seotud teenuseid ning tehes need kättesaadavaks tööstuse (sealhulgas VKEd), avaliku sektori ning uurimis- ja teaduskogukonna mitmesuguste kasutajate jaoks kogu liidus;

a)  hankides, täiustades ja käitades pädevuskeskuse rajatisi ja nendega seotud teenuseid õiglasel, avatud ja läbipaistval viisil ning tehes need kättesaadavaks tööstuse (eelkõige VKEde), avaliku sektori ning uurimis- ja teaduskogukonna mitmesuguste kasutajate jaoks kogu liidus;

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  tipptasemel küberturvalisuse tööstus- ja teadustaristute ning nendega seotud teenuste puhul toetades muid üksusi, sealhulgas rahaliselt, et nad saaksid hankida, täiustada ja käitada neid taristuid ja nendega seotud teenuseid ning teha need kättesaadavaks tööstuse (sealhulgas VKEd), avaliku sektori ning uurimis- ja teaduskogukonna mitmesuguste kasutajate jaoks kogu liidus;

b)  toetades muid üksusi, sealhulgas rahaliselt, et nad saaksid hankida, täiustada ja käitada neid rajatisi ja nendega seotud teenuseid ning teha need kättesaadavaks tööstuse (eelkõige VKEde), avaliku sektori ning uurimis- ja teaduskogukonna mitmesuguste kasutajate jaoks kogu liidus;

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a)  pakkudes rahalist toetust ja tehnilist abi küberturvalisuse valdkonna idufirmadele, VKEdele, mikroettevõtjatele, assotsiatsioonidele, üksikekspertidele ja tsiviiltehnilistele projektidele;

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b b)  rahastades tarkvara turvakoodi auditeid ja seotud täiustusi vabavara ja avatud lähtekoodiga tarkvara projektidele, mida tavaliselt kasutatakse taristu, toodete ja protsesside jaoks;

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  pakkudes küberturvalisuse alaseid teadmisi ja tehnilist abi tööstusharule ja avaliku sektori asutustele, eelkõige toetades meetmeid, mille eesmärk on suurendada võrgustikus ja küberturvalisuse pädevuskogukonnas olemasolevate eksperditeadmiste kättesaadavust;

c)  hõlbustades küberturvalisuse alaste teadmiste ja tehnilise abi jagamist muu hulgas kodanikuühiskonnale, tööstusharule ja avaliku sektori asutustele ning akadeemilisele ja teaduskogukonnale, eelkõige toetades meetmeid, mille eesmärk on suurendada võrgustikus ja küberturvalisuse pädevuskogukonnas olemasolevate eksperditeadmiste kättesaadavust, et täiustada liidus kübervastupidavusvõimet;

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 3 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a)  edendades sisseprojekteeritud turvet kui taristute, toodete ja teenuste arendamise, alahoidmise, käitlemise ja ajakohastamise protsessi põhimõtet; eelkõige toetades tipptasemel meetodeid turvalisuse suurendamiseks, piisaval tasemel turvalisuse testimist ja turbeauditeid ning sealhulgas tootja või teenuseosutaja kohustust tegema kättesaadavaks uuendused, mille abil viivituseta parandada ilmnenud uusi haavatavaid külgi või ohte, et pikendada toote hinnangulist olelusringi kestust, või võimaldades kolmandal osapoolel selliseid uuendusi toota ja pakkuda;.

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 3 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c b)  toetades lähtekoodi panustamise poliitikat ja selle väljatöötamist, eriti avaliku sektori asutuste puhul, kus kasutatakse vaba- ja avatud lähtekoodiga tarkvara projekte;

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt c c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c c)  tuues kokku sidusrühmi tööstusharust, ametiühingutest, akadeemilistest ringkondadest, teadusasutustest ja avalik-õiguslikest üksustest, et tagada pikaajaline koostöö küberturvalisuse toodete ja protsesside väljatöötamisel ja rakendamisel, sealhulgas ressursside ning vajaduse korral selliste toodete ja protsesside kohta teabe koondamine ja jagamine;

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 4 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  aidata kaasa tipptasemel küberturvalisuse toodete ja lahenduste ulatuslikule kasutuselevõtule kogu majanduses, täites järgmisi ülesandeid:

4.  aidata kaasa tipptasemel ja kestlike küberturvalisuse toodete ja protsesside ulatuslikule kasutuselevõtule kogu liidus, täites järgmisi ülesandeid:

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  stimuleerides küberturvalisuse teadusuuringuid ning liidu küberturvalisuse toodete ja lahenduste väljatöötamist ja kasutuselevõttu avaliku sektori asutuste ja kasutavate tööstusharude poolt;

a)  stimuleerides küberturvalisuse teadusuuringuid ning liidu küberturvalisuse toodete ja terviklike protsesside väljatöötamist ja kasutuselevõttu kogu innovatsioonitsükli jooksul, muu hulgas avaliku sektori asutuste, tööstuse ja turu poolt;

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  abistades avaliku sektori asutusi, nõudluspoolset tööstust ja muid kasutajaid uusimate küberturvalisuse lahenduste kasutuselevõtu ja integreerimise käigus;

b)  abistades avaliku sektori asutusi, nõudluspoolset tööstust ja muid kasutajaid nende vastupidavusvõime suurendamisel tipptasemel küberturvalisuse toodete ja protsesside kasutuselevõtu ja integreerimise abil;

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  toetades eelkõige avaliku sektori asutusi tipptasemel küberturvalisuse toodete ja lahenduste riigihangete korraldamisel või korraldades tipptasemel küberturvalisuse toodete ja lahenduste hankeid avaliku sektori asutuste nimel;

c)  toetades eelkõige avaliku sektori asutusi tipptasemel küberturvalisuse toodete ja lahenduste riigihangete korraldamisel või korraldades tipptasemel küberturvalisuse toodete ja protsesside hankeid avaliku sektori asutuste nimel, sealhulgas pakkudes toetust hangete puhul, et suurendada avaliku sektori investeeringute turvalisust ja neist saadavat kasu;

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d)  andes rahalist toetust ja tehnilist abi küberturvalisuse idufirmadele ja VKEdele, et nad pääseksid potentsiaalsetele turgudele ja suudaksid hankida investeeringuid;

d)  andes rahalist toetust ja tehnilist abi küberturvalisuse idufirmadele, VKEdele, mikroettevõtjatele, üksikekspertidele, üldkasutatavatele vabavara ja avatud lähtekoodiga tarkvara projektidele ning tsiviiltehnilistele projektidele, et suurendada küberturvalisuse alast asjatundlikkust, et nad pääseksid potentsiaalsetele turgudele, looksid kasutusvõimalusi ja suudaksid hankida investeeringuid;

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 5 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  tutvustada küberturvalisuse valdkonda ja vähendada küberturvalisuse oskuste nappust liidus, täites järgmisi ülesandeid:

5.  tutvustada küberturvalisuse valdkonda, vähendada küberturvalisuse oskuste nappust ja tugevdada oskuste taset liidus, täites järgmisi ülesandeid:

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt -a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-a)  toetades vajaduse korral digitaalse Euroopa programmi erieesmärgi nr 4 „Kõrgtasemel digioskused“ saavutamist koostöös Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustega;

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  toetades küberturvalisuse oskuste edasiarendamist, vajaduse korral koos asjaomaste ELi asutuste ja organite, sh ENISAga;

a)  toetades küberturvalisuse oskuste ja pädevuste edasiarendamist, koondamist ja jagamist kõigil asjakohastel haridustasanditel, toetades eesmärki saavutada sooline tasakaal, hõlbustades ühiseid kõrgtasemel küberturvalisuse alaseid teadmisi ning aidates kaasa kasutajate ja taristute vastupanuvõimele kogu liidus koostöös võrgustikuga ning vajaduse korral kooskõlastades asjaomaste ELi ametite ja organitega, sealhulgas ENISAga;

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  andes rahalist toetust küberturvalisuse teadusuuringutele, lähtudes ühisest, pidevalt hinnatavast ja täiustatavast mitmeaastasest strateegilisest, tööstuslikust, tehnoloogia ja teadusuuringute tegevuskavast;

a)  andes rahalist toetust küberturvalisuse teadusuuringutele, lähtudes ühisest, pidevalt hinnatavast ja täiustatavast mitmeaastasest strateegilisest, tööstuslikust, tehnoloogia ja teadusuuringute tegevuskavast, millele osutatakse artiklis 13;

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  toetades järgmise põlvkonna küberturvalisuse alase tehnoloogilise võimekuse teemalisi suuremahulisi teadusuuringuid ja näitlikustamisprojekte koostöös tööstusharu ja võrgustikuga;

b)  toetades järgmise põlvkonna küberturvalisuse alase tehnoloogilise võimekuse teemalisi suuremahulisi teadusuuringuid ja näitlikustamisprojekte koostöös tööstusharu, akadeemilise ja teaduskogukonnaga, avaliku sektori ja ametiasutustega, seahulgas võrgustiku ja kogukonnaga;

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a)  tagades põhiõiguste ja eetiliste põhimõtete järgimise pädevuskeskuse rahastatud küberturvalisuse valdkonna teadusuuringutes;

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b b)  jälgides aruandeid kogukonna avastatud nõrkuste kohta ning hõlbustades nõrkuste avaldamist, arenduspakettide, paranduste ja lahenduste väljatöötamist ning nende levitamist;

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt b c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b c)  jälgides koostöös ENISAga uuringute tulemusi, mis puudutavad pahatahtlikuks kübertegevuseks kasutatavaid iseõppivaid algoritme ning toetades direktiivi 2016/1148/EL rakendamist;

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 6 – punkt b d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b d)  toetades uuringuid küberkuritegevuse valdkonnas;

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt b e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b e)  toetades selliste toodete ja protsesside uurimist ja arendamist, mida võib piiranguteta uurida, jagada ja üles ehitada, eelkõige kontrollitud ja kontrollitava riist- ja tarkvara valdkonnas, tihedas koostöös tööstusharu, võrgustiku ja kogukonnaga;

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  toetades küberturvalisuse tehnoloogia standardimise teadusuuringuid ja innovatsiooni;

c)  toetades küberturvalisuse ametliku ja mitteametliku standardimise teadusuuringuid ja innovatsiooni ning küberturvalisuse tehnoloogia sertifitseerimist, sidudes seda olemasoleva tööga ning vajaduse korral tihedas koostöös Euroopa standardiorganisatsioonide, sertifitseerimisasutuste ja ENISAga;

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a)  pakkudes VKEdele eritoetust, hõlbustades nende juurdepääsu teadmistele ja koolitusele, võimaldades neile kohandatud juurdepääsu pädevuskeskuse ja võrgustiku toetatud teadus- ja arendustegevuse tulemustele, et suurendada konkurentsivõimet;

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 8 – alapunkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a)  abistades ja nõustades komisjoni seoses määruse (EL) 2019/XXX [määruse (EÜ) nr 428/2009 uuesti sõnastamine, mida kavandatakse ettepanekuga COM(2016)616] rakendamisega.

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

8a.  toetada liidu jõupingutusi küberturvalisuse valdkonnas rahvusvahelise koostöö tugevdamiseks, täites järgmisi ülesandeid:

 

a)  hõlbustades pädevuskeskuse osalemist rahvusvahelistel konverentsidel ja valitsusorganisatsioonides ning andes panuse rahvusvahelistesse standardiorganisatsioonidesse;

 

b)  tehes rahvusvahelistes koostöövõrgustikes koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Investeerimine taristutesse, võimekusse, toodetesse või lahendustesse ja nende kasutamine

Investeerimine taristutesse, võimekusse, toodetesse või protsessidesse ja nende kasutamine

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui pädevuskeskus rahastab taristuid, võimekust, tooteid või lahendusi kooskõlas artikli 4 lõigetega 3 ja 4 toetuse või auhinna vormis, siis võidakse pädevuskeskuse töökavas täpsustada eelkõige:

1.  Kui pädevuskeskus rahastab taristuid, võimekust, tooteid või protsesse kooskõlas artikli 4 lõigetega 3 ja 4 hanke, toetuse või auhinna vormis, siis võidakse pädevuskeskuse töökavas täpsustada eelkõige:

Muudatusettepanek    93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  eeskirjad, mis reguleerivad taristu või võimekuse käitamist, sealhulgas vajaduse korral tegevuse usaldamist rajatisi pakkuva üksuse hoolde lähtuvalt pädevuskeskuse kindlaks määratavatest kriteeriumidest;

a)  erieeskirjad, mis reguleerivad taristu või võimekuse käitamist, sealhulgas vajaduse korral tegevuse usaldamist rajatisi pakkuva üksuse hoolde lähtuvalt pädevuskeskuse kindlaks määratavatest kriteeriumidest;

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a)  erieeskirjad, millega reguleeritakse rakendamise eri etappe;

Muudatusettepanek    95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b b)  asjaolu, et liidu toetuse tulemusena on juurdepääs võimalikult avatud ja nii suletud kui vaja, ja et korduvkasutus on võimalik.

Muudatusettepanek    96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Pädevuskeskus võib vastutada asjakohaste ühishangete, sealhulgas kommertskasutusele eelnevate hangete üldise elluviimise eest võrgustiku liikmete, küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmete või küberturvalisuse toodete ja lahenduste kasutajaid esindavate muude kolmandate isikute nimel. Sel otstarbel võivad pädevuskeskust abistada riiklik koordineerimiskeskus või küberturvalisuse pädevuskogukonna liige või mitu keskust või liiget.

2.  Pädevuskeskus võib vastutada asjakohaste ühishangete, sealhulgas kommertskasutusele eelnevate hangete üldise elluviimise eest võrgustiku liikmete nimel. Sel otstarbel võivad pädevuskeskust abistada riiklik koordineerimiskeskus või küberturvalisuse pädevuskogukonna või asjakohase Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuse liige või mitu keskust või liiget.

Muudatusettepanek    97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1.  Igasse liikmesriiki luuakse üks riiklik koordineerimiskeskus.

Muudatusettepanek    98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Nimetatud riiklikul koordineerimiskeskusel on võime toetada pädevuskeskust ja selle võrgustikku nende käesoleva määruse artiklis 3 ette nähtud missiooni täitmisel. Neil on tehnoloogilised eksperditeadmised küberturvalisuse valdkonnas või neile otsene juurdepääs ning nad on suutelised tegema tulemuslikult koostööd ja koordineerima tegevust tööstuse, avaliku sektori ja teaduskogukonnaga.

4.  Nimetatud riiklikul koordineerimiskeskusel on võime toetada pädevuskeskust ja selle võrgustikku nende käesoleva määruse artiklis 3 ette nähtud missiooni täitmisel. Neil on tehnoloogilised eksperditeadmised küberturvalisuse valdkonnas või neile otsene juurdepääs ning nad on suutelised tegema tulemuslikult koostööd ja koordineerima tegevust tööstuse, avaliku sektori, akadeemilise ja teaduskogukonna ning kodanikega. Komisjon annab välja suunised, kirjeldades üksikasjalikult hindamismenetlust ja selgitades kriteeriumide kohaldamist.

Muudatusettepanek    99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Pädevuskeskuse ja riiklike koordineerimiskeskuste suhe põhineb lepingul, mille allkirjastavad pädevuskeskus ja kõik riiklikud koordineerimiskeskused. Lepingus sätestatakse normid, mis reguleerivad pädevuskeskuse ja iga riikliku koordineerimiskeskuse suhet ja ülesannete jaotust.

5.  Pädevuskeskuse ja riiklike koordineerimiskeskuste suhe põhineb standardlepingul, mille allkirjastavad pädevuskeskus ja kõik riiklikud koordineerimiskeskused. Leping koosneb samadest ühtlustatud üldtingimustest, millega sätestatakse normid, mis reguleerivad pädevuskeskuse ja iga riikliku koordineerimiskeskuse suhet ja ülesannete jaotust, ning konkreetse riikliku koordineerimiskeskuse jaoks kohandatud eritingimustest.

Muudatusettepanek    100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 45 a vastu delegeeritud õigusakte, et käesolevat määrust täiendada, määrates kindlaks käesoleva artikli lõikes 5 osutatud lepingute ühtlustatud üldtingimused, kaasa arvatud nende vorm.

Muudatusettepanek    101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  toetada pädevuskeskust selle eesmärkide saavutamisel ja eelkõige küberturvalisuse pädevuskogukonna koordineerimisel;

a)  toetada pädevuskeskust selle eesmärkide saavutamisel ja eelkõige küberturvalisuse pädevuskogukonna loomisel ja koordineerimisel;

Muudatusettepanek    102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  lihtsustada tööstusharu ja liikmesriigi tasandi muude osalejate osalemist piiriülestes projektides;

b)  edendada, julgustada ja lihtsustada kodanikuühiskonna, tööstusharu (eelkõige idufirmade ja VKEde), akadeemilise ja teaduskogukonna ning liikmesriigi tasandi muude osalejate osalemist piiriülestes projektides;

Muudatusettepanek    103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a)  tegutseda muudest liidu programmidest, nagu InvestEU või ühtse turu programm, rahastatavate küberturvalisuse toodete ja protsesside ühtse kontaktpunktina, eelkõige VKEde jaoks, kostöös muude sarnaseid ülesandeid täitvate üksustega;

Muudatusettepanek    104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  panustada koos pädevuskeskusega sektoripõhiste küberturvalisuse tööstuslike väljakutsete kindlakstegemisse ja nendega tegelemisse;

c)  panustada koos pädevuskeskusega sektoripõhiste küberturvalisuse väljakutsete kindlakstegemisse ja nendega tegelemisse;

Muudatusettepanek    105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a)  teha tihedat koostööd riiklike standardiorganisatsioonidega, et edendada olemasolevate standardite kasutuselevõttu ja kaasata uute standardite koostamisse kõik asjaomased sidusrühmad, eelkõige VKEd;

Muudatusettepanek    106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e)  luua koostoimet asjaomaste riikliku ja piirkondliku tasandi tegevustega;

e)  luua koostoimet asjaomaste riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi tegevustega;

Muudatusettepanek    107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

f a)  edendada ja levitada ühiseid minimaalseid küberturvalisust käsitlevaid õppekavasid koostöös liikmesriikide asjaomaste organitega;

Muudatusettepanek    108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

g)  tutvustada ja levitada võrgustiku, küberturvalisuse pädevuskogukonna ja pädevuskeskuse asjakohaseid töötulemusi riiklikul või piirkondlikul tasandil;

g)  tutvustada ja levitada võrgustiku, küberturvalisuse pädevuskogukonna ja pädevuskeskuse asjakohaseid töötulemusi riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil;

Muudatusettepanek    109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

h)  hinnata koordineerimiskeskusega samas liikmesriigis asutatud üksuste taotlusi saada küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmeks.

h)  hinnata koordineerimiskeskusega samas liikmesriigis asutatud üksuste ja isikute taotlusi saada küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmeks.

Muudatusettepanek    110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Riiklikud koordineerimiskeskused teevad vajaduse korral võrgustiku kaudu koostööd, et täita lõike 1 punktides a, b, c, e ja g osutatud ülesandeid.

4.  Riiklikud koordineerimiskeskused teevad vajaduse korral võrgustiku kaudu koostööd ja koordineerivad asjaomaste Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustega, et täita lõikes 1 osutatud ülesandeid.

Muudatusettepanek    111

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Küberturvalisuse pädevuskogukond aitab täita artiklis 3 sätestatud pädevuskeskuse missiooni ning suurendab ja levitab küberturvalisuse eksperditeadmisi kogu liidus.

1.  Küberturvalisuse pädevuskogukond aitab täita artiklis 3 sätestatud pädevuskeskuse missiooni ning suurendab, koondab, jagab ja levitab küberturvalisuse eksperditeadmisi kogu liidus ning pakub tehnilisi erialateadmisi.

Muudatusettepanek    112

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Küberturvalisuse pädevuskogukond koosneb tööstusharust, haridusasutustest ja mittetulunduslikest teadusorganisatsioonidest ning -ühendustest, samuti avaliku sektori üksustest ja muudest üksustest, kes tegelevad operatiivsete ja tehniliste küsimustega. Sinna on koondatud liidus küberturvalisuse tehnoloogilist ja tööstuslikku võimekust omavad peamised sidusrühmad. Sinna kaasatakse riiklikud koordineerimiskeskused ning asjakohaste eksperditeadmistega liidu institutsioonid ja organid.

2.  Küberturvalisuse pädevuskogukond koosneb kodanikuühiskonnast, nõudlus- ja pakkumispoolsest tööstusharust, sealhulgas VKEdest, akadeemilisest ja teaduskogukonnast, kasutajate ühendustest, üksikekspertidest, asjaomastest Euroopa standardiorganisatsioonidest, muudest ühendustest ning avaliku sektori üksustest ja muudest üksustest, kes tegelevad küberturvalisuse valdkonna operatiivsete ja tehniliste küsimustega. Sinna on koondatud liidus küberturvalisuse tehnoloogilist, tööstuslikku, teadus- ja uurimisalast ning ühiskondlikku võimekust ja suutlikkust omavad peamised sidusrühmad. Sinna kaasatakse riiklikud koordineerimiskeskused, Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused ning käesoleva määruse artiklis 10 osutatud asjakohaste eksperditeadmistega liidu institutsioonid ja organid.

Muudatusettepanek    113

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmetena võidakse akrediteerida ainult liidus asutatud üksusi. Nad tõendavad, et neil on küberturvalisuse alased eksperditeadmised vähemalt ühes järgmises valdkonnas:

3.  Küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmetena võidakse akrediteerida ainult liidus, Euroopa Majanduspiirkonnas ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriigis asutatud üksusi ja liidus elavaid isikuid. Taotlejad tõendavad, et neil on küberturvalisuse alased eksperditeadmised vähemalt ühes järgmises valdkonnas:

Muudatusettepanek    114

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  teadusuuringud,

a)  akadeemilised või teadusuuringud,

Muudatusettepanek    115

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a)  eetika,

Muudatusettepanek    116

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c b)  ametlik ja tehniline standardimine ning tehnilised kirjeldused.

Muudatusettepanek    117

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Pädevuskeskus akrediteerib riikliku õiguse alusel asutatud üksused küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmetena pärast seda, kui selle liikmesriigi riiklik koordineerimiskeskus, kus üksus on asutatud, on hinnanud, kas üksus täidab lõikes 3 sätestatud kriteeriume. Akrediteering ei ole ajaliselt piiratud, aga pädevuskeskus võib selle igal ajal tühistada, kui tema või asjaomase riikliku koordineerimiskeskuse hinnangul ei täida üksus lõikes 3 sätestatud kriteeriume või kuulub määruse XXX [uus finantsmäärus] artikli 136 asjakohaste sätete kohaldamisalasse.

4.  Pädevuskeskus akrediteerib riikliku õiguse alusel asutatud üksused või isikud küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmetena pärast seda, kui pädevuskeskus, selle liikmesriigi riiklik koordineerimiskeskus, kus üksus on asutatud või kus isik elab, on ühtlustatult hinnanud, kas üksus või isik täidab lõikes 3 sätestatud kriteeriume. Akrediteering ei ole ajaliselt piiratud, aga pädevuskeskus võib selle igal ajal tühistada, kui tema või asjaomase riikliku koordineerimiskeskuse hinnangul ei täida üksus või isik lõikes 3 sätestatud kriteeriume või kuulub määruse XXX [uus finantsmäärus] artikli 136 asjakohaste sätete kohaldamisalasse. Liikmesriikide riiklikud koordineerimiskeskused püüavad saavutada ühenduse sidusrühmade tasakaalustatud esindatuse, stimuleerides aktiivselt alaesindatud kategooriate – eriti VKEde – ja inimrühmade osalemist.

Muudatusettepanek    118

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4a.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 45 a vastu delegeeritud õigusaktid, et käesolevat määrust täiendada, täpsustades käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud kriteeriume, mille kohaselt taotlejaid valitakse, ning käesoleva artikli lõikes 4 osutatud kriteeriumidele vastavate üksuste akrediteerimise ja hindamise korda.

Muudatusettepanek    119

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5a.  toetavad pädevuskeskust, andes nõrkustest aru ja neid avalikustades, aidates neid leevendada ja andes nõu, kuidas selliseid nõrkusi vähendada, sealhulgas sertifitseerimise abil määruse (EL) 2019/XXX [küberturvalisust käsitlev õigusakt] kohaselt vastu võetud kavade alusel.

Muudatusettepanek    120

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Pädevuskeskus teeb koostööd asjaomaste liidu institutsioonide, organite ja asutustega, sealhulgas Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti, ELi institutsioonide ja ametite infoturbeintsidentidega tegeleva rühma (CERT-EU), Euroopa välisteenistuse, komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse, Teadusuuringute Rakendusameti, Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti, Europoli küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse ning Euroopa Kaitseagentuuriga.

1.  Sidususe ja täiendavuse tagamiseks teeb pädevuskeskus kahesuguse kasutusega projektide, teenuste ja pädevuste küsimuses koostööd asjaomaste liidu institutsioonide, organite ja asutustega, sealhulgas Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti, ELi institutsioonide ja ametite infoturbeintsidentidega tegeleva rühma (CERT-EU), Euroopa välisteenistuse, komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse, Teadusuuringute Rakendusameti, Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti, asjakohaste Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste, Europoli küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse ning Euroopa Kaitseagentuuriga.

Muudatusettepanek    121

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  See koostöö toimub töökorra raames. Töökord esitatakse komisjonile eelneva heakskiidu saamiseks.

2.  See koostöö toimub töökorra raames. Töökord võetakse vastu nõukogu poolt pärast komisjonilt eelneva heakskiidu saamist.

Muudatusettepanek    122

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Nõukogusse kuuluvad üks esindaja igast liikmesriigist ja liidu nimel viis komisjoni esindajat.

1.  Nõukogusse kuuluvad üks esindaja igast liikmesriigist, üks Euroopa Parlamendi nimetatud esindaja vaatlejana ja liidu nimel neli komisjoni esindajat, kelle puhul püütakse leida sooline tasakaal nõukogu liikmete ja nende asendajate vahel.

Muudatusettepanek    123

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Nõukogu liikmed ja nende asendusliikmed määratakse ametisse lähtuvalt nende tehnoloogiaalastest teadmistest ning asjakohastest juhtimis-, haldus- ja eelarvealastest oskustest. Komisjon ja liikmesriigid püüavad piirata oma esindajate vahetumist nõukogus, et tagada selle töö järjepidevus. Komisjoni ja liikmesriikide eesmärk on saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus nõukogus.

3.  Nõukogu liikmed ja nende asendusliikmed määratakse ametisse lähtuvalt nende küberturvalisuse alastest teadmistest ning asjakohastest juhtimis-, haldus- ja eelarvealastest oskustest. Komisjon ja liikmesriigid püüavad piirata oma esindajate vahetumist nõukogus, et tagada selle töö järjepidevus. Komisjoni ja liikmesriikide eesmärk on saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus nõukogus.

Muudatusettepanek    124

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Vajaduse korral võib komisjon kutsuda nõukogu koosolekutele vaatlejaid, sealhulgas asjaomaste liidu organite, asutuste ja talituste esindajaid.

6.  Vajaduse korral võib nõukogu kutsuda oma koosolekutele vaatlejaid, sealhulgas asjaomaste liidu organite, asutuste ja talituste esindajaid ning kogukonna liikmeid.

Muudatusettepanek    125

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA) on nõukogu alaline vaatleja.

7.  Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA) ning tööstuse ja teaduse nõuandekogu on nõukogu alalised vaatlejad, andes talle nõu ilma hääleõiguseta. Nõukogu võtab alaliste vaatlejate väljendatud seisukohti täiel määral arvesse.

Muudatusettepanek    126

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  võtab vastu mitmeaastase strateegilise kava, milles on märgitud pädevuskeskuse peamised prioriteedid ja kavandatud algatused, sealhulgas hinnangulised rahalised vajadused ja rahastamisallikad;

a)  võtab vastu mitmeaastase strateegilise kava, milles on märgitud pädevuskeskuse peamised prioriteedid ja kavandatud algatused, sealhulgas hinnangulised rahalised vajadused ja rahastamisallikad, võttes arvesse ENISA antud nõu;

Muudatusettepanek    127

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  võtab vastu pädevuskeskuse töökava, raamatupidamise aastaaruande ja bilansi ning iga-aastase tegevusaruande lähtuvalt tegevdirektori ettepanekust;

b)  võtab vastu pädevuskeskuse töökava, raamatupidamise aastaaruande ja bilansi ning iga-aastase tegevusaruande lähtuvalt tegevdirektori ettepanekust, võttes arvesse ENISA antud nõu;

Muudatusettepanek    128

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e)  võtab vastu kriteeriumid ja menetlused, mille alusel hinnatakse ja akrediteeritakse üksusi küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmetena;

e)  võtab vastu menetlused, mille alusel hinnatakse ja akrediteeritakse üksusi küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmetena;

Muudatusettepanek    129

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

e a)  võtab vastu artikli 10 lõikes 2 osutatud töökorra;

Muudatusettepanek    130

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

g a)  võtab vastu pädevuskeskuse läbipaistvuseeskirjad;

Muudatusettepanek    131

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  loob küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmetega töörühmi;

i)  loob küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmetega töörühmi, võttes arvesse alaliste vaatlejate nõuandeid;

Muudatusettepanek    132

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3 – punkt l

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

l)  tutvustab pädevuskeskust kogu maailmas, et suurendada selle atraktiivsust ja muuta see maailmas tipptasemel küberturvalisusasutuseks;

l)  tutvustab pädevuskeskuse koostööd üleilmsete osalejatega;

Muudatusettepanek    133

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3 – punkt r

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

r)  võtab vastu pettusevastase strateegia, mis on proportsionaalses vastavuses pettuseriskiga, pidades silmas rakendatavate meetmete tasuvusanalüüsi;

r)  võtab vastu pettuse- ja korruptsioonivastase strateegia, mis on proportsionaalses vastavuses pettuse ja korruptsiooni riskiga, pidades silmas rakendatavate meetmete tasuvusanalüüsi, ning võtab vastu terviklikud kaitsemeetmed liidu õiguse rikkumistest teatajate jaoks kooskõlas kohaldatavate liidu õigusaktidega;

Muudatusettepanek    134

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3 – punkt s

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

s)  võtab vastu liikmesriikide rahalise toetuse arvutamise metoodika;

s)  võtab vastu liikmesriikide rahalise toetuse ulatusliku määratluse ja liikmesriikide vabatahtliku toetuse summa arvutamise metoodika, mida võib vastavalt kõnealusele määratlusele kajastada rahalise toetusena. Nimetatud arvutus tehakse iga eelarveaasta lõpus;

Muudatusettepanek    135

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Nõukogu valib oma hääleõiguslike liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe, kelle ametiaeg on kaks aastat. Esimehe ja aseesimehe ametiaega võib nõukogu otsuse alusel ühe korra pikendada. Kui aga nende liikmesus nõukogus lõpeb mis tahes ajal nende ametiaja jooksul, lõpeb nende ametiaeg automaatselt samal päeval. Aseesimees asendab esimeest ex officio juhul, kui esimehel ei ole võimalik oma kohustusi täita. Esimees osaleb hääletamisel.

1.  Nõukogu valib oma hääleõiguslike liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe, kelle ametiaeg on kaks aastat, püüdes saavutada soolist tasakaalu. Esimehe ja aseesimehe ametiaega võib nõukogu otsuse alusel ühe korra pikendada. Kui aga nende liikmesus nõukogus lõpeb mis tahes ajal nende ametiaja jooksul, lõpeb nende ametiaeg automaatselt samal päeval. Aseesimees asendab esimeest ex officio juhul, kui esimehel ei ole võimalik oma kohustusi täita. Esimees osaleb hääletamisel.

Muudatusettepanek    136

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Tegevdirektor osaleb aruteludes, välja arvatud juhul, kui nõukogu otsustab teisiti, kuid tal ei ole hääleõigust. Nõukogu võib kutsuda olenevalt juhtumist oma koosolekutele vaatlejatena muid isikuid.

3.  Tegevdirektor osaleb aruteludes, välja arvatud juhul, kui nõukogu otsustab teisiti, kuid tal ei ole hääleõigust.

Muudatusettepanek    137

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Tööstuse ja teaduse nõuandekogu liikmed võivad esimehe kutsel osaleda nõukogu koosolekutel ilma hääleõiguseta.

välja jäetud

Muudatusettepanek    138

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 15

välja jäetud

Nõukogu hääletuskord

 

1.  Liidule kuulub 50 % hääleõigustest. Liidu hääleõigus on jagamatu.

 

2.  Igal osaleval liikmesriigil on üks hääl.

 

3.  Nõukogu teeb otsused vähemalt 75 % häälteenamusega, sealhulgas hääletamiselt puuduvate liikmete hääled, mis moodustab vähemalt 75 % pädevuskeskuse kogu rahalisest toetusest. Rahalist toetust arvutatakse lähtuvalt liikmesriikide kavandatavatest hinnangulistest kulutustest, millele on osutatud artikli 17 lõike 2 punktis c, ning aruandest osalevate liikmesriikide makstava osaluse väärtuse kohta, millele on osutatud artikli 22 lõikes 5.

 

4.  Hääleõigus on ainult komisjoni esindajatel ja osalevate liikmesriikide esindajatel.

 

5.  Esimees osaleb hääletamisel.

 

Muudatusettepanek    139

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 15 a

 

Nõukogu hääletuskord

 

1.  Hääletatavad otsused võivad puudutada järgmisi küsimusi:

 

a)  pädevuskeskuse ja võrgustiku juhtimine ja struktuur;

 

b)  pädevuskeskuse ja võrgustiku eelarve jaotus;

 

c)  mitme liikmesriigi ühismeetmed, mida võimaluse korral täiendatakse liidu eelarvest vastavalt punkti b kohaselt tehtud otsusele.

 

2.  Nõukogu teeb otsused vähemalt 75 % häälteenamusega, sealhulgas hääletamiselt puuduvate liikmete hääled. Liidu hääleõigust esindab komisjon ja see on jagamatu.

 

3.  Lõike 1 punkti a kohaste otsuste puhul on iga liikmesriik esindatud ja tal on võrdväärne hääleõigus. Ülejäänud kuni 100 % häälte puhul peaks liidul olema vähemalt 50 % tema rahalisele panusele vastavast hääleõigusest.

 

4.  Lõike 1 punktide b või c kohaste otsuste puhul või mis tahes muu otsuse puhul, mis ei kuulu ühegi lõikes 1 sätestatud kategooria alla, peab liidul olema vähemalt 50 % tema rahalisele panusele vastavast hääleõigusest. Ainult panustaval liikmesriigil on hääleõigus ja see vastab tema rahalisele panusele.

 

5.  Kui esimees on valitud liikmesriikide esindajate hulgast, osaleb esimees hääletamisel oma liikmesriigi esindajana.

Muudatusettepanek    140

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Tegevdirektori nimetab ametisse nõukogu komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast, järgides avatud ja läbipaistvat valikumenetlust.

3.  Tegevdirektori nimetab ametisse nõukogu komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast, mis hõlmab liikmesriikide esitatud kandidaate eesmärgiga saavutada sooline tasakaal, järgides avatud, läbipaistvat ja mittediskrimineerivat valikumenetlust.

Muudatusettepanek    141

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Tegevdirektori ametiaeg on neli aastat. Selle aja lõpuks koostab komisjon hinnangu, milles võetakse arvesse tegevdirektori tegevuse hindamist ning pädevuskeskuse edasisi ülesandeid ja probleeme.

5.  Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Selle aja lõpuks koostab komisjon hinnangu, milles võetakse arvesse tegevdirektori tegevuse hindamist ning pädevuskeskuse edasisi ülesandeid ja probleeme.

Muudatusettepanek    142

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 5 osutatud hinnangut, võib nõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord kuni nelja aasta võrra.

6.  Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 5 osutatud hinnangut, võib nõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord kuni viie aasta võrra.

Muudatusettepanek    143

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8.  Tegevdirektor tagandatakse ametist üksnes otsusega, mille nõukogu teeb komisjoni ettepaneku alusel.

8.  Tegevdirektor tagandatakse ametist üksnes otsusega, mille nõukogu teeb oma liikmete ettepaneku või komisjoni ettepaneku alusel.

Muudatusettepanek    144

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  koostab pärast nõukogu ja komisjoniga konsulteerimist ning esitab nõukogule vastuvõtmiseks pädevuskeskuse mitmeaastase strateegilise kava projekti ja iga-aastase töökava projekti, milles kirjeldatakse töökava jaoks vajalikke projektikonkursse, osalemiskutseid ja hankemenetlusi ning esitatakse liikmesriikide ja komisjoni vastavate kulude eelarvestus;

c)  koostab pärast nõukogu, tööstuse ja teaduse nõuandekogu, ENISA ja komisjoniga konsulteerimist ning esitab nõukogule vastuvõtmiseks pädevuskeskuse mitmeaastase strateegilise kava projekti ja iga-aastase töökava projekti, milles kirjeldatakse töökava jaoks vajalikke projektikonkursse, osalemiskutseid ja hankemenetlusi ning esitatakse liikmesriikide ja komisjoni vastavate kulude eelarvestus;

Muudatusettepanek    145

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

h)  koostab järelhindamise tulemuste alusel võetavaid järelmeetmeid sisaldava tegevuskava ning esitab iga kahe aasta järel komisjonile aruande edusammude kohta;

h)  koostab järelhindamise tulemuste alusel võetavaid järelmeetmeid sisaldava tegevuskava ning esitab iga kahe aasta järel komisjonile ja Euroopa Parlamendile aruande edusammude kohta;

Muudatusettepanek    146

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 – punkt l

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

l)  kiidab heaks rahastamiseks valitud meetmete nimekirja, tuginedes pingereale, mille on koostanud sõltumatute ekspertide kogu;

l)  kiidab pärast tööstuse ja teaduse nõuandekogu ja ENISAga konsulteerimist heaks rahastamiseks valitud meetmete nimekirja, tuginedes pingereale, mille on koostanud sõltumatute ekspertide kogu;

Muudatusettepanek    147

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 – punkt s

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

s)  koostab tegevuskava sise- või välisauditiaruannete ning Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste järelduste põhjal järelmeetmete võtmiseks ning annab tehtud edusammude kohta aru komisjonile kaks korda aastas ja nõukogule korrapäraselt;

s)  koostab tegevuskava sise- või välisauditiaruannete ning Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste järelduste põhjal järelmeetmete võtmiseks ning annab tehtud edusammude kohta aru komisjonile ja Euroopa Parlamendile kaks korda aastas ja nõukogule korrapäraselt;

Muudatusettepanek    148

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 – punkt v

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

v)  tagab hästi toimiva suhtluse liidu institutsioonidega;

v)  tagab hästi toimiva suhtluse liidu institutsioonidega ning annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule taotluse korral aru;

Muudatusettepanek    149

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Tööstuse ja teaduse nõuandekogu koosneb kuni 16 liikmest. Liikmed nimetab nõukogu küberturvalisuse pädevuskogukonna üksuste esindajate seast.

1.  Tööstuse ja teaduse nõuandekogu koosneb kuni 25 liikmest. Liikmed nimetab nõukogu kogukonna üksuste esindajate või selle individuaalsete liikmete seast. Nimetada võib üksnes selliste üksuste esindajaid, mida ei kontrolli kolmas riik või kolmanda riigi üksus, välja arvatud EMP ja EFTA riigid. Liikmed nimetatakse avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva menetluse alusel. Nõuandekogu koosseisus püütakse saavutada sooline tasakaal ning see hõlmab tööstuse, akadeemilise kogukonna ja kodanikuühiskonna sidusrühmade tasakaalustatud esindatust.

Muudatusettepanek    150

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Tööstuse ja teaduse nõuandekogu liikmetel on eksperditeadmised küberturvalisuse valdkonna teadusuuringute, tööstusarengu, kutsealaste teenuste või nende rakendamise valdkonnas. Eksperditeadmiste nõuded täpsustab nõukogu.

2.  Tööstuse ja teaduse nõuandekogu liikmetel on eksperditeadmised küberturvalisuse valdkonna teadusuuringute, tööstusarengu, kutsealaste teenuste või toodete pakkumise, rakendamise või kasutuselevõtu valdkonnas. Eksperditeadmiste nõuded täpsustab nõukogu.

Muudatusettepanek    151

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Komisjoni ning Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti esindajad võivad tööstuse ja teaduse nõuandekogu töös osaleda ja seda toetada.

5.  Komisjoni ning Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti esindajaid kutsutakse tööstuse ja teaduse nõuandekogu töös osalema ja seda toetama. Nõuandekogu võib vajaduse korral juhtumipõhiselt kutsuda vaatleja, nõustaja või eksperdina täiendavaid kogukonna esindajaid.

Muudatusettepanek    152

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Tööstuse ja teaduse nõuandekogu kohtub vähemalt kaks korda aastas.

1.  Tööstuse ja teaduse nõuandekogu kohtub vähemalt kolm korda aastas.

Muudatusettepanek    153

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Tööstuse ja teaduse nõuandekogu võib vajaduse korral nõustada nõukogu pädevuskeskuse töö seisukohast asjakohaseid küsimusi käsitlevate töörühmade loomise asjus tööstuse ja teaduse nõudeandekogu ühe või mitme liikme üldisel koordineerimisel.

2.  Tööstuse ja teaduse nõuandekogu esitab vajaduse korral nõukogule soovitusi pädevuskeskuse töö seisukohast asjakohaseid küsimusi käsitlevate töörühmade loomise asjus tööstuse ja teaduse nõudeandekogu ühe või mitme liikme üldisel koordineerimisel ning juhul, kui need küsimused kuuluvad artiklis 20 sätestatud ülesannete ja pädevusvaldkondade hulka.

Muudatusettepanek    154

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tööstuse ja teaduse nõuandekogu nõustab pädevuskeskust selle tegevuse elluviimisel ning

Tööstuse ja teaduse nõuandekogu nõustab korrapäraselt pädevuskeskust selle tegevuse elluviimisel ning

Muudatusettepanek    155

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõik 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1)  annab tegevdirektorile ja nõukogule nõukogu määratud tähtaegade piires strateegilisi nõuandeid ja teavet töökava ja mitmeaastase strateegilise kava koostamiseks;

1)  annab tegevdirektorile ja nõukogule nõukogu määratud tähtaegade piires strateegilisi nõuandeid ja teavet pädevuskeskuse suunamiseks ja tema tegevuseks tööstuse ja teadusuuringute ja nende kasutuselevõtu vallas ning töökava ja mitmeaastase strateegilise kava koostamiseks;

Muudatusettepanek    156

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a)  nõustab nõukogu pädevuskeskuse töö seisukohast asjakohaseid küsimusi käsitlevate töörühmade loomise asjus;

Muudatusettepanek    157

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõik 1 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3)  edendab pädevuskeskuse töökava ja mitmeaastast strateegilist kava ning kogub nende kohta tagasisidet.

3)  edendab pädevuskeskuse töökava ja mitmeaastast strateegilist kava ja kogub nende kohta tagasisidet ning annab nõukogule nõuandeid, kuidas pädevuskeskuse strateegia suunamist ja tegevust parandada.

Muudatusettepanek    158

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  1 981 668 000 eurot digitaalse Euroopa programmist, sh kuni 23 746 000 eurot halduskulude katmiseks.

a)  1 780 954 875 eurot 2018. aasta hindades (1 998 696 000 eurot jooksevhindades) digitaalse Euroopa programmist, sh kuni 21 385 465 eurot 2018. aasta hindades (23 746 000 eurot jooksevhindades) halduskulude katmiseks.

Muudatusettepanek    159

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a)  Summa Euroopa Kaitsefondist pädevuskeskuse kaitsealase tegevuse jaoks, sealhulgas kõigi seotud halduskulude katmiseks, nagu kulud, mida pädevuskeskus võib kanda Euroopa Kaitsefondi raames rakendatavate meetmete projektijuhina.

Muudatusettepanek    160

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Maksimaalne liidu rahaline toetus makstakse liidu üldeelarve assigneeringutest [digitaalse Euroopa programmile] ja otsusega XXX loodud programmi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogrammile.

2.  Maksimaalne liidu rahaline toetus makstakse liidu üldeelarve assigneeringutest [digitaalse Euroopa programmile], otsusega XXX loodud programmi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogrammile, Euroopa Kaitsefondile ning muudele pädevuskeskuse või võrgustiku kohaldamisalasse kuuluvatele programmidele ja projektidele.

Muudatusettepanek    161

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Liidu rahaline toetus ei hõlma artikli 4 lõike 8 punktis b osutatud ülesandeid.

4.  Liidu rahaline toetus digitaalse Euroopa programmist ja programmist „Euroopa horisont“ ei hõlma artikli 4 lõike 8 punktis b osutatud ülesandeid. Need võib katta Euroopa Kaitsefondist antava rahalisesse toetusega.

Muudatusettepanek    162

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Komisjon võib lõpetada pädevuskeskusele liidu rahalise toetuse andmise, seda proportsionaalselt vähendada või selle andmise peatada, kui osalevad liikmesriigid ei maksa lõikes 1 osutatud osalust või teevad seda ainult osaliselt või liiga hilja.

4.  Komisjon võib lõpetada pädevuskeskusele liidu rahalise toetuse andmise, seda proportsionaalselt vähendada või selle andmise peatada, kui osalevad liikmesriigid ei maksa lõikes 1 osutatud osalust või teevad seda ainult osaliselt. Komisjoni poolne liidu rahalise toetuse andmise lõpetamine, vähendamine või peatamine on proportsionaalne liikmesriikide poolse osaluse vähendamise, lõpetamise või peatamise summa ja ajaga.

Muudatusettepanek    163

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 4 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  osalevate liikmesriikide rahaline osalus halduskulude katmises;

a)  liidu ja osalevate liikmesriikide rahaline osalus halduskulude katmises;

Muudatusettepanek    164

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 4 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  osalevate liikmesriikide rahaline osalus tegevuskulude katmises;

b)  liidu ja osalevate liikmesriikide rahaline osalus tegevuskulude katmises;

Muudatusettepanek    165

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

8 a.  Pädevuskeskus teeb tihedat koostööd teiste liidu institutsioonide, asutuste ja organitega, et saada kasu koostoimest ja asjakohasel juhul vähendada halduskulusid.

Muudatusettepanek    166

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Pädevuskeskus astub vajalikke samme, tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetustegevusega, tõhusa kontrolliga ja nõuete eiramise avastamise korral alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate halduskaristustega.

1.  Pädevuskeskus astub vajalikke samme, tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetustegevusega, korrapärase ja tõhusa kontrolliga ja nõuete eiramise avastamise korral alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate halduskaristustega.

Muudatusettepanek    167

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Pädevuskeskuse personal koosneb ajutistest ja lepingulistest töötajatest.

7.  Pädevuskeskus püüab saavutada personali soolise tasakaalu. Personal koosneb ajutistest ja lepingulistest töötajatest.

Muudatusettepanek    168

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a)  määruse (EL) 2019/XXX [Euroopa Kaitsefond] artiklit 22 [„Tulemuste omandiõigus“], artiklit 23 [„Tulemuste omandiõigus“] ja artiklit 30 [„Eeskirjade kohaldamine salastatud teabe valdkonnas“] kohaldatakse pädevuskeskuse poolse kõigis kaitsealastes meetmetes osalemise suhtes, kui see on sätestatud töökavas, ning lihtlitsentside väljastamist võib piirata liikmesriikides asutatud või asutatuks peetavate ning liikmesriikide ja/või liikmesriikide kodanike kontrollitavate kolmandate isikutega.

Muudatusettepanek    169

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Pädevuskeskus tagab oma tegevuse läbipaistvuse kõrge taseme.

1.  Pädevuskeskus tagab oma tegevuse läbipaistvuse kõrgeima taseme.

Muudatusettepanek    170

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Pädevuskeskus tagab üldsusele ja huvitatud isikutele asjakohase, objektiivse, usaldusväärse ja kergesti juurdepääsetava teabe andmise, eelkõige keskuse töötulemuste kohta. Ühtlasi avalikustab pädevuskeskus artikli 41 kohaselt esitatud huvide deklaratsioonid.

2.  Pädevuskeskus tagab üldsusele ja huvitatud isikutele õigeaegselt põhjaliku, asjakohase, objektiivse, usaldusväärse ja kergesti juurdepääsetava teabe andmise, eelkõige pädevuskeskuse, võrgustiku, tööstuse ja teaduse nõuandekogu ja kogukonna töö tulemuste kohta. Ühtlasi avalikustab pädevuskeskus artikli 42 kohaselt esitatud huvide deklaratsioonid.

Muudatusettepanek    171

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Lõikes 2 osutatud hindamine hõlmab pädevuskeskuse saavutatud tulemuste hindamist, võttes arvesse selle eesmärke, volitusi ja ülesandeid. Kui komisjon leiab, et pädevuskeskuse tegevuse jätkumine on tema eesmärke, volitusi ja ülesandeid arvestades põhjendatud, võib ta teha ettepaneku pikendada pädevuskeskuse tegevusaega, mis on sätestatud artiklis 46.

3.  Lõikes 2 osutatud hindamine hõlmab pädevuskeskuse saavutatud tulemuste hindamist, võttes arvesse selle eesmärke, volitusi ja ülesandeid, tulemuslikkust ja tõhusust. Kui komisjon leiab, et pädevuskeskuse tegevuse jätkumine on tema eesmärke, volitusi ja ülesandeid arvestades põhjendatud, võib ta teha ettepaneku pikendada pädevuskeskuse tegevusaega, mis on sätestatud artiklis 46.

Muudatusettepanek    172

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 38 a

 

Pädevuskeskuse juriidilise isiku staatus

 

1.  Pädevuskeskus on juriidiline isik.

 

2.  Pädevuskeskusel on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis juriidilistele isikutele vastavalt selle liikmesriigi õigusele antakse. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaliseks.

Muudatusettepanek    173

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Pädevuskeskuse nõukogu võtab vastu eeskirjad liikmete, organite ja töötajatega seotud huvide konfliktide ärahoidmiseks ja lahendamiseks. Need eeskirjad sisaldavad sätteid, mille eesmärk on vältida teaduse ja tööstuse nõuandekogu ning nõukogus tegutsevate liikmete esindajate vahelist huvide konflikti kooskõlas määrusega XXX [uus finantsmäärus].

Pädevuskeskuse nõukogu võtab vastu eeskirjad liikmete, organite ja töötajatega, sealhulgas tegevdirektori, nõukogu ning teaduse ja tööstuse nõuandekogu ja kogukonnaga seotud huvide konfliktide ärahoidmiseks, kindlakstegemiseks ja lahendamiseks.

Muudatusettepanek    174

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Riiklikes koordineerimiskeskustes tagavad huvide konfliktide ärahoidmise, kindlakstegemise ja lahendamise liikmesriigid.

Muudatusettepanek    175

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõik 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Esimeses lõigus nimetatud eeskirjad peavad olema kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2018/1046.

Muudatusettepanek    176

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vastuvõtva liikmesriigi toetus

Asukoht ja vastuvõtva liikmesriigi toetus

Muudatusettepanek    177

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõik -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Pädevuskeskuse asukoht määratakse kindlaks demokraatlikult vastutustundliku menetlusega, kasutades läbipaistvaid kriteeriume ja kooskõlas liidu õigusega.

Muudatusettepanek    178

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõik -1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Asukohaliikmesriik tagab pädevuskeskusele parimad võimalikud tegutsemistingimused, et tagada pädevuskeskuse nõuetekohane toimimine, sealhulgas üks asukoht, ning muud tingimused, nagu töötajate laste juurdepääs sobivatele haridusasutustele ning nii laste kui ka elukaaslaste piisav juurdepääs tööturule, sotsiaalkindlustusele ja arstiabile.

Muudatusettepanek    179

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Pädevuskeskus ja tema asukohaliikmesriik [Belgia] võivad sõlmida halduslepingu, milles käsitletakse privileege ja immuniteete ning kõnealuse liikmesriigi poolt pädevuskeskusele antavat muud toetust.

Pädevuskeskus ja vastuvõttev liikmesriik, kus on tema asukoht, sõlmivad halduslepingu, milles käsitletakse privileege ja immuniteete ning kõnealuse liikmesriigi poolt pädevuskeskusele antavat muud toetust.

Muudatusettepanek    180

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 45 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 45 a

 

Delegeeritud volituste rakendamine

 

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

 

2.  Artikli 6 lõikes 5 a ja artikli 8 lõikes 4 b osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].

 

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 6 lõikes 5 a ja artikli 8 lõikes 4 b osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

 

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

 

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

 

6.  Artikli 6 lõike 5 a ja artikli 8 lõike 4 b alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(1)

Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.


SELETUSKIRI

Komisjoni ettepanek, mille alusel luuakse küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskus ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik, on teretulnud võimalus kujundada Euroopa koostöö tulevikku küberturvalisuse valdkonnas.

Sarnaselt muude Euroopa majanduse elementidega on suur osa küberturvalisuse valdkonna innovatsioonist, toodetest, protsessidest ja teenustest loodud väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes. Kui innovatsiooni ei looda just VKEdes endis, tehakse seda idufirmades ja teaduskogukonnas. Neid majandusliku suunitlusega kogukondi toetavad individuaalsed ettevõtjad ja sageli tulevad olulised tõuked kodanikuühiskonnast ning mittekaubanduslikest või kaubanduseelset laadi tsiviiltehnilistest projektidest, milles kasutatakse ära avatud standardeid, avatud andmeid ning vabavara ja avatud lähtekoodiga tarkvara, et anda oma panus avalikesse hüvedesse.

Tuleb veenduda, et Euroopa küberturvalisuse võrgustikus haaratakse kinni võimalustest ja kasutatakse ära tugevaid külgi, mida sektor vastavalt oma praegusele ülesehitusele Euroopas pakub.

Keskuse loomise ettepanek seostub küberturvalisuse valdkonna teadustegevust käsitleva programmi „Euroopa horisont“ ja küberturvalisuse kasutuselevõttu käsitleva digitaalse Euroopa programmi tegevusega ning tekitab seetõttu ideaalselt koostoimet ja ülekanduvat mõju mõlema liidu programmi vahel. Lisaks peaks keskus hõlbustama ja koordineerima küberturvalisuse pädevusvõrgustiku tööd, edendama küberturvalisuse tehnoloogilist kava ning lihtsustama juurdepääsu võrgustikku ja kogukonda koondatud eksperditeadmistele. Komisjon leidis, et neid eesmärke on parim saavutada uue liidu organi loomise teel, hõlmates ühisettevõtte, rakendusameti ja detsentraliseeritud asutuse elemente. Arvestades, et ENISA näol on juba olemas üks ELi küberturvalisusele spetsialiseerunud amet, tuleks käesoleva ettepanekuga tagada, et koostoime loomiseks konsulteeritakse ENISAga kogu keskuse asjakohase tegevuse üle.

Küberturvalisus kui protsess

IT-tööstuses on pikka aega kasutatud mõistet „lahendus“, et kirjeldada tooteid ja teenuseid avalike suhete kontekstis ja kaubanduslikes kinnitusdokumentides. Küberturvalisust tuleks aga siiski mõista kui protsessi. IKT-tehnoloogia pideva edasiminekuga kaasneb ka ohtude areng. Pingutused muuta meie taristut, võrgustikke ja infosüsteeme turvalisemaks ei piirdu üksnes teatud toote või teenuse soetamisega.

Seetõttu tuleb küberturvalisust toote olelusringi ajal pidevalt tugevdada, võttes samas arvesse toodete ning seotud võrgustikes ja taristutes, nagu internet, osalejate koosmõju. Süsteemi olelusringi kõigis etappides – kavandamine, rakendamine, hooldus ja ajakohastamine – peaks turvalisus olema üldpõhimõte.

Ühise taristu turvalisus

Internet on ühine taristu, millest sõltub üha enam mitte üksnes Euroopa, vaid kogu maailma majandus. Lisaks on see sidet, kultuuri ja teavet pakkuv ühine taristu, mida üksikisikud igapäevaselt kasutavad.

Alates põhitaristust kuni kõrgemal tasandil asuvate kasutajatel suhtlemist võimaldavate rakendusteni on vabavaral ja avatud lähtekoodiga tarkvaral interneti toimimises lahutamatu osa. Nagu ka iga teise üldkasutatava komponendi puhul, võib juhul, kui vabavaras ja avatud lähtekoodiga tarkvaras avastatakse turvaauk, ohustada ilmnenud haavatavus interneti ja seonduvate teenuste toimimist.

Haavatavad asjade interneti seadmed on juba tuntud selle poolest, et neid kasutatakse muude taristute ründamiseks. Interneti puhul võib tarbija seadmes olev turvaauk mõjutada kõrgjõudlusega andmetöötlusrajatist.

Selliseid komponente töötavad üldjuhul välja, neid kasutavad ja neile tuginevad paljud teadus- ja arendustegevuse tööstusosalejad, kuid ka avaliku sektori asutused. Järelikult peaks keskus meie ühise taristu usaldusväärsuse, vastupanuvõime ja turvalisuse parandamiseks oma tegevuse kaudu täitma üldkasutatava vabavara ja avatud lähtekoodiga tarkvara rolli ja panustama selle turvalisusesse.

Pigem vastupanuvõime kui kaitse ja kahesuguse kasutusega tehnoloogiad

Internetisarnaste võrgustike ja infosüsteemide toimimise tõttu ei ole tavaliselt võimalik eranditult ja täieliku kindlusega tuvastada üksusevastase ründe päritolu. Hoopis vastupidi, päritolu varjamiseks või valedele jälgedele juhtimiseks on võimalik tõendeid fabritseerida. Just seda arvesse võttes valmistab muret suundumus, et riigid ja valitsustevahelised organisatsioonid on hakanud kaaluma traditsioonilise sõjaväe abi kasutamist küberrünnete korral.

 Euroopa Liidu prioriteet on edendada kogu maailmas demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, inimõigusi ja põhivabadusi. Seetõttu peaks keskus võrgustike ja infosüsteemide vastupanuvõimet ja terviklust soodustama ja neisse investeerima. Küberturvalisuse tooted ja protsessid võivad osutuda kasulikuks ka tsiviil- ja sõjalises kontekstis, mistõttu peaks keskus toetama kahesuguse kasutusega tehnoloogiate kontrollimist reguleerivaid olemasolevaid raamistikke. Vaenulike sõjaliste rakendustega, nagu nn tagauksed, varjatud turvaaugud ja nõrkuste ärakasutamine, kaasneb nendele omane turvarisk kogu ühiskonnale ja see oleks vastuolus keskuse eesmärgiga küberturvalisust parandada. Seetõttu on oluline piirata keskuse tegevus tsiviileesmärgil tehtavate toimingutega.

Liidu programmidest eraldatakse rahalisi vahendeid keskuse struktuuride ja tegevuskulude katmiseks, tingimusel et neid vahendeid ei tohi kasutada sõjalistel eesmärkidel, mis tähendab seda, et keskus ei tohiks ellu viia mis tahes kaitsealaseid uuringuid ega algatada muid kaitseküsimustega seotud projekte. Aluslepingutest tuleb kinni pidada ja liidu eelarvet ei ole lubatud kasutada sõjalistel eesmärkidel.

Ühiskond, eetika ja esindatus

Keskus peaks hoolikalt arvesse võtma ühiskondlikke ja eetilisi tagajärgi ning küsimusi, mida võib põhjustada keskuse tegevus, selle organite tegevus, toodete, teenuste, rajatiste tulemused ning keskuse rahastatud teadustegevus.

IKT sektoril on teiste tööstusharudega võrreldes raskem rahuldada vajadust kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu järele. Samal ajal on sugude, etnilise mitmekesisuse ja puudega inimeste esindatus erakordselt määral tasakaalustamata. Seetõttu on nii tööstusharu, sealhulgas akadeemilise ja teaduskogukonna ning muude osaliste huvides saavutada tasakaalustatud esindatus.

Veelgi enam, seda tuleb teha võrdsuse huvides.

Juhtimisstruktuur

Keskus ja selle organid peaksid hoolitsema selle eest, et huvide konflikte mitte üksnes ei tehta kindlaks, vaid neid lahendatakse ja nendega tegeldakse läbipaistval ja vastutustundlikul viisil. Liikmesriigid peaksid tagama, et sama kehtib ka riiklike koordineerimiskeskuste puhul.

Mis puutub keskuse juhtimise ja tegevuse mõjutamisse, siis Euroopa Parlamendil peaks olema liikmesriikidega võrdsed õigused.


LISA: RAPORTÖÖRILE TEAVET ANDNUD ÜKSUSTE JA ISIKUTE LOETELU

Järgnev loetelu on koostatud üksnes vabatahtlikkuse alusel ja raportööri ainuvastutusel. Raportöör sai raporti projekti koostamisel teavet järgmistelt üksustelt ja isikutelt.

Üksus ja/või isik

Ameerika Kaubanduskoda ELi juures

Bundesverband Informationswirtschaft, Telekommunikation und neue Medien e.V. (Bitkom)

CyberSec4Europe

Digitaleurope

Euroopa küberjulgeoleku organisatsioon (ECSO)

Euroopa Kaitseagentuur (EDA)

Digivaldkonna VKEde Euroopa ühendus

Euroopa Turvaorganisatsioon (EOS)

Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA)

FSFE – Free Software Foundation Europe e.V.

Huawei Technologies

Interel European Affairs

ISACA

KIT – Karlsruhe Tehnoloogiainstituut, SecUnity projekt

Mozilla Corp.

Symantec Corp.

31.1.2019


SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskus ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik

(COM(2018)0630 – C8-0404/2018 – 2018/0328(COD))

Arvamuse koostaja: Arndt Kohn

LÜHISELGITUS

Küberturvalisus on digiajastul Euroopa Liidu majandusliku konkurentsivõime ja julgeoleku ning liidu demokraatlikke ühiskondi toetava terviklikkuse ja protsesside oluline osa. Kübervastupidavusvõime kõrge taseme kindlustamine kogu ELis on äärmiselt tähtis, et saavutada tarbijate usaldus digitaalse ühtse turu vastu ning arendada uuenduslikumat ja konkurentsivõimelisemat Euroopat. Kuigi Euroopa Liidus on rohkem kui 600 küberturvalisuse keskust, on liit endiselt küberturvalisuse toodete ja lahenduste netoimportija. ELi vastupanuvõime küberrünnetele peab suurenema ja võitlus nende vastu peab olema tulemuslikum ning selleks peab liit parandama oma küberpädevust ning suurendama kodanike, ettevõtete ja riigiasutuste kaitsmise suutlikkust.

Septembris 2017 esitas komisjon küberturvalisust käsitleva õigusakti, millele järgnes 12. septembril 2018 ettepanek luua küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskus (edaspidi „keskus“) ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik (edaspidi „võrgustik“).

Arvamuse koostaja on komisjoni ettepanekuga üldiselt rahul. Ta on nõus sellega, et eritähelepanu pööratakse pädevuskeskuse eesmärkidele, et toetada liidu küberturbe tehnoloogilise ja tööstusliku suutlikkuse säilitamist ja arendamist, aga ka liidu küberturbetööstuse tugevdamist ja selle konkurentsivõime suurendamist. Pädevuskeskus edendab ja aitab koordineerida riiklike koordineerimiskeskuste võrgustiku ning küberturvalisuse pädevuskogukonna tööd. Arvamuse koostaja leiab, et pädevuskeskust ja võrgustikku tuleks kasutada vahendina, mille abil suurendada Euroopa kodanike usaldust ja tugevdada digitaalset ühtset turgu.

Siiski juhib ta tähelepanu mitmele aspektile, mida tuleks täpsustada ja parandada.

•  Esiteks on arvamuse koostaja veendunud, et akrediteerimis- ja hindamisprotsessid, mis võimaldavad üksustel kogukonna liikmeks saada, tuleks ELi tasandil ühtlustada, et vältida killustumist eri liikmesriikide poolt akrediteeritud üksuste vahel.

•  Teiseks tuleb tähelepanu juhtida VKEde tähtsusele, et nende võimalused oleksid teistega võrdsemad, ning suurendada nende võimet ühtsel turul osaleda ja konkureerida. Seetõttu tuleks arvamuse koostaja arvates saavutada kogukonnas ning tööstuse ja teaduse nõuandekogus sidusrühmade tasakaalustatud esindatus, pöörates erilist tähelepanu VKEde kaasamisele. Arvamuse koostaja leiab ka, et riiklikud koordinatsioonikeskused peaksid tegema tihedat koostööd, et stimuleerida piiriüleseid küberturbeprojekte, eelkõige VKEde huvides.

•  Kolmandaks on arvamuse koostaja kindlalt veendunud, et keskuse ja võrgustiku üks ülesanne peaks olema liidus väljatöötatud küberturbetoodete ja lahenduste suurem kasutuselevõtmine ja liidu küberturbetööstuse konkurentsivõime suurendamine. Neid eesmärke silmas pidades täpsustab arvamuse koostaja, millised üksused võivad saada küberturvalisuse pädevuskogukonna liikme akrediteeringu, ja toetab küberturbetehnoloogia standardimise edendamist Euroopas.

•  Neljandaks, liikmesriikide rahalise osaluse asjus on arvamuse koostaja seisukohal, et Euroopa Komisjonil ei tohiks olla õigust liidu rahalist osalust pädevuskeskuses lõpetada, proportsionaalselt vähendada või peatada. Komisjon on teinud ettepaneku, et tal võiks see õigus olla juhul, kui liikmesriik, kes peab rahaliselt osalema, ei tee seda või teeb ainult osaliselt või hilinemisega, kuid selline õigus kahjustaks kogu käesoleva määrusega loodavat struktuuri ja takistaks liikmesriike osalemast.

•  Lõpetuseks rõhutab arvamuse koostaja, et oluline on luua tugev küberoskuste baas, mis hõlmab ka koolitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Meie igapäevaelu ja majandus hakkavad üha enam sõltuma digitaaltehnoloogiast ja kodanikud puutuvad järjest rohkem kokku tõsiste küberintsidentidega. Tuleviku turvalisus oleneb muu hulgas liidu küberohtude vastase tehnoloogilise ja tööstusliku kaitsevõime suurendamisest, kuna nii tsiviiltaristu kui ka sõjaline võimekus tuginevad turvalistele digitaalsüsteemidele.

(1)  Rohkem kui 80 % Euroopa Liidu kodanikel on internetiühendus ning meie igapäevaelu ja majandus hakkavad üha enam sõltuma digitaaltehnoloogiast ja kodanikud puutuvad järjest rohkem kokku tõsiste küberintsidentidega. Tuleviku turvalisus oleneb muu hulgas liidu küberohtude vastase tehnoloogilise ja tööstusliku kaitsevõime suurendamisest, kuna nii tsiviiltaristu kui ka sõjaline võimekus tuginevad turvalistele digitaalsüsteemidele.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Riigi- ja valitsusjuhid kutsusid 2017. aasta septembris toimunud Tallina digitaalvaldkonna tippkohtumisel liitu üles saavutama selle, et Euroopa oleks 2025. aastaks küberturvalisuse alal juhtiv piirkond, et kodanikele, tarbijatele ja ettevõtetele oleks internetis tagatud usaldus, kindlus ja kaitse ning et internet oleks vaba ja seda valitseksid seadused.

(4)  Riigi- ja valitsusjuhid kutsusid 2017. aasta septembris toimunud Tallina digitaalvaldkonna tippkohtumisel liitu üles saavutama selle, et Euroopa oleks 2025. aastaks küberturvalisuse alal juhtiv piirkond, et kodanikele, tarbijatele ja ettevõtetele oleks internetis tagatud usaldus, kindlus ja kaitse ning et internet oleks vaba, turvalisem ja seda valitseksid seadused.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  Pädevuskeskuse ja selle tegevuse puhul tuleks arvesse võtta määruse (EL) 2019/XXX [määruse (EÜ) nr 428/2009 uuesti sõnastamine, mida kavandatakse ettepanekuga COM(2016)616] rakendamist.1a

 

_________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määrus (EL) 2019/..., millega kehtestatakse liidu kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise, tehnilise abi ja transiidi kontrollimiseks (EL L..., ..., lk ...).

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Pädevuskeskus peaks olema liidu peamine vahend, et koondada küberturvalisuse teadusuuringute, tehnoloogia ja tööstusarengusse tehtavad investeeringud ning rakendada asjakohaseid projekte ja algatusi koos küberturvalisuse pädevusvõrgustikuga. See peaks andma programmi „Euroopa horisont“ ja digitaalse Euroopa programmi kaudu küberturvalisusega seotud finantstoetust ning olema avatud Euroopa Regionaalarengu Fondile ja muudele programmidele, kui see osutub vajalikuks. See lähenemisviis peaks aitama luua koostoimet ja koordineerida finantstoetust küberturvalisusega seotud teadusuuringute, innovatsiooni, tehnoloogia ja tööstusarengu valdkonnas ning vältida dubleerimist.

(8)  Pädevuskeskus peaks olema liidu peamine vahend, et koondada küberturvalisuse teadusuuringute, tehnoloogia ja tööstusarengusse tehtavad investeeringud ning rakendada asjakohaseid projekte ja algatusi koos küberturvalisuse pädevusvõrgustikuga. See peaks andma programmi „Euroopa horisont“ ja digitaalse Euroopa programmi kaudu küberturvalisusega seotud finantstoetust ja toetust Euroopa Kaitsefondist kaitsevaldkonna meetmeteks ja kaitsega seotud halduskuludeks ning olema avatud Euroopa Regionaalarengu Fondile ja muudele programmidele, kui see osutub vajalikuks. See lähenemisviis peaks aitama luua koostoimet ja koordineerida finantstoetust, mis on seotud liidu algatustega küberturvalisusega seotud teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni, tehnoloogia ja tööstusarengu valdkonnas ning vältida dubleerimist.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a)  Arvestades küberturvalisusega seotud probleemide ulatust ja silmas pidades mujal maailmas tehtavaid investeeringuid küberturbevõimsusse ja -võimekusse, peaksid liit ja selle liikmesriigid suurendama oma rahalist toetust teadus- ja arendustegevusele ning tehnoloogia kasutuselevõtule selles valdkonnas. Mastaabisäästu saavutamiseks ja kogu liidus võrreldava kaitsetaseme tagamiseks peaksid liikmesriigid koondama oma jõupingutused Euroopa raamistikku, investeerides vajaduse korral pädevuskeskuse mehhanismi kaudu.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 b)  Sisseprojekteeritud turve kui põhimõte peaks ühtlasi mõjutama nii formaalseid kui ka mitteformaalseid standardimisprotsesse, kus mitteametliku standardimise tavalise praktikana luuakse vabade ja avatud litsentside alusel avaldatavaid võrdlusrakendusi. Interneti taolise üldkasutatava võrgu ja teabesüsteemitaristu üldise usaldusväärsuse ja vastupidavuse seisukohast on hädavajalik eelkõige just võrdlusrakenduste turvaline disainilahendus.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Võttes arvesse, et käesoleva algatuse eesmärke saab kõige paremini saavutada, kui selles osalevad kõik liikmesriigid või võimalikult palju liikmesriike, peaksid hääleõiguse saama ainult need liikmesriigid, kes panustavad rahaliselt pädevuskeskuse haldus- ja tegevuskulude katmisesse, et ajendada liikmesriike osalema.

(9)  Võttes arvesse, et käesoleva algatuse eesmärke saab kõige paremini saavutada, kui sellesse panustavad kõik liikmesriigid või võimalikult palju liikmesriike, peaksid hääleõiguse saama ainult need liikmesriigid, kes panustavad rahaliselt pädevuskeskuse haldus- ja tegevuskulude katmisesse, et ajendada liikmesriike osalema.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Riiklike koordineerimiskeskuste valiku peaksid tegema liikmesriigid. Lisaks vajalikule haldussuutlikkusele peaks keskustel olema tehnoloogilised eksperditeadmised küberturvalisuse valdkonnas või otsene juurdepääs neile teadmistele, eelkõige krüptograafia, IKT turbe teenuste, sissetungide avastamise, süsteemiturbe, võrguturbe, tarkvara ja rakenduste turbe või turbe ja privaatsuse inim- ja sotsiaalsete aspektide valdkonnas. Nad peaksid ka suutma tulemuslikult suhelda ja kooskõlastada tegevust tööstuse ja avaliku sektoriga, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/114823 kohaselt nimetatud asutustega, ning teaduskogukonnaga.

(12)  Riiklike koordineerimiskeskuste valiku peaksid tegema liikmesriigid. Lisaks vajalikule haldussuutlikkusele peaks keskustel olema tehnoloogilised eksperditeadmised küberturvalisuse valdkonnas või otsene juurdepääs neile teadmistele, eelkõige krüptograafia, IKT turbe teenuste, sissetungide avastamise, süsteemiturbe, võrguturbe, tarkvara ja rakenduste turbe või turbe ja privaatsuse inim-, eetiliste ja sotsiaalsete aspektide valdkonnas. Nad peaksid ka suutma tulemuslikult suhelda ja kooskõlastada tegevust tööstuse ja avaliku sektoriga, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/114823 kohaselt nimetatud asutustega, ning teaduskogukonnaga. Lisaks tuleks asjakohaste teavitusvahendite abil suurendada üldsuse teadlikkust küberturvalisusest.

_________________

_________________

23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (ELT L 194, 19.7.2016, lk 1).

23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (ELT L 194, 19.7.2016, lk 1).

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Pädevuskeskusel peaks olema mitu põhifunktsiooni. Esiteks peaks pädevuskeskus edendama ja aitama koordineerida Euroopa küberturvalisuse pädevusvõrgustiku tööd ning toetama küberturvalisuse pädevuskogukonda. Keskus peaks edendama küberturvalisuse tehnoloogilist tegevuskava ning soodustama võrgustiku ja küberturvalisuse pädevuskogukonna kogutud eksperditeadmiste kättesaadavust. Teiseks peaks keskus rakendama digitaalse Euroopa programmi ja programmi „Euroopa horisont“ asjakohaseid osi, eraldades toetusi, üldjuhul lähtuvalt projektikonkursist. Kolmandaks peaks pädevuskeskus edendama liidu, liikmesriikide ja/või tööstuse ühiseid investeeringuid.

(15)  Pädevuskeskusel peaks olema mitu põhifunktsiooni. Esiteks peaks pädevuskeskus edendama ja aitama koordineerida Euroopa küberturvalisuse pädevusvõrgustiku tööd ning toetama küberturvalisuse pädevuskogukonda. Keskus peaks edendama küberturvalisuse tehnoloogilist tegevuskava ning soodustama võrgustiku ja küberturvalisuse pädevuskogukonna kogutud eksperditeadmiste kättesaadavust. Teiseks peaks keskus rakendama digitaalse Euroopa programmi ja programmi „Euroopa horisont“ ning Euroopa Kaitsefondi asjakohaseid osi, eraldades toetusi, üldjuhul lähtuvalt projektikonkursist. Kolmandaks peaks pädevuskeskus edendama liidu, liikmesriikide ja/või tööstuse ühiseid investeeringuid.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Pädevuskeskus peaks stimuleerima ja toetama küberturvalisuse pädevuskogukonna tegevuse koordineerimist ja selle käigus tehtavat koostööd, mis hõlmaks suurt, avatud ja mitmekesist küberturvalisuse tehnoloogia valdkonnas osalejate rühma. See kogukond peaks eelkõige hõlmama teadusasutusi, pakkumispoolset tööstust, nõudluspoolset tööstust ja avalikku sektorit. Küberturvalisuse pädevuskogukond peaks tagama sisendid pädevuskeskuse tegevuse ja töökava jaoks ning lõikama kasu pädevuskeskuse ja võrgustiku kogukonna arendamise tegevusest, kuid ei tohiks olla projektikonkursside ja pakkumismenetluste puhul muul viisil privilegeeritud.

(16)  Pädevuskeskus peaks stimuleerima ja toetama küberturvalisuse pädevuskogukonna tegevuse koordineerimist ja selle käigus tehtavat koostööd, mis hõlmaks suurt, avatud ja mitmekesist küberturvalisuse tehnoloogia valdkonnas osalejate rühma. See kogukond peaks eelkõige hõlmama teadusasutusi, sealhulgas neid, kes tegelevad küberturbe eetikaga, pakkumispoolset tööstust, nõudluspoolset tööstust ja avalikku sektorit. Küberturvalisuse pädevuskogukond peaks tagama sisendid pädevuskeskuse tegevuse ja töökava jaoks ning lõikama kasu pädevuskeskuse ja võrgustiku kogukonna arendamise tegevusest, kuid ei tohiks olla projektikonkursside ja pakkumismenetluste puhul muul viisil privilegeeritud.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Selleks et reageerida nii nõudlus- kui ka pakkumispoolse tööstuse vajadustele, peaks pädevuskeskuse ülesanne pakkuda tööstusharule küberturvalisuse alaseid teadmisi ja tehnilist abi lähtuma nii IKT toodetest ja teenustest kui ka kõigist muudest tööstuslikest ja tehnoloogilistest toodetest ning lahendustest, mille puhul tuleb tagada küberturvalisus.

(17)  Selleks et reageerida nii nõudlus- kui ka pakkumispoolse tööstuse vajadustele, peaks pädevuskeskuse ülesanne pakkuda tööstusharule küberturvalisuse alaseid teadmisi ja tehnilist abi lähtuma nii IKT toodetest, protsessidest ja teenustest kui ka kõigist muudest tööstuslikest ja tehnoloogilistest toodetest ning lahendustest, mille puhul tuleb tagada küberturvalisus.

Selgitus

Omavahel seotud tööstusharudes peaksid kõik väärtusahela osalised tagama oma toodete, protsesside ja teenuste küberturvalisuse dünaamilise kavandamise protsessi esimesest etapist alates.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 a)  Küberturvalisuse pädevuskeskus peaks toetama tipptasemel küberturbetoodete ja -lahenduste, eriti rahvusvaheliselt tunnustatud lahenduste laialdast kasutuselevõttu.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Kuigi pädevuskeskus ja võrgustik peaksid proovima saavutada koostoimet küberturvalisuse tsiviil- ja kaitsesektori vahel, rakendatakse programmist „Euroopa horisont“ rahastatavaid projekte kooskõlas määrusega XXX [programmi „Euroopa horisont“ määrus], milles on sätestatud, et programmi „Euroopa horisont“ raames läbiviidavates teadus- ja innovatsioonitegevustes keskendutakse tsiviilrakendustele.

(18)  Programmist „Euroopa horisont“ rahastatavaid projekte rakendatakse kooskõlas määrusega XXX [programmi „Euroopa horisont“ määrus], milles on sätestatud, et programmi „Euroopa horisont“ raames läbiviidavates teadus- ja innovatsioonitegevustes keskendutakse tsiviilrakendustele.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 a)  Arvestades, et ENISA näol on juba olemas üks ELi küberturvalisusele spetsialiseerunud amet, peaks pädevuskeskuse nõukogu tagama, et koostoime loomiseks konsulteeritakse ENISAga kogu keskuse asjakohase tegevuse üle.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Võttes arvesse nende eksperditeadmisi küberturvalisuse valdkonnas, peaks komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskusel ning Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametil (ENISA) olema aktiivne roll küberturvalisuse pädevuskogukonna ning tööstuse ja teaduse nõuandekogu tegevuses.

(21)  Võttes arvesse nende eksperditeadmisi küberturvalisuse valdkonnas, peaks komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskusel ning Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametil (ENISA) olema aktiivne roll küberturvalisuse pädevuskogukonna ning tööstuse ja teaduse nõuandekogu tegevuses, et tagada koostoime.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 a)  Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) ja pädevuskeskuse küberturbealast asjatundlikkust arvestades tuleks saavutada nende koostoime, pidades silmas, et ENISA peaks jätkama oma strateegiliste eesmärkide täitmist eelkõige küberturbe sertifitseerimise valdkonnas, nagu on määratletud küberturvalisust käsitlevas õigusaktis1a, pädevuskeskus peaks aga toimima küberturbe operatiivülesandeid täitva organina.

 

__________________

 

1a Ettepanek võtta vastu määrus, mis käsitleb ENISAt ehk ELi küberturvalisuse ametit, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 ja mis käsitleb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist (2017/0225(COD).

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Pädevuskeskuse nõuetekohaseks ja tulemuslikuks toimimiseks peaksid komisjon ja liikmesriigid tagama, et nõukogu liikmeteks nimetatavatel isikutel on vajalikud erialateadmised ja kogemused. Komisjon ja liikmesriigid peaksid püüdma ka piirata oma esindajate vahetumist nõukogus, et tagada selle töö järjepidevus.

(25)  Pädevuskeskuse nõuetekohaseks ja tulemuslikuks toimimiseks peaksid komisjon ja liikmesriigid tagama, et nõukogu liikmeteks nimetatavatel isikutel on vajalikud erialateadmised ja kogemused. Komisjon ja liikmesriigid peaksid püüdma ka piirata oma esindajate vahetumist nõukogus, et tagada selle töö järjepidevus. ENISA-l peaks samuti olema nõukogus alaline nõuandev hääleõiguseta roll ning temaga tuleks konsulteerida kogu keskuse asjakohase tegevuse asjus.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27)  Pädevuskeskusel peaks olema nõuandva organina tööstuse ja teaduse nõuandekogu, mis tagaks regulaarse dialoogi erasektori, tarbijate organisatsioonide ja teiste asjaomaste sidusrühmadega. Tööstuse ja teaduse nõuandekogu peaks keskenduma sidusrühmade jaoks olulistele küsimustele ja juhtima neile pädevuskeskuse nõukogu tähelepanu. Tööstuse ja teaduse nõuandekogu koosseis ja sellele määratud ülesanded, näiteks sellega konsulteerimine töökava asjus, peaksid tagama sidusrühmade piisava esindatuse pädevuskeskuse töös.

(27)  Pädevuskeskusel peaks olema nõuandva organina tööstuse ja teaduse nõuandekogu, mis tagaks regulaarse dialoogi erasektori, tarbijate organisatsioonide ja teiste asjaomaste sidusrühmadega. See peaks ühtlasi andma tegevdirektorile ja nõukogule sõltumatut nõu kasutuselevõtu ja hangete asjus. Tööstuse ja teaduse nõuandekogu peaks keskenduma sidusrühmade jaoks olulistele küsimustele ja juhtima neile pädevuskeskuse nõukogu tähelepanu. Tööstuse ja teaduse nõuandekogu koosseis ja sellele määratud ülesanded, näiteks sellega konsulteerimine töökava asjus, peaksid tagama sidusrühmade piisava esindatuse pädevuskeskuse töös. Tööstusharu igale sidusrühmale tuleks määrata kohtade miinimum, pöörates erilist tähelepanu VKEde esindatusele.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29)  Pädevuskeskus peaks vastu võtma huvide konfliktide vältimise ja lahendamise eeskirjad. Pädevuskeskus peaks kohaldama ka asjaomaseid liidu sätteid, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu dokumentidele, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1049/200124. Pädevuskeskuse isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr XXX/2018. Pädevuskeskus peaks teabe, eelkõige tundliku, kuid salastamata teabe ja ELi salastatud teabe käitlemisel järgima liidu institutsioonide suhtes kohaldatavaid sätteid ja liikmesriikide õigusakte.

(29)  Pädevuskeskus peaks vastu võtma oma liikmete, organite ja töötajate, nõukogu, samuti teaduse ja tööstuse nõuandekogu ning kogukonna huvide konfliktide vältimise, kindlakstegemise ja lahendamise eeskirjad. Riiklike koordineerimiskeskustega seotud huvide konfliktide vältimise, kindlakstegemise ja lahendamise peaksid tagama liikmesriigid. Pädevuskeskus peaks kohaldama ka asjaomaseid liidu sätteid, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu dokumentidele, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1049/200124. Pädevuskeskuse isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr XXX/2018. Pädevuskeskus peaks teabe, eelkõige tundliku, kuid salastamata teabe ja ELi salastatud teabe käitlemisel järgima liidu institutsioonide suhtes kohaldatavaid sätteid ja liikmesriikide õigusakte.

_________________

_________________

24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31)  Pädevuskeskus peaks tegutsema avatult ja läbipaistvalt, edastama õigeaegselt kogu asjakohase teabe ning reklaamima oma tegevust, sealhulgas üldsusele suunatud teavitamis- ja levitamistegevuse kaudu. Pädevuskeskuse organite kodukord tuleks teha üldsusele kättesaadavaks.

(31)  Pädevuskeskus peaks tegutsema avatult ja läbipaistvalt, edastama õigeaegselt tervikliku teabe ning reklaamima oma tegevust, sealhulgas üldsusele suunatud teavitamis- ja levitamistegevuse kaudu. Ta peaks andma üldsusele ja huvitatud isikutele küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmete nimekirja ja peaks avalikustama nende esitatud huvide deklaratsioonid kooskõlas artikliga 42. Pädevuskeskuse organite kodukord tuleks teha üldsusele kättesaadavaks.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(31 a)  On soovitatav, et nii pädevuskeskus kui ka riiklikud koordineerimiskeskused jälgiksid ja järgiksid niivõrd kui võimalik rahvusvahelisi standardeid, et soodustada üleilmsete parimate tavade omaksvõttu.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(31 b)  Euroopa küberturvalisuse kogukonnale võib kasu tuua ühiskonna üldise mitmekesisuse esindamine ja ta peaks saavutama etnilise mitmekesisuse ning mõlema sugupoole ja puuetega inimeste tasakaalustatud esindatuse.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(33 a)  Komisjonil peaks olema õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, et määrata kindlaks pädevuskeskuse ja riiklike koordineerimiskeskuste lepinguliste kokkulepete elemendid, samuti kriteeriumid, mille alusel hinnata ja akrediteerida üksusi küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmetena. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Pädevuskeskus aitab rakendada määrusega nr XXX loodud digitaalse Euroopa programmi küberturvalisuse osa, eelkõige selle määruse (EL) nr XXX [digitaalse Euroopa programm] artikliga 6 seotud meetmeid, ning määrusega nr XXX loodud programmi „Euroopa horisont“ küberturvalisuse osa, eelkõige otsuse nr XXX (millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm) I lisa II samba jaotist 2.2.6 [eriprogrammi viitenumber].

2.  Pädevuskeskus aitab rakendada määrusega nr XXX loodud digitaalse Euroopa programmi küberturvalisuse osa, eelkõige selle määruse (EL) nr XXX [digitaalse Euroopa programm] artikliga 6 seotud meetmeid, määrusega nr XXX loodud programmi „Euroopa horisont“ küberturvalisuse osa, eelkõige otsuse nr XXX (millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm) I lisa II samba jaotist 2.2.6 [eriprogrammi viitenumber], ning määrusega nr XXX loodud Euroopa Kaitsefondi osa.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  „küberturvalisus“ – võrgu- ja infosüsteemide, nende kasutajate ja muude isikute kaitse küberohtude eest;

(1)  „küberturvalisus“ – kogu tegevus, mis on vajalik, et kaitsta võrgu- ja infosüsteeme, nende kasutajaid ja mõjutatud isikuid küberohtude eest;

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  „küberturvalisuse tooted ja lahendused“ – IKT tooted, teenused või protsessid, mille eriotstarve on kaitsta võrgu- ja infosüsteeme, nende kasutajaid ja mõjutatud isikuid küberohtude eest;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  „avaliku sektori asutus“ – valitsusasutus või muu riiklik haldusasutus, sealhulgas riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi avalik-õiguslikud nõuandeorganid või muud füüsilised või juriidilised isikud, kes täidavad liikmesriigi õiguse alusel avaliku halduse ülesandeid, sealhulgas erikohustusi;

(3)  „avaliku sektori asutus“ – valitsusasutus või muu riiklik haldusasutus, sealhulgas riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi avalik-õiguslikud nõuandeorganid või muud füüsilised või juriidilised isikud, kes täidavad liidu ja liikmesriigi õiguse alusel avaliku halduse ülesandeid, sealhulgas erikohustusi;

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  „osalev liikmesriik“ – liikmesriik, kes panustab vabatahtlikult rahaliselt pädevuskeskuse haldus- ja tegevuskulude katmisesse.

(4)  „panustav liikmesriik“ – liikmesriik, kes panustab vabatahtlikult rahaliselt pädevuskeskuse haldus- ja tegevuskulude katmisesse.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  säilitada ja arendada küberturvalisuse valdkonna tehnoloogilist ja tööstuslikku võimekust, mis on vajalik liidu digitaalse ühtse turu turvalisuse tagamiseks;

(a)  säilitada ja arendada küberturvalisuse valdkonna tehnoloogilist, akadeemilist ja uurimisalast, ühiskondlikku ja tööstuslikku võimsust ja suutlikkust, mis on vajalik liidu digitaalse ühtse turu arendamiseks ja selle turvalisuse tagamiseks ning Euroopa digitaalse autonoomia edendamiseks;

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  suurendada liidu küberturvalisuse tööstuse konkurentsivõimet ja muuta küberturvalisus liidu muude tööstusharude jaoks konkurentsieeliseks.

(b)  suurendada liidu küberturvalisuse tööstuse konkurentsivõimet, edendades liidus välja töötatud küberturbetoodete ja -lahenduste kasutuselevõttu ja sellega muutes küberturvalisuse liidu muude tööstusharude jaoks konkurentsieeliseks, luues sellele tugeva aluse ning seades selle küberrünnakute vastases võitluses võtmerolli;

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  suurendada liidu küberjulgeolekutööstuse, võrgu- ja infosüsteemide infrastruktuuri, interneti ning liidus üldkasutatava riist- ja tarkvara vastupidavust ja usaldusväärsust, tugevdades seeläbi kodanike, tarbijate ja ettevõtjate usaldust digitaalmaailma vastu ning aidates sellega kaasa digitaalse ühtse turu strateegia eesmärkide saavutamisele;

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b b)  suurendada liidus teadlikkust küberturvalisusega seotud ohtudest ning ühiskondlikust ja eetilisest mõjust ja probleemidest;

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b c)  toetada, hõlbustada ja kiirendada sertifitseerimisprotsesside standardimist.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  soodustada ja aidata koordineerida artiklis 6 osutatud riiklike koordineerimiskeskuste võrgustiku (edaspidi „võrgustik“) ning artiklis 8 osutatud küberturvalisuse pädevuskogukonna tööd;

1.  soodustada ja aidata koordineerida artiklis 6 osutatud riiklike koordineerimiskeskuste võrgustiku (edaspidi „võrgustik“) ning artiklis 8 osutatud küberturvalisuse pädevuskogukonna (edaspidi „kogukond“) tööd;

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  aidata rakendada määrusega nr XXX26 loodud digitaalse Euroopa programmi küberturvalisuse osa, eelkõige määruse (EL) nr XXX [digitaalse Euroopa programm] artikliga 6 seotud meetmeid, ning määrusega nr XXX27 loodud programmi „Euroopa horisont“ küberturvalisuse osa, eelkõige otsuse nr XXX (millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm) I lisa II samba jaotist 2.2.6 [eriprogrammi viitenumber], ning muude liidu programmide küberturvalisuse osa, kui see on sätestatud liidu õigusaktides;

2.  aidata rakendada määrusega nr XXX26 loodud digitaalse Euroopa programmi küberturvalisuse osa, eelkõige määruse (EL) nr XXX [digitaalse Euroopa programm] artikliga 6 seotud meetmeid, ning määrusega nr XXX27 loodud programmi „Euroopa horisont“ küberturvalisuse osa, eelkõige otsuse nr XXX (millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm) I lisa II samba jaotist 2.2.6 [eriprogrammi viitenumber], määrusega nr XXX loodud Euroopa Kaitsefondi osa ning muude liidu programmide küberturvalisuse osa, kui see on sätestatud liidu õigusaktides;

__________________

__________________

26 [lisada täispikk pealkiri ja ELT viide]

26 [lisada täispikk pealkiri ja ELT viide]

27 [lisada täispikk pealkiri ja ELT viide]

27 [lisada täispikk pealkiri ja ELT viide]

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  suurendada tööstusharude, avaliku sektori ja teaduskogukondade käsutuses olevat küberturvalisuse alast võimekust, teadmisi ja taristuid, täites järgmisi ülesandeid:

3.  suurendada ühiskonna, tööstusharude, avaliku sektori ja teaduskogukondade käsutuses olevat küberturvalisuse alast vastupanuvõimet, võimsust, võimekust, teadmisi ja taristuid, täites tipptasemel küberturvalisuse tööstus- ja teadustaristuid ja seotud teenuseid arvesse võttes järgmisi ülesandeid:

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  tipptasemel küberturvalisuse tööstus- ja teadustaristute ning nendega seotud teenuste puhul hankides, täiustades ja käitades neid taristuid ja nendega seotud teenuseid ning tehes need kättesaadavaks tööstuse (sealhulgas VKEd), avaliku sektori ning uurimis- ja teaduskogukonna mitmesuguste kasutajate jaoks kogu liidus;

(a)  tipptasemel küberturvalisuse tööstus- ja teadustaristute ning nendega seotud teenuste puhul hankides, täiustades ja käitades neid taristuid ja nendega seotud teenuseid ning tehes need õiglasel, avatud ja läbipaistval viisil kättesaadavaks tööstuse (sealhulgas eelkõige VKEd), avaliku sektori ning uurimis- ja teaduskogukonna mitmesuguste kasutajate jaoks kogu liidus;

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  tipptasemel küberturvalisuse tööstus- ja teadustaristute ning nendega seotud teenuste puhul toetades muid üksusi, sealhulgas rahaliselt, et nad saaksid hankida, täiustada ja käitada neid taristuid ja nendega seotud teenuseid ning teha need kättesaadavaks tööstuse (sealhulgas VKEd), avaliku sektori ning uurimis- ja teaduskogukonna mitmesuguste kasutajate jaoks kogu liidus;

(b)  toetades muid üksusi, sealhulgas rahaliselt, et nad saaksid hankida, täiustada ja käitada neid taristuid ja nendega seotud teenuseid ning teha need kättesaadavaks tööstuse, eelkõige VKEde, avaliku sektori ning uurimis- ja teaduskogukonna mitmesuguste kasutajate jaoks kogu liidus;

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  pakkudes rahalist toetust ja tehnilist abi küberturvalisuse valdkonna idufirmadele, VKEdele, mikroettevõtjatele, üksikekspertidele; vabavara ja avatud lähtekoodiga tarkvara projektidele, mida tavaliselt kasutatakse taristu, toodete ja protsesside jaoks, ning tsiviiltehnoloogiaprojektidele;

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b b)  pakkudes tarkvara turvakoodi auditeid ja täiustusi vabavara ja avatud lähtekoodiga tarkvara projektidele, mida tavaliselt kasutatakse taristu, toodete ja protsesside jaoks;

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  pakkudes küberturvalisuse alaseid teadmisi ja tehnilist abi tööstusharule ja avaliku sektori asutustele, eelkõige toetades meetmeid, mille eesmärk on suurendada võrgustikus ja küberturvalisuse pädevuskogukonnas olemasolevate eksperditeadmiste kättesaadavust;

(c)  aidates jagada küberturvalisuse alaseid teadmisi ja tehnilist abi eelkõige VKEdele, tootmissektorile, kodanikuühiskonnale, tööstusharule ja avaliku sektori asutustele ning akadeemilistele ja teaduskogukondadele, eelkõige toetades meetmeid, mille eesmärk on suurendada võrgustikus ja küberturvalisuse pädevuskogukonnas olemasolevate eksperditeadmiste kättesaadavust;

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  edendades taristute, toodete ja teenuste väljatöötamisel, hooldamisel, käitamisel ja ajakohastamisel sisseprojekteeritud turbe põhimõtet; eelkõige tipptasemel turvaliste arendusmeetodite, piisava turvakontrolli ja turvaauditite toetamise teel.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 4 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  aidata kaasa tipptasemel küberturvalisuse toodete ja lahenduste ulatuslikule kasutuselevõtule kogu majanduses, täites järgmisi ülesandeid:

4.  aidata kaasa tipptasemel ja kestlike küberturvalisuse toodete ja lahenduste ulatuslikule kasutuselevõtule kogu liidus ja eri majandussektorites, täites järgmisi ülesandeid:

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  stimuleerides küberturvalisuse teadusuuringuid ning liidu küberturvalisuse toodete ja lahenduste väljatöötamist ja kasutuselevõttu avaliku sektori asutuste ja kasutavate tööstusharude poolt;

(a)  stimuleerides küberturvalisuse teadusuuringuid ning liidu küberturvalisuse toodete ja lahenduste väljatöötamist ja kasutuselevõttu, sealhulgas avaliku sektori asutuste ja tööstusharu poolt;

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  toetades küberturvalisuse uuringuid küberkuritegevuse valdkonnas;

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  abistades avaliku sektori asutusi, nõudluspoolset tööstust ja muid kasutajaid uusimate küberturvalisuse lahenduste kasutuselevõtu ja integreerimise käigus;

(b)  abistades avaliku sektori asutusi, nõudluspoolset tööstust ja muid kasutajaid üldkasutatavate tipptasemel küberturvalisuse toodete ja lahenduste kasutuselevõtu ja integreerimise käigus;

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  toetades eelkõige avaliku sektori asutusi tipptasemel küberturvalisuse toodete ja lahenduste riigihangete korraldamisel või korraldades tipptasemel küberturvalisuse toodete ja lahenduste hankeid avaliku sektori asutuste nimel;

(c)  toetades eelkõige avaliku sektori asutusi tipptasemel küberturvalisuse toodete ja lahenduste riigihangete korraldamisel, tipptasemel küberturvalisuse toodete ja lahenduste hankeid avaliku sektori asutuste nimel, sealhulgas toetades keskkonnasäästlikku, sotsiaalset ja uuenduslikku hanget kooskõlas direktiividega 2014/24/EL and 2014/25/EL;

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  andes rahalist toetust ja tehnilist abi küberturvalisuse idufirmadele ja VKEdele, et nad pääseksid potentsiaalsetele turgudele ja suudaksid hankida investeeringuid;

(d)  andes rahalist toetust ja tehnilist abi küberturvalisuse idufirmadele, üksikekspertidele ja VKEdele, et nad pääseksid potentsiaalsetele turgudele, leiaksid kasutusvõimalusi ja suudaksid hankida investeeringuid;

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  ergutades küberturvalisuse sertifitseerimise kasutuselevõttu kooskõlas küberturvalisust käsitleva õigusaktiga.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 5 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  tutvustada küberturvalisuse valdkonda ja vähendada küberturvalisuse oskuste nappust liidus, täites järgmisi ülesandeid:

5.  parandada arusaamist küberturvalisusest, ka üksikisikute seas; suurendada arusaamist küberturvalisuse tähtsusest ohtude ennetamisel ja neile vastamisel, tutvustada küberturvalisuse valdkonda, suurendades küberturvalisuse oskuste taset liidus, ja luua tugev küberoskuste baas, täites järgmisi ülesandeid:

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  toetades küberturvalisuse oskuste edasiarendamist, vajaduse korral koos asjaomaste ELi asutuste ja organite, sh ENISAga;

(a)  toetades küberturvalisuse oskuste ja pädevuse edasiarendamist, edendades küberturvalisuse tundmise üldist kõrget taset ning panustades kasutajate ja taristute vastupanuvõimesse liidus koostöös asjaomaste ELi asutuste ja organite, sh ENISAga, eelkõige koolitusprogrammide koostamise ja teadlikkuse suurendamise kampaaniate korraldamise teel.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  andes rahalist toetust küberturvalisuse teadusuuringutele, lähtudes ühisest, pidevalt hinnatavast ja täiustatavast mitmeaastasest strateegilisest, tööstuslikust, tehnoloogia ja teadusuuringute tegevuskavast;

(a)  andes rahalist toetust küberturvalisuse teadusuuringutele, lähtudes ühisest, pidevalt hinnatavast ja täiustatavast mitmeaastasest strateegilisest, tööstuslikust, tehnoloogia ja teadusuuringute plaanist;

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  toetades järgmise põlvkonna küberturvalisuse alase tehnoloogilise võimekuse teemalisi suuremahulisi teadusuuringuid ja näitlikustamisprojekte koostöös tööstusharu ja võrgustikuga;

(b)  toetades järgmise põlvkonna küberturvalisuse alase tehnoloogilise võimekuse teemalisi suuremahulisi teadusuuringuid ja näitlikustamisprojekte koostöös tööstusharu, võrgustiku ja kogukonnaga;

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  toetades küberturvalisuse tehnoloogia standardimise teadusuuringuid ja innovatsiooni;

(c)  toetades küberturvalisuse tehnoloogia Euroopa standardimise edendamiseks vajalikke teadusuuringuid ja innovatsiooni tihedas koostöös eelkõige Euroopa standardiorganisatsioonidega;

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  toetades sõltumatute küberturvalisuse toodete ja protsesside väljatöötamist, tihedat koostööd tööstusharu, võrgustiku ja kogukonnaga;

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 6 – alapunkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c b)  arendades pidevalt muutuvate ohtudega toimetulekuks vajalikke vahendeid ja tehnoloogiat;

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  koondades sidusrühmi, et edendada koostoimet tsiviil- ja kaitsesektori küberturvalisuse teadusuuringute ja turgude vahel;

(c)  koondades sidusrühmi, et edendada koostoimet tsiviil- ja kaitsesektori küberturvalisuse teadusuuringute ja turgude vahel; vajaduse korral kooskõlastades tegevust asjaomaste ELi asutuste ja organitega, sealhulgas ENISAga;

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 8 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  nõustades asjaomaseid sidusrühmi, jagades nendega kogemusi ja edendades nende koostööd;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 8 – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  hallates mitut riiki hõlmavaid küberkaitse projekte, kui liikmesriigid esitavad vastava taotluse, ning seega tegutsedes projektijuhina määruse XXX [määrus, millega luuakse Euroopa Kaitsefond] tähenduses.

(b)  hallates mitut riiki hõlmavaid ja piiriüleseid küberkaitse projekte, kui liikmesriigid esitavad vastava taotluse, ning seega tegutsedes projektijuhina määruse XXX [määrus, millega luuakse Euroopa Kaitsefond] tähenduses.

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 8 – alapunkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  aidates vajaduse korral kaasa pädevuskeskuse rahastatavate küberturvalisuse uuringute põhiõigustele vastavuse ja eetilisuse hindamisele.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

8 a.  toetada liidu jõupingutusi küberturvalisuse valdkonna koostöö tugevdamiseks, täites järgmisi ülesandeid:

 

(a)  hõlbustades võrgustiku ja kogukonna osalemist rahvusvahelistel konverentsidel;

 

(b)  tehes rahvusvahelises koostöövõrgustikus koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Pädevuskeskuse ja riiklike koordineerimiskeskuste suhe põhineb lepingul, mille allkirjastavad pädevuskeskus ja kõik riiklikud koordineerimiskeskused. Lepingus sätestatakse normid, mis reguleerivad pädevuskeskuse ja iga riikliku koordineerimiskeskuse suhet ja ülesannete jaotust.

5.  Pädevuskeskuse ja riiklike koordineerimiskeskuste suhe põhineb lepingul, mille allkirjastavad pädevuskeskus ja kõik riiklikud koordineerimiskeskused. Leping koosneb samadest üldtingimustest, millega sätestatakse normid, mis reguleerivad pädevuskeskuse ja iga riikliku koordineerimiskeskuse suhet ja ülesannete jaotust, ning konkreetse riikliku koordineerimiskeskuse jaoks kohandatud eritingimustest.

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga -45 vastu delegeeritud õigusakte, et kindlaks määrata käesoleva artikli lõikes 5 osutatud lepingute elemendid, kaasa arvatud nende vorm.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  toetada pädevuskeskust selle eesmärkide saavutamisel ja eelkõige küberturvalisuse pädevuskogukonna koordineerimisel;

(a)  toetada pädevuskeskust selle eesmärkide saavutamisel ja eelkõige küberturvalisuse pädevuskogukonna loomisel ja koordineerimisel;

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  lihtsustada tööstusharu ja liikmesriigi tasandi muude osalejate osalemist piiriülestes projektides;

(b)  edendada, ergutada ja lihtsustada kodanikuühiskonna, tarbijaorganisatsioonide, akadeemilise ja teaduskogukonna, tööstusharu, eelkõige idufirmade ja VKEde, ning muude liikmesriigi tasandi osalejate osalemist piiriülestes projektides;

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  anda stiimuleid piiriülesteks projektideks, eelkõige VKEdele;

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  panustada koos pädevuskeskusega sektoripõhiste küberturvalisuse tööstuslike väljakutsete kindlakstegemisse ja nendega tegelemisse;

(c)  panustada koos pädevuskeskusega sektoripõhiste küberturvalisuse probleemide kindlakstegemisse, kaasa arvatud küberspionaaž, ja nendega tegelemisse;

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  teha tihedat koostööd riiklike standardiorganisatsioonidega, et tagada kehtivate standardite kasutuselevõtt ja kaasata uute standardite koostamisse kõik sidusrühmad, eelkõige VKEd;

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  luua koostoimet asjaomaste riikliku ja piirkondliku tasandi tegevustega;

(e)  luua koostoimet asjaomaste riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi tegevustega, et saavutada liidu julgeolek;

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f a)  edendada ja levitada ühist küberturvalisuse miinimumõppekava koostöös liikmesriikide asjaomaste asutustega;

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  tutvustada ja levitada võrgustiku, küberturvalisuse pädevuskogukonna ja pädevuskeskuse asjakohaseid töötulemusi riiklikul või piirkondlikul tasandil;

(g)  tutvustada ja levitada võrgustiku, küberturvalisuse pädevuskogukonna ja pädevuskeskuse asjakohaseid töötulemusi riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h)  hinnata koordineerimiskeskusega samas liikmesriigis asutatud üksuste taotlusi saada küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmeks.

(h)  hinnata koordineerimiskeskusega samas liikmesriigis asutatud üksuste ja üksikisikute taotlusi saada küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmeks;

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt h a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(h a)  edendada teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, eelkõige VKEde huvides, ning pakkuda koos pädevuskeskusega vajalikke küberturvalisuse oskusi ja lahendusi.

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Küberturvalisuse pädevuskogukond aitab täita artiklis 3 sätestatud pädevuskeskuse missiooni ning suurendab ja levitab küberturvalisuse eksperditeadmisi kogu liidus.

1.  Küberturvalisuse pädevuskogukond aitab täita artiklis 3 sätestatud pädevuskeskuse missiooni ning suurendab ja levitab küberturvalisuse eksperditeadmisi kogu liidus ja pakub tehnilist oskusteavet.

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Küberturvalisuse pädevuskogukond koosneb tööstusharust, haridusasutustest ja mittetulunduslikest teadusorganisatsioonidest ning -ühendustest, samuti avaliku sektori üksustest ja muudest üksustest, kes tegelevad operatiivsete ja tehniliste küsimustega. Sinna on koondatud liidus küberturvalisuse tehnoloogilist ja tööstuslikku võimekust omavad peamised sidusrühmad. Sinna kaasatakse riiklikud koordineerimiskeskused ning asjakohaste eksperditeadmistega liidu institutsioonid ja organid.

2.  Küberturvalisuse pädevuskogukond koosneb kodanikuühiskonnast, tööstusharust, sealhulgas VKEd, Euroopa standardiorganisatsioonidest, kasutajate ühendustest, haridusasutustest ja mittetulunduslikest teadusorganisatsioonidest ning -ühendustest, kes tegutsevad riigi või Euroopa tasandil, samuti avaliku sektori üksustest ja muudest üksustest või üksikisikutest, kes tegelevad operatiivsete ja tehniliste küsimustega. Sinna on koondatud liidus küberturvalisuse tehnoloogilist, tööstuslikku, ühiskondlikku, teadus- ja uurimisalast võimekust ja suutlikkust omavad peamised sidusrühmad. Sinna kaasatakse riiklikud koordineerimiskeskused ning asjakohaste eksperditeadmistega liidu institutsioonid ja organid.

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Pädevuskeskuse kaudu rahastatud taristu, rajatised, varad ja ressursid peavad asuma liikmesriikide territooriumil.

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Pädevuskeskus akrediteerib riikliku õiguse alusel asutatud üksused küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmetena pärast seda, kui selle liikmesriigi riiklik koordineerimiskeskus, kus üksus on asutatud, on hinnanud, kas üksus täidab lõikes 3 sätestatud kriteeriume. Akrediteering ei ole ajaliselt piiratud, aga pädevuskeskus võib selle igal ajal tühistada, kui tema või asjaomase riikliku koordineerimiskeskuse hinnangul ei täida üksus lõikes 3 sätestatud kriteeriume või kuulub määruse XXX [uus finantsmäärus] artikli 136 asjakohaste sätete kohaldamisalasse.

4.  Pädevuskeskus akrediteerib lõikes 3 osutatud üksused küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmetena pärast seda, kui selle liikmesriigi riiklik koordineerimiskeskus, kus üksus on asutatud, on hinnanud, kas üksus täidab lõikes 3 sätestatud kriteeriume. Akrediteering ei ole ajaliselt piiratud, aga pädevuskeskus võib selle igal ajal tühistada, kui tema või asjaomase riikliku koordineerimiskeskuse hinnangul ei täida üksus lõikes 3 sätestatud kriteeriume või kuulub määruse XXX [uus finantsmäärus] artikli 136 asjakohaste sätete kohaldamisalasse.

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Liikmesriikide riiklikud koordineerimiskeskused püüavad saavutada ühenduse sidusrühmade – sealhulgas VKEde – tasakaalustatud esindatuse ja ergutavad aktiivselt alaesindatud sidusrühmade osalemist.

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 b.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga -45 vastu delegeeritud õigusaktid, et täpsustada käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud kriteeriume ning neile kriteeriumidele vastavate üksuste akrediteerimise ja hindamise korda.

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a)  ergutavad kogukonna tootjatest ja teenuseosutajatest liikmeid oma tooteid ja teenuseid küberturvalisust käsitleva õigusakti kohaselt vastu võetud sertifitseerimiskavade alusel sertifitseerima.

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  See koostöö toimub töökorra raames. Töökord esitatakse komisjonile eelneva heakskiidu saamiseks.

2.  See koostöö toimub pädevuskeskuse ja liidu asjakohase institutsiooni, organi või asutuse vahel kokku lepitud töökorra raames. Pärast komisjoni eelneva heakskiidu saamist võtab nõukogu töökorra vastu.

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Nõukogusse kuuluvad üks esindaja igast liikmesriigist ja liidu nimel viis komisjoni esindajat.

1.  Nõukogusse kuuluvad üks esindaja igast liikmesriigist ja liidu nimel viis komisjoni esindajat. Nõukogusse kuulub ka üks Euroopa Parlamendi nimetatud liige, kellel ei ole hääleõigust.

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Nõukogu liikmed ja nende asendusliikmed määratakse ametisse lähtuvalt nende tehnoloogiaalastest teadmistest ning asjakohastest juhtimis-, haldus- ja eelarvealastest oskustest. Komisjon ja liikmesriigid püüavad piirata oma esindajate vahetumist nõukogus, et tagada selle töö järjepidevus. Komisjoni ja liikmesriikide eesmärk on saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus nõukogus.

3.  Nõukogu liikmed ja nende asendusliikmed määratakse ametisse lähtuvalt nende teadmistest küberturvalisuse tehnoloogia või teadusuuringute vallas ning asjakohastest juhtimis-, haldus- ja eelarvealastest oskustest. Komisjon ja liikmesriigid püüavad piirata oma esindajate vahetumist nõukogus, et tagada selle töö järjepidevus. Komisjon ja liikmesriigid tagavad meeste ja naiste võrdse esindatuse nõukogus.

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Vajaduse korral võib komisjon kutsuda nõukogu koosolekutele vaatlejaid, sealhulgas asjaomaste liidu organite, asutuste ja talituste esindajaid.

6.  Vajaduse korral võib nõukogu kutsuda oma koosolekutele vaatlejaid, sealhulgas tööstuse ja teaduse nõuandekogu ja muude asjaomaste liidu organite, asutuste ja talituste esindajaid, et tagada oskusteabe kaasamine ning tugevdada sidemeid tööstusharu ja teaduskogukondadega.

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

7 a.  Tööstus- ja teadusnõukogu esimees võib osaleda nõukogu koosolekutel hääleõiguseta vaatlejana, kui need koosolekud puudutavad tema ülesandeid, nagu on sätestatud artiklis 20.

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Tegevdirektor on isik, kellel on eksperditeadmised ja hea maine pädevuskeskuse tegevusvaldkondades.

1.  Tegevdirektor on isik, kellel on põhjalikud teadmised ja erialateadmised pädevuskeskuse tegevusvaldkondades.

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Tegevdirektori nimetab ametisse nõukogu komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast, järgides avatud ja läbipaistvat valikumenetlust.

3.  Tegevdirektori nimetab ametisse nõukogu komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast, järgides avatud, läbipaistvat ja mittediskrimineerivat valikumenetlust ning võttes arvesse soolist võrdõiguslikkust.

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Tegevdirektori ametiaeg on neli aastat. Selle aja lõpuks koostab komisjon hinnangu, milles võetakse arvesse tegevdirektori tegevuse hindamist ning pädevuskeskuse edasisi ülesandeid ja probleeme.

5.  Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Selle aja lõpuks koostab komisjon hinnangu, milles võetakse arvesse tegevdirektori tegevuse hindamist ning pädevuskeskuse edasisi ülesandeid ja probleeme.

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 5 osutatud hinnangut, võib nõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord kuni nelja aasta võrra.

6.  Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 5 osutatud hinnangut, võib nõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord kuni viie aasta võrra.

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h)  koostab järelhindamise tulemuste alusel võetavaid järelmeetmeid sisaldava tegevuskava ning esitab iga kahe aasta järel komisjonile aruande edusammude kohta;

(h)  koostab järelhindamise tulemuste alusel võetavaid järelmeetmeid sisaldava tegevuskava ning esitab iga kahe aasta järel Euroopa Parlamendile ja komisjonile aruande edusammude kohta;

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 – punkt s

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(s)  koostab tegevuskava sise- või välisauditiaruannete ning Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste järelduste põhjal järelmeetmete võtmiseks ning annab tehtud edusammude kohta aru komisjonile kaks korda aastas ja nõukogule korrapäraselt;

(s)  koostab tegevuskava sise- või välisauditiaruannete ning Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste järelduste põhjal järelmeetmete võtmiseks ning annab tehtud edusammude kohta aru Euroopa Parlamendile ja komisjonile kaks korda aastas ja nõukogule korrapäraselt;

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Tööstuse ja teaduse nõuandekogu koosneb kuni 16 liikmest. Liikmed nimetab nõukogu küberturvalisuse pädevuskogukonna üksuste esindajate seast.

1.  Tööstuse ja teaduse nõuandekogu koosneb kuni 25 liikmest. Liikmed nimetab nõukogu küberturvalisuse pädevuskogukonna üksuste esindajate seast, järgides avatud, läbipaistvat ja mittediskrimineerivat valikumenetlust.

Muudatusettepanek    93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Tööstuse ja teaduse nõuandekogu koosseis peab olema tasakaalus ning hõlmama tööstuse, eelkõige VKEde, teadusringkondade ja kodanikuühiskonna, sealhulgas tarbijaorganisatsioonide asjakohast esindatust.

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Tööstuse ja teaduse nõuandekogu liikmetel on eksperditeadmised küberturvalisuse valdkonna teadusuuringute, tööstusarengu, kutsealaste teenuste või nende rakendamise valdkonnas. Eksperditeadmiste nõuded täpsustab nõukogu.

2.  Tööstuse ja teaduse nõuandekogu liikmetel on küberturvalisuse eksperditeadmised vähemalt ühes järgmises valdkonnas:

 

(a)  teadusuuringud,

 

(b)  tööstuse areng,

 

(c)  koolitus ja haridus.

Muudatusettepanek    95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Tööstuse ja teaduse nõuandekogu liikmete ametiaeg on kolm aastat. Neid võib ametisse tagasi nimetada.

4.  Tööstuse ja teaduse nõuandekogu liikmete ametiaeg on neli aastat. Neid võib ametisse tagasi nimetada.

Muudatusettepanek    96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Komisjoni ning Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti esindajad võivad tööstuse ja teaduse nõuandekogu töös osaleda ja seda toetada.

5.  Komisjoni ning Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti esindajad osalevad tööstuse ja teaduse nõuandekogu töös ja toetavad seda.

Muudatusettepanek    97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Tööstuse ja teaduse nõuandekogu kohtub vähemalt kaks korda aastas.

1.  Tööstuse ja teaduse nõuandekogu kohtub vähemalt kolm korda aastas.

Muudatusettepanek    98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a)  annab nõukogule nõu ühe või mitme tööstuse ja teaduse nõuandekogu liikme üldisel kooskõlastamisel töörühmade moodustamise kohta pädevuskeskuse tööga seotud konkreetsetes küsimustes ning nimetab osalejad;

Muudatusettepanek    99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõik 1 – punkt 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 b)  esitab tegevdirektorile ja nõukogule küberturvalisuse tehnoloogia keskmise kuni pikaajalise kestusega tegevuskava projekti;

Muudatusettepanek    100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõik 1 – punkt 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a)  edendab koostööd, võttes aluseks ELi varasemad ja praegused mitme sidusrühma algatused küberturvalisuse valdkonnas.

Muudatusettepanek    101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  Summa Euroopa Kaitsefondist kaitsevaldkonnaga seotud meetmetele ja halduskuludele.

Muudatusettepanek    102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Liidu rahaline toetus ei hõlma artikli 4 lõike 8 punktis b osutatud ülesandeid.

4.  Euroopa Kaitsefond hõlmab artikli 4 lõike 8 punktis b osutatud ülesandeid.

Muudatusettepanek    103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Komisjon võib lõpetada pädevuskeskusele liidu rahalise toetuse andmise, seda proportsionaalselt vähendada või selle andmise peatada, kui osalevad liikmesriigid ei maksa lõikes 1 osutatud osalust või teevad seda ainult osaliselt või liiga hilja.

välja jäetud

Muudatusettepanek    104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

8 a.  Pädevuskeskus teeb tihedat koostööd teiste liidu institutsioonide, asutuste, eelkõige ENISA, ja muude asjaomaste organitega;

Muudatusettepanek    105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Pädevuskeskus tagab üldsusele ja huvitatud isikutele asjakohase, objektiivse, usaldusväärse ja kergesti juurdepääsetava teabe andmise, eelkõige keskuse töötulemuste kohta. Ühtlasi avalikustab pädevuskeskus artikli 41 kohaselt esitatud huvide deklaratsioonid.

2.  Pädevuskeskus tagab üldsusele ja huvitatud isikutele põhjaliku, objektiivse, usaldusväärse ja kergesti juurdepääsetava teabe andmise, eelkõige pädevuskeskuse, võrgustiku, tööstuse ja teaduse nõuandekogu ja kogukonna töö tulemuste kohta. Ühtlasi avalikustab pädevuskeskus artikli 42 kohaselt esitatud huvide deklaratsioonid.

Selgitus

Vastavalt komisjoniga peetud arutelule on viide artiklile 41 parandatud viiteks artiklile 42.

Muudatusettepanek    106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Pädevuskeskus annab üldsusele ja huvitatud isikutele küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmete nimekirja ja avalikustab nende esitatud huvide deklaratsioonid artikli 42 kohaselt.

Muudatusettepanek    107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Lõikes 2 osutatud hindamine hõlmab pädevuskeskuse saavutatud tulemuste hindamist, võttes arvesse selle eesmärke, volitusi ja ülesandeid. Kui komisjon leiab, et pädevuskeskuse tegevuse jätkumine on tema eesmärke, volitusi ja ülesandeid arvestades põhjendatud, võib ta teha ettepaneku pikendada pädevuskeskuse tegevusaega, mis on sätestatud artiklis 46.

3.  Lõikes 2 osutatud hindamine hõlmab pädevuskeskuse saavutatud tulemuste hindamist, võttes arvesse selle eesmärke, volitusi ja ülesandeid ning hinnangut pädevuskeskuse tulemuslikkusele ja tõhususele nende tulemuste saavutamisel. Kui komisjon leiab, et pädevuskeskuse tegevuse jätkumine on tema eesmärke, volitusi ja ülesandeid arvestades põhjendatud, võib ta teha ettepaneku pikendada pädevuskeskuse tegevusaega, mis on sätestatud artiklis 46.

Muudatusettepanek    108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Pädevuskeskuse nõukogu võtab vastu eeskirjad liikmete, organite ja töötajatega seotud huvide konfliktide ärahoidmiseks ja lahendamiseks. Need eeskirjad sisaldavad sätteid, mille eesmärk on vältida teaduse ja tööstuse nõuandekogu ning nõukogus tegutsevate liikmete esindajate vahelist huvide konflikti kooskõlas määrusega XXX [uus finantsmäärus].

Pädevuskeskuse nõukogu võtab vastu eeskirjad liikmete, organite ja töötajatega, sealhulgas tegevdirektoriga seotud huvide konfliktide ärahoidmiseks ja lahendamiseks. Need eeskirjad sisaldavad sätteid, mille eesmärk on vältida teaduse ja tööstuse nõuandekogu ning nõukogus tegutsevate liikmete esindajate vahelist huvide konflikti kooskõlas määrusega XXX [uus finantsmäärus].

Muudatusettepanek    109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Riiklikes koordineerimiskeskustes tagavad huvide konfliktide vältimise, kindlakstegemise ja lahendamise liikmesriigid.

Muudatusettepanek    110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1.  Asukohaliikmesriik tagab pädevuskeskusele parimad võimalikud tegutsemistingimused, et tagada ameti nõuetekohane toimimine, sealhulgas üks asukoht, asukoha ligipääsetavus, sobivate haridusasutuste olemasolu töötajate laste jaoks, piisav juurdepääs tööturule ning sotsiaalkindlustus ja arstiabi nii töötajate lastele kui ka elukaaslastele.

Muudatusettepanek    111

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Pädevuskeskus ja tema asukohaliikmesriik [Belgia] võivad sõlmida halduslepingu, milles käsitletakse privileege ja immuniteete ning kõnealuse liikmesriigi poolt pädevuskeskusele antavat muud toetust.

Pädevuskeskus ja tema asukohaliikmesriik [Belgia] sõlmivad halduslepingu, milles käsitletakse privileege ja immuniteete ning kõnealuse liikmesriigi poolt pädevuskeskusele antavat muud toetust.

Muudatusettepanek    112

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 44 a

 

Delegeeritud volituste rakendamine

 

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

 

2.  Artikli 6 lõikes 5a ja artikli 8 lõikes 4b osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].

 

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 6 lõikes 5a ja artikli 8 lõikes 4b osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

 

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

 

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

 

6.  Artikli 6 lõike 5a ja artikli 8 lõike 4b alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(käesolev artikkel on osa VII peatükist)

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskuse ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustiku loomine

Viited

COM(2018)0630 – C8-0404/2018 – 2018/0328(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

ITRE

1.10.2018

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

istungil teada andmise kuupäev

IMCO

1.10.2018

Arvamuse koostaja

nimetamise kuupäev

Arndt Kohn

24.9.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

6.12.2018

21.1.2019

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

29.1.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

31

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pascal Arimont, Carlos Coelho, Sergio Gaetano Cofferati, Anna Maria Corazza Bildt, Daniel Dalton, Nicola Danti, Pascal Durand, Evelyne Gebhardt, Maria Grapini, Liisa Jaakonsaari, Philippe Juvin, Nosheena Mobarik, Jiří Pospíšil, Marcus Pretzell, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Olga Sehnalová, Jasenko Selimovic, Igor Šoltes, Ivan Štefanec, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Mihai Ţurcanu, Anneleen Van Bossuyt, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Biljana Borzan, Nadja Hirsch, Arndt Kohn, Adam Szejnfeld, Marc Tarabella, Matthijs van Miltenburg, Lambert van Nistelrooij

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

John Stuart Agnew

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSNÕUANDVAS KOMISJONIS

31

+

ALDE

Nadja Hirsch, Matthijs van Miltenburg, Jasenko Selimovic

ECR

Daniel Dalton, Nosheena Mobarik, Anneleen Van Bossuyt

EFDD

Marco Zullo

PPE

Pascal Arimont, Carlos Coelho, Anna Maria Corazza Bildt, Philippe Juvin, Lambert van Nistelrooij, Jiří Pospíšil, Andreas Schwab, Ivan Štefanec, Adam Szejnfeld, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Mihai Ţurcanu

S&D

Biljana Borzan, Sergio Gaetano Cofferati, Nicola Danti, Evelyne Gebhardt, Maria Grapini, Liisa Jaakonsaari, Arndt Kohn, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Olga Sehnalová, Marc Tarabella

VERTS/ALE

Pascal Durand, Igor Šoltes

2

ENF

John Stuart Agnew, Marcus Pretzell

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskuse ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustiku loomine

Viited

COM(2018)0630 – C8-0404/2018 – 2018/0328(COD)

EP-le esitamise kuupäev

12.9.2018

 

 

 

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

ITRE

1.10.2018

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

istungil teada andmise kuupäev

BUDG

1.10.2018

IMCO

1.10.2018

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

otsuse kuupäev

BUDG

9.10.2018

 

 

 

Raportöörid

nimetamise kuupäev

Julia Reda

7.11.2018

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

14.1.2019

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

19.2.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

49

2

6

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Zigmantas Balčytis, Bendt Bendtsen, Xabier Benito Ziluaga, Cristian-Silviu Buşoi, Reinhard Bütikofer, Jerzy Buzek, Angelo Ciocca, Jakop Dalunde, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Fredrick Federley, Ashley Fox, Adam Gierek, Theresa Griffin, András Gyürk, Hans-Olaf Henkel, Seán Kelly, Jeppe Kofod, Peter Kouroumbashev, Zdzisław Krasnodębski, Christelle Lechevalier, Janusz Lewandowski, Edouard Martin, Tilly Metz, Angelika Mlinar, Csaba Molnár, Dan Nica, Angelika Niebler, Morten Helveg Petersen, Miroslav Poche, Carolina Punset, Julia Reda, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Algirdas Saudargas, Neoklis Sylikiotis, Evžen Tošenovský, Kathleen Van Brempt, Martina Werner, Lieve Wierinck, Hermann Winkler, Anna Záborská, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Pilar Ayuso, Michał Boni, Rosa D’Amato, Benedek Jávor, Olle Ludvigsson, Marian-Jean Marinescu, Clare Moody, Markus Pieper, Dominique Riquet, Anneleen Van Bossuyt

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Eleonora Evi, Christelle Lechevalier, Aleksejs Loskutovs, Luigi Morgano

Esitamise kuupäev

22.2.2019


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

49

+

ALDE

Fredrick Federley, Angelika Mlinar, Morten Helveg Petersen, Carolina Punset, Dominique Riquet, Lieve Wierinck

EFDD

Rosa D'Amato, Eleonora Evi

ENF

Christelle Lechevalier

PPE

Pilar Ayuso, Bendt Bendtsen, Michał Boni, Cristian-Silviu Buşoi, Jerzy Buzek, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, András Gyürk, Seán Kelly, Janusz Lewandowski, Aleksejs Loskutovs, Marian-Jean Marinescu, Angelika Niebler, Markus Pieper, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Algirdas Saudargas, Hermann Winkler, Anna Záborská

S&D

Zigmantas Balčytis, Adam Gierek, Theresa Griffin, Jeppe Kofod, Peter Kouroumbashev, Olle Ludvigsson, Edouard Martin, Csaba Molnár, Clare Moody, Luigi Morgano, Dan Nica, Miroslav Poche, Kathleen Van Brempt, Martina Werner, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho

VERTS/ALE

Reinhard Bütikofer, Jakop Dalunde, Benedek Jávor, Tilly Metz, Julia Reda

2

GUE/NGL

Xabier Benito Ziluaga, Neoklis Sylikiotis

6

0

ECR

Ashley Fox, Hans-Olaf Henkel, Zdzisław Krasnodębski, Evžen Tošenovský, Anneleen Van Bossuyt

ENF

Angelo Ciocca

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 11. märts 2019Õigusalane teave