Menetlus : 2017/0333R(APP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0087/2019

Esitatud tekstid :

A8-0087/2019

Arutelud :

PV 13/03/2019 - 24
CRE 13/03/2019 - 24

Hääletused :

PV 14/03/2019 - 11.17

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0218

VAHERAPORT     
PDF 180kWORD 70k
26.2.2019
PE 630.626v02-00 A8-0087/2019

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Valuutafond

(COM(2017)0827 – C8-0000/2018 – 2017/0333R(APP))

Eelarvekomisjon

Majandus- ja rahanduskomisjon

Raportöör: Vladimír Maňka, Pedro Silva Pereira

(Komisjonide ühismenetlus – kodukorra artikkel 55)

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS
 PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Valuutafond

(COM(2017)0827 – C8-0000/2018 – 2017/0333R(APP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Valuutafond (COM(2017)0827),

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni võimalike muutuste ja kohanduste kohta Euroopa Liidu praeguses institutsioonilises ülesehituses(1),

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu toimimise parandamise kohta Lissaboni lepingu võimalusi kasutades(2),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 5. juuli 2018. aasta arvamust majandus- ja rahaliidu reformiettepanekute kohta,

–  võttes arvesse eurorühma esimehe 25. juuni 2018. aasta kirja Euroopa Ülemkogu eesistujale majandus- ja rahaliidu täiendava süvendamise kohta ning euroala tippkohtumisel 29. juunil 2018 tehtud avaldust Euroopa stabiilsusmehhanismi reformi kohta,

–  võttes arvesse eurorühma 4. detsembri 2018. aasta aruannet juhtidele Euroopa majandus- ja rahaliidu süvendamise kohta,

–  võttes arvesse 14. detsembril 2018. aastal euroala tippkohtumisel tehtud avaldust,

–  võttes arvesse 14. novembri 2018. aasta ühist seisukohta Euroopa Komisjoni ja Euroopa stabiilsusmehhanismi vahelise edaspidise koostöö kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga (EKP) 11. aprilli 2018. aasta arvamust ettepaneku kohta võtta vastu määrus, millega luuakse Euroopa Valuutafond(3),

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 18. septembri 2018. aasta arvamust nr 2/2018 „Liidu õigusraamistikule tugineva Euroopa Valuutafondi loomise 6. detsembri 2017. aasta ettepanekut puudutavad auditeerimise ja aruandekohustusega seotud kaalutlused“,

–  võttes arvesse viie juhi 22. juuni 2015. aasta aruannet Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimise kohta, komisjoni 1. märtsi 2017. aasta valget raamatut Euroopa tuleviku kohta ning komisjoni 31. mai 2017. aasta aruteludokumenti majandus- ja rahaliidu süvendamise kohta,

–  võttes arvesse oma 12. juuni 2013. aasta resolutsiooni Euroopa demokraatia tugevdamise kohta tulevases majandus- ja rahaliidus(4),

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2014. aasta resolutsiooni troika (Euroopa Keskpank, Euroopa Komisjon ja Rahvusvaheline Valuutafond) rolli ja tegevuse kohta seoses euroala programme kohaldavate riikidega(5),

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni euroala eelarvesuutlikkuse kohta(6),

–  võttes arvesse oma 30. mai 2018. aasta resolutsiooni 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta(7),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõiget 5,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 55 kohaseid eelarvekomisjoni ning majandus- ja rahanduskomisjoni ühisarutelusid,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni ja majandus- ja rahanduskomisjoni vaheraportit ning eelarvekontrollikomisjoni ja põhiseaduskomisjoni arvamusi (A8-0087/2019),

A.  arvestades, et euro kasutuselevõtt on Euroopa projekti üks kõige olulisemaid poliitilisi saavutusi ning majandus- ja rahaliidu ülesehitamise tugisammas;

B.  arvestades, et finants- ja majanduskriis on toonud esile eurosüsteemi nõrgad kohad, tõstes esile vajaduse viia majandus- ja rahaliidu väljakujundamine ja selle demokraatliku vastutuse ja läbipaistvuse tugevdamine kiiresti lõpule;

C.  arvestades, et euro pakub ELi kodanikele kaitset ja võimalusi; arvestades, et tugev ja stabiilne euroala on selle liikmete ja ELi jaoks äärmiselt oluline;

D.  arvestades, et ühisraha ala liikmetel on tarvis järgida ühiseid eeskirju ja kohustusi, näiteks neid, mis on kehtestatud stabiilsuse ja kasvu paktis, samuti ühiseid vahendeid tõsistele majanduslikele ja finantsšokkidele reageerimiseks ning vastutuse, solidaarsuse, ning ülespoole suunatud sotsiaal-majanduslikuks lähenemise edendamiseks; arvestades, et Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepinguga (ESMi asutamisleping) nähakse ette selge seos Euroopa makromajanduslike järelevalvemehhanismidega, eelkõige stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete, sealhulgas selle paindlikkuse klauslitega, ning jätkusuutlike ja kaasavate struktuurireformide rakendamisega; arvestades, et majandus- ja rahaliidu süvendamisega samal ajal peaks toimuma riskide vähendamine ja jaotamine;

E.  arvestades, et Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) loomine ja hilisem ümberkujundamine Euroopa stabiilsusmehhanismiks (ESM) on olnud oluline samm Euroopa kriisiohjemehhanismi loomise suunas ning on aidanud tugevdada majandus- ja rahaliitu ning anda rahalist abi mitmetele kriisist mõjutatud Euroopa riikidele;

F.  arvestades, et Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) valitsustevaheline olemus mõjutab sellega seotud otsustusprotsessi, ja eelkõige tema suutlikkust majanduslikele ja finantsšokkidele kiirelt reageerida;

G.  arvestades, et ESMi tulevast integreerimist ELi õigusraamistikku tuleks jätkuvalt käsitada osana majandus- ja rahaliidu lõpuleviimise projektist;

H.  arvestades, et käimasolev arutelu Euroopa tuleviku ning majandus- ja rahaliidu teemal on tõstnud esile liikmesriikide erinevad poliitilised seisukohad majandus- ja rahaliidu kaugema tuleviku kohta, kuid annab ka hea aluse oluliseks esimeseks sammuks, et tugevdada selle rolli, arendada välja selle finantsvahendid ning suurendada selle tõhusust ja demokraatlikku vastutust ESMi reformi raames; arvestades, et majandus- ja rahaliidu süvendamise arutelu tulemus peaks olema poliitiline lahendus ESMi reformimiseks;

I.  arvestades, et lühemas perspektiivis peaks ESMi reform aitama kaasa pangandusliidule, kuna sellega tagatakse nõuetekohane ühine eelarvepõhine kaitsemeede ühtse kriisilahendusfondi jaoks;

1.  kiidab heaks komisjoni 6. detsembri 2017. aasta ettepaneku võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Valuutafond, ning peab seda kasulikuks panuseks käimasolevasse arutellu Euroopa tuleviku, majandus- ja rahaliidu süvendamise ning ESMi reformi teemal; väljendab eelkõige heameelt komisjoni ettepaneku üle integreerida ESM liidu õiguskorda;

2.  märgib, et reformitud ESMi täidetavad ülesanded kuuluvad majanduspoliitika valdkonda ning nime „Euroopa Valuutafond“ kasutamine võib olla eksitav; märgib, et Euroopa Keskpank (EKP) tegi oma 11. aprilli 2018. aasta arvamuses ettepaneku säilitada ESMi õigusjärglasele nimi „ESM“; nõuab ülaltoodut arvesse võttes, et nime valimise mõju Euroopa stabiilsusmehhanismi õigusjärglasele hinnataks enne sellise otsuse tegemist nõuetekohaselt ja põhjalikult, et tagada võimalikult väike mõju reformitud ESMi tõrgeteta toimimisele; soovitab jätta alles ESMi praeguse nime, mida tunnustatakse kapitaliturul, et oleks selge, et euroala rahapoliitika jääb ka edaspidi Euroopa Keskpanga pädevusse;

3.  juhib tähelepanu asjaolule, et majandus- ja rahaliidu nõuetekohast toimimist toetab viimase instantsi laenuandjana toimiva institutsiooni olemasolu; võtab seda silmas pidades teadmiseks ESMi positiivse panuse majandus- ja rahaliidu institutsioonilise raamistiku puuduste kõrvaldamisse, eelkõige mitmetele globaalsest finantskriisist ja võlakriisist mõjutatud liikmesriikidele finantsabi andmise teel;

4.  tuletab meelde oma varasemaid seisukohti, milles pooldati ESMi integreerimist ELi õigusraamistikku, tehes sellest täieõigusliku ELi asutuse; rõhutab, et selle integreerimise puhul tuleks samuti arvesse võtta riikide parlamentide rolli ja seda tuleks jätkuvalt käsitada osana majandus- ja rahaliidu lõpuleviimise projektist; on seisukohal, et selline integreerimine muudaks võimalikuks juhtimise ühenduse meetodi kohaselt, tagaks eelarve-eeskirjade ja -kohustuste täieliku järjepidevuse, hõlbustaks majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimist ning suurendaks demokraatlikku legitiimsust ja vastutust Euroopa Parlamendi kaudu;

5.  rõhutab, et kui tulevikus on kaasatud ELi eelarvelised vahendid, peaks parlamendil olema poliitiline võim kasutada eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames kõiki ESMi üle kohaldatavaid eelarvekontrolli alaseid õigusi; märgib, et sel juhul tuleks Euroopa Kontrollikoda pidada sõltumatuks välisaudiitoriks ning talle tuleks eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses anda selge ja ametlik roll;

6.  tuletab meelde riikide parlamentide eelisõiguse teha eelarve- ja demokraatlikku järelevalvet; on seisukohal, et tuleks veelgi parandada riikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi kontrolli reformitud ESMi üle; on veendunud, et riikide parlamentidel peaks olema õigus saada reformitud ESMi tegevuste kohta teavet ning alustada reformitud ESMi haldusdirektoriga dialoogi;

7.  nendib, et komisjoni ettepanek on tekitanud elava arutelu selle poliitilise, rahandusliku ja õigusliku mõju üle; rõhutab aga, et arutelu ESMi institutsioonilise raamistiku pikaajalise nägemuse teemal ei tohiks lükata edasi samme, mida on kiiresti vaja teha, et tugevdada majandus- ja rahaliidu demokraatlikku vastutust ning selle suutlikkust edendada finantsstabiilsust ja lähenemist ning reageerida majanduslikele šokkidele; nõuab seepärast lühemas perspektiivis asjalikku ESMi reformi, mis hõlmab ESMi lepingu läbivaatamist, ilma et see piiraks edasipüüdlikumaid arengusuundi tulevikus;

8.  toonitab, et reformitud ESMi esmane ülesanne peaks olema jätkuvalt anda abivajavatele liikmesriikidele kohandamisprogrammides kokkulepitud eritingimuste alusel üleminekuabi, võttes arvesse komisjoni, Rahvusvahelise Valuutafondi ja Euroopa Keskpanga hallatud varasematest finantsabi programmidest saadud õppetunde; rõhutab, et reformitud ESMil peavad olema selleks vajalikud vahendid; on seepärast vastu mis tahes püüdlustele muuta reformitud ESM üksnes pankadele mõeldud vahendiks või vähendada selle suutlikkust liikmesriike rahaliselt toetada;

9.   tuletab meelde, et praegu ESMile kättesaadavate finantsinstrumentide valik peaks olema kättesaadav ka reformitud ESMile, sh võimalus anda piisavat ennetavat finantsabi, mis võimaldab liikmesriikidel saada EMFi abi enne, kui neil tekivad suured raskused rahastamise leidmisel kapitaliturgudel; toonitab, et juurdepääs ennetavale tingimuslikule krediidiliinile peaks olema kättesaadav kavatsusavalduse alusel ja selle suhtes tuleks kohaldada kriteeriume; märgib, et neid rahalisi vahendeid tuleb kasutada liikmesriikide abistamiseks tõsiste majanduslike ja finantsšokkide korral; tuletab meelde, et liikmesriikidele antavat finantsabi saab täiendada tulevase lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendiga, et edendada majanduslikku ja rahalist stabiliseerimist, investeeringuid ja ülespoole suunatud sotsiaal-majanduslikku lähenemist euroalal;

10.  rõhutab, et majandus- ja rahaliitu kuuluvad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, kes kõik (v.a Taani ja Ühendkuningriik) peavad võtma kasutusele euro ning ühinema euroalaga, mistõttu peaks mis tahes ESM olema osalemiseks avatud kõigile ELi liikmesriikidele;

11.  on seisukohal, et reformitud ESMil peaks olema finantsabi programmide juhtimisel komisjoni kõrval ja koostöös EKPga olulisem roll, tagamaks, et ELi institutsioonilisel raamistikul on vajaduse korral suurem autonoomsus, mis ei takista aga asjakohaseid partnerlusi teiste institutsioonidega, nagu Rahvusvaheline Valuutafond;

12.  rõhutab, et reformitud ESMil peaksid olema oma teadmised, et koostada fondi põhikirjaga nõutud osad ja neid hinnata; rõhutab aga, et ESMi tehtavate finantsabitaotluste hindamine ja selle kohandamisprogrammide kavandamisega seotud otsustusprotsess koostöös teiste institutsioonidega ei tohiks mingilgi viisil asendada, korrata ega dubleerida tavapärast makromajanduslikku ja eelarvejärelevalvet, mis on ette nähtud ELi eelarve-eeskirjade ja -määrustega, mis peavad jääma komisjoni ainupädevusse;

13.  on veendunud, et võimalike tulevaste kohandamisprogrammide puhul tuleks võtta arvesse kavandatud meetmete sotsiaalset mõju, seda ka võrreldes ka poliitika muutmata jätmise pikaajalise mõjuga, lähtudes varasema ja mõtestatud sotsiaalse mõju hindamisest;

14.  rõhutab vajadust tagada, et reformitud ESMis oleks tõhus otsustusprotsess, eriti kiireloomulistes olukordades; nõuab sellega seoses praeguse juhtimiskorralduse hindamist;

15.  nõuab ESMi kiiret reformi, millega määratletakse ümber ESMi roll, funktsioonid ja finantsvahendid, et reformitud ESM saaks pakkuda likviidset abi kriiside lahendamiseks ja olla eelarvepõhine kaitsemeede ühtse kriisilahendusfondi jaoks; palub tungivalt, et ühine kaitsemeede võetaks kasutusele kokkulepitud tingimustel nii ruttu kui võimalik 2020. aastaks ja igal juhul enne 2024. aastat;

16.  rõhutab pangandusliidu süvendamise viivitustest tulenevaid ohte; väljendab heameelt eurorühma 4. detsembri 2018. aasta juhtidele esitatud aruande järelduste üle, mis kõik kiideti heaks euroala 14. detsembri 2018. aasta tippkohtumisel; väljendab eriti heameelt ühtse kriisilahendusfondi ühise kaitsemeetme kasutuselevõtu ettepoole toomise üle, tingimusel et riski vähendamise valdkonnas on tehtud piisavaid edusamme, mida hinnatakse 2020. aastal, ja et kiidetakse heaks ESMi reformi tingimused; tuletab meelde oma varasemat seisukohta viia lõpule Euroopa hoiuste tagamise skeemi loomine, tunnistades, et riskide vähendamine ja riskide jagamine peaksid käima käsikäes; märgib, et ei ole saavutatud mingit otsest tulemust tulevase euroala eelarve ja stabiliseerimisfunktsiooni osas, kuid võtab teadmiseks volitused töötada lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendiga; rõhutab, et on tehtud märkimisväärseid edusamme riskide vähendamise valdkonnas; tuletab meelde, et Euroopa Parlament on selle võimaldamiseks andnud märkimisväärse panuse, seda eelkõige panganduspaketi ja viivislaenude mõistliku toe valdkonnas;

17.  teeb ettepaneku võtta kasutusele protokolli vahetult jõustuva ajutise vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimiseks ESMi ja parlamendi vahel, et parandada institutsioonidevahelist dialoogi ja suurendada ESMi läbipaistvust ja vastutust, täpsustades parlamendi ja tema liikmete õigusi seoses küsimustega, mida esitatakse reformitud ESMile, korraliste kuulamistega, nimetamiste õigustega ja asjakohaste eelarvekontrolliõigustega; tuletab meelde oma taotlust võtta vastu institutsioonidevaheline kokkulepe majanduse juhtimise kohta; rõhutab, et reformitud ESMi tegevdirektori peaks valima Euroopa Parlament nõukogu ettepaneku alusel ja ta peaks olema parlamendi ees aruandekohustuslik; nõuab tungivalt, et reformitud ESMi juhtorganite koosseisus tagataks sooline tasakaal;

18.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogu eesistujale, komisjonile, nõukogule, eurorühmale, Euroopa Keskpangale, Euroopa stabiilsusmehhanismi tegevdirektorile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

ELT C 252, 18.7.2018, lk 201.

(2)

ELT C 252, 18.7.2018, lk 215.

(3)

ELT C 220, 25.6.2018, lk 2.

(4)

ELT C 65, 19.2.2016, lk 96.

(5)

ELT C 378, 9.11.2017, lk 182.

(6)

ELT C 252, 18.7.2018, lk 235.

(7)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0226.


EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS (17.1.2019)

eelarvekomisjonile ning majandus- ja rahanduskomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Valuutafond

(COM(2017)08272017/0333R(APP))

Arvamuse koostaja: Cătălin Sorin Ivan

PA_Consent_Interim

ETTEPANEKUD

Eelarvekontrollikomisjon palub vastutavatel eelarvekomisjonil ning majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et uue Euroopa Valuutafondi (EMF) loomisel tuleb selgelt määratleda aruandekohustuse tingimused ja kanalid;

B.  arvestades, et läbipaistvus on hea valitsemistava oluline osa nii otsuste tegemise tasandil kui ka institutsioonide otsuste rakendamisel;

C.  arvestades, et selgelt tuleks tagada tulevase EMFi parlamentaarne mõõde, kajastades Rahvusvahelise Valuutafondi, Maailma Kaubandusorganisatsiooni ja Maailmapanga praeguseid tavasid seoses parlamentaarsete võrgustike või dialoogidega;

D.  arvestades, et välisauditite korralduse puhul tuleks võtta aluseks Kõrgeimate Kontrolliasutuste Rahvusvahelise Organisatsiooni (INTOSAI) heale valitsemistava suunised;

E.  arvestades, et liikmesriigid ja riiklikud asutused ei saa lahendada üksi liikmesriigi poolt liidu finantsstabiilsusele tekitatud süsteemseid riske;

1.  väljendab heameelt komisjoni esitatud uute meetmete paketi üle, et viia lõpule majandus- ja rahaliidu väljakujundamine kooskõlas Euroopa Parlamendi pikaajalise seisukohaga Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) integreerimise kohta ELi õigusraamistikku; on seisukohal, et pangandusliidu kõik kolm sammast peaksid tugevdama ülemaailmset finantsstruktuuri;

2.  väljendab heameelt euroala ESMi päästefondi Euroopa Valuutafondiks ümberkujundamise üle liidu õigusraamistiku piires, kuivõrd see institutsiooniline määratlemine on oluline samm üldise reformi ning majandus- ja rahaliidu süvendamise edenemises;

3.  märgib, et ühenduse meetodi kasutamine kõnealuses ettepanekus on tugev ajend ELi otsustusprotsessi demokraatliku legitiimsuse ja ELi integratsiooni tugevdamiseks;

4.  on seisukohal, et selline areng annab võimaluse töötada välja tugev aruandlusraamistik, mis hõlmaks välisauditite läbivaatamisel ja arvamustel põhinevat tõhustatud parlamentaarset järelevalvet;

5.  tuletab meelde, et seoses uue institutsiooni loomisega liidu struktuuris toimuvate mis tahes edasiste arengute puhul tuleks alati arvesse võtta ELi demokraatliku vastutuse ja poliitilise järelevalve küsimusi koos suurema läbipaistvuse, selgete avaliku auditeerimise sätete (sealhulgas kõik avaliku auditi mõõtmed, st finants-, vastavus- ja tulemuskomponendid) ning tegevuse tõhususega; on veendunud, et nende elementide kombinatsioon aitab tugevdada ELi majandusjuhtimise parlamentaarset õiguspärasust;

6.  rõhutab, et Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) suhtes ei ole Euroopa Kontrollikojal praegu kindlaid auditeerimisõigusi ja puudub ka ametlik aruandekohustus Euroopa Parlamendi ees;

7.  rõhutab, et Euroopa Parlamendi seisukohti tuleks kuulda võtta, sest uus EMF tegeleb küsimustega, mis mõjutavad ELi või ülemaailmset juhtimist ja puudutavad Euroopa kodanikke; on lisaks seisukohal, et Euroopa riikide parlamendid peaksid olema osa aruandlusahelast, kui kaalul on ELi liikmesriikide poliitika;

8.  on seisukohal, et avaliku sektori audiitorid peaksid tagama kindluse seoses tulevase EMFi avaliku mõõtme ja mõjuga ning Euroopa Kontrollikojale tuleks anda EMFi eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses selge roll kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 287;

9.  soovitab teha Euroopa Valuutafondile ülesandeks hinnata liidu eelarveraamistiku rakendamise ning praeguse eelarvepoliitika kohasust euroala ja riikide tasandil ja anda selle kohta soovitusi, et tagada liikmesriikide eelarvete ja majandusprognooside sõltumatu hindamine;

10.  palub komisjoni ettepanekusse lisada selge sätte, et Euroopa Kontrollikoda on EMFi välisaudiitor, ja määratleda selgesõnaliselt tema õigused;

11.  nõuab, et Euroopa Parlamendile antaks aktiivne roll EMFi tegevdirektori ametissenimetamisel ja tema vastutuse tagamisel, sätestades kohustuse esitada igal aastal Euroopa Parlamendile aruanne;

12.  on seisukohal, et nagu kõik teised ELi institutsioonid ja organid, peaks ka EMF andma korrapäraselt aru Euroopa Parlamendile ning alluma oma tegevuse korrapärasele järelevalvele ja hindamisele seoses usaldusväärse finantsjuhtimisega;

13.  nõuab, et Euroopa Parlamendi ja tulevase EMFi vaheline teabevahetus ja -vood määratletaks selgelt vastastikuse mõistmise memorandumiga.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Valuutafondi loomine

Viited

2017/0333R(APP)

Vastutavad komisjonid

 

BUDG

 

ECON

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

CONT

5.7.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Cătălin Sorin Ivan

9.10.2018

Vastuvõtmise kuupäev

13.12.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

18

4

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Inés Ayala Sender, Jonathan Bullock, Dennis de Jong, Tamás Deutsch, Martina Dlabajová, Luke Ming Flanagan, Ingeborg Gräßle, Arndt Kohn, Georgi Pirinski, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt, Bart Staes, Marco Valli, Derek Vaughan, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Caterina Chinnici, Benedek Jávor, Marian-Jean Marinescu, Péter Niedermüller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Henna Virkkunen

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

18

+

ALDE

Nedzhmi Ali, Martina Dlabajová

PPE

Tamás Deutsch, Ingeborg Gräßle, Marian-Jean Marinescu, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt, Henna Virkkunen, Joachim Zeller

S&D

Inés Ayala Sender, Caterina Chinnici, Arndt Kohn, Péter Niedermüller, Georgi Pirinski, Derek Vaughan

VERTS/ALE

Benedek Jávor, Bart Staes

4

EFDD

Jonathan Bullock, Marco Valli

GUE/NGL

Luke Ming Flanagan, Dennis de Jong

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS (23.1.2019)

eelarvekomisjonile ning majandus- ja rahanduskomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Valuutafond

(COM(2017)0827 – C8 – 2017/0333R(APP))

Arvamuse koostaja: Danuta Maria Hübner

PA_Consent_Interim

ETTEPANEKUD

Põhiseaduskomisjon palub vastutavatel eelarvekomisjonil ning majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised ettepanekud:

1.  väljendab heameelt ettepaneku üle integreerida Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM) ELi õigusraamistikku; tuletab meelde, et sellise integreerimisega peab kaasnema asjakohane demokraatlik vastutus; on seisukohal, et selline integreerimine muudaks võimalikuks juhtimise ühenduse meetodi kohaselt, tagaks fiskaaleeskirjade ja -kohustuste täieliku järjepidevuse, hõlbustaks majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimist ning suurendaks demokraatlikku legitiimsust ja vastutust Euroopa Parlamendi kaudu; tuletab meelde, et ESMi õigusjärglane ei tohiks mingil juhul asendada, dubleerida või osaliselt dubleerida ELi finantsreeglites ja -määrustes ettenähtud tavapärast makromajanduse ja eelarve järelevalvet, mis peab jääma komisjoni ainupädevusse, austades samal ajal ESMi õigusjärglase sõltumatust;

2.  märgib, et ESMi õigusjärglase täidetavad ülesanded kuuluvad majanduspoliitika valdkonda ning nimetuse „Euroopa Valuutafond“ kasutamine võib olla sellega seoses eksitav; märgib lisaks, et ESMi õigusjärglane hakkab täitma ülesandeid, mis lähevad kaugemale pelgast maksete tasumisest; märgib, et Euroopa Keskpank (EKP) tegi oma arvamuses ettepaneku säilitada ESMi õigusjärglasele nimi „ESM“; märgib, et akronüüm ESF kätkeb endas ohtu, et tulevane Euroopa stabiilsusfond ja Euroopa Sotsiaalfond võivad omavahel segi minna; nõuab ülaltoodut arvesse võttes, et nime valimise mõju Euroopa stabiilsusmehhanismi õigusjärglasele hinnataks enne sellise otsuse tegemist nõuetekohaselt ja põhjalikult;

3.  tuletab meelde, et liidu rahapoliitika kuulub EKP ainupädevusse;

4.  on seisukohal, et võttes arvesse kogu ELi ja euroala institutsioonilist ülesehitust, ei tohiks Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) süsteemi ELi õigusraamistikku täielikult üle võtta;

5.  tuletab meelde, et komisjoni ettepanekus nähakse ette ESMi õigusjärglase kui ELi organi loomine, mis muudab ESMi Euroopa Parlamendi ja nõukogu ees vastutavaks ning Euroopa Liidu Kohtu kohtuliku kontrolli alla kuuluvaks; võtab teadmiseks kavandatavad sätted, mis käsitlevad ESMi tulevase õigusjärglase aruandluskohustust;

6.  on seisukohal, et ESMi tulevase õigusjärglase jaoks ette nähtud asjakohane aruandlusraamistik peaks viitama majanduse juhtimisele tervikuna; tuletab meelde praeguse Euroopa Parlamendi palvet jõuda selles valdkonnas institutsioonidevahelisele kokkuleppele;

7.  on veendunud, et Euroopa Parlamendi ja ESMi õigusjärglase vahel sõlmitav mis tahes ajutine kokkulepe oleks märk sellest, et viimase autonoomiat suurendatakse, samal ajal kui Euroopa Parlament asub kindlal seisukohal, et see tuleks vastavalt komisjoni ettepanekule integreerida aluslepingusse ja ELi õiguskorda;

8.  nõuab Euroopa Parlamendi viivitamatut ja asjakohast teavitamist ESMi õigusjärglase vastu võetud ja nõukogus heaks kiidetud otsustest; nõuab tungivalt, et ESMi õigusjärglase tegevdirektor peaks Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoniga läbipaistvat ja korrapärast dialoogi;

9.  rõhutab, et täielik, täpne ja õigeaegne teave on nõuetekohase aruandluskohustuse eeltingimus; toonitab seetõttu, et ESMi õigusjärglase ja Euroopa Parlamendi vahelises tulevases institutsioonidevahelises kokkuleppes, mis käsitleb ESMi õigusjärglase otsuseid, selliste otsuste tausta, juurdepääsu ESMi õigusjärglase dokumentidele ja tema arutelude protokolle, tuleb sätestada kõige kõrgem läbipaistvuse ja aruandekohustuse tase;

10.  rõhutab, et ESMi õigusjärglase tulevasel juhatusel peab olema demokraatlik aruandekohustus; peab kahetsusväärseks, et institutsiooniline osalemine ei ole ESMi liikmete kavandatavas valimismenetluses ette nähtud, ning nõuab, et Euroopa Parlament ja Euroopa Ülemkogu kaasataks nende ametisse nimetamist käsitleva otsuse tegemisse;

11.  nõuab, et Euroopa Kontrollikojale antaks ESMi õigusjärglase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses selge ja ametlik roll ning et Euroopa Parlament peaks asjaomased aruanded läbi vaatama;

12.  nõuab pingutusi, mis tagaksid ESMi õigusjärglase juhtimisorganite koosseisus ning tegevdirektori ametikoha kandidaatide nimekirjas soolise tasakaalu;

13.  mõistab, et liikmesriikidel on vaja olla kaasatud eelarvevahendeid mõjutavate otsuste tegemise menetlustesse; rõhutab siiski, et ESMi õigusjärglane on kriisiohjevahend ja peaks seetõttu suutma kiiresti tegutseda; nõuab õiget tasakaalu ühelt poolt ESMi õigusjärglase üle demokraatliku kontrolli tagamise ja tema aruandekohustuse üle osalevate riikide ees ning teiselt poolt vajaduse vahel võimaldada kiiret meetmete võtmist; tunnistab riikide parlamentide eelarvevolitusi ja võtab teadmiseks sätted, millega tagatakse ESMi õigusjärglase tegevuse läbipaistvus ja aruandekohustus ESMi õigusjärglase liikmete päritoluriikide parlamentide ja teiste osalevate liikmesriikide parlamentide ees;

14.  nõuab seepärast lühemas perspektiivis asjaliku ESMi reformi algatamist, mis hõlmab ESMi lepingu läbivaatamist, ilma et see piiraks edasipüüdlikumaid arengusuundi tulevikus; märgib, et selline reform peaks keskenduma majandus- ja rahaliidu tugevdamisele ja otsustusprotsessi parandamisele, eriti kiireloomulistes olukordades;

15.  märgib, et nii ESMi kaasamine kui ka ESMi õigusjärglase kasutuselevõtmine muudab ELi institutsioonilist ülesehitust; nõuab seetõttu, et küsimus lisataks laiematesse aruteludesse, mis käsitlevad aluslepingute võimalikku läbivaatamist tulevikus.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Valuutafondi loomine

Viited

2017/0333R(APP)

Vastutavad komisjonid

 

BUDG

 

ECON

 

 

 

Arvamuse esitajad

       istungil teada andmise kuupäev

AFCO

13.9.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Danuta Maria Hübner

24.9.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

6.12.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

22.1.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

15

4

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gerolf Annemans, Mercedes Bresso, Pascal Durand, Esteban González Pons, Danuta Maria Hübner, Ramón Jáuregui Atondo, Alain Lamassoure, Jo Leinen, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Markus Pieper, Paulo Rangel, Helmut Scholz, György Schöpflin, Pedro Silva Pereira, Barbara Spinelli, Josep-Maria Terricabras, Kazimierz Michał Ujazdowski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Pervenche Berès, Ashley Fox, Sylvia-Yvonne Kaufmann

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Michael Gahler, Jarosław Wałęsa

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

15

+

ALDE

Maite Pagazaurtundúa Ruiz

NI

Kazimierz Michał Ujazdowski

PPE

Michael Gahler, Esteban González Pons, Danuta Maria Hübner, Alain Lamassoure, Paulo Rangel, György Schöpflin, Jarosław Wałęsa

S&D

Pervenche Berès, Mercedes Bresso, Ramón Jáuregui Atondo, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Jo Leinen, Pedro Silva Pereira

4

ECR

Ashley Fox

ENF

Gerolf Annemans

VERTS/ALE

Pascal Durand, Josep-Maria Terricabras

3

0

GUE/NGL

Helmut Scholz, Barbara Spinelli

PPE

Markus Pieper

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Valuutafondi loomine

Viited

2017/0333R(APP)

Konsulteerimise / nõusolekutaotluse kuupäev

27.6.2018

 

 

 

Vastutavad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

5.7.2018

ECON

5.7.2018

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

CONT

5.7.2018

AFCO

13.9.2018

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Vladimír Maňka

5.7.2018

Pedro Silva Pereira

5.7.2018

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

26.11.2018

29.1.2019

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

20.2.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

59

25

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jonathan Arnott, Hugues Bayet, Pervenche Berès, Reimer Böge, Thierry Cornillet, Esther de Lange, Gérard Deprez, André Elissen, Markus Ferber, José Manuel Fernandes, Jonás Fernández, Eider Gardiazabal Rubial, Stefan Gehrold, Sven Giegold, Neena Gill, Esteban González Pons, Brian Hayes, Iris Hoffmann, Monika Hohlmeier, Gunnar Hökmark, John Howarth, Danuta Maria Hübner, Petr Ježek, Wolf Klinz, Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk, Georgios Kyrtsos, Philippe Lamberts, Olle Ludvigsson, Vladimír Maňka, Marisa Matias, Costas Mavrides, Alex Mayer, Bernard Monot, Siegfried Mureşan, Luděk Niedermayer, Liadh Ní Riada, Jan Olbrycht, Ralph Packet, Dimitrios Papadimoulis, Sirpa Pietikäinen, Răzvan Popa, Dariusz Rosati, Alfred Sant, Pedro Silva Pereira, Jordi Solé, Theodor Dumitru Stolojan, Patricija Šulin, Kay Swinburne, Eleftherios Synadinos, Isabelle Thomas, Ramon Tremosa i Balcells, Inese Vaidere, Marco Valli, Monika Vana, Daniele Viotti, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Xabier Benito Ziluaga, Matt Carthy, Pilar del Castillo Vera, Ashley Fox, Karine Gloanec Maurin, Ramón Jáuregui Atondo, Danuta Jazłowiecka, Janusz Lewandowski, Aleksejs Loskutovs, Thomas Mann, Jörg Meuthen, Michel Reimon, Andreas Schwab, Joachim Starbatty, Lieve Wierinck, Auke Zijlstra

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Ole Christensen, Santiago Fisas Ayxelà, Sylvie Guillaume, Esther Herranz García, Agnes Jongerius, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Danilo Oscar Lancini, Jo Leinen, Marian-Jean Marinescu, Josep-Maria Terricabras, Henna Virkkunen

Esitamise kuupäev

26.2.2019


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

59

+

ALDE

Thierry Cornillet, Gérard Deprez, Petr Ježek, Wolf Klinz, Ramon Tremosa i Balcells, Lieve Wierinck

ECR

Zbigniew Kuźmiuk

PPE

Reimer Böge, Pilar del Castillo Vera, Markus Ferber, José Manuel Fernandes, Santiago Fisas Ayxelà, Stefan Gehrold, Esteban González Pons, Brian Hayes, Esther Herranz García, Monika Hohlmeier, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Danuta Jazłowiecka, Georgios Kyrtsos, Esther de Lange, Janusz Lewandowski, Aleksejs Loskutovs, Thomas Mann, Marian-Jean Marinescu, Siegfried Mureşan, Luděk Niedermayer, Jan Olbrycht, Sirpa Pietikäinen, Dariusz Rosati, Andreas Schwab, Theodor Dumitru Stolojan, Patricija Šulin, Inese Vaidere, Henna Virkkunen

S&D

Hugues Bayet, Pervenche Berès, Ole Christensen, Jonás Fernández, Eider Gardiazabal Rubial, Neena Gill, Karine Gloanec Maurin, Sylvie Guillaume, Iris Hoffmann, John Howarth, Ramón Jáuregui Atondo, Agnes Jongerius, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Jo Leinen, Olle Ludvigsson, Vladimír Maňka, Costas Mavrides, Alex Mayer, Răzvan Popa, Alfred Sant, Pedro Silva Pereira, Isabelle Thomas, Daniele Viotti

25

ECR

Ashley Fox, Bernd Kölmel, Ralph Packet, Joachim Starbatty, Kay Swinburne

EFDD

Jonathan Arnott, Jörg Meuthen, Bernard Monot, Marco Valli

ENF

André Elissen, Danilo Oscar Lancini, Marco Zanni, Auke Zijlstra

GUE/NGL

Xabier Benito Ziluaga, Matt Carthy, Marisa Matias, Liadh Ní Riada, Dimitrios Papadimoulis

NI

Eleftherios Synadinos

VERTS/ALE

Sven Giegold, Philippe Lamberts, Michel Reimon, Jordi Solé, Josep-Maria Terricabras, Monika Vana

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 7. märts 2019Õigusalane teave