Menetlus : 2018/0197(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0094/2019

Esitatud tekstid :

A8-0094/2019

Arutelud :

PV 26/03/2019 - 3
CRE 26/03/2019 - 3

Hääletused :

PV 27/03/2019 - 18.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0303

RAPORT     ***I
PDF 647kWORD 305k
27.2.2019
PE 627.935v02-00 A8-0094/2019

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta

(COM(2018)0372 – C8-0227/2018 – 2018/0197(COD))

Regionaalarengukomisjon

Raportöör: Andrea Cozzolino

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
 EELARVEKONTROLLIKOMISJONI MUUDATUSETTEPANEKUTENA ESITATUD SEISUKOHT
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS
 PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS
 KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS
 KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta

(COM(2018)0372 – C8-0227/2018 – 2018/0197(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0372),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artikleid 177, 178 ja 349, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C8-0227/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 5. detsembri 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust, eelarvekontrollikomisjoni muudatusettepanekutena esitatud seisukohta ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A8-0094/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [2018/XXX] [uus ühissätete määrus]16 kehtestatakse ühiseeskirjad, mida kohaldatakse ühises raamistikus toimivate fondide suhtes, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi „ERF“), Euroopa Sotsiaalfond Plussi (edaspidi „ESF+“), Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (edaspidi „EMKF“), Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (Asylum and Migration Fund – AMIF, edaspidi „AMIF“), Sisejulgeolekufondi (Internal Security Fund – ISF, edaspidi „ISF“) ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi (Border Management and Visa Instrument – BMVI, edaspidi „BMVI“) suhtes (edaspidi „fondid“).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [2018/XXX] [uus ühissätete määrus]16 kehtestatakse ühiseeskirjad, mida kohaldatakse ühises raamistikus toimivate fondide suhtes, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi „ERF“), Euroopa Sotsiaalfond Plussi (edaspidi „ESF+“), Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (edaspidi „EAFRD“), Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (edaspidi „EMKF“), Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi „AMIF“), Sisejulgeolekufondi (edaspidi „ISF“) ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi (edaspidi „BMVI“) suhtes (edaspidi „fondid“).

__________________

__________________

16 [Täielik viide – uus ühissätete määrus]

16 [Täielik viide – uus ühissätete määrus]

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a)  Liikmesriigid ja komisjon tagavad Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi „ERF“), Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Sotsiaalfond Plussi (edaspidi „ESF+“), Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (edaspidi „EMKF“) ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (edaspidi „EAFRD“) vahelise kooskõlastamise, täiendavuse ja sidususe, nii et seal, kus see on edukate projektide loomiseks kasulik, saavad need fondid üksteist täiendada.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  ERFi ja Ühtekuuluvusfondi rakendamisel tuleks kinni pidada Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklis 3 ja ELi toimimise lepingu artiklis 10 sätestatud horisontaalsetest põhimõtetest, sealhulgas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttest, võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. Liikmesriigid peaksid ka järgima ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja tagama selle artiklis 9 sätestatud ligipääsetavuse kooskõlas toodete ja teenuste ligipääsetavusnõudeid ühtlustava liidu õigusega. Liikmesriikide ja komisjoni eesmärk peaks olema kaotada ebavõrdsus, edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja soolise perspektiivi arvestamist ning võidelda diskrimineerimisega soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Fondidest ei tohiks toetada tegevust, mis aitab kaasa eraldatusele mis tahes kujul. ERFi ja Ühtekuuluvusfondi eesmärke tuleks ellu viia säästva arengu raames ning seejuures peaks liit edendama keskkonna säilitamise, kaitsmise ja selle kvaliteedi parandamise eesmärki, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse põhimõtet, et saastaja maksab. Siseturu terviklikkuse säilitamiseks peavad tegevused, millest ettevõtjad kasu saavad, vastama ELi toimimise lepingu artiklites 107 ja 108 sätestatud riigiabi eeskirjadele.

(5)  ERFi ja Ühtekuuluvusfondi rakendamisel tuleks kinni pidada Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklis 3 ja ELi toimimise lepingu artiklis 10 sätestatud horisontaalsetest põhimõtetest, sealhulgas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttest, võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ja Euroopa sotsiaalõiguste sammast. Liikmesriikide ja komisjoni eesmärk peaks olema kaotada sotsiaalne ebavõrdsus ja sissetulekute ebavõrdsus, edendada võitlust vaesuse vastu, soodustada kõrgekvaliteediliste töökohtade loomist ja säilitamist koos nendega kaasnevate õigustega, tagades, et ERF ja Ühtekuuluvusfond edendavad võrdeid võimalusi kõigile, võidelda diskrimineerimisega soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Fondid peaksid ühtlasi edendama üleminekut hooldusasutustes toimuvalt hoolduselt pere- ja kogukonnapõhisele hooldusele, eelkõige mitmekordselt diskrimineeritavate isikute puhul. Fondidest ei tohiks toetada tegevust, mis aitab kaasa eraldatusele mis tahes kujul. ERFi raames tehtavad investeeringud peaksid koostoimes ESF+ga aitama edendada sotsiaalset kaasatust ja vaesusevastast võitlust ning tõsta kodanike elukvaliteeti kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja ÜRO lapse õiguste konventsiooni kohaste kohustustega aidata kaasa laste õiguste edendamisele.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Üha enam ühendatud maailmas ning pidades silmas demograafilist ja rände dünaamikat, on ilmne, et liidu rändepoliitika vajab ühtset käsitlust, mis tugineb eri rahastamisvahendite koostoimele ja vastastikusele täiendavusele. Selleks et tagada sidus, tugev ja järjepidev toetus liikmesriikidevahelisele solidaarsusele ja vastutuse jagamise püüdlustele rände haldamisel, peaks ERF toetama rändajate pikaajalise integreerimise hõlbustamist.

(8)  Üha enam ühendatud maailmas ning pidades silmas sisemist ja välist demograafilist ja rände dünaamikat, on ilmne, et liidu rändepoliitika vajab ühtset käsitlust, mis tugineb eri rahastamisvahendite koostoimele ja vastastikusele täiendavusele. ERF peaks pöörama programmide koostamisel ja täitmisel erilist tähelepanu demograafilistele muutustele kui kesksele probleemile ja esmatähtsale tegevusvaldkonnale. Selleks et tagada sidus, tugev ja järjepidev toetus liikmesriikidevahelisele solidaarsusele ja vastutus ning jagatud püüdlused rände haldamisel, võiks ühtekuuluvuspoliitika aidata kaasa rahvusvahelise kaitse all olevate pagulaste ja rändajate integratsioonile; selleks tuleks võtta vastu käsitlus nende väärikuse ja õiguste kaitsmiseks, muu hulgas integratsiooni ja kohaliku majanduskasvu vahelist vastastikku tugevdavat seost silmas pidades, pakkudes eelkõige taristutoetust integratsioonipoliitika elluviimisel osalevatele linnadele ja kohalikele omavalitsustele;

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Uute probleemidega silmitsi seisvate liikmesriikide ja piirkondade jõupingutuste toetamiseks ja nende kodanike kõrgetasemelise turvalisuse tagamiseks ning radikaliseerumise ärahoidmiseks, tuginedes koostoimele ja vastastikusele täiendavusele muude liidu poliitikavaldkondadega, peaksid ERFi toel tehtavad investeeringud suurendama julgeolekut valdkondades, nagu transport ja energia, kus on vajadus ohutu ja turvalise avaliku ruumi ja elutähtsa taristu järele.

(9)  Sotsiaalse ebavõrdsuse ja uute probleemidega silmitsi seisvate liikmesriikide ja piirkondade pingutuste toetamiseks arengutaseme erinevuste vähendamisel ja ELi piirkondade eri olukordade ühtlustamisel ning kaasava ühiskonna ja kõrgetasemelise turvalisuse tagamiseks ning tõrjutuse ja radikaliseerumise ärahoidmiseks, tuginedes koostoimele ja vastastikusele täiendavusele muude liidu poliitikavaldkondadega, peaksid ERFi toel tehtavad investeeringud suurendama julgeolekut valdkondades, nagu kommunikatsioon, ühistransport, energia ning universaalsed kvaliteetsed avalikud teenused, mis on hädavajalikud selleks, et vähendada piirkondlikku ja sotsiaalset ebavõrdsust, edendada sotsiaalset ühtekuuluvust ja piirkondlikku arengut ning veenda elanikke ja ettevõtjaid piirkonda jääma, kus on vajadus ohutu, kaasaegse, kättesaadava ja turvalise avaliku ruumi ja elutähtsa taristu järele.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Lisaks sellele peaksid ERFi investeeringud aitama välja töötada tervikliku kiire ja digitaalse taristuvõrgu ja soodustada säästvat mitmeliigilist linnalist liikumiskeskkonda.

(10)  Lisaks sellele peaksid ERFi investeeringud aitama välja töötada tervikliku kiire ja digitaalse taristuvõrgu kogu liidus, sh maapiirkondades, kus see on eluliselt vajalik väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEdele), ning soodustada mittesaastavat ja säästvat mitmeliigilist liikumiskeskkonda, pöörates tähelepanu jalakäimisele, jalgrattasõidule, ühistranspordile ja jagatud liikuvusele.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a)  Paljud Euroopas esinevad tõsised probleemid mõjutavad üha enam tõrjutud roma kogukondi, kes elavad sageli kõige ebasoodsamates mikropiirkondades, kus puuduvad ohutu ja kättesaadav joogivesi, kanalisatsioon ja elekter ning kus ei saa kasutada transpordivõimalusi, digiühendust, taastuvenergia süsteeme ning kus puudub vastupanuvõime katastroofidele. Seepärast tuleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi toel aidata parandada romade elutingimusi ja realiseerida nende kui ELi kodanike tõeline potentsiaal, ning liikmesriigid peavad tagama selle, et ka romad saaksid kasu kõigist viiest ERFi ja Ühtekuuluvusfondi poliitikaeesmärgist.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi kohaseid programme rakendavate liikmesriikide institutsioonide üldise haldussuutlikkuse ja juhtimise parandamiseks tuleb võimaldada võtta kõikide erieesmärkide raames toetusmeetmeid.

(12)  Asjakohasele valitsemisele, jõustamisele, piiriülesele koostööle ning parimate tavade ja innovatsiooni levikule kaasa aitamiseks aruka spetsialiseerumise valdkonnas ja ringmajanduses, tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi kohaseid programme rakendavate liikmesriikide institutsioonide üldise haldussuutlikkuse ja juhtimise parandamiseks, sh piirkondlikul ja kohalikul tasandil mitmetasandilise valitsemise põhimõtete kohaselt, tuleb soodustada struktuurset laadi haldussuutlikkuse tugevdamise meetmeid kõikide erieesmärkide toetamiseks. Kui meetmed lähtuvad mõõdetavatest eesmärkidest ja kodanikke ja ettevõtjaid teavitatakse, et nendega lihtsustatakse ja vähendatakse toetusesaajate ja korraldusasutuste halduskoormust, on nende abil võimalik leida õige tasakaal poliitika tulemuspõhisuse ning inspekteerimiste ja kontrollide taseme vahel.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Koostöömeetmete edendamiseks ja elavdamiseks tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi kohaste programmide puhul on vaja edendada kõikide erieesmärkide raames antava toetusega seoses koostöömeetmeid partnerite vahel asjaomases liikmesriigis või eri liikmesriikide vahel. Selline tõhustatud koostöö toimub lisaks ETK/Interregi raames toimuvale koostööle ning peab toetama eelkõige struktureeritud partnerluste koostööd eesmärgiga rakendada piirkondlikke strateegiaid, millele osutatakse komisjoni teatises „Innovatsiooni edendamine Euroopa piirkondades: vastupanuvõimelise, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegiad“17. Partnerid võivad seega olla pärit liidu mis tahes piirkonnast, kuid võivad olla ka piiriülestest piirkondadest ja piirkondadest, mis on hõlmatud makropiirkondliku või mere vesikonna strateegia või nende kahe kombinatsiooniga.

(13)  Koostöömeetmete edendamiseks ja elavdamiseks tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi kohaste programmide puhul on vaja edendada kõikide erieesmärkide raames antava toetusega seoses koostöömeetmeid partnerite (sealhulgas kohaliku ja piirkondliku tasandi partnerite) vahel asjaomases liikmesriigis või eri liikmesriikide vahel. Selline tõhustatud koostöö toimub lisaks ETK/Interregi raames toimuvale koostööle ning peab toetama eelkõige struktureeritud partnerluste koostööd eesmärgiga rakendada piirkondlikke strateegiaid, millele osutatakse komisjoni teatises „Innovatsiooni edendamine Euroopa piirkondades: vastupanuvõimelise, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegiad“17. Partnerid võivad seega olla pärit liidu mis tahes piirkonnast, kuid võivad olla ka piiriülestest piirkondadest ja piirkondadest, mis on hõlmatud Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste, makropiirkondliku või mere vesikonna strateegia või nende kahe strateegia kombinatsiooniga.

_________________

_________________

17 Komisjoni 8. juuli 2017. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, COM(2017) 376 final.

17 Komisjoni 8. juuli 2017. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, COM(2017) 376 final.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a)  Tulevases ühtekuuluvuspoliitikas võib piisavalt arvesse võtta ja toetada neid liidu piirkondi, mida Ühendkuningriigi liidust lahkumise tagajärjed kõige rohkem mõjutavad, eriti piirkondi, mis jäävad selle tagajärjel liidu välismere- või -maismaapiirile.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks et saavutada ÜRO säästva arengu eesmärke, aitavad fondid kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja liikuda selle üldeesmärgi suunas, et ELi eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. ERFi meetmed peaksid toetama kliimaeesmärkide saavutamist 30 % ulatuses fondi kogu rahastamispaketist. Ühtekuuluvusfondi meetmed peaksid toetama kliimaeesmärkide saavutamist 37 % ulatuses fondi kogu rahastamispaketist.

(14)  ERFi ja Ühtekuuluvusfondi eesmärke tuleks viia ellu kestliku arengu raames, võttes eelkõige arvesse, et väga tähtis on võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas liidu kohustustega viia ellu Pariisi kokkulepe, ÜRO 2030. aasta tegevuskava ja kestliku arengu eesmärgid, ning seejuures peaks liit edendama keskkonna säilitamise, kaitsmise ja selle kvaliteedi parandamise eesmärki, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse põhimõtet, et saastaja maksab, keskendudes seejuures vaesusele, ebavõrdusele ja õiglasele üleminekile sotsiaalselt jätkusuutlikule ja keskkonda säästvale majandusele kaasava lähenemisviisi raames koostöös asjaomaste avaliku sektori ja majandus- ja sotsiaalpartnerite ning kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Kajastades kliimamuutustega toimetuleku ja elurikkuse kadumise vastase võitluse olulisust ja selleks, et osaleda niisuguste meetmete rahastamises, mida on vaja võtta ELi, riiklikul ja kohalikul tasandil kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks et saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärke ja samuti tagada terviklike poliitikameetmete kasutamine katastroofide ärahoidmiseks, milles ühendatakse vastupanuvõime, riskide ennetamine, ettevalmistus ja reageerimistegevused, aitavad fondid kliimameetmeid ja elurikkuse kaitsmist liidu poliitikas laiemalt kajastada, eraldades 30 % ELi eelarvekulutustest kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Fondid peavad oluliselt kaasa aitama ringmajanduse ja süsinikuvaese majanduse saavutamisele kõigil liidu territooriumidel ja piirkondlikku mõõdet täielikult arvestades. ERFi meetmed peaksid toetama kliimaeesmärkide saavutamist vähemalt 35 % ulatuses fondi kogu rahastamispaketist. Ühtekuuluvusfondi meetmed peaksid toetama kliimaeesmärkide saavutamist 40 % ulatuses fondi kogu rahastamispaketist. Nendest protsendimääradest tuleks kogu programmitöö perioodi kestel kinni pidada. Selleks selgitatakse kõnealuste fondide ettevalmistamisel ja rakendamisel välja asjakohased meetmed ning neid hinnatakse uuesti asjakohaste hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus. Need meetmed ja nende rakendamiseks eraldatud rahalised vahendid tuleb lisada riiklikesse integreeritud energia- ja kliimakavadesse kooskõlas määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] IV lisaga ning hoonete energiatõhususe muudetud direktiivi (EL) 2018/844 raames kehtestatud pikaajalise renoveerimisstrateegiaga, et aidata saavutada 2050. aastaks hoonete CO2 heitkoguste vähendamine ja lisada need programmidesse. Erilist tähelepanu tuleks pöörata CO2-mahukatele valdkondadele, kus on oodata raskusi seoses CO2-heite vähendamise kohustustega, et aidata neil järgida strateegiaid, mis on kooskõlas liidu kliimakohustustega ja mis on sätestatud lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades ning HKSi direktiivis 2018/410, ning kaitsta töötajaid ka koolituse ja ümberõppe võimaluste kaudu.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Selleks et ERFil oleks võimalik toetada ETK/Interregi raames nii investeeringuid taristutesse ja sellega kaasnevaid investeeringuid kui ka koolitus- ja integratsioonitegevusi, on vaja ette näha, et ERF võib toetada ka tegevusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/XXX [uus ESF+]18 loodud ESF+ erieesmärkide raames.

(15)  Selleks et ERFil oleks võimalik toetada ETK/Interregi raames nii investeeringuid taristutesse ja sellega kaasnevaid investeeringuid kui ka koolitus- ja integratsioonitegevusi haldussuutlikkuse ja -pädevuse parandamiseks ja arendamiseks, on vaja ette näha, et ERF võib toetada ka tegevusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/XXX [uus ESF+]18 loodud ESF+ erieesmärkide raames.

__________________

__________________

18 [Täielik viide – uus ESF+]

18 [Täielik viide – uus ESF+]

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Selleks et kasutada piiratud ressursse kõige tõhusamal viisil, peaks ERFi toetus tulusatele investeeringutele asjaomase erieesmärgi raames piirduma mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega (edaspidi „VKEd“) komisjoni soovituse 2003/361/EÜ19 tähenduses, välja arvatud juhul, mil investeeringud hõlmavad koostööd VKEdega teadus- ja uuendustegevuse raames.

(16)  VKEd ja mikroettevõtjad on majanduskasvu, innovatsiooni ja tööhõive peamised edasiviijad ning neil on oluline roll majanduse elavdamisel ja üleminekul jätkusuutlikule liidu majandusele. Tuleb edendada VKEsid sellistes üleeuroopaliste ja piirkondlike probleemidega seonduvates esilekerkivates valdkondades nagu loome- ja kultuurivaldkond ning ühiskonna uusi vajadusi rahuldavad uuenduslikud teenused, sh ebasoodsates oludes olevate kogukondade lõimimine ja sotsiaalne kaasamine, rahvastiku vananemine, hooldus- ja tervishoiuteenused, ökoinnovatsioon ja ressursitõhusus. Selleks et kasutada piiratud ressursse kõige tõhusamal viisil, kuid ilma et see piiraks programmi eesmärkide saavutamist, peaks ERFi toetus tulusatele investeeringutele asjaomase erieesmärgi raames piirduma eelistatavalt mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega (edaspidi „VKEd“) komisjoni soovituse 2003/361/EÜ19 tähenduses, ilma et see piiraks avaliku sektori ettevõtjaid, välja arvatud juhul, mil investeeringud hõlmavad koostööd VKEdega. Siseturu terviklikkuse kaitsmiseks peavad tegevused, millest ettevõtjad kasu saavad, vastama ELi toimimise lepingu artiklites 107 ja 108 sätestatud riigiabi eeskirjadele.

_________________

_________________

19 Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

19 Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  ERF peaks aitama korvata põhilisi regionaalseid ebavõrdsusi liidus ja ühtlustada eri regioonide arengutaset ning vähendada mahajäämust kõige ebasoodsamates piirkondades, sealhulgas neis piirkondades, mis seisavad silmitsi CO2-heite vähendamise kohustustega kaasnevate probleemidega. ERFi toetus tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgil tuleks seega suunata liidu peamistele prioriteetidele kooskõlas määruses (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] sätestatud poliitikaeesmärkidega. Seega peaks ERFi toetus keskenduma sellistele poliitikaeesmärkidele nagu arukam Euroopa uuenduslike ja arukate majanduslike muutuste edendamise teel ning keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa, edendades energiasüsteemi ümberkujundamist keskkonnasäästlikul ja õiglasel viisil, rohelisi ja siniseid investeeringuid, ringmajandust, kliimamuutustega kohanemist ning riskide ennetamist ja juhtimist. Sellise valdkondliku keskendamiseni tuleks jõuda riigi tasandil, võimaldades sealjuures paindlikkust üksikute programmide tasandil ja liikmesriikidest kogurahvatulu alusel moodustatud kolme rühma vahel. Lisaks sellele tuleb sätestada üksikasjalikult liikmesriikide klassifitseerimise metoodika, võttes arvesse äärepoolseimate piirkondade eriolukorda.

(17)  ERF peaks aitama üleminekuperioodil antava rahalise abi kaudu korvata põhilisi regionaalseid ebavõrdsusi liidus ja ühtlustada eri regioonide arengutaset ning vähendada mahajäämust kõige ebasoodsamates piirkondades, sealhulgas neis piirkondades, mis seisavad silmitsi CO2-heite vähendamise kohustustega kaasnevate probleemidega. Fond peaks ka suurendama toimetulekuvõimet ja hoidma ära haavatavate territooriumide mahajäämuse. ERFi toetus tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgil tuleks seega suunata liidu peamistele prioriteetidele kooskõlas määruses (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] sätestatud poliitikaeesmärkidega. Seega peaks ERFi toetus keskenduma konkreetselt kahele poliitikaeesmärgile, milleks on arukam Euroopa uuenduslike, arukate ja kaasavate majanduslike muutuste ja majandusarengu edendamise, tehnoloogiavaldkonna piirkondliku ühendatuse, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) arendamise, ühendatuse ja mõjusa avaliku halduse teel ning keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega vastupanuvõimeline Euroopa kõigile, edendades energiasüsteemi ümberkujundamist keskkonnasäästlikul ja õiglasel viisil, rohelisi ja siniseid investeeringuid, ringmajandust, kliimamuutustega kohanemist ning riskide ennetamist ja juhtimist, võttes seejuures arvesse üldist poliitikaeesmärki, milleks on suuremale ühtekuuluvusele ja solidaarsusele tuginev Euroopa, aidates vähendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ebavõrdsust. Kõnealuse valdkondliku keskendamiseni tuleks jõuda riigi tasandil, võimaldades paindlikkuse määra üksikute programmide tasandil ja piirkondade eri kategooriate vahel, võttes arvesse ka erinevaid arengutasemeid. Lisaks sellele tuleb sätestada üksikasjalikult piirkondade klassifitseerimise metoodika, võttes arvesse äärepoolseimate piirkondade eriolukorda.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 a)  ERFist ja Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatavate investeeringute strateegilise tähtsuse tagamiseks võiksid liikmesriigid esitada nõuetekohaselt põhjendatud taotluse lisapaindlikkuse saamiseks stabiilsuse ja kasvu pakti praeguses raamistikus avalike või samaväärsete struktuursete kulude osas.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Toetuse suunamisel liidu peamistele prioriteetidele on samuti asjakohane pidada kinni valdkondliku keskendamise nõuetest kogu programmitöö perioodil, sealhulgas juhul, kui toimub prioriteetide siire programmi raames või programmide vahel.

(18)  Toetuse suunamisel liidu peamistele prioriteetidele ning kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 174 sätestatud sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkide ning määruses (EL) 2018/xxx [uus ühissätete määrus] sätestatud poliitikaeesmärkidega on samuti asjakohane pidada kinni valdkondliku keskendamise nõuetest kogu programmitöö perioodil, sealhulgas juhul, kui toimub prioriteetide siire programmi raames või programmide vahel.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 a)  ERF peaks tegelema 1994. aasta ühinemisakti protokollis nr 6 struktuurifondide raames eesmärgiga 6 seotud erisätete kohta Rootsis ja Soomes osutatud probleemidega, mis on seotud äärmiselt väikese rahvastikutihedusega piirkondade ligipääsuga suurtele turgudele ja neist kaugel asumisega. ERF peaks käsitlema ka eriomaseid raskusi, millega seisavad silmitsi teatavad saared, piirialad, mägipiirkonnad ja hõredalt asustatud alad, mille arengut aeglustab nende geograafiline asend, pidades silmas nende kestliku arengu toetamist.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Käesoleva määrusega tuleks kehtestada eri liiki tegevused, mille kulusid võivad ERF ja Ühtekuuluvusfond investeeringutega toetada ELi toimimise lepingust tulenevate asjaomaste eesmärkide raames. Ühtekuuluvusfond peaks olema võimeline toetama investeeringuid keskkonda ja TEN-T-sse. ERFi puhul tuleks tegevuste loetelu lihtsustada ning fond peaks olema võimeline toetama investeeringuid taristusse, teenustele juurdepääsuks vajalikke investeeringuid, tulusaid investeeringuid VKEdesse, seadmetesse, tarkvarasse ja immateriaalsesse varasse ning meetmeid seoses teabe, teabevahetuse, uuringute, koostöövõrkude loomise, koostöö, kogemuste vahetamise ja klastreid hõlmavate tegevustega. Programmide rakendamise toetamiseks peaksid mõlemad fondid olema ka võimelised toetama tehnilise abi meetmeid. Selleks et toetada Interregi programmide puhul rohkem sekkumismeetmeid, tuleks kohaldamisala laiendada nii, et see hõlmaks ka suure hulga rajatiste, inimressursside ja kulude jagamist, mis on seotud ESF+ raames võetavate meetmetega.

(19)  Käesoleva määrusega tuleks kehtestada eri liiki tegevused, mille kulusid võivad ERF ja Ühtekuuluvusfond investeeringutega toetada ELi toimimise lepingust tulenevate asjaomaste eesmärkide raames, sh ühisrahastamine. Ühtekuuluvusfond peaks olema võimeline toetama investeeringuid keskkonda ja TEN-T-sse. ERFi puhul tuleks tegevuste loetelu lihtsustada ning võtta arvesse riiklikke ja piirkondlikke vajadusi ja sisemist potentsiaali ning fond peaks olema võimeline toetama investeeringuid taristusse, sh teadusuuringute ja innovatsiooni taristusse ja rajatistesse, kultuuri- ja päranditaristusse, kestliku turismi taristusse, sh turismipiirkondade kaudu, ettevõtetele osutatavatesse teenustesse, elamutesse tehtavaid investeeringuid, teenustele juurdepääsuks vajalikke investeeringuid, keskendudes eelkõige ebasoodsas olukorras olevatele, tõrjutud ja eraldatud kogukondadele, tulusaid investeeringuid VKEdesse, seadmetesse, tarkvarasse ja immateriaalsesse varasse, piirkondade üleminekuperioodi stiimuleid CO2-heite vähendamise protsessis ning meetmeid seoses teabe, teabevahetuse, uuringute, koostöövõrkude loomise, koostöö, kogemuste vahetamisega partnerite vahel ja klastreid hõlmavate tegevustega. Programmide rakendamise toetamiseks peaksid mõlemad fondid olema ka võimelised toetama tehnilise abi meetmeid. Selleks et toetada Interregi programmide puhul rohkem sekkumismeetmeid, tuleks kohaldamisala laiendada nii, et see hõlmaks ka suure hulga rajatiste, inimressursside ja kulude jagamist, mis on seotud ESF+ raames võetavate meetmetega.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Määruse (EL) nr 1316/2013 kohaste üleeuroopalise transpordivõrgu projektide rahastamine jätkub Ühtekuuluvusfondist nii ühise haldamise kui ka otsese rakendamise mudeli kaudu Euroopa ühendamise rahastu raames.

(20)  Määruse (EL) nr 1316/2013 kohaste üleeuroopalise transpordivõrgu projektide rahastamine jätkub Ühtekuuluvusfondist nii ühise haldamise kui ka otsese rakendamise mudeli kaudu Euroopa ühendamise rahastu raames, mille raames lahendatakse puuduvate ühenduslülide ja kitsaskohtadega seonduvad probleemid tasakaalustatult ning parandatakse olemasolevate sildade ja tunnelite ohutust. Nendes võrgustikes tuleb esmatähtsaks pidada investeeringuid maanteetranspordivõrkudesse ja edendada avalikke teenuseid maapiirkondades, eelkõige hõredalt asustatud piirkondades ja peamiselt vananeva elanikkonnaga piirkondades, et edendada linnade ja maapiirkondade omavahelist ühendatust, edendada maaelu arengut ja ületada digilõhe.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Samal ajal on oluline täpsustada tegevused, mis jäävad ERFi ja Ühtekuuluvusfondi kohaldamisalast välja, sealhulgas investeeringud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ20 I lisas loetletud tegevustest, eesmärgiga hoiduda dubleerimast selle direktiiviga juba ette nähtud rahalisi vahendeid. Lisaks sellele tuleb sõnaselgelt sätestada, et ELi toimimise lepingu II lisas loetletud ülemeremaad ja -territooriumid ei vasta ERFist ja Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele.

(21)  Samal ajal on oluline teha ühelt poolt kindlaks koostoime ja teisalt täpsustada tegevused, mis jäävad ERFi ja Ühtekuuluvusfondi kohaldamisalast välja; seda tehakse mitmekordistava mõju saavutamiseks või rahaliste vahendite dubleerimisest hoidumiseks. Lisaks sellele tuleb sõnaselgelt sätestada, et ELi toimimise lepingu II lisas loetletud ülemeremaad ja -territooriumid ei vasta ERFist ja Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele.

_________________

 

20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

 

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 tuleb fonde hinnata konkreetse järelevalvekorra alusel kogutud teabe põhjal, vältides ülereguleerimist ning halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. See kord võib vajaduse korral hõlmata mõõdetavaid näitajaid, et hinnata nende põhjal fondide mõju kohapeal.

(23)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 tuleb fonde hinnata konkreetse järelevalvekorra alusel kogutud teabe põhjal, vältides ülereguleerimist ning halduskoormust. See kord võib vajaduse korral hõlmata mõõdetavaid näitajaid, et hinnata nende põhjal fondide mõju kohapeal.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  Territoriaalsesse arengusse tehtava panuse maksimeerimiseks peaksid selle valdkonna meetmed põhinema integreeritud territoriaalsetel strateegiatel, sealhulgas linnapiirkondades. Seepärast tuleks ERFi toetust anda määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artiklis 22 sätestatud vormis, tagades kohalike, piirkondlike ja linnaasutuste asjakohase kaasamise.

(24)  Territoriaalsesse arengusse tehtava panuse maksimeerimiseks ning majanduslike, demograafiliste, keskkonnaalaste ja sotsiaalprobleemide mõjusamaks lahendamiseks, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 174, looduslikult või demograafiliselt ebasoodsate tingimustega (sh elanikkonna vananemine, maapiirkondade kõrbestumine ja rahvastiku vähenemine, aga ka demograafiline surve, kui põhiteenused on raskesti ligipääsetavad) piirkondades peaksid selle valdkonna meetmed põhinema programmidel, tegevussuundadel või integreeritud territoriaalsetel strateegiatel, sealhulgas linnapiirkondades ja maakogukondades. Need meetmed peaksid olema ühe mündi kaks külge, mis põhinevad nii kesksematel linnastutel ja nende ümbrusel kui ka kaugematel maapiirkondadel. Nende strateegiate puhul võib ka kasutada mitmeid fonde (ERF, ESF+, EMKF, EAFRD) hõlmavat integreeritud lähenemisviisi. Liikmesriigi tasandil tuleks integreeritud territoriaalse arengu jaoks eraldada vähemalt 5 % ERFi vahenditest. Seepärast tuleks toetust anda, tagades kohalike, piirkondlike ja linnaasutuste, majandus- ja sotsiaalpartnerite ning kodanikuühiskonna esindajate ja valitsusväliste organisatsioonide asjakohase kaasamise.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(24 a)  Erilist tähelepanu tuleks pöörata CO2-mahukatele valdkondadele, mis seisavad silmitsi CO2-heite vähendamise kohustustest tulenevate probleemidega, et aidata neil viia ellu strateegiaid, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppe kohaste liidu kliimakohustustega, mis kaitsevad nii töötajaid kui ka mõjutatud kogukondi. Sellised piirkonnad peaksid saama kasutada sihtotstarbelist toetust oma majanduses CO2-heite vähendamise kavade koostamiseks ja elluviimiseks, võttes arvesse, et töötajatele tuleb pakkuda sihipäraseid kutseõppe ja ümberõppe võimalusi.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Linnade säästva arengu raames peetakse vajalikuks toetada integreeritud territoriaalset arengut, et tulla paremini toime linnapiirkondade, sealhulgas funktsionaalsete linnapiirkondade majanduslike, keskkonnaalaste, kliima-, demograafiliste ja sotsiaalsete probleemidega, võttes samal ajal arvesse vajadust edendada linna- ja maapiirkondade vahelisi sidemeid. Põhimõtted, mille alusel valitakse linnapiirkonnad, kus rakendada linnade säästva arengu integreeritud meetmeid, ning neile meetmetele eraldatavad soovituslikud summad tuleks sätestada tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi alla kuuluvates programmides, eraldades nimetatud eesmärgil liikmesriigi tasandil vähemalt 6% ERFi vahenditest. Tuleks ka sätestada, et sellest protsendist peab kinni pidama kogu programmitöö perioodi vältel, kui toimub prioriteetide siire programmi raames või programmide vahel, sealhulgas vahekokkuvõtte tegemisel.

(25)  Linnade kestlikus arengu raames peetakse vajalikuks toetada integreeritud territoriaalset arengut, et tulla paremini toime linnapiirkondade, sealhulgas funktsionaalsete linnapiirkondade ja maakogukondade majanduslike, keskkonnaalaste, kliima-, demograafiliste, tehnoloogiliste ja sotsiaalsete ning kultuuriliste probleemidega, võttes samal ajal arvesse vajadust edendada linna- ja maapiirkondade vahelisi sidemeid, sh vajaduse korral linnalähedaste piirkondade kaudu. Põhimõtted, mille alusel valitakse linnapiirkonnad, kus rakendada linnade kestliku arengu integreeritud meetmeid, ning neile meetmetele eraldatavad soovituslikud summad tuleks sätestada tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi alla kuuluvates programmides. Nimetatud meetmete puhul võib kasutada ka mitmeid fonde (ERF, ESF+, EMKF, EAFRD) hõlmavat integreeritud lähenemisviisi. Liikmesriigi tasandil tuleks linnade kestliku arengu eesmärgi tarbeks eraldada vähemalt 10 % ERFi vahenditest. Tuleks ka sätestada, et sellest protsendist peab kinni pidama kogu programmitöö perioodi vältel, kui toimub prioriteetide siire programmi raames või programmide vahel, sealhulgas vahekokkuvõtte tegemisel.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26)  Selleks et leida või pakkuda välja uusi lahendusi linnade säästva arenguga seotud probleemidega tegelemiseks liidu tasandil, tuleks asendada linnadega seotud uuenduslikud meetmed linnade säästva arengu valdkonnas Euroopa linnaalgatusega, mis viiakse ellu otsese või kaudse eelarve täitmise raames. See algatus peaks hõlmama kõiki linnapiirkondi ja toetama Euroopa Liidu linnade tegevuskava21.

(26)  Selleks et leida või pakkuda välja uusi lahendusi linnade kestlikus arenguga seotud probleemidega tegelemiseks liidu tasandil, tuleks linnadega seotud uuenduslikke meetmeid linnade kestliku arengu valdkonnas jätkata ja kujundada need Euroopa linnaalgatuseks. See algatus peaks toetama Euroopa Liidu linnade tegevuskava21 eesmärgiga ergutada majanduskasvu ja innovatsiooni, parandada elukeskkonda ning selgitada välja sotsiaalprobleemid ning neid edukalt lahendada.

_________________

_________________

21 Nõukogu 24. juuni 2016. aasta järeldused ELi linnade tegevuskava kohta.

21 Nõukogu 24. juuni 2016. aasta järeldused ELi linnade tegevuskava kohta.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27)  Erilist tähelepanu tuleb pöörata äärepoolseimatele piirkondadele, võttes eelkõige vastu meetmed ELi toimimise lepingu artikli 349 alusel, millega nähakse ette täiendavate rahaliste vahendite eraldamine äärepoolseimatele piirkondadele, eesmärgiga katta nende piirkondade lisakulud, mis tekivad ELi toimimise lepingu artiklis 349 loetletud ühe või mitme piirava teguri tõttu, mille püsivus ja ühismõju takistavad olulisel määral kõnealuste piirkondade arengut, eelkõige eraldatus teistest piirkondadest, paiknevus saartel, väiksus, keeruline topograafia ja kliima ning majanduslik sõltuvus teatavatest toodetest. Kõnealuste eraldistega saab katta investeeringuid, tegevuskulusid ja avaliku teenindamise kohustust, eemärgiga hüvitada sellistest piirangutest tulenevad lisakulud. Tegevusabiga võib rahastada kulutusi kaubaveoteenustele, transporditeenuste starditoetusi ning kulutusi seoses tootmisvahendite ladustamispiirangutega, nende ülemääraste mõõtmete ja hooldusega ning kohalikul tööturul inimkapitali puudusega seotud tegevustega. Siseturu terviklikkuse säilitamiseks peaks ERFi toetus tegevus- ja investeerimisabi rahastamiseks äärepoolseimates piirkondades, nagu kõigi ERFi ja Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatavate tegevuste puhul tavaks, vastama riigiabi eeskirjadele, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklites 107 ja 108.

(27)  Erilist tähelepanu tuleb pöörata äärepoolseimatele piirkondadele, võttes eelkõige vastu meetmed ELi toimimise lepingu artikli 349 alusel, millega nähakse ette täiendavate rahaliste vahendite eraldamine äärepoolseimatele piirkondadele eesmärgiga katta nende piirkondade lisakulud, mis tekivad ELi toimimise lepingu artiklis 349 loetletud ühe või mitme piirava teguri tõttu, mille püsivus ja ühismõju takistavad olulisel määral kõnealuste piirkondade arengut, eelkõige eraldatus teistest piirkondadest, paiknevus saartel, väiksus, keeruline topograafia ja kliima ning majanduslik sõltuvus teatavatest toodetest. Kõnealuste eraldistega saab katta investeeringuid, tegevuskulusid ja avaliku teenindamise kohustust eesmärgiga hüvitada sellistest piirangutest tulenevad lisakulud. Tegevusabiga võib rahastada kulutusi kaubaveoteenustele, keskkonnahoidlikule logistikale ja liikuvuskorraldusele, transporditeenuste starditoetusi ning kulutusi seoses tootmisvahendite ladustamispiirangutega, nende ülemääraste mõõtmete ja hooldusega ning kohalikul tööturul inimkapitali puudusega seotud tegevustega. Selle eraldise suhtes ei kohaldata käesolevas määruses sätestatud valdkondlikku keskendamist. Siseturu terviklikkuse säilitamiseks peaks ERFi toetus tegevus- ja investeerimisabi rahastamiseks äärepoolseimates piirkondades, nagu kõigi ERFi ja Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatavate tegevuste puhul tavaks, vastama riigiabi eeskirjadele, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklites 107 ja 108.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29)  Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, korvates põhilisi piirkondlikke ebavõrdsusi liidus, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda eri piirkondade arengutaseme erinevuse, kõige ebasoodsamas olukorras olevate piirkondade mahajäämuse ning liikmesriikide ja piirkondade piiratud rahaliste vahendite tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

(29)  Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, korvates põhilisi piirkondlikke ebavõrdsusi liidus kodanikele suunatud lähenemisviisi abil, mille eesmärk on toetada arengut kogukondade eestvedamisel ja kodanikuaktiivsuse suurendamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda eri piirkondade arengutaseme erinevuse, kõige ebasoodsamas olukorras olevate piirkondade mahajäämuse ning liikmesriikide ja piirkondade piiratud rahaliste vahendite tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 1 a

 

ERFi ja Ühtekuuluvusfondi ülesanded

 

ERF ja Ühtekuuluvusfond aitavad saavutada üldist eesmärki – tugevdada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust.

 

ERF aitab kaasa erinevuste vähendamisele liidu eri piirkondade arengutasemete vahel ning piirkondade majanduse kestliku arendamise ja struktuuriliste kohanduste kaudu mahajäämuse vähendamisele, sh keskkonnaprobleemide lahendamisele kõige ebasoodsamates piirkondades.

 

Ühtekuuluvusfond aitab kaasa üleeuroopaliste võrkude ja keskkonna valdkonna projektide elluviimisele.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt a – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  „Arukam Euroopa majanduse uuendusliku ja aruka ümberkujundamise kaudu“ (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 1“),

(a)  „Arukam Euroopa majanduse uuendusliku, aruka ja kaasava arendamise ja ümberkujundamise ning piirkondliku ühendatuse kaudu tehnoloogiavaldkonnas, arendades info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT), ühendatust ja mõjusat avalikku haldust“ (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 1“),

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt a – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  suurendada teaduspotentsiaali ja innovaatilisust ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõttu;

i)  toetada teaduspotentsiaali ja innovaatilisuse arendamist ja suurendamist, investeeringuid ja taristut, kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõttu ning toetada ja edendada ettevõtjate, teadlaste, akadeemiliste ringkondade ja avaliku sektori asutuste vahelisi innovatsiooniklastreid;

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt a – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)  kasutada hüvesid, mida saavad digitaliseerimisest kodanikud, ettevõtjad ja valitsused;

ii)  suurendada digitaalset ühenduvust ja kasutada hüvesid, mida saavad digitaliseerimisest kodanikud, teadusasutused, ettevõtjad, valitsused ja avaliku halduse asutused piirkondlikul ja kohalikul tasandil, kaasa arvatud arukad linnad ja arukad külad;

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt a – alapunkt iii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii)  soodustada VKEde majanduskasvu ja konkurentsivõimet;

iii)  soodustada VKEde jätkusuutlikku majanduskasvu ja konkurentsivõimet ning anda toetust töökohtade loomiseks ja kaitsmiseks ning toetada tehnoloogilisi uuendusi ja ajakohastamist;

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt a – alapunkt iv

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iv)  arendada aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskusi.

iv)  arendada aruka spetsialiseerumise, õiglase ülemineku, ringmajanduse, sotsiaalse innovatsiooni, ettevõtluse, turismisektori ja tööstus 4.0-le ülemineku alaseid oskusi ja strateegiaid ning suurendada sellealast suutlikkust.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  „Keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa puhtale energeetikale õiglase ülemineku, roheliste ja siniste investeeringute, ringmajanduse, kliimamuutustega kohanemise ning riskiennetuse ja -juhtimise kaudu“ (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 2“),

(b)  „Keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega ja vastupanuvõimeline Euroopa kõigile puhtale energeetikale õiglase ülemineku, roheliste ja siniste investeeringute, ringmajanduse, kliimamuutustega kohanemise ning riskiennetuse ja -juhtimise kaudu“ (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 2“),

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  edendada energiatõhususe meetmeid;

i)  edendada energiatõhususe ja energiasäästu meetmeid ning energiaostuvõimetuse vastu võitlemise meetmeid;

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)  arendada taastuvenergiat;

ii)  arendada säästvat taastuvenergiat;

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – alapunkt iii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii)  töötada välja arukad energiasüsteemid, nutivõrgud ja aruka energiasalvestuse kohalikul tasandil;

iii)  töötada välja arukad energiasüsteemid, nutivõrgud ja arukas energiasalvestus;

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – alapunkt iv

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iv)  soodustada kliimamuutustega kohanemist, riskide ennetamist ja katastroofidele vastupanu võimet;

iv)  soodustada kliimamuutustega kohanemist, riskide ennetamist, äärmuslikele ilmastikunähtustele ja loodusõnnetustele, sh maavärinatele, metsatulekahjudele, üleujutustele ja põuale vastupanu võime haldamist, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid käsitlusi;

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – alapunkt v

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

v)  edendada säästvat veemajandust;

v)  edendada üldist juurdepääsu veele ja säästvat veemajandust;

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – alapunkt vi

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

vi)  soodustada üleminekut ringmajandusele;

vi)  soodustada üleminekut ringmajandusele ja parandada ressursitõhusust;

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – alapunkt vi a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

vi a)  toetada piirkondlikku üleminekut CO2-heite vähendamiseks ning üleminekut vähese CO2-heitega energiatootmisele;

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – alapunkt vii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

vii)  suurendada elurikkust, rohelist taristut linnakeskkonnas ja vähendada saastet.

vii)  kaitsta ja suurendada elurikkust ning looduspärandit, säilitada ja tõsta esile looduskaitsealasid, loodusvarasid ja vähendada igat liiki saastet, nt õhu-, vee-, pinnase-, müra- ja valgusreostust;

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – alapunkt vii a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

vii a)  edendada rohelist taristut funktsionaalsetes linnapiirkondades, arendades väiksemahulist mitmeliigilist linnalist liikumiskeskkonda, mis moodustab osa CO2-neutraalsest majandusest;

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt c – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  „Paremini ühendatud Euroopa liikuvuse ja piirkondliku IKT-ühenduvuse tõhustamise kaudu“ (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 3“),

(c)  „Paremini ühendatud Euroopa kõigile liikuvuse tõhustamise kaudu“ (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 3“),

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt c – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  suurendada digitaalset ühenduvust;

välja jäetud

(Selle muudatusettepaneku tõttu tuleb muuta ka I ja II lisa.)

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt c – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)  edendada säästvat, kliimamuutustele vastupanuvõimelist, intelligentset, turvalist ja mitmeliigilist üleeuroopalist transpordivõrku (TEN-T);

ii)  edendada kliimamuutustele vastupanuvõimelisi, intelligentseid, turvalisi ja kestlikke maantee- ja raudteeühendusi ning mitmeliigilist üleeuroopalist transpordivõrku (TEN-T) ja piiriüleseid ühendusi, keskendudes müra vähendamise meetmetele, kliima- ja keskkonnasõbralikele ühistranspordi- ja raudteevõrkudele;

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt c – alapunkt iii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii)  arendada säästvat, kliimamuutustele vastupanuvõimelist, intelligentset ja mitmeliigilist riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi liikuvust, sealhulgas parandada juurdepääsu TEN-T võrgule, ja piiriülest liikuvust;

iii)  arendada säästvat, kliimamuutustele vastupanuvõimelist, intelligentset ja mitmeliigilist riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi liikuvust, sealhulgas parandada juurdepääsu TEN-T võrgule, ja piiriülest liikuvust ning keskkonnasõbralikke ühistranspordivõrke;

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt c – alapunkt iv

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iv)  soodustada säästvat mitmeliigilist linnalist liikumiskeskkonda.

välja jäetud

(Selle muudatusettepaneku tõttu tuleb muuta ka I ja II lisa.)

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt d – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  „Sotsiaalsem Euroopa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise kaudu“ (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 4“),

(d)  „Sotsiaalsem ja kaasavam Euroopa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise kaudu“ (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 4“),

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt d – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  suurendada tööturgude tulemuslikkust ja juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele sotsiaalse innovatsiooni ja taristu kaudu;

i)  suurendada tööturgude tulemuslikkust ja kaasavust ning juurdepääsu tippkvaliteediga töökohtadele sotsiaalse innovatsiooni ja taristu arendamise ning sotsiaalmajanduse ja innovatsiooni edendamise kaudu;

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt d – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)  hõlbustada juurdepääsu kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonnas taristu arendamise kaudu;

ii)  hõlbustada võrdset juurdepääsu kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele hariduse, koolituse ja elukestva õppe ning spordi valdkonnas ligipääsetava taristu ja ligipääsetavate teenuste arendamise kaudu;

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt d – alapunkt ii a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ii a)  investeerida avaliku sektori asutustele või mittetulundusühistutele kuuluvatesse elamutesse, mis on mõeldud väikese sissetulekuga leibkondade või erivajadustega isikute majutamiseks;

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt d – alapunkt iii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii)  tõhustada tõrjutud kogukondade, migrantide ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade sotsiaal-majanduslikku lõimimist integreeritud meetmete, sealhulgas eluasemete võimaldamise ja sotsiaalteenuste kaudu;

iii)  edendada tõrjutud ja mahajäänud kogukondade, nt romade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade sotsiaal-majanduslikku kaasatust integreeritud meetmete, sealhulgas eluasemete võimaldamise ja sotsiaalteenuste kaudu;

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt d – alapunkt iii a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

iii a)  edendada rahvusvahelise kaitse all olevate pagulaste ja rändajate pikaajalist sotsiaal-majanduslikku lõimimist integreeritud meetmete, sealhulgas majutuse ja sotsiaalteenuste kaudu, pakkudes taristutoetust asjaomastele linnadele ja kohalikele omavalitsustele;

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt d – alapunkt iv

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iv)  tagada võrdse juurdepääsu tervishoiuteenustele, sealhulgas esmatasandi tervishoiuteenustele taristu arendamise kaudu.

iv)  tagada võrdne juurdepääs tervishoiuteenustele, sealhulgas esmatasandi tervishoiuteenustele, tervishoiutaristu ja muude varade arendamise kaudu ning ennetusmeetmete abil ning edendades üleminekut hooldusasutustes toimuvalt hoolduselt pere- ja kogukonnapõhisele hooldusele;

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt d – alapunkt iv a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

iv a)  toetada füüsilist, majanduslikku ja sotsiaalset taaselustamist puudust kannatavate kogukondades.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt e – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  „Kodanikele lähemal olev Euroopa linna- ja maapiirkondade ning rannikualade kestliku ja tervikliku arengu ning kohalike algatuste soodustamise kaudu“ (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 5“),

(e)  „Kodanikele lähemal olev Euroopa linna- ja kõigi muude piirkondade kestliku ja tervikliku arengu ning kohalike algatuste soodustamise kaudu“ (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 5“),

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt e – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  edendada terviklikku sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast arengut, kultuuripärandit ja julgeolekut linnapiirkondades;

i)  soodustada terviklikku ja kaasavat sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast arengut, kultuuri- ja looduspärandit, säästvat turismi, ka turismipiirkondade kaudu, sporti ja julgeolekut linnapiirkondades, sealhulgas funktsionaalsetes linnapiirkondades;

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt e – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)  soodustada terviklikku sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast piirkondlikku arengut, kultuuripärandit ja julgeolekut, sealhulgas maa- ja rannikupiirkondades ka kogukonna juhitud kohaliku arengu kaudu.

ii)  soodustada terviklikku ja kaasavat sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast arengut, kultuuri- ja looduspärandit, säästvat turismi, ka turismipiirkondade kaudu, sporti ja julgeolekut piirkondlikul tasandil, maa-, mägi-, saare- ja rannikupiirkondades, eraldatud ja hõredalt asustatud ja kõigis muudes piirkondades, kus on raskusi põhiteenusele juurdepääsuga, sh ka NUTS 3 tasandil, territoriaalsete ja kohalike arengustrateegiate kaudu määruse (EL) 2018/xxx [uus ühissätete määrus] artikli 22 punktides a, b ja c sätestatud vormis.

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Tõhustatakse selle artikli punkti b alapunktis vii a osutatud väiksemahulist mitmeliigilist linnalist liikumiskeskkonda, mis loetakse toetuskõlblikuks, kui ERFi toetus ei ole suurem kui 10 000 000 eurot.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 3 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Seoses lõikes 1 sätestatud erieesmärkidega võidakse ERFist või, vastavalt vajadusele, Ühtekuuluvusfondist toetada ka tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi alla kuuluvaid meetmeid, kui nendega:

Seoses lõikes 1 sätestatud erieesmärkide saavutamisega võidakse ERFist või Ühtekuuluvusfondist ka

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  parandatakse programmi juhtivate asutuste ja fondide rakendamisega seotud asutuste suutlikkust;

(a)  parandada programmi juhtivate asutuste ja fondide rakendamisega seotud asutuste suutlikkust ning toetada ERFi ja Ühtekuuluvusfondi rakendamise eest vastutavaid avaliku sektori asutusi, kohalikke ja piirkondlikke haldusasutusi, rakendades konkreetseid haldussuutlikkuse suurendamise kavu, mille eesmärk on viia kestliku arengu eesmärgid kohalikule tasandile, lihtsustada menetlusi ja lühendada meetmete elluviimise aega tingimusel, et need on struktuurse iseloomuga ja programmil on mõõdetavad eesmärgid;

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Selle artikli punkti a kohast suutlikkuse suurendamise toetust võib täiendada määruse (EL) nr 2018/xxx (reformide tugiprogramm) alusel loodud reformide tugiprogrammi toetusega.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Punktis b osutatud koostöö hõlmab koostööd partneritega piirialadelt, mittekülgnevatelt aladelt või aladelt, mis on hõlmatud makropiirkondlike või merepiirkondade strateegiate või nende kombinatsiooniga.

Punktis b osutatud koostöö hõlmab koostööd partneritega piirialadelt, mittekülgnevatelt aladelt või aladelt, mis on hõlmatud Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste, makropiirkondlike või merepiirkondade strateegiate või nende kombinatsiooniga.

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 3 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Piirkondlike ja kohalike omavalitsuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide, sealhulgas toetusesaajate sisuline osalemine ERFi programmide ettevalmistamise, rakendamise, järelevalve ja hindamise kõigis etappides tagatakse kooskõlas Euroopa partnerluse käitumisjuhendis ettenähtud põhimõtetega.

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid liigitakse kogurahvatulu alusel järgmiselt:

NUTS 2 tasandi piirkonnad liigitakse ühe elaniku kohta arvestatava sisemajanduse koguprodukti (SKP) alusel järgmiselt:

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  liikmesriigid, kelle kogurahvatulu suhtarv on võrdne 100 %-ga ELi keskmisest või ületab seda (edaspidi „1. rühm“);

(a)  liikmesriigid, kelle SKP elaniku kohta on üle 100 % 27-liikmelise ELi keskmisest SKPst (edaspidi „1. rühm“);

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  liikmesriigid, kelle kogurahvatulu suhtarv on võrdne 75 %-ga ELi keskmisest või ületab seda, kuid jääb alla 100 % ELi keskmisest (edaspidi „2. rühm“);

(b)  liikmesriigid, kelle SKP elaniku kohta on vahemikus 75100 % 27-liikmelise ELi keskmisest SKPst (edaspidi „2. rühm“);

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  liikmesriigid, kelle kogurahvatulu suhtarv jääb alla 75 % ELi keskmisest (edaspidi „3. rühm“).

(c)  liikmesriigid, kelle SKP elaniku kohta jääb alla 75 % 27-liikmelise ELi keskmisest SKPst (edaspidi „3. rühm“).

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab kogurahvatulu suhtarv liikmesriigi kogurahvatulu elaniku kohta (mõõdetuna ostujõu standardina ja arvutatuna liidu 2014.–2016. aasta arvudena) ja EL 27 keskmise kogurahvatulu elaniku kohta suhet ostujõu standardina samal võrdlusperioodil.

Käesoleva artikli kohaldamisel toimub piirkonna liigitamine ühte kolmest piirkonnakategooriast selle alusel, milline on iga piirkonna SKP elaniku kohta (mõõdetuna ostujõu standardina ja arvutatuna liidu 2014.–2016. aasta arvnäitajate alusel) ning 27-liikmelise ELi keskmise SKP suhe elaniku kohta samal võrdlusperioodil.

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 4 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  1. rühma kuuluvad liikmesriigid eraldavad vähemalt 85 % oma ERFi vahendite kogusummast muude kui tehnilise abi prioriteetide raames poliitikaeesmärkidele nr 1 ja nr 2 ning vähemalt 60 % poliitikaeesmärgile nr 1.

(a)  nad eraldavad enam arenenud piirkondade kategooriale (1. rühm):

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 4 – punkt a – alapunkt i (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

i)  vähemalt 50 % ERFi vahendite kogusummast riigi tasandil poliitikaeesmärgile nr 1 ning

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 4 – punkt a – alapunkt ii (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ii)  vähemalt 30 % ERFi vahendite kogusummast riigi tasandil poliitikaeesmärgile nr 2.

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 4 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  2. rühma kuuluvad liikmesriigid eraldavad vähemalt 45 % oma ERFi vahendite kogusummast muude kui tehnilise abi prioriteetide raames poliitikaeesmärgile nr 1 ja vähemalt 30 % poliitikaeesmärgile nr 2.

(b)  nad eraldavad üleminekupiirkondade kategooriale (2. rühm):

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 4 – punkt b – alapunkt i (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

i)  vähemalt 40 % ERFi vahendite kogusummast riigi tasandil poliitikaeesmärgile nr 1 ning

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 4 – punkt b – alapunkt ii (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ii)  vähemalt 30 % ERFi vahendite kogusummast riigi tasandil poliitikaeesmärgile nr 2.

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 4 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  3. rühma kuuluvad liikmesriigid eraldavad vähemalt 35 % oma ERFi vahendite kogusummast muude kui tehnilise abi prioriteetide raames poliitikaeesmärgile nr 1 ja vähemalt 30 % poliitikaeesmärgile nr 2.

(c)  nad eraldavad vähem arenenud piirkondade kategooriale (3. rühm):

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 4 – punkt c – alapunkt i (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

i)  vähemalt 30 % ERFi vahendite kogusummast riigi tasandil poliitikaeesmärgile nr 1 ning

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 4 – punkt c – alapunkt ii (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ii)  vähemalt 30 % ERFi vahendite kogusummast riigi tasandil poliitikaeesmärgile nr 2.

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib asjaomane liikmesriik taotleda ressursside koondamise taseme vähendamist piirkonnakategooriate tasandil kuni viie protsendi võrra või äärepoolseimate piirkondade puhul kümne protsendi võrra valdkondliku eesmärgi puhul, mis on määratletud vastavalt [uue ERFi/Ühtekuuluvusfondi] artikli 3 lõike 4 punkti a alapunktile i; artikli 3 lõike 4 punkti b alapunktile i ja artikli 3 lõike 4 punkti c alapunktile i.

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Kui asjaomase programmi ERFi eraldisi, mis on seotud poliitikaeesmärgiga nr 1 või nr 2 või mõlema eesmärgiga, vähendatakse pärast määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikli [99] kohast vabastamist või tulenevalt kõnealuse määruse artikli [98] kohastest komisjoni finantskorrektsioonidest, ei hinnata lõikes 4 sätestatud valdkondliku keskendamise nõude järgimist uuesti.

6.  Kui asjaomase programmi ERFi eraldisi, mis puudutavad poliitikaeesmärki nr 1 või nr 2, mis on peamised poliitikaeesmärgid, või mõlemat eesmärki, vähendatakse pärast määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikli [99] kohast vabastamist või tulenevalt kõnealuse määruse artikli [98] kohastest komisjoni finantskorrektsioonidest, ei hinnata lõikes 4 sätestatud valdkondliku keskendamise nõude järgimist uuesti.

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a.  Poliitikaeesmärgile nr 5 eraldatud vahendid, mis aitavad kaasa poliitikaeesmärkide nr 1 ja nr 2 saavutamisele, lähevad arvesse valdkondliku keskendamise nõuete täitmisele kaasaaitajana. Kaasaaitamine poliitikaeesmärkide nr 1 ja nr 2 saavutamisele peab olema põhjendatud hinnangu alusel nõuetekohaselt põhjendatud.

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni;

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  tulusad investeeringud VKEdesse;

(c)  tulusad investeeringud ja investeeringud, mis aitavad kaitsta olemasolevaid töökohti ja luua VKEdes uusi töökohti ning mis tahes toetus VKEdele toetuste ja rahastamisvahendite kujul;

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lisaks võidakse toetada muudesse ettevõtetesse kui VKEdesse tehtavaid tulusaid investeeringuid, kui need hõlmavad koostööd VKEdega artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti i kohaselt toetatavates teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud meetmetes.

Võidakse toetada muudesse ettevõtetesse kui VKEdesse tehtavaid tulusaid investeeringuid, kui need hõlmavad koostööd VKEdega või VKEdele kasu toovat ettevõtlustaristut.

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Lisaks võidakse tulusaid investeeringuid VKEdesse toetada ka seoses artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti i kohaselt toetatavate teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud meetmetega.

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Et aidata kaasa poliitikaeesmärgi nr 1 artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktis i sätestatud erieesmärgi saavutamisele, toetatakse ERFist ka koolituse, elukestva õppe ja hariduse valdkonna meetmeid.

Et aidata kaasa poliitikaeesmärgi nr 1 artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktis iv sätestatud erieesmärgi saavutamisele, toetatakse ERFist ka koolituse, mentorluse, elukestva õppe, ümberõppe ja hariduse valdkonna meetmeid.

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  investeeringud keskkonda, sealhulgas kestliku arengu ja energiaga seotud investeeringud, millel on selge keskkonnakasu;

(a)  investeeringud keskkonda, sealhulgas ringmajanduse, kestliku arengu ja taastuvenergiaga seotud investeeringud, millel on selge keskkonnakasu;

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  investeeringud TEN-T võrku;

(b)  investeeringud TEN-T põhi- ja üldvõrku.

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  tehniline abi.

(c)  tehniline abi, sealhulgas kohalike omavalitsuste haldussuutlikkuse ja -pädevuse parandamine ja arendamine nende vahendite haldamisel.

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  teave, teavitamine, uuringud, võrgustike loomine, koostöö, kogemuste vahetamine ja klastreid hõlmavad meetmed;

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad asjakohase tasakaalu punktide a ja b kohaste investeeringute vahel.

Liikmesriigid tagavad asjakohase tasakaalu punktide a ja b kohaste investeeringute vahel iga liikmesriigi investeerimis- ja erivajaduste põhjal.

Muudatusettepanek    93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Summat, mis paigutatakse Ühtekuuluvusfondist ümber Euroopa ühendamise rahastusse,23 kasutatakse TEN-T projektide toetamiseks.

2.  Summa, mis paigutatakse Ühtekuuluvusfondist ümber Euroopa ühendamise rahastusse,23 on proportsionaalne ja seda kasutatakse TEN-T projektide toetamiseks.

_________________

_________________

23 Viide

23 Viide

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  investeeringud lennujaamataristusse, välja arvatud äärepoolseimates piirkondades;

(e)  investeeringud uude piirkondlikku lennujaama ja lennujaamataristusse, välja arvatud:

Muudatusettepanek    95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a)  investeeringud, mis on seotud äärepoolseimate piirkondadega;

Muudatusettepanek    96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt e b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e b)  toetus, mis on seotud TEN-T põhivõrkudega;

Muudatusettepanek    97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt e c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e c)  investeeringud, mis on seotud keskkonnakaitsega ja mille eesmärk on ebasoodsa keskkonnamõju leevendamine või vähendamine.

Muudatusettepanek    98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  investeeringud jäätmete prügilasse ladustamisse;

(f)  investeeringud jäätmete prügilasse ladustamisse, välja äärepoolseimates piirkondades, ja toetus olemasolevate rajatiste käitusest võõrandamiseks, tegevuse ümberkorraldamiseks või turvaliseks muutmiseks, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ1 artikli 4 lõike 2 kohaldamist;

 

____________

 

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

Muudatusettepanek    99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  investeeringud jäätmejääkide käitlemise rajatistesse;

(g)  investeeringud jäätmejääkide käitlemise rajatistesse, välja arvatud äärepoolseimates piirkondades ning juhul, kui on tegemist tipptasemel ringlussevõtu lahendustega kooskõlas ringmajanduse ja jäätmehierarhia põhimõtetega, järgides täielikult direktiivi (EL) 2008/98 artikli 11 lõikes 2 sätestatud eesmärke ning tingimusel, et liikmesriigid on koostanud oma jäätmekavad kooskõlas direktiivi (EL) 2018/851 artikliga 29. Jäätmejääkide all tuleks mõista peamiselt olmejäätmeid, mida ei koguta liigiti, ja jäätmete töötlemisel tekkinud jääke;

Muudatusettepanek    100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(h)  investeeringud fossiilkütuste tootmisse, töötlemisse, ladustamisse või põlemisse, välja arvatud investeeringud, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/33/EÜ26 artiklis 4 määratletud keskkonnasõbralike sõidukitega;

(h)  investeeringud fossiilkütuste tootmisse, töötlemisse, transporti, jaotusse, ladustamisse või põlemisse, välja arvatud investeeringud,

 

(h a)  mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/33/EÜ26 artiklis 4 määratletud keskkonnasõbralike sõidukitega;

 

(h b)  mis on seotud vähese CO2-heitega suure tõhususega koostootmise ja tõhusate kaugküttesüsteemidega;

 

(h c)  mis panustavad olulisel määral üleminekusse CO2-neutraalsele majandusele;

 

(h d)  mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 1. detsembri 2018. aasta direktiivis (EL) 2018/2002 (millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivis (EL) 2018/2001 (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta) sätestatud eesmärkide saavutamisega;

__________________

__________________

26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta (ELT L 120, 15.5.2009, lk 5).

26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta (ELT L 120, 15.5.2009, lk 5).

Muudatusettepanek    101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Selle lõike punktis b nimetatud erandeid piiratakse summaga, mis moodustab ERFi ja Ühtekuuluvusfondi vahendite kogusummast riiklikul tasandil kuni 1 %.

Muudatusettepanek    102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i)  investeeringud lairibataristusse piirkondades, kus on vähemalt kaks samaväärse kategooria lairibavõrku;

välja jäetud

Muudatusettepanek    103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt j

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(j)  rahastamine raudteeveeremi ostmiseks, välja arvatud juhul, kui see on seotud:

välja jäetud

i)  määruse (EÜ) nr 1370/2007 (muudetud) kohase avaliku pakkumismenetluse teel saadud avaliku teenindamise kohustuse täitmisega;

 

ii)  raudteeveoteenuste osutamisega liinidel, mis on täielikult konkurentsile avatud ja toetusesaaja on määruse (EL) 2018/xxxx [InvestEU määruse] alusel rahastamiskõlblik uus turule siseneja.

 

Muudatusettepanek    104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt j a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(j a)  investeeringud selliste hoolekandeasutuste ehitamisse, mis on segregeerivad või piiravad isiklikku valikut ja sõltumatust;

Muudatusettepanek    105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lisaks ei toetata Ühtekuuluvusfondist investeeringuid eluasemetesse, välja arvatud seoses energiatõhususe või taastuvenergia kasutamise edendamisega.

2.  Lisaks ei toetata Ühtekuuluvusfondist investeeringuid eluasemetesse, välja arvatud seoses energia- ja ressursitõhususe või taastuvenergia kasutamise ning eakatele ja puudega inimestele juurdepääsetavate elamistingimuste edendamise ning maavärinakindlaks kohandamisega.

Muudatusettepanek    106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 6 a

 

Partnerlus

 

1.  Iga liikmesriik tagab kooskõlas kavandatud ühissätete määruse (komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 240/2014) artikliga 6 sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja teenusekasutajate sisulise ja kaasava osalemise ERFist ja Ühtekuuluvusfondist eelarve jagatud täitmise raames toetatud tegevuste ja poliitikameetmete haldamises, programmitöös, rakendamises, järelevalves ja hindamises.

Muudatusettepanek    107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  I lisas sätestatud ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid, mis on seotud ERFi ja Ühtekuuluvusfondiga, ning, vajaduse korral, programmipõhiseid väljund- ja tulemusnäitajaid kasutatakse kooskõlas määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikli [12 lõike 1] teise lõigu punktiga a, artikli [17 lõike 3] punkti d alapunktiga ii ja artikli [37 lõike 2] punktiga b.

1.  I lisas sätestatud ja määratletud ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid, mis on seotud ERFi ja Ühtekuuluvusfondiga, ning, kui see on asjakohane, programmipõhiseid väljund- ja tulemusnäitajaid kasutatakse kooskõlas määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikli [12 lõike 1] teise lõigu punktiga a, artikli [17 lõike 3] punkti d alapunktiga ii ja artikli [37 lõike 2] punktiga b.

Muudatusettepanek    108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Liikmesriigid võivad esitada nõuetekohaselt põhjendatud taotluse lisapaindlikkuse võimaldamiseks stabiilsuse ja kasvu pakti praeguses raamistikus avaliku sektori või samaväärsete struktuuriliste kulude osas, mida avalikud haldusasutused toetavad ERFi ja Ühtekuuluvusfondi raames investeeringute kaasfinantseerimise kaudu. Komisjon hindab stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslike või paranduslike sätete kohase eelarve kohandamise kindlaksmääramisel hoolikalt asjaomast taotlust, võttes arvesse ERFist ja Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatavate investeeringute strateegilist tähtsust.

Muudatusettepanek    109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  ERFist võidakse toetada integreeritud territoriaalset arengut määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikli 4 lõikes 2 osutatud mõlema eesmärgi programmide raames kooskõlas kõnealuse määruse [uus ühissätete määrus] III jaotise II peatükiga.

1.  ERFist toetatakse integreeritud territoriaalset arengut määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikli 4 lõikes 2 osutatud mõlema eesmärgi programmide raames kooskõlas kõnealuse määruse [uus ühissätete määrus] III jaotise II peatükiga.

Muudatusettepanek    110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Vähemalt 5% ERFi vahenditest, mis on liikmesriigi tasandil kättesaadavad tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames muuks kui tehniliseks abiks, suunatakse integreeritud territoriaalse arengu tarbeks mitte-linnalistes piirkondades, mis kannatavad ebasoodsate looduslike, geograafiliste või demograafiliste tingimuste või ebasoodsa olukorra tõttu või kus on raskusi põhiteenuste kättesaadavusega. Sellest summast vähemalt 17,5 % eraldatakse maapiirkondadele ja kogukondadele, võttes arvesse arukate külade pakti sätteid selliste projektide arendamiseks nagu arukad külad.

Muudatusettepanek    111

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid rakendavad ERFi toetatavat integreeritud territoriaalset arengut üksnes määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artiklis [22] osutatud vormide kaudu.

2.  Liikmesriigid rakendavad integreeritud territoriaalset arengut konkreetse tegevussuuna või programmi kaudu või määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artiklis [22] osutatud muude vormide kaudu ning nad võivad kasutada mitmeid fonde (ERF, ESF+, EMKF, EAFRD) hõlmavat ja integreeritud lähenemisviisi.

Muudatusettepanek    112

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  ERFist toetatakse territoriaalsetel strateegiatel põhinevat integreeritud territoriaalset arengut kooskõlas määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikliga [23] ja see areng on suunatud linnapiirkondadele („kestlik linnaareng“) kõnealuse määruse artikli 4 lõikes 2 osutatud mõlema eesmärgi programmide raames.

1.  Selleks, et tulla toime majanduslike, keskkonna- ja kliimaalaste, demograafiliste ja sotsiaalsete probleemidega, toetatakse ERFist territoriaalsetel strateegiatel põhinevat integreeritud territoriaalset arengut kooskõlas määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikliga [23], kusjuures kasutada võib ka mitmeid fonde (ERF, ESF+) hõlmavat ja integreeritud lähenemisviisi, ja see areng on suunatud funktsionaalsetele linnapiirkondadele („kestlik linnaareng“) kõnealuse määruse artikli 4 lõikes 2 osutatud mõlema eesmärgi programmide raames.

Muudatusettepanek    113

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vähemalt 6 % ERFi vahenditest, mis on eraldatud liikmesriigi tasandil tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames muuks kui tehniliseks abiks, suunatakse kestliku linnaarengu tarbeks kogukonna juhitud kohaliku arengu, integreeritud territoriaalsete investeeringute või mõne muu poliitikaeesmärgi nr 5 kohase territoriaalse vahendi vormis.

Vähemalt 10 % ERFi vahenditest, mis on eraldatud liikmesriigi tasandil tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames muuks kui tehniliseks abiks, suunatakse kestliku linnaarengu tarbeks konkreetse programmi, kindla prioriteetse tegevussuuna, kogukonna juhitud kohaliku arengu, integreeritud territoriaalsete investeeringute või mõne muu territoriaalse vahendi vormis, nagu on osutatud määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikli 22 punktis c. Määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artiklis 6 osutatud linnaasutustele antakse õigus valida välja meetmed ja kaasatavad projektid. Poliitikaeesmärgist nr 5 erinevate poliitikaeesmärkide raames välja arendatud tegevused võivad, kui nad on ühtlustatud, aidata kaasa kestliku linnaarengu tarbeks tehtavate eraldiste 10 % alammäära saavutamisele. Poliitikaeesmärgi nr 5 alusel tehtud investeeringuid ja muude poliitikaeesmärkide raames toimuvat tegevust, kui need on kooskõlas kestliku linnaarenguga, tuleks lugeda selle 10 % saavutamisele kaasa aitavaks.

Muudatusettepanek    114

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kõnealune algatus hõlmab kõiki linnapiirkondi ja toetab liidu linnade tegevuskava.

Kõnealune algatus hõlmab kõiki funktsionaalseid linnapiirkondi ja sellega toetatakse liidu linnade tegevuskava partnerlusi ja aidatakse katta organisatsioonilisi kulusid. Kohalikud omavalitsused tuleks Euroopa linnaarengu algatuse väljatöötamisse ja rakendamisse aktiivselt kaasata.

Muudatusettepanek    115

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  toetus suutlikkuse suurendamiseks;

(a)  toetus suutlikkuse suurendamiseks, sealhulgas vahetustegevus piirkondlike ja kohalike esindajate jaoks piirkondlikul tasandil;

Muudatusettepanek    116

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  toetus uuenduslikeks tegevusteks;

(b)  toetus uuenduslikeks tegevusteks, mis võivad saada täiendavat kaasrahastust määruse (EL) 2018/xxx (EAFRD) raames ning mida võib eraldada ühiselt Euroopa maaelu arengu võrgustikuga, eriti seoses maa- ja linnapiirkondade vaheliste sidemete ning projektidega, millega toetatakse linna- ja funktsionaalsete linnapiirkondade arengut;

Muudatusettepanek    117

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  toetus teabele, poliitilise strateegia väljatöötamisele ja teavitamisele.

(c)  toetus teabele, territoriaalse mõju hindamisele, poliitilise strateegia väljatöötamisele ja teavitamisele.

Muudatusettepanek    118

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ühe või mitme liikmesriigi taotlusel võidakse Euroopa linnaarengu algatuse raames toetada ka valitsustevahelist koostööd linnu käsitlevatel teemadel.

Ühe või mitme liikmesriigi taotlusel võidakse Euroopa linnaarengu algatuse raames toetada ka valitsustevahelist koostööd linnu käsitlevatel teemadel, näiteks kestlike linnade võrdlusraamistikku ja Euroopa Liidu territoriaalset tegevuskava ning ÜRO kestliku arengu eesmärkide kohaandamist kohaliku tasandi oludega.

Muudatusettepanek    119

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Komisjon esitab igal aastal Euroopa Parlamendile aruande Euroopa linnaarengu algatuse raames saavutatud arengutest.

Muudatusettepanek    120

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 10 a

 

Piirkonnad, kus on ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused ja probleemid

 

1.  ERFist kaasrahastatavate programmide puhul, mis hõlmavad ELi toimimise lepingu artiklis 174 osutatud raskete ja püsivate ebasoodsate looduslike või demograafiliste tingimuste ja probleemidega piirkondi, tuleb erilist tähelepanu pöörata nendele piirkondadele raskustega tegelemisele.

 

Täpsemalt tuleb NUTS 3 tasandi piirkondade või kohalike haldusüksuste klastrite suhtes, kus rahvastiku tihedus on hõredalt asustatud piirkondade puhul väiksem kui 12,5 inimest km² kohta või väga hõredalt asustatud piirkondade puhul väiksem kui 8 inimest km² kohta või kus rahvastik on vahemikus 2007–2017 vähenenud keskmiselt enam kui 1 % võrra, kohaldada konkreetseid piirkondlikke ja riiklikke kavasid, et suurendada piirkonna atraktiivsust ja äriinvesteeringuid ning edendada digitaalsete ja avalike teenuste kättesaadavust, kaasa arvatud partnerluslepinguga seotud rahalisi vahendeid. Sihtotstarbelised rahalised vahendid võib määrata kindlaks partnerluskokkuleppega.

Muudatusettepanek    121

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Äärepoolseimatele piirkondadele ettenähtud spetsiaalset lisaeraldist kasutatakse lisakulude hüvitamiseks, mis tulenevad kõnealuste piirkondade arengut ühel või mitmel, ELi toimimise lepingu artiklis 349 loetletud viisil püsivalt piiravast asjaolust.

1.  Artiklit 3 ei kohaldata äärepoolseimatele piirkondadele ette nähtud spetsiaalse lisaeraldise suhtes. Seda äärepoolseimatele piirkondadele ette nähtud spetsiaalset lisaeraldist kasutatakse lisakulude hüvitamiseks, mis tulenevad kõnealuste piirkondade arengut ühel või mitmel, ELi toimimise lepingu artiklis 349 loetletud viisil püsivalt piiravast asjaolust.

Muudatusettepanek    122

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Erandina artikli 4 lõikest 1 võib ERF toetada tulusaid investeeringuid äärepoolseimate piirkondade ettevõtetesse, olenemata nende ettevõtete suurusest.

Muudatusettepanek    123

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Artikli 7 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

2.  Artikli 7 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast kuni 31. detsembrini 2027.

Muudatusettepanek    124

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 13 a

 

Kehtetuks tunnistamine

 

Määrused (EL) nr 1301/2013 ja (EL) nr 1300/2013 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021, piiramata käesoleva määruse artikli 12 kohaldamist.

Muudatusettepanek    125

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 13 b

 

Läbivaatamine

 

Euroopa Parlament ja nõukogu vaatavad käesoleva määruse läbi 31. detsembriks 2027 vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 177.

Muudatusettepanek    126

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – poliitiline eesmärk 1 – veerg 1 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.   Arukam Euroopa majanduse innovaatilise ja aruka ümberkujundamise kaudu

1.   Arukam Euroopa majanduse uuendusliku ja aruka ümberkujundamise kaudu, piirkondliku ühendatuse kaudu tehnoloogiavaldkonnas, arendades info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT), ühendatust ja tõhusat avalikku haldust“ (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 1“)

Muudatusettepanek    127

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – poliitiline eesmärk 1 – veerg 2 – väljundid – RÜV -01 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

RÜV -01 – piirkondlik keskmine sissetulek

Muudatusettepanek    128

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – poliitiline eesmärk 1 – veerg 2 – väljundid – RÜV 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

RÜV 10 a – ettevõtjad, kes on saanud toetust oma toodete ja teenuste ringmajandusse üleviimiseks

Muudatusettepanek    129

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – poliitiline eesmärk 1 – veerg 2 – väljundid – RÜV 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

RÜV 14 a – ülikiirele lairibaühendusele juurdepääsuga täiendavad sotsiaalmajanduslikud keskused

Muudatusettepanek    130

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – poliitiline eesmärk 1 – veerg 2 – väljundid – RÜV 14 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

RÜV 14 b – sotsiaalmajanduslikud keskused, kes on tellinud lairibaühenduse väga suure läbilaskevõimega võrku

Muudatusettepanek    131

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – poliitiline eesmärk 1 – veerg 3 – tulemused – RÜT -01 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

RÜT -01 – artikli 3 lõikes 3 määratletud piirkondliku tulu suhtarvu kasv

Muudatusettepanek    132

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – poliitiline eesmärk 1 – veerg 3 – tulemused – RÜT 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

RÜT 14 – avalikke digitaalteenuseid kasutavad ettevõtted*

RÜT 14 – avalike digitaalteenuste kasutajad*

Muudatusettepanek    133

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – veerg 1 – poliitiline eesmärk 2 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa puhtale energeetikale õiglase ülemineku, roheliste ja siniste investeeringute, ringmajanduse, kliimamuutustega kohanemise ning riskiennetuse ja -juhtimise kaudu

2.  Keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega ja vastupanuvõimeline Euroopa kõigile puhtale energeetikale õiglase ülemineku, roheliste ja siniste investeeringute, ringmajanduse, kliimamuutustega kohanemise ning riskiennetuse ja -juhtimise kaudu

Muudatusettepanek    134

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – poliitiline eesmärk 2 – veerg 2 – väljundid – RÜV 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

RÜV 18 a – kõigi hoonete iga-aastase energiasäästu protsent (võrreldes lähtetasemega) kooskõlas eesmärgiga saavutada suure tõhususe ja vähendatud CO2-heitega hooned, nagu on sätestatud riiklikus pikaajalises renoveerimisstrateegias, et toetada riigi eluhoonete ja mitteeluhoonete renoveerimist

Muudatusettepanek    135

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – poliitiline eesmärk 2 – veerg 2 – väljundid – RÜV 18 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

RÜV 18 b – leibkonnad, kellel on suurema energiatõhususega hooned, mille energiasääst on vähemalt 60%

Muudatusettepanek    136

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – poliitiline eesmärk 2 – veerg 2 – väljundid – RÜV 18 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

RÜV 18 c – leibkonnad, kelle hoone energiatõhusus on paranenud ja kelle energiasääst ulatub pärast renoveerimist liginullenergiahoone standardtasemeni

Muudatusettepanek    137

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – poliitiline eesmärk 2 – veerg 2 – väljundid – RÜV 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

RÜV 19 – üldkasutatavad hooned, mis saavad toetust energiatõhususe parandamiseks

RÜV 19 – hooned, mis saavad toetust energiatõhususe parandamiseks (sh eluhooned, erasektori mitteeluhooned, avaliku sektori mitteeluhooned)

Muudatusettepanek    138

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – poliitiline eesmärk 2 – veerg 2 – väljundid – RÜV 19 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

RÜV 19 b – eluaseme energiatõhususe parandamiseks toetust saavate energiaostuvõimetute/haavatavate tarbijate arv

Muudatusettepanek    139

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – poliitiline eesmärk 2 – veerg 2 – väljundid – RÜV 20 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

RÜV 20 a – nutivalmiduse parandamiseks toetust saavad hooned

Muudatusettepanek    140

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – poliitiline eesmärk 2 – veerg 2 – väljundid – RÜV 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

RÜV 22 a – taastuvenergia lõplik kogutarbimine ja tarbimine sektori kaupa (kütmine ja jahutamine, transport, elekter)

Muudatusettepanek    141

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – poliitiline eesmärk 2 – veerg 2 – väljundid – RÜV 22 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

RÜV 22 b – kogu toodetud taastuvenergia osakaal

Muudatusettepanek    142

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – poliitiline eesmärk 2 – veerg 2 – väljundid – RÜV 22 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

RÜV 22 c – mittetaastuvenergia iga-aastase impordi vähenemine

Muudatusettepanek    143

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – poliitiline eesmärk 2 – veerg 2 – väljundid – RÜV 97 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

RÜV 97 a – omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate osakaal kogu paigaldatud elektrivõimsuses

Muudatusettepanek    144

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – poliitiline eesmärk 2 – veerg 2 – väljundid – RÜV 98 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

RÜV 98 a – toetus CO2-heite vähendamisest mõjutatud üleminekupiirkondadele

Muudatusettepanek    145

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – poliitiline eesmärk 2 – veerg 2 – väljundid – RÜV 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

RÜV 24 – uued või uuendatud katastroofiohu jälgimise, valmisoleku, hoiatamise ja reageerimise süsteemid*

RÜV 24 – uued või uuendatud loodusõnnetuste (näiteks maavärinad, metsatulekahjud, üleujutused või põuad) ohu jälgimise, valmisoleku, hoiatamise ja reageerimise süsteemid*

Muudatusettepanek    146

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – poliitiline eesmärk 2 – veerg 2 – väljundid – RÜV 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

RÜV 28 – piirkonnad, mis on hõlmatud kaitsemeetmetega metsatulekahjude ennetamiseks

RÜV 28 – piirkonnad, mis on hõlmatud kaitsemeetmetega metsatulekahjude, maavärinate, üleujutuste või põudade ennetamiseks

Muudatusettepanek    147

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – poliitiline eesmärk 2 – veerg 2 – väljundid – RÜV 32 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

RÜV 32 a – vähese heitega energiaallikatega asendatud fossiilkütuste koguhulk

Muudatusettepanek    148

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – poliitiline eesmärk 2 – veerg 2 – väljundid – RÜV 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

RÜV 34 – täiendav jäätmete ringlussevõtu suutlikkus

RÜV 34 – täiendav jäätmetekke vältimise ja jäätmete ringlussevõtu suutlikkus

Muudatusettepanek    149

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – poliitiline eesmärk 2 – veerg 3 – tulemused – RÜT 34 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

RÜT 34 a – muudetud töökohtade arv

Muudatusettepanek    150

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – veerg 3 – tulemused – RÜT 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

RÜT 27 – kodumajapidamised, kellel on suurema energiatõhususega hooned

RÜT 27 – leibkonnad, kellel on suurema energiatõhususega hooned, mille energiasääst on vähemalt 60 %

Muudatusettepanek    151

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – veerg 3 – tulemused – RÜT 28 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

RÜT 28 (uus) – suurenenud energiatõhususega hooned tulenevalt lepingupõhistest kokkulepetest, millega tagatakse kontrollitav energiasääst ja suurem tõhusus, nt direktiivi 2012/27/EL1 a artikli 2 punktis 27 määratletud energiatõhususe lepingud

 

___________________

 

1 a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).

Muudatusettepanek    152

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – poliitiline eesmärk 2 – veerg 3 – tulemused – RÜT 30 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

RÜT 30 a – parandatud nutivalmidusega hooned

Muudatusettepanek    153

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – poliitiline eesmärk 2 – veerg 3 – tulemused – RÜT -43

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

RÜT 43 – veekaod

 

RÜT 43 – veekao vähendamine

Muudatusettepanek    154

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – poliitiline eesmärk 2 – veerg 3 – tulemused – RÜT -46 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

RÜT -46 a – jäätmeteke inimese kohta

Muudatusettepanek    155

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – poliitiline eesmärk 2 – veerg 3 – tulemused – RÜT -46 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

RÜT -46 b – kõrvaldamisele saadetavate jäätmete kogus inimese kohta ja energia taaskasutamine

Muudatusettepanek    156

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – poliitiline eesmärk 2 – veerg 3 – tulemused – RÜT -47 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

RÜT 47 a – ringlussevõetud biojäätmed

Muudatusettepanek    157

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – poliitiline eesmärk 2 – veerg 3 – tulemused – RÜT 48 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

RÜT 48 a – elanikkond, kes kasutab jäätmeid korduskasutamiseks ettevalmistavaid rajatisi

Muudatusettepanek    158

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – poliitiline eesmärk 2 – veerg 3 – tulemused – RÜT 48 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

RÜT 48 b – ringlussevõetava materjali kasutamise määr

Muudatusettepanek    159

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – poliitiline eesmärk 2 – veerg 3 – tulemused – RÜT 49

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

RÜT 49 – taaskasutatavad jäätmed

RÜT 49 – korduskasutatavad jäätmed

Muudatusettepanek    160

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – poliitiline eesmärk 2 – veerg 3 – tulemused – RÜT 49 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

RÜT 49 a – korduskasutamiseks ettevalmistatud jäätmed

Muudatusettepanek    161

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – poliitikaeesmärk 3 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.   Paremini ühendatud Euroopa liikuvuse ja piirkondlike IKT-ühenduste tõhustamise kaudu

3.   Paremini ühendatud Euroopa kõigile liikuvuse tõhustamise kaudu

Muudatusettepanek    162

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – poliitiline eesmärk 3 – veerg 2 – väljundid – RÜV 43

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

RÜV 43 – toetust saavate uute teede pikkus – TEN-T4

RÜV 43 – toetust saavate uute teede pikkus – TEN-T4 (põhi- ja üldvõrgud)

______________

________________

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).

Muudatusettepanek    163

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – poliitiline eesmärk 3 – veerg 2 – väljundid – RÜV 45

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

RÜV 45 – rekonstrueeritud või uuendatud teede pikkus – TEN-T

RÜV 45 – rekonstrueeritud või uuendatud teede pikkus – TEN-T (põhi- ja üldvõrgud)

Muudatusettepanek    164

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – poliitiline eesmärk 3 – veerg 2 – väljundid – RÜV 47

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

RÜV 47 – toetust saavate uute raudteede pikkus – TEN-T

RÜV 47 – toetust saavate uute raudteede pikkus – TEN-T (põhi- ja üldvõrgud)

Muudatusettepanek    165

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – poliitiline eesmärk 3 – veerg 2 – väljundid – RÜV 49

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

RÜV 49 – rekonstrueeritud või uuendatud raudteede pikkus – TEN-T

RÜV 49 – rekonstrueeritud või uuendatud raudteede pikkus – TEN-T (põhi- ja üldvõrgud)

Muudatusettepanek    166

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – poliitiline eesmärk 3 – veerg 3 – tulemused – RÜT -55 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

RÜT -55 a – TEN-T koridori lõpuleviimise määr riigi territooriumil

Muudatusettepanek    167

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – poliitiline eesmärk 3 – veerg 3 – tulemused – RÜT -57 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

RÜT -57a – TEN-T koridori lõpuleviimise määr riigi territooriumil

Muudatusettepanek    168

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – poliitiline eesmärk 1 – veerg 1 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Sotsiaalsem Euroopa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise kaudu

4.  Sotsiaalsem ja kaasavam Euroopa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise kaudu

Muudatusettepanek    169

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – poliitiline eesmärk 3 – veerg 3 – tulemused – RÜT -68 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

RÜT -68 a – tõrjutud kogukondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade liikmed integreeritud meetmete, sealhulgas eluaseme võimaldamise ja sotsiaalteenuste kaudu (v.a romad)

Muudatusettepanek    170

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – poliitiline eesmärk 3 – veerg 3 – tulemused – RÜT -68 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

RÜT -68 b – tõrjutud kogukondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade liikmed integreeritud meetmete, sealhulgas eluaseme võimaldamise ja sotsiaalteenuste kaudu (romad)

Muudatusettepanek    171

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – poliitiline eesmärk 1 – veerg 1 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Kodanikele lähemal olev Euroopa, soodustades linna- ja maapiirkondade ning rannikualade kestlikku ja terviklikku arengut kohalike algatuste kaudu

5.  Kodanikele lähemal olev Euroopa, soodustades linna- ja kõigi muude piirkondade kestlikku ja terviklikku arengut ning kohalikke algatusi

Muudatusettepanek    172

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – veerg 1 – poliitikaeesmärk 1 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Arukam Euroopa majanduse uuendusliku ja aruka ümberkujundamise kaudu

1.  Arukam Euroopa majanduse uuendusliku ja aruka ümberkujundamise kaudu, piirkondliku ühendatuse kaudu tehnoloogiavaldkonnas, arendades info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT), ühendatust ja tõhusat avalikku haldust

Muudatusettepanek    173

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – poliitikaeesmärk 1 – veerg 3 – väljundid – CCO -01 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

CCO -01 a – kestliku majandustegevuse arendamiseks toetust saavad ettevõtted

Muudatusettepanek    174

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – poliitikaeesmärk 1 – veerg 3 – väljundid – CCO 04

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

CCO 04 – töökohtade ja majanduskasvu loomiseks toetust saavad VKEd

CCO 04 – töökohtade ja kestliku majanduskasvu loomiseks toetust saavad VKEd

Muudatusettepanek    175

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – poliitikaeesmärk 1 – veerg 4 – tulemused – CCR -01 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

CCR -01 a – piirkondliku sissetuleku määra kasv

Muudatusettepanek    176

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – veerg 1 – poliitikaeesmärk 2 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.   Keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa puhtale energeetikale õiglase ülemineku, roheliste ja siniste investeeringute, ringmajanduse, kliimamuutustega kohanemise ning riskiennetuse ja -juhtimise kaudu

2.   Keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega ja vastupanuvõimeline Euroopa kõigile puhtale energeetikale õiglase ülemineku, roheliste ja siniste investeeringute, ringmajanduse, kliimamuutustega kohanemise ning riskiennetuse ja -juhtimise kaudu

Muudatusettepanek    177

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – poliitikaeesmärk 2 – veerg 3 – väljundid – CCO 08 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

CCO 08 a – uute ettevõtete arendamine

Muudatusettepanek    178

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – poliitikaeesmärk 2 – veerg 3 – väljundid – CCO 09 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

CCO 09 a – parem kliimamuutustega kohanemine, parem loodusõnnetuste riskide ennetamine ning parem vastupanuvõime katastroofidele ja äärmuslikele ilmastikunähtustele

Muudatusettepanek    179

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – poliitikaeesmärk 2 – veerg 4 – tulemused – CCR 07 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

CCR 07 a – loodud töökohtade arv

Muudatusettepanek    180

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – poliitikaeesmärk 3 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Paremini ühendatud Euroopa liikuvuse ja piirkondlike IKT-ühenduste tõhustamise kaudu

3. Paremini ühendatud Euroopa kõigile liikuvuse tõhustamise kaudu

Muudatusettepanek    181

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – poliitikaeesmärk 3 – veerg 3 – väljundid – CCO 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

CCO 14 – TEN-T teedevõrk: uued või uuendatud teed

CCO 14 – TEN-T teedevõrk: uued või uuendatud teed ja sillad

Muudatusettepanek    182

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – poliitikaeesmärk 3 – veerg 4 – tulemused – CCR 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

CCR 13 – paranenud maanteetaristust tulenev ajasääst

CCR 13 – paranenud maantee- ja sillataristust tulenev ajasääst

Muudatusettepanek    183

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – poliitikaeesmärk 4 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Sotsiaalsem Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise kaudu

4.  Sotsiaalsem ja kaasavam Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise kaudu

Muudatusettepanek    184

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – poliitikaeesmärk 5 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Kodanikele lähemal olev Euroopa, soodustades linna- ja maapiirkondade ning rannikualade kestlikku ja terviklikku arengut kohalike algatuste kaudu

5.  Kodanikele lähemal olev Euroopa, soodustades linna- ja kõigi muude piirkondade kestlikku ja terviklikku arengut

(1)

  ELT C 62, 15.2.2019, lk 90.

(2)

  Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.


SELETUSKIRI

A. Sissejuhatus

Euroopa Liidu keskne idee on rahumeelne koostöö eri rahvaste ja riikide vahel eesmärgiga edendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning eri piirkondade vahelist solidaarsust.

Need eesmärgid tuleb saavutada ühtekuuluvuspoliitika abil, mis on peamine poliitikavaldkond, mille raames EL investeerib tööhõivesse ja majanduskasvu, et vähendada territoriaalseid erinevusi ja aidata ELi kodanikke ja piirkondi Euroopa projektile lähemale tuua.

Kõnealuste ülesannete täitmine on muutunud palju keerulisemaks majanduskriisi moonutavate mõjude tõttu, mis on suurendanud ebavõrdsust piirkondade vahel, kuigi erinevused liikmesriikide vahel on samal ajal vähenenud. Seepärast ei tohi ei ELi ega ka liikmesriikide eelarvest tulenevad kohustused ega ka Brexiti tagajärjed mingil moel kaasa tuua ühtekuuluvuspoliitika nõrgenemist ega selle eesmärkide moonutamist.

Tulevases ühtekuuluvuspoliitikas tuleb õppida varasematest kogemustest, et olla võimeline tänapäevaseid probleeme paremini lahendama. Selle poliitika elluviimiseks on vaja piisavat eelarvet. Vanad ja uued probleemid, nt kliimamuutused, majanduskriisi sotsiaalsed tagajärjed ja demograafilised muutused, tähendavad seda, et ühtekuuluvuspoliitikal on nüüd rohkem ülesandeid ja investeerimiseesmärke kõigis ELi piirkondades. Vältida tuleb liigset tsentraliseerimist, mis ohustaks territoriaalset mõõdet.

B. Raportööri üldised eesmärgid

Praeguse programmitöö perioodi mitte läbinisti positiivseid kogemusi arvestades on oluline tagada ühtekuuluvuspoliitika kohene käimalükkamine 2020. aasta järgselt, et kõigis liikmesriikides ja piirkondades oleks võimalik konkreetsete algatustega õigeaegselt alustada.

Raportöör hindab komisjoni tööd õiguskeskkonna lihtsustamisel, kuid peab siiski vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et lihtsustamist ei tohiks kohaldada põhimõtetele ja eesmärkidele, vaid selle abil tuleb vähendada bürokraatiat ning kulutusi, mis koormavad piirkondi ja kodanikke. Raportöör peab kahetsusväärseks ja on seetõttu püüdnud parandada olukorda, kus Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vaheline korduvalt viidatud koostoime kaob, seda eelkõige seoses uue sotsiaalfondiga (ESF+).

Raportööri eesmärk on kõnealust koostoimet tugevdada, et tagada jätkuvalt integreeritud ja üksteist täiendav lähenemine peamistele selle valdkonna probleemidele, eeskätt seoses territoriaalse lähenemise ja lähenemisega sotsiaalsema Euroopa saavutamiseks.

Raportöör tunnistab ka ühtekuuluvuspoliitika ja makromajanduspoliitika vastastikust sõltuvust. See seos ei tohiks siiski territoriaalset mõõdet kahjustada. Hoopis vastupidi – tuleks luua uus ja konstruktiivne lähenemine, tuginedes riigipõhiste soovituste eesmärkide ja üldisemalt Euroopa poolaasta enda eesmärkide põhjalikule ümberkorraldamisele. See on ainus võimalus teha lõpp olukorrale, kus üks poliitikavaldkond (ühekuuluvuspoliitika) on teise poliitikavaldkonna (makromajanduspoliitika) teenistuses, ning kujundada see poliitikavaldkond pigem teist poliitikavaldkonda täiendavaks, mis toob kasu mõlemale poliitikalavaldkonnale ja eelkõige kodanikele. Seega vajame majanduse juhtimist, millega optimeeritakse arusaama piirkondlikust mitmekesisusest majandus-, sotsiaal- ja institutsionaalse arengu vajaduste ja probleemide mõistes ning millega võimaldatakse sekkumispoliitika ümberkorraldamist. Samas ei too makromajandusliku tingimuslikkuse ükski vorm mingit kasu.

Mis puudutab tulevast sekkumispoliitikat veelgi laiemas mõistes, siis on raportöör seisukohal, et kaasrahastamise määradel on fondide ülesehituses keskne roll. Kaasrahastamise suurendamine tähendab komisjoni seisukohast liikmesriikide vastutuse suurendamist, kuid tagab ühtlasi enamate ressursside kättesaadavuse ja selle, et ELi ressursside vähenemine avaldab väiksemat mõju. Oletades, et see kõik on tõsi ja õiglane, tuleb kõnealustele riikidele tagada tingimused, et neil oleks võimalik neid vahendeid kasutada, ilma et sellega kaasneksid vastuolud muude ELi sätetega. See on väga vastuoluline, kuid tegemist on lõksuga, mida tuleb vältida, muu hulgas algupäraste ja julgete lähenemisviiside edendamisega.

C. Raportööri peamised muudatusettepanekud

Raportöör on seisukohal, et ELi ühtekuuluvuspoliitika meetmete territoriaalse ja piirkondliku mõõtme rõhutamiseks on vaja osundada ELi toimimise lepingu artiklit 174.

Ettepaneku artiklis 2 tuuakse välja ERFi ja Ühtekuuluvusfondi konkreetsed eesmärgid, mis on jagatud viieks makrovaldkonnaks: arukam, keskkonnahoidlikum, paremini ühendatud, sotsiaalsem ja kodanikele lähemal olev Euroopa, mis omakorda liigitatakse 21 sekkumisvaldkonnaks, mis on oluliselt ebamäärasemad ja vähem üksikasjalikumad kui praegusel programmitöö perioodil. Viie uue valdkonnaga võetakse kokku ja lihtsustatakse eelmist 11 investeerimisprioriteeti. Komisjoni ettepanek 2014.–2020. aasta programmitöö perioodiks ei ole nii rangelt määratletud ja võimaldab suuremat vabadust liikmesriikide tasandil võetavate meetmete valikul. Vaatamata piisavalt kaasavale loetelule on muudatused vajalikud, eeskätt selleks, et teha võimalikumaks meetmete võtmine looduspärandi, nullheitega linnalise liikumiskeskkonna ja kestlikus turismi osas.

Ettepaneku artiklis 3 käsitletakse valdkondliku keskendamise kriteeriume, kasutades klassifikatsiooni alusena piirkondlikku tasandit ja SKP-d liikmesriigi tasandi ja kogurahvatulu asemel. Selline lähenemine annab raportööri arvates võimaluse algatada poliitiline arutelu võimaliku keskendamise tegelike tagajärgede ja ELi piirkondades ilmneda võivate mõjude kohta. Raportöör on eriti mures, kuidas üsna paindumatu valdkondlik keskendamine riigi tasandil võib mõjutada toetuse territoriaalset ümberjaotamist, eelkõige suuremates riikides ja föderaalse haldusstruktuuriga riikides (kes on muu hulgas ühed peamised rahalisi vahendeid saavad riigid) ning samuti keerulisema ja killustatuma rahvamajandusega riikides, kus valitseb suurem territoriaalne ebavõrdsus. Raportööri arvates tuleb fondivalitsemisel võtta eeskätt arvesse ühtekuuluvuspoliitika raames toetuse saajate territoriaalseid, majanduslikke ja sotsiaalseid eripärasid, alustades piirkondadest. Raportöör on seisukohal, et artiklis 3 on hindamise ja toetuse osas palju tegevusvabadust konkreetse eesmärgiga muuta ühtekuuluvuspoliitika liikmesriikidele ja kohalikele ametiasutustele tõeliselt kättesaadavaks vahendiks, et tegeleda praegustest muutustest põhjustatud probleemidega.

Neil põhjustel leiab raportöör, et tuleb taastada valdkondlik keskendamine piirkonnakategooriate ja mitte liikmesriikide tasandil, nagu komisjon on soovitanud, kuna viimane variant tooks kaasa liigse keskendamise, ilma et oleks tagatud soovitud paindlikkus. Raportöör on ka nõus minimaalse reservi keskendamisega poliitikaeesmärkidele nr 1 ja nr 2 (keskkonnahoidlikum Euroopa), kuid on seisukohal, et poliitikaeesmärki nr 2 tuleks laiendada ka enam arenenud piirkondade rühmale. Piisava paindlikkusega tegeliku varu tagamiseks peab raportöör ka vajalikuks võtta kasutusele valdkonnaülene kriteerium, mis võimaldab liikmesriikidel taotleda vajaduste analüüsi alusel saadud piisavalt põhjendatud andmete põhjal lisapaindlikkust poliitikaeesmärgile nr 1 eraldatava protsendimäära osas (kuni viie protsendi võrra ja kuni 10 protsendi võrra äärepoolseimate piirkondade puhul) piirkonnakategooriate tasandil, tehes ka seda eesmärgiga vastata paremini kodanike ja majanduse vajadustele.

Artiklis 4 ja artiklis 5 määratakse kindlaks ERFist ja Ühtekuuluvusfondist antava toetuse kohaldamisala, mis sisaldab taristuinvesteeringuid, investeeringuid teenuste kättesaadavusse, tulusaid investeeringuid VKEdesse ning kestliku arengu ja keskkonnakasuga energiaga seotud investeeringuid ja tehnilist abi. Tehnilise abi määratlus on välja toodud ühissätete määruse ettepaneku artiklis 31 (tehnilise abi tarbeks eraldatud vahendite osakaalu kohta) ja artiklis 32 (liikmesriikide võimalus võtta täiendavaid tehnilise abi meetmeid, et parandada ametiasutuste ja toetusesaajate suutlikkust saavutamaks tõhusat haldust ja vahendite kasutamist). Raportöör on arvamusel, et kuigi artikliga 31 muudetakse seda, kuidas käsitatakse programmidele antavat traditsioonilist tehnilist abi, s.t et kulud hüvitatakse programmi edenemisprotsendi alusel, annab artikkel 32 olulise võimaluse luua tihedad sidemed struktuurifondide programmitöö ning kohalike avaliku sektori ametiasutuste arengu, tegevuse tõhustamise ja optimeerimise vahel.

Seepärast peab raportöör oluliseks lisada artiklitesse 4 ja 5 sõnaselge viide, millega rõhutatakse selliste rahaliste vahendite kasutamise tähtsust avaliku sektori asutuste tugevdamiseks. Tuleb väljuda olukorrast, kus äärmiselt kuluka „välise“ tehnilise abiga tagatakse ainult avaliku sektori asutuste struktuursete puudustega tegelemine, kuid ei nähta ette meetmeid, et tagada selliste puuduste kõrvaldamine. Seega on raportööri eesmärk taastada valdkonnaülese eesmärgina avaliku sektori asutuste suutlikkuse tugevdamine, eeskätt seoses teenuste kättesaadavusega kodanike jaoks ja võetud meetmete tõhususega. Raportöör peab komisjoni ettepanekut selles osas ebapiisavaks ja kohati puudulikuks ning on võtnud eesmärgiks seda täiendada, et mitte katkestada 2014.–2020. aasta programmitöö käigus alustatud tegevusi.

Ettepaneku artikkel 6, milles käsitletakse ERFi kohaldamisalast välja jäetavaid valdkondi, vajab sügavuti läbimõtlemist. Loend on varasemast palju pikem põhjusel, et see peaks vähendama ebakindlust. Mõned kahtlused siiski jäävad, eelkõige seoses investeeringutega jäätmete prügilasse ladustamisega, kus peab säilima toetus rajatiste käitusest võõrandamiseks, tegevuse ümberkorraldamiseks või turvaliseks muutmiseks. Ka on vaja täpselt määratleda mõiste „jäätmejäägid“, et rahastamise alt väljajätmise ala oleks selgemini mõistetav ning et hoida eelkõige ära vastuolud jäätme- ja energiadirektiividega. Samavõrd vastuoluline on lennujaamataristu ja raudteeveeremi ostmise välistamine.

Ühtekuuluvuspoliitika ja piirkondade vahelise suhte seisukohalt on eriti olulised artiklid 8 ja 9. Kõigepealt toonitab raportöör, et artikkel 8 on mõeldud tooma kasu „mitte-linnalistele“ piirkondadele, ning raportöör usub, et sarnaselt linnaaladele tuleb nende alade toetamiseks ja arendamiseks eraldada miinimumreserv (vähemalt 5 %), kuna neil aladel esineb osaliselt kriisist tingituna probleeme vaesumise (materiaalse ja immateriaalse, kaupade ja teenuste osas) ning rahvaarvu vähenemisega. Need arvud näitavad, et kiiresti on vaja võtta ajutisi sihipäraseid meetmeid, mis aitaksid kaasa käimasoleva allakäiguspiraali peatamisele.

Samavõrd oluline on kestlik linnaareng (artikkel 9) ja kuigi praegusel programmitöö perioodil on selles osas saavutatud edu, tuleb suurendada vahendeid seda liiki kohaliku arengu jaoks ning laiendada kasutatavate vahendite kategooriat. Nii artikli 8 kui ka artikli 9 puhul on eeskätt oluline taastada võimalus integreeritud kaasrahastatavateks investeeringuteks ERFi/Ühtekuuluvusfondi ja ESF+ kaudu.

Nende muudatusettepanekute ja raportööri esitatud muude muudatusettepanekute eesmärk on tagada nii praegu kui ka tulevikus, et ühtekuuluvuspoliitikaga vähendatakse jätkuvalt ebavõrdsust ja aidatakse kaasa sotsiaalsema, tähelepanelikuma ning oma piirkondadele, kodanikele, ettevõtjatele ja noortele lähedamal seisvama Euroopa kujundamisele.

11.12.2018


EELARVEKOMISJONI ARVAMUS

regionaalarengukomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta

(COM(2018)0372 – C8-0227/2018 – 2018/0197(COD))

Arvamuse koostaja: Jan Olbrycht

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval regionaalarengukomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2 a)  ERF ja Ühtekuuluvusfond peaksid osalema rahastamises, mille ülesanne on toetada majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamist, kaotades suured erinevused ja parandades piirkondlikku tasakaalustamatust liidus ning vähendades ebasoodsas olukorras olevate piirkondade mahajäämust piirkondade majanduse kestliku arendamise ja struktuurilise kohandamise teel.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [2018/XXX] [uus ühissätete määrus]16 kehtestatakse ühiseeskirjad, mida kohaldatakse ühises raamistikus toimivate fondide suhtes, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi „ERF“), Euroopa Sotsiaalfond Plussi (edaspidi „ESF+“), Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (edaspidi „EMKF“), Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (Asylum and Migration Fund – AMIF, edaspidi „AMIF“), Sisejulgeolekufondi (Internal Security Fund – ISF, edaspidi „ISF“) ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi (Border Management and Visa Instrument – BMVI, edaspidi „BMVI“) suhtes (edaspidi „fondid“).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [2018/XXX] [uus ühissätete määrus] kehtestatakse ühiseeskirjad, mida kohaldatakse ühises raamistikus toimivate fondide suhtes, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi „ERF“), Euroopa Sotsiaalfond Plussi (edaspidi „ESF+“), Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD), Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (edaspidi „EMKF“), Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (Asylum and Migration Fund – AMIF, edaspidi „AMIF“), Sisejulgeolekufondi (Internal Security Fund – ISF, edaspidi „ISF“) ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi (Border Management and Visa Instrument – BMVI, edaspidi „BMVI“) suhtes (edaspidi „fondid“).

__________________

__________________

16 [Täielik viide – uus ühissätete määrus]

16 [Täielik viide – uus ühissätete määrus]

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  ERFi ja Ühtekuuluvusfondi rakendamisel tuleks kinni pidada Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklis 3 ja ELi toimimise lepingu artiklis 10 sätestatud horisontaalsetest põhimõtetest, sealhulgas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttest, võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. Liikmesriigid peaksid ka järgima ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja tagama selle artiklis 9 sätestatud ligipääsetavuse kooskõlas toodete ja teenuste ligipääsetavusnõudeid ühtlustava liidu õigusega. Liikmesriikide ja komisjoni eesmärk peaks olema kaotada ebavõrdsus, edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja soolise perspektiivi arvestamist ning võidelda diskrimineerimisega soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Fondidest ei tohiks toetada tegevust, mis aitab kaasa eraldatusele mis tahes kujul. ERFi ja Ühtekuuluvusfondi eesmärke tuleks ellu viia säästva arengu raames ning seejuures peaks liit edendama keskkonna säilitamise, kaitsmise ja selle kvaliteedi parandamise eesmärki, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse põhimõtet, et saastaja maksab. Siseturu terviklikkuse säilitamiseks peavad tegevused, millest ettevõtjad kasu saavad, vastama ELi toimimise lepingu artiklites 107 ja 108 sätestatud riigiabi eeskirjadele.

(5)  ERFi ja Ühtekuuluvusfondi rakendamisel tuleks kinni pidada Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklis 3 ja ELi toimimise lepingu artiklis 10 sätestatud horisontaalsetest põhimõtetest, sealhulgas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttest, võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ja ÜRO kestliku arengu eesmärke. Liikmesriigid peaksid ka järgima ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja tagama selle artiklis 9 sätestatud ligipääsetavuse kooskõlas toodete ja teenuste ligipääsetavusnõudeid ühtlustava liidu õigusega. Liikmesriikide ja komisjoni eesmärk peaks olema kaotada ebavõrdsus, edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust, võtta arvesse soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist ja soolist võrdõiguslikkust ning võidelda diskrimineerimisega soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Fondidest ei tohiks toetada tegevust, mis aitab kaasa eraldatusele mis tahes kujul. ERFi ja Ühtekuuluvusfondi eesmärke tuleks ellu viia säästva arengu raames ning seejuures peaks liit edendama keskkonna säilitamise, kaitsmise ja selle kvaliteedi parandamise eesmärki, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse põhimõtet, et saastaja maksab. Siseturu terviklikkuse säilitamiseks peavad tegevused, millest ettevõtjad kasu saavad, vastama ELi toimimise lepingu artiklites 107 ja 108 sätestatud riigiabi eeskirjadele.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Selleks et ERFil oleks võimalik toetada ETK/Interregi raames nii investeeringuid taristutesse ja sellega kaasnevaid investeeringuid kui ka koolitus- ja integratsioonitegevusi, on vaja ette näha, et ERF võib toetada ka tegevusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/XXX [uus ESF+]18 loodud ESF+ erieesmärkide raames.

(15)  Selleks et ERFil oleks võimalik toetada ETK/Interregi raames nii investeeringuid taristutesse ja sellega kaasnevaid investeeringuid kui ka koolitus- ja integratsioonitegevusi haldussuutlikkuse ja -pädevuse parandamiseks ja arendamiseks, on vaja ette näha, et ERF võib toetada ka tegevusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/XXX [uus ESF+]18 loodud ESF+ erieesmärkide raames.

__________________

__________________

18 [Täielik viide – uus ESF+]

18 [Täielik viide – uus ESF+]

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  ERF peaks aitama korvata põhilisi regionaalseid ebavõrdsusi liidus ja ühtlustada eri regioonide arengutaset ning vähendada mahajäämust kõige ebasoodsamates piirkondades, sealhulgas neis piirkondades, mis seisavad silmitsi CO2-heite vähendamise kohustustega kaasnevate probleemidega. ERFi toetus tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgil tuleks seega suunata liidu peamistele prioriteetidele kooskõlas määruses (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] sätestatud poliitikaeesmärkidega. Seega peaks ERFi toetus keskenduma sellistele poliitikaeesmärkidele nagu arukam Euroopa uuenduslike ja arukate majanduslike muutuste edendamise teel ning keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa, edendades energiasüsteemi ümberkujundamist keskkonnasäästlikul ja õiglasel viisil, rohelisi ja siniseid investeeringuid, ringmajandust, kliimamuutustega kohanemist ning riskide ennetamist ja juhtimist. Sellise valdkondliku keskendamiseni tuleks jõuda riigi tasandil, võimaldades sealjuures paindlikkust üksikute programmide tasandil ja liikmesriikidest kogurahvatulu alusel moodustatud kolme rühma vahel. Lisaks sellele tuleb sätestada üksikasjalikult liikmesriikide klassifitseerimise metoodika, võttes arvesse äärepoolseimate piirkondade eriolukorda.

(17)  ERF peaks aitama korvata põhilisi regionaalseid ebavõrdsusi liidus ja ühtlustada eri regioonide arengutaset ning vähendada mahajäämust kõige ebasoodsamates ja vähem arenenud piirkondades, sealhulgas neis piirkondades, mis seisavad silmitsi CO2-heite vähendamise kohustustega kaasnevate probleemidega. ERFi toetus tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgil tuleks seega suunata liidu peamistele prioriteetidele kooskõlas määruses (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] sätestatud poliitikaeesmärkidega. Seega peaks ERFi toetus keskenduma sellistele poliitikaeesmärkidele nagu arukam Euroopa uuenduslike ja arukate majanduslike muutuste edendamise teel ning keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa, edendades energiasüsteemi ümberkujundamist keskkonnasäästlikul ja õiglasel viisil, rohelisi ja siniseid investeeringuid, ringmajandust, kliimamuutustega kohanemist ning riskide ennetamist ja juhtimist. Nimetatud valdkondliku keskendamiseni tuleks jõuda riigi tasandil, võimaldades paindlikkuse määra üksikute programmide tasandil ja piirkondade eri kategooriate vahel, võttes arvesse ka erinevaid arengutasemeid. Lisaks sellele tuleb sätestada üksikasjalikult piirkondade klassifitseerimise metoodika, võttes arvesse äärepoolseimate piirkondade eriolukorda.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Käesoleva määrusega tuleks kehtestada eri liiki tegevused, mille kulusid võivad ERF ja Ühtekuuluvusfond investeeringutega toetada ELi toimimise lepingust tulenevate asjaomaste eesmärkide raames. Ühtekuuluvusfond peaks olema võimeline toetama investeeringuid keskkonda ja TEN-T-sse. ERFi puhul tuleks tegevuste loetelu lihtsustada ning fond peaks olema võimeline toetama investeeringuid taristusse, teenustele juurdepääsuks vajalikke investeeringuid, tulusaid investeeringuid VKEdesse, seadmetesse, tarkvarasse ja immateriaalsesse varasse ning meetmeid seoses teabe, teabevahetuse, uuringute, koostöövõrkude loomise, koostöö, kogemuste vahetamise ja klastreid hõlmavate tegevustega. Programmide rakendamise toetamiseks peaksid mõlemad fondid olema ka võimelised toetama tehnilise abi meetmeid. Selleks et toetada Interregi programmide puhul rohkem sekkumismeetmeid, tuleks kohaldamisala laiendada nii, et see hõlmaks ka suure hulga rajatiste, inimressursside ja kulude jagamist, mis on seotud ESF+ raames võetavate meetmetega.

(19)  Käesoleva määrusega tuleks kehtestada eri liiki tegevused, mille kulusid võivad ERF ja Ühtekuuluvusfond investeeringutega toetada ELi toimimise lepingust tulenevate asjaomaste eesmärkide raames. Ühtekuuluvusfond peaks olema võimeline toetama investeeringuid keskkonda ja TEN-T-sse. ERFi puhul tuleks tegevuste loetelu lihtsustada ning fond peaks olema võimeline toetama investeeringuid taristusse, teenustele juurdepääsuks vajalikke investeeringuid, tulusaid investeeringuid VKEdesse, seadmetesse, tarkvarasse ja immateriaalsesse varasse ning meetmeid seoses teabe, teabevahetuse, uuringute, koostöövõrkude loomise, koostöö, kogemuste vahetamise ja klastreid hõlmavate tegevustega. Programmide rakendamise toetamiseks peaksid mõlemad fondid olema ka võimelised toetama tehnilise abi meetmeid, muu hulgas ka haldussuutlikkuse ja -pädevuse parandamiseks ja arendamiseks. Selleks et toetada Interregi programmide puhul rohkem sekkumismeetmeid, tuleks kohaldamisala laiendada nii, et see hõlmaks ka suure hulga rajatiste, inimressursside ja kulude jagamist, mis on seotud ESF+ raames võetavate meetmetega.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt a – alapunkt iv a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

iv a)  suurendada digitaalset ühenduvust;

Selgitus

Oluline on viia erieesmärk „suurendada digitaalset ühenduvust“ poliitikaeesmärgi nr 3 alt poliitikaeesmärgi nr 1 alla, et tulemuslikult edendada innovatsiooni ja arukaid majanduslikke muutusi.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt a – alapunkt iv b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iv b)  suurendada küberturvalisust.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – alapunkt vii a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

vii a)  soodustada säästvat mitmeliigilist linnalist liikumiskeskkonda.

Selgitus

Erieesmärgi „soodustada säästvat mitmeliigilist linnalist liikumiskeskkonda“ üleviimine poliitikaeesmärgi nr 3 alt poliitikaeesmärgi nr 2 alla aitab muuta Euroopa asulaid ja linnu rohelisemaks. See on suur samm Euroopas kliimamuutustega kohanemiseks.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt c – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  „Paremini ühendatud Euroopa liikuvuse ja piirkondliku IKT-ühenduvuse tõhustamise kaudu“ (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 3“),

(c)  „Paremini ühendatud Euroopa liikuvuse ja piirkondliku ühenduvuse tõhustamise kaudu“ (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 3“),

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt c – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  suurendada digitaalset ühenduvust;

välja jäetud

Selgitus

Oluline on viia erieesmärk „suurendada digitaalset ühenduvust“ poliitikaeesmärgi nr 3 alt poliitikaeesmärgi nr 1 alla, et tulemuslikult edendada innovatsiooni ja arukaid majanduslikke muutusi.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt c – alapunkt iv

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iv)  soodustada säästvat mitmeliigilist linnalist liikumiskeskkonda.

välja jäetud

Selgitus

Erieesmärgi „soodustada säästvat mitmeliigilist linnalist liikumiskeskkonda“ üleviimine poliitikaeesmärgi nr 3 alt poliitikaeesmärgi nr 2 alla aitab muuta Euroopa asulaid ja linnu rohelisemaks. See on suur samm Euroopas kliimamuutustega kohanemiseks.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt c – alapunkt iv a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iv a)  edendada liidu äärealadel ja saarepiirkondades transpordiühendusi, kaasa arvatud mereühendus;

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt d – alapunkt iv a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iv a)  arendada sotsiaalset ettevõtlust ja sotsiaalset innovatsiooni.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid liigitakse kogurahvatulu alusel järgmiselt:

Piirkonnad liigitakse sisemajanduse koguprodukti alusel järgmiselt:

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  liikmesriigid, kelle kogurahvatulu suhtarv on võrdne 100 %-ga ELi keskmisest või ületab seda (edaspidi „1. rühm“);

(a)  enam arenenud piirkonnad;

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  liikmesriigid, kelle kogurahvatulu suhtarv on võrdne 75 %-ga ELi keskmisest või ületab seda, kuid jääb alla 100 % ELi keskmisest (edaspidi „2. rühm“);

(b)  üleminekupiirkonnad;

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  liikmesriigid, kelle kogurahvatulu suhtarv jääb alla 75 % ELi keskmisest (edaspidi „3. rühm“).

(c)  vähem arenenud piirkonnad;

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab kogurahvatulu suhtarv liikmesriigi kogurahvatulu elaniku kohta (mõõdetuna ostujõu standardina ja arvutatuna liidu 2014.–2016. aasta arvudena) ja EL 27 keskmise kogurahvatulu elaniku kohta suhet ostujõu standardina samal võrdlusperioodil.

Käesoleva artikli kohaldamisel toimub piirkonna liigitamine ühte kolmest piirkonnakategooriast selle alusel, milline on iga piirkonna SKP ostujõu pariteetides väljendatud ja liidu 2014.–2016. aasta arvandmete alusel arvutatud SKP elaniku kohta suhe EL 27 sama võrdlusperioodi keskmise SKPga.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Äärepoolseimate piirkondade tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgiga hõlmatud programmid liigitatakse 3. rühma kuuluvateks.

Äärepoolseimate piirkondade tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgiga hõlmatud programmid liigitatakse vähem arenenud piirkondadeks.

Selgitus

Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu antava toetuse valdkondliku keskendamise lihtsustamiseks ning paindlikumaks ja toimivamaks muutmiseks tehakse ettepanek piirduda asjaomases liigituses vaid kahe riikide rühmaga. Määravaks piirtasemeks kehtestatakse 90% ELi liikmesriikide keskmisest kogurahvatulust – analoogselt rahastamiskõlblikkuse kriteeriumiga Ühtekuuluvusfondi puhul (ühissätete määruse artikli 102 lõige 3).

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 4 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  1. rühma kuuluvad liikmesriigid eraldavad vähemalt 85 % oma ERFi vahendite kogusummast muude kui tehnilise abi prioriteetide raames poliitikaeesmärkidele nr 1 ja nr 2 ning vähemalt 60 % poliitikaeesmärgile nr 1.

(a)  Enam arenenud piirkondades eraldatakse vähemalt 75 % ERFi vahendite kogusummast riigi tasandil muude kui tehnilise abi prioriteetide raames poliitikaeesmärkidele nr 1 ja 2 ning vähemalt 30 % poliitikaeesmärgile nr 2.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 4 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  2. rühma kuuluvad liikmesriigid eraldavad vähemalt 45 % oma ERFi vahendite kogusummast muude kui tehnilise abi prioriteetide raames poliitikaeesmärgile nr 1 ja vähemalt 30 % poliitikaeesmärgile nr 2.

(b)  Üleminekupiirkondades eraldatakse vähemalt 35 % ERFi vahendite kogusummast riigi tasandil muude kui tehnilise abi prioriteetide raames poliitikaeesmärgile nr 1 ja vähemalt 30 % poliitikaeesmärgile nr 2.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 4 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  3. rühma kuuluvad liikmesriigid eraldavad vähemalt 35 % oma ERFi vahendite kogusummast muude kui tehnilise abi prioriteetide raames poliitikaeesmärgile nr 1 ja vähemalt 30 % poliitikaeesmärgile nr 2.

(c)  Vähem arenenud piirkondades eraldatakse vähemalt 25 % ERFi vahendite kogusummast riigi tasandil muude kui tehnilise abi prioriteetide raames poliitikaeesmärgile nr 1 ja vähemalt 30 % poliitikaeesmärgile nr 2.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  tehniline abi.

(f)  tehniline abi, sealhulgas kohalike omavalitsuste haldussuutlikkuse ja -pädevuse parandamine ja arendamine nende vahendite haldamisel.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b a)  säästva, kliimamuutustele vastupanuvõimelise, intelligentse ja mitmeliigilise riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi liikuvuse arendamine, sealhulgas parem juurdepääs TEN-T võrgule ja piiriülene liikuvus;

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b b)  säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna soodustamine;

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  tehniline abi.

(c)  tehniline abi, sealhulgas kohalike omavalitsuste haldussuutlikkuse ja -pädevuse parandamine ja arendamine nende vahendite haldamisel.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad asjakohase tasakaalu punktide a ja b kohaste investeeringute vahel.

Liikmesriigid tagavad asjakohase tasakaalu punktide a, b, ba ja bb kohaste investeeringute vahel.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  investeeringud lennujaamataristusse, välja arvatud äärepoolseimates piirkondades;

(e)  investeeringud lennujaamataristusse, välja arvatud äärepoolseimates piirkondades ja ELi toimimise lepingu artiklis 174 osutatud piirkondades, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused;

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt j

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(j)  rahastamine raudteeveeremi ostmiseks, välja arvatud juhul, kui see on seotud:

välja jäetud

i)  määruse (EÜ) nr 1370/2007 (muudetud) kohase avaliku pakkumismenetluse teel saadud avaliku teenindamise kohustuse täitmisega;

 

ii)  raudteeveoteenuste osutamisega liinidel, mis on täielikult konkurentsile avatud ja toetusesaaja on määruse (EL) 2018/xxxx [InvestEU määruse] alusel rahastamiskõlblik uus turule siseneja.

 

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Lisaks ei toetata Ühtekuuluvusfondist investeeringuid eluasemetesse, välja arvatud seoses energiatõhususe või taastuvenergia kasutamise edendamisega.

2.  Lisaks ei toetata Ühtekuuluvusfondist investeeringuid eluasemetesse, välja arvatud seoses energiatõhususe, taastuvenergia või veetarbimise kasutamise edendamisega.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vähemalt % ERFi vahenditest, mis on eraldatud liikmesriigi tasandil tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames muuks kui tehniliseks abiks, suunatakse kestliku linnaarengu tarbeks kogukonna juhitud kohaliku arengu, integreeritud territoriaalsete investeeringute või mõne muu poliitikaeesmärgi nr 5 kohase territoriaalse vahendi vormis.

Vähemalt 10 % ERFi vahenditest, mis on eraldatud liikmesriigi tasandil tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames muuks kui tehniliseks abiks, suunatakse kestliku linnaarengu tarbeks kogukonna juhitud kohaliku arengu, integreeritud territoriaalsete investeeringute või mõne muu poliitikaeesmärgi nr 5 kohase territoriaalse vahendi vormis.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  toetus suutlikkuse suurendamiseks;

(a)  toetus suutlikkuse suurendamiseks piirkondlikul tasandil;

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  toetus teabele, poliitilise strateegia väljatöötamisele ja teavitamisele.

(c)  toetus teabele, territoriaalse mõju hindamisele, poliitilise strateegia väljatöötamisele ja teavitamisele.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 12 a

 

Piirkonnad, kus valitsevad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused

 

ERFi kaasfinantseeritavate rakenduskavade puhul, mis hõlmavad Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 174 märgitud raskete ja püsivate ebasoodsate looduslike või demograafilise tingimustega piirkondi, pööratakse erilist tähelepanu nendele piirkondadele iseloomulike raskustega tegelemisele.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – Poliitiline eesmärk 3 – RÜV 34

RÜV 34 – täiendav jäätmete ringlussevõtu suutlikkus

RÜT 46 – elanikkond, kes kasutab jäätmete ringlussevõtu kohti ja väikeste jäätmete korralduse süsteeme

 

RÜT 47 – ringlussevõetud jäätmed

 

RÜT 48 – toorainena kasutatavad ringlussevõetud jäätmed

 

RÜT 49 – taaskasutatavad jäätmed

Muudatusettepanek

RÜV 34 – täiendav jäätmetekke vältimise ja jäätmete ringlussevõtu suutlikkus

RÜT -46 – jäätmeteke inimese kohta

 

RÜT -46 a – kõrvaldamisele saadetavate jäätmete kogus inimese kohta ja energia taaskasutamine

 

RÜT 46 – elanikkond, kes kasutab jäätmete ringlussevõtu kohti ja väikeste jäätmete korralduse süsteeme

 

RÜT 47 – ringlussevõetud jäätmed

 

RÜT 47 a – ringlussevõetud biojäätmed

 

RÜT 48 – toorainena kasutatavad ringlussevõetud jäätmed

 

RÜT 49 – taaskasutatavad jäätmed

 

RÜT 49a – elanikkond, kes kasutab jäätmeid korduskasutamiseks ettevalmistavaid rajatisi

 

RÜT 49 b – jäätmete raamdirektiivi (EL) nr 2018/851 artikli 11a lõike 1 punktis b määratletud korduskasutamiseks ettevalmistatud jäätmed

 

RÜT 49 c – näitajad, mille komisjon peab kehtestama hiljemalt 31. märtsiks 2019, võttes vastu rakendusaktid, mille alusel mõõta jäätmetekke vältimise meetmete rakendamise üldist edukust (jäätmete raamdirektiivi (EL) nr 2018/851 artikli 9 lõige 7)

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond

Viited

COM(2018)0372 – C8-0227/2018 – 2018/0197(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

REGI

11.6.2018

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

11.6.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Jan Olbrycht

28.6.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

24.9.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

10.12.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

25

1

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jean Arthuis, Richard Ashworth, Lefteris Christoforou, Manuel dos Santos, André Elissen, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, John Howarth, Siegfried Mureşan, Liadh Ní Riada, Jan Olbrycht, Pina Picierno, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Jordi Solé, Patricija Šulin, Indrek Tarand, Monika Vana, Daniele Viotti, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Xabier Benito Ziluaga, Karine Gloanec Maurin, Marco Valli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Clara Eugenia Aguilera García, Claudia Schmidt

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSNÕUANDVAS KOMISJONIS

25

+

ALDE

Jean Arthuis

EFDD

Marco Valli

GUE/NGL

Xabier Benito Ziluaga, Liadh Ní Riada

PPE

Richard Ashworth, Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Ingeborg Gräßle, Siegfried Mureşan, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt, Patricija Šulin

S&D

Clara Eugenia Aguilera García, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Karine Gloanec Maurin, John Howarth, Pina Picierno, Daniele Viotti, Manuel dos Santos

Verts/ALE

Jordi Solé, Indrek Tarand, Monika Vana

1

ENF

André Elissen

1

0

ENF

Marco Zanni

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

11.10.2018


EELARVEKONTROLLIKOMISJONI MUUDATUSETTEPANEKUTENA ESITATUD SEISUKOHT

regionaalarengukomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta

(COM(2018)0372 – C8‑0227/2018 – 2018/0197(COD))

Eelarvekontrollikomisjoni nimel: Gilles Pargneaux (arvamuse koostaja)

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekontrollikomisjon esitab vastutavale regionaalarengukomisjonile järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a)  Selleks et tagada ühtekuuluvuspoliitika edukus pärast 2020. aastat, on oluline vähendada toetusesaajate ja korraldusasutuste halduskoormust, leida õige tasakaal poliitika tulemustele suunatuse ning niisuguste inspekteerimiste ja kontrollide taseme vahel, mida tehakse eesmärgiga suurendada proportsionaalsust, hakata diferentseerima programmide elluviimist ning lihtsustada eeskirju ja menetlusi, mis praegu tunduvad olevat sageli liiga keerulised.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Üha enam ühendatud maailmas ning pidades silmas demograafilist ja rände dünaamikat, on ilmne, et liidu rändepoliitika vajab ühtset käsitlust, mis tugineb eri rahastamisvahendite koostoimele ja vastastikusele täiendavusele. Selleks et tagada sidus, tugev ja järjepidev toetus liikmesriikidevahelisele solidaarsusele ja vastutuse jagamise püüdlustele rände haldamisel, peaks ERF toetama rändajate pikaajalise integreerimise hõlbustamist.

(8)  Üha enam ühendatud maailmas ning pidades silmas demograafilist ja rände dünaamikat, on ilmne, et liidu rändepoliitika vajab ühtset käsitlust, mis tugineb eri rahastamisvahendite koostoimele ja vastastikusele täiendavusele. Selleks et tagada sidus, tugev ja järjepidev toetus liikmesriikidevahelisele solidaarsusele ja vastutuse jagamise püüdlustele rände haldamisel, peaks ERF toetama rändajate ja pagulaste pikaajalise integreerimise hõlbustamist. Eelisjärjekorras tuleks edendada tööhõivet ja sotsiaalset kaasatust, vaesuse ja diskrimineerimise vastast võitlust ning investeerimist haridusse, täiendusõppesse ja praktikavõimalustesse.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Lisaks sellele peaksid ERFi investeeringud aitama välja töötada tervikliku kiire ja digitaalse taristuvõrgu ja soodustada säästvat mitmeliigilist linnalist liikumiskeskkonda.

(10)  Lisaks sellele peaksid ERFi investeeringud aitama välja töötada tervikliku kiire ja digitaalse taristuvõrgu kogu liidus, sealhulgas maapiirkondades, kus see on eluliselt vajalik väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEdele), ja soodustada säästvat mitmeliigilist linnalist liikumiskeskkonda.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a)  Tulevases ühtekuuluvuspoliitikas tuleb piisavalt arvesse võtta ja toetada neid liidu piirkondi, mida mõjutavad kõige enam Ühendkuningriigi liidust lahkumise tagajärjed, eriti piirkondi, mis asuvad selle tagajärjel liidu välismerepiiril või -maismaapiiril.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 a)  VKEd ning mikroettevõtjad on majanduskasvu, innovatsiooni ja tööhõive peamised tõukejõud ning loovad 85 % kõikidest uutest töökohtadest. Praegu on liidus rohkem kui 20 miljonit VKEd. Niisugustel ettevõtjatel on oluline osa majanduse elavdamisel ja jätkusuutliku liidu majanduse suunas liikumisel.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Selleks et kasutada piiratud ressursse kõige tõhusamal viisil, peaks ERFi toetus tulusatele investeeringutele asjaomase erieesmärgi raames piirduma mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega (edaspidi „VKEd“) komisjoni soovituse 2003/361/EÜ19 tähenduses, välja arvatud juhul, mil investeeringud hõlmavad koostööd VKEdega teadus- ja uuendustegevuse raames.

(16)  Selleks et kasutada piiratud ressursse kõige tõhusamal viisil, peaks ERFi toetus tulusatele investeeringutele asjaomase erieesmärgi raames piirduma üksnes VKEdega komisjoni soovituse 2003/361/EÜ19 tähenduses eesmärgiga parandada selliste ettevõtjate konkurentsivõimet ja elujõulisust, välja arvatud juhul, mil investeeringud hõlmavad koostööd VKEdega teadus- ja uuendustegevuse raames.

_________________

_________________

19 Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

19 Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(22 a)  Et tagada õigeaegne ja tõhus rakendamine, peaksid kõik seire-, tulemuslikkus- ja kontrollimenetlused olema korraldusasutuste ja toetusesaajate jaoks proportsionaalsed ja lihtsustatud.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 tuleb fonde hinnata konkreetse järelevalvekorra alusel kogutud teabe põhjal, vältides ülereguleerimist ning halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. See kord võib vajaduse korral hõlmata mõõdetavaid näitajaid, et hinnata nende põhjal fondide mõju kohapeal.

(23)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 tuleb fonde hinnata konkreetse järelevalvekorra alusel kogutud teabe põhjal, vältides ülereguleerimist ning halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. See kord peaks võimaluse korral hõlmama mõõdetavaid näitajaid, et hinnata nende põhjal fondide mõju kohapeal.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt a – alapunkt iv a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

iv a)  ajakohastada ja uuendada avalikku haldust, kaitsta intellektuaalomandiõigusi ja toetada VKEde konkurentsivõimet.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kooskõlas finantsmääruse artikli 38 lõike 3 punkti e alapunkti i kohase aruandluskohustusega esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teabe tulemuslikkuse kohta vastavalt II lisale.

3.  Kooskõlas finantsmääruse artikli 38 lõike 3 punkti e alapunkti i kohase aruandluskohustusega esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teabe tulemuslikkuse ja tulemuste kohta vastavalt II lisale, andes aru nii tehtud edusammudest kui ka puudujääkidest ning tagades kulude ja tulemuslikkuse seose selge esitamise.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 13 vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et teha vajalikud kohandused liikmesriikidele kasutamiseks ettenähtud näitajate loetellu, ning II lisa muutmiseks, et teha vajalikud kohandused Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatavasse tulemuslikkust käsitlevasse teabesse.

4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 13 vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et teha asjakohased ja põhjendatud kohandused liikmesriikidele kasutamiseks ettenähtud näitajate loetellu, ning vajaduse korral II lisa muutmiseks, et anda Euroopa Parlamendile ja nõukogule paremat kvalitatiivset ja kvantitatiivset teavet tulemuslikkuse ja tulemuste kohta seatud eesmärkide saavutamisel.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule usaldusväärset teavet kasutatud tulemuslikkusandmete kvaliteedi kohta.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Vähemalt 6 % ERFi vahenditest, mis on eraldatud liikmesriigi tasandil tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames muuks kui tehniliseks abiks, suunatakse kestliku linnaarengu tarbeks kogukonna juhitud kohaliku arengu, integreeritud territoriaalsete investeeringute või mõne muu poliitikaeesmärgi nr 5 kohase territoriaalse vahendi vormis.

Vähemalt 6 % ERFi vahenditest, mis on eraldatud liikmesriigi tasandil tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames muuks kui tehniliseks abiks, suunatakse kestliku linnaarengu tarbeks kogukonna juhitud kohaliku arengu, integreeritud territoriaalsete investeeringute või mõne muu poliitikaeesmärgi nr 5 kohase territoriaalse vahendi vormis, hõlmates poliitikaeesmärkide 1–4 asjakohaseid osi.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ERFist toetatakse ka Euroopa linnaarengu algatust, mida rakendab komisjon otseselt ja kaudselt hallatavate vahendite abil.

ERFist toetatakse ka Euroopa linnaarengu algatust.

Selgitus

Linnade tegevuskava kuulub liikmesriikide ainupädevusse ja tagada tuleb subsidiaarsuse põhimõtte järgimine.

26.10.2018


KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS

regionaalarengukomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta

(COM(2018)0372 – C8-0227/2018 – 2018/0197(COD))

Arvamuse koostaja: Kateřina Konečná

LÜHISELGITUS

Komisjon võttis 2. mail 2018 vastu ettepaneku järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2021–2027. See hõlmab Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi „ERF“) ja Ühtekuuluvusfondi.

Arvamuse koostaja kiidab üldiselt heaks komisjoni ettepaneku, millega lihtsustatakse ERFi ja Ühtekuuluvusfondiga seotud keerukaid menetlusi ning laiendatakse keskkonnasäästlike ja kliimaeesmärkidega seotud toetusmeetmeid. Eelkõige toetab ta suuremaid investeeringuid keskkonnasäästlikumasse ja vähese CO2-heitega Euroopasse, nagu energiatõhusus ja ringmajanduse meetmed, arukate energiasüsteemide, -võrkude ja -hoidlate arendamine, säästva veemajanduse edendamine ja reostuse vähendamine.

Siiski on vaja tagada liikmesriikide taristu vajaliku moderniseerimise ja arendamise suurem rahastamine, et vastata liidu õigusaktide kõigile uutele ambitsioonikatele keskkonna-, energia-, jäätmekäitluse transpordi ja kliimaeesmärkidele kooskõlas Pariisi lepinguga. Nende fondide poolt kaasrahastatavate projektide toetamine on eriti oluline arengus mahajäänud piirkondades. Paljudes riikides moodustavad ERFi ja Ühtekuuluvusfondi vahendid vähemalt 50 % avaliku sektori investeeringutest ning ilma ELi kaasrahastamiseta ei oleks neil liikmesriikidel finantssuutlikkust selliseid investeeringuid teha.

Rahastamise puhul on arvamuse koostaja veendunud, et kavandatavad kärped (poole võrra) Ühtekuuluvusfondis on praeguse programmiperioodiga võrreldes märkimisväärsed. Samal ajal on Ühtekuuluvusfondist Euroopa ühendamise rahastule üle kantav summa võrdne praegusel programmitöö perioodil 2014–2020 ülekantud summaga. Kuna Ühtekuuluvusfondist saadud rahaga peaks muu hulgas rahastama ka kliima- ja keskkonnaprojekte, aidates seeläbi kaasa ELi kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele, ei usu arvamuse koostaja, et Ühtekuuluvusfondi eraldiste vähendamine eelarve jagatud täitmise raames on piisav. Kõigi vahendite Ühtekuuluvusfondist ERFi ümber paigutamise aluseks peaks olema komisjoni põhjalik analüüs, mis toetab, mitte ei nõrgesta liikmesriikide võimet saavutada oma kliima- ja keskkonnaalaseid eesmärke. ERFi ümber paigutatud vahendite osakaal peaks olema proportsionaalselt võrdne ümberpaigutamisega praegusesse programmitöö perioodi (st seda tuleks vähendada 50 %) ja see peaks olema liikmesriigi jaoks kogu programmiperioodi vältel kättesaadav.

Tema arvates tuleks ERFi ja Ühtekuuluvusfondi kasutamist tõhustada, sidudes ühtekuuluvuspoliitika investeeringud tihedamalt liikmesriikide üldiste kavadega 2030. aasta eesmärkide saavutamiseks, võttes arvesse ELi majanduse pikaajalise dekarboniseerimise saavutamist. Sellega seoses teeb arvamuse koostaja ettepaneku suurendada poliitikaeesmärgi nr 2 vahendeid kliimamuutuste mõjude vastu võitlemiseks.

ELi transpordisektor seisab praegu silmitsi suurte muutustega. Transpordist tulenevad kasvuhoonegaaside heitkogused peavad olema väiksemad. Transpordist tulenevaid õhusaasteainete heiteid tuleb viivitamata järsult vähendada. Lisaks sellele peaks vähese heitega ja heiteta sõidukite kasutuselevõtt suurenema. Kuid selliste sõidukite jaoks nõuetekohane taristu puudub. 76 % kõigist laadimispunktidest asub ainult neljas liikmesriigis, mis katab vaid 27 % kogu ELi pindalast. Edukas vähese heitega liikuvusele üleminek eeldab sõidukite, taristute, elektrivõrkude ühist poliitikaraamistikku, milles majanduslikud ja tööhõive stiimulid ühendatakse kogu liidus nii riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil. Arvamuse koostaja peab vajalikuks pakkuda liikmesriikidele ja nende piirkondadele võimalust rahastada nende vähese heitega sõidukite taristu arendamist igast võimalikust liidu rahastamisvahendist, sealhulgas nii ERFist kui ka Ühtekuuluvusfondist. Kiiresti tuleb rajada laadimis- ja tankimistaristu. Sellega seoses teeb arvamuse koostaja ettepaneku liigutada mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamise eesmärk poliitikaeesmärgilt nr 3 poliitikaeesmärgile nr 2, kuhu praegu on vahendeid eraldatud ja kus liikmesriikidel on suurem surve keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. Ta on seisukohal, et üleminek vähese heitega liikuvusele on pigem seotud Euroopa üldise vähese CO2-heitega eesmärgiga kui ühenduvuse eesmärkidega.

Põuaoht mitmes ELi piirkonnas on kliimamuutuse tõttu kasvanud. Seepärast on veevarude, vee ökosüsteemide ning joogi- ja pesemisvee kaitsmine Euroopa keskkonnakaitse nurgakivi. Viimastel aastatel on Euroopas olnud enam kui 100 ulatuslikku üleujutust. Lisaks majanduslikule ja sotsiaalsele kahjule võivad üleujutused avaldada tõsiseid tagajärgi keskkonnale. Arvamuse koostaja on veendunud, et vajalik on säästva veemajanduse edendamine, sealhulgas põua ja üleujutuste vastu võitlemise meetmed.

Kahjulik müra võib mõjutada peaaegu kõiki inimese elu aspekte. Püsiv ja tugev müratase võib põhjustada terviseprobleeme ja suurendada stressi. Kõrge müratase võib mõjutada negatiivselt kogu ökosüsteemi. Valgusreostus on samuti tervisele kahjulik. See raiskab energiat, suurendab süsinikdioksiidi heitkoguseid ja seega suurendab tarbijate kulusid. Ka kunstlik valgus mõjutab taimestikku ja loomastikku erineval viisil. Seepärast esitab arvamuse koostaja ettepaneku müra ja valgusreostuse vähendamise meetmete kohta.

Ühtekuuluvuspoliitika on keskne element ringmajanduse realiseerimiseks. Arvamuse koostaja usub, et vähem arenenud riikidel peaks olema võimalus moderniseerida oma praegused jääkide käitlemise rajatised ringmajanduse eesmärkide saavutamiseks. Praeguste rajatiste moderniseerimine on tegelikult majanduslikult palju lihtsam kui uue rajatise rajamine ja piiratud eelarvega riikide jaoks sageli rohkem teostatav ning samal ajal avaldab see tõeliselt positiivset keskkonnamõju.

70 % eurooplastest soovivad, et EL teeks tervishoiu ja sotsiaalsete probleemide lahendamiseks rohkem. Arvamuse koostaja seab kahtluse alla lisaväärtuse, mida ELi tervishoiuprogrammi lisamine laiendatud Euroopa Sotsiaalfondi pakuks. Ta avaldab kahetsust ettepaneku üle vähendada tervishoiu rahastamist 8 % võrra võrreldes ajavahemikuga 2014–2020. Lisaks peaks ühtekuuluvuspoliitika aitama kaasa ka liidu kodanike terviseseisundi parandamisele. Arvamuse koostaja arvates saab koostoimet luua ESF+-ga ja selle tervishoiu valdkonnaga ning Euroopa sotsiaalõiguste sambaga Euroopa poolaasta jooksul, kui riigipõhised soovitused keskenduvad üha enam tervisega seotud küsimustele. ERFi ja Ühtekuuluvusfondi kaasrahastatavad rakenduskavad peaksid edendama juurdepääsu tervishoiule. Arvamuse koostaja rõhutab ka, kui vajalik on integreeritud sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaarengu, kultuuripärandi, turvalisuse ja tervise edendamine linna-, maa- ja rannikupiirkondades. Edukate tervishoiuinvesteeringute jaoks on vajalik ka tihedam koostöö patsientide või patsientide organisatsioonidega.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval regionaalarengukomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklis 176 on sätestatud, et Euroopa Regionaalarengu Fond (edaspidi „ERF“) on mõeldud selleks, et olla abiks põhiliste regionaalsete ebavõrdsuste korvamisel liidus. ELi toimimise lepingu kõnealuse artikli ja artikli 174 teise ja kolmanda lõigu kohaselt on ERFi eesmärk aidata kaasa eri regioonide arengutaseme ühtlustamisele ja mahajäämuse vähendamisele kõige ebasoodsamates piirkondades, mille seas tuleks erilist tähelepanu pöörata regioonidele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, näiteks väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimatele piirkondadele, saartele, piiriülestele ja mäestikualadele.

(1)  Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklis 176 on sätestatud, et Euroopa Regionaalarengu Fond (edaspidi „ERF“) on mõeldud selleks, et olla abiks põhiliste regionaalsete ebavõrdsuste korvamisel liidus. ELi toimimise lepingu kõnealuse artikli ja artikli 174 teise ja kolmanda lõigu kohaselt on ERFi eesmärk aidata kaasa eri regioonide arengutaseme ühtlustamisele ja mahajäämuse vähendamisele kõige ebasoodsamates piirkondades, mille seas tuleks erilist tähelepanu pöörata regioonidele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised halvemused, näiteks väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimatele piirkondadele, saartele, piiriülestele ja mäestikualadele.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  ERFi ja Ühtekuuluvusfondi rakendamisel tuleks kinni pidada Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklis 3 ja ELi toimimise lepingu artiklis 10 sätestatud horisontaalsetest põhimõtetest, sealhulgas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttest, võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. Liikmesriigid peaksid ka järgima ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja tagama selle artiklis 9 sätestatud ligipääsetavuse kooskõlas toodete ja teenuste ligipääsetavusnõudeid ühtlustava liidu õigusega. Liikmesriikide ja komisjoni eesmärk peaks olema kaotada ebavõrdsus, edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja soolise perspektiivi arvestamist ning võidelda diskrimineerimisega soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Fondidest ei tohiks toetada tegevust, mis aitab kaasa eraldatusele mis tahes kujul. ERFi ja Ühtekuuluvusfondi eesmärke tuleks ellu viia säästva arengu raames ning seejuures peaks liit edendama keskkonna säilitamise, kaitsmise ja selle kvaliteedi parandamise eesmärki, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse põhimõtet, et saastaja maksab. Siseturu terviklikkuse säilitamiseks peavad tegevused, millest ettevõtjad kasu saavad, vastama ELi toimimise lepingu artiklites 107 ja 108 sätestatud riigiabi eeskirjadele.

(5)  ERFi ja Ühtekuuluvusfondi rakendamisel tuleks kinni pidada Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklites 2 ja 3 ning ELi toimimise lepingu artiklites 7–11 sätestatud horisontaalsetest põhimõtetest, sealhulgas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttest, võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. Liikmesriigid peaksid ka järgima ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja tagama selle artiklis 9 sätestatud ligipääsetavuse kooskõlas toodete ja teenuste ligipääsetavusnõudeid ühtlustava liidu õigusega. Liikmesriikide ja komisjoni eesmärk peaks olema kaotada ebavõrdsus, edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja soolise perspektiivi arvestamist ning võidelda diskrimineerimisega soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Fondidest ei tohiks toetada tegevust, mis aitab kaasa eraldatusele mis tahes kujul. ERFi ja Ühtekuuluvusfondi eesmärke tuleks ellu viia säästva arengu raames ning seejuures peaks liit edendama keskkonna säilitamise, kaitsmise ja selle kvaliteedi parandamise ning kliimamuutuste vastu võitlemise eesmärki, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse põhimõtet, et saastaja maksab. Siseturu terviklikkuse säilitamiseks peavad tegevused, millest ettevõtjad kasu saavad, vastama ELi toimimise lepingu artiklites 107 ja 108 sätestatud riigiabi eeskirjadele.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a)  Käesoleva määruse kohase valdkondliku keskendamiseni tuleks jõuda riigi tasandil, võimaldades sealjuures paindlikkust rakenduskavades ja eri piirkonnakategooriates. Valdkondlikku keskendamist võib vajaduse korral kohandada vastavalt ressurssidele, mis on eraldatud vähese CO2-heitega majandusele üleminekust tulenevate investeerimisprioriteetide jaoks. Valdkondliku keskendamise taseme puhul tuleks arvesse võtta eri piirkondade arengutaset, rahastamistasemeid ja nende piirkondade erivajadusi, kus SKPd elaniku kohta kasutati abikõlblikkuskriteeriumina ajavahemikul 2014–2020.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 a)  Arvestades käesoleva määruse eesmärki, milleks on liidu majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamine, et edendada kestlikku arengut, tuleks arvesse võtta piirkondliku arengu erinevusi, vähem soodsate piirkondade mahajäämust ja teatavate liikmesriikide või piirkondade käsutuses olevate vahendite piiratust.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a)  Kooskõlas Pariisi kokkuleppest tulenevate liidu kohustuste ning seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammiga on liidu õigusaktidesse lisatud uued ja ambitsioonikad eesmärgid keskkonna, energia, jäätmekäitluse ja kliima valdkonnas. Tuleks tagada piisav rahastamine, et aidata liikmesriikidel neid eesmärke täita ja jätkata oma piirkondades vajaliku taristu moderniseerimist ja arendamist. See struktuuriline üleminek avaldaks märkimisväärset mõju liikmesriikide ja piirkondade töökohtadele ja majanduskasvule. Seetõttu on vaja võimaldada kõiki neid erieesmärke toetavaid võimalikke toetusmeetmeid.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks et saavutada ÜRO säästva arengu eesmärke, aitavad fondid kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja liikuda selle üldeesmärgi suunas, et ELi eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. ERFi meetmed peaksid toetama kliimaeesmärkide saavutamist 30 % ulatuses fondi kogu rahastamispaketist. Ühtekuuluvusfondi meetmed peaksid toetama kliimaeesmärkide saavutamist 37 % ulatuses fondi kogu rahastamispaketist.

(14)  Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust ja ÜRO kestliku arengu eesmärke ning selleks, et aidata kaasa niisuguste meetmete rahastamisele, mida on vaja võtta ELi, riiklikul ja kohalikul tasandil, et täita liidu kohustused, aitavad fondid kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja liikuda selle üldeesmärgi suunas, et ELi eelarvekulutustest eraldataks 30 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks ERFi meetmed peaksid toetama kliimaeesmärkide saavutamist 35% ulatuses fondi kogu rahastamispaketist. Ühtekuuluvusfondi meetmed peaksid toetama kliimaeesmärkide saavutamist 37 % ulatuses fondi kogu rahastamispaketist. Euroopa Kontrollikoja eriaruandes 2016/31 antud soovituste järgimiseks tuleks kliimaküsimuste süvalaiendamise ja kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamise mehhanismides eristada leevendamist ja kohanemist ning see peaks peegelduma juba alguses kõikides programmitöö ja planeerimise protsessides, mitte ainult tagantjärele aruandluses.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a)  Liidu transpordisektor seisab praegu silmitsi põhjalike muutustega, kuna digiteerimine ja automatiseerimine muudavad traditsioonilisi tootmisprotsesse ja tarbijate vajadusi. Transpordi tekitatavat kasvuhoonegaaside heidet tuleb vähendada. Transpordi tekitatavat õhusaasteainete heidet tuleb viivitamata järsult vähendada. Lisaks sellele peaks vähese heitega ja heiteta sõidukite kasutuselevõtt suurenema, et saavutada keskkonnasäästlikuma ja vähese CO2-heitega liidu eesmärgid. Kuid selliste sõidukite jaoks puudub endiselt nõuetekohane taristu ja praegu on liidus ainult 100 000 elektriauto laadimispunkti, kusjuures 76 % kõikidest laadimispunktidest asub vaid neljas liikmesriigis, mis hõlmab kõigest 27 % kogu liidu pindalast. Edukas vähese heitega liikuvusele üleminek eeldab sõidukite, taristute ja elektrivõrkude ühist poliitikaraamistikku, kus majanduslikud ja tööhõive stiimulid ühendatakse kogu liidus nii riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil ning neid toetavad liidu võimsamad rahastamisvahendid. Liikmesriikidele ja piirkondadele on vaja pakkuda võimalust rahastada vähese heitega sõidukite taristu arendamist igast võimalikust rahastamisvahendist, sealhulgas ERFist ja Ühtekuuluvusfondist. Kiiresti tuleks rajada laadimis- ja tankimistaristu, et täita Pariisi kokkuleppe ja seonduvate liidu õigusaktide alusel võetud kliimakohustused.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 b)  Nii ERFi kui ka Ühtekuuluvusfondi tegevuste kaudu tuleks ellu viia meetmeid ja eesmärke, mis on sätestatud lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades, mis tuleb välja töötada energialiidu juhtimist käsitleva määruse ja nii kõnealuste kavade sisu kui ka rahalisi eraldisi käsitlevate komisjoni soovituste kohaselt.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 a)  ERFist ja Ühtekuuluvusfondist peaks olema võimalik toetada teiste rahastamisvahendite tegevust ja eesmärke, et edendada juurdepääsu tervishoiule ja hooldusele. Koostoimet saab luua Euroopa Sotsiaalfondiga+ ja selle tervishoiu valdkonnaga ning Euroopa sotsiaalõiguste sambaga, samuti Euroopa poolaasta ja riigipõhiste soovitustega, mis keskenduvad üha enam tervisega seotud küsimustele.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  ERF peaks aitama korvata põhilisi regionaalseid ebavõrdsusi liidus ja ühtlustada eri regioonide arengutaset ning vähendada mahajäämust kõige ebasoodsamates piirkondades, sealhulgas neis piirkondades, mis seisavad silmitsi CO2-heite vähendamise kohustustega kaasnevate probleemidega. ERFi toetus tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgil tuleks seega suunata liidu peamistele prioriteetidele kooskõlas määruses (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] sätestatud poliitikaeesmärkidega. Seega peaks ERFi toetus keskenduma sellistele poliitikaeesmärkidele nagu arukam Euroopa uuenduslike ja arukate majanduslike muutuste edendamise teel ning keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa, edendades energiasüsteemi ümberkujundamist keskkonnasäästlikul ja õiglasel viisil, rohelisi ja siniseid investeeringuid, ringmajandust, kliimamuutustega kohanemist ning riskide ennetamist ja juhtimist. Sellise valdkondliku keskendamiseni tuleks jõuda riigi tasandil, võimaldades sealjuures paindlikkust üksikute programmide tasandil ja liikmesriikidest kogurahvatulu alusel moodustatud kolme rühma vahel. Lisaks sellele tuleb sätestada üksikasjalikult liikmesriikide klassifitseerimise metoodika, võttes arvesse äärepoolseimate piirkondade eriolukorda.

(17)  ERF peaks aitama korvata põhilisi regionaalseid ebavõrdsusi liidus ja ühtlustada eri regioonide arengutaset ning vähendada mahajäämust kõige ebasoodsamates piirkondades, sealhulgas neis piirkondades, mis seisavad silmitsi CO2-heite vähendamise kohustustega kaasnevate probleemidega. ERFi toetus tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgil tuleks seega suunata liidu peamistele prioriteetidele kooskõlas määruses (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] sätestatud poliitikaeesmärkidega. Seega peaks ERFi toetus keskenduma sellistele poliitikaeesmärkidele nagu arukam Euroopa uuenduslike ja arukate majanduslike muutuste edendamise teel ning keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa, edendades energia- ja transpordisüsteemi ümberkujundamist keskkonnasäästlikul ja õiglasel viisil, rohelisi ja siniseid investeeringuid, ringmajandust, kliimamuutustega kohanemist, kestlikku veemajandust ning riskide ennetamist ja juhtimist. Sellise valdkondliku keskendamiseni tuleks jõuda riigi tasandil, võimaldades sealjuures paindlikkust üksikute programmide tasandil ja liikmesriikidest kogurahvatulu alusel moodustatud kolme rühma vahel. Lisaks sellele tuleb sätestada üksikasjalikult liikmesriikide klassifitseerimise metoodika, võttes arvesse äärepoolseimate piirkondade eriolukorda.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 a)  Tuleks võtta arvesse alarahastatud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ees seisvaid teatavaid probleeme tsentraliseeritud haldussüsteemi raames. Projektide kaasrahastamisega seotud suured raskused vähendavad Ühtekuuluvusfondi vahendite kasutuselevõttu piirkondades, mis vajavad investeeringuid kõige enam, et vähendada sotsiaalmajanduslikke ja territoriaalseid erinevusi.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Toetuse suunamisel liidu peamistele prioriteetidele on samuti asjakohane pidada kinni valdkondliku keskendamise nõuetest kogu programmitöö perioodil, sealhulgas juhul, kui toimub prioriteetide siire programmi raames või programmide vahel.

(18)  Liikmesriikide eesmärkide saavutamiseks peaks valdkondlik keskendamine olema piisavalt paindlik, et kohanduda iga piirkonna vajadustega, võimaldades liidul toetada prioriteetide siiret programmi raames või programmide vahel. Sel viisil välditaks täiendavat tasakaalustamatust või arenguerinevusi piirkondade vahel.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(24 a)  Avaliku sektori asutuste ja sidusrühmade toimivust ja haldustõhusust tuleks veelgi parandada, pakkudes täiendavat tehnilist ja rahalist abi nende avalike teenuste sektorite tõhustamiseks, kuhu ERFi ja Ühtekuuluvusfondi meetmeid suunatakse.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(26 a)  Seatud eesmärkide saavutamiseks tuleks võtta meetmeid piirkondliku või kohaliku liikuvuse edendamiseks või õhu- ja mürasaaste vähendamiseks.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(26 b)  Puhaste, kestlike ja turvaliste transpordiliikide edendamiseks tuleks võtta meetmeid.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1.  Käesolev määrus aitab kaasa sellise toetuse rahastamisele mille eesmärk on tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, ühtlustades liidus peamisi regionaalseid tasakaalustamatusi ja vähendades mahajäämust kõige ebasoodsamates piirkondades, mille seas tuleks erilist tähelepanu pöörata piirkondadele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised halvemused, näiteks äärepoolseimatele piirkondadele, väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimatele piirkondadele, saartele, piiriülestele ja mäestikualadele.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 - sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kooskõlas määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikli [4 lõikes 1] sätestatud poliitikaeesmärkidega toetab ERF järgmiste erieesmärkide saavutamist.

1.  Kooskõlas määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikli [4 lõikes 1] sätestatud poliitikaeesmärkidega toetab ERF järgmiste erieesmärkide saavutamist, võttes arvesse iga liikmesriigi vajadust konkreetsete investeeringute ja taristu järele.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  „Keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa puhtale energeetikale õiglase ülemineku, roheliste ja siniste investeeringute, ringmajanduse, kliimamuutustega kohanemise ning riskiennetuse ja -juhtimise kaudu“ (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 2“),

(b)  „Keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa puhtale energeetikale ja transpordile õiglase ülemineku, roheliste ja siniste investeeringute, ringmajanduse, kliimamuutustega kohanemise ning riskiennetuse ja -juhtimise kaudu“ (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 2“),

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – alapunkt iv

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iv)  soodustada kliimamuutustega kohanemist, riskide ennetamist ja katastroofidele vastupanu võimet;

iv)  soodustada kliimamuutustega kohanemist, riskide, tulekahjude ja üleujutuste ennetamist, ning katastroofidele vastupanu ja hüdrogeoloogilise ebastabiilsuse vastu võitlemise võimet;

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – alapunkt v

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

v)  edendada säästvat veemajandust;

v)  edendada säästvat veemajandust, sealhulgas põua ja üleujutuste vastu võitlemise ja nende ennetamise meetmeid, ning säästvat jäätmekäitlust;

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – alapunkt vi

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

vi)  soodustada üleminekut ringmajandusele;

vi)  soodustada üleminekut ringmajandusele, eelkõige jäätmete ringlussevõtu ja korduskasutamise eesmärkide saavutamist, nagu on määratletud direktiivis 2018/851/EL ja direktiivis 2018/852/EL, samuti direktiivis 2018/850/EL määratletud prügilasse ladestamise vähendamise eesmärkide saavutamist;

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – alapunkt vii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

vii)  suurendada elurikkust, rohelist taristut linnakeskkonnas ja vähendada saastet.

vii)  suurendada elurikkust, rohelist taristut linnakeskkonnas ning vähendada õhu-, vee-, pinnase-, müra- ja valgusreostust;

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – alapunkt vii a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

vii a)  soodustada säästvat mitmeliigilist linnalist liikumiskeskkonda, sealhulgas vähese heitega liikuvuse taristut;

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – alapunkt vii a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

vii a)  soodustada investeerimist jäätmesektorisse, et täita liidu keskkonnaalase õigustiku nõuded, eelkõige liikmesriikides, kus neid nõudeid ületatakse;

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – alapunkt vii b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

vii b)  soodustada investeerimist veesektorisse, et täita liidu keskkonnaalase õigustiku nõuded, eelkõige liikmesriikides, kus neid nõudeid ületatakse;

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt d – alapunkt iv

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iv)  tagada võrdse juurdepääsu tervishoiuteenustele, sealhulgas esmatasandi tervishoiuteenustele taristu arendamise kaudu.

iv)  tagada võrdse juurdepääsu tervishoiuteenustele taristu arendamise ja teadlikkuse suurendamise kampaaniate kaudu, sealhulgas esmatasandi tervishoiuteenuste osas.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt e – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  edendada terviklikku sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast arengut, kultuuripärandit ja julgeolekut linnapiirkondades;

i)  edendada terviklikku sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast arengut, kultuuripärandit, julgeolekut ja tervishoidu linnapiirkondades;

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt e – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)  soodustada terviklikku sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast piirkondlikku arengut, kultuuripärandit ja julgeolekut, sealhulgas maa- ja rannikupiirkondades ka kogukonna juhitud kohaliku arengu kaudu.

ii)  soodustada terviklikku sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast piirkondlikku arengut, kultuuripärandit, julgeolekut ja tervishoidu, sealhulgas maa- ja rannikupiirkondades ka kogukonna juhitud kohaliku arengu kaudu.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  parandatakse programmi juhtivate asutuste ja fondide rakendamisega seotud asutuste suutlikkust;

(a)  parandatakse programmi juhtivate asutuste ja fondide rakendamisega seotud asutuste, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkust, andes neile tehnilist ja rahalist abi;

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 4 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  2. rühma kuuluvad liikmesriigid eraldavad vähemalt 45 % oma ERFi vahendite kogusummast muude kui tehnilise abi prioriteetide raames poliitikaeesmärgile nr 1 ja vähemalt 30 % poliitikaeesmärgile nr 2.

(b)  2. rühma kuuluvad liikmesriigid eraldavad vähemalt 40 % oma ERFi vahendite kogusummast muude kui tehnilise abi prioriteetide raames poliitikaeesmärgile nr 1 ja vähemalt 35 % poliitikaeesmärgile nr 2.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 4 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  3. rühma kuuluvad liikmesriigid eraldavad vähemalt 35 % oma ERFi vahendite kogusummast muude kui tehnilise abi prioriteetide raames poliitikaeesmärgile nr 1 ja vähemalt 30 % poliitikaeesmärgile nr 2.

(c)  3. rühma kuuluvad liikmesriigid eraldavad vähemalt 35 % oma ERFi vahendite kogusummast muude kui tehnilise abi prioriteetide raames poliitikaeesmärgile nr 1 ja vähemalt 35 % poliitikaeesmärgile nr 2.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  tulusad investeeringud VKEdesse;

(c)  tulusad investeeringud VKEdesse komisjoni soovituse 2003/361/EÜ tähenduses;

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 1 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a)  investeeringud taandarenevate tööstuspiirkondade ja arengus mahajäänud piirkondade ümberkorraldamisse;

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kui ettevõtjad, v.a VKEd, teevad VKEdega koostööd energiatõhususe meetmetes, vähese CO2-heitega majanduse või ringmajanduse tegevuses artikli 2 lõike 1 punkti b alapunktide i, iii, vi ja vii kohaselt, võib tulusaid investeeringuid toetada, kui neid tehakse rahastamisvahendite kaudu.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  investeeringud tervishoiu- ja hooldusasutustesse, sealhulgas integreeritud hooldusse ja esmatasandi tervishoidu;

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a b)  investeeringud energiatõhususe ja taastuvenergia kasutamise edendamise meetmetesse, keskendudes kodumajapidamiste ja eluhoonete konkreetsetele vajadustele;

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad asjakohase tasakaalu punktide a ja b kohaste investeeringute vahel.

Liikmesriigid tagavad asjakohase tasakaalu punktide a, a a, a b ja b kohaste investeeringute vahel.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Käesolev määrus ei mõjuta selliste toetuste jätkamist või muutmist, sealhulgas täielikku või osalist tühistamist, mille komisjon on kiitnud heaks määruste (EL) nr 1300/2013 või nr 1300/2013 alusel, või vastavalt mis tahes muudele nende kohaselt vastuvõetud õigusaktidele.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Määruste (EL) nr 1084/2006, nr 1300/2013 või nr 1301/2013 alusel esitatud või heaks kiidetud abitaotlused jäävad jõusse.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – rubriik 2

 

Komisjoni ettepanek

Poliitiline eesmärk

Väljundid

Tulemused

(1)

(2)

(3)

2. Keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa puhtale energeetikale õiglase ülemineku, roheliste ja siniste investeeringute, ringmajanduse, kliimamuutustega kohanemise ning riskiennetuse ja -juhtimise kaudu

RÜV 18 – kodumajapidamised, kes saavad toetust oma hoone energiatõhususe parandamiseks

RÜT 26 – aastane lõppenergiatarbimine (millest: eluhooned, erasektori mitteeluhooned, avaliku sektori mitteeluhooned)

RÜV 19 – üldkasutatavad hooned, mis saavad toetust energiatõhususe parandamiseks

RÜV 27 – kodumajapidamised, kellel on suurema energiatõhususega hooned

RÜV 20 – äsja ehitatud või parandatud kaugküttevõrgud

RÜT 28 – parema energiatarbimisklassiga hooned (millest: eluhooned, erasektori mitteeluhooned, avaliku sektori mitteeluhooned)

 

RÜT 29 – hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused*

 

RÜT 30 – suurema energiatõhususega ettevõtted

 

RÜV 22 – täiendav võimsus taastuvenergia tootmiseks (millest: elektrienergia, soojusenergia)

RÜT 31 – taastuvenergia kodutoodang (millest: elektrienergia, soojusenergia)

RÜV 97 – toetust saavate energiakogukondade ja taastuvenergiakogukondade arv*

RÜT 32 – taastuvenergia: võrguga ühendatud tegevvõimsus*

 

RÜV 23 – nutivõrkude digitaalsed juhtimissüsteemid

RÜT 33 – nutivõrkudega ühendatud kasutajad

RÜV 98 – kodumajapidamised, kes saavad toetust nutivõrkude kasutamiseks

RÜT 34 – nutivõrkudega seotud projektide käivitamine

RÜV 24 – uued või uuendatud katastroofiohu jälgimise, valmisoleku, hoiatamise ja reageerimise süsteemid*

RÜT 35 – üleujutuste vastu kindlustamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond

RÜV 25 – uued või tugevdatud rajatised rannikuribal, jõe- ja järvekallastel ning uued ja tugevdatud rajatised maalihete ennetamiseks, et kaitsta inimesi, varasid ja looduskeskkonda

RÜT 36 – metsatulekahjude vastu kindlustamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond

RÜV 26 – kliimamuutustega kohanemiseks rajatud roheline taristu

RÜT 37 – kliimaga seotud loodusõnnetuste vastu kindlustamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond (muud kui üleujutused ja metsatulekahjud)

RÜV 27 – kliimamuutustega kohanemist käsitlevad riiklikud / piirkondlikud / kohaliku tasandi strateegiad

RÜT 96 – muude kui kliimaga seotud loodusriskide ja inimtegevusega seotud riskide vastu kindlustamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond*

RÜV 28 – piirkonnad, mis on hõlmatud kaitsemeetmetega metsatulekahjude ennetamiseks

RÜT 38 – hinnanguline keskmine reageerimisaeg õnnetuse korral*

 

RÜV 30 – kodumajapidamiste veeühendustes kasutatavate uute või tugevdatud torude pikkus

RÜT 41 – parema veevarustuse seadmetega ühendatud elanikkond

RÜV 31 – uute või tugevdatud kanalisatsioonivõrkude pikkus

RÜT 42 – vähemalt bioloogilise reoveekäitluse seadmetega ühendatud elanikkond

RÜV 32 – reoveekäitluse uus või uuendatud võimsus

RÜT 43 – veekaod

 

RÜT 44 – nõuetekohaselt puhastatud reovesi

 

RÜV 34 – täiendav jäätmete ringlussevõtu suutlikkus

RÜT 46 – elanikkond, kes kasutab jäätmete ringlussevõtu kohti ja väikeste jäätmete korralduse süsteeme

 

RÜT 47 – ringlussevõetud jäätmed

 

RÜT 48 – toorainena kasutatavad ringlussevõetud jäätmed

 

RÜT 49 – taaskasutatavad jäätmed

 

RÜV 36 – linnapiirkondades toetust saava rohelise taristu pindala

RÜT 50 – õhukvaliteedi parandamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond

RÜV 37 – tähtsusjärjestatud tegevuskavade kohaselt kaitse- ja taastamismeetmetega hõlmatud Natura 2000 alade pindala

RÜT 95 – linnapiirkondades asuvale uuele või uuendatud rohelisele taristule juurdepääsu omav elanikkond

RÜV 99 – kaitse- ja taastamismeetmetega hõlmatud selliste alade pindala, mis jäävad väljaspoole Natura 2000 alasid

RÜT 51 – müra vähendamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond

RÜV 38 – toetust saava taastatud maa pindala

RÜT 52 – taastatud maa, mida kasutatakse rohealade, sotsiaaleluruumide, majandusliku või kogukondliku tegevuse jaoks

RÜV 39 – paigaldatud õhusaaste seiresüsteemid

 

 

Muudatusettepanek

Poliitikaeesmärk

Väljundid

Tulemused

1)

2)

3)

2. Keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa puhtale energeetikale õiglase ülemineku, roheliste ja siniste investeeringute, ringmajanduse, kliimamuutustega kohanemise ning riskiennetuse ja -juhtimise kaudu

RÜV 18 – kodumajapidamised, kes saavad toetust oma hoone energiatõhususe parandamiseks

RÜT 26 – aastane lõppenergiatarbimine (millest: eluhooned, erasektori mitteeluhooned, avaliku sektori mitteeluhooned)

RÜV 19 – üldkasutatavad hooned, mis saavad toetust energiatõhususe parandamiseks

RÜV 27 – kodumajapidamised, kellel on suurema energiatõhususega hooned

RÜV 20 – äsja ehitatud või parandatud kaugküttevõrgud

RÜT 28 – parema energiatarbimisklassiga hooned (millest: eluhooned, erasektori mitteeluhooned, avaliku sektori mitteeluhooned)

 

RÜT 29 – hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused*

 

RÜT 30 – suurema energiatõhususega ettevõtted

 

RÜV 22 – täiendav võimsus taastuvenergia tootmiseks (millest: elektrienergia, soojusenergia)

RÜT 31 – taastuvenergia kodutoodang (millest: elektrienergia, soojusenergia)

RÜV 97 – toetust saavate energiakogukondade ja taastuvenergiakogukondade arv*

RÜT 32 – taastuvenergia: võrguga ühendatud tegevvõimsus*

 

RÜV 23 – nutivõrkude digitaalsed juhtimissüsteemid

RÜT 33 – nutivõrkudega ühendatud kasutajad

RÜV 98 – kodumajapidamised, kes saavad toetust nutivõrkude kasutamiseks

RÜT 34 – nutivõrkudega seotud projektide käivitamine

RÜV 24a – põua ja üleujutuste vastu võitlemise meetmed

RÜT 35 – üleujutuste või põua vastu kindlustamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond

RÜV 24 – uued või uuendatud katastroofiohu jälgimise, valmisoleku, hoiatamise ja reageerimise süsteemid*

RÜT 36 – metsatulekahjude vastu kindlustamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond

RÜV 25 – uued või tugevdatud rajatised rannikuribal, jõe- ja järvekallastel ning uued ja tugevdatud rajatised maalihete ennetamiseks, et kaitsta inimesi, varasid ja looduskeskkonda

RÜT 37 – kliimaga seotud loodusõnnetuste vastu kindlustamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond (muud kui üleujutused ja metsatulekahjud)

RÜV 26 – kliimamuutustega kohanemiseks rajatud roheline taristu

RÜT 96 – muude kui kliimaga seotud loodusriskide ja inimtegevusega seotud riskide vastu kindlustamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond*

RÜV 27 – kliimamuutustega kohanemist käsitlevad riiklikud / piirkondlikud / kohaliku tasandi strateegiad

RÜT 38 – hinnanguline keskmine reageerimisaeg õnnetuse korral*

RÜV 28 – piirkonnad, mis on hõlmatud kaitsemeetmetega metsatulekahjude ennetamiseks

 

 

RÜV 30 – kodumajapidamiste veeühendustes kasutatavate uute või tugevdatud torude pikkus

RÜT 41 – parema veevarustuse seadmetega ühendatud elanikkond

RÜV 31 – uute või tugevdatud kanalisatsioonivõrkude pikkus

RÜT 42 – vähemalt bioloogilise reoveekäitluse seadmetega ühendatud elanikkond

RÜV 32 – reoveekäitluse uus või uuendatud võimsus

RÜT 43 – veekaod

 

RÜT 44 – nõuetekohaselt puhastatud reovesi

 

RÜT 45 – panus energia ja toorainete saamisse reoveest

 

RÜT 45a – tekkinud olmejäätmed

 

RÜT 45a – tekkinud jäätmejäägid

 

RÜV 34 – täiendav jäätmetekke vältimise ja jäätmete ringlussevõtu suutlikkus

RÜT 46 – elanikkond, kes kasutab jäätmete ringlussevõtu kohti ja säästvaid väikeste jäätmete korralduse süsteeme

 

RÜT 47 – ringlussevõetud jäätmed

 

RÜT 48 – toorainena kasutatavad ringlussevõetud jäätmed

 

RÜT 49 – korduskasutatavad jäätmed

 

RÜV 36 – linnapiirkondades toetust saava rohelise taristu pindala

RÜT 50 – õhukvaliteedi parandamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond

RÜV 37 – tähtsusjärjestatud tegevuskavade kohaselt kaitse- ja taastamismeetmetega hõlmatud Natura 2000 alade pindala

RÜT 95 – linnapiirkondades asuvale uuele või uuendatud rohelisele taristule juurdepääsu omav elanikkond

RÜV 99 – kaitse- ja taastamismeetmetega hõlmatud selliste alade pindala, mis jäävad väljaspoole Natura 2000 alasid

RÜT 51 – müra vähendamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond

RÜV 38 – toetust saava taastatud maa pindala

RÜT 51a – valgusreostuse vähendamise vastu võetud meetmetest kasu saav elanikkond

RÜV 39 – paigaldatud õhusaaste seiresüsteemid RÜV 55 – trammi- ja metrooliinide pikkus

RÜT 52 – taastatud maa, mida kasutatakse rohealade, sotsiaaleluruumide, majandusliku või kogukondliku tegevuse jaoks

RÜV 56 – trammi- ja metrooliinide pikkus – rekonstrueeritud/uuendatud

RÜT 62 – ühistranspordi kasutajate arv aastas

RÜV 57 – keskkonnahoidlik veerem ühistranspordiks

RÜT 63 – uute/uuendatud trammi- ja metrooliinide kasutajate arv aastas

RÜV 58 – toetust saav sihtotstarbeline jalgrattataristu

RÜT 64 – sihtotstarbelise jalgrattataristu kasutajate arv aastas

RÜV 59 – toetust saav alternatiivkütuste taristu (tankimis-/laadimispunktid)

RÜT 64a – ärahoitud hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused

RÜV 60 – linnad ja suurlinnad, kus kasutatakse uusi või uuendatud digiteeritud linnatranspordi süsteeme

 

RÜV 60a – elektrisõidukite kiirlaadimispunktid

 

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – rubriik 3 – rida 4

 

Komisjoni ettepanek

Poliitiline eesmärk

Väljundid

Tulemused

(1)

(2)

(3)

3. Paremini ühendatud Euroopa liikuvuse ja piirkondlike IKT-ühenduste tõhustamise kaudu

RÜV 41 – täiendav arv kodumajapidamisi, kellel on juurdepääs ülikiirele lairibaühendusele

RÜT 53 – kodumajapidamised, kes on tellinud lairibaühenduse väga suure läbilaskevõimega võrku

RÜV 42 – täiendav arv ettevõtteid, kellel on juurdepääs ülikiirele lairibaühendusele

RÜT 54 – ettevõtted, kes on tellinud lairibaühenduse väga suure läbilaskevõimega võrku

 

RÜV 43 – toetust saavate uute teede pikkus – TEN-T4

RÜT 55 – uute, rekonstrueeritud või uuendatud teede kasutajad

RÜV 44 – toetust saavate uute teede pikkus – muud

RÜT 56 – paranenud maanteetaristust tulenev ajasääst

RÜV 45 – rekonstrueeritud või uuendatud teede pikkus – TEN-T

RÜT 101 – paranenud raudteetaristust tulenev ajasääst

RÜV 46 – rekonstrueeritud või uuendatud teede pikkus – muud

 

 

RÜV 47 – toetust saavate uute raudteede pikkus – TEN-T

RÜT 57 – Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemiga varustatud kasutuses olevate raudteede pikkus

RÜV 48 – toetust saavate uute raudteede pikkus – muud

RÜT 58 – toetust saavatel raudteedel reisijate arv aastas

RÜV 49 – rekonstrueeritud või uuendatud raudteede pikkus – TEN-T

RÜT 59 – raudtee-kaubavedu

RÜV 50 – rekonstrueeritud või uuendatud raudteede pikkus – muud

RÜT 60 – kaubavedu siseveeteedel

RÜV 51 – toetust saavate uute või uuendatud siseveeteede pikkus – TEN-T

 

RÜV 52 – toetust saavate uute või uuendatud siseveeteede pikkus – muud

 

RÜV 53 – raudteejaamad ja -rajatised – uued või uuendatud

 

RÜV 54 – mitmeliigilised ühendused – uued või uuendatud

 

RÜV 100 – toetust saavate sadamate arv

 

 

RÜV 55 – trammi- ja metrooliinide pikkus – uued

RÜT 62 – ühistranspordi kasutajate arv aastas

RÜV 56 – trammi- ja metrooliinide pikkus – rekonstrueeritud/uuendatud

RÜT 63 – uute/uuendatud trammi- ja metrooliinide kasutajate arv aastas

RÜV 57 – keskkonnahoidlik veerem ühistranspordiks

RÜT 64 – sihtotstarbelise jalgrattataristu kasutajate arv aastas

RÜV 58 – toetust saav sihtotstarbeline jalgrattataristu

 

RÜV 59 – toetust saav alternatiivkütuste taristu (tankimis-/laadimispunktid)

 

RÜV 60 – linnad ja suurlinnad, kus kasutatakse uusi või uuendatud digiteeritud linnatranspordi süsteeme

 

_______________

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).

 

Muudatusettepanek

Poliitikaeesmärk

Väljundid

Tulemused

1)

2)

3)

3. Paremini ühendatud Euroopa liikuvuse ja piirkondlike IKT-ühenduste tõhustamise kaudu

RÜV 41 – täiendav arv kodumajapidamisi, kellel on juurdepääs ülikiirele lairibaühendusele

RÜT 53 – kodumajapidamised, kes on tellinud lairibaühenduse väga suure läbilaskevõimega võrku

RÜV 42 – täiendav arv ettevõtteid, kellel on juurdepääs ülikiirele lairibaühendusele

RÜT 54 – ettevõtted, kes on tellinud lairibaühenduse väga suure läbilaskevõimega võrku

RÜV 43 – toetust saavate uute teede pikkus – TEN-T4

RÜT 55 – uute, rekonstrueeritud või uuendatud teede kasutajad

RÜV 44 – toetust saavate uute teede pikkus – muud

RÜT 56 – paranenud maanteetaristust tulenev ajasääst

RÜV 45 – rekonstrueeritud või uuendatud teede pikkus – TEN-T

RÜT 101 – paranenud raudteetaristust tulenev ajasääst

RÜV 46 – rekonstrueeritud või uuendatud teede pikkus – muud

 

 

RÜV 47 – toetust saavate uute raudteede pikkus – TEN-T

RÜT 57 – Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemiga varustatud kasutuses olevate raudteede pikkus

RÜV 48 – toetust saavate uute raudteede pikkus – muud

RÜT 58 – toetust saavatel raudteedel reisijate arv aastas

RÜV 49 – rekonstrueeritud või uuendatud raudteede pikkus – TEN-T

RÜT 59 – raudtee-kaubavedu

RÜV 50 – rekonstrueeritud või uuendatud raudteede pikkus – muud

RÜT 60 – kaubavedu siseveeteedel

RÜV 51 – toetust saavate uute või uuendatud siseveeteede pikkus – TEN-T

 

RÜV 52 – toetust saavate uute või uuendatud siseveeteede pikkus – muud

 

RÜV 53 – raudteejaamad ja -rajatised – uued või uuendatud

 

RÜV 54 – mitmeliigilised ühendused – uued või uuendatud

 

RÜV 100 – toetust saavate sadamate arv

 

 

välja jäetud

välja jäetud

_______________

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – rubriik 4

 

Komisjoni ettepanek

Poliitiline eesmärk

Väljundid

Tulemused

(1)

(2)

(3)

4. Sotsiaalsem Euroopa, kus rakendatakse Euroopa sotsiaalõiguste sammast

RÜV 61 – tööhõiveteenuste ulatuslikumaid vahendeid kasutavate töötute arv aastas (suutlikkus)

RÜT 65 – iga aastal toetust saavaid tööhõiveteenuseid kasutavate tööotsijate arv

 

RÜV 63 – loodud ajutise vastuvõtutaristu suutlikkus

RÜT 66 – ehitatud või renoveeritud ajutise vastuvõtutaristu täituvus

RÜV 64 – taastatud eluasemete suutlikkus – rändajad, põgenikud ja rahvusvahelise kaitse all olevad või seda taotlevad isikud

RÜT 67 – taastatud eluasemete täituvus – rändajad, põgenikud ja rahvusvahelise kaitse all olevad või seda taotlevad isikud

RÜV 65 – taastatud eluasemete suutlikkus – muud

RÜT 68 – taastatud eluasemete täituvus – muud

 

RÜV 66 – toetust saava lapsehoiutaristu suutlikkus (uus või uuendatud)

RÜT 70 – toetust saavat lapsehoiutaristu teenuseid kasutavate laste aastane arv

RÜV 67 – toetust saava haridustaristu suutlikkus (uus või uuendatud)

RÜT 71 – toetust saavat haridustaristu teenuseid kasutavate õpilaste aastane arv

 

RÜV 69 – toetust saava tervishoiutaristu suutlikkus

RÜT 72 – parematele tervishoiuteenustele juurdepääsu omavate inimeste arv

RÜV 70 – toetust saava sotsiaaltaristu suutlikkus (muud kui eluasemed)

RÜT 73 – toetust saavate tervishoiuasutuste teenuseid kasutavate inimeste arv aastas

 

RÜT 74 – toetust saavate sotsiaalhoolekandeasutuste teenuseid kasutavate inimeste arv aastas

 

RÜT 75 – keskmine reageerimisaeg meditsiinilisele hädaolukorrale toetust saavas piirkonnas

 

Muudatusettepanek

Poliitikaeesmärk

Väljundid

Tulemused

1)

2)

3)

4. Sotsiaalsem Euroopa, kus rakendatakse Euroopa sotsiaalõiguste sammast

RÜV 61 – tööhõiveteenuste ulatuslikumaid vahendeid kasutavate töötute arv aastas (suutlikkus)

RÜT 65 – iga aastal toetust saavaid tööhõiveteenuseid kasutavate tööotsijate arv

 

RÜV 63 – loodud ajutise vastuvõtutaristu suutlikkus

RÜT 66 – ehitatud või renoveeritud ajutise vastuvõtutaristu täituvus

RÜV 64 – taastatud eluasemete suutlikkus – rändajad, põgenikud ja rahvusvahelise kaitse all olevad või seda taotlevad isikud

RÜT 67 – taastatud eluasemete suutlikkus – rändajad, põgenikud ja rahvusvahelise kaitse all olevad või seda taotlevad isikud

RÜV 65 – taastatud eluasemete suutlikkus – muud

RÜT 68 – taastatud eluasemete täituvus – muud

 

RÜV 66 – toetust saava lapsehoiutaristu suutlikkus (uus või uuendatud)

RÜT 70 – toetust saavat lapsehoiutaristu teenuseid kasutavate laste aastane arv

RÜV 67 – toetust saava haridustaristu suutlikkus (uus või uuendatud)

RÜT 71 – toetust saavat haridustaristu teenuseid kasutavate õpilaste aastane arv

 

RÜV 69 – toetust saava tervishoiutaristu suutlikkus ja juurdepääsetavus ning innovatiivsed tervishoiutehnoloogiad

RÜT 72 – parematele tervishoiuteenustele juurdepääsu omavate inimeste arv

RÜV 70 – toetust saava sotsiaaltaristu suutlikkus ja juurdepääsetavus (muud kui eluasemed)

RÜT 73 – toetust saavate tervishoiuasutuste teenuseid kasutavate inimeste arv aastas

 

RÜT 74 – toetust saavate sotsiaalhoolekandeasutuste teenuseid kasutavate inimeste arv aastas

 

RÜT 75 – keskmine reageerimisaeg meditsiinilisele hädaolukorrale toetust saavas piirkonnas

 

RÜT 75a – isikud, kellel on juurdepääs teadlikkuse suurendamisele ja haiguste ennetamise kampaaniatele

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – rubriik 4 – punkt iv

 

Komisjoni ettepanek

Poliitikaeesmärk

Erieesmärk

Väljundid

Tulemused

1)

2)

3)

4)

4. Sotsiaalsem Euroopa, kus rakendatakse Euroopa sotsiaalõiguste sammast

iv) Võrdse juurdepääsu tagamine tervishoiuteenustele, sealhulgas esmatasandi tervishoiuteenustele taristu arendamise kaudu

CCO 20 – uus või uuendatud tervishoiutaristu

CCR 19 – parematele tervishoiuteenustele juurdepääsu omavate inimeste arv

 

Muudatusettepanek

Poliitikaeesmärk

Erieesmärk

Väljundid

Tulemused

1)

2)

3)

4)

4. Sotsiaalsem Euroopa, kus rakendatakse Euroopa sotsiaalõiguste sammast

iv) Võrdse juurdepääsu tagamine tervishoiuteenustele, sealhulgas esmatasandi tervishoiuteenustele taristu arendamise kaudu, võttes arvesse patsientide või patsientide organisatsioonide poolt määratletud vajadusi

CCO 20 – uus või uuendatud tervishoiutaristu ja sellele juurdepääsetavus

CCR 19 – parematele tervishoiuteenustele juurdepääsu omavate inimeste arv

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond

Viited

COM(2018)0372 – C8-0227/2018 – 2018/0197(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

REGI

11.6.2018

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

istungil teada andmise kuupäev

ENVI

11.6.2018

Arvamuse koostaja

nimetamise kuupäev

Kateřina Konečná

21.6.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

29.8.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

25.10.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

38

1

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Paul Brannen, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Miriam Dalli, Seb Dance, Angélique Delahaye, Mark Demesmaeker, Bas Eickhout, José Inácio Faria, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Jens Gieseke, Julie Girling, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Jytte Guteland, György Hölvényi, Benedek Jávor, Karin Kadenbach, Kateřina Konečná, Urszula Krupa, Giovanni La Via, Peter Liese, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Massimo Paolucci, Gilles Pargneaux, Bolesław G. Piecha, John Procter, Julia Reid, Nils Torvalds, Adina-Ioana Vălean, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Linnéa Engström, Eleonora Evi, Norbert Lins, Sirpa Pietikäinen, Christel Schaldemose, Keith Taylor

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

José Blanco López, Jaromír Kohlíček, Tonino Picula

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSNÕUANDVAS KOMISJONIS

38

+

ALDE

Nils Torvalds

EFDD

Eleonora Evi

GUE/NGL

Jaromír Kohlíček, Kateřina Konečná

PPE

Birgit Collin‑Langen, Angélique Delahaye, José Inácio Faria, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Jens Gieseke, Julie Girling, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, György Hölvényi, Giovanni La Via, Peter Liese, Norbert Lins, Miroslav Mikolášik, Sirpa Pietikäinen, Adina Ioana Vălean

S&D

José Blanco López, Paul Brannen, Nessa Childers, Miriam Dalli, Seb Dance, Jytte Guteland, Karin Kadenbach, Susanne Melior, Massimo Paolucci, Gilles Pargneaux, Tonino Picula, Christel Schaldemose, Damiano Zoffoli

VERTS/ALE

Marco Affronte, Bas Eickhout, Linnéa Engström, Benedek Jávor, Keith Taylor

1

EFDD

Julia Reid

4

0

ECR

Mark Demesmaeker, Urszula Krupa, Bolesław G. Piecha, John Procter

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

4.12.2018


TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS

regionaalarengukomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta

(COM(2018)0372 – C8-0227/2018 – 2018/0197(COD))

Arvamuse koostaja: Christine Revault d’Allonnes Bonnefoy

LÜHISELGITUS

1. Komisjoni ettepanek

Ettepanekus võtta vastu määrus Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta määratakse kindlaks Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi „ERF“) ja Ühtekuuluvusfondi rakendamiseks vajaliku töö peamised eesmärgid.

Kõnealuse määrusega kehtestatakse riiklikul tasandil valdkondlik keskendamine, mis suunab liikmesriike kõnealuste fondide rakendamisel. Sellega seoses teeb komisjon ettepaneku eraldada enamik vahendeid (65–85 %) tööle, mida tehakse poliitikaeesmärkide nr 1 „arukam Euroopa“ ja nr 2 „keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa“ saavutamiseks, mis on määratud kindlaks kõikide ELi fondide ühissätete määruses.

Selles sätestatakse ka fondide sekkumisalast välja jäävate rahastamiskõlbmatute tegevuste piiratud loend.

Lisaks määratakse kõnealuses määruses kindlaks jälgimiseks mõeldud näitajate raamistik ning teatavate konkreetsete territooriumide, sealhulgas kestliku linnaarengu ning äärepoolseimate piirkondade käsitlus.

2. Arvamuse koostaja ettepanekud

Kuna piirkondadel on oma vajadusi ja prioriteete kõige parem ise kindlaks määrata ning selleks, et soodustada ELi fondide rakendamisel detsentraliseeritud juhtimist, teeb arvamuse koostaja ettepaneku säilitada valdkondlik keskendamine piirkondlikul ja mitte riiklikul tasandil, nagu on ette nähtud kõnealuses määruses.

Et piirkondadel oleks ERFi vahendite kasutamisel rohkem paindlikkust, teeb arvamuse koostaja samuti ettepaneku laiendada valdkondlikku keskendamist ka muudele poliitikaeesmärkidele. Võttes sellest tulenevalt arvesse, et Euroopa Liidu esmatähtsate eesmärkide saavutamisel on keskne roll transpordil, teeb arvamuse koostaja ettepaneku laiendada valdkondlikku keskendamist poliitikaeesmärgiga nr 3 „paremini ühendatud Euroopa“.

Et võimaldada piirkondadele suuremat paindlikkust muude poliitikaeesmärkide toetamiseks, teeb arvamuse koostaja ettepaneku vähendada poliitikaeesmärgile nr 1 „arukam Euroopa“ eraldatavate vahendite miinimumosa 60 %-lt 30 %-le enam arenenud piirkondade puhul, 45 %-lt 30 %-le üleminekupiirkondade puhul ja 35 %-lt 20 %-le kõige vähim arenenud piirkondade puhul.

Arvestades, et Euroopa Liidu esmatähtsate eesmärkide saavutamisel on keskne roll transpordil, teeb arvamuse koostaja ettepaneku kehtestada uued, transpordiga seotud erieesmärgid:

•  aruka liikuvuse ja transporditeenuste kvaliteediga seotud erieesmärk poliitikaeesmärgi nr 1 „arukam Euroopa“ raames;

•  säästva liikuvusega seotud erieesmärk poliitikaeesmärgi nr 2 „keskkonnahoidlikum Euroopa“ raames;

•  õiglase ülemineku fondi rahastamisega seotud erieesmärk poliitikaeesmärgi nr 2 „keskkonnahoidlikum Euroopa“ raames;

•  liikuvuse kui territoriaalse ühtekuuluvuse vahendiga seotud erieesmärk poliitikaeesmärgi nr 3 „paremini ühendatud Euroopa“ raames;

•  avalikele transporditeenustele juurdepääsuga seotud erieesmärk poliitikaeesmärgi nr 4 „sotsiaalsem Euroopa“ raames.

Et edendada ERFi vahendite kasutamist transpordisektoris, teeb arvamuse koostaja ka ettepaneku jätta välja teatavad sätted, mis piiravad ERFi kasutamist piirkondlikes lennujaamades ja raudteeveeremite puhul.

Lõpetuseks esitab arvamuse koostaja muudatusettepanekud, et innustada ERFi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Liidu muude rahastamisvahendite vahelist koostoimet üleeuroopalise transpordivõrgu arendamisse investeerimise eesmärgil.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval regionaalarengukomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  ERFi ja Ühtekuuluvusfondi rakendamisel tuleks kinni pidada Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklis 3 ja ELi toimimise lepingu artiklis 10 sätestatud horisontaalsetest põhimõtetest, sealhulgas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttest, võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. Liikmesriigid peaksid ka järgima ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja tagama selle artiklis 9 sätestatud ligipääsetavuse kooskõlas toodete ja teenuste ligipääsetavusnõudeid ühtlustava liidu õigusega. Liikmesriikide ja komisjoni eesmärk peaks olema kaotada ebavõrdsus, edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja soolise perspektiivi arvestamist ning võidelda diskrimineerimisega soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Fondidest ei tohiks toetada tegevust, mis aitab kaasa eraldatusele mis tahes kujul. ERFi ja Ühtekuuluvusfondi eesmärke tuleks ellu viia säästva arengu raames ning seejuures peaks liit edendama keskkonna säilitamise, kaitsmise ja selle kvaliteedi parandamise eesmärki, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse põhimõtet, et saastaja maksab. Siseturu terviklikkuse säilitamiseks peavad tegevused, millest ettevõtjad kasu saavad, vastama ELi toimimise lepingu artiklites 107 ja 108 sätestatud riigiabi eeskirjadele.

(5)  ERFi ja Ühtekuuluvusfondi rakendamisel tuleks kinni pidada Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklis 3 ja ELi toimimise lepingu artiklis 10 sätestatud horisontaalsetest põhimõtetest, sealhulgas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttest, võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. Liikmesriigid peaksid ka järgima ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja tagama selle artiklis 9 sätestatud takistustevaba ligipääsetavuse kooskõlas toodete ja teenuste ligipääsetavusnõudeid ühtlustava liidu õigusega. Liikmesriikide ja komisjoni eesmärk peaks olema kaotada ebavõrdsus, vähendada piirkondlikke erinevusi, edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja soolise perspektiivi arvestamist ning võidelda diskrimineerimisega soo, kodakondsuse, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Fondidest ei tohiks toetada tegevust, mis aitab kaasa eraldatusele mis tahes kujul. ERFi ja Ühtekuuluvusfondi eesmärke tuleks ellu viia liidu poolt kliimamuutusi käsitlevas Pariisi kokkuleppes võetud kohustuste raames ning seejuures peaks liit edendama kestlikku arengut ning keskkonna säilitamise, kaitsmise ja selle kvaliteedi parandamise eesmärki, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse põhimõtet, et saastaja maksab. Siseturu terviklikkuse säilitamiseks peavad tegevused, millest ettevõtjad kasu saavad, vastama ELi toimimise lepingu artiklites 107 ja 108 sätestatud riigiabi eeskirjadele.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Üha enam ühendatud maailmas ning pidades silmas demograafilist ja rände dünaamikat, on ilmne, et liidu rändepoliitika vajab ühtset käsitlust, mis tugineb eri rahastamisvahendite koostoimele ja vastastikusele täiendavusele. Selleks et tagada sidus, tugev ja järjepidev toetus liikmesriikidevahelisele solidaarsusele ja vastutuse jagamise püüdlustele rände haldamisel, peaks ERF toetama rändajate pikaajalise integreerimise hõlbustamist.

(8)  Üha enam ühendatud maailmas ning pidades silmas demograafilist ja rände dünaamikat, on ilmne, et liidu rändepoliitika vajab ühtset käsitlust, mis tugineb eri rahastamisvahendite koostoimele ja vastastikusele täiendavusele. Selleks et tagada sidus, tugev ja järjepidev toetus liikmesriikidevahelisele solidaarsusele ja vastutuse jagamise püüdlustele rände haldamisel, peaksid ERF ja Ühtekuuluvusfond toetama rändajate pikaajalise integreerimise hõlbustamist.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Uute probleemidega silmitsi seisvate liikmesriikide ja piirkondade jõupingutuste toetamiseks ja nende kodanike kõrgetasemelise turvalisuse tagamiseks ning radikaliseerumise ärahoidmiseks, tuginedes koostoimele ja vastastikusele täiendavusele muude liidu poliitikavaldkondadega, peaksid ERFi toel tehtavad investeeringud suurendama julgeolekut valdkondades, nagu transport ja energia, kus on vajadus ohutu ja turvalise avaliku ruumi ja elutähtsa taristu järele.

(9)  Uute probleemidega silmitsi seisvate liikmesriikide ja piirkondade jõupingutuste toetamiseks ja nende kodanike kõrgetasemelise turvalisuse ja ühtekuuluvuse tagamiseks ning radikaliseerumise ärahoidmiseks, tuginedes koostoimele ja vastastikusele täiendavusele muude liidu poliitikavaldkondadega, peaksid ERFi toel tehtavad investeeringud suurendama julgeolekut valdkondades, nagu transport ja energia, kus on vajadus ohutu ja turvalise avaliku ruumi ja elutähtsa taristu järele.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Lisaks sellele peaksid ERFi investeeringud aitama välja töötada tervikliku kiire ja digitaalse taristuvõrgu ja soodustada säästvat mitmeliigilist linnalist liikumiskeskkonda.

(10)  Lisaks sellele peaksid ERFi investeeringud aitama välja töötada üleeuroopalised transporditaristu võrgud ning tervikliku kiire ja digitaalse taristuvõrgu ja soodustada puhast, turvalist ja säästvat mitmeliigilist linnalist liikumiskeskkonda.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  ERF peaks aitama korvata põhilisi regionaalseid ebavõrdsusi liidus ja ühtlustada eri regioonide arengutaset ning vähendada mahajäämust kõige ebasoodsamates piirkondades, sealhulgas neis piirkondades, mis seisavad silmitsi CO2-heite vähendamise kohustustega kaasnevate probleemidega. ERFi toetus tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgil tuleks seega suunata liidu peamistele prioriteetidele kooskõlas määruses (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] sätestatud poliitikaeesmärkidega. Seega peaks ERFi toetus keskenduma sellistele poliitikaeesmärkidele nagu arukam Euroopa uuenduslike ja arukate majanduslike muutuste edendamise teel ning keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa, edendades energiasüsteemi ümberkujundamist keskkonnasäästlikul ja õiglasel viisil, rohelisi ja siniseid investeeringuid, ringmajandust, kliimamuutustega kohanemist ning riskide ennetamist ja juhtimist. Sellise valdkondliku keskendamiseni tuleks jõuda riigi tasandil, võimaldades sealjuures paindlikkust üksikute programmide tasandil ja liikmesriikidest kogurahvatulu alusel moodustatud kolme rühma vahel. Lisaks sellele tuleb sätestada üksikasjalikult liikmesriikide klassifitseerimise metoodika, võttes arvesse äärepoolseimate piirkondade eriolukorda.

(17)  ERF peaks aitama korvata põhilisi regionaalseid ebavõrdsusi liidus ja ühtlustada eri piirkondade arengutaset ning vähendada mahajäämust kõige ebasoodsamates piirkondades, sealhulgas neis piirkondades, mis seisavad silmitsi CO2-heite vähendamise kohustustega kaasnevate probleemidega. ERFi toetus tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgil tuleks seega suunata liidu peamistele prioriteetidele kooskõlas määruses (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] sätestatud poliitikaeesmärkidega. Seega peaks ERFi toetus keskenduma sellistele poliitikaeesmärkidele nagu arukam Euroopa, keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa, paremini ühendatud Euroopa ja sotsiaalsem Euroopa. Sellise valdkondliku keskendamiseni tuleks jõuda piirkondlikul tasandil, võimaldades sealjuures paindlikkust üksikute programmide tasandil.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Käesoleva määrusega tuleks kehtestada eri liiki tegevused, mille kulusid võivad ERF ja Ühtekuuluvusfond investeeringutega toetada ELi toimimise lepingust tulenevate asjaomaste eesmärkide raames. Ühtekuuluvusfond peaks olema võimeline toetama investeeringuid keskkonda ja TEN-T-sse. ERFi puhul tuleks tegevuste loetelu lihtsustada ning fond peaks olema võimeline toetama investeeringuid taristusse, teenustele juurdepääsuks vajalikke investeeringuid, tulusaid investeeringuid VKEdesse, seadmetesse, tarkvarasse ja immateriaalsesse varasse ning meetmeid seoses teabe, teabevahetuse, uuringute, koostöövõrkude loomise, koostöö, kogemuste vahetamise ja klastreid hõlmavate tegevustega. Programmide rakendamise toetamiseks peaksid mõlemad fondid olema ka võimelised toetama tehnilise abi meetmeid. Selleks et toetada Interregi programmide puhul rohkem sekkumismeetmeid, tuleks kohaldamisala laiendada nii, et see hõlmaks ka suure hulga rajatiste, inimressursside ja kulude jagamist, mis on seotud ESF+ raames võetavate meetmetega.

(19)  Käesoleva määrusega tuleks kehtestada eri liiki tegevused, mille kulusid võivad ERF ja Ühtekuuluvusfond investeeringutega toetada ELi toimimise lepingust tulenevate asjaomaste eesmärkide raames. Ühtekuuluvusfond ja ERF peaksid olema võimelised toetama investeeringuid keskkonda ja TEN-Tsse. ERFi puhul tuleks tegevuste loetelu lihtsustada ning fond peaks olema võimeline toetama investeeringuid taristusse ning olemasolevate tunnelite ja sildade ohutusse, teenustele juurdepääsuks vajalikke investeeringuid, tulusaid investeeringuid VKEdesse, seadmetesse, tarkvarasse ja immateriaalsesse varasse ning meetmeid seoses teabe, teabevahetuse, uuringute, koostöövõrkude loomise, koostöö, kogemuste vahetamise ja klastreid hõlmavate tegevustega. Programmide rakendamise toetamiseks peaksid mõlemad fondid olema ka võimelised toetama tehnilise abi meetmeid. Selleks et toetada Interregi programmide puhul rohkem sekkumismeetmeid, tuleks kohaldamisala laiendada nii, et see hõlmaks ka suure hulga rajatiste, inimressursside ja kulude jagamist, mis on seotud ESF+ raames võetavate meetmetega.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Määruse (EL) nr 1316/2013 kohaste üleeuroopalise transpordivõrgu projektide rahastamine jätkub Ühtekuuluvusfondist nii ühise haldamise kui ka otsese rakendamise mudeli kaudu Euroopa ühendamise rahastu raames.

(20)  Määruse (EL) nr 1316/2013 kohaste üleeuroopalise transpordivõrgu projektide rahastamine jätkub Ühtekuuluvusfondist ja ERFist nii ühise haldamise kui ka otsese rakendamise mudeli kaudu Euroopa ühendamise rahastu raames.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 a)  Selleks et suurendada võimalikult palju lisaväärtust, mida saadakse transpordi valdkonna investeeringutest, mida rahastatakse täielikult või osaliselt ELi eelarvest, tuleks püüda suurendada koostoimet ERFi ja otseselt hallatavate rahastamisvahendite, nagu Euroopa omavahelise ühendamise mehhanismi ja tulevase InvestEU programmi rahastamisvahendite vahel.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27)  Erilist tähelepanu tuleb pöörata äärepoolseimatele piirkondadele, võttes eelkõige vastu meetmed ELi toimimise lepingu artikli 349 alusel, millega nähakse ette täiendavate rahaliste vahendite eraldamine äärepoolseimatele piirkondadele, eesmärgiga katta nende piirkondade lisakulud, mis tekivad ELi toimimise lepingu artiklis 349 loetletud ühe või mitme piirava teguri tõttu, mille püsivus ja ühismõju takistavad olulisel määral kõnealuste piirkondade arengut, eelkõige eraldatus teistest piirkondadest, paiknevus saartel, väiksus, keeruline topograafia ja kliima ning majanduslik sõltuvus teatavatest toodetest. Kõnealuste eraldistega saab katta investeeringuid, tegevuskulusid ja avaliku teenindamise kohustust, eemärgiga hüvitada sellistest piirangutest tulenevad lisakulud. Tegevusabiga võib rahastada kulutusi kaubaveoteenustele, transporditeenuste starditoetusi ning kulutusi seoses tootmisvahendite ladustamispiirangutega, nende ülemääraste mõõtmete ja hooldusega ning kohalikul tööturul inimkapitali puudusega seotud tegevustega. Siseturu terviklikkuse säilitamiseks peaks ERFi toetus tegevus- ja investeerimisabi rahastamiseks äärepoolseimates piirkondades, nagu kõigi ERFi ja Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatavate tegevuste puhul tavaks, vastama riigiabi eeskirjadele, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklites 107 ja 108.

(27)  Erilist tähelepanu tuleks pöörata äärepoolseimatele piirkondadele, võttes eelkõige vastu meetmed ELi toimimise lepingu artikli 349 alusel, millega nähakse ette täiendavate rahaliste vahendite eraldamine äärepoolseimatele piirkondadele, eesmärgiga katta nende piirkondade lisakulud, mis tekivad ELi toimimise lepingu artiklis 349 loetletud ühe või mitme piirava teguri tõttu, mille püsivus ja ühismõju takistavad olulisel määral kõnealuste piirkondade arengut, eelkõige eraldatus teistest piirkondadest, paiknevus saartel, väiksus, keeruline topograafia ja kliima ning majanduslik sõltuvus teatavatest toodetest. Kõnealuste eraldistega saab katta investeeringuid, tegevuskulusid ja avaliku teenindamise kohustust, eesmärgiga hüvitada sellistest piirangutest tulenevad lisakulud. Tegevusabiga võib rahastada kulutusi kaubaveoteenustele, keskkonnahoidlikule logistikale ja liikuvuskorraldusele, transporditeenuste starditoetusi ning kulutusi seoses tootmisvahendite ladustamispiirangutega, nende ülemääraste mõõtmete ja hooldusega ning kohalikul tööturul inimkapitali puudusega seotud tegevustega. Siseturu terviklikkuse säilitamiseks peaks ERFi toetus tegevus- ja investeerimisabi rahastamiseks äärepoolseimates piirkondades, nagu kõigi ERFi ja Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatavate tegevuste puhul tavaks, vastama riigiabi eeskirjadele, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklites 107 ja 108.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt a – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  suurendada teaduspotentsiaali ja innovaatilisust ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõttu;

i)  edendada teaduspotentsiaali ja innovaatilisust ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõttu;

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt a – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)  kasutada hüvesid, mida saavad digitaliseerimisest kodanikud, ettevõtjad ja valitsused;

ii)  kasutada hüvesid, mida saavad digitaliseerimisest kodanikud, ettevõtjad ja valitsused, ning suurendada digitaalset ühenduvust;

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt a – alapunkt iii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii)  soodustada VKEde majanduskasvu ja konkurentsivõimet;

iii)  soodustada VKEde majanduskasvu, konkurentsivõimet ja vastupidavust;

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt a – alapunkt iv a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

iv a)  arendada arukaid, turvalisi ja koostalitlusvõimelisi transpordiliike.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – alapunkt v a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

v a)  edendada vähese heitega ja mitmeliigilist liikuvust;

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – alapunkt vi a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

vi a)  toetada struktuurimuutusi, et minna üle vähese CO2-heitega energiatootmisele;

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt c – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  suurendada digitaalset ühenduvust;

i)  tõhustada digitaalset ühenduvust ja piiriüleseid ühendusi;

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt c – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)  edendada säästvat, kliimamuutustele vastupanuvõimelist, intelligentset, turvalist ja mitmeliigilist üleeuroopalist transpordivõrku (TEN-T);

ii)  edendada säästvat, kliimamuutustele vastupanuvõimelist, intelligentset, ohutut ja turvalist ning mitmeliigilist üleeuroopalist transpordivõrku (TEN-T);

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt c – alapunkt iii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii)  arendada säästvat, kliimamuutustele vastupanuvõimelist, intelligentset ja mitmeliigilist riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi liikuvust, sealhulgas parandada juurdepääsu TEN-T võrgule, ja piiriülest liikuvust;

iii)  arendada säästvat, kliimamuutustele vastupanuvõimelist, intelligentset, ohutut ja turvalist mitmeliigilist riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi liikuvust, sealhulgas parandada juurdepääsu TEN-T võrgule, ja piiriülest liikuvust ning ühenduvust äärepoolseimate piirkondadega;

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt c – alapunkt iv

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iv)  soodustada säästvat mitmeliigilist linnalist liikumiskeskkonda.

iv)  soodustada säästvat mitmeliigilist ja juurdepääsetavat linnalist liikumiskeskkonda, hõlmates jalakäimist, jalgrattasõitu, ühistransporti ja jagatud liikuvust.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt d – alapunkt ii a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ii a)  parandada juurdepääsu kõrge kvaliteediga kaasavatele transporditeenustele;

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt d – alapunkt iv

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iv)  tagada võrdse juurdepääsu tervishoiuteenustele, sealhulgas esmatasandi tervishoiuteenustele taristu arendamise kaudu.

iv)  tagada võrdne juurdepääs tervishoiuteenustele, sealhulgas esmatasandi tervishoiuteenustele taristu arendamise kaudu, sealhulgas maapiirkondades.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt e – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  edendada terviklikku sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast arengut, kultuuripärandit ja julgeolekut linnapiirkondades;

i)  edendada terviklikku sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast arengut, kultuuripärandit, turismisektorit ja julgeolekut linnapiirkondades;

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt e – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)  soodustada terviklikku sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast piirkondlikku arengut, kultuuripärandit ja julgeolekut, sealhulgas maa- ja rannikupiirkondades ka kogukonna juhitud kohaliku arengu kaudu.

ii)  soodustada terviklikku sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast piirkondlikku arengut, kultuuripärandit, turismisektorit ja julgeolekut, sealhulgas maa- ja rannikupiirkondades ning äärepoolseimates piirkondades ka kogukonna juhitud kohaliku arengu kaudu;

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt e – alapunkt ii a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ii a)  võtta meetmeid säästvat turismi edendavate piirkondade ja territooriumide atraktiivsuse suurendamiseks.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames rakendatavate programmide puhul keskendatakse iga liikmesriigi ERFi vahendite kogusumma riigi tasandil kooskõlas lõigetega 3 ja 4.

1.  Tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames rakendatavate programmide puhul keskendatakse iga liikmesriigi ERFi vahendite kogusumma piirkondlikul tasandil kooskõlas lõigetega 3 ja 4.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Sellistele liikmesriikidele antava toetuse valdkondliku keskendamise puhul, mis hõlmavad äärepoolseimaid piirkondi, käsitletakse eraldi ERFi vahendeid, mis on eraldatud konkreetselt äärepoolseimate piirkondade programmidele, ja ERFi vahendeid, mis on eraldatud kõigile muudele piirkondadele.

2.  Liikmesriikide äärepoolseimatele piirkondadele antava toetuse valdkondliku keskendamise puhul käsitletakse eraldi ERFi vahendeid, mis on eraldatud konkreetselt äärepoolseimate piirkondade programmidele, ja ERFi vahendeid, mis on eraldatud kõigile muudele piirkondadele.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid liigitakse kogurahvatulu alusel järgmiselt:

Piirkonnad liigitatakse kooskõlas määruse (EL) 2018/xxx [uus ühissätete määrus] artikliga 102 järgmiselt:

(a)  liikmesriigid, kelle kogurahvatulu suhtarv on võrdne 100 %-ga ELi keskmisest või ületab seda (edaspidi „1. rühm“);

(a)  vähem arenenud piirkonnad, mille SKP elaniku kohta on alla 75 % 27‑liikmelise ELi keskmisest SKPst (edaspidi „vähem arenenud piirkonnad“);

(b)  liikmesriigid, kelle kogurahvatulu suhtarv on võrdne 75 %-ga ELi keskmisest või ületab seda, kuid jääb alla 100 % ELi keskmisest (edaspidi „2. rühm“);

(b)  üleminekupiirkonnad, mille SKP elaniku kohta on vahemikus 75–100 % 27-liikmelise ELi keskmisest SKPst (edaspidi „üleminekupiirkonnad“);

(c)  liikmesriigid, kelle kogurahvatulu suhtarv jääb alla 75 % ELi keskmisest (edaspidi „3. rühm“).

(c)  enam arenenud piirkonnad, mille SKP elaniku kohta on suurem kui 100 % 27-liikmelise ELi keskmisest SKPst (edaspidi „enam arenenud piirkonnad“).

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab kogurahvatulu suhtarv liikmesriigi kogurahvatulu elaniku kohta (mõõdetuna ostujõu standardina ja arvutatuna liidu 2014.–2016. aasta arvudena) ja EL 27 keskmise kogurahvatulu elaniku kohta suhet ostujõu standardina samal võrdlusperioodil.

välja jäetud

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Äärepoolseimate piirkondade tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgiga hõlmatud programmid liigitatakse 3. rühma kuuluvateks.

Äärepoolseimate piirkondade tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgiga hõlmatud programmid liigitatakse vähem arenenud piirkondade rühma kuuluvateks.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 4 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  1. rühma kuuluvad liikmesriigid eraldavad vähemalt 85 % oma ERFi vahendite kogusummast muude kui tehnilise abi prioriteetide raames poliitikaeesmärkidele nr 1 ja nr 2 ning vähemalt 60 % poliitikaeesmärgile nr 1.

(a)  1. rühma kuuluvad liikmesriigid eraldavad vähemalt 60 % oma ERFi vahendite kogusummast muude kui tehnilise abi prioriteetide raames poliitikaeesmärkidele nr 1 ja nr 2.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 4 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  2. rühma kuuluvad liikmesriigid eraldavad vähemalt 45 % oma ERFi vahendite kogusummast muude kui tehnilise abi prioriteetide raames poliitikaeesmärgile nr 1 ja vähemalt 30 % poliitikaeesmärgile nr 2.

(b)  2. rühma kuuluvad liikmesriigid eraldavad vähemalt 20 % oma ERFi vahendite kogusummast muude kui tehnilise abi prioriteetide raames poliitikaeesmärgile nr 1 ja vähemalt 30 % poliitikaeesmärgile nr 2.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 4 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  3. rühma kuuluvad liikmesriigid eraldavad vähemalt 35 % oma ERFi vahendite kogusummast muude kui tehnilise abi prioriteetide raames poliitikaeesmärgile nr 1 ja vähemalt 30 % poliitikaeesmärgile nr 2.

(c)  3. rühma kuuluvad liikmesriigid eraldavad vähemalt 15 % oma ERFi vahendite kogusummast muude kui tehnilise abi prioriteetide raames poliitikaeesmärgile nr 1 ja vähemalt 30 % poliitikaeesmärgile nr 2.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  taristuinvesteeringud;

(a)  taristuinvesteeringud, eelkõige need, millel on Euroopa lisaväärtus üleeuroopaliste transpordi-, energia- ja digivõrkude ning olemasolevate transporditaristute, näiteks sildade ja tunnelite ohutusalase uuendamise seisukohast;

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  investeeringud säästvasse linnalisse liikumiskeskkonda ning ühissõiduki- ja jalgrattaradadesse;

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a)  raudteetranspordis kasutatava veeremi ostmise rahastamine;

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Et aidata kaasa poliitikaeesmärgi nr 1 artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktis i sätestatud erieesmärgi saavutamisele, toetatakse ERFist ka koolituse, elukestva õppe ja hariduse valdkonna meetmeid.

Et aidata kaasa poliitikaeesmärgi nr 1 artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktis i sätestatud erieesmärgi ning poliitikaeesmärgi nr 4 artikli 2 lõike 2 punktis d sätestatud erieesmärgi saavutamisele, toetatakse ERFist ka koolituse, elukestva õppe ja hariduse valdkonna meetmeid.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  ERFist Euroopa ühendamise rahastusse ümber paigutatavat summat kasutatakse kooskõlas määruse (EL) [uus Euroopa ühendamise rahastu määrus] sätetega.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  investeeringud TEN-T võrku;

(b)  investeeringud TEN-T võrku ja säästvasse liikuvusse;

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) investeeringud lennujaamataristusse, välja arvatud äärepoolseimates piirkondades;

välja jäetud

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  investeeringud jäätmejääkide käitlemise rajatistesse;

(g)  investeeringud jäätmejääkide käitlemise rajatistesse, välja arvatud äärepoolseimate piirkondade puhul;

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt j

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(j)  rahastamine raudteeveeremi ostmiseks, välja arvatud juhul, kui see on seotud:

välja jäetud

i)  määruse (EÜ) nr 1370/2007 (muudetud) kohase avaliku pakkumismenetluse teel saadud avaliku teenindamise kohustuse täitmisega;

 

ii)  raudteeveoteenuste osutamisega liinidel, mis on täielikult konkurentsile avatud ja toetusesaaja on määruse (EL) 2018/xxxx [InvestEU määruse] alusel rahastamiskõlblik uus turule siseneja.

 

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kooskõlas finantsmääruse artikli 38 lõike 3 punkti e alapunkti i kohase aruandluskohustusega esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teabe tulemuslikkuse kohta vastavalt II lisale.

3.  Kooskõlas finantsmääruse artikli 38 lõike 3 punkti e alapunkti i kohase aruandluskohustusega esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teabe tulemuslikkuse kohta vastavalt II lisale. Niisuguses teabes esitatakse ka kvalitatiivne hinnang artiklis 2 sätestatud erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  ERFist toetatakse territoriaalsetel strateegiatel põhinevat integreeritud territoriaalset arengut kooskõlas määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikliga [23] ja see areng on suunatud linnapiirkondadele („kestlik linnaareng“) kõnealuse määruse artikli 4 lõikes 2 osutatud mõlema eesmärgi programmide raames.

1.  ERFist toetatakse territoriaalsetel strateegiatel põhinevat integreeritud territoriaalset arengut kooskõlas määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikliga [23] ja see areng on suunatud linnapiirkondadele („kestlik linnaareng“ ja „säästva linnalise liikumiskeskkonna kavad“) kõnealuse määruse artikli 4 lõikes 2 osutatud mõlema eesmärgi programmide raames.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Äärepoolseimatele piirkondadele ettenähtud spetsiaalset lisaeraldist kasutatakse lisakulude hüvitamiseks, mis tulenevad kõnealuste piirkondade arengut ühel või mitmel, ELi toimimise lepingu artiklis 349 loetletud viisil püsivalt piiravast asjaolust.

1.  Artiklit 3 ei kohaldata äärepoolseimatele piirkondadele ettenähtud spetsiaalse lisaeraldise suhtes. Äärepoolseimatele piirkondadele ettenähtud spetsiaalset lisaeraldist kasutatakse lisakulude hüvitamiseks, mis tulenevad kõnealuste piirkondade arengut ühel või mitmel, ELi toimimise lepingu artiklis 349 loetletud viisil püsivalt piiravast asjaolust.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a)  Erandina artikli 4 lõikest 1 võib ERF toetada tootlikke investeeringuid äärepoolseimate piirkondade ettevõtetesse, sõltumata nende ettevõtete suurusest.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – punkt 1 – veerg 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Arukam Euroopa majanduse innovaatilise ja aruka ümberkujundamise kaudu

1.  Konkurentsivõimeline ja arukam Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamise ning majanduse innovaatilise ja aruka ümberkujundamise kaudu

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – punkt 3

 

Komisjoni ettepanek

Poliitiline eesmärk

Väljundid

Tulemused

(1)

(2)

(3)

3. Paremini ühendatud Euroopa liikuvuse ja piirkondlike IKT-ühenduste tõhustamise kaudu

RÜV 43 – toetust saavate uute teede pikkus – TEN-T

RÜT 55 – uute, rekonstrueeritud või uuendatud teede kasutajad

 

RÜV 44 – toetust saavate uute teede pikkus – muud

RÜT 56 – paranenud maanteetaristust tulenev ajasääst

 

RÜV 45 – rekonstrueeritud või uuendatud teede pikkus – TEN-T

RÜT 101 – paranenud raudteetaristust tulenev ajasääst

 

RÜV 46 – rekonstrueeritud või uuendatud teede pikkus – muud

RÜT 57 – Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemiga varustatud kasutuses olevate raudteede pikkus

 

RÜV 47 – toetust saavate uute raudteede pikkus – TEN-T

RÜT 58 – toetust saavatel raudteedel reisijate arv aastas

 

RÜV 48 – toetust saavate uute raudteede pikkus – muud

RÜT 59 – raudtee-kaubavedu

 

RÜV 49 – rekonstrueeritud või uuendatud raudteede pikkus – TEN-T

RÜT 60 – kaubavedu siseveeteedel

 

RÜV 50 – rekonstrueeritud või uuendatud raudteede pikkus – muud

 

 

RÜV 51 – toetust saavate uute või uuendatud siseveeteede pikkus – TEN-T

 

 

RÜV 52 – toetust saavate uute või uuendatud siseveeteede pikkus – muud

 

 

RÜV 53 – raudteejaamad ja -rajatised – uued või uuendatud

 

 

RÜV 54 – mitmeliigilised ühendused – uued või uuendatud

 

 

RÜV 100 – toetust saavate sadamate arv

 

 

RÜV 55 – trammi- ja metrooliinide pikkus – uued

RÜT 62 – ühistranspordi kasutajate arv aastas

 

RÜV 56 – trammi- ja metrooliinide pikkus – rekonstrueeritud/uuendatud

RÜT 63 – uute/uuendatud trammi- ja metrooliinide kasutajate arv aastas

 

RÜV 57 – keskkonnahoidlik veerem ühistranspordiks

RÜT 64 – sihtotstarbelise jalgrattataristu kasutajate arv aastas

 

RÜV 58 – toetust saav sihtotstarbeline jalgrattataristu

 

 

RÜV 59 – toetust saav alternatiivkütuste taristu (tankimis-/laadimispunktid)

 

Muudatusettepanek

Poliitiline eesmärk

Väljundid

Tulemused

(1)

(2)

(3)

3. Paremini ühendatud Euroopa liikuvuse ja piirkondlike IKT-ühenduste tõhustamise kaudu

RÜV 43 – toetust saavate uute teede pikkus – TEN-T

RÜT 55 – uute, rekonstrueeritud või uuendatud teede kasutajad

 

RÜV 44 – toetust saavate uute teede pikkus – muud

RÜT 56 – paranenud maanteetaristust tulenev ajasääst

 

RÜV 45 – rekonstrueeritud või uuendatud teede pikkus – TEN-T

RÜT 101 – paranenud raudteetaristust tulenev ajasääst

 

RÜV 46 – rekonstrueeritud või uuendatud teede pikkus – muud

 

 

– ohutuse huvides iga kolme aasta tagant kontrollitavate ja hästi hooldatud maantee- ja raudteesildade ning ‑tunnelite arv

 

 

RÜV 47 – toetust saavate uute raudteede pikkus – TEN-T

 

 

RÜV 48 – toetust saavate uute raudteede pikkus – muud

 

 

RÜV 49 – rekonstrueeritud või uuendatud raudteede pikkus – TEN-T

RÜT 57 – Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemiga varustatud kasutuses olevate raudteede pikkus, kaasa arvatud ERTMSiga varustatud piiriülesed raudteeühendused

 

RÜV 50 – rekonstrueeritud või uuendatud raudteede pikkus – muud

 

 

RÜV 51 – uute või uuendatud siseveeteede pikkus – TEN-T

RÜT 58 – toetust saavatel raudteedel reisijate arv aastas vahemaade puhul, mis on lühemad kui 50 km, vahemikus 50–300 km ning pikemad kui 300 km

 

RÜV 52 – uute või uuendatud siseveeteede pikkus – muud

 

 

RÜV 53 – raudteejaamad ja -rajatised – uued või uuendatud

RÜT 59 – raudtee-kaubavedu

 

– sealhulgas niisuguste raudteejaamade arv, mis vastavad komisjoni määrusele, milles käsitletakse koostalitluse tehnilist kirjeldust ja piiratud liikumisvõimega inimesi

– niisuguste kaubavagunite arv, mida on müra leviku tõkestamiseks moderniseeritud LL-piduriklotsidega

 

RÜV 54 – mitmeliigilised ühendused – uued või uuendatud

RÜT 60 – kaubavedu siseveeteedel

 

RÜV 100 – toetust saavate sadamate arv

 

 

RÜV 55 – trammi- ja metrooliinide pikkus – uued

 

 

RÜV 56 – trammi- ja metrooliinide pikkus – rekonstrueeritud/uuendatud

RÜT 62 – ühistranspordi kasutajate arv aastas

 

RÜV 57 – keskkonnahoidlik veerem ühistranspordiks

RÜT 63 – uute/uuendatud trammi- ja metrooliinide kasutajate arv aastas

 

RÜV 58 – toetust saav sihtotstarbeline jalakäimis- ja jalgrattataristu

– jalgrataste kasutajate arv aastas

 

RÜV 59 – toetust saav alternatiivkütuste taristu (tankimis-/laadimispunktid)

– eraautode, ühistranspordi (metroo, trammid, bussid), autode ühiskasutuse ja koossõidu ning jalgrataste kasutajate ja jalakäijate mitmeliigiline turuosa (transpordiliikide jaotus)

 

RÜV 60 – linnad ja suurlinnad, kus kasutatakse uusi või uuendatud digiteeritud linnatranspordi süsteeme

RÜT 64 – sihtotstarbelise jalakäimis- ja jalgrattataristu kasutajate arv aastas

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – tabel 1 – punkt 5

 

Komisjoni ettepanek

Poliitiline eesmärk

Väljundid

Tulemused

(1)

(2)

(3)

5. Kodanikele lähemal olev Euroopa, soodustades linna- ja maapiirkondade ning rannikualade kestlikku ja terviklikku arengut kohalike algatuste kaudu

RÜV 74 – linnade integreeritud arengustrateegiatega hõlmatud inimesed

RÜT 76 – linnade arengustrateegiate koostamises ja rakendamises osalevad sidusrühmad

 

RÜV 75 – linnade integreeritud arengustrateegiad

RÜT 77 – toetust saavaid kohti külastavate turistide / toetust saavate kohtade külastuste arv*

 

RÜV 76 – koostööprojektid

RÜT 78 – toetust saavat kultuuritaristut kasutavad inimesed

 

RÜV 77 – toetust saava kultuuri- ja turismitaristu võimekus

 

Muudatusettepanek

Poliitiline eesmärk

Väljundid

Tulemused

(1)

(2)

(3)

5. Kodanikele lähemal olev Euroopa, soodustades linna- ja maapiirkondade ning rannikualade kestlikku ja terviklikku arengut kohalike algatuste kaudu

RÜV 74 – linnade integreeritud arengustrateegiatega hõlmatud inimesed

RÜT 76 – linnade arengustrateegiate koostamises ja rakendamises osalevad sidusrühmad

 

– olemasolevate säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade arv

RÜT 77 – toetust saavaid kohti külastavate turistide / toetust saavate kohtade külastuste arv*

 

RÜV 75 – linnade integreeritud arengustrateegiad

 

 

RÜV 76 – koostööprojektid

– säästva turismi projektid, mille puhul on tuvastatav kasu toomine kõigile: nii turistidele kui ka elanikele

 

RÜV 77 – toetust saava kultuuri-, loodus-, ajaloo- ja tööstusturismitaristu võimekus

RÜT 78 – toetust saavast kultuuritaristust ja ökoturismist kasu saavad kasutajad

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – tabel 1 – punkt 1 – veerg 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Arukam Euroopa majanduse uuendusliku ja aruka ümberkujundamise kaudu

1.  Konkurentsivõimeline ja arukam Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamise ning majanduse uuendusliku ja aruka ümberkujundamise kaudu

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – tabel 1 – punkt 3

 

Komisjoni ettepanek

Poliitikaeesmärk

Väljundid

Tulemused

1)

3)

4)

3. Paremini ühendatud Euroopa liikuvuse ja piirkondlike IKT-ühenduste tõhustamise kaudu

CCO 14 – TEN-T teedevõrk: uued või uuendatud teed

CCR 13 – paranenud maanteetaristust tulenev ajasääst

 

CCO 15 – TEN-T raudteede võrk: uued või uuendatud raudteed

CCR 14 – parandatud raudteetranspordi abil teenindatud reisijate arv aastas

 

CCO 16 – trammi- ja metrooliinide pikendamine ja uuendamine

CCR 15 – uute ja uuendatud trammi- ja metrooliinide kasutajate arv aastas

Muudatusettepanek

Poliitikaeesmärk

Väljundid

Tulemused

1)

3)

4)

3. Paremini ühendatud Euroopa liikuvuse ja piirkondlike IKT-ühenduste tõhustamise kaudu

CCO 14 – TEN-T teedevõrk: uued või uuendatud teed

CCR 13 – paranenud maanteetaristust tulenev ajasääst

 

 

– ummikute suurenemine maanteetaristu laiendamise tõttu

 

CCO 15 – TEN-T raudteede võrk: uued või uuendatud raudteed

 

 

– mahajäetud või lammutatud piirkondlike piiriüleste raudteeühenduste (puuduvad ühendused) arv

CCR 14 – parandatud raudteetranspordi abil teenindatud reisijate arv aastas

 

– niisuguste piiriüleste raudteeühenduste arv, mis olid varem nn puuduvad ühendused ning mis on nüüdseks taastatud

 

 

CCO 16 – trammi- ja metrooliinide pikendamine ja uuendamine ning jalakäimis- ja jalgrattataristu laiendamine ja uuendamine

CCR 15 – uute ja uuendatud trammi- ja metrooliinide kasutajate ning jalakäijate ja jalgratturite arv aastas

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond

Viited

COM(2018)0372 – C8-0227/2018 – 2018/0197(COD)

Vastutav komisjon

 istungil teada andmise kuupäev

REGI

11.6.2018

 

 

 

Arvamuse esitajad

 istungil teada andmise kuupäev

TRAN

11.6.2018

Arvamuse koostaja

 nimetamise kuupäev

Christine Revault d’Allonnes Bonnefoy

17.7.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

9.10.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

15.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

38

4

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Daniela Aiuto, Marie-Christine Arnautu, Inés Ayala Sender, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Andor Deli, Karima Delli, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Tania González Peñas, Dieter-Lebrecht Koch, Merja Kyllönen, Miltiadis Kyrkos, Innocenzo Leontini, Bogusław Liberadzki, Peter Lundgren, Marian-Jean Marinescu, Georg Mayer, Gesine Meissner, Renaud Muselier, Markus Pieper, Gabriele Preuß, Christine Revault d’Allonnes Bonnefoy, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, Jill Seymour, Claudia Țapardel, Keith Taylor, István Ujhelyi, Wim van de Camp, Kosma Złotowski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Francisco Assis, Stefan Gehrold, Maria Grapini, Bolesław G. Piecha, Anders Sellström, Matthijs van Miltenburg, Henna Virkkunen

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Heinz K. Becker, Edward Czesak, Theodor Dumitru Stolojan, Richard Sulík

14.11.2018


PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS

regionaalarengukomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta

(COM(2018)0372 – C8-0227/2018 – 2018/0197(COD))

Arvamuse koostaja: James Nicholson

LÜHISELGITUS

Arvamuse koostaja tunneb üldjoontes heameelt nii Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) kui ka Ühtekuuluvusfondi eesmärkide üle. On õige, et ELis kehtib ühtne lähenemisviis piirkondade ja liikmesriikide vahel esinevate majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamisele ning selle eesmärk on edendada kestlikku arengut. Kuigi arvamuse koostaja mõistab, et linnapiirkondadel on töötuse vähendamisel ja sotsiaalse kaasatuse edendamisel ning vaesuse vastases võitluses oluline roll, on ta arvamusel, et maa- ja linnapiirkondade vajaduste vahel on vaja paremat tasakaalu. Arvamuse koostaja on seetõttu teinud teksti mõningaid täiendusi, mis keskenduvad maapiirkondadele ja nende kogukondadele. Hariduse, oskuste arendamise ja töökohtade loomise küsimusi arutades võib mõnikord juhtuda, et keskendutakse ainult ELi linnadele. Arvamuse koostaja teeb ettepaneku pöörata erilist tähelepanu maapiirkondadele (muudatusettepanek 6). Arvamuse koostaja on lisanud teksti mõned uued aspektid, mis on seotud põllumajandustootjatega, kes on tõrjutud, sest nad võivad töötada kaugel ja eraldatuses, ning hooajatöötajatega, kes võivad maapiirkondadesse lõimumisel sageli raskusi kohata. Arvamuse koostaja soovib edendada innovatsiooni ja digiüleminekut ning soovitab seetõttu suurendada poliitikaeesmärgile nr 1 ette nähtud eraldist 60 %-lt 65 %-le (muudatusettepanek 10). Olles teadlik sellest, kui oluline on põllumajandustootjate jaoks juurdepääs internetile, ei ole arvamuse koostaja rahul sellega, et ERFist ja Ühtekuuluvusfondist ei ole võimalik toetada investeeringuid lairibataristusse piirkondades, kus on vähemalt kaks lairibavõrku. Arvamuse koostaja ei ole sellega nõus, kuna liikmesriikidel ja piirkondadel peaks olema võimalik ise otsustada, kus vahendeid kõige enam vaja läheb. Lairibavõrgud võivad olemas olla, kuid kui need ei ole piisavad ega võimalda ELi kõige äärepoolsemates piirkondades põllumajandustootjatel internetile nõuetekohaselt juurde pääseda, tuleks lubada liikmesriikidel teha olukorra parandamiseks rohkem investeeringuid (muudatusettepanek 12).

MUUDATUSETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval regionaalarengukomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklis 176 on sätestatud, et Euroopa Regionaalarengu Fond (edaspidi „ERF“) on mõeldud selleks, et olla abiks põhiliste regionaalsete ebavõrdsuste korvamisel liidus. ELi toimimise lepingu kõnealuse artikli ja artikli 174 teise ja kolmanda lõigu kohaselt on ERFi eesmärk aidata kaasa eri regioonide arengutaseme ühtlustamisele ja mahajäämuse vähendamisele kõige ebasoodsamates piirkondades, mille seas tuleks erilist tähelepanu pöörata regioonidele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, näiteks väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimatele piirkondadele, saartele, piiriülestele ja mäestikualadele.

(1)  Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklis 176 on sätestatud, et Euroopa Regionaalarengu Fond (edaspidi „ERF“) on mõeldud selleks, et olla abiks põhiliste regionaalsete ebavõrdsuste korvamisel liidus. ELi toimimise lepingu kõnealuse artikli ja artikli 174 teise ja kolmanda lõigu kohaselt on ERFi eesmärk aidata kaasa eri regioonide arengutaseme ühtlustamisele ja mahajäämuse vähendamisele kõige ebasoodsamates piirkondades, pöörates erilist tähelepanu maapiirkondadele, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondadele ja regioonidele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, näiteks väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimatele piirkondadele, saartele, piiriülestele ja mäestikualadele.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a)  Lisaks keskenduvad Ühtekuuluvusfondi investeeringud mitmele peamisele prioriteetsele valdkonnale, kus majanduslik ja sotsiaalne lõhe jätkuvalt laieneb, ning on suunatud eeskätt maa- ja linnapiirkondade vahelistele erinevustele, jättes seeläbi kõrvale maapiirkonnad, mida iseloomustab vaesus ja arenguseisak.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [2018/XXX] [uus ühissätete määrus]16 kehtestatakse ühiseeskirjad, mida kohaldatakse ühises raamistikus toimivate fondide suhtes, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi „ERF“), Euroopa Sotsiaalfond Plussi (edaspidi „ESF+“), Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (edaspidi „EMKF“), Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (Asylum and Migration Fund – AMIF, edaspidi „AMIF“), Sisejulgeolekufondi (Internal Security Fund – ISF, edaspidi „ISF“) ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi (Border Management and Visa Instrument – BMVI, edaspidi „BMVI“) suhtes (edaspidi „fondid“).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [2018/XXX] [uus ühissätete määrus]16 kehtestatakse ühiseeskirjad, mida kohaldatakse ühises raamistikus toimivate fondide suhtes, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi „ERF“), Euroopa Sotsiaalfond Plussi (edaspidi „ESF+“), Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (edaspidi „EMKF“), Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (Asylum and Migration Fund – AMIF, edaspidi „AMIF“), Sisejulgeolekufondi (Internal Security Fund – ISF, edaspidi „ISF“) ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi (Border Management and Visa Instrument – BMVI, edaspidi „BMVI“) suhtes (edaspidi „fondid“).

_________________

_________________

16 [Täielik viide – uus ühissätete määrus]

16 [Täielik viide – uus ühissätete määrus]

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  ERFi ja Ühtekuuluvusfondi rakendamisel tuleks kinni pidada Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklis 3 ja ELi toimimise lepingu artiklis 10 sätestatud horisontaalsetest põhimõtetest, sealhulgas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttest, võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. Liikmesriigid peaksid ka järgima ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja tagama selle artiklis 9 sätestatud ligipääsetavuse kooskõlas toodete ja teenuste ligipääsetavusnõudeid ühtlustava liidu õigusega. Liikmesriikide ja komisjoni eesmärk peaks olema kaotada ebavõrdsus, edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja soolise perspektiivi arvestamist ning võidelda diskrimineerimisega soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Fondidest ei tohiks toetada tegevust, mis aitab kaasa eraldatusele mis tahes kujul. ERFi ja Ühtekuuluvusfondi eesmärke tuleks ellu viia säästva arengu raames ning seejuures peaks liit edendama keskkonna säilitamise, kaitsmise ja selle kvaliteedi parandamise eesmärki, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse põhimõtet, et saastaja maksab. Siseturu terviklikkuse säilitamiseks peavad tegevused, millest ettevõtjad kasu saavad, vastama ELi toimimise lepingu artiklites 107 ja 108 sätestatud riigiabi eeskirjadele.

(5)  ERFi ja Ühtekuuluvusfondi rakendamisel tuleks kinni pidada Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklis 3 ja ELi toimimise lepingu artiklis 10 sätestatud horisontaalsetest põhimõtetest, sealhulgas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttest, võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. Liikmesriigid peaksid ka järgima ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja tagama selle artiklis 9 sätestatud ligipääsetavuse kooskõlas toodete ja teenuste ligipääsetavusnõudeid ühtlustava liidu õigusega. Liikmesriikide ja komisjoni eesmärk peaks olema kaotada ebavõrdsus, edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja soolise perspektiivi arvestamist ning võidelda diskrimineerimisega soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Fondidest ei tohiks toetada tegevust, mis aitab kaasa eraldatusele või tõrjutusele mis tahes kujul. ERFi ja Ühtekuuluvusfondi eesmärke tuleks ellu viia säästva arengu raames ning seejuures peaks liit edendama keskkonna säilitamise, kaitsmise ja selle kvaliteedi parandamise ning kliimamuutuste vastu võitlemise eesmärki, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse põhimõtet, et saastaja maksab. Siseturu terviklikkuse säilitamiseks peavad tegevused, millest ettevõtjad kasu saavad, vastama ELi toimimise lepingu artiklites 107 ja 108 sätestatud riigiabi eeskirjadele.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  ERFist ja Ühtekuuluvusfondist toetatavate tegevuste liigi kindlakstegemiseks tuleks sätestada nendest fondidest toetuse andmise konkreetsed poliitilised eesmärgid, millega tagatakse, et need aitavad kaasa ühe või enama määruse (EL) 2018/xxx [uus ühissätete määrus] artikli 4 lõikes 1 sätestatud ühise poliitikaeesmärgi saavutamisele.

(7)  ERFist ja Ühtekuuluvusfondist toetatavate tegevuste liigi kindlakstegemiseks tuleks sätestada nendest fondidest toetuse andmise ühtlustatud ja konkreetsed poliitilised eesmärgid, mida on kohandatud eri olukordadega ja millega tagatakse, et need aitavad kaasa lisaväärtuse suurendamisele igas piirkonnas ja töökohtade loomisele. Need eesmärgid ei tohiks mitte mingil juhul vähendada keskendumist üldise olulise eesmärgi saavutamisele, milleks on ELi eri piirkondade arengutaseme ühtlustamine ja mahajäämuse vähendamine kõige ebasoodsamates piirkondades.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a)  Universaalsed ja kvaliteetsed avalikud teenused on väga olulised piirkondliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamiseks, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja piirkondliku arengu edendamiseks ning inimeste ja ettevõtete toetamiseks, et nad jääksid oma kohalikku piirkonda, iseäranis vähim arenenud piirkondades.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 b)  ERFi ja Ühtekuuluvusfondi investeeringud tuleks suunata säästvasse ja juurdepääsetavasse riiklikku, piirkondlikku ja kohalikku liikuvusse, eelkõige piirkondades, kus ei ole piisavalt ressursse majanduse taastamiseks ja majanduskasvuks, ning väikese rahvastikutihedusega piirkondades, kus äärmiselt piiratud liikuvus kujutab endast majanduskasvu struktuurset tõket.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Lisaks sellele peaksid ERFi investeeringud aitama välja töötada tervikliku kiire ja digitaalse taristuvõrgu ja soodustada säästvat mitmeliigilist linnalist liikumiskeskkonda.

(10)  Lisaks sellele peaksid ERFi investeeringud aitama välja töötada tervikliku kiire ja digitaalse taristuvõrgu, mis hõlmab ka maapiirkondi, ja soodustada säästvat mitmeliigilist liikuvust linna- ja maapiirkondades, edendades seeläbi suuremat majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, millega on võimalik tõhusalt kliimamuutuste vastu võidelda.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a)  Investeerimine ELi maapiirkondade digitaalvõrkudesse on kasutamata potentsiaali allikas ja on oluline uute majandusvõimaluste kasutamiseks, näiteks täppispõllumajandus ning bioressursipõhise majanduse arendamine, lisaks võib see aidata saavutada ELi eesmärke arendada digitaalset taristuvõrku ning edendada rohelist ja säästvat mitmeliigilist liikuvust.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a)  ERFi ja Ühtekuuluvusfondi meetmed peaksid aitama saavutada eesmärke, mis on sätestatud lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades, mis koostatakse vastavalt [energialiidu juhtimist käsitlevale määrusele], võttes arvesse ka komisjoni soovitusi nende kavade kohta nii sisu kui ka rahaliste eraldiste aspektist.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  ERF peaks aitama korvata põhilisi regionaalseid ebavõrdsusi liidus ja ühtlustada eri regioonide arengutaset ning vähendada mahajäämust kõige ebasoodsamates piirkondades, sealhulgas neis piirkondades, mis seisavad silmitsi CO2-heite vähendamise kohustustega kaasnevate probleemidega. ERFi toetus tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgil tuleks seega suunata liidu peamistele prioriteetidele kooskõlas määruses (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] sätestatud poliitikaeesmärkidega. Seega peaks ERFi toetus keskenduma sellistele poliitikaeesmärkidele nagu arukam Euroopa uuenduslike ja arukate majanduslike muutuste edendamise teel ning keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa, edendades energiasüsteemi ümberkujundamist keskkonnasäästlikul ja õiglasel viisil, rohelisi ja siniseid investeeringuid, ringmajandust, kliimamuutustega kohanemist ning riskide ennetamist ja juhtimist. Sellise valdkondliku keskendamiseni tuleks jõuda riigi tasandil, võimaldades sealjuures paindlikkust üksikute programmide tasandil ja liikmesriikidest kogurahvatulu alusel moodustatud kolme rühma vahel. Lisaks sellele tuleb sätestada üksikasjalikult liikmesriikide klassifitseerimise metoodika, võttes arvesse äärepoolseimate piirkondade eriolukorda.

(17)  ERF peaks aitama edendada tõelist lähenemist, korvata põhilisi regionaalseid ebavõrdsusi liidus ja ühtlustada eri regioonide arengutaset ning vähendada mahajäämust kõige ebasoodsamates piirkondades, sealhulgas neis piirkondades, mis seisavad silmitsi CO2-heite vähendamise kohustustega kaasnevate probleemidega, võttes arvesse iga liikmesriigi õiguspäraseid valikuid, prioriteete ja vajadusi, sõltuvalt nende konkreetsest olukorrast. ERFist tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames antava toetuse puhul tuleks arvesse võtta ka ühiselt kindlaksmääratud prioriteete kooskõlas määruses (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] sätestatud poliitikaeesmärkidega. Seega peaks ERFi toetuse puhul eelkõige arvesse võtma selliseid poliitikaeesmärke nagu suuremale ühtekuuluvusele ja solidaarsusele tuginev Euroopa, aidates vähendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ebavõrdsust ning saavutada arukad ja uuenduslikud majanduslikud muutused ning keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa, edendades energiasüsteemi ümberkujundamist keskkonnasäästlikul ja õiglasel viisil, tööstuse mõju vähendamist keskkonnale, rohelisi ja siniseid investeeringuid, ringmajandust, kliimamuutustega võitlemist ja nendega kohanemist ning riskide ennetamist ja juhtimist. Sellise valdkondliku keskendamiseni tuleks jõuda riigi tasandil, võimaldades sealjuures paindlikkust üksikute programmide tasandil ja liikmesriikidest kogurahvatulu alusel moodustatud kolme rühma vahel. Lisaks sellele tuleb sätestada üksikasjalikult liikmesriikide klassifitseerimise metoodika, võttes arvesse äärepoolseimate piirkondade eriolukorda.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Käesoleva määrusega tuleks kehtestada eri liiki tegevused, mille kulusid võivad ERF ja Ühtekuuluvusfond investeeringutega toetada ELi toimimise lepingust tulenevate asjaomaste eesmärkide raames. Ühtekuuluvusfond peaks olema võimeline toetama investeeringuid keskkonda ja TEN-T-sse. ERFi puhul tuleks tegevuste loetelu lihtsustada ning fond peaks olema võimeline toetama investeeringuid taristusse, teenustele juurdepääsuks vajalikke investeeringuid, tulusaid investeeringuid VKEdesse, seadmetesse, tarkvarasse ja immateriaalsesse varasse ning meetmeid seoses teabe, teabevahetuse, uuringute, koostöövõrkude loomise, koostöö, kogemuste vahetamise ja klastreid hõlmavate tegevustega. Programmide rakendamise toetamiseks peaksid mõlemad fondid olema ka võimelised toetama tehnilise abi meetmeid. Selleks et toetada Interregi programmide puhul rohkem sekkumismeetmeid, tuleks kohaldamisala laiendada nii, et see hõlmaks ka suure hulga rajatiste, inimressursside ja kulude jagamist, mis on seotud ESF+ raames võetavate meetmetega.

(19)  Käesoleva määrusega tuleks kehtestada eri liiki tegevused, mille kulusid võivad ERF ja Ühtekuuluvusfond investeeringutega toetada ELi toimimise lepingust tulenevate asjaomaste eesmärkide raames. Ühtekuuluvusfond peaks olema võimeline toetama investeeringuid keskkonda ja TEN-T-sse. ERFi puhul tuleks tegevuste loetelu lihtsustada ning fond peaks olema võimeline toetama investeeringuid taristusse, teenustele juurdepääsuks vajalikke investeeringuid, keskendudes eelkõige ebasoodsas olukorras olevatele, tõrjutud ja eraldatud kogukondadele, tulusaid investeeringuid VKEdesse, seadmetesse, tarkvarasse ja immateriaalsesse varasse ning meetmeid seoses teabe, teabevahetuse, uuringute, koostöövõrkude loomise, koostöö, kogemuste vahetamise ja klastreid hõlmavate tegevustega. Programmide rakendamise toetamiseks peaksid mõlemad fondid olema ka võimelised toetama tehnilise abi meetmeid. Selleks et toetada Interregi programmide puhul rohkem sekkumismeetmeid, tuleks kohaldamisala laiendada nii, et see hõlmaks ka suure hulga rajatiste, inimressursside ja kulude jagamist, mis on seotud ESF+ raames võetavate meetmetega.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Linnade säästva arengu raames peetakse vajalikuks toetada integreeritud territoriaalset arengut, et tulla paremini toime linnapiirkondade, sealhulgas funktsionaalsete linnapiirkondade majanduslike, keskkonnaalaste, kliima-, demograafiliste ja sotsiaalsete probleemidega, võttes samal ajal arvesse vajadust edendada linna- ja maapiirkondade vahelisi sidemeid. Põhimõtted, mille alusel valitakse linnapiirkonnad, kus rakendada linnade säästva arengu integreeritud meetmeid, ning neile meetmetele eraldatavad soovituslikud summad tuleks sätestada tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi alla kuuluvates programmides, eraldades nimetatud eesmärgil liikmesriigi tasandil vähemalt 6% ERFi vahenditest. Tuleks ka sätestada, et sellest protsendist peab kinni pidama kogu programmitöö perioodi vältel, kui toimub prioriteetide siire programmi raames või programmide vahel, sealhulgas vahekokkuvõtte tegemisel.

(25)  Linnade säästva arengu raames peetakse vajalikuks toetada integreeritud territoriaalset arengut, et tulla paremini toime linna- ja maapiirkondade majanduslike, keskkonnaalaste, kliima-, demograafiliste ja sotsiaalsete probleemidega, võttes samal ajal arvesse vajadust edendada linna- ja maapiirkondade vahelisi sidemeid ning suuremat koostööd. Põhimõtted, mille alusel valitakse linnapiirkonnad, kus rakendada linnade säästva arengu integreeritud meetmeid, ning neile meetmetele eraldatavad soovituslikud summad tuleks sätestada tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi alla kuuluvates programmides, eraldades nimetatud eesmärgil liikmesriigi tasandil vähemalt 6 % ERFi vahenditest. Tuleks ka sätestada, et sellest protsendist peab kinni pidama kogu programmitöö perioodi vältel, kui toimub prioriteetide siire programmi raames või programmide vahel, sealhulgas vahekokkuvõtte tegemisel.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Käesoleva määrusega nähakse ette ka Ühtekuuluvusfondist antava toetuse konkreetsed eesmärgid ja kohaldamisala seoses tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgiga, millele on osutatud määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikli [4 lõike 2 punktis a].

2.  Käesoleva määrusega nähakse ette ka Ühtekuuluvusfondist antava toetuse konkreetsed eesmärgid ja kohaldamisala seoses tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgiga, millele on osutatud määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikli [4 lõike 2 punktis a]. See täiendab ka maaelu arengu poliitikat tasakaalustatud territoriaalse arengu toetamise raames.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt a – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  „Arukam Euroopa majanduse uuendusliku ja aruka ümberkujundamise kaudu“ (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 1“),

(a)  „Suuremale ühtekuuluvusele ja solidaarsusele tuginev Euroopa, aidates vähendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ebavõrdsust ning edendades majanduse uuenduslikku ja arukat ümberkujundamist“ (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 1“),

Selgitus

ERF ja Ühtekuuluvusfond on ühtekuuluvuspoliitika olulised rahastamisvahendid ning nende eesmärkide hulgas peaks seetõttu olema ühtekuuluvuse saavutamine ja ebavõrdsuse vältimine.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt a – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  suurendada teaduspotentsiaali ja innovaatilisust ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõttu;

i)  suurendada teaduspotentsiaali ja innovaatilisust, kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõttu ning parandada juurdepääsu tehnoloogiatele ning nende kasutamist ja kvaliteeti;

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt a – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)  kasutada hüvesid, mida saavad digitaliseerimisest kodanikud, ettevõtjad ja valitsused;

ii)  kasutada hüvesid, mida saavad digitaliseerimisest kodanikud, ettevõtjad, avalike teenuste osutajad ja valitsused;

Selgitus

Avalikud teenused on ühtekuuluvuse ja piirkondliku arengu, ettevõtluse ja püsiva rahvastikutaseme jaoks esmatähtsad, eeskätt vähem arenenud piirkondades.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt a – alapunkt ii a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ii a)  edendada kvaliteetseid, ajakohastatud ja universaalseid avalikke teenuseid;

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt a – alapunkt iii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii)  soodustada VKEde majanduskasvu ja konkurentsivõimet;

iii)  soodustada ja arendada VKEde majanduskasvu ja konkurentsivõimet maapiirkondades;

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt a – alapunkt iv

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iv)  arendada aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskusi.

iv)  arendada aruka spetsialiseerumise oskusi, tööstuslikku üleminekut, maaelu arengut ja taristut arukaks spetsialiseerumiseks, väheneva tööstusliku võimsusega piirkondade tööstuse taastamist ja ettevõtlust;

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt a – alapunkt iv a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

iv a)   edendada rahvastikukao all kannatavate regioonide ja ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondade taaselavdamist ja nende majanduse taastamist;

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt a – alapunkt iv b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

iv b)  toetada idufirmade ökosüsteeme.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  „Keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa puhtale energeetikale õiglase ülemineku, roheliste ja siniste investeeringute, ringmajanduse, kliimamuutustega kohanemise ning riskiennetuse ja -juhtimise kaudu“ (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 2“),

(b)  „Keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa puhtale energeetikale õiglase ülemineku, roheliste ja siniste investeeringute, tarbimise vähendamise, ringmajanduse, kliimamuutustega kohanemise ning riskiennetuse ja -juhtimise edendamise ja toetamise kaudu“ (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 2“),

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – alapunkt iii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii)  töötada välja arukad energiasüsteemid, nutivõrgud ja aruka energiasalvestuse kohalikul tasandil;

iii)  töötada välja arukad energiasüsteemid, nutivõrgud, aruka energiasalvestuse kohalikul tasandil ja luua energiaühistud;

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – alapunkt iii a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

iii a)  edendada tarbimise vähendamist;

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – alapunkt iv

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iv)  soodustada kliimamuutustega kohanemist, riskide ennetamist ja katastroofidele vastupanu võimet;

iv)  soodustada kliimamuutustega kohanemist, riskide ennetamist ja juhtimist ja loodusõnnetustele vastupanu võimet, eelkõige ökosüsteemidel põhinevaid lähenemisviise;

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b – alapunkt vii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

vii)  suurendada elurikkust, rohelist taristut linnakeskkonnas ja vähendada saastet.

vii)  suurendada elurikkust ja rohelist taristut linna- ja maakeskkonnas ning vähendada õhu-, vee-, pinnase-, müra- ja valgusreostust ja jäätmeteket.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt c – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  suurendada digitaalset ühenduvust;

i)  suurendada digitaalset ühenduvust ja juurdepääsu kiirele internetile eelkõige väiksema elanike arvuga maapiirkondades, mis ei ole ettevõtjatele nii atraktiivsed;

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt c – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)  edendada säästvat, kliimamuutustele vastupanuvõimelist, intelligentset, turvalist ja mitmeliigilist üleeuroopalist transpordivõrku (TEN-T);

ii)  edendada säästvat, kliimamuutustele vastupanuvõimelist, intelligentset, turvalist ja mitmeliigilist üleeuroopalist transpordivõrku (TEN-T), pöörates erilist tähelepanu sellise ELi transpordivõrgu arendamisele, millega luuakse ühendused maapiirkondade keskuste vahel, mitte ainult teed pealinnadesse või suurlinnadesse;

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt c – alapunkt iv

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iv)  soodustada säästvat mitmeliigilist linnalist liikumiskeskkonda.

iv)  soodustada säästvat mitmeliigilist liikuvust nii linna- kui ka maapiirkondades;

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt c – alapunkt iv a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

i va)  kasutada digitehnoloogiat, et lahendada Euroopa maapiirkondade probleeme;

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt c – alapunkt iv b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

iv b)  edendada liikuvust maapiirkondades.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt d – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  suurendada tööturgude tulemuslikkust ja juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele sotsiaalse innovatsiooni ja taristu kaudu;

i)  suurendada tööturgude tulemuslikkust ja juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele ning toetust töötajate liikuvusele sotsiaalse innovatsiooni ja taristu kaudu, mis soodustab tasakaalustatud territoriaalset arengut kogu ELis, eelkõige maapiirkondades elavate naiste jaoks, pöörates erilist tähelepanu haridusele, oskuste arendamisele ja töökohtadele maapiirkondades;

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt d – alapunkt i a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

i a)  saavutada maapiirkondade majanduse ja kogukondade tasakaalustatud territoriaalne areng, sealhulgas tööhõive loomine ja säilitamine;

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt d – alapunkt i b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

i b)  aidata maapiirkondade elanikel saada juurdepääs tasuvatele töövõimalustele;

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt d – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)  hõlbustada juurdepääsu kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonnas taristu arendamise kaudu;

ii)  hõlbustada juurdepääsu kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele hariduse, koolieelse hariduse – eeskätt tugevdades seost hariduse ning majanduse ja ettevõtluse vahel –, koolituse ja elukestva õppe valdkonnas taristu arendamise kaudu;

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt d – alapunkt iii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii)  tõhustada tõrjutud kogukondade, migrantide ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade sotsiaal-majanduslikku lõimimist integreeritud meetmete, sealhulgas eluasemete võimaldamise ja sotsiaalteenuste kaudu;

iii)  tõhustada tõrjutud kogukondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas eraldatud maapiirkondades töötajate, näiteks põllumajandustootjate ja kalurite sotsiaal-majanduslikku lõimimist integreeritud meetmete, sealhulgas eluasemete võimaldamise, hariduse ja sotsiaalteenuste kaudu;

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt d – alapunkt iii a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

iii a)  parandada juurdepääsu eakate hooldamise süsteemile, pöörates erilist tähelepanu koduhooldusele ja selliste teenuste osutamisele väljaspool institutsioonilist hoolekanderaamistikku;

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt d – alapunkt iii b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

iii b)  toetada maapiirkondades migrante, eelkõige hooajatöötajaid, kellel võib olla raske maakogukondadesse lõimuda;

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt d – alapunkt iv

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iv)  tagada võrdse juurdepääsu tervishoiuteenustele, sealhulgas esmatasandi tervishoiuteenustele taristu arendamise kaudu.

iv)  edendada võrdset juurdepääsu tervishoiuteenustele, sealhulgas esmatasandi tervishoiuteenustele ning rasedus- ja sünnitusabile taristu arendamise kaudu, eelkõige äärepoolsetes maapiirkondades.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt e – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  „Kodanikele lähemal olev Euroopa linna- ja maapiirkondade ning rannikualade kestliku ja tervikliku arengu ning kohalike algatuste soodustamise kaudu“ (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 5“),

(e)  „Kodanikele lähemal olev Euroopa linna- ja maapiirkondade, saarte ning rannikualade kestliku ja tervikliku arengu, linna- ja maapiirkondade partnerluste ning kohalike algatuste soodustamise kaudu“ (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 5“),

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt e – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)  soodustada terviklikku sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast piirkondlikku arengut, kultuuripärandit ja julgeolekut, sealhulgas maa- ja rannikupiirkondades ka kogukonna juhitud kohaliku arengu kaudu.

ii)  soodustada terviklikku sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast piirkondlikku arengut, kultuuripärandit ja julgeolekut, eelkõige maa-, saare- ja rannikupiirkondades ka kogukonna juhitud kohaliku arengu kaudu kohalike tegevusrühmade vahendusel;

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt e – alapunkt ii a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ii a)  tegeleda linna- ja maapiirkondade vaheliste seostega, et lahendada funktsionaalsete piirkondade probleemid seoses tööhõive ja tööturgude, eri sektorite vastastikuse sõltuvuse, töökoha ja kodu vahelise liikumise viiside, demograafiliste suundumuste, kultuuri- ja looduspärandi, kliimamuutustest tingitud haavatavuse, maa kasutamise ja ressursside majandamise, institutsioonilise ja valitsemiskorra, ühendatuse ja juurdepääsetavusega;

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt e – alapunkt ii b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ii b)  edendada arukate külade põhimõtet, et vähendada linna- ja maapiirkondade arenguerinevusi.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 4 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  1. rühma kuuluvad liikmesriigid eraldavad vähemalt 85 % oma ERFi vahendite kogusummast muude kui tehnilise abi prioriteetide raames poliitikaeesmärkidele nr 1 ja nr 2 ning vähemalt 60 % poliitikaeesmärgile nr 1.

(a)  1. rühma kuuluvad liikmesriigid eraldavad vähemalt 85 % oma ERFi vahendite kogusummast muude kui tehnilise abi prioriteetide raames poliitikaeesmärkidele nr 1 ja nr 2 ning vähemalt 65 % poliitikaeesmärgile nr 1.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 4 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  2. rühma kuuluvad liikmesriigid eraldavad vähemalt 45 % oma ERFi vahendite kogusummast muude kui tehnilise abi prioriteetide raames poliitikaeesmärgile nr 1 ja vähemalt 30 % poliitikaeesmärgile nr 2.

(b)  2. rühma kuuluvad liikmesriigid eraldavad vähemalt 45 % oma ERFi vahendite kogusummast muude kui tehnilise abi prioriteetide raames poliitikaeesmärgile nr 1 ja vähemalt 35% poliitikaeesmärgile nr 2.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  taristuinvesteeringud;

(a)  taristuinvesteeringud, keskendudes IKT-taristule maapiirkondades;

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  investeeringud teenuste kättesaadavusse;

(b)  investeeringud teenuste kättesaadavusse ja oskustesse, pöörates erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras olevatele, tõrjutud ja eraldatud kogukondadele;

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  innovatsioon ja teadusuuringud;

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  teave, teavitamine, uuringud, võrgustike loomine, koostöö, kogemuste vahetamine ja klastreid hõlmavad meetmed;

(e)  teave, teavitamine, uuringud, võrgustike loomine ja säilitamine, koostöö, kogemuste vahetamine ja klastreid hõlmavad meetmed;

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 1 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e a)  investeeringud innovatsiooni, sealhulgas sotsiaalsesse innovatsiooni, ja tehnoloogiasse, et edendada maaelu arengut ja tagada ELi maapiirkondadele paljulubav tulevik;

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 1 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(f a)  vähese CO2-heitega majandus.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  investeeringud keskkonda, sealhulgas kestliku arengu ja energiaga seotud investeeringud, millel on selge keskkonnakasu;

(a)  investeeringud keskkonda, sealhulgas kestliku arengu ja energiaga seotud investeeringud, mille puhul keskendutakse energiaühistute tugevdamisele ja elektriturgude detsentraliseerimisele ning millel on selge keskkonnakasu;

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek