RAPORT Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, V jagu – Kontrollikoda

27.2.2019 - (2018/2171(DEC))

Eelarvekontrollikomisjon
Raportöör: Arndt Kohn

Menetlus : 2018/2171(DEC)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A8-0097/2019
Esitatud tekstid :
A8-0097/2019
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

1. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, V jagu – Kontrollikoda

(2018/2171(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarvet[1],

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2017. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2018)0521 – C8‑0322/2018)[2],

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2017. aastal tehtud siseauditite kohta,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2017 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega[3],

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust[4] 2017. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)[5], eriti selle artikleid 55, 99, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)[6], eriti selle artikleid 59, 118, 260, 261 ja 262,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0097/2019),

1.  annab heakskiidu kontrollikoja peasekretäri tegevusele kontrollikoja 2017. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, kontrollikojale, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, Euroopa Ombudsmanile, Euroopa Andmekaitseinspektorile ja Euroopa välisteenistusele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, V jagu – Kontrollikoda

(2018/2171(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, V jagu – Kontrollikoda,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0097/2019),

A.  arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames rõhutab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon, et liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust tuleb tingimata veelgi tugevdada, suurendades läbipaistvust ja aruandekohustust ning rakendades tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ja personalijuhtimise head tava;

1.  märgib, et kontrollikoja raamatupidamise aastaaruannet auditeerib sõltumatu välisaudiitor, et kohaldada seal samu läbipaistvuse ja aruandekohustuse põhimõtteid, mida kontrollikoda kohaldab oma auditeeritavate suhtes; võtab teadmiseks audiitori arvamuse, et finantsaruanded annavad kontrollikoja finantsolukorrast õige ja õiglase ülevaate;

2.  märgib, et 2017. aastal oli kontrollikoja lõplike assigneeringute summa kokku 141 240 000 eurot (võrrelduna 137 557 000 euroga 2016. aastal) ja üldine eelarve täitmise määr oli 97,73 % (võrrelduna 99 %-ga 2016. aastal);

3.  rõhutab, et kontrollikoja eelarve on puhtalt halduseelarve, millest suurt osa kasutatakse institutsiooni töötajatega seotud kulude katteks (jaotis 1) ning hoonete, sisustuse, varustuse ja muude jooksvate kulude katteks (jaotis 2); palub kontrollikojal jätkuvalt parandada maksete täitmise määra, eelkõige seoses jaotisega 2, mille maksete määr oli lõplikest assigneeringutest 55,75 % ja kulukohustustest 57,13 % (2016. aastal vastavalt 52,8 % ja 53,8 %);

4.  märgib, et töötajate lähetuste assigneeringute määr oli lõplikest assigneeringutest 87,98 % (2016. aastal 93,76 %); peab tervitatavaks, et kontrollikoda võtab kõik vajalikud meetmed, et lähetuste assigneeringute kasutamisel järgitaks rangelt säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe põhimõtteid;

5.  väljendab heameelt kontrollikoja osalemise üle projektis „Institutsioonidevaheline integreeritud tegevuse planeerimine ja finantsplaneerimine“, mis on algatuse „Tulemustele keskenduv ELi eelarve“ raames esimene samm tulemuspõhise eelarvestamise rakendamisel; palub, et kontrollikoda annaks Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonile järgmise aasta tegevusaruandes edusammude kohta aru;

6.  väljendab heameelt käivitatud veebiportaali „Avalik audit Euroopa Liidus“ üle, mis sisaldab teavet liidu ja liikmesriikide 29 kõrgeima kontrolliasutuse töö ja rolli kohta; kutsub kontrollikoda üles avaldama veebiportaali kohta lühikesi tegevusaruandeid, mis sisaldavad konkreetseid andmeid kontrollikoja ja kõrgeimate kontrolliasutuste tehtud analüüside kohta ja konkreetseid tulemusi, sealhulgas kulude-tulude analüüse ja sissenõutud summasid;

7.  võtab teadmiseks asjaolu, et siseauditi talitus on uurinud kontrollikoja 2013.–2017. aasta strateegia rakendamist ja presidentuuri direktoraadi tegevusstruktuuri seoses selliste teemadega nagu tarkvaralitsentsid ja riskijuhtimine; väljendab heameelt asjaolu üle, et siseauditi talitus jõudis järeldusele, et 2017. aastal kasutatud juhtimis-, riskijuhtimis- ja siseauditi menetlused annavad tervikuna kontrollikoja eesmärkide saavutamise kohta piisava kindluse;

8.  väljendab heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda avaldas oma lõpliku raamatupidamisaruande 31. märtsiks 2018, nagu Euroopa Parlament oma varasemas eelarve täitmisele heakskiidu andmises soovitas; julgustab kontrollikoda muutma oma menetlusi sujuvamaks, et tagada ka oma iga-aastase tegevusaruande avaldamine 31. märtsiks, et optimeerida ja kiirendada eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust; teeb ettepaneku, et kontrollikoda uuriks oma tulevastes arvamustes, mil määral võimaldaks pakutud kord eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust lühendada;

9.  peab kahetsusväärseks, et alates 2012. aastast ei ole kontrollikoda avaldanud ühtegi eriaruannet huvide konfliktide haldamise kohta valitud liidu ametites; nõuab tungivalt, et kontrollikoda avaldaks igal aastal eriaruande huvide konfliktide haldamise kohta eri valdkondadega tegelevates liidu ametites – Euroopa Lennundusohutusametis (EASA), Euroopa Kemikaaliametis (ECHA), Euroopa Toiduohutusametis (EFSA) ja Euroopa Ravimiametis (EMA); märgib, et valdkondadega tegelevates liidu ametites on muude liidu ametitega võrreldes suurem huvide konfliktide oht;

10.  tunnustab kontrollikoja ja parlamendi eelarvekontrollikomisjoni vahelist koostööd; väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Parlamendi komisjonide esimeeste konverentsile esitati tööprogramm palvega, et kõik parlamendi alalised komisjonid soovitaksid võimalikke auditiülesandeid; väljendab heameelt asjaolu üle, et umbes kaks kolmandikku neist ettepanekutest mõjutavad kontrollikoja tööd; märgib, et parlamendile on tehtud 60 ettekannet ja toimunud on palju kahepoolseid kohtumisi;

11.  märgib, et halduskulude valdkonna auditirisk on madal ja vigade määra prognoosid on aastaid jäänud allapoole olulisuse taset; märgib, et kontrollikoda on seetõttu seisukohal, et testitud tehingute arv on auditi järelduste tegemiseks piisav; peab siiski kahetsusväärseks, et aastaaruandeid puudutavad tähelepanekud 10. peatükis „Haldus“ annavad iga institutsiooni halduskulude puudustest ainult väga piiratud ülevaate; peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda ei ole analüüsinud Euroopa Parlamendi ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tegevust 2014. aastal rubriigi „Haldus“ kohta antud soovituste täitmisel, kuna kontrollikoja 2017. aasta audit ei sisaldanud nende institutsioonide halduskulude kontrollimist; palub kontrollikojal võtta nimetatud soovituste põhjal peagi järelmeetmeid ning edaspidi võtta kiiremini nimetatud peatüki kohta antud soovituste osas järelmeetmeid;

12.  väljendab heameelt seoses kontrollikoja koostööga teiste avaliku sektori asutuste ja sidusrühmadega; peab kiiduväärseks kõrgeimate kontrolliasutuste juhtide koostööd ja ühise töökava vastuvõtmist alates 2018. aastast; toetab ka partnerluste sõlmimist mitmete ülikoolidega seoses kontrollikoja poliitikaga, mis näeb ette tema koolitustegevuse laiendamist;

13.  väljendab heameelt asjaolu üle, et 2017. aasta lõpuks oli täidetud 92 % 2014. aastal antud kontrollikoja soovitustest ja 53 % 2017. aastal esitatud soovitustest;

14.  märgib, et finantsmääruse kohaselt tagab kontrollikoda, et eriaruanded koostatakse ja võetakse vastu sobiva aja jooksul, mis üldiselt ei ületa 13 kuud; märgib, et 2017. aastal kulus auditiülesande täitmise alustamisest kuni eriaruande vastuvõtmiseni keskmiselt 14,6 kuud, ning ka aasta varem ei peetud kinni eriaruannete koostamise puhul eesmärgiks seatud 13-kuulisest ajakavast; peab kahetsusväärseks, et ainult kaheksa eriaruannet (29 %), mis 2017. aastal avaldati, valmisid 13 kuuga; märgib, et keskmiselt kulus avaldamiseni 16 kuud ehk umbes kaks kuud vähem kui 2016. aastal, ning seda arvestades kutsub kontrollikoda üles oma tulemuslikkust jätkuvalt parandama, alandamata samas eriaruannete kvaliteeti ja oma soovituste sihipärasust;

15.  märgib huviga, et kontrollikoda kaasab oma põhitegevusse järjest rohkem tõlkijaid, luues seeläbi audiitoritega täiendavat koostoimet; märgib, et tõlkijad abistasid audiitoreid eriaruannete ja aastaaruande koostamisel ning 38 auditikülastusel;

16.  väljendab heameelt kontrollikoja kommunikatsioonistrateegia „Edasta sihtrühmadele selgeid sõnumeid“ üle ja kommunikatsioonitegevuse üle, mille eesmärk on suurendada oma nähtavust ja meediamõju ning ühtlasi laiendada oma teavitustegevust sotsiaalmeedias; peab kiiduväärseks sotsiaalmeedia analüüsi laialdast kasutamist, et paremini mõista, mil määral jõutakse sihtrühmadeni ja kas meediakampaaniad on olnud edukad; innustab kontrollikoda püüdma eri kommunikatsioonikanaleid parimal võimalikul viisil ära kasutada, et kodanikud teaksid tema tööst rohkem;

17.  tunneb heameelt kontrollikoja poolt 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames esitatud üksikasjaliku ülevaate üle, milles käsitletakse kontrollikoja liikmete ja peasekretäri ametiautode kasutamist kasutajate, läbitud vahemaade ja kulude kaupa; märgib, et lähetuskorralduse alusel ja muude ametiülesannete täitmisel tehtavate sõitude suhtes kehtib erinev kord ning aastas hüvitatakse läbisõit kuni 10 000 km ulatuses; märgib ka, et kõigi ülejäänud sõitude puhul kannavad liikmed ja peasekretär kõik muud seonduvad kulud; märgib, et 17 % kogu ametisõidukite kasutusest toimub muul kui ametialasel eesmärgil; märgib, et autojuhtidele, kelle ülesanne on sõidutada liikmeid ametlikel lähetustel ja protokollilistel sõitudel, antakse ka mitmesuguseid haldusülesandeid, nagu kontrollikoda on 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames deklareerinud; palub kontrollikojal põhjalikult analüüsida kategooria „Muud ametiülesannete täitmisega seotud sõidud“ alla kuuluvaid sõite;

18.  tunneb heameelt asjaolu üle, et otsus 81-2016, millega vähendati ametiülesannete täitmisega seotud sõitude hüvitamise aastalimiit 15 000 km-lt 10 000 km-le, andis ligikaudu 15 % kulude kokkuhoidu; tunneb siiski muret selle pärast, et praegune kord põhjustab endiselt ebaproportsionaalselt suurt haldus- ja dokumenteerimiskoormust; kutsub kontrollikoda üles tegema täiendavaid lihtsustusi ning üksiti muutma arveldamiskorda usaldusväärsemaks; teeb ettepaneku asendada praegune kord, kus kontrollikoja liikmele makstakse läbisõidetud vahemaa põhjal, igakuise toetusega, mis arvutatakse vastavalt tema ametisõiduki kataloogihinnale;

19.  märgib, et kindlatele ametisõidukitele on välja antud kütusekaardid, millega sõiduki juht võib lähetuste ajal bensiini ja teemaksu eest tasuda; märgib, et kontrollikoja liikmed ja peasekretär võivad omaenda diplomaatilisele sõidukile kütusekaarti küll taotleda, kuid peavad maksma kogu bensiini eest ise;

20.  võtab teadmiseks asjaolu, et kontrollikoja käimasolev projekt institutsiooni ja töötajate turvalisuse tõstmiseks on edenenud kavakohaselt; märgib, et toimima on hakanud uus turvakontrollikeskus, väline akrediteerimiskeskus ning töötajate ja külastajate hoonetesse sisenemise kontrollikeskus;

21.  tunneb heameelt selle üle, et kontrollikoda sai keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) sertifikaadi; väljendab heameelt kontrollikoja meetmete üle, mille eesmärk on parandada jäätmekäitlust, suurendada energiatõhusust ja vähendada oma CO2-jalajälge, ning ergutab teda sellist tegevust jätkama; väljendab heameelt energiakulude märkimisväärse vähenemise üle;

22.  märgib, et vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelisele kokkuleppele eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[7] vähendati aastatel 2013–2017 töötajate arvu 5 % võrra, milleks koondati ühtekokku 45 ametikohta; märgib, et kontrollikoda loobus ühest ametikohast rohkem, kui 2013.–2017. aasta eesmärk ette nägi; märgib, et lepinguliste töötajate arv suurenes sama ajavahemiku jooksul 59 töötajalt 73 töötajale, mis oli peamiselt tingitud turvameetmete tugevdamisest kontrollikoja ruumides; märgib, et töötajate arvu vähendamise eesmärkide täitmiseks optimeeris kontrollikoda oma menetlusi IT-vahendite ja digiteerimise abil ning andis allhanke korras mitmed ülesanded komisjoni palkade ja toetuste talitusele;

23.  märgib, et Rahvusvahelise Raamatupidajate Föderatsiooni soovituste järgimiseks püüab kontrollikoda pakkuda oma audiitoritele igal aastal keskmiselt 40 tundi (5 päeva) kutsealast koolitust; täheldab, et 2017. aastal see eesmärk ületati, andes 6,7 päeva kutsealast koolitust audiitori kohta;

24.  väljendab muret selle pärast, et töötajate poolt võetud haiguspäevade arv suurenes 2015. aasta kokku 8636 päevalt (687 töötajat) 10 327 päevale (677 töötajat) 2017. aastal; väljendab heameelt kontrollikoja tegevuse läbipaistvuse üle seoses 2017. aastal aset leidnud töötajate läbipõlemise juhtumitega; kutsub kontrollikoda üles seda murettekitavat suundumust tunnistama ning valmistama ette töötajate heaolu parandamise tegevuskava, tõhustades pingutusi töötajate heaolu parandamiseks ning töö- ja eraelu tasakaalustamiseks;

25.  märgib, et kontrollikoja töölevõtmismenetlusi mõjutab otseselt see, et esimestel palgaastmetel on palk madal ja Luxembourgis on vähe karjäärivõimalusi, sest seal asub vähe institutsioone; väljendab heameelt selle üle, et 2017. aasta novembris moodustati institutsioonidevaheline töökond, kes on andnud 24 soovitust, mis puudutavad paremaid karjäärivõimalusi ja paindlikumat töölevõtmist, paremaid vastuvõtu- ja elamistingimusi riigis, institutsiooni töötajate paremat lõimimist kohalikku kogukonda ja paremat teabevahetust;

26.  väljendab heameelt asjaolu üle, et 2017. aastal oli 43 % audiitoritest ja haldustöötajatest naissoost ning edutamismenetluses saavutati võrdsete võimaluste poliitika tegevuskava (2013–2017) kontekstis sooline tasakaal; märgib, et naiste osakaal auditikodade juhtivatel ametikohtadel suurenes 7 %-lt 2015. aastal peaaegu 20 %-ni 2017. aastal; peab siiski kahetsusväärseks, et 2017. aastal oli 11 direktorist ja 29 kabinetiülemast naisi vastavalt vaid 2 ja 7; väljendab heameelt 2018.–2020. aasta võrdsete võimaluste tegevuskava vastuvõtmise üle ja palub kontrollikojal jätkata soolise tasakaalu edendamist juhtivatel ametikohtadel;

27.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et 1. mai 2018. aasta seisuga oli kontrollikoja 28 liikmest naisi vaid 6; tuletab meelde, et Euroopa Parlament rõhutas kontrollikoja liikmete soolise ebavõrdsuse probleemi oma 4. veebruari 2014. aasta resolutsioonis kontrollikoja tulevase rolli kohta „Kontrollikoja liikmete ametisse määramise menetlus: konsulteerimine Euroopa Parlamendiga“[8], ja nõuab tungivalt, et liikmesriigid ergutaksid aktiivsemalt naisi kandideerima ametikohtadele, mis võivad vabaneda; kordab, et nõukogu peaks ametisse nimetamise menetluse käigus esitama Euroopa Parlamendile vähemalt kaks kandidaati, kellest üks on naine ja teine on mees;

28.  märgib, et 2017. aasta jooksul ei registreeritud, uuritud ega lõpetatud ühtki ahistamisjuhtumist; tunneb heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda võtab mitmesuguseid meetmeid, sealhulgas koolitab uusi töötajaid, et tõsta teadlikkust töökeskkonnas toimuva ahistamise suhtes; märgib rahuloluga, et nii töötajate kui ka kontrollikoja liikmete vastu esitatud kaebuste korral on järelmeetmena ette nähtud menetlused ja karistused; ergutab kontrollikoda jälgima tähelepanelikult oma sellealase poliitika tulemuslikkust, suurendama jätkuvalt teadlikkust töökeskkonnas toimuvast ahistamisest ning edendama ahistamise suhtes nulltolerantsi kohaldamist;

29.  märgib, et 2017. aastal ei esinenud ühtki rikkumisest teatamise juhtumit; märgib, et üksus, mis toimib asutusesiseste ja -väliste rikkumistest teatajate jaoks kohana, kus nad võivad rikkumistest teada anda ja kus neid nõustatakse ja suunatakse, on kontrollikoja õigusteenistus; märgib ka, et kontrollikoja kodukorra kohaselt on olemas eetikanõustajate võrgustik, mille ülesanne on anda nõu eeskirjade eiramisest teatamise küsimustes; rõhutab, et iga töötaja on kohustatud teatama kontrollikoja õigusteenistusele nii pettustest kui ka muudest õigusnormide rikkumistest; palub kontrollikojal kaitsta õigusnormide rikkumistest teatavate töötajate identiteeti, et võimaldada nõuetekohast uurimist; palub kontrollikojal tagada, et kõiki töötajaid nende õigustest korrektselt teavitataks, näiteks uue töötaja tööleasumisel; väljendab heameelt 2018. aasta oktoobris avaldatud kontrollikoja arvamuse üle, mis järgnes 23. aprillil 2018 avaldatud komisjoni ettepanekule võtta vastu direktiiv liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitse kohta; rõhutab, kui oluline on teadlikkuse tõstmine ja töötajate koolitamine, et luua positiivne ja usalduslik keskkond, milles peetakse rikkumisest teatamist organisatsioonikultuuri aktsepteeritavaks osaks;

30.  märgib, et 2017. aastal teatas kontrollikoda Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) 13 pettusekahtlusest (2016. aastal oli selliseid juhtumeid 11), mille audiitorid olid avastanud eelarveaastate 2016 ja 2017 kinnitavate avaldustega seotud audititöö ja muude auditiülesannete täitmise käigus; väljendab heameelt kontrollikoja ja OLAFi vahelise uue halduskokkuleppe üle peetavate läbirääkimiste üle; palub, et parlamenti hoitaks OLAFiga arendatavate suhete ja kavandatava Euroopa Prokuratuuriga tehtava koostöö ettevalmistustega kursis;

31.  peab kahetsusväärseks, et kontrollikoja liikmed võivad päeva või mitu päeva kontrollikojast ilma põhjenduseta ja puhkust taotlemata puududa; märgib tunnustavalt, et kontrollikoda seadis sisse kohalolijate nimekirja, et registreerida liikmete kohalolek kontrollikoja, auditikodade ja komiteede koosolekutel; märgib, et kontrollikoda avaldab kõigi selliste koosolekute ajakavad oma veebisaidil; palub kontrollikojal kehtestada liikmete aastapuhkuste, haiguspuhkuste ja muul põhjusel töölt puudumiste registri pidamise kord, et tagada kogu liikmete võetud puhkuse tegelik registreerimine; rõhutab, et praegune kord võib õõnestada liidu kodanike ja institutsioonide usaldust kontrollikoja vastu;

32.  tuletab meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 285 kohaselt on kontrollikoja liikmed oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatud ja tegutsevad üksnes liidu üldistes huvides; väljendab muret selle pärast, et praegu deklareerivad vastavust nimetatud kriteeriumidele kontrollikoja liikmed ise, ja nõuab tungivalt, et kontrollikoda tugevdaks kontrolli oma liikmete väljaspool Brüsselit toimuva tegevuse üle ning tagaks, et nad huvide konfliktide puudumise deklareerimise asemel esitaksid oma huvide deklaratsioonid; toonitab, et huvide konfliktide vältimise tagamiseks peab tugevdama praegusi menetlusi, sealhulgas eetikakomisjoni; väljendab heameelt kontrollikoja eetikaraamistiku käimasoleva vastastikuse välishindamise üle ja palub end selle tulemustest teavitada;

33.  peab kahetsusväärseks, et lähetuskorraldustes nõutav teave oli varem ebapiisav ega võimaldanud kontrollikojal hinnata, kas selle liikmete kavandatud tegevus oli kontrollikoja huvides; palub kontrollikojal küsida vastavalt rohkem teavet, et vältida võimalikke kuritarvitusi, ja teatada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile tehtud muudatustest; märgib, et pärast liikmete ametlike lähetuste eeskirja[9] muutmist avaldab kontrollikoda kord kvartalis teabe liikmete lähetuste kohta;

34.  täheldab siiski huviga, et kontrollikoda on alates oktoobrist 2016 hakanud reisikulude ja ametisõidukite kasutamise sisekontrolli ja finantsmenetlusi tugevdama, võttes vastu uue eeskirja autode ja juhtide (keda haldab nüüd keskne meeskond) kasutamise kohta[10], uue eeskirja lähetuskulude kohta[11] ja uue eeskirja kontrollikoja liikmete esinduskulude kohta[12], kusjuures kontrollikoja liikmete lähetustega seotud kulude volitatud eelarvevahendite käsutajaks on peasekretär[13], ja kasutades sama süsteemi, millega hallatakse institutsiooni teiste töötajate lähetusi;

35.  võtab teadmiseks kontrollikoja otsuse teha kontrollikoja liikmete, peasekretäri ja direktorite lähetuskulude ja ametiautode kasutamise kohta aastatel 2012–2018 põhjalik siseaudit, et teha kindlaks võimalikud õigusnormide rikkumised ja nõuda tagasi selliste rikkumistega seotud summad; palub, et teda auditi lõpuleviimisel kohe teavitataks selle tulemustest ning palub kontrollikojal võtta kiiresti kõik vajalikud meetmed auditiga tuvastatud võimalike puuduste kõrvaldamiseks; lisaks palub kontrollikojal esitada igal aastal nimekiri toimunud lähetustest, sealhulgas iga lähetuse kuupäevad, täielikud kulud ja eesmärk;

36.  tuletab meelde liikmesriikide ja nõukogu poolt kontrollikoja liikmete ametisse nimetamise puhuks soovitatud kriteeriume, mille Euroopa Parlament oma 4. veebruari 2014. aasta resolutsioonis heaks kiitis; rõhutab, et usaldusväärsuse ja moraali kõrge tase on olulised kriteeriumid ning kandidaadid ei tohiks alates oma ametisse nimetamise kuupäevast olla ühelgi valitaval ametikohal ega omada ühegi poliitilise erakonna suhtes kohustusi; on seisukohal, et valikumenetlust tuleks täiendavalt kohandada, et tagada kandidaatide asjakohane kvalifikatsioon ja vastavus asjaomastele tingimustele; teeb ettepaneku, et kontrollikoja liikmete sõltumatu eelvalikumenetluse eeskujuks võiks olla Euroopa Kohtu kohtunike eelvalikumenetlus;

37.  märgib, et Ühendkuningriigi otsusel Euroopa Liidust välja astuda ei ole kontrollikoja struktuurile ja inimressurssidele olulist mõju; väljendab heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda on otsustanud Ühendkuningriigi ajutiste ja lepinguliste töötajate lepingute kehtivuse pikendamise otsuste tegemisel käsitleda iga juhtumit eraldi ning mitte vabastada neid ametist üksnes seetõttu, et nad ei ole enam liikmesriigi kodanikud; palub kontrollikojal asjaomastele isikutele kindlustunde andmiseks kiiresti välja töötada sidus strateegia; märgib ka, et 1. aprilli 2019. aasta seisuga ei ole Ühendkuningriigist ametisse nimetatud kontrollikoja liige enam teenistuses ja tema lahkumine kaheksa kuud enne ametiaja lõppu mõjutab eelarvet umbes 108 000 euro ulatuses.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

20.2.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

17

0

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Dennis de Jong, Tamás Deutsch, Martina Dlabajová, Ingeborg Gräßle, Jean-François Jalkh, Wolf Klinz, Arndt Kohn, Georgi Pirinski, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt, Bart Staes, Marco Valli, Derek Vaughan, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Karin Kadenbach

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

17

+

ALDE

Nedzhmi Ali, Martina Dlabajová, Wolf Klinz

GUE/NGL

Dennis de Jong

PPE

Tamás Deutsch, Ingeborg Gräßle, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt, Tomáš Zdechovský

S&D

Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Karin Kadenbach, Arndt Kohn, Georgi Pirinski, Derek Vaughan

VERTS/ALE

Bart Staes

0

 

 

2

0

EFDD

Marco Valli

ENF

Jean-François Jalkh

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

  • [1]  ELT L 51, 28.2.2017.
  • [2]  ELT C 348, 28.9.2018, lk 1.
  • [3]  ELT C 357, 4.10.2018, lk 1.
  • [4]  ELT C 357, 4.10.2018, lk 9.
  • [5]  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
  • [6]  ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
  • [7]  ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
  • [8] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0060.
  • [9]  14. detsembri 2017. aasta otsus nr 61-2017 kontrollikoja liikmete lähetuskulude kohta.
  • [10]  Halduskomitee neljapäeval, 6. oktoobril 2016 toimunud 218. koosoleku protokoll, punkt 7.
  • [11]  14. detsembri 2017. aasta otsus nr 61-2017 kontrollikoja liikmete lähetuskulude kohta.
  • [12]  14. detsembri 2017. aasta otsus nr 60-2017 liikmete esinduskulude haldamise eeskirja kohta.
  • [13]  Euroopa Kontrollikoja 14. detsembri 2017. aasta otsus nr 58-2017, millega kehtestatakse eelarve täitmise sise-eeskirjad. Kontrollikoja 14. detsembri 2017. aasta otsus nr 59-2017, mis käsitleb volitatud eelarvevahendite käsutaja ja edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja ülesannete ja kohustuste ametijuhendit.
Viimane päevakajastamine: 15. märts 2019
Õigusteave - Privaatsuspoliitika