RAPORT Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VIII jagu – Euroopa Ombudsman
27.2.2019 - (2018/2174(DEC))
Eelarvekontrollikomisjon
Raportöör: Arndt Kohn
1. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS
Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VIII jagu – Euroopa Ombudsman
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarvet[1],
– võttes arvesse Euroopa Liidu 2017. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2018)0521 – C8‑0325/2018)[2],
– võttes arvesse Euroopa Ombudsmani aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2017. aastal tehtud siseauditite kohta,
– võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2017 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega[3],
– võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust[4] 2017. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ning artikleid 317, 318 ja 319,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)[5], eriti selle artikleid 55, 99, 164, 165 ja 166,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)[6], eriti selle artikleid 59, 118, 260, 261 ja 262,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0099/2019),
1. annab heakskiidu Euroopa Ombudsmani tegevusele oma 2017. aasta eelarve täitmisel;
2. esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Ombudsmanile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, Euroopa Kontrollikojale, Euroopa Andmekaitseinspektorile ja Euroopa välisteenistusele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).
2. EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, VIII jagu – Euroopa Ombudsman
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VIII jagu – Euroopa Ombudsman,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,
– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0099/2019),
A. arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon soovib eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames rõhutada, et liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust tuleb tugevdada ning selleks tuleb suurendada läbipaistvust ja parandada aruandekohustuse täitmist ning rakendada tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ja personalijuhtimise head tava;
1. märgib rahuloluga, et kontrollikoda ei leidnud Euroopa Ombudsmani (edaspidi „ombudsman“) personalialase ja hanketegevusega seotud auditeeritud küsimustes suuri puudusi;
2. rõhutab tõsiasja, et kontrollikoda tegi audititöö põhjal järelduse, et ombudsmani halduskulude maksetes tervikuna ei esinenud 31. detsembril 2017. aastal lõppenud eelarveaastal olulisi vigu;
3. märgib, et ombudsmani eelarve on peamiselt halduseelarve, millest suur osa kasutatakse töötajate, hoonete, sisustuse ja seadmetega seotud kulude ning mitmesuguste jooksvate kulude katteks; märgib, et see ulatus 2017. aastal 10 905 441 euroni (2016. aastal oli see 10 658 951 eurot);
4. peab kiiduväärseks ombudsmani pühendumist sellele, et kõikide olemasolevate vahendite kasutamisel lähtutakse tulemuslikkusest, ning tunneb heameelt asjaolu üle, et arvesse võetakse ka mitmesuguste mõõtmiste tulemusi ja statistilisi andmeid, mis institutsiooni tööd otseselt mõjutavad; märgib, et 2019. aasta strateegia raames vastu võetud tulemuslikkuse põhinäitajate asjus on võetud meetmeid, et tulemusi pidevate läbivaatamiste, protsesside ühtlustamise ja töö jälgimise abil parandada; märgib siiski, et üleüldist vastavust puudutav tulemuslikkuse põhinäitaja oli ainult 85 %, ehkki eesmärgiks oli seatud 90 %; ergutab ombudsmani jätkama oma sellealaste tulemuste parandamist;
5. märgib, et assigneeringute kogusummast seoti kulukohustustega 93,91 % (võrreldes 95,40 %-ga 2016. aastal) ja maksti välja 86,20 % (võrreldes 85,89 %-ga 2016. aastal) ning täitmismäär oli 93,9 % (võrreldes 95,40 %-ga 2016. aastal);
6. tunneb heameelt ombudsmani otsuse üle avaldada iga-aastane tegevusaruanne 31. märtsiks 2019, et optimeerida ja kiirendada eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust;
7. märgib, et täitmise määr vähenes 2017. aastal peamiselt Euroopa koolide eelarverea vahendite alakasutamise pärast; peab kiiduväärseks uut eelarveassigneeringut, mis on ette nähtud rahastama kava, millega toetatakse ühistranspordi kasutamist töölesõiduks;
8. tuletab meelde, et ombudsmani põhikiri vaadati viimast korda läbi 2008. aastal; juhib tähelepanu asjaolule, et parlament on korduvalt nõudnud nimetatud põhikirja ajakohastamist, et võtta arvesse uusi olusid ja probleeme; rõhutab eelkõige vajadust suurendada ombudsmani pädevust küsimustes, mis on seotud juurdepääsuga ELi dokumentidele, Euroopa Liidu Kohtu otsuste täitmata jätmisega, rikkumisest teatajate kaitsega ja ahistamisega;
9. juhib tähelepanu ombudsmani rollile hea valitsemistava, läbipaistvuse ja huvide konfliktide vältimise edendamisel ELi institutsioonides; peab kiiduväärseks, et ombudsman lõpetas 2017. aastal neli strateegilist uurimist ja alustas nelja uut ning ühtlasi käivitati 2017. aastal kaheksa strateegilist algatust; tunnistab, et see töö on oluline, ergutamaks ELi institutsioone, organeid ja asutusi olema võimalikult avatud, vastutustundlikud, eetilised ja varmad kodanikega suhtlema;
10. peab kiiduväärseks, et ombudsman on pidanud kinni institutsioonidevahelisest kokkuleppest vähendada aastatel 2013–2017 töötajate arvu 5 % võrra ehk 3 koha võrra; märgib siiski, et samas on ombudsmanil lepingulisi töötajaid nüüd kaheksa asemel viisteist ning tasustatud praktikantide arv on kasvanud viielt üheksale; tunneb muret asjaolu pärast, et see suurenemine on osaliselt tingitud vajadusest kompenseerida töötajate üldist vähendamist ning et see võib töökoormuse jaotumist ja institutsiooni pikaajalist organisatsioonilist arengut negatiivselt mõjutada;
11. märgib, et esitatud kaebuste hulk on 20 % võrra kasvanud – 2016. aastal esitati neid 1839, aga 2017. aastal juba 2216; märgib, et ombudsman alustas kaebuste põhjal 433 uurimist (2016. aastal alustati neid 245) ning lõpetas 348 uurimist (2016. aastal 291); märgib, et see arv kasvas muu hulgas uute rakendussätete tõttu, mille kohaselt tuleb hulk juhtumeid, mida varem ei arvestatud, sest uurimiseks puudus alus, nüüd sulgeda märkega „uurimine, mille puhul haldusomavoli ei tuvastatud“;
12. võtab teadmiseks, et 2017. aastal oli uute kaebuste koguarv 2181, millest 751 kuulusid ombudsmani pädevusse, samas kui 2016. aastal oli kaebusi kokku 1880, millest 711 kuulusid ombudsmani pädevusse; märgib seetõttu, et ombudsmani pädevusse kuuluvate kaebuste arv on suurenenud 5,5 %;
13. peab kiiduväärseks, et kaebustega tegelemisele kuluv keskmine aeg on lühenenud 86 päevalt 2013. aastal 64 päevani 2017. aastal; peab veel kiiduväärseks, et uurimisele kuluv keskmine aeg on vähenenud 369 päevalt 2013. aastal 266 päevani 2017. aastal;
14. peab kiiduväärseks ombudsmani jätkuvaid jõupingutusi juhtumite menetlemise tõhususe ja tulemuslikkuse parandamiseks; märgib sellega seoses rahuloluga, et tõhusust puudutava tulemuslikkuse põhinäitaja (nr 7) puhul ületasid kõik tulemused seatud eesmärgid; peab lisaks kiiduväärseks, et dokumentidele juurdepääsu puudutavate kaebuste puhul rakendatakse kiirmenetlust;
15. peab kiiduväärseks, et (peamiselt väljaannete koostamisega seotud) tõlkekulude vähendamiseks tehakse pidevaid jõupingutusi; peab kiiduväärseks, et tõlkekulud on vähenenud 11 % võrra – 2016. aastal ulatusid need 293 000 euroni, aga 2017. aastal vaid 263 000 euroni; võtab teadmiseks, et ombudsmani iga-aastases tegevusaruandes tunnistatakse, et on jõutud künniseni, millest allapoole on tulevikus raske minna; julgustab seetõttu ombudsmani jätkama tööd tõlkekulude vähendamise nimel nii, et ei seataks ohtu tõlgete ja väljaannete toimivust;
16. märgib, et ombudsmani Strasbourgi büroo kolis uutesse ruumidesse HAV-hoones;
17. tunneb heameelt ombudsmani edusammude üle kommunikatsioonitegevuses, mille eesmärk on suurendada nähtavust ja meediamõju, sealhulgas teavitustegevuse laienemise üle sotsiaalmeedias, mis hõlmab 22 790 mainimist Twitteris ja jälgijate arvu suurenemist 16 % võrra 19 200 isikuni; peab kiiduväärseks, et ombudsman korraldas ümber oma veebisaidi, et see kasutajasõbralikumaks muuta, ning et väline töövõtja kontrollis veebisaidi vastavust veebisisu juurdepääsetavussuunistele; peab lisaks kiiduväärseks asjaolu, et 2017. aastal andis ombudsman esimest korda välja hea halduse auhinna, et tunnustada heade tavade kasutamist avalikus halduses ja juhtida neile rohkem avalikkuse tähelepanu;
18. tunneb heameelt komisjoni veebisaitide ja veebipõhiste vahendite juurdepääsetavust puudutava strateegilise uurimise üle; palub, et parlamenti teavitataks uurimise tulemustest, ning soovitab ombudsmanil jagada oma lõplikke soovitusi ka teiste ELi organite ja institutsioonidega;
19. peab kiiduväärseks asjaolu, et kontrollikoja soovitused, mis puudutavad järelevalvesüsteemide parandamist, et õigeaegselt ajakohastada töötajate isiklikku olukorda puudutavaid andmeid, mis võivad mõjutada peretoetuste arvutamist, on suurelt jaolt täidetud;
20. peab kiiduväärseks, et sooline tasakaal on hea nii juhtkonna tasandil (50 % keskastme juhtidest on naised) kui ka AD-kategooria töötajate seas; innustab ombudsmani seda säilitama; peab ühtlasi kiiduväärseks, et vastu on võetud personalipoliitika raamistik, milles käsitletakse soolist tasakaalu, puudega inimeste töölevõtmist ja integreerimist ning mitmekesisuspoliitikat; võtab teadmiseks ombudsmani osalemise võrdsete võimaluste ühiskomitees (Intercopec), mis tegeleb soolise tasakaaluga ELi institutsioonides;
21. kordab, et ombudsmanil soovitatakse püüda saavutada keskpikas kuni pikas perspektiivis juhtivatel kohtadel tasakaal ka geograafilise esindatuse mõttes ning tagada, et ombudsmani töötajate hulgas on kõik liikmesriigid proportsionaalselt esindatud;
22. peab kiiduväärseks ombudsmani jõupingutusi seoses töötajate töö- ja eraelu tasakaalu parandamisega; märgib, et alates 2017. aastast kehtib kõikidele töötajatele, sh praktikantidele vaikimisi paindlik tööaeg; võtab lisaks teadmiseks, et 83 tegevtöötajast kasutas 2017. aastal kaugtöö võimalust 58; soovitab ombudsmanil teha jätkuvalt jõupingutusi selleks, et lahendada personaliküsimused eeskujulikult ja innovaatiliselt, pidades silmas tema rolli ELi institutsioonide eetika ja töötingimustega seotud küsimustes;
23. märgib, et 2017. aastal ei ole ombudsmani büroos olnud ühtegi ahistamisjuhtu; peab kiiduväärseks, et vastu on võetud ahistamise vältimise ning kaitse poliitika ja et kõikidele töötajatele, sh juhtidele on kavandatud koolitusprogramm; peab lisaks kiiduväärseks, et ombudsmani töötajate jaoks on vastu võetud eetika- ja hea käitumise juhend ning head juhtimistava käsitlev siseharta; ergutab ombudsmani jälgima tähelepanelikult oma poliitika tõhusust, suurendama ka edaspidi teadlikkust töökeskkonnas toimuvast ahistamisest ning edendama ahistamise suhtes täisleppimatuse põhimõtte kohaldamist ning palub ombudsmanil esitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile oma järgmises iga-aastases tegevusaruandes sellekohase aruande;
24. märgib rahuloluga, et eetika- ja hea käitumise juhendis on käsitletud nn pöördukse efekti; palub ombudsmanil tagada nende suuniste tõhus rakendamine ning palub ombudsmanil esitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile oma järgmises iga-aastases tegevusaruandes sellekohase aruande;
25. tunneb heameelt, et Euroopa Andmekaitseinspektor on lõpetanud kaebuse menetlemise seoses kaebuste ja uurimistega seotud kolmandate isikute isikuandmete käitlemise korraga; võtab teadmiseks, et Euroopa Andmekaitseinspektor pidas läbivaatamist ja soovituste rakendamist vastuvõetavaks;
26. märgib, et 2017. aastal ei teatatud ombudsmani büroos ühestki rikkumisest; märgib, et kõikidele töötajatele korraldati rikkumisest teatamist käsitlev koolitus; palub ombudsmanil tagada, et kõiki töötajaid oleks nende õigustest korrektselt teavitatud, näiteks võiks seda teha uue töötaja tööleasumisel; peab kiiduväärseks ombudsmani mõttevahetust selle üle, kas praegu ELi institutsioonides, organites ja ametites kehtivate rikkumisest teatamise eeskirjade ja põhimõtete asjus oleks vaja proaktiivsemat tegutsemist või mitte; palub ombudsmanil näidata ka edaspidi selles osas eeskuju;
TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
20.2.2019 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
20 0 2 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Nedzhmi Ali, Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Dennis de Jong, Tamás Deutsch, Martina Dlabajová, Ingeborg Gräßle, Jean-François Jalkh, Wolf Klinz, Arndt Kohn, Monica Macovei, Georgi Pirinski, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt, Bart Staes, Marco Valli, Derek Vaughan, Tomáš Zdechovský |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Karin Kadenbach, Marian-Jean Marinescu |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2) |
Petra Kammerevert |
||||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS
|
20 |
+ |
|
|
ALDE |
Nedzhmi Ali, Martina Dlabajová, Wolf Klinz |
|
|
ECR |
Monica Macovei |
|
|
GUE/NGL |
Dennis de Jong |
|
|
PPE |
Tamás Deutsch, Ingeborg Gräßle, Marian-Jean Marinescu, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt, Tomáš Zdechovský |
|
|
S&D |
Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Karin Kadenbach, Petra Kammerevert, Arndt Kohn, Georgi Pirinski, Derek Vaughan |
|
|
VERTS/ALE |
Bart Staes |
|
|
0 |
– |
|
|
|
|
|
|
2 |
0 |
|
|
EFDD |
Marco Valli |
|
|
ENF |
Jean-François Jalkh |
|
Kasutatud tähised:
+ : poolt
– : vastu
0 : erapooletu