Menetlus : 2018/2177(DEC)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0107/2019

Esitatud tekstid :

A8-0107/2019

Arutelud :

PV 26/03/2019 - 12
CRE 26/03/2019 - 12

Hääletused :

PV 26/03/2019 - 13.3
CRE 26/03/2019 - 13.3

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0244

RAPORT     
PDF 225kWORD 80k
27.2.2019
PE 626.825v03-00 A8-0107/2019

8, 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

(2018/2177(DEC))

Eelarvekontrollikomisjon

Raportöör: Marco Valli

MUUDATUSED
1. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

1. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

(2018/2177(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2017. aasta bilanssi ning tulude ja kulude aruandeid (COM(2018)0519 – C8-0328/2018),

–  võttes arvesse finantsteavet Euroopa Arengufondi kohta (COM(2018)0475),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondist eelarveaastal 2017 rahastatud tegevuste kohta koos komisjoni vastustega(1),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(2) 2017. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 20. veebruar 2019. aasta soovitusi komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta seoses Euroopa Arengufondide meetmete rakendamisega 2017. aastal (05368/2019 – C8-0064/2019, 05369/2019 – C8-0065/2019, 05370/2019 – C8-0066/2019, 05371/2019 – C8-0067/2019),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste järelmeetmete kohta (COM(2018)0545),

–  võttes arvesse komisjoni 15. detsembri 2017. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Välistegevuse rahastamisvahendi vahearuanne“ (COM(2017)0720) ning sellega kaasnevaid komisjoni talituste töödokumente „Arengukoostöö rahastamisvahendi hindamine“ (SWD(2017)0600) ja „11. Euroopa Arengufondi hindamine“ (SWD(2017)0601),

–  võttes arvesse 11. Euroopa Arengufondi välishindamist (2017. aasta juuni lõpparuanne), mille komisjon tellis välistöövõtjate rühmalt,

–  võttes arvesse partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud 23. juunil 2000 Cotonous(3) (Benin) ja mida on muudetud 22. juunil 2010 Ouagadougous(4) (Burkina Faso),

–  võttes arvesse nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsust 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus”)(5),

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 20. detsembri 1995. aasta sisekokkuleppe (neljanda AKV-EÜ konventsiooni(6) teise finantsprotokolli kohase ühenduse abi finantseerimise ja haldamise kohta) artiklit 33,

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 18. septembri 2000. aasta sisekokkuleppe (ühenduse abi rahastamise ja haldamise kohta vastavalt 23. juunil 2000. aastal Cotonous (Beninis) allkirjastatud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise partnerluslepingu finantsprotokollile ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa(7)) artiklit 32,

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 17. juuli 2006. aasta sisekokkuleppe (ühenduse abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2008–2013) alusel vastavalt AKV-EÜ partnerluslepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa(8)) artiklit 11,

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate 24. ja 26. juuni 2013. aasta sisekokkuleppe (Euroopa Liidu abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) alusel vastavalt AKV-ELi partnerluslepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu neljandat osa(9)) artiklit 11,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse 16. juuni 1998. aasta finantsmääruse (mida kohaldatakse arengu rahastamisel tehtava koostöö suhtes neljanda AKV-EÜ konventsiooni(10) alusel) artiklit 74,

–  võttes arvesse 27. märtsi 2003. aasta finantseeskirja (mida kohaldatakse 9. Euroopa Arengufondi(11) suhtes) artiklit 119,

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 215/2008 (mis käsitleb 10. Euroopa Arengufondi(12) suhtes kohaldatavat finantsmäärust) artiklit 50,

–  võttes arvesse nõukogu 2. märtsi 2015. aasta määruse (EL) 2015/323 (mis käsitleb 11. Euroopa Arengufondi(13) suhtes kohaldatavat finantsmäärust) artiklit 48,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93, artikli 94 kolmandat taanet ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A8-0107/2019),

1.  annab komisjonile heakskiidu 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2017. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja Euroopa Investeerimispangale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

2. ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2017. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

(2018/2177(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2017. aasta bilanssi ning tulude ja kulude aruandeid (COM(2018)0519 – C8-0328/2018),

–  võttes arvesse finantsteavet Euroopa Arengufondi kohta (COM(2018)0475),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondist eelarveaastal 2017 rahastatud tegevuste kohta koos komisjoni vastustega(14),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust(15) 2017. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 20. veebruar 2019. aasta soovitusi komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta seoses Euroopa Arengufondide meetmete rakendamisega 2017. aastal (05368/2019 – C8-0064/2019, 05369/2019 – C8-0065/2019, 05370/2019 – C8-0066/2019, 05371/2019 – C8-0067/2019),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste järelmeetmete kohta (COM(2018)0545),

–  võttes arvesse komisjoni 15. detsembri 2017. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Välistegevuse rahastamisvahendi vahearuanne“ (COM(2017)0720) ning sellega kaasnevaid komisjoni talituste töödokumente „Arengukoostöö rahastamisvahendi hindamine“ (SWD(2017)0600) ja „11. Euroopa Arengufondi hindamine“ (SWD(2017)0601),

–   võttes arvesse 11. Euroopa Arengufondi välishindamist (2017. aasta juuni lõpparuanne), mille komisjon tellis välistöövõtjate rühmalt,

–  võttes arvesse partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud 23. juunil 2000 Cotonous(16) (Benin) ja mida on muudetud 22. juunil 2010 Ouagadougous(17) (Burkina Faso),

–  võttes arvesse nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsust 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus”)(18),

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 20. detsembri 1995. aasta sisekokkuleppe (neljanda AKV-EÜ konventsiooni(19) teise finantsprotokolli kohase ühenduse abi finantseerimise ja haldamise kohta) artiklit 33,

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 18. septembri 2000. aasta sisekokkuleppe (ühenduse abi rahastamise ja haldamise kohta vastavalt 23. juunil 2000. aastal Cotonous (Beninis) allkirjastatud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise partnerluslepingu finantsprotokollile ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa(20)) artiklit 32,

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 17. juuli 2006. aasta sisekokkuleppe (ühenduse abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2008–2013) alusel vastavalt AKV-EÜ partnerluslepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa(21)) artiklit 11,

–  võttes arvesse nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate 24. ja 26. juuni 2013. aasta sisekokkuleppe (Euroopa Liidu abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) alusel vastavalt AKV-ELi partnerluslepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu neljandat osa(22)) artiklit 11,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

–  võttes arvesse 16. juuni 1998. aasta finantsmääruse (mida kohaldatakse arengu rahastamisel tehtava koostöö suhtes neljanda AKV-EÜ konventsiooni(23) alusel) artiklit 74,

–  võttes arvesse 27. märtsi 2003. aasta finantseeskirja (mida kohaldatakse 9. Euroopa Arengufondi suhtes) artiklit 119(24),

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 215/2008 (mis käsitleb 10. Euroopa Arengufondi(25) suhtes kohaldatavat finantsmäärust) artiklit 50,

–  võttes arvesse nõukogu 2. märtsi 2015. aasta määruse (EL) 2015/323 (mis käsitleb 11. Euroopa Arengufondi(26) suhtes kohaldatavat finantsmäärust) artiklit 48,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93, artikli 94 kolmandat taanet ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A8-0107/2019),

1.  annab heakskiidu 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2017. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja Euroopa Investeerimispangale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

3. EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

tähelepanekutega, mis on 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

(2018/2177(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 93, artikli 94 kolmandat taanet ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A8-0107/2019),

A.  arvestades, et komisjon toetab täielikult Euroopa Arengufondide (EAF) haldamist, mis hõlmab nii lõplikku vastutust Euroopa Arengufondi toimingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest kui ka EAFide finantsaruandluse eest;

B.  arvestades, et EAFi arenguabi rakendatakse tegelikkuses 79 riigis, kuigi poliitilised ja sotsiaalmajanduslikud tingimused on sageli keerukad, ebastabiilsed ja nendega on seotud riskid;

C.  arvestades, et on vaja tagada arenguabi kasutamine kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 208 sätestatud algse eesmärgiga, võttes arvesse abi ja arengu tõhususe põhimõtteid;

D.  arvestades, et liidu poliitikaid rakendatakse samas riigis või riikide rühmas, kellel on erinevad põhjused ja eesmärgid, mis võivad üksteisega vastuolus olla;

E.  arvestades, et EAFi läbivaks teljeks on suurem sidusus vaesuse vähendamise ja pikemas perspektiivis vaesuse kaotamise peamise eesmärgiga, suurem rõhuasetus tulemuslikkusele ja nähtavad meetmed;

F.  arvestades, et EAFi abi andmise viisides tuleks võtta arvesse partnerriikide erinevaid arenguetappe, eelkõige partnerriikide puhul, kes on liikunud vähese sissetulekuga riikide hulgast keskmise sissetulekuga riikide hulka;

G.  arvestades, et kestliku arengu eeltingimus on läbipaistev, kaasav ja tõhus osaluspoliitika kujundamise protsess, mis toetab inimõiguste põhimõtteid;

H.  arvestades, et EAFi tõhusa ja usaldusväärse finantsjuhtimise tagamisel on tähtsal kohal tõhusad eeltingimused ja korrapärane kontroll;

I.  arvestades, et erinevalt teistest arengu rahastamisvahenditest, ei osale Euroopa Parlament EAFi vahendite kindlaksmääramisel ja jaotamisel;

Kinnitav avaldus

2017. aasta rahalise rakendamise põhijäreldused

1.  märgib, et EAFi kulukohustused ulatusid 2017. aasta lõpuks 6 218 miljoni euroni, mis moodustab 95 % 2017. aasta oktoobris läbivaadatud iga-aastasest eesmärgist (st 6 510 miljonit eurot); kogu EAFi maksed moodustasid 31. detsembril 2017. aastal 4 256 miljonit eurot, mis on 98,89 % 2017. aasta oktoobris läbivaadatud iga-aastasest eesmärgist (ehk 6 510 miljonit eurot); võtab teadmiseks, et lisaks eespool nimetatud EAFi kulukohustustele ja maksetele ulatus Euroopa Investeerimispanga (EIP) kulukohustuste kogusumma 2017. aastaks 667 miljoni euroni ja maksed 456 miljoni euroni;

2.  märgib, et Ühendkuningriigi osa moodustab 14,82 % 10. EAFist ja 14,68 % 11. EAFist; rõhutab, kui oluline on pärast Euroopa Liidust lahkumist säilitada Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahel EAFi ja arenguabi vallas tihedad sidemed, ning võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku suurendada rubriiki VI (mis hõlmab endist jaotist IV ja Euroopa Arengufondi) järgmiseks programmitöö perioodiks 26 % võrra;

3.  tunneb heameelt komisjoni rahvusvahelise arengu ja koostöö peadirektoraadi (DG DEVCO) korrapäraste jõupingutuste üle selle nimel, et vähendada vanu eelmakseid, vanu kasutamata kulukohustusi ja vanu aegunud lepinguid eesmärgiks seatud 25 % võrra; märgib, et seda eesmärki ületati, vähendades vanu EAFi eelmakseid 32,58 % võrra (37,6 % kogu oma vastutusala ulatuses) ja EAFi kasutamata kulukohustusi 37,63 % võrra; märgib samuti, et vanade EAFi aegunud lepingute puhul ei saavutatud 15 % eesmärki, vaid vähendamine piirdus 18,75 %-ga; märgib vastavalt kontrollikojale EAFi vanade aegunud lepingute lõpetamise suurt keerukust ning selle korduvalt esile kerkinud küsimuse lahendamiseks uue spetsiaalse menetluse loomist;

4.  kutsub rahvusvahelise arengu ja koostöö peadirektoraati üles kaaluma oma olemasolevate tulemuslikkuse põhinäitajate täiustamist või isegi kohandamist, et paremini kontrollida muu hulgas liidu usaldusfondidele (Bêkou usaldusfondid ja ELi Aafrika hädaolukordade usaldusfond) makstavate ettemaksete aegumist;

Raamatupidamisaruannete usaldatavus

5.  tunneb heameelt kontrollikoja arvamuse üle, et 8., 9. ja 10. EAFi 2017. aasta lõplik raamatupidamisaruanne annab kõikides olulistes aspektides tõepärase pildi EAFide finantsolukorrast 31. detsembri 2017. aasta seisuga ning et nende tehingute tulemused, rahavood ja netovara muutused lõppenud aastal on kooskõlas EAFi finantseeskirja (finantsmääruse) sätete ja rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditega;

Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkus ja korrektsus

6.  tunneb heameelt selle üle, et kontrollikoja hinnangul on 2017. aasta raamatupidamisaruande aluseks olevad tulud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

7.  väljendab muret kontrollikoja negatiivse arvamuse üle maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta, mille puhul raamatupidamisaruannete aluseks olevad maksed on märkimisväärselt vigadest mõjutatud;

8.  peab kahetsusväärseks, et kõigis iga-aastastes tegevusaruannetes, mille rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat on 2012. aastast saadik avaldanud, on aluseks olevate tehingute korrektsuse kohta esitatud reservatsioon, mis tähendab, et sisemises juhtimises esineb suuri puudusi;

9.  on mures, et vastavalt kontrollikoja aastaaruandes esitatud hinnangule on 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate kulude veamäär 4,5 %, võrreldes 2016. aasta 3,3 %, 2014. ja 2015. aasta 3,8 %, 2013. aasta 3,4 % ja 2012. aasta 3 %-ga;

10.  väljendab muret kontrollikoja maksetehingutega seotud valimi tulemuste pärast, mille kohaselt 29 % sisaldas vigu (37 auditeeritud makses 128st); peab kahetsusväärseks, et 2017. aasta vealiigid sarnanevad mitme eelmise aasta omadele, st kandmata kulud (42 %), oluliste tõendavate dokumentide puudumine (29 %) ja riigihangete eeskirjade tõsine eiramine (12 %); avaldab kahetsust, et 33 % kvantifitseeritavate vigadega 30 maksetehingust olid pärast eelkontrolli lubatud lõplikud tehingud;

11.  peab kahetsusväärseks, et täiendavad vead, nagu ka eelmistel aastatel, puudutavad programmi hindamisi, toetusi ja sissemaksete lepinguid, mida haldavad nii rahvusvahelised organisatsioonid kui ka liikmesriikide koostööametid; tuletab meelde oma muret seoses asjaoluga, et rahvusvaheliste organisatsioonide ellu viidud mitme rahastajaga projektides kasutatav nominaalne lähenemisviis ja eelarvet toetavad meetmed piiravad kontrollikoja auditi ulatust; väljendab siiski heameelt komisjoni 2018. aastal tehtud edusammude üle, sh kulude kontrollimise korra ja programmide eelarvestuse kontrolli tugevdamise tegevuskava vastuvõtmise üle; kutsub komisjoni üles kaaluma täiendavalt oma oletust, et liidu abikõlblikkuse kriteeriumid on täidetud, kui koondsumma sisaldab piisavaid abikõlblikke kulusid liidu toetuse katmiseks; tuletab komisjonile meelde, et ta tegeleks tõhusalt lepingute haldamise, valikumenetluste, dokumendihalduse ja hankesüsteemi valdkonnas esinevate puudustega;

12.  nõuab tungivalt, et komisjon koostaks nende leidude kohta üksikasjalikud selgitused ja esitaks parlamendile selge kava, milles on toodud meetmed, mida on selle väga murettekitava olukorra parandamiseks vaja võtta;

13.  on mures, et 2017. aastal kordusid juhtumid seoses kasutamata jäänud eelmaksete tagasinõudmisega juhtumitega, mis olid valesti kirjendatud tegevuskuludena, kuigi 2017. aastal tehtud parandused suurenesid 5,1 miljoni euroni (võrreldes 3,1 miljoni euroga 2016. aastal);

Kindlustusahela tõhusus (ja usaldusväärsus)

Järelevalve

14.  on veendunud, et kindlustusraamistiku eri elementide tugevdamist tuleks jätkata kooskõlastatud viisil; kordab vajadust säilitada järjepidev järelevalvestrateegia, millega tagatakse tasakaal nõuetele vastavuse sätete, eesmärkide ja usaldusväärsete lisaväärtuse kriteeriumide vahel, mis on seotud tulemuslikkuse ja partnerriikide kasutussuutlikkusega, mis peaks nõuetekohaselt kajastatuma erinevate abimeetmete ja abi osutamise viiside haldamises;

15.  tõdeb, et komisjoni eelkontrollisüsteemis on korduvaid vigu ning tuletab komisjonile meelde, et ta võtaks meetmeid teatavate eelkontrollide vigade ärahoidmiseks; märgib, et kontrollikoda rõhutas, et mõne vea korral sai komisjon oma infosüsteemidest piisavalt teavet, et ennetada, avastada ja parandada vigu enne kulutuste tegemist, ning et hinnanguline veamäär oleks seega olnud 1,8 % madalam; peab komisjonis vastu võetud uues korras sisalduvat uut kulude kontrolli kontseptsiooni kasulikuks viisiks kõrvaldada kontrollisüsteemi rakendamisel esinevaid puudusi;

16.  võtab teadmiseks arengu ja koostöö peadirektoraadi poolt 2017. aastal kuuendas jääkveamäära analüüsis kohaldatud ettevaatamatu lähenemisviisi, eelkõige vigade arvutamisel ja ekstrapoleerimisel, kuna 2017. aasta ülevaatesse lisati väga piiratud arv kohapealseid kontrolle ja hankemenetluste uurimisi, mille tulemusena esitati reservatsioon, mis piirdus ainult otsese eelarve täitmise toetamisega (82,96 miljoni euro suuruses riskis); tunnistab siiani tehtud püsivaid jõupingutusi, et vähendada vigade hinnangulist taset alla vigade olulisuse piirmäära, st 2 %; rõhutab siiski, et selle eesmärgi saavutamine ei tohiks põhjustada ebaselgust toimingute korrektsuses ja seaduslikkuses, mis takistaks ka mitme aasta tulemuste võrreldavust; palub kõigil sidusrühmadel vältida hinnanguliste veamäärade hindamise konkureerivaid meetodeid, et esitada olukorrast usaldusväärne pilt ning suurendada usaldust ja õiglust nii elluviidud kontrollimistes kui ka üldises kontrollisüsteemis;

Riskijuhtimine

17.  tuletab meelde, et kõrgete riskitegurite (välis-, finants- ja operatsiooniriski) korrapärane jälgimine ja nende piisav kvantifitseerimine on hea finantsjuhtimise ja kvaliteedikulude ning liidu sekkumiste usaldusväärsuse, jätkusuutlikkuse ja maine edendamise peamine eeltingimus; julgustab arengu ja koostöö peadirektoraati jätkama oma menetluste täiustamist vastavalt riskidele ja finantsmahtudele ning võtma vastu tingimused vastavalt arengutasemetele, riikide riskiprofiilidele ja juhtimisraamistikele;

18.  rõhutab vajadust korrapäraselt üle vaadata rahvusvahelise arengu ja koostöö peadirektoraadi riskide kaardistamist või maatriksit uute abivahendite ja -rajatiste loomiseks ELi vahendite raames, nagu kombineeritud rahastamine, sihtfondid ja finantspartnerlus teiste rahvusvaheliste institutsioonide või mitmepoolsete arengupankadega;

Hindamine ja aruandlus

19.  kutsub rahvusvahelise arengu ja koostöö peadirektoraati üles parandama oluliselt oma järelevalve, hindamise ja tulemustest aruandmise korda, tagamaks, et erinevates tulemuslikkuse süsteemides kehtestatud põhinäitajate üle toimub korrapärane järelevalve, ning et kõrgemale juhtkonnale esitatakse õigeaegselt asjakohane ja usaldusväärne teave; nõuab põhinäitajate parandamiseks pikaajalist hindamist, sealhulgas andmete kogumist, uuringuid ja analüüsi; on veendunud, et tulemuslikkuse järelevalve ja tulemuste hindamise nõrgendamine kahjustab riiklikku aruandluskohustust;

20.  usub, et kriitiliste olukordade tekkimisel või püsimisel tuleks tulemustele suunatud järelevalve (ROM) vahendit kasutada ennetavalt ja kiiremini; rõhutab, et viivitamata tuleks võtta parandusmeetmeid ning struktuuriliselt tuleks hinnata kavandamistasandi puuduste laadi; rõhutab, et Euroopa Parlamendile ja eelarvekontrolli asutusele tuleb tingimata anda selge pilt selle kohta, millises ulatuses liidu peamised arengueesmärgid on tegelikult saavutatud;

21.  peab liidu delegatsioonide välisabi haldamise aruandeid kasulikuks aruandlusvahendiks, mis aitab kaasa iga liidu delegatsiooni kinnituse andmisele ja tulemuslikkuse mõõtmisele; märgib, et rakendamisraskustega projektide osakaal on vähenenud 31,1 %-lt (980 projekti 3151 käimasolevast projektist) 2016. aastal 23,8 %-ni (1059 projekti 4444 käimasolevast projektist) 2017. aastal; tunneb siiski muret, et praegustest projektidest 27 %-l on raskendamisraskusi, mille peamised põhjused on rakenduspartnerite vähene tajutav suutlikkus või tulemuslikkus, huvirühmade vähene huvi ja pühendumus või ebapiisav kaasrahastamine partnerite poolt, tegurid, mis tuleks kindlaks määrata poliitilise dialoogi ja rahastajate koordineerimise varases etapis;

EAFi arenguabi rakendamine

11. EAFi hindamine

22.  võtab arvesse 11. EAFi hinnangu avalduse, et (i) „on tõsine oht, et EAFi kasutatakse selliste probleemide lahendamiseks, mis kaugendavad seda selle peamisest, vaesuse leevendamise eesmärgist ning mida on keeruline ühitada EAFi kesksete väärtustega ja mis ohustavad seda, mida EAF teeb hästi“ ning et (ii) „hoolimata konsultatsioonidest on valitsuse ja kodanikuühiskonna organisatsioonide seisukohti (mõningate märkimisväärsete eranditega, näiteks Vaikse ookeani piirkonnas) programmitöö valikutes harva arvesse võetud“ ning et „seega kasutati 11. EAFi programmitöös kontsentreerumise põhimõtte kohaldamisel ülevalt-alla lähenemisviisi, kuid seda Cotonou lepingu keskse partnerluspõhimõtte arvelt“; peab kahetsusväärseks, et seni on komisjon neid leide täielikult ignoreerinud; on siiski seisukohal, et rahu tagamine ja rände algpõhjustega tegelemine on säästva arengu põhiaspektid;

23.  märgib samuti, et 11. EAFi hinnangu kohaselt oli 2017. aasta aprilliks EAFi reservist peaaegu 500 miljonit eurot eraldatud komisjoni Euroopa kodanikukaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadi toetamiseks, peaaegu 500 miljonit eurot eraldati hädaolukordade toetuseks üksikutele riikidele ja 1,5 miljardit eurot maksti välja ELi Aafrika hädaolukordade usaldusfondile; arvestades, et EAF toetab ka uut Euroopa kestliku arengu fondi;

Välistegevuse rahastamisvahendite vahekokkuvõte

24.  tunneb heameelt selle üle, et hindamise kohaselt olid EAFi eesmärgid üsna asjakohased, arvestades poliitilisi prioriteete selle kavandamise ajal ja et need olid üldiselt eesmärgile vastavad ja kooskõlas kestliku arengu eesmärkide väärtuste ja sihtidega;

25.  väljendab heameelt, et mõnes riigis, kus EAFi geograafilised programmid toimivad, on viimase kümne aasta jooksul tehtud edusamme vaesuse vähendamises ning inim- ja majandusarengus; märgib, et teistes riikides on olukord jätkuvalt kriitiline; märgib rahuloluga, et EAFi prioriteedid on kooskõlas kestliku arengu eesmärkide väärtuste ja sihtidega;

26.  rõhutab, et liidu lühiajalised sisehuvid ei tohiks olla arengukava ainsaks tõukejõuks ja et abi tõhususe põhimõtteid tuleks täielikult kohaldada kõigile arengukoostöö vormidele;

27.  palub rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadil kaaluda EAFi haldamise puhul järgmisi punkte, et tagada selle tõhusus, tulemuslikkus ja lisaväärtus:

–  näidata paremini EAFi rahastamise vastastikust täiendavust, liidu vahendite sidusust ja koostoimet teiste välisabivahenditega;

–  tagada EAFist rahastatavate meetmete tulemuste korrapärasuse ja aruandluse kõrgeim tase;

–  kutsub sellega seoses komisjoni üles selgitama paremini oma sekkumiste loogikat, eriti selleks, et paremini näha EAFi poolt rahastatavate meetmete eeldatavat pikaajalist mõju või jätkusuutlikkust;

–  lisada järgmisesse iga-aastasesse tegevusaruandesse 11. EAFi tegevuse mõju struktureeritud hinnang, pöörates erilist tähelepanu saavutatud eesmärkidele inimõiguste ja keskkonna vallas;

–  on seisukohal, et endiselt on vaja süsteemsemat lähenemisviisi liidu toetustest rahastatavatest tegevustest teavitamisele, et parandada liidu nähtavust ning suurendada läbipaistvust ja vastutust rahastamisahela ulatuses;

–  parandada partnerluse vaimu, tagades programmi demokraatliku haldamise ja rakendamise ning EAFi põhiväärtuste ja põhimõtete austamise;

28.  on seisukohal, et EAFi kaudu rahastatud taristuprojektide kohta tuleb teha sõltumatu eelhindamine, mille puhul võetakse arvesse projektide sotsiaalset ja keskkonnamõju ning lisaväärtust; on seisukohal, et rahastamisotsused peaksid olema kooskõlas korrektse kulude-tulude analüüsiga, mis tähendab, et rahastatakse projekte, mille elluviimine on keskkonna, rahakulu ja sotsiaalse mõju mõttes kestlik;

29.  rõhutab, et Euroopa Kontrollikoda tuvastas avaliku ja erasektori partnerluste(27) (AEP) puhul väga kahetsusväärsed asjaolud ja soovitas liidus „mitte edendada AEP intensiivsemat ja laiaulatuslikumat kasutamist“; palub komisjonil seda soovitust täielikult arvesse võtta, kui ta tegeleb AEPdega arengumaades, kus AEP tulemusliku teostamise tingimused on veel keerulisemad kui liidus;

30.  väljendab suurt muret selle pärast, et aastatel 2016, 2017 ja 2018 nälg maailmas suurenes ja praegu kannatab kroonilise alatoitumuse all üle 820 miljoni inimese, kuid liidu ja selle liikmesriikide ametliku arenguabi osakaal toidu ja toitumisalase kindlustatuse tagamisel vähenes samal ajal umbes 8 %-lt 2014. aastal 6 %-le 2016. aastal ning toiduga kindlustatuse eelarvelised kulukohustused olid komisjoni hallatavate vahendite raames 2017. aastal märkimisväärselt vähenenud;

31.  kordab oma kindlat reservatsiooni selle suhtes, et komisjon esitas ja EAFi komitee võttis 2017. aastal vastu Eritrea riikliku soovituskava ja iga-aastase tegevusprogrammi, kuigi reformide või inimõiguste olukorra parandamise kohta Eritreas puudusid veenvad tõendid; tuletab meelde komisjoni ja kõrge esindaja poolt võetud kohustust Euroopa Parlamenti sellega seonduvast korrapäraselt teavitada;

32.  nõuab arenguvaldkonnas stiimulipõhist lähenemisviisi, rakendades põhimõtet „rohkema eest rohkem“ ja võttes eeskujuks Euroopa naabruspoliitika; on veendunud, et mida rohkem ja kiiremini teeb riik oma sisereformidega demokraatlike institutsioonide rajamise ja tugevdamise ning inimõiguste austamise ja õigusriigi valdkonnas edusamme, seda enam toetust peaks ta liidult saama;

33.  rõhutab, kui oluline on suurendada rahaliste vahendite eraldamist, mille eesmärk on toetada arenguriikides head valitsemistava, demokraatiat ja õigusriiki, et edendada vastutustundlikke ja läbipaistvaid institutsioone, toetada suutlikkuse suurendamist ja osalusel põhinevat otsustamist ning üldsuse juurdepääsu teabele;

34.  kuna abi andmisel liigutakse otsetoetustelt usaldusfondidele ja segarahastamisele (sh Euroopa Kestliku Arengu Fondi kaudu), kutsub nõukogu, komisjoni ja Euroopa Investeerimispanka üles sõlmima parlamendiga institutsioonidevahelist kokkulepet, mis puudutab läbipaistvust, aruandekohustust ja parlamentaarset kontrolli ja põhineb poliitikapõhimõtetel, mis on sätestatud uues Euroopa arengukonsesuses;

35.  kordab tungivalt oma üleskutset nõukogule ja liikmesriikidele integreerida EAF liidu eelarvesse, et tugevdada demokraatlikku kontrolli; väljendab heameelt komisjoni võetud kohustuse üle järgida parlamendi korduvat nõudmist integreerida EAF liidu eelarvesse; nõuab, et komisjon teavitaks Euroopa Parlamenti arutelude hetkeseisust, mis puudutavad Cotonou lepingu asendamist pärast 2020. aastat;

36  tunneb heameelt selle üle, et peetakse Cotonou lepingu järgseid läbirääkimisi, et AKV-ELi raamistikku säilitada;

EAF ja uute seoste haldamine

37.  tunnistab, et EAFil on suur surve, et vastata kasvavatele poliitilistele nõudmistele, nagu julgeolek, ränne ja piiride haldamine, mida on raske kohandada EAFi põhiväärtuste ning liidu arengu- ja koostööpoliitika põhimõtetega, nimelt vaesuse kaotamisega vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 208; märgib, et uute seoste haldamine ohustab arengupoliitika üldist tasakaalu;

38.  märgib, et uute seoste haldamine näitab, kui tähtis on arengupoliitika üldine tasakaal; on arvamusel, et järjestikustele kriisiolukordadele reageerimise puhul tuleks järgida terviklikku lähenemisviisi; tuletab meelde, et poliitika sidususe põhimõtte järgimine on ülimalt tähtis Euroopa arenguabi saavate riikide stabiilsuse seisukohalt;

Finantsinstrumentide haldamine väljaspool eelarvet (EAFi osamaksed liidu usaldusfondidesse)

39.  võtab teadmiseks, et liidu usaldusfondide raames eraldatud vahendite kogusumma oli kuni 4,09 miljardit eurot, millest EAFi peamine panus oli 3 miljardit eurot ning 442,7 miljonit eurot liikmesriikidelt ja teistelt rahastajatelt; võtab teadmiseks, et Bêkou usaldusfondile eraldati 2017. aastal ligi 240 miljonit eurot, millest 113 miljonit eurot eraldati EAFist ja 65,9 miljonit eurot liikmesriikidelt ja teistelt rahastajatelt;

40.  tuletab meelde kontrollikoja eriaruande peamisi järeldusi Bêkou usaldusfondi kohta, sealhulgas seda, et fondi loomine vastas Kesk-Aafrika Vabariigi oludele ja selle mõju oli soodne; rõhutab, et seda hinnangut kajastati suures osas 2018. aasta veebruaris Kesk-Aafrika Vabariiki lähetatud arengukomisjoni ajutise delegatsiooni järeldustes ja delegatsioon leidis kokkuvõttes, et fond suudab asjakohaselt käsitleda vajadusi, mis ulatuvad taastamisest ja elatusvahendite pakkumisest pikaajalisema arenguni; tuletab meelde, et fond loodi Euroopa Liidu hädaolukorra usaldusfondina, mille kestus on 60 kuud ja mis lõpeb juulis 2019, ja et selle pikendamine näib mõistlik, kuid selleks on vaja Euroopa Parlamendi nõusolekut;

41  rõhutab tavapärastest arengueesmärkidest, nagu vaesuse kaotamine, kõrvalekaldumise ohtu, kuid tunnistatakse nende teatud võimalusi, kiirendatakse arengueesmärkide rakendamist või reageeritakse kiiresti rahvusvahelistele kriisidele;

42.  võtab teadmiseks ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi (EUTF) tulemused; tuletab aga meelde, et EUTFi kaudu eraldatavaid rahasummasid, mis on pärit arenguga seotud eelarveridadelt, ei tohi kasutada julgeolekumeetmeteks, millega seatakse ohtu rändajate õigused; tuletab meelde, et ELi arengukoostöö peamised eesmärgid peavad olema vaesuse kaotamine ja kestlik areng; rõhutab, et EUTFi projektide kavandamise keskmes peavad olema inimõigused ja nende projektidega tuleb toetada asjaomastes riikides inimõiguste tagamist; soovitab tungivalt soodustada EUTFi programmides soolist võrdõiguslikkust ja naiste mõjuvõimu suurendamist ning kõige vähem kaitstute (sh lapsed ja puudega inimesed) kaitsmist;

43.  võtab teadmiseks, et nii Euroopa Kontrollikoda(28) kui ka 11. EAFi vahehindamisaruande autorid on EUTFi rakendamisega seoses esile tõstnud arvukaid probleeme:

–  seoses projektide rakendamisega oli EUTFi mõju tegevuse kiirendamisele võrreldes tavapärase arenguabiga küllaltki piiratud;

–  probleemid, mis puudutavad EUTFi projektide tõenäolist tulemuslikkust ja jätkusuutlikkust ning liidu suutlikkust nende rakendamist hoolikalt seirata;

–  Põhja-Aafrika ja Aafrika Sarve piirkonna projektiettepanekute valikukriteeriumid ei ole dokumenteeritud;

–  tulemuslikkuse mõõtmisel on suured puudused;

–  riskihindamisraamistikku ei ole;

on seisukohal, et nende leidude tõttu on EUTFi lisaväärtus väga küsitav;

44.  on veendunud, et operatiivjuhtimises ja poliitikakujundamises tuleks tagada piisav kohalik vastutus ja partnerite kaasamine, et vältida liiga tsentraliseeritud tegutsemist, milles rahastajatel on oluline roll, järgides seejuures järjekindlalt tulemuspõhisuse põhimõtet;

45.  rõhutab siiski vajadust võtta hoolikalt arvesse rahastajate koordineerimise, järelevalve ja hindamise süsteemsust vastavalt süsteemsemale lähenemisviisile, et tagada usaldusfondide tõhusus;

Eelarvetoetus partnerriikidele

46.  märgib, et EAFi poolt 2017. aastal rahastatud eelarvetoetus oli 860,2 miljonit eurot, millest 703,1 olid uued kohustused (mis hõlmavad 54 riiki ja 102 eelarvetoetuse lepingut); märgib, et ÜMTde puhul oli EAFi väljamaksed 2017. aastal 57,7 miljonit eurot (11 riiki ja 15 eelarvetoetuse lepingut); märgib, et 2017. aastal peatas rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat eelarvetoetuse kahes AKV riigis, kuna puudusid edusammud riigi rahanduse juhtimises ning puudus stabiilsuspõhine makromajanduspoliitika ja läbipaistvus riigi rahanduse juhtimises;

47.  palub komisjonil tagada ühtsus üldise finantsmääruse sätete vahel 11. EAFi suhtes kohaldatava kavandatava finantsmääruse artiklite 236 ja 36 raames, pidades silmas kolmandatele riikidele antava eelarvetoetuse kasutamise tingimusi; märgib, et kavandatav 11. EAFi finantsmäärus sisaldab sätteid, mida üldine finantsmäärus ei sisalda, eelkõige seda, et eelarvetoetuse eesmärk on tugevdada lepingulist partnerlust liidu ja AKV riikide või ÜMTde vahel, et toetada muu hulgas jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu ning kaotada vaesus, viimane võib põhjustada EAFi eeskirjade kohaldamisel raskusi;

48.  kutsub komisjoni üles täiendama ja selgitama oma paindlikkuse või tõlgendamise marginaali täpset ulatust ja tähendust, et hinnata, kas partnerriigile väljamaksete tegemise üldised abikõlblikkuse tingimused on täidetud, arvestades abikõlblikkuse diferentseeritud ja dünaamilist käsitust; tunneb muret ümber paigutatud vahendite lõpliku kasutamise pärast ning jälgitavuse puudumise pärast liidu vahendite liitmise korral partnerriigi eelarvevahenditega;

49.  on veendunud, et eelarvetoetus peaks olema suunatud konkreetsete probleemide lahendamisele valdkondlikul tasandil, mida täiendaks vajadusel asjakohane tehniline abi;

50.  on endiselt mures nende eraldatud vahendite lõpliku kasutamise ja nende võimaliku jälgitavuse puudumise pärast nõrga, ebastabiilse ja halvenenud avaliku sektori finantsjuhtimise korral; juhib tähelepanu vajadusele toetada võitlust pettuse ja korruptsiooni vastu kõikides liidu arengustrateegiaga hõlmatud valitsemisvaldkondades; rõhutab, et ressursside kõrvalejuhtimise oht on püsivalt suur ning et valdkondades, kus hallatakse avaliku sektori vahendeid, võivad aset leida korruptsiooni ja pettuse juhtumid;

51.  nõuab tungivalt, et komisjon määraks paremini kindlaks, millised tulemused tuleb arenguvaldkonnas igal konkreetsel juhul saavutada, ja hindaks neid selgelt ning eelkõige tugevdaks kontrollimehhanismi, mille abil jälgitakse toetust saava riigi tegevust korruptsioonivastase võitluse, inimõiguste austamise, õigusriigi ja demokraatia valdkonnas; väljendab sügavat muret eelarvetoetuse võimaliku kasutamise pärast riikides, kus puudub demokraatlik järelevalve, kuna seal ei ole kas toimivat parlamentaarset demokraatiat või kodanikuühiskonna vabadusi ja meediavabadust või on järelevalveasutuste suutlikkus liiga väike;

52.  tunneb heameelt, et komisjon reageeris ja oli järjekindel, peatades 2017. ja 2018. aastal eelarvetoetuse kahes riigis, kuna rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid ei olnud enam täidetud; on veendunud, et komisjon peab nende riikidega konstruktiivset dialoogi ja pakub võimalust eelarvetoetuse jätkamiseks, kui need riigid peaksid ellu viima eelarvetoetuse programmis sätestatud vajalikud reformid;

53.  juhib tähelepanu sellele, et tuleb tugevdada asjakohaseid järelevalvevahendeid, et hinnata, kuidas eelarvetoetus aitas kaasa riigi tulude kasutamisele ja sellega seotud reformidele; kutsub komisjoni üles pakkuma oma eelarvetoetuse aruannetes korrapärast teavet eelarvetoetuse lepingute kasutamise kohta siseriiklike tulude kasutuselevõtu soodustamiseks; kordab siiski, kui oluline on rangelt jälgida maksudest kõrvalehoidumise, maksupettuste ja ebaseaduslike rahavoogudega seonduvaid ohte;

Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega

54.  võtab teatavaks, et EAFi maksed mitme rahastajaga projektidele, mida rahvusvahelised organisatsioonid viisid ellu 2017. aastal, ulatusid 812 miljoni euroni;

55.  märgib, et 2017. aastal sõlmis komisjon ÜRO asutustega lepinguid, mille väärtus oli EAFist antava toetusena üle 411 miljoni euro, ja suurimad toetusesaajad olid ÜRO Arenguprogramm (166,33 miljonit eurot), FAO (152,86 miljonit eurot) ja UNICEF (98,44 miljonit eurot) ning Maailmapangaga sõlmiti lepinguid 92 miljoni euro väärtuses;

56.  märgib, et rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat ei kontrolli korrapäraselt rahvusvaheliste finantseerimisasutuste tegevuse tulemuslikkust ega kombineeritud meetmete peamisi aspekte; palub rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadil parandada rahvusvaheliste finantseerimisasutuste esitatud aruannete kvaliteeti, asjakohasust ja õigeaegsust; julgustab rahvusvahelisi institutsioone, eelkõige kaasrahastatavate ja mitme rahastajaga algatuste puhul, ühtlustama oma tulemuste juhtimise raamistikke Euroopa Liiduga;

57.  kordab vajadust tagada vastavalt liidu kehtivatele õigusaktidele täielik läbipaistvus ja juurdepääs andmetele rahvusvaheliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide rakendatavate projektide kohta ning sätestada selged eeskirjad kontrolli ja järelevalve haldamise kohta;

58.  peab kiiduväärseks soovitusi, mille Euroopa Kontrollikoda on eriaruandes nr 2018/35 avaldanud selle kohta, kuidas suurendada valitsusväliste organisatsioonide rakendatavate liidu vahendite läbipaistvust, ja mille hulgas on komisjonil soovitatud suurendada oma raamatupidamissüsteemis valitsusväliseid organisatsioone puudutava teabe usaldusväärsust ning parandada valitsusväliste organisatsioonide rakendatavate vahendite kohta kogutud teavet; nõuab seetõttu, et komisjon hakkaks neid ettepanekuid rakendama enne praeguse ametiaja lõppu;

Aafrika rahutagamisrahastu

59.  avaldab kahetsust, et välistegevuse rahastamisvahendite vahekokkuvõte ei hõlmanud Aafrika rahutagamisrahastut, mida ei ole muul viisil nõuetekohaselt hinnatud alates 2011. aastast;

60.  palub rahvusvahelisel arengu ja koostöö peadirektoraadil kooskõlas oma reservatsioonidega Aafrika rahutagamisrahastu haldamise kohta, mis lisati ka 2017. aasta tegevusaruandesse, kontrollida rangelt, et nii finantsriskide kui ka ebaregulaarsete ja ebaseaduslike maksete riski vähendamiseks võetud parandusmeetmeid ka tegelikult rakendataks; kordab oma üleskutset komisjonile jätkata jõupingutusi samba hindamise raames, et tugevdada Aafrika rahutagamisrahastu haldamise ja käitamise kontrollisüsteemi eesmärgiga kaitsta EAFi ebaseaduslike ja eeskirjadega vastuolus olevate kulutuste eest;

61.  märgib, et kontrollikoda leidis Aafrika julgeolekule antavas ELi toetuses (mida sageli rahastatakse EAFi kaudu) kahetsusväärseid asjaolusid:

–  Nigeri ja Mali sisejulgeolekujõudude tugevdamine on olnud aeglane ning isevastutus ja jätkusuutlikkus on suur probleem(29);

–  Aafrika rahu ja julgeoleku struktuurile antud ELi toetuse mõju on olnud väike(30);

rõhutab, et on suur oht, et toetusest, mida EL annab Aafrika rahutagamisrahastu kaudu AMISOMi missioonil osalevatele Burundi sõduritele, rahastatakse kaudselt Burundi režiimi, mille suhtes on EL kehtestanud sanktsioonid; tuletab meelde, et rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat on kulutuste kohta, mis ta on teinud Aafrika rahutagamisrahastu toetamiseks, aastaid reservatsiooni esitanud;

Euroopa Kestliku Arengu Fond

62.  võtab teadmiseks uue investeerimisvahendi hiljutise käivitamise välisinvesteeringute kava osana, et pakkuda täiendavat laialdast mõju, kaasates erasektori investeeringuid arengupartnerlustesse; on veendunud, et tuleks hoolikalt jälgida selle täiendavust, aga ka selle juhtimisel kohaldatavaid kriteeriume, et vältida arenguabi suunamist erasektori investoritele või huvidele või kasumi tulemustele;

Euroopa Investeerimispanga AKV riikide investeerimisrahastu

63.  tunnistab EIP prioriteetete AKV riikides, nimelt kestliku arengu strateegia toetamist, kliimameetmeid, Euroopa majandusdiplomaatiat ja vastupanuvõimet; märgib, et 2017. aastal algatati AKV investeerimisrahastu raames 39 projekti, mille kogusumma oli 1,5 miljardit eurot, millest 549 miljonit eurot eraldati kohaliku erasektori arendamisele ja 952 miljonit eurot sotsiaalse ja majandusliku taristu jaoks;

64.  tuletab meelde põhjalike eel- ja järelhindamiste elluviimise tähtsust, et teha kindlaks, kas projektid on jätkusuutlikud ja pakuvad tõelist lisaväärtust majanduslikus, sotsiaalses ja keskkondlikus mõttes; kordab, et väga saastava tehnoloogiaga projektidele ei tohiks mingil kujul toetust anda;

65.  nõuab, et kohalike asjaosaliste ja vahendajate kindlakstegemisel ja väljavalimisel kontrollitaks võimalikke asjaosalisi ja vahendajaid hoolikalt; nõuab, et EIP tagaks, et tema tegevusest mõjutatud kohalike kogukondade ja kodanikega konsulteeritakse nõuetekohaselt ja et neil oleks juurdepääs sõltumatule ja tõhusale kaebuste menetluse korrale.

66.  nõuab programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele“ laiendamist väljapoole Euroopat, eelkõige arengumaadesse, ja selleks vajalike rahaliste vahendite eraldamist;

67.  rõhutab mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamise suurt tähtsust ning nõuab eelkõige kohalike lahenduste leidmist, et tagada parem juurdepääs rahastamisele ning tugevdada mikrokrediidi- ja tagatissüsteemi;

68.  tunnistab, et ükski riik ei ole arenenud nii, et ei oleks samaaegselt süvendanud kaubandussuhteid naabermaade ja ülejäänud maailmaga; ergutab jätkama kaubandusabiga seotud tegevuse rahastamist, et arenguriigid võiksid tulevikus palju ulatuslikumalt ülemaailmsetes väärtusahelates osaleda; rõhutab siinkohal digitaalse ühenduvuse kasvavat tähtsust, et saavutada globaliseerumise eeliste tasakaalustatum jaotamine, mis tuleks kasuks arenguriikidele;

69.  rõhutab puhta veega varustamise ja uute reoveekäitlusrajatiste ehitamise tähtsust;

70.  juhib tähelepanu energiaostuvõimetuse ulatusele ja mõjule arenguriikides ning liidu laialdasele osalemisele sedalaadi vaesuse vähendamise püüdlustes; rõhutab, et asjaomastes riikides peavad valitsus ja sidusrühmad tegema vaesuse vähendamiseks suuri kooskõlastatud pingutusi.

30.1.2019

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

(2018/2177(DEC))

Arvamuse koostaja: Nirj Deva

ETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  avaldab ELile tunnustust Euroopa investeerimiskava ja Euroopa Kestliku Arengu Fondi eduka käivitamise eest, mille kinnituseks oli 2018. aasta novembriks heaks kiidetud 28 tagatisvahendit, mille tagatiste kogusumma oli 1,54 miljardit eurot ja mille tulemusel tehakse loodetavasti kokku 17,5 miljardi euro eest investeeringuid; rõhutab, et praeguseks ei ole rakendamistulemustele veel hinnangut antud ning veel ei saa teha järeldusi, kas kasutusala tuleks laiendada ja vahendeid suurendada; rõhutab, et 11. EAFi vahehindamisel selgus, et segarahastamine aitab lisavahendeid kaasata ainult 50 % juhtudest; peab seetõttu kahetsusväärseks, et komisjon on teinud ettepaneku eraldada järgmisel, 2021.–2027. aasta rahastamisperioodil segarahastamiseks rohkem vahendeid;

2.  peab kiiduväärseks EAFi kandmist eelarvesse, mille komisjon on ette näinud ELi tulevase naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi (NDICI) ettepanekus;

3.  rõhutab, et Euroopa Kontrollikoda tuvastas avaliku ja erasektori partnerluste (AEP)(31) puhul väga kahetsusväärsed asjaolud ja soovitas ELis „mitte edendada AEP intensiivsemat ja laiaulatuslikumat kasutamist“; palub komisjonil seda soovitust täielikult arvesse võtta, kui ta tegeleb AEPdega arengumaades, kus AEP tulemusliku teostamise tingimused on veel keerulisemad kui liidus;

4.  on mures leidude pärast 11. EAFi vahehindamisaruandes, milles on märgitud, et „on tõsine oht, et EAFi kasutatakse selliste probleemide lahendamiseks, mis kaugendavad seda selle peamisest, vaesuse leevendamise eesmärgist ning mida on keeruline ühitada EAFi kesksete väärtustega ja mis ohustavad seda, mida EAF teeb hästi“ ning et „hoolimata konsultatsioonidest on valitsuse ja kodanikuühiskonna organisatsioonide seisukohti (mõningate märkimisväärsete eranditega, näiteks Vaikse ookeani piirkonnas) programmitöö valikutes harva arvesse võetud“ ning et „seega kasutati 11. EAFi programmitöös kontsentreerumise põhimõtte kohaldamisel ülevalt-alla lähenemisviisi, kuid seda Cotonou lepingu keskse partnerluspõhimõtte arvelt“; peab kahetsusväärseks, et seni on komisjon neid leide täielikult ignoreerinud;

5.  tuletab meelde kontrollikoja eriaruande peamisi järeldusi Bekou usaldusfondi kohta, sealhulgas seda, et fondi loomine vastas Kesk-Aafrika Vabariigi oludele ja selle mõju oli soodne; rõhutab, et seda hinnangut kajastati suures osas 2018. aasta veebruaris Kesk-Aafrika Vabariiki lähetatud arengukomisjoni ajutise delegatsiooni järeldustes ja delegatsioon leidis kokkuvõttes, et fond suudab asjakohaselt käsitleda vajadusi, mis ulatuvad taastamisest ja elatusvahendite pakkumisest pikaajalisema arenguni; tuletab meelde, et fond loodi ELi hädaolukorra usaldusfondina, mille kestus on 60 kuud ja mis lõpeb juulis 2019, ja et selle pikendamine näib mõistlik, kuid selleks on vaja Euroopa Parlamendi nõusolekut;

6.  võtab teadmiseks ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi (EUTF) tulemused; tuletab aga meelde, et EUTFi kaudu eraldatavaid rahasummasid, mis on pärit arenguga seotud eelarveridadelt, ei tohi kasutada julgeolekumeetmeteks, millega seatakse ohtu rändajate õigused; tuletab meelde, et ELi arengukoostöö peamised eesmärgid peavad olema vaesuse kaotamine ja kestlik areng; rõhutab, et EUTFi projektide kavandamise keskmes peavad olema inimõigused ja nende projektidega tuleb toetada asjaomastes riikides inimõiguste tagamist; soovitab tungivalt soodustada EUTFi programmides soolist võrdõiguslikkust ja naiste mõjuvõimu suurendamist ning kõige vähem kaitstute (sh lapsed ja puudega inimesed) kaitsmist;

7.  võtab teadmiseks, et nii Euroopa Kontrollikoda(32) kui ka 11. EAFi vahehindamisaruande autorid on EUTFi rakendamisega seoses esile tõstnud arvukaid probleeme:

•  seoses projektide rakendamisega oli EUTFi mõju tegevuse kiirendamisele võrreldes tavapärase arenguabiga küllaltki piiratud;

•  probleemid, mis puudutavad EUTFi projektide tõenäolist tulemuslikkust ja jätkusuutlikkust ning liidu suutlikkust nende rakendamist hoolikalt seirata;

•  Põhja-Aafrika ja Aafrika Sarve piirkonna projektiettepanekute valikukriteeriumid ei ole dokumenteeritud;

•  tulemuslikkuse mõõtmisel on suured puudused;

•  riskihindamisraamistikku ei ole;

on seisukohal, et nende leidude tõttu on EUTFi lisaväärtus väga küsitav;

8.  peab kahetsusväärseks, et 8., 9., 10. ja 11 EAFi 2017. aasta kulutustes oli olulisel määral vigu ja erinevalt ELi üldeelarve kulutustest on see veamäär tõusuteel; rõhutab, et vead esinevad peamiselt tehingutes, mis on seotud projektidega, mida viivad ellu rahvusvahelised organisatsioonid ja liikmesriikide koostööasutused, ning et sedalaadi analüüsitud tehingutest oli kvantifitseeritavaid vigu 36 % tehingutest, mida on tohutult palju; nõuab tungivalt, et komisjon koostaks nende leidude kohta üksikasjalikud selgitused ja esitaks Euroopa Parlamendile selge kava, milles on toodud meetmed, mida on selle väga murettekitava olukorra parandamiseks vaja võtta;

9.  peab kahetsusväärseks, et kõigis iga-aastastes tegevusaruannetes, mille rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat on 2012. aastast saadik avaldanud, on aluseks olevate tehingute korrektsuse kohta esitatud reservatsioon, mis tähendab, et sisemises juhtimises esineb suuri puudusi;

10.  märgib, et kontrollikoda leidis Aafrika julgeolekule antavas ELi toetuses (mida sageli rahastatakse EAFi kaudu) kahetsusväärseid asjaolusid:

•  Nigeri ja Mali sisejulgeolekujõudude tugevdamine on olnud aeglane ning isevastutus ja jätkusuutlikkus on suur probleem(33);

•  Aafrika rahu ja julgeoleku struktuurile antud ELi toetuse mõju on olnud väike(34);

rõhutab, et on suur oht, et toetusest, mida EL annab Aafrika rahutagamisrahastu kaudu AMISOMi missioonil osalevatele Burundi sõduritele, rahastatakse kaudselt Burundi režiimi, mille suhtes on EL kehtestanud sanktsioonid; tuletab meelde, et rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat on kulutuste kohta, mis ta on teinud Aafrika rahutagamisrahastu toetamiseks, aastaid reservatsiooni esitanud;

11.  on sellega seoses seisukohal, et järjest suurem tähelepanu, mida EL pöörab julgeoleku- ja arenguküsimuste seosele, tekitab usaldusväärses finantsjuhtimises suuri probleeme, ning palub komisjonil ja Euroopa välisteenistusel olla Aafrika julgeolekule ELi toetuse andmisel palju ettevaatlikum;

12.  väljendab suurt muret selle pärast, et aastatel 2016, 2017 ja 2018 nälg maailmas suurenes ja praegu kannatab kroonilise alatoitumuse all üle 820 miljoni inimese, kuid ELi ja selle liikmesriikide ametliku arenguabi osakaal toidu ja toitumisalase kindlustatuse tagamisel vähenes samal ajal umbes 8 %-lt 2014. aastal 6 %-le 2016. aastal ning toiduga kindlustatuse eelarvelised kulukohustused olid komisjoni hallatavate vahendite raames 2017. aastal märkimisväärselt vähenenud;

13.  märgib, et 2017. aastal sõlmis komisjon ÜRO asutustega lepinguid, mille väärtus oli EAFist antava toetusena üle 411 miljoni euro, ja suurimad toetusesaajad olid ÜRO Arenguprogramm (166,33 miljonit eurot), FAO (152,86 miljonit eurot) ja UNICEF (98,44 miljonit eurot) ning Maailmapangaga sõlmiti lepinguid 92 miljoni euro väärtuses;

14.  arvestades Ühendkuningriigi olulist rolli arengus, nõuab kindlalt, et liidu ja Ühendkuningriigi vahelised tihedad suhted püsiksid ka pärast Ühendkuningriigi lahkumist, et sellega kaasnev kahju oleks minimaalne;

15.  kordab oma kindlat reservatsiooni selle suhtes, et komisjon esitas ja EAFi komitee võttis 2017. aastal vastu Eritrea riikliku soovituskava ja iga-aastase tegevusprogrammi, kuigi reformide või inimõiguste olukorra parandamise kohta Eritreas puudusid veenvad tõendid; tuletab meelde komisjoni ja kõrge esindaja kohustust Euroopa Parlamenti sellega seonduvast korrapäraselt teavitada;

16.  nõuab tungivalt, et komisjon määraks paremini kindlaks, millised tulemused tuleb arenguvaldkonnas igal konkreetsel juhul saavutada, ja hindaks neid selgelt ning eelkõige tugevdaks kontrollimehhanismi, mille abil jälgitakse toetust saava riigi tegevust korruptsioonivastase võitluse, inimõiguste austamise, õigusriigi ja demokraatia valdkonnas; väljendab sügavat muret eelarvetoetuse võimaliku kasutamise pärast riikides, kus puudub demokraatlik järelevalve, kuna seal ei ole kas toimivat parlamentaarset demokraatiat või kodanikuühiskonna vabadusi ja meediavabadust või on järelevalveasutuste suutlikkus liiga väike;

17.  kuna abi andmisel liigutakse otsetoetustelt usaldusfondidele ja segarahastamisele (sh Euroopa Kestliku Arengu Fondi kaudu), kutsub nõukogu, komisjoni ja Euroopa Investeerimispanka üles sõlmima Euroopa Parlamendiga institutsioonidevahelist kokkulepet, mis puudutab läbipaistvust, aruandekohustust ja parlamentaarset kontrolli ja põhineb poliitikapõhimõtetel, mis on sätestatud uues Euroopa arengukonsesuses;

18.  tunneb heameelt selle üle, et peetakse Cotonou lepingu järgseid läbirääkimisi, et AKV-ELi raamistikku säilitada;

19.  rõhutab mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamise suurt tähtsust ning nõuab eelkõige kohalike lahenduste leidmist, et tagada parem juurdepääs rahastamisele ning tugevdada mikrokrediidi- ja tagatissüsteemi;

20.  nõuab programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele“ laiendamist väljapoole Euroopat, eelkõige arengumaadesse, ja selleks vajalike rahaliste vahendite eraldamist;

21.  peab kiiduväärseks soovitusi, mille Euroopa Kontrollikoda on eriaruandes nr 2018/35 avaldanud selle kohta, kuidas suurendada valitsusväliste organisatsioonide rakendatavate ELi vahendite läbipaistvust, ja mille hulgas on komisjonil soovitatud suurendada oma raamatupidamissüsteemis valitsusväliseid organisatsioone puudutava teabe usaldusväärsust ning parandada valitsusväliste organisatsioonide rakendatavate vahendite kohta kogutud teavet; nõuab peale selle, et komisjon hakkaks neid ettepanekuid arvesse võtma enne praeguse ametiaja lõppu;

22.  nõuab arenguvaldkonnas stiimulipõhist lähenemisviisi, rakendades põhimõtet „rohkema eest rohkem“ ja võttes eeskujuks Euroopa naabruspoliitika; on veendunud, et mida rohkem ja kiiremini teeb riik oma sisereformidega demokraatlike institutsioonide rajamise ja tugevdamise ning inimõiguste austamise ja õigusriigi valdkonnas edusamme, seda enam toetust peaks ta liidult saama;

23.  tunnistab, et ükski riik ei ole arenenud nii, et ei oleks samaaegselt süvendanud kaubandussuhteid naabermaade ja ülejäänud maailmaga; ergutab jätkama kaubandusabiga seotud tegevuse rahastamist, et arenguriigid võiksid tulevikus palju ulatuslikumalt ülemaailmsetes väärtusahelates osaleda; rõhutab siinkohal digitaalse ühenduvuse kasvavat tähtsust, et saavutada globaliseerumise eeliste tasakaalustatum jaotamine, mis tuleks kasuks arenguriikidele;

24.  rõhutab, kui oluline on suurendada rahaliste vahendite eraldamist, mille eesmärk on toetada arenguriikides head valitsemistava, demokraatiat ja õigusriiki, et edendada vastutustundlikke ja läbipaistvaid institutsioone, toetada suutlikkuse suurendamist ja osalusel põhinevat otsustamist ning üldsuse juurdepääsu teabele;

25.  rõhutab puhta veega varustamise ja uute reoveekäitlusrajatiste ehitamise tähtsust;

26.  juhib tähelepanu energiaostuvõimetuse ulatusele ja mõjule arenguriikides ning liidu laialdasele osalemisele sedalaadi vaesuse vähendamise püüdlustes; rõhutab, et asjaomastes riikides peavad valitsus ja sidusrühmad tegema vaesuse vähendamiseks suuri kooskõlastatud pingutusi.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

22.1.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

18

0

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Mireille D’Ornano, Doru-Claudian Frunzulică, Enrique Guerrero Salom, Maria Heubuch, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Linda McAvan, Norbert Neuser, Vincent Peillon, Lola Sánchez Caldentey, Elly Schlein, Bogusław Sonik, Eleni Theocharous, Anna Záborská, Joachim Zeller, Željana Zovko

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Marina Albiol Guzmán, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Frank Engel, Stefan Gehrold, Maria Noichl, Judith Sargentini

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

18

+

ECR

Eleni Theocharous

PPE

Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Frank Engel, Stefan Gehrold, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Bogusław Sonik, Anna Záborská, Joachim Zeller, Željana Zovko

S&D

Doru-Claudian Frunzulică, Enrique Guerrero Salom, Linda McAvan, Norbert Neuser, Maria Noichl, Vincent Peillon, Elly Schlein

VERTS/ALE

Maria Heubuch, Judith Sargentini

0

 

 

3

0

EFDD

Mireille D'Ornano

GUE/NGL

Marina Albiol Guzmán, Lola Sánchez Caldentey

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

20.2.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

18

4

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Dennis de Jong, Tamás Deutsch, Martina Dlabajová, Luke Ming Flanagan, Ingeborg Gräßle, Jean-François Jalkh, Arndt Kohn, Georgi Pirinski, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Petri Sarvamaa, Bart Staes, Derek Vaughan, Tomáš Zdechovský, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Julia Pitera

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Rosa D’Amato, John Flack, Czesław Hoc, Edouard Martin

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

18

+

ALDE

Nedzhmi Ali, Martina Dlabajová

EFDD

Rosa D'Amato

GUE/NGL

Luke Ming Flanagan, Dennis de Jong

PPE

Tamás Deutsch, Ingeborg Gräßle, Julia Pitera, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Petri Sarvamaa, Joachim Zeller

S&D

Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Arndt Kohn, Edouard Martin, Georgi Pirinski, Derek Vaughan

VERTS/ALE

Bart Staes

4

ECR

John Flack, Czesław Hoc

ENF

Jean-François Jalkh

PPE

Tomáš Zdechovský

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

ELT C 357, 4.10.2018, lk 315.

(2)

ELT C 357, 4.10.2018, lk 323.

(3)

EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(4)

ELT L 287, 4.11.2010, lk 3.

(5)

ELT L 344, 19.12.2013, lk 1.

(6)

EÜT L 156, 29.5.1998, lk 108.

(7)

EÜT L 317, 15.12.2000, lk 355.

(8)

ELT L 247, 9.9.2006, lk 32.

(9)

ELT L 210, 6.8.2013, lk 1.

(10)

EÜT L 191, 7.7.1998, lk 53.

(11)

ELT L 83, 1.4.2003, lk 1.

(12)

ELT L 78, 19.3.2008, lk 1.

(13)

ELT L 58, 3.3.2015, lk 17.

(14)

ELT C 357, 4.10.2018, lk 315.

(15)

ELT C 357, 4.10.2018, lk 323.

(16)

EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(17)

ELT L 287, 4.11.2010, lk 3.

(18)

ELT L 344, 19.12.2013, lk 1.

(19)

EÜT L 156, 29.5.1998, lk 108.

(20)

EÜT L 317, 15.12.2000, lk 355.

(21)

ELT L 247, 9.9.2006, lk 32.

(22)

ELT L 210, 6.8.2013, lk 1.

(23)

EÜT L 191, 7.7.1998, lk 53.

(24)

ELT L 83, 1.4.2003, lk 1.

(25)

ELT L 78, 19.3.2008, lk 1.

(26)

ELT L 58, 3.3.2015, lk 17.

(27)

Eriaruanne nr 9/2018: Avaliku ja erasektori partnerlus ELis: Palju puudusi ja vähe kasu.

(28)

   Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 32/2018 „ELi usaldusfond: paindlik erakorraline vahend, kuid mitte piisavalt fookustatud“

(29)

  Eriaruanne nr 15/2018: Nigeri ja Mali sisejulgeolekujõudude tugevdamine: edusammud on napid ja aeglased

(30)

  Eriaruanne nr 20/2018: Aafrika rahu ja julgeoleku struktuur: ELi toetus tuleb ümber suunata

(31)

Eriaruanne nr 9/2018 „Avaliku ja erasektori partnerlus ELis: palju puudusi ja vähe kasu“.

(32)

  Eriaruanne nr 32/2018.

(33)

  Eriaruanne nr 15/2018 „Nigeri ja Mali sisejulgeolekujõudude tugevdamine: edusammud on napid ja aeglased“.

(34)

  Eriaruanne nr 20/2018 „Aafrika rahu ja julgeoleku struktuur: ELi toetus tuleb ümber suunata“.

Viimane päevakajastamine: 15. märts 2019Õigusalane teave