Menetlus : 2018/2210(DEC)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0140/2019

Esitatud tekstid :

A8-0140/2019

Arutelud :

PV 26/03/2019 - 12
CRE 26/03/2019 - 12

Hääletused :

PV 26/03/2019 - 13.13

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0254

RAPORT     
PDF 202kWORD 72k
1.3.2019
PE 626.815v02-00 A8-0140/2019

Euroopa Liidu ametite 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise ning tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta

(2018/2210(DEC))

Eelarvekontrollikomisjon

Raportöör: Petri Sarvamaa

1. EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

1. EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa Liidu ametite 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise ning tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta

(2018/2210(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsuseid Euroopa Liidu asutuste 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni aruannet 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste järelmeetmete kohta (COM(2018)0545),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet ELi asutuste eelarveaasta 2017 kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(2), eriti selle artiklit 208,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012)(3), eriti selle artiklit 70,

–  võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208)(4), eriti selle artiklit 108,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A8-0140/2019),

A.  arvestades, et käesolev resolutsioon sisaldab iga määruse (EL, Euratom) nr 2018/1046 artikli 70 kohase asutuse kohta horisontaalseid tähelepanekuid, mis on lisatud eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsustele vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artiklile 110 ja Euroopa Parlamendi kodukorra V lisa V jaole;

B.  arvestades, et esimeeste konverents kiitis 18. jaanuaril 2018 heaks institutsioonidevahelise töörühma soovitused detsentraliseeritud asutuste vahendite kohta; tuletab meelde töörühma volituste raames antud kuut soovitust, eelkõige seoses eesmärgiga vähendada töötajate arvu 5 % võrra, uute ülesannete käsitlemise, asutuste korrapärase hindamise, teenuste jagamise, mitmes kohas asuvate asutuste hindamise ja tasudest rahastatavate asutustega;

C.  arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon toonitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames, et oluline on veelgi tugevdada liidu institutsioonide tõhusust, tulemuslikkust, säästlikkust ja vastutust ning rakendada tulemuspõhise eelarvestamise kontseptsiooni ning head tava inimressursside juhtimisel;

1.  rõhutab, et liidu asutused on liikmesriikides väga nähtavad ning neil on märkimisväärne mõju poliitikale ja otsuste tegemisele ning programmide rakendamisele Euroopa kodanike jaoks olulistes valdkondades, nagu ohutus, turvalisus, tervishoid, teadusuuringud, majandus, keskkond, sooline võrdõiguslikkus, energia, transport, vabadus ja õigus; toonitab asutuste ülesannete tähtsust ja nende otsest mõju liidu kodanike igapäevaelule; kordab veel kord asutuste, eriti reguleerivate ametite ja teabe sõltumatu kogumisega tegelevate asutuste tähtsust; tuletab meelde, et asutuste loomise peamised põhjused olid liidu süsteemide käitamine, Euroopa ühtse turu rakendamise hõlbustamine ja sõltumatute tehniliste või teaduslike hinnangute koostamine; tunneb sellega seoses heameelt asutuste üldise tegeliku suutlikkuse ja edusammude üle enda Euroopa kodanikele nähtavaks tegemisel;

2.  märgib rahuloluga, et Euroopa Kontrollikoja (edaspidi „kontrollikoda“) koostatud aastaaruandes ELi asutuste eelarveaasta 2017 kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“) esitas kontrollikoda märkusteta auditiarvamuse kõigi asutuste raamatupidamisaruannete usaldusväärsuse kohta; märgib ühtlasi, et kontrollikoda väljastas märkusteta arvamuse kõigi asutuste raamatupidamisaruannete aluseks olevate tulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta; märgib, et kontrollikoda väljastas märkusteta arvamuse kõigi asutuste, välja arvatud Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) raamatupidamisaruannete aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta; märgib kahetsusega, et EASO maksete kohta esitas kontrollikoda vastupidise arvamuse;

3.  märgib, et liidu 32 detsentraliseeritud asutuse 2017. aasta eelarve kulukohustuste assigneeringute maht oli ligikaudu 2,35 miljardit eurot, mida on umbes 13,36 % rohkem kui 2016. aastal, ning maksete assigneeringute maht oli 2,24 miljardit eurot ehk 10,31 % rohkem kui 2016. aastal; märgib ühtlasi, et nimetatud 2,24 miljardist eurost umbes 1,62 miljardit eurot tuli liidu üldeelarvest, mis moodustas 2017. aastal asutuste rahastamisest kokku 72,08 % (2016. aastal 69,81 %); märgib ka, et ligikaudu 627 miljonit eurot laekus tasudest ja lõivudest ning osalevate riikide otsemaksetest;

4.  tuletab meelde oma taotlust ühtlustada ja kiirendada eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust, et otsustada eelarve täitmisele heakskiidu andmine kohe pärast seda aastat, mille eelarve täitmisele heakskiit antakse, ning lõpetada menetlus kõnealusele eelarveaastale järgneval aastal; tunneb sellega seoses heameelt edukate pingutuste ja hea koostöö üle Euroopa Liidu ametite võrgustiku (edaspidi „võrgustik“) ja üksikute ametite, eelkõige kontrollikoja vahel, mis näitab, et neil on selgelt potentsiaali menetlust ühtlustada ja kiirendada; hindab seni tehtud edusamme ja kutsub kõiki asjaomaseid osalisi jätkuvalt pingutama menetluse edendamise nimel;

Kontrollikoja välja selgitatud peamised ohud

5.  tunneb heameelt, et kontrollikoda leiab oma aruandes, et kõigi ametite raamatupidamisaruannete usaldusväärsusega seotud üldine risk on väike, kuna ametite raamatupidamisaruanded koostatakse rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamisstandardite kohaselt, arvestades ka asjaolu, et minevikus on asutustel esinenud vaid mõned olulised vead;

6.  märgib, et kontrollikoja hinnangul on ametite raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust mõjutav üldine risk keskmine, varieerudes väikesest suureni mõne konkreetse eelarvejaotise puhul; märgib, et risk seoses I jaotisega (personalikulud) on üldiselt väike, II jaotise (halduskulud) puhul peetakse riski keskmiseks ning III jaotise (tegevuskulud) puhul väikeseks või suureks, sõltuvalt ametist ja selle tegevuskulude laadist; juhib tähelepanu, et tavaliselt on riskiallikaks hanked ja toetuste maksmine;

7.  märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt on risk seoses usaldusväärse finantsjuhtimisega keskmine ja seda peamiselt infotehnoloogia (IT) ja riigihangete valdkonnas; peab kahetsusväärseks, et IT ja riigihanked on endiselt valdkonnad, kus võib esineda vigu;

8.  rõhutab, et laiemas vaates kätkevad oma haldusstruktuuride ja -menetlustega paljud väikesed asutused endas ebatõhusa haldamise ja ebajärjekindlate meetodite kattumise riski, kui ei tagata ühtlustamist ja ressursse ei jagata tõhusalt;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

9.  märgib rahuloluga, et kontrollikoja aruande kohaselt vähenes maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta tehtud tähelepanekute arv, mis 2016. aastal oli 11, 2017. aastal kaheksani, mis näitab asutuste jätkuvaid pingutusi järgida finantsmäärust;

10.  palub komisjonil, võrgustikul ja üksikutel asutustel teha koostööd ja anda konstruktiivset tagasisidet 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimiste ajal ning otsida asutustele uusi rahastamisallikaid lisaks praegustele eraldistele liidu eelarvest; nõuab kindlalt, et tulevasi otsuseid ressursside kohta ei tohiks teha üldisel alusel, vaid pigem tuleks need siduda ülesannetega, mis on asutustele antud kehtivate õigusaktide alusel; rõhutab sellega seoses asutuste temaatilise rühmitamise ja poliitikavaldkondadel põhineva koostöö tähtsust;

11.  märgib, et teatavate asutuste eelarve täitmise auditeeritud aruanded on vähem üksikasjalikud kui enamikul teistel asutustel, mis näitab, et asutuste eelarvearuandluse suunised peaksid selgemad olema; tunnustab pingutusi raamatupidamisaruannete esitamise ja aruandluse järjepidevuse tagamiseks; täheldab lahknevusi ametite avaldatud teatavas teabes ja dokumentides, eelkõige seoses personali puudutavate arvandmetega, sh ametikohtade loetelu käsitlevates aruannetes (täidetud ametikohad või liidu eelarve kohaselt lubatud suurim ametikohtade arv); juhib tähelepanu, et mõni asutus ei too aruandes selgelt välja, milliseid eelarve tulemuslikkuse näitajaid on kasutatud, ka ei ole asutused alati arvutanud vastavaid summasid ega protsente ühesuguselt ega kasutanud arvutamisel samu elemente; palub komisjonil, võrgustikul ja üksikutel ametitel töötada välja ühtlustatud ja kooskõlastatud näitajad ning anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru sellega seoses võetud meetmetest; palub komisjonil ühtlasi esitada eelseisvatel aastatel eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile automaatselt 32 detsentraliseeritud asutuse ametliku eelarve (kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena) ja arvandmed töötajate kohta (ametikohtade loetelu, lepingulised töötajad ja lähetatud riiklikud eksperdid vaatlusaluse aasta 31. detsembri seisuga);

12.  tuletab meelde võrgustiku ettepanekut seoses aruandlusega tühistatud ülekandmiste kohta, mis ületavad 5 % eelnenud aasta kogueelarvest; usub siiski, et tühistatud ülekandmiste määr kogu aastast n-2 aastasse n-1 üle kantud summaga võrreldes on eelarve aastasuse põhimõtte kohaldamiseks asjakohasem näitaja; rõhutab, et ülekandmiste tühistamiste tase näitab, mil määral need asutused on oma rahalisi vajadusi õigesti prognoosinud; kutsub kontrollikoda ja komisjoni üles pakkuma välja ühtse valemi tühistatud ülekandmiste arvutamiseks ja seda määratlema ning palub asutustel lisada see teave järgnevatel eelarveaastatel oma vastavasse konsolideeritud iga-aastasesse tegevusaruandesse;

13.  rõhutab, et vastuvõetav ülekandmine tuleb täpselt määratleda, et ühtlustada kontrollikoja ja asutuste sellekohast aruandlust ja võimaldada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutaval institutsioonil vahet teha, kas tegemist on halvast eelarve planeerimisest põhjustatud ülekandmistega või ülekandmistega, mida kasutatakse eelarves selleks, et toetada mitmeaastaseid programme ja hankemenetluste kavandamist;

Tulemuslikkus

14.  julgustab asutusi ja komisjoni kohaldama eelarve tulemuspõhise koostamise põhimõtet, et otsida pidevalt kõige mõjusamaid viise lisaväärtuse tagamiseks, ning uurida täiendavalt tõhususe suurendamise võimalusi ressursside haldamisel;

15.  märgib rahuloluga, et asutused lõid võrgustiku asutustevahelise koostöö platvormi kujul eesmärgiga parandada asutuste nähtavust, teha kindlaks tõhususe suurendamise võimalused ja neid edendada ning anda lisaväärtust; tunnistab võrgustiku lisaväärtust koostöö tegemisel Euroopa Parlamendiga ja tunneb heameelt võrgustiku püüdluste üle meetmete ja teabe koordineerimisel, kogumisel ja konsolideerimisel liidu institutsioonide huvides; hindab ka võrgustiku antavaid suuniseid, et asutused saaksid optimeerida oma suutlikkust tulemuste, eelarve ja kasutatavate vahendite kavandamisel, järelevalves ja aruandluses;

16.  märgib rahuloluga, et mõni asutus teeb koostööd sama teemarühma teiste asutustega, näiteks justiits- ja siseküsimustega tegelevad ametid(5) ja Euroopa järelevalveasutused(6); julgustab ka teisi asutusi suurendama omavahelist koostööd, kui see on võimalik, mitte ainult ühiste teenuste korraldamisel ja koostoime tekitamisel, vaid ka ühistes poliitikavaldkondades; tunneb heameelt kontrollikoja aruande uue kokkuvõtliku vormi üle, milles tutvustatakse asutusi mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide järgi ja rühmitatakse need poliitikavaldkondade kaupa;

17.  rõhutab, et asutuste (ümber)paigutamisel liikmesriikidesse tuleb võtta arvesse tõhusust; väljendab pettumust institutsioonidevahelise detsentraliseeritud asutuste töörühma töö tulemuste pärast selles küsimuses, kuna töörühm ei töötanud välja konkreetseid ettepanekuid seotud poliitikavaldkondadega tegelevate ametite ühendamiseks või ühte asukohta toomiseks; nõuab tungivalt, et komisjon annaks viivitamata hinnangu mitme asukohaga asutustele, nagu institutsioonidevaheline töörühm soovitas, ning esitaks hoolikale ja põhjalikule analüüsile tuginedes ning selgeid ja läbipaistvaid kriteeriume kasutades ettepanekud võimalike ühinemiste, sulgemiste ja/või komisjonile ülesannete üleandmise kohta, mis oli institutsioonidevahelise töörühma pädevuse raames ette nähtud, kuid mida kunagi tõsiselt ei kaalutud, sest komisjon ei ole esitanud sellekohaseid ettepanekuid;

18.  avaldab kahetsust, et kuigi asutused kasutavad järjest sagedamini sarnaseid eelarvehaldus- ja raamatupidamissüsteeme, on neil muudes olulistes valdkondades (nagu personalijuhtimine ning hangete ja lepingute haldamine) jätkuvalt kasutusel arvukad IT-lahendused; jagab kontrollikoja seisukohta, et IT-lahenduste edasine ühtlustamine nendes valdkondades parandaks kulutõhusust, vähendaks sisekontrolli riske ja tugevdaks IT-haldust;

Personalipoliitika

19.  märgib, et 32 detsentraliseeritud asutuses töötas 2017. aastal 7 324 ametnikku, ajutist töötajat, lepingulist töötajat ja lähetatud riiklikku eksperti (2016. aastal 6 941), mida on 5,52 % rohkem kui eelnenud aastal;

20.  märgib, et uute ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks, tulemuslikkuse pidevaks suurendamiseks, vabade töökohtade kiireks ja tõhusaks täitmiseks ning ekspertide ligimeelitamise suutlikkuse suurendamiseks peaksid asutused pidevalt jälgima ja hindama oma töötajate arvu ning vajadust lisapersonali ja täiendavate rahaliste vahendite järele, samuti esitama vajaduse korral asjaomaseid taotlusi, et nad suudaksid oma ülesandeid ja kohustusi korralikult täita;

21.  tuletab meelde, et institutsioonidevahelise töörühma 12. juuli 2018. aasta järelkohtumisel esitas komisjon märkuse ametikohtade arvu muutumise kohta ametikohtade loetelus, milles ta leidis, et 5 %-line töötajate arvu vähendamine on saavutatud; juhib tähelepanu, et Euroopa Parlament toetas seda järeldust(7);

22.  märgib, et komisjon kohaldas asutuste töötajate suhtes viie aasta (2014–2018) jooksul 1 % suurust iga-aastast lisamäära, et luua „ümberpaigutamisreserv“, millest jagada asutustele ametikohti uute neile määratud ülesannete täitmiseks või alles alustusetapis olevatele asutustele(8);

23.  märgib, et detsentraliseeritud asutused suurendasid lepinguliste töötajate kasutamist, et täita uusi ülesandeid, kompenseerides osaliselt töötajate arvu vähendamist 5 % võrra ja nende suhtes lisamäära kehtestamist ümberpaigutamisreservi loomise eesmärgil; kutsub võrgustikku üles töötama välja üldise poliitika selleks, et mitte asendada alalisi töötajaid väliskonsultantidega, kelle palkamine on kulukam;

24.  võtab teadmiseks, et mõnel asutusel on probleeme sellega, et neil on liiga vähe töötajaid, eriti kui asutusele antakse uusi ülesandeid, ilma et nende täitmiseks oleks ette nähtud täiendavat tööjõudu; peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole võtnud arvesse sellisesse olukorda sattunud asutuste nõudmist suurendada töötajate arvu, mis seab ohtu nende tegevuse tulemuslikkuse;

25.  võtab murega teadmiseks mitmed tegurid, mis pärsivad teatavate asutuste tegevuse tulemuslikkust, nagu raskused kvalifitseeritud töötajate palkamisel konkreetsetele palgaastmetele, osaliselt madal paranduskoefitsiendi tõttu teatavates liikmesriikides, ja meetmete rakendamine toetuse määramise kaudu, mis on pikk ja halduslikult koormav protsess; palub võrgustikul ja üksikutel ametitel kaaluda asjakohaseid lahendusi ja anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru selles osas võetud meetmetest;

26.  palub kõigil asutustel avalikustada oma tööjõu voolavuse taseme ja tuua selgelt välja ametikohad, mis on asjaomase eelarveaasta 31. detsembriks tegelikult täidetud, et tagada ametite omavaheline võrreldavus;

27.  peab kahetsusväärseks soolist tasakaalustamatust mõnes asutuses; kutsub asutusi üles tegutsema pidevalt selle nimel, et tagada sooline tasakaal kõigi tasandite töötajate osas, ning andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru võetud meetmetest ja tehtud edusammudest;

28.  märgib murega, et enamik asutusi ei avalda oma töökuulutusi Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) veebilehel; mõistab siiski asutuste muret seoses suurte tõlkekuludega; tunneb sellega seoses heameelt võrgustiku loodud ja hallatava asutustevahelise tööportaali üle ja kutsub asutusi üles seda platvormi täielikult ära kasutama; palub EPSO-l tutvustada võrgustiku tööportaali ka liidu töökuulutuste üldisel veebisaidil;

29.  soovitab liidu asutustel kaaluda võimalust võtta vastu põhiõiguste strateegia ning viidata põhiõigustele ka tegevusjuhendis, milles võidakse kindlaks määrata asutuste töötajate ülesanded ja koolitused; luua mehhanismid, et tagada kõikide põhiõiguste rikkumiste avastamine ja nendest teatamine ning asutuse põhiorganite kiire teavitamine selliste rikkumiste ohust; luua vajaduse korral põhiõiguste ametniku ametikoht (haldusnõukogu otseses alluvuses, et tagada teatav sõltumatus ülejäänud töötajatest), et tagada viivitamatu tegelemine põhiõigusi ohustavate asjaoludega ning organisatsiooni põhiõiguste poliitika pidev täiustamine; pidada põhiõiguste küsimuses kodanikuühiskonna organisatsioonide ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega korrapärast dialoogi; muuta põhiõiguste järgimine ameti ja selle välispartnerite koostööraamistiku oluliseks osaks (eelkõige mis puudutab riikide ametiasutusi, kellega asutus tegevuslikul tasandil koostööd teeb);

Hanked

30.  märgib murega, et kontrollikoja aruande kohaselt on hangete haldamisel jätkuvalt puudujääke, kusjuures 14 ametil on selles valdkonnas puudusi, mis on peamiselt seotud teenuste hangetega; märgib, et nende puuduste põhjuseks on piisava tasakaalu puudumine hinna ja kvaliteedi vahel lepingute sõlmimisel, raamlepingute ebasobiv koostamine, põhjendamatud vahendusteenused ja raamlepingute kasutamine ilma piisava üksikasjalikkuseta; palub asutustel pöörata erilist tähelepanu kontrollikoja tähelepanekutele ja parandada veelgi riigihangete haldamist;

31.  tunneb heameelt asjaolu üle, et asutused hakkasid üha enam kasutama ühist hankeportaali (ühishankevõimaluste keskregistrit), mis asub ametite suhtevõrgus ning mis hõlmab selliseid tegevusi nagu dokumentide jagamine ja foorumiarutelud ja mis teeb ametitevahelise suhtluse hanketeenuste osas läbipaistvamaks ja lihtsamini hallatavaks;

32.  jagab kontrollikoja seisukohta seoses sarnaste vahendite kasutamise ja ühtse lahenduse otsimisega tarnete või teenuste hankimiseks (e-hanked), et saavutada asutuste ühtlustatud IT-raamistik; palub võrgustikul anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile teada selles valdkonnas tehtud edusammudest;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

33.  märgib, et 77 % asutustest on juba kehtestanud ja rakendanud rikkumisest teavitamist käsitlevaid sise-eeskirju või suuniseid ja ülejäänud 23 % tegelevad sellega; kutsub ülejäänud asutusi üles kehtestama viivitamata rikkumisest teavitamise sise-eeskirjad ja neid rakendama; palub, et võrgustik annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kõnealuste meetmete vastuvõtmisest ja rakendamisest aru;

34.  väljendab heameelt asjaolu üle, et 29 asutust (94 %) on kehtestanud suunised, mis võimaldavad üldsusel dokumentidega tutvuda; palub ülejäänud asutustel, kellel selliseid suuniseid ei ole, need viivitamatult vastu võtta; peab kiiduväärseks, et asutused, millele esitatakse sageli ja keerukamaid päringuid, on töötanud välja päringute käsitlemise sisemised süsteemid ja koolitanud välja meeskonnad, kes tegelevad dokumentidele juurdepääsu käsitlevate päringutega; kutsub võrgustikku üles töötama asutuste jaoks välja ühised suunised üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele;

35.  märgib, et haldusnõukogu liikmete ja kõrgema juhtkonna huvide deklaratsioonid on olemas peaaegu kõigis asutustes ja enamik asutusi avaldab need oma veebisaidil koos asjakohaste elulookirjeldustega; palub võrgustikul anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile sellest jätkuvalt teada; rõhutab, et haldusnõukogu liikmed ja kõrgem juhtkond peaksid huvide konflikti puudumise deklaratsioonide asemel esitama huvide deklaratsioonid; kordab, et haldusnõukogu liikmed ja juhtkond ei saa oma huvide konflikti puudumise üle ise otsustada; tuletab meelde, et huvide konflikti olemasolu peaks hindama neutraalne organ;

36.  tuletab meelde, et on asutusi (eriti need, mis väljastavad kolmandatele isikutele toodete turule toomise lube), mis on ilma selge ja tõhusa huvide konfliktide ennetamise eeskirjata üsna ebakindlas olukorras; kutsub kõiki asutusi üles osalema läbipaistvusregistrit käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes, mille üle komisjon, nõukogu ja parlament peavad praegu läbirääkimisi;

37.  kutsub asutusi üles võtma kasutusele laiahaardelise ja horisontaalse poliitika huvide konfliktide vältimiseks; soovitab kasutada Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) sõltumatuspoliitikat parima tava näitena ja võtta sellest huvide konfliktide jälgimise ja vältimise süsteemist eeskuju; tuletab meelde, et selle sõltumatuspoliitika kohaselt on kõik töötajad ja asjaomased eksperdid kohustatud igal aastal huvide deklaratsiooni esitama ja olukorra muutudes seda ajakohastama ning kõik isikud, kes on mingis valdkonnas oma huvi deklareerinud, jäetakse selles valdkonnas otsuste tegemisest või arvamuse kujundamisest välja; ergutab asutusi asutama huvide konflikti nõuandekomiteesid;

Sisekontroll

38.  võtab teadmiseks kontrollikoja kommentaari, et tuleb suurendada peaarvepidajate sõltumatust, et nad oleksid 11 asutuses otseselt vastutavad juhtkonna ja haldusnõukogu ees; võtab teadmiseks võrgustiku vastuse, milles öeldakse, et puudub tausta- või riskianalüüs selle kommentaari põhjendamiseks; kutsub kontrollikoda ja võrgustikku üles jõudma selles küsimuses ühise lähenemisviisini ja andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru tehtud edusammudest;

39.  märgib rahuloluga, et enamikul asutustel (28) ei esine puudusi oma talitluspidevuse kavade sisekontrollistandardite rakendamisel; palub ülejäänud asutustel olukorda parandada, et maandada võimalikke riske, ja teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni võetud meetmetest;

Muud kommentaarid

40.  juhib tähelepanu, et 29. märtsil 2017 teavitas Ühendkuningriik Euroopa Ülemkogu oma otsusest liidust välja astuda; märgib murega, et erinevalt enamikust teistest asutustest ei ole viis asutust põhjalikult analüüsinud Ühendkuningriigi väljaastumise tõenäolist mõju oma organisatsioonile, tegevusele ja raamatupidamisele;

41.  võtab teadmiseks 20. novembri 2017. aasta üldasjade nõukogus saavutatud kokkuleppe Euroopa Ravimiameti (EMA) ja Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) üleviimise kohta Londonist vastavalt Amsterdami ja Pariisi; märgib murega, et Ühendkuningriigi liidust väljaastumine võib avaldada neile asutusele mõju nii tulevasi kulusid silmas pidades kui ka oskusteadmiste kaotamise läbi, mis võib seada ohtu talitluspidevuse; osutab ühtlasi võimalikule mõjule mitme mujal kui Londonis asuva asutuse tuludele ja tegevusele; palub asutustel valmistuda võimalike riskide maandamiseks ja esitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aruanne selliste ettevalmistavate meetmete rakendamise kohta;

42.  märgib murelikult, et mõnel asutusel on endiselt kaks peakorterit, millest üks tegeleb põhitegevuse ja teine haldusega; peab hädavajalikuks kaotada võimalikult kiiresti kahe peakorteri süsteem, mis ei anna mingit tegevusega seotud lisaväärtust;

43.  peab kahetsusväärseks, et uues finantsmääruses(9) ei ole ette nähtud halduskoormuse vähendamist, mida detsentraliseeritud asutused jätkuvalt kannavad; märgib, et detsentraliseeritud asutuste auditeerimise eest vastutab endiselt täielikult kontrollikoda, kes viib läbi kõik vajalikud haldus- ja hankemenetlused; kordab, et uued auditipõhimõtted, mille kohaselt kasutatakse ka erasektori audiitoreid, on asutuste halduskoormust järsult suurendanud, ja aeg, mis kulutatakse hangetele ja auditilepingute haldamisele, on tekitanud lisakulu, suurendades seega veel asutuste piiratud ressurssidele avalduvat survet; rõhutab, et see küsimus tuleb lahendada; palub asjaomastel pooltel selles küsimuses lahendusi pakkuda, et halduskoormust märkimisväärselt vähendada;

44.  tunnistab, et välishinnangud asutuste tegevuse kohta on üldiselt positiivsed ja asutused on koostanud tegevuskavad hindamisaruannetes tõstatatud küsimustes meetmete võtmiseks; märgib, et kuigi enamiku ametite asutamismäärustes nähakse välishindamine ette perioodiliselt (tavaliselt iga nelja kuni kuue aasta järel), ei sisalda viie detsentraliseeritud asutuse asutamismäärused sellist sätet ja EMA asutamismääruses nõutakse välishindamist üksnes iga kümne aasta järel; palub komisjonil ja asjaomastel asutustel selle küsimusega tegeleda ja teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni võetud meetmetest;

45.  väljendab heameelt kolme kolmepoolse asutuse – Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (Eurofound), Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) ja Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) – asutamismääruse muutmise üle;

46.  tuletab meelde, et iga-aastane arvamuste vahetus, mille käigus arutatakse vastutavas komisjonis asutuste iga-aastase tööprogrammi projekti ja mitmeaastast strateegiat, aitab tagada, et programmides ja strateegiates võetakse eelkõige Euroopa sotsiaalõiguste samba ja strateegia „Euroopa 2020“ kontekstis arvesse ajakohaseid poliitilisi prioriteete;

o

o o

47.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon asutustele, mille suhtes kohaldatakse eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

25.1.2019

ARVAMUS Esitaja: tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

Saaja: eelarvekontrollikomisjon

Euroopa Liidu ametite 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise ning tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta

(2018/2210(DEC))

Arvamuse koostaja: Marian Harkin

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  väljendab heameelt kolme kolmepoolse asutuse – Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (Eurofound), Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) ja Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) – asutamismääruse muutmise üle;

2.  võtab teadmiseks nelja tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kaasatusvaldkonnas tegutseva asutuse (Cedefop, Eurofound, EU-OSHA ja Euroopa Koolitusfond (ETF)) kohta tehtud välishindamise tulemused; tunnustab asutusi selle eest, et nad on need soovitused kaheksas ulatuslikus tegevussektoris tulemuslikult ellu viinud;

3.  rõhutab, kui tähtis on tagada asutusele oma ülesannete täitmiseks piisavalt töötajaid ja rahalisi vahendeid;

4.  tuletab meelde, et iga-aastane arvamuste vahetus, mille käigus vastutavas komisjonis arutatakse asutuste iga-aastase tööprogrammi projekti ja mitmeaastast strateegiat, aitab tagada, et programmides ja strateegiates võetakse eelkõige Euroopa sotsiaalõiguste samba ja strateegia „Euroopa 2020“ kontekstis arvesse ajakohaseid poliitilisi prioriteete;

5.  peab kiiduväärseks ja innustab asutuste koostööd nii ELi asutuste võrgustikus (edaspidi „võrgustik“) kui ka väljaspool seda, mis aitab luua koostoimet ning vahetada ideid ja parimaid tavasid, et saavutada tasakaalustatum juhtimine, suurem tõhusus, väiksemad kulud ja suurem nendevaheline sidusus;

6.  märgib, et enamik asutusi avaldab vabade ametikohtade teateid oma veebisaidil ja sotsiaalmeedias, jättes need aga sageli Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) veebisaidil avaldamata; ergutab asutusi avaldama vabade ametikohtade teateid EPSO veebisaidil, sest see suurendaks läbipaistvust ja nähtavust, pidades silmas kulutasuvust;

7.  tunneb heameelt asjaolu üle, et Euroopa Kontrollikoja soovituste kohaselt on maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta tehtud tähelepanekute arv vähenenud, mis näitab asutuste jätkuvat tööd õigusraamistiku, eelkõige finantsmääruse ja personalieeskirjade sätete järgimisel;

8.  nõuab tungivalt, et ametid muudaksid peaarvepidajad sõltumatuks mis tahes isikust, kes on (edasi) volitatud kiitma heaks kulukohustusi ja makseid, kuna peaarvepidaja ametiseisund ameti sees võib mõjutada tema sõltumatust;

9.  tunnustab edusamme, mida ametid on teinud, et ühtlustada juhtimis- ja raamatupidamissüsteemide infotehnoloogialahendusi; toetab kontrollikoja soovitust rakendada rohkem IT-lahendusi sellistes põhivaldkondades nagu personalihaldus ning hanke- ja lepinguhaldus, et vähendada sisekontrolliriske ja tugevdada IT-juhtimist; tuletab meelde, et asjade ja teenuste hankimiseks ühesuguste elektrooniliste vahendite (e-hanked) kasutamine oleks suur samm selle poole, et asutuste IT-raamistikku ühtlustada; innustab asutusi e-arvete ja e-hangete rakendusi veel rohkem kasutusele võtma.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

23.1.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

42

1

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Laura Agea, Guillaume Balas, David Casa, Ole Christensen, Martina Dlabajová, Lampros Fountoulis, Arne Gericke, Marian Harkin, Czesław Hoc, Agnes Jongerius, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Jean Lambert, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Javi López, Thomas Mann, Miroslavs Mitrofanovs, Elisabeth Morin-Chartier, Emilian Pavel, João Pimenta Lopes, Georgi Pirinski, Marek Plura, Dennis Radtke, Terry Reintke, Robert Rochefort, Claude Rolin, Romana Tomc, Yana Toom, Ulrike Trebesius, Marita Ulvskog, Jana Žitňanská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Georges Bach, Amjad Bashir, Lynn Boylan, Mircea Diaconu, Eduard Kukan, Christelle Lechevalier, Paloma López Bermejo, António Marinho e Pinto, Alex Mayer, Csaba Sógor, Flavio Zanonato

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Angélique Delahaye, Monika Smolková

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

42

+

ALDE

Mircea Diaconu, Martina Dlabajová, Marian Harkin, António Marinho e Pinto, Robert Rochefort, Yana Toom

ECR

Amjad Bashir, Arne Gericke, Czesław Hoc, Ulrike Trebesius, Jana Žitňanská

GUE/NGL

Lynn Boylan, Paloma López Bermejo, João Pimenta Lopes

PPE

Georges Bach, David Casa, Angélique Delahaye, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Eduard Kukan, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Marek Plura, Dennis Radtke, Claude Rolin, Csaba Sógor, Romana Tomc

S&D

Guillaume Balas, Ole Christensen, Agnes Jongerius, Javi López, Alex Mayer, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Monika Smolková, Marita Ulvskog, Flavio Zanonato

VERTS/ALE

Jean Lambert, Miroslavs Mitrofanovs, Terry Reintke

1

NI

Lampros Fountoulis

2

0

EFDD

Laura Agea

ENF

Christelle Lechevalier

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

17.1.2019

ARVAMUS Esitaja: kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

Saaja: eelarvekontrollikomisjon

Euroopa Liidu ametite 2017. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise ning tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta

(2018/2210(DEC))

Arvamuse koostaja: Romeo Franz

ETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tunneb heameelt kontrollikoja järelduste üle, et kõikide justiits- ja siseküsimuste valdkonna asutuste lõplik raamatupidamise aastaaruanne annab kõigis olulistes aspektides õiglase ülevaate asutuste finantsolukorrast 31. detsembri 2017. aasta seisuga ning ametite tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

2.  märgib siiski, et Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta esitas kontrollikoda vastupidise arvamuse, sest EASO finantseeskirju ning muid kohaldatavaid eeskirju ja sätteid oli oluliselt ja korduvalt rikutud; peamiselt puudutas see maksete aluseks olevaid avaliku hanke ja töölevõtmismenetlusi; peab kahetsusväärseks, et eeskirjavastastes maksetes tehtud vigade summa on kokku vähemalt 7,7 miljonit eurot, mis moodustab EASO 2017. aasta maksete kogusummast 10,3 % ja tähendab veamäära märkimisväärset suurenemist võrreldes 2016. aastaga; märgib, et personaliolukord halvenes EASO-s 2017. aastal järsult; peab kahetsusväärseks, et EASO-l ei olnud 2017. aastal haldussuutlikkust arvukate vabade ametikohtade täitmiseks, mis tähendab, et ta ei pruugi edaspidi jõuda oma tegevusega praeguses mahus jätkata; peab kiiduväärseks, et EASO on kindlalt otsustanud töökorralduses ja juhtimises valitsevad puudused kohe kõrvaldada; märgib, et 2018. aasta oktoobris keeldus parlament EASO 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisest;

3.  juhib tähelepanu, et kontrollikoja aruande kohaselt selgus ka 2017. aastal, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga (Frontex) koostööd tegevate riikide esitatud kulutõendid on sageli ebapiisavad; tunneb heameelt, et 2014. aastast saadik kordunud probleemi lahendamiseks otsustas Frontex võtta kulude hüvitamisel kasutusele lihtsustatud mudeli; võtab ühtlasi teadmiseks, et kontrollikoda täheldas aruandes, et Frontex tühistas varasematest aastatest üle kantud eelarveassigneeringuid, mis näitab, et liikmesriikide ja teiste koostööd tegevate riikide haldusasutused on Frontexi eelarvevajadusi neil aastatel selgelt üle hinnanud;

4.  võtab teadmiseks, et Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet (CEPOL) on ainus justiits- ja siseküsimuste valdkonna asutus, kes on delegeerinud oma raamatupidamisfunktsioonid lepingupõhiselt komisjoni peaarvepidajale; ergutab teisi asutusi tegema sedasama, kuna see suurendab raamatupidamisaruannete koostamise tulemuslikkust ja tagab nende usaldusväärsuse;

5.  rõhutab, et vajalike inimressursside puududes oli Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet (eu-LISA) sunnitud IT-projektide arendamiseks ja rakendamiseks kasutama allhankemudelit, mille raames teevad kolm töövõtjat ära umbes 90 % tööst, milleks on näiteks süsteemide operatiivjuhtimine; märgib, et kuigi IT-projektid on ameti juhtimise ja kontrolli all, võib mudel, mille raames nii suur osa selliste tundlike IT-süsteemide ajakohastamisest ja arendusest tellitakse töövõtjatelt, tekitada ohu, et amet tugineb liiga palju töövõtjatele ja sõltub neist liigselt; rõhutab, et kuna põhiülesandeid täitvates üksustes on töötajaid vähe, võib ameti talitluspidevus ohus olla; väljendab heameelt eu-LISA poolt sellega seoses seni võetud meetmete üle ja nõuab, et eu-LISA võtaks töökorralduses ja vajaduse korral ka tehnoloogias/põhitegevuses piisavaid pikaajalisi meetmed, millega seda ohtu pikas perspektiivis leevendada, et tagada ameti talitluspidevus ja Schengeni ala toimimine; nõuab, et eu-LISA hoolitseks selle eest, et töövõtjate suhtes ei oleks siduvad kolmandate riikide õigusaktid, mille tõttu võib neil olla võimatu täita eu-LISAga seotud konfidentsiaalsuskohustust;

6.  peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda leidis (lisaks EASO hangetele) ka eu-LISA, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) ja CEPOLi avalikes hangetes peamiselt teenustega seotud puudusi, mis seadsid ohtu kulutustele vastava tulu saamise; märgib, et sageli esines järgmisi puudusi: edukaks kuulutamise kriteeriumide hinna ja kvaliteedi aspektide vahel tasakaalu puudumine, raamlepingute mitteoptimaalne ülesehitus, selliste raamlepingute kasutamine, mis võimaldasid osta teenuseid, mille kirjeldused ja/või hind ei olnud piisavalt üksikasjalikult esitatud, ja vahendusteenuse põhjendamatu kasutamine; palub asutustel võtta parandusmeetmeid, et samad probleemid tulevikus ei korduks;

7.  peab kahetsusväärseks, et justiits- ja siseküsimuste valdkonna eri asutused avaldavad teated vabade ametikohtade kohta ainult omaenda veebisaidil ja vähestes keeltes; nõuab, et kõik justiits- ja siseküsimuste valdkonna asutused avaldaksid kõik oma teated vabade ametikohtade kohta süstemaatiliselt Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) veebisaidil ja kõikides liidu keeltes, et see oleks kõigi liidu kodanike jaoks selgem; tunnistab, et vabade ametikohtade teadete tõlkimisega kõigisse liidu ametlikesse keeltesse kaasnevad lisakulud, ning kutsub Euroopa Komisjoni üles kaaluma meetmeid, mille eesmärk on vähendada asutuste rahalist koormust vabade ametikohtade teadete tõlkimisel, sõlmides muu hulgas sihtotstarbelise raamlepingu Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskusega (CdT).

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

10.1.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

43

3

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Asim Ademov, Martina Anderson, Heinz K. Becker, Monika Beňová, Michał Boni, Caterina Chinnici, Rachida Dati, Frank Engel, Laura Ferrara, Romeo Franz, Kinga Gál, Ana Gomes, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Monika Hohlmeier, Sophia in ‘t Veld, Cécile Kashetu Kyenge, Monica Macovei, Roberta Metsola, Claude Moraes, Ivari Padar, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Csaba Sógor, Helga Stevens, Traian Ungureanu, Bodil Valero, Marie-Christine Vergiat, Udo Voigt, Josef Weidenholzer, Kristina Winberg, Tomáš Zdechovský, Auke Zijlstra

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Dennis de Jong, Anna Hedh, Lívia Járóka, Marek Jurek, Jean Lambert, Jeroen Lenaers, Andrejs Mamikins, Angelika Mlinar, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Christine Revault d’Allonnes Bonnefoy

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Norbert Erdős, Fernando Ruas, Adam Szejnfeld

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

43

+

ALDE

Nathalie Griesbeck, Sophia in 't Veld, Angelika Mlinar, Maite Pagazaurtundúa Ruiz

ECR

Marek Jurek, Monica Macovei, Helga Stevens

EFDD

Laura Ferrara

GUE/NGL

Martina Anderson, Dennis de Jong, Marie-Christine Vergiat

PPE

Asim Ademov, Heinz K. Becker, Michał Boni, Rachida Dati, Frank Engel, Norbert Erdős, Kinga Gál, Monika Hohlmeier, Lívia Járóka, Jeroen Lenaers, Roberta Metsola, Fernando Ruas, Csaba Sógor, Adam Szejnfeld, Traian Ungureanu, Tomáš Zdechovský

S&D

Monika Beňová, Caterina Chinnici, Ana Gomes, Sylvie Guillaume, Anna Hedh, Cécile Kashetu Kyenge, Andrejs Mamikins, Claude Moraes, Ivari Padar, Christine Revault d'Allonnes Bonnefoy, Birgit Sippel, Josef Weidenholzer

VERTS/ALE

Romeo Franz, Jean Lambert, Judith Sargentini, Bodil Valero

3

ECR

Kristina Winberg

ENF

Auke Zijlstra

NI

Udo Voigt

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

20.2.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

21

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Dennis de Jong, Tamás Deutsch, Martina Dlabajová, Ingeborg Gräßle, Jean-François Jalkh, Wolf Klinz, Monica Macovei, Georgi Pirinski, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt, Bart Staes, Marco Valli, Derek Vaughan, Tomáš Zdechovský, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Karin Kadenbach

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Petra Kammerevert

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

21

+

ALDE

Nedzhmi Ali, Martina Dlabajová, Wolf Klinz

ECR

Monica Macovei

EFDD

Marco Valli

ENF

Jean-François Jalkh

GUE/NGL

Dennis de Jong

PPE

Tamás Deutsch, Ingeborg Gräßle, Marian-Jean Marinescu, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt, Tomáš Zdechovský

S&D

Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Karin Kadenbach, Petra Kammerevert, Georgi Pirinski, Derek Vaughan

VERTS/ALE

Bart Staes

0

 

 

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

ELT C 434, 30.11.2018, lk.1.

(2)

ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(3)

ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.

(4)

ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

(5)

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex), Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet (eu-LISA), Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO), Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE), Euroopa Narkootikumide

ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA), Euroopa Politseikolledž (CEPOL), Euroopa Politseiamet (Europol), Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA), Euroopa Õigusalase Koostöö Üksus (Eurojust).

(6)

Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA), Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA).

(7)

J. Arthuis’ kiri A. Tajanile: viitenumber D(2018)30134.

(8)

Järgides terminoloogiat, mida komisjon kasutab detsentraliseeritud asutuste liigitamiseks ja mis kajastab nende arengu- ja kasvutaset liidu toetuste ja personali tasandil: „alustusetapp“, „uued ülesanded“ või „täielikult toimiv“.

(9)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid.

Viimane päevakajastamine: 19. märts 2019Õigusalane teave