Menetlus : 2019/0801(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0144/2019

Esitatud tekstid :

A8-0144/2019

Arutelud :

Hääletused :

PV 14/03/2019 - 11.11

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0213

RAPORT     
PDF 243kWORD 83k
1.3.2019
PE 636.090v02-00 A8-0144/2019

nõukogu soovituse kohta nimetada ametisse Euroopa Keskpanga juhatuse liige

(05940/2019 – C8-0050/2019 – 2019/0801(NLE))

Majandus- ja rahanduskomisjon

Raportöör: Roberto Gualtieri

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS
 1. LISA: PHILIP R. LANE’I ELULOOKIRJELDUS
 2. LISA PHILIP R. LANE’I VASTUSED KÜSIMUSTIKULE
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

nõukogu soovituse kohta nimetada ametisse Euroopa Keskpanga juhatuse liige

(05940/2019 – C8-0050/2019 – 2019/0801(NLE))

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu 11. veebruari 2019. aasta soovitust (05940/2019)(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 283 lõike 2 teist lõiku, mille alusel Euroopa Ülemkogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0050/2019),

–  võttes arvesse protokolli nr 4 Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta, eriti selle artiklit 11.2,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 122,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0144/2019),

A.  arvestades, et Euroopa Ülemkogu konsulteeris 14. veebruari 2019. aasta kirjas Euroopa Parlamendiga Philip R. Lane’i Euroopa Keskpanga juhatuse liikmeks nimetamise küsimuses ametiajaga kaheksa aastat alates 1. juunist 2019;

B.  arvestades, et majandus- ja rahanduskomisjon hindas esitatud kandidaadi kvalifikatsiooni, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 283 lõikes 2 esitatud tingimusi ja artiklis 130 sätestatud EKP täieliku sõltumatuse nõuet; arvestades, et hindamise käigus sai parlamendikomisjon kandidaadilt elulookirjelduse ning vastused talle saadetud kirjalikule küsimustikule;

C.  arvestades, et seejärel korraldas parlamendikomisjon 26. veebruaril 2019. aastal kandidaadi kuulamise, kus kandidaat esines avasõnavõtuga ja vastas seejärel parlamendikomisjoni liikmete küsimustele;

D.  arvestades, et hoolimata arvukatest taotlustest, mille Euroopa Parlament esitas nõukogule, et käsitleda uuesti soolise tasakaalu puudumist EKP juhatuses, peab Euroopa Parlament kahetsusega nentima, et Euroopa Ülemkogu ei ole seda taotlust tõsiselt võtnud, ja nõuab, et järgmisel ametisse nimetamisel võetaks seda taotlust arvesse; arvestades, et naised on pangandus- ja finantsteenuste valdkonna juhtivatel ametikohtadel jätkuvalt alaesindatud; arvestades, et kõik ELi ja liikmesriikide institutsioonid ja organid peaksid rakendama soolise tasakaalu tagamiseks konkreetseid meetmeid;

1.  toetab nõukogu soovitust nimetada Philip R. Lane Euroopa Keskpanga juhatuse liikmeks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Ülemkogule, nõukogule ja liikmesriikide valitsustele.

(1)

Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.


1. LISA: PHILIP R. LANE’I ELULOOKIRJELDUS

ELULOOKIRJELDUS: PHILIP RICHARD LANE, jaanuar 2019

Isikuandmed

Sünniaeg:    27. august 1969

Kodakondsus:   Iiri

Haridus

doktorikraad majandusteaduses, Harvardi ülikool, 1995

magistrikraad majandusteaduses, Harvardi ülikool, USA, 1993

bakalaureusekraad (Mod.) majandusteaduses magna cum laude ja kuldmedal, Trinity College, Dublin, 1991

Ametialane karjäär

Iiri keskpanga president, 2015–

Whatley poliitökonoomia õppetooli professor, Trinity College,

Dublin, 2012–2015

rahvusvahelise makroökonoomika professor, Trinity College,

Dublin, 2004–2012

majandusteaduste dotsent, Trinity College, Dublin,

2000–2004

majandusteaduste lektor, Trinity College, Dublin, 1997–2000

majandusteaduste ja rahvusvaheliste suhete dotsent,

Columbia Ülikool, 1995–1997

Valitud erialane tegevus

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB) tehnilise nõuandekomitee esimees,

2017–

ESRB turvaliste varade kõrgetasemelise töörühma esimees, 2016–2018

Iirimaa statistikaameti majandusstatistika analüüsirühma esimees,

2016

ESRB teadusliku nõuandekomitee esimees,

2015

Ühise ESRB ATC-ASC-FSC rakkerühma (makrotasandi usaldatavusjärelevalve küsimused

ja struktuurimuutused madala intressimäära keskkonnas) kaasesimees, 2015

Majanduspoliitika Uuringute Keskuse (CEPR) rahvusvahelise makromajanduse ja rahandusprogrammi direktor, 2015; CEPRi teadur, 2002–; CEPRi külalisteadur, 1997–2001

Irish Economics Association president, 2012–2014

Royal Irish Academy liige, 2007–

Committee on International Economic Policy and Reform (CIEPR) liige,

2012–2015

Bellagio rühma liige, 2010–2015

ESRI nõukogu liige, 2010–2016

The Irish Economy Blog, asutaja, 2008–

Slovakkia eelarvenõukogu akadeemilise nõuandekomisjoni liige, 2013–2015

riikliku statistikanõukogu liige, 2009–2013

EKP varinõukogu (Handelsblatt) liige, 2005–2007

Kiel Institute of World Economics välisteadur, 2005–

väliskontrollikomitee liige (Soome keskpank, 2004, Euroopa Keskpank,

2010/2011, Iirimaa keskpank 2011/2012, Iisraeli keskpank 2012)

akadeemiline konsultant (esmane tegevus):

Euroopa Keskpank (2006–2007, 2014–2016); Rahvusvaheliste Arvelduste Pank (2015); Portugali Pank (2015); Rahvusvaheline Valuutafond (2014); Maailmapank (2006–2007, 2011, 2014–2015); Singapuri rahandusamet (2013); Euroopa Komisjon (2012–2013); USA Föderaalreservi juhatus (Federal Reserve Board) (2013); Uus-Meremaa Riigikassa (2010–2011); Aasia Arengupank (2009–2011);

Iirimaa parlamendi (Oireachtas) rahanduse ja avalike teenuste ühiskomisjon (2010); OECD (2009–2010); SIEPS (2009–2010); NESC (2009); Economic and Social Research Institute (ESRI), Jaapan (2007–2009);

Rootsi keskpank (2005–2006); riiklik konkurentsivõime nõukogu hindade ja palkade konkurentsivõime valdkonnas (2004); Iirimaa peaministri (Taoiseach) büroo (2002)

ajutine õigusnõunik; esinemised erialakonverentsidel

Valitud autasud, auhinnad ja stipendiumid

Royal Irish Academy: kuldmedal sotsiaalteadustes, 2015

Bhagwati auhind (koos Gian Maria Milesi-Ferreottiga), 2010

EKP Lamfalussy stipendium, 2004–2005

Germán Bernáceri auhind rahandusökonoomikas, 2001

Barrlingtoni auhind, 1997–1998

NFS-spondeeritud Harvardi ja MIT teaduskoolituse rühm,

positiivse poliitökonoomia stipendium, 1994–1995

John F. Kennedy fondi stipendium, 1994

Harvardi kraadiõppe stipendium, 1991–1995

kuldmedal, Whateley ja Bastable’i auhinnad majanduses, Trinity

College, Dublin, 1991; esimese astme diplom ja parimad kraadieksamite tulemused majandusteaduses

sihtasutuse stipendium, Trinity College, Dublin, 1989; parimad stipendiumieksamite tulemused

Entrance Exhibition auhind, Trinity College, Dublin, 1987

Toetused: Irish Research Council, Institute for New Economic Thinking, Fondation Banque de France, NORFACE, Royal Irish Academy

Akadeemiline profiil

Peamised uurimisvaldkonnad: rahvusvaheline makromajandus; Euroopa rahandusökonoomika; rahanduse globaliseerumine; fiskaalpoliitika tsükliline toimimine, Iirimaa majandus

Avaldatud tööd järgmistes väljaannetes: Journal of the Statistical and Social Inquiry Society of Ireland, Journal of International Economics, Pacific Economic Review, Fiscal Studies, Scandinavian Journal of Economics, International Journal of Central Banking, National Institute Economic Review, World Economics, Economic and Social Review, Open Economies Review, Journal of International Money and Finance, New Zealand Economic Papers, European Economic Review, Moneda y Credito, World Economy, Journal of Economic Perspectives, International Finance, IMF Economic Review, Nordic Economic Policy Review, American Economic Review, Journal of Money, Credit and Banking, Journal of the Japanese and International Economies, Review of Economics and Statistics, Economic Policy, The Economic Journal, Journal of Public Economics, NEER Macroeconomics Annual, Oxford Economic Papers, Canadian Journal of Economics, Journal of Development Economics.


2. LISA PHILIP R. LANE’I VASTUSED KÜSIMUSTIKULE

A.  Isiklik ja erialane taust

1.  Palun tooge esile oma peamised erialased oskused monetaar-, finants- ja ettevõtlusvaldkonnas ning peamised Euroopa ja rahvusvahelised kogemused.

Ma olen olnud Iiri keskpanga president alates 2015. aasta lõpust. Lisaks oma rollile Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogus juhin ma ligikaudu 2000 inimesest koosnevat organisatsiooni, mis vastutab riigi keskpanga ülesannete eest ja on riigi pädev asutus krediidiasutuste, kindlustusandjate ja investeerimisühingute järelevalve teostamisel ning on samas ka väärtpaberituru reguleerija ja riigi finantsinspektsioon. Iiri keskpank on ka makrotasandi usaldatavusjärelevalvet teostav riiklik asutus, riiklik kriisilahendusasutus ja hoiuste tagamise riikliku süsteemi käitaja. See laiaulatuslik mandaat tähendab, et ma olen lisaks keskpangaga seotud kohustustele otseselt tegelenud mitmesuguste regulatiivküsimustega.

Aastatel 1995–2015 olin ma akadeemiline majandusteadlane, kes keskendus teadusuuringutele rahanduse globaliseerumise ja Euroopa rahalise integratsiooni valdkonnas. Minu uurimistöö empiiriline olemus ja poliitiline fookus on alates 1990. aastate keskpaigast loonud palju koostöö- ja suhtlusvõimalusi poliitiliste institutsioonidega, sealhulgas Euroopa Keskpanga, Euroopa Komisjoni, Rahvusvahelise Valuutafondi, OECD ja Rahvusvaheliste Arvelduste Pangaga (BIS). 2001. aastal oli mul au olla esimene Germán Bernáceri auhinna laureaat „silmapaistva panuse eest Euroopa rahandusökonoomikasse“.

Olen oma karjääri jooksul ulatuslikult käsitlenud rahaliidu makromajanduslikke finantsmõjusid. See hõlmab aastatel 1996–1998 avaldatud mitut artiklit, mis käsitlevad makromajanduslikke probleeme, millega Iirimaa rahaliidu raames silmitsi seisab; palju artikleid rahaliidu mõju kohta piiriüleste rahavoogude kasvule ja välisele tasakaalustamatusele ning kahte põhjalikku ülevaateartiklit (2006, 2012) euroala kohta Ameerika Majandusassotsiatsiooni juhtivale poliitikaajakirjale Journal of Economic Perspectives. 2006. aasta artiklis toodi välja finantsprobleeme hõlmavast perioodist tulenevad ohud euroala stabiilsusele ning sellise stsenaariumi korral vajalikud sekkumismeetmed.

2.  Kas Teil on ärilisi või rahalisi osalusi või muid sidemeid, mis võiksid olla vastuolus Teid ootavate kohustustega, ja kas on teisi asjakohaseid isiklikke või muid tegureid, mida parlament peab Teie ametissenimetamist kaaludes arvesse võtma?

Ei.

3.  Millised on Teie peamised eesmärgid, mida taotleksite oma Euroopa Keskpanga mandaadi jooksul?

Minu vankumatu veendumus on, et rahaliit võib luua tugeva aluse stabiilsusele ja heaolule kogu Euroopas. Oma mandaadi täitmisega on EKP-l keskne roll rahaliidu edu tagamisel. Juhatuse liikmena on minu peamine eesmärk tagada, et EKP täidab oma mandaati, nagu on sätestatud ELi aluslepingutes. Lisaks on äärmiselt oluline, et juhatuse liikmed looksid üldise usalduse EKP kui Euroopa avalikku huvi teeniva institutsiooni vastu. Institutsiooni siseselt peaksid juhatuse liikmed hoidma alal sellist organisatsioonikultuuri, mis soodustab tippsaavutusi ja pakub oma töötajatele täisväärtuslikku töökeskkonda.

B.  EKP rahapoliitika

4.  Milline peaks olema EKP rahapoliitika praegustes makromajanduslikes tingimustes? Milline on Teie arvates EKP tulemuslikkus oma peamise eesmärgi saavutamisel, milleks on hinnastabiilsuse säilitamine?

Praegustes makromajanduslikes tingimustes peaks EKP oma rahapoliitikat ellu viima kooskõlas oma peamise pädevusega säilitada euroala hindade stabiilsus, nagu on sätestatud aluslepingus. Tegevustasandil tähendab see keskpikas perspektiivis inflatsioonimäära hoidmist 2 % tasemest allpool, ent siiski selle lähedal. Selle ülesande täitmisega saab EKP võimaldada Euroopa elanikel teha majandus- ja finantsplaane stabiilses rahanduskeskkonnas, tagades samal ajal, et ettevõtted ja investorid saavad keskenduda peamiste äriprobleemide lahendamisele, suunamata vahendeid rahalise ebastabiilsuse ohjeldamiseks.

EKP täitis hinnastabiilsuse säilitamise pädevust kuni finantskriisini üldiselt edukalt, kasutades oma tavapäraseid rahapoliitika vahendeid. Pärast seda on nimetatud eesmärgi taotlemine nõudnud ebatraditsiooniliste meetmete võtmist. Minu hinnangul on praegune strateegia, mis hõlmab a) hoiuste negatiivset intressimäära (miinus 40 baaspunkti); b) varaostukava; c) eelkommunikatsiooni intressimäärade ja reinvesteeringute kohta ning d) selliseid toiminguid nagu sihtotstarbelised pikaajalised refinantseerimisoperatsioonid, olnud tulemuslik leebe rahapoliitika tagamisel, mida on vaja majanduse elavdamiseks, inflatsiooniootuste kinnistamiseks, deflatsiooniohu likvideerimiseks ja aja jooksul selle tagamiseks, et toimub inflatsiooni jätkusuutlik taastumine vastavalt EKP eesmärgile.

2015. aasta detsembri, 2016. aasta märtsi, 2016. aasta detsembri, 2017. aasta oktoobri ja 2018. aasta detsembri otsused meetmete rekalibreerimise kohta põhinesid saadud majandus- ja finantsandmete (nii euroala kui ka laiema maailmamajanduse kohta) analüüsimisel ning erinevate võimalike rahapoliitika vahendite tõhususe ja piirangute hindamisel. Selline kvantitatiivse analüüsi kombinatsioon ja erinevate poliitikavalikute hindamiseks vajalike majandusmudelite kasutamine on võimaldanud nõukogul teha otsuseid täpselt ja andmepõhiselt, nii et see on hästi arusaadav ka turuosaliste jaoks. EKP peaks rahapoliitikat sel viisil ellu viima ka edaspidi.

5.  Kuidas vastaksite kriitikale madalate intressimäärade ja selle mõju kohta? Kuidas Teie arvates saavutada tasakaal EKP intressimäärade poliitika soovimatu mõju ja kavandatud keskpika perioodi inflatsioonimäärale lähenemise vahel?

EKP püüab säilitada hindade stabiilsust keskpikas perspektiivis. Keskpika perioodi hinnastabiilsus on omakorda tugeva majandusliku suutlikkuse alus, sest see vähendab ettevõtete ja kodumajapidamiste ebakindlust.

Praegune poliitikapakett on proportsionaalne vastus esinenud kriisijärgsetele tingimustele, mille puhul tekkis deflatsioonisurve ning kriisi ulatus oli juba põhjustanud madalad intressimäärad. Kindlasti on oluline jälgida soodsate rahapoliitiliste tingimuste võimalikku kõrvalmõju seoses finantsstabiilsuse riskidega. Peale selle on kõnealuste riskide ohjeldamiseks olemas makrotasandi usaldatavuspoliitika vahendid.

Mis puudutab mõju sissetuleku ja jõukuse jaotumisele, siis on leebe rahapoliitika positiivne panus töötuse vähendamisse (ja palkade kasvu) väga märgatav. Lisaks, kui leebe rahapoliitikaga tõusevad vara hinnad, siis rahapoliitika karmistamise ajal toimub tasakaalustumine, nii et on oluline eristada ajutist ja püsivat jaotuse muutust.

6.  Mida arvate euroala rahandustingimuste ja krediidile juurdepääsu heterogeensusest ja selle mõjust EKP ühtsele rahapoliitikale?

Alates 2014. aastast on laenude intressimäärad kodumajapidamiste ja finantssektoriväliste ettevõtete jaoks märkimisväärselt langenud. Laenude intressimäärade heterogeensus riigiti on oluliselt vähenenud. Laenuvõtmise tingimused jätkuvalt paranevad – uuring, mis käsitleb rahastamise kättesaadavust ettevõtetele, näitab, et VKEde juurdepääs välistele rahastamisallikatele on järjest parem ning sealhulgas on suurenenud pankade valmidus anda laenu(1).

Need soodsamad rahastamistingimused on omakorda toetanud laenumahu kasvu taastumist alates 2014. aastast, mis on viimasel ajal jätkunud. Laenumahu kasv finantssektoriväliste ettevõtete (4 % aastas 2018. aasta detsembri seisuga) ja kodumajapidamiste puhul (3,3 % aastas 2018. aasta detsembri seisuga) kajastab rahapoliitika meetmete ülekandumist(2). Nõudlus ettevõtete ja kodumajapidamiste laenude järele suurenes ka 2018. aasta neljandas kvartalis ning see toetab jätkuvalt laenumahu kasvu taastumist(3). Selle kasvu põhjuseks olid peamiselt intressimäärade üldine madal tase, varud ja käibekapital, ühinemised ja omandamised, eluasemeturu soodsad väljavaated ja tarbijate usaldus.

Üldiselt on viimaste aastate tagasihoidlik kasv laenude rahastamisel, kindel majanduskasv ning varadega seotud taastumisprotsess, mida on toetanud ka leebe rahapoliitika, soodustanud ettevõtlussektori vajalikku finantsvõimenduse vähendamist euroala tasandil. 2018. aastal finantssektoriväliste ettevõtete finantsvõimenduse vähendamise protsess aga seiskus, mida näitab finantssektoriväliste ettevõtete finantsvõimenduse väike kasv, ning suur võlakoormus mõjutab sektorit jätkuvalt(4).

Üldisemal tasandil on oluline tunnistada, et ühine rahapoliitika ei taga ühesuguseid laenutingimusi kogu euroalal. Laenutingimused sõltuvad ka kohalikest riskipreemiatest, konkurentsisurve tasemest riigisiseses finantssüsteemis ja institutsioonilistest teguritest, nagu õigussüsteemi suutlikkus tegeleda probleemsete laenudega.

7.  Majandus- ja rahaliidu tuumiku ja äärealade majandusliku suutlikkuse erinevused on viimase kümne aasta jooksul suurenenud. Kui vaadata tulevikku, siis mitu ELi liikmesriiki teevad ettevalmistusi euroalaga ühinemiseks. Kuidas kavatsete vältida seda, et järgmise kümne aasta jooksul ei suurene euroala liikmesriikide vahelised erinevused veelgi, võttes arvesse, et mitu kandidaatriiki on nõrgema majandusega? Milline on euroala laienemise eelistatud majanduslik stsenaarium?

Konkreetset majanduslikku stsenaariumi euroala laienemise puhuks ei ole. Kõik ELi liikmesriigid, kellel puudub loobumisvõimalus, peaksid varem või hiljem euro kasutusele võtma. Selle toimumisaeg sõltub kahest tegurist: esiteks riiklikest euro kasutuselevõtu strateegiatest ja teiseks euro kasutuselevõtu valmisolekust vastavalt ELi aluslepingutes sätestatud lähenemiskriteeriumide alusel tehtud hindamisele.

EKP ja Euroopa Komisjon hindavad korrapäraselt iga euroalasse mittekuuluva liikmesriigi edusamme euro kasutuselevõtuks vajalike aluslepingupõhiste kriteeriumide täitmisel, nagu on välja toodud lähenemisaruannetes. Ühe kriteeriumi kohaselt peab liikmesriik osalema vahetuskursimehhanismis (ERM II) vähemalt kahe aasta jooksul, devalveerimata oma vääringut euro suhtes. Praegu ollakse ühel meelel selles, et iga taotluse esitanud liikmesriigi puhul tuleks osalemise üle otsustada kolme teguri põhjal: esiteks euroala kriisist saadud õppetundide nõuetekohane arvessevõtmine; teiseks piisava tähelepanu pööramine asjaolule, et euro kasutuselevõtt tähendab nüüd ka ühinemist pangandusliiduga, ning kolmandaks kõikide selliste riigipõhiste poliitikameetmete rakendamine, mis võimaldavad ERM II-s ja hiljem euroalal tõrgeteta osaleda.

Lisaks on oluline tunnistada, et euro käibeloleku esimese kümne aasta jooksul kogetud tõusu ja languse tsüklitest on palju õpitud. Eelkõige on oluline, et riikide eelarve- ja makrotasandi usaldatavuspoliitika hõlmaks lahknevusi eri riikide finantstsüklites.

8.  Milline peaks Teie arvates olema EKP rahapoliitika normaliseerimise järjestus/ajastus, võttes arvesse ka rahvusvahelist konteksti? Millist mõju avaldab Teie hinnangul turgudele varaostukava reinvesteerimisstrateegia? Kuidas mõjutab see rahaliste vahendite komplekti, kui üldised tingimused halvenevad?

Seoses edasiste rahapoliitiliste sammudega on meie eelkommunikatsioon nii baasintressimäärade kui ka reinvesteerimise kohta väga selge. Meie poliitika on andmepõhine ja sõltub inflatsiooniväljavaatest. Seetõttu on poliitika leebem niivõrd, kuivõrd see on vajalik, et tagada keskpikas perspektiivis inflatsiooni püsiv lähenemine tasemele, mis jääb alla 2 %, kuid on siiski selle lähedal. Meie hinnangus poliitiliste vahendite tõhususe ja mõju kohta võetakse arvesse nii riiklikke kui ka rahvusvahelisi majandus- ja finantsandmeid.

Märkimisväärse osa varade reinvesteerimine tõhustab olulise rahapoliitilise toetuse andmise jätkamist läbi meie eelkommunikatsiooni intressimäärade kohta. Me jätkame oma reinvesteerimise poliitikat nii kaua, kui on vaja, et tagada inflatsiooni edasine jätkusuutlik lähenemine meie eesmärgi suunas.

Meie rahapoliitika vahendite puhul on küllaldaselt võimalusi, et anda vajaduse korral piisav rahanduslik tõuge.

9.  Kuidas tagate varaostukava rakendamise läbipaistvuse? Kas nõustute, et varaga tagatud väärtpaberite ostukava (ABSPP) ja tagatud võlakirjade kolmas ostukava (CBPP3) võiksid olla läbipaistvamad?

Rahapoliitika vahendite või nende rakendamise strateegia väljatöötamisel tuleb alati tasakaalustada tõhusus ja läbipaistvus. ABSPP ja CBPP3 puhul on EKP juba väga läbipaistev ja avaldab märkimisväärse hulga teavet, sealhulgas igakuised eurosüsteemi osalused, netoostud ning esmas- ja järelturul tehtud ostude vahe.

Erinevate programmide raames hoitavate väärtpaberite kohta üksikasjalike andmete avaldamisel tuleb arvesse võtta negatiivseid tagajärgi, mis kahjustavad programmide tõhusust. Mõne varaostukava puhul saab neid eeldatavasti vältida. Seetõttu on ettevõtlussektori varaostukava ja avaliku sektori varaostukava puhul läbipaistvus praegu väga suur, võttes arvesse ka seda, et kõnealuste programmide raames ostetud väärtpabereid saab kasutada väärtpaberite laenuks andmise eesmärgil. Muude programmide puhul võib lisateabe avaldamine kaasa tuua selle, et turuosalised teevad eurosüsteemi osaluste kohta järeldusi, mille tulemusena võivad osalised selle teabe põhjal oma käitumist kohandada. Lisaks tuleb arvesse võtta seda, et täiendavate andmete avaldamine võib moonutada konkurentsi ja kahjustada turu terviklikkust.

10.  Millised tingimused tuleb täita, et intressimäärade tõus ei kahjustaks riike ega turge? Mil määral kuulub see EKP pädevusse ning milline on Teie arvates liikmesriikide ja turuosaliste vastutus?

Me eeldame jätkuvalt, et EKP intressimäärad jäävad praegusele tasemele vähemalt 2019. aasta suveni ning igal juhul nii kaua, kui on vaja, et tagada keskpikas perspektiivis inflatsiooni püsiv lähenemine tasemele, mis jääb alla 2 %, kuid on siiski selle lähedal. On tõsi, et kesisema välisnõudluse ning mõnede riigi- ja sektoripõhiste tegurite tõttu on saabunud teave olnud endiselt oodatust nõrgem. Kuid meie rahapoliitiline kurss on jätkuvalt asjakohane kahel põhjusel. Esiteks, endiselt toetavad jätkuvat majanduskasvu väga soodsad rahastamistingimused, tööturu soodne dünaamika ja palgakasv, mistõttu me usume, et inflatsioon jätkab lähenemist meie eesmärgile. Teiseks on meie rahapoliitika endiselt väga soodne tänu meie eelkommunikatsioonile baasintressimäärade ja reinvesteeringute kohta.

Seoses tingimustega, mis tuleb täita, on meie lähenemisviis kahetine. Kasutame tähtajapõhist komponenti („suveni“) ja meil on ka olukorrast sõltuv element („nii kaua, kui on vaja, et tagada inflatsiooni püsiv lähenemine“).

Turuosaliste rolli seisukohast näeb meie intressimäärade eelkommunikatsiooni olukorrapõhine suund ette, et turud analüüsivad majandust ja kohandavad oma baasintressimäära ootusi sellele vastavalt. Intressimäära ootuste selline kohandamine viib turu intressimäärad kooskõlla sellega, kuidas turg tõlgendab meie reageeringu funktsiooni. Olukorral põhinev komponent tagab ka selle, et nõrgenevaid väljavaateid kajastavad toetavamad forvardintressimäärad ja seetõttu lihtsamad rahastamistingimused. Meie eelkommunikatsiooni intressimäärade kohta tõhustab veelgi omandatud varade märkimisväärse osa reinvesteerimine, kuna me oleme sidunud kavandatud reinvesteerimise perspektiivi intressimäära tõstmise ajastusega. See tugevdab meie intressimäära suuniste mõju finantstingimustele, kuna turuootused reinvesteerimise perspektiivi suhtes muutuvad vastavalt intressimäära tõstmise ootustele.

Liikmesriikidel on selged kohustused muu hulgas seoses riikliku eelarvepoliitikaga, mille usaldusväärne juhtimine võib olla oluliseks stabiliseerivaks teguriks majanduslanguse korral, samuti seoses nende pühendumisega eurole ning majandus- ja rahaliidu väljakujundamisele, mis tagab usalduse vääringu vastu ja muudab euroala tervikuna vapustustele vastupidavamaks.

11.  Kuidas saab EKP Teie arvamusel panustada majanduskasvu ja täieliku tööhõive saavutamisse, täites samal ajal igakülgselt oma põhieesmärki säilitada hinnastabiilsus? Millised rahapoliitika lisameetmed suurendaksid Teie arvates rahapoliitika positiivset mõju reaalmajandusele? Milline roll on rahapoliitika jaoks liikmesriikide struktuurireformidel ja vastupidi?

Eurosüsteemi ja ühtse rahapoliitika peamine eesmärk on hinnastabiilsuse säilitamine, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikes 1. Rahapoliitika võib lühemas perspektiivis reaalmajandust mõjutada. Kuigi halvasti elluviidud rahapoliitika võib kahjustada pikaajalisi tulemusi ülemäärase volatiilsuse tekitamisega, sõltub pikaajaline elatustase lõppkokkuvõttes mitterahalistest teguritest, nagu tootlikkusest.

Seda arvesse võttes on meie ülesanne tagada hindade stabiilsus keskpikas perspektiivis, mille pikkus sõltub vapustustest, mis võivad aja jooksul majandust tabada. Kui vapustus tabab kogunõudlust, nii et negatiivse šoki tõttu tekib majanduslangus ja ka inflatsioonieesmärk jääb saavutamata, on perspektiiv lühem ning meie strateegia suunab meid jõulisemale rahapoliitilisele reageeringule. Sellisel juhul aitab hindade stabiilsuse taastamine kaotada ka SKP lõhe. Kui vapustus tabab pakkumist – näiteks energiahinnašokk, mille tõttu inflatsioon ületab eesmärgi ja toodang väheneb – toimub tasalülitus inflatsiooni ja majanduskasvu vahel. Sellisel juhul on poliitika seisukohast asjakohane keskpikk perspektiiv pikem ja meie strateegia nõuab kannatlikkust. See tähendab, et me võtame arvesse nii majanduskasvu kui ka töötust oma rahapoliitiliste meetmete kohandamisel vastavalt majanduse muutuvale olukorrale, kuigi meie peamine eesmärk on väljendatud ainult hinnastabiilsusena.

Euroala majanduse pikaajalise kasvupotentsiaali ja pikaajalise tulumäära kindlaksmääramise seisukohast on oluline poliitika, mis hoogustab innovatsiooni ja investeeringuid ning suurendab majanduslikku vastupanuvõimet ja taastuvust ja majanduse kasvupotentsiaali. Seega on majanduse kasvupotentsiaali ja asjakohaste keskpika perspektiivi intressimäärade vahel selge seos.

Teisest küljest vähendab hindade stabiilsuse edukas tagamine keskpikas perspektiivis ebakindlust ning võimaldab ettevõtetel ja kodumajapidamistel teha pikaajalisi investeeringuid, mis on vajalikud kasvupotentsiaali maksimeerimiseks, mida toetavad vastavad kasvusuunitlusega poliitikaraamistikud.

12.  Mida arvate ettevõtlussektori varaostukavaga seotud riskidest? Kas prognoosite moonutavat mõju ühtse turu konkurentsile? Kuidas saaks Teie arvamusel minimeerida ettevõtlussektori varaostukava võimalikku moonutavat mõju?

Ettevõtlussektori varaostukava on tugevdanud eurosüsteemi rahapoliitikameetmete ülekandumist reaalmajandusse, aidates kaasa euroala ettevõtete rahastamistingimuste leevenemisele, sealhulgas ettevõtete võlakirjade hinnavahe vähenemine, paranenud pakkumistingimused ettevõtete võlakirjade esmasturul ning asendusmehhanismi abil pankade suurenenud laenuandmine finantssektorivälistele vastaspooltele, sealhulgas VKEdele, kellel puudub juurdepääs võlakirjadel põhinevale rahastamisele.

Pidades silmas eesmärki säilitada hinnastabiilsus, on EKP-l volitus tegutseda kooskõlas vabal konkurentsil põhineva avatud turumajanduse põhimõttega, soodustades ressursside efektiivset jaotumist. Sellest tulenevalt on EKP eesmärgiks varaostukava turuneutraalne rakendamine ja seetõttu tehakse ettevõtlussektori varaostukavaga seotud ostud kooskõlas võrdlusalusega, mis kajastab proportsionaalselt kõlblike võlakirjade turuväärtust.

Ettevõtete võlakirjaturu erasektori käes olevate võlakirjade hulk püsib suhteliselt suur, mis leevendab muret seoses programmi negatiivse mõjuga turu toimimisele. Turu tõhusa toimimise jätkumine kajastub ka selles, et hinnavahe muutused traditsiooniliselt seotud turgudel on portfelli tasakaalustamiskanali tõttu valdavalt ühtsed. Turudünaamika jätkuvalt hoolikas jälgimine peaks tagama selle, et võimalikku moonutavat mõju saab vähendada miinimumini.

13.  Kas Teie arvates peaks see hõlmama Pariisi kokkulepet ja kestliku arengu eesmärke ning millised tingimused tuleks täita, et tagada kooskõla EKP volituste ja riskijuhtimisraamistikuga? Mida peaks EKP tegema, et viia oma varad kooskõlla ÜRO kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kliimakokkuleppega?

On oluline, et kõik institutsioonid – nii avaliku kui ka erasektori omad – tunnistaksid täielikult kliimamuutustest tingitud probleeme ning tegutseksid oma pädevuste ja volituste piires, et toetada kliimamuutuste vastu võitlemise poliitikat. Ilma et see piiraks EKP hinnastabiilsuse säilitamisega seotud volitusi, võib kaaluda muid liidu eesmärke, sealhulgas keskkonnakaitset.

EKP rahapoliitika juhindub peamiselt hinnastabiilsuse põhimõttest. Varaostukava rakendamisel juhindutakse turuneutraalsuse põhimõttest ning selle puhul ei diskrimineerita positiivselt ega negatiivselt keskkonna- ega ühegi muu kriteeriumi alusel. Varaostukava kõlblikkuskriteeriumid on teadlikult üldiselt määratletud, et pakkuda suurt hulka ostetavaid väärtpabereid, et tagada programmi suurim võimalik mõjusus ja vältida konkreetsete turusegmentide moonutamist. Hoolimata EKP rahapoliitikas selgesõnalise keskkonnaalase eesmärgi puudumisest on EKP-l märkimisväärne hulk rohelisi võlakirju nii avaliku sektori kui ka ettevõtlussektori varaostukava raames.

Lisaks on keskkonnakaitsega seotud aspekte võimalik arvesse võtta rahapoliitika portfellist väljaspool.

On hea näha, et EKP ühines eelmisel aastal finantssüsteemi keskkonnasäästlikumaks muutmise võrgustikuga. Arvan, et eriti oluline on, et keskpangad ja järelevalveasutused töötaksid välja ühised järelevalve- ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve tavad, et käsitleda kliimaga seotud ja keskkonnariske. Sellega seoses on oluline töötada välja kestlike varade ühine taksonoomia. Euroopa Komisjoni hiljutine algatus selles valdkonnas on seega tervitatav, nagu ka ettepanekud jätkusuutlikkusega seotud avalikustamise parandamiseks, mis peaksid aitama keskkonnariske paremini hinnata.

14.  Pidasite hiljuti kliimamuutuste ja Iirimaa finantssüsteemi teemalise loengu, milles märkisite, et keskpankadel on juhtroll selle tagamisel, et kliimamuutused oleksid kogu finantssüsteemi strateegiline prioriteet. Kuidas tagaksite Teie selle, et EKP täidab oma juhtrolli üldiselt ja kuidas kavatseksite leevendada oma loengus kirjeldatud kliimaga seotud riske ennekõike EKP bilansis?

Keskpankadel ja reguleerivatel asutustel üldisemalt on finantsriskide kindlakstegemisel juhtroll. See hõlmab ka kliimamuutustest tulenevate riskide tuvastamist ja selge raamistiku loomist rahavoogude ümbersuunamise toetamiseks ja selliste riskide vähendamiseks. Selge poliitikaraamistik on väga vajalik eeltingimus selleks, et rahastada majanduse keskkonnasäästlikumaks muutmist ning laiendada keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimisega seotud kriteeriumide kasutamist nii erasektori kui ka avaliku sektori asutuste poolt.

Keskpangad saavad pakkuda kliimamuutuste valdkonna nende mõõtmete hoolikat analüüsi ja uuringuid. Keskpankade volitused hõlmavad selgelt sellist rolli, arvestades, et kliimamuutused võivad avaldada mõju rahapoliitika elluviimisele, mõjutades majandusšokkide sagedust ja levikut ning omades potentsiaalselt mõju keskpika perioodi inflatsiooniootustele: 1) sagedasemad kliimaga seotud šokid võivad üha rohkem hägustada keskpika perioodi inflatsioonisurve analüüsi: 2) suurem hulk suuri šokke võivad kaasa tuua selle, et intressimäärad langevad tulevikus veelgi sagedamini äärmuslikult madalale, ning 3) ebakindlus vähese CO2-heitega majandusele ülemineku kiiruse ja ulatuse suhtes võib mõjutada keskpika perioodi inflatsiooniootusi. EKP rahapoliitika juhindub peamiselt hinnastabiilsuse põhimõttest. Rahapoliitika väliste meetmete portfellide puhul tuleks kaaluda keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimisega seotud standardite lisamist.

15.  Kuidas hindate ettevõtlussektori varaostukava osakaalu praegust suurenemist esmasturul ja avaliku sektori varaostukava osakaalu samaaegset vähenemist järelturul?

Varaostukava lõpp ei tähenda, et võime toetamise lõpetada: meie eelkommunikatsioon EKP baasintressimäärade kohta, mida toetab märkimisväärse hulga omandatud varade reinvesteerimine, tagab jätkuvalt vajaliku rahapoliitilise toe, et tagada inflatsiooni püsimine meie eesmärgi lähedal. 2018. aasta juunis toimunud koosolekul algatasime EKP poliitikavahendite rotatsiooni varaostukavalt rahapoliitika tavapärasemate vahendite suunas, milleks on intressimäärasid käsitlev poliitika ja eelkommunikatsioon nende tõenäolise arengu kohta tulevikus. Rotatsiooniga rõhutatakse, et EKP baasintressimäärad ja nendega seotud eelkommunikatsioon nende tõenäolise arengu kohta tulevikus on peamine vahend rahapoliitilise seisundi kohandamiseks.

Seda toetab meie eelkommunikatsioon reinvesteerimise kohta, mille kaudu me oleme sidunud reinvesteerimise perspektiivi intressimäära tõstmise ajaga. Selline seotud kommunikatsioon tugevdab meie intressimäära suuniste mõju finantstingimustele, kuna turuootused reinvesteerimise perspektiivi suhtes muutuvad vastavalt intressimäära tõstmise ootustele. Ettevõtete võlakirjaturu erasektori käes olevate võlakirjade hulk püsib suhteliselt suur, mis leevendab muret seoses programmi negatiivse mõjuga turu toimimisele.

16.  Mida arvate erakorralise likviidsusabi rakendamisest? Mida võiks erakorralise likviidsusabi andmise üle otsustamisel paremini teha?

Praegu lasub vastutus erakorralise likviidsusabi andmise, sealhulgas selle andmisega kaasnevate kulude ja riskide eest riiklikul tasandil ja asjaomastel riikide keskpankadel, kajastades vastavaid riigisiseseid õigusakte. EKP roll EKPSi põhikirja artikli 14.4 alusel on seega piiratud selle tagamisega, et erakorralise likviidsusabi andmine ei ole vastuolus EKPSi ülesannete ja eesmärkidega. Tulevikku vaadates peaks erakorralise likviidsusabi andmise suhtes otsuste tegemine arenema kooskõlas täieliku pangandusliidu loomisel tehtavate edusammudega.

17.  Kas peaksime muretsema TARGETi praeguse tasakaalustamatuse taseme pärast?

Arvukatest tehnilistest analüüsidest ilmneb, et TARGETi praegune tasakaalustamatuse tase peegeldab peamiselt varaostukavade mehhanisme. Rahapoliitika detsentraliseeritud rakendamine tähendab, et varaostukavadega seotud oste ja reinvesteeringuid teevad kõikide riikide keskpangad (RKPd). Need ostud tehakse üha sagedamini väljaspool RKP riiki asuvatelt vastaspooltelt. Kui keskpankade maksed ostetud väärtpaberite eest arveldatakse piiriüleselt, võib see mõjutada TARGET2 saldosid. Kuna netovaraostud möödunud aastal lõppesid, on vähem tõenäoline, et TARGET2 saldod kasvu oluliselt jätkaksid, kuigi need võivad mõneks ajaks kõrgeks jääda, arvestades asjaolu, et me jätkame aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete reinvesteerimist. Süsteemisisesed saldod on igale detsentraliseeritud rahaliidule omane nähtus. Kokkuvõttes ei näita see finantsturgude pingete suurenemist, killustatuse ega maksebilansiga seotud jätkusuutmatute arengute kasvu.

18.  Millised on valuutastabiilsuse riskid seoses selliste virtuaalvääringute loomisega nagu Bitcoin? Millist rolli peaks EKP Teie arvamusel täitma virtuaalvääringute valdkonnas?

Ma jagan valitsevat konsensust, et erasektori virtuaalvääringute jaoks on vaid väga piiratud roll. Krüptovarad laiemalt ei kujuta endast praegu olulist riski ELi finantssüsteemile ega valuutastabiilsusele. Krüptovarade pidev järelevalve on siiski vajalik selleks, et hinnata riske, mida need võivad finantsstabiilsusele kujutada, ning mis tahes võimalikku kahjulikku mõju euro kasutamisele, rahapoliitika elluviimisele ning turutaristute ja maksete turvalisusele ja tõhususele.

Tehnoloogiauuendustel on potentsiaal suurendada finantsturgude tõhusust. Võrdsete tingimuste säilitamise korral saavad nii finantstehnoloogia ettevõtted kui ka pangad saada kasu tehnoloogilise innovatsiooni võimalustest. Sellega seoses peame olema valvsad ka ühtlustamise vajaduse osas, et vältida killustumist finantstehnoloogia reguleerimist puudutavate erinevate õigusraamistike vastuvõtmise tõttu. Mis puutub EKP rolli, siis krüptovaradel on potentsiaal puudutada paljusid EKP töö aspekte, seetõttu on arengute tähelepanelik jälgimine õigustatud, et pidada asjaomaste arengutega sammu ning analüüsida võimalikku mõju rahapoliitikale ja riske, mida need võivad kaasa tuua turutaristute ja maksete sujuvale toimimisele, samuti finantssüsteemi stabiilsusele.

19.  Kuidas hindate maksesüsteemide ja rahapoliitika vastastikust toimet? Milline peaks olema EKP kui emiteeriva keskpanga roll kesksete vastaspoolte järelevalves? Milliseid õiguslikke sätteid peaks EKPSi ja EKP põhikirja artikli 22 muudatus selles osas sisaldama?

Keskne kliirimine pakub olulisi eeliseid finantsturgude stabiilsuse parandamisel. Samal ajal tähendab kesksete vastaspoolte keskne roll seda, et regulatiivne järelevalve on väga oluline, sealhulgas keskpankade oluline roll. Euroopa turu infrastruktuuri määruse ja põhikirja kavandatav läbivaatamine on täielikult kooskõlas eesmärgiga tugevdada ELi keskpankade rolli ja anda neile asjakohased vahendid, et jälgida ja käsitleda riske, mis on seotud nende rahapoliitikat puudutavate volituste täitmisega. Samuti on oluline, et keskpankadel oleksid minimaalsed kaitsemeetmed nende kesksete vastaspoolte suhtes, kellele neil võib olla vaja teatavates olukordades likviidsust pakkuda.

Kui liidu seadusandja selle vastu võtab, võimaldaks EKPSi/EKP põhikirja artikli 22 kavandatav muudatus EKP-l täita oma rolli, tegeledes riskidega, mida kesksed vastaspooled võivad põhjustada EKP rahapoliitikaga seotud ülesannetele. Sellega säilitatakse samuti EKP sõltumatus ja ulatuslik kaalutlusõigus oma rahapoliitika ulatuse kindlaksmääramisel. Nii nagu EKP mis tahes ülesannete puhul, kohaldataks kesksete vastaspoolte suhtes võetavatele meetmetele täielikku kohtulikku kontrolli ning EKP peab tegutsema proportsionaalselt ja vastavalt talle aluslepingutega antud pädevuste ulatusele.

20.  Kuidas ohustab Brexit finantsstabiilsust?

Brexiti kokkuleppeta stsenaariumiga kaasnevate järskude riskide käsitlemiseks on palju ära tehtud. See on hõlmanud reguleerivate asutuste poolset survet tagada, et äriühingud on võtnud vajalikud õiguslikud meetmed tagamaks, et ELi tarbijaid saab pärast Brexitit teenindada. See hõlmas ka mitmesuguseid meetmeid Euroopa Komisjoni poolt, pidades silmas Ühendkuningriigis asuva turutaristu ajutise tunnustamise tähtsust nendel juhtudel, kui lühiajalises perspektiivis ei ole võimalik ELi alternatiividele üle minna.

Seetõttu on minu arvates Brexiti makromajandusliku mõjuga kaasnevad peamised riskid seotud selle mõjuga Ühendkuningriigi äritsüklile, Inglise naela vahetuskursile euro suhtes, Ühendkuningriigi varade hindadele ja kaasnevale mõjule nende ELi piirkondade jaoks, mis on Ühendkuningriigi majandusega kõige rohkem seotud. Kuigi mõju võib olla oluline kohalikul tasandil, on Brexiti makromajanduslik mõju 27 ELi liikmesriigi tasandil tõenäoliselt piiratud, võttes arvesse Ühendkuningriigi väiksust võrreldes 27 ELi liikmesriigiga.

21.  Millisena näete EKP rolli majanduskasvu võimaliku aeglustumise kontekstis järgmiste kvartalite jooksul?

Kesisema välisnõudluse ning mõnede riigi- ja sektoripõhiste tegurite tõttu on saabunud teave olnud endiselt oodatust nõrgem. EKP nõukogu kõige värskemas hinnangus märgiti, et oluline rahapoliitika stiimul on jätkuvalt tähtis selleks, et toetada euroala hinnasurve edasist kujunemist ja koguinflatsiooniga arengut keskpikas perspektiivis. Selle tagab meie eelkommunikatsioon EKP baasintressimäärade kohta, mida toetab märkimisväärse hulga omandatud varade reinvesteerimine. EKP nõukogu märkis ka, et ta on valmis vajaduse korral kõiki oma vahendeid kohandama, tagamaks, et inflatsioon jätkaks püsivalt liikumist EKP nõukogu seatud inflatsioonieesmärgi suunas. Täielik vastus majanduslangusele peaks hõlmama ka asjakohast reageerimist eelarvepoliitika ja muude stimuleerivate poliitikameetmete näol.

22.  Kas leiate, et EKP-l hakkavad abinõud otsa lõppema, kui tuleks järjekordne oluline majanduslangus? Kas EKP võiks kavandada uusi ebatraditsioonilisi rahapoliitika vahendeid?

Nagu meie poliitikateemalistes teatistes alati selgelt esile tuuakse, saab EKP nõukogu reageerida olulisele langusele meetmepaketiga, kuhu kuuluvad mitmesugused poliitilised vahendid. Nii nagu praegune strateegia saab tuge poliitikameetmete paketi praeguste eri elementide vastastikusest täiendavusest, võib asjakohane lahendus olulise languse korral tugineda mitmesugustele võimalustele.

23.  Kuidas võiks täiustada majanduse juhtimise raamistikku ja eelkõige selle rakendamist? Mida oleks vaja majandus- ja rahaliidu süvendamiseks? Kas arvate, et investeeringute, struktuurireformide ja riigi rahanduse nn positiivne kolmnurk peaks hõlmama ka edasisi samme liikmesriikide erinevate maksusüsteemide põhjustatud tasakaalustamatuse vähendamiseks?

Viimastel aastatel on majandus- ja rahaliidu juhtimise raamistik arenenud mitmel tasandil. Ühel tasandil on märkimisväärselt suurenenud jagatud suveräänsus ühtse järelevalvemehhanismi, Ühtse Kriisilahendusnõukogu ja Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) loomise ja arendamise kaudu. Tasakaal ühenduse meetodi ja valitsustevaheliste lähenemisviiside vahel ühiste institutsioonide juhtimisel peaks arenema kooskõlas liikmesriikide rahalise asümmeetria vähenemise ja vastastikuse usalduse taastumisega.

Majandus- ja rahaliidu süvendamise seisukohast saab pangandusliidu väljakujundamise lõpuleviimisega palju ära teha, et parandada rahaliidu vastupanuvõimet, ja veelgi saab parandada selle toimimist kapitaliturgude liidu kaudu. Samuti on selge, et kui vajalik poliitiline konsensus selle legitiimsuse tagamiseks saavutatakse, oleksid fiskaalriskide jagamise mehhanismid abiks ka vastupanuvõime parandamisel, eriti suurte šokkide suhtes. Selliste fiskaalriskide jagamise süsteemide kujundamiseks on palju võimalusi, pidades silmas mõju riikide maksu- ja sotsiaalkindlustussüsteemidele.

Maksupoliitika ning selle majandus- ja rahaliidu jaoks asjakohasuse seisukohast tuleb maksupoliitika detsentraliseerimisel alati teha kompromisse. See kehtib nii föderaalsüsteemides piirkondlikul tasandil kui ka riiklikul tasandil, nii Euroopa Liidus kui ka maailma tasandil. Kuigi need pinged on olemas töötajate ning kaupade ja teenuste maksustamisel, on kõige teravam arutelu seotud ülemaailmsete ettevõtete maksustamisega, eriti arvestades immateriaalse (ja liikuva) kapitali ning digiteerimise kaksiktähtsust, mis on toonud kaasa staarettevõtete turuosa suurenemise. See nähtus puudutab eri valuutapiirkondi ja selle lahendamise eest vastutavad poliitilised juhid, mitte keskpanga ametnikud.

24.  Kuidas suhtute käimasolevasse arutelusse euroala valitsemissektori ja erasektori võla püsivalt kõrge taseme kohta?

Oluline on omada terviklikku vaadet sektorite bilansile. Näiteks on suure võlakoormusega riigi ja suure netovõlausaldaja positsiooni kombinatsioon (nt Jaapan) riskiprofiili seisukohast selgelt erinev olukorrast, mis hõlmab kahte võlakoormat, st kus nii riik kui ka rahvas on netovõlgnikud.

Samuti on oluline teadvustada võlatasemete ja majanduskasvu näitajate vastastikust sõltuvust. Ühest küljest võib avaliku või erasektori finantsvõimenduse liiga kiire vähendamine olla liialt kulukas, arvestades selle negatiivset mõju makromajanduslikele näitajatele. Samas tähendavad ka suure võlaga kaasneda võivad aja lõikes ja riigiti varieeruvad riskipreemiad seda, et eelkõige soodsatel aegadel on oluline vähendada ülemäärast võlakoormust jätkusuutlikul alusel. Kokkuvõttes nõuab see võlatasemete ja toodangu ühise dünaamika nüansirikast analüüsi, et tagada finantsvõimenduse vähendamise optimaalse kiiruse saavutamine.

25.  Mida te arvate kriitikast selle kohta, et EKP tagatiste raamistik ei ole piisavalt astmeline ja sõltub liigselt välistest reitinguagentuuridest? Kas arvate, et EL peaks looma teatavate varade hindamiseks oma avaliku reitinguagentuuri?

Eurosüsteemil on seadusjärgne kohustus tagada, et tema tegevus on tagatud piisava tagatisega. Seepärast on oluline kehtestada usaldusväärne riskikontrolli kord, et leevendada tema tegevusega seotud finantsriske. Sellega seoses tuleks märkida, et eurosüsteem ei toetu ainult reitinguagentuuridele, et hinnata tagatisi, mida ta oma krediiditehingutes aktsepteerib, vaid tugineb neljale erinevale allikale: krediidikvaliteeti hindavad asutused; riikide keskpankade majasisesed krediidihindamissüsteemid; vastaspoolte sisereitingute süsteemid ja kolmandate isikute reitinguvahendid.

Olenemata reitinguagentuuri identiteedist, on tsüklilisus krediidiriski hinnangute vältimatu omadus: ebasoodne makromajanduslik keskkond toob kaasa halvenenud reitingu väljavaate. Üksikute reitinguagentuuride poolse idiosünkraatilise hindamise riski leevendab reitinguagentuuride kogumis esinev mitmekesisus ja seda tuleks korrapäraselt jälgida. Kokkuvõttes on EKP tagatiste kõlblikkuseeskirjad piisavalt üldised, et võimaldada mitmesuguste erinevate varade esitamist koos asjakohaste erinevustega väärtuskärbetes.

26.  Kas Teie arvates tuleks ja saaks Kreeka riigivõlakirjad reinvesteerimisetapis avaliku sektori ja ettevõtlussektori varaostukavadesse lisada?

Kreeka riigivõlakirju ei saa praegu osta, sest Kreeka ei täida minimaalseid krediiditingimusi ja ka kohandamisprogramm on lõppenud. Kui Kreeka riigivõlakirjad peaksid muutuma eurosüsteemi reinvesteeringute tegemise ajal aktsepteeritavaks, võib Kreeka valitsuse võlakirjade kontrollitud mahus omandamist kaaluda.

27.  Kuidas hindate USA dollari ja euro vahetuskursi hiljutisi muutusi?

Euro kurss on USA dollari suhtes 2018. aasta esimesest kvartalist saadik langenud ning see on osaliselt tingitud USA makromajandusliku keskkonna paranemisest ja ka USA Föderaalreservi poliitika karmistumisest. Samas on euro kurss püsinud samal ajavahemikul ülejäänud oluliste kaubanduspartnerite vääringute suhtes stabiilsena. See näitab, et euro nominaalse tegeliku vahetuskursi langus on olnud palju tagasihoidlikum. Üldiselt tähendab see seda, et euro vahetuskursi muutumine alates 2018. aasta märtsist on tingitud peamiselt USAs toimunud muutustest.

28.  Kuidas hindate G20 saavutusi? Mida arvate tähtsaimate keskpankade tegevuse praegusest kooskõlastatusest?

G20 on mitmepoolse dialoogi ja koostööl põhinevate lahenduste otsimise seisukohast oluline foorum. Tärkava turumajandusega riikide üha kasvav osatähtsus maailmamajanduses muudab veelgi vajalikumaks sellise tugeva institutsioonilise raamistiku olemasolu, mis toob kokku nii peamiste arenenud riikide kui ka tärkava turumajandusega riikide valitsused. See, kuidas G20 on finantsstabiilsuse nõukogu tegevust suunanud, on aidanud tagada finantsvaldkonna reguleerimise ühise, maailmas laialt tunnustatud käsituse. Aastatel 2009–2010 leidis tõestust, et G20 võib olla tõsise ülemaailmse šoki korral ka oluline foorum, kus kavandada ühiseid meetmeid.

Peamised keskpangad hoiavad raamistike kaudu, nagu BIS, G20, G7, IMF ja OECD, tihedaid mitme- ja kahepoolseid suhteid. Maailma majandus- ja finantssüsteemide üha suurem lõimumine tähendab, et kõik keskpangad peavad arvestama riiklike ja rahvusvaheliste poliitikameetmete kehtestamise või nende vältimise ülekanduva mõjuga, aga samas peab igaüks suutma ka oma ülesandeid täita. Teemakirjanduse põhjal võiks üldiselt arvata, et sõltumatute poliitiliste otsuste tegemine tugevate mitmepoolsete suhete raamistikus on tõhus lähenemisviis.

29.  Kas EKP peaks võtma konkreetseid meetmeid euro tähtsuse suurendamiseks rahvusvahelise vääringuna?

Rahvusvahelises plaanis suurendab euro tähtsust euroala kindel majanduspoliitika ning sügavam ja terviklikum majandus- ja rahaliit, sealhulgas pangandusliidu väljakujundamine ja kapitaliturgude liidu edendamine. Selles mõttes aitab euroala vastupanuvõime suurendamine majandus- ja rahaliidu struktuuri väljakujundamise eesmärgil ka eurot atraktiivsemaks muuta. Positiivselt võivad mõjuda ka eurosüsteemi algatused turu infrastruktuuri ja maksete küsimuses, mis aitavad suurendada euroala tõhusust ja finantsturgude integratsiooni. Madala riskiastmega ning eurodes vääringustatud vara pakkumise suurendamine on oluline, et ülemaailmsed investorid hakkaksid pidama eurot turvaliseks vääringuks.

30.  Kui tõenäoline on, et Jaapani jeen või Šveitsi frank kukutavad euro tähtsuselt teise rahvusvahelise vääringu positsioonilt?

Pikas perspektiivis võib ette kujutada küll mitmepooluselist rahvusvahelist finantssüsteemi, kus ei domineeri ükski vääring. Kuna graviteerumine iseloomustab nii kaubandust kui ka finantsvaradega kauplemist, on tõenäoline, et üks või mitu Aasia vääringut haarab piirkondlikul ja üleilmsel tasandil suurema piiriülese rolli. See sõltub nende riikide finantssüsteemide arendamisel tehtavatest edusammudest, finantskontode täielikust liberaliseerimisest ja siseriikliku orientatsiooniga rahapoliitika olemasolust.

31.  Millised peamised ohud ja võimalused eurot ees ootavad?

Kriisijärgsed institutsioonilised reformid on euroala vastupanuvõimet suurendanud. Selle sidusust suurendaks aga veelgi edusammude tegemine pangandusliidu, kapitaliturgude liidu ja suurema riskijagamise küsimuses (koos riikide poliitika tugevdamisega). Seepärast on poliitikakujundajatel praegu – eriti väljaspool kriisikeskkonda – võimalus teha nii riiklikul tasandil kui ka kogu euroala ulatuses institutsioonilisi edusamme. Peamiseks riskiteguriks on aga selliste alternatiivsete poliitikalahenduste kasutamine, mis suurendavad ebakindlust ja seavad kahtluse alla kollektiivse pühendumise euroala vastupanuvõimele.

32.  Kas EKP peaks muretsema võimaliku valuutasõja pärast USAga? Kas EKP peaks kaaluma selgema kommunikatsioonipoliitika kasutamist euro vahetuskursi poliitika küsimuses?

Euroala ja Ameerika Ühendriigid on suured valuutapiirkonnad, mis saavad kasutada siseriikliku orientatsiooniga rahandusstrateegiaid, sest nende majandusruumis ja finantssüsteemis domineerib vastavalt siis kas euro või dollar. Kuigi vahetuskurss võib olla rahapoliitika oluline ülekandemehhanism, ei ole ei EKP-l ega ka USA Föderaalreservil vaja hinnastabiilsuse tagamiseks vahetuskursse suunata. Vahetuskursi suur ja järsk muutus võib siiski häiriv olla, mistõttu jätavad suured keskpangad endale võimaluse atüüpilistel juhtudel valuutaturgudele sekkuda.

33.  Kas EKP peaks Teie arvates ostma rohkem EIP võlakirju, et aidata kooskõlas EKP esmaste ja teiseste eesmärkidega rahastada Euroopa investeeringuid?

Riigiüleste emitentide võlakirjad (sh EIP võlakirjad) on eurodes vääringustatud võlakirjade turu oluline komponent ning eurosüsteemile kuulub neid avaliku sektori varaostukava raames märkimisväärsel hulgal. Samal ajal on riigiüleste emitentide võlakirjade universum liiga väike, et need saaksid olla eurosüsteemi turutehingute esmane eesmärk ja aidata saavutada programmi rahapoliitilised eesmärgid.

Tasub ka meelde tuletada, et eurosüsteem ei tohi vastavalt aluslepingu artiklile 123 EIP emiteeritud võlakirju esmasturult osta. Seega saab neid osta ainult järelturult ning seejuures tuleb järgida teatavaid kriteeriume, sh emissiooni ja emitendiga seotud piiranguid.

34.  Kas uutele liikmesriikidele tuleks enne euroalaga liitumist seada lisatingimused, näiteks ühinemine pangandusliiduga (ühtse järelevalvemehhanismi kaudu), rahapesuga seotud ohtude tõhus haldamine, suhteliselt stabiilse kinnisvaraturu tõestatud olemasolu või korruptsiooni tõhus kontrolli all hoidmine?

On väga tähtis, et iga riik, kes tahab eurot kasutusele võtta, teeks seda nõuetekohases järjestuses ja viisil ning ette nähtud ajakava kohaselt. See hõlmab ka probleemideta osalemist vahetuskursimehhanismis vähemalt kahe aasta jooksul.

Pärast pangandusliidu loomist tähendab euro kasutuselevõtt aga niikuinii automaatselt pangandusliiduga ühinemist. Sellepärast peaksid euroalaga ühineda soovivad liikmesriigid olema valmis osalema ka ühtses järelevalvemehhanismis ja ühtses kriisilahenduskorras. Liikmesriigid peavad tegema tihedat koostööd ka Euroopa Keskpangaga ning selle protsessi osana peab EKP pangandusjärelevalve saama põhjalikult hinnata riikide panku.

35.  USA Föderaalreserv ja Kanada Keskpank on hiljuti teada andnud, et vaatavad läbi oma rahapoliitika raamistiku. Kas Euroopa Keskpank peaks tegema sama, pidades silmas, et euro kasutuselevõtust on möödas 20 aastat?

Rahapoliitika raamistiku korrapärane läbivaatamine on hea mõte, seda tõendavad ka toodud näited. Olen kindel, et Euroopa Keskpanga nõukogu arutab seda küsimust sobival hetkel.

36.  Milliseks kujuneb tulevikus sularahatehingute osatähtsus võrreldes mittesularahaliste tehingutega?

Mittesularahalistel tehingutel on selged eelised. Samas on endiselt lahendamata mõned probleemid (näiteks anonüümsuse ja jälgitavuse vahelise tasakaalu leidmine), mis ei lase meil veel täielikult sularahalistest tehingutest loobuda. Keskpangad on võimelised kohanema digiteerimise eri astmetega ning jälgivad neid suundumusi hoolikalt kogu maailmas.

37.  Mida arvate teatavate suure nimiväärtusega pangatähtedega seotud probleemidest?

Ma osalesin 2016. aasta mais Euroopas kasutatavate pangatähtede nimiväärtuselise struktuuri läbivaatamisel ja toetasin Euroopa Keskpanga nõukogu poolt selles küsimuses tehtud otsust. Nimelt otsustas Euroopa Keskpanga nõukogu lõpetada 500-eurose rahatähe tootmise põhjusel, et see võib soodustada ebaseaduslikku tegevust. 500-eurone rahatäht jääb siiski seaduslikuks maksevahendiks ning seda saab ka edaspidi kõikides RKPdes alati vahetada ja see säilitab oma väärtuse.

C.  Finantsstabiilsus ja -järelevalve

38.  Kuidas vähendada viivislaenude suurt mahtu ja riske viivislaenude voogudes, pidades silmas, et kriisist saadik on neid mõlemaid palju? Kuidas hindate väikeste ja keskmise suurusega krediidiasutuste bilansis esinevate viivislaenude probleemi? Milliseid meetmeid peaks EKP / ühtne järelevalvemehhanism võtma, et tagada, et halbade laenudega tegelemiseks on piisavalt ette valmistatud kõik euroala pangad, mitte ainult kõige suuremad?

On ilmselge, et viivislaenude probleem on vaja otsusekindlalt lahendada. Kui viivislaenudega ei tegeleta, suurendavad need majanduslanguse ajal pangandussüsteemi ebakindlust, mistõttu tuleb probleemiga majanduse headel aegadel kindlasti tegeleda. EKP pangandusjärelevalve algatused on hakanud aga tulemusi andma. Viivislaenude osakaal on olulistes asutustes märkimisväärselt vähenenud – kui 2015. aasta alguses oli neid 7,5%, siis 2018. aasta kolmandas kvartalis juba ainult 4,2%.(5) 2017. aasta märtsis avaldatud EKP pangandusjärelevalve suunistes öeldakse, et pangad peaksid viivislaenudega tegelemiseks vastu võtma viivislaenude strateegiad. Suunised kehtivad kõikidele euroala olulistele asutustele ning neid täiendati 2018. aasta märtsis avaldatud lisaga. ELi õigusakt, mille alusel käsitletakse viivislaene 1. samba raames, on samuti vajalik element, mis aitab kehtestada minimaalsed ühised reeglid ja tugevdada edaspidi ELi pankade viivislaenude käsitust.

Kuigi väiksemad pangad ei saa kasutada suurte pankade käsutuses olevaid vahendeid (nt müüa viivislaenude portfelle pangandussektorivälistele investoritele), on finantsstabiilsuse seisukohast kõige olulisem viivislaenude koondmaht, mistõttu peaksid selle probleemi lahendamiseks meetmeid võtma ka väiksemate pankade riiklikud järelevalveasutused.

39.  Kuidas hindate 2. ja 3. tasandi vara suurt mahtu paljude pankade bilansis? Kas kehtivas järelevalveraamistikus võetakse seda vara piisavalt arvesse?

Ühtne järelevalvemehhanism on hinnanud pankade hindamistavade usaldusväärsust, et suurendada teadlikkust nii riskidest kui ka targa hindamise ja riskide eri järelevalvevahendite abil ohjamise käsitustest. Ühtne järelevalvemehhanism on kasutanud kõiki oma järelevalvevahendeid, et tagada pankade hindamistavade usaldusväärsus, ning selleks on alates ühtse järelevalvemehhanismi väljatöötamisest eraldatud arvestatavalt ressursse. Näiteks viidi 2014. aasta põhjaliku hindamise raames läbi varade kvaliteedi läbivaatamine. Ühtse järelevalvemehhanismi keeruliste varade väärtuse hindamise riski käsitus põhineb tõhusamal jälgimisel, tuvastatud probleemide põhjalikumal käsitlemisel ja kohapealsetel kontrollidel. Kohapealsete kontrollide käigus hinnatakse hindamisraamistiku usaldusväärsust ja tõhusust ning õiglase väärtuse saamiseks kasutatavate hinnakujundusmudelite kontrolli. Eriti pannakse rõhku positsioonide korrektsele määramisele õiglase väärtuse hierarhias (st korrektsele klassifitseerimisele) ja muu hulgas testitakse konkreetseid tehinguid. Lõpetuseks tuleks samuti märkida, et viimastel aastatel on õiglase väärtusega vara ja kohustuste (1, 2 ja 3 kombinatsioon) suhteline tähtsus ühtsesse järelevalvemehhanismi kuuluvates pankades tunduvalt vähenenud.

40.  Mida arvate varipanganduse üksuste reguleerimisest? Kas ühtne järelevalvemehhanism peaks teostama ka varipanganduse järelevalvet? Millised õiguslikud ja järelevalvega seotud lüngad vajavad lähiajal tegelemist? Kuidas peaks ühtne järelevalvemehhanism suhestuma finantstehnoloogiaga?

Muudele finantsasutustele kui pankadele kehtivat ELi õigus- ja järelevalveraamistikku on arvestatavalt tugevdatud. Eriti on ohtude piiramisel seoses muude finantsasutustega kui pangad oluline kriisijärgne väärtpaberistamise, rahaturufondide ja investeerimisfondide õigusraamistik. Samal ajal on muude finantsasutuste kui pankade osatähtsus finantsvahenduses kasvanud nii Euroopas kui ka kogu maailmas ja see võib mõjutada nii finantsstabiilsust kui ka reaalmajanduse rahastamist. Näiteks on investeerimisfondide sektor euroalas viimase kümne aasta jooksul kiirelt kasvanud ja selle koguvara on kasvanud 4,5 triljonilt eurolt 2008. aasta lõpus 12,2 triljoni euroni 2018. aasta lõpus.(6) ELi võlakirjafondid on intensiivistanud likviidsuse ümberkujundamist, võttes suuremaid krediidi- ja intressiriske. Muude finantsasutuste kui pankade pakutava finantsvahendusega seotud uute ja tekkivate riskidega tegelemiseks tuleb seda sektorit hoolikalt jälgida ning investeerimisfondide – ja pangavälise rahastamise jaoks üldisemalt – tuleb välja töötada konkreetsed makrotasandi usaldatavusriskidega seotud meetmed. Suurte, keerukate ja omavahel seotud investeerimisühingute puhul, kes tegelevad pankadega samalaadse tegevusega ja võivad põhjustada süsteemseid riske, tuleks tagada selline reguleerimine ja järelevalve, mis on kooskõlas süsteemse pangandusega tegelevate asutuste omaga. Näiteks oleks mõistlik, et ühtne järelevalvemehhanism teostab järelevalvet ka suurte maakleri- ja vahendusteenuseid pakkuvate firmade üle, võttes arvesse, et maakler-diilerite tegevus on pangandussüsteemiga tihedalt seotud.

Finantstehnoloogiaettevõtjate ja muude finantsvahendajate kui pankade pakutav konkurents võib ohustada pankade teenimisvõimet, kuid pakub samas ka sissetuleku mitmekesistamise ja kulude vähendamise võimalusi. Peaks olema selge, et järelevalveasutused (sh ühtne järelevalvemehhanism) peaksid olema traditsiooniliste ettevõtete ja finantstehnoloogia ettevõtete suhtes neutraalsed ning mõlema rühma suhtes peaksid kehtima samaväärsed regulatiivsed ootused.

41.  Millised võimalikud meetmed aitavad välja kujundada pangandusliidu, mis hõlmab Euroopa hoiuste tagamise skeemi ja eelarvepõhist kaitsekorda, sealhulgas pangandusliidu kehtivate õigusaktide vajalikku rakendamist ja käimasolevat tööd riskide jagamise ja vähendamise valdkonnas?

Ühtse kriisilahendusfondi ühist kaitsekorda käsitlev kokkulepe on oluline, et saavutada täielikum pangandusliit. Samal ajal saab täieliku pangandusliidu maksimaalset potentsiaali ära kasutama hakata ainult siis, kui kõik pühenduvad ühiselt veelgi rohkem finantsstabiilsusele ja ühtsele hoiuste tagamise skeemile. Selline suur riskide jagamine käib loomulikult käsikäes asümmeetriliste riskide vähenemisega kõikides riikides. Lisaks pangandussektori usaldusväärsuse täiendava suurendamise meetmetele takistab täieliku pangandusliidu väljakujundamist see, et riiklikud pangandussüsteemid on riikidest suurel määral sõltuvad. Üks viis sellest potentsiaalsest allakäiguspiraalist välja pääseda on vähendada pankadele kuuluvates riigivõlakirjade portfellides keskendumist kodumaisele turule. Selleks on mitmeid viise, sh innovaatilisi, näiteks riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberite kasutuselevõtu soodustamine.

42.  Kuidas võivad finantsvõimendusega laenud finantsstabiilsust ohustada?

Keskpangad ja finantssektorit reguleerivad asutused jälgivad finantsvõimendusega laenude turgude kasvu viimastel aastatel väga hoolikalt. Kuigi selle krediidikategooriaga on seotud ilmselged probleemid, ei tohi ka unustada, et see turg on siiski suhteliselt piiratud ulatusega ja riskid jagunevad eri liiki lõppinvestorite vahel.

43.  Milliseid väljakutseid tekitaks Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) Euroopa Valuutafondiks (EMF) muutmine EKP jaoks?

Kokkulepe tugevdada Euroopa stabiilsusmehhanismi ja näha sellele ette mehhanismi ülesannete täitmiseks vajalikud rahalised vahendid on väga positiivne. Edasiseks kerkib aga esile kaks prioriteeti. Esiteks on oluline, et kokkuleppes austataks ELi aluslepingute ja teiseste õigusaktidega (sh ühtse järelevalvemehhanismi määrusega) eri institutsioonidele antud ülesandeid. Teiseks on Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu läbivaatamine hea võimalus tugevdada ka ESMi juhtimisraamistikku. Näiteks on Rahvusvahelise Valuutafondi töötajate sõltumatuse selge struktuur Euroopa stabiilsusmehhanismi jaoks hea eeskuju. EKP hiljutises selleteemalises arvamuses selgitatakse neid üksikasju põhjalikumalt.(7)

44.  Kuidas hindate EKP osalemist finantsabiprogrammides? Milliseks kujuneb Teie arvates edaspidi EKP võimalik osalemine finantsabiprogrammides ja programmijärgses järelevalves?

EKP osales liikmesriikide taotluste alusel kohandamisprogrammides, et toetada komisjoni ekspertiisi. EKP osalemise eesmärk peaks selgelt olema finantsstabiilsus ja finantssektori probleemide lahendamine, samuti eelarvepoliitika makromajanduslik mõõde. Mandaadi mõttes ei tohiks EKP tegeleda mikromajanduslike küsimustega, nagu eelarvepunktid, sotsiaalkaitsesüsteemide ülesehitus, erastamisprogrammid ning töö- ja tooteturgude struktuurireformid.

45.  Mida arvate vajadusest tagada rahapoliitika ja pangandusjärelevalve range lahusus ning millised reformid Teie arvates sellist lahusust edendaksid ja soodustaksid?

Mina pooldan lahususe põhimõtet ning see on osutunud ühtse järelevalvemehhanismi toimimise seisukohast kasulikuks. Samas on selge, et järelevalve teostajate ja keskpangandusametnike kuulumine samasse organisatsiooni on kõigile vastastikku kasulik. Ühest küljest peaks EKP keskpangandustöötajate makromajanduslik ekspertiis abistama järelevalve teostajaid krediidiriskide hindamisel, teisest küljest peaks aga agregeeritud pangaandmete analüüs aitama rahapoliitikat suunavatel ametnikel finantspoliitika ülekandemehhanismi paremini mõista.

46.  Kuidas saaksid ühtne järelevalvemehhanism ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu oma koostööd parandada?

Vastavalt vastastikuse mõistmise memorandumile paraneb EKP ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu koostöö pidevalt ning teavet vahetatakse ka edaspidi nii korrapäraselt kui ka vastavalt vajadusele. See kehtib nii igapäevase tegevuse kui ka kriisijuhtimise kohta (nt otsused maksejõuetute või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävate krediidiasutuste või investeerimisühingute kohta). Minu teada teevad juhatused aktiivselt koostööd ja tihe koostöö on olemas ka tehnilisel tasandil. Kuna nii ühtne järelevalvemehhanism kui ka Ühtne Kriisilahendusnõukogu on institutsionaalselt välja kujunemas, siis olen kindel, et koostöö muutub veel tugevamaks.

47.  Mida arvate praegusest institutsioonilisest korraldusest, kus Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB) tegutseb EKP all, pidades silmas nõukogu konkreetseid tulemusi makrotasandi usaldatavusjärelevalves?

Makrotasandi usaldatavuspoliitika ja rahapoliitika täiendavad üksteist. Tänu makrotasandi usaldatavuspoliitikale, mis leevendab finantsstabiilsust ohustavaid riske nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil, on rahapoliitikas võimalik täielikult keskenduda selle eesmärgile, milleks on hinnastabiilsuse säilitamine. ESRB ja EKP otsustuskord ja -organid (esimese puhul haldusnõukogu ja teise puhul nõukogu) on ELi õiguse kohaselt üksteisest selgelt eraldatud. Ma ei näe ESRB finantsstabiilsuse hindamise kohustuse ja EKP rahapoliitiliste ülesannete vahel olulist huvide konflikti. Peale selle oleks ESRB sekretariaadi ja EKP koostöö keelamine EKP personali asjatundlikkust arvestades ebamõistlik ja kulukas.

48.  Mida arvate pangandussektori struktuurireformist seoses pankadega, mis on pankrotti minemiseks liiga suured või üksteisega liialt seotud, hoiupankadega, ELi pangandussektori kasumlikkust puudutava üldise küsimusega ning pangandussektori edasisest ülesehitusest, mida on vaja reaalmajanduse ja pikaajalise rahastamise vajaduste täitmiseks?

Euroala pangad seisavad silmitsi eri probleemidega, mis tulenevad sellest, et turud, kus nad tegutsevad, on tsüklilised ja struktuursed. Kuigi mõned pankade kasumlikkust ohustavad tsüklilisusega seotud probleemid on vähenenud, on veel palju suuri struktuurseid probleeme, mis kasumiväljavaateid kahandavad. Ei ole üht kõigile sobivat struktuurset muudatust, mille euroala pangad peavad tegema, et pangandussüsteem saaks täita reaalmajanduse vajadusi. Optimaalne strateegia sõltub paljudest teguritest, sealhulgas kulude kokkuhoiu võimalustest, nagu turustuskanalite ühtlustamine, kulude vähendamine ja IT-süsteemide täiustamine ning meetmed, mille eesmärk on suurendada tasudest laekuvat tulu. Paljusid pankade ärimudeleid tuleb põhjalikult muuta, et luua kriisijärgses keskkonnas kasumi teenimiseks jätkusuutlik viis. Teatavates euroala pangandusvaldkondades vähendavad mingil määral kasumlikkust liigne suutlikkus ja riigiti killustatus. Pangandussektori konsolideerimise olulised elemendid arenevas pangandusliidus on euroalal toimuvate ühinemiste ja omandamiste kaudu piiriülene teenuste osutamine ning personali arvu vähendamine.

49.  Mida saaks pangandusliit rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemiseks paremini teha? Milline roll peaks selles olema EKP-l / ühtsel järelevalvemehhanismil?

Osalemine rahapesus või terrorismi rahastamises võib olla panga ja tegelikult isegi selle elujõulisuse jaoks väga ohtlik. Seetõttu suhtub EKP oma järelevalvefunktsioonide täitmisel väga tõsiselt sellesse, kuidas rahapesuga seotud riskid usaldatavusele mõjuvad. EKP ei vastuta aga selliste õigusaktide täitmise tagamise eest, mis käsitlevad finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist. See on rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega tegelevate riiklike asutuste ülesanne. Nende küsimustega saaks tõhusamalt tegeleda, kui selle kohta, millised on järelevalve all olevate üksuste riskid ja kuidas nad on rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse nõudeid rikkunud, saaks teavet kiiresti ja usaldusväärselt.

50.  Malta Pilatus Bankiga seotud hiljutise juhtumi puhul tekkisid EKP-l õiguslikud takistused, kui EKP soovis laenuandja litsentsi tühistada, kuna selle esimees vahistati märtsis USAs väidetava rahapesu ja pangapettuse eest. Viivituse põhjuseks olid väidetavalt ebaselged eeskirjad ja riiklike järelevalveasutuste ülemäärane kaalutlusõigus. Kui hästi suudab EKP selle praegusi usaldatavusjärelevalve volitusi arvestades Teie hinnangul tulevikus rahapesu tõkestada ja sellistes olukordades tõhusalt tegutseda?

EKP sõltub täielikult teabest, mille on esitanud rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega tegelevad riiklikud asutused (otse või kaudselt riiklike usaldatavusnõuete täitmise järelevalve tegijate kaudu). EKP ning rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega tegelevate riiklike asutuste kokkuleppe eesmärk on hõlbustada ja tõhustada osalevate asutuste vahel rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega seotud teabe vahetamist. Eelkõige on kokkuleppes üksikasjalikult kirjeldatud, kuidas teavet nõuda ja esitada (taotluse korral ja omal algatusel) ning ette nähtud kontaktpunktid, mille puhul peavad allakirjutanud tagama, et nende poole on võimalik pöörduda igal ajal.

51.  Kuidas hakkab EKP pärast ELi hiljutisi skandaale pankade finantsstabiilsuse hindamisel Teie arvates rahapesuriski arvesse võtma? Kas nõustute, et rahapesuvastase tegevuse järelevalve tuleb ELis koondada ühte ametisse ja seni, kui see teoks saab, peaks pädevatel asutustel olema võimalik kasutada rahapesu tõkestamise eesmärgil maksuandmeid?

Rahapesu tõkestamiseks on vaja üleeuroopalist võitlust. Kuna rahapesu toimub sageli mitmes riigis korraga, saab praegune raamistik olla ainult nii tõhus, kui on selle rakendamine nõrgimas liikmesriigis. Rahapesuvastase direktiivi viimasest läbivaatamisest ei pruugi piisata, et tagada asjaomaste järelevalveasutuste vahel sujuv ja igakülgne koostöö. Tuleks mõelda, kas kohaldatavaid eeskirju saaks rohkem ühtlustada. Vajalike hinnangute andmine ja ettepanekute tegemine selle kohta, kuidas ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse raamistikku edasi arendada, on peamiselt Euroopa Komisjoni pädevuses.

52.  USA finantssektor on euroala omaga võrreldes integreeritum, tänu millele on negatiivsete šokkide mõju paju väiksem (vastupanuvõime on suurem). Üleilmse finantskriisi käigus selgus aga, et isegi vastupidavad finantsvõrgustikud on kaitsetud, sest omadused, mis muudavad süsteemi vastupidavamaks, võivad teatavatel tingimustel põhjustada suure süsteemse riski ja ebastabiilsuse. Kas tihedam finantsintegratsioon on finantsstabiilsuse eesmärgiga alati kooskõlas? Millised peaksid olema kapitaliturgude liidu eesmärgid?

Finantsintegratsiooni ja finantsstabiilsuse tulemusliku ühitamise põhinõue on kindlaks määratud nn finantstrilemma raamistikus. Eelkõige on vaja ühist reguleerimis- ja järelevalveraamistikku ning keskpanku, kes on suutelised kriisi ajal finantsstabiilsust toetama. Rahaliidu esimese kümnendi tragöödia põhjustas see, et piiriülese laenuandmistegevuse kiire laienemisega ei kaasnenud finantsjärelevalve integreerimist. Kriisi järel on meil nüüd ühtne järelevalvemehhanism ja Euroopa järelevalveasutused (EBA, ESMA, EIOPA), kes aitavad välja töötada ühist arusaama, millist järelevalvet tuleks kapitalinõuete määruses / kapitalinõuete direktiivis sätestatud ühise õigusraamistikus teha. Finantssüsteemi integreerimisele on kaasa aidanud ka Ühtse Kriisilahendusnõukogu, ühtse kriisilahendusfondi ja Euroopa stabiilsusmehhanismi loomine. Finantsintegratsiooniga kaasnevate, finantsstabiilsust ohustada võivate tegurite mõju võib peale selle aidata vähendada ka makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmete aktiivne rakendamine.

Samuti on oluline meeles pidada finantsintegratsioonist saadavat võimalikku kasu. Lisaks mastaabi suurendamisele, mis on vajalik konkurentsi suurendamiseks ja kulude kokkuhoiu saavutamiseks suurte püsikuludega turusegmentides, aitab investoreid ja tarbijaid riigispetsiifiliste riskide eest kaitsta ka geograafiline mitmekesisus. Seetõttu võivad pangandusliidu ja kapitaliturgude liiduga seotud edasised edusammud suurendada kõigi liikmesriikide stabiilsust.

D.  EKP toimimine ning demokraatlik aruandekohustus ja läbipaistvus

53.  Kuidas Teie isiklikult EKPs sotsiaalsesse dialoogi suhtute?

Sotsiaaldialoog on Euroopa sotsiaalse mudeli oluline osa. Nii EKP kui ka EKPSi tasandil on tähtis, et juhtkond ja töötajate esindajad suhtleksid omavahel otse. Olen aru saanud, et EKPs on töökoormuse, tööaja ja paindlikkuse osas viimasel ajal tehtud edusamme. Isiklikult usun, et kui töötajate esindajaid igati kaasata ja nendega põhjalikult aru pidada, et seisukohad täielikult ära kuulata ja neid mõista, siis aitab see luua stabiilset ja rahuldust pakkuvat töökeskkonda.

54.  Euroopa Parlamendil on EKP aruandekohustuse täitmisel oluline roll. Milliseid järeldusi teete võrdluse põhjal teiste jurisdiktsioonidega? (nt USA Kongress / Föderaalreserv vs. Euroopa Parlament / EKP vs. Ühendkuningriigi parlament / Inglise Pank)

Aruandekohustus käib käsikäes sõltumatusega. Kui lubame keskpankadel tegutseda sõltumatult, peavad nad tingimata tõestama, et nad sõltumatust ei kuritarvita.

Euroopa Parlamendil, kes esindab ELi kodanike huve, on väga tähtis roll selles, et EKP täidaks aruandekohustust. EKP president osaleb korrapäraselt majandus- ja rahanduskomisjoni kohtumistel ning muudel, täiskogu aruteludel, majandus- ja rahanduskomisjonis esitatakse igal aastal aruanne, Euroopa Parlamendil liikmete esitatud küsimustele vastatakse kirjalikult (küsimused ja vastused avaldatakse) ja on muidki mehhanisme. EKP huvides on vastata parlamendiliikmete poolt eri organite kaudu esitatud küsimustele täielikult ja õigel ajal, sest tavaliselt kajastavad need küsimused eri liikmesriikide üldsuse muret. Kui EKP meetmeid üldiselt paremini mõistetakse, muutuvad need meetmed, mis üldiselt põhinevad kodumajapidamiste, ettevõtete ja turuosaliste reaktsioonil, tõhusamaks.

EKP on õppinud teistest jurisdiktsioonidest (ja üldisemast arengust sõltumatute institutsioonide aruandekohustuses) ning muutnud selle põhjal teabeedastusviisi. Näiteks avaldame Euroopa Keskpanga nõukogus toimunud arutelude protokollid, et Euroopa Parlamendi liikmed, turuosalised ja kodanikud saaksid meie mõtteviisist paremini aru. EKP-l on väga palju väljaandeid ja seegi aitab tagada, et poliitikakujundamine on võimalikult läbipaistev. Uute sotsiaalmeediakanalite kasutamine suurendab läbipaistvust veel rohkem.

Samuti tasub märkida, et EKP tava korraldada pärast iga rahapoliitilise otsuse tegemist pressikonverents järgitakse ka mujal.

Oluline on, et uute kohustuste võtmisel – näiteks järelevalves – kehtestati läbivaadatud aruandlusraamistik. EKP tegutseb ainulaadses institutsioonilises keskkonnas ning ta on täitnud uued nõudmised, mis tähendavad suuremat kontrolli ja läbipaistvust ning ulatuslikumat aruandekohustust. Üldiselt olen veendunud, et EKP kommunikatsioonistrateegia areng jätkub ka järgmistel aastatel.

55.  Millised meetmed ja tulevased reformid tugevdaksid teie arvates EKP demokraatlikku aruandekohustust Euroopa Parlamendi vastu?

Põhitähelepanu tuleks pöörata sellele, et EKP ja Euroopa Parlamendi praegune koostöömudel (nagu eespool kirjeldatud) toimiks nii hästi kui võimalik. Näiteks peaks EKP olema alati valmis saama Euroopa Parlamendi liikmetelt küsimustele antud vastuste kvaliteedi ja õigeaegsuse kohta tagasisidet. EKP peaks olema avatud ka uut liiki tegevusele, võttes arvesse kommunikatsioonivahendites toimuvat arengut ja innovatsiooni.

Iirimaa Keskpanga juhatajana tegutsemise ajal on aruandekohustus ja läbipaistvus olnud panga strateegia keskne osa, sest meie arust on seda vaja, et kodanikud meid usaldaksid ja teised keskpangad meist lugu peaksid. Iirimaa Keskpank võitis keskpankade konkursil läbipaistvuse eest auhinna, mis tähendab tunnustust kõrgete läbipaistvus- ja aruandekohustusstandardite eest. Sellele aitas kaasa see, kuidas oleme käsitlenud teabevabaduse taotlusi, panga komisjoni (juhatuse) aruannete avaldamist ja peamiste meediaintervjuude üleskirjutusi, ning näiteks meie reisikulude, töökorralduspõhimõtete ja palgaskaala läbipaistvus. Peaksime alati olema avatud õppimisele, arendamisele ja innovatsioonile.

56.  Mida peaks EKP tegema, et edaspidi kandideeriksid EKP kõrgetele ametikohtadele ka naised ja EKPs oleks suurem sooline mitmekesisus? Kuidas kavatsete isiklikult soolist tasakaalu EKPs parandada?

Sooline mitmekesisus (eriti kõrgematel tasanditel) on küsimus, mis ei puuduta mitte ainult EKPd, vaid ka eurosüsteemi, kogu maailma keskpanku ning makromajandus- ja rahandusvaldkonda. Iirimaa Keskpangas töötab nelja kõrgeimal poliitilisel ametikohal (juhataja, kaks asejuhatajat ja finantskäitumise eest vastutav direktor) kaks meest ja kaks naist. Üldisemalt moodustavad naised meie tippjuhtidest 40 % ja osakonnajuhatajatest 46 %. Näen iga päev, kui väärtuslik on sooline mitmekesisus poliitika kujundamises ja organisatsiooni arengus.

Stabiilse ja edumeelse töökeskkonna loomiseks tuleb kõigepealt parandada töö ja eraelu tasakaalu. See on kasulik nii meestele kui ka naistele ning lihtsustab kõrgemal ametikohal töötamist ja pereelu ühitamist.

Teiseks tuleb tagada, et edutamiskriteeriumide puhul peetaks elulookirjelduse asemel esmatähtsaks kandidaatide potentsiaali. Niimoodi on lihtsam kohaneda mitmekesisemate karjäärivõimalustega.

Kolmandaks tuleb organisatsioonis kehtestada eri tasandi ametikohtadele nimetamise jaoks tervikkäsitlus, et iga tasandi kollektiivne profiil oleks õiges tasakaalus.

57.  Kuidas on Teie arvates võimalik parandada EKP aruandekohustust Euroopa Kontrollikoja vastu seoses EKP tegevuse tõhususega?

Aluslepingus on kindlaks määratud, et Euroopa Kontrollikojal on volitus kontrollida EKP juhtimise efektiivsust. Viimastel aastatel on EKP teinud kontrollikojaga koostööd ja hinnanud selle tööd ning panust EKP juhtimise efektiivsuse tõhustamisse.

Olen valmis tegema tihedamat koostööd ja arutama kontrollikojaga aluslepingu piires võimaliku institutsioonidevahelise teabevahetuskorra loomise üksikasju. EKP huvides on tagada, et kontrollikoda saaks oma ülesandeid täita korrektselt.

58.  Mida arvate sellest, et üks kord on nõukogu Euroopa Parlamendi arvamust juhatuse liikme ametisse nimetamise kohta eiranud?

Selle, kuidas juhatuse liikmete ametissenimetamine peab toimuma, peavad otsustama ELi seadusandjad.

59.  Kas nõustute hakkama EKP juhatuse liikmeks ka siis, kui Euroopa Parlament hääletab selle vastu?

Mul on au, et mind nimetas minu riigi valitsus ning Euroopa Ülemkogule soovitas mind majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu. Loodan siiralt, et ka Euroopa Parlament on nõukogu soovitusega nõus.

60.  Kuidas hindate EKP presidendi Mario Draghi liikmesust organisatsioonis Group of Thirty (G30)? Kas olete nõus ELi Ombudsmani nõudmisega, et EKP president peaks G30st välja astuma, et säilitada Euroopa Liidu institutsioonide puutumatus?

EKP juhatuse liikmed peavad tingimata tegutsema väga läbipaistvalt ja austama head valitsemistava.

EKP oli Euroopa Ombudsmani otsuse kohta esitatud vastuses seisukohal, et tema otsuseid tegevatel organitel peab olema õigus kuuluda organisatsioonidesse, kuhu kuuluvad sellised osalejad nagu järelevalve alla kuuluvate üksuste esindajad, ja osaleda asjaomastel koosolekutel, kui neid peetakse keskpankurite jaoks volituste täitmisel oluliseks ja kasulikuks, ning tingimusel, et organisatsiooni liikmesus on kooskõlas hea valitsemistava põhimõtetega. Olen selle seisukohaga nõus. Peale selle pean kiiduväärseks, et G30 on hiljuti läbipaistvust suurendanud, sest ta on hakanud avaldama oma koosolekute päevakordi ja võtnud muid meetmeid.

(1)

Vt „Survey on the Access to Finance of Enterprises in the Euro Area: April to September 2018“ (Uuring ettevõtete juurdepääsu kohta rahastamisele euroalal: aprill kuni september 2018), EKP, november 2018.

(2)

Vt „Monetary Developments in the Euro Area: December 2018“ (Rahapoliitika areng euroalal: detsember 2018), EKP, jaanuar 2019.

(3)

Vt „The euro area bank lending survey: Fourth quarter of 2018“ (Euroala pankade laenutegevuse uuring: 2018. aasta neljas kvartal), EKP, jaanuar 2019.

(4)

Vt „Financial Stability Review, November 2018“ (Finantsstabiilsuse ülevaade, november 2018), EKP, november 2018.

(5)

Vt aruannet „Supervisory Banking Statistics: Third Quarter 2018“, EKP pangandusjärelevalve, jaanuar 2019.

(6)

Allikas: investeerimisfondide bilansi statistika, Euroopa Keskpanga statistika andmeait.

(7)

Vt EKP arvamust CON/2018/20.


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Keskpanga juhatuse liikme ametisse nimetamine

Viited

05940/2019 – C8-0050/2019 – 2019/0801(NLE)

Konsulteerimise / nõusolekutaotluse kuupäev

14.2.2019

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

 

 

 

 

Raportöörid:

       nimetamise kuupäev

Roberto Gualtieri

11.2.2019

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

26.2.2019

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

26.2.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

33

8

6

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pervenche Berès, Esther de Lange, Markus Ferber, Jonás Fernández, Giuseppe Ferrandino, Sven Giegold, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Cătălin Sorin Ivan, Petr Ježek, Othmar Karas, Wolf Klinz, Werner Langen, Bernd Lucke, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Gabriel Mato, Alex Mayer, Bernard Monot, Luděk Niedermayer, Stanisław Ożóg, Ralph Packet, Dariusz Rosati, Pirkko Ruohonen-Lerner, Anne Sander, Molly Scott Cato, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Paul Tang, Ramon Tremosa i Balcells, Ernest Urtasun, Marco Valli, Babette Winter, Sotirios Zarianopoulos

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Eric Andrieu, Nessa Childers, Bas Eickhout, Sophia in ‘t Veld, Jeppe Kofod, Aleksejs Loskutovs, Thomas Mann, Andreas Schwab, Lieve Wierinck

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Ole Christensen, Danilo Oscar Lancini

Esitamise kuupäev

1.3.2019

Viimane päevakajastamine: 8. märts 2019Õigusalane teave